Andmekaitse Inspektsioon Teie 06.02.2020 nr 2.2.- 1/20/1/
[email protected] Meie 02.03.2020 nr 4.2-3/374-2
Vastuskiri Andmekaitse Inspektsioonile
Seoses meie 31.12.2019 esitatud taotlusega osaleda teadusuuringus „Integreeritud
teenusepakkumise toetamine Eestis“ isikuandmete töötlemiseks, palusite oma 06.02.2020
kirjas „Täiendav puuduste kõrvaldamine“ täpsustusi mitmetes asjaoludes. Siinkohal vastame
esitatud küsimustele ja täpsustuspalvetele.
1. Palusite täpsustada uuringu kaudsemat ja pikaajalisemat eesmärki ning andmekihi
funktsionaalsust. Mh küsisite, kas selle alusel hakatakse edastama andmeid nt
kohalikele omavalitsustele teenuste pakkumiseks.
Uuringu kaudsem pikaajaline eesmärk on toetada püsiva agregeeritud andmestiku
loomist, mis võimaldaks erinevate tervishoiu, sotsiaalhoolekande, tööhõive ja hariduse
valdkonna tugimeetmete koosmõju hindamist kompleksvajadustega inimeste toetamisel.
Loodav andmestik toetaks poliitikakujundamist nii kohalikul kui riiklikul tasandil olukorras, kus
poliitikakujundamise eesmärk on inimesekeskse toetussüsteemi suunas liikumine, ent
toetussüsteemi osad on juhitud erinevatest valdkondadest (tervishoid, sotsiaalhoolekanne,
tööhõive, haridus) ning erinevate organisatsioonide poolt (Eesti Haigekassa,
Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, kohalikud omavalitsused, Rajaleidja keskused
jne). Hetkel saame poliitikaanalüüsis toetuda küll erinevatele statistilistele andmetele (nt
teame kui paljudele inimestele on pakutud Sotsiaalkindlustusameti poolt rahastatavat
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust või kui paljud inimesed on kohaliku omavalitsuse toel
saanud sotsiaaltranspordi teenust), samas puudub ülevaade, kas erinevad meetmed on
kasutusel samade või erinevate inimeste toetamiseks. Andmestiku kaudu ei ole kohalikel
omavalitsustel võimalik konkreetsetele inimestele konkreetseid teenuseid pakkuda, vaid
saada vaid statistiline isikustamata teave enda teenuste paremaks ja integreeritumaks
pakkumiseks.
Siinkohal võib tuua näite 2016. aastal läbi viidud uuringust, kus ühekordselt said ühendatud
kahe aasta andmed taastusravi ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kohta. Uuringu
peamine eesmärk oli tuvastada, kas ja mil määral on Eesti Haigekassa poolt rahastatava
taastusravi ning Sotsiaalkindlustusameti poolt rahastatava sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse sihtgrupis kattuvusi ning kas kliendigruppides, kus võiks eeldada, et taastusravile
järgneb sotsiaalne rehabilitatsioon (nt õnnetusjuhtumis seljaajukahjustuse saanud inimesed,
kus õnnetusjuhtumi järgselt peaks ravile järgnema taastusravi ning seejärel vajab inimene
tuge uue olukorraga kohanemiseks) toimuvad eelduspärased protsessid. Nendele
küsimustele vastamiseks on oluline see, et andmed oleksid isikuliselt ühendatud, kuna vaid
selliselt on võimalik näha teenuste omavahelisi dünaamikaid. Tookordse analüüsi tulemusel
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
saime teada, et sektoris tugevalt levinud uskumus, et teenused dubleerivad oluliselt üksteist,
ei saanud kinnitust ning samaaegne teenuste pakkumine oli vähelevinud. Küll aga saime
kinnitust, et juhtudel, kus vajalik oleks sujuv liikumine ühelt teenuselt teisele, seda enamasti
ei toimu. Analüüsi valguses oli võimalik planeerida asjakohased meetmed kahe teenusgrupi
vahel parema koostoime loomiseks. Ilma analüüsita vastavat teadmist tekkinud ei oleks.
Samas on sellised ühekordsed analüüsid ajamahukad ning teadmispõhiseks ja
inimesekeskseks poliitikakujundamiseks vajalikku alusinfot on vaja oluliselt operatiivsemalt.
Samuti on oluline näha muutusi ajas – ühekordse analüüsiga saime teada, milline oli olukord
vaadeldud aastatel, ent vahepeal on tervishoiu- ja hoolekandesüsteemides toimunud
muudatusi, mistõttu tollane olukord võib olla oluliselt muutunud.
Toome veel mõned näited küsimustest, millele andmete ühendamise abil sooviksime vastata
(sh vastata regulaarselt ja näha ajas toimunud muutusi):
- Kas enne institutsionaalsetele teenustele (nt üldhooldus, ööpäevaringne
erihoolekanne või iseseisev statsionaarne õendusabi) suunamist on inimest toetatud
kodu- ja kogukonnapõhiste teenustega?
- Kas kompleksteenuste (nt taastusravi ja rehabilitatsioon) pakkumisele on eelnenud
üksikteenused (nt füsioteraapia perearsti teraapiafondist või isikliku abistaja teenus
kohaliku omavalitsuse poolt)?
- Milliseid teenuseid pakutakse paralleelselt samade inimeste toetamiseks (nt kohaliku
omavalitsuse poolt pakutav koduteenus ning Eesti Haigekassa rahastusel pakutav
koduõendusteenus)?
- Kas inimesed, kellel on tuvastatud teenusvajadus, saavad mõnest süsteemist tuge?
- Millised toetuste ja teenuste kombinatsioonid esinevad kõige sagedamini?
- Milline on keskmine kulu inimese kohta üle valdkondade (võimalik analüüsida
erinevate tunnuste alusel, nt keskmine kulu sügava liikumispuudega inimese puhul)?
- Milliste teenuste ja toetuste koosmõjus jõuavad tööturult eemalolevad inimesed
kiiremini tagasi tööturule?
Käesoleva uuringuga teostatav testandmestiku analüüs võimaldab testida ühe omavalitsuse
andmete pinnalt andmekihi esialgset kontseptsiooni ning vastavalt analüüsi tulemustele
kitsendada üle-Eestilisse andmestikku kaasatavaid andmeid täiendavate päringukihtide ja
välistustega, selliselt, et tulevikuandmestikku tuleks kaasata minimaalsed andmed, mis
küsimustele vastamist võimaldavad. Samuti võimaldab testandmestiku analüüs kontrollida,
kuidas ehitada andmekiht üles selliselt, et üksikute isikute tuvastamine andmekihist oleks
täielikult välistatud.
Kordame siinkohal ka üle, et taotlusega küsime nõusolekut ainult ühekordse
testanalüüsi (nö proof of concept analüüsi) läbiviimiseks. Testandmestik koostatakse
piiratud (seostatavate) teenuste loetelu kohta, mis piiritleb ühtlasi analüüsi skoobi.
Pikaajalise eesmärgi suunas liigume edasi vaid juhul, kui saame kinnituse, et andmete
ühendamine sellisel viisil tõepoolest eespool toodud küsimustele vastamist võimaldab (sh et
alusandmetes ei ole märkimisväärseid puudusi, mis selle võimaluse välistaksid) ning
andmeid on seejuures võimalik kasutada selliselt, et üksikute isikute tuvastamine
andmekihist oleks välistatud. Testandmestiku analüüsi käigus loome ka arusaama sellest,
milline regionaalne jaotus andmestikes võimalik on (lähtudes endiselt põhimõttest, et
poliitikakujundamise andmestikust ei tohiks üksikute isikute tuvastamine võimalik olla) ning
millise tasandi jaoks (riik, kohalik tasand, teenusepakkujad) millised andmed peaksid
kättesaadavad olema. Eeldusel, et testandmestiku analüüs esialgset kontseptsiooni
toetab, koostatakse järgmise sammuna väljatöötamiskavatsus, mille käigus
kirjeldatakse põhjalikumalt, milliseid probleeme vajalike andmete puudumine
süsteemis loob, kaardistatakse püsiva andmestiku loomise alternatiivsed võimalused
ning hinnatakse lahenduskäikude võimalikud mõjud. Väljatöötamiskavatsuse
protsessi kaasatakse seejuures kõik olulised ja asjakohased osapooled. Loodava
andmekihi otstarbekus ja täpne funktsionaalsus täpsustakse testandmestiku analüüsi käigus.
Riive vähendamiseks kaasatakse testandmestikku vaid ühe kohaliku omavalitsuse elanike
andmed.
3
2. Küsisite, kas andmekiht võimaldaks tulevikus erinevate andmekogude andmete
etteantud viisil ühendamist, analüüsimist ja agregeerimist ning kas agregeeritud
andmekihis toimuks isikustatud andmete töötlemine.
Jah, käesolevas uuringus on nimetatud andmekihi loomise kaudsem pikaajaline eesmärk
testida, kas erinevate andmekogude andmete etteantud viisil ühendamine, analüüsimine ja
agregeerimine võimaldaks tulevikus vastata ülevalpool toodud küsimustele. Pikemas
perspektiivis on eesmärk luua selline süsteem, kus isikustatud andmete töötlemine vajalik ei
oleks, kuna andmed saaksid agregeeritud ja anonümiseeritud enne nende kuvamist
(analüüsi läbiviija ei näe isikustatud andmeid). Sellise protsessi ülesehitamiseks peame
suutma väga täpselt kirjeldada, milliseid andmeid ja millisel moel ühendada soovime. Selleks
ongi esimese sammuna vajalik testandmestiku analüüs, selekteerides välja
andmekoosseisud ning välistamaks isikute tuvastamise võimalus. Seega annab
testandmestiku loomine ühelt poolt võimaluse testida, kas sellisel viisil andmete ühendamine
täidab oma eesmärki ning teiselt poolt analüüsida, millisel kujul oleks võimalik tulevikus
andmeid ühendada, et isikustatud andmete ühendamine ja edaspidine töötlemine ühekordsel
eesmärgil ei oleks enam vajalik.
3. Viimaseks olete palunud esitada eetikakomitee loa.
Juhime tähelepanu, et uuringu ettevalmistamise faasis konsulteerisime erinevate
osapooltega, võimaldamaks efektiivset ja ressursse kokkuhoidvat kiiret menetlust.
Andmekaitse Inspektsioon kinnitas konsulteerimise käigus, et poliitika kujundamise uuringu
läbiviimiseks piisab Andmekaitse Inspektsiooni loast ning eetikakomitee luba protsessis
nõutud ei ole (Andmekaitse Inspektsiooni 06.09.2019. a kiri nr 2.1.-5/19/2983).
Sotsiaalministeerium tõdeb, et uue isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 tõlgendamisel on
seejuures mitmeid probleeme, mida koostöös haldusorganite vahel (sh Justiitsministeerium)
on püütud läbi tõlgenduste lahendada. Käesoleval juhul on asjakohane kui normi
tõlgendamisel juhitakse uuringu läbiviijat menetluse algusest arvates, mida Andmekaitse
Inspektsioon on käesoleval juhul selgitustaotlusele vastates ka teinud. Seetõttu leiame, et
Andmekaitse Inspektsioonile esitatud teabes ei ole puuduseid. Arvestades analüüsi
ajakriitilisust ning menetlusele juba kulunud aega, palume Sotsiaalministeeriumi taotlus läbi
vaadata esimesel võimalusel.
Lisaks eelnevale selgitame, et tõlgendused isikuandmete kaitse seaduse asjakohaste sätete
osas on ajas muutunud. Neid on kohandatud parema praktika huvides vastavalt
Justiitsministeeriumi tõlgendusele, kes saab nimetatud seaduse mõtet selgitada ja tõlgendusi
anda. Eelpool toodult on Andmekaitse Inspektsioon eelnevalt käesoleva menetluse käigus
selgitanud IKSi § 6 lõike 5 ja § 6 lõike 4 koosmõju, selgitades, et § 6 lõikega 5 nimetatud
Andmekaitse Inspektsiooni kontrolliga on kaetud ka § 6 lõikes 4 nimetatud eetikakomitee
kontrolli nõue. Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 5 kohaselt kohaldatakse menetluse
alguses kehtinud õigusnorme, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad
menetluse ajal. Sama kehtib ka halduspraktika kohta, kus menetluse kestel muutunud
tõlgendus ei anna alust enne tõlgenduse muutust esitatud taotluse lahendamiseks taotleja
jaoks ebasoodsamalt. Palume seetõttu lahendada Sotsiaalministeeriumi taotlus vastavalt
taotluse ajal kehtinud tõlgendusele ja halduspraktikale. Selliselt on tagatud ka õiguskindlus
ning arvestades menetluse lõppjärgus olemist ka hea halduse põhimõtted.
Lisaks eelnevale juhime tähelepanu, et käesoleval juhul puudub ka asjakohane
eetikakomitee. Interdistsiplinaarsete uuringute puhul puudub vastava pädevusega komitee.
Varasemalt on Eestis tegutsenud eetikakomiteed väljendanud, et neil puudub pädevus
selliste uuringute hindamiseks. Eetikakomiteed on viidanud, et töö- ja sotsiaalvaldkonnas
vastavat pädevust neil välja kujundatud ei ole ning sellises olukorras saab järeldada, et
isikuandmete kaitse seaduse kohane valdkondlik eetikakomitee puudub.
4
Sotsiaalministeerium hindab haldusorganite koostööd ja püüdlusi ühise tõlgenduse leidmisel.
Samas ei saa tõlgenduse püüdlused ja koostöö viia olukorrani, kus haldusmenetlus ei ole
kooskõlas selle fundamentaalsete põhimõtetega, milleks on viia menetlus läbi võimalikult
efektiivselt ja kiirelt, uurimispõhimõtet kasutades ning vältides liigseid kulutusi ja
ebameeldivusi. Õigus heale haldusele hõlmab endas õigust olla ära kuulatud, aga ka
õiguskindlust, mittediskrimineerimist ning õigust menetlusele mõistliku aja jooksul.
Menetlusosalise jaoks võivad olla kõrvalekaldumise tulemusel väga tõsised tagajärjed, kus
algne eesmärk jääb täielikult saavutamata või kaasnevad väga suured rahalised kohustused
(antud juhul Euroopa Liidu vahendite kasutamine).
Palume inspektsioonilt mõistvat suhtumist ja arvestada esitatud lisainformatsiooni ning
menetleda taotlus võimalikult kiirelt, kuivõrd sedavõrd pikaajaline menetlus seab ohtu
analüüsi läbiviimise, selle valmimise ja eesmärkide täitmise. Juhul kui taotluse osas on
täiendavaid küsimusi, oleme valmis kohtuma, et uuringu eesmärki täiendavalt selgitada ning
seejärel vastavalt Inspektsiooni juhendamisele vajadusel taotluses täpsustusi teha.
Haldusmenetluse seaduse kohase uurimispõhimõtte rakendamisel palume küsimuste korral
pöörduda meiepoolse kontaktisiku poole: Gerli Aavik-Märtmaa (
[email protected]),
võimaldamaks menetlusele kiiret ja sujuvat tulemust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
kantsler
Gerli Aavik-Märtmaa 6269 818
[email protected]