dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (151 SE)

Sotsiaalministeerium · 2. märts 2020
Viit
1.2-3/654-1
Registreeritud
2. märts 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Sten Andreas Ehrlich (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond)
Lahendamise tähtaeg
12. märts 2020

Failid

  • 📎20-0221 01.ddoc2352 KB
  • 📎20-0221 02.ddoc3 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU Tulumaksuseaduse muutmise seadus § 1. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 6000 eurot aasta s .“ ; 2) p aragrahvi 23 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks ; 3) p aragrahv i 23 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Täiendavat maksuvaba tulu rakendatakse alates lapse sündimise, eestkostja määramise või ülalpidamiskohustuse tekkimise aastast kuni lapse 17-aastaseks saamise aastani osas, mille võrra lapse maksustatav tulu, välja arvatud seaduses sätestatud toitjakaotuspension ja rahvapension toitja kaotuse korral, on väiksem lõikes 1 nimetatud maksuvabast tulust. “ ; 4) p aragrahv i 23 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata residendist abikaasa eest täiendav maksuvaba tulu 2160 eurot, kui residendist füüsilise isiku ja tema abikaasa maksustamisperioodi maksustatav tulu kokku ei ületa 50 400 eurot, arvestades lõigetes 2 ja 3 sätestatut.“ ; 5) p aragrahv i 23 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Täiendavat maksuvaba tulu on õigus maha arvata osas, mille võrra abikaasa maksustamisperioodi maksustatav tulu on väiksem lõikes 1 nimetatud täiendavast maksuvabast tulust.“ ; 6 ) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui tulu on suurem kui 20 400 eurot, arvutatakse maksuvaba tulu summa järgmise valemi kohaselt: 6000 – 6000 / 10 800 × (tulu summa – 20 400). Seejuures ei või maksuvaba tulu olla väiksem kui null ja suurem kui 6000. “. § 2. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punkt id 1 - 5 jõustu vad 2022. aasta 1. jaanuaril. ( 2 ) Käesoleva seaduse § 1 punkt 6 jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 20 20 Algatab Eesti Reformierakonna fraktsioon 26.02 .20 20 Kaja Kallas Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Seletuskiri t ulumaksuseaduse muutmise seaduse ( ühtlane tulumaksuvaba miinimum 500 eurot) eelnõu juurde Sissejuhatus Eelnõu eesmärgiks on taastada 1994.aastal kehtestatud lihtne ja õiglane tulumaksusüsteem. Kehtiva tulumaksukorralduse muutmiseks andis mandaadi 2019. aasta märtsis üle 162 tuhande valija . Muudatuste tulemusel luuakse kahe aastaga olukord, kus kõigile kehtib ühtne 500-eurone maksuvaba määr ja kõigile hakkab kehtima üks, 20-protsendine maksumäär. Seadusega kaotatakse nn maksuküür, mis maksustab kõrgemalt keskmise palga lähedasi tulusid teenivaid inimesi ja demotiveerib töötajaid rohkem tulu teenima maksustades tulukasvu 31%- ga ( efektiivne piirmaksumäär) üldise 20% asemel. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on muuta üksikisiku tulu maksu stamine taas lihtsaks ja õiglaseks ning kehtestada ühtlane tulumaksuvaba miinimum 500 eurot ning üks tulumaksumäär olene m ata teenitavast tulust ja tulu kasvust . Eelnõu eesmärgiks on kaotada keskklassi kõrgem maksustamine ja motiveerida inimesi töötama ja suuremat tulu teenima. Eelnõu kohaselt toimuks üleminek ühtsele 500-eurosele tulumaksuvaba miinimumile kahe aasta jooksul , et vähendada üleminekuga kaasnevat surve t riigieelarvele : esimesel aastal tõstetakse tulumaksuvabastust keskklassile ja teisel aastal ülejäänud tuluteenijatele. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu valmistas ette Eesti Reformierakonna fraktsioon. 1.3. Märkused Seaduse elnõu vajab vastuvõtmiseks Riigikogu poolthäälte enamust. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on taastada aastaks 202 2 lihtne ja õiglane maksusüsteem, kus kehti b üks tulumaksuvaba miinimum 500 eurot kuus ning üks tulumaksumäär. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Üleminek 500-eurosele tulumaksuvaba miinimumile kuus toimub kahe aasta jooksul. Residendist füüsilise tele isiku tele , kelle sissetulek on suurem kui 20 400 eurot aastas (ehk keskmiselt 1700 eurot kuus), jääb esimesel ehk üleminekuaastal kehtima tänane süsteem. Leiame, et valemi kasutamine on keeruline ja ebaõiglane ning tulukasvu maksustatakse kõrgemalt, kuid kahjuks on praegune ja eelmine valitsus kolme aastaga rikkunud riigieelarve tasakaalu ja eelarvereegleid nii ulatuslikult, et ühe aastaga pole võimalik teha üleminekut ühtsele maksuvabastusele ilma, et see põhjustaks riigieelarvele liigset survet. Seetõttu saavad esimesel, üleminekuaastal 500-eurose kuise tulumaksuvabastuste keskmiselt kuni 1700 eurot tulu teenivad inimesed. 2022. aasta st kaotatakse ära aastatulu suurusest sõltuv maksuvabatulu määr ja kehtestatakse kõigile ühtne maksuvaba miinimum 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus. Eelnõu ga punkti ga 1 muudetakse tulumaksuseaduse paragrahvi 23 lõiget 1 ning kehtestatakse lihtne ja õiglane, ühtlane tulumaksuvaba miinimum 500 eurot kuus kõigile alates 2022 . aasta jaanuarist. Eelnõu punktiga 2 tühistatakse tulumaksuseaduses punktid, mille olemasolu pole peale ühtse tulumaksuvaba miinimumi kehtestamist vajalikud. See punkt jõustub 2022.aasta jaanuarist. Eelnõu punktidega 3 -5 muudetakse tulumaksuseaduse paragrahve 23 1 ja 23 4 ja asendatakse seaduses olevad viited paragrahvile 23 lg 3 sõna de ga „ maksustatav tulu “ . Muudatused tulenevad eelnõu § 1 punkti 2 muudatusest ja jõustuvad 2022. aasta jaanuarist. Eelnõu punktiga 3 liigutatakse üheks, üleminekuaastaks nn maksuküüru ehk väheneva maksuvabamiinimumi rakendamist praeguselt keskmise kuutulu vahemikust 1200-2 1 00 eurot 500 euro võrra suuremate tuludeni ehk vahemikku 1700-2 6 00 eurot. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ol e seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõu eesmärk on kehtestada tulumaksuvaba määr 500 eurot kuus kõigile kahe aastaga . Esimesel, üleminekuaastal jääb kehtima tänane väga keeruline maksusüsteem, aga seda muudetakse selliselt, et tulumaksuvabamäär 500 eurot kuus laieneb kuni 1700 eurose sissetulekuni ning as t meline tulumaksusüsteem kehti b tulu vahemikus 20 400-31 200 eurot aastas. Selle tulemusena laieneb tulumaksuvaba määr 500 eurot kuus keskklassile. Muudatus mõjutab ligikaudu 200 tuhandet täistööajaga palgasaajat , k elle kuu keskmine tulu suureneb kuni 55 eurot. Üleminekuaasta maksumus on ligikaudu 120 miljonit eurot ja puudutab ligi 200 tuhandet täistööajaga palgasaajat . Järgmisel, 2022. aastal kehtes tatakse ühtlane tulumaksuvaba määr 500 eur ot kuus kõigile . See muudatus puudutab 150 tuhandet täistööajaga isikut . Muudatuse tulemusena suureneb täisajaga töötav a inimese tulu kuus keskmiselt 100 eurot . II etapi k ogukulud on kokku ligikaudu 120 miljonit eurot. Muudatuste tulemusel on kahe aastaga Eesti taastanud lihtsa ja õiglase maksusüsteemi, ku s kõigile kehtib üks tulumaksuvaba määr ehk 500 eurot kuus ning üks tulumaksumäär. Muudatuse tulemusena võidavad eelkõige keskklassi kuuluvad inimesed. Tugev keskklass on aga iga tugeva majanduse alustalaks. Praegune maksukorraldus karistab just keskklassi, kelle tulude suurenemist maksustatakse 31% tulumaksumääraga (efektiivne piirmaksumäär) . Muudatusest võidavad: Inimesed, kelle igakuine sissetulek on suurem kui 1200 eurot. Siia kuuluvad õpetajad, meditsiiniõed, kultuuritöötajad ja politseinikud ehk inimesed, kelle palga tõstmist peetakse ühiskonnas oluliseks. Praeguseks oleme jõudnud selleni, et isegi alampalgaga üldhariduskoolide õpetajad (13 1 5 eurot kuus) ei saa enam 500-eurost maksuvabastust kuus. Inimesed, kelle sissetulekud ei kujune üksnes ühest allikast ehk kes töötavad erinevatel töökohtadel või kasutavad erinevaid töölepinguvorme. Inimesed, kes töötavad tööajagraafiku alusel ja kelle sissetulek kõigub sõltudes igakuistest töötundidest, näiteks meditsiiniõdedel. Töötavad pensionärid. Inimesed, kes saavad tulemustasu, preemiat või muid ühekordseid tasusid. Ühekordset olulist tulu saavad inimesed. Muudatuste tulemusel muutub maksustamine lihtsaks ja arusaadavaks nii maksumaksjaile ehk töötajatele kui ka maksu kinni pidajatele ehk ettevõtetele ja asutustele. Kaob ära vajadus pidevaks maksuplaneerimiseks ehk hindamiseks, kas ja kui palju peaks maksuvabastust kasutama. Kaob ära ühekordsete suurte tulude (metsa müük, preemia tulemusliku töö eest jne) , mõju inimeste kogutuludele, kuna olenemata tulu saamise ajast maksutataks neid tulusid ühe ja sama maksumääraga erinevalt praegusest korrast, kus tuleb maksukohustust , kas jagada erinevate aastate vahel või siis avastada aasta lõpus, et ootamatult ollakse sattunud tulugruppi, kus tulusid maksustatakse 20% asemel 31%- ga (efektiivne piirmaksumäär) . Arvestades viimaste aastate ja tõenäoliselt ka lähiaastail jätkuvat kiiret palgakasvu ning sellest tingitult ka pensionite ja muude tulude, mis otseselt või kaudselt sõltuvad keskmisest palgast või selle kasvust, on kiiresti suurenenud ja suureneb ka tulevikus nende inimeste arv, kelle tulusid maksustatakse varasemast oluliselt kõrgemalt, kuna nad ei saa kasutada täielikult maksuvabamiinimumi. Ühtse maksuvabamiinimumi rakendamisega kaob tulude kasvu ebaõiglane kõrgem maksustamine. Maksuvaba tulu määr sõltub aastatulu suurusest ehk astmeline tulumaksuvabastus demotiveerib suurema tulu teenimist ja ka töötamist, sealjuures pensionäride töötamist. Selle kaotamine soodustab töötamist ja suurendab seega hõivet, vähendab pingeid tööturul, suurendab inimeste tulude kasvu ja seega ka tarbimis- ja säästmisvõimalusi. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega kaasneb tulude laekumise vähenemine, sellepärast toimub üleminek e t a pi viisi liselt. Meie hinnangul on ülemineku kulud mõlemal aastal ligikaudu 120 miljonit eurot, mida on võimalik katta osaliselt kasvava hõive, tarbimise ja muude tulude arvel. Lisaks motiveerib muudatus valitsust põhjalikumalt analüüsima riigieelarve kulusid, tegema sobivaid kaalutletud otsuseid bürokraatia vähendamiseks, riigivalitsemise e f ektiivistamiseks ning riigi rolli vähendamiseks majanduses ja ühiskonnas. Muudatuste tulemusena on oodata riigi jooksvate kulude vähenemist maksukorrektsuse kontrollile ja reeglite rägastikus ekslevate maksumaksjate aitamisele. Väheneb maksumaksjate raha- ja ajakulu, mis tähendab positiivset mõju majandusele. 8. Rakendusaktid Seaduse vastuvõtmisega ei kaasne uute rakendusaktide vastuvõtmist. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „........”...........................” 20 20 . a __________________________________________ ______________________________ Algata b : Eesti Reformierakonna fraktsioon 26.02 . 20 20 Kaja Kallas Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Vabariigi Valitsus 27.02.2020 nr 1-1/14-151/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ning § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Reformierakonna Erakonna fraktsiooni k.a 26. veebruaril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (151 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Henn Põlluaas Lisad: 1) eelnõu kahel lehel 2) seletuskiri neljal lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] <^^ EELNÖU Tulumaksuseaduse muutmise seadus § l. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduses tehaksejärgmised muudatused: l) paragrahvi 23 löige l muudetaksejasönastataksejärgmiselt: ,,(1) Residendist filusilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 6000 eurot aastas."; 2) paragrahvi 23 löiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 23 löige 2 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(2) Täiendavat maksuvaba tulu rakendatakse alates lapse sundimise, eestkostja määramise voi lilalpidamiskohustuse tekkimise aastast kuni lapse 17-aastaseks saamise aastani osas, mille vörra lapse maksustatav tulu, väljä arvatud seaduses sätestatud toitjakaotuspensionja rahvapension toitja kaotuse korral, on väiksem löikes l nimetatud maksuvabast tulust."; 4) paragrahvi 23 löige l muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(1) Residendist fuusilisel isikul on öigus maksustamisperioodi tulust maha arvata residendist abikaasa eest täiendav maksuvaba tulu 2160 eurot, kui residendist fuusilise isikuja tema abikaasa maksustamisperioodi maksustatav tulu kokku ei uleta 50 400 eurot, arvestades löigetes 2 ja 3 sätestatut."; 5) paragrahvi 234 löige 2 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(2) Täiendavat maksuvaba tulu on öigus maha arvata osas, mille vörra abikaasa maksustamisperioodi maksustatav tulu on väiksem löikes l nimetatud täiendavast maksuvabast tulust."; 6) paragrahvi 23 löige 2 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(2) Kui tulu on suurem kui 20 400 eurot, arvutatakse maksuvaba tulu siimmajärgmise valemi kohaselt: 6000 - 6000 /10 800 x (tulu summa - 20 400). Seejuures ei voi maksuvaba tulu olla väiksem kui null ja suurem kui 6000.". § 2. Seaduse jöustumine (l) Käesoleva seaduse § l punktid 1-5 jöustuvad 2022. aasta l. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § l punkt 6 jöustub 2021. aasta l. jaanuaril. Riigikogu Kantseiei Kuupäev ^^_' ^''^•_ v,,t' /~777'^7H~ Henn Pölluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2020 Algatab Eesti Reformierakonna fraktsioon 26.02.2020 Kaj a Kallas Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Seletuskiri tulumaksuseaduse muutmise seaduse (uhtlane tulumaksuvaba miinimum 500 eurot) eelnöu juurde l. Sissejuhatus Eelnöu eesmärgiks on taastada 1994.aastal kehtestatud lihtne ja öiglane tulumaksususteem. Kehtiva tulumaksukorralduse muutmiseks andis mandaadi 2019. aasta märtsis ule 162 tuhande valija. Muudatuste tulemusel luuakse kahe aastaga olukord, kus köigile kehtib uhtne 500- eurone maksuvaba maar ja köigile hakkab kehtima uks, 20-protsendine maksumäär. Seadusega kaotatakse nn maksukuur, mis maksustab körgemalt keskmise palga lähedasi tulusid teenivaid inimesi ja demotiveerib töötajaid rohkem tulu teenima maksustades tulukasvu 31%-ga (efektiivne piirmaksumäär) uldise 20% asemel. 1.1. Sisukokkuvöte Eelnöu eesmärk on muuta uksikisiku tulu maksustamine taas lihtsaks ja öiglaseks ning kehtestada uhtlane tulumaksuvaba miinimum 500 eurot ning uks tulumaksumäär olenemata teenitavast tulust ja tulu kasvust. Eelnöu eesmärgiks on kaotada keskklassi körgem maksustamine ja motiveerida inimesi töötama ja suuremat tulu teenima. Eelnöu kohaselt toimuks uleminek uhtsele 500-eurosele tulumaksuvaba miinimumile kahe aasta jooksul, et vähendada uleminekuga kaasnevat survet riigieelarvele: esimesel aastal töstetakse tulumaksuvabastust keskklassile ja teisel aastal iilejäänud tuluteenijatele. Eelnou ettevalmistaja Eelnöu valmistas ette Eesti Reformierakonna fraktsioon. 1.3. Märkused Seaduseelnöu vajab vastuvötmiseks Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on taastada aastaks 2022 lihtne ja öiglane maksususteem, kus kehtib uks tulumaksuvaba miinimum 500 eurot kuus ning uks tulumaksumäär. 3. Eelnöu sisu ja vördlev analuus Uleminek 500-eurosele tulumaksuvaba miinimumile kuus toimub kahe aastajooksul. Residendist fuusilisetele isikutele, kelle sissetulek on suurem kui 20 400 eurot aastas (ehk keskmiselt 1700 eurot kuus), jääb esimesel ehk uleminekuaastal kehtima tänane siisteem. Leiame, et valemi kasutamine on keeruline ja ebaöiglane ning tulukasvu maksustatakse körgemalt, kuid kahjuks on praegune ja eelmine valitsus kolme aastaga rikkunud riigieelarve tasakaalu ja eelarvereegleid nii ulatuslikult, et uhe aastaga pole vöimalik teha uleminekut uhtsele maksuvabastusele ilma, et see pöhjustaks riigieelarvele liigset siu-vet. Seetöttu saavaa esimesel, uleminekuaastal 500-eurose kuise tulumaksuvabastuste keskmiselt kuni 1700 eurot tulu teeni vad inimesed. 2022. aastast kaotatakse ära aastatulu suurusest söltuv maksuvabatulu maar ja kehtestatakse köigile uhtne maksuvaba miinimum 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus. Eelnöuga punktiga l muudetakse tulumaksuseaduse paragrahvi 23 löiget l ning kehtestatakse lihtne ja öiglane, uhtlane tulumaksuvaba miinimiim 500 eurot kuus köigile alates 2022. aasta jaanuarist. Eelnöu punktiga 2 tuhistatakse tulumaksuseaduses punktid, mille olemasolu pole peale uhtse tulumaksuvaba miinimumi kehtestamist vajalikud. See punktjöustub 2022.aastajaanuarist. Eelnöu punktidega 3 -5 muudetakse tulumaksuseaduse paragrahve 231 ja 234 ja asendatakse seaduses olevaa viited paragrahvile 23 Ig 3 sönadega ,,maksustatav tulu". Muudatused tulenevad eelnöu § l punkti 2 muudatusestjajöustuvad 2022. aastajaanuarist. Eelnöu punktiga 3 liigutatakse uheks, uleminekuaastaks nn maksukuuru ehk vähenevä maksuvabamiinimumi rakendamist praeguselt keskmise kuutulu vahemikust 1200-2100 eurot 500 eiiro vörra suiu-emate tuludeni ehk vahemikku 1700-2600 eurot. 4. Eelnöu terminoloogia Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnou vastavus Euroopa Liidu öigusele Eelnöu ei ole seotud Euroopa Liidu öigusega. 6. Seaduse möjud Eelnöu eesmärk on kehtestada tulumaksuvaba maar 500 eurot kuus köigile kahe aastaga. Esimesel, uleminekuaastal jääb kehtima tänane väga keeruline maksususteem, aga seda muudetakse selliselt, et tulumaksuvabamäär 500 eurot kuus laieneb kuni 1700 eurose sissetulekuni ning astmeline tulumaksususteem kehtib tuluvahemikus 20 400-31 200 eurot aastas. Selle tulemusena laieneb tulumaksuvaba maar 500 eurot kuus keskklassile. Muudatus möjutab ligikaudu 200 tuhandet täistööajaga palgasaajat, kelle kuu keskmine tulu suureneb kuni 55 eurot. Uleminekuaasta maksumus on ligikaudu 120 miljonit eurot ja puudutab ligi 200 tuhandet täistööajaga palgasaajat. Järgmisel, 2022. aastal kehtestatakse uhtlane tulumaksuvaba maar 500 eurot kuus köigile. See muudatus puudutab 150 tuhandet täistööajaga isikut. Muudatuse tulemusena suureneb täisajaga töötava inimese tulu kuus keskmiselt 100 eurot. II etapi kogukulud on kokku ligikaudu 120 miljonit eurot. Muudatuste tulemusel on kahe aastaga Eesti taastanud lihtsaja öiglase maksususteemi, kus köigile kehtib uks tulumaksuvaba maar ehk 500 eurot kuus ning uks tulumaksumäär. Muudatuse tulemusena vöidavad eelköige keskklassi kuuluvaa inimesed. Tugev keskklass on aga iga tugeva majanduse alustalaks. Praegime maksukorraldus karistab just keskklassi, kelle tulude suurenemist maksustatakse 31% tulumaksumääraga (efekti! vne piirmaksumäär). Muudatusest vöidavad: l. Inimesed, kelle igakuine sissetulek on suurem kui 1200 eurot. Siia kuuluvaa öpetajad, meditsiiniöed, kultuuritöötajadja politseinikud ehk inimesed, kelle palga töstmist peetakse uhiskonnas oluliseks. Praeguseks olemejöudnud selleni, et isegi alampalgaga uldhariduskoolide öpetajad (1315 eurot kuus) ei saa enam 500-eurost maksuvabastust kuus. 2. Inimesed, kelle sissetulekud ei kujune uksnes uhest allikast ehk kes töötavad erinevatel töökohtadel voi kasutavad erinevaid töölepinguvorme. 3. Inimesed, kes töötavad tööajagraafiku alusel ja kelle sissetulek köigub söltudes igakuistest töötundidest, näiteks meditsiiniödedel. 4. Töötavad pensionärid. 5. Inimesed, kes saavaa tulemustasu, preemiat voi muid uhekordseid tasusid. 6. Ohekordset olulist tulu saavaa inimesed. Muudatuste tulemusel muutub maksustamme lihtsaksja arusaadavaks nii maksumaksjaile ehk töötajatele kui ka maksu kinni pidajatele ehk ettevöteteleja asutustele. Kaob ära vajadus pidevaks maksuplaneerimiseks ehk hindamiseks, kas ja kui palju peaks maksuvabastust kasutama. Kaob ära uhekordsete suurte tulude (metsä mufik, preemia tulemusliku töö eestjne), möju inimeste kogutuludele, kuna olenemata tulu saamise aj ast maksutataks neid tulusid uheja sama maksumääraga erinevalt praegusest korrast, kus tuleb maksukohustust, kasjagada erinevate aastate vahel voi siis avastada aasta löpus, et ootamatult ollakse sattunud tulugruppi, kus tulusid maksustatakse 20% asemel 31%-ga (efektiivne piirmaksumäär). Arvestades viimaste aastate ja töenäoliselt ka lähiaastail jatkuvat kiiret palgakasvu ning sellest tingitult ka pensionite ja muude tulude, mis otseselt voi kaudselt söltuvad keskmisest palgast voi selle kasvust, on kiiresti suurenenudja suureneb ka tulevikus nende inimeste arv, kelle tulusid maksustatakse varasemast oluliselt körgemalt, kuna nad ei saa kasutada täielikult maksuvabamiinimumi. Uhtse maksuvabamiinimumi rakendamisega kaob tulude kasvu ebaöiglane körgem maksustamine. Maksuvaba tulu maar söltub aastatulu suurusest ehk astmeline tulumaksuvabastus demotiveerib suurema tulu teenimistja ka töötamist, sealjuures pensionäride töötamist. Selle kaotamine soodustab töötamistja suurendab seega höivet, vähendab pingeid töötuml, suurendab inimeste tulude kasvuja seega ka tarbimis-ja säästmisvöimalusi. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega kaasneb tulude laekumise vähenemme, sellepärast toimub uleminek etapiviisiliselt. Meie hinnangul on ulemineku kulud mölemal aastal ligikaudu 120 miljonit eurot, mida on vöimalik kättä osaliselt kasvava höive, tarbimise ja muude tulude arvel. Lisaks motiveerib muudatus valitsust pöhjalikumalt analuusima riigieelarve kulusid, tegema sobivaid kaalutletud otsuseid burokraatia vähendamiseks, riigivalitsemise efektiivistamiseks ning riigi roll! vähendamiseks majandusesja uhiskonnas. Muudatuste tulemusena on oodata riigi jooksvate kulude vähenemist maksukorrektsuse kontrollile ja reeglite rägastikus ekslevate maksumaksjate aitamisele. Väheneb maksumaksjate raha-ja ajakulu, mis tähendab positiivset möju majandusele. 8. Rakendusaktid Seaduse vastuvötmisega ei kaasne uute rakendusaktide vastuvötmist. 9. Seaduse jöustumine Seadusjöustub uldises korras. Henn Pölluaas Riigikogu esimees Tallinn, „........"..........................." 2020. a Algatab: Eesti Reformierakonna fraktsioon 26.02.2020 r Kaj a Kallas Eesti Refonnierakonna fraktsiooni esimees Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 28.02.2020 / 1-1/14-151/1; Riigikantselei / 28.02.2020 / 2-5/20-00349 Resolutsiooni teema: Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (151 SE) Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun Sotsiaalministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 19.03.2020 Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun vajaduse korral esitada seisukoht. Tähtaeg: 12.03.2020 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 26.3.2020 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 20-0221. Kontroll: Diana Mölder Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]>, Siseministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 28.02.2020 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/20-0221 - Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (151 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 28.2.2020 resolutsioonile. Osapooled: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Tähtaeg: 19.03.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/35bb6516-169d-4c72-98ef-7a79c2f31e9e Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/35bb6516-169d-4c72-98ef-7a79c2f31e9e?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel