dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (153 SE)

Sotsiaalministeerium · 2. märts 2020
Viit
1.2-3/650-1
Registreeritud
2. märts 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Mariliis Proos (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
12. märts 2020

Failid

  • 📎20-0223 01.ddoc1048 KB
  • 📎20-0223 02.ddoc3 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 28.02.2020 / 1-1/14-153/1; Riigikantselei / 28.02.2020 / 2-5/20-00351 Resolutsiooni teema: Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (153 SE) Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Palun ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 19.03.2020 Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun vajaduse korral esitada seisukoht. Tähtaeg: 12.03.2020 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 26.2.2020 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 20-0223. Kontroll: Andres Kruus Teadmiseks riigiasutustes: Kultuuriministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 28.02.2020 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 EELNÕU Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seadus § 1. Pühade ja tähtpäevade seaduse s tehakse järgnevad muudatused: 1) § 1 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rahvuspüha langemise korral igan ä dalasele puhkepäevale loetakse iganädalaseks puhkepäevaks rahvuspühale järgne v tööpäev.“; 2) § 2 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „ (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 4 ja 6-10 nimetatud riigi püha langemise korral igan ä dalasele puhkepäevale loetakse iganädalaseks puhkepäevaks riigipühale järgne v tööpäev.“; § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 20 20 Algata b Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 27 .0 2 .20 20 . Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus Käesoleva eelnõuga täiendataks e pühade ja tähtpäevade seadust, andes lisapuhkepäeva, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus. II Seaduse eesmärk ja eelnõu sisu Eelnõuga muudetakse pühade ja tähtpäevade seadust, andes iganädalasele puhkepäevale sattuva rahvuspüha või riigipüha (edaspidi riigi püha) eest lisapuhkepäeva järgmisel tööpäeval. Lisapuhkepäeva ei anta riigipüha eest, mis on alati pühapäeval: ülestõusmispühade 1. püha ja nelipühade 1. püha ei kompenseerita vaba päevaga järgneval tööpäeval . Riigipühi, millega kaasneb vaba päev, on Eestis 10 , Euroopa L iidu riikides keskmiselt aga 12. Naaberriiki dest Soomes on 13 liikuvat püha ja Lätis 12 liikuvat püha. Käesoleval aastal langeb puhkepäevadele 1 liikuv riigipüha, mil teine jõulupüha, 26. detsember, satub laupäevale. 2021. aastal satub puhkepäevadele 3 riigipüha: 1.mai - kevadpüha on laupäeval, samuti on 1. ja 2. jõulupüha vastavalt laupäeval ja pühapäeval. Aastase perioodi töötundide arvestuses töötatakse Euroopa Liidus enim Eestis, Kreekas, Leedus, Ungaris, Poolas ja vähim Prantsusmaal, Taanis, Rootsis, Saksamaal ja Norras. OECD andmetel töötati Eestis 2018 aastal keskmiselt 1748 tundi töötaja kohta, samal ajal kui Soomes 1555 tundi ja Lätis 1699 tundi. Eelnõu seadusena vastuvõtmisel Eestis töötaja poolt aastas keskmiselt töötatud tundide arv väheneks, kuid jääks ikkagi oluliselt kõrgemaks, kui see on meie naaberriikides. Nädalavahetusele sattunud riigipüha asendamine täiendava puhkepäevaga võtab ära põhjuse tunda pahameelt saamata jäänud vaba päeva pärast. See võimaldab veeta kvaliteetaega perega: külastada kultuuri üritusi, teha sporti, võtta ette päevareise. See aitaks kaasa inimeste töömotivatsioonile ja üldisele eluga rahulolule . Varasemalt on mõttele anda nädalavahetusele sattunud riigipüha eest lisapuhkepäeva väljendanud toetust Keskerakon na , EKRE ja Sotsiaaldemokraa tide esindajad . Lisapuhkepäevi nädalavahetusele sattunud riigipüha eest antakse ka Belgias, Bulgaarias, Hispaanias, Iirimaal ja Luksemburgis. Maltal kompenseeritakse nädalavahetusele sattunud riigipühasid osaliselt. 20 17 aastal kogus ettepanek „Lisame puhkepäeva, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele“ keskkonnas rahvaalgatus.ee nelja päevaga 1065 allkirja ning seda menetleti kollektiivse pöördumisena. Sarnase regulatsiooniga eelnõu arutati Riigikogus ka 2004. aastal. III Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi termineid. IV Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. V Seaduse mõjud Seaduse jõustumine parandab töötajate töö- ja pereelu tasakaalu andes neile lisapäevi, mis aitavad puhata tööpingest ning veeta aega perega koos – külastada kultuuriüritusi, teha sporti, reisida. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Käesoleva eelnõu vastuvõtmine ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi. Eelnõu rakendamine ei too riigieelarvesse ega kohalike omav alitsuste eelarvetesse tulusid. Seaduse jõustumine Käesolev seadus on kavandatud jõustuma 01.01.2021, et vältida segadusi töö- ja puhkepäevadega, mida võivad põhjustada juba valmis trükitud kalendrid. Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Vabariigi Valitsus 27.02.2020 nr 1-1/14-153/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ning § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni k.a 27. veebruaril algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (153 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Henn Põlluaas Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kahel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] EELNÖU Puhade ja tähtpäevade seaduse muutmise seadus § l. Puhadeja tähtpäevade seaduses tehaksejärgnevad muudatused: l) § l senine tekst loetakse löikeks l ning paragrahvi täiendatakse löikega 2 järgmises sönastuses: ,,(2) Käesoleva paragrahvi loikes l nimetatud rahvuspuha langemise korral iganädalasele puhkepäevale loetakse iganädalaseks puhkepäevaks rahvuspuhalejärgnev tööpäev."; 2) § 2 senine tekst loetakse löikeks l ning paragrahvi täiendatakse löikega 2 järgmises sönastuses: ,,(2) Käesoleva paragrahvi löike l punktides l, 4 ja 6-10 nimetatud riigipuha langemise korral iganädalasele puhkepäevale loetakse iganädalaseks puhkepäevaks riigipuhale järgnev tööpäev."; § 2. Seaduse joustumine Käesolev seadus jöustub 2021. aasta l.jaanuaril. Henn Pölluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2020 Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 27.02.2020. ^ :3> IndrekSaar Riigikcgu Kantselei Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Kuupäev ^< ö^- M)M} V,,t /-///^-^'S ~T Puhade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri I Sissejuhatus Käesoleva eelnöuga täiendatakse ptihade ja tähtpäevade seadust, andes lisapuhkepäeva, kui rahvuspuha voi riigipuha langeb nädalavahetusele. Seaduse vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus. II Seaduse eesmärk ja eelnöu sisu Eelnöuga muudetakse puhade ja tähtpäevade seadust, andes iganädalasele puhkepäevale sattuva rahvuspuha voi riigipuha (edaspidi riigipuha) eest lisapuhkepäevajärgmisel tööpäeval. Lisapuhkepäeva ei anta riigipuha eest, mis on alati puhapäeval: ulestöusmispuhade l.puhaja nelipiihade l. puha ei kompenseerita vaba päevagajärgneval tööpäeval. Riigiptihi, millega kaasneb vaba päev, on Eestis 10, Euroapa Liidu riikides keskmiselt aga 12. Naaberriikidest Soomes on 13 liikuvat puhaja Lätis 12 liikuvat piiha. Käesoleval aastal langeb puhkepäevadele l liikuv riigiptiha, mil teinejoulupuha, 26. detsember, satub laupäevale. 2021. aastal satub puhkepäevadele 3 riigipuha: l.mai - kevadpuha on laupäeval, samuti on l. ja 2. jöulupiiha vastavalt laupäeval ja puhapäeval. Aastase perioodi töötundide arvestuses töötatakse Euroopa Liidus enim Eestis, Kreekas, Leedus, Ungaris, Poolasja vähim Prantsusmaal, Taanis, Rootsis, Saksamaalja Norras. OECD andmetel töötati Eestis 2018 aastal keskmiselt 1748 tundi töötaja kohta, samal ajal kui Soomes 1555 tundi ja Lätis 1699 tundi. Eelnöu seadusena vastuvötmisel Eestis töötaja poolt aastas keskmiselt töötatud tundide arv väheneks, kuid jääks ikkagi oluliselt körgemaks, kui see on meie naaberriikides. Nädalavahetusele sattunud riigipuha asendamine täiendava puhkepäevaga vötab ära pöhjuse tunda pahameelt saarnata jäänud vaba päeva pärast. See vöimaldab veeta kvaliteetaega perega: kulastada kultuuriuritusi, teha sporti, vötta ette päevareise. See aitaks kaasa inimeste töömotivatsioonileja uldisele eluga rahulolule. Varasemalt on möttele anda nädalavahetusele sattunud riigipuha eest lisapuhkepäeva väljendanud toetust Keskerakonna, EKREja Sotsiaaldemokraatide esindajad. Lisapuhkepäevi nädalavahetusele sattunud riigipuha eest antakse ka Belgias, Bulgaarias, Hispaanias, lirimaal ja Luksemburgis. Maltal kompenseeritakse nädalavahetusele sattunud riigipuhasid osaliselt. 2017 aastal kogus ettepanek ,,Lisame puhkepäeva, kui rahvuspuha voi riigipuha langeb nädalavahetusele" keskkonnas rahvaalgatus.ee neljä päevaga 1065 allkirja ning seda menetleti kollektiivse pöördumisena. l Sarnase regulatsiooniga eelnöu arutati Riigikogus ka 2004. aastal. Ill Eelnöu terminoloogia Eelnöu ei sisalda uusi termineid. IV Eelnöu vastavus Euroopa Liidä öigusele Eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega. V Seaduse möjud Seaduse jöustumine parandab töötajate töö- ja pereelu tasakaalu andes neile lisapäevi, mis aitavad puhata tööpingest ning veeta aega perega koos - kulastada kultuuriiiritusi, teha sporti, reisida. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Käesoleva eelnöu vastuvötmine ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulutus!. Eelnöu rakendamine ei too riigieelarvesse ega kohalike omavalitsuste eelarvetesse tulusid. Seaduse jöustumine Käesolev seadus on kavandatud joustuma 01.01.2021, et vältida segadusi töö- ja puhkepäevadega, mida voivaa pöhjustadajuba valmis triikitud kalendrid. Indrek^Säar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees 2 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/20-0223 - Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (153 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 28.2.2020 resolutsioonile. Osapooled: Justiitsministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Tähtaeg: 19.03.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/48c3dbf7-c3d0-49e2-9509-f0df3dfc1864 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/48c3dbf7-c3d0-49e2-9509-f0df3dfc1864?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel