dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seaduse eelnõu

Sotsiaalministeerium · 16. märts 2020
Viit
1.2-3/831-1
Registreeritud
16. märts 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Rait Kuuse (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond)
Lahendamise tähtaeg
26. märts 2020

Failid

  • 📎20-0272 01.ddoc802 KB
  • 📎20-0272 02.ddoc3 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU Politsei ja piirivalve seaduse muutmise seadus Politsei ja piirivalve seadust täiendatakse §-ga 119 18 järgmises sõnastuses: „ § 119 18 . Politse iametniku ja piirivalveametniku töövõimetuspensioni ja toitjakaotuspensioni ümber arvutamine (1) Isikul, kellele on määratud politseiametniku töövõimetuspension enne 2010. aasta 1. jaanuari ja kelle pensioni suurus on arvutatud politseiteenistuse seaduse § 19 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 30. detsembri määruse nr 188 „Politseiametnike töötasustamine” või Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 30. detsembri määruse nr 190 „Kaitsepolitseiameti ametnike töötasustamine” viimase redaktsiooni alusel, on õigus määratud pensioni ümberarvutamisele. Sel juhul korrutatakse määratud pension läbi koefitsiendiga 1,087. (2) Isikul, kellele on määratud piirivalveametniku töövõimetuspension enne 2010. aasta 1. jaanuari ja kelle pensioni suurus on arvutatud piirivalveteenistuse seaduse § 41 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 30. detsembri määruse nr 187 „Piirivalveametnike töötasustamine” viimase redaktsiooni alusel, on õigus määratud pensioni ümberarvutamisele. Sel juhul korrutatakse määratud pension läbi koefitsiendiga 1,087. (3) Isikul, kellele on määratud politseiametniku töövõimetuspension või toitjakaotuspension pärast 2010. aasta 1. jaanuari ja kelle pensioni suurus on arvutatud politseiteenistuse seaduse § 19 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 30. detsembri määruse nr 188 „Politseiametnike töötasustamine” või Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 30. detsembri määruse nr 190 „Kaitsepolitseiameti ametnike töötasustamine” või piirivalveteenistuse seaduse § 41 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 30. detsembri määruse nr 187 „Piirivalveametnike töötasustamine” viimase redaktsiooni alusel, on õigus määratud pensioni ümberarvutamisele. Sel juhul korrutatakse määratud pension läbi koefitsiendiga 1,087. (4) Isikul, kellele on määratud politseiametniku töövõimetuspension või toitjakaotuspension 2010. aasta 1. jaanuarist kuni 2014. aasta 31. detsembrini ning kelle pensioni suurus on arvutatud politsei ja piirivalve seaduse alusel, on õigus määratud pensioni ümberarvutamisele, kui tema pension on väiksem, kui sarnast tööd tegeva politseiametniku või piirivalveametniku töövõimetus pension või toitjakaotuspension , mille arvutamise aluseks oleks võetud Vabariigi Valitsuse 2008. a asta 30. detsembri määrusega nr 187 „Piirivalveametnike töötasustamine” või Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 30. detsembri määrusega nr 188 „Politseiametnike töötasustamine” või Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 30. detsembri määrusega nr 190 „Kaitsepolitseiameti ametnike töötasustamine” kehte statud ning kuni 2009. aasta 1. juulini kehtinud palgamäärad ja auastmetasude määrad. (5 ) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–4 alusel arvutatakse politse iametniku töövõimetuspension ja toitjakaotuspension ümber alates 2020. aasta 1. jaanuarist.“. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 20 20 Algatab õigus komisjon 1 1 . 03 .20 20 . (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Karilaid Õigus komisjoni esimees Seletuskiri p olitsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest kohelda võrdselt nii politseiametniku väljateenitud aastate pensionide kui ka politsei ametniku ja piirivalve ametniku töövõimetus- ja toitjakaotuspensionide saajaid. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna õigusnõunik Svetlana Meister ([email protected], tel 612 5012) ning Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA ) õigusbüroo jurist Piret Andrekson ([email protected], tel 612 3307). Seadusmuudatuse rahalise kulu on arvutanud Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna nõunik Eneli Vensel ([email protected], tel 612 5128) ning PPA personalibüroo peaspetsialist Katrin Pärn ([email protected], tel 612 3434). Märkused Eelnõu kohaselt muudetakse politsei ja piirivalve seadust (edaspidi PPVS ) avaldamismärkega RT I, 19.03.2019, 67. Eelnõu ettevalmistamisele ei eelnenud seadusmuudatuse väljatöötamiskavatsuse koostamist. Vabariigi Valitsuse määruse „ Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri “ järgi ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Eelnõu on seotud 2018. aasta 14. juunil Riigikogu liikmete algatatud kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse (667 SE) eelnõuga. Eelnõu eesmärk oli tagada eripensionile jäänud kaitsevä elastele ning politseiametnikele ja piirivalveametnikele vähemalt selline pension, mis neil oleks olnud siis, kui nende pensioni arvestamise alust ei oleks alates 2009. aasta 1. juulist 8% võrra vähendatud. Muudatused jõustusid 2020. aasta 1. jaanuaril, millest alates enne 2010. aasta 1. jaanuari pensioneerunud kaitseväelaste, po litseiametnike ja piirivalveametnike pensionid ümber arvutatakse. Seadusmuudatuse algatajad määratlesid muudatuse sihtrühmana politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ja kaitseväelase väljateenitud aastate pensioni saajad. Muudatuste sihtrühmast jäid ekslikult välja politsei ametniku ja piir ivalve ametniku töövõimetuspensionide ja toitjakaotuspensionide saajad, kuigi neile kehtis politseiametnike väljateenitud aastate pensionidega sama regulatsioon. See tähendab, et ka töövõimetus- ja toitjakaotus pensionide arvestamise aluseks võeti ametipalk ning kui see muutus, siis muutus ka pension. Seega, kui 2009. aasta 1 . juulist vähendati politseiametnike ja piirivalveametnike ametipalkasid 8% võrra, vähenes ka neil e juba määratud töövõimetus- ja toitjakaotuspension 8% võrra. Politseiametniku väljateenitud aastate pensioni, töövõimetuspensioni ja toitjakaotuspensioni saajate võrdseks kohtlemiseks täiendatakse PPVS- i sarnaselt 2020. aasta 1. jaanuaril jõustunud muudatusega. Politseiametniku väljateenitud aastate pensionid arvutatakse ümber alates 2020. aasta 1. jaanuarist, töövõimetus- ja toitjakaotuspensionide ümberarvutamiseks aga õiguslik alus puudub. Et ka töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid oleks võimalik ümber arvutada, tuleb kiiresti seadust muuta. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on tagada politseiam etnikele ja piirivalveametnikele ning nende lähedastele, kellele on määratud töövõimetuspension või toitjakaotuspension, vähemalt selline pension, mis neil oleks olnud siis, kui nende pensioni arvestamise alust ei oleks alates 2009. aasta 1. juulist 8% võrra vähendatud. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 kohaselt muudetakse PPVS-i, mille rakendussätteid täiendatakse §-ga 119 18 „Politseiametniku ja piirivalveametniku töövõimetuspensioni ja toitjakaotuspensioni ümberarvutamine “. PPVS-i § 119 18 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse enne 2010. aasta 1. jaanuari pensionile jäänud po litseiametnike ja piirivalveametnike töövõimetuspensionide ümberarvutamine. Eeldusel, et pensionid olid arvutatud politseiteenistuse seaduse (edaspidi PolTS ) ja piirivalveteenistuse seaduse (edaspidi PVTS ) alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste viimase redaktsiooni alusel, korrutatakse määratud pension koefitsiendiga 1,087. Kuni 2009. aasta 31. detsembrini kehtinud PolTS reguleeris politseiametniku pensione, sh töövõimetuspensioni. Selle järgi oli politseiametnikul, kes on täielikult või osaliselt kaotanud töövõime haiguse või vigastuse tõttu, mis tekkis seoses teenistusülesannete täitmisega või politseiametniku poolt kuriteo tõkestamisel, õigus politseiametniku töövõimetuspensionile. Politseiametniku töövõimetuspension oli täieliku püsiva töövõimetuse korral 100% politseiametniku viimasest ametipalgast. Osalise püsiva töövõimetuse korral moodustas töövõimetuspension töövõime kaotuse protsendile vastava protsendi politseiametniku viimasest ametipalgast. Kui töövõime kaotuse protsent oli väiksem kui 40%, politseiametnikule töövõimetuspensioni ei määratud. Kui muutus püsiva töövõime kaotuse protsent või politseiametniku töövõimetuspensioni arvutamise aluseks oleva ametikoha ametipalk, arvutati töövõimetuspension ümber. Sel juhul maksti pensioni muutunud suuruses alates järgneva kuu esimesest kuupäevast. Pensioni arvutamise aluseks võeti Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2008. aasta määrus nr 188 „ Politseiametnike töötasustamine “ ja määrus nr 190 „ Kaitsepolitseiameti ametnike töötasustamine “. Po lTS ei reguleerinud politseiametniku perekonnaliikmete toitjakaotuspensioni. Seetõttu ei ole toitjakaotuspensioni ümberarvutamise regulatsiooni lisatud ka kõnesolevasse eelnõusse. Kuni 2009. aasta 31. detsembrini kehtinud PVTS reguleeris piirivalveametniku pensione, sh tööv õimetuspensioni ja toitjakaotus pensioni. Selle järgi oli piirivalveametnikul, kes on täielikult või osaliselt kaotanud töövõime haiguse või vigastuse tõttu, mis tekkis seoses teenistusülesannete täitmisega, õigus piirivalveametniku töövõimetuspensionile. Piirivalveametniku töövõimetuspension oli täieliku püsiva töövõimetuse korral 80% tema pensioni alussummast. Osalise püsiva töövõimetuse korral moodustas piirivalveametniku töövõimetuspension töövõime kaotuse protsendile vastava protsendi tema pensioni alussummast, kuid mitte rohkem kui 80%. Isikule, kelle töövõime kaotuse protsent oli väiksem kui 40%, piirivalveametniku töövõimetuspensioni ei määratud. PVTS- is oli sätestatud, et õnnetusjuhtumi või vägivalla kasutamise tagajärjel teenistusülesannete täitmise tõttu või teenistusülesannete täitmisel hukkunud piirivalveametniku ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel ja nendega võrdsustatud isikutel tekib õigus toitjakaotuspensionile. Piirivalveametniku lapsel, vanemal või lesel on õigus toitjakaotuspensionile sõltumata sellest, kas pensionitaotleja oli toitja ülalpidamisel või mitte. Pii rivalveametniku töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni alussumma arvutamise aluseks olnud palgamäära, auastmetasu või töövõime kaotuse protsendi muutumisel arvutati pension ümber. Piirivalveametniku pensioni maksti muutunud suuruses alates pensioni ümberarvutamist tinginud pensioni alussumma aluseks oleva palgamäära, auastmetasu või püsiva töövõimetuse protsendi muutumise kuule järgneva kuu esimesest päevast. Piirivalveametniku töövõimetuspensioni ja toitjakaotuspensioni suuruse arvutamise aluseks võeti Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2008. aasta määrus nr 187 „ Piirivalveametnike töötasustamine “. Kuigi PVTS reguleeris piirivalveametniku perekonnaliikmete toitjakaotuspensioni, siis kõnesolevas eelnõus selle pensioni ümberarvutamist ei reguleerita. Seda põhjusel, et PVTS-i alusel ei ole määratud ühtegi piirivalveametniku toitjakaotusepensioni. Vabariigi Valitsuse 20. juuli 2007. aasta määrusega nr 127 „ Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2008. a määruse nr 188 „Politseiametnike töötasustamine“ muutmine “ , Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. aasta määrusega nr 104 „ Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2008. a määruse nr 190 „Kaitsepolitseiameti ametnike töötasustamine“ muutmine “ ning Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. aasta määrusega nr 105 „ Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2008. a määruse nr 187 „Piirivalveametnike töötasustamine“ muutmine “ vähendati vastavalt politseiametnike palgaastmetele vastavaid kuupalgamäärasid ning piirivalveametnike ametikohtade palgaastmetele vastavaid kuupalgamäärasid ja auastmetasude määrasid 8% võrra. Kuna politsei- ja piirivalveametnike pensionide arvutamisel võeti aluseks nimetatud määruste alusel kehtestatud palgamäärad ning piirivalveametnikel ka auastmetasud, mille muutumisel arvutati pension ümber, vähenesid pärast palgamäärade ja auastmetasude vähendamist ka pensionid. Kõnesolevate muudatuse kohaselt korrutatakse PolTS -i või PVTS-i alusel enne 2010. aasta 1. jaanuari määratud politsei ametniku ja piirivalve ametniku töövõimetuspension koefitsiendiga 1,087. Et kompenseerida pensionide 8% vähendamine, tuleb pensione suurendada 8,7% võrra, st korrutada koefitsiendiga 1,087 (vt arvutuskäiku allolevast tabelist). Tabel . P ensionide suurendamine 8,7% võrra , et kompenseerida nende 8% vähenemine keskmine pension, mis oli juba 8% väiksem 506 eurot s.o 92% vähendamata pensionist ehk 506 eurost seega, vähendamata pension oleks olnud 550 eurot s.o vähendatud pension 506 eurot ehk 92% vähendamata pensionist vähendamata ja vähendatud pensioni vahe 44,00 eurot vähendamata ja vähendatud pensioni vahe osakaal vähendamata pensionist 8,70% PPVS-i § 119 18 lõikes 3 reguleeritakse pärast 2010. aasta 1. jaanuari määratud politseiametniku töövõimetuspensionide ja toitjakaotuspensionide ümberarvutamine. Eeldusel, et pensionid olid arvutatud PolTS -i ja PVTS-i alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste viimase redaktsiooni alusel, korrutatakse juba määratud pension koefitsiendiga 1,087. PPVS-i järgi võetakse politseiametniku pensioni arvutamise aluseks ametipalk, mis koosneb politseiametniku viimase ametikoha palgaastmele vastavast palgamäärast või diferentseeritud palgamäärast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud talle soodsaimast palgamäärast või diferentseeritud palgamäärast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest, ja politseiametniku viimasele teenistusastmele vastavast teenistusastmetasust . Kui pensioni arvutamise aluseks valitud politseiametniku ametikoha soodsaim palgamäär jääb ajavahemikku enne PPVS-i jõustumist, arvutatakse pension vastavalt PolTS -i või PVTS-i viimase kehtinud redaktsiooni alusel, sõltuvalt sellest, kas politseiametnik oli politseiteenistuses või piirivalveteenistuses. Vt lisaks PPVS-i § 119 18 lõigete 1 ja 2 selgitusi. PPVS-i § 119 18 lõikes 4 reguleeritakse ajavahemikus 2010. aasta 1. jaanuarist kuni 2014. aasta 31. detsembrini määratud politseiametniku töövõimetuspensionide ja toitjakaotuspensionide ümberarvutamine, kui pensioni suurus on arvutatud PPVS-i alusel. Pension arvutatakse ümber eeldusel, et määratud pension on väiksem, kui sarnast tööd teinud politseiametniku või piirivalveametniku töövõimetuspension või toitjakaotus pension, mille arvutamise aluseks oleks võetud Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2008. aasta määrusega nr 187 „Piirivalveametnike töötasustamine“ või Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2008. aasta määrusega nr 188 „Politseiametnike töötasustamine“ või Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2008. aasta määrusega nr 190 „Kaitsepolitseiameti ametnike töötasustamine“ kehtestatud ja kuni 2009. aasta l. juulini kehtinud palgamäärad ja auastmetasude määrad. 2010. aasta 1. jaanuaril jõustunud ning kuni 31. detsembrini 2012. aastal kehtinud PPVS-i § 106 lõike 1 kohaselt arvutati politseiametniku pension ümber, kui muutus pensioni arvutamise aluseks olnud palgamäär või teenistusastmetasu. Seega lähtuti ajavahemikul 1. jaanuarist 2 010. aastal kuni 31. detsembrini 2012. aastal pensionile läinud politseinike pensionide muutmisel nn ümberarvutamise süsteemist . 2013. aasta 1. jaanuaril jõustunud PPVS-i muutmise seaduse § 1 punktiga 4 muudeti PPVS-i § 106 lõiget 1, mille kohaselt alates 1. jaanuari s t 2010. aastal kuni 31. detsembrini 2012. aastal pensioneerunud politseinike pensione ei arvutata ametipalga muutumise korral enam ümber, vaid need indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (nn indekseerimise süsteem). Seetõttu ei ole nendele isikutele määratud pensioni edaspidine suurenemine enam sõltuvuses ametipalgast, vaid indeksist. Riigikohus tunnistas 6. jaanuari 2015. aasta lahendiga 3-4-1-18-14 põhiseadusevastaseks ja kehtetuks PPVS-i § 106 lõike 1 osas ja PPVS-i muutmise seaduse § 1 punkt i 4 osas, milles need ei võimaldanud politseinikele, kes läksid pensionile ajavahemikul 1. jaanuarist 2010. aastal kuni 31. detsembrini 2012. aastal, määratud pensione suurendada, lähtudes sarnast tööd tegevate politseinike ametipalkadest 1. jaanuaril 2013. aastal. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS ) §-d 25 ja 26 teevad vahet pensioni ümberarvutamisel ja indekseerimisel. Ümberarvutamisel määratakse pension uues suuruses, kui seda tingivad seaduses sätestatud asjaolud (nt ametipalga muutus). Indekseerimisel korrutatakse määratud pension seaduses sätestatud indeksiga läbi. 1. jaanuaril 2002. aastal jõustunud PolTS -i § 21 1 lg 5 sätestas, et kui muutus politseiametniku pensioni arvutamise aluseks oleva ametikoha ametipalk, arvutati pension ümber. Kõigile politseinikele kehtis PolTS -i § 21 1 lg-s 5 sätestatud ümberarvutamise süsteem kuni 31. detsembrini 2009. aastal. 1. jaanuaril 2010. aastal jõustunud PPVS-i § 117 lõike 7 kohaselt politseiametniku pension, mis oli määratud kuni 31. detsembrini 2009. aastal kehtinud PolTS -i alusel, ei kuulunud enam ümberarvutamisele, vaid edaspidi tuli see alates 1. aprillist 2010. aastal RPKS-i § 26 alusel indekseerida. Samas otsustas seadusandja kohaldada indekseerimise süsteemi üksnes nendele politseinikele, kes olid pensionile jäänud enne 1. jaanuari 2010. aastal. Pärast 1. jaanuari 2010. aastal pensionile jäävatele politseinikele otsustas seadusandja kohaldada pensionide edaspidisel suurendamisel endiselt ümberarvutamise süsteemi. Sisuliselt lõi seadusandja PPVS-i jõustamisega 1. jaanuaril 2010. aastal kaks politseinike gruppi: kuni 31. detsembrini 2009. aastal pensionile jäänud politseinikud, kelle pension indekseeriti ning alates 1. jaanuarist 2010. aastal pensionile jäävad politseinikud, kelle pension arvutatakse ümber. Kohtule kaebuse esitanud politseinik oli ka pärast PPVS-i jõustumist teenistuses ja ta jäi pensionile 2011. aasta oktoobris, seega kehtis tema töötamise ja pensionile jäämise ajal regulatsioon, mille kohaselt pidi talle määratud pension edaspidi suurenema endiselt koos ametipalga tõusuga . Seadusandja andis PPVS-i jõustamisega alates 1. jaanuarist 2010. aastal pensionile jäävatele politseinikele olukorras, kus nende ametipalku oli 2009. aastal vähendatud, selge lubaduse, et nendele määratud pensionid on endiselt seotud ümberarvutamise süsteemiga. Sellest lähtudes võis kaebaja arvestada sellega, et kui ametipalka suurendatakse, mõjutab see positiivselt ka tema pensioni suurust. Samas asendati ümberarvutamise süsteem indekseerimise süsteemiga just siis, kui tõsteti ka ametipalku 1. jaanuaril 2013. aastal. Riigikohtu üldkogu hinnangul võisid eespool nimetatud olukorras alates 1. jaanuarist 2010. aastal kuni 31. detsembrini 2012. aastal pensionile jäänud politseinikud õigustatult loota, et kui ümberarvutamise süsteem asendatakse indekseerimise süsteemiga ja samal ajal tõstetakse 1. jaanuaril 2013. aastal ametipalkasid, toob see kaasa ka nende pensionide suurendamise. Kui aga ametipalku 1. jaanuaril 2013. aastal märgatavalt tõsteti, asendas seadusandja samal ajal ka ümberarvutamise süsteemi indekseerimise süsteemiga . Kuna seadusandja otsustas politseinikele, kes jäävad pensionile alates 1. jaanuarist 2010. aastal, endiselt kohaldada ümberarvutamise süsteemi, andis seadusandja tegevus nimetatud isikutele õigustatud ja põhjendatud ootuse, et ametipalkade tõstmine 1. jaanuaril 2013. aastal toob kaasa nende pensionide suurenemise. Süsteemimuudatusega välistati alates 1. jaanuarist 2010. aastal pensionile jäänud politseinikele aga 1. jaanuari 2013. aasta ametipalkade tõusust tulenev soodne mõju. Kõnesoleva muudatuse eesmärk on tagada igale politseipensionärile selline pension nagu tal oleks olnud siis, kui 2009. aasta 1. juulil ei oleks tema ametipalka vähendatud. Kuna politseiametniku töövõimetus- ja toitjakaotuspensionide arvutamisel on samad põhimõtted, mis politseiametniku väljateenitud aastate pensionil, siis tuleb arvestada, et pärast 2010. aasta 1. jaanuari pensioneerunud politseiametnike töövõimetus- või toitjakaotuspensionid saaks vajadusel ümber arvutada. Võrreldes Riigikohtu lahendis nimetatud sihtrühmaga on kõnesoleva eelnõu kohaselt pensioni ümberarvutamise võimalikku sihtrühma laiendatud. Kuna 1. jaanuaril 2013. aastal ei pruukinud kõigi politseiametnike ametipalgad, vaatamata palgamäärade suurendamisele, taastuda 2009. aasta 1. juulini kehtinud suuremate ametipalkadeni, siis võimaldab seadusmuudatus vajadusel arvutada pensionid ümber kõigil p olitseiametnikel, kes on jäänud politseiametniku töövõimetuspensionile 2010. aasta 1. jaanuarist kuni 2014. aasta 31. detsembrini, ning kellele pension määrati vähendatud ametipalga alusel. Alates 1. jaanuarist 2015. aastal suurendati politseiametnike palgamäärasid selliselt, et kõigi ametipalk oli saavutanud vähemalt sama tasandi, mis oli enne ametipalkade vähendamist. PPVS-i § 119 18 lõikes 5 sätestatakse politseiametnike töövõimetus- ja toitjakaotuspensionide ümberarvutamine samast kuupäevast, kui arvutatakse ümber politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saajate pension. Kui põhiseadus üldiselt keelab anda tagasiulatuva mõjuga seadusi, siis lubatud on anda tagasiulatuva mõjuga norme, mis muudavad isiku õigusliku positsiooni paremaks. Kõnealuse muudatusega muudetakse p olitseiametniku töövõimetus- ja toitjakaotuspensionide saajate õiguslik positsioon paremaks, tagades samas ka võrdse kohtlemise politseiametniku väljateenitud aastate pensionide saajatega. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. Seaduse mõjud Kavandatav muudatus Muudatuse kohaselt arvutatakse PolTS -i ja PVTS-i alusel määratud politseiametniku ja piirivalveametniku töövõimetuspensionid ja toitjakaotuspensionid ümber, kui eripensionid määrati alates 2009. aasta 1. juulist 8% võrra vähendatud palgamäärade alusel. Samuti nähakse ette õigus arvutada ümber 2014. aasta 31. detsembrini PPVS -i alusel määratud töövõimetus- ja toitjakaotuspension, kui see on väiksem, kui sarnast tööd tegeva politseiametniku või piirivalveametniku töövõimetus- ja toitjakaotuspension, mille arvutamise aluseks oleks võetud kuni 2009. aasta 1. juulini kehtinud palgamäärad ja auastmetasude määrad. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on p olitsei- ja piirivalveametnikud, kelle pension määrati alates 1. juulist 2009. aastal vähendatud palgamäärade alusel. Muudatus puudutab 15 endist politseinikku ja piirivalvurit, kellest seitsmele määrati töövõimetuspension ja ühele toitjakaotuspension enne 2010. aasta 1. jaanuari ning seitsmele politseiametnikule töövõimetuspension ajavahemikul 1. jaanuarist 2010. aastal kuni 31. detsembrini 2014. aastal. Kaasnev mõju Sotsiaalsed mõjud Muudatused tagavad politseiametnike võrdse kohtlemise pensioni saamisel, mis omakorda tagab vähendatud ametipalkadelt pensioneerunud politseiametnike õiguspärase ootuse. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS ) § 12 kohaselt on seaduse ees kõik võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. PS kommenteeritud väljaandes selgitatakse: „/---/ Üldise võrdsuspõhiõiguse esemeline kaitseala hõlmab kõiki eluvaldkondi ( HYPERLINK "http://www.nc.ee/?id=11&amp;tekst=RK/3-1-3-10-02" \t "_blank" RKÜKo 17.03.2003, 3-1-3-10-02, p 36 ; RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 13 ; 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13 ). Paragrahvi 12 lg 1 järgi on põhiõiguste adressaadid kohustatud kohtlema võrdses olukorras olevaid isikuid ja isikute gruppe võrdselt. „Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt tuleb samasuguseid olukordi käsitada ühte moodi” ( HYPERLINK "http://www.nc.ee/?id=11&amp;tekst=RK/3-3-1-5-97" \t "_blank" RKHKm 24.03.1997, 3-3-1-5-97, p 4 ). Riigikohus on korduvalt võtnud üldise võrdsuspõhiõiguse kaitseala kokku lausesse „Võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt” (alates RKPJKo 03.04.2002, 3-4-1-2-02, p 17 ; RKÜKo 14.11.2002, 3-1-1-77-02, p 22 ; viimati RKÜKo 03.01.2008, 3-3-1-101-06, p 20 ). Võrdsete võrdse kohtlemise käsk on suunatud kõigi põhiõiguste kandjate õiguslikule võrdsusele. Kõnesoleva muudatuse järgi on võrreldavateks gruppideks politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saajad ning politsei töövõimetuspensioni ja toitjakaotuspension i saajad. Kui seadusandja on võimaldanud ühe grupi pensionid ümber arvutada, praegusel juhul 8% võrra suurendada, siis tuleb anda võimalus ümber arvutada ka teise grupi pensionid, s.o politsei töövõimetuspensionid ja toitjakaotuspensionid. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatus ei mõjuta oluliselt riigiasutuste tööd. Pensionide ümberarvutamisega võib ajutiselt väga vähesel määral suureneda Sotsiaalkindlustusameti töötajate töökoormus. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja tulud PPVS-i muudatuste rakendamisel tekib 2020. aastast lisakulu riigile maksimaalselt ca 13 000 eurot. Seda juhul, kui ümber arvutatakse ka kõigi ajavahemikul 2010. aasta 1. jaanuarist kuni 2014. aasta 31. detsembrini määratud politsei töövõimetus- või toitjakatuspension. Kui mõne nimetatud grupis oleva politseipensionäri pension on juba ümber arvutatud või ei kuulu ümberarvutamisele, on kulu väiksem. Politseiametniku töövõimetus- või toitjakaotuspensioni saavate isikute arv, kellele määrati vastav pension PolTS või PVTS alusel enne 1. jaanuari 2010. aastal või PPVS-i alusel ajavahemikul 2010. aasta 1. jaanuarist kuni 2014. aasta 31. detsembrini, ning kes said seda jätkuvalt 2020. aasta jaanuaris 15 Seisuga 30. juuni 2010. aastal PolTS -i ja PVTS-i alusel pensioni saajate keskmine pension (= määratud pensionide summa / pensioni saajate arv) * 506 Pensionisuurendus, s.o politseipensioni suurendamise koefitsient 8,7% 44 vanaduspensioni indeksiga indekseeritud pensionisuurendus 70 Täiendav kul u aastas 15 isikule alates 2020 * 12 582 * arvesse võetud ka 2019. aasta pensioniindeksi suurenemise prognoos Arvestuskäik: 15 pensioni saajat * 69,44 ära võetud pension pensioniindeksiga 2012-2019 indekseeritud vääringus * 12 kuud Rakendusaktid Seadusmuudatuste rakendamiseks ei ole vaja muuta rakendusakte. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eeln õu saadeti kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, teadmiseks Kaitseministeeriumile ning arvamuse andmiseks Sotsiaalkindlustusametile, P PA-le ja Kaitsepolitseiametile. Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonnal ei olnud eelnõu kohta märkusi. Samuti ei olnud märkusi Sotsiaalkindlustusametil ega Kaitsepolitseiametil. Vastavalt PPA ettepanekule on eelnõust välja jäetud taotluse esitam ise kohustus PPVS-i 119 18 lõike 4 alusel pensioni ümberarvutamiseks . Kõigi nimetatud sätte alusel pensioni ümberarvutamise võimalikud õigustatud isikud on teada nii Sotsiaalkindlustusametile kui PPA-le , seega ei ole vaja pensioni ümberarvutamiseks täiendavat taotlust esitada. Algatab õigus komisjon 11.03.2020 . (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Karilaid õigus komisjoni esimees EELNÕU Politsei ja piirivalve seaduse muutmise seadus Politsei ja piirivalve seadust täiendatakse §-ga 11918 järgmises sõnastuses: „§ 11918. Politseiametniku ja piirivalveametniku töövõimetuspensioni ja toitjakaotuspensioni ümberarvutamine (1) Isikul, kellele on määratud politseiametniku töövõimetuspension enne 2010. aasta 1. jaanuari ja kelle pensioni suurus on arvutatud politseiteenistuse seaduse § 19 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 30. detsembri määruse nr 188 „Politseiametnike töötasustamine” või Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 30. detsembri määruse nr 190 „Kaitsepolitseiameti ametnike töötasustamine” viimase redaktsiooni alusel, on õigus määratud pensioni ümberarvutamisele. Sel juhul korrutatakse määratud pension läbi koefitsiendiga 1,087. (2) Isikul, kellele on määratud piirivalveametniku töövõimetuspension enne 2010. aasta 1. jaanuari ja kelle pensioni suurus on arvutatud piirivalveteenistuse seaduse § 41 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 30. detsembri määruse nr 187 „Piirivalveametnike töötasustamine” viimase redaktsiooni alusel, on õigus määratud pensioni ümberarvutamisele. Sel juhul korrutatakse määratud pension läbi koefitsiendiga 1,087. (3) Isikul, kellele on määratud politseiametniku töövõimetuspension või toitjakaotuspension pärast 2010. aasta 1. jaanuari ja kelle pensioni suurus on arvutatud politseiteenistuse seaduse § 19 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 30. detsembri määruse nr 188 „Politseiametnike töötasustamine” või Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 30. detsembri määruse nr 190 „Kaitsepolitseiameti ametnike töötasustamine” või piirivalveteenistuse seaduse § 41 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 30. detsembri määruse nr 187 „Piirivalveametnike töötasustamine” viimase redaktsiooni alusel, on õigus määratud pensioni ümberarvutamisele. Sel juhul korrutatakse määratud pension läbi koefitsiendiga 1,087. (4) Isikul, kellele on määratud politseiametniku töövõimetuspension või toitjakaotuspension 2010. aasta 1. jaanuarist kuni 2014. aasta 31. detsembrini ning kelle pensioni suurus on arvutatud politsei ja piirivalve seaduse alusel, on õigus määratud pensioni ümberarvutamisele, kui tema pension on väiksem, kui sarnast tööd tegeva politseiametniku või piirivalveametniku töövõimetuspension või toitjakaotuspension, mille arvutamise aluseks oleks võetud Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 30. detsembri määrusega nr 187 „Piirivalveametnike töötasustamine” või Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 30. detsembri määrusega nr 188 „Politseiametnike töötasustamine” või Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 30. detsembri määrusega nr 190 „Kaitsepolitseiameti ametnike töötasustamine” kehtestatud ning kuni 2009. aasta 1. juulini kehtinud palgamäärad ja auastmetasude määrad. (5) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–4 alusel arvutatakse politseiametniku töövõimetuspension ja toitjakaotuspension ümber alates 2020. aasta 1. jaanuarist.“. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2020 Algatab õiguskomisjon 11.03.2020. (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Karilaid Õiguskomisjoni esimees Seletuskiri politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest kohelda võrdselt nii politseiametniku väljateenitud aastate pensionide kui ka politseiametniku ja piirivalveametniku töövõimetus- ja toitjakaotuspensionide saajaid. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna õigusnõunik Svetlana Meister ([email protected], tel 612 5012) ning Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) õigusbüroo jurist Piret Andrekson ([email protected], tel 612 3307). Seadusmuudatuse rahalise kulu on arvutanud Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna nõunik Eneli Vensel ([email protected], tel 612 5128) ning PPA personalibüroo peaspetsialist Katrin Pärn ([email protected], tel 612 3434). 1.3. Märkused Eelnõu kohaselt muudetakse politsei ja piirivalve seadust (edaspidi PPVS) avaldamismärkega RT I, 19.03.2019, 67. Eelnõu ettevalmistamisele ei eelnenud seadusmuudatuse väljatöötamiskavatsuse koostamist. Vabariigi Valitsuse määruse „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ järgi ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Eelnõu on seotud 2018. aasta 14. juunil Riigikogu liikmete algatatud kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse (667 SE) eelnõuga. Eelnõu eesmärk oli tagada eripensionile jäänud kaitseväelastele ning politseiametnikele ja piirivalveametnikele vähemalt selline pension, mis neil oleks olnud siis, kui nende pensioni arvestamise alust ei oleks alates 2009. aasta 1. juulist 8% võrra vähendatud. Muudatused jõustusid 2020. aasta 1. jaanuaril, millest alates enne 2010. aasta 1. jaanuari pensioneerunud kaitseväelaste, politseiametnike ja piirivalveametnike pensionid ümber arvutatakse. Seadusmuudatuse algatajad määratlesid muudatuse sihtrühmana politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ja kaitseväelase väljateenitud aastate pensioni saajad. Muudatuste sihtrühmast jäid ekslikult välja politseiametniku ja piirivalveametniku töövõimetuspensionide ja toitjakaotuspensionide saajad, kuigi neile kehtis politseiametnike väljateenitud aastate pensionidega sama regulatsioon. See tähendab, et ka töövõimetus- ja toitjakaotuspensionide arvestamise aluseks võeti ametipalk ning kui see muutus, siis muutus ka pension. Seega, kui 2009. aasta 1. juulist vähendati politseiametnike ja piirivalveametnike ametipalkasid 8% võrra, vähenes ka neile juba määratud töövõimetus- ja toitjakaotuspension 8% võrra. Politseiametniku väljateenitud aastate pensioni, töövõimetuspensioni ja toitjakaotuspensioni saajate võrdseks kohtlemiseks täiendatakse PPVS-i sarnaselt 2020. aasta 1. jaanuaril jõustunud muudatusega. Politseiametniku väljateenitud aastate pensionid arvutatakse ümber alates 2020. aasta 1. jaanuarist, töövõimetus- ja toitjakaotuspensionide ümberarvutamiseks aga õiguslik alus puudub. Et ka töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid oleks võimalik ümber arvutada, tuleb kiiresti seadust muuta. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on tagada politseiametnikele ja piirivalveametnikele ning nende lähedastele, kellele on määratud töövõimetuspension või toitjakaotuspension, vähemalt selline pension, mis neil oleks olnud siis, kui nende pensioni arvestamise alust ei oleks alates 2009. aasta 1. juulist 8% võrra vähendatud. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 kohaselt muudetakse PPVS-i, mille rakendussätteid täiendatakse §-ga 11918 „Politseiametniku ja piirivalveametniku töövõimetuspensioni ja toitjakaotuspensioni ümberarvutamine“. PPVS-i § 11918 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse enne 2010. aasta 1. jaanuari pensionile jäänud politseiametnike ja piirivalveametnike töövõimetuspensionide ümberarvutamine. Eeldusel, et pensionid olid arvutatud politseiteenistuse seaduse (edaspidi PolTS) ja piirivalveteenistuse seaduse (edaspidi PVTS) alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste1 viimase redaktsiooni alusel, korrutatakse määratud pension koefitsiendiga 1,087. Kuni 2009. aasta 31. detsembrini kehtinud PolTS reguleeris politseiametniku pensione, sh töövõimetuspensioni. Selle järgi oli politseiametnikul, kes on täielikult või osaliselt kaotanud töövõime haiguse või vigastuse tõttu, mis tekkis seoses teenistusülesannete täitmisega või politseiametniku poolt kuriteo tõkestamisel, õigus politseiametniku töövõimetuspensionile. Politseiametniku töövõimetuspension oli täieliku püsiva töövõimetuse korral 100% politseiametniku viimasest ametipalgast. Osalise püsiva töövõimetuse korral moodustas töövõimetuspension töövõime kaotuse protsendile vastava protsendi politseiametniku viimasest ametipalgast. Kui töövõime kaotuse protsent oli väiksem kui 40%, politseiametnikule töövõimetuspensioni ei määratud. Kui muutus püsiva töövõime kaotuse protsent või politseiametniku töövõimetuspensioni arvutamise aluseks oleva ametikoha ametipalk, arvutati töövõimetuspension ümber. Sel juhul maksti pensioni muutunud suuruses alates järgneva kuu esimesest kuupäevast.2 Pensioni arvutamise aluseks võeti Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2008. aasta määrus nr 188 „Politseiametnike töötasustamine“ ja määrus nr 190 „Kaitsepolitseiameti ametnike töötasustamine“. PolTS ei reguleerinud politseiametniku perekonnaliikmete toitjakaotuspensioni. Seetõttu ei ole toitjakaotuspensioni ümberarvutamise regulatsiooni lisatud ka kõnesolevasse eelnõusse. Kuni 2009. aasta 31. detsembrini kehtinud PVTS reguleeris piirivalveametniku pensione, sh töövõimetuspensioni ja toitjakaotuspensioni. Selle järgi oli piirivalveametnikul, kes on täielikult või osaliselt kaotanud töövõime haiguse või vigastuse tõttu, mis tekkis seoses teenistusülesannete täitmisega, õigus piirivalveametniku töövõimetuspensionile. Piirivalveametniku töövõimetuspension oli täieliku püsiva töövõimetuse korral 80% tema pensioni alussummast. Osalise püsiva töövõimetuse korral moodustas piirivalveametniku töövõimetuspension töövõime kaotuse protsendile vastava protsendi tema pensioni 1Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2008. aasta määrus nr 188 „Politseiametnike töötasustamine“, määrus nr 190 „Kaitsepolitseiameti ametnike töötasustamine“ ja määrus nr 187 „Piirivalveametnike töötasustamine“. 2 PolTS-i § 213 lõiked 1, 3 ja 4 alussummast, kuid mitte rohkem kui 80%. Isikule, kelle töövõime kaotuse protsent oli väiksem kui 40%, piirivalveametniku töövõimetuspensioni ei määratud.3 PVTS-is oli sätestatud, et õnnetusjuhtumi või vägivalla kasutamise tagajärjel teenistusülesannete täitmise tõttu või teenistusülesannete täitmisel hukkunud piirivalveametniku ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel ja nendega võrdsustatud isikutel tekib õigus toitjakaotuspensionile. Piirivalveametniku lapsel, vanemal või lesel on õigus toitjakaotuspensionile sõltumata sellest, kas pensionitaotleja oli toitja ülalpidamisel või mitte.4 Piirivalveametniku töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni alussumma arvutamise aluseks olnud palgamäära, auastmetasu või töövõime kaotuse protsendi muutumisel arvutati pension ümber. Piirivalveametniku pensioni maksti muutunud suuruses alates pensioni ümberarvutamist tinginud pensioni alussumma aluseks oleva palgamäära, auastmetasu või püsiva töövõimetuse protsendi muutumise kuule järgneva kuu esimesest päevast. 5 Piirivalveametniku töövõimetuspensioni ja toitjakaotuspensioni suuruse arvutamise aluseks võeti Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2008. aasta määrus nr 187 „Piirivalveametnike töötasustamine“. Kuigi PVTS reguleeris piirivalveametniku perekonnaliikmete toitjakaotuspensioni, siis kõnesolevas eelnõus selle pensioni ümberarvutamist ei reguleerita. Seda põhjusel, et PVTS-i alusel ei ole määratud ühtegi piirivalveametniku toitjakaotusepensioni. Vabariigi Valitsuse 20. juuli 2007. aasta määrusega nr 127 „Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2008. a määruse nr 188 „Politseiametnike töötasustamine“ muutmine“, Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. aasta määrusega nr 104 „Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2008. a määruse nr 190 „Kaitsepolitseiameti ametnike töötasustamine“ muutmine“ ning Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. aasta määrusega nr 105 „Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2008. a määruse nr 187 „Piirivalveametnike töötasustamine“ muutmine“ vähendati vastavalt politseiametnike palgaastmetele vastavaid kuupalgamäärasid ning piirivalveametnike ametikohtade palgaastmetele vastavaid kuupalgamäärasid ja auastmetasude määrasid 8% võrra. Kuna politsei- ja piirivalveametnike pensionide arvutamisel võeti aluseks nimetatud määruste alusel kehtestatud palgamäärad ning piirivalveametnikel ka auastmetasud, mille muutumisel arvutati pension ümber, vähenesid pärast palgamäärade ja auastmetasude vähendamist ka pensionid. Kõnesolevate muudatuse kohaselt korrutatakse PolTS-i või PVTS-i alusel enne 2010. aasta 1. jaanuari määratud politseiametniku ja piirivalveametniku töövõimetuspension koefitsiendiga 1,087. Et kompenseerida pensionide 8% vähendamine, tuleb pensione suurendada 8,7% võrra, st korrutada koefitsiendiga 1,087 (vt arvutuskäiku allolevast tabelist). Tabel. Pensionide suurendamine 8,7% võrra, et kompenseerida nende 8% vähenemine s.o 92% vähendamata pensionist ehk 506 keskmine pension, mis oli juba 8% väiksem 506 eurot eurost s.o vähendatud pension 506 eurot ehk 92% seega, vähendamata pension oleks olnud 550 eurot vähendamata pensionist vähendamata ja vähendatud pensioni vahe 44,00 eurot vähendamata ja vähendatud pensioni vahe 8,70% osakaal vähendamata pensionist 3 PVTS-i § 51 lõiked 1 ja 4 4 PVTS-i § 52 lõige 1 5 PVTS-i § 55 lõiked 1 ja 2 PPVS-i § 11918 lõikes 3 reguleeritakse pärast 2010. aasta 1. jaanuari määratud politseiametniku töövõimetuspensionide ja toitjakaotuspensionide ümberarvutamine. Eeldusel, et pensionid olid arvutatud PolTS-i ja PVTS-i alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste6 viimase redaktsiooni alusel, korrutatakse juba määratud pension koefitsiendiga 1,087. PPVS-i järgi võetakse politseiametniku pensioni arvutamise aluseks ametipalk, mis koosneb politseiametniku viimase ametikoha palgaastmele vastavast palgamäärast või diferentseeritud palgamäärast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud talle soodsaimast palgamäärast või diferentseeritud palgamäärast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest, ja politseiametniku viimasele teenistusastmele vastavast teenistusastmetasust. Kui pensioni arvutamise aluseks valitud politseiametniku ametikoha soodsaim palgamäär jääb ajavahemikku enne PPVS-i jõustumist, arvutatakse pension vastavalt PolTS-i või PVTS-i viimase kehtinud redaktsiooni alusel, sõltuvalt sellest, kas politseiametnik oli politseiteenistuses või piirivalveteenistuses.7 Vt lisaks PPVS-i § 11918 lõigete 1 ja 2 selgitusi. PPVS-i § 11918 lõikes 4 reguleeritakse ajavahemikus 2010. aasta 1. jaanuarist kuni 2014. aasta 31. detsembrini määratud politseiametniku töövõimetuspensionide ja toitjakaotuspensionide ümberarvutamine, kui pensioni suurus on arvutatud PPVS-i alusel. Pension arvutatakse ümber eeldusel, et määratud pension on väiksem, kui sarnast tööd teinud politseiametniku või piirivalveametniku töövõimetuspension või toitjakaotuspension, mille arvutamise aluseks oleks võetud Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2008. aasta määrusega nr 187 „Piirivalveametnike töötasustamine“ või Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2008. aasta määrusega nr 188 „Politseiametnike töötasustamine“ või Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2008. aasta määrusega nr 190 „Kaitsepolitseiameti ametnike töötasustamine“ kehtestatud ja kuni 2009. aasta l. juulini kehtinud palgamäärad ja auastmetasude määrad. 2010. aasta 1. jaanuaril jõustunud ning kuni 31. detsembrini 2012. aastal kehtinud PPVS-i § 106 lõike 1 kohaselt arvutati politseiametniku pension ümber, kui muutus pensioni arvutamise aluseks olnud palgamäär või teenistusastmetasu. Seega lähtuti ajavahemikul 1. jaanuarist 2010. aastal kuni 31. detsembrini 2012. aastal pensionile läinud politseinike pensionide muutmisel nn ümberarvutamise süsteemist. 2013. aasta 1. jaanuaril jõustunud PPVS-i muutmise seaduse § 1 punktiga 4 muudeti PPVS-i § 106 lõiget 1, mille kohaselt alates 1. jaanuarist 2010. aastal kuni 31. detsembrini 2012. aastal pensioneerunud politseinike pensione ei arvutata ametipalga muutumise korral enam ümber, vaid need indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (nn indekseerimise süsteem). Seetõttu ei ole nendele isikutele määratud pensioni edaspidine suurenemine enam sõltuvuses ametipalgast, vaid indeksist. Riigikohus tunnistas 6. jaanuari 2015. aasta lahendiga 3-4-1-18-14 põhiseadusevastaseks ja kehtetuks PPVS-i § 106 lõike 1 osas ja PPVS-i muutmise seaduse § 1 punkti 4 osas, milles need ei võimaldanud politseinikele, kes läksid pensionile ajavahemikul 1. jaanuarist 2010. aastal kuni 31. detsembrini 2012. aastal, määratud pensione suurendada, lähtudes sarnast tööd tegevate politseinike ametipalkadest 1. jaanuaril 2013. aastal. 6 Sama, viide 1 7 PPVS-i § 100 lõiked 1 ja 2 Riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) §-d 25 ja 26 teevad vahet pensioni ümberarvutamisel ja indekseerimisel. Ümberarvutamisel määratakse pension uues suuruses, kui seda tingivad seaduses sätestatud asjaolud (nt ametipalga muutus). Indekseerimisel korrutatakse määratud pension seaduses sätestatud indeksiga läbi. 1. jaanuaril 2002. aastal jõustunud PolTS-i § 211 lg 5 sätestas, et kui muutus politseiametniku pensioni arvutamise aluseks oleva ametikoha ametipalk, arvutati pension ümber. Kõigile politseinikele kehtis PolTS-i § 211 lg-s 5 sätestatud ümberarvutamise süsteem kuni 31. detsembrini 2009. aastal. 1. jaanuaril 2010. aastal jõustunud PPVS-i § 117 lõike 7 kohaselt politseiametniku pension, mis oli määratud kuni 31. detsembrini 2009. aastal kehtinud PolTS-i alusel, ei kuulunud enam ümberarvutamisele, vaid edaspidi tuli see alates 1. aprillist 2010. aastal RPKS-i § 26 alusel indekseerida. Samas otsustas seadusandja kohaldada indekseerimise süsteemi üksnes nendele politseinikele, kes olid pensionile jäänud enne 1. jaanuari 2010. aastal. Pärast 1. jaanuari 2010. aastal pensionile jäävatele politseinikele otsustas seadusandja kohaldada pensionide edaspidisel suurendamisel endiselt ümberarvutamise süsteemi. Sisuliselt lõi seadusandja PPVS-i jõustamisega 1. jaanuaril 2010. aastal kaks politseinike gruppi: 1) kuni 31. detsembrini 2009. aastal pensionile jäänud politseinikud, kelle pension indekseeriti ning 2) alates 1. jaanuarist 2010. aastal pensionile jäävad politseinikud, kelle pension arvutatakse ümber. Kohtule kaebuse esitanud politseinik oli ka pärast PPVS-i jõustumist teenistuses ja ta jäi pensionile 2011. aasta oktoobris, seega kehtis tema töötamise ja pensionile jäämise ajal regulatsioon, mille kohaselt pidi talle määratud pension edaspidi suurenema endiselt koos ametipalga tõusuga. Seadusandja andis PPVS-i jõustamisega alates 1. jaanuarist 2010. aastal pensionile jäävatele politseinikele olukorras, kus nende ametipalku oli 2009. aastal vähendatud, selge lubaduse, et nendele määratud pensionid on endiselt seotud ümberarvutamise süsteemiga. Sellest lähtudes võis kaebaja arvestada sellega, et kui ametipalka suurendatakse, mõjutab see positiivselt ka tema pensioni suurust. Samas asendati ümberarvutamise süsteem indekseerimise süsteemiga just siis, kui tõsteti ka ametipalku 1. jaanuaril 2013. aastal. Riigikohtu üldkogu hinnangul võisid eespool nimetatud olukorras alates 1. jaanuarist 2010. aastal kuni 31. detsembrini 2012. aastal pensionile jäänud politseinikud õigustatult loota, et kui ümberarvutamise süsteem asendatakse indekseerimise süsteemiga ja samal ajal tõstetakse 1. jaanuaril 2013. aastal ametipalkasid, toob see kaasa ka nende pensionide suurendamise. Kui aga ametipalku 1. jaanuaril 2013. aastal märgatavalt tõsteti, asendas seadusandja samal ajal ka ümberarvutamise süsteemi indekseerimise süsteemiga. Kuna seadusandja otsustas politseinikele, kes jäävad pensionile alates 1. jaanuarist 2010. aastal, endiselt kohaldada ümberarvutamise süsteemi, andis seadusandja tegevus nimetatud isikutele õigustatud ja põhjendatud ootuse, et ametipalkade tõstmine 1. jaanuaril 2013. aastal toob kaasa nende pensionide suurenemise. Süsteemimuudatusega välistati alates 1. jaanuarist 2010. aastal pensionile jäänud politseinikele aga 1. jaanuari 2013. aasta ametipalkade tõusust tulenev soodne mõju. Kõnesoleva muudatuse eesmärk on tagada igale politseipensionärile selline pension nagu tal oleks olnud siis, kui 2009. aasta 1. juulil ei oleks tema ametipalka vähendatud. Kuna politseiametniku töövõimetus- ja toitjakaotuspensionide arvutamisel on samad põhimõtted, mis politseiametniku väljateenitud aastate pensionil, siis tuleb arvestada, et pärast 2010. aasta 1. jaanuari pensioneerunud politseiametnike töövõimetus- või toitjakaotuspensionid saaks vajadusel ümber arvutada. Võrreldes Riigikohtu lahendis nimetatud sihtrühmaga on kõnesoleva eelnõu kohaselt pensioni ümberarvutamise võimalikku sihtrühma laiendatud. Kuna 1. jaanuaril 2013. aastal ei pruukinud kõigi politseiametnike ametipalgad, vaatamata palgamäärade suurendamisele, taastuda 2009. aasta 1. juulini kehtinud suuremate ametipalkadeni, siis võimaldab seadusmuudatus vajadusel arvutada pensionid ümber kõigil politseiametnikel, kes on jäänud politseiametniku töövõimetuspensionile 2010. aasta 1. jaanuarist kuni 2014. aasta 31. detsembrini, ning kellele pension määrati vähendatud ametipalga alusel. Alates 1. jaanuarist 2015. aastal suurendati politseiametnike palgamäärasid selliselt, et kõigi ametipalk oli saavutanud vähemalt sama tasandi, mis oli enne ametipalkade vähendamist. PPVS-i § 11918 lõikes 5 sätestatakse politseiametnike töövõimetus- ja toitjakaotuspensionide ümberarvutamine samast kuupäevast, kui arvutatakse ümber politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saajate pension. Kui põhiseadus üldiselt keelab anda tagasiulatuva mõjuga seadusi, siis lubatud on anda tagasiulatuva mõjuga norme, mis muudavad isiku õigusliku positsiooni paremaks. Kõnealuse muudatusega muudetakse politseiametniku töövõimetus- ja toitjakaotuspensionide saajate õiguslik positsioon paremaks, tagades samas ka võrdse kohtlemise politseiametniku väljateenitud aastate pensionide saajatega. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Kavandatav muudatus Muudatuse kohaselt arvutatakse PolTS-i ja PVTS-i alusel määratud politseiametniku ja piirivalveametniku töövõimetuspensionid ja toitjakaotuspensionid ümber, kui eripensionid määrati alates 2009. aasta 1. juulist 8% võrra vähendatud palgamäärade alusel. Samuti nähakse ette õigus arvutada ümber 2014. aasta 31. detsembrini PPVS-i alusel määratud töövõimetus- ja toitjakaotuspension, kui see on väiksem, kui sarnast tööd tegeva politseiametniku või piirivalveametniku töövõimetus- ja toitjakaotuspension, mille arvutamise aluseks oleks võetud kuni 2009. aasta 1. juulini kehtinud palgamäärad ja auastmetasude määrad. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on politsei- ja piirivalveametnikud, kelle pension määrati alates 1. juulist 2009. aastal vähendatud palgamäärade alusel. Muudatus puudutab 15 endist politseinikku ja piirivalvurit, kellest seitsmele määrati töövõimetuspension ja ühele toitjakaotuspension enne 2010. aasta 1. jaanuari ning seitsmele politseiametnikule töövõimetuspension ajavahemikul 1. jaanuarist 2010. aastal kuni 31. detsembrini 2014. aastal. Kaasnev mõju Sotsiaalsed mõjud Muudatused tagavad politseiametnike võrdse kohtlemise pensioni saamisel, mis omakorda tagab vähendatud ametipalkadelt pensioneerunud politseiametnike õiguspärase ootuse. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 12 kohaselt on seaduse ees kõik võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. PS kommenteeritud väljaandes selgitatakse: „/---/ Üldise võrdsuspõhiõiguse esemeline kaitseala hõlmab kõiki eluvaldkondi (RKÜKo 17.03.2003, 3-1-3-10-02, p 36; RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 13; 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13). Paragrahvi 12 lg 1 järgi on põhiõiguste adressaadid kohustatud kohtlema võrdses olukorras olevaid isikuid ja isikute gruppe võrdselt. „Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt tuleb samasuguseid olukordi käsitada ühte moodi” (RKHKm 24.03.1997, 3-3-1-5-97, p 4). Riigikohus on korduvalt võtnud üldise võrdsuspõhiõiguse kaitseala kokku lausesse „Võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt” (alates RKPJKo 03.04.2002, 3-4-1-2-02, p 17; RKÜKo 14.11.2002, 3-1-1-77-02, p 22; viimati RKÜKo 03.01.2008, 3-3-1-101-06, p 20). Võrdsete võrdse kohtlemise käsk on suunatud kõigi põhiõiguste kandjate õiguslikule võrdsusele. Kõnesoleva muudatuse järgi on võrreldavateks gruppideks politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saajad ning politsei töövõimetuspensioni ja toitjakaotuspensioni saajad. Kui seadusandja on võimaldanud ühe grupi pensionid ümber arvutada, praegusel juhul 8% võrra suurendada, siis tuleb anda võimalus ümber arvutada ka teise grupi pensionid, s.o politsei töövõimetuspensionid ja toitjakaotuspensionid. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatus ei mõjuta oluliselt riigiasutuste tööd. Pensionide ümberarvutamisega võib ajutiselt väga vähesel määral suureneda Sotsiaalkindlustusameti töötajate töökoormus. 7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja tulud PPVS-i muudatuste rakendamisel tekib 2020. aastast lisakulu riigile maksimaalselt ca 13 000 eurot. Seda juhul, kui ümber arvutatakse ka kõigi ajavahemikul 2010. aasta 1. jaanuarist kuni 2014. aasta 31. detsembrini määratud politsei töövõimetus- või toitjakatuspension. Kui mõne nimetatud grupis oleva politseipensionäri pension on juba ümber arvutatud või ei kuulu ümberarvutamisele, on kulu väiksem. Politseiametniku töövõimetus- või toitjakaotuspensioni saavate isikute arv, kellele määrati 15 vastav pension PolTS või PVTS alusel enne 1. jaanuari 2010. aastal või PPVS-i alusel ajavahemikul 2010. aasta 1. jaanuarist kuni 2014. aasta 31. detsembrini, ning kes said seda jätkuvalt 2020. aasta jaanuaris Seisuga 30. juuni 2010. aastal PolTS-i ja PVTS-i alusel pensioni saajate keskmine pension 506 (= määratud pensionide summa / pensioni saajate arv)* Pensionisuurendus, s.o politseipensioni suurendamise koefitsient 8,7% 44 vanaduspensioni indeksiga indekseeritud pensionisuurendus 70 Täiendav kulu aastas 15 isikule alates 2020 * 12 582 *arvesse võetud ka 2019. aasta pensioniindeksi suurenemise prognoos Arvestuskäik: 15 pensioni saajat * 69,44 ära võetud pension pensioniindeksiga 2012-2019 indekseeritud vääringus * 12 kuud 8. Rakendusaktid Seadusmuudatuste rakendamiseks ei ole vaja muuta rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, teadmiseks Kaitseministeeriumile ning arvamuse andmiseks Sotsiaalkindlustusametile, PPA-le ja Kaitsepolitseiametile. Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonnal ei olnud eelnõu kohta märkusi. Samuti ei olnud märkusi Sotsiaalkindlustusametil ega Kaitsepolitseiametil. Vastavalt PPA ettepanekule on eelnõust välja jäetud taotluse esitamise kohustus PPVS-i 11918 lõike 4 alusel pensioni ümberarvutamiseks. Kõigi nimetatud sätte alusel pensioni ümberarvutamise võimalikud õigustatud isikud on teada nii Sotsiaalkindlustusametile kui PPA-le, seega ei ole vaja pensioni ümberarvutamiseks täiendavat taotlust esitada. Algatab õiguskomisjon 11.03.2020. (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Karilaid õiguskomisjoni esimees Vabariigi Valitsus .03.2020 nr 1-1/14-161/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ning § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu õiguskomisjoni k.a 11. märtsil algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (161 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks õiguskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Henn Põlluaas Lisad: 1) eelnõu kahel lehel 2) seletuskiri kaheksal lehel Siret Neeve 631 6335, [email protected] Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 13.03.2020 /1-1/14-161/1 ; Riigikantselei / 13.03.2020 / 2-5/20-00448 Resolutsiooni teema: Politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (161 SE) Adressaat: Siseministeerium Ülesanne: Palun ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 02.04.2020 Adressaat: Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 26.03.2020 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 9.4.2020 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 20-0272. Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]>, Kaitseministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 16.03.2020 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/20-0272 - Politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (161 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 16.3.2020 resolutsioonile. Osapooled: Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Tähtaeg: 02.04.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4e73b9f1-29ed-41f4-b30a-1fc8404ebf3d Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4e73b9f1-29ed-41f4-b30a-1fc8404ebf3d?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel