Riigikantselei Teie 28.02.2020 nr RIIGIKOGU/20-
[email protected] 0223/-2T; 2-5/20-
Rahukohtu 3 00351/
Tallinn, 15161, Harju maakond Meie 12.03.2020 nr 1.2-3/650-2
Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise
seaduse eelnõust
Sotsiaalministeeriumile edastati seisukoha kujundamiseks pühade ja tähtpäevade seaduse
muutmise seaduse eelnõu, mille algatas Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna
fraktsioon 27. veebruaril 2020.
Eelnõuga muudetakse pühade ja tähtpäevade seadust, andes iganädalasele puhkepäevale
sattuva rahvuspüha või riigipüha (v.a ülestõusmispühade ja nelipühade esimene püha, mis
on alati pühapäeval) eest lisapuhkepäeva järgmisel tööpäeval.
Sotsiaalministeerium toetab eelnõu üldist eesmärki võimaldada töötajatel veeta kvaliteetaega
perega, suurendada üldist eluga rahulolu ning tõsta töömotivatsiooni.
Samas leiame, et eelnõu majanduslikke mõjusid tuleks põhjalikumalt analüüsida. On õige, et
aastas töötatakse Eestis (2018. aastal 1748 tundi) keskmiselt mõnevõrra rohkem kui OECD
riikides (1734 tundi) keskmiselt, Lätis (1699 tundi) või Soomes (1555 tundi).1 See ei tulene
aga vaid sellest, et Eestis on vähe riigipühasid, vaid ka asjaolust, et Eestis on osaajaga
töötamine suhteliselt vähe levinud. Kui OECD riikides keskmiselt töötab osaajaga 16,5%
hõivatutest, siis Eestis teeb seda 9,2% elanikest. Täistööajaga töötajad töötavad Eestis
(keskmiselt 40,4 tundi nädalas) vähem kui OECD riikides keskmiselt (keskmiselt 41,2 tundi
nädalas).2
Samuti selgitab Eesti töötajate kõrget keskmist töötatud tundide hulka naiste ulatuslik
kaasatus tööturule. Täistööajaga Eesti mehed töötavad keskmiselt (40,9 tundi nädalas)
vähem kui täistööajaga Soome mehed (41,3 tundi nädalas) või OECD riikides täistöötajaga
keskmiselt (42,6 tundi nädalas), kuigi siiski rohkem kui Läti täistööajaga mehed (40,6 tundi
nädalas). Eesti täistööajaga naised (39,8 tundi nädalas) töötavad aga keskmiselt rohkem kui
Soome naised (38,9 tundi nädalas) või OECD riikides keskmiselt (39,3 tundi nädalas), kuigi
siiski vähem kui Läti täistööajaga naised (39,9 tundi nädalas).
Nii ei saa väita, et Eestis töötatakse rohkem kui meie naaberriikides või OECD riikides
keskmiselt. Töötatud tundide arvul on ühtlasi mõju majanduskasvule. Seetõttu tuleks
analüüsida eelnõu mõju majandusele märksa detailsemalt, kui seda on seletuskirjas tehtud.
1 https://data.oecd.org/emp/hours-worked.htm
2 OECD andmestik võimaldab vaadelda täistööajaga töötajate töökoormust vaid nädalate lõikes.
https://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=AVE_HRS
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Samuti leiame, et põhjalikumalt vajab analüüsimist, milliseid töötajate gruppe antud
muudatus mõjutab. Tööaja korralduse mõttes võib töötajad jagada kaheks. Need, kes
töötavad esmapäevast reedeni ning kelle vabad päevad langevad nädalavahetusele ja
töötajad, kes töötavad tööajakava alusel, mis paneb paika nende töö- ja puhkepäevad. Võib
eeldada, et enamus tööajakava alusel töötajatest töötavad ka summeeritud tööajaga.
Summeeritud tööajaga töötajaid on Eestis 2015.a Eesti tööelu-uuringu andmetel 46%.
Pakutud muudatus võimaldab pikemalt pühi nautida just inimestel, kes töötavad
esmapäevast reedeni. Tööajakava alusel töötavad töötajad võivad summeerimisperioodi
jooksul saada küll rohkem vaba aega, kuid aeg, millal nad seda nautida saavad ei pruugi
pühade ajaga kattuda. Seega oleks muudatusel erineva töökorraldusega töötajatele erinev
mõju.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Sten Andreas Ehrlich 6269 183
[email protected]
Mariliis Proos 6269 255
[email protected]