dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 12. märts 2020
Viit
1.2-3/650-2
Registreeritud
12. märts 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Mariliis Proos (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎1.2-3650-2 12.03.2020 Väljaminev kiri.bdoc217 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Teie 28.02.2020 nr RIIGIKOGU/20- [email protected] 0223/-2T; 2-5/20- Rahukohtu 3 00351/ Tallinn, 15161, Harju maakond Meie 12.03.2020 nr 1.2-3/650-2 Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõust Sotsiaalministeeriumile edastati seisukoha kujundamiseks pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille algatas Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 27. veebruaril 2020. Eelnõuga muudetakse pühade ja tähtpäevade seadust, andes iganädalasele puhkepäevale sattuva rahvuspüha või riigipüha (v.a ülestõusmispühade ja nelipühade esimene püha, mis on alati pühapäeval) eest lisapuhkepäeva järgmisel tööpäeval. Sotsiaalministeerium toetab eelnõu üldist eesmärki võimaldada töötajatel veeta kvaliteetaega perega, suurendada üldist eluga rahulolu ning tõsta töömotivatsiooni. Samas leiame, et eelnõu majanduslikke mõjusid tuleks põhjalikumalt analüüsida. On õige, et aastas töötatakse Eestis (2018. aastal 1748 tundi) keskmiselt mõnevõrra rohkem kui OECD riikides (1734 tundi) keskmiselt, Lätis (1699 tundi) või Soomes (1555 tundi).1 See ei tulene aga vaid sellest, et Eestis on vähe riigipühasid, vaid ka asjaolust, et Eestis on osaajaga töötamine suhteliselt vähe levinud. Kui OECD riikides keskmiselt töötab osaajaga 16,5% hõivatutest, siis Eestis teeb seda 9,2% elanikest. Täistööajaga töötajad töötavad Eestis (keskmiselt 40,4 tundi nädalas) vähem kui OECD riikides keskmiselt (keskmiselt 41,2 tundi nädalas).2 Samuti selgitab Eesti töötajate kõrget keskmist töötatud tundide hulka naiste ulatuslik kaasatus tööturule. Täistööajaga Eesti mehed töötavad keskmiselt (40,9 tundi nädalas) vähem kui täistööajaga Soome mehed (41,3 tundi nädalas) või OECD riikides täistöötajaga keskmiselt (42,6 tundi nädalas), kuigi siiski rohkem kui Läti täistööajaga mehed (40,6 tundi nädalas). Eesti täistööajaga naised (39,8 tundi nädalas) töötavad aga keskmiselt rohkem kui Soome naised (38,9 tundi nädalas) või OECD riikides keskmiselt (39,3 tundi nädalas), kuigi siiski vähem kui Läti täistööajaga naised (39,9 tundi nädalas). Nii ei saa väita, et Eestis töötatakse rohkem kui meie naaberriikides või OECD riikides keskmiselt. Töötatud tundide arvul on ühtlasi mõju majanduskasvule. Seetõttu tuleks analüüsida eelnõu mõju majandusele märksa detailsemalt, kui seda on seletuskirjas tehtud. 1 https://data.oecd.org/emp/hours-worked.htm 2 OECD andmestik võimaldab vaadelda täistööajaga töötajate töökoormust vaid nädalate lõikes. https://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=AVE_HRS Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Samuti leiame, et põhjalikumalt vajab analüüsimist, milliseid töötajate gruppe antud muudatus mõjutab. Tööaja korralduse mõttes võib töötajad jagada kaheks. Need, kes töötavad esmapäevast reedeni ning kelle vabad päevad langevad nädalavahetusele ja töötajad, kes töötavad tööajakava alusel, mis paneb paika nende töö- ja puhkepäevad. Võib eeldada, et enamus tööajakava alusel töötajatest töötavad ka summeeritud tööajaga. Summeeritud tööajaga töötajaid on Eestis 2015.a Eesti tööelu-uuringu andmetel 46%. Pakutud muudatus võimaldab pikemalt pühi nautida just inimestel, kes töötavad esmapäevast reedeni. Tööajakava alusel töötavad töötajad võivad summeerimisperioodi jooksul saada küll rohkem vaba aega, kuid aeg, millal nad seda nautida saavad ei pruugi pühade ajaga kattuda. Seega oleks muudatusel erineva töökorraldusega töötajatele erinev mõju. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Sten Andreas Ehrlich 6269 183 [email protected] Mariliis Proos 6269 255 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel