Saatja: Eesti Advokatuur <
[email protected]>
Saadetud: 11.03.2020 16:06
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Eesti Advokatuuri kiri nr 1-8/240
Manused: image001.jpg; image002.png; image003.png; image004.png; image005.png; 1-8
240_11.03.2020.asice
Tere
Edastame Eesti Advokatuuri kirja 11.03.2020 nr 1-8/240 Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise
seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
Ivika Viil
koolitusassistent
Eesti Advokatuur
Rävala pst 3
10143 Tallinn
Tel 697 9257
[email protected]
Lp Tanel Kiik Sotsiaalminister Teie 18.02 .20 20 nr 1.2-2/15-1 Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 11.03 .20 20 nr 1-8/ 240 Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu Lugupeetud sotsiaalminister hr Tanel Kiik Täna me , et saatsite Eesti A dvokatuurile arvamuse avaldamiseks töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Käesolevaga edastame Teile eelnõu osas advokatuuri tööõiguse komisjoni järgmised ettepanekud ja märkused. 1. Eelnõu punktiga 7 täiendatakse TvLS §-i 26 uue lõikega 5, mis võimaldab mitme avaldaja ühisavalduse esitamist töövaidluskomisjonile. Kavandatava täienduse sõnastus ei võimalda samas avalduse esitamist mitme vastustaja vastu. Võrdlusena TsMS § 207 lg 1 võimaldab nii mitme isiku ühist hagi kui ka hagi ühiselt mitme kostja vastu. Ettepanek on täiendada muudatuse sõnastust järgmiselt: „Mitu avaldajat võivad esitada ühisavalduse sama vastaspoole vastu või avalduse võib esitada ühiselt mitme vastaspoole vastu, kui /…/“ M itme vastaspoole vastu on ühe avalduse esitamisel praktiline tähtsus paljudes elulistes olukordades, n äiteks renditöötaja poolt nõude esitamine nii tööandja kui kasutajaettevõtja vastu, nõude esitamine kontserniettevõtjate vastu, kui töötaja osalt teeb tööd ühele ja osalt teisele kontserniettevõtjale või ettevõtte ülemineku korral, mil ettevõtte üleandja ja omandaja vastutavad VÕS § 183 lg 1 alusel töötaja ees solidaarselt. 2. Eelnõu punktiga 14 plaanitakse muuta TvLS § 59 lg-t 1 seoses alustega, mil töövaidluskomisjoni otsus jõustub. Juhime tähelepanu järgmistele kitsaskohtadele, mis vajavad lahendamist enne uue regulatsiooni vastuvõtmist: Kavandatava TvLS § 59 lg 1 p 3 kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsus hagi läbi vaatamata jätmisel ainult juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel (esindusõiguse tõendamatus). Kavandatav regulatsioon jätab lahtiseks, mis saab töövaidlusest ja töövaidluskomisjoni otsusest juhtudel, kui hagi jäetakse läbi vaatamata muudel alustel, sh nt TsMS § 423 lg 1 p 10 (tõlgi või eesti keelt oskava esindaja puudumine hagejal), p 11 (riigilõivu tasumata jätmine), p 12 (kohtu määratud menetluskulude tagatis e andmata jätmine) . Eelnõu seletuskirjas toodud põhjendustega sellest, et tuleb vältida vaidlusest pahatahtlikku loobumist eesmärgiga jõustada töövaidluskomisjoni otsus, saab nõustuda, kuid ainult juhtumil, kui kohtusse pöördub vastaspool, mitte avaldaja. Kui kohtusse pöördub avaldaja ise, oleks kõigil hagi läbi vaatamata jätmise alustel põhjendatud töövaidluskomisjoni otsuse jõustumine. Näiteks töötaja pöördub töövaidluskomisjoni nõudega tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, töövaidluskomisjon jätab otsusega tema nõude rahuldamata ja töötaja pöördub kohtusse. Kui töötaja jätab kohtumenetluses teatud sammud tegemata ja tema hagi jäetakse läbi vaatamata, jääb siiski jõustumata ka nõuet rahuldamata jätnud töövaidluskomisjoni otsus. On ebaselge, mis saab sel juhul töövaidlusest, kui töövaidluskomisjoni otsus ei jõustu ja samas ei toimu ka nõude lahendamist kohtus. Kas töövaidlus on siis lõppemata? Kui see on lõppenud, siis millisel alusel? Kas loetakse, et avaldus ei ole menetluses olnud? Arvestades, et töövaidluskomisjoni ja kohtusse pöördumine peatavad aegumise, on ilmselt nõue ka aegumata. Seega võib tekkida olukord, et iga kord, kui kohus jätab avaldaja hagi läbi vaatamata, saab avaldaja sama nõudega uuesti töövaidluskomisjoni pöörduda, sest jõustunud otsust tema nõude rahuldamata jätmise kohta ei eksisteeri. Seega vajab reguleerimist ka see, mis saab töövaidlusest ja töövaidluskomisjoni otsusest juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata muul alusel kui TsMS § 423 lg 1 p 9. Kavandatava TvLS § 59 lg 1 p 4 kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsus, kui kohus lõpetab menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Selline viide on ebaõige. Erinevalt eelnõu seletuskirjas märgitust reguleerib TsMS § 428 lg 1 p 2 olukorda, kui samade poolte vahel on sama aluse ja esemega vaidluses jõustunud muu lahend, mitte sama lahend, mida kohtus vaidlustatakse. Kui sama vaidlus on muu lahendiga juba lahendatud, ei saa jõustuda ka töövaidluskomisjoni otsus. Kavandatava TvLS § 59 lg 1 p 4 kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsus, kui kohus lõpetab menetluse TsMS § 428 lg 2 alusel ehk muul seaduses sätestatud alusel . Antud juhul jääb arusaamatuks selle aluse kohaldamine. Eelnõu seletuskirjas sisalduv selgitus, et TsMS § 428 lg 2 alusel lõpetatakse hagimenetlus üldjuhul pankrotiseaduse alusel, on komisjoni hinnangul ebaõige. Pankrotiseaduse alusel võidakse hagimenetluses jätta hagi läbi vaatamata, kuid ei toimu hagimenetluse lõpetamist. Seega on läbi mõtlemata, millistel juhtudel kohalduks TvLS § 59 lg 1 p 4 viimane osa. Komisjon teeb ettepaneku lisada kavandatavasse TvLS § 59 lg 1 p-i 4 viide menetluse lõpetamisele TsMS 428 lg 1 p 5 alusel. Ei saa nõustuda eelnõu seletuskirja põhjendusega, et töövaidluskomisjoni otsus ei saa täitmise võimatuse tõttu jõustuda, kui pool lõpeb õigusjärgluseta. Esiteks sõltumata täitmise võimalikkusest või võimatusest tuleb tagada õigusselgus ehk vaidlus peab saama lõpu jõustunud lahendi näol. Teiseks ei ole välistatud, et õigusjärgluseta lõppenud juriidilisel isikul, mis on äriregistrist küll kustutatud, on vara, mistõttu tuleb läbi viia täiendav likvideerimine. Kui töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud, on võimalik isikul täiendava likvideerimise raames saada nõue täidetud; töövaidluskomisjoni otsuse jõustumata jäämisel isik kaotab sellise võimaluse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Tehver Esimees