Sotsiaalministeerium Teie 18.02.2020 nr 1.2-2/15-1
[email protected] Meie 11.03.2020 nr 1.7-1/307-1
[email protected]
Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise
eelnõu kooskõlastamine
Sotsiaalministeerium edastas Tööinspektsioonile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
töövaidluse lahendamise seaduse muutmise eelnõu.
Tööinspektsioon ja töövaidluskomisjoni juhtajad on olnud kaasatud seaduse muutmise eelnõu
väljatöötamise protsessi ning esitanud oma ettepanekud 31.jaanuaril 2020.a. Kahjuks ei ole kõigi
esitatud ettepanekutega eelnõu väljatöötamisel siiski arvestatud. Kuid sellele vaatamata peame
üldiselt oluliseks ja vajalikuks kavandatud muudatuste tegemise ning kooskõlastame eelnõu
täiendavate ettepanekutega.
Lähtudes töövaidluste lahendamise praktikast peame oluliseks ja vajalikuks tähelepanu juhtida
järgnevale
1. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse TvLS § 29. Leiame, et kavandatav sõnastus on endiselt
liiga lai ning võib kaasa tuua vaidlevatele pooltele selgusetust ja menetlustähtaegade
pikenemist.
Leiame, et TsMS § 376 lg-te 1, 2 ja sisuliselt ka lg 4 kohaldamine töövaidlusmenetluses ei
ole põhjendatud ega vajalik. Töövaidluskomisjoni menetlus on lihtne ja kiire (TvLS § 13 lõige
1) ning tuleb läbi viia 45 kalendripäeva jooksul (TvLS § 38 lõige 1).
Kavandatava TvLS § 29 lõikest 1 tuleneva taotluse esitamise korral tuleb anda vastaspoolele
tähtaeg seisukoha kujundamiseks/vastuväite esitamiseks, mis välistab menetluse läbiviimise
TvLS § 38 lõikes 1 sätestatud aja jooksul. Istungil vastava taotluse esitamise tulemuseks
võib olla istungi edasilükkamine, mis välistab 45 kalendripäevase menetluse. Seega on TvLS
§ 29 lõigete 1, 3, 4 ja 5 lisamine vastuolus TvLS § 13 lõikes 1 nimetatud töövaidluskomisjoni
menetluse üldpõhimõttega.
2. Keelenõude kohaldamine seaduses on positiivne, kuid teeme ettepaneku, et TvLS § 161 lg 2
teine lause lisamise võiks ära jätta ehk ei pea vajalikuks lauset „Kui pool ei leia istungile tõlki,
võib TVK juhataja lükata vaidluse lahendamise edasi“.
Töövaidluskomisjoni praktikast nähtub, et töövaidluskomisjonile esitatud põhjendatud
taotlusel on alati istung edasi lükatud, kuid seaduses sellise võimaluse sätestamine võib anda
aluse istungite põhjendamatule venitamisele, seda eriti Ida-Virumaal.
Lisaks on komisjoni juhatajad välja toonud, et seaduses peaks olema selgelt sätestatud, et
töövaidluskomisjonil on õigus jätta võõrkeelne tõend tähelepanuta, kui tõlget sellele ei
esitata.
3. Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse TvLS § 50 punkti 2.
Paragrahvi 50 punktis 2 tuleks asendada sõnad „võtab avalduse tagasi“ sõnadega „loobub
avaldusest“, mitte „loobub nõudest“. Avaldusest saab loobuda täielikult, mitte aga nõuete
muutmise (nendest loobumise) kaudu. TsMS § 428 lõige 1 punkt 3 viitab samuti hagist, mitte
nõudest loobumisele.
Nõustume, et kehtivas seaduses ei ole avalduse tagasivõtmise ja loobumise tagajärjed selgelt
reguleeritud ning olukord vajaks selgemat regulatsiooni.
Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 626 9400 /
[email protected] / www.ti.ee / Kliendiportaal eti.ti.ee
Registrikood 70001969
4. Teeme täiendavalt ettepaneku täiendada TvLS §-20, lisades töövaidlusasja menetlemise
peatamise kohaldamiseks ka viite TsMS §-le 355.
Nimelt TvLS § 20 viitab menetluse peatamisel TsMS § 356 lõigetele 1 ja 2, kuid nimetatud
sätted ei kohaldu nt olukorras, kus pool soovib tellida tõendi ekspertiisi/tasulise uuringu.
Samas on nt dokumendil võltsitud allkirja väite korral eksperthinnangu saamine oluline ja
selleks ajaks menetluse peatamine vajalik.
5. Lisaks teeme ettepaneku lisada § 20 lause „TVK võib menetluse peatada poolte ühisel
taotlusel, kui võib eeldada, et see on otstarbekas pooleliolevate kompromissiläbirääkimiste
tõttu või muul mõjuval põhjusel.“
6. Menetluse efektiivsemaks muutmiseks teeme ettepaneku muuta TvLS § 28 lõiget 2, jättes
välja „vastaspoole nõusolekul“, sest praktikas saab see takistuseks, kui avaldaja soovib
avalduse tagasi võtta, kuid vastaspool ei vasta sellele või ei ole nõus, kuid ei põhjenda
mittenõustumist, isegi kui tegelikult on kõik nõuded juba rahuldatud (üldjuhul raha välja
makstud).
7. Arvestades töövaidluse lahendamise üldisi eesmärke töövaidluskomisjonis ehk kiire ja lihtne
menetlus, palume kaaluda lisada TvLS-i võimalus pidada töövaidluskomisjoni istungit
elektroonilise sidevahendi (nt skype rakenduse, konverentskõne vms, isiku tuvastamist
võimaldava vahendi) kaudu. See kiirendaks menetluse läbiviimist ning annaks võimaluse
istungil osaleda ka näiteks välismaal või haigestumise ohu tõttu eemalviibival isikul.
8. Töövaidluskomisjoni juhatajad leiavad, et ei ole põhjendatud juhatajate atesteerimine iga
kolme aasta jooksul ning paluvad kaaluda juhatajate hindamise toimumist kord viie aasta
jooksul. Tööinspektsioon toetab seda mõtet, arvestades atesteerimisprotsessiga kaasnevat
halduskoormust, kuid peab vajalikuks eelnevat arutelu ministeeriumiga, kas viis aastat on
optimaalne aeg või mitte.
9. Loodame, et kavandatavad muudatused seoses töövaidluskomisjoni kaasistujate tasude
tõusuga ei jõustu ilma vastavate rahaliste vahendite eralduseta riigieelarvest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu
Peadirektor
Meeli Miidla-Vanatalu
[email protected]
6269 421
2