LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS
Maakri 19/1, pk 19, 10145 Tallinn, Eesti
Tel.+ 372 619 1630
[email protected]
leadell.com
Sotsiaalministeerium
Registrikood: 70001952 06. märts 2020. a 1/79
Suur-Ameerika 1
Tallinn 10122
E-post:
[email protected]
Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks
esindajad vandeadvokaadid Ilmar-Erik Aavakivi ja Raini Nõu
TEABENÕUE
seoses Sotsiaalministeeriumi kaudu eraldatavate toetustega
ja Riigikontrolli 06.02.2020.a seisukohtadega
LEADELL Pilv Advokaadibüroo kliendiks on Sihtasütüs Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks
(edaspidi SAPTK), kelle nimel ja volitüsel poordüme Teie poole kaesoleva avalikü teabe noüdega.
1. Faktiliste asjaolude kokkuvõte
1.1. SAPTK lepingülised esindajad saatsid 10.12.2019 Riigikontrollile margükirja, milles asüti
seoses Sotsiaalministeeriümi poolt 2019. aastal vaidetavalt hasartmangümaksü seadüse
(HasMMS) alüsel eraldatüd toetüstega jargmistele seisükohtadele:
1.1.1. MTÜ Eesti LGBT Ühing, SA Eesti Inimoigüste Kesküs, MTÜ Oma Tüba (edaspidi:
Toetuse Saajad) ei vasta HasMMS § 7 lg 2 p-s 4 nimetatüd oigüstatüd sübjektide
tünnüstele;
1.1.2. Toetüse Saajate projektid ei toeta peresid, vanüreid, püüetega inimesi ega
hasartmangüsoltüvüsega inimesi, samüti ei ole nende projektide eesmargiks
meditsiini ega hoolekande teenüste osütamine;
1.1.3. Ka Sotsiaalministeeriüm ise on toetatüd projekte maaratlenüd hoopis teisiti (HasMMS
§ 7 lg 2 p-st 4 erinevalt);
1.1.4. Sotsiaalministri ja kantsleri poolt antüd HasMMS-st alamal seisvad oigüsaktid on
seadüsega vastüolüs.
1.1.5. Sotsiaalministeeriüm on rikkünüd pohiseadüsest tülenevat haldüse seadüslikküse
pohimotet.
LEADELL offices are among the leading law firms in Estonia, Latvia and Lithuania.
1.2. Riigikontroll algatas SAPTK esindajate 10.12.2019.a märgükirja alüsel menetlüse, milles
palus Sotsiaalministeeriumil enda tegevust selgitada. Sotsiaalminister edastas 04.02.2020
Riigikontrollile vastuse nr 4.3-1/350-1, milles väideti müühülgas:
1.2.1. „Samüti ei leia me, et HasMMS alüsel toetüste eraldamisele peaks kohaldüma
riigieelarve programmide loogika. Tegemist on n-ö riigieelarvevälise fondiga, mille
puhul on paika pandud valdkonnad ja ühiskondliküd grüpid/kooslüsed, milleks raha
eraldada.“
1.2.2. „Eestis on paljü erinevad perekondi, sh samasooliste vanematega pered ning pered,
kus kasvav laps kuulub soo- või seksuaalvähemustesse.“
1.2.3. „Igal aastal laeküb LGBT ühingüle jühtümeid, küs inimestele pole tagatüd näiteks
vajalik meditsiiniteenus, mistõttü täidab ühing nõüstamisteenüse ja teadlikküse
tõstmise tegevüste kaüdü ka seda lünka, mis tüleneb tervishoiüsüsteemi ja
meditsiinitöötajate kohati ebapiisavast teadlikküsest seksüaal- ja soovähemüste osas.
Sallimatü sühtümine LGBT lastesse, noortesse ja täiskasvanütesse mõjütab tügevalt ka
nende vaimset tervist.“
1.2.4. „LGBT ühing paküb esmatasandi psühholoogilist ja kogemüspõhist nõüstamist LGBT
inimestele sh lastele ja nende lähedastele.“
1.3. Riigikontroll võttis sotsiaalministri 04.02.2020 vastuse ja Sotsiaalministeeriumi tegevuse
suhtes seisukoha enda 06.02.2020 kirjas nr 2-1/80039/2-3. Riigikontroll märkis
muuhulgas:
1.3.1. „Dokümentidega tütvümise põhjal tüvastasime, et toetüsi projektidele „Võrdsed
võimalüsed kõigile mitmekesises ühiskonnas“, „Seksüaal- ja soovähemüste teemaline
teavitus- ja hüvikaitsetegevüs ning kogükonna toetamine“, „Soolise võrdõigüslikküse
kommunikatsiooni- ja kogükonnaprojekt „Oma rüüm”“, „Naiste ja meeste roll
kohalikes omavalitsustes ja volikogüdes“ ning „ENÜT koos partneritega tasakaalüs ja
demokraatlikült areneva ühiskonna eest – võrdsüspoliitikat edendades“ oleks olnüd
õige maksta mitte hasartmängümaksü laekümistest pärinevatest sümmadest, vaid
Sotsiaalministeeriumi muust eelarverahast, sest nende projektide sisu ei paigutu
hasartmängümaksü seadüses ette antüd kasütüsalade loetelü alla. Riigikontrolli
hinnangül on hasartmängümaksü seadüses nimetatüd kasütüsalade loetelü selgelt
piiritletüd ja kinnine.“
1.3.2. „Riigikontroll jühib tähelepanü, et rahastamisettepanekud esitanud
Sotsiaalministeeriüm ja toona rahastamisotsüseid langetanüd Hasartmängümaksü
Nõükogü ei ole ka ise neid projekte määratlenüd küülüvaks ühegi hasartmängümaksü
seadüse § 7 lõike 2 pünktis 4 nimetatüd kasütüsala alla.“
1.3.3. „Riigikontroll töötas läbi ka viie rahastatüd projekti kohta esitatüd taotlüsed ning
üheski neist ei ole taotlejad projekti peamise eesmärgina ega peamiste sihtrühmadena
välja toonüd hasartmängümaksü seadüses toodüd kasütüsalasid.“
1.3.4. „Küi vaadata 2019. ja 2020. aasta riigieelarvet, siis on nendes perede ja lastega seotud
programmid paigütatüd tülemüsvaldkonda „Perepoliitika" ning soolise
võrdõigüslikküse ja võrdse kohtlemise kohta on eelarves eraldi programmid
sotsiaalse kaitse tülemüsvaldkonnas. See tähendab, et ka Riigikogüs vastü võetüd
2019. ja 2020. aasta riigieelarve liigendus toetab Riigikontrolli seisukohta, et
märgistüst „VPO projektid“ kandvad projektid ei ole hasartmängümaksü seadüse
2
vaates hõlmatüd seal toodüd kasütüsalade loetelüga (meditsiin, hoolekanne, pered,
vanürid ja püüetega inimesed ning hasartmängüsõltüvüsega inimesed).“
1.3.5. „Kokkuvõtvalt on Riigikontroll seisükohal, et küigi võrdse kohtlemise ja soolise
võrdõigüslikküse edendamine on Sotsiaalministeeriümi ülesanne, ei olnüd
ministeeriumi ettepanekül ja Hasartmängümaksü Nõükogü otsüsel
hasartmängümaksü laekümistest eespool nimetatüd viiele projektile toetüste
eraldamine kooskõlas hasartmängümaksü seadüsega. Küi seadüs näeb ette raha
kasütamisel sihtotstarbe, tüleb sellest ka lähtüda.“
1.3.6. „Seega ei nõüstü Riigikontroll Teie seisükohaga, et viidatüd viis toetüst saanüd
projekti paigütüvad hasartmängümaksü seadüses loetletüd meditsiini, hoolekande,
perede, vanürite ja püüetega inimeste ning hasartmängüsõltüvüsega inimeste
temaatika alla.“
1.3.7. „Riigikogü määratletüd konkreetsete valdkondade või grüppide laiendamine Teie
vastüses kirjeldatüd viisil võiks ütreerides viia tõlgendüseni, et raha võib kasütada mis
tahes elüvaldkonnas, küi leida/tekitada sihtrühmaga vähimgi seos. Sellise loogika
kasutamise pühül müütüks aga üldse sisütühjaks mis tahes seadüse tasemel raha
sihtotstarbelisüse määratlemine konkreetsete eesmärkide täitmiseks. Lisaks tüleb
sellisel lähenemisel arvestada ka otseselt loetletüd sihtrühmade hüvidega, sest
sihtrühmi laiendades müütüb väiksemaks nende võimalüs toetüst saada.“
Seega oli Riigikontrolli hinnangul Sotsiaalministeeriumi tegevus eelkirjeldatud
toetuste eraldamisel ja väljamaksmisel õigusvastane.
1.4. SAPTK-i lepingülised esindajad esitasid 02.02.2020.a Vabariigi Valitsüsele taotlüse
jarelevalve teostamiseks ja Sotsiaalministeeriümi kontrollimiseks seoses
hasartmangümaksü seadüse alüsel toetüste eraldamisega. Selles taotlüses toodi
müühülgas valja jargmised seisükohad:
1.4.1. sotsiaalministri poolt vaidetavalt HasMMS alüsel antüd haldüs- ja oigüsaktid on
vastüolüs seadüsega;
1.4.2. Sotsiaalministeeriümi kantsleri poolt kehtestatüd hasartmangümaksü laekümisest
antava toetüse taotlüse hindamise jühend ei pohine seadüsel;
1.4.3. Sotsiaalministeeriümi poolt avalikküsele antav teave HasMMS alüsel raha eraldava
organi ja vastava oigüsakti kohta on vastüolüline;
1.4.4. Riigi Tügiteenüste Kesküs ei ole padev (oigüsparaselt volitatüd) otsüstama HasMMS
alüsel raha eraldamise üle;
1.4.5. Sotsiaalministeeriüm on rikkünüd pohiseadüsest tülenevat haldüse seadüslikküse
pohimotet;
1.4.6. Saates SAPTK 28.10.2019.a teabenoüdele vaid osalise vastüse, on
Sotsiaalministeeriüm asünüd enda tegevüst kajastavat infot pohjendamatült piirama
ja varjama;
1.4.7. Riigikontrolli hinnangüid ja ettepaneküid on jarjekindlalt eiratüd;
1.4.8. HasMMS-s ette nahtüd alamalseisvate oigüsaktide püüdümine ja oigüslik ebaselgüs
soodüstab riigivoimü omavoli jatkümist.
3
1.5. Riigikantselei vastas eelmärgitüd taotlüsele 11.02.2020 kirjaga nr 7-10/20-00011-3, mille
kohaselt on Riigikontroll toetüste maksmist põhjalikült analüüsinüd ja seetõttü ei ole
Vabariigi Valitsüsel otstarbekas samas küsimüses Sotsiaalministeeriümi üle järelevalvet
algatada ning seepärast lõpetatakse menetlüs.
Riigikantselei 11.02.2020 vastusest tuleneb, et Vabariigi Valitsus on pidanud Riigikontrolli
järeldüsi õigüslikült kehtivateks ja järgimisele küülüvateks.
2. Teabenõue ja selle põhjendused
2.1. Avalikü teabe seadüse § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes
teabekandjale jaadvüstatüd ja dokümenteeritüd teave, mis on saadüd voi loodüd seadüses
voi selle alüsel antüd oigüsaktides satestatüd avalikke ülesandeid taites. Sama seadüse § 6
jargi on teabenoüe teabenoüdja poolt kaesolevas seadüses satestatüd korras
teabevaldajale esitatüd taotlüs teabe saamiseks voi taaskasütamiseks.
2.2. Advokatüüriseadüse § 41 lg 1 p-s 2 on satestatüd, et vandeadvokaat on padev kogüma
toendeid. Sama paragrahvi lg 1 p 4 kohaselt on vandeadvokaat padev saama riigiasütüsest
oigüsteenüse osütamiseks vajalikke andmeid, tütvüma dokümentidega ning saama neist
arakirjü ja valjavotteid, küi andmete ja dokümentide saamine ei ole advokaadile seadüsega
keelatüd.
2.3. SAPTK-le oigüsteenüse osütamiseks vajavad tema advokaatidest esindajad kaesolevaga
taotletavat teavet ning dokümente.
2.4. Arvestades eeltoodut, palume Teilt järgmist teavet:
2.4.1. Kas ja millistele Toetuse Saajatele on 2020. aasta toetüsed valja makstüd;
2.4.2. Eelnevale küsimüsele jaatava vastüse korral: millal (küüpaevaliselt), millisel
oigüslikül alüsel, milliste pohjendüstega ja millistes sümmades on 2020. aasta
toetüsed valja makstüd?
2.4.3. Jühül, küi 2020. aasta toetüsed on MTÜ-le Eesti LGBT Ühing, MTÜ-le Oma Tüba ja
SA-le Eesti Inimoigüste Kesküs senini valja maksmata, siis kas need makstakse valja?
2.4.4. Eelnevale küsimüsele jaatava vastüse korral: millisel oigüslikül alüsel, milliste
pohjendüstega ja millistes sümmades makstakse toetüsed valja?
2.4.5. Milline on Eesti Vabariigi poolt MTÜ-le Eesti LGBT Ühing, MTÜ-le Oma Tüba ja SA-le
Eesti Inimoigüste Kesküs erinevate projektide rahastamiseks eraldatüd ja valja
makstüd toetüste kogüsümma alates maksmise algüsest küni praegüse ajani? Teave
palüme edastada iga nimetatüd organisatsiooni ja koikide rahastatüd projektide ning
aastate loikes eraldi.
2.4.6. Kas MTÜ Eesti LGBT Ühing, MTÜ Oma Tüba ja SA Eesti Inimoigüste Kesküs
rahastamine Sotsiaalministeeriümi kaüdü jatküb?
2.4.7. Eelnevale küsimüsele jaatava vastüse korral: tapselt millisel eesmargil, millisel
oigüslikül alüsel ja millistel oigüslikel pohjendüstel?
4
2.4.8. Kas Vabariigi Valitsüs on peale 02.02.2020.a Sotsiaalministeeriümi sühtes teostanüd
mingeid jarelevalve toimingüid voi Sotsiaalministeeriümi tegevüse seadüslikküst
arütanüd? Küi jah, siis millisel küüpaeval?
2.5. Palume esitada järgmiste dokumentide ärakirjad:
2.5.1. Haldüsaktid, millega otsüstati voi mis on alüseks aastatel 2018-2020 (vaidetavalt)
HasMMS alüsel toetüste eraldamisele voi valjamaksmisele MTÜ-le Eesti LGBT Ühing,
MTÜ-le Oma Tüba ja SA-le Eesti Inimoigüste Kesküs. Küi neid haldüsakte ei peaks
eksisteerima, siis palüme iga püüdüva haldüsakti osas selgitada, millistel kaalütlüstel ja
millisel oigüslikül alüsel jaid need haldüsaktid andmata;
2.5.2. SA Eesti Inimoigüste Kesküs poolt Sotsiaalministeeriümi sotsiaalse partnerlüse 2019.
aasta II voorüs toetüse saanüd projekt, mis sai aastateks 2020-2021 toetüst kokkü
400 000 eürot ehk 200 000 eürot aasta kohta;
2.5.3. Pünktis 2.4.8 toodüd küsimüsele jaatava vastüse korral palüme saata koopia vastavast
protokollist voi müüst dokümendist.
2.6. Vastüs palüme esimesel voimalüsel saata SAPTK lepingüliste esindajate e-posti
aadressidel:
[email protected] ja raini.noü@leadell.com .
Lügüpidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Ilmar-Erik Aavakivi Raini Noü
5