MINISTRI KÄSKKIRI
23.03.2020 nr 31
Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja
nr 58 „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas
sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) punktiga 7.4.2 ja
haldusmenetluse seaduse §-ga 64:
§ 1. Teen TAT-s järgmised muudatused:
1) sõnastan TAT tiitellehel sätestatud abikõlblikkuse perioodi järgmiselt:
„01.01.2015–31.12.2022“;
2) sõnastan punkti 1.2.4 järgmiselt:
„1.2.4. Eelarve
Summa Osakaal
1 ESFi toetus 15 009 170 85%
2 Riiklik kaasfinantseering 2 648 677 15%
3 Omafinantseering 0 0
4 Abikõlblik eelarve kokku 17 657 847 100%
5 Mitteabikõlblikud kulud 22 559
6 Kogumaksumus 17 680 406
3) täiendan punkti 2.1.5 lausega järgmises sõnastuses:
„2020. aastal keskendutakse uudsete teenuste või toodete arendamiseks ja testimiseks toetust
saanud projektide kasutusulatuse suurendamisele ning laiemale üldsusele tutvustamisele.“;
4) täiendan punkti 2.1 punktidega 2.1.6 ja 2.1.7 järgmises sõnastuses:
„2.1.6. Sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverents
Sotsiaalkindlustusamet korraldab 2021. aastal konverentsi, kus jagatakse häid kogemusi
proaktiivsest riigist ja tutvustatakse maailmale Eestit kui kõrgelt arenenud e-riiki. Konverentsil
tutvustatakse Eesti uudseid lahendusi, jagatakse ja omandatakse maailma parimat praktikat
ning vahetatakse kogemusi. Konverentsil keskendutakse sotsiaalvaldkonna uudsetele
lahendustele. Konverentsil toimuvad erinevad töötoad ning luuakse innovatsiooniala, kus
käsitletakse eri riikide praktikat ja lahendusi erivajadustega ja toimetulekuraskustes inimeste
kaasamiseks ühiskonda. Eesmärk on korraldada väga praktiliste näidete abil arutelusid ning
koguda parimat praktikat, mida saaks ka Eestis kasutada.
Konverentsi korraldamine panustab rakenduskava prioriteetse suuna 2 investeerimisprioriteeti
1 „Juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele,
sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldhuvi sotsiaalteenustele“.
2
Konverents viiakse ellu koostöös Rahvusvahelise Sotsiaalkindlustuse Assotsiatsiooniga
(International Social Security Association – ISSA). ISSA on rahvusvaheline organisatsioon
sotsiaalkindlustusasutuste ja valitsusasutuste jaoks, kuhu kuulub enam kui 320
liikmesorganisatsiooni 155 riigist.
Iga kolme aasta tagant korraldab ISSA koostöös ühe või mitme liikmega rahvusvahelise
infotehnoloogiakonverentsi sotsiaalvaldkonnas. Konverentsi korraldamise eesmärk on tutvuda
maailmapraktikaga ja tulevikusuundadega, et tuua hoolekandeteenuseid saavad
erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimesed tööjõuturule.
Tutvustatakse ja näidatakse erinevaid tehnoloogilisi lahendusi ja võimalusi, et suurendada
erivajadustega ja toimetulekuraskustes inimeste kaasatust ühiskonnas. ISSA
liikmesorganisatsioonid on märkinud, et suurim väljakutse eesmärkide saavutamisel on info-
ja kommunikatsioonitehnoloogia kiire areng ja muutused. Konverentsil vahetatakse maailma
parimat praktikat ja kogemusi, et parandada erivajadustega inimeste toimetulekut ja
suurendada nende hakkamasaamist.
2.1.7. Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamine
Omastehooldajatele langeb ebaproportsionaalselt suur hoolduskoormus. Eestis on
hoolduskohustus ligikaudu 30 000 naisel ja 17 000 mehel.1 Omastehooldajate koormus on
suur nii hoolduse pakkumisel kui ka hooldusteenuste eest tasumisel. Inimesed jäävad
hoolduskoormuse tõttu tööturult eemale (tööjõu-uuringu andmetel on 8000 inimest tööturult
eemal ja 5000 töötab osaajaga) või on lisaks täisajaga töötamisele koormatud oma lähedaste
hooldamisega. Suur hoolduskoormus mõjutab hooldaja enda tervist ning hooldaja võib
koormuse tõttu saada ise hooldatavaks. Selline olukord ei taga hooldajate ja hooldatavate
inimväärikust, samuti tekitab riigile kaudseid kulusid – saamata jääv maksutulu, lisakoormus
tervishoiusüsteemile, inimeste toimetuleku rahaline toetamine jne.
2015. aasta detsembris loodi Vabariigi Valitsuse otsusega kaheaastase tegutsemistähtajaga
hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm, et selgitada välja pikaajalise hoolduse valdkonna
probleemid ja töötada välja poliitikasoovitused. Rakkerühm töötas välja ka poliitikasuunised
omastehooldajate tugisüsteemi loomiseks. Vastavalt nimetatud suunistele on
Sotsiaalministeerium reformimas pikaajalise hoolduse korraldust eesmärgiga vähendada
hoolduskoormust ning tagada hooldusvajadusega inimestele ühtlase kättesaadavuse ja
kvaliteediga integreeritud teenused ja inimesekeskne hoolduse korraldus. Hoolduskoormuse
leevendamisel on oluline pakkuda omastehooldajatele senisest suuremat tuge.
Omastehooldajatele tuleb edastada kvaliteetset infot pikaajalise hoolduse korralduse,
teenuste ja muu abi kohta. Hooldusvajadusega inimestele ja nende lähedastele tuleb
võimaldada nõustamist ja koolitusi (näiteks hooldusvõtete õppimiseks).
Sotsiaalministeeriumile tuleb leida partner:
- kelle tegevus on suunatud omastehooldajatele, mitte hooldatavatele;
- kes teeb eri piirkondades koostööd teiste asjaomaste osapooltega – KOV, tervishoiu-
ja sotsiaalteenuse osutajad, vabaühendused, erialaseltsid, huvigrupid, Eesti Puuetega
Inimeste Koda, dementsuse kompetentsikeskus;
- kes aitab riiki ja tööandjaid paindlike töövormide/töötingimuste ja toetavate teenuste jm
hüvede väljaarendamisel.“;
5) täiendan punkti 2.1.1.1 järgmise sihtrühmaga:
„ISSA liikmesorganisatsiooni esindajad“;
6) sõnastan punktis 2.1.1.2 sätestatud tegevuse üldajaraami järgmiselt:
„01.01.2015–31.12.2022“;
1 Eesti tööjõu-uuring 2015.
3
7) sõnastan punkti 2.1.1.3 tekstiosa järgmiselt:
„Sotsiaalministeerium (2.1.1, 2.1.4, 2.1.7)
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (2.1.2, 2.1.3 kuni 2018. a lõpuni)
Sotsiaalkindlustusamet (2.1.2, 2.1.3 alates 2019. a jaanuarist, 2.1.4, 2.1.6)
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (2.1.2, 2.1.3)“;
8) asendan punktis 3 arvu „2485“ arvuga „3285“, arvu „1773“ arvuga „2073“ ja arvu „360“
arvuga „481“;
9) täiendan punkti 7.5 punktiga 7.5.11 järgmises sõnastuses:
„7.5.11. TAT elluviija esitab RÜ-le vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
§ 24 punktile 7 tegevustes osalejate andmetega andmekorje vormid iga kvartali lõpu seisuga
kvartalile järgneva teise nädala lõpuks.“;
10) asendan lisa 1 vormi A „Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil
01.01.2019–31.12.2020“ ja vormi B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja
lisa 1 vormiga A „Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil
01.01.2019–31.12.2020“ ja vormiga B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“.
§ 2. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2020. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ muutmise käskkirja seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga tehakse muudatused sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 58
„Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ (muudetud sotsiaalministri 9. juuli 2019. a
käskkirjaga nr 47) kinnitatud toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT).
1.2. Muudatuse ettevalmistaja
TAT muudatused on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna
peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208,
[email protected]), hoolekande
osakonna nõunik Terry Ney (tel 626 9748,
[email protected]) ja hoolekande osakonna juhataja
Häli Tarum (tel 626 9176
[email protected]).
1.3. Märkused
Muudatustel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse
tähenduses.
2. TAT muudatuste sisu
Käskkiri koosneb kahest punktist, millest esimeses on esitatud TAT-s tehtavad muudatused
ning teine on rakendussäte. TAT-s on tehtud kümme muudatust. Alljärgnevalt on esitatud TAT-
s tehtud muudatuste selgitused
Punktiga 1 pikendatakse TAT üldist abikõlblikkuse perioodi kuni 31.12.2022 seoses uute
tegevuste lisandumisega.
Punktiga 2 muudetakse TAT eelarvet. TAT kogueelarvet suurendatakse 4 750 000 euro võrra
(sh ESF 4 037 500 ja omafinantseering 712 500). Eelarvet suurendatakse meetme tegevuse
2.2.1 avatud voorude eelarvest. Muudatuse põhjuseks on uute tegevuste lisamine TAT-sse ja
juba toimuvate tegevuste pikendamise vajadus.
Punktiga 3 täiendatakse tegevust 2.1.5 „Teadlikkuse suurendamine innovaatilistest
hoolekandeteenustest“ 2020. aastal toimuvate tegevuste kirjeldusega. 2020. aastal soovitakse
laiemale üldsusele tutvustada väljatöötatud uuenduslikke lahendusi.
Punktiga 4 lisatakse uued tegevused.
Tegevus 2.1.6 „Sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverents“. Lisatud on
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) korraldatav üritus, mille eesmärk on tutvuda maailma
parima praktikaga ja tulevikusuundadega, et suunata hoolekandeteenuseid saavad
erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimesed tööjõuturule. Ürituse
kogueelarve TAT-s on 300 000 eurot, millele lisandub SKA panus. 2020. aastal toimub
konverentsi ettevalmistamine. Konverentsi korraldab SKA koostöös Rahvusvahelise
Sotsiaalkindlustuse Assotsiatsiooniga (International Social Security Association – ISSA),
kellega sõlmitakse ka koostöökokkulepe. Koostöökokkuleppes lepitakse väga detailselt kokku
ürituse tingimused, sh konverentsi töökeel, tõlketeenus, transport, viisade korraldamine,
reisikorraldus, inventar, tehniline võimekus, konverentsi ruumid ja nende nõuded,
toitlustusnõuded, visuaalne identiteet, ava- ja lõputseremooniate korraldus, arstiabi.
Tegevus 2.1.7 „Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamine“. Sotsiaalministeerium
reformib pikaajalise hoolduse korraldust eesmärgiga vähendada hoolduskoormust ja tagada
hooldusvajadusega inimestele ühtlase kättesaadavuse ja kvaliteediga integreeritud teenused
ning inimesekeskne hoolduse korraldus. Tegevusega otsitakse Sotsiaalministeeriumile
partner, kes teeb eri piirkondades koostööd teiste asjaomaste osapooltega:
hoolduskoordinaator, KOV, tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutaja, vabaühendus, erialaselts,
huvigrupp, Eesti Puuetega Inimeste Koda, dementsuse kompetentsikeskus ning on riigile ja
tööandjatele partneriks paindlike töövormide/töötingimuste ja toetavate teenuste jm hüvede
väljaarendamisel.
Punktiga 5 lisatakse punkti 2.1.1.1 konverentsi korraldusega seotud sihtrühm.
Punktiga 6 on pikendatud tegevuse 2.1 üldajaraami kuni 31.12.2022 seoses
sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverentsi toimumisega 2021. aastal.
Punktiga 7 lisatakse SKA elluviidavate tegevuste hulka punktina 2.1.6 lisandunud tegevus
konverentsi korralduse kohta. Samuti lisatakse Sotsiaalministeeriumi elluviidavate tegevuste
hulka punktina 2.1.7 lisandunud tegevus omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamise
kohta.
Punktiga 8 täiendatakse punkti 3 „Näitajad“ järgmiselt:
Tegevuse 1 „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate
hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine“ TAT-spetsiifilise väljundinäitaja
„hoolekandeteenuste saajate arv“ 2023. a sihttaset on suurendatud 800 inimese võrra
(omastehooldajatele osutatavate teenuste lisandumine). Uueks 2023. aasta sihttasemeks on
3285 inimest.
Tegevuse 1 „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate
hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine“ TAT-spetsiifilise väljundinäitaja
„hoolekandevaldkonna koolitustel osalenud inimeste arv“ 2023. a sihttaset on suurendatud 300
inimese võrra (koolitatavate omastehooldajate lisandumine). Uueks 2023. aasta sihttasemeks
on 2073 inimest.
Tegevuse 4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine
sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ TAT-spetsiifilise väljundinäitaja
„hoolekandevaldkonna koolitustel osalenud inimeste arv“ 2023. a sihttaset on suurendatud 121
inimese võrra (KOV sotsiaalteenuste osutajate/korraldajate koolitusel osalenute lisandumine).
Uueks 2023. aasta sihttasemeks on 481 inimest.
Punktiga 9 täiendatakse TAT punkti 7.5 uue alapunktiga andmekorje nõude täpsustamiseks
vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7.
Punktiga 10 asendatakse lisa 1 vormid A ja B.
Käskkirja rakendatakse alates 1. jaanuarist 2020. Tagasiulatuv rakendumine on vajalik seoses
konverentsi (punkt 2.1.6) ettevalmistavate tegevuste algusega 2020. aasta jaanuaris.
TAT tervikteksti muutmisega seoses on muudetud ka TAT lisa 1 vormi A „Toetuse andmise
tingimuste tegevuste detailne kirjeldus” ja lisa 1 vormi B „Toetuse andmise tingimuste
finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa”. Eelkõige on lisa 1 vormi A täiendatud lisandunud
uue tegevusega. Lisa 1 vormis B tehakse peale lisandunud uue tegevuse ja eelarve
muudatuste ka teisi väiksemaid muudatusi teistes tegevustes.
TAT 2019. aasta kogueelarvet on vähendatud 819 603 euro võrra ning 2020. aasta
kogueelarvet on suurendatud 646 747 euro võrra.
TAT abikõlblikku perioodi on pikendatud kuni 31.12.2022. aastani.
2
3. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Muudatus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Muudatuse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu
Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi
kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis
käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr
1081/2006.
4. TAT muudatuste mõjud
TAT muudatused on suunatud suurema tulemuslikkuse saavutamisele tegevuste elluviimisel.
5. TAT muudatuste kinnitamine
Sotsiaalminister kinnitab TAT muudatused oma käskkirjaga ning muudatused jõustuvad
tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2020. a. Tagasiulatuv jõustumine on vajalik seoses alategevuse
2.1.6 „Sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverents“ ettevalmistavate tegevuste algusega
jaanuaris 2020. a.
6. TAT muudatuste kooskõlastamine
TAT muudatused saadeti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile (edaspidi RM) ja Riigi Tugiteenuste Keskusele (edaspidi RTK) ning
arvamuse avaldamiseks SA-le Innove. RM saatis oma kommentaarid mitteametlikult, RTK EISi
kaudu. RTK seadis kooskõlastamise eelduseks valdkondliku komisjoni heakskiidu, komisjon
kooskõlastas dokumendid vaikimisi. RM saatis tagasiside mitteametlikult ning ei
kooskõlastanud TAT muudatusega lisatavat uut tegevust 2.1.6 (2021. aastal toimuv
sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverents), kuna see ei ole RM hinnangul kooskõlas
ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga 2014–2020“ (edaspidi OP) ja TAT eesmärgiga.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei ole antud seisukoht asjakohane, kuna strateegilisel
planeerimisel ja tegevuste rakendamisel oleme üldiselt lähtunud põhimõttest, kus
sisuministeerium paneb paika oma eesmärgid ning planeerib tegevused ja vahendid nende
elluviimiseks, samuti vastutab nende eesmärkide täitmise eest, seades selleks asjakohased
mõõdikud eri tasandite jaoks. Täpselt sama loogika on kehtinud ka ELi vahendite planeerimisel
ja kasutamisel, kus Sotsiaalministeeriumi roll on olnud defineerida OP tasandil eesmärk ja
mõõdikud (SF puhul nii tulemus kui ka väljundindikaator) ning seeläbi ministri tasandi
käskkirjaga panna paika teekond nende saavutamiseks. Samuti on Sotsiaalministeerium seni
prioriteetses suunas 2 päris edukalt liikunud näitajate täitmise suunas. Sotsiaalministeeriumi
hinnangul on muudatus kooskõlas rakenduskava eesmärgiga aidata suurendada osalise
töövõimega, erivajadusega ja puudega inimeste tööhõivet.
3
Sotsiaalministri ........03.2020 käskkiri nr...
„Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 58
„Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmine“
Lisa 1
Vorm A
Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2019–31.12.2020
1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate
hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine
1.1. Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinevate
hoolekandeteenuste arendamine (tegevused lõppesid 31.12.2018)
1.2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine
Jätkatakse elu- ja töökeskkonna kohandamise ning abivahendialase nõustamisteenuse
osutamisega erivajadustega inimestele või nende lähedastele. Abivahendialase nõustamise
raames kaasatakse keerulisemate juhtumite puhul vajaduse korral ka eksperte, et saada hinnang
abivahendi vajaduse ja sobivuse kohta. Samuti jätkatakse eluaseme kohandusi tegevate KOV-i
spetsialistide nõustamise ja koolitamisega.
Jätkuvalt nõustatakse ja koolitatakse abivahendeid müüvaid ettevõtteid müüdavate abivahendite
andmete sisestamisel meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse (MSA). Kontrollitakse
MSA-sse abivahendite andmete sisestamise õigsust. Samuti tehakse MSA jätkuarendus, et
toetada andmekogu efektiivsemat toimimist ja lihtsustada andmekogusse abivahendite andmete
sisestamist ning muuta see nii abivahendeid väljastavatele ettevõtetele kui ka abivahendi
vajajatele kasutajasõbralikumaks ja funktsionaalsemaks. MSA IT-arenduse hangib TAT
partnerina Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK).
Toimuvad infopäevad ja koolitused abivahendeid väljastavate ettevõtete klienditeenindajatele
ning abivahendite hindamis- ja nõustamisteenust pakkuvatele abivahendispetsialistidele.
Eesmärk on toetada võimalikult inimesesõbralikku, ühtsetel põhimõtetel ja vähese bürokraatiaga
süsteemi toimimist. Arendustegevuste hulgas hinnatakse ka abivahendite määruse lisas
(abivahendite loetelus) olemasolevaid abivahendeid ning nende kaasaaegsust. Vajaduse korral
antakse eksperdihinnang olemasolevate ja lisamist vajavate abivahendite kohta (sh vajaduse
korral kaasatakse eksperte). Teavitus-, arendus- ja nõustamistegevusega toetatakse
abivahendisüsteemi toimimist.
Tabel 1. Keskkonna kohandamise ja abivahendialase nõustamise ajakava
Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
(näidatakse periood, lõppkuupäev
mille jooksul nimetatud kirjeldatud perioodil
tegevust programmi ajal
ellu viia planeeritakse)
1 Vajaduspõhise abivahendi 2016–2020 01.01.2019–
hindamise instrumendi 31.12.2019
väljatöötamine koostöös RAKK-ga.
Instrumendi prototüübi
katsetamises osalemine
abivahendi vajaduse hindamisel
koostöös
rehabilitatsioonimeeskondade ja -
spetsialistidega; katsetamise
tulemusel instrumendi prototüübi
täiendamiseks ja põhiinstrumendi
väljatöötamiseks andmete
andmine (SKA)
2 Abivahendite ja keskkonna (töö- ja 2016–2020 01.01.2019–
elukeskkond) kohandamise alane 31.12.2020
nõustamine (SKA)
3 Infopäevade ja koolituste 2016–2020 01.01.2019–
korraldamine (SKA) 31.12.2020
4 Ettevõtete MSA-sse sisestatava 2016–2020 01.01.2019–
info kontrollimine ja ettevõtete 31.12.2020
koolitamine (SKA)
5 Teavitus-, arendus- ja 2016–2020 01.01.2019–
nõustamistegevus 31.12.2020
abivahendisüsteemi toimimiseks
(SKA)
6 Elukeskkonna kohandamise 2019–2020 01.10.2019–
juhendmaterjali täiendamine (SKA) 31.12.2020
7 Infopäevade korraldamine 2019–2020 01.01.2019–
erivajadusega inimeste 31.12.2020
elukeskkonna kohandamise alase
nõustamisega tegelevatele KOV-i
töötajatele (SKA)
8 MSA IT-arendus (TEHIK) 2017–2019 01.01.2019–
31.12.2019
Tabel 2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialase nõustamisega seotud näitajad
Näitaja Näitaja 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus
nimetus kumula- kumula-
tiivne tiivne
(2018) (2023)
Väljundi Abivahendiala 200 150 563 913 Sh 2015.–2016. a
näitaja st nõustamist näitaja 163, 2017.–
saanud 2018. a näitaja
inimeste arv 400, 2019.–2020. a
näitaja 350
Väljundi Keskkonnako 60 60 237 357 Sh 2015.–2016. a
näitaja handuste näitaja 66, 2017.–
alast 2018. a näitaja
nõustamist 171, 2019.–2020. a
saanud näitaja 120
inimeste arv
Tulemu Osalejad, kes 30% 30% 30% 30% Täidetakse nii
snäitaja 6 kuud pärast keskkonna
teenuse kohandamise kui
saamise abivahendialast
2
algust on nõustamist saanud
tööturul inimeste
osakaaluna
Tulemu Osalejate 15% 15% 15% 15% Täidetakse nii
snäitaja suhtarv, kes keskkonna
said aasta kohandamise kui
jooksul ESFist abivahendialast
toetatud nõustamist saanud
hoolekandete inimeste
enuseid ning osakaaluna
kelle
toimetulek
seeläbi
paranes või
kelle puhul
välditi
ööpäevarings
ele
institutsionaal
se teenusele
suundumist
Väljundi Koolitustel 0 0 255 290 Sh 2015.–2016. a
näitaja osalenud näitaja 0, 2017.–
inimeste arv 2018. a näitaja
255, 2019.–2020. a
näitaja 35
1.3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste
pakkumine
Jätkatakse rehabilitatsiooniprogrammide arendamist vähenenud töövõimega tööealistele ning
erivajadusega eakatele. Kõik TAT raames välja töötatud programmid on avalikud (info
programmide kohta on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt ja majandustegevuse
registrist) ning peale vastavasisulise koolituse läbimist saavad teenuseosutajad nende alusel
teenuseid pakkuda. Kokku arendatakse perioodil 2019–2020 kuni viit rehabilitatsiooniprogrammi.
Programmide arendamisel tuginetakse Astangu KRK 2017. aastal välja selgitatud sihtrühmadele
sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni programmide arendamiseks.
Jätkatakse tegevusi erivajadusega inimestele suunatud tegevusvõime hindamis- ja
sekkumismetoodikate arendamisega. Alategevuse „RFK kasutamine rehabilitatsioonis ja
abivahendi vajaduse hindamisel“ eesmärk on katsetada rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime,
vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (edaspidi RFK) tuginevat elektroonset hindamiskeskkonda,
mis võimaldab dokumenteerida rehabilitatsiooniprotsessi osapoolte kogutavat informatsiooni isiku
kohta meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis, hinnata inimese
funktsioneerimisvõimet ja abivahendi vajadust, dokumenteerida vajalikud sekkumised ning
hinnata rehabilitatsioonitsükli tulemuslikkust. Katsetamise eesmärk on hinnata, kuivõrd RFK
kasutamine parandab teenuseosutajate teineteisemõistmist ja infovahetust ning toetab inimeste
liikumist teenuseosutajate vahel. Katseprojekti klienditöö on planeeritud kuni 30.11.2019. Seejärel
toimub analüüs ja esitatakse ettepanekud rehabilitatsioonisüsteemi korrastamiseks. Jätkatakse
erivajadustega lastele suunatud sekkumismetoodikate arendamise ja rakendamisega. 2019–2020
3
alustatakse erivajadusega lastele valdkondadeülese kompleksse rehabiliteerivate (arengut
toetavate) tegevuste pakkumise korraldusmudeli väljatöötamist ja katsetamist.
Jätkuvad rehabilitatsiooni- ja kogemusnõustamisalased täienduskoolitused, et toetada
rehabilitatsioonispetsialistide pädevuse paranemist. Kogemusnõustamise puhul on tegemist uue
teenusega (jõustus 2016. aastal) ja koolitatud kogemusnõustajate rakendumine
rehabilitatsioonimeeskondades nõuab aega. Seetõttu on vajalik jätkata nii kogemusnõustamise
baaskoolitusega kui pakkuda kogemusnõustamise jätkukoolitust. Jätkatakse
rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitusega, uute rehabilitatsioonimeeskondade koolitusega,
rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamise ja avalike rehabilitatsiooniprogrammide rakendamise
koolitustega, samuti vajaduspõhiste koolitustega. Vajaduspõhised koolitused selguvad nii SoMi
kui SKA spetsialistide igapäevasest tööst kokkupuutes rehabilitatsiooniteenuse osutajatega.
Ka aastatel 2019–2020 on olulisel kohal nõustamine ning teavitustegevus teenuseosutajate,
sihtrühma ja koostööpartnerite vahel, milleks planeeritakse korraldada teavitusseminare. Toimub
tihe koostöö rehabilitatsiooniteenuseid korraldavate asutustega (sh töötukassa) vajaduspõhiste
teenuste arendamiseks.
Tabel 3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning
koolituste pakkumise ajakava
Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus-
üldajaraam ja lõppkuupäev
(näidatakse kirjeldatud
periood, mille perioodil
jooksul nimetatud
tegevust
programmi ajal
ellu viia
planeeritakse)
1 Rehabilitatsiooniprogrammide arendamine ja 2015–2020
rakendamine erivajadusega lastele ja eakatele
ning vähenenud töövõimega tööealistele (SKA)
1.1 Rehabilitatsiooniprogrammide arendamine 2015–2020
erivajadusega eakatele vanuses 60+ ja
nende peredele
1.1.1 Multiprobleemsete eakate iseseisavat toimetulekut 2015–2020 01.01.2019–
toetav rehabilitatsiooniprogramm. 31.12.2020
Ettevalmistavad tegevused (võtmepartnerite ja
ekspertide kaasamine), programmi kirjeldamine,
programmi katsetamine, tagasiside kogumine,
programmi kinnitamine, jätkutegevused
1.2 Rehabilitatsiooniprogrammide arendamine 2015–2020
vähenenud töövõimega tööealistele
1.2.1 Rehabilitatsiooniprogramm psühhikahäiretega 2015–2020 01.01.2019–
tööealistele inimestele. 31.12.2020
Ettevalmistavad tegevused (võtmepartnerite ja
ekspertide kaasamine), programmi kirjeldamine,
programmi katsetamine, tagasiside kogumine,
programmi kinnitamine, jätkutegevused
4
2 Erivajadusega ja vähenenud töövõimega 2015–2020
inimestele suunatud töö- ja tegevusvõime
hindamis- ja sekkumismetoodikate
arendamine (SKA)
2.1 Rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, 2015–2020
vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (RFK)
põhinevate hindamismetoodikate
arendamine
2.1.1 RFK-põhiste elektroonsete hindamisvormide 2015–2020 01.01.2019–
piloteerimine rehabilitatsioonis; piloteerimise seire 31.12.2020
ja partnerite kogemuskohtumised, tagasiside;
jätkutegevused
2.1.2 Koolituste läbiviimine 2015–2020 01.05.2019–
31.12.2020
2.2 Rehabilitatsiooni- ja kogemusnõustamisalaste 2015–2020
koolituste korraldamine
2.2.1 Rehabilitatiooniprogrammide alased koolitused 2015–2020 01.01.2019–
(programmide väljatöötamine ja avalike 31.12.2020
rehabilitatsiooniprogrammide rakendamine)
2.2.2 Rehabilitatsioonimeeskondade koolitused 2015–2020 01.01.2019–
(uute rehabilitatsioonimeeskondade koolitus, 31.12.2020
rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitus)
2.3 Rehabilitatsioonispetsialistide 2015–2020 01.01.2019–
vajaduspõhised koolitused 31.12.2020
2.4 Kogemusnõustajate koolituste ja 2015–2020 01.01.2019–
jätkukoolituste läbiviimine 31.12.2020
2.5 Valdkondadeülese sekkumismetoodika 2019–2020 01.01.2019–
arendamine ja rakendamine erivajadusega 31.12.2020
lastele
3 Analüüsid, nõustamine, info- ja 2015–2020
juhendmaterjalide koostamine (SKA)
3.1 Teavitustegevus (seminarid jm teavitus) 2017–2020 01.01.2019–
31.12.2020
3.2 Rehabilitatsioonivaldkonna analüüsid ja 2017–2020
uuringud
3.3 Koostöö teenusekorraldajate 2017–2020 01.01.2019–
(Sotsiaalkindlustusamet ja töötukassa) ja 31.12.2020
teenuseosutajatega (programmide
väljatöötamine, TTR ja Hamet metoodikate
kasutamine vms)
3.4 Juhend- ja infomaterjalide koostamine 2017–2020 01.01.2019–
31.12.2020
Tabel 4. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning
koolituste pakkumisega seotud näitajad
Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus
kumula- kumula-
tiivne tiivne
(2018) (2023)
5
Väljund Hoolekandeteenust 105 60 1050 1215 Sh 2015.–2016. a
inäitaja saanud inimeste näitaja 535 ja 2017.–
arv 2018. a näitaja 515
inimest
Tulemu Osalejad, kes 6 30% 30% 30% 30%
snäitaja kuud pärast
teenuse saamise
algust on tööturul
Tulemu Osalejate suhtarv, 15% 15% 15% 15%
snäitaja kes said aasta
jooksul ESFist
toetatud
hoolekandeteenus
eid ning kelle
toimetulek seeläbi
paranes või kelle
puhul välditi
ööpäevaringsele
institutsionaalsele
teenusele
suundumist
Väljund Koolitusel osalenud 235 131 1117 1483 Sh 2015.–2016. a
inäitaja inimeste arv näitaja 467, 2017.–
2018. a näitaja 650
inimest
1.4. Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini kaudu
Tegevused on 30.11.2018 seisuga lõppenud.
1.5. Teadlikkuse suurendamine innovaatilistest hoolekandeteenustest
Digitehnoloogilised lahendused integreeritud teenusekorralduses (sh tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekandeteenuste osutamisel) on hakanud toetama inimeste heaolu paljudes
igapäevaelu valdkondades – seda nii nende kodus ja kogukondades kui ka tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekandesüsteemis tervikuna.
Sotsiaalministeerium korraldab Balti riikide ülest kõrgetasemelist kohtumist, mille eesmärk on
suurendada teadlikkust tehnoloogiliste lahenduste ja sotsiaalse innovatsiooni võimaluste kohta
sotsiaalhoolekandesektoris. Kohalikke omavalitsusi ning hooldusvajaduse ja -koormusega inimesi
saab oluliselt abistada abitehnoloogiate kasutamise laiendamisega terves sotsiaalvaldkonnas.
Innovatsiooni edendamine annab võimaluse leevendada hooldamisega seotud probleeme (nt
teadlikkuse vähesus, oskusteabe ja spetsialiseerunud tööjõu puudulikkus, lähedaste suur
hoolduskoormus, hooldusteenuste ebaühtlane kättesaadavus ja ebapiisavad tugisüsteemid
mitteformaalsete hooldajate jaoks).
Kohtumisele kutsutakse osalema Balti riikide ministeeriumide esindajaid ja partnereid, samuti
valdkonna eksperte Active Assisted Living (AAL) rahastusprogrammist (www.aal-europe.eu).
Oodatakse 6–8-liikmelist delegatsiooni igast Balti riigist. AAL on rahastusprogramm, mille
6
eesmärk on luua paremat elukvaliteeti eakatele ning tugevdada võimalusi tehnoloogiakasutuse ja
innovatsiooni suurendamiseks aktiivsena vananemise (sh osalemine tööturul) valdkonnas.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusplaanile antakse 2020. aasta jaanuari lõpuks
Sotsiaalministeeriumi juhtimisel välja roheline raamat (RR) tehnoloogiakasutuse suurendamisest
sotsiaalsektoris.
Täpsemalt käsitleb loodav RR tehnoloogiakasutuse ja innovatsiooni osakaalu suurendamist
integreeritud teenuseosutamisel hoolekandesektoris. Valmiva RR sihtrühmadeks on
erivajadusega inimesed ning eakad (ja nende lähedased ehk mitteformaalsed hooldajad)
hoolekandesektori vaates.
RR töögrupp, mis hõlmab nii avaliku kui erasektori esindajaid, on läbi teinud esmase tugevate ja
nõrkade külgede, võimaluste ja ohtude analüüsi nn tehnoloogiarikka hoolekandesüsteemi
raamistikus. Järgmise sammuna plaanitakse välja selgitada, missuguseid raskusi näevad
sihtrühmade esindajate heaolu toetamiseks mõeldud uudsete tehnoloogiliste lahenduste
rakendamisel hoolekandesüsteemi osalised (st tervishoiutöötajad, sotsiaaltöötajad, hooldajad,
tugiisikud jt) ning sihtrühmi (st eakaid ja erivajadusega inimesi) esindavad organisatsioonid. Väga
oluliseks saab abivajaja toetamine tema kodus.
Nii AAL-iga korraldatud innovatsiooniseminar kui ka RR loomise raames korraldatavate
kaasamisürituste käigus tekkivad praktilised ideed toetavad 2019. aasta lõpus avatavat uudsete
lahenduste põhitoetuse teist taotlusvooru, millest on võimalik taotleda toetust uudsete teenuste
või toodete arendamiseks ja testimiseks sotsiaalvaldkonnas.
2020. aastal keskendutakse uudsete teenuste või toodete arendamiseks ja testimiseks toetust
saanud projektide kasutusulatuse suurendamisele ning laiemale üldsuse tutvustamisele.
Korraldatakse eri formaadis kohtumisi, näiteks aruteluseminare ja infopäevi.
Tabel 5. Innovaatilistest hoolekandeteenustest teadlikkuse suurendamise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus-
nr üldajaraam ja lõppkuupäev
(näidatakse kirjeldatud
periood, mille perioodil
jooksul nimetatud
tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Balti riikide ülene innovatsiooniseminar 2019 01.05.2019–
(SoM) 10.05.2019
2 Kaasamisüritused RR loomisprotsessi 2019 01.05.2019–
raames selgitamaks välja, missuguseid 31.12.2019
raskusi nähakse uudsete tehnoloogiliste
lahenduste rakendamisel
hoolekandesektoris (SoM)
3 Toetust saanud uuenduslike projektide 2020 01.01.2020–
kasutusulatuse suurendamine ning 31.12.2020
laiemale üldsuse tutvustamine
Tabel 6. Innovaatilistest hoolekandeteenustest teadlikkuse suurendamisega seotud
näitajad
7
Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus
kumula- kumula-
tiivne tiivne
(2018) (2023)
1 Balti riikide ülene 1 0 0 1 Osalevad Balti
kohtumine tehnoloogilise riikide
innovatsiooni teemadel ministeeriumide
(innovatsiooniseminar) esindajad ja
partnerid, samuti
valdkonna
eksperdid (Active
Assisted Living
(AAL)
2 Kaasamisüritus RR 1 0 0 1 Osalevad
loomisprotsessi raames tehnoloogiattevõtted
selgitamaks välja, ja
missuguseid raskusi tervishoiutöötajad,
nähakse uudsete sotsiaaltöötajad,
tehnoloogiliste hooldajad, tugiisikud
lahenduste rakendamisel jt ning sihtrühmi (st
hoolekandesektoris eakaid ja
erivajadusega
inimesi) esindavad
organisatsioonid
3 Olemasolevate 2 0 2
innovaatiliste
hoolkeandeteenuste
tutvustamine eri
osapooltele
1.6. Sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverents
Sotsiaalkindlustusamet korraldab 18.–21.05.2021 konverentsi, mille eesmärk on tutvustada ja
näidata tehnoloogilisi lahendusi ja võimalusi, et suurendada erivajadustega inimeste ja
toimetulekuraskustes olevate inimeste kaasatust ühiskonda. Konverents toimub 2021. aastal, aga
selle korraldamiseks tehakse ettevalmistavaid tegevusi 2020. aastal.
Konverents viiakse ellu koostöös Rahvusvahelise Sotsiaalkindlustuse Assotsiatsiooniga
(International Social Security Association, ISSA). Sotsiaalkindlustusameti ja ISSA vahel
sõlmitakse koostööleping, millega luuakse raamistik ISSA ja Sotsiaalkindlustusameti koostööks
rahvusvahelise konverentsi korraldamisel. ISSA on koostöökokkuleppes ette andnud detailsed
nõuded konverentsi korraldamiseks (konverentsi töökeel, tõlketeenus, transport, viisade
korraldamine, reisikorraldus, inventar, tehniline võimekus, konverentsi ruumid ja nende nõuded,
toitlustusnõuded, visuaalne identiteet, ava- ja lõputseremoonia korraldus, arstiabi jne).
Konverentsi korraldamiseks moodustatakse korraldusmeeskond, mis hakkab konverentsi
edukaks elluviimiseks tegutsema juba 2020. aastal. Kuna tegu on väga suuremahulise üritusega,
hangitakse konverentsi korraldamine üritusturundus- ja -korraldusettevõtetelt.
Sotsiaalkindlustusamet seab konverentsi korraldamisel eesmärgiks jagada häid kogemusi
8
proaktiivsest riigist ja tutvustada maailmale Eestit kui kõrgelt arenenud e-riiki, samuti tutvustada
uudseid lahendusi sotsiaalvaldkonnas, jagada ja omandada maailma parimat praktikat ning
vahetada kogemusi.
Konverents on suurepärane võimalus suurendada teadlikkust tehnoloogilise innovatsiooni
võimalustest sotsiaalhoolekandesektoris ning panustada seeläbi uudsete teenuselahenduste
väljatöötamisse.
Tabel 7. Sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverentsi ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
nr üldajaraam lõppkuupäev
(näidatakse kirjeldatud
periood, mille perioodil
jooksul nimetatud
tegevust
programmi ajal
ellu viia
planeeritakse)
1 Konverentsi ettevalmistavad tegevused 2020–2021 01.–31.12.2020
1.1 Konverentsi korraldusmeeskonna ja selle juhi 2020 01.–31.01.2020
kinnitamine ja edastamine ISSA-le
1.2 Hanke väljakuulutamine üritusturundus- ja - 2020 01.01–28.02.2020
korraldusettevõtte leidmiseks
1.3 Hanke väljakuulutamine reisikorraldaja 2020 01.01.–28.02.2020
leidmiseks
1.4 Konverentsi visuaali loomine (kasutatakse 2020 01.01.–30.06.2020
kutsetel, ürituse kodulehel, üritusel jne)
1.5 Konverentsi elektroonse kodulehe loomiseks 2020 01.–30.06.2020
ISSA-le info andmine
1.6 Konverentsi täpse kava kinnitamine 2020 01.–30.09.2020
1.7 Konverentsi esinejate/ekspertidega 2020 01.01.–30.09.2020
läbirääkimine ja kokkulepete sõlmimine
1.8 Hotellide ja viisade kohta ISSA-le info 2020 01.–30.09.2020
edastamine
1.9 Kutsete edastamine ja registreerimise 2020 01.–30.09.2020
avamine konverentsi kodulehel
1.10 Tervituspaketi valik osalejatele ja esinejatele 2020 01.–30.11.2020
Tabel 8. Sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverentsiga seotud näitajad
Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase Selgitus
kumula-
tiivne
(2023)
Väljundi- 2021. a toimuva 0 2021. a toimuva Konverents Konverentsil
näitaja konverentsi konverentsi korraldatud osaleb ligikaudu
ettevalmistamine ettevalmistavad 500 inimest
tegevused
tehtud
1.7. Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamine
9
Omastehooldajatele langeb ebaproportsionaalselt suur hoolduskoormus. Pereliikmete roll oma
lähedaste hooldamisel on suur nii Eestis kui mujal maailmas. Euroopa omastehooldajate
ühenduse EuroCarers hinnangul on ligi 80% hoolduskoormusest ELis omaste ehk abikaasade,
sugulaste ja sõprade kanda ning see töö on harilikult tasustamata.
Sotsiaalministeerium on reformimas pikaajalise hoolduse korraldust eesmärgiga vähendada
hoolduskoormust ning tagada hooldusvajadusega inimestele ühtlase kättesaadavuse ja
kvaliteediga integreeritud teenused ja inimesekeskne hoolduse korraldus. Hoolduskoormuse
leevendamisel on oluline pakkuda omastehooldajatele senisest suuremat tuge. Tegevuste
elluviimise vajadus on seotud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 8.4, mille
kohaselt esitab Sotsiaalministeerium 2020. aasta novembriks valitsusele analüüsi ja ettepanekud
hooldajatoetuse põhimõtete ühtlustamiseks ning omastehooldajatele tugipaketi väljatöötamiseks
(tugiteenused, rahaline toetus, töötamise soodustamine).
Sotsiaalministeerium otsib 2020. aastal hanke abil partneri, kes arendab välja ja pakub
omastehooldajatele järgmisi tegevusi:
- üldine nõustamine telefoni, veebi või otsesuhtluse kaudu;
- psühholoogiline nõustamine, et ennetada või parandada omastehooldajate emotsionaalset
toimetulekut;
- kodune intervallhooldus. Pakutakse kodupõhist hooldusteenust kuni kolm tundi nädalas / 12
tundi kuus, et lähedane saaks tegeleda enda jaoks oluliste tegevustega. Teenust pakutakse
üldjuhul töövälisel ja pühade ajal, kui KOV teenust ei paku;
- tugigrupid omastehooldajatele. Tugigrupid on anonüümsed ning oma kogemusi jagavad
spetsialistid (KOVi sotsiaaltöötaja, hooldaja jt);
- nn ABC kursused omastehooldajatele. Omastehooldajatele pakutakse 1-, 2- või 3-päevaseid
algkursusi, kus õpetatakse ergonoomilisi võtteid, hoolduse põhimõtteid, tehnoloogiliste
abivahendite kasutamist jms hooldamisega seotud teadmisi. Kursuste korraldamisse
kaastakse praktiseerivaid spetsialiste, nt hooldustöötajad, tervishoiutöötajad, KOV-i
spetsialistid, teenusepakkujad jt;
- üks teavitav konverents aastas, et teadvustada omastehooldajate rolli ühiskonnas.
Partner analüüsib omastehooldajate toetamise vajadusi ja olemasolevaid hüvesid ning teeb
sellest lähtuvalt ettepanekud Sotsiaalministeeriumile vastavate meetmete/muudatuste
väljatöötamiseks.
Tabel 9. Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
nr üldajaraam lõppkuupäev
(näidatakse kirjeldatud
periood, mille perioodil
jooksul nimetatud
tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Tegevused partneri leidmiseks 2020 01.07.2020–
31.12.2020
Tabel 10. Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamisega seotud näitajad
10
Näitaja Näitaja 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus
nimetus kumula- kumula-
tiivne tiivne
(2018) (2023)
Väljundi Teenust 0 0 0 800 2020. aastal
näitaja saanud toimub tegevuste
inimeste arv ettevalmistamine ja
partneri otsimine.
Teenust
osutatakse alates
2021. aastast
Väljundi Koolitatud 0 0 0 300 2020. aastal
näitaja inimeste arv toimub tegevuste
ettevalmistamine ja
partneri otsimine.
Koolitusi
korraldatatkse
alates
2021. aastast
2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele (tegevused on
seisuga 31.01.2019 lõppenud)
Sotsiaalkindlustusameti piirkondlikud koordinaatorid ja projektijuht tegelevad teenust saanud
inimeste klienditoimikute lõpetamisega, suheldes vajaduse korral teenusepakkujate ja KOV-
idega, samuti projekti kohta kokkuvõtte tegemisega.
Tabel 11. Toimetulekuraskustes inimestele integreeritud teenuste osutamise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr (näidatakse periood, mille lõppkuupäev
jooksul nimetatud tegevust kirjeldatud
programmi ajal ellu viia perioodil
planeeritakse)
1 Projekti lõpetamine 2016–2019 01.01.2019–
31.01.2019
Tabel 12. Toimetulekuraskustes inimestele integreeritud teenuste osutamisega seotud
näitajad
Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus
kumula- kumula-
tiivne tiivne
(2018) (2023)
Väljun Integreeritud 0 0 2022 2022 Sh 2015.–
dinäitaj hoolekandeteenusei 2016. a näitaja
a d saanud inimeste 639 ja 2017.–
arv 2018. a näitaja
1383 inimest
Tulem Osalejad, kes 6 0 0 30% 30%
usnäita kuud pärast teenuse
ja
11
saamise algust on
tööturul
3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks
3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus
Sotsiaalvaldkonna töötajatele ja vahetult teenust osutatavatele isikutele korraldatakse nende
pädevust suurendavaid täienduskoolitusi (sh töötamaks erivajadustega inimestega, k.a
psüühikahäiretega inimesed ja dementsuse diagnoosiga inimesed) ja pakutakse
supervisiooniteenust. Dementsussündroomi käsitlevate koolituste raames on planeeritud
koolitada esmalt hooldusasutuste sisekoolitajaid, kes on edaspidi oma asutuse töötajate
koolitajateks. Sisekoolitused võimaldavad sotsiaalvaldkonna töötajatel ja teenuseosutajatel
osutada kvaliteetsemat teenust ning paremini kaasata suurema osa asutuse personalist.
Koostöös eri partneritega töötatakse välja koolitusmaterjalid, mida sotsiaalvaldkonna töötajatel ja
teenuseosutajatel on võimalik kasutada sisekoolitustel. Koolitusi toetab ka valmiv videomaterjal.
3.2. Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud
uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus
2019.–2020. aastal tehakse uuring või uuringud, et saada teavet sotsiaalvaldkonna teenuste
edasiseks korraldamiseks ja arendamiseks. Uuringutulemused annavad ülevaate puudega
inimestele suunatud poliitikameetmete rakendamise mõjust ja tulemuslikkusest eelkõige puudega
inimeste ja nende pereliikmete tööhõivele, elukvaliteedile, toimetulekule ja ühiskonnaelus
osalemisele. Uuringutulemused aitavad kujundada puudega inimeste poliitikat edaspidi.
Tabel 13. Tegevuste 3.1 ja 3.2 ajakava
Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse
(näidatakse periood, algus- ja
mille jooksul nimetatud lõppkuupäev
tegevust programmi ajal kirjeldatud
ellu viia planeeritakse) perioodil
1 Sotsiaalvaldkonna uuring(ud) 2018–2020 01.01.2019–
(SoM) 31.12.2020
1.1 Toetust saanud uuenduslike 2020 01.01.2020–
sotsiaalvaldkonna projektide 31.12.2020
analüüs (SoM)
1.2 Elanikkonna hoolduskoormuse 2018–2020
uuring (SoM)
1.3 Elanikkonna tegevuspiirangute ja 2018–2020
hooldusvajaduse uuring (SoM)
2 Supervisiooniteenuse osutamine 2016–2019 01.01.2019–
(SoM) 31.07.2019
3 Sotsiaalvaldkonna töötajate ja 2015–2020 01.01.2019–
teenusepakkujate pädevust 31.12.2020
suurendavad koolitused (SoM, TAI)
Tabel 14. Tegevustega 3.1 ja 3.2 seotud näitajad
12
Näitaja Näitaja 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus
nimetus kumula- kumula-
tiivne tiivne
(2018) (2023)
Väljundi Supervisioonis 43 0 377 420 Sh 2015.–2016. a näitaja
näitaja osalenud 0, 2017.–2018. a näitaja
inimeste arv 377 ja 2019.–2020. a
näitaja 43
Väljundi Koolitusel 65 65 545 675 Sh 2015.–2016. a näitaja
näitaja osalenud 271, 2017.– 2018. a
inimeste arv näitaja 274 ja 2019.–
2020. a näitaja 130
3.3. Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste,
konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu
Sotsiaalkindlustusamet jätkab kvaliteedi edendamise alaste tegevustega. EQUASSi puudutavad
tegevused (konsultatsioonid, nõustamised, auditid) jätkuvad Sotsiaalkindlustusametis, Eesti
kohalikus esinduses kuni 2019. aasta maini.
Sotsiaalteenuste kvaliteedipoliitika rakendamiseks jätkatakse teenusepõhiste kvaliteedijuhiste ja
abimaterjalide väljatöötamise ning täiendamisega. Need on tulevikus aluseks järelevalve
tegemisel ja teenuseosutajatel oma tegevuse kvaliteedipõhimõtetele vastavuse hindamiseks.
Koostatav kvaliteedikäsiraamat on abiks kõikidele osapooltele, et üheselt mõista
kvaliteedipõhimõtteid ja -kriteeriume. Teenusepõhised kvaliteedijuhised valmivad 2020. aasta
lõpuks. Sotsiaalteenuste kvaliteedijuhiste paremaks mõistmiseks tutvustatakse seminaridel
juhiseid kasutajatele ja teistele huvirühmadele ning toetatakse (nt nõustatakse, selgitatakse,
juhendatakse) teenusepakkujaid juhiste rakendamisel. Sotsiaalteenuste kvaliteeti puudutava
teadlikkuse suurendamiseks ja kvaliteedikultuuri arendamiseks jätkatakse teenusepakkujatele ja
muudele sidusrühmadele kogemuskohtumiste ja koolituste korraldamist.
Jätkatakse tervikliku sotsiaalteenuste järelevalvesüsteemi loomist. Muu hulgas:
• ühtlustatakse sotsiaalteenuste järelevalve põhimõtted ja metoodika;
• viiakse järelevalvesüsteem kooskõlla väljatöötatavate sotsiaalteenuste kvaliteedijuhistega
ning kvaliteedijuhiseid arvesse võttes töötatakse välja järelevalve juhendmaterjal;
• töötatakse välja sotsiaalteenuste kvaliteedijuhisele tuginev enesehindamisvahend
teenuseosutajatele;
• jätkatakse 2016. aastal alanud järelevalvespetsialistide koolituste läbiviimist;
• jätkatakse välja töötatud teenuseosutajate kogemuskohtumiste süsteemiga, mida
katsetatakse ja hinnatakse;
• hinnatakse elluviidud tegevuste mõju, esitatakse ettepanekud tööprotsessi
optimeerimiseks, tehakse ressursside vajaduse analüüs ning vajaduse korral esitatakse
ettepanekud õigusaktide täiendamiseks;
• monitooritakse ja arendatakse järelevalvesüsteemi, sh luuakse tagasisidesüsteem
teenuseosutajatele ning eriala- ja kutseliitudele, samuti hinnatakse järelevalvemetoodikate
tõhusust.
Tabel 15. Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamise ja kvaliteedi hindamise
programmide rakendamise ajakava
13
Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse
nr üldajaraam algus- ja
(näidatakse lõppkuupäev
periood, mille kirjeldatud
jooksul perioodil
nimetatud
tegevust
programmi ajal
ellu viia
planeeritakse)
1 Kvaliteedijuhtimissüsteemi EQUASS 2015–2019 01.01.2018–
rakendamine (KOV ja riiklikud teenuseosutajad) 29.05.2019
2016. aastal alustanud asutustele (SKA)
2 Sotsiaalteenuste kvaliteedi parandamiseks 2015–2020 01.01.2019–
teenusepakkujatele ja muudele sidusrühmadele 31.12.2020
koolituste ja kogemuskohtumiste korraldamine
(SKA)
3 Järelevalvespetsialistide koolitamine (SKA) 2015–2020 01.04.2019–
31.12.2020
4 Järelevalve juhendmaterjalide koostamine (SKA) 2017–2020 01.01.2019–
31.12.2020
4.1 Teenuseosutajatele sotsiaalteenuste 2019–2020 01.01.2019–
kvaliteedijuhisele tugineva enesehindamisvahendi 31.12.2020
väljatöötamine ja katsetamine (SKA)
4.2 Kvaliteedikäsiraamatu koostamine (SKA) 2019–2020 01.09.2019–
31.12.2020
5 Järelevalvesüsteemi monitoorimine ja 2015–2020 01.01.2019–
arendamine, sh teenuseosutajate 31.12.2020
kogemuskohtumiste ja tagasiside süsteemi
rakendamine (SKA)
6 Teenusepõhiste kvaliteedijuhiste väljatöötamine, 2017–2020 01.01.2019–
arendamine ja täiendamine (SKA) 31.12.2020
7 Seminaride, infopäevade ja koolituste 2017–2020 01.01.2019–
korraldamine kvaliteedialase teadlikkuse 31.12.2020
suurendamiseks (SKA)
8 Sotsiaalteenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja 2018–2020 01.01.2019–
jätkusuutlikkuse tagamise eesmärgil 31.12.2020
sotsiaalvaldkonna erialade ja töötajate
tunnustamine (SoM)
Tabel 16. Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamise ja kvaliteedi hindamise
programmide rakendamisega seotud näitajad
Näitaja Näitaja 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus
nimetus kumula- Kumula-
tiivne tiivne
(2018) (2023)
14
Väljundin Koolitusel 80 80 277 437 2015.–2016. a näitaja 171,
äitaja osalenud 2017.–2018. a näitaja 106
inimeste arv ja 2019.–2020. a näitaja
160
Tulemus Kvaliteedi- 3 0 31 34 2015.–2016. a näitaja 29 ja
näitaja juhtimis- asutust 2017.–2018. a näitaja 2,
süsteemi 2019. a näitaja 3
rakendajad
4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks
4.1. Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused
Jätkatakse kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste korraldamist, mis on Sotsiaalministeeriumi
eestvedamisel toimuv iga-aastane koolitus. Koolitus annab põhjalikud teadmised
sotsiaalkaitsepoliitika alustest, Eesti sotsiaalpoliitika mõjutajatest ning olemasolevatest ja
tulevikulahendustest. Kõrgem sotsiaalkaitse koolitus korraldatakse aastatel 2019 ja 2020.
Korraldatava kolmepäevase koolituse eesmärk on parandada sotsiaalvaldkonna eesmärkide
elluviimise tõhusust, mõjusust ja kvaliteeti. Koolituse sihtrühm on KOV-ide ning riigi- ja erasektori
juhid. Koolitajad on peamiselt valdkonna juhtivad teadlased ja eksperdid, samuti poliitikud,
ettevõtjad ja arvamusliidrid.
Tabel 17. Kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste rakendamise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust perioodil
programmi ajal ellu viia
planeeritakse)
1 Kursuse toimumine 2016–2020 01.01.2019–31.12.2020
(SoM)
Tabel 18. Kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste rakendamisega seotud näitajad
Näitaj Näitaja 2019 2020 Sihttase Sihttas Selgitus
a nimetus kumulatii e
vne kumul
(2018) atiivne
(2023)
Väljun Kursusel 71 71 218 360 2016. a osales 69 ja
dinäit osalenud 2017.–2018. a osales
aja inimeste 149 inimest, 2019.–
arv 2020. a osaleb 142
inimest. Kursus toimub
igal aastal
4.2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine
(tegevus lõppenud seisuga 31.12.2018)
15
4.3. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö
arendamine
Sotsiaalvaldkonna vabatahtliku töö arendamiseks on vajadus arendada koostööd KOV-ide,
sotsiaalteenuse osutajate ja vabatahtlikke kaasavate-vahendavate vabaühenduste vahel. Samuti
tuleb leida lahendused jätkusuutlikule finantseerimisele.
Vabaühenduste, KOV-ide ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö toetamiseks on MTÜ-ga Eesti
Külaliikumine Kodukant sõlmitud leping, mille alusel katsetatakse vabatahtlikku tööd
sotsiaalvaldkonnas kahes Eesti piirkonnas. Nimetatud tegevuse raames luuakse toimiv KOV-ide,
vabaühenduste ja sotsiaalteenuse osutajate vabatahtliku koostöö võrgustik, mis aitab kaasa
eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedi paranemisele. Tegevuse tulemusena tekib
süsteemne koostöö vabatahtlike ja abivajajate vahendamisel sotsiaalvaldkonnas. KOV-id on
valmis toimiva koostöö ja sellest saadava kasu korral edasisi tegevusi KOV-i eelarvest rahastama
või leidma kaasrahastust erasektorist.
Tabel 19. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö
arendamise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
nr üldajaraam lõppkuupäev
(näidatakse kirjeldatud
periood, mille perioodil
jooksul nimetatud
tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Vabatahtliku töö katsetamine 2017–2020 01.01.2019–
sotsiaalvaldkonnas (SoM) 31.10.2020
Tabel 20. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö
arendamisega seotud näitajad
Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus
kumulatiivne kumulatiivne
(2018) (2023)
Väljund Teenust saanud 500 500 0 1000
inäitaja inimeste arv
Tulemu Osalejate suhtarv, kes 15% 15%
snäitaja said aasta jooksul
ESFist toetatud
hoolekandeteenuseid
ning kelle toimetulek
seeläbi paranes või
kelle puhul välditi
ööpäevaringsele
institutsionaalsele
teenusele suundumist
16
4.4. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealane nõustamine elanikkonna
abistamiseks
Üle Eesti ühtlaste ja kvaliteetsete sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumiseks loodi
Sotsiaalkindlustusameti juurde 2019. aastal sotsiaalhoolekande üksus (SHÜ). Üksus aitab
hoolekande valdkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada hoolekande
valdkonnas omavalitsuse tasandil riiklikke strateegiaid ja koordineerida valdkondadeülest
sotsiaalkaitsealast koostööd.
Üksuse loomise eesmärgid on:
1) suurendada riigipoolset tuge (nt nõustamine, koolitused) KOV-idele nende sotsiaalhoolekande
ülesannete täitmisel;
2) ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekandeteenuste ja nende korralduse kvaliteeti KOV-i
tasandil;
3) toetada tugeva esmatasandil (st KOV-i tasandil) toimiva sotsiaalhoolekandesüsteemi
arendamist;
4) koondada riigi tasandil ühte ametkonda sotsiaalhoolekande valdkonna analüüsitud info ja
nõustamiskompetents, et toetada Sotsiaalministeeriumi KOV-ide tasandil sotsiaalhoolekande
valdkonna poliitika kujundamisel ja rakendamisel (üks tervikpildi hoidja).
Nimetatud valdkondades elluviidavate tegevuste tulemid on suunatud neljale tasandile – isik,
KOV, teenuseosutaja ja riik. SHÜ tegevus soodustab ühiskonnas olevate eri tasandite ja
organisatsioonide koordineeritud infovahetust ja omavahelist koostööd sotsiaalkaitse
abimeetmete kvaliteetsel ja ühtlasel pakkumisel ning annab inimesele ühelaadse info tema
õigustest ja kohustustest seoses sotsiaalhoolekande meetmetega.
Eesmärgi täitmiseks tehtavad tegevused jagunevad kaheks: nõustamistegevused ja
abitegevused. Nõustamistegevused on: strateegiline, rakenduslik ja juhtumipõhine nõustamine.
Abitegevused on: praktika kogumine/arendamine, poliitika kujundamine ja sotsiaalkaitsealase info
kättesaadavaks tegemine.
Nõustamistegevused:
1) strateegiline nõustamine – omavalitsuse sotsiaaltöö juhtide nõustamine konkreetse
hoolekandealase tegevuse planeerimisel, lähtudes kohalikest tervise- ja heaoluprofiili andmetest.
Nõustamise eesmärk on parandada omavalitsuse kohustuslike sotsiaalteenuste korralduslikke
lahendusi, ühtlustada õigusakte ja nende alusel toimivat praktikat hoolekandes;
2) rakenduslik nõustamine – sotsiaaltöötaja võimestamine kohapeal toimuvate nõustamiste,
koolituste, tööjuhendamise ja kogemusseminaride kaudu. Rakendusliku nõustamise eesmärk on
parandada abimeetmete kvaliteeti kohalikul tasandil ning luua omavalitsuse jaoks toimivad
lahendused;
3) juhtumipõhine nõustamine – inimese võimestamine ehk keeruka juhtumi puhul koostöö
koordineerimine võrgustikupartnerite vahel. Nõustamise eesmärk on koostöö parandamine
sotsiaalvõrgustiku osapoolte (inimene, perekond, omavalitsus, teenuseosutajad, kogukond)
vahel.
Abitegevused:
1) praktika arendamine – omavalitsuste jõustamine pideva info andmisega parimate meetodite ja
lahendusviiside kohta ning näidismaterjalide levitamine (nn proaktiivne nõustamine). Praktika
arendamise eesmärk on luua sotsiaalteenuste sisuline ülevaade ning panna alus innovatiivsete,
jätkusuutlike ja säästvate lahenduste tekkeks nii kogukonna kui riigi tasandil;
17
2) poliitika kujundamine – nõustamistegevuste käigus esile kerkinud probleemide koondamine
ning ettepanekute tegemine seaduste, strateegiate ja dokumentide muutmiseks riiklikul tasandil.
Poliitika mõjutamise eesmärk on hoolekandevaldkonna õigusruumi ühtlustamine ning hoolekande
maine parandamine otsustustasanditel;
3) info jagamine – hoolekannet puudutavate dokumentide koondamine, süstematiseerimine ja
avaldamine SKA kodulehel sihtrühma (isik, omavalitsus, teenuseosutaja) vajaduse seisukohalt.
Info avaldamise eesmärk on parandada kõigi nelja tasandi (isik, omavalitsus, teenuseosutaja,
riigiasutused) teadlikkust hoolekandes toimuvast.
KOV-ide ja teenusosutajate teadlikkuse suurendamiseks korraldatakse koolitusi ja infoseminare.
Samuti korraldatakse valdkonnapõhised meediakampaaniad.
Tabel 21. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealase nõustamise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
nr üldajaraam lõppkuupäev
(näidatakse kirjeldatud
periood, mille perioodil
jooksul nimetatud
tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Nõustamisüksuse personali värbamine ja 2019–2020 01.01.2019–
koolitamine (SKA) 31.12.2020
2 Omavalitsuste strateegiline, rakenduslik ja 2019–2021 01.04.2019–
juhtumipõhine nõustamine (SoM, SKA) 31.12.2020
3 Hoolekandealase praktika seire, analüüs ja 2019–2021 01.01.2019–
ettepanekute koondamine (SKA) 31.12.2020
4 Hoolekandealase info kättesaadavuse 2019–2021 01.01.2019–
tagamine (SKA) 31.12.2020
5 Seminarid ja kohtumised 2020–2021 01.01.2020–
sotsiaalhoolekande abimeetmete 31.12.2020
ühtlustamiseks ja parandamiseks (SKA,
SoM)
Tabel 22. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealase nõustamisega seotud näitajad
Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus
kumulatii kumulatiivne
vne (2023)
(2018)
1 KOV-ide 100 200 0 300 SKA nõustab
nõustamiste KOV-e
(strateegiline, järelevalve
rakenduslik, käigus, ilma
juhtumipõhine) arv KOV-i
kokku pöördumiseta
2 Teenuseosutajate 25 50 0 75 SKA nõustab
nõustamiste arv teenuseosutajai
d järelevalve
käigus
18
3 Koolitatute arv 0 100 0 100
4.5. Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel
Toetamaks Ida-Virumaad sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamisel, katsetab
Sotsiaalministeerium mentorlusprogrammi, mille käigus toimuvad mitmed kohtumised Ida-
Virumaa KOV-ide juhtide, sotsiaaltöötajate ja sotsiaalteenuste osutajatega. Kasutades
teenusedisaini töömeetodeid, toetatakse KOV-e vajalike teenuste väljatöötamisel ning
nõustatakse sobilikest toetusmeetmetest, sh meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ 2021. aastal avatavast taotlusvoorust toetuse taotlemisel. Avatud
taotlusvoor on KOV-idele hea võimalus kasutada lisaraha teenuste käivitamiseks ning teenuste
kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks.
Mentorlusprogrammi väljatöötamisel tutvutakse kõigi Ida-Virumaa KOV-ide sotsiaalteenuste
kättesaadavuse olukorraga ning korraldatakse sotsiaalvaldkonna töötajatega kohtumisi, sh
infopäevi ja koolitusi. Korraldatakse hange, millega leitakse koostööpartner, kellega koostöös
Sotsiaalministeerium mentorlusprogrammi Ida-Virumaal katsetab.
Tabel 23. Ida-Virumaa sotsiaalteenuste arendamise ja pakkumise toetamise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
nr üldajaraam lõppkuupäev
(näidatakse kirjeldatud perioodil
periood, mille
jooksul
nimetatud
tegevust
programmi ajal
ellu viia
planeeritakse)
1 Piirkonna kaardistus (SoM) 2019 01.05.2019–31.12.2019
2 Mentorlusprogrammi väljatöötamine (SoM) 2019–2020 01.05.2019–31.12.2020
3 Mentorlusprogrammi elluviimine (SoM) 2019–2021 01.01.2020–31.12.2020
4 Ida-Virumaa KOV-ide toetamine avatud 2019–2021 01.06.2020–31.12.2020
taotlusvooru projektide koostamisel (SoM)
Tabel 24. Ida-Virumaa sotsiaalteenuste arendamise ja pakkumise toetamisega seotud
näitajad
Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus
kumula- kumula-
tiivne tiivne
(2018) (2023)
1 KOV-ide arv, kes 0 5 5 Eesmärk kaasata 7
on kaasatud Ida- KOV-ist vähemalt 5
Virumaal KOV-i
mentorlusprogram
mi
2 Koolitatute arv 0 21 0 21
19
4.6. Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi
hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele
2019. aasta lõpuks kirjeldatakse koos valdkonna spetsialistide ja huvigruppidega testprojekti
kogemustele toetudes detailsemalt esmatasandi hoolduse koordineerimise mudelit, mida seejärel
kuni 12 piirkonnaga testitakse, et saada infot paindliku mudeli sobivuse ja tulemuslikkuse kohta
ning arendada välja üle riigi sarnastel põhimõtetel toimiv koordinatsioonimudel. Lisaks on oluline
koguda katseprojekti käigus infot, milline täiendav tugi on koordinatsioonimudeli rakendamiseks
vajalik (nt infotehnoloogilised arendused, täienduskoolitused, tööjuhendid, ühised
hindamisinstrumendid jne), milline oleks koordinatsioonipiirkondade optimaalne suurus ning
milline peaks olema koordinatsioonimudeli detailsem rahastamismudel ja selle komponendid.
2020. aasta esimeses pooles leitakse täpsustunud esmatasandi koordinatsioonimudeli
kirjeldusele toetudes konkursi teel kuni 12 piirkondlikku partnerit, kes on valmis täpsustunud
mudeli alusel enda piirkonnas tervishoiu-, hoolekande- ja tööhõiveteenuste korraldust katsetama.
Lisaks leitakse koolituspartnerid piirkondade spetsialistide väljaõppeks ja toetamiseks.
Paralleelselt tegeletakse koordinatsioonimudelit toetava abivajaduse hindamisvahendi välja
töötamise või Eesti oludele sobivaks kohandamisega. 2020. aasta teisel poolel lepivad piirkonnad
oma eripäradest ja ressurssidest lähtuvalt kokku edasise koordinatsioonimudeli rakendamise, mis
eeldab ühist rollide paikapanemist, kokkulepete sõlmimist ja süsteemse (üksikjuhtumite põhise,
aga ka nende ülese) võrgustikutöö käivitamist.
Tabel 25. Esmatasandi hoolduskoordinatsiooni mudeli arendamise ja testimise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
nr üldajaraam lõppkuupäev
(näidatakse kirjeldatud
periood, mille perioodil
jooksul nimetatud
tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Esmatasandi hoolduskoordinatsiooni 2020–2021 01.01.2020–
mudeli ettevalmistamine ja partnerite 31.12.2020
leidmine hoolduskoordinatsiooni mudeli
testimiseks ja osapoolte koolitamiseks
(SoM)
2 Esmatasandi hoolduskoordinatsiooni 2020–2021 01.05.2020–
mudeli testimine (SoM) 31.12.2020
3 Testprojektis osalevate osapoolte 2020–2021 01.05.2020–
koolitamine (SoM) 31.12.2020
4 Koordinatsioonimudelit toetava abivajaduse 2020–2021 01.04.2020–
hindamisvahendi väljatöötamine või Eesti 31.12.2020
oludele sobivaks kohandamine (SoM)
20
Tabel 26. Esmatasandi hoolduskoordinatsiooni mudeli arendamise ja testimisega seotud
näitajad
Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus
kumula- kumula-
tiivne tiivne
(2018) (2023)
1 Üksikjuhtumiteüles 0 16 0 48 Valdkonnaülesed
e võrgustikutöö (minimaalselt
kohtumised hoolekanne ja tervishoid,
aga sõltuvalt piirkonnast
võib olla kaasatud ka
teisi valdkondi, nt
tööhõive, haridus,
politsei) võrgustikutöö
kohtumised, mis ei ole
seotud konkreetse
klienditööga
2 Kliendijuhtumitega 0 24 0 72 Konkreetsete
seotud kompleksjuhtumite
võrgustikutöö lahendamisega seotud
kohtumised võrgustikutöö kohtumiste
arv
3 Teenust saanud 0 40 0 120 Katseprojekti kaasatud
inimeste arv kompleksjuhtumite arv
(hooldusvajadusega
inimesed, kes vajavad
pikemaajalist tuge nii
hoolekande- kui
tervishoiusüsteemi poolt;
inimesed, kellele on
koostatud teenuste
plaan, korraldatud
asjakohane tugi)
4 Koolitatud on 0 240 0 300 Katseprojektis osalevate
hoolekande- ja piirkondade töötajad on
tervishoiuvaldkonn koolitatud. Piirkondliku
a töötajad ja võrgustiku juhid on
nendega läbinud põhjalikuma
külgnevate koolitusprogrammi, ent
erialade esindajad arvestatud on, et
aluskoolitusi vajab ka
laiem piirkondlik
võrgustik (u 30 inimest
piirkonna kohta)
21