dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 23. märts 2020
Viit
31
Registreeritud
23. märts 2020
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2020
Vastutaja
Ingrid Mangulson (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎31 23.03.2020 Ministri üldkäskkiri.bdoc1206 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 23.03.2020 nr 31 Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) punktiga 7.4.2 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64: § 1. Teen TAT-s järgmised muudatused: 1) sõnastan TAT tiitellehel sätestatud abikõlblikkuse perioodi järgmiselt: „01.01.2015–31.12.2022“; 2) sõnastan punkti 1.2.4 järgmiselt: „1.2.4. Eelarve Summa Osakaal 1 ESFi toetus 15 009 170 85% 2 Riiklik kaasfinantseering 2 648 677 15% 3 Omafinantseering 0 0 4 Abikõlblik eelarve kokku 17 657 847 100% 5 Mitteabikõlblikud kulud 22 559 6 Kogumaksumus 17 680 406 3) täiendan punkti 2.1.5 lausega järgmises sõnastuses: „2020. aastal keskendutakse uudsete teenuste või toodete arendamiseks ja testimiseks toetust saanud projektide kasutusulatuse suurendamisele ning laiemale üldsusele tutvustamisele.“; 4) täiendan punkti 2.1 punktidega 2.1.6 ja 2.1.7 järgmises sõnastuses: „2.1.6. Sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverents Sotsiaalkindlustusamet korraldab 2021. aastal konverentsi, kus jagatakse häid kogemusi proaktiivsest riigist ja tutvustatakse maailmale Eestit kui kõrgelt arenenud e-riiki. Konverentsil tutvustatakse Eesti uudseid lahendusi, jagatakse ja omandatakse maailma parimat praktikat ning vahetatakse kogemusi. Konverentsil keskendutakse sotsiaalvaldkonna uudsetele lahendustele. Konverentsil toimuvad erinevad töötoad ning luuakse innovatsiooniala, kus käsitletakse eri riikide praktikat ja lahendusi erivajadustega ja toimetulekuraskustes inimeste kaasamiseks ühiskonda. Eesmärk on korraldada väga praktiliste näidete abil arutelusid ning koguda parimat praktikat, mida saaks ka Eestis kasutada. Konverentsi korraldamine panustab rakenduskava prioriteetse suuna 2 investeerimisprioriteeti 1 „Juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldhuvi sotsiaalteenustele“. 2 Konverents viiakse ellu koostöös Rahvusvahelise Sotsiaalkindlustuse Assotsiatsiooniga (International Social Security Association – ISSA). ISSA on rahvusvaheline organisatsioon sotsiaalkindlustusasutuste ja valitsusasutuste jaoks, kuhu kuulub enam kui 320 liikmesorganisatsiooni 155 riigist. Iga kolme aasta tagant korraldab ISSA koostöös ühe või mitme liikmega rahvusvahelise infotehnoloogiakonverentsi sotsiaalvaldkonnas. Konverentsi korraldamise eesmärk on tutvuda maailmapraktikaga ja tulevikusuundadega, et tuua hoolekandeteenuseid saavad erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimesed tööjõuturule. Tutvustatakse ja näidatakse erinevaid tehnoloogilisi lahendusi ja võimalusi, et suurendada erivajadustega ja toimetulekuraskustes inimeste kaasatust ühiskonnas. ISSA liikmesorganisatsioonid on märkinud, et suurim väljakutse eesmärkide saavutamisel on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiire areng ja muutused. Konverentsil vahetatakse maailma parimat praktikat ja kogemusi, et parandada erivajadustega inimeste toimetulekut ja suurendada nende hakkamasaamist. 2.1.7. Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamine Omastehooldajatele langeb ebaproportsionaalselt suur hoolduskoormus. Eestis on hoolduskohustus ligikaudu 30 000 naisel ja 17 000 mehel.1 Omastehooldajate koormus on suur nii hoolduse pakkumisel kui ka hooldusteenuste eest tasumisel. Inimesed jäävad hoolduskoormuse tõttu tööturult eemale (tööjõu-uuringu andmetel on 8000 inimest tööturult eemal ja 5000 töötab osaajaga) või on lisaks täisajaga töötamisele koormatud oma lähedaste hooldamisega. Suur hoolduskoormus mõjutab hooldaja enda tervist ning hooldaja võib koormuse tõttu saada ise hooldatavaks. Selline olukord ei taga hooldajate ja hooldatavate inimväärikust, samuti tekitab riigile kaudseid kulusid – saamata jääv maksutulu, lisakoormus tervishoiusüsteemile, inimeste toimetuleku rahaline toetamine jne. 2015. aasta detsembris loodi Vabariigi Valitsuse otsusega kaheaastase tegutsemistähtajaga hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm, et selgitada välja pikaajalise hoolduse valdkonna probleemid ja töötada välja poliitikasoovitused. Rakkerühm töötas välja ka poliitikasuunised omastehooldajate tugisüsteemi loomiseks. Vastavalt nimetatud suunistele on Sotsiaalministeerium reformimas pikaajalise hoolduse korraldust eesmärgiga vähendada hoolduskoormust ning tagada hooldusvajadusega inimestele ühtlase kättesaadavuse ja kvaliteediga integreeritud teenused ja inimesekeskne hoolduse korraldus. Hoolduskoormuse leevendamisel on oluline pakkuda omastehooldajatele senisest suuremat tuge. Omastehooldajatele tuleb edastada kvaliteetset infot pikaajalise hoolduse korralduse, teenuste ja muu abi kohta. Hooldusvajadusega inimestele ja nende lähedastele tuleb võimaldada nõustamist ja koolitusi (näiteks hooldusvõtete õppimiseks). Sotsiaalministeeriumile tuleb leida partner: - kelle tegevus on suunatud omastehooldajatele, mitte hooldatavatele; - kes teeb eri piirkondades koostööd teiste asjaomaste osapooltega – KOV, tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajad, vabaühendused, erialaseltsid, huvigrupid, Eesti Puuetega Inimeste Koda, dementsuse kompetentsikeskus; - kes aitab riiki ja tööandjaid paindlike töövormide/töötingimuste ja toetavate teenuste jm hüvede väljaarendamisel.“; 5) täiendan punkti 2.1.1.1 järgmise sihtrühmaga: „ISSA liikmesorganisatsiooni esindajad“; 6) sõnastan punktis 2.1.1.2 sätestatud tegevuse üldajaraami järgmiselt: „01.01.2015–31.12.2022“; 1 Eesti tööjõu-uuring 2015. 3 7) sõnastan punkti 2.1.1.3 tekstiosa järgmiselt: „Sotsiaalministeerium (2.1.1, 2.1.4, 2.1.7) Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (2.1.2, 2.1.3 kuni 2018. a lõpuni) Sotsiaalkindlustusamet (2.1.2, 2.1.3 alates 2019. a jaanuarist, 2.1.4, 2.1.6) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (2.1.2, 2.1.3)“; 8) asendan punktis 3 arvu „2485“ arvuga „3285“, arvu „1773“ arvuga „2073“ ja arvu „360“ arvuga „481“; 9) täiendan punkti 7.5 punktiga 7.5.11 järgmises sõnastuses: „7.5.11. TAT elluviija esitab RÜ-le vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate andmetega andmekorje vormid iga kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks.“; 10) asendan lisa 1 vormi A „Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2019–31.12.2020“ ja vormi B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga A „Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2019–31.12.2020“ ja vormiga B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“. § 2. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmise käskkirja seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga tehakse muudatused sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ (muudetud sotsiaalministri 9. juuli 2019. a käskkirjaga nr 47) kinnitatud toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT). 1.2. Muudatuse ettevalmistaja TAT muudatused on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208, [email protected]), hoolekande osakonna nõunik Terry Ney (tel 626 9748, [email protected]) ja hoolekande osakonna juhataja Häli Tarum (tel 626 9176 [email protected]). 1.3. Märkused Muudatustel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. TAT muudatuste sisu Käskkiri koosneb kahest punktist, millest esimeses on esitatud TAT-s tehtavad muudatused ning teine on rakendussäte. TAT-s on tehtud kümme muudatust. Alljärgnevalt on esitatud TAT- s tehtud muudatuste selgitused Punktiga 1 pikendatakse TAT üldist abikõlblikkuse perioodi kuni 31.12.2022 seoses uute tegevuste lisandumisega. Punktiga 2 muudetakse TAT eelarvet. TAT kogueelarvet suurendatakse 4 750 000 euro võrra (sh ESF 4 037 500 ja omafinantseering 712 500). Eelarvet suurendatakse meetme tegevuse 2.2.1 avatud voorude eelarvest. Muudatuse põhjuseks on uute tegevuste lisamine TAT-sse ja juba toimuvate tegevuste pikendamise vajadus. Punktiga 3 täiendatakse tegevust 2.1.5 „Teadlikkuse suurendamine innovaatilistest hoolekandeteenustest“ 2020. aastal toimuvate tegevuste kirjeldusega. 2020. aastal soovitakse laiemale üldsusele tutvustada väljatöötatud uuenduslikke lahendusi. Punktiga 4 lisatakse uued tegevused. Tegevus 2.1.6 „Sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverents“. Lisatud on Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) korraldatav üritus, mille eesmärk on tutvuda maailma parima praktikaga ja tulevikusuundadega, et suunata hoolekandeteenuseid saavad erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimesed tööjõuturule. Ürituse kogueelarve TAT-s on 300 000 eurot, millele lisandub SKA panus. 2020. aastal toimub konverentsi ettevalmistamine. Konverentsi korraldab SKA koostöös Rahvusvahelise Sotsiaalkindlustuse Assotsiatsiooniga (International Social Security Association – ISSA), kellega sõlmitakse ka koostöökokkulepe. Koostöökokkuleppes lepitakse väga detailselt kokku ürituse tingimused, sh konverentsi töökeel, tõlketeenus, transport, viisade korraldamine, reisikorraldus, inventar, tehniline võimekus, konverentsi ruumid ja nende nõuded, toitlustusnõuded, visuaalne identiteet, ava- ja lõputseremooniate korraldus, arstiabi. Tegevus 2.1.7 „Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamine“. Sotsiaalministeerium reformib pikaajalise hoolduse korraldust eesmärgiga vähendada hoolduskoormust ja tagada hooldusvajadusega inimestele ühtlase kättesaadavuse ja kvaliteediga integreeritud teenused ning inimesekeskne hoolduse korraldus. Tegevusega otsitakse Sotsiaalministeeriumile partner, kes teeb eri piirkondades koostööd teiste asjaomaste osapooltega: hoolduskoordinaator, KOV, tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutaja, vabaühendus, erialaselts, huvigrupp, Eesti Puuetega Inimeste Koda, dementsuse kompetentsikeskus ning on riigile ja tööandjatele partneriks paindlike töövormide/töötingimuste ja toetavate teenuste jm hüvede väljaarendamisel. Punktiga 5 lisatakse punkti 2.1.1.1 konverentsi korraldusega seotud sihtrühm. Punktiga 6 on pikendatud tegevuse 2.1 üldajaraami kuni 31.12.2022 seoses sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverentsi toimumisega 2021. aastal. Punktiga 7 lisatakse SKA elluviidavate tegevuste hulka punktina 2.1.6 lisandunud tegevus konverentsi korralduse kohta. Samuti lisatakse Sotsiaalministeeriumi elluviidavate tegevuste hulka punktina 2.1.7 lisandunud tegevus omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamise kohta. Punktiga 8 täiendatakse punkti 3 „Näitajad“ järgmiselt: Tegevuse 1 „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine“ TAT-spetsiifilise väljundinäitaja „hoolekandeteenuste saajate arv“ 2023. a sihttaset on suurendatud 800 inimese võrra (omastehooldajatele osutatavate teenuste lisandumine). Uueks 2023. aasta sihttasemeks on 3285 inimest. Tegevuse 1 „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine“ TAT-spetsiifilise väljundinäitaja „hoolekandevaldkonna koolitustel osalenud inimeste arv“ 2023. a sihttaset on suurendatud 300 inimese võrra (koolitatavate omastehooldajate lisandumine). Uueks 2023. aasta sihttasemeks on 2073 inimest. Tegevuse 4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ TAT-spetsiifilise väljundinäitaja „hoolekandevaldkonna koolitustel osalenud inimeste arv“ 2023. a sihttaset on suurendatud 121 inimese võrra (KOV sotsiaalteenuste osutajate/korraldajate koolitusel osalenute lisandumine). Uueks 2023. aasta sihttasemeks on 481 inimest. Punktiga 9 täiendatakse TAT punkti 7.5 uue alapunktiga andmekorje nõude täpsustamiseks vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7. Punktiga 10 asendatakse lisa 1 vormid A ja B. Käskkirja rakendatakse alates 1. jaanuarist 2020. Tagasiulatuv rakendumine on vajalik seoses konverentsi (punkt 2.1.6) ettevalmistavate tegevuste algusega 2020. aasta jaanuaris. TAT tervikteksti muutmisega seoses on muudetud ka TAT lisa 1 vormi A „Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus” ja lisa 1 vormi B „Toetuse andmise tingimuste finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa”. Eelkõige on lisa 1 vormi A täiendatud lisandunud uue tegevusega. Lisa 1 vormis B tehakse peale lisandunud uue tegevuse ja eelarve muudatuste ka teisi väiksemaid muudatusi teistes tegevustes. TAT 2019. aasta kogueelarvet on vähendatud 819 603 euro võrra ning 2020. aasta kogueelarvet on suurendatud 646 747 euro võrra. TAT abikõlblikku perioodi on pikendatud kuni 31.12.2022. aastani. 2 3. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Muudatus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Muudatuse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. 4. TAT muudatuste mõjud TAT muudatused on suunatud suurema tulemuslikkuse saavutamisele tegevuste elluviimisel. 5. TAT muudatuste kinnitamine Sotsiaalminister kinnitab TAT muudatused oma käskkirjaga ning muudatused jõustuvad tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2020. a. Tagasiulatuv jõustumine on vajalik seoses alategevuse 2.1.6 „Sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverents“ ettevalmistavate tegevuste algusega jaanuaris 2020. a. 6. TAT muudatuste kooskõlastamine TAT muudatused saadeti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile (edaspidi RM) ja Riigi Tugiteenuste Keskusele (edaspidi RTK) ning arvamuse avaldamiseks SA-le Innove. RM saatis oma kommentaarid mitteametlikult, RTK EISi kaudu. RTK seadis kooskõlastamise eelduseks valdkondliku komisjoni heakskiidu, komisjon kooskõlastas dokumendid vaikimisi. RM saatis tagasiside mitteametlikult ning ei kooskõlastanud TAT muudatusega lisatavat uut tegevust 2.1.6 (2021. aastal toimuv sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverents), kuna see ei ole RM hinnangul kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga 2014–2020“ (edaspidi OP) ja TAT eesmärgiga. Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei ole antud seisukoht asjakohane, kuna strateegilisel planeerimisel ja tegevuste rakendamisel oleme üldiselt lähtunud põhimõttest, kus sisuministeerium paneb paika oma eesmärgid ning planeerib tegevused ja vahendid nende elluviimiseks, samuti vastutab nende eesmärkide täitmise eest, seades selleks asjakohased mõõdikud eri tasandite jaoks. Täpselt sama loogika on kehtinud ka ELi vahendite planeerimisel ja kasutamisel, kus Sotsiaalministeeriumi roll on olnud defineerida OP tasandil eesmärk ja mõõdikud (SF puhul nii tulemus kui ka väljundindikaator) ning seeläbi ministri tasandi käskkirjaga panna paika teekond nende saavutamiseks. Samuti on Sotsiaalministeerium seni prioriteetses suunas 2 päris edukalt liikunud näitajate täitmise suunas. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on muudatus kooskõlas rakenduskava eesmärgiga aidata suurendada osalise töövõimega, erivajadusega ja puudega inimeste tööhõivet. 3 Sotsiaalministri ........03.2020 käskkiri nr... „Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmine“ Lisa 1 Vorm A Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2019–31.12.2020 1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine 1.1. Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinevate hoolekandeteenuste arendamine (tegevused lõppesid 31.12.2018) 1.2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine Jätkatakse elu- ja töökeskkonna kohandamise ning abivahendialase nõustamisteenuse osutamisega erivajadustega inimestele või nende lähedastele. Abivahendialase nõustamise raames kaasatakse keerulisemate juhtumite puhul vajaduse korral ka eksperte, et saada hinnang abivahendi vajaduse ja sobivuse kohta. Samuti jätkatakse eluaseme kohandusi tegevate KOV-i spetsialistide nõustamise ja koolitamisega. Jätkuvalt nõustatakse ja koolitatakse abivahendeid müüvaid ettevõtteid müüdavate abivahendite andmete sisestamisel meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse (MSA). Kontrollitakse MSA-sse abivahendite andmete sisestamise õigsust. Samuti tehakse MSA jätkuarendus, et toetada andmekogu efektiivsemat toimimist ja lihtsustada andmekogusse abivahendite andmete sisestamist ning muuta see nii abivahendeid väljastavatele ettevõtetele kui ka abivahendi vajajatele kasutajasõbralikumaks ja funktsionaalsemaks. MSA IT-arenduse hangib TAT partnerina Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Toimuvad infopäevad ja koolitused abivahendeid väljastavate ettevõtete klienditeenindajatele ning abivahendite hindamis- ja nõustamisteenust pakkuvatele abivahendispetsialistidele. Eesmärk on toetada võimalikult inimesesõbralikku, ühtsetel põhimõtetel ja vähese bürokraatiaga süsteemi toimimist. Arendustegevuste hulgas hinnatakse ka abivahendite määruse lisas (abivahendite loetelus) olemasolevaid abivahendeid ning nende kaasaaegsust. Vajaduse korral antakse eksperdihinnang olemasolevate ja lisamist vajavate abivahendite kohta (sh vajaduse korral kaasatakse eksperte). Teavitus-, arendus- ja nõustamistegevusega toetatakse abivahendisüsteemi toimimist. Tabel 1. Keskkonna kohandamise ja abivahendialase nõustamise ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, lõppkuupäev mille jooksul nimetatud kirjeldatud perioodil tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Vajaduspõhise abivahendi 2016–2020 01.01.2019– hindamise instrumendi 31.12.2019 väljatöötamine koostöös RAKK-ga. Instrumendi prototüübi katsetamises osalemine abivahendi vajaduse hindamisel koostöös rehabilitatsioonimeeskondade ja - spetsialistidega; katsetamise tulemusel instrumendi prototüübi täiendamiseks ja põhiinstrumendi väljatöötamiseks andmete andmine (SKA) 2 Abivahendite ja keskkonna (töö- ja 2016–2020 01.01.2019– elukeskkond) kohandamise alane 31.12.2020 nõustamine (SKA) 3 Infopäevade ja koolituste 2016–2020 01.01.2019– korraldamine (SKA) 31.12.2020 4 Ettevõtete MSA-sse sisestatava 2016–2020 01.01.2019– info kontrollimine ja ettevõtete 31.12.2020 koolitamine (SKA) 5 Teavitus-, arendus- ja 2016–2020 01.01.2019– nõustamistegevus 31.12.2020 abivahendisüsteemi toimimiseks (SKA) 6 Elukeskkonna kohandamise 2019–2020 01.10.2019– juhendmaterjali täiendamine (SKA) 31.12.2020 7 Infopäevade korraldamine 2019–2020 01.01.2019– erivajadusega inimeste 31.12.2020 elukeskkonna kohandamise alase nõustamisega tegelevatele KOV-i töötajatele (SKA) 8 MSA IT-arendus (TEHIK) 2017–2019 01.01.2019– 31.12.2019 Tabel 2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialase nõustamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus nimetus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljundi Abivahendiala 200 150 563 913 Sh 2015.–2016. a näitaja st nõustamist näitaja 163, 2017.– saanud 2018. a näitaja inimeste arv 400, 2019.–2020. a näitaja 350 Väljundi Keskkonnako 60 60 237 357 Sh 2015.–2016. a näitaja handuste näitaja 66, 2017.– alast 2018. a näitaja nõustamist 171, 2019.–2020. a saanud näitaja 120 inimeste arv Tulemu Osalejad, kes 30% 30% 30% 30% Täidetakse nii snäitaja 6 kuud pärast keskkonna teenuse kohandamise kui saamise abivahendialast 2 algust on nõustamist saanud tööturul inimeste osakaaluna Tulemu Osalejate 15% 15% 15% 15% Täidetakse nii snäitaja suhtarv, kes keskkonna said aasta kohandamise kui jooksul ESFist abivahendialast toetatud nõustamist saanud hoolekandete inimeste enuseid ning osakaaluna kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevarings ele institutsionaal se teenusele suundumist Väljundi Koolitustel 0 0 255 290 Sh 2015.–2016. a näitaja osalenud näitaja 0, 2017.– inimeste arv 2018. a näitaja 255, 2019.–2020. a näitaja 35 1.3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine Jätkatakse rehabilitatsiooniprogrammide arendamist vähenenud töövõimega tööealistele ning erivajadusega eakatele. Kõik TAT raames välja töötatud programmid on avalikud (info programmide kohta on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt ja majandustegevuse registrist) ning peale vastavasisulise koolituse läbimist saavad teenuseosutajad nende alusel teenuseid pakkuda. Kokku arendatakse perioodil 2019–2020 kuni viit rehabilitatsiooniprogrammi. Programmide arendamisel tuginetakse Astangu KRK 2017. aastal välja selgitatud sihtrühmadele sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni programmide arendamiseks. Jätkatakse tegevusi erivajadusega inimestele suunatud tegevusvõime hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamisega. Alategevuse „RFK kasutamine rehabilitatsioonis ja abivahendi vajaduse hindamisel“ eesmärk on katsetada rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (edaspidi RFK) tuginevat elektroonset hindamiskeskkonda, mis võimaldab dokumenteerida rehabilitatsiooniprotsessi osapoolte kogutavat informatsiooni isiku kohta meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis, hinnata inimese funktsioneerimisvõimet ja abivahendi vajadust, dokumenteerida vajalikud sekkumised ning hinnata rehabilitatsioonitsükli tulemuslikkust. Katsetamise eesmärk on hinnata, kuivõrd RFK kasutamine parandab teenuseosutajate teineteisemõistmist ja infovahetust ning toetab inimeste liikumist teenuseosutajate vahel. Katseprojekti klienditöö on planeeritud kuni 30.11.2019. Seejärel toimub analüüs ja esitatakse ettepanekud rehabilitatsioonisüsteemi korrastamiseks. Jätkatakse erivajadustega lastele suunatud sekkumismetoodikate arendamise ja rakendamisega. 2019–2020 3 alustatakse erivajadusega lastele valdkondadeülese kompleksse rehabiliteerivate (arengut toetavate) tegevuste pakkumise korraldusmudeli väljatöötamist ja katsetamist. Jätkuvad rehabilitatsiooni- ja kogemusnõustamisalased täienduskoolitused, et toetada rehabilitatsioonispetsialistide pädevuse paranemist. Kogemusnõustamise puhul on tegemist uue teenusega (jõustus 2016. aastal) ja koolitatud kogemusnõustajate rakendumine rehabilitatsioonimeeskondades nõuab aega. Seetõttu on vajalik jätkata nii kogemusnõustamise baaskoolitusega kui pakkuda kogemusnõustamise jätkukoolitust. Jätkatakse rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitusega, uute rehabilitatsioonimeeskondade koolitusega, rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamise ja avalike rehabilitatsiooniprogrammide rakendamise koolitustega, samuti vajaduspõhiste koolitustega. Vajaduspõhised koolitused selguvad nii SoMi kui SKA spetsialistide igapäevasest tööst kokkupuutes rehabilitatsiooniteenuse osutajatega. Ka aastatel 2019–2020 on olulisel kohal nõustamine ning teavitustegevus teenuseosutajate, sihtrühma ja koostööpartnerite vahel, milleks planeeritakse korraldada teavitusseminare. Toimub tihe koostöö rehabilitatsiooniteenuseid korraldavate asutustega (sh töötukassa) vajaduspõhiste teenuste arendamiseks. Tabel 3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning koolituste pakkumise ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- üldajaraam ja lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud periood, mille perioodil jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Rehabilitatsiooniprogrammide arendamine ja 2015–2020 rakendamine erivajadusega lastele ja eakatele ning vähenenud töövõimega tööealistele (SKA) 1.1 Rehabilitatsiooniprogrammide arendamine 2015–2020 erivajadusega eakatele vanuses 60+ ja nende peredele 1.1.1 Multiprobleemsete eakate iseseisavat toimetulekut 2015–2020 01.01.2019– toetav rehabilitatsiooniprogramm. 31.12.2020 Ettevalmistavad tegevused (võtmepartnerite ja ekspertide kaasamine), programmi kirjeldamine, programmi katsetamine, tagasiside kogumine, programmi kinnitamine, jätkutegevused 1.2 Rehabilitatsiooniprogrammide arendamine 2015–2020 vähenenud töövõimega tööealistele 1.2.1 Rehabilitatsiooniprogramm psühhikahäiretega 2015–2020 01.01.2019– tööealistele inimestele. 31.12.2020 Ettevalmistavad tegevused (võtmepartnerite ja ekspertide kaasamine), programmi kirjeldamine, programmi katsetamine, tagasiside kogumine, programmi kinnitamine, jätkutegevused 4 2 Erivajadusega ja vähenenud töövõimega 2015–2020 inimestele suunatud töö- ja tegevusvõime hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine (SKA) 2.1 Rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, 2015–2020 vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (RFK) põhinevate hindamismetoodikate arendamine 2.1.1 RFK-põhiste elektroonsete hindamisvormide 2015–2020 01.01.2019– piloteerimine rehabilitatsioonis; piloteerimise seire 31.12.2020 ja partnerite kogemuskohtumised, tagasiside; jätkutegevused 2.1.2 Koolituste läbiviimine 2015–2020 01.05.2019– 31.12.2020 2.2 Rehabilitatsiooni- ja kogemusnõustamisalaste 2015–2020 koolituste korraldamine 2.2.1 Rehabilitatiooniprogrammide alased koolitused 2015–2020 01.01.2019– (programmide väljatöötamine ja avalike 31.12.2020 rehabilitatsiooniprogrammide rakendamine) 2.2.2 Rehabilitatsioonimeeskondade koolitused 2015–2020 01.01.2019– (uute rehabilitatsioonimeeskondade koolitus, 31.12.2020 rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitus) 2.3 Rehabilitatsioonispetsialistide 2015–2020 01.01.2019– vajaduspõhised koolitused 31.12.2020 2.4 Kogemusnõustajate koolituste ja 2015–2020 01.01.2019– jätkukoolituste läbiviimine 31.12.2020 2.5 Valdkondadeülese sekkumismetoodika 2019–2020 01.01.2019– arendamine ja rakendamine erivajadusega 31.12.2020 lastele 3 Analüüsid, nõustamine, info- ja 2015–2020 juhendmaterjalide koostamine (SKA) 3.1 Teavitustegevus (seminarid jm teavitus) 2017–2020 01.01.2019– 31.12.2020 3.2 Rehabilitatsioonivaldkonna analüüsid ja 2017–2020 uuringud 3.3 Koostöö teenusekorraldajate 2017–2020 01.01.2019– (Sotsiaalkindlustusamet ja töötukassa) ja 31.12.2020 teenuseosutajatega (programmide väljatöötamine, TTR ja Hamet metoodikate kasutamine vms) 3.4 Juhend- ja infomaterjalide koostamine 2017–2020 01.01.2019– 31.12.2020 Tabel 4. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning koolituste pakkumisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) 5 Väljund Hoolekandeteenust 105 60 1050 1215 Sh 2015.–2016. a inäitaja saanud inimeste näitaja 535 ja 2017.– arv 2018. a näitaja 515 inimest Tulemu Osalejad, kes 6 30% 30% 30% 30% snäitaja kuud pärast teenuse saamise algust on tööturul Tulemu Osalejate suhtarv, 15% 15% 15% 15% snäitaja kes said aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandeteenus eid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist Väljund Koolitusel osalenud 235 131 1117 1483 Sh 2015.–2016. a inäitaja inimeste arv näitaja 467, 2017.– 2018. a näitaja 650 inimest 1.4. Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini kaudu Tegevused on 30.11.2018 seisuga lõppenud. 1.5. Teadlikkuse suurendamine innovaatilistest hoolekandeteenustest Digitehnoloogilised lahendused integreeritud teenusekorralduses (sh tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuste osutamisel) on hakanud toetama inimeste heaolu paljudes igapäevaelu valdkondades – seda nii nende kodus ja kogukondades kui ka tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemis tervikuna. Sotsiaalministeerium korraldab Balti riikide ülest kõrgetasemelist kohtumist, mille eesmärk on suurendada teadlikkust tehnoloogiliste lahenduste ja sotsiaalse innovatsiooni võimaluste kohta sotsiaalhoolekandesektoris. Kohalikke omavalitsusi ning hooldusvajaduse ja -koormusega inimesi saab oluliselt abistada abitehnoloogiate kasutamise laiendamisega terves sotsiaalvaldkonnas. Innovatsiooni edendamine annab võimaluse leevendada hooldamisega seotud probleeme (nt teadlikkuse vähesus, oskusteabe ja spetsialiseerunud tööjõu puudulikkus, lähedaste suur hoolduskoormus, hooldusteenuste ebaühtlane kättesaadavus ja ebapiisavad tugisüsteemid mitteformaalsete hooldajate jaoks). Kohtumisele kutsutakse osalema Balti riikide ministeeriumide esindajaid ja partnereid, samuti valdkonna eksperte Active Assisted Living (AAL) rahastusprogrammist (www.aal-europe.eu). Oodatakse 6–8-liikmelist delegatsiooni igast Balti riigist. AAL on rahastusprogramm, mille 6 eesmärk on luua paremat elukvaliteeti eakatele ning tugevdada võimalusi tehnoloogiakasutuse ja innovatsiooni suurendamiseks aktiivsena vananemise (sh osalemine tööturul) valdkonnas. Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusplaanile antakse 2020. aasta jaanuari lõpuks Sotsiaalministeeriumi juhtimisel välja roheline raamat (RR) tehnoloogiakasutuse suurendamisest sotsiaalsektoris. Täpsemalt käsitleb loodav RR tehnoloogiakasutuse ja innovatsiooni osakaalu suurendamist integreeritud teenuseosutamisel hoolekandesektoris. Valmiva RR sihtrühmadeks on erivajadusega inimesed ning eakad (ja nende lähedased ehk mitteformaalsed hooldajad) hoolekandesektori vaates. RR töögrupp, mis hõlmab nii avaliku kui erasektori esindajaid, on läbi teinud esmase tugevate ja nõrkade külgede, võimaluste ja ohtude analüüsi nn tehnoloogiarikka hoolekandesüsteemi raamistikus. Järgmise sammuna plaanitakse välja selgitada, missuguseid raskusi näevad sihtrühmade esindajate heaolu toetamiseks mõeldud uudsete tehnoloogiliste lahenduste rakendamisel hoolekandesüsteemi osalised (st tervishoiutöötajad, sotsiaaltöötajad, hooldajad, tugiisikud jt) ning sihtrühmi (st eakaid ja erivajadusega inimesi) esindavad organisatsioonid. Väga oluliseks saab abivajaja toetamine tema kodus. Nii AAL-iga korraldatud innovatsiooniseminar kui ka RR loomise raames korraldatavate kaasamisürituste käigus tekkivad praktilised ideed toetavad 2019. aasta lõpus avatavat uudsete lahenduste põhitoetuse teist taotlusvooru, millest on võimalik taotleda toetust uudsete teenuste või toodete arendamiseks ja testimiseks sotsiaalvaldkonnas. 2020. aastal keskendutakse uudsete teenuste või toodete arendamiseks ja testimiseks toetust saanud projektide kasutusulatuse suurendamisele ning laiemale üldsuse tutvustamisele. Korraldatakse eri formaadis kohtumisi, näiteks aruteluseminare ja infopäevi. Tabel 5. Innovaatilistest hoolekandeteenustest teadlikkuse suurendamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- nr üldajaraam ja lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud periood, mille perioodil jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Balti riikide ülene innovatsiooniseminar 2019 01.05.2019– (SoM) 10.05.2019 2 Kaasamisüritused RR loomisprotsessi 2019 01.05.2019– raames selgitamaks välja, missuguseid 31.12.2019 raskusi nähakse uudsete tehnoloogiliste lahenduste rakendamisel hoolekandesektoris (SoM) 3 Toetust saanud uuenduslike projektide 2020 01.01.2020– kasutusulatuse suurendamine ning 31.12.2020 laiemale üldsuse tutvustamine Tabel 6. Innovaatilistest hoolekandeteenustest teadlikkuse suurendamisega seotud näitajad 7 Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) 1 Balti riikide ülene 1 0 0 1 Osalevad Balti kohtumine tehnoloogilise riikide innovatsiooni teemadel ministeeriumide (innovatsiooniseminar) esindajad ja partnerid, samuti valdkonna eksperdid (Active Assisted Living (AAL) 2 Kaasamisüritus RR 1 0 0 1 Osalevad loomisprotsessi raames tehnoloogiattevõtted selgitamaks välja, ja missuguseid raskusi tervishoiutöötajad, nähakse uudsete sotsiaaltöötajad, tehnoloogiliste hooldajad, tugiisikud lahenduste rakendamisel jt ning sihtrühmi (st hoolekandesektoris eakaid ja erivajadusega inimesi) esindavad organisatsioonid 3 Olemasolevate 2 0 2 innovaatiliste hoolkeandeteenuste tutvustamine eri osapooltele 1.6. Sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverents Sotsiaalkindlustusamet korraldab 18.–21.05.2021 konverentsi, mille eesmärk on tutvustada ja näidata tehnoloogilisi lahendusi ja võimalusi, et suurendada erivajadustega inimeste ja toimetulekuraskustes olevate inimeste kaasatust ühiskonda. Konverents toimub 2021. aastal, aga selle korraldamiseks tehakse ettevalmistavaid tegevusi 2020. aastal. Konverents viiakse ellu koostöös Rahvusvahelise Sotsiaalkindlustuse Assotsiatsiooniga (International Social Security Association, ISSA). Sotsiaalkindlustusameti ja ISSA vahel sõlmitakse koostööleping, millega luuakse raamistik ISSA ja Sotsiaalkindlustusameti koostööks rahvusvahelise konverentsi korraldamisel. ISSA on koostöökokkuleppes ette andnud detailsed nõuded konverentsi korraldamiseks (konverentsi töökeel, tõlketeenus, transport, viisade korraldamine, reisikorraldus, inventar, tehniline võimekus, konverentsi ruumid ja nende nõuded, toitlustusnõuded, visuaalne identiteet, ava- ja lõputseremoonia korraldus, arstiabi jne). Konverentsi korraldamiseks moodustatakse korraldusmeeskond, mis hakkab konverentsi edukaks elluviimiseks tegutsema juba 2020. aastal. Kuna tegu on väga suuremahulise üritusega, hangitakse konverentsi korraldamine üritusturundus- ja -korraldusettevõtetelt. Sotsiaalkindlustusamet seab konverentsi korraldamisel eesmärgiks jagada häid kogemusi 8 proaktiivsest riigist ja tutvustada maailmale Eestit kui kõrgelt arenenud e-riiki, samuti tutvustada uudseid lahendusi sotsiaalvaldkonnas, jagada ja omandada maailma parimat praktikat ning vahetada kogemusi. Konverents on suurepärane võimalus suurendada teadlikkust tehnoloogilise innovatsiooni võimalustest sotsiaalhoolekandesektoris ning panustada seeläbi uudsete teenuselahenduste väljatöötamisse. Tabel 7. Sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverentsi ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud periood, mille perioodil jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Konverentsi ettevalmistavad tegevused 2020–2021 01.–31.12.2020 1.1 Konverentsi korraldusmeeskonna ja selle juhi 2020 01.–31.01.2020 kinnitamine ja edastamine ISSA-le 1.2 Hanke väljakuulutamine üritusturundus- ja - 2020 01.01–28.02.2020 korraldusettevõtte leidmiseks 1.3 Hanke väljakuulutamine reisikorraldaja 2020 01.01.–28.02.2020 leidmiseks 1.4 Konverentsi visuaali loomine (kasutatakse 2020 01.01.–30.06.2020 kutsetel, ürituse kodulehel, üritusel jne) 1.5 Konverentsi elektroonse kodulehe loomiseks 2020 01.–30.06.2020 ISSA-le info andmine 1.6 Konverentsi täpse kava kinnitamine 2020 01.–30.09.2020 1.7 Konverentsi esinejate/ekspertidega 2020 01.01.–30.09.2020 läbirääkimine ja kokkulepete sõlmimine 1.8 Hotellide ja viisade kohta ISSA-le info 2020 01.–30.09.2020 edastamine 1.9 Kutsete edastamine ja registreerimise 2020 01.–30.09.2020 avamine konverentsi kodulehel 1.10 Tervituspaketi valik osalejatele ja esinejatele 2020 01.–30.11.2020 Tabel 8. Sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverentsiga seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase Selgitus kumula- tiivne (2023) Väljundi- 2021. a toimuva 0 2021. a toimuva Konverents Konverentsil näitaja konverentsi konverentsi korraldatud osaleb ligikaudu ettevalmistamine ettevalmistavad 500 inimest tegevused tehtud 1.7. Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamine 9 Omastehooldajatele langeb ebaproportsionaalselt suur hoolduskoormus. Pereliikmete roll oma lähedaste hooldamisel on suur nii Eestis kui mujal maailmas. Euroopa omastehooldajate ühenduse EuroCarers hinnangul on ligi 80% hoolduskoormusest ELis omaste ehk abikaasade, sugulaste ja sõprade kanda ning see töö on harilikult tasustamata. Sotsiaalministeerium on reformimas pikaajalise hoolduse korraldust eesmärgiga vähendada hoolduskoormust ning tagada hooldusvajadusega inimestele ühtlase kättesaadavuse ja kvaliteediga integreeritud teenused ja inimesekeskne hoolduse korraldus. Hoolduskoormuse leevendamisel on oluline pakkuda omastehooldajatele senisest suuremat tuge. Tegevuste elluviimise vajadus on seotud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 8.4, mille kohaselt esitab Sotsiaalministeerium 2020. aasta novembriks valitsusele analüüsi ja ettepanekud hooldajatoetuse põhimõtete ühtlustamiseks ning omastehooldajatele tugipaketi väljatöötamiseks (tugiteenused, rahaline toetus, töötamise soodustamine). Sotsiaalministeerium otsib 2020. aastal hanke abil partneri, kes arendab välja ja pakub omastehooldajatele järgmisi tegevusi: - üldine nõustamine telefoni, veebi või otsesuhtluse kaudu; - psühholoogiline nõustamine, et ennetada või parandada omastehooldajate emotsionaalset toimetulekut; - kodune intervallhooldus. Pakutakse kodupõhist hooldusteenust kuni kolm tundi nädalas / 12 tundi kuus, et lähedane saaks tegeleda enda jaoks oluliste tegevustega. Teenust pakutakse üldjuhul töövälisel ja pühade ajal, kui KOV teenust ei paku; - tugigrupid omastehooldajatele. Tugigrupid on anonüümsed ning oma kogemusi jagavad spetsialistid (KOVi sotsiaaltöötaja, hooldaja jt); - nn ABC kursused omastehooldajatele. Omastehooldajatele pakutakse 1-, 2- või 3-päevaseid algkursusi, kus õpetatakse ergonoomilisi võtteid, hoolduse põhimõtteid, tehnoloogiliste abivahendite kasutamist jms hooldamisega seotud teadmisi. Kursuste korraldamisse kaastakse praktiseerivaid spetsialiste, nt hooldustöötajad, tervishoiutöötajad, KOV-i spetsialistid, teenusepakkujad jt; - üks teavitav konverents aastas, et teadvustada omastehooldajate rolli ühiskonnas. Partner analüüsib omastehooldajate toetamise vajadusi ja olemasolevaid hüvesid ning teeb sellest lähtuvalt ettepanekud Sotsiaalministeeriumile vastavate meetmete/muudatuste väljatöötamiseks. Tabel 9. Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud periood, mille perioodil jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Tegevused partneri leidmiseks 2020 01.07.2020– 31.12.2020 Tabel 10. Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamisega seotud näitajad 10 Näitaja Näitaja 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus nimetus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljundi Teenust 0 0 0 800 2020. aastal näitaja saanud toimub tegevuste inimeste arv ettevalmistamine ja partneri otsimine. Teenust osutatakse alates 2021. aastast Väljundi Koolitatud 0 0 0 300 2020. aastal näitaja inimeste arv toimub tegevuste ettevalmistamine ja partneri otsimine. Koolitusi korraldatatkse alates 2021. aastast 2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele (tegevused on seisuga 31.01.2019 lõppenud) Sotsiaalkindlustusameti piirkondlikud koordinaatorid ja projektijuht tegelevad teenust saanud inimeste klienditoimikute lõpetamisega, suheldes vajaduse korral teenusepakkujate ja KOV- idega, samuti projekti kohta kokkuvõtte tegemisega. Tabel 11. Toimetulekuraskustes inimestele integreeritud teenuste osutamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja nr (näidatakse periood, mille lõppkuupäev jooksul nimetatud tegevust kirjeldatud programmi ajal ellu viia perioodil planeeritakse) 1 Projekti lõpetamine 2016–2019 01.01.2019– 31.01.2019 Tabel 12. Toimetulekuraskustes inimestele integreeritud teenuste osutamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljun Integreeritud 0 0 2022 2022 Sh 2015.– dinäitaj hoolekandeteenusei 2016. a näitaja a d saanud inimeste 639 ja 2017.– arv 2018. a näitaja 1383 inimest Tulem Osalejad, kes 6 0 0 30% 30% usnäita kuud pärast teenuse ja 11 saamise algust on tööturul 3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks 3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus Sotsiaalvaldkonna töötajatele ja vahetult teenust osutatavatele isikutele korraldatakse nende pädevust suurendavaid täienduskoolitusi (sh töötamaks erivajadustega inimestega, k.a psüühikahäiretega inimesed ja dementsuse diagnoosiga inimesed) ja pakutakse supervisiooniteenust. Dementsussündroomi käsitlevate koolituste raames on planeeritud koolitada esmalt hooldusasutuste sisekoolitajaid, kes on edaspidi oma asutuse töötajate koolitajateks. Sisekoolitused võimaldavad sotsiaalvaldkonna töötajatel ja teenuseosutajatel osutada kvaliteetsemat teenust ning paremini kaasata suurema osa asutuse personalist. Koostöös eri partneritega töötatakse välja koolitusmaterjalid, mida sotsiaalvaldkonna töötajatel ja teenuseosutajatel on võimalik kasutada sisekoolitustel. Koolitusi toetab ka valmiv videomaterjal. 3.2. Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus 2019.–2020. aastal tehakse uuring või uuringud, et saada teavet sotsiaalvaldkonna teenuste edasiseks korraldamiseks ja arendamiseks. Uuringutulemused annavad ülevaate puudega inimestele suunatud poliitikameetmete rakendamise mõjust ja tulemuslikkusest eelkõige puudega inimeste ja nende pereliikmete tööhõivele, elukvaliteedile, toimetulekule ja ühiskonnaelus osalemisele. Uuringutulemused aitavad kujundada puudega inimeste poliitikat edaspidi. Tabel 13. Tegevuste 3.1 ja 3.2 ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse (näidatakse periood, algus- ja mille jooksul nimetatud lõppkuupäev tegevust programmi ajal kirjeldatud ellu viia planeeritakse) perioodil 1 Sotsiaalvaldkonna uuring(ud) 2018–2020 01.01.2019– (SoM) 31.12.2020 1.1 Toetust saanud uuenduslike 2020 01.01.2020– sotsiaalvaldkonna projektide 31.12.2020 analüüs (SoM) 1.2 Elanikkonna hoolduskoormuse 2018–2020 uuring (SoM) 1.3 Elanikkonna tegevuspiirangute ja 2018–2020 hooldusvajaduse uuring (SoM) 2 Supervisiooniteenuse osutamine 2016–2019 01.01.2019– (SoM) 31.07.2019 3 Sotsiaalvaldkonna töötajate ja 2015–2020 01.01.2019– teenusepakkujate pädevust 31.12.2020 suurendavad koolitused (SoM, TAI) Tabel 14. Tegevustega 3.1 ja 3.2 seotud näitajad 12 Näitaja Näitaja 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus nimetus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljundi Supervisioonis 43 0 377 420 Sh 2015.–2016. a näitaja näitaja osalenud 0, 2017.–2018. a näitaja inimeste arv 377 ja 2019.–2020. a näitaja 43 Väljundi Koolitusel 65 65 545 675 Sh 2015.–2016. a näitaja näitaja osalenud 271, 2017.– 2018. a inimeste arv näitaja 274 ja 2019.– 2020. a näitaja 130 3.3. Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu Sotsiaalkindlustusamet jätkab kvaliteedi edendamise alaste tegevustega. EQUASSi puudutavad tegevused (konsultatsioonid, nõustamised, auditid) jätkuvad Sotsiaalkindlustusametis, Eesti kohalikus esinduses kuni 2019. aasta maini. Sotsiaalteenuste kvaliteedipoliitika rakendamiseks jätkatakse teenusepõhiste kvaliteedijuhiste ja abimaterjalide väljatöötamise ning täiendamisega. Need on tulevikus aluseks järelevalve tegemisel ja teenuseosutajatel oma tegevuse kvaliteedipõhimõtetele vastavuse hindamiseks. Koostatav kvaliteedikäsiraamat on abiks kõikidele osapooltele, et üheselt mõista kvaliteedipõhimõtteid ja -kriteeriume. Teenusepõhised kvaliteedijuhised valmivad 2020. aasta lõpuks. Sotsiaalteenuste kvaliteedijuhiste paremaks mõistmiseks tutvustatakse seminaridel juhiseid kasutajatele ja teistele huvirühmadele ning toetatakse (nt nõustatakse, selgitatakse, juhendatakse) teenusepakkujaid juhiste rakendamisel. Sotsiaalteenuste kvaliteeti puudutava teadlikkuse suurendamiseks ja kvaliteedikultuuri arendamiseks jätkatakse teenusepakkujatele ja muudele sidusrühmadele kogemuskohtumiste ja koolituste korraldamist. Jätkatakse tervikliku sotsiaalteenuste järelevalvesüsteemi loomist. Muu hulgas: • ühtlustatakse sotsiaalteenuste järelevalve põhimõtted ja metoodika; • viiakse järelevalvesüsteem kooskõlla väljatöötatavate sotsiaalteenuste kvaliteedijuhistega ning kvaliteedijuhiseid arvesse võttes töötatakse välja järelevalve juhendmaterjal; • töötatakse välja sotsiaalteenuste kvaliteedijuhisele tuginev enesehindamisvahend teenuseosutajatele; • jätkatakse 2016. aastal alanud järelevalvespetsialistide koolituste läbiviimist; • jätkatakse välja töötatud teenuseosutajate kogemuskohtumiste süsteemiga, mida katsetatakse ja hinnatakse; • hinnatakse elluviidud tegevuste mõju, esitatakse ettepanekud tööprotsessi optimeerimiseks, tehakse ressursside vajaduse analüüs ning vajaduse korral esitatakse ettepanekud õigusaktide täiendamiseks; • monitooritakse ja arendatakse järelevalvesüsteemi, sh luuakse tagasisidesüsteem teenuseosutajatele ning eriala- ja kutseliitudele, samuti hinnatakse järelevalvemetoodikate tõhusust. Tabel 15. Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamise ja kvaliteedi hindamise programmide rakendamise ajakava 13 Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse nr üldajaraam algus- ja (näidatakse lõppkuupäev periood, mille kirjeldatud jooksul perioodil nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Kvaliteedijuhtimissüsteemi EQUASS 2015–2019 01.01.2018– rakendamine (KOV ja riiklikud teenuseosutajad) 29.05.2019 2016. aastal alustanud asutustele (SKA) 2 Sotsiaalteenuste kvaliteedi parandamiseks 2015–2020 01.01.2019– teenusepakkujatele ja muudele sidusrühmadele 31.12.2020 koolituste ja kogemuskohtumiste korraldamine (SKA) 3 Järelevalvespetsialistide koolitamine (SKA) 2015–2020 01.04.2019– 31.12.2020 4 Järelevalve juhendmaterjalide koostamine (SKA) 2017–2020 01.01.2019– 31.12.2020 4.1 Teenuseosutajatele sotsiaalteenuste 2019–2020 01.01.2019– kvaliteedijuhisele tugineva enesehindamisvahendi 31.12.2020 väljatöötamine ja katsetamine (SKA) 4.2 Kvaliteedikäsiraamatu koostamine (SKA) 2019–2020 01.09.2019– 31.12.2020 5 Järelevalvesüsteemi monitoorimine ja 2015–2020 01.01.2019– arendamine, sh teenuseosutajate 31.12.2020 kogemuskohtumiste ja tagasiside süsteemi rakendamine (SKA) 6 Teenusepõhiste kvaliteedijuhiste väljatöötamine, 2017–2020 01.01.2019– arendamine ja täiendamine (SKA) 31.12.2020 7 Seminaride, infopäevade ja koolituste 2017–2020 01.01.2019– korraldamine kvaliteedialase teadlikkuse 31.12.2020 suurendamiseks (SKA) 8 Sotsiaalteenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja 2018–2020 01.01.2019– jätkusuutlikkuse tagamise eesmärgil 31.12.2020 sotsiaalvaldkonna erialade ja töötajate tunnustamine (SoM) Tabel 16. Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamise ja kvaliteedi hindamise programmide rakendamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus nimetus kumula- Kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) 14 Väljundin Koolitusel 80 80 277 437 2015.–2016. a näitaja 171, äitaja osalenud 2017.–2018. a näitaja 106 inimeste arv ja 2019.–2020. a näitaja 160 Tulemus Kvaliteedi- 3 0 31 34 2015.–2016. a näitaja 29 ja näitaja juhtimis- asutust 2017.–2018. a näitaja 2, süsteemi 2019. a näitaja 3 rakendajad 4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks 4.1. Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused Jätkatakse kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste korraldamist, mis on Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel toimuv iga-aastane koolitus. Koolitus annab põhjalikud teadmised sotsiaalkaitsepoliitika alustest, Eesti sotsiaalpoliitika mõjutajatest ning olemasolevatest ja tulevikulahendustest. Kõrgem sotsiaalkaitse koolitus korraldatakse aastatel 2019 ja 2020. Korraldatava kolmepäevase koolituse eesmärk on parandada sotsiaalvaldkonna eesmärkide elluviimise tõhusust, mõjusust ja kvaliteeti. Koolituse sihtrühm on KOV-ide ning riigi- ja erasektori juhid. Koolitajad on peamiselt valdkonna juhtivad teadlased ja eksperdid, samuti poliitikud, ettevõtjad ja arvamusliidrid. Tabel 17. Kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste rakendamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja nr (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Kursuse toimumine 2016–2020 01.01.2019–31.12.2020 (SoM) Tabel 18. Kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste rakendamisega seotud näitajad Näitaj Näitaja 2019 2020 Sihttase Sihttas Selgitus a nimetus kumulatii e vne kumul (2018) atiivne (2023) Väljun Kursusel 71 71 218 360 2016. a osales 69 ja dinäit osalenud 2017.–2018. a osales aja inimeste 149 inimest, 2019.– arv 2020. a osaleb 142 inimest. Kursus toimub igal aastal 4.2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine (tegevus lõppenud seisuga 31.12.2018) 15 4.3. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamine Sotsiaalvaldkonna vabatahtliku töö arendamiseks on vajadus arendada koostööd KOV-ide, sotsiaalteenuse osutajate ja vabatahtlikke kaasavate-vahendavate vabaühenduste vahel. Samuti tuleb leida lahendused jätkusuutlikule finantseerimisele. Vabaühenduste, KOV-ide ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö toetamiseks on MTÜ-ga Eesti Külaliikumine Kodukant sõlmitud leping, mille alusel katsetatakse vabatahtlikku tööd sotsiaalvaldkonnas kahes Eesti piirkonnas. Nimetatud tegevuse raames luuakse toimiv KOV-ide, vabaühenduste ja sotsiaalteenuse osutajate vabatahtliku koostöö võrgustik, mis aitab kaasa eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedi paranemisele. Tegevuse tulemusena tekib süsteemne koostöö vabatahtlike ja abivajajate vahendamisel sotsiaalvaldkonnas. KOV-id on valmis toimiva koostöö ja sellest saadava kasu korral edasisi tegevusi KOV-i eelarvest rahastama või leidma kaasrahastust erasektorist. Tabel 19. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud periood, mille perioodil jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Vabatahtliku töö katsetamine 2017–2020 01.01.2019– sotsiaalvaldkonnas (SoM) 31.10.2020 Tabel 20. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus kumulatiivne kumulatiivne (2018) (2023) Väljund Teenust saanud 500 500 0 1000 inäitaja inimeste arv Tulemu Osalejate suhtarv, kes 15% 15% snäitaja said aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandeteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist 16 4.4. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealane nõustamine elanikkonna abistamiseks Üle Eesti ühtlaste ja kvaliteetsete sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumiseks loodi Sotsiaalkindlustusameti juurde 2019. aastal sotsiaalhoolekande üksus (SHÜ). Üksus aitab hoolekande valdkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada hoolekande valdkonnas omavalitsuse tasandil riiklikke strateegiaid ja koordineerida valdkondadeülest sotsiaalkaitsealast koostööd. Üksuse loomise eesmärgid on: 1) suurendada riigipoolset tuge (nt nõustamine, koolitused) KOV-idele nende sotsiaalhoolekande ülesannete täitmisel; 2) ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekandeteenuste ja nende korralduse kvaliteeti KOV-i tasandil; 3) toetada tugeva esmatasandil (st KOV-i tasandil) toimiva sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamist; 4) koondada riigi tasandil ühte ametkonda sotsiaalhoolekande valdkonna analüüsitud info ja nõustamiskompetents, et toetada Sotsiaalministeeriumi KOV-ide tasandil sotsiaalhoolekande valdkonna poliitika kujundamisel ja rakendamisel (üks tervikpildi hoidja). Nimetatud valdkondades elluviidavate tegevuste tulemid on suunatud neljale tasandile – isik, KOV, teenuseosutaja ja riik. SHÜ tegevus soodustab ühiskonnas olevate eri tasandite ja organisatsioonide koordineeritud infovahetust ja omavahelist koostööd sotsiaalkaitse abimeetmete kvaliteetsel ja ühtlasel pakkumisel ning annab inimesele ühelaadse info tema õigustest ja kohustustest seoses sotsiaalhoolekande meetmetega. Eesmärgi täitmiseks tehtavad tegevused jagunevad kaheks: nõustamistegevused ja abitegevused. Nõustamistegevused on: strateegiline, rakenduslik ja juhtumipõhine nõustamine. Abitegevused on: praktika kogumine/arendamine, poliitika kujundamine ja sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine. Nõustamistegevused: 1) strateegiline nõustamine – omavalitsuse sotsiaaltöö juhtide nõustamine konkreetse hoolekandealase tegevuse planeerimisel, lähtudes kohalikest tervise- ja heaoluprofiili andmetest. Nõustamise eesmärk on parandada omavalitsuse kohustuslike sotsiaalteenuste korralduslikke lahendusi, ühtlustada õigusakte ja nende alusel toimivat praktikat hoolekandes; 2) rakenduslik nõustamine – sotsiaaltöötaja võimestamine kohapeal toimuvate nõustamiste, koolituste, tööjuhendamise ja kogemusseminaride kaudu. Rakendusliku nõustamise eesmärk on parandada abimeetmete kvaliteeti kohalikul tasandil ning luua omavalitsuse jaoks toimivad lahendused; 3) juhtumipõhine nõustamine – inimese võimestamine ehk keeruka juhtumi puhul koostöö koordineerimine võrgustikupartnerite vahel. Nõustamise eesmärk on koostöö parandamine sotsiaalvõrgustiku osapoolte (inimene, perekond, omavalitsus, teenuseosutajad, kogukond) vahel. Abitegevused: 1) praktika arendamine – omavalitsuste jõustamine pideva info andmisega parimate meetodite ja lahendusviiside kohta ning näidismaterjalide levitamine (nn proaktiivne nõustamine). Praktika arendamise eesmärk on luua sotsiaalteenuste sisuline ülevaade ning panna alus innovatiivsete, jätkusuutlike ja säästvate lahenduste tekkeks nii kogukonna kui riigi tasandil; 17 2) poliitika kujundamine – nõustamistegevuste käigus esile kerkinud probleemide koondamine ning ettepanekute tegemine seaduste, strateegiate ja dokumentide muutmiseks riiklikul tasandil. Poliitika mõjutamise eesmärk on hoolekandevaldkonna õigusruumi ühtlustamine ning hoolekande maine parandamine otsustustasanditel; 3) info jagamine – hoolekannet puudutavate dokumentide koondamine, süstematiseerimine ja avaldamine SKA kodulehel sihtrühma (isik, omavalitsus, teenuseosutaja) vajaduse seisukohalt. Info avaldamise eesmärk on parandada kõigi nelja tasandi (isik, omavalitsus, teenuseosutaja, riigiasutused) teadlikkust hoolekandes toimuvast. KOV-ide ja teenusosutajate teadlikkuse suurendamiseks korraldatakse koolitusi ja infoseminare. Samuti korraldatakse valdkonnapõhised meediakampaaniad. Tabel 21. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealase nõustamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud periood, mille perioodil jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Nõustamisüksuse personali värbamine ja 2019–2020 01.01.2019– koolitamine (SKA) 31.12.2020 2 Omavalitsuste strateegiline, rakenduslik ja 2019–2021 01.04.2019– juhtumipõhine nõustamine (SoM, SKA) 31.12.2020 3 Hoolekandealase praktika seire, analüüs ja 2019–2021 01.01.2019– ettepanekute koondamine (SKA) 31.12.2020 4 Hoolekandealase info kättesaadavuse 2019–2021 01.01.2019– tagamine (SKA) 31.12.2020 5 Seminarid ja kohtumised 2020–2021 01.01.2020– sotsiaalhoolekande abimeetmete 31.12.2020 ühtlustamiseks ja parandamiseks (SKA, SoM) Tabel 22. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealase nõustamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus kumulatii kumulatiivne vne (2023) (2018) 1 KOV-ide 100 200 0 300 SKA nõustab nõustamiste KOV-e (strateegiline, järelevalve rakenduslik, käigus, ilma juhtumipõhine) arv KOV-i kokku pöördumiseta 2 Teenuseosutajate 25 50 0 75 SKA nõustab nõustamiste arv teenuseosutajai d järelevalve käigus 18 3 Koolitatute arv 0 100 0 100 4.5. Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel Toetamaks Ida-Virumaad sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamisel, katsetab Sotsiaalministeerium mentorlusprogrammi, mille käigus toimuvad mitmed kohtumised Ida- Virumaa KOV-ide juhtide, sotsiaaltöötajate ja sotsiaalteenuste osutajatega. Kasutades teenusedisaini töömeetodeid, toetatakse KOV-e vajalike teenuste väljatöötamisel ning nõustatakse sobilikest toetusmeetmetest, sh meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ 2021. aastal avatavast taotlusvoorust toetuse taotlemisel. Avatud taotlusvoor on KOV-idele hea võimalus kasutada lisaraha teenuste käivitamiseks ning teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks. Mentorlusprogrammi väljatöötamisel tutvutakse kõigi Ida-Virumaa KOV-ide sotsiaalteenuste kättesaadavuse olukorraga ning korraldatakse sotsiaalvaldkonna töötajatega kohtumisi, sh infopäevi ja koolitusi. Korraldatakse hange, millega leitakse koostööpartner, kellega koostöös Sotsiaalministeerium mentorlusprogrammi Ida-Virumaal katsetab. Tabel 23. Ida-Virumaa sotsiaalteenuste arendamise ja pakkumise toetamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud perioodil periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Piirkonna kaardistus (SoM) 2019 01.05.2019–31.12.2019 2 Mentorlusprogrammi väljatöötamine (SoM) 2019–2020 01.05.2019–31.12.2020 3 Mentorlusprogrammi elluviimine (SoM) 2019–2021 01.01.2020–31.12.2020 4 Ida-Virumaa KOV-ide toetamine avatud 2019–2021 01.06.2020–31.12.2020 taotlusvooru projektide koostamisel (SoM) Tabel 24. Ida-Virumaa sotsiaalteenuste arendamise ja pakkumise toetamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) 1 KOV-ide arv, kes 0 5 5 Eesmärk kaasata 7 on kaasatud Ida- KOV-ist vähemalt 5 Virumaal KOV-i mentorlusprogram mi 2 Koolitatute arv 0 21 0 21 19 4.6. Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele 2019. aasta lõpuks kirjeldatakse koos valdkonna spetsialistide ja huvigruppidega testprojekti kogemustele toetudes detailsemalt esmatasandi hoolduse koordineerimise mudelit, mida seejärel kuni 12 piirkonnaga testitakse, et saada infot paindliku mudeli sobivuse ja tulemuslikkuse kohta ning arendada välja üle riigi sarnastel põhimõtetel toimiv koordinatsioonimudel. Lisaks on oluline koguda katseprojekti käigus infot, milline täiendav tugi on koordinatsioonimudeli rakendamiseks vajalik (nt infotehnoloogilised arendused, täienduskoolitused, tööjuhendid, ühised hindamisinstrumendid jne), milline oleks koordinatsioonipiirkondade optimaalne suurus ning milline peaks olema koordinatsioonimudeli detailsem rahastamismudel ja selle komponendid. 2020. aasta esimeses pooles leitakse täpsustunud esmatasandi koordinatsioonimudeli kirjeldusele toetudes konkursi teel kuni 12 piirkondlikku partnerit, kes on valmis täpsustunud mudeli alusel enda piirkonnas tervishoiu-, hoolekande- ja tööhõiveteenuste korraldust katsetama. Lisaks leitakse koolituspartnerid piirkondade spetsialistide väljaõppeks ja toetamiseks. Paralleelselt tegeletakse koordinatsioonimudelit toetava abivajaduse hindamisvahendi välja töötamise või Eesti oludele sobivaks kohandamisega. 2020. aasta teisel poolel lepivad piirkonnad oma eripäradest ja ressurssidest lähtuvalt kokku edasise koordinatsioonimudeli rakendamise, mis eeldab ühist rollide paikapanemist, kokkulepete sõlmimist ja süsteemse (üksikjuhtumite põhise, aga ka nende ülese) võrgustikutöö käivitamist. Tabel 25. Esmatasandi hoolduskoordinatsiooni mudeli arendamise ja testimise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud periood, mille perioodil jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Esmatasandi hoolduskoordinatsiooni 2020–2021 01.01.2020– mudeli ettevalmistamine ja partnerite 31.12.2020 leidmine hoolduskoordinatsiooni mudeli testimiseks ja osapoolte koolitamiseks (SoM) 2 Esmatasandi hoolduskoordinatsiooni 2020–2021 01.05.2020– mudeli testimine (SoM) 31.12.2020 3 Testprojektis osalevate osapoolte 2020–2021 01.05.2020– koolitamine (SoM) 31.12.2020 4 Koordinatsioonimudelit toetava abivajaduse 2020–2021 01.04.2020– hindamisvahendi väljatöötamine või Eesti 31.12.2020 oludele sobivaks kohandamine (SoM) 20 Tabel 26. Esmatasandi hoolduskoordinatsiooni mudeli arendamise ja testimisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) 1 Üksikjuhtumiteüles 0 16 0 48 Valdkonnaülesed e võrgustikutöö (minimaalselt kohtumised hoolekanne ja tervishoid, aga sõltuvalt piirkonnast võib olla kaasatud ka teisi valdkondi, nt tööhõive, haridus, politsei) võrgustikutöö kohtumised, mis ei ole seotud konkreetse klienditööga 2 Kliendijuhtumitega 0 24 0 72 Konkreetsete seotud kompleksjuhtumite võrgustikutöö lahendamisega seotud kohtumised võrgustikutöö kohtumiste arv 3 Teenust saanud 0 40 0 120 Katseprojekti kaasatud inimeste arv kompleksjuhtumite arv (hooldusvajadusega inimesed, kes vajavad pikemaajalist tuge nii hoolekande- kui tervishoiusüsteemi poolt; inimesed, kellele on koostatud teenuste plaan, korraldatud asjakohane tugi) 4 Koolitatud on 0 240 0 300 Katseprojektis osalevate hoolekande- ja piirkondade töötajad on tervishoiuvaldkonn koolitatud. Piirkondliku a töötajad ja võrgustiku juhid on nendega läbinud põhjalikuma külgnevate koolitusprogrammi, ent erialade esindajad arvestatud on, et aluskoolitusi vajab ka laiem piirkondlik võrgustik (u 30 inimest piirkonna kohta) 21
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel