Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Teie 18.02.2020 nr 4/44/
[email protected] Meie 20.03.2020 nr 4.1-1/517-3
Toom-Kooli 17
10130, Tallinn
Vastus pöördumisele seoses ohutusjuhendi
koostamise ja ohutuskaartide hankimise
nõuetega
Lugupeetud Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi Kaubanduskoda) pöördus Sotsiaalministeeriumi
poole seoses tööandjale kehtestatud nõuetega koostada kasutatava töövahendi kohta
ohutusjuhend ning kemikaalide kasutamisel hankida ohutukaart.
1. Töövahendite ohutusjuhendid
Kaubanduskoda tegi ettepaneku täpsustada töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) §
13 lg 1 punkti 14, et oleks selge, millal ja millise kasutatava töövahendi kohta tuleb koostada
ohutusjuhend. Ettepanek oli tuua seaduses välja, et ohutusjuhendi koostamine on
kohustuslik vaid siis, kui töövahend võib oma olemuselt pika kasutusaja või kasutamise
sageduse tõttu mõjuda töötaja tervisele ohtlikult või töövahendi kasutus on mõistlikult
käituvale isikule ebaselge. Ohutusjuhendit ei peaks nõudma, kui töövahend on kasutatav
igapäevases olmes või koduses majapidamises.
Täname teid esitatud ettepaneku eest ning oleme valmis teemat edasi arutama.
Omaltpoolt selgitame, et töökeskkonnas esinevaid riske hinnatakse töökeskkonna
riskianalüüsis, kust peab nähtuma, kas ja milliseid tegevusi on vaja korraldada, et vältida või
vähendada töötajate terviseriske. Üheks tegevuseks, kuidas terviseriske vältida või
vähendada, on töövahendi ohutusjuhendi koostamine ning selle tutvustamine töötajatele.
Eeltoodust lähtuvalt on tööandjal võimalus töökeskkonna riskianalüüsis hinnata,
milliste töövahendite osas on vaja koostada ohutusjuhend ning mis on teised
abinõud, mida tuleb riskide maandamiseks ette võtta.
Lähtudes TTOS-i eesmärgist (ohutu töökeskkonna loomine ja töötaja tervisekahjustuse
ennetamine) ja mõistlikkuse põhimõttest, tuleb ohutusjuhend koostada töövahendile, mis
võib põhjustada töötajale tervisekahjustusi. Ohutusjuhendit ei pea koostama
igapäevastele olmeesemetele, mille kasutamine on üheselt selge ning mis ei ole
töötajale ohtlikud (nt pliiatsid, tööriided, rehad, labidad jne). Seejuures, tuleb siiski
arvestada, et ka kontoris või koduses majapidamises võib olla kasutusel töövahendeid, mis
ei pruugi esmapilgul tunduda ohtlikud, kuid võivad oskamatul käsitsemisel tekitada töötajale
tervisekahjustusi (nt paberipurustaja, mis võib valel käitlemisel põhjustada vigastusi).
Töövahendi ohutusjuhendi koostamise vajalikkus sõltub sellest, milline on kasutatav
töövahend ning kui suur on sellest tulenev oht tervisekahjutuste tekkimiseks
töötajatel või kõrvalistel isikutel.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Seejuures selgitame, et tööandja vabadus ja õigus otsustada riskianalüüsi tulemuste alusel,
millistele töövahenditele koostatakse ohutusjuhend ning millistele mitte, ei vabasta tööandjat
vastutusest kui tööõnnetuse põhjustas töövahend, millele riskianalüüsis pole ette nähtud
ohutusjuhendi koostamist.
Õigusselguse huvides kaalub Sotsiaalministeerium TTOS § 13 lg 1 p 14 muutmist, et luua
selgem seos töökeskkonna riskianalüüsi ja ohutusjuhendi koostamise vahel. Lisaks
täiendame käesolevas kirjas toodud selgitustega ka tööelu portaali.
1.1. Töövahendi kasutamise sagedus
Kaubanduskoda tegi ettepaneku siduda ohutusjuhendi koostamine töövahendi kasutamise
sagedusega. Sotsiaalministeerium ei pea õigeks seada töövahendi ohutusjuhendi tegemine
sõltuvaks töövahendi kasutamise pikkusest ja sagedusest. Töötaja tervist võivad kahjustada
ka töövahendid, mida töötajad kasutavad lühiajaliselt või harva.
Tööinspektsiooni (TI) praktika on näidanud, et töövahendi kasutamise sageduse näitaja ei
ole ohutusjuhendi koostamise otsustamisel asjakohane indikaator, sest mida harvemini
töövahendit kasutatakse, seda sagedamini juhtub nendega õnnetusi. Tehtava töö ja
kasutatavate töövahendite kõigi aspektide uurimine ning hindamine ongi tööandjale juhiseks
ohutusjuhendite koostamisel, juhendamisel ja väljaõppe korraldamisel.
1.2. Kasutusjuhendid
Kaubanduskoda tegi ohutusjuhendite koostamise osas ettepaneku vältida olukordi, kus
töövahendiga on tootja või müüja poolt kaasas tarbija ohutust silmas pidav kasutusjuhend,
kuid tööandja peab selle asemel siiski koostama eraldi omapoolse juhendi.
Selgitame, et TI on järelevalve käigus aktsepteerinud töövahendi tootja poolt antud
kasutusjuhendit, kui kasutusjuhendis on kirjeldatud olud sarnased nende tööoludega, kus
töövahendit kasutatakse ja kasutusjuhend käsitleb suures osas vajalikke ohutusnõudeid.
Tööandja peab olema enne töötajatele kasutusjuhendis kirjeldatud ohutusmeetme
kirjeldamist kindel, et kasutusjuhend hõlmab kõike vajalikku ning et ei ole vaja eraldi
ohutusjuhendit koostada. TI on selgitanud, et kasutusjuhendi ohutusjuhendina kasutamine ei
ole üldjuhul õigustatud põhjusel, kui kasutusjuhend sisaldab ka hulgaliselt informatsiooni
pakkimise, transportimise ja paigaldamise kohta, mis vahetu kasutaja seisukohast ei ole
oluline. Samuti võib olla töövahendi kasutusjuhend mahukas ja ohutusalane info on
killustatud või moodustab vaid väikese osas või kirjasuurusest sõltuvalt on mitteloetav.
Sotsiaalministeerium toetab TI seisukohta ning rõhutab, et ka siinkohal tuleb lähtuda
mõistlikkuse põhimõttest ja hinnata, kas kasutusjuhendis on kajastatud kõik oluline töötaja
ohutuse tagamiseks.
2. Kemikaalide ohutuskaardid
Kaubanduskoda tegi ettepaneku, et ohutuskaartide hankimine ja juhendamine tuleks
seostada kemikaali ohtlikkuse taseme, kemikaali kasutamise sageduse ja kasutamise
kestusega. Lisaks tõi Kaubanduskoda välja, et ei ole mõistlik nõuda töötajale ohutuskaardi
esitamist ja juhendamist olukorras, kus tegemist on laialt levinud ja töötajate poolt ka
väljaspool tööaega pidevalt kasutatavate keemiliste vahenditega, mille kasutust seadusandja
muul juhul ei ole piiranud. Samuti tegi Kaubanduskoda ettepaneku, et muuta tuleks
rakendusakti või koostada asjakohane juhend, kus tuua välja konkreetsemad tingimused,
mille korral peab tööandja esitama töötajale ohutuskaardi või korraldama juhendamist
kokkupuutel ohtliku kemikaaliga.
3
Selgitame, et tööandjal on kohustus hinnata töökeskkonna riskianalüüsis, kuidas mõjutab
keemiline aine töötaja tervist, mis on aine kasutamise sagedus ja mis abinõusid tuleb riskide
maandamiseks kasutusele võtta (vt Vabariigi Valitsuse määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide
ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning
töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid1“ § 2 lg 1). Üheks maandamismeetmeks on
nt kemikaalide ohutuskaardi tutvustamine töötajatele, mis annab vajalikku teavet inimese
tervise ja keskkonna kaitseks.
Tööandjad peavad ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide hankimisel saama
tarnijalt kogu asjakohase teabe ohtliku kemikaali kohta, sealhulgas eestikeelsed
ohutuskaardid kooskõlas REACH-määruse1 artikliga 31 (vt eelnevalt viidatud määruse § 2 lg
3). REACH määruse artikkel 31 lõige 4 sätestab, et tarnijal ei ole vaja ohutuskaarti esitada
juhul, kui üldsusele pakutavad või müüdavad ohtlikud ained või segud on varustatud piisava
teabega, mille alusel on kasutajatel võimalik rakendada asjakohaseid meetmeid tervise,
ohutuse ja keskkonna kaitseks, välja arvatud juhul, kui allkasutaja või levitaja taotleb
ohutuskaardi esitamist.
Sotsiaalministeerium on seisukohal, et olukorras, kus ettevõttes on kasutusel nt
nõudepesuvahend selleks, et iga töötaja saaks pesta enda nõusid, tuleb lähtuda mõistlikkuse
põhimõttest ning tööandjal ei ole vaja hankida ohutuskaarti ning ohutuskaarti töötajatele
tutvustada, kui pakendil on piisavalt teavet (sh selgesti loetav teave ja teave, mis ei ole
kulunud), mille alusel on võimalik rakendada asjakohaseid meetmeid tervise, ohutuse ja
keskkonna kaitseks. Samas peab tööandja ka olmekeemia kasutamisel kontrollima aine
ohtlikkust, sest ka olmekeemial võib olla väga tervistkahjustav mõju.
Alternatiivseks lahenduseks võib olla ka näiteks töökohal kasutatava
nõudepesuvahendi/põrandapesuvahendi muretsemine, mis ei vaja keemilise aine
ohutuskaardi hankimist, näiteks looduslike ainetega.
Kaubanduskoja ettepanekust lähtuvalt vaatame üle tööelu portaalis oleva teabe ohtlikest
kemikaalidest ja nende kasutamisest, sh ohutuskaartide hankimist ja kemikaalide
juhendamist käsitleva osa ning kaalume õigusselguse huvides eelnevalt viidatud määruse §
2 lg 3 muutmist, lisades viite REACH-määruse artikli 31 lõikele 4.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ulla Saar
Töö- ja pensionipoliitika osakonna juhataja
Lisaadressaat:
Tööinspektsioon
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide
registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa
Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu
määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv
76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396,
30.12.2006, lk 1–850) (edaspidi REACH-määrus)
4
Eneken Hiire 626 9736;
[email protected]