Sotsiaalministeerium · 20. märts 2020
Sisu (failidest)
Sotsiaalministeeriumi arvamus Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa digituleviku kujundamine“,
„Euroopa andmestrateegia“, „Valge raamat tehisintellekti kohta“ ning „Tehisintellekti, asjade
interneti ja robootika mõju ohutusele ja vastutusele“ kohta
Arvamuse koostamises osalesid Sotsiaalministeeriumi digitaalvõimekuse arendamise juht Anneli
Laansoo, e-teenuste asekantsleri nõunik Priit Tohver, nutika arengu toetamise osakonna nõunikud
Kristel Niidas ja Aivi Saar, töö- ja pensionipoliitika osakonna juhataja Ulla Saar, soolise võrdõiguslikkuse
poliitika juht Käthlin Sander, rahvatervise osakonna peaspetsialist Käthlin Mikiver, tervisesüsteemi
arendamise osakonna nõunik Kertti Merimaa ning EL ja väliskoostöö osakonna nõunik Elen Ohov.
Komisjoni teatis „Euroopa digituleviku kujundamine“
Sotsiaaliministeerium toetab komisjoni teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“ toodud
põhieesmärke ja tegevussuundi, sealhulgas ühtse Euroopa andmeruumi loomiseks ja tehisintellekti
arendamiseks. Tervisesektoris on vajalik EL tasandil anda tõuge andmeanalüüsil ja tehisintellektil
põhinevate rakenduste väljatöötamiseks ja rakendamiseks, luues selleks vajaliku koostööraamistiku
ning stimuleerides investeeringuid vajaliku koosvõimelise infrastruktuuri loomiseks erinevate EL
fondide ja rahastamisallikate kaudu.
Toetame strateegia rõhuasetust inimeste heaks toimivale tehnoloogiale. Tehnoloogia arendamine
peab lähtuma eelkõige inimeste vajadustest ja aitama lahendada ühiskonna ees seisvaid väljakutseid.
Tervishoiusektoris on andmete targal kasutamisel suur potentsiaal. Seejuures on oluline, et digitaalsed
tehnoloogiad toetaksid uusi teenusmudeleid, mis on tõhusamad ja inimkesksemad ning aitaksid
inimestel paremini hoolitseda oma tervise eest ja osaleda tervisega seotud otsustusprotsessides.
Samuti on digitaalseid tehnoloogiaid võimalik enam ära kasutada populatsioonipõhiste haiguste
ennetamise ja tervise edendamise meetmete kujundamisel ja rakendamisel.
Tervitame teatises toodud põhimeetmena Euroopa ühisel andmevahetusvormingul põhinevate
elektrooniliste terviseandmete kasutamise edendamist. Euroopa tervishoiu andmeruumi loomise
eesmärgiks on lisaks haiguste kiiremale ja sihipärasemale uurimisele, diagnoosimisele ja ravile ka
võimalus kasutada andmeid tõenduspõhiseks poliitikakujundamiseks ja tervishoiusüsteemi
juhtimiseks. Euroopa tervishoiu andmeruumi koondatud digiteeritud terviseandmeid kasutades on
võimalik välja töötada veelgi paremaid teenuseid, et ravida kroonilisi haigusi, kaasa arvatud vähki ja
harvikhaiguseid, ja korraldada tervishoiusüsteeme nii, et need oleksid enam inimkesksed ja kõigile
inimestele oleks jätkusuutlikult tagatud võrdne ligipääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele.
Peame oluliseks ka digioskuste parandamisele suunatud meetmeid (digiõppe tegevuskava,
täiendatud oskuste tegevuskava ja noortegarantii), mis toetavad süvendatud digioskuste arendamist
võimalikult laiale sihtrühmale sõltumata valdkonnast ja sektorist, võimaldades maksimaalset
paindlikkust.
Tervitame soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide esile toomist Euroopa digituleviku kujundamise
strateegias, et enamatel naistel oleks võimalik teha tehnoloogia valdkonnas rahuldust pakkuvat
karjääri ning naisi julgustataks digipöördes täiel määral osalema. Peame oluliseks naiste oskuste ja
pädevuste rakendamist Euroopa tehnikavaldkonnas. Samas ei ole nende eesmärkide saavutamiseks
strateegias kavandatud ühtegi tegevust. Leiame, et komisjon peaks edaspidi Euroopa digituleviku
kujundamise strateegia raames kavandama ka algatusi, mis neid vajadusi adresseerida aitaks. Edasiste
tegevuste puhul tuleks rohkem tähelepanu pöörata konkreetsetele soolise võrdõiguslikkuse
1
edendamise võimalustele ja meetmetele, arvestades muuhulgas ka 2019. a. 27 liikmesriigi esindajate
poolt allkirjastatud deklaratsiooni „Commitment on women in digital“ (https://ec.europa.eu/digital-
single-market/en/news/eu-countries-commit-boost-participation-women-digital) ja selle kaudu
väljendatud poliitilist tahet ning prioriteetsust. Naiste osakaalu suurendamine IKT valdkonnas on ka
Eestis tähelepanu pälvinud vajadus. Selle eesmärgi saavutamiseks viivad tegevusi ellu nii Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium kui erinevad erasektori ja kodanikuühiskonna
organisatsioonid.
Komisjoni teatis: Euroopa andmestrateegia
Tervisesektor on üks andmete ja teadmiste mahukamaid majandusharusid, kus andmeanalüüsil
põhinevate tehnoloogiate arendamine ja laialdasem kasutuselevõtt võimaldab suurendada inimeste
tervist ja heaolu, lahendada jätkusuutlikkusega seotud väljakutseid ja luua võimalusi innovaatiliseks
ettevõtluseks. Suurte andmehulkade ja erinevate andmeallikate kombineerimine võimaldab luua uusi
teadmisi haiguste ennetamiseks ja ravimeetodite tõhustamiseks. Näiteks võimaldab suuremate
andmehulkade analüüs välja töötada kliinilisi otsusetugesid (clinical desicion support systems), mis
kasutavad teksti- ja andmekaevet ning masinõppe ja tehisintellekti tehnoloogiaid, aga ka rahvatervise
olukorra jälgimiseks ja meetmete kavandamiseks (näiteks epideemiate korral). Eriti oluline on andmete
koondamine ja andmetele piiriülene juurdepääs haruldaste haiguste puhul, kus juhtumite arv ühe riigi
piires on väike. Ka ravimite kliiniliste uuringute läbiviimiseks ja ravimiohutuse parandamiseks on
vajalikud reaalelu andmed. Suurtel andmehulkadel põhinev andmeanalüüs aitab välja selgitada ja
vältida ravimite võimalikke kahjulikke koostoimeid, samuti hinnata ravimite tõhusust võrdlevalt.
Samas on Euroopas praegu mitmeid barjääre, mis takistavad terviseandmete kasutamist teadus- ja
arendustegevuseks riigipiiride üleselt. Andmebaaside ühilduvuse, andmete kvaliteedi ja ühtsete
andmekaitse reeglite puudumisest tingitud probleeme on üritatud lahendada mitmete erinevate EL
teadusprojektide raames, mis killustab ressursse ja aeglustab tulemuseni jõudmist.
Toetame tervishoiu ühtse Euroopa andmeruumi loomise algatust, mis võimaldaks muuhulgas
arendada tehisintellekti tervishoiu valdkonnas. Ühtse andmeruumi loomisel peame esmatähtsaks
terviseandmete kvaliteedi ja semantilise koosvõime parandamist ning vajaliku taristu loomist.
Sektoripõhiste seadusandlike meetmete vajalikkus vajab meie hinnangul täiendavat analüüsi.
Õigusruum ei ole praegusel hetkel digitaalsete andmete piiriülesel kasutamisel peamiseks takistuseks,
pigem tuleks keskenduda muudele algatustele, mis aitavad tõsta andmekvaliteeti ning
standardiseeritud masinloetavate andmete kättesaadavust ja kasutatavust digitaalsel kujul.
Riikide terviseandmed peavad olema koostalitlusvõimelised ja piisava kvaliteediga teadusuuringute
teostamise tarbeks. EL tasandil tuleb jätkata ja laiendada semantika alast koostööd, sealhulgas
liikmesriikide e-tervise võrgustiku kaudu. E-tervise võrgustikus on loodud semantilise
koostalitlusvõime juhtrühm (semantic subgroup), mis tegutseb vastu võetud semantilise koosvõime
strateegia alusel. Selle juhtrühma töö tuleks viia stabiilsemale alusele, tagades tema tegevuste katteks
ka rahastuse. Koostalitlusvõime ja standardiseerimise edendamiseks on välja töötatud Euroopa e-
tervise koostalitlusvõime raamistik (Refined eHealth European Interoperability Framework), mille
eesmärgiks on kirjeldada koostalitlusvõime kuus tasandit ning pakkuda ühtseid termineid, mis tagab
parema kommunikatsiooni kõigi osapoolte vahel. Samuti on kinnitatud coordination and support
activity (CSA) „x-eHealth“, kus osalevad EL liikmesriigid ja rahvusvahelised sidusrühmad (HL7, IHE jt),
et kokku leppida uutes koosvõimelistes andmeblokkides (epikriis, pildiviit ja laboritulemused).
2
Andmekvaliteedi parandamine eeldab investeeringuid ka tervishoiuteenuse osutajate kui peamiste
andmeallikate tasandil, sealhulgas andmete talletamist lihtsustavate tehnoloogiate kasutuselevõttu.
Lisaks on vajalik tervishoiutöötajate digiteadlikkuse ja andmeanalüüsi oskuste tõstmine. See kõik vajab
mahukaid investeeringuid.
Samas on oluline, et terviseandmeid saaks kiiresti kättesaadavaks muuta teadusuuringutes ja
poliitikakujundamises kasutamiseks, pöörates piisavalt tähelepanu privaatsuse küsimustele ning
võimalikele turvalisuse probleemidele. Selleks on vaja toetada näiteks kaasaegsete krüptograafia
lahenduste arendamist ja kasutusele võtmist, mis toetavad terviseandmete turvalist kasutamist
teaduse ja innovatsiooni eesmärgil.
Eesmärgiks peaks olema liikuda detsentraliseeritud andmeladude lahenduse suunas, kus andmeid
säilitatakse ainult ühes kohas (once-only principle) ning andmetele juurdepääsu hallatakse vajalike
liideste kaudu (API) ja tagatud on turvalised identifitseerimise ja autentimise meetodid turvalistes
pilvepõhistes võrgustikes. Euroopa andmeruumi loomise eelduseks on toimivad riiklikud või
regionaalsed andmevõrgustikud, mis võiksid omavahel olla ühenduses vastavate kontaktpunktide
kaudu. Piiriülese andmevahetuse soodustamiseks peame vajalikuks riiklike andmehalduse
kontaktpunktide loomise toetamist, mis haldaksid riiklikke andmekatalooge ja andmetele
juurdepääsu protsessi, näiteks Digitaalse Euroopa programmi kaudu.
EL tasandil peaks soodustama erinevate andmeanalüüsi ja andmete jagamise meetodite ja mudelite
kasutamist. See eeldab süvendatud teadmisi selles valdkonnas, mis võiks koonduda riiklikesse
andmehalduse kontaktpunktidesse või digitaalse innovatsiooni keskustesse (Digital Innovation Hubs).
EL peaks toetama selliste kompetentsikeskuste tekkimist Digitaalse Euroopa programmist.
Toetame komisjoni planeeritud tegevusi andmehalduse põhimõtete ühtlustamiseks liikmesriikides
kooskõlas EL isikuandmete kaitse üldmäärusega (GDPR). Samas tõdeme, et teatises ühtsete Euroopa
andmeruumide haldamise õigusraamistikule seatud tähtaeg (2020.aasta lõpp) on väga ambitsioonikas
ja eeldaks juba praegu konkreetse tegevuskava olemasolu. EL tasandi soovitused andmepõhiste
projektide piiriüleseks läbiviimiseks peaksid muuhulgas arvestama ka käimasolevate laiaulatuslike
andmeanalüüsi projektide ja teadustaristute kogemusega (näiteks Elixir, EHDEN, BBMRI-ERIC, EOSC-
Life jt). Oluline on mitte takerduda ühte ainsasse metodoloogiasse piiriüleste analüütikaprojektide
läbiviimiseks, et vältida vendor lock-ini ja muid pudelikaelasid. EL-is peaks olema laialdane kompetents
piiriüleste analüütikaprojektide läbi viimiseks ja lai valik pädevaid asutusi, kes neid projekte suudaksid
läbi viia. On ebatõenäoline, et ainult ühe lähenemisega on võimalik lahendada kõikvõimalikud
kasutusjuhud piiriüleseks analüütikaks.
Peame vajalikuks GDPR rakendamise põhimõtete ühtlustamist terviseandmete teisese kasutuse
korral. Terviseandmete teisest kasutamist piiriüleselt takistavad liikmesriikides kehtestatud erinevad
piirangud ning erinev arusaam andmete teisesest kasutusest. Kuna GDPR-s on jäetud riikidele võimalus
rakendada terviseandmetele täiendavaid reegleid, siis on terviseandmete kasutamise põhimõtted EL
tasandil hetkel puudulikud. Andmete laialdast kasutust planeerides tuleks näiteks läbi arutada, kas ja
mil moel kohalduvad EL isikuandmete kaitse määruse nõuded anonüümsetele andmetele ja ühtlustada
põhimõtteid isikustamata andmete (anonüümsed või pseudonüümitud) kasutamisel ning millised on
kriteeriumid füüsilise isiku tuvastatavuse kindlakstegemisel GDPRst tulenevalt. Samuti võiks kaaluda
EL-i ülese eetikakomitee loomist riikide üleste isikustatud terviseandetega tehtavate teadusuuringute
kooskõlastamiseks. Eesti toetab GDPR rakendamisel isikustamata andmete kasutamisele riskipõhist ja
3
proportsionaalset lähenemist, mis võtab arvesse seda kas füüsiline isik on tuvastatav võttes arvesse
kõiki vahendeid, mida otseseks või kaudseks tuvastamiseks mõistliku tõenäosusega on võimalik
kasutada.
Toetame tegevusi, mille eesmärgiks on soodustada inimeste juurdepääsu nende terviseandmetele,
sealhulgas piiriüleselt. Seejuures on olulised ka tehnoloogiad ja platvormid, mis võimaldavad inimestel
interaktiivselt enda terviseandmeid hallata, sh paindlikud nõusoleku haldamise instrumendid. Sooviks
EL tasandil hinnangut õiguslikule debatile, kuivõrd riik peaks nõusoleku andmise otsustamisesse
sekkuma, kui tegemist on nt riikliku andmekoguga. Samuti ei ole kõikides riikides kohaldatav üksnes
nõusolekupõhine andmete jagamine kui ainus seaduslik viis andmete kasutamiseks. Juhime
tähelepanu, et kõik riigid ei kohalda nõusolekupõhist terviseandmete kogumist, riigiti on praktika
erinev, kohaldatakse ka seaduse alusel andmete kogumist. Eetiline kasutus peaks olema kodanikele
tagatud olenemata andmete kogumise alusest.
Kuivõrd ka tervisesektoris on üha suurem osa terviseandmetest erasektori valduses (näiteks
laialdaselt levinud mobiilirakendused inimeste tervise jälgimiseks), siis toetame EL tasandi tegevusi,
mille eesmärgiks on soodustada erasektoris riigile andmete jagamise kultuuri ning luua avalikule
sektorile võimalusi eravalduses olevate erinevate andmete kasutamiseks avalikes huvides.
Samuti tervitame teatises toodud pilveteenuste suhtes kohaldatavate eri normide sidusa raamistiku
(pilveteenuste eeskirjade) loomist, mis loob eelduse turvalise andmepilveteenuse kasutusele
võtmiseks ka terviseandmete haldamisel ja analüüsimisel.
Valge raamat tehisintellekti kohta
Toetame teatises toodud algatusi, eeskätt ELi tasandil ühise lähenemisviisi poole liikumist
tehisintellekti lahenduste käsitlemisel ning soovime rõhutada, et usaldusväärne ökosüsteem peaks
lisaks kodanikele andma julguse tehisintellekti põhiseid lahendusi kasutada ka eriala spetsialistidel,
nagu näiteks tervishoiutöötajad. Tervise valdkonnas on eriregulatsioonina meditsiiniseadmete
direktiiv, juhul kui tehisintellekt on kasutuses tervishoius haiguste diagnostikas ja jälgimisel, siis on
tegemist meditsiiniseadmega, samas mitte kõik tervise valdkonnas kasutatavad AI lahendused ei ole
meditsiiniseadmed.
Toetame nõuete seadmist, mille eesmärk on anda piisav kindlus, et tehisintellektile tuginevate toodete
või teenuste hilisem kasutamine on ohutu. Toetame juhise loomist ja nõudeid, mis puudutavad teabe
säilitamist algoritmide programmeerimise ja kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemide
treenimiseks kasutatud andmete kohta võimalikult täpsel kujul kuni andmekogumi peamiste
omaduste ning selleni, kuidas andmekogum valiti. Samuti teatavatel juhtudel ka andmete eneste
säilitamist, et oleks selgus, millistel juhtudel peaks siiski treenimise aluseks olevaid andmeid säilitama,
millisel kujul (isikustatud, pseudonüümitud või anonüümitud kujul) ja kui kaua. Lisaks juhime
tähelepanu, et oluline on määratleda ka ühtsed lahenduste valideerimise juhised. Lahenduste tehnilise
stabiilsuse ja täpsuse tagamine on tervitatav, iseküsimus on, mil määral saab neid nõudeid seada nii,
et tehisintellekti arendamine ei oleks lõpuks ainult suurte pakkujate pärusmaa.
Lisaks soovime välja tuua tehisintellekti andmepõhise treenimise kitsaskohta eeskätt tervishoius.
Täpsustamist vajab kas andmepõhine treenimine saab toimuda ainult teadustöö raames, saades
ligipääsu isikuandmetele või terviseandmete puhul eriliigilistele isikuandmetele ning millistele
nõuetele peaks tehisintellektil tugineva lahenduse treenimist sooviv teadustöö vastama.
4
Täiendavalt juhime tähelepanu, et lähtuvalt GDPRis toodust peaks andmesubjektil olema õigus sellele,
et tema suhtes ei tehta üksnes andmete automatiseeritud töötlemisele toetuvat isiklike aspektide
hindamisel põhinevat otsust. Teatises toodud õiguskaitse ja kohtumõistmise otsustes ning samamoodi
ka tervise valdkonnas, peab alati inimene olema vahel, kes langetab otsuse.
Toetame õigusraamistiku väljatöötamisel riskipõhist lähenemisviisi, kuniks fookus on riskide
maandamisel, mitte nende vältimisel. Meditsiiniseadmete puhul lähtutakse, sarnaselt teatises
pakutuga, riskipõhisest lähenemisviisist.
Samas jääb arusaamatuks, kas tõesti soovitakse kõik tehisintellektirakendused lugeda üldjuhul kõrge
riskitasemega rakendusteks ning samuti juhime tähelepanu, et kas eraldi valdkondade määratlemine,
mille puhul riskide realiseerumist peetakse üldiselt kõige tõenäolisemaks, täidab ikka soovitud
eesmärki. Kui esineb risk põhjustada isiku surm, siis pole oluline, mis valdkonnaga on tegu.
Vastupidiselt samuti, isegi kui „kõrge riskiga“ määratletud valdkond on lahendusse hõlmatud, ei
tähenda see kohe, et antud tehisintellekti rakendus on kõrge riskiga. Seega pole otseselt vajalik
kindlate valdkondade kõrge riskiga määratlemist või erijuhtude puhul nende loetelu, vaid erijuhtude
eristamise põhimõtteid.
Meie jaoks on oluline, et võttes arvesse juba olemasolevaid struktuure finants-, farmaatsiatööstuse,
lennunduse, meditsiiniseadmete, tarbijakaitse ja andmekaitse valdkonnas, ei tohiks kavandatud
juhtimisstruktuur dubleerida olemasolevaid funktsioone.
Tervitame, et tehisintellekti valge raamat pöörab tähelepanu ka tehisintellektiga seonduvatele
võimaliku soo või muu tunnuse tõttu diskrimineerimise ja laiemalt põhiõiguste rikkumisega seotud
riskidele, samuti vajadusele suurendada tehisintellekti arendamisega seotud valdkondades õppivate ja
töötavate naiste arvu ning kasutada representatiivseid andmekogusid, et tagada kõigi sugu, etnilist
päritolu ja muid võimalikke diskrimineerimise aluseid puudutavate asjakohaste aspektide kajastus
nendes andmekogumites. Sellega toetab valge raamat ka käesoleva aasta 6. märtsil avaldatud Euroopa
Komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegiat aastateks 2020-2025 (https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=COM%3A2020%3A152%3AFIN), milles rõhutatakse muuhulgas, et naised
peavad osalema tehisintellekti arendamises uurijate, programmeerijate ja kasutajatena ja kus
nenditakse, et kuigi tehisintellekt võib aidata lahendada paljusid ühiskondlikke väljakutseid, kaasneb
sellega ka soolise ebavõrdsuse suurendamise risk.
Samas soovime juhtida tähelepanu sellele, et valges raamatus ei leia äramärkimist tehisintellekti ja
mitte tingimata alati õiguslikus mõttes üksikisiku diskrimineerimiseni viivate sooliste stereotüüpide
seos ja teineteisele avaldatav mõju. Küll viitab laiemale mõjule Komisjoni soolise võrdõiguslikkuse
strateegia, tuues esile, et kui algoritmid ja seonduv masinõpe ei ole piisavalt läbipaistvad ja stabiilsed,
siis kaasneb nendega sooliste eelarvamuste/kallutatuse kordamise, võimendamise või neisse
panustamise risk, millest programmeerijad ei tarvitse teadlikud olla või mis tulenevad valitud
andmetest.
Soolisest diskrimineerimisest (ja naiste esindatuse küsimusest) mõneti laiemalt käsitleb soolise
võrdõiguslikkuse ja tehisintellekti seoseid ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 29. märtsi 2019. a.
seksismi ennetamise ja selle vastu võitlemise teemalise soovituse Rec(2019)1 rakenduslik lisa
(https://rm.coe.int/cm-rec-2019-1-on-preventing-and-combating-sexism/168094d894), kus samuti
juhitakse tähelepanu asjaolule, et tehisintellektiga kaasnevad soolise võrdõiguslikkuse ja sooliste
stereotüüpide kontekstis spetsiifilised väljakutsed. Juhistes viidatakse, et algoritmide kasutamine võib
5
ühiskonnas levinud soolisi stereotüüpe edasi kanda ja tugevdada. Negatiivse mõju vältimiseks ja
selgitamaks välja, kuidas tehisintellekt saaks aidata ühiskonnas soolisi lõhesid ja seksismi kaotada, on
vajalik lõimida soolise võrdõiguslikkuse aspekt kõigisse tehisintellekti puudutavatesse poliitikatesse,
programmidesse ja uuringutesse. Asjakohaseks meetmeks on naiste ja tüdrukute osaluse
suurendamine IKT valdkonna (üli)õpilaste, töötajate ja otsustajate seas. Andmepõhiste tööriistade
kujundamisel, arendamisel, väljatöötamisel tuleks arvestada soopõhist dünaamikat. Vajalik on
teadlikkuse tõstmine võimalikust soolisest kallutatusest suurandmetes, läbipaistvuse suurendamine ja
vastutuse lahenduste parendamine. Laiemat vaadet toetab ka Euroopa Komisjoni meeste ja naiste
võrdsete võimaluste nõuandekomitee poolt peatselt avaldatav arvamus tehisintellekti kohta.
Leiame, et usaldusväärse, inimkeskse ja põhiõiguseid arvestava ja väärtustava tehisintellekti
arendamisel peab silmas pidama laiemat soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärki, mis hõlmab
ka sooliste stereotüüpide leviku aktiivset tõkestamist.
Komisjoni teatis: Tehisintellekti, asjade interneti ja robootika mõju ohutusele ja vastutusele
Toetame vaimse tervise riskide esile toomist seoses tehisintellekti rakenduste kasutuselevõtuga. On
oluline, et tehisintellekti tehnoloogiate arendamisel arvestatakse lisaks füüsilistele riskidele ka vaimse
tervise riske. Samas juhime tähelepanu, et praegu on vaimse käsitlus kitsendav, keskendudes
humanoidrobotite kasutamisele vanemaealiste toimetuleku toetamisel. Tehisintellekti mõju vaimsele
tervisele tuleks käsitleda laiemalt ja elukaare põhiselt, arvestades ka muid haavatavaid gruppe.
6