dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Sotsiaalministeeriumi arvamus digipaketi kohta

Sotsiaalministeerium · 20. märts 2020
Viit
1.2-3/677-2
Registreeritud
20. märts 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Liisa Lents (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakond)

Failid

  • 📎SoM arvamus digipakett_2020.03.19.pdf91 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeeriumi arvamus Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa digituleviku kujundamine“, „Euroopa andmestrateegia“, „Valge raamat tehisintellekti kohta“ ning „Tehisintellekti, asjade interneti ja robootika mõju ohutusele ja vastutusele“ kohta Arvamuse koostamises osalesid Sotsiaalministeeriumi digitaalvõimekuse arendamise juht Anneli Laansoo, e-teenuste asekantsleri nõunik Priit Tohver, nutika arengu toetamise osakonna nõunikud Kristel Niidas ja Aivi Saar, töö- ja pensionipoliitika osakonna juhataja Ulla Saar, soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Käthlin Sander, rahvatervise osakonna peaspetsialist Käthlin Mikiver, tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kertti Merimaa ning EL ja väliskoostöö osakonna nõunik Elen Ohov. Komisjoni teatis „Euroopa digituleviku kujundamine“ Sotsiaaliministeerium toetab komisjoni teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“ toodud põhieesmärke ja tegevussuundi, sealhulgas ühtse Euroopa andmeruumi loomiseks ja tehisintellekti arendamiseks. Tervisesektoris on vajalik EL tasandil anda tõuge andmeanalüüsil ja tehisintellektil põhinevate rakenduste väljatöötamiseks ja rakendamiseks, luues selleks vajaliku koostööraamistiku ning stimuleerides investeeringuid vajaliku koosvõimelise infrastruktuuri loomiseks erinevate EL fondide ja rahastamisallikate kaudu. Toetame strateegia rõhuasetust inimeste heaks toimivale tehnoloogiale. Tehnoloogia arendamine peab lähtuma eelkõige inimeste vajadustest ja aitama lahendada ühiskonna ees seisvaid väljakutseid. Tervishoiusektoris on andmete targal kasutamisel suur potentsiaal. Seejuures on oluline, et digitaalsed tehnoloogiad toetaksid uusi teenusmudeleid, mis on tõhusamad ja inimkesksemad ning aitaksid inimestel paremini hoolitseda oma tervise eest ja osaleda tervisega seotud otsustusprotsessides. Samuti on digitaalseid tehnoloogiaid võimalik enam ära kasutada populatsioonipõhiste haiguste ennetamise ja tervise edendamise meetmete kujundamisel ja rakendamisel. Tervitame teatises toodud põhimeetmena Euroopa ühisel andmevahetusvormingul põhinevate elektrooniliste terviseandmete kasutamise edendamist. Euroopa tervishoiu andmeruumi loomise eesmärgiks on lisaks haiguste kiiremale ja sihipärasemale uurimisele, diagnoosimisele ja ravile ka võimalus kasutada andmeid tõenduspõhiseks poliitikakujundamiseks ja tervishoiusüsteemi juhtimiseks. Euroopa tervishoiu andmeruumi koondatud digiteeritud terviseandmeid kasutades on võimalik välja töötada veelgi paremaid teenuseid, et ravida kroonilisi haigusi, kaasa arvatud vähki ja harvikhaiguseid, ja korraldada tervishoiusüsteeme nii, et need oleksid enam inimkesksed ja kõigile inimestele oleks jätkusuutlikult tagatud võrdne ligipääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele. Peame oluliseks ka digioskuste parandamisele suunatud meetmeid (digiõppe tegevuskava, täiendatud oskuste tegevuskava ja noortegarantii), mis toetavad süvendatud digioskuste arendamist võimalikult laiale sihtrühmale sõltumata valdkonnast ja sektorist, võimaldades maksimaalset paindlikkust. Tervitame soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide esile toomist Euroopa digituleviku kujundamise strateegias, et enamatel naistel oleks võimalik teha tehnoloogia valdkonnas rahuldust pakkuvat karjääri ning naisi julgustataks digipöördes täiel määral osalema. Peame oluliseks naiste oskuste ja pädevuste rakendamist Euroopa tehnikavaldkonnas. Samas ei ole nende eesmärkide saavutamiseks strateegias kavandatud ühtegi tegevust. Leiame, et komisjon peaks edaspidi Euroopa digituleviku kujundamise strateegia raames kavandama ka algatusi, mis neid vajadusi adresseerida aitaks. Edasiste tegevuste puhul tuleks rohkem tähelepanu pöörata konkreetsetele soolise võrdõiguslikkuse 1 edendamise võimalustele ja meetmetele, arvestades muuhulgas ka 2019. a. 27 liikmesriigi esindajate poolt allkirjastatud deklaratsiooni „Commitment on women in digital“ (https://ec.europa.eu/digital- single-market/en/news/eu-countries-commit-boost-participation-women-digital) ja selle kaudu väljendatud poliitilist tahet ning prioriteetsust. Naiste osakaalu suurendamine IKT valdkonnas on ka Eestis tähelepanu pälvinud vajadus. Selle eesmärgi saavutamiseks viivad tegevusi ellu nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium kui erinevad erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. Komisjoni teatis: Euroopa andmestrateegia Tervisesektor on üks andmete ja teadmiste mahukamaid majandusharusid, kus andmeanalüüsil põhinevate tehnoloogiate arendamine ja laialdasem kasutuselevõtt võimaldab suurendada inimeste tervist ja heaolu, lahendada jätkusuutlikkusega seotud väljakutseid ja luua võimalusi innovaatiliseks ettevõtluseks. Suurte andmehulkade ja erinevate andmeallikate kombineerimine võimaldab luua uusi teadmisi haiguste ennetamiseks ja ravimeetodite tõhustamiseks. Näiteks võimaldab suuremate andmehulkade analüüs välja töötada kliinilisi otsusetugesid (clinical desicion support systems), mis kasutavad teksti- ja andmekaevet ning masinõppe ja tehisintellekti tehnoloogiaid, aga ka rahvatervise olukorra jälgimiseks ja meetmete kavandamiseks (näiteks epideemiate korral). Eriti oluline on andmete koondamine ja andmetele piiriülene juurdepääs haruldaste haiguste puhul, kus juhtumite arv ühe riigi piires on väike. Ka ravimite kliiniliste uuringute läbiviimiseks ja ravimiohutuse parandamiseks on vajalikud reaalelu andmed. Suurtel andmehulkadel põhinev andmeanalüüs aitab välja selgitada ja vältida ravimite võimalikke kahjulikke koostoimeid, samuti hinnata ravimite tõhusust võrdlevalt. Samas on Euroopas praegu mitmeid barjääre, mis takistavad terviseandmete kasutamist teadus- ja arendustegevuseks riigipiiride üleselt. Andmebaaside ühilduvuse, andmete kvaliteedi ja ühtsete andmekaitse reeglite puudumisest tingitud probleeme on üritatud lahendada mitmete erinevate EL teadusprojektide raames, mis killustab ressursse ja aeglustab tulemuseni jõudmist. Toetame tervishoiu ühtse Euroopa andmeruumi loomise algatust, mis võimaldaks muuhulgas arendada tehisintellekti tervishoiu valdkonnas. Ühtse andmeruumi loomisel peame esmatähtsaks terviseandmete kvaliteedi ja semantilise koosvõime parandamist ning vajaliku taristu loomist. Sektoripõhiste seadusandlike meetmete vajalikkus vajab meie hinnangul täiendavat analüüsi. Õigusruum ei ole praegusel hetkel digitaalsete andmete piiriülesel kasutamisel peamiseks takistuseks, pigem tuleks keskenduda muudele algatustele, mis aitavad tõsta andmekvaliteeti ning standardiseeritud masinloetavate andmete kättesaadavust ja kasutatavust digitaalsel kujul. Riikide terviseandmed peavad olema koostalitlusvõimelised ja piisava kvaliteediga teadusuuringute teostamise tarbeks. EL tasandil tuleb jätkata ja laiendada semantika alast koostööd, sealhulgas liikmesriikide e-tervise võrgustiku kaudu. E-tervise võrgustikus on loodud semantilise koostalitlusvõime juhtrühm (semantic subgroup), mis tegutseb vastu võetud semantilise koosvõime strateegia alusel. Selle juhtrühma töö tuleks viia stabiilsemale alusele, tagades tema tegevuste katteks ka rahastuse. Koostalitlusvõime ja standardiseerimise edendamiseks on välja töötatud Euroopa e- tervise koostalitlusvõime raamistik (Refined eHealth European Interoperability Framework), mille eesmärgiks on kirjeldada koostalitlusvõime kuus tasandit ning pakkuda ühtseid termineid, mis tagab parema kommunikatsiooni kõigi osapoolte vahel. Samuti on kinnitatud coordination and support activity (CSA) „x-eHealth“, kus osalevad EL liikmesriigid ja rahvusvahelised sidusrühmad (HL7, IHE jt), et kokku leppida uutes koosvõimelistes andmeblokkides (epikriis, pildiviit ja laboritulemused). 2 Andmekvaliteedi parandamine eeldab investeeringuid ka tervishoiuteenuse osutajate kui peamiste andmeallikate tasandil, sealhulgas andmete talletamist lihtsustavate tehnoloogiate kasutuselevõttu. Lisaks on vajalik tervishoiutöötajate digiteadlikkuse ja andmeanalüüsi oskuste tõstmine. See kõik vajab mahukaid investeeringuid. Samas on oluline, et terviseandmeid saaks kiiresti kättesaadavaks muuta teadusuuringutes ja poliitikakujundamises kasutamiseks, pöörates piisavalt tähelepanu privaatsuse küsimustele ning võimalikele turvalisuse probleemidele. Selleks on vaja toetada näiteks kaasaegsete krüptograafia lahenduste arendamist ja kasutusele võtmist, mis toetavad terviseandmete turvalist kasutamist teaduse ja innovatsiooni eesmärgil. Eesmärgiks peaks olema liikuda detsentraliseeritud andmeladude lahenduse suunas, kus andmeid säilitatakse ainult ühes kohas (once-only principle) ning andmetele juurdepääsu hallatakse vajalike liideste kaudu (API) ja tagatud on turvalised identifitseerimise ja autentimise meetodid turvalistes pilvepõhistes võrgustikes. Euroopa andmeruumi loomise eelduseks on toimivad riiklikud või regionaalsed andmevõrgustikud, mis võiksid omavahel olla ühenduses vastavate kontaktpunktide kaudu. Piiriülese andmevahetuse soodustamiseks peame vajalikuks riiklike andmehalduse kontaktpunktide loomise toetamist, mis haldaksid riiklikke andmekatalooge ja andmetele juurdepääsu protsessi, näiteks Digitaalse Euroopa programmi kaudu. EL tasandil peaks soodustama erinevate andmeanalüüsi ja andmete jagamise meetodite ja mudelite kasutamist. See eeldab süvendatud teadmisi selles valdkonnas, mis võiks koonduda riiklikesse andmehalduse kontaktpunktidesse või digitaalse innovatsiooni keskustesse (Digital Innovation Hubs). EL peaks toetama selliste kompetentsikeskuste tekkimist Digitaalse Euroopa programmist. Toetame komisjoni planeeritud tegevusi andmehalduse põhimõtete ühtlustamiseks liikmesriikides kooskõlas EL isikuandmete kaitse üldmäärusega (GDPR). Samas tõdeme, et teatises ühtsete Euroopa andmeruumide haldamise õigusraamistikule seatud tähtaeg (2020.aasta lõpp) on väga ambitsioonikas ja eeldaks juba praegu konkreetse tegevuskava olemasolu. EL tasandi soovitused andmepõhiste projektide piiriüleseks läbiviimiseks peaksid muuhulgas arvestama ka käimasolevate laiaulatuslike andmeanalüüsi projektide ja teadustaristute kogemusega (näiteks Elixir, EHDEN, BBMRI-ERIC, EOSC- Life jt). Oluline on mitte takerduda ühte ainsasse metodoloogiasse piiriüleste analüütikaprojektide läbiviimiseks, et vältida vendor lock-ini ja muid pudelikaelasid. EL-is peaks olema laialdane kompetents piiriüleste analüütikaprojektide läbi viimiseks ja lai valik pädevaid asutusi, kes neid projekte suudaksid läbi viia. On ebatõenäoline, et ainult ühe lähenemisega on võimalik lahendada kõikvõimalikud kasutusjuhud piiriüleseks analüütikaks. Peame vajalikuks GDPR rakendamise põhimõtete ühtlustamist terviseandmete teisese kasutuse korral. Terviseandmete teisest kasutamist piiriüleselt takistavad liikmesriikides kehtestatud erinevad piirangud ning erinev arusaam andmete teisesest kasutusest. Kuna GDPR-s on jäetud riikidele võimalus rakendada terviseandmetele täiendavaid reegleid, siis on terviseandmete kasutamise põhimõtted EL tasandil hetkel puudulikud. Andmete laialdast kasutust planeerides tuleks näiteks läbi arutada, kas ja mil moel kohalduvad EL isikuandmete kaitse määruse nõuded anonüümsetele andmetele ja ühtlustada põhimõtteid isikustamata andmete (anonüümsed või pseudonüümitud) kasutamisel ning millised on kriteeriumid füüsilise isiku tuvastatavuse kindlakstegemisel GDPRst tulenevalt. Samuti võiks kaaluda EL-i ülese eetikakomitee loomist riikide üleste isikustatud terviseandetega tehtavate teadusuuringute kooskõlastamiseks. Eesti toetab GDPR rakendamisel isikustamata andmete kasutamisele riskipõhist ja 3 proportsionaalset lähenemist, mis võtab arvesse seda kas füüsiline isik on tuvastatav võttes arvesse kõiki vahendeid, mida otseseks või kaudseks tuvastamiseks mõistliku tõenäosusega on võimalik kasutada. Toetame tegevusi, mille eesmärgiks on soodustada inimeste juurdepääsu nende terviseandmetele, sealhulgas piiriüleselt. Seejuures on olulised ka tehnoloogiad ja platvormid, mis võimaldavad inimestel interaktiivselt enda terviseandmeid hallata, sh paindlikud nõusoleku haldamise instrumendid. Sooviks EL tasandil hinnangut õiguslikule debatile, kuivõrd riik peaks nõusoleku andmise otsustamisesse sekkuma, kui tegemist on nt riikliku andmekoguga. Samuti ei ole kõikides riikides kohaldatav üksnes nõusolekupõhine andmete jagamine kui ainus seaduslik viis andmete kasutamiseks. Juhime tähelepanu, et kõik riigid ei kohalda nõusolekupõhist terviseandmete kogumist, riigiti on praktika erinev, kohaldatakse ka seaduse alusel andmete kogumist. Eetiline kasutus peaks olema kodanikele tagatud olenemata andmete kogumise alusest. Kuivõrd ka tervisesektoris on üha suurem osa terviseandmetest erasektori valduses (näiteks laialdaselt levinud mobiilirakendused inimeste tervise jälgimiseks), siis toetame EL tasandi tegevusi, mille eesmärgiks on soodustada erasektoris riigile andmete jagamise kultuuri ning luua avalikule sektorile võimalusi eravalduses olevate erinevate andmete kasutamiseks avalikes huvides. Samuti tervitame teatises toodud pilveteenuste suhtes kohaldatavate eri normide sidusa raamistiku (pilveteenuste eeskirjade) loomist, mis loob eelduse turvalise andmepilveteenuse kasutusele võtmiseks ka terviseandmete haldamisel ja analüüsimisel. Valge raamat tehisintellekti kohta Toetame teatises toodud algatusi, eeskätt ELi tasandil ühise lähenemisviisi poole liikumist tehisintellekti lahenduste käsitlemisel ning soovime rõhutada, et usaldusväärne ökosüsteem peaks lisaks kodanikele andma julguse tehisintellekti põhiseid lahendusi kasutada ka eriala spetsialistidel, nagu näiteks tervishoiutöötajad. Tervise valdkonnas on eriregulatsioonina meditsiiniseadmete direktiiv, juhul kui tehisintellekt on kasutuses tervishoius haiguste diagnostikas ja jälgimisel, siis on tegemist meditsiiniseadmega, samas mitte kõik tervise valdkonnas kasutatavad AI lahendused ei ole meditsiiniseadmed. Toetame nõuete seadmist, mille eesmärk on anda piisav kindlus, et tehisintellektile tuginevate toodete või teenuste hilisem kasutamine on ohutu. Toetame juhise loomist ja nõudeid, mis puudutavad teabe säilitamist algoritmide programmeerimise ja kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemide treenimiseks kasutatud andmete kohta võimalikult täpsel kujul kuni andmekogumi peamiste omaduste ning selleni, kuidas andmekogum valiti. Samuti teatavatel juhtudel ka andmete eneste säilitamist, et oleks selgus, millistel juhtudel peaks siiski treenimise aluseks olevaid andmeid säilitama, millisel kujul (isikustatud, pseudonüümitud või anonüümitud kujul) ja kui kaua. Lisaks juhime tähelepanu, et oluline on määratleda ka ühtsed lahenduste valideerimise juhised. Lahenduste tehnilise stabiilsuse ja täpsuse tagamine on tervitatav, iseküsimus on, mil määral saab neid nõudeid seada nii, et tehisintellekti arendamine ei oleks lõpuks ainult suurte pakkujate pärusmaa. Lisaks soovime välja tuua tehisintellekti andmepõhise treenimise kitsaskohta eeskätt tervishoius. Täpsustamist vajab kas andmepõhine treenimine saab toimuda ainult teadustöö raames, saades ligipääsu isikuandmetele või terviseandmete puhul eriliigilistele isikuandmetele ning millistele nõuetele peaks tehisintellektil tugineva lahenduse treenimist sooviv teadustöö vastama. 4 Täiendavalt juhime tähelepanu, et lähtuvalt GDPRis toodust peaks andmesubjektil olema õigus sellele, et tema suhtes ei tehta üksnes andmete automatiseeritud töötlemisele toetuvat isiklike aspektide hindamisel põhinevat otsust. Teatises toodud õiguskaitse ja kohtumõistmise otsustes ning samamoodi ka tervise valdkonnas, peab alati inimene olema vahel, kes langetab otsuse. Toetame õigusraamistiku väljatöötamisel riskipõhist lähenemisviisi, kuniks fookus on riskide maandamisel, mitte nende vältimisel. Meditsiiniseadmete puhul lähtutakse, sarnaselt teatises pakutuga, riskipõhisest lähenemisviisist. Samas jääb arusaamatuks, kas tõesti soovitakse kõik tehisintellektirakendused lugeda üldjuhul kõrge riskitasemega rakendusteks ning samuti juhime tähelepanu, et kas eraldi valdkondade määratlemine, mille puhul riskide realiseerumist peetakse üldiselt kõige tõenäolisemaks, täidab ikka soovitud eesmärki. Kui esineb risk põhjustada isiku surm, siis pole oluline, mis valdkonnaga on tegu. Vastupidiselt samuti, isegi kui „kõrge riskiga“ määratletud valdkond on lahendusse hõlmatud, ei tähenda see kohe, et antud tehisintellekti rakendus on kõrge riskiga. Seega pole otseselt vajalik kindlate valdkondade kõrge riskiga määratlemist või erijuhtude puhul nende loetelu, vaid erijuhtude eristamise põhimõtteid. Meie jaoks on oluline, et võttes arvesse juba olemasolevaid struktuure finants-, farmaatsiatööstuse, lennunduse, meditsiiniseadmete, tarbijakaitse ja andmekaitse valdkonnas, ei tohiks kavandatud juhtimisstruktuur dubleerida olemasolevaid funktsioone. Tervitame, et tehisintellekti valge raamat pöörab tähelepanu ka tehisintellektiga seonduvatele võimaliku soo või muu tunnuse tõttu diskrimineerimise ja laiemalt põhiõiguste rikkumisega seotud riskidele, samuti vajadusele suurendada tehisintellekti arendamisega seotud valdkondades õppivate ja töötavate naiste arvu ning kasutada representatiivseid andmekogusid, et tagada kõigi sugu, etnilist päritolu ja muid võimalikke diskrimineerimise aluseid puudutavate asjakohaste aspektide kajastus nendes andmekogumites. Sellega toetab valge raamat ka käesoleva aasta 6. märtsil avaldatud Euroopa Komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegiat aastateks 2020-2025 (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=COM%3A2020%3A152%3AFIN), milles rõhutatakse muuhulgas, et naised peavad osalema tehisintellekti arendamises uurijate, programmeerijate ja kasutajatena ja kus nenditakse, et kuigi tehisintellekt võib aidata lahendada paljusid ühiskondlikke väljakutseid, kaasneb sellega ka soolise ebavõrdsuse suurendamise risk. Samas soovime juhtida tähelepanu sellele, et valges raamatus ei leia äramärkimist tehisintellekti ja mitte tingimata alati õiguslikus mõttes üksikisiku diskrimineerimiseni viivate sooliste stereotüüpide seos ja teineteisele avaldatav mõju. Küll viitab laiemale mõjule Komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegia, tuues esile, et kui algoritmid ja seonduv masinõpe ei ole piisavalt läbipaistvad ja stabiilsed, siis kaasneb nendega sooliste eelarvamuste/kallutatuse kordamise, võimendamise või neisse panustamise risk, millest programmeerijad ei tarvitse teadlikud olla või mis tulenevad valitud andmetest. Soolisest diskrimineerimisest (ja naiste esindatuse küsimusest) mõneti laiemalt käsitleb soolise võrdõiguslikkuse ja tehisintellekti seoseid ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 29. märtsi 2019. a. seksismi ennetamise ja selle vastu võitlemise teemalise soovituse Rec(2019)1 rakenduslik lisa (https://rm.coe.int/cm-rec-2019-1-on-preventing-and-combating-sexism/168094d894), kus samuti juhitakse tähelepanu asjaolule, et tehisintellektiga kaasnevad soolise võrdõiguslikkuse ja sooliste stereotüüpide kontekstis spetsiifilised väljakutsed. Juhistes viidatakse, et algoritmide kasutamine võib 5 ühiskonnas levinud soolisi stereotüüpe edasi kanda ja tugevdada. Negatiivse mõju vältimiseks ja selgitamaks välja, kuidas tehisintellekt saaks aidata ühiskonnas soolisi lõhesid ja seksismi kaotada, on vajalik lõimida soolise võrdõiguslikkuse aspekt kõigisse tehisintellekti puudutavatesse poliitikatesse, programmidesse ja uuringutesse. Asjakohaseks meetmeks on naiste ja tüdrukute osaluse suurendamine IKT valdkonna (üli)õpilaste, töötajate ja otsustajate seas. Andmepõhiste tööriistade kujundamisel, arendamisel, väljatöötamisel tuleks arvestada soopõhist dünaamikat. Vajalik on teadlikkuse tõstmine võimalikust soolisest kallutatusest suurandmetes, läbipaistvuse suurendamine ja vastutuse lahenduste parendamine. Laiemat vaadet toetab ka Euroopa Komisjoni meeste ja naiste võrdsete võimaluste nõuandekomitee poolt peatselt avaldatav arvamus tehisintellekti kohta. Leiame, et usaldusväärse, inimkeskse ja põhiõiguseid arvestava ja väärtustava tehisintellekti arendamisel peab silmas pidama laiemat soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärki, mis hõlmab ka sooliste stereotüüpide leviku aktiivset tõkestamist. Komisjoni teatis: Tehisintellekti, asjade interneti ja robootika mõju ohutusele ja vastutusele Toetame vaimse tervise riskide esile toomist seoses tehisintellekti rakenduste kasutuselevõtuga. On oluline, et tehisintellekti tehnoloogiate arendamisel arvestatakse lisaks füüsilistele riskidele ka vaimse tervise riske. Samas juhime tähelepanu, et praegu on vaimse käsitlus kitsendav, keskendudes humanoidrobotite kasutamisele vanemaealiste toimetuleku toetamisel. Tehisintellekti mõju vaimsele tervisele tuleks käsitleda laiemalt ja elukaare põhiselt, arvestades ka muid haavatavaid gruppe. 6
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →