Sotsiaalministeerium
Meie: 18.03.2020
nr 7-5.13/20-00461-2
Pöördumise edastamine
Edastan valitsusele adresseeritud Eesti Perearstide Seltsi pöördumise.
Palun vastusest koopia saata Riigikantseleile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Rahandusministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Perearstikeskuste (PAK) võimekuse ajutine suurendamine digitaalsete vahendite abil
Taust, probleemi olemus
Eestis on üle 400 PAKi. On plaan viia võimalikult suur osa perearsti tööst keskusest välja: tööd
tuleb teha telefoni ja e-posti teel, videokonsultatsioonidena jms. Iga PAK otsustab oma
töövormid ise.
PAKid hakkavad suureneva koormusega toimetulekuks kaasama meditsiiniharidusega inimesi:
pensioneerunud arstid, vabad eriarstid, meditsiinitudengid, õed, assistendid. Tõenäoliselt
väiksemates asulates on koormus väiksem, suuremates linnades suurema rahvastikutiheduse
tõttu suurem.
Lisatööjõu ülesandeks on digitaalselt (e-mail, videokonsultatsioon) või telefoni teel patsiente
nõustada ja vastav info perearstikeskuse infosüsteemi sisestada.
● Perearstikeskusele appi tulev inimene peab saama kasutada perearstikeskuse tarkvara
eemalt, sest:
perearstikeskuses ei pruugi olla ruume
● perearstikeskuses on suurem nakkusoht ja seal peab olema võimalikult vähe inimesi
● abistaja võib ise kuuluda riskigruppi (nt pensionil ja/või kroonilist haigust põdev arst).
Perearstid on koostanud loendi arstidest, õdedest ja üliõpilastest, kes on valmis vajalikul hetkel
appi tulema. Ei ole täpselt teada, kui suur võib olla lisatöökohtade vajadus PAKides. See sõltub
elanikkonna käitumisest ja epideemia kulust; umbkaudsed arvutused saab teha, kuid olukord
võib väga kiiresti muutuda.
Tehnilistel ja infoturbega seotud põhjustel ei saa väljaspool füüsilist PAKi teenusele
otseligipääsu luua. Tarvis on turvalist keskset serverit, kuhu ühenduvad kokku nii PAKid kui
kaasatud tööjõud. Lisaks on vaja arvuteid ja telefone koos kõrvaklappide ja mikrofoniga
(võib-olla ka kaameraga), ja IT-tuge.
Kaalutud on isiklike arvutite kasutuselevõttu, kuid need sisaldavad tõenäoliselt rohkem
pahavara kui perearstide poolt kontoris peamiselt töö otstarbel kasutatavad arvutid. Lisaks, kui
kasutaja teeb märkmeid või kopeerib töö tegemiseks andmeid programmist välja, siis need
võivad jääda isiklikku arvutisse ka pärast töö lõppu. Ka isiklike arvutite lubamisel on vaja
arvuteid juurde, sest kõigil ei ole võimalik isiklikku arvutit kasutada või ei ühildu arvuti
operatsioonisüsteem PAK tarkvaraga (näiteks macOS).
Plaanis on läbi rääkida KOV-idega, kes saavad loodetavasti võimaldada mõned kaugtöökohad
enda või oma allasutuste ruumides.
Eesmärgid
1. Võimaldada kõigile perearstidele kaugtöö tegemine, st luua turvaline ligipääs
PAKis olevatele andmekogudele ja tööjaamadele.
2. Luua PAK võimalused lisatööjõu kaasamiseks. Lisatööjõud peab saama
kaugtöötada PAK andmekoguga.
Hetkeolukord (kaugtöö) tehniliste lahenduste osas
● Tavaolukorras on kasutaja arvutid PAKis füüsiliselt kohapeal ja ühendatud Perearst2
(tootja Medisoft) tööks vajaliku MS SQL serveriga samasse sisevõrku.
● Mõned suuremad PAKid kasutavad Terminal Serveri lahendust, mille abil saab
kaugtöölaual kasutada Medisofti klienditarkvara.
● Väiksemates keskustes on mitmed perearstid võtnud kasutusele kolmanda osapoole
lahendusi nagu TeamViewer või Chrome veebibrauseri pistikprogramm, millega kodus
olevast arvutist luuakse ühendus tööl olevasse lauaarvutisse.
● Senised lahendused ei võimalda lisatöökohtade loomist, sest üht lauaarvutit saab eemalt
kaugtöölaua tarkvaraga kasutada vaid üks inimene korraga.
Probleemi võimalik lahendus
Perearstikeskustele, millel ei ole oma väljatöötatud Terminal Serverit ega VPNi teenust, on
tarvis lahendust, mis võimaldaks appi tulnud inimestel eemalt perearstikeskuses olevat serverit
kasutada.
Nii PAK server kui kasutaja arvuti asub oma sisevõrgus NAT-i taga. Mõnel perearstikeskusel on
küll staatiline IP-aadress, kuid SQL server pole loodud avalikuks teenuseks, st pole piisavalt
turvaline, et seda internetist ligipääsetavaks teha. Vajalik on VPN-ühendus kliendi ja PAK
serveri vahel.
Koosolekul 14.03.2020 pakuti välja lahendus:
● Paigaldada keskne VPN server, kuhu ühenduvad:
○ PAK server, autenditud unikaalse kliendisertifikaadi abil
○ Perearsti või lisatööjõu arvuti, eelistatult ID-kaardi autentimise abil
Serveril peab olema kasutajate haldamise süsteem, võimekus autentimiseks
kliendisertifikaate väljastada ja kontrollida. Server peab võimaldama pääsunimekirja
alusel ühenduda kliendil vastava perearstikeskuse andmebaasi.
● Kasutaja arvuti kasutab resursse kas:
○ kaugtöölauana PAK-is asuvast lauaarvutist
○ kasutaja arvutisse paigaldatakse Perearst2 programm, mille andmebaasiks
seadistakse PAKis paiknev andmebaas.
● Kui vajadus appi tulnud inimeste järele lõpeb, siis saab keskses serveris klientide
ligipääsu kas ühekaupa või kõik korraga välja lülitada.
● Võimalusel kasutada sellist VPN-protokolli, mille klient on juba Windowsisse sisse
ehitatud. See vähendab kliendi seadistamisele kuluvat aega.
● Iga PAK teeb appi tulnud tööjõule ise vajalikud kontod MISP2-süsteemis.
● Info, millised kliendid millise perearstikeskusega üle VPNi ühenduda, pärida vastavast
infosüsteemist.
● Medisoft loob TeamViewer abiga perearstikeskuse tarkvaras MS SQL teenusesse konto
ja teostab kasutaja arvutitesse TeamViewer abiga Medisofti tarkvara installeerimise ja
seadistamise. Viimase eelduseks on VPN ühenduse töötamine kliendi, keskserveri ja
vastava PAKi vahel.
Medisoftil (Perearstide teenusepakkujal) vastav võimekus ja ressurss keskse VPN-lahenduse
loomiseks hetkel puudub.
Kaaluti ka kogu abitööjõu koondamist ühe keskse PAK tarkvaraga serveri taha, aga tehniliselt ei
ole see võimalik - ühe patsiendi infot muudetakse nii PAKis kui abitööjõu keskses serveris ja
tekib andmete ühildamatus.
Medisoft on valmis TeamVieweri abiga appi tulevate inimeste arvutitesse Medisofti tarkvara
installeerima ja seadistama. Medisoftil hinnagul kulub tavaliselt ühe kliendi tarbeks programmi
installeerimise ja SQL kliendi seadistamisele 10 minutit. Lisandub aeg, mis kulub Medisoftil
tuvastamaks kliendi isikut ja vastupidi ning juhtudel, kus installatsioon või seadistamine ei suju
tõrgeteta.
Vajalikud ressursid:
Hinnanguliselt kulub isegi kiirkorras järgneva lahenduse realiseerimiseks aega mitmeid päevi.
Samas on see piisav, kui arvestame, et epideemia tippaeg ei ole tõenäoliselt veel käes.
● Keskset VPN-serverit välisühendusega minimaalselt 100 kbps ühe kliendi kohta. 1000
kliendi korral on see 100 Mbps.
● Serveri haldust. Kasutajakontode haldus, serveri töö jälgimine ja tagamine. Eelistatult
on VPN server ja haldus RIA või TEHIKu kontrolli all.
● Juhendeid nii perearstikeskuse kui ka kasutaja arvuti VPN ühenduse seadistamiseks,
mis võimaldaks IT-alal pädevamatel ühendus ise ära seadistada.
● Rendiarvutid. Tõenäoliselt ei jätku perearstidel kogu kaasatud tööjõu jaoks arvuteid.
Üks võimalus on kasutada appi tulnud töötajate isiklikke arvuteid, kuid sellega
kaasnevad mitmed infoturbe riskid. Võimalusel rentida kaasatavate inimeste tarbeks
arvutid. Alternatiivina kaaluda töö tegemise võimaluse pakkumist eriolukorra tõttu
suletud koolide arvutiklassides.
● IT-tuge - ka pärast algse seadistuse tegemist võivad kasutajad vajada abi nii ühenduse
loomisel kui tarkvara kasutamisel. Perearstikeskuste ja ajutiselt appi tulnud inimeste
tehniliseks abistamiseks ühenduse loomisel võib kaaluda Kaitseliidu küberkaitseüksuse
appi kutsumist. Sellel on IT-alal pädevaid liikmeid üle Eesti ja saaks aidata vähemalt
osaliselt koormust vähendada.
Töö ümberkorraldamine esmatasandil alates 16.03.2020
Juhend on üldine ja soovituslik.
Arvestades, et perearstikeskused on erinevad ning kõiki ettepanekuid ei saa võtta igas asukohas kasutusele,
võib antud soovitusi kohandada keskusele vastavalt nii, et oleks võimalikult adekvaatselt tagatud
infektsioonikontroll.
Plaaniliste patsientide vastuvõtt peatatakse ning vastuvõtule kutsutud erakorralised ägedad patsiendid
jaotatakse mittenakkuslikeks ja nakkuslikeks ning eraldatakse ajaliselt ja ruumiliselt.
Üldpõhimõtted:
● Kogu perearstikeskuse tegevus käib esmalt läbi telefoni-, e-maili- või videokontakti - enamik
probleeme tuleb lahendada kaugteel ilma patsienti kohale kutsumata. Kui patsient on vaja kohale kutsuda,
tuleb seda teha kindlal ajal kindlate reeglite järgi. Soovitame sidevahendite teel tehtud pikemad
konsultatsioonid vastuvõtuaegadele registreerida. Telefoni- ja e-mailikontaktid tuleb ka dokumenteerida.
● Probleemi erakorralisuse ja vastuvõtule kutsumise üle otsustab arst, oma pädevuse piires ka
pereõde.
● Profülaktiline töö peatub täies mahus, erandiks on imikute rutiinsed tervisekontrollid, mis peaksid
olema ülejäänud vastuvõttudest ajaliselt ja ruumiliselt eraldatud ning soovituslikult hommikupoolsetel
aegadel.
● Vastuvõtud ja analüüside võtmised toimuvad ainult etteregistreerimisega ja kindlatel kokku lepitud
aegadel, hoides eraldi ülemiste viirusinfektsioonide tunnustega patsiente ning ilma infektsioonitunnusteta
patsiente. Eesmärgiks peab olema, et keskuses viibib korraga võimalikult vähe patsiente.
Soovitame ajalist ja ruumilist isoleerimist kas eraldi majaosas või võtta infektsioonikahtlusega inimesi vastu
ainult ühes kindlas kabinetis ühe ja sama meediku poolt.
Kabinet peab olema vastavalt märgistatud ja seal käib minimaalselt personali.
Eelistatud võetakse nakkushaigusnähtudeta patsiendid vastu esimestena hommikul ning nakkushaiged pärast
seda – õhtul on maja koristatud ning öö jooksul sadenevad haigustekitajad maha, hommik on seega ohutum
aeg, päeva jooksul maja kontamineerub erinevate haigustekitajatega.
● Perearstikeskusesse ei tohiks patsiendid siseneda ilma eelneva kokkuleppeta ning majasisene
liikumine võiks käia kontrollitult ja personali loal nii, et patsient ei satu endale mõeldud mõeldud piirkonnast
väljapoole. Vastavasisulised sildid t uleb panna ustele, alustades välisuksest.
Soovitame välisuksele lisada ka teade, et ilma registreerumata patsientidel on sisenemine enne kontakti
võtmata ja loa saamiseta keelatud.
Soovitame märkida välisuksele ka keskuse telefoninumbri.
Kui registreerumata patsient siseneb ilma kokkuleppeta keskusesse, tuleb ta koheselt välja suunata ning
paluda tal kontakti võtta telefoni teel ning registreerida vajadusel talle vastav vastuvõtuaeg.
Kui selline skeem ei ole võimalik, korraldada patsiendi logistika vastavalt haigusnähtudele ja perearstikeskuste
võimalustele.
● Respiratoorsete nähtude või palavikuga haiged liiguvad majas ainult maskiga või pabertaskurätti näo
ees kandes, mis on soovituslikult palutud patsiendil endal kaasa võtta. Pabretaskurätti võiks pakkuda
registratuurist, kui maski ei ole võimalik kasutada. Ukse juures võiks olla ka kontaktivaba käte
desinfitseerimise võimalus patsientidele, nii on viiruse levik keskuses kõige minimaalsem.
Plaanilise töö peatamine ja vastuvõttude etteregistreerimine
Lõpetatakse kuni teadmata ajani kogu järgnev töö:
● Patsientide profülaktilised tervisekontrollid ja perearsti/pereõe nõustamised ilma kroonilise haiguse
ägenemisteta patsientidele
● Tervete laste tervisekontrollid järgmistes vanustes: 7k, 8k, 10k, 11k, 1a 6k, 2-6a, II ja V klass
● Tööle mineku jm tervisetõendite väljastamine, sealhulgas ka kaitseväe-, kindlustus- ja relvaloa
tõendite väljastamine
● Autojuhitõendite väljastamine
Laste tervisekontrollid jätkuvad kindlasti nendes vanustes: 2n, 1k, 2k, 3k, 4,5k 6k, 9k, 12k. Nende laste
vastuvõtuajad on soovituslik panna hommikul 8st, kui maja on muudest haigetest veel kontamineerimata.
Lapsega peab kaasa tulema ÜKS TERVE täiskasvanu.
Telefoni teel vastuvõtule kutsutud erakorralistele mitterespiratoorsete haigetele tuleb vastuvõtuaega andes
öelda, et palaviku tekkel või haigusnähtude ilmnemisel peaksid nad koheselt perearstikeskust teavitama, et
oleks võimalik nad ümber tõsta infektsioossete patsientide vastuvõtuajale.
Vastuvõtule tulevatele mitterespiratoorsete probleemidega pöörduvate haigetega võiks võimalusel eelmisel
õhtul ühendust võtta ning küsida, ega pole tekkinud palavikku ja patsiendi vastuvõtuaeg ümber tõsta
infektsioonhaigete vastuvõtuaegadele.
Kõikidele keskusesse tulevatele patsientidele lepitakse kokku kindel vastuvõtu kellaaeg, sh ka vereanalüüside
andmiseks (praktikas planeeritakse mõnes keskuses vereproovi andmise ajaks 15 minutit). Soovitame need
lisada eraldi registratuurifaili, et oleks igal ajahetkel ülevaade keskusesse pöörduvatest patsientidest.
Patsientidele tuleb toonitada õigeks kellaajaks kohalejõudmise vajalikkust ning personal peab ka ise
võimalusel kellaaegadest kinni pidama, et minimeerida patsientide ooteaega ooteruumis.
Patsientide liikumine majas
Ooteruumist ja kabinettidest tuleb eemaldada kõik ajakirjad, laste mänguasjad ning muud lahtised esemed,
mida võidakse kätega puutuda.
Kabinettide töölaudadelt tuleb eemaldada kõik esemed, mida ei ole patsiendi läbi vaatamiseks tingimata vaja
ning mis võivad kogemata kontamineeruda.
Majja sisenemisel palutakse respiratoorsete sümptomitega või palavikuga haigel kanda maski või pakutakse
registratuurist pabertaskurätikut, mis peab ees olema kogu majas viibimise aja. Võimalusel tuleb paluda
patsiendil oma mask kaasa võtta. Välisukse juures võiks olla võimalus kontaktivabaks käte desinfitseerimiseks
ning ka vastavasisuline instruktsioon seinal.
Patsiente tuleb instrueerida, et keskuses olles ei tohi pindasid puudutada (sh registratuurilett jm). Ukselinkide
katsumise vältimiseks võiks võimalusel ukse avada ja sulgeda keskuse töötaja. Kabinetti sisenetakse ainult
kutsel. Vastavasisuline teade võiks olla nähtaval ka registratuuriruumis või kohe välisuksest sisenedes nähtaval
kohal..
Majja sisenemisel küsitleb võimalusel registraator KÕIKI patsiente hingamisteede kaebuste esinemise ja
palaviku osas. Hingamisteede kaebustega või palavikuga patsiente “puhtasse alasse” ei lubata, isegi kui
pöördumise põhjuseks ei ole infektsioonitunnused.
Ette registreeritud aegadeks tulnud patsiendid peaksid ka koridorides oodates hoidma üksteisest võimalikult
suuri vahesid. Kui suuri vahesid pole võimalik hoida, siis võib patsiente majja kutsuda ükshaaval ja ülejäänud
suunata ootama võimalusel oma autosse või ilusa ilmaga õue. Patsiente tuleb instrueerida saabuma
võimalikult täpselt ning kui vastuvõtuajad hakkavad venima, peab patsiendile sellest teada andma, võttes
temaga telefonitsi kontakti.
Respiratoorsetele. haigetele on ideaalis eraldatud kindel ruum ja/või kindel ajaperiood päeva jooksul
(eelistatult mittenakkushaiged hommikul ja ülejäänud päev on respiratoorsete haigete jaoks - hommikuti on
keskus kõige vähem kontamineerunud).
Isegi kui vastuvõtul on keskkõrvapõletikuga või gripiga patsient, tuleb infektsooniriski arvestades käsitleda
kõiki haiged kui potentsiaalseid COVID-19 patsiente ja rakendada vastavaid infektsioonikontrolli meetmeid.
Meditsiinipersonali kaitse ja nakkuse leviku piiramine patsientidele
Iga personaliliige kraadib ennast hommikul enne tööletulekut ja palavikuga tööle ei tule. Palaviku või ülemiste
hingamisteede nähtudega, kuid heas seisundis meditsiinitöötaja tuleb suunata koju, kuid ta võib kasutada
kaugtöö tegemise vahendeid, näiteks vastata e-kirjadele, võtta telefonikõnesid või teha muid vajalikke
kaugtöötegevusi.
Miinimumi tuleks viia ka välditavad otsekontaktid personali vahel. Võimalusel eelista töötelefoni ja
virtuaalsete kanalite kasutamist.
Kodune riietus ja tööriided peavad olema erinevad. Tööriideid võib transportida eraldi kilekotis ja pesta kodus,
viirus hävib 56*C juures 30 minutiga.
● Kogu personal peaks kandma lühikeste varrukatega riideid, küünarnukkidest allapoole peavad
käsivarred olema hõlpsaks desinfitseerimiseks riietega katmata, eemaldatud peavad olema sõrmused,
käekellad, küüned lõigatakse lühikeseks, küünelakk ja küünepikendused on keelatud. Antud riietuse peal
kantakse vajadusel isikukaitsevahendeid.
Nn “puhtas tsoonis”, kus liiguvad ilma respiratoorse nakkuseta patsiendid, isikukaitsevahendeid kasutama ei
pea, aga hoolas kätepesu, näo katsumise vältimine peab endiselt olema hoolikalt jälgitud. Endiselt on
soovitus, et patsiendid ukselinke ei puutu. Pärast tööpäeva lõppu teostage meditsiinitarvikute, laua, pindade,
klaviatuuri, ukselinkide desinfektsioon.
● Nakkushaigete läbivaatuse ajal peavad töötajad kandma kirurgimaski, võimalusel silmade kaitset,
kaitsepõlle ja kindad. (Tavalised prillid natuke kaitsevad, aga mitte eriti). Kaitsevahendite kasutamine ja
eemaldamine peab olema tehtud korrektselt (donning and doffing). Kogu personal peab oskama
kaitsevahendeid kasutada ning selle kindlustamiseks võiks määrata konkreetse vastutaja, kes kasutust jälgib ja
vajadusel korrigeerib.. https://www.youtube.com/watch?v=6OVMetPKo90
https://www.youtube.com/watch?v=OABvzu9e-hw
● Vastuvõtukabinetis tuleks paigutada patsient ühe meetri kaugusele kõigist laudadest, riiulitest või
tööpindadest. Arst/õde peaksid hoidma patsiendiga vähemalt ühe meetri pikkust vahet, välja arvatud
läbivaatuse teostamise ajaks.
● Läbivaatuse tegemise ajal tuleb vältida märkmete tegemist, klaviatuuri puutumist.
● Kui nakkushaigel on vaja võtta analüüsid, siis proovivõtuvahendid peavad olema kabinetis valmis ja
analüüsimaterjal võetakse kohe kohapeal. Kui analüsaator on teises kabinetis, siis veri/ninasekreet või muu
materjal võetakse ägeda patsiendi vastu võtmise kabinetis, pannakse näiteks ukse taha riiulile, sealt teine õde
võtab kindaga ja viib analüsaatorisse või rakendatakse mõni muu sarnane süsteem, et nakkushaigetega
tegelev maski ja kitlit/kilepõlle kandev meedik ei kontamineeriks kogu maja.
● pärast läbivaatuse lõppu puhastab meedik patsiendiga kokku puutunud uurimisvahendid, eemaldab
isikukaitsevahendid, teostab käte hügieeni ja alles siis dokumenteerib läbivaatuse.
● kui patsient on olnud töölauast vähemalt ühe meetri kaugusel, siis piisab sellest, kui pärast iga
patsiendi visiiti pühkida toolid desinfektandilappidega üle. Pärast tooli puhastamist tuleb teostada käte
hügieen.
● vastuvõtu lõpus tuleb puhastada need pinnad, mida sageli puututakse
● Kui meditsiinitöötaja ainult vestleb patsiendiga põgusalt, näitab, kuhu istuda ja kus oodata, aga ei tee
objektiivset läbivaatust, peaks patsiendist püsima kogu aeg vähemalt ühe meetri kaugusel, patsiendi
puudutamist tuleb vältida ja pärast ülesande lõppu tuleb teostada käte hügieen. Need on väga madala riskiga
olukorrad. Isikukaitsevahendeid ei pea siis kasutama.
● Isikukaitsevahendite vähesuse korral on vajalik kasutada ühtesid ja samu kaitsevahendeid mitmete
vastuvõttude jooksul. Ägeda infektsiooniga patsiente vastu võttev meedik ei pea kaitsemaski ega kitlit iga
patsiendi järel vahetama. Mask tuleb vahetada, kui see on kontamineerunud, märgunud, seda on
meditsiinitöötaja enda poolt katsutud või on vajalik maski eemaldamine söömise, joomise vm tegevuse
tegemiseks. Kinnaste puudumisel on oluline korrektselt teostatud käte hügieen, mis tagab samuti võrdlemisi
hea kaitse. Väheste ressursside olukorras võib respiratoorsete nähtudega patsiente läbi vaatav meedik enne
vastuvõttude algust isikukaitsevahendid korralikult peale panna ning pärast viimase patsiendi vastuvõttu
eemaldada (mask, põll). Kui vastuvõtu käigus on tekkinud olukord, kus mask või põll eemaldatak
● Mask, põll, kindad tuleb nende eemaldamisel ära visata. Plastikust visiiri või kaitseprille võib pesta
pesuvahendiga või pühkida desinfitseeriva lapiga ja pärast kuivamist uuesti kasutada.
Läbipõlemise vältimiseks võib ägedate haigete rohkuse korral kasutada standardiseeritud tervisekaarte (nn
tüüpilised) COVID-19 visiitide jaoks
Läbipõlemise kaitseks tuleks läbi mõelda motivatsioonipaketid töötajatele, nende tegemine on iga
tervishoiuteenuse osutaja ülesanne. Soovitame kindlasti telefonikontakte tegevale töötajale võimaldada 10
minutit pausi igas tunnis ning võimalusel töötajatele rotatsiooniplaani.
NB! Ärge unustage, et ka koristustöötaja on personali liige ning teda peab juhendama isikukaitsevahendite
kasutusoskuse ja lisariskide osas!
Viited
https://www.hpsc.ie/a-z/respiratory/coronavirus/novelcoronavirus/guidance/primarycareguidance/
https://childrensnational.org/healthcare-providers/refer-a-patient/covid screening protocol siit
Ameerika perearstide Checklist to Prepare Physician Offices for COVID-19 (laura)
https://www.aafp.org/dam/AAFP/documents/patient_care/public_health/COVID-19%20Office%20Prep%20C
hecklist.pdf
Näide tüüpilisest blanketist COVID-19 kahtlusega patsiendil:
Haigestumise kuupäev:
Patsient on/ei ole puutunud kokku koroonaviirust põdeva inimesega, on/ei ole hiljuti külastanud mõnd
välisriiki.
Esinevad koroonaviirusele tüüpilised sümptomid: palavik, kuiv köha ja hingamisraskus
Lisaks kaebab
Üldseisund (hea, keskmine, raske, kriitiline)
Adekvaatselt kontaktne ja orienteeritud
Objektiivne leid:
Kopsude auskultatsioonil
Neeluringi vähene hüpereemia. Kuulmekiled bilat. põletikuta. Kaela lümfisõlmed suurenemiseta. Nahk soe,
niiske.
RR
SpO2 tavaõhku hingates
Hingamissagedus /alternatiiv: Olulist düspnoed ei esine, räägib pikkade lausetega
Südame löögisagedus
CRB 65 skoor
Kuulub kodusele ravile, töövõimetusleht alates
From: Karmen Joller <
[email protected]>
Sent: Monday, March 16, 2020 12:01 AM
To: Riigikantselei <
[email protected]>; Jüri Ratas
<
[email protected]>; Tanel Kiik <
[email protected]>; Rain Laane
<
[email protected]>; Merike Jürilo <
[email protected]>;
[email protected]
Subject: Perearstide pöördumine
Tekst:
Lugupeetud Eesti Vabariigi Valitsus!
Eesti Perearstide Selts on koostöös terviseameti, haigekassa ja SOMiga näinud palju
vaeva, et ümber korraldada kogu perearstkonna töö ja olla valmis pandeemia jätkuvaks
laienemiseks Eestis.
Perearstid on eesliinil, olles haigestunud inimeste esmaseks kontaktiks (v.a üliraskete
haigestumiste korral). Samas on meil väga suur puudus isikukaitsevahenditest.
Üle maailma on kirjeldatud juhtumeid, kus just meditsiinipersonali kaudu nakkust edasi
kantakse ja sellega kaudselt paljude inimeste nakatumist ja surma põhjustatakse.
Me ei saa oodata, kuni saabub "valge laev" ühishankega tellitud isikukaitsevahendite
näol. Kuna just meie oleme need, kellel on praegu võtmeroll epideemia pidurdamises, ja
me ei taha vastupidist - epideemia laiendamise rolli, siis me palume meile eraldada
isikukaitsevahendeid praegu olemas olevatest varudest - on need siis haiglates või
kusagil mujal. Kui haiglates on olukord isikukaitsevahenditega kriitiline, siis perearstide
hulgas on see katastroofline.
Vajame abi IT-vahendite osas. Meil on kaugtöökohtade loomiseks vaja juurde ID-kaardi
võimekusega arvuteid koos mikrofoni, kõrvaklappide ja kaameratega. Samuti vajame IT-
tuge.
Lisaks vajame lisarahastust suurenenud tööjõukulude tõttu. Me pikendame vastuvõtte,
loome juurde kaugtöökohti ja teeme kõik, et aidata nii haigestunud kui ka lihtsalt
murelikke inimesi. Me kõik teame ja tunnetame vastutust, mis käib kaasas meie tööga.
Oleme kokku pannud nimekirja arstidest ja noorarstidest, kes on valmis vajalikul hetkel
appi tulema.
Allpool lühike kirjeldus meie töökorralduse muudatuste põhimõtetest.
Manuses hinnang vajalikele tarvikutele/seadmetele ja kuludele.
Lisan manusesse ka IT-võimekuse tagamiseks vajalike protsesside kirjelduse.
Omalt poolt soovime teile jõudu ja head tervist ja tuletame meelde, et eriti kiiretel
aegadel on vaja ka puhata.
Lugupidamisega
Karmen Joller
EPS juhatuse liige
Töökorralduse muudatuste eesmärkideks on välistada koroonaviirusnakkuse edasist
levikut ja anda abi ohtlikus seisus inimestele, selekteerides välja inimesed, kes tuleks
suunata haiglasse.
Selleks kasutatakse perearstikeskuste töös igal võimalikul juhul kaugtöö võimalusi,
kaasatakse lisapersonali. Kriitilise tähtsusega on vältida ka personali enda nakatumist.
Põhimõttelised muudatused pandeemia ajaks:
• Peatatud on perearstikeskuste plaanilised vastuvõtud ja ennetustegevus. Tervete
imikute vastuvõtt jätkub (hoitakse eraldi nakkushaigetest).
• Perearstikeskusse vastuvõtule kutsutakse vaid inimesed, kelle puhul on kahtlus
haiguse raskema kulu suhtes.
• Töövõimetus- ja hoolduslehti saavad inimesed taotleda digitaalselt läbi
Patsiendiportaali www.digilugu.ee.
• Perearstikeskusesse palume inimestel pöörduda telefoni või e-maili teel ja ainult
tervisemuredega.
• Vastuvõtule tuleku vajalikkuse otsustab telefoni vastu võtnud õde või arst.
• Perearstikeskusse tohib kohale tulla ainult eelneval kokkuleppel ja õigeks ajaks.
Ooteruumides ootamist ei soosita.
Kivimäe Perearstikeskus OÜ
Põllu 63
11613 Tallinn
Tel 657 2805
Tere!
Jäi veel mainimata, et kui epideemia laieneb ja võtab väga kaua
aega, ja perearstisüsteem keskendub vaid ägedatele
tervisemuredele, hakkavad kontrolli alt väljuma inimeste
kroonilised haigused.
Selleks puhuks oleme mõelnud, et suuremates linnades peaks
avama ajutised nn esmatasandi EMO-d, mis tegelevad
nakkusohtlikumate patsientidega, et muud perearstikeskused
saaksid tasapisi naasta normaalse töö juurde. Sellist lahendust
kasutab nt Helsingi.
Kui me jõuame selleni, vajab see samuti lisaressursse.
Tervitades,
Karmen Joller