dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus eelnõu kohta

Sotsiaalministeerium · 17. märts 2020
Viit
1.2-2/15-5
Registreeritud
17. märts 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Ametiühingute Keskliit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2020
Vastutaja
Monika Koks (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf509 KB
  • 📎EAKL_vastus_TvLS_muutmine.asice371 KB

Sisu (failidest)

Eesti Ametiühingute Keskliit Inimväärse elu nimel! Tanel Kiik Teie 18.02.2020 nr 1.2-2/15-1 Sotsiaalminister Meie 16.03.2020 nr 1-12/10 [email protected] Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise eelnõu Austatud minister Eesti Ametiühingute Keskliit kooskõlastab töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) muutmise eelnõu. Loodame, et muudatused TvLS-s aitavad meil leida rohkem töötajate esindajaid töövaidlus- komisjonidesse. Oleme eelnõu saatnud kõikidele EAKL-i liikmetele ja EAKL-i poolt nimetatud kaasistujatele ja edastame siinjuures mõned EAKL-le esitatud ettepanekud: 1. Tasustada kogu planeeritud istungipäev sõltumata istungite toimumisest. TvlS § 10 tuleks lisada põhimõte, mille kohaselt loetakse tasustatud ajaks ka aeg, mil kaasistuja on istungile ilmunud, kuid istung jääb ära poolte tõttu. Kaasistujale tasustatakse ainult aeg, mil toimub faktiline istung, kuid aeg, mil kaasistuja on TVK käsutuses aga istungit ei toimu, loetakse tasustamist mitteväärivaks ajaks. Selline põhimõte on kaasistuja suhtes äärmiselt ebamõistlik ja vastuolus ka tööõiguse üldiste põhimõtetega (kaasistuja on oma päeva planeerinud vastavalt TVK ajakavale, mille tõttu ei saa ta vabalt oma aega kasutada). Tööõiguslikus mõttes on tegemist valveaja analoogiga ning see aeg tuleb kaasistujale tasustada. 2. Laiendada veelgi TVK juhataja õigust ainuisiskuliselt vaidlusi läbi vaadata. TvLS § 40 lg 1 kohaselt võib TVK juhataja ainuisikuliselt omal algatusel menetleda ainult rahalisi nõudeid kui nõuete kogusumma ei ületa 6400 eurot. Leiame, et TVK juhataja võiks ainuisikuliselt menetleda ka muid selgeid ja tõendatud nõudeid olukorras, kus isik, kelle vastu nõue on esitatud määratud aja jooksul ei reageeri TVK määrustele. Praegu peab komisjon kokku tulema ka siis kui nõue on selge ja isik, kelle vastu nõue on esitatud lihtsalt ignoreerib kõiki TVK poolt esitatud dokumente. Selgete nõuetega vaidlusi võiks komisjon arutada istungil ainult vaidlevate poolte nõudel. 3. Komisjoni koosseis. Advokaadid ei peaks olema kaasistujad. Seda põhjusel, et advokaadid on alati tööandjate esindajad ja juhul kui üks kaasistujatest on advokaat pole kaasistujate oskused ja teadmised tasakaalus. TvLS võiks sätestada, et advokaat ei tohi olla kaasistuja sarnaselt kohtute seaduse §-ga 103, mille kohaselt rahavakohtunikuks ei või nimetada advokaati, notarit ja kohtutäiturit. 4. Kohus peaks ülesütlemise vaidluse uuel läbivaatamisel otsustama uuesti ka hüvitise suuruse, olenemata hüvitise suuruse vaidlustamisest. TvLS § 58 lg 4 kohaselt kui TVK avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel Eesti Ametiühingute Keskliit │ Laulupeo 24, 10128, Tallinn │ tel: 6412800 │ e-mail: [email protected] │ www.eakl.ee juhul on hageja töövaidluskomisjoni pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Seega algab sama vaidlus kohtus uuesti algusest. Näeme probleemi töölepingu ülesütlemise tühisuse vaidluse uuel läbivaatamisel kohtus, kui ainult tööandja teeb taotluse vaidluse uueks läbivaatamiseks. Kui töötaja kohtule taotlust asja uueks läbivaatamiseks ei ole esitanud, siis loetakse, et ta on nõustunud TVK poolt väljamõistetud hüvitise suurusega ja kohus asja uuel läbivaatamisel lähtub TVK poolt väljamõistetud hüvitise suurusest. Üldjuhul töötajad ei pöördu kohtusse ainuüksi seetõttu, et TVK poolt väljamõistetud hüvitis on nende arvates liialt väike. Leiame, et kui kohus vaatab sama töövaidluse läbi algusest peale, siis peaks kohtul olema õigus ja kohustus otsustada ka uuesti hüvitise üle olenemata sellest ka töötaja on hüvitise suurust vaidlustanud või mitte. Seega seadus peaks sõnaselgelt ütlema, et töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise vaidluse uuel läbivaatamisel kohus vaatab uuesti läbi nii ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude kui ka sellega seotud hüvitise nõude, olenemata sellest kas hüvitise suurust on vaidlustatud. 5. Tõendamine. TvLS üldpõhimõte on sarnaselt kohtuga, et kumbi osapool peab tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Üha enam on vaidlusi, kus töötajal ei ole võimalik oma väiteid tõendada, näiteks töökiusamise korral. Seetõttu vajaks TvLS sarnast regulatsiooni nagu on kohtus, kus menetlusosalist kuulatakse üle vande all. TsKMS järgi: § 267. Menetlusosalise vande all ülekuulamine tõendama kohustatud poole taotlusel (1) Pool, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, võib asjaolu tõendamiseks taotleda vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist. Juriidilise isiku puhul võib vande all üle kuulata selle seadusliku esindaja. (2) Kolmanda isiku võib vande all üle kuulata ka tema taotlusel. § 268. Tõendama kohustatud poole vande all ülekuulamine Kohus võib vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. § 2681. Poole ülekuulamine kohtu algatusel Sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest võib kohus omal algatusel vande all üle kuulata ükskõik kumma või mõlema poole, kui varasema menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses. Kohus võib poole omal algatusel vande all üle kuulata ka juhul, kui tõendama kohustatud pool soovib anda vande all seletuse, kuid vastaspool sellega ei nõustu. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Nelli Loomets Jurist Saatja: Inge Mirov <[email protected]> Saadetud: 16.03.2020 17:24 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Re: Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise eelnõu Manused: EAKL_vastus_TvLS_muutmine.asice Tere! Saadan Eesti Ametiühingute Keskliidu vastuse. Lugupidamisega Inge Mirov │ büroo- ja koolitusjuht Eesti Ametiühingute Keskliit Laulupeo 24, Tallinn +372 6412800; +372 55656411 [email protected]; [email protected] On 19.02.2020 8:40, [email protected] wrote: Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Pealkiri: Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise eelnõu Registreerimise kuupäev: 18.02.2020 Registreerimise number: 1.2-2/15-1 Ootame teie tagasisidet hiljemalt 12.03.2020 läbi DVK või e-posti aadressile [email protected]. Link EIS-i: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e9a78108-ebe2-4f6e-a143-53652c4c1d33 Lugupidamisega Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Tel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209 e-post: [email protected] www.sm.ee
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel