Eesti Ametiühingute Keskliit
Inimväärse elu nimel!
Tanel Kiik Teie 18.02.2020 nr 1.2-2/15-1
Sotsiaalminister Meie 16.03.2020 nr 1-12/10
[email protected]
Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise eelnõu
Austatud minister
Eesti Ametiühingute Keskliit kooskõlastab töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) muutmise eelnõu.
Loodame, et muudatused TvLS-s aitavad meil leida rohkem töötajate esindajaid töövaidlus-
komisjonidesse. Oleme eelnõu saatnud kõikidele EAKL-i liikmetele ja EAKL-i poolt nimetatud
kaasistujatele ja edastame siinjuures mõned EAKL-le esitatud ettepanekud:
1. Tasustada kogu planeeritud istungipäev sõltumata istungite toimumisest.
TvlS § 10 tuleks lisada põhimõte, mille kohaselt loetakse tasustatud ajaks ka aeg, mil kaasistuja on
istungile ilmunud, kuid istung jääb ära poolte tõttu. Kaasistujale tasustatakse ainult aeg, mil toimub
faktiline istung, kuid aeg, mil kaasistuja on TVK käsutuses aga istungit ei toimu, loetakse tasustamist
mitteväärivaks ajaks. Selline põhimõte on kaasistuja suhtes äärmiselt ebamõistlik ja vastuolus ka
tööõiguse üldiste põhimõtetega (kaasistuja on oma päeva planeerinud vastavalt TVK ajakavale, mille
tõttu ei saa ta vabalt oma aega kasutada). Tööõiguslikus mõttes on tegemist valveaja analoogiga ning
see aeg tuleb kaasistujale tasustada.
2. Laiendada veelgi TVK juhataja õigust ainuisiskuliselt vaidlusi läbi vaadata.
TvLS § 40 lg 1 kohaselt võib TVK juhataja ainuisikuliselt omal algatusel menetleda ainult rahalisi nõudeid
kui nõuete kogusumma ei ületa 6400 eurot. Leiame, et TVK juhataja võiks ainuisikuliselt menetleda ka
muid selgeid ja tõendatud nõudeid olukorras, kus isik, kelle vastu nõue on esitatud määratud aja jooksul
ei reageeri TVK määrustele. Praegu peab komisjon kokku tulema ka siis kui nõue on selge ja isik, kelle
vastu nõue on esitatud lihtsalt ignoreerib kõiki TVK poolt esitatud dokumente. Selgete nõuetega vaidlusi
võiks komisjon arutada istungil ainult vaidlevate poolte nõudel.
3. Komisjoni koosseis.
Advokaadid ei peaks olema kaasistujad. Seda põhjusel, et advokaadid on alati tööandjate esindajad ja
juhul kui üks kaasistujatest on advokaat pole kaasistujate oskused ja teadmised tasakaalus. TvLS võiks
sätestada, et advokaat ei tohi olla kaasistuja sarnaselt kohtute seaduse §-ga 103, mille kohaselt
rahavakohtunikuks ei või nimetada advokaati, notarit ja kohtutäiturit.
4. Kohus peaks ülesütlemise vaidluse uuel läbivaatamisel otsustama uuesti ka hüvitise suuruse,
olenemata hüvitise suuruse vaidlustamisest.
TvLS § 58 lg 4 kohaselt kui TVK avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule
taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel
Eesti Ametiühingute Keskliit │ Laulupeo 24, 10128, Tallinn │ tel: 6412800 │ e-mail:
[email protected] │ www.eakl.ee
juhul on hageja töövaidluskomisjoni pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Seega algab
sama vaidlus kohtus uuesti algusest. Näeme probleemi töölepingu ülesütlemise tühisuse vaidluse uuel
läbivaatamisel kohtus, kui ainult tööandja teeb taotluse vaidluse uueks läbivaatamiseks. Kui töötaja
kohtule taotlust asja uueks läbivaatamiseks ei ole esitanud, siis loetakse, et ta on nõustunud TVK poolt
väljamõistetud hüvitise suurusega ja kohus asja uuel läbivaatamisel lähtub TVK poolt väljamõistetud
hüvitise suurusest. Üldjuhul töötajad ei pöördu kohtusse ainuüksi seetõttu, et TVK poolt väljamõistetud
hüvitis on nende arvates liialt väike.
Leiame, et kui kohus vaatab sama töövaidluse läbi algusest peale, siis peaks kohtul olema õigus ja
kohustus otsustada ka uuesti hüvitise üle olenemata sellest ka töötaja on hüvitise suurust vaidlustanud
või mitte. Seega seadus peaks sõnaselgelt ütlema, et töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise
vaidluse uuel läbivaatamisel kohus vaatab uuesti läbi nii ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude kui ka
sellega seotud hüvitise nõude, olenemata sellest kas hüvitise suurust on vaidlustatud.
5. Tõendamine.
TvLS üldpõhimõte on sarnaselt kohtuga, et kumbi osapool peab tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid.
Üha enam on vaidlusi, kus töötajal ei ole võimalik oma väiteid tõendada, näiteks töökiusamise korral.
Seetõttu vajaks TvLS sarnast regulatsiooni nagu on kohtus, kus menetlusosalist kuulatakse üle vande all.
TsKMS järgi:
§ 267. Menetlusosalise vande all ülekuulamine tõendama kohustatud poole taotlusel
(1) Pool, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes
ei ole muid tõendeid esitanud, võib asjaolu tõendamiseks taotleda vastaspoole või kolmanda isiku vande
all ülekuulamist. Juriidilise isiku puhul võib vande all üle kuulata selle seadusliku esindaja.
(2) Kolmanda isiku võib vande all üle kuulata ka tema taotlusel.
§ 268. Tõendama kohustatud poole vande all ülekuulamine
Kohus võib vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool
seda taotleb ja teine pool sellega nõustub.
§ 2681. Poole ülekuulamine kohtu algatusel
Sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest võib kohus omal algatusel vande all üle
kuulata ükskõik kumma või mõlema poole, kui varasema menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite
põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu
tõepärasuses. Kohus võib poole omal algatusel vande all üle kuulata ka juhul, kui tõendama kohustatud
pool soovib anda vande all seletuse, kuid vastaspool sellega ei nõustu.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Nelli Loomets
Jurist
Saatja: Inge Mirov <
[email protected]>
Saadetud: 16.03.2020 17:24
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Re: Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise eelnõu
Manused: EAKL_vastus_TvLS_muutmine.asice
Tere!
Saadan Eesti Ametiühingute Keskliidu vastuse.
Lugupidamisega
Inge Mirov │ büroo- ja koolitusjuht
Eesti Ametiühingute Keskliit
Laulupeo 24, Tallinn
+372 6412800; +372 55656411
[email protected];
[email protected]
On 19.02.2020 8:40,
[email protected] wrote:
Tere!
Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse
avaldamiseks.
Pealkiri: Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise eelnõu
Registreerimise kuupäev: 18.02.2020
Registreerimise number: 1.2-2/15-1
Ootame teie tagasisidet hiljemalt 12.03.2020 läbi DVK või e-posti aadressile
[email protected].
Link EIS-i:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e9a78108-ebe2-4f6e-a143-53652c4c1d33
Lugupidamisega
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Tel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209
e-post:
[email protected]
www.sm.ee