Sotsiaalministeerium · 31. märts 2020
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
31.03.2020 nr 38
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja
tööministri 08.03.2019 käskkirja nr 21
„Hasartmängumaksu laekumistest toetuste
andmise tingimused ja kord“ muutmine
Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 8 alusel ning kooskõlas hasartmängumaksu
seaduse § 7 lõike 2 punktiga 4
muudan sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 08.03.2019 käskkirjaga nr 21
kinnitatud hasartmängumaksu laekumistest toetuse andmise tingimusi ja korda ning kinnitan
selle uues sõnastuses (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
2
KINNITATUD
Sotsiaalministri 31.03.2020 käskkirjaga nr 38
Lisa
Hasartmängumaksu laekumisest toetuse andmise tingimused ja kord
1. Üldsätted
1.1. Reguleerimisala
Käskkiri reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 4 sätestatud laekumistest
Sotsiaalministeeriumile (edaspidi ministeerium) eraldatud meditsiini, hoolekande, perede,
vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks ning hasartmängusõltuvusega
inimestega seotud tegevuste toetamiseks toetuse (edaspidi toetus) taotlemist ja andmist ning
saadud toetuse kasutamise ja tagasinõudmise tingimusi ja korda (edaspidi kord).
1.2. Terminid
Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) omafinantseering – toetuse taotleja rahaline või mitterahaline mõõdetav panus
kogumaksumusest, mida ei hüvitata;
2) rakendusüksus – käesoleva korra punktis 1.3 nimetatud täidesaatva riigivõimu asutus, kes
täidab käesolevast korrast tulenevaid ülesandeid, sealhulgas teavitab avalikkust ja võimalikke
taotlejaid toetuse saamise võimalusest ja taotlemise korrast, menetleb väikeprojekti ja
strateegilise partnerluse projekti taotlusi ning otsustab, kas väikeprojekti taotlus rahuldada või
mitte, annab taotlejale ja toetuse saajale selgitusi toetuse andmise ja kasutamisega seotud
küsimustes, teeb toetuse väljamaksed, otsustab taotluse rahuldamise otsuse täielikult või
osaliselt kehtetuks tunnistamise ning nõuab tagasi aluseta või enam makstud toetuse;
3) strateegiline partnerlus – avaliku sektori ja vabaühenduse koostöövorm, mis tähendab
püsivat koostööd valdkonna eestvedamisel, probleemide väljaselgitamisel, arengueesmärkide
seadmisel, lahenduste leidmisel ja elluviimisel ning on oluline võimalus vabaühenduste
võimestamiseks. Partnerlusest ja tegevustoetusest tulenevalt toetatakse ühtlasi ühenduse
organisatsioonilist arengut ja tegutsemissuutlikkust;
4) väikeprojekt – kindlaks määratud ajaperioodi jooksul elluviidav ühekordne tegevus või
tegevuste kogum, mis omab kindlat tegevusplaani ja eesmärki.
1.3. Rakendusüksus
Korra alusel korraldatavate taotlusvoorude rakendusüksuseks on Riigi Tugiteenuste Keskus.
1.4. Riigiabi
1.4.1. Kui korra alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni
määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107
ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi
ka VTA määrus), või komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele
ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja
konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
1.4.2. VTA määruse kohast vähese tähtsusega abi ei anta VTA määruse artikli 1 punkti 1
alapunktides c–e nimetatud valdkondadele ja tegevustele, komisjoni määruse (EL) nr
1408/2013 artikli 1 punktis 1 nimetatud valdkondadele ja tegevustele ega komisjoni määruse
3
(EL) nr 717/2014 artikli 1 punktis 1 nimetatud valdkondadele ja tegevustele. Komisjoni
määruse (EL) nr 360/2012 kohast vähese tähtsusega abi ei anta sama määruse artikli 1 punkti
2 alapunktides a–h nimetatud valdkondadele ja tegevustele.
1.4.3. Ühele ettevõtjale ei tohi koos käesoleva korra alusel taotletava abiga jooksva
majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul:
1.4.3.1 VTA määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi ületada 200 000 eurot;
1.4.3.2 komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi ületada
15 000 eurot;
1.4.3.3 komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 kohaselt antud vähese tähtsusega abi ületada
30 000 eurot;
1.4.3.4 komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antud vähese tähtsusega abi ületada
500 000 eurot;
1.4.3.5 abi ületada 100 000 eurot, kui teenust osutatakse maanteetranspordi valdkonnas
tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale.
1.4.4. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud,
kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
1.4.5. VTA määruse kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni
määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud abi kumuleerimise reegleid. Komisjoni
määruse (EL) nr 360/2012 kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama
määruse artikli 2 punktides 5–8 sätestatud nõudeid.
1.4.6. Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antud vähese tähtsusega abi ja riigiabi ei
anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud
ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi
tagasimaksmiseks.
1.4.7. Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antud vähese tähtsusega abi ja riigiabi ei
anta raskustes olevale ettevõtjale Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti
18 tähenduses.
2. Toetuse andmise põhimõtted
2.1. Toetuse andmise eesmärk
2.1.1. Toetust antakse tegevustele, millega viiakse ellu meditsiini, hoolekande, perede, eakate
ja puuetega inimestega seotud eesmärgid ning hasartmängusõltuvusega inimestega seotud
tegevused.
2.1.2. Toetatavad tegevused peavad olema kooskõlas ministeeriumi valdkonna arengukavade
ja programmide tegevuste ja teenustega ning toetama neis seatud eesmärkide täitmist.
2.1.3. Hasartmängumaksu laekumisest ei finantseerita tegevusi, mille katteks on toetust
eraldatud või makstud Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi või
Ühtekuuluvusfondi vahenditest või teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku sektori või
muudest välisabi vahenditest.
2.1.4. Korra raames mittetoetatavad kulud on:
1) rahatrahv vm rahaline karistus, kohustuste mittetäitmise eest makstav leppetrahv ja viivised,
rahatrahvid jmt;
2) investeeringud, sh kapitalirent;
3) amortisatsioon;
4) remondikulud jms;
4
5) sõidukid, sh mootorsõidukid, maastiku ja vee sõidukid, droonid – nende soetamine, rendi
ja ülalpidamiskulud;
6) kulud, mis on tehtud väljaspool toetuse otsuses määratud tegevuse elluviimise perioodi
(abikõlblik periood);
7) trükised, meediatooted (v.a hädavajalik eesmärgi saavutamiseks);
8) kulud, mis on tehtud eirates head tava, sh tehingutes isikutega, kellega toetuse saajal on
huvide konflikt;
9) muud projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebavajalikud kulud.
2.2. Toetatava tegevuse elluviimise periood
2.2.1. Toetatava tegevuse elluviimise ehk abikõlblik periood on toetuse rahuldamise otsuses
sätestatud ajavahemik, millal algab ja lõpeb projekti tegevus ning tekib projekti elluviimiseks
vajalik kulu. Projekti toetatava tegevuse elluviimise periood ei või olla varasem kui taotluse
rahuldamise otsuse kuupäev.
2.2.2. Väikeprojekti taotlusvoorust toetatava tegevuse elluviimise periood on maksimaalselt
üks aasta.
2.2.3. Strateegilise partnerluse projekti taotlusvoorust toetatava tegevuse elluviimise periood
on kuni neli aastat. Iga järgneva aasta eelarve ja tegevused kooskõlastatakse ministeeriumiga.
2.3. Toetuse osakaal ja piirsumma
2.3.1. Väikeprojekti taotlusvooru toetuse suurim summa on 10 000 eurot taotluse kohta.
2.3.2. Strateegilise partnerluse projekti taotlusvooru toetuse vähim summa on 10 000 eurot
taotluse kohta.
2.3.3. Strateegilise partnerluse mitmeaastaste rahastamisotsuste kogumaht ei ületa jooksval
eelarveaastal ministeeriumile riigieelarvest hasartmängumaksu laekumisest ette nähtud
summast 50%.
2.3.4. Omafinantseeringu minimaalne määr on:
1) vähemalt 10% väikeprojekti kogukuludest;
2) vähemalt 20% strateegilise partnerluse projekti kogukuludest.
2.3.5. Omafinantseeringust võib kuni 50% moodustada mitterahaline panus.
2.3.6. Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskusele omafinantseeringu piirmäära ei kohaldata.
2.4. Taotlusvooru avamine
2.4.1. Ministeerium esitab rakendusüksusele kirjalikult aasta lõpus järgmise aasta eeldatava
tööplaani, sealhulgas korraldatavate taotlusvoorude arvu, ajaraami ja teemad.
2.4.2. Enne taotlusvooru teavitamist esitab ministeerium rakendusüksusele täpsustatud
taotlusvooru eelarve.
2.4.3. Rakendusüksus teavitab taotlusvooru avamisest, teemadest ja tähtajast oma veebilehel
vähemalt kümme tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
2.4.4. Rakendusüksus kuulutab väikeprojekti taotlusvooru välja kuni neli korda ja strateegilise
partnerluse taotlusvooru vähemalt üks kord aastas, vastavalt jooksva eelarveaasta sees
hasartmängumaksu laekumisest eraldatud vabade vahendite olemasolule.
5
2.4.5. Hädaolukorra ajal hädaolukorra seaduse tähenduses võib ministeerium käesoleva korra
punkti 2.4.1 alusel rakendusüksusele edastatud tööplaani, sealhulgas korraldatavate
taotlusvoorude arvu, ajaraami ja teemasid, muuta ning tühistada. Ministeerium teavitab
rakendusüksust 60 päeva jooksul pärast hädaolukorrast tingitud ümberkorralduse vajaduse
äralangemist uuest tööplaanist.
2.5. Nõuded taotlejale ja partnerile
2.5.1. Toetuse taotlejaks on juriidiline isik, kelle kavandatud projekt on kooskõlas käesoleva
korra punktis 2.1.1 nimetatud tegevustega.
2.5.2. Taotleja võib tegevuste elluviimisse kaasata partneri avalikust, era- ja kolmandast
sektorist. Partner on taotluses nimetatud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse
asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb projektis toetatava tegevuse
rakendamisel, kes kannab omafinantseeringu kulud või rahastab mittetoetatavaid tegevusi,
mis on projekti elluviimiseks vajalikud.
2.5.3. Taotleja ja partner vastavad järgmisele tingimusele:
1) maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud;
2) ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel.
2.6. Taotluse esitamine ja nõuded taotlusele
2.6.1. Allkirjastatud taotlus esitatakse rakendusüksusele e-toetuste keskkonna kaudu
taotlusvooru väljakuulutamise teates näidatud tähtpäevaks.
2.6.2. Erandkorras ja eelneval kokkuleppel rakendusüksusega saab taotluse esitada muul
viisil. Muul viisil esitamise korral on toetuse esitamise päevaks taotluse registreerimise
kuupäev rakendusüksuse dokumendihaldussüsteemis.
2.6.3. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset
esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
2.6.4. Taotlemisel esitatakse kinnituskiri toetuse taotleja partneri poolt rahalise või
mitterahalise omafinantseeringu tagamiseks.
2.7. Taotluse menetlemine
2.7.1. Rakendusüksus kontrollib taotluse ja taotleja nõuetekohasust.
2.7.2. Taotluse menetlemise tähtaeg on kümme tööpäeva taotlemise tähtajast. Taotluse
menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada käesoleva korra punktides 2.7.3 ja
2.7.4 nimetatud juhul kuni viis tööpäeva.
2.7.3. Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja
lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist, kui ta
leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised
asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainfot.
2.7.4. Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja
projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene,
välja arvatud juhul, kui see on vajalik arvutusvea parandamiseks.
6
2.8. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
2.8.1. Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui ta vastab
käesoleva korra punktis 2.5 sätestatud nõuetele.
2.8.2. Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest
asjaoludest:
1) taotlus ei vasta käesoleva korra punktides 2.6.1 ja 2.6.4 sätestatud nõuetele;
2) taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud.
2.8.3. Kui taotleja, partner või taotlus tunnistatakse mittevastavaks, jätab rakendusüksus
taotluse rahuldamata.
2.9. Taotluse hindamine ja valikukriteeriumid ning taotluse rahuldamise või
rahuldamata jätmise otsuse tegemine
2.9.1. Väikeprojekti taotlusi hindab rakendusüksus. Strateegilise partnerluse projekti taotlusi
hindab ministeerium.
2.9.2. Nõuetele vastavaks tunnistatud strateegilise partnerluse projekti taotlused edastab
rakendusüksus ministeeriumile.
2.9.3. Rakendusüksus võib väikeprojekti taotluste hindamise protsessi kaasata nõuandvaid
eksperte.
2.9.4. Rakendusüksus hindab väikeprojekti taotlusi järgmiselt:
1) nõuetele vastavat taotlust hindab erapooletu, kompetentne rakendusüksuse töötaja;
2) rakendusüksus hindab taotlusi vastavalt asutuse protseduuri reeglitele.
2.9.5. Kantsleri käskkirja alusel moodustatakse hindamiskomisjon, kes hindab strateegilise
partnerluse projekti taotlusi järgmiselt:
1) nõuetele vastavat taotlust hindab kompetentne ministeeriumi hindaja;
2) hindamiskomisjon teeb vastavalt hindaja sisendist tekkinud pingereale ettepaneku taotlus
rahuldada või rahuldamata jätta kuni eelarve vabade vahendite lõppemiseni ning otsustab,
kellega alustatakse mitmeaastase strateegilise partnerluse läbirääkimisi;
3) hindamiskomisjoni lõplik otsus tehakse koosolekul ja vormistatakse protokollina;
4) protokoll edastatakse rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuse koostamiseks.
2.9.6. Nõuetele vastavaks tunnistatud projektide taotlusi hinnatakse järgmiste
hindamiskriteeriumite alusel:
1) kavandatava tegevuse vastavus sihtrühma vajadustele – maksimaalselt 6 punkti;
2) tegevusega saavutatav mõju – maksimaalselt 5 punkti;
3) tegevuse elluviija teadmised, oskused ja kogemused, mis võimaldavad saavutada soovitud
tulemusi – maksimaalselt 4 punkti;
4) kavandatava tegevuse sisu, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ning nende
omavaheline loogiline seos – maksimaalselt 5 punkti;
5) eelarve põhjendatus ja realistlikkus – maksimaalselt 5 punkti.
6) strateegilise partnerluse taotluste puhul ministeeriumi valdkonna arengukavade ja
programmide tegevuste eesmärkidesse panustamine – maksimaalselt 5 punkti.
2.9.7. Väikeprojekti taotlustest kuuluvad rahuldamisele, mille koondhinne on vähemalt 13
punkti, strateegilise partnerluse projektide puhul vähemalt 16 punkti ja mille rahastamise
summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarve jääki.
2.9.8. Kui väikeprojekti või strateegilise partnerluse projekti taotluste maht on suurem kui
taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega taotluste korral
7
kõrgema omafinantseeringu määraga taotlust. Kui omafinantseeringu määr on võrdne,
eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust.
2.9.9. Strateegilise partnerluse projekti taotlustest kuuluvad rahuldamisele need, mille kohta
on ministeeriumi hindamiskomisjon teinud rakendusüksusele protokollilise ettepaneku taotlus
rahuldada.
2.9.10. Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse vastavalt
käesoleva korra punktidele 2.9.7 ja 2.9.9.
2.9.11. Ülejäänud taotlused jäetakse rahuldamata.
2.9.12. Taotlust ei rahuldata ja rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui:
1) taotleja, partner või taotlus tunnistatakse mittevastavaks;
2) taotlus ei vasta käesoleva korra punktides 2.9.7 ja 2.9.9 sätestatud alustele;
2) taotluses esitatud kulu on tekkinud enne toetuse andmise otsust;
3) taotleja on sama kulu hüvitamiseks juba toetust saanud;
4) varem antud toetuse kasutamise aruanne on õigeaegselt esitamata või ei ole
rakendusüksuse poolt kinnitatud;
5) eelmise projekti tagasinõue ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul
tagastamata;
6) projekti eesmärk on saavutatav ilma toetuseta.
2.9.13. Taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest teavitatakse taotlejat kuue tööpäeva
jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
2.9.14. Informatsioon taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta avalikustatakse
Riigi Tugiteenuste Keskuse ja ministeeriumi kodulehel.
2.10. Taotluse osaline rahuldamine
2.10.1. Taotluse võib osaliselt rahuldada järgmistel juhtudel:
1) projekti eesmärgid ja tulemused on saavutatavad ka taotluses kirjeldatust väiksema projekti
kogumaksumusega;
2) toetust on osaliselt taotletud sellistele tegevustele või selliste kulude katteks, mis ei ole
toetatavad või projekti eesmärkide ja tulemuste seisukohast põhjendatud.
2.10.2. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse
ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta.
Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, jätab rakendusüksus taotluse
rahuldamata.
3. Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine
3.1. Väikeprojektide puhul tehakse toetuse väljamaksed kümne tööpäeva jooksul toetuste
rahuldamise otsuse tegemisest.
3.2. Strateegilise partnerluse projektide puhul tehakse väljamakse üldjuhul igakuulise
maksena vastavalt otsuses fikseeritud ajagraafikule.
3.3. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande e-toetuste
keskkonna kaudu. Kui tehniline viga e-toetuste keskkonna töös takistab aruande esitamist,
loetakse uueks aruande esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.
Taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra.
8
3.4. Lõpparuanne esitatakse viieteistkümne tööpäeva jooksul pärast toetatava tegevuse
elluviimise perioodi lõppu.
3.5. Kokkuleppel rakendusüksusega võib aruandluse esitada e-posti teel või paberil, kui taotlus
on esitatud samal viisil.
3.6. Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne
on nõuetekohaselt täidetud ja taotluses kirjeldatud eesmärgid ja tegevused on täidetud ja ellu
viidud. Vajaduse korral saadab rakendusüksus aruande parandamiseks tagasi ning annab
tähtaja paranduste tegemiseks. Lisandunud aja võrra pikeneb menetlemise aeg.
Rakendusüksus kinnitab nõuetekohase projekti aruande viie tööpäeva jooksul parandatud
aruande saamisest.
3.7. Rakendusüksusel ja ministeeriumil on õigus täiendavalt kontrollida toetuse saaja esitatud
aruannete õigsust ja toetuse otsuses nimetatud eesmärgil kasutamise sihipärasust.
Muuhulgas on rakendusüksusel ja ministeeriumil õigus:
1) kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid ja dokumente;
2) saada toetuse saajalt kirjalikke ja suulisi seletusi;
3) viibida toetuse saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega.
4. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
4.1. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või ministeeriumi või
toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel, kui:
1) muutub toetatav tegevus või selle ulatus või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav
tegevus;
2) muudetakse toetatavate kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest
rohkem kui 10%;
3) toetatava tegevuse abikõlblik periood pikeneb rohkem kui kolm kuud;
4.2. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse ministeeriumi kirjaliku avalduse alusel, kui
strateegilise partnerluse projektide rahastamine toetuse rahastamise otsuses määratud
mahus pole võimalik, seoses hasartmängumaksu laekumise vähenemisega.
4.3. Toetuse rahuldamise otsuse muutmiseks ei loeta:
1) projekti täitmise või aruande esitamise tähtaja pikendamist kuni kolm kuud;
2) projekti tegevuste eelarve muudatust eelarveridade vahel kuni 10% ulatuses projekti
abikõlblikest kuludest tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei
muutu.
4.4. Korra punktis 4.3 viidatud muudatus kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
4.5. Rakendusüksus küsib ministeeriumilt hinnangut strateegilise partnerluse projekti taotluse
rahuldamise otsuse muutmise kohta.
4.6. Rakendusüksus otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 20 tööpäeva jooksul
pärast vastavasisulise taotluse saamist.
4.7. Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks
järgmistel juhtudel:
1) tegevus, mille jaoks toetust anti, on toetuse saajal ellu viimata;
2) ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu;
3) toetuse saaja ei ole toetust kasutanud sihipäraselt;
4) projektis kirjeldatud eesmärke ei ole saavutatud;
9
5) toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate
andmete korral oleks toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus;
6) toetuse saaja ei võimalda või raskendab oluliselt kontrolli tegemist;
7) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta;
8) tehinguid on tehtud isikutega, kellega toetuse saajal on huvide konflikt.
4.8. Rakendusüksus küsib ministeeriumilt hinnangut strateegilise partnerluse projekti taotluse
rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise kohta.
5. Toetuse tagasinõudmine
5.1. Toetuse saaja maksab toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise
otsuse kehtetuks tunnistamisest arvates.
5.2. Toetuse tagasinõudes esitatakse järgmised andmed:
1) tagasinõudja nimi ja aadress;
2) toetuse saaja nimi;
3) otsuse number ja kuupäev;
4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;
5) tagasinõutava toetuse ja leppetrahvi suurus ning tagasimaksmise tähtpäev;
6) tagasimakseks vajalikud rekvisiidid, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi;
7) muu oluline teave.
6. Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused
6.1. Toetuse saaja ja partner kohustuvad:
1) toetuse saamise korral kasutama eraldatud toetust sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses
sätestatud eesmärkide täitmiseks;
2) eristama asutuse raamatupidamises projektiga seotud kulud;
3) kandma kasutamata toetuse tagasi rakendusüksusele;
4) teavitama rakendusüksust esimesel võimalusel, kui ilmnevad tegevuse elluviimist
raskendavad asjaolud;
5) vastama rakendusüksuse ja ministeeriumi küsimustele määratud tähtaja jooksul;
6) võimaldama kontrollida taotluse nõuetele vastavust, sh teostada kohapealset kontrolli.
6.2. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt infot ja nõuandeid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
6.3. Toetuse saaja nimetab sotsiaalministeeriumit kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates
trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel
esinemistel, kasutades võimaluse korral sotsiaalministeeriumi logo vastavalt valitsusasutuste
ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele.
6.4. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama ministeeriumi soovil tema sümboolika edasise
kasutamise.
6.5. Kui taotletava toetuse näol on tegemist komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 kohase
vähese tähtsusega abi andmisega ning kui üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise
kohustus on toetuse taotlejale pandud enne käesoleva määruse alusel toetuse taotlemist,
esitab toetuse taotleja ülesande andmist tõendava dokumendi nimetatud komisjoni määruse
preambuli punkti 6 tähenduses.
6.6. Rakendusüksus kohustub:
1) säilitama vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid kümne majandusaasta jooksul
alates päevast, mil käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi;
10
2) kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi
kohta;
3) teavitama taotlejat taotluse rahuldamise otsuses vähese tähtsusega abi andmisest.
7. Korra kinnitamine
Korra kinnitab sotsiaalminister oma käskkirjaga.