dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 08.03.2019 käskkirja nr 21 „Hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimused ja kord“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 31. märts 2020
Viit
38
Registreeritud
31. märts 2020
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2020
Vastutaja
Pille Erm (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Finantsosakond)

Failid

  • 📎38 31.03.2020 Ministri üldkäskkiri.bdoc522 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 31.03.2020 nr 38 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 08.03.2019 käskkirja nr 21 „Hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimused ja kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 8 alusel ning kooskõlas hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktiga 4 muudan sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 08.03.2019 käskkirjaga nr 21 kinnitatud hasartmängumaksu laekumistest toetuse andmise tingimusi ja korda ning kinnitan selle uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister 2 KINNITATUD Sotsiaalministri 31.03.2020 käskkirjaga nr 38 Lisa Hasartmängumaksu laekumisest toetuse andmise tingimused ja kord 1. Üldsätted 1.1. Reguleerimisala Käskkiri reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 4 sätestatud laekumistest Sotsiaalministeeriumile (edaspidi ministeerium) eraldatud meditsiini, hoolekande, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks ning hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevuste toetamiseks toetuse (edaspidi toetus) taotlemist ja andmist ning saadud toetuse kasutamise ja tagasinõudmise tingimusi ja korda (edaspidi kord). 1.2. Terminid Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) omafinantseering – toetuse taotleja rahaline või mitterahaline mõõdetav panus kogumaksumusest, mida ei hüvitata; 2) rakendusüksus – käesoleva korra punktis 1.3 nimetatud täidesaatva riigivõimu asutus, kes täidab käesolevast korrast tulenevaid ülesandeid, sealhulgas teavitab avalikkust ja võimalikke taotlejaid toetuse saamise võimalusest ja taotlemise korrast, menetleb väikeprojekti ja strateegilise partnerluse projekti taotlusi ning otsustab, kas väikeprojekti taotlus rahuldada või mitte, annab taotlejale ja toetuse saajale selgitusi toetuse andmise ja kasutamisega seotud küsimustes, teeb toetuse väljamaksed, otsustab taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise ning nõuab tagasi aluseta või enam makstud toetuse; 3) strateegiline partnerlus – avaliku sektori ja vabaühenduse koostöövorm, mis tähendab püsivat koostööd valdkonna eestvedamisel, probleemide väljaselgitamisel, arengueesmärkide seadmisel, lahenduste leidmisel ja elluviimisel ning on oluline võimalus vabaühenduste võimestamiseks. Partnerlusest ja tegevustoetusest tulenevalt toetatakse ühtlasi ühenduse organisatsioonilist arengut ja tegutsemissuutlikkust; 4) väikeprojekt – kindlaks määratud ajaperioodi jooksul elluviidav ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mis omab kindlat tegevusplaani ja eesmärki. 1.3. Rakendusüksus Korra alusel korraldatavate taotlusvoorude rakendusüksuseks on Riigi Tugiteenuste Keskus. 1.4. Riigiabi 1.4.1. Kui korra alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi ka VTA määrus), või komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 1.4.2. VTA määruse kohast vähese tähtsusega abi ei anta VTA määruse artikli 1 punkti 1 alapunktides c–e nimetatud valdkondadele ja tegevustele, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 punktis 1 nimetatud valdkondadele ja tegevustele ega komisjoni määruse 3 (EL) nr 717/2014 artikli 1 punktis 1 nimetatud valdkondadele ja tegevustele. Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 kohast vähese tähtsusega abi ei anta sama määruse artikli 1 punkti 2 alapunktides a–h nimetatud valdkondadele ja tegevustele. 1.4.3. Ühele ettevõtjale ei tohi koos käesoleva korra alusel taotletava abiga jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul: 1.4.3.1 VTA määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi ületada 200 000 eurot; 1.4.3.2 komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi ületada 15 000 eurot; 1.4.3.3 komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 kohaselt antud vähese tähtsusega abi ületada 30 000 eurot; 1.4.3.4 komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antud vähese tähtsusega abi ületada 500 000 eurot; 1.4.3.5 abi ületada 100 000 eurot, kui teenust osutatakse maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale. 1.4.4. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. 1.4.5. VTA määruse kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud abi kumuleerimise reegleid. Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artikli 2 punktides 5–8 sätestatud nõudeid. 1.4.6. Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antud vähese tähtsusega abi ja riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. 1.4.7. Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antud vähese tähtsusega abi ja riigiabi ei anta raskustes olevale ettevõtjale Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses. 2. Toetuse andmise põhimõtted 2.1. Toetuse andmise eesmärk 2.1.1. Toetust antakse tegevustele, millega viiakse ellu meditsiini, hoolekande, perede, eakate ja puuetega inimestega seotud eesmärgid ning hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevused. 2.1.2. Toetatavad tegevused peavad olema kooskõlas ministeeriumi valdkonna arengukavade ja programmide tegevuste ja teenustega ning toetama neis seatud eesmärkide täitmist. 2.1.3. Hasartmängumaksu laekumisest ei finantseerita tegevusi, mille katteks on toetust eraldatud või makstud Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi või Ühtekuuluvusfondi vahenditest või teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku sektori või muudest välisabi vahenditest. 2.1.4. Korra raames mittetoetatavad kulud on: 1) rahatrahv vm rahaline karistus, kohustuste mittetäitmise eest makstav leppetrahv ja viivised, rahatrahvid jmt; 2) investeeringud, sh kapitalirent; 3) amortisatsioon; 4) remondikulud jms; 4 5) sõidukid, sh mootorsõidukid, maastiku ja vee sõidukid, droonid – nende soetamine, rendi ja ülalpidamiskulud; 6) kulud, mis on tehtud väljaspool toetuse otsuses määratud tegevuse elluviimise perioodi (abikõlblik periood); 7) trükised, meediatooted (v.a hädavajalik eesmärgi saavutamiseks); 8) kulud, mis on tehtud eirates head tava, sh tehingutes isikutega, kellega toetuse saajal on huvide konflikt; 9) muud projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebavajalikud kulud. 2.2. Toetatava tegevuse elluviimise periood 2.2.1. Toetatava tegevuse elluviimise ehk abikõlblik periood on toetuse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal algab ja lõpeb projekti tegevus ning tekib projekti elluviimiseks vajalik kulu. Projekti toetatava tegevuse elluviimise periood ei või olla varasem kui taotluse rahuldamise otsuse kuupäev. 2.2.2. Väikeprojekti taotlusvoorust toetatava tegevuse elluviimise periood on maksimaalselt üks aasta. 2.2.3. Strateegilise partnerluse projekti taotlusvoorust toetatava tegevuse elluviimise periood on kuni neli aastat. Iga järgneva aasta eelarve ja tegevused kooskõlastatakse ministeeriumiga. 2.3. Toetuse osakaal ja piirsumma 2.3.1. Väikeprojekti taotlusvooru toetuse suurim summa on 10 000 eurot taotluse kohta. 2.3.2. Strateegilise partnerluse projekti taotlusvooru toetuse vähim summa on 10 000 eurot taotluse kohta. 2.3.3. Strateegilise partnerluse mitmeaastaste rahastamisotsuste kogumaht ei ületa jooksval eelarveaastal ministeeriumile riigieelarvest hasartmängumaksu laekumisest ette nähtud summast 50%. 2.3.4. Omafinantseeringu minimaalne määr on: 1) vähemalt 10% väikeprojekti kogukuludest; 2) vähemalt 20% strateegilise partnerluse projekti kogukuludest. 2.3.5. Omafinantseeringust võib kuni 50% moodustada mitterahaline panus. 2.3.6. Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskusele omafinantseeringu piirmäära ei kohaldata. 2.4. Taotlusvooru avamine 2.4.1. Ministeerium esitab rakendusüksusele kirjalikult aasta lõpus järgmise aasta eeldatava tööplaani, sealhulgas korraldatavate taotlusvoorude arvu, ajaraami ja teemad. 2.4.2. Enne taotlusvooru teavitamist esitab ministeerium rakendusüksusele täpsustatud taotlusvooru eelarve. 2.4.3. Rakendusüksus teavitab taotlusvooru avamisest, teemadest ja tähtajast oma veebilehel vähemalt kümme tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva. 2.4.4. Rakendusüksus kuulutab väikeprojekti taotlusvooru välja kuni neli korda ja strateegilise partnerluse taotlusvooru vähemalt üks kord aastas, vastavalt jooksva eelarveaasta sees hasartmängumaksu laekumisest eraldatud vabade vahendite olemasolule. 5 2.4.5. Hädaolukorra ajal hädaolukorra seaduse tähenduses võib ministeerium käesoleva korra punkti 2.4.1 alusel rakendusüksusele edastatud tööplaani, sealhulgas korraldatavate taotlusvoorude arvu, ajaraami ja teemasid, muuta ning tühistada. Ministeerium teavitab rakendusüksust 60 päeva jooksul pärast hädaolukorrast tingitud ümberkorralduse vajaduse äralangemist uuest tööplaanist. 2.5. Nõuded taotlejale ja partnerile 2.5.1. Toetuse taotlejaks on juriidiline isik, kelle kavandatud projekt on kooskõlas käesoleva korra punktis 2.1.1 nimetatud tegevustega. 2.5.2. Taotleja võib tegevuste elluviimisse kaasata partneri avalikust, era- ja kolmandast sektorist. Partner on taotluses nimetatud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel, kes kannab omafinantseeringu kulud või rahastab mittetoetatavaid tegevusi, mis on projekti elluviimiseks vajalikud. 2.5.3. Taotleja ja partner vastavad järgmisele tingimusele: 1) maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud; 2) ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel. 2.6. Taotluse esitamine ja nõuded taotlusele 2.6.1. Allkirjastatud taotlus esitatakse rakendusüksusele e-toetuste keskkonna kaudu taotlusvooru väljakuulutamise teates näidatud tähtpäevaks. 2.6.2. Erandkorras ja eelneval kokkuleppel rakendusüksusega saab taotluse esitada muul viisil. Muul viisil esitamise korral on toetuse esitamise päevaks taotluse registreerimise kuupäev rakendusüksuse dokumendihaldussüsteemis. 2.6.3. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. 2.6.4. Taotlemisel esitatakse kinnituskiri toetuse taotleja partneri poolt rahalise või mitterahalise omafinantseeringu tagamiseks. 2.7. Taotluse menetlemine 2.7.1. Rakendusüksus kontrollib taotluse ja taotleja nõuetekohasust. 2.7.2. Taotluse menetlemise tähtaeg on kümme tööpäeva taotlemise tähtajast. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada käesoleva korra punktides 2.7.3 ja 2.7.4 nimetatud juhul kuni viis tööpäeva. 2.7.3. Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainfot. 2.7.4. Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene, välja arvatud juhul, kui see on vajalik arvutusvea parandamiseks. 6 2.8. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine 2.8.1. Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui ta vastab käesoleva korra punktis 2.5 sätestatud nõuetele. 2.8.2. Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta käesoleva korra punktides 2.6.1 ja 2.6.4 sätestatud nõuetele; 2) taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud. 2.8.3. Kui taotleja, partner või taotlus tunnistatakse mittevastavaks, jätab rakendusüksus taotluse rahuldamata. 2.9. Taotluse hindamine ja valikukriteeriumid ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine 2.9.1. Väikeprojekti taotlusi hindab rakendusüksus. Strateegilise partnerluse projekti taotlusi hindab ministeerium. 2.9.2. Nõuetele vastavaks tunnistatud strateegilise partnerluse projekti taotlused edastab rakendusüksus ministeeriumile. 2.9.3. Rakendusüksus võib väikeprojekti taotluste hindamise protsessi kaasata nõuandvaid eksperte. 2.9.4. Rakendusüksus hindab väikeprojekti taotlusi järgmiselt: 1) nõuetele vastavat taotlust hindab erapooletu, kompetentne rakendusüksuse töötaja; 2) rakendusüksus hindab taotlusi vastavalt asutuse protseduuri reeglitele. 2.9.5. Kantsleri käskkirja alusel moodustatakse hindamiskomisjon, kes hindab strateegilise partnerluse projekti taotlusi järgmiselt: 1) nõuetele vastavat taotlust hindab kompetentne ministeeriumi hindaja; 2) hindamiskomisjon teeb vastavalt hindaja sisendist tekkinud pingereale ettepaneku taotlus rahuldada või rahuldamata jätta kuni eelarve vabade vahendite lõppemiseni ning otsustab, kellega alustatakse mitmeaastase strateegilise partnerluse läbirääkimisi; 3) hindamiskomisjoni lõplik otsus tehakse koosolekul ja vormistatakse protokollina; 4) protokoll edastatakse rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuse koostamiseks. 2.9.6. Nõuetele vastavaks tunnistatud projektide taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) kavandatava tegevuse vastavus sihtrühma vajadustele – maksimaalselt 6 punkti; 2) tegevusega saavutatav mõju – maksimaalselt 5 punkti; 3) tegevuse elluviija teadmised, oskused ja kogemused, mis võimaldavad saavutada soovitud tulemusi – maksimaalselt 4 punkti; 4) kavandatava tegevuse sisu, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ning nende omavaheline loogiline seos – maksimaalselt 5 punkti; 5) eelarve põhjendatus ja realistlikkus – maksimaalselt 5 punkti. 6) strateegilise partnerluse taotluste puhul ministeeriumi valdkonna arengukavade ja programmide tegevuste eesmärkidesse panustamine – maksimaalselt 5 punkti. 2.9.7. Väikeprojekti taotlustest kuuluvad rahuldamisele, mille koondhinne on vähemalt 13 punkti, strateegilise partnerluse projektide puhul vähemalt 16 punkti ja mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarve jääki. 2.9.8. Kui väikeprojekti või strateegilise partnerluse projekti taotluste maht on suurem kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega taotluste korral 7 kõrgema omafinantseeringu määraga taotlust. Kui omafinantseeringu määr on võrdne, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust. 2.9.9. Strateegilise partnerluse projekti taotlustest kuuluvad rahuldamisele need, mille kohta on ministeeriumi hindamiskomisjon teinud rakendusüksusele protokollilise ettepaneku taotlus rahuldada. 2.9.10. Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse vastavalt käesoleva korra punktidele 2.9.7 ja 2.9.9. 2.9.11. Ülejäänud taotlused jäetakse rahuldamata. 2.9.12. Taotlust ei rahuldata ja rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui: 1) taotleja, partner või taotlus tunnistatakse mittevastavaks; 2) taotlus ei vasta käesoleva korra punktides 2.9.7 ja 2.9.9 sätestatud alustele; 2) taotluses esitatud kulu on tekkinud enne toetuse andmise otsust; 3) taotleja on sama kulu hüvitamiseks juba toetust saanud; 4) varem antud toetuse kasutamise aruanne on õigeaegselt esitamata või ei ole rakendusüksuse poolt kinnitatud; 5) eelmise projekti tagasinõue ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata; 6) projekti eesmärk on saavutatav ilma toetuseta. 2.9.13. Taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest teavitatakse taotlejat kuue tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. 2.9.14. Informatsioon taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta avalikustatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse ja ministeeriumi kodulehel. 2.10. Taotluse osaline rahuldamine 2.10.1. Taotluse võib osaliselt rahuldada järgmistel juhtudel: 1) projekti eesmärgid ja tulemused on saavutatavad ka taotluses kirjeldatust väiksema projekti kogumaksumusega; 2) toetust on osaliselt taotletud sellistele tegevustele või selliste kulude katteks, mis ei ole toetatavad või projekti eesmärkide ja tulemuste seisukohast põhjendatud. 2.10.2. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, jätab rakendusüksus taotluse rahuldamata. 3. Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine 3.1. Väikeprojektide puhul tehakse toetuse väljamaksed kümne tööpäeva jooksul toetuste rahuldamise otsuse tegemisest. 3.2. Strateegilise partnerluse projektide puhul tehakse väljamakse üldjuhul igakuulise maksena vastavalt otsuses fikseeritud ajagraafikule. 3.3. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande e-toetuste keskkonna kaudu. Kui tehniline viga e-toetuste keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. Taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra. 8 3.4. Lõpparuanne esitatakse viieteistkümne tööpäeva jooksul pärast toetatava tegevuse elluviimise perioodi lõppu. 3.5. Kokkuleppel rakendusüksusega võib aruandluse esitada e-posti teel või paberil, kui taotlus on esitatud samal viisil. 3.6. Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja taotluses kirjeldatud eesmärgid ja tegevused on täidetud ja ellu viidud. Vajaduse korral saadab rakendusüksus aruande parandamiseks tagasi ning annab tähtaja paranduste tegemiseks. Lisandunud aja võrra pikeneb menetlemise aeg. Rakendusüksus kinnitab nõuetekohase projekti aruande viie tööpäeva jooksul parandatud aruande saamisest. 3.7. Rakendusüksusel ja ministeeriumil on õigus täiendavalt kontrollida toetuse saaja esitatud aruannete õigsust ja toetuse otsuses nimetatud eesmärgil kasutamise sihipärasust. Muuhulgas on rakendusüksusel ja ministeeriumil õigus: 1) kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid ja dokumente; 2) saada toetuse saajalt kirjalikke ja suulisi seletusi; 3) viibida toetuse saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega. 4. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 4.1. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või ministeeriumi või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel, kui: 1) muutub toetatav tegevus või selle ulatus või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus; 2) muudetakse toetatavate kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest rohkem kui 10%; 3) toetatava tegevuse abikõlblik periood pikeneb rohkem kui kolm kuud; 4.2. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse ministeeriumi kirjaliku avalduse alusel, kui strateegilise partnerluse projektide rahastamine toetuse rahastamise otsuses määratud mahus pole võimalik, seoses hasartmängumaksu laekumise vähenemisega. 4.3. Toetuse rahuldamise otsuse muutmiseks ei loeta: 1) projekti täitmise või aruande esitamise tähtaja pikendamist kuni kolm kuud; 2) projekti tegevuste eelarve muudatust eelarveridade vahel kuni 10% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. 4.4. Korra punktis 4.3 viidatud muudatus kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 4.5. Rakendusüksus küsib ministeeriumilt hinnangut strateegilise partnerluse projekti taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta. 4.6. Rakendusüksus otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. 4.7. Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) tegevus, mille jaoks toetust anti, on toetuse saajal ellu viimata; 2) ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu; 3) toetuse saaja ei ole toetust kasutanud sihipäraselt; 4) projektis kirjeldatud eesmärke ei ole saavutatud; 9 5) toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate andmete korral oleks toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus; 6) toetuse saaja ei võimalda või raskendab oluliselt kontrolli tegemist; 7) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta; 8) tehinguid on tehtud isikutega, kellega toetuse saajal on huvide konflikt. 4.8. Rakendusüksus küsib ministeeriumilt hinnangut strateegilise partnerluse projekti taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise kohta. 5. Toetuse tagasinõudmine 5.1. Toetuse saaja maksab toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisest arvates. 5.2. Toetuse tagasinõudes esitatakse järgmised andmed: 1) tagasinõudja nimi ja aadress; 2) toetuse saaja nimi; 3) otsuse number ja kuupäev; 4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus; 5) tagasinõutava toetuse ja leppetrahvi suurus ning tagasimaksmise tähtpäev; 6) tagasimakseks vajalikud rekvisiidid, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi; 7) muu oluline teave. 6. Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused 6.1. Toetuse saaja ja partner kohustuvad: 1) toetuse saamise korral kasutama eraldatud toetust sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks; 2) eristama asutuse raamatupidamises projektiga seotud kulud; 3) kandma kasutamata toetuse tagasi rakendusüksusele; 4) teavitama rakendusüksust esimesel võimalusel, kui ilmnevad tegevuse elluviimist raskendavad asjaolud; 5) vastama rakendusüksuse ja ministeeriumi küsimustele määratud tähtaja jooksul; 6) võimaldama kontrollida taotluse nõuetele vastavust, sh teostada kohapealset kontrolli. 6.2. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt infot ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. 6.3. Toetuse saaja nimetab sotsiaalministeeriumit kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimaluse korral sotsiaalministeeriumi logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele. 6.4. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama ministeeriumi soovil tema sümboolika edasise kasutamise. 6.5. Kui taotletava toetuse näol on tegemist komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 kohase vähese tähtsusega abi andmisega ning kui üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus on toetuse taotlejale pandud enne käesoleva määruse alusel toetuse taotlemist, esitab toetuse taotleja ülesande andmist tõendava dokumendi nimetatud komisjoni määruse preambuli punkti 6 tähenduses. 6.6. Rakendusüksus kohustub: 1) säilitama vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid kümne majandusaasta jooksul alates päevast, mil käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi; 10 2) kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi kohta; 3) teavitama taotlejat taotluse rahuldamise otsuses vähese tähtsusega abi andmisest. 7. Korra kinnitamine Korra kinnitab sotsiaalminister oma käskkirjaga.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →