From: Kadri Nõmm <
[email protected]>
Sent: Wednesday, March 25, 2020 2:55 PM
To:
[email protected]; Riigikantselei <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected]
Subject: Arvamuse küsimine - põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 5-20-3
25.03.2020
Kiri nr 5-20-3/2
PSJV nr 5-20-3
Arvamuse küsimine
Lugupidamisega
Kadri Nõmm
Riigikohtu sekretär
5-20-3_2.asice
Taotlus_Riigikohtule._20-03-2020.pdf
Taotluse_lisa_1_Riigikogu_29-01-2020.pdf
Taotluse_lisa_2_VPK_otsus.PDF
Taotluse_lisa_3_Riigikogu_11-03-2020.pdf
Riigikogu esimees 25.03.2020 nr 5-20-3/2
Vabariigi Valitsus PSJV nr 5-20-3
Õiguskantsler
Justiitsminister
Eesti Pank
Riigikontroll
Arvamuse küsimine
Vabariigi President esitas Riigikohtule taotluse tunnistada Riigikogus 11. märtsil 2020 vastu
võetud "Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
(kohustusliku kogumispensioni reform)" põhiseadusega vastuolus olevaks.
Palun esitada 25. aprilliks 2020 Riigikohtule arvamus, kas "Kogumispensionide seaduse ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohustusliku kogumispensioni reform)"
on põhiseadusega kooskõlas.
Pärast vastamise tähtaja möödumist saabunud arvamuse võib Riigikohus jätta tähelepanuta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Nõmm
sekretär
Lisa:
- Vabariigi Presidendi 20.03.2020. a taotlus koos lisadega;
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post
[email protected]
www.riigikohus.ee
VABARIIGI PRESIDENT
Riigikohus
[email protected]
TAOTLUS
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 107 alusel
Austatud Riigikohus
Riigikogu võttis 29. jaanuaril 2020 vastu "Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform)“. Jätsin nimetatud
seaduse 7. veebruari 2020 otsusega nr 551 välja kuulutamata vastuolude tõttu Eesti Vabariigi
põhiseadusega (PS). Oma otsusega tegin Riigikogule ettepaneku seadust uuesti arutada ja viia
see kooskõlla PS-ga.
Riigikogu võttis 11. märtsil 2020 "Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform)“ muutmata kujul uuesti
vastu.
Leian, et "Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
(kohustusliku kogumispensioni reform)“, edaspidi ka pensionireformi seadus, on vastuolus PS
§-dega 10, 12, 14, 28 lg 2, 31 ja 32. Põhjendan oma seisukohta järgmiselt:
1. “Kogumispensionide seadus ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
(kohustusliku kogumispensioni reform) põhjustab PS § 28 lõikest 2 ja PS §-st 32 tulenevate
kaasinimeste põhiõiguste ebaproportsionaalses mahus riive.
Riik on PS § 28 lõikes 2 sätestatud isikute põhiõiguse tagamiseks loonud pensionisüsteemi,
mis koosneb riiklikust pensionist, kohustuslikust kogumispensionist ning täiendavast
kogumispensionist. Kehtiva pensionisüsteemi osad täiendavad, kuid ei asenda üksteist.
Eesti Pank on 2019. aastal koostatud “Pensionisüsteemi muudatuste analüüsi”1 kokkuvõttes
leidnud, et pensionisüsteemi erinevad osad aitavad vähendada eri tüüpi riske ja saavutada
erinevaid eesmärke. Samuti on Eesti Pank mainitud analüüsis viidanud sellele, et riikliku
pensionit täiendav kohustusliku kogumispensioni süsteem aitab tervikuna suurendada riikliku
pensionikindlustuse jätkusuutlikkust.
Riigikontrolör on 20.11.2019 kirjaga nr 1-8/19/587 Riigikogu rahanduskomisjonile saadetud
seisukohas osundanud sellele, et Vabariigi Valitsuse senine eesmärk on olnud hoida keskmise
1
https://www.eestipank.ee/press/eesti-pangas-valmis-pensionimuudatuste-mojuanaluusi-detailsem-selgitus-
01112019
1
pensioni ja keskmise palga suhet vähemalt 40% tasemel, sest seda on peetud mõistlikuks
pensionide miinimumtasemeks, et tagada teatud elatustaseme säilimine vanaduses. Keskmine
riikliku pensioni ja kohustusliku kogumispensioni suhe Eesti keskmisesse netopalka oli 2018.
aasta lõpuks 41,9%. Riigikontrolör osundab ka sellele, et pensionireformi seaduse
seletuskirjas sisalduva prognoosi kohaselt langeb vanaduspensioni ja palga suhe
pensionireformi seaduse jõustumisel ja rakendumisel tõenäoliselt rohkem, kui praegu kehtiva
tervikliku pensionisüsteemi jätkudes2.
Seadusandja on eelmainitud asjaoludel ette näinud, et pärast kohustusliku kogumispensioni
süsteemi lõplikku väljakujunemist moodustavad eelkõige riiklik pension ja kohustuslik
kogumispension pensionisüsteemi, mis tagab pensioniealistele isikutele PS § 28 lõikes 2
sätestatud põhiõiguste ja vabaduste (õigus riigi piisavale abile vanaduse korral) realiseerimise.
Kehtiv pensionisüsteem on seega keskseks õiguslikuks instrumendiks, millega riik täidab
antud asjaoludel PS §-s 14 sätestatud kohustust tagada isikute vastavaid põhiõigusi ja -
vabadusi.
Senine kohustusliku kogumispensioni süsteem on kehtinud üle 17 aasta ja käesolevaks ajaks
on märkimisväärne hulk Eesti inimesi (üle 740 000 inimese)3 sellega liitunud. Nendel isikutel
on PS §-s 10 tulenev õiguspärane ootus, et senine pensionisüsteem jääb nende jaoks põhilises
osas püsima seni, kuni nad seda vajavad. Põhiseaduse mõtte kohaselt on Eestis õiguse
üldpõhimõtteks õiguspärase ootuse põhimõte. Selle printsiibi kohaselt on igaühel õigus
tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale
seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik.4
Isikute õigus riigi poolt kehtestatud pensionisüsteemi kaudu pensioni saamisele on kaitstud ka
PS § 32 sätestatud omandipõhiõigusega5.
„Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
(kohustusliku kogumispensioni reform)“ § 1 p 67 kohaselt täiendatakse „Kogumispensionide
seaduse“ (KoPS) §-ga 431. Sellega antakse isikule, kellel ei ole veel õigust kohustuslikule
kogumispensionile, õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist, neile vastava summa
väljamaksmist ja selle vaba kasutamist. Sisuliselt tähendab see seda, et peale
„Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
(kohustusliku kogumispensioni reform)“ jõustumist ei ole kohustusliku kogumispensioni
kogumine enam kohustuslik ning senine pensionisüsteem tervikuna lakkab eesmärgipäraselt
toimimast.
Pensionireformi seaduses sätestatud viisil tagasiulatuvalt kohustusliku kogumispensioni
vabatahtlikustamist ja kogutud või kogutavate pensionivahendite kasutamise kohustuslikust
sihtotstarbest loobumise võimaluse andmist ning selle kaudu pensionisüsteemi olulist
muutmist ei saa pidada õigustatuks (proportsionaalseks) viisiks inimestele vanaduspensioni
kogumisel suurema valikuvabaduse andmisel ja täiendavate võimaluste loomisel oma
pensionivara investeerimisel ning selle kaudu parema toimetuleku tagamisel pensionieas.
PS § 28 lg 2 kaitsealas olevate sotsiaalse riski vanaduse puhul toimetuleku kindlustamine,
2
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/arvamused/9c420335-4f28-43eb-b733-
5a56c68daaf8/Kogumispensionide%20seaduse%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20
muutmise%20seadus%20(kohustusliku%20kogumispensioni%20reform
3
https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/kogumispensioni-fondide-vahetus
4
RKPJKo 30.09.1994 otsus nr III-4/A-5/94
5
RKÜK otsus nr 3-4-1-1-14, RKÜK otsus nr 3-4-1-18-14
2
mille osiseks on ka piisava ja toimiva pensionisüsteemi süsteemi kujundamine, on riigi
kohustus. Õigus vanadustoetusele (pensionile) on kõikidel pensionieas inimestel, mitte üksnes
puudust kannatavatel vastavaealistel inimestel. Kriteeriumiks on siin ka inimese panustamine
riigi toimimisse tööelu ajal. Vanaduspension ei ole ajaliselt piiratud, vaid seda makstakse
inimesele tema surmani. Vastava põhiõiguse tuumaks ei ole pensionieas isikutele
elatusmiinimumi tagamine, vaid elatusmiinimumist oluliselt parema äraelamisvõimaluse
tagamine. Seadusandlikul tasandil tuleb vanaduse korral riigil tagada pensioniealiste
elatusmiinimumist kõrgem äraelamistase, et nii ennetada sotsiaalsete riskide realiseerumist ja
inimeste puudusesse jäämist. Piisava toimetuleku tagamist pensioniealistele isikutele
seadustega kehtestatud pensionisüsteemi kaudu ei saa asendada isikute vaatlusaluse vabaduse
suurendamise või ebamääraste viidetega teist laadi sotsiaalsete riskide ehk vajaduspõhiste
riskide (PS § 28 nimetab siin mitteammendavalt töövõimetust, ja toitjakaotust ning üldisemalt
puudust) maandamiseks ettenähtud riiklike sotsiaalsete tagatiste kasutamise võimalustele. Kui
PS § 28 2. lõike kohaselt vanaduses peab olema tagatud isikute väärikas toimetulek, mis
sõltub riigi poolt kehtestatud pensionisüsteemi erinevate osade koostoimest, ei tohi riik võtta
inimestelt mõistlikku väljavaadet sellisele piisavale toimetulekule, kaotades ära ühe
pensionisüsteemi kandvatest komponentidest ja pakkudes asemele riigi poolt vaid
elatusmiinimumi tagamist, mis on sisult erinev ega asenda kuidagi vanaduses väärika
toimetuleku tagamise kohustust. Mainitud seisukoht tuleneb ka PS §-st 10, mille järgi
põhiseaduse aluspõhimõtteks on inimväärikuse ja sotsiaalriigi põhimõtted.
2. “Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seadusega (kohustusliku kogumispensioni reform)“ osadele isikutele antav võimalus
tagasiulatuvalt välja võtta lisaks oma töötasudelt makstud 2%-le ka riigi poolt kogutud
sotsiaalmaksu arvel makstud 4% sotsiaalmaksu osa ja seda vabalt kasutada on vastuolus PS §-
st 12 tuleneva võrdsuspõhiõigusega. Sellega kaasneb tagasiulatuvalt ja põhjendamatult isikute
erinev kohtlemine ja ühetaolise maksustamise põhimõtte rikkumine. Sotsiaalmaksu kaudu
pensionisüsteemi käigushoidmiseks kogutud vahendite sihtotstarbe tagasiulatuv muutmine
vastuolus PS §-s 10 sätestatud õigusriigi põhimõttega.
“Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega
(kohustusliku kogumispensioni reform)“ § 1 p 67 kohaselt täiendatakse KoPS-i §-ga 431,
millega antakse isikutele, kellel ei ole veel õigust kohustuslikule kogumispensionile, õigus
nõuda pensionifondi osakute tagasivõtmist ja pensioni investeerimiskontodel oleva raha
väljamaksmist seaduses sätestatud tingimustel. Nimetatud sättega antakse kohustusliku
kogumispensioni süsteemiga liitunutele võimalus tagasiulatuvalt kaks korda välja võtta enne
kohustusliku kogumispensioni saamise õiguse tekkimist kohustusliku kogumispensioni
süsteemi kaudu kogutud pensionivara, sealhulgas riigi poolt isikute töötasudelt tasutud
sotsiaalmaksu arvelt eraldatud sotsiaalmaksu osa (4%) ning kasutada seda omal äranägemisel.
Vaatlusalune säte annab kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud isikutele seega ka
õiguse otsustada, milline saab olema nende töötasudelt tasutud ja riigi poolt pensionifondi
eraldatud 4% suuruse sotsiaalmaksu osa sihtotstarve sõltuvalt sellest, kuidas raha väljavõtvad
isikud väljavõetud pensionivara edaspidi kasutama hakkavad. Kohustusliku kogumispensioni
süsteemiga liitumisel ei saanud liitujad sellisest võimalusest teadlikud olla.
Sotsiaalmaks on „Sotsiaalmaksuseaduse“ § 1 kohaselt pensionikindlustuseks ja riiklikuks
ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud universaalne ja ühetaoline
rahaline kohustis. Kohustusliku kogumispensionisüsteemiga liitumine või mitteliitumine ei
muuda kuidagi tulu, mida sotsiaalmaksuga maksustatakse. Isegi kui lugeda kohustusliku
kogumispensioniga kindlustatud ja mittekindlustatud isikud erinevateks gruppideks, mis võib
anda võimaluse nende erinevaks kohtlemiseks kitsamalt pensioniregulatsiooni kontekstis, ei
saa sellist kohtlemist laiendada tagasiulatuva mõjuga sotsiaalmaksu soodustuste
3
kehtestamisele vaid ühele grupile ehk kohustusliku kogumispensionisüsteemiga liitunud
isikutele. Selliseks ebavõrdseks maksustamiseks puudub sotsiaalmaksuga seotust omav
õigustatud põhjendus. Pensionireformi seadus muudab vaatlusalustel asjaoludel
tagasiulatuvalt ka osade inimeste töötasudelt tasutud sotsiaalmaksu sihtotstarvet.
Pensionireformi deklareeritud eesmärgid, milledeks on pensionikindlustuse süsteemi
valikuvabaduse suurendamine ja isikutele vabaduse andmine oma vara (pensioniosakutega)
ümberkäimisel ning toimetulekuks vajalike vahendite planeerimisel ei saa omada tähendust
sellele, millise määraga sama liiki tulusid maksustatakse ja millisel sihtotstarbel kogutud
sotsiaalmaksu kasutatakse. Samasugust tululiiki tuleb maksustada ühetaoliselt ja teatud isikute
gruppidele sotsiaalmaksuna pensionisüsteemi korraldamise eesmärgil kogutud vahendite
tagastamisvõimaluse loomine läbi kogutud pensionivara muul sihtotstarbel kui
vanaduspensioni kogumiseks kasutamisõiguse andmise, toob kaasa isikute põhjendamatu
ebavõrdse kohtlemise.
3. Käesoleva taotluse punktis 2 käsitletud sätte (KoPS § 43¹) põhimõttelise muutmisega
tagasiulatuvalt loob riik ebaproportsionaalse riski, et kohustusliku kogumispensioni
pensionifondi osakute väärtus ja sellest tulenevalt ka hilisem pensionifondi jääjate eeldatav
pension hakkab lisaks finantsturgudel ja majanduses toimuvale senisest oluliselt enam
sõltuma teiste osakuomanike käitumisest. Kuigi osakute vahetamise võimaluse tõttu oli
konkreetsest pensionifondist lahkumine võimalik ka seni kehtiva seaduse alusel, ei saanud
sellisest liikumisest tulenevat mõju siiski pidada oluliseks osakute väärtusele, kuivõrd
vahetamise tehinguid ei ole olnud sama palju kui olukorras, kus tekib võimalus raha
kohustuslikust pensionifondist välja võtta. Sellele olulisele riskile viitab ka Eesti Pank
„Pensionisüsteemi muudatuste mõjuanalüüsis 2019“6
Antud asjaoludel pensionifondidest lahkumisega seotud kulude panemine pensionifondidesse
jääjatele paneb neile täiendava olulise ja ebaproportsionaalse varalise kohustuse, mis
omakorda avaldab negatiivset mõju pensionifondi osakute väärtusele.
Kirjeldatud asjaoludel seadusemuudatusega pensionifondi osakute väärtuse olulise
vähenemise riski loomine ja pensionifondidesse jäävatele osakuomanikele fondidest
lahkumise kulude panemine riivab ebaproportsionaalselt senistesse pensionifondidesse jäävate
osakuomanike PS §-s 32 tulenevat omandipõhiõigust. Mainitud riski suurendab
ebaproportsionaalselt seadusandja ootamatu meelemuutus, kuivõrd seadusandja soovib muuta
kohustusliku kogumispensioni süsteemi aluspõhimõtteid pärast 17 aastat tagasiulatuvalt,
oluliselt ja kiirkorras. Seejuures ei ole seadusandja piisavalt analüüsinud kogumispensionide
reformi seaduse muutmisega kaasnevaid vaatlusaluseid riske (seadusemuudatusega
kaasnevaid negatiivseid mõjusid), pidades neid eelkõige vaid hüpoteetilisteks. Riske tulebki
algselt pidada hüpoteetilisteks ja analüüsida saab nende esinemise tõenäosust ja mõju.
Seadusandja peab seadusandlikus protsessis piisavalt analüüsima ja ette nägema
seadusemuudatustega kaasnevaid riske ja nägema ette nende efektiivseid maandamise
mehhanisme, mitte lootma, et eeldatavad riskid lihtsalt ei realiseeru.
Vaatlusalune regulatsioon on mainitud põhjustel vastuolus ka PS §-s 10 sätestatud sotsiaalse ja
demokraatliku õigusriigi põhimõttest tuleneva õiguskindluse ja õiguspärase ootuse
põhimõtetega, kuivõrd riik halvendab kohustusliku kogumispensioni süsteemi jääjate
väljavaateid vanaduspensionile.
6
https://www.eestipank.ee/press/eesti-pangas-valmis-pensionimuudatuste-mojuanaluusi-detailsem-selgitus-
01112019
4
4. „Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
(kohustusliku kogumispensioni reform)“ § 1 p 120 kohaselt täiendatakse KoPS §-ga 724,
millega antakse kindlustusvõtjale õigus enne 01.01.2021 sõlmitud pensionileping üles öelda,
esitades kindlustusandjale hiljemalt 31.03.2021 ülesütlemise avaldus. Raha pensionilepingu
tagastusväärtuses saaks pensionilepingu üles öelnud isik kätte hiljemalt 30.09.2021. Seega ka
kindlustusvõtjale antakse vaidlusaluse seadusega võimalus tema palgalt tasutud 4%
sotsiaalmaksu osa kasutusse võtta sotsiaalmaksuseaduse §-s 1 sätestatud erineval sihtotstarbel.
Kindlustusandja saab omalt poolt võimaluse loobuda kehtima jäänud pensionilepingute
teenindamisest, teatades sellest hiljemalt 31.05.2021 Rahandusministeeriumile. Sellisel juhul
jätkab kindlustusvõtjale maksete tegemist riik Sotsiaalkindlustusameti kaudu.
Vaatlusalust regulatsiooni on tervikuna põhjendatud isikute (pensionikogujate ja
pensionilepingu sõlminud isikute) võrdse kohtlemise vajadusega, mida ei saa pidada sobivaks
põhjenduseks kindlustusandjate ettevõtlusvabaduse piiramise õigustamisel, kuivõrd
pensionikogujaid ei ole õige võrrelda inimestega, kes on juba pensionilepingu sõlminud. Isegi
kui mingil põhjusel oleks võimalik nende kahe kategooria võrdset kohtlemist pidada
vaatlusalusesse regulatsiooni sobivaks ja proportsionaalseks eesmärgiks kindlustusandjate
ettevõtlusvabaduse riivamisel, siis kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud
kindlustusvõtja huvi kogutud raha väljavõtmise vastu ei kaalu üles nende kindlustusvõtjate
õiguspärast ootust süsteemi stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse suhtes, kes ei soovi oma
pensionilepingut üles öelda.
Kindlustusvõtjatele vaatlusaluse normiga antud 4% sotsiaalmaksu osa korraga väljavõtmise ja
vaba kasutamise õiguse andmisega olukorras, kus kohustusliku kogumispensionisüsteemiga
liitumisel sellist võimalust ette näha ei olnud võimalik ja ainult riikliku pensioni saajatel
vastav õigus puudub, on vastuolus PS §-st 12 tuleneva võrdsuspõhiõigusega. Sellega kaasneb
tagasiulatuvalt ja põhjendamatult nende isikute erinev kohtlemine ja ühetaolise maksustamise
põhimõtte rikkumine. Niisamuti on sotsiaalmaksu sihtotstarbe tagasiulatuv muutmine
vastuolus PS §-s 10 sätestatud õigusriigi põhimõttega.
Nimetatud säte riivab eelmainitud põhjustel ebaproportsionaalselt kohustusliku
kogumispensioniga liitunud ja pensionilepingu sõlminud inimeste (kindlustusvõtjate) PS § 10
tulenevat õiguspärase ootuse ja PS §-st 32 tulenevat omandipõhiõigust saada eluaegse
pensionilepingu alusel jätkuvalt pensioni. Samadel põhjustel riivab vaatlusalune regulatsioon
ebaproportsionaalselt ka kindlustusandjate PS §-st 31 tulenevat ettevõtlusvabadust koostoimes
PS õiguskindluse põhimõttega (PS § 10).
Regulatsioon, mis annab õiguse öelda üles eluaegseid annuiteetlepinguid, on asjasse
puutuvatele isikutele kahtlemata üllatuslik, kuivõrd eluaegne pensionileping on oma olemuselt
tähtajaline (s.h kuni surmani kestev) leping. Sellise lepingu sõlminud mõlemal poolel on
õiguspärane ootus, et õigusloomega ei sekkuta juba välja kujunenud lepingulisse suhtesse.
Sellise muudatuse mõju võib olla väga intensiivne. Kindlustusandjad võivad olla sunnitud
vastava teenuse pakkumise üldse lõpetama ja tekkida võib olukord, kus kindlustusandja on
sunnitud loobuma teenuse osutamisest, kuna lepinguga võetud kohustusi ei ole võimalik
muutunud olukorras täita või jätkamisega kaasneks kas suur kahju või maksejõuetus. Kuna
vaatlusalune säte näeb ette pensionilepingute täitmise ülemineku võimaluse riigile, ei eita ka
Riigikogu sellise riski võimalikkust.
Võimalus raha välja võtta ei tasakaalusta kindlustusvõtjate ja kindlustusandjate eelmainitud
põhiõiguste ja -vabaduste ebaproportsionaalset riivet, kui inimene on sõlminud eluaegse
pensionilepingu, millega on kindlustatud ka üleelamisrisk.
5
5. “Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
(kohustusliku pensionisüsteemi reform)“ riivab ebaproportsionaalselt PS § 10 ja § 28 lõikest 2
tulenevaid inimväärikuse ja sotsiaalriigi aluspõhimõtteid.
Kehtiva pensionisüsteemi peamiseks eesmärgiks on sihtotstarbeliselt akumuleerida
kohustusliku pensionikogumise süsteemiga hõlmatud isikute vara eesmärgiga vähendada
edaspidi nende vaesusriski sattumist. Seejuures tuleb arvestades ka demograafilisi prognoose,
mille kohaselt Eestis pensionäride arv tulevikus suureneb ja tööealiste isikute arv väheneb. Ka
vanaduses peab olema tagatud väärikas toimetulek, mis sõltub riigi poolt kehtestatud
pensionisüsteemi erinevate osade koostoimest, seetõttu ei tohi riik võtta mõistlikku
väljavaadet sellele toimetulekule, kaotades ära ühe selle kandvatest komponentidest.
Hädavajaliku elatusmiinimumi tagamine kõigile ka ilma pensionisüsteemita on riigi kohustus
tulenevalt sotsiaalriigi põhimõttest ning ei asenda kuidagi inimväärikuse põhimõttest
tulenevat väärikat toimetulekut vanaduses.
Kohustuslikust kogumispensionifondist tagasiulatuvalt sinna kogutud vahendite väljavõtmise,
samuti vastavate kindlustuslepingute lõpetamise ja vara kasutusse võtmise võimalus ja sellise
vara vaba kasutamise võimaldamisega väheneb oluliselt tervikuna pensionisüsteemi suutlikus
täita talle pandud eesmärke. Vastavatele asjaoludele on viidanud ka Eesti Pank
“Pensionisüsteemi muudatuste mõjuanalüüsis 2019”7. Kehtiv pensionisüsteem on tervik ja
selle ühe osa sellisel kujul kaotamine viib kogu süsteemi tasakaalust välja, mille tõenäoliseks
tagajärjeks on vaesusriski sattuvate pensionäride arvu oluline suurenemine tulevikus.
6. Kohustusliku kogumispensioni tagasiulatuvalt vabatahtlikuks muutmine ei taga
pensionivara akumuleerimist piisava kindlusega, kuna vastav kohustus kaob. See rikub PS
preambulis sätestatud ja sellest tulenevat põlvkondade vahelise kokkulepe põhimõtet, sest
kohustusliku kogumispensioni vabatahtlikustamise tõenäoliseks tagajärjeks on järeltuleva
põlve ülemäärane maksukoormus.
Põhiseaduse preambulist tuleneb Eesti riigi kohustus kindlustada ja arendada riiki, mis on
rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele mis on pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele
nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. Sellise riigi toimimiseks on tarvilik tagada ka
põlvkondade vaheline kokkulepe, millega välistatakse tulevastele põlvkondadele ebamõistliku
rahaliste kohustuste panemine riigi tuumikfunktsioonide täitmiseks. PS preambulist tuleneb
muuhulgas ka vajadus tagada riigi toimimiseks tarvilik keskkond, kus riigieelarveline tulu
laekub plaanipäraselt, mis võimaldab täita riigi tuumikfunktsioone8. Pensionireformi seadus
halvendab selles taotluses toodud asjaoludel oluliselt ja ebaproportsionaalset väljavaateid
tagada tulevikus piisavalt riigi toimimiseks vajalikku riigieelarvelist keskkonda.
Kohustusliku kogumispensioni vabatahtlikustamine paneb paratamatult tulevastele
põlvkondadele ebamõistlikult suured rahalised kohustused seonduvalt riigi poolt PS § 28
lõikest 2 tuleneva põhiõiguse tagamisega või alternatiivselt asetab tulevased pensionärid
senisest suuremasse vaesusriski. Kui kasvava elanikkonnaga ühiskonnas ei ole keeruline
sõlmida ühiskondlikku kokkulepet, mille kohaselt järeltulev põlv tasub eelmise põlvkonna
vanaduspensionid, siis kahaneva elanikkonnaga ühiskonnas sellise kokkulepe sõlmimine ei
ole objektiivsetel põhjustel enam võimalik.
7
https://www.eestipank.ee/press/eesti-pangas-valmis-pensionimuudatuste-mojuanaluusi-detailsem-selgitus-
01112019
8
RKÜK lahend nr 3-4-1-6-12, p 167
6
Reaalselt eksisteerivates sotsiaal-majanduslikes ja demograafilistes tingimustes tuleb
põlvkondade kokkulepet sisustada nii, et vähemalt osaliselt tuleb eelmisel põlvkonnal
pensionivara ise akumuleerida ja sellisel viisil ka osaleda oma pensionipõlve vaesusriski
maandamisel.
Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PS § 107 lõikest 2 ja PSJKS §-st 5,
taotlen:
tunnistada Riigikogus 11. märtsil 2020 vastu võetud "Kogumispensionide seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohustusliku kogumispensioni reform)" Eesti
Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks.
Lisad:
1. Riigikogus 29. jaanuaril 2020 vastu võetud „Kogumispensionide seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohustusliku kogumispensionide reform)“,
2. Vabariigi Presidendi 7. veebruari 2020 otsus nr 551 „Kogumispensionide seaduse ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni
reform)“ väljakuulutamata jätmine,
3. Riigikogus 11. märtsil 2020 vastu võetud „Kogumispensionide seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohustusliku kogumispensionide reform)“,
(allkirjastatud digitaalselt)
Kersti Kaljulaid
Kadriorus 20. märtsil 2020
7
Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seadus
(kohustusliku kogumispensioni reform)
§ 1. Kogumispensionide seaduse muutmine
Kogumispensionide seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(2) Kohustuslik kogumispension on seaduse kohaselt makstav hüvitis, mille saamiseks
omandatakse käesoleva seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse kohaselt kohustusliku pensionifondi
osakuid või tehakse investeeringuid kohustusliku kogumispensioni investeerimiskonto
(edaspidi pensioni investeerimiskonto) kaudu.”;
2) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
”§ 31. Pensioni investeerimiskonto
(1) Pensioni investeerimiskonto on käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud kohustatud isiku nimel
pensioniregistri kontohaldurist krediidiasutuses või krediidiasutuse Eesti filiaalis (edaspidi
mõlemad krediidiasutus) avatud pangakonto, millele laekub käesolevas seaduses ettenähtud
korras kohustusliku kogumispensioni makse.
(2) Pensioni investeerimiskontole laekunud raha investeerib kohustatud isik või see isik, kes
ei ole enam kohustatud isik, kuid kellel on pensioni investeerimiskontol raha või selle eest
soetatud finantsvara.
(3) Investeeringute tegemiseks pensioni investeerimiskonto kaudu võib kasutada üksnes
tulumaksuseaduse § 171 lõigetes 2 ja 3 nimetatud finantsvara, arvestades sama paragrahvi
lõigetes 4–8 sätestatut.
(4) Pensioni investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontol võib registreerida üksnes pensioni
investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara.
(5) Pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara võõrandamisest ning
tulumaksuseaduse § 171 lõike 2 punktis 4 nimetatud hoiuse avamiseks sõlmitud lepingu,
punktis 5 nimetatud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu ja punktis 6 nimetatud
tuletislepingu (edaspidi finantsvara soetamisel sõlmitud leping) lõppemisest laekunud raha ja
finantsvaralt teenitud tulu kantakse pensioni investeerimiskontole.
(6) Pensioni investeerimiskontol olev raha ja selle eest soetatud finantsvara ei või olla
tagatiseks või muul viisil koormatud.
(7) Pensioni investeerimiskonto haldamise ning finantsvara soetamise ja võõrandamise kulud
ning finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu lõppemisega seotud kulud kaetakse pensioni
investeerimiskontol oleva raha või soetatud finantsvara arvelt. Kui isiku samas
krediidiasutuses avatud pensioni investeerimiskontodel ei ole raha ning isikul puudub
pensioni investeerimiskontol oleva raha eest soetatud finantsvara, mida saaks kasutada kulude
katmiseks, kaetakse kulud isiku samas krediidiasutuses oleval muul pangakontol oleva raha
arvelt.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõude täitmise tagab pensioni investeerimiskonto
avanud krediidiasutus. Pensioni investeerimiskontol olnud raha eest sõlmitud
tulumaksuseaduse § 171 lõike 2 punktis 5 nimetatud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu
1
puhul tagab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõude täitmise selle kindlustuslepingu
sõlminud kindlustusandja.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimusest kinnipidamise tagab pensioni
investeerimiskonto avanud krediidiasutus.
(10) Kui ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 8 või 9 sätestatud nõude rikkumine, on vastavalt
krediidiasutuse või lõike 8 teises lauses sätestatud juhul kindlustusandja kohustus taastada
rikkumise-eelne olukord.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud investeeringute ja lõikes 5 nimetatud
finantsvaraga seotud tehingute tegemiseks on lubatud kasutada ka isikule samas
krediidiasutuses avatud muud kontot, mis on seotud tema pensioni investeerimiskontoga ja
mille suhtes kohaldatakse lõigetes 2–10 sätestatud nõudeid.”;
3) paragrahvi 5 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 5. Teiste seaduste kohaldamine”;
4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
”(21) Pensioni investeerimiskontol olevale rahale ja selle eest soetatud finantsvarale
sissenõude pööramisele kohaldatakse investeerimisfondide seaduse § 64 lõigetes 11 ja 13
kohustusliku pensionifondi osaku kohta sätestatut.”;
5) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse
sätteid, arvestades käesolevast seadusest, Finantsinspektsiooni seadusest, investeerimisfondide
seadusest, krediidiasutuste seadusest ja väärtpaberituru seadusest tulenevaid erisusi.”;
6) paragrahvi 7 lõiget 21 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
”Kui isik on esitanud käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud avalduse makse tasumiseks või
tasumisest vabastamiseks, võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ajavahemiku
määramisel aluseks § 273 lõikes 5 nimetatud makse tasumise kuupäevad.”;
7) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(3) Makse tasumise kohustus tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta
1. jaanuaril ja lõpeb käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud alusel pensionilepingu
sõlmimisel pärast sellest lepingust taganemise tähtaja möödumist, fondipensioni või
ühekordse väljamakse avalduse esitamisel, §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise
avalduse või §-s 431 nimetatud raha väljavõtmise avalduse esitamisel:
1) 30. aprillil, kui pensionileping on sõlmitud ja sellest lepingust taganemise tähtaeg on
möödunud või käesolevas lõikes nimetatud avaldus on esitatud hiljemalt 30. novembril ning
isik ei ole taganenud sõlmitud pensionilepingust või esitatud avaldusest või muutnud oma
makse tasumisest vabastamise avaldust;
2) 31. augustil, kui pensionileping on sõlmitud ja sellest lepingust taganemise tähtaeg on
möödunud või käesolevas lõikes nimetatud avaldus on esitatud hiljemalt 31. märtsil ning isik
ei ole taganenud sõlmitud pensionilepingust või esitatud avaldusest või muutnud oma makse
tasumisest vabastamise avaldust;
3) 31. detsembril, kui pensionileping on sõlmitud ja sellest lepingust taganemise tähtaeg on
möödunud või käesolevas lõikes nimetatud avaldus on esitatud hiljemalt 31. juulil ning isik ei
ole taganenud sõlmitud pensionilepingust või esitatud avaldusest või muutnud oma makse
tasumisest vabastamise avaldust.”;
8) paragrahvi 10 lõike 22 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”5) andmed selle kohta, kas isik on kohustatud isik, sealhulgas andmed käesoleva seaduse
§-s 273 nimetatud avalduse esitamise kohta, samuti andmed selle kohta, kui isik on § 431
alusel raha välja võtnud ja lõpetanud maksete tegemise;”;
2
9) paragrahvi 10 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(7) Täiendavate sissemaksete saamise õigus tekib alates lapse sünnist. Kui vanemast saab
kohustatud isik pärast lapse sündi, tekib õigus täiendavatele sissemaksetele vanema
kohustatud isikuks saamisest arvates. Lapse sünnikuul või vanema kohustatud isikuks saamise
kuul ja lapse kolmeaastaseks saamise kuul arvutatakse täiendava sissemakse suurus
proportsionaalselt nende päevade arvuga, mille eest on vanemal õigus täiendavale
sissemaksele.”;
10) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:
”(91) Kui vanem esitab käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise
avalduse või § 431 nimetatud raha väljavõtmise avalduse, lõpetatakse tema eest täiendavate
sissemaksete tegemine kalendrikuust, mil vanem ei ole enam kohustatud isik.”;
11) paragrahvi 10 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(13) Käesolevas paragrahvis sätestatut ning käesoleva seaduse §-des 17, 19 ja 21 kohustatud
isiku suhtes sätestatut kohaldatakse ka 1983. aasta 1. jaanuaril või hiljem sündinud ning kuni
kolmeaastast Eestis elavat last kasvatava tulumaksuseaduse § 6 lõikes 1 nimetatud residendist
vanema suhtes, kes ei ole veel kohustatud isik käesoleva seaduse tähenduses ja kes ei ole
esitanud käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise avaldust ega
§-s 431 nimetatud raha väljavõtmise avaldust.”;
12) paragrahvi 10 lõike 14 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Kui täiendavate sissemaksete tegemine lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõike 91 alusel või
täiendavate sissemaksete tegemise lõpetamise avaldus esitatakse lõike 11 alusel, saadetakse
teavitus samal viisil vanemale, kelle eest tehti seni täiendavaid sissemakseid.”;
13) paragrahv 101 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 11 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Kui füüsilisest isikust ettevõtja on käesoleva seaduse kohaselt kohustatud tasuma makset, on
Maksu- ja Tolliamet kohustatud arvutama füüsilise isiku tuludeklaratsiooni,
maksukohustuslaste registri ja pensioniregistri andmete alusel makse suuruse ning väljastama
füüsilisest isikust ettevõtjale maksuteate tasumisele kuuluva makse suuruse kohta hiljemalt
sotsiaalmaksuga maksustamise perioodile järgneva aasta 1. septembril.”;
15) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
”(21) Maksu- ja Tolliamet arvutab tasumisele kuuluva makse suuruse käesoleva seaduse §-s 9
sätestatud määras füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 5
nimetatud tulult järgmiselt:
1) ühelt kolmandikult tulult, kui füüsilisest isikust ettevõtja oli kohustatud makset tasuma
makse tasumise perioodi neljal kuul;
2) kahelt kolmandikult tulult, kui füüsilisest isikust ettevõtja oli kohustatud makset tasuma
makse tasumise perioodi kaheksal kuul;
3) kogu tulult, kui füüsilisest isikust ettevõtja oli kohustatud makset tasuma tervel makse
tasumise perioodil.”;
16) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ”makse, täiendava makse ja käesoleva
seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud sissemakse” sõnadega ”makse ja täiendava makse”;
17) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 41 tunnistatakse kehtetuks;
18) seaduse 2. peatüki 2. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”2. jagu
Valikuavalduse esitamine ning pensionikonto ja pensioni investeerimiskonto avamine”;
3
19) paragrahvi 14 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
”§ 14. Pensionifondi või pensioni investeerimiskonto valik
(1) Pensionifondi osakute omandamiseks või maksete tegemiseks pensioni
investeerimiskontole peab isik esitama valikuavalduse.”;
20) paragrahvi 14 lõikes 4, § 21 pealkirjas ning lõigetes 1, 5 ja 7 asendatakse sõna
”pensionifond” sõnadega ”pensionifond või pensioni investeerimiskonto” vastavas käändes;
21) paragrahvi 14 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(51) Valikuavalduse esitamine, kohustusliku pensionifondi osaku omamine, pensioni
investeerimiskonto avamine, sellele maksete tegemine ja selle kaudu investeeringute tegemine
ei või olla kindlustus-, finants- või investeerimisteenuste lepingu sõlmimise või muutmise või
muu kohustusliku pensionifondi või pensioni investeerimiskonto välise kasu saamise
eeltingimus, samuti ei või nimetatud lepingute tingimused või muu kohustusliku
pensionifondi või pensioni investeerimiskonto välise kasu saamine sõltuda valikuavalduse
esitamisest, kohustusliku pensionifondi osaku omamisest, pensioni investeerimiskonto
avamisest, sellele maksete tegemisest ega selle kaudu investeeringute tegemisest.”;
22) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
”51) pensioni investeerimiskonto number, kui isik soovib sissemaksed teha pensioni
investeerimiskontole;”;
23) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”7) isiku kinnitus tema valitud pensionifondi tingimustega nõustumise kohta, kui isik soovib
sissemakseid teha pensionifondi;”;
24) paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed esitatakse valikuavaldusel registripidaja
ette antud vormil, seejuures peavad valikuavaldusel olema eraldi välja toodud:
1) tähestikulises järjekorras ja võrdsetel alustel kõigi Finantsinspektsiooni veebilehel
avaldatud kohustuslike pensionifondide ametlikud nimetused;
2) isiku võimalus valida pensionifondi asemel investeerimine pensioni investeerimiskonto
kaudu.”;
25) paragrahvi 16 lõige 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(71) Kontohaldur kohaldab valikuavalduse esitamise eest võetavat tasu ühetaoliselt ja samas
suuruses, sõltumata sellest, kas valikuavaldus on esitatud kohustusliku pensionifondi või
pensioni investeerimiskonto suhtes või millise kohustusliku pensionifondi suhtes on
valikuavaldus esitatud.”;
26) paragrahvi 17 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Registripidaja avab valikuavalduse alusel kohustatud isikule pensionikonto.
(2) Pensionikontot ei avata, kui valikuavaldus ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele,
valikuavaldusel märgitud isikukood või pensioni investeerimiskonto number on vigane või
valikuavalduse on esitanud isik, kellel ei ole valikuavalduse esitamiseks õigust.”;
27) paragrahvi 17 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
”(5) Lisaks valikuavalduse esitanud kohustatud isikutele avab registripidaja pensionikonto ka
teistele kohustatud isikutele ja isikutele, kes ei ole veel kohustatud isikud, kuid on esitanud
käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise avalduse. Pensionikonto
avatakse Maksu- ja Tolliametilt § 12 lõike 2 kohaselt saadud andmete, krediidiasutuselt § 171
lõike 3 kohaselt saadud andmete või makse tasumisest vabastamise avalduse andmete alusel.
4
(6) Pensionikonto avatakse viivitamata pärast valikuavalduse või makse tasumisest
vabastamise avalduse andmete või käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 või § 171 lõikes 3
nimetatud andmete laekumist registripidajale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2
sätestatud juhul.”;
28) paragrahvi 17 lõikes 9 asendatakse tekstiosa ”§ 25 lõikes 1” tekstiosaga ”§ 25 lõikes 3”;
29) paragrahvi 17 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(10) Registripidaja edastab Maksu- ja Tolliametile pensionikonto omanike kohta, kes on
esitanud valikuavalduse, makse tasumise või makse tasumisest vabastamise avalduse või raha
väljavõtmise avalduse ja kes ei ole oma makse tasumise või tasumisest vabastamise avaldust
muutnud või kasutanud õigust oma raha väljavõtmise avaldusest taganeda, käesoleva seaduse
§ 15 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed ning kuupäeva, millal nimetatud isik hakkab
makset tasuma või lõpetab makse tasumise. Andmed esitatakse kolmel korral aastas,
hiljemalt:
1) 5. aprillil – ajavahemiku kohta 1. detsembrist kuni 31. märtsini;
2) 5. augustil – ajavahemiku kohta 1. aprillist kuni 31. juulini;
3) 5. detsembril – ajavahemiku kohta 1. augustist kuni 30. novembrini.”;
30) seaduse 2. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses:
”§ 171. Pensioni investeerimiskonto avamine ja sulgemine
(1) Kohustusliku kogumispensioni makse kandmiseks pensioni investeerimiskontole sõlmib
kohustatud isik enne valikuavalduse esitamist krediidiasutusega pensioni investeerimiskonto
lepingu.
(2) Isik võib pensioni investeerimiskonto sulgeda ja selle aluseks oleva lepingu üles öelda
võlaõigusseaduses ettenähtud korras, kui ta on esitanud valikuavalduse sissemaksete
tegemiseks pensionifondi või oma teisele pensioni investeerimiskontole või esitanud
käesoleva seaduse § 431 alusel avalduse raha väljavõtmiseks ning kogu selle pensioni
investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara on võõrandatud, sealhulgas finantsvara
soetamisel sõlmitud lepingud lõppenud ja kogu pensioni investeerimiskontol olnud raha on
välja makstud, kantud kohustatud isiku teisele pensioni investeerimiskontole või seda on
kasutatud pensionifondi osakute omandamiseks.
(3) Krediidiasutus teavitab viivitamata registripidajat pensioni investeerimiskonto avamisest
ja selle sulgemisest, esitades registripidajale elektroonilisel kujul pensioni investeerimiskonto
lepingu sõlminud või selle üles öelnud isiku kohta käesoleva seaduse § 15 lõike 1
punktides 1–3 nimetatud andmed ning tema pensioni investeerimiskonto numbri.”;
31) seaduse 2. peatüki 3. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”3. jagu
Pensionifondi osakute omandamine ja pensioni investeerimiskontole
sissemaksete tegemine”;
32) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 18. Sissemaksed pensionifondi või pensioni investeerimiskontole
(1) Sissemakseid pensionifondi tehakse:
1) käesoleva seaduse §-s 12 ning sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõigetes 4 ja 41 nimetatud
vahendite laekumisel registripidajale;
2) osakuomaniku poolt pensionifondi osakute vahetamisel käesoleva seaduse §-des 23–27
sätestatu kohaselt;
3) osakute omandamisel pensioni investeerimiskontolt käesoleva seaduse §-des 23–27
sätestatu kohaselt registripidajale laekunud vahendite arvelt;
4) pensionifondi osakute omandamisel pensionifondivalitseja poolt investeerimisfondide
seaduse §-des 68–71 sätestatu kohaselt;
5
5) osakute omandamisel teise pensionifondi likvideerimisel käesoleva seaduse §-des 37–39
sätestatu kohaselt;
6) osakute omandamisel kahju hüvitamiseks käesoleva seaduse §-des 34 ja 35 ning
tagatisfondi seaduse §-des 70–73 sätestatu kohaselt.
(2) Sissemakseid pensioni investeerimiskontole tehakse:
1) käesoleva seaduse §-s 12 ning sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõigetes 4 ja 41 nimetatud
vahendite laekumisel registripidajale;
2) pensionifondi osakute tagasivõtmisel käesoleva seaduse §-des 23–27 sätestatu kohaselt;
3) pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara võõrandamisel või lepingu
lõppemisel, samuti finantsvaralt tulu teenimisel käesoleva seaduse § 3 1 lõikes 4 sätestatu
kohaselt;
4) raha ühelt pensioni investeerimiskontolt teisele kandmisel käesoleva seaduse §-des 23–27
sätestatu kohaselt;
5) pensionifondi likvideerimisel käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatu kohaselt.”;
33) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
”(11) Pensioni investeerimiskontole sissemaksete tegemisel laekub sellele kontole raha, mida
investeerib käesoleva seaduse § 31 kohaselt kohustatud isik või isik, kes ei ole enam
kohustatud isik, kuid kelle pensioni investeerimiskontol on raha või kellel on selle eest
soetatud finantsvara.”;
34) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(2) Samal ajal võib isik teha sissemakseid üksnes ühte pensionifondi või ühele pensioni
investeerimiskontole.”;
35) paragrahvi 19 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Sissemakseid tehakse valikuavalduses märgitud pensionifondi või pensioni
investeerimiskontole või valikuavalduse puudumise korral registripidaja poolt loosiga
määratud pensionifondi või pensioni investeerimiskontole, mille avamisega avati isikule
käesoleva seaduse § 17 lõike 5 teises lauses sätestatu kohaselt ka pensionikonto.”;
36) paragrahvi 19 lõikes 4 asendatakse sõnad ”valikuavalduses märgitud pensionifondiga”
sõnadega ”valikuavalduses märgitud pensionifondi või pensioni investeerimiskontoga”;
37) paragrahvi 22 lõikes 2 ja § 39 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ”§ 18 punktis 1” tekstiosaga
”§ 18 lõike 1 punktis 1”;
38) seaduse 2. peatüki 4. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”4. jagu
Pensionifondide ja pensioni investeerimiskontode vahetamine”;
39) paragrahvid 23–26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 23. Pensionifondide ja pensioni investeerimiskontode vahetamise alused
(1) Isikul on õigus käesolevas jaos sätestatud tingimustel ja korras vahetada ühe pensionifondi
osakud teise pensionifondi osakute vastu ja kanda pensionifondi osakute tagasivõtmisel
saadud summa käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud korras oma pensioni investeerimiskontole
ning käesolevas jaos ja tema pensioni investeerimiskonto lepingus sätestatud tingimustel ja
korras omandada pensioni investeerimiskontol oleva raha eest pensionifondi osakuid või
kanda ühel pensioni investeerimiskontol olev raha oma teisele pensioni investeerimiskontole
(edaspidi kõik käesolevas seaduses vahetustehingud).
(2) Vahetustehingud ei ole lubatud, kui vastavalt ühe või mõlema vahetamisega seotud
pensionifondi osakute tagasivõtmine või väljalaskmine on investeerimisfondide seaduse
alusel keelatud.
6
(3) Vahetustehingute korral osakuomanikule ega isikule, kes kasutab pensioni
investeerimiskontot, väljamakseid ei tehta.
(4) Vahetustehingute tegemisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 24–27 ja
investeerimisfondide seaduses pensionifondi osakute väljalaskmise ja tagasivõtmise kohta sätestatut
ning pensionifondide ja pensioni investeerimiskonto lepingu tingimustes ettenähtud korda.
§ 24. Vahetustehingute tegemise tingimused
(1) Isik võib vahetada kõik talle kuuluvad osakud või osa nendest.
(2) Isik võib kanda pensionifondi osakute tagasivõtmisel saadud summa oma pensioni
investeerimiskontole. Selleks võtab registripidaja isiku soovi kohaselt tagasi kõik talle
kuuluvad pensionifondi osakud või osa nendest ning kannab vastava summa isiku pensioni
investeerimiskontole.
(3) Isik võib pensioni investeerimiskontol oleva raha eest omandada pensionifondi osakuid.
Selleks kannab krediidiasutus isiku soovi kohaselt kogu tema pensioni investeerimiskontol
oleva raha või osa sellest registripidajale, kes korraldab käesoleva seaduse § 22 alusel
pensionifondi osakute väljalaskmise.
(4) Isik võib kanda kogu oma pensioni investeerimiskontol oleva raha või osa sellest teisele
pensioni investeerimiskontole. Pensioni investeerimiskontol oleva raha kandmise ühelt
pensioni investeerimiskontolt teisele või selle raha eest soetatud finantsvara ühe pensioni
investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontolt teise pensioni investeerimiskontoga seotud
väärtpaberikontole kandmise korraldab isik vastavalt oma pensioni investeerimiskonto avanud
krediidiasutusega sõlmitud lepingule.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vahetustehinguid tehakse kolmel korral aastas:
1. jaanuarile ja 1. maile järgneval esimesel tööpäeval ning 1. septembril või sellele järgneval
esimesel tööpäeval, kui 1. september ei ole tööpäev. Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4
nimetatud vahetustehinguid tehakse pensioni investeerimiskonto lepingus sätestatud tingimustel ja
sagedusega.
(6) Vahetustehing ei muuda pensionifondi ega pensioni investeerimiskontot, kuhu isiku
kohustusliku kogumispensioni maksed laekuvad või peaksid laekuma.
§ 25. Vahetamise avaldus
(1) Käesoleva seaduse § 24 lõigetes 1 ja 2 nimetatud vahetustehingu tegemiseks esitab isik
kontohaldurile või registripidajale vahetamise avalduse (edaspidi käesolevas paragrahvis
avaldus). Avalduse esitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõigetes 2–3 ning §-s 16
sätestatut.
(2) Piiratud teovõimega isiku eest avalduse esitamisel, samuti nooremale kui 18-aastasele
isikule avalduse esitamiseks seadusliku esindaja kirjaliku nõusoleku andmisel peab
seaduslikul esindajal olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8
nimetatud nõusolek.
(3) Avalduses märgitakse:
1) isiku nimi ja isikukood;
2) isiku kontaktandmed;
3) isiku eelistused temale teatise edastamise viisi ja vastavate volituste kohta;
4) selle pensionifondi nimetus, mille osakute tagasivõtmist isik vahetamisel soovib;
5) selle pensionifondi nimetus, mille osakuid isik soovib vahetamisel omandada;
6) selle pensioni investeerimiskonto number, millele isik soovib kanda tagasivõetud osakutele
vastava summa;
7) nende osakute osakaal, mille vahetamist teise pensionifondi osakute vastu või mille
tagasivõtmisel saadud summa pensioni investeerimiskontole kandmist isik taotleb;
8) isiku kinnitus, et tal on olnud võimalik tutvuda kõikide registreeritud kohustuslike
pensionifondide tingimuste, prospektide ja põhiteabega;
9) isiku kinnitus tema valitud pensionifondi tingimustega nõustumise kohta, kui isik soovib
vahetustehingu tulemusel omandada pensionifondi osakuid;
10) avalduse esitamise kuupäev;
7
11) isiku allkiri, välja arvatud juhul, kui avaldus on esitatud kirjalikku taasesitamist ja isiku
identifitseerimist võimaldaval kujul.
(4) Avalduse esitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 51 sätestatud piirangut
ning avalduse esitamise eest võetavale tasule § 16 lõikes 71 sätestatut.
(5) Registripidaja keeldub avalduse vastuvõtmisest, kui temale esitatud või kontohalduri
kaudu edastatud avaldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või kui selle
pensionifondi, mille osakuid isik soovib talle kuuluvate osakute eest omandada, osakute
väljalaskmine on käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 nimetatud asjaoludel keelatud.
Registripidaja keeldub kontohalduri kaudu edastatud avalduse vastuvõtmisest ka juhul, kui
selle avalduse esitamise kuupäev on varasem registripidaja poolt juba vastuvõetud avalduse
esitamise kuupäevast.
(6) Avalduse vastuvõtmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja
viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit, edastades infosüsteemi kaudu vastava
elektroonilise veateate. Kontohaldur teavitab veateatest viivitamata avalduse esitanud isikut.
Vahetustehingu tegemiseks peab isik esitama uue, nõuetekohase avalduse.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud veateade peab sisaldama:
1) vahetustehingust keeldumise õiguslikku alust;
2) vahetustehingust keeldumise põhjendust;
3) veateate edastamise kuupäeva.
(8) Nõuetele vastav avaldus peab olema esitatud ja avalduses märgitud andmed
registripidajale laekunud hiljemalt:
1) 30. novembril – vahetustehingu tegemiseks 1. jaanuarile järgneval esimesel tööpäeval;
2) 31. märtsil – vahetustehingu tegemiseks 1. maile järgneval esimesel tööpäeval;
3) 31. juulil – vahetustehingu tegemiseks 1. septembril või sellele järgneval esimesel
tööpäeval, kui 1. september ei ole tööpäev.
(9) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud avalduse esitamise tähtpäevani võib isik
oma avaldust muuta, esitades selleks uue vahetamise avalduse.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed esitatakse avaldusel registripidaja ette
antud vormil, seejuures peavad avaldusel tähestikulises järjekorras ja võrdsetel alustel olema
välja toodud kõigi Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud kohustuslike pensionifondide
ametlikud nimetused ning isiku võimalus valida pensionifondi asemel investeerimine pensioni
investeerimiskonto kaudu.
(11) Käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 nimetatud vahetustehingu tegemiseks esitab pensioni
investeerimiskonto avanud krediidiasutus viivitamata pärast kontot kasutavalt isikult vastava
avalduse saamist registripidajale, viimase ette antud vormil, avalduse pensionifondi osakute
väljalaskmiseks. Selles peavad olema märgitud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3, 5
ja 10 nimetatud andmed ning pensioni investeerimiskontol olev summa, mille eest isik soovib
omandada pensionifondi osakuid, koos pensioni investeerimiskonto numbri ja selle avanud
krediidiasutuse ärinimega.
(12) Isiku poolt käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 nimetatud vahetustehingu tegemiseks
krediidiasutusele avalduse esitamisele kohaldatakse § 14 lõikes 51 sätestatud piirangut ning
avalduse esitamise eest võetavale tasule § 16 lõikes 71 sätestatut. Avaldusel peavad
tähestikulises järjekorras ja võrdsetel alustel olema välja toodud kõigi Finantsinspektsiooni
veebilehel avaldatud kohustuslike pensionifondide ametlikud nimetused ning isiku võimalus
valida pensionifondi asemel investeerimine pensioni investeerimiskonto kaudu.
§ 26. Vahetustehingu tulemus ja tehingu tegemise kord
(1) Vahetustehingu tulemusel:
1) omandab isik pensionifondi osakute tagasivõtmisel saadud summa või pensioni
investeerimiskontol olnud summa eest vastava arvu valitud pensionifondi osakuid, tasudes
viimaste eest sama päeva puhasväärtuse ulatuses või
8
2) laekub isiku pensioni investeerimiskontole pensionifondi osakute tagasivõtmisel saadud
summa või summa, mis vahetamise käigus isiku teiselt pensioni investeerimiskontolt üle
kantakse.
(2) Vahetustehingud, millega kaasneb pensionifondi osakute omandamine või tagasivõtmine,
korraldab registripidaja koos pensionifondi depositooriumiga. Vahetustehingud, millega
kaasnevad pensioni investeerimiskontoga seotud kanded, korraldab registripidaja koos
krediidiasutusega, kus pensioni investeerimiskonto avatud on.
(3) Kui selle pensionifondi osakute tagasivõtmine on käesoleva seaduse § 23 lõike 2 alusel
keelatud, mille osakute tagasivõtmist osakuomanik vahetamisel soovib, korraldab
registripidaja vahetamise esimesel võimalusel pärast takistavate asjaolude äralangemist,
arvestades § 24 lõikes 5 sätestatud vahetustehingu tähtpäeva.
(4) Kui käesoleva seaduse § 24 lõikes 5 sätestatud pensionifondi osakute vahetamise päeval
on selle pensionifondi, mille osakuid avalduse esitanud isik soovib omandada, osakute
väljalaskmine § 23 lõike 2 alusel keelatud, keeldub registripidaja tehingu tegemisest ja
teavitab sellest viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit. Kontohaldur teavitab
vahetamisest keeldumisest viivitamata avalduse esitanud isikut.
(5) Vahetustehingute täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.”;
40) paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Kui vahetamisel võetakse tagasi pensionifondi osakuid, makstakse pensionifondi
osakuomaniku arvel vastava pensionifondi tingimustes ja prospektis ettenähtud ulatuses
osakute tagasivõtmistasu.”;
41) seaduse 2. peatükki täiendatakse 41. jaoga järgmises sõnastuses:
”41. jagu
Makse tasumine ja tasumisest vabastamine
§ 271. Makse tasumisest vabastamine
(1) Kohustatud isikul on õigus makset mitte tasuda, kui ta esitab kontohaldurile või
registripidajale käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise avalduse.
(2) Makse tasumisest vabastatakse alates 1. jaanuarist, 1. maist või 1. septembrist, arvestades
käesoleva seaduse § 273 lõikes 5 sätestatud avalduse esitamise tähtaega.
(3) Isikul ei teki makse tasumise kohustust, kui ta esitab kontohaldurile või registripidajale
käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise avalduse hiljemalt
18-aastaseks saamise aasta 31. juulil.
(4) Kui isik on esitanud käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumise avalduse, tekib
tal uuesti õigus makset mitte tasuda, kui tema viimasest makse tasumise kohustuse
tekkimisest on möödunud vähemalt kümme aastat.
§ 272. Makse tasumine
(1) Isikul, kes on esitanud käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise
avalduse või kasutanud §-s 431 nimetatud raha väljavõtmise õigust, tekib kümne aasta
möödumisel makse tasumise lõppemisest arvates uuesti õigus tasuda makset, kui ta esitab
kontohaldurile või registripidajale §-s 273 nimetatud makse tasumise avalduse.
(2) Isikul, kes on pärast makse tasumise lõpetamist jätkanud makse tasumist käesolevas
paragrahvis sätestatu alusel, kuid on pärast seda esitanud käesoleva seaduse §-s 271 sätestatu
kohaselt uuesti makse tasumisest vabastamise avalduse või kasutanud uuesti §-s 431
nimetatud raha väljavõtmise õigust, ei ole enam õigust esitada käesolevas paragrahvis
sätestatu kohaselt avaldust makse tasumiseks ja tal ei teki enam võimalust makset tasuda.
(3) Isikul, kellel on tuvastatud puuduv töövõime ja kellele on tehtud sellega seoses
kohustusliku kogumispensioni väljamakseid, tekib pärast tema töövõime osaliseks või
täielikuks hindamist õigus tasuda makset, kui ta esitab kontohaldurile või registripidajale
käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumise avalduse.
9
(4) Käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumise avalduse esitanud isikul tekib õigus
ja kohustus tasuda makset alates 1. jaanuarist, 1. maist või 1. septembrist, arvestades §-s 273
sätestatut.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes kohaldatakse käesolevas
seaduses kohustatud isiku kohta sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.
(6) Sotsiaalmaksuseaduse §-s 4 nimetatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud kontrollima
pensioniregistrist, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud tasuma
makset.
§ 273. Makse tasumise või tasumisest vabastamise avaldus
(1) Makse tasumise või tasumisest vabastamise avalduse esitamise õigus tekib isikul tema
18-aastaseks saamisega, kui käesolevas paragrahvis ning käesoleva seaduse §-des 271 ja 272 ei
ole sätestatud teisiti.
(2) Seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul võib makse tasumisest vabastamise avalduse
esitada ka vähemalt 16-aastane isik. Nooremale kui 18-aastasele isikule makse tasumisest
vabastamise avalduse esitamiseks seadusliku esindaja kirjaliku nõusoleku andmisel peab
seaduslikul esindajal olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 11
sätestatud kohtu nõusolek.
(3) Makse tasumise või tasumisest vabastamise avaldusel märgitakse järgmised andmed:
1) isiku nimi;
2) isikukood;
3) isiku kontaktandmed;
4) isiku eelistused temale teatiste edastamise viisi ja vastavate volituste kohta;
5) avalduse esitamise kuupäev;
6) isiku allkiri, välja arvatud juhul, kui avaldus on esitatud kirjalikku taasesitamist ja isiku
identifitseerimist võimaldaval kujul.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed esitatakse avaldusel registripidaja ette
antud vormil ja avalduse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 51 ja §-s 16
sätestatut.
(5) Nõuetele vastav avaldus peab olema esitatud ja avalduses märgitud andmed
registripidajale laekunud hiljemalt:
1) 31. märtsil – makse tasumiseks või tasumisest vabastamiseks alates 1. septembrist;
2) 31. juulil – makse tasumiseks või tasumisest vabastamiseks alates 1. jaanuarist;
3) 30. novembril – makse tasumiseks või tasumisest vabastamiseks alates 1. maist.
(6) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud avalduse esitamise tähtpäevani võib isik oma
avaldust muuta, esitades selleks uue makse tasumise või tasumisest vabastamise avalduse.
(7) Registripidaja keeldub makse tasumise või tasumisest vabastamise avalduse
vastuvõtmisest, kui temale esitatud või kontohalduri kaudu edastatud avaldus ei vasta
käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, avaldusel märgitud isikukood on vigane või avalduse
on esitanud isik, kellel ei ole avalduse esitamise õigust. Registripidaja keeldub kontohalduri
kaudu edastatud avalduse vastuvõtmisest ka juhul, kui selle avalduse esitamise kuupäev on
varasem registripidaja poolt juba vastuvõetud avalduse esitamise kuupäevast.
(8) Makse tasumise või tasumisest vabastamise avalduse vastuvõtmisest keeldumisest ja selle
põhjustest teavitab registripidaja viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit, edastades
infosüsteemi kaudu vastava elektroonilise veateate. Kontohaldur teavitab veateatest
viivitamata avalduse esitanud isikut. Makse tasumiseks või makse tasumisest vabastamiseks
peab isik esitama uue, nõuetekohase avalduse.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud veateade peab sisaldama:
1) avalduse vastuvõtmisest keeldumise õiguslikku alust;
2) avalduse vastuvõtmisest keeldumise põhjendust;
3) veateate edastamise kuupäeva.
(10) Kui isik, kes on esitanud makse tasumise avalduse, on käesoleva paragrahvi lõikes 5
sätestatud avalduse esitamise samaks tähtpäevaks esitanud ka käesoleva seaduse § 525
10
lõikes 5 nimetatud raha väljavõtmise avalduse, loetakse makse tasumise avaldus
tagasivõetuks, kui isik ei kasutanud omakorda § 524 lõikes 53 sätestatud raha väljavõtmise
avalduse tagasivõtmise õigust.
(11) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustavaid nõudeid makse
tasumise või tasumisest vabastamise avalduse vormile isiku teavitamiseks sellise avalduse
esitamisega kaasnevatest tagajärgedest.”;
42) seaduse 2. peatüki 5. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”5. jagu
Kohustusliku kogumispensioni vara pärimine
ja päritud vara kasutamine”;
43) paragrahv 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 28. Kohustusliku kogumispensioni vara pärimine
(1) Osakuomaniku surma korral lähevad osakud ja pensioni investeerimiskontot kasutanud
isiku surma korral lähevad tema pensioni investeerimiskontol olev raha ja selle eest soetatud
finantsvara (edaspidi käesolevas jaos kõik kohustusliku kogumispensioni vara) üle pärijale.
(2) Pärijal on õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või tagasi võtta, samuti võtta
pensioni investeerimiskontol olev päritud raha välja käesolevas seaduses sätestatud
tingimustel ja korras. Avaldus nimetatud tehingute tegemiseks on ühepoolne tehing
tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses.
(3) Pärijal on õigus kanda pensioni investeerimiskontol olev päritud raha oma pensioni
investeerimiskontole, registreerida pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara
oma pensioni investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontole või see finantsvara võõrandada
ja finantsvara soetamisel sõlmitud leping lõpetada pensioni investeerimiskonto avanud
krediidiasutusega sõlmitud lepingus, finantsvara soetamisel sõlmitud lepingus ja seaduses
sätestatud tingimustel ja korras.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatu kohast väljamakse saamist pärandvara arvelt ei loeta
osakute tagasivõtmiseks ega väljamakse saamiseks käesoleva seaduse § 431 tähenduses.”;
44) paragrahvi 29 pealkiri ja lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
”§ 29. Kohustusliku kogumispensioni vara ülekandmine pärijale
(1) Päritud kohustusliku kogumispensioni vara ülekandmist võib taotleda pärija, kui ta:”;
45) paragrahv 30 tunnistatakse kehtetuks;
46) paragrahvi 31 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 31. Pensionifondi osakute ülekandmise ja väljamakse tegemise kord”;
47) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
”(41) Kui pärandvara sisaldab pensioni investeerimiskontol olevat raha, korraldab selle
pärijale väljamaksmise registripidaja viie tööpäeva jooksul pensioni investeerimiskonto
avanud krediidiasutuselt käesoleva paragrahvi lõikes 42 nimetatud andmete saamisest arvates
vastavalt õigusaktidele ja registripidaja poolt pärandajale pensioni investeerimiskonto avanud
krediidiasutusega sõlmitud lepingule.
(42) Pärandajale pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutus kannab registripidajale
summa, mille pärija soovib sellelt pensioni investeerimiskontolt välja võtta, ning esitab
registripidajale viivitamata pärast pärijalt vastava avalduse saamist pensioni
investeerimiskontol oleva raha väljamaksmiseks avalduse, milles peavad olema märgitud
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3, 7 ja 10 nimetatud andmed ning summa, mille
pärija soovib pärandaja pensioni investeerimiskontolt välja võtta, koos pensioni
investeerimiskonto numbri ja selle avanud krediidiasutuse ärinimega.”;
11
48) paragrahvi 31 lõigetes 5 ja 6 asendatakse tekstiosa ”lõikes 1” tekstiosaga ”lõigetes 1 ja 42”;
49) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
”(11) Kui kahju kannatanud osakuomaniku makse laekub või laekus viimati tema pensioni
investeerimiskontole, hüvitatakse kahju vastavas suuruses summa ülekandmisega tema
pensioni investeerimiskontole.”;
50) paragrahvi 37 lõike 2 teises lauses asendatakse tekstiosa ”lõigetes 5” tekstiosaga
”lõigetes 2–3, 5”;
51) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
”(21) Isik võib uue pensionifondi valimise asemel määrata käesolevas paragrahvis sätestatud
korras, et tema osa jaotamisele kuuluvast rahast kantakse tema pensioni investeerimiskontole.”;
52) paragrahvi 37 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”6) valitud uue pensionifondi nimetus, mille osakuid isik soovib omandada;”;
53) paragrahvi 37 lõiget 3 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
”61) pensioni investeerimiskonto number, kui isik soovib, et tema osa jaotamisele kuuluvast
rahast kantakse tema pensioni investeerimiskontole;”;
54) paragrahvi 37 lõike 3 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”8) uue pensionifondi valimisel kinnitus selle pensionifondi tingimustega nõustumise kohta;”;
55) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
”(31) Piiratud teovõimega isiku eest avalduse esitamisel, samuti nooremale kui 18-aastasele isikule
avalduse esitamiseks seadusliku esindaja kirjaliku nõusoleku andmisel ei ole perekonnaseaduse
§ 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud kohtu nõusolek vajalik.”;
56) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
”(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatut ei kohaldata, kui lõikes 2 sätestatud
avalduse tähtaegselt esitamata jätnud osakuomaniku makse laekub või peaks laekuma tema
pensioni investeerimiskontole. Käesolevas lõikes sätestatud juhul kannab registripidaja
osakuomaniku osa jaotamisele kuuluvast rahast tema pensioni investeerimiskontole.”;
57) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
”(7) Uute pensionifondi osakute väljalaskmist ei toimu käesoleva seaduse § 37 lõigetes 21 ja 8
sätestatud juhtudel ning registripidaja kannab osakuomanikele vastava osa jaotamisele
kuuluvast rahast nende pensioni investeerimiskontodele, arvestades käesoleva paragrahvi
lõikes 2 sätestatud tähtaega.”;
58) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
”Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata isiku suhtes, kes on määranud, et tema makse
laekub pensioni investeerimiskontole.”;
59) paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 40. Õigus kohustuslikule kogumispensionile ja kohustusliku kogumispensioni väljamaksed
(1) Õigus kohustuslikule kogumispensionile tekib isikul riikliku pensionikindlustuse seaduses
sätestatud vanaduspensioniikka (edaspidi vanaduspensioniiga) jõudmisest arvates.
(2) Kogumispensioni saamiseks sõlmitakse käesolevas jaos sätestatud tingimustel ja korras
kindlustusandjaga pensionileping, lepitakse pensionifondivalitsejaga kokku fondipension või
taotletakse ühekordset väljamakset pensionifondist või pensioni investeerimiskontolt.
12
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel on isikul õigus taotleda väljamakset
pensionifondist ja pensioni investeerimiskontolt käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud
tingimustel ja korras.”;
60) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Õigus kohustuslikule kogumispensionile tekib, kui isikul on riikliku pensionikindlustuse
seaduses sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni jäänud viis aastat, samuti isikul, kellel on
tuvastatud puuduv töövõime.”;
61) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
”(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õiguse tuvastamiseks vahetab registripidaja
andmeid Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassaga.”;
62) paragrahv 41 ning § 42 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
63) paragrahv 42 tunnistatakse kehtetuks;
64) paragrahv 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 43. Ühekordne väljamakse isikule, kellel on õigus kohustuslikule kogumispensionile
(1) Käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud isikul on pensionifondist ühekordse väljamakse
saamiseks õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ning neile vastava summa korraga
väljamaksmist, samuti oma pensioni investeerimiskontol oleva summa või sellest osa korraga
väljamaksmist.
(2) Kui osakuomanik omandab pärast kõigi osakute tagasivõtmiseks ühekordse väljamakse
avalduse esitamist, kuid enne ühekordse väljamakse tegemist täiendavalt osakuid, võetakse
kõik osakuomanikule kuuluvad osakud tagasi ja tehakse talle ühekordne väljamakse.
(3) Pärast ühekordse väljamakse saamist omandatud osakute tagasivõtmiseks või pensioni
investeerimiskontole jäänud raha ja sinna hiljem laekunud raha väljavõtmiseks on käesoleva
seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud isikul õigus käesolevas seaduses sätestatud tingimustel
esitada avaldus uue ühekordse väljamakse saamiseks, leppida kokku fondipension või sõlmida
pensionileping.
(4) Ühekordse väljamakse saamiseks esitatakse avaldus ja väljamakse tehakse käesoleva
seaduse §-des 524–526 sätestatud korras.”;
65) paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud isikul on pensionifondist ühekordse
väljamakse saamiseks õigus nõuda kõigi osakute või neist osa tagasivõtmist ning neile
vastava summa korraga väljamaksmist, samuti oma pensioni investeerimiskontol oleva
summa või sellest osa korraga väljamaksmist.”;
66) paragrahvi 43 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(3) Pensionikontole jäänud osakute ja pärast ühekordse väljamakse saamist omandatud
osakute tagasivõtmiseks või pensioni investeerimiskontole jäänud raha ja sinna hiljem
laekunud raha väljavõtmiseks on käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud isikul õigus
käesolevas seaduses sätestatud tingimustel esitada avaldus uue ühekordse väljamakse
saamiseks, leppida kokku fondipension või sõlmida pensionileping.”;
67) seadust täiendatakse §-ga 431 järgmises sõnastuses:
”§ 431. Väljamakse isikule, kellel ei ole veel õigust kohustuslikule kogumispensionile
(1) Isikul, kellel ei ole käesoleva seaduse § 40 lõike 1 kohaselt veel õigust kohustuslikule
kogumispensionile, on õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ning neile vastava summa ja
kõigil pensioni investeerimiskontodel oleva raha väljamaksmist käesolevas paragrahvis
sätestatud tingimustel. Käesolevas lõikes sätestatud õigust saab isik kasutada kuni kaks korda.
13
(2) Pensionifondi osakud võetakse tagasi ning neile vastav summa ja pensioni
investeerimiskontodel olev raha makstakse välja jaanuaris, mais või septembris. Väljamakse
tehakse hiljemalt:
1) 20. jaanuaril, kui vastav avaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale
laekunud hiljemalt 31. juulil;
2) 20. mail, kui vastav avaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale
laekunud hiljemalt 30. novembril;
3) 20. septembril, kui vastav avaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed
registripidajale laekunud hiljemalt 31. märtsil.
(3) Kui isik on soetanud finantsvara pensioni investeerimiskonto kaudu, peab kogu
finantsvara olema võõrandatud, sealhulgas finantsvara soetamisel sõlmitud lepingud lõppenud
ja võõrandamise käigus saadud raha pensioni investeerimiskontole laekunud.
(4) Avaldus raha väljavõtmiseks esitatakse ja väljamakse tehakse käesoleva seaduse
§-des 524–526 sätestatud korras.
(5) Raha väljavõtmisega lõpetab isik maksete tegemise. Maksete tegemine lõpeb väljamakse
tegemisele eelnenud kuu lõpu seisuga.
(6) Isikul, kellel ei ole käesoleva seaduse § 40 lõike 1 kohaselt veel õigust kohustuslikule
kogumispensionile, on teist korda õigus nõuda kõigi oma pensionifondi osakute tagasivõtmist
ning neile vastava summa ja pensioni investeerimiskontodel oleva raha väljamaksmist, kui
pärast eelmist raha väljavõtmist on tema makse tasumise kohustuse tekkimisest möödunud
vähemalt kümme aastat.”;
68) paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 44. Osakute tagasivõtmine ja pensioni investeerimiskontolt raha kandmine kohustatud
isiku tööleasumisel Euroopa ühenduste institutsiooni
(1) Kohustatud isikul, kes vastab tingimustele, mis on sätestatud nõukogu määruses
(EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike
personalieeskirjad ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning
komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 04.03.1968, lk 1–7),
on õigus kõigi talle kuuluvate pensionifondi osakute tagasivõtmisele ning osakute
koguväärtuse ja kogu pensioni investeerimiskontol oleva raha, sealhulgas pensioni
investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara võõrandamisest ja finantsvara soetamisel
sõlmitud lepingu lõppemisest kontole laekunud raha kandmisele Euroopa ühenduste
institutsioonide pensioniskeemi vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse § 12 lõike 21
alusel kehtestatud korrale.
(2) Kõik kulud, mis on seotud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud osakute tagasivõtmise
ja finantsvara võõrandamise, sealhulgas finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu
ülesütlemisega ning ülekannete tegemisega, kannab kohustatud isik.”;
69) paragrahv 45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 45. Pensionileping ja selle sõlmimise üldtingimused
(1) Pensionileping on käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud isiku ja kindlustusandja
vahel sõlmitud kohustusliku kogumispensioni kindlustusleping, mille alusel kindlustusandja
kohustub tegema lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras lepingu sõlminud isikule
(edaspidi kindlustusvõtja) pensionimakseid ning kindlustusvõtja kohustub tasuma
kindlustusandjale kindlustusmakse.
(2) Pensionilepinguga kaetakse kindlustusriskidest üksnes kindlustustegevuse seaduses
sätestatud üleelamisrisk. Muude kindlustusriskide katmine ei ole lubatud.
(3) Pensionilepingu alusel tehakse pensionimakseid kindlustusvõtja surmani (edaspidi
eluaegne pensionileping) või lepingus kokkulepitud tähtpäevani (edaspidi tähtajalisena
sõlmitud pensionileping).
14
(4) Üleelamisriski arvestamisel on kindlustusandja kohustatud pensionilepingute sõlmimisel
kasutama ühevanuseliste meeste ja naiste puhul sama väärtusega oodatavat eluiga kirjeldavaid
suremusnäitajaid.
(5) Pensionilepingu kindlustusvõtja võib olla üksnes füüsiline isik, kellel on käesoleva
seaduse § 40 lõike 1 alusel õigus kohustuslikule kogumispensionile.
(6) Kui kindlustusvõtja ei ole määranud teisiti, võetakse pensionilepingu sõlmimisel tagasi
kõik kindlustusvõtjale kuuluvad pensionifondide osakud ning tehakse neile vastava summa ja
kindlustusvõtja kõigil pensioni investeerimiskontodel oleva summa eest tehakse ühekordne
kindlustusmakse isiku valitud kindlustusandjale. Osakutele vastav summa saadakse
tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel. Osakute tagasivõtmise
ning neile vastava summa ja pensioni investeerimiskontodel oleva raha kandmise
pensionifondist kindlustusandjale korraldab registripidaja.
(7) Pensionilepingu sõlmimise õigus on annuiteedi tegevusluba omaval Eestis asutatud
kindlustusandjal ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud kindlustusandja Eesti
filiaalil, kes on Tagatisfondi seaduses ettenähtud pensionilepingute osafondi osaline ning
kellel on registripidajaga kehtiv väärtpaberite registri pidamise seaduse § 371 lõikes 1
nimetatud leping.
(8) Pensionimakse suuruse arvutamisel kasutatakse ühel päeval tehtud pensionilepingute
pakkumustes samu oodatavat eluiga kirjeldavaid suremusnäitajaid ja kindlustusandja
võetavaid tasusid ning garanteeritud intressimääraga pensionilepingu puhul sama
garanteeritud aastaintressi määra.
(9) Pensionimakseid tehakse kindlustusvõtja ja kindlustusandja kokkulepitud kuupäeval, mis
peab jääma ajavahemikku kalendrikuu 10. kuupäevast kuni 15. kuupäevani.
(10) Pensionilepingust tulenevad varalised õigused ei või olla tagatiseks või muul viisil
koormatud.
(11) Pensionilepingu suhtes kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid, arvestades käesolevast
seadusest tulenevaid erisusi.”;
70) paragrahv 46 tunnistatakse kehtetuks;
71) paragrahvi 461 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(2) Investeerimisriskiga pensionilepingu alusvarana kasutatava finantsvara valiku määrab
kindlustusandja. Kindlustusandja võib investeerimisriskiga pensionilepingu alusvara valikus
pakkuda ka kohustusliku pensionifondi osakuid.
(3) Pensionifondi osakute omandamine, tagasivõtmine ja vahetamine toimuvad kindlustusandja,
registripidaja ja pensionifondivalitseja vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt, arvestades osakute
vahetamisel käesoleva seaduse § 25 lõikes 8 sätestatud osakute vahetamise tähtaegu.
(4) Kui kindlustusandjaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv fondivalitseja teeb
investeerimisriskiga pensionilepingu alusvaralt arvestatud fondi valitsemistasust tagasimakse,
kasutab kindlustusandja seda pensionilepingu pensionimaksete suurendamiseks.”;
72) paragrahvid 47–481 tunnistatakse kehtetuks;
73) paragrahvi 49 lõigetes 1, 2, 4 ja 5, §-s 50 ning § 51 lõike 1 punktis 12 asendatakse sõna
”osakuomanik” sõnaga ”isik” vastavas käändes;
74) paragrahvi 49 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”1) isikul ei ole käesoleva seaduse § 40 lõike 1 kohaselt veel õigust kohustuslikule
kogumispensionile;”;
75) paragrahvi 49 lõike 6 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”4) isikul juba on kehtiv pensionileping ning tal puuduvad osakud ja raha pensioni
investeerimiskontol uue pensionilepingu sõlmimiseks.”;
15
76) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses:
”(101) Kui kindlustusvõtja kasutab kindlustusmakse tasumiseks pensioni investeerimiskontol
olevat raha ega ole kasutanud käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud taganemisõigust,
korraldab registripidaja koostöös kindlustusvõtja pensioni investeerimiskonto avanud
krediidiasutusega viie tööpäeva jooksul pensionilepingu sõlmimisest 14 päeva möödumisest
arvates pensioni investeerimiskontol oleva summa kandmise kindlustusandja pangakontole.”;
77) paragrahvi 50 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”2) selgitama välja osakuomaniku nõudmised pensionilepingule, sealhulgas pensionimaksete
tegemise tingimused;”;
78) paragrahvi 50 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
79) paragrahvi 50 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”5) selgitama osakuomanikule pensionimakse kujunemise põhimõtteid ja tingimusi, mis
mõjutavad pensionimakse suurust;”;
80) paragrahvi 50 lõike 11 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
81) paragrahvi 51 lõikes 11 asendatakse sõnad ”kuuluvate pensionifondi osakute arvus”
sõnadega ”kuuluva finantsvara suuruses”;
82) paragrahvi 51 lõikes 12 ja § 52 lõike 4 punktis 71 asendatakse sõnad ”maksimaalne
kestus” sõnaga ”tähtaeg”;
83) paragrahvi 52 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 52. Teave pensionilepingu ning pärast lepingu sõlmimist omandatud osakute ja
pensioni investeerimiskontole laekunud maksete kohta”;
84) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”3) perioodi jooksul kindlustusvõtjale määratud pensionilepingute kasum;”;
85) paragrahvi 52 lõike 4 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
86) paragrahvi 52 lõiget 4 täiendatakse punktidega 72 ja 73 järgmises sõnastuses:
”72) kindlustusvõtja selle pensioni investeerimiskonto number, millel olevat summat ta soovib
kasutada kindlustusmakse tasumiseks;
73) kindlustusvõtja sellel pensioni investeerimiskontol oleva summa suurus, mida ta soovib
kasutada kindlustusmakse tasumiseks;”;
87) paragrahvi 52 lõike 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
88) paragrahv 521 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 521. Pensionikontol olevate osakute ja pensioni investeerimiskontol oleva raha
kasutamine pärast pensionilepingu sõlmimist
(1) Kui kindlustusvõtja pensionikontol on pärast pensionilepingu sõlmimist pensionifondi
osakuid või pensioni investeerimiskontol raha, on tal nende osakute või pensioni
investeerimiskontol oleva raha kasutamiseks käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 sätestatud
õigused, samuti õigus kasutada osakuid ja pensioni investeerimiskontol olevat raha täiendava
kindlustusmakse tasumiseks. Täiendava kindlustusmakse tasumiseks tuleb kindlustusvõtjal
esitada pensionilepingu sõlminud kindlustusandjale vastav avaldus.
(2) Kindlustusandja esitab täiendava kindlustusmakse saamiseks pärast kindlustusvõtjalt
asjakohase avalduse saamist registripidajale käesoleva seaduse § 52 lõikes 4 sätestatud
nõuetele vastava avalduse.
(3) Registripidaja korraldab osakute tagasivõtmise ning osakute koguväärtusele või
kindlustusvõtja määratud osakutele vastava summa kandmise kindlustusandja pangakontole
16
viie tööpäeva jooksul kindlustusandjalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse
saamisest arvates, arvestades käesoleva seaduse § 49 lõigetes 6 ja 7 sätestatut.
(4) Kui täiendava kindlustusmakse tasumiseks kasutatakse pensioni investeerimiskontol
olevat raha, korraldab registripidaja koostöös kindlustusvõtja pensioni investeerimiskonto
avanud krediidiasutusega selle raha kandmise kindlustusandja pangakontole viie tööpäeva
jooksul kindlustusandjalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse saamisest arvates,
arvestades käesoleva seaduse § 49 lõigetes 6 ja 7 sätestatut.
(5) Kindlustusvõtjale kuuluvate osakute koguväärtusele või kindlustusvõtja määratud osakutele
vastava summa või pensioni investeerimiskontol olnud raha kandmisega kindlustusandjale
muudetakse pensionilepingut ja kindlustusandja arvutab uue pensionimakse suuruse.”;
89) paragrahvi 522 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
”(11) Pensioniaasta on üheaastane periood, mille arvestus pensionilepingu puhul algab
pensionilepingu sõlmimisest.”;
90) paragrahvi 522 lõikest 4 jäetakse välja teine lause;
91) paragrahvi 522 lõikes 6 asendatakse tekstiosa ”§ 52 lõike 4 punktides 1–5, 8, 10 ja 11”
tekstiosaga ”§ 52 lõike 4 punktides 1–4, 8, 10 ja 11”;
92) paragrahvi 522 lõikes 72 asendatakse sõnad ”kuuluvate investeerimisfondi aktsiate või
osakute” sõnadega ”kuuluva finantsvara”;
93) paragrahvi 522 lõikes 8 asendatakse tekstiosa ”§ 52 lõike 4 punktides 1–5, 8, 9 ja 11”
tekstiosaga ”§ 52 lõike 4 punktides 1–4, 8, 9 ja 11”;
94) paragrahvi 522 lõige 81 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(81) Kui ülesöeldud pensionileping oli sõlmitud garantiiperioodiga või pensionimaksete
edasilükkamisega, võib selliseid tingimusi ette näha ka uue pensionilepingu sõlmimisel.”;
95) paragrahvi 522 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:
”(111) Eluaegse pensionilepingu ülesütlemisel sõlmitakse uus pensionileping eluaegsena.
Tähtajalisena sõlmitud pensionilepingu ülesütlemisel sõlmitakse uus pensionileping
tähtajalisena või eluaegsena.”;
96) paragrahvi 522 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(12) Kindlustusandjal on õigus rakendada pensionilepingu ülesütlemisele kindlustusvõtja
suhtes käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 7 sätestatust ning tähtajalisena sõlmitud
pensionilepingu ülesütlemisele ka lõikes 3 sätestatust soodsamaid tingimusi. Kui
pensionilepingu ülesütlemisel sõlmitakse uus pensionileping sama kindlustusandja juures, on
kindlustusandjal lisaks käesoleva lõike esimeses lauses sätestatule õigus pensionilepingu
ülesütlemisele ja uue pensionilepingu sõlmimisele rakendada ka käesoleva paragrahvi
lõigetes 81, 82 ja 111 sätestatust soodsamaid tingimusi.”;
97) seaduse 2. peatüki 8. jao 3. jaotise pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”3. jaotis
Väljamaksed pensionifondist ja pensioni investeerimiskontolt”;
98) paragrahv 523 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 523. Fondipensioni kokkuleppimine ja väljamaksete tegemise tingimused
(1) Osakuomanik võib kohustusliku kogumispensioni saamiseks kasutada fondipensioni, mille
alusel tehakse osakuomanikule perioodilisi väljamakseid pensionifondist kuni fondipensioni
lõppemiseni.
(2) Fondipension hõlmab kõiki pensionifonde, mille osakuid osakuomanik omab. Arvesse ei
võeta osakuid, mille tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud.
17
(3) Fondipensioni tähtaeg arvutatakse fondipensioni kokkuleppimisel osakuomaniku vanusele
vastavate üle-eelmise kalendriaasta kohta Eesti Statistikaameti avaldatud meeste ja naiste
keskmiselt elada jäänud aastate alusel.
(4) Osakuomanik võib määrata fondipensionile käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust
lühema või pikema tähtaja.
(5) Fondipensioni kokkuleppimisel määrab osakuomanik väljamaksete sageduse, mille
kohaselt tehakse väljamakseid kas kord kuus, kvartalis või pensioniaastas. Kui väljamaksete
sagedus on kord kvartalis või kord pensioniaastas, tehakse väljamakse valitud sagedusele
vastaval viimasel kuul.
(6) Pensioniaasta on üheaastane periood, mille arvestus algab fondipensioni puhul
fondipensioni avalduse esitamise kuule järgneva kuu 1. kuupäeval.
(7) Osakuomanikule fondipensioni väljamakse tegemisel võetakse ettenähtud arv osakuid
tagasi ning neile vastava summa eest tehakse väljamakse. Osakutele vastav summa saadakse
tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel. Osakute tagasivõtmise ja
osakuomanikule väljamakse tegemise korraldab registripidaja.
(8) Fondipensioni väljamaksete aluseks olev osakute arv leitakse iga kord enne väljamakse
tegemist, jagades osakuomanikule kuuluvate osakute arvu vastavalt valitud väljamaksete
sagedusele fondipensioni kestusega kuudes, kvartalites või pensioniaastates.
(9) Kui osakuomanikul on mitme pensionifondi osakuid, jaotatakse väljamakse tegemisel
tagasivõtmisele kuuluv osakute arv eri pensionifondide vahel vastavalt igas pensionifondis
osakuomanikule kuuluvate osakute arvu osakaalule, määrates nii osakud, mis võetakse
väljamakse tegemisel tagasi igas pensionifondis.
(10) Fondipension lõpeb ja väljamaksete tegemine lõpetatakse:
1) osakuomanikule kuuluvate viimaste osakute tagasivõtmise ja neile vastava väljamakse
tegemisega;
2) osakuomaniku surma korral;
3) fondipensioni lõpetamiseks avalduse esitamisel osakuomaniku poolt või
4) olukorras, kus kõigi osakuomanikule kuuluvate pensionifondide osakute tagasivõtmine on
investeerimisfondide seaduse § 173 alusel peatatud.”;
99) paragrahvi 524 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 524. Fondipensioni avaldus, ühekordse väljamakse avaldus ja raha väljavõtmise avaldus”;
100) paragrahvis 524 asendatakse sõna ”osakuomanik” sõnaga ”isik” vastavas käändes;
101) paragrahvi 524 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõnad ”arvestuslik kestus aastates” sõnaga
”tähtaeg”;
102) paragrahvi 524 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
103) paragrahvi 524 lõikes 4 asendatakse tekstiosa ”punktides 1–4, 6, 8 ja 9” tekstiosaga
”punktides 1–4, 8 ja 9”;
104) paragrahvi 524 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
”Kui soovitakse osalist väljamakset, märgitakse ühekordse väljamakse avaldusel summa,
mille isik soovib välja võtta ning selle pensionifondi nimetus, mille osakute tagasivõtmist ta
selleks soovib, samuti pensioni investeerimiskonto number ja summa, mille väljamaksmist
pensioni investeerimiskontolt isik soovib.”;
105) paragrahvi 524 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmises sõnastuses:
”(41) Käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud väljamakse saamiseks esitab isik kontohaldurile
või registripidajale raha väljavõtmise avalduse, kus märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 2
punktides 1–4, 8 ja 9 nimetatud andmed.
18
(42) Raha väljavõtmise avalduse esitamisega annab avalduse esitaja registripidajale õiguse
kontrollida krediidiasutusest tema avaldusel märgitud isiku nime ja pangakonto numbri
õigsust.
(43) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustavaid nõudeid raha
väljavõtmise avalduse vormile isiku teavitamiseks sellise avalduse esitamisega kaasnevatest
tagajärgedest.”;
106) paragrahvi 524 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(5) Fondipensioni avalduse, fondipensioni lõpetamise avalduse ja ühekordse väljamakse
avalduse esitamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 16 lõikeid 1–4, 6 ja 7 ning raha
väljavõtmise avalduse esitamise suhtes § 14 lõikeid 2–3 ja 51 ning § 16 lõikeid 1–7.
Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–41 nimetatud andmed esitatakse avaldusel registripidaja ette
antud vormil.”;
107) paragrahvi 524 täiendatakse lõigetega 51–53 järgmises sõnastuses:
”(51) Piiratud teovõimega isiku eest raha väljavõtmise avalduse esitamisel, samuti nooremale
kui 18-aastasele isikule sellise avalduse esitamiseks seadusliku esindaja kirjaliku nõusoleku
andmisel peab seaduslikul esindajal olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1
punktis 8 sätestatud kohtu nõusolek.
(52) Kuni avalduse esitamise kuu viimase kuupäevani võib isik oma fondipensioni avaldust
muuta, esitades selleks uue, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud fondipensioni avalduse.
(53) Kuni fondipensioni avalduse, fondipensioni lõpetamise avalduse või ühekordse
väljamakse avalduse esitamise kuu viimase kuupäevani võib isik oma avalduse tagasi võtta.
Käesoleva seaduse § 525 lõikes 5 nimetatud raha väljavõtmise avalduse, mis on esitatud
hiljemalt 31. märtsil, võib isik tagasi võtta kuni 31. juulini, avalduse, mis on esitatud hiljemalt
31. juulil, võib isik tagasi võtta kuni 30. novembrini ja avalduse, mis on esitatud hiljemalt
30. novembril, võib isik tagasi võtta kuni 31. märtsini. Selleks esitab isik registripidaja ette
antud vormil kontohaldurile või registripidajale fondipensioni avalduse, fondipensioni
lõpetamise avalduse, ühekordse väljamakse avalduse või raha väljavõtmise avalduse
tagasivõtmise avalduse. Fondipensioni avalduse, fondipensioni lõpetamise avalduse ja
ühekordse väljamakse avalduse tagasivõtmise avalduse esitamise suhtes kohaldatakse
käesoleva seaduse § 16 lõikeid 1–4, 6, 7 ja 8 ning raha väljavõtmise avalduse tagasivõtmise
avalduse esitamise suhtes § 14 lõikeid 2–3 ning § 16 lõikeid 1–7 ja 8.”;
108) paragrahv 524 lõige 52 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(52) Kuni avalduse esitamise kuu viimase kuupäevani võib isik oma fondipensioni avaldust
või ühekordse väljamakse avaldust muuta, esitades selleks uue käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud fondipensioni avalduse või lõikes 4 nimetatud ühekordse väljamakse avalduse.”;
109) paragrahvi 524 lõikes 6 asendatakse sõnad ”ühekordse väljamakse avalduse” sõnadega
”raha väljavõtmise avalduse, ühekordse väljamakse avalduse”;
110) paragrahvi 524 lõike 6 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”4) avalduse on esitanud isik, kellel ei ole avalduse esitamiseks õigust;”;
111) paragrahv 525 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 525. Pensionifondist väljamaksete tegemise kord
(1) Ühekordseid väljamakseid, fondipensioni väljamakseid ja käesoleva seaduse §-s 431
nimetatud väljamakseid teeb registripidaja käesolevas seaduses ja pensionifondi tingimustes
sätestatud korras.
(2) Käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud väljamakse tegemiseks korraldab registripidaja
pensionifondi osakute tagasivõtmise, lähtudes õigusaktidest, pensionifondi tingimustest ning
19
registripidaja, pensionifondivalitseja ja pensionifondi depositooriumi vahel sõlmitud
kolmepoolsest lepingust.
(3) Käesoleva seaduse §-s 431 nimetatud väljamakse tegemisel võetakse kõik osakuomanikule
kuuluvad pensionifondi osakud tagasi ning neile vastava summa eest tehakse väljamakse.
Osakutele vastav summa saadakse tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse
korrutamisel. Osakud võetakse tagasi 1. jaanuarile või 1. maile järgneval esimesel tööpäeval
või 1. septembril või sellele järgneval esimesel tööpäeval, kui 1. september ei ole tööpäev,
sõltuvalt sellest, kas väljamakse tehakse jaanuari, mai või septembri 20. kuupäevaks.
(4) Käesoleva seaduse §-s 431 nimetatud väljamakse tegemisel ei võeta arvesse osakuid, mille
tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud.
(5) Kui osakuomanik omandab pensionifondi osakuid pärast käesoleva seaduse §-s 431
sätestatud väljamakset ja tal ei ole tekkinud õigust ega kohustust tasuda makset või talle
kuulub osakuid, mille tagasivõtmine oli investeerimisfondide seaduse alusel keelatud, kuid
mille tagasivõtmise piirangud on ära langenud, korraldab registripidaja nende osakute
tagasivõtmise käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu kohaselt ja teeb osakuomanikule
väljamakse järgmisel § 431 lõikes 2 sätestatud väljamakse tähtpäeval.
(6) Fondipensioni väljamakse ja ühekordse väljamakse puhul korraldab registripidaja
pensionifondi osakute tagasivõtmise vastavalt fondipensioni või ühekordse väljamakse
avaldusele selle esitamisele järgneva kuu, kvartali viimase kuu või pensioniaasta viimase kuu
15. kuupäevast kuni 20. kuupäevani, lähtudes õigusaktidest, pensionifondi tingimustest ning
registripidaja, pensionifondivalitseja ja pensionifondi depositooriumi vahel sõlmitud
kolmepoolsest lepingust.
(7) Ühekordse väljamakse ja fondipensioni väljamaksete tegemisel võetakse aluseks osaku
puhasväärtus osakute tagasivõtmise päeval.
(8) Kui osakuomanik omandab pensionifondi osakuid pärast fondipensioni kokkuleppimist
või tema pensionikontol on osakuid, mille tagasivõtmine oli investeerimisfondide seaduse
alusel keelatud, kuid mille tagasivõtmise piirangud on ära langenud, võetakse need osakud
arvesse järgmise väljamakse tegemisel väljamakse aluseks olevate osakute arvu leidmisel.”;
112) seadust täiendatakse §-ga 526 järgmises sõnastuses:
”§ 526. Pensioni investeerimiskontolt väljamaksete tegemise kord
(1) Kui isikul on raha pensioni investeerimiskontol, teeb registripidaja ühekordseid
väljamakseid ja käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud väljamakseid käesolevas seaduses
sätestatud korras, lähtudes pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutusega sõlmitud
lepingust.
(2) Väljamakse tehakse pensioni investeerimiskontol oleva summa ulatuses. Pensioni
investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara ulatuses väljamakse saamiseks on isik
kohustatud finantsvara võõrandama, sealhulgas finantsvara soetamisel sõlmitud lepingud
lõpetama.
(3) Käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud ühekordse väljamakse tegemisel kannab registripidaja
isikule kogu tema pensioni investeerimiskontol oleva summa. Ühekordne väljamakse tehakse
§ 525 lõikes 9 nimetatud ajavahemikus.
(4) Kui pärast ühekordset väljamakset laekub isiku pensioni investeerimiskontole raha või
jääb isikule pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara, on tal õigus taotleda uut
ühekordset väljamakset või kasutada teisi käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 sätestatud
võimalusi pärast nimetatud finantsvara võõrandamist, sealhulgas finantsvara soetamisel
sõlmitud lepingute lõppemist ja vastava raha pensioni investeerimiskontole laekumist.
(5) Käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud väljamakset on isikul õigus taotleda üksnes juhul, kui
ta on kogu pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara võõrandanud, sealhulgas
finantsvara soetamisel sõlmitud lepingud lõpetanud ja vastav raha on pensioni
investeerimiskontole laekunud.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tingimust ei kohaldata pensioni
investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara suhtes, mille võõrandamine, sealhulgas
20
finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu lõpetamine, ei ole finantsvara teise osapoole suhtes
pankrotimenetluse algatamise, krediidiasutuse suhtes väljakuulutatud moratooriumi või
kriisilahendusmenetluse algatamise, kindlustusandjale kehtestatud erirežiimi või õigusaktides
sätestatud muu tagajärgedelt sarnase sündmuse või toimingu tõttu seaduse kohaselt võimalik.
Nimetatud põhjuste äralangemise järel pensioni investeerimiskontole laekuva raha suhtes
kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut.
(7) Kui isikule laekub pensioni investeerimiskontole raha pärast käesoleva seaduse §-s 431
sätestatud väljamakset ja tal ei ole tekkinud õigust ega kohustust tasuda makset, korraldab
registripidaja hiljem laekunud raha väljamaksmise isikule järgmisel § 431 lõikes 2 sätestatud
väljamakse tähtpäeval.”;
113) paragrahvi 526 lõikes 3 asendatakse sõna ”summa” tekstiosaga ”summa, kui isik ei ole
määranud teisiti”;
114) paragrahvi 63 lõikes 3 asendatakse tekstiosa ”kuid mitte varem kui kindlustusvõtja
55-aastaseks saamisel” tekstiosaga ”kuid mitte enne, kui kindlustusvõtjal on jäänud
vanaduspensioniikka jõudmiseni viis aastat”;
115) paragrahvi 66 lõikes 10 asendatakse tekstiosa ”§-des 101 ja 44” tekstiosaga ”§-s 44”;
116) paragrahv 681 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 681. Uude pensionifondi ja pensioni investeerimiskontole sissemaksete tegemise erisused
(1) Kui kohustatud isik on 2010. aasta 1. novembrist kuni 2011. aasta 31. juulini esitanud
registripidajale avalduse sissemaksete tegemiseks uude pensionifondi, asendab registripidaja
pensionifondi, kuhu kohustatud isik on teinud sissemakseid, uue pensionifondiga kolme
tööpäeva jooksul 2011. aasta 1. augustist arvates.
(2) Sissemaksete tegemiseks pensioni investeerimiskontole saab käesoleva seaduse §-s 15
nimetatud valikuavaldust esitada ja sissemakseid pensioni investeerimiskontole teha alates
2021. aasta 1. septembrist. Kuni nimetatud kuupäevani tehakse sissemakseid üksnes
valikuavalduses märgitud pensionifondi või valikuavalduse puudumise korral registripidaja
poolt loosiga määratud pensionifondi.
(3) Valikuavalduse puudumise korral hakatakse sissemakseid käesoleva seaduse § 19 lõike 3
esimeses lauses sätestatu kohaselt tegema 2021. aasta 1. septembril või hiljem avatud pensioni
investeerimiskontole, millega koos avati isikule § 17 lõike 5 teises lauses sätestatu kohaselt ka
pensionikonto.”;
117) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 691 järgmises sõnastuses:
”§ 691. Pensioni investeerimiskonto avamise ja pensioni investeerimiskontoga seotud
vahetustehingute erisused
(1) Käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud pensioni investeerimiskontot ei saa avada enne
2021. aasta 1. aprilli.
(2) Käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 nimetatud vahetustehingu tegemiseks saab §-s 25
nimetatud vahetamise avaldust esitama hakata alates 2021. aasta 1. aprillist.”;
118) paragrahvi 70 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:
”(3) Käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud väljamaksed tehakse 2021. aastal septembri jooksul
ning 2022. aastal jaanuari, mai ja septembri jooksul.
(4) Alates 2021. aasta 1. jaanuarist puudub kindlustusandjal kohustus jaotada enne nimetatud
kuupäeva sõlmitud pensionilepingute kindlustusvõtjatele ja soodustatud isikutele kasumit.
Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse 2020. aastal ja hiljem tekkinud kasumi kohta.
(5) Käesoleva seaduse § 523 lõikes 3 sätestatud tähtajaga fondipensioni saab kokku leppida
alates 2021. aasta 1. jaanuarist. Seni määrab fondipensioni tähtaja osakuomanik.”;
21
119) paragrahvis 722 täiendatakse pärast sõnu ”käesoleva seaduse” tekstiosaga ”§ 40
lõikes 1 ja”;
120) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-dega 724–728 järgmises sõnastuses:
”§ 724. Enne 2021. aasta 1. jaanuari sõlmitud pensionileping
(1) Kindlustusvõtjal on õigus enne 2021. aasta 1. jaanuari sõlmitud pensionileping üles öelda
ja saada väljamakse lepingu tagastusväärtuse ulatuses. Käesolevas paragrahvis sätestatu
kohase pensionilepingu ülesütlemise suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 522 lõigetes 1–4
sätestatut.
(2) Kindlustusandja teavitab hiljemalt 2021. aasta 15. jaanuaril vähemalt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis kindlustusvõtjat tema pensionilepingu tingimuste
muutumisest, sealhulgas kindlustusvõtja õigusest pensionileping üles öelda ja saada
väljamakse lepingu tagastusväärtuse ulatuses ning pensionilepingu ülesütlemise avalduse
esitamise tähtajast. Käesolevas lõikes sätestatud teave peab 2021. aasta 15. jaanuarist kuni
31. märtsini olema pensionilepingute kindlustusvõtjatele kättesaadav ka kindlustusandja
veebilehel.
(3) Kindlustusvõtja esitab pensionilepingu ülesütlemiseks kindlustusandjale hiljemalt
2021. aasta 31. märtsil kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse.
(4) Kindlustusvõtja poolt ülesöeldud pensionileping lõpeb 2021. aasta 31. augustil.
Kindlustusandja maksab pensionilepingus kokkulepitud tagastusväärtuse kindlustusvõtjale
välja hiljemalt 2021. aasta 30. septembril.
(5) Kindlustusandjal on õigus loobuda alates 2022. aasta 1. veebruarist kehtima jäänud
pensionilepingute alusel pensionimaksete tegemisest. Sel juhul hakkab kindlustusvõtjatele ja
soodustatud isikutele pensionilepingutes kokkulepitud suuruses pensionimakseid alates
2022. aasta 1. veebruarist tegema Sotsiaalkindlustusamet.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud pensionimaksete tegemise täpsemad tingimused
ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(7) Kindlustusandja teavitab Rahandusministeeriumi hiljemalt 2021. aasta 31. mail
pensionimaksete tegemisest loobumisest esitades isikute arvu, kellele jätkab käesoleva
paragrahvi lõike 5 alusel pensionimaksete tegemist Sotsiaalkindlustusamet, ning nende
pensionimaksete aastase summa ja pensionilepingute tagastusväärtuste summa hinnangu
2021. aasta 30. novembri seisuga.
(8) Otsusest loobuda pensionimaksete tegemisest teavitab kindlustusandja hiljemalt
2021. aasta 31. mail Finantsinspektsiooni.
(9) Kindlustusandja teavitab hiljemalt 2021. aasta 15. juunil vähemalt kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kindlustusvõtjaid, et alates
2022. aasta 1. veebruarist jätkab pensionimaksete tegemist kindlustusandja asemel
Sotsiaalkindlustusamet, samuti kindlustusvõtja õigusest sellega mitte nõustuda ja
pensionileping üles öelda ning lepingu ülesütlemise avalduse esitamise tähtajast. Käesolevas
lõikes sätestatud teave peab 2021. aasta 15. juunist kuni 30. juunini olema pensionilepingute
kindlustusvõtjatele kättesaadav ka kindlustusandja veebilehel.
(10) Pensionilepingu ülesütlemiseks käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud juhul esitab
kindlustusvõtja kindlustusandjale hiljemalt 2021. aasta 30. juunil kirjalikult või kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis avalduse.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatu kohaselt üles öeldud pensionileping lõpeb
2021. aasta 31. augustil ja kindlustusandja maksab pensionilepingus kokkulepitud
tagastusväärtuse kindlustusvõtjatele välja hiljemalt 2021. aasta 30. septembril.
(12) Kindlustusandja esitab hiljemalt 2021. aasta 31. augustil Rahandusministeeriumile
täpsustatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud andmed.
(13) Kindlustusandja kannab nendes pensionilepingutes, mille alusel hakkab pensionimakseid
tegema Sotsiaalkindlustusamet, kokkulepitud tagastusväärtused käesoleva paragrahvi lõikes 6
nimetatud määruses sätestatud korras riigieelarvesse 2022. aasta jaanuari jooksul.
22
(14) Kindlustusvõtjatele 2022. aasta jaanuaris pensionimaksete tegemise ja käesoleva
paragrahvi lõikes 13 sätestatud summa riigieelarvesse kandmisega lõpevad pensionilepingud.
(15) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 11 nimetatud pensionilepingute tagastusväärtused
arvutatakse 2021. aasta 31. juuli seisuga ning lõikes 13 nimetatud pensionilepingute
tagastusväärtused 2021. aasta 30. novembri seisuga, võttes mõlemal juhul arvesse kõiki
pensionimakseid, mida enne pensionilepingute lõppemist teeb käesolevas paragrahvis
sätestatu kohaselt veel kindlustusandja.
§ 725. Valikuavalduse esitamise erisused alates 2021. aastast
(1) Enne 1983. aasta 1. jaanuari sündinud isikul, kes ei ole esitanud valikuavaldust käesoleva
seaduse § 66 lõikes 2 ega § 723 lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks, tekib õigus ja kohustus tasuda
kohustusliku kogumispensioni makset, kui ta esitab valikuavalduse. Valikuavaldust saab
esitada alates 2021. aasta 1. jaanuarist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitanud isikule kohaldatakse
käesolevas seaduses kohustatud isiku kohta sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate
erisustega.
(3) Valikuavalduse esitanud isikul tekib õigus ja kohustus tasuda kohustusliku
kogumispensioni makset alates:
1) 1. jaanuarist, kui valikuavaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale
laekunud hiljemalt eelmise aasta 31. juulil;
2) 1. maist, kui valikuavaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale
laekunud hiljemalt eelmise aasta 30. novembril;
3) 1. septembrist, kui valikuavaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale
laekunud hiljemalt 31. märtsil.
(4) Sotsiaalmaksuseaduse §-s 4 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud kontrollima
pensioniregistrist, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud tasuma
kohustusliku kogumispensioni makset.
(5) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud täiendavaid sissemakseid tehakse käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitanud isiku eest lapse kohta, kes on sündinud
päeval, kui valikuavalduse esitanud isikul tekkis kohustus tasuda makset, või hiljem.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitanud isikul on õigus lapse
kohta, kes on sündinud kuni kuus kuud enne isikul makse tasumise kohustuse tekkimist,
valida käesoleva seaduse §-s 10 kehtestatud täiendavate sissemaksete tegemise ja riikliku
pensionikindlustuse seaduse § 24 lõike 11 punkti 2 alusel makstava pensionilisa vahel.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud täiendavate sissemaksete tegemise
taotlemiseks tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile käesoleva seaduse § 10 lõikes 3
nimetatud avaldus.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitanud isikul tekib käesoleva
seaduse §-s 271 sätestatu alusel õigus makset mitte tasuda ja §-s 431 sätestatud õigus raha
välja võtta kümne aasta möödumisel käesolevas paragrahvis sätestatud alusel makse tasumise
kohustuse tekkimisest.
§ 726. Makse tasumise või tasumisest vabastamise ning raha väljavõtmise avalduste
esitamise erisused
Käesoleva seaduse §-s 271 nimetatud makse tasumise või tasumisest vabastamise ning §-s 431
nimetatud raha väljavõtmise avaldusi saab hakata esitama 2021. aasta 1. jaanuarist.
§ 727. Pensioniiga täiendava kogumispensioni korral
(1) Käesoleva seaduse § 63 lõikes 3 sätestatud täiendava kogumispensioni korral rakendatakse
pensioniiga kindlustusvõtja suhtes, kelle täiendava kogumispensioni kindlustusleping on
sõlmitud, ja isiku suhtes, kes omandab vabatahtliku pensionifondi osakuid esmakordselt
2021. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
(2) Kindlustusvõtjal, kellel on täiendava kogumispensioni kindlustusleping sõlmitud, ja isikul,
kes omandas vabatahtliku pensionifondi osakuid esmakordselt enne 2021. aasta 1. jaanuari,
on täiendava kogumispensioni korral pensioniiga 55 aastat.
23
(3) Kui täiendava kogumispensioni kindlustusleping sõlmitakse või vabatahtliku
pensionifondi osakuid omandatakse käesoleva seaduse § 63 lõikes 51 või § 64 lõikes 1
sätestatud alustel, lähtutakse kindlustusvõtja suhtes täiendava kogumispensioni korral
pensioniea kohaldamisel vastavalt tema esmakordselt sõlmitud pensionilepingu sõlmimise või
vabatahtliku pensionifondi osakute esmakordse omandamise kuupäevast.
(4) Kui kõik isikule kuuluvad vabatahtliku pensionifondi osakud on tagasi võetud ja isik
omandab hiljem uuesti vabatahtliku pensionifondi osakuid, loetakse selline osakute
omandamine esmakordseks osakute omandamiseks käesoleva paragrahvi tähenduses.
§ 728. Analüüsikohustus
Rahandusministeerium koostab 2023. aastaks analüüsi käesolevas seaduses sätestatud
kohustusliku kogumispensioni vabatahtlikuks muutmise mõjude kohta ning esitab vajaduse
korral ettepanekud õigusaktide muutmiseks.”.
§ 2. Investeerimisfondide seaduse muutmine
Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 44 lõike 1 punktis 2 ja lõike 3 punktis 2, § 45 lõikes 4, § 301 lõikes 3 ning § 302
lõikes 1 asendatakse tekstiosa ”lõikes 3” tekstiosaga ”lõikes 2”;
2) paragrahvi 46 lõikes 1, § 96 lõikes 3, §-s 137 ja § 166 lõikes 7 asendatakse tekstiosa ”§ 24
lõikes 3” tekstiosaga ”§ 24 lõike 5 esimeses lauses”;
3) paragrahvi 64 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 64 lõikest 10 jäetakse välja tekstiosa ”30,”;
5) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
”(22) Ühe isiku emiteeritud väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse võib investeerida
kuni 15 protsenti pensionifondi vara väärtusest, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.”;
6) paragrahvi 121 lõikest 3 jäetakse välja teine lause;
7) paragrahvi 124 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 124. Investeerimine väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse ning laenu andmine
ja võtmine”;
8) paragrahvi 124 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
”(3) Pensionifondi arvel võib võtta laenu kuni 25 protsendi ulatuses fondi vara väärtusest.
Laenu võtmise otsuse langetab pensionifondi valitseja temalt eeldatava ettevaatlikkuse ja
hoolsusega, lähtudes kõigi osakuomanike õigustatud huvidest ning hinnates pensionifondi
arvel laenu võtmise vajadust ja selle laenu teenindamise võimekust.”;
9) paragrahvi 125 lõikes 3 asendatakse tekstiosa ”§ 114 lõikes 1” tekstiosaga ”§-s 114”;
10) paragrahvi 129 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa ”90 protsenti”
tekstiosaga ”80 protsenti”;
11) paragrahvi 129 täiendatakse lõigetega 31–34 järgmises sõnastuses:
”(31) Konservatiivse pensionifondi investeeringud aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse
aktsiatega sarnastesse instrumentidesse võetakse arvesse täies ulatuses ning need ei või
ületada kokku 10 protsenti pensionifondi vara väärtusest. Käesolevas lõikes sätestatud
investeeringud koos investeeringutega teistesse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata
instrumentidesse ei või ületada 20 protsenti konservatiivse pensionifondi varast.
24
(32) Aktsiatega sarnastesse instrumentidesse tehtud investeeringutena käsitatakse käesoleva
paragrahvi tähenduses investeeringuid väärtpaberitesse, hoiustesse või muudesse
instrumentidesse, mille hind või millest saadav tulu sõltub osaliselt või täielikult aktsia või
muu sellise instrumendi hinnast või selle muutusest. Käesoleva lõike esimeses lauses
nimetatud instrumentidena ei käsitata krediidiasutuste seaduse § 891 lõikes 2 nimetatud
investeerimishoiust ega võlaväärtpaberit, mille põhiosa on garanteeritud.
(33) Aktsiafondidesse tehtud investeeringutena käsitatakse käesoleva paragrahvi tähenduses
investeeringuid fondidesse, mille varast oluline osa paigutatakse otse või teiste fondide kaudu
aktsiatesse või muudesse sellistesse instrumentidesse ja see on üks osa sellise fondi
tavapärasest investeerimispoliitikast.
(34) Käesoleva paragrahvi lõike 31 esimeses lauses sätestatud piiranguid ei kohaldata, kui
pensionifondi vara investeeritakse selliste äriühingute aktsiatesse või fondide osakutesse või
aktsiatesse, mille vara paigutatakse peamiselt kinnisasjadesse.”;
12) paragrahvi 525 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
”(3) Kohustusliku pensionifondi valitseja võib aastatel 2021–2024 ajutiselt ületada käesolevas
seaduses, kohustusliku pensionifondi tingimustes või prospektis sätestatud
investeerimispiiranguid, kui see on tingitud fondivalitsejast mitteolenevast põhjusest ilma, et
tema suhtes rakenduks käesoleva seaduse § 102 lõikes 2 sätestatud teavitamiskohustus või
kogumispensionide seaduse §-des 32–36 sätestatud kahju hüvitamise kohustus. Kohustusliku
pensionifondi valitseja peab käesolevas lõikes nimetatud pensionifondi investeeringud viima
kooskõlla käesolevas seaduses, selle fondi tingimustes ja prospektis sätestatud
investeerimispiirangutega järgmise 12 kuu jooksul investeerimispiirangu ületamisest arvates.
(4) Fondivalitsejast mitteolenevaks põhjuseks peetakse olukorda, kus kohustusliku
pensionifondi vara väärtus väheneb ühes kalendrikuus rohkem kui 20 protsendi võrra
tulenevalt osakute tagasivõtmise ja väljalaskmise vahest.”.
§ 3. Perekonnaseaduse muutmine
Perekonnaseaduse § 27 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”4) kohustusliku pensionifondi osak, pensioni investeerimiskontol olev raha ja selle eest
soetatud finantsvara, sealhulgas sellise finantsvara soetamisel sõlmitud lepingust tulenevad
varalised õigused, ning kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingust tulenevad varalised
õigused.”.
§ 4. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine
Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 12 lõiget 21 täiendatakse pärast sõna ”kindlustusosaku” sõnadega ”ja
solidaarosaku”;
2) paragrahvi 24 lõike 11 punktis 2 asendatakse tekstiosa ”sündinud 2013. aasta 1. jaanuaril
või hiljem” tekstiosaga ”sündinud ajavahemikus 2013. aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta
31. augustini”;
3) paragrahvi 24 lõiget 11 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
”3) vanemale, vanema abikaasale, eestkostjale või hoolduspere vanemale, kes ei ole lapse
esimesel kolmel eluaastal kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses, iga lapse
kohta, kes on sündinud 2021. aasta 1. septembril või hiljem ning keda ta on kasvatanud
vähemalt kaheksa aastat, kolme pensioni aastahinde suuruses.”;
4) paragrahvi 24 lõikes 6 asendatakse tekstiosa ”punktis 2” tekstiosaga ”punktides 2 ja 3”;
25
5) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
”(61) Käesoleva paragrahvi lõike 6 teises lauses sätestatud pensionilisale on õigus isikul,
kellel puudus lapse kolmeaastaseks saamiseni õigus kogumispensionide seaduse §-s 10
sätestatud täiendavatele sissemaksetele proportsionaalselt nende kuude arvu järgi, millal ta ei
olnud kohustatud isik ja mille eest ei ole täiendavaid sissemakseid sama lapse kohta tehtud.”;
6) paragrahvi 26 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 615 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2
järgmises sõnastuses:
”(2) Vabariigi Valitsus koostab 2023. aastaks ja iga järgmise viie aasta järel analüüsi
pensionisüsteemi finantsilisest ja sotsiaalsest jätkusuutlikkusest ning esitab Riigikogule
vajaduse korral ettepaneku pensionisüsteemi muutmiseks.”;
8) paragrahvi 618 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
”(4) Kui kohustatud isik ei ole kogumispensionide seaduse § 725 lõike 6 alusel valinud
täiendava sissemakse tegemist, siis arvutatakse isikule pensionilisa käesoleva seaduse § 24
lõike 11 punkti 2 alusel, arvestades erisusena, et see kehtib iga lapse kohta, kes on sündinud
kuni kuus kuud enne kogumispensionide seaduse § 726 lõikes 1 nimetatud valikuavalduse
esitamisega kaasneva makse tasumise kohustuse tekkimist isikul.”.
§ 5. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse muutmine
Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse (RT I, 03.01.2019, 1) § 2 punktid 1–5 tunnistatakse kehtetuks.
§ 6. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine
Sotsiaalmaksuseaduse § 10 täiendatakse lõigetega 42 ja 43 järgmises sõnastuses:
”(42) Kui füüsilisest isikust ettevõtja oli kogumispensionide seaduse kohaselt kohustatud
kohustusliku kogumispensioni makset tasuma makse tasumise perioodi neljal kuul, on
füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult tasutud ühelt kolmandikult
sotsiaalmaksust käesoleva seaduse § 10 lõike 41 kolmandas lauses sätestatud riikliku
pensionikindlustuse vahenditesse kantava osa määr 16 protsenti ja pensioniregistri pidaja
pangakontole kantava osa määr 4 protsenti. Ettevõtlusest saadud tulult tasutud kahelt
kolmandikult sotsiaalmaksust on käesoleva seaduse § 10 lõike 41 kolmandas lauses sätestatud
riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava osa määr 20 protsenti ja pensioniregistri
pidaja pangakontole sotsiaalmaksu osa ei kanta.
(43) Kui füüsilisest isikust ettevõtja oli kogumispensionide seaduse kohaselt kohustatud
kohustusliku kogumispensioni makset tasuma makse tasumise perioodi kaheksal kuul, on
füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult tasutud kahelt kolmandikult
sotsiaalmaksust käesoleva seaduse § 10 lõike 41 kolmandas lauses sätestatud riikliku
pensionikindlustuse vahenditesse kantava osa määr 16 protsenti ja pensioniregistri pidaja
pangakontole kantava osa määr 4 protsenti. Ettevõtlusest saadud tulult tasutud ühelt
kolmandikult sotsiaalmaksust on käesoleva seaduse § 10 lõike 41 kolmandas lauses sätestatud
riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava osa määr 20 protsenti ja pensioniregistri
pidaja pangakontole sotsiaalmaksu osa ei kanta.”.
§ 7. Tagatisfondi seaduse muutmine
Tagatisfondi seaduse § 733 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa ”kogumispensionide
seaduse §-s 47 sätestatud juhul” tekstiosaga ”kindlustatud isikuga pensionilepingu puhul”.
26
§ 8. Tulumaksuseaduse muutmine
Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(2) Paragrahvi 201 lõikes 4 ning § 21 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tulu puhul on tulumaksu
määr 10%.”;
2) paragrahv 201 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 201. Kohustuslik kogumispension
(1) Tulumaksuga maksustatakse kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu (edaspidi
pensionileping) alusel ning kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule ja pensioni
investeerimiskontolt seda kasutavale isikule või nende pärijatele tehtavad väljamaksed,
arvestades lõigetes 2–4 sätestatud erisusi.
(2) Väljamaksena ei käsitata:
1) ülesöeldud pensionilepingu tagastusväärtust kogumispensionide seaduse §-s 522 sätestatud
juhul;
2) kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist osakute vahetamisel, kogumispensionide
seaduse § 49 kohaselt pensionilepingu sõlmimisel või sama seaduse § 26 lõike 1 punkti 2
kohaselt pensioni investeerimiskontole raha kandmisel;
3) pensioni investeerimiskontol oleva raha kandmist kogumispensionide seaduse § 49
kohaselt pensionilepingu sõlmimisel või sama seaduse § 26 lõike 1 punkti 1 kohaselt
kohustusliku pensionifondi osakute omandamiseks ega
4) raha kandmist kogumispensionide seaduse § 26 lõike 1 kohaselt ühelt pensioni
investeerimiskontolt teisele, pensioni investeerimiskontol oleva raha eest käesoleva seaduse
§-s 171 sätestatud finantsvara soetamist või selle vahetamist, finantsvaralt teenitud tulu
kandmist pensioni investeerimiskontole või raha kandmist pensioni investeerimiskontole
finantsvara võõrandamisel või finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu lõppemisel.
(3) Tulumaksuga ei maksustata väljamakseid, mida:
1) tehakse isikule, kellel on tuvastatud puuduv töövõime;
2) tehakse kindlustusvõtjale, kes on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud
vanaduspensionieas või kellel on sellesse ikka jõudmiseni jäänud kuni viis aastat, eluaegse
pensionilepingu alusel perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul;
3) tehakse kohustusliku pensionifondi osakuomanikule või kindlustusvõtjale, kes on riikliku
pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas või kellel on sellesse ikka
jõudmiseni jäänud kuni viis aastat, fondipensionina või tähtajalisena sõlmitud pensionilepingu
alusel perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul, kui fondipension on kokku lepitud
või pensionileping on sõlmitud vähemalt kogumispensionide seaduse § 523 lõikes 3 sätestatud
tähtajaga;
4) teeb isikule tema elu lõpuni kogumispensionide seaduse § 724 lõike 5 alusel
Sotsiaalkindlustusamet.
(4) Lõikes 3 nimetamata väljamaksed kindlustusvõtjale, osakuomanikule ja pensioni
investeerimiskontolt seda kasutavale isikule, samuti kogumispensionide seaduse § 724 lõike 5
alusel tehtavad väljamaksed maksustatakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud määraga,
kui väljamakse saaja on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas
või tal on sellesse ikka jõudmiseni jäänud kuni viis aastat.
(5) Pensioni investeerimiskonto väljamaksena ei käsitata soetatud finantsvaralt nimetatud
kontole laekunud maksustatud tulu arvel tehtud väljamakset.”;
3) paragrahvi 21 lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 asendatakse tekstiosa ”55-aastaseks
saamist” tekstiosaga ”kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 sätestatud ikka jõudmist”;
4) paragrahvi 21 lõike 2 punkt 2 ja lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
27
5) paragrahvi 21 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(4) Tulumaksuga ei maksustata:
1) väljamakseid isikule, kellel on tuvastatud puuduv töövõime;
2) kindlustuspensioni, mida makstakse pärast kindlustusvõtja kogumispensionide seaduse
§ 63 lõikes 3 sätestatud ikka jõudmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
kindlustuslepingu alusel perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul kuni tema
surmani;
3) kindlustuspensioni, mida makstakse, ja vabatahtliku pensionifondi väljamakseid, mida
tehakse pärast kindlustusvõtja või osakuomaniku kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3
sätestatud ikka jõudmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kindlustuslepingu alusel või
vabatahtlikust pensionifondist perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul ja vähemalt
kuni kindlustuslepingu sõlmimisel või vabatahtlikust pensionifondist tehtavate väljamaksete
kokkuleppimisel tema vanusele vastanud üle-eelmise kalendriaasta kohta Statistikaameti
avaldatud meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastate alusel arvutatud tähtajani.”;
6) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
”(5) Tuluna käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses ei käsitata § 201 lõigetes 1 ja 4 ning § 21
lõigetes 2 ja 3 nimetatud väljamakseid.”;
7) paragrahvi 29 lõike 9 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Tulumaksuga maksustatakse käesoleva seaduse §-des 20–21 sätestatud tingimustel
mitteresidendile Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa või residendist kindlustusseltsi poolt või
mitteresidendist kindlustusseltsi Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel makstud
kindlustushüvitised ning Eestis registreeritud pensionifondist ja pensioni investeerimiskontolt
tehtud väljamaksed, samuti Sotsiaalkindlustusameti poolt kogumispensionide seaduse § 724
lõike 5 alusel tehtavad väljamaksed.”;
8) paragrahvi 41 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”6) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustatavalt
kindlustushüvitiselt, pensionilt, pensionilepingu alusel, pensionifondist ja pensioni
investeerimiskontolt tehtud väljamakselt, stipendiumilt, hasartmänguvõidult ja perehüvitiste
seaduse alusel makstavalt hüvitiselt (§ 19 lõige 2, § 20 lõiked 1–3, § 201 lõige 1, § 21 lõige 1,
§ 29 lõige 9), välja arvatud punktis 12 nimetatud väljamaksetelt;”;
9) paragrahvi 41 punkti 12 täiendatakse pärast tekstiosa ”füüsilisele isikule tehtavatelt”
tekstiosaga ”§ 201 lõikes 4 ning”;
10) paragrahvi 42 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(21) Käesoleva seaduse § 201 lõikes 4 sätestatud kohustusliku kogumispensioni väljamaksest
võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist arvata maha maksuvaba tulu osa, mida ei
kasutatud seaduse alusel makstavast pensionist tulumaksu kinnipidamisel. Paragrahvi 201
lõikes 4 sätestatud teistest kohustusliku kogumispensioni väljamaksetest võib enne
kinnipeetava tulumaksu arvutamist arvata maha maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud samas
lõikes nimetatud kogumispensionide seaduse § 724 lõike 5 alusel tehtud väljamakselt
tulumaksu kinnipidamisel. Kohustuslikust pensionifondist tehtud väljamaksest võib enne
kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha arvata maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud
kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel tehtud väljamakselt tulumaksu
kinnipidamisel. Pensioni investeerimiskontolt tehtud väljamaksest võib enne kinnipeetava
tulumaksu arvutamist maha arvata maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud kohustuslikust
pensionifondist tehtud väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel.”;
28
11) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 63 järgmises sõnastuses:
”(63) Kindlustusvõtja puhul, kes on täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud,
ja isiku puhul, kes omandas vabatahtliku pensionifondi osakuid esmakordselt enne 2021. aasta
1. jaanuari, on § 21 lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud iga 55 aastat, arvestades kogumispensionide
seaduse § 727.”.
§ 9. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine
Väärtpaberite registri pidamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(4) Pensioniregistri põhiandmed avaliku teabe seaduse § 436 lõike 1 tähenduses on andmed
pensionikontode, nendele kantud pensionifondi osakute ja osakutega tehtud toimingute ning
pensioni investeerimiskontole kantud summade kohta.”;
2) paragrahvi 51 lõiget 4 täiendatakse punktidega 31–33 järgmises sõnastuses:
”31) pensionikonto omaja pensioni investeerimiskonto number ning selle avanud
krediidiasutuse ärinimi ja aadress, kui pensioni investeerimiskonto on avatud;
32) selle pensioni investeerimiskonto number ja selle avanud krediidiasutus, kuhu laekuvad
pensionikonto omaja kohustusliku kogumispensioni maksed;
33) pensioni investeerimiskontole kantud summad ning kannete tegemise aeg ja alus;”;
3) paragrahvi 51 lõike 4 punktis 4 asendatakse sõnad ”pangakonto number” sõnadega
”arveldusteks kasutatava pangakonto number”;
4) paragrahvi 7 lõike 61 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Veebilehel avalikustatakse kuu ja aasta, millal isikul tekkis või tekib kohustusliku
kogumispensioni makse tasumise kohustus ja millal nimetatud kohustus lõppes või lõpeb.”;
5) paragrahvi 20 lõikest 41 jäetakse välja tekstiosa ”ja § 525 lõikes 6”.
§ 10. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub üldises korras.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 60 ja 61, § 4 punkt 1, §-d 5 ja 8 jõustuvad 2021. aasta
1. jaanuaril.
(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 65, 66, 104, 108 ja 113 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, 29. jaanuar 2020
29
VABARIIGI PRESIDENT
OTSUS
N, J-Iy'
I\aotorus 4f \,eebruari1.2020
,.Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
(kohustusliku kogumispensioni refbrm)"
vAljakuulutamata jatmine
Jiitan Riigikogus 29. jaanuaril 2020 vastu v6etud "Kogumispensionide seaduse ja
seliega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni
reform)" viilja kuulutarnata, kuna see ei
ole vaslavuses Eesti Vabariigi
p6hiseadusega.
LAhtudes demokraatia p6himottest on Riigikogus koalitsiooni moodustanud
erakondadel 6igus ellu viia valijate toetuse saanud programmi ja muuta selleks
kehtivat digust. Seejuures on sotsiaalpoliitika kujundamisel Riigikogu otsustusruum
AvAf
Eesti Vabadigi p6hiseadus (PS) ei satesta, kuidas peab dik pensionisiisteemi
kujundama, kuid riigil lasub PS $-st 14 ja $-i 28 loikest 2 tulenevalt oluline kohustus
tagada koikide inimeste toimetuiek pensionieas. Seda nduab ka PS S 10, mille
kohaseit meie riigikonalduse raames kehtestatavad lahendused peavad vastama
inimvaarikuse ning sotsiaalse ja demokaatliku 6igusriigi pdhirr6tetele. Vabadigi
President ei ole iihegi seaduse poolt ega vastu, ktill aga on Vabariigi Presidendi
iilesame hoida Eesti Vabariigi digusruum p6hiseaduse vaos.
Lahtudes eeltoodust leian, et ninetatud seadus olr vastuo]us PS preanbulis sisalduva
aluspohimotte ja PS $-dega 10, 12, 11, 28 lg 2. 31 ja 32 jiirgmistel p6hjustel:
1. Riik on PS $ 28 ldikes 2 siitestatud isikute p6hidiguse tagamiseks loonud
pensionisiisteemi, mis koosneb riiklikust pensionist, kohustuslikust
kogumispensionist rring diendavast kogumispensionist. Kehtiva
pensionisilsteemi osad taiendavad, kuid ei asenda iiksteist.
I
Eesti Pank on 2019 koostatud "Pensionisiisteemi muudatuste analiiiisi',l
kokkuvdttes leidnud, et pensionisiisteeni erinevad osad aitavad vdhendada eri
tiiiipi riske ja saavutada erinevaid eesmArke. Samuti on Eesti patk mainitud
aralui.isis viidanud sellele, et kohustusliku kogumispensioni siisteem aitab
suurendada riikliku pensionikindlustuse j atkusuutlikkust.
Seadusaadja on seega ette nainud, et parast kohustusliku kogumispensioni
siisteemi loplikku vAljakujunemist moodustavad eelk6ige riiklik pension ja
kohustuslik kogumispension pensionisiisteemi, mis tagab pensioniealistele
isikutele PS $ 28 l6ikes 2 siitestatud pdhidiguste ja vabaduste realiseerimrse.
Kehtiv pensionisiisteem on keskseks 6iguslikuks instrumendiks, millega riik
taidab antud asjaoludel PS $-s 14 siitestatud kohustust tagada isikute 6igusr
Ja
vabadusi.
Senine kohustusliku kogumispensioni siisteem on kehtinud iile 11 aasta ja
kaesolevaks ajaks on mdrkimisviidme hulk Eesti inimesi (i.ile 740 000 inimese)2
sellega liitunud. Nendel isikutel on PS $-st 10 tulenev oigusparane ootus, et
senine pensionisiisteem jiiiib p6hilises osas piisima seni, kuni nad seda vajavad.
Pdhiseaduse m6tte kohaselt on Eestis diguse iildp6him6tteks diguspifase
ootuse p6him6te. Selle printsiibi kohaselt on igaiihel 6igus tegutseda
moistlikus ootuses, et rakendatav seadus jaab kehtima. Igaiiks peab saama
temale seadusega antud 6igusi ja vabadusi kasutada vahemalt seaduses
satestatud tiihtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla oisuse
subjektide suhtes s6namurdlik.l
Isikute 6igus pensionisiisteemi kaudu pensioni saamisele on kaitstud ka pS $-is
32 sAtestatud omandip6hi6igusega.,,Kogumispensionide seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise ssaduse (kohustusliku kogurnisoensronr
reform)" $ 1 punkti 67 kohaselt taiendarakse ,.Kogumispensioinide ieadust,,
(KoPS) $-ga 43'. Sellega antakse isikule, kellel ei ole veel digust
kohustuslik-ule kogumispensionile, 6igus n6uda k6igi osakute tagasivOtmist ja
k6igil investeerimiskontodel oleva raha vAljamaksmist. Mainitud raha on antud
isikute vabasse kasutusse. Sisuliselt tahendab see. et Darast
,,Kogumispensionide seaduse ja sellega seondur,alt teiste seaduste .uut-is"
seaduse (kohustusliku kogumispensioni refbrm)" jdustumist ei ole kohustusliku
kogumispensioni kogumine enam kohustuslik ning senine pensionisiisteem
tervikuna lakkab eesmargipAraselt toimimast.
Vastuvoetud seaduses sAtestatud viisil tagasiulatuvalt kohustusliku
kogumispensioni vabatahtlikustamist ja kogutud v6i kogutavate
pensionivahendite kasutamise kohustuslikust sihtotstaxbest loobumise
vdimaluse andmist ning selle kaudu pensionisiisteemi olulist muutmist ei saa
pidada digustatuks Groportsionaalseks) viisiks inimestele pensioni kogumisel
httpq://www.eestipanl(ee/press/ees!i-paneas-valmis-pensionimuudaiusre-moiuaraluusi-de!ailseft
seleitus-01112019
https://www.pensionikeskus.ee/staristika/ii-sammas/koeumispgltlloni_fondide-vahetus
RKPJKo 30.09.1994 otsus m Ilt,4/A-5/94
suurema valikuvabaduse andmisel ja taiendavate v6imaluste loomisel oma
pensionivara investeedmisel. See pdhjustab PS g-i 28 ldikest 2.ia PS g-st 32
tulenevate inimeste pdhidiguste riive ebaproportsionaalses mahus.
2. "Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse (kohustusliku kogumispensioni refolm)" $ I
punkti 67 kohaselt
taiendatakse KoPS-i $-ga 43r, millega antakse isikutele, kellel ei ole veel
6igust kohustuslikule kogumispensionile, 6igus nduda k6igi osakute
tagasivdtmist ja kdigil pensioni investeerimiskontodel oleva raha
valjamaksmist seaduses sa&shtud tingimustel. Nimetatud sAttega antakse
kohustusliku kogumispensioni silsteemiga liitunutele vdimalus tagasiulatuvalt
kaks korda valja v6tta enne kohustusliku kogumispensioni saamise oiguse
tekkimist kohustusliku pensionifondi kaudu kogutud pensionivara, sealhulgas
riigi poolt isikute tddtasudelt tasutud sotsiaalmaksu arvelt eraldatud
sotsiaalrnaksu osa (4%) ning kasutada seda omal tuanagemisel.
Sotsiaalmaks on ,,Sotsiaalmaksuseaduse" $ 1 kohaselt pensionikindlustuseks ja
riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud
rahaline kohustis. Samas amab vaatlusalune sate kohustusliku
kogumispensioni si.isteemiga liitunud isikutele 6iguse ise tagasiulatuvalt
otsustada, milline saab olema nende tddtasudelt tasutud 4%o suuruse
sotsiaalmaksu osa sihtotstarve s6ltuvalt sellest. kuidas raha valiavdtvad isikud
seda edaspidi kasutama hakkavad.
Kohustusliku kogumispensioniga mitteliitunud isikutel sellist otsustusdigust ei
teki. Nende tddtasudelt makstud sotsiaalmaksu sihtotstarve ei muutu.
Kohustusliku pensionisusteemiga liitumine v6i mitteliitumine vdib ktill anda
digustuse isikute erinevaks kohtlemiseks pensionikindlustuse regulatsiooni
osas, kuid seda ei saa laiendada sotsiaalmaksusoodustuste kehtestamisele.
Seet6ttu leian, et ,,Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduyalt teiste
seaduste muutmise seadusega (kohustusliku kogumispensioni reform),, osadele
isikutele antav vdimalus tagasiulatuvalt raija votta lisaks oma td6tasudelt
makstud 2%-le ka riigi poolt makstud 4% sotsiaalmaksu osa ja seda vabalt
kasutada on vastuolus PS $-st 12 tuleneva vdrdsusp6hidigusega. Sellega
kaasneb tagasiulatuvalt ja pdhjendamatult nende isikute erinev kohtlemne.;a
iihetaolise maksustamise pdhimotte rikkumine. Mainitud p6hjustel on
sotsiaalmaksu sihtotstaxbe tagasiulatuv muutrnine vastuolus PS $-s 10
sAtestatud Sigusdigi p6him6ttega.
3. Kaesoleva otsuse punktis 2 kasitletud satte (KoPS $ 43') pdhim6ttelise
muutunisega tagasiulatuvalt loob riik ebaproportsionaalse riski, et kohustusliku
kogumispensioni pensionifondi osakute vaartus ja sellest tulenevalt ka hilisem
pensionifondi ja6jate eeldatav pension hakkab lisaks finantsturgudel ja
majalduses toimuvale senisest oluliselt enam sdltuma teiste osakuomanike
kAitumisest. Kuigi osakute vahetarnise vSimaluse t6ttu oli konkeetsest
pensionifondist lahkumine vdimalik ka seni kehtiva seaduse alusel, ei saanud
sellisest liikumisest tulenevat mdju siiski pidada oluliseks osakute vAiftusele,
kuivdrd vahetamise tehinguid ei ole olnud sama palju kui olukorras, kus tekib
vdimalus raha kohustuslikust pensionifondist valja v6tta. Sellele olulisele
riskile viitab ka Eesti PaDk ,,Pensionisiisteemi muudatuste mdiuanaliii.isis
20t9-4
Antud asjaoludel pensionifondidest lahkumisega seotud kulude panemine
pensionifondidesse jaajable paneb neile taiendava olulise ja
ebaproportsionaalse varalise kohustuse, mis omakorda avaldab negatiivset
m6ju pensionifondi osakute vaiirtusele.
Kirjeldatud asjaoludel seadusemuudatusega pensionifondi osakute viiairtuse
olulise vfienemise riski loomine ja pensionifondidesse jaavatele
osakuomanikele fondidest lahkumise kulude panemine riivab
ebaproportsionaalselt senistesse pensionifondidesse jAavate osakuomanike pS
$-st 32 tulenevat omandip6hi6igust. Mainitud riski suurendab
ebaproportsionaalselt seadusandja meelemuutus, kuivdrd kohustusliku
kogumispensioni si.isteemi aluspohim6tteid muudetakse tagasiulatuvalt ja
oluliselt.
Vaatlusalune regulatsioon on vastuolus ka PS $-s 10 satestatud sotsiaalse ja
demokaatliku 6igusdigi p6himdttest tuleneva oiguskindluse ja 6igusparase
ootuse pdhimStetega, kuivdrd riik halvendab kohustusliku kogumispensioni
siisteemi jaajate vAljavaateid vanaduspensjonile.
4. ,,Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutunrse
seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform)" $I p
120 kohaselt
taiendatakse KoPS $-ga 724, mlllega antakse kindlustusvotjale 6igus enne
01.01.2021 s6lmitud pensionileping iiles 6elda, esitades kindlustusandjale
hiljemalt 31.03.2021 iilesiitlemise avalduse. Raha pensionileprrrgu
tagastusvaiirtuses saaks pensionilepingu tiles delnud isik katte hiljemalt
30.09.2021. Kindlustusandja saab omalt poolt v6imaluse loobuda kehtima
jiiiinud pensionilepingute teenindamisest, teatades sellest hiljemalt 31.05.2021
Rahandusministeeriumile. Sellisel juhul jdtkab kindlustusvdtjale maksete
tegemist riik Sotsiaalkindlustusameti kaudu.
Vaatlusalust regulatsiooni on pohjendatud isikute (pensionikogujate ja
pensionilepingu sdlminud isikute) v6rdse kohtlemise vajadusega, mida er saa
pidada sobivaks p6hjenduseks kindlustusandjate ettevdtlusvabaduse piiramise
digustamisel, kuivdrd pensionikogujaid ei ole dige vdnelda inimestegi, kes on
juba pensionilepingu s6lminud. Isegi kui mingil p6hjusel oleks vOimalik nende
kahe kategooria v6rdset kohtlemist pidada vaatlusalusesse resulatsiooni
sobivaks ja propofisionaalseks eesmiirgiks kindluJtusandjate
ettevotlusvabaduse riivamisel, siis kohustusliku kogumispensioni siisteemiga
liitunud kindlustusvotja huvi kogutud raha viiljavdtmise vastu ei kaalu iiles
https://wwweestipank.ee/pr€ss/eesti-pansas-valmis-pensionimuudatus!e-moiuanaluusi-detailsenf
selqitus-o1112019
n€nde kindlustusv6tjate oiguspiirast ootust siisteemi stabiilsuse ja
jatkusuutlikkuse suhtes, kes ei soovi oma pensiol]ilepingut iiles delda.
Nimetatud sate riivab ebaproportsionaalselt kohustusliku kogumispensioniga
liitunud ja pensionilepingu sSlminud inimeste (kindlustusv6tjate) PS $-st 10
tulenevat 6igusparase ootuse ja PS $-st 32 tulenevat omandipdhi6igust saada
eluaegse pensionilepingu alusel jAtkuvalt pensioni. Samadel pdhjustel riivab
vaatlusalune regulatsioon ebaproportsionaalselt ka kindlustusandjate PS $-st 31
tulenevat ettevotlusvabadust koostoimes PS diguskindluse p6him6ttega (PS S
10).
Regulatsioon, mis annab 6iguse itelda iiles eluaegseid annuiteetlepinguid, on
asjasse puutuvatele isikutele kahtlemata iillatuslik, kuivdrd eluaegne
pensionileping on oma olemuselt tahhjaline (s.h kuni surmani kestev) leping.
Sellise lepingu sdlminud mdlemal poolel on 6iguspiimre ootus, et
digusloomega ei sekkuta juba vdlja kujunenud lepingulisse suhtesse. Sellise
muudatuse m6ju v6ib olla viiga intensiivne. Kindlustusandjad v6ivad olla
sunnitud vastava teenuse pakkumise iildse lSpetama ja tekkida v6ib olukord,
kus kindlustusandja on sunnitud loobuma teenuse osutamisest, kuna lepinguga
vdetud kohustusi ei ole vOimalik muutunud olukoras taita vdi jii.tkamisega
kaasneks kas suur kahju vdi naksejouetus. Kuna vaatlusalune sate naeb ette
pensionilepingute taitmise iilemineku v6imaluse riigile, ei eita ka fuigikogu
sellise riski vdimalikkust.
Vdimalus raha viilja vdtta ei tasakaalusta kindlustusvdtjate ja kindlustusandjate
eelmainitud p6hi6iguste ja -vabaduste ebaproportsionaalset riivet, kui inimene
on solminud eluaegse pensionilepingu, millega on kindlustatud ka
iileelamisrisk.
5. Kehtiva pensionisiisteemi peamiseks eesmargiks on sihtotstarbeliselt koguda
kohustuslikesse pensionifondidesse isikute vara eesm5rgiga viihendada
edaspidi nende vaesusriski sattumist Seeiuures tuleb arv€stades ka
demograafilisi prognoose, mille kohaselt Eestis pensionaride arv tulevikus
suurcneb ja tdtiealiste isikute ar-v vaheneb.
Kohustuslikest pensionifondidest tagasiulatuvalt sima kogutud vahendite
valjavdtmise ja nende vaba kasutamise vdimaldamisega vaheneb oluliselt
tervikuna pensionisiisteemi suutlikkus tAita talle pandud eesmzirke. Vastavatele
asjaoludele on viidanud ka Eesti Pank "Pensionisiisteemi muudatuste
mdjuanaliiiisis 2019"5. Kehtiv pensionisiisteem on tervik ja selle iihe osa
sellisel kujul kaotamine viib kogu si.isteemi tasakaalust vdlja, mille
toenaoliseks tagajilrjeks on vaesusriski sattuyate pensionifide arr.u oluline
suurcnemine tulevikus.
Mainitud p6hjusel rikub ,,Kogurnispensionide seaduse ja sellega seonduvalt
htfosi//www.eestipank.ee/presyeesti-pangas-valmis-pensionimuudatuste-moiuanaluusi-detailsenF
selqitus-o 1 I 120 I 9
teiste seaduste muutmise seadus (kohustusliku pensionisiisteemi reform),,
tervikuna PS $-st 10 ja $ 28 l6ikest 2 tulenevaid inimvaarikuse ja sotsiaaldigi
alusp6him6tteid.
6. P6hiseaduse preambulist tuleneb Eesti riigi kohustus kindlustada ja arendada
riiki, mis on rajatud vabadusele, diglusele ja digusele, mis on pandiks
praegustele ja tulevastele polvedele nende tihiskondlikus edus ja iildises kasus.
Sellise riigi toimimiseks on tarvilik tagada ka pdNkondadevahiline kokkurepe,
millega yAlistatakse tulevastele pdlvkondadele ebam6istlike mlaliste
kohustuste panemine digi tuumikfu nktsioonide tAitrniseks.
Kohustusliku kogumispensioni vabatahtlikustamile paneb paxatamatult
tulevastele pdlvkondadele ebamOistlikult suured rahalised kohustused
seonduvalt riigi poolt PS $ 28 loikest 2 tuleneva p6hi6iguse tagamisega v6i
altematiivselt asetab tulevased pensioniirid senisest suuremasse vaesusriski.
Kui kasvaya elanikkonnaga iihiskomas ei ole keeruline sblmida ilhiskondlikku
kokkulepet, mille kohaselt jareltulev p6lv tasub eelmise p6lvkonna
vanaduspensionid, siis kahaneva elanikkonnaga iihiskonnas sellise kokkuleppe
s6lmimine ei pruugi objektiivsetel p6hjustel enam v6imalik olla.
Reaalselt eksisteerivates sotsiaalmajanduslikes ja demograafilistes tingimustes
tuleb p6lvkondade kokkulepet sisustada nii, et vdhemalt osaliselt tuleb eelmisel
pdlvkomal pensionivara ise koguda .la sellisel viisil ka osaleda oma
pensionip6lve vaesusriski maandamisel.
Kohustusliku kogumispensioni tagasiulatuvalt vabatahtlikuks muutmine ei taga
pensionivara kogumist piisava kindlusega, kuna vastav kohustus kaob. See
rikub PS preambulis sAtestatud ja sellest tulenevat p6lvkondade vahelise
kokkuleppe pdhimdtet, sest kohustusliku kogumispensioni vabatahtlikustamise
tdenaoliseks tagajarjeks on jareltuleva p6lve iilemildrane maksukoormus.
7. T?iiendavalt juhin Riigikogu tAhelepanu sellele, et,,Kogumispensionide
seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste'muutmise seaduse (kohustusliku
kogumispensioni reform)" $-ga 3 on muudetud "Perekonnaseaduse { 27 l6ike
2 punkti 4. mida ei ole olemas.
Eelmainitud asjaoludel ja pdtrjustel pean vajalikuks 29. jaanuaril 2020 vastu vdetud
"Kogumispensionide seadust ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust
(kohustusliku kogumispensioni reform)" Riigikogus uuesti arutada ning viia see
vastavusse Eesti Vabariigi p6hiseadusega.
Alus: Eesti Vabariigi pdhiseaduse $ 107.
Ke$ti Kaljulaid
Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seadus
(kohustusliku kogumispensioni reform)
§ 1. Kogumispensionide seaduse muutmine
Kogumispensionide seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(2) Kohustuslik kogumispension on seaduse kohaselt makstav hüvitis, mille saamiseks
omandatakse käesoleva seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse kohaselt kohustusliku pensionifondi
osakuid või tehakse investeeringuid kohustusliku kogumispensioni investeerimiskonto
(edaspidi pensioni investeerimiskonto) kaudu.”;
2) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
”§ 31. Pensioni investeerimiskonto
(1) Pensioni investeerimiskonto on käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud kohustatud isiku nimel
pensioniregistri kontohaldurist krediidiasutuses või krediidiasutuse Eesti filiaalis (edaspidi
mõlemad krediidiasutus) avatud pangakonto, millele laekub käesolevas seaduses ettenähtud
korras kohustusliku kogumispensioni makse.
(2) Pensioni investeerimiskontole laekunud raha investeerib kohustatud isik või see isik, kes
ei ole enam kohustatud isik, kuid kellel on pensioni investeerimiskontol raha või selle eest
soetatud finantsvara.
(3) Investeeringute tegemiseks pensioni investeerimiskonto kaudu võib kasutada üksnes
tulumaksuseaduse § 171 lõigetes 2 ja 3 nimetatud finantsvara, arvestades sama paragrahvi
lõigetes 4–8 sätestatut.
(4) Pensioni investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontol võib registreerida üksnes pensioni
investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara.
(5) Pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara võõrandamisest ning
tulumaksuseaduse § 171 lõike 2 punktis 4 nimetatud hoiuse avamiseks sõlmitud lepingu,
punktis 5 nimetatud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu ja punktis 6 nimetatud
tuletislepingu (edaspidi finantsvara soetamisel sõlmitud leping) lõppemisest laekunud raha ja
finantsvaralt teenitud tulu kantakse pensioni investeerimiskontole.
(6) Pensioni investeerimiskontol olev raha ja selle eest soetatud finantsvara ei või olla
tagatiseks või muul viisil koormatud.
(7) Pensioni investeerimiskonto haldamise ning finantsvara soetamise ja võõrandamise kulud
ning finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu lõppemisega seotud kulud kaetakse pensioni
investeerimiskontol oleva raha või soetatud finantsvara arvelt. Kui isiku samas
krediidiasutuses avatud pensioni investeerimiskontodel ei ole raha ning isikul puudub
pensioni investeerimiskontol oleva raha eest soetatud finantsvara, mida saaks kasutada kulude
katmiseks, kaetakse kulud isiku samas krediidiasutuses oleval muul pangakontol oleva raha
arvelt.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõude täitmise tagab pensioni investeerimiskonto
avanud krediidiasutus. Pensioni investeerimiskontol olnud raha eest sõlmitud
tulumaksuseaduse § 171 lõike 2 punktis 5 nimetatud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu
1
puhul tagab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõude täitmise selle kindlustuslepingu
sõlminud kindlustusandja.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimusest kinnipidamise tagab pensioni
investeerimiskonto avanud krediidiasutus.
(10) Kui ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 8 või 9 sätestatud nõude rikkumine, on vastavalt
krediidiasutuse või lõike 8 teises lauses sätestatud juhul kindlustusandja kohustus taastada
rikkumise-eelne olukord.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud investeeringute ja lõikes 5 nimetatud
finantsvaraga seotud tehingute tegemiseks on lubatud kasutada ka isikule samas
krediidiasutuses avatud muud kontot, mis on seotud tema pensioni investeerimiskontoga ja
mille suhtes kohaldatakse lõigetes 2–10 sätestatud nõudeid.”;
3) paragrahvi 5 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 5. Teiste seaduste kohaldamine”;
4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
”(21) Pensioni investeerimiskontol olevale rahale ja selle eest soetatud finantsvarale
sissenõude pööramisele kohaldatakse investeerimisfondide seaduse § 64 lõigetes 11 ja 13
kohustusliku pensionifondi osaku kohta sätestatut.”;
5) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse
sätteid, arvestades käesolevast seadusest, Finantsinspektsiooni seadusest, investeerimisfondide
seadusest, krediidiasutuste seadusest ja väärtpaberituru seadusest tulenevaid erisusi.”;
6) paragrahvi 7 lõiget 21 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
”Kui isik on esitanud käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud avalduse makse tasumiseks või
tasumisest vabastamiseks, võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ajavahemiku
määramisel aluseks § 273 lõikes 5 nimetatud makse tasumise kuupäevad.”;
7) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(3) Makse tasumise kohustus tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta
1. jaanuaril ja lõpeb käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud alusel pensionilepingu
sõlmimisel pärast sellest lepingust taganemise tähtaja möödumist, fondipensioni või
ühekordse väljamakse avalduse esitamisel, §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise
avalduse või §-s 431 nimetatud raha väljavõtmise avalduse esitamisel:
1) 30. aprillil, kui pensionileping on sõlmitud ja sellest lepingust taganemise tähtaeg on
möödunud või käesolevas lõikes nimetatud avaldus on esitatud hiljemalt 30. novembril ning
isik ei ole taganenud sõlmitud pensionilepingust või esitatud avaldusest või muutnud oma
makse tasumisest vabastamise avaldust;
2) 31. augustil, kui pensionileping on sõlmitud ja sellest lepingust taganemise tähtaeg on
möödunud või käesolevas lõikes nimetatud avaldus on esitatud hiljemalt 31. märtsil ning isik
ei ole taganenud sõlmitud pensionilepingust või esitatud avaldusest või muutnud oma makse
tasumisest vabastamise avaldust;
3) 31. detsembril, kui pensionileping on sõlmitud ja sellest lepingust taganemise tähtaeg on
möödunud või käesolevas lõikes nimetatud avaldus on esitatud hiljemalt 31. juulil ning isik ei
ole taganenud sõlmitud pensionilepingust või esitatud avaldusest või muutnud oma makse
tasumisest vabastamise avaldust.”;
8) paragrahvi 10 lõike 22 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”5) andmed selle kohta, kas isik on kohustatud isik, sealhulgas andmed käesoleva seaduse
§-s 273 nimetatud avalduse esitamise kohta, samuti andmed selle kohta, kui isik on § 431
alusel raha välja võtnud ja lõpetanud maksete tegemise;”;
2
9) paragrahvi 10 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(7) Täiendavate sissemaksete saamise õigus tekib alates lapse sünnist. Kui vanemast saab
kohustatud isik pärast lapse sündi, tekib õigus täiendavatele sissemaksetele vanema
kohustatud isikuks saamisest arvates. Lapse sünnikuul või vanema kohustatud isikuks saamise
kuul ja lapse kolmeaastaseks saamise kuul arvutatakse täiendava sissemakse suurus
proportsionaalselt nende päevade arvuga, mille eest on vanemal õigus täiendavale
sissemaksele.”;
10) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:
”(91) Kui vanem esitab käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise
avalduse või § 431 nimetatud raha väljavõtmise avalduse, lõpetatakse tema eest täiendavate
sissemaksete tegemine kalendrikuust, mil vanem ei ole enam kohustatud isik.”;
11) paragrahvi 10 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(13) Käesolevas paragrahvis sätestatut ning käesoleva seaduse §-des 17, 19 ja 21 kohustatud
isiku suhtes sätestatut kohaldatakse ka 1983. aasta 1. jaanuaril või hiljem sündinud ning kuni
kolmeaastast Eestis elavat last kasvatava tulumaksuseaduse § 6 lõikes 1 nimetatud residendist
vanema suhtes, kes ei ole veel kohustatud isik käesoleva seaduse tähenduses ja kes ei ole
esitanud käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise avaldust ega
§-s 431 nimetatud raha väljavõtmise avaldust.”;
12) paragrahvi 10 lõike 14 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Kui täiendavate sissemaksete tegemine lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõike 91 alusel või
täiendavate sissemaksete tegemise lõpetamise avaldus esitatakse lõike 11 alusel, saadetakse
teavitus samal viisil vanemale, kelle eest tehti seni täiendavaid sissemakseid.”;
13) paragrahv 101 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 11 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Kui füüsilisest isikust ettevõtja on käesoleva seaduse kohaselt kohustatud tasuma makset, on
Maksu- ja Tolliamet kohustatud arvutama füüsilise isiku tuludeklaratsiooni,
maksukohustuslaste registri ja pensioniregistri andmete alusel makse suuruse ning väljastama
füüsilisest isikust ettevõtjale maksuteate tasumisele kuuluva makse suuruse kohta hiljemalt
sotsiaalmaksuga maksustamise perioodile järgneva aasta 1. septembril.”;
15) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
”(21) Maksu- ja Tolliamet arvutab tasumisele kuuluva makse suuruse käesoleva seaduse §-s 9
sätestatud määras füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 5
nimetatud tulult järgmiselt:
1) ühelt kolmandikult tulult, kui füüsilisest isikust ettevõtja oli kohustatud makset tasuma
makse tasumise perioodi neljal kuul;
2) kahelt kolmandikult tulult, kui füüsilisest isikust ettevõtja oli kohustatud makset tasuma
makse tasumise perioodi kaheksal kuul;
3) kogu tulult, kui füüsilisest isikust ettevõtja oli kohustatud makset tasuma tervel makse
tasumise perioodil.”;
16) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ”makse, täiendava makse ja käesoleva
seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud sissemakse” sõnadega ”makse ja täiendava makse”;
17) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 41 tunnistatakse kehtetuks;
18) seaduse 2. peatüki 2. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”2. jagu
Valikuavalduse esitamine ning pensionikonto ja pensioni investeerimiskonto avamine”;
3
19) paragrahvi 14 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
”§ 14. Pensionifondi või pensioni investeerimiskonto valik
(1) Pensionifondi osakute omandamiseks või maksete tegemiseks pensioni
investeerimiskontole peab isik esitama valikuavalduse.”;
20) paragrahvi 14 lõikes 4, § 21 pealkirjas ning lõigetes 1, 5 ja 7 asendatakse sõna
”pensionifond” sõnadega ”pensionifond või pensioni investeerimiskonto” vastavas käändes;
21) paragrahvi 14 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(51) Valikuavalduse esitamine, kohustusliku pensionifondi osaku omamine, pensioni
investeerimiskonto avamine, sellele maksete tegemine ja selle kaudu investeeringute tegemine
ei või olla kindlustus-, finants- või investeerimisteenuste lepingu sõlmimise või muutmise või
muu kohustusliku pensionifondi või pensioni investeerimiskonto välise kasu saamise
eeltingimus, samuti ei või nimetatud lepingute tingimused või muu kohustusliku
pensionifondi või pensioni investeerimiskonto välise kasu saamine sõltuda valikuavalduse
esitamisest, kohustusliku pensionifondi osaku omamisest, pensioni investeerimiskonto
avamisest, sellele maksete tegemisest ega selle kaudu investeeringute tegemisest.”;
22) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
”51) pensioni investeerimiskonto number, kui isik soovib sissemaksed teha pensioni
investeerimiskontole;”;
23) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”7) isiku kinnitus tema valitud pensionifondi tingimustega nõustumise kohta, kui isik soovib
sissemakseid teha pensionifondi;”;
24) paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed esitatakse valikuavaldusel registripidaja
ette antud vormil, seejuures peavad valikuavaldusel olema eraldi välja toodud:
1) tähestikulises järjekorras ja võrdsetel alustel kõigi Finantsinspektsiooni veebilehel
avaldatud kohustuslike pensionifondide ametlikud nimetused;
2) isiku võimalus valida pensionifondi asemel investeerimine pensioni investeerimiskonto
kaudu.”;
25) paragrahvi 16 lõige 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(71) Kontohaldur kohaldab valikuavalduse esitamise eest võetavat tasu ühetaoliselt ja samas
suuruses, sõltumata sellest, kas valikuavaldus on esitatud kohustusliku pensionifondi või
pensioni investeerimiskonto suhtes või millise kohustusliku pensionifondi suhtes on
valikuavaldus esitatud.”;
26) paragrahvi 17 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Registripidaja avab valikuavalduse alusel kohustatud isikule pensionikonto.
(2) Pensionikontot ei avata, kui valikuavaldus ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele,
valikuavaldusel märgitud isikukood või pensioni investeerimiskonto number on vigane või
valikuavalduse on esitanud isik, kellel ei ole valikuavalduse esitamiseks õigust.”;
27) paragrahvi 17 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
”(5) Lisaks valikuavalduse esitanud kohustatud isikutele avab registripidaja pensionikonto ka
teistele kohustatud isikutele ja isikutele, kes ei ole veel kohustatud isikud, kuid on esitanud
käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise avalduse. Pensionikonto
avatakse Maksu- ja Tolliametilt § 12 lõike 2 kohaselt saadud andmete, krediidiasutuselt § 171
lõike 3 kohaselt saadud andmete või makse tasumisest vabastamise avalduse andmete alusel.
4
(6) Pensionikonto avatakse viivitamata pärast valikuavalduse või makse tasumisest
vabastamise avalduse andmete või käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 või § 171 lõikes 3
nimetatud andmete laekumist registripidajale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2
sätestatud juhul.”;
28) paragrahvi 17 lõikes 9 asendatakse tekstiosa ”§ 25 lõikes 1” tekstiosaga ”§ 25 lõikes 3”;
29) paragrahvi 17 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(10) Registripidaja edastab Maksu- ja Tolliametile pensionikonto omanike kohta, kes on
esitanud valikuavalduse, makse tasumise või makse tasumisest vabastamise avalduse või raha
väljavõtmise avalduse ja kes ei ole oma makse tasumise või tasumisest vabastamise avaldust
muutnud või kasutanud õigust oma raha väljavõtmise avaldusest taganeda, käesoleva seaduse
§ 15 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed ning kuupäeva, millal nimetatud isik hakkab
makset tasuma või lõpetab makse tasumise. Andmed esitatakse kolmel korral aastas,
hiljemalt:
1) 5. aprillil – ajavahemiku kohta 1. detsembrist kuni 31. märtsini;
2) 5. augustil – ajavahemiku kohta 1. aprillist kuni 31. juulini;
3) 5. detsembril – ajavahemiku kohta 1. augustist kuni 30. novembrini.”;
30) seaduse 2. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses:
”§ 171. Pensioni investeerimiskonto avamine ja sulgemine
(1) Kohustusliku kogumispensioni makse kandmiseks pensioni investeerimiskontole sõlmib
kohustatud isik enne valikuavalduse esitamist krediidiasutusega pensioni investeerimiskonto
lepingu.
(2) Isik võib pensioni investeerimiskonto sulgeda ja selle aluseks oleva lepingu üles öelda
võlaõigusseaduses ettenähtud korras, kui ta on esitanud valikuavalduse sissemaksete
tegemiseks pensionifondi või oma teisele pensioni investeerimiskontole või esitanud
käesoleva seaduse § 431 alusel avalduse raha väljavõtmiseks ning kogu selle pensioni
investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara on võõrandatud, sealhulgas finantsvara
soetamisel sõlmitud lepingud lõppenud ja kogu pensioni investeerimiskontol olnud raha on
välja makstud, kantud kohustatud isiku teisele pensioni investeerimiskontole või seda on
kasutatud pensionifondi osakute omandamiseks.
(3) Krediidiasutus teavitab viivitamata registripidajat pensioni investeerimiskonto avamisest
ja selle sulgemisest, esitades registripidajale elektroonilisel kujul pensioni investeerimiskonto
lepingu sõlminud või selle üles öelnud isiku kohta käesoleva seaduse § 15 lõike 1
punktides 1–3 nimetatud andmed ning tema pensioni investeerimiskonto numbri.”;
31) seaduse 2. peatüki 3. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”3. jagu
Pensionifondi osakute omandamine ja pensioni investeerimiskontole
sissemaksete tegemine”;
32) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 18. Sissemaksed pensionifondi või pensioni investeerimiskontole
(1) Sissemakseid pensionifondi tehakse:
1) käesoleva seaduse §-s 12 ning sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõigetes 4 ja 41 nimetatud
vahendite laekumisel registripidajale;
2) osakuomaniku poolt pensionifondi osakute vahetamisel käesoleva seaduse §-des 23–27
sätestatu kohaselt;
3) osakute omandamisel pensioni investeerimiskontolt käesoleva seaduse §-des 23–27
sätestatu kohaselt registripidajale laekunud vahendite arvelt;
4) pensionifondi osakute omandamisel pensionifondivalitseja poolt investeerimisfondide
seaduse §-des 68–71 sätestatu kohaselt;
5
5) osakute omandamisel teise pensionifondi likvideerimisel käesoleva seaduse §-des 37–39
sätestatu kohaselt;
6) osakute omandamisel kahju hüvitamiseks käesoleva seaduse §-des 34 ja 35 ning
tagatisfondi seaduse §-des 70–73 sätestatu kohaselt.
(2) Sissemakseid pensioni investeerimiskontole tehakse:
1) käesoleva seaduse §-s 12 ning sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõigetes 4 ja 41 nimetatud
vahendite laekumisel registripidajale;
2) pensionifondi osakute tagasivõtmisel käesoleva seaduse §-des 23–27 sätestatu kohaselt;
3) pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara võõrandamisel või lepingu
lõppemisel, samuti finantsvaralt tulu teenimisel käesoleva seaduse § 3 1 lõikes 4 sätestatu
kohaselt;
4) raha ühelt pensioni investeerimiskontolt teisele kandmisel käesoleva seaduse §-des 23–27
sätestatu kohaselt;
5) pensionifondi likvideerimisel käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatu kohaselt.”;
33) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
”(11) Pensioni investeerimiskontole sissemaksete tegemisel laekub sellele kontole raha, mida
investeerib käesoleva seaduse § 31 kohaselt kohustatud isik või isik, kes ei ole enam
kohustatud isik, kuid kelle pensioni investeerimiskontol on raha või kellel on selle eest
soetatud finantsvara.”;
34) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(2) Samal ajal võib isik teha sissemakseid üksnes ühte pensionifondi või ühele pensioni
investeerimiskontole.”;
35) paragrahvi 19 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Sissemakseid tehakse valikuavalduses märgitud pensionifondi või pensioni
investeerimiskontole või valikuavalduse puudumise korral registripidaja poolt loosiga
määratud pensionifondi või pensioni investeerimiskontole, mille avamisega avati isikule
käesoleva seaduse § 17 lõike 5 teises lauses sätestatu kohaselt ka pensionikonto.”;
36) paragrahvi 19 lõikes 4 asendatakse sõnad ”valikuavalduses märgitud pensionifondiga”
sõnadega ”valikuavalduses märgitud pensionifondi või pensioni investeerimiskontoga”;
37) paragrahvi 22 lõikes 2 ja § 39 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ”§ 18 punktis 1” tekstiosaga
”§ 18 lõike 1 punktis 1”;
38) seaduse 2. peatüki 4. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”4. jagu
Pensionifondide ja pensioni investeerimiskontode vahetamine”;
39) paragrahvid 23–26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 23. Pensionifondide ja pensioni investeerimiskontode vahetamise alused
(1) Isikul on õigus käesolevas jaos sätestatud tingimustel ja korras vahetada ühe pensionifondi
osakud teise pensionifondi osakute vastu ja kanda pensionifondi osakute tagasivõtmisel
saadud summa käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud korras oma pensioni investeerimiskontole
ning käesolevas jaos ja tema pensioni investeerimiskonto lepingus sätestatud tingimustel ja
korras omandada pensioni investeerimiskontol oleva raha eest pensionifondi osakuid või
kanda ühel pensioni investeerimiskontol olev raha oma teisele pensioni investeerimiskontole
(edaspidi kõik käesolevas seaduses vahetustehingud).
(2) Vahetustehingud ei ole lubatud, kui vastavalt ühe või mõlema vahetamisega seotud
pensionifondi osakute tagasivõtmine või väljalaskmine on investeerimisfondide seaduse
alusel keelatud.
6
(3) Vahetustehingute korral osakuomanikule ega isikule, kes kasutab pensioni
investeerimiskontot, väljamakseid ei tehta.
(4) Vahetustehingute tegemisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 24–27 ja
investeerimisfondide seaduses pensionifondi osakute väljalaskmise ja tagasivõtmise kohta sätestatut
ning pensionifondide ja pensioni investeerimiskonto lepingu tingimustes ettenähtud korda.
§ 24. Vahetustehingute tegemise tingimused
(1) Isik võib vahetada kõik talle kuuluvad osakud või osa nendest.
(2) Isik võib kanda pensionifondi osakute tagasivõtmisel saadud summa oma pensioni
investeerimiskontole. Selleks võtab registripidaja isiku soovi kohaselt tagasi kõik talle
kuuluvad pensionifondi osakud või osa nendest ning kannab vastava summa isiku pensioni
investeerimiskontole.
(3) Isik võib pensioni investeerimiskontol oleva raha eest omandada pensionifondi osakuid.
Selleks kannab krediidiasutus isiku soovi kohaselt kogu tema pensioni investeerimiskontol
oleva raha või osa sellest registripidajale, kes korraldab käesoleva seaduse § 22 alusel
pensionifondi osakute väljalaskmise.
(4) Isik võib kanda kogu oma pensioni investeerimiskontol oleva raha või osa sellest teisele
pensioni investeerimiskontole. Pensioni investeerimiskontol oleva raha kandmise ühelt
pensioni investeerimiskontolt teisele või selle raha eest soetatud finantsvara ühe pensioni
investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontolt teise pensioni investeerimiskontoga seotud
väärtpaberikontole kandmise korraldab isik vastavalt oma pensioni investeerimiskonto avanud
krediidiasutusega sõlmitud lepingule.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vahetustehinguid tehakse kolmel korral aastas:
1. jaanuarile ja 1. maile järgneval esimesel tööpäeval ning 1. septembril või sellele järgneval
esimesel tööpäeval, kui 1. september ei ole tööpäev. Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4
nimetatud vahetustehinguid tehakse pensioni investeerimiskonto lepingus sätestatud tingimustel ja
sagedusega.
(6) Vahetustehing ei muuda pensionifondi ega pensioni investeerimiskontot, kuhu isiku
kohustusliku kogumispensioni maksed laekuvad või peaksid laekuma.
§ 25. Vahetamise avaldus
(1) Käesoleva seaduse § 24 lõigetes 1 ja 2 nimetatud vahetustehingu tegemiseks esitab isik
kontohaldurile või registripidajale vahetamise avalduse (edaspidi käesolevas paragrahvis
avaldus). Avalduse esitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõigetes 2–3 ning §-s 16
sätestatut.
(2) Piiratud teovõimega isiku eest avalduse esitamisel, samuti nooremale kui 18-aastasele
isikule avalduse esitamiseks seadusliku esindaja kirjaliku nõusoleku andmisel peab
seaduslikul esindajal olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8
nimetatud nõusolek.
(3) Avalduses märgitakse:
1) isiku nimi ja isikukood;
2) isiku kontaktandmed;
3) isiku eelistused temale teatise edastamise viisi ja vastavate volituste kohta;
4) selle pensionifondi nimetus, mille osakute tagasivõtmist isik vahetamisel soovib;
5) selle pensionifondi nimetus, mille osakuid isik soovib vahetamisel omandada;
6) selle pensioni investeerimiskonto number, millele isik soovib kanda tagasivõetud osakutele
vastava summa;
7) nende osakute osakaal, mille vahetamist teise pensionifondi osakute vastu või mille
tagasivõtmisel saadud summa pensioni investeerimiskontole kandmist isik taotleb;
8) isiku kinnitus, et tal on olnud võimalik tutvuda kõikide registreeritud kohustuslike
pensionifondide tingimuste, prospektide ja põhiteabega;
9) isiku kinnitus tema valitud pensionifondi tingimustega nõustumise kohta, kui isik soovib
vahetustehingu tulemusel omandada pensionifondi osakuid;
10) avalduse esitamise kuupäev;
7
11) isiku allkiri, välja arvatud juhul, kui avaldus on esitatud kirjalikku taasesitamist ja isiku
identifitseerimist võimaldaval kujul.
(4) Avalduse esitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 51 sätestatud piirangut
ning avalduse esitamise eest võetavale tasule § 16 lõikes 71 sätestatut.
(5) Registripidaja keeldub avalduse vastuvõtmisest, kui temale esitatud või kontohalduri
kaudu edastatud avaldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või kui selle
pensionifondi, mille osakuid isik soovib talle kuuluvate osakute eest omandada, osakute
väljalaskmine on käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 nimetatud asjaoludel keelatud.
Registripidaja keeldub kontohalduri kaudu edastatud avalduse vastuvõtmisest ka juhul, kui
selle avalduse esitamise kuupäev on varasem registripidaja poolt juba vastuvõetud avalduse
esitamise kuupäevast.
(6) Avalduse vastuvõtmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja
viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit, edastades infosüsteemi kaudu vastava
elektroonilise veateate. Kontohaldur teavitab veateatest viivitamata avalduse esitanud isikut.
Vahetustehingu tegemiseks peab isik esitama uue, nõuetekohase avalduse.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud veateade peab sisaldama:
1) vahetustehingust keeldumise õiguslikku alust;
2) vahetustehingust keeldumise põhjendust;
3) veateate edastamise kuupäeva.
(8) Nõuetele vastav avaldus peab olema esitatud ja avalduses märgitud andmed
registripidajale laekunud hiljemalt:
1) 30. novembril – vahetustehingu tegemiseks 1. jaanuarile järgneval esimesel tööpäeval;
2) 31. märtsil – vahetustehingu tegemiseks 1. maile järgneval esimesel tööpäeval;
3) 31. juulil – vahetustehingu tegemiseks 1. septembril või sellele järgneval esimesel
tööpäeval, kui 1. september ei ole tööpäev.
(9) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud avalduse esitamise tähtpäevani võib isik
oma avaldust muuta, esitades selleks uue vahetamise avalduse.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed esitatakse avaldusel registripidaja ette
antud vormil, seejuures peavad avaldusel tähestikulises järjekorras ja võrdsetel alustel olema
välja toodud kõigi Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud kohustuslike pensionifondide
ametlikud nimetused ning isiku võimalus valida pensionifondi asemel investeerimine pensioni
investeerimiskonto kaudu.
(11) Käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 nimetatud vahetustehingu tegemiseks esitab pensioni
investeerimiskonto avanud krediidiasutus viivitamata pärast kontot kasutavalt isikult vastava
avalduse saamist registripidajale, viimase ette antud vormil, avalduse pensionifondi osakute
väljalaskmiseks. Selles peavad olema märgitud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3, 5
ja 10 nimetatud andmed ning pensioni investeerimiskontol olev summa, mille eest isik soovib
omandada pensionifondi osakuid, koos pensioni investeerimiskonto numbri ja selle avanud
krediidiasutuse ärinimega.
(12) Isiku poolt käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 nimetatud vahetustehingu tegemiseks
krediidiasutusele avalduse esitamisele kohaldatakse § 14 lõikes 51 sätestatud piirangut ning
avalduse esitamise eest võetavale tasule § 16 lõikes 71 sätestatut. Avaldusel peavad
tähestikulises järjekorras ja võrdsetel alustel olema välja toodud kõigi Finantsinspektsiooni
veebilehel avaldatud kohustuslike pensionifondide ametlikud nimetused ning isiku võimalus
valida pensionifondi asemel investeerimine pensioni investeerimiskonto kaudu.
§ 26. Vahetustehingu tulemus ja tehingu tegemise kord
(1) Vahetustehingu tulemusel:
1) omandab isik pensionifondi osakute tagasivõtmisel saadud summa või pensioni
investeerimiskontol olnud summa eest vastava arvu valitud pensionifondi osakuid, tasudes
viimaste eest sama päeva puhasväärtuse ulatuses või
8
2) laekub isiku pensioni investeerimiskontole pensionifondi osakute tagasivõtmisel saadud
summa või summa, mis vahetamise käigus isiku teiselt pensioni investeerimiskontolt üle
kantakse.
(2) Vahetustehingud, millega kaasneb pensionifondi osakute omandamine või tagasivõtmine,
korraldab registripidaja koos pensionifondi depositooriumiga. Vahetustehingud, millega
kaasnevad pensioni investeerimiskontoga seotud kanded, korraldab registripidaja koos
krediidiasutusega, kus pensioni investeerimiskonto avatud on.
(3) Kui selle pensionifondi osakute tagasivõtmine on käesoleva seaduse § 23 lõike 2 alusel
keelatud, mille osakute tagasivõtmist osakuomanik vahetamisel soovib, korraldab
registripidaja vahetamise esimesel võimalusel pärast takistavate asjaolude äralangemist,
arvestades § 24 lõikes 5 sätestatud vahetustehingu tähtpäeva.
(4) Kui käesoleva seaduse § 24 lõikes 5 sätestatud pensionifondi osakute vahetamise päeval
on selle pensionifondi, mille osakuid avalduse esitanud isik soovib omandada, osakute
väljalaskmine § 23 lõike 2 alusel keelatud, keeldub registripidaja tehingu tegemisest ja
teavitab sellest viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit. Kontohaldur teavitab
vahetamisest keeldumisest viivitamata avalduse esitanud isikut.
(5) Vahetustehingute täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.”;
40) paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Kui vahetamisel võetakse tagasi pensionifondi osakuid, makstakse pensionifondi
osakuomaniku arvel vastava pensionifondi tingimustes ja prospektis ettenähtud ulatuses
osakute tagasivõtmistasu.”;
41) seaduse 2. peatükki täiendatakse 41. jaoga järgmises sõnastuses:
”41. jagu
Makse tasumine ja tasumisest vabastamine
§ 271. Makse tasumisest vabastamine
(1) Kohustatud isikul on õigus makset mitte tasuda, kui ta esitab kontohaldurile või
registripidajale käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise avalduse.
(2) Makse tasumisest vabastatakse alates 1. jaanuarist, 1. maist või 1. septembrist, arvestades
käesoleva seaduse § 273 lõikes 5 sätestatud avalduse esitamise tähtaega.
(3) Isikul ei teki makse tasumise kohustust, kui ta esitab kontohaldurile või registripidajale
käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise avalduse hiljemalt
18-aastaseks saamise aasta 31. juulil.
(4) Kui isik on esitanud käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumise avalduse, tekib
tal uuesti õigus makset mitte tasuda, kui tema viimasest makse tasumise kohustuse
tekkimisest on möödunud vähemalt kümme aastat.
§ 272. Makse tasumine
(1) Isikul, kes on esitanud käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise
avalduse või kasutanud §-s 431 nimetatud raha väljavõtmise õigust, tekib kümne aasta
möödumisel makse tasumise lõppemisest arvates uuesti õigus tasuda makset, kui ta esitab
kontohaldurile või registripidajale §-s 273 nimetatud makse tasumise avalduse.
(2) Isikul, kes on pärast makse tasumise lõpetamist jätkanud makse tasumist käesolevas
paragrahvis sätestatu alusel, kuid on pärast seda esitanud käesoleva seaduse §-s 271 sätestatu
kohaselt uuesti makse tasumisest vabastamise avalduse või kasutanud uuesti §-s 431
nimetatud raha väljavõtmise õigust, ei ole enam õigust esitada käesolevas paragrahvis
sätestatu kohaselt avaldust makse tasumiseks ja tal ei teki enam võimalust makset tasuda.
(3) Isikul, kellel on tuvastatud puuduv töövõime ja kellele on tehtud sellega seoses
kohustusliku kogumispensioni väljamakseid, tekib pärast tema töövõime osaliseks või
täielikuks hindamist õigus tasuda makset, kui ta esitab kontohaldurile või registripidajale
käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumise avalduse.
9
(4) Käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumise avalduse esitanud isikul tekib õigus
ja kohustus tasuda makset alates 1. jaanuarist, 1. maist või 1. septembrist, arvestades §-s 273
sätestatut.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes kohaldatakse käesolevas
seaduses kohustatud isiku kohta sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.
(6) Sotsiaalmaksuseaduse §-s 4 nimetatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud kontrollima
pensioniregistrist, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud tasuma
makset.
§ 273. Makse tasumise või tasumisest vabastamise avaldus
(1) Makse tasumise või tasumisest vabastamise avalduse esitamise õigus tekib isikul tema
18-aastaseks saamisega, kui käesolevas paragrahvis ning käesoleva seaduse §-des 271 ja 272 ei
ole sätestatud teisiti.
(2) Seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul võib makse tasumisest vabastamise avalduse
esitada ka vähemalt 16-aastane isik. Nooremale kui 18-aastasele isikule makse tasumisest
vabastamise avalduse esitamiseks seadusliku esindaja kirjaliku nõusoleku andmisel peab
seaduslikul esindajal olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 11
sätestatud kohtu nõusolek.
(3) Makse tasumise või tasumisest vabastamise avaldusel märgitakse järgmised andmed:
1) isiku nimi;
2) isikukood;
3) isiku kontaktandmed;
4) isiku eelistused temale teatiste edastamise viisi ja vastavate volituste kohta;
5) avalduse esitamise kuupäev;
6) isiku allkiri, välja arvatud juhul, kui avaldus on esitatud kirjalikku taasesitamist ja isiku
identifitseerimist võimaldaval kujul.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed esitatakse avaldusel registripidaja ette
antud vormil ja avalduse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 51 ja §-s 16
sätestatut.
(5) Nõuetele vastav avaldus peab olema esitatud ja avalduses märgitud andmed
registripidajale laekunud hiljemalt:
1) 31. märtsil – makse tasumiseks või tasumisest vabastamiseks alates 1. septembrist;
2) 31. juulil – makse tasumiseks või tasumisest vabastamiseks alates 1. jaanuarist;
3) 30. novembril – makse tasumiseks või tasumisest vabastamiseks alates 1. maist.
(6) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud avalduse esitamise tähtpäevani võib isik oma
avaldust muuta, esitades selleks uue makse tasumise või tasumisest vabastamise avalduse.
(7) Registripidaja keeldub makse tasumise või tasumisest vabastamise avalduse
vastuvõtmisest, kui temale esitatud või kontohalduri kaudu edastatud avaldus ei vasta
käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, avaldusel märgitud isikukood on vigane või avalduse
on esitanud isik, kellel ei ole avalduse esitamise õigust. Registripidaja keeldub kontohalduri
kaudu edastatud avalduse vastuvõtmisest ka juhul, kui selle avalduse esitamise kuupäev on
varasem registripidaja poolt juba vastuvõetud avalduse esitamise kuupäevast.
(8) Makse tasumise või tasumisest vabastamise avalduse vastuvõtmisest keeldumisest ja selle
põhjustest teavitab registripidaja viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit, edastades
infosüsteemi kaudu vastava elektroonilise veateate. Kontohaldur teavitab veateatest
viivitamata avalduse esitanud isikut. Makse tasumiseks või makse tasumisest vabastamiseks
peab isik esitama uue, nõuetekohase avalduse.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud veateade peab sisaldama:
1) avalduse vastuvõtmisest keeldumise õiguslikku alust;
2) avalduse vastuvõtmisest keeldumise põhjendust;
3) veateate edastamise kuupäeva.
(10) Kui isik, kes on esitanud makse tasumise avalduse, on käesoleva paragrahvi lõikes 5
sätestatud avalduse esitamise samaks tähtpäevaks esitanud ka käesoleva seaduse § 525
10
lõikes 5 nimetatud raha väljavõtmise avalduse, loetakse makse tasumise avaldus
tagasivõetuks, kui isik ei kasutanud omakorda § 524 lõikes 53 sätestatud raha väljavõtmise
avalduse tagasivõtmise õigust.
(11) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustavaid nõudeid makse
tasumise või tasumisest vabastamise avalduse vormile isiku teavitamiseks sellise avalduse
esitamisega kaasnevatest tagajärgedest.”;
42) seaduse 2. peatüki 5. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”5. jagu
Kohustusliku kogumispensioni vara pärimine
ja päritud vara kasutamine”;
43) paragrahv 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 28. Kohustusliku kogumispensioni vara pärimine
(1) Osakuomaniku surma korral lähevad osakud ja pensioni investeerimiskontot kasutanud
isiku surma korral lähevad tema pensioni investeerimiskontol olev raha ja selle eest soetatud
finantsvara (edaspidi käesolevas jaos kõik kohustusliku kogumispensioni vara) üle pärijale.
(2) Pärijal on õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või tagasi võtta, samuti võtta
pensioni investeerimiskontol olev päritud raha välja käesolevas seaduses sätestatud
tingimustel ja korras. Avaldus nimetatud tehingute tegemiseks on ühepoolne tehing
tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses.
(3) Pärijal on õigus kanda pensioni investeerimiskontol olev päritud raha oma pensioni
investeerimiskontole, registreerida pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara
oma pensioni investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontole või see finantsvara võõrandada
ja finantsvara soetamisel sõlmitud leping lõpetada pensioni investeerimiskonto avanud
krediidiasutusega sõlmitud lepingus, finantsvara soetamisel sõlmitud lepingus ja seaduses
sätestatud tingimustel ja korras.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatu kohast väljamakse saamist pärandvara arvelt ei loeta
osakute tagasivõtmiseks ega väljamakse saamiseks käesoleva seaduse § 431 tähenduses.”;
44) paragrahvi 29 pealkiri ja lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
”§ 29. Kohustusliku kogumispensioni vara ülekandmine pärijale
(1) Päritud kohustusliku kogumispensioni vara ülekandmist võib taotleda pärija, kui ta:”;
45) paragrahv 30 tunnistatakse kehtetuks;
46) paragrahvi 31 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 31. Pensionifondi osakute ülekandmise ja väljamakse tegemise kord”;
47) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
”(41) Kui pärandvara sisaldab pensioni investeerimiskontol olevat raha, korraldab selle
pärijale väljamaksmise registripidaja viie tööpäeva jooksul pensioni investeerimiskonto
avanud krediidiasutuselt käesoleva paragrahvi lõikes 42 nimetatud andmete saamisest arvates
vastavalt õigusaktidele ja registripidaja poolt pärandajale pensioni investeerimiskonto avanud
krediidiasutusega sõlmitud lepingule.
(42) Pärandajale pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutus kannab registripidajale
summa, mille pärija soovib sellelt pensioni investeerimiskontolt välja võtta, ning esitab
registripidajale viivitamata pärast pärijalt vastava avalduse saamist pensioni
investeerimiskontol oleva raha väljamaksmiseks avalduse, milles peavad olema märgitud
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3, 7 ja 10 nimetatud andmed ning summa, mille
pärija soovib pärandaja pensioni investeerimiskontolt välja võtta, koos pensioni
investeerimiskonto numbri ja selle avanud krediidiasutuse ärinimega.”;
11
48) paragrahvi 31 lõigetes 5 ja 6 asendatakse tekstiosa ”lõikes 1” tekstiosaga ”lõigetes 1 ja 42”;
49) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
”(11) Kui kahju kannatanud osakuomaniku makse laekub või laekus viimati tema pensioni
investeerimiskontole, hüvitatakse kahju vastavas suuruses summa ülekandmisega tema
pensioni investeerimiskontole.”;
50) paragrahvi 37 lõike 2 teises lauses asendatakse tekstiosa ”lõigetes 5” tekstiosaga
”lõigetes 2–3, 5”;
51) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
”(21) Isik võib uue pensionifondi valimise asemel määrata käesolevas paragrahvis sätestatud
korras, et tema osa jaotamisele kuuluvast rahast kantakse tema pensioni investeerimiskontole.”;
52) paragrahvi 37 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”6) valitud uue pensionifondi nimetus, mille osakuid isik soovib omandada;”;
53) paragrahvi 37 lõiget 3 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
”61) pensioni investeerimiskonto number, kui isik soovib, et tema osa jaotamisele kuuluvast
rahast kantakse tema pensioni investeerimiskontole;”;
54) paragrahvi 37 lõike 3 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”8) uue pensionifondi valimisel kinnitus selle pensionifondi tingimustega nõustumise kohta;”;
55) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
”(31) Piiratud teovõimega isiku eest avalduse esitamisel, samuti nooremale kui 18-aastasele isikule
avalduse esitamiseks seadusliku esindaja kirjaliku nõusoleku andmisel ei ole perekonnaseaduse
§ 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud kohtu nõusolek vajalik.”;
56) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
”(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatut ei kohaldata, kui lõikes 2 sätestatud
avalduse tähtaegselt esitamata jätnud osakuomaniku makse laekub või peaks laekuma tema
pensioni investeerimiskontole. Käesolevas lõikes sätestatud juhul kannab registripidaja
osakuomaniku osa jaotamisele kuuluvast rahast tema pensioni investeerimiskontole.”;
57) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
”(7) Uute pensionifondi osakute väljalaskmist ei toimu käesoleva seaduse § 37 lõigetes 21 ja 8
sätestatud juhtudel ning registripidaja kannab osakuomanikele vastava osa jaotamisele
kuuluvast rahast nende pensioni investeerimiskontodele, arvestades käesoleva paragrahvi
lõikes 2 sätestatud tähtaega.”;
58) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
”Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata isiku suhtes, kes on määranud, et tema makse
laekub pensioni investeerimiskontole.”;
59) paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 40. Õigus kohustuslikule kogumispensionile ja kohustusliku kogumispensioni väljamaksed
(1) Õigus kohustuslikule kogumispensionile tekib isikul riikliku pensionikindlustuse seaduses
sätestatud vanaduspensioniikka (edaspidi vanaduspensioniiga) jõudmisest arvates.
(2) Kogumispensioni saamiseks sõlmitakse käesolevas jaos sätestatud tingimustel ja korras
kindlustusandjaga pensionileping, lepitakse pensionifondivalitsejaga kokku fondipension või
taotletakse ühekordset väljamakset pensionifondist või pensioni investeerimiskontolt.
12
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel on isikul õigus taotleda väljamakset
pensionifondist ja pensioni investeerimiskontolt käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud
tingimustel ja korras.”;
60) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Õigus kohustuslikule kogumispensionile tekib, kui isikul on riikliku pensionikindlustuse
seaduses sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni jäänud viis aastat, samuti isikul, kellel on
tuvastatud puuduv töövõime.”;
61) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
”(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õiguse tuvastamiseks vahetab registripidaja
andmeid Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassaga.”;
62) paragrahv 41 ning § 42 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
63) paragrahv 42 tunnistatakse kehtetuks;
64) paragrahv 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 43. Ühekordne väljamakse isikule, kellel on õigus kohustuslikule kogumispensionile
(1) Käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud isikul on pensionifondist ühekordse väljamakse
saamiseks õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ning neile vastava summa korraga
väljamaksmist, samuti oma pensioni investeerimiskontol oleva summa või sellest osa korraga
väljamaksmist.
(2) Kui osakuomanik omandab pärast kõigi osakute tagasivõtmiseks ühekordse väljamakse
avalduse esitamist, kuid enne ühekordse väljamakse tegemist täiendavalt osakuid, võetakse
kõik osakuomanikule kuuluvad osakud tagasi ja tehakse talle ühekordne väljamakse.
(3) Pärast ühekordse väljamakse saamist omandatud osakute tagasivõtmiseks või pensioni
investeerimiskontole jäänud raha ja sinna hiljem laekunud raha väljavõtmiseks on käesoleva
seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud isikul õigus käesolevas seaduses sätestatud tingimustel
esitada avaldus uue ühekordse väljamakse saamiseks, leppida kokku fondipension või sõlmida
pensionileping.
(4) Ühekordse väljamakse saamiseks esitatakse avaldus ja väljamakse tehakse käesoleva
seaduse §-des 524–526 sätestatud korras.”;
65) paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud isikul on pensionifondist ühekordse
väljamakse saamiseks õigus nõuda kõigi osakute või neist osa tagasivõtmist ning neile
vastava summa korraga väljamaksmist, samuti oma pensioni investeerimiskontol oleva
summa või sellest osa korraga väljamaksmist.”;
66) paragrahvi 43 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(3) Pensionikontole jäänud osakute ja pärast ühekordse väljamakse saamist omandatud
osakute tagasivõtmiseks või pensioni investeerimiskontole jäänud raha ja sinna hiljem
laekunud raha väljavõtmiseks on käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud isikul õigus
käesolevas seaduses sätestatud tingimustel esitada avaldus uue ühekordse väljamakse
saamiseks, leppida kokku fondipension või sõlmida pensionileping.”;
67) seadust täiendatakse §-ga 431 järgmises sõnastuses:
”§ 431. Väljamakse isikule, kellel ei ole veel õigust kohustuslikule kogumispensionile
(1) Isikul, kellel ei ole käesoleva seaduse § 40 lõike 1 kohaselt veel õigust kohustuslikule
kogumispensionile, on õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ning neile vastava summa ja
kõigil pensioni investeerimiskontodel oleva raha väljamaksmist käesolevas paragrahvis
sätestatud tingimustel. Käesolevas lõikes sätestatud õigust saab isik kasutada kuni kaks korda.
13
(2) Pensionifondi osakud võetakse tagasi ning neile vastav summa ja pensioni
investeerimiskontodel olev raha makstakse välja jaanuaris, mais või septembris. Väljamakse
tehakse hiljemalt:
1) 20. jaanuaril, kui vastav avaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale
laekunud hiljemalt 31. juulil;
2) 20. mail, kui vastav avaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale
laekunud hiljemalt 30. novembril;
3) 20. septembril, kui vastav avaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed
registripidajale laekunud hiljemalt 31. märtsil.
(3) Kui isik on soetanud finantsvara pensioni investeerimiskonto kaudu, peab kogu
finantsvara olema võõrandatud, sealhulgas finantsvara soetamisel sõlmitud lepingud lõppenud
ja võõrandamise käigus saadud raha pensioni investeerimiskontole laekunud.
(4) Avaldus raha väljavõtmiseks esitatakse ja väljamakse tehakse käesoleva seaduse
§-des 524–526 sätestatud korras.
(5) Raha väljavõtmisega lõpetab isik maksete tegemise. Maksete tegemine lõpeb väljamakse
tegemisele eelnenud kuu lõpu seisuga.
(6) Isikul, kellel ei ole käesoleva seaduse § 40 lõike 1 kohaselt veel õigust kohustuslikule
kogumispensionile, on teist korda õigus nõuda kõigi oma pensionifondi osakute tagasivõtmist
ning neile vastava summa ja pensioni investeerimiskontodel oleva raha väljamaksmist, kui
pärast eelmist raha väljavõtmist on tema makse tasumise kohustuse tekkimisest möödunud
vähemalt kümme aastat.”;
68) paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 44. Osakute tagasivõtmine ja pensioni investeerimiskontolt raha kandmine kohustatud
isiku tööleasumisel Euroopa ühenduste institutsiooni
(1) Kohustatud isikul, kes vastab tingimustele, mis on sätestatud nõukogu määruses
(EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike
personalieeskirjad ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning
komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 04.03.1968, lk 1–7),
on õigus kõigi talle kuuluvate pensionifondi osakute tagasivõtmisele ning osakute
koguväärtuse ja kogu pensioni investeerimiskontol oleva raha, sealhulgas pensioni
investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara võõrandamisest ja finantsvara soetamisel
sõlmitud lepingu lõppemisest kontole laekunud raha kandmisele Euroopa ühenduste
institutsioonide pensioniskeemi vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse § 12 lõike 21
alusel kehtestatud korrale.
(2) Kõik kulud, mis on seotud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud osakute tagasivõtmise
ja finantsvara võõrandamise, sealhulgas finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu
ülesütlemisega ning ülekannete tegemisega, kannab kohustatud isik.”;
69) paragrahv 45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 45. Pensionileping ja selle sõlmimise üldtingimused
(1) Pensionileping on käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud isiku ja kindlustusandja
vahel sõlmitud kohustusliku kogumispensioni kindlustusleping, mille alusel kindlustusandja
kohustub tegema lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras lepingu sõlminud isikule
(edaspidi kindlustusvõtja) pensionimakseid ning kindlustusvõtja kohustub tasuma
kindlustusandjale kindlustusmakse.
(2) Pensionilepinguga kaetakse kindlustusriskidest üksnes kindlustustegevuse seaduses
sätestatud üleelamisrisk. Muude kindlustusriskide katmine ei ole lubatud.
(3) Pensionilepingu alusel tehakse pensionimakseid kindlustusvõtja surmani (edaspidi
eluaegne pensionileping) või lepingus kokkulepitud tähtpäevani (edaspidi tähtajalisena
sõlmitud pensionileping).
14
(4) Üleelamisriski arvestamisel on kindlustusandja kohustatud pensionilepingute sõlmimisel
kasutama ühevanuseliste meeste ja naiste puhul sama väärtusega oodatavat eluiga kirjeldavaid
suremusnäitajaid.
(5) Pensionilepingu kindlustusvõtja võib olla üksnes füüsiline isik, kellel on käesoleva
seaduse § 40 lõike 1 alusel õigus kohustuslikule kogumispensionile.
(6) Kui kindlustusvõtja ei ole määranud teisiti, võetakse pensionilepingu sõlmimisel tagasi
kõik kindlustusvõtjale kuuluvad pensionifondide osakud ning tehakse neile vastava summa ja
kindlustusvõtja kõigil pensioni investeerimiskontodel oleva summa eest tehakse ühekordne
kindlustusmakse isiku valitud kindlustusandjale. Osakutele vastav summa saadakse
tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel. Osakute tagasivõtmise
ning neile vastava summa ja pensioni investeerimiskontodel oleva raha kandmise
pensionifondist kindlustusandjale korraldab registripidaja.
(7) Pensionilepingu sõlmimise õigus on annuiteedi tegevusluba omaval Eestis asutatud
kindlustusandjal ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud kindlustusandja Eesti
filiaalil, kes on Tagatisfondi seaduses ettenähtud pensionilepingute osafondi osaline ning
kellel on registripidajaga kehtiv väärtpaberite registri pidamise seaduse § 371 lõikes 1
nimetatud leping.
(8) Pensionimakse suuruse arvutamisel kasutatakse ühel päeval tehtud pensionilepingute
pakkumustes samu oodatavat eluiga kirjeldavaid suremusnäitajaid ja kindlustusandja
võetavaid tasusid ning garanteeritud intressimääraga pensionilepingu puhul sama
garanteeritud aastaintressi määra.
(9) Pensionimakseid tehakse kindlustusvõtja ja kindlustusandja kokkulepitud kuupäeval, mis
peab jääma ajavahemikku kalendrikuu 10. kuupäevast kuni 15. kuupäevani.
(10) Pensionilepingust tulenevad varalised õigused ei või olla tagatiseks või muul viisil
koormatud.
(11) Pensionilepingu suhtes kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid, arvestades käesolevast
seadusest tulenevaid erisusi.”;
70) paragrahv 46 tunnistatakse kehtetuks;
71) paragrahvi 461 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(2) Investeerimisriskiga pensionilepingu alusvarana kasutatava finantsvara valiku määrab
kindlustusandja. Kindlustusandja võib investeerimisriskiga pensionilepingu alusvara valikus
pakkuda ka kohustusliku pensionifondi osakuid.
(3) Pensionifondi osakute omandamine, tagasivõtmine ja vahetamine toimuvad kindlustusandja,
registripidaja ja pensionifondivalitseja vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt, arvestades osakute
vahetamisel käesoleva seaduse § 25 lõikes 8 sätestatud osakute vahetamise tähtaegu.
(4) Kui kindlustusandjaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv fondivalitseja teeb
investeerimisriskiga pensionilepingu alusvaralt arvestatud fondi valitsemistasust tagasimakse,
kasutab kindlustusandja seda pensionilepingu pensionimaksete suurendamiseks.”;
72) paragrahvid 47–481 tunnistatakse kehtetuks;
73) paragrahvi 49 lõigetes 1, 2, 4 ja 5, §-s 50 ning § 51 lõike 1 punktis 12 asendatakse sõna
”osakuomanik” sõnaga ”isik” vastavas käändes;
74) paragrahvi 49 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”1) isikul ei ole käesoleva seaduse § 40 lõike 1 kohaselt veel õigust kohustuslikule
kogumispensionile;”;
75) paragrahvi 49 lõike 6 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”4) isikul juba on kehtiv pensionileping ning tal puuduvad osakud ja raha pensioni
investeerimiskontol uue pensionilepingu sõlmimiseks.”;
15
76) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses:
”(101) Kui kindlustusvõtja kasutab kindlustusmakse tasumiseks pensioni investeerimiskontol
olevat raha ega ole kasutanud käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud taganemisõigust,
korraldab registripidaja koostöös kindlustusvõtja pensioni investeerimiskonto avanud
krediidiasutusega viie tööpäeva jooksul pensionilepingu sõlmimisest 14 päeva möödumisest
arvates pensioni investeerimiskontol oleva summa kandmise kindlustusandja pangakontole.”;
77) paragrahvi 50 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”2) selgitama välja osakuomaniku nõudmised pensionilepingule, sealhulgas pensionimaksete
tegemise tingimused;”;
78) paragrahvi 50 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
79) paragrahvi 50 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”5) selgitama osakuomanikule pensionimakse kujunemise põhimõtteid ja tingimusi, mis
mõjutavad pensionimakse suurust;”;
80) paragrahvi 50 lõike 11 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
81) paragrahvi 51 lõikes 11 asendatakse sõnad ”kuuluvate pensionifondi osakute arvus”
sõnadega ”kuuluva finantsvara suuruses”;
82) paragrahvi 51 lõikes 12 ja § 52 lõike 4 punktis 71 asendatakse sõnad ”maksimaalne
kestus” sõnaga ”tähtaeg”;
83) paragrahvi 52 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 52. Teave pensionilepingu ning pärast lepingu sõlmimist omandatud osakute ja
pensioni investeerimiskontole laekunud maksete kohta”;
84) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”3) perioodi jooksul kindlustusvõtjale määratud pensionilepingute kasum;”;
85) paragrahvi 52 lõike 4 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
86) paragrahvi 52 lõiget 4 täiendatakse punktidega 72 ja 73 järgmises sõnastuses:
”72) kindlustusvõtja selle pensioni investeerimiskonto number, millel olevat summat ta soovib
kasutada kindlustusmakse tasumiseks;
73) kindlustusvõtja sellel pensioni investeerimiskontol oleva summa suurus, mida ta soovib
kasutada kindlustusmakse tasumiseks;”;
87) paragrahvi 52 lõike 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
88) paragrahv 521 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 521. Pensionikontol olevate osakute ja pensioni investeerimiskontol oleva raha
kasutamine pärast pensionilepingu sõlmimist
(1) Kui kindlustusvõtja pensionikontol on pärast pensionilepingu sõlmimist pensionifondi
osakuid või pensioni investeerimiskontol raha, on tal nende osakute või pensioni
investeerimiskontol oleva raha kasutamiseks käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 sätestatud
õigused, samuti õigus kasutada osakuid ja pensioni investeerimiskontol olevat raha täiendava
kindlustusmakse tasumiseks. Täiendava kindlustusmakse tasumiseks tuleb kindlustusvõtjal
esitada pensionilepingu sõlminud kindlustusandjale vastav avaldus.
(2) Kindlustusandja esitab täiendava kindlustusmakse saamiseks pärast kindlustusvõtjalt
asjakohase avalduse saamist registripidajale käesoleva seaduse § 52 lõikes 4 sätestatud
nõuetele vastava avalduse.
(3) Registripidaja korraldab osakute tagasivõtmise ning osakute koguväärtusele või
kindlustusvõtja määratud osakutele vastava summa kandmise kindlustusandja pangakontole
16
viie tööpäeva jooksul kindlustusandjalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse
saamisest arvates, arvestades käesoleva seaduse § 49 lõigetes 6 ja 7 sätestatut.
(4) Kui täiendava kindlustusmakse tasumiseks kasutatakse pensioni investeerimiskontol
olevat raha, korraldab registripidaja koostöös kindlustusvõtja pensioni investeerimiskonto
avanud krediidiasutusega selle raha kandmise kindlustusandja pangakontole viie tööpäeva
jooksul kindlustusandjalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse saamisest arvates,
arvestades käesoleva seaduse § 49 lõigetes 6 ja 7 sätestatut.
(5) Kindlustusvõtjale kuuluvate osakute koguväärtusele või kindlustusvõtja määratud osakutele
vastava summa või pensioni investeerimiskontol olnud raha kandmisega kindlustusandjale
muudetakse pensionilepingut ja kindlustusandja arvutab uue pensionimakse suuruse.”;
89) paragrahvi 522 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
”(11) Pensioniaasta on üheaastane periood, mille arvestus pensionilepingu puhul algab
pensionilepingu sõlmimisest.”;
90) paragrahvi 522 lõikest 4 jäetakse välja teine lause;
91) paragrahvi 522 lõikes 6 asendatakse tekstiosa ”§ 52 lõike 4 punktides 1–5, 8, 10 ja 11”
tekstiosaga ”§ 52 lõike 4 punktides 1–4, 8, 10 ja 11”;
92) paragrahvi 522 lõikes 72 asendatakse sõnad ”kuuluvate investeerimisfondi aktsiate või
osakute” sõnadega ”kuuluva finantsvara”;
93) paragrahvi 522 lõikes 8 asendatakse tekstiosa ”§ 52 lõike 4 punktides 1–5, 8, 9 ja 11”
tekstiosaga ”§ 52 lõike 4 punktides 1–4, 8, 9 ja 11”;
94) paragrahvi 522 lõige 81 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(81) Kui ülesöeldud pensionileping oli sõlmitud garantiiperioodiga või pensionimaksete
edasilükkamisega, võib selliseid tingimusi ette näha ka uue pensionilepingu sõlmimisel.”;
95) paragrahvi 522 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:
”(111) Eluaegse pensionilepingu ülesütlemisel sõlmitakse uus pensionileping eluaegsena.
Tähtajalisena sõlmitud pensionilepingu ülesütlemisel sõlmitakse uus pensionileping
tähtajalisena või eluaegsena.”;
96) paragrahvi 522 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(12) Kindlustusandjal on õigus rakendada pensionilepingu ülesütlemisele kindlustusvõtja
suhtes käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 7 sätestatust ning tähtajalisena sõlmitud
pensionilepingu ülesütlemisele ka lõikes 3 sätestatust soodsamaid tingimusi. Kui
pensionilepingu ülesütlemisel sõlmitakse uus pensionileping sama kindlustusandja juures, on
kindlustusandjal lisaks käesoleva lõike esimeses lauses sätestatule õigus pensionilepingu
ülesütlemisele ja uue pensionilepingu sõlmimisele rakendada ka käesoleva paragrahvi
lõigetes 81, 82 ja 111 sätestatust soodsamaid tingimusi.”;
97) seaduse 2. peatüki 8. jao 3. jaotise pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”3. jaotis
Väljamaksed pensionifondist ja pensioni investeerimiskontolt”;
98) paragrahv 523 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 523. Fondipensioni kokkuleppimine ja väljamaksete tegemise tingimused
(1) Osakuomanik võib kohustusliku kogumispensioni saamiseks kasutada fondipensioni, mille
alusel tehakse osakuomanikule perioodilisi väljamakseid pensionifondist kuni fondipensioni
lõppemiseni.
(2) Fondipension hõlmab kõiki pensionifonde, mille osakuid osakuomanik omab. Arvesse ei
võeta osakuid, mille tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud.
17
(3) Fondipensioni tähtaeg arvutatakse fondipensioni kokkuleppimisel osakuomaniku vanusele
vastavate üle-eelmise kalendriaasta kohta Eesti Statistikaameti avaldatud meeste ja naiste
keskmiselt elada jäänud aastate alusel.
(4) Osakuomanik võib määrata fondipensionile käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust
lühema või pikema tähtaja.
(5) Fondipensioni kokkuleppimisel määrab osakuomanik väljamaksete sageduse, mille
kohaselt tehakse väljamakseid kas kord kuus, kvartalis või pensioniaastas. Kui väljamaksete
sagedus on kord kvartalis või kord pensioniaastas, tehakse väljamakse valitud sagedusele
vastaval viimasel kuul.
(6) Pensioniaasta on üheaastane periood, mille arvestus algab fondipensioni puhul
fondipensioni avalduse esitamise kuule järgneva kuu 1. kuupäeval.
(7) Osakuomanikule fondipensioni väljamakse tegemisel võetakse ettenähtud arv osakuid
tagasi ning neile vastava summa eest tehakse väljamakse. Osakutele vastav summa saadakse
tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel. Osakute tagasivõtmise ja
osakuomanikule väljamakse tegemise korraldab registripidaja.
(8) Fondipensioni väljamaksete aluseks olev osakute arv leitakse iga kord enne väljamakse
tegemist, jagades osakuomanikule kuuluvate osakute arvu vastavalt valitud väljamaksete
sagedusele fondipensioni kestusega kuudes, kvartalites või pensioniaastates.
(9) Kui osakuomanikul on mitme pensionifondi osakuid, jaotatakse väljamakse tegemisel
tagasivõtmisele kuuluv osakute arv eri pensionifondide vahel vastavalt igas pensionifondis
osakuomanikule kuuluvate osakute arvu osakaalule, määrates nii osakud, mis võetakse
väljamakse tegemisel tagasi igas pensionifondis.
(10) Fondipension lõpeb ja väljamaksete tegemine lõpetatakse:
1) osakuomanikule kuuluvate viimaste osakute tagasivõtmise ja neile vastava väljamakse
tegemisega;
2) osakuomaniku surma korral;
3) fondipensioni lõpetamiseks avalduse esitamisel osakuomaniku poolt või
4) olukorras, kus kõigi osakuomanikule kuuluvate pensionifondide osakute tagasivõtmine on
investeerimisfondide seaduse § 173 alusel peatatud.”;
99) paragrahvi 524 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 524. Fondipensioni avaldus, ühekordse väljamakse avaldus ja raha väljavõtmise avaldus”;
100) paragrahvis 524 asendatakse sõna ”osakuomanik” sõnaga ”isik” vastavas käändes;
101) paragrahvi 524 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõnad ”arvestuslik kestus aastates” sõnaga
”tähtaeg”;
102) paragrahvi 524 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
103) paragrahvi 524 lõikes 4 asendatakse tekstiosa ”punktides 1–4, 6, 8 ja 9” tekstiosaga
”punktides 1–4, 8 ja 9”;
104) paragrahvi 524 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
”Kui soovitakse osalist väljamakset, märgitakse ühekordse väljamakse avaldusel summa,
mille isik soovib välja võtta ning selle pensionifondi nimetus, mille osakute tagasivõtmist ta
selleks soovib, samuti pensioni investeerimiskonto number ja summa, mille väljamaksmist
pensioni investeerimiskontolt isik soovib.”;
105) paragrahvi 524 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmises sõnastuses:
”(41) Käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud väljamakse saamiseks esitab isik kontohaldurile
või registripidajale raha väljavõtmise avalduse, kus märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 2
punktides 1–4, 8 ja 9 nimetatud andmed.
18
(42) Raha väljavõtmise avalduse esitamisega annab avalduse esitaja registripidajale õiguse
kontrollida krediidiasutusest tema avaldusel märgitud isiku nime ja pangakonto numbri
õigsust.
(43) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustavaid nõudeid raha
väljavõtmise avalduse vormile isiku teavitamiseks sellise avalduse esitamisega kaasnevatest
tagajärgedest.”;
106) paragrahvi 524 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(5) Fondipensioni avalduse, fondipensioni lõpetamise avalduse ja ühekordse väljamakse
avalduse esitamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 16 lõikeid 1–4, 6 ja 7 ning raha
väljavõtmise avalduse esitamise suhtes § 14 lõikeid 2–3 ja 51 ning § 16 lõikeid 1–7.
Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–41 nimetatud andmed esitatakse avaldusel registripidaja ette
antud vormil.”;
107) paragrahvi 524 täiendatakse lõigetega 51–53 järgmises sõnastuses:
”(51) Piiratud teovõimega isiku eest raha väljavõtmise avalduse esitamisel, samuti nooremale
kui 18-aastasele isikule sellise avalduse esitamiseks seadusliku esindaja kirjaliku nõusoleku
andmisel peab seaduslikul esindajal olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1
punktis 8 sätestatud kohtu nõusolek.
(52) Kuni avalduse esitamise kuu viimase kuupäevani võib isik oma fondipensioni avaldust
muuta, esitades selleks uue, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud fondipensioni avalduse.
(53) Kuni fondipensioni avalduse, fondipensioni lõpetamise avalduse või ühekordse
väljamakse avalduse esitamise kuu viimase kuupäevani võib isik oma avalduse tagasi võtta.
Käesoleva seaduse § 525 lõikes 5 nimetatud raha väljavõtmise avalduse, mis on esitatud
hiljemalt 31. märtsil, võib isik tagasi võtta kuni 31. juulini, avalduse, mis on esitatud hiljemalt
31. juulil, võib isik tagasi võtta kuni 30. novembrini ja avalduse, mis on esitatud hiljemalt
30. novembril, võib isik tagasi võtta kuni 31. märtsini. Selleks esitab isik registripidaja ette
antud vormil kontohaldurile või registripidajale fondipensioni avalduse, fondipensioni
lõpetamise avalduse, ühekordse väljamakse avalduse või raha väljavõtmise avalduse
tagasivõtmise avalduse. Fondipensioni avalduse, fondipensioni lõpetamise avalduse ja
ühekordse väljamakse avalduse tagasivõtmise avalduse esitamise suhtes kohaldatakse
käesoleva seaduse § 16 lõikeid 1–4, 6, 7 ja 8 ning raha väljavõtmise avalduse tagasivõtmise
avalduse esitamise suhtes § 14 lõikeid 2–3 ning § 16 lõikeid 1–7 ja 8.”;
108) paragrahv 524 lõige 52 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(52) Kuni avalduse esitamise kuu viimase kuupäevani võib isik oma fondipensioni avaldust
või ühekordse väljamakse avaldust muuta, esitades selleks uue käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud fondipensioni avalduse või lõikes 4 nimetatud ühekordse väljamakse avalduse.”;
109) paragrahvi 524 lõikes 6 asendatakse sõnad ”ühekordse väljamakse avalduse” sõnadega
”raha väljavõtmise avalduse, ühekordse väljamakse avalduse”;
110) paragrahvi 524 lõike 6 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”4) avalduse on esitanud isik, kellel ei ole avalduse esitamiseks õigust;”;
111) paragrahv 525 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 525. Pensionifondist väljamaksete tegemise kord
(1) Ühekordseid väljamakseid, fondipensioni väljamakseid ja käesoleva seaduse §-s 431
nimetatud väljamakseid teeb registripidaja käesolevas seaduses ja pensionifondi tingimustes
sätestatud korras.
(2) Käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud väljamakse tegemiseks korraldab registripidaja
pensionifondi osakute tagasivõtmise, lähtudes õigusaktidest, pensionifondi tingimustest ning
19
registripidaja, pensionifondivalitseja ja pensionifondi depositooriumi vahel sõlmitud
kolmepoolsest lepingust.
(3) Käesoleva seaduse §-s 431 nimetatud väljamakse tegemisel võetakse kõik osakuomanikule
kuuluvad pensionifondi osakud tagasi ning neile vastava summa eest tehakse väljamakse.
Osakutele vastav summa saadakse tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse
korrutamisel. Osakud võetakse tagasi 1. jaanuarile või 1. maile järgneval esimesel tööpäeval
või 1. septembril või sellele järgneval esimesel tööpäeval, kui 1. september ei ole tööpäev,
sõltuvalt sellest, kas väljamakse tehakse jaanuari, mai või septembri 20. kuupäevaks.
(4) Käesoleva seaduse §-s 431 nimetatud väljamakse tegemisel ei võeta arvesse osakuid, mille
tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud.
(5) Kui osakuomanik omandab pensionifondi osakuid pärast käesoleva seaduse §-s 431
sätestatud väljamakset ja tal ei ole tekkinud õigust ega kohustust tasuda makset või talle
kuulub osakuid, mille tagasivõtmine oli investeerimisfondide seaduse alusel keelatud, kuid
mille tagasivõtmise piirangud on ära langenud, korraldab registripidaja nende osakute
tagasivõtmise käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu kohaselt ja teeb osakuomanikule
väljamakse järgmisel § 431 lõikes 2 sätestatud väljamakse tähtpäeval.
(6) Fondipensioni väljamakse ja ühekordse väljamakse puhul korraldab registripidaja
pensionifondi osakute tagasivõtmise vastavalt fondipensioni või ühekordse väljamakse
avaldusele selle esitamisele järgneva kuu, kvartali viimase kuu või pensioniaasta viimase kuu
15. kuupäevast kuni 20. kuupäevani, lähtudes õigusaktidest, pensionifondi tingimustest ning
registripidaja, pensionifondivalitseja ja pensionifondi depositooriumi vahel sõlmitud
kolmepoolsest lepingust.
(7) Ühekordse väljamakse ja fondipensioni väljamaksete tegemisel võetakse aluseks osaku
puhasväärtus osakute tagasivõtmise päeval.
(8) Kui osakuomanik omandab pensionifondi osakuid pärast fondipensioni kokkuleppimist
või tema pensionikontol on osakuid, mille tagasivõtmine oli investeerimisfondide seaduse
alusel keelatud, kuid mille tagasivõtmise piirangud on ära langenud, võetakse need osakud
arvesse järgmise väljamakse tegemisel väljamakse aluseks olevate osakute arvu leidmisel.”;
112) seadust täiendatakse §-ga 526 järgmises sõnastuses:
”§ 526. Pensioni investeerimiskontolt väljamaksete tegemise kord
(1) Kui isikul on raha pensioni investeerimiskontol, teeb registripidaja ühekordseid
väljamakseid ja käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud väljamakseid käesolevas seaduses
sätestatud korras, lähtudes pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutusega sõlmitud
lepingust.
(2) Väljamakse tehakse pensioni investeerimiskontol oleva summa ulatuses. Pensioni
investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara ulatuses väljamakse saamiseks on isik
kohustatud finantsvara võõrandama, sealhulgas finantsvara soetamisel sõlmitud lepingud
lõpetama.
(3) Käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud ühekordse väljamakse tegemisel kannab registripidaja
isikule kogu tema pensioni investeerimiskontol oleva summa. Ühekordne väljamakse tehakse
§ 525 lõikes 9 nimetatud ajavahemikus.
(4) Kui pärast ühekordset väljamakset laekub isiku pensioni investeerimiskontole raha või
jääb isikule pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara, on tal õigus taotleda uut
ühekordset väljamakset või kasutada teisi käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 sätestatud
võimalusi pärast nimetatud finantsvara võõrandamist, sealhulgas finantsvara soetamisel
sõlmitud lepingute lõppemist ja vastava raha pensioni investeerimiskontole laekumist.
(5) Käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud väljamakset on isikul õigus taotleda üksnes juhul, kui
ta on kogu pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara võõrandanud, sealhulgas
finantsvara soetamisel sõlmitud lepingud lõpetanud ja vastav raha on pensioni
investeerimiskontole laekunud.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tingimust ei kohaldata pensioni
investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara suhtes, mille võõrandamine, sealhulgas
20
finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu lõpetamine, ei ole finantsvara teise osapoole suhtes
pankrotimenetluse algatamise, krediidiasutuse suhtes väljakuulutatud moratooriumi või
kriisilahendusmenetluse algatamise, kindlustusandjale kehtestatud erirežiimi või õigusaktides
sätestatud muu tagajärgedelt sarnase sündmuse või toimingu tõttu seaduse kohaselt võimalik.
Nimetatud põhjuste äralangemise järel pensioni investeerimiskontole laekuva raha suhtes
kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut.
(7) Kui isikule laekub pensioni investeerimiskontole raha pärast käesoleva seaduse §-s 431
sätestatud väljamakset ja tal ei ole tekkinud õigust ega kohustust tasuda makset, korraldab
registripidaja hiljem laekunud raha väljamaksmise isikule järgmisel § 431 lõikes 2 sätestatud
väljamakse tähtpäeval.”;
113) paragrahvi 526 lõikes 3 asendatakse sõna ”summa” tekstiosaga ”summa, kui isik ei ole
määranud teisiti”;
114) paragrahvi 63 lõikes 3 asendatakse tekstiosa ”kuid mitte varem kui kindlustusvõtja
55-aastaseks saamisel” tekstiosaga ”kuid mitte enne, kui kindlustusvõtjal on jäänud
vanaduspensioniikka jõudmiseni viis aastat”;
115) paragrahvi 66 lõikes 10 asendatakse tekstiosa ”§-des 101 ja 44” tekstiosaga ”§-s 44”;
116) paragrahv 681 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 681. Uude pensionifondi ja pensioni investeerimiskontole sissemaksete tegemise erisused
(1) Kui kohustatud isik on 2010. aasta 1. novembrist kuni 2011. aasta 31. juulini esitanud
registripidajale avalduse sissemaksete tegemiseks uude pensionifondi, asendab registripidaja
pensionifondi, kuhu kohustatud isik on teinud sissemakseid, uue pensionifondiga kolme
tööpäeva jooksul 2011. aasta 1. augustist arvates.
(2) Sissemaksete tegemiseks pensioni investeerimiskontole saab käesoleva seaduse §-s 15
nimetatud valikuavaldust esitada ja sissemakseid pensioni investeerimiskontole teha alates
2021. aasta 1. septembrist. Kuni nimetatud kuupäevani tehakse sissemakseid üksnes
valikuavalduses märgitud pensionifondi või valikuavalduse puudumise korral registripidaja
poolt loosiga määratud pensionifondi.
(3) Valikuavalduse puudumise korral hakatakse sissemakseid käesoleva seaduse § 19 lõike 3
esimeses lauses sätestatu kohaselt tegema 2021. aasta 1. septembril või hiljem avatud pensioni
investeerimiskontole, millega koos avati isikule § 17 lõike 5 teises lauses sätestatu kohaselt ka
pensionikonto.”;
117) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 691 järgmises sõnastuses:
”§ 691. Pensioni investeerimiskonto avamise ja pensioni investeerimiskontoga seotud
vahetustehingute erisused
(1) Käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud pensioni investeerimiskontot ei saa avada enne
2021. aasta 1. aprilli.
(2) Käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 nimetatud vahetustehingu tegemiseks saab §-s 25
nimetatud vahetamise avaldust esitama hakata alates 2021. aasta 1. aprillist.”;
118) paragrahvi 70 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:
”(3) Käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud väljamaksed tehakse 2021. aastal septembri jooksul
ning 2022. aastal jaanuari, mai ja septembri jooksul.
(4) Alates 2021. aasta 1. jaanuarist puudub kindlustusandjal kohustus jaotada enne nimetatud
kuupäeva sõlmitud pensionilepingute kindlustusvõtjatele ja soodustatud isikutele kasumit.
Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse 2020. aastal ja hiljem tekkinud kasumi kohta.
(5) Käesoleva seaduse § 523 lõikes 3 sätestatud tähtajaga fondipensioni saab kokku leppida
alates 2021. aasta 1. jaanuarist. Seni määrab fondipensioni tähtaja osakuomanik.”;
21
119) paragrahvis 722 täiendatakse pärast sõnu ”käesoleva seaduse” tekstiosaga ”§ 40
lõikes 1 ja”;
120) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-dega 724–728 järgmises sõnastuses:
”§ 724. Enne 2021. aasta 1. jaanuari sõlmitud pensionileping
(1) Kindlustusvõtjal on õigus enne 2021. aasta 1. jaanuari sõlmitud pensionileping üles öelda
ja saada väljamakse lepingu tagastusväärtuse ulatuses. Käesolevas paragrahvis sätestatu
kohase pensionilepingu ülesütlemise suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 522 lõigetes 1–4
sätestatut.
(2) Kindlustusandja teavitab hiljemalt 2021. aasta 15. jaanuaril vähemalt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis kindlustusvõtjat tema pensionilepingu tingimuste
muutumisest, sealhulgas kindlustusvõtja õigusest pensionileping üles öelda ja saada
väljamakse lepingu tagastusväärtuse ulatuses ning pensionilepingu ülesütlemise avalduse
esitamise tähtajast. Käesolevas lõikes sätestatud teave peab 2021. aasta 15. jaanuarist kuni
31. märtsini olema pensionilepingute kindlustusvõtjatele kättesaadav ka kindlustusandja
veebilehel.
(3) Kindlustusvõtja esitab pensionilepingu ülesütlemiseks kindlustusandjale hiljemalt
2021. aasta 31. märtsil kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse.
(4) Kindlustusvõtja poolt ülesöeldud pensionileping lõpeb 2021. aasta 31. augustil.
Kindlustusandja maksab pensionilepingus kokkulepitud tagastusväärtuse kindlustusvõtjale
välja hiljemalt 2021. aasta 30. septembril.
(5) Kindlustusandjal on õigus loobuda alates 2022. aasta 1. veebruarist kehtima jäänud
pensionilepingute alusel pensionimaksete tegemisest. Sel juhul hakkab kindlustusvõtjatele ja
soodustatud isikutele pensionilepingutes kokkulepitud suuruses pensionimakseid alates
2022. aasta 1. veebruarist tegema Sotsiaalkindlustusamet.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud pensionimaksete tegemise täpsemad tingimused
ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(7) Kindlustusandja teavitab Rahandusministeeriumi hiljemalt 2021. aasta 31. mail
pensionimaksete tegemisest loobumisest esitades isikute arvu, kellele jätkab käesoleva
paragrahvi lõike 5 alusel pensionimaksete tegemist Sotsiaalkindlustusamet, ning nende
pensionimaksete aastase summa ja pensionilepingute tagastusväärtuste summa hinnangu
2021. aasta 30. novembri seisuga.
(8) Otsusest loobuda pensionimaksete tegemisest teavitab kindlustusandja hiljemalt
2021. aasta 31. mail Finantsinspektsiooni.
(9) Kindlustusandja teavitab hiljemalt 2021. aasta 15. juunil vähemalt kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kindlustusvõtjaid, et alates
2022. aasta 1. veebruarist jätkab pensionimaksete tegemist kindlustusandja asemel
Sotsiaalkindlustusamet, samuti kindlustusvõtja õigusest sellega mitte nõustuda ja
pensionileping üles öelda ning lepingu ülesütlemise avalduse esitamise tähtajast. Käesolevas
lõikes sätestatud teave peab 2021. aasta 15. juunist kuni 30. juunini olema pensionilepingute
kindlustusvõtjatele kättesaadav ka kindlustusandja veebilehel.
(10) Pensionilepingu ülesütlemiseks käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud juhul esitab
kindlustusvõtja kindlustusandjale hiljemalt 2021. aasta 30. juunil kirjalikult või kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis avalduse.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatu kohaselt üles öeldud pensionileping lõpeb
2021. aasta 31. augustil ja kindlustusandja maksab pensionilepingus kokkulepitud
tagastusväärtuse kindlustusvõtjatele välja hiljemalt 2021. aasta 30. septembril.
(12) Kindlustusandja esitab hiljemalt 2021. aasta 31. augustil Rahandusministeeriumile
täpsustatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud andmed.
(13) Kindlustusandja kannab nendes pensionilepingutes, mille alusel hakkab pensionimakseid
tegema Sotsiaalkindlustusamet, kokkulepitud tagastusväärtused käesoleva paragrahvi lõikes 6
nimetatud määruses sätestatud korras riigieelarvesse 2022. aasta jaanuari jooksul.
22
(14) Kindlustusvõtjatele 2022. aasta jaanuaris pensionimaksete tegemise ja käesoleva
paragrahvi lõikes 13 sätestatud summa riigieelarvesse kandmisega lõpevad pensionilepingud.
(15) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 11 nimetatud pensionilepingute tagastusväärtused
arvutatakse 2021. aasta 31. juuli seisuga ning lõikes 13 nimetatud pensionilepingute
tagastusväärtused 2021. aasta 30. novembri seisuga, võttes mõlemal juhul arvesse kõiki
pensionimakseid, mida enne pensionilepingute lõppemist teeb käesolevas paragrahvis
sätestatu kohaselt veel kindlustusandja.
§ 725. Valikuavalduse esitamise erisused alates 2021. aastast
(1) Enne 1983. aasta 1. jaanuari sündinud isikul, kes ei ole esitanud valikuavaldust käesoleva
seaduse § 66 lõikes 2 ega § 723 lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks, tekib õigus ja kohustus tasuda
kohustusliku kogumispensioni makset, kui ta esitab valikuavalduse. Valikuavaldust saab
esitada alates 2021. aasta 1. jaanuarist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitanud isikule kohaldatakse
käesolevas seaduses kohustatud isiku kohta sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate
erisustega.
(3) Valikuavalduse esitanud isikul tekib õigus ja kohustus tasuda kohustusliku
kogumispensioni makset alates:
1) 1. jaanuarist, kui valikuavaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale
laekunud hiljemalt eelmise aasta 31. juulil;
2) 1. maist, kui valikuavaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale
laekunud hiljemalt eelmise aasta 30. novembril;
3) 1. septembrist, kui valikuavaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale
laekunud hiljemalt 31. märtsil.
(4) Sotsiaalmaksuseaduse §-s 4 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud kontrollima
pensioniregistrist, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud tasuma
kohustusliku kogumispensioni makset.
(5) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud täiendavaid sissemakseid tehakse käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitanud isiku eest lapse kohta, kes on sündinud
päeval, kui valikuavalduse esitanud isikul tekkis kohustus tasuda makset, või hiljem.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitanud isikul on õigus lapse
kohta, kes on sündinud kuni kuus kuud enne isikul makse tasumise kohustuse tekkimist,
valida käesoleva seaduse §-s 10 kehtestatud täiendavate sissemaksete tegemise ja riikliku
pensionikindlustuse seaduse § 24 lõike 11 punkti 2 alusel makstava pensionilisa vahel.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud täiendavate sissemaksete tegemise
taotlemiseks tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile käesoleva seaduse § 10 lõikes 3
nimetatud avaldus.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitanud isikul tekib käesoleva
seaduse §-s 271 sätestatu alusel õigus makset mitte tasuda ja §-s 431 sätestatud õigus raha
välja võtta kümne aasta möödumisel käesolevas paragrahvis sätestatud alusel makse tasumise
kohustuse tekkimisest.
§ 726. Makse tasumise või tasumisest vabastamise ning raha väljavõtmise avalduste
esitamise erisused
Käesoleva seaduse §-s 271 nimetatud makse tasumise või tasumisest vabastamise ning §-s 431
nimetatud raha väljavõtmise avaldusi saab hakata esitama 2021. aasta 1. jaanuarist.
§ 727. Pensioniiga täiendava kogumispensioni korral
(1) Käesoleva seaduse § 63 lõikes 3 sätestatud täiendava kogumispensioni korral rakendatakse
pensioniiga kindlustusvõtja suhtes, kelle täiendava kogumispensioni kindlustusleping on
sõlmitud, ja isiku suhtes, kes omandab vabatahtliku pensionifondi osakuid esmakordselt
2021. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
(2) Kindlustusvõtjal, kellel on täiendava kogumispensioni kindlustusleping sõlmitud, ja isikul,
kes omandas vabatahtliku pensionifondi osakuid esmakordselt enne 2021. aasta 1. jaanuari,
on täiendava kogumispensioni korral pensioniiga 55 aastat.
23
(3) Kui täiendava kogumispensioni kindlustusleping sõlmitakse või vabatahtliku
pensionifondi osakuid omandatakse käesoleva seaduse § 63 lõikes 51 või § 64 lõikes 1
sätestatud alustel, lähtutakse kindlustusvõtja suhtes täiendava kogumispensioni korral
pensioniea kohaldamisel vastavalt tema esmakordselt sõlmitud pensionilepingu sõlmimise või
vabatahtliku pensionifondi osakute esmakordse omandamise kuupäevast.
(4) Kui kõik isikule kuuluvad vabatahtliku pensionifondi osakud on tagasi võetud ja isik
omandab hiljem uuesti vabatahtliku pensionifondi osakuid, loetakse selline osakute
omandamine esmakordseks osakute omandamiseks käesoleva paragrahvi tähenduses.
§ 728. Analüüsikohustus
Rahandusministeerium koostab 2023. aastaks analüüsi käesolevas seaduses sätestatud
kohustusliku kogumispensioni vabatahtlikuks muutmise mõjude kohta ning esitab vajaduse
korral ettepanekud õigusaktide muutmiseks.”.
§ 2. Investeerimisfondide seaduse muutmine
Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 44 lõike 1 punktis 2 ja lõike 3 punktis 2, § 45 lõikes 4, § 301 lõikes 3 ning § 302
lõikes 1 asendatakse tekstiosa ”lõikes 3” tekstiosaga ”lõikes 2”;
2) paragrahvi 46 lõikes 1, § 96 lõikes 3, §-s 137 ja § 166 lõikes 7 asendatakse tekstiosa ”§ 24
lõikes 3” tekstiosaga ”§ 24 lõike 5 esimeses lauses”;
3) paragrahvi 64 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 64 lõikest 10 jäetakse välja tekstiosa ”30,”;
5) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
”(22) Ühe isiku emiteeritud väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse võib investeerida
kuni 15 protsenti pensionifondi vara väärtusest, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.”;
6) paragrahvi 121 lõikest 3 jäetakse välja teine lause;
7) paragrahvi 124 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 124. Investeerimine väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse ning laenu andmine
ja võtmine”;
8) paragrahvi 124 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
”(3) Pensionifondi arvel võib võtta laenu kuni 25 protsendi ulatuses fondi vara väärtusest.
Laenu võtmise otsuse langetab pensionifondi valitseja temalt eeldatava ettevaatlikkuse ja
hoolsusega, lähtudes kõigi osakuomanike õigustatud huvidest ning hinnates pensionifondi
arvel laenu võtmise vajadust ja selle laenu teenindamise võimekust.”;
9) paragrahvi 125 lõikes 3 asendatakse tekstiosa ”§ 114 lõikes 1” tekstiosaga ”§-s 114”;
10) paragrahvi 129 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa ”90 protsenti”
tekstiosaga ”80 protsenti”;
11) paragrahvi 129 täiendatakse lõigetega 31–34 järgmises sõnastuses:
”(31) Konservatiivse pensionifondi investeeringud aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse
aktsiatega sarnastesse instrumentidesse võetakse arvesse täies ulatuses ning need ei või
ületada kokku 10 protsenti pensionifondi vara väärtusest. Käesolevas lõikes sätestatud
investeeringud koos investeeringutega teistesse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata
instrumentidesse ei või ületada 20 protsenti konservatiivse pensionifondi varast.
24
(32) Aktsiatega sarnastesse instrumentidesse tehtud investeeringutena käsitatakse käesoleva
paragrahvi tähenduses investeeringuid väärtpaberitesse, hoiustesse või muudesse
instrumentidesse, mille hind või millest saadav tulu sõltub osaliselt või täielikult aktsia või
muu sellise instrumendi hinnast või selle muutusest. Käesoleva lõike esimeses lauses
nimetatud instrumentidena ei käsitata krediidiasutuste seaduse § 891 lõikes 2 nimetatud
investeerimishoiust ega võlaväärtpaberit, mille põhiosa on garanteeritud.
(33) Aktsiafondidesse tehtud investeeringutena käsitatakse käesoleva paragrahvi tähenduses
investeeringuid fondidesse, mille varast oluline osa paigutatakse otse või teiste fondide kaudu
aktsiatesse või muudesse sellistesse instrumentidesse ja see on üks osa sellise fondi
tavapärasest investeerimispoliitikast.
(34) Käesoleva paragrahvi lõike 31 esimeses lauses sätestatud piiranguid ei kohaldata, kui
pensionifondi vara investeeritakse selliste äriühingute aktsiatesse või fondide osakutesse või
aktsiatesse, mille vara paigutatakse peamiselt kinnisasjadesse.”;
12) paragrahvi 525 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
”(3) Kohustusliku pensionifondi valitseja võib aastatel 2021–2024 ajutiselt ületada käesolevas
seaduses, kohustusliku pensionifondi tingimustes või prospektis sätestatud
investeerimispiiranguid, kui see on tingitud fondivalitsejast mitteolenevast põhjusest ilma, et
tema suhtes rakenduks käesoleva seaduse § 102 lõikes 2 sätestatud teavitamiskohustus või
kogumispensionide seaduse §-des 32–36 sätestatud kahju hüvitamise kohustus. Kohustusliku
pensionifondi valitseja peab käesolevas lõikes nimetatud pensionifondi investeeringud viima
kooskõlla käesolevas seaduses, selle fondi tingimustes ja prospektis sätestatud
investeerimispiirangutega järgmise 12 kuu jooksul investeerimispiirangu ületamisest arvates.
(4) Fondivalitsejast mitteolenevaks põhjuseks peetakse olukorda, kus kohustusliku
pensionifondi vara väärtus väheneb ühes kalendrikuus rohkem kui 20 protsendi võrra
tulenevalt osakute tagasivõtmise ja väljalaskmise vahest.”.
§ 3. Perekonnaseaduse muutmine
Perekonnaseaduse § 27 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”4) kohustusliku pensionifondi osak, pensioni investeerimiskontol olev raha ja selle eest
soetatud finantsvara, sealhulgas sellise finantsvara soetamisel sõlmitud lepingust tulenevad
varalised õigused, ning kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingust tulenevad varalised
õigused.”.
§ 4. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine
Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 12 lõiget 21 täiendatakse pärast sõna ”kindlustusosaku” sõnadega ”ja
solidaarosaku”;
2) paragrahvi 24 lõike 11 punktis 2 asendatakse tekstiosa ”sündinud 2013. aasta 1. jaanuaril
või hiljem” tekstiosaga ”sündinud ajavahemikus 2013. aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta
31. augustini”;
3) paragrahvi 24 lõiget 11 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
”3) vanemale, vanema abikaasale, eestkostjale või hoolduspere vanemale, kes ei ole lapse
esimesel kolmel eluaastal kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses, iga lapse
kohta, kes on sündinud 2021. aasta 1. septembril või hiljem ning keda ta on kasvatanud
vähemalt kaheksa aastat, kolme pensioni aastahinde suuruses.”;
4) paragrahvi 24 lõikes 6 asendatakse tekstiosa ”punktis 2” tekstiosaga ”punktides 2 ja 3”;
25
5) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
”(61) Käesoleva paragrahvi lõike 6 teises lauses sätestatud pensionilisale on õigus isikul,
kellel puudus lapse kolmeaastaseks saamiseni õigus kogumispensionide seaduse §-s 10
sätestatud täiendavatele sissemaksetele proportsionaalselt nende kuude arvu järgi, millal ta ei
olnud kohustatud isik ja mille eest ei ole täiendavaid sissemakseid sama lapse kohta tehtud.”;
6) paragrahvi 26 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 615 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2
järgmises sõnastuses:
”(2) Vabariigi Valitsus koostab 2023. aastaks ja iga järgmise viie aasta järel analüüsi
pensionisüsteemi finantsilisest ja sotsiaalsest jätkusuutlikkusest ning esitab Riigikogule
vajaduse korral ettepaneku pensionisüsteemi muutmiseks.”;
8) paragrahvi 618 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
”(4) Kui kohustatud isik ei ole kogumispensionide seaduse § 725 lõike 6 alusel valinud
täiendava sissemakse tegemist, siis arvutatakse isikule pensionilisa käesoleva seaduse § 24
lõike 11 punkti 2 alusel, arvestades erisusena, et see kehtib iga lapse kohta, kes on sündinud
kuni kuus kuud enne kogumispensionide seaduse § 726 lõikes 1 nimetatud valikuavalduse
esitamisega kaasneva makse tasumise kohustuse tekkimist isikul.”.
§ 5. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse muutmine
Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse (RT I, 03.01.2019, 1) § 2 punktid 1–5 tunnistatakse kehtetuks.
§ 6. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine
Sotsiaalmaksuseaduse § 10 täiendatakse lõigetega 42 ja 43 järgmises sõnastuses:
”(42) Kui füüsilisest isikust ettevõtja oli kogumispensionide seaduse kohaselt kohustatud
kohustusliku kogumispensioni makset tasuma makse tasumise perioodi neljal kuul, on
füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult tasutud ühelt kolmandikult
sotsiaalmaksust käesoleva seaduse § 10 lõike 41 kolmandas lauses sätestatud riikliku
pensionikindlustuse vahenditesse kantava osa määr 16 protsenti ja pensioniregistri pidaja
pangakontole kantava osa määr 4 protsenti. Ettevõtlusest saadud tulult tasutud kahelt
kolmandikult sotsiaalmaksust on käesoleva seaduse § 10 lõike 41 kolmandas lauses sätestatud
riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava osa määr 20 protsenti ja pensioniregistri
pidaja pangakontole sotsiaalmaksu osa ei kanta.
(43) Kui füüsilisest isikust ettevõtja oli kogumispensionide seaduse kohaselt kohustatud
kohustusliku kogumispensioni makset tasuma makse tasumise perioodi kaheksal kuul, on
füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult tasutud kahelt kolmandikult
sotsiaalmaksust käesoleva seaduse § 10 lõike 41 kolmandas lauses sätestatud riikliku
pensionikindlustuse vahenditesse kantava osa määr 16 protsenti ja pensioniregistri pidaja
pangakontole kantava osa määr 4 protsenti. Ettevõtlusest saadud tulult tasutud ühelt
kolmandikult sotsiaalmaksust on käesoleva seaduse § 10 lõike 41 kolmandas lauses sätestatud
riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava osa määr 20 protsenti ja pensioniregistri
pidaja pangakontole sotsiaalmaksu osa ei kanta.”.
§ 7. Tagatisfondi seaduse muutmine
Tagatisfondi seaduse § 733 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa ”kogumispensionide
seaduse §-s 47 sätestatud juhul” tekstiosaga ”kindlustatud isikuga pensionilepingu puhul”.
26
§ 8. Tulumaksuseaduse muutmine
Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(2) Paragrahvi 201 lõikes 4 ning § 21 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tulu puhul on tulumaksu
määr 10%.”;
2) paragrahv 201 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 201. Kohustuslik kogumispension
(1) Tulumaksuga maksustatakse kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu (edaspidi
pensionileping) alusel ning kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule ja pensioni
investeerimiskontolt seda kasutavale isikule või nende pärijatele tehtavad väljamaksed,
arvestades lõigetes 2–4 sätestatud erisusi.
(2) Väljamaksena ei käsitata:
1) ülesöeldud pensionilepingu tagastusväärtust kogumispensionide seaduse §-s 522 sätestatud
juhul;
2) kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist osakute vahetamisel, kogumispensionide
seaduse § 49 kohaselt pensionilepingu sõlmimisel või sama seaduse § 26 lõike 1 punkti 2
kohaselt pensioni investeerimiskontole raha kandmisel;
3) pensioni investeerimiskontol oleva raha kandmist kogumispensionide seaduse § 49
kohaselt pensionilepingu sõlmimisel või sama seaduse § 26 lõike 1 punkti 1 kohaselt
kohustusliku pensionifondi osakute omandamiseks ega
4) raha kandmist kogumispensionide seaduse § 26 lõike 1 kohaselt ühelt pensioni
investeerimiskontolt teisele, pensioni investeerimiskontol oleva raha eest käesoleva seaduse
§-s 171 sätestatud finantsvara soetamist või selle vahetamist, finantsvaralt teenitud tulu
kandmist pensioni investeerimiskontole või raha kandmist pensioni investeerimiskontole
finantsvara võõrandamisel või finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu lõppemisel.
(3) Tulumaksuga ei maksustata väljamakseid, mida:
1) tehakse isikule, kellel on tuvastatud puuduv töövõime;
2) tehakse kindlustusvõtjale, kes on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud
vanaduspensionieas või kellel on sellesse ikka jõudmiseni jäänud kuni viis aastat, eluaegse
pensionilepingu alusel perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul;
3) tehakse kohustusliku pensionifondi osakuomanikule või kindlustusvõtjale, kes on riikliku
pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas või kellel on sellesse ikka
jõudmiseni jäänud kuni viis aastat, fondipensionina või tähtajalisena sõlmitud pensionilepingu
alusel perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul, kui fondipension on kokku lepitud
või pensionileping on sõlmitud vähemalt kogumispensionide seaduse § 523 lõikes 3 sätestatud
tähtajaga;
4) teeb isikule tema elu lõpuni kogumispensionide seaduse § 724 lõike 5 alusel
Sotsiaalkindlustusamet.
(4) Lõikes 3 nimetamata väljamaksed kindlustusvõtjale, osakuomanikule ja pensioni
investeerimiskontolt seda kasutavale isikule, samuti kogumispensionide seaduse § 724 lõike 5
alusel tehtavad väljamaksed maksustatakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud määraga,
kui väljamakse saaja on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas
või tal on sellesse ikka jõudmiseni jäänud kuni viis aastat.
(5) Pensioni investeerimiskonto väljamaksena ei käsitata soetatud finantsvaralt nimetatud
kontole laekunud maksustatud tulu arvel tehtud väljamakset.”;
3) paragrahvi 21 lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 asendatakse tekstiosa ”55-aastaseks
saamist” tekstiosaga ”kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 sätestatud ikka jõudmist”;
4) paragrahvi 21 lõike 2 punkt 2 ja lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
27
5) paragrahvi 21 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(4) Tulumaksuga ei maksustata:
1) väljamakseid isikule, kellel on tuvastatud puuduv töövõime;
2) kindlustuspensioni, mida makstakse pärast kindlustusvõtja kogumispensionide seaduse
§ 63 lõikes 3 sätestatud ikka jõudmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
kindlustuslepingu alusel perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul kuni tema
surmani;
3) kindlustuspensioni, mida makstakse, ja vabatahtliku pensionifondi väljamakseid, mida
tehakse pärast kindlustusvõtja või osakuomaniku kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3
sätestatud ikka jõudmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kindlustuslepingu alusel või
vabatahtlikust pensionifondist perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul ja vähemalt
kuni kindlustuslepingu sõlmimisel või vabatahtlikust pensionifondist tehtavate väljamaksete
kokkuleppimisel tema vanusele vastanud üle-eelmise kalendriaasta kohta Statistikaameti
avaldatud meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastate alusel arvutatud tähtajani.”;
6) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
”(5) Tuluna käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses ei käsitata § 201 lõigetes 1 ja 4 ning § 21
lõigetes 2 ja 3 nimetatud väljamakseid.”;
7) paragrahvi 29 lõike 9 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Tulumaksuga maksustatakse käesoleva seaduse §-des 20–21 sätestatud tingimustel
mitteresidendile Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa või residendist kindlustusseltsi poolt või
mitteresidendist kindlustusseltsi Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel makstud
kindlustushüvitised ning Eestis registreeritud pensionifondist ja pensioni investeerimiskontolt
tehtud väljamaksed, samuti Sotsiaalkindlustusameti poolt kogumispensionide seaduse § 724
lõike 5 alusel tehtavad väljamaksed.”;
8) paragrahvi 41 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”6) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustatavalt
kindlustushüvitiselt, pensionilt, pensionilepingu alusel, pensionifondist ja pensioni
investeerimiskontolt tehtud väljamakselt, stipendiumilt, hasartmänguvõidult ja perehüvitiste
seaduse alusel makstavalt hüvitiselt (§ 19 lõige 2, § 20 lõiked 1–3, § 201 lõige 1, § 21 lõige 1,
§ 29 lõige 9), välja arvatud punktis 12 nimetatud väljamaksetelt;”;
9) paragrahvi 41 punkti 12 täiendatakse pärast tekstiosa ”füüsilisele isikule tehtavatelt”
tekstiosaga ”§ 201 lõikes 4 ning”;
10) paragrahvi 42 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(21) Käesoleva seaduse § 201 lõikes 4 sätestatud kohustusliku kogumispensioni väljamaksest
võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist arvata maha maksuvaba tulu osa, mida ei
kasutatud seaduse alusel makstavast pensionist tulumaksu kinnipidamisel. Paragrahvi 201
lõikes 4 sätestatud teistest kohustusliku kogumispensioni väljamaksetest võib enne
kinnipeetava tulumaksu arvutamist arvata maha maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud samas
lõikes nimetatud kogumispensionide seaduse § 724 lõike 5 alusel tehtud väljamakselt
tulumaksu kinnipidamisel. Kohustuslikust pensionifondist tehtud väljamaksest võib enne
kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha arvata maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud
kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel tehtud väljamakselt tulumaksu
kinnipidamisel. Pensioni investeerimiskontolt tehtud väljamaksest võib enne kinnipeetava
tulumaksu arvutamist maha arvata maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud kohustuslikust
pensionifondist tehtud väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel.”;
28
11) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 63 järgmises sõnastuses:
”(63) Kindlustusvõtja puhul, kes on täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud,
ja isiku puhul, kes omandas vabatahtliku pensionifondi osakuid esmakordselt enne 2021. aasta
1. jaanuari, on § 21 lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud iga 55 aastat, arvestades kogumispensionide
seaduse § 727.”.
§ 9. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine
Väärtpaberite registri pidamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(4) Pensioniregistri põhiandmed avaliku teabe seaduse § 436 lõike 1 tähenduses on andmed
pensionikontode, nendele kantud pensionifondi osakute ja osakutega tehtud toimingute ning
pensioni investeerimiskontole kantud summade kohta.”;
2) paragrahvi 51 lõiget 4 täiendatakse punktidega 31–33 järgmises sõnastuses:
”31) pensionikonto omaja pensioni investeerimiskonto number ning selle avanud
krediidiasutuse ärinimi ja aadress, kui pensioni investeerimiskonto on avatud;
32) selle pensioni investeerimiskonto number ja selle avanud krediidiasutus, kuhu laekuvad
pensionikonto omaja kohustusliku kogumispensioni maksed;
33) pensioni investeerimiskontole kantud summad ning kannete tegemise aeg ja alus;”;
3) paragrahvi 51 lõike 4 punktis 4 asendatakse sõnad ”pangakonto number” sõnadega
”arveldusteks kasutatava pangakonto number”;
4) paragrahvi 7 lõike 61 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Veebilehel avalikustatakse kuu ja aasta, millal isikul tekkis või tekib kohustusliku
kogumispensioni makse tasumise kohustus ja millal nimetatud kohustus lõppes või lõpeb.”;
5) paragrahvi 20 lõikest 41 jäetakse välja tekstiosa ”ja § 525 lõikes 6”.
§ 10. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub üldises korras.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 60 ja 61, § 4 punkt 1, §-d 5 ja 8 jõustuvad 2021. aasta
1. jaanuaril.
(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 65, 66, 104, 108 ja 113 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, 11. märts 2020
29
From: Kadri Nõmm <
[email protected]>
Sent: Wednesday, March 25, 2020 2:55 PM
To:
[email protected]; Riigikantselei <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected]
Subject: Arvamuse küsimine - põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 5-20-3
25.03.2020
Kiri nr 5-20-3/2
PSJV nr 5-20-3
Arvamuse küsimine
Lugupidamisega
Kadri Nõmm
Riigikohtu sekretär
5-20-3_2.asice
Taotlus_Riigikohtule._20-03-2020.pdf
Taotluse_lisa_1_Riigikogu_29-01-2020.pdf
Taotluse_lisa_2_VPK_otsus.PDF
Taotluse_lisa_3_Riigikogu_11-03-2020.pdf
Saatja: Sirje Alliksoo <
[email protected]>
Saadetud: 31.03.2020 10:47
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Riigikohtu kirja PSJV nr 5-20-3 saatmine
Tähtsus: Tavaline
Manused: 20-00630-1.zip
Meie viide: 20-00630-3
Tere
Õigusloomeosakonna nõuniku Diana Mölderi ülesandel edastame materjali.
Lugupidamisega
Riigikantselei
Rahukohtu 3 | 15161 Tallinn
693 5555 | www.riigikantselei.ee | Stenbocki maja
Riigikogu esimees 25.03.2020 nr 5-20-3/2
Vabariigi Valitsus PSJV nr 5-20-3
Õiguskantsler
Justiitsminister
Eesti Pank
Riigikontroll
Arvamuse küsimine
Vabariigi President esitas Riigikohtule taotluse tunnistada Riigikogus 11. märtsil 2020 vastu
võetud "Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
(kohustusliku kogumispensioni reform)" põhiseadusega vastuolus olevaks.
Palun esitada 25. aprilliks 2020 Riigikohtule arvamus, kas "Kogumispensionide seaduse ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohustusliku kogumispensioni reform)"
on põhiseadusega kooskõlas.
Pärast vastamise tähtaja möödumist saabunud arvamuse võib Riigikohus jätta tähelepanuta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Nõmm
sekretär
Lisa:
- Vabariigi Presidendi 20.03.2020. a taotlus koos lisadega;
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post
[email protected]
www.riigikohus.ee
VABARIIGI PRESIDENT
Riigikohus
[email protected]
TAOTLUS
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 107 alusel
Austatud Riigikohus
Riigikogu võttis 29. jaanuaril 2020 vastu "Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform)“. Jätsin nimetatud
seaduse 7. veebruari 2020 otsusega nr 551 välja kuulutamata vastuolude tõttu Eesti Vabariigi
põhiseadusega (PS). Oma otsusega tegin Riigikogule ettepaneku seadust uuesti arutada ja viia
see kooskõlla PS-ga.
Riigikogu võttis 11. märtsil 2020 "Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform)“ muutmata kujul uuesti
vastu.
Leian, et "Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
(kohustusliku kogumispensioni reform)“, edaspidi ka pensionireformi seadus, on vastuolus PS
§-dega 10, 12, 14, 28 lg 2, 31 ja 32. Põhjendan oma seisukohta järgmiselt:
1. “Kogumispensionide seadus ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
(kohustusliku kogumispensioni reform) põhjustab PS § 28 lõikest 2 ja PS §-st 32 tulenevate
kaasinimeste põhiõiguste ebaproportsionaalses mahus riive.
Riik on PS § 28 lõikes 2 sätestatud isikute põhiõiguse tagamiseks loonud pensionisüsteemi,
mis koosneb riiklikust pensionist, kohustuslikust kogumispensionist ning täiendavast
kogumispensionist. Kehtiva pensionisüsteemi osad täiendavad, kuid ei asenda üksteist.
Eesti Pank on 2019. aastal koostatud “Pensionisüsteemi muudatuste analüüsi”1 kokkuvõttes
leidnud, et pensionisüsteemi erinevad osad aitavad vähendada eri tüüpi riske ja saavutada
erinevaid eesmärke. Samuti on Eesti Pank mainitud analüüsis viidanud sellele, et riikliku
pensionit täiendav kohustusliku kogumispensioni süsteem aitab tervikuna suurendada riikliku
pensionikindlustuse jätkusuutlikkust.
Riigikontrolör on 20.11.2019 kirjaga nr 1-8/19/587 Riigikogu rahanduskomisjonile saadetud
seisukohas osundanud sellele, et Vabariigi Valitsuse senine eesmärk on olnud hoida keskmise
1
https://www.eestipank.ee/press/eesti-pangas-valmis-pensionimuudatuste-mojuanaluusi-detailsem-selgitus-
01112019
1
pensioni ja keskmise palga suhet vähemalt 40% tasemel, sest seda on peetud mõistlikuks
pensionide miinimumtasemeks, et tagada teatud elatustaseme säilimine vanaduses. Keskmine
riikliku pensioni ja kohustusliku kogumispensioni suhe Eesti keskmisesse netopalka oli 2018.
aasta lõpuks 41,9%. Riigikontrolör osundab ka sellele, et pensionireformi seaduse
seletuskirjas sisalduva prognoosi kohaselt langeb vanaduspensioni ja palga suhe
pensionireformi seaduse jõustumisel ja rakendumisel tõenäoliselt rohkem, kui praegu kehtiva
tervikliku pensionisüsteemi jätkudes2.
Seadusandja on eelmainitud asjaoludel ette näinud, et pärast kohustusliku kogumispensioni
süsteemi lõplikku väljakujunemist moodustavad eelkõige riiklik pension ja kohustuslik
kogumispension pensionisüsteemi, mis tagab pensioniealistele isikutele PS § 28 lõikes 2
sätestatud põhiõiguste ja vabaduste (õigus riigi piisavale abile vanaduse korral) realiseerimise.
Kehtiv pensionisüsteem on seega keskseks õiguslikuks instrumendiks, millega riik täidab
antud asjaoludel PS §-s 14 sätestatud kohustust tagada isikute vastavaid põhiõigusi ja -
vabadusi.
Senine kohustusliku kogumispensioni süsteem on kehtinud üle 17 aasta ja käesolevaks ajaks
on märkimisväärne hulk Eesti inimesi (üle 740 000 inimese)3 sellega liitunud. Nendel isikutel
on PS §-s 10 tulenev õiguspärane ootus, et senine pensionisüsteem jääb nende jaoks põhilises
osas püsima seni, kuni nad seda vajavad. Põhiseaduse mõtte kohaselt on Eestis õiguse
üldpõhimõtteks õiguspärase ootuse põhimõte. Selle printsiibi kohaselt on igaühel õigus
tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale
seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik.4
Isikute õigus riigi poolt kehtestatud pensionisüsteemi kaudu pensioni saamisele on kaitstud ka
PS § 32 sätestatud omandipõhiõigusega5.
„Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
(kohustusliku kogumispensioni reform)“ § 1 p 67 kohaselt täiendatakse „Kogumispensionide
seaduse“ (KoPS) §-ga 431. Sellega antakse isikule, kellel ei ole veel õigust kohustuslikule
kogumispensionile, õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist, neile vastava summa
väljamaksmist ja selle vaba kasutamist. Sisuliselt tähendab see seda, et peale
„Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
(kohustusliku kogumispensioni reform)“ jõustumist ei ole kohustusliku kogumispensioni
kogumine enam kohustuslik ning senine pensionisüsteem tervikuna lakkab eesmärgipäraselt
toimimast.
Pensionireformi seaduses sätestatud viisil tagasiulatuvalt kohustusliku kogumispensioni
vabatahtlikustamist ja kogutud või kogutavate pensionivahendite kasutamise kohustuslikust
sihtotstarbest loobumise võimaluse andmist ning selle kaudu pensionisüsteemi olulist
muutmist ei saa pidada õigustatuks (proportsionaalseks) viisiks inimestele vanaduspensioni
kogumisel suurema valikuvabaduse andmisel ja täiendavate võimaluste loomisel oma
pensionivara investeerimisel ning selle kaudu parema toimetuleku tagamisel pensionieas.
PS § 28 lg 2 kaitsealas olevate sotsiaalse riski vanaduse puhul toimetuleku kindlustamine,
2
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/arvamused/9c420335-4f28-43eb-b733-
5a56c68daaf8/Kogumispensionide%20seaduse%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20
muutmise%20seadus%20(kohustusliku%20kogumispensioni%20reform
3
https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/kogumispensioni-fondide-vahetus
4
RKPJKo 30.09.1994 otsus nr III-4/A-5/94
5
RKÜK otsus nr 3-4-1-1-14, RKÜK otsus nr 3-4-1-18-14
2
mille osiseks on ka piisava ja toimiva pensionisüsteemi süsteemi kujundamine, on riigi
kohustus. Õigus vanadustoetusele (pensionile) on kõikidel pensionieas inimestel, mitte üksnes
puudust kannatavatel vastavaealistel inimestel. Kriteeriumiks on siin ka inimese panustamine
riigi toimimisse tööelu ajal. Vanaduspension ei ole ajaliselt piiratud, vaid seda makstakse
inimesele tema surmani. Vastava põhiõiguse tuumaks ei ole pensionieas isikutele
elatusmiinimumi tagamine, vaid elatusmiinimumist oluliselt parema äraelamisvõimaluse
tagamine. Seadusandlikul tasandil tuleb vanaduse korral riigil tagada pensioniealiste
elatusmiinimumist kõrgem äraelamistase, et nii ennetada sotsiaalsete riskide realiseerumist ja
inimeste puudusesse jäämist. Piisava toimetuleku tagamist pensioniealistele isikutele
seadustega kehtestatud pensionisüsteemi kaudu ei saa asendada isikute vaatlusaluse vabaduse
suurendamise või ebamääraste viidetega teist laadi sotsiaalsete riskide ehk vajaduspõhiste
riskide (PS § 28 nimetab siin mitteammendavalt töövõimetust, ja toitjakaotust ning üldisemalt
puudust) maandamiseks ettenähtud riiklike sotsiaalsete tagatiste kasutamise võimalustele. Kui
PS § 28 2. lõike kohaselt vanaduses peab olema tagatud isikute väärikas toimetulek, mis
sõltub riigi poolt kehtestatud pensionisüsteemi erinevate osade koostoimest, ei tohi riik võtta
inimestelt mõistlikku väljavaadet sellisele piisavale toimetulekule, kaotades ära ühe
pensionisüsteemi kandvatest komponentidest ja pakkudes asemele riigi poolt vaid
elatusmiinimumi tagamist, mis on sisult erinev ega asenda kuidagi vanaduses väärika
toimetuleku tagamise kohustust. Mainitud seisukoht tuleneb ka PS §-st 10, mille järgi
põhiseaduse aluspõhimõtteks on inimväärikuse ja sotsiaalriigi põhimõtted.
2. “Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seadusega (kohustusliku kogumispensioni reform)“ osadele isikutele antav võimalus
tagasiulatuvalt välja võtta lisaks oma töötasudelt makstud 2%-le ka riigi poolt kogutud
sotsiaalmaksu arvel makstud 4% sotsiaalmaksu osa ja seda vabalt kasutada on vastuolus PS §-
st 12 tuleneva võrdsuspõhiõigusega. Sellega kaasneb tagasiulatuvalt ja põhjendamatult isikute
erinev kohtlemine ja ühetaolise maksustamise põhimõtte rikkumine. Sotsiaalmaksu kaudu
pensionisüsteemi käigushoidmiseks kogutud vahendite sihtotstarbe tagasiulatuv muutmine
vastuolus PS §-s 10 sätestatud õigusriigi põhimõttega.
“Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega
(kohustusliku kogumispensioni reform)“ § 1 p 67 kohaselt täiendatakse KoPS-i §-ga 431,
millega antakse isikutele, kellel ei ole veel õigust kohustuslikule kogumispensionile, õigus
nõuda pensionifondi osakute tagasivõtmist ja pensioni investeerimiskontodel oleva raha
väljamaksmist seaduses sätestatud tingimustel. Nimetatud sättega antakse kohustusliku
kogumispensioni süsteemiga liitunutele võimalus tagasiulatuvalt kaks korda välja võtta enne
kohustusliku kogumispensioni saamise õiguse tekkimist kohustusliku kogumispensioni
süsteemi kaudu kogutud pensionivara, sealhulgas riigi poolt isikute töötasudelt tasutud
sotsiaalmaksu arvelt eraldatud sotsiaalmaksu osa (4%) ning kasutada seda omal äranägemisel.
Vaatlusalune säte annab kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud isikutele seega ka
õiguse otsustada, milline saab olema nende töötasudelt tasutud ja riigi poolt pensionifondi
eraldatud 4% suuruse sotsiaalmaksu osa sihtotstarve sõltuvalt sellest, kuidas raha väljavõtvad
isikud väljavõetud pensionivara edaspidi kasutama hakkavad. Kohustusliku kogumispensioni
süsteemiga liitumisel ei saanud liitujad sellisest võimalusest teadlikud olla.
Sotsiaalmaks on „Sotsiaalmaksuseaduse“ § 1 kohaselt pensionikindlustuseks ja riiklikuks
ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud universaalne ja ühetaoline
rahaline kohustis. Kohustusliku kogumispensionisüsteemiga liitumine või mitteliitumine ei
muuda kuidagi tulu, mida sotsiaalmaksuga maksustatakse. Isegi kui lugeda kohustusliku
kogumispensioniga kindlustatud ja mittekindlustatud isikud erinevateks gruppideks, mis võib
anda võimaluse nende erinevaks kohtlemiseks kitsamalt pensioniregulatsiooni kontekstis, ei
saa sellist kohtlemist laiendada tagasiulatuva mõjuga sotsiaalmaksu soodustuste
3
kehtestamisele vaid ühele grupile ehk kohustusliku kogumispensionisüsteemiga liitunud
isikutele. Selliseks ebavõrdseks maksustamiseks puudub sotsiaalmaksuga seotust omav
õigustatud põhjendus. Pensionireformi seadus muudab vaatlusalustel asjaoludel
tagasiulatuvalt ka osade inimeste töötasudelt tasutud sotsiaalmaksu sihtotstarvet.
Pensionireformi deklareeritud eesmärgid, milledeks on pensionikindlustuse süsteemi
valikuvabaduse suurendamine ja isikutele vabaduse andmine oma vara (pensioniosakutega)
ümberkäimisel ning toimetulekuks vajalike vahendite planeerimisel ei saa omada tähendust
sellele, millise määraga sama liiki tulusid maksustatakse ja millisel sihtotstarbel kogutud
sotsiaalmaksu kasutatakse. Samasugust tululiiki tuleb maksustada ühetaoliselt ja teatud isikute
gruppidele sotsiaalmaksuna pensionisüsteemi korraldamise eesmärgil kogutud vahendite
tagastamisvõimaluse loomine läbi kogutud pensionivara muul sihtotstarbel kui
vanaduspensioni kogumiseks kasutamisõiguse andmise, toob kaasa isikute põhjendamatu
ebavõrdse kohtlemise.
3. Käesoleva taotluse punktis 2 käsitletud sätte (KoPS § 43¹) põhimõttelise muutmisega
tagasiulatuvalt loob riik ebaproportsionaalse riski, et kohustusliku kogumispensioni
pensionifondi osakute väärtus ja sellest tulenevalt ka hilisem pensionifondi jääjate eeldatav
pension hakkab lisaks finantsturgudel ja majanduses toimuvale senisest oluliselt enam
sõltuma teiste osakuomanike käitumisest. Kuigi osakute vahetamise võimaluse tõttu oli
konkreetsest pensionifondist lahkumine võimalik ka seni kehtiva seaduse alusel, ei saanud
sellisest liikumisest tulenevat mõju siiski pidada oluliseks osakute väärtusele, kuivõrd
vahetamise tehinguid ei ole olnud sama palju kui olukorras, kus tekib võimalus raha
kohustuslikust pensionifondist välja võtta. Sellele olulisele riskile viitab ka Eesti Pank
„Pensionisüsteemi muudatuste mõjuanalüüsis 2019“6
Antud asjaoludel pensionifondidest lahkumisega seotud kulude panemine pensionifondidesse
jääjatele paneb neile täiendava olulise ja ebaproportsionaalse varalise kohustuse, mis
omakorda avaldab negatiivset mõju pensionifondi osakute väärtusele.
Kirjeldatud asjaoludel seadusemuudatusega pensionifondi osakute väärtuse olulise
vähenemise riski loomine ja pensionifondidesse jäävatele osakuomanikele fondidest
lahkumise kulude panemine riivab ebaproportsionaalselt senistesse pensionifondidesse jäävate
osakuomanike PS §-s 32 tulenevat omandipõhiõigust. Mainitud riski suurendab
ebaproportsionaalselt seadusandja ootamatu meelemuutus, kuivõrd seadusandja soovib muuta
kohustusliku kogumispensioni süsteemi aluspõhimõtteid pärast 17 aastat tagasiulatuvalt,
oluliselt ja kiirkorras. Seejuures ei ole seadusandja piisavalt analüüsinud kogumispensionide
reformi seaduse muutmisega kaasnevaid vaatlusaluseid riske (seadusemuudatusega
kaasnevaid negatiivseid mõjusid), pidades neid eelkõige vaid hüpoteetilisteks. Riske tulebki
algselt pidada hüpoteetilisteks ja analüüsida saab nende esinemise tõenäosust ja mõju.
Seadusandja peab seadusandlikus protsessis piisavalt analüüsima ja ette nägema
seadusemuudatustega kaasnevaid riske ja nägema ette nende efektiivseid maandamise
mehhanisme, mitte lootma, et eeldatavad riskid lihtsalt ei realiseeru.
Vaatlusalune regulatsioon on mainitud põhjustel vastuolus ka PS §-s 10 sätestatud sotsiaalse ja
demokraatliku õigusriigi põhimõttest tuleneva õiguskindluse ja õiguspärase ootuse
põhimõtetega, kuivõrd riik halvendab kohustusliku kogumispensioni süsteemi jääjate
väljavaateid vanaduspensionile.
6
https://www.eestipank.ee/press/eesti-pangas-valmis-pensionimuudatuste-mojuanaluusi-detailsem-selgitus-
01112019
4
4. „Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
(kohustusliku kogumispensioni reform)“ § 1 p 120 kohaselt täiendatakse KoPS §-ga 724,
millega antakse kindlustusvõtjale õigus enne 01.01.2021 sõlmitud pensionileping üles öelda,
esitades kindlustusandjale hiljemalt 31.03.2021 ülesütlemise avaldus. Raha pensionilepingu
tagastusväärtuses saaks pensionilepingu üles öelnud isik kätte hiljemalt 30.09.2021. Seega ka
kindlustusvõtjale antakse vaidlusaluse seadusega võimalus tema palgalt tasutud 4%
sotsiaalmaksu osa kasutusse võtta sotsiaalmaksuseaduse §-s 1 sätestatud erineval sihtotstarbel.
Kindlustusandja saab omalt poolt võimaluse loobuda kehtima jäänud pensionilepingute
teenindamisest, teatades sellest hiljemalt 31.05.2021 Rahandusministeeriumile. Sellisel juhul
jätkab kindlustusvõtjale maksete tegemist riik Sotsiaalkindlustusameti kaudu.
Vaatlusalust regulatsiooni on tervikuna põhjendatud isikute (pensionikogujate ja
pensionilepingu sõlminud isikute) võrdse kohtlemise vajadusega, mida ei saa pidada sobivaks
põhjenduseks kindlustusandjate ettevõtlusvabaduse piiramise õigustamisel, kuivõrd
pensionikogujaid ei ole õige võrrelda inimestega, kes on juba pensionilepingu sõlminud. Isegi
kui mingil põhjusel oleks võimalik nende kahe kategooria võrdset kohtlemist pidada
vaatlusalusesse regulatsiooni sobivaks ja proportsionaalseks eesmärgiks kindlustusandjate
ettevõtlusvabaduse riivamisel, siis kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud
kindlustusvõtja huvi kogutud raha väljavõtmise vastu ei kaalu üles nende kindlustusvõtjate
õiguspärast ootust süsteemi stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse suhtes, kes ei soovi oma
pensionilepingut üles öelda.
Kindlustusvõtjatele vaatlusaluse normiga antud 4% sotsiaalmaksu osa korraga väljavõtmise ja
vaba kasutamise õiguse andmisega olukorras, kus kohustusliku kogumispensionisüsteemiga
liitumisel sellist võimalust ette näha ei olnud võimalik ja ainult riikliku pensioni saajatel
vastav õigus puudub, on vastuolus PS §-st 12 tuleneva võrdsuspõhiõigusega. Sellega kaasneb
tagasiulatuvalt ja põhjendamatult nende isikute erinev kohtlemine ja ühetaolise maksustamise
põhimõtte rikkumine. Niisamuti on sotsiaalmaksu sihtotstarbe tagasiulatuv muutmine
vastuolus PS §-s 10 sätestatud õigusriigi põhimõttega.
Nimetatud säte riivab eelmainitud põhjustel ebaproportsionaalselt kohustusliku
kogumispensioniga liitunud ja pensionilepingu sõlminud inimeste (kindlustusvõtjate) PS § 10
tulenevat õiguspärase ootuse ja PS §-st 32 tulenevat omandipõhiõigust saada eluaegse
pensionilepingu alusel jätkuvalt pensioni. Samadel põhjustel riivab vaatlusalune regulatsioon
ebaproportsionaalselt ka kindlustusandjate PS §-st 31 tulenevat ettevõtlusvabadust koostoimes
PS õiguskindluse põhimõttega (PS § 10).
Regulatsioon, mis annab õiguse öelda üles eluaegseid annuiteetlepinguid, on asjasse
puutuvatele isikutele kahtlemata üllatuslik, kuivõrd eluaegne pensionileping on oma olemuselt
tähtajaline (s.h kuni surmani kestev) leping. Sellise lepingu sõlminud mõlemal poolel on
õiguspärane ootus, et õigusloomega ei sekkuta juba välja kujunenud lepingulisse suhtesse.
Sellise muudatuse mõju võib olla väga intensiivne. Kindlustusandjad võivad olla sunnitud
vastava teenuse pakkumise üldse lõpetama ja tekkida võib olukord, kus kindlustusandja on
sunnitud loobuma teenuse osutamisest, kuna lepinguga võetud kohustusi ei ole võimalik
muutunud olukorras täita või jätkamisega kaasneks kas suur kahju või maksejõuetus. Kuna
vaatlusalune säte näeb ette pensionilepingute täitmise ülemineku võimaluse riigile, ei eita ka
Riigikogu sellise riski võimalikkust.
Võimalus raha välja võtta ei tasakaalusta kindlustusvõtjate ja kindlustusandjate eelmainitud
põhiõiguste ja -vabaduste ebaproportsionaalset riivet, kui inimene on sõlminud eluaegse
pensionilepingu, millega on kindlustatud ka üleelamisrisk.
5
5. “Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
(kohustusliku pensionisüsteemi reform)“ riivab ebaproportsionaalselt PS § 10 ja § 28 lõikest 2
tulenevaid inimväärikuse ja sotsiaalriigi aluspõhimõtteid.
Kehtiva pensionisüsteemi peamiseks eesmärgiks on sihtotstarbeliselt akumuleerida
kohustusliku pensionikogumise süsteemiga hõlmatud isikute vara eesmärgiga vähendada
edaspidi nende vaesusriski sattumist. Seejuures tuleb arvestades ka demograafilisi prognoose,
mille kohaselt Eestis pensionäride arv tulevikus suureneb ja tööealiste isikute arv väheneb. Ka
vanaduses peab olema tagatud väärikas toimetulek, mis sõltub riigi poolt kehtestatud
pensionisüsteemi erinevate osade koostoimest, seetõttu ei tohi riik võtta mõistlikku
väljavaadet sellele toimetulekule, kaotades ära ühe selle kandvatest komponentidest.
Hädavajaliku elatusmiinimumi tagamine kõigile ka ilma pensionisüsteemita on riigi kohustus
tulenevalt sotsiaalriigi põhimõttest ning ei asenda kuidagi inimväärikuse põhimõttest
tulenevat väärikat toimetulekut vanaduses.
Kohustuslikust kogumispensionifondist tagasiulatuvalt sinna kogutud vahendite väljavõtmise,
samuti vastavate kindlustuslepingute lõpetamise ja vara kasutusse võtmise võimalus ja sellise
vara vaba kasutamise võimaldamisega väheneb oluliselt tervikuna pensionisüsteemi suutlikus
täita talle pandud eesmärke. Vastavatele asjaoludele on viidanud ka Eesti Pank
“Pensionisüsteemi muudatuste mõjuanalüüsis 2019”7. Kehtiv pensionisüsteem on tervik ja
selle ühe osa sellisel kujul kaotamine viib kogu süsteemi tasakaalust välja, mille tõenäoliseks
tagajärjeks on vaesusriski sattuvate pensionäride arvu oluline suurenemine tulevikus.
6. Kohustusliku kogumispensioni tagasiulatuvalt vabatahtlikuks muutmine ei taga
pensionivara akumuleerimist piisava kindlusega, kuna vastav kohustus kaob. See rikub PS
preambulis sätestatud ja sellest tulenevat põlvkondade vahelise kokkulepe põhimõtet, sest
kohustusliku kogumispensioni vabatahtlikustamise tõenäoliseks tagajärjeks on järeltuleva
põlve ülemäärane maksukoormus.
Põhiseaduse preambulist tuleneb Eesti riigi kohustus kindlustada ja arendada riiki, mis on
rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele mis on pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele
nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. Sellise riigi toimimiseks on tarvilik tagada ka
põlvkondade vaheline kokkulepe, millega välistatakse tulevastele põlvkondadele ebamõistliku
rahaliste kohustuste panemine riigi tuumikfunktsioonide täitmiseks. PS preambulist tuleneb
muuhulgas ka vajadus tagada riigi toimimiseks tarvilik keskkond, kus riigieelarveline tulu
laekub plaanipäraselt, mis võimaldab täita riigi tuumikfunktsioone8. Pensionireformi seadus
halvendab selles taotluses toodud asjaoludel oluliselt ja ebaproportsionaalset väljavaateid
tagada tulevikus piisavalt riigi toimimiseks vajalikku riigieelarvelist keskkonda.
Kohustusliku kogumispensioni vabatahtlikustamine paneb paratamatult tulevastele
põlvkondadele ebamõistlikult suured rahalised kohustused seonduvalt riigi poolt PS § 28
lõikest 2 tuleneva põhiõiguse tagamisega või alternatiivselt asetab tulevased pensionärid
senisest suuremasse vaesusriski. Kui kasvava elanikkonnaga ühiskonnas ei ole keeruline
sõlmida ühiskondlikku kokkulepet, mille kohaselt järeltulev põlv tasub eelmise põlvkonna
vanaduspensionid, siis kahaneva elanikkonnaga ühiskonnas sellise kokkulepe sõlmimine ei
ole objektiivsetel põhjustel enam võimalik.
7
https://www.eestipank.ee/press/eesti-pangas-valmis-pensionimuudatuste-mojuanaluusi-detailsem-selgitus-
01112019
8
RKÜK lahend nr 3-4-1-6-12, p 167
6
Reaalselt eksisteerivates sotsiaal-majanduslikes ja demograafilistes tingimustes tuleb
põlvkondade kokkulepet sisustada nii, et vähemalt osaliselt tuleb eelmisel põlvkonnal
pensionivara ise akumuleerida ja sellisel viisil ka osaleda oma pensionipõlve vaesusriski
maandamisel.
Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PS § 107 lõikest 2 ja PSJKS §-st 5,
taotlen:
tunnistada Riigikogus 11. märtsil 2020 vastu võetud "Kogumispensionide seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohustusliku kogumispensioni reform)" Eesti
Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks.
Lisad:
1. Riigikogus 29. jaanuaril 2020 vastu võetud „Kogumispensionide seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohustusliku kogumispensionide reform)“,
2. Vabariigi Presidendi 7. veebruari 2020 otsus nr 551 „Kogumispensionide seaduse ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni
reform)“ väljakuulutamata jätmine,
3. Riigikogus 11. märtsil 2020 vastu võetud „Kogumispensionide seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohustusliku kogumispensionide reform)“,
(allkirjastatud digitaalselt)
Kersti Kaljulaid
Kadriorus 20. märtsil 2020
7
Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seadus
(kohustusliku kogumispensioni reform)
§ 1. Kogumispensionide seaduse muutmine
Kogumispensionide seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(2) Kohustuslik kogumispension on seaduse kohaselt makstav hüvitis, mille saamiseks
omandatakse käesoleva seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse kohaselt kohustusliku pensionifondi
osakuid või tehakse investeeringuid kohustusliku kogumispensioni investeerimiskonto
(edaspidi pensioni investeerimiskonto) kaudu.”;
2) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
”§ 31. Pensioni investeerimiskonto
(1) Pensioni investeerimiskonto on käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud kohustatud isiku nimel
pensioniregistri kontohaldurist krediidiasutuses või krediidiasutuse Eesti filiaalis (edaspidi
mõlemad krediidiasutus) avatud pangakonto, millele laekub käesolevas seaduses ettenähtud
korras kohustusliku kogumispensioni makse.
(2) Pensioni investeerimiskontole laekunud raha investeerib kohustatud isik või see isik, kes
ei ole enam kohustatud isik, kuid kellel on pensioni investeerimiskontol raha või selle eest
soetatud finantsvara.
(3) Investeeringute tegemiseks pensioni investeerimiskonto kaudu võib kasutada üksnes
tulumaksuseaduse § 171 lõigetes 2 ja 3 nimetatud finantsvara, arvestades sama paragrahvi
lõigetes 4–8 sätestatut.
(4) Pensioni investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontol võib registreerida üksnes pensioni
investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara.
(5) Pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara võõrandamisest ning
tulumaksuseaduse § 171 lõike 2 punktis 4 nimetatud hoiuse avamiseks sõlmitud lepingu,
punktis 5 nimetatud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu ja punktis 6 nimetatud
tuletislepingu (edaspidi finantsvara soetamisel sõlmitud leping) lõppemisest laekunud raha ja
finantsvaralt teenitud tulu kantakse pensioni investeerimiskontole.
(6) Pensioni investeerimiskontol olev raha ja selle eest soetatud finantsvara ei või olla
tagatiseks või muul viisil koormatud.
(7) Pensioni investeerimiskonto haldamise ning finantsvara soetamise ja võõrandamise kulud
ning finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu lõppemisega seotud kulud kaetakse pensioni
investeerimiskontol oleva raha või soetatud finantsvara arvelt. Kui isiku samas
krediidiasutuses avatud pensioni investeerimiskontodel ei ole raha ning isikul puudub
pensioni investeerimiskontol oleva raha eest soetatud finantsvara, mida saaks kasutada kulude
katmiseks, kaetakse kulud isiku samas krediidiasutuses oleval muul pangakontol oleva raha
arvelt.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõude täitmise tagab pensioni investeerimiskonto
avanud krediidiasutus. Pensioni investeerimiskontol olnud raha eest sõlmitud
tulumaksuseaduse § 171 lõike 2 punktis 5 nimetatud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu
1
puhul tagab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõude täitmise selle kindlustuslepingu
sõlminud kindlustusandja.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimusest kinnipidamise tagab pensioni
investeerimiskonto avanud krediidiasutus.
(10) Kui ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 8 või 9 sätestatud nõude rikkumine, on vastavalt
krediidiasutuse või lõike 8 teises lauses sätestatud juhul kindlustusandja kohustus taastada
rikkumise-eelne olukord.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud investeeringute ja lõikes 5 nimetatud
finantsvaraga seotud tehingute tegemiseks on lubatud kasutada ka isikule samas
krediidiasutuses avatud muud kontot, mis on seotud tema pensioni investeerimiskontoga ja
mille suhtes kohaldatakse lõigetes 2–10 sätestatud nõudeid.”;
3) paragrahvi 5 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 5. Teiste seaduste kohaldamine”;
4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
”(21) Pensioni investeerimiskontol olevale rahale ja selle eest soetatud finantsvarale
sissenõude pööramisele kohaldatakse investeerimisfondide seaduse § 64 lõigetes 11 ja 13
kohustusliku pensionifondi osaku kohta sätestatut.”;
5) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse
sätteid, arvestades käesolevast seadusest, Finantsinspektsiooni seadusest, investeerimisfondide
seadusest, krediidiasutuste seadusest ja väärtpaberituru seadusest tulenevaid erisusi.”;
6) paragrahvi 7 lõiget 21 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
”Kui isik on esitanud käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud avalduse makse tasumiseks või
tasumisest vabastamiseks, võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ajavahemiku
määramisel aluseks § 273 lõikes 5 nimetatud makse tasumise kuupäevad.”;
7) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(3) Makse tasumise kohustus tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta
1. jaanuaril ja lõpeb käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud alusel pensionilepingu
sõlmimisel pärast sellest lepingust taganemise tähtaja möödumist, fondipensioni või
ühekordse väljamakse avalduse esitamisel, §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise
avalduse või §-s 431 nimetatud raha väljavõtmise avalduse esitamisel:
1) 30. aprillil, kui pensionileping on sõlmitud ja sellest lepingust taganemise tähtaeg on
möödunud või käesolevas lõikes nimetatud avaldus on esitatud hiljemalt 30. novembril ning
isik ei ole taganenud sõlmitud pensionilepingust või esitatud avaldusest või muutnud oma
makse tasumisest vabastamise avaldust;
2) 31. augustil, kui pensionileping on sõlmitud ja sellest lepingust taganemise tähtaeg on
möödunud või käesolevas lõikes nimetatud avaldus on esitatud hiljemalt 31. märtsil ning isik
ei ole taganenud sõlmitud pensionilepingust või esitatud avaldusest või muutnud oma makse
tasumisest vabastamise avaldust;
3) 31. detsembril, kui pensionileping on sõlmitud ja sellest lepingust taganemise tähtaeg on
möödunud või käesolevas lõikes nimetatud avaldus on esitatud hiljemalt 31. juulil ning isik ei
ole taganenud sõlmitud pensionilepingust või esitatud avaldusest või muutnud oma makse
tasumisest vabastamise avaldust.”;
8) paragrahvi 10 lõike 22 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”5) andmed selle kohta, kas isik on kohustatud isik, sealhulgas andmed käesoleva seaduse
§-s 273 nimetatud avalduse esitamise kohta, samuti andmed selle kohta, kui isik on § 431
alusel raha välja võtnud ja lõpetanud maksete tegemise;”;
2
9) paragrahvi 10 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(7) Täiendavate sissemaksete saamise õigus tekib alates lapse sünnist. Kui vanemast saab
kohustatud isik pärast lapse sündi, tekib õigus täiendavatele sissemaksetele vanema
kohustatud isikuks saamisest arvates. Lapse sünnikuul või vanema kohustatud isikuks saamise
kuul ja lapse kolmeaastaseks saamise kuul arvutatakse täiendava sissemakse suurus
proportsionaalselt nende päevade arvuga, mille eest on vanemal õigus täiendavale
sissemaksele.”;
10) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:
”(91) Kui vanem esitab käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise
avalduse või § 431 nimetatud raha väljavõtmise avalduse, lõpetatakse tema eest täiendavate
sissemaksete tegemine kalendrikuust, mil vanem ei ole enam kohustatud isik.”;
11) paragrahvi 10 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(13) Käesolevas paragrahvis sätestatut ning käesoleva seaduse §-des 17, 19 ja 21 kohustatud
isiku suhtes sätestatut kohaldatakse ka 1983. aasta 1. jaanuaril või hiljem sündinud ning kuni
kolmeaastast Eestis elavat last kasvatava tulumaksuseaduse § 6 lõikes 1 nimetatud residendist
vanema suhtes, kes ei ole veel kohustatud isik käesoleva seaduse tähenduses ja kes ei ole
esitanud käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise avaldust ega
§-s 431 nimetatud raha väljavõtmise avaldust.”;
12) paragrahvi 10 lõike 14 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Kui täiendavate sissemaksete tegemine lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõike 91 alusel või
täiendavate sissemaksete tegemise lõpetamise avaldus esitatakse lõike 11 alusel, saadetakse
teavitus samal viisil vanemale, kelle eest tehti seni täiendavaid sissemakseid.”;
13) paragrahv 101 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 11 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Kui füüsilisest isikust ettevõtja on käesoleva seaduse kohaselt kohustatud tasuma makset, on
Maksu- ja Tolliamet kohustatud arvutama füüsilise isiku tuludeklaratsiooni,
maksukohustuslaste registri ja pensioniregistri andmete alusel makse suuruse ning väljastama
füüsilisest isikust ettevõtjale maksuteate tasumisele kuuluva makse suuruse kohta hiljemalt
sotsiaalmaksuga maksustamise perioodile järgneva aasta 1. septembril.”;
15) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
”(21) Maksu- ja Tolliamet arvutab tasumisele kuuluva makse suuruse käesoleva seaduse §-s 9
sätestatud määras füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 5
nimetatud tulult järgmiselt:
1) ühelt kolmandikult tulult, kui füüsilisest isikust ettevõtja oli kohustatud makset tasuma
makse tasumise perioodi neljal kuul;
2) kahelt kolmandikult tulult, kui füüsilisest isikust ettevõtja oli kohustatud makset tasuma
makse tasumise perioodi kaheksal kuul;
3) kogu tulult, kui füüsilisest isikust ettevõtja oli kohustatud makset tasuma tervel makse
tasumise perioodil.”;
16) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ”makse, täiendava makse ja käesoleva
seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud sissemakse” sõnadega ”makse ja täiendava makse”;
17) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 41 tunnistatakse kehtetuks;
18) seaduse 2. peatüki 2. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”2. jagu
Valikuavalduse esitamine ning pensionikonto ja pensioni investeerimiskonto avamine”;
3
19) paragrahvi 14 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
”§ 14. Pensionifondi või pensioni investeerimiskonto valik
(1) Pensionifondi osakute omandamiseks või maksete tegemiseks pensioni
investeerimiskontole peab isik esitama valikuavalduse.”;
20) paragrahvi 14 lõikes 4, § 21 pealkirjas ning lõigetes 1, 5 ja 7 asendatakse sõna
”pensionifond” sõnadega ”pensionifond või pensioni investeerimiskonto” vastavas käändes;
21) paragrahvi 14 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(51) Valikuavalduse esitamine, kohustusliku pensionifondi osaku omamine, pensioni
investeerimiskonto avamine, sellele maksete tegemine ja selle kaudu investeeringute tegemine
ei või olla kindlustus-, finants- või investeerimisteenuste lepingu sõlmimise või muutmise või
muu kohustusliku pensionifondi või pensioni investeerimiskonto välise kasu saamise
eeltingimus, samuti ei või nimetatud lepingute tingimused või muu kohustusliku
pensionifondi või pensioni investeerimiskonto välise kasu saamine sõltuda valikuavalduse
esitamisest, kohustusliku pensionifondi osaku omamisest, pensioni investeerimiskonto
avamisest, sellele maksete tegemisest ega selle kaudu investeeringute tegemisest.”;
22) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
”51) pensioni investeerimiskonto number, kui isik soovib sissemaksed teha pensioni
investeerimiskontole;”;
23) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”7) isiku kinnitus tema valitud pensionifondi tingimustega nõustumise kohta, kui isik soovib
sissemakseid teha pensionifondi;”;
24) paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed esitatakse valikuavaldusel registripidaja
ette antud vormil, seejuures peavad valikuavaldusel olema eraldi välja toodud:
1) tähestikulises järjekorras ja võrdsetel alustel kõigi Finantsinspektsiooni veebilehel
avaldatud kohustuslike pensionifondide ametlikud nimetused;
2) isiku võimalus valida pensionifondi asemel investeerimine pensioni investeerimiskonto
kaudu.”;
25) paragrahvi 16 lõige 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(71) Kontohaldur kohaldab valikuavalduse esitamise eest võetavat tasu ühetaoliselt ja samas
suuruses, sõltumata sellest, kas valikuavaldus on esitatud kohustusliku pensionifondi või
pensioni investeerimiskonto suhtes või millise kohustusliku pensionifondi suhtes on
valikuavaldus esitatud.”;
26) paragrahvi 17 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Registripidaja avab valikuavalduse alusel kohustatud isikule pensionikonto.
(2) Pensionikontot ei avata, kui valikuavaldus ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele,
valikuavaldusel märgitud isikukood või pensioni investeerimiskonto number on vigane või
valikuavalduse on esitanud isik, kellel ei ole valikuavalduse esitamiseks õigust.”;
27) paragrahvi 17 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
”(5) Lisaks valikuavalduse esitanud kohustatud isikutele avab registripidaja pensionikonto ka
teistele kohustatud isikutele ja isikutele, kes ei ole veel kohustatud isikud, kuid on esitanud
käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise avalduse. Pensionikonto
avatakse Maksu- ja Tolliametilt § 12 lõike 2 kohaselt saadud andmete, krediidiasutuselt § 171
lõike 3 kohaselt saadud andmete või makse tasumisest vabastamise avalduse andmete alusel.
4
(6) Pensionikonto avatakse viivitamata pärast valikuavalduse või makse tasumisest
vabastamise avalduse andmete või käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 või § 171 lõikes 3
nimetatud andmete laekumist registripidajale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2
sätestatud juhul.”;
28) paragrahvi 17 lõikes 9 asendatakse tekstiosa ”§ 25 lõikes 1” tekstiosaga ”§ 25 lõikes 3”;
29) paragrahvi 17 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(10) Registripidaja edastab Maksu- ja Tolliametile pensionikonto omanike kohta, kes on
esitanud valikuavalduse, makse tasumise või makse tasumisest vabastamise avalduse või raha
väljavõtmise avalduse ja kes ei ole oma makse tasumise või tasumisest vabastamise avaldust
muutnud või kasutanud õigust oma raha väljavõtmise avaldusest taganeda, käesoleva seaduse
§ 15 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed ning kuupäeva, millal nimetatud isik hakkab
makset tasuma või lõpetab makse tasumise. Andmed esitatakse kolmel korral aastas,
hiljemalt:
1) 5. aprillil – ajavahemiku kohta 1. detsembrist kuni 31. märtsini;
2) 5. augustil – ajavahemiku kohta 1. aprillist kuni 31. juulini;
3) 5. detsembril – ajavahemiku kohta 1. augustist kuni 30. novembrini.”;
30) seaduse 2. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses:
”§ 171. Pensioni investeerimiskonto avamine ja sulgemine
(1) Kohustusliku kogumispensioni makse kandmiseks pensioni investeerimiskontole sõlmib
kohustatud isik enne valikuavalduse esitamist krediidiasutusega pensioni investeerimiskonto
lepingu.
(2) Isik võib pensioni investeerimiskonto sulgeda ja selle aluseks oleva lepingu üles öelda
võlaõigusseaduses ettenähtud korras, kui ta on esitanud valikuavalduse sissemaksete
tegemiseks pensionifondi või oma teisele pensioni investeerimiskontole või esitanud
käesoleva seaduse § 431 alusel avalduse raha väljavõtmiseks ning kogu selle pensioni
investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara on võõrandatud, sealhulgas finantsvara
soetamisel sõlmitud lepingud lõppenud ja kogu pensioni investeerimiskontol olnud raha on
välja makstud, kantud kohustatud isiku teisele pensioni investeerimiskontole või seda on
kasutatud pensionifondi osakute omandamiseks.
(3) Krediidiasutus teavitab viivitamata registripidajat pensioni investeerimiskonto avamisest
ja selle sulgemisest, esitades registripidajale elektroonilisel kujul pensioni investeerimiskonto
lepingu sõlminud või selle üles öelnud isiku kohta käesoleva seaduse § 15 lõike 1
punktides 1–3 nimetatud andmed ning tema pensioni investeerimiskonto numbri.”;
31) seaduse 2. peatüki 3. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”3. jagu
Pensionifondi osakute omandamine ja pensioni investeerimiskontole
sissemaksete tegemine”;
32) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 18. Sissemaksed pensionifondi või pensioni investeerimiskontole
(1) Sissemakseid pensionifondi tehakse:
1) käesoleva seaduse §-s 12 ning sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõigetes 4 ja 41 nimetatud
vahendite laekumisel registripidajale;
2) osakuomaniku poolt pensionifondi osakute vahetamisel käesoleva seaduse §-des 23–27
sätestatu kohaselt;
3) osakute omandamisel pensioni investeerimiskontolt käesoleva seaduse §-des 23–27
sätestatu kohaselt registripidajale laekunud vahendite arvelt;
4) pensionifondi osakute omandamisel pensionifondivalitseja poolt investeerimisfondide
seaduse §-des 68–71 sätestatu kohaselt;
5
5) osakute omandamisel teise pensionifondi likvideerimisel käesoleva seaduse §-des 37–39
sätestatu kohaselt;
6) osakute omandamisel kahju hüvitamiseks käesoleva seaduse §-des 34 ja 35 ning
tagatisfondi seaduse §-des 70–73 sätestatu kohaselt.
(2) Sissemakseid pensioni investeerimiskontole tehakse:
1) käesoleva seaduse §-s 12 ning sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõigetes 4 ja 41 nimetatud
vahendite laekumisel registripidajale;
2) pensionifondi osakute tagasivõtmisel käesoleva seaduse §-des 23–27 sätestatu kohaselt;
3) pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara võõrandamisel või lepingu
lõppemisel, samuti finantsvaralt tulu teenimisel käesoleva seaduse § 3 1 lõikes 4 sätestatu
kohaselt;
4) raha ühelt pensioni investeerimiskontolt teisele kandmisel käesoleva seaduse §-des 23–27
sätestatu kohaselt;
5) pensionifondi likvideerimisel käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatu kohaselt.”;
33) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
”(11) Pensioni investeerimiskontole sissemaksete tegemisel laekub sellele kontole raha, mida
investeerib käesoleva seaduse § 31 kohaselt kohustatud isik või isik, kes ei ole enam
kohustatud isik, kuid kelle pensioni investeerimiskontol on raha või kellel on selle eest
soetatud finantsvara.”;
34) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(2) Samal ajal võib isik teha sissemakseid üksnes ühte pensionifondi või ühele pensioni
investeerimiskontole.”;
35) paragrahvi 19 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Sissemakseid tehakse valikuavalduses märgitud pensionifondi või pensioni
investeerimiskontole või valikuavalduse puudumise korral registripidaja poolt loosiga
määratud pensionifondi või pensioni investeerimiskontole, mille avamisega avati isikule
käesoleva seaduse § 17 lõike 5 teises lauses sätestatu kohaselt ka pensionikonto.”;
36) paragrahvi 19 lõikes 4 asendatakse sõnad ”valikuavalduses märgitud pensionifondiga”
sõnadega ”valikuavalduses märgitud pensionifondi või pensioni investeerimiskontoga”;
37) paragrahvi 22 lõikes 2 ja § 39 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ”§ 18 punktis 1” tekstiosaga
”§ 18 lõike 1 punktis 1”;
38) seaduse 2. peatüki 4. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”4. jagu
Pensionifondide ja pensioni investeerimiskontode vahetamine”;
39) paragrahvid 23–26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 23. Pensionifondide ja pensioni investeerimiskontode vahetamise alused
(1) Isikul on õigus käesolevas jaos sätestatud tingimustel ja korras vahetada ühe pensionifondi
osakud teise pensionifondi osakute vastu ja kanda pensionifondi osakute tagasivõtmisel
saadud summa käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud korras oma pensioni investeerimiskontole
ning käesolevas jaos ja tema pensioni investeerimiskonto lepingus sätestatud tingimustel ja
korras omandada pensioni investeerimiskontol oleva raha eest pensionifondi osakuid või
kanda ühel pensioni investeerimiskontol olev raha oma teisele pensioni investeerimiskontole
(edaspidi kõik käesolevas seaduses vahetustehingud).
(2) Vahetustehingud ei ole lubatud, kui vastavalt ühe või mõlema vahetamisega seotud
pensionifondi osakute tagasivõtmine või väljalaskmine on investeerimisfondide seaduse
alusel keelatud.
6
(3) Vahetustehingute korral osakuomanikule ega isikule, kes kasutab pensioni
investeerimiskontot, väljamakseid ei tehta.
(4) Vahetustehingute tegemisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 24–27 ja
investeerimisfondide seaduses pensionifondi osakute väljalaskmise ja tagasivõtmise kohta sätestatut
ning pensionifondide ja pensioni investeerimiskonto lepingu tingimustes ettenähtud korda.
§ 24. Vahetustehingute tegemise tingimused
(1) Isik võib vahetada kõik talle kuuluvad osakud või osa nendest.
(2) Isik võib kanda pensionifondi osakute tagasivõtmisel saadud summa oma pensioni
investeerimiskontole. Selleks võtab registripidaja isiku soovi kohaselt tagasi kõik talle
kuuluvad pensionifondi osakud või osa nendest ning kannab vastava summa isiku pensioni
investeerimiskontole.
(3) Isik võib pensioni investeerimiskontol oleva raha eest omandada pensionifondi osakuid.
Selleks kannab krediidiasutus isiku soovi kohaselt kogu tema pensioni investeerimiskontol
oleva raha või osa sellest registripidajale, kes korraldab käesoleva seaduse § 22 alusel
pensionifondi osakute väljalaskmise.
(4) Isik võib kanda kogu oma pensioni investeerimiskontol oleva raha või osa sellest teisele
pensioni investeerimiskontole. Pensioni investeerimiskontol oleva raha kandmise ühelt
pensioni investeerimiskontolt teisele või selle raha eest soetatud finantsvara ühe pensioni
investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontolt teise pensioni investeerimiskontoga seotud
väärtpaberikontole kandmise korraldab isik vastavalt oma pensioni investeerimiskonto avanud
krediidiasutusega sõlmitud lepingule.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vahetustehinguid tehakse kolmel korral aastas:
1. jaanuarile ja 1. maile järgneval esimesel tööpäeval ning 1. septembril või sellele järgneval
esimesel tööpäeval, kui 1. september ei ole tööpäev. Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4
nimetatud vahetustehinguid tehakse pensioni investeerimiskonto lepingus sätestatud tingimustel ja
sagedusega.
(6) Vahetustehing ei muuda pensionifondi ega pensioni investeerimiskontot, kuhu isiku
kohustusliku kogumispensioni maksed laekuvad või peaksid laekuma.
§ 25. Vahetamise avaldus
(1) Käesoleva seaduse § 24 lõigetes 1 ja 2 nimetatud vahetustehingu tegemiseks esitab isik
kontohaldurile või registripidajale vahetamise avalduse (edaspidi käesolevas paragrahvis
avaldus). Avalduse esitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõigetes 2–3 ning §-s 16
sätestatut.
(2) Piiratud teovõimega isiku eest avalduse esitamisel, samuti nooremale kui 18-aastasele
isikule avalduse esitamiseks seadusliku esindaja kirjaliku nõusoleku andmisel peab
seaduslikul esindajal olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8
nimetatud nõusolek.
(3) Avalduses märgitakse:
1) isiku nimi ja isikukood;
2) isiku kontaktandmed;
3) isiku eelistused temale teatise edastamise viisi ja vastavate volituste kohta;
4) selle pensionifondi nimetus, mille osakute tagasivõtmist isik vahetamisel soovib;
5) selle pensionifondi nimetus, mille osakuid isik soovib vahetamisel omandada;
6) selle pensioni investeerimiskonto number, millele isik soovib kanda tagasivõetud osakutele
vastava summa;
7) nende osakute osakaal, mille vahetamist teise pensionifondi osakute vastu või mille
tagasivõtmisel saadud summa pensioni investeerimiskontole kandmist isik taotleb;
8) isiku kinnitus, et tal on olnud võimalik tutvuda kõikide registreeritud kohustuslike
pensionifondide tingimuste, prospektide ja põhiteabega;
9) isiku kinnitus tema valitud pensionifondi tingimustega nõustumise kohta, kui isik soovib
vahetustehingu tulemusel omandada pensionifondi osakuid;
10) avalduse esitamise kuupäev;
7
11) isiku allkiri, välja arvatud juhul, kui avaldus on esitatud kirjalikku taasesitamist ja isiku
identifitseerimist võimaldaval kujul.
(4) Avalduse esitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 51 sätestatud piirangut
ning avalduse esitamise eest võetavale tasule § 16 lõikes 71 sätestatut.
(5) Registripidaja keeldub avalduse vastuvõtmisest, kui temale esitatud või kontohalduri
kaudu edastatud avaldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või kui selle
pensionifondi, mille osakuid isik soovib talle kuuluvate osakute eest omandada, osakute
väljalaskmine on käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 nimetatud asjaoludel keelatud.
Registripidaja keeldub kontohalduri kaudu edastatud avalduse vastuvõtmisest ka juhul, kui
selle avalduse esitamise kuupäev on varasem registripidaja poolt juba vastuvõetud avalduse
esitamise kuupäevast.
(6) Avalduse vastuvõtmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja
viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit, edastades infosüsteemi kaudu vastava
elektroonilise veateate. Kontohaldur teavitab veateatest viivitamata avalduse esitanud isikut.
Vahetustehingu tegemiseks peab isik esitama uue, nõuetekohase avalduse.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud veateade peab sisaldama:
1) vahetustehingust keeldumise õiguslikku alust;
2) vahetustehingust keeldumise põhjendust;
3) veateate edastamise kuupäeva.
(8) Nõuetele vastav avaldus peab olema esitatud ja avalduses märgitud andmed
registripidajale laekunud hiljemalt:
1) 30. novembril – vahetustehingu tegemiseks 1. jaanuarile järgneval esimesel tööpäeval;
2) 31. märtsil – vahetustehingu tegemiseks 1. maile järgneval esimesel tööpäeval;
3) 31. juulil – vahetustehingu tegemiseks 1. septembril või sellele järgneval esimesel
tööpäeval, kui 1. september ei ole tööpäev.
(9) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud avalduse esitamise tähtpäevani võib isik
oma avaldust muuta, esitades selleks uue vahetamise avalduse.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed esitatakse avaldusel registripidaja ette
antud vormil, seejuures peavad avaldusel tähestikulises järjekorras ja võrdsetel alustel olema
välja toodud kõigi Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud kohustuslike pensionifondide
ametlikud nimetused ning isiku võimalus valida pensionifondi asemel investeerimine pensioni
investeerimiskonto kaudu.
(11) Käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 nimetatud vahetustehingu tegemiseks esitab pensioni
investeerimiskonto avanud krediidiasutus viivitamata pärast kontot kasutavalt isikult vastava
avalduse saamist registripidajale, viimase ette antud vormil, avalduse pensionifondi osakute
väljalaskmiseks. Selles peavad olema märgitud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3, 5
ja 10 nimetatud andmed ning pensioni investeerimiskontol olev summa, mille eest isik soovib
omandada pensionifondi osakuid, koos pensioni investeerimiskonto numbri ja selle avanud
krediidiasutuse ärinimega.
(12) Isiku poolt käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 nimetatud vahetustehingu tegemiseks
krediidiasutusele avalduse esitamisele kohaldatakse § 14 lõikes 51 sätestatud piirangut ning
avalduse esitamise eest võetavale tasule § 16 lõikes 71 sätestatut. Avaldusel peavad
tähestikulises järjekorras ja võrdsetel alustel olema välja toodud kõigi Finantsinspektsiooni
veebilehel avaldatud kohustuslike pensionifondide ametlikud nimetused ning isiku võimalus
valida pensionifondi asemel investeerimine pensioni investeerimiskonto kaudu.
§ 26. Vahetustehingu tulemus ja tehingu tegemise kord
(1) Vahetustehingu tulemusel:
1) omandab isik pensionifondi osakute tagasivõtmisel saadud summa või pensioni
investeerimiskontol olnud summa eest vastava arvu valitud pensionifondi osakuid, tasudes
viimaste eest sama päeva puhasväärtuse ulatuses või
8
2) laekub isiku pensioni investeerimiskontole pensionifondi osakute tagasivõtmisel saadud
summa või summa, mis vahetamise käigus isiku teiselt pensioni investeerimiskontolt üle
kantakse.
(2) Vahetustehingud, millega kaasneb pensionifondi osakute omandamine või tagasivõtmine,
korraldab registripidaja koos pensionifondi depositooriumiga. Vahetustehingud, millega
kaasnevad pensioni investeerimiskontoga seotud kanded, korraldab registripidaja koos
krediidiasutusega, kus pensioni investeerimiskonto avatud on.
(3) Kui selle pensionifondi osakute tagasivõtmine on käesoleva seaduse § 23 lõike 2 alusel
keelatud, mille osakute tagasivõtmist osakuomanik vahetamisel soovib, korraldab
registripidaja vahetamise esimesel võimalusel pärast takistavate asjaolude äralangemist,
arvestades § 24 lõikes 5 sätestatud vahetustehingu tähtpäeva.
(4) Kui käesoleva seaduse § 24 lõikes 5 sätestatud pensionifondi osakute vahetamise päeval
on selle pensionifondi, mille osakuid avalduse esitanud isik soovib omandada, osakute
väljalaskmine § 23 lõike 2 alusel keelatud, keeldub registripidaja tehingu tegemisest ja
teavitab sellest viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit. Kontohaldur teavitab
vahetamisest keeldumisest viivitamata avalduse esitanud isikut.
(5) Vahetustehingute täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.”;
40) paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Kui vahetamisel võetakse tagasi pensionifondi osakuid, makstakse pensionifondi
osakuomaniku arvel vastava pensionifondi tingimustes ja prospektis ettenähtud ulatuses
osakute tagasivõtmistasu.”;
41) seaduse 2. peatükki täiendatakse 41. jaoga järgmises sõnastuses:
”41. jagu
Makse tasumine ja tasumisest vabastamine
§ 271. Makse tasumisest vabastamine
(1) Kohustatud isikul on õigus makset mitte tasuda, kui ta esitab kontohaldurile või
registripidajale käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise avalduse.
(2) Makse tasumisest vabastatakse alates 1. jaanuarist, 1. maist või 1. septembrist, arvestades
käesoleva seaduse § 273 lõikes 5 sätestatud avalduse esitamise tähtaega.
(3) Isikul ei teki makse tasumise kohustust, kui ta esitab kontohaldurile või registripidajale
käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise avalduse hiljemalt
18-aastaseks saamise aasta 31. juulil.
(4) Kui isik on esitanud käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumise avalduse, tekib
tal uuesti õigus makset mitte tasuda, kui tema viimasest makse tasumise kohustuse
tekkimisest on möödunud vähemalt kümme aastat.
§ 272. Makse tasumine
(1) Isikul, kes on esitanud käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise
avalduse või kasutanud §-s 431 nimetatud raha väljavõtmise õigust, tekib kümne aasta
möödumisel makse tasumise lõppemisest arvates uuesti õigus tasuda makset, kui ta esitab
kontohaldurile või registripidajale §-s 273 nimetatud makse tasumise avalduse.
(2) Isikul, kes on pärast makse tasumise lõpetamist jätkanud makse tasumist käesolevas
paragrahvis sätestatu alusel, kuid on pärast seda esitanud käesoleva seaduse §-s 271 sätestatu
kohaselt uuesti makse tasumisest vabastamise avalduse või kasutanud uuesti §-s 431
nimetatud raha väljavõtmise õigust, ei ole enam õigust esitada käesolevas paragrahvis
sätestatu kohaselt avaldust makse tasumiseks ja tal ei teki enam võimalust makset tasuda.
(3) Isikul, kellel on tuvastatud puuduv töövõime ja kellele on tehtud sellega seoses
kohustusliku kogumispensioni väljamakseid, tekib pärast tema töövõime osaliseks või
täielikuks hindamist õigus tasuda makset, kui ta esitab kontohaldurile või registripidajale
käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumise avalduse.
9
(4) Käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumise avalduse esitanud isikul tekib õigus
ja kohustus tasuda makset alates 1. jaanuarist, 1. maist või 1. septembrist, arvestades §-s 273
sätestatut.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes kohaldatakse käesolevas
seaduses kohustatud isiku kohta sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.
(6) Sotsiaalmaksuseaduse §-s 4 nimetatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud kontrollima
pensioniregistrist, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud tasuma
makset.
§ 273. Makse tasumise või tasumisest vabastamise avaldus
(1) Makse tasumise või tasumisest vabastamise avalduse esitamise õigus tekib isikul tema
18-aastaseks saamisega, kui käesolevas paragrahvis ning käesoleva seaduse §-des 271 ja 272 ei
ole sätestatud teisiti.
(2) Seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul võib makse tasumisest vabastamise avalduse
esitada ka vähemalt 16-aastane isik. Nooremale kui 18-aastasele isikule makse tasumisest
vabastamise avalduse esitamiseks seadusliku esindaja kirjaliku nõusoleku andmisel peab
seaduslikul esindajal olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 11
sätestatud kohtu nõusolek.
(3) Makse tasumise või tasumisest vabastamise avaldusel märgitakse järgmised andmed:
1) isiku nimi;
2) isikukood;
3) isiku kontaktandmed;
4) isiku eelistused temale teatiste edastamise viisi ja vastavate volituste kohta;
5) avalduse esitamise kuupäev;
6) isiku allkiri, välja arvatud juhul, kui avaldus on esitatud kirjalikku taasesitamist ja isiku
identifitseerimist võimaldaval kujul.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed esitatakse avaldusel registripidaja ette
antud vormil ja avalduse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 51 ja §-s 16
sätestatut.
(5) Nõuetele vastav avaldus peab olema esitatud ja avalduses märgitud andmed
registripidajale laekunud hiljemalt:
1) 31. märtsil – makse tasumiseks või tasumisest vabastamiseks alates 1. septembrist;
2) 31. juulil – makse tasumiseks või tasumisest vabastamiseks alates 1. jaanuarist;
3) 30. novembril – makse tasumiseks või tasumisest vabastamiseks alates 1. maist.
(6) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud avalduse esitamise tähtpäevani võib isik oma
avaldust muuta, esitades selleks uue makse tasumise või tasumisest vabastamise avalduse.
(7) Registripidaja keeldub makse tasumise või tasumisest vabastamise avalduse
vastuvõtmisest, kui temale esitatud või kontohalduri kaudu edastatud avaldus ei vasta
käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, avaldusel märgitud isikukood on vigane või avalduse
on esitanud isik, kellel ei ole avalduse esitamise õigust. Registripidaja keeldub kontohalduri
kaudu edastatud avalduse vastuvõtmisest ka juhul, kui selle avalduse esitamise kuupäev on
varasem registripidaja poolt juba vastuvõetud avalduse esitamise kuupäevast.
(8) Makse tasumise või tasumisest vabastamise avalduse vastuvõtmisest keeldumisest ja selle
põhjustest teavitab registripidaja viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit, edastades
infosüsteemi kaudu vastava elektroonilise veateate. Kontohaldur teavitab veateatest
viivitamata avalduse esitanud isikut. Makse tasumiseks või makse tasumisest vabastamiseks
peab isik esitama uue, nõuetekohase avalduse.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud veateade peab sisaldama:
1) avalduse vastuvõtmisest keeldumise õiguslikku alust;
2) avalduse vastuvõtmisest keeldumise põhjendust;
3) veateate edastamise kuupäeva.
(10) Kui isik, kes on esitanud makse tasumise avalduse, on käesoleva paragrahvi lõikes 5
sätestatud avalduse esitamise samaks tähtpäevaks esitanud ka käesoleva seaduse § 525
10
lõikes 5 nimetatud raha väljavõtmise avalduse, loetakse makse tasumise avaldus
tagasivõetuks, kui isik ei kasutanud omakorda § 524 lõikes 53 sätestatud raha väljavõtmise
avalduse tagasivõtmise õigust.
(11) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustavaid nõudeid makse
tasumise või tasumisest vabastamise avalduse vormile isiku teavitamiseks sellise avalduse
esitamisega kaasnevatest tagajärgedest.”;
42) seaduse 2. peatüki 5. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”5. jagu
Kohustusliku kogumispensioni vara pärimine
ja päritud vara kasutamine”;
43) paragrahv 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 28. Kohustusliku kogumispensioni vara pärimine
(1) Osakuomaniku surma korral lähevad osakud ja pensioni investeerimiskontot kasutanud
isiku surma korral lähevad tema pensioni investeerimiskontol olev raha ja selle eest soetatud
finantsvara (edaspidi käesolevas jaos kõik kohustusliku kogumispensioni vara) üle pärijale.
(2) Pärijal on õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või tagasi võtta, samuti võtta
pensioni investeerimiskontol olev päritud raha välja käesolevas seaduses sätestatud
tingimustel ja korras. Avaldus nimetatud tehingute tegemiseks on ühepoolne tehing
tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses.
(3) Pärijal on õigus kanda pensioni investeerimiskontol olev päritud raha oma pensioni
investeerimiskontole, registreerida pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara
oma pensioni investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontole või see finantsvara võõrandada
ja finantsvara soetamisel sõlmitud leping lõpetada pensioni investeerimiskonto avanud
krediidiasutusega sõlmitud lepingus, finantsvara soetamisel sõlmitud lepingus ja seaduses
sätestatud tingimustel ja korras.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatu kohast väljamakse saamist pärandvara arvelt ei loeta
osakute tagasivõtmiseks ega väljamakse saamiseks käesoleva seaduse § 431 tähenduses.”;
44) paragrahvi 29 pealkiri ja lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
”§ 29. Kohustusliku kogumispensioni vara ülekandmine pärijale
(1) Päritud kohustusliku kogumispensioni vara ülekandmist võib taotleda pärija, kui ta:”;
45) paragrahv 30 tunnistatakse kehtetuks;
46) paragrahvi 31 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 31. Pensionifondi osakute ülekandmise ja väljamakse tegemise kord”;
47) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
”(41) Kui pärandvara sisaldab pensioni investeerimiskontol olevat raha, korraldab selle
pärijale väljamaksmise registripidaja viie tööpäeva jooksul pensioni investeerimiskonto
avanud krediidiasutuselt käesoleva paragrahvi lõikes 42 nimetatud andmete saamisest arvates
vastavalt õigusaktidele ja registripidaja poolt pärandajale pensioni investeerimiskonto avanud
krediidiasutusega sõlmitud lepingule.
(42) Pärandajale pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutus kannab registripidajale
summa, mille pärija soovib sellelt pensioni investeerimiskontolt välja võtta, ning esitab
registripidajale viivitamata pärast pärijalt vastava avalduse saamist pensioni
investeerimiskontol oleva raha väljamaksmiseks avalduse, milles peavad olema märgitud
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3, 7 ja 10 nimetatud andmed ning summa, mille
pärija soovib pärandaja pensioni investeerimiskontolt välja võtta, koos pensioni
investeerimiskonto numbri ja selle avanud krediidiasutuse ärinimega.”;
11
48) paragrahvi 31 lõigetes 5 ja 6 asendatakse tekstiosa ”lõikes 1” tekstiosaga ”lõigetes 1 ja 42”;
49) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
”(11) Kui kahju kannatanud osakuomaniku makse laekub või laekus viimati tema pensioni
investeerimiskontole, hüvitatakse kahju vastavas suuruses summa ülekandmisega tema
pensioni investeerimiskontole.”;
50) paragrahvi 37 lõike 2 teises lauses asendatakse tekstiosa ”lõigetes 5” tekstiosaga
”lõigetes 2–3, 5”;
51) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
”(21) Isik võib uue pensionifondi valimise asemel määrata käesolevas paragrahvis sätestatud
korras, et tema osa jaotamisele kuuluvast rahast kantakse tema pensioni investeerimiskontole.”;
52) paragrahvi 37 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”6) valitud uue pensionifondi nimetus, mille osakuid isik soovib omandada;”;
53) paragrahvi 37 lõiget 3 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
”61) pensioni investeerimiskonto number, kui isik soovib, et tema osa jaotamisele kuuluvast
rahast kantakse tema pensioni investeerimiskontole;”;
54) paragrahvi 37 lõike 3 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”8) uue pensionifondi valimisel kinnitus selle pensionifondi tingimustega nõustumise kohta;”;
55) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
”(31) Piiratud teovõimega isiku eest avalduse esitamisel, samuti nooremale kui 18-aastasele isikule
avalduse esitamiseks seadusliku esindaja kirjaliku nõusoleku andmisel ei ole perekonnaseaduse
§ 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud kohtu nõusolek vajalik.”;
56) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
”(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatut ei kohaldata, kui lõikes 2 sätestatud
avalduse tähtaegselt esitamata jätnud osakuomaniku makse laekub või peaks laekuma tema
pensioni investeerimiskontole. Käesolevas lõikes sätestatud juhul kannab registripidaja
osakuomaniku osa jaotamisele kuuluvast rahast tema pensioni investeerimiskontole.”;
57) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
”(7) Uute pensionifondi osakute väljalaskmist ei toimu käesoleva seaduse § 37 lõigetes 21 ja 8
sätestatud juhtudel ning registripidaja kannab osakuomanikele vastava osa jaotamisele
kuuluvast rahast nende pensioni investeerimiskontodele, arvestades käesoleva paragrahvi
lõikes 2 sätestatud tähtaega.”;
58) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
”Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata isiku suhtes, kes on määranud, et tema makse
laekub pensioni investeerimiskontole.”;
59) paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 40. Õigus kohustuslikule kogumispensionile ja kohustusliku kogumispensioni väljamaksed
(1) Õigus kohustuslikule kogumispensionile tekib isikul riikliku pensionikindlustuse seaduses
sätestatud vanaduspensioniikka (edaspidi vanaduspensioniiga) jõudmisest arvates.
(2) Kogumispensioni saamiseks sõlmitakse käesolevas jaos sätestatud tingimustel ja korras
kindlustusandjaga pensionileping, lepitakse pensionifondivalitsejaga kokku fondipension või
taotletakse ühekordset väljamakset pensionifondist või pensioni investeerimiskontolt.
12
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel on isikul õigus taotleda väljamakset
pensionifondist ja pensioni investeerimiskontolt käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud
tingimustel ja korras.”;
60) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Õigus kohustuslikule kogumispensionile tekib, kui isikul on riikliku pensionikindlustuse
seaduses sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni jäänud viis aastat, samuti isikul, kellel on
tuvastatud puuduv töövõime.”;
61) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
”(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õiguse tuvastamiseks vahetab registripidaja
andmeid Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassaga.”;
62) paragrahv 41 ning § 42 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
63) paragrahv 42 tunnistatakse kehtetuks;
64) paragrahv 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 43. Ühekordne väljamakse isikule, kellel on õigus kohustuslikule kogumispensionile
(1) Käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud isikul on pensionifondist ühekordse väljamakse
saamiseks õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ning neile vastava summa korraga
väljamaksmist, samuti oma pensioni investeerimiskontol oleva summa või sellest osa korraga
väljamaksmist.
(2) Kui osakuomanik omandab pärast kõigi osakute tagasivõtmiseks ühekordse väljamakse
avalduse esitamist, kuid enne ühekordse väljamakse tegemist täiendavalt osakuid, võetakse
kõik osakuomanikule kuuluvad osakud tagasi ja tehakse talle ühekordne väljamakse.
(3) Pärast ühekordse väljamakse saamist omandatud osakute tagasivõtmiseks või pensioni
investeerimiskontole jäänud raha ja sinna hiljem laekunud raha väljavõtmiseks on käesoleva
seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud isikul õigus käesolevas seaduses sätestatud tingimustel
esitada avaldus uue ühekordse väljamakse saamiseks, leppida kokku fondipension või sõlmida
pensionileping.
(4) Ühekordse väljamakse saamiseks esitatakse avaldus ja väljamakse tehakse käesoleva
seaduse §-des 524–526 sätestatud korras.”;
65) paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud isikul on pensionifondist ühekordse
väljamakse saamiseks õigus nõuda kõigi osakute või neist osa tagasivõtmist ning neile
vastava summa korraga väljamaksmist, samuti oma pensioni investeerimiskontol oleva
summa või sellest osa korraga väljamaksmist.”;
66) paragrahvi 43 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(3) Pensionikontole jäänud osakute ja pärast ühekordse väljamakse saamist omandatud
osakute tagasivõtmiseks või pensioni investeerimiskontole jäänud raha ja sinna hiljem
laekunud raha väljavõtmiseks on käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud isikul õigus
käesolevas seaduses sätestatud tingimustel esitada avaldus uue ühekordse väljamakse
saamiseks, leppida kokku fondipension või sõlmida pensionileping.”;
67) seadust täiendatakse §-ga 431 järgmises sõnastuses:
”§ 431. Väljamakse isikule, kellel ei ole veel õigust kohustuslikule kogumispensionile
(1) Isikul, kellel ei ole käesoleva seaduse § 40 lõike 1 kohaselt veel õigust kohustuslikule
kogumispensionile, on õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ning neile vastava summa ja
kõigil pensioni investeerimiskontodel oleva raha väljamaksmist käesolevas paragrahvis
sätestatud tingimustel. Käesolevas lõikes sätestatud õigust saab isik kasutada kuni kaks korda.
13
(2) Pensionifondi osakud võetakse tagasi ning neile vastav summa ja pensioni
investeerimiskontodel olev raha makstakse välja jaanuaris, mais või septembris. Väljamakse
tehakse hiljemalt:
1) 20. jaanuaril, kui vastav avaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale
laekunud hiljemalt 31. juulil;
2) 20. mail, kui vastav avaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale
laekunud hiljemalt 30. novembril;
3) 20. septembril, kui vastav avaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed
registripidajale laekunud hiljemalt 31. märtsil.
(3) Kui isik on soetanud finantsvara pensioni investeerimiskonto kaudu, peab kogu
finantsvara olema võõrandatud, sealhulgas finantsvara soetamisel sõlmitud lepingud lõppenud
ja võõrandamise käigus saadud raha pensioni investeerimiskontole laekunud.
(4) Avaldus raha väljavõtmiseks esitatakse ja väljamakse tehakse käesoleva seaduse
§-des 524–526 sätestatud korras.
(5) Raha väljavõtmisega lõpetab isik maksete tegemise. Maksete tegemine lõpeb väljamakse
tegemisele eelnenud kuu lõpu seisuga.
(6) Isikul, kellel ei ole käesoleva seaduse § 40 lõike 1 kohaselt veel õigust kohustuslikule
kogumispensionile, on teist korda õigus nõuda kõigi oma pensionifondi osakute tagasivõtmist
ning neile vastava summa ja pensioni investeerimiskontodel oleva raha väljamaksmist, kui
pärast eelmist raha väljavõtmist on tema makse tasumise kohustuse tekkimisest möödunud
vähemalt kümme aastat.”;
68) paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 44. Osakute tagasivõtmine ja pensioni investeerimiskontolt raha kandmine kohustatud
isiku tööleasumisel Euroopa ühenduste institutsiooni
(1) Kohustatud isikul, kes vastab tingimustele, mis on sätestatud nõukogu määruses
(EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike
personalieeskirjad ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning
komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 04.03.1968, lk 1–7),
on õigus kõigi talle kuuluvate pensionifondi osakute tagasivõtmisele ning osakute
koguväärtuse ja kogu pensioni investeerimiskontol oleva raha, sealhulgas pensioni
investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara võõrandamisest ja finantsvara soetamisel
sõlmitud lepingu lõppemisest kontole laekunud raha kandmisele Euroopa ühenduste
institutsioonide pensioniskeemi vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse § 12 lõike 21
alusel kehtestatud korrale.
(2) Kõik kulud, mis on seotud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud osakute tagasivõtmise
ja finantsvara võõrandamise, sealhulgas finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu
ülesütlemisega ning ülekannete tegemisega, kannab kohustatud isik.”;
69) paragrahv 45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 45. Pensionileping ja selle sõlmimise üldtingimused
(1) Pensionileping on käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud isiku ja kindlustusandja
vahel sõlmitud kohustusliku kogumispensioni kindlustusleping, mille alusel kindlustusandja
kohustub tegema lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras lepingu sõlminud isikule
(edaspidi kindlustusvõtja) pensionimakseid ning kindlustusvõtja kohustub tasuma
kindlustusandjale kindlustusmakse.
(2) Pensionilepinguga kaetakse kindlustusriskidest üksnes kindlustustegevuse seaduses
sätestatud üleelamisrisk. Muude kindlustusriskide katmine ei ole lubatud.
(3) Pensionilepingu alusel tehakse pensionimakseid kindlustusvõtja surmani (edaspidi
eluaegne pensionileping) või lepingus kokkulepitud tähtpäevani (edaspidi tähtajalisena
sõlmitud pensionileping).
14
(4) Üleelamisriski arvestamisel on kindlustusandja kohustatud pensionilepingute sõlmimisel
kasutama ühevanuseliste meeste ja naiste puhul sama väärtusega oodatavat eluiga kirjeldavaid
suremusnäitajaid.
(5) Pensionilepingu kindlustusvõtja võib olla üksnes füüsiline isik, kellel on käesoleva
seaduse § 40 lõike 1 alusel õigus kohustuslikule kogumispensionile.
(6) Kui kindlustusvõtja ei ole määranud teisiti, võetakse pensionilepingu sõlmimisel tagasi
kõik kindlustusvõtjale kuuluvad pensionifondide osakud ning tehakse neile vastava summa ja
kindlustusvõtja kõigil pensioni investeerimiskontodel oleva summa eest tehakse ühekordne
kindlustusmakse isiku valitud kindlustusandjale. Osakutele vastav summa saadakse
tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel. Osakute tagasivõtmise
ning neile vastava summa ja pensioni investeerimiskontodel oleva raha kandmise
pensionifondist kindlustusandjale korraldab registripidaja.
(7) Pensionilepingu sõlmimise õigus on annuiteedi tegevusluba omaval Eestis asutatud
kindlustusandjal ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud kindlustusandja Eesti
filiaalil, kes on Tagatisfondi seaduses ettenähtud pensionilepingute osafondi osaline ning
kellel on registripidajaga kehtiv väärtpaberite registri pidamise seaduse § 371 lõikes 1
nimetatud leping.
(8) Pensionimakse suuruse arvutamisel kasutatakse ühel päeval tehtud pensionilepingute
pakkumustes samu oodatavat eluiga kirjeldavaid suremusnäitajaid ja kindlustusandja
võetavaid tasusid ning garanteeritud intressimääraga pensionilepingu puhul sama
garanteeritud aastaintressi määra.
(9) Pensionimakseid tehakse kindlustusvõtja ja kindlustusandja kokkulepitud kuupäeval, mis
peab jääma ajavahemikku kalendrikuu 10. kuupäevast kuni 15. kuupäevani.
(10) Pensionilepingust tulenevad varalised õigused ei või olla tagatiseks või muul viisil
koormatud.
(11) Pensionilepingu suhtes kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid, arvestades käesolevast
seadusest tulenevaid erisusi.”;
70) paragrahv 46 tunnistatakse kehtetuks;
71) paragrahvi 461 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(2) Investeerimisriskiga pensionilepingu alusvarana kasutatava finantsvara valiku määrab
kindlustusandja. Kindlustusandja võib investeerimisriskiga pensionilepingu alusvara valikus
pakkuda ka kohustusliku pensionifondi osakuid.
(3) Pensionifondi osakute omandamine, tagasivõtmine ja vahetamine toimuvad kindlustusandja,
registripidaja ja pensionifondivalitseja vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt, arvestades osakute
vahetamisel käesoleva seaduse § 25 lõikes 8 sätestatud osakute vahetamise tähtaegu.
(4) Kui kindlustusandjaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv fondivalitseja teeb
investeerimisriskiga pensionilepingu alusvaralt arvestatud fondi valitsemistasust tagasimakse,
kasutab kindlustusandja seda pensionilepingu pensionimaksete suurendamiseks.”;
72) paragrahvid 47–481 tunnistatakse kehtetuks;
73) paragrahvi 49 lõigetes 1, 2, 4 ja 5, §-s 50 ning § 51 lõike 1 punktis 12 asendatakse sõna
”osakuomanik” sõnaga ”isik” vastavas käändes;
74) paragrahvi 49 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”1) isikul ei ole käesoleva seaduse § 40 lõike 1 kohaselt veel õigust kohustuslikule
kogumispensionile;”;
75) paragrahvi 49 lõike 6 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”4) isikul juba on kehtiv pensionileping ning tal puuduvad osakud ja raha pensioni
investeerimiskontol uue pensionilepingu sõlmimiseks.”;
15
76) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses:
”(101) Kui kindlustusvõtja kasutab kindlustusmakse tasumiseks pensioni investeerimiskontol
olevat raha ega ole kasutanud käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud taganemisõigust,
korraldab registripidaja koostöös kindlustusvõtja pensioni investeerimiskonto avanud
krediidiasutusega viie tööpäeva jooksul pensionilepingu sõlmimisest 14 päeva möödumisest
arvates pensioni investeerimiskontol oleva summa kandmise kindlustusandja pangakontole.”;
77) paragrahvi 50 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”2) selgitama välja osakuomaniku nõudmised pensionilepingule, sealhulgas pensionimaksete
tegemise tingimused;”;
78) paragrahvi 50 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
79) paragrahvi 50 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”5) selgitama osakuomanikule pensionimakse kujunemise põhimõtteid ja tingimusi, mis
mõjutavad pensionimakse suurust;”;
80) paragrahvi 50 lõike 11 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
81) paragrahvi 51 lõikes 11 asendatakse sõnad ”kuuluvate pensionifondi osakute arvus”
sõnadega ”kuuluva finantsvara suuruses”;
82) paragrahvi 51 lõikes 12 ja § 52 lõike 4 punktis 71 asendatakse sõnad ”maksimaalne
kestus” sõnaga ”tähtaeg”;
83) paragrahvi 52 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 52. Teave pensionilepingu ning pärast lepingu sõlmimist omandatud osakute ja
pensioni investeerimiskontole laekunud maksete kohta”;
84) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”3) perioodi jooksul kindlustusvõtjale määratud pensionilepingute kasum;”;
85) paragrahvi 52 lõike 4 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
86) paragrahvi 52 lõiget 4 täiendatakse punktidega 72 ja 73 järgmises sõnastuses:
”72) kindlustusvõtja selle pensioni investeerimiskonto number, millel olevat summat ta soovib
kasutada kindlustusmakse tasumiseks;
73) kindlustusvõtja sellel pensioni investeerimiskontol oleva summa suurus, mida ta soovib
kasutada kindlustusmakse tasumiseks;”;
87) paragrahvi 52 lõike 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
88) paragrahv 521 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 521. Pensionikontol olevate osakute ja pensioni investeerimiskontol oleva raha
kasutamine pärast pensionilepingu sõlmimist
(1) Kui kindlustusvõtja pensionikontol on pärast pensionilepingu sõlmimist pensionifondi
osakuid või pensioni investeerimiskontol raha, on tal nende osakute või pensioni
investeerimiskontol oleva raha kasutamiseks käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 sätestatud
õigused, samuti õigus kasutada osakuid ja pensioni investeerimiskontol olevat raha täiendava
kindlustusmakse tasumiseks. Täiendava kindlustusmakse tasumiseks tuleb kindlustusvõtjal
esitada pensionilepingu sõlminud kindlustusandjale vastav avaldus.
(2) Kindlustusandja esitab täiendava kindlustusmakse saamiseks pärast kindlustusvõtjalt
asjakohase avalduse saamist registripidajale käesoleva seaduse § 52 lõikes 4 sätestatud
nõuetele vastava avalduse.
(3) Registripidaja korraldab osakute tagasivõtmise ning osakute koguväärtusele või
kindlustusvõtja määratud osakutele vastava summa kandmise kindlustusandja pangakontole
16
viie tööpäeva jooksul kindlustusandjalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse
saamisest arvates, arvestades käesoleva seaduse § 49 lõigetes 6 ja 7 sätestatut.
(4) Kui täiendava kindlustusmakse tasumiseks kasutatakse pensioni investeerimiskontol
olevat raha, korraldab registripidaja koostöös kindlustusvõtja pensioni investeerimiskonto
avanud krediidiasutusega selle raha kandmise kindlustusandja pangakontole viie tööpäeva
jooksul kindlustusandjalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse saamisest arvates,
arvestades käesoleva seaduse § 49 lõigetes 6 ja 7 sätestatut.
(5) Kindlustusvõtjale kuuluvate osakute koguväärtusele või kindlustusvõtja määratud osakutele
vastava summa või pensioni investeerimiskontol olnud raha kandmisega kindlustusandjale
muudetakse pensionilepingut ja kindlustusandja arvutab uue pensionimakse suuruse.”;
89) paragrahvi 522 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
”(11) Pensioniaasta on üheaastane periood, mille arvestus pensionilepingu puhul algab
pensionilepingu sõlmimisest.”;
90) paragrahvi 522 lõikest 4 jäetakse välja teine lause;
91) paragrahvi 522 lõikes 6 asendatakse tekstiosa ”§ 52 lõike 4 punktides 1–5, 8, 10 ja 11”
tekstiosaga ”§ 52 lõike 4 punktides 1–4, 8, 10 ja 11”;
92) paragrahvi 522 lõikes 72 asendatakse sõnad ”kuuluvate investeerimisfondi aktsiate või
osakute” sõnadega ”kuuluva finantsvara”;
93) paragrahvi 522 lõikes 8 asendatakse tekstiosa ”§ 52 lõike 4 punktides 1–5, 8, 9 ja 11”
tekstiosaga ”§ 52 lõike 4 punktides 1–4, 8, 9 ja 11”;
94) paragrahvi 522 lõige 81 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(81) Kui ülesöeldud pensionileping oli sõlmitud garantiiperioodiga või pensionimaksete
edasilükkamisega, võib selliseid tingimusi ette näha ka uue pensionilepingu sõlmimisel.”;
95) paragrahvi 522 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:
”(111) Eluaegse pensionilepingu ülesütlemisel sõlmitakse uus pensionileping eluaegsena.
Tähtajalisena sõlmitud pensionilepingu ülesütlemisel sõlmitakse uus pensionileping
tähtajalisena või eluaegsena.”;
96) paragrahvi 522 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(12) Kindlustusandjal on õigus rakendada pensionilepingu ülesütlemisele kindlustusvõtja
suhtes käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 7 sätestatust ning tähtajalisena sõlmitud
pensionilepingu ülesütlemisele ka lõikes 3 sätestatust soodsamaid tingimusi. Kui
pensionilepingu ülesütlemisel sõlmitakse uus pensionileping sama kindlustusandja juures, on
kindlustusandjal lisaks käesoleva lõike esimeses lauses sätestatule õigus pensionilepingu
ülesütlemisele ja uue pensionilepingu sõlmimisele rakendada ka käesoleva paragrahvi
lõigetes 81, 82 ja 111 sätestatust soodsamaid tingimusi.”;
97) seaduse 2. peatüki 8. jao 3. jaotise pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”3. jaotis
Väljamaksed pensionifondist ja pensioni investeerimiskontolt”;
98) paragrahv 523 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 523. Fondipensioni kokkuleppimine ja väljamaksete tegemise tingimused
(1) Osakuomanik võib kohustusliku kogumispensioni saamiseks kasutada fondipensioni, mille
alusel tehakse osakuomanikule perioodilisi väljamakseid pensionifondist kuni fondipensioni
lõppemiseni.
(2) Fondipension hõlmab kõiki pensionifonde, mille osakuid osakuomanik omab. Arvesse ei
võeta osakuid, mille tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud.
17
(3) Fondipensioni tähtaeg arvutatakse fondipensioni kokkuleppimisel osakuomaniku vanusele
vastavate üle-eelmise kalendriaasta kohta Eesti Statistikaameti avaldatud meeste ja naiste
keskmiselt elada jäänud aastate alusel.
(4) Osakuomanik võib määrata fondipensionile käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust
lühema või pikema tähtaja.
(5) Fondipensioni kokkuleppimisel määrab osakuomanik väljamaksete sageduse, mille
kohaselt tehakse väljamakseid kas kord kuus, kvartalis või pensioniaastas. Kui väljamaksete
sagedus on kord kvartalis või kord pensioniaastas, tehakse väljamakse valitud sagedusele
vastaval viimasel kuul.
(6) Pensioniaasta on üheaastane periood, mille arvestus algab fondipensioni puhul
fondipensioni avalduse esitamise kuule järgneva kuu 1. kuupäeval.
(7) Osakuomanikule fondipensioni väljamakse tegemisel võetakse ettenähtud arv osakuid
tagasi ning neile vastava summa eest tehakse väljamakse. Osakutele vastav summa saadakse
tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel. Osakute tagasivõtmise ja
osakuomanikule väljamakse tegemise korraldab registripidaja.
(8) Fondipensioni väljamaksete aluseks olev osakute arv leitakse iga kord enne väljamakse
tegemist, jagades osakuomanikule kuuluvate osakute arvu vastavalt valitud väljamaksete
sagedusele fondipensioni kestusega kuudes, kvartalites või pensioniaastates.
(9) Kui osakuomanikul on mitme pensionifondi osakuid, jaotatakse väljamakse tegemisel
tagasivõtmisele kuuluv osakute arv eri pensionifondide vahel vastavalt igas pensionifondis
osakuomanikule kuuluvate osakute arvu osakaalule, määrates nii osakud, mis võetakse
väljamakse tegemisel tagasi igas pensionifondis.
(10) Fondipension lõpeb ja väljamaksete tegemine lõpetatakse:
1) osakuomanikule kuuluvate viimaste osakute tagasivõtmise ja neile vastava väljamakse
tegemisega;
2) osakuomaniku surma korral;
3) fondipensioni lõpetamiseks avalduse esitamisel osakuomaniku poolt või
4) olukorras, kus kõigi osakuomanikule kuuluvate pensionifondide osakute tagasivõtmine on
investeerimisfondide seaduse § 173 alusel peatatud.”;
99) paragrahvi 524 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 524. Fondipensioni avaldus, ühekordse väljamakse avaldus ja raha väljavõtmise avaldus”;
100) paragrahvis 524 asendatakse sõna ”osakuomanik” sõnaga ”isik” vastavas käändes;
101) paragrahvi 524 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõnad ”arvestuslik kestus aastates” sõnaga
”tähtaeg”;
102) paragrahvi 524 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
103) paragrahvi 524 lõikes 4 asendatakse tekstiosa ”punktides 1–4, 6, 8 ja 9” tekstiosaga
”punktides 1–4, 8 ja 9”;
104) paragrahvi 524 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
”Kui soovitakse osalist väljamakset, märgitakse ühekordse väljamakse avaldusel summa,
mille isik soovib välja võtta ning selle pensionifondi nimetus, mille osakute tagasivõtmist ta
selleks soovib, samuti pensioni investeerimiskonto number ja summa, mille väljamaksmist
pensioni investeerimiskontolt isik soovib.”;
105) paragrahvi 524 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmises sõnastuses:
”(41) Käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud väljamakse saamiseks esitab isik kontohaldurile
või registripidajale raha väljavõtmise avalduse, kus märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 2
punktides 1–4, 8 ja 9 nimetatud andmed.
18
(42) Raha väljavõtmise avalduse esitamisega annab avalduse esitaja registripidajale õiguse
kontrollida krediidiasutusest tema avaldusel märgitud isiku nime ja pangakonto numbri
õigsust.
(43) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustavaid nõudeid raha
väljavõtmise avalduse vormile isiku teavitamiseks sellise avalduse esitamisega kaasnevatest
tagajärgedest.”;
106) paragrahvi 524 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(5) Fondipensioni avalduse, fondipensioni lõpetamise avalduse ja ühekordse väljamakse
avalduse esitamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 16 lõikeid 1–4, 6 ja 7 ning raha
väljavõtmise avalduse esitamise suhtes § 14 lõikeid 2–3 ja 51 ning § 16 lõikeid 1–7.
Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–41 nimetatud andmed esitatakse avaldusel registripidaja ette
antud vormil.”;
107) paragrahvi 524 täiendatakse lõigetega 51–53 järgmises sõnastuses:
”(51) Piiratud teovõimega isiku eest raha väljavõtmise avalduse esitamisel, samuti nooremale
kui 18-aastasele isikule sellise avalduse esitamiseks seadusliku esindaja kirjaliku nõusoleku
andmisel peab seaduslikul esindajal olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1
punktis 8 sätestatud kohtu nõusolek.
(52) Kuni avalduse esitamise kuu viimase kuupäevani võib isik oma fondipensioni avaldust
muuta, esitades selleks uue, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud fondipensioni avalduse.
(53) Kuni fondipensioni avalduse, fondipensioni lõpetamise avalduse või ühekordse
väljamakse avalduse esitamise kuu viimase kuupäevani võib isik oma avalduse tagasi võtta.
Käesoleva seaduse § 525 lõikes 5 nimetatud raha väljavõtmise avalduse, mis on esitatud
hiljemalt 31. märtsil, võib isik tagasi võtta kuni 31. juulini, avalduse, mis on esitatud hiljemalt
31. juulil, võib isik tagasi võtta kuni 30. novembrini ja avalduse, mis on esitatud hiljemalt
30. novembril, võib isik tagasi võtta kuni 31. märtsini. Selleks esitab isik registripidaja ette
antud vormil kontohaldurile või registripidajale fondipensioni avalduse, fondipensioni
lõpetamise avalduse, ühekordse väljamakse avalduse või raha väljavõtmise avalduse
tagasivõtmise avalduse. Fondipensioni avalduse, fondipensioni lõpetamise avalduse ja
ühekordse väljamakse avalduse tagasivõtmise avalduse esitamise suhtes kohaldatakse
käesoleva seaduse § 16 lõikeid 1–4, 6, 7 ja 8 ning raha väljavõtmise avalduse tagasivõtmise
avalduse esitamise suhtes § 14 lõikeid 2–3 ning § 16 lõikeid 1–7 ja 8.”;
108) paragrahv 524 lõige 52 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(52) Kuni avalduse esitamise kuu viimase kuupäevani võib isik oma fondipensioni avaldust
või ühekordse väljamakse avaldust muuta, esitades selleks uue käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud fondipensioni avalduse või lõikes 4 nimetatud ühekordse väljamakse avalduse.”;
109) paragrahvi 524 lõikes 6 asendatakse sõnad ”ühekordse väljamakse avalduse” sõnadega
”raha väljavõtmise avalduse, ühekordse väljamakse avalduse”;
110) paragrahvi 524 lõike 6 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”4) avalduse on esitanud isik, kellel ei ole avalduse esitamiseks õigust;”;
111) paragrahv 525 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 525. Pensionifondist väljamaksete tegemise kord
(1) Ühekordseid väljamakseid, fondipensioni väljamakseid ja käesoleva seaduse §-s 431
nimetatud väljamakseid teeb registripidaja käesolevas seaduses ja pensionifondi tingimustes
sätestatud korras.
(2) Käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud väljamakse tegemiseks korraldab registripidaja
pensionifondi osakute tagasivõtmise, lähtudes õigusaktidest, pensionifondi tingimustest ning
19
registripidaja, pensionifondivalitseja ja pensionifondi depositooriumi vahel sõlmitud
kolmepoolsest lepingust.
(3) Käesoleva seaduse §-s 431 nimetatud väljamakse tegemisel võetakse kõik osakuomanikule
kuuluvad pensionifondi osakud tagasi ning neile vastava summa eest tehakse väljamakse.
Osakutele vastav summa saadakse tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse
korrutamisel. Osakud võetakse tagasi 1. jaanuarile või 1. maile järgneval esimesel tööpäeval
või 1. septembril või sellele järgneval esimesel tööpäeval, kui 1. september ei ole tööpäev,
sõltuvalt sellest, kas väljamakse tehakse jaanuari, mai või septembri 20. kuupäevaks.
(4) Käesoleva seaduse §-s 431 nimetatud väljamakse tegemisel ei võeta arvesse osakuid, mille
tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud.
(5) Kui osakuomanik omandab pensionifondi osakuid pärast käesoleva seaduse §-s 431
sätestatud väljamakset ja tal ei ole tekkinud õigust ega kohustust tasuda makset või talle
kuulub osakuid, mille tagasivõtmine oli investeerimisfondide seaduse alusel keelatud, kuid
mille tagasivõtmise piirangud on ära langenud, korraldab registripidaja nende osakute
tagasivõtmise käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu kohaselt ja teeb osakuomanikule
väljamakse järgmisel § 431 lõikes 2 sätestatud väljamakse tähtpäeval.
(6) Fondipensioni väljamakse ja ühekordse väljamakse puhul korraldab registripidaja
pensionifondi osakute tagasivõtmise vastavalt fondipensioni või ühekordse väljamakse
avaldusele selle esitamisele järgneva kuu, kvartali viimase kuu või pensioniaasta viimase kuu
15. kuupäevast kuni 20. kuupäevani, lähtudes õigusaktidest, pensionifondi tingimustest ning
registripidaja, pensionifondivalitseja ja pensionifondi depositooriumi vahel sõlmitud
kolmepoolsest lepingust.
(7) Ühekordse väljamakse ja fondipensioni väljamaksete tegemisel võetakse aluseks osaku
puhasväärtus osakute tagasivõtmise päeval.
(8) Kui osakuomanik omandab pensionifondi osakuid pärast fondipensioni kokkuleppimist
või tema pensionikontol on osakuid, mille tagasivõtmine oli investeerimisfondide seaduse
alusel keelatud, kuid mille tagasivõtmise piirangud on ära langenud, võetakse need osakud
arvesse järgmise väljamakse tegemisel väljamakse aluseks olevate osakute arvu leidmisel.”;
112) seadust täiendatakse §-ga 526 järgmises sõnastuses:
”§ 526. Pensioni investeerimiskontolt väljamaksete tegemise kord
(1) Kui isikul on raha pensioni investeerimiskontol, teeb registripidaja ühekordseid
väljamakseid ja käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud väljamakseid käesolevas seaduses
sätestatud korras, lähtudes pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutusega sõlmitud
lepingust.
(2) Väljamakse tehakse pensioni investeerimiskontol oleva summa ulatuses. Pensioni
investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara ulatuses väljamakse saamiseks on isik
kohustatud finantsvara võõrandama, sealhulgas finantsvara soetamisel sõlmitud lepingud
lõpetama.
(3) Käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud ühekordse väljamakse tegemisel kannab registripidaja
isikule kogu tema pensioni investeerimiskontol oleva summa. Ühekordne väljamakse tehakse
§ 525 lõikes 9 nimetatud ajavahemikus.
(4) Kui pärast ühekordset väljamakset laekub isiku pensioni investeerimiskontole raha või
jääb isikule pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara, on tal õigus taotleda uut
ühekordset väljamakset või kasutada teisi käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 sätestatud
võimalusi pärast nimetatud finantsvara võõrandamist, sealhulgas finantsvara soetamisel
sõlmitud lepingute lõppemist ja vastava raha pensioni investeerimiskontole laekumist.
(5) Käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud väljamakset on isikul õigus taotleda üksnes juhul, kui
ta on kogu pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara võõrandanud, sealhulgas
finantsvara soetamisel sõlmitud lepingud lõpetanud ja vastav raha on pensioni
investeerimiskontole laekunud.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tingimust ei kohaldata pensioni
investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara suhtes, mille võõrandamine, sealhulgas
20
finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu lõpetamine, ei ole finantsvara teise osapoole suhtes
pankrotimenetluse algatamise, krediidiasutuse suhtes väljakuulutatud moratooriumi või
kriisilahendusmenetluse algatamise, kindlustusandjale kehtestatud erirežiimi või õigusaktides
sätestatud muu tagajärgedelt sarnase sündmuse või toimingu tõttu seaduse kohaselt võimalik.
Nimetatud põhjuste äralangemise järel pensioni investeerimiskontole laekuva raha suhtes
kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut.
(7) Kui isikule laekub pensioni investeerimiskontole raha pärast käesoleva seaduse §-s 431
sätestatud väljamakset ja tal ei ole tekkinud õigust ega kohustust tasuda makset, korraldab
registripidaja hiljem laekunud raha väljamaksmise isikule järgmisel § 431 lõikes 2 sätestatud
väljamakse tähtpäeval.”;
113) paragrahvi 526 lõikes 3 asendatakse sõna ”summa” tekstiosaga ”summa, kui isik ei ole
määranud teisiti”;
114) paragrahvi 63 lõikes 3 asendatakse tekstiosa ”kuid mitte varem kui kindlustusvõtja
55-aastaseks saamisel” tekstiosaga ”kuid mitte enne, kui kindlustusvõtjal on jäänud
vanaduspensioniikka jõudmiseni viis aastat”;
115) paragrahvi 66 lõikes 10 asendatakse tekstiosa ”§-des 101 ja 44” tekstiosaga ”§-s 44”;
116) paragrahv 681 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 681. Uude pensionifondi ja pensioni investeerimiskontole sissemaksete tegemise erisused
(1) Kui kohustatud isik on 2010. aasta 1. novembrist kuni 2011. aasta 31. juulini esitanud
registripidajale avalduse sissemaksete tegemiseks uude pensionifondi, asendab registripidaja
pensionifondi, kuhu kohustatud isik on teinud sissemakseid, uue pensionifondiga kolme
tööpäeva jooksul 2011. aasta 1. augustist arvates.
(2) Sissemaksete tegemiseks pensioni investeerimiskontole saab käesoleva seaduse §-s 15
nimetatud valikuavaldust esitada ja sissemakseid pensioni investeerimiskontole teha alates
2021. aasta 1. septembrist. Kuni nimetatud kuupäevani tehakse sissemakseid üksnes
valikuavalduses märgitud pensionifondi või valikuavalduse puudumise korral registripidaja
poolt loosiga määratud pensionifondi.
(3) Valikuavalduse puudumise korral hakatakse sissemakseid käesoleva seaduse § 19 lõike 3
esimeses lauses sätestatu kohaselt tegema 2021. aasta 1. septembril või hiljem avatud pensioni
investeerimiskontole, millega koos avati isikule § 17 lõike 5 teises lauses sätestatu kohaselt ka
pensionikonto.”;
117) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 691 järgmises sõnastuses:
”§ 691. Pensioni investeerimiskonto avamise ja pensioni investeerimiskontoga seotud
vahetustehingute erisused
(1) Käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud pensioni investeerimiskontot ei saa avada enne
2021. aasta 1. aprilli.
(2) Käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 nimetatud vahetustehingu tegemiseks saab §-s 25
nimetatud vahetamise avaldust esitama hakata alates 2021. aasta 1. aprillist.”;
118) paragrahvi 70 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:
”(3) Käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud väljamaksed tehakse 2021. aastal septembri jooksul
ning 2022. aastal jaanuari, mai ja septembri jooksul.
(4) Alates 2021. aasta 1. jaanuarist puudub kindlustusandjal kohustus jaotada enne nimetatud
kuupäeva sõlmitud pensionilepingute kindlustusvõtjatele ja soodustatud isikutele kasumit.
Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse 2020. aastal ja hiljem tekkinud kasumi kohta.
(5) Käesoleva seaduse § 523 lõikes 3 sätestatud tähtajaga fondipensioni saab kokku leppida
alates 2021. aasta 1. jaanuarist. Seni määrab fondipensioni tähtaja osakuomanik.”;
21
119) paragrahvis 722 täiendatakse pärast sõnu ”käesoleva seaduse” tekstiosaga ”§ 40
lõikes 1 ja”;
120) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-dega 724–728 järgmises sõnastuses:
”§ 724. Enne 2021. aasta 1. jaanuari sõlmitud pensionileping
(1) Kindlustusvõtjal on õigus enne 2021. aasta 1. jaanuari sõlmitud pensionileping üles öelda
ja saada väljamakse lepingu tagastusväärtuse ulatuses. Käesolevas paragrahvis sätestatu
kohase pensionilepingu ülesütlemise suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 522 lõigetes 1–4
sätestatut.
(2) Kindlustusandja teavitab hiljemalt 2021. aasta 15. jaanuaril vähemalt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis kindlustusvõtjat tema pensionilepingu tingimuste
muutumisest, sealhulgas kindlustusvõtja õigusest pensionileping üles öelda ja saada
väljamakse lepingu tagastusväärtuse ulatuses ning pensionilepingu ülesütlemise avalduse
esitamise tähtajast. Käesolevas lõikes sätestatud teave peab 2021. aasta 15. jaanuarist kuni
31. märtsini olema pensionilepingute kindlustusvõtjatele kättesaadav ka kindlustusandja
veebilehel.
(3) Kindlustusvõtja esitab pensionilepingu ülesütlemiseks kindlustusandjale hiljemalt
2021. aasta 31. märtsil kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse.
(4) Kindlustusvõtja poolt ülesöeldud pensionileping lõpeb 2021. aasta 31. augustil.
Kindlustusandja maksab pensionilepingus kokkulepitud tagastusväärtuse kindlustusvõtjale
välja hiljemalt 2021. aasta 30. septembril.
(5) Kindlustusandjal on õigus loobuda alates 2022. aasta 1. veebruarist kehtima jäänud
pensionilepingute alusel pensionimaksete tegemisest. Sel juhul hakkab kindlustusvõtjatele ja
soodustatud isikutele pensionilepingutes kokkulepitud suuruses pensionimakseid alates
2022. aasta 1. veebruarist tegema Sotsiaalkindlustusamet.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud pensionimaksete tegemise täpsemad tingimused
ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(7) Kindlustusandja teavitab Rahandusministeeriumi hiljemalt 2021. aasta 31. mail
pensionimaksete tegemisest loobumisest esitades isikute arvu, kellele jätkab käesoleva
paragrahvi lõike 5 alusel pensionimaksete tegemist Sotsiaalkindlustusamet, ning nende
pensionimaksete aastase summa ja pensionilepingute tagastusväärtuste summa hinnangu
2021. aasta 30. novembri seisuga.
(8) Otsusest loobuda pensionimaksete tegemisest teavitab kindlustusandja hiljemalt
2021. aasta 31. mail Finantsinspektsiooni.
(9) Kindlustusandja teavitab hiljemalt 2021. aasta 15. juunil vähemalt kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kindlustusvõtjaid, et alates
2022. aasta 1. veebruarist jätkab pensionimaksete tegemist kindlustusandja asemel
Sotsiaalkindlustusamet, samuti kindlustusvõtja õigusest sellega mitte nõustuda ja
pensionileping üles öelda ning lepingu ülesütlemise avalduse esitamise tähtajast. Käesolevas
lõikes sätestatud teave peab 2021. aasta 15. juunist kuni 30. juunini olema pensionilepingute
kindlustusvõtjatele kättesaadav ka kindlustusandja veebilehel.
(10) Pensionilepingu ülesütlemiseks käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud juhul esitab
kindlustusvõtja kindlustusandjale hiljemalt 2021. aasta 30. juunil kirjalikult või kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis avalduse.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatu kohaselt üles öeldud pensionileping lõpeb
2021. aasta 31. augustil ja kindlustusandja maksab pensionilepingus kokkulepitud
tagastusväärtuse kindlustusvõtjatele välja hiljemalt 2021. aasta 30. septembril.
(12) Kindlustusandja esitab hiljemalt 2021. aasta 31. augustil Rahandusministeeriumile
täpsustatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud andmed.
(13) Kindlustusandja kannab nendes pensionilepingutes, mille alusel hakkab pensionimakseid
tegema Sotsiaalkindlustusamet, kokkulepitud tagastusväärtused käesoleva paragrahvi lõikes 6
nimetatud määruses sätestatud korras riigieelarvesse 2022. aasta jaanuari jooksul.
22
(14) Kindlustusvõtjatele 2022. aasta jaanuaris pensionimaksete tegemise ja käesoleva
paragrahvi lõikes 13 sätestatud summa riigieelarvesse kandmisega lõpevad pensionilepingud.
(15) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 11 nimetatud pensionilepingute tagastusväärtused
arvutatakse 2021. aasta 31. juuli seisuga ning lõikes 13 nimetatud pensionilepingute
tagastusväärtused 2021. aasta 30. novembri seisuga, võttes mõlemal juhul arvesse kõiki
pensionimakseid, mida enne pensionilepingute lõppemist teeb käesolevas paragrahvis
sätestatu kohaselt veel kindlustusandja.
§ 725. Valikuavalduse esitamise erisused alates 2021. aastast
(1) Enne 1983. aasta 1. jaanuari sündinud isikul, kes ei ole esitanud valikuavaldust käesoleva
seaduse § 66 lõikes 2 ega § 723 lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks, tekib õigus ja kohustus tasuda
kohustusliku kogumispensioni makset, kui ta esitab valikuavalduse. Valikuavaldust saab
esitada alates 2021. aasta 1. jaanuarist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitanud isikule kohaldatakse
käesolevas seaduses kohustatud isiku kohta sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate
erisustega.
(3) Valikuavalduse esitanud isikul tekib õigus ja kohustus tasuda kohustusliku
kogumispensioni makset alates:
1) 1. jaanuarist, kui valikuavaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale
laekunud hiljemalt eelmise aasta 31. juulil;
2) 1. maist, kui valikuavaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale
laekunud hiljemalt eelmise aasta 30. novembril;
3) 1. septembrist, kui valikuavaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale
laekunud hiljemalt 31. märtsil.
(4) Sotsiaalmaksuseaduse §-s 4 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud kontrollima
pensioniregistrist, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud tasuma
kohustusliku kogumispensioni makset.
(5) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud täiendavaid sissemakseid tehakse käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitanud isiku eest lapse kohta, kes on sündinud
päeval, kui valikuavalduse esitanud isikul tekkis kohustus tasuda makset, või hiljem.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitanud isikul on õigus lapse
kohta, kes on sündinud kuni kuus kuud enne isikul makse tasumise kohustuse tekkimist,
valida käesoleva seaduse §-s 10 kehtestatud täiendavate sissemaksete tegemise ja riikliku
pensionikindlustuse seaduse § 24 lõike 11 punkti 2 alusel makstava pensionilisa vahel.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud täiendavate sissemaksete tegemise
taotlemiseks tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile käesoleva seaduse § 10 lõikes 3
nimetatud avaldus.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitanud isikul tekib käesoleva
seaduse §-s 271 sätestatu alusel õigus makset mitte tasuda ja §-s 431 sätestatud õigus raha
välja võtta kümne aasta möödumisel käesolevas paragrahvis sätestatud alusel makse tasumise
kohustuse tekkimisest.
§ 726. Makse tasumise või tasumisest vabastamise ning raha väljavõtmise avalduste
esitamise erisused
Käesoleva seaduse §-s 271 nimetatud makse tasumise või tasumisest vabastamise ning §-s 431
nimetatud raha väljavõtmise avaldusi saab hakata esitama 2021. aasta 1. jaanuarist.
§ 727. Pensioniiga täiendava kogumispensioni korral
(1) Käesoleva seaduse § 63 lõikes 3 sätestatud täiendava kogumispensioni korral rakendatakse
pensioniiga kindlustusvõtja suhtes, kelle täiendava kogumispensioni kindlustusleping on
sõlmitud, ja isiku suhtes, kes omandab vabatahtliku pensionifondi osakuid esmakordselt
2021. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
(2) Kindlustusvõtjal, kellel on täiendava kogumispensioni kindlustusleping sõlmitud, ja isikul,
kes omandas vabatahtliku pensionifondi osakuid esmakordselt enne 2021. aasta 1. jaanuari,
on täiendava kogumispensioni korral pensioniiga 55 aastat.
23
(3) Kui täiendava kogumispensioni kindlustusleping sõlmitakse või vabatahtliku
pensionifondi osakuid omandatakse käesoleva seaduse § 63 lõikes 51 või § 64 lõikes 1
sätestatud alustel, lähtutakse kindlustusvõtja suhtes täiendava kogumispensioni korral
pensioniea kohaldamisel vastavalt tema esmakordselt sõlmitud pensionilepingu sõlmimise või
vabatahtliku pensionifondi osakute esmakordse omandamise kuupäevast.
(4) Kui kõik isikule kuuluvad vabatahtliku pensionifondi osakud on tagasi võetud ja isik
omandab hiljem uuesti vabatahtliku pensionifondi osakuid, loetakse selline osakute
omandamine esmakordseks osakute omandamiseks käesoleva paragrahvi tähenduses.
§ 728. Analüüsikohustus
Rahandusministeerium koostab 2023. aastaks analüüsi käesolevas seaduses sätestatud
kohustusliku kogumispensioni vabatahtlikuks muutmise mõjude kohta ning esitab vajaduse
korral ettepanekud õigusaktide muutmiseks.”.
§ 2. Investeerimisfondide seaduse muutmine
Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 44 lõike 1 punktis 2 ja lõike 3 punktis 2, § 45 lõikes 4, § 301 lõikes 3 ning § 302
lõikes 1 asendatakse tekstiosa ”lõikes 3” tekstiosaga ”lõikes 2”;
2) paragrahvi 46 lõikes 1, § 96 lõikes 3, §-s 137 ja § 166 lõikes 7 asendatakse tekstiosa ”§ 24
lõikes 3” tekstiosaga ”§ 24 lõike 5 esimeses lauses”;
3) paragrahvi 64 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 64 lõikest 10 jäetakse välja tekstiosa ”30,”;
5) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
”(22) Ühe isiku emiteeritud väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse võib investeerida
kuni 15 protsenti pensionifondi vara väärtusest, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.”;
6) paragrahvi 121 lõikest 3 jäetakse välja teine lause;
7) paragrahvi 124 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 124. Investeerimine väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse ning laenu andmine
ja võtmine”;
8) paragrahvi 124 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
”(3) Pensionifondi arvel võib võtta laenu kuni 25 protsendi ulatuses fondi vara väärtusest.
Laenu võtmise otsuse langetab pensionifondi valitseja temalt eeldatava ettevaatlikkuse ja
hoolsusega, lähtudes kõigi osakuomanike õigustatud huvidest ning hinnates pensionifondi
arvel laenu võtmise vajadust ja selle laenu teenindamise võimekust.”;
9) paragrahvi 125 lõikes 3 asendatakse tekstiosa ”§ 114 lõikes 1” tekstiosaga ”§-s 114”;
10) paragrahvi 129 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa ”90 protsenti”
tekstiosaga ”80 protsenti”;
11) paragrahvi 129 täiendatakse lõigetega 31–34 järgmises sõnastuses:
”(31) Konservatiivse pensionifondi investeeringud aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse
aktsiatega sarnastesse instrumentidesse võetakse arvesse täies ulatuses ning need ei või
ületada kokku 10 protsenti pensionifondi vara väärtusest. Käesolevas lõikes sätestatud
investeeringud koos investeeringutega teistesse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata
instrumentidesse ei või ületada 20 protsenti konservatiivse pensionifondi varast.
24
(32) Aktsiatega sarnastesse instrumentidesse tehtud investeeringutena käsitatakse käesoleva
paragrahvi tähenduses investeeringuid väärtpaberitesse, hoiustesse või muudesse
instrumentidesse, mille hind või millest saadav tulu sõltub osaliselt või täielikult aktsia või
muu sellise instrumendi hinnast või selle muutusest. Käesoleva lõike esimeses lauses
nimetatud instrumentidena ei käsitata krediidiasutuste seaduse § 891 lõikes 2 nimetatud
investeerimishoiust ega võlaväärtpaberit, mille põhiosa on garanteeritud.
(33) Aktsiafondidesse tehtud investeeringutena käsitatakse käesoleva paragrahvi tähenduses
investeeringuid fondidesse, mille varast oluline osa paigutatakse otse või teiste fondide kaudu
aktsiatesse või muudesse sellistesse instrumentidesse ja see on üks osa sellise fondi
tavapärasest investeerimispoliitikast.
(34) Käesoleva paragrahvi lõike 31 esimeses lauses sätestatud piiranguid ei kohaldata, kui
pensionifondi vara investeeritakse selliste äriühingute aktsiatesse või fondide osakutesse või
aktsiatesse, mille vara paigutatakse peamiselt kinnisasjadesse.”;
12) paragrahvi 525 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
”(3) Kohustusliku pensionifondi valitseja võib aastatel 2021–2024 ajutiselt ületada käesolevas
seaduses, kohustusliku pensionifondi tingimustes või prospektis sätestatud
investeerimispiiranguid, kui see on tingitud fondivalitsejast mitteolenevast põhjusest ilma, et
tema suhtes rakenduks käesoleva seaduse § 102 lõikes 2 sätestatud teavitamiskohustus või
kogumispensionide seaduse §-des 32–36 sätestatud kahju hüvitamise kohustus. Kohustusliku
pensionifondi valitseja peab käesolevas lõikes nimetatud pensionifondi investeeringud viima
kooskõlla käesolevas seaduses, selle fondi tingimustes ja prospektis sätestatud
investeerimispiirangutega järgmise 12 kuu jooksul investeerimispiirangu ületamisest arvates.
(4) Fondivalitsejast mitteolenevaks põhjuseks peetakse olukorda, kus kohustusliku
pensionifondi vara väärtus väheneb ühes kalendrikuus rohkem kui 20 protsendi võrra
tulenevalt osakute tagasivõtmise ja väljalaskmise vahest.”.
§ 3. Perekonnaseaduse muutmine
Perekonnaseaduse § 27 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”4) kohustusliku pensionifondi osak, pensioni investeerimiskontol olev raha ja selle eest
soetatud finantsvara, sealhulgas sellise finantsvara soetamisel sõlmitud lepingust tulenevad
varalised õigused, ning kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingust tulenevad varalised
õigused.”.
§ 4. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine
Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 12 lõiget 21 täiendatakse pärast sõna ”kindlustusosaku” sõnadega ”ja
solidaarosaku”;
2) paragrahvi 24 lõike 11 punktis 2 asendatakse tekstiosa ”sündinud 2013. aasta 1. jaanuaril
või hiljem” tekstiosaga ”sündinud ajavahemikus 2013. aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta
31. augustini”;
3) paragrahvi 24 lõiget 11 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
”3) vanemale, vanema abikaasale, eestkostjale või hoolduspere vanemale, kes ei ole lapse
esimesel kolmel eluaastal kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses, iga lapse
kohta, kes on sündinud 2021. aasta 1. septembril või hiljem ning keda ta on kasvatanud
vähemalt kaheksa aastat, kolme pensioni aastahinde suuruses.”;
4) paragrahvi 24 lõikes 6 asendatakse tekstiosa ”punktis 2” tekstiosaga ”punktides 2 ja 3”;
25
5) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
”(61) Käesoleva paragrahvi lõike 6 teises lauses sätestatud pensionilisale on õigus isikul,
kellel puudus lapse kolmeaastaseks saamiseni õigus kogumispensionide seaduse §-s 10
sätestatud täiendavatele sissemaksetele proportsionaalselt nende kuude arvu järgi, millal ta ei
olnud kohustatud isik ja mille eest ei ole täiendavaid sissemakseid sama lapse kohta tehtud.”;
6) paragrahvi 26 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 615 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2
järgmises sõnastuses:
”(2) Vabariigi Valitsus koostab 2023. aastaks ja iga järgmise viie aasta järel analüüsi
pensionisüsteemi finantsilisest ja sotsiaalsest jätkusuutlikkusest ning esitab Riigikogule
vajaduse korral ettepaneku pensionisüsteemi muutmiseks.”;
8) paragrahvi 618 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
”(4) Kui kohustatud isik ei ole kogumispensionide seaduse § 725 lõike 6 alusel valinud
täiendava sissemakse tegemist, siis arvutatakse isikule pensionilisa käesoleva seaduse § 24
lõike 11 punkti 2 alusel, arvestades erisusena, et see kehtib iga lapse kohta, kes on sündinud
kuni kuus kuud enne kogumispensionide seaduse § 726 lõikes 1 nimetatud valikuavalduse
esitamisega kaasneva makse tasumise kohustuse tekkimist isikul.”.
§ 5. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse muutmine
Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse (RT I, 03.01.2019, 1) § 2 punktid 1–5 tunnistatakse kehtetuks.
§ 6. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine
Sotsiaalmaksuseaduse § 10 täiendatakse lõigetega 42 ja 43 järgmises sõnastuses:
”(42) Kui füüsilisest isikust ettevõtja oli kogumispensionide seaduse kohaselt kohustatud
kohustusliku kogumispensioni makset tasuma makse tasumise perioodi neljal kuul, on
füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult tasutud ühelt kolmandikult
sotsiaalmaksust käesoleva seaduse § 10 lõike 41 kolmandas lauses sätestatud riikliku
pensionikindlustuse vahenditesse kantava osa määr 16 protsenti ja pensioniregistri pidaja
pangakontole kantava osa määr 4 protsenti. Ettevõtlusest saadud tulult tasutud kahelt
kolmandikult sotsiaalmaksust on käesoleva seaduse § 10 lõike 41 kolmandas lauses sätestatud
riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava osa määr 20 protsenti ja pensioniregistri
pidaja pangakontole sotsiaalmaksu osa ei kanta.
(43) Kui füüsilisest isikust ettevõtja oli kogumispensionide seaduse kohaselt kohustatud
kohustusliku kogumispensioni makset tasuma makse tasumise perioodi kaheksal kuul, on
füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult tasutud kahelt kolmandikult
sotsiaalmaksust käesoleva seaduse § 10 lõike 41 kolmandas lauses sätestatud riikliku
pensionikindlustuse vahenditesse kantava osa määr 16 protsenti ja pensioniregistri pidaja
pangakontole kantava osa määr 4 protsenti. Ettevõtlusest saadud tulult tasutud ühelt
kolmandikult sotsiaalmaksust on käesoleva seaduse § 10 lõike 41 kolmandas lauses sätestatud
riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava osa määr 20 protsenti ja pensioniregistri
pidaja pangakontole sotsiaalmaksu osa ei kanta.”.
§ 7. Tagatisfondi seaduse muutmine
Tagatisfondi seaduse § 733 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa ”kogumispensionide
seaduse §-s 47 sätestatud juhul” tekstiosaga ”kindlustatud isikuga pensionilepingu puhul”.
26
§ 8. Tulumaksuseaduse muutmine
Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(2) Paragrahvi 201 lõikes 4 ning § 21 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tulu puhul on tulumaksu
määr 10%.”;
2) paragrahv 201 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 201. Kohustuslik kogumispension
(1) Tulumaksuga maksustatakse kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu (edaspidi
pensionileping) alusel ning kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule ja pensioni
investeerimiskontolt seda kasutavale isikule või nende pärijatele tehtavad väljamaksed,
arvestades lõigetes 2–4 sätestatud erisusi.
(2) Väljamaksena ei käsitata:
1) ülesöeldud pensionilepingu tagastusväärtust kogumispensionide seaduse §-s 522 sätestatud
juhul;
2) kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist osakute vahetamisel, kogumispensionide
seaduse § 49 kohaselt pensionilepingu sõlmimisel või sama seaduse § 26 lõike 1 punkti 2
kohaselt pensioni investeerimiskontole raha kandmisel;
3) pensioni investeerimiskontol oleva raha kandmist kogumispensionide seaduse § 49
kohaselt pensionilepingu sõlmimisel või sama seaduse § 26 lõike 1 punkti 1 kohaselt
kohustusliku pensionifondi osakute omandamiseks ega
4) raha kandmist kogumispensionide seaduse § 26 lõike 1 kohaselt ühelt pensioni
investeerimiskontolt teisele, pensioni investeerimiskontol oleva raha eest käesoleva seaduse
§-s 171 sätestatud finantsvara soetamist või selle vahetamist, finantsvaralt teenitud tulu
kandmist pensioni investeerimiskontole või raha kandmist pensioni investeerimiskontole
finantsvara võõrandamisel või finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu lõppemisel.
(3) Tulumaksuga ei maksustata väljamakseid, mida:
1) tehakse isikule, kellel on tuvastatud puuduv töövõime;
2) tehakse kindlustusvõtjale, kes on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud
vanaduspensionieas või kellel on sellesse ikka jõudmiseni jäänud kuni viis aastat, eluaegse
pensionilepingu alusel perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul;
3) tehakse kohustusliku pensionifondi osakuomanikule või kindlustusvõtjale, kes on riikliku
pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas või kellel on sellesse ikka
jõudmiseni jäänud kuni viis aastat, fondipensionina või tähtajalisena sõlmitud pensionilepingu
alusel perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul, kui fondipension on kokku lepitud
või pensionileping on sõlmitud vähemalt kogumispensionide seaduse § 523 lõikes 3 sätestatud
tähtajaga;
4) teeb isikule tema elu lõpuni kogumispensionide seaduse § 724 lõike 5 alusel
Sotsiaalkindlustusamet.
(4) Lõikes 3 nimetamata väljamaksed kindlustusvõtjale, osakuomanikule ja pensioni
investeerimiskontolt seda kasutavale isikule, samuti kogumispensionide seaduse § 724 lõike 5
alusel tehtavad väljamaksed maksustatakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud määraga,
kui väljamakse saaja on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas
või tal on sellesse ikka jõudmiseni jäänud kuni viis aastat.
(5) Pensioni investeerimiskonto väljamaksena ei käsitata soetatud finantsvaralt nimetatud
kontole laekunud maksustatud tulu arvel tehtud väljamakset.”;
3) paragrahvi 21 lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 asendatakse tekstiosa ”55-aastaseks
saamist” tekstiosaga ”kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 sätestatud ikka jõudmist”;
4) paragrahvi 21 lõike 2 punkt 2 ja lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
27
5) paragrahvi 21 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(4) Tulumaksuga ei maksustata:
1) väljamakseid isikule, kellel on tuvastatud puuduv töövõime;
2) kindlustuspensioni, mida makstakse pärast kindlustusvõtja kogumispensionide seaduse
§ 63 lõikes 3 sätestatud ikka jõudmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
kindlustuslepingu alusel perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul kuni tema
surmani;
3) kindlustuspensioni, mida makstakse, ja vabatahtliku pensionifondi väljamakseid, mida
tehakse pärast kindlustusvõtja või osakuomaniku kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3
sätestatud ikka jõudmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kindlustuslepingu alusel või
vabatahtlikust pensionifondist perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul ja vähemalt
kuni kindlustuslepingu sõlmimisel või vabatahtlikust pensionifondist tehtavate väljamaksete
kokkuleppimisel tema vanusele vastanud üle-eelmise kalendriaasta kohta Statistikaameti
avaldatud meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastate alusel arvutatud tähtajani.”;
6) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
”(5) Tuluna käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses ei käsitata § 201 lõigetes 1 ja 4 ning § 21
lõigetes 2 ja 3 nimetatud väljamakseid.”;
7) paragrahvi 29 lõike 9 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Tulumaksuga maksustatakse käesoleva seaduse §-des 20–21 sätestatud tingimustel
mitteresidendile Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa või residendist kindlustusseltsi poolt või
mitteresidendist kindlustusseltsi Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel makstud
kindlustushüvitised ning Eestis registreeritud pensionifondist ja pensioni investeerimiskontolt
tehtud väljamaksed, samuti Sotsiaalkindlustusameti poolt kogumispensionide seaduse § 724
lõike 5 alusel tehtavad väljamaksed.”;
8) paragrahvi 41 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”6) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustatavalt
kindlustushüvitiselt, pensionilt, pensionilepingu alusel, pensionifondist ja pensioni
investeerimiskontolt tehtud väljamakselt, stipendiumilt, hasartmänguvõidult ja perehüvitiste
seaduse alusel makstavalt hüvitiselt (§ 19 lõige 2, § 20 lõiked 1–3, § 201 lõige 1, § 21 lõige 1,
§ 29 lõige 9), välja arvatud punktis 12 nimetatud väljamaksetelt;”;
9) paragrahvi 41 punkti 12 täiendatakse pärast tekstiosa ”füüsilisele isikule tehtavatelt”
tekstiosaga ”§ 201 lõikes 4 ning”;
10) paragrahvi 42 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(21) Käesoleva seaduse § 201 lõikes 4 sätestatud kohustusliku kogumispensioni väljamaksest
võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist arvata maha maksuvaba tulu osa, mida ei
kasutatud seaduse alusel makstavast pensionist tulumaksu kinnipidamisel. Paragrahvi 201
lõikes 4 sätestatud teistest kohustusliku kogumispensioni väljamaksetest võib enne
kinnipeetava tulumaksu arvutamist arvata maha maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud samas
lõikes nimetatud kogumispensionide seaduse § 724 lõike 5 alusel tehtud väljamakselt
tulumaksu kinnipidamisel. Kohustuslikust pensionifondist tehtud väljamaksest võib enne
kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha arvata maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud
kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel tehtud väljamakselt tulumaksu
kinnipidamisel. Pensioni investeerimiskontolt tehtud väljamaksest võib enne kinnipeetava
tulumaksu arvutamist maha arvata maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud kohustuslikust
pensionifondist tehtud väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel.”;
28
11) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 63 järgmises sõnastuses:
”(63) Kindlustusvõtja puhul, kes on täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud,
ja isiku puhul, kes omandas vabatahtliku pensionifondi osakuid esmakordselt enne 2021. aasta
1. jaanuari, on § 21 lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud iga 55 aastat, arvestades kogumispensionide
seaduse § 727.”.
§ 9. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine
Väärtpaberite registri pidamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(4) Pensioniregistri põhiandmed avaliku teabe seaduse § 436 lõike 1 tähenduses on andmed
pensionikontode, nendele kantud pensionifondi osakute ja osakutega tehtud toimingute ning
pensioni investeerimiskontole kantud summade kohta.”;
2) paragrahvi 51 lõiget 4 täiendatakse punktidega 31–33 järgmises sõnastuses:
”31) pensionikonto omaja pensioni investeerimiskonto number ning selle avanud
krediidiasutuse ärinimi ja aadress, kui pensioni investeerimiskonto on avatud;
32) selle pensioni investeerimiskonto number ja selle avanud krediidiasutus, kuhu laekuvad
pensionikonto omaja kohustusliku kogumispensioni maksed;
33) pensioni investeerimiskontole kantud summad ning kannete tegemise aeg ja alus;”;
3) paragrahvi 51 lõike 4 punktis 4 asendatakse sõnad ”pangakonto number” sõnadega
”arveldusteks kasutatava pangakonto number”;
4) paragrahvi 7 lõike 61 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Veebilehel avalikustatakse kuu ja aasta, millal isikul tekkis või tekib kohustusliku
kogumispensioni makse tasumise kohustus ja millal nimetatud kohustus lõppes või lõpeb.”;
5) paragrahvi 20 lõikest 41 jäetakse välja tekstiosa ”ja § 525 lõikes 6”.
§ 10. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub üldises korras.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 60 ja 61, § 4 punkt 1, §-d 5 ja 8 jõustuvad 2021. aasta
1. jaanuaril.
(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 65, 66, 104, 108 ja 113 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, 29. jaanuar 2020
29
VABARIIGI PRESIDENT
OTSUS
N, J-Iy'
I\aotorus 4f \,eebruari1.2020
,.Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
(kohustusliku kogumispensioni refbrm)"
vAljakuulutamata jatmine
Jiitan Riigikogus 29. jaanuaril 2020 vastu v6etud "Kogumispensionide seaduse ja
seliega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni
reform)" viilja kuulutarnata, kuna see ei
ole vaslavuses Eesti Vabariigi
p6hiseadusega.
LAhtudes demokraatia p6himottest on Riigikogus koalitsiooni moodustanud
erakondadel 6igus ellu viia valijate toetuse saanud programmi ja muuta selleks
kehtivat digust. Seejuures on sotsiaalpoliitika kujundamisel Riigikogu otsustusruum
AvAf
Eesti Vabadigi p6hiseadus (PS) ei satesta, kuidas peab dik pensionisiisteemi
kujundama, kuid riigil lasub PS $-st 14 ja $-i 28 loikest 2 tulenevalt oluline kohustus
tagada koikide inimeste toimetuiek pensionieas. Seda nduab ka PS S 10, mille
kohaseit meie riigikonalduse raames kehtestatavad lahendused peavad vastama
inimvaarikuse ning sotsiaalse ja demokaatliku 6igusriigi pdhirr6tetele. Vabadigi
President ei ole iihegi seaduse poolt ega vastu, ktill aga on Vabariigi Presidendi
iilesame hoida Eesti Vabariigi digusruum p6hiseaduse vaos.
Lahtudes eeltoodust leian, et ninetatud seadus olr vastuo]us PS preanbulis sisalduva
aluspohimotte ja PS $-dega 10, 12, 11, 28 lg 2. 31 ja 32 jiirgmistel p6hjustel:
1. Riik on PS $ 28 ldikes 2 siitestatud isikute p6hidiguse tagamiseks loonud
pensionisiisteemi, mis koosneb riiklikust pensionist, kohustuslikust
kogumispensionist rring diendavast kogumispensionist. Kehtiva
pensionisilsteemi osad taiendavad, kuid ei asenda iiksteist.
I
Eesti Pank on 2019 koostatud "Pensionisiisteemi muudatuste analiiiisi',l
kokkuvdttes leidnud, et pensionisiisteeni erinevad osad aitavad vdhendada eri
tiiiipi riske ja saavutada erinevaid eesmArke. Samuti on Eesti patk mainitud
aralui.isis viidanud sellele, et kohustusliku kogumispensioni siisteem aitab
suurendada riikliku pensionikindlustuse j atkusuutlikkust.
Seadusaadja on seega ette nainud, et parast kohustusliku kogumispensioni
siisteemi loplikku vAljakujunemist moodustavad eelk6ige riiklik pension ja
kohustuslik kogumispension pensionisiisteemi, mis tagab pensioniealistele
isikutele PS $ 28 l6ikes 2 siitestatud pdhidiguste ja vabaduste realiseerimrse.
Kehtiv pensionisiisteem on keskseks 6iguslikuks instrumendiks, millega riik
taidab antud asjaoludel PS $-s 14 siitestatud kohustust tagada isikute 6igusr
Ja
vabadusi.
Senine kohustusliku kogumispensioni siisteem on kehtinud iile 11 aasta ja
kaesolevaks ajaks on mdrkimisviidme hulk Eesti inimesi (i.ile 740 000 inimese)2
sellega liitunud. Nendel isikutel on PS $-st 10 tulenev oigusparane ootus, et
senine pensionisiisteem jiiiib p6hilises osas piisima seni, kuni nad seda vajavad.
Pdhiseaduse m6tte kohaselt on Eestis diguse iildp6him6tteks diguspifase
ootuse p6him6te. Selle printsiibi kohaselt on igaiihel 6igus tegutseda
moistlikus ootuses, et rakendatav seadus jaab kehtima. Igaiiks peab saama
temale seadusega antud 6igusi ja vabadusi kasutada vahemalt seaduses
satestatud tiihtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla oisuse
subjektide suhtes s6namurdlik.l
Isikute 6igus pensionisiisteemi kaudu pensioni saamisele on kaitstud ka pS $-is
32 sAtestatud omandip6hi6igusega.,,Kogumispensionide seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise ssaduse (kohustusliku kogurnisoensronr
reform)" $ 1 punkti 67 kohaselt taiendarakse ,.Kogumispensioinide ieadust,,
(KoPS) $-ga 43'. Sellega antakse isikule, kellel ei ole veel digust
kohustuslik-ule kogumispensionile, 6igus n6uda k6igi osakute tagasivOtmist ja
k6igil investeerimiskontodel oleva raha vAljamaksmist. Mainitud raha on antud
isikute vabasse kasutusse. Sisuliselt tahendab see. et Darast
,,Kogumispensionide seaduse ja sellega seondur,alt teiste seaduste .uut-is"
seaduse (kohustusliku kogumispensioni refbrm)" jdustumist ei ole kohustusliku
kogumispensioni kogumine enam kohustuslik ning senine pensionisiisteem
tervikuna lakkab eesmargipAraselt toimimast.
Vastuvoetud seaduses sAtestatud viisil tagasiulatuvalt kohustusliku
kogumispensioni vabatahtlikustamist ja kogutud v6i kogutavate
pensionivahendite kasutamise kohustuslikust sihtotstaxbest loobumise
vdimaluse andmist ning selle kaudu pensionisiisteemi olulist muutmist ei saa
pidada digustatuks Groportsionaalseks) viisiks inimestele pensioni kogumisel
httpq://www.eestipanl(ee/press/ees!i-paneas-valmis-pensionimuudaiusre-moiuaraluusi-de!ailseft
seleitus-01112019
https://www.pensionikeskus.ee/staristika/ii-sammas/koeumispgltlloni_fondide-vahetus
RKPJKo 30.09.1994 otsus m Ilt,4/A-5/94
suurema valikuvabaduse andmisel ja taiendavate v6imaluste loomisel oma
pensionivara investeedmisel. See pdhjustab PS g-i 28 ldikest 2.ia PS g-st 32
tulenevate inimeste pdhidiguste riive ebaproportsionaalses mahus.
2. "Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse (kohustusliku kogumispensioni refolm)" $ I
punkti 67 kohaselt
taiendatakse KoPS-i $-ga 43r, millega antakse isikutele, kellel ei ole veel
6igust kohustuslikule kogumispensionile, 6igus nduda k6igi osakute
tagasivdtmist ja kdigil pensioni investeerimiskontodel oleva raha
valjamaksmist seaduses sa&shtud tingimustel. Nimetatud sAttega antakse
kohustusliku kogumispensioni silsteemiga liitunutele vdimalus tagasiulatuvalt
kaks korda valja v6tta enne kohustusliku kogumispensioni saamise oiguse
tekkimist kohustusliku pensionifondi kaudu kogutud pensionivara, sealhulgas
riigi poolt isikute tddtasudelt tasutud sotsiaalmaksu arvelt eraldatud
sotsiaalrnaksu osa (4%) ning kasutada seda omal tuanagemisel.
Sotsiaalmaks on ,,Sotsiaalmaksuseaduse" $ 1 kohaselt pensionikindlustuseks ja
riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud
rahaline kohustis. Samas amab vaatlusalune sate kohustusliku
kogumispensioni si.isteemiga liitunud isikutele 6iguse ise tagasiulatuvalt
otsustada, milline saab olema nende tddtasudelt tasutud 4%o suuruse
sotsiaalmaksu osa sihtotstarve s6ltuvalt sellest. kuidas raha valiavdtvad isikud
seda edaspidi kasutama hakkavad.
Kohustusliku kogumispensioniga mitteliitunud isikutel sellist otsustusdigust ei
teki. Nende tddtasudelt makstud sotsiaalmaksu sihtotstarve ei muutu.
Kohustusliku pensionisusteemiga liitumine v6i mitteliitumine vdib ktill anda
digustuse isikute erinevaks kohtlemiseks pensionikindlustuse regulatsiooni
osas, kuid seda ei saa laiendada sotsiaalmaksusoodustuste kehtestamisele.
Seet6ttu leian, et ,,Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduyalt teiste
seaduste muutmise seadusega (kohustusliku kogumispensioni reform),, osadele
isikutele antav vdimalus tagasiulatuvalt raija votta lisaks oma td6tasudelt
makstud 2%-le ka riigi poolt makstud 4% sotsiaalmaksu osa ja seda vabalt
kasutada on vastuolus PS $-st 12 tuleneva vdrdsusp6hidigusega. Sellega
kaasneb tagasiulatuvalt ja pdhjendamatult nende isikute erinev kohtlemne.;a
iihetaolise maksustamise pdhimotte rikkumine. Mainitud p6hjustel on
sotsiaalmaksu sihtotstaxbe tagasiulatuv muutrnine vastuolus PS $-s 10
sAtestatud Sigusdigi p6him6ttega.
3. Kaesoleva otsuse punktis 2 kasitletud satte (KoPS $ 43') pdhim6ttelise
muutunisega tagasiulatuvalt loob riik ebaproportsionaalse riski, et kohustusliku
kogumispensioni pensionifondi osakute vaartus ja sellest tulenevalt ka hilisem
pensionifondi ja6jate eeldatav pension hakkab lisaks finantsturgudel ja
majalduses toimuvale senisest oluliselt enam sdltuma teiste osakuomanike
kAitumisest. Kuigi osakute vahetarnise vSimaluse t6ttu oli konkeetsest
pensionifondist lahkumine vdimalik ka seni kehtiva seaduse alusel, ei saanud
sellisest liikumisest tulenevat mdju siiski pidada oluliseks osakute vAiftusele,
kuivdrd vahetamise tehinguid ei ole olnud sama palju kui olukorras, kus tekib
vdimalus raha kohustuslikust pensionifondist valja v6tta. Sellele olulisele
riskile viitab ka Eesti PaDk ,,Pensionisiisteemi muudatuste mdiuanaliii.isis
20t9-4
Antud asjaoludel pensionifondidest lahkumisega seotud kulude panemine
pensionifondidesse jaajable paneb neile taiendava olulise ja
ebaproportsionaalse varalise kohustuse, mis omakorda avaldab negatiivset
m6ju pensionifondi osakute vaiirtusele.
Kirjeldatud asjaoludel seadusemuudatusega pensionifondi osakute viiairtuse
olulise vfienemise riski loomine ja pensionifondidesse jaavatele
osakuomanikele fondidest lahkumise kulude panemine riivab
ebaproportsionaalselt senistesse pensionifondidesse jAavate osakuomanike pS
$-st 32 tulenevat omandip6hi6igust. Mainitud riski suurendab
ebaproportsionaalselt seadusandja meelemuutus, kuivdrd kohustusliku
kogumispensioni si.isteemi aluspohim6tteid muudetakse tagasiulatuvalt ja
oluliselt.
Vaatlusalune regulatsioon on vastuolus ka PS $-s 10 satestatud sotsiaalse ja
demokaatliku 6igusdigi p6himdttest tuleneva oiguskindluse ja 6igusparase
ootuse pdhimStetega, kuivdrd riik halvendab kohustusliku kogumispensioni
siisteemi jaajate vAljavaateid vanaduspensjonile.
4. ,,Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutunrse
seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform)" $I p
120 kohaselt
taiendatakse KoPS $-ga 724, mlllega antakse kindlustusvotjale 6igus enne
01.01.2021 s6lmitud pensionileping iiles 6elda, esitades kindlustusandjale
hiljemalt 31.03.2021 iilesiitlemise avalduse. Raha pensionileprrrgu
tagastusvaiirtuses saaks pensionilepingu tiles delnud isik katte hiljemalt
30.09.2021. Kindlustusandja saab omalt poolt v6imaluse loobuda kehtima
jiiiinud pensionilepingute teenindamisest, teatades sellest hiljemalt 31.05.2021
Rahandusministeeriumile. Sellisel juhul jdtkab kindlustusvdtjale maksete
tegemist riik Sotsiaalkindlustusameti kaudu.
Vaatlusalust regulatsiooni on pohjendatud isikute (pensionikogujate ja
pensionilepingu sdlminud isikute) v6rdse kohtlemise vajadusega, mida er saa
pidada sobivaks p6hjenduseks kindlustusandjate ettevdtlusvabaduse piiramise
digustamisel, kuivdrd pensionikogujaid ei ole dige vdnelda inimestegi, kes on
juba pensionilepingu s6lminud. Isegi kui mingil p6hjusel oleks vOimalik nende
kahe kategooria v6rdset kohtlemist pidada vaatlusalusesse resulatsiooni
sobivaks ja propofisionaalseks eesmiirgiks kindluJtusandjate
ettevotlusvabaduse riivamisel, siis kohustusliku kogumispensioni siisteemiga
liitunud kindlustusvotja huvi kogutud raha viiljavdtmise vastu ei kaalu iiles
https://wwweestipank.ee/pr€ss/eesti-pansas-valmis-pensionimuudatus!e-moiuanaluusi-detailsenf
selqitus-o1112019
n€nde kindlustusv6tjate oiguspiirast ootust siisteemi stabiilsuse ja
jatkusuutlikkuse suhtes, kes ei soovi oma pensiol]ilepingut iiles delda.
Nimetatud sate riivab ebaproportsionaalselt kohustusliku kogumispensioniga
liitunud ja pensionilepingu sSlminud inimeste (kindlustusv6tjate) PS $-st 10
tulenevat 6igusparase ootuse ja PS $-st 32 tulenevat omandipdhi6igust saada
eluaegse pensionilepingu alusel jAtkuvalt pensioni. Samadel pdhjustel riivab
vaatlusalune regulatsioon ebaproportsionaalselt ka kindlustusandjate PS $-st 31
tulenevat ettevotlusvabadust koostoimes PS diguskindluse p6him6ttega (PS S
10).
Regulatsioon, mis annab 6iguse itelda iiles eluaegseid annuiteetlepinguid, on
asjasse puutuvatele isikutele kahtlemata iillatuslik, kuivdrd eluaegne
pensionileping on oma olemuselt tahhjaline (s.h kuni surmani kestev) leping.
Sellise lepingu sdlminud mdlemal poolel on 6iguspiimre ootus, et
digusloomega ei sekkuta juba vdlja kujunenud lepingulisse suhtesse. Sellise
muudatuse m6ju v6ib olla viiga intensiivne. Kindlustusandjad v6ivad olla
sunnitud vastava teenuse pakkumise iildse lSpetama ja tekkida v6ib olukord,
kus kindlustusandja on sunnitud loobuma teenuse osutamisest, kuna lepinguga
vdetud kohustusi ei ole vOimalik muutunud olukoras taita vdi jii.tkamisega
kaasneks kas suur kahju vdi naksejouetus. Kuna vaatlusalune sate naeb ette
pensionilepingute taitmise iilemineku v6imaluse riigile, ei eita ka fuigikogu
sellise riski vdimalikkust.
Vdimalus raha viilja vdtta ei tasakaalusta kindlustusvdtjate ja kindlustusandjate
eelmainitud p6hi6iguste ja -vabaduste ebaproportsionaalset riivet, kui inimene
on solminud eluaegse pensionilepingu, millega on kindlustatud ka
iileelamisrisk.
5. Kehtiva pensionisiisteemi peamiseks eesmargiks on sihtotstarbeliselt koguda
kohustuslikesse pensionifondidesse isikute vara eesm5rgiga viihendada
edaspidi nende vaesusriski sattumist Seeiuures tuleb arv€stades ka
demograafilisi prognoose, mille kohaselt Eestis pensionaride arv tulevikus
suurcneb ja tdtiealiste isikute ar-v vaheneb.
Kohustuslikest pensionifondidest tagasiulatuvalt sima kogutud vahendite
valjavdtmise ja nende vaba kasutamise vdimaldamisega vaheneb oluliselt
tervikuna pensionisiisteemi suutlikkus tAita talle pandud eesmzirke. Vastavatele
asjaoludele on viidanud ka Eesti Pank "Pensionisiisteemi muudatuste
mdjuanaliiiisis 2019"5. Kehtiv pensionisiisteem on tervik ja selle iihe osa
sellisel kujul kaotamine viib kogu si.isteemi tasakaalust vdlja, mille
toenaoliseks tagajilrjeks on vaesusriski sattuyate pensionifide arr.u oluline
suurcnemine tulevikus.
Mainitud p6hjusel rikub ,,Kogurnispensionide seaduse ja sellega seonduvalt
htfosi//www.eestipank.ee/presyeesti-pangas-valmis-pensionimuudatuste-moiuanaluusi-detailsenF
selqitus-o 1 I 120 I 9
teiste seaduste muutmise seadus (kohustusliku pensionisiisteemi reform),,
tervikuna PS $-st 10 ja $ 28 l6ikest 2 tulenevaid inimvaarikuse ja sotsiaaldigi
alusp6him6tteid.
6. P6hiseaduse preambulist tuleneb Eesti riigi kohustus kindlustada ja arendada
riiki, mis on rajatud vabadusele, diglusele ja digusele, mis on pandiks
praegustele ja tulevastele polvedele nende tihiskondlikus edus ja iildises kasus.
Sellise riigi toimimiseks on tarvilik tagada ka pdNkondadevahiline kokkurepe,
millega yAlistatakse tulevastele pdlvkondadele ebam6istlike mlaliste
kohustuste panemine digi tuumikfu nktsioonide tAitrniseks.
Kohustusliku kogumispensioni vabatahtlikustamile paneb paxatamatult
tulevastele pdlvkondadele ebamOistlikult suured rahalised kohustused
seonduvalt riigi poolt PS $ 28 loikest 2 tuleneva p6hi6iguse tagamisega v6i
altematiivselt asetab tulevased pensioniirid senisest suuremasse vaesusriski.
Kui kasvaya elanikkonnaga iihiskomas ei ole keeruline sblmida ilhiskondlikku
kokkulepet, mille kohaselt jareltulev p6lv tasub eelmise p6lvkonna
vanaduspensionid, siis kahaneva elanikkonnaga iihiskonnas sellise kokkuleppe
s6lmimine ei pruugi objektiivsetel p6hjustel enam v6imalik olla.
Reaalselt eksisteerivates sotsiaalmajanduslikes ja demograafilistes tingimustes
tuleb p6lvkondade kokkulepet sisustada nii, et vdhemalt osaliselt tuleb eelmisel
pdlvkomal pensionivara ise koguda .la sellisel viisil ka osaleda oma
pensionip6lve vaesusriski maandamisel.
Kohustusliku kogumispensioni tagasiulatuvalt vabatahtlikuks muutmine ei taga
pensionivara kogumist piisava kindlusega, kuna vastav kohustus kaob. See
rikub PS preambulis sAtestatud ja sellest tulenevat p6lvkondade vahelise
kokkuleppe pdhimdtet, sest kohustusliku kogumispensioni vabatahtlikustamise
tdenaoliseks tagajarjeks on jareltuleva p6lve iilemildrane maksukoormus.
7. T?iiendavalt juhin Riigikogu tAhelepanu sellele, et,,Kogumispensionide
seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste'muutmise seaduse (kohustusliku
kogumispensioni reform)" $-ga 3 on muudetud "Perekonnaseaduse { 27 l6ike
2 punkti 4. mida ei ole olemas.
Eelmainitud asjaoludel ja pdtrjustel pean vajalikuks 29. jaanuaril 2020 vastu vdetud
"Kogumispensionide seadust ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust
(kohustusliku kogumispensioni reform)" Riigikogus uuesti arutada ning viia see
vastavusse Eesti Vabariigi p6hiseadusega.
Alus: Eesti Vabariigi pdhiseaduse $ 107.
Ke$ti Kaljulaid
Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seadus
(kohustusliku kogumispensioni reform)
§ 1. Kogumispensionide seaduse muutmine
Kogumispensionide seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(2) Kohustuslik kogumispension on seaduse kohaselt makstav hüvitis, mille saamiseks
omandatakse käesoleva seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse kohaselt kohustusliku pensionifondi
osakuid või tehakse investeeringuid kohustusliku kogumispensioni investeerimiskonto
(edaspidi pensioni investeerimiskonto) kaudu.”;
2) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
”§ 31. Pensioni investeerimiskonto
(1) Pensioni investeerimiskonto on käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud kohustatud isiku nimel
pensioniregistri kontohaldurist krediidiasutuses või krediidiasutuse Eesti filiaalis (edaspidi
mõlemad krediidiasutus) avatud pangakonto, millele laekub käesolevas seaduses ettenähtud
korras kohustusliku kogumispensioni makse.
(2) Pensioni investeerimiskontole laekunud raha investeerib kohustatud isik või see isik, kes
ei ole enam kohustatud isik, kuid kellel on pensioni investeerimiskontol raha või selle eest
soetatud finantsvara.
(3) Investeeringute tegemiseks pensioni investeerimiskonto kaudu võib kasutada üksnes
tulumaksuseaduse § 171 lõigetes 2 ja 3 nimetatud finantsvara, arvestades sama paragrahvi
lõigetes 4–8 sätestatut.
(4) Pensioni investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontol võib registreerida üksnes pensioni
investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara.
(5) Pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara võõrandamisest ning
tulumaksuseaduse § 171 lõike 2 punktis 4 nimetatud hoiuse avamiseks sõlmitud lepingu,
punktis 5 nimetatud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu ja punktis 6 nimetatud
tuletislepingu (edaspidi finantsvara soetamisel sõlmitud leping) lõppemisest laekunud raha ja
finantsvaralt teenitud tulu kantakse pensioni investeerimiskontole.
(6) Pensioni investeerimiskontol olev raha ja selle eest soetatud finantsvara ei või olla
tagatiseks või muul viisil koormatud.
(7) Pensioni investeerimiskonto haldamise ning finantsvara soetamise ja võõrandamise kulud
ning finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu lõppemisega seotud kulud kaetakse pensioni
investeerimiskontol oleva raha või soetatud finantsvara arvelt. Kui isiku samas
krediidiasutuses avatud pensioni investeerimiskontodel ei ole raha ning isikul puudub
pensioni investeerimiskontol oleva raha eest soetatud finantsvara, mida saaks kasutada kulude
katmiseks, kaetakse kulud isiku samas krediidiasutuses oleval muul pangakontol oleva raha
arvelt.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõude täitmise tagab pensioni investeerimiskonto
avanud krediidiasutus. Pensioni investeerimiskontol olnud raha eest sõlmitud
tulumaksuseaduse § 171 lõike 2 punktis 5 nimetatud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu
1
puhul tagab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõude täitmise selle kindlustuslepingu
sõlminud kindlustusandja.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimusest kinnipidamise tagab pensioni
investeerimiskonto avanud krediidiasutus.
(10) Kui ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 8 või 9 sätestatud nõude rikkumine, on vastavalt
krediidiasutuse või lõike 8 teises lauses sätestatud juhul kindlustusandja kohustus taastada
rikkumise-eelne olukord.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud investeeringute ja lõikes 5 nimetatud
finantsvaraga seotud tehingute tegemiseks on lubatud kasutada ka isikule samas
krediidiasutuses avatud muud kontot, mis on seotud tema pensioni investeerimiskontoga ja
mille suhtes kohaldatakse lõigetes 2–10 sätestatud nõudeid.”;
3) paragrahvi 5 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 5. Teiste seaduste kohaldamine”;
4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
”(21) Pensioni investeerimiskontol olevale rahale ja selle eest soetatud finantsvarale
sissenõude pööramisele kohaldatakse investeerimisfondide seaduse § 64 lõigetes 11 ja 13
kohustusliku pensionifondi osaku kohta sätestatut.”;
5) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse
sätteid, arvestades käesolevast seadusest, Finantsinspektsiooni seadusest, investeerimisfondide
seadusest, krediidiasutuste seadusest ja väärtpaberituru seadusest tulenevaid erisusi.”;
6) paragrahvi 7 lõiget 21 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
”Kui isik on esitanud käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud avalduse makse tasumiseks või
tasumisest vabastamiseks, võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ajavahemiku
määramisel aluseks § 273 lõikes 5 nimetatud makse tasumise kuupäevad.”;
7) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(3) Makse tasumise kohustus tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta
1. jaanuaril ja lõpeb käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud alusel pensionilepingu
sõlmimisel pärast sellest lepingust taganemise tähtaja möödumist, fondipensioni või
ühekordse väljamakse avalduse esitamisel, §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise
avalduse või §-s 431 nimetatud raha väljavõtmise avalduse esitamisel:
1) 30. aprillil, kui pensionileping on sõlmitud ja sellest lepingust taganemise tähtaeg on
möödunud või käesolevas lõikes nimetatud avaldus on esitatud hiljemalt 30. novembril ning
isik ei ole taganenud sõlmitud pensionilepingust või esitatud avaldusest või muutnud oma
makse tasumisest vabastamise avaldust;
2) 31. augustil, kui pensionileping on sõlmitud ja sellest lepingust taganemise tähtaeg on
möödunud või käesolevas lõikes nimetatud avaldus on esitatud hiljemalt 31. märtsil ning isik
ei ole taganenud sõlmitud pensionilepingust või esitatud avaldusest või muutnud oma makse
tasumisest vabastamise avaldust;
3) 31. detsembril, kui pensionileping on sõlmitud ja sellest lepingust taganemise tähtaeg on
möödunud või käesolevas lõikes nimetatud avaldus on esitatud hiljemalt 31. juulil ning isik ei
ole taganenud sõlmitud pensionilepingust või esitatud avaldusest või muutnud oma makse
tasumisest vabastamise avaldust.”;
8) paragrahvi 10 lõike 22 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”5) andmed selle kohta, kas isik on kohustatud isik, sealhulgas andmed käesoleva seaduse
§-s 273 nimetatud avalduse esitamise kohta, samuti andmed selle kohta, kui isik on § 431
alusel raha välja võtnud ja lõpetanud maksete tegemise;”;
2
9) paragrahvi 10 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(7) Täiendavate sissemaksete saamise õigus tekib alates lapse sünnist. Kui vanemast saab
kohustatud isik pärast lapse sündi, tekib õigus täiendavatele sissemaksetele vanema
kohustatud isikuks saamisest arvates. Lapse sünnikuul või vanema kohustatud isikuks saamise
kuul ja lapse kolmeaastaseks saamise kuul arvutatakse täiendava sissemakse suurus
proportsionaalselt nende päevade arvuga, mille eest on vanemal õigus täiendavale
sissemaksele.”;
10) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:
”(91) Kui vanem esitab käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise
avalduse või § 431 nimetatud raha väljavõtmise avalduse, lõpetatakse tema eest täiendavate
sissemaksete tegemine kalendrikuust, mil vanem ei ole enam kohustatud isik.”;
11) paragrahvi 10 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(13) Käesolevas paragrahvis sätestatut ning käesoleva seaduse §-des 17, 19 ja 21 kohustatud
isiku suhtes sätestatut kohaldatakse ka 1983. aasta 1. jaanuaril või hiljem sündinud ning kuni
kolmeaastast Eestis elavat last kasvatava tulumaksuseaduse § 6 lõikes 1 nimetatud residendist
vanema suhtes, kes ei ole veel kohustatud isik käesoleva seaduse tähenduses ja kes ei ole
esitanud käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise avaldust ega
§-s 431 nimetatud raha väljavõtmise avaldust.”;
12) paragrahvi 10 lõike 14 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Kui täiendavate sissemaksete tegemine lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõike 91 alusel või
täiendavate sissemaksete tegemise lõpetamise avaldus esitatakse lõike 11 alusel, saadetakse
teavitus samal viisil vanemale, kelle eest tehti seni täiendavaid sissemakseid.”;
13) paragrahv 101 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 11 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Kui füüsilisest isikust ettevõtja on käesoleva seaduse kohaselt kohustatud tasuma makset, on
Maksu- ja Tolliamet kohustatud arvutama füüsilise isiku tuludeklaratsiooni,
maksukohustuslaste registri ja pensioniregistri andmete alusel makse suuruse ning väljastama
füüsilisest isikust ettevõtjale maksuteate tasumisele kuuluva makse suuruse kohta hiljemalt
sotsiaalmaksuga maksustamise perioodile järgneva aasta 1. septembril.”;
15) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
”(21) Maksu- ja Tolliamet arvutab tasumisele kuuluva makse suuruse käesoleva seaduse §-s 9
sätestatud määras füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 5
nimetatud tulult järgmiselt:
1) ühelt kolmandikult tulult, kui füüsilisest isikust ettevõtja oli kohustatud makset tasuma
makse tasumise perioodi neljal kuul;
2) kahelt kolmandikult tulult, kui füüsilisest isikust ettevõtja oli kohustatud makset tasuma
makse tasumise perioodi kaheksal kuul;
3) kogu tulult, kui füüsilisest isikust ettevõtja oli kohustatud makset tasuma tervel makse
tasumise perioodil.”;
16) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ”makse, täiendava makse ja käesoleva
seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud sissemakse” sõnadega ”makse ja täiendava makse”;
17) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 41 tunnistatakse kehtetuks;
18) seaduse 2. peatüki 2. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”2. jagu
Valikuavalduse esitamine ning pensionikonto ja pensioni investeerimiskonto avamine”;
3
19) paragrahvi 14 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
”§ 14. Pensionifondi või pensioni investeerimiskonto valik
(1) Pensionifondi osakute omandamiseks või maksete tegemiseks pensioni
investeerimiskontole peab isik esitama valikuavalduse.”;
20) paragrahvi 14 lõikes 4, § 21 pealkirjas ning lõigetes 1, 5 ja 7 asendatakse sõna
”pensionifond” sõnadega ”pensionifond või pensioni investeerimiskonto” vastavas käändes;
21) paragrahvi 14 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(51) Valikuavalduse esitamine, kohustusliku pensionifondi osaku omamine, pensioni
investeerimiskonto avamine, sellele maksete tegemine ja selle kaudu investeeringute tegemine
ei või olla kindlustus-, finants- või investeerimisteenuste lepingu sõlmimise või muutmise või
muu kohustusliku pensionifondi või pensioni investeerimiskonto välise kasu saamise
eeltingimus, samuti ei või nimetatud lepingute tingimused või muu kohustusliku
pensionifondi või pensioni investeerimiskonto välise kasu saamine sõltuda valikuavalduse
esitamisest, kohustusliku pensionifondi osaku omamisest, pensioni investeerimiskonto
avamisest, sellele maksete tegemisest ega selle kaudu investeeringute tegemisest.”;
22) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
”51) pensioni investeerimiskonto number, kui isik soovib sissemaksed teha pensioni
investeerimiskontole;”;
23) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”7) isiku kinnitus tema valitud pensionifondi tingimustega nõustumise kohta, kui isik soovib
sissemakseid teha pensionifondi;”;
24) paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed esitatakse valikuavaldusel registripidaja
ette antud vormil, seejuures peavad valikuavaldusel olema eraldi välja toodud:
1) tähestikulises järjekorras ja võrdsetel alustel kõigi Finantsinspektsiooni veebilehel
avaldatud kohustuslike pensionifondide ametlikud nimetused;
2) isiku võimalus valida pensionifondi asemel investeerimine pensioni investeerimiskonto
kaudu.”;
25) paragrahvi 16 lõige 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(71) Kontohaldur kohaldab valikuavalduse esitamise eest võetavat tasu ühetaoliselt ja samas
suuruses, sõltumata sellest, kas valikuavaldus on esitatud kohustusliku pensionifondi või
pensioni investeerimiskonto suhtes või millise kohustusliku pensionifondi suhtes on
valikuavaldus esitatud.”;
26) paragrahvi 17 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Registripidaja avab valikuavalduse alusel kohustatud isikule pensionikonto.
(2) Pensionikontot ei avata, kui valikuavaldus ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele,
valikuavaldusel märgitud isikukood või pensioni investeerimiskonto number on vigane või
valikuavalduse on esitanud isik, kellel ei ole valikuavalduse esitamiseks õigust.”;
27) paragrahvi 17 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
”(5) Lisaks valikuavalduse esitanud kohustatud isikutele avab registripidaja pensionikonto ka
teistele kohustatud isikutele ja isikutele, kes ei ole veel kohustatud isikud, kuid on esitanud
käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise avalduse. Pensionikonto
avatakse Maksu- ja Tolliametilt § 12 lõike 2 kohaselt saadud andmete, krediidiasutuselt § 171
lõike 3 kohaselt saadud andmete või makse tasumisest vabastamise avalduse andmete alusel.
4
(6) Pensionikonto avatakse viivitamata pärast valikuavalduse või makse tasumisest
vabastamise avalduse andmete või käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 või § 171 lõikes 3
nimetatud andmete laekumist registripidajale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2
sätestatud juhul.”;
28) paragrahvi 17 lõikes 9 asendatakse tekstiosa ”§ 25 lõikes 1” tekstiosaga ”§ 25 lõikes 3”;
29) paragrahvi 17 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(10) Registripidaja edastab Maksu- ja Tolliametile pensionikonto omanike kohta, kes on
esitanud valikuavalduse, makse tasumise või makse tasumisest vabastamise avalduse või raha
väljavõtmise avalduse ja kes ei ole oma makse tasumise või tasumisest vabastamise avaldust
muutnud või kasutanud õigust oma raha väljavõtmise avaldusest taganeda, käesoleva seaduse
§ 15 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed ning kuupäeva, millal nimetatud isik hakkab
makset tasuma või lõpetab makse tasumise. Andmed esitatakse kolmel korral aastas,
hiljemalt:
1) 5. aprillil – ajavahemiku kohta 1. detsembrist kuni 31. märtsini;
2) 5. augustil – ajavahemiku kohta 1. aprillist kuni 31. juulini;
3) 5. detsembril – ajavahemiku kohta 1. augustist kuni 30. novembrini.”;
30) seaduse 2. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses:
”§ 171. Pensioni investeerimiskonto avamine ja sulgemine
(1) Kohustusliku kogumispensioni makse kandmiseks pensioni investeerimiskontole sõlmib
kohustatud isik enne valikuavalduse esitamist krediidiasutusega pensioni investeerimiskonto
lepingu.
(2) Isik võib pensioni investeerimiskonto sulgeda ja selle aluseks oleva lepingu üles öelda
võlaõigusseaduses ettenähtud korras, kui ta on esitanud valikuavalduse sissemaksete
tegemiseks pensionifondi või oma teisele pensioni investeerimiskontole või esitanud
käesoleva seaduse § 431 alusel avalduse raha väljavõtmiseks ning kogu selle pensioni
investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara on võõrandatud, sealhulgas finantsvara
soetamisel sõlmitud lepingud lõppenud ja kogu pensioni investeerimiskontol olnud raha on
välja makstud, kantud kohustatud isiku teisele pensioni investeerimiskontole või seda on
kasutatud pensionifondi osakute omandamiseks.
(3) Krediidiasutus teavitab viivitamata registripidajat pensioni investeerimiskonto avamisest
ja selle sulgemisest, esitades registripidajale elektroonilisel kujul pensioni investeerimiskonto
lepingu sõlminud või selle üles öelnud isiku kohta käesoleva seaduse § 15 lõike 1
punktides 1–3 nimetatud andmed ning tema pensioni investeerimiskonto numbri.”;
31) seaduse 2. peatüki 3. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”3. jagu
Pensionifondi osakute omandamine ja pensioni investeerimiskontole
sissemaksete tegemine”;
32) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 18. Sissemaksed pensionifondi või pensioni investeerimiskontole
(1) Sissemakseid pensionifondi tehakse:
1) käesoleva seaduse §-s 12 ning sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõigetes 4 ja 41 nimetatud
vahendite laekumisel registripidajale;
2) osakuomaniku poolt pensionifondi osakute vahetamisel käesoleva seaduse §-des 23–27
sätestatu kohaselt;
3) osakute omandamisel pensioni investeerimiskontolt käesoleva seaduse §-des 23–27
sätestatu kohaselt registripidajale laekunud vahendite arvelt;
4) pensionifondi osakute omandamisel pensionifondivalitseja poolt investeerimisfondide
seaduse §-des 68–71 sätestatu kohaselt;
5
5) osakute omandamisel teise pensionifondi likvideerimisel käesoleva seaduse §-des 37–39
sätestatu kohaselt;
6) osakute omandamisel kahju hüvitamiseks käesoleva seaduse §-des 34 ja 35 ning
tagatisfondi seaduse §-des 70–73 sätestatu kohaselt.
(2) Sissemakseid pensioni investeerimiskontole tehakse:
1) käesoleva seaduse §-s 12 ning sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõigetes 4 ja 41 nimetatud
vahendite laekumisel registripidajale;
2) pensionifondi osakute tagasivõtmisel käesoleva seaduse §-des 23–27 sätestatu kohaselt;
3) pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara võõrandamisel või lepingu
lõppemisel, samuti finantsvaralt tulu teenimisel käesoleva seaduse § 3 1 lõikes 4 sätestatu
kohaselt;
4) raha ühelt pensioni investeerimiskontolt teisele kandmisel käesoleva seaduse §-des 23–27
sätestatu kohaselt;
5) pensionifondi likvideerimisel käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatu kohaselt.”;
33) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
”(11) Pensioni investeerimiskontole sissemaksete tegemisel laekub sellele kontole raha, mida
investeerib käesoleva seaduse § 31 kohaselt kohustatud isik või isik, kes ei ole enam
kohustatud isik, kuid kelle pensioni investeerimiskontol on raha või kellel on selle eest
soetatud finantsvara.”;
34) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(2) Samal ajal võib isik teha sissemakseid üksnes ühte pensionifondi või ühele pensioni
investeerimiskontole.”;
35) paragrahvi 19 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Sissemakseid tehakse valikuavalduses märgitud pensionifondi või pensioni
investeerimiskontole või valikuavalduse puudumise korral registripidaja poolt loosiga
määratud pensionifondi või pensioni investeerimiskontole, mille avamisega avati isikule
käesoleva seaduse § 17 lõike 5 teises lauses sätestatu kohaselt ka pensionikonto.”;
36) paragrahvi 19 lõikes 4 asendatakse sõnad ”valikuavalduses märgitud pensionifondiga”
sõnadega ”valikuavalduses märgitud pensionifondi või pensioni investeerimiskontoga”;
37) paragrahvi 22 lõikes 2 ja § 39 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ”§ 18 punktis 1” tekstiosaga
”§ 18 lõike 1 punktis 1”;
38) seaduse 2. peatüki 4. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”4. jagu
Pensionifondide ja pensioni investeerimiskontode vahetamine”;
39) paragrahvid 23–26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 23. Pensionifondide ja pensioni investeerimiskontode vahetamise alused
(1) Isikul on õigus käesolevas jaos sätestatud tingimustel ja korras vahetada ühe pensionifondi
osakud teise pensionifondi osakute vastu ja kanda pensionifondi osakute tagasivõtmisel
saadud summa käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud korras oma pensioni investeerimiskontole
ning käesolevas jaos ja tema pensioni investeerimiskonto lepingus sätestatud tingimustel ja
korras omandada pensioni investeerimiskontol oleva raha eest pensionifondi osakuid või
kanda ühel pensioni investeerimiskontol olev raha oma teisele pensioni investeerimiskontole
(edaspidi kõik käesolevas seaduses vahetustehingud).
(2) Vahetustehingud ei ole lubatud, kui vastavalt ühe või mõlema vahetamisega seotud
pensionifondi osakute tagasivõtmine või väljalaskmine on investeerimisfondide seaduse
alusel keelatud.
6
(3) Vahetustehingute korral osakuomanikule ega isikule, kes kasutab pensioni
investeerimiskontot, väljamakseid ei tehta.
(4) Vahetustehingute tegemisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 24–27 ja
investeerimisfondide seaduses pensionifondi osakute väljalaskmise ja tagasivõtmise kohta sätestatut
ning pensionifondide ja pensioni investeerimiskonto lepingu tingimustes ettenähtud korda.
§ 24. Vahetustehingute tegemise tingimused
(1) Isik võib vahetada kõik talle kuuluvad osakud või osa nendest.
(2) Isik võib kanda pensionifondi osakute tagasivõtmisel saadud summa oma pensioni
investeerimiskontole. Selleks võtab registripidaja isiku soovi kohaselt tagasi kõik talle
kuuluvad pensionifondi osakud või osa nendest ning kannab vastava summa isiku pensioni
investeerimiskontole.
(3) Isik võib pensioni investeerimiskontol oleva raha eest omandada pensionifondi osakuid.
Selleks kannab krediidiasutus isiku soovi kohaselt kogu tema pensioni investeerimiskontol
oleva raha või osa sellest registripidajale, kes korraldab käesoleva seaduse § 22 alusel
pensionifondi osakute väljalaskmise.
(4) Isik võib kanda kogu oma pensioni investeerimiskontol oleva raha või osa sellest teisele
pensioni investeerimiskontole. Pensioni investeerimiskontol oleva raha kandmise ühelt
pensioni investeerimiskontolt teisele või selle raha eest soetatud finantsvara ühe pensioni
investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontolt teise pensioni investeerimiskontoga seotud
väärtpaberikontole kandmise korraldab isik vastavalt oma pensioni investeerimiskonto avanud
krediidiasutusega sõlmitud lepingule.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vahetustehinguid tehakse kolmel korral aastas:
1. jaanuarile ja 1. maile järgneval esimesel tööpäeval ning 1. septembril või sellele järgneval
esimesel tööpäeval, kui 1. september ei ole tööpäev. Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4
nimetatud vahetustehinguid tehakse pensioni investeerimiskonto lepingus sätestatud tingimustel ja
sagedusega.
(6) Vahetustehing ei muuda pensionifondi ega pensioni investeerimiskontot, kuhu isiku
kohustusliku kogumispensioni maksed laekuvad või peaksid laekuma.
§ 25. Vahetamise avaldus
(1) Käesoleva seaduse § 24 lõigetes 1 ja 2 nimetatud vahetustehingu tegemiseks esitab isik
kontohaldurile või registripidajale vahetamise avalduse (edaspidi käesolevas paragrahvis
avaldus). Avalduse esitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõigetes 2–3 ning §-s 16
sätestatut.
(2) Piiratud teovõimega isiku eest avalduse esitamisel, samuti nooremale kui 18-aastasele
isikule avalduse esitamiseks seadusliku esindaja kirjaliku nõusoleku andmisel peab
seaduslikul esindajal olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8
nimetatud nõusolek.
(3) Avalduses märgitakse:
1) isiku nimi ja isikukood;
2) isiku kontaktandmed;
3) isiku eelistused temale teatise edastamise viisi ja vastavate volituste kohta;
4) selle pensionifondi nimetus, mille osakute tagasivõtmist isik vahetamisel soovib;
5) selle pensionifondi nimetus, mille osakuid isik soovib vahetamisel omandada;
6) selle pensioni investeerimiskonto number, millele isik soovib kanda tagasivõetud osakutele
vastava summa;
7) nende osakute osakaal, mille vahetamist teise pensionifondi osakute vastu või mille
tagasivõtmisel saadud summa pensioni investeerimiskontole kandmist isik taotleb;
8) isiku kinnitus, et tal on olnud võimalik tutvuda kõikide registreeritud kohustuslike
pensionifondide tingimuste, prospektide ja põhiteabega;
9) isiku kinnitus tema valitud pensionifondi tingimustega nõustumise kohta, kui isik soovib
vahetustehingu tulemusel omandada pensionifondi osakuid;
10) avalduse esitamise kuupäev;
7
11) isiku allkiri, välja arvatud juhul, kui avaldus on esitatud kirjalikku taasesitamist ja isiku
identifitseerimist võimaldaval kujul.
(4) Avalduse esitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 51 sätestatud piirangut
ning avalduse esitamise eest võetavale tasule § 16 lõikes 71 sätestatut.
(5) Registripidaja keeldub avalduse vastuvõtmisest, kui temale esitatud või kontohalduri
kaudu edastatud avaldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või kui selle
pensionifondi, mille osakuid isik soovib talle kuuluvate osakute eest omandada, osakute
väljalaskmine on käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 nimetatud asjaoludel keelatud.
Registripidaja keeldub kontohalduri kaudu edastatud avalduse vastuvõtmisest ka juhul, kui
selle avalduse esitamise kuupäev on varasem registripidaja poolt juba vastuvõetud avalduse
esitamise kuupäevast.
(6) Avalduse vastuvõtmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja
viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit, edastades infosüsteemi kaudu vastava
elektroonilise veateate. Kontohaldur teavitab veateatest viivitamata avalduse esitanud isikut.
Vahetustehingu tegemiseks peab isik esitama uue, nõuetekohase avalduse.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud veateade peab sisaldama:
1) vahetustehingust keeldumise õiguslikku alust;
2) vahetustehingust keeldumise põhjendust;
3) veateate edastamise kuupäeva.
(8) Nõuetele vastav avaldus peab olema esitatud ja avalduses märgitud andmed
registripidajale laekunud hiljemalt:
1) 30. novembril – vahetustehingu tegemiseks 1. jaanuarile järgneval esimesel tööpäeval;
2) 31. märtsil – vahetustehingu tegemiseks 1. maile järgneval esimesel tööpäeval;
3) 31. juulil – vahetustehingu tegemiseks 1. septembril või sellele järgneval esimesel
tööpäeval, kui 1. september ei ole tööpäev.
(9) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud avalduse esitamise tähtpäevani võib isik
oma avaldust muuta, esitades selleks uue vahetamise avalduse.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed esitatakse avaldusel registripidaja ette
antud vormil, seejuures peavad avaldusel tähestikulises järjekorras ja võrdsetel alustel olema
välja toodud kõigi Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud kohustuslike pensionifondide
ametlikud nimetused ning isiku võimalus valida pensionifondi asemel investeerimine pensioni
investeerimiskonto kaudu.
(11) Käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 nimetatud vahetustehingu tegemiseks esitab pensioni
investeerimiskonto avanud krediidiasutus viivitamata pärast kontot kasutavalt isikult vastava
avalduse saamist registripidajale, viimase ette antud vormil, avalduse pensionifondi osakute
väljalaskmiseks. Selles peavad olema märgitud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3, 5
ja 10 nimetatud andmed ning pensioni investeerimiskontol olev summa, mille eest isik soovib
omandada pensionifondi osakuid, koos pensioni investeerimiskonto numbri ja selle avanud
krediidiasutuse ärinimega.
(12) Isiku poolt käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 nimetatud vahetustehingu tegemiseks
krediidiasutusele avalduse esitamisele kohaldatakse § 14 lõikes 51 sätestatud piirangut ning
avalduse esitamise eest võetavale tasule § 16 lõikes 71 sätestatut. Avaldusel peavad
tähestikulises järjekorras ja võrdsetel alustel olema välja toodud kõigi Finantsinspektsiooni
veebilehel avaldatud kohustuslike pensionifondide ametlikud nimetused ning isiku võimalus
valida pensionifondi asemel investeerimine pensioni investeerimiskonto kaudu.
§ 26. Vahetustehingu tulemus ja tehingu tegemise kord
(1) Vahetustehingu tulemusel:
1) omandab isik pensionifondi osakute tagasivõtmisel saadud summa või pensioni
investeerimiskontol olnud summa eest vastava arvu valitud pensionifondi osakuid, tasudes
viimaste eest sama päeva puhasväärtuse ulatuses või
8
2) laekub isiku pensioni investeerimiskontole pensionifondi osakute tagasivõtmisel saadud
summa või summa, mis vahetamise käigus isiku teiselt pensioni investeerimiskontolt üle
kantakse.
(2) Vahetustehingud, millega kaasneb pensionifondi osakute omandamine või tagasivõtmine,
korraldab registripidaja koos pensionifondi depositooriumiga. Vahetustehingud, millega
kaasnevad pensioni investeerimiskontoga seotud kanded, korraldab registripidaja koos
krediidiasutusega, kus pensioni investeerimiskonto avatud on.
(3) Kui selle pensionifondi osakute tagasivõtmine on käesoleva seaduse § 23 lõike 2 alusel
keelatud, mille osakute tagasivõtmist osakuomanik vahetamisel soovib, korraldab
registripidaja vahetamise esimesel võimalusel pärast takistavate asjaolude äralangemist,
arvestades § 24 lõikes 5 sätestatud vahetustehingu tähtpäeva.
(4) Kui käesoleva seaduse § 24 lõikes 5 sätestatud pensionifondi osakute vahetamise päeval
on selle pensionifondi, mille osakuid avalduse esitanud isik soovib omandada, osakute
väljalaskmine § 23 lõike 2 alusel keelatud, keeldub registripidaja tehingu tegemisest ja
teavitab sellest viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit. Kontohaldur teavitab
vahetamisest keeldumisest viivitamata avalduse esitanud isikut.
(5) Vahetustehingute täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.”;
40) paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Kui vahetamisel võetakse tagasi pensionifondi osakuid, makstakse pensionifondi
osakuomaniku arvel vastava pensionifondi tingimustes ja prospektis ettenähtud ulatuses
osakute tagasivõtmistasu.”;
41) seaduse 2. peatükki täiendatakse 41. jaoga järgmises sõnastuses:
”41. jagu
Makse tasumine ja tasumisest vabastamine
§ 271. Makse tasumisest vabastamine
(1) Kohustatud isikul on õigus makset mitte tasuda, kui ta esitab kontohaldurile või
registripidajale käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise avalduse.
(2) Makse tasumisest vabastatakse alates 1. jaanuarist, 1. maist või 1. septembrist, arvestades
käesoleva seaduse § 273 lõikes 5 sätestatud avalduse esitamise tähtaega.
(3) Isikul ei teki makse tasumise kohustust, kui ta esitab kontohaldurile või registripidajale
käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise avalduse hiljemalt
18-aastaseks saamise aasta 31. juulil.
(4) Kui isik on esitanud käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumise avalduse, tekib
tal uuesti õigus makset mitte tasuda, kui tema viimasest makse tasumise kohustuse
tekkimisest on möödunud vähemalt kümme aastat.
§ 272. Makse tasumine
(1) Isikul, kes on esitanud käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise
avalduse või kasutanud §-s 431 nimetatud raha väljavõtmise õigust, tekib kümne aasta
möödumisel makse tasumise lõppemisest arvates uuesti õigus tasuda makset, kui ta esitab
kontohaldurile või registripidajale §-s 273 nimetatud makse tasumise avalduse.
(2) Isikul, kes on pärast makse tasumise lõpetamist jätkanud makse tasumist käesolevas
paragrahvis sätestatu alusel, kuid on pärast seda esitanud käesoleva seaduse §-s 271 sätestatu
kohaselt uuesti makse tasumisest vabastamise avalduse või kasutanud uuesti §-s 431
nimetatud raha väljavõtmise õigust, ei ole enam õigust esitada käesolevas paragrahvis
sätestatu kohaselt avaldust makse tasumiseks ja tal ei teki enam võimalust makset tasuda.
(3) Isikul, kellel on tuvastatud puuduv töövõime ja kellele on tehtud sellega seoses
kohustusliku kogumispensioni väljamakseid, tekib pärast tema töövõime osaliseks või
täielikuks hindamist õigus tasuda makset, kui ta esitab kontohaldurile või registripidajale
käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumise avalduse.
9
(4) Käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumise avalduse esitanud isikul tekib õigus
ja kohustus tasuda makset alates 1. jaanuarist, 1. maist või 1. septembrist, arvestades §-s 273
sätestatut.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes kohaldatakse käesolevas
seaduses kohustatud isiku kohta sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.
(6) Sotsiaalmaksuseaduse §-s 4 nimetatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud kontrollima
pensioniregistrist, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud tasuma
makset.
§ 273. Makse tasumise või tasumisest vabastamise avaldus
(1) Makse tasumise või tasumisest vabastamise avalduse esitamise õigus tekib isikul tema
18-aastaseks saamisega, kui käesolevas paragrahvis ning käesoleva seaduse §-des 271 ja 272 ei
ole sätestatud teisiti.
(2) Seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul võib makse tasumisest vabastamise avalduse
esitada ka vähemalt 16-aastane isik. Nooremale kui 18-aastasele isikule makse tasumisest
vabastamise avalduse esitamiseks seadusliku esindaja kirjaliku nõusoleku andmisel peab
seaduslikul esindajal olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 11
sätestatud kohtu nõusolek.
(3) Makse tasumise või tasumisest vabastamise avaldusel märgitakse järgmised andmed:
1) isiku nimi;
2) isikukood;
3) isiku kontaktandmed;
4) isiku eelistused temale teatiste edastamise viisi ja vastavate volituste kohta;
5) avalduse esitamise kuupäev;
6) isiku allkiri, välja arvatud juhul, kui avaldus on esitatud kirjalikku taasesitamist ja isiku
identifitseerimist võimaldaval kujul.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed esitatakse avaldusel registripidaja ette
antud vormil ja avalduse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 51 ja §-s 16
sätestatut.
(5) Nõuetele vastav avaldus peab olema esitatud ja avalduses märgitud andmed
registripidajale laekunud hiljemalt:
1) 31. märtsil – makse tasumiseks või tasumisest vabastamiseks alates 1. septembrist;
2) 31. juulil – makse tasumiseks või tasumisest vabastamiseks alates 1. jaanuarist;
3) 30. novembril – makse tasumiseks või tasumisest vabastamiseks alates 1. maist.
(6) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud avalduse esitamise tähtpäevani võib isik oma
avaldust muuta, esitades selleks uue makse tasumise või tasumisest vabastamise avalduse.
(7) Registripidaja keeldub makse tasumise või tasumisest vabastamise avalduse
vastuvõtmisest, kui temale esitatud või kontohalduri kaudu edastatud avaldus ei vasta
käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, avaldusel märgitud isikukood on vigane või avalduse
on esitanud isik, kellel ei ole avalduse esitamise õigust. Registripidaja keeldub kontohalduri
kaudu edastatud avalduse vastuvõtmisest ka juhul, kui selle avalduse esitamise kuupäev on
varasem registripidaja poolt juba vastuvõetud avalduse esitamise kuupäevast.
(8) Makse tasumise või tasumisest vabastamise avalduse vastuvõtmisest keeldumisest ja selle
põhjustest teavitab registripidaja viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit, edastades
infosüsteemi kaudu vastava elektroonilise veateate. Kontohaldur teavitab veateatest
viivitamata avalduse esitanud isikut. Makse tasumiseks või makse tasumisest vabastamiseks
peab isik esitama uue, nõuetekohase avalduse.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud veateade peab sisaldama:
1) avalduse vastuvõtmisest keeldumise õiguslikku alust;
2) avalduse vastuvõtmisest keeldumise põhjendust;
3) veateate edastamise kuupäeva.
(10) Kui isik, kes on esitanud makse tasumise avalduse, on käesoleva paragrahvi lõikes 5
sätestatud avalduse esitamise samaks tähtpäevaks esitanud ka käesoleva seaduse § 525
10
lõikes 5 nimetatud raha väljavõtmise avalduse, loetakse makse tasumise avaldus
tagasivõetuks, kui isik ei kasutanud omakorda § 524 lõikes 53 sätestatud raha väljavõtmise
avalduse tagasivõtmise õigust.
(11) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustavaid nõudeid makse
tasumise või tasumisest vabastamise avalduse vormile isiku teavitamiseks sellise avalduse
esitamisega kaasnevatest tagajärgedest.”;
42) seaduse 2. peatüki 5. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”5. jagu
Kohustusliku kogumispensioni vara pärimine
ja päritud vara kasutamine”;
43) paragrahv 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 28. Kohustusliku kogumispensioni vara pärimine
(1) Osakuomaniku surma korral lähevad osakud ja pensioni investeerimiskontot kasutanud
isiku surma korral lähevad tema pensioni investeerimiskontol olev raha ja selle eest soetatud
finantsvara (edaspidi käesolevas jaos kõik kohustusliku kogumispensioni vara) üle pärijale.
(2) Pärijal on õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või tagasi võtta, samuti võtta
pensioni investeerimiskontol olev päritud raha välja käesolevas seaduses sätestatud
tingimustel ja korras. Avaldus nimetatud tehingute tegemiseks on ühepoolne tehing
tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses.
(3) Pärijal on õigus kanda pensioni investeerimiskontol olev päritud raha oma pensioni
investeerimiskontole, registreerida pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara
oma pensioni investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontole või see finantsvara võõrandada
ja finantsvara soetamisel sõlmitud leping lõpetada pensioni investeerimiskonto avanud
krediidiasutusega sõlmitud lepingus, finantsvara soetamisel sõlmitud lepingus ja seaduses
sätestatud tingimustel ja korras.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatu kohast väljamakse saamist pärandvara arvelt ei loeta
osakute tagasivõtmiseks ega väljamakse saamiseks käesoleva seaduse § 431 tähenduses.”;
44) paragrahvi 29 pealkiri ja lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
”§ 29. Kohustusliku kogumispensioni vara ülekandmine pärijale
(1) Päritud kohustusliku kogumispensioni vara ülekandmist võib taotleda pärija, kui ta:”;
45) paragrahv 30 tunnistatakse kehtetuks;
46) paragrahvi 31 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 31. Pensionifondi osakute ülekandmise ja väljamakse tegemise kord”;
47) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
”(41) Kui pärandvara sisaldab pensioni investeerimiskontol olevat raha, korraldab selle
pärijale väljamaksmise registripidaja viie tööpäeva jooksul pensioni investeerimiskonto
avanud krediidiasutuselt käesoleva paragrahvi lõikes 42 nimetatud andmete saamisest arvates
vastavalt õigusaktidele ja registripidaja poolt pärandajale pensioni investeerimiskonto avanud
krediidiasutusega sõlmitud lepingule.
(42) Pärandajale pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutus kannab registripidajale
summa, mille pärija soovib sellelt pensioni investeerimiskontolt välja võtta, ning esitab
registripidajale viivitamata pärast pärijalt vastava avalduse saamist pensioni
investeerimiskontol oleva raha väljamaksmiseks avalduse, milles peavad olema märgitud
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3, 7 ja 10 nimetatud andmed ning summa, mille
pärija soovib pärandaja pensioni investeerimiskontolt välja võtta, koos pensioni
investeerimiskonto numbri ja selle avanud krediidiasutuse ärinimega.”;
11
48) paragrahvi 31 lõigetes 5 ja 6 asendatakse tekstiosa ”lõikes 1” tekstiosaga ”lõigetes 1 ja 42”;
49) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
”(11) Kui kahju kannatanud osakuomaniku makse laekub või laekus viimati tema pensioni
investeerimiskontole, hüvitatakse kahju vastavas suuruses summa ülekandmisega tema
pensioni investeerimiskontole.”;
50) paragrahvi 37 lõike 2 teises lauses asendatakse tekstiosa ”lõigetes 5” tekstiosaga
”lõigetes 2–3, 5”;
51) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
”(21) Isik võib uue pensionifondi valimise asemel määrata käesolevas paragrahvis sätestatud
korras, et tema osa jaotamisele kuuluvast rahast kantakse tema pensioni investeerimiskontole.”;
52) paragrahvi 37 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”6) valitud uue pensionifondi nimetus, mille osakuid isik soovib omandada;”;
53) paragrahvi 37 lõiget 3 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
”61) pensioni investeerimiskonto number, kui isik soovib, et tema osa jaotamisele kuuluvast
rahast kantakse tema pensioni investeerimiskontole;”;
54) paragrahvi 37 lõike 3 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”8) uue pensionifondi valimisel kinnitus selle pensionifondi tingimustega nõustumise kohta;”;
55) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
”(31) Piiratud teovõimega isiku eest avalduse esitamisel, samuti nooremale kui 18-aastasele isikule
avalduse esitamiseks seadusliku esindaja kirjaliku nõusoleku andmisel ei ole perekonnaseaduse
§ 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud kohtu nõusolek vajalik.”;
56) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
”(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatut ei kohaldata, kui lõikes 2 sätestatud
avalduse tähtaegselt esitamata jätnud osakuomaniku makse laekub või peaks laekuma tema
pensioni investeerimiskontole. Käesolevas lõikes sätestatud juhul kannab registripidaja
osakuomaniku osa jaotamisele kuuluvast rahast tema pensioni investeerimiskontole.”;
57) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
”(7) Uute pensionifondi osakute väljalaskmist ei toimu käesoleva seaduse § 37 lõigetes 21 ja 8
sätestatud juhtudel ning registripidaja kannab osakuomanikele vastava osa jaotamisele
kuuluvast rahast nende pensioni investeerimiskontodele, arvestades käesoleva paragrahvi
lõikes 2 sätestatud tähtaega.”;
58) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
”Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata isiku suhtes, kes on määranud, et tema makse
laekub pensioni investeerimiskontole.”;
59) paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 40. Õigus kohustuslikule kogumispensionile ja kohustusliku kogumispensioni väljamaksed
(1) Õigus kohustuslikule kogumispensionile tekib isikul riikliku pensionikindlustuse seaduses
sätestatud vanaduspensioniikka (edaspidi vanaduspensioniiga) jõudmisest arvates.
(2) Kogumispensioni saamiseks sõlmitakse käesolevas jaos sätestatud tingimustel ja korras
kindlustusandjaga pensionileping, lepitakse pensionifondivalitsejaga kokku fondipension või
taotletakse ühekordset väljamakset pensionifondist või pensioni investeerimiskontolt.
12
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel on isikul õigus taotleda väljamakset
pensionifondist ja pensioni investeerimiskontolt käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud
tingimustel ja korras.”;
60) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Õigus kohustuslikule kogumispensionile tekib, kui isikul on riikliku pensionikindlustuse
seaduses sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni jäänud viis aastat, samuti isikul, kellel on
tuvastatud puuduv töövõime.”;
61) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
”(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õiguse tuvastamiseks vahetab registripidaja
andmeid Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassaga.”;
62) paragrahv 41 ning § 42 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
63) paragrahv 42 tunnistatakse kehtetuks;
64) paragrahv 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 43. Ühekordne väljamakse isikule, kellel on õigus kohustuslikule kogumispensionile
(1) Käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud isikul on pensionifondist ühekordse väljamakse
saamiseks õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ning neile vastava summa korraga
väljamaksmist, samuti oma pensioni investeerimiskontol oleva summa või sellest osa korraga
väljamaksmist.
(2) Kui osakuomanik omandab pärast kõigi osakute tagasivõtmiseks ühekordse väljamakse
avalduse esitamist, kuid enne ühekordse väljamakse tegemist täiendavalt osakuid, võetakse
kõik osakuomanikule kuuluvad osakud tagasi ja tehakse talle ühekordne väljamakse.
(3) Pärast ühekordse väljamakse saamist omandatud osakute tagasivõtmiseks või pensioni
investeerimiskontole jäänud raha ja sinna hiljem laekunud raha väljavõtmiseks on käesoleva
seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud isikul õigus käesolevas seaduses sätestatud tingimustel
esitada avaldus uue ühekordse väljamakse saamiseks, leppida kokku fondipension või sõlmida
pensionileping.
(4) Ühekordse väljamakse saamiseks esitatakse avaldus ja väljamakse tehakse käesoleva
seaduse §-des 524–526 sätestatud korras.”;
65) paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud isikul on pensionifondist ühekordse
väljamakse saamiseks õigus nõuda kõigi osakute või neist osa tagasivõtmist ning neile
vastava summa korraga väljamaksmist, samuti oma pensioni investeerimiskontol oleva
summa või sellest osa korraga väljamaksmist.”;
66) paragrahvi 43 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(3) Pensionikontole jäänud osakute ja pärast ühekordse väljamakse saamist omandatud
osakute tagasivõtmiseks või pensioni investeerimiskontole jäänud raha ja sinna hiljem
laekunud raha väljavõtmiseks on käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud isikul õigus
käesolevas seaduses sätestatud tingimustel esitada avaldus uue ühekordse väljamakse
saamiseks, leppida kokku fondipension või sõlmida pensionileping.”;
67) seadust täiendatakse §-ga 431 järgmises sõnastuses:
”§ 431. Väljamakse isikule, kellel ei ole veel õigust kohustuslikule kogumispensionile
(1) Isikul, kellel ei ole käesoleva seaduse § 40 lõike 1 kohaselt veel õigust kohustuslikule
kogumispensionile, on õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ning neile vastava summa ja
kõigil pensioni investeerimiskontodel oleva raha väljamaksmist käesolevas paragrahvis
sätestatud tingimustel. Käesolevas lõikes sätestatud õigust saab isik kasutada kuni kaks korda.
13
(2) Pensionifondi osakud võetakse tagasi ning neile vastav summa ja pensioni
investeerimiskontodel olev raha makstakse välja jaanuaris, mais või septembris. Väljamakse
tehakse hiljemalt:
1) 20. jaanuaril, kui vastav avaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale
laekunud hiljemalt 31. juulil;
2) 20. mail, kui vastav avaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale
laekunud hiljemalt 30. novembril;
3) 20. septembril, kui vastav avaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed
registripidajale laekunud hiljemalt 31. märtsil.
(3) Kui isik on soetanud finantsvara pensioni investeerimiskonto kaudu, peab kogu
finantsvara olema võõrandatud, sealhulgas finantsvara soetamisel sõlmitud lepingud lõppenud
ja võõrandamise käigus saadud raha pensioni investeerimiskontole laekunud.
(4) Avaldus raha väljavõtmiseks esitatakse ja väljamakse tehakse käesoleva seaduse
§-des 524–526 sätestatud korras.
(5) Raha väljavõtmisega lõpetab isik maksete tegemise. Maksete tegemine lõpeb väljamakse
tegemisele eelnenud kuu lõpu seisuga.
(6) Isikul, kellel ei ole käesoleva seaduse § 40 lõike 1 kohaselt veel õigust kohustuslikule
kogumispensionile, on teist korda õigus nõuda kõigi oma pensionifondi osakute tagasivõtmist
ning neile vastava summa ja pensioni investeerimiskontodel oleva raha väljamaksmist, kui
pärast eelmist raha väljavõtmist on tema makse tasumise kohustuse tekkimisest möödunud
vähemalt kümme aastat.”;
68) paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 44. Osakute tagasivõtmine ja pensioni investeerimiskontolt raha kandmine kohustatud
isiku tööleasumisel Euroopa ühenduste institutsiooni
(1) Kohustatud isikul, kes vastab tingimustele, mis on sätestatud nõukogu määruses
(EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike
personalieeskirjad ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning
komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 04.03.1968, lk 1–7),
on õigus kõigi talle kuuluvate pensionifondi osakute tagasivõtmisele ning osakute
koguväärtuse ja kogu pensioni investeerimiskontol oleva raha, sealhulgas pensioni
investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara võõrandamisest ja finantsvara soetamisel
sõlmitud lepingu lõppemisest kontole laekunud raha kandmisele Euroopa ühenduste
institutsioonide pensioniskeemi vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse § 12 lõike 21
alusel kehtestatud korrale.
(2) Kõik kulud, mis on seotud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud osakute tagasivõtmise
ja finantsvara võõrandamise, sealhulgas finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu
ülesütlemisega ning ülekannete tegemisega, kannab kohustatud isik.”;
69) paragrahv 45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 45. Pensionileping ja selle sõlmimise üldtingimused
(1) Pensionileping on käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud isiku ja kindlustusandja
vahel sõlmitud kohustusliku kogumispensioni kindlustusleping, mille alusel kindlustusandja
kohustub tegema lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras lepingu sõlminud isikule
(edaspidi kindlustusvõtja) pensionimakseid ning kindlustusvõtja kohustub tasuma
kindlustusandjale kindlustusmakse.
(2) Pensionilepinguga kaetakse kindlustusriskidest üksnes kindlustustegevuse seaduses
sätestatud üleelamisrisk. Muude kindlustusriskide katmine ei ole lubatud.
(3) Pensionilepingu alusel tehakse pensionimakseid kindlustusvõtja surmani (edaspidi
eluaegne pensionileping) või lepingus kokkulepitud tähtpäevani (edaspidi tähtajalisena
sõlmitud pensionileping).
14
(4) Üleelamisriski arvestamisel on kindlustusandja kohustatud pensionilepingute sõlmimisel
kasutama ühevanuseliste meeste ja naiste puhul sama väärtusega oodatavat eluiga kirjeldavaid
suremusnäitajaid.
(5) Pensionilepingu kindlustusvõtja võib olla üksnes füüsiline isik, kellel on käesoleva
seaduse § 40 lõike 1 alusel õigus kohustuslikule kogumispensionile.
(6) Kui kindlustusvõtja ei ole määranud teisiti, võetakse pensionilepingu sõlmimisel tagasi
kõik kindlustusvõtjale kuuluvad pensionifondide osakud ning tehakse neile vastava summa ja
kindlustusvõtja kõigil pensioni investeerimiskontodel oleva summa eest tehakse ühekordne
kindlustusmakse isiku valitud kindlustusandjale. Osakutele vastav summa saadakse
tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel. Osakute tagasivõtmise
ning neile vastava summa ja pensioni investeerimiskontodel oleva raha kandmise
pensionifondist kindlustusandjale korraldab registripidaja.
(7) Pensionilepingu sõlmimise õigus on annuiteedi tegevusluba omaval Eestis asutatud
kindlustusandjal ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud kindlustusandja Eesti
filiaalil, kes on Tagatisfondi seaduses ettenähtud pensionilepingute osafondi osaline ning
kellel on registripidajaga kehtiv väärtpaberite registri pidamise seaduse § 371 lõikes 1
nimetatud leping.
(8) Pensionimakse suuruse arvutamisel kasutatakse ühel päeval tehtud pensionilepingute
pakkumustes samu oodatavat eluiga kirjeldavaid suremusnäitajaid ja kindlustusandja
võetavaid tasusid ning garanteeritud intressimääraga pensionilepingu puhul sama
garanteeritud aastaintressi määra.
(9) Pensionimakseid tehakse kindlustusvõtja ja kindlustusandja kokkulepitud kuupäeval, mis
peab jääma ajavahemikku kalendrikuu 10. kuupäevast kuni 15. kuupäevani.
(10) Pensionilepingust tulenevad varalised õigused ei või olla tagatiseks või muul viisil
koormatud.
(11) Pensionilepingu suhtes kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid, arvestades käesolevast
seadusest tulenevaid erisusi.”;
70) paragrahv 46 tunnistatakse kehtetuks;
71) paragrahvi 461 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(2) Investeerimisriskiga pensionilepingu alusvarana kasutatava finantsvara valiku määrab
kindlustusandja. Kindlustusandja võib investeerimisriskiga pensionilepingu alusvara valikus
pakkuda ka kohustusliku pensionifondi osakuid.
(3) Pensionifondi osakute omandamine, tagasivõtmine ja vahetamine toimuvad kindlustusandja,
registripidaja ja pensionifondivalitseja vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt, arvestades osakute
vahetamisel käesoleva seaduse § 25 lõikes 8 sätestatud osakute vahetamise tähtaegu.
(4) Kui kindlustusandjaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv fondivalitseja teeb
investeerimisriskiga pensionilepingu alusvaralt arvestatud fondi valitsemistasust tagasimakse,
kasutab kindlustusandja seda pensionilepingu pensionimaksete suurendamiseks.”;
72) paragrahvid 47–481 tunnistatakse kehtetuks;
73) paragrahvi 49 lõigetes 1, 2, 4 ja 5, §-s 50 ning § 51 lõike 1 punktis 12 asendatakse sõna
”osakuomanik” sõnaga ”isik” vastavas käändes;
74) paragrahvi 49 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”1) isikul ei ole käesoleva seaduse § 40 lõike 1 kohaselt veel õigust kohustuslikule
kogumispensionile;”;
75) paragrahvi 49 lõike 6 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”4) isikul juba on kehtiv pensionileping ning tal puuduvad osakud ja raha pensioni
investeerimiskontol uue pensionilepingu sõlmimiseks.”;
15
76) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses:
”(101) Kui kindlustusvõtja kasutab kindlustusmakse tasumiseks pensioni investeerimiskontol
olevat raha ega ole kasutanud käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud taganemisõigust,
korraldab registripidaja koostöös kindlustusvõtja pensioni investeerimiskonto avanud
krediidiasutusega viie tööpäeva jooksul pensionilepingu sõlmimisest 14 päeva möödumisest
arvates pensioni investeerimiskontol oleva summa kandmise kindlustusandja pangakontole.”;
77) paragrahvi 50 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”2) selgitama välja osakuomaniku nõudmised pensionilepingule, sealhulgas pensionimaksete
tegemise tingimused;”;
78) paragrahvi 50 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
79) paragrahvi 50 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”5) selgitama osakuomanikule pensionimakse kujunemise põhimõtteid ja tingimusi, mis
mõjutavad pensionimakse suurust;”;
80) paragrahvi 50 lõike 11 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
81) paragrahvi 51 lõikes 11 asendatakse sõnad ”kuuluvate pensionifondi osakute arvus”
sõnadega ”kuuluva finantsvara suuruses”;
82) paragrahvi 51 lõikes 12 ja § 52 lõike 4 punktis 71 asendatakse sõnad ”maksimaalne
kestus” sõnaga ”tähtaeg”;
83) paragrahvi 52 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 52. Teave pensionilepingu ning pärast lepingu sõlmimist omandatud osakute ja
pensioni investeerimiskontole laekunud maksete kohta”;
84) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”3) perioodi jooksul kindlustusvõtjale määratud pensionilepingute kasum;”;
85) paragrahvi 52 lõike 4 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
86) paragrahvi 52 lõiget 4 täiendatakse punktidega 72 ja 73 järgmises sõnastuses:
”72) kindlustusvõtja selle pensioni investeerimiskonto number, millel olevat summat ta soovib
kasutada kindlustusmakse tasumiseks;
73) kindlustusvõtja sellel pensioni investeerimiskontol oleva summa suurus, mida ta soovib
kasutada kindlustusmakse tasumiseks;”;
87) paragrahvi 52 lõike 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
88) paragrahv 521 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 521. Pensionikontol olevate osakute ja pensioni investeerimiskontol oleva raha
kasutamine pärast pensionilepingu sõlmimist
(1) Kui kindlustusvõtja pensionikontol on pärast pensionilepingu sõlmimist pensionifondi
osakuid või pensioni investeerimiskontol raha, on tal nende osakute või pensioni
investeerimiskontol oleva raha kasutamiseks käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 sätestatud
õigused, samuti õigus kasutada osakuid ja pensioni investeerimiskontol olevat raha täiendava
kindlustusmakse tasumiseks. Täiendava kindlustusmakse tasumiseks tuleb kindlustusvõtjal
esitada pensionilepingu sõlminud kindlustusandjale vastav avaldus.
(2) Kindlustusandja esitab täiendava kindlustusmakse saamiseks pärast kindlustusvõtjalt
asjakohase avalduse saamist registripidajale käesoleva seaduse § 52 lõikes 4 sätestatud
nõuetele vastava avalduse.
(3) Registripidaja korraldab osakute tagasivõtmise ning osakute koguväärtusele või
kindlustusvõtja määratud osakutele vastava summa kandmise kindlustusandja pangakontole
16
viie tööpäeva jooksul kindlustusandjalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse
saamisest arvates, arvestades käesoleva seaduse § 49 lõigetes 6 ja 7 sätestatut.
(4) Kui täiendava kindlustusmakse tasumiseks kasutatakse pensioni investeerimiskontol
olevat raha, korraldab registripidaja koostöös kindlustusvõtja pensioni investeerimiskonto
avanud krediidiasutusega selle raha kandmise kindlustusandja pangakontole viie tööpäeva
jooksul kindlustusandjalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse saamisest arvates,
arvestades käesoleva seaduse § 49 lõigetes 6 ja 7 sätestatut.
(5) Kindlustusvõtjale kuuluvate osakute koguväärtusele või kindlustusvõtja määratud osakutele
vastava summa või pensioni investeerimiskontol olnud raha kandmisega kindlustusandjale
muudetakse pensionilepingut ja kindlustusandja arvutab uue pensionimakse suuruse.”;
89) paragrahvi 522 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
”(11) Pensioniaasta on üheaastane periood, mille arvestus pensionilepingu puhul algab
pensionilepingu sõlmimisest.”;
90) paragrahvi 522 lõikest 4 jäetakse välja teine lause;
91) paragrahvi 522 lõikes 6 asendatakse tekstiosa ”§ 52 lõike 4 punktides 1–5, 8, 10 ja 11”
tekstiosaga ”§ 52 lõike 4 punktides 1–4, 8, 10 ja 11”;
92) paragrahvi 522 lõikes 72 asendatakse sõnad ”kuuluvate investeerimisfondi aktsiate või
osakute” sõnadega ”kuuluva finantsvara”;
93) paragrahvi 522 lõikes 8 asendatakse tekstiosa ”§ 52 lõike 4 punktides 1–5, 8, 9 ja 11”
tekstiosaga ”§ 52 lõike 4 punktides 1–4, 8, 9 ja 11”;
94) paragrahvi 522 lõige 81 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(81) Kui ülesöeldud pensionileping oli sõlmitud garantiiperioodiga või pensionimaksete
edasilükkamisega, võib selliseid tingimusi ette näha ka uue pensionilepingu sõlmimisel.”;
95) paragrahvi 522 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:
”(111) Eluaegse pensionilepingu ülesütlemisel sõlmitakse uus pensionileping eluaegsena.
Tähtajalisena sõlmitud pensionilepingu ülesütlemisel sõlmitakse uus pensionileping
tähtajalisena või eluaegsena.”;
96) paragrahvi 522 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(12) Kindlustusandjal on õigus rakendada pensionilepingu ülesütlemisele kindlustusvõtja
suhtes käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 7 sätestatust ning tähtajalisena sõlmitud
pensionilepingu ülesütlemisele ka lõikes 3 sätestatust soodsamaid tingimusi. Kui
pensionilepingu ülesütlemisel sõlmitakse uus pensionileping sama kindlustusandja juures, on
kindlustusandjal lisaks käesoleva lõike esimeses lauses sätestatule õigus pensionilepingu
ülesütlemisele ja uue pensionilepingu sõlmimisele rakendada ka käesoleva paragrahvi
lõigetes 81, 82 ja 111 sätestatust soodsamaid tingimusi.”;
97) seaduse 2. peatüki 8. jao 3. jaotise pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”3. jaotis
Väljamaksed pensionifondist ja pensioni investeerimiskontolt”;
98) paragrahv 523 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 523. Fondipensioni kokkuleppimine ja väljamaksete tegemise tingimused
(1) Osakuomanik võib kohustusliku kogumispensioni saamiseks kasutada fondipensioni, mille
alusel tehakse osakuomanikule perioodilisi väljamakseid pensionifondist kuni fondipensioni
lõppemiseni.
(2) Fondipension hõlmab kõiki pensionifonde, mille osakuid osakuomanik omab. Arvesse ei
võeta osakuid, mille tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud.
17
(3) Fondipensioni tähtaeg arvutatakse fondipensioni kokkuleppimisel osakuomaniku vanusele
vastavate üle-eelmise kalendriaasta kohta Eesti Statistikaameti avaldatud meeste ja naiste
keskmiselt elada jäänud aastate alusel.
(4) Osakuomanik võib määrata fondipensionile käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust
lühema või pikema tähtaja.
(5) Fondipensioni kokkuleppimisel määrab osakuomanik väljamaksete sageduse, mille
kohaselt tehakse väljamakseid kas kord kuus, kvartalis või pensioniaastas. Kui väljamaksete
sagedus on kord kvartalis või kord pensioniaastas, tehakse väljamakse valitud sagedusele
vastaval viimasel kuul.
(6) Pensioniaasta on üheaastane periood, mille arvestus algab fondipensioni puhul
fondipensioni avalduse esitamise kuule järgneva kuu 1. kuupäeval.
(7) Osakuomanikule fondipensioni väljamakse tegemisel võetakse ettenähtud arv osakuid
tagasi ning neile vastava summa eest tehakse väljamakse. Osakutele vastav summa saadakse
tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel. Osakute tagasivõtmise ja
osakuomanikule väljamakse tegemise korraldab registripidaja.
(8) Fondipensioni väljamaksete aluseks olev osakute arv leitakse iga kord enne väljamakse
tegemist, jagades osakuomanikule kuuluvate osakute arvu vastavalt valitud väljamaksete
sagedusele fondipensioni kestusega kuudes, kvartalites või pensioniaastates.
(9) Kui osakuomanikul on mitme pensionifondi osakuid, jaotatakse väljamakse tegemisel
tagasivõtmisele kuuluv osakute arv eri pensionifondide vahel vastavalt igas pensionifondis
osakuomanikule kuuluvate osakute arvu osakaalule, määrates nii osakud, mis võetakse
väljamakse tegemisel tagasi igas pensionifondis.
(10) Fondipension lõpeb ja väljamaksete tegemine lõpetatakse:
1) osakuomanikule kuuluvate viimaste osakute tagasivõtmise ja neile vastava väljamakse
tegemisega;
2) osakuomaniku surma korral;
3) fondipensioni lõpetamiseks avalduse esitamisel osakuomaniku poolt või
4) olukorras, kus kõigi osakuomanikule kuuluvate pensionifondide osakute tagasivõtmine on
investeerimisfondide seaduse § 173 alusel peatatud.”;
99) paragrahvi 524 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 524. Fondipensioni avaldus, ühekordse väljamakse avaldus ja raha väljavõtmise avaldus”;
100) paragrahvis 524 asendatakse sõna ”osakuomanik” sõnaga ”isik” vastavas käändes;
101) paragrahvi 524 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõnad ”arvestuslik kestus aastates” sõnaga
”tähtaeg”;
102) paragrahvi 524 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
103) paragrahvi 524 lõikes 4 asendatakse tekstiosa ”punktides 1–4, 6, 8 ja 9” tekstiosaga
”punktides 1–4, 8 ja 9”;
104) paragrahvi 524 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
”Kui soovitakse osalist väljamakset, märgitakse ühekordse väljamakse avaldusel summa,
mille isik soovib välja võtta ning selle pensionifondi nimetus, mille osakute tagasivõtmist ta
selleks soovib, samuti pensioni investeerimiskonto number ja summa, mille väljamaksmist
pensioni investeerimiskontolt isik soovib.”;
105) paragrahvi 524 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmises sõnastuses:
”(41) Käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud väljamakse saamiseks esitab isik kontohaldurile
või registripidajale raha väljavõtmise avalduse, kus märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 2
punktides 1–4, 8 ja 9 nimetatud andmed.
18
(42) Raha väljavõtmise avalduse esitamisega annab avalduse esitaja registripidajale õiguse
kontrollida krediidiasutusest tema avaldusel märgitud isiku nime ja pangakonto numbri
õigsust.
(43) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustavaid nõudeid raha
väljavõtmise avalduse vormile isiku teavitamiseks sellise avalduse esitamisega kaasnevatest
tagajärgedest.”;
106) paragrahvi 524 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(5) Fondipensioni avalduse, fondipensioni lõpetamise avalduse ja ühekordse väljamakse
avalduse esitamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 16 lõikeid 1–4, 6 ja 7 ning raha
väljavõtmise avalduse esitamise suhtes § 14 lõikeid 2–3 ja 51 ning § 16 lõikeid 1–7.
Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–41 nimetatud andmed esitatakse avaldusel registripidaja ette
antud vormil.”;
107) paragrahvi 524 täiendatakse lõigetega 51–53 järgmises sõnastuses:
”(51) Piiratud teovõimega isiku eest raha väljavõtmise avalduse esitamisel, samuti nooremale
kui 18-aastasele isikule sellise avalduse esitamiseks seadusliku esindaja kirjaliku nõusoleku
andmisel peab seaduslikul esindajal olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1
punktis 8 sätestatud kohtu nõusolek.
(52) Kuni avalduse esitamise kuu viimase kuupäevani võib isik oma fondipensioni avaldust
muuta, esitades selleks uue, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud fondipensioni avalduse.
(53) Kuni fondipensioni avalduse, fondipensioni lõpetamise avalduse või ühekordse
väljamakse avalduse esitamise kuu viimase kuupäevani võib isik oma avalduse tagasi võtta.
Käesoleva seaduse § 525 lõikes 5 nimetatud raha väljavõtmise avalduse, mis on esitatud
hiljemalt 31. märtsil, võib isik tagasi võtta kuni 31. juulini, avalduse, mis on esitatud hiljemalt
31. juulil, võib isik tagasi võtta kuni 30. novembrini ja avalduse, mis on esitatud hiljemalt
30. novembril, võib isik tagasi võtta kuni 31. märtsini. Selleks esitab isik registripidaja ette
antud vormil kontohaldurile või registripidajale fondipensioni avalduse, fondipensioni
lõpetamise avalduse, ühekordse väljamakse avalduse või raha väljavõtmise avalduse
tagasivõtmise avalduse. Fondipensioni avalduse, fondipensioni lõpetamise avalduse ja
ühekordse väljamakse avalduse tagasivõtmise avalduse esitamise suhtes kohaldatakse
käesoleva seaduse § 16 lõikeid 1–4, 6, 7 ja 8 ning raha väljavõtmise avalduse tagasivõtmise
avalduse esitamise suhtes § 14 lõikeid 2–3 ning § 16 lõikeid 1–7 ja 8.”;
108) paragrahv 524 lõige 52 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(52) Kuni avalduse esitamise kuu viimase kuupäevani võib isik oma fondipensioni avaldust
või ühekordse väljamakse avaldust muuta, esitades selleks uue käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud fondipensioni avalduse või lõikes 4 nimetatud ühekordse väljamakse avalduse.”;
109) paragrahvi 524 lõikes 6 asendatakse sõnad ”ühekordse väljamakse avalduse” sõnadega
”raha väljavõtmise avalduse, ühekordse väljamakse avalduse”;
110) paragrahvi 524 lõike 6 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”4) avalduse on esitanud isik, kellel ei ole avalduse esitamiseks õigust;”;
111) paragrahv 525 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 525. Pensionifondist väljamaksete tegemise kord
(1) Ühekordseid väljamakseid, fondipensioni väljamakseid ja käesoleva seaduse §-s 431
nimetatud väljamakseid teeb registripidaja käesolevas seaduses ja pensionifondi tingimustes
sätestatud korras.
(2) Käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud väljamakse tegemiseks korraldab registripidaja
pensionifondi osakute tagasivõtmise, lähtudes õigusaktidest, pensionifondi tingimustest ning
19
registripidaja, pensionifondivalitseja ja pensionifondi depositooriumi vahel sõlmitud
kolmepoolsest lepingust.
(3) Käesoleva seaduse §-s 431 nimetatud väljamakse tegemisel võetakse kõik osakuomanikule
kuuluvad pensionifondi osakud tagasi ning neile vastava summa eest tehakse väljamakse.
Osakutele vastav summa saadakse tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse
korrutamisel. Osakud võetakse tagasi 1. jaanuarile või 1. maile järgneval esimesel tööpäeval
või 1. septembril või sellele järgneval esimesel tööpäeval, kui 1. september ei ole tööpäev,
sõltuvalt sellest, kas väljamakse tehakse jaanuari, mai või septembri 20. kuupäevaks.
(4) Käesoleva seaduse §-s 431 nimetatud väljamakse tegemisel ei võeta arvesse osakuid, mille
tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud.
(5) Kui osakuomanik omandab pensionifondi osakuid pärast käesoleva seaduse §-s 431
sätestatud väljamakset ja tal ei ole tekkinud õigust ega kohustust tasuda makset või talle
kuulub osakuid, mille tagasivõtmine oli investeerimisfondide seaduse alusel keelatud, kuid
mille tagasivõtmise piirangud on ära langenud, korraldab registripidaja nende osakute
tagasivõtmise käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu kohaselt ja teeb osakuomanikule
väljamakse järgmisel § 431 lõikes 2 sätestatud väljamakse tähtpäeval.
(6) Fondipensioni väljamakse ja ühekordse väljamakse puhul korraldab registripidaja
pensionifondi osakute tagasivõtmise vastavalt fondipensioni või ühekordse väljamakse
avaldusele selle esitamisele järgneva kuu, kvartali viimase kuu või pensioniaasta viimase kuu
15. kuupäevast kuni 20. kuupäevani, lähtudes õigusaktidest, pensionifondi tingimustest ning
registripidaja, pensionifondivalitseja ja pensionifondi depositooriumi vahel sõlmitud
kolmepoolsest lepingust.
(7) Ühekordse väljamakse ja fondipensioni väljamaksete tegemisel võetakse aluseks osaku
puhasväärtus osakute tagasivõtmise päeval.
(8) Kui osakuomanik omandab pensionifondi osakuid pärast fondipensioni kokkuleppimist
või tema pensionikontol on osakuid, mille tagasivõtmine oli investeerimisfondide seaduse
alusel keelatud, kuid mille tagasivõtmise piirangud on ära langenud, võetakse need osakud
arvesse järgmise väljamakse tegemisel väljamakse aluseks olevate osakute arvu leidmisel.”;
112) seadust täiendatakse §-ga 526 järgmises sõnastuses:
”§ 526. Pensioni investeerimiskontolt väljamaksete tegemise kord
(1) Kui isikul on raha pensioni investeerimiskontol, teeb registripidaja ühekordseid
väljamakseid ja käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud väljamakseid käesolevas seaduses
sätestatud korras, lähtudes pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutusega sõlmitud
lepingust.
(2) Väljamakse tehakse pensioni investeerimiskontol oleva summa ulatuses. Pensioni
investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara ulatuses väljamakse saamiseks on isik
kohustatud finantsvara võõrandama, sealhulgas finantsvara soetamisel sõlmitud lepingud
lõpetama.
(3) Käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud ühekordse väljamakse tegemisel kannab registripidaja
isikule kogu tema pensioni investeerimiskontol oleva summa. Ühekordne väljamakse tehakse
§ 525 lõikes 9 nimetatud ajavahemikus.
(4) Kui pärast ühekordset väljamakset laekub isiku pensioni investeerimiskontole raha või
jääb isikule pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara, on tal õigus taotleda uut
ühekordset väljamakset või kasutada teisi käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 sätestatud
võimalusi pärast nimetatud finantsvara võõrandamist, sealhulgas finantsvara soetamisel
sõlmitud lepingute lõppemist ja vastava raha pensioni investeerimiskontole laekumist.
(5) Käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud väljamakset on isikul õigus taotleda üksnes juhul, kui
ta on kogu pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara võõrandanud, sealhulgas
finantsvara soetamisel sõlmitud lepingud lõpetanud ja vastav raha on pensioni
investeerimiskontole laekunud.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tingimust ei kohaldata pensioni
investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara suhtes, mille võõrandamine, sealhulgas
20
finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu lõpetamine, ei ole finantsvara teise osapoole suhtes
pankrotimenetluse algatamise, krediidiasutuse suhtes väljakuulutatud moratooriumi või
kriisilahendusmenetluse algatamise, kindlustusandjale kehtestatud erirežiimi või õigusaktides
sätestatud muu tagajärgedelt sarnase sündmuse või toimingu tõttu seaduse kohaselt võimalik.
Nimetatud põhjuste äralangemise järel pensioni investeerimiskontole laekuva raha suhtes
kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut.
(7) Kui isikule laekub pensioni investeerimiskontole raha pärast käesoleva seaduse §-s 431
sätestatud väljamakset ja tal ei ole tekkinud õigust ega kohustust tasuda makset, korraldab
registripidaja hiljem laekunud raha väljamaksmise isikule järgmisel § 431 lõikes 2 sätestatud
väljamakse tähtpäeval.”;
113) paragrahvi 526 lõikes 3 asendatakse sõna ”summa” tekstiosaga ”summa, kui isik ei ole
määranud teisiti”;
114) paragrahvi 63 lõikes 3 asendatakse tekstiosa ”kuid mitte varem kui kindlustusvõtja
55-aastaseks saamisel” tekstiosaga ”kuid mitte enne, kui kindlustusvõtjal on jäänud
vanaduspensioniikka jõudmiseni viis aastat”;
115) paragrahvi 66 lõikes 10 asendatakse tekstiosa ”§-des 101 ja 44” tekstiosaga ”§-s 44”;
116) paragrahv 681 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 681. Uude pensionifondi ja pensioni investeerimiskontole sissemaksete tegemise erisused
(1) Kui kohustatud isik on 2010. aasta 1. novembrist kuni 2011. aasta 31. juulini esitanud
registripidajale avalduse sissemaksete tegemiseks uude pensionifondi, asendab registripidaja
pensionifondi, kuhu kohustatud isik on teinud sissemakseid, uue pensionifondiga kolme
tööpäeva jooksul 2011. aasta 1. augustist arvates.
(2) Sissemaksete tegemiseks pensioni investeerimiskontole saab käesoleva seaduse §-s 15
nimetatud valikuavaldust esitada ja sissemakseid pensioni investeerimiskontole teha alates
2021. aasta 1. septembrist. Kuni nimetatud kuupäevani tehakse sissemakseid üksnes
valikuavalduses märgitud pensionifondi või valikuavalduse puudumise korral registripidaja
poolt loosiga määratud pensionifondi.
(3) Valikuavalduse puudumise korral hakatakse sissemakseid käesoleva seaduse § 19 lõike 3
esimeses lauses sätestatu kohaselt tegema 2021. aasta 1. septembril või hiljem avatud pensioni
investeerimiskontole, millega koos avati isikule § 17 lõike 5 teises lauses sätestatu kohaselt ka
pensionikonto.”;
117) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 691 järgmises sõnastuses:
”§ 691. Pensioni investeerimiskonto avamise ja pensioni investeerimiskontoga seotud
vahetustehingute erisused
(1) Käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud pensioni investeerimiskontot ei saa avada enne
2021. aasta 1. aprilli.
(2) Käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 nimetatud vahetustehingu tegemiseks saab §-s 25
nimetatud vahetamise avaldust esitama hakata alates 2021. aasta 1. aprillist.”;
118) paragrahvi 70 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:
”(3) Käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud väljamaksed tehakse 2021. aastal septembri jooksul
ning 2022. aastal jaanuari, mai ja septembri jooksul.
(4) Alates 2021. aasta 1. jaanuarist puudub kindlustusandjal kohustus jaotada enne nimetatud
kuupäeva sõlmitud pensionilepingute kindlustusvõtjatele ja soodustatud isikutele kasumit.
Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse 2020. aastal ja hiljem tekkinud kasumi kohta.
(5) Käesoleva seaduse § 523 lõikes 3 sätestatud tähtajaga fondipensioni saab kokku leppida
alates 2021. aasta 1. jaanuarist. Seni määrab fondipensioni tähtaja osakuomanik.”;
21
119) paragrahvis 722 täiendatakse pärast sõnu ”käesoleva seaduse” tekstiosaga ”§ 40
lõikes 1 ja”;
120) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-dega 724–728 järgmises sõnastuses:
”§ 724. Enne 2021. aasta 1. jaanuari sõlmitud pensionileping
(1) Kindlustusvõtjal on õigus enne 2021. aasta 1. jaanuari sõlmitud pensionileping üles öelda
ja saada väljamakse lepingu tagastusväärtuse ulatuses. Käesolevas paragrahvis sätestatu
kohase pensionilepingu ülesütlemise suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 522 lõigetes 1–4
sätestatut.
(2) Kindlustusandja teavitab hiljemalt 2021. aasta 15. jaanuaril vähemalt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis kindlustusvõtjat tema pensionilepingu tingimuste
muutumisest, sealhulgas kindlustusvõtja õigusest pensionileping üles öelda ja saada
väljamakse lepingu tagastusväärtuse ulatuses ning pensionilepingu ülesütlemise avalduse
esitamise tähtajast. Käesolevas lõikes sätestatud teave peab 2021. aasta 15. jaanuarist kuni
31. märtsini olema pensionilepingute kindlustusvõtjatele kättesaadav ka kindlustusandja
veebilehel.
(3) Kindlustusvõtja esitab pensionilepingu ülesütlemiseks kindlustusandjale hiljemalt
2021. aasta 31. märtsil kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse.
(4) Kindlustusvõtja poolt ülesöeldud pensionileping lõpeb 2021. aasta 31. augustil.
Kindlustusandja maksab pensionilepingus kokkulepitud tagastusväärtuse kindlustusvõtjale
välja hiljemalt 2021. aasta 30. septembril.
(5) Kindlustusandjal on õigus loobuda alates 2022. aasta 1. veebruarist kehtima jäänud
pensionilepingute alusel pensionimaksete tegemisest. Sel juhul hakkab kindlustusvõtjatele ja
soodustatud isikutele pensionilepingutes kokkulepitud suuruses pensionimakseid alates
2022. aasta 1. veebruarist tegema Sotsiaalkindlustusamet.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud pensionimaksete tegemise täpsemad tingimused
ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(7) Kindlustusandja teavitab Rahandusministeeriumi hiljemalt 2021. aasta 31. mail
pensionimaksete tegemisest loobumisest esitades isikute arvu, kellele jätkab käesoleva
paragrahvi lõike 5 alusel pensionimaksete tegemist Sotsiaalkindlustusamet, ning nende
pensionimaksete aastase summa ja pensionilepingute tagastusväärtuste summa hinnangu
2021. aasta 30. novembri seisuga.
(8) Otsusest loobuda pensionimaksete tegemisest teavitab kindlustusandja hiljemalt
2021. aasta 31. mail Finantsinspektsiooni.
(9) Kindlustusandja teavitab hiljemalt 2021. aasta 15. juunil vähemalt kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kindlustusvõtjaid, et alates
2022. aasta 1. veebruarist jätkab pensionimaksete tegemist kindlustusandja asemel
Sotsiaalkindlustusamet, samuti kindlustusvõtja õigusest sellega mitte nõustuda ja
pensionileping üles öelda ning lepingu ülesütlemise avalduse esitamise tähtajast. Käesolevas
lõikes sätestatud teave peab 2021. aasta 15. juunist kuni 30. juunini olema pensionilepingute
kindlustusvõtjatele kättesaadav ka kindlustusandja veebilehel.
(10) Pensionilepingu ülesütlemiseks käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud juhul esitab
kindlustusvõtja kindlustusandjale hiljemalt 2021. aasta 30. juunil kirjalikult või kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis avalduse.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatu kohaselt üles öeldud pensionileping lõpeb
2021. aasta 31. augustil ja kindlustusandja maksab pensionilepingus kokkulepitud
tagastusväärtuse kindlustusvõtjatele välja hiljemalt 2021. aasta 30. septembril.
(12) Kindlustusandja esitab hiljemalt 2021. aasta 31. augustil Rahandusministeeriumile
täpsustatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud andmed.
(13) Kindlustusandja kannab nendes pensionilepingutes, mille alusel hakkab pensionimakseid
tegema Sotsiaalkindlustusamet, kokkulepitud tagastusväärtused käesoleva paragrahvi lõikes 6
nimetatud määruses sätestatud korras riigieelarvesse 2022. aasta jaanuari jooksul.
22
(14) Kindlustusvõtjatele 2022. aasta jaanuaris pensionimaksete tegemise ja käesoleva
paragrahvi lõikes 13 sätestatud summa riigieelarvesse kandmisega lõpevad pensionilepingud.
(15) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 11 nimetatud pensionilepingute tagastusväärtused
arvutatakse 2021. aasta 31. juuli seisuga ning lõikes 13 nimetatud pensionilepingute
tagastusväärtused 2021. aasta 30. novembri seisuga, võttes mõlemal juhul arvesse kõiki
pensionimakseid, mida enne pensionilepingute lõppemist teeb käesolevas paragrahvis
sätestatu kohaselt veel kindlustusandja.
§ 725. Valikuavalduse esitamise erisused alates 2021. aastast
(1) Enne 1983. aasta 1. jaanuari sündinud isikul, kes ei ole esitanud valikuavaldust käesoleva
seaduse § 66 lõikes 2 ega § 723 lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks, tekib õigus ja kohustus tasuda
kohustusliku kogumispensioni makset, kui ta esitab valikuavalduse. Valikuavaldust saab
esitada alates 2021. aasta 1. jaanuarist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitanud isikule kohaldatakse
käesolevas seaduses kohustatud isiku kohta sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate
erisustega.
(3) Valikuavalduse esitanud isikul tekib õigus ja kohustus tasuda kohustusliku
kogumispensioni makset alates:
1) 1. jaanuarist, kui valikuavaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale
laekunud hiljemalt eelmise aasta 31. juulil;
2) 1. maist, kui valikuavaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale
laekunud hiljemalt eelmise aasta 30. novembril;
3) 1. septembrist, kui valikuavaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale
laekunud hiljemalt 31. märtsil.
(4) Sotsiaalmaksuseaduse §-s 4 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud kontrollima
pensioniregistrist, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud tasuma
kohustusliku kogumispensioni makset.
(5) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud täiendavaid sissemakseid tehakse käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitanud isiku eest lapse kohta, kes on sündinud
päeval, kui valikuavalduse esitanud isikul tekkis kohustus tasuda makset, või hiljem.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitanud isikul on õigus lapse
kohta, kes on sündinud kuni kuus kuud enne isikul makse tasumise kohustuse tekkimist,
valida käesoleva seaduse §-s 10 kehtestatud täiendavate sissemaksete tegemise ja riikliku
pensionikindlustuse seaduse § 24 lõike 11 punkti 2 alusel makstava pensionilisa vahel.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud täiendavate sissemaksete tegemise
taotlemiseks tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile käesoleva seaduse § 10 lõikes 3
nimetatud avaldus.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitanud isikul tekib käesoleva
seaduse §-s 271 sätestatu alusel õigus makset mitte tasuda ja §-s 431 sätestatud õigus raha
välja võtta kümne aasta möödumisel käesolevas paragrahvis sätestatud alusel makse tasumise
kohustuse tekkimisest.
§ 726. Makse tasumise või tasumisest vabastamise ning raha väljavõtmise avalduste
esitamise erisused
Käesoleva seaduse §-s 271 nimetatud makse tasumise või tasumisest vabastamise ning §-s 431
nimetatud raha väljavõtmise avaldusi saab hakata esitama 2021. aasta 1. jaanuarist.
§ 727. Pensioniiga täiendava kogumispensioni korral
(1) Käesoleva seaduse § 63 lõikes 3 sätestatud täiendava kogumispensioni korral rakendatakse
pensioniiga kindlustusvõtja suhtes, kelle täiendava kogumispensioni kindlustusleping on
sõlmitud, ja isiku suhtes, kes omandab vabatahtliku pensionifondi osakuid esmakordselt
2021. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
(2) Kindlustusvõtjal, kellel on täiendava kogumispensioni kindlustusleping sõlmitud, ja isikul,
kes omandas vabatahtliku pensionifondi osakuid esmakordselt enne 2021. aasta 1. jaanuari,
on täiendava kogumispensioni korral pensioniiga 55 aastat.
23
(3) Kui täiendava kogumispensioni kindlustusleping sõlmitakse või vabatahtliku
pensionifondi osakuid omandatakse käesoleva seaduse § 63 lõikes 51 või § 64 lõikes 1
sätestatud alustel, lähtutakse kindlustusvõtja suhtes täiendava kogumispensioni korral
pensioniea kohaldamisel vastavalt tema esmakordselt sõlmitud pensionilepingu sõlmimise või
vabatahtliku pensionifondi osakute esmakordse omandamise kuupäevast.
(4) Kui kõik isikule kuuluvad vabatahtliku pensionifondi osakud on tagasi võetud ja isik
omandab hiljem uuesti vabatahtliku pensionifondi osakuid, loetakse selline osakute
omandamine esmakordseks osakute omandamiseks käesoleva paragrahvi tähenduses.
§ 728. Analüüsikohustus
Rahandusministeerium koostab 2023. aastaks analüüsi käesolevas seaduses sätestatud
kohustusliku kogumispensioni vabatahtlikuks muutmise mõjude kohta ning esitab vajaduse
korral ettepanekud õigusaktide muutmiseks.”.
§ 2. Investeerimisfondide seaduse muutmine
Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 44 lõike 1 punktis 2 ja lõike 3 punktis 2, § 45 lõikes 4, § 301 lõikes 3 ning § 302
lõikes 1 asendatakse tekstiosa ”lõikes 3” tekstiosaga ”lõikes 2”;
2) paragrahvi 46 lõikes 1, § 96 lõikes 3, §-s 137 ja § 166 lõikes 7 asendatakse tekstiosa ”§ 24
lõikes 3” tekstiosaga ”§ 24 lõike 5 esimeses lauses”;
3) paragrahvi 64 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 64 lõikest 10 jäetakse välja tekstiosa ”30,”;
5) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
”(22) Ühe isiku emiteeritud väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse võib investeerida
kuni 15 protsenti pensionifondi vara väärtusest, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.”;
6) paragrahvi 121 lõikest 3 jäetakse välja teine lause;
7) paragrahvi 124 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 124. Investeerimine väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse ning laenu andmine
ja võtmine”;
8) paragrahvi 124 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
”(3) Pensionifondi arvel võib võtta laenu kuni 25 protsendi ulatuses fondi vara väärtusest.
Laenu võtmise otsuse langetab pensionifondi valitseja temalt eeldatava ettevaatlikkuse ja
hoolsusega, lähtudes kõigi osakuomanike õigustatud huvidest ning hinnates pensionifondi
arvel laenu võtmise vajadust ja selle laenu teenindamise võimekust.”;
9) paragrahvi 125 lõikes 3 asendatakse tekstiosa ”§ 114 lõikes 1” tekstiosaga ”§-s 114”;
10) paragrahvi 129 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa ”90 protsenti”
tekstiosaga ”80 protsenti”;
11) paragrahvi 129 täiendatakse lõigetega 31–34 järgmises sõnastuses:
”(31) Konservatiivse pensionifondi investeeringud aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse
aktsiatega sarnastesse instrumentidesse võetakse arvesse täies ulatuses ning need ei või
ületada kokku 10 protsenti pensionifondi vara väärtusest. Käesolevas lõikes sätestatud
investeeringud koos investeeringutega teistesse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata
instrumentidesse ei või ületada 20 protsenti konservatiivse pensionifondi varast.
24
(32) Aktsiatega sarnastesse instrumentidesse tehtud investeeringutena käsitatakse käesoleva
paragrahvi tähenduses investeeringuid väärtpaberitesse, hoiustesse või muudesse
instrumentidesse, mille hind või millest saadav tulu sõltub osaliselt või täielikult aktsia või
muu sellise instrumendi hinnast või selle muutusest. Käesoleva lõike esimeses lauses
nimetatud instrumentidena ei käsitata krediidiasutuste seaduse § 891 lõikes 2 nimetatud
investeerimishoiust ega võlaväärtpaberit, mille põhiosa on garanteeritud.
(33) Aktsiafondidesse tehtud investeeringutena käsitatakse käesoleva paragrahvi tähenduses
investeeringuid fondidesse, mille varast oluline osa paigutatakse otse või teiste fondide kaudu
aktsiatesse või muudesse sellistesse instrumentidesse ja see on üks osa sellise fondi
tavapärasest investeerimispoliitikast.
(34) Käesoleva paragrahvi lõike 31 esimeses lauses sätestatud piiranguid ei kohaldata, kui
pensionifondi vara investeeritakse selliste äriühingute aktsiatesse või fondide osakutesse või
aktsiatesse, mille vara paigutatakse peamiselt kinnisasjadesse.”;
12) paragrahvi 525 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
”(3) Kohustusliku pensionifondi valitseja võib aastatel 2021–2024 ajutiselt ületada käesolevas
seaduses, kohustusliku pensionifondi tingimustes või prospektis sätestatud
investeerimispiiranguid, kui see on tingitud fondivalitsejast mitteolenevast põhjusest ilma, et
tema suhtes rakenduks käesoleva seaduse § 102 lõikes 2 sätestatud teavitamiskohustus või
kogumispensionide seaduse §-des 32–36 sätestatud kahju hüvitamise kohustus. Kohustusliku
pensionifondi valitseja peab käesolevas lõikes nimetatud pensionifondi investeeringud viima
kooskõlla käesolevas seaduses, selle fondi tingimustes ja prospektis sätestatud
investeerimispiirangutega järgmise 12 kuu jooksul investeerimispiirangu ületamisest arvates.
(4) Fondivalitsejast mitteolenevaks põhjuseks peetakse olukorda, kus kohustusliku
pensionifondi vara väärtus väheneb ühes kalendrikuus rohkem kui 20 protsendi võrra
tulenevalt osakute tagasivõtmise ja väljalaskmise vahest.”.
§ 3. Perekonnaseaduse muutmine
Perekonnaseaduse § 27 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”4) kohustusliku pensionifondi osak, pensioni investeerimiskontol olev raha ja selle eest
soetatud finantsvara, sealhulgas sellise finantsvara soetamisel sõlmitud lepingust tulenevad
varalised õigused, ning kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingust tulenevad varalised
õigused.”.
§ 4. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine
Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 12 lõiget 21 täiendatakse pärast sõna ”kindlustusosaku” sõnadega ”ja
solidaarosaku”;
2) paragrahvi 24 lõike 11 punktis 2 asendatakse tekstiosa ”sündinud 2013. aasta 1. jaanuaril
või hiljem” tekstiosaga ”sündinud ajavahemikus 2013. aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta
31. augustini”;
3) paragrahvi 24 lõiget 11 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
”3) vanemale, vanema abikaasale, eestkostjale või hoolduspere vanemale, kes ei ole lapse
esimesel kolmel eluaastal kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses, iga lapse
kohta, kes on sündinud 2021. aasta 1. septembril või hiljem ning keda ta on kasvatanud
vähemalt kaheksa aastat, kolme pensioni aastahinde suuruses.”;
4) paragrahvi 24 lõikes 6 asendatakse tekstiosa ”punktis 2” tekstiosaga ”punktides 2 ja 3”;
25
5) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
”(61) Käesoleva paragrahvi lõike 6 teises lauses sätestatud pensionilisale on õigus isikul,
kellel puudus lapse kolmeaastaseks saamiseni õigus kogumispensionide seaduse §-s 10
sätestatud täiendavatele sissemaksetele proportsionaalselt nende kuude arvu järgi, millal ta ei
olnud kohustatud isik ja mille eest ei ole täiendavaid sissemakseid sama lapse kohta tehtud.”;
6) paragrahvi 26 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 615 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2
järgmises sõnastuses:
”(2) Vabariigi Valitsus koostab 2023. aastaks ja iga järgmise viie aasta järel analüüsi
pensionisüsteemi finantsilisest ja sotsiaalsest jätkusuutlikkusest ning esitab Riigikogule
vajaduse korral ettepaneku pensionisüsteemi muutmiseks.”;
8) paragrahvi 618 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
”(4) Kui kohustatud isik ei ole kogumispensionide seaduse § 725 lõike 6 alusel valinud
täiendava sissemakse tegemist, siis arvutatakse isikule pensionilisa käesoleva seaduse § 24
lõike 11 punkti 2 alusel, arvestades erisusena, et see kehtib iga lapse kohta, kes on sündinud
kuni kuus kuud enne kogumispensionide seaduse § 726 lõikes 1 nimetatud valikuavalduse
esitamisega kaasneva makse tasumise kohustuse tekkimist isikul.”.
§ 5. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse muutmine
Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse (RT I, 03.01.2019, 1) § 2 punktid 1–5 tunnistatakse kehtetuks.
§ 6. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine
Sotsiaalmaksuseaduse § 10 täiendatakse lõigetega 42 ja 43 järgmises sõnastuses:
”(42) Kui füüsilisest isikust ettevõtja oli kogumispensionide seaduse kohaselt kohustatud
kohustusliku kogumispensioni makset tasuma makse tasumise perioodi neljal kuul, on
füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult tasutud ühelt kolmandikult
sotsiaalmaksust käesoleva seaduse § 10 lõike 41 kolmandas lauses sätestatud riikliku
pensionikindlustuse vahenditesse kantava osa määr 16 protsenti ja pensioniregistri pidaja
pangakontole kantava osa määr 4 protsenti. Ettevõtlusest saadud tulult tasutud kahelt
kolmandikult sotsiaalmaksust on käesoleva seaduse § 10 lõike 41 kolmandas lauses sätestatud
riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava osa määr 20 protsenti ja pensioniregistri
pidaja pangakontole sotsiaalmaksu osa ei kanta.
(43) Kui füüsilisest isikust ettevõtja oli kogumispensionide seaduse kohaselt kohustatud
kohustusliku kogumispensioni makset tasuma makse tasumise perioodi kaheksal kuul, on
füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult tasutud kahelt kolmandikult
sotsiaalmaksust käesoleva seaduse § 10 lõike 41 kolmandas lauses sätestatud riikliku
pensionikindlustuse vahenditesse kantava osa määr 16 protsenti ja pensioniregistri pidaja
pangakontole kantava osa määr 4 protsenti. Ettevõtlusest saadud tulult tasutud ühelt
kolmandikult sotsiaalmaksust on käesoleva seaduse § 10 lõike 41 kolmandas lauses sätestatud
riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava osa määr 20 protsenti ja pensioniregistri
pidaja pangakontole sotsiaalmaksu osa ei kanta.”.
§ 7. Tagatisfondi seaduse muutmine
Tagatisfondi seaduse § 733 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa ”kogumispensionide
seaduse §-s 47 sätestatud juhul” tekstiosaga ”kindlustatud isikuga pensionilepingu puhul”.
26
§ 8. Tulumaksuseaduse muutmine
Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(2) Paragrahvi 201 lõikes 4 ning § 21 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tulu puhul on tulumaksu
määr 10%.”;
2) paragrahv 201 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 201. Kohustuslik kogumispension
(1) Tulumaksuga maksustatakse kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu (edaspidi
pensionileping) alusel ning kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule ja pensioni
investeerimiskontolt seda kasutavale isikule või nende pärijatele tehtavad väljamaksed,
arvestades lõigetes 2–4 sätestatud erisusi.
(2) Väljamaksena ei käsitata:
1) ülesöeldud pensionilepingu tagastusväärtust kogumispensionide seaduse §-s 522 sätestatud
juhul;
2) kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist osakute vahetamisel, kogumispensionide
seaduse § 49 kohaselt pensionilepingu sõlmimisel või sama seaduse § 26 lõike 1 punkti 2
kohaselt pensioni investeerimiskontole raha kandmisel;
3) pensioni investeerimiskontol oleva raha kandmist kogumispensionide seaduse § 49
kohaselt pensionilepingu sõlmimisel või sama seaduse § 26 lõike 1 punkti 1 kohaselt
kohustusliku pensionifondi osakute omandamiseks ega
4) raha kandmist kogumispensionide seaduse § 26 lõike 1 kohaselt ühelt pensioni
investeerimiskontolt teisele, pensioni investeerimiskontol oleva raha eest käesoleva seaduse
§-s 171 sätestatud finantsvara soetamist või selle vahetamist, finantsvaralt teenitud tulu
kandmist pensioni investeerimiskontole või raha kandmist pensioni investeerimiskontole
finantsvara võõrandamisel või finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu lõppemisel.
(3) Tulumaksuga ei maksustata väljamakseid, mida:
1) tehakse isikule, kellel on tuvastatud puuduv töövõime;
2) tehakse kindlustusvõtjale, kes on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud
vanaduspensionieas või kellel on sellesse ikka jõudmiseni jäänud kuni viis aastat, eluaegse
pensionilepingu alusel perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul;
3) tehakse kohustusliku pensionifondi osakuomanikule või kindlustusvõtjale, kes on riikliku
pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas või kellel on sellesse ikka
jõudmiseni jäänud kuni viis aastat, fondipensionina või tähtajalisena sõlmitud pensionilepingu
alusel perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul, kui fondipension on kokku lepitud
või pensionileping on sõlmitud vähemalt kogumispensionide seaduse § 523 lõikes 3 sätestatud
tähtajaga;
4) teeb isikule tema elu lõpuni kogumispensionide seaduse § 724 lõike 5 alusel
Sotsiaalkindlustusamet.
(4) Lõikes 3 nimetamata väljamaksed kindlustusvõtjale, osakuomanikule ja pensioni
investeerimiskontolt seda kasutavale isikule, samuti kogumispensionide seaduse § 724 lõike 5
alusel tehtavad väljamaksed maksustatakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud määraga,
kui väljamakse saaja on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas
või tal on sellesse ikka jõudmiseni jäänud kuni viis aastat.
(5) Pensioni investeerimiskonto väljamaksena ei käsitata soetatud finantsvaralt nimetatud
kontole laekunud maksustatud tulu arvel tehtud väljamakset.”;
3) paragrahvi 21 lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 asendatakse tekstiosa ”55-aastaseks
saamist” tekstiosaga ”kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 sätestatud ikka jõudmist”;
4) paragrahvi 21 lõike 2 punkt 2 ja lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
27
5) paragrahvi 21 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(4) Tulumaksuga ei maksustata:
1) väljamakseid isikule, kellel on tuvastatud puuduv töövõime;
2) kindlustuspensioni, mida makstakse pärast kindlustusvõtja kogumispensionide seaduse
§ 63 lõikes 3 sätestatud ikka jõudmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
kindlustuslepingu alusel perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul kuni tema
surmani;
3) kindlustuspensioni, mida makstakse, ja vabatahtliku pensionifondi väljamakseid, mida
tehakse pärast kindlustusvõtja või osakuomaniku kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3
sätestatud ikka jõudmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kindlustuslepingu alusel või
vabatahtlikust pensionifondist perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul ja vähemalt
kuni kindlustuslepingu sõlmimisel või vabatahtlikust pensionifondist tehtavate väljamaksete
kokkuleppimisel tema vanusele vastanud üle-eelmise kalendriaasta kohta Statistikaameti
avaldatud meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastate alusel arvutatud tähtajani.”;
6) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
”(5) Tuluna käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses ei käsitata § 201 lõigetes 1 ja 4 ning § 21
lõigetes 2 ja 3 nimetatud väljamakseid.”;
7) paragrahvi 29 lõike 9 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Tulumaksuga maksustatakse käesoleva seaduse §-des 20–21 sätestatud tingimustel
mitteresidendile Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa või residendist kindlustusseltsi poolt või
mitteresidendist kindlustusseltsi Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel makstud
kindlustushüvitised ning Eestis registreeritud pensionifondist ja pensioni investeerimiskontolt
tehtud väljamaksed, samuti Sotsiaalkindlustusameti poolt kogumispensionide seaduse § 724
lõike 5 alusel tehtavad väljamaksed.”;
8) paragrahvi 41 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”6) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustatavalt
kindlustushüvitiselt, pensionilt, pensionilepingu alusel, pensionifondist ja pensioni
investeerimiskontolt tehtud väljamakselt, stipendiumilt, hasartmänguvõidult ja perehüvitiste
seaduse alusel makstavalt hüvitiselt (§ 19 lõige 2, § 20 lõiked 1–3, § 201 lõige 1, § 21 lõige 1,
§ 29 lõige 9), välja arvatud punktis 12 nimetatud väljamaksetelt;”;
9) paragrahvi 41 punkti 12 täiendatakse pärast tekstiosa ”füüsilisele isikule tehtavatelt”
tekstiosaga ”§ 201 lõikes 4 ning”;
10) paragrahvi 42 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(21) Käesoleva seaduse § 201 lõikes 4 sätestatud kohustusliku kogumispensioni väljamaksest
võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist arvata maha maksuvaba tulu osa, mida ei
kasutatud seaduse alusel makstavast pensionist tulumaksu kinnipidamisel. Paragrahvi 201
lõikes 4 sätestatud teistest kohustusliku kogumispensioni väljamaksetest võib enne
kinnipeetava tulumaksu arvutamist arvata maha maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud samas
lõikes nimetatud kogumispensionide seaduse § 724 lõike 5 alusel tehtud väljamakselt
tulumaksu kinnipidamisel. Kohustuslikust pensionifondist tehtud väljamaksest võib enne
kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha arvata maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud
kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel tehtud väljamakselt tulumaksu
kinnipidamisel. Pensioni investeerimiskontolt tehtud väljamaksest võib enne kinnipeetava
tulumaksu arvutamist maha arvata maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud kohustuslikust
pensionifondist tehtud väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel.”;
28
11) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 63 järgmises sõnastuses:
”(63) Kindlustusvõtja puhul, kes on täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud,
ja isiku puhul, kes omandas vabatahtliku pensionifondi osakuid esmakordselt enne 2021. aasta
1. jaanuari, on § 21 lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud iga 55 aastat, arvestades kogumispensionide
seaduse § 727.”.
§ 9. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine
Väärtpaberite registri pidamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(4) Pensioniregistri põhiandmed avaliku teabe seaduse § 436 lõike 1 tähenduses on andmed
pensionikontode, nendele kantud pensionifondi osakute ja osakutega tehtud toimingute ning
pensioni investeerimiskontole kantud summade kohta.”;
2) paragrahvi 51 lõiget 4 täiendatakse punktidega 31–33 järgmises sõnastuses:
”31) pensionikonto omaja pensioni investeerimiskonto number ning selle avanud
krediidiasutuse ärinimi ja aadress, kui pensioni investeerimiskonto on avatud;
32) selle pensioni investeerimiskonto number ja selle avanud krediidiasutus, kuhu laekuvad
pensionikonto omaja kohustusliku kogumispensioni maksed;
33) pensioni investeerimiskontole kantud summad ning kannete tegemise aeg ja alus;”;
3) paragrahvi 51 lõike 4 punktis 4 asendatakse sõnad ”pangakonto number” sõnadega
”arveldusteks kasutatava pangakonto number”;
4) paragrahvi 7 lõike 61 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Veebilehel avalikustatakse kuu ja aasta, millal isikul tekkis või tekib kohustusliku
kogumispensioni makse tasumise kohustus ja millal nimetatud kohustus lõppes või lõpeb.”;
5) paragrahvi 20 lõikest 41 jäetakse välja tekstiosa ”ja § 525 lõikes 6”.
§ 10. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub üldises korras.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 60 ja 61, § 4 punkt 1, §-d 5 ja 8 jõustuvad 2021. aasta
1. jaanuaril.
(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 65, 66, 104, 108 ja 113 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, 11. märts 2020
29