Sotsiaalministri ja sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 11 lõike 5 ja § 39 alusel.
Määruse eesmärk on viia rakendusaktid kooskõlla riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest tulenevate muudatustega RPKS-is.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Liidia
Soontak (
[email protected], 626 9236) ja töö- ja pensionipoliitika osakonna pensionipoliitika
juht Kristiina Selgis (
[email protected], 626 9232).
Eelnõu väljatöötamisel osalesid Sotsiaalkindlustusameti äriteenuse talituse teenuste juhid Merle
Sumil-Laanemaa ja Katrin Välling.
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly
Lootus (
[email protected], 626 9328).
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected], tel 626 9320).
1.3. Märkused
Määrus on seotud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadusega (RT I, 03.01.2019, 1) RPKS-is tehtavate muudatustega, mis
jõustuvad 2021. aasta 1. jaanuaril.
Viidatud seaduse rakendamiseks on vaja muuta:
1) sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määrust nr 164 „ Pensionikindlustuse kindlustusosaku ja
kindlustusosa arvutamise juhend“ (edaspidi määrus nr 164);
2) sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määrust nr 70 „Riikliku pensioni määramise,
ümberarvutamise ja maksmise juhend“ (edaspidi määrus nr 70).
2. Sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb kolmest paragrahvist, millest esimeses käsitletakse määruses nr 164, teises
määruses nr 70 tehtavad muudatusi ning kolmas paragrahv sisaldab jõustumisnormi.
Määruse §-s 1 on esitatud määruse nr 164 muudatused.
Punktiga 1 muudetakse määruse nr 164 pealkirja ja see sõnastatakse järgmiselt:
„Pensionikindlustatu kindlustusosaku, kindlustusosa ja ühendosa arvutamise juhend“.
Pealkirja muutmise vajadus tuleneb riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse punktist 13, millega muudetakse RPKS § 11 lõiget 5. Riikliku
pensionivalemi uueks osaks on ühendosa. Seetõttu peab sotsiaalminister kehtestama juhendi, mis
käsitleb ka ühendosa arvutamist, ning määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Pensionikindlustatu kindlustusosaku, kindlustusosa ja ühendosa arvutamise juhend“.
Punktiga 2 muudetakse määruse § 1. Muudatuse kohaselt sätestab määrus pensionikindlustatu
kindlustusosaku, kindlustusosa ja ühendosa arvutamise juhendi riiklike pensionide määramisel ja
2
ümberarvutamisel. Nimetatu tuleneb vajadusest, et juba kehtivatele pensioniosadele lisandub veel
üks osa – ühendosa ning määrus reguleerib kõikide pensionikomponentide arvutamist.
Punktiga 3 muudetakse määruse § 2 pealkirja, täiendades seda pärast sõna „kindlustusosaku“
sõnadega „ja solidaarosaku“. Eelnõu § 2 uus pealkiri on „Pensionikindlustuse kindlustusosaku ja
solidaarosaku arvutamise alus“. Pensioni ühendosa koosneb kahest komponendist –
kindlustusosakust ja solidaarosakust. Seetõttu käsitletakse määruse §-s 2 ka solidaarosaku
arvutamist. Solidaarosaku arvutamisel jagatakse inimese eest aasta jooksul makstud
sotsiaalmaksu suurus kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud sotsiaalmaksu
suurusega. Solidaarosak on sarnane pensioniõigusliku staažiga, erinevus on selles, et seda ei
arvutata tööraamatu alusel, vaid lähtutakse isikustatud sotsiaalmaksust ja töötasu alammäärast.
Kindlustusosaku suurus arvutatakse jätkuvalt samamoodi, nagu seda tehakse alates
1999. aastast, s.o isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa andmete alusel, mis
jagatakse riigi keskmise isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa suurusega.
Punktiga 4 muudetakse määruse § 2 lõiget 1, täiendades seda pärast sõna „kindlustusosaku“
sõnadega „ja solidaarosaku“. Muudatuse vajadust on selgitatud määruse § 1 punkti 3 juures.
Punktiga 5 muudetakse määruse § 5 pealkirja, täiendades seda pärast sõna „kindlustusosak“
sõnadega „ja solidaarosak“. Muudatuse vajadust on selgitatud määruse § 1 punkti 3 juures.
Punktiga 6 muudetakse määruse § 5 lõiget 1, täiendades seda pärast sõna „kindlustusosak“
sõnadega „ja solidaarosak“. Muudatuse vajadust on selgitatud määruse § 1 punkti 3 juures.
Punktiga 7 täiendatakse määruse § 5 lõigetega 21–23.
Lõike 21 kohaselt jagatakse pensionikindlustatu solidaarosaku arvutamiseks tema isikustatud
sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus eelmise kalendriaasta jaanuarikuu
kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud isikustatud sotsiaalmaksu
pensionikindlustuse osaga. Nimetatu toimub iga aasta 1. aprillil ja selleks võetakse arvesse
eelmise kalendriaasta andmed. Solidaarosaku suurus hakkab kehtima 2021. aastast. Seega
arvutatakse alates 2022. aastast kõikidele eelmisel kalendriaastal töötanud isikutele solidaarosaku
suurus.
Näiteks, II sambaga mitteliitunud inimene on eelmisel kalendriaastal töötanud töötasu
alammääraga. Sel juhul on tema solidaarosaku suuruseks 1,0.
Lõike 22 kohaselt võetakse sotsiaalmaksuseaduse §-de 6 ja 61 alusel makstava sotsiaalmaksu
riikliku pensionikindlustuse osa arvesse samaväärselt sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa
tasumisega töötasu alammääralt. Kui inimese eest maksab sotsiaalmaksu riik või kohalik
omavalitsus, on see käsitletud võrdselt inimestega, kelle eest makstakse sotsiaalmaksu töötasu
alammääralt.
Lõikes 23 sätestatakse, et kui pensionikindlustatul on isikustatud sotsiaalmaksu riikliku
pensionikindlustuse osa väiksem kui eelmise kalendriaasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt
töötasu alammääralt arvutatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa, arvutatakse
solidaarosaku suurus proportsionaalselt isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga.
Eeldatakse, et pensionikindlustatu on töötanud kuuel kuul kalendriaasta töötasu alammääraga, sel
juhul on tema solidaarosak 0,5.
Punktiga 8 täiendatakse määruse § 5 lõiget 4 pärast sõna „kindlustusosak“ sõnadega „ja
solidaarosak“. Muudatuse vajadust on selgitatud määruse § 1 punkti 3 juures.
Punktiga 9 täiendatakse määruse § 6 pealkirja pärast sõna „Kindlustusosaku“ sõnadega „ja
solidaarosaku“. Muudatuse vajadust on selgitatud määruse § 1 punkti 3 juures.
Punktiga 10 täiendatakse määruse § 6 lõigetega 11 ja 12.
3
Lõike 11 kohaselt arvutatakse pensioni määramise algtähtaja kalendriaasta solidaarosak. Selle
arvutamiseks liidetakse pensionikindlustatu kohta sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud kalendriaasta
isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa summad pensioni määramise
algtähtajale eelneva päevani ning jagatakse jooksva kalendriaasta jaanuarikuu
kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud isikustatud sotsiaalmaksu
pensionikindlustuse osaga. Nimetatud säte reguleerib olukorda, kui arvestatakse pensioni
määramise aasta andmeid. Näiteks, kui pension määratakse 5. mail, võetakse arvesse andmed,
mis on sotsiaalkaitse infosüsteemis jooksva aasta kohta.
Kui pensioni määramise algtähtaeg on 1. jaanuar, siis selle kalendriaasta solidaarosakut ei
arvestata.
Lõike 12 kohaselt arvutatakse pensioni määramise või ümberarvutamise algtähtajale eelnenud
kalendriaastate solidaarosakud pensionikindlustatu kohta sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud
eelmiste kalendriaastate isikustatud sotsiaalmaksu alusel ning jagatakse eelmiste kalendriaastate
jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud isikustatud sotsiaalmaksu
pensionikindlustuse osaga. Nimetatud säte reguleerib olukorda, kui pension määratakse
tagasiulatuvalt. Näiteks, kui toitjakaotuspensioni määratakse 12 kuud tagasiulatuvalt, võetakse
arvesse ka eelmiste kalendriaastate andmed.
Punktiga 11 täiendatakse määruse § 6 lõikega 8.
Ümberarvutatud kindlustusosakuid ja solidaarosakuid ei rakendata pensionide tagasiulatuval
määramisel ega RPKS § 25 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud riikliku pensioni ümberarvutamisel
selle perioodi eest, mis eelnes jooksva kalendriaasta 1. aprillile. Näiteks, kui pension on 1. aprillil
ümber arvutatud, makstakse suurendatud pensioni nimetatud ajast. Kui inimene taotleb aprillikuus
pensioni ümberarvutamist ja seda tehakse alates 1. märtsist, makstakse talle märtsikuu eest
pensioni varem kehtinud komponentide alusel.
Punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks määruse § 7, kuivõrd nimetatu dubleerib RPKS-is sätestatut.
Paragrahvi 7 lõige 2 on viidud määruse § 6 lõikesse 8.
Punktiga 13 täiendatakse määruse § 9 pealkirja pärast sõna „Kindlustusosa“ sõnadega „ja
ühendosa“. Muudatuse vajadust on selgitatud määruse § 1 punkti 3 juures.
Punktiga 14 täiendatakse määruse § 9 lõikega 11 ja sätestatakse, et ühendosa suuruse
arvutamiseks korrutatakse poole kindlustusosakute ja poole solidaarosakute summa
aastahindega. Kui II sambaga mitteliitunud inimene on töötanud terve kalendriaasta
miinimumpalgaga, on tema kindlustusosak 0,4 (tema sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa
jagatakse riigi keskmise sotsiaalmaksuga) ja tema solidaarosak on 1,0 (tema sotsiaalmaksu
pensionikindlustuse osa jagatakse aasta töötasu alammääralt makstava sotsiaalmaksu
pensionikindlustuse osaga). Ühendosa suuruse arvutamiseks võetakse mõlemast arvesse pool –
vastavalt 0,2 ja 0,5. Saadud suurus on kokku 0,7, mis korrutatakse läbi aastahindega.
Punktiga 15 täiendatakse määruse § 9 lõiget 2 pärast sõna „Kindlustusosa“ sõnadega „ja
ühendosa“. Muudatuse vajadust on selgitatud määruse § 1 punkti 3 juures.
Punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks määruse § 10, kuivõrd nimetatu kordab RPKS-i sätteid ja ei
ole seetõttu määruses vajalik.
Määruse §-s 2 on esitatud määruse nr 70 muudatused.
Määrust täiendatakse §-ga 111 „Pensionikindlustatu informeerimine“. Varem oli see sätestatud
RPKS §-s 54, mis on 2021. aasta 1. jaanuarist kehtetu. Kuivõrd tegemist ei ole sättega, mida tuleks
reguleerida seaduse tasandil, otsustati see viia rakendusakti.
4
Lisaks seni kehtinud RPKS §-s 54 sätestatud andmetele sätestatakse määruse § 11¹ lõikes 1
andmed tulenevalt ühendosa kui vanaduspensioni komponendi lisandumisest. Lisanduvad
andmed eelmise kalendriaasta kaheteistkümnekordse töötasu alammäära ja jooksva
kalendriaasta kaheteistkümnekordse töötasu alammäära kohta ning ühendosa suuruse kohta.
Kõikidel isikutel, kes on alates 1. jaanuarist 2021 töötanud, on võimalik saada andmed ühendosa
suuruse kohta.
Lõige 1 sätestab, et iga kalendriaasta 10. aprilliks võimaldatakse pensionikindlustatule isiku ühest
tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu juurdepääs järgmistele andmetele eelmise
kalendriaasta kohta:
1) tema eest arvestatud või tema poolt makstud sotsiaalmaks;
2) sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa summa;
3) sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa summa;
4) kindlustusosaku suurus;
5) kindlustusosakute summa;
6) solidaarosaku suurus;
7) solidaarosakute summa;
8) kindlustusosa suurus;
9) ühendosa suurus;
10) aastahinde suurus;
11) isikustatud sotsiaalmaksu keskmine suurus;
12) kalendriaasta kaheteistkümnekordne töötasu alammäär;
13) pensionikindlustusstaaž.
Lõike 2 kohaselt väljastatakse pensionikindlustatu taotlemise korral talle ka vastav teatis, millel on
lõikes 1 nimetatud andmed.
Määruse §-s 3 sätestatakse määruse jõustumine 1. jaanuaril 2021. a, s.o samal ajal RPKS-i
muudatustega.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Tulenevalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 4 lõike 2 punktist b on EL-il
liikmesriikidega jagatud pädevus sotsiaalpoliitika valdkonnas ning tulenevalt ELTL artiklist 48 on
EL-il õigus reguleerida liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist liidu
territooriumil. Sellele tuginedes on Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtnud EL-i
koordinatsioonimääruse ja selle rakendusmääruse. Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu
õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste EL-i õigusaktide ja neis lubatud eranditega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide
kooskõlastamise kohta (ELT L 166, 30.04.2004);
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ)
nr 883/2004 rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009).
4. Määruse mõjud
Määrus kehtestatakse RPKS § 11 lõike 5 ja § 39 alusel. Määrusega muudetakse sotsiaalministri
31. detsembri 2001. a määrust nr 164 „Pensionikindlustuse kindlustusosaku ja kindlustusosa
arvutamise juhend“ ja sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määrust nr 70 „Riikliku pensioni
määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“.
Määruse nr 164 muutmise eesmärk on kehtestada pensioni määramisel ja ümberarvutamisel
ühendosa arvestamise kord. Määruse nr 70 muutmise eesmärk on pensionikindlustatu
informeerimine.
Eelnõus esitatud muudatuste rakendamine võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades:
sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse
korraldusele. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud mõjuvaldkondi nelja
5
kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus,
ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta majandust,
regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda ega riigi julgeolekut ja välissuhteid ning seetõttu ei ole
mõju nendes valdkondades hinnatud.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Määruse muudatused mõjutavad kõiki pensionitaotlejaid, kes on alates 2021. aastast töötanud,
samuti neid isikuid, kes ei ole veel pensionärid, kuid kelle puhul tehakse igal aastal kindlaks
ühendosa suurus. Andmed tehakse kindlaks sotsiaalkaitse infosüsteemi alusel, seega isikutele
halduskoormust ei teki.
Kõikidel isikutel on võimalik saada eelmise kalendriaasta kohta teatis, millel on andmed arvestatud
ja makstud sotsiaalmaksu kohta, samuti kindlustusosaku suuruse ja kindlustusosakute summa,
solidaarosaku suuruse ja solidaarosakute summa, ühendosa suuruse ja aastahinde suuruse ning
teiste määruse §-s 111 nimetatud andmete kohta. Vastavaid teatisi antakse ka praegu, seega ei
ole tegemist uue regulatsiooniga, vaid teatise vormi on täiendatud uute andmetega, mis hakkavad
kehtima alates 01.01.2021.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Muudatustel on mõju Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) töökorraldusele, kuna eeldab
vastavates protseduurides ja infosüsteemis muudatuste tegemist. Samas võib mõju ulatust hinnata
keskmiseks, sest tegemist on ühekordsete muudatustega. 2022. aastal suurendab SKA kõikide
eelmisel kalendriaastal töötanud pensionäride pensione ühendosaga, kuid see ei eelda enam
muudatusi protseduurides ja infosüsteemis. Ka praegu tuleb aastahinde muutmisel asendada
pensionide ümberarvutamisel alates 1. aprillist vana aastahinne uue aastahindega.
Teatiste väljastamine ei muuda SKA töökorraldust.
Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta kohaliku omavalitsuse korraldust, kuid avaldavad mõju
riigieelarvele (vt 5. osa).
Muudatuste koosmõju halduskoormusele
Ühendosa suuruse arvutamine on suunatud kõikidele töötavatele isikutele, samuti töötavatele
pensionäridele. Muudatusega ei kaasne töötajate ega pensionäride halduskoormuse suurenemist.
Pensioni taotlemisel lähtutakse sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetest.
Kohaliku omavalitsuse töökorraldust ei muudeta. SKA töökoormus suureneb seetõttu, et lisaks
praegustele pensioniosadele (baasosa, staažiosa ja kindlustusosa) arvutatakse ka ühendosa.
Arvutamine toimub küll elektroonilise süsteemi alusel, kuid suureneb inimeste pöördumine nii
klienditeenindusse kui telefoni teel.
Muudatuste koosmõju halduskoormusele
Muudatustega ei kaasne isikute halduskoormuse suurenemist, kuivõrd nii pensioni taotlemisel kui
ka registriteatise väljastamisel lähtutakse sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetest.
Kohaliku omavalitsuse töökorraldust ei muudeta. SKA klienditeeninduste töökoormus võib
suureneda, kuivõrd isikud võivad küsida informatsiooni ühendosa arvutamise kohta.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei tingi uusi kulusid, need on kaetud riikliku pensionikindlustuse eelarves.
Määruse rakendamine ei tingi tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a, samal ajal, kui jõustuvad muudetavate määruste
volitusnormides tehtavad muudatused.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Rahandusministeerium on eelnõu 21.03. 2020 kooskõlastanud ning Sotsiaalkindlustusametil ei
olnud ettepanekuid ja arvamusi.
MINISTRI MÄÄRUS
31.03.2020 nr 16
Sotsiaalministri ja sotsiaalkaitseministri määruste
muutmine
Määrus kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 11 lõike 5 ja § 39 alusel.
§ 1. Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 164 „Pensionikindlustuse
kindlustusosaku ja kindlustusosa arvutamise juhend“ muutmine
Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruses nr 164 „Pensionikindlustuse kindlustusosaku
ja kindlustusosa arvutamise juhend“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Pensionikindlustatu kindlustusosaku, kindlustusosa ja ühendosa arvutamise juhend“;
2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus sätestab pensionikindlustatu kindlustusosaku, kindlustusosa ja ühendosa arvutamise
juhendi riiklike pensionide määramisel ja ümberarvutamisel.“;
3) paragrahvi 2 pealkirja täiendatakse pärast sõna „kindlustusosaku“ sõnadega „ja
solidaarosaku“;
4) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kindlustusosaku“ sõnadega „ja
solidaarosaku“;
5) paragrahvi 5 pealkirja täiendatakse pärast sõna „kindlustusosaku“ sõnadega „ja
solidaarosaku“;
6) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kindlustusosak“ sõnadega „ja solidaarosak“;
7) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:
„(21) Pensionikindlustatu solidaarosaku arvutamiseks jagatakse tema isikustatud
sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus eelmise kalendriaasta jaanuarikuu
kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud isikustatud sotsiaalmaksu
pensionikindlustuse osaga.
(22) Sotsiaalmaksuseaduse §-de 6 ja 61 alusel makstav sotsiaalmaksu riikliku
pensionikindlustuse osa võetakse arvesse samaväärselt sotsiaalmaksu pensionikindlustuse
osa tasumisega töötasu alammääralt.
2
(23) Pensionikindlustatule, kelle isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa on
väiksem kui eelmise kalendriaasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt
arvutatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa, arvutatakse solidaarosaku
suurus proportsionaalselt isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga.“;
8) paragrahvi 5 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „kindlustusosak“ sõnadega „ja solidaarosak“;
9) paragrahvi 6 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Kindlustusosaku“ sõnadega „ja
solidaarosaku“;
10) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Pensioni määramise algtähtaja kalendriaasta solidaarosaku arvutamiseks liidetakse
pensionikindlustatu kohta sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud kalendriaasta isikustatud
sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa summad pensioni määramise algtähtajale
eelneva päevani ning jagatakse jooksva kalendriaasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt
töötasu alammääralt arvutatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga. Kui
pensioni määramise algtähtaeg on 1. jaanuar, siis selle kalendriaasta solidaarosakut ei
arvutata.
(12) Pensioni määramise või ümberarvutamise algtähtajale eelnenud kalendriaastate
solidaarosakud arvutatakse pensionikindlustatu kohta sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud
eelmiste kalendriaastate isikustatud sotsiaalmaksu alusel ning jagatakse eelmiste
kalendriaastate jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud
isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga.“;
11) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Ümberarvutatud kindlustusosakuid ja solidaarosakuid ei rakendata pensionide
tagasiulatuval määramisel ega riikliku pensionikindlustuse seaduse § 25 lõike 1 punktides 2 ja
3 sätestatud riikliku pensioni ümberarvutamisel jooksva kalendriaasta 1. aprillile eelneva
perioodi eest.“;
12) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 9 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Kindlustusosa“ sõnadega „ja ühendosa“;
14) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Ühendosa suuruse arvutamiseks korrutatakse poole kindlustusosakute ja poole
solidaarosakute summa aastahindega“;
15) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Kindlustusosa“ sõnadega „ja ühendosa“;
16) paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määruse nr 70 „Riikliku pensioni
määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ muutmine
Sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määrust nr 70 „Riikliku pensioni määramise,
ümberarvutamise ja maksmise juhend“ täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses:
„§ 111. Pensionikindlustatu informeerimine
3
(1) Iga kalendriaasta 10. aprilliks võimaldatakse pensionikindlustatule isiku ühest tuvastamist
võimaldava elektroonilise kanali kaudu juurdepääs järgmistele andmetele eelmise
kalendriaasta kohta:
1) tema eest arvestatud või tema poolt makstud sotsiaalmaks;
2) sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa summa;
3) sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa summa;
4) kindlustusosaku suurus;
5) kindlustusosakute summa;
6) solidaarosaku suurus;
7) solidaarosakute summa;
8) kindlustusosa suurus;
9) ühendosa suurus;
10) aastahinde suurus;
11) isikustatud sotsiaalmaksu keskmine suurus;
12) kalendriaasta kaheteistkümnekordne töötasu alammäär;
13) pensionikindlustusstaaž.
(2) Pensionikindlustatu taotlusel väljastatakse talle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
andmetega teatis.“.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler