dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalministri ja sotsiaalkaitseministri määruste muutmine

Sotsiaalministeerium · 31. märts 2020
Viit
16
Registreeritud
31. märts 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2020
Vastutaja
Liidia Soontak (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎16 31.03.2020 Ministri määrus.bdoc687 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministri ja sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 11 lõike 5 ja § 39 alusel. Määruse eesmärk on viia rakendusaktid kooskõlla riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest tulenevate muudatustega RPKS-is. 1.2. Määruse ettevalmistaja Seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Liidia Soontak ([email protected], 626 9236) ja töö- ja pensionipoliitika osakonna pensionipoliitika juht Kristiina Selgis ([email protected], 626 9232). Eelnõu väljatöötamisel osalesid Sotsiaalkindlustusameti äriteenuse talituse teenuste juhid Merle Sumil-Laanemaa ja Katrin Välling. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected], 626 9328). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], tel 626 9320). 1.3. Märkused Määrus on seotud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 03.01.2019, 1) RPKS-is tehtavate muudatustega, mis jõustuvad 2021. aasta 1. jaanuaril. Viidatud seaduse rakendamiseks on vaja muuta: 1) sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määrust nr 164 „ Pensionikindlustuse kindlustusosaku ja kindlustusosa arvutamise juhend“ (edaspidi määrus nr 164); 2) sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määrust nr 70 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ (edaspidi määrus nr 70). 2. Sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kolmest paragrahvist, millest esimeses käsitletakse määruses nr 164, teises määruses nr 70 tehtavad muudatusi ning kolmas paragrahv sisaldab jõustumisnormi. Määruse §-s 1 on esitatud määruse nr 164 muudatused. Punktiga 1 muudetakse määruse nr 164 pealkirja ja see sõnastatakse järgmiselt: „Pensionikindlustatu kindlustusosaku, kindlustusosa ja ühendosa arvutamise juhend“. Pealkirja muutmise vajadus tuleneb riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse punktist 13, millega muudetakse RPKS § 11 lõiget 5. Riikliku pensionivalemi uueks osaks on ühendosa. Seetõttu peab sotsiaalminister kehtestama juhendi, mis käsitleb ka ühendosa arvutamist, ning määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Pensionikindlustatu kindlustusosaku, kindlustusosa ja ühendosa arvutamise juhend“. Punktiga 2 muudetakse määruse § 1. Muudatuse kohaselt sätestab määrus pensionikindlustatu kindlustusosaku, kindlustusosa ja ühendosa arvutamise juhendi riiklike pensionide määramisel ja 2 ümberarvutamisel. Nimetatu tuleneb vajadusest, et juba kehtivatele pensioniosadele lisandub veel üks osa – ühendosa ning määrus reguleerib kõikide pensionikomponentide arvutamist. Punktiga 3 muudetakse määruse § 2 pealkirja, täiendades seda pärast sõna „kindlustusosaku“ sõnadega „ja solidaarosaku“. Eelnõu § 2 uus pealkiri on „Pensionikindlustuse kindlustusosaku ja solidaarosaku arvutamise alus“. Pensioni ühendosa koosneb kahest komponendist – kindlustusosakust ja solidaarosakust. Seetõttu käsitletakse määruse §-s 2 ka solidaarosaku arvutamist. Solidaarosaku arvutamisel jagatakse inimese eest aasta jooksul makstud sotsiaalmaksu suurus kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud sotsiaalmaksu suurusega. Solidaarosak on sarnane pensioniõigusliku staažiga, erinevus on selles, et seda ei arvutata tööraamatu alusel, vaid lähtutakse isikustatud sotsiaalmaksust ja töötasu alammäärast. Kindlustusosaku suurus arvutatakse jätkuvalt samamoodi, nagu seda tehakse alates 1999. aastast, s.o isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa andmete alusel, mis jagatakse riigi keskmise isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa suurusega. Punktiga 4 muudetakse määruse § 2 lõiget 1, täiendades seda pärast sõna „kindlustusosaku“ sõnadega „ja solidaarosaku“. Muudatuse vajadust on selgitatud määruse § 1 punkti 3 juures. Punktiga 5 muudetakse määruse § 5 pealkirja, täiendades seda pärast sõna „kindlustusosak“ sõnadega „ja solidaarosak“. Muudatuse vajadust on selgitatud määruse § 1 punkti 3 juures. Punktiga 6 muudetakse määruse § 5 lõiget 1, täiendades seda pärast sõna „kindlustusosak“ sõnadega „ja solidaarosak“. Muudatuse vajadust on selgitatud määruse § 1 punkti 3 juures. Punktiga 7 täiendatakse määruse § 5 lõigetega 21–23. Lõike 21 kohaselt jagatakse pensionikindlustatu solidaarosaku arvutamiseks tema isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus eelmise kalendriaasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga. Nimetatu toimub iga aasta 1. aprillil ja selleks võetakse arvesse eelmise kalendriaasta andmed. Solidaarosaku suurus hakkab kehtima 2021. aastast. Seega arvutatakse alates 2022. aastast kõikidele eelmisel kalendriaastal töötanud isikutele solidaarosaku suurus. Näiteks, II sambaga mitteliitunud inimene on eelmisel kalendriaastal töötanud töötasu alammääraga. Sel juhul on tema solidaarosaku suuruseks 1,0. Lõike 22 kohaselt võetakse sotsiaalmaksuseaduse §-de 6 ja 61 alusel makstava sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa arvesse samaväärselt sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa tasumisega töötasu alammääralt. Kui inimese eest maksab sotsiaalmaksu riik või kohalik omavalitsus, on see käsitletud võrdselt inimestega, kelle eest makstakse sotsiaalmaksu töötasu alammääralt. Lõikes 23 sätestatakse, et kui pensionikindlustatul on isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa väiksem kui eelmise kalendriaasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa, arvutatakse solidaarosaku suurus proportsionaalselt isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga. Eeldatakse, et pensionikindlustatu on töötanud kuuel kuul kalendriaasta töötasu alammääraga, sel juhul on tema solidaarosak 0,5. Punktiga 8 täiendatakse määruse § 5 lõiget 4 pärast sõna „kindlustusosak“ sõnadega „ja solidaarosak“. Muudatuse vajadust on selgitatud määruse § 1 punkti 3 juures. Punktiga 9 täiendatakse määruse § 6 pealkirja pärast sõna „Kindlustusosaku“ sõnadega „ja solidaarosaku“. Muudatuse vajadust on selgitatud määruse § 1 punkti 3 juures. Punktiga 10 täiendatakse määruse § 6 lõigetega 11 ja 12. 3 Lõike 11 kohaselt arvutatakse pensioni määramise algtähtaja kalendriaasta solidaarosak. Selle arvutamiseks liidetakse pensionikindlustatu kohta sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa summad pensioni määramise algtähtajale eelneva päevani ning jagatakse jooksva kalendriaasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga. Nimetatud säte reguleerib olukorda, kui arvestatakse pensioni määramise aasta andmeid. Näiteks, kui pension määratakse 5. mail, võetakse arvesse andmed, mis on sotsiaalkaitse infosüsteemis jooksva aasta kohta. Kui pensioni määramise algtähtaeg on 1. jaanuar, siis selle kalendriaasta solidaarosakut ei arvestata. Lõike 12 kohaselt arvutatakse pensioni määramise või ümberarvutamise algtähtajale eelnenud kalendriaastate solidaarosakud pensionikindlustatu kohta sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud eelmiste kalendriaastate isikustatud sotsiaalmaksu alusel ning jagatakse eelmiste kalendriaastate jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga. Nimetatud säte reguleerib olukorda, kui pension määratakse tagasiulatuvalt. Näiteks, kui toitjakaotuspensioni määratakse 12 kuud tagasiulatuvalt, võetakse arvesse ka eelmiste kalendriaastate andmed. Punktiga 11 täiendatakse määruse § 6 lõikega 8. Ümberarvutatud kindlustusosakuid ja solidaarosakuid ei rakendata pensionide tagasiulatuval määramisel ega RPKS § 25 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud riikliku pensioni ümberarvutamisel selle perioodi eest, mis eelnes jooksva kalendriaasta 1. aprillile. Näiteks, kui pension on 1. aprillil ümber arvutatud, makstakse suurendatud pensioni nimetatud ajast. Kui inimene taotleb aprillikuus pensioni ümberarvutamist ja seda tehakse alates 1. märtsist, makstakse talle märtsikuu eest pensioni varem kehtinud komponentide alusel. Punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks määruse § 7, kuivõrd nimetatu dubleerib RPKS-is sätestatut. Paragrahvi 7 lõige 2 on viidud määruse § 6 lõikesse 8. Punktiga 13 täiendatakse määruse § 9 pealkirja pärast sõna „Kindlustusosa“ sõnadega „ja ühendosa“. Muudatuse vajadust on selgitatud määruse § 1 punkti 3 juures. Punktiga 14 täiendatakse määruse § 9 lõikega 11 ja sätestatakse, et ühendosa suuruse arvutamiseks korrutatakse poole kindlustusosakute ja poole solidaarosakute summa aastahindega. Kui II sambaga mitteliitunud inimene on töötanud terve kalendriaasta miinimumpalgaga, on tema kindlustusosak 0,4 (tema sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa jagatakse riigi keskmise sotsiaalmaksuga) ja tema solidaarosak on 1,0 (tema sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa jagatakse aasta töötasu alammääralt makstava sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga). Ühendosa suuruse arvutamiseks võetakse mõlemast arvesse pool – vastavalt 0,2 ja 0,5. Saadud suurus on kokku 0,7, mis korrutatakse läbi aastahindega. Punktiga 15 täiendatakse määruse § 9 lõiget 2 pärast sõna „Kindlustusosa“ sõnadega „ja ühendosa“. Muudatuse vajadust on selgitatud määruse § 1 punkti 3 juures. Punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks määruse § 10, kuivõrd nimetatu kordab RPKS-i sätteid ja ei ole seetõttu määruses vajalik. Määruse §-s 2 on esitatud määruse nr 70 muudatused. Määrust täiendatakse §-ga 111 „Pensionikindlustatu informeerimine“. Varem oli see sätestatud RPKS §-s 54, mis on 2021. aasta 1. jaanuarist kehtetu. Kuivõrd tegemist ei ole sättega, mida tuleks reguleerida seaduse tasandil, otsustati see viia rakendusakti. 4 Lisaks seni kehtinud RPKS §-s 54 sätestatud andmetele sätestatakse määruse § 11¹ lõikes 1 andmed tulenevalt ühendosa kui vanaduspensioni komponendi lisandumisest. Lisanduvad andmed eelmise kalendriaasta kaheteistkümnekordse töötasu alammäära ja jooksva kalendriaasta kaheteistkümnekordse töötasu alammäära kohta ning ühendosa suuruse kohta. Kõikidel isikutel, kes on alates 1. jaanuarist 2021 töötanud, on võimalik saada andmed ühendosa suuruse kohta. Lõige 1 sätestab, et iga kalendriaasta 10. aprilliks võimaldatakse pensionikindlustatule isiku ühest tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu juurdepääs järgmistele andmetele eelmise kalendriaasta kohta: 1) tema eest arvestatud või tema poolt makstud sotsiaalmaks; 2) sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa summa; 3) sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa summa; 4) kindlustusosaku suurus; 5) kindlustusosakute summa; 6) solidaarosaku suurus; 7) solidaarosakute summa; 8) kindlustusosa suurus; 9) ühendosa suurus; 10) aastahinde suurus; 11) isikustatud sotsiaalmaksu keskmine suurus; 12) kalendriaasta kaheteistkümnekordne töötasu alammäär; 13) pensionikindlustusstaaž. Lõike 2 kohaselt väljastatakse pensionikindlustatu taotlemise korral talle ka vastav teatis, millel on lõikes 1 nimetatud andmed. Määruse §-s 3 sätestatakse määruse jõustumine 1. jaanuaril 2021. a, s.o samal ajal RPKS-i muudatustega. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Tulenevalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 4 lõike 2 punktist b on EL-il liikmesriikidega jagatud pädevus sotsiaalpoliitika valdkonnas ning tulenevalt ELTL artiklist 48 on EL-il õigus reguleerida liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist liidu territooriumil. Sellele tuginedes on Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtnud EL-i koordinatsioonimääruse ja selle rakendusmääruse. Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste EL-i õigusaktide ja neis lubatud eranditega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (ELT L 166, 30.04.2004); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009). 4. Määruse mõjud Määrus kehtestatakse RPKS § 11 lõike 5 ja § 39 alusel. Määrusega muudetakse sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määrust nr 164 „Pensionikindlustuse kindlustusosaku ja kindlustusosa arvutamise juhend“ ja sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määrust nr 70 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“. Määruse nr 164 muutmise eesmärk on kehtestada pensioni määramisel ja ümberarvutamisel ühendosa arvestamise kord. Määruse nr 70 muutmise eesmärk on pensionikindlustatu informeerimine. Eelnõus esitatud muudatuste rakendamine võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud mõjuvaldkondi nelja 5 kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus, ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta majandust, regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda ega riigi julgeolekut ja välissuhteid ning seetõttu ei ole mõju nendes valdkondades hinnatud. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Määruse muudatused mõjutavad kõiki pensionitaotlejaid, kes on alates 2021. aastast töötanud, samuti neid isikuid, kes ei ole veel pensionärid, kuid kelle puhul tehakse igal aastal kindlaks ühendosa suurus. Andmed tehakse kindlaks sotsiaalkaitse infosüsteemi alusel, seega isikutele halduskoormust ei teki. Kõikidel isikutel on võimalik saada eelmise kalendriaasta kohta teatis, millel on andmed arvestatud ja makstud sotsiaalmaksu kohta, samuti kindlustusosaku suuruse ja kindlustusosakute summa, solidaarosaku suuruse ja solidaarosakute summa, ühendosa suuruse ja aastahinde suuruse ning teiste määruse §-s 111 nimetatud andmete kohta. Vastavaid teatisi antakse ka praegu, seega ei ole tegemist uue regulatsiooniga, vaid teatise vormi on täiendatud uute andmetega, mis hakkavad kehtima alates 01.01.2021. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatustel on mõju Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) töökorraldusele, kuna eeldab vastavates protseduurides ja infosüsteemis muudatuste tegemist. Samas võib mõju ulatust hinnata keskmiseks, sest tegemist on ühekordsete muudatustega. 2022. aastal suurendab SKA kõikide eelmisel kalendriaastal töötanud pensionäride pensione ühendosaga, kuid see ei eelda enam muudatusi protseduurides ja infosüsteemis. Ka praegu tuleb aastahinde muutmisel asendada pensionide ümberarvutamisel alates 1. aprillist vana aastahinne uue aastahindega. Teatiste väljastamine ei muuda SKA töökorraldust. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta kohaliku omavalitsuse korraldust, kuid avaldavad mõju riigieelarvele (vt 5. osa). Muudatuste koosmõju halduskoormusele Ühendosa suuruse arvutamine on suunatud kõikidele töötavatele isikutele, samuti töötavatele pensionäridele. Muudatusega ei kaasne töötajate ega pensionäride halduskoormuse suurenemist. Pensioni taotlemisel lähtutakse sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetest. Kohaliku omavalitsuse töökorraldust ei muudeta. SKA töökoormus suureneb seetõttu, et lisaks praegustele pensioniosadele (baasosa, staažiosa ja kindlustusosa) arvutatakse ka ühendosa. Arvutamine toimub küll elektroonilise süsteemi alusel, kuid suureneb inimeste pöördumine nii klienditeenindusse kui telefoni teel. Muudatuste koosmõju halduskoormusele Muudatustega ei kaasne isikute halduskoormuse suurenemist, kuivõrd nii pensioni taotlemisel kui ka registriteatise väljastamisel lähtutakse sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetest. Kohaliku omavalitsuse töökorraldust ei muudeta. SKA klienditeeninduste töökoormus võib suureneda, kuivõrd isikud võivad küsida informatsiooni ühendosa arvutamise kohta. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei tingi uusi kulusid, need on kaetud riikliku pensionikindlustuse eelarves. Määruse rakendamine ei tingi tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a, samal ajal, kui jõustuvad muudetavate määruste volitusnormides tehtavad muudatused. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Rahandusministeerium on eelnõu 21.03. 2020 kooskõlastanud ning Sotsiaalkindlustusametil ei olnud ettepanekuid ja arvamusi. MINISTRI MÄÄRUS 31.03.2020 nr 16 Sotsiaalministri ja sotsiaalkaitseministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 11 lõike 5 ja § 39 alusel. § 1. Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 164 „Pensionikindlustuse kindlustusosaku ja kindlustusosa arvutamise juhend“ muutmine Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruses nr 164 „Pensionikindlustuse kindlustusosaku ja kindlustusosa arvutamise juhend“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Pensionikindlustatu kindlustusosaku, kindlustusosa ja ühendosa arvutamise juhend“; 2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Määrus sätestab pensionikindlustatu kindlustusosaku, kindlustusosa ja ühendosa arvutamise juhendi riiklike pensionide määramisel ja ümberarvutamisel.“; 3) paragrahvi 2 pealkirja täiendatakse pärast sõna „kindlustusosaku“ sõnadega „ja solidaarosaku“; 4) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kindlustusosaku“ sõnadega „ja solidaarosaku“; 5) paragrahvi 5 pealkirja täiendatakse pärast sõna „kindlustusosaku“ sõnadega „ja solidaarosaku“; 6) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kindlustusosak“ sõnadega „ja solidaarosak“; 7) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses: „(21) Pensionikindlustatu solidaarosaku arvutamiseks jagatakse tema isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus eelmise kalendriaasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga. (22) Sotsiaalmaksuseaduse §-de 6 ja 61 alusel makstav sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa võetakse arvesse samaväärselt sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa tasumisega töötasu alammääralt. 2 (23) Pensionikindlustatule, kelle isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa on väiksem kui eelmise kalendriaasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa, arvutatakse solidaarosaku suurus proportsionaalselt isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga.“; 8) paragrahvi 5 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „kindlustusosak“ sõnadega „ja solidaarosak“; 9) paragrahvi 6 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Kindlustusosaku“ sõnadega „ja solidaarosaku“; 10) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Pensioni määramise algtähtaja kalendriaasta solidaarosaku arvutamiseks liidetakse pensionikindlustatu kohta sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa summad pensioni määramise algtähtajale eelneva päevani ning jagatakse jooksva kalendriaasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga. Kui pensioni määramise algtähtaeg on 1. jaanuar, siis selle kalendriaasta solidaarosakut ei arvutata. (12) Pensioni määramise või ümberarvutamise algtähtajale eelnenud kalendriaastate solidaarosakud arvutatakse pensionikindlustatu kohta sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud eelmiste kalendriaastate isikustatud sotsiaalmaksu alusel ning jagatakse eelmiste kalendriaastate jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga.“; 11) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Ümberarvutatud kindlustusosakuid ja solidaarosakuid ei rakendata pensionide tagasiulatuval määramisel ega riikliku pensionikindlustuse seaduse § 25 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud riikliku pensioni ümberarvutamisel jooksva kalendriaasta 1. aprillile eelneva perioodi eest.“; 12) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 9 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Kindlustusosa“ sõnadega „ja ühendosa“; 14) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Ühendosa suuruse arvutamiseks korrutatakse poole kindlustusosakute ja poole solidaarosakute summa aastahindega“; 15) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Kindlustusosa“ sõnadega „ja ühendosa“; 16) paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määruse nr 70 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määrust nr 70 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses: „§ 111. Pensionikindlustatu informeerimine 3 (1) Iga kalendriaasta 10. aprilliks võimaldatakse pensionikindlustatule isiku ühest tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu juurdepääs järgmistele andmetele eelmise kalendriaasta kohta: 1) tema eest arvestatud või tema poolt makstud sotsiaalmaks; 2) sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa summa; 3) sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa summa; 4) kindlustusosaku suurus; 5) kindlustusosakute summa; 6) solidaarosaku suurus; 7) solidaarosakute summa; 8) kindlustusosa suurus; 9) ühendosa suurus; 10) aastahinde suurus; 11) isikustatud sotsiaalmaksu keskmine suurus; 12) kalendriaasta kaheteistkümnekordne töötasu alammäär; 13) pensionikindlustusstaaž. (2) Pensionikindlustatu taotlusel väljastatakse talle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmetega teatis.“. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel