MINISTRI MÄÄRUS
31.03.2020 nr 15
Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse
nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“
muutmine
Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 26 lõike 9 punkti 1 alusel.
Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“
§ 15 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„(7) Üleriigilise eriolukorra ajal hädaolukorra seaduse tähenduses peab ravimite hulgimüügi
tegevusloa omaja, kelle osakaal ravimiturul oli Ravimiameti viimati avaldatud statistika
andmetel vähemalt 10% humaanravimite turumahust ja kellel on tööpäeva lõpus laovaru,
esitama Ravimiametile igal tööpäeval aruandeperioodi lõpu seisuga käesoleva paragrahvi
lõike 3 punktides 1, 7 ja 15 nimetatud andmed.
(8) Ravimiamet koostab käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel esitatud andmete põhjal
koondaruande hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul.“
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja
kord“ muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“
(edaspidi määrus) kohaselt esitab ravimite hulgimüügiettevõte Ravimiametile koondaruande
eelneva ajaperioodi jooksul hangitud, väljastatud ja laos olevate ravimite kohta kvartaalselt.
Kujunenud eriolukorras, kus ravimite vajadus suureneb ootamatult ning tarned võivad seoses
häiretega transiidikoridoris või logistikas takerduda, on vajalik igapäevane andmevoog ravimite
laoseisu kohta Eestis. Eriolukorra ajal võib olla ravimite kättesaadavuse tagamiseks vajalik
rakendada tavapärasest erinevaid meetmeid. Riigi tasandil sekkumisvajaduse tuvastamiseks on
oluline omada pidevat ülevaadet hulgimüügi tegevusloa omajate ravimivaru laoseisust riiklikul
tasemel.
Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 26 lõike 9 punkti 1 alusel.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Tiina
Titma (tel 626 9147;
[email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel 626 9333;
[email protected]) koostöös Ravimiametiga. Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi
ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse ravimiseaduse § 26 lõike 9 punkti 1 alusel kehtestatud sotsiaalministri 17.
veebruari 2005. a määrust nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ (RT I, 06.02.2019, 6).
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõuga täiendatakse määruse § 15 lõigetega 7 ja 8.
Lõikes 7 sätestatakse erisus hulgimüüja tavapärasest aruandekohustusest hädaolukorra seaduse
alusel välja kuulutatud üleriigilise eriolukorra ajal. Muudatus paneb täiendava kohustuse ravimite
hulgimüügi tegevusloa omajale, kelle osakaal ravimturul oli Ravimiameti viimati avaldatud statistika
andmetel vähemalt 10% humaanravimite turumahust ja juhul kui tööpäeva lõpus on ettevõtjal
laovaru. Eriolukorra ajal on nimetatud ettevõtjal kohustus esitada Ravimiametile info ettevõtte
hetke laoseisu kohta iga ravimpreparaadi puhul (märkides ravimpreparaadi nimetuse,
pakendikoodi ja laos oleva pakendite arvu) eraldi igal tööpäeval aruandlusperioodi lõpu seisuga
pärast tavapäraseid ravimitarneid – eriolukorras tähendab see Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu
andmetel hilisöist ajavahemikku kell 23:00 – 03:00 sõltuvalt ettevõttest ja päevast.
Ravimite tarneraskused võivad muu hulgas johtuda tootjatele toimeainete tarnimise häiretest,
riikide piirangutest ravimite liikumisele, piirijärjekordadest (ravimivedu ei ole kuidagi prioriseeritud
piiriületusel ning riigid tühistavad ka kaubalende) ja nõudluse suurenemisest regioonis.
Kuigi sotsiaalministri 19.03.2020 käskkirjaga nr 27 „Ravimite väljakirjutamise ja väljastamise
piiramine“ vähendati ravimite väljakirjutamist ja apteegist ravimite väljastamist kahe kuu ravimi
vajaduseni ning käsimüügiravimite korral kahe pakendini ravimpreparaadi kohta ühele inimesele,
2
on Ravimiametile juba teatatud COVID-19 levikuga seotud ravimite tarneraskustest.
Võimaldamaks kiiret ja tulemuslikku reageeringut ravimite tarneraskuste esinemise korral ja
ravimite õigeaegseks Eestisse jõudmiseks vajab Ravimiamet iga päev jooksvat andmevoogu
ravimite hetke laoseisu kohta Eestis ravimite hulgimüügi tasandil.
Muudatusega pannakse täiendav andmete esitamise kohustus ravimite hulgimüügi tegevusloa
omajale, kelle eelmise aasta osakaal ravimiturul moodustab vähemalt 10% humaanravimite
turumahust vastavalt Ravimiameti avaldatud statistikale1. Selliselt on esindatud suurem osa
humaanravimite turumahust. Laoseisu igapäevane esitamine on vajalik, et riik saaks operatiivselt
hinnata muutusi ravimite kättesaadavuses ning võtta tarneraskuste ennetamiseks kasutusele
asjakohaseid meetmeid.
Aruanne esitatakse Exceli formaadis iga ravimipakendi kohta eraldi ning see peab sisaldama infot
ravimpreparaadi nimetuse, pakendikoodi ja laos oleva pakendite arvu kohta. Aruanne esitatakse
aadressil
[email protected].
Lõike 8 kohaselt koostab Ravimiamet hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul saabunud andmete
põhjal ühe kokkuvõtliku aruande, kus ei ole võimalik eristada laoseise hulgimüüjate kaupa.
Ravimiamet kasutab koondaruannet, et anda ülevaade Sotsiaalministeeriumile ravimite
laovarudest, võimalikest tarneraskustest ja nende lahendamise ettepanekutest. Samuti on
Ravimiametil õigus väljastada koondaruanne või väljavõtteid sellest teistele riigiasutustele ning
ravimite müügiloahoidjatele või nende esindajatele. Näiteks saavad ravimite müügiloa hoidjad
esitatud koondandmete põhjal täpsemalt prognoosida ravimikasutust ning ennetada paremini
võimalikust tarneraskusest põhjustatud ravimipuudust.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse muutmine ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Sihtrühm: ravimite hulgimüügi tegevusloa omajad
Mõju ulatus, sagedus ja olulisus: määruse alusel on hulgimüügi tegevusloa omajal kohustus
esitada aruanne hangitud, väljastatud ja laos olevate ravimite kohta üks kord kvartalis. Üleriigilise
eriolukorra ajal kohustatakse suuremaid hulgimüüjaid esitama aruanne laoseisu kohta igal
tööpäeval. Eriolukorra ajal esitatavale aruandele on seatud väiksemad nõuded ja tehniliselt võtab
ettevõtjal aruande esitamine vähe aega. Seega toob muudatus puudutatud ettevõtjatele kaasa
väikese töökoormuse suurenemise.
Ravimiameti andmetel2 müüsid 2018. aastal humaanravimeid üld- ja haiglaapteekidele ning
teistele asutustele 29 ravimite hulgimüügiõigust omavat ettevõtet. 77% humaanravimite
turumahust moodustasid kolm suuremat hulgimüüjat: Magnum Medical OÜ (28%), Tamro Eesti
OÜ (27%) ja Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ (21%). Neile järgnesid Roche Eesti OÜ (5%),
Baltfarma OÜ (5%) ja Terviseamet (5%), kes käitleb vaid riigihankega ostetavaid ravimeid
(immuunpreparaadid, retroviirusvastased ravimid, tuberkuloosiravimid). Teiste hulgimüüjate
osakaal oli väiksem, moodustades alla 10% humaanravimite turumahust. Seega puudutab
muudatus eriolukorra ajal 3-4 ettevõtjat, mistõttu on mõju ulatus ja sagedus väike.
Sihtrühm: Ravimiamet
Mõju ulatus, sagedus ja olulisus: Ravimiameti kohustus on esitatavate aruannete põhjal koostada
koondaruanne ja teavitada Sotsiaalministeeriumi. Vastav kohustus on seotud üleriigilise
1
Ravimiamet avaldab statistikat oma veebilehel: https://www.ravimiamet.ee/ravimituru-%C3%BClevaade
2
Ravimiamet avaldab statistikat oma veebilehel: https://www.ravimiamet.ee/ravimituru-%C3%BClevaade
3
eriolukorraga. Koondaruanne tuleb koostada igal tööpäeval. Muudatuse mõju saab lugeda
väikeseks, kuid vajab Ravimiameti töökorralduse muutmist ressursside ümbersuunamiseks jms.
Muudatus võimaldab Ravimiametil jooksvalt jälgida muutusi ravimivaru mahtudes ning rakendada
vajalikke meetmeid võimalikult kiiresti, et ennetada ravimite tarneraskusi ja nende mõju
tervishoiuteenuse osutajatele ja tarbijatele. Mõju olulisus on seega keskmine.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Muudatus ei too kaasa täiendavaid kulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele
ning arvamuse avaldamiseks Ravimiametile, Ravimitootjate Liidule ja Eesti Ravimihulgimüüjate
Liidule.
Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta, teised ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu
vaikimisi. Ravimiamet eelnõu osas arvamust ei avaldanud. Ravimitootjate Liidu ja Eesti
Ravimihulgimüüjate Liidu esitatud arvamused on kajastatud käesoleva seletuskirja lisas.
Sotsiaalministri 17.02.2005. a määruse nr 27
„Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“
muutmise määruse seletuskirja
Lisa
Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel.
Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus
Ravimitootjate Liit (RTL)
Täiendada määrust nõudega teavitada Ravimiametit ravimite väljaveo kavatsusest vähemalt 3 Selgitame.
tööpäeva enne ravimi väljavedu. Muudatus vajab ravimiseaduse muudatust (§ 19
lõige 4) ja käesoleval ajahetkel ei ole sellise
kohustuse kehtestamine vajalik ega otstarbekas.
Ravimiameti andmetel esitatakse eriolukorra
ajal vastavalt Ravimiameti pöördumisele
väljaveoteavitused ühepäevase etteteatamisega.
Täiendavalt lisada hulgimüüja poolt esitatavate andmete hulka lisaks § 15 lõike 3 puntkides Selgitame.
2,4,5 toodu andmed: Eelnõus viidatud § 15 lg 3 p. 7 „Pakendikood“
2) ravimvorm; on seotud kogu pakendisse puutuva teabega,
4) toimeaine(d) ja selle (nende) sisaldus; s.h. ka § 15 lg 3 p. 2, 4 ja 5.
5) kogus pakendis;
Kuna hulgimüüjatele on pandud aruandluse kohustus ajaliselt, siis teeme ettepaneku sätestada Arvestatud.
Ravimiametile ka ajalise piiri raporti koostamiseks järgmiselt: Kuigi koondaruande koostamise tähtaeg on
Käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel esitatud aruannete põhjal koostab Ravimiamet märgitud määruse seletuskirja p. 4:
koondaruande hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul. Ravimiameti kohustuseks on esitatavate
aruannete põhjal koondaruande koostamine ja
Sotsiaalministeeriumi teavitamine. Vastav
kohustus on seotud üleriigilise eriolukorraga.
Koondaruande koostamine on vajalik igal
tööpäeval, lisasime selle ettepanekust lähtuvalt
ka määrusesse.
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit (ERHL)
Määrust tuleks täiendada ravimitootjate ja müügiloa hoidjate kohustusega esitada riigile ja Selgitame.
hulgimüüjatele aruanded Eestis turustamiseks mõeldud ning Eestis turustamiseks lubatud Ettepanek looks täiendavat halduskoormust.
pakendite (Eesti pakend, Balti pakend) tootmis- ja turustamisplaanide ja -piiride kohta. Määruse muudatus kehtib vaid üleriigilise
Ravimite Eestisse toomine sõltub vahetult ravimitootjate valmisolekust ja võimekusest neid eriolukorra ajal ning ülemäärane
Eestis turustada. Seepärast on praeguses eriolukorras riigil kui hulgimüüjatel eriti oluline halduskoormus on ebasoovitav.
teada ravimitootjate võimekusi ja -varusid (sh teiste riikide eelhulgimüügis hoitavate)
ravimite Eestis turustamisel. Samuti on hädavajalik omada teavet tootjate plaanides
tehtavaste muudatuste, tekkinud tõrgete ja seatud piirangute kohta. Arvestades Euroopas ja
maailmas üha ulatuslikumalt kehtestatavaid piiranguid riigipiiridel, toodete eksportimisel ja
transiitkaubanduses on see informatsioon ravimitarnete tagamiseks Eestisse ja tarneraskuste
ennetamiseks hindamatu ja hädavajalik. Kehtivaid regulatsioone tuleks vastavalt täiendada.
Seejuures tuleb vältida topeltaruandluse kohustust neile hulgimüüjatele, kellel on
samaaegselt ka ravimite tootmise tegevusluba.
Laoseisude esitamise kohustuse intervall eriolukorras ei tohiks olla sagedasem kui üks kord Selgitame.
nädalas. Ravimivajadus ja meditsiinitarvikute vajadus kogu Euroopas on hüppeliselt Eriolukorras muutub oluline informatsioon
kasvanud. Koos sellega ka hulgimüüjate töökoormus kõigis töölõikudes – toodete Eestisse tundidega ja andmed peavad olema võimalikult
toomisel arvestades riigipiiridele seatud ekspordi ja piiriületuse piiranguid, suurenenud värsked. Nädalatagune informatsioon ei ole
koguste ladustamisel ja laos käitlemisel, Eestis klientidele tarnimisel. Lisakoormuse panevad piisav ülevaate omamiseks ravimite
kriisiolukorrast tingitud uued kaitsemeetmed ladudes ja kvalifitseeritud tööjõu nappus. kättesaadavuse olukorrast (ravimite hulgimüügi
Samuti seiravad hulgimüüjad juba täna Ravimiameti palvel oluliste ravimite varusid ja tasandil).
teavitavad võimalikest tarneprobleemidest. Lisaks täidame juba niigi jooksvalt erinevate
riigi- ja tervishoiuasutuste ning oma klientide teabenõudeid seoses ravimite ja
meditsiiniseadmete hankimise, kättesaadavuse ja tellimisega. Hetkeseisuga on meie kõige
prioriteetsem tegevus vajalike toodete Eestisse toomine ja klientidele toimetamine.
Olemasolevale lisaks veel täiendav igapäevane aruandluskoormus takistaks esmatähtsate
ülesannete täitmist. Seepärast on ekslik seletuskirjas toodud arvamus nagu võtaks aruande
esitamine (ja koostamine) tehniliselt vähe aega ning et muudatuse mõju oleks väike.
Koosmõjus teiste meetmega
ning arvestades järsult kasvanud töökoormust juba täna on tegemist olulise mõjuga
muudatusega. Peame mõistlikult täidetavaks maksimaalselt seda, kui eriolukorra ajal
esitatakse uus ravimivarude ülevaade riigile intervalliga mitte tihedamini kui kord nädalas.
Laoseise ei saa esitada tööpäeva keskel kõige kiiremal ajal. Praktikas rakendatav ajamoment Arvestatud.
peab jääma aktiivse töö vahelisse aega. Eelnõus ettenähtud aruande esitamise aeg ja aruandes
kajastatav laoseisude kellaaeg 16:00 ei oleks praktikas täidetav. Juba eelnõu seletuskirjas
öeldakse, et aruandeid soovitakse „pärast tavapäraseid ravimitarneid“. Hetkeolukorras
tähendab see hilisöist ajavahemikku (sõltuvalt ettevõttest ja päevast vahemikus ca 23:00 –
3:00). Seepärast tuleb eelnõus aruandlusehetkena määratleda mitte tööpäeva keskele jääv
kellaaeg, vaid abstraktselt aruande esitamisele vahetult eelneva tööpäeva lõpu seis.
Tühja aruandluse vältimiseks tuleks aruandlusekohustusest välistada ladustamisõiguseta Osaliselt arvestatud, selgitame.
hulgimüüjad, kelle „laoseis“ sõltumata müügikäibest on 0. Samuti tuleb täpsustada, Täpsustatud sõnastust „hiliseim viimati
missuguses korras selgitatakse konkreetsed ettevõtted, kellele uus aruandluskohustus kehtib. avaldatud aasta“.
Igapäevaselt 0seisudest teavitamine oleks asjatu töökoormus. Määruse kohaselt tekib
aruandekohustus „eelmise aasta“ – st 2019. a – müügimahu alusel. Seletuskirjas tuuakse
välja ettevõtete 2018. aasta turumahud. Täpsustamist vajab, missuguse aasta turumahtude
andmete alusel ning mis allikale tuginedes aruandlust rakendada.
Aruandluse kohustuse saab kehtestada üksnes ajutiselt kuni käesoleva eriolukorra lõpuni. Selgitame
Kuna määruse muudatus on tingitud praegusest eriolukorrast, siis peab ka ajutine Määruse § 15 täiendatakse lg 7, mille kohaselt
aruandluskohustus piirduma üksnes tänase erikorraga. Kiirkorras ka pärast hetkevajadust tekib kohustus vaid üleriigilise eriolukorra ajal
kehtima jäävate normide vastuvõtmine ei ole põhjendatud. Väljapoole tänast eriolukorda hädaolukorra seaduse tähenduses. Sellest
kaugemasse tulevikku ulatuvaid süsteemseid muudatusi ei saa kehtestada kiirkorras ega tulenevalt on säte kohaldatav üksnes ajal, kui
põhjendada neid tänasest eriolukorrast tingitud vajadusega. Ajutine aruandluse regulatsioon Vabariigi Valitsuse poolt on hädaolukorra
tuleb viia määruse rakendussätetesse ning näha jõustumisnormis ette selle kehtivuse lõpp seaduse alusel välja kuulutatud eriolukord.
praeguse eriolukorra lõppemisel. Vastasel juhul oleks tegemist ebaproportsionaalse ja
seekaudu põhiseadusvastase regulatsiooniga.
Hulgimüüjate teave ja selle alusel koostatavad koondraportid ei saa olla 3. isikutele avalikult Selgitame.
kättesaadav teave. Määruses tuleb üheselt ette näha, et hulgimüüjate aruanded ja nende alusel Hulgimüüjate aruanded on piiratud
riigi poolt koostatud raportid on piiratud juurdepääsuga teave, millele juurdepääs on üksnes juurdepääsuga teave. Koondaruande eesmärk
pädevatl riigiasutustel oma seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Mõistame riigi huvi ja eriolukorras on osapoolte informeerimine.
vajadust elutähtsate toodete varudest ülevaate omamiseks. Selle vajadusega ei saa aga Ravimiamet kasutab koondaruannet, et anda
põhjendada ärisaladuse ja konkurentsisensitiivse teabe avalikult ega 3. isikutele teatavaks ülevaade Sotsiaalministeeriumile ravimite
tegemist. Selle informatsiooni avalikustamisel võib ka avaliku korra ja sisejulgeoleku laovarudest, võimalikest tarneraskustest ja
seisukohalt olla ohtlik mõju. Samuti oleks riigi poolt põhjendamatu ja ebaproportsionaalne nende lahendamise ettepanekutest. Samuti on
sekkumine hulgimüüjate ja ravimitootjate vahelisse suhtlusesse olukorras, kus vastav teave Ravimiametil õigus väljastada koondaruanne
on ravimitootjatele juba täna hulgimüüjalt otse kättesaadav. Samuti toimub igapäevane või väljavõtteid sellest teistele riigiasutustele
suhtlus hulgimüüjate ja ravimitootjate vahel, mis praeguses eriolukorras on loomulikult eriti ning ravimite müügiloahoidjatele või nende
intensiivne. esindajatele. Näiteks saavad ravimite müügiloa
hoidjad esitatud koondandmete põhjal täpsemalt
prognoosida ravimikasutust ning ennetada
paremini võimalikust tarneraskustest
põhjustatud ravimipuudust.