dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Riikliku vanaduspensioni suurust suurendava ja vähendava kordaja arvutamise tingimused ja kord

Sotsiaalministeerium · 31. märts 2020
Viit
14
Registreeritud
31. märts 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2020
Vastutaja
Kristiina Selgis (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎14 31.03.2020 Ministri määrus.bdoc1155 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 31.03.2020 nr 14 Riikliku vanaduspensioni suurust suurendava ja vähendava kordaja arvutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 111 lõike 3 alusel. § 1. Riikliku vanaduspensioni suurendamise ja vähendamise arvutamine (1) Riiklikku vanaduspensioni (edaspidi vanaduspension) suurendatakse või vähendatakse sõltuvalt vanaduspensionile minemise ajast, Statistikaameti elutabelist ja intressimäärast. Intressimäär on Euroopa Keskpanga avaldatud europiirkonna riikide keskvalitsuste võlaväärtpaberite hetkeväärtuste tulukõveral esitatud intressimäär. (2) Vanaduspensioni suurust suurendavat kordajat rakendatakse juhul, kui pensionile minnakse pärast riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud pensioniiga või kui pensioni maksmine peatatakse ja makseid jätkatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 251 kohaselt. Vanaduspensioni suurust suurendav kordaja arvutatakse järgmise valemi järgi:   x 1 k  k p x v k m  kx01 k  k p x v k , kus k t  x t – pensionäri vanus kuudes hetkel, kui algavad pensioni väljamaksed (sealhulgas maksete jätkamise korral peale peatamist); x – pensioni edasilükkamise korral riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud pensioniiga kuudes, pensioni maksmise peatamise korral pensionäri vanus kuudes pensioni peatamise hetkel; ω – elutabelites kasutatav maksimaalne vanus kuudes; 1 𝑣𝑘 = 1+𝑖 – diskonteerimiskordaja, kus ik on kuu baasile viidud intressimäär kestusele k kuud; 𝑘 x  k 1 k p x   (1  q z ) – tõenäosus, et isik, kes on vanuses x kuud, elab vanuseni x zx + k kuud; qz – tõenäosus, et z kuu vanune isik sureb ühe kuu jooksul. 2 (3) Vanaduspensioni suurust vähendavat kordajat rakendatakse juhul, kui pensionile minnakse enne riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud pensioniiga. Vanaduspensioni suurust vähendav kordaja arvutatakse järgmise valemi järgi:   x 1 k  k pt  v k n  k xx1t k  k pt  v k , kus k 0 t – pensionäri vanus kuudes hetkel, kui algavad pensioni väljamaksed; x – riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud pensioniiga kuudes; ω – elutabelites kasutatav maksimaalne vanus kuudes; 1 𝑣𝑘 = 1+𝑖 – diskonteerimiskordaja, kus ik on kuu baasile viidud intressimäär kestusele k kuud; 𝑘 t  k 1 k pt   (1  q z ) – tõenäosus, et isik, kes on vanuses t kuud, elab vanuseni t + z t k kuud; qz – tõenäosus, et z kuu vanune isik sureb ühe kuu jooksul. (4) Sotsiaalkindlustusamet uuendab vanaduspensioni suurust suurendava ja vähendava kordaja arvutamisel kasutatavate elutabeli ja intressimäärade andmeid üks kord aastas 1. jaanuaril, kasutades eelmise kalendriaasta 1. detsembril kehtivaid andmeid. (5) Vanaduspensioni suurust suurendav ja vähendav kordaja leitakse pensioni määramise kuupäeva seisuga. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Sotsiaalministri määruse „Riikliku vanaduspensioni suurust suurendava ja vähendava kordaja arvutamise tingimused ja kord” seletuskirja juurde Kooskõlastustabel Kooskõlastaja esitatud märkus Vastus esitatud märkusele Rahandusministeerium Palume muuta seletuskirjas toodud viidet Statistikaameti Arvestatud. Seletuskirjas tabelile RV045. Korrektne viide oleks tabelile RV046. asendatud RV045 tabeliga Tabelis RV045 on toodud oodatavad eluead, samas kui RV046. määruse arvutuses kasutatakse suremustõenäosuseid, mis on tabelis RV046. Sotsiaalministri määruse „Riikliku vanaduspensioni suurust suurendava ja vähendava kordaja arvutamise tingimused ja kord” seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 111 lõike 3 alusel. Määruse kehtestamise vajadus tuleneb riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest, mis jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. Määrus sätestab riikliku vanaduspensioni suurust suurendava ja vähendava kordaja arvutamise tingimused ja korra. Riikliku vanaduspensioni suurust suurendav või vähendav kordaja sõltub vanaduspensionile minemise ajast, Statistikaameti elutabelist ja Euroopa Keskpanga avaldatud europiirkonna riikide keskvalitsuste võlaväärtpaberite hetkeväärtuste tulukõveral esitatud intressimäärast. 1.2. Määruse ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid ([email protected], 611 3786) ja Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna pensionipoliitika juht Kristiina Selgis ([email protected], 626 9232). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected], 626 9238). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Määrusega kehtestatakse uus rakendusakt. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu kehtestatakse RPKS § 111 lõike 3 alusel. Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 kehtestatakse riikliku vanaduspensioni suurendamise ja vähendamise arvutamise regulatsioon. Lõike 1 kohaselt sõltub riikliku vanaduspensioni suurendamine ja vähendamine vanaduspensionile minemise ajast, Statistikaameti elutabelist ja intressimäärast. Intressimäär on Euroopa Keskpanga avaldatud europiirkonna riikide keskvalitsuste võlaväärtpaberite hetkeväärtuste tulukõveral esitatud intressimäär. Vanaduspensioni suurust suurendava või vähendava kordaja eesmärk on tagada, et inimene saaks sõltumata pensionile mineku ajast summaarselt kogu pensionil oleku aja jooksul kätte sama suure pensioni, kui see oleks olnud täpselt pensionieas pensionile minnes. Samuti tähendab see, et pensionikulud inimese kohta on riigi jaoks samad, sõltumata inimese pensionile mineku ajast. Pensioni samaväärsus on tagatud, kui nii pensioni suurust suurendav kui vähendav kordaja on aktuaarselt neutraalne. Aktuaarselt neutraalsed kordajad sõltuvad kehtivatest elutabelitest (suremuskordajad) ja intressimääradest. Aktuaarne neutraalsus põhineb ex ante arvutusel. Tegelik olukord võib arvutusest erineda, kuna arvutused põhinevad minevikuandmetel ja on n-ö keskmise inimese kohta. Individuaalsed tulemused on küll erinevad, kuid praktikas on võimatu iga inimese suremise aega eraldi hinnata. Aktuaarselt neutraalne kordaja on erinevatel ajahetkedel erinev, sest suremuse ja diskontomäära statistika pidevalt muutub. Aktuaarselt neutraalne kordaja arvutatakse kindlustusmatemaatilise valemiga, kus peamisteks sisenditeks on elutabelis kajastatavad suremustõenäosused ja intressimäär. Elutabel on arvuline mudel (vanusest sõltuvate funktsioonide arvväärtuste tabel), mis omavahel seotud näitajate kaudu mõõdab suremuse taset mingil ajavahemikul. Joonis 1. Väljavõte Statistikaameti suremistõenäosuste tabelist Vastavalt elutabelile on 2018. aastal 65-aastase inimese suremustõenäosus 0,01638 ehk 1,638 protsenti. Intressimäärana kasutatakse Euroopa Keskpanga avaldatud europiirkonna riikide keskvalitsuste võlaväärtpaberite hetkeväärtuste keskmist intressikõverat (vt joonis 2), mille andmed on lihtsalt kättesaadavad Euroopa Keskpanga lehelt. Joonis 2. Eurotsooni riikide riigivõlakirjade keskmine intressikõver (2019. aasta lõpu seisuga) Allikas: Euroopa Keskpank Määruse § 1 lõigetes 2 ja 3 on esitatud vanaduspensioni suurust suurendava ja vähendava kordaja arvutamise valemid. Valemites kasutatakse määruse lõikes 1 nimetatud alusandmeid. Määruse § 1 lõike 4 kohaselt uuendatakse pensioni suuruse suurendamise ja vähendamise kordaja alusandmeid (suremuskordajad ja intressimäärad) üks kord aastas 1. jaanuaril, kasutades eelmise kalendriaasta 1. detsembril kehtivaid alusandmeid. Seega saab Sotsiaalkindlustusamet avaldada uued pensioni suurust suurendava või vähendava kordaja arvutamiseks vajaminevad alusandmed üks kuu enne nende jõustumist, mis võimaldab inimestel nendega oma pensioniplaanides arvestada. Määruse § 1 lõike 5 kohaselt leitakse vanaduspensioni suurust suurendav ja vähendav kordaja pensioni määramise kuupäeva seisuga. See tähendab, et igale inimesele arvutatakse vastavalt kehtivatele alusandmetele tema pensioni suurust suurendav või vähendav kordaja sõltuvalt sellest, kui palju varem või hiljem ta soovib pensionile minna. Üldjuhul määratakse inimesele pension pensioni taotlemise päevast. Samas võib inimene esitada pensionitaotluse ka varem ja sel juhul määratakse vanaduspension pensioniõiguse tekkimise päevast. Näiteks võib inimene esitada taotluse kolm kuud varem, sellisel juhul arvutatakse pensioni suurendav või vähendav kordaja (olenevalt sellest, kas inimene läheb pensionile pärast või enne vanaduspensioniiga) pensioni määramise päevast. Eelnõu §-s 2 kehtestatakse määruse jõustumise aeg. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal, s.o samal ajal määruse volitusnormiks oleva RPKS § 111 lõike 3 jõustumisega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Mõju riigieelarvele on raske täpselt hinnata, kuna see sõltub mitmest raskesti prognoositavast tegurist. Mõju sõltub nii pensioni suurust suurendava ja vähendava kordaja suurusest võrreldes kehtivate suurendus- ja vähendusprotsentidega kui ka pensionile minevate ja pensionieas olevate inimeste paindliku pensioni kasutamise aktiivsusest. Mõlemad komponendid on mõju hindamisel olulise tähtsusega. Mõju hindamisel on oluline arvestada, et aktuaarselt neutraalsed pensionide suurendamise ja vähendamise kordajad on pikas perspektiivis riigieelarvele neutraalse mõjuga (st mõju puudub). Siiski võib kulu riigieelarvele olla aastati suurem või väiksem sõltuvalt sellest, kuidas paindlikku pensioniiga kasutatakse. Sel aastal, kui võimalust minna varem pensionile kasutatakse rohkem, on kulu riigieelarvele suurem. Sel aastal, kui pensioni maksmise peatajaid või edasilükkajaid on rohkem, on kulu väiksem. Senine praktika on näidanud, et ennetähtaegse vanaduspensioni kasutajaid on oluliselt rohkem võrreldes edasilükatud vanaduspensioni kasutajatega. Sotsiaalkindlustusameti andmetel jäi 2018. aastal ennetähtaegselt pensionile 18% ning edasilükatud pensionile 2% uutest pensionäridest. Sarnased osakaalud on olnud ka varasematel aastatel. Keeruline on prognoosida, kui palju võivad uued kordajad ja paindlik pensioniiga senist praktikat muuta. Eeldades, et aktuaarsed pensioni vähendamise kordajad on seni kehtivatest kordajatest mõnevõrra suuremad (vt tabel 1), peaks tulemusena vähenema varasem pensionile minek. Samas, arvestades kogu uut paindliku vanaduspensioni kontseptsiooni, võib motivatsioon olla ka vastupidine. Sarnaselt on ka edasilükatud vanaduspensioniga, kus väiksemad kordajad võivad vähendada motivatsiooni pensioni edasi lükata, samas võib suurem paindlikkus koos pensioni peatamise võimalusega omada ka vastupidist mõju. Jättes kõrvale võimaliku käitumisliku mõju, väheneksid ainult koefitsientide muutusest tingitud riigieelarve kulud umbes 150 kuni 200 tuhat eurot 2021. aastal. 2022. aastal suureneb mõju kuni 500 tuhande euroni, sest vähendatud või suurendatud pension määratakse eluks ajaks ning igal aastal tuleb selliseid pensionäre juurde. Nagu eelnõu tervikmõju riigieelarvele, on ka kordajate muutuse mõju inimesele täpselt raske hinnata. Kui kordajate arvutamise aluseks olevate elada jäänud aastate prognoosimiseks on võimalik kasutada Eurostati rahvastikuprognoosi Eesti kohta, siis eurotsooni riikide võlakirjade intressimäärade pikaajalised prognoosid puuduvad. Määruse koostamise seisuga oleksid pensioni vähendamise kordajad kehtivatest vähendusprotsentidest mõnevõrra suuremad ja pensioni suurendavad kordajad kehtivatest suurendusprotsentidest väiksemad (vt tabel 1). 500-eurose pensioni korral on 1% pensioni vähendamise või suurendamise mõju suurus 5 eurot. Selline erinevus võrreldes kehtiva olukorraga tuleks näiteks juhul, kui inimene läheks pensionile üks, kaks või kolm aastat enne pensioniiga (vt tabel 2). Tabel 1. Pensioni suurendamise ja vähendamise kordajad ja protsendid eelnõu (2019. aasta seisuga) ja kehtiva korra kohaselt Uue valemiga Kehtiv (2019) reegel 5 aastat varem -24,0% 4 aastat varem -19,8% 3 aastat varem -15,4% -14,4% 2 aastat varem -10,6% -9,6% 1 aastat varem -5,5% -4,8% pensionieas 0,0% 0,0% 1 aasta hiljem 6,0% 10,8% 2 aasta hiljem 12,8% 21,6% 3 aasta hiljem 20,3% 32,4% 4 aasta hiljem 28,7% 43,2% 5 aasta hiljem 38,2% 54,0% 6 aasta hiljem 48,9% 64,8% 7 aasta hiljem 61,1% 75,6% 8 aasta hiljem 74,8% 86,4% 9 aasta hiljem 90,6% 97,2% 10 aasta hiljem 108,7% 108,0% Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused Tabelis 2 on võrreldud kaks aastat varem ja hiljem pensionile minemise korral pensioni vähendamise ja suurendamise kordajaid. Pensionieaks on võrdluses võetud 63 aastat. Tulenevalt elada jäänud aastate muutusest ja eelkõige just intressimäärade alanemisest viimase kümme aasta jooksul, oleksid aktuaarsed kordajad omanud minevikus langustendentsi. Samas, viimastel aastatel oleksid kordajad olnud suhteliselt stabiilsed. 400 euro suuruse vanaduspensioni korral tähendab 1% pensioni suurendust või vähendust 4 eurot ehk kui inimene oleks läinud 2010. aastal kaks aastat varem pensionile, oleks tema pension olnud 16 eurot väiksem võrreldes inimesega, kes läks 2018. aastal kaks aastat varem pensionile (arvestamata pensionide indekseerimist ja eeldusel, et mõlemal oli 400 euro suurune pension). Tabel 2. Pensioni vähendamise ja suurendamise kordajad perioodil 2009−2018 aktuaarse neutraalsuse korral, võrreldes pensionieaga kaks aastat varem ja hiljem pensionile minnes 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2 aastat - - varem -15,6% 15,4% -15,3% -16,0% 14,0% -13,8% -12,0% -11,60% -11,41% -11,42% 2 aastat hiljem 18,7% 18,3% 18,2% 19,1% 16,4% 16,1% 13,8% 13,33% 13,09% 13,13% Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määrusega seotud kulud on kajastatud iga-aastases riigieelarves sotsiaalkindlustuse programmis. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril, samal ajal määruse volitusnormiks oleva RPKS § 111 lõike 3 jõustumisega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu 24.03.2020 märkusega, millega on arvestatud, Sotsiaalkindlustusametil ei olnud ettepanekuid ega arvamusi.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel