MINISTRI MÄÄRUS
31.03.2020 nr 14
Riikliku vanaduspensioni suurust suurendava ja
vähendava kordaja arvutamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 111 lõike 3 alusel.
§ 1. Riikliku vanaduspensioni suurendamise ja vähendamise arvutamine
(1) Riiklikku vanaduspensioni (edaspidi vanaduspension) suurendatakse või vähendatakse
sõltuvalt vanaduspensionile minemise ajast, Statistikaameti elutabelist ja intressimäärast.
Intressimäär on Euroopa Keskpanga avaldatud europiirkonna riikide keskvalitsuste
võlaväärtpaberite hetkeväärtuste tulukõveral esitatud intressimäär.
(2) Vanaduspensioni suurust suurendavat kordajat rakendatakse juhul, kui pensionile
minnakse pärast riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud pensioniiga või kui pensioni
maksmine peatatakse ja makseid jätkatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse
§ 251 kohaselt. Vanaduspensioni suurust suurendav kordaja arvutatakse järgmise valemi järgi:
x 1
k
k p x v k
m kx01 k
k p x v k , kus
k t x
t – pensionäri vanus kuudes hetkel, kui algavad pensioni väljamaksed (sealhulgas maksete
jätkamise korral peale peatamist);
x – pensioni edasilükkamise korral riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud
pensioniiga kuudes, pensioni maksmise peatamise korral pensionäri vanus kuudes pensioni
peatamise hetkel;
ω – elutabelites kasutatav maksimaalne vanus kuudes;
1
𝑣𝑘 = 1+𝑖 – diskonteerimiskordaja, kus ik on kuu baasile viidud intressimäär kestusele k kuud;
𝑘
x k 1
k p x (1 q z )
– tõenäosus, et isik, kes on vanuses x kuud, elab vanuseni x
zx
+ k kuud;
qz – tõenäosus, et z kuu vanune isik sureb ühe kuu jooksul.
2
(3) Vanaduspensioni suurust vähendavat kordajat rakendatakse juhul, kui pensionile minnakse
enne riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud pensioniiga. Vanaduspensioni suurust
vähendav kordaja arvutatakse järgmise valemi järgi:
x 1
k
k pt v k
n k xx1t k
k pt v k , kus
k 0
t – pensionäri vanus kuudes hetkel, kui algavad pensioni väljamaksed;
x – riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud pensioniiga kuudes;
ω – elutabelites kasutatav maksimaalne vanus kuudes;
1
𝑣𝑘 = 1+𝑖 – diskonteerimiskordaja, kus ik on kuu baasile viidud intressimäär kestusele k kuud;
𝑘
t k 1
k pt (1 q z )
– tõenäosus, et isik, kes on vanuses t kuud, elab vanuseni t +
z t
k kuud;
qz – tõenäosus, et z kuu vanune isik sureb ühe kuu jooksul.
(4) Sotsiaalkindlustusamet uuendab vanaduspensioni suurust suurendava ja vähendava
kordaja arvutamisel kasutatavate elutabeli ja intressimäärade andmeid üks kord aastas
1. jaanuaril, kasutades eelmise kalendriaasta 1. detsembril kehtivaid andmeid.
(5) Vanaduspensioni suurust suurendav ja vähendav kordaja leitakse pensioni määramise
kuupäeva seisuga.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Sotsiaalministri määruse „Riikliku vanaduspensioni
suurust suurendava ja vähendava kordaja arvutamise
tingimused ja kord”
seletuskirja juurde
Kooskõlastustabel
Kooskõlastaja esitatud märkus Vastus esitatud märkusele
Rahandusministeerium
Palume muuta seletuskirjas toodud viidet Statistikaameti Arvestatud. Seletuskirjas
tabelile RV045. Korrektne viide oleks tabelile RV046. asendatud RV045 tabeliga
Tabelis RV045 on toodud oodatavad eluead, samas kui RV046.
määruse arvutuses kasutatakse suremustõenäosuseid, mis
on tabelis RV046.
Sotsiaalministri määruse „Riikliku vanaduspensioni suurust suurendava ja vähendava kordaja
arvutamise tingimused ja kord” seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 111 lõike 3 alusel.
Määruse kehtestamise vajadus tuleneb riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest, mis jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.
Määrus sätestab riikliku vanaduspensioni suurust suurendava ja vähendava kordaja arvutamise
tingimused ja korra. Riikliku vanaduspensioni suurust suurendav või vähendav kordaja sõltub
vanaduspensionile minemise ajast, Statistikaameti elutabelist ja Euroopa Keskpanga avaldatud
europiirkonna riikide keskvalitsuste võlaväärtpaberite hetkeväärtuste tulukõveral esitatud
intressimäärast.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist
Tõnu Lillelaid (
[email protected], 611 3786) ja Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika
osakonna pensionipoliitika juht Kristiina Selgis (
[email protected], 626 9232).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus
(
[email protected], 626 9238).
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected], 626 9320).
1.3. Märkused
Määrusega kehtestatakse uus rakendusakt.
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu kehtestatakse RPKS § 111 lõike 3 alusel.
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu §-s 1 kehtestatakse riikliku vanaduspensioni suurendamise ja vähendamise arvutamise
regulatsioon.
Lõike 1 kohaselt sõltub riikliku vanaduspensioni suurendamine ja vähendamine vanaduspensionile
minemise ajast, Statistikaameti elutabelist ja intressimäärast. Intressimäär on Euroopa Keskpanga
avaldatud europiirkonna riikide keskvalitsuste võlaväärtpaberite hetkeväärtuste tulukõveral esitatud
intressimäär.
Vanaduspensioni suurust suurendava või vähendava kordaja eesmärk on tagada, et inimene saaks
sõltumata pensionile mineku ajast summaarselt kogu pensionil oleku aja jooksul kätte sama suure
pensioni, kui see oleks olnud täpselt pensionieas pensionile minnes. Samuti tähendab see, et
pensionikulud inimese kohta on riigi jaoks samad, sõltumata inimese pensionile mineku ajast.
Pensioni samaväärsus on tagatud, kui nii pensioni suurust suurendav kui vähendav kordaja on
aktuaarselt neutraalne. Aktuaarselt neutraalsed kordajad sõltuvad kehtivatest elutabelitest
(suremuskordajad) ja intressimääradest. Aktuaarne neutraalsus põhineb ex ante arvutusel. Tegelik
olukord võib arvutusest erineda, kuna arvutused põhinevad minevikuandmetel ja on n-ö keskmise
inimese kohta. Individuaalsed tulemused on küll erinevad, kuid praktikas on võimatu iga inimese
suremise aega eraldi hinnata. Aktuaarselt neutraalne kordaja on erinevatel ajahetkedel erinev, sest
suremuse ja diskontomäära statistika pidevalt muutub.
Aktuaarselt neutraalne kordaja arvutatakse kindlustusmatemaatilise valemiga, kus peamisteks
sisenditeks on elutabelis kajastatavad suremustõenäosused ja intressimäär.
Elutabel on arvuline mudel (vanusest sõltuvate funktsioonide arvväärtuste tabel), mis omavahel seotud
näitajate kaudu mõõdab suremuse taset mingil ajavahemikul.
Joonis 1. Väljavõte Statistikaameti suremistõenäosuste tabelist
Vastavalt elutabelile on 2018. aastal 65-aastase inimese suremustõenäosus 0,01638 ehk
1,638 protsenti.
Intressimäärana kasutatakse Euroopa Keskpanga avaldatud europiirkonna riikide keskvalitsuste
võlaväärtpaberite hetkeväärtuste keskmist intressikõverat (vt joonis 2), mille andmed on lihtsalt
kättesaadavad Euroopa Keskpanga lehelt.
Joonis 2. Eurotsooni riikide riigivõlakirjade keskmine intressikõver (2019. aasta lõpu seisuga)
Allikas: Euroopa Keskpank
Määruse § 1 lõigetes 2 ja 3 on esitatud vanaduspensioni suurust suurendava ja vähendava kordaja
arvutamise valemid. Valemites kasutatakse määruse lõikes 1 nimetatud alusandmeid.
Määruse § 1 lõike 4 kohaselt uuendatakse pensioni suuruse suurendamise ja vähendamise kordaja
alusandmeid (suremuskordajad ja intressimäärad) üks kord aastas 1. jaanuaril, kasutades eelmise
kalendriaasta 1. detsembril kehtivaid alusandmeid. Seega saab Sotsiaalkindlustusamet avaldada uued
pensioni suurust suurendava või vähendava kordaja arvutamiseks vajaminevad alusandmed üks kuu
enne nende jõustumist, mis võimaldab inimestel nendega oma pensioniplaanides arvestada.
Määruse § 1 lõike 5 kohaselt leitakse vanaduspensioni suurust suurendav ja vähendav kordaja pensioni
määramise kuupäeva seisuga. See tähendab, et igale inimesele arvutatakse vastavalt kehtivatele
alusandmetele tema pensioni suurust suurendav või vähendav kordaja sõltuvalt sellest, kui palju varem
või hiljem ta soovib pensionile minna. Üldjuhul määratakse inimesele pension pensioni taotlemise
päevast. Samas võib inimene esitada pensionitaotluse ka varem ja sel juhul määratakse
vanaduspension pensioniõiguse tekkimise päevast. Näiteks võib inimene esitada taotluse kolm kuud
varem, sellisel juhul arvutatakse pensioni suurendav või vähendav kordaja (olenevalt sellest, kas
inimene läheb pensionile pärast või enne vanaduspensioniiga) pensioni määramise päevast.
Eelnõu §-s 2 kehtestatakse määruse jõustumise aeg. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal, s.o
samal ajal määruse volitusnormiks oleva RPKS § 111 lõike 3 jõustumisega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Mõju riigieelarvele on raske täpselt hinnata, kuna see sõltub mitmest raskesti prognoositavast tegurist.
Mõju sõltub nii pensioni suurust suurendava ja vähendava kordaja suurusest võrreldes kehtivate
suurendus- ja vähendusprotsentidega kui ka pensionile minevate ja pensionieas olevate inimeste
paindliku pensioni kasutamise aktiivsusest. Mõlemad komponendid on mõju hindamisel olulise
tähtsusega.
Mõju hindamisel on oluline arvestada, et aktuaarselt neutraalsed pensionide suurendamise ja
vähendamise kordajad on pikas perspektiivis riigieelarvele neutraalse mõjuga (st mõju puudub). Siiski
võib kulu riigieelarvele olla aastati suurem või väiksem sõltuvalt sellest, kuidas paindlikku pensioniiga
kasutatakse. Sel aastal, kui võimalust minna varem pensionile kasutatakse rohkem, on kulu
riigieelarvele suurem. Sel aastal, kui pensioni maksmise peatajaid või edasilükkajaid on rohkem, on
kulu väiksem.
Senine praktika on näidanud, et ennetähtaegse vanaduspensioni kasutajaid on oluliselt rohkem
võrreldes edasilükatud vanaduspensioni kasutajatega. Sotsiaalkindlustusameti andmetel jäi
2018. aastal ennetähtaegselt pensionile 18% ning edasilükatud pensionile 2% uutest pensionäridest.
Sarnased osakaalud on olnud ka varasematel aastatel. Keeruline on prognoosida, kui palju võivad uued
kordajad ja paindlik pensioniiga senist praktikat muuta. Eeldades, et aktuaarsed pensioni vähendamise
kordajad on seni kehtivatest kordajatest mõnevõrra suuremad (vt tabel 1), peaks tulemusena
vähenema varasem pensionile minek. Samas, arvestades kogu uut paindliku vanaduspensioni
kontseptsiooni, võib motivatsioon olla ka vastupidine. Sarnaselt on ka edasilükatud vanaduspensioniga,
kus väiksemad kordajad võivad vähendada motivatsiooni pensioni edasi lükata, samas võib suurem
paindlikkus koos pensioni peatamise võimalusega omada ka vastupidist mõju.
Jättes kõrvale võimaliku käitumisliku mõju, väheneksid ainult koefitsientide muutusest tingitud
riigieelarve kulud umbes 150 kuni 200 tuhat eurot 2021. aastal. 2022. aastal suureneb mõju kuni
500 tuhande euroni, sest vähendatud või suurendatud pension määratakse eluks ajaks ning igal aastal
tuleb selliseid pensionäre juurde.
Nagu eelnõu tervikmõju riigieelarvele, on ka kordajate muutuse mõju inimesele täpselt raske hinnata.
Kui kordajate arvutamise aluseks olevate elada jäänud aastate prognoosimiseks on võimalik kasutada
Eurostati rahvastikuprognoosi Eesti kohta, siis eurotsooni riikide võlakirjade intressimäärade
pikaajalised prognoosid puuduvad. Määruse koostamise seisuga oleksid pensioni vähendamise
kordajad kehtivatest vähendusprotsentidest mõnevõrra suuremad ja pensioni suurendavad kordajad
kehtivatest suurendusprotsentidest väiksemad (vt tabel 1). 500-eurose pensioni korral on 1% pensioni
vähendamise või suurendamise mõju suurus 5 eurot. Selline erinevus võrreldes kehtiva olukorraga
tuleks näiteks juhul, kui inimene läheks pensionile üks, kaks või kolm aastat enne pensioniiga (vt
tabel 2).
Tabel 1. Pensioni suurendamise ja vähendamise kordajad ja protsendid eelnõu (2019. aasta
seisuga) ja kehtiva korra kohaselt
Uue valemiga Kehtiv
(2019) reegel
5 aastat varem -24,0%
4 aastat varem -19,8%
3 aastat varem -15,4% -14,4%
2 aastat varem -10,6% -9,6%
1 aastat varem -5,5% -4,8%
pensionieas 0,0% 0,0%
1 aasta hiljem 6,0% 10,8%
2 aasta hiljem 12,8% 21,6%
3 aasta hiljem 20,3% 32,4%
4 aasta hiljem 28,7% 43,2%
5 aasta hiljem 38,2% 54,0%
6 aasta hiljem 48,9% 64,8%
7 aasta hiljem 61,1% 75,6%
8 aasta hiljem 74,8% 86,4%
9 aasta hiljem 90,6% 97,2%
10 aasta hiljem 108,7% 108,0%
Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused
Tabelis 2 on võrreldud kaks aastat varem ja hiljem pensionile minemise korral pensioni vähendamise
ja suurendamise kordajaid. Pensionieaks on võrdluses võetud 63 aastat. Tulenevalt elada jäänud
aastate muutusest ja eelkõige just intressimäärade alanemisest viimase kümme aasta jooksul, oleksid
aktuaarsed kordajad omanud minevikus langustendentsi. Samas, viimastel aastatel oleksid kordajad
olnud suhteliselt stabiilsed. 400 euro suuruse vanaduspensioni korral tähendab 1% pensioni
suurendust või vähendust 4 eurot ehk kui inimene oleks läinud 2010. aastal kaks aastat varem
pensionile, oleks tema pension olnud 16 eurot väiksem võrreldes inimesega, kes läks 2018. aastal kaks
aastat varem pensionile (arvestamata pensionide indekseerimist ja eeldusel, et mõlemal oli 400 euro
suurune pension).
Tabel 2. Pensioni vähendamise ja suurendamise kordajad perioodil 2009−2018 aktuaarse
neutraalsuse korral, võrreldes pensionieaga kaks aastat varem ja hiljem pensionile minnes
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
2 aastat - -
varem -15,6% 15,4% -15,3% -16,0% 14,0% -13,8% -12,0% -11,60% -11,41% -11,42%
2 aastat
hiljem 18,7% 18,3% 18,2% 19,1% 16,4% 16,1% 13,8% 13,33% 13,09% 13,13%
Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määrusega seotud kulud on kajastatud iga-aastases riigieelarves sotsiaalkindlustuse programmis.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril, samal ajal määruse volitusnormiks oleva RPKS § 111 lõike 3
jõustumisega.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu 24.03.2020 märkusega, millega on arvestatud,
Sotsiaalkindlustusametil ei olnud ettepanekuid ega arvamusi.