dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Pöördumiste edastamine

Sotsiaalministeerium · 30. märts 2020
Viit
4.3-1/350-11
Registreeritud
30. märts 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei, Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4.3 Võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse s.h soopõhise vägivalla vähendamise tegevuse kavandamine ja korraldamine
Sari
4.3-1 Võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse s.h soopõhise vägivalla vähendamise tegevusega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.3-1/2020
Vastutaja
Kärt Allert

Failid

  • 📎4.3-1350-11 30.03.2020 Väljaminev kiri.bdoc6109 KB

Sisu (failidest)

HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISEST ANTUD TOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 3-3/849-1 ERITINGIMUSED Tallinn, jaanuar 2019. a Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn, keda käskkirja alusel esindab toetuste juht Ester Timmas (edaspidi nimetatud Ministeerium või Pool või koos Toetuse saajaga Pooled) ja SA Eesti Inimõiguste Keskus, registrikood 90012202, asukoht Parda 4, Tallinn, keda põhikirja alusel esindab juhatuse liige Kari Käsper (edaspidi nimetatud Toetuse saaja või Pool või koos Ministeeriumiga Pooled), leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi Leping): 1. Leping reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 loetletud hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini, hoolekandega ning eakate ja puuetega inimestega projektide toetuste sihtotstarbelist kasutamist. 2. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2010. a määruse nr 53 „Hasartmängumaksu laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord“ alusel ning lähtudes Hasartmängumaksu Nõukogu 17. detsembri 2018. a koosoleku päevakorrapunkti nr 2 otsusest nr 9 3. Lepingu objektiks on Toetuse saaja poolt Lepingu juurde kuuluvas taotluses (Lisa 2 ja Lisa 3) sätestatud projekti eesmärk ning oodatav tulemus. Lepinguga Ministeerium eraldab projekti täitmiseks Toetuse saajale 92 010 eurot (edaspidi Toetus), mida Toetuse saaja on kohustatud kasutama sihtotstarbeliselt esitatud taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks (edaspidi Projekt). 4. Projekti nimetus on: Võrdsed võimalused kõigile mitmekesises ühiskonnas 5. Projekti eesmärk on tõsta Eesti avalikkuse teadlikkust võrdse kohtlemise teemast ja tulevastest väljakutsetest 6. Oodatav tulemus: plaanitud koolitused ja tegevused on tehtud. 7. Lepingu täitmine 7.1. Toetuse saaja kohustub viima Projekti ellu ajavahemikus 01.01.2019 kuni 31.12.2019. 7.2. Toetuse saaja esitab Ministeeriumile Lepingu vahearuande 15.07.2019 ja koondaruande 20.01.2020. Aruandevorm on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused. 8. Finantseerimine Ministeerium kannab Toetuse 92 010 eurot (üheksakümmend kaks tuhat kümme eurot) Toetuse saaja kontole EE362200221048377862 Swedbankis esimesel võimalusel peale hasartmängumaksu vahendite laekumist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse: 8.1. 7310 eurot (seitse tuhat kolmsada kümme eurot) 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul alates Ministeeriumi poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest; 8.2. 7700 eurot (seitse tuhat seitsesada eurot) 2019. aasta 20. veebruariks, 20. märtsiks, 20. aprilliks, 20. maiks, 20. juuniks, 20. juuliks, 20. augustiks, 20. septembriks, 20. oktoobriks, 20. novembriks ja 20. detsembriks. 9. Erisätted toetuse kasutamise lepingu üldtingimustest. 9.1. Toetuse saaja peab Toetuse kohta arvestust pidama vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta ning eristama projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest. 1 (3) Paberkandjal dokumentidele peab Toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist on antud Projekti kuluga. Elektroonilisel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. 9.2. Ministeeriumil on õigus saada Toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke seletusi ning viibida Toetuse saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega. 9.3. Ministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi ka juhul, kui: 9.3.1. ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu; 9.3.2. kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud; 9.3.3. Toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate andmete korral oleks Toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus; 9.3.4. Toetuse saaja ei ole täitnud projekti oma- või kaasfinantseeringuga seotud nõudeid; 9.3.5. Toetuse saaja ei võimalda või oluliselt raskendab ministeeriumil kontrolli teostamist. 9.4. Juhul, kui Toetuse saaja ei esita aruandeid tähtaegselt või Ministeeriumil on pretensioone lepingu täitmise ja/või aruande, samuti kontrollimiseks esitatud kuludokumentide suhtes, kohustub toetuse saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul. 9.5. Ministeeriumil on õigus nõuda Toetuse saajalt lepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 9% toetusest. Leppetrahvi nõude võib esitada sõltumata tagasinõude olemasolust. 9.6. Toetuse saaja kohustub tagastama punktis 7.1. sätestatud perioodi jooksul kasutamata jäänud Toetuse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu täitmise koondaruande esitamise tähtajast või taotlema Lepingu pikendamist. Toetuse jääk kanda SEB panga kontole EE89 1010 2200 3479 6011 või Swedbanki kontole EE93 2200 2210 2377 8606. Lisada viitenumber 2800048574 ja selgituseks lepingu number. 9.7. Kui Toetuse saaja ei ole kasutanud Toetust Lepingus sätestatud tingimustel kohustub Toetuse saaja Toetuse osaliselt või täielikult tagastama Ministeeriumi poolt määratud kuupäevaks. Ministeeriumil on õigus nõuda intressi vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. Kui Toetust tähtpäevaks ei tagastata, on Ministeeriumil õigus nõuda viivist vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. 9.8. Järgnevat Toetust Toetuse saajale ei eraldata ja uusi taotlusi menetlusse ei võeta kui: 9.8.1. varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud nõuetekohaselt; 9.8.2. tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata. 9.9. Toetuse saaja kohustub eksponeerima Hasartmängumaksu Nõukogu logo kõigil toetuse abil korraldatud üritustel, sh nende reklaamides ja trükistel. 10. Volitatud esindajad. 10.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes, samuti aruannete kontrollimisel ning kuludokumentide esitamise nõudmisel on: Merit Havi, e- post [email protected]. Aruanded tuleb esitada aadressil [email protected] 10.2. Toetuse saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes ning Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on Egert Rünne, tel 644 5148, e-post [email protected] . 11. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad 11.1. Lisa 1 – Kinnituskiri 11.2. Lisa 2 – Taotlus 11.3. Lisa 3 – Muudetud eelarvega taotlus 12. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käesolevale lepingule ja selle lisadele: Toetuse kasutamise lepingu üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Ministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik Üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla õigustühised. 2 (3) 13. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu eritingimusi koos kõikide lisadega ja üldtingimustega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 14. Leping on koostatud digitaalselt või paberkandjal kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb Ministeeriumile ja teine Toetuse saajale. Lepingud on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi välisveebis kättesaadavas dokumendiregistris. 15. Poolte allkirjad ja rekvisiidid Ministeerium: Toetuse saaja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) _____________________ ________________________ Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium SA Eesti Inimõiguste Keskus Registrikood 70001952 Registrikood 90012202 Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Parda 4, Tallinn 10151 Tel: 626 9301, faks 699 2209 Tel: 644 5148 SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 Swedbank EE36 2200 2210 4837 7862 Viitenumber 2800048574 3 (3) Sotsiaalministeeriumi kantsleri .28.08.2014 a. käskkirjaga nr 35 kinnitatud Sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimuste ja korra LISA 1 Kinnitus hasartmängumaksu laekumistest antava toetuse taotluse juurde Käesolevaga kinnitab taotleja, et:  ei ole saanud taotluses kavandatavate tegevuste läbiviimiseks toetust teistelt finantseerijatelt;  varem saadud toetuste kohta ei ole aruande esitamise võlgnevust;  ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;  ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes;  tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad maksuvõlad;  taotletava projekti kulu ei ole tekkinud enne toetuse andmise otsust;  taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud eelarve;  toetuse saamisel kasutatakse toetust sihipäraselt taotluses kavandatud tegevuste elluviimiseks. Taotleja nimi: Taotleja allkiri: Kuupäev: HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile (märkida sobiv) Sotsiaalministeeriumile Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi SA Eesti Inimõiguste Keskus Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi SA Eesti Inimõiguste Keskus 3. Registrikood 90012202 4. Juriidiline aadress Parda 4, 10151, Tallinn 5. Postiaadress Parda 4, 10151, Tallinn 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE362200221048377862, Swedbank 7. Esindaja nimi ja ametikoht Kari Käsper, juhataja *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Egert Rünne 9. Telefon 644 5148 10. E-posti aadress [email protected] 11. Projekti nimetus Võrdsed võimalused kõigile mitmekesises ühiskonnas 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.01.2019 – 31.12.2019 13. Projekti üldmaksumus 152 388.00 14. Hasartmängumaksu 121 910.40 Nõukogult taotletav summa 15. Omafinantseeringu summa 30 477.60 16. Kaasfinantseeringute summa KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: ● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. ● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev digitaalselt) Kari Käsper, juhataja /allkirjastatud digitaalselt/ 13.11.2018 NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa (finantseerijate lõikes) summa summa / vastamise tähtpäev Hasartmängumaksu 121 910.40 Võrdse kohtlemise ja Nõukogu sallivuse edendamine koos ettevõtete ja avaliku sektori organisatsioonidega läbi Mitmekesisuse kokkuleppe võrgustiku, Mitmekesisuse märgise ja Mitmekesisuse päeva tähistamise Omafinantseering 30 477.60 /allkirjastatud Mitmekesisuse kokkuleppe, 19800.00 kinnitus lisas/ märgise ja päeva koordinaatori töötasu (1,0 kohta, 12 kuud) Kaasfinantseerijad Kaks Mitmekesisuse 1480.00 (loetleda eraldi ja lisada kokkuleppe võrgustiku kaasfinantseerimist kogemuste vahetamise tõendavad dokumendid) seminari ja liitumisüritust (seminari ruumi rent, toitlustus, esineja tasu) Mitmekesisuse päeva 5780.00 materjalid (visuaal, meened, plakatid, transport ja logistika) Mitmekesisuse päeva reklaam 6120.00 avaliku kohas (täpne sisu lepitakse kokku võrgustikku kuuluvate organisatsioonidega) Mitmekesisuse päeva vastuvõtt 1280.00 (toitlustus, seminariruumi rent, transport, esineja tasu) Mitmekesisuse päeva 680.00 eelseminari ja kommunikatsiooniseminar (toitlustus, seminar ruumi rent ning transport) Koolitus mitmekesisuse 890.00 nõustajatele (toitlustus, seminariruumi rent ning transport) Kuue märgise saanud 3800.00 organisatsiooni vahehindamise läbiviimine (eksperttasud) Tagasiside seminar 550.00 nõustajatele (toitlustus, seminariruumi rent ning transport) Kuus videointervjuud märgise 5100.00 saajatega (videolahenduse väljatöötamine ning filmimine) Mitmekesisuse märgisega 900.00 liitumise teavitus. Suurem teadlikkus võrdsest kohtlemisest kogukondades ja vabasektoris Kaks korda aastas toimuvad 900.00 maakondlikud võrdse kohtlemise ja inimõiguste saadikute koolitused (seminariruumi rent, kohvipaus, koolitaja tasu, transport) Kolmes maakonnas toimuvad 1200.00 seminarid mitmekesisusest, inimõigustest ja võrdsest kohtlemisest kohalikule kogukonnale (seminariruumi rent, kohvipaus, koolitaja tasu, transport) Kogukondade kaasamise 7780.00 eksperdi töötasu (0,6 kohta, 12 kuud) Võrdse kohtlemise võrgustiku 1280.00 strateegiaseminar (toitlustus, seminariruumi rent ning transport) Võrdse kohtlemise võrgustiku 190.00 kaks kohtumist (toitlustus, seminariruumi rent ning transport) Võrdse kohtlemise teemaline 6000.00 aastakonverents (toitlustus, ruumi, transport, esineja tasu, live ülekanne) Visuaalse identiteedi 4350.00 uuendamine konverentsiks (lahenduse väljatöötamine) LGBT avaliku arvamuse 8000.00 uuring Võrdse kohtlemise eksperdi 9000.00 töötasu (0,5 kohta, 12 kuud) Sallivuse ja inimõiguste edendamine läbi strateegilise kommunikatsiooni, meediamonitooringu analüüsi ning infokirja ilmumise. Kommunikatsiooniekspert (1,0 18 254.00 kohta, 12 kuud) Meediamonitooring (12 kuud) 2400.00 10 korda toimuv laiem 3000.00 inimõiguste ja võrdse kohtlemise teemaline podcast (podcasti tootmine ning teavitus) Strateegiline hagelemine ja huvikaitse läbi võrgustumise ja koolituste Strateegilise hagelemise 9480.00 koordinaatori töötasu (0,6 kohta 12 kuud). Kaks juristide koolitust võrdse 1270.00 kohtlemise ja strateegilise hagelemise teemal (ruumi rent, koolitaja tasu, transport ja kohvipausid) Strateegiliste kaasuste 5340.00 õigusabi- ja menetluskulud Kaudsed kulud Projektijuhi töötasu (0,5 12 124.00 koormus, 12 kuud) Ruumide üürikulu (12 kuud, 7100.00 proportsionaalne osa). Ruumide kommunaalkulud (12 4450.00 kuu, proportsionaalne osa) Bürootarbed (12 kuud, 2640.00 proportsionaalne osa) Sideteenused 1250.00 proportsionaalne osa (12 kuud) TULUD KOKKU 152 388.00 KULUD KOKKU 152 388.00 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte Eesti Inimõiguste Keskusel (EIK) täitub 2019. aastal 10 tegevusaastat; sama kaua on koostöös Sotsiaalministeeriumiga edendatud võrdsemat ja sallivamat ühiskonda. EIK teeb seda viisil, mis on tõhus, konstruktiivne, suunatud tulemustele ja kaasates nii üksikisikuid ja kogukondi üle Eesti kui era-, avaliku ja vabasektori organisatsioone. Pikaajalise töö tulemusel on loodud tugev ja arenev mitmekesisuse ja kaasatuse edendamise raamistik, mis koosneb Mitmekesisuse kokkuleppest, iga-aastasest Mitmekesisuse päeva tähistamisest ning kvaliteedimärgistest „austame erinevusi“. Projekti raames jätkatakse ja arendatakse kõiki raamistiku osasid. Mitmekesisuse kokkuleppega on liitunud 100 ettevõtet, avaliku sektori organisatsiooni ja vabaühendust üle Eesti; 2019. aastal on plaanitud võrgustikku täiendada veel 15 organisatsiooniga. 2018. aasta alguses anti esimest korda välja kvaliteedimärgis „Austame erinevusi“, mille said 17 organisatsiooni. Projekti raames viiakse märgise saanutele läbi vahehindamine ning valmistatakse ette uus taotlusvoor, et anda märgised aastateks 2020-2022. Juba viiendat korda toimuv Mitmekesisuse päev annab organisatsioonidele võimaluse tuua mitmekesisuse positiivne mõju inimesteni kohas, kus nad kõige rohkem viibivad – töökeskkonnas ning klientidele suunatult. 2019. aastal osaleb Mitmekesisuse päeva tähistamises üle 100 organisatsiooni üle Eesti, mis sellega näitavad, et väärtustavad iga oma töötajat ja nende panust organisatsiooni arengusse. Lisaks pakutakse erinevaid võrdse kohtlemise koolitusi nii tööandjatele kui ka juristidele, et valdkondlik ekspertiis ja teadlikkus leviks. Eesti Inimõiguste Keskus on alati pidanud oluliseks koostööd sarnaseid eesmärke jagavate vabaühendustega, seega jätkub ka võrdse kohtlemise võrgustiku töö. 2019. aastal uuendatakse võrgustiku strateegiat ning keskendutakse koostöö suurendamisele erinevate organisatsioonide vahel, et suurendada ühisosa ja teadlikkust väljakutsetest ja võimalustest. See annab võimaluse moodustada koalitsioone, et ühiselt seista sihtrühmade huvide eest. Jätkame ka inimõiguste saadikute programmiga, mis viivad inimõiguste keskuse eesmärke kogukondlikul tasandil, et teadlikkus võrdsest kohtlemisest ja inimõigustest leviks laiemalt. Strateegiline hagelemine, kus tegeletakse edasi juba alanud kaasustega, mis kujundavad valdkondlikku õiguskeskkonda, on osutunud aastate vältel edukaks, tegeletud on nii puuetega inimeste, eakate, kui LGBT inimesi puudutavate kaasustega. 2019. a liigutakse edasi käimasolevate kaasustega ning ollakse valmis tegelema veel seitsme uue kaasusega. Oluline on ka EIK valdkondlike tegevuste ning edusammude tõhus kommunikatsioon ja toetajate ning sihtrühma võimestamine. Seepärast korraldatakse sügisel konverents, kus räägitakse 10 aasta arengutest ning uutest väljakutsetest nii Eesti Inimõiguste Keskuse töös, kui ka võrdse kohtlemise valdkonnas laiemalt. Samuti algatame podcastide seeria, et käsitleda olulisi teemasid süvitsi ning suurendada tegevuse avatust ja läbipaistvust. Projekti läbiviimisel ja suhtlusel nii organisatsioonisiseselt kui väljapoole kasutatakse eelkõige kaasava juhtimise ja koostöö põhimõtteid. Projekt lähtub põhimõttest, et läbi koostöö, informeerimise, võrgustikutöö ja osapoolte kaasamise saavutatakse parimad tulemused. Sealhulgas on võtmetähtsusega tulemuslik koostöö valdkonna eest vastutavate riigiasutustega. Projekti tiim: Projektijuht Egert Rünnel on magistrikraad riigiteadustest Tallinna Ülikoolist. Egert on läbinud erinevaid siseriiklike ja rahvusvahelisi koolitusi vabaühenduste efektiivsest juhtimisest. Egert on Eesti Inimõiguste Keskuse tegevjuht ning on juhtunud erinevaid võrdsest kohtlemisest ning inimõigustest teadlikkust tõstvaid projekte. Egert on olnud aastatel 2011 – 2015 Talllina Tehnikaülikoolis õiguse instituudis uuringute spetsialist. Rohkem infot tööalase pädevuse kohta on kättesaadav siit: https://humanrights.ee/keskus-3/inimesed- 2/egert-rynne/ Strateegilise hagelemise koordinaator Kelly Grossthal on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli õigusteaduse õppekava. Kellyl on pikaajaline võrdse kohtlemise edendamise kogemus, samuti on Kelly tegelenud mitmekümne strateegilise kaasusega ning paljud ka edukalt lõpetanud. Kelly on üks Eesti mitmekesisuse kokkuleppe loojatest. Rohkem infot tema tööalasest pädevusest on leitav siit: https://humanrights.ee/keskus- 3/inimesed-2/kelly-grossthal/ Võrdse kohtlemise teemalise huvikaitse ekspert Kari Käsper õpib Tallinna Tehnikaülikoolis doktorantuuris avalikku haldust ning on inimõiguste õppejõud. Kari on võrdse kohtlemise alase huvikaitsetegevusega olnud seotud 2010. aastast, kui juhtis “erinevus rikastab” kampaaniat ning tema algatusel on loodud nii võrdse kohtlemise võrgustik kui mitmekesisuse kokkulepe. Kari on õppinud huvikaitsetööd nii mitmetel koolitustel Eestis kui USAs. Rohkem infot tema tööalasest pädevusest on leitav siit: https://humanrights.ee/keskus-3/inimesed-2/kari- kasper/ Kogukondade kaasamise ekspert on Liina Rajaveer, kes õpib Tartu Ülikoolis antropoloogiat ning on kaasa löönud Keskuse poolt läbiviidud mitmekesisuse ja kaasatuse tegevustes. Samuti on ta uurinud Arvamusfestivali mõjusid nii osalejatele, kui pealtvaatajatele. Liina panustab projekti kogukonna kaasajana erinevate võrdse kohtlemise ning mitmekesisuse tegevuste valdkonnas. Rohkem infot tema tööalasest pädevusest on leitav siit: https://humanrights.ee/inimesed/liina-rajaveer/ Projekti alguses leitakse avaliku konkurssi kaudu nii Mitmekesisuse kokkuleppe valdkonna juht, kui kommunikatsiooniekspert. Raamatupidamisteenust pakub Eesti Inimõiguste Keskusele Ernst and Young Baltic AS. 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Eesmärgid: 1. Tõsta Eesti avalikkuse teadlikkust võrdse kohtlemise teemast ja tulevastest väljakutsetest. 2. Võimestada inimesi abi otsima võimaliku ebavõrdse kohtlemise korral. 3. Kujundada võrdse kohtlemise õiguskeskkonda. 4. Tuua kokku võrdse kohtlemise valdkonnas tegutsevaid kodanikeühendusi, et jagada ja analüüsida infot, mis võimaldab tõhusalt ja konstruktiivselt edendada teemat Eestis. 5. Tuua kokku era- ja avaliku sektori organisatsioone läbi Mitmekesisuse kokkuleppe, Mitmekesisuse päeva ja Mitmekesisuse märgise, et jagada võrdse kohtlemise teadmisi ja printsiipe ning mitmekesisuse kasulikkust, mis võimaldab omakorda paremini edendada võrdset kohtlemist läbi töökeskkonna. 6. Suurendada kohalikul tasandil teadlikkust võrdsest kohtlemisest ning kaasata kogukondi teemasse. 7. Saada objektiivset infot Eesti elanikkonna suhtumisest LGBT teemadesse, et anda sisendit poliitikate kujundamisse. Sihtgrupid 1. Kõik Eestis elavad inimesed (kaudselt) 2. Diskrimineerimise ohvrid 3. Vabakond (eriti valdkondlikud vabaühendused) 4. Spetsialistid / juristid 5. Tööandjad 6. Töötajad 7. Kogukondade esindajad 8. Noored 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused  Toimunud on kaks koolitust ning täiendkoolitatud on kakskümmend juristi võrdse kohtlemise ja strateegilise hagelemise teemal;  Läbi on viidud kolm seminari erinevates maakondades võrdsest kohtemisest, mitmekesisusest ja kaasatusest, kus on osalenud 60 inimest;  Koolitatud on 10 võrdse kohtlemise ja inimõiguste saadikut kahel erineval seminaril;  Strateegilise hagelemise raames on tegeletud vähemalt seitsme inimese juhtumiga vähemal kahel erineval alusel;  Toimunud on kaks kogemuste vahetamise seminari kümnele võrdse kohtlemise võrgustiku liikmetele;  Toimunud on strateegiaseminar võrdse kohtlemise võrgustiku liikmetele, kus on osalenud 10 inimest;  Toimunud on kaks koolitust ja mitmekesisuse kokkuleppe liitumisüritust organisatsioonidele võrdsest kohtlemisest, diskrimineerimise keelust ja mitmekesisuse plaanist, kus on osalenud kokku 60 inimest;  Mitmekesisuse kokkuleppega on liitunud 15 uut organisatsiooni;  Mitmekesisuse päeva ideekorje eelseminaril on osalenud 15 inimest;  Mitmekesisuse päeva kommunikatsiooniseminaril on osalenud 15 inimest;  Toimunud on Mitmekesisuse päev, kus on osalenud vähemalt 100 organisatsiooni ning ilmunud vähemalt 30 meediakajastust;  Mitmekesisuse päeva õhtusel seminaril on osalenud 40 inimest;  Mitmekesisuse nõustajate koolitusel on osalenud 6 nõustajat;  Vahehindamine on läbi viidud kuuele märgise „Austame erinevusi“ saanud organisatsioonile;  Mitmekesisuse nõustajate tagasiside seminaril on osalenud kuus nõustajat;  Valminud on kuus videoklippi tutvustamaks mitmekesisuse märgist „Austame erinevusi“;  Võrdse kohtlemise konverentsil on osalenud vähemalt 60 inimest, ning otse-ülekannet on vaadanud vähemalt 1000 inimest;  Valminud on avaliku arvamuse uuring LGBT teemadest;  Võrgustikku ja mitmekesisuse temaatikat käsitlev infokiri on ilmunud vähemalt üheksa korda aastast;  Projektiperioodi jooksul on kümme korda ilmunud inimõiguste keskuse podcast;  Projektiperioodi jooksul on iga nädal ilmunud inimõiguste keskuse infokiri (välja arvatud juulis);  Projektiperioodi jooksul toimunud meediamonitooringu raames on paranenud keskuse võimekus osaleda võrdse kohtlemise teemadel avalikus debatis. 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses Võrdse kohtlemise ja sallivuse edendamine koos ettevõtete ja avaliku sektori organisatsioonidega läbi Mitmekesisuse kokkuleppe võrgustiku, Mitmekesisuse märgise ja Mitmekesisuse päeva tähistamise Mitmekesisuse kokkuleppe võrgustik kutsuti ellu 2012. aastal. Tegu on vabatahtliku kokkuleppega, millega liitudes kinnitab ettevõte või avaliku sektori organisatsioon, et hindab mitmekesisuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid nii oma töötajate ja klientide kui koostööpartnerite hulgas. Tänaseks on Mitmekesisuse kokkuleppega liitunud üle 100 ettevõtte ja organisatsiooni. Kokkuleppe osalised moodustavad võrgustiku, mille kaudu jagatakse infot, kogemusi ning toimuvad avalikud üritused ja võrgustiku koosolekud. 2018. aastal täienes raamistik kvaliteedimärgisega “austame erinevusi”. Mitmekesisuse märgis on kvaliteedimärk, mis näitab, et ettevõte on atraktiivne tööandja, mis ootab tööle talente sõltumata nende soost või taustast. 2018. aastal said märgise 17 tööandjat ning 2019. aastal toimub märgise saanute vahehindamine, lisaks valmistatakse ette 2020. aastal toimuvat märgiste andmist 2020-2022 perioodiks. 2019. aastal tähistatakse juba viiendat korda „Mitmekesisuse päeva“. Sel päeval näitavad organisatsioonid, et nad mängivad olulist rolli võrdse kohtlemise põhimõtete eest seismisel, viies neid väärtusi kandvad sõnumid oma töötajate, klientide ja koostööpartneriteni. 2019. aastal tähistab Mitmekesise päeva üle 100 organisatsiooni ning läbi selle on hõlmatud tuhanded töötajad. Valdkonna tegevused on 2019. aastal järgnevad:  Mitmekesisuse päeva tutvustav seminar ja ideekorje (veebruar 2019)  Mitmekesisuse nõustajate koolitus (veebruar 2019)  Mitmekesisuse kokkuleppe võrgustiku esimene kokkusaamine ja liitumisüritus (märts 2018)  Mitmekesisuse päeva kommunikatsiooniseminar (märts 2019)  Mitmekesisuse päev (aprill 2019)  Kuuele mitmekesisuse märgise „Austame erinevusi“ saanud organisatsioonile on viidud läbi vahe hindamine (aprill 2019 – november 2019);  Mitmekesisuse kokkuleppe võrgustiku teine kokkusaamine ja liitumisüritus (oktoober 2019)  Mitmekesisuse nõustajate tagasiside seminar (november 2019)  Valminud on kuus video tutvustamaks Mitmekesisuse märgist „Austame erinevusi“ (november 2019);  Mitmekesisuse kokkuleppe uudiskirja väljaandmine üheksa korda aastas (jaanuar 2019 – detsember 2019) Vastutab: Mitmekesisuse ekspert (eelarverida mitmekesisuse kokkuleppe koordinaator) Suurem teadlikkus võrdsest kohtlemisest kogukondades ja vabasektoris 2018. aastal loodud saadikute pilootprogramm, mille raames otsiti ja koolitati 6 inimõiguste saadikut erinevates kogukondades üle Eesti oli edukas. Saadikud ühendavad Keskuse tegevust rohujuuretasandiga ning aitavad seeläbi organisatsioonil paremini tegutseda ning jõuda erinevate sihtrühmadeni. Inimõiguste saadikud on Keskuse eesliin erinevates Eesti kogukondades. 2019. aastal koolitatakse saadikuid veel mitmekesisuse ning võrdse kohtlemise valdkonnas ning nad korraldavad kolm korda aastas temaatilisi võrdsest kohtlemisest teadlikkust tõstvaid üritusi oma kogukondades. Kaasamine jätkub ka läbi Võrdse kohtlemise võrgustiku, võrgustikuga liitunud organisatsioonidele toimib strateegiaseminar, kus pannaks paika laiem strateegia ning töökava. Samuti toimuvad kaks korda aastas temaatilised kohtumised. Valdkonna tegevused on 2018. aastal järgnevad:  Saadikute esimene koolitus (võrdse kohtlemise, inimõiguste ja mitmekesisuse teemadel) (märts 2019)  Kolm seminari maakondades (võrdse kohtlemise, inimõiguste ja mitmekesisuse teemadel), kus kokku on osalenud 100 inimest. (juuni 2019 – detsember 2019)  Saadikute teine koolituse (võrdse kohtlemise, inimõiguste ja mitmekesisuse teemadel) (oktoober 2019)  Võrdse kohtlemise võrgustiku esimene kogemusvahetamise seminar (veebruar 2019)  Võrdse kohtlemise strateegiaseminar (juuni 2019)  Võrdse kohtlemise võrgustiku teine kogemusvahetamise seminar (detsember 2019) Vastutab: Liina Rajaveer (eelarverida kogukonna kaasamise spetsialist) Sallivuse ja inimõiguste edendamine läbi strateegilise kommunikatsiooni, meediamonitooringu analüüsi ning infokirja ilmumise Toetajate, koostööpartnerit ja avalikkuse kursishoidmine Eesti Inimõiguste Keskuse tegevustega aitab hoida ja tõsta Keskuse mainet ning informeerida oma tegevustest. See aitab ka suurendada EIK kandepinda ning jõuda tulemuslikumalt inimesteni. Lisaks aitab meediamonitooringu analüüs leida vähemuste kajastuses kitsaskohti, millele ajakirjanduse teadlikkuse tõstmisel tulevikus panustada. 2019. aastal saab Inimõiguste Keskus kümneaastaseks. Selle tähistamiseks valmistatakse 10 podcasti, kus aastate jooksul käsitletavaid teemasid saab laiemalt lahti rääkida nii ametnike, vabakonna kui toetajatega. Spetsiifilisemaks teadlikkuse tõstmiseks võrdse kohtlemise teemadel korraldatakse sügisel konverents, kus räägitakse oma valdkonna ekspertidega nii edasiminekutest, kui ka probleemkohtadest võrdse kohtlemise ja mitmekesisuse valdkonnas. Samuti, et olla võimalikult avatud oma tegemises jätkab kord nädalas ilmumist Keskuse nädalakiri. Valdkonna tegevused on 2019. aastal järgnevad:  Meediamonitooringu analüüs (jaanuar 2019 – detsember 2019)  Iganädalase infokirja ilmumine inimõigustest ja võrdsest kohtlemisest (jaanuar 2019 – detsember 2019)  10 korda aastas podcastide avaldamine inimõigustest ja võrdsest kohtlemisest (märts 2019 – detsember 2019).  LGBT teemalise avaliku arvamus uuringu esitlemine (mai 2019)  Inimõiguste ja võrdse kohtlemise teemalise konverentsi toimumine (oktoober 2019) Vastutab: Kommunikatsiooniekspert (eelarverida kommunikatsiooniekspert), valitaks avaliku konkursi põhjal. Strateegiline hagelemine Läbi strateegilise hagelemise on eesmärgiks parandada haavatavate gruppide õiguste kaitset jätkusuutlikult kasutades selleks strateegilist kaitset ning huvikaitset. Strateegiline hagelemine tähendab tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjade menetlemise läbi kohtu- või kohtuväliste vahendite, et seatud eesmärkidest lähtuvalt valitud juhtumite kaudu mõjutada seaduste ja seaduste elluviimiskvaliteeti. Ohvrite nõustamine toimub aastaringselt ning aasta jooksul tegeletakse vähemalt seitsme kaasuse laiemalt. Samuti tulevad 2018. aastast üle kaks puudega inimese kaasust, üks vanuselise diskrimineerimise kaasus ning üks LGBT teemaline kaasus. Lisaks aastaringsele suhtlusele, nõustamisele ning koostööle on teema raames 2019. aastal kavas järgnevad tegevused:  Diskrimineerimise ohvrite nõustamine ning strateegiliste kaasustega tegelemine (jaanuar 2019 – detsember 2019);  Juristide esimene koolitus (mai 2018);  Juristide teine koolitus (september 2018); Vastutab: Kelly Grossthal (eelarveread strateegilise hagelemise koordinaator) HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile (märkida sobiv) Sotsiaalministeeriumile Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi Eesti LGBT Ühing Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi Eesti LGBT Ühing 3. Registrikood 80275811 4. Juriidiline aadress Kaarli pst 5-1, Tallinn 10119 5. Postiaadress Kaarli pst 5-1, Tallinn 10119 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE452200221043304212 7. Esindaja nimi ja ametikoht Kristel Rannaääre, juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Kristel Rannaääre 9. Telefon 555 91 017 10. E-posti aadress [email protected] 11. Projekti nimetus Seksuaal- ja soovähemuste teemaline teavitus- ja huvikaitsetegevus ning kogukonna toetamine 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.01.2019 − 31.12.2019 13. Projekti üldmaksumus 173 300 14. Hasartmängumaksu 138 640 Nõukogult taotletav summa 15. Omafinantseeringu summa 34 660 16. Kaasfinantseeringute summa KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: ● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. ● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada Kuupäev ka digitaalselt) NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa (finantseerijate lõikes) summa summa / vastamise tähtpäev Hasartmängumaksu 138 640 Ühingu kontori ning 18 000 Nõukogu kogukonnakeskuse üür ja kommunaalmaksed, Tallinnas ja Tartus (halduskulu) Omafinantseering 34 660 X Telefon ja internet 600 (halduskulu) Kaasfinantseerijad X X Kontoritarbed, IT tugi 1 500 (loetleda eraldi ja lisada domeenid ja serverid kaasfinantseerimist (halduskulu) tõendavad dokumendid) HMN projektijuht (osaline 6 000 tööaeg) Tegevjuht (osaline tööaeg) 19 200 Kommunikatsiooniekspert 16 800 (osaline tööaeg) Huvikaitseekspert 16 800 (osaline tööaeg) Kogukonnaekspert Tallinnas 16 800 ja Põhja-Eestis (osaline tööaeg) Kogukonnaekspert Tartus ja 16 800 Lõuna-Eestis (osaline tööaeg) Haridusekspert 16 800 (osaline tööaeg) Psühholoogiline nõustaja 4 200 (osaline tööaeg) Raamatupidaja ja finantsist 14 400 (osaline tööaeg) Koristaja (ühingu kontor ja 1 200 kogukonnakeskus Tallinnas) Assistent 12 000 (osaline tööaeg) Kogukonnakeskuse 300 raamatukogu täiendamine Sihtgrupp – üritused, 4 000 koolitused, koosolekud, tugigrupid, nõustamine jms Ühingu meeskonna 3 000 motiveerimine, arendamine, kohtumised partnertitega jms Kommunikatsioon – 4 000 tõlkimine, toimetamine, kujundus, trükk jms Liikmemaksud (ILGA- 900 Europe, TGEU, IGLYO, EMSL, NELFA) TULUD KOKKU 173 300 KULUD KOKKU 173 300 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte Projekti „Seksuaal- ja soovähemuste teemaline teavitus- ja huvikaitsetegevus ning kogukonna toetamine“ eesmärk on tõsta teadlikkust LGBT+ inimeste ehk lesbide, geide, biseksuaalsete ja transsooliste inimeste ning teiste seksuaal- ja soovähemuste võrdse kohtlemise teemast ning jõustada LGBT+ inimesi ja nende lähedasi, et tagada neile toetus olukordades, kus nad võivad kogeda ebavõrdset kohtlemist, halvustavat suhtumist või jääda isolatsiooni. Projekti elluviimine toetab LGBT+ alast teavitustööd Eestis. Eesti Inimõiguste Keskuse tellitud 2017. aasta uuring näitab, et Eesti elanike suhtumine lesbidesse ja geidesse on aastaga paranenud, aga üle poole peavad homoseksuaalsust siiski täiesti või pigem vastuvõetamatuks. Sama uuring toob välja, et transsoolisust peab vastuvõetavaks vaid 37% (s.h 12% täiesti vastuvõetavaks). Ka ühingu töötajate pikaaegne kogemus näitab, et erinevate valdkondade spetsialistidel (noortega töötavad spetsialistid, nõustajad, meditsiinitöötajad, sotsiaaltöötajad, politseinikud) on vähesed või täiesti puudulikud teadmised LGBT+ inimestest ja teemadest, mis takistab neil pakkuda antud sihtgrupile professionaalset teenust. Teadlikkuse puudumise tõttu võib tekkida olukord, kus LGBT+ inimesed ja nende lähedased ei saa teenuseid turvaliselt tarbida. Igal aastal laekub ühingule juhtumeid, kus inimestele pole tagatud näiteks vajalik meditsiiniteenus, turvaline hariduskeskkond, nõustamisteenus vms. Ka ühiskonna teadlikkuse parandamine aitab kaasa LGBT+ inimeste ja nende lähedaste olukorra paremaks muutmiseks. Ühingul on välja töötatud ja edukalt kasutusel mitmed koolituspaketid noortega töötavatele spetsialistidele, nõustajatele jt, mida soovime rakendada ka järgneval aastal. Lisaks koolitustele võtame regulaarselt sõna meedias, peame päevakohast blogi ja uudiste rubriiki, haldame mitmeid sotsiaalmeedia kanaleid, teeme koostööd erinevate organisatsioonide ja asutustega, et parandada erinevate spetsialistide ja laiema avalikkuse teadlikkust LGBT+ inimestest ja nendega seotud teemadest. Eestis pakub LGBT+ spetsiifilisi koolitusi vaid Eesti LGBT Ühing. Lisaks täidab Eesti LGBT+ Ühing infotühimiku teemadel, mida LGBT+ inimesed ei pruugi saada tavapärastest allikatest (naistearst, meestearst, perearst, internet, meedia vms). Projekti elluviimine toetab LGBT+ alast huvikaitsetööd Eestis. Eesti LGBT Ühing tegeleb LGBT+ inimeste ja nende lähedaste huvikaitsega, nõustades neid nende õiguste valdkonnas, aidates lahendada diskrimineerimisest, vaenu õhutamisest ja ebavõrdsest kohtlemisest tulenevaid olukordi ning esindades nende huvisid erinevate poliitikakujundajate ja -rakendajate hulgas. Samuti toimub regulaarne kogukonna teavitus LGBT+ huvikaitse küsimustes (artiklid, üritused jne). Projekti elluviimine toetab LGBT+ inimeste ja nende lähedaste toetamist. Eesti LGBT Ühing pakub järgnevaid teenuseid: – Huvikaitseteenus, mh kogukonna esindamine, liitlaste kaasamine ja otsuste mõjutamine; – psühholoogiline, juriidiline ja kogemuspõhine nõustamine; – mitmed tugigrupid, – eriilmelised üritusi, – kogukonnakeskus, kus saab turvaliselt ja mõnusalt aega veeta; – raamatukogu, kus on üle 400 LGBT+ teemalise teaviku; – praktikavõimalused nii gümnasistidele kui ka tudengitele; – tugi temaatiliste uurimistööde, artiklite või teiste kirjatükkide kirjutamisel; – LGBT+ teemalised koolitused noortele ja noortega töötavatele spetsialistidele ning teistele sihtgruppidele; – teavitustöö, mh ajakirjanike nõustamine LGBT+ teemadest kirjutamisel; – kultuurifestival Baltic Pride – LGBT+ kultuuri- ja solidaarsusnädal, mis seisab vaba ja hooliva ühiskonna eest, kus kõigil on hea ja turvaline elada, olenemata seksuaalsusest, sooidentiteedist ja eneseväljendusest Teenuseid pakutakse suuremas osas 2011. aastal loodud Tallinnas asuvas LGBT+ info- ja tegevuskeskus OMA Keskus, mis on ainus omalaadne keskus Eestis. Keskuse klientideks on eelkõige LGBT+ inimesed, nende lähedased, noortega töötavad spetsialistid (valdavalt õpetajad, noorsootöötajad ja koolide tugipersonal), lapsevanemad, tudengid, akadeemilised töötajad ja MTÜd. Kuna ühingu eesmärk on pakkuda teenuseid inimestele nende jaoks turvalises, ligipääsetavas keskkonnas, toimuvad kohtumised vajadusel ka väljaspool keskust sihtrühmale sobilikus paigas. Käesoleval aastal loodab Eesti LGBT Ühing laieneda oma tegevusega Tartusse ja avada seal kogukonnaruumi koos koolitatud spetsialistiga ning pakkuda seeläbi operatiivsemalt tugiteenuseid ka Lõuna-Eesti kogukonnale. Projekti elluviimine toetab Eesti LGBT Ühingu organisatsioonilist arengut, et tagada tegevuste jätkusuutlikkus, professionaalsus ja seeläbi valdkonna areng Eestis. Eesti LGBT Ühing töötab pidevalt selle nimel, et olla oma tegevuses läbipaistev, saavutada tõhusam strateegiline suund ja jätkusuutlik rahastus. Tegevuse strateegiliseks planeerimiseks ja ühingu meeskonna heaks toimimiseks korraldatakse meeskonnale aastas mitmeid koolitusi ja motivatsioonikohtumisi. Eesti LGBT Ühingu areng toetub suurel määral ka vabatahtlikele, keda täna on ühingus umbes 30. Vajadus professionaalsete oskustega vabatahtlike järele kasvab, mistõttu tuleb tähelepanu pöörata ka uute vabatahtlike leidmisele ning olemasolevate tunnustamisele. Vabatahtlikke tuleb pidevalt koolitada, tõhusalt kaasata ja motiveerida, et saavutada ühingu seatud eesmärke. Üheks hästitoimivaks lahenduseks on iga-aastane tänuüritus, mis korraldatakse tänutäheks kõigile vabatahtlikele ja koostööpartneritele. Viimased aastad on näidanud üha kasvavat vajadust LGBT+ teemat valdavate spetsialistide järele ka Lõuna- Eestis ning hetkel kulub ebaproportsionaalselt palju ressursse sellele, et ühingu spetsialistid sõidavad koolitama, nõustama ja üritusi korraldama üle Eesti. Seetõttu loodab Eesti LGBT Ühing laieneda sel aastal oma tegevusega ka Tartusse ja avada seal kogukonnaruumi, mis tähendaks ühingule olulist arenguhüpet. 2017.–2020. aastal on Eesti LGBT Ühingul järgnevad strateegilised eesmärgid: LGBT+ kogukond on üksteist toetav, tugev ja kaasatud; LGBT+ inimesed ja teemad on meedias nähtavad ning tasakaalustatult kajastatud; haridus-, noorsootöö-, meditsiini- ja sotsiaalvaldkondades osatakse ja tahetakse tegeleda LGBT+ inimeste ja teemadega; Eesti õigusruumis on tagatud LGBT+ inimeste võrdne kohtlemine; Eesti LGBT Ühingu eelarve on tegevuste elluviimiseks piisav ja rahastusallikad mitmekesised ning ühingu töötajad, juhatuse liikmed ja vabatahtlikud on motiveeritud ja pühendunud. Ühingu igapäevast tööd juhib tegevjuht ning põhivaldkondi juhivad valdkonna eksperdid: haridusekspert, huvikaitseekspert ja kogukonnaekspert, lisaks on ühingu juures tööl kommunikatsiooniekspert, finantsist ja psühholoogiline nõustaja. Eesti LGBT Ühing tegutseb alates 2008. aastast (2008.–2011. aastal MTÜ Eesti Gei Noored). Ühingu missioon on toetada LGBT+ kogukonda ja nende lähedasi, pakkudes tugiteenuseid ja teostades huvikaitset, ning parandada teavitustegevusega ühiskonna teadlikkust LGBT+ teemadest. 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Projekti eesmärgid 1. Ühiskonna teadlikkuse parandamine LGBT+ teemadel koolitus- ja teavitustegevusega Uuringud (soolise võrdõiguslikkuse monitooringud, Eurobaromeetri 2015. aasta tulemused, LGBTQ inimeste igapäevane toimetulek ja strateegilised valikud Eesti ühiskonnas (Tallinna Ülikool, 2016)) näitavad, et eelarvamused ja stereotüübid eri vähemusgruppide, sh LGBT+ inimeste suhtes tulenevad vähesest teadlikkusest. Seetõttu on vaja suunata tähelepanu just teadlikkuse tõstmisele, harimisele ja koolitamisele. Riiklikud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad sisaldavad LGBT+ teemasid nii konkreetsete ainete ainekavades kui ka õppekavade üldosades, nt väärtustes, eesmärkides ja pädevustes. Sellest lähtuvalt on oluline, et ka õpetajakoolitustes sisalduksid LGBT+ teemad, et õpetajaks õppijad saaksid juba varakult võimalusel adekvaatset informatsiooni ning kujundaksid oma hinnangutevaba suhtumist tulevastesse õpilastesse. Selleks, et Eesti LGBT Ühing saaks omalt poolt aidata ülikoole LGBT+ teemade mitmekülgsema kajastamisega, on oluline luua ja hoida kontakti ülikoolide õpetajakoolituse eest vastutajatega. Ühingu eesmärgiks on jõuda ülikoolidega koostöös nii uurimistööde teemade pakkumise kui ka võimalike ainekavade kaardistamiseni, kuhu LGBT+ temaatika sisulisemalt sisse tuua. Lisaks plaanime jätkata erinevate valdkonnaspetsialistide koolitamist ja nõustamist ning tihendada koostööd vastavate organisatsioonidega. Näiteks oleme koolitanud nõustajaid ja meditsiinitöötajaid (seksuaaltervise valdkonnast, noortekabinettidest, psühholooge jne), sotsiaaltöötajaid, noorsootöötajaid jne. Koolituste eesmärk on pakkuda koolitatavatele spetsialistidele teadmisi LGBT+ teemadest, et neil oleks instrumendid antud teema adekvaatseks käsitlemiseks, ning ühtlasi tagada LGBT+ kogukonnale turvaline ligipääs vajalikele teenustele. Olulisel kohal on ka koostöö kohalike meediakanalitega, samuti teadustööde kirjutajatega, et tagada korrektse LGBT+ info, mh terminoloogia levik. 2. Mõjus huvikaitse teostamine LGBT+ inimeste põhiõiguste kaitseks Riigikogu võttis 9. oktoobril 2014 vastu kooseluseaduse (KOOS), mis jõustus 1. jaanuaril 2016. Selle kohaselt võivad notari juures registreerida oma kooselu nii samast kui ka eri soost paarid. Tänase seisuga ei ole vastu võetud seaduse rakendusakte/rakendusseadust, mis reguleeriks kooseluseaduse rakendamist ja teiste seaduste muutmist selle valguses. Seetõttu on tekkinud olukord, kus peaaegu kolm aastat kehtinud seaduse kasutamine on praktilistes oludes raskendatud või isegi võimatu. Viimaste andmete järgi on notarid sõlminud üle 60 kooselulepingu. Rakendusaktide puudumise tõttu on kooselu registreerinud pered ja nendes kasvavad lapsed kaitseta (Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2012 samasooliste vanematega perekondade uuringu kohaselt ütlesid 14% Eesti vastajatest, et nende perekondades kasvavad alaealised lapsed, ning 36% vastanutest on lapsevanemad või seaduslikud eestkostjad). Samuti ei ole võimalik reguleerida vara- ja pärimissuhteid ning esile kerkib hulk igapäevaseid praktilisi probleeme nagu peresiseselt lapsendatud lapse vanema kande tegemine Rahvastikuregistrisse, välisriigi kodanikust registreeritud elukaaslase elamisloa saamine Eestis, ühise tuludeklaratsiooni esitamise võimaluse puudumine. Probleeme tekib pidevalt juurde. Transsooliste inimeste (inimesed, kelle sooidentiteet ja/või sooväljendus erineb neile sündimisel omistatud soost) sootunnustamise (nii meditsiiniline kui ka juriidiline) protsess ei vasta Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Transgender Europe (transsooliste inimeste huvikaitsega tegeleva üleeuroopalise katuseorganisatsiooni) soovitustele. See põhjustab Eestis transsooliste inimeste diskrimineerimist, vägivalda ja ahistamist. EL Põhiõiguste ameti 2015. aasta uuringu tulemused näitavad, et transsooliste inimeste vastu on suunatud suur arv vägivalla- ja vihakuritegusid. 44% küsitlustele vastanutest olid uuringule eelnenud 12 kuu jooksul olnud vägivallaohvrid. Nad märkisid, et seda juhtus selle aja jooksul kolm või enam korda. 54% transsoolistest inimestest tundsid uuringule eelnenud aasta jooksul end isiklikult diskrimineeritu või ahistatuna. Seetõttu tuntakse pidevat hirmu, ollakse sunnitud vältima avalikkust ja varjama oma tegelikku sooidentiteeti. Uuring näitas ka, et isikutõendite saamise protsess on nende jaoks keeruline ja segane, mis pärsib paljude vastanud transsooliste inimeste normaalset ühiskondlikku elu. Eelnevaga ühtivad ka ühingu poole pöördunud transsooliste inimeste kogemused. Näiteks 2017. aastal ei registreeritud politseis ühtegi LGBT+ inimeste vastast vaenuõhutamise juhtumit. Samas näitab Eesti LGBT Ühingu kogutud info, et sel aastal pandi LGBT+ inimeste suhtes toime üle 20 vaenuõhutamise juhtumit, millest üks lõppes raskete kehavigastustega. Sellest võib järeldada, et vaenuõhutamised ja -kuriteod on alaraporteeritud ning inimesed ei pöördu abi saamiseks politseisse. Eesti LGBT Ühingu eesmärk on toetada LGBT+ inimesi puudulikus ja iganenud seadusandlikus olukorras, neid juriidiliselt nõustada ning selgitada nende õigusi ja protseduurilisi võimalusi. Lisaks on ühingu eesmärgiks nõustada ja informeerida LGBT+ valdkonna poliitikakujundajaid ja -rakendajaid ning partnereid strateegiliselt ja järjepidevalt. Ühing keskendub enam kooseluseaduse ja transsooliste inimeste soo tunnustamise protsessiga seonduva asjus nõustamisele, esindamisele ja info jagamisele eesmärgiga tõhustada kõigi LGBT+ inimeste võrdset kohtlemist. 3. Eesti LGBT+ inimeste ja nende lähedaste toetamine, pakkudes turvalist keskkonda, tugiteenuseid ja arenguvõimalusi LGBT+ inimesed puutuvad täna Eestis kokku negatiivsete hoiakutega, ebavõrdse kohtlemise, homo- ja transfoobiaga. Sellele viitab 2017. aasta kevadel läbi viidud avaliku arvamuse uuring, mille järgi 52% inimestest Eestis peab homoseksuaalsust vastuvõetamatuks ja 46% inimestest peab transsoolisust vastuvõetamatuks. Samale viitab ka 2016. aastal läbi viidud uuringu „LGBTQ inimeste igapäevane toimetulek ja strateegilised valikud eesti ühiskonnas“ tulemuste kokkuvõte, kus märgitakse, et LGBTQ kogukond Eestis tajub üldist ühiskondlikku fooni siiski pigem ebasõbralikuna. Eesti LGBT Ühing pakub LGBT+ inimestele ja nende lähedastele võimalust kohtuda turvalises keskkonnas, vajadusel saada psühholoogilist, juriidilist ja kogemustepõhist nõustamist ning tuge ebavõrdse kohtlemise või diskrimineerimise juhtumitega tegelemiseks. Nii ühingu psühholoogiline nõustaja kui ka teised ühingu töötajad/vabatahtlikud tagavad antud küsimustes inimeste abistamise. Lisaks abistavad neid teised LGBT+ kogukonna liikmed, keda ühing koondab, et pakkuda tuge sarnase teekonnaga inimesele. Ühing pakub tuge kogukonnale ja nende lähedastele ka läbi kolme erineva sihtrühmapõhise toetusgrupi – LGBT+ noored, transsoolised inimesed ja samas soost vanematega pered. Kõik grupid pakuvad võimalusi saada abi, nõustamist ja võimalust jagada oma kogemusi ning kuulata teiste omasid. Kogukonnale ja nende lähedastele toe pakkumisele aitadatakse kaasa ka teiste kogukonna ürituste ja seminaridega, mida ühing korraldab. Lisaks pakub Eesti LGBT Ühing LGBT+ inimestele ja nende lähedastele terviklikku infot seksuaaltervisega seotud küsimustes, mis võivad näiteks koolis inimeseõpetuse tunnis, internetis või meedias olla puudulikult käsitletud. Meie eesmärk on toetada LGBT+ kogukonda ja nende lähedasi, pakkudes turvalist keskkonda ja eri teenuseid. Lisaks iseloomustab Eesti LGBT Ühingut see, et ainsa kohana Eestis pakutakse ühingus infot ja teenuseid turvaliselt ja ligipääsetavalt ning kogu vajamineva info saab kätte ühest kohast. 4. Eesti LGBT+ valdkonna arengule kaasa aitamine läbi Eesti LGBT Ühingu töö strateegilisele planeerimise ja elluviimise Ühingu tegevjuht esindab ja juhib ühingu tööd, valdkonnaeksperdid arendavad valdkondi ja suurendavad valdkondade tegevusvõimekust (huvikaitseekspert teostab mõjusat huvikaitset, haridusekspert parandab ühiskonna teadlikkust LGBT+ teemadest koolitus- ja teavitustegevusega, kogukonnaekspert toetab Eesti LGBT+ inimesi ja nende lähedasi, kommunikatsiooniekspert tagab ühingu töö mõtestamise kommunikatsioonis ning ühingu tegevuste ja sõnumi tõhusa edastamise, psühholoogiline nõustaja nõustab LGBT+ inimesi ja nende lähedasi, finantsist vastutab ühingu raamatupidamise ja finantsarengu eest). Kõik ühingu töötajad on osalise koormusega ning nende palgad on vastavuses Eesti keskmise palgaga. 2017. aastal värbas ühing uusi töötajaid, mis tõi kaasa olulise arenguhüppe. Suurem töötajate hulk andis võimaluse märkimisväärselt panustada ühingu ja valdkonna arendamisse. Hetkel puudub ühingus veel haridusekspert ning tema tööülesandeid täidavad teiste valdkondade eksperdid. See on tekitanud aga olukorra, kus ühingu haridusvaldkonna areng on seiskunud. Seetõttu soovime tulevast aastast võtta tööle hariduseksperdi. Viimased aastad on näidanud üha kasvavat vajadust LGBT+ teemat valdavate spetsialistide järele ka Lõuna- Eestis ning hetkel kulub ebaproportsionaalselt palju ressursse sellele, et ühingu spetsialistid sõidavad koolitama, nõustama ja üritusi korraldama üle Eesti. Seetõttu loodab Eesti LGBT Ühing laieneda sel aastal oma tegevusega ka Tartusse ja avada seal kogukonnaruumi, mis tähendaks ühingule olulist arenguhüpet. Seetõttu oleme alustanud ka koostööd vabatahtlikuga, kes koordineerib ühingu tööd Lõuna-Eestis ning on valmis asuma ühingu juur tööle, et panustada veelgi enam ühingu tegemistesse. Samuti soovime kaasata ühingu töösse assistendi, vähendamaks valdkonnaekspertide igapäevast töökoormust, et neil vabaneks rohkem ressurssi panustada oma valdkonna arendamisse. Seoses nende muudatustega ning kuna tuleval aastal on plaanis jätkata suuremalt ka ühingu rahalise võimekuse arendamisega, suureneb tulevast aastast ka raamatupidaja-finantsisti töökoormus. Eesti LGBT Ühingu juures töötavad inimesed teevad Eestis ainulaadset tööd, olles LGBT+ valdkonna ainsad siinsed eksperdid. Selleks, et hoida ühingu meeskonna motivatsiooni ja pühendumist, korraldatakse neile aasta jooksul mitmeid motivatsioonikohtumisi ja koolitusi, kuhu vajadusel kaasatakse ka aktiivsemaid vabatahtlikke. Ühingu kõrgeim võimuorgan on üldkoosolek, mis tuleb kokku kord aastas, kui ei ole tarvis teisiti. Suure panuse ühingu töösse annavad ka vabatahtlikud, keda vajadusel koolitatakse ja kellele tehakse kohtumisi. Regulaarsed koosolekud, motivatsioonikohtumised ja koolitused aitavad ühingul jõuda püstitatud eesmärkideni ja saavutada plaanitud tulemusi, mis omakorda aitavad arendada LGBT+ valdkonda Eestis. 2018. aastal jätkab ühing tööd eraannetajate hulga kasvatamisega, et olla seeläbi majanduslikult iseseisvam. Sihtgrupid 1) LGBT+ inimesed ja nende lähedased LGBT+ inimesed ja nende lähedased kogevad sageli sotsiaalset tõrjutust, mistõttu tuleb neile luua tingimusi, mille abil suurendada nende kaasatust ühiskonda, tõsta nende võimekust enda eest seista ning tunda oma õigus ja võimalusi. Oluline on ka võimalus kohtuda kogukonnaga, et leida mõistmist ja tuge, saada uusi kontakte ja vahetada kogemusi. Lisaks võivad LGBT+ inimesed kogeda põhiõiguste rikkumisi ja diskrimineerimist, mistõttu tuleb luua tingimused, mille abil vähendatakse ja võimalusel lõpetatakse nende põhiõiguste riive ja diskrimineerimine. 2) Noortega töötavad spetsialistid, nõustajad, meditsiinitöötajad, sotsiaaltöötajad ning nende spetsialistide ettevalmistusega tegelevad (haridus)asutused Kuna noored on kõige haavatavam grupp ning vajavad seetõttu kõige enam tuge ja asjakohast teavet, on ühingu üheks olulisumaks sihtgrupiks õpetajad, noorsootöötajad ja teised noortega töötavad spetsialistid. Ülikoolide ainekavade analüüsist ja uurimistööde teemade pakkumisest tulenevalt on uus sihtgrupp ka noortega töötavate spetsialistide ettevalmistusega tegelevad haridusasutused. Lisaks vajavad LGBT+ teemalisi koolitusi ja infot teiste valdkondade spetsialistid, kes puutuvad oma töös otseselt kokku LGBT+ inimeste ja nende lähedastega. Spetsialistide koolitamine aitab tagada LGBT+ inimestele ja nende lähedastele turvalise ligipääsu vajalikele teenustele. 3) Poliitikakujundajad ja -rakendajad Kuna poliitikakujundajad ja -rakendajad mõjutavad oma otsustega tugevalt LGBT+ inimeste heaolu, on töö nendega olulisel kohal. 4) Üldine avalikkus Ühingu kommunikatsioonistrateegia eesmärk on jõuda teavitustööga laiema avalikkuseni, samuti inimesteni, kelleni otsekontakti abil ei jõua. Oluline on suunata teavitustöö ka vene keelt kõneleva kogukonnale. 4) Eesti LGBT Ühing organisatsioonina Ühingu eesmärke aitavad ellu viia juhatus, töötajad, vabatahtlikud, mõttekoda, praktikandid ja üldkoosolek. Meeskonnakohtumised tagavad tõhusalt toimiva meeskonna ja inimressursi väärtustamise organisatsioonis. Motiveeritud ja pühendunud meeskond muudab ühingu töö mõjusamaks, jätkusuutlikumaks, samuti aitab see kaasata ühingu sihtgruppe ja märgata nende vajadusi. 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused 1. Ühiskonna teadlikkuse parandamine LGBT+ teemadel koolitus- ja teavitustegevusega  Igal aastal uuendatakse olemasolevaid koolitusi ning töötatakse vajadusel välja uusi koolituspakette.  Erinevate valdkondade spetsialistid käivad Eesti LGBT Ühingu koolitustel.  Nõustatakse ja toetatakse õpilasi, üliõpilasi ja teadustöötajaid LGBT+ teemaliste uurimistööde, projektide, artiklite jms läbiviimisel.  Koostöö erinevate spetsialistide, organisatsioonide ja asutustega: koolitused, nõustamised, kohtumised jne.  Ühingu kodulehel on korrektne ja ajakohane LGBT+ teemaline info.  LGBT+ teemalise blogi pidamine ühingu kodulehel, uudiskirja avaldamine, sotsiaalmeediakanalite kaudu info edastamine.  Meediasse sisu tootmine ja sisendite andmine.  Eesti meedia monitoorimine LGBT+ teemadel ning ajakirjanikele tagasiside andmine ja nende koolitamine. 2. Mõjusa huvikaitse teostamine LGBT+ inimeste põhiõiguste kaitseks  LGBT+ inimestele ja nende lähedastele pakutakse tasuta juriidilist tuge ja nõustamist, vajadusel suunatakse nad edasi võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri juurde jm, sh aidatakse koostada pöördumisi asutustele.  LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele on antud sisendid.  On kaardistatud, millises ulatuses on ühingu sisendit arvestatud.  On kaardistatud poliitikakujundajad ja partnerid nii Eestis kui ka välisriikides.  Sisse on seatud regulaarne koostöö poliitikakujundajate ja partneritega, mis väljendub vajaduspõhiste kohtumiste korraldamises ja nendel osalemises ning teiste korraldatud kohtumistel osalemises (ka ümarlaudade ja võrgustike kohtumised), regulaarses kirjavahetuses, kaardistatud koostöövõimalustes ja ühiste eesmärkide suunas tegutsemises.  Kaardistatud on õigusaktid ja teemad, mis vajavad LGBT+ inimeste võrdsete õiguste tagamiseks parandusi.  Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumise tööriist on toimiv ja ühingu töötajatele kättesaadav.  Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise ohvreid, kolmandaid isikuid ja koostööpartnereid teavitatakse, kuhu edastada asjakohast infot ja kust saab abi.  Avalikkust, poliitikakujundajaid ja partnerorganisatsioone teavitatakse vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise olukorrast Eestis. 3. Eesti LGBT+ inimeste ja nende lähedaste toetamine, pakkudes turvalist keskkonda, tugiteenuseid ja arenguvõimalusi  LGBT+ inimestele ja nende lähedastele pakutakse tasuta juriidilist tuge ja nõustamist, vajadusel suunatakse edasi võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri juurde jm, sh aidatakse koostada pöördumisi asutustele.  LGBT+ inimestele ja nende lähedastele pakutakse tasuta psühholoogilist nõustamist, mis ei pruugi olla kättesaadav tavateenusepakkujate hulgas, sest eeldab spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi.  LGBT+ inimestele ja nende lähedastele võimaldatakse leida kontakti teiste kogukonna inimestega, kellega vahetada teemapõhiseid teadmisi ja kogemusi.  Kohtuvad mitmed toetusgrupid, näiteks samast soost vanematega pered, LGBT+ noored ja transoolised inimesed, eesmärgiga jagada kogemusi, küsida nõu ja abi võimalike probleemide lahendamiseks jne.  LGBT+ inimestele ja nende lähedastele pakutakse turvalist kogukonnakeskust, kaasaaegset ja ajakohast infot (pädevad inimesed, raamatukogu ja erinevad veebikanalid).  LGBT+ inimestele ja nende lähedastele pakutakse jõustavaid üritusi ja seminare.  LGBT+ inimesi ja nende lähedasi kaasatakse neid puudutavate teemade aruteludesse. 4. Eesti LGBT+ valdkonna arengule kaasa aitamine läbi Eesti LGBT Ühingu töö strateegilise planeerimise ja elluviimise  Ühingu töötajad kogunevad vähemalt 3 korda kuus, v-a juulis, kui on kollektiivpuhkus.  Ühingu juhatus koguneb kord kuus, v-a juulis, kui on kollektiivpuhkus.  Toimub 4 suuremat meeskonna motivatsioonikohtumist/-koolitust.  Kord aastas kohtutakse silmast silma ühingu mõttekoja, vabatahtlike, annetajate ja liikmetega.  Vastavalt vajadusele kohtutakse koostööpartneritega.  Töötajad arendavad end ja käivad vastavalt vajadusele koolitustel nii Eestis kui ka välisriikides.  Töötajatega viiakse vähemalt korra aastas läbi arenguvestlus.  Algatatakse vähemalt kaks uut projekti.  Ühingu omatulu kasvab võrreldes möödunud aastaga.  Valdkonna arenguks küsitakse kogukonnalt ja partneritelt sisendit. 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses Jaanuar 2019 1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine. 2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine. 3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega. 4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks. 5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine. 6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline). 7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored, samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased). 8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info jagamiseks. 9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega. 10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga, välispäringutele vastamine. 11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel tagasiside andmine ajakirjanikele. 12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega. 13. Motiveeriv meeskonnakohtumine/koolitus: töötajad ja vajadusel vabatahtlikud (ühingu 2019. aasta tegevuskava, valdkondade plaanide ja eelarve ülevaatamine ning kinnitamine). Veebruar 2019 1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine. 2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine. 3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega. 4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks. 5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine. 6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline). 7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored, samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased). 8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info jagamiseks. 9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega. 10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga, välispäringutele vastamine. 11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel tagasiside andmine ajakirjanikele. 12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega. 13. Ühingu üldkoosolek (tegevusaruanne liikmetele, revisjonikomisjoni aruande kinnitamine, majandusaasta aruande kinnitamine, ühingu tegevuskava ülevaatamine, uue strateegia kinnitamine). 14. Kohtumine ühingu annetajatega ja mõttekojaga. Märts 2019 1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine. 2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine. 3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega. 4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks. 5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine. 6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline). 7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored, samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased). 8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info jagamiseks. 9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega. 10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga, välispäringutele vastamine. 11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel tagasiside andmine ajakirjanikele. 12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega. Aprill 2019 1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine. 2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine. 3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega. 4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks. 5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine. 6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline). 7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored, samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased). 8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info jagamiseks. 9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega. 10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga, välispäringutele vastamine. 11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel tagasiside andmine ajakirjanikele. 12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega. Mai 2019 1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine. 2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine. 3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega. 4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks. 5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine. 6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline). 7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored, samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased). 8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info jagamiseks. 9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega. 10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga, välispäringutele vastamine. 11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel tagasiside andmine ajakirjanikele. 12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega. 13. Ühingu tänuüritus (annetajate, partnerite, vabatahtlike jt tänamine) ja hooaja lõpetamine Juuni 2019 1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine. 2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine. 3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega. 4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks. 5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine. 6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline). 7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored, samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased). 8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info jagamiseks. 9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega. 10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga, välispäringutele vastamine. 11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel tagasiside andmine ajakirjanikele. 12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega. 13. Motiveeriv meeskonnakohtumine/koolitus: töötajad ja vajadusel vabatahtlikud (2019. aasta esimese poole tegevuskava, valdkondade plaanide ja eelarve ülevaatamine ning vajadusel muudatuste tegemine). Juuli 2019 PUHKUS August 2019 1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine. 2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine. 3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega. 4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks. 5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine. 6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline). 7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored, samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased). 8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info jagamiseks. 9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega. 10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga, välispäringutele vastamine. 11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel tagasiside andmine ajakirjanikele. 12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega. September 2019 1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine. 2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine. 3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega. 4. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine 5. Teavitustöö vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika saamiseks. 6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline) OMA Keskuses, Tallinnas ning interneti, posti ja telefoni vahendusel inimestele kogu Eestis. 7. Haridusvaldkonna info jagamine ja nõustamine (uurimused, artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste nõustamine). 8. Juhitud tugigruppide kohtumine OMA Keskuses vm vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored, samast soost vanematega pered). 9. Üritused OMA Keskuses LGBT+ inimestele, nende lähedastele ja teistele huvilistele jõustamiseks, tutvumiseks ja info jagamiseks. 10. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega. 11. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga, välispäringutele vastamine. 12. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel tagasiside andmine ajakirjanikele. 13. Motiveeriv meeskonnakohtumine/koolitus: töötajad ja vajadusel vabatahtlikud (2018. aasta esimese poole tegevuskava, valdkondade plaanide ja eelarve ülevaatamine ning vajadusel muudatuste tegemine). 14. Ühingu hooaja avamise suurüritus. Oktoober 2019 1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine. 2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine. 3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega. 4. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine 5. Teavitustöö vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika saamiseks. 6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline) OMA Keskuses, Tallinnas ning interneti, posti ja telefoni vahendusel inimestele kogu Eestis. 7. Haridusvaldkonna info jagamine ja nõustamine (uurimused, artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste nõustamine). 8. Juhitud tugigruppide kohtumine OMA Keskuses vm vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored, samast soost vanematega pered). 9. Üritused OMA Keskuses LGBT+ inimestele, nende lähedastele ja teistele huvilistele jõustamiseks, tutvumiseks ja info jagamiseks. 10. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega. 11. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga, välispäringutele vastamine. 12. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel tagasiside andmine ajakirjanikele. 13. Eesti esindamine ILGA-Europe aastakonverentsil. 14. IGLYO konverentsil ühingu/Eesti LGBT+ kogukonna esindamine 15. TGEU konverentsil ühingu/Eesti LGBT+ kogukonna esindamine November 2019 1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine. 2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine. 3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega. 4. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine 5. Teavitustöö vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika saamiseks. 6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline) OMA Keskuses, Tallinnas ning interneti, posti ja telefoni vahendusel inimestele kogu Eestis. 7. Haridusvaldkonna info jagamine ja nõustamine (uurimused, artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste nõustamine). 8. Juhitud tugigruppide kohtumine OMA Keskuses vm vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored, samast soost vanematega pered). 9. Üritused OMA Keskuses LGBT+ inimestele, nende lähedastele ja teistele huvilistele jõustamiseks, tutvumiseks ja info jagamiseks. 10. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega. 11. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga, välispäringutele vastamine. 12. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel tagasiside andmine ajakirjanikele. Detsember 2019 1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine. 2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine. 3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega. 4. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine 5. Teavitustöö vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika saamiseks. 6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline) OMA Keskuses, Tallinnas ning interneti, posti ja telefoni vahendusel inimestele kogu Eestis. 7. Haridusvaldkonna info jagamine ja nõustamine (uurimused, artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste nõustamine). 8. Juhitud tugigruppide kohtumine OMA Keskuses vm vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored, samast soost vanematega pered). 9. Üritused OMA Keskuses LGBT+ inimestele, nende lähedastele ja teistele huvilistele jõustamiseks, tutvumiseks ja info jagamiseks. 10. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega. 11. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga, välispäringutele vastamine. 12. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel tagasiside andmine ajakirjanikele. 13. Motiveeriv meeskonnakohtumine/koolitamine: töötajad ja vajadusel vabatahtlikud (2019. aasta tegevuskava, valdkondade plaanide ja eelarve ülevaatamine ja kinnitamine ning ühingu 2020. aasta tegevuskava, valdkondade plaanide ja eelarve planeerimine). HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISEST ANTUD TOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 3-3/866-1 ERITINGIMUSED Tallinn, jaanuar 2019. a Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn, keda käskkirja alusel esindab toetuste juht Ester Timmas (edaspidi nimetatud Ministeerium või Pool või koos Toetuse saajaga Pooled) ja Eesti LGBT Ühing, registrikood 80275811, asukoht Kaarli pst 5-1, Tallinn, keda põhikirja alusel esindab juhatuse liige Annely Lepamaa (edaspidi nimetatud Toetuse saaja või Pool või koos Ministeeriumiga Pooled), leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi Leping): 1. Leping reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 loetletud hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini, hoolekandega ning eakate ja puuetega inimestega projektide toetuste sihtotstarbelist kasutamist. 2. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2010. a määruse nr 53 „Hasartmängumaksu laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord“ alusel ning lähtudes Hasartmängumaksu Nõukogu 17. detsembri 2018. a koosoleku päevakorrapunkti nr 2 otsusest nr 8 3. Lepingu objektiks on Toetuse saaja poolt Lepingu juurde kuuluvas taotluses (Lisa 2 ja Lisa 3) sätestatud projekti eesmärk ning oodatav tulemus. Lepinguga Ministeerium eraldab projekti täitmiseks Toetuse saajale 96 000 eurot (edaspidi Toetus), mida Toetuse saaja on kohustatud kasutama sihtotstarbeliselt esitatud taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks (edaspidi Projekt). 4. Projekti nimetus on: Seksuaal- ja soovähemuste teemaline teavitus- ja huvikaitsetegevus ning kogukonna toetamine 5. Projekti eesmärk on ühiskonna teadlikkuse parandamine LGBT+ teemadel koolitus- ja teavitustegevusega ning mõjus huvikaitse teostamine LGBT+ inimeste põhiõiguste kaitseks 6. Oodatav tulemus: plaanitud tegevused on tehtud. 7. Lepingu täitmine 7.1. Toetuse saaja kohustub viima Projekti ellu ajavahemikus 01.01.2019 kuni 31.12.2019. 7.2. Toetuse saaja esitab Ministeeriumile Lepingu vahearuande 20.07.2019 ja koondaruande 22.01.2020. Aruandevorm on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused. 8. Finantseerimine Ministeerium kannab Toetuse 96 000 eurot (üheksakümmend kuus tuhat eurot) Toetuse saaja kontole EE452200221043304212 Swedbankis esimesel võimalusel peale hasartmängumaksu vahendite laekumist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse: 8.1. 8000 eurot (kaheksa tuhat eurot) 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul alates Ministeeriumi poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest; 8.2. 8000 eurot (kaheksa tuhat eurot) 2019. aasta 20. veebruariks, 20. märtsiks, 20. aprilliks, 20. maiks, 20. juuniks, 20. juuliks, 20. augustiks, 20. septembriks, 20. oktoobriks, 20. novembriks ja 20. detsembriks. 1 (3) 9. Erisätted toetuse kasutamise lepingu üldtingimustest. 9.1. Toetuse saaja peab Toetuse kohta arvestust pidama vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta ning eristama projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest. Paberkandjal dokumentidele peab Toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist on antud Projekti kuluga. Elektroonilisel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. 9.2. Ministeeriumil on õigus saada Toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke seletusi ning viibida Toetuse saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega. 9.3. Ministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi ka juhul, kui: 9.3.1. ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu; 9.3.2. kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud; 9.3.3. Toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate andmete korral oleks Toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus; 9.3.4. Toetuse saaja ei ole täitnud projekti oma- või kaasfinantseeringuga seotud nõudeid; 9.3.5. Toetuse saaja ei võimalda või oluliselt raskendab ministeeriumil kontrolli teostamist. 9.4. Juhul, kui Toetuse saaja ei esita aruandeid tähtaegselt või Ministeeriumil on pretensioone lepingu täitmise ja/või aruande, samuti kontrollimiseks esitatud kuludokumentide suhtes, kohustub toetuse saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul. 9.5. Ministeeriumil on õigus nõuda Toetuse saajalt lepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 9% toetusest. Leppetrahvi nõude võib esitada sõltumata tagasinõude olemasolust. 9.6. Toetuse saaja kohustub tagastama punktis 7.1. sätestatud perioodi jooksul kasutamata jäänud Toetuse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu koondaruande esitamisest või taotlema Lepingu pikendamist. Toetuse jääk kanda SEB panga kontole EE89 1010 2200 3479 6011 või Swedbanki panga kontole EE93 2200 2210 2377 8606. Lisada viitenumber 2800048574 ja selgituseks märkida lepingu number. 9.7. Kui Toetuse saaja ei ole kasutanud Toetust Lepingus sätestatud tingimustel kohustub Toetuse saaja Toetuse osaliselt või täielikult tagastama Ministeeriumi poolt määratud kuupäevaks. Ministeeriumil on õigus nõuda intressi vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. Kui Toetust tähtpäevaks ei tagastata, on Ministeeriumil õigus nõuda viivist vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. 9.8. Järgnevat Toetust Toetuse saajale ei eraldata ja uusi taotlusi menetlusse ei võeta kui: 9.8.1. varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud nõuetekohaselt; 9.8.2. tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata. 9.9. Toetuse saaja kohustub eksponeerima Hasartmängumaksu Nõukogu logo kõigil toetuse abil korraldatud üritustel, sh nende reklaamides ja trükistel. 10. Volitatud esindajad. 10.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes, samuti aruannete kontrollimisel ning kuludokumentide esitamise nõudmisel on: Merit Havi, e- post [email protected]. Aruanded tuleb esitada aadressil [email protected] 10.2. Toetuse saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes ning Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on Kristel Rannaääre, tel 5559 1017, e-post [email protected] ; [email protected] . 11. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad 11.1. Lisa 1 – Kinnituskiri 11.2. Lisa 2 – Taotlus 11.3. Lisa 3 – Muudetud eelarvega taotlus 12. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käesolevale lepingule ja selle lisadele: 2 (3) Toetuse kasutamise lepingu üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Ministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik Üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla õigustühised. 13. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu eritingimusi koos kõikide lisadega ja üldtingimustega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 14. Leping on koostatud digitaalselt või paberkandjal kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb Ministeeriumile ja teine Toetuse saajale. Lepingud on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi välisveebis kättesaadavas dokumendiregistris. 15. Poolte allkirjad ja rekvisiidid Ministeerium: Toetuse saaja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) _____________________ ________________________ Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium Eesti LGBT Ühing Registrikood 70001952 Registrikood 80275811 Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Kaarli pst 5-1, Tallinn 10119 Tel: 626 9301, faks 699 2209 Tel: 5559 1017 SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 Swedbank EE45 2200 2210 4330 4212 Viitenumber 2800048574 3 (3) Sotsiaalministeeriumi kantsleri .28.08.2014 a. käskkirjaga nr 35 kinnitatud Sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimuste ja korra LISA 1 Kinnitus hasartmängumaksu laekumistest antava toetuse taotluse juurde Käesolevaga kinnitab taotleja, et:  ei ole saanud taotluses kavandatavate tegevuste läbiviimiseks toetust teistelt finantseerijatelt;  varem saadud toetuste kohta ei ole aruande esitamise võlgnevust;  ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;  ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes;  tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad maksuvõlad;  taotletava projekti kulu ei ole tekkinud enne toetuse andmise otsust;  taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud eelarve;  toetuse saamisel kasutatakse toetust sihipäraselt taotluses kavandatud tegevuste elluviimiseks. Taotleja nimi: Taotleja allkiri: Kuupäev: HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile (märkida sobiv) Sotsiaalministeeriumile Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi Eesti LGBT Ühing Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi Eesti LGBT Ühing 3. Registrikood 80275811 4. Juriidiline aadress Kaarli pst 5-1, Tallinn 10119 5. Postiaadress Kaarli pst 5-1, Tallinn 10119 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE452200221043304212 7. Esindaja nimi ja ametikoht Annely Lepamaa, juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Kristel Rannaääre 9. Telefon 555 91 017 10. E-posti aadress [email protected] 11. Projekti nimetus Seksuaal- ja soovähemuste teemaline teavitus- ja huvikaitsetegevus ning kogukonna toetamine 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.01.2019 − 31.12.2019 13. Projekti üldmaksumus 120 000 14. Hasartmängumaksu 96 000 Nõukogult taotletav summa 15. Omafinantseeringu summa 24 000 16. Kaasfinantseeringute summa KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: ● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. ● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada Kuupäev ka digitaalselt) Annely Lepamaa, juhatuse liige 20.01.2019 NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa (finantseerijate lõikes) summa summa / vastamise tähtpäev Hasartmängumaksu 96 000 Ühingu kontori ning 11 500 Nõukogu kogukonnakeskuse üür ja kommunaalmaksed (halduskulu) Telefon ja internet 350 (halduskulu) Kontoritarbed, IT tugi 920 domeenid ja serverid (halduskulu) Tegevjuht (osaline tööaeg) 14 400 Kommunikatsiooniekspert 24 000 (täistööaeg) Huvikaitseekspert 12 000 (osaline tööaeg) Kogukonnaekspert (osaline 12 000 tööaeg) Psühholoogiline nõustaja 4 200 (osaline tööaeg) Raamatupidaja ja finantsist 6 000 (osaline tööaeg) Omafinantseering 24 000 X Assistent 13 200 (täistööaeg) Kaasfinantseerijad X X Kogukonnakeskuse 230 (loetleda eraldi ja lisada raamatukogu täiendamine kaasfinantseerimist tõendavad dokumendid) Sihtgrupp – üritused, 4 000 koolitused, koosolekud, tugigrupid, nõustamine jms Ühingu meeskonna 2 000 motiveerimine, arendamine, kohtumised partnertitega jms Kommunikatsioon ja 14 300 teavitustöö – tõlkimine, toimetamine, kujundus, trükk jms Liikmemaksud (ILGA- 900 Europe, TGEU, IGLYO, EMSL, NELFA) TULUD KOKKU 120 000 KULUD KOKKU 120 000 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte Projekti „Seksuaal- ja soovähemuste teemaline teavitus- ja huvikaitsetegevus ning kogukonna toetamine“ eesmärk on tõsta teadlikkust LGBT+ inimeste ehk lesbide, geide, biseksuaalsete ja transsooliste inimeste ning teiste seksuaal- ja soovähemuste võrdse kohtlemise teemast ning jõustada LGBT+ inimesi ja nende lähedasi, et tagada neile toetus olukordades, kus nad võivad kogeda ebavõrdset kohtlemist, halvustavat suhtumist või jääda isolatsiooni. Projekti elluviimine toetab LGBT+ alast teavitustööd Eestis. Eesti Inimõiguste Keskuse tellitud 2017. aasta uuring näitab, et Eesti elanike suhtumine lesbidesse ja geidesse on aastaga paranenud, aga üle poole peavad homoseksuaalsust siiski täiesti või pigem vastuvõetamatuks. Sama uuring toob välja, et transsoolisust peab vastuvõetavaks vaid 37% (s.h 12% täiesti vastuvõetavaks). Ka ühingu töötajate pikaaegne kogemus näitab, et erinevate valdkondade spetsialistidel (noortega töötavad spetsialistid, nõustajad, meditsiinitöötajad, sotsiaaltöötajad, politseinikud) on vähesed või täiesti puudulikud teadmised LGBT+ inimestest ja teemadest, mis takistab neil pakkuda antud sihtgrupile professionaalset teenust. Teadlikkuse puudumise tõttu võib tekkida olukord, kus LGBT+ inimesed ja nende lähedased ei saa teenuseid turvaliselt tarbida. Igal aastal laekub ühingule juhtumeid, kus inimestele pole tagatud näiteks vajalik meditsiiniteenus, turvaline hariduskeskkond, nõustamisteenus vms. Ka ühiskonna teadlikkuse parandamine aitab kaasa LGBT+ inimeste ja nende lähedaste olukorra paremaks muutmiseks. Ühingul on välja töötatud ja edukalt kasutusel mitmed koolituspaketid noortega töötavatele spetsialistidele, nõustajatele jt, mida soovime rakendada ka järgneval aastal. Lisaks koolitustele võtame regulaarselt sõna meedias, peame päevakohast blogi ja uudiste rubriiki, haldame mitmeid sotsiaalmeedia kanaleid, teeme koostööd erinevate organisatsioonide ja asutustega, et parandada erinevate spetsialistide ja laiema avalikkuse teadlikkust LGBT+ inimestest ja nendega seotud teemadest. Eestis pakub LGBT+ spetsiifilisi koolitusi vaid Eesti LGBT Ühing. Lisaks täidab Eesti LGBT+ Ühing infotühimiku teemadel, mida LGBT+ inimesed ei pruugi saada tavapärastest allikatest (naistearst, meestearst, perearst, internet, meedia vms). Projekti elluviimine toetab LGBT+ alast huvikaitsetööd Eestis. Eesti LGBT Ühing tegeleb LGBT+ inimeste ja nende lähedaste huvikaitsega, nõustades neid nende õiguste valdkonnas, aidates lahendada diskrimineerimisest, vaenu õhutamisest ja ebavõrdsest kohtlemisest tulenevaid olukordi ning esindades nende huvisid erinevate poliitikakujundajate ja -rakendajate hulgas. Samuti toimub regulaarne kogukonna teavitus LGBT+ huvikaitse küsimustes (artiklid, üritused jne). Projekti elluviimine toetab LGBT+ inimeste ja nende lähedaste toetamist. Eesti LGBT Ühing pakub järgnevaid teenuseid: – Huvikaitseteenus, mh kogukonna esindamine, liitlaste kaasamine ja otsuste mõjutamine; – psühholoogiline, juriidiline ja kogemuspõhine nõustamine; – mitmed tugigrupid, – eriilmelised üritusi, – kogukonnakeskus, kus saab turvaliselt ja mõnusalt aega veeta; – raamatukogu, kus on üle 400 LGBT+ teemalise teaviku; – praktikavõimalused nii gümnasistidele kui ka tudengitele; – tugi temaatiliste uurimistööde, artiklite või teiste kirjatükkide kirjutamisel; – LGBT+ teemalised koolitused noortele ja noortega töötavatele spetsialistidele ning teistele sihtgruppidele; – teavitustöö, mh ajakirjanike nõustamine LGBT+ teemadest kirjutamisel; – kultuurifestival Baltic Pride – LGBT+ kultuuri- ja solidaarsusnädal, mis seisab vaba ja hooliva ühiskonna eest, kus kõigil on hea ja turvaline elada, olenemata seksuaalsusest, sooidentiteedist ja eneseväljendusest Teenuseid pakutakse suuremas osas 2011. aastal loodud Tallinnas asuvas LGBT+ info- ja tegevuskeskus OMA Keskus, mis on ainus omalaadne keskus Eestis. Keskuse klientideks on eelkõige LGBT+ inimesed, nende lähedased, noortega töötavad spetsialistid (valdavalt õpetajad, noorsootöötajad ja koolide tugipersonal), lapsevanemad, tudengid, akadeemilised töötajad ja MTÜd. Kuna ühingu eesmärk on pakkuda teenuseid inimestele nende jaoks turvalises, ligipääsetavas keskkonnas, toimuvad kohtumised vajadusel ka väljaspool keskust sihtrühmale sobilikus paigas. Projekti elluviimine toetab Eesti LGBT Ühingu organisatsioonilist arengut, et tagada tegevuste jätkusuutlikkus, professionaalsus ja seeläbi valdkonna areng Eestis. Eesti LGBT Ühing töötab pidevalt selle nimel, et olla oma tegevuses läbipaistev, saavutada tõhusam strateegiline suund ja jätkusuutlik rahastus. Tegevuse strateegiliseks planeerimiseks ja ühingu meeskonna heaks toimimiseks korraldatakse meeskonnale aastas mitmeid koolitusi ja motivatsioonikohtumisi. Eesti LGBT Ühingu areng toetub suurel määral ka vabatahtlikele, keda täna on ühingus umbes 30. Vajadus professionaalsete oskustega vabatahtlike järele kasvab, mistõttu tuleb tähelepanu pöörata ka uute vabatahtlike leidmisele ning olemasolevate tunnustamisele. Vabatahtlikke tuleb pidevalt koolitada, tõhusalt kaasata ja motiveerida, et saavutada ühingu seatud eesmärke. Üheks hästitoimivaks lahenduseks on iga-aastane tänuüritus, mis korraldatakse tänutäheks kõigile vabatahtlikele ja koostööpartneritele. 2017.–2020. aastal on Eesti LGBT Ühingul järgnevad strateegilised eesmärgid: LGBT+ kogukond on üksteist toetav, tugev ja kaasatud; LGBT+ inimesed ja teemad on meedias nähtavad ning tasakaalustatult kajastatud; haridus-, noorsootöö-, meditsiini- ja sotsiaalvaldkondades osatakse ja tahetakse tegeleda LGBT+ inimeste ja teemadega; Eesti õigusruumis on tagatud LGBT+ inimeste võrdne kohtlemine; Eesti LGBT Ühingu eelarve on tegevuste elluviimiseks piisav ja rahastusallikad mitmekesised ning ühingu töötajad, juhatuse liikmed ja vabatahtlikud on motiveeritud ja pühendunud. Ühingu igapäevast tööd juhib tegevjuht ning põhivaldkondi juhivad valdkonna eksperdid: haridusekspert, huvikaitseekspert ja kogukonnaekspert, lisaks on ühingu juures tööl kommunikatsiooniekspert, finantsist ja psühholoogiline nõustaja. Eesti LGBT Ühing tegutseb alates 2008. aastast (2008.–2011. aastal MTÜ Eesti Gei Noored). Ühingu missioon on toetada LGBT+ kogukonda ja nende lähedasi, pakkudes tugiteenuseid ja teostades huvikaitset, ning parandada teavitustegevusega ühiskonna teadlikkust LGBT+ teemadest. 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Projekti eesmärgid 1. Ühiskonna teadlikkuse parandamine LGBT+ teemadel koolitus- ja teavitustegevusega Uuringud (soolise võrdõiguslikkuse monitooringud, Eurobaromeetri 2015. aasta tulemused, LGBTQ inimeste igapäevane toimetulek ja strateegilised valikud Eesti ühiskonnas (Tallinna Ülikool, 2016)) näitavad, et eelarvamused ja stereotüübid eri vähemusgruppide, sh LGBT+ inimeste suhtes tulenevad vähesest teadlikkusest. Seetõttu on vaja suunata tähelepanu just teadlikkuse tõstmisele, harimisele ja koolitamisele. Riiklikud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad sisaldavad LGBT+ teemasid nii konkreetsete ainete ainekavades kui ka õppekavade üldosades, nt väärtustes, eesmärkides ja pädevustes. Sellest lähtuvalt on oluline, et ka õpetajakoolitustes sisalduksid LGBT+ teemad, et õpetajaks õppijad saaksid juba varakult võimalusel adekvaatset informatsiooni ning kujundaksid oma hinnangutevaba suhtumist tulevastesse õpilastesse. Selleks, et Eesti LGBT Ühing saaks omalt poolt aidata ülikoole LGBT+ teemade mitmekülgsema kajastamisega, on oluline luua ja hoida kontakti ülikoolide õpetajakoolituse eest vastutajatega. Ühingu eesmärgiks on jõuda ülikoolidega koostöös nii uurimistööde teemade pakkumise kui ka võimalike ainekavade kaardistamiseni, kuhu LGBT+ temaatika sisulisemalt sisse tuua. Lisaks plaanime jätkata erinevate valdkonnaspetsialistide koolitamist ja nõustamist ning tihendada koostööd vastavate organisatsioonidega. Näiteks oleme koolitanud nõustajaid ja meditsiinitöötajaid (seksuaaltervise valdkonnast, noortekabinettidest, psühholooge jne), sotsiaaltöötajaid, noorsootöötajaid jne. Koolituste eesmärk on pakkuda koolitatavatele spetsialistidele teadmisi LGBT+ teemadest, et neil oleks instrumendid antud teema adekvaatseks käsitlemiseks, ning ühtlasi tagada LGBT+ kogukonnale turvaline ligipääs vajalikele teenustele. Olulisel kohal on ka koostöö kohalike meediakanalitega, samuti teadustööde kirjutajatega, et tagada korrektse LGBT+ info, mh terminoloogia levik. 2. Mõjus huvikaitse teostamine LGBT+ inimeste põhiõiguste kaitseks Riigikogu võttis 9. oktoobril 2014 vastu kooseluseaduse (KOOS), mis jõustus 1. jaanuaril 2016. Selle kohaselt võivad notari juures registreerida oma kooselu nii samast kui ka eri soost paarid. Tänase seisuga ei ole vastu võetud seaduse rakendusakte/rakendusseadust, mis reguleeriks kooseluseaduse rakendamist ja teiste seaduste muutmist selle valguses. Seetõttu on tekkinud olukord, kus peaaegu kolm aastat kehtinud seaduse kasutamine on praktilistes oludes raskendatud või isegi võimatu. Viimaste andmete järgi on notarid sõlminud üle 60 kooselulepingu. Rakendusaktide puudumise tõttu on kooselu registreerinud pered ja nendes kasvavad lapsed kaitseta (Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2012 samasooliste vanematega perekondade uuringu kohaselt ütlesid 14% Eesti vastajatest, et nende perekondades kasvavad alaealised lapsed, ning 36% vastanutest on lapsevanemad või seaduslikud eestkostjad). Samuti ei ole võimalik reguleerida vara- ja pärimissuhteid ning esile kerkib hulk igapäevaseid praktilisi probleeme nagu peresiseselt lapsendatud lapse vanema kande tegemine Rahvastikuregistrisse, välisriigi kodanikust registreeritud elukaaslase elamisloa saamine Eestis, ühise tuludeklaratsiooni esitamise võimaluse puudumine. Probleeme tekib pidevalt juurde. Transsooliste inimeste (inimesed, kelle sooidentiteet ja/või sooväljendus erineb neile sündimisel omistatud soost) sootunnustamise (nii meditsiiniline kui ka juriidiline) protsess ei vasta Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Transgender Europe (transsooliste inimeste huvikaitsega tegeleva üleeuroopalise katuseorganisatsiooni) soovitustele. See põhjustab Eestis transsooliste inimeste diskrimineerimist, vägivalda ja ahistamist. EL Põhiõiguste ameti 2015. aasta uuringu tulemused näitavad, et transsooliste inimeste vastu on suunatud suur arv vägivalla- ja vihakuritegusid. 44% küsitlustele vastanutest olid uuringule eelnenud 12 kuu jooksul olnud vägivallaohvrid. Nad märkisid, et seda juhtus selle aja jooksul kolm või enam korda. 54% transsoolistest inimestest tundsid uuringule eelnenud aasta jooksul end isiklikult diskrimineeritu või ahistatuna. Seetõttu tuntakse pidevat hirmu, ollakse sunnitud vältima avalikkust ja varjama oma tegelikku sooidentiteeti. Uuring näitas ka, et isikutõendite saamise protsess on nende jaoks keeruline ja segane, mis pärsib paljude vastanud transsooliste inimeste normaalset ühiskondlikku elu. Eelnevaga ühtivad ka ühingu poole pöördunud transsooliste inimeste kogemused. Näiteks 2017. aastal ei registreeritud politseis ühtegi LGBT+ inimeste vastast vaenuõhutamise juhtumit. Samas näitab Eesti LGBT Ühingu kogutud info, et sel aastal pandi LGBT+ inimeste suhtes toime üle 20 vaenuõhutamise juhtumit, millest üks lõppes raskete kehavigastustega. Sellest võib järeldada, et vaenuõhutamised ja -kuriteod on alaraporteeritud ning inimesed ei pöördu abi saamiseks politseisse. Eesti LGBT Ühingu eesmärk on toetada LGBT+ inimesi puudulikus ja iganenud seadusandlikus olukorras, neid juriidiliselt nõustada ning selgitada nende õigusi ja protseduurilisi võimalusi. Lisaks on ühingu eesmärgiks nõustada ja informeerida LGBT+ valdkonna poliitikakujundajaid ja -rakendajaid ning partnereid strateegiliselt ja järjepidevalt. Ühing keskendub enam kooseluseaduse ja transsooliste inimeste soo tunnustamise protsessiga seonduva asjus nõustamisele, esindamisele ja info jagamisele eesmärgiga tõhustada kõigi LGBT+ inimeste võrdset kohtlemist. 3. Eesti LGBT+ inimeste ja nende lähedaste toetamine, pakkudes turvalist keskkonda, tugiteenuseid ja arenguvõimalusi LGBT+ inimesed puutuvad täna Eestis kokku negatiivsete hoiakutega, ebavõrdse kohtlemise, homo- ja transfoobiaga. Sellele viitab 2017. aasta kevadel läbi viidud avaliku arvamuse uuring, mille järgi 52% inimestest Eestis peab homoseksuaalsust vastuvõetamatuks ja 46% inimestest peab transsoolisust vastuvõetamatuks. Samale viitab ka 2016. aastal läbi viidud uuringu „LGBTQ inimeste igapäevane toimetulek ja strateegilised valikud eesti ühiskonnas“ tulemuste kokkuvõte, kus märgitakse, et LGBTQ kogukond Eestis tajub üldist ühiskondlikku fooni siiski pigem ebasõbralikuna. Eesti LGBT Ühing pakub LGBT+ inimestele ja nende lähedastele võimalust kohtuda turvalises keskkonnas, vajadusel saada psühholoogilist, juriidilist ja kogemustepõhist nõustamist ning tuge ebavõrdse kohtlemise või diskrimineerimise juhtumitega tegelemiseks. Nii ühingu psühholoogiline nõustaja kui ka teised ühingu töötajad/vabatahtlikud tagavad antud küsimustes inimeste abistamise. Lisaks abistavad neid teised LGBT+ kogukonna liikmed, keda ühing koondab, et pakkuda tuge sarnase teekonnaga inimesele. Ühing pakub tuge kogukonnale ja nende lähedastele ka läbi kolme erineva sihtrühmapõhise toetusgrupi – LGBT+ noored, transsoolised inimesed ja samas soost vanematega pered. Kõik grupid pakuvad võimalusi saada abi, nõustamist ja võimalust jagada oma kogemusi ning kuulata teiste omasid. Kogukonnale ja nende lähedastele toe pakkumisele aitadatakse kaasa ka teiste kogukonna ürituste ja seminaridega, mida ühing korraldab. Lisaks pakub Eesti LGBT Ühing LGBT+ inimestele ja nende lähedastele terviklikku infot seksuaaltervisega seotud küsimustes, mis võivad näiteks koolis inimeseõpetuse tunnis, internetis või meedias olla puudulikult käsitletud. Meie eesmärk on toetada LGBT+ kogukonda ja nende lähedasi, pakkudes turvalist keskkonda ja eri teenuseid. Lisaks iseloomustab Eesti LGBT Ühingut see, et ainsa kohana Eestis pakutakse ühingus infot ja teenuseid turvaliselt ja ligipääsetavalt ning kogu vajamineva info saab kätte ühest kohast. 4. Eesti LGBT+ valdkonna arengule kaasa aitamine läbi Eesti LGBT Ühingu töö strateegilisele planeerimise ja elluviimise Ühingu tegevjuht esindab ja juhib ühingu tööd, valdkonnaeksperdid arendavad valdkondi ja suurendavad valdkondade tegevusvõimekust (huvikaitseekspert teostab mõjusat huvikaitset, haridusekspert parandab ühiskonna teadlikkust LGBT+ teemadest koolitus- ja teavitustegevusega, kogukonnaekspert toetab Eesti LGBT+ inimesi ja nende lähedasi, kommunikatsiooniekspert tagab ühingu töö mõtestamise kommunikatsioonis ning ühingu tegevuste ja sõnumi tõhusa edastamise, psühholoogiline nõustaja nõustab LGBT+ inimesi ja nende lähedasi, finantsist vastutab ühingu raamatupidamise ja finantsarengu eest). Kõik ühingu töötajad on osalise koormusega ning nende palgad on vastavuses Eesti keskmise palgaga. 2017. aastal värbas ühing uusi töötajaid, mis tõi kaasa olulise arenguhüppe. Suurem töötajate hulk andis võimaluse märkimisväärselt panustada ühingu ja valdkonna arendamisse. Hetkel puudub ühingus veel haridusekspert ning tema tööülesandeid täidavad teiste valdkondade eksperdid. See on tekitanud aga olukorra, kus ühingu haridusvaldkonna areng on seiskunud. Seetõttu soovime tulevast aastast võtta tööle hariduseksperdi. Samuti soovime kaasata ühingu töösse assistendi, vähendamaks valdkonnaekspertide igapäevast töökoormust, et neil vabaneks rohkem ressurssi panustada oma valdkonna arendamisse. Seoses nende muudatustega ning kuna tuleval aastal on plaanis jätkata suuremalt ka ühingu rahalise võimekuse arendamisega, suureneb tulevast aastast ka raamatupidaja-finantsisti töökoormus. Eesti LGBT Ühingu juures töötavad inimesed teevad Eestis ainulaadset tööd, olles LGBT+ valdkonna ainsad siinsed eksperdid. Selleks, et hoida ühingu meeskonna motivatsiooni ja pühendumist, korraldatakse neile aasta jooksul mitmeid motivatsioonikohtumisi ja koolitusi, kuhu vajadusel kaasatakse ka aktiivsemaid vabatahtlikke. Ühingu kõrgeim võimuorgan on üldkoosolek, mis tuleb kokku kord aastas, kui ei ole tarvis teisiti. Suure panuse ühingu töösse annavad ka vabatahtlikud, keda vajadusel koolitatakse ja kellele tehakse kohtumisi. Regulaarsed koosolekud, motivatsioonikohtumised ja koolitused aitavad ühingul jõuda püstitatud eesmärkideni ja saavutada plaanitud tulemusi, mis omakorda aitavad arendada LGBT+ valdkonda Eestis. 2018. aastal jätkab ühing tööd eraannetajate hulga kasvatamisega, et olla seeläbi majanduslikult iseseisvam. Sihtgrupid 1) LGBT+ inimesed ja nende lähedased LGBT+ inimesed ja nende lähedased kogevad sageli sotsiaalset tõrjutust, mistõttu tuleb neile luua tingimusi, mille abil suurendada nende kaasatust ühiskonda, tõsta nende võimekust enda eest seista ning tunda oma õigus ja võimalusi. Oluline on ka võimalus kohtuda kogukonnaga, et leida mõistmist ja tuge, saada uusi kontakte ja vahetada kogemusi. Lisaks võivad LGBT+ inimesed kogeda põhiõiguste rikkumisi ja diskrimineerimist, mistõttu tuleb luua tingimused, mille abil vähendatakse ja võimalusel lõpetatakse nende põhiõiguste riive ja diskrimineerimine. 2) Noortega töötavad spetsialistid, nõustajad, meditsiinitöötajad, sotsiaaltöötajad ning nende spetsialistide ettevalmistusega tegelevad (haridus)asutused Kuna noored on kõige haavatavam grupp ning vajavad seetõttu kõige enam tuge ja asjakohast teavet, on ühingu üheks olulisemaks sihtgrupiks õpetajad, noorsootöötajad ja teised noortega töötavad spetsialistid. Ülikoolide ainekavade analüüsist ja uurimistööde teemade pakkumisest tulenevalt on uus sihtgrupp ka noortega töötavate spetsialistide ettevalmistusega tegelevad haridusasutused. Lisaks vajavad LGBT+ teemalisi koolitusi ja infot teiste valdkondade spetsialistid, kes puutuvad oma töös otseselt kokku LGBT+ inimeste ja nende lähedastega. Spetsialistide koolitamine aitab tagada LGBT+ inimestele ja nende lähedastele turvalise ligipääsu vajalikele teenustele. 3) Poliitikakujundajad ja -rakendajad Kuna poliitikakujundajad ja -rakendajad mõjutavad oma otsustega tugevalt LGBT+ inimeste heaolu, on töö nendega olulisel kohal. 4) Üldine avalikkus Ühingu kommunikatsioonistrateegia eesmärk on jõuda teavitustööga laiema avalikkuseni, samuti inimesteni, kelleni otsekontakti abil ei jõua. Oluline on suunata teavitustöö ka vene keelt kõneleva kogukonnale. 4) Eesti LGBT Ühing organisatsioonina Ühingu eesmärke aitavad ellu viia juhatus, töötajad, vabatahtlikud, mõttekoda, praktikandid ja üldkoosolek. Meeskonnakohtumised tagavad tõhusalt toimiva meeskonna ja inimressursi väärtustamise organisatsioonis. Motiveeritud ja pühendunud meeskond muudab ühingu töö mõjusamaks, jätkusuutlikumaks, samuti aitab see kaasata ühingu sihtgruppe ja märgata nende vajadusi. 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused 1. Ühiskonna teadlikkuse parandamine LGBT+ teemadel koolitus- ja teavitustegevusega  Igal aastal uuendatakse olemasolevaid koolitusi ning töötatakse vajadusel välja uusi koolituspakette.  Erinevate valdkondade spetsialistid käivad Eesti LGBT Ühingu koolitustel.  Nõustatakse ja toetatakse õpilasi, üliõpilasi ja teadustöötajaid LGBT+ teemaliste uurimistööde, projektide, artiklite jms läbiviimisel.  Koostöö erinevate spetsialistide, organisatsioonide ja asutustega: koolitused, nõustamised, kohtumised jne.  Ühingu kodulehel on korrektne ja ajakohane LGBT+ teemaline info.  LGBT+ teemalise blogi pidamine ühingu kodulehel, uudiskirja avaldamine, sotsiaalmeediakanalite kaudu info edastamine.  Meediasse sisu tootmine ja sisendite andmine.  Eesti meedia monitoorimine LGBT+ teemadel ning ajakirjanikele tagasiside andmine ja nende koolitamine. 2. Mõjusa huvikaitse teostamine LGBT+ inimeste põhiõiguste kaitseks  LGBT+ inimestele ja nende lähedastele pakutakse tasuta juriidilist tuge ja nõustamist, vajadusel suunatakse nad edasi võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri juurde jm, sh aidatakse koostada pöördumisi asutustele.  LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele on antud sisendid.  On kaardistatud, millises ulatuses on ühingu sisendit arvestatud.  On kaardistatud poliitikakujundajad ja partnerid nii Eestis kui ka välisriikides.  Sisse on seatud regulaarne koostöö poliitikakujundajate ja partneritega, mis väljendub vajaduspõhiste kohtumiste korraldamises ja nendel osalemises ning teiste korraldatud kohtumistel osalemises (ka ümarlaudade ja võrgustike kohtumised), regulaarses kirjavahetuses, kaardistatud koostöövõimalustes ja ühiste eesmärkide suunas tegutsemises.  Kaardistatud on õigusaktid ja teemad, mis vajavad LGBT+ inimeste võrdsete õiguste tagamiseks parandusi.  Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumise tööriist on toimiv ja ühingu töötajatele kättesaadav.  Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise ohvreid, kolmandaid isikuid ja koostööpartnereid teavitatakse, kuhu edastada asjakohast infot ja kust saab abi.  Avalikkust, poliitikakujundajaid ja partnerorganisatsioone teavitatakse vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise olukorrast Eestis. 3. Eesti LGBT+ inimeste ja nende lähedaste toetamine, pakkudes turvalist keskkonda, tugiteenuseid ja arenguvõimalusi  LGBT+ inimestele ja nende lähedastele pakutakse tasuta juriidilist tuge ja nõustamist, vajadusel suunatakse edasi võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri juurde jm, sh aidatakse koostada pöördumisi asutustele.  LGBT+ inimestele ja nende lähedastele pakutakse tasuta psühholoogilist nõustamist, mis ei pruugi olla kättesaadav tavateenusepakkujate hulgas, sest eeldab spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi.  LGBT+ inimestele ja nende lähedastele võimaldatakse leida kontakti teiste kogukonna inimestega, kellega vahetada teemapõhiseid teadmisi ja kogemusi.  Kohtuvad mitmed toetusgrupid, näiteks samast soost vanematega pered, LGBT+ noored ja transsoolised inimesed, eesmärgiga jagada kogemusi, küsida nõu ja abi võimalike probleemide lahendamiseks jne.  LGBT+ inimestele ja nende lähedastele pakutakse turvalist kogukonnakeskust, kaasaaegset ja ajakohast infot (pädevad inimesed, raamatukogu ja erinevad veebikanalid).  LGBT+ inimestele ja nende lähedastele pakutakse jõustavaid üritusi ja seminare.  LGBT+ inimesi ja nende lähedasi kaasatakse neid puudutavate teemade aruteludesse. 4. Eesti LGBT+ valdkonna arengule kaasa aitamine läbi Eesti LGBT Ühingu töö strateegilise planeerimise ja elluviimise  Ühingu töötajad kogunevad vähemalt 3 korda kuus, v-a juulis, kui on kollektiivpuhkus.  Ühingu juhatus koguneb kord kuus, v-a juulis, kui on kollektiivpuhkus.  Toimub 4 suuremat meeskonna motivatsioonikohtumist/-koolitust.  Kord aastas kohtutakse silmast silma ühingu mõttekoja, vabatahtlike, annetajate ja liikmetega.  Vastavalt vajadusele kohtutakse koostööpartneritega.  Töötajad arendavad end ja käivad vastavalt vajadusele koolitustel nii Eestis kui ka välisriikides.  Töötajatega viiakse vähemalt korra aastas läbi arenguvestlus.  Algatatakse vähemalt kaks uut projekti.  Ühingu omatulu kasvab võrreldes möödunud aastaga.  Valdkonna arenguks küsitakse kogukonnalt ja partneritelt sisendit. 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses Jaanuar 2019 1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine. 2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine. 3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega. 4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks. 5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine. 6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline). 7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored, samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased). 8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info jagamiseks. 9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega. 10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga, välispäringutele vastamine. 11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel tagasiside andmine ajakirjanikele. 12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega. 13. Motiveeriv meeskonnakohtumine/koolitus: töötajad ja vajadusel vabatahtlikud (ühingu 2019. aasta tegevuskava, valdkondade plaanide ja eelarve ülevaatamine ning kinnitamine). Veebruar 2019 1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine. 2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine. 3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega. 4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks. 5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine. 6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline). 7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored, samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased). 8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info jagamiseks. 9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega. 10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga, välispäringutele vastamine. 11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel tagasiside andmine ajakirjanikele. 12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega. 13. Ühingu üldkoosolek (tegevusaruanne liikmetele, revisjonikomisjoni aruande kinnitamine, majandusaasta aruande kinnitamine, ühingu tegevuskava ülevaatamine, uue strateegia kinnitamine). 14. Kohtumine ühingu annetajatega ja mõttekojaga. Märts 2019 1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine. 2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine. 3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega. 4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks. 5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine. 6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline). 7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored, samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased). 8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info jagamiseks. 9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega. 10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga, välispäringutele vastamine. 11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel tagasiside andmine ajakirjanikele. 12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega. Aprill 2019 1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine. 2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine. 3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega. 4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks. 5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine. 6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline). 7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored, samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased). 8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info jagamiseks. 9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega. 10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga, välispäringutele vastamine. 11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel tagasiside andmine ajakirjanikele. 12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega. Mai 2019 1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine. 2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine. 3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega. 4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks. 5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine. 6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline). 7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored, samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased). 8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info jagamiseks. 9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega. 10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga, välispäringutele vastamine. 11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel tagasiside andmine ajakirjanikele. 12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega. 13. Ühingu tänuüritus (annetajate, partnerite, vabatahtlike jt tänamine) ja hooaja lõpetamine Juuni 2019 1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine. 2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine. 3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega. 4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks. 5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine. 6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline). 7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored, samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased). 8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info jagamiseks. 9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega. 10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga, välispäringutele vastamine. 11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel tagasiside andmine ajakirjanikele. 12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega. 13. Motiveeriv meeskonnakohtumine/koolitus: töötajad ja vajadusel vabatahtlikud (2019. aasta esimese poole tegevuskava, valdkondade plaanide ja eelarve ülevaatamine ning vajadusel muudatuste tegemine). Juuli 2019 PUHKUS August 2019 1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine. 2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine. 3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega. 4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks. 5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine. 6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline). 7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored, samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased). 8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info jagamiseks. 9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega. 10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga, välispäringutele vastamine. 11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel tagasiside andmine ajakirjanikele. 12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega. September 2019 1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine. 2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine. 3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega. 4. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine 5. Teavitustöö vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika saamiseks. 6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline) OMA Keskuses, Tallinnas ning interneti, posti ja telefoni vahendusel inimestele kogu Eestis. 7. Haridusvaldkonna info jagamine ja nõustamine (uurimused, artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste nõustamine). 8. Juhitud tugigruppide kohtumine OMA Keskuses vm vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored, samast soost vanematega pered). 9. Üritused OMA Keskuses LGBT+ inimestele, nende lähedastele ja teistele huvilistele jõustamiseks, tutvumiseks ja info jagamiseks. 10. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega. 11. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga, välispäringutele vastamine. 12. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel tagasiside andmine ajakirjanikele. 13. Motiveeriv meeskonnakohtumine/koolitus: töötajad ja vajadusel vabatahtlikud (2018. aasta esimese poole tegevuskava, valdkondade plaanide ja eelarve ülevaatamine ning vajadusel muudatuste tegemine). 14. Ühingu hooaja avamise suurüritus. Oktoober 2019 1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine. 2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine. 3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega. 4. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine 5. Teavitustöö vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika saamiseks. 6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline) OMA Keskuses, Tallinnas ning interneti, posti ja telefoni vahendusel inimestele kogu Eestis. 7. Haridusvaldkonna info jagamine ja nõustamine (uurimused, artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste nõustamine). 8. Juhitud tugigruppide kohtumine OMA Keskuses vm vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored, samast soost vanematega pered). 9. Üritused OMA Keskuses LGBT+ inimestele, nende lähedastele ja teistele huvilistele jõustamiseks, tutvumiseks ja info jagamiseks. 10. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega. 11. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga, välispäringutele vastamine. 12. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel tagasiside andmine ajakirjanikele. 13. Eesti esindamine ILGA-Europe aastakonverentsil. 14. IGLYO konverentsil ühingu/Eesti LGBT+ kogukonna esindamine 15. TGEU konverentsil ühingu/Eesti LGBT+ kogukonna esindamine November 2019 1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine. 2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine. 3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega. 4. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine 5. Teavitustöö vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika saamiseks. 6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline) OMA Keskuses, Tallinnas ning interneti, posti ja telefoni vahendusel inimestele kogu Eestis. 7. Haridusvaldkonna info jagamine ja nõustamine (uurimused, artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste nõustamine). 8. Juhitud tugigruppide kohtumine OMA Keskuses vm vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored, samast soost vanematega pered). 9. Üritused OMA Keskuses LGBT+ inimestele, nende lähedastele ja teistele huvilistele jõustamiseks, tutvumiseks ja info jagamiseks. 10. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega. 11. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga, välispäringutele vastamine. 12. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel tagasiside andmine ajakirjanikele. Detsember 2019 1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine. 2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine. 3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega. 4. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine 5. Teavitustöö vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika saamiseks. 6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline) OMA Keskuses, Tallinnas ning interneti, posti ja telefoni vahendusel inimestele kogu Eestis. 7. Haridusvaldkonna info jagamine ja nõustamine (uurimused, artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste nõustamine). 8. Juhitud tugigruppide kohtumine OMA Keskuses vm vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored, samast soost vanematega pered). 9. Üritused OMA Keskuses LGBT+ inimestele, nende lähedastele ja teistele huvilistele jõustamiseks, tutvumiseks ja info jagamiseks. 10. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega. 11. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga, välispäringutele vastamine. 12. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel tagasiside andmine ajakirjanikele. 13. Motiveeriv meeskonnakohtumine/koolitamine: töötajad ja vajadusel vabatahtlikud (2019. aasta tegevuskava, valdkondade plaanide ja eelarve ülevaatamine ja kinnitamine ning ühingu 2020. aasta tegevuskava, valdkondade plaanide ja eelarve planeerimine). MTÜ Oma Tuba Õllepruuli 6–10 Tallinn 13.11.2018 GARANTIIKIRI Kinnitame, et MTÜ Oma Tuba panustab projekti “Oma ruum” 14 500 euro suuruse omafinantseeringuga, millest 5000 eurot on rahaline panus ning 9500 eurot moodustab vabatahtlik töö (38 h/kuu). Lisaks kinnitame, et oleme saanud projektitoetuse Põhjamaade Ministrite Nõukogult projektile “​Improving the quality and increasing the amount of Russian-language media content that is created by and targeting minority and underrepresented groups in Estonia​”, 9000 eurot, millest 4500 eurot moodustab käesoleva projekti kaasfinantseeringu (eraldatud Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt 28.09.2018). Lisatud on kinnituskiri ja maksekorralduste kviitung, mis tõendab projektitoetuse laekumist. Nele Laos juhatuse liige Aet Kuusik juhatuse liige HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile (märkida sobiv) x Sotsiaalministeeriumile Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi MTÜ Oma Tuba Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi MTÜ Oma Tuba 3. Registrikood 80317604 4. Juriidiline aadress Õllepruuli 6–10, Tallinn 5. Postiaadress Õllepruuli 6–10, Tallinn 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* SEB​ ​EE701010220122534017 7. Esindaja nimi ja ametikoht Aet Kuusik, juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Kadi Viik, projektijuht 9. Telefon 5061106 10. E-posti aadress [email protected] 11. Projekti nimetus Soolise võrdõiguslikkuse kommunikatsiooni- ja kogukonnaprojekt “Oma ruum” 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.01.2019– 31.12.2019 13. Projekti üldmaksumus 94 500 € 14. Hasartmängumaksu 75 500 € Nõukogult taotletav summa 15. Omafinantseeringu summa 14 500 € 16. Kaasfinantseeringute summa 4500 € KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: ● LISA 1 – ​Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: ​Tulude poolel​​ Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel​​ tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. ● LISA 2 – ​Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. x Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev digitaalselt) Aet Kuusik, juhatuse liige /Allkirjastatud digitaalselt/ Nele Laos, juhatuse liige NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik Taotletav Eraldatud summa Kulu liik Summa (finantseerijate lõikes) summa / vastamise tähtpäev Hasartmängumaksu 75 500 HMNi toetusest tehtavad Nõukogu kulud: Projektijuhi töötasu 12 kuud, 2332 13 h kuus Toimetajate töötasu, 2 inimest, 16 951 12 kuud, 45 h kuus Keeletoimetaja töötasu 12 3767 kuud, 20 h kuus Vene suuna toimetaja töötasu 9 4103 kuud, 30.5 h kuus Kogukonnaspetsialisti töötasu 9193 12 kuud, 45 h kuus + ühekordne tasu foorumi korraldamise eest 1500€ Tööjõumaksud 12 284 Honorarifond (tekstid, pildid, 12 500 tõlked, litsentsid jm) Kontoripind, rendi- ja 6600 kõrvalkulud, 11 kuud Ruumide kohandamine, 750 sisustus Feministlik Foorum Tallinn 3500 (ruumide ja tehnika rent; transpordikulud) 1 Ürituste korraldamine 900 (ruumirent ja suupisted), 6 üritust Raamatupidamisteenus 1500 Veebimajutus ja arendustööd 620 Turunduskulud 200 Koostöövõrgustiku 300 arendamine (liikmemaksud, reisikulud MTÜ esindamiseks) Omafinantseering 14 500 14 500 Omafinantseeringust 14 500 tehtavad kulud: Omapanus (annetused) 5 000 5 000 Omafinantseeringust tehtavad 5000 muud rahalised kulud Vabatahtlik töö 9 500 9 500 Tiimi vabatahtlik töö, 9500 38 h kuus (​ca​ 13 h/in) Kaasfinantseering 4 500 4 500 Kaasfinantseeringust 4500 (loetleda eraldi ja lisada tehtavad kulud: kaasfinantseerimist tõendavad dokumendid) Norden Media Grant 4 500 9 000 (millest 4 Feministeeriumi artiklite 4500 Scheme (Projekt 500 eurot 2019. toimetamine ja tõlked eesti ja “Improving the quality aastaks) / eraldatud vene keelte vahel (Jaan-märts) and increasing the 28.09.2018 amount of Russian-language media content that is created by and targeting minority and underrepresented groups in Estonia”) TULUD KOKKU 94 500 KULUD KOKKU 94 500 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte Projektil on kaks otsest eesmärki ja üks kaudne eesmärk. Projekti otsesed eesmärgid on: a) Tagada veebiväljaande Feministeeriumi jätkusuutlikkus ja kvaliteet järjepideva kommunikatsioonitöö kaudu. Selleks avaldame artikleid eesti ja vene keeles ning peame aktiivselt toetavaid sotsiaalmeediakanaleid. 2 b) Tugevdada ja aktiveerida Eesti soolise võrdõiguslikkuse teemast hoolivat kogukonda. Seda teeme ürituste elluviimise ja feministliku foorumi korraldamise kaudu ning piloteerime kogukonnale kohtumispaiga loomist. Samuti kaasame kogukonda autorite ja illustraatorite näol. Projekti kaudne eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist süstemaatilise ja järjepideva huvikaitsetegevuse kaudu. Võrreldes 2018. aastaga on meil plaanis suuremat rõhku panna kogukonna aktiviseerimisele, et inimesi omavahel kokku tuua. Selleks soovime luua füüsilise ruumi, kus oleks võimalik kohtuda ja üritusi korraldada, samuti Feministeeriumi kontorit pidada. Taust MTÜ Oma Tuba peab kogukondlikku veebiväljaannet Feministeerium, mille eesmärgiks on osaleda avalikus diskussioonis soolist võrdõiguslikkust väärtustava vaatenurgaga. Veebiväljaandes kommenteeritakse päevakajalisi teemasid, tutvustatakse eri teemadel feminismiteooriatest lähtuvaid käsitlusi ning parandatakse lugejate faktiteadmisi. Kuigi läbivaks teemaks on sugu ja sooline võrdõiguslikkus, käsitleme ka teisi vähemusi ja võrdset kohtlemist puudutavaid aktuaalseid teemasid, nt puuetega inimeste, pagulaste, rahvuse ja seksuaalsusega seonduvat. 2018. aastal oleme käsitlenud nt vanussurvet ja maskuliinsustega seotud teemasid. Kui alguses keskendusime eestikeelsele lugejaskonnale, laienesime 2016. aasta jooksul HMNi toel ka venekeelseks ning alates 2017. aastast on väljaandel rahvusvahelise koostöö arendamiseks väike inglise keelne alaleht. Feministeeriumi lähtepunktiks on naistele hääle andmine, kuid autoreid ja lugejaid on ka teise sooidentiteediga. Veebiväljaannet toetab mitu aktiivset sotsiaalmeediakontot. Facebookis kommenteerime jooksvalt aktuaalseid teemasid, Instagramis naisi või mehi alavääristavaid reklaame ja muud pildimaterjali ning Twitteris jagame artikleid. Aastatel 2015–2018 (novembri alguseni) on 231 000 lugejat teinud Feministeeriumi veebiportaalis kokku ca 447 000 lugemissessiooni. Samal perioodil on avaldatud kokku 719 artiklit (eesti keeles 633, vene keeles 66 ja inglise keeles 20). Veebiväljaannet on 2018. aastal lugenud keskmiselt 7600 inimest kuus ning umbes pool lugejaskonnast on korduvlugejad. Facebookis on Feministeeriumi lehel aasta jooksul juurde tulnud ca 400 jälgijat. Populaarsust on kasvatanud ka Instagram, kus on lisandunud ca 330 jälgijat. Twitteri jälgijate arv on püsinud sama. Google Analytics’i andmetel asuvad enamik lugejaid Eestis (80%), peamiselt Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis. Ülejäänud 20% asuvad välismaal: Suurbritannias, Soomes, Saksamaal, Venemaal, Prantsusmaal, Rootsis, USAs jne. Facebook Insight’i andmetel on 83% lugejatest naised ja 15% mehed. Enim lugejaid on vanusevahemikus 25-34 aastat (41%) ja vahemikus 35-44 aastat (27%). Kolmas suurim grupp on vahemikus 18-24 aastat (16%). Feministeeriumi projekt on näidanud, kui hädasti on vaja sooteemalist infovälja nii kogukonna jaoks kui ka ühiskondliku debati tekitamiseks. Feministeerium otsib sageli külalisautoreid otse soolise võrdõiguslikkuse teemast huvituvast kogukonnast, samuti tõstatavad käsitlemist vajavad teemasid lugejad. Külalisautorid aitavad tuua soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise diskussiooni mitmekesisust ja uusi perspektiive. Paljud külaliskirjutajatest on Feministeeriumile kirjutamise näol esimest korda avalikult meedias arvamust avaldanud, seega tegemist on kogukonda võimestava tegevusega. Külalisautorite seas on ka tunnustatud arvamusliidreid ja oma valdkonna eksperte. Ühiskondlikku debatti aitab tekitada Feministeeriumi artiklite levik peavoolumeedia väljaannetesse. 2018. aastal on algupäraselt Feministeeriumi veebilehel avaldatud lugusid edasi avaldatud 48 korda ja avaldajate seas on ERR, EPL, Postimees, Delfi, Müürileht, Rus.Delfi, Rus.Postimees ja Edasi.org. Uued levitajad on kitsamalt spetsialiseerunud väljaanded nagu Äripäev, Bioneer ja Meditsiiniuudised. Levik aitab soolist võrdõiguslikkust käsitlevatel arvamustel tunduvalt laiema lugejaskonnani jõuda. Paralleelsete vene- ja eestikeelsete tekstide avaldamine aitab ühtlustada erinevate emakeeltega inimeste infovälja. 3 Feministeerium saab palju pöördumisi ja päringuid koostööks nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Oleme teinud koostööd teatritruppidega (nt “Sugu: N”, “Tõelised mehed, tõelised naised ja tõelised teised”, “Transformations”); kunstigaleriide, -kollektiivide ja muuseumitega (Vaal Galerii, Kraam, Tartmus, Vabamu); organisatsioonidega (EIGE, AKÜ, MTÜ Mondo, Inimõiguste Keskus, Eesti LGBT Ühing ja ENUT); feministliku festivali Ladyfesti ja Tallinn Pride’iga; rohujuuretasandi gruppidega Ülase12 ja QueerEst; ning mitme meediaväljaandega Eestis ja mujal (nt Islandi Knuz, Norra Fett, Soome-Rootsi Astra ja Soome Tulva). Feministeerium on parteipoliitiliselt sõltumatu. 2018 aasta uuendused 2018. aasta suvel viisime läbi lugejauuringu, et lugejatelt tagasisidet saada ja enda arengut paremini suunata. Küsimustikku oli võimalik täita nii eesti kui vene keeles. Kokku vastas 237 inimest (97% eestikeelset, 3% venekeelset) ja 6 trolli. Küsitluses uurisime muuhulgas, kuidas lugejad meid leidnud on, milliseid kanaleid lugemiseks kasutatakse, millised on kõige huvipakkuvamad teemad ja mida rohkem tahetakse näha. Uurisime ka annetamise valmiduse kohta ja palusime vastajatel kirjeldada Feministeeriumit kui isikut. Pildil on nende tagasiside. Küsisime ka lugejatelt, kas nad tahaksid, et Feministeerium korraldaks rohkem teisi, sh veebiväliseid tegevusi ja millised need olla võiks. 66% soovis rohkem veebiväliseid tegevusi näha ja allolev pilt võtab soovid kokku. 4 Selgus, et lugejate ja meie arusaamad vajalikest tegevustest langevad suuresti kokku. Lisaks uutele meediategevustele nagu podcast mainiti sageli füüsilisi kogunemisi, nt kogukonnaüritused, töötoad, loengud, vestlusringid. Sooviti tegevusi nii Tallinnas kui mujal. Tajume ise ka vajadust kogukonnaürituste järele ning käivitasime sügisel ürituste sarja. Novembris korraldasime feministide kogunemisõhtu ja vanussurve teemalise vestlusringi. Kogunemisõhtust koorusid plaanid juba järgmisteks ühisüritusteks ja moodustus üks algatusgrupp. 2019. aasta plaanides on ürituste osakaalu veel rohkem tõsta ja katsetada kogukonnale püsiva kohtumispaiga loomist. Teise uuendusena käivitasime sügisel podcasti. “​Ära kaaguta!​” on iga kuu eetris IDA raadios ja järelkuulatav internetis. IDA raadio kannab kõik saate produtseerimise ja levitamisega seotud kulud, saate ettevalmistamine ja -juhtimine on Feministeeriumi tiimi vabatahtlik töö. Kolmanda uuendusena oleme kollektiivina rohkem hakanud lugejatega suhtlema igakuise toimetuse veeru kaudu, kus selgitame oma seisukohti ja tutvustame plaane. Uuendused on toonud kaasa väikese rõhuasetuse tegevuse suunas, mille väljundina soovime näha rohkem feministlikku koostööd ja tugevamat kogukonda. 2017–2018 viisime läbi kaks projekti. Teavitusprojekti “Feminist ei raiska. Olulised sammud nullkuluni!”, rahastas Euroopa Liit Eesti Arengukoostöö Ümarlaua kaudu ja projekti eesmärk oli tutvustada Eestis elavatele feministidele ja võrdõiguslastele keskkonnateadlikku mõtteviisi. Projekti “​Writing about contemporary men and masculinities in feminist media: Nordic-Baltic cooperation and knowledge exchange​” rahastas Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Projekti eesmärk oli panustada avalikku diskussiooni kaasaegsete maskuliinsuste teemadel ning selle raames tõlkisime ja vahetasime artikleid Islandi veebiväljaandega Knuz ja Soome feministliku ajakirjaga Tulva, samuti avaldasime eestikeelseid originaaltekste ja illustratsioone. 2018. aastal saime Põhjamaade Ministrite Nõukogu meediafondist toetust projektile “​Improving the quality and increasing the amount of Russian-language media content that is created by and targeting minority and underrepresented groups in Estonia​”. Projekti eesmärk on Feministeeriumi venekeelset sisu arendada ja projekt moodustab osa 2019. aasta kaasfinantseeringust. Projekti põhjendus Soovime, et Eesti oleks ühiskond, kus soolist võrdõiguslikkust kui põhimõtet austataks ning kus soopõhine ja muudel alustel diskrimineerimine oleks taunitud. Soovime, et soolisele võrdõiguslikkusele oleks olemas 5 laiapõhine ühiskondlik toetus. Soovime, et debatti viiksid edasi pädevad huvigruppide esindajad, kes suudaksid pakkuda mitmekesist perspektiivi. Selleni jõuame, kui püstitame süstemaatiliselt soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise teemasid avalikus kõneaines ja päevakorras. Oluline on meie jaoks side kogukonnaga ja autorite-kõneisikute leidmine feministlikust kogukonnast. Kvaliteetse ja ajakohase veebiväljaande sisu loomiseks on vaja stabiilset toimetajatööd. Soovime tagada Feministeeriumi jätkusuutlikkuse ja kvaliteedi sisukate ja paraja tihedusega postitustega. Soovime, et Feministeeriumi veebiväljaandes oleks rohkem hästiargumenteeritud arvamuste mitmekesisust. Meie eesmärk ei ole pakkuda ühte kitsast vaatenurka (“õiget feminismi”), vaid erinevaid vaatenurki soolist võrdõiguslikkust puudutavatele küsimustele. Seda aitab teha aktiivne toimetajatöö, hea võimekus autoritega suhtlemisel ja pidev koostöö autoritega ning uute autorite väljakoolitamine. Soovime jätkuvalt arendada veebiväljaande venekeelset suunda originaaltekstide ja tõlgete avaldamisega, et seeläbi suurendada ühist vene- ja eestikeelset infovälja. Soovime jätkata koostööd teiste organisatsioonidega, et viia soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi erinevatesse kultuuri- ja sotsiaalprojektidesse. Rahvusvahelise koostöö arendamiseks plaanime avaldada mõningaid inglise keelseid tekste ning osaleda rahvusvahelistel üritustel. Soovime aktiviseerida soolise võrdõiguslikkuse teemast huvituvat kogukonda Eestis. Kõige suurema muudatusena soovime seega luua ruumi, mis võimaldaks kogukonnal füüsiliselt kohtuda. Kogukond on praegu suures jaos internetipõhine, kuid mitmed meie lugejad ja kaasautorid on avaldanud soovi rohkem päriselt kohtuda. Soovitakse mh kogukonnaüritusi, töötube, loenguid ja vestlusringe. Ühine ruum looks hea pinnase rohujuuretasandil koostöö ja uute algatuste tekkeks. Oleme eelarvesse planeerinud vahendeid nii püsivaks ruumirendiks kui ühekordsete ürituste korraldamiseks. Püsiv ruum on mõeldud nii Feministeeriumi kontori jaoks kui väiksemateks koosolekuteks ja üritusteks ning otsime praegu partnereid, kellega kokku kolides saaksime ühispindu jagada. 2019. aastal soovime ühise ruumi ja kohtumispaiga loomist katsetada. Suuremate ürituste tarbeks (nt avalikud vestlusringid ja feministlik foorum 2019) või ürituste jaoks, mis ei toimu Tallinnas, on planeeritud eraldi ruumirent. Foorumi sisuks on mitmesugused loengud ja praktilised töötoad, mis inspireerivad osalejaid tegevustega liituma ning uusi algatusi välja mõtlema ja ära tegema, koostööd arendama ning ennetavad aktivismiväsimust ja läbipõlemist. Ühine ruum, väiksemad üritused ja foorum toetavad teineteist. Kokkuvõttes tahame oma tegevused uuele tasandile viia ja oluline on siin just füüsilise ruumi loomine, mis aitaks soolise võrdõiguslikkuse teemast huvituvatel inimestel tutvuda, organiseeruda ning loob pinnase uute algatuste tekkeks. Projekti jätkusuutlikkus 2017. aastal lõime HMNi toel veebiväljaandesse uue annetuskeskkonna, tänaseks on meil ​ca​ 20 püsiannetajat ja rohkem ühekordseid annetajaid. Annetused aitavad MTÜ rahastust mitmekesistada ja parandavad jätkusuutlikust. 2019. aastal on plaanis annetuskeskkonda perioodiliselt turundada ja projektis on selle jaoks ette nähtud teavituskulud. Otsime oma tegevustele häid ja pikaajalisi partnereid. Nii aitab näiteks IDA raadio meie​ podcast​’i eetrisse lasta, kattes kõik produtseerimise ja levitamisega seotud kulud. Otsime ühisruumi loomiseks partnerit, kellega saaksime ühispindu jagada ning kellega saaksime teineteise tegevusi võimendada. Märkimisväärne osa tööst on tehtud ja tehakse jätkuvalt vabatahtliku töö näol. Mitmed autorid ja illustraatorid on oma loomingut Feministeeriumile annetanud, see on väga väärtuslik panus meie sisuloomesse. Projekti tiim Projekti tiimis on: - projektijuht, kes korraldab projekti sujuva elluviimise ja tagab asjaajamise korrektsuse; 6 - kaks eesti ja üks vene suuna sisutoimetajat, kes suhtlevad autoritega, tellivad ja toimetavad tekste ning kirjutavad ise; - keeletoimetaja; - kogukonnaspetsialist, kes koordineerib infovahetust feministliku kogukonna ja lugejatega, korraldab üritusi ja feministlikku festivali. Kuigi tiimi liikmetel on erinevad profiilid ja ülesanded, kattuvad nende rollid ja pädevused mingil määral. Kui keegi tiimi liikmetest peaks vahepeal haigestuma või lahkuma, on võimalik tööülesanded ümber jagada teiste vahel. Kõik koormused on osalised ning tiimi töö moodustab kokku umbes 1,2 täiskohaga inimese töömahu, millele lisandub 38 h vabatahtlikku tööd kuus. Sobivus HMNi 2019. aasta valdkondlike prioriteetidega Projekt vastab kahele sotsiaalvaldkonna aastaprioriteedile: ● 1.5: Soolise palgalõhe ennetamist ja vähendamist toetavad tegevused. Projekt toetab prioriteeti läbi naiste jõustamise ja kaasamise ühiskondlikkuse debatti; soolise võrdõiguslikkuse vaatenurga süstemaatilise esile tõstmise; ning palgalõhe teema ja muude otseselt seda mõjutavate teemade järjepideva käsitlemise (nt soolised stereotüübid, inspireerivad naised, diskrimineerimine tööturul jmt). Feministliku foorumi raames on planeeritud läbi viia töötube, mis jõustaksid noori naisi. Ürituste raames toome kokku soolise võrdõiguslikkuse teemast huvitatud naisi ja julgustame neid tegutsema ning valdkonnas aktiivsed olema. ● 1.6: Võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisele, sallivuse ja kaasatuse suurendamisele suunatud tegevused. Feministeeriumi otsene eesmärk on parandada teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemadest; kogukonna (kellest paljud kuuluvad vähemusgruppidesse) kaasatuse suurendamine (ühisüritused ja foorum on otsesed sellest lähtuvad tegevused); põimuvate diskrimineerimisteemade käsitlemine (sugu ja seksuaalsus, rahvus, vanus, puue jne). Projekt toetab ka aktiivset venekeelse kogukonna kaasamist ja ühtse infovälja loomist. 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Projektil on kaks otsest ja üks kaudne eesmärk: 1. Projekti otsesed eesmärgid on tagada Feministeeriumi jätkusuutlikkus ja kvaliteet järjepideva kommunikatsioonitöö kaudu ning tugevdada ja aktiviseerida Eesti soolise võrdõiguslikkuse teemast hoolivat kogukonda. 2. Projekti kaudne eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist süstemaatilise ja järjepideva huvikaitsetegevuse kaudu. Projekti otsesed sihtrühmad: 1. Eestikeelsed lugejad: esmajärjekorras juba teemast huvitatud inimesed, nt Feministeeriumi senised lugejad; Facebooki gruppide Lilli Suburgi ja Virginia Woolf sind ei karda! liikmed (kokku ​ca​ 8100 inimest); ning nende kaudu teised potentsiaalselt huvitatud inimesed. Suburgi ja Woolfi liikmed kattuvad osaliselt, nad on peamiselt nooremapoolsed eestlased, nii naised kui ka mehed, paljud on lisaks soolisele võrdõiguslikkusele huvitatud LGBT+teemadest ning nendes gruppides on poliitikuid, tegevajakirjanikke ja -toimetajaid. Projekti tulemusel pakume sihtrühmale mitmekesist, ajakohast ja kvaliteetselt toimetatud teavet soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemade kohta. 2. Venekeelsed lugejad: eelkõige Feministeeriumi senised lugejad ning nende kaudu teised huvitatud inimesed. Info levib venekeelsetes meediakanalites ning sotsiaalmeedias inimeselt inimesele. 7 Projekti tulemusel pakume sihtrühmale teavet soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemade kohta Eestis ning suurendame seeläbi ühist vene- ja eestikeelset infovälja. 3. Ajakirjanikud ja toimetajad. Projekti käigus pakutakse nii eesti- kui ka venekeelsetele meediaväljaannetele artikleid edasi levitamiseks ja avaldamiseks. Positiivne koostöökogemus on olemas peaaegu kõikide Eesti võrguväljaannetega, sh naisteajakirjade ja venekeelsete meediaväljaannetega. Sihtgrupp aitab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemadel jõuda laiema lugejaskonnani. 4. Soolise võrdõiguslikkuse teemast huvituva kogukonna liikmed, kes soovivad üritustel osaleda ning kes tulevad sihtgruppidest 1 ja 2 ning. ​Ca​ 100 kogukonna liiget on oodatud Feminist Foorumile Tallinnas. Teised üritused ja kogunemised on mõeldud umbes 10-30 inimesele korraga. 5. Potentsiaalsed annetajad, kes on eelkõige Feministeeriumi püsilugejad, üritustel ja foorumil osalejad. 6. Projektitiimi liikmed. Projekti tegevuste tulemusena on tiimil tekkinud püsiv kontoriruum ning arenenud koostöö Eesti, Soome, Läti ja Leedu partneritega. Projekti kaudne sihtrühm: Projekti kaudne sihtrühm on meediatarbijad laiemalt, kelleni projekti tegevuse käigus loodud sisu jõuab. 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused - Projekti tulemusel ilmub aasta jooksul Feministeeriumis vähemalt 120 artiklit - Vähemalt 20 artiklit tõlgitakse vene keelest eesti keelde või vastupidi - Vähemalt 30 artiklit levib Feministeeriumist eesti- ja/või venekeelsetesse meediaväljaannetesse - Projekti tulemusel ilmub stabiilne uudisvoog Feministeeriumi sotsiaalmeedia kontodel - Toimunud on kokku vähemalt 6 üritust kogukonnale (kogunemisõhtud, vestlusringid, töötoad) - Toimunud on Feminist Forum Tallinn - Üritustel ja foorumil on osalenud kokku 300 inimest 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses Veebiväljaande ja sotsiaalmeedia kontode aktiivne pidamine​​ (kirjutamine, lugude ja illustratsioonide tellimine, toimetamine, tõlkimine, kommentaaride haldamine jne). Keskmine lugude ilmumise arv on 2–3 lugu nädalas. Aeg: jaanuar–detsember. Üritused​​ (foorum, kogunemisõhtud, vestlusringid jne). Aeg: jaanuar–november (orienteeruvad toimumisajad on jaanuar, märts, mai, september ja november, foorumi planeeritud toimumise aeg on mai algus). Ruumide​​ otsimine ja sisseseadmine. Aeg: jaanuar–veebruar. 8 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISEST ANTUD TOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 3-3/840-1 ERITINGIMUSED Tallinn, jaanuar 2019. a Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn, keda käskkirja alusel esindab toetuste juht Ester Timmas (edaspidi nimetatud Ministeerium või Pool või koos Toetuse saajaga Pooled) ja MTÜ Oma Tuba, registrikood 80317604, asukoht Õllepruuli 6-10, Tallinn, keda põhikirja alusel esindab juhatuse liige Aet Kuusik (edaspidi nimetatud Toetuse saaja või Pool või koos Ministeeriumiga Pooled), leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi Leping): 1. Leping reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 loetletud hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini, hoolekandega ning eakate ja puuetega inimestega projektide toetuste sihtotstarbelist kasutamist. 2. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2010. a määruse nr 53 „Hasartmängumaksu laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord“ alusel ning lähtudes Hasartmängumaksu Nõukogu 17. detsembri 2018. a koosoleku päevakorrapunkti nr 2 otsusest nr 13 3. Lepingu objektiks on Toetuse saaja poolt Lepingu juurde kuuluvas taotluses (Lisa 2 ja Lisa 3) sätestatud projekti eesmärk ning oodatav tulemus. Lepinguga Ministeerium eraldab projekti täitmiseks Toetuse saajale 60 000 eurot (edaspidi Toetus), mida Toetuse saaja on kohustatud kasutama sihtotstarbeliselt esitatud taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks (edaspidi Projekt). 4. Projekti nimetus on: Soolise võrdõiguslikkuse kommunikatsiooni- ja kogukonnaprojekt “Oma ruum” 5. Projekti eesmärk on tagada Feministeeriumi jätkusuutlikkus ja kvaliteet järjepideva kommunikatsioonitöö kaudu ning tugevdada ja aktiviseerida Eesti soolise võrdõiguslikkuse teemast hoolivat kogukonda. 6. Oodatav tulemus: vastavalt planeeritule on toimunud üritused ning avaldatud artiklid. 7. Lepingu täitmine 7.1. Toetuse saaja kohustub viima Projekti ellu ajavahemikus 01.01.2019 kuni 31.12.2019. 7.2. Toetuse saaja esitab Ministeeriumile Lepingu vahearuande 15.07.2019 ja koondaruande 20.01.2020. Aruandevorm on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused. 8. Finantseerimine Ministeerium kannab Toetuse 60 000 eurot (kuuskümmend tuhat eurot) Toetuse saaja kontole EE701010220122534017 SEB Pangas esimesel võimalusel peale hasartmängumaksu vahendite laekumist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse ning Ministeeriumi poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest. 8.1. 5000 eurot (viis tuhat eurot) 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul alates Ministeeriumi poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest; 8.2. 5000 eurot (viis tuhat eurot) 2019. aasta 20. veebruariks, 20. märtsiks, 20. aprilliks, 20. maiks, 20. juuniks, 20. juuliks, 20. augustiks, 20. septembriks, 20. oktoobriks, 20. novembriks ja 20. detsembriks. 1 (3) 9. Erisätted toetuse kasutamise lepingu üldtingimustest. 9.1. Toetuse saaja peab Toetuse kohta arvestust pidama vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta ning eristama projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest. Paberkandjal dokumentidele peab Toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist on antud Projekti kuluga. Elektroonilisel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. 9.2. Ministeeriumil on õigus saada Toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke seletusi ning viibida Toetuse saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega. 9.3. Ministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi ka juhul, kui: 9.3.1. ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu; 9.3.2. kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud; 9.3.3. Toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate andmete korral oleks Toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus; 9.3.4. Toetuse saaja ei ole täitnud projekti oma- või kaasfinantseeringuga seotud nõudeid; 9.3.5. Toetuse saaja ei võimalda või oluliselt raskendab ministeeriumil kontrolli teostamist. 9.4. Juhul, kui Toetuse saaja ei esita aruandeid tähtaegselt või Ministeeriumil on pretensioone lepingu täitmise ja/või aruande, samuti kontrollimiseks esitatud kuludokumentide suhtes, kohustub toetuse saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul. 9.5. Ministeeriumil on õigus nõuda Toetuse saajalt lepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 9% toetusest. Leppetrahvi nõude võib esitada sõltumata tagasinõude olemasolust. 9.6. Toetuse saaja kohustub tagastama punktis 7.1. sätestatud perioodi jooksul kasutamata jäänud Toetuse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu täitmise koondaruande esitamise tähtajast või taotlema Lepingu pikendamist. Toetuse jääk tuleb kanda SEB panga kontole EE89 1010 2200 3479 6011 või Swedbanki panga kontole EE93 2200 2210 2377 8606. Lisada viitenumber 2800048574 ja selgituseks lepingu number. 9.7. Kui Toetuse saaja ei ole kasutanud Toetust Lepingus sätestatud tingimustel kohustub Toetuse saaja Toetuse osaliselt või täielikult tagastama Ministeeriumi poolt määratud kuupäevaks. Ministeeriumil on õigus nõuda intressi vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. Kui Toetust tähtpäevaks ei tagastata, on Ministeeriumil õigus nõuda viivist vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. 9.8. Järgnevat Toetust Toetuse saajale ei eraldata ja uusi taotlusi menetlusse ei võeta kui: 9.8.1. varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud nõuetekohaselt; 9.8.2. tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata. 9.9. Toetuse saaja kohustub eksponeerima Hasartmängumaksu Nõukogu logo kõigil toetuse abil korraldatud üritustel, sh nende reklaamides ja trükistel. 10. Volitatud esindajad. 10.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes, samuti aruannete kontrollimisel ning kuludokumentide esitamise nõudmisel on: Merit Havi, e- post [email protected]. Aruanded tuleb esitada aadressil [email protected] 10.2. Toetuse saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes ning Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on Kadi Viik, tel 506 1106, e-post [email protected] . 11. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad 11.1. Lisa 1 – Kinnituskiri 11.2. Lisa 2 – Taotlus, garantiikiri 11.3. Lisa 3 – Muudetud eelarvega taotlus 12. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käesolevale lepingule ja selle lisadele: 2 (3) Toetuse kasutamise lepingu üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Ministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik Üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla õigustühised. 13. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu eritingimusi koos kõikide lisadega ja üldtingimustega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 14. Leping on koostatud digitaalselt või paberkandjal kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb Ministeeriumile ja teine Toetuse saajale. Lepingud on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi välisveebis kättesaadavas dokumendiregistris. 15. Poolte allkirjad ja rekvisiidid Ministeerium: Toetuse saaja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) _____________________ ________________________ Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium MTÜ Oma Tuba Registrikood 70001952 Registrikood 80317604 Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Õllepruuli 6-10, Tallinn 10141 Tel: 626 9301, faks 699 2209 Tel: +372 506 1106 SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 SEB Pank EE70 1010 2201 2253 4017 Viitenumber 2800048574 3 (3) Sotsiaalministeeriumi kantsleri .28.08.2014 a. käskkirjaga nr 35 kinnitatud Sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimuste ja korra LISA 1 Kinnitus hasartmängumaksu laekumistest antava toetuse taotluse juurde Käesolevaga kinnitab taotleja, et:  ei ole saanud taotluses kavandatavate tegevuste läbiviimiseks toetust teistelt finantseerijatelt;  varem saadud toetuste kohta ei ole aruande esitamise võlgnevust;  ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;  ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes;  tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad maksuvõlad;  taotletava projekti kulu ei ole tekkinud enne toetuse andmise otsust;  taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud eelarve;  toetuse saamisel kasutatakse toetust sihipäraselt taotluses kavandatud tegevuste elluviimiseks. Taotleja nimi: Taotleja allkiri: Kuupäev: LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS eie 06.03.2020 * [email protected] Meie 16.03.2020 nr 4.3-1/350-7 Vastus kirjale Lugupeetud Ilmar-Erik Aavakivi ja Raini Nõu Täname Teid pöördumise eest! Küsimustega, kus Te uurite, kas ja millistele Toetuse Saajatele, millal (kuupäevaliselt), millisel õiguslikul alusel, milliste põhjendustega ja millistes summades on 2020. aasta toetused välja makstud, või kas need toetused makstakse välja tulevikus ja kui, siis millisel õiguslikul alusel, milliste põhjendustega ja millistes summades, palume Teil pöörduda Riigi Tugiteenuste Keskuse poole, kes on nendes küsimustes teabe valdaja. Ka SA Eesti Inimõiguste Keskuse esitatud projekti edastamise küsimuses palun pöörduge Riigi Tugiteenuste Keskuse poole, kellele projekt esitati. All olevas tabelis on kõik, sealhulgas Norra finantsmehhanismi toetustest, Eesti Vabariigi poolt ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas MTÜ-le Eesti LGBT Ühing, MTÜ-le Oma Tuba ja SA-le Eesti Inimõiguste Keskus erinevate projektide rahastamiseks eraldatud ja välja makstud toetuste kogusumma alates maksmise algusest kuni praeguse ajani. Tegemist on projektidega, millele eraldatud toetus on kogu ulatuses välja makstud. Tabelis on info esitatud projektide lõikes. Tabelis ei ole välja toodud strateegilise partnerluse raames määratud toetusi ja välja makstud summasid, nende osas palume Teil vastavalt eelmises lõigus märgitule pöörduda Riigi Tugiteenuste Keskuse poole. Aasta Ühing Summa SA Eesti Inimõiguste Keskus 13 849,89 2009-2014 MTÜ Oma Tuba 49 948,07 2009-2014 MTÜ Oma Tuba 3 198,84 2009-2014 Eesti LGBT Ühing 6 000,00 2013 Eesti LGBT Ühing 22 000,00 2014 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Eesti Inimõiguste Keskus SA 50 000,00 2014 Eesti Inimõiguste Keskus SA 55 000,00 2015 Eesti LGBT Ühing 40 000,00 2015 2015 MTÜ Oma Tuba 6 000,00 2015 SA Eesti Inimõiguste Keskus 560,00 Eesti LGBT Ühing 39 526,00 2016 SA Eesti Inimõiguste Keskus 60 000,00 2016 2016 MTÜ Oma Tuba 6 000,00 2016 MTÜ Oma Tuba 5 250,00 SA Eesti Inimõiguste Keskus 90 000,00 2017 Eesti LGBT Ühing 65 000,00 2017 2017 MTÜ Oma Tuba 40 000,00 SA Eesti Inimõiguste Keskus 80 000,00 2018 Eesti LGBT Ühing 70 000,00 2018 2018 MTÜ Oma Tuba 42 000,00 2019 Eesti LGBT Ühing 96 000,00 2019 SA Eesti Inimõiguste Keskus 92 010,00 2019 MTÜ Oma Tuba 60 000,00 Tabelis välja toodud toetuste kogusumma on 992 342,80 eurot. MTÜ Eesti LGBT Ühing, MTÜ Oma Tuba ja SA Eesti Inimõiguste Keskus rahastamine Sotsiaalministeeriumi kaudu jätkub. Vabariigi Valitsuse seaduse §-st 67 ja Sotsiaalministeeriumi põhimäärus § 2 lõike 1 alusel on Sotsiaalministeeriumil pädevuses võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine. See hõlmab ka meetmete ja koostööpartnerite valimist. Lisaks näevad soolise võrdõiguslikkuse seadus ja võrdse kohtlemise seadus ette soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamise ning koostöö teiste isikute ja asutustega selle eesmärgi täitmiseks. Mis puudutab Teie küsimust, kas Vabariigi Valitsus on peale 02.02.2020. a Sotsiaalministeeriumi suhtes teostanud mingeid järelevalve toiminguid või Sotsiaalministeeriumi tegevuse seaduslikkust arutanud, palume Teil pöörduda Riigikantselei poole, kes on selle teabe valdaja. 3 Kirjale on lisatud 2018. aasta Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse protokoll ning selle alusel sõlmitud lepingud SA-ga Eesti Inimõiguste Keskus, MTÜ-ga Eesti LGBT Ühing ja MTÜ-ga Oma Tuba. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kanter osakonnajuhataja Lisad: 1. 2018. aasta Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse protokoll 2. SA Eesti Inimõiguste Keskus leping 3. MTÜ Eesti LGBT Ühing leping 4. MTÜ Oma Tuba leping Agnes Einman 6269 181 [email protected] LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS Maakri 19/1, pk 19, 10145 Tallinn, Eesti Tel.+ 372 619 1630 [email protected] leadell.com Sotsiaalministeerium Registrikood: 70001952 06. märts 2020. a 1/79 Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 E-post: [email protected] Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks esindajad vandeadvokaadid Ilmar-Erik Aavakivi ja Raini Nõu TEABENÕUE seoses Sotsiaalministeeriumi kaudu eraldatavate toetustega ja Riigikontrolli 06.02.2020.a seisukohtadega LEADELL Pilv Advokaadibüroo kliendiks on Sihtasütüs Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (edaspidi SAPTK), kelle nimel ja volitüsel poordüme Teie poole kaesoleva avalikü teabe noüdega. 1. Faktiliste asjaolude kokkuvõte 1.1. SAPTK lepingülised esindajad saatsid 10.12.2019 Riigikontrollile margükirja, milles asüti seoses Sotsiaalministeeriümi poolt 2019. aastal vaidetavalt hasartmangümaksü seadüse (HasMMS) alüsel eraldatüd toetüstega jargmistele seisükohtadele: 1.1.1. MTÜ Eesti LGBT Ühing, SA Eesti Inimoigüste Kesküs, MTÜ Oma Tüba (edaspidi: Toetuse Saajad) ei vasta HasMMS § 7 lg 2 p-s 4 nimetatüd oigüstatüd sübjektide tünnüstele; 1.1.2. Toetüse Saajate projektid ei toeta peresid, vanüreid, püüetega inimesi ega hasartmangüsoltüvüsega inimesi, samüti ei ole nende projektide eesmargiks meditsiini ega hoolekande teenüste osütamine; 1.1.3. Ka Sotsiaalministeeriüm ise on toetatüd projekte maaratlenüd hoopis teisiti (HasMMS § 7 lg 2 p-st 4 erinevalt); 1.1.4. Sotsiaalministri ja kantsleri poolt antüd HasMMS-st alamal seisvad oigüsaktid on seadüsega vastüolüs. 1.1.5. Sotsiaalministeeriüm on rikkünüd pohiseadüsest tülenevat haldüse seadüslikküse pohimotet. LEADELL offices are among the leading law firms in Estonia, Latvia and Lithuania. 1.2. Riigikontroll algatas SAPTK esindajate 10.12.2019.a märgükirja alüsel menetlüse, milles palus Sotsiaalministeeriumil enda tegevust selgitada. Sotsiaalminister edastas 04.02.2020 Riigikontrollile vastuse nr 4.3-1/350-1, milles väideti müühülgas: 1.2.1. „Samüti ei leia me, et HasMMS alüsel toetüste eraldamisele peaks kohaldüma riigieelarve programmide loogika. Tegemist on n-ö riigieelarvevälise fondiga, mille puhul on paika pandud valdkonnad ja ühiskondliküd grüpid/kooslüsed, milleks raha eraldada.“ 1.2.2. „Eestis on paljü erinevad perekondi, sh samasooliste vanematega pered ning pered, kus kasvav laps kuulub soo- või seksuaalvähemustesse.“ 1.2.3. „Igal aastal laeküb LGBT ühingüle jühtümeid, küs inimestele pole tagatüd näiteks vajalik meditsiiniteenus, mistõttü täidab ühing nõüstamisteenüse ja teadlikküse tõstmise tegevüste kaüdü ka seda lünka, mis tüleneb tervishoiüsüsteemi ja meditsiinitöötajate kohati ebapiisavast teadlikküsest seksüaal- ja soovähemüste osas. Sallimatü sühtümine LGBT lastesse, noortesse ja täiskasvanütesse mõjütab tügevalt ka nende vaimset tervist.“ 1.2.4. „LGBT ühing paküb esmatasandi psühholoogilist ja kogemüspõhist nõüstamist LGBT inimestele sh lastele ja nende lähedastele.“ 1.3. Riigikontroll võttis sotsiaalministri 04.02.2020 vastuse ja Sotsiaalministeeriumi tegevuse suhtes seisukoha enda 06.02.2020 kirjas nr 2-1/80039/2-3. Riigikontroll märkis muuhulgas: 1.3.1. „Dokümentidega tütvümise põhjal tüvastasime, et toetüsi projektidele „Võrdsed võimalüsed kõigile mitmekesises ühiskonnas“, „Seksüaal- ja soovähemüste teemaline teavitus- ja hüvikaitsetegevüs ning kogükonna toetamine“, „Soolise võrdõigüslikküse kommunikatsiooni- ja kogükonnaprojekt „Oma rüüm”“, „Naiste ja meeste roll kohalikes omavalitsustes ja volikogüdes“ ning „ENÜT koos partneritega tasakaalüs ja demokraatlikült areneva ühiskonna eest – võrdsüspoliitikat edendades“ oleks olnüd õige maksta mitte hasartmängümaksü laekümistest pärinevatest sümmadest, vaid Sotsiaalministeeriumi muust eelarverahast, sest nende projektide sisu ei paigutu hasartmängümaksü seadüses ette antüd kasütüsalade loetelü alla. Riigikontrolli hinnangül on hasartmängümaksü seadüses nimetatüd kasütüsalade loetelü selgelt piiritletüd ja kinnine.“ 1.3.2. „Riigikontroll jühib tähelepanü, et rahastamisettepanekud esitanud Sotsiaalministeeriüm ja toona rahastamisotsüseid langetanüd Hasartmängümaksü Nõükogü ei ole ka ise neid projekte määratlenüd küülüvaks ühegi hasartmängümaksü seadüse § 7 lõike 2 pünktis 4 nimetatüd kasütüsala alla.“ 1.3.3. „Riigikontroll töötas läbi ka viie rahastatüd projekti kohta esitatüd taotlüsed ning üheski neist ei ole taotlejad projekti peamise eesmärgina ega peamiste sihtrühmadena välja toonüd hasartmängümaksü seadüses toodüd kasütüsalasid.“ 1.3.4. „Küi vaadata 2019. ja 2020. aasta riigieelarvet, siis on nendes perede ja lastega seotud programmid paigütatüd tülemüsvaldkonda „Perepoliitika" ning soolise võrdõigüslikküse ja võrdse kohtlemise kohta on eelarves eraldi programmid sotsiaalse kaitse tülemüsvaldkonnas. See tähendab, et ka Riigikogüs vastü võetüd 2019. ja 2020. aasta riigieelarve liigendus toetab Riigikontrolli seisukohta, et märgistüst „VPO projektid“ kandvad projektid ei ole hasartmängümaksü seadüse 2 vaates hõlmatüd seal toodüd kasütüsalade loetelüga (meditsiin, hoolekanne, pered, vanürid ja püüetega inimesed ning hasartmängüsõltüvüsega inimesed).“ 1.3.5. „Kokkuvõtvalt on Riigikontroll seisükohal, et küigi võrdse kohtlemise ja soolise võrdõigüslikküse edendamine on Sotsiaalministeeriümi ülesanne, ei olnüd ministeeriumi ettepanekül ja Hasartmängümaksü Nõükogü otsüsel hasartmängümaksü laekümistest eespool nimetatüd viiele projektile toetüste eraldamine kooskõlas hasartmängümaksü seadüsega. Küi seadüs näeb ette raha kasütamisel sihtotstarbe, tüleb sellest ka lähtüda.“ 1.3.6. „Seega ei nõüstü Riigikontroll Teie seisükohaga, et viidatüd viis toetüst saanüd projekti paigütüvad hasartmängümaksü seadüses loetletüd meditsiini, hoolekande, perede, vanürite ja püüetega inimeste ning hasartmängüsõltüvüsega inimeste temaatika alla.“ 1.3.7. „Riigikogü määratletüd konkreetsete valdkondade või grüppide laiendamine Teie vastüses kirjeldatüd viisil võiks ütreerides viia tõlgendüseni, et raha võib kasütada mis tahes elüvaldkonnas, küi leida/tekitada sihtrühmaga vähimgi seos. Sellise loogika kasutamise pühül müütüks aga üldse sisütühjaks mis tahes seadüse tasemel raha sihtotstarbelisüse määratlemine konkreetsete eesmärkide täitmiseks. Lisaks tüleb sellisel lähenemisel arvestada ka otseselt loetletüd sihtrühmade hüvidega, sest sihtrühmi laiendades müütüb väiksemaks nende võimalüs toetüst saada.“ Seega oli Riigikontrolli hinnangul Sotsiaalministeeriumi tegevus eelkirjeldatud toetuste eraldamisel ja väljamaksmisel õigusvastane. 1.4. SAPTK-i lepingülised esindajad esitasid 02.02.2020.a Vabariigi Valitsüsele taotlüse jarelevalve teostamiseks ja Sotsiaalministeeriümi kontrollimiseks seoses hasartmangümaksü seadüse alüsel toetüste eraldamisega. Selles taotlüses toodi müühülgas valja jargmised seisükohad: 1.4.1. sotsiaalministri poolt vaidetavalt HasMMS alüsel antüd haldüs- ja oigüsaktid on vastüolüs seadüsega; 1.4.2. Sotsiaalministeeriümi kantsleri poolt kehtestatüd hasartmangümaksü laekümisest antava toetüse taotlüse hindamise jühend ei pohine seadüsel; 1.4.3. Sotsiaalministeeriümi poolt avalikküsele antav teave HasMMS alüsel raha eraldava organi ja vastava oigüsakti kohta on vastüolüline; 1.4.4. Riigi Tügiteenüste Kesküs ei ole padev (oigüsparaselt volitatüd) otsüstama HasMMS alüsel raha eraldamise üle; 1.4.5. Sotsiaalministeeriüm on rikkünüd pohiseadüsest tülenevat haldüse seadüslikküse pohimotet; 1.4.6. Saates SAPTK 28.10.2019.a teabenoüdele vaid osalise vastüse, on Sotsiaalministeeriüm asünüd enda tegevüst kajastavat infot pohjendamatült piirama ja varjama; 1.4.7. Riigikontrolli hinnangüid ja ettepaneküid on jarjekindlalt eiratüd; 1.4.8. HasMMS-s ette nahtüd alamalseisvate oigüsaktide püüdümine ja oigüslik ebaselgüs soodüstab riigivoimü omavoli jatkümist. 3 1.5. Riigikantselei vastas eelmärgitüd taotlüsele 11.02.2020 kirjaga nr 7-10/20-00011-3, mille kohaselt on Riigikontroll toetüste maksmist põhjalikült analüüsinüd ja seetõttü ei ole Vabariigi Valitsüsel otstarbekas samas küsimüses Sotsiaalministeeriümi üle järelevalvet algatada ning seepärast lõpetatakse menetlüs. Riigikantselei 11.02.2020 vastusest tuleneb, et Vabariigi Valitsus on pidanud Riigikontrolli järeldüsi õigüslikült kehtivateks ja järgimisele küülüvateks. 2. Teabenõue ja selle põhjendused 2.1. Avalikü teabe seadüse § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jaadvüstatüd ja dokümenteeritüd teave, mis on saadüd voi loodüd seadüses voi selle alüsel antüd oigüsaktides satestatüd avalikke ülesandeid taites. Sama seadüse § 6 jargi on teabenoüe teabenoüdja poolt kaesolevas seadüses satestatüd korras teabevaldajale esitatüd taotlüs teabe saamiseks voi taaskasütamiseks. 2.2. Advokatüüriseadüse § 41 lg 1 p-s 2 on satestatüd, et vandeadvokaat on padev kogüma toendeid. Sama paragrahvi lg 1 p 4 kohaselt on vandeadvokaat padev saama riigiasütüsest oigüsteenüse osütamiseks vajalikke andmeid, tütvüma dokümentidega ning saama neist arakirjü ja valjavotteid, küi andmete ja dokümentide saamine ei ole advokaadile seadüsega keelatüd. 2.3. SAPTK-le oigüsteenüse osütamiseks vajavad tema advokaatidest esindajad kaesolevaga taotletavat teavet ning dokümente. 2.4. Arvestades eeltoodut, palume Teilt järgmist teavet: 2.4.1. Kas ja millistele Toetuse Saajatele on 2020. aasta toetüsed valja makstüd; 2.4.2. Eelnevale küsimüsele jaatava vastüse korral: millal (küüpaevaliselt), millisel oigüslikül alüsel, milliste pohjendüstega ja millistes sümmades on 2020. aasta toetüsed valja makstüd? 2.4.3. Jühül, küi 2020. aasta toetüsed on MTÜ-le Eesti LGBT Ühing, MTÜ-le Oma Tüba ja SA-le Eesti Inimoigüste Kesküs senini valja maksmata, siis kas need makstakse valja? 2.4.4. Eelnevale küsimüsele jaatava vastüse korral: millisel oigüslikül alüsel, milliste pohjendüstega ja millistes sümmades makstakse toetüsed valja? 2.4.5. Milline on Eesti Vabariigi poolt MTÜ-le Eesti LGBT Ühing, MTÜ-le Oma Tüba ja SA-le Eesti Inimoigüste Kesküs erinevate projektide rahastamiseks eraldatüd ja valja makstüd toetüste kogüsümma alates maksmise algüsest küni praegüse ajani? Teave palüme edastada iga nimetatüd organisatsiooni ja koikide rahastatüd projektide ning aastate loikes eraldi. 2.4.6. Kas MTÜ Eesti LGBT Ühing, MTÜ Oma Tüba ja SA Eesti Inimoigüste Kesküs rahastamine Sotsiaalministeeriümi kaüdü jatküb? 2.4.7. Eelnevale küsimüsele jaatava vastüse korral: tapselt millisel eesmargil, millisel oigüslikül alüsel ja millistel oigüslikel pohjendüstel? 4 2.4.8. Kas Vabariigi Valitsüs on peale 02.02.2020.a Sotsiaalministeeriümi sühtes teostanüd mingeid jarelevalve toimingüid voi Sotsiaalministeeriümi tegevüse seadüslikküst arütanüd? Küi jah, siis millisel küüpaeval? 2.5. Palume esitada järgmiste dokumentide ärakirjad: 2.5.1. Haldüsaktid, millega otsüstati voi mis on alüseks aastatel 2018-2020 (vaidetavalt) HasMMS alüsel toetüste eraldamisele voi valjamaksmisele MTÜ-le Eesti LGBT Ühing, MTÜ-le Oma Tüba ja SA-le Eesti Inimoigüste Kesküs. Küi neid haldüsakte ei peaks eksisteerima, siis palüme iga püüdüva haldüsakti osas selgitada, millistel kaalütlüstel ja millisel oigüslikül alüsel jaid need haldüsaktid andmata; 2.5.2. SA Eesti Inimoigüste Kesküs poolt Sotsiaalministeeriümi sotsiaalse partnerlüse 2019. aasta II voorüs toetüse saanüd projekt, mis sai aastateks 2020-2021 toetüst kokkü 400 000 eürot ehk 200 000 eürot aasta kohta; 2.5.3. Pünktis 2.4.8 toodüd küsimüsele jaatava vastüse korral palüme saata koopia vastavast protokollist voi müüst dokümendist. 2.6. Vastüs palüme esimesel voimalüsel saata SAPTK lepingüliste esindajate e-posti aadressidel: [email protected] ja raini.noü@leadell.com . Lügüpidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ilmar-Erik Aavakivi Raini Noü 5 Teema: FW: Korduv teabenõue From: Ilmar-Erik Aavakivi | LEADELL [mailto:[email protected] <mailto:[email protected]> ] Sent: Monday, March 23, 2020 12:51 PM To: SM Info <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Liina Kanter <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Varro Vooglaid <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Markus Järvi <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Raini Nõu | LEADELL <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Korduv teabenõue Tere! Saadame manusena korduva teabenõude seoses Sotsiaalministeeriumi poolt 17.03.2020.a saadetud vastusega. Lugupidamisega Ilmar-Erik Aavakivi Raini Nõu * Ilmar-Erik Aavakivi Vandeadvokaat / Attorney-at-law, mag. iur. LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS Uus aadress: Maakri 19/1, postkast 19, TALLINN 10145, Eesti/Estonia Tel. +372 6191630 [email protected] <mailto:[email protected]> leadell.com <http://www.leadell.com/> LEADELL offices are among the leading business law firms in Estonia, Latvia and Lithuania. Käesolevas e-kirjas sisalduv teave on konfidentsiaalne. Kui Te ei ole kirja adressaat, palume sellest koheselt teavitada kirja saatjat ja kiri koos võimalike manustega kustutada. Täname./ The information contained in this message is confidential. If you are not the intended recipient, please instantly inform the sender thereof and delete the message with the possible attachments. Thank you. LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS Maakri 19/1, pk 19, 10145 Tallinn, Eesti Tel.+ 372 619 1630 [email protected] leadell.com Lp. Liina Kanter Sotsiaalministeerium Registrikood: 70001952 23. märts 2020. a 1/89 Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 E-post: [email protected] Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks esindajad vandeadvokaadid Ilmar-Erik Aavakivi ja Raini Nõu KORDUV TEABENÕUE seoses Sotsiaalministeeriumi poolt 17.03.2020.a saadetud vastusega Austatud Liina Kanter, Tänäme Teid 17. märtsil 2020.ä säädetud esiälgse västuse eest SAPTK esindäjäte 06.03.2020 teäbenõudele. Kähjuks peäme märkimä, et kõneälust teäbenõuet ei õle täielikult täidetud, st mitmetele kusimustele põle västätud, edästätud teäbe seõs kõnkreetsete kusimustegä õn räskesti tuvästätäv ning pälutud dõkumente põle esitätud. Osäliselt õlete kull västämätä jätmist põhjendänud, kuid nendest põhjendustest ei selgunud, millisel õiguslikul jä fäktilisel älusel õn ministeerium käesõleväl juhul tõiminud. Osundäte nt Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK) kui teäbeväldäjäle, kuid 17.03.2020 västuskirjäst ei selgunud, milline õn Sõtsiäälministeeriumi seõs RTK-gä seõnduvält häsärtmängumäksu seäduse (HäsMMS) älusel tõetuste eräldämise õtsustämise jä väljämäksmisegä ning millisele seäduslikule älusele see seõs tugineb. HäsMMS § 7 lg-le 31 viidätes õn Riigihälduse ministri määrusegä kehtestätud kõrd (29.10.2018.ä määrus nr 43), milles õn sätestätud kä RTK pädevus, ent see määrus õn kehtestätud seõses HäsMMS § 7 lg 2 p-gä 2, st sellel õn seõs Rähändusministeeriumi välitsemisälägä. Sõtsiäälministeeriumile riigieelärvegä eräldätu põhineb ägä HäsMMS § 7 lg 2 p-l 4. Seegä ei sää määrus nr 43 jä RTK pädevus või võlitused õllä käesõleväl juhul äsjäkõhäsed. HasMMS-st ei tulene, et Sotsiaalministeeriumile eraldatud rahaliste LEADELL offices are among the leading law firms in Estonia, Latvia and Lithuania. vahendite jagamise (otsustamise) osas oleks pädev RTK. Teie edästätud 2019.ä jäänuäri lepingute puhul õn Eesti Väbäriiki esindänud just Sõtsiäälministeerium, mitte RTK. Lepingujärgsete tõetuste väljämäksjäks õn sämuti õlnud Sõtsiäälministeerium. Olete endä västusele lisänud dõkumentätsiõõni (näiteks sõlmitud lepingud), mille seõs teäbenõudes esitätud kusimustegä jääb ebäselgeks. Teie västusest ei selgu, miks õlete õtsustänud sellised dõkumendid meile edästädä ning millisele kõnkreetsele kusimusele västätes õlete need dõkumendid lisänud (millises õsäs õn Teie hinnängul meie teäbenõue seegä täidetud). Eelnevä tõttu pälume Sõtsiäälministeeriumil täitä 06.03.2020 teäbenõue viivitusetä täies ulätuses (st seni täitmätä õsäs) västävält seädusest tulenevätele nõuetele. Mh pälusime õiguslike äluste jä põhjenduste esitämist ning häldusäktide esitämist. Seäduslikkuse põhimõtte järgimise kõrräl sisälduväd õiguslikud älused jä äsjäkõhäsed põhjendused reeglinä häldusäktis endäs. Seõses Teie 17. märtsil 2020.ä säädetud västusegä pälume Teil västätä järgmistele kusimustele (mis tuleneväd õtseselt Teie säädetud västusest): 1. Väidäte kõkkuvõtlikult, et Sõtsiäälministeeriumile eräldätud eelärveliste vähendite väljämäksmise õsäs õn teäbeväldäjä RTK, mitte Sõtsiäälministeerium ise. Käs Sõtsiäälministeeriumil puudub kõntrõll endä eelärveliste vähendite käsutämise (sh väljämäksmise) ule? Juhul, kui Sõtsiäälministeeriumil õn kõntrõll õlemäs jä tä sellegipõõlest õn teäbeväldäjä, pälume edästädä kõik need ändmed, mille õsäs pälusite meil põõrdudä RTK põõle. 2. Milline riigiäsutus (-õrgän) ännäb älätes 01.01.2019.ä häldusäkti HäsMMS-e älusel Sõtsiäälministeeriumile ette nähtud rähäliste vähendite jäõtämise kõhtä? 3. Milline häldusäkt äntäkse älätes 01.01.2019.ä HäsMMS-e älusel Sõtsiäälministeeriumile ette nähtud rähäliste vähendite jäõtämise kõhtä (õtsus, kõrräldus, käskkiri vms)? 4. Kirjutäte 17.03.2020.ä västuskirjäs: „Täbelis ei õle väljä tõõdud sträteegilise pärtnerluse räämes määrätud tõetusi jä väljä mäkstud summäsid, nende õsäs pälume Teil västävält eelmises lõigus märgitule põõrdudä Riigi Tugiteenuste Keskuse põõle.“ Käs väidäte, et Sõtsiäälministeeriumil puuduväd ändmed endä sträteegilistele pärtneritele määrätud tõetuste jä väljä mäkstud summäde kõhtä? 5. Seõses Väbäriigi Välitsuse põõlt Sõtsiäälministeeriumi ule järelevälve teõstämise / mitteteõstämise kusimusegä sõõvitäte põõrdudä Riigikäntselei põõle. Käs Teie sõõvitusest tuleb äru säädä nii, et Sõtsiäälministeeriumil puuduväd ändmed endä ule järelevälve teõstämise / mitteteõstämise ule? 6. Aväliku teäbe seäduse § 21 lg-s 1 õn sätestätud, et kui teäbeväldäjä ei väldä täõtletud teävet, selgitäb tä väljä pädevä teäbeväldäjä jä edastab talle teabenõude viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tõõpäevä jõõksul, teätädes sellest sämäl äjäl teäbenõudjäle. Kui eeldädä, et Sõtsiäälministeerium ei õlnud kõgu meie 06.03.2020 teäbenõudes täõtletud teäbe väldäjä, siis käs Sõtsiäälministeerium õn täitnud endä kõnesõlevä seädusest tulenevä edästämiskõhustuse? Kui jäh, siis milläl? 2 Lugupidämisegä /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ilmär-Erik Aäväkivi Räini Nõu 3 Riigikantselei [email protected] Meie 30.03.2020 nr 4.3-1/350-11 Riigi Tugiteenuste Keskus [email protected] Pöördumiste edastamine Edastame teile vastavalt kuuluvusele ja avaliku teabe seaduse § 21 lõike 1 alusel vastamiseks LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i 06.03.2020 teabenõude nr 1/79 ja 23.03.2020 korduva teabenõude nr 1/89. Riigi Tugiteenuste Keskusel palume vastata 06.03.2020 pöördumises küsimustele 2.4.1. kuni 2.4.4. ja 2.5.2, Riigikantseleil küsimusele 2.4.8. Edastuskirjale on lisatud ka Sotsiaalministeeriumi 16.03.2020 vastuskiri nr 4.3-1/350-7 LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i 06.03.2020 teabenõudele nr 1/79. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kärt Allert Dokumendihaldustalituse juhataja Lisa: 1. Korduv teabenõue.msg 2. SAPTK - Sotsiaalministeerium. Korduv teabenõue 23.03.2020.asice 3. 4.3-1350-7 16.03.2020 Väljaminev kiri.bdoc 4. SAPTK. Teabenõue. Sotsiaalministeerium. 06.03.2020.asice Kärt Allert 6269307 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel