HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISEST ANTUD TOETUSE KASUTAMISE LEPING
nr 3-3/849-1 ERITINGIMUSED
Tallinn, jaanuar 2019. a
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1,
Tallinn, keda käskkirja alusel esindab toetuste juht Ester Timmas (edaspidi nimetatud Ministeerium
või Pool või koos Toetuse saajaga Pooled) ja
SA Eesti Inimõiguste Keskus, registrikood 90012202, asukoht Parda 4, Tallinn, keda põhikirja
alusel esindab juhatuse liige Kari Käsper (edaspidi nimetatud Toetuse saaja või Pool või koos
Ministeeriumiga Pooled), leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi Leping):
1. Leping reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 loetletud
hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini, hoolekandega ning eakate ja puuetega
inimestega projektide toetuste sihtotstarbelist kasutamist.
2. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2010. a määruse nr 53 „Hasartmängumaksu
laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja
kord“ alusel ning lähtudes Hasartmängumaksu Nõukogu 17. detsembri 2018. a koosoleku
päevakorrapunkti nr 2 otsusest nr 9
3. Lepingu objektiks on Toetuse saaja poolt Lepingu juurde kuuluvas taotluses (Lisa 2 ja Lisa
3) sätestatud projekti eesmärk ning oodatav tulemus. Lepinguga Ministeerium eraldab projekti
täitmiseks Toetuse saajale 92 010 eurot (edaspidi Toetus), mida Toetuse saaja on kohustatud
kasutama sihtotstarbeliselt esitatud taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks (edaspidi
Projekt).
4. Projekti nimetus on: Võrdsed võimalused kõigile mitmekesises ühiskonnas
5. Projekti eesmärk on tõsta Eesti avalikkuse teadlikkust võrdse kohtlemise teemast ja tulevastest
väljakutsetest
6. Oodatav tulemus: plaanitud koolitused ja tegevused on tehtud.
7. Lepingu täitmine
7.1. Toetuse saaja kohustub viima Projekti ellu ajavahemikus 01.01.2019 kuni 31.12.2019.
7.2. Toetuse saaja esitab Ministeeriumile Lepingu vahearuande 15.07.2019 ja koondaruande
20.01.2020. Aruandevorm on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel
http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused.
8. Finantseerimine
Ministeerium kannab Toetuse 92 010 eurot (üheksakümmend kaks tuhat kümme eurot)
Toetuse saaja kontole EE362200221048377862 Swedbankis esimesel võimalusel peale
hasartmängumaksu vahendite laekumist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse:
8.1. 7310 eurot (seitse tuhat kolmsada kümme eurot) 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul
alates Ministeeriumi poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest;
8.2. 7700 eurot (seitse tuhat seitsesada eurot) 2019. aasta 20. veebruariks, 20. märtsiks, 20.
aprilliks, 20. maiks, 20. juuniks, 20. juuliks, 20. augustiks, 20. septembriks, 20. oktoobriks,
20. novembriks ja 20. detsembriks.
9. Erisätted toetuse kasutamise lepingu üldtingimustest.
9.1. Toetuse saaja peab Toetuse kohta arvestust pidama vastavalt raamatupidamise seadusest
tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta
ning eristama projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest.
1 (3)
Paberkandjal dokumentidele peab Toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist
on antud Projekti kuluga. Elektroonilisel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik
kirjalikult taasesitada.
9.2. Ministeeriumil on õigus saada Toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke seletusi ning viibida Toetuse
saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega.
9.3. Ministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi ka juhul, kui:
9.3.1. ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu;
9.3.2. kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud;
9.3.3. Toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate
andmete korral oleks Toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus;
9.3.4. Toetuse saaja ei ole täitnud projekti oma- või kaasfinantseeringuga seotud nõudeid;
9.3.5. Toetuse saaja ei võimalda või oluliselt raskendab ministeeriumil kontrolli teostamist.
9.4. Juhul, kui Toetuse saaja ei esita aruandeid tähtaegselt või Ministeeriumil on pretensioone
lepingu täitmise ja/või aruande, samuti kontrollimiseks esitatud kuludokumentide suhtes,
kohustub toetuse saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul.
9.5. Ministeeriumil on õigus nõuda Toetuse saajalt lepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 9%
toetusest. Leppetrahvi nõude võib esitada sõltumata tagasinõude olemasolust.
9.6. Toetuse saaja kohustub tagastama punktis 7.1. sätestatud perioodi jooksul kasutamata jäänud
Toetuse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu täitmise koondaruande esitamise tähtajast või
taotlema Lepingu pikendamist. Toetuse jääk kanda SEB panga kontole EE89 1010 2200 3479
6011 või Swedbanki kontole EE93 2200 2210 2377 8606. Lisada viitenumber 2800048574 ja
selgituseks lepingu number.
9.7. Kui Toetuse saaja ei ole kasutanud Toetust Lepingus sätestatud tingimustel kohustub Toetuse
saaja Toetuse osaliselt või täielikult tagastama Ministeeriumi poolt määratud kuupäevaks.
Ministeeriumil on õigus nõuda intressi vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. Kui Toetust
tähtpäevaks ei tagastata, on Ministeeriumil õigus nõuda viivist vastavalt „Võlaõigusseaduse“ §
113.
9.8. Järgnevat Toetust Toetuse saajale ei eraldata ja uusi taotlusi menetlusse ei võeta kui:
9.8.1. varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud
nõuetekohaselt;
9.8.2. tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata.
9.9. Toetuse saaja kohustub eksponeerima Hasartmängumaksu Nõukogu logo kõigil toetuse abil
korraldatud üritustel, sh nende reklaamides ja trükistel.
10. Volitatud esindajad.
10.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes, samuti
aruannete kontrollimisel ning kuludokumentide esitamise nõudmisel on: Merit Havi, e-
post
[email protected]. Aruanded tuleb esitada aadressil
[email protected]
10.2. Toetuse saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes ning
Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on Egert Rünne, tel
644 5148, e-post
[email protected] .
11. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad
11.1. Lisa 1 – Kinnituskiri
11.2. Lisa 2 – Taotlus
11.3. Lisa 3 – Muudetud eelarvega taotlus
12. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käesolevale lepingule ja selle lisadele:
Toetuse kasutamise lepingu üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega
tutvunud paberkandjal või elektroonselt Ministeeriumi kodulehel aadressil
http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik Üldtingimused on
nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla õigustühised.
2 (3)
13. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu eritingimusi koos
kõikide lisadega ja üldtingimustega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine:
eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu
dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.
14. Leping on koostatud digitaalselt või paberkandjal kahes võrdset juriidilist jõudu omavas
eksemplaris, millest üks jääb Ministeeriumile ja teine Toetuse saajale. Lepingud on
avalikustatud Sotsiaalministeeriumi välisveebis kättesaadavas dokumendiregistris.
15. Poolte allkirjad ja rekvisiidid
Ministeerium: Toetuse saaja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
_____________________ ________________________
Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium SA Eesti Inimõiguste Keskus
Registrikood 70001952 Registrikood 90012202
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Parda 4, Tallinn 10151
Tel: 626 9301, faks 699 2209 Tel: 644 5148
SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 Swedbank EE36 2200 2210 4837 7862
Viitenumber 2800048574
3 (3)
Sotsiaalministeeriumi kantsleri .28.08.2014 a.
käskkirjaga nr 35 kinnitatud
Sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu
laekumistest toetuste andmise tingimuste ja
korra
LISA 1
Kinnitus hasartmängumaksu laekumistest antava toetuse taotluse juurde
Käesolevaga kinnitab taotleja, et:
ei ole saanud taotluses kavandatavate tegevuste läbiviimiseks toetust teistelt
finantseerijatelt;
varem saadud toetuste kohta ei ole aruande esitamise võlgnevust;
ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;
ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes;
tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad
maksuvõlad;
taotletava projekti kulu ei ole tekkinud enne toetuse andmise otsust;
taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud
eelarve;
toetuse saamisel kasutatakse toetust sihipäraselt taotluses kavandatud tegevuste
elluviimiseks.
Taotleja nimi:
Taotleja allkiri:
Kuupäev:
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile
(märkida sobiv) Sotsiaalministeeriumile
Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi SA Eesti Inimõiguste Keskus
Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul,
kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus
2. Nimi SA Eesti Inimõiguste Keskus
3. Registrikood 90012202
4. Juriidiline aadress Parda 4, 10151, Tallinn
5. Postiaadress Parda 4, 10151, Tallinn
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE362200221048377862, Swedbank
7. Esindaja nimi ja ametikoht Kari Käsper, juhataja
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Egert Rünne
9. Telefon 644 5148
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Projekti nimetus Võrdsed võimalused kõigile mitmekesises ühiskonnas
12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.01.2019 – 31.12.2019
13. Projekti üldmaksumus 152 388.00
14. Hasartmängumaksu 121 910.40
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa 30 477.60
16. Kaasfinantseeringute summa
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu
summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja
kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad
tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev
digitaalselt)
Kari Käsper, juhataja /allkirjastatud digitaalselt/ 13.11.2018
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta
tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa
(finantseerijate lõikes) summa summa /
vastamise
tähtpäev
Hasartmängumaksu 121 910.40 Võrdse kohtlemise ja
Nõukogu sallivuse edendamine koos
ettevõtete ja avaliku sektori
organisatsioonidega läbi
Mitmekesisuse kokkuleppe
võrgustiku, Mitmekesisuse
märgise ja Mitmekesisuse
päeva tähistamise
Omafinantseering 30 477.60 /allkirjastatud Mitmekesisuse kokkuleppe, 19800.00
kinnitus lisas/ märgise ja päeva
koordinaatori töötasu (1,0
kohta, 12 kuud)
Kaasfinantseerijad Kaks Mitmekesisuse 1480.00
(loetleda eraldi ja lisada kokkuleppe võrgustiku
kaasfinantseerimist kogemuste vahetamise
tõendavad dokumendid) seminari ja liitumisüritust
(seminari ruumi rent,
toitlustus, esineja tasu)
Mitmekesisuse päeva 5780.00
materjalid (visuaal, meened,
plakatid, transport ja
logistika)
Mitmekesisuse päeva reklaam 6120.00
avaliku kohas (täpne sisu
lepitakse kokku võrgustikku
kuuluvate
organisatsioonidega)
Mitmekesisuse päeva vastuvõtt 1280.00
(toitlustus, seminariruumi
rent, transport, esineja tasu)
Mitmekesisuse päeva 680.00
eelseminari ja
kommunikatsiooniseminar
(toitlustus, seminar ruumi rent
ning transport)
Koolitus mitmekesisuse 890.00
nõustajatele (toitlustus,
seminariruumi rent ning
transport)
Kuue märgise saanud 3800.00
organisatsiooni
vahehindamise läbiviimine
(eksperttasud)
Tagasiside seminar 550.00
nõustajatele (toitlustus,
seminariruumi rent ning
transport)
Kuus videointervjuud märgise 5100.00
saajatega (videolahenduse
väljatöötamine ning filmimine)
Mitmekesisuse märgisega 900.00
liitumise teavitus.
Suurem teadlikkus võrdsest
kohtlemisest kogukondades
ja vabasektoris
Kaks korda aastas toimuvad 900.00
maakondlikud võrdse
kohtlemise ja inimõiguste
saadikute koolitused
(seminariruumi rent,
kohvipaus, koolitaja tasu,
transport)
Kolmes maakonnas toimuvad 1200.00
seminarid mitmekesisusest,
inimõigustest ja võrdsest
kohtlemisest kohalikule
kogukonnale (seminariruumi
rent, kohvipaus, koolitaja tasu,
transport)
Kogukondade kaasamise 7780.00
eksperdi töötasu (0,6 kohta, 12
kuud)
Võrdse kohtlemise võrgustiku 1280.00
strateegiaseminar (toitlustus,
seminariruumi rent ning
transport)
Võrdse kohtlemise võrgustiku 190.00
kaks kohtumist (toitlustus,
seminariruumi rent ning
transport)
Võrdse kohtlemise teemaline 6000.00
aastakonverents (toitlustus,
ruumi, transport, esineja tasu,
live ülekanne)
Visuaalse identiteedi 4350.00
uuendamine konverentsiks
(lahenduse väljatöötamine)
LGBT avaliku arvamuse 8000.00
uuring
Võrdse kohtlemise eksperdi 9000.00
töötasu (0,5 kohta, 12 kuud)
Sallivuse ja inimõiguste
edendamine läbi strateegilise
kommunikatsiooni,
meediamonitooringu
analüüsi ning infokirja
ilmumise.
Kommunikatsiooniekspert (1,0 18 254.00
kohta, 12 kuud)
Meediamonitooring (12 kuud) 2400.00
10 korda toimuv laiem 3000.00
inimõiguste ja võrdse
kohtlemise teemaline podcast
(podcasti tootmine ning
teavitus)
Strateegiline hagelemine ja
huvikaitse läbi võrgustumise
ja koolituste
Strateegilise hagelemise 9480.00
koordinaatori töötasu (0,6
kohta 12 kuud).
Kaks juristide koolitust võrdse 1270.00
kohtlemise ja strateegilise
hagelemise teemal (ruumi
rent, koolitaja tasu, transport
ja kohvipausid)
Strateegiliste kaasuste 5340.00
õigusabi- ja menetluskulud
Kaudsed kulud
Projektijuhi töötasu (0,5 12 124.00
koormus, 12 kuud)
Ruumide üürikulu (12 kuud, 7100.00
proportsionaalne osa).
Ruumide kommunaalkulud (12 4450.00
kuu, proportsionaalne osa)
Bürootarbed (12 kuud, 2640.00
proportsionaalne osa)
Sideteenused 1250.00
proportsionaalne osa (12
kuud)
TULUD KOKKU 152 388.00 KULUD KOKKU 152 388.00
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
1. Projekti sisuline kokkuvõte
Eesti Inimõiguste Keskusel (EIK) täitub 2019. aastal 10 tegevusaastat; sama kaua on koostöös
Sotsiaalministeeriumiga edendatud võrdsemat ja sallivamat ühiskonda. EIK teeb seda viisil, mis on tõhus,
konstruktiivne, suunatud tulemustele ja kaasates nii üksikisikuid ja kogukondi üle Eesti kui era-, avaliku ja
vabasektori organisatsioone.
Pikaajalise töö tulemusel on loodud tugev ja arenev mitmekesisuse ja kaasatuse edendamise raamistik, mis
koosneb Mitmekesisuse kokkuleppest, iga-aastasest Mitmekesisuse päeva tähistamisest ning
kvaliteedimärgistest „austame erinevusi“. Projekti raames jätkatakse ja arendatakse kõiki raamistiku osasid.
Mitmekesisuse kokkuleppega on liitunud 100 ettevõtet, avaliku sektori organisatsiooni ja vabaühendust üle
Eesti; 2019. aastal on plaanitud võrgustikku täiendada veel 15 organisatsiooniga. 2018. aasta alguses anti
esimest korda välja kvaliteedimärgis „Austame erinevusi“, mille said 17 organisatsiooni. Projekti raames
viiakse märgise saanutele läbi vahehindamine ning valmistatakse ette uus taotlusvoor, et anda märgised
aastateks 2020-2022. Juba viiendat korda toimuv Mitmekesisuse päev annab organisatsioonidele võimaluse
tuua mitmekesisuse positiivne mõju inimesteni kohas, kus nad kõige rohkem viibivad – töökeskkonnas ning
klientidele suunatult. 2019. aastal osaleb Mitmekesisuse päeva tähistamises üle 100 organisatsiooni üle
Eesti, mis sellega näitavad, et väärtustavad iga oma töötajat ja nende panust organisatsiooni arengusse.
Lisaks pakutakse erinevaid võrdse kohtlemise koolitusi nii tööandjatele kui ka juristidele, et valdkondlik
ekspertiis ja teadlikkus leviks.
Eesti Inimõiguste Keskus on alati pidanud oluliseks koostööd sarnaseid eesmärke jagavate vabaühendustega,
seega jätkub ka võrdse kohtlemise võrgustiku töö. 2019. aastal uuendatakse võrgustiku strateegiat ning
keskendutakse koostöö suurendamisele erinevate organisatsioonide vahel, et suurendada ühisosa ja
teadlikkust väljakutsetest ja võimalustest. See annab võimaluse moodustada koalitsioone, et ühiselt seista
sihtrühmade huvide eest. Jätkame ka inimõiguste saadikute programmiga, mis viivad inimõiguste keskuse
eesmärke kogukondlikul tasandil, et teadlikkus võrdsest kohtlemisest ja inimõigustest leviks laiemalt.
Strateegiline hagelemine, kus tegeletakse edasi juba alanud kaasustega, mis kujundavad valdkondlikku
õiguskeskkonda, on osutunud aastate vältel edukaks, tegeletud on nii puuetega inimeste, eakate, kui LGBT
inimesi puudutavate kaasustega. 2019. a liigutakse edasi käimasolevate kaasustega ning ollakse valmis
tegelema veel seitsme uue kaasusega.
Oluline on ka EIK valdkondlike tegevuste ning edusammude tõhus kommunikatsioon ja toetajate ning
sihtrühma võimestamine. Seepärast korraldatakse sügisel konverents, kus räägitakse 10 aasta arengutest ning
uutest väljakutsetest nii Eesti Inimõiguste Keskuse töös, kui ka võrdse kohtlemise valdkonnas laiemalt.
Samuti algatame podcastide seeria, et käsitleda olulisi teemasid süvitsi ning suurendada tegevuse avatust ja
läbipaistvust.
Projekti läbiviimisel ja suhtlusel nii organisatsioonisiseselt kui väljapoole kasutatakse eelkõige kaasava
juhtimise ja koostöö põhimõtteid. Projekt lähtub põhimõttest, et läbi koostöö, informeerimise, võrgustikutöö
ja osapoolte kaasamise saavutatakse parimad tulemused. Sealhulgas on võtmetähtsusega tulemuslik koostöö
valdkonna eest vastutavate riigiasutustega.
Projekti tiim:
Projektijuht Egert Rünnel on magistrikraad riigiteadustest Tallinna Ülikoolist. Egert on läbinud erinevaid
siseriiklike ja rahvusvahelisi koolitusi vabaühenduste efektiivsest juhtimisest. Egert on Eesti Inimõiguste
Keskuse tegevjuht ning on juhtunud erinevaid võrdsest kohtlemisest ning inimõigustest teadlikkust tõstvaid
projekte. Egert on olnud aastatel 2011 – 2015 Talllina Tehnikaülikoolis õiguse instituudis uuringute
spetsialist.
Rohkem infot tööalase pädevuse kohta on kättesaadav siit: https://humanrights.ee/keskus-3/inimesed-
2/egert-rynne/
Strateegilise hagelemise koordinaator Kelly Grossthal on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli õigusteaduse
õppekava. Kellyl on pikaajaline võrdse kohtlemise edendamise kogemus, samuti on Kelly tegelenud
mitmekümne strateegilise kaasusega ning paljud ka edukalt lõpetanud. Kelly on üks Eesti mitmekesisuse
kokkuleppe loojatest. Rohkem infot tema tööalasest pädevusest on leitav siit: https://humanrights.ee/keskus-
3/inimesed-2/kelly-grossthal/
Võrdse kohtlemise teemalise huvikaitse ekspert Kari Käsper õpib Tallinna Tehnikaülikoolis doktorantuuris
avalikku haldust ning on inimõiguste õppejõud. Kari on võrdse kohtlemise alase huvikaitsetegevusega olnud
seotud 2010. aastast, kui juhtis “erinevus rikastab” kampaaniat ning tema algatusel on loodud nii võrdse
kohtlemise võrgustik kui mitmekesisuse kokkulepe. Kari on õppinud huvikaitsetööd nii mitmetel koolitustel
Eestis kui USAs.
Rohkem infot tema tööalasest pädevusest on leitav siit: https://humanrights.ee/keskus-3/inimesed-2/kari-
kasper/
Kogukondade kaasamise ekspert on Liina Rajaveer, kes õpib Tartu Ülikoolis antropoloogiat ning on kaasa
löönud Keskuse poolt läbiviidud mitmekesisuse ja kaasatuse tegevustes. Samuti on ta uurinud
Arvamusfestivali mõjusid nii osalejatele, kui pealtvaatajatele. Liina panustab projekti kogukonna kaasajana
erinevate võrdse kohtlemise ning mitmekesisuse tegevuste valdkonnas. Rohkem infot tema tööalasest
pädevusest on leitav siit: https://humanrights.ee/inimesed/liina-rajaveer/
Projekti alguses leitakse avaliku konkurssi kaudu nii Mitmekesisuse kokkuleppe valdkonna juht, kui
kommunikatsiooniekspert.
Raamatupidamisteenust pakub Eesti Inimõiguste Keskusele Ernst and Young Baltic AS.
2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp
Eesmärgid:
1. Tõsta Eesti avalikkuse teadlikkust võrdse kohtlemise teemast ja tulevastest väljakutsetest.
2. Võimestada inimesi abi otsima võimaliku ebavõrdse kohtlemise korral.
3. Kujundada võrdse kohtlemise õiguskeskkonda.
4. Tuua kokku võrdse kohtlemise valdkonnas tegutsevaid kodanikeühendusi, et jagada ja analüüsida
infot, mis võimaldab tõhusalt ja konstruktiivselt edendada teemat Eestis.
5. Tuua kokku era- ja avaliku sektori organisatsioone läbi Mitmekesisuse kokkuleppe, Mitmekesisuse
päeva ja Mitmekesisuse märgise, et jagada võrdse kohtlemise teadmisi ja printsiipe ning
mitmekesisuse kasulikkust, mis võimaldab omakorda paremini edendada võrdset kohtlemist läbi
töökeskkonna.
6. Suurendada kohalikul tasandil teadlikkust võrdsest kohtlemisest ning kaasata kogukondi teemasse.
7. Saada objektiivset infot Eesti elanikkonna suhtumisest LGBT teemadesse, et anda sisendit poliitikate
kujundamisse.
Sihtgrupid
1. Kõik Eestis elavad inimesed (kaudselt)
2. Diskrimineerimise ohvrid
3. Vabakond (eriti valdkondlikud vabaühendused)
4. Spetsialistid / juristid
5. Tööandjad
6. Töötajad
7. Kogukondade esindajad
8. Noored
3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused
Toimunud on kaks koolitust ning täiendkoolitatud on kakskümmend juristi võrdse kohtlemise ja
strateegilise hagelemise teemal;
Läbi on viidud kolm seminari erinevates maakondades võrdsest kohtemisest, mitmekesisusest ja
kaasatusest, kus on osalenud 60 inimest;
Koolitatud on 10 võrdse kohtlemise ja inimõiguste saadikut kahel erineval seminaril;
Strateegilise hagelemise raames on tegeletud vähemalt seitsme inimese juhtumiga vähemal kahel
erineval alusel;
Toimunud on kaks kogemuste vahetamise seminari kümnele võrdse kohtlemise võrgustiku
liikmetele;
Toimunud on strateegiaseminar võrdse kohtlemise võrgustiku liikmetele, kus on osalenud 10
inimest;
Toimunud on kaks koolitust ja mitmekesisuse kokkuleppe liitumisüritust organisatsioonidele
võrdsest kohtlemisest, diskrimineerimise keelust ja mitmekesisuse plaanist, kus on osalenud kokku
60 inimest;
Mitmekesisuse kokkuleppega on liitunud 15 uut organisatsiooni;
Mitmekesisuse päeva ideekorje eelseminaril on osalenud 15 inimest;
Mitmekesisuse päeva kommunikatsiooniseminaril on osalenud 15 inimest;
Toimunud on Mitmekesisuse päev, kus on osalenud vähemalt 100 organisatsiooni ning ilmunud
vähemalt 30 meediakajastust;
Mitmekesisuse päeva õhtusel seminaril on osalenud 40 inimest;
Mitmekesisuse nõustajate koolitusel on osalenud 6 nõustajat;
Vahehindamine on läbi viidud kuuele märgise „Austame erinevusi“ saanud organisatsioonile;
Mitmekesisuse nõustajate tagasiside seminaril on osalenud kuus nõustajat;
Valminud on kuus videoklippi tutvustamaks mitmekesisuse märgist „Austame erinevusi“;
Võrdse kohtlemise konverentsil on osalenud vähemalt 60 inimest, ning otse-ülekannet on vaadanud
vähemalt 1000 inimest;
Valminud on avaliku arvamuse uuring LGBT teemadest;
Võrgustikku ja mitmekesisuse temaatikat käsitlev infokiri on ilmunud vähemalt üheksa korda
aastast;
Projektiperioodi jooksul on kümme korda ilmunud inimõiguste keskuse podcast;
Projektiperioodi jooksul on iga nädal ilmunud inimõiguste keskuse infokiri (välja arvatud juulis);
Projektiperioodi jooksul toimunud meediamonitooringu raames on paranenud keskuse võimekus
osaleda võrdse kohtlemise teemadel avalikus debatis.
4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses
Võrdse kohtlemise ja sallivuse edendamine koos ettevõtete ja avaliku sektori organisatsioonidega läbi
Mitmekesisuse kokkuleppe võrgustiku, Mitmekesisuse märgise ja Mitmekesisuse päeva tähistamise
Mitmekesisuse kokkuleppe võrgustik kutsuti ellu 2012. aastal. Tegu on vabatahtliku kokkuleppega, millega
liitudes kinnitab ettevõte või avaliku sektori organisatsioon, et hindab mitmekesisuse ja võrdse kohtlemise
põhimõtteid nii oma töötajate ja klientide kui koostööpartnerite hulgas. Tänaseks on Mitmekesisuse
kokkuleppega liitunud üle 100 ettevõtte ja organisatsiooni. Kokkuleppe osalised moodustavad võrgustiku,
mille kaudu jagatakse infot, kogemusi ning toimuvad avalikud üritused ja võrgustiku koosolekud.
2018. aastal täienes raamistik kvaliteedimärgisega “austame erinevusi”. Mitmekesisuse märgis on
kvaliteedimärk, mis näitab, et ettevõte on atraktiivne tööandja, mis ootab tööle talente sõltumata nende soost
või taustast. 2018. aastal said märgise 17 tööandjat ning 2019. aastal toimub märgise saanute vahehindamine,
lisaks valmistatakse ette 2020. aastal toimuvat märgiste andmist 2020-2022 perioodiks.
2019. aastal tähistatakse juba viiendat korda „Mitmekesisuse päeva“. Sel päeval näitavad organisatsioonid,
et nad mängivad olulist rolli võrdse kohtlemise põhimõtete eest seismisel, viies neid väärtusi kandvad
sõnumid oma töötajate, klientide ja koostööpartneriteni. 2019. aastal tähistab Mitmekesise päeva üle 100
organisatsiooni ning läbi selle on hõlmatud tuhanded töötajad.
Valdkonna tegevused on 2019. aastal järgnevad:
Mitmekesisuse päeva tutvustav seminar ja ideekorje (veebruar 2019)
Mitmekesisuse nõustajate koolitus (veebruar 2019)
Mitmekesisuse kokkuleppe võrgustiku esimene kokkusaamine ja liitumisüritus (märts 2018)
Mitmekesisuse päeva kommunikatsiooniseminar (märts 2019)
Mitmekesisuse päev (aprill 2019)
Kuuele mitmekesisuse märgise „Austame erinevusi“ saanud organisatsioonile on viidud läbi vahe
hindamine (aprill 2019 – november 2019);
Mitmekesisuse kokkuleppe võrgustiku teine kokkusaamine ja liitumisüritus (oktoober 2019)
Mitmekesisuse nõustajate tagasiside seminar (november 2019)
Valminud on kuus video tutvustamaks Mitmekesisuse märgist „Austame erinevusi“ (november
2019);
Mitmekesisuse kokkuleppe uudiskirja väljaandmine üheksa korda aastas (jaanuar 2019 – detsember
2019)
Vastutab: Mitmekesisuse ekspert (eelarverida mitmekesisuse kokkuleppe koordinaator)
Suurem teadlikkus võrdsest kohtlemisest kogukondades ja vabasektoris
2018. aastal loodud saadikute pilootprogramm, mille raames otsiti ja koolitati 6 inimõiguste saadikut
erinevates kogukondades üle Eesti oli edukas. Saadikud ühendavad Keskuse tegevust rohujuuretasandiga
ning aitavad seeläbi organisatsioonil paremini tegutseda ning jõuda erinevate sihtrühmadeni. Inimõiguste
saadikud on Keskuse eesliin erinevates Eesti kogukondades. 2019. aastal koolitatakse saadikuid veel
mitmekesisuse ning võrdse kohtlemise valdkonnas ning nad korraldavad kolm korda aastas temaatilisi
võrdsest kohtlemisest teadlikkust tõstvaid üritusi oma kogukondades.
Kaasamine jätkub ka läbi Võrdse kohtlemise võrgustiku, võrgustikuga liitunud organisatsioonidele toimib
strateegiaseminar, kus pannaks paika laiem strateegia ning töökava. Samuti toimuvad kaks korda aastas
temaatilised kohtumised.
Valdkonna tegevused on 2018. aastal järgnevad:
Saadikute esimene koolitus (võrdse kohtlemise, inimõiguste ja mitmekesisuse teemadel) (märts 2019)
Kolm seminari maakondades (võrdse kohtlemise, inimõiguste ja mitmekesisuse teemadel), kus kokku
on osalenud 100 inimest. (juuni 2019 – detsember 2019)
Saadikute teine koolituse (võrdse kohtlemise, inimõiguste ja mitmekesisuse teemadel) (oktoober
2019)
Võrdse kohtlemise võrgustiku esimene kogemusvahetamise seminar (veebruar 2019)
Võrdse kohtlemise strateegiaseminar (juuni 2019)
Võrdse kohtlemise võrgustiku teine kogemusvahetamise seminar (detsember 2019)
Vastutab: Liina Rajaveer (eelarverida kogukonna kaasamise spetsialist)
Sallivuse ja inimõiguste edendamine läbi strateegilise kommunikatsiooni, meediamonitooringu
analüüsi ning infokirja ilmumise
Toetajate, koostööpartnerit ja avalikkuse kursishoidmine Eesti Inimõiguste Keskuse tegevustega aitab hoida
ja tõsta Keskuse mainet ning informeerida oma tegevustest. See aitab ka suurendada EIK kandepinda ning
jõuda tulemuslikumalt inimesteni. Lisaks aitab meediamonitooringu analüüs leida vähemuste kajastuses
kitsaskohti, millele ajakirjanduse teadlikkuse tõstmisel tulevikus panustada.
2019. aastal saab Inimõiguste Keskus kümneaastaseks. Selle tähistamiseks valmistatakse 10 podcasti, kus
aastate jooksul käsitletavaid teemasid saab laiemalt lahti rääkida nii ametnike, vabakonna kui toetajatega.
Spetsiifilisemaks teadlikkuse tõstmiseks võrdse kohtlemise teemadel korraldatakse sügisel konverents, kus
räägitakse oma valdkonna ekspertidega nii edasiminekutest, kui ka probleemkohtadest võrdse kohtlemise ja
mitmekesisuse valdkonnas. Samuti, et olla võimalikult avatud oma tegemises jätkab kord nädalas ilmumist
Keskuse nädalakiri.
Valdkonna tegevused on 2019. aastal järgnevad:
Meediamonitooringu analüüs (jaanuar 2019 – detsember 2019)
Iganädalase infokirja ilmumine inimõigustest ja võrdsest kohtlemisest (jaanuar 2019 – detsember
2019)
10 korda aastas podcastide avaldamine inimõigustest ja võrdsest kohtlemisest (märts 2019 –
detsember 2019).
LGBT teemalise avaliku arvamus uuringu esitlemine (mai 2019)
Inimõiguste ja võrdse kohtlemise teemalise konverentsi toimumine (oktoober 2019)
Vastutab: Kommunikatsiooniekspert (eelarverida kommunikatsiooniekspert), valitaks avaliku konkursi
põhjal.
Strateegiline hagelemine
Läbi strateegilise hagelemise on eesmärgiks parandada haavatavate gruppide õiguste kaitset jätkusuutlikult
kasutades selleks strateegilist kaitset ning huvikaitset. Strateegiline hagelemine tähendab tsiviil-, kriminaal-
ja haldusasjade menetlemise läbi kohtu- või kohtuväliste vahendite, et seatud eesmärkidest lähtuvalt valitud
juhtumite kaudu mõjutada seaduste ja seaduste elluviimiskvaliteeti. Ohvrite nõustamine toimub aastaringselt
ning aasta jooksul tegeletakse vähemalt seitsme kaasuse laiemalt. Samuti tulevad 2018. aastast üle kaks
puudega inimese kaasust, üks vanuselise diskrimineerimise kaasus ning üks LGBT teemaline kaasus.
Lisaks aastaringsele suhtlusele, nõustamisele ning koostööle on teema raames 2019. aastal kavas järgnevad
tegevused:
Diskrimineerimise ohvrite nõustamine ning strateegiliste kaasustega tegelemine (jaanuar 2019 –
detsember 2019);
Juristide esimene koolitus (mai 2018);
Juristide teine koolitus (september 2018);
Vastutab: Kelly Grossthal (eelarveread strateegilise hagelemise koordinaator)
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile
(märkida sobiv) Sotsiaalministeeriumile
Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi Eesti LGBT Ühing
Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul,
kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus
2. Nimi Eesti LGBT Ühing
3. Registrikood 80275811
4. Juriidiline aadress Kaarli pst 5-1, Tallinn 10119
5. Postiaadress Kaarli pst 5-1, Tallinn 10119
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE452200221043304212
7. Esindaja nimi ja ametikoht Kristel Rannaääre, juhatuse liige
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Kristel Rannaääre
9. Telefon 555 91 017
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Projekti nimetus Seksuaal- ja soovähemuste teemaline teavitus- ja
huvikaitsetegevus ning kogukonna toetamine
12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.01.2019 − 31.12.2019
13. Projekti üldmaksumus 173 300
14. Hasartmängumaksu 138 640
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa 34 660
16. Kaasfinantseeringute summa
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa,
omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad;
kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad
mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada Kuupäev
ka digitaalselt)
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest
keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel
avaldamisega.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa
(finantseerijate lõikes) summa summa /
vastamise
tähtpäev
Hasartmängumaksu 138 640 Ühingu kontori ning 18 000
Nõukogu kogukonnakeskuse üür ja
kommunaalmaksed, Tallinnas
ja Tartus (halduskulu)
Omafinantseering 34 660 X Telefon ja internet 600
(halduskulu)
Kaasfinantseerijad X X Kontoritarbed, IT tugi 1 500
(loetleda eraldi ja lisada domeenid ja serverid
kaasfinantseerimist (halduskulu)
tõendavad dokumendid)
HMN projektijuht (osaline 6 000
tööaeg)
Tegevjuht (osaline tööaeg) 19 200
Kommunikatsiooniekspert 16 800
(osaline tööaeg)
Huvikaitseekspert 16 800
(osaline tööaeg)
Kogukonnaekspert Tallinnas 16 800
ja Põhja-Eestis
(osaline tööaeg)
Kogukonnaekspert Tartus ja 16 800
Lõuna-Eestis (osaline tööaeg)
Haridusekspert 16 800
(osaline tööaeg)
Psühholoogiline nõustaja 4 200
(osaline tööaeg)
Raamatupidaja ja finantsist 14 400
(osaline tööaeg)
Koristaja (ühingu kontor ja 1 200
kogukonnakeskus Tallinnas)
Assistent 12 000
(osaline tööaeg)
Kogukonnakeskuse 300
raamatukogu täiendamine
Sihtgrupp – üritused, 4 000
koolitused, koosolekud,
tugigrupid, nõustamine jms
Ühingu meeskonna 3 000
motiveerimine, arendamine,
kohtumised partnertitega jms
Kommunikatsioon – 4 000
tõlkimine, toimetamine,
kujundus, trükk jms
Liikmemaksud (ILGA- 900
Europe, TGEU, IGLYO,
EMSL, NELFA)
TULUD KOKKU 173 300 KULUD KOKKU 173 300
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
1. Projekti sisuline kokkuvõte
Projekti „Seksuaal- ja soovähemuste teemaline teavitus- ja huvikaitsetegevus ning kogukonna toetamine“
eesmärk on tõsta teadlikkust LGBT+ inimeste ehk lesbide, geide, biseksuaalsete ja transsooliste inimeste
ning teiste seksuaal- ja soovähemuste võrdse kohtlemise teemast ning jõustada LGBT+ inimesi ja nende
lähedasi, et tagada neile toetus olukordades, kus nad võivad kogeda ebavõrdset kohtlemist, halvustavat
suhtumist või jääda isolatsiooni.
Projekti elluviimine toetab LGBT+ alast teavitustööd Eestis. Eesti Inimõiguste Keskuse tellitud 2017.
aasta uuring näitab, et Eesti elanike suhtumine lesbidesse ja geidesse on aastaga paranenud, aga üle poole
peavad homoseksuaalsust siiski täiesti või pigem vastuvõetamatuks. Sama uuring toob välja, et
transsoolisust peab vastuvõetavaks vaid 37% (s.h 12% täiesti vastuvõetavaks). Ka ühingu töötajate
pikaaegne kogemus näitab, et erinevate valdkondade spetsialistidel (noortega töötavad spetsialistid,
nõustajad, meditsiinitöötajad, sotsiaaltöötajad, politseinikud) on vähesed või täiesti puudulikud teadmised
LGBT+ inimestest ja teemadest, mis takistab neil pakkuda antud sihtgrupile professionaalset teenust.
Teadlikkuse puudumise tõttu võib tekkida olukord, kus LGBT+ inimesed ja nende lähedased ei saa teenuseid
turvaliselt tarbida. Igal aastal laekub ühingule juhtumeid, kus inimestele pole tagatud näiteks vajalik
meditsiiniteenus, turvaline hariduskeskkond, nõustamisteenus vms. Ka ühiskonna teadlikkuse parandamine
aitab kaasa LGBT+ inimeste ja nende lähedaste olukorra paremaks muutmiseks. Ühingul on välja töötatud ja
edukalt kasutusel mitmed koolituspaketid noortega töötavatele spetsialistidele, nõustajatele jt, mida soovime
rakendada ka järgneval aastal. Lisaks koolitustele võtame regulaarselt sõna meedias, peame päevakohast
blogi ja uudiste rubriiki, haldame mitmeid sotsiaalmeedia kanaleid, teeme koostööd erinevate
organisatsioonide ja asutustega, et parandada erinevate spetsialistide ja laiema avalikkuse teadlikkust
LGBT+ inimestest ja nendega seotud teemadest. Eestis pakub LGBT+ spetsiifilisi koolitusi vaid Eesti LGBT
Ühing. Lisaks täidab Eesti LGBT+ Ühing infotühimiku teemadel, mida LGBT+ inimesed ei pruugi saada
tavapärastest allikatest (naistearst, meestearst, perearst, internet, meedia vms).
Projekti elluviimine toetab LGBT+ alast huvikaitsetööd Eestis. Eesti LGBT Ühing tegeleb LGBT+
inimeste ja nende lähedaste huvikaitsega, nõustades neid nende õiguste valdkonnas, aidates lahendada
diskrimineerimisest, vaenu õhutamisest ja ebavõrdsest kohtlemisest tulenevaid olukordi ning esindades
nende huvisid erinevate poliitikakujundajate ja -rakendajate hulgas. Samuti toimub regulaarne kogukonna
teavitus LGBT+ huvikaitse küsimustes (artiklid, üritused jne).
Projekti elluviimine toetab LGBT+ inimeste ja nende lähedaste toetamist. Eesti LGBT Ühing pakub
järgnevaid teenuseid:
– Huvikaitseteenus, mh kogukonna esindamine, liitlaste kaasamine ja otsuste mõjutamine;
– psühholoogiline, juriidiline ja kogemuspõhine nõustamine;
– mitmed tugigrupid,
– eriilmelised üritusi,
– kogukonnakeskus, kus saab turvaliselt ja mõnusalt aega veeta;
– raamatukogu, kus on üle 400 LGBT+ teemalise teaviku;
– praktikavõimalused nii gümnasistidele kui ka tudengitele;
– tugi temaatiliste uurimistööde, artiklite või teiste kirjatükkide kirjutamisel;
– LGBT+ teemalised koolitused noortele ja noortega töötavatele spetsialistidele ning teistele sihtgruppidele;
– teavitustöö, mh ajakirjanike nõustamine LGBT+ teemadest kirjutamisel;
– kultuurifestival Baltic Pride – LGBT+ kultuuri- ja solidaarsusnädal, mis seisab vaba ja hooliva ühiskonna
eest, kus kõigil on hea ja turvaline elada, olenemata seksuaalsusest, sooidentiteedist ja eneseväljendusest
Teenuseid pakutakse suuremas osas 2011. aastal loodud Tallinnas asuvas LGBT+ info- ja tegevuskeskus
OMA Keskus, mis on ainus omalaadne keskus Eestis. Keskuse klientideks on eelkõige LGBT+ inimesed,
nende lähedased, noortega töötavad spetsialistid (valdavalt õpetajad, noorsootöötajad ja koolide
tugipersonal), lapsevanemad, tudengid, akadeemilised töötajad ja MTÜd. Kuna ühingu eesmärk on pakkuda
teenuseid inimestele nende jaoks turvalises, ligipääsetavas keskkonnas, toimuvad kohtumised vajadusel ka
väljaspool keskust sihtrühmale sobilikus paigas. Käesoleval aastal loodab Eesti LGBT Ühing laieneda oma
tegevusega Tartusse ja avada seal kogukonnaruumi koos koolitatud spetsialistiga ning pakkuda seeläbi
operatiivsemalt tugiteenuseid ka Lõuna-Eesti kogukonnale.
Projekti elluviimine toetab Eesti LGBT Ühingu organisatsioonilist arengut, et tagada tegevuste
jätkusuutlikkus, professionaalsus ja seeläbi valdkonna areng Eestis. Eesti LGBT Ühing töötab pidevalt selle
nimel, et olla oma tegevuses läbipaistev, saavutada tõhusam strateegiline suund ja jätkusuutlik rahastus.
Tegevuse strateegiliseks planeerimiseks ja ühingu meeskonna heaks toimimiseks korraldatakse meeskonnale
aastas mitmeid koolitusi ja motivatsioonikohtumisi. Eesti LGBT Ühingu areng toetub suurel määral ka
vabatahtlikele, keda täna on ühingus umbes 30. Vajadus professionaalsete oskustega vabatahtlike järele
kasvab, mistõttu tuleb tähelepanu pöörata ka uute vabatahtlike leidmisele ning olemasolevate
tunnustamisele. Vabatahtlikke tuleb pidevalt koolitada, tõhusalt kaasata ja motiveerida, et saavutada ühingu
seatud eesmärke. Üheks hästitoimivaks lahenduseks on iga-aastane tänuüritus, mis korraldatakse tänutäheks
kõigile vabatahtlikele ja koostööpartneritele.
Viimased aastad on näidanud üha kasvavat vajadust LGBT+ teemat valdavate spetsialistide järele ka Lõuna-
Eestis ning hetkel kulub ebaproportsionaalselt palju ressursse sellele, et ühingu spetsialistid sõidavad
koolitama, nõustama ja üritusi korraldama üle Eesti. Seetõttu loodab Eesti LGBT Ühing laieneda sel aastal
oma tegevusega ka Tartusse ja avada seal kogukonnaruumi, mis tähendaks ühingule olulist arenguhüpet.
2017.–2020. aastal on Eesti LGBT Ühingul järgnevad strateegilised eesmärgid: LGBT+ kogukond on
üksteist toetav, tugev ja kaasatud; LGBT+ inimesed ja teemad on meedias nähtavad ning tasakaalustatult
kajastatud; haridus-, noorsootöö-, meditsiini- ja sotsiaalvaldkondades osatakse ja tahetakse tegeleda LGBT+
inimeste ja teemadega; Eesti õigusruumis on tagatud LGBT+ inimeste võrdne kohtlemine; Eesti LGBT
Ühingu eelarve on tegevuste elluviimiseks piisav ja rahastusallikad mitmekesised ning ühingu töötajad,
juhatuse liikmed ja vabatahtlikud on motiveeritud ja pühendunud.
Ühingu igapäevast tööd juhib tegevjuht ning põhivaldkondi juhivad valdkonna eksperdid: haridusekspert,
huvikaitseekspert ja kogukonnaekspert, lisaks on ühingu juures tööl kommunikatsiooniekspert, finantsist ja
psühholoogiline nõustaja.
Eesti LGBT Ühing tegutseb alates 2008. aastast (2008.–2011. aastal MTÜ Eesti Gei Noored). Ühingu
missioon on toetada LGBT+ kogukonda ja nende lähedasi, pakkudes tugiteenuseid ja teostades huvikaitset,
ning parandada teavitustegevusega ühiskonna teadlikkust LGBT+ teemadest.
2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp
Projekti eesmärgid
1. Ühiskonna teadlikkuse parandamine LGBT+ teemadel koolitus- ja teavitustegevusega
Uuringud (soolise võrdõiguslikkuse monitooringud, Eurobaromeetri 2015. aasta tulemused, LGBTQ
inimeste igapäevane toimetulek ja strateegilised valikud Eesti ühiskonnas (Tallinna Ülikool, 2016)) näitavad,
et eelarvamused ja stereotüübid eri vähemusgruppide, sh LGBT+ inimeste suhtes tulenevad vähesest
teadlikkusest. Seetõttu on vaja suunata tähelepanu just teadlikkuse tõstmisele, harimisele ja koolitamisele.
Riiklikud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad sisaldavad LGBT+ teemasid nii konkreetsete ainete
ainekavades kui ka õppekavade üldosades, nt väärtustes, eesmärkides ja pädevustes. Sellest lähtuvalt on
oluline, et ka õpetajakoolitustes sisalduksid LGBT+ teemad, et õpetajaks õppijad saaksid juba varakult
võimalusel adekvaatset informatsiooni ning kujundaksid oma hinnangutevaba suhtumist tulevastesse
õpilastesse. Selleks, et Eesti LGBT Ühing saaks omalt poolt aidata ülikoole LGBT+ teemade
mitmekülgsema kajastamisega, on oluline luua ja hoida kontakti ülikoolide õpetajakoolituse eest
vastutajatega. Ühingu eesmärgiks on jõuda ülikoolidega koostöös nii uurimistööde teemade pakkumise kui
ka võimalike ainekavade kaardistamiseni, kuhu LGBT+ temaatika sisulisemalt sisse tuua.
Lisaks plaanime jätkata erinevate valdkonnaspetsialistide koolitamist ja nõustamist ning tihendada koostööd
vastavate organisatsioonidega. Näiteks oleme koolitanud nõustajaid ja meditsiinitöötajaid (seksuaaltervise
valdkonnast, noortekabinettidest, psühholooge jne), sotsiaaltöötajaid, noorsootöötajaid jne. Koolituste
eesmärk on pakkuda koolitatavatele spetsialistidele teadmisi LGBT+ teemadest, et neil oleks instrumendid
antud teema adekvaatseks käsitlemiseks, ning ühtlasi tagada LGBT+ kogukonnale turvaline ligipääs
vajalikele teenustele.
Olulisel kohal on ka koostöö kohalike meediakanalitega, samuti teadustööde kirjutajatega, et tagada
korrektse LGBT+ info, mh terminoloogia levik.
2. Mõjus huvikaitse teostamine LGBT+ inimeste põhiõiguste kaitseks
Riigikogu võttis 9. oktoobril 2014 vastu kooseluseaduse (KOOS), mis jõustus 1. jaanuaril 2016. Selle
kohaselt võivad notari juures registreerida oma kooselu nii samast kui ka eri soost paarid. Tänase seisuga ei
ole vastu võetud seaduse rakendusakte/rakendusseadust, mis reguleeriks kooseluseaduse rakendamist ja
teiste seaduste muutmist selle valguses. Seetõttu on tekkinud olukord, kus peaaegu kolm aastat kehtinud
seaduse kasutamine on praktilistes oludes raskendatud või isegi võimatu. Viimaste andmete järgi on notarid
sõlminud üle 60 kooselulepingu. Rakendusaktide puudumise tõttu on kooselu registreerinud pered ja nendes
kasvavad lapsed kaitseta (Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2012 samasooliste vanematega perekondade
uuringu kohaselt ütlesid 14% Eesti vastajatest, et nende perekondades kasvavad alaealised lapsed, ning 36%
vastanutest on lapsevanemad või seaduslikud eestkostjad). Samuti ei ole võimalik reguleerida vara- ja
pärimissuhteid ning esile kerkib hulk igapäevaseid praktilisi probleeme nagu peresiseselt lapsendatud lapse
vanema kande tegemine Rahvastikuregistrisse, välisriigi kodanikust registreeritud elukaaslase elamisloa
saamine Eestis, ühise tuludeklaratsiooni esitamise võimaluse puudumine. Probleeme tekib pidevalt juurde.
Transsooliste inimeste (inimesed, kelle sooidentiteet ja/või sooväljendus erineb neile sündimisel omistatud
soost) sootunnustamise (nii meditsiiniline kui ka juriidiline) protsess ei vasta Euroopa Liidu Põhiõiguste
Ameti ja Transgender Europe (transsooliste inimeste huvikaitsega tegeleva üleeuroopalise
katuseorganisatsiooni) soovitustele. See põhjustab Eestis transsooliste inimeste diskrimineerimist, vägivalda
ja ahistamist. EL Põhiõiguste ameti 2015. aasta uuringu tulemused näitavad, et transsooliste inimeste vastu
on suunatud suur arv vägivalla- ja vihakuritegusid. 44% küsitlustele vastanutest olid uuringule eelnenud 12
kuu jooksul olnud vägivallaohvrid. Nad märkisid, et seda juhtus selle aja jooksul kolm või enam korda. 54%
transsoolistest inimestest tundsid uuringule eelnenud aasta jooksul end isiklikult diskrimineeritu või
ahistatuna. Seetõttu tuntakse pidevat hirmu, ollakse sunnitud vältima avalikkust ja varjama oma tegelikku
sooidentiteeti. Uuring näitas ka, et isikutõendite saamise protsess on nende jaoks keeruline ja segane, mis
pärsib paljude vastanud transsooliste inimeste normaalset ühiskondlikku elu. Eelnevaga ühtivad ka ühingu
poole pöördunud transsooliste inimeste kogemused.
Näiteks 2017. aastal ei registreeritud politseis ühtegi LGBT+ inimeste vastast vaenuõhutamise juhtumit.
Samas näitab Eesti LGBT Ühingu kogutud info, et sel aastal pandi LGBT+ inimeste suhtes toime üle 20
vaenuõhutamise juhtumit, millest üks lõppes raskete kehavigastustega. Sellest võib järeldada, et
vaenuõhutamised ja -kuriteod on alaraporteeritud ning inimesed ei pöördu abi saamiseks politseisse.
Eesti LGBT Ühingu eesmärk on toetada LGBT+ inimesi puudulikus ja iganenud seadusandlikus olukorras,
neid juriidiliselt nõustada ning selgitada nende õigusi ja protseduurilisi võimalusi. Lisaks on ühingu
eesmärgiks nõustada ja informeerida LGBT+ valdkonna poliitikakujundajaid ja -rakendajaid ning partnereid
strateegiliselt ja järjepidevalt. Ühing keskendub enam kooseluseaduse ja transsooliste inimeste soo
tunnustamise protsessiga seonduva asjus nõustamisele, esindamisele ja info jagamisele eesmärgiga tõhustada
kõigi LGBT+ inimeste võrdset kohtlemist.
3. Eesti LGBT+ inimeste ja nende lähedaste toetamine, pakkudes turvalist keskkonda, tugiteenuseid
ja arenguvõimalusi
LGBT+ inimesed puutuvad täna Eestis kokku negatiivsete hoiakutega, ebavõrdse kohtlemise, homo- ja
transfoobiaga. Sellele viitab 2017. aasta kevadel läbi viidud avaliku arvamuse uuring, mille järgi 52%
inimestest Eestis peab homoseksuaalsust vastuvõetamatuks ja 46% inimestest peab transsoolisust
vastuvõetamatuks. Samale viitab ka 2016. aastal läbi viidud uuringu „LGBTQ inimeste igapäevane
toimetulek ja strateegilised valikud eesti ühiskonnas“ tulemuste kokkuvõte, kus märgitakse, et LGBTQ
kogukond Eestis tajub üldist ühiskondlikku fooni siiski pigem ebasõbralikuna.
Eesti LGBT Ühing pakub LGBT+ inimestele ja nende lähedastele võimalust kohtuda turvalises keskkonnas,
vajadusel saada psühholoogilist, juriidilist ja kogemustepõhist nõustamist ning tuge ebavõrdse kohtlemise
või diskrimineerimise juhtumitega tegelemiseks. Nii ühingu psühholoogiline nõustaja kui ka teised ühingu
töötajad/vabatahtlikud tagavad antud küsimustes inimeste abistamise. Lisaks abistavad neid teised LGBT+
kogukonna liikmed, keda ühing koondab, et pakkuda tuge sarnase teekonnaga inimesele.
Ühing pakub tuge kogukonnale ja nende lähedastele ka läbi kolme erineva sihtrühmapõhise toetusgrupi –
LGBT+ noored, transsoolised inimesed ja samas soost vanematega pered. Kõik grupid pakuvad võimalusi
saada abi, nõustamist ja võimalust jagada oma kogemusi ning kuulata teiste omasid. Kogukonnale ja nende
lähedastele toe pakkumisele aitadatakse kaasa ka teiste kogukonna ürituste ja seminaridega, mida ühing
korraldab. Lisaks pakub Eesti LGBT Ühing LGBT+ inimestele ja nende lähedastele terviklikku infot
seksuaaltervisega seotud küsimustes, mis võivad näiteks koolis inimeseõpetuse tunnis, internetis või meedias
olla puudulikult käsitletud.
Meie eesmärk on toetada LGBT+ kogukonda ja nende lähedasi, pakkudes turvalist keskkonda ja eri
teenuseid. Lisaks iseloomustab Eesti LGBT Ühingut see, et ainsa kohana Eestis pakutakse ühingus infot ja
teenuseid turvaliselt ja ligipääsetavalt ning kogu vajamineva info saab kätte ühest kohast.
4. Eesti LGBT+ valdkonna arengule kaasa aitamine läbi Eesti LGBT Ühingu töö strateegilisele
planeerimise ja elluviimise
Ühingu tegevjuht esindab ja juhib ühingu tööd, valdkonnaeksperdid arendavad valdkondi ja suurendavad
valdkondade tegevusvõimekust (huvikaitseekspert teostab mõjusat huvikaitset, haridusekspert parandab
ühiskonna teadlikkust LGBT+ teemadest koolitus- ja teavitustegevusega, kogukonnaekspert toetab Eesti
LGBT+ inimesi ja nende lähedasi, kommunikatsiooniekspert tagab ühingu töö mõtestamise
kommunikatsioonis ning ühingu tegevuste ja sõnumi tõhusa edastamise, psühholoogiline nõustaja nõustab
LGBT+ inimesi ja nende lähedasi, finantsist vastutab ühingu raamatupidamise ja finantsarengu eest). Kõik
ühingu töötajad on osalise koormusega ning nende palgad on vastavuses Eesti keskmise palgaga.
2017. aastal värbas ühing uusi töötajaid, mis tõi kaasa olulise arenguhüppe. Suurem töötajate hulk andis
võimaluse märkimisväärselt panustada ühingu ja valdkonna arendamisse. Hetkel puudub ühingus veel
haridusekspert ning tema tööülesandeid täidavad teiste valdkondade eksperdid. See on tekitanud aga
olukorra, kus ühingu haridusvaldkonna areng on seiskunud. Seetõttu soovime tulevast aastast võtta tööle
hariduseksperdi.
Viimased aastad on näidanud üha kasvavat vajadust LGBT+ teemat valdavate spetsialistide järele ka Lõuna-
Eestis ning hetkel kulub ebaproportsionaalselt palju ressursse sellele, et ühingu spetsialistid sõidavad
koolitama, nõustama ja üritusi korraldama üle Eesti. Seetõttu loodab Eesti LGBT Ühing laieneda sel aastal
oma tegevusega ka Tartusse ja avada seal kogukonnaruumi, mis tähendaks ühingule olulist arenguhüpet.
Seetõttu oleme alustanud ka koostööd vabatahtlikuga, kes koordineerib ühingu tööd Lõuna-Eestis ning on
valmis asuma ühingu juur tööle, et panustada veelgi enam ühingu tegemistesse.
Samuti soovime kaasata ühingu töösse assistendi, vähendamaks valdkonnaekspertide igapäevast
töökoormust, et neil vabaneks rohkem ressurssi panustada oma valdkonna arendamisse.
Seoses nende muudatustega ning kuna tuleval aastal on plaanis jätkata suuremalt ka ühingu rahalise
võimekuse arendamisega, suureneb tulevast aastast ka raamatupidaja-finantsisti töökoormus.
Eesti LGBT Ühingu juures töötavad inimesed teevad Eestis ainulaadset tööd, olles LGBT+ valdkonna ainsad
siinsed eksperdid. Selleks, et hoida ühingu meeskonna motivatsiooni ja pühendumist, korraldatakse neile
aasta jooksul mitmeid motivatsioonikohtumisi ja koolitusi, kuhu vajadusel kaasatakse ka aktiivsemaid
vabatahtlikke.
Ühingu kõrgeim võimuorgan on üldkoosolek, mis tuleb kokku kord aastas, kui ei ole tarvis teisiti. Suure
panuse ühingu töösse annavad ka vabatahtlikud, keda vajadusel koolitatakse ja kellele tehakse kohtumisi.
Regulaarsed koosolekud, motivatsioonikohtumised ja koolitused aitavad ühingul jõuda püstitatud
eesmärkideni ja saavutada plaanitud tulemusi, mis omakorda aitavad arendada LGBT+ valdkonda Eestis.
2018. aastal jätkab ühing tööd eraannetajate hulga kasvatamisega, et olla seeläbi majanduslikult iseseisvam.
Sihtgrupid
1) LGBT+ inimesed ja nende lähedased
LGBT+ inimesed ja nende lähedased kogevad sageli sotsiaalset tõrjutust, mistõttu tuleb neile luua tingimusi,
mille abil suurendada nende kaasatust ühiskonda, tõsta nende võimekust enda eest seista ning tunda oma
õigus ja võimalusi. Oluline on ka võimalus kohtuda kogukonnaga, et leida mõistmist ja tuge, saada uusi
kontakte ja vahetada kogemusi. Lisaks võivad LGBT+ inimesed kogeda põhiõiguste rikkumisi ja
diskrimineerimist, mistõttu tuleb luua tingimused, mille abil vähendatakse ja võimalusel lõpetatakse nende
põhiõiguste riive ja diskrimineerimine.
2) Noortega töötavad spetsialistid, nõustajad, meditsiinitöötajad, sotsiaaltöötajad ning nende
spetsialistide ettevalmistusega tegelevad (haridus)asutused
Kuna noored on kõige haavatavam grupp ning vajavad seetõttu kõige enam tuge ja asjakohast teavet, on
ühingu üheks olulisumaks sihtgrupiks õpetajad, noorsootöötajad ja teised noortega töötavad spetsialistid.
Ülikoolide ainekavade analüüsist ja uurimistööde teemade pakkumisest tulenevalt on uus sihtgrupp ka
noortega töötavate spetsialistide ettevalmistusega tegelevad haridusasutused. Lisaks vajavad LGBT+
teemalisi koolitusi ja infot teiste valdkondade spetsialistid, kes puutuvad oma töös otseselt kokku LGBT+
inimeste ja nende lähedastega. Spetsialistide koolitamine aitab tagada LGBT+ inimestele ja nende
lähedastele turvalise ligipääsu vajalikele teenustele.
3) Poliitikakujundajad ja -rakendajad
Kuna poliitikakujundajad ja -rakendajad mõjutavad oma otsustega tugevalt LGBT+ inimeste heaolu, on töö
nendega olulisel kohal.
4) Üldine avalikkus
Ühingu kommunikatsioonistrateegia eesmärk on jõuda teavitustööga laiema avalikkuseni, samuti inimesteni,
kelleni otsekontakti abil ei jõua. Oluline on suunata teavitustöö ka vene keelt kõneleva kogukonnale.
4) Eesti LGBT Ühing organisatsioonina
Ühingu eesmärke aitavad ellu viia juhatus, töötajad, vabatahtlikud, mõttekoda, praktikandid ja üldkoosolek.
Meeskonnakohtumised tagavad tõhusalt toimiva meeskonna ja inimressursi väärtustamise organisatsioonis.
Motiveeritud ja pühendunud meeskond muudab ühingu töö mõjusamaks, jätkusuutlikumaks, samuti aitab see
kaasata ühingu sihtgruppe ja märgata nende vajadusi.
3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused
1. Ühiskonna teadlikkuse parandamine LGBT+ teemadel koolitus- ja teavitustegevusega
Igal aastal uuendatakse olemasolevaid koolitusi ning töötatakse vajadusel välja uusi koolituspakette.
Erinevate valdkondade spetsialistid käivad Eesti LGBT Ühingu koolitustel.
Nõustatakse ja toetatakse õpilasi, üliõpilasi ja teadustöötajaid LGBT+ teemaliste uurimistööde,
projektide, artiklite jms läbiviimisel.
Koostöö erinevate spetsialistide, organisatsioonide ja asutustega: koolitused, nõustamised,
kohtumised jne.
Ühingu kodulehel on korrektne ja ajakohane LGBT+ teemaline info.
LGBT+ teemalise blogi pidamine ühingu kodulehel, uudiskirja avaldamine, sotsiaalmeediakanalite
kaudu info edastamine.
Meediasse sisu tootmine ja sisendite andmine.
Eesti meedia monitoorimine LGBT+ teemadel ning ajakirjanikele tagasiside andmine ja nende
koolitamine.
2. Mõjusa huvikaitse teostamine LGBT+ inimeste põhiõiguste kaitseks
LGBT+ inimestele ja nende lähedastele pakutakse tasuta juriidilist tuge ja nõustamist, vajadusel
suunatakse nad edasi võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri juurde jm, sh aidatakse koostada
pöördumisi asutustele.
LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele on antud sisendid.
On kaardistatud, millises ulatuses on ühingu sisendit arvestatud.
On kaardistatud poliitikakujundajad ja partnerid nii Eestis kui ka välisriikides.
Sisse on seatud regulaarne koostöö poliitikakujundajate ja partneritega, mis väljendub
vajaduspõhiste kohtumiste korraldamises ja nendel osalemises ning teiste korraldatud kohtumistel
osalemises (ka ümarlaudade ja võrgustike kohtumised), regulaarses kirjavahetuses, kaardistatud
koostöövõimalustes ja ühiste eesmärkide suunas tegutsemises.
Kaardistatud on õigusaktid ja teemad, mis vajavad LGBT+ inimeste võrdsete õiguste tagamiseks
parandusi.
Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumise tööriist on toimiv ja
ühingu töötajatele kättesaadav.
Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise ohvreid, kolmandaid isikuid ja
koostööpartnereid teavitatakse, kuhu edastada asjakohast infot ja kust saab abi.
Avalikkust, poliitikakujundajaid ja partnerorganisatsioone teavitatakse vaenukuritegude, -avalduste
ja ebavõrdse kohtlemise olukorrast Eestis.
3. Eesti LGBT+ inimeste ja nende lähedaste toetamine, pakkudes turvalist keskkonda, tugiteenuseid
ja arenguvõimalusi
LGBT+ inimestele ja nende lähedastele pakutakse tasuta juriidilist tuge ja nõustamist, vajadusel
suunatakse edasi võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri juurde jm, sh aidatakse koostada pöördumisi
asutustele.
LGBT+ inimestele ja nende lähedastele pakutakse tasuta psühholoogilist nõustamist, mis ei pruugi
olla kättesaadav tavateenusepakkujate hulgas, sest eeldab spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi.
LGBT+ inimestele ja nende lähedastele võimaldatakse leida kontakti teiste kogukonna inimestega,
kellega vahetada teemapõhiseid teadmisi ja kogemusi.
Kohtuvad mitmed toetusgrupid, näiteks samast soost vanematega pered, LGBT+ noored ja
transoolised inimesed, eesmärgiga jagada kogemusi, küsida nõu ja abi võimalike probleemide
lahendamiseks jne.
LGBT+ inimestele ja nende lähedastele pakutakse turvalist kogukonnakeskust, kaasaaegset ja
ajakohast infot (pädevad inimesed, raamatukogu ja erinevad veebikanalid).
LGBT+ inimestele ja nende lähedastele pakutakse jõustavaid üritusi ja seminare.
LGBT+ inimesi ja nende lähedasi kaasatakse neid puudutavate teemade aruteludesse.
4. Eesti LGBT+ valdkonna arengule kaasa aitamine läbi Eesti LGBT Ühingu töö strateegilise
planeerimise ja elluviimise
Ühingu töötajad kogunevad vähemalt 3 korda kuus, v-a juulis, kui on kollektiivpuhkus.
Ühingu juhatus koguneb kord kuus, v-a juulis, kui on kollektiivpuhkus.
Toimub 4 suuremat meeskonna motivatsioonikohtumist/-koolitust.
Kord aastas kohtutakse silmast silma ühingu mõttekoja, vabatahtlike, annetajate ja liikmetega.
Vastavalt vajadusele kohtutakse koostööpartneritega.
Töötajad arendavad end ja käivad vastavalt vajadusele koolitustel nii Eestis kui ka välisriikides.
Töötajatega viiakse vähemalt korra aastas läbi arenguvestlus.
Algatatakse vähemalt kaks uut projekti.
Ühingu omatulu kasvab võrreldes möödunud aastaga.
Valdkonna arenguks küsitakse kogukonnalt ja partneritelt sisendit.
4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses
Jaanuar 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks.
5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline).
7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored,
samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased).
8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info
jagamiseks.
9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste
nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega.
10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
13. Motiveeriv meeskonnakohtumine/koolitus: töötajad ja vajadusel vabatahtlikud (ühingu 2019. aasta
tegevuskava, valdkondade plaanide ja eelarve ülevaatamine ning kinnitamine).
Veebruar 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks.
5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline).
7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored,
samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased).
8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info
jagamiseks.
9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste
nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega.
10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
13. Ühingu üldkoosolek (tegevusaruanne liikmetele, revisjonikomisjoni aruande kinnitamine,
majandusaasta aruande kinnitamine, ühingu tegevuskava ülevaatamine, uue strateegia kinnitamine).
14. Kohtumine ühingu annetajatega ja mõttekojaga.
Märts 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks.
5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline).
7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored,
samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased).
8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info
jagamiseks.
9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste
nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega.
10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
Aprill 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks.
5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline).
7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored,
samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased).
8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info
jagamiseks.
9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste
nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega.
10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
Mai 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks.
5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline).
7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored,
samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased).
8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info
jagamiseks.
9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste
nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega.
10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
13. Ühingu tänuüritus (annetajate, partnerite, vabatahtlike jt tänamine) ja hooaja lõpetamine
Juuni 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks.
5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline).
7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored,
samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased).
8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info
jagamiseks.
9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste
nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega.
10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
13. Motiveeriv meeskonnakohtumine/koolitus: töötajad ja vajadusel vabatahtlikud (2019. aasta esimese
poole tegevuskava, valdkondade plaanide ja eelarve ülevaatamine ning vajadusel muudatuste
tegemine).
Juuli 2019
PUHKUS
August 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks.
5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline).
7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored,
samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased).
8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info
jagamiseks.
9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste
nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega.
10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
September 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine
5. Teavitustöö vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika saamiseks.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline) OMA Keskuses,
Tallinnas ning interneti, posti ja telefoni vahendusel inimestele kogu Eestis.
7. Haridusvaldkonna info jagamine ja nõustamine (uurimused, artiklid, spetsialistide nõustamine,
(üli)õpilaste nõustamine).
8. Juhitud tugigruppide kohtumine OMA Keskuses vm vastavalt graafikule (transsoolised inimesed,
LGBT+ noored, samast soost vanematega pered).
9. Üritused OMA Keskuses LGBT+ inimestele, nende lähedastele ja teistele huvilistele jõustamiseks,
tutvumiseks ja info jagamiseks.
10. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
11. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
12. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
13. Motiveeriv meeskonnakohtumine/koolitus: töötajad ja vajadusel vabatahtlikud (2018. aasta esimese
poole tegevuskava, valdkondade plaanide ja eelarve ülevaatamine ning vajadusel muudatuste
tegemine).
14. Ühingu hooaja avamise suurüritus.
Oktoober 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine
5. Teavitustöö vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika saamiseks.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline) OMA Keskuses,
Tallinnas ning interneti, posti ja telefoni vahendusel inimestele kogu Eestis.
7. Haridusvaldkonna info jagamine ja nõustamine (uurimused, artiklid, spetsialistide nõustamine,
(üli)õpilaste nõustamine).
8. Juhitud tugigruppide kohtumine OMA Keskuses vm vastavalt graafikule (transsoolised inimesed,
LGBT+ noored, samast soost vanematega pered).
9. Üritused OMA Keskuses LGBT+ inimestele, nende lähedastele ja teistele huvilistele jõustamiseks,
tutvumiseks ja info jagamiseks.
10. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
11. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
12. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
13. Eesti esindamine ILGA-Europe aastakonverentsil.
14. IGLYO konverentsil ühingu/Eesti LGBT+ kogukonna esindamine
15. TGEU konverentsil ühingu/Eesti LGBT+ kogukonna esindamine
November 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine
5. Teavitustöö vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika saamiseks.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline) OMA Keskuses,
Tallinnas ning interneti, posti ja telefoni vahendusel inimestele kogu Eestis.
7. Haridusvaldkonna info jagamine ja nõustamine (uurimused, artiklid, spetsialistide nõustamine,
(üli)õpilaste nõustamine).
8. Juhitud tugigruppide kohtumine OMA Keskuses vm vastavalt graafikule (transsoolised inimesed,
LGBT+ noored, samast soost vanematega pered).
9. Üritused OMA Keskuses LGBT+ inimestele, nende lähedastele ja teistele huvilistele jõustamiseks,
tutvumiseks ja info jagamiseks.
10. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
11. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
12. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
Detsember 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine
5. Teavitustöö vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika saamiseks.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline) OMA Keskuses,
Tallinnas ning interneti, posti ja telefoni vahendusel inimestele kogu Eestis.
7. Haridusvaldkonna info jagamine ja nõustamine (uurimused, artiklid, spetsialistide nõustamine,
(üli)õpilaste nõustamine).
8. Juhitud tugigruppide kohtumine OMA Keskuses vm vastavalt graafikule (transsoolised inimesed,
LGBT+ noored, samast soost vanematega pered).
9. Üritused OMA Keskuses LGBT+ inimestele, nende lähedastele ja teistele huvilistele jõustamiseks,
tutvumiseks ja info jagamiseks.
10. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
11. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
12. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
13. Motiveeriv meeskonnakohtumine/koolitamine: töötajad ja vajadusel vabatahtlikud (2019. aasta
tegevuskava, valdkondade plaanide ja eelarve ülevaatamine ja kinnitamine ning ühingu 2020. aasta
tegevuskava, valdkondade plaanide ja eelarve planeerimine).
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISEST ANTUD TOETUSE KASUTAMISE LEPING
nr 3-3/866-1 ERITINGIMUSED
Tallinn, jaanuar 2019. a
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1,
Tallinn, keda käskkirja alusel esindab toetuste juht Ester Timmas (edaspidi nimetatud Ministeerium
või Pool või koos Toetuse saajaga Pooled) ja
Eesti LGBT Ühing, registrikood 80275811, asukoht Kaarli pst 5-1, Tallinn, keda põhikirja alusel
esindab juhatuse liige Annely Lepamaa (edaspidi nimetatud Toetuse saaja või Pool või koos
Ministeeriumiga Pooled), leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi Leping):
1. Leping reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 loetletud
hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini, hoolekandega ning eakate ja puuetega
inimestega projektide toetuste sihtotstarbelist kasutamist.
2. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2010. a määruse nr 53 „Hasartmängumaksu
laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja
kord“ alusel ning lähtudes Hasartmängumaksu Nõukogu 17. detsembri 2018. a koosoleku
päevakorrapunkti nr 2 otsusest nr 8
3. Lepingu objektiks on Toetuse saaja poolt Lepingu juurde kuuluvas taotluses (Lisa 2 ja Lisa
3) sätestatud projekti eesmärk ning oodatav tulemus. Lepinguga Ministeerium eraldab projekti
täitmiseks Toetuse saajale 96 000 eurot (edaspidi Toetus), mida Toetuse saaja on kohustatud
kasutama sihtotstarbeliselt esitatud taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks (edaspidi
Projekt).
4. Projekti nimetus on: Seksuaal- ja soovähemuste teemaline teavitus- ja huvikaitsetegevus ning
kogukonna toetamine
5. Projekti eesmärk on ühiskonna teadlikkuse parandamine LGBT+ teemadel koolitus- ja
teavitustegevusega ning mõjus huvikaitse teostamine LGBT+ inimeste põhiõiguste kaitseks
6. Oodatav tulemus: plaanitud tegevused on tehtud.
7. Lepingu täitmine
7.1. Toetuse saaja kohustub viima Projekti ellu ajavahemikus 01.01.2019 kuni 31.12.2019.
7.2. Toetuse saaja esitab Ministeeriumile Lepingu vahearuande 20.07.2019 ja koondaruande
22.01.2020. Aruandevorm on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel
http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused.
8. Finantseerimine
Ministeerium kannab Toetuse 96 000 eurot (üheksakümmend kuus tuhat eurot) Toetuse saaja
kontole EE452200221043304212 Swedbankis esimesel võimalusel peale hasartmängumaksu
vahendite laekumist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse:
8.1. 8000 eurot (kaheksa tuhat eurot) 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul alates
Ministeeriumi poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest;
8.2. 8000 eurot (kaheksa tuhat eurot) 2019. aasta 20. veebruariks, 20. märtsiks, 20. aprilliks,
20. maiks, 20. juuniks, 20. juuliks, 20. augustiks, 20. septembriks, 20. oktoobriks, 20.
novembriks ja 20. detsembriks.
1 (3)
9. Erisätted toetuse kasutamise lepingu üldtingimustest.
9.1. Toetuse saaja peab Toetuse kohta arvestust pidama vastavalt raamatupidamise seadusest
tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta
ning eristama projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest.
Paberkandjal dokumentidele peab Toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist
on antud Projekti kuluga. Elektroonilisel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik
kirjalikult taasesitada.
9.2. Ministeeriumil on õigus saada Toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke seletusi ning viibida Toetuse
saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega.
9.3. Ministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi ka juhul, kui:
9.3.1. ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu;
9.3.2. kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud;
9.3.3. Toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate
andmete korral oleks Toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus;
9.3.4. Toetuse saaja ei ole täitnud projekti oma- või kaasfinantseeringuga seotud nõudeid;
9.3.5. Toetuse saaja ei võimalda või oluliselt raskendab ministeeriumil kontrolli teostamist.
9.4. Juhul, kui Toetuse saaja ei esita aruandeid tähtaegselt või Ministeeriumil on pretensioone
lepingu täitmise ja/või aruande, samuti kontrollimiseks esitatud kuludokumentide suhtes,
kohustub toetuse saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul.
9.5. Ministeeriumil on õigus nõuda Toetuse saajalt lepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 9%
toetusest. Leppetrahvi nõude võib esitada sõltumata tagasinõude olemasolust.
9.6. Toetuse saaja kohustub tagastama punktis 7.1. sätestatud perioodi jooksul kasutamata jäänud
Toetuse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu koondaruande esitamisest või taotlema Lepingu
pikendamist. Toetuse jääk kanda SEB panga kontole EE89 1010 2200 3479 6011 või
Swedbanki panga kontole EE93 2200 2210 2377 8606. Lisada viitenumber 2800048574 ja
selgituseks märkida lepingu number.
9.7. Kui Toetuse saaja ei ole kasutanud Toetust Lepingus sätestatud tingimustel kohustub Toetuse
saaja Toetuse osaliselt või täielikult tagastama Ministeeriumi poolt määratud kuupäevaks.
Ministeeriumil on õigus nõuda intressi vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. Kui Toetust
tähtpäevaks ei tagastata, on Ministeeriumil õigus nõuda viivist vastavalt „Võlaõigusseaduse“ §
113.
9.8. Järgnevat Toetust Toetuse saajale ei eraldata ja uusi taotlusi menetlusse ei võeta kui:
9.8.1. varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud
nõuetekohaselt;
9.8.2. tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata.
9.9. Toetuse saaja kohustub eksponeerima Hasartmängumaksu Nõukogu logo kõigil toetuse abil
korraldatud üritustel, sh nende reklaamides ja trükistel.
10. Volitatud esindajad.
10.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes, samuti
aruannete kontrollimisel ning kuludokumentide esitamise nõudmisel on: Merit Havi, e-
post
[email protected]. Aruanded tuleb esitada aadressil
[email protected]
10.2. Toetuse saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes ning
Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on Kristel
Rannaääre, tel 5559 1017, e-post
[email protected] ;
[email protected] .
11. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad
11.1. Lisa 1 – Kinnituskiri
11.2. Lisa 2 – Taotlus
11.3. Lisa 3 – Muudetud eelarvega taotlus
12. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käesolevale lepingule ja selle lisadele:
2 (3)
Toetuse kasutamise lepingu üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega
tutvunud paberkandjal või elektroonselt Ministeeriumi kodulehel aadressil
http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik Üldtingimused on
nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla õigustühised.
13. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu eritingimusi koos
kõikide lisadega ja üldtingimustega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine:
eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu
dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.
14. Leping on koostatud digitaalselt või paberkandjal kahes võrdset juriidilist jõudu omavas
eksemplaris, millest üks jääb Ministeeriumile ja teine Toetuse saajale. Lepingud on
avalikustatud Sotsiaalministeeriumi välisveebis kättesaadavas dokumendiregistris.
15. Poolte allkirjad ja rekvisiidid
Ministeerium: Toetuse saaja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
_____________________ ________________________
Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium Eesti LGBT Ühing
Registrikood 70001952 Registrikood 80275811
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Kaarli pst 5-1, Tallinn 10119
Tel: 626 9301, faks 699 2209 Tel: 5559 1017
SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 Swedbank EE45 2200 2210 4330 4212
Viitenumber 2800048574
3 (3)
Sotsiaalministeeriumi kantsleri .28.08.2014 a.
käskkirjaga nr 35 kinnitatud
Sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu
laekumistest toetuste andmise tingimuste ja
korra
LISA 1
Kinnitus hasartmängumaksu laekumistest antava toetuse taotluse juurde
Käesolevaga kinnitab taotleja, et:
ei ole saanud taotluses kavandatavate tegevuste läbiviimiseks toetust teistelt
finantseerijatelt;
varem saadud toetuste kohta ei ole aruande esitamise võlgnevust;
ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;
ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes;
tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad
maksuvõlad;
taotletava projekti kulu ei ole tekkinud enne toetuse andmise otsust;
taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud
eelarve;
toetuse saamisel kasutatakse toetust sihipäraselt taotluses kavandatud tegevuste
elluviimiseks.
Taotleja nimi:
Taotleja allkiri:
Kuupäev:
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile
(märkida sobiv) Sotsiaalministeeriumile
Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi Eesti LGBT Ühing
Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul,
kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus
2. Nimi Eesti LGBT Ühing
3. Registrikood 80275811
4. Juriidiline aadress Kaarli pst 5-1, Tallinn 10119
5. Postiaadress Kaarli pst 5-1, Tallinn 10119
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE452200221043304212
7. Esindaja nimi ja ametikoht Annely Lepamaa, juhatuse liige
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Kristel Rannaääre
9. Telefon 555 91 017
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Projekti nimetus Seksuaal- ja soovähemuste teemaline teavitus- ja
huvikaitsetegevus ning kogukonna toetamine
12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.01.2019 − 31.12.2019
13. Projekti üldmaksumus 120 000
14. Hasartmängumaksu 96 000
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa 24 000
16. Kaasfinantseeringute summa
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa,
omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad;
kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad
mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada Kuupäev
ka digitaalselt)
Annely Lepamaa, juhatuse liige 20.01.2019
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest
keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel
avaldamisega.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa
(finantseerijate lõikes) summa summa /
vastamise
tähtpäev
Hasartmängumaksu 96 000 Ühingu kontori ning 11 500
Nõukogu kogukonnakeskuse üür ja
kommunaalmaksed
(halduskulu)
Telefon ja internet 350
(halduskulu)
Kontoritarbed, IT tugi 920
domeenid ja serverid
(halduskulu)
Tegevjuht (osaline tööaeg) 14 400
Kommunikatsiooniekspert 24 000
(täistööaeg)
Huvikaitseekspert 12 000
(osaline tööaeg)
Kogukonnaekspert (osaline 12 000
tööaeg)
Psühholoogiline nõustaja 4 200
(osaline tööaeg)
Raamatupidaja ja finantsist 6 000
(osaline tööaeg)
Omafinantseering 24 000 X Assistent 13 200
(täistööaeg)
Kaasfinantseerijad X X Kogukonnakeskuse 230
(loetleda eraldi ja lisada raamatukogu täiendamine
kaasfinantseerimist
tõendavad dokumendid)
Sihtgrupp – üritused, 4 000
koolitused, koosolekud,
tugigrupid, nõustamine jms
Ühingu meeskonna 2 000
motiveerimine, arendamine,
kohtumised partnertitega jms
Kommunikatsioon ja 14 300
teavitustöö – tõlkimine,
toimetamine, kujundus, trükk
jms
Liikmemaksud (ILGA- 900
Europe, TGEU, IGLYO,
EMSL, NELFA)
TULUD KOKKU 120 000 KULUD KOKKU 120 000
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
1. Projekti sisuline kokkuvõte
Projekti „Seksuaal- ja soovähemuste teemaline teavitus- ja huvikaitsetegevus ning kogukonna toetamine“
eesmärk on tõsta teadlikkust LGBT+ inimeste ehk lesbide, geide, biseksuaalsete ja transsooliste inimeste
ning teiste seksuaal- ja soovähemuste võrdse kohtlemise teemast ning jõustada LGBT+ inimesi ja nende
lähedasi, et tagada neile toetus olukordades, kus nad võivad kogeda ebavõrdset kohtlemist, halvustavat
suhtumist või jääda isolatsiooni.
Projekti elluviimine toetab LGBT+ alast teavitustööd Eestis. Eesti Inimõiguste Keskuse tellitud 2017.
aasta uuring näitab, et Eesti elanike suhtumine lesbidesse ja geidesse on aastaga paranenud, aga üle poole
peavad homoseksuaalsust siiski täiesti või pigem vastuvõetamatuks. Sama uuring toob välja, et
transsoolisust peab vastuvõetavaks vaid 37% (s.h 12% täiesti vastuvõetavaks). Ka ühingu töötajate
pikaaegne kogemus näitab, et erinevate valdkondade spetsialistidel (noortega töötavad spetsialistid,
nõustajad, meditsiinitöötajad, sotsiaaltöötajad, politseinikud) on vähesed või täiesti puudulikud teadmised
LGBT+ inimestest ja teemadest, mis takistab neil pakkuda antud sihtgrupile professionaalset teenust.
Teadlikkuse puudumise tõttu võib tekkida olukord, kus LGBT+ inimesed ja nende lähedased ei saa teenuseid
turvaliselt tarbida. Igal aastal laekub ühingule juhtumeid, kus inimestele pole tagatud näiteks vajalik
meditsiiniteenus, turvaline hariduskeskkond, nõustamisteenus vms. Ka ühiskonna teadlikkuse parandamine
aitab kaasa LGBT+ inimeste ja nende lähedaste olukorra paremaks muutmiseks. Ühingul on välja töötatud ja
edukalt kasutusel mitmed koolituspaketid noortega töötavatele spetsialistidele, nõustajatele jt, mida soovime
rakendada ka järgneval aastal. Lisaks koolitustele võtame regulaarselt sõna meedias, peame päevakohast
blogi ja uudiste rubriiki, haldame mitmeid sotsiaalmeedia kanaleid, teeme koostööd erinevate
organisatsioonide ja asutustega, et parandada erinevate spetsialistide ja laiema avalikkuse teadlikkust
LGBT+ inimestest ja nendega seotud teemadest. Eestis pakub LGBT+ spetsiifilisi koolitusi vaid Eesti LGBT
Ühing. Lisaks täidab Eesti LGBT+ Ühing infotühimiku teemadel, mida LGBT+ inimesed ei pruugi saada
tavapärastest allikatest (naistearst, meestearst, perearst, internet, meedia vms).
Projekti elluviimine toetab LGBT+ alast huvikaitsetööd Eestis. Eesti LGBT Ühing tegeleb LGBT+
inimeste ja nende lähedaste huvikaitsega, nõustades neid nende õiguste valdkonnas, aidates lahendada
diskrimineerimisest, vaenu õhutamisest ja ebavõrdsest kohtlemisest tulenevaid olukordi ning esindades
nende huvisid erinevate poliitikakujundajate ja -rakendajate hulgas. Samuti toimub regulaarne kogukonna
teavitus LGBT+ huvikaitse küsimustes (artiklid, üritused jne).
Projekti elluviimine toetab LGBT+ inimeste ja nende lähedaste toetamist. Eesti LGBT Ühing pakub
järgnevaid teenuseid:
– Huvikaitseteenus, mh kogukonna esindamine, liitlaste kaasamine ja otsuste mõjutamine;
– psühholoogiline, juriidiline ja kogemuspõhine nõustamine;
– mitmed tugigrupid,
– eriilmelised üritusi,
– kogukonnakeskus, kus saab turvaliselt ja mõnusalt aega veeta;
– raamatukogu, kus on üle 400 LGBT+ teemalise teaviku;
– praktikavõimalused nii gümnasistidele kui ka tudengitele;
– tugi temaatiliste uurimistööde, artiklite või teiste kirjatükkide kirjutamisel;
– LGBT+ teemalised koolitused noortele ja noortega töötavatele spetsialistidele ning teistele sihtgruppidele;
– teavitustöö, mh ajakirjanike nõustamine LGBT+ teemadest kirjutamisel;
– kultuurifestival Baltic Pride – LGBT+ kultuuri- ja solidaarsusnädal, mis seisab vaba ja hooliva ühiskonna
eest, kus kõigil on hea ja turvaline elada, olenemata seksuaalsusest, sooidentiteedist ja eneseväljendusest
Teenuseid pakutakse suuremas osas 2011. aastal loodud Tallinnas asuvas LGBT+ info- ja tegevuskeskus
OMA Keskus, mis on ainus omalaadne keskus Eestis. Keskuse klientideks on eelkõige LGBT+ inimesed,
nende lähedased, noortega töötavad spetsialistid (valdavalt õpetajad, noorsootöötajad ja koolide
tugipersonal), lapsevanemad, tudengid, akadeemilised töötajad ja MTÜd. Kuna ühingu eesmärk on pakkuda
teenuseid inimestele nende jaoks turvalises, ligipääsetavas keskkonnas, toimuvad kohtumised vajadusel ka
väljaspool keskust sihtrühmale sobilikus paigas.
Projekti elluviimine toetab Eesti LGBT Ühingu organisatsioonilist arengut, et tagada tegevuste
jätkusuutlikkus, professionaalsus ja seeläbi valdkonna areng Eestis. Eesti LGBT Ühing töötab pidevalt selle
nimel, et olla oma tegevuses läbipaistev, saavutada tõhusam strateegiline suund ja jätkusuutlik rahastus.
Tegevuse strateegiliseks planeerimiseks ja ühingu meeskonna heaks toimimiseks korraldatakse meeskonnale
aastas mitmeid koolitusi ja motivatsioonikohtumisi. Eesti LGBT Ühingu areng toetub suurel määral ka
vabatahtlikele, keda täna on ühingus umbes 30. Vajadus professionaalsete oskustega vabatahtlike järele
kasvab, mistõttu tuleb tähelepanu pöörata ka uute vabatahtlike leidmisele ning olemasolevate
tunnustamisele. Vabatahtlikke tuleb pidevalt koolitada, tõhusalt kaasata ja motiveerida, et saavutada ühingu
seatud eesmärke. Üheks hästitoimivaks lahenduseks on iga-aastane tänuüritus, mis korraldatakse tänutäheks
kõigile vabatahtlikele ja koostööpartneritele.
2017.–2020. aastal on Eesti LGBT Ühingul järgnevad strateegilised eesmärgid: LGBT+ kogukond on
üksteist toetav, tugev ja kaasatud; LGBT+ inimesed ja teemad on meedias nähtavad ning tasakaalustatult
kajastatud; haridus-, noorsootöö-, meditsiini- ja sotsiaalvaldkondades osatakse ja tahetakse tegeleda LGBT+
inimeste ja teemadega; Eesti õigusruumis on tagatud LGBT+ inimeste võrdne kohtlemine; Eesti LGBT
Ühingu eelarve on tegevuste elluviimiseks piisav ja rahastusallikad mitmekesised ning ühingu töötajad,
juhatuse liikmed ja vabatahtlikud on motiveeritud ja pühendunud.
Ühingu igapäevast tööd juhib tegevjuht ning põhivaldkondi juhivad valdkonna eksperdid: haridusekspert,
huvikaitseekspert ja kogukonnaekspert, lisaks on ühingu juures tööl kommunikatsiooniekspert, finantsist ja
psühholoogiline nõustaja.
Eesti LGBT Ühing tegutseb alates 2008. aastast (2008.–2011. aastal MTÜ Eesti Gei Noored). Ühingu
missioon on toetada LGBT+ kogukonda ja nende lähedasi, pakkudes tugiteenuseid ja teostades huvikaitset,
ning parandada teavitustegevusega ühiskonna teadlikkust LGBT+ teemadest.
2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp
Projekti eesmärgid
1. Ühiskonna teadlikkuse parandamine LGBT+ teemadel koolitus- ja teavitustegevusega
Uuringud (soolise võrdõiguslikkuse monitooringud, Eurobaromeetri 2015. aasta tulemused, LGBTQ
inimeste igapäevane toimetulek ja strateegilised valikud Eesti ühiskonnas (Tallinna Ülikool, 2016)) näitavad,
et eelarvamused ja stereotüübid eri vähemusgruppide, sh LGBT+ inimeste suhtes tulenevad vähesest
teadlikkusest. Seetõttu on vaja suunata tähelepanu just teadlikkuse tõstmisele, harimisele ja koolitamisele.
Riiklikud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad sisaldavad LGBT+ teemasid nii konkreetsete ainete
ainekavades kui ka õppekavade üldosades, nt väärtustes, eesmärkides ja pädevustes. Sellest lähtuvalt on
oluline, et ka õpetajakoolitustes sisalduksid LGBT+ teemad, et õpetajaks õppijad saaksid juba varakult
võimalusel adekvaatset informatsiooni ning kujundaksid oma hinnangutevaba suhtumist tulevastesse
õpilastesse. Selleks, et Eesti LGBT Ühing saaks omalt poolt aidata ülikoole LGBT+ teemade
mitmekülgsema kajastamisega, on oluline luua ja hoida kontakti ülikoolide õpetajakoolituse eest
vastutajatega. Ühingu eesmärgiks on jõuda ülikoolidega koostöös nii uurimistööde teemade pakkumise kui
ka võimalike ainekavade kaardistamiseni, kuhu LGBT+ temaatika sisulisemalt sisse tuua.
Lisaks plaanime jätkata erinevate valdkonnaspetsialistide koolitamist ja nõustamist ning tihendada koostööd
vastavate organisatsioonidega. Näiteks oleme koolitanud nõustajaid ja meditsiinitöötajaid (seksuaaltervise
valdkonnast, noortekabinettidest, psühholooge jne), sotsiaaltöötajaid, noorsootöötajaid jne. Koolituste
eesmärk on pakkuda koolitatavatele spetsialistidele teadmisi LGBT+ teemadest, et neil oleks instrumendid
antud teema adekvaatseks käsitlemiseks, ning ühtlasi tagada LGBT+ kogukonnale turvaline ligipääs
vajalikele teenustele.
Olulisel kohal on ka koostöö kohalike meediakanalitega, samuti teadustööde kirjutajatega, et tagada
korrektse LGBT+ info, mh terminoloogia levik.
2. Mõjus huvikaitse teostamine LGBT+ inimeste põhiõiguste kaitseks
Riigikogu võttis 9. oktoobril 2014 vastu kooseluseaduse (KOOS), mis jõustus 1. jaanuaril 2016. Selle
kohaselt võivad notari juures registreerida oma kooselu nii samast kui ka eri soost paarid. Tänase seisuga ei
ole vastu võetud seaduse rakendusakte/rakendusseadust, mis reguleeriks kooseluseaduse rakendamist ja
teiste seaduste muutmist selle valguses. Seetõttu on tekkinud olukord, kus peaaegu kolm aastat kehtinud
seaduse kasutamine on praktilistes oludes raskendatud või isegi võimatu. Viimaste andmete järgi on notarid
sõlminud üle 60 kooselulepingu. Rakendusaktide puudumise tõttu on kooselu registreerinud pered ja nendes
kasvavad lapsed kaitseta (Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2012 samasooliste vanematega perekondade
uuringu kohaselt ütlesid 14% Eesti vastajatest, et nende perekondades kasvavad alaealised lapsed, ning 36%
vastanutest on lapsevanemad või seaduslikud eestkostjad). Samuti ei ole võimalik reguleerida vara- ja
pärimissuhteid ning esile kerkib hulk igapäevaseid praktilisi probleeme nagu peresiseselt lapsendatud lapse
vanema kande tegemine Rahvastikuregistrisse, välisriigi kodanikust registreeritud elukaaslase elamisloa
saamine Eestis, ühise tuludeklaratsiooni esitamise võimaluse puudumine. Probleeme tekib pidevalt juurde.
Transsooliste inimeste (inimesed, kelle sooidentiteet ja/või sooväljendus erineb neile sündimisel omistatud
soost) sootunnustamise (nii meditsiiniline kui ka juriidiline) protsess ei vasta Euroopa Liidu Põhiõiguste
Ameti ja Transgender Europe (transsooliste inimeste huvikaitsega tegeleva üleeuroopalise
katuseorganisatsiooni) soovitustele. See põhjustab Eestis transsooliste inimeste diskrimineerimist, vägivalda
ja ahistamist. EL Põhiõiguste ameti 2015. aasta uuringu tulemused näitavad, et transsooliste inimeste vastu
on suunatud suur arv vägivalla- ja vihakuritegusid. 44% küsitlustele vastanutest olid uuringule eelnenud 12
kuu jooksul olnud vägivallaohvrid. Nad märkisid, et seda juhtus selle aja jooksul kolm või enam korda. 54%
transsoolistest inimestest tundsid uuringule eelnenud aasta jooksul end isiklikult diskrimineeritu või
ahistatuna. Seetõttu tuntakse pidevat hirmu, ollakse sunnitud vältima avalikkust ja varjama oma tegelikku
sooidentiteeti. Uuring näitas ka, et isikutõendite saamise protsess on nende jaoks keeruline ja segane, mis
pärsib paljude vastanud transsooliste inimeste normaalset ühiskondlikku elu. Eelnevaga ühtivad ka ühingu
poole pöördunud transsooliste inimeste kogemused.
Näiteks 2017. aastal ei registreeritud politseis ühtegi LGBT+ inimeste vastast vaenuõhutamise juhtumit.
Samas näitab Eesti LGBT Ühingu kogutud info, et sel aastal pandi LGBT+ inimeste suhtes toime üle 20
vaenuõhutamise juhtumit, millest üks lõppes raskete kehavigastustega. Sellest võib järeldada, et
vaenuõhutamised ja -kuriteod on alaraporteeritud ning inimesed ei pöördu abi saamiseks politseisse.
Eesti LGBT Ühingu eesmärk on toetada LGBT+ inimesi puudulikus ja iganenud seadusandlikus olukorras,
neid juriidiliselt nõustada ning selgitada nende õigusi ja protseduurilisi võimalusi. Lisaks on ühingu
eesmärgiks nõustada ja informeerida LGBT+ valdkonna poliitikakujundajaid ja -rakendajaid ning partnereid
strateegiliselt ja järjepidevalt. Ühing keskendub enam kooseluseaduse ja transsooliste inimeste soo
tunnustamise protsessiga seonduva asjus nõustamisele, esindamisele ja info jagamisele eesmärgiga tõhustada
kõigi LGBT+ inimeste võrdset kohtlemist.
3. Eesti LGBT+ inimeste ja nende lähedaste toetamine, pakkudes turvalist keskkonda, tugiteenuseid
ja arenguvõimalusi
LGBT+ inimesed puutuvad täna Eestis kokku negatiivsete hoiakutega, ebavõrdse kohtlemise, homo- ja
transfoobiaga. Sellele viitab 2017. aasta kevadel läbi viidud avaliku arvamuse uuring, mille järgi 52%
inimestest Eestis peab homoseksuaalsust vastuvõetamatuks ja 46% inimestest peab transsoolisust
vastuvõetamatuks. Samale viitab ka 2016. aastal läbi viidud uuringu „LGBTQ inimeste igapäevane
toimetulek ja strateegilised valikud eesti ühiskonnas“ tulemuste kokkuvõte, kus märgitakse, et LGBTQ
kogukond Eestis tajub üldist ühiskondlikku fooni siiski pigem ebasõbralikuna.
Eesti LGBT Ühing pakub LGBT+ inimestele ja nende lähedastele võimalust kohtuda turvalises keskkonnas,
vajadusel saada psühholoogilist, juriidilist ja kogemustepõhist nõustamist ning tuge ebavõrdse kohtlemise
või diskrimineerimise juhtumitega tegelemiseks. Nii ühingu psühholoogiline nõustaja kui ka teised ühingu
töötajad/vabatahtlikud tagavad antud küsimustes inimeste abistamise. Lisaks abistavad neid teised LGBT+
kogukonna liikmed, keda ühing koondab, et pakkuda tuge sarnase teekonnaga inimesele.
Ühing pakub tuge kogukonnale ja nende lähedastele ka läbi kolme erineva sihtrühmapõhise toetusgrupi –
LGBT+ noored, transsoolised inimesed ja samas soost vanematega pered. Kõik grupid pakuvad võimalusi
saada abi, nõustamist ja võimalust jagada oma kogemusi ning kuulata teiste omasid. Kogukonnale ja nende
lähedastele toe pakkumisele aitadatakse kaasa ka teiste kogukonna ürituste ja seminaridega, mida ühing
korraldab. Lisaks pakub Eesti LGBT Ühing LGBT+ inimestele ja nende lähedastele terviklikku infot
seksuaaltervisega seotud küsimustes, mis võivad näiteks koolis inimeseõpetuse tunnis, internetis või meedias
olla puudulikult käsitletud.
Meie eesmärk on toetada LGBT+ kogukonda ja nende lähedasi, pakkudes turvalist keskkonda ja eri
teenuseid. Lisaks iseloomustab Eesti LGBT Ühingut see, et ainsa kohana Eestis pakutakse ühingus infot ja
teenuseid turvaliselt ja ligipääsetavalt ning kogu vajamineva info saab kätte ühest kohast.
4. Eesti LGBT+ valdkonna arengule kaasa aitamine läbi Eesti LGBT Ühingu töö strateegilisele
planeerimise ja elluviimise
Ühingu tegevjuht esindab ja juhib ühingu tööd, valdkonnaeksperdid arendavad valdkondi ja suurendavad
valdkondade tegevusvõimekust (huvikaitseekspert teostab mõjusat huvikaitset, haridusekspert parandab
ühiskonna teadlikkust LGBT+ teemadest koolitus- ja teavitustegevusega, kogukonnaekspert toetab Eesti
LGBT+ inimesi ja nende lähedasi, kommunikatsiooniekspert tagab ühingu töö mõtestamise
kommunikatsioonis ning ühingu tegevuste ja sõnumi tõhusa edastamise, psühholoogiline nõustaja nõustab
LGBT+ inimesi ja nende lähedasi, finantsist vastutab ühingu raamatupidamise ja finantsarengu eest). Kõik
ühingu töötajad on osalise koormusega ning nende palgad on vastavuses Eesti keskmise palgaga.
2017. aastal värbas ühing uusi töötajaid, mis tõi kaasa olulise arenguhüppe. Suurem töötajate hulk andis
võimaluse märkimisväärselt panustada ühingu ja valdkonna arendamisse. Hetkel puudub ühingus veel
haridusekspert ning tema tööülesandeid täidavad teiste valdkondade eksperdid. See on tekitanud aga
olukorra, kus ühingu haridusvaldkonna areng on seiskunud. Seetõttu soovime tulevast aastast võtta tööle
hariduseksperdi.
Samuti soovime kaasata ühingu töösse assistendi, vähendamaks valdkonnaekspertide igapäevast
töökoormust, et neil vabaneks rohkem ressurssi panustada oma valdkonna arendamisse.
Seoses nende muudatustega ning kuna tuleval aastal on plaanis jätkata suuremalt ka ühingu rahalise
võimekuse arendamisega, suureneb tulevast aastast ka raamatupidaja-finantsisti töökoormus.
Eesti LGBT Ühingu juures töötavad inimesed teevad Eestis ainulaadset tööd, olles LGBT+ valdkonna ainsad
siinsed eksperdid. Selleks, et hoida ühingu meeskonna motivatsiooni ja pühendumist, korraldatakse neile
aasta jooksul mitmeid motivatsioonikohtumisi ja koolitusi, kuhu vajadusel kaasatakse ka aktiivsemaid
vabatahtlikke.
Ühingu kõrgeim võimuorgan on üldkoosolek, mis tuleb kokku kord aastas, kui ei ole tarvis teisiti. Suure
panuse ühingu töösse annavad ka vabatahtlikud, keda vajadusel koolitatakse ja kellele tehakse kohtumisi.
Regulaarsed koosolekud, motivatsioonikohtumised ja koolitused aitavad ühingul jõuda püstitatud
eesmärkideni ja saavutada plaanitud tulemusi, mis omakorda aitavad arendada LGBT+ valdkonda Eestis.
2018. aastal jätkab ühing tööd eraannetajate hulga kasvatamisega, et olla seeläbi majanduslikult iseseisvam.
Sihtgrupid
1) LGBT+ inimesed ja nende lähedased
LGBT+ inimesed ja nende lähedased kogevad sageli sotsiaalset tõrjutust, mistõttu tuleb neile luua tingimusi,
mille abil suurendada nende kaasatust ühiskonda, tõsta nende võimekust enda eest seista ning tunda oma
õigus ja võimalusi. Oluline on ka võimalus kohtuda kogukonnaga, et leida mõistmist ja tuge, saada uusi
kontakte ja vahetada kogemusi. Lisaks võivad LGBT+ inimesed kogeda põhiõiguste rikkumisi ja
diskrimineerimist, mistõttu tuleb luua tingimused, mille abil vähendatakse ja võimalusel lõpetatakse nende
põhiõiguste riive ja diskrimineerimine.
2) Noortega töötavad spetsialistid, nõustajad, meditsiinitöötajad, sotsiaaltöötajad ning nende
spetsialistide ettevalmistusega tegelevad (haridus)asutused
Kuna noored on kõige haavatavam grupp ning vajavad seetõttu kõige enam tuge ja asjakohast teavet, on
ühingu üheks olulisemaks sihtgrupiks õpetajad, noorsootöötajad ja teised noortega töötavad spetsialistid.
Ülikoolide ainekavade analüüsist ja uurimistööde teemade pakkumisest tulenevalt on uus sihtgrupp ka
noortega töötavate spetsialistide ettevalmistusega tegelevad haridusasutused. Lisaks vajavad LGBT+
teemalisi koolitusi ja infot teiste valdkondade spetsialistid, kes puutuvad oma töös otseselt kokku LGBT+
inimeste ja nende lähedastega. Spetsialistide koolitamine aitab tagada LGBT+ inimestele ja nende
lähedastele turvalise ligipääsu vajalikele teenustele.
3) Poliitikakujundajad ja -rakendajad
Kuna poliitikakujundajad ja -rakendajad mõjutavad oma otsustega tugevalt LGBT+ inimeste heaolu, on töö
nendega olulisel kohal.
4) Üldine avalikkus
Ühingu kommunikatsioonistrateegia eesmärk on jõuda teavitustööga laiema avalikkuseni, samuti inimesteni,
kelleni otsekontakti abil ei jõua. Oluline on suunata teavitustöö ka vene keelt kõneleva kogukonnale.
4) Eesti LGBT Ühing organisatsioonina
Ühingu eesmärke aitavad ellu viia juhatus, töötajad, vabatahtlikud, mõttekoda, praktikandid ja üldkoosolek.
Meeskonnakohtumised tagavad tõhusalt toimiva meeskonna ja inimressursi väärtustamise organisatsioonis.
Motiveeritud ja pühendunud meeskond muudab ühingu töö mõjusamaks, jätkusuutlikumaks, samuti aitab see
kaasata ühingu sihtgruppe ja märgata nende vajadusi.
3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused
1. Ühiskonna teadlikkuse parandamine LGBT+ teemadel koolitus- ja teavitustegevusega
Igal aastal uuendatakse olemasolevaid koolitusi ning töötatakse vajadusel välja uusi koolituspakette.
Erinevate valdkondade spetsialistid käivad Eesti LGBT Ühingu koolitustel.
Nõustatakse ja toetatakse õpilasi, üliõpilasi ja teadustöötajaid LGBT+ teemaliste uurimistööde,
projektide, artiklite jms läbiviimisel.
Koostöö erinevate spetsialistide, organisatsioonide ja asutustega: koolitused, nõustamised,
kohtumised jne.
Ühingu kodulehel on korrektne ja ajakohane LGBT+ teemaline info.
LGBT+ teemalise blogi pidamine ühingu kodulehel, uudiskirja avaldamine, sotsiaalmeediakanalite
kaudu info edastamine.
Meediasse sisu tootmine ja sisendite andmine.
Eesti meedia monitoorimine LGBT+ teemadel ning ajakirjanikele tagasiside andmine ja nende
koolitamine.
2. Mõjusa huvikaitse teostamine LGBT+ inimeste põhiõiguste kaitseks
LGBT+ inimestele ja nende lähedastele pakutakse tasuta juriidilist tuge ja nõustamist, vajadusel
suunatakse nad edasi võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri juurde jm, sh aidatakse koostada
pöördumisi asutustele.
LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele on antud sisendid.
On kaardistatud, millises ulatuses on ühingu sisendit arvestatud.
On kaardistatud poliitikakujundajad ja partnerid nii Eestis kui ka välisriikides.
Sisse on seatud regulaarne koostöö poliitikakujundajate ja partneritega, mis väljendub
vajaduspõhiste kohtumiste korraldamises ja nendel osalemises ning teiste korraldatud kohtumistel
osalemises (ka ümarlaudade ja võrgustike kohtumised), regulaarses kirjavahetuses, kaardistatud
koostöövõimalustes ja ühiste eesmärkide suunas tegutsemises.
Kaardistatud on õigusaktid ja teemad, mis vajavad LGBT+ inimeste võrdsete õiguste tagamiseks
parandusi.
Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumise tööriist on toimiv ja
ühingu töötajatele kättesaadav.
Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise ohvreid, kolmandaid isikuid ja
koostööpartnereid teavitatakse, kuhu edastada asjakohast infot ja kust saab abi.
Avalikkust, poliitikakujundajaid ja partnerorganisatsioone teavitatakse vaenukuritegude, -avalduste
ja ebavõrdse kohtlemise olukorrast Eestis.
3. Eesti LGBT+ inimeste ja nende lähedaste toetamine, pakkudes turvalist keskkonda, tugiteenuseid
ja arenguvõimalusi
LGBT+ inimestele ja nende lähedastele pakutakse tasuta juriidilist tuge ja nõustamist, vajadusel
suunatakse edasi võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri juurde jm, sh aidatakse koostada pöördumisi
asutustele.
LGBT+ inimestele ja nende lähedastele pakutakse tasuta psühholoogilist nõustamist, mis ei pruugi
olla kättesaadav tavateenusepakkujate hulgas, sest eeldab spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi.
LGBT+ inimestele ja nende lähedastele võimaldatakse leida kontakti teiste kogukonna inimestega,
kellega vahetada teemapõhiseid teadmisi ja kogemusi.
Kohtuvad mitmed toetusgrupid, näiteks samast soost vanematega pered, LGBT+ noored ja
transsoolised inimesed, eesmärgiga jagada kogemusi, küsida nõu ja abi võimalike probleemide
lahendamiseks jne.
LGBT+ inimestele ja nende lähedastele pakutakse turvalist kogukonnakeskust, kaasaaegset ja
ajakohast infot (pädevad inimesed, raamatukogu ja erinevad veebikanalid).
LGBT+ inimestele ja nende lähedastele pakutakse jõustavaid üritusi ja seminare.
LGBT+ inimesi ja nende lähedasi kaasatakse neid puudutavate teemade aruteludesse.
4. Eesti LGBT+ valdkonna arengule kaasa aitamine läbi Eesti LGBT Ühingu töö strateegilise
planeerimise ja elluviimise
Ühingu töötajad kogunevad vähemalt 3 korda kuus, v-a juulis, kui on kollektiivpuhkus.
Ühingu juhatus koguneb kord kuus, v-a juulis, kui on kollektiivpuhkus.
Toimub 4 suuremat meeskonna motivatsioonikohtumist/-koolitust.
Kord aastas kohtutakse silmast silma ühingu mõttekoja, vabatahtlike, annetajate ja liikmetega.
Vastavalt vajadusele kohtutakse koostööpartneritega.
Töötajad arendavad end ja käivad vastavalt vajadusele koolitustel nii Eestis kui ka välisriikides.
Töötajatega viiakse vähemalt korra aastas läbi arenguvestlus.
Algatatakse vähemalt kaks uut projekti.
Ühingu omatulu kasvab võrreldes möödunud aastaga.
Valdkonna arenguks küsitakse kogukonnalt ja partneritelt sisendit.
4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses
Jaanuar 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks.
5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline).
7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored,
samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased).
8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info
jagamiseks.
9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste
nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega.
10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
13. Motiveeriv meeskonnakohtumine/koolitus: töötajad ja vajadusel vabatahtlikud (ühingu 2019. aasta
tegevuskava, valdkondade plaanide ja eelarve ülevaatamine ning kinnitamine).
Veebruar 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks.
5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline).
7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored,
samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased).
8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info
jagamiseks.
9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste
nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega.
10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
13. Ühingu üldkoosolek (tegevusaruanne liikmetele, revisjonikomisjoni aruande kinnitamine,
majandusaasta aruande kinnitamine, ühingu tegevuskava ülevaatamine, uue strateegia kinnitamine).
14. Kohtumine ühingu annetajatega ja mõttekojaga.
Märts 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks.
5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline).
7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored,
samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased).
8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info
jagamiseks.
9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste
nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega.
10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
Aprill 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks.
5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline).
7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored,
samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased).
8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info
jagamiseks.
9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste
nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega.
10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
Mai 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks.
5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline).
7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored,
samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased).
8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info
jagamiseks.
9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste
nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega.
10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
13. Ühingu tänuüritus (annetajate, partnerite, vabatahtlike jt tänamine) ja hooaja lõpetamine
Juuni 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks.
5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline).
7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored,
samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased).
8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info
jagamiseks.
9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste
nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega.
10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
13. Motiveeriv meeskonnakohtumine/koolitus: töötajad ja vajadusel vabatahtlikud (2019. aasta esimese
poole tegevuskava, valdkondade plaanide ja eelarve ülevaatamine ning vajadusel muudatuste
tegemine).
Juuli 2019
PUHKUS
August 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Teavitustöö vaenukuritegude ja -avalduste ning ebavõrdse kohtlemise statistika hankimiseks.
5. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline).
7. Juhitud tugigruppide kohtumised vastavalt graafikule (transsoolised inimesed, LGBT+ noored,
samast soost vanematega pered, transsooliste inimeste lähedased).
8. Üritused LGBT+ inimeste, nende lähedaste ja teiste huviliste jõustamiseks, tutvumiseks ja info
jagamiseks.
9. Töö haridusvaldkonnas: nõustamised (uurimused ja artiklid, spetsialistide nõustamine, (üli)õpilaste
nõustamine), info jagamine, vajadusel koolitused, kohtumised koostööpartneritega.
10. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
11. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
12. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
September 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine
5. Teavitustöö vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika saamiseks.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline) OMA Keskuses,
Tallinnas ning interneti, posti ja telefoni vahendusel inimestele kogu Eestis.
7. Haridusvaldkonna info jagamine ja nõustamine (uurimused, artiklid, spetsialistide nõustamine,
(üli)õpilaste nõustamine).
8. Juhitud tugigruppide kohtumine OMA Keskuses vm vastavalt graafikule (transsoolised inimesed,
LGBT+ noored, samast soost vanematega pered).
9. Üritused OMA Keskuses LGBT+ inimestele, nende lähedastele ja teistele huvilistele jõustamiseks,
tutvumiseks ja info jagamiseks.
10. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
11. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
12. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
13. Motiveeriv meeskonnakohtumine/koolitus: töötajad ja vajadusel vabatahtlikud (2018. aasta esimese
poole tegevuskava, valdkondade plaanide ja eelarve ülevaatamine ning vajadusel muudatuste
tegemine).
14. Ühingu hooaja avamise suurüritus.
Oktoober 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine
5. Teavitustöö vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika saamiseks.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline) OMA Keskuses,
Tallinnas ning interneti, posti ja telefoni vahendusel inimestele kogu Eestis.
7. Haridusvaldkonna info jagamine ja nõustamine (uurimused, artiklid, spetsialistide nõustamine,
(üli)õpilaste nõustamine).
8. Juhitud tugigruppide kohtumine OMA Keskuses vm vastavalt graafikule (transsoolised inimesed,
LGBT+ noored, samast soost vanematega pered).
9. Üritused OMA Keskuses LGBT+ inimestele, nende lähedastele ja teistele huvilistele jõustamiseks,
tutvumiseks ja info jagamiseks.
10. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
11. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
12. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
13. Eesti esindamine ILGA-Europe aastakonverentsil.
14. IGLYO konverentsil ühingu/Eesti LGBT+ kogukonna esindamine
15. TGEU konverentsil ühingu/Eesti LGBT+ kogukonna esindamine
November 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine
5. Teavitustöö vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika saamiseks.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline) OMA Keskuses,
Tallinnas ning interneti, posti ja telefoni vahendusel inimestele kogu Eestis.
7. Haridusvaldkonna info jagamine ja nõustamine (uurimused, artiklid, spetsialistide nõustamine,
(üli)õpilaste nõustamine).
8. Juhitud tugigruppide kohtumine OMA Keskuses vm vastavalt graafikule (transsoolised inimesed,
LGBT+ noored, samast soost vanematega pered).
9. Üritused OMA Keskuses LGBT+ inimestele, nende lähedastele ja teistele huvilistele jõustamiseks,
tutvumiseks ja info jagamiseks.
10. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
11. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
12. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
Detsember 2019
1. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine.
2. Eelnõudele ja poliitikatele antud sisendi arvestamise kaardistamine.
3. Kohtumised poliitikakujundajate ja -rakendajatega.
4. Vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika kogumine
5. Teavitustöö vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistika saamiseks.
6. Info jagamine ja nõustamine (psühholoogiline, kogemuspõhine, juriidiline) OMA Keskuses,
Tallinnas ning interneti, posti ja telefoni vahendusel inimestele kogu Eestis.
7. Haridusvaldkonna info jagamine ja nõustamine (uurimused, artiklid, spetsialistide nõustamine,
(üli)õpilaste nõustamine).
8. Juhitud tugigruppide kohtumine OMA Keskuses vm vastavalt graafikule (transsoolised inimesed,
LGBT+ noored, samast soost vanematega pered).
9. Üritused OMA Keskuses LGBT+ inimestele, nende lähedastele ja teistele huvilistele jõustamiseks,
tutvumiseks ja info jagamiseks.
10. Ühingu töötajate ja juhatuse koosolekud ning vastavalt vajadustele kohtumised vabatahtlikega.
11. LGBT+ ja ühingu info jagamine meie kanalites: ilmub ühingu uudiskiri, info jagamine ühingu
sotsiaalmeedia kanalites, vastavalt vajadusele ilmuvad peavoolumeedias artiklid koostöös ühinguga,
välispäringutele vastamine.
12. LGBT+ teemalise info monitoorimine Eesti meedias: artiklite kogumine, analüüs ja vajadusel
tagasiside andmine ajakirjanikele.
13. Motiveeriv meeskonnakohtumine/koolitamine: töötajad ja vajadusel vabatahtlikud (2019. aasta
tegevuskava, valdkondade plaanide ja eelarve ülevaatamine ja kinnitamine ning ühingu 2020. aasta
tegevuskava, valdkondade plaanide ja eelarve planeerimine).
MTÜ Oma Tuba
Õllepruuli 6–10
Tallinn
13.11.2018
GARANTIIKIRI
Kinnitame, et MTÜ Oma Tuba panustab projekti “Oma ruum” 14 500 euro suuruse
omafinantseeringuga, millest 5000 eurot on rahaline panus ning 9500 eurot moodustab
vabatahtlik töö (38 h/kuu).
Lisaks kinnitame, et oleme saanud projektitoetuse Põhjamaade Ministrite Nõukogult
projektile “Improving the quality and increasing the amount of Russian-language media
content that is created by and targeting minority and underrepresented groups in Estonia”,
9000 eurot, millest 4500 eurot moodustab käesoleva projekti kaasfinantseeringu (eraldatud
Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt 28.09.2018).
Lisatud on kinnituskiri ja maksekorralduste kviitung, mis tõendab projektitoetuse laekumist.
Nele Laos
juhatuse liige
Aet Kuusik
juhatuse liige
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile
(märkida sobiv) x Sotsiaalministeeriumile
Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi MTÜ Oma Tuba
Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul,
kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus
2. Nimi MTÜ Oma Tuba
3. Registrikood 80317604
4. Juriidiline aadress Õllepruuli 6–10, Tallinn
5. Postiaadress Õllepruuli 6–10, Tallinn
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* SEB EE701010220122534017
7. Esindaja nimi ja ametikoht Aet Kuusik, juhatuse liige
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Kadi Viik, projektijuht
9. Telefon 5061106
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Projekti nimetus Soolise võrdõiguslikkuse kommunikatsiooni- ja
kogukonnaprojekt “Oma ruum”
12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.01.2019– 31.12.2019
13. Projekti üldmaksumus 94 500 €
14. Hasartmängumaksu 75 500 €
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa 14 500 €
16. Kaasfinantseeringute summa 4500 €
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa,
omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad;
kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad
tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
x Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev
digitaalselt)
Aet Kuusik, juhatuse liige /Allkirjastatud digitaalselt/
Nele Laos, juhatuse liige
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest
keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel
avaldamisega.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud summa Kulu liik Summa
(finantseerijate lõikes) summa /
vastamise
tähtpäev
Hasartmängumaksu 75 500 HMNi toetusest tehtavad
Nõukogu kulud:
Projektijuhi töötasu 12 kuud, 2332
13 h kuus
Toimetajate töötasu, 2 inimest, 16 951
12 kuud, 45 h kuus
Keeletoimetaja töötasu 12 3767
kuud, 20 h kuus
Vene suuna toimetaja töötasu 9 4103
kuud, 30.5 h kuus
Kogukonnaspetsialisti töötasu 9193
12 kuud, 45 h kuus +
ühekordne tasu foorumi
korraldamise eest 1500€
Tööjõumaksud 12 284
Honorarifond (tekstid, pildid, 12 500
tõlked, litsentsid jm)
Kontoripind, rendi- ja 6600
kõrvalkulud, 11 kuud
Ruumide kohandamine, 750
sisustus
Feministlik Foorum Tallinn 3500
(ruumide ja tehnika rent;
transpordikulud)
1
Ürituste korraldamine 900
(ruumirent ja suupisted), 6
üritust
Raamatupidamisteenus 1500
Veebimajutus ja arendustööd 620
Turunduskulud 200
Koostöövõrgustiku 300
arendamine (liikmemaksud,
reisikulud MTÜ esindamiseks)
Omafinantseering 14 500 14 500 Omafinantseeringust 14 500
tehtavad kulud:
Omapanus (annetused) 5 000 5 000 Omafinantseeringust tehtavad 5000
muud rahalised kulud
Vabatahtlik töö 9 500 9 500 Tiimi vabatahtlik töö, 9500
38 h kuus (ca 13 h/in)
Kaasfinantseering 4 500 4 500 Kaasfinantseeringust 4500
(loetleda eraldi ja lisada tehtavad kulud:
kaasfinantseerimist
tõendavad dokumendid)
Norden Media Grant 4 500 9 000 (millest 4 Feministeeriumi artiklite 4500
Scheme (Projekt 500 eurot 2019. toimetamine ja tõlked eesti ja
“Improving the quality aastaks) / eraldatud vene keelte vahel (Jaan-märts)
and increasing the 28.09.2018
amount of
Russian-language media
content that is created by
and targeting minority
and underrepresented
groups in Estonia”)
TULUD KOKKU 94 500 KULUD KOKKU 94 500
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
1. Projekti sisuline kokkuvõte
Projektil on kaks otsest eesmärki ja üks kaudne eesmärk. Projekti otsesed eesmärgid on:
a) Tagada veebiväljaande Feministeeriumi jätkusuutlikkus ja kvaliteet järjepideva
kommunikatsioonitöö kaudu. Selleks avaldame artikleid eesti ja vene keeles ning peame aktiivselt
toetavaid sotsiaalmeediakanaleid.
2
b) Tugevdada ja aktiveerida Eesti soolise võrdõiguslikkuse teemast hoolivat kogukonda. Seda teeme
ürituste elluviimise ja feministliku foorumi korraldamise kaudu ning piloteerime kogukonnale
kohtumispaiga loomist. Samuti kaasame kogukonda autorite ja illustraatorite näol.
Projekti kaudne eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist süstemaatilise ja
järjepideva huvikaitsetegevuse kaudu.
Võrreldes 2018. aastaga on meil plaanis suuremat rõhku panna kogukonna aktiviseerimisele, et inimesi
omavahel kokku tuua. Selleks soovime luua füüsilise ruumi, kus oleks võimalik kohtuda ja üritusi
korraldada, samuti Feministeeriumi kontorit pidada.
Taust
MTÜ Oma Tuba peab kogukondlikku veebiväljaannet Feministeerium, mille eesmärgiks on osaleda avalikus
diskussioonis soolist võrdõiguslikkust väärtustava vaatenurgaga. Veebiväljaandes kommenteeritakse
päevakajalisi teemasid, tutvustatakse eri teemadel feminismiteooriatest lähtuvaid käsitlusi ning parandatakse
lugejate faktiteadmisi. Kuigi läbivaks teemaks on sugu ja sooline võrdõiguslikkus, käsitleme ka teisi
vähemusi ja võrdset kohtlemist puudutavaid aktuaalseid teemasid, nt puuetega inimeste, pagulaste, rahvuse ja
seksuaalsusega seonduvat. 2018. aastal oleme käsitlenud nt vanussurvet ja maskuliinsustega seotud teemasid.
Kui alguses keskendusime eestikeelsele lugejaskonnale, laienesime 2016. aasta jooksul HMNi toel ka
venekeelseks ning alates 2017. aastast on väljaandel rahvusvahelise koostöö arendamiseks väike inglise
keelne alaleht. Feministeeriumi lähtepunktiks on naistele hääle andmine, kuid autoreid ja lugejaid on ka teise
sooidentiteediga.
Veebiväljaannet toetab mitu aktiivset sotsiaalmeediakontot. Facebookis kommenteerime jooksvalt
aktuaalseid teemasid, Instagramis naisi või mehi alavääristavaid reklaame ja muud pildimaterjali ning
Twitteris jagame artikleid. Aastatel 2015–2018 (novembri alguseni) on 231 000 lugejat teinud
Feministeeriumi veebiportaalis kokku ca 447 000 lugemissessiooni. Samal perioodil on avaldatud kokku 719
artiklit (eesti keeles 633, vene keeles 66 ja inglise keeles 20). Veebiväljaannet on 2018. aastal lugenud
keskmiselt 7600 inimest kuus ning umbes pool lugejaskonnast on korduvlugejad. Facebookis on
Feministeeriumi lehel aasta jooksul juurde tulnud ca 400 jälgijat. Populaarsust on kasvatanud ka Instagram,
kus on lisandunud ca 330 jälgijat. Twitteri jälgijate arv on püsinud sama. Google Analytics’i andmetel
asuvad enamik lugejaid Eestis (80%), peamiselt Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis. Ülejäänud 20%
asuvad välismaal: Suurbritannias, Soomes, Saksamaal, Venemaal, Prantsusmaal, Rootsis, USAs jne.
Facebook Insight’i andmetel on 83% lugejatest naised ja 15% mehed. Enim lugejaid on vanusevahemikus
25-34 aastat (41%) ja vahemikus 35-44 aastat (27%). Kolmas suurim grupp on vahemikus 18-24 aastat
(16%).
Feministeeriumi projekt on näidanud, kui hädasti on vaja sooteemalist infovälja nii kogukonna jaoks kui ka
ühiskondliku debati tekitamiseks. Feministeerium otsib sageli külalisautoreid otse soolise võrdõiguslikkuse
teemast huvituvast kogukonnast, samuti tõstatavad käsitlemist vajavad teemasid lugejad. Külalisautorid
aitavad tuua soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise diskussiooni mitmekesisust ja uusi perspektiive.
Paljud külaliskirjutajatest on Feministeeriumile kirjutamise näol esimest korda avalikult meedias arvamust
avaldanud, seega tegemist on kogukonda võimestava tegevusega. Külalisautorite seas on ka tunnustatud
arvamusliidreid ja oma valdkonna eksperte.
Ühiskondlikku debatti aitab tekitada Feministeeriumi artiklite levik peavoolumeedia väljaannetesse. 2018.
aastal on algupäraselt Feministeeriumi veebilehel avaldatud lugusid edasi avaldatud 48 korda ja avaldajate
seas on ERR, EPL, Postimees, Delfi, Müürileht, Rus.Delfi, Rus.Postimees ja Edasi.org. Uued levitajad on
kitsamalt spetsialiseerunud väljaanded nagu Äripäev, Bioneer ja Meditsiiniuudised. Levik aitab soolist
võrdõiguslikkust käsitlevatel arvamustel tunduvalt laiema lugejaskonnani jõuda. Paralleelsete vene- ja
eestikeelsete tekstide avaldamine aitab ühtlustada erinevate emakeeltega inimeste infovälja.
3
Feministeerium saab palju pöördumisi ja päringuid koostööks nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Oleme
teinud koostööd teatritruppidega (nt “Sugu: N”, “Tõelised mehed, tõelised naised ja tõelised teised”,
“Transformations”); kunstigaleriide, -kollektiivide ja muuseumitega (Vaal Galerii, Kraam, Tartmus,
Vabamu); organisatsioonidega (EIGE, AKÜ, MTÜ Mondo, Inimõiguste Keskus, Eesti LGBT Ühing ja
ENUT); feministliku festivali Ladyfesti ja Tallinn Pride’iga; rohujuuretasandi gruppidega Ülase12 ja
QueerEst; ning mitme meediaväljaandega Eestis ja mujal (nt Islandi Knuz, Norra Fett, Soome-Rootsi Astra
ja Soome Tulva).
Feministeerium on parteipoliitiliselt sõltumatu.
2018 aasta uuendused
2018. aasta suvel viisime läbi lugejauuringu, et lugejatelt tagasisidet saada ja enda arengut paremini suunata.
Küsimustikku oli võimalik täita nii eesti kui vene keeles. Kokku vastas 237 inimest (97% eestikeelset, 3%
venekeelset) ja 6 trolli. Küsitluses uurisime muuhulgas, kuidas lugejad meid leidnud on, milliseid kanaleid
lugemiseks kasutatakse, millised on kõige huvipakkuvamad teemad ja mida rohkem tahetakse näha.
Uurisime ka annetamise valmiduse kohta ja palusime vastajatel kirjeldada Feministeeriumit kui isikut. Pildil
on nende tagasiside.
Küsisime ka lugejatelt, kas nad tahaksid, et Feministeerium korraldaks rohkem teisi, sh veebiväliseid
tegevusi ja millised need olla võiks. 66% soovis rohkem veebiväliseid tegevusi näha ja allolev pilt võtab
soovid kokku.
4
Selgus, et lugejate ja meie arusaamad vajalikest tegevustest langevad suuresti kokku. Lisaks uutele
meediategevustele nagu podcast mainiti sageli füüsilisi kogunemisi, nt kogukonnaüritused, töötoad, loengud,
vestlusringid. Sooviti tegevusi nii Tallinnas kui mujal. Tajume ise ka vajadust kogukonnaürituste järele ning
käivitasime sügisel ürituste sarja. Novembris korraldasime feministide kogunemisõhtu ja vanussurve
teemalise vestlusringi. Kogunemisõhtust koorusid plaanid juba järgmisteks ühisüritusteks ja moodustus üks
algatusgrupp. 2019. aasta plaanides on ürituste osakaalu veel rohkem tõsta ja katsetada kogukonnale püsiva
kohtumispaiga loomist.
Teise uuendusena käivitasime sügisel podcasti. “Ära kaaguta!” on iga kuu eetris IDA raadios ja järelkuulatav
internetis. IDA raadio kannab kõik saate produtseerimise ja levitamisega seotud kulud, saate
ettevalmistamine ja -juhtimine on Feministeeriumi tiimi vabatahtlik töö.
Kolmanda uuendusena oleme kollektiivina rohkem hakanud lugejatega suhtlema igakuise toimetuse veeru
kaudu, kus selgitame oma seisukohti ja tutvustame plaane. Uuendused on toonud kaasa väikese rõhuasetuse
tegevuse suunas, mille väljundina soovime näha rohkem feministlikku koostööd ja tugevamat kogukonda.
2017–2018 viisime läbi kaks projekti. Teavitusprojekti “Feminist ei raiska. Olulised sammud nullkuluni!”,
rahastas Euroopa Liit Eesti Arengukoostöö Ümarlaua kaudu ja projekti eesmärk oli tutvustada Eestis
elavatele feministidele ja võrdõiguslastele keskkonnateadlikku mõtteviisi. Projekti “Writing about
contemporary men and masculinities in feminist media: Nordic-Baltic cooperation and knowledge exchange”
rahastas Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Projekti eesmärk oli panustada avalikku diskussiooni kaasaegsete
maskuliinsuste teemadel ning selle raames tõlkisime ja vahetasime artikleid Islandi veebiväljaandega Knuz ja
Soome feministliku ajakirjaga Tulva, samuti avaldasime eestikeelseid originaaltekste ja illustratsioone.
2018. aastal saime Põhjamaade Ministrite Nõukogu meediafondist toetust projektile “Improving the quality
and increasing the amount of Russian-language media content that is created by and targeting minority and
underrepresented groups in Estonia”. Projekti eesmärk on Feministeeriumi venekeelset sisu arendada ja
projekt moodustab osa 2019. aasta kaasfinantseeringust.
Projekti põhjendus
Soovime, et Eesti oleks ühiskond, kus soolist võrdõiguslikkust kui põhimõtet austataks ning kus soopõhine ja
muudel alustel diskrimineerimine oleks taunitud. Soovime, et soolisele võrdõiguslikkusele oleks olemas
5
laiapõhine ühiskondlik toetus. Soovime, et debatti viiksid edasi pädevad huvigruppide esindajad, kes
suudaksid pakkuda mitmekesist perspektiivi. Selleni jõuame, kui püstitame süstemaatiliselt soolise
võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise teemasid avalikus kõneaines ja päevakorras. Oluline on meie jaoks
side kogukonnaga ja autorite-kõneisikute leidmine feministlikust kogukonnast.
Kvaliteetse ja ajakohase veebiväljaande sisu loomiseks on vaja stabiilset toimetajatööd. Soovime tagada
Feministeeriumi jätkusuutlikkuse ja kvaliteedi sisukate ja paraja tihedusega postitustega. Soovime, et
Feministeeriumi veebiväljaandes oleks rohkem hästiargumenteeritud arvamuste mitmekesisust. Meie
eesmärk ei ole pakkuda ühte kitsast vaatenurka (“õiget feminismi”), vaid erinevaid vaatenurki soolist
võrdõiguslikkust puudutavatele küsimustele. Seda aitab teha aktiivne toimetajatöö, hea võimekus autoritega
suhtlemisel ja pidev koostöö autoritega ning uute autorite väljakoolitamine.
Soovime jätkuvalt arendada veebiväljaande venekeelset suunda originaaltekstide ja tõlgete avaldamisega, et
seeläbi suurendada ühist vene- ja eestikeelset infovälja. Soovime jätkata koostööd teiste organisatsioonidega,
et viia soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi erinevatesse kultuuri- ja sotsiaalprojektidesse. Rahvusvahelise
koostöö arendamiseks plaanime avaldada mõningaid inglise keelseid tekste ning osaleda rahvusvahelistel
üritustel.
Soovime aktiviseerida soolise võrdõiguslikkuse teemast huvituvat kogukonda Eestis. Kõige suurema
muudatusena soovime seega luua ruumi, mis võimaldaks kogukonnal füüsiliselt kohtuda. Kogukond on
praegu suures jaos internetipõhine, kuid mitmed meie lugejad ja kaasautorid on avaldanud soovi rohkem
päriselt kohtuda. Soovitakse mh kogukonnaüritusi, töötube, loenguid ja vestlusringe. Ühine ruum looks hea
pinnase rohujuuretasandil koostöö ja uute algatuste tekkeks. Oleme eelarvesse planeerinud vahendeid nii
püsivaks ruumirendiks kui ühekordsete ürituste korraldamiseks. Püsiv ruum on mõeldud nii Feministeeriumi
kontori jaoks kui väiksemateks koosolekuteks ja üritusteks ning otsime praegu partnereid, kellega kokku
kolides saaksime ühispindu jagada. 2019. aastal soovime ühise ruumi ja kohtumispaiga loomist katsetada.
Suuremate ürituste tarbeks (nt avalikud vestlusringid ja feministlik foorum 2019) või ürituste jaoks, mis ei
toimu Tallinnas, on planeeritud eraldi ruumirent. Foorumi sisuks on mitmesugused loengud ja praktilised
töötoad, mis inspireerivad osalejaid tegevustega liituma ning uusi algatusi välja mõtlema ja ära tegema,
koostööd arendama ning ennetavad aktivismiväsimust ja läbipõlemist. Ühine ruum, väiksemad üritused ja
foorum toetavad teineteist.
Kokkuvõttes tahame oma tegevused uuele tasandile viia ja oluline on siin just füüsilise ruumi loomine, mis
aitaks soolise võrdõiguslikkuse teemast huvituvatel inimestel tutvuda, organiseeruda ning loob pinnase uute
algatuste tekkeks.
Projekti jätkusuutlikkus
2017. aastal lõime HMNi toel veebiväljaandesse uue annetuskeskkonna, tänaseks on meil ca 20 püsiannetajat
ja rohkem ühekordseid annetajaid. Annetused aitavad MTÜ rahastust mitmekesistada ja parandavad
jätkusuutlikust. 2019. aastal on plaanis annetuskeskkonda perioodiliselt turundada ja projektis on selle jaoks
ette nähtud teavituskulud.
Otsime oma tegevustele häid ja pikaajalisi partnereid. Nii aitab näiteks IDA raadio meie podcast’i eetrisse
lasta, kattes kõik produtseerimise ja levitamisega seotud kulud. Otsime ühisruumi loomiseks partnerit,
kellega saaksime ühispindu jagada ning kellega saaksime teineteise tegevusi võimendada.
Märkimisväärne osa tööst on tehtud ja tehakse jätkuvalt vabatahtliku töö näol. Mitmed autorid ja
illustraatorid on oma loomingut Feministeeriumile annetanud, see on väga väärtuslik panus meie
sisuloomesse.
Projekti tiim
Projekti tiimis on:
- projektijuht, kes korraldab projekti sujuva elluviimise ja tagab asjaajamise korrektsuse;
6
- kaks eesti ja üks vene suuna sisutoimetajat, kes suhtlevad autoritega, tellivad ja toimetavad tekste
ning kirjutavad ise;
- keeletoimetaja;
- kogukonnaspetsialist, kes koordineerib infovahetust feministliku kogukonna ja lugejatega, korraldab
üritusi ja feministlikku festivali.
Kuigi tiimi liikmetel on erinevad profiilid ja ülesanded, kattuvad nende rollid ja pädevused mingil määral.
Kui keegi tiimi liikmetest peaks vahepeal haigestuma või lahkuma, on võimalik tööülesanded ümber jagada
teiste vahel. Kõik koormused on osalised ning tiimi töö moodustab kokku umbes 1,2 täiskohaga inimese
töömahu, millele lisandub 38 h vabatahtlikku tööd kuus.
Sobivus HMNi 2019. aasta valdkondlike prioriteetidega
Projekt vastab kahele sotsiaalvaldkonna aastaprioriteedile:
● 1.5: Soolise palgalõhe ennetamist ja vähendamist toetavad tegevused. Projekt toetab prioriteeti läbi
naiste jõustamise ja kaasamise ühiskondlikkuse debatti; soolise võrdõiguslikkuse vaatenurga
süstemaatilise esile tõstmise; ning palgalõhe teema ja muude otseselt seda mõjutavate teemade
järjepideva käsitlemise (nt soolised stereotüübid, inspireerivad naised, diskrimineerimine tööturul
jmt). Feministliku foorumi raames on planeeritud läbi viia töötube, mis jõustaksid noori naisi.
Ürituste raames toome kokku soolise võrdõiguslikkuse teemast huvitatud naisi ja julgustame neid
tegutsema ning valdkonnas aktiivsed olema.
● 1.6: Võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisele, sallivuse ja kaasatuse suurendamisele suunatud
tegevused. Feministeeriumi otsene eesmärk on parandada teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse ja
võrdse kohtlemise teemadest; kogukonna (kellest paljud kuuluvad vähemusgruppidesse) kaasatuse
suurendamine (ühisüritused ja foorum on otsesed sellest lähtuvad tegevused); põimuvate
diskrimineerimisteemade käsitlemine (sugu ja seksuaalsus, rahvus, vanus, puue jne). Projekt toetab
ka aktiivset venekeelse kogukonna kaasamist ja ühtse infovälja loomist.
2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp
Projektil on kaks otsest ja üks kaudne eesmärk:
1. Projekti otsesed eesmärgid on tagada Feministeeriumi jätkusuutlikkus ja kvaliteet järjepideva
kommunikatsioonitöö kaudu ning tugevdada ja aktiviseerida Eesti soolise võrdõiguslikkuse teemast
hoolivat kogukonda.
2. Projekti kaudne eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist süstemaatilise ja
järjepideva huvikaitsetegevuse kaudu.
Projekti otsesed sihtrühmad:
1. Eestikeelsed lugejad: esmajärjekorras juba teemast huvitatud inimesed, nt Feministeeriumi senised
lugejad; Facebooki gruppide Lilli Suburgi ja Virginia Woolf sind ei karda! liikmed (kokku ca 8100
inimest); ning nende kaudu teised potentsiaalselt huvitatud inimesed. Suburgi ja Woolfi liikmed
kattuvad osaliselt, nad on peamiselt nooremapoolsed eestlased, nii naised kui ka mehed, paljud on
lisaks soolisele võrdõiguslikkusele huvitatud LGBT+teemadest ning nendes gruppides on poliitikuid,
tegevajakirjanikke ja -toimetajaid. Projekti tulemusel pakume sihtrühmale mitmekesist, ajakohast ja
kvaliteetselt toimetatud teavet soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemade kohta.
2. Venekeelsed lugejad: eelkõige Feministeeriumi senised lugejad ning nende kaudu teised huvitatud
inimesed. Info levib venekeelsetes meediakanalites ning sotsiaalmeedias inimeselt inimesele.
7
Projekti tulemusel pakume sihtrühmale teavet soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
teemade kohta Eestis ning suurendame seeläbi ühist vene- ja eestikeelset infovälja.
3. Ajakirjanikud ja toimetajad. Projekti käigus pakutakse nii eesti- kui ka venekeelsetele
meediaväljaannetele artikleid edasi levitamiseks ja avaldamiseks. Positiivne koostöökogemus on
olemas peaaegu kõikide Eesti võrguväljaannetega, sh naisteajakirjade ja venekeelsete
meediaväljaannetega. Sihtgrupp aitab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemadel jõuda
laiema lugejaskonnani.
4. Soolise võrdõiguslikkuse teemast huvituva kogukonna liikmed, kes soovivad üritustel osaleda ning
kes tulevad sihtgruppidest 1 ja 2 ning. Ca 100 kogukonna liiget on oodatud Feminist Foorumile
Tallinnas. Teised üritused ja kogunemised on mõeldud umbes 10-30 inimesele korraga.
5. Potentsiaalsed annetajad, kes on eelkõige Feministeeriumi püsilugejad, üritustel ja foorumil osalejad.
6. Projektitiimi liikmed. Projekti tegevuste tulemusena on tiimil tekkinud püsiv kontoriruum ning
arenenud koostöö Eesti, Soome, Läti ja Leedu partneritega.
Projekti kaudne sihtrühm:
Projekti kaudne sihtrühm on meediatarbijad laiemalt, kelleni projekti tegevuse käigus loodud sisu jõuab.
3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused
- Projekti tulemusel ilmub aasta jooksul Feministeeriumis vähemalt 120 artiklit
- Vähemalt 20 artiklit tõlgitakse vene keelest eesti keelde või vastupidi
- Vähemalt 30 artiklit levib Feministeeriumist eesti- ja/või venekeelsetesse meediaväljaannetesse
- Projekti tulemusel ilmub stabiilne uudisvoog Feministeeriumi sotsiaalmeedia kontodel
- Toimunud on kokku vähemalt 6 üritust kogukonnale (kogunemisõhtud, vestlusringid, töötoad)
- Toimunud on Feminist Forum Tallinn
- Üritustel ja foorumil on osalenud kokku 300 inimest
4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses
Veebiväljaande ja sotsiaalmeedia kontode aktiivne pidamine (kirjutamine, lugude ja illustratsioonide
tellimine, toimetamine, tõlkimine, kommentaaride haldamine jne). Keskmine lugude ilmumise arv on 2–3
lugu nädalas.
Aeg: jaanuar–detsember.
Üritused (foorum, kogunemisõhtud, vestlusringid jne).
Aeg: jaanuar–november (orienteeruvad toimumisajad on jaanuar, märts, mai, september ja november,
foorumi planeeritud toimumise aeg on mai algus).
Ruumide otsimine ja sisseseadmine.
Aeg: jaanuar–veebruar.
8
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISEST ANTUD TOETUSE KASUTAMISE LEPING
nr 3-3/840-1 ERITINGIMUSED
Tallinn, jaanuar 2019. a
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1,
Tallinn, keda käskkirja alusel esindab toetuste juht Ester Timmas (edaspidi nimetatud Ministeerium
või Pool või koos Toetuse saajaga Pooled) ja
MTÜ Oma Tuba, registrikood 80317604, asukoht Õllepruuli 6-10, Tallinn, keda põhikirja alusel
esindab juhatuse liige Aet Kuusik (edaspidi nimetatud Toetuse saaja või Pool või koos
Ministeeriumiga Pooled), leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi Leping):
1. Leping reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 loetletud
hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini, hoolekandega ning eakate ja puuetega
inimestega projektide toetuste sihtotstarbelist kasutamist.
2. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2010. a määruse nr 53 „Hasartmängumaksu
laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja
kord“ alusel ning lähtudes Hasartmängumaksu Nõukogu 17. detsembri 2018. a koosoleku
päevakorrapunkti nr 2 otsusest nr 13
3. Lepingu objektiks on Toetuse saaja poolt Lepingu juurde kuuluvas taotluses (Lisa 2 ja Lisa
3) sätestatud projekti eesmärk ning oodatav tulemus. Lepinguga Ministeerium eraldab projekti
täitmiseks Toetuse saajale 60 000 eurot (edaspidi Toetus), mida Toetuse saaja on kohustatud
kasutama sihtotstarbeliselt esitatud taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks (edaspidi
Projekt).
4. Projekti nimetus on: Soolise võrdõiguslikkuse kommunikatsiooni- ja kogukonnaprojekt “Oma
ruum”
5. Projekti eesmärk on tagada Feministeeriumi jätkusuutlikkus ja kvaliteet järjepideva
kommunikatsioonitöö kaudu ning tugevdada ja aktiviseerida Eesti soolise võrdõiguslikkuse
teemast hoolivat kogukonda.
6. Oodatav tulemus: vastavalt planeeritule on toimunud üritused ning avaldatud artiklid.
7. Lepingu täitmine
7.1. Toetuse saaja kohustub viima Projekti ellu ajavahemikus 01.01.2019 kuni 31.12.2019.
7.2. Toetuse saaja esitab Ministeeriumile Lepingu vahearuande 15.07.2019 ja koondaruande
20.01.2020. Aruandevorm on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel
http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused.
8. Finantseerimine
Ministeerium kannab Toetuse 60 000 eurot (kuuskümmend tuhat eurot) Toetuse saaja
kontole EE701010220122534017 SEB Pangas esimesel võimalusel peale
hasartmängumaksu vahendite laekumist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse ning Ministeeriumi
poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest.
8.1. 5000 eurot (viis tuhat eurot) 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul alates Ministeeriumi
poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest;
8.2. 5000 eurot (viis tuhat eurot) 2019. aasta 20. veebruariks, 20. märtsiks, 20. aprilliks, 20.
maiks, 20. juuniks, 20. juuliks, 20. augustiks, 20. septembriks, 20. oktoobriks, 20.
novembriks ja 20. detsembriks.
1 (3)
9. Erisätted toetuse kasutamise lepingu üldtingimustest.
9.1. Toetuse saaja peab Toetuse kohta arvestust pidama vastavalt raamatupidamise seadusest
tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta ning
eristama projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest. Paberkandjal
dokumentidele peab Toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist on antud
Projekti kuluga. Elektroonilisel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult
taasesitada.
9.2. Ministeeriumil on õigus saada Toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke seletusi ning viibida Toetuse
saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega.
9.3. Ministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi ka juhul, kui:
9.3.1. ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu;
9.3.2. kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud;
9.3.3. Toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate
andmete korral oleks Toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus;
9.3.4. Toetuse saaja ei ole täitnud projekti oma- või kaasfinantseeringuga seotud nõudeid;
9.3.5. Toetuse saaja ei võimalda või oluliselt raskendab ministeeriumil kontrolli teostamist.
9.4. Juhul, kui Toetuse saaja ei esita aruandeid tähtaegselt või Ministeeriumil on pretensioone
lepingu täitmise ja/või aruande, samuti kontrollimiseks esitatud kuludokumentide suhtes,
kohustub toetuse saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul.
9.5. Ministeeriumil on õigus nõuda Toetuse saajalt lepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 9%
toetusest. Leppetrahvi nõude võib esitada sõltumata tagasinõude olemasolust.
9.6. Toetuse saaja kohustub tagastama punktis 7.1. sätestatud perioodi jooksul kasutamata jäänud
Toetuse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu täitmise koondaruande esitamise tähtajast või
taotlema Lepingu pikendamist. Toetuse jääk tuleb kanda SEB panga kontole EE89 1010 2200
3479 6011 või Swedbanki panga kontole EE93 2200 2210 2377 8606. Lisada viitenumber
2800048574 ja selgituseks lepingu number.
9.7. Kui Toetuse saaja ei ole kasutanud Toetust Lepingus sätestatud tingimustel kohustub Toetuse
saaja Toetuse osaliselt või täielikult tagastama Ministeeriumi poolt määratud kuupäevaks.
Ministeeriumil on õigus nõuda intressi vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. Kui Toetust
tähtpäevaks ei tagastata, on Ministeeriumil õigus nõuda viivist vastavalt „Võlaõigusseaduse“ §
113.
9.8. Järgnevat Toetust Toetuse saajale ei eraldata ja uusi taotlusi menetlusse ei võeta kui:
9.8.1. varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud
nõuetekohaselt;
9.8.2. tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata.
9.9. Toetuse saaja kohustub eksponeerima Hasartmängumaksu Nõukogu logo kõigil toetuse abil
korraldatud üritustel, sh nende reklaamides ja trükistel.
10. Volitatud esindajad.
10.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes, samuti
aruannete kontrollimisel ning kuludokumentide esitamise nõudmisel on: Merit Havi, e-
post
[email protected]. Aruanded tuleb esitada aadressil
[email protected]
10.2. Toetuse saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes ning
Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on Kadi Viik, tel 506
1106, e-post
[email protected] .
11. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad
11.1. Lisa 1 – Kinnituskiri
11.2. Lisa 2 – Taotlus, garantiikiri
11.3. Lisa 3 – Muudetud eelarvega taotlus
12. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käesolevale lepingule ja selle lisadele:
2 (3)
Toetuse kasutamise lepingu üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega
tutvunud paberkandjal või elektroonselt Ministeeriumi kodulehel aadressil
http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik Üldtingimused on
nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla õigustühised.
13. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu eritingimusi koos
kõikide lisadega ja üldtingimustega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine:
eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu
dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.
14. Leping on koostatud digitaalselt või paberkandjal kahes võrdset juriidilist jõudu omavas
eksemplaris, millest üks jääb Ministeeriumile ja teine Toetuse saajale. Lepingud on
avalikustatud Sotsiaalministeeriumi välisveebis kättesaadavas dokumendiregistris.
15. Poolte allkirjad ja rekvisiidid
Ministeerium: Toetuse saaja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
_____________________ ________________________
Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium MTÜ Oma Tuba
Registrikood 70001952 Registrikood 80317604
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Õllepruuli 6-10, Tallinn 10141
Tel: 626 9301, faks 699 2209 Tel: +372 506 1106
SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 SEB Pank EE70 1010 2201 2253 4017
Viitenumber 2800048574
3 (3)
Sotsiaalministeeriumi kantsleri .28.08.2014 a.
käskkirjaga nr 35 kinnitatud
Sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu
laekumistest toetuste andmise tingimuste ja
korra
LISA 1
Kinnitus hasartmängumaksu laekumistest antava toetuse taotluse juurde
Käesolevaga kinnitab taotleja, et:
ei ole saanud taotluses kavandatavate tegevuste läbiviimiseks toetust teistelt
finantseerijatelt;
varem saadud toetuste kohta ei ole aruande esitamise võlgnevust;
ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;
ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes;
tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad
maksuvõlad;
taotletava projekti kulu ei ole tekkinud enne toetuse andmise otsust;
taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud
eelarve;
toetuse saamisel kasutatakse toetust sihipäraselt taotluses kavandatud tegevuste
elluviimiseks.
Taotleja nimi:
Taotleja allkiri:
Kuupäev:
LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS eie 06.03.2020 *
[email protected] Meie 16.03.2020 nr 4.3-1/350-7
Vastus kirjale
Lugupeetud Ilmar-Erik Aavakivi ja Raini Nõu
Täname Teid pöördumise eest!
Küsimustega, kus Te uurite, kas ja millistele Toetuse Saajatele, millal (kuupäevaliselt),
millisel õiguslikul alusel, milliste põhjendustega ja millistes summades on 2020. aasta
toetused välja makstud, või kas need toetused makstakse välja tulevikus ja kui, siis millisel
õiguslikul alusel, milliste põhjendustega ja millistes summades, palume Teil pöörduda Riigi
Tugiteenuste Keskuse poole, kes on nendes küsimustes teabe valdaja. Ka SA Eesti
Inimõiguste Keskuse esitatud projekti edastamise küsimuses palun pöörduge Riigi
Tugiteenuste Keskuse poole, kellele projekt esitati.
All olevas tabelis on kõik, sealhulgas Norra finantsmehhanismi toetustest, Eesti Vabariigi
poolt ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas MTÜ-le Eesti LGBT Ühing, MTÜ-le Oma Tuba ja
SA-le Eesti Inimõiguste Keskus erinevate projektide rahastamiseks eraldatud ja välja
makstud toetuste kogusumma alates maksmise algusest kuni praeguse ajani. Tegemist on
projektidega, millele eraldatud toetus on kogu ulatuses välja makstud. Tabelis on info
esitatud projektide lõikes. Tabelis ei ole välja toodud strateegilise partnerluse raames
määratud toetusi ja välja makstud summasid, nende osas palume Teil vastavalt eelmises
lõigus märgitule pöörduda Riigi Tugiteenuste Keskuse poole.
Aasta Ühing Summa
SA Eesti Inimõiguste Keskus 13 849,89
2009-2014
MTÜ Oma Tuba 49 948,07
2009-2014
MTÜ Oma Tuba 3 198,84
2009-2014
Eesti LGBT Ühing 6 000,00
2013
Eesti LGBT Ühing 22 000,00
2014
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Eesti Inimõiguste Keskus SA 50 000,00
2014
Eesti Inimõiguste Keskus SA 55 000,00
2015
Eesti LGBT Ühing 40 000,00
2015
2015 MTÜ Oma Tuba 6 000,00
2015 SA Eesti Inimõiguste Keskus 560,00
Eesti LGBT Ühing 39 526,00
2016
SA Eesti Inimõiguste Keskus 60 000,00
2016
2016 MTÜ Oma Tuba 6 000,00
2016 MTÜ Oma Tuba 5 250,00
SA Eesti Inimõiguste Keskus 90 000,00
2017
Eesti LGBT Ühing 65 000,00
2017
2017 MTÜ Oma Tuba 40 000,00
SA Eesti Inimõiguste Keskus 80 000,00
2018
Eesti LGBT Ühing 70 000,00
2018
2018 MTÜ Oma Tuba 42 000,00
2019 Eesti LGBT Ühing 96 000,00
2019 SA Eesti Inimõiguste Keskus 92 010,00
2019 MTÜ Oma Tuba 60 000,00
Tabelis välja toodud toetuste kogusumma on 992 342,80 eurot.
MTÜ Eesti LGBT Ühing, MTÜ Oma Tuba ja SA Eesti Inimõiguste Keskus rahastamine
Sotsiaalministeeriumi kaudu jätkub.
Vabariigi Valitsuse seaduse §-st 67 ja Sotsiaalministeeriumi põhimäärus § 2 lõike 1 alusel on
Sotsiaalministeeriumil pädevuses võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine
ja sellealase tegevuse koordineerimine. See hõlmab ka meetmete ja koostööpartnerite
valimist. Lisaks näevad soolise võrdõiguslikkuse seadus ja võrdse kohtlemise seadus ette
soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamise ning koostöö teiste isikute ja
asutustega selle eesmärgi täitmiseks.
Mis puudutab Teie küsimust, kas Vabariigi Valitsus on peale 02.02.2020. a
Sotsiaalministeeriumi suhtes teostanud mingeid järelevalve toiminguid või
Sotsiaalministeeriumi tegevuse seaduslikkust arutanud, palume Teil pöörduda Riigikantselei
poole, kes on selle teabe valdaja.
3
Kirjale on lisatud 2018. aasta Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse protokoll ning selle alusel
sõlmitud lepingud SA-ga Eesti Inimõiguste Keskus, MTÜ-ga Eesti LGBT Ühing ja MTÜ-ga
Oma Tuba.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kanter
osakonnajuhataja
Lisad:
1. 2018. aasta Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse protokoll
2. SA Eesti Inimõiguste Keskus leping
3. MTÜ Eesti LGBT Ühing leping
4. MTÜ Oma Tuba leping
Agnes Einman 6269 181
[email protected]
LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS
Maakri 19/1, pk 19, 10145 Tallinn, Eesti
Tel.+ 372 619 1630
[email protected]
leadell.com
Sotsiaalministeerium
Registrikood: 70001952 06. märts 2020. a 1/79
Suur-Ameerika 1
Tallinn 10122
E-post:
[email protected]
Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks
esindajad vandeadvokaadid Ilmar-Erik Aavakivi ja Raini Nõu
TEABENÕUE
seoses Sotsiaalministeeriumi kaudu eraldatavate toetustega
ja Riigikontrolli 06.02.2020.a seisukohtadega
LEADELL Pilv Advokaadibüroo kliendiks on Sihtasütüs Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks
(edaspidi SAPTK), kelle nimel ja volitüsel poordüme Teie poole kaesoleva avalikü teabe noüdega.
1. Faktiliste asjaolude kokkuvõte
1.1. SAPTK lepingülised esindajad saatsid 10.12.2019 Riigikontrollile margükirja, milles asüti
seoses Sotsiaalministeeriümi poolt 2019. aastal vaidetavalt hasartmangümaksü seadüse
(HasMMS) alüsel eraldatüd toetüstega jargmistele seisükohtadele:
1.1.1. MTÜ Eesti LGBT Ühing, SA Eesti Inimoigüste Kesküs, MTÜ Oma Tüba (edaspidi:
Toetuse Saajad) ei vasta HasMMS § 7 lg 2 p-s 4 nimetatüd oigüstatüd sübjektide
tünnüstele;
1.1.2. Toetüse Saajate projektid ei toeta peresid, vanüreid, püüetega inimesi ega
hasartmangüsoltüvüsega inimesi, samüti ei ole nende projektide eesmargiks
meditsiini ega hoolekande teenüste osütamine;
1.1.3. Ka Sotsiaalministeeriüm ise on toetatüd projekte maaratlenüd hoopis teisiti (HasMMS
§ 7 lg 2 p-st 4 erinevalt);
1.1.4. Sotsiaalministri ja kantsleri poolt antüd HasMMS-st alamal seisvad oigüsaktid on
seadüsega vastüolüs.
1.1.5. Sotsiaalministeeriüm on rikkünüd pohiseadüsest tülenevat haldüse seadüslikküse
pohimotet.
LEADELL offices are among the leading law firms in Estonia, Latvia and Lithuania.
1.2. Riigikontroll algatas SAPTK esindajate 10.12.2019.a märgükirja alüsel menetlüse, milles
palus Sotsiaalministeeriumil enda tegevust selgitada. Sotsiaalminister edastas 04.02.2020
Riigikontrollile vastuse nr 4.3-1/350-1, milles väideti müühülgas:
1.2.1. „Samüti ei leia me, et HasMMS alüsel toetüste eraldamisele peaks kohaldüma
riigieelarve programmide loogika. Tegemist on n-ö riigieelarvevälise fondiga, mille
puhul on paika pandud valdkonnad ja ühiskondliküd grüpid/kooslüsed, milleks raha
eraldada.“
1.2.2. „Eestis on paljü erinevad perekondi, sh samasooliste vanematega pered ning pered,
kus kasvav laps kuulub soo- või seksuaalvähemustesse.“
1.2.3. „Igal aastal laeküb LGBT ühingüle jühtümeid, küs inimestele pole tagatüd näiteks
vajalik meditsiiniteenus, mistõttü täidab ühing nõüstamisteenüse ja teadlikküse
tõstmise tegevüste kaüdü ka seda lünka, mis tüleneb tervishoiüsüsteemi ja
meditsiinitöötajate kohati ebapiisavast teadlikküsest seksüaal- ja soovähemüste osas.
Sallimatü sühtümine LGBT lastesse, noortesse ja täiskasvanütesse mõjütab tügevalt ka
nende vaimset tervist.“
1.2.4. „LGBT ühing paküb esmatasandi psühholoogilist ja kogemüspõhist nõüstamist LGBT
inimestele sh lastele ja nende lähedastele.“
1.3. Riigikontroll võttis sotsiaalministri 04.02.2020 vastuse ja Sotsiaalministeeriumi tegevuse
suhtes seisukoha enda 06.02.2020 kirjas nr 2-1/80039/2-3. Riigikontroll märkis
muuhulgas:
1.3.1. „Dokümentidega tütvümise põhjal tüvastasime, et toetüsi projektidele „Võrdsed
võimalüsed kõigile mitmekesises ühiskonnas“, „Seksüaal- ja soovähemüste teemaline
teavitus- ja hüvikaitsetegevüs ning kogükonna toetamine“, „Soolise võrdõigüslikküse
kommunikatsiooni- ja kogükonnaprojekt „Oma rüüm”“, „Naiste ja meeste roll
kohalikes omavalitsustes ja volikogüdes“ ning „ENÜT koos partneritega tasakaalüs ja
demokraatlikült areneva ühiskonna eest – võrdsüspoliitikat edendades“ oleks olnüd
õige maksta mitte hasartmängümaksü laekümistest pärinevatest sümmadest, vaid
Sotsiaalministeeriumi muust eelarverahast, sest nende projektide sisu ei paigutu
hasartmängümaksü seadüses ette antüd kasütüsalade loetelü alla. Riigikontrolli
hinnangül on hasartmängümaksü seadüses nimetatüd kasütüsalade loetelü selgelt
piiritletüd ja kinnine.“
1.3.2. „Riigikontroll jühib tähelepanü, et rahastamisettepanekud esitanud
Sotsiaalministeeriüm ja toona rahastamisotsüseid langetanüd Hasartmängümaksü
Nõükogü ei ole ka ise neid projekte määratlenüd küülüvaks ühegi hasartmängümaksü
seadüse § 7 lõike 2 pünktis 4 nimetatüd kasütüsala alla.“
1.3.3. „Riigikontroll töötas läbi ka viie rahastatüd projekti kohta esitatüd taotlüsed ning
üheski neist ei ole taotlejad projekti peamise eesmärgina ega peamiste sihtrühmadena
välja toonüd hasartmängümaksü seadüses toodüd kasütüsalasid.“
1.3.4. „Küi vaadata 2019. ja 2020. aasta riigieelarvet, siis on nendes perede ja lastega seotud
programmid paigütatüd tülemüsvaldkonda „Perepoliitika" ning soolise
võrdõigüslikküse ja võrdse kohtlemise kohta on eelarves eraldi programmid
sotsiaalse kaitse tülemüsvaldkonnas. See tähendab, et ka Riigikogüs vastü võetüd
2019. ja 2020. aasta riigieelarve liigendus toetab Riigikontrolli seisukohta, et
märgistüst „VPO projektid“ kandvad projektid ei ole hasartmängümaksü seadüse
2
vaates hõlmatüd seal toodüd kasütüsalade loetelüga (meditsiin, hoolekanne, pered,
vanürid ja püüetega inimesed ning hasartmängüsõltüvüsega inimesed).“
1.3.5. „Kokkuvõtvalt on Riigikontroll seisükohal, et küigi võrdse kohtlemise ja soolise
võrdõigüslikküse edendamine on Sotsiaalministeeriümi ülesanne, ei olnüd
ministeeriumi ettepanekül ja Hasartmängümaksü Nõükogü otsüsel
hasartmängümaksü laekümistest eespool nimetatüd viiele projektile toetüste
eraldamine kooskõlas hasartmängümaksü seadüsega. Küi seadüs näeb ette raha
kasütamisel sihtotstarbe, tüleb sellest ka lähtüda.“
1.3.6. „Seega ei nõüstü Riigikontroll Teie seisükohaga, et viidatüd viis toetüst saanüd
projekti paigütüvad hasartmängümaksü seadüses loetletüd meditsiini, hoolekande,
perede, vanürite ja püüetega inimeste ning hasartmängüsõltüvüsega inimeste
temaatika alla.“
1.3.7. „Riigikogü määratletüd konkreetsete valdkondade või grüppide laiendamine Teie
vastüses kirjeldatüd viisil võiks ütreerides viia tõlgendüseni, et raha võib kasütada mis
tahes elüvaldkonnas, küi leida/tekitada sihtrühmaga vähimgi seos. Sellise loogika
kasutamise pühül müütüks aga üldse sisütühjaks mis tahes seadüse tasemel raha
sihtotstarbelisüse määratlemine konkreetsete eesmärkide täitmiseks. Lisaks tüleb
sellisel lähenemisel arvestada ka otseselt loetletüd sihtrühmade hüvidega, sest
sihtrühmi laiendades müütüb väiksemaks nende võimalüs toetüst saada.“
Seega oli Riigikontrolli hinnangul Sotsiaalministeeriumi tegevus eelkirjeldatud
toetuste eraldamisel ja väljamaksmisel õigusvastane.
1.4. SAPTK-i lepingülised esindajad esitasid 02.02.2020.a Vabariigi Valitsüsele taotlüse
jarelevalve teostamiseks ja Sotsiaalministeeriümi kontrollimiseks seoses
hasartmangümaksü seadüse alüsel toetüste eraldamisega. Selles taotlüses toodi
müühülgas valja jargmised seisükohad:
1.4.1. sotsiaalministri poolt vaidetavalt HasMMS alüsel antüd haldüs- ja oigüsaktid on
vastüolüs seadüsega;
1.4.2. Sotsiaalministeeriümi kantsleri poolt kehtestatüd hasartmangümaksü laekümisest
antava toetüse taotlüse hindamise jühend ei pohine seadüsel;
1.4.3. Sotsiaalministeeriümi poolt avalikküsele antav teave HasMMS alüsel raha eraldava
organi ja vastava oigüsakti kohta on vastüolüline;
1.4.4. Riigi Tügiteenüste Kesküs ei ole padev (oigüsparaselt volitatüd) otsüstama HasMMS
alüsel raha eraldamise üle;
1.4.5. Sotsiaalministeeriüm on rikkünüd pohiseadüsest tülenevat haldüse seadüslikküse
pohimotet;
1.4.6. Saates SAPTK 28.10.2019.a teabenoüdele vaid osalise vastüse, on
Sotsiaalministeeriüm asünüd enda tegevüst kajastavat infot pohjendamatült piirama
ja varjama;
1.4.7. Riigikontrolli hinnangüid ja ettepaneküid on jarjekindlalt eiratüd;
1.4.8. HasMMS-s ette nahtüd alamalseisvate oigüsaktide püüdümine ja oigüslik ebaselgüs
soodüstab riigivoimü omavoli jatkümist.
3
1.5. Riigikantselei vastas eelmärgitüd taotlüsele 11.02.2020 kirjaga nr 7-10/20-00011-3, mille
kohaselt on Riigikontroll toetüste maksmist põhjalikült analüüsinüd ja seetõttü ei ole
Vabariigi Valitsüsel otstarbekas samas küsimüses Sotsiaalministeeriümi üle järelevalvet
algatada ning seepärast lõpetatakse menetlüs.
Riigikantselei 11.02.2020 vastusest tuleneb, et Vabariigi Valitsus on pidanud Riigikontrolli
järeldüsi õigüslikült kehtivateks ja järgimisele küülüvateks.
2. Teabenõue ja selle põhjendused
2.1. Avalikü teabe seadüse § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes
teabekandjale jaadvüstatüd ja dokümenteeritüd teave, mis on saadüd voi loodüd seadüses
voi selle alüsel antüd oigüsaktides satestatüd avalikke ülesandeid taites. Sama seadüse § 6
jargi on teabenoüe teabenoüdja poolt kaesolevas seadüses satestatüd korras
teabevaldajale esitatüd taotlüs teabe saamiseks voi taaskasütamiseks.
2.2. Advokatüüriseadüse § 41 lg 1 p-s 2 on satestatüd, et vandeadvokaat on padev kogüma
toendeid. Sama paragrahvi lg 1 p 4 kohaselt on vandeadvokaat padev saama riigiasütüsest
oigüsteenüse osütamiseks vajalikke andmeid, tütvüma dokümentidega ning saama neist
arakirjü ja valjavotteid, küi andmete ja dokümentide saamine ei ole advokaadile seadüsega
keelatüd.
2.3. SAPTK-le oigüsteenüse osütamiseks vajavad tema advokaatidest esindajad kaesolevaga
taotletavat teavet ning dokümente.
2.4. Arvestades eeltoodut, palume Teilt järgmist teavet:
2.4.1. Kas ja millistele Toetuse Saajatele on 2020. aasta toetüsed valja makstüd;
2.4.2. Eelnevale küsimüsele jaatava vastüse korral: millal (küüpaevaliselt), millisel
oigüslikül alüsel, milliste pohjendüstega ja millistes sümmades on 2020. aasta
toetüsed valja makstüd?
2.4.3. Jühül, küi 2020. aasta toetüsed on MTÜ-le Eesti LGBT Ühing, MTÜ-le Oma Tüba ja
SA-le Eesti Inimoigüste Kesküs senini valja maksmata, siis kas need makstakse valja?
2.4.4. Eelnevale küsimüsele jaatava vastüse korral: millisel oigüslikül alüsel, milliste
pohjendüstega ja millistes sümmades makstakse toetüsed valja?
2.4.5. Milline on Eesti Vabariigi poolt MTÜ-le Eesti LGBT Ühing, MTÜ-le Oma Tüba ja SA-le
Eesti Inimoigüste Kesküs erinevate projektide rahastamiseks eraldatüd ja valja
makstüd toetüste kogüsümma alates maksmise algüsest küni praegüse ajani? Teave
palüme edastada iga nimetatüd organisatsiooni ja koikide rahastatüd projektide ning
aastate loikes eraldi.
2.4.6. Kas MTÜ Eesti LGBT Ühing, MTÜ Oma Tüba ja SA Eesti Inimoigüste Kesküs
rahastamine Sotsiaalministeeriümi kaüdü jatküb?
2.4.7. Eelnevale küsimüsele jaatava vastüse korral: tapselt millisel eesmargil, millisel
oigüslikül alüsel ja millistel oigüslikel pohjendüstel?
4
2.4.8. Kas Vabariigi Valitsüs on peale 02.02.2020.a Sotsiaalministeeriümi sühtes teostanüd
mingeid jarelevalve toimingüid voi Sotsiaalministeeriümi tegevüse seadüslikküst
arütanüd? Küi jah, siis millisel küüpaeval?
2.5. Palume esitada järgmiste dokumentide ärakirjad:
2.5.1. Haldüsaktid, millega otsüstati voi mis on alüseks aastatel 2018-2020 (vaidetavalt)
HasMMS alüsel toetüste eraldamisele voi valjamaksmisele MTÜ-le Eesti LGBT Ühing,
MTÜ-le Oma Tüba ja SA-le Eesti Inimoigüste Kesküs. Küi neid haldüsakte ei peaks
eksisteerima, siis palüme iga püüdüva haldüsakti osas selgitada, millistel kaalütlüstel ja
millisel oigüslikül alüsel jaid need haldüsaktid andmata;
2.5.2. SA Eesti Inimoigüste Kesküs poolt Sotsiaalministeeriümi sotsiaalse partnerlüse 2019.
aasta II voorüs toetüse saanüd projekt, mis sai aastateks 2020-2021 toetüst kokkü
400 000 eürot ehk 200 000 eürot aasta kohta;
2.5.3. Pünktis 2.4.8 toodüd küsimüsele jaatava vastüse korral palüme saata koopia vastavast
protokollist voi müüst dokümendist.
2.6. Vastüs palüme esimesel voimalüsel saata SAPTK lepingüliste esindajate e-posti
aadressidel:
[email protected] ja raini.noü@leadell.com .
Lügüpidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Ilmar-Erik Aavakivi Raini Noü
5
Teema: FW: Korduv teabenõue
From: Ilmar-Erik Aavakivi | LEADELL
[mailto:
[email protected]
<mailto:
[email protected]> ]
Sent: Monday, March 23, 2020 12:51 PM
To: SM Info <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Liina Kanter
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Cc: Varro Vooglaid <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; Markus Järvi <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; Raini Nõu | LEADELL
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: Korduv teabenõue
Tere!
Saadame manusena korduva teabenõude seoses Sotsiaalministeeriumi poolt
17.03.2020.a saadetud vastusega.
Lugupidamisega
Ilmar-Erik Aavakivi
Raini Nõu
*
Ilmar-Erik Aavakivi
Vandeadvokaat / Attorney-at-law, mag. iur.
LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS
Uus aadress:
Maakri 19/1, postkast 19, TALLINN 10145, Eesti/Estonia
Tel. +372 6191630
[email protected] <mailto:
[email protected]>
leadell.com <http://www.leadell.com/>
LEADELL offices are among the leading business law firms in Estonia,
Latvia and Lithuania.
Käesolevas e-kirjas sisalduv teave on konfidentsiaalne. Kui Te ei ole
kirja adressaat, palume sellest koheselt teavitada kirja saatjat ja kiri
koos võimalike manustega kustutada. Täname./ The information contained
in this message is confidential. If you are not the intended recipient,
please instantly inform the sender thereof and delete the message with
the possible attachments.
Thank you.
LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS
Maakri 19/1, pk 19, 10145 Tallinn, Eesti
Tel.+ 372 619 1630
[email protected]
leadell.com
Lp. Liina Kanter
Sotsiaalministeerium
Registrikood: 70001952 23. märts 2020. a 1/89
Suur-Ameerika 1
Tallinn 10122
E-post:
[email protected]
Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks
esindajad vandeadvokaadid Ilmar-Erik Aavakivi ja Raini Nõu
KORDUV TEABENÕUE
seoses Sotsiaalministeeriumi poolt 17.03.2020.a saadetud vastusega
Austatud Liina Kanter,
Tänäme Teid 17. märtsil 2020.ä säädetud esiälgse västuse eest SAPTK esindäjäte 06.03.2020
teäbenõudele.
Kähjuks peäme märkimä, et kõneälust teäbenõuet ei õle täielikult täidetud, st mitmetele
kusimustele põle västätud, edästätud teäbe seõs kõnkreetsete kusimustegä õn räskesti
tuvästätäv ning pälutud dõkumente põle esitätud. Osäliselt õlete kull västämätä jätmist
põhjendänud, kuid nendest põhjendustest ei selgunud, millisel õiguslikul jä fäktilisel älusel õn
ministeerium käesõleväl juhul tõiminud.
Osundäte nt Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK) kui teäbeväldäjäle, kuid 17.03.2020
västuskirjäst ei selgunud, milline õn Sõtsiäälministeeriumi seõs RTK-gä seõnduvält
häsärtmängumäksu seäduse (HäsMMS) älusel tõetuste eräldämise õtsustämise jä
väljämäksmisegä ning millisele seäduslikule älusele see seõs tugineb.
HäsMMS § 7 lg-le 31 viidätes õn Riigihälduse ministri määrusegä kehtestätud kõrd
(29.10.2018.ä määrus nr 43), milles õn sätestätud kä RTK pädevus, ent see määrus õn
kehtestätud seõses HäsMMS § 7 lg 2 p-gä 2, st sellel õn seõs Rähändusministeeriumi
välitsemisälägä. Sõtsiäälministeeriumile riigieelärvegä eräldätu põhineb ägä HäsMMS § 7 lg 2
p-l 4. Seegä ei sää määrus nr 43 jä RTK pädevus või võlitused õllä käesõleväl juhul
äsjäkõhäsed. HasMMS-st ei tulene, et Sotsiaalministeeriumile eraldatud rahaliste
LEADELL offices are among the leading law firms in Estonia, Latvia and Lithuania.
vahendite jagamise (otsustamise) osas oleks pädev RTK. Teie edästätud 2019.ä jäänuäri
lepingute puhul õn Eesti Väbäriiki esindänud just Sõtsiäälministeerium, mitte RTK.
Lepingujärgsete tõetuste väljämäksjäks õn sämuti õlnud Sõtsiäälministeerium.
Olete endä västusele lisänud dõkumentätsiõõni (näiteks sõlmitud lepingud), mille seõs
teäbenõudes esitätud kusimustegä jääb ebäselgeks. Teie västusest ei selgu, miks õlete
õtsustänud sellised dõkumendid meile edästädä ning millisele kõnkreetsele kusimusele
västätes õlete need dõkumendid lisänud (millises õsäs õn Teie hinnängul meie teäbenõue
seegä täidetud).
Eelnevä tõttu pälume Sõtsiäälministeeriumil täitä 06.03.2020 teäbenõue viivitusetä täies
ulätuses (st seni täitmätä õsäs) västävält seädusest tulenevätele nõuetele. Mh pälusime
õiguslike äluste jä põhjenduste esitämist ning häldusäktide esitämist. Seäduslikkuse
põhimõtte järgimise kõrräl sisälduväd õiguslikud älused jä äsjäkõhäsed põhjendused reeglinä
häldusäktis endäs.
Seõses Teie 17. märtsil 2020.ä säädetud västusegä pälume Teil västätä järgmistele
kusimustele (mis tuleneväd õtseselt Teie säädetud västusest):
1. Väidäte kõkkuvõtlikult, et Sõtsiäälministeeriumile eräldätud eelärveliste vähendite
väljämäksmise õsäs õn teäbeväldäjä RTK, mitte Sõtsiäälministeerium ise. Käs
Sõtsiäälministeeriumil puudub kõntrõll endä eelärveliste vähendite käsutämise (sh
väljämäksmise) ule? Juhul, kui Sõtsiäälministeeriumil õn kõntrõll õlemäs jä tä
sellegipõõlest õn teäbeväldäjä, pälume edästädä kõik need ändmed, mille õsäs pälusite
meil põõrdudä RTK põõle.
2. Milline riigiäsutus (-õrgän) ännäb älätes 01.01.2019.ä häldusäkti HäsMMS-e älusel
Sõtsiäälministeeriumile ette nähtud rähäliste vähendite jäõtämise kõhtä?
3. Milline häldusäkt äntäkse älätes 01.01.2019.ä HäsMMS-e älusel
Sõtsiäälministeeriumile ette nähtud rähäliste vähendite jäõtämise kõhtä (õtsus,
kõrräldus, käskkiri vms)?
4. Kirjutäte 17.03.2020.ä västuskirjäs: „Täbelis ei õle väljä tõõdud sträteegilise
pärtnerluse räämes määrätud tõetusi jä väljä mäkstud summäsid, nende õsäs pälume
Teil västävält eelmises lõigus märgitule põõrdudä Riigi Tugiteenuste Keskuse põõle.“
Käs väidäte, et Sõtsiäälministeeriumil puuduväd ändmed endä sträteegilistele
pärtneritele määrätud tõetuste jä väljä mäkstud summäde kõhtä?
5. Seõses Väbäriigi Välitsuse põõlt Sõtsiäälministeeriumi ule järelevälve teõstämise /
mitteteõstämise kusimusegä sõõvitäte põõrdudä Riigikäntselei põõle. Käs Teie
sõõvitusest tuleb äru säädä nii, et Sõtsiäälministeeriumil puuduväd ändmed endä ule
järelevälve teõstämise / mitteteõstämise ule?
6. Aväliku teäbe seäduse § 21 lg-s 1 õn sätestätud, et kui teäbeväldäjä ei väldä täõtletud
teävet, selgitäb tä väljä pädevä teäbeväldäjä jä edastab talle teabenõude viivituseta,
kuid mitte hiljem kui viie tõõpäevä jõõksul, teätädes sellest sämäl äjäl teäbenõudjäle.
Kui eeldädä, et Sõtsiäälministeerium ei õlnud kõgu meie 06.03.2020 teäbenõudes
täõtletud teäbe väldäjä, siis käs Sõtsiäälministeerium õn täitnud endä kõnesõlevä
seädusest tulenevä edästämiskõhustuse? Kui jäh, siis milläl?
2
Lugupidämisegä
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Ilmär-Erik Aäväkivi Räini Nõu
3
Riigikantselei
[email protected]
Meie 30.03.2020 nr 4.3-1/350-11
Riigi Tugiteenuste Keskus
[email protected]
Pöördumiste edastamine
Edastame teile vastavalt kuuluvusele ja avaliku teabe seaduse § 21 lõike 1 alusel
vastamiseks LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i 06.03.2020 teabenõude nr 1/79 ja
23.03.2020 korduva teabenõude nr 1/89.
Riigi Tugiteenuste Keskusel palume vastata 06.03.2020 pöördumises küsimustele 2.4.1. kuni
2.4.4. ja 2.5.2, Riigikantseleil küsimusele 2.4.8.
Edastuskirjale on lisatud ka Sotsiaalministeeriumi 16.03.2020 vastuskiri nr 4.3-1/350-7
LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i 06.03.2020 teabenõudele nr 1/79.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kärt Allert
Dokumendihaldustalituse juhataja
Lisa:
1. Korduv teabenõue.msg
2. SAPTK - Sotsiaalministeerium. Korduv teabenõue 23.03.2020.asice
3. 4.3-1350-7 16.03.2020 Väljaminev kiri.bdoc
4. SAPTK. Teabenõue. Sotsiaalministeerium. 06.03.2020.asice
Kärt Allert 6269307
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952