dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Sotsiaalministeeriumi ettepanek seoses eriolukorraga eelnõule 146 SE

Sotsiaalministeerium · 27. märts 2020
Viit
4.1-1/1081-1
Registreeritud
27. märts 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu sotsiaalkomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2020
Vastutaja
Joanna Karu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste heaolu osakond)

Failid

  • 📎4.1-11081-1 27.03.2020 Väljaminev kiri.bdoc249 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected] Meie 27.03.2020 nr 4.1-1/1081-1 Sotsiaalministeeriumi ettepanek seoses eriolukorraga eelnõule 146 SE Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees Sotsiaalministeerium edastas 11. märtsi kirjaga muudatusettepanekud eelnõule 146 SE. Seoses eriolukorraga vajavad haavatavad sihtrühmad kiiret abi ning seetõttu esitame palve Riigikogu sotsiaalkomisjonile eelnõu võimalikult kiireks menetlemiseks. Eelnõu kiire menetluse huvides palume eelnõu asendada alloleva muudatusettepanekuga. Välja jäänud sätete osas palume sotsiaalkomisjonil kaaluda võimalust algatada eelnõu sotsiaalkomisjoni poolt, kus eelnõu sisaldaks kõiki välja jäänud eelnõu ja muudatusettepanekute sätteid. § 1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lapsele teenust vahetult osutav isik peab vastama ühele järgmistest nõuetest: 1) tal on vähemalt keskharidus ning pedagoogiline, psühholoogia- või sotsiaaltööalane riiklikult tunnustatud kutse- või kõrgharidus; 2) tal on vähemalt keskharidus ning ta läbib aasta jooksul tööle asumisest käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud turvakoduteenust lapsele vahetult osutava isiku täienduskoolituse.“; 2) paragrahvi 36 lõikes 3 asendatakse sõnad „Sotsiaaltöö ja pedagoogika“ sõnadega „Turvakoduteenust lapsele vahetult osutava isiku“; 3) paragrahvi § 4511 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Hoolduspere vanemat toetatakse vähemalt ühe kahendiku ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast ühe lapse hooldamise kohta.“; 4) paragrahvi 59 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) esmasesse psühhoosi haigestunud isikul, kellel ravimeeskond on tuvastanud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse käesoleva seaduse § 62 lõike 31 alusel.“; 5) paragrahvi 61 lõikes 1 ja § 64 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „2 ja 8“ tekstiosaga „2, 8 ja 9“; Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 6) paragrahvi 62 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Ravimeeskond määrab kindlaks käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 9 nimetatud isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse, kui see isik vajab tuge vähemalt ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärgi saavutamisel. (32) Kui käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 9 nimetatud isik vajab tuge vähemalt ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärgi saavutamisel, edastab ravimeeskond hinnangu Sotsiaalkindlustusametile tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsustamiseks.“; 7) paragrahvi 62 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „lapse“ tekstiosaga „ja punktis 9 nimetatud isiku“; 8) paragrahvi 63 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „1, 2 ja 8“ tekstiosaga „1, 2, 8 ja 9“; 9) paragrahvi 63 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Sotsiaalkindlustusamet teeb käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 9 nimetatud isiku suhtes tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsuse ravimeeskonna hinnangu alusel. (5) Sotsiaalkindlustusamet edastab kohase abi ja teenuse kohese kättesaadavuse eesmärgil teenuseosutajale käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 9 nimetatud isiku suhtes koostatud ravimeeskonna hinnangu ja tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsuse.“; 10) seaduse 3. peatükki täiendatakse 12. jaoga järgmises sõnastuses: „12. jagu Eriolukorras rakendatavad rahalise toetamise meetmed § 1402. Eriolukorras rakendatavad rahalise toetamise meetmed eriolukorrast tulenevate toimetulekuraskuste ennetamiseks (1) Vabariigi Valitsus võib eriolukorra ajal hädaolukorra seaduse tähenduses eriolukorrast tulenevate toimetulekuraskuste leevendamiseks ja ennetamiseks kehtestada määrusega täiendavaid rahalise toetamise meetmeid. (2) Õigus rahalise toetamise meetmele on sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud ja eriolukorrast eriliselt puudutatud inimestel, kelle toimetulek võib olla eriolukorrast tulenevalt oluliselt halvenenud. (3) Rahalise toetamise meetmeid võib rakendada Vabariigi Valitsuse poolt volitatud asutus või isik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses toodud tingimustel. (4) Rahalise toetamise meetme ühekordne maksimaalne maksumus ei tohi olla väiksem kui 5 eurot ning suurem kui kümnekordne toimetulekupiir. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud rahalise toetamise meetmeid rahastatakse riigieelarvest. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud rahalise toetamise meetmeid võib kohaldada kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 60 päeva eriolukorra lõppemisest arvates. Meetmeid võib kohaldada tagasiulatuvalt eriolukorra välja kuulutamisest arvates.“. § 2. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 3 1) paragrahvi 23 lõikest 8 jäetakse välja tekstiosa „välja arvatud töötukassa tuvastatud töövõimet välistava seisundi korral“; 2) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses: „(81) Puudega lapse seisundi muutumise kohta info saamisel on Sotsiaalkindlustusametil kohustus lapse abivajadust uuesti hinnata. Kohustus teavitada Sotsiaalkindlustusametit puudega lapse seisundi muutumisest on igal isikul, kellel on vastav teave olemas.“; 3) paragrahvi 24 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Kui lapsel on muutumatu või progresseeruv püsiv seisund, mis ei ole kompenseeritav ravi, ravimite, abivahendite või teenustega, võib raske või sügava puude raskusastme tuvastada kestusega kuni 16-aastaseks saamiseni. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud muutumatu ja progresseeruva püsiva seisundiga laste puude raskusastme tuvastamise täpsustatud tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 4) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „käesoleva seaduse“ tekstiosaga „§ 6 lõikes 11 ja“; 5) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudega lapse toetusele õigustatuks ja seda makstakse ka harvikhaiguse diagnoosiga lapsele, kellel ei tuvastatud puude raskusastet, puude ennetamiseks ja sellest tingitud lisakulude hüvitamiseks, kui puude väljakujunemine oleks ennetuseta vältimatu.“; 6) paragrahvi 6 lõike 5 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „lapsele“ tekstiosaga „ja käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud lapsele“; 7) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul puudega lapse toetust. Loetelu täiendatakse arstliku ekspertiisikomisjoni ettepanekul ning peale konsulteerimist huvigruppidega.“. § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 10 jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgnevast päevast. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 4-9 ja § 2 jõustuvad 2020. aasta 1. mail. (3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 3 jõustub 2020. aasta 1. juulil.“. Selgitus: Eelnõu asendamisega palume sotsiaalkomisjonil menetleda üksnes kõige kiiremaid teemasid. Vabariigi Valitsuse poolt esitatud eelnõust sisalduvad käesolevas ettepanekus: 1. sotsiaalhoolekande seaduse järgmised muudatused:  esmapsühhoosi haigestunud isikuid puudutavad sätted  turvakoduteenust puudutavad sätted 2. puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse järgmised muudatused:  töövõimet välistava seisundiga tööealiste inimeste puude taotlemise lihtsustamine 4  muutumatu või progresseeruva püsiva seisundiga laste puude raskusastme tähtaja puhul pikema kestuse võimaldamine. Sotsiaalministeeriumi poolt 13. märtsil esitatud muudatusettepanekutest sisalduvad käesolevas ettepanekus: 1. sotsiaalhoolekande seaduse järgmised muudatused:  hoolduspere minimaalse toetamise summa maksmise muudatused 2. puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse järgmised muudatused:  harvikhaigustega lastele puuet ennetava toetuse maksmise võimaldamine. Täiendava ettepanekuga sätestatakse eriolukorra ajaks rahaliste meetmete rakendamine eriolukorrast tulenevate toimetulekuraskuste leevendamiseks eriliselt haavatavate sihtrühmade puhul. Kiireloomulise täiendamise vajaduse tingis COVID19 pandeemia, mille puhul on teatud haavatavad sihtrühmad sattunud väga kiiresti suurtesse toimetulekuraskustesse. Käesoleva hetkel näeb Sotsiaalministeerium, et eriolukorrast on suuresti puudutatud puuetega ja haridusliku erivajadustega lapsed ja nende vanemad, kui vastavad eriõpet võimaldavad koolid on suletud. Samas võivad sätte kohaldamisalasse kuuluda ning riigi abi vajada ka teised eriliselt haavatavad sihtrühmad, näiteks koduses karantiinis viibivad vanemaealised nakkushaiged või isikud, kelle õiguseid on eriolukorra juht oma haldusaktiga olulisel määral piiranud ja toimetulek seetõttu oluliselt halvenenud. Tuge võivad vajada ka inimesed, kelle toimetulek on samal moel ja määral mõjutatud muude pandeemiast tulenevate objektiivsete asjaolude esinemise tõttu. Sättega on meetmete rakendamine piiritletud riigieelarves selliste erakorraliste meetmete jaoks eraldatud summadega. Vabariigi Valitsus on seotud riigieelarvega ette nähtud eesmärkide ja summadega. Nendes piirides saab Vabariigi Valitsus määrusega täpsustada meetme saajate grupi ja nende makstava rahalise meetme summa. Käesoleva sätte alusel antud korralduses määratleb Vabariigi Valitsus rahaliste meetmete sihtgrupi, meetme kirjelduse, ajalise kestuse ja muud meetme rakendamiseks olulised tingimused. Eriolukorrast tingitud meetmete ja piirangute rakendamisel võivad näiteks paljud lapsed ja pered ilma jääda neile vajalikust toest ja teenustest, mistõttu on vajalik, et riigil on muutunud oludes võimalik erivajadusega lapsi lisameetmetega toetada. Seega võivad Vabariigi Valitsuse meetmed olla vajalikud näiteks kooli sulgemise korral erivajadustega laste hooldamiseks vajalike toetuste ette nägemiseks, et kompenseerida vanemate kasvanud hoolduskoormusest tingitud töise sissetuleku kaotust, kuid ka muude ette nägematute, eriolukorra tõttu esinevate raskuste ületamiseks. Rahalise toetamise meetmeid võib kohaldada kuni vajaduse äralangemiseni. Üldjuhul on see eriolukorra perioodiga piiritletud, kuid teatud juhtudel võib toetamine olla vajalik ka peale eriolukorra lõppemist, kui toimetulek on jätkuvalt kriitiline. Seetõttu võimaldatakse sättega toetamist ka kuni 60 päeva peale eriolukorra lõppemist. Hiljemalt 60 päeva möödumisel peaksid rakenduma teised, tavaolukorra meetmed, mis tagavad isikute sotsiaalse toimetuleku. Kui Vabariigi Valitsus kehtestab sättega ette nähtud määruse teatud sihtgrupi toimetulekuraskuste ennetamiseks ja leevendamiseks, täpsustatakse määruses ka taotlemise korda. Tavaolukorras esitab inimene ise pädevale asutusele või isikule taotluse, näidates ära abivajaduse ja tingimustele vastavuse, misjärel saab vastav asutus (näiteks Sotsiaalkindlustusamet) otsustada haldusaktiga toetuse maksmise üle. Samas ei ole välistatud ka rahaline toetamine haldusorgani initsiatiivil (määruses kindlaks määratud piirides) toiminguga, tehes toetuse määramise toimingu isikule teatavaks. 5 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Joanna Karu 626 9329 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel