Riigikogu sotsiaalkomisjon
[email protected] Meie 27.03.2020 nr 4.1-1/1081-1
Sotsiaalministeeriumi ettepanek seoses
eriolukorraga eelnõule 146 SE
Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees
Sotsiaalministeerium edastas 11. märtsi kirjaga muudatusettepanekud eelnõule 146 SE.
Seoses eriolukorraga vajavad haavatavad sihtrühmad kiiret abi ning seetõttu esitame palve
Riigikogu sotsiaalkomisjonile eelnõu võimalikult kiireks menetlemiseks.
Eelnõu kiire menetluse huvides palume eelnõu asendada alloleva muudatusettepanekuga.
Välja jäänud sätete osas palume sotsiaalkomisjonil kaaluda võimalust algatada eelnõu
sotsiaalkomisjoni poolt, kus eelnõu sisaldaks kõiki välja jäänud eelnõu ja
muudatusettepanekute sätteid.
§ 1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine
Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Lapsele teenust vahetult osutav isik peab vastama ühele järgmistest nõuetest:
1) tal on vähemalt keskharidus ning pedagoogiline, psühholoogia- või sotsiaaltööalane
riiklikult tunnustatud kutse- või kõrgharidus;
2) tal on vähemalt keskharidus ning ta läbib aasta jooksul tööle asumisest käesoleva
paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud turvakoduteenust lapsele vahetult osutava isiku
täienduskoolituse.“;
2) paragrahvi 36 lõikes 3 asendatakse sõnad „Sotsiaaltöö ja pedagoogika“ sõnadega
„Turvakoduteenust lapsele vahetult osutava isiku“;
3) paragrahvi § 4511 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Hoolduspere vanemat toetatakse vähemalt ühe kahendiku ulatuses töölepingu seaduse
§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast ühe lapse hooldamise kohta.“;
4) paragrahvi 59 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) esmasesse psühhoosi haigestunud isikul, kellel ravimeeskond on tuvastanud sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse vajaduse käesoleva seaduse § 62 lõike 31 alusel.“;
5) paragrahvi 61 lõikes 1 ja § 64 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „2 ja 8“ tekstiosaga „2, 8 ja
9“;
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
6) paragrahvi 62 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Ravimeeskond määrab kindlaks käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 9 nimetatud
isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse, kui see isik vajab tuge vähemalt ühe
käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärgi
saavutamisel.
(32) Kui käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 9 nimetatud isik vajab tuge vähemalt ühe
käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärgi
saavutamisel, edastab ravimeeskond hinnangu Sotsiaalkindlustusametile tasu maksmise
kohustuse ülevõtmise otsustamiseks.“;
7) paragrahvi 62 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „lapse“ tekstiosaga „ja punktis 9
nimetatud isiku“;
8) paragrahvi 63 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „1, 2 ja 8“ tekstiosaga „1, 2, 8 ja 9“;
9) paragrahvi 63 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Sotsiaalkindlustusamet teeb käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 9 nimetatud isiku
suhtes tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsuse ravimeeskonna hinnangu alusel.
(5) Sotsiaalkindlustusamet edastab kohase abi ja teenuse kohese kättesaadavuse eesmärgil
teenuseosutajale käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 9 nimetatud isiku suhtes koostatud
ravimeeskonna hinnangu ja tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsuse.“;
10) seaduse 3. peatükki täiendatakse 12. jaoga järgmises sõnastuses:
„12. jagu
Eriolukorras rakendatavad rahalise toetamise meetmed
§ 1402. Eriolukorras rakendatavad rahalise toetamise meetmed eriolukorrast
tulenevate toimetulekuraskuste ennetamiseks
(1) Vabariigi Valitsus võib eriolukorra ajal hädaolukorra seaduse tähenduses eriolukorrast
tulenevate toimetulekuraskuste leevendamiseks ja ennetamiseks kehtestada määrusega
täiendavaid rahalise toetamise meetmeid.
(2) Õigus rahalise toetamise meetmele on sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1
nimetatud ja eriolukorrast eriliselt puudutatud inimestel, kelle toimetulek võib olla
eriolukorrast tulenevalt oluliselt halvenenud.
(3) Rahalise toetamise meetmeid võib rakendada Vabariigi Valitsuse poolt volitatud asutus
või isik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses toodud tingimustel.
(4) Rahalise toetamise meetme ühekordne maksimaalne maksumus ei tohi olla väiksem kui
5 eurot ning suurem kui kümnekordne toimetulekupiir.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud rahalise toetamise meetmeid
rahastatakse riigieelarvest.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud rahalise toetamise meetmeid võib
kohaldada kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 60 päeva eriolukorra
lõppemisest arvates. Meetmeid võib kohaldada tagasiulatuvalt eriolukorra välja
kuulutamisest arvates.“.
§ 2. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
3
1) paragrahvi 23 lõikest 8 jäetakse välja tekstiosa „välja arvatud töötukassa tuvastatud
töövõimet välistava seisundi korral“;
2) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:
„(81) Puudega lapse seisundi muutumise kohta info saamisel on Sotsiaalkindlustusametil
kohustus lapse abivajadust uuesti hinnata. Kohustus teavitada Sotsiaalkindlustusametit
puudega lapse seisundi muutumisest on igal isikul, kellel on vastav teave olemas.“;
3) paragrahvi 24 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Kui lapsel on muutumatu või progresseeruv püsiv seisund, mis ei ole kompenseeritav
ravi, ravimite, abivahendite või teenustega, võib raske või sügava puude raskusastme
tuvastada kestusega kuni 16-aastaseks saamiseni.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud muutumatu ja progresseeruva püsiva
seisundiga laste puude raskusastme tuvastamise täpsustatud tingimused ja korra kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
4) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „käesoleva seaduse“ tekstiosaga „§ 6
lõikes 11 ja“;
5) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
puudega lapse toetusele õigustatuks ja seda makstakse ka harvikhaiguse diagnoosiga
lapsele, kellel ei tuvastatud puude raskusastet, puude ennetamiseks ja sellest tingitud
lisakulude hüvitamiseks, kui puude väljakujunemine oleks ennetuseta vältimatu.“;
6) paragrahvi 6 lõike 5 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „lapsele“ tekstiosaga „ja käesoleva
paragrahvi lõikes 11 nimetatud lapsele“;
7) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega harvikhaiguste loetelu, mille
puhul makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul puudega lapse toetust.
Loetelu täiendatakse arstliku ekspertiisikomisjoni ettepanekul ning peale konsulteerimist
huvigruppidega.“.
§ 3. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 10 jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgnevast päevast.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 4-9 ja § 2 jõustuvad 2020. aasta 1. mail.
(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 3 jõustub 2020. aasta 1. juulil.“.
Selgitus: Eelnõu asendamisega palume sotsiaalkomisjonil menetleda üksnes kõige
kiiremaid teemasid.
Vabariigi Valitsuse poolt esitatud eelnõust sisalduvad käesolevas ettepanekus:
1. sotsiaalhoolekande seaduse järgmised muudatused:
esmapsühhoosi haigestunud isikuid puudutavad sätted
turvakoduteenust puudutavad sätted
2. puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse järgmised muudatused:
töövõimet välistava seisundiga tööealiste inimeste puude taotlemise lihtsustamine
4
muutumatu või progresseeruva püsiva seisundiga laste puude raskusastme tähtaja
puhul pikema kestuse võimaldamine.
Sotsiaalministeeriumi poolt 13. märtsil esitatud muudatusettepanekutest sisalduvad
käesolevas ettepanekus:
1. sotsiaalhoolekande seaduse järgmised muudatused:
hoolduspere minimaalse toetamise summa maksmise muudatused
2. puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse järgmised muudatused:
harvikhaigustega lastele puuet ennetava toetuse maksmise võimaldamine.
Täiendava ettepanekuga sätestatakse eriolukorra ajaks rahaliste meetmete rakendamine
eriolukorrast tulenevate toimetulekuraskuste leevendamiseks eriliselt haavatavate
sihtrühmade puhul.
Kiireloomulise täiendamise vajaduse tingis COVID19 pandeemia, mille puhul on teatud
haavatavad sihtrühmad sattunud väga kiiresti suurtesse toimetulekuraskustesse. Käesoleva
hetkel näeb Sotsiaalministeerium, et eriolukorrast on suuresti puudutatud puuetega ja
haridusliku erivajadustega lapsed ja nende vanemad, kui vastavad eriõpet võimaldavad
koolid on suletud. Samas võivad sätte kohaldamisalasse kuuluda ning riigi abi vajada ka
teised eriliselt haavatavad sihtrühmad, näiteks koduses karantiinis viibivad vanemaealised
nakkushaiged või isikud, kelle õiguseid on eriolukorra juht oma haldusaktiga olulisel määral
piiranud ja toimetulek seetõttu oluliselt halvenenud. Tuge võivad vajada ka inimesed, kelle
toimetulek on samal moel ja määral mõjutatud muude pandeemiast tulenevate objektiivsete
asjaolude esinemise tõttu.
Sättega on meetmete rakendamine piiritletud riigieelarves selliste erakorraliste meetmete
jaoks eraldatud summadega. Vabariigi Valitsus on seotud riigieelarvega ette nähtud
eesmärkide ja summadega. Nendes piirides saab Vabariigi Valitsus määrusega täpsustada
meetme saajate grupi ja nende makstava rahalise meetme summa. Käesoleva sätte alusel
antud korralduses määratleb Vabariigi Valitsus rahaliste meetmete sihtgrupi, meetme
kirjelduse, ajalise kestuse ja muud meetme rakendamiseks olulised tingimused.
Eriolukorrast tingitud meetmete ja piirangute rakendamisel võivad näiteks paljud lapsed ja
pered ilma jääda neile vajalikust toest ja teenustest, mistõttu on vajalik, et riigil on muutunud
oludes võimalik erivajadusega lapsi lisameetmetega toetada. Seega võivad Vabariigi
Valitsuse meetmed olla vajalikud näiteks kooli sulgemise korral erivajadustega laste
hooldamiseks vajalike toetuste ette nägemiseks, et kompenseerida vanemate kasvanud
hoolduskoormusest tingitud töise sissetuleku kaotust, kuid ka muude ette nägematute,
eriolukorra tõttu esinevate raskuste ületamiseks.
Rahalise toetamise meetmeid võib kohaldada kuni vajaduse äralangemiseni. Üldjuhul on see
eriolukorra perioodiga piiritletud, kuid teatud juhtudel võib toetamine olla vajalik ka peale
eriolukorra lõppemist, kui toimetulek on jätkuvalt kriitiline. Seetõttu võimaldatakse sättega
toetamist ka kuni 60 päeva peale eriolukorra lõppemist. Hiljemalt 60 päeva möödumisel
peaksid rakenduma teised, tavaolukorra meetmed, mis tagavad isikute sotsiaalse
toimetuleku.
Kui Vabariigi Valitsus kehtestab sättega ette nähtud määruse teatud sihtgrupi
toimetulekuraskuste ennetamiseks ja leevendamiseks, täpsustatakse määruses ka
taotlemise korda. Tavaolukorras esitab inimene ise pädevale asutusele või isikule taotluse,
näidates ära abivajaduse ja tingimustele vastavuse, misjärel saab vastav asutus (näiteks
Sotsiaalkindlustusamet) otsustada haldusaktiga toetuse maksmise üle. Samas ei ole
välistatud ka rahaline toetamine haldusorgani initsiatiivil (määruses kindlaks määratud
piirides) toiminguga, tehes toetuse määramise toimingu isikule teatavaks.
5
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Joanna Karu 626 9329
[email protected]