dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Norra ja EMP toetustest rahastatud projekti sisu-eesmärkide saavutamise ja kulude abikõlblikkuse kontrolli teenus_väikeostu hange

Sotsiaalministeerium · 26. märts 2020
Viit
2-6.3/1064-1
Registreeritud
26. märts 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Ernst & Young Baltics AS, KPMG Baltics OÜ, AS PricewaterhouseCoopers, Advokaadibüroo Deloitte Legal OÜ, Grant Thornton Baltic OÜ, BDO EESTI AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-6.3 Norra / EMP finantsinstrument 2014-2021
Toimik
2-6.3/17268
Vastutaja
Ülar Vaadumäe (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎Lisa 1_projekti „Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalse kompetentsikeskuse loomine“ projektikirjeldus.pdf1038 KB
  • 📎Lisa 2_projekti „Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalse kompetentsikeskuse loomine“ detailne eelarve.pdf581 KB
  • 📎Norra ja EMP toetustest rahastatud projekti sisu-eesmärkide saavutamise ja kulude abikõlblikkuse kontrolli teenus_väikeostu hange.docx51 KB
  • 📎töövõtulepingu eritingimused_SoM.docx42 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministri 24. septembri 2019 käskkirjaga nr 58 „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglite kinnitamine Sotsiaalministeeriumis“ kinnitatud „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014– 2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglid“ Lisa 2 Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused 2014–2021 Programm „Local Development and Poverty Reduction“ Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus Projekti elluviimise periood 30 kuud, aprill 2020 – september 2022 Programmioperaator Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Projekti elluviija Sotsiaalministeerium, võrdsuspoliitikate osakond Projekti partner(id) Kilden SISUKORD 1. PROJEKTIKIRJELDUS ..................................................................................................................................... 4 1.1 PROJEKTI SEOS RIIKLIKE / VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ....................................................................................................... 4 1.2 PROJEKTI SEOS ASJAKOHASTE ORGANISATSIOONI TEGEVUSKAVADE / PROGRAMMIDEGA .................................................................... 4 1.3 PROJEKTI EESMÄRK ............................................................................................................................................................. 4 1.4 PROJEKTI TULEMUS ............................................................................................................................................................. 5 1.5 PROJEKTI VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ........................................................................................................................................ 5 1.6. PROJEKTI EELARVE.......................................................................................................................................................... 7 1.7. PROJEKTI OTSESED JA KAUDSED SIHTRÜHMAD ...................................................................................................................... 7 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ........................................................................................... 8 3. INDIKAATORID ................................................................................................................................................... 13 4. PROJEKTI MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE............................................................................................................ 14 5. PROJEKTI JÄTKUSUUTLIKKUS .............................................................................................................................. 15 6. PROJEKTI LÜHIKOKKUVÕTE INGLISE KEELES ........................................................................................................ 15 7. PROJEKTI ELLUVIIMISEGA SEOTUD RISKIDE HINDAMINE ........................................................................................... 16 Projekti „Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus“ (SVVK) kirjeldus on koostatud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ programmilepingu (ingl programme agreement) alusel ning järgides Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021 rakendusmääruses („Regulation on the implementation of the Norwegian / European Economic Area Financial Mechanism 2014–2021“) ja Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määruses nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ sätestatut. MÕISTED KÄESOLEVA PROJEKTI TÄHENDUSES SVVK- soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus VPO- võrdsuspoliitikate osakond, Sotsiaalministeerium 3 1. Projektikirjeldus 1.1 Projekti seos riiklike / valdkondlike arengukavadega Heaolu arengukava 2016-2023 „Heaolu arengukava 2016-2023“ neljanda alaeesmärgi („Naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus“) detailsemate eesmärkide elluviimiseks keskendutakse soolise ebavõrdsuse vähendamiseks, selle taastekke tõkestamiseks ja soolise võrdsuse saavutamiseks: - kõigis ühiskonnaelu valdkondades soolist ebavõrdsust põhjustavate sooliste stereotüüpide ja nende negatiivse mõju vähendamisele; - soolise segregatsiooni vähendamisele hariduses ja tööturul; - naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse toetamisele, sh soolise palgalõhe vähendamisele; - soolise tasakaalu saavutamisele erinevatel otsustustasanditel; - õiguste kaitse tõhustamisele ning - soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, sh soolõimeks vajaliku institutsionaalse võimekuse toetamisele. 1.2 Projekti seos asjakohaste organisatsiooni tegevuskavade / programmidega Soolise võrdõiguslikkuse programm 2020-2022 Meede 1.1. Meeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel ning tegevus 1.1.1. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine. 1.3 Projekti eesmärk Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalse kompetentsikeskuse loomise eesmärk on koondada seni erinevatel kodulehtedel olev valdkondlik info ühte kohta, et aidata kaasa nii avalikkuse kui konkreetsete siht- ja sidusrühmade teadlikkuse tõusule soolisest võrdõiguslikkusest ning seeläbi muuhulgas ka naiste ja meeste võrdsele kohtlemisele ühiskonnas. Loodav virtuaalne keskus hakkab sisaldama erinevaid materjale alates uuringutest, artiklikogumikest, raportitest ja juhenditest kuni videokoolituste ja muude erinevate praktiliste iseseisvat õpet toetavate materjalideni välja. Nende materjalide tutvustamise ja kompetentsikeskuses kättesaadavaks tegemisega luuakse võimalus ning julgustatakse siht- ja sidusrühmade liikmeid kasutama iseseisva õppe võimalust soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse suurendamiseks. Iseseisva õppe toetamine virtuaalse kompetentsikeskuse kaudu muudab soolise võrdõiguslikkuse alaste teadmiste ja oskuste andmise ja omandamise paindlikumaks (nii aja kui koha osas) ning panustab järjepidevuse tagamise kaudu ka teavitustegevuse jätkusuutlikkusse. 1.4 Projekti tulemus Loodud on soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus, mis ühendab endas soolise võrdõiguslikkuse alast statistikat, uuringuid, koolitusmaterjale ja -vahendeid. 1.5 Projekti vajalikkuse põhjendus Sooline võrdõiguslikkus tähendab meeste ja naiste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Ühtlasi on see hüve, mis võimaldab meestel ja naistel teostada end võrdselt töö- ja pereelus, hariduses ning teistel elualadel. Sooline võrdõiguslikkus näitab riigi heaolu taset nii majanduslikus kui sotsiaalses mõttes. Sooliselt kihistunud ühiskond, kus võim ja ressursid jagunevad kahe kõige suurema sotsiaalse rühma vahel ebavõrdselt ning eri eluvaldkondades väärtustatakse naisi ja mehi erinevalt, on takistuseks nii inimeste põhiõiguste realiseerimisele kui ka ühiskonna jätkusuutlikkusele. Soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ühiskonnas on vajalik, et erinevad ühiskonnarühmad (sh mehed, naised, noored, eakad, eesti emakeelega, muu emakeelega, tööandjad ja nende ühendused, haridustöötajad, otsustajad, poliitikakujundajad ja -rakendajad jne): - omaksid faktipõhiseid teadmisi soolisest ebavõrdsuse ilmingutest ühiskonnas; - oleksid teadlikud, kuidas nemad saavad või ka peavad (nt soolise võrdõiguslikkuse seadusega kohustatud sidusrühmad) soolise ebavõrdsuse vähendamisele ja soolise võrdsuse edendamisele kaasa aitama; - oskaksid oma rolli täita, s.t. omaksid vajalikke teadmisi ja oskuseid; - tahaksid oma rolli ja kohustusi täita. Naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõttega seotud õiguslik kaitse ei ole Eestis siiani olnud piisavalt tõhus. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse jõustumine 2004. aastal on olnud oluline edasiminek, et tagada Eesti põhiseadusest tulenev naiste ja meeste võrdne kohtlemine, kuid on jäänud praktikas poolikuks. Eri valdkondade institutsioonidel on piiratud arusaam soolisest ebavõrdsusest, selle põhjustest ja tagajärgedest ning oma rollist ja kohustustest soolise võrdõiguslikkuse edendamisel. Praxise 2015. aastal tööandjate seas tehtud uuring näitas, et tööandjad ei ole sageli teadlikud neile soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevatest kohustustest või ei pea nende täitmist alati oluliseks. Sellest lähtuvalt on projekti üheks olulisemaks sihtrühmaks tööandjad. Stereotüüpsed arusaamad naiste ja meeste rollist ühiskonnas ning ajaloolis-kultuuriliselt väljakujunenud soosüsteem mõjutavad jätkuvalt inimeste valikuid ning soodustavad naiste ja meeste sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust, sh. soolist segregatsiooni haridus- ja tööalastes valikutes, palgalõhet, tasustamata kodutööde ja hoolduskoormuse ebavõrdset jaotust, soolist vägivalda, samuti mõjutavad tervisekäitumist, tervist ning eluiga. Inimese identiteet, väärtused, tõekspidamised, hoiakud ja arusaamad ühiskonna sotsiaalsest toimimisest, sh soorollidest kujunevad välja hariduse ja kasvatuse käigus. Seetõttu on soolist ebavõrdsust süvendavate sooliste stereotüüpide taastootmisel ja levitamisel või selle tõkestamisel võtmeroll haridusel ja meedial. Eelmise perioodi Norra toetuste raames viidi läbi mitmeid uuringuid soolise võrdõiguslikkuse alaste hoiakute ja teadmiste väljaselgitamiseks õpetajate, üliõpilaste ja koolilaste seas ning 5 nimetatud uuringute tulemusi on kasutatud tegevõpetajatele, õppejõududele, üliõpilastele, kooliõpilastele ja lapsevanematele suunatud tegevusteks, sh koolituste ja õppematerjalide väljatöötamiseks. Tagasiside nendele tegevustele on olnud positiivne ning näidanud, et üldiselt on olemas tahe soolist võrdõiguslikkust edendada, aga teadmisi, kuidas seda teha, on vähe. Sellest johtuvalt on projekti teine oluline sihtrühm õpetajad ja karjäärispetsialistid, kelledele soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse suurendamise materjale/õppevahendeid luuakse. Aegunud soolised stereotüübid mõjutavad pahatihti noorte naiste ja meeste haridusvalikuid. Näiteks, naised õpivad rohkem sotsiaal- ja humanitaarerialasid ning mehed informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) erialasid. Majanduse, tehnika ja tööturu arenguid silmas pidades on selge, et taolised väga erinevad valikud toovad jätkuvalt ka tulevikus kaasa erinevuse naiste ja meeste tööalastes võimalustes. Naiste ja meeste ebavõrdsus tööturul avaldub nii naiste ja meeste erinevates hõivenäitajates, töötasus kui ka kohati väga erinevas hõivatuses tegevus- ja ametialal, mis peegeldab segregatsiooni haridusvalikutes. Meestega võrreldes on Eestis naiste tööhõive määr madalam. Naiste tööhõive määr oli 2018. aastal 75,6%, samas kui meeste oma oli samal aastal 82,9%. Sooline hõivelõhe ehk erinevus naiste ja meeste hõivenäitajates on suurim väikelastega vanemate seas. Soolist ebavõrdsust ühiskonnas peegeldab ka otsustustasand, näiteks naiste ja meeste ebavõrdne esindatus poliitikas ning muudel avaliku ja erasektori otsustustasanditel. Näiteks, 2019. aasta novembri lõpu seisuga oli Riigikogu liikmete seas 72 meest ja 29 naist ning uue Vabariigi Valitsuse koosseisus koos peaministriga 13 meest ja 2 naist. Naised on ülekaalus tegevusaladel, mida peetakse küll oluliseks, kuid mis ei ole väga kõrgelt tasustatud – nt sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkonnas. Naiste palgad on Eestis meestega võrreldes keskmiselt oluliselt madalamad. Sooline palgalõhe on Eestis endiselt oluliselt suurem kui teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, ulatudes 2017. a. jätkuvalt üle 25% (25,6%). Naiste ja meeste ebavõrdsus tööturul ja -elus süvendab naiste ja meeste ebavõrdsust ka teistes eluvaldkondades. Kui palgalõhe iseloomustab soolist ebavõrdsust praeguse hetke seisuga, siis varadelõhe kajastab pikema aja jooksul tekkinud ebavõrdsust. 2019. aastal avaldatud uurimistööst selgus, et Eesti meestel on vara keskmiselt 45 protsenti rohkem kui naistel. Kui keskmine varade lõhe tuleneb suurest varade ebavõrdsusest kõige rikkamate meeste ja naiste seas, siis abielus paaride seas on sooline varade lõhe peaaegu kogu jaotuse ulatuses tugevalt meeste kasuks. Riigi kui terviku suutlikkus soolise ebavõrdsuse vähendamisega nii ministeeriumide kui kohalike omavalitsuste tasandil süsteemselt ja tulemuslikult tegeleda on vähene ja ebaühtlane – puudub ühtne soolõime rakendamise süsteem ja tõhus kontrollimehhanism soolise võrdõiguslikkuse edendamise nõuete täitmise ning soolise mõju hindamise kvaliteedi üle. 2011. aastal taasloodud ministeeriumite vaheline soolõime töögrupp on aidanud teadmisi soolõime rakendamisest poliitikakujundajateni viia. Et nimetatud tegevust toetada on antud projekti kolmandaks oluliseks sihtrühmaks just poliitikakujundajad. Projekti raames loodavad interaktiivsed materjalid hakkavad loodetavasti olema abiks poliitikakujundajatele sootundliku teadmistepõhise poliitika kujundamisel. Infotehnoloogia on viimastel aastakümnetel teinud suure arenguhüppe ning tekkinud infoühiskond on muutnud põhjalikult nii info tootmise kui jagamisega seotud kultuurilise, majandusliku ja sotsiaalse elu aspekte. Arvutite jm kommunikatsioonivahendite kasutamine ning elektrooniliste teenuste osatähtsus kasvab üha ka Eestis: 2017. aastal kasutas internetti 88,1 protsenti 16–74 aastastest elanikes (noorte seas on internetikasutus peaaegu 100 protsenti)1. Infoühiskonna kiire areng on ka Eestis toonud kaasa muutused inimeste väärtustes/ootustes – oluliseks peetakse info kiiret liikumist ning andmete, teenuste ja mugavuste kiiret kättesaadavust. Näiteks kinnitab seda 2016. a läbi viidud Eesti noorte infotarbimist puudutav uuring, mille tulemuste kohaselt peab info olema kergesti leitav ja arusaadav ning peamine infoallikas on internet. Info saamisel peavad noored väga oluliseks kiirust ja kasutajamugavust ning ootavad nende arendamiseks uudseid ja nutikaid lahendusi2. Kuigi interneti levikuga on paranenud ligipääs erinevale infole, muutub üha keerulisemaks kiiresti orienteeruda järjest suurenevas andmehulgas. Muuhulgas peab inimene suutma eristada kvaliteetsed allikad ebakvaliteetsetest, et seejärel vajalikud andmed vastavalt oma vajadustele korrastada ning tähtsuse järjekorda seada. Eesti infoühiskonna arengukava 2020 kohaselt on Eesti infoühiskonna arengu peamine alussammas avaliku sektori aktiivne roll innovaatiliste lahenduste tellimisel ja arengueelduste kujundamisel, mistõttu on oluline, et ka soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas panustatakse senisest enam interneti teel kättesaadavatele nutikatele ja kasutajasõbralikele lahendustele, mis omakorda toetaksid soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse kasvu ühiskonnas laiemalt. Lisaks soolisele ebavõrdsusele on Eesti ühiskonnas probleemiks ka ebavõrdsus eesti ja mitte- eesti rahvusest inimeste vahel. Nimetatud ebavõrdsust iseloomustab mh mitte-eesti rahvusest inimeste ebasoodsam olukord tööturul, kus on eriti haavatavas positsioonis eelkõige just mitte- eesti rahvusest naised. Sellest annab tunnistust näiteks nende keskmisest madalam palk võrreldes eesti rahvusest inimeste ning mitte-eesti rahvusest meestega. Mitte-eesti rahvusest inimeste seas Eestis on levinud ka oluliselt traditsioonilisemad hoiakud soorollide osas ning teadlikkus soolisest võrdõiguslikkusest on madalam kui eesti rahvusest inimestel. Sellest johtuvalt on antud projekti üks eesmärke tagada piisava info olemasolu ka vene ja inglise keeles. 1.6. Projekti eelarve Summa Osakaal 1 EMP/Norra toetus 85% 296 858,25 2 Riiklik kaasfinantseering 52 386,75 15% 3 Omafinantseering 0,00 0% 4 Eelarve kokku 34 9245,00 100% 1.7. Projekti otsesed ja kaudsed sihtrühmad Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalse kompetentsikeskuse kodulehele koondatakse (sh juba olemasolevaid ning projekti raames välja töötatud) soolise võrdõiguslikkuse edendamist 1 https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/infouhiskond 2 https://www.hm.ee/sites/default/files/ey_htm_noorteinfo_aruanne_12.10.16.pdf 7 toetavaid info- ja koolitusmaterjale, uuringute andmeid ja tööriistu erinevatele sihtrühmadele, sh nii neile, kel on seadusest tulenev kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, s.o ministeeriumite ja nende allasutuste ning kohalike omavalitsuste ametnikud, tööandjad, õpetajad, õppejõud, karjäärispetsialistid kui ka kõigile teistele, kes oma tegevuse ja hoiakutega mõjutavad olulisel määral soolise võrdõiguslikkuse olukorda riigis, sh töötajad, õpilased, lastevanemad, valdkonnas tegutsevad mittetulundusühingud, soolise võrdõiguslikkuse eksperdid ajakirjanikud jne. 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE VIRTUAALSE KOMPETENTSIKESKUSE (SVVK) LOOMINE Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalse kompetentsikeskuse (SVVK) loomise eesmärk on toetada soolise võrdõiguslikkuse poliitika elluviimist teavituste, koolituste, uuringute, analüüside, konverentside jm tegevuste ning materjalide koostamise ja levitamise kaudu. Kompetentsikeskuse loomisel koondatakse Sotsiaalministeeriumi poolt hallatavatel kodulehtedel (sh gender.sm.ee, stereotüüp.ee, sm.ee) olevad soolist võrdõiguslikkust puudutavad materjalid ühte kohta. SVVK saab olema peamiselt eestikeelne. Vene keeles tehakse kättesaadavaks nii SVVK olemust kui üldmõisteid puudutav osa ning osaliselt need materjalid, mille eesmärk on suurendada teadlikkust soolistest stereotüüpidest ning nendega kaasneva soolise segregatsiooni negatiivsetest mõjudest nii hariduses kui töövaldkonnas (s.o info, mis on suunatud õpilastele, vanematele ning tööandjatele ja töötajatele). Inglise keeles avaldatakse info SVVK olemusest ning lühidalt ka ülevaade/kokkuvõttev info soolise võrdõiguslikkuse olukorrast Eestis. Lisaks tehakse SVVK kaudu kättesaadavaks juba inglise keeles avaldatud või inglise keelde tõlgitud infomaterjalid, mis puudutavad soolist võrdõiguslikkust Eestis. 2.1.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon SVVK loomisel, s.o ülesehituse ja sisu arendamisel, toetab Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonda projekti partner Kilden Norrast. Nimetatu on juba üle 20 aasta Norra Teadusagentuuri juures tegutsenud iseseisev üksus, mille tegevuse eesmärgiks on koondada ja jagada eelkõige soouuringute alast informatsiooni, kuid ka erinevaid olulisemaid soolise võrdõiguslikkuse mõõdet omavaid uuringuid, ning populariseerida nende tulemusi erinevate valdkondlike teadmistega sihtrühmade hulgas (alates uurijatest, poliitikakujundajatest kuni valdkonna vastu huvi tundvate kooliõpilasteni). Kilden jagab valdkondlikku infot nii nende hallatava võrguajakirja kui soouuringute teadusajakirja abil, millest johtuvalt on neil pikaajaline soolise võrdõiguslikkuse valdkonna info koondamise ja võrguajakirja kaudu populariseerimise kogemus. Sotsiaalministeeriumi ja Kildeni koostöö raames toimub mh 2 õppereisi: 2020. a kevadel Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna esindajate reis Norrasse ning 2020. a sügis/talvel Kildeni esindajate reis Eestisse. SVVK tellib Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakond hanke korras. SVVK sisupuu detailse ülesehituse ning olemasolevate tekstide ja muu materjali sisu ühtlustamise, s.o aegunud info ja statistika värskendamise ning koondamise ühtseks tervikuks, tellib Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakond soolise võrdõiguslikkuse eksperdilt. Lisaks hangitakse nimetatud etapis ka tugi kommunikatsioonieksperdilt, et tagada, et SVVK kaudu pakutaks informatsiooni parimal võimalikul viisil, sh kasutajasõbralikult ja valitud sidusrühmadele arusaadavalt. Sõltuvalt sihtrühmade vajadustest tellitakse hanke korras sisu tõlge vene ja inglise keelde. 2.1.2. Sihtrühmad Tööandjad, töötajad, õpetajad, õppejõud, karjäärispetsialistid, õpilased, üliõpilased, lapsevanemad, ministeeriumite ja nende allasutuste ning kohalike omavalitsuste ametnikud (poliitikakujundajad), kodanikuühiskonna organisatsioonid, soolise võrdõiguslikkuse eksperdid ning ajakirjanikud. 2.1.3. Saavutatavad tulemused Loodav virtuaalne keskus hakkab sisaldama erinevaid materjale alates uuringutest, artiklikogumikest, raportitest ja juhenditest kuni videokoolituste ja muude praktiliste iseõpet toetavate materjalideni välja. Ühtse andmekeskuse loomisega tagatakse, et erinevate tegevuste ja projektide raames loodu on edaspidi kergesti leitav ning huvilistele kättesaadav. Juba loodud materjalide koondamine ühte kohta aitab kaasa nende mõju suurendamisele. Lisaks eestikeelsete materjalide kättesaadavuse paranemisele, paraneb ka venekeelsete materjalide kättesaadavus. See omakorda aitab kaasa tööturul valitseva ebavõrdsuse vähendamisele eesti rahvusest ja mitte-eesti rahvusest inimeste vahel. Ingliskeelsete materjalide kättesaadavuse suurendamine aitab lisaks kaasa teiste riikide ja rahvusvaheliste ekspertide ligipääsule soolise võrdõiguslikkuse olukorda Eestis käsitlevale infole. SVVK loomine aitab kaasa teadlikkuse tõstmisele soolisest võrdõiguslikkusest ning seeläbi muuhulgas ka naiste ja meeste võrdsemale kohtlemisele ühiskonnas. 2.2. SVVK SISU UUENDAMINE: KOOLITUSMATERJALIDE/VAHENDITE LOOMINE Lisaks olemasoleva info koondamisele loodavasse SVVK-sse, on kavas SVVK keskkonda luua ka täiendavaid koolitusmaterjale/vahendeid mitmetele olulistele sihtrühmadele nagu poliitikakujundajad, karjäärispetsialistid/õpetajad ning tööandjad. Koolitusmaterjalide/vahendite täpsem maht, formaat ja sisu otsustatakse materjalide/vahendite väljatöötamise käigus konsulteerides ka valdkondlike koostööpartneritega. Eelkõige on kavas välja töötada interaktiivseid õppevahendeid, sh veebiloengud, olemasolevaid õppematerjale toetavad temaatilised videoklipid jms. Käesoleva tegevuse raames on kavas luua ka interaktiine tööriist teadlikkuse suurendamiseks palgalõhe teemal, mida on kavas laiemalt levitada võrdse palga teavitustegevuste raames aastatel 2021 ja 2022. 2.2.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon Infomaterjalide sisu tellitakse soolise võrdõiguslikkuse ja täiskasvanuõppe ekspertidelt hanke korras. Lisaks tellitakse hanke korras valitud sisu tõlge vene keelde. Infovahendite väljatöötamiseks korraldab Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakond vastavad hanked. 2.2.2. Sihtrühmad Poliitikakujundajad, karjäärispetsialistid/õpetajad, tööandjad ning laiem avalikkus. 9 2.2.3. Saavutatavad tulemused Loodud on interaktiivsed koolitusmaterjalid/vahendid poliitikakujundajatele, karjäärispetsialistidele/õpetajatele ja tööandjatele, mis aitavad tõsta nimetatud sihtrühmade teadlikkust, kuidas oma ametialases tegevuses soolist ebavõrdsust tekitavaid ja taasloovaid käitumismustreid ja praktikaid ära tunda ning vältida ning omandada teadmisi ja oskuseid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Välja on töötatud palgalõhe teemal teadlikkust suurendav tööriist. Valminud materjalid/vahendid tehakse kättesaadavaks SVVK kaudu. 2.3. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE MONITOORINGU LÄBIVIIMINE NING ARTIKLIKOGUMIKU KOOSTAMINE Monitooring on temaatiliselt laiahaardeline kvantitatiivuuring, mis annab väärtuslikku informatsiooni soolise võrdõiguslikkuse ning ebavõrdsusega seonduvate erinevate aspektide, sh inimeste arvamuste, stereotüüpide, hoiakute ja käitumispraktikate kohta Eesti ühiskonnas. Elanikkonna arvamused ja hoiakud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning ebavõrdsusega seotud küsimustes mõjutavad olulisel määral nende võimalusi, valikuid ja käitumist nii haridusvalikute tegemisel kui hiljem tööturul. Seega on paremini sihitatud ja tulemuslikuma poliitika kujundamiseks vaja teada, mida inimesed arvavad naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta mh sellistel teemadel nagu perekond, töö ja pereelu ühitamine, võrdsed võimalused tööelus, poliitikas, hariduses ja ühiskonnas laiemalt. Lisaks elanikkonnauuringu tulemusi tutvustavale raportile koostatakse monitooringu tulemuste põhjal sarnaselt 2014. aastaga ka analüütiline artiklikogumik, eesmärgiga asetada uuringu tulemused kasutajate jaoks laiemasse teoreetilisse ja praktilisse konteksti. 2.3.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon Uuringu ja artiklikogumiku tellib Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond hanke korras uurimusasutus(t)elt. 2.3.2. Sihtrühmad Tulemuste levitamise sihtrühmaks on eelkõige poliitikakujundajad, poliitikate mõjude hindajad, teadlased/uurijad, üliõpilased, õpilased, ajakirjanikud ja laiem avalikkus. 2.3.3. Saavutatavad tulemused Valminud on soolise võrdõiguslikkuse monitooringu uuringuraport ja selle põhjal koostatud artiklikogumik, mis avalikustatakse elektrooniliselt SVVK-s. Sarnased monitooringud viidi läbi ka 2003., 2005., 2009., 2014. ning 2016. aastal. Monitooringute tegemise regulaarsus võimaldab uuringute tulemusi võrdlevalt analüüsida ning välja tuua aja jooksul toimunud muutusi. Praegu valitsevate hoiakute mõistmine aitab kavandada edasisi riiklikke tegevusi soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Lisaks kasutatakse saadud infot erinevate teadlikkuse tõstmise ning hoiakute muutmisele suunatud tegevuste elluviimisel nii käesoleva projekti raames kui ka pärast projektitegevuste lõppemist. 2.4. TEAVITUSTEGEVUSED SVVK NING SISU TUTVUSTAMISEKS Selleks, et SVVK oma eesmärki soolise võrdõiguslikkuse teadlikkuse tõstmisel piisavalt tõhusalt täidaks, on oluline tagada SVVK piisav nähtavus. Eeltoodust johtuvalt on projekti raames kavas mitmeid SVVK nähtavust parandavaid tegevusi. Lisaks laiemale avalikkusele suunatud avakonverentsile 2020. a lõpus ja soolise võrdõiguslikkuse monitooringut ning projekti raames välja töötatud koolitusmaterjale/vahendeid tutvustavale konverentsile, on kavas mitu väiksemat projekti ja selle tulemusi, sh SVVK-i tutvustavad üritust projekti kestel. Viimased on eelkõige suunatud konkreetsete tegevustega seotud sihtrühmadele ja/või koostööpartneritele. Lisaks on aastasse 2021 kavandatud ka üks vähemalt 3 kuud kestev meediakampaania, mis on suunatud laiemale avalikkusele ning mille raames kasutatakse ära nii juba projekti raames loodud kui ka eraldi kampaania tarbeks (SVVK tutvustamiseks) loodavad teavitusmaterjalid/vahendid. Meediakampaania peamine fookus saab olema siht- ja sidusrühmade teadlikkuse ja SVVK nähtavuse suurendamine läbi erinevate sotsiaalmeedia kanalite, kuid detailsem kontseptsioon (läbivad sõnumid, visuaal, tutvustustegevused, kasutatavad meediakanalid jne) töötatakse välja pärast SVVK avalikustamist. SVVK nähtavuse ning edaspidise kasutatavuse suurendamiseks kavandatakse teha jooksvalt koostööd ka erinevate soolise võrdõiguslikkuse edendamise valdkonnas tegutsevate koostööpartneritega. 2.4.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon Keskne roll nii teavitusürituste kui jooksvate teavitustegevuste läbiviimisel on Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonnal. Meediakampaania läbiviimiseks (sh 1-2- minutilise SVVK tutvustava videoklipi loomiseks) korraldab võrdsuspoliitikate osakond hanke sobiva kommunikatsiooniettevõtte leidmiseks. 2.4.2. Sihtrühmad Tööandjad, töötajad, õpetajad, õppejõud, karjäärispetsialistid, õpilased, üliõpilased, lapsevanemad, ministeeriumite ja nende allasutuste ning kohalike omavalitsuste ametnikud (poliitikakujundajad), kodanikuühiskonna organisatsioonid, soolise võrdõiguslikkuse eksperdid, ajakirjanikud jne. 2.4.3. Saavutatavad tulemused SVVK ning projekti tutvustatavate tegevuste abil suureneb projekti sihtrühmade teadlikkus nii SVVK-st ja projekti raames loodud soolise võrdõiguslikkuse edendamist toetavatest õppematerjalidest/vahenditest kui teadlikkus soolise võrdõiguslikkuse temaatikast laiemalt. Paraneb nii avalikkuse kui konkreetsete sihtrühm liikmete jaoks soolise võrdõiguslikkust puudutavate materjalide kättesaadavus. Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse algus- Tegevuse elluviija ja lõppkuupäev (organisatsioon ja/või ekspert) SVVK loomine: sisu, sh sisu toetava 04/2020-09/2022 Tegevuste ettevalmistust kommunikatsiooni, kodulehe ja tõlgete ja läbiviimist koordineerib väljatöötamine võrdsuspoliitikate osakond 11 (VPO), tegevused viib ellu hanke teel valitud lepingupartnerid VPO õppereis Norrasse 05/2020 Tegevuse valmistab ette ja (Kildeniga kohtumiseks) viib läbi VPO Uute koolitusmaterjalide/vahendide väljatöötamine 09/2020-02/2022 Tegevuste ettevalmistust poliitikakujundajatele, ja läbiviimist koordineerib karjäärispetsialistidele/õpetajatele ning (VPO), tegevused viib ellu tööandjatele hanke teel valitud lepingupartnerid Kildeni reis Eestisse + koostöökohtumine kohalike 11/2020 Tegevuse valmistab ette ja partneritega viib läbi VPO SVVK avakonverents 12/2020 Tegevuste ettevalmistust ja läbiviimist koordineerib (VPO) Võrdse palga teemalise interaktiivse tööriista 01/2021-06/2021 Tegevuse ettevalmistust ja väljatöötamine läbiviimist koordineerib (VPO), tegevuse viib ellu hanke teel valitud lepingupartner Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu, 01/2021-01/2022 Tegevuste ettevalmistust uuringuraporti ja artiklite kogumiku väljatöötamine ja läbiviimist koordineerib ANSO SVVK tutvustamisele suunatud meediakampaania 06/2021-2/2022 Tegevuse ettevalmistust ja ettevalmistus ja läbiviimine läbiviimist koordineerib (VPO), tegevuse viib ellu hanke teel valitud lepingupartner Erinevad (väiksemamahulised/kitsamale 03/2021-09/2022 Tegevused valmistab ette sihtrühmale suunatud) SVVK ja loodud ja viib läbi VPO materjalide/vahendite tutvustamistegevused Konverents soolise võrdõiguslikkuse monitooringu 02/2022 Tegevuse valmistab ette ja tulemuste ning projekti raames loodud SVVK ja viib läbi VPO välja töötatud materjalide tutvustamiseks 3. Indikaatorid Indikaator Nimetus Algtase Sihttase Selgitus (2021) (2023) Tulemusindikaator SVVK kasutajate arv 3 aasta jooksul 0 100 000 Tuginedes kavandatud (Outcome pärast SVVK loomist tegevustele tutvustatakse indicator) SVVK laiemale avalikkusele 2020. a lõpus. Sellest johtuvalt peaks ka sihttaseme hindamine toimuma 2023 aasta lõpus. Väljundindikaator SVVK on loodud - jah (Output indicator) 4. Projekti mõju läbivatele teemadele Projekt mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult põhjendada): Mõju regionaalsele arengule X jah ei Erinevate tegevuste ja projektide raames koostatud/loodud materjalid, videod ja koolitused, mis on edaspidi kergesti leitavad ning kõigile igal ajal kättesaadavad SVVK kodulehelt, aitavad soolise võrdõiguslikkuse alast teadlikkust tõsta ka väiksemates ja/või vähem arenenud piirkondades elavate inimeste hulgas. Teadlikkuse suurenemine, mh soolistest stereotüüpidest ning nende piiravast mõjust haridus ning tööelu valikutele, aitab kaasa ka väiksemates ja/või vähem arenenud piirkondades elavate inimeste töö, hariduse, erinevate teenuste ja eneseteostusega seotud valikuvõimaluste paranemisele. Mõju keskkonnahoiule X jah ei SVVK loomise tulemusel suureneb soolist võrdõiguslikkuse edendamist puudutavate (õppe)materjalide ja –vahendite kättesaadavus veebis, millest johtuvalt väheneb omakord vajadus trükitud (õppe)vahendite järele. Lisaks on suurem osa projekti raames loodavatest uutest materjalidest/vahenditest eelkõige interaktiivse suunitlusega, kuivõrd projekti eesmärgiks on parendada veebipõhiseid (ise)õppevõimalusi. Projekti raames loodavate meenete ja läbiviidavate ürituste raames eelistatakse võimalusel erinevaid keskkonnasõbralikke lahendusi. Mõju infoühiskonna edenemisele X jah ei SVVK koondab elektrooniliselt kättesaadava soolist võrdõiguslikkust puudutava info ühte kohta ning SVVK teavitustegevuste raames püütakse sihtrühmi suunata suurendama enesetäiendamisel ning info hankimisel kasutama senisest enam veebipõhiseid lahendusi, mis on kättesaadavad SVVK kodulehel. Projekti raames luuakse juurde ka täiesti uusi interaktiivseid õppematerjale/vahendeid, mis samuti SVVK kodulehel kõigile huvilistele kättesaadavaks tehakse. Mõju kodanikuühiskonna arengule X jah ei SVVK loomisega luuakse paremad võimalused soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmiseks ning seeläbi ka paremad eeldused kodanikele oma õiguste eest seismiseks. Mõju võrdsete võimaluste edendamisele3 Sooline võrdõiguslikkus (kas projekti lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)4 X jah ei Projekti kõik tegevused panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. 3 Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 17. detsember 2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 4 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad sh ka naisi ja mehi. Võrdne kohtlemine x jah ei SVVK loomisega suurenevad erinevate sihtrühmade võimalused soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse suurendamiseks. Suurenenud teadlikkus aitab kaasa töö, hariduse, erinevate teenuste ja eneseteostusega seotud valikuvõimaluste paranemisele ning seda hoolimata isiku rassist, rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest, veendumusest või seksuaalsest sättumusest. SVVK kodulehe loomisel jälgitakse WCAG 2.0 ligipääsetavuse nõudeid, samuti avalikustatakse osad materjalid vene keeles, et suurendada venekeelse elanikkonna ligipääsetavust infole. Projekti raames elluviidavate avalike ürituste puhul arvestatakse, et oleks tagatud ligipääs üritusele ka liikumispuudega isikutele. 5. Projekti jätkusuutlikkus Kuivõrd SVVK-s esitatav informatsioon ja selle kaudu kättesaadavaks tehtavad töövahendid toetavad soolise võrdõiguslikkuse seaduse ning Heaolu arengukava 2020-2023 erinevate sidusrühmade poolset rakendamist ning aitavad kaasa ka laiema avalikkuse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõusule, mis omakorda toetavad Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse edendamise alaste ülesannete täitmist, hakkab SVVK asuma Sotsiaalministeeriumi serveris. SVVK ülalpidamiseks ning edasiarendamiseks (siinkohal on mõeldud nii IT-alast tugiteenust kui sisu jooksvale täiendamisele minevaid vahendeid) nähakse ette vajalikud vahendid projekti lõpule järgnevatel aastatel juba riigieelarvest. Sisu edasise täiendamise eest hakkab vastutama Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakond. Kõik projekti raames väljatöötatud materjalid/õppevahendid hakkavad olema avalikkusele kättesaadavad SVVK-s. 6. Projekti lühikokkuvõte inglise keeles A Virtual Competence Centre of Gender Equality will offer a one-stop-shop to raise awareness of different target groups and stakeholders essential for promoting gender equality in the society, and to provide selected stakeholders, such as state and local government level policymakers, teachers/career counselors and employers with a necessary know-how. In addition to gender equality related research and data, the competence centre will make available online trainings. By making available innovative user-friendly tools to enable web-based independent studying, the Virtual Competence Centre of Gender Equality contributes to the provision of flexible, continuous and thereby sustainable awareness raising of gender equality. Project activities shall include:  The creation of an online interactive gender equality database for Estonia;  Creating and offering online training courses on gender equality for teachers/career counselors, policy makers and employers;  Creating online tool for awareness-raising on gender stereotypes that are contributing to gender pay gap;  Carrying out a representative survey on attitudes towards gender equality in 2021 in Estonia;  Publishing high-quality discussion articles based on the data from the survey. 15 7. Projekti elluviimisega seotud riskide hindamine Risk Riski Riski Riski Tegevus riskide maandamiseks MÕJU TÕENÄOSUS ASTE Hanke/hangete venimine/läbikukkumine 1 2 2 Tegevused on ajakavasse kavandatud sellise ajavaruga, et takistused hankemenetluse või lepingu täitmise raames ei mõjuta kokkuvõttes projekti tegevuste edukust/mõju. Kavandatud tegevused osutuvad 1 2 2 Eelarve koostamisel on arvestatud võimalusega kallimaks, kui eelarves kavandatud vajadusel eelarveridade vahel vahendite ümbertõstmiseks ning vajadusel ka mõne tegevuse algselt kavandatud sisu kohendamiseks (näiteks meediakampaania saab vajadusel kitsamalt fokusseerida, tõlkeid väiksemas mahus tellida jne). Tegevuste jaoks heal tasemel soolise 3 2 6 Tegevuste ettevalmistamise faasis võrdõiguslikkuse alase kompetentsiga kaardistatakse võimalikult suur hulk eksperte ekspertide mitteleidmine/hõivatus ning tegevuse kavandamiseks on arvestatud vajalikul ajahetkel piisav ajavahemik, et tegevuse elluviimisel on ajakava võimalik sobitada ekspertide ajakavaga. Tegevuste tulemus (SVVK keskkond, 3 2 6 Enne tegevuste elluviimist kaardistab VPO loodavad materjalid/vahendid) sobivus olemasolevad sarnased materjalid/vahendid ning sihtrühmale kus võimalik, proovib hankida tagasisidet seni loodud materjalide/vahendite kasutatavusele ja/või võimalikele puudustele, mida uute materjalide/vahendite väljatöötamisel arvestada. Tegevuste elluviimise raames teeb VPO tihedat koostööd lepingupartneritega ning vajadusel konsulteerib valdkondlike partner- organisatsioonidega, et tagada parim võimalik tulemus. SVVK ebapiisav nähtavus/külastatavus 3 3 9 Projekti tulemusindikaator on 100 000 külastust 3 aastat pärast SVVK avalikustamist. Tegemist on ambitsioonika eesmärgiga arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse edendamine kõnetab vaid teatud osa avalikkusest. Selleks, et eesmärk täidetud saaks on projekti koostamisel pööratud suurt tähelepanu nii jooksvate teavitustegevuste kavandamisele kui ka eraldi meediakampaania kavandamisele 2021. a SVVK tutvustamiseks. SVVK nähtavuse suurendamiseks on kavas järgnevad tegevused:  Tegevuste kavandamisel pööratakse suurt tähelepanu mitte ainult sisule, vaid ka vormile (et SVVK ning loodavad infomaterjalid/vahendid oleks võimalikult kasutajasõbralikud, arvestaks sihtrühmade käitumiseelistusi ning kutsuks lugema/kasutama).  Projekti raames on kavandatud kaasata kommunikatsiooniekspert tegevustesse juba SVVK loomisel ning pärast SVVK valmimist on kavas eraldi tegevusena ka sotsiaalmeediakeskne kampaania, mille raames luuakse erinevaid tööriistu (tutvustavaid klippe jne), et tõmmata SVVK-le suuremat tähelepanu.  Olulisel kohal on koostöö partnerorganisatsioonidega, et loodav SVVK leiaks oma koha soolist võrdõiguslikkust puudutava info otsimisel/kasutamisel. 17 Riskikategooriad: A. Tehnilised riskid, mis takistavad projektitegevuste elluviimist (ligipääsu puudumine sihtrühmadele/andmetele, valitud meetodi sobimatus, sõltuvus kolmandast osapoolest, eeltingimused täitmine jne). B. Finantseerimise/maksetega seonduvad riskid. C. Projekti juhtimisalased riskid. D. Õiguslikud/seadusandlikud riskid. E. Väliskeskkonnast tulenevad riskid. Mõju hindamise skaala 1–4: 1 = tähtsusetu mõju (teised tööd/tegevused on piiratud/segatud ja venivad) 2 = vähene mõju (tegevuse väljundi saavutamine hilineb) 3 = oluline, aga kontrollitav mõju (tulemuse saavutamine ohustatud või strateegiline eesmärk hilinenud) 4 = kahjustav mõju (strateegiline eesmärk jääb saavutamata) Tõenäosuse skaala 1–4: 1 = üliharv 2 = vähetõenäoline 3 = tõenäoline 4 = väga tõenäoline / vältimatu Riski ASTE (mõju x tõenäosus): 1–2 = väheoluline risk 3–6 = madal risk 7–11 = tingimuslik risk 12–16 = kriitiline risk 8. Lisad 1. Projekti detailne eelarve 2. Projekti partnerlusleping Sotsiaalministri 24. septembri 2019 käskkirjaga nr 58 „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty rakendamise protseduurireeglite kinnitamine Sotsiaalministeeriumis“ kinnitatud „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty rakendamise protseduurireeglid“ Lisa 3 Template for the PDP cost (budget) /Eelnevalt kindlaks määratud projekti eelarvevorm Programme /Programm: LOCALDEV Project title / Projekti nimi: Virtual Competence Center of Gender Equality Project Promoter / Toetuse saaja: Ministry of Social Affairs Total project cost / Projekti eelarve: 349 245 € Project grant rate /Projektitoetuse osakaal: 100% Project duration Projekti kestus: 30 months Number of Unit price (€) Total cost (€) Unit units Ühikute Type of expenditure Comments/additional information Ühiku hind (€) Kulu (€) Guidance / Juhend Ühiku tüüp arv Kulu liik Selgitused ja kommentaarid (b) (a) x (b) (a) 1. DIRECT EXPENDITURES - Reg. Art. 8.2 & Art. 8.3 / 1. OTSEKULUD- Reg. Art. 8.2 & 8.3 Project management / Projekti juhtimiskulud Cost of staff assigned month/ Project management / juhtimiskulud 30 2 458 73 740 to the project - Reg. costs for 0,75 position for project manager kuu Art. 8.3.1.a Total / Kokku 1.1: 73 740 Output / Activity 1 / Tegevus 1: Creating Virtual Competence Center of Gender Equality (VCCGE) / Soolise Võrdõiguslikkuse Virtuaalse Kompetentsikeskuse (SVVK) loomine Costs entailed by other IT-developments for building a website, contracts awarded by designing it and integrating information from Creating the web portal (body for the virtual webpage/ Awarding should comply with the applicable rules 1 50 000 50 000 PP for the purpose of other sites / IT-lahendused veebilehe loomiseks, competence centre) / Veebiportaali loomine koduleht on public procurement (Regulations Art. 8.15). carrying out the project disainiks ning erineva info koondamisele ühele - Reg. Art. 8.3.1.f lehele 9 officials costs for travel, transport, Travel and subsistence accommodantion, daily allowance, health Equality Policies Departments' study trip to Kilden in study visit/ If lump sums, include a reference to the defined 1 9 000 9 000 allowances for staff - insurance etc /9 ametniku kulud transpordile, Oslo / VPO õppereis Kildenisse Oslosse õppereis rules approved by the PO. Reg. Art. 8.3.1.b majutusele, päevarahadele, tervisekindlustusele jms Costs for covering Project Partner's expenses PROJECT PARTNER: Kilden travel costs to Tallinn in fall Travel and subsistence person / for travel, accommodation and local transport 2020 / projektipartneri 2020 ja järelkoolitusega seotud 2 1 000 2 000 allowances for staff - inimene in Estonia /Projektipartneri reisikulud, sh reisikulud Reg. Art. 8.3.1.b lennukipiletid, majutus ja kohalik transport Project Partner`s costs include consultation PROJECT PARTNER: Kilden training in Oslo in spring consultation fee Cost of staff assigned fees for Estonians in Oslo and for follow up 2020 and followup training in Tallinn in fall 2020 / / nõustamise 2 3 600 7 200 to the project - Reg. consultations in Estonia /Projektipartneri kulud - Kildeni koolitus Oslos kevadel 2020 ja järelkoolitus tasu Art. 8.3.1.a VPO konsultatsiooniks Norras ja Tallinnas 2020 järelkonsultatsiooniks Eestis Costs entailed by other contracts awarded by translation costs of the texts to Russian and Translation costs of content materials to Russian and page/ Awarding should comply with the applicable rules 50 15 750 PP for the purpose of English/tekstide tõlkekulud vene ja inglise English/Tõlkekulude vene ja inglise keelde lehekülg on public procurement (Regulations Art. 8.15). carrying out the project keelde - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other contracts awarded by Updating existing materials and giving initial input for materials/ Cost of expert fees for gender equality specialist Awarding should comply with the applicable rules 1 10 755 10 755 PP for the purpose of the web portal materjalid and communication specialist on public procurement (Regulations Art. 8.15). carrying out the project - Reg. Art. 8.3.1.f Total / Kokku 1.2: 79 705 Output / Activity 2 / Tegevus 2: Updating the content of VCCGE: creating training materials and tools / SVVK sisu uuendamine: koolitusmaterjalide/vahendite loomine Costs (including costs for texts and IT-solution) for developing set of (interactive) Costs entailed by other materials/tools for policy makers to help in contracts awarded by designing gender-sensitive knowledge-based Creating content for the web portal for policy makers set/ Awarding should comply with the applicable rules 1 20 000 20 000 PP for the purpose of policies /Kulud materjalide/õppevahendite / Veebiportaali sisu loomine poiitikakujundajatele kogumik on public procurement (Regulations Art. 8.15). carrying out the project väljatöötamiseks poliitikakujundajatele, mis - Reg. Art. 8.3.1.f oleksid abiks sootundliku teadmistepõhise poliitika kujundamisel (vt projekti detailse tegevuste kirjelduse punkti 2.2) Costs (including costs for texts, IT-solution) for developing set of (intearactive) materials/tools for career specialists/teachers to increase their Costs entailed by other knowledge about negative effects of gender Creating content for the web portal for career contracts awarded by set/ stereotypes / Kulud interaktiivsete Awarding should comply with the applicable rules specialists/teachers / Veebiportaali sisu loomine 1 20 000 20 000 PP for the purpose of kogumik materjalide/vahendite väljatöötamiseks on public procurement (Regulations Art. 8.15). karjäärispetsialistidele/õpetajatele carrying out the project karjäärispetsialistidele nende teadlikkuse - Reg. Art. 8.3.1.f tõstmiseks sooliste stereotüüpide kahjulikest mõjudest (vt projekti detailse tegevuste kirjelduse punkti 2.2) Costs (including costs for texts, IT-solution and translation) for developing set of (intearactive) materials/tools for employers to help them fulfil Costs entailed by other their obligation to promote gender equality contracts awarded by Creating content for the web portal for empolyers / set/ according to Gender Equality Act/ Kulud Awarding should comply with the applicable rules 1 20 000 20 000 PP for the purpose of Veebiportaali sisu loomine tööandjatele kogumik interaktiivsete materjalide/vahendite on public procurement (Regulations Art. 8.15). carrying out the project väljatöötamiseks tööandjatele, mis oleksid abiks - Reg. Art. 8.3.1.f soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevate kohustuste täitmisel (vt projekti detailse tegevuste kirjelduse punkti 2.2) Costs entailed by other Costs for developing the tool that helps to contracts awarded by increase the knowledge related to equal pay/ tool/ Awarding should comply with the applicable rules Creating content for the web portal about equal pay 1 3 000 3 000 PP for the purpose of Võrdse palga teemal teadlikkust tõstva tööriista tööriist on public procurement (Regulations Art. 8.15). carrying out the project väljatöötamine (vt projekti detailse tegevuste - Reg. Art. 8.3.1.f kirjelduse punktil 2.2) Total / Kokku 1.3: 63 000 Output / Activity 3 / Tegevus 3: Carrying of Gender Equality Monitory and composing article collection / Soolise monitooringu läbiviimine ning artiklikogumiku koostamine Costs entailed by other Costs of carrying out the survey, composing Gender Equality Monitory 2021 survey, report and contracts awarded by survey/ report and collection of articles/kulud uuringu Awarding should comply with the applicable rules collection of articles / Soolise võrdõiguslikkuse 1 80 000 80 000 PP for the purpose of uuring läbiviimiseks, uuringuraporti ja artiklikogumiku on public procurement (Regulations Art. 8.15). Monitooring 2021 uuring, raport and artiklitekogumik carrying out the project koostamiseks - Reg. Art. 8.3.1.f Total / Kokku 1.4: 80 000 Output / Activity 4 / Tegevus 4: Communication Activities for introducing VCCGE and its content / Teavitustegevused SVVK ning sisu tutvustamiseks Includes costs for rooms, audio-visual equipment, interpretation equipment, catering, Costs entailed by other transportation, (foreign) expert fees including The VCCGE introduction conference (end of 2020 , 70- contracts awarded by travel and accommodation, materials for the event/ Awarding should comply with the applicable rules 100 people) / SVVK tutvustamise konverents (2020. a 1 5 000 5 000 PP for the purpose of participants etc/ Sisaldab kulusid üritus on public procurement (Regulations Art. 8.15). lõpp, 70-100 inimest) carrying out the project konverentsiruumile, konverentsitehnikale, - Reg. Art. 8.3.1.f sünkroontõlkele, toitlustusele, transpordile, (välis) ekspertide kuludele, sh reisi- ja majutuskuludele, konverentsimaterjalidele jne Includes costs for rooms, audio-visual equipment, interpretation equipment, catering, Launching the monitory's results + celebrating the end Costs entailed by other transportation, (foreign) expert fees, including of the proj ect (end of 2021/beginning of 2022 , 70-100 contracts awarded by travel and accommodation, materials for the event/ Awarding should comply with the applicable rules people) / monitooringu tulemuste avalikustamine + 1 7 000 7 000 PP for the purpose of participants etc /Sisaldab kulusid üritus on public procurement (Regulations Art. 8.15). projekti lõpu ja tulemuste tähistamine ( 2021 carrying out the project konverentsiruumile, konverentsitehnikale, lõpp/2022 algus, 70-1 00 inimest) - Reg. Art. 8.3.1.f sünkroontõlkele, toitlustusele, transpordile, (välis) ekspertide kuludele, sh reisi- ja majutuskuludele, konverentsimaterjalidele jne Includes costs for media strategy, compilation and production of different type of (mostly) interactive infomaterials that will be shared Costs entailed by other mainily in social media channels (including short Media campaign increasing the visibility and contracts awarded by campaign/ introduction video about VCCGE itseltf), cost for Awarding should comply with the applicable rules signifigance of VCCGE /Meediakampaania SVVK 1 35 000 35 000 PP for the purpose of kampaania translation / Sisaldab kulusid on public procurement (Regulations Art. 8.15). nähtavuse suurendamiseks carrying out the project meediastrateegiale, eelkõige sotsiaalmeedias - Reg. Art. 8.3.1.f levitatavatele interaktiivsete infomaterjalide loomisele ja tootmisele (sh SVKK tutvustav lühivideo) VCCGE and/or its content related smaller scale events Costs entailed by other for specific targetgroups and/or cooperation partners contracts awarded by Includes costs for rooms, audio-visual event/ Awarding should comply with the applicable rules /SVKK või sellse sisu tutvustamisega seotud väiksema 2 500 1 000 PP for the purpose of equipment, transport catering, (foreign) expert üritus on public procurement (Regulations Art. 8.15). formaadiga üritused konkreetsele sihtgrupile ja/või carrying out the project fees, including travel and accommodation etc koostööpartneritele - Reg. Art. 8.3.1.f Total / Kokku 1.5: 48 000 Total / Kokku 1: 344 445 2. INDIRECT COSTS - Reg. Art. 8.5 / 2. KAUDSED KULUD - Reg. Art. 8.5 A method applied i.e. Art. 8.5.1 (a), (b), (c), (d) or (e) should be Total / Kokku 2: 4 800 Art. 8.5.1 c indicated here. TOTAL PDP COST / PROJEKTI ABIKÕLBLIKUD KULUD KOKKU (1 + 2): 349 245 Total project management cost / Projekti juhtimiskulud kokku (€): 73 740 Total output related cost / Projekti sistuegevuste kulu kokku (€): 270 705 V ÄIKEOST „ Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetustest rahastatud Sotsiaalministeeriumi projekti „ Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus“ kulude abikõlblikkuse ja sisu-eesmärkide saavutamise kontroll “ Käesoleva dokumendiga kutsub Sotsiaal ministeerium Teid esitama pakkumust väikeostul. HINNAPÄRING ÜLDINFO Hankija andmed Sotsiaal ministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik Hanke eest vastutav isik Ülar Vaadumäe , telefon: +372 626 9249 , e-post: [email protected] Hanke objekti lühikirjeldus ja eesmärk Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetustest rahastatud Sotsiaalministeeriumi projekti „ Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus “ osas: Projekti kuludokumentide abikõlblikkuse kontroll, kaasa arvatud hankemenetluste kontroll (inglise keeles verification of payment claims ) vastavalt Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide 2014-2021 nõudmistele ja Eesti seadusandlusele. Projektile seatud tulemuste ja eesmärkide saavutamise järelevalve (inglise keeles verification of outputs ) Hankelepingu rahastamisallikas 5T10-NORRA; Wbs kood: T10-NORRAEE-juhtimiskulu Isikuandmete töötlemine Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida isikuandmete kaitse seaduses ja üldmääruses (EL 2016/679) sätestatut HANKE OBJEKTI TEHNILINE KIRJELDUS/ OLULISEMAD TINGIMUSED Hanke objekti kirjeldus Projekti eesmärgiks on luua soolise võrdõiguslikkuse virtuaalse kompetentsikeskus – koondada seni erinevatel kodulehtedel olev valdkondlik info ühte kohta, et aidata kaasa nii avalikkuse kui konkreetsete siht- ja sidusrühmade teadlikkuse tõusule soolisest võrdõiguslikkusest ning seeläbi muuhulgas ka naiste ja meeste võrdsele kohtlemisele ühiskonnas. Loodav virtuaalne keskus hakkab sisaldama erinevaid materjale alates uuringutest, artiklikogumikest, raportitest ja juhenditest kuni videokoolituste ja muude erinevate praktiliste iseseisvat õpet toetavate materjalideni välja. (detailne projektikirjeldus lisatud). Projekti eelarve: 349 245 eurot. (detailne eelarve lisatud). Projekti kestus: 30 kuud – 01. 04.2020 kuni 30.09.2022. Projekti toetuse määr: 100%. Hankelepinguga tellitav t eenus hõlmab: Projekt vahearuande ja lõpparuande kontrolli projektile seatud tulemuste ja eesmärkide saavutamise aspektist. Vahearuande aruandeperioodiks on kalendriaasta ehk kokku esitatakse 2 vahearuannet s eisuga 31.12.2020 ja 31.12.2021 . L õpparuanne esitatakse 45 kalendripäeva jooksul peale projekti abikõlblikkus e perioodi lõppkuupäeva . Projekti elluviija koostab ar uanded etteantud vormidel , mis luuakse e-toetuste veebikeskkonnas Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt . Projekti kuludokumentide kontrolli . Väljamakse taotlus ehk kuludokumentide nimekiri esitatakse, kui abikõlblik kulu on reaalselt tekkinud ja kantud. Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus . Kontrollitavad sisu aruanded ja väljamakse te taotlused edastab töövõtjale Riigi Tugiteenuste Keskus, kes täidab projekti rakendusüksuse kohustusi. Kulude kontrolli miinimum põhimõtted, millest tuleb lähtuda: Esimese kuluaruand e puhul kontrollitakse 100% kuludest ja kulusid toetavatest alus dokumentidest Järgnevates kuluaruannetes võib kasutada valimipõhist lähenemist, mis peavad toetuma järgmistel miinimum-nõuetele: kontrollitakse vähemalt 25% vahearuandes esitatud kuludest v alimisse võetakse eri kululiikide kulusid, vastavalt Norra ja EMP toetuste Rakendusmääruse artikli 8.3.1 loetelule. kontrollitakse kõiki arveid, mis ületavad 10 000 eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud juhtudel, kui kulud on seotud lepingutega, mille kontroll on juba eelnevalt teostatud kontrollitakse kõiki hankemenetlusi, mis ületavad lihthanke (30 000 eurot) alampiiri riigihangete seaduse mõistes ja alates 5 000 eurost valimipõhiselt ka hankeid, mis jä ävad alla lihthanke alampiiri eurot. Riigihankega seotud kulurida võetakse valimisse hankemenetlusele järgnevalt hankega seotud kulu esmakordsel esitamisel või hankega seotud kulu esitamisel hankelepingu muudatusele järgnevalt. lisaks kontrollitakse kontrollija enda riskianalüüsi tulemusel valimisse võetavaid kulusid. Kui kontrollija tuvastab aruandes mitteabikõlbliku kulu, siis järgmises kuludokumentide aruandes laiendatakse valimit kõigile sama kululiigi kuludele. Kui viga on süstemaatiline, siis laiendatakse kontrolli kõigile projekti samatüübilistele kuludele. Kui mitteabikõlblike kulude maht kontrollitavas aruandes on suurem kui 5% aruande kogukulu, siis laiendatakse kulude kontroll kogu aruandele. Kontrollitakse kuluridasid, mis sisaldavad finantskorrektsiooni otsusega seotud lepingute kulusid, mille puhul veel välja maksmata kulusid vähendatakse jooksvalt vähendades iga rikkumisega seotud makstavat summat. Võrdlevate pakkumiste kohustuslik alampiir on 5000 eurot, ent ka alla alampiiri tuleb lähtu da r iigihangete seaduse §-st 3 ehk rahalisi vahendeid tuleb kasutada säästlikult ja otstarbekalt, hanked tuleb teostada parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel Sotsiaalministeerium kui toetuse saaja on hanke kohustuslane riigihangete seaduse mõistes . T ähtaeg ja/või ajakava L epingu täitmise tähtaeg on 31.12 .2022 ehk eeldatavalt 33 kuud L epingu tingimused Lepingu täitmisel kohaldatakse Sotsiaalministeeriumi töövõtu lepingu üldtingimusi , mis on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil : https://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused . Lepingu eritingimused on toodud väikeostu dokumendi lisas (lisa tud ). PAKKUMUSE ESITAMINE ja MENETLEMINE Selgitused Huvitatud isikutel on õigus küsida väikeostu dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-posti aadressile: [email protected] . Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isiku tele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks . Pakkumuse vormistamine ja esitamine Pakkumuses esitab pakkuja: Pakkumuse vormi (lisatud pakkumuskutsele); Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski . Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 14.04.2020 kell 17:00 . Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. Pakkuja märgib pakkumuses, milli ne teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. Pakkumuse vastavus Hankija avab kõik tähtajaks esitatud esialgsed pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikeostu dokumendis sätestatud nõuetele. Juhul kui pakkuja või pakkumus ei vasta väikeostu dokumendis esitatud tingimustele, siis lükkab hankija pakkumuse tagasi . Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus nõuaks riigihangete seaduse kohaselt toiminguid riigihangete registris . Pakkumuste hindamine Hankija hindab kõiki vastavaks tunnista tud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim ehk madalaima kogumaksumusega pakkumus. Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu . Lisa v äikeostu le Pakkumuse vorm delta_regNumber \* MERGEFORMAT 2-6.3/1064-1 Pakkuja üldandmed Pakkuja ärinimi Pakkuja registrikood Pakkuja juriidiline aadress Pakkuja poolse kontaktisiku nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber) Pakkumuse maksumus : KOKKU (eurot) Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) Käibemaks: Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja . Kinnit ame, et pakkuja on teadlik, et h ankija ei kasuta arveldamises ettemaksu. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud. TÖÖVÕTULEPINGU NR delta_regNumber \* MERGEFORMAT 2-6.3/1064-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaal ministeeriumi kaudu , registrikood 70000272 , asukoht Suur-Ameerika 1 , 1 0122 Tallinn, keda esindab kantsler Marika Priske (edaspidi nimetatud „ t ellija“ ) ja [Jur.isiku või FIE ärinimi] , registrikood [number] , asukoht [aadress] , keda esindab [ees- ja perekonnanimi] ( edaspidi nimetatud “ t öövõtja”) , e daspidi koos nimetatud „ pooled“ ja eraldi „p ool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “ l eping” ) alljärgnevas: Lepingu objekt Lepingu objektiks on t öövõtja poolt Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetustest 2014-2021 rahatatud projekti „Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus“ kulude abikõlblikkuse ja projekti eesmärkide saavutamise kontrolli teostamine (edaspidi „t öö “) . T öö kvaliteedinõuded on täps em alt kirjeldatud lepingu lisas 3 ( kirjeldatud ka pakkumuskutse p unktis 2.1). Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama l epingu objektiks olevad t ööd eeldatavalt 33 kuu jooksul lepingu sõlmimisest, hiljemalt 31.12 .2022. Tööde teostamise täpsem ajakava lepitakse poolte poolt eraldi kokku. Lepingu h ind Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate t ööde kogumaksumuseks on [ numbritega ] eurot koos käibemaksuga (edaspidi nimetatud „lepingu hind“) . Lepingu hind tasutakse t ellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel etapiti järgmiselt : ( täpsustatakse vastavalt pakkumusele ) . Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. Erisätted Lisaks üldti ngimustes sätestatule kohustub t öövõtja: esitama tellijale kontrollitud projekti vahearuannete ja lõpparuande kohta vastavasisulise kirjaliku seisukoha projekti tulemuste progressi ja eesmärkide saavutamise osas ; esitama tellijale iga kontrollitud finants aruande kohta vastavasisulise kirjaliku kinnituse abikõlblike kulude kogusumma kohta koos abikõlblike kulude loeteluga etteant ud vormil ; mitteabikõlblike kulude tuvastamisel esitama tellijale kirjalikus vormis informatsiooni projekti mitteabikõlblike kulude kohta koos seda toetava alus dokumentatsiooniga, et tellija saaks algatada rikkumismenetluse; tagama vajadusel juurdepääsu tellijale kontrollifunktsioonide läbiviimiseks esitatud kuludokumentide koopiatele ja muudele kulusid tõendavatele alusdokumentidele ; tööde teostamisel juhinduma isikuandmete kaitse seaduses, isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõuetest ja turvameetmetest. Töövõtja on kohustatud hoidma saladuses talle tööülesannete täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid ka pärast töötlemisega seotud tööülesannete täitmist ja lepingu lõppemist . Lisaks üldti ngimustes sätestatule kohustub t ellija: edastama töövõtjale projekti „ Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus“ vastutavate isikute ja programmi rakendusüksuse – kelleks on Riigi Tugiteenuste Keskus – koordinaatori nimed ja nende kontaktandmed; edastama töövõtjale informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetuste 2014-2021 reeglites ja juhendmaterjalides sätestatud nõuetega ja toetuse saaja kohustustega. Kui töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb projekti rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. Volitatud esindajad Tellija volitatud esindajaks l epingu täitmisega seotud küsimustes on Ülar Vaadumäe, tel +372 626 9249, e post [email protected] , või teda asendav isik . Töövõtja volitatud esindajaks l epingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi] , tel [ number ] , e post [aadress] . Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid : Lisa 1 – projekti „ Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus“ projektikirjeldus Lisa 2 – projekti „ Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus“ detailne eelarve Lisa 3 – projekti „ Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus“ kulude kontrolli miinimum-põhimõtted Lisa 4 – Norra finantsmehhanismi 2014-2021 rakendusmäärus Muud sätted Lepingu osaks on lisaks käe s oleva te le eritingimustele ja nende lisadele t öövõtulepingu te ü ldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaal ministeeriumi kodulehel aadressil : https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf . Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähen dab mõiste „ leping” l epingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: er itingimused (I), l epingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral l epingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 626 9301 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel