dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Meretöö seaduse analüüs

Sotsiaalministeerium · 26. märts 2020
Viit
1.2-5/1059-1
Registreeritud
26. märts 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Veeteede Amet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-5 Õigusalane kirjavahetus
Toimik
1.2-5/2020
Vastutaja
Monika Koks (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
25. aprill 2020

Failid

  • 📎1-1-6741 26.03.2020 Väljaminev kiri.bdoc2015 KB
  • 📎E-kiri.pdf198 KB

Sisu (failidest)

Marika Priske kantsler Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 26.03.2020 nr 1-1-6/741 Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meretöö seaduse analüüs (tööaja piirangud ja tähtajaliste töölepingute sõlmimine) Lugupeetud kantsler Marika Priske Edastame analüüsi meretöö seaduse muutmise vajaduse kohta, mille on koostanud Veeteede Amet seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse vormis eesmärgiga lihtsustada muudatuste edasist menetlust. Analüüs käsitleb meretöö seaduses ja töölepingute seaduses reguleeritud tähtajaliste meretöölepingute sõlmimise piirangute ning meretöö puhul kohalduvate tööaja piirangute problemaatikat. Varasemaks kontaktiks antud teemal on olnud Sotsiaalministeeriumis töö- ja pensionipoliitika osakond. Riik on seadnud eesmärgiks suured kauba- ja reisilaevad oma laevaregistritesse ja Eesti lipu alla tagasi tuua ning selle kaudu saavutada Eesti kui mereriigi rahvusvaheline tuntus, mille pikaajaliseks mõjuks on merenduse kaldasektori areng. See loob uusi suure lisandväärtusega töökohti, suurendab riigi maksutulusid ning aitab kaasa Eesti majanduse arengule. Samuti tekib Eesti meremeestel tulevikus rohkem võimalusi töötada Eesti lipu all sõitval laeval ja Eesti kaldasektoris ning seeläbi saada ligipääs Eesti sotsiaalkindlustussüsteemile ja sotsiaalsele kaitsele. Praegu puudub ca 5000 välislipu all sõitval Eesti elanikust meremehel juurdepääs Eesti riiklikule sotsiaalkindlustussüsteemile. Maksuerisused ei ole siiski ainuke asjaolu, millest lähtuvalt laevandusettevõtted oma otsuseid laeva konkreetse riigi laevaregistrisse toomise suhtes teevad. Väga määrav on ka lipuriigi regulatsioonidest tulenev bürokraatia maht. Mida suurem on laevaomaniku halduskoormus (ja sellest tulenevalt suurenenud tegevuskulud), seda vähem atraktiivne on selle riigi laevaregister ja lipp. Eesti merendussektorist lähtuvatest signaalidest tulenevalt ja seoses ülalkirjeldatuga, võttis Veeteede Amet vaatluse alla Eestis kehtivad tööõiguslikud regulatsioonid, mis võivad erimaksukorra alla käivate laevade omanike või laeva käitajate jaoks osutuda takistuseks valiku langetamisel Eesti lipu kasuks rahvusvahelistes konkurentsitingimustes. Tuvastati võimalikud meretööga seonduvad probleemid, millest kahte olulisemat on analüüsitud edastatud dokumendis. Seadusemuudatuste vastuvõtmine on kiireloomuline, sest laevanduse seaduste pakett jõustub juba 1. juulil 2020 ning õigusnormid, mis ei arvesta rahvusvahelises laevanduses kehtivaid Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 / [email protected] / www.veeteedeamet.ee Registrikood 70002414 rahvusvahelisi regulatsioone ja praktikaid, saavad takistuseks laevade Eesti lipu alla toomisel. Seega tuleks seadusemuudatused jõustada esimesel võimalusel. Küsimused on läbi arutatud ka Eesti merendussektori töövõtjate ja kutseliitudega, kes on väljatoodud regulatiivseid lahendusi toetanud. Kuna antud teema kuulub Sotsiaalministeeriumi vastutusvaldkonda, teeme Teile ettepaneku võtta üle analüüsi ja probleemi edasine lahendamine, sealhulgas vajalike analüüside teostamine ning muudatusettepanekute koostamine ja menetlemine. Küsimuste korral oleme valmis ka edaspidi aitama. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Arikas peadirektor Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ando Leppiman Eero Naaber 620 5534, [email protected] Katerin Peärnberg 620 5539, [email protected] 2 Meretöö seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Käesolev seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus (edaspidi VTK) käsitleb järgmiseid laevapere liikmeid puudutavaid Eesti siseriikliku õiguse probleeme: 1) Probleem 1. Tähtajaliste meretöölepingute sõlmimise piirangud; 2) Probleem 2. Tööaja piirangud meretöö puhul. Sissejuhatus Riik on seadnud eesmärgiks suured kauba- ja reisilaevad oma laevaregistritesse ja Eesti lipu alla tagasi tuua ning selle kaudu saavutada Eesti kui mereriigi rahvusvaheline tuntus, mille pikaajaliseks mõjuks on merenduse kaldasektori areng. See loob uusi suure lisandväärtusega töökohti, suurendab riigi maksutulusid ning aitab kaasa Eesti majanduse arengule.1 Kokkuvõttes nimetatakse neid tegevusi Eesti laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise projektiks. Rahvusvahelise laevanduse süsteemset arendamist, sh õigusloome vastavusse viimist rahvusvahelise praktikaga, pole Eestis läbi viidud kogu taasiseseisvumisperioodi jooksul. See on ka peamiseks põhjuseks, miks laevad on Eesti lipu alt lahkunud. Projekti tegevustega aidatakse kaasa laevandusvaldkonna võrdväärse positsiooni taastamisele teiste Eesti majandusvaldkondade kõrval. Samuti tekib Eesti meremeestel tulevikus rohkem võimalusi töötada Eesti lipu all sõitval laeval või Eesti kaldasektoris ning seeläbi saada ligipääs Eesti sotsiaalkindlustussüsteemile ja sotsiaalsele kaitsele. Hetkel on vastavad võimalused piiratud, kuna suur osa Eesti meremeestest töötab kolmandate riikide lippude all, mis ligipääsu riiklikule sotsiaalsele kaitsele ei taga.2 Eesti laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise projekti elluviimiseks on kavandatud erinevaid tegevusi. Tänaseks on riiklikul tasandil3 vastu võetud otsus luua laevandusettevõtete jaoks soodsamad maksutingimused, sh kehtestada erimaksukorra alla kuuluvatele laevadele4 maksuerisused. Euroopa Komisjon on laevanduse seaduste paketi5 riigiabi otsuse näol kinnitatud ja Riigikogu vastu võtnud ning see jõustub 1. juulil 2020. 1 Laeva Eesti lipu alla tulek tähendab tema registreerimist Eesti laevaregistris koos Eesti lipu kandmise õigusega, millega laieneb laevale Eesti riikkondsus ja sellega koos Eesti jurisdiktsioon. Samuti makstakse üldreeglina sotsiaalkindlustusmaksed lipuriiki. 2 Sotsiaalkindlustus on suures osas sissemaksepõhine, s.o sotsiaalkindlustushüvitiste saamiseks tuleb tasuda sotsiaalkindlustusmaksed. Tulenevalt Euroopa Liidu seadusandlusest ja osades kahepoolsetes riikidevahelistes sotsiaalkindlustusalastes välislepingutes sisalduvatest põhimõtetest tasutakse aga sotsiaalmaksud üldjuhul lipuriiki. 3 17.07.2017 a valitsuse otsus. 4 Erimaksukorra alla kuuluvad laevad: 500 ja suurema kogumahutavusega rahvusvahelist sõitu tegevad kauba- ja reisilaevad ning lisaks kaubalaevadele ka väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda regulaarreise tegevad samadele tingimustele vastavad reisilaevad. Teatud tingimustel kuuluvad erikorra alla ka süvendajad ja puksiirid. 5 Laevanduse seaduste pakett koosneb kahest seaduste muutmise seadusest: 1) Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus; RT I, 04.03.2019, 1. 2) Laeva lipuõiguse ja 1 Maksuerisused ei ole siiski ainuke asjaolu, millest lähtuvalt laevandusettevõtted oma otsuseid laeva konkreetse riigi laevaregistrisse toomiseks teevad. Väga määrav on ka lipuriigi regulatsioonidest tulenev bürokraatia maht. Mida suurem on laevaomaniku halduskoormus (ja sellest tulenevalt suurenenud tegevuskulud), seda vähem atraktiivne on selle riigi laevaregister ja lipp. Laevaomaniku tegevuskulud suurenevad juhul, kui lipuriik kohaldab oma lipu all sõitvate laevade suhtes õigusnorme, mis ei arvesta rahvusvahelises laevanduses kehtivaid rahvusvahelisi regulatsioone ja praktikaid. See võib saada takistuseks laevade lipu alla toomisel. Seoses ülalkirjeldatuga võttis Veeteede Amet vaatluse alla Eestis kehtivad tööõiguslikud regulatsioonid, mis võivad erimaksukorra alla käivate laevade omanike / laeva käitajate jaoks osutuda takistuseks valiku langetamisel Eesti lipu kasuks rahvusvahelistes konkurentsitingimustes. Tuvastati võimalikud meretööga seonduvad probleemid, millest kahte analüüsitakse käesolevas VTK-s. Esimene neist käsitleb tähtajaliste töölepingutega seotud problemaatikat (probleem 1) ning teine tööaja norme puudutavat problemaatikat (probleem 2). Piirangute tagajärjed Piirangud Eesti õiguses, mida täpsemalt käsitletakse allpool, võivad osutuda üheks takistuseks rahvusvahelises kaubanduslikus meresõidus osalevate laevade Eesti lipu alla toomise otsuse tegemisel, millel omakorda on järgmised negatiivsed tagajärjed:  Kui personalitöö korraldamisega seonduvad halduskulud on võrreldes teiste konkureerivate lipuriikidega suuremad, siis laevaomanikud võivad loobuda laeva Eesti lipu alla toomisest.  Rangem tööaja normide regulatsioon paneb laevaomaniku olukorda, kus ta peab Eesti lipu alla tulles arvestama suuremate tööjõukuludega, sest ta peab laeval majutama ühe ja sama ajaperioodi vältel suuremat hulka töötajaid ja selle võrra ka korraldama rohkem või sagedamini laevapere transporti tagasi koduriiki (meremehe tööandjale rahvusvaheliselt kohalduv nõue6).  Meretöö konventsioon esitab nõuded laevapere liikmete majutamise tingimuste kohta. Laevade kajutipind on arvestatud nendest nõuetest lähtuvalt. Juhul kui lipuriigi seadusandlus loob töötundide regulatsioonist tulenevalt olukorra, kus laeval peab hoidma rohkem laevapere liikmeid kui laeval tegelikult kajutipinda on, siis ei ole võimalik laeva selle riigi lipu alla tuua.  Laevapere liikmed ei soovi olla väikesel pinnal mitmekesi kajutis. Sellest võib tekkida olukord, kus laevaomanikul tekib raskusi oma laevade mehitamisega.  Kui laevaomanikud loobuvad laeva Eesti lipu alla toomisest, ei teki Eesti meremeestel täiendavaid võimalusi töötada Eesti lipu all sõitval laeval ning seega saada osa Eesti pensionikindlustusest ja töötuskindlustusest. Laevade Eesti lipu alla mittetulemisega ei saavuta Eesti globaalselt mereriigi mainet ja seega ei kasva Eestis ka laevanduse kaldasektor, kust arvestuste järgi hakkab tulevikus laekuma põhitulu laevanduse arendamisest.  Saavutamata jäävad ka ülejäänud laevanduse seaduste paketiga soovitud eesmärgid, eelkõige panus Eesti majanduse kasvu, laevanduse oskusteabe suurenemine Eestis jne. laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus 100 SE. 6 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni standard A2.5. Kojusõit 2  Lisaks oleksid riigi poolt Eesti laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise projekti elluviimiseks tehtud kulutused asjatud, kui täiendavad laevad tulemata jääksid ja lipuriigiks olemisest tulenev oodatav majanduslik kasu Eestisse ei laekuks.  Kui Eesti õigus erineb rahvusvahelisest praktikast, siis välismaised laevaomanikud võivad rikkuda kehtivat Eesti seadust vähese teadlikkuse tõttu. See tooks riigile kaasa täiendava töökoormuse seoses rikkumiste menetlemisega Tööinspektsiooni poolt, kelle ülesanne on muuhulgas tagada Eesti tööõiguse normide kohaldamine Eesti lipu all sõitvatel laevadel ja kes peab rikkumise tuvastamise korral algatama väärteomenetluse.  Eesti töötundide ülemmäära regulatsioon, mis on meretöö puhul rangem ILO meretöö konventsiooni regulatsioonist, ei pruugi alati kaitsta ka kaugsõidulaeval töötava meremehe huvisid, kuivõrd tööperioodid rahvusvahelises meresõidus on keskmiselt 4- 6 kuu pikkused, millele järgneb üldjuhul poole merel töötamise perioodi pikkune kodus viibimise periood. Sellisel meremehel suureneb meil kehtiva tööaja piirangu arvel tööst vabade puhketundide arv merel olles, mille ta peab veetma ja sisustama laeval, st tema vaba aeg mööduks merel, kui ta töötaks nädalas vaid 40 normtundi. Merel on vaba aja veetmise võimalused väga piiratud ja seega eelistaks meremees pigem teha rohkem ületunde, et teenida suuremat palka. Osade töölepingute puhul on rahvusvaheliselt välja kujunenud, et meremehel on palga sisse arvestatud juba ette teatud hulga ületundide tegemine, mis makstakse täies mahus välja, olenemata sellest, kas nimetatud ületunnid tehakse täis või mitte. See on nii kujunenud tööandjate ja töövõtjate läbirääkimiste tulemustena arvestades STCW-s ja meretöö konventsioonis toodud ülempiire. Kui laevaomanike jaoks tekib uus olukord, kus lipuriigi regulatsioonide tõttu ei ole enam võimalik ületunde teha, siis vaadatakse üle ka nimetatud kokkulepped, mis praktikas võib tähendada, et meremeeste töötasu langeb. Sellest tulenevalt lüheneks tõenäoliselt ka aeg, mida meremees saab kasutada pika tööperioodi järel kodus perega olemiseks ning seega väheneks ka meremehe ja tema pere elukvaliteet. Kokkuvõttes on meremees sunnitud töötama laeval pikema perioodi vältel, kuid tööaja piirangute tõttu on seal töötasu teenimise võimalused samuti piiratud. Suures plaanis vähendaks see meretöö atraktiivsust Eesti ja Euroopa meremeeste hulgas ning pigem soodustaks kolmandate riikide, eriti Aasia riikide elanike palkamist, kuna seal ollakse leplikumad pikema merel viibimise ja lühema kodus viibimise suhtes. Nendest põhjustest tulenevalt on käesolevas VTK-s väljatoodud probleemide lahendamine oluline ning seda võimalusel enne 1. juulit 2020, kui jõustub laevanduse seaduste pakett. Merendusvaldkonna eripärad Rahvusvaheline merendus on spetsiifiline valdkond, mille eripäradega ei ole Eesti õigusaktide koostamisel sageli arvestatud. Ka erineb meretöö tööst maismaal, nii tööandja vaates (laev ei saa sadamast nõutava miinimum mehitatuse taseme mittetäitmisel lahkuda, laevaomanikul / laeva käitajal on suur vastutus laeva kui kõrgema ohuallika meresõiduohutuse tagamise eest, erinevalt tööandja kohustustest teistes sektorites tuleb laevapere liikmetele tagada laeval elamiseks nõutavad tingimused ka tema tööst vabal ajal s.o puhkeajal, tööandja peab katma meremeeste koju toimetamise kulud ning ravikulud laeval jm) kui ka töövõtja seisukohalt (meremees elab ja töötab laeval kindlaksmääratud perioodidena, kus laev oma piiratud suuruse ja tingimustega on sisuliselt tema elukoht, mille vahele jäävad omakorda kompensatsioonina pikemad puhkeperioodid maismaal). 3 Lisaks paljudele rahvusvahelistele regulatsioonidele, mida täiendab siseriiklik õigus, reguleerib valdkonda suuresti pikema aja jooksul väljakujunenud praktika ehk tava ning sektoris tehtavad kokkulepped (nt ametiühingute osalusel sõlmitud kollektiivlepingud, laevakindlustusettevõtete üldtingimused jm). Praktika on omakorda kujunenud vastavalt rahvusvahelistele regulatsioonidele ja vastupidi – rahvusvahelised regulatsioonid kujundatakse tihtipeale lähtuvalt kehtivast praktikast. Rahvusvaheliste regulatsioonide ja praktika arvestamine lipuriigi õiguse kujundamisel on hädavajalik, kuna laev liigub ja konkureerib globaalselt oma teenuse pakkumisel. Sisuliselt on tegu juba sajandite vältel globaliseerunud majandusharuga, mille reeglid on üle maailma suhteliselt ühetaolised. Merendusteenuste turul rahvusvahelisel kaubaveol pole teenusepakkujad füüsiliselt piiratud konkreetse riigiga – neil on võimalik valida lipuriigiks riik, mille tingimused tagavad laevale konkurentsivõime. Kaugsõitu tegevate kaubalaevade laevaperele on iseloomulik ka rahvusvahelisus. Ühel laeval on tööl väga erinevatest päritoluriikidest töötajad. Meremehe tööandjal on kohustus toimetada laevapere liige koduriiki tagasi. Kuigi üldreeglina laieneb laevale lipuriigi jurisdiktsioon, siis on sellel mitmeid erandeid. Laeval toimuva tegevuse puhul võib tekkida erinevaid jurisdiktsiooniga seotud küsimusi, kuna ühelt poolt pole laev riigi territoorium7, mistõttu võivad õiguse kohaldumises tekkida nn hallid alad ning teiselt poolt võib tekkida laevanduse rahvusvahelise iseloomu tõttu puutumus korraga mitme riigi õigusega (lipuriigi õigus, rannikuriigi õigus, laevandusettevõtte asukohariigi õigus, laevapere liikmete elukohariigi õigus jm). Sellest tulenevalt tuleb jurisdiktsiooni küsimustega tegeleda eraldiseisvalt ning arvestada ka sellega, et erinevates valdkondades võib jurisdiktsiooni küsimus laheneda erinevalt (nt sotsiaalkindlustusõigus vs karistusõigus). Käesolevas VTK-s tuleb probleemide analüüsimisel ja sellest lähtuvate järelduste tegemisel seega arvestada merenduse ja meretöö eripäradega, valdkonnas väljakujunenud praktikaga, merendusvaldkonna rahvusvahelise iseloomuga ning jurisdiktsiooni rakendumise erisustega. Probleem 1 (tähtajalised meretöölepingud) Probleemi tuvastamine Probleem on seotud siseriikliku õigusliku regulatsiooniga, mis on piiravam kui rahvusvahelised kokkulepped kohustavad. Probleemiga on asutud tegelema lähtuvalt sektorilt laekunud märkustest, mille põhjal uuriti lähemalt rahvusvahelist meresõitu tegevate kaubalaevadel töötavate meremeestega tähtajaliste töölepingute sõlmimise piiranguid Eesti seadusandluses. Tähtajaliste lepingute sõlmimise piirangutele kui võimalikule probleemile laevade Eesti lipu alla toomisel viidati sektori erinevatel kohtumistel. 7 Selgitused edaspidi 4 Probleemi kirjeldus Kaugsõitu tegevate kauba- ja reisilaevade laevapere on reeglina rahvusvaheline. Ühel laeval on tööl väga erinevatest päritoluriikidest töötajad. Kuigi erinevates riikides ja erinevat liiki laevadel on erinev praktika, siis kaugsõitu tegevate kauba- ja reisilaevade laevapere meretöölepingud on olnud valdavalt tähtajalised.8 Seda ka sellel osal rahvusvahelises meresõidus osalevatel laevadel, mis on Rahvusvahelise Transporditöötajate Föderatsiooniga (edaspidi ITF)9 sõlminud kollektiivlepingud. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine rahvusvahelist sõitu tegevatel laevadel on meretöö puhul seega aktsepteeritud rahvusvaheline praktika ka rahvusvaheliste ametiühingute kui töövõtjate esindajate poolt ning tähtajaliste töölepingute regulatsioonil on seetõttu just meretöö puhul oluline tähtsus. Lisaks ajaloolisele aspektile võib tööandja olla huvitatud töölepingulisest suhtest üksnes perioodil, mil töötaja reaalselt laeval tööl on, arvestades sellega, et ühenduse võtmine ja personaliarvestuse pidamine üle maailma eri rahvustest ja riikidest pärit meremeestega nende tööst vabal ajal on keerulisem ja kulukam kui tööandjatel, kelle töötajate töökohad asuvad kaldal ja samas riigis, kus asub ka tööandja. Kuigi rahvusvahelised regulatsioonid arvestavad tähtajaliste töölepingute sõlmimisel meretöö eripäradega, siis probleem seisneb siinjuures siseriiklikus tähtajaliste meretöölepingute regulatsioonis, mis on rangem kui rahvusvahelised regulatsioonid nõuavad. Tänapäeval on võetud suund ka üldisemalt paindlikemate töötingimuste loomise suunas ja Sotsiaalministeerium on sellega seoses koostanud töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse eesmärgiga suurendada töö- ja puhkeaja paindlikkust.10 Eesti õigus TLS § 9 lõike 1 kohaselt võib tähtajalise töölepingu sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, võib tähtajalise töölepingu sõlmida ka juhul, kui seda õigustab töö ajutine iseloom kasutajaettevõtjas. TLS § 10 kohaselt pole võimalik sõlmida sama laevapere liikmega rohkem kui kaks järjestikust tähtaegset töölepingut ja järjestikusteks peetakse lepinguid, kui nad on sõlmitud üksteise järel vähema vahega kui kaks kuud. 8 Kaugsõidulaevadel on üldjuhul kasutusel tähtajalised töölepingud ja seega võiks meremehe töötamine kaubalaeval olla üks neist sektoritest, millele viitab EL direktiivi 1999/70/EÜ lisaks olev raamkokkuleppe. Täpset statistikat, kui paljud rahvusvahelisi kaugsõite tegevate kaubalaevade meremeestest töötavad tähtajalise ja kui palju tähtajatute meretöölepingute alusel, käesoleva VTK koostamisel kasutada ei olnud. 2011. aastal meretöö seaduse eelnõu ettevalmistamise käigus valminud Emori uuringu andmetel (Eelnõu seletuskirja lisa nr 1) vastanud 20 Eesti reederist 8, s.o 40% kasutasid tähtajalisi lepinguid. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c2810859-1bbf-442a- 852c-e3c4dd245e3a. 9 ITF tüüplepingud, mida kasutab suur osa kaugsõite tegevatest kaubalaevadest, on kõik tähtajalised. 10 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cf873262-f63a-496e-b40e-2bedf7935217 (18.03.2020) 5 Meretöö seaduse (edaspidi MTööS) § 13 järgi võib erisusena tähtajalist meretöölepingut sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige kindlaksmääratud reis või reisid, töömahu ajutine suurenemine või navigatsiooniperiood. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsioon Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsioon (edaspidi ILO meretöö konventsioon), mis võeti vastu 23. veebruaril 2006 eesmärgiga luua ühtsed põhimõtted tagamaks kõigile meremeestele inimväärsed töö- ja elamistingimused, tähtajaliste töölepingute sõlmimisele piiranguid ei sea. Riigikogu ratifitseeris ILO meretöö konventsiooni 23. veebruaril 2016 ning see jõustus Eesti Vabariigi suhtes 5. mail 2017.11 Konventsiooni nõuded on miinimumnõuded, mis tagavad nii meresõidu ohutuse kui ka meremeeste huvide vajaliku kaitse. Lipuriigil on aga alati võimalik kehtestada meremeeste elu- ja töötingimuste kaitseks rangemaid nõudeid. Sealjuures tuleb aga arvestada, et kui kehtestada laevaomanikele võrreldes ILO meretöö konventsiooni nõuetega täiendavat olulist koormust tekitavad regulatsioonid, võib see vähendada laevaomanike huvi laeva Eesti laevaregistris registreerimise suhtes. See omakorda mõjutab ka meremehi (vt „Piirangute tagajärjed“). Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta (edaspidi sotsiaalharta) II osa artikkel 2 reguleerib õigust õiglastele töötingimustele, kuid töölepingute tähtajalisusele viited puuduvad. Seega sotsiaalharta (mere)töölepingute tähtajalisusele piiranguid ei sea. EL direktiivi 1999/70/EÜ lisaks olev raamkokkuleppe Igal EL liikmesriigil on oma tööõiguslikud regulatsioonid, mis peavad olema kooskõlas EL direktiivi 1999/70/EÜ12 lisaks oleva raamkokkuleppega (edaspidi raamkokkulepe), kuigi sisult võivad need regulatsioonid üksteisest erineda. Raamkokkuleppe kohaselt peaksid töölepingud olema reeglina tähtajatud, kuid raamkokkuleppe preambuli punktis 8 on välja toodud, et teatavate sektorite, kutse- ja tegevusalade puhul on tähtajalised töölepingud tüüpiline töötamise vorm ning võivad sobida nii tööandjatele kui ka töötajatele. Sealjuures peaks tähtajaliste lepingute kasutamiseks olema objektiivne alus13 (raamkokkuleppe preambuli teine lõik). Raamkokkuleppe preambuli punkt 10 kinnitab, et kokkuleppe kohaselt tuleks raamkokkuleppe üldpõhimõtete, miinimumnõuete ja sätete kohaldamise kord kehtestada liikmesriikidel ja tööturu osapooltel, et arvestada iga liikmesriigi olukorda ning konkreetsete sektorite ja ametite erijooni, kaasa arvatud hooajalise tegevuse puhul.14 11 https://www.riigiteataja.ee/akt/223092017001 (30.01.2019) (31.01.2020) 12 Nõukogu direktiiv 1999/70/EÜ, 28. juuni 1999, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A31999L0070 (31.01.2020) 13 Euroopa Kohus (suurkoda) C-212/04): Mõiste „objektiivsed alused” raamkokkuleppe mõttes tähendab seda, et konkreetset tüüpi töösuhete kasutamine siseriiklike õigusnormidega ettenähtud kujul on õigustatud juhul, kui esinevad konkreetsed tegurid, mis on seotud eelkõige asjassepuutuva tegevuse ja selle elluviimise tingimustega. 14 Siiski ei tohi riigi ametiasutused neile antud kaalutlusõiguse kasutamisel tekitada olukorda, mis võib olla lähtekohaks kuritarvitustele, ning olla seeläbi direktiivi eesmärgiga vastuolus. 6 Raamkokkuleppe klausel 8 punkti 1 kohaselt võivad liikmesriigid ja/või tööturu osapooled säilitada või kehtestada töötajatele käesoleva kokkuleppe sätetest soodsamad sätted. Sama sätte punkti 4 kohaselt ei piira kokkulepe tööturu osapoolte õigust sõlmida asjakohasel tasandil, kaasa arvatud Euroopa tasandil, kokkuleppeid, mis kohandavad ja/või täiendavad käesoleva kokkuleppe sätteid viisil, mis võtab arvesse asjaomaste tööturu osapoolte erivajadusi. Seega viitab raamkokkuleppe sellele, et teatud sektorite puhul on võimalik teha erisusi ja kohaldada tähtajaliste töölepingute puhul vähempiiravamaid norme. Kirjavahetuses Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi (edaspidi DG MOVE) spetsialistidega15 kinnitas ka Euroopa Komisjoni esindaja, et Eestil on õigus teatud sektoritele tähtajaliste töölepingute osas teha erisusi, võttes arvesse nende erivajadusi.16 Tähtajaliste töölepingute kuritarvitamise vältimiseks tuleb aga liikmesriikidel vastu võtta teatud meetmed. Raamkokkuleppe klausel 5 (Meetmed kuritarvituste vältimiseks) sätestab, et järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete kasutamise võimaliku kuritarvitamise vältimiseks kehtestavad liikmesriigid, olles kooskõlas siseriikliku õiguse, kollektiivlepingute või praktikaga konsulteerinud tööturu osapooltega, ja/või tööturu osapooled konkreetsete sektorite ja/või töötajakategooriate vajadusi arvestades ühe või mitu järgmistest meetmetest (s.o miinimumnõudeks on üks meede), juhul kui kuritarvituste vältimiseks puuduvad samaväärsed juriidilised meetmed: a) objektiivsed alused, mis õigustaksid selliste töölepingute või töösuhete uuendamist; b) järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete maksimaalne kogukestus; c) selliste töölepingute või töösuhete uuendamiste arv. Eesti õiguses on järjestikuste tähtajaliste töölepingute puhul kehtestatud kõik kolm meedet - nii objektiivse aluse nõue, töölepingute või töösuhete maksimaalne kogukestuse nõue kui ka töölepingute või töösuhete uuendamiste arv: 1. Kooskõlas direktiiviga 1999/70 (raamkokkuleppe direktiiv) on Eesti riik kehtestanud tingimused tähtajaliste töölepingute sõlmimise piiramiseks, mille rakendamise korral: - tuleb tööandjal tähtajalise lepingu sõlmimist alati põhjendada17 (töölepingu seaduse § 6 lõige 2), kusjuures tähtajaks on kas konkreetse kuupäeva saabumine, konkreetse ülesande lõpetamine või konkreetse sündmuse toimumine. - Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) kohaselt on universaalne põhjus tähtajalise lepingu sõlmimiseks puuduva töötaja asendamine (TLS § 9 lõige 2). 2. TLS § 9 lõike 1 kohaselt võib tähtajalise töölepingu sõlmida kuni viieks aastaks. 3. TLS § 10 kohaselt pole võimalik sõlmida sama laevapere liikmega rohkem kui kaks järjestikust tähtajalist töölepingut ja järjestikusteks peetakse lepinguid, kui need on sõlmitud üksteise järel vähema vahega kui kaks kuud (TLS § 10). 15 Kirjavahetus toimus juunis ja juulis 2019 DG MOVE ja Veeteede Ameti vahel. Kirjavahetus on kättesaadav Veeteede Ametis. 16 In principle, Estonia is allowed to create a special regime for fixed-term contracts in specific sectors, occupations and activities to take account of their particular circumstances. 17 Kuigi Eesti on piiranud tähtajaliste lepingute sõlmimist, siis samas on mingil määral arvestanud meretöö eripäradega ja sätestanud tähtajalise meretöötöölepingu sõlmimise võimaldamiseks täiendavad alused MTööS §-s 13. Eeldatakse siiski töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevaid mõjuvaid põhjuseid, ehkki need on seaduse tekstist lähtuvalt võrreldes TLS-iga mõnevõrra laiemad. Kohtupraktikat selle sätte rakendamise kohta ei ole. Seetõttu pole üheselt selge, mil määral on võimalik tähtajalisi lepinguid sõlmida ja millised peaksid olema argumendid. Selge on siiski see, et kui laeva ohutu mehitatuse tunnistus näeb ette laeval pidevalt täita teatud ametikohad, siis ei ole võimalik nende ametikohtade täitmist põhjendada ajutise iseloomuga. 7 Eesti on seega järjestikuste tähtajaliste töölepingute osas EL tasandi raamkokkuleppest tulenevad tingimused võrreldes teiste riikidega oma tööõigusesse üle võtnud maksimaalselt. TLS kehtestab järjestikuste tähtajaliste lepingute põhjendamatu kasutamise tõkestamiseks kõiki kolme piirangut, samas kui direktiivi kohaselt piisaks ühest kuritarvitamise vältimise meetmest. Erandit meetmete arvus ei ole ette nähtud ka meretöö osas. Teised Euroopa riigid nii piiravaid tingimusi seadnud pole. Veeteede Amet viis valitud riikide seas läbi küsitluse, millele vastas viis Euroopa olulist laevandusriiki (vt VTK 5. ptk ja VTK lisa). Küsitlusest selgus, et Taanis pole reguleeritud, kui palju aega peab jääma kahe tähtajalise lepingu vahele. Norra õiguse kohaselt loetakse ajutiselt tööle võetud töötajad alaliselt töötavateks alles juhul, kuid nad on töötanud tööandja juures rohkem kui neli aastat järjest. Hollandi õigus lubab järjestikuste tähtajaliste lepingute sõlmimise piirangutest sätestada mitmeid erandeid. Malta vastas küsimusele, kas Malta õigus lubab sõlmida rohkem kui kaks järjestikust tähtajatut töölepingut, et järjestikused tähtajalised töölepingud on lubatud. Ainukese piiranguna tõi Malta välja, et laeval ei tohi veeta korraga rohkem kui 12 kuud. Küpros nimetatud küsimusele ei vastanud. Samas toimus 27.- 28.05.2019 Küprose Mereministeeriumi ja Veeteede Ameti vaheline kohtumine Limassolis, kus Küpros vastas, et nad on teadlikud EU määrusest ja sellest tulenevatest piirangutest, kuid rahvusvahelises laevanduses on keeruline praktikas neid reegleid järgida. Küpros tõi lisaks välja, et kui pärast töölepingu lõppemist kohe uut töölepingut ei sõlmita, siis ei loeta lepinguid järjestikuseks. Seega on Eesti tööõigus tähtajaliste meretöölepingute puhul piiravam kui teistes Euroopa Liidu riikides ning see mõjutab Eesti laevanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ning sealjuures Eesti laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise projekti eesmärkide saavutamist negatiivselt. Eelnevalt viidatud kirjavahetuses DG MOVE spetsialistidega palus Eesti seisukohta ka selles, kas direktiiv 1999/70/EÜ lubab tähtajaliste töölepingute puhul kohaldada erisusi ka ainult erimaksukorra alla kuuluvatele laevadele. DG MOVE ei võtnud selles küsimuses konkreetset seisukohta, kuid andis juhised, millega tuleks vastava õiguse kujundamisel arvestada: 1) selgitada konkreetsete laevade tegevuse eripära võrreldes laevadega, mis jäävad erimaksukorra alt välja; 2) selgitada, miks need eripärad tekitavad vajaduse sätestada erisused tähtajaliste töölepingute või töösuhete osas; 3) selgitada, kuidas erisuste loomine nende eripäradega paremini arvestab ja kuidas on sellest tulenevalt tagatud kuritarvituste vältimine. DG MOVE lisas, et lisaks raamkokkuleppele tuleb arvestada ka teiste rahvusvaheliste regulatsioonide ja nendest tulenevate nõuete olemasoluga. Lisaks ei pruugi raamkokkulepe valdkonnas alati kohalduda täielikult. Raamkokkuleppe preambuli neljas lõik sätestab, et kokkulepet kohaldatakse tähtajaliste töötajate suhtes, välja arvatud need, kelle on andnud ettevõtte käsutusse ajutist tööjõudu vahendav asutus. Seega kui laevade mehitamisega tegelevad ettevõtted vahendavad ka ajutist (s.o tähtajalist) tööjõudu, siis selliste töötajate kohta ei pruugi raamkokkuleppe regulatsioon üldse kohalduda. 8 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/104/EÜ, 19. november 2008, renditöö kohta Raamkokkuleppe preambul sätestab sealsamas, et „pooled soovivad kaaluda vajadust tööjõudu vahendava asutuse kaudu tehtavat tööd käsitleva kokkuleppe järele.“ Selline kokkulepe ka sõlmiti (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/104/EÜ, 19. november 2008, renditöö kohta18), kuid see ei sea piiravaid tingimusi lepingu tähtaja suhtes. Probleem 2 Probleemi tuvastamine Lähtuvalt Eesti laevandussektorist saabunud märguannetele võttis Veeteede Amet vaatluse alla Eestis kehtivad tööõiguslikud regulatsioonid, mis võivad laevaomanike jaoks Eesti lipu kasuks valiku langetamisel takistuseks osutuda. Sektorilt laekunud märkuste põhjal uuriti lähemalt rahvusvahelist meresõitu tegevatel laevadel töötavate meremeeste tööaja piiranguid Eesti seadusandluses. Algselt asuti probleemi uurima lähtuvalt sellest, et Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (edaspidi EMSA) tõstatas 2017. aasta novembris oma kirjaga Merendusnõukojale19 (koopia Veeteede Ameti peadirektorile) probleemi, et Eesti regulatsioonides sätestatud töö ja puhkeaja regulatsioon on piiravam võrreldes rahvusvahelise kaubandusliku meresõidu praktikas teiste riikide poolt kasutatavatest tingimustega, mis reeglina lähtuvad eelkõige ILO meretöö konventsiooni nõuetest. EMSA tõi oma kirjas välja ka asjaolu, et ITF osalusel sõlmitud meretöölepingutes on lubatud 1,64 korda suurem arv töötunde kui Eesti siseriiklikus õiguses ja osundas, et antud asjaolu on negatiivse mõjuga töökohtade loomisel Eesti lipu alla. Selle probleemitõstatuse edastas Veeteede Amet ka Tööinspektsioonile. Meretööseaduse eelnõu ettevalmistamise käigus valminud Emori uuringus tõi sektor välja järgneva: „Tööaja ja puhkeaja regulatsioon ei ole piisavalt paindlik, et tagada töö tegemine ja töö töötajale (sh summeeritud tööaeg).“20 Probleemi kirjeldus Probleem on ühelt poolt seotud rahvusvaheliste kokkulepetega (eelkõige Euroopa Sotsiaalharta tõlgendus töötundide osas) ning teiselt poolt siseriikliku õigusliku regulatsiooniga. Eksisteerib kaks rahvusvahelist lepingut, millega Eesti on ühinenud ja mille tööaja maksimaalseid norme puudutavad regulatsioonid või nende tõlgendused erinevad teineteisest ning mida tuleks käesolevas VTK-s lisaks siseriiklikule õigusele analüüsida: - ILO meretöö konventsioon, mis reguleerib maksimaalseid nädalasi ja päevaseid töötunde merel ning minimaalseid nädalasi ja päevaseid puhkeaegu, lähtudes meretöö spetsiifikast (selle rakendamiseks21 on vastu võetud ka Nõukogu direktiiv 2009/13/EÜ)22 18 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32008L0104 (31.01.2020) 19 Kiri on kättesaadav Merendusnõukojas. Kirja koopia edastati ka Veeteede Ameti peadirektorile. 20 Eelnõu seletuskirja lisa nr 1: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c2810859-1bbf-442a-852c-e3c4dd245e3a (11.02.2020) 21 Kuigi direktiiv viitab „meretöönormide konventsioonile“, siis ingliskeelsest tõlkest selgub, et tegu on ikkagi ILO meretöö konventsiooniga. 22 Nõukogu direktiiv 2009/13/EÜ, 16. veebruar 2009 , millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta ja muudetakse direktiivi 1999/63/EÜ: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32009L0013 (04.02.2020) 9 - Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta23 (edaspidi sotsiaalharta), mis kohustab hartaga ühinenud riike üldsõnaliselt tagama vastuvõetava tööaja. Eesti õigus Eesti õiguse kohaselt rakendub laevapere liikmetele teiste töötajatega võrdne tööaja piirang, mis TLS § 46 lg 124 kohaselt ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta (st kuus ~176 tundi). Kuigi TLS § 46 lg 1 sõnastus ei viita otseselt summeeritud tööajale, siis VTK koostaja teadmistel on kehtiv rakenduspraktika selline, et sättes nimetatud tööaja piiranguid rakendatakse nii summeeritud kui ka tavapärase tööaja arvestuse korral – sellise tõlgenduse on avaldanud nimelt Tööinspektsioon.25 Tööinspektsioon selgitab lisaks, et vaid juhul, kui töötaja töötab summeeritud tööaja arvestuse alusel, võib tema tööaeg seitsmepäevase ajavahemiku kohta olla pikem, näiteks erandjuhtudel kasvõi 70 tundi seitsme päeva jooksul. Ent ka siis peab tööandja jälgima, et töötaja tööaeg ei ületaks summeerimisperioodi (nt neli kuud) keskmisena 48 tundi iga seitsmepäevase ajavahemiku kohta. TLS-i § 46 lg 326 annab lisaks eeltoodule erandjuhtudel võimaluse töötaja keskmist tööaega pikendada 52 tunnile seitsmepäevase ajavahemiku kohta27, kui kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav (töötajal on sama sätte alusel õigus see kokkulepe igal ajal siiski üles öelda). Rahvusvahelise regulatsiooni kohaselt TLS-iga samasugust ranget töötundide ülemmäära kaugsõidulaevadel töötavate laevapere liikmete tööajale aga ei rakendata. ILO meretöö konventsiooni standardi A2.3. punkti 5 alapunkt a reguleerib maksimaalse töötundide piirangut nädalas (72 tundi mis tahes seitsmepäevasel ajavahemikul) ja ööpäevas (14 tundi mis tahes 24-tunnisel ajavahemikul). Samad piirangud sätestab direktiivi 1999/63/EÜ klausel 5. Seega probleemiks on, et TLS nõuded tööaja suhtes, mis rakenduvad ka meretöö puhul, on rangemad ILO meretöö konventsiooni nõuetest. Lisaks reguleerib MTööS ka igapäevast ja iganädalast puhkeaega: § 48. Igapäevane puhkeaeg Kokkulepe, mille kohaselt jääb laevapere liikmele 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui kümme tundi puhkeaega, on tühine. Puhkeaja võib jagada 24-tunnise ajavahemiku jooksul kaheks osaks tingimusel, et ühe osa kestus on vähemalt kuus järjestikust tundi. Kahe järjestikuse puhkeaja vaheline aeg ei või ületada 14 tundi. § 49. Puhkeaeg nädalas 23 https://www.riigiteataja.ee/akt/78197 (04.02.2020) 24 TLS § 46. Töö tegemise aja piirang (1) Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi. 25 Töö- ja puhkeaeg: https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/Too_ja_puhkeaeg_EST.pdf (11.02.2020) 26 TLS § 46. Töö tegemise aja piirang (3) Tööandja ja töötaja võivad leppida kokku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav. Töötaja võib kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette. 27 Töö- ja puhkeaeg: https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/Too_ja_puhkeaeg_EST.pdf (11.02.2020): Samas peab sellise kokkuleppe sõlmimisel olema tagatud, et töötamine ei kahjustaks töötaja tervist ja ohutust.“ TLS § 43 lõige 3: Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul. 10 (1) Kokkulepe, mille kohaselt laevapere liikmele jääb seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 84 tundi puhkeaega, on tühine. Puhkeaeg nädalas hõlmab käesoleva seaduse §-s 48 nimetatud igapäevast puhkeaega. (2) Kokkulepe, mille kohaselt vahiteenistuses osalevale laevapere liikmele jääb seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 77 tundi puhkeaega, on tühine. Puhkeaeg nädalas hõlmab käesoleva seaduse §-s 48 nimetatud igapäevast puhkeaega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangust võib teha erandeid kollektiivlepinguga tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ega ohutust ning laevapere liikmele jääb seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 77 tundi puhkeaega.“ Sama puhkeaja regulatsioon sisaldub ka ILO meretöö konventsiooni standardi A2.3. punkti 5 alapunktis b, välja arvatud vahiteenistuses mitteosalevale laevapere liikmele, kelle nädalane puhkeaeg ei tohi MTööS kohaselt olla vähem kui 84 tundi. Kui ILO meretöö konventsiooni nädalane puhkeaja miinimumnõue täita, siis selle alternatiivi kohaselt on ILO meretöö konventsiooni järgi maksimaalne töötundide arv nädalas 91 tundi.28 Kuigi ILO meretöö konventsioon lubab kohaldada emba-kumba (vt järgmise alapealkirja alt) – kas maksimaalset tööaega (TLS) või minimaalset puhkeaega (MTööS) ning MTööS § 6 sätestab, et „Laevapere liikme töösuhtele kohaldatakse töölepingu seadust ja teisi töösuhet reguleerivaid õigusakte käesolevas seaduses sätestatud erisustega“, siis tundub, et antud juhul MTööS puhkeaja regulatsioon TLS-ist tulenevad probleemi siiski ei lahenda. Kuigi ei ole päris selge, miks nimetatud juhul üldregulatsiooni asemel ei kohaldata eriregulatsiooni, siis MTööS seletuskiri viitab TLS regulatsiooni ülimuslikkusele: „Laevapere liikme (nii nagu ka teiste töötajate) tööaja korralduse üldpõhimõtted tulenevad TLS-ist. Näiteks eeldatakse töötaja, sh laevapere liikme puhul, et täistööajaga töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas (TLS § 43 lõige 1), talle võib kohaldada summeeritud tööaja arvestust (TLS § 43 lõige 3) ja tema suhtes tuleb järgida üldisi tööaja piiranguid (TLS § 46). Ka meretöö konventsioon sätestab, et laevapere liikme tööaeg peab sarnaselt teiste töötajatega põhinema kaheksatunnisel tööpäeval (standardi A2.3 lõige 3).“29 Seejuures pole selge, miks on MTööS-sse kirjutatud TLS-ist erinevad sätted, kui samas seletuskirjas on öeldud, et TLS sätted on ülimuslikud. Lisaks, eelnevalt viidatud MTööS seletuskirjas on küll täiendavalt välja toodud, et eelnõu sätestab töö- ja puhkeaja erisused võrreldes TLS-iga (viide MTööS §-le 6), kuid ainukeseks erisuseks loeb järgneva: „Eelnõu § 40 täpsustab laevapere liikme töö tegemise aja piiranguga seonduvat, pikendades laevapere liikmele kohaldatavat arvestusperioodi võrreldes TLS-is sätestatuga. Kuuekuuline arvestusperiood lähtub kehtivast mereteenistuse seadusest (§ 43). Erisusena kehtivast õigusest annab eelnõu võimaluse kollektiivlepinguga pikendada arvestusperioodi kuni 12 kuuni. Kui tööandja ei järgi töö tegemise aja piirangut, on tööinspektoril õigus lisaks ettekirjutuse tegemisele alustada tööandjast laevaomaniku / laeva käitaja suhtes väärteomenetlust ning kohaldada rahatrahvi (TLS § 122).“ Vaja oleks seega Sotsiaalministeeriumi seisukohta, kas MTööS minimaalse puhkeaja regulatsiooni saab siiski rakendada erinormina TLS maksimaalse tööaja regulatsiooni suhtes ning sellest tulenevalt, lisaks uue selgituse koostamisele ja avaldamisele, rakendada otse olemasolevat seaduse teksti. 28 Nädalas on kokku 168 tundi. Lahutades sellest 77 kohustuslikku puhketundi, jääb maksimaalseks töötundide arvuks nädalas 91 tundi. 29 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c2810859-1bbf-442a-852c-e3c4dd245e3a (12.02.2020) 11 Puhkeajast tulenevast praktikast lähtuvad ka teised Veeteede Ameti küsitlusele vastanud Euroopa riigid (vt VTK lisa). Taanis on tööaja piiranguks nädalane minimaalne puhketundide arv 77 ja ööpäevane puhketundide arv 10, mis vastab ILO meretöö konventsiooni nõuetele. Lisaks võib puhkeaja piirangutest kõrvale kalduda, kui see on seotud laeva ohutusega. Taani õigus lubab kollektiivlepingute alusel töötundide osas teha ka erandeid. Samuti lähtub ILO meretöö konventsiooni nõuetele vastavatest puhkeaja nõuetest Küpros. Küprose vastav õigusakt (THE MARITIME LABOUR CONVENTION 2006 (RATIFICATION) AND FOR MATTERS CONNECTED THEREWITH LAW OF 2012. Law 6(III)/2012) sätestab, et minimaalne puhketundide arv nädalas on 77 tundi ja ööpäevas 10 tundi. Küprose õigus lubab kollektiivlepingute alusel töötundide osas teha ka erandeid. Minimaalse puhkeaja regulatsioonist maksimaalsete töötundide määratlemise asemel lähtub ka Malta. Kollektiivlepingute alusel on võimalik sarnaselt Taani ja Küprosega teha erandeid. Norras on minimaalne puhketundide arv 10 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul ning 77 tundi 168-tunnise ajavahemiku jooksul. Seega lähtub ka Norra ILO meretöö konventsiooni nõuetest. Erandid on lubatud kollektiivlepingute alusel ja samuti juhtudel, mis seonduvad näiteks hädaolukorra, ohutuse ja reostuse ennetamisega. Hollandi töötundide seaduse artikkel 5:12 punkt 2b näeb ette tööaja reeglitest erisuse tegemise võimaluse isikutele, kes töötavad laevadel. Hollandi transpordivaldkonna tööaega reguleeriva seaduse (Arbeidstijdenbesluit vervoer) kohaselt lähtutakse meremeeste puhul üldreeglina ILO meretöö konventsiooni ja STCW konventsiooni puhkeaja regulatsioonist, mille kohaselt minimaalse puhkeaja piirang nädalas on 77 tundi ja ööpäevas 10 tundi. Erandeid tööaja normidest laeva ohutuse tagamiseks on lubatud teha nii Taani, Küprose, Malta, Norra kui ka Taani õigusaktidega. Täiendavalt. Eesti õiguse kohaselt (MTööS § 46 lõige 2) ei loeta ületunnitööks töö tegemist laevapere liikme puhkeajal, kui see on vajalik laeva, laeval olevate isikute või lasti ohutuse tagamiseks või merehädas olevate isikute või laevade abistamiseks. ILO meretöö konventsioon Rahvusvaheliselt välja kujunenud meretöö standardid on fikseeritud ILO meretöö konventsiooniga, mis võeti vastu 23. veebruaril 2006 ja jõustus rahvusvaheliselt 20. augustil 2013 eesmärgiga luua ühtsed põhimõtted tagamaks kõigile meremeestele inimväärsed töö- ja elamistingimused. Riigikogu ratifitseeris ILO meretöö konventsiooni 23. veebruaril 2016 ning see jõustus Eesti Vabariigi suhtes 5. mail 2017. Konventsiooni nõuded on miinimumnõuded, mille eesmärk on tagada ühelt poolt meresõidu ohutus ja teiselt poolt meremeeste huvide vajalik kaitse. Kuigi lipuriigil on võimalik alati kehtestada meremeeste elu- ja töötingimuste kaitseks miinimumnõuetest rangemaid nõudeid, siis on rahvusvahelises meresõidus valdavalt kasutusel ja mõlema tööturu osapoole poolt töökorralduse küsimustes aktsepteeritud ILO meretöö konventsiooni miinimumnõuded. Sellist lähenemist võiks toetada asjaolu, et igasugu laevaomanikule / laeva käitajale täiendavat olulist koormust tekitavad regulatsioonid võivad oluliselt vähendada võimalikku huvi laeva Eesti registrites registreerimise suhtes ja 12 seega ei teki ka Eesti meremeestele töökohti Eesti lipu all sõitval laeval ning juurdepääsu Eesti pensionikindlustussüsteemile. ILO meretöö konventsiooni standardi A2.3. punkti 5 alapunkt a) reguleerib maksimaalse töötundide piirangu nädalas (72 tundi mis tahes seitsmepäevasel ajavahemikul) ja ööpäevas (14 tundi mis tahes 24-tunnisel ajavahemikul). Teise alternatiivina reguleerib ILO meretöö konventsiooni standardi A2.3. punkti 5 alapunkt b) minimaalse puhkeaja piirangu nädalas (77 tundi mis tahes seitsmepäevasel ajavahemikul) ja ööpäevas (kümme tundi mis tahes 24-tunnisel ajavahemikul). Nõukogu direktiiv 1999/63/EÜ30 ja Nõukogu direktiiv 2009/13/EÜ)31 Direktiiviga 1999/63/EÜ käsitletakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (FST) sõlmitud kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta. Direktiiviga 2009/13/EÜ rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta ja muudetakse direktiivi 1999/63/EÜ. Direktiiv 2009/13/EÜ kordab direktiiviga 1999/63/EÜ sõlmitud kokkulepet töötundide suhtes. Selle eeskiri 2.3 (Töö- ja puhkeaeg) sätestab: „Meremeeste töö- ja puhkeaega reguleeritakse nõukogu 21. juuni 1999. aasta direktiiviga 1999/63/EÜ (kuulub muutmisele), milles käsitletakse Euroopa kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta (kuulub muutmisele vastavalt käesoleva kokkuleppe A lisale)“. Direktiivi 1999/63/EÜ klausel 5 sätestab: 1. Töö- või puhkeaega piiratakse kas: a) maksimaalse tööajaga, mis ei ületa i) 14 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul ja ii) 72 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, või b) minimaalse puhkeajaga, mis on vähemalt i) kümme tundi 24 tunnise ajavahemiku jooksul ja ii) 77 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Seega vastavad direktiivi 1999/63/EÜ maksimaalse tööaja või minimaalse puhkeaja nõuded täpselt ILO meretöö konventsiooni nõuetele. Nõukogu direktiivi 2009/13/EÜ preambula punktis 18 on sätestatud: „Käesolev direktiiv on kooskõlas põhiõiguste ja eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eriti selle artiklis 31, sätestatud põhimõtetega, millega on ette nähtud, et igal töötajal on õigus töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased ja et igal töötajal on õigus 30 Nõukogu direktiiv 1999/63/EÜ, 21. juuni 1999, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (FST) sõlmitud kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A31999L0063 (05.02.2020) 31 Kuigi direktiiv viitab „meretöönormide konventsioonile“, siis ingliskeelsest tõlkest selgub, et tegu on ikkagi ILO meretöö konventsiooniga. Nõukogu direktiiv 2009/13/EÜ, 16. veebruar 2009 , millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta ja muudetakse direktiivi 1999/63/EÜ: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32009L0013 (04.02.2020) 13 maksimaalse tööaja piirangule ning igapäevastele ja -nädalastele puhkeaegadele ja iga- aastasele palgalisele puhkusele.“ Euroopa sotsiaalharta Kohaldamisala Esmalt tuleb käsitleda Euroopa sotsiaalharta kohaldumisala küsimust, kuna puudub selgus, kas harta nõuded kaugsõitu tegevatel laevadel üldse kehtivad. Euroopa sotsiaalharta VI osa artikkel L (territoriaalne kehtivus) sätestab, et harta kehtib iga lepingupoole põhiterritooriumil. Samuti on täpsustatud, et iga allakirjutanu võib allakirjutamisel või ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokumendi deponeerimisel Euroopa Nõukogu peasekretärile adresseeritud deklaratsioonis täpsustada, millist territooriumi tuleb pidada tema põhiterritooriumiks. Kuna lepingupoole põhiterritooriumi mõistet pole hartas täpsustatud, pole üheselt selge, kas Euroopa Nõukogu üldise tõlgenduse kohaselt loetakse ka laeva lepingupoole põhiterritooriumiks (erinevalt Eesti siseriiklikust õigusest), mistõttu tuleks hartat kohaldada ka riigi lipu all olevatel kaugsõitu tegevatel laevadel. Selgust ei loo ka asjaolu, et sotsiaalharta ei käsitle eraldi osalisriigi jurisdiktsiooni all olevaid laevu. Kuigi ühelt poolt võib see viidata asjaolule, et Euroopa Nõukogu ei plaaninud hartat kohaldada riigi lipu all sõitvatele laevadele, siis teiselt poolt võis Euroopa Nõukogu harta koostamisel lähtuda ka eeldusest, et riigi lipu all sõitvat laeva loetakse tinglikult riigi põhiterritooriumiks. Siiski on näiteks selge, et Maast eemal asuvatel kosmoselaevadel töötavate isikute töötingimused ei ole vastavuses sotsiaalharta tingimustega. Vaatamata sellele, et ka kosmoselaevadel peaks kohalduma lipuriigi jurisdiktsioon, ei kohaldu seal sotsiaalharta tõenäoliselt samuti põhjusel, et tegu pole lipuriigi põhiterritooriumiga. Eesti on ratifitseerimiskirja deponeerimisel siiski täpsustanud, millist territooriumi tuleb pidada tema põhiterritooriumiks. Välisministeeriumist saadud info kohaselt kasutatakse ratifitseerimiskirjades järgmist sõnastust:„ … Eesti Vabariik täidab ülalnimetatud harta artikleid oma jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil.“ Eesti Vabariigi põhiseaduse § 2 lõige 1 paneb paika Eesti Vabariigi territooriumi ulatuse ja sätestab, et Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Riigivõimu teostamine rajaneb territoriaalprintsiibil. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne selgitab omakorda, et ruumiks, kus asuvad isikud alluvad Eesti riigivõimule, on Eesti territoorium, mis koosneb maismaast, veealadest ja nende kohal olevast õhuruumist.32 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 2 punkt 1 kordab seda põhimõtet ja sätestab, et rannikuriigi suveräänsus laieneb lisaks tema maismaaterritooriumile ja sisevetele ning saarestikuriigi puhul tema arhipelaagivetele ka külgnevale merealale, mida nimetatakse territoriaalmereks. Sellest lähtuvalt võib järeldada, et Euroopa sotsiaalharta kaugsõitu tegevatel laevadel ei kohaldu. Seega sotsiaalharta srtiklis L sisalduv seos osalisriigi territooriumiga võiks anda võimaluse hartat mitte kohaldada territoriaalmerest peamiselt väljaspool asuvatel laevadel. Sel põhjusel võiks sellistel laevadel ära langeda ka vastuolu ILO meretöö konventsiooniga. See võiks olla ka teema, mida sotsiaalharta rakendamise puhul Euroopa Nõukogus tõstatada, juhul 32 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne: https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=6&p=2 (03.01.2020) 14 kui Euroopa sotsiaalõiguste komitee peaks edaspidi tõstatama kaugsõidulaevade laevapere liikmete tööaja mittevastavuse teema. Euroopa sotsiaalharta tööaja regulatsioon Kuna eelneva puhul pole siiski tegu ühiselt kokkulepitud tõlgendusega33 ning sellise tõlgenduse suhtes puudub hetkel ka Euroopa Nõukogu kinnitus, on järgnevalt ikkagi lähemalt vaadeldud sotsiaalharta tööaja regulatsiooni. Euroopa sotsiaalharta artikli 2 punkti 1 kohaselt kohustub Eesti riik „tagama vastuvõetava igapäevase ja -nädalase tööaja ning töönädala järkjärgulise lühendamise ulatuses, mida võimaldavad tootlikkuse kasvu ning teised asjakohased tegurid“. Konventsiooni sõnastuse kohaselt ei ole täpselt sisustatud terminit „vastuvõetav“. Kui lähtuda vaid kokkulepete sõnastusest, siis ILO meretöö konventsioon ja Euroopa sotsiaalharta ei ole omavahel vastuolus. Siiski on Euroopa sotsiaalharta eelnimetatud artikli kaasusepõhisel rakendamisel jõutud „vastuvõetava igapäevase ja -nädalase tööaja“ osas järgmise tõlgenduseni, mida Euroopa sotsiaalõiguste komitee ka harta järelevalve menetluse käigus oma 2015. aastal tehtud järelduses34 Eesti meremeeste töötundide küsimuses ära toob: „Äärmiselt pikad tunnid, näiteks 16 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul või teatud tingimustel üle 60 tunni nädalas, ei ole mõistlikud ega ühildu seetõttu hartaga (järeldused XIV-2, 1998, Holland). Hartaga kooskõlas olemiseks peavad riiklikud seadused ja määrused vastama kolmele kriteeriumile: • need peavad vältima põhjendamatut igapäevast ja iganädalast tööaega. Ülaltoodud maksimaalset ööpäevast ja iganädalast tundi ei tohi mingil juhul ületada; • need peavad tegutsema õigusraamistikus, mis pakub piisavaid tagatisi. Kõik paindlikud tööaja süsteemid peavad toimima täpses õigusraamistikus, mis piirab selgelt tööandjate ja töötajate valikuvabadust tööaja muutmiseks kollektiivlepinguga. • need peavad keskmise tööaja arvutamiseks ette nägema mõistlikud võrdlusperioodid. Vaatlusperioodid ei tohi ületada kuut kuud. Erandjuhtudel võib neid pikendada maksimaalselt ühe aastani.“ Sotsiaalharta artikli 2 punkti 1 rakendamisega seoses on Eesti meremeeste tööaja teema olnud arutusel võimaliku vastuoluna sotsiaalharta ratifitseerimisest alates (esimesed märkused 2005. aastal.35 2014. aastal leidis Euroopa sotsiaalõiguste komisjon, et Eesti seadusega lubatud 72- tunnine tööaeg lähimeresõidus (short sea shipping)36 nädalas ei ole artikli 2 punktiga 1 kooskõlas. 2019. aasta kevadel kohtuti komisjoniga 2018. a järelduste kaitsmiseks, kuid selle kohtumise protokoll avaldatakse eelduslikult alles 2020. a alguses. Jätkuvalt on Eestis suhtes selles küsimuses siiski üleval mittevastavus.37 33 Välisministeeriumi seisukoht on, et Eesti lipu all sõitev laev on üldjuhul Eesti jurisdiktsiooni all ning rahvusvahelise õiguse üldnormidest, sh tavaõigus, lähtuvalt kohaldatakse laeval lipuriigi õigusi, kui õigusaktidega pole sätestatud teisiti. 34 2005. aasta järeldused: http://hudoc.esc.coe.int/eng?i=2005/def/EST/2/1/EN (05.02.2020) 35 http://hudoc.esc.coe.int/eng?i=2005/def/EST/2/1/EN 36 Väljavõte 2005. aasta järeldustest: „The Committee notes that the working hours of crew members on vessels engaged in short sea shipping may not exceed 14 hours a day and 72 hours a week. It recalls that, in order to comply with Article 2§1 of the Revised Charter, working hours should amount to less than 16 hours a day and should not exceed 60 hours a week (Conclusions XIV-2, page 32) and considers the working hours to be excessive.“ 37 Siinjuures pole selge, kas ka Eesti viitas järelduste kaitsmisel vastuolule ILO meretöö konventsiooniga ning kas komisjon võtab selle ka Eesti puhul arvesse. 15 Järelduste uurimise käigus olid 2015. aastal meremeeste tööaja küsimuses Eesti kõrval aru andmas ka Iirimaa38 ja Itaalia39 valitsus, mõlemad viitasid artikli 2 punkti 1 tõlgenduse vastuolule ILO meretöö konventsiooniga ning sellega nõustusid ka mitmed teised liikmesriigid. Iirimaa puhul puudutas mittevastavus kaubalaevu ning Itaalia puhul kalalaevu (sõidupiirkond täpsustamata). Komisjon võttis teabe merenduse eripära kohta teadmiseks ja palus järelduste põhjendamisel seda edaspidi arvestada.40 Tundub, et Euroopa sotsiaalõiguste komitee ei olnud töötundide maksimaalmäära tõlgenduses juba algusest peale adresseerinud merendust, vaid järeldus oli üldine, s.o puudutas eelkõige traditsioonilisi töövaldkondi. Arvestades, et Euroopa Liit on ILO meretöö konventsiooni rakendamiseks vastu võtnud Nõukogu direktiivi 2009/13/EÜ, võib järeldada, et Euroopa Liidus aktsepteeritakse just ILO meretöö konventsioonis sätestatud tööaja norme ning Euroopa Liidu liikmesriigid võiksid seega lähtuda ILO meretöö konventsioonis sätestatud töötundide regulatsioonist. Seda eelkõige kaugsõidu puhul, s.o olukorras kus sõit ei toimu peamiselt lipuriigi territoriaalvetes. VTK koostajal puudub hetkel ka teadmine, kas ja kui palju on sotsiaalharta rakendamise juures viimastel aastatel üldse Euroopa sotsiaalõiguste komitee kaalunud meretöö konventsioonist tulenevaid tingimusi ja meretöö olemusest tulenevate erisuste arvestamist. Ilmselt on sotsiaalharta rakendamisel tekkinud vajadus põhjendada tööaja piiranguid merenduses mõjutanud ka siseriiklikku õigusloomet. Kui sotsiaalharta rakendused oleksid paindlikumad ja rohkem konkreetse töö iseloomu arvestavad, võiks sellest kasu olla kõikidele lipuriikidele. Eelnevast lähtuvalt oleks vaja sarnaselt teistele riikidele ka Eestil juhtida Euroopa Nõukogu tähelepanu sellele, et meretöö puhul tuleks lähtuvalt valdkonna eripäradest rakendada EL-i poolt tunnustatud meretöö puhul rakendatavaid tööaja norme (Nõukogu direktiiv 2009/13/EÜ). Euroopa Nõukogult võiks paluda vastava ametliku seisukoha avaldamist. STCW Puhkeaja regulatsiooni toetab 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni41 (edaspidi STCW) toetavad ja täpsustavad STCW koodeksi juhised („Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja 38 Report concerning conclusions 2014 of the European Social Charter (revised):https://rm.coe.int/CoERMPublicCommonSearchServices/DisplayDCTMContent?documentId=0900001680595c17 (05.02.2020): „The representative of Ireland pointed out that the provisions of national legislation were compatible with European and international standards. In particular, the working hours authorised in the merchant navy sector, which amounted to 72 hours over a seven-day period, were in line both with the ILO Maritime Labour Convention and European Directive 1999/63/EC concerning the Agreement on the organisation of working time of seafarers concluded by the European Community Shipowners' Association (ECSA) and the Federation of Transport Workers' Unions in the European Union (FST). 39 Report concerning conclusions 2014 of the European Social Charter (revised) https://rm.coe.int/CoERMPublicCommonSearchServices/DisplayDCTMContent?documentId=0900001680595c17 (05.02.2020): „Lastly, the representative of Italy emphasised that national legislation was in conformity with the ILO Maritime Labour Convention, to which Italy was a Party. Consequently, the Italian Government considered that national legislation fully satisfied the international standards and EU legislation on working time aboard fishing vessels.“ 40 Report concerning conclusions 2014 of the European Social Charter (revised) https://rm.coe.int/CoERMPublicCommonSearchServices/DisplayDCTMContent?documentId=0900001680595c17 (05.02.2020): "„In a discussion on the EU rules on authorised daily working hours, the representative of Sweden pointed out that the European Working Hours Directive was more flexible and this allowed the social partners to reach agreements. The representatives of the ETUC and Slovenia added that the EU’s approach differed from that of the Charter in that the directive set standards in terms of the required daily rest period which was 11 hours, while setting a limit on total weekly working hours of 48 hours. The reference period over which calculations of weekly working hours were made was seven days or, for states which so wished, four months. The representative of Italy said that the directive allowed states to derogate from this rule. It was possible that the directive would be amended next year.“ 41 https://www.riigiteataja.ee/akt/13072790 (03.02.2020) 16 vahiteenistuse koodeksi Manila konverentsi muudatuste“42 VIII peatüki jaotis B-VIII/1), mille järgi peaksid üleväsimuse vältimiseks võetavad meetmed tagama, et ei kasutataks ülemääraselt ega põhjendamatult (vajaduseta) ületunnitööd. Kuigi tegemist pole töötundide ülemmääraga, on „Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse koodeksi Manila konverentsi muudatuste“ VIII peatüki jaotise A-VIII/1 (Töökõlbulikkus) lõikes 2 samuti viidatud ILO meretöö konventsioonis sätestatud puhkeaja normidele. STCW konventsiooni tehtud muudatuste alusel on konventsiooniga lubatud minimaalseks puhkeajaks sarnaselt ILO meretöö konventsiooniga 77 tundi nädalas ja 10 tundi ööpäevas. ITF tüüplepingud ITF tüüplepingute43 kohaselt sõlmitud meretöölepingutes, mis on merenduses laialdaselt kasutusel, võib osale laevapere liikmetest (reakooseisule, sh madrused, motoristid jt) ületunnitöö fikseeritud tööaja osana olla maksimaalselt 103 tundi kuus (koos normtööajaga on see kuus kokku ~176+103=279, nädalas ~67 tundi – millele võivad veel lisanduda tasulised ületunnid).44 Samas reakoosseisu puhul ei loeta seda tundide arvu ülemiseks tööaja piiranguks, vaid seda kasutatakse palgaarvestuse alusena, s.o arvestamiseks vastavalt ILO meretöö konventsiooni suunisele B 2.2.1. See tähendab, et reakoosseisu puhul on fikseeritud ületöötunde kuus 103 (Guaranteed Overtime)45, mille eest töötasu alati välja makstakse. Sellele lisanduvad normtöötunnid46 ning lisaks võivad lisanduda eraldi tasustatud ületöötunnid. Ohvitseridel võivad47 aga ületöötunnid juba lepinguga täielikult ette nähtud olla ning kajastuvad juba palgas, s.o pole eraldi tasutatud. Selline regulatsioon kajastub näiteks „ITF IMEC International IBF CBA 2019-2022“ tüüplepingus. Siiski ei tohiks kummalgi juhul töötunnid ületada ILO meretöö konventsioonis sätestatud piiranguid. ITF TCC tüüplepingus on reguleeritud küll maksimaalne töötundide arv, kuid samas puuduvad täiendavad piirangud ületundide tegemise osas. Öeldud on vaid, et ületunnid tuleb hüvitada48 ning samuti lähtuda seal kõrval ILO meretöö konventsioonis sätestatud piirangutest. ITF tüüplepingute puhul on tegu lepingutega, mille on kinnitanud laevapere liikmete huvides tegutsev rahvusvaheliselt tunnustatud ametiühing. Sellest tulenevalt võib järeldada, et ITF tüüplepingutes nimetatud töötunnid on ka praktikas juba praegu laialdaselt kasutusel, sh Euroopa Liidu liikmesriikides. 42 https://www.riigiteataja.ee/akt/223082013001 43 https://www.itfseafarers.org/en/your-rights/itf-agreements (03.02.2020) 44 https://www.itfseafarers.org/en/your-rights/itf-agreements (11.02.2020) 45 ITF IMEC International IBF CBA 2019-2022 tüüpleping: Guaranteed overtime payments shall be more than 103 hours per month for ratings with a 40-hour normal working week. Agreements already in force providing for guaranteed overtime payments outside these limits may remain in effect as provided for above. https://www.itfseafarers.org/en/your-rights/itf-agreements (11.02.2020) 46 ITF IMEC International IBF CBA 2019-2022 tüüpleping: „Following accepted working practice in the country to which a local agreement applies; normal working hours shall not exceed: a) eight hours per day Monday to Friday inclusive.“ https://www.itfseafarers.org/en/your-rights/itf-agreements (11.02.2020) 47 ITF IMEC International IBF CBA 2019-2022 tüüpleping:“ Agreements which provide for hourly overtime payments for officers should observe the principles set out above concerning overtime payments for ratings (In the case of ratings, the hourly overtime rate shall be 1.25 the basic hourly rate calculated by reference to the basic wage for the rating concerned shown in this APPENDIX and the normal weekly working hours as shown in APPENDIX 1). Agreements, which provide for consolidated wage rates for officers, including compensation for work performed outside the normal working week, should contain provisions dealing with: 1. The maintenance of records of the officers’ rest periods; 2. The rate at which wage-related allowances not shown on the wage schedule e.g. sick pay, are calculated.“ https://www.itfseafarers.org/en/your-rights/itf-agreements (11.02.2020) 48 TCC Special Agreement (ITF Standard CBA 2015): The ordinary hours of duty of all Seafarers shall be 8 (eight) per day, Monday to Friday inclusive. In the case of day workers, the 8 (eight) hours shall be worked between 06.00 and 18.00, Monday to Friday inclusive. On these days any hours of duty in excess of the 8 (eight) shall be paid for by overtime at the rate stipulated in the attached wage scale. 17 Praktikas on ka üldisemalt levinud fikseeritud ületunde sisaldava meretöölepingu sõlmimine, kus kombineeritud töötasu võib sisaldada juba ka tasu nende ületundide eest (vt ka ILO meretöö konventsiooni suunis B2.2.1. punkt c). 49 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2003/88/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/88/EÜ, 4. november 2003, tööaja korralduse teatavate aspektide kohta reguleerib tööaja, sh ületunnitöö korraldust üldiselt ja jätab oma reguleerimisalast välja meremehed: „(12) Meremeeste tööaja korraldust käsitlevat Euroopa lepingut on jõustatud Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (FST) poolt sõlmitud kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta käsitleva nõukogu 21. juuni 1999. aasta direktiiviga 1999/63/EÜ [5], mille aluseks on asutamislepingu artikli 139 lõige 2. Seetõttu ei kohaldata selle direktiivi sätteid meremeeste suhtes.“ Direktiivi 2003/88/EÜ artikkel 6 määratleb ületunnitöö maksimumi, millest tulenevalt on kehtestatud ületunnitöö maksimummäär ka TLS-is: „Artikkel 6. Maksimaalne iganädalane tööaeg. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, mis kooskõlas vajadusega kaitsta töötajate ohutust ja tervist tagavad, et: a) iganädalase tööaja pikkus määratakse kindlaks õigus- ja haldusnormidega või tööturu osapoolte vaheliste kollektiivlepingute või lepingutega; b) keskmine tööaja pikkus igas seitsmepäevases ajavahemikus, kaasa arvatud ületunnitöö, ei ületa 48 tundi.“. Eestis kehtiv siseriiklik regulatsioon (TLS)50, erinevalt direktiivist 2003/88/EÜ, aga meremeestele erandit ei tee. 2014. aasta 30. juunini kehtinud mereteenistuse seadus 2014. aasta 30. juunini kehtinud mereteenistuse seaduse § 48 lõige 2 sätestas üheselt, et laevapere liikme suhtes töölepingu seaduses sätestatud ületunnitöö piirnorme ei kohaldada. Sama sätte lõike 1 kohaselt võis laevapere liige teha ületunnitööd kuni kuus tundi mis tahes 24-tunnise ajavahemiku jooksul (st siis kokku 14 töötundi päevas) ja nädalas kokku võis töötunde olla 72 tundi. Seega mereteenistuse seadus tegi laevapere liikmete suhtes erandi võrreldes töölepingu seaduse ületunnitöö osas sätestatuga. Kehtiv meretöö seadus MTööS, mis mereteenistuse seaduse kehtetuks tunnistamisel 2014. aasta 1. juulil jõustus, enam ületunnitöö piirnormi erisust võrreldes töölepinguseaduses sätestatuga laevapere liikmetele ei sätestanud. Selgitust, miks sellest loobuda otsustati, seletuskirjas otseselt ei sisaldu. Eelnõule lisatud seletuskirja lk 39 on lühidalt selgitatud vaid järgmist: „…Eelnõu § 40. Eelnõu muudab 3. peatüki 4. jaos tööaja reegleid, juhindudes nõukogu direktiivist 1999/63/EÜ, kõnesolevatest konventsioonidest ja teiste Euroopa Liidu riikide 49 ILO meretöö konventsioon. „Consolidated wage means a wage or salary which includes the basic pay and other pay-related benefits; a consolidated wage may include compensation for all overtime hours which are worked and all other pay-related benefits, or it may include only certain benefits in a partial consolidation;“ 50 TLS § 46. Töö tegemise aja piirang. (1) Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi. 18 praktikast.51 Eelnõu viib laevapere liikmeid puudutava töö- ja puhkeaja regulatsiooni kooskõlla TLS-iga. Laevapere liikme (nii nagu ka teiste töötajate) tööaja korralduse üldpõhimõtted tulenevad TLS-ist. Näiteks eeldatakse töötaja, sh laevapere liikme puhul, et täistööajaga töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas (TLS § 43 lõige 1), talle võib kohaldada summeeritud tööaja arvestust (TLS § 43 lõige 3) ja tema suhtes tuleb järgida üldisi tööaja piiranguid (TLS § 46). Ka ILO meretöö konventsioon sätestab, et laevapere liikme tööaeg peab sarnaselt teistele töötajatele põhinema kaheksatunnisel tööpäeval (standard A2.3 lõige 3). Eelnõu sätestab töö- ja puhkeaja erisused võrreldes TLS-iga.“. MTööS seletuskiri jätkab (lk39): „Eelnõu § 40 täpsustab laevapere liikme töö tegemise aja piiranguga seonduvat, pikendades laevapere liikmele kohaldatavat arvestusperioodi võrreldes TLS-is sätestatuga. Kuuekuuline arvestusperiood lähtub kehtivast mereteenistuse seadusest (§ 43). Erisusena kehtivast õigusest annab eelnõu võimaluse kollektiivlepinguga pikendada arvestusperioodi kuni 12 kuuni.“52 MTööS eelnõu ettevalmistamise käigus valminud Emori uuringu andmetel53 20-st küsitlusele vastanud reederist 13 tegeles veetranspordi ning 7 kalandusega. Veetranspordiga tegelevate laevade reederitest märkis 6 oma täpsemaks tegevusalaks puksiir- ja tõukurteenused, 5 kaubaveo ning 3 sõitjate veo. Seega oli küsitletute hulgas vaid viis kaubaveoga tegelevat laevandusettevõtet ja võib eeldada, et praegu erimaksukorra alla kvalifitseerumiseks nõutavatele tingimustele vastavad kaugsõidu reederid olid nende hulgas selgelt vähemuses. Võib oletada, et kuivõrd pikemaid rahvusvahelisi meresõite tegevaid kaubalaevu Eesti lipu alla eelnõu ettevalmistamise perioodi lõpuks praktiliselt jäänud ei olnud ja seda ei peetud seega ka prioriteediks, ei kaalutud seadusesse erisuste tegemist nn kaugsõidulaevadele. Eesti laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise projekti peatse jõustumise raames tuleks aga olukord uuesti üle vaadata ning seadusi täiendada. 2. Sihtrühm Sihtrühmad, keda eelistatavad lahendused mõjutama hakkaksid, on laevaomanikud / laeva käitajad, kes opereerivad ja laevapere liikmed, kes töötavad järgmistel laevadel: laevad, mille kogumahutavus54 on vähemalt 500 ning mida kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel meritsi veol tulumaksuseaduse § 521 lõike 5 tähenduses, välja arvatud Euroopa Majanduspiirkonnas regulaarreise tegeval reisilaeval (s.o erimaksukorra alla kuuluvad laevad). Kaupade ja reisijate meritsi vedu tulumaksuseaduse § 521 lõike 5 tähenduses on rahvusvaheline, kui rohkem kui 50% reisidest toimub: 1) Eesti ja välisriigi sadama vahel; 2) Eesti sadama ja väljaspool Eesti territoriaalmerd asuva rajatise vahel; 3) välisriigi või välisriikide sadamate vahel; 4) välisriigi sadama ja kaldast eemal asuva rajatise vahel. 51 Millisele praktikale seletuskiri viitab, ei ole teada. Asjakohast uuringut seletuskirjale lisatud ei ole. 52 TLS § 46 lõige 2 53 Eelnõu seletuskirja lisa nr 1: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c2810859-1bbf-442a-852c-e3c4dd245e3a (11.02.2020) 54 Laeva kogumahutavus (inglise keeles gross tonnage) on laeva mahutavust iseloomustav suurus. Kogumahutavuse märkimisel ei kasutata ühikut. Kogumahutavuse mõiste ja arvutusviis võeti kasutusele 1969. aastal, kui tekkis vajadus ühise mõiste ja standardse rahvusvahelise laevade mõõtmissüsteemi järele, arvestades et sama kuju ja suurusega laevade mahutavus võib olla oluliselt erinev. Kogumahutavus määratakse laevade mõõtmise rahvusvahelise konventsiooniga (1969) ettenähtud mõõtmisreeglite järgi. Kogumahutavuse arvutamisel arvestatakse kinniste laevaruumide (mõnede eranditega) koguruumala kuupmeetrites. 19 Sihtrühma definitsioon lähtub laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest (RT I, 04.03.2019, 1), mis on aluseks Eesti laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise projekti eesmärkide saavutamiseks. Kuna käesoleva VTK koostamise eesmärgid on seotud nimetatud projektiga, siis sellest lähtuvalt on põhjendatud ka sihtrühma valik. Sihtrühmaks on laevaomanikud / laeva käitajad, kellel on tekkinud huvi oma laeva toomiseks Eesti lipu alla või kes otsustavad seda teha tulevikus, sh tänu suunatud turundustegevusele. Eesti laevaregistrite vastu huvi tekitamiseks on vajalik õiguslike probleemide lahendamine proaktiivselt. Algsed prognoosid, mille realiseerumine sõltub ka riigi poolt tehtavate investeeringute olemasolust, on avaldatud Riigikogu kodulehel laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse menetluse käigus.55 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Tulemused, mille ilmnemisel loetakse nimetatud probleemid lahendatutuks: Eesti õigus on tähtajaliste töölepingutega ning tööaja osas viidud kooskõlla rahvusvaheliste miinimumnõuetega ja rahvusvaheliselt merenduses kehtiva praktikaga, kehtestamata meretöö puhul rangemaid norme kui rahvusvaheline õigus või üldtunnustatud praktika seda nõuab – võimaldades seeläbi Eesti lipul konkureerida võrdsetel alustel teiste riikidega ning täita Eesti laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise projekti eesmärke (vt VTK punkt 1). Eesmärgid:  Toetada Eesti laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise projekti eesmärkide täitmist, mis on välja toodud projektiga seotud seaduseelnõude seletuskirjades: „Seaduse eesmärk oli luua soodsamad tingimused laevade Eesti laevapereta prahitud laevade registrisse registreerimiseks ja selle abil suurendada Eesti riigilipu all sõitvat laevastikku. Seaduse peamise mõjuna suurenevad riigi maksutulud laekuvate registritasude ja ettevõtete makstava tulumaksu/tonnaažimaksu ja tööjõumaksude kaudu. Laevade Eesti registris registreerimise tulemusena suureneb Eesti registrisse kantud ja Eesti riigilipu all sõitvate laevade arv ning läbi tekkiva mereriigi maine luuakse Eestisse järjest enam laevandusega seotud kaldasektori ettevõtteid. See omakorda loob aluse Eesti majanduse kasvule. Seadusmuudatustega soodustatakse rahvusvahelistele nõuetele vastavate 500 ja suuremate kogumahutavusega kauba- ja reisilaevade Eesti riigilipu alla lisandumist. Seadus hõlmab lisaks kaubalaevadele ka väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda regulaarreise tegevaid reisilaevu.“  Vähendada erimaksukorra alla kuuluvate laevade Eesti lipu alla toomise takistusi läbi kaugsõidulaevade halduskoormuse ja tööjõuga seotud kulude vähendamise, mis tulenevad siseriiklikest tähtajalistele meretöölepingutele ning 55 Seletuskirja lisa 3. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c37b2db8-3842-4bba-8a60- d6ddc8c51cc0/Laeva%20lipu%C3%B5iguse%20ja%20laevaregistrite%20seaduse%20ning%20tulumaksuseaduse%20muutmise%20ja%20s ellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus (04.02.2020) 20 tööajale seatud piirangutest või regulatsiooni ebaselgusest ja erinevatest tõlgendamisvõimalustest.  Laevade Eesti lipu alla tulles tekib meremeestele võimalus asuda tööle nendel Eesti lipu all sõitvatel laevadel ja saada sellega juurdepääs Eesti sotsiaalkindlustusele. Täna töötab ca 5000 Eesti meremeest välislipu all sõitvatel laevadel, mis üldjuhul ei taga neile sotsiaalkindlustust.  Meremeeste töökorraldus muutub Eesti lipu all sõites paindlikumaks. Tähtajaline meretööleping annab meremehele parema paindlikkuse ja valikuvabaduse liikuda ühe tööandja juurest teise juurde, nt karjääri edendamise eesmärgil, laeva tüübi vahetamise eesmärgil või sõidurajooni vahetamise eesmärgil. Merenduses tuleb sellised otsused võimaluse avanedes teha kiiresti ja tähtajatu tööleping koos kohustusliku etteteatamise tähtajaga ei pruugi jätta selleks võimalust. Meremeeste jaoks võib olla ka oluline asjaolu, et väljateenitud töötasu tähtajalise meretöölepingu puhul makstakse lepingu lõppedes kohe kätte, mis annab võimaluse teha kodus viibides suuremaid kulutusi, nt osta kinnisvara. Samas tähtajatu meretöölepingu korral hajutab tööandja sama töötasufondi ka kodus viibimise perioodile, mis tähendab, et meremees saab igas kuus vähem töötasu kätte ja selline hajutatus ei pruugi tagada kodus olemise perioodiks piisavat rahastust suuremate väljaminekute tegemiseks. Kuigi tähtajatu meretöölepingu eelis võiks olla mõnevõrra suurem kindlustunne ja stabiilisus, siis on tööandjal võimalik tähtajatu tööleping erakorraliselt üles öelda (sh koondada), tuues selleks mõjuva põhjuse. Alla ühe tööaasta pikkuse töösuhte puhul on pärast hoiatuse tegemist etteteatamise tähtajaks 15 kalendripäeva ning ühe kuni viie aastase töösuhte puhul 30 kalendripäeva. (TLS § 97 lõige 2). Töötuskindluse seaduse alusel kaotab töötaja tähtajatu töölepingu puhul õiguse töötuskindlustushüvitisele, kui töölepingu ülesütlemine toimub töötaja algatusel. Seega ei ole võimalik ilma seda õigust kaotamata töösuhtest omal soovil loobuda. Samas on aga tähtajalise töölepingu lõppemisel võimalik töötajatel töötuskindlustushüvitist saada. Seadusemuudatuste jõustumisel saab Eesti lipu all sõitvatel meremeestel olema suurem valikuvõimalus, kas töötada tööandjate juures, kes pakuvad kas tähtajatuid meretöölepinguid või tähtajalisi meretöölepinguid. Tähtajaline tööleping annab meremehele ka suurema vabaduse oma töörežiimi ja sellest lähtuvalt enda eraelu korraldamisel. Näiteks võib meremees soovida viibida mõnikord kodus kauem kas perekondliku tähtpäeva või mõne suuremamahulise töö lõpule viimiseks (nt kodu renoveerimine). Tähtajatu tööleping seevastu kohustab meremeest vastavalt lepingus ettenähtud puhkeperioodi lõppu laeva naasma. Algsed prognoosid Eesti lipu alla tulevate laevade ja tekkinud töökohtade kohta, mille realiseerumine sõltub ka riigi poolt tehtavate investeeringute olemasolust, on avaldatud Riigikogu kodulehel laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse menetluse käigus.56 II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Kehtivad siseriiklikud õigusaktid: 1. töölepingu seadus (TLS); 56 Seletuskirja lisa 3. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c37b2db8-3842-4bba-8a60- d6ddc8c51cc0/Laeva%20lipu%C3%B5iguse%20ja%20laevaregistrite%20seaduse%20ning%20tulumaksuseaduse%20muutmise%20ja%20s ellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus (04.02.2020) 21 2. meretöö seadus (MTööS). Kuna tegu on kehtivast regulatsioonist tulenevate probleemidega, siis on terviknimekiri õigusaktidest, sh rahvusvahelistest ja EL regulatsioonidest, mis reguleerivad olukorda praegu, välja toodud käesoleva VTK punktis 1 („Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjused“). Probleemiga seotud strateegiadokumendid: 1. Heaolu arengukava 2016-202357 (paindlikud töötegemise kokkulepped); 2. Eesti merenduspoliitika 2012-202058 (Eesmärk 1 – Eesti laevandus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline); 3. Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Isamaa Erakonna valitsusliidu aluspõhimõtted 2019-202359 (Väljatoodud eesmärgid: Jätkame laevade Eesti lipu alla toomise projektiga, loome vajalikud maksuerisused ning pakume kvaliteetsemaid kaldasektoriteenuseid. Töötame välja arengusuunad Eesti kui mereriigi staatuse tõstmiseks. Analüüsime riikliku merenduse reformi vajalikkust); 4. Koostatav transpordi arengukava 2021-203060 (koostatav arengukava toetab Eesti laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise projekti eesmärke). 5. Tehtud uuringud Tehtud uuringud: 1. Veeteede Amet on analüüsinud teemat käesoleva VTK koostamise raames, sh alates 2019. aasta oktoobrist kogunud teavet valitud teistes EMP liikmesriikides meremeeste (järjestikuste) tähtajaliste töölepingute sõlmimise piirangute määratlemisel rakendatava praktika kohta. Veeteede Amet viis olulisemates Euroopa laevandusriikides läbi küsitluse (vt VTK lisa). Vastuseid oodati kokku seitsmelt riigilt, need saabusid Maltalt, Taanist, Küproselt, Norrast ja Hollandist. 2. MTööS eelnõu ettevalmistamise käigus valminud Emori uuring.61 6. Kaasatud osapooled Käesoleva VTK sisuks olevaid probleeme on arutatud 2019. aasta suvel kahel korral 24.07.2019 ja 31.07.2019 toimunud kohtumistel62 järgmiste merendussektori osapooltega: 1. Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing63 2. MTÜ Eesti Laevajuhtide Liit 3. MTÜ Eesti Mehaanikute Liit 4. Tschudi Ship Management AS 5. AS Hansa Shipping 6. Albacore Maritime Ltd (vaid 31.07.2020 kohtumisel) 7. Amisco AS (vaid 24.07.2019 kohtumisel) 57 Heaolu arengukava 2016-2023 https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 (10.02.2020) 58 https://www.mkm.ee/sites/default/files/merenduspoliitika.pdf 59 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/pictures/eesmargid/eesti_keskerakonna_eesti_konservatiivse_rahvaerakonna_ning_isamaa_erakonna_valitsusliidu_aluspohimotted_2 019-2023.pdf 60 Koostatav transpordi arengukava 2021-2030: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5a9f85c2-dec1-4d6a-8d4c- 9157b6a1173f?activity=2#niTP5tyN (10.02.2020) 61 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c2810859-1bbf-442a-852c-e3c4dd245e3a (10.02.2020) 62 Kohtumiste protokollid on kättesaadavad Veeteede Ametist 63 Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on muuhulgas meretöö lepingute tingimusi sisaldavate kollektiivlepingute sõlmimisel üheks osapooleks. 22 31.07.2019 toimunud kohtumistel toimus ka hääletus. Hääletuse tulemus: viis poolthäält ja üks erapooletu, toetasid Eesti laevandussektori esindajad tähtajaliste töölepingute sõlmimise tingimuste leevendamist erimaksukorrale allutatud laevadel vastavalt töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses väljapakutud lahendusele.64 Töötundide suhtes oli osalenutel ühine seisukoht: tööaja nõudeid on vaja erimaksukorrale allutatud laevadel leevendada ning sealjuures oli enamuse seisukoht, et erimaksukorrale allutatud laevadel on tööaja nõudeid vaja või võimalik leevendada seadusega (sh töövõtjate esindajatena Eesti Laevajuhtide Liit ja Eesti Mehaanikute Liit ning tööandjate esindajana Tschudi Ship Management, Hansa Shipping, Albacore Maritime). Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing soovis küsimuse lahendada kollektiivlepinguga. Veeteede Amet on 2019. aasta IV kvartalis lisaks läbi viinud intervjuud probleemi täpsemaks kaardistamiseks laevade mehitamisega kokku puutuvate laevandusettevõtete Tschudi Schip Management AS, AS Hansa Shipping, AS TS Laevad ja TS Shipping AS esindajatega ning laevapere liikmeid esindavate organisatsioonidega – Eesti Laevajuhtide Liidu ja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esindajatega. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused Probleem 1  Avalikkuse teavitamine JAH  Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra EI säilitamine  Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH  Muu (palun täpsusta) EI Probleem 2  Avalikkuse teavitamine JAH  Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH säilitamine  Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH  Muu (palun täpsusta) EI 64 Hääled: ELJL: poolt; EMSA: poolt; Albacore Maritime: poolt; Tschudi Shipmanagement: poolt; Eesti Laevamehaanikute Liit: poolt; Hansa Shipping: erapooletu. Hääletuse protokoll on kättesaadav Veeteede Ametist 23 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs Probleem 1 Avalikkuse teavitamine Võimaliku lahendusena võiks kaaluda Veeteede Ameti koduleheküljel või muude riiklike kanalite ja juhendmaterjalide vahendusel laevaomanikele / laeva käitajatele selgituste/juhendi koostamist kehtivast õigusruumist ja soovituste andmist tähtajaliste lepingute sõlmimise aktsepteeritavate põhjenduste kohta. Samuti soovitada ettevõtetele olemasolevate võimaluste, sh tähtajaliste ja tähtajatute töölepingute regulatsiooni, oskuslikuks kasutamiseks kogenud Eesti õigust tundev personalispetsialist. Lahenduse plussid – seadusi ei peaks muutma. Lahenduse miinused – see ei taga VTK ptk-s 3 välja toodud eesmärkide saavutamist, kuna laevaomanik / laeva käitaja peab jätkuvalt arvestama täiendavate kuludega, sest lisandub halduskoormus summeritud tööaja arvestuse ja korraldamisega tegelevate töötaja värbamisega seoses. Eesti õigust tundva personalispetsialisti palkamine on kulukas ning välismaiste laevaomanike / laeva käitajate puhul on see keeruline. Seaduse rakenduspraktika kohandamine turu vajadustele ei ole reeglina ka soovitatav lahendus. Sisuliselt võib tekkida olukord, kus seaduse rakendamiseks vastavalt turu vajadustele otsitakse seadusest auke. See aga ei saa olla kvaliteetse seadusandluse eesmärgiks. Seadusandlus peab edasi andma seaduseandja kavatsuse moel, mis sobib osapooltele nii, et seaduseaukude otsimiseks vajadus puudub. Ressursikulu – riigi jaoks oleks lahenduse kulu väike, laevaomanike / laeva käitajate jaoks on aga status quo säilitamine kulukas. Kokkuvõttes võib lahendus osutuda siiski ka riigi jaoks kulukaks, kui laeva Eesti lipu alla toomisest loobutakse just sel põhjusel. Sellisel puhul ei teki ka praegu välismaise lipu all töötavale Eesti meremehele võimalust töötada Eesti lipu all ja saada osa Eesti pensionikindlustussüsteemist. Sellisel juhul tekib riigi jaoks saamata jäänud tulu, millele lisanduvad Eesti laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise projekti läbiviimise kulud. Kui (välismaised) laevaomanikud rikuvad kehtivat seadust vähese teadlikkuse tõttu Eesti õiguskorrast, siis see tooks riigile kaasa täiendava töökoormuse seoses rikkumiste menetlemisega Tööinspektsiooni poolt, kelle ülesanne on muuhulgas tagada Eesti tööõiguse normide kohaldamine Eesti lipu all sõitvatel laevadel ja kes peab rikkumise tuvastamise korral algatama väärteomenetluse. Senise regulatsiooni parem rakendamine VTK koostamise käigus on kaalutud lahendust, kus tähtajaliste lepingute sõlmimise üle järelevalve tegemisel rakendataks senist regulatsiooni selliselt, et arvesse oleks võetud meretöö eripärasid. Selleks võiks anda võimaluse MTööS § 13 (Tähtajalise meretöölepingu sõlmimise erisus). MTööS § 13 lõige 1 sätestab tähtajalise meretöölepingu sõlmimise põhjuste avatud loetelu: „Tähtajalise meretöölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige kindlaksmääratud reis või reisid, töömahu ajutine suurenemine või navigatsiooniperiood.“ VTK koostamise käigus analüüsiti, kas MTööS § 13 lõike 1 avatud loetelu võiks anda võimaluse sõlmida tähtajalise 24 lepingu ka muudel alustel kui „töö ajutine iseloom“. Kui töömahu ajutist suurenemist või navigatsiooniperioodi võib pidada töölepinguseadusega kooskõlas olevaks tähtajalise töö põhjendamise aluseks (ajutine iseloom), siis kindlaksmääratud reis või reisid võiks justkui olla erisus võrreldes TLS §-ga 65 ja seotud pigem tööandja majandusliku tegevusega, mis erinevalt MTööS-st ei saa TLS järgi olla tähtajalise lepingu sõlmimise põhjuseks. Selline tõlgendus aga ei ole siiski tõenäoliselt võimalik, kuna MTööS § 13 lõige 1 viitab ka ise töö ajutisele tähtajalisele iseloomule ning mõeldud on tõenäoliselt selliseid väga erandlikel juhtudel sõlmitavaid lepinguid, kus meremees võetaksegi tööle vaid kindlaksmääratud reisiks või reisideks (näiteks kedagi erakorraliselt asendama või lisana tavapärasele meeskonnale mingi kindla (erakorralise) töö ära tegemiseks). MTööS § 13 lõige 2 kohaselt loetakse ohutu meresõidu tagamine samuti mõjuvaks põhjuseks tähtajalise töölepingu sõlmimisel: „Tähtajalise meretöölepingu võib kapten reederi nõusolekul sõlmida kuni neljaks kuuks, kui see on vajalik ohutu meresõidu tagamiseks.“ Kuigi sättes pole viidatud töö ajutisele iseloomule, siis praktikas pole enam kapteni poolt lepingute sõlmimine tavapärane66 ning nõusoleku taotlemine reederilt on täiendav kohustus, mis teeb sedalaadi lepingute sõlmimise tehniliselt koormavaks. Kokkuvõttes puudub tegelikult MTööS § 13 tõlgendamise võimalus selliselt, et tähtajaliste lepingute sõlmimisel saaks rakendada senist regulatsiooni selliselt, et arvesse oleks võetud meretöö eripärasid. Kirjeldatud lahendus VTK ptk-s 3 väljatoodud eesmärkide saavutamiseks seega tegelikult puudub. Lisaks oleks sellisel lahendusel kõrvalmõjud, kuna tõlgendus laieneks lisaks kaugsõidulaevadele ka kõigile teistele meretöölepingu alusel töötavatele isikutele, sh lähisõidulaevadele, mille vajadust käesolev analüüs ei käsitle, sest üldjuhul puudub lähisõidulaevadel vajadus tähtajaliste töölepingute järgi, kuna laevapere liige töötab rannalähedastes vetes, tema laev seisab palju sadamas kai ääres ja seega tema töö iseloomus ei ole väga palju erinevat võrreldes kaldal töötava inimesega. Üldjuhul palgatakse ka lähisõidulaevadele rannikuriigist pärit tööjõudu, mis kaotab vajaduse administreerida üle maailma eri paigust olevate meremeeste töölepinguid. Lahenduse plussid ja miinused ning ressursikulu – kuna kirjeldatud lahendus eesmärgi saavutamiseks tegelikult puudub, siis lahenduse plusse ega miinuseid ning ressursikulu selgitada ei saa. Lisaks võiks rakenduspraktika muutmine pikemas perspektiivis kahjustada nn lähimeresõite tegevate laevade laevapereliikmete õigusi. Probleem 2 Mitte midagi tegemine või siis avalikkuse teavitamine Lahendus näeks ette seda, et ületunnitöö tegemise võimaldamiseks tuleks soovitada tööandjatel kasutusele võtta summeeritud tööaja arvestus, kas 6 kuu pikkuse arvestusperioodiga või siis kollektiivlepingute sõlmimise korral kuni 12 kuu pikkuse arvestusperioodiga (TLS § 46 lõige 2). Ühtlasi tuleks siis soovitada arvestusperiood sisse viia mitte individuaalselt, vaid määrata arvestusperioodiks kogu laevapere jaoks ühtne 65 Reiside arvu kasutamine meretöö puhul põhjendusena tähtajalise lepingute sõlmimisel võib kohati olla kasutatav, aga lühemate reiside puhul ei pruugi see hea variant olla, sest neid ei ole ette teada. Võib võrrelda üle ookeani sõitvaid laevu EL-s sõitvate laevadega (n 10 reisi puhul). 66 Ajaloos oli kapteni kohustus leida laevale meeskond ning meeskonna leidmine võis toimuda ka sadamas koha peal. Seetõttu oli vaja kaptenil õigust töölepingute sõlmimiseks. 25 kalendaarne periood, mis hõlmab nii tähtajalisi kui tähtajatuid meretöölepinguid ja mille lõppedes teha ületunnitasu arvestus ja arveldus. Ehk siis sisuliselt ei summeeritaks tööaega tähtajaliste meretöölepingute puhul, vaid makstaks välja rahaline kompensatsioon ületundide eest.67 See looks tööandjate jaoks täiendava paindlikkuse. Veeteede Ameti poolt tehtud intervjuude käigus selgus, et praktikas oleks sisuliselt võimalik sellist tõlgendamisest lähtuvat praktikat rakendada. Sellise praktika rakendamisel tuleks Veeteede Ameti koduleheküljel või muude riiklike kanalite ja juhendmaterjalide vahendusel anda laevaomanikele / laeva käitajatele teada kehtivast õigusruumist ja soovitus värvata olemasolevate võimaluste, sh summeeritud tööaja oskuslikuks kasutamiseks kogenud personalispetsialist, samuti nõuanded laevapere liikmetega kollektiivlepingu sõlmimiseks 12 kuu pikkuse arvestusperioodi kehtestamiseks. Lahenduse plussid – ei pea seadusi muutma, juhendmaterjali kirjutamine on riigile suhteliselt odav lahendus. Lahenduse miinused – lahendus ei tagaks kõigi vajalike VTK ptk-s 3 väljatoodud eesmärkide saavutamist ning poleks laevaomanikele / laeva käitajatele piisavalt kuluefektiivne võrreldes teiste lipuriikidega, mis lähtuvad ILO meretöö konventsioonis toodud puhketundide ülempiirist. Laevaomanik / laeva käitaja peab jätkuvalt arvestama täiendavate kuludega, sest ka summeeritud tööaja kasutamise korral lisanduvad täiendavad kulud ja halduskoormus. Tähtajatute töölepingute puhul on põhimõtteliselt seadust tõlgendades võimalik küll kasutada summeeritud arvestust, kuid 12 kuu pikkuse arvestusperioodi kasutamiseks, mis laevaomanike jaoks tegelikult tingimusi leevendaks, tuleks sõlmida ametiühinguga kollektiivleping. Sellisel juhul oleksid aga laevaomanikud sõltuvad ametiühingu tingimustest ning sisuliselt kohustatud kollektiivlepingu sõlmima, mis võib aga vastuolus olla põhiseaduse §-ga 29, mille kohaselt on töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine vaba. Ressursikulu – riigi jaoks on selle variandi puhul selle rakendamiseks tehtavate tegevuste kulu minimaalne, laevaomanike jaoks on status quo säilitamine kulukas. Kokkuvõttes siiski võib osutuda ka riigi jaoks kulukaks, kuivõrd lahendus ei täida eesmärki ja laeva Eesti lipu alla toomisest loobutakse just sel põhjusel. Sellega tekib riigi jaoks saamata jäänud tulu, millele lisandub Eesti laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise projekti läbiviimise kulu. Senise regulatsiooni parem rakendamine Kuigi TLS § 46 lg 1 ei viita otseselt summeeritud tööajale, siis VTK koostaja teadmistel on kehtiv rakenduspraktika selline, et sättes nimetatud tööaja piiranguid rakendatakse nii summeeritud kui ka tavapärase tööaja arvestuse korral – sellise tõlgenduse on avaldanud ka Tööinspektsioon.68 Lahendus oleks sel juhul muuta seaduse rakenduspraktikat, tõlgendades TLS § 46 lg 1 koosmõjus MTööS §-ga 49 nii, et TLS töö tegemise aja piirang kehtib üksnes summeeritud tööaja korral, kuna TLS räägib puhkeajast nädalas (arvestusperiood) ja töö tegemise aja piirangust räägitakse TLS § 46 lg 1 samuti üksnes seoses arvestusperioodiga. Teisisõnu – kui tööandja ei kasuta summeeritud tööaega, on võimalik rakendada MTööS §-ga 67 Puhkust saab anda vaid siis, kui on kehtiv tööleping. Tähtajalise töölepingu puhul on tööleping laevalt lahkudes lõppenud, st tasustatud puhkust ei saa anda. Sisuliselt tähendab see, et rohkem töötatud tunnid makstakse lepingu lõppedes välja. 68 „Töö- ja puhkeaeg“: https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/Too_ja_puhkeaeg_EST.pdf (11.02.2020) 26 49 välja toodud töötundide piiranguid (vastavuses MTööS §-s 49 sätestatud puhkeaegadele). Sellist tõlgendust toetas oma intervjuus ka EMSA esindaja. Analoogilist olukorda, kus sätte rakenduspraktika aja jooksul muutub, ilma et sätte teksti muuta tuleks, on ette tulnud ka varem.69 Lahenduse plussid – suhteline kiirus, ei pea seadusi muutma. Lahenduse miinused – lahendus tagaks vaid osaliselt VTK ptk-s 3 väljatoodud eesmärkide saavutamise, s.o pakuks lahenduse vaid summeeritud tööaja korral. Samuti oleks lahendusel kõrvalmõjud, kuna sellisel juhul laieneks tõlgendus lisaks nn kaugsõidulaevadel sõitvate laevade laevapereliikmetele ka kõigile teistele meretöölepingu alusel töötavatele isikutele, mille vajadust käesolev analüüs ei käsitle. Rakenduspraktika muutmise kohta tuleks koostada autoriteetne õigusteaduslik analüüs ja/või publikatsioon, millele oleks võimalik praktika muutmisel tugineda ja Tööinspektsiooni sellest teavitada, ühtlasi ka kohtunike koolitusel seda teemat käsitleda, et vaidluste korral praktikat ühtlustada. Samas ei oleks see õigusteaduse seisukohalt näitena eeskujulik ja võib tuua kaasa analoogilisi juhtumeid, kus selle meetodi kasutamine ei ole vajalik ega põhjendatud. Lisaks võib pikemas perspektiivis kahjustada ka teiste töövõtjate, sh nn lähimeresõite tegevate laevade laevapereliikmete õigusi. Ressursikulu – üksnes riigi jaoks vähene, sest eeldab ühe õigusteadusliku analüüsi ja/või publikatsioonide koostamist ja Tööinspektsiooni teavitamist ning mõningaid koolituskulusid. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Mitteregulatiivsed lahendused ei taga käesoleva VTK ptk-s 3 väljatoodud eesmärkide saavutamist. Seega tuleb kaaluda regulatiivseid lahendusi. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Eesti olukord sarnaneb kõigi EMP liikmeriikide olukorraga, millised on liitunud sotsiaalhartaga ja ILO meretöö konventsiooniga ja millel on olemas toimivad laevaregistrid. Analüüsi ettevalmistamise käigus viis Veeteede Amet teiste EMP liikmesriikide seas läbi kirjaliku lühiküsitluse, vastuseid laekus Küproselt, Maltalt, Hollandist, Taanist ja Norrast (vt VTK lisa). Küsimustik edastati ka Portugali ja Suurbritannia kontaktidele, kuid vastust sealt ei laekunud. Enamik vastuseid tööaja kohta viitab rahvusvahelisele ILO meretöö konventsioonile ja seal sisalduvatele tööajanormidele, mis on üle võetud ka vastava riigi siseriiklikku õigusesse. Taani, Küpros Malta, Norra ja Taani, s.o kõik vastuse saatnud riigid, lähtuvad minimaalse puhkeaja regulatsioonist. Samuti viidatakse valdava osa riikide puhul (Taani, Küpros, Malta ja Norra) kollektiivlepingutele, mis on sõlmitud laevapere liikmetega ja mille alusel on võimalik seadusega sätestatud normidest teha tööaja osas erandeid. Samuti on riikide 69 Nt AÕS §78, mis kehtis 10 aasta jooksul, sisaldas võimalust kaasomandi jagamiseks, kui see pole vastuolus asja olemusega. Selle sätte alusel jaotati alguses ka kinnisasjal asuvaid elamuid korruse kaupa, kui oli tagatud eraldi sissepääs, hilisem tõlgendus ei pidanud seda enam võimalikuks. 27 praktikas lubatud erandeid teha näiteks laeva ohutuse tagamise eesmärgil (Taani, Malta, Norra, Küpros, Holland). Tähtajaliste töölepingute puhul nähtus, et Taanis pole reguleeritud, kui palju aega peab jääma kahe tähtajalise lepingu vahele. Malta õigus lubab järjestikuseid tähtaegseid töölepinguid sõlmida, seadmata sellele üldse mingeid konkreetseid piiranguid peale selle, et tähtajaliste lepingute puhul ei tohi laeval veeta korraga rohkem kui 12 kuud. Norra õiguse kohaselt loetakse ajutiselt tööle võetud töötajad alaliselt töötavateks alles juhul, kui nad on töötanud tööandja juures rohkem kui neli aastat järjest (vt VTK lisa). Hollandi õigus lubab järjestikuste tähtajaliste lepingute sõlmimise piirangutes sätestada mitmeid erandeid. 27.- 28.05.2019 toimus Küprose Mereministeeriumi ja Veeteede Ameti vaheline kohtumine Limassolis, kus arutati samuti osaliselt järjestikuste tähtajaliste töölepingute küsimust. Kohtumisel arutatu on välja toodud VTK lisas. Lisaks on käesoleva VTK koostamise käigus tutvutud ITF standardsete kollektiivlepingutega (vt käesoleva VTK 1. peatükk, alapealkiri „ITF tüüplepingud“).70 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus Probleem 1 Regulatiivseks lahenduseks oleks MTööS (§ 13) täiendamine lõikega, mis teeks erandi erimaksukorra alla kuuluvatele laevadele ja sätestaks analoogselt Sotsiaalministeeriumi väljatöötatud töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse projektile,71 milles toodud lahendust on sobivaks pidanud ka merendussektori tööandjate ja töötajate esindajad, järgmised muudatused: 1) Jätta ära vajadus põhjendada tähtajalise töölepingu sõlmimist töö ajutise iseloomuga ning sätestada erimaksukorra alla kuuluvate laevade puhul vastav erisus sõnaselgelt meretöö seaduses. Tähtajalise meretöölepingu sõlmimist lihtsustab see, kui tähtajalist töölepingut on võimalik sõlmida ka muudel põhjustel poolte vaba tahte alusel ning seda ei oleks vaja põhjendada töö ajutise iseloomuga. TLS järgi on tähtajalise töölepingu sõlmimine lubatud ainult töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tuleneval mõjuval põhjusel. Samas ei pea tähtajaline tööleping olema mõeldud ainult ajutise iseloomuga töö tegemiseks. Näiteks teatud juhtudel soovib töötaja ise tööle tulla piiratud ajaks ega taha end kindla tööandjaga pikemaks perioodiks siduda. Kui puudub seadusest tulenev nõue tähtajalise töölepingu sõlmimist põhjendada töö ajutisusega, oleks tööandjal võimalik eelnevalt kirjeldatud olukorras töötajale tööd pakkuda. Selline muudatus võib võimalusi luua ka näiteks noortele, kes kooli lõppedes soovivad saada töökogemust erinevates laevades ja ettevõtetes ega soovi pikemalt ühe tööandja juures töötada. Vastav seadusemuudatus muudaks töösuhted paindlikumaks. Lahendust, kus tähtajalist töölepingut oleks võimalik sõlmida poolte vaba tahte alusel ning lepingu sõlmimiseks ei oleks vaja mõjuvat põhjust, toetab ka järgnev: Raamkokkuleppes väljatoodud kuritarvitamise vältimise meetmetest on olulisim põhjenduse olemasolu tähtajalise töölepingu sõlmimiseks („objektiivsed alused“). Sotsiaalministeeriumi koostatud töölepinguseaduse selgitustes (edaspidi TLS selgitused), mis on avaldatud Riigi Teataja kodulehel,72 on TLS § 9 kohta selgituses nr 70 https://www.itfseafarers.org/en/your-rights/itf-agreements 71 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cf873262-f63a-496e-b40e-2bedf7935217 72 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf (31.10.2019) 28 3 täpsustatud, et “ Tähtajalise töösuhte õiguspärasuse otsustamisel tuleb lähtuda eranditult töösuhte iseloomust, mis peab olema ajutine.” Samas on TLS selgituse punktis 9 ära toodud võimalus eriseadustes arvestada tähtajalise lepingu sõlmimisel lisaks täiendavate asjaoludega: “TLS §-d 9 ja 10 ei piira ega keela tähtajaliste töölepingute sõlmimist eriseadustest tulenevalt. TLS lubab tähtajalist töölepingut sõlmida ajutise iseloomuga töö tegemiseks. Eriseadustes ette nähtud tähtajalise töölepingu sõlmimise alused ei käsitle enamasti ajutise iseloomuga töid. Tähtajalise töölepingu sõlmimise võimalus või kohustus on seatud teistel eesmärkidel.” Näiteks toob TLS selgituse sama punkt näitena ära eriseadustes sätestatud tähtajalise töölepingu sõlmimise võimaluse juhtimisülesandeid täitvate töötajatega (muuseumiseaduse § 61 lõige 1 – muuseumide direktorid, ülikooliseaduse § 17 lõige 1 – kõrgkoolide rektorid), milliste juhtude puhul on töösuhte tähtajalisuse eesmärgiks tagada ametikohtade täitmine võimalikult pädevate ja erialaselt kõrgel tasemel töötajatega regulaarsete konkursside korraldamise kaudu. 2) Korduv tähtajaliste töölepingute sõlmimine kolme aasta jooksul erimaksukorra alla kuuluvatel laevadel. Lisaks on vajalik leevendada tähtajalise töölepingu järjestikku sõlmimist puudutavaid reegleid. Kehtiva õiguse kohaselt saab tähtajalist töölepingut järjestikku sõlmida kaks korda ning pikendada ühe korra viie aasta jooksul. Kui töölepingut sõlmitakse rohkem kui kaks korda järjest või pikendatakse rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse tööleping kehtiva õiguse järgi algusest peale tähtajatuks. Selline regulatsioon on piirav ning takistab lühiajaliste tähtajaliste töölepingute sõlmimist, isegi kui töösuhte pooled soovivad pikemat aega ajutisi töölepinguid sõlmida. Tähtajalise töölepingu paindlikkuse suurendamist lubab kolmeaastane periood, mille jooksul tööandja ja töötaja võivad korduvalt lühiajalisi tähtajalisi töölepinguid sõlmida. Kui pärast kolmeaastase perioodi lõppu kuue kuu jooksul pooled sõlmivad uue töölepingu, siis muutub töösuhe algusest peale tähtajatuks. Lisaks seadusemuudatuste vastuvõtmisele tuleks vajadusel ametiasutuste kodulehtedel avaldada ka selgitused. Lahenduse kohaldamine vaid erimaksukorra alla kuuluvatele laevadele on põhjendatud käesoleva VTK ptk-s 3 väljatoodud eesmärkidega. Sotsiaalministeerium on koostanud töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse, kus tuvastab sarnased probleemid nagu käesolevas VTK-s ning teeb sarnased ettepanekud: „Tähtajalise töölepingu sõlmimist lihtsustab see, kui tähtajalist töölepingut on võimalik sõlmida poolte vaba tahte alusel ning lepingu sõlmimiseks ei ole vaja mõjuvat põhjust“ ning „Tähtajalise töölepingu paindlikkuse suurendamist lubab kolmeaastane periood, mille jooksul tööandja ja töötaja võivad korduvalt lühiajalisi tähtajalisi töölepinguid sõlmida. Kui pärast kolmeaastase perioodi lõppu kuue kuu jooksul pooled sõlmivad uue töölepingu, siis muutub töösuhe algusest peale tähtajatuks.“. 73 Sotsiaalministeeriumi poolt välja töötatud lahendus, mis käesoleva VTK kohaselt laieneks siiski vaid erimaksukorra alla kuuluvatele laevadele, tagaks käesoleva VTK ptk-s 3 väljatoodud eesmärkide saavutamise täielikult. 73 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cf873262-f63a-496e-b40e-2bedf7935217 29 Sektor nõustus hääletusel Sotsiaalministeeriumi poolt välja töötatud lahendusega, mille kohaselt leevendatakse tähtajaliste töölepingute sõlmimise regulatsiooni (vt punkt 6. Kaasatud osapooled). Lahenduse plussiks on, et selline regulatiivne lahendus oleks üheselt selge, sh Eesti laevaregistril välismaiste klientide jaoks, lahendusega on hääletusel nõustunud sektor ning see tagaks käesoleva VTK ptk-s 3 väljatoodud eesmärkide saavutamise täielikult. Lahenduse miinuseks on, et lahendus rakenduks pärast laevade Eesti lipu alla toomiseks tehtud maksuseaduste muudatuste kehtima hakkamist (1.07.2020). Eelnõu ettevalmistamine on eelduslikult ajamahukam kui muud mitteregulatiivsed lahendused. Seega tuleks seadusemuudatuste menetlemisega alustada esimesel võimalusel ning vahepealsel ajal jagada sihtgrupile selgitusi olemasoleva regulatsiooni kohta. Probleem 2 Lahenduseks oleks MTööS § 40 täiendamine lõikega, mille kohaselt erimaksukorra alla kuuluvate laevade74 laevapere liikmetele TLS §-s 46 sätestatud töö tegemise aja piirangud ei laiene ning selle asemel rakendataks tööaja norme, mis oleksid kooskõlas ILO meretöö konventsiooniga (vt ka MTööS § 49) ning seda sõltumata sellest, kas laevapere liige osaleb vahiteenistuses või mitte. Ettepanek on kehtestada kõikide erimaksukorra alla kuuluvate laevade laevapere liikmete puhul üldnormina 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt kümme tundi puhkeaega ning seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 77 tundi puhkeaega. Lahenduse kohaldamine vaid erimaksukorra alla kuuluvatele laevadele on põhjendatud käesoleva VTK ptk-s 3 väljatoodud eesmärkidega. Lahendus tagaks käesoleva VTK ptk-s 3 nimetatud eesmärkide saavutamise täielikult. Lisaks seadusemuudatuste vastuvõtmisele tuleks vajadusel ametiasutuste kodulehtedel avaldada ka selgitused. Lahenduse plussid – selline regulatiivne lahendus oleks üheselt selge, sh Eesti laevaregistril välismaiste klientide jaoks ning see tagaks käesoleva VTK ptk-s 3 väljatoodud eesmärkide saavutamise täielikult. Lahenduse miinused – lahendus laekuks pärast laevade Eesti lipu alla toomiseks tehtud seadusemuudatuste kehtima hakkamist (1.07.2020). Eelnõu ettevalmistamine on eelduslikult ajamahukam. Lisaks peaks selle lahenduse puhul ilmselt arvestama, et edaspidi tuleb Sotsiaalministeeriumil Euroopa Nõukogus tõestada, et säte pole vastuolus sotsiaalharta artikliga 2.1. Siiski väärib märkimist, et see ei oleks uus töövaldkond, suhtlus Euroopa Nõukoguga nendel teemadel käib pidevalt. Oluline on märkida, et tähtajaliste lepingute sõlmimise vajadust ja järjestikuste tähtajaliste lepingute sõlmimise piirangu muutmist paindlikumaks nn erimaksukorra laevade jaoks, toetasid nii tööandjad kui ka töövõtjate esindajad (vt punkt 6. Kaasatud osapooled). 74 Laevad, mille kogumahutavus on vähemalt 500 ning mida kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel meritsi veol tulumaksuseaduse § 521 lõike 5 tähenduses, välja arvatud Euroopa Majanduspiirkonnas regulaarreise tegeval reisilaeval. 30 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Eesti Vabariigi põhiseaduse § 29 sätestab, et Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Töötingimused on riigi kontrolli all. Põhiseaduse § 29 kohaselt on töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine vaba. Puutumuses olevad rahvusvahelise õiguse ja EL õiguse normid on välja toodud käesoleva VTK ptk-s 1. 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud Kavandatavad muudatused on kirjeldatud käesoleva VTK ptk-s 9. Eesmärk on mõlema probleemi puhul ühine (vt käesoleva VTK ptk 3) ning seega on mõlema probleemi kohta koostatud ka ühine ülevaatlik mõjuanalüüs. Sihtrühmad on laevaomanikud / laeva käitajad, kes opereerivad ja laevapere liikmed, kes töötavad järgmistel laevadel: laevad, mille kogumahutavus on vähemalt 500 ning mida kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel meritsi veol tulumaksuseaduse § 521 lõike 5 tähenduses, välja arvatud Euroopa Majanduspiirkonnas regulaarreise tegeval reisilaeval. Sihtrühma suurus: algsed laevanduse projektide kaasnevad prognoosid on avaldatud Riigikogu kodulehel laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse menetluse käigus.75 Laevaomanikud / laeva käitajad Regulatiivsete lahenduste mõju laevaomanikele on positiivne ning toetab ettevõtlust. Ettevõtluskeskkond paraneb ja Eesti ettevõtetel tekib parem võimalus hakata tegutsema merendusvaldkonnas. Mõju olulisus: mõju on oluline. Laevapere liikmed Eelnõuga kaasneb Eesti lippu kandvate laevade arvu suurenemine. Tänu laevade lisandumisele Eesti laevaregistritesse on Eesti meremehel tulevikus suurem võimalus töötada Eesti lipu all sõitval laeval. Samuti, kuna suurenev laevastik aitab kaasa kaldasektori tekkele, tekib Eesti meremeestel tulevikus võimalus pärast merel töö lõpetamist töötada merenduse kaldasektoris. See kõik võimaldab riigil kaitsta paremini ka Eesti meremehe sotsiaalseid õigusi ja võimaldab Eesti meremeestele parema ligipääsu sotsiaalkindlustusele. Laevapere liikmed võivad eelistada tähtajatut lepingut, samas on osad neist huvitatud kogu teenistuse kättesaamisest kokkulepitud tähtaja lõpus laevalt lahkudes ning seega eelistavad tähtajalist lepingut. Meretöölepingut sõlmides oleks tekkiva mõjuna töötajal võimalus valida, 75 Seletuskirja lisa 3: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c37b2db8-3842-4bba-8a60- d6ddc8c51cc0/Laeva%20lipu%C3%B5iguse%20ja%20laevaregistrite%20seaduse%20ning%20tulumaksuseaduse%20muutmise%20ja%20s ellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus (04.02.2020) 31 kas talle sobib tähtajaline töö või mitte ja hinnata erinevaid tööpakkumisi kogumis. Laevapere liikmete jaoks muutuksid töösuhted seega paindlikumaks. Riigi ülesanne oleks selle juures tagada paindlikud võimalused erinevat tüüpi lepingute sõlmimiseks, et anda valikuvõimalus nii tööandjale kui ka töövõtjale. Arvestama peab ka, et suur hulk välismaise lipu all sõitvatest Eesti meremeestest (ca 5000) töötab ka praegu tähtajaliste lepingutega, seega ei oleks nende jaoks Eesti lipu all tähtajalise töölepinguga töötamine erakordne. Mõju olulisus: mõju on keskmine. Riik ja kohalikud omavalitsused Mõju Eesti majandusele on oluline. Prognooside kohaselt võiksid muudatused Eesti lipu alla tuua mitusada suurt merelaeva. Algsed prognoosid laevadega kaasnevate Eestile laekuvate registritasude ja maksude kohta on avaldatud Riigikogu kodulehel laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse menetluse käigus.76 Riigil on võimalik paremini sotsiaalriigi ideed ellu viia. Välismaise lipu all sõitvatel Eesti meremeestel, kellel hetkel puudub sotsiaalkindlustus, on võimalik ligi pääseda Eesti sotsiaalkindlustussüsteemile. Merekultuuri seisukohalt on Eestil enam alust identifitseerida end mereriigina, kui Eesti lipu all sõidab arvestatav hulk laevu ning Eesti lipu all on ka arvestatav kaubalaevastik. Seega on kõnesolev eelnõu kaudselt seotud ka merelise rahvuskultuuri ja identiteedi järjepidevuse tagamise ja säilitamisega. Eesti riik on maailmas nähtavam, kuna Eesti riigilippu kandvad laevad külastavad välissadamaid üle maailma. Eesti laevaregistri klientideks on ka välismaa ettevõtjad, kes on laeva Eesti lipu alla tuues huvitatud Eesti riigi heast käekäigust. Seega suureneb ka Eesti julgeolek. Mõju olulisus: mõju on oluline. Seaduse rakendamisel osaleb Tööinspektsioon. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Ettepanekute eesmärk on vähendada ettevõtete ja kodanike halduskoormust selge õigusliku regulatsiooni loomise kaudu. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad otsesed kulud ja tulud puuduvad. 76 Ibid. 32 Algsed prognoosid Eestile laekuvate registritasude ja maksude kohta, mille realiseerumine sõltub ka riigi poolt tehtavate investeeringute olemasolust, on avaldatud Riigikogu kodulehel laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse menetluse käigus.77 14. Edasine mõjude analüüs Vajaduse üle – viia läbi põhjalik mõjuanalüüs – otsustab Sotsiaalministeerium. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus Regulatsiooni muutmine 15.1. Töötatakse välja uus 15.2. Muudatused tehakse senise tervikseadus seaduse struktuuris EI JAH 15.3 Selgitus Täiendused tehakse MTööS-is. 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid TLS, MTööS 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Täiendava kaasamise vajaduse üle koos ajakava ja meetoditega otsustab Sotsiaalministeerium. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Põhjaliku mõjuanalüüsi vajaduse üle otsustab Sotsiaalministeerium. 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) Kontseptsiooni koostamist ei valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui ole plaanitud. järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) 20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja 2020 I poolaasta. kooskõlastamise aeg 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg Ideaalis 01.07.2020, samaaegselt laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse jõustumisega. Alternatiivina peaks seadus jõustuma esimesel võimalusel. 22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Katerin Peärnberg, Veeteede Ameti arendusosakonna nõunik [email protected] tel 6205539 Eero Naaber, Veeteede Ameti 77 Seletuskirja lisa 3. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c37b2db8-3842-4bba-8a60- d6ddc8c51cc0/Laeva%20lipu%C3%B5iguse%20ja%20laevaregistrite%20seaduse%20ning%20tulumaksuseaduse%20muutmise%20ja%20s ellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus (04.02.2020) 33 arendusosakonna juhataja [email protected] tel 6205534 Piia Schults, Veeteede Ameti arendusosakonna nõunik rotatsiooni korras (Veeteede Ametist lahkunud, töötab Riigikogus) Lisa. Küsitlus. Teiste riikide praktika 34 LISA Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Teiste riikide praktika Küsitlus ja Veeteede Ameti täiendavad märkused Küsitlusele vastanud riigid: Taani, Holland, Küpros, Malta, Norra. Taani vastused: Questionnaire Regulations regarding seafarers’ employment I. Seafarers’ Employment Contracts 1) Are seafarers’ employment contracts in the Member State governed by: a) the law and general regulation generally applicable to all employment relationships; b) general regulation generally applicable to all employment relationships, with exceptions to seafarers’ employment; c) legislation governing specifically seafarers’ employment; or d) other legislation or legislative act? *please add the title of the legislative act and, if possible, a link to the original text or to the English translation, or a file containing the text The matter is dealt with exclusively in the act on seafarer’s conditions of employment: https://www.dma.dk/Vaekst/Rammevilkaar/Legislation/Acts/Consolidated%20act%20on%20s ea farers%E2%80%99%20conditions%20of%20employment,%20etc.%20(no.%201662).pdf Danish employment law traditionally includes a number of collective bargaining agreements (CBA’s) that may be applicable on workers in specific lines of business. As so, the ship owner’s union, Danish Shipping, has entered into CBA’s with a number of unions representing seafarers. The Danish Maritime Authority do not take part in the negotiations of CBA’s. II. Working and Rest Time in Seafarers’ Employment 1) What is the maximum number of daily/weekly working hours permitted for the seafarer responsible for safety? See below. Rest time is generally regulated in the Order on seafarers’ hours of rest: https://www.dma.dk/Vaekst/Rammevilkaar/Legislation/Orders/Order%20on%20seafarers '%20hours%20of%20rest.pdf 1 2) What is the lowest number of daily/weekly rest hours for the seafarer responsible for safety? 10 hours a day. The rest period may be split up so that the longest period is at least 6 hours. There can be no more than 14 hours between rest periods. For seafarers under 18 years, the daily rest must be at least 12 hours. The number of weekly rest hours may not be less than 77. CBA’s may include exceptions to abovementioned rules. 3) To what extent is overtime work permitted? Tasks related to ship security may overrule the abovementioned rules on rest time. If planned rest is interrupted or delayed, seafarers should be granted appropriate rest as soon as possible. CBA’s may include exceptions to abovementioned rules. III. Consecutive Fixed-Term Seafarers’ Employment Contracts 1) In the case of seafarers’ employment, are the same social partners allowed to conclude more than two consecutive fixed-term employment contracts? (If yes, how many times and on what conditions?) Consecutive fixed-term contracts may only be concluded on objective grounds, such as unforeseeable events (sickness, pregnancy, maternity/paternity leave, and public duty), conclusion of piece work, or completion of provisional tasks. In some areas, the maximum number of consecutive fixed-term contracts is two (2). This matter is regulated by the Ministry of Employment. 2) Where conclusion of fixed-term employment contracts is permitted, how long there has to be between consecutive contracts in order for those not to be deemed consecutive? This matter is not regulated. 3) In practice, are normally indefinite or fixed-term contracts entered into with seafarers on cargo/passenger/offshore ships? Both indefinite and fixed-term contracts are used in all sectors. Hollandi vastused: Questionnaire Regulations regarding seafarers’ employment 2 I. Seafarers’ Employment Contracts 1) Are seafarers’ employment contracts in the Member State governed by: a) the law and general regulation generally applicable to all employment relationships; b) general regulation generally applicable to all employment relationships, with exceptions to seafarers’ employment; c) legislation governing seafarers’ employment; or d) other legislation or legislative act? General regulation generally applicable to all employment relationships, with exceptions to seafarers’ employment. Please add the title of the legislative act and, if possible, a link or a file of the original text or to the English translation. Zee-Arbeidsovereenkomst: https://www.navigator.nl/document/id01e47e8086954c819ebbb0666033fb9d/burgerlijk- wetboek-boek-7-artikel-694-zee-arbeidsovereenkomst-20-08-2013-tot-1 (From article 695 to 745 specifically applies to seafarers) Veeteede Ameti märkused: Viidatud seaduse puhul on tegu Hollandi tsiviilseadustikuga (Burgerlijk Wetboek), mis sisaldab sealhulgas töölepingute regulatsiooni. Hollandi vastuses viidatud artiklid 695-745 reguleerivad sh kirjaliku lepingu sõlmimist meremeestega, meretöölepingu sisu, konkurentsi, meremehe kohustusi, meremeeste tasustamise küsimusi, puhkust, repatrieerimist, hüvitist surma puhul, katseaega jm. Sealhulgas tähtajaliste töölepingute lõppemise erisust reguleerib artikkel 722.2 Artiklid 695-745 tööaja piirangute ja tähtajaliste töölepingute eriregulatsiooni meremeeste suhtes ei sisalda. Järjestikuste tähtajaliste töölepingute sõlmimise regulatsioon on leitav artiklist 668a (vt all). II. Working and Rest Time in Seafarers’ Employment  What is the maximum number of daily/weekly working hours permitted for the seafarer responsible for safety?  What is the lowest number of daily/weekly rest hours for the seafarer responsible for safety?  To what extent is overtime work permitted? Veeteede Ameti märkused: 1 Veeteede Ameti märkus: vajab registreerimist. 2 Veeteede Ameti märkus: „The sea-work contract entered into or continued for a definite period of time ends in the first port calling at the sea-going vessel after that time has elapsed and, if necessary, notice has been given“ 3 Hollandi tsiviilseadustik (Burgerlijk Wetboek) tööaja regulatsiooni ei sisalda. Tundub, et üldine tööaja regulatsioon on sätestatud töötundide seadusega (Working Hours Act 1995). Ingliskeelsena on kättesaadav vaid selle seaduse 1995. aasta versioon:3 Holland_Law on Working Hours.pdf 1995. aasta versiooni artikkel 5:12 punkt 2b näeb ette tööaja reeglitest erisuse tegemise võimaluse isikutele, kes töötavad laevadel. Internetist on leitav veel lisaks info, et varasemalt on kehtestatud erisused meremeeste töötundide osas, näiteks: http://www.ilo.org/dyn/natlex/natlex4.listResults?p_lang=en&p_country=NLD&p_count=178 6&p_classification=18&p_classcount=35 Kuna tööaja regulatsiooni sisaldavate Hollandi seaduste kehtivad redaktsioonid polnud ingliskeelsena (ega flaamikeelsena) Veeteede Ametile kättesaadavad, pöördus Veeteede Amet abi saamiseks Hollandi regulatsiooni sisu väljaselgitamiseks Eesti Laevajuhtide Liidu poole, kelle liikmeks on sh Hollandi lipu all töötavad meremehed. Eesti Laevajuhtide Liidu liikmete vastustest4 selgus alljärgnev. Esimese vastuse kohaselt oli Hollandi lipu all varem töötanud meremeestel 12-tunnine tööpäev ning seega kasutati pigem ILO meretöö konventsiooni (ja STCW konventsiooni) teist alternatiivi, mille kohaselt minimaalse puhkeaja piirang nädalas on 77 tundi ja ööpäevas 10 tundi. Teise vastuse kohaselt on Hollandi lipu all sõitval laeval töötava meremehe töötunnid seotud otseselt sellise organisatsiooniga nagu The Netherlands Shipping Inspectorate (Inspectie Leefomgeving en Transport) ning meremehel on samuti 12-tunnine tööpäev. Seega kasutatakse ka selle vastuse kohaselt pigem ILO meretöö konventsiooni (ja STCW konventsiooni) teist alternatiivi, mille kohaselt minimaalse puhkeaja piirang nädalas on 77 tundi ja ööpäevas 10 tundi. Kolmanda vastuse kohaselt lähtub tööaja regulatsioon Hollandi meretöö seadusest 5, kus töötunde ei mainita üldse ning „tähtsad on puhketunnid“. Ühes päevas on saadud vastuse kohaselt vaja anda minimaalselt 10 tundi puhkust ning 7 päeva jooksul 77 tundi puhkust. Seega kasutatakse Hollandis selle vastuse kohaselt ILO meretöö konventsiooni (ja STCW konventsiooni) teist alternatiivi, mille kohaselt minimaalse puhkeaja piirang nädalas on 77 tundi ja ööpäevas 10 tundi. Koos kolmanda vastusega edastas Eesti Laevajuhtide Liidu liige ka järgneva väljavõtte Hollandi meretöö seadusest: 3 http://www.ilo.org/dyn/natlex/natlex4.detail?p_lang=en&p_isn=65505 4 Elektronkirja teel saadetud vastused on kättesaadavad Veeteede Ametist. 5 Veeteede Ameti märkus: vastuses viidatud seaduse „Arbeidstijdenbesluit vervoer“ pealkiri automaattõlke kohaselt on siiski „Transpordi tööaja dekreet“ 4 „Periods of rest Captain and seafarers 18 years and older  In every period of 24 hours a minimum of 10 hours of rest needs to be maintained. This rest cannot be divide over more than two periods, of which one period has to be a minimum of 6 hours uninterrupted. Two successive periods of rest cannot be more than 14 hours apart. The period of 24 hours is calculated from the start of the longest enjoyed period of rest.  The regulation is as such that besides the in commercial shipping usual watch keeping schedule 4 on 8 off and 6 on, 6 off, also the on seagoing dredging material usual schedule of 8 on / 8 off can be applied. It has to be noted that that after 6 hours of uninterrupted work a minimum of 15 minutes break has to be kept.  Besides the daily hours of rest regulation also a weekly standard is applied. In any period of 7 days a minimum of 77 hours of rest needs to be obtained. The exact regulations and exemptions can be found: https://puc.overheid.nl/nsi/doc/PUC_71080_14/20200125/ Arbeidstijdenbesluit vervoer Chapter 6 Zeevaart § 6.1 to § 6.6 Arbeids- en rusttijden zeeschepen in havensleepdienst” Seega kokkuvõttena nähtub, et Hollandis lähtutakse ILO meretöö konventsiooni ja STCW konventsiooni puhkeaja regulatsioonist, mille kohaselt minimaalse puhkeaja piirang ööpäevas on 10 tundi ja nädalas 77 tundi. Viidatud seaduse artikkel 6.5:7 näeb lisaks ette, et kapten võib töö tegemiseks kalduda kõrvale töö- ja puhkeajast, kui see on vajalik seoses laeva, pardal viibivate inimeste, lasti või keskkonna vahetu ohutusega või abi osutamisega teistele laevadele või hätta sattunud inimestele.6 III. Consecutive Fixed-Term Seafarers’ Employment Contracts  In the case of seafarers’ employment, are the same social partners allowed to conclude more than two consecutive fixed-term employment contracts? (If yes, how many times and on what conditions?) Artikkel 668a punkti 1 kohaselt loetakse juhul, kui tähtajalised töölepingud on järjestikused ja ületanud 36-kuulise perioodi, viimane leping tähtajatuks, kui lepingute vahele ei jäänud rohkem kui 6 kuud. Samuti loetakse juhul, kui töötajaga on sõlmitud rohkem kui kolm järjestikust tähtajalist lepingut, viimane leping tähtajatuks, kui lepingute vahele ei jäänud rohkem kui 6 kuud. Artikkel 668a punkti 5 kohaselt on teatud juhul (“the intrinsic nature of the business operations) 36-kuulist perioodi ja kolme kuud võimalik kollektiivlepingu alusel pikendada vastavalt 48 kuuks ja kuueks kuuks. Erandeid nimetatud perioodidest (kas tööandja kasuks või kahjuks) on samuti võimalik teha 668a lõigete 6-15 alusel (kollektiivlepingu alusel, juriidilise isiku juhtkonna töötajatega, töötaja hariduse saamise eesmärgil, tööpraktika eesmärgil, töölepingu puhul alaealisega, töölepingu puhul vanaduspensioniikka jõudnud isikuga, asendusõpetajaga sõlmitud töölepingu puhul).7 6 Veeteede Ameti märkus: kasutatud automaattõlget flaami keelest eesti keelde. 7 Seaduse lugemisel on kasutatud flaamikeelse seaduse ingliskeelset automaattõlget. 5 6 Küprose vastused: From: Michalis Loumpas [mailto:[email protected]] Sent: Friday, October 11, 2019 8:32 AM To: Tarmo Ots <[email protected]> Cc: 'Kyriacos Kyriacou' <[email protected]>; 'Costas Costaras' <[email protected]>; Adonis Pavlides <[email protected]>; [email protected] Subject: RE: another request ΚΥΠΡΙΑΚΗ ΔΗΜΟΚΡΑΤΙΑ ΥΦΥΠΟΥΡΓΕΙΟ ΝΑΥΤΙΛΙΑΣ Αρ. Φακ. ΥΦΥΝ: 4.7.32 Dear Sir, With respect to your email dated 10/10/19, I have instructions to inform you that all matters concern MLC 2006 in your questioner are regulated by Cyprus Law 6(III)/2012 which is attached for your easy reference and the competent Authority for this matter is the Shipping Deputy Ministry to the President. Law 6(III) of 2012-MLC 2006 Ratification-EN.pdf However, for matters concerning the social insurance and for recruitment offices the competent Authority is the Ministry of Labour, Welfare and Social Insurance. Regards Michalis Loumpas Marine Surveyor Port and Coastal State Directorate | Seafarers and Maritime Labour Unit Shipping Deputy Ministry | Republic of Cyprus Tel.: +357 25 823706 | Fax.: +357 25 848200 7 www.shipping.gov.cy | @MaritimeCyprus Veeteede Ameti märkused: Küprose edastatud õigusakti (THE MARITIME LABOUR CONVENTION 2006 (RATIFICATION) AND FOR MATTERS CONNECTED THEREWITH LAW OF 2012. Law 6(III)/2012) IX osa reguleerib meremeeste töötunde ja puhkeaega. Töönädal põhineb 8-tunnisel tööpäeval ühe puhkepäevaga nädalas. Kollektiivlepingutega on lubatud teha erisusi. Minimaalne puhketundide arv (sarnaselt ILO meretöö konventsiooni regulatsioonile) nädalas on 77 tundi ja ööpäevas 10 tundi. Nimetatud õigusakt järjestikuseid tähtajalisi töölepinguid ei reguleeri. 27.-28.05.2019 toimus Küprose Mereministeeriumi ja Veeteede Ameti vaheline kohtumine Limassolis, kus küsiti samuti järjestikuste tähtajaliste töölepingute kohta. Kohtumise kokkuvõttest selgus, et nad on teadlikud EU määrusest ja piirangutest, kuid rahvusvahelises laevanduses kehtib teistsugune praktika. Neile teadaolevalt ei ole ka ükski teine lipuriik Euroopas seda teinud ning praktikas pole ka probleeme kunagi esinenud. Küpros tõi lisaks välja, et kui pärast töölepingu lõppemist kohe uut töölepingut ei sõlmida, siis ei loeta lepinguid järjestikuseks. Olukord laheneb tavaliselt praktikas selliselt, et meremees ise valib ja otsustab, kas ta pöördub samasse ettevõttesse tagasi või mitte ning samuti on tal kaebuse esitamise õigus. Malta vastused: Questionnaire Regulations regarding seafarers’ employment I. Seafarers’ Employment Contracts 2) Are seafarers’ employment contracts in the Member State governed by: e) the law and general regulation generally applicable to all employment relationships; f) general regulation generally applicable to all employment relationships, with exceptions to seafarers’ employment; g) legislation governing seafarers’ employment; or h) other legislation or legislative act? The main instrument of relevance is subsidiary legislation 234.51: Merchant Shipping (Maritime Labour Convention) Rules. Accessible via the following link: http://www.justiceservices.gov.mt/DownloadDocument.aspx?app=lom&itemid=12 086&l=1 II. Working and Rest Time in Seafarers’ Employment  What is the maximum number of daily/weekly working hours permitted for the seafarer responsible for safety? 8 Rest hours rather than working hours are calculated in line with the standards set by the STCW Convention/Maritime Labour Convention. 9 Veeteede Ameti märkused: Vt järgmise küsimuse vastust. What is the lowest number of daily/weekly rest hours for the seafarer responsible for safety? This is calculated as per the STCW Convention and MLC. See Subsidiary Legislation 234.51. Veeteede Ameti märkused: Malta edastatud õigusakti (234.51: Merchant Shipping (Maritime Labour Convention) Rules) punkt 39 näeb ette, et minimaalne puhketundide arv (sarnaselt ILO meretöö konventsiooni regulatsioonile) nädalas on 7 tundi ja ööpäevas 10 tundi. Kollektiivlepingute alusel on võimalik teha erandeid. Samuti on lubatud erandid laeva ohutuse tagamiseks.  To what extent is overtime work permitted? Permitted as long as STCW rest hours are respected and that all extra work is adequately remunerated. Veeteede Ameti märkused: STCW konventsiooni tehtud muudatuste alusel on konventsiooniga lubatud minimaalseks puhkeajaks sarnaselt ILO meretöö konventsiooniga 77 tundi nädalas ja 10 tundi ööpäevas. III. Consecutive Fixed-Term Seafarers’ Employment Contracts  In the case of seafarers’ employment, are the same social partners allowed to conclude more than two consecutive fixed-term employment contracts? (If yes, how many times and on what conditions?) Consecutive fixed-term employment contracts allowed. The main requirement is that not more than 12 months are spent on board which include leave and public holidays. Norra vastused: Questionnaire Regulations regarding seafarers’ employment I. Seafarers’ Employment Contracts 3) Are seafarers’ employment contracts in the Member State governed by: i) the law and general regulation generally applicable to all employment relationships; 10 j) general regulation generally applicable to all employment relationships, with exceptions to seafarers’ employment; k) legislation governing seafarers’ employment; or l) other legislation or legislative act? Please add the title of the legislative act and, if possible, a link or a file of the original text or to the English translation. In Norway the seafarers’ employment contracts are governed by the Ship Labour Act - https://www.sdir.no/en/shipping/legislation/laws/ship-labour-act/ Norway ship labour act.pdf II. Working and Rest Time in Seafarers’ Employment  What is the maximum number of daily/weekly working hours permitted for the seafarer responsible for safety?  What is the lowest number of daily/weekly rest hours for the seafarer responsible for safety?  To what extent is overtime work permitted? STCW’s regulations are implemented in the Norwegian Ship Safety and security Act. Sew section 23 and 24. https://www.sdir.no/en/shipping/legislation/laws/ship-safety-and-security- act/ Veeteede Ameti märkused: STCW konventsiooni tehtud muudatuste alusel on konventsiooniga lubatud minimaalseks puhkeajaks sarnaselt ILO meretöö konventsiooniga 77 tundi nädalas ja 10 tundi ööpäevas. Norway ship-safety-and-security-act.pdf Section 23 Working hours The regular working hours shall be 8 hours a day, with one day of rest per week and rest on public holidays. The Ministry may issue regulations on working hours, including regulations concerning exceptions from the provisions of the first paragraph, either in general or for certain positions, and also regulations concerning extra work for safety and security reasons. Section 24 Hours of rest 11 The hours of rest shall not be less than 10 hours in any 24-hour period, and 77 hours in any 168-hour period. Hours of rest may be divided into two periods, one of which shall be at least 6 hours in length. The interval between consecutive periods of rest shall not exceed 14 hours. The provisions of the first paragraph do not apply in the case of an emergency or work as a consequence of musters or drills prescribed by or pursuant to law. Likewise, the provisions of the first paragraph do not apply to watch keeping personnel or personnel whose duties involve designated safety, prevention of pollution and security duties in connection with work as a result of overriding operational conditions. Exceptions from the provisions of the first paragraph may be made in a binding collective bargaining agreement. When making exceptions, due consideration shall be given to the health and safety of the seafarers, including the need for rest. For persons forming part of the navigational or engineering watch, or whose duties involve designated safety, prevention of pollution and security duties, derogation in a collective bargaining agreement from the provisions in the first paragraph may only be made on the following conditions: a) The weekly rest period may be reduced to 70 hours for a period of up to two consecutive weeks. The intervals between two periods of exceptions shall not be less than twice the duration of the exception. b) For up to two days per week, the daily hours of rest may be divided into no more than three periods, one of which shall be at least 6 hours in length, and neither of the other two periods shall be less than 1 hour in length. The intervals between two consecutive periods of rest shall not exceed 14 hours. For personnel on passenger ships practicing shift work and operating in trade area 1 and 2, the supervisory authority may make exceptions from the first paragraph beyond the limitations specified in the fourth paragraph. Further conditions for such exceptions may be laid down, and the concerned seafarers’ and ship owners’ organizations shall give reasoned opinions before exceptions are made. The Ministry may issue regulations on the hours of rest, including regulations concerning derogations from the provisions of the first paragraph for personnel on fishing vessels. III. Consecutive Fixed-Term Seafarers’ Employment Contracts  In the case of seafarers’ employment, are the same social partners allowed to conclude more than two consecutive fixed-term employment contracts? (If yes, how many times and on what conditions?) See the Ship Labour Act section 3-4 on fixed term employment. Veeteede Ameti märkused: Section 3-4 Temporary appointment (1) An employee shall be appointed permanently. Temporary employment may nevertheless be agreed upon: 12 a) for a specified period of time, for a specified journey or for work of temporary duration, when warranted by the nature of the work; b) for work as a temporary replacement for another person or persons, c) for work as a trainee. (2) An employee who has been temporarily employed for more than one year is entitled to written notification of the date on which he is to leave his post, not later than one month prior to that date. Such notification shall be deemed to have been given when it is received by the employee. If the time limit is not observed, the employer may not require the employee to leave his post until one month after notification has been given. (3) Unless otherwise agreed in writing or laid down in a collective bargaining agreement, temporary contracts of employment shall expire on expiry of the agreed period or when the specified work or the work of temporary duration is completed. Employees who have been temporarily employed for more than four consecutive years pursuant to the first paragraph (a) and (b) shall be deemed to be permanently employed so that the provisions concerning termination of employment relationships shall apply. When calculating the length of consecutive employment pursuant to the second sentence, deductions shall not be made for the employee’s absence. (4) The employer shall at least once a year discuss the use of temporary appointment pursuant to this provision with the employees’ elected representatives. 13 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 26.03.2020 14:20 Adressaat: SM Info <[email protected]>; MKM info <[email protected]> Teema: Meretöö seaduse analüüs (tööaja piirangud ja tähtajaliste töölepingute sõlmimine) Manused: 1-1-6741 26.03.2020 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Veeteede Ameti dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Meretöö seaduse analüüs (tööaja piirangud ja tähtajaliste töölepingute sõlmimine) Registreerimise kuupäev: 26.03.2020 Registreerimise number: 1-1-6/741 Dokument on manuses. Küsimuste ja/või probleemide korral palume helistada telefonil 620 5500 või kirjutada e-posti aadressile [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel