Konkurentsiamet · 20. november 2019
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
20.11.2019 nr 1-2/2019-019
Juhendi "Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks" kinnitamine
Arvestades metoodilistes juhendites "Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted",
"Elektrienergia võrgutasude arvutamise ühtne metoodika", "Gaasi võrguteenuste hindade
arvutamise ühtne metoodika jaotusvõrguettevõtjatele", "Gaasi ülekandesüsteemi hinna
metoodika", "Kodutarbijatele müüdava gaasi müügimarginaali piirmäära arvutamise
ühtne metoodika", "Veeteenuse hinna arvutamise soovituslikud põhimõtted" ja
"Universaalse postiteenuse osutaja kulude hindamise metoodika" toodut, majandus- ja
kommunikatsiooniministri 22.06.2011 määruses nr 51 "Soojuse müügi ajutise hinna
kehtestamise kord" § 12, 02.11.2010 määruses nr 95 "Veeteenuse ajutise hinna
kehtestamise kord ja tingimused" § 9 ja 06.03.2009 määruses nr 20 "Universaalse
postiteenuse osutaja tulu- ja kuluarvestusele esitatavad nõuded" § 5 sätestatut ning
majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.08.2015 määruse nr 27 „Konkurentsiameti
põhimäärus”1 § 18 lõike 1 alusel
kinnitan
juhendi „Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks“ (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Ots
peadirektor
1
RT I, 27.08.2015, 1
KINNITATUD
Konkurentsiameti peadirektori
20.11.2019 käskirjaga nr 1-2/2019-019
LISA
Konkurentsiamet
Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks
Tallinn 2019
Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks
Sissejuhatus
Vastavalt pikaajalisele regulatsioonipraktikale on välja kujunenud, et kui ettevõtte põhjendatud
tulukus ehk ärikasum ei ületa kaalutud keskmist kapitali hinda (edaspidi WACC1 – Weighted
Average Cost of Capital), siis teenib ettevõte ka mõistlikkuse piires kasumit. WACC on seega
regulaatori poolt lubatud tulunorm, mille alusel toimub eriseadustes 2 nimetatud müüdavate
teenuste/kaupade hinda lülitatava põhjendatud tulukuse arvutamine.
Käesolevas juhendis selgitatakse ja sisustatakse WACCi kujunemise põhimõtteid. Õiguslikus
mõttes on tegemist Konkurentsiameti kaalutlusõiguse ennetava piiritlemisega
(regulatsioonimetoodika täpsustamine enne hinnaregulatsiooni rakendumist) ja
hinnaregulatsiooni subjektide teavitamisega, mis loob võimaluse tagasisideks ja aitab vältida
kõikvõimalikke arusaamatusi juba enne konkreetse hinnaregulatsiooni menetluse algust.
Juhend ei ole õigusakt, vaid Konkurentsiameti kui sõltumatu regulaatori kaalutlusõiguse
kasutamist tutvustav dokument, millel on haldusväliselt informatiivne, mitte normatiivne
tähendus. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise
tulemusena (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-81-07).
Varasemate juhenditega võrreldes on WACCi rakendamisel tehtud oluline muudatus
kaugküttesektori ettevõtjatele. Nimelt arvutatakse käesolevas juhendis eraldi WACCid soojuse
tootjatele ja kaugkütte võrguettevõtjatele. Soojusettevõtjatele, kes tegelevad soojuse tootmise,
jaotamise ja müügiga rakendatakse eraldi WACCe soojuse tootmise reguleeritavale põhivarale
ning soojuse jaotamise ja müügi reguleeritavale põhivarale. WACCide erinevus tuleneb
võlakapitali riskipreemia (vt punkt 2.3.2) ja beeta (vt punkt 3.3.2) näitajate erinevusest.
Lääne-Euroopas ei ole kaugküte levinud, sest seal kasutatakse kütteliigiks valdavalt gaasi ning
enamuses EL riikides ei kuulu kaugküte energeetika regulaatorite valdkonda. Seetõttu puudub
CEERil3 ka andmebaas soojuse tootjate ja kaugkütte võrguettevõtjate osas. Analoogselt teiste
võrkudega on kaugküttevõrgud loomuliku monopoli staatuses, sest ilma kaugküttevõrguta ei
ole võimalik tarbijatele soojust müüa, ning osutatava teenuse sarnasuse poolest saab kaugkütte
võrguettevõtjate tegevusriski võrrelda elektri- ja gaasivõrguettevõtjatega (on samuti
loomulikud monopolid). Kuna Eestis puuduvad paralleelsed kaugküttevõrgud, näitab see
asjaolu selgelt, et paralleelsete võrkude rajamine ei ole majandusliku otstarbekuse
seisukohaselt reaalselt teostatav. Ka konkurentsiseaduse (KonkS) §-st 15 tuleneb, et olulist
vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks loetakse ettevõtja, kelle omandis, valduses
või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole
võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille
olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda.
Kaugkütte WACC-i määratlemisel ei ole enam põhjendatud soojuse tootmis- ja võrgutegevuse
koos käsitamine. Kaugkütte võrguettevõtjate riskid on praktikas aset leidnud muudatustest
1
WACC on kogu intressikandva võlakapitali (laenukapitali) ja omakapitali hind, mis saadakse võla- ja omakapitali
osakaalusid arvesse võttes.
2
Elektrituru-, kaugkütte-, maagaasi-, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning postiseadus.
3
CEER – Council of European Energy Regulators
2 / 30
Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks
tulenevalt ühtlustunud teiste energiasektoris tegutsevate võrguettevõtjate riskidega. Näiteks,
võrreldes EL riike Eestiga, on just gaas sarnane energiaallikas kaugküttega, sest EL riikides
kasutatakse gaasi laialdaselt hoonete soojusega varustamiseks. Monopoolsuse aste on
kaugküttevõrkudel isegi suurem kui gaasivõrkudel, sest kaugküttepiirkondades on tarbijatel
alternatiivsete kütteliikide kasutamine piiratud, kuid gaasivõrgust võib tarbija eralduda ilma
piiranguteta. Soojuse tootjatele aga on lisandunud täiendav kohustus seoses Eesti
ambitsioonikate kliimaeesmärkidega, mida on võimalik täita koostootmisjaamades ja
katlamajades biomassi, mis on süsinikuneutraalne kütus, kasutamisega. Muud kütteviisid (nt
lokaalne põletustehnoloogial põhinev küte, soojuspump või päikesepaneelid) ei taga
süsinikuneutraalse kütuse kasutamise seisukohalt kliimaeesmärkide saavutamist vajalikul
määral, võrreldes soojuse tootmisega kaugkütte tarbeks. Lokaalsel põletustehnoloogial
kasutatav süsinikuneutraalne kütus on puit, mida ei saa efektiivselt rakendada tiheasustusega
piirkondades, kuna see eeldaks biokütusel töötavate lokaalsete katelde rajamist igale hoonele
eraldi. Selle tulemusena suureneks oluliselt õhusaastatus ja liikluskorraldus (lisanduvad
kütuseveokid). Analoogne olukord tekiks ka ahikütte kasutamisel. Lähtuvalt majanduslikest ja
keskkonnakaitselistest aspektidest oleks selliste lokaalsete põletustehnoloogiate laialdasem
kasutuselevõtt või nendele üleminek hinnatav kui ebaratsionaalne ja keskkonnavaenulik
tegevus. Seetõttu ongi tiheasustusega piirkondades eelistatud keskkonnasõbralikumat
süsinikuneutraalsel kütusel ja efektiivsel koostootmisel põhinevat kaugkütet. Soojuspumbal
põhinev kütteviis tarbib olulises koguses elektrienergiat. Süsinikuneutraalse soojuspumbal
põhineva kütteviisi rakendamine eeldaks, et selleks tarbitav elektrienergia peaks olema 100%
ulatuses toodetud taastuvatest energiaallikatest. Taastuvenergia Koja poolt koostatud aruandest
"Taastuvenergia aastaraamat 2018" 4 selgub, et 2018. aastal moodustas taastuvatest
energiaallikatest toodetud elektrienergia 17,1% elektrienergia kogutarbimisest Eestis. Seega ei
ole võimalik ei täna ega lähemas perspektiivis toota soojuspumbaga süsinikuneutraalset
soojust. Päikesepaneelidega on võimalik toota küll süsinikuneutraalset soojust, kuid vastavalt
Eesti geograafilisele asukohale ja kliimatingimustele, on peamine soojusvajadus külmal
perioodil, mil päikeseenergiast soojuse tootmine on ebaefektiivne. Seega eeldaks
päikeseenergia kasutamine suures ulatuses soojusakumulaatorite rajamist. Esiteks ei ole selline
tehnoloogia levinud, teiseks oleks päikesepaneelide paigaldamine otstarbekas pigem elektri
tootmiseks. Ehk kui paigaldada päikesepaneelid üksnes soojuse tootmiseks, siis eeldab sellise
tehnoloogia kasutamine ka täiendava kütteliigi kasutamist. Süsinikuneutraalse kütteliigina
tuleb sellisel juhul kõne alla vaid kaugküte. Seetõttu suureneb vajadus jätkusuutliku kaugkütte
järele, mis on täna ainus võimalik kütteliik süsinikuneutraalse soojusvarustuse tagamiseks.
Lisaks on oluline märkida, et statistilise ülekande raames vajaliku taastuvast energiaallikast
elektrienergia tootmise eesmärgi täitmisesse panustakse tulevikus ka toodetava soojusenergia
kaudu. 5 Nimetatud energiasektorit puudutava praktika muutmine toob kaasa ka täiendava
4
http://www.taastuvenergeetika.ee/wp-content/uploads/2019/06/ETEK-Taastuvenergia-aastaraamat-2018.pdf
5
Vabariigi Valitsuse 07.11.2019 määruse nr 86 "Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil
energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord" seletuskiri lk 3-5, kättesaadav
"Menetlusteabe alt: https://www.riigiteataja.ee/eelnoud/menetluskaik/MKM/19-0402
3 / 30
Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks
vajaduse arvestada kaugkütteseaduse (KKütS) alusel soojuse piirhinna kooskõlastamisel
soojuse tootmist puudutavate erisustega.
Lähtudes eeltoodust puudub vajadus hinnata energiasektoris tegutsevate võrguettevõtjate
(elekter, gaas ja kaugküte) tegevusriske erinevalt.
Erinevalt kaugkütte võrguettevõtjatest mõjutab soojuse tootjate tegevusriski KKütS §-st 141
tulenevad konkurentsipõhimõtted seoses uute tootmisvõimsuste paigaldamise vajadusega.
Sealjuures on Konkurentsiametil õigus teatud tingimustel nõuda ebaefektiivsete
tootmisvõimsuste asendamist ning soojuse ostuks konkursi korraldamist. Lisaks on oluline
märkida, et põhjendatud hinnaga ja tarbijate vajadustele vastava soojusvarustuse tagamiseks
peab soojuse tootja kütust hankima võimalikult soodsa hinnaga 6 . Erinevalt kaugkütte
võrguettevõtjast on soojuse tootjatel kütuse hinnarisk, millest tulenevalt on põhjendatud
hinnata soojuse tootjate tegevusriski kõrgemalt kaugkütte võrguettevõtjate tegevusriskist.7
Lähtudes eeltoodust, on põhjendatud rakendada kaugküttevõrkudele võlakapitali riskipreemia
ja finantsvõimenduseta beeta näitajaid suuruses, mis arvutatakse elektri- ja
gaasivõrguettevõtjate võlakapitali riskipreemia näitajate keskmisena (vt käesoleva juhendi
punkt 2.3.2) ja finanstvõimenduseta beeta näitajate keskmisena(vt käesoleva juhendi punkt
3.3.2).
Käesoleva juhendi koostamisel on Konkurentsiamet lähtunud ERRA 8 käsiraamatust "Price
Regulation and Tariffs", analüüsist "Cost of Capital and Financeability at PR09, Report by
Europe Economics"9, Maailmapanga käsiraamatust10 " Resetting Price Controls for Privatized
Utilities. A Manual for Regulators", CEERi riikide andmebaasist.
Lisaks eeltoodule toetub Konkurentsiamet Tartu Ülikooli majandusteaduskonna õppejõu Priit
Sander, PhD (edaspidi ekspert) koostatud analüüsile "Konkurentsiameti poolt väljatöötatud
kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise metoodika analüüs"11 (edaspidi analüüs)
ja ekspertarvamusele "2017.a kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamisel
kasutatavad näitajad" (edaspidi ekspertarvamus). Analüüsis on ekspert hinnanud
Konkurentsiameti juhendis "Juhend 2014.a kaalutud keskmise kapitali hinna leidmiseks"
kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamisel kasutatavat metoodikat ja sisendeid. Analüüsist
järeldub, et kokkuvõttes põhinevad Konkurentsiameti poolt kasutatavad valemid WACCi ja
selle komponentide arvutamiseks tuntud rahandusteoreetilistel mudelitel ja on laialdaselt
praktikas rakendatud. Regulatiivse raamistiku stabiilsuse huvides soovitab ekspert jätkata
hetkel kehtiva metoodika kasutamist nii laenu- kui ka omakapitali kulukuse määra hindamisel
6
Mida soodsama hinnaga kütust hangitakse, seda madalamaks kujuneb soojuse hind ja vastupidi.
7
Ehkki Konkurentsiamet võtab käesolevas juhendis seisukoha, et soojuse tootjate tegevusrisk on mõnevõrra
erinev võrguettevõtjate omast, ei saa eeltoodu põhjal järeldada, et soojuse tootjatel puuduks turujõud, eelkõige
KonkS § 13 lg 1 tähenduses.
8
Energy Regulators Regional Association (ERRA). Price Regulation and Tariffs. June 2006.
9
Nimetatud analüüsi koostajaks on Europe Economics Chancery House 53-64 Chancery Lane London WC2A
1QU, 21. July 2009.
10
Green, Richard; Pardina, Martin Rodriguez. Resetting Price Controls for Privatized Utilities. A Manual for
Regulators. Washington, D.C.: The World Bank 1999.
11
https://www.konkurentsiamet.ee
4 / 30
Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks
ja modifitseerida seda vaid juhul, kui täiendavad empiirilised uuringud näitavad olulist ja
süstemaatilist erinevust tegelike tingimuste ja regulatiivse kapitali kulukuse vahel.12 Analüüsis
on ekspert soovitanud 13 "viia läbi täiendav empiiriline analüüs, hindamaks, millistel
tingimustel on hinnaregulatsioonile alluvatel ettevõtetel Eestis laenukapitali võimalik kaasata.
See võimaldaks saada kindlust selleks osas, kas hetkel kasutatavad riigiriski ja võlakapitali
riskipreemia suurused on adekvaatsed." Nimetatud seisukohale põhjendatud hinnangu
andmiseks viis Konkurentsiamet läbi empiirilise uuringu14 reguleeritud sektoris tegutseva 111-
ne ettevõtja 2014.a majandusaasta aruannetes toodud informatsiooni 15 põhjal. Empiirise
uuringu käigus kogutud andmete põhjal selgitati välja uuringusse kaasatud pikaajaliste
laenukohustustega ettevõtjate tegelikud võlakapitali hinnad ja osakaalud. Saadud tulemusi
võrreldi metoodilises juhendis ʺJuhend 2014.a kaalutud kapitali keskmise hinna arvutamiseksʺ
(WACCi 2014.a juhend) kasutatud näitajatega, mida kajastab punktis 1 toodud joonis 1 ja tabel
1 ning punktis 2.3 toodud joonis 3 ja tabel 5.
Ekspertarvamuses on ekspert hinnanud Konkurentsiameti juhendi projektis "Juhend 2017.a
kaalutud keskmise kapitali hinna leidmiseks" kaalutud keskmises kapitali hinnas sisalduvaid
näitajaid ning nende arvutamise/hindamise metoodikat ning keskendunud eelkõige neile
aspektidele, mis on tekitanud poleemikat ettevõtjate hulgas. Ekspert nendib kokkuvõttes, et
sisendite väärtuse leidmisel ülehindab hetkel Konkurentsiameti poolt kasutatav metoodika nii
laenu- kui omakapitali kulukuse määra suurust langevate intressimäärade ja alahindab tõusvate
intressimäärade tingimustes, kuid sellist lähenemist saab pikaajalises plaanis lugeda
adekvaatseks ja põhjendatuks seoses sooviga tasandada reguleeritavate teenuste hinnamuutusi.
Hinnaregulatsioonile alluvate ettevõtete laenuvõimekuse suurendamise huvides võib
regulatsiooni täiendada sätetega, mis elimineeriksid riskivaba tulumäära kiirest tõusust tekkiva
riski.16
Alljärgnevalt antakse ülevaade WACCi arvutamise üldvalemist.
12
P. Sander. Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise
metoodika analüüs. Tartu 2014, lk 20.
13
P. Sander. Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise
metoodika analüüs. Tartu 2014, lk 11.
14
″Võlakapitali kaasamise hind ja selle osakaal riiklikult reguleeritud sektori ettevõtetes″,
https://www.konkurentsiamet.ee
15
2014.a majandusaasta aruannetes kajastatud pikaajalisi laenukohustusi, mille tagasimakse lõpptähtaeg oli enne
01.01.2016, uuringus arvesse ei võetud. Uuringusse kaasatud pikaajaliste laenukohustuste tagasimakse
lõpptähtajad jäävad vahemikku 2016.- 2043.a.
16
P. Sander. 2017.a kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamisel kasutatavad näitajad. Tartu 2017, lk
13.
5 / 30
Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks
1. WACCi arvutamise üldvalem
Konkurentsiameti poolt välja töötatud universaalse postiteenuse (UPT) taskukohase tasu ning
energia- ja veehindade põhjendatuse hindamisel kasutatavate metoodiliste juhendite ning
majandus- ja kommunikatsiooniministri määruste, nr 20 "Universaalse postiteenuse osutaja
tulu- ja kuluarvestusele esitatavad nõuded" § 5, nr 51 "Soojuse ajutise hinna kehtestamise kord"
§ 12 ja nr 95 "Veeteenuse ajutise hinna kehtestamise kord ja tingimused" § 9, alusel kujuneb
ettevõtte põhjendatud tulukus ehk ärikasum vastava teenuse osutamiseks kasutatava
reguleeritava vara maksumuse ja WACCi korrutisena.
WACC arvutatakse alljärgneva valemi alusel (vt Valem 1):
OK VK
Valem 1. WACC k e k
VK OK d VK OK
kus:
k e – on omakapitali hind (%);
k d – on võlakapitali (nimetatakse ka laenu- või võõrkapital) hind (%);
OK – on regulaatori poolt määratud omakapitali osakaal (%);
VK – on regulaatori poolt määratud võlakapitali osakaal (%);
VK+OK – on võla- ja omakapitali osakaalud kokku (%).
Valem 1 ei sisalda maksukilpi, sest Eesti tulumaksuseaduse kohaselt maksukilpi ei teki
(tulumaks on vaid makstavatelt dividendidelt). Ka ekspert on oma analüüsis osutanud, et
maksukilpi ei kasutata17.
WACCis kajastatud pikaajaliste võlakohustuste tegelikke osakaalusid saab selgitada
Konkurentsiameti läbi viidud empiirilise uuringuga18, mille tulemusi kajastab alljärgnev tabel
(vt tabel 1) ja joonis (vt joonis 1).
17
P. Sander. Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise
metoodika analüüs. Tartu 2014, lk 3.
18
″Võlakapitali kaasamise hind ja selle osakaal riiklikult reguleeritud sektori ettevõtetes″,
https://www.konkurentsiamet.ee
6 / 30
Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks
Tabel 1. Võlakapitali kaasatud pikaajaliste võlakohustuste tegelikud aritmeetilised keskmised
osakaalud võrreldes WACC-i juhendis kajastatud näitajaga, protsentides
Võlakapitali aritmeetilised
Ette- keskmised osakaalud
Rea võtjate 2014.a
Valimid 2014.a
nr arv majandus-
kokku WACC i
aasta aruande
juhendi põhjal
põhjal
A B 1 2 3
1 Soojusettevõtjad 51 50 38,95
1.1 Müügimaht aastas alla 10 000 MWh 29 50 36,62
1.2 Müügimaht aastas 10 000 - 100 000 MWh 11 50 35,10
1.3 Müügimaht aastas üle 100 000 MWh 11 50 48,96
2 Elektrienergia põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad 14 50 15,03
2.1 Müügimaht aastas alla 10 000 MWh 9 50 8,97
2.2 Müügimaht aastas 10 000 - 100 000 MWh 2 50 30,94
2.3 Müügimaht aastas üle 100 000 MWh 3 50 22,58
3 Maagaasi jaotusvõrguettevõtjad 8 50 16,32
3.1 Müügimaht aastas alla 1000 tuh m3 2 50 4,84
3.2 Müügimaht aastas 1000 - 2000 tuh m3 3 50 32,98
3.3 Müügimaht aastas üle 2000 tuh m3 3 50 7,32
4 Vee-ettevõtjad 38 50 37,92
4.1 Müügimaht aastas alla 1000 tuh m3 28 50 41,17
4.2 Müügimaht aastas 1000 - 5000 tuh m3 7 50 26,29
4.3 Müügimaht aastas üle 5000 tuh m3 3 50 34,80
5 KOKKU 111 50 33,95
Joonis 1. Uuringusse kaasatud ettevõtjate võlakapitali osakaalud
Tabelist 1 selgub, et uuringusse kaasatud reguleeritud sektori 111-e ettevõtja aritmeetilised
keskmised võlakapitali osakaalud kujunesid kõikide müügimahu gruppide lõikes madalamaks
võrreldes WACC-i juhendis toodud tegevusvaldkondade keskmisega.
Jooniselt 1 selgub, et uuringusse kaasatud 111-st ettevõtjast jääb võlakapitali osakaal:
43-l (38,7%) ettevõtjal alla 20%,
13-l (11,7%) ettevõtjal vahemikku 20-30%,
19-l (17,1%) ettevõtjal vahemikku 30-40%,
7 / 30
Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks
11-l (9,9%) ettevõtjal vahemikku 40-50%;
7-l (6,3%) ettevõtjal vahemikku 50-60%;
5-l (4,5%) ettevõtjal vahemikku 60-70%;
8-l (7,2%) ettevõtjal vahemikku 70-80%;
5-l (4,5%) ettevõtjal üle 80%, neist 1-l on 100% ja 2-l üle 100% negatiivse omakapitali
tõttu.
Seega on 25-l ettevõtjal võlakapitali osakaal üle 50%, ülejäänutel aga madalam.
Tururegulatsiooni tingimustes võib regulaator sekkuda ettevõtja finantseerimisega seotud
otsustesse ning dikteerida kindla kapitali struktuuri või siis kalkuleerida teenuse hinnad koos
kindla kapitali struktuuriga, mis võib erineda ettevõtja tegelikust kapitali struktuurist. (Pedell
2006: 5219).
Kapitalistruktuuril (50% võlakapital ja 50% omakapital) on WACCile väga väike mõju, sest
võla- ja omakapitali suhe ei mõjuta olulisel määral WACCi suurust.20
Konkurentsiamet kasutab WACCi arvutamisel kapitali struktuuri, millest 50% on
võlakapital ja 50% omakapital (sama struktuur on nt Hollandi, Luxemburgi, Läti, Poola,
Soome ja Taani elektri põhi- ja/või jaotusvõrkudel ning Hollandi, Horvaatia, Luxemburgi, Läti,
Prantsusmaa, Portugali ja Rumeenia gaasi põhi- ja/või jaotusvõrkudel).
Valemis 1 toodud komponendid VK/VK+OK ja OK/VK+OK kajastavad kapitali struktuuri
ehk võla- ja omakapitali suhet kogukapitali, kus kogukapital on võla- ja omakapitali osakaalude
summa. Näiteks kui võla- ja omakapitali osakaalud on mõlemad 50%, on osakaalud kokku
100% ning nii võlakapitali kui ka omakapitali suhe kogukapitali on 0,5 (50%/100%=0,5) ehk
50%.
Alljärgnevalt käsitletakse Valemis 1 kajastatud WACCi komponentide kujunemise aluseid.
2. Võlakapitali hind
Võlakapitali hind kujuneb riskivaba tulumäära, Eesti riigi riskipreemia ja ettevõtja võlakapitali
riskipreemia (krediidireiting pluss laenukapitali kaasamisega seonduvad täiendavad kulutused)
summana.
Oluline on märkida, et riiklikult reguleeritud ettevõtjate puhul on tegemist madala riskiga
ettevõtlusega, sest garanteeritud turu tõttu puudub teenuse osutamise müügirisk. Põhjendatud
müügimahu languse korral on reguleeritud ettevõtjatel alati võimalik taotleda müüdava teenuse
hinda madalama müügimahu alusel.
2.1 Riskivaba tulumäär
Riskivaba tulumäär on tulu, millel puudub risk ning mille puhul investor ootab riskivaba
tootlust. Riskivaba tulumäär arvutatakse riiklikke võlakirjade tulususe baasil.
19
B. Pedell. Regulatory Risk and the Cost of Capital. Springer, 2006.
20
P. Sander. Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise
metoodika analüüs. Tartu 2014, lk 4.
8 / 30
Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks
Eesti riik ei ole korraldanud pikaajalise tähtajaga võlakirja emissioone, mistõttu kasutab
Konkurentsiamet riskivaba tulumäärana Saksamaa 10-aastast võlakirja (vt joonis 2), millele
lisatakse Eesti riigiriski preemia. Saksamaa võlakirja kasutamine on sobiv seetõttu, et tegemist
on eurotsooni ühe suurema riigiga ning kuni 01.01.2011 oli ka Eesti krooni kurss seotud Saksa
margaga. Samuti on 10-aastane võlakiri oma iseloomult aktsiaga palju sarnasem kui aastase
tähtajaga võlakiri. Ka eksperdi analüüsist selgub (lk 5), et riskivaba instrument peab olema
europõhine ja vaba makseriskist, millele vastab Saksamaa võlakiri.
Saksamaa 10-aastase võlakirja aastased tulusused
6
4,04 4,22 3,98
4 3,76
3,22
2,74 2,61
Tulusus %
3…
1,57
2
0,50
1,50
1,16 0,09 0,32 0,41
0 -0,21
-2
Aastad
Joonis 2. Saksamaa 10-aastase võlakirja keskmised tulusused
(allikas: http://data.oecd.org/interest/long-term-interest-rates.htm)
Joonisel 2 toodud andmetest saab järeldada:
1. Saksamaa 10-aastase võlakirja viimase viie aasta (2014-2018) keskmine tulusus 0,5%
[(1,16+0,50+0,09+0,32+0,41)/5 = 0,5%] on oluliselt madalam võrreldes viimase
kümne aasta (2009-2018) keskmise tulususega, milleks on 1,41%
[(3,22+2,74+2,61+1,50+1,57+1,16+0,5+0,09+0,32+0,41)/10 = 1,41%].
2. Saksamaa 10-aastase võlakirja keskmine tulusus 2019.aasta 9 kuuga oli -0,21%, mis on
eelmises järelduses toodud näitajatega võrreldes negatiivne näitaja. Kui eeldada
negatiivse trendi jätkumist ka aasta neljandas kvartalis, kujuneks uue viieaastase
perioodi (2015-2019) keskmine eeldatav tulusus 0,22% [(0,50+0,09+0,32+0,41+(-
0,21))/5 = 0,22%] samuti madalam võrreldes perioodi 2014-2018 keskmise tulususega
(0,5%).
3. Kasutades jätkuvalt võlakirja tulususe määramist Saksamaa 10-aastase võlakirja
viimase viie aasta keskmise tulususe alusel, kujuneksid kõikidele sektoritele madalad
võlakapitali hinna ja WACCi näitajad.
9 / 30
Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks
Tulenevalt eeltoodust, Eesti Panga 03.10.2019 avaldatud publikatsioonis ″Rahapoliitika ja
Majandus 3/2019″ 21 toodud selgitusest (ettevõtete laenuintressimäärad on kõrgemad ja
laenukeskkond ettevõtete endi hinnangul vähem soosiv kui aasta tagasi) ning asjaolust
mõjutada positiivselt ettevõtete laenukapitali kaasamise võimekust ja vähendada
laenukapitaliga seonduvat riski, võtab Konkurentsiamet riskivaba tulumäära 22 arvutamisel
aluseks Saksamaa 10-aastase võlakirja viimase kümne aasta (2009-2018) keskmise tulususe.
Kümneaastase riigivõlakirja viimase kümne aasta tulususi kasutavad WACCi arvutamisel
näiteks Belgia (Wallooni ja Brüsseli regioonis), Leedu, Saksamaa ja Tšehhi23.
Saksamaa 10-aastase võlakirja viimase kümne aasta keskmiseks tulususeks aastatel 2009-
2018 oli 1,41%, mida Konkurentsiamet kasutab 2020.a võla- ja omakapitali hinna
arvutamisel. Ekspert on analüüsis märkinud, et hinnaregulatsioonile alluvate ettevõtete
laenuvõimekuse suurendamise huvides võib regulatsiooni täiendada sätetega 24 , mis
elimineeriksid riskivaba tulumäära kiirest tõusust tekkiva riski. Seetõttu järgib
Konkurentsiamet Saksamaa 10-aastase võlakirja tulususe muutusi, et WACCi arvutamise
juhendisse sisse viia vastavad muudatused.
Kuna Saksamaa võlakirja aastased tulusused on ajas muutuvad, siis on ka võla- ja omakapitali
hind ning WACC ajas muutuv.
2.2 Eesti riigi riskipreemia
Eesti Panga hinnangul määratleb riigiriski see suhteline raha hulk, mida Eesti riik peab
rahvusvaheliselt turult raha laenates maksma rohkem riigist, kellel on Eestist parem
maksevõime reiting (nt Saksamaa). Kõige lihtsam on seda mõõta erinevusega valitsuse
võlakirjaintresside määrades. Kuna 2019. aastal puuduvad Eestil endiselt järelturul
kaubeldavad võlakirjad, ei ole otsest kvantitatiivset hinnangut Eesti riigiriskile võimalik anda.
Eelnevatel aastatel on lähtutud riigiriskile hinnangu andmisel reitinguagentuuride
(S&P/Moody´s), avaldatud riikide krediidireitingutest ning Rahandusministeeriumi soovitusel
on võetud eelduseks, et agentuuride poolt väljastatud riigireitingud erinevad maksimaalselt ühe
astme võrra Eesti riigireitingust. Nendele tingimustele vastasid 2018. aasta lõpu seisuga
Euroopa Liidus nii Tšehhi, Belgia kui ka Slovakkia. Nimetatud riikide krediidireitingud olid
2018. a lõpu seisuga järgmised:
Eesti (S&P/ Moody’s): AA-/ A1;
Tšehhi (S&P/ Moody’s): AA-/ A1;
Belgia (S&P/ Moody’s): AA/ Aa3;
Slovakkia (S&P/ Moody’s): A+/ A2.
21
https://www.eestipank.ee/publikatsioon/rahapoliitika-ja-majandus/2019/rahapoliitika-ja-majandus-32019,
lk 14.
22
Riskivaba tulumäära allikaks on OECD veebilehelt pärinevad andmed: http://data.oecd.org/interest/long-term-
interest-rates.htm
23
CEER. Report on Regulatory Frameworks for European Energy Networks: November 29, 2018.
24
P. Sander. 2017.a kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamisel kasutatavad näitajad. Tartu 2017, lk
13.
10 / 30
Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks
Tulenevalt Rahandusministeeriumi selgitusest 25 : Kuna Eesti riigiriski indikatiivse näitaja
arvutamiseks kasutatakse Saksamaa 10-aastast võlakirja, mis on nomineeritud euros, siis
peaksid ka võrreldavad võlakirjad olema samas valuutas nomineeritud. Tšehhil puudub 10-
aastane euros nomineeritud võlakiri (olemas on ainult tšehhi kroonis) ning lähim oleks 7-
aastane, mistõttu jäävad võrdlusesse alles Slovakkia ja Belgia.
OECD veebilehel26 (24.10.2019) avaldatud näitajate alusel olid 2018.a pikaajaliste riiklikke
võlakirjade keskmised tulusused Belgial 0,795% ja Slovakkial 0,886%, mis annavad
keskmiseks tulususeks 0,84% [(0,795+0,886)/2 = 0,84%]. Lahutades 0,84%-st Saksamaa 10-
aastase võlakirja 2018.a keskmise tulususe 0,41% kujuneb tulemuseks 0,43% (0,84 – 0,41 =
0,43%).
Eksperdi hinnangul võib alternatiivse lähenemisena kasutada laiapõhjalisemat riigireitingutel
põhinevat riskipreemia hinnangut või CDS 27 -turul kujunevat Eesti riigi riskipreemiat, kuid
viimasel juhul on probleemiks CDS-turu suur volatiilsus ja alusvara (Eesti riigi võlakiri)
puudumine.28
Laiapõhjalisem riigireitingutel põhinev Eesti riigi riskireitingule AA-/A1 (sõltuvalt
reitinguagentuurist S&P/Moody’s) vastav riigiriski preemia suurus A. Damodarani poolt
kogutud Moody´s andmebaasi andmetel oli 2019. aasta algul (seisuga 05. jaanuar 2019) 79
baaspunkti ehk 0,79 protsendipunkti (vt tabel 2).
Tabel 2. Riigiriski preemia sõltuvus riigi riskireitingust (baaspunktides) Moody´s andmetel
Riskireiting Aaa Aa1 Aa2 A1 A2 A3 Baa2 Ba1 Ba2 B1 B2 B3 Caa1 Caa2 Caa3
Krediidiriski
0 45 56 79 96 135 215 282 339 508 621 734 846 1016 1128
preemia (bp)
Allikas: Damodaran 201929
Ekpertarvamuses on toodud, et Tabelis 2 esitatud riigiriski preemiad on arvutatud võttes
arvesse kõigi maailma riikide andmeid ning on seetõttu vaid osaliselt mõjutatud eurotsoonis
toimuvast kvantitatiivsest lõdvenemisest30 (QE – Quantitative Easing). Kuna Konkurentsiamet
on kasutanud riskivaba tulumäära hindamisel viieaastast perioodi31 (mis ülehindab riskivaba
tulumäära käesoleval hetkel) ja mitte üksnes eurotsooni riikide andmetel põhinevat riigi
riskipreemiat, siis on QE mõjud hinnanguliselt kompenseeritud. 32
Tulenevalt eeltoodud asjaoludest ei võta Konkurentsiamet Eesti riigi riskipreemia
aluseks madalamat näitajat 0,43%, vaid võtab aluseks kõrgema näitaja 0,79%, mis
põhineb Eesti riigi riskireitingule AA-/A1 vastavast riigiriski preemiast (vt tabel 2). Seega on
Eesti riigi riskipreemia näitaja (0,79%) 0,36 protsendipunkti võrra kõrgem näitajast (0,43%),
25
Samal seisukohal on ka A. Damodaran – võrrelda ei saa võlakirju, mis on nomineeritud erinevates valuutades.
26
http://data.oecd.org/interest/long-term-interest-rates.htm
27
Credit Default Swap (CDS) – maksejõuetuse vastu kindlustamise leping.
28
P. Sander. Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise
metoodika analüüs. Tartu 2014, lk 7-8.
29
http://pages.stern.nyu.edu/~adamodar/pc/datasets/ctryprem.xls Risk Premiums for Other Markets.
30
Keskpankade poolt kasutatav rahapoliitiline vahend majanduse stimuleerimiseks juhul, kui klassikaline
rahapoliitika on muutunud ebaefektiivseks.
31
Sama saab riskivaba tulumäära hindamisel väita ka 10-aastase perioodi kohta.
32
P. Sander. 2017.a kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamisel kasutatavad näitajad. Tartu 2017,lk 6.
11 / 30
Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks
mis on arvutatud Belgia ja Slovakkia 2018.a riiklikke võlakirjade keskmise tulususe ja
Saksamaa 2018.a võlakirja tulususe vahena (0,79-0,43 = 0,36%).
Kuna riikide riskireitingud on ajas muutuvad, on ka võla- ja omakapitali hind ning WACC ajas
muutuv.
2.3 Ettevõtja võlakapitali riskipreemia
Ettevõtja võlakapitali riskipreemia on oodatav tulunorm, mis ületab riskivaba tulumäära.
2.3.1 Võlakapitali riskipreemia elektri- ja gaasivõrguettevõtjatele
Ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks on Konkurentsiamet elektri- ja gaasivõrkudele
kasutanud CEERi33 riikide andmebaasis toodud aritmeetilisi keskmiseid näitajaid (vt tabel 3).
Riigid peavad nimetatud näitajat konfidentsiaalseks34, mistõttu puuduvad tabelis 3 võlakapitali
riskipreemia näitajad riikide lõikes. CEERi poolt viimati esitatud andmete alusel on
võlakapitali riskipreemia aritmeetilised keskmised näitajad alljärgnevad:
Tabel 3. CEERi riikide võlakapitali keskmised riskipreemiad
Võlakapitali riskipreemia
elektri elektri gaasi gaasi
põhivõrgu jaotusvõrgu põhivõrgu jaotusvõrgu
ettevõtja ettevõtjad ettevõtja ettevõtjad
Aritmeetiline
keskmine 1,18% 1,28% 1,11% 1,08%
Elektri- ja
gaasivõrgu-
ettevõtjate
keskmine 1,16%
Tabelis 3 toodud näitajate põhjal kujunevad võlakapitali riskipreemiad alljärgnevalt:
elektri põhivõrguettevõtjale 1,18%;
elektri jaotusvõrguettevõtjatele 1,28%;
gaasi põhivõrguettevõtjale 1,11%;
gaasi jaotusvõrguettevõtjatele 1,08%.
2.3.2 Võlakapitali riskipreemia soojuse tootjatele ja kaugkütte võrguettevõtjatele
Kuna käesoleva juhendi sissejuhatavas osas on selgitatud, miks kaugkütte võrguettevõtjate ja
soojuse tootjate tegevusriskid erinevad, siis neid siinkohal enam täiel määral üle ei korrata.
Lähtudes käesoleva juhendi sissejuhatavas osas toodud selgitusest on põhjendatud:
a) rakendada kaugküttevõrkudele võlakapitali riskipreemiat suuruses, mis vastab elektri-
ja gaasivõrguettevõtjate keskmise võlakapitali riskipreemia näitajale. Kuigi
monopoolsuse astmelt on kaugküttevõrgud võrreldavad gaasivõrkudega, võtab
Konkurentsiamet siiski kaugkütte võrguettevõtjatele alusks CEERi riikide elektri- ja
33
CEER. Report on Regulatory Frameworks for European Energy Networks: November 29, 2018.
34
Tulenevalt CEER 16.02.2012 saadetud kirjast, milles ametil paluti mitte avalikustada nimetatud näitajaid.
12 / 30
Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks
gaasivõrguettevõtjate viimaste teadaolevate sektoripõhiste keskmiste näitajate alusel
arvutatud (vt Tabel 3) võlakapitali riskipreemia 1,16% [(1,18+1,28+1,11+1,08)/4 =
1,16%];
b) rakendada soojuse tootjatele kõrgemat võlakapitali riskipreemia näitajat. Sealjuures on
soojuse tootjatele võimalik kasutada A. Damodarani poolt kogutud Moody´s
andmebaasis toodud andmeid. Eesti riigi riskireitingule AA-/A1 (sõltuvalt
reitinguagentuurist S&P/Moody’s) vastab võlakapitali riskipreemia suurus, mis A.
Damodarani poolt kogutud Moody´s andmebaasi andmetel oli 2019. aasta algul
(seisuga 5. jaanuar 2019) 125 baaspunkti ehk 1,25 protsendipunkti (vt tabel 4).
Tabel 4. Võlakapitali riskipreemia sõltuvus ettevõtte krediidireitingust (baaspunktides) 2019.a
Moody´ s andmetel
Riskireiting Aaa Aa2 A1 A2 A3 Baa2 Ba1 Ba2 B1 B2 B3 Caa Ca2 C2 D2
Krediidiriski
75 100 125 138 156 200 300 360 450 540 660 900 1108 1454 1938
preemia (bp)
Allikas: Damodaran 201935
Ekspert on analüüsis soovitanud võtta võlakapitali riskipreemia puhul laenukapitali
aluseks ettevõtja krediidireitingu ja laenukapitali kaasamisega ettevõtjale tekkivad
täiendavad kulutused (lepingutasud, võlakirjaemissiooni korraldamise tasud) mida
riskivaba tulumäära ning riigiriskipreemia komponent ei kata. Ekspert on hinnanud, et
laenukapitali kaasamisega seonduvad täiendavad kulud võivad olla vahemikus 10-20
baaspunkti ehk vahemikus 0,1-0,2 protsendipunkti.36
Kuna CEERi andmebaas ei sisalda soojuse tootjate näitajaid, lähtub Konkurentsiamet
eksperdi soovitusest ning võtab neile võlakapitali riskipreemia suuruseks 1,45%,
mis kujuneb A. Damodarani andmebaasis (2019. a algul) toodud krediidireitingule A1
vastava 125 baaspunkti ehk 1,25 protsendipunkti (vt tabel 4) ning laenukapitali
kaasamisega seonduvate täiendavate kulutuste 20 baaspunkti ehk 0,2 protsendipunkti
alusel.
2.3.3 Võlakapitali riskipreemia vee-ettevõtjatele
Eesti tingimustes on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenust pakkuv ettevõtja oma tarbija
suhtes turgu valitsevas seisundis. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse osutamise
piirkonnas on kliendil väga keeruline saada kohalikult omavalitsuselt luba isikliku
veevõtukoha rajamiseks (esmalt arvestatakse ühisveevärgist vee ammutamise võimalust) ning
heitvee nõuetekohaseks puhastamiseks (reoveekogumisalad, kinnitab keskkonnaminister oma
käskkirjaga). Reoveekogumisaladel reostuskoormusega üle 2000 ie on kohustus rajada
ühiskanalisatsioon (veeseadus § 241 lg 4) v.a juhtudel, kus ühiskanalisatsiooni rajamine toob
kaasa põhjendamatult suuri kulutusi. Seega kui ühiskanalisatsioon on rajatud ning tarbija asub
35
http://pages.stern.nyu.edu/~adamodar/ , Ratings, Spreads and Interest Coverage Ratios.
36
P. Sander. Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise
metoodika analüüs. Tartu 2014, lk 9.
13 / 30
Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks
piirkonnas, mille reostuskoormus on üle 2000 ie, ei ole uuel tarbijal lubatud iseseisvalt vett
ammutada ja heitvett puhastada.
Vee-ettevõtjatele võlakapitali riskipreemia määramisel on võimalik kasutada A. Damodarani
poolt kogutud Moody´s andmebaasis toodud andmeid.
Eesti riigi riskireitingule AA-/A1 (sõltuvalt reitinguagentuurist S&P/Moody’s) vastab
võlakapitali riskipreemia suurus, mis A. Damodarani poolt kogutud Moody´ s andmebaasi
andmetel oli 2019. aasta algul (seisuga 5. jaanuar 2019) 125 baaspunkti ehk 1,25
protsendipunkti (vt tabel 4).
Ekspert on analüüsis soovitanud võtta võlakapitali riskipreemia puhul laenukapitali aluseks
ettevõtja krediidireitingu ja laenukapitali kaasamisega ettevõtjale tekkivad täiendavad
kulutused (lepingutasud, võlakirjaemissiooni korraldamise tasud) mida riskivaba tulumäära
ning riigiriskipreemia komponent ei kata. Ekspert on hinnanud, et laenukapitali kaasamisega
seonduvad täiendavad kulud võivad olla vahemikus 10-20 baaspunkti ehk vahemikus 0,1-0,2
protsendipunkti.37
Kuna CEERi andmebaas ei sisalda vee-ettevõtjate näitajaid, lähtub Konkurentsiamet eksperdi
soovitusest ning võtab neile võlakapitali riskipreemia suuruseks 1,45%, mis kujuneb A.
Damodarani andmebaasis (2019. a algul) toodud krediidireitingule A1 vastava 125 baaspunkti
ehk 1,25 protsendipunkti (vt tabel 4) ning laenukapitali kaasamisega seonduvate täiendavate
kulutuste 20 baaspunkti ehk 0,2 protsendipunkti alusel.
2.3.4 Võlakapitali riskipreemia UPT ettevõtjatele
UPT on põhiliste postiteenuste järjepidev, kvaliteetne ja taskukohase tasu eest osutamine kogu
Eesti Vabariigi territooriumil. Kuigi UPT osutamine on mitmetes riikides hinnaregulatsioonile
alluv tegevusala, erineb riigiti see, millised tegevused universaalse postiteenuse alla kuuluvad.
Teiseks probleemiks on asjaolu, et UPT puhul rakendatakse tavaliselt hinnalae metoodikat
ja/või doteeritakse selle osutamist otse riigieelarvest.38
Kuna CEERi andmebaas ei sisalda UPT teenuse osutajate näitajaid, lähtub Konkurentsiamet
eksperdi soovitusest ning võtab UPT ettevõtjale võlakapitali riskipreemia suuruseks 1,45%,
mis kujuneb A. Damodarani andmebaasis (2019. a algul) toodud krediidireitingule A1 vastava
125 baaspunkti ehk 1,25 protsendipunkti (vt tabel 4) ning laenukapitali kaasamisega
seonduvate täiendavate kulutuste 20 baaspunkti ehk 0,2 protsendipunkti alusel.
37
P. Sander. Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise
metoodika analüüs. Tartu 2014, lk 9.
38
P. Sander, J. Masso. Väikese kapitalimahukusega monopoolsete/turgu valitsevate ettevõtete põhjendatud
tulukuse hindamine. Tartu 2016, lk 47.
14 / 30
Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks
2.4 Kokkuvõte võlakapitali hinnast
WACCis kajastatud võlakapitali hinna näitajaid saab selgitada empiirilise uuringuga39, mille
käigus kogutud informatsiooni40 põhjal selgitati välja ettevõtjate tegelikud võlakapitali hinnad,
mida võrreldi metoodilises juhendis ʺJuhend 2014.a kaalutud kapitali keskmise hinna
arvutamiseksʺ (WACCi 2014.a juhend) kasutatud näitajatega. Tulemusi kajastab alljärgnev
joonis (vt joonis 3) ja tabel (vt tabel 5).
Joonis 3. Uuringusse kaasatud ettevõtjate tegelikud võlakapitali hinnad
Jooniselt 3 selgub, et uuringusse kaasatud 111-st ettevõtjast jääb võlakapitali hind:
82-l ettevõtjal alla 3%, neist 12 ettevõtjat on saanud pikaajalised laenud seotud
osapooltelt võlakapitali hinnaga vahemikus 1,06-3,00%;
8-l ettevõtjal vahemikku 3,1-3,5%, neist kaks ettevõtjat on saanud pikaajalised laenud
seotud osapooltelt võlakapitali hinnaga vahemikus 3,30-3,46%;
10-l ettevõtjal vahemikku 3,5-4%, neist kolm ettevõtjat on saanud pikaajalised laenud
seotud osapooltelt võlakapitali hinnaga vahemikus 3,57-3,74%;
2-l ettevõtjal vahemikku 4-4,5% ning mõlemad on saanud pikaajalised laenud seotud
osapooltelt võlakapitali hinnaga 4,19%;
9-l ettevõtjal vahemikku 4,7-10%, neist kaheksa ettevõtjat on saanud pikaajalised
laenud seotud osapooltelt võlakapitali hinnaga vahemikus 4,7-10%.
Nagu eeltoodust selgub on enamikel juhtudel seotud osapooled pikaajaliste laenude andmisel
rakendanud keskmisest turuintressist kõrgemaid määrasid. Sarnaselt siirdehinna41 rakendamise
põhimõttega tuleks ka seotud isikute vaheliste laenude puhul järgida, et neile rakendatavad
intressimäärad vastaksid turuintressile (turuväärtusele).
39
″Võlakapitali kaasamise hind ja selle osakaal riiklikult reguleeritud sektori ettevõtetes ″,
https://www.konkurentsiamet.ee
40
2014.a majandusaasta aruannetes kajastatud pikaajalisi laenukohustusi, mille tagasimakse lõpptähtaeg oli enne
01.01.2016, uuringus arvesse ei võetud. Uuringusse kaasatud pikaajaliste laenukohustuste tagasimakse
lõpptähtajad jäävad vahemikku 2016.- 2043.a.
41
Siirdehind on seotud isikute vahelise tehingu hind ning tehingu turuväärtus on omavahel mitteseotud isikute
vahelise sarnase tehingu väärtus (tulumaksuseadus § 8 lg 2).
15 / 30
Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks
Tabel 5. Võlakapitali tegelikud keskmised hinnad
Võlakapitali aritmeetilised
keskmised hinnad
Ette-
Rea 2014.a
Valimid võtjate 2014.a
nr majandus-
arv WACC i
aasta aruande
juhendi põhjal
põhjal
A B 1 2 3
1 Soojusettevõtjad 51 4,35 2,95
1.1 Müügimaht aastas alla 10 000 MWh 29 4,35 3,05
1.2 Müügimaht aastas 10 000 - 100 000 MWh 11 4,35 2,41
1.3 Müügimaht aastas üle 100 000 MWh 11 4,35 3,22
2 Elektrienergia põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad 14 4,24 / 4,40 2,96
2.1 Müügimaht aastas alla 10 000 MWh 9 4,24 / 4,40 2,84
2.2 Müügimaht aastas 10 000 - 100 000 MWh 2 4,24 / 4,40 3,69
2.3 Müügimaht aastas üle 100 000 MWh 3 4,24 / 4,40 2,83
3 Maagaasi jaotusvõrguettevõtjad 8 4,34 4,52
3.1 Müügimaht aastas alla 1000 tuh m3 2 4,34 1,87
3.2 Müügimaht aastas 1000 - 2000 tuh m3 3 4,34 8,06
3.3 Müügimaht aastas üle 2000 tuh m3 3 4,34 2,74
4 Vee-ettevõtjad 38 4,35 1,71
4.1 Müügimaht aastas alla 1000 tuh m3 28 3,55 1,73
4.2 Müügimaht aastas 1000 - 5000 tuh m3 7 3,55 1,72
4.3 Müügimaht aastas üle 5000 tuh m3 3 3,55 1,43
5 KOKKU 111 4,34 2,64
Tabelist 5 selgub, et 2014.a oli 111-ne ettevõtja keskmine võlakapitali hind 2,64% võrreldes
WACCi 2014.a juhendis toodud andmete põhjal arvutatud keskmise näitajaga (4,34%). Üksnes
maagaasi jaotusvõrguettevõtjate müügimahu grupis 1000 – 2000 tuh m3 aastas kujunes
võlakapitali hind oluliselt kõrgemaks 8,06% (vt rida 3.2 veerg 3) ja seda põhjusel, et seotud
osapooled on andnud pikaajalist laenu kahele ettevõtjale intressimääraga 10% ja ühele
ettevõtjale intressimääraga 5%. Vee-ettevõtjate võlakapitali hinnad kujunesid teiste sektoritega
võrreldes oluliselt madalamaks seetõttu, et nende pikaajalistest võlakohustustest moodustab
73,7% SA-lt Keskkonnainvesteeringute Keskus saadud laenud, keskmise võlakapitali hinnaga
1,54%.
Empiirilise uuringu tulemustest järeldub, et kui jätta arvesse võtmata seotud osapoolte poolt
rakendatud kõrgemad intressimäärad, ei saa väita, et väikeste ettevõtjate võlakapitali hinnad
oleksid igal juhul kõrgemad võrreldes suuremate ettevõtjatega. Lisaks on 76-l ettevõtjal 111-st
(68,5%) pikaajalised laenud seotud kas 1, 3, 6 või 12 kuu EURIBOR-iga. Seega, kui võrrelda
võlakapitali tegelikke hindasid WACC-i juhendis tooduga, tuleks arvesse võtta asjaolu, et juba
üle aasta on olnud EURIBORi näitajad negatiivsed. Negatiivsed EURIBOR-id alandasid 2016.
aastal nii euroala rahaturu intressimäärasid kui ka Eesti riiklikult reguleeritud sektori ettevõtjate
EURIBOR-il põhinevate pikaajaliste laenude hindu. Null EURIBOR-i korral alaneksid
keskmised võlakapitali hinnad järgmiselt:
soojusettevõtjatel 2,95%-lt 2,75%-ile,
elektri põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatel 2,96%-lt 2,81%-ile,
maagaasi jaotusvõrguettevõtjatel 4,52%-lt 4,42%-ile;
16 / 30
Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks
vee-ettevõtjatel 1,71%-lt 1,43%-ile.
Kokkuvõttes näitab Konkurentsiameti analüüs, et reguleeritavate tegevusvaldkondade
tegelikud võlakapitali hinnad 2014.a ei olnud kõrgemad regulatiivselt arvutatud võlakapitali
hindadest, vaid olid pigem madalamad.
Eesti Panga 26.02.2019 avaldatud publikatsioonis ″Majanduse rahastamise ülevaade″ 42 on
toodud teave ja joonised (vt käesoleva juhendi lisa 1 ja 2), mille kohaselt muutused
pangandussektori struktuuris tõid kaasa mõnevõrra suuremad intressimaksed. Keskmiste
rahastamistingimuste mõningastele muutustele kaasneb pangandusturu struktuurimuutustega
vähemalt ajutiselt konkurentsi nõrgenemine, ehkki mitte kõikides laenusegmentides. Aasta
kokkuvõttes oli ettevõttelaenude keskmine intressimarginaal kõrgem kui aasta tagasi, ulatudes
2,4%-ni (vt lisa 1 joonis). Laenutingimuste karmistumisele viitab pangandusstatistika kõrval
ka pangandustegevuse uuring. Ehkki keskmiselt on suurtehingute intressimarginaalid tõusnud,
sõltub marginaal alati konkreetsest projektist ja laenu taotlevast ettevõttest. Seetõttu võivad
laenumarginaalid nii sektorite lõikes kui ka sektorite sees suuresti erineda (vt lisa 2 joonis ja
selgitus). Väikese riskiga projekte on endiselt võimalik rahastada väga soodsa hinnaga.
Eesti Panga 03.10.2019 avaldatud publikatsioonis ″Rahapoliitika ja Majandus 3/2019″43 on
toodud teave ja joonised (vt käesoleva juhendi lisa 3 ja 4), mille kohaselt ettevõtete
laenuintressimäärad on kõrgemad (2019.a keskmine ei ületa 3%) ja laenukeskkond ettevõtete
endi hinnangul vähem soosiv kui aasta tagasi (vt lisa 3 joonis). Samas võib ettevõtete
rahastamisvõimalusi pidada endiselt üsna heaks. Konkurentsi vähenemine on eelkõige tõstnud
laenude hinda, aga ligipääs pangalaenudele on jätkuvalt hea, mida peegeldab ka suhteliselt
tempokas laenukasv. Lisaks on soodsamate ettevõttelaenude reaalne intressimäär jätkuvalt
negatiivne, kuna baasintressimäär on väga madal.
WACCi arvutamisel kujuneb sektorite kaupa võlakapitali hind (riskivaba tulumäär + riigirisk+
ettevõtja risk) Eesti Panga poolt toodud 2019.aasta keskmisest näitajast (ei ületa 3%)
kõrgemaks, jäädes vahemikku 3,28% - 3,65% (vt tabel 11). Lisaks selgub käesoleva juhendi
lisas 4 toodud jooniselt, et Euroala rahaturu intressimäär on 2019. aastal jätkuvalt negatiivne.
Tulenevalt eeltoodud näitajatest ja ekspertarvamuses 44 toodud seisukohast, saab väita, et
Konkurentsiameti poolt kehtestatud regulatiivne võlakapitali hind on piisav tagamaks
hinnaregulatsioonile alluvatele ettevõtjatele põhjendatud tulukus laenukapitali kaasamisega
seotud kulude katmiseks.
42
https://www.eestipank.ee/publikatsioon/majanduse-rahastamise-ulevaade/2019/majanduse-rahastamise-
ulevaade-veebruar-2019, lk 24 ja 26.
43
https://www.eestipank.ee/publikatsioon/rahapoliitika-ja-majandus/2019/rahapoliitika-ja-majandus-32019,
lk 14.
44
P. Sander. 2017.a kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamisel kasutatavad näitajad. Tartu 2017, lk
7.
17 / 30
Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks
3. Omakapitali hind
Omakapitali hinda on võimalik leida kas ajalooliste andmete või rahandusteoreetiliste mudelite
põhjal. Enamus regulaatoreid kasutab omakapitali hinna leidmisel CAPM (Capital Assets
Pricing Model) mudelit, mille alusel hinnatakse ettevõtte finantsvarasid. CAPM mudeli
rakendamiseks börsil noteerimata ettevõtte omakapitali hinna leidmiseks tuleb kasutada
hinnatava ettevõttega sarnaste ettevõtete beetakordajaid. CAPM-i kaudu leitav omakapitali
hind avaldub alljärgneva valemina (vt Valem 2).
Valem 2. ke = Rf + Rc + (ß*Rm)
kus:
ke – on omakapitali hind;
Rf – on riskivaba tulumäär;
Rc – on riigiriski preemia;
Rm – on tururiski preemia e turutulumäär;
ß – on beetakordaja.
3.1 Riskivaba tulumäär ja Eesti riigi riskipreemia
Riskivaba tulumäära ja Eesti riigi riskipreemia kujunemist kajastavad käesoleva juhendi
punktid 2.1 ja 2.2.
3.2 Tururiskipreemia
Tururiskipreemia (Rm) näitab kui palju on investoritel võimalik teenida lisaks riskivabale
tulumäärale. Seega on tururiskipreemia kompensatsioon süstemaatilise riski võtmise eest.
Tururiskipreemia leidmisel võib kasutada kahte lähenemist: ajalooliste andmete alusel leitava
riskipreemia või oodatava riskipreemia leidmine. Tururiskipreemia leidmiseks võib kasutada
nii pikemaid kui ka lühemaid ajaloolisi perioode. Suurbritannia energiaturu regulaatori
koostatud analüüsis on samuti sellele viidatud45.
Eksperdi analüüsist selgub, et tururiskipreemiana soovitatakse kasutada geomeetrilist keskmist
tulusust üle pikaajaliste valitsuse võlakirjade tulususe 46 . Credit Suisse Global Investment
Returns Yearbook 2018 on toodud ajaloolised geomeetrilised keskmised tururiskipreemiad
perioodil 1900-2017 (vt tabel 6).
45
A Study into Certain Aspects of the Cost of Capital for Regulated Utilities in the U.K.Stephen Wright Birkbeck
College and Smithers & Co, Robin Mason, University of Southampton and CEPR, David Miles, Imperial College
and CEPR On Behalf Of: Smithers & Co Ltd 20 St Dunstan's Hill London EC3R 8HY February 13, 2003.
www.ofgem.gov.uk.
46
P. Sander. Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise
metoodika analüüs. Tartu 2014, lk 16-17.
18 / 30
Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks
Tabel 6. Geomeetrilised keskmised tururiskipreemiad perioodil 1900-2017
Tururiski-
Piirkond preemia
Euroopa 3,00
Maailm 3,20
Allikas: Credit Suisse Global Investment Returns Yearbook 2018
Tabelis 6 toodud näitjatest selgub, et geomeetriliste keskmiste alusel arvutatud Euroopa riikide
pikaajalised keskmised tururiskipreemiad on madalamad võrreldes Konkurentsiameti poolt
aluseks võetud aritmeetilise keskmise tururiskipreemia näitajaga.
Võrdluseks on alljärgnevas tabelis 7 toodud CEERi riikide tururiskipreemiate alusel kujunenud
aritmeetiline keskmine näitaja. Riigid peavad nimetatud näitajat konfidentsiaalseks47, mistõttu
puuduvad tabelis 7 tururiskipreemia näitajad riikide lõikes.
Tabel 7. CEERi riikide keskmine tururiskipreemia
Tururiski
preemia
Aritmeetiline
keskmine 5,03%
Tabelist 7 selgub, et erinevate EL regulaatorite poolt rakendatavate CEERi riikide
tururiskipreemiate aritmeetiline keskmine on 5,03%.
Konkurentsiamet on pikaajalises regulatsioonipraktikas võtnud aluseks tururiskipreemia 5%,
mille puhul on tuginetud McKinsey 2000.a48 väljaandes toodud soovitusele (vahemikus 4,5-
5%) ja 2010.a 49 väljaandes toodud soovitusele (vahemikus 4,5% kuni 5,5%). Viimases
2015.a 50 väljaandes on soovitatud kasutada tururiskipreemiat vahemikus 4,7% kuni 5,4%,
mille põhjal kujuneb keskmiseks näitajaks samuti 5,0% ((4,7+5,4)/2) = 5,0%), mis vastab ka
CEERi riikide keskmisele näitajale (5,03%).
Ekspert on ekspertarvamuses selgitanud, et ka Euroopa Komisjoni poolt tellitud uurimuses
"Review of approaches to estimate a reasonable rate of return for investments in telecoms
networks in regulatory proceedings and options for EU harmonization" leiti, et
tururiskipreemia vahemikus 5%-5,5% on igati sobilik Euroopa hinnaregulatsioonile alluvate
ettevõtete puhul (lk 82). Konkurentsiameti poolt kasutatav 5%-line tururiskipreemia pakub
47
Tulenevalt CEER 16.02.2012 saadetud kirjast, milles ametil paluti mitte avalikustada nimetatud näitajaid.
48
McKinsey&Company,Inc.; Copeland, Tom; Koller, Tim; Murrin, Jack (2000). Valuation: Measuring and
Managing the Values of Companies. 3rd Ed. John Wiley & Sons, Inc., lk 216.
49
McKinsey&Company; Koller, Tim; Goedhart, Marc; Wessels, David (2010) Valuation: Measuring and
Managing the Value of Companies, 5th Edition. John Wiley & Sons, Inc., New Jersey, lk 242.
50
McKinsey&Company; Koller, Tim; Goedhart, Marc; Wessels, David. (2015). Valuation: Measuring and
Managing the Values of Companies. 6th Edition. John Wiley & Sons, Inc., New Jersey, lk 274.
19 / 30
Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks
adekvaatset kompensatsiooni süstemaatilise riski kandmise eest ja on pikaajalises plaanis
piisav tagamaks hinnaregulatsioonile alluvatele ettevõtetele põhjendatud tulukust.51
Tulenevalt eeltoodud asjaoludest kasutab Konkurentsiamet tururiskipreemiat 5%.
3.3 Beetakordaja
Beetakordaja (β; edaspidi beeta) näitab, kas ettevõte on turul riskitaseme poolest keskmisest
ettevõttest riskantsem või mitte. Turuindeksi beeta on üks. (Kõomägi 2006: 15352). Kui aktsia
beeta on alla ühe, siis aktsia risk on alla turu keskmise. Kui aktsia beeta on üle ühe, siis on
aktsia risk üle turu keskmise.
Beeta on aktsia süstemaatilise riski suhteline mõõt. Süstemaatiline risk on see osa väärtpaberiga
seotud riskist, mida pole võimalik portfelli koostamisega hajutada. Eestis puuduvad börsil
noteeritud võrreldavad ettevõtjad, mille andmeid oleks võimalik kasutada. Mittenoteeritud
ettevõtjate kohta on lahenduseks võrdlusmeetodi kasutamine, mille puhul beeta hinnanguna
kasutatakse samal tegevusalal tegutsevate noteeritud ettevõtjate keskmist beetat. (Kõomägi
2006: 15453)
Beeta leidmiseks on vajalik leida omakapitali beeta, mille puhul on tegemist kas võimenduseta
beetaga (βa, kus võlakapital on null) või võimendusega beetaga (βe). Aluseks võetakse
majandusharude finantsvõimenduseta beetad ja neid korrigeeritakse vastava valdkonna
keskmise finantsvõimendusega. Selleks kasutatakse Milleri valemit (kasutab enamus CEERi
regulaatoreid), kus eeldatakse, et koos võlakapitali osakaalu suurenemisega suureneb ka
ettevõtja risk. Seega, mida rohkem ettevõtja laenukapitali kasutab, seda kõrgem on selle
aktsiatega seotud süstemaatiline risk.
Milleri valem avaldub alljärgnevalt (vt Valem 3).
Valem 354. βe = βa* (1+VK/OK)
kus
βe – on ettevõtja finantsvõimendusega beeta,
βa – on majandusharu finantsvõimenduseta beeta,
VK/OK – on regulaatori poolt määratud võlakapitali osakaal jagatud omakapitali osakaaluga.
Valemist 3 ilmneb, et Konkurentsiamet ei kasuta arvutuses ettevõtja bilansilisi andmeid. Kuna
Konkurentsiamet kasutab WACCi arvutamisel kapitali struktuuri, millest 50% on võlakapital
ja 50% omakapital (sama struktuur on nt Hollandi, Luxemburgi, Läti, Poola, Soome ja Taani
elektri põhi- ja/või jaotusvõrkudel ning Hollandi, Horvaatia, Luxemburgi, Läti, Prantsusmaa,
Portugali ja Rumeenia gaasi põhi- ja/või jaotusvõrkudel), lihtsustub eelpooltoodud Milleri
valem alljärgnevaks valemiks (vt Valem 4).
51
P. Sander. 2017.a kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamisel kasutatavad näitajad. Tartu 2017, lk
9.
52
M. Kõomägi. Ärirahandus. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006.
53
M. Kõomägi. Ärirahandus. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006.
54
Valem ei kajasta maksukilpi, sest Eesti tulumaksuseaduse kohaselt maksukilpi ei teki.
20 / 30
Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks
Valem 4. βe = βa* 2.
Sarnaselt riskivaba tulumääraga ja eesmärgiga vähendada sõltuvust turupõhiste näitajate
volatiilsusest, mille tulemusena tagatakse stabiilsus WACCde arvutamisel ning tasandatakse
reguleeritavate teenuste hinnamuutusi, on põhjendatud ka pikema perioodi keskmiste beetade
kasutamine. Konkurentsiamet võtab beetade kasutamisel aluseks elektri-, gaasi- ja kaugkütte
võrguettevõtjatele viimase kümne aasta aritmeetilised keskmised beetad ning soojuse
tootjatele, vee-ettevõtjatele ja UPT ettevõtjale viimase kaheksa aasta aritmeetilised keskmised
beetad. Viimase kaheksa aasta beetade kasutamine on tingitud asjaolust, et A. Damodarani
andmebaasis puuduvad beetad 2010.a ja 2011.a kohta.
3.3.1 Beeta elektri- ja gaasivõrguettevõtjatele
Eestiga sarnases olukorras on ka näiteks Soome energiaturu regulaator, kus reguleeritavaid
ettevõtjaid on üle saja ning enamus neist ei ole börsil noteeritud, st nende kohta puuduvad
statistilised andmed. Vastavalt sellele on Soome energiaturu regulaator beeta leidmisel
analüüsinud nii Euroopa ja USA sarnaste ettevõtjate näitajaid 55 . Analoogset lähenemist on
kasutanud ka Suurbritannia energiaturu regulaator, kes on beeta leidmisel vaadelnud börsil
noteeritud energeetikaettevõtjaid, kuid analüüsinud ka teiste infrastruktuuri ettevõtjate ning ka
muudes sektorites tegutsevate ettevõtjate beetade statistilisi näitajaid56. Seejuures on mõlemad
regulaatorid toonud välja vahemiku, milles on statistiliste andmete alusel reguleeritavate
ettevõtete beetad. Lõpliku otsuse tegemisel on arvestatud ka konkreetse sektoriga seotud riske.
Alljärgnevas tabelis (vt tabel 8) on Konkurentsiamet toonud välja CEERi riikide viimase
kümne aasta (2010-2019) 57 keskmiste näitajate alusel arvutatud keskmised aritmeetilised
finantsvõimenduseta beetad elektri- ja gaasivõrkudele. Konkurentsiamet kasutab elektri- ja
gaasivõrkude osas CEERi riikide andmebaasi, sest ainult võrguteenusega tegelevaid ettevõtjaid
on börsil väga vähe, enamus kuuluvad suurtesse kontsernidesse.
Tabel 8. CEERi riikide elektri- ja gaasivõrkude keskmised finantsvõimenduseta beetad
elektri gaasi
Beetad elektri jaotus- gaasi jaotus-
põhivõrk võrgud põhivõrk võrgud
Jaan 2010 0,341 0,367 0,366 0,407
Jaan 2011 0,365 0,376 0,447 0,441
Jaan 2012 0,329 0,339 0,388 0,389
Jaan 2013 0,349 0,344 0,364 0,371
Jaan 2014 0,337 0,340 0,329 0,344
Jaan 2015 0,351 0,364 0,348 0,374
Jaan 2016 0,335 0,334 0,334 0,348
55
Electricity Distribution Price Control Review Background information on the cost of capital March 2004
www.ofgem.gov.uk.
56
A Study into Certain Aspects of the Cost of Capital for Regulated Utilities in the U.K.Stephen Wright Birkbeck
College and Smithers & Co, Robin Mason, University of Southampton and CEPR, David Miles, Imperial College
and CEPR On Behalf Of: Smithers & Co Ltd 20 St Dunstan's Hill London EC3R 8HY February 13, 2003.
www.ofgem.gov.uk.
57
Beetad on aastase nihkega, sest eelneva aasta CEERi aruandest võetud näitajaid rakendatakse järgneval aastal.
21 / 30
Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks
Jaan 2017 0,338 0,348 0,347 0,349
Jaan 2018 0,346 0,357 0,371 0,360
Jaan 2019 0,357 0,358 0,348 0,335
10-aasta
keskmine beeta 0,345 0,353 0,364 0,372
(võimenduseta)
Elekter, gaas
keskmine beeta 0,359
(võimenduseta)
Võttes aluseks Konkurentsiameti poolt aktsepteeritava kapitali struktuuri (millest 50% on
võlakapital ja 50% omakapital ning kasutades Valemit 4: βe = βa* 2, kujunevad
finantsvõimendusega beetad (βe) alljärgnevalt:
elektri põhivõrguettevõtjale 0,690;
elektri jaotusvõrguettevõtjatele 0,706;
gaasi põhivõrguettevõtjale 0,728;
gaasi jaotusvõrguettevõtjatele 0,744.
3.3.2 Beeta soojuse tootjatele ja kaugkütte võrguettevõtjatele
Kuna käesoleva juhendi sissejuhatavas osas on selgitatud, miks kaugkütte võrguettevõtjate ja
soojuse tootjate tegevusriskid erinevad, siis neid siinkohal enam täiel määral üle ei korrata.
Lähtudes käesoleva juhendi sissejuhatavas osas toodud selgitusest on põhjendatud:
a) rakendada kaugküttevõrkudele keskmist finantsvõimeduseta beetat 0,359, mis on
arvutatud tabelis 8 toodud elektri- ja gaasivõrguettevõtjate keskmiste
finanstvõimeduseta beetade alusel. Võttes aluseks Konkurentsiameti poolt
aktsepteeritava kapitali struktuuri (millest 50% on võlakapital ja 50% omakapital) ning
kasutades Valemit 4: βe = βa* 2, kujuneb kaugkütte võrguettevõtjatele
finantsvõimendusega beetaks (βe) 0,718, sest (βe = 0,359*2 = 0,718);
b) rakendada soojuse tootjatele beetat, mille arvutamisel võetakse aluseks New Yorki
ülikooli rahandusprofessori A. Damodarani andmebaasist Euroopa energiatootmise
ettevõtete (kuna kaugküte on levinud vaid Põhjamaades ning Kesk- ja Ida-Euroopas,
siis on börsil noteeritud soojuse tootjaid raske leida) viimase kaheksa aasta (2012-
2019) 58 andmete 59 alusel arvutatud keskmised aritmeetilised finantsvõimenduseta
beetad (vt tabel 9). Ekspert on samuti soovitanud lähtuda A. Damodarani andmebaasis
toodud energiatootjate finantsvõimenduseta beetadest ning lähtudes regulatiivsest
kapitali sihtstruktuurist, 50% laenukapitali ja 50% omakapitali, arvutada nende
sektorite jaoks omakapitali beetad.60
58
Andmebaasis puuduvad beetad 2010.a ja 2011.a kohta, mistõttu ei olnud võimalik arvutada kümne aasta
keskmiseid beetasid.
59
Andmebaas: Levered and Unlevered Beta by Industry (2. Europe), http://pages.stern.nyu.edu/~adamodar/ .
60
P. Sander. Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise
metoodika analüüs. Tartu 2014, lk 14-15.
22 / 30
Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks
Tabel 9. Euroopa energiatootjate keskmised finantsvõimenduseta beetad (aasta alguse seisuga)
Beetad
Jaan 2012 0,418
Jaan 2013 0,487
Jaan 2014 0,605
Jaan 2015 0,571
Jaan 2016 0,528
Jaan 2017 0,596
Jaan 2018 0,719
Jaan 2019 0,606
8-a keskmine beeta
0,566
(võimenduseta)
Allikas: A. Damodarani andmebaas
Tulenevalt eksperdi soovitusest kasutatakse finantsvõimenduseta beeta 𝛽𝑎 = 0,566
teisendamiseks finantsvõimendusega beetaks (𝛽𝑒) Valemit 4: βe = βa* 2.
Kasutades Valemit 4, Konkurentsiameti poolt aktsepteeritavat kapitali struktuuri
(millest 50% on võlakapital ja 50% omakapital) ning Euroopa energiatootjate viimase
kaheksa aasta keskmist finantsvõimenduseta beetat 0,566 kujuneb soojuse tootmisega
tegelevatele ettevõtjatele keskmiseks finantsvõimendusega beetaks 1,132, sest (βe =
0,566*2 = 1,132).
3.3.3 Beeta vee-ettevõtjatele
Konkurentsiamet võttis soojuse tootjatele beeta arvutamisel aluseks New Yorki ülikooli
rahandusprofessori A. Damodarani andmebaasist Euroopa veesektori ettevõtete viimase
kaheksa aasta (2012-2019) 61 andmete 62 alusel arvutatud keskmised aritmeetilised
finantsvõimenduseta beetad (vt tabel 10). Ekspert on samuti soovitanud lähtuda A. Damodarani
andmebaasis toodud energiatootjate finantsvõimenduseta beetadest ning lähtudes regulatiivsest
kapitali sihtstruktuurist, 50% laenukapitali ja 50% omakapitali, arvutada nende sektorite jaoks
omakapitali beetad.63
Tabel 10. Euroopa vee-ettevõtjate keskmised finantsvõimenduseta beetad (aasta algusega
seisuga)
Beetad
Jaan 2012 0,228
Jaan 2013 0,315
Jaan 2014 0,311
Jaan 2015 0,394
61
Andmebaasis puuduvad beetad 2010.a ja 2011.a kohta, mistõttu ei olnud võimalik arvutada kümne aasta
keskmiseid beetasid.
62
Andmebaas: Levered and Unlevered Beta by Industry (2. Europe), http://pages.stern.nyu.edu/~adamodar/ .
63
P. Sander. Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise
metoodika analüüs. Tartu 2014, lk 14-15.
23 / 30
Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks
Jaan 2016 0,511
Jaan 2017 0,445
Jaan 2018 0,425
Jaan 2019 0,380
8-a keskmine beeta
0,376
(võimenduseta)
Allikas: A. Damodarani andmebaas
Tulenevalt eksperdi soovitusest kasutatakse finantsvõimenduseta beeta 𝛽𝑎 = 0,376
teisendamiseks finantsvõimendusega beetaks (𝛽𝑒) Valemit 4: βe = βa* 2.
Kasutades Valemit 4, Konkurentsiameti poolt aktsepteeritavat kapitali struktuuri (analoogne
energiaettevõtetega, millest 50% on võlakapital ja 50% omakapital) ning Euroopa veesektori
ettevõtjate viimase kaheksa aasta keskmist finantsvõimenduseta beetat 0,376 kujuneb vee-
ettevõtjatele keskmiseks finantsvõimendusega beetaks 0,752, sest (βe = 0,376*2 = 0,752).
3.3.4 Beeta UPT ettevõtjale
UPT osutamisel puudub tootmistegevus, mistõttu on riskid madalamad ning see asjaolu peab
kajastuma ka beeta suuruses. Kuigi UPT osutamine on mitmetes riikides hinnaregulatsioonile
alluv tegevusala, erineb riigiti see, millised tegevused universaalse postiteenuse alla kuuluvad.
Teiseks probleemiks on asjaolu, et UPT puhul rakendatakse tavaliselt hinnalae metoodikat
ja/või doteeritakse selle osutamist otse riigieelarvest.64
Tarbijale osutatava teenuse iseloomu poolest võib hinnata ettevõtja riski võrreldavaks
võrguettevõtjatega. New Yorki ülikooli rahandusprofessori A. Damodarani andmebaasis
puuduvad andmed postiside sektori beetade kohta.
Analoogselt elektri- ja gaasivõrkudele on UPT teenuse osutamine olulist vahendit omava
ettevõtja teenus. Seetõttu on põhjendatud rakendada UPT ettevõtjale keskmist
finantsvõimeduseta beetat 0,359, mis on arvutatud tabelis 8 toodud CEERi riikide elektri- ja
gaasivõrguettevõtjate viimase kümmne aasta keskmiste finanstvõimeduseta beetade alusel.
Võttes aluseks Konkurentsiameti poolt aktsepteeritava kapitali struktuuri (millest 50% on
võlakapital ja 50% omakapital) ning kasutades Valemit 4: βe = βa* 2, kujuneb UPT
ettevõtjatele finantsvõimendusega beetaks (βe) 0,718, sest (βe = 0,359*2 = 0,718).
4. Tulumaksumäär
Käesoleva juhendi punktis 1 toodud Valem 1 ei sisalda maksukilpi (1-tulumaksumäär), sest
Eesti tulumaksuseaduse kohaselt maksukilpi ei teki (tulumaks on vaid makstavatelt
dividendidelt). Sellele asjaolule on osutanud ka ekspert oma analüüsis, et maksukilpi ei
kasutata 65 . Samuti ei rakendata tulumaksumäära komponenti makstavatelt dividendidelt.
64
P. Sander, J. Masso. Väikese kapitalimahukusega monopoolsete/turgu valitsevate ettevõtete põhjendatud
tulukuse hindamine. Tartu 2016, lk 47.
65
P. Sander. Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise
metoodika analüüs. Tartu 2014, lk 3.
24 / 30
Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks
Makstavatelt dividendilt arvestatud tulumaksu lülitamine tarbijatele müüdavate teenuste hinda
ei ole põhjendatud järgmistel asjaoludel:
1) Regulatiivselt arvestatakse põhjendatud tulukus ärikasumina. Kuna dividendide
tulumaks tekib peale ärikasumit, siis makstakse dividende teenitud ärikasumi arvelt.
Sealjuures peab ettevõtja eelnevalt hindama dividendide väljamaksmisega kaasnevat
tulumaksukulu suurust ning selle võrra vähendama dividendideks makstava ärikasumi
suurust.
2) Võrdse kohtlemise põhimõtte järgmine. Dividendide maksmine on vabatahtlik – on
ettevõtteid, kes üldse dividende ei maksa, vaid investeerivad kogu kasumi. Seega
tekitaks dividendide tulumaksukulu rakendamine ebavõrdse olukorra.
3) Dividendi tulumaksukulu ei ole reguleeritud teenuste osutamiseks vajalik kulu.
Riigikohtu Halduskolleegiumi (kolleegium) 12.12.2017 kohtuotsuse (kohtuasi nr 3-11-
1355) punktis 40 lk 15 on kolleegium asunud seisukohale, et kuigi kaebaja soovis
veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevate kulude hulka lisada veel dividendidelt
tasutava tulumaksu, nõustub selles küsimuses kolleegium vastustajaga
(Konkurentsiametiga), kes leidis, et dividendi tulumaksukulu ei ole veeteenuse
osutamiseks vajalik kulu, mistõttu ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 14 lõige
2 ei võimalda seda arvesse võtta. Konkurentsiamet on seisukohal, et kuna nimetatud
paragrahvi lõige 2 koosneb punktidest 1-6, laieneb kolleegiumi seisukoht kõikide
loetletud punktide kohta (mitte üksnes punktis 1 nimetatud tegevuskulude kohta).
Nimetatud lõike punkt 5 alusel arvutatakse põhjendatud tulukus (ärikasum) ettevõtja
poolt investeeritud kapitalilt, kasutades WACCi näitajat. Seetõttu laieneb kolleegiumi
seisukoht ka põhjendatud tulukuse arvutamise aluseks olevale WACCi suurusele, sest
kui rakendada tulumaksumäära, kujuneb WACC kõrgem ja seega kujuneb kõrgemaks
ka teenuste hinda lülitatava põhjendatud tulukuse suurus ja müüdava teenuse hind
tarbijale. Kolleegiumi seisukohaga tuleb lisaks veesektorile arvestada ka teiste
reguleeritavate teenuste osutamisega tegelevate sektorite puhul (elektrienergia
ülekanne ja jaotamine, gaasi ülekanne ja jaotamine, soojuse tootmine ja jaotamine ning
UPT).
4) Rahandusministeerium oma vastuses 66 Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule ei
soovinud tulumaksu puudutavas osas arvamust avaldada. Rahandusministeerium selgitas
vastuses, et Konkurentsiameti juhendi ning selles sisalduva arvutusmeetodi näol on
tegemist sõltumatu regulaatori regulatsiooniprintsiipe arvestava metoodikaga ning hinnata
tuleks valemit tervikuna arvestades regulatsiooni eesmärki.
66
08.10.2019 kiri nr 5-1/5573-2.
25 / 30
Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks
5. WACCi kujunemine
Konkurentsiamet kasutab WACCi arvutamisel käesoleva juhendi punktis 1 toodud Valemit 1,
mis avaldub:
OK VK
WACC k e k
VK OK d VK OK
kus:
k e – on omakapitali hind (%);
k d – on võlakapitali (nimetatakse ka laenu- või võõrkapital) hind (%);
OK – on regulaatori poolt määratud omakapitali osakaal (%);
VK – on regulaatori poolt määratud võlakapitali osakaal (%);
VK+OK – on võla- ja omakapitali osakaalud kokku (%).
WACCi kujunemist erinevatele valdkondadele kajastab alljärgnev tabel 11.
Tabel 11. WACCi kujunemine
Kaugküte Elekter Gaas
Vee-
soojuse võrguette- põhivõrgu- jaotuvõrgu- põhivõrgu- jaotusvõrgu- UPT
ettevõtjad
WACC i komponendid (%-des) tootjad võtjad ettevõtja ettevõtjad ettevõtja ettevõtjad
Nominaalne riskivaba 10-a Saksamaa võlakirja
tulusus, (Rf) 10a keskmine 1,41 1,41 1,41 1,41 1,41 1,41 1,41 1,41
Eesti riigiriski preemia, (Rc) 0,79 0,79 0,79 0,79 0,79 0,79 0,79 0,79
Ettevõtja võlakapitali riskipreemia 1,45 1,16 1,18 1,28 1,11 1,08 1,45 1,45
Võlakapitali hind, (k d) 3,65 3,36 3,38 3,48 3,31 3,28 3,65 3,65
Nominaalne riskivaba 10-a Saksamaa võlakirja
tulusus, (Rf) 1,41 1,41 1,41 1,41 1,41 1,41 1,41 1,41
Eesti riigiriski preemia, (Rc) 0,79 0,79 0,79 0,79 0,79 0,79 0,79 0,79
Tururiskipreemia (McKinsey), (Rm) 5,00 5,00 5,00 5,000 5,00 5,00 5,00 5,00
Beeta (võimenduseta; ßa), 8a ja 10a keskmine 0,566 0,359 0,345 0,353 0,364 0,372 0,359 0,376
Beeta (võimendusega; ße), 8a ja 10a keskmine 1,132 0,718 0,690 0,706 0,728 0,744 0,718 0,752
Omakapitali hind, (k e) 7,86 5,79 5,65 5,73 5,84 5,92 5,79 5,96
Tulumaksumäär (t=0%) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
Võlakapitali osakaal (wd) 0,50 0,50 0,50 0,50 0,50 0,50 0,50 0,50
Omakapitali osakaal (we) 0,50 0,50 0,50 0,50 0,50 0,50 0,50 0,50
WACC 5,76% 4,58% 4,51% 4,61% 4,58% 4,60% 4,72% 4,81%
Tabelis 11 kajastatud WACCi näitajaid rakendab Konkurentsiamet alates 01.01.2020.
Kaaludes seonduvaid asjaolusid ja põhjendatud huve, annab Konkurentsiamet kaugküttesektori
võrguettevõtjatele kavandatud WACCi rakendamisel üleminekuperioodi, s.t et neile
rakendatakse kuni 31.12.2020 soojuse tootjate WACCi 5,76%. Alates 01.01.2021
rakenduvad kaugküttesektoris eraldi WACCid soojuse tootjatele ja võrguettevõtjatele,
vastavalt tabelis 1167 toodud näitajatele.
67
Juhul, kui käesolev juhend kehtib ka 2021.aastal. Kui käesolevat juhendit muudetakse, siis võetakse vastavad
näitajad 2021.aasta juhendist.
26 / 30
Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks
LISA 1. Väljavõte Eesti Panga 2019.a veebruarikuu majanduse rahastamise publikatsioonist,
lk 24 (https://www.eestipank.ee/publikatsioon/majanduse-rahastamise-
ulevaade/2019/majanduse-rahastamise-ulevaade-veebruar-2019)
27 / 30
Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks
LISA 2. Väljavõte Eesti Panga 2019.a veebruarikuu majanduse rahastamise publikatsioonist,
lk 26: (https://www.eestipank.ee/publikatsioon/majanduse-rahastamise-
ulevaade/2019/majanduse-rahastamise-ulevaade-veebruar-2019)
"… Ehkki keskmiselt on suurtehingute intressimarginaalid tõusnud, sõltub marginaal alati
konkreetsest projektist ja laenu taotlevast ettevõttest. Seetõttu võivad laenumarginaalid nii
sektorite lõikes kui ka sektorite sees suuresti erineda (vt joonis 4.10). Väikese riskiga projekte
on endiselt võimalik rahastada väga soodsa hinnaga.
Ettevõtete laenu hinna üleüldisele tõusule viitavad ka väiksemate laenude intressimäärade
muutused. Kuni 250 000 euro suuruste laenude intressimarginaal tõusis 2018. aastal 3,8%ni.
Nagu mitme teisegi 2018. aastal Eesti pangandussektoris toimunud arengu puhul, tuleb sellegi
tõusu põhjust otsida osalt kindlasti pangandussektori struktuurimuudatustest. Ehkki enamiku
pankade väiksemate laenude hinnastamistingimused pole palju muutunud, vähenes 2018.
aastal mõne panga huvi selle laenusegmendi vastu ja seetõttu laenutingimused karmistusid.
Koos varem soodsamaid intressimarginaale pakkunud pankade turult lahkumisega tähendas
see väiksemahuliste laenude keskmise intressimarginaali tõusu. …"
28 / 30
Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks
LISA 3. Väljavõte Eesti Panga publikatsioonist "Rahapoliitika ja Majandus 3/2019", lk 13-14
(https://www.eestipank.ee/publikatsioon/rahapoliitika-ja-majandus/2019/rahapoliitika-ja-
majandus-32019)
"... Ettevõtete investeeringute kasvust ligi poole andsid teises kvartalis investeeringud
hoonetesse ja rajatistesse. Kasvule aitasid kaasa pea kõik tegevusalad, kõige enam tööstus-,
energeetika- ja kaubandussektor. Ettevõtete laenuintressimäärad on kõrgemad ja
laenukeskkond ettevõtete endi hinnangul vähem soosiv kui aasta tagasi (vt joonis 18). Samas
võib ettevõtete rahastamisvõimalusi pidada endiselt üsna heaks. Konkurentsi vähenemine on
eelkõige tõstnud laenude hinda, aga ligipääs pangalaenudele on jätkuvalt hea, mida peegeldab
ka suhteliselt tempokas laenukasv. Lisaks on soodsamate ettevõttelaenude reaalne
intressimäär jätkuvalt negatiivne, kuna baasintressimäär on väga madal. Pankade kõrval on
järjest aktiivsemad muud kodumaised laenupakkujad, kuid nende osa ettevõtete rahastamises
on veel tagasihoidlik. Lisaks on 2019. aastal näidanud kasvujoont ka välismaalt laenamine.
Ettevõtete võla kasv on kiirenenud, mis peegeldab ka investeeringutest tulenevat laenunõudluse
kasvu. …"
29 / 30
Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks
LISA 4. Väljavõte Eesti Panga publikatsioonist "Rahapoliitika ja Majandus 3/2019", lk 9
(https://www.eestipank.ee/publikatsioon/rahapoliitika-ja-majandus/2019/rahapoliitika-ja-
majandus-32019)
30 / 30