dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
KäskkiriAvalik

Käskkiri

Konkurentsiamet · 20. november 2019
Viit
1-2/2019-019
Registreeritud
20. november 2019
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1 Asutuse töö
Sari
1-2 Üldkäskkirjad
Toimik
1-2/2019
Vastutaja
Mare Karotamm (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Hinnaregulatsiooni osakond)

Failid

  • 📎1-22019-019 20.11.2019 Käskkiri.bdoc2057 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 20.11.2019 nr 1-2/2019-019 Juhendi "Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks" kinnitamine Arvestades metoodilistes juhendites "Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted", "Elektrienergia võrgutasude arvutamise ühtne metoodika", "Gaasi võrguteenuste hindade arvutamise ühtne metoodika jaotusvõrguettevõtjatele", "Gaasi ülekandesüsteemi hinna metoodika", "Kodutarbijatele müüdava gaasi müügimarginaali piirmäära arvutamise ühtne metoodika", "Veeteenuse hinna arvutamise soovituslikud põhimõtted" ja "Universaalse postiteenuse osutaja kulude hindamise metoodika" toodut, majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.06.2011 määruses nr 51 "Soojuse müügi ajutise hinna kehtestamise kord" § 12, 02.11.2010 määruses nr 95 "Veeteenuse ajutise hinna kehtestamise kord ja tingimused" § 9 ja 06.03.2009 määruses nr 20 "Universaalse postiteenuse osutaja tulu- ja kuluarvestusele esitatavad nõuded" § 5 sätestatut ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.08.2015 määruse nr 27 „Konkurentsiameti põhimäärus”1 § 18 lõike 1 alusel kinnitan juhendi „Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Märt Ots peadirektor 1 RT I, 27.08.2015, 1 KINNITATUD Konkurentsiameti peadirektori 20.11.2019 käskirjaga nr 1-2/2019-019 LISA Konkurentsiamet Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks Tallinn 2019 Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks Sissejuhatus Vastavalt pikaajalisele regulatsioonipraktikale on välja kujunenud, et kui ettevõtte põhjendatud tulukus ehk ärikasum ei ületa kaalutud keskmist kapitali hinda (edaspidi WACC1 – Weighted Average Cost of Capital), siis teenib ettevõte ka mõistlikkuse piires kasumit. WACC on seega regulaatori poolt lubatud tulunorm, mille alusel toimub eriseadustes 2 nimetatud müüdavate teenuste/kaupade hinda lülitatava põhjendatud tulukuse arvutamine. Käesolevas juhendis selgitatakse ja sisustatakse WACCi kujunemise põhimõtteid. Õiguslikus mõttes on tegemist Konkurentsiameti kaalutlusõiguse ennetava piiritlemisega (regulatsioonimetoodika täpsustamine enne hinnaregulatsiooni rakendumist) ja hinnaregulatsiooni subjektide teavitamisega, mis loob võimaluse tagasisideks ja aitab vältida kõikvõimalikke arusaamatusi juba enne konkreetse hinnaregulatsiooni menetluse algust. Juhend ei ole õigusakt, vaid Konkurentsiameti kui sõltumatu regulaatori kaalutlusõiguse kasutamist tutvustav dokument, millel on haldusväliselt informatiivne, mitte normatiivne tähendus. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-81-07). Varasemate juhenditega võrreldes on WACCi rakendamisel tehtud oluline muudatus kaugküttesektori ettevõtjatele. Nimelt arvutatakse käesolevas juhendis eraldi WACCid soojuse tootjatele ja kaugkütte võrguettevõtjatele. Soojusettevõtjatele, kes tegelevad soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga rakendatakse eraldi WACCe soojuse tootmise reguleeritavale põhivarale ning soojuse jaotamise ja müügi reguleeritavale põhivarale. WACCide erinevus tuleneb võlakapitali riskipreemia (vt punkt 2.3.2) ja beeta (vt punkt 3.3.2) näitajate erinevusest. Lääne-Euroopas ei ole kaugküte levinud, sest seal kasutatakse kütteliigiks valdavalt gaasi ning enamuses EL riikides ei kuulu kaugküte energeetika regulaatorite valdkonda. Seetõttu puudub CEERil3 ka andmebaas soojuse tootjate ja kaugkütte võrguettevõtjate osas. Analoogselt teiste võrkudega on kaugküttevõrgud loomuliku monopoli staatuses, sest ilma kaugküttevõrguta ei ole võimalik tarbijatele soojust müüa, ning osutatava teenuse sarnasuse poolest saab kaugkütte võrguettevõtjate tegevusriski võrrelda elektri- ja gaasivõrguettevõtjatega (on samuti loomulikud monopolid). Kuna Eestis puuduvad paralleelsed kaugküttevõrgud, näitab see asjaolu selgelt, et paralleelsete võrkude rajamine ei ole majandusliku otstarbekuse seisukohaselt reaalselt teostatav. Ka konkurentsiseaduse (KonkS) §-st 15 tuleneb, et olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks loetakse ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. Kaugkütte WACC-i määratlemisel ei ole enam põhjendatud soojuse tootmis- ja võrgutegevuse koos käsitamine. Kaugkütte võrguettevõtjate riskid on praktikas aset leidnud muudatustest 1 WACC on kogu intressikandva võlakapitali (laenukapitali) ja omakapitali hind, mis saadakse võla- ja omakapitali osakaalusid arvesse võttes. 2 Elektrituru-, kaugkütte-, maagaasi-, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning postiseadus. 3 CEER – Council of European Energy Regulators 2 / 30 Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks tulenevalt ühtlustunud teiste energiasektoris tegutsevate võrguettevõtjate riskidega. Näiteks, võrreldes EL riike Eestiga, on just gaas sarnane energiaallikas kaugküttega, sest EL riikides kasutatakse gaasi laialdaselt hoonete soojusega varustamiseks. Monopoolsuse aste on kaugküttevõrkudel isegi suurem kui gaasivõrkudel, sest kaugküttepiirkondades on tarbijatel alternatiivsete kütteliikide kasutamine piiratud, kuid gaasivõrgust võib tarbija eralduda ilma piiranguteta. Soojuse tootjatele aga on lisandunud täiendav kohustus seoses Eesti ambitsioonikate kliimaeesmärkidega, mida on võimalik täita koostootmisjaamades ja katlamajades biomassi, mis on süsinikuneutraalne kütus, kasutamisega. Muud kütteviisid (nt lokaalne põletustehnoloogial põhinev küte, soojuspump või päikesepaneelid) ei taga süsinikuneutraalse kütuse kasutamise seisukohalt kliimaeesmärkide saavutamist vajalikul määral, võrreldes soojuse tootmisega kaugkütte tarbeks. Lokaalsel põletustehnoloogial kasutatav süsinikuneutraalne kütus on puit, mida ei saa efektiivselt rakendada tiheasustusega piirkondades, kuna see eeldaks biokütusel töötavate lokaalsete katelde rajamist igale hoonele eraldi. Selle tulemusena suureneks oluliselt õhusaastatus ja liikluskorraldus (lisanduvad kütuseveokid). Analoogne olukord tekiks ka ahikütte kasutamisel. Lähtuvalt majanduslikest ja keskkonnakaitselistest aspektidest oleks selliste lokaalsete põletustehnoloogiate laialdasem kasutuselevõtt või nendele üleminek hinnatav kui ebaratsionaalne ja keskkonnavaenulik tegevus. Seetõttu ongi tiheasustusega piirkondades eelistatud keskkonnasõbralikumat süsinikuneutraalsel kütusel ja efektiivsel koostootmisel põhinevat kaugkütet. Soojuspumbal põhinev kütteviis tarbib olulises koguses elektrienergiat. Süsinikuneutraalse soojuspumbal põhineva kütteviisi rakendamine eeldaks, et selleks tarbitav elektrienergia peaks olema 100% ulatuses toodetud taastuvatest energiaallikatest. Taastuvenergia Koja poolt koostatud aruandest "Taastuvenergia aastaraamat 2018" 4 selgub, et 2018. aastal moodustas taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia 17,1% elektrienergia kogutarbimisest Eestis. Seega ei ole võimalik ei täna ega lähemas perspektiivis toota soojuspumbaga süsinikuneutraalset soojust. Päikesepaneelidega on võimalik toota küll süsinikuneutraalset soojust, kuid vastavalt Eesti geograafilisele asukohale ja kliimatingimustele, on peamine soojusvajadus külmal perioodil, mil päikeseenergiast soojuse tootmine on ebaefektiivne. Seega eeldaks päikeseenergia kasutamine suures ulatuses soojusakumulaatorite rajamist. Esiteks ei ole selline tehnoloogia levinud, teiseks oleks päikesepaneelide paigaldamine otstarbekas pigem elektri tootmiseks. Ehk kui paigaldada päikesepaneelid üksnes soojuse tootmiseks, siis eeldab sellise tehnoloogia kasutamine ka täiendava kütteliigi kasutamist. Süsinikuneutraalse kütteliigina tuleb sellisel juhul kõne alla vaid kaugküte. Seetõttu suureneb vajadus jätkusuutliku kaugkütte järele, mis on täna ainus võimalik kütteliik süsinikuneutraalse soojusvarustuse tagamiseks. Lisaks on oluline märkida, et statistilise ülekande raames vajaliku taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgi täitmisesse panustakse tulevikus ka toodetava soojusenergia kaudu. 5 Nimetatud energiasektorit puudutava praktika muutmine toob kaasa ka täiendava 4 http://www.taastuvenergeetika.ee/wp-content/uploads/2019/06/ETEK-Taastuvenergia-aastaraamat-2018.pdf 5 Vabariigi Valitsuse 07.11.2019 määruse nr 86 "Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord" seletuskiri lk 3-5, kättesaadav "Menetlusteabe alt: https://www.riigiteataja.ee/eelnoud/menetluskaik/MKM/19-0402 3 / 30 Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks vajaduse arvestada kaugkütteseaduse (KKütS) alusel soojuse piirhinna kooskõlastamisel soojuse tootmist puudutavate erisustega. Lähtudes eeltoodust puudub vajadus hinnata energiasektoris tegutsevate võrguettevõtjate (elekter, gaas ja kaugküte) tegevusriske erinevalt. Erinevalt kaugkütte võrguettevõtjatest mõjutab soojuse tootjate tegevusriski KKütS §-st 141 tulenevad konkurentsipõhimõtted seoses uute tootmisvõimsuste paigaldamise vajadusega. Sealjuures on Konkurentsiametil õigus teatud tingimustel nõuda ebaefektiivsete tootmisvõimsuste asendamist ning soojuse ostuks konkursi korraldamist. Lisaks on oluline märkida, et põhjendatud hinnaga ja tarbijate vajadustele vastava soojusvarustuse tagamiseks peab soojuse tootja kütust hankima võimalikult soodsa hinnaga 6 . Erinevalt kaugkütte võrguettevõtjast on soojuse tootjatel kütuse hinnarisk, millest tulenevalt on põhjendatud hinnata soojuse tootjate tegevusriski kõrgemalt kaugkütte võrguettevõtjate tegevusriskist.7 Lähtudes eeltoodust, on põhjendatud rakendada kaugküttevõrkudele võlakapitali riskipreemia ja finantsvõimenduseta beeta näitajaid suuruses, mis arvutatakse elektri- ja gaasivõrguettevõtjate võlakapitali riskipreemia näitajate keskmisena (vt käesoleva juhendi punkt 2.3.2) ja finanstvõimenduseta beeta näitajate keskmisena(vt käesoleva juhendi punkt 3.3.2). Käesoleva juhendi koostamisel on Konkurentsiamet lähtunud ERRA 8 käsiraamatust "Price Regulation and Tariffs", analüüsist "Cost of Capital and Financeability at PR09, Report by Europe Economics"9, Maailmapanga käsiraamatust10 " Resetting Price Controls for Privatized Utilities. A Manual for Regulators", CEERi riikide andmebaasist. Lisaks eeltoodule toetub Konkurentsiamet Tartu Ülikooli majandusteaduskonna õppejõu Priit Sander, PhD (edaspidi ekspert) koostatud analüüsile "Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise metoodika analüüs"11 (edaspidi analüüs) ja ekspertarvamusele "2017.a kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamisel kasutatavad näitajad" (edaspidi ekspertarvamus). Analüüsis on ekspert hinnanud Konkurentsiameti juhendis "Juhend 2014.a kaalutud keskmise kapitali hinna leidmiseks" kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamisel kasutatavat metoodikat ja sisendeid. Analüüsist järeldub, et kokkuvõttes põhinevad Konkurentsiameti poolt kasutatavad valemid WACCi ja selle komponentide arvutamiseks tuntud rahandusteoreetilistel mudelitel ja on laialdaselt praktikas rakendatud. Regulatiivse raamistiku stabiilsuse huvides soovitab ekspert jätkata hetkel kehtiva metoodika kasutamist nii laenu- kui ka omakapitali kulukuse määra hindamisel 6 Mida soodsama hinnaga kütust hangitakse, seda madalamaks kujuneb soojuse hind ja vastupidi. 7 Ehkki Konkurentsiamet võtab käesolevas juhendis seisukoha, et soojuse tootjate tegevusrisk on mõnevõrra erinev võrguettevõtjate omast, ei saa eeltoodu põhjal järeldada, et soojuse tootjatel puuduks turujõud, eelkõige KonkS § 13 lg 1 tähenduses. 8 Energy Regulators Regional Association (ERRA). Price Regulation and Tariffs. June 2006. 9 Nimetatud analüüsi koostajaks on Europe Economics Chancery House 53-64 Chancery Lane London WC2A 1QU, 21. July 2009. 10 Green, Richard; Pardina, Martin Rodriguez. Resetting Price Controls for Privatized Utilities. A Manual for Regulators. Washington, D.C.: The World Bank 1999. 11 https://www.konkurentsiamet.ee 4 / 30 Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks ja modifitseerida seda vaid juhul, kui täiendavad empiirilised uuringud näitavad olulist ja süstemaatilist erinevust tegelike tingimuste ja regulatiivse kapitali kulukuse vahel.12 Analüüsis on ekspert soovitanud 13 "viia läbi täiendav empiiriline analüüs, hindamaks, millistel tingimustel on hinnaregulatsioonile alluvatel ettevõtetel Eestis laenukapitali võimalik kaasata. See võimaldaks saada kindlust selleks osas, kas hetkel kasutatavad riigiriski ja võlakapitali riskipreemia suurused on adekvaatsed." Nimetatud seisukohale põhjendatud hinnangu andmiseks viis Konkurentsiamet läbi empiirilise uuringu14 reguleeritud sektoris tegutseva 111- ne ettevõtja 2014.a majandusaasta aruannetes toodud informatsiooni 15 põhjal. Empiirise uuringu käigus kogutud andmete põhjal selgitati välja uuringusse kaasatud pikaajaliste laenukohustustega ettevõtjate tegelikud võlakapitali hinnad ja osakaalud. Saadud tulemusi võrreldi metoodilises juhendis ʺJuhend 2014.a kaalutud kapitali keskmise hinna arvutamiseksʺ (WACCi 2014.a juhend) kasutatud näitajatega, mida kajastab punktis 1 toodud joonis 1 ja tabel 1 ning punktis 2.3 toodud joonis 3 ja tabel 5. Ekspertarvamuses on ekspert hinnanud Konkurentsiameti juhendi projektis "Juhend 2017.a kaalutud keskmise kapitali hinna leidmiseks" kaalutud keskmises kapitali hinnas sisalduvaid näitajaid ning nende arvutamise/hindamise metoodikat ning keskendunud eelkõige neile aspektidele, mis on tekitanud poleemikat ettevõtjate hulgas. Ekspert nendib kokkuvõttes, et sisendite väärtuse leidmisel ülehindab hetkel Konkurentsiameti poolt kasutatav metoodika nii laenu- kui omakapitali kulukuse määra suurust langevate intressimäärade ja alahindab tõusvate intressimäärade tingimustes, kuid sellist lähenemist saab pikaajalises plaanis lugeda adekvaatseks ja põhjendatuks seoses sooviga tasandada reguleeritavate teenuste hinnamuutusi. Hinnaregulatsioonile alluvate ettevõtete laenuvõimekuse suurendamise huvides võib regulatsiooni täiendada sätetega, mis elimineeriksid riskivaba tulumäära kiirest tõusust tekkiva riski.16 Alljärgnevalt antakse ülevaade WACCi arvutamise üldvalemist. 12 P. Sander. Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise metoodika analüüs. Tartu 2014, lk 20. 13 P. Sander. Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise metoodika analüüs. Tartu 2014, lk 11. 14 ″Võlakapitali kaasamise hind ja selle osakaal riiklikult reguleeritud sektori ettevõtetes″, https://www.konkurentsiamet.ee 15 2014.a majandusaasta aruannetes kajastatud pikaajalisi laenukohustusi, mille tagasimakse lõpptähtaeg oli enne 01.01.2016, uuringus arvesse ei võetud. Uuringusse kaasatud pikaajaliste laenukohustuste tagasimakse lõpptähtajad jäävad vahemikku 2016.- 2043.a. 16 P. Sander. 2017.a kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamisel kasutatavad näitajad. Tartu 2017, lk 13. 5 / 30 Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks 1. WACCi arvutamise üldvalem Konkurentsiameti poolt välja töötatud universaalse postiteenuse (UPT) taskukohase tasu ning energia- ja veehindade põhjendatuse hindamisel kasutatavate metoodiliste juhendite ning majandus- ja kommunikatsiooniministri määruste, nr 20 "Universaalse postiteenuse osutaja tulu- ja kuluarvestusele esitatavad nõuded" § 5, nr 51 "Soojuse ajutise hinna kehtestamise kord" § 12 ja nr 95 "Veeteenuse ajutise hinna kehtestamise kord ja tingimused" § 9, alusel kujuneb ettevõtte põhjendatud tulukus ehk ärikasum vastava teenuse osutamiseks kasutatava reguleeritava vara maksumuse ja WACCi korrutisena. WACC arvutatakse alljärgneva valemi alusel (vt Valem 1): OK VK Valem 1. WACC  k e  k  VK  OK d VK  OK kus: k e – on omakapitali hind (%); k d – on võlakapitali (nimetatakse ka laenu- või võõrkapital) hind (%); OK – on regulaatori poolt määratud omakapitali osakaal (%); VK – on regulaatori poolt määratud võlakapitali osakaal (%); VK+OK – on võla- ja omakapitali osakaalud kokku (%). Valem 1 ei sisalda maksukilpi, sest Eesti tulumaksuseaduse kohaselt maksukilpi ei teki (tulumaks on vaid makstavatelt dividendidelt). Ka ekspert on oma analüüsis osutanud, et maksukilpi ei kasutata17. WACCis kajastatud pikaajaliste võlakohustuste tegelikke osakaalusid saab selgitada Konkurentsiameti läbi viidud empiirilise uuringuga18, mille tulemusi kajastab alljärgnev tabel (vt tabel 1) ja joonis (vt joonis 1). 17 P. Sander. Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise metoodika analüüs. Tartu 2014, lk 3. 18 ″Võlakapitali kaasamise hind ja selle osakaal riiklikult reguleeritud sektori ettevõtetes″, https://www.konkurentsiamet.ee 6 / 30 Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks Tabel 1. Võlakapitali kaasatud pikaajaliste võlakohustuste tegelikud aritmeetilised keskmised osakaalud võrreldes WACC-i juhendis kajastatud näitajaga, protsentides Võlakapitali aritmeetilised Ette- keskmised osakaalud Rea võtjate 2014.a Valimid 2014.a nr arv majandus- kokku WACC i aasta aruande juhendi põhjal põhjal A B 1 2 3 1 Soojusettevõtjad 51 50 38,95 1.1 Müügimaht aastas alla 10 000 MWh 29 50 36,62 1.2 Müügimaht aastas 10 000 - 100 000 MWh 11 50 35,10 1.3 Müügimaht aastas üle 100 000 MWh 11 50 48,96 2 Elektrienergia põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad 14 50 15,03 2.1 Müügimaht aastas alla 10 000 MWh 9 50 8,97 2.2 Müügimaht aastas 10 000 - 100 000 MWh 2 50 30,94 2.3 Müügimaht aastas üle 100 000 MWh 3 50 22,58 3 Maagaasi jaotusvõrguettevõtjad 8 50 16,32 3.1 Müügimaht aastas alla 1000 tuh m3 2 50 4,84 3.2 Müügimaht aastas 1000 - 2000 tuh m3 3 50 32,98 3.3 Müügimaht aastas üle 2000 tuh m3 3 50 7,32 4 Vee-ettevõtjad 38 50 37,92 4.1 Müügimaht aastas alla 1000 tuh m3 28 50 41,17 4.2 Müügimaht aastas 1000 - 5000 tuh m3 7 50 26,29 4.3 Müügimaht aastas üle 5000 tuh m3 3 50 34,80 5 KOKKU 111 50 33,95 Joonis 1. Uuringusse kaasatud ettevõtjate võlakapitali osakaalud Tabelist 1 selgub, et uuringusse kaasatud reguleeritud sektori 111-e ettevõtja aritmeetilised keskmised võlakapitali osakaalud kujunesid kõikide müügimahu gruppide lõikes madalamaks võrreldes WACC-i juhendis toodud tegevusvaldkondade keskmisega. Jooniselt 1 selgub, et uuringusse kaasatud 111-st ettevõtjast jääb võlakapitali osakaal:  43-l (38,7%) ettevõtjal alla 20%,  13-l (11,7%) ettevõtjal vahemikku 20-30%,  19-l (17,1%) ettevõtjal vahemikku 30-40%, 7 / 30 Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks  11-l (9,9%) ettevõtjal vahemikku 40-50%;  7-l (6,3%) ettevõtjal vahemikku 50-60%;  5-l (4,5%) ettevõtjal vahemikku 60-70%;  8-l (7,2%) ettevõtjal vahemikku 70-80%;  5-l (4,5%) ettevõtjal üle 80%, neist 1-l on 100% ja 2-l üle 100% negatiivse omakapitali tõttu. Seega on 25-l ettevõtjal võlakapitali osakaal üle 50%, ülejäänutel aga madalam. Tururegulatsiooni tingimustes võib regulaator sekkuda ettevõtja finantseerimisega seotud otsustesse ning dikteerida kindla kapitali struktuuri või siis kalkuleerida teenuse hinnad koos kindla kapitali struktuuriga, mis võib erineda ettevõtja tegelikust kapitali struktuurist. (Pedell 2006: 5219). Kapitalistruktuuril (50% võlakapital ja 50% omakapital) on WACCile väga väike mõju, sest võla- ja omakapitali suhe ei mõjuta olulisel määral WACCi suurust.20 Konkurentsiamet kasutab WACCi arvutamisel kapitali struktuuri, millest 50% on võlakapital ja 50% omakapital (sama struktuur on nt Hollandi, Luxemburgi, Läti, Poola, Soome ja Taani elektri põhi- ja/või jaotusvõrkudel ning Hollandi, Horvaatia, Luxemburgi, Läti, Prantsusmaa, Portugali ja Rumeenia gaasi põhi- ja/või jaotusvõrkudel). Valemis 1 toodud komponendid VK/VK+OK ja OK/VK+OK kajastavad kapitali struktuuri ehk võla- ja omakapitali suhet kogukapitali, kus kogukapital on võla- ja omakapitali osakaalude summa. Näiteks kui võla- ja omakapitali osakaalud on mõlemad 50%, on osakaalud kokku 100% ning nii võlakapitali kui ka omakapitali suhe kogukapitali on 0,5 (50%/100%=0,5) ehk 50%. Alljärgnevalt käsitletakse Valemis 1 kajastatud WACCi komponentide kujunemise aluseid. 2. Võlakapitali hind Võlakapitali hind kujuneb riskivaba tulumäära, Eesti riigi riskipreemia ja ettevõtja võlakapitali riskipreemia (krediidireiting pluss laenukapitali kaasamisega seonduvad täiendavad kulutused) summana. Oluline on märkida, et riiklikult reguleeritud ettevõtjate puhul on tegemist madala riskiga ettevõtlusega, sest garanteeritud turu tõttu puudub teenuse osutamise müügirisk. Põhjendatud müügimahu languse korral on reguleeritud ettevõtjatel alati võimalik taotleda müüdava teenuse hinda madalama müügimahu alusel. 2.1 Riskivaba tulumäär Riskivaba tulumäär on tulu, millel puudub risk ning mille puhul investor ootab riskivaba tootlust. Riskivaba tulumäär arvutatakse riiklikke võlakirjade tulususe baasil. 19 B. Pedell. Regulatory Risk and the Cost of Capital. Springer, 2006. 20 P. Sander. Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise metoodika analüüs. Tartu 2014, lk 4. 8 / 30 Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks Eesti riik ei ole korraldanud pikaajalise tähtajaga võlakirja emissioone, mistõttu kasutab Konkurentsiamet riskivaba tulumäärana Saksamaa 10-aastast võlakirja (vt joonis 2), millele lisatakse Eesti riigiriski preemia. Saksamaa võlakirja kasutamine on sobiv seetõttu, et tegemist on eurotsooni ühe suurema riigiga ning kuni 01.01.2011 oli ka Eesti krooni kurss seotud Saksa margaga. Samuti on 10-aastane võlakiri oma iseloomult aktsiaga palju sarnasem kui aastase tähtajaga võlakiri. Ka eksperdi analüüsist selgub (lk 5), et riskivaba instrument peab olema europõhine ja vaba makseriskist, millele vastab Saksamaa võlakiri. Saksamaa 10-aastase võlakirja aastased tulusused 6 4,04 4,22 3,98 4 3,76 3,22 2,74 2,61 Tulusus % 3… 1,57 2 0,50 1,50 1,16 0,09 0,32 0,41 0 -0,21 -2 Aastad Joonis 2. Saksamaa 10-aastase võlakirja keskmised tulusused (allikas: http://data.oecd.org/interest/long-term-interest-rates.htm) Joonisel 2 toodud andmetest saab järeldada: 1. Saksamaa 10-aastase võlakirja viimase viie aasta (2014-2018) keskmine tulusus 0,5% [(1,16+0,50+0,09+0,32+0,41)/5 = 0,5%] on oluliselt madalam võrreldes viimase kümne aasta (2009-2018) keskmise tulususega, milleks on 1,41% [(3,22+2,74+2,61+1,50+1,57+1,16+0,5+0,09+0,32+0,41)/10 = 1,41%]. 2. Saksamaa 10-aastase võlakirja keskmine tulusus 2019.aasta 9 kuuga oli -0,21%, mis on eelmises järelduses toodud näitajatega võrreldes negatiivne näitaja. Kui eeldada negatiivse trendi jätkumist ka aasta neljandas kvartalis, kujuneks uue viieaastase perioodi (2015-2019) keskmine eeldatav tulusus 0,22% [(0,50+0,09+0,32+0,41+(- 0,21))/5 = 0,22%] samuti madalam võrreldes perioodi 2014-2018 keskmise tulususega (0,5%). 3. Kasutades jätkuvalt võlakirja tulususe määramist Saksamaa 10-aastase võlakirja viimase viie aasta keskmise tulususe alusel, kujuneksid kõikidele sektoritele madalad võlakapitali hinna ja WACCi näitajad. 9 / 30 Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks Tulenevalt eeltoodust, Eesti Panga 03.10.2019 avaldatud publikatsioonis ″Rahapoliitika ja Majandus 3/2019″ 21 toodud selgitusest (ettevõtete laenuintressimäärad on kõrgemad ja laenukeskkond ettevõtete endi hinnangul vähem soosiv kui aasta tagasi) ning asjaolust mõjutada positiivselt ettevõtete laenukapitali kaasamise võimekust ja vähendada laenukapitaliga seonduvat riski, võtab Konkurentsiamet riskivaba tulumäära 22 arvutamisel aluseks Saksamaa 10-aastase võlakirja viimase kümne aasta (2009-2018) keskmise tulususe. Kümneaastase riigivõlakirja viimase kümne aasta tulususi kasutavad WACCi arvutamisel näiteks Belgia (Wallooni ja Brüsseli regioonis), Leedu, Saksamaa ja Tšehhi23. Saksamaa 10-aastase võlakirja viimase kümne aasta keskmiseks tulususeks aastatel 2009- 2018 oli 1,41%, mida Konkurentsiamet kasutab 2020.a võla- ja omakapitali hinna arvutamisel. Ekspert on analüüsis märkinud, et hinnaregulatsioonile alluvate ettevõtete laenuvõimekuse suurendamise huvides võib regulatsiooni täiendada sätetega 24 , mis elimineeriksid riskivaba tulumäära kiirest tõusust tekkiva riski. Seetõttu järgib Konkurentsiamet Saksamaa 10-aastase võlakirja tulususe muutusi, et WACCi arvutamise juhendisse sisse viia vastavad muudatused. Kuna Saksamaa võlakirja aastased tulusused on ajas muutuvad, siis on ka võla- ja omakapitali hind ning WACC ajas muutuv. 2.2 Eesti riigi riskipreemia Eesti Panga hinnangul määratleb riigiriski see suhteline raha hulk, mida Eesti riik peab rahvusvaheliselt turult raha laenates maksma rohkem riigist, kellel on Eestist parem maksevõime reiting (nt Saksamaa). Kõige lihtsam on seda mõõta erinevusega valitsuse võlakirjaintresside määrades. Kuna 2019. aastal puuduvad Eestil endiselt järelturul kaubeldavad võlakirjad, ei ole otsest kvantitatiivset hinnangut Eesti riigiriskile võimalik anda. Eelnevatel aastatel on lähtutud riigiriskile hinnangu andmisel reitinguagentuuride (S&P/Moody´s), avaldatud riikide krediidireitingutest ning Rahandusministeeriumi soovitusel on võetud eelduseks, et agentuuride poolt väljastatud riigireitingud erinevad maksimaalselt ühe astme võrra Eesti riigireitingust. Nendele tingimustele vastasid 2018. aasta lõpu seisuga Euroopa Liidus nii Tšehhi, Belgia kui ka Slovakkia. Nimetatud riikide krediidireitingud olid 2018. a lõpu seisuga järgmised: Eesti (S&P/ Moody’s): AA-/ A1; Tšehhi (S&P/ Moody’s): AA-/ A1; Belgia (S&P/ Moody’s): AA/ Aa3; Slovakkia (S&P/ Moody’s): A+/ A2. 21 https://www.eestipank.ee/publikatsioon/rahapoliitika-ja-majandus/2019/rahapoliitika-ja-majandus-32019, lk 14. 22 Riskivaba tulumäära allikaks on OECD veebilehelt pärinevad andmed: http://data.oecd.org/interest/long-term- interest-rates.htm 23 CEER. Report on Regulatory Frameworks for European Energy Networks: November 29, 2018. 24 P. Sander. 2017.a kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamisel kasutatavad näitajad. Tartu 2017, lk 13. 10 / 30 Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks Tulenevalt Rahandusministeeriumi selgitusest 25 : Kuna Eesti riigiriski indikatiivse näitaja arvutamiseks kasutatakse Saksamaa 10-aastast võlakirja, mis on nomineeritud euros, siis peaksid ka võrreldavad võlakirjad olema samas valuutas nomineeritud. Tšehhil puudub 10- aastane euros nomineeritud võlakiri (olemas on ainult tšehhi kroonis) ning lähim oleks 7- aastane, mistõttu jäävad võrdlusesse alles Slovakkia ja Belgia. OECD veebilehel26 (24.10.2019) avaldatud näitajate alusel olid 2018.a pikaajaliste riiklikke võlakirjade keskmised tulusused Belgial 0,795% ja Slovakkial 0,886%, mis annavad keskmiseks tulususeks 0,84% [(0,795+0,886)/2 = 0,84%]. Lahutades 0,84%-st Saksamaa 10- aastase võlakirja 2018.a keskmise tulususe 0,41% kujuneb tulemuseks 0,43% (0,84 – 0,41 = 0,43%). Eksperdi hinnangul võib alternatiivse lähenemisena kasutada laiapõhjalisemat riigireitingutel põhinevat riskipreemia hinnangut või CDS 27 -turul kujunevat Eesti riigi riskipreemiat, kuid viimasel juhul on probleemiks CDS-turu suur volatiilsus ja alusvara (Eesti riigi võlakiri) puudumine.28 Laiapõhjalisem riigireitingutel põhinev Eesti riigi riskireitingule AA-/A1 (sõltuvalt reitinguagentuurist S&P/Moody’s) vastav riigiriski preemia suurus A. Damodarani poolt kogutud Moody´s andmebaasi andmetel oli 2019. aasta algul (seisuga 05. jaanuar 2019) 79 baaspunkti ehk 0,79 protsendipunkti (vt tabel 2). Tabel 2. Riigiriski preemia sõltuvus riigi riskireitingust (baaspunktides) Moody´s andmetel Riskireiting Aaa Aa1 Aa2 A1 A2 A3 Baa2 Ba1 Ba2 B1 B2 B3 Caa1 Caa2 Caa3 Krediidiriski 0 45 56 79 96 135 215 282 339 508 621 734 846 1016 1128 preemia (bp) Allikas: Damodaran 201929 Ekpertarvamuses on toodud, et Tabelis 2 esitatud riigiriski preemiad on arvutatud võttes arvesse kõigi maailma riikide andmeid ning on seetõttu vaid osaliselt mõjutatud eurotsoonis toimuvast kvantitatiivsest lõdvenemisest30 (QE – Quantitative Easing). Kuna Konkurentsiamet on kasutanud riskivaba tulumäära hindamisel viieaastast perioodi31 (mis ülehindab riskivaba tulumäära käesoleval hetkel) ja mitte üksnes eurotsooni riikide andmetel põhinevat riigi riskipreemiat, siis on QE mõjud hinnanguliselt kompenseeritud. 32 Tulenevalt eeltoodud asjaoludest ei võta Konkurentsiamet Eesti riigi riskipreemia aluseks madalamat näitajat 0,43%, vaid võtab aluseks kõrgema näitaja 0,79%, mis põhineb Eesti riigi riskireitingule AA-/A1 vastavast riigiriski preemiast (vt tabel 2). Seega on Eesti riigi riskipreemia näitaja (0,79%) 0,36 protsendipunkti võrra kõrgem näitajast (0,43%), 25 Samal seisukohal on ka A. Damodaran – võrrelda ei saa võlakirju, mis on nomineeritud erinevates valuutades. 26 http://data.oecd.org/interest/long-term-interest-rates.htm 27 Credit Default Swap (CDS) – maksejõuetuse vastu kindlustamise leping. 28 P. Sander. Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise metoodika analüüs. Tartu 2014, lk 7-8. 29 http://pages.stern.nyu.edu/~adamodar/pc/datasets/ctryprem.xls Risk Premiums for Other Markets. 30 Keskpankade poolt kasutatav rahapoliitiline vahend majanduse stimuleerimiseks juhul, kui klassikaline rahapoliitika on muutunud ebaefektiivseks. 31 Sama saab riskivaba tulumäära hindamisel väita ka 10-aastase perioodi kohta. 32 P. Sander. 2017.a kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamisel kasutatavad näitajad. Tartu 2017,lk 6. 11 / 30 Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks mis on arvutatud Belgia ja Slovakkia 2018.a riiklikke võlakirjade keskmise tulususe ja Saksamaa 2018.a võlakirja tulususe vahena (0,79-0,43 = 0,36%). Kuna riikide riskireitingud on ajas muutuvad, on ka võla- ja omakapitali hind ning WACC ajas muutuv. 2.3 Ettevõtja võlakapitali riskipreemia Ettevõtja võlakapitali riskipreemia on oodatav tulunorm, mis ületab riskivaba tulumäära. 2.3.1 Võlakapitali riskipreemia elektri- ja gaasivõrguettevõtjatele Ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks on Konkurentsiamet elektri- ja gaasivõrkudele kasutanud CEERi33 riikide andmebaasis toodud aritmeetilisi keskmiseid näitajaid (vt tabel 3). Riigid peavad nimetatud näitajat konfidentsiaalseks34, mistõttu puuduvad tabelis 3 võlakapitali riskipreemia näitajad riikide lõikes. CEERi poolt viimati esitatud andmete alusel on võlakapitali riskipreemia aritmeetilised keskmised näitajad alljärgnevad: Tabel 3. CEERi riikide võlakapitali keskmised riskipreemiad Võlakapitali riskipreemia elektri elektri gaasi gaasi põhivõrgu jaotusvõrgu põhivõrgu jaotusvõrgu ettevõtja ettevõtjad ettevõtja ettevõtjad Aritmeetiline keskmine 1,18% 1,28% 1,11% 1,08% Elektri- ja gaasivõrgu- ettevõtjate keskmine 1,16% Tabelis 3 toodud näitajate põhjal kujunevad võlakapitali riskipreemiad alljärgnevalt: elektri põhivõrguettevõtjale 1,18%; elektri jaotusvõrguettevõtjatele 1,28%; gaasi põhivõrguettevõtjale 1,11%; gaasi jaotusvõrguettevõtjatele 1,08%. 2.3.2 Võlakapitali riskipreemia soojuse tootjatele ja kaugkütte võrguettevõtjatele Kuna käesoleva juhendi sissejuhatavas osas on selgitatud, miks kaugkütte võrguettevõtjate ja soojuse tootjate tegevusriskid erinevad, siis neid siinkohal enam täiel määral üle ei korrata. Lähtudes käesoleva juhendi sissejuhatavas osas toodud selgitusest on põhjendatud: a) rakendada kaugküttevõrkudele võlakapitali riskipreemiat suuruses, mis vastab elektri- ja gaasivõrguettevõtjate keskmise võlakapitali riskipreemia näitajale. Kuigi monopoolsuse astmelt on kaugküttevõrgud võrreldavad gaasivõrkudega, võtab Konkurentsiamet siiski kaugkütte võrguettevõtjatele alusks CEERi riikide elektri- ja 33 CEER. Report on Regulatory Frameworks for European Energy Networks: November 29, 2018. 34 Tulenevalt CEER 16.02.2012 saadetud kirjast, milles ametil paluti mitte avalikustada nimetatud näitajaid. 12 / 30 Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks gaasivõrguettevõtjate viimaste teadaolevate sektoripõhiste keskmiste näitajate alusel arvutatud (vt Tabel 3) võlakapitali riskipreemia 1,16% [(1,18+1,28+1,11+1,08)/4 = 1,16%]; b) rakendada soojuse tootjatele kõrgemat võlakapitali riskipreemia näitajat. Sealjuures on soojuse tootjatele võimalik kasutada A. Damodarani poolt kogutud Moody´s andmebaasis toodud andmeid. Eesti riigi riskireitingule AA-/A1 (sõltuvalt reitinguagentuurist S&P/Moody’s) vastab võlakapitali riskipreemia suurus, mis A. Damodarani poolt kogutud Moody´s andmebaasi andmetel oli 2019. aasta algul (seisuga 5. jaanuar 2019) 125 baaspunkti ehk 1,25 protsendipunkti (vt tabel 4). Tabel 4. Võlakapitali riskipreemia sõltuvus ettevõtte krediidireitingust (baaspunktides) 2019.a Moody´ s andmetel Riskireiting Aaa Aa2 A1 A2 A3 Baa2 Ba1 Ba2 B1 B2 B3 Caa Ca2 C2 D2 Krediidiriski 75 100 125 138 156 200 300 360 450 540 660 900 1108 1454 1938 preemia (bp) Allikas: Damodaran 201935 Ekspert on analüüsis soovitanud võtta võlakapitali riskipreemia puhul laenukapitali aluseks ettevõtja krediidireitingu ja laenukapitali kaasamisega ettevõtjale tekkivad täiendavad kulutused (lepingutasud, võlakirjaemissiooni korraldamise tasud) mida riskivaba tulumäära ning riigiriskipreemia komponent ei kata. Ekspert on hinnanud, et laenukapitali kaasamisega seonduvad täiendavad kulud võivad olla vahemikus 10-20 baaspunkti ehk vahemikus 0,1-0,2 protsendipunkti.36 Kuna CEERi andmebaas ei sisalda soojuse tootjate näitajaid, lähtub Konkurentsiamet eksperdi soovitusest ning võtab neile võlakapitali riskipreemia suuruseks 1,45%, mis kujuneb A. Damodarani andmebaasis (2019. a algul) toodud krediidireitingule A1 vastava 125 baaspunkti ehk 1,25 protsendipunkti (vt tabel 4) ning laenukapitali kaasamisega seonduvate täiendavate kulutuste 20 baaspunkti ehk 0,2 protsendipunkti alusel. 2.3.3 Võlakapitali riskipreemia vee-ettevõtjatele Eesti tingimustes on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenust pakkuv ettevõtja oma tarbija suhtes turgu valitsevas seisundis. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse osutamise piirkonnas on kliendil väga keeruline saada kohalikult omavalitsuselt luba isikliku veevõtukoha rajamiseks (esmalt arvestatakse ühisveevärgist vee ammutamise võimalust) ning heitvee nõuetekohaseks puhastamiseks (reoveekogumisalad, kinnitab keskkonnaminister oma käskkirjaga). Reoveekogumisaladel reostuskoormusega üle 2000 ie on kohustus rajada ühiskanalisatsioon (veeseadus § 241 lg 4) v.a juhtudel, kus ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi. Seega kui ühiskanalisatsioon on rajatud ning tarbija asub 35 http://pages.stern.nyu.edu/~adamodar/ , Ratings, Spreads and Interest Coverage Ratios. 36 P. Sander. Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise metoodika analüüs. Tartu 2014, lk 9. 13 / 30 Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks piirkonnas, mille reostuskoormus on üle 2000 ie, ei ole uuel tarbijal lubatud iseseisvalt vett ammutada ja heitvett puhastada. Vee-ettevõtjatele võlakapitali riskipreemia määramisel on võimalik kasutada A. Damodarani poolt kogutud Moody´s andmebaasis toodud andmeid. Eesti riigi riskireitingule AA-/A1 (sõltuvalt reitinguagentuurist S&P/Moody’s) vastab võlakapitali riskipreemia suurus, mis A. Damodarani poolt kogutud Moody´ s andmebaasi andmetel oli 2019. aasta algul (seisuga 5. jaanuar 2019) 125 baaspunkti ehk 1,25 protsendipunkti (vt tabel 4). Ekspert on analüüsis soovitanud võtta võlakapitali riskipreemia puhul laenukapitali aluseks ettevõtja krediidireitingu ja laenukapitali kaasamisega ettevõtjale tekkivad täiendavad kulutused (lepingutasud, võlakirjaemissiooni korraldamise tasud) mida riskivaba tulumäära ning riigiriskipreemia komponent ei kata. Ekspert on hinnanud, et laenukapitali kaasamisega seonduvad täiendavad kulud võivad olla vahemikus 10-20 baaspunkti ehk vahemikus 0,1-0,2 protsendipunkti.37 Kuna CEERi andmebaas ei sisalda vee-ettevõtjate näitajaid, lähtub Konkurentsiamet eksperdi soovitusest ning võtab neile võlakapitali riskipreemia suuruseks 1,45%, mis kujuneb A. Damodarani andmebaasis (2019. a algul) toodud krediidireitingule A1 vastava 125 baaspunkti ehk 1,25 protsendipunkti (vt tabel 4) ning laenukapitali kaasamisega seonduvate täiendavate kulutuste 20 baaspunkti ehk 0,2 protsendipunkti alusel. 2.3.4 Võlakapitali riskipreemia UPT ettevõtjatele UPT on põhiliste postiteenuste järjepidev, kvaliteetne ja taskukohase tasu eest osutamine kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Kuigi UPT osutamine on mitmetes riikides hinnaregulatsioonile alluv tegevusala, erineb riigiti see, millised tegevused universaalse postiteenuse alla kuuluvad. Teiseks probleemiks on asjaolu, et UPT puhul rakendatakse tavaliselt hinnalae metoodikat ja/või doteeritakse selle osutamist otse riigieelarvest.38 Kuna CEERi andmebaas ei sisalda UPT teenuse osutajate näitajaid, lähtub Konkurentsiamet eksperdi soovitusest ning võtab UPT ettevõtjale võlakapitali riskipreemia suuruseks 1,45%, mis kujuneb A. Damodarani andmebaasis (2019. a algul) toodud krediidireitingule A1 vastava 125 baaspunkti ehk 1,25 protsendipunkti (vt tabel 4) ning laenukapitali kaasamisega seonduvate täiendavate kulutuste 20 baaspunkti ehk 0,2 protsendipunkti alusel. 37 P. Sander. Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise metoodika analüüs. Tartu 2014, lk 9. 38 P. Sander, J. Masso. Väikese kapitalimahukusega monopoolsete/turgu valitsevate ettevõtete põhjendatud tulukuse hindamine. Tartu 2016, lk 47. 14 / 30 Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks 2.4 Kokkuvõte võlakapitali hinnast WACCis kajastatud võlakapitali hinna näitajaid saab selgitada empiirilise uuringuga39, mille käigus kogutud informatsiooni40 põhjal selgitati välja ettevõtjate tegelikud võlakapitali hinnad, mida võrreldi metoodilises juhendis ʺJuhend 2014.a kaalutud kapitali keskmise hinna arvutamiseksʺ (WACCi 2014.a juhend) kasutatud näitajatega. Tulemusi kajastab alljärgnev joonis (vt joonis 3) ja tabel (vt tabel 5). Joonis 3. Uuringusse kaasatud ettevõtjate tegelikud võlakapitali hinnad Jooniselt 3 selgub, et uuringusse kaasatud 111-st ettevõtjast jääb võlakapitali hind:  82-l ettevõtjal alla 3%, neist 12 ettevõtjat on saanud pikaajalised laenud seotud osapooltelt võlakapitali hinnaga vahemikus 1,06-3,00%;  8-l ettevõtjal vahemikku 3,1-3,5%, neist kaks ettevõtjat on saanud pikaajalised laenud seotud osapooltelt võlakapitali hinnaga vahemikus 3,30-3,46%;  10-l ettevõtjal vahemikku 3,5-4%, neist kolm ettevõtjat on saanud pikaajalised laenud seotud osapooltelt võlakapitali hinnaga vahemikus 3,57-3,74%;  2-l ettevõtjal vahemikku 4-4,5% ning mõlemad on saanud pikaajalised laenud seotud osapooltelt võlakapitali hinnaga 4,19%;  9-l ettevõtjal vahemikku 4,7-10%, neist kaheksa ettevõtjat on saanud pikaajalised laenud seotud osapooltelt võlakapitali hinnaga vahemikus 4,7-10%. Nagu eeltoodust selgub on enamikel juhtudel seotud osapooled pikaajaliste laenude andmisel rakendanud keskmisest turuintressist kõrgemaid määrasid. Sarnaselt siirdehinna41 rakendamise põhimõttega tuleks ka seotud isikute vaheliste laenude puhul järgida, et neile rakendatavad intressimäärad vastaksid turuintressile (turuväärtusele). 39 ″Võlakapitali kaasamise hind ja selle osakaal riiklikult reguleeritud sektori ettevõtetes ″, https://www.konkurentsiamet.ee 40 2014.a majandusaasta aruannetes kajastatud pikaajalisi laenukohustusi, mille tagasimakse lõpptähtaeg oli enne 01.01.2016, uuringus arvesse ei võetud. Uuringusse kaasatud pikaajaliste laenukohustuste tagasimakse lõpptähtajad jäävad vahemikku 2016.- 2043.a. 41 Siirdehind on seotud isikute vahelise tehingu hind ning tehingu turuväärtus on omavahel mitteseotud isikute vahelise sarnase tehingu väärtus (tulumaksuseadus § 8 lg 2). 15 / 30 Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks Tabel 5. Võlakapitali tegelikud keskmised hinnad Võlakapitali aritmeetilised keskmised hinnad Ette- Rea 2014.a Valimid võtjate 2014.a nr majandus- arv WACC i aasta aruande juhendi põhjal põhjal A B 1 2 3 1 Soojusettevõtjad 51 4,35 2,95 1.1 Müügimaht aastas alla 10 000 MWh 29 4,35 3,05 1.2 Müügimaht aastas 10 000 - 100 000 MWh 11 4,35 2,41 1.3 Müügimaht aastas üle 100 000 MWh 11 4,35 3,22 2 Elektrienergia põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad 14 4,24 / 4,40 2,96 2.1 Müügimaht aastas alla 10 000 MWh 9 4,24 / 4,40 2,84 2.2 Müügimaht aastas 10 000 - 100 000 MWh 2 4,24 / 4,40 3,69 2.3 Müügimaht aastas üle 100 000 MWh 3 4,24 / 4,40 2,83 3 Maagaasi jaotusvõrguettevõtjad 8 4,34 4,52 3.1 Müügimaht aastas alla 1000 tuh m3 2 4,34 1,87 3.2 Müügimaht aastas 1000 - 2000 tuh m3 3 4,34 8,06 3.3 Müügimaht aastas üle 2000 tuh m3 3 4,34 2,74 4 Vee-ettevõtjad 38 4,35 1,71 4.1 Müügimaht aastas alla 1000 tuh m3 28 3,55 1,73 4.2 Müügimaht aastas 1000 - 5000 tuh m3 7 3,55 1,72 4.3 Müügimaht aastas üle 5000 tuh m3 3 3,55 1,43 5 KOKKU 111 4,34 2,64 Tabelist 5 selgub, et 2014.a oli 111-ne ettevõtja keskmine võlakapitali hind 2,64% võrreldes WACCi 2014.a juhendis toodud andmete põhjal arvutatud keskmise näitajaga (4,34%). Üksnes maagaasi jaotusvõrguettevõtjate müügimahu grupis 1000 – 2000 tuh m3 aastas kujunes võlakapitali hind oluliselt kõrgemaks 8,06% (vt rida 3.2 veerg 3) ja seda põhjusel, et seotud osapooled on andnud pikaajalist laenu kahele ettevõtjale intressimääraga 10% ja ühele ettevõtjale intressimääraga 5%. Vee-ettevõtjate võlakapitali hinnad kujunesid teiste sektoritega võrreldes oluliselt madalamaks seetõttu, et nende pikaajalistest võlakohustustest moodustab 73,7% SA-lt Keskkonnainvesteeringute Keskus saadud laenud, keskmise võlakapitali hinnaga 1,54%. Empiirilise uuringu tulemustest järeldub, et kui jätta arvesse võtmata seotud osapoolte poolt rakendatud kõrgemad intressimäärad, ei saa väita, et väikeste ettevõtjate võlakapitali hinnad oleksid igal juhul kõrgemad võrreldes suuremate ettevõtjatega. Lisaks on 76-l ettevõtjal 111-st (68,5%) pikaajalised laenud seotud kas 1, 3, 6 või 12 kuu EURIBOR-iga. Seega, kui võrrelda võlakapitali tegelikke hindasid WACC-i juhendis tooduga, tuleks arvesse võtta asjaolu, et juba üle aasta on olnud EURIBORi näitajad negatiivsed. Negatiivsed EURIBOR-id alandasid 2016. aastal nii euroala rahaturu intressimäärasid kui ka Eesti riiklikult reguleeritud sektori ettevõtjate EURIBOR-il põhinevate pikaajaliste laenude hindu. Null EURIBOR-i korral alaneksid keskmised võlakapitali hinnad järgmiselt:  soojusettevõtjatel 2,95%-lt 2,75%-ile,  elektri põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatel 2,96%-lt 2,81%-ile,  maagaasi jaotusvõrguettevõtjatel 4,52%-lt 4,42%-ile; 16 / 30 Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks  vee-ettevõtjatel 1,71%-lt 1,43%-ile. Kokkuvõttes näitab Konkurentsiameti analüüs, et reguleeritavate tegevusvaldkondade tegelikud võlakapitali hinnad 2014.a ei olnud kõrgemad regulatiivselt arvutatud võlakapitali hindadest, vaid olid pigem madalamad. Eesti Panga 26.02.2019 avaldatud publikatsioonis ″Majanduse rahastamise ülevaade″ 42 on toodud teave ja joonised (vt käesoleva juhendi lisa 1 ja 2), mille kohaselt muutused pangandussektori struktuuris tõid kaasa mõnevõrra suuremad intressimaksed. Keskmiste rahastamistingimuste mõningastele muutustele kaasneb pangandusturu struktuurimuutustega vähemalt ajutiselt konkurentsi nõrgenemine, ehkki mitte kõikides laenusegmentides. Aasta kokkuvõttes oli ettevõttelaenude keskmine intressimarginaal kõrgem kui aasta tagasi, ulatudes 2,4%-ni (vt lisa 1 joonis). Laenutingimuste karmistumisele viitab pangandusstatistika kõrval ka pangandustegevuse uuring. Ehkki keskmiselt on suurtehingute intressimarginaalid tõusnud, sõltub marginaal alati konkreetsest projektist ja laenu taotlevast ettevõttest. Seetõttu võivad laenumarginaalid nii sektorite lõikes kui ka sektorite sees suuresti erineda (vt lisa 2 joonis ja selgitus). Väikese riskiga projekte on endiselt võimalik rahastada väga soodsa hinnaga. Eesti Panga 03.10.2019 avaldatud publikatsioonis ″Rahapoliitika ja Majandus 3/2019″43 on toodud teave ja joonised (vt käesoleva juhendi lisa 3 ja 4), mille kohaselt ettevõtete laenuintressimäärad on kõrgemad (2019.a keskmine ei ületa 3%) ja laenukeskkond ettevõtete endi hinnangul vähem soosiv kui aasta tagasi (vt lisa 3 joonis). Samas võib ettevõtete rahastamisvõimalusi pidada endiselt üsna heaks. Konkurentsi vähenemine on eelkõige tõstnud laenude hinda, aga ligipääs pangalaenudele on jätkuvalt hea, mida peegeldab ka suhteliselt tempokas laenukasv. Lisaks on soodsamate ettevõttelaenude reaalne intressimäär jätkuvalt negatiivne, kuna baasintressimäär on väga madal. WACCi arvutamisel kujuneb sektorite kaupa võlakapitali hind (riskivaba tulumäär + riigirisk+ ettevõtja risk) Eesti Panga poolt toodud 2019.aasta keskmisest näitajast (ei ületa 3%) kõrgemaks, jäädes vahemikku 3,28% - 3,65% (vt tabel 11). Lisaks selgub käesoleva juhendi lisas 4 toodud jooniselt, et Euroala rahaturu intressimäär on 2019. aastal jätkuvalt negatiivne. Tulenevalt eeltoodud näitajatest ja ekspertarvamuses 44 toodud seisukohast, saab väita, et Konkurentsiameti poolt kehtestatud regulatiivne võlakapitali hind on piisav tagamaks hinnaregulatsioonile alluvatele ettevõtjatele põhjendatud tulukus laenukapitali kaasamisega seotud kulude katmiseks. 42 https://www.eestipank.ee/publikatsioon/majanduse-rahastamise-ulevaade/2019/majanduse-rahastamise- ulevaade-veebruar-2019, lk 24 ja 26. 43 https://www.eestipank.ee/publikatsioon/rahapoliitika-ja-majandus/2019/rahapoliitika-ja-majandus-32019, lk 14. 44 P. Sander. 2017.a kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamisel kasutatavad näitajad. Tartu 2017, lk 7. 17 / 30 Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks 3. Omakapitali hind Omakapitali hinda on võimalik leida kas ajalooliste andmete või rahandusteoreetiliste mudelite põhjal. Enamus regulaatoreid kasutab omakapitali hinna leidmisel CAPM (Capital Assets Pricing Model) mudelit, mille alusel hinnatakse ettevõtte finantsvarasid. CAPM mudeli rakendamiseks börsil noteerimata ettevõtte omakapitali hinna leidmiseks tuleb kasutada hinnatava ettevõttega sarnaste ettevõtete beetakordajaid. CAPM-i kaudu leitav omakapitali hind avaldub alljärgneva valemina (vt Valem 2). Valem 2. ke = Rf + Rc + (ß*Rm) kus: ke – on omakapitali hind; Rf – on riskivaba tulumäär; Rc – on riigiriski preemia; Rm – on tururiski preemia e turutulumäär; ß – on beetakordaja. 3.1 Riskivaba tulumäär ja Eesti riigi riskipreemia Riskivaba tulumäära ja Eesti riigi riskipreemia kujunemist kajastavad käesoleva juhendi punktid 2.1 ja 2.2. 3.2 Tururiskipreemia Tururiskipreemia (Rm) näitab kui palju on investoritel võimalik teenida lisaks riskivabale tulumäärale. Seega on tururiskipreemia kompensatsioon süstemaatilise riski võtmise eest. Tururiskipreemia leidmisel võib kasutada kahte lähenemist: ajalooliste andmete alusel leitava riskipreemia või oodatava riskipreemia leidmine. Tururiskipreemia leidmiseks võib kasutada nii pikemaid kui ka lühemaid ajaloolisi perioode. Suurbritannia energiaturu regulaatori koostatud analüüsis on samuti sellele viidatud45. Eksperdi analüüsist selgub, et tururiskipreemiana soovitatakse kasutada geomeetrilist keskmist tulusust üle pikaajaliste valitsuse võlakirjade tulususe 46 . Credit Suisse Global Investment Returns Yearbook 2018 on toodud ajaloolised geomeetrilised keskmised tururiskipreemiad perioodil 1900-2017 (vt tabel 6). 45 A Study into Certain Aspects of the Cost of Capital for Regulated Utilities in the U.K.Stephen Wright Birkbeck College and Smithers & Co, Robin Mason, University of Southampton and CEPR, David Miles, Imperial College and CEPR On Behalf Of: Smithers & Co Ltd 20 St Dunstan's Hill London EC3R 8HY February 13, 2003. www.ofgem.gov.uk. 46 P. Sander. Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise metoodika analüüs. Tartu 2014, lk 16-17. 18 / 30 Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks Tabel 6. Geomeetrilised keskmised tururiskipreemiad perioodil 1900-2017 Tururiski- Piirkond preemia Euroopa 3,00 Maailm 3,20 Allikas: Credit Suisse Global Investment Returns Yearbook 2018 Tabelis 6 toodud näitjatest selgub, et geomeetriliste keskmiste alusel arvutatud Euroopa riikide pikaajalised keskmised tururiskipreemiad on madalamad võrreldes Konkurentsiameti poolt aluseks võetud aritmeetilise keskmise tururiskipreemia näitajaga. Võrdluseks on alljärgnevas tabelis 7 toodud CEERi riikide tururiskipreemiate alusel kujunenud aritmeetiline keskmine näitaja. Riigid peavad nimetatud näitajat konfidentsiaalseks47, mistõttu puuduvad tabelis 7 tururiskipreemia näitajad riikide lõikes. Tabel 7. CEERi riikide keskmine tururiskipreemia Tururiski preemia Aritmeetiline keskmine 5,03% Tabelist 7 selgub, et erinevate EL regulaatorite poolt rakendatavate CEERi riikide tururiskipreemiate aritmeetiline keskmine on 5,03%. Konkurentsiamet on pikaajalises regulatsioonipraktikas võtnud aluseks tururiskipreemia 5%, mille puhul on tuginetud McKinsey 2000.a48 väljaandes toodud soovitusele (vahemikus 4,5- 5%) ja 2010.a 49 väljaandes toodud soovitusele (vahemikus 4,5% kuni 5,5%). Viimases 2015.a 50 väljaandes on soovitatud kasutada tururiskipreemiat vahemikus 4,7% kuni 5,4%, mille põhjal kujuneb keskmiseks näitajaks samuti 5,0% ((4,7+5,4)/2) = 5,0%), mis vastab ka CEERi riikide keskmisele näitajale (5,03%). Ekspert on ekspertarvamuses selgitanud, et ka Euroopa Komisjoni poolt tellitud uurimuses "Review of approaches to estimate a reasonable rate of return for investments in telecoms networks in regulatory proceedings and options for EU harmonization" leiti, et tururiskipreemia vahemikus 5%-5,5% on igati sobilik Euroopa hinnaregulatsioonile alluvate ettevõtete puhul (lk 82). Konkurentsiameti poolt kasutatav 5%-line tururiskipreemia pakub 47 Tulenevalt CEER 16.02.2012 saadetud kirjast, milles ametil paluti mitte avalikustada nimetatud näitajaid. 48 McKinsey&Company,Inc.; Copeland, Tom; Koller, Tim; Murrin, Jack (2000). Valuation: Measuring and Managing the Values of Companies. 3rd Ed. John Wiley & Sons, Inc., lk 216. 49 McKinsey&Company; Koller, Tim; Goedhart, Marc; Wessels, David (2010) Valuation: Measuring and Managing the Value of Companies, 5th Edition. John Wiley & Sons, Inc., New Jersey, lk 242. 50 McKinsey&Company; Koller, Tim; Goedhart, Marc; Wessels, David. (2015). Valuation: Measuring and Managing the Values of Companies. 6th Edition. John Wiley & Sons, Inc., New Jersey, lk 274. 19 / 30 Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks adekvaatset kompensatsiooni süstemaatilise riski kandmise eest ja on pikaajalises plaanis piisav tagamaks hinnaregulatsioonile alluvatele ettevõtetele põhjendatud tulukust.51 Tulenevalt eeltoodud asjaoludest kasutab Konkurentsiamet tururiskipreemiat 5%. 3.3 Beetakordaja Beetakordaja (β; edaspidi beeta) näitab, kas ettevõte on turul riskitaseme poolest keskmisest ettevõttest riskantsem või mitte. Turuindeksi beeta on üks. (Kõomägi 2006: 15352). Kui aktsia beeta on alla ühe, siis aktsia risk on alla turu keskmise. Kui aktsia beeta on üle ühe, siis on aktsia risk üle turu keskmise. Beeta on aktsia süstemaatilise riski suhteline mõõt. Süstemaatiline risk on see osa väärtpaberiga seotud riskist, mida pole võimalik portfelli koostamisega hajutada. Eestis puuduvad börsil noteeritud võrreldavad ettevõtjad, mille andmeid oleks võimalik kasutada. Mittenoteeritud ettevõtjate kohta on lahenduseks võrdlusmeetodi kasutamine, mille puhul beeta hinnanguna kasutatakse samal tegevusalal tegutsevate noteeritud ettevõtjate keskmist beetat. (Kõomägi 2006: 15453) Beeta leidmiseks on vajalik leida omakapitali beeta, mille puhul on tegemist kas võimenduseta beetaga (βa, kus võlakapital on null) või võimendusega beetaga (βe). Aluseks võetakse majandusharude finantsvõimenduseta beetad ja neid korrigeeritakse vastava valdkonna keskmise finantsvõimendusega. Selleks kasutatakse Milleri valemit (kasutab enamus CEERi regulaatoreid), kus eeldatakse, et koos võlakapitali osakaalu suurenemisega suureneb ka ettevõtja risk. Seega, mida rohkem ettevõtja laenukapitali kasutab, seda kõrgem on selle aktsiatega seotud süstemaatiline risk. Milleri valem avaldub alljärgnevalt (vt Valem 3). Valem 354. βe = βa* (1+VK/OK) kus βe – on ettevõtja finantsvõimendusega beeta, βa – on majandusharu finantsvõimenduseta beeta, VK/OK – on regulaatori poolt määratud võlakapitali osakaal jagatud omakapitali osakaaluga. Valemist 3 ilmneb, et Konkurentsiamet ei kasuta arvutuses ettevõtja bilansilisi andmeid. Kuna Konkurentsiamet kasutab WACCi arvutamisel kapitali struktuuri, millest 50% on võlakapital ja 50% omakapital (sama struktuur on nt Hollandi, Luxemburgi, Läti, Poola, Soome ja Taani elektri põhi- ja/või jaotusvõrkudel ning Hollandi, Horvaatia, Luxemburgi, Läti, Prantsusmaa, Portugali ja Rumeenia gaasi põhi- ja/või jaotusvõrkudel), lihtsustub eelpooltoodud Milleri valem alljärgnevaks valemiks (vt Valem 4). 51 P. Sander. 2017.a kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamisel kasutatavad näitajad. Tartu 2017, lk 9. 52 M. Kõomägi. Ärirahandus. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006. 53 M. Kõomägi. Ärirahandus. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006. 54 Valem ei kajasta maksukilpi, sest Eesti tulumaksuseaduse kohaselt maksukilpi ei teki. 20 / 30 Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks Valem 4. βe = βa* 2. Sarnaselt riskivaba tulumääraga ja eesmärgiga vähendada sõltuvust turupõhiste näitajate volatiilsusest, mille tulemusena tagatakse stabiilsus WACCde arvutamisel ning tasandatakse reguleeritavate teenuste hinnamuutusi, on põhjendatud ka pikema perioodi keskmiste beetade kasutamine. Konkurentsiamet võtab beetade kasutamisel aluseks elektri-, gaasi- ja kaugkütte võrguettevõtjatele viimase kümne aasta aritmeetilised keskmised beetad ning soojuse tootjatele, vee-ettevõtjatele ja UPT ettevõtjale viimase kaheksa aasta aritmeetilised keskmised beetad. Viimase kaheksa aasta beetade kasutamine on tingitud asjaolust, et A. Damodarani andmebaasis puuduvad beetad 2010.a ja 2011.a kohta. 3.3.1 Beeta elektri- ja gaasivõrguettevõtjatele Eestiga sarnases olukorras on ka näiteks Soome energiaturu regulaator, kus reguleeritavaid ettevõtjaid on üle saja ning enamus neist ei ole börsil noteeritud, st nende kohta puuduvad statistilised andmed. Vastavalt sellele on Soome energiaturu regulaator beeta leidmisel analüüsinud nii Euroopa ja USA sarnaste ettevõtjate näitajaid 55 . Analoogset lähenemist on kasutanud ka Suurbritannia energiaturu regulaator, kes on beeta leidmisel vaadelnud börsil noteeritud energeetikaettevõtjaid, kuid analüüsinud ka teiste infrastruktuuri ettevõtjate ning ka muudes sektorites tegutsevate ettevõtjate beetade statistilisi näitajaid56. Seejuures on mõlemad regulaatorid toonud välja vahemiku, milles on statistiliste andmete alusel reguleeritavate ettevõtete beetad. Lõpliku otsuse tegemisel on arvestatud ka konkreetse sektoriga seotud riske. Alljärgnevas tabelis (vt tabel 8) on Konkurentsiamet toonud välja CEERi riikide viimase kümne aasta (2010-2019) 57 keskmiste näitajate alusel arvutatud keskmised aritmeetilised finantsvõimenduseta beetad elektri- ja gaasivõrkudele. Konkurentsiamet kasutab elektri- ja gaasivõrkude osas CEERi riikide andmebaasi, sest ainult võrguteenusega tegelevaid ettevõtjaid on börsil väga vähe, enamus kuuluvad suurtesse kontsernidesse. Tabel 8. CEERi riikide elektri- ja gaasivõrkude keskmised finantsvõimenduseta beetad elektri gaasi Beetad elektri jaotus- gaasi jaotus- põhivõrk võrgud põhivõrk võrgud Jaan 2010 0,341 0,367 0,366 0,407 Jaan 2011 0,365 0,376 0,447 0,441 Jaan 2012 0,329 0,339 0,388 0,389 Jaan 2013 0,349 0,344 0,364 0,371 Jaan 2014 0,337 0,340 0,329 0,344 Jaan 2015 0,351 0,364 0,348 0,374 Jaan 2016 0,335 0,334 0,334 0,348 55 Electricity Distribution Price Control Review Background information on the cost of capital March 2004 www.ofgem.gov.uk. 56 A Study into Certain Aspects of the Cost of Capital for Regulated Utilities in the U.K.Stephen Wright Birkbeck College and Smithers & Co, Robin Mason, University of Southampton and CEPR, David Miles, Imperial College and CEPR On Behalf Of: Smithers & Co Ltd 20 St Dunstan's Hill London EC3R 8HY February 13, 2003. www.ofgem.gov.uk. 57 Beetad on aastase nihkega, sest eelneva aasta CEERi aruandest võetud näitajaid rakendatakse järgneval aastal. 21 / 30 Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks Jaan 2017 0,338 0,348 0,347 0,349 Jaan 2018 0,346 0,357 0,371 0,360 Jaan 2019 0,357 0,358 0,348 0,335 10-aasta keskmine beeta 0,345 0,353 0,364 0,372 (võimenduseta) Elekter, gaas keskmine beeta 0,359 (võimenduseta) Võttes aluseks Konkurentsiameti poolt aktsepteeritava kapitali struktuuri (millest 50% on võlakapital ja 50% omakapital ning kasutades Valemit 4: βe = βa* 2, kujunevad finantsvõimendusega beetad (βe) alljärgnevalt: elektri põhivõrguettevõtjale 0,690; elektri jaotusvõrguettevõtjatele 0,706; gaasi põhivõrguettevõtjale 0,728; gaasi jaotusvõrguettevõtjatele 0,744. 3.3.2 Beeta soojuse tootjatele ja kaugkütte võrguettevõtjatele Kuna käesoleva juhendi sissejuhatavas osas on selgitatud, miks kaugkütte võrguettevõtjate ja soojuse tootjate tegevusriskid erinevad, siis neid siinkohal enam täiel määral üle ei korrata. Lähtudes käesoleva juhendi sissejuhatavas osas toodud selgitusest on põhjendatud: a) rakendada kaugküttevõrkudele keskmist finantsvõimeduseta beetat 0,359, mis on arvutatud tabelis 8 toodud elektri- ja gaasivõrguettevõtjate keskmiste finanstvõimeduseta beetade alusel. Võttes aluseks Konkurentsiameti poolt aktsepteeritava kapitali struktuuri (millest 50% on võlakapital ja 50% omakapital) ning kasutades Valemit 4: βe = βa* 2, kujuneb kaugkütte võrguettevõtjatele finantsvõimendusega beetaks (βe) 0,718, sest (βe = 0,359*2 = 0,718); b) rakendada soojuse tootjatele beetat, mille arvutamisel võetakse aluseks New Yorki ülikooli rahandusprofessori A. Damodarani andmebaasist Euroopa energiatootmise ettevõtete (kuna kaugküte on levinud vaid Põhjamaades ning Kesk- ja Ida-Euroopas, siis on börsil noteeritud soojuse tootjaid raske leida) viimase kaheksa aasta (2012- 2019) 58 andmete 59 alusel arvutatud keskmised aritmeetilised finantsvõimenduseta beetad (vt tabel 9). Ekspert on samuti soovitanud lähtuda A. Damodarani andmebaasis toodud energiatootjate finantsvõimenduseta beetadest ning lähtudes regulatiivsest kapitali sihtstruktuurist, 50% laenukapitali ja 50% omakapitali, arvutada nende sektorite jaoks omakapitali beetad.60 58 Andmebaasis puuduvad beetad 2010.a ja 2011.a kohta, mistõttu ei olnud võimalik arvutada kümne aasta keskmiseid beetasid. 59 Andmebaas: Levered and Unlevered Beta by Industry (2. Europe), http://pages.stern.nyu.edu/~adamodar/ . 60 P. Sander. Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise metoodika analüüs. Tartu 2014, lk 14-15. 22 / 30 Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks Tabel 9. Euroopa energiatootjate keskmised finantsvõimenduseta beetad (aasta alguse seisuga) Beetad Jaan 2012 0,418 Jaan 2013 0,487 Jaan 2014 0,605 Jaan 2015 0,571 Jaan 2016 0,528 Jaan 2017 0,596 Jaan 2018 0,719 Jaan 2019 0,606 8-a keskmine beeta 0,566 (võimenduseta) Allikas: A. Damodarani andmebaas Tulenevalt eksperdi soovitusest kasutatakse finantsvõimenduseta beeta 𝛽𝑎 = 0,566 teisendamiseks finantsvõimendusega beetaks (𝛽𝑒) Valemit 4: βe = βa* 2. Kasutades Valemit 4, Konkurentsiameti poolt aktsepteeritavat kapitali struktuuri (millest 50% on võlakapital ja 50% omakapital) ning Euroopa energiatootjate viimase kaheksa aasta keskmist finantsvõimenduseta beetat 0,566 kujuneb soojuse tootmisega tegelevatele ettevõtjatele keskmiseks finantsvõimendusega beetaks 1,132, sest (βe = 0,566*2 = 1,132). 3.3.3 Beeta vee-ettevõtjatele Konkurentsiamet võttis soojuse tootjatele beeta arvutamisel aluseks New Yorki ülikooli rahandusprofessori A. Damodarani andmebaasist Euroopa veesektori ettevõtete viimase kaheksa aasta (2012-2019) 61 andmete 62 alusel arvutatud keskmised aritmeetilised finantsvõimenduseta beetad (vt tabel 10). Ekspert on samuti soovitanud lähtuda A. Damodarani andmebaasis toodud energiatootjate finantsvõimenduseta beetadest ning lähtudes regulatiivsest kapitali sihtstruktuurist, 50% laenukapitali ja 50% omakapitali, arvutada nende sektorite jaoks omakapitali beetad.63 Tabel 10. Euroopa vee-ettevõtjate keskmised finantsvõimenduseta beetad (aasta algusega seisuga) Beetad Jaan 2012 0,228 Jaan 2013 0,315 Jaan 2014 0,311 Jaan 2015 0,394 61 Andmebaasis puuduvad beetad 2010.a ja 2011.a kohta, mistõttu ei olnud võimalik arvutada kümne aasta keskmiseid beetasid. 62 Andmebaas: Levered and Unlevered Beta by Industry (2. Europe), http://pages.stern.nyu.edu/~adamodar/ . 63 P. Sander. Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise metoodika analüüs. Tartu 2014, lk 14-15. 23 / 30 Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks Jaan 2016 0,511 Jaan 2017 0,445 Jaan 2018 0,425 Jaan 2019 0,380 8-a keskmine beeta 0,376 (võimenduseta) Allikas: A. Damodarani andmebaas Tulenevalt eksperdi soovitusest kasutatakse finantsvõimenduseta beeta 𝛽𝑎 = 0,376 teisendamiseks finantsvõimendusega beetaks (𝛽𝑒) Valemit 4: βe = βa* 2. Kasutades Valemit 4, Konkurentsiameti poolt aktsepteeritavat kapitali struktuuri (analoogne energiaettevõtetega, millest 50% on võlakapital ja 50% omakapital) ning Euroopa veesektori ettevõtjate viimase kaheksa aasta keskmist finantsvõimenduseta beetat 0,376 kujuneb vee- ettevõtjatele keskmiseks finantsvõimendusega beetaks 0,752, sest (βe = 0,376*2 = 0,752). 3.3.4 Beeta UPT ettevõtjale UPT osutamisel puudub tootmistegevus, mistõttu on riskid madalamad ning see asjaolu peab kajastuma ka beeta suuruses. Kuigi UPT osutamine on mitmetes riikides hinnaregulatsioonile alluv tegevusala, erineb riigiti see, millised tegevused universaalse postiteenuse alla kuuluvad. Teiseks probleemiks on asjaolu, et UPT puhul rakendatakse tavaliselt hinnalae metoodikat ja/või doteeritakse selle osutamist otse riigieelarvest.64 Tarbijale osutatava teenuse iseloomu poolest võib hinnata ettevõtja riski võrreldavaks võrguettevõtjatega. New Yorki ülikooli rahandusprofessori A. Damodarani andmebaasis puuduvad andmed postiside sektori beetade kohta. Analoogselt elektri- ja gaasivõrkudele on UPT teenuse osutamine olulist vahendit omava ettevõtja teenus. Seetõttu on põhjendatud rakendada UPT ettevõtjale keskmist finantsvõimeduseta beetat 0,359, mis on arvutatud tabelis 8 toodud CEERi riikide elektri- ja gaasivõrguettevõtjate viimase kümmne aasta keskmiste finanstvõimeduseta beetade alusel. Võttes aluseks Konkurentsiameti poolt aktsepteeritava kapitali struktuuri (millest 50% on võlakapital ja 50% omakapital) ning kasutades Valemit 4: βe = βa* 2, kujuneb UPT ettevõtjatele finantsvõimendusega beetaks (βe) 0,718, sest (βe = 0,359*2 = 0,718). 4. Tulumaksumäär Käesoleva juhendi punktis 1 toodud Valem 1 ei sisalda maksukilpi (1-tulumaksumäär), sest Eesti tulumaksuseaduse kohaselt maksukilpi ei teki (tulumaks on vaid makstavatelt dividendidelt). Sellele asjaolule on osutanud ka ekspert oma analüüsis, et maksukilpi ei kasutata 65 . Samuti ei rakendata tulumaksumäära komponenti makstavatelt dividendidelt. 64 P. Sander, J. Masso. Väikese kapitalimahukusega monopoolsete/turgu valitsevate ettevõtete põhjendatud tulukuse hindamine. Tartu 2016, lk 47. 65 P. Sander. Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise metoodika analüüs. Tartu 2014, lk 3. 24 / 30 Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks Makstavatelt dividendilt arvestatud tulumaksu lülitamine tarbijatele müüdavate teenuste hinda ei ole põhjendatud järgmistel asjaoludel: 1) Regulatiivselt arvestatakse põhjendatud tulukus ärikasumina. Kuna dividendide tulumaks tekib peale ärikasumit, siis makstakse dividende teenitud ärikasumi arvelt. Sealjuures peab ettevõtja eelnevalt hindama dividendide väljamaksmisega kaasnevat tulumaksukulu suurust ning selle võrra vähendama dividendideks makstava ärikasumi suurust. 2) Võrdse kohtlemise põhimõtte järgmine. Dividendide maksmine on vabatahtlik – on ettevõtteid, kes üldse dividende ei maksa, vaid investeerivad kogu kasumi. Seega tekitaks dividendide tulumaksukulu rakendamine ebavõrdse olukorra. 3) Dividendi tulumaksukulu ei ole reguleeritud teenuste osutamiseks vajalik kulu. Riigikohtu Halduskolleegiumi (kolleegium) 12.12.2017 kohtuotsuse (kohtuasi nr 3-11- 1355) punktis 40 lk 15 on kolleegium asunud seisukohale, et kuigi kaebaja soovis veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevate kulude hulka lisada veel dividendidelt tasutava tulumaksu, nõustub selles küsimuses kolleegium vastustajaga (Konkurentsiametiga), kes leidis, et dividendi tulumaksukulu ei ole veeteenuse osutamiseks vajalik kulu, mistõttu ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 14 lõige 2 ei võimalda seda arvesse võtta. Konkurentsiamet on seisukohal, et kuna nimetatud paragrahvi lõige 2 koosneb punktidest 1-6, laieneb kolleegiumi seisukoht kõikide loetletud punktide kohta (mitte üksnes punktis 1 nimetatud tegevuskulude kohta). Nimetatud lõike punkt 5 alusel arvutatakse põhjendatud tulukus (ärikasum) ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt, kasutades WACCi näitajat. Seetõttu laieneb kolleegiumi seisukoht ka põhjendatud tulukuse arvutamise aluseks olevale WACCi suurusele, sest kui rakendada tulumaksumäära, kujuneb WACC kõrgem ja seega kujuneb kõrgemaks ka teenuste hinda lülitatava põhjendatud tulukuse suurus ja müüdava teenuse hind tarbijale. Kolleegiumi seisukohaga tuleb lisaks veesektorile arvestada ka teiste reguleeritavate teenuste osutamisega tegelevate sektorite puhul (elektrienergia ülekanne ja jaotamine, gaasi ülekanne ja jaotamine, soojuse tootmine ja jaotamine ning UPT). 4) Rahandusministeerium oma vastuses 66 Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule ei soovinud tulumaksu puudutavas osas arvamust avaldada. Rahandusministeerium selgitas vastuses, et Konkurentsiameti juhendi ning selles sisalduva arvutusmeetodi näol on tegemist sõltumatu regulaatori regulatsiooniprintsiipe arvestava metoodikaga ning hinnata tuleks valemit tervikuna arvestades regulatsiooni eesmärki. 66 08.10.2019 kiri nr 5-1/5573-2. 25 / 30 Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks 5. WACCi kujunemine Konkurentsiamet kasutab WACCi arvutamisel käesoleva juhendi punktis 1 toodud Valemit 1, mis avaldub: OK VK WACC  k e  k  VK  OK d VK  OK kus: k e – on omakapitali hind (%); k d – on võlakapitali (nimetatakse ka laenu- või võõrkapital) hind (%); OK – on regulaatori poolt määratud omakapitali osakaal (%); VK – on regulaatori poolt määratud võlakapitali osakaal (%); VK+OK – on võla- ja omakapitali osakaalud kokku (%). WACCi kujunemist erinevatele valdkondadele kajastab alljärgnev tabel 11. Tabel 11. WACCi kujunemine Kaugküte Elekter Gaas Vee- soojuse võrguette- põhivõrgu- jaotuvõrgu- põhivõrgu- jaotusvõrgu- UPT ettevõtjad WACC i komponendid (%-des) tootjad võtjad ettevõtja ettevõtjad ettevõtja ettevõtjad Nominaalne riskivaba 10-a Saksamaa võlakirja tulusus, (Rf) 10a keskmine 1,41 1,41 1,41 1,41 1,41 1,41 1,41 1,41 Eesti riigiriski preemia, (Rc) 0,79 0,79 0,79 0,79 0,79 0,79 0,79 0,79 Ettevõtja võlakapitali riskipreemia 1,45 1,16 1,18 1,28 1,11 1,08 1,45 1,45 Võlakapitali hind, (k d) 3,65 3,36 3,38 3,48 3,31 3,28 3,65 3,65 Nominaalne riskivaba 10-a Saksamaa võlakirja tulusus, (Rf) 1,41 1,41 1,41 1,41 1,41 1,41 1,41 1,41 Eesti riigiriski preemia, (Rc) 0,79 0,79 0,79 0,79 0,79 0,79 0,79 0,79 Tururiskipreemia (McKinsey), (Rm) 5,00 5,00 5,00 5,000 5,00 5,00 5,00 5,00 Beeta (võimenduseta; ßa), 8a ja 10a keskmine 0,566 0,359 0,345 0,353 0,364 0,372 0,359 0,376 Beeta (võimendusega; ße), 8a ja 10a keskmine 1,132 0,718 0,690 0,706 0,728 0,744 0,718 0,752 Omakapitali hind, (k e) 7,86 5,79 5,65 5,73 5,84 5,92 5,79 5,96 Tulumaksumäär (t=0%) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Võlakapitali osakaal (wd) 0,50 0,50 0,50 0,50 0,50 0,50 0,50 0,50 Omakapitali osakaal (we) 0,50 0,50 0,50 0,50 0,50 0,50 0,50 0,50 WACC 5,76% 4,58% 4,51% 4,61% 4,58% 4,60% 4,72% 4,81% Tabelis 11 kajastatud WACCi näitajaid rakendab Konkurentsiamet alates 01.01.2020. Kaaludes seonduvaid asjaolusid ja põhjendatud huve, annab Konkurentsiamet kaugküttesektori võrguettevõtjatele kavandatud WACCi rakendamisel üleminekuperioodi, s.t et neile rakendatakse kuni 31.12.2020 soojuse tootjate WACCi 5,76%. Alates 01.01.2021 rakenduvad kaugküttesektoris eraldi WACCid soojuse tootjatele ja võrguettevõtjatele, vastavalt tabelis 1167 toodud näitajatele. 67 Juhul, kui käesolev juhend kehtib ka 2021.aastal. Kui käesolevat juhendit muudetakse, siis võetakse vastavad näitajad 2021.aasta juhendist. 26 / 30 Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks LISA 1. Väljavõte Eesti Panga 2019.a veebruarikuu majanduse rahastamise publikatsioonist, lk 24 (https://www.eestipank.ee/publikatsioon/majanduse-rahastamise- ulevaade/2019/majanduse-rahastamise-ulevaade-veebruar-2019) 27 / 30 Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks LISA 2. Väljavõte Eesti Panga 2019.a veebruarikuu majanduse rahastamise publikatsioonist, lk 26: (https://www.eestipank.ee/publikatsioon/majanduse-rahastamise- ulevaade/2019/majanduse-rahastamise-ulevaade-veebruar-2019) "… Ehkki keskmiselt on suurtehingute intressimarginaalid tõusnud, sõltub marginaal alati konkreetsest projektist ja laenu taotlevast ettevõttest. Seetõttu võivad laenumarginaalid nii sektorite lõikes kui ka sektorite sees suuresti erineda (vt joonis 4.10). Väikese riskiga projekte on endiselt võimalik rahastada väga soodsa hinnaga. Ettevõtete laenu hinna üleüldisele tõusule viitavad ka väiksemate laenude intressimäärade muutused. Kuni 250 000 euro suuruste laenude intressimarginaal tõusis 2018. aastal 3,8%ni. Nagu mitme teisegi 2018. aastal Eesti pangandussektoris toimunud arengu puhul, tuleb sellegi tõusu põhjust otsida osalt kindlasti pangandussektori struktuurimuudatustest. Ehkki enamiku pankade väiksemate laenude hinnastamistingimused pole palju muutunud, vähenes 2018. aastal mõne panga huvi selle laenusegmendi vastu ja seetõttu laenutingimused karmistusid. Koos varem soodsamaid intressimarginaale pakkunud pankade turult lahkumisega tähendas see väiksemahuliste laenude keskmise intressimarginaali tõusu. …" 28 / 30 Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks LISA 3. Väljavõte Eesti Panga publikatsioonist "Rahapoliitika ja Majandus 3/2019", lk 13-14 (https://www.eestipank.ee/publikatsioon/rahapoliitika-ja-majandus/2019/rahapoliitika-ja- majandus-32019) "... Ettevõtete investeeringute kasvust ligi poole andsid teises kvartalis investeeringud hoonetesse ja rajatistesse. Kasvule aitasid kaasa pea kõik tegevusalad, kõige enam tööstus-, energeetika- ja kaubandussektor. Ettevõtete laenuintressimäärad on kõrgemad ja laenukeskkond ettevõtete endi hinnangul vähem soosiv kui aasta tagasi (vt joonis 18). Samas võib ettevõtete rahastamisvõimalusi pidada endiselt üsna heaks. Konkurentsi vähenemine on eelkõige tõstnud laenude hinda, aga ligipääs pangalaenudele on jätkuvalt hea, mida peegeldab ka suhteliselt tempokas laenukasv. Lisaks on soodsamate ettevõttelaenude reaalne intressimäär jätkuvalt negatiivne, kuna baasintressimäär on väga madal. Pankade kõrval on järjest aktiivsemad muud kodumaised laenupakkujad, kuid nende osa ettevõtete rahastamises on veel tagasihoidlik. Lisaks on 2019. aastal näidanud kasvujoont ka välismaalt laenamine. Ettevõtete võla kasv on kiirenenud, mis peegeldab ka investeeringutest tulenevat laenunõudluse kasvu. …" 29 / 30 Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks LISA 4. Väljavõte Eesti Panga publikatsioonist "Rahapoliitika ja Majandus 3/2019", lk 9 (https://www.eestipank.ee/publikatsioon/rahapoliitika-ja-majandus/2019/rahapoliitika-ja- majandus-32019) 30 / 30
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel