[…]
AS Eesti Post Teie: 12.04.2019 nr 8.1-3/0151-3
Meie: 23.04.2019 nr 8-1/18-0359-057-15
[…]
Järelevalvemenetlusest
Austatud […]
1. Seadusandlikud alused ja järelevalvemenetluse alustamine
Vastavalt postiseaduse § 43 lõikele 1, teostab postiseaduse ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle järelevalvet Konkurentsiamet.
Universaalse postiteenuse (edaspidi UPT) osutajaks Eestis perioodil 2014-2019 on AS Eesti
Post (edaspidi Eesti Post). Vastavalt postiseaduse § 41¹ lg 1 ja 2, võib UPT osutaja
Konkurentsiametile esitada taotluse (kvartalite kaupa) UPT osutamise kohustuse täitmisega
seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks. Taotluse põhjendatust kontrollib
Konkurentsiamet.
Postiseaduse § 41¹ lg 4 kohaselt hüvitatakse UPT osutajale kulud üksnes ulatuses, milles
kasutajalt võetav UPT tasu ei võimalda UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud
põhjendatud kulude katmist ja mõistliku kasumi saamist.
Konkurentsiamet on kooskõlas postiseaduse § 41¹ lg 5 töötanud välja ühtse, kaalutud keskmisel
kapitalikulul põhineva UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud kulude hindamise
metoodika (edaspidi metoodika), mis on avaldatud Konkurentsiameti veebilehel.
Metoodika punkti 3.5. kohaselt peab UPT osutaja vastavalt postiseaduse § 40 (tulu- ja
kuluarvestuse eraldatus) lg 5 lähtuma tulu- ja kuluarvestuses põhjuslikust seosest (kulu peab
olema seotud selle tegevuse ja teenusega, mis kulu põhjustab) ning objektiivsusest (kulu
jagamise põhimõtted peavad tuginema objektiivsetele alustele ega tohi tekitada UPT osutajale
põhjendamatut kasu või kahju).
Sarnaselt UPT osutajale, kelle jaoks on postiseadusest ja eelnimetatud määrusest tulenevad alused
täitmiseks kohustuslikud, peab ka Konkurentsiamet nendest alustest lähtuma oma otsustuses UPT
osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude suuruse kohta.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
01.10.2018 esitas Eesti Post Konkurentsiametile taotluse 2018. aasta II kvartali UPT
ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks summas […] eurot. Lisaks esitas Eesti Post
06.11.2018 taotluse 2018. aasta III kvartali UPT ebamõistlikult koormavate kulude
hüvitamiseks summas […] eurot.
Konkurentsiamet algatas 30.11.2018 Eesti Posti suhtes järelevalvemenetluse, et leida Eesti
Posti UPT 2018. aasta kulude põhjendatud suurus. Järelevalvemenetluse algatamise aluseks oli
Eesti Posti taotluste kohaselt […] erinevus 2018. aasta II ja III kvartali UPT ebamõistlikult
koormavate kulude suuruses ning erinevus Konkurentsiametile ja ajakirjandusele antud info osas.
Nimelt 2018. aasta III kvartali UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluse kohaselt
oli riigisisese lihtsaadetisena edastatava UPT kirja (kuni 250 g) edastamise omahind […] eurot
(taskukohane tasu 0,65 eurot), kuid 15.11.2018 avaldati Ärilehe ajakirjanikule, et sama teenuse
kulupõhine hind on ligikaudu 1,50 eurot.
Amet on järelevalvemenetluse käigus pöördunud mitmel korral Eesti Posti poole teabe ning
selgitusete saamiseks. Viimases 26.03.2019 kirjas nr 8-1/18-0359-057-10 Eesti Postile tõi
Konkurentsiamet muuhulgas välja, et seoses Pähklimäel asuva Eesti Posti uue logistikakeskuse
amortisatsiooninorme puudutava osaga, ootab Konkurentsiamet Eesti Postilt ettevõtte
seisukohti kinnitavaid konkreetseid tõendeid […]. Ka leidis Konkurentsiamet, et ei saa jätkuvalt
nõustuda Eesti Posti käsitusega, mis puudutab kanderingide kulude jagamise põhimõtteid.
Konkurentsiamet selgitas, et Eesti Post peab UPT osutamisega seonduvad kulud jagama
vastavalt postiseaduses sätestatud põhimõtetele, mille järgi peab igal kulul olema põhjuslik
seos. Samuti, et sellised seosed peavad olema loogilised, läbipaistvad ning kuluarvestuse
põhimõtteid silmas pidades aktsepteeritavad. Amet palus Eesti Postil seisukohtade
kujundamisel eeltooduga kindlasti arvestada.
Lisaks palus Konkurentsiamet Eesti Postil esitada 2018. aasta auditeeritud andmed UPT
ebamõistlikult koormavate kulude taotlemise vormil.
[…].
Konkurentsiamet nõustub Eesti Postiga, et Pähklimäe logistikakeskuse amoritsatsioonimäär ei
mõjuta 2018. aasta UPT kulusid, vaid mõju avaldub 2019. aastal. Amet ootab Eesti Posti
selgitusi tulevikus. Analüüsinud Eesti Posti poolt esitatud selgitusi […], nõustub amet nendega.
2. Kanderingide kulud
Samas ei saa amet olla nõus Eesti Posti poolt esitatud käsitusega, mis puudutab kanderingide
kulude teenustele jagamise põhimõtteid. Amet on seisukohal, et kuigi Eesti Post on formaalselt
muutnud kanderingide kulude jagamise põhimõtteid, siis sisuliselt ei ole Eesti Post jätkuvalt
järginud postiseaduses sätestatud kohustust jagada kulud põhjusliku seose alusel. Kulude
jagamine ei ole loogiline, läbipaistev ega kuluarvestuse põhimõtteid silmas pidades
aktsepteeritav. Järgnevalt on toodud Konkurentsiameti selgitused.
2 (6)
Eesti Post lisas kuluarvestusse täiendava tegevuse „kanderingi tühjad kirjakastid“ (aastane kulu
[…] eurot), mis väidetavalt arvestab tühjade kirjakastide juurde sõitmise kulu, mis muidu jääks
arvesse võtmata. Eesti Postil on tühja kirjakasti kontrollimise kohustus, isegi kui kirjakastis ei
ole ühtegi kirja. Ülejäänud osas toimub kanderingide kulu jagamine teenuste mahtude alusel.
Konkurentsiamet rõhutab, et ei sea kahtluse alla, et kõik põhjendatud kulud tuleb arvesse võtta
(sh kohustusest tulenevad), kuid arvesse ei saa võtta tegelikest kuludest suuremaid kulusid
(jagada kulusid põhjendamatult palju). Vastavalt Eesti Posti poolt esitatud andmetele, kasutas
Eesti Post tegevuse „kanderingi tühjad kirjakastid“ arvutamisel järgmisi muutujaid:
1. 2018. aasta keskmine kirjakastide arv oli 2133;
2. …% kirjakastidest olid Eesti Posti monitooringu põhjal tühjad ehk kirjakastis ei olnud
tühjendamise hetkel ühtegi kirja;
3. Ühe kirjakasti juurde sõitmine moodustab kanderingidel keskmiselt … km – siin ei ole
silmas peetud tegelikku läbisõitu (… km) tühja kirjakastini ja tagasi, vaid see on
arvestuslik ja mõtteline osa terve kanderingi läbisõidust;
4. Tühjade kirjakastide kontrollimise keskmine sagedus oli ….
Nende muutujate põhjal leidis Eesti Post tühjade kirjakastide nn arvestusliku aastase läbisõidu.
[…] Ülejäänud […]% kuludest jaguneb kandes olevate saadetiste kätte toimetamiseks ja
tühjendamise hetkel kirju sisaldavate kirjakastide tühjendamiseks.
Konkurentsiamet ei sea kahtluse alla, et tühja kirjakasti juurde sõitmine tekitab teatud osas
läbisõitu kogu kanderingist (ehk siis kulu tekib ja seda tuleb ka arvestada), kuid sellest tekkiv
kulu ei ole ning ei saagi olla nii suur […].
Kokkuvõttes soovib amet konstateerida, et kirjakastide olemasolu või mitte olemasolu
kanderingidel ei mõjuta märkimisväärselt kanderingide läbisõitu. Sellisel juhul ei oma ka
tähtsust, kas kirjakastides on kirju või mitte. See omakorda tähendab, et ei ole põhjendatud
kohelda tühje kirjakaste kuidagi teistmoodi, luues nendele teistsugused kulude jagamise alused.
Seetõttu ei vasta Eesti Posti poolt esitatud väited (tühja kirjakasti kohustusest tulenev
tühjendamine tekitab eraldiseisvat ja märgatavat kulu, mida tuleb spetsiaalse valemi kaudu
arvesse võtta) postiseadusest tulenevatele nõuetele. Taoline kulude jagamine ei ole loogiline,
läbipaistev ega kuluarvestuse põhimõtteid silmas pidades aktsepteeritav. Seda asjaolu ei sea
kahtluse alla ka Eesti Posti üldsõnalised väited, et Eesti Postil on kirjakastide tühjendamise
kohustus. Amet nõustub sellega, kuid see ei tähenda, et kirjakastide tühjendamise
kohustuse täitmisega võiks Eesti Post kõrvale kalduda kanderingidega seonduvate
kuluarvestuse põhimõtetest.
[..] Konkurentsiamet ei saa sellist Eesti Posti tegevust pidada põhjendatuks ega arvestada
sellega 2018. aasta taotluse menetlemisel, kui taotluse rahuldamist võimaldav asjaolu.
[…] Kui Eesti Post peaks hakkama eraldi sisse ostma kõikide kirjakastide tühjendamise
teenust, siis läheks see vastuollu kuluefektiivsuse põhimõttega (hoolimata oma
kandevõrgu olemasolust ja selle võimekusest tühjendada kirjakaste, tekitatakse UPT-le
põhjendamatu lisakulu) ja taolise teenuse kulu ei ole võimalik arvestada UPT hüvitise
aluseks olevate kulude hulka.
3 (6)
Lisaks, UPT ebamõistlikult koormavate kulude arvutusi puudutavalt esineb Eesti Posti
12.04.2019 kirjast tulenevalt vastuolu ka selles, et ühest küljest väidab Eesti Post, et laupäevane
kanne on vaid perioodika jaoks, mistõttu jagatakse laupäeva kandekulu ainult perioodikale.
Samas Eesti Posti veebilehel oleva info kohaselt tühjendatakse tervel 92 kirjakasti kuuel päeval
nädalas sh laupäeval. Lisaks tühjendatakse veel paari kirjakasti laupäeval, kuid harvemini, kui
kuuel päeval nädalas. Seega tühjendab Eesti Post laupäeviti ligi 100 kirjakasti, kuid nagu juba
eelnevalt kirjas on välja toodud, siis kirjakastide olemasolu kanderingil ei mõjuta selle läbisõitu
ega seetõttu ka kulusid olulisel määral. Isegi kui Eesti Post jagaks teatud osa laupäeva
kandekulust kirjakastide tühjendamisele ehk UPT-le, siis Konkurentsiamet ei arvestaks selle
summaga UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitise arvutuses, sest kuuel päeval nädalas
kirjakastide tühjendamine ei ole UPT kohustus. Ka viis korda nädalas tühjendamine ei ole
kohustus, mida möönis Eesti Post õigesti oma 12.04.2019 kirjas. Seda olukorras, kus viis korda
nädalas kontrollitavad kirjakastid on tühjad. Konkurentsiamet ei sea kahtluse alla, et Eesti Post
võib selliseid kulutusi teha, kuid selgitab, et kuna Eesti Postil puudub taoliste kulutuste
tegemiseks kohustus, ei saa neid käsitada kulutustena, mida Eesti Postile peaks hüvitama UPT
teenuse osutamisega seonduvate ebamõistlikult koormavate kulude taotluste raames. Samuti ei
saa Konkurentsiamet käsitada hüvitamisele kuuluvate põhjendatud kuludena kulusid, mis
tekivad olukorras, kus Eesti Post ületab talle kehtivat kohustust postkontorite lahtiolekuaja
kohta (kaks tundi). Üle selle ettenähtud kohustuse postkontorite lahtiolek ning sellega
kaasnevad kulud ei kuulu UPT ebamõistlikult koormavate kulude hulka ega seetõttu ka
hüvitamisele. Siiski, kuna on põhjendatud, et UPT teenust osutava postkontori töötajal on vaja
aega kontori avamise ja sulgemise ettevalmistamise toiminguteks, on UPT hüvitise taotluse
vormil kasutusel valem, mis lahutab reservajast arvestuslikult 0,125 töötaja aja, mis vastab
ühele töötunnile päevas. Ehk siis iga UPT kohustust täitva postkontori puhul läheb hüvitise
arvestusse kolm tundi mitte kaks. Seda aega ületav osa ei saa olla UPT hüvitise maksmise
aluseks, seda ka juhul, kui see aeg ei ole kaetud ühegi teenuse osutamisega. See on kooskõlas
postiseadusest ja selle alamaktidest tulenevate UPT ebamõistlikult koormavate kulude
hüvitamise nõuetega. Lähtudes eeltoodust, ei pea Konkurentsiamet põhjendatuks, et
ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise alla võiksid kuuluda ka need kulud, mis
seonduvad Eesti Posti tegevusega, kui Eesti Post hoiab postkontoreid lahti rohkem, kui ta peab
seda tegema UPT osutamiseks ettenähtud kohustuse raames.
Veel ühe muudatusena oma kuluarvestuses jagas Eesti Post kanderingi kulud kandepäevade
vahel ning sidus vastava kandepäeva kulu ainult nende teenustega, mida sellel päeval
osutatakse. Muudatus vastab põhimõttele, et kulu peab olema põhjuslikus seoses selle
tekitajaga. […]
Konkurentsiamet rõhutab, et Eesti Post peab kanderingide igapäevase distantsi
väljaarvestamisel lähtuma reaalsest olukorrast. Hüpoteetilisest olukorrast lähtumine ei
saa olla põhjenduseks, miks peaks Konkurentsiamet nõustuma Eesti Postiga ning lugema
Eesti Posti kanderingide kulude jagamise põhimõtted nõuetele vastavaks. Reaalsele
olukorrale vastavad arvutused on aga eelduseks Eesti Posti 2018. aasta UPT
ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluse rahuldamiseks.
Võttes arvesse eeltoodut, on Konkurentsiamet seisukohal, et Eesti Posti 12.04.2019 kirjas välja
toodud UPT 2018. aasta ebamõistlikult koormavad kulud summas […] eurot ei ole põhjendatud
ning Eesti Posti UPT kuluarvestus ei vasta nõuetele.
4 (6)
[…]
Konkurentsiamet ei saa pidada põhjendatuks ka Eesti Posti seisukohti (12.04.2019 kirja punkt
4), millega Eesti Post heidab ametile üldsõnaliselt ette vastuollu minekut konkurentsiõigusega.
UPT ebamõistlikult koormavatele kulude arvestamisele on kehtestatud kindlad seadusest ning
selle alamaktidest tulenevad nõuded ja reeglid. Nende täitmise järgimise vajadust välja tuues
ning täitmisele suunamist ei saa käsitada ristsubsideerimisele sundimisena. […]
Konkurentsiamet selgitab, et Eesti Posti poolt osutatavate teenuste kulud peavad olema selgelt
ja läbipaistvalt eristatud ning seda ka tema poolt osutatavat UPT teenust arvestades. Siinkohal
seadus erisusi ei sea.
Konkurentsiamet selgitab ka, et nimetatud, seadusest tulenevate nõuete täitmisest ei vabasta
Eesti Posti UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluse esitamisel ka asjaolu, et
sellest tulenev mõju võib olla Eesti Posti jaoks problemaatiline (12.04.2019 kirja viimane lõik).
Lähtudes eeltoodust ning kuna Eesti Post on piisavalt pädev ise oma kuluarvestuse süsteemi
reaalsele olukorrale vastavaks tegemisel, amet saab rahuldada vaid Eesti Posti UPT
ebamõistlikult koormavate kulude põhjendatud taotluse ning amet ei saa kohustada Eesti Posti
taotluse esitamiseks, annab amet ettevõtjale siinkohal vaid järgnevad soovitused:
1. Eemaldada kuluarvestusest tegevus „kanderingi tühjad kirjakastid“, mis tähendab, et
kogu kanderingi kulu, mis 2018. aastal oli […]eurot, tuleb jagada tegevuste […] ja
„kanderingi laupäevane kanne“ vahel. Muudatuse eeldatav mõju UPT kulude
vähenemisele on ligikaudu […] eurot, kuna ligi […] eurot jaguneb läbi teiste
kanderingidega seotud tegevuste siiski UPT-le.
2. […] See meetod arvestab ka tühjade kirjakastide kuluga, sest läbi üldise kogutud
saadetiste mahu jagatakse vastavatele teenustele kulu. See, kas ühes kirjakastis on null
kirja ja teises kaks kirja (kokku kaks) või on mõlemas kirjakastis üks kiri (kokku kaks),
ei oma määravat tähtsust, kuna kirjakastide tühjendamine ja nendest kogutav kirjade arv
ei mõjuta kanderingi läbisõitu. Kirjakasti juures peatumise ja kasti tühjendamise kulu
(sh tühja kasti kontrollimise kulu) on juba kaetud läbi tegevuse „kirjakastidest
kogumine“. Selle muudatuse rahalist mõju UPT-le ei ole ametil võimalik hinnata
käesolevate andmete põhjal, kuid UPT kulu peab vähenema, kuivõrd […] põhjustab
ebaõiglaselt suure osa kulude jagamise UPT-le.
3. Kahe esimese punkti mõjul tuleb ühtlasi korrigeerida ka tegevuste „…“, „…“, „….“ ja
„…..“ kulusid, kuna need jagatakse teenustele efektiivsete kulude proportsiooni alusel
ja punktides 1-3 toodud kulud liigituvad efektiivseteks. Kui kuluarvestuses on veel
kulusid, mille suurus sõltub punktides 1 ja 2 nimetatud kuludest või alustest, siis tuleb
ka neid kulusid vastavalt korrigeerida.
Juhime Eesti Posti tähelepanu, et kui Eesti Post ei vii oma kuluarvestuse põhimõtteid kooskõlla
postiseaduse nõuetega ning ei esita Konkurentsiametile vajalikke andmeid, puudub ametil
võimalus UPT hüvitise põhjendatud suuruse välja arvutmiseks. Hüvitada saab aga ainult täpselt
väljaselgitatud ja põhjendatud summa. Konkurentsiameti poolt küsitavate täiendavate andmete
mitteesitamisel ei ole ametil võimalik täiendavalt hüvitada Eesti Postile 2018. aasta UPT
ebamõistlikult koormavate kulude katteks taotletavat summat.
5 (6)
Konkurentsiamet annab Eesti Postile võimaluse esitada oma seisukohad hiljemalt 30.04.2019
e-posti aadressile
[email protected]. Konkurentsiamet leiab, et antud
tähtaeg on piisav, kuna eeldab ainult kanderingide kuludega seotud arvutuste tegemist.
Küsimuste korral palume koheselt pöörduda e-posti aadressil
[email protected].
Samuti on Eesti Postil võimalik selleks kuupäevaks esitada uus postiseaduse nõuetele vastav
2018. aasta UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotlus.
Kanderinge puudutava kuluarvestuse nõutele vastavusse mitteviimisel või Konkurentsiameti
poolt esitatud küsitud teabe põhjendamatult mitteesitamisel teeb amet järelevalvemenetluses
ning Eesti Posti 2018. UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluse osas
otsustused olemasolevate andmete põhjal.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Kasepalu energeetika- ja
postiosakonna juhataja
Indrek Ahermaa
6672510
[email protected]
6 (6)
Hr Margus Kasepalu
Konkurentsiamet Teie: 30.04.2019 nr 8-1/18-0359-057-19
Tatari 39, 10134, Tallinn Meie: 09.05.2019 nr 8.1-3/0151-5
e-post:
[email protected]
Vastused järelepärimisele
Lugupeetud härra Kasepalu,
Konkurentsiamet algatas 30.11.2018 AS-i Eesti Post (Eesti Post) suhtes
järelevalvemenetluse, et selgitada välja UPT ebamõistlikult koormavate kulude ja mõistliku kasumi
põhjendatud suurus ning esitas 30.04.2019 kirjas Eesti Postile küsimused seoses esitatud kulumudeliga.
Järgnevad küsimuste vastused.
1. Konkurentsiamet soovitas Eesti Postil muuta kanderingide kulude jagamise põhimõtteid. See
tähendab, et kanderingide kogukulud oleks pidanud jääma muutumatuks ja muudatused oleks
toimunud vaid kulude jagamises. Siiski on Eesti Post 02.05.2019 kirja andmetel muutnud kanderingide
kogukulu (12.04.2019 kirja põhjal oli […] eurot, nüüd on […] eurot). Millest on tingitud see muutus?
[…] Küsimus nr 4 juures oleme sellest lähemalt kirjutanud.
2. Eesti Posti selgituste kohaselt eraldatakse kandekulust esialgu laupäevane osa laupäevase
läbisõidu proportsiooni alusel ning siis jagatakse ülejäänud kandekulu erinevate nädalapäevade ja
vastavate teenuste vahel. See tähendab, et laupäevase kande tegevuse kulu ei oleks tohtinud muutuda.
Siiski on Eesti Post 02.05.2019 kirja andmetel seda muutnud (12.04.2019 kirja põhjal oli see […] eurot,
nüüd on […] eurot). Millest on tingitud see muutus?
Parandatud tulemus: laupäevase kande tegevuse kulu on […] eurot […].
3. Kanderingide kulude ümberjagamine ei tohiks mõjutada teiste tegevuste kulusid (v.a tugikulud,
mille jagunemine on seotud efektiivsete kulude proportsiooniga ja mille üle vaatamist amet ka palus).
Samas on Eesti Post muutnud 02.05.2019 kirja andmetel pea kõikide tegevuste kulusid, võrreldes
12.04.2019 kirjaga. Seda küll üsna väikeses mahus. Millest on tingitud see muutus?
AS Eesti Post • Pallasti 28, 10001 Tallinn Eesti • Tel: 661 6616 •
[email protected]
[…] Küsimus nr 4 juures oleme sellest lähemalt kirjutanud.
4. Eesti Posti poolt 02.05.2019 esitatud andmete põhjal vähenesid kanderingide kulude
muudatuste mõjul […]. Amet on juhtinud Eesti Posti tähelepanu, et korrigeeritud taotluses tuleb samas
ulatuses vähendada ka tugikulude osakaalu vastava teenuse kuludes, kuna tugikulud jagatakse
teenustele nende efektiivsete kulude alusel. Eesti Post seda oma 02.05.2019 kirjaga esitatud andmetel
teinud ei ole. […] Ameti hinnangul ei ole Eesti Post vähendanud ka teiste seotud UPT kogumi teenuste
(mille efektiivsed kulud kanderingide kulude jagamise aluseid muutes samuti vähenesid) tugikulusid
efektiivsete kulude vähenemisega samas ulatuses. Miks ei ole Eesti Post vähendanud tugikulusid
efektiivsete kuludega vastavas ulatuses? Vajadusel palume esitada korrigeeritud andmed
(korrigeeritud taotluse).
Efektiivsed kulud arvutab […] programm ise. Seekord tekkis tehniline viga arvutuse käsus, […] 2018.aasta
tulemus selles osas parandatud.
[…]
5. Eesti Posti poolt 02.05.2019 esitatud andmetel suurenesid […] kanderingidega seotud kulud ja
seetõttu suurenesid ka teenuse efektiivsed kulud […]% võrra ([…]) . See tähendab, et ka tugikulud
oleksid pidanud suurenema samas ulatuses, kuna need jagatakse efektiivsete kulude osakaalu põhjal.
[…] Sellest võib järeldada, et ka teiste UPT kogumisse mittekuuluvate teenuste tugikulusid ei ole
korrigeeritud õigesti. Miks ei ole Eesti Post suurendanud tugikulusid efektiivsete kuludega vastavas
ulatuses? Vajadusel palume esitada korrigeeritud andmed (korrigeeritud taotluse).
Vt punkt 4.
6. Konkurentsiameti hinnangul on UPT kogumi teenuste tugikulude ja mitte-UPT kogumi teenuste
tugikulude korrigeerimata jätmise tulemusel 02.05.2019 kirjaga esitatud 2018. aasta UPT ebamõistlikult
koormavate kulude summa põhjendatud väärtusest ligikaudu […] euro võrra suurem (st taotletav
hüvitis peaks olema ligikaudu […] euro võrra väiksem). Kahjuks puuduvad ametil andmed täpse summa
välja arvutamiseks, mis on antud juhul veel takistuseks Eesti Posti 2018. aasta UPT ebamõistlikult
koormavate kulude taotluse rahuldamisel. Loodame ka siinkohal konstruktiivse ja kiire koostöö
jätkumisele. Juhime tähelepanu, et Konkurentsiamet ei viivita ega soovi viivitada Eesti Postile UPT
ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluse rahuldamisega, vaid ametil on selleks vaja, et
Eesti Post teeks vastavasisulised ja põhjendatud muudatused.
Taotletav hüvitis on […] euro võrra väiksem ([…]).
Eraldiseisvalt toome välja, et nagu ka 8.1-3/0151-4 kirjas jäävad Konkurentsiamet ja Eesti Post tegevus
„kanderingi tühjad kirjakastid“ osas eriarvamusele. Samas oleme mudelis teinud muudatused vastavalt
Konkurentsiameti suunistele.
Küsimuste tekkides oleme meelsasti valmis lisainfot andma. Kontaktisikuks on meie poolt hr[…].
AS Eesti Post • Pallasti 28, 10001 Tallinn Eesti • Tel: 661 6616 •
[email protected]
Lisa 1. UPT hüvitise taotluse andmed 2018;
Lisa 2. […]_2018.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
[…]
AS Eesti Post • Pallasti 28, 10001 Tallinn Eesti • Tel: 661 6616 •
[email protected]
Hr Margus Kasepalu
Meie: 19.07.2017 nr 1.1-5/0807
Konkurentsiamet
Auna 6, 10317 Tallinn
[email protected]
Perioodika maapiirkonna omahinna arvestus ja kinnituse saamine muutuvkulude õiglasele arvestusele
Lugupeetud Margus Kasepalu
AS Eesti Post on saanud Konkurentsiauditi käigus õigusliku analüüsi perioodika väljaannete edastamiseks
maapiirkonnas (LISA 1). Õiguslikus analüüs käsitleb teenuse vastavust konkurentsiõiguse ja riigiabieeskirjade
kontekstis.
Analüüsist tulenevalt oleme kohustatud riskid maandama ja viima teenuse vastavusse seadusandluse ja muude
eeskirjadega.
Nii nagu juuli alguses toimunud kohtumisel ka rääkisime, on üheks suurimaks riskiks perioodika väljaannete
edastamine maapiirkonnas alla muutuvkulude ning seda olukorras kus teenus on olulise turujõuga teenus.
Käesoleva kirjaga saadame Teile meie perioodika omahinnaarvestamise metoodika kirjelduse ( Lisa 2), millele
soovime saada Teie poolset kinnitust või tähelepanekuid hiljemalt 10.08.2017
Meie poolt kirjeldatud metoodika alusel,mis on hetkel kehtiva kulumudeli alusel prognoositud 2018 aastaks,
vajab perioodika väljaannete edastamine maal muutuvkulude katteks jaantud riski maandamiseks täiendavalt
[…] EUR kas teenuse hinnatõusu või riikliku dotatsiooni abil. Alternatiiv oleks ka laupäevasest kandepäevast
loobumine, kuid hetkel see võimalus on välistatud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Joona Saluveer
Juhatuse esimees
Joona Saluveer Teie: 19.07.2017 nr 1.1-5/0807
AS Eesti Post
[email protected] Meie: 11.08.2017 nr 8-1/2017-059-3
Vastus pöördumisele
Austatud Joona Saluveer
AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post) esitas 20.07.2017 Konkurentsiametile pöördumise1 seoses
perioodilise väljaande edastamise teenuse omahinna arvutamisega. Eesti Post tõi pöördumises
välja (kokkuvõtvalt), et tellis hiljuti õigusliku analüüsi, mis puudutab perioodiliste väljaannete
edastamist maapiirkonnas. Analüüs käsitles teenuse vastavust konkurentsiõigusele ja
riigiabieeskirjadele. Suurima riskina nägi analüüs, et kõnealust teenust osutatakse hinnaga, mis
jääb alla teenuse muutuvkulude.
Eesti Post soovis saada Konkurentsiameti hinnangut perioodilise väljaande edastamise teenuse
omahinna arvutamise metoodikale – kas see vastab postiseaduse ja konkurentsiseaduse
nõuetele.
Konkurentsiameti seisukoht
Postiseaduse § 40 kohaselt tuleb Eesti Postil universaalse postiteenuse osutamisel (edaspidi
UPT) kasutada tegevuspõhist kuluarvestust ning teostada kulude jagamine objektiivselt ja
tuginedes põhjuslikule seosele. Teenuse tulud ja kulud tuleb eristada, kui teenus kasutab UPT
kogumisse kuuluva postiteenusega ühiseid ressursse. Postiseadus ei sätesta aga, kas ja kuidas
tuleks jagada kulud teatud teenuse sees (näiteks linna- või maapiirkonna vahel,
kaalukategooriate vahel, edastamise kiiruse vahel jne).
Postiseaduse § 4 lg 5 punkti 6 kohaselt on üheks postiteenuseks perioodilise väljaande
edastamine, eristamata maa või linnapiirkonda. Järelikult on linna ja maapiirkonna kategooriate
puhul tegemist teenuse alaliikidega. […] Tulenevalt postiseadusest, puudub Konkurentsiametil
pädevus postiteenuse alaliikide kulude jagamisele hinnangu andmiseks. Perioodilise väljaande
edastamise teenuse üle amet järelevalvet ei teosta ega reguleeri ka selle teenuse tasu. Seetõttu
ei kuulu Teie poolt tõstatatud küsimus postiseaduse reguleerimisalasse.
Konkurentsiseaduse (KonkS) poole pealt selgitame, et vastavalt konkurentsiõiguse praktikale
1
Konkurentsiametis registreeritud 20.07.2017 kiri nr 8-1/2017-059-1
Auna 6 / 10317 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
saab hindu lugeda ebaõiglaselt madalaks ja seetõttu KonkS § 16 punktiga 1 vastuolus olevaks
üksnes juhul, kui selle tulemusena ei saa konkurendid turule siseneda või nad peavad oma
tegevuse lõpetama, misjärel on turgu valitsevat seisundit omaval ettevõtjal võimalik oma hindu
tõsta. Perioodiliste väljaannete edastamise teenust maapiirkonnas on siiani osutanud üksnes
Eesti Post. Konkurentsiametile ei ole teada, et mõni ettevõtja oleks soovinud kunagi turule
siseneda. Arvestades lisaks seda, et maapiirkonna kojukande võrk on KonkS § 15 tähenduses
oluliseks vahendiks, mille dubleerimine on majanduslikult ebaotstarbekas, siis ei ole näha, et
Eesti Postile selle teenuse osas konkurente tekiks.
Seetõttu ei ole käesoleval juhul täidetud vajalikud eeldused selleks, et Eesti Posti hinnakujundus
saaks olla KonkS § 16 punkti 1 tähenduses ebaõiglaselt madal. Kuna puuduvad objektiivsed
alused, mis annaksid võimaluse järeldada, et Eesti Posti poolt maapiirkonnas perioodilise
väljaande edastamise teenuse hind oleks vastuolus KonkS § 16 punktiga 1, ei teosta
Konkurentsiamet siinkohal KonkS-st lähtudes täiendavaid menetlustoiminguid (muuhulgas
Teie poolt esitatud metoodikat puudutavat analüüsi või metoodikale hinnangu andmist).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Külli Haab
regulatsiooniteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja
Indrek Ahermaa
667 2510
[email protected]
2 (2)
KONKURENTSIAMETI ARUANNE
POSTITEENUSTE VALDKONNAS TOIMUNUD ARENGUTE JA
ESILEKERKINUD PROBLEEMIDE NING KONKURENTSIAMETI
TEGEVUSE KOHTA NIMETATUD VALDKONNAS 2014. AASTAL
TALLINN 2015
Sisukord
Sissejuhatus ........................................................................................................................................................2
1. Postside turg...............................................................................................................................................3
2. Tegevusluba nõudvad postiteenused ........................................................................................................4
3. Tegevusluba mittenõudvad postiteenused ................................................................................................6
3.1. Kullerpostiteenus ...............................................................................................................................6
3.2. Otsepostiteenus .................................................................................................................................8
3.3. Perioodilise väljaande edastamine.....................................................................................................9
4. UPT osutaja.................................................................................................................................................9
4.1. Kuluarvestus .....................................................................................................................................10
4.2. UPT tasud .........................................................................................................................................11
4.3. UPT allahindlused .............................................................................................................................11
5. UPT ebamõistlikult koormavate kulude katmine .....................................................................................12
5.1. UPT makse ........................................................................................................................................12
5.2. UPT hüvitis ........................................................................................................................................13
6. Postivõrk ...................................................................................................................................................14
6.1. Postkontorid .....................................................................................................................................14
6.2. UPT osutaja postkontorid .................................................................................................................14
6.3. Kirjakastid .........................................................................................................................................16
7. Järelevalve ................................................................................................................................................16
8. Tulevikusuunad ........................................................................................................................................20
9. Tegevused 2015. aastal ............................................................................................................................21
1
Sissejuhatus
Postiseaduse1 § 47 lg 1 kohaselt esitab Konkurentsiamet Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumile (edaspidi MKM) iga aasta teises kvartalis kirjaliku aruande postiteenuste valdkonnas
toimunud arengute ja esilekerkinud probleemide ning ameti tegevuse kohta nimetatud valdkonnas
eelmise kalendriaasta jooksul. Käesolev aruanne kajastab Konkurentsiameti 2014. aasta tegemisi ja
postituru ülevaadet.
Alates 01.07.2014 jõustus majandustegevuse seadustiku üldosa seadus2 (MsüS), mis sätestab
erinevates majandussektorites majandustegevuse alustamist, teostamist, lõppemist, jätkamist, registri
pidamist ning riiklikku järelevalvet ja vastutust puudutavad nõuded. See puudutab ka postisektorit –
kui varasemalt oli kogu postisektorit puudutav regulatsioon koondatud postiseaduse alla, siis
nüüdsest peab majandustegevust puudutavates küsimustes lähtuma ka MsüS-is sätestatud alustest.
Postiteenuse osutajate arv jäi 2014. aastal suures osas samaks (võrreldes eelneva aastaga), kuid
postsideturu käive jätkas kasvamist (2014. aastal tervikuna 9%). Kasvas pea kõikide teenuste käive
(sh universaalne postiteenus (UPT)). Vähenes UPT kahjum, mis omakorda tähendas vähenenud UPT
hüvitise vajadust. Seda nii rahvusvaheliste kirisaadetiste suurenenud mahtude kui ka muutunud
taskukohaste tasude tõttu.
Konkurentsiamet korraldas 2014. aastal avaliku konkursi UPT osutaja leidmiseks, kuna AS-i Eest
Post (edaspidi Eesti Post) kehtiv UPT tegevusluba lõppes oktoobris. Konkursi tulemusena jätkab UPT
osutajana veel viis järgmist aastat Eesti Post.
Kaebusi ja pöördumisi postiteenuse osutajate tegevuse kohta esitati 2014. aastal mõnevõrra vähem
kui eelneval aastal (vastavalt 53 ja 62).
1
RT I, 12.07.2014, 107
2
RT I, 19.03.2015, 51
2
1. Postside turg
Postiseaduse kohaselt jagunevad postiteenused kaheks:
teenused, mille osutamiseks on vaja taotleda Konkurentsiametilt tegevusluba;
teenused, mille osutamiseks on vaja ennast majandustegevuse registris (MTR) registreerida.
Tegevusluba nõudvad teenused on kirisaadetiste ja postipakkide liht-, täht- ja väärtsaadetisena
edastamine, samuti UPT osutamine. Kullerpostiteenuse, otsepostiteenuse, perioodiliste väljaannete
edastamise ja muu postiteenuse korral on vaja tegevus registreerida.
Eesti Postil lõppes 2014. aastal nelja tegevusloa (siseriikliku ja rahvusvahelise kirisaadetise
edastamine ning siseriikliku ja rahvusvahelise postipaki edastamine) kehtivus. Seadusandluse
muudatuse tulemusel ei ole enam vaja taotleda siseriikliku ja rahvusvahelise teenuse osutamiseks
eraldi tegevuslube. Samas ei saa taotleda tegevusloa pikendamist, vaid tuleb taotleda uut luba. Selle
tulemusel esitas Eesti Post Konkurentsiametile senise nelja loa asemel kaks tegevusloa taotlust
(siseriiklik ja rahvusvaheline kiri koos ning siseriiklik ja rahvusvaheline pakk koos). Amet väljastas
ettevõtjale nimetatud tegevusload perioodiks 2014-2019. Tegevusloa tingimused jäid üldjoontes
samaks.
Teiseks tegevusluba omavaks postiteenuse osutajaks oli Express Post, kelle tegevusluba kehtib kuni
2018. aastani. Ükski teine ettevõtja postiteenuse tegevusluba 2014. aastal ei taotlenud.
Eelmisel aastal registreeriti MTR-s neli uut postiteenuse osutajat. Kolm ettevõtjat registreerisid
ennast kullerpostiteenuse osutajaks ja üks muu postiteenuse osutajaks. Samal ajal kustutati MTR-st
kaks postiteenuse osutajat. Kokkuvõttes oli 2014. aasta lõpu seisuga registreeritud 53 erinevat
postiteenuse osutajat (kahe võrra rohkem kui eelneval aastal), kellest paljud osutasid samal ajal mitut
erinevat postiteenust. Postiteenuse osutajate arv teenuste kaupa on esitatud tabelis 1. Tegemist on
MTR andmetega, mis tähendab, et mitmed ettevõtjad omavad küll registreeringut, kuid reaalselt ei
osuta postiteenuseid.
Tabel 1 Postiteenuse osutajate arv aastatel 2010-2014
Teenus 2010 2011 2012 2013 2014
Universaalne postiteenus (UPT) 1 1 1 1 1
Kirisaadetise edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena 2 2 2 2 2
Postipaki edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena 1 1 1 1 1
Kullerpostiteenus 35 31 49 47 49
Otsepostiteenus 10 7 10 10 10
Perioodilise väljaande edastamine 6 6 9 8 8
Muud postiteenused 4 4 8 8 9
Postiteenuste käive (teenuste lõikes) on esitatud tabelis 2. Kirisaadetiste ja postipakkide edastamise
all on silmas peetud teenuse osutamist tegevusloa alusel (v.a UPT).
3
Tabel 2 Postiteenuste käive aastatel 2010-2014 (eurot)
2010 2011 2012 2013 2014
Universaalne postiteenus * * * * *
Kirisaadetise edastamine * * * * *
Postipaki edastamine * * * * *
Kullerpostiteenus 28 585 009 30 189 439 35 001 916 37 399 080 41 648 817
Otsepostiteenus 1 940 157 2 401 743 2 111 131 2 225 696 *
Perioodilise väljaande edastamine * * 7 746 800 7 737 422 *
Muud postiteenused * * * * *
Kokku 63 955 727 64 728 626 71 652 656 76 263 670 83 172 221
* Konfidentsiaalne
Muud postiteenused sisaldavad Eesti Posti teenuseid nagu rahakaardi teenus, pensionide
kättetoimetamine, pakiautomaadi teenus, tollideklaratsioonid. Teiste registreeritud ettevõtjate muu
postiteenuse käive oli null.
Tabelist 2 on näha, et välja arvatud kirisaadetiste ja postipakkide edastamise, on ülejäänud
postiteenuste käive aastaga kasvanud. Kokku suurenes postiteenuste turu käive 2014. aastal 9,0%,
võrreldes eelneva aastaga. UPT käive on viimase kolme aastaga märgatavalt kasvanud (2014. aastal
35,8%, võrreldes 2010. aastaga). Käibe kasvu on mõjutanud 2011. ja 2014. aastal aset leidnud
taskukohaste tasude muudatus ning rahvusvaheliselt Eestisse saadetavate kirjade mahu suurenemine.
Kui kullerpostiteenuse ja otsepostiteenuse käive kasvas 2014. aastal eelneva aastaga võrreldes
vastavalt 11,4% ja *%, siis perioodiliste väljaannete käibe kasv jäi tagasihoidlikumaks (*%).
Teenuste tasandil moodustab kullerpost täpselt poole käibest, UPT ja kirisaadetiste edastamise
teenused moodustavad ligikaudu kolmandiku kogu postiturust. Ülejäänud teenuste osakaal jääb alla
10% (vt joonis 1).
Joonis 1 Postiteenuste käibe jaotus 2014. aastal
* Konfidentsiaalne
Üldjoontes on turujaotus jäänud aastaga samaks. Põhilised teenuseosutajad on samuti jäänud samaks.
Tihe konkurents eksisteerib endiselt vaid kullerpostiteenuste turul. Aasta jooksul kustutatud või
registreeritud teenuseosutajad on olnud väiksed või ei ole üldse teenust osutanud.
2. Tegevusluba nõudvad postiteenused
Tegevusluba on nõutav UPT osutamiseks ja kirisaadetiste ning postipakkide edastamiseks liht-, täht-
ja väärtsaadetisena (edaspidi MUPT teenused).
Lihtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk:
mis väljastatakse saajale või tema esindajale ilma allkirjata;
mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldamata;
mille kaotsimineku või kahjustumise korral puudub postiteenuse osutajal kohustus maksta
hüvitist.
4
Tähtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk:
mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist
võimaldava tunnuse alusel;
mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldamata;
mille kaotsimineku või kahjustumise korral maksab postiteenuse osutaja saatjale postiteenuse
osutaja eelnevalt määratud garantiisumma.
Väärtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk:
mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist
võimaldava tunnuse alusel;
mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldatud;
mille kaotsimineku või kahjustumise korral maksab postiteenuse osutaja saatjale tema
avaldatud saadetise väärtuse.
Partiisaadetisena edastatakse:
kirisaadetis, mis antakse saatja poolt postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks
vähemalt 100 saajale;
postipakk, mis antakse saatja poolt postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks
vähemalt 25 saajale.
Tegevusloaga postiteenuse osutajaid oli Eestis 2014. aastal kaks: Eesti Post ja AS Express Post
(edaspidi Express Post), kellest esimene oli ka UPT osutaja. Eesti Post pakkus kõiki võimalikke
tegevusloaga postiteenuseid, Express Post osutas siseriikliku kirisaadetise edastamise teenust.
Kui eelnevatel aastatel UPT maht stabiilselt langes, siis viimasel aastal on see hakanud kasvama just
tänu välismaalt saadetavate kirisaadetiste mahu kasvule. Suures osas on tegemist Hiina e-poodidest
ostetud kaubaga. UPT maht oli 2014. aastal 12,7 mln saadetist, mis on 2013. aastaga võrreldes 22,7%
enam (vt tabel 3).
Tabel 3 UPT teenuste mahud aastatel 2010-2014 (tükki)
Teenus 2010 2011 2012 2013 2014
Siseriiklikud mahud
Lihtkiri 6 517 976 5 971 749 4 711 614 4 167 433 4 006 127
Tähtkiri 953 321 615 685 385 525 266 021 214 307
Väärtkiri 2 803 2 255 910 492 587
Tähtpakk 65 459 53 160 55 793 210 115 224 875
Väärtpakk 124 2 255 120 187 116
Rahvusvahelised mahud
Lihtkiri 5 900 662 5 282 817 4 679 138 4 601 747 6 486 612
Tähtkiri 429 071 443 589 545 966 888 822 1 525 101
Väärtkiri 1 765 1 204 1493 1 622 1 469
Tähtpakk 142 059 138 935 160 034 191 130 217 387
Väärtpakk 3 453 2 740 2043 1 920 1 781
Kokku 14 016 693 12 514 389 10 542 636 10 329 489 12 678 362
5
Jättes kõrvale rahvusvaheliste kirisaadetiste mõju UPT mahule, siis ülejäänud UPT kogumisse
kuuluvate teenuste mahud ei ole aastaga kuigi suurel määral muutunud. Ära märkida võib siseriikliku
lihtsaadetisena edastatava kirisaadetise, mille mahulangus jätkus ka 2014. aastal (3,9%).
Tervikliku pildi saamiseks tegevusloaga osutatavatest postiteenustest, tuleb vaadelda UPT mahte
koos MUPT mahtudega (vt tabel 4).
Tabel 4 MUPT teenuste mahud aastatel 2010-2014 (tükki)
Teenus 2010 2011 2012 2013 2014
Siseriiklikud mahud
Lihtkiri * * * * *
Tähtkiri * * * * *
Väärtkiri * * * * *
Tähtpakk * * * * *
Väärtpakk * * * * *
Rahvusvahelised mahud
Lihtkiri * * * * *
Tähtkiri * * * * *
Väärtkiri * * * * *
Tähtpakk * * * * *
Väärtpakk * * * * *
Kokku 25 865 547 23 497 860 22 545 908 21 435 561 *
* Konfidentsiaalne
Tabelist 4 on näha, et MUPT teenuste osas on märgatavalt langenud siseriiklike teenuste mahud
(lihtkiri 15,8%, tähtkiri 13,0% ja tähtpakk 15,3%), samas kui rahvusvaheliste teenuste mahud on
kasvanud (lihtkiri 34,6%, tähtkiri 38,3% ja tähtpakk 34,8%). Sarnane trend on püsinud kaks viimast
aastat.
3. Tegevusluba mittenõudvad postiteenused
Postiteenused, mille osutamiseks ei ole vaja taotleda tegevusluba ja mille osutamiseks piisab
registreeringust, olid ka 2014. aastal kullerpostiteenus, otsepostiteenus ja perioodilise väljaande
edastamise teenus.
3.1. Kullerpostiteenus
Kullerpostisaadetiseks loetakse kirisaadetis ja postipakk:
mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist
võimaldava tunnuse alusel;
mis edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil;
mille saatjal on võimalus igal hetkel saada informatsiooni saadetise asukoha kohta selle
teekonnal, sekkuda saadetise kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber selle
edastamist.
6
2014. aasta lõpu seisuga oli MTR-s registreeritud 49 kullerpostiteenuse osutajat, kellest reaalselt
osutas teenust 26 ettevõtjat: OÜ A-Kuller & Partnerid, Express Post, Eesti Post, USS Security Eesti
AS, LKF Kuller OÜ, AS DPD Eesti (edaspidi DPD), OÜ EKLT (edaspidi EKLT), OÜ Reval Kuller,
TNT Express Worldwide Eesti AS (edaspidi TNT), DHL Estonia AS (edaspidi DHL), Cargobus OÜ,
Autopost Terminal OÜ, Aberg Express OÜ, AKR-GRUPP OÜ, Avotra OÜ, Wortex Invest OÜ, Itella
SmartPOST OÜ (edaspidi Smartpost), Euroxkuller OÜ, FIE Kristjan Vares, DK LOGISTICS OÜ,
Roadrunner OÜ, Venipak Eesti OÜ, Einroo Group OÜ, Topkuller OÜ, OSC Transport OÜ ja RP
Service Group OÜ.
Teenust ei osutanud 14 ettevõtjat (st käive oli 2014. aastal null): OÜ MGI Turundus, OÜ T.P.Projekt,
Itella Logistics OÜ, AS G4S Eesti, DataInternational Group OÜ, A&M Transport OÜ, Saratopi OÜ,
Eesmaa Teenused OÜ, Puupost OÜ, Minikopp OÜ, Siniraag OÜ, Grand Delivery OÜ, Rohekuller
OÜ ja Adduco OÜ.
Üheksalt ettevõtjalt (Ida-Viru Kuller OÜ, Est-Veod OÜ, Ramiro Travel OÜ, GJ Transit OÜ,
GlobexService OÜ, Federal Express Corporation Eesti filiaal OÜ (Fedex), OÜ Sky Baltic, A! Veod
OÜ ja Jet Express OÜ) ei õnnestunud aruande koostamise ajaks vastust saada, kuid
Konkurentsiametile teadaolevalt need ettevõtjad (v.a Fedex ja Jet Express OÜ) 2014. aastal
kullerpostiteenust ei osutanud või oli maht väga väike. Fedexi ja Jet Express OÜ käibe osa
kullerpostiteenuse turust on kokku hinnanguliselt kuni paar protsenti.
2014. aasta kullerpostiteenuste käive (siseriiklik ja rahvusvaheline) oli 41,6 mln eurot, mis on eelmise
aastaga võrreldes 11,4% enam. Saadetisi edastati 2014. aastal kokku 7,4 mln tükki, mis on võrreldes
eelneva aastaga 15,8% rohkem (vt tabel 5). Mahu kiirem kasv (võrreldes käibe kasvuga) näitab, et
keskmise kullersaadetise hind on aastaga langenud (teist aastat järjest). Kusjuures peamine mahukasv
tuli just siseriiklikust teenusest (20,2%). Samas rahvusvaheliste saadetiste arv kasvas vaid 5,7%.
Tabel 5 Kullerpostiteenuse mahud aastatel 2009-2014 (tükki)
2009 2010 2011 2012 2013 2014
Siseriiklik 1 941 576 2 365 737 2 663 053 3 958 478 4 422 259 5 314 744
Rahvusvaheline sisse 736 067 1 015 317 1 008 193 1 237 729 1 455 462 1 538 534
Rahvusvaheline välja 238 383 442 059 338 295 412 958 481 180 508 169
Kokku 2 916 026 3 823 113 4 009 541 5 609 165 6 358 901 7 361 447
Tabelist 5 annab parema ülevaate joonis 2, kus on toodud viimaste aastate mahumuutus graafiliselt.
7
Joonis 2 Kullerpostiteenuse mahumuutus aastatel 2005-2014 (tükki)
6 000 000
5 000 000
4 000 000
3 000 000
2 000 000
1 000 000
0
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Siseriiklik Rahvusvaheline sisse Rahvusvaheline välja
Jooniselt 2 on näha, et siseriiklike saadetiste maht jätkab kiiret tõusu, samas kui rahvusvaheliste
saadetiste mahukasv on pigem mõõdukas.
Siseriiklikult olid suurimad teenuse osutajad 2014. aastal teenuse mahu järjekorras, alustades
suuremast, DPD, Smartpost ja Eesti Post (kokku ligi 85% turust). Smartpost pakub teenust eelkõige
pakiautomaatide vahendusel. Rahvusvahelise teenuse osutamisel olid 2014. aastal turuliidrid teenuse
mahu järjekorras alates suuremast DPD, DHL, EKLT ja TNT, omades kokku ligi 90% turust.
Siseriikliku kullerpostiteenuse mahu osakaal 2014. aastal oli 72% ja rahvusvahelise teenuse osakaal
28%. Aastaga on siseriikliku teenuse osakaal tõusnud 2%.
3.2. Otsepostiteenus
Otsepostisaadetiseks loetakse kirisaadetis:
mis väljastatakse saajale või tema esindajale ilma allkirjata;
mille sisuks on turunduslik või avalik materjal;
mida edastatakse samaaegselt vähemalt 100 saajale;
mille sisu, kaal ja mõõtmed on identsed teiste samaaegselt edastatavate saadetiste omadega,
välja arvatud saaja nimi, postiaadress, identifitseerimisnumber ning muud teisendused, mis ei
muuda sõnumi olemust;
mille pakendile on kantud märge «reklaam», «reklaam posti teel» või «otsepost».
2014. aasta lõpu seisuga oli MTR-i kantud kümme teenuseosutajat, kellest kolm osutasid reaalselt ka
teenust. Nendeks olid Eesti Post, Express Post ja Standard Post OÜ. Suurim teenusepakkuja oli Eesti
Post, kellele järgnes oluliselt väiksema mahuga Express Post.
8
Otsepostiteenuse käive moodustas 2014. aastal * mln eurot ja maht * mln saadetist, mis tähendab
võrreldes eelneva aastaga kasvu käibe osas *% ja mahu osas *% (vt tabel 6).
Tabel 6 Otsepostiteenuse näitajad aastatel 2009-2014 (eurot, tükki)
2009 2010 2011 2012 2013 2014
Käive 2 739 670 1 940 157 2 401 743 2 111 131 2 225 696 *
Saadetiste arv 18 542 154 13 239 013 15 239 957 13 499 442 14 242 066 *
Keskmine ühikuhind 0,148 0,147 0,158 0,156 0,156 0,173
* Konfidentsiaalne
Tabelis 6 toodud käibe ja saadetiste arvu muutumine ajas on esitatud joonisel 3.
Joonis 3 Otsepostiteenuse käive ja maht aastatel 2005-2014 (eurot, tükki)
* Konfidentsiaalne
3.3.Perioodilise väljaande edastamine
Perioodiline väljaanne on saatjalt tellitav ja tema poolt postiteenuse osutajale perioodiliselt,
sagedusega vähemalt üks kord kvartalis edastamiseks üleantav adresseeritud trükis.
MTR-i kohaselt oli 2014. aasta lõpu seisuga registreeritud teenuse osutajaid kaheksa, kuid reaalselt
osutas teenuseid (st käive ei olnud null) kolm ettevõtjat (Eesti Post, Express Post ja Standard Post
OÜ).
Kokku edastati 2014. aastal * mln perioodilist väljaannet ning teenuse kogukäive oli * mln eurot (vt
joonis 4). Suurim teenusepakkuja oli Eesti Post, kellele järgnes Express Post.
Joonis 4 Perioodika maht ja käive aastatel 2008-2014 (tükki, eurot)
* Konfidentsiaalne
Nagu jooniselt 4 on näha, siis teenuse maht ja käive on viimastel aastatel stabiilselt langenud.
4. UPT osutaja
UPT osutaja on isik, kellele Konkurentsiamet on väljastanud tegevusloa UPT osutamiseks. UPT
osutamiseks väljastatakse tegevusluba ainult ühele isikule. UPT osutaja määratakse viieks aastaks
avaliku konkursiga, mille korraldab Konkurentsiamet.
UPT osutaja peab pakkuma UPT teenuseid (kuni 2 kg kaaluva kirisaadetise liht-, täht- ja
väärtsaadetisena edastamine ning kuni 20 kg kaaluva postipaki täht- ja väärtsaadetisena edastamine)
järjepidevalt, kvaliteetselt ja taskukohase tasu eest kogu Eesti Vabariigi territooriumil õigusaktidega
sätestatud alustel ja korras.
Konkurentsiamet korraldas 2014. aastal avaliku konkursi UPT osutaja leidmiseks, kuna eelmine
5-aastane tegevusloa periood lõppes oktoobris. Ainsana esitas pakkumuse tegutsev UPT osutaja Eesti
9
Post, kes kuulutati ka konkursi võitjaks ning kellele 2014. aasta sügisel väljastati uus tegevusluba
perioodiks 2014-2019.
Tegevusloa tingimused jäid suures osas samaks. UPT osutajal peab endiselt olema vähemalt 320
postkontorit ja 2777 kirjakasti üle Eesti. Samuti tuleb UPT-d osutada endiselt viiel päeval nädalas ja
vähemalt kaks tundi päevas (postkontoris) kõikidele soovijatele võrdsetel tingimustel ja taskukohase
tasu eest, mis on kehtestatud ministri määrusega. Koos tegevusloaga kaasneb Eesti Postil vastavalt
postiseaduses sätestatule kohustus osutada oma postivõrgu vahendusel üle Eesti pensionide ja
toetuste väljamaksmise ning rahasiirete teenuseid. Samuti on UPT osutajal kohustus edastada oma
postivõrgu vahendusel kuuel päeval nädalas perioodilisi väljaandeid.
Eesti Post osutab lisaks UPT-le ka kõiki teisi postiseaduses kirjeldatud postiteenuseid (tegevusloaga
kirisaadetiste ja postipakkide edastamine nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt, samuti
kullerpostisaadetiste, otsepostisaadetiste ja perioodiliste väljaannete edastamine). Peale postiteenuste
osutab Eesti Post veel näiteks lao-, veo-, finants- ja teisi teenuseid.
Eesti Postil oli 2014. aasta lõpu seisuga 321 postkontorit, kus osutati kõiki UPT kogumisse kuuluvaid
teenuseid. Lisaks oli Eesti Postil 15 postipunkti, kus osutati valikuliselt postiteenuseid. Kirjakaste oli
ettevõtjal 2777 ning kohti, kus müüdi ainult postmarke, 179. Kõikidest postkontoritest ja
postipunktidest 109 olid frantsiisikontorid.
Eesti Postil oli 2014. aastal kokku 2144 töötajat ehk 379 võrra vähem kui eelneval aastal. Kõikidest
töötajatest oli postiteenustega seotud 1640 inimest ehk 419 võrra vähem kui eelneval aastal.
Ettevõtja toodete ja teenuste müügikäive oli 2014. aastal 57,8 mln eurot (aastane kasv 4,2 mln),
millest postiteenuste käive moodustas * mln eurot (aastane kasv 3,4 mln). Eesti Post teenis 2014.
aastal 2,8 mln eurot puhaskasumit.
Teenuste või teenustegruppide lõikes moodustas suurima osa ettevõtja käibest UPT, järgnesid
mittepostiteenused, tegevusloaga kirisaadetiste (v.a UPT) edastamise teenus, kullerpostiteenus,
muud postiteenused, perioodika, otsepostiteenus ja tegevusloaga postipakkide (v.a UPT) edastamise
teenus.
2014. aastal muudeti määrust, mis reguleerib UPT täht- ja väärtsaadetiste edastamist. Muudatus
seisnes selles, et suuremõõtmelisi kirisaadetisi koheldakse nüüdsest kui postipakke. Kirisaadetised,
mis on suuremad kui 230×330×20 mm (pikkus, laius, paksus), väljastatakse saajale lähimas
postkontoris ja saaja postiaadressil ei tehta enam üht väljastuskatset. Eesti Post jätab saaja postkasti
postisaadetise saabumise teate. Väiksemamõõtmeliste kirisaadetiste puhul tehakse endiselt üks
kättetoimetamise katse saaja postiaadressil.
4.1. Kuluarvestus
Postiseaduse kohaselt peab UPT osutaja pidama tulu- ja kuluarvestust eraldi:
UPT kogumisse kuuluva postiteenuse kohta;
10
iga teenuse lõikes, mille osutamiseks kasutatakse UPT kogumisse kuuluva postiteenusega
ühiseid ressursse.
UPT osutaja peab rakendama tegevuspõhist kuluarvestust.
Tulu- ja kuluarvestuse vastavust postiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud
nõuetele hindab sõltumatu audiitor. Seoses UPT makse ja ebamõistlikult koormavate kulude
hüvitamise taotlusega kaasas käiva aruandlusega on ka Konkurentsiametil vajadus hinnata Eesti Posti
kulusid ja nende põhjendatust (eelkõige UPT kulude).
Eeltoodust tulenevalt on Eesti Posti kuluarvestuse temaatikat kajastatud aruandes koos UPT
ebamõistlikult koormavate kulude teemaga.
4.2. UPT tasud
Vastavalt postiseadusele, tuleb UPT-d osutada valdkonna eest vastutava ministri poolt määrusega
kehtestatud taskukohaste tasude eest. See tähendab, et Eesti Post võib tasud ise määrata, ületamata
sealjuures ministri poolt kehtestatud maksimummäärasid.
Konkurentsiamet tegi 2014. aastal ministrile ettepaneku tõsta UPT taskukohaseid tasusid sõltuvalt
teenusest ja kaalukategooriast 15-22%. Oma ettepanekus lähtus Konkurentsiamet eelkõige tarbijate
ostujõust ning asjaolust, et tasud olid püsinud muutumatuna ligi kolm aastat. Analüüsi kohaselt
kujunes keskmise UPT kasutaja jaoks tasude tõstmisest tulenev mõju ligikaudu ühe euro suuruseks
aastas.
Konkurentsiamet võttis arvesse ka asjaolu, et postiteenuse kasutajalt võetav taskukohane tasu ei kata
UPT põhjendatud kulusid ega võimalda ettevõtjale teenuse eest lubatud mõistliku kasumi teenimist.
Selline olukord tekitab vajaduse maksta UPT osutajale ebamõistlikult koormavate kulude katteks
suuremat hüvitist, mida rahastatakse postiteenuse osutajatelt UPT makse kogumise teel. Taoline
tegevus aga tekitab teatavat turumoonutust. Postituru paremaks toimimiseks ja sellel turul moonutuste
vältimiseks peab UPT müügihind katma võimalikult suure osa UPT osutamisega seotud põhjendatud
kuludest.
UPT muudetud taskukohased tasud jõustusid 01.09.2014.
4.3. UPT allahindlused
Postiseadus võimaldab teha UPT tasudele allahindlust. Allahindluse määr peab olema kulupõhine
ning põhjendatav suure koguse üleandmisest tuleneva kulude kokkuhoiuga. Allahindlust võib
rakendada, kui postisaadetise edastamise kulu on tavateenuse osutamise kulust väiksem. Allahindlus
ja sellega seotud tingimused peavad olema läbipaistvad ja lähtuma võrdse kohtlemise printsiibist.
Iseenesest ei saa UPT puhul tekkida suure koguse üleandmisega kaasnevat kulude kokkuhoidu, kuna
UPT raames saab korraga üle anda kuni 100 kirisaadetist või 25 postipakki. Vastasel juhul on tegemist
partiisaadetisega ja see ei kuulu UPT koosseisu.
2014. aastal Eesti Post UPT teenustele allahindlusi ei pakkunud.
11
Säilinud on spetsiaalselt vaegnägijatele adresseeritud postisaadetiste (sekogrammid) ja vangilaagrites
viibivate interneeritute postipakkide tasuta edastamise võimalused, mis tulenevad ülemaailmsest
postikonventsioonist.
5. UPT ebamõistlikult koormavate kulude katmine
5.1. UPT makse
UPT makse on postiteenuse osutaja poolt tegevusloaga postiteenustelt tasutav makse iga saadetise
kohta. Saadetiste kohta kehtestab makse määra Vabariigi Valitsus määrusega majandus- ja
taristuministri ettepanekul. Ettepaneku esitamisel võtab majandus- ja taristuminister aluseks
Konkurentsiameti ettepaneku. Postiseaduse kohaselt võib UPT makse olla kas teatud protsent
tegevusloa alusel osutatava postiteenuse (v.a UPT teenus) käibest või fikseeritud summa igalt
tegevusloaga teenuse (v.a UPT teenus) raames edastatud saadetiselt. UPT makset kogub
Konkurentsiamet. Makset kogutakse, et hüvitada Eesti Postile UPT osutamise kohustusest tekkida
võivaid ebamõistlikult koormavaid kulusid. Ebamõistlikult koormavad kulud võivad tekkida
juhtudel, kui majandus- ja taristuministri poolt kehtestatud taskukohased tasud ei kata UPT osutamise
kohustusest tingitud põhjendatud kulusid.
Makset peavad tasuma kõik tegevusloaga postiteenuseid osutavad ettevõtjad. 2014. aastal olid
nendeks Eesti Post ja Express Post.
Konkurentsiamet tegi 2013. aasta lõpus ettepaneku UPT makse määrade langetamiseks. Vabariigi
Valitsus kehtestas uued UPT makse määrad 01.04.2014. Lihtsaadetisena edastatava kirisaadetise
makse määr langes seniselt 0,14 eurolt 0,08 euroni ja täht- ning väärtsaadetisena edastatava
kirisaadetise makse määr langes seniselt 1,00 eurolt 0,40 euroni. Postipakkide makse määr jäi endiselt
0 euro tasemele.
Tuleb ära märkida, et kuna UPT makse arvutamisel võetakse aluseks kehtivad määrad, siis rakendusid
uued määrad juba 2014. aasta I kvartali makse arvutuse aluseks olevatele mahtudele (I kvartali
mahtude deklareerimise tähtpäev oli 10.04.2014). Seega olid 2014. aastal kehtinud UPT makse
määrad ühiku kohta rahastamiskohustusega postiteenuse osutajale järgmised:
lihtsaadetisena edastatav kirisaadetis 0,08 eurot;
tähtsaadetisena edastatav kirisaadetis 0,40 eurot;
väärtsaadetisena edastatav kirisaadetis 0,40 eurot;
lihtsaadetisena edastatav postipakk 0 eurot;
tähtsaadetisena edastatav postipakk 0 eurot;
väärtsaadetisena edastatav postipakk 0 eurot.
12
Eesti Posti poolt tasutud UPT makse 2014. aasta eest on esitatud tabelis 7.
Tabel 7 Eesti Posti poolt tasutud UPT makse 2014. aasta kohta (tükki, eurot)
Teenus Teenuse maht (tk) Makse määr (€) Makse (€)
Riigisisene teenus
Lihtkiri * 0,08 *
Tähtkiri * 0,40 *
Väärtkiri * 0,40 *
Tähtpakk * 0,00 *
Väärtpakk * 0,00 *
Rahvusvaheline teenus
Lihtkiri * 0,08 *
Tähtkiri * 0,40 *
Väärtkiri * 0,40 *
Tähtpakk * 0,00 *
Väärtpakk * 0,00 *
Kokku 17 569 845 1 688 476,80
* Konfidentsiaalne
Express Posti poolt 2014. aasta eest tasutud UPT makse on toodud tabelis 8.
Tabel 8 Express Posti poolt tasutud UPT makse 2014. aasta kohta (tükki, eurot)
Teenus Teenuse maht (tk) Makse määr (€) Makse (€)
Riigisisene teenus
Lihtkiri * 0,08 *
Tähtkiri * 0,40 *
Väärtkiri * 0,40 *
Kokku * *
* Konfidentsiaalne
Seega 2014. aasta UPT makse kogusumma oli * eurot.
Aruande valmimise hetkel Konkurentsiametile teadaolevate andmete põhjal 2015. aastal UPT makse
määrasid muuta ei ole vaja.
5.2. UPT hüvitis
2014. aastal jõudis lõpule menetlus Eesti Posti 2013. aasta UPT osutamise kohustusest tekkinud
ebamõistlikult koormavate kulude üle. Eesti Post esitas koos 2013. aasta IV kvartali taotlusega ka
taotluse I-III kvartali tulemuste korrigeerimiseks. Menetluse käigus selgus, et IV kvartali põhjendatud
ebamõistlikult koormavad UPT kulud olid 71 338,68 eurot. Sama perioodi eest kujunes Eesti Posti
poolt tasutud UPT makse suuruseks 955 816,56 eurot. Lisaks selgus menetluse käigus, et Eesti Postile
tuleb ettevõtja poolt esitatud I-III kvartali korrektsioontaotluse alusel hüvitada UPT ebamõistlikult
koormavaid kulusid summas 757 653,00 eurot.
Seega kokku tasus Eesti Post 2013. aasta eest UPT makse ja UPT hüvitise vahena 1 379 549,44 eurot.
13
Eesti Post esitas 2014. aastal UPT hüvitise taotlused I-III kvartali kohta. 2014. aasta IV kvartali kohta
ettevõtja hüvitise taotlust ei esitanud, kuna teenus oli sel perioodil kasumis. Pärast taotluste
läbivaatamist ja mõningast korrektsiooni kujunes Eesti Postile makstava hüvitise summaks 2014.
aasta eest kokku 2 555 032,50 eurot. Hüvitise arvutamisel võeti arvesse ka IV kvartali UPT kasumit
(mis vähendas aastast hüvitise suurust), kuna postiseaduse § 411 lg 4 kohaselt hüvitatakse UPT
osutajale kulud üksnes ulatuses, milles kasutajalt võetav tasu ei võimalda UPT osutamise kohustuse
täitmisega seotud põhjendatud kulude katmist ja mõistliku kasumi saamist.
6. Postivõrk
Postivõrk on seadmete ja vahendite süsteem, mida postiteenuse osutaja kasutab postisaadetiste
edastamiseks. Postivõrk jaguneb kogumis- ja jaotusvõrguks.
Postiteenuse osutaja postivõrgu juurdepääsupunkt on nii tegevuskoht kui ka vahend, mida
postiteenuse osutaja kasutab postiteenuse osutamiseks. Juurdepääsupunktideks on muu hulgas ka
postkontorid ning kirjakastid.
Postkastid ei ole käsitatavad postivõrgu osana, kuivõrd tegemist on saaja kasutuses või omandis oleva
vahendiga, mis on mõeldud eelkõige lihtsaadetisena edastatavate postisaadetiste ja perioodiliste
väljaannete kättesaamiseks.
6.1. Postkontorid
Postkontor on püsiv tegevuskoht, kus on tagatud kõigi tegevusloaga hõlmatud postiteenuste
osutamine. Postkontorite paiknemine peab tagama tegevusloaga hõlmatud postiteenuste takistuseta
osutamise kõigile soovijatele võrdsetel tingimustel, olenemata nende elu- või asukohast.
Tegevusloa tingimuste kohaselt oli Express Posti minimaalne postkontorite arv neli ja Eesti Postil
320 (vt tabel 9). Reaalselt oli Eesti Postil 2014. aastal 321 postkontorit ja Express Postil neli
postkontorit.
Tabel 9 Eesti Posti ja Express Posti postkontorite arv
Aasta Eesti Post Express Post
Miinimum Tegelik Miinimum Tegelik
2009 351 351 3 4
2010 344 351 4 5
2011 344 344 4 5
2012 320 320 4 4
2013 320 323 4 4
2014 320 321 4 4
6.2. UPT osutaja postkontorid
Nõuded UPT osutaja postkontoritele ja nende paiknemisele on kehtestatud ministri määrusega.
Eelkõige peab UPT osutaja arvestama asjaoluga, et juurdepääsupunkt asuks kohas, millele
postiteenuse kasutajal on takistamatu juurdepääs. Lisaks sellele peab UPT osutaja võtma arvesse
14
haldusüksuste piire, haldusüksuste väljakujunenud keskuste paiknemist, postiteenuse kasutajate elu-
või asukohti, samuti ühistranspordiliinide kulgemist.
Iga omavalitsuse territooriumil peab olema vähemalt üks UPT-d osutav postkontor. Igasse valda,
mille püsielanike arv ületab 2500 inimest, paigutatakse täiendavalt üks või enam UPT-d osutav
postkontor. Seejuures ei hõlma valla püsielanike arvestus vallasisest linna ning vallasisesele linnale
kohaldatakse linna kohta sätestatud nõudeid. Linna, mille püsielanike arv ületab 20 000 elaniku piiri,
tuleb iga järgneva 20 000 püsielaniku kohta paigutada üks täiendav postkontor.
Eesti Posti postkontorite minimaalse arvu jaotus maakonniti on toodud tabelis 10.
Tabel 10 Eesti Posti postkontorite minimaalse arvu jaotus maakonniti
Maakond 2013 2014
Harju maakond 59 59
sh Tallinn 22 22
Hiiu maakond 5 5
Ida-Viru maakond 28 28
Jõgeva maakond 15 15
Järva maakond 15 15
Lääne maakond 15 15
Lääne-Viru maakond 23 23
Põlva maakond 18 18
Pärnu maakond 30 30
Rapla maakond 15 15
Saare maakond 16 16
Tartu maakond 29 29
Valga maakond 14 14
Viljandi maakond 23 23
Võru maakond 15 15
Kokku 320 320
Alates 09.10.2014 jõustunud UPT tegevusloa tingimused ei sätesta enam otsest minimaalset
postkontorite arvu omavalitsuste kaupa, vaid kontorite minimaalne arv peab vastama UPT
juurdepääsupunktide määruses toodud nõuetele. Tegevusloa tingimustes on välja toodud üleriigiline
minimaalne UPT kontorite arv (320). Nii on Eesti Postil võimalik paindlikumalt ümber kujundada
postivõrku rahvaarvu või omavalitsuste arvu muutumisel, järgides siiski määruses toodud nõudeid.
Konkurentsiametiga on vaja kooskõlastada üleriigilise miinimumarvu muutmine (st Eesti Post ei tohi
ise vähendada postkontorite arvu alla miinimumi).
2014. aastal jätkas Eesti Post UPT osutamist ka motokandega, mis on postkontori alternatiiviks
hajaasutuspiirkondades.
Motokandega osutatakse UPT-d kasutajatele, kes asuvad lähimast postkontorist mööda avalikke teid
mõõdetuna kaugemal kui 5 km nende elu- või asukohast. Motokande teenuse tellimine elu- või
asukohta on tasuta, tuleb vaid tasuda osutatava postiteenuse eest vastavalt kehtivale hinnakirjale. UPT
osutaja tagab motokandega UPT osutamise esmaspäevast reedeni (v.a rahvus- ja riigipühad).
15
Motokande raames osutatavate teenuste tingimused ja tasud ei erine postkontorites pakutavate
teenuste tingimustest ja tasudest. Motokande tellimiste arv ei ole piiratud.
6.3. Kirjakastid
Express Postil puuduvad kirjakastid kirisaadetiste kogumiseks, mistõttu puudutab käesolev punkt
vaid Eesti Posti poolt paigaldatud kirjakaste, mis on mõeldud lihtsaadetisena edastatavate UPT
kirisaadetiste kogumiseks. 2014. aasta lõpu seisuga oli Eesti Postil 2777 tühjendatavat kirjakasti, UPT
tegevusloa tingimuste kohaselt oli kirjakastide miinimumarvuks samuti 2777 (vt tabel 11).
Tabel 11 Eesti Posti kirjakastide arvu jaotus maakonniti
Maakond 2013 2014
Harju maakond 460 460
sh Tallinn 237 233
Hiiu maakond 68 69
Ida-Viru maakond 222 223
Jõgeva maakond 164 164
Järva maakond 122 128
Lääne maakond 126 127
Lääne-Viru maakond 196 197
Põlva maakond 143 140
Pärnu maakond 264 260
Rapla maakond 135 137
Saare maakond 187 193
Tartu maakond 234 234
Valga maakond 150 149
Viljandi maakond 165 161
Võru maakond 136 135
Kokku 2772 2777
Sarnaselt postkontoritele, ei ole 09.10.2014 jõustunud UPT tegevusloas välja toodud kirjakastide
miinimumarvu omavalitsuste kaupa. Järgides UPT juurdepääsupunktide määrust, võib Eesti Post
olemasolevate kirjakastide asukohta muuta, kuid kirjakastide arvu vähendamine tuleb kooskõlastada
Konkurentsiametiga.
7. Järelevalve
Postiseadus näeb ette, kui suur hulk UPT raames siseriiklikult lihtsaadetisena edastatavatest
kirisaadetistest peab jõudma adressaadini postitamisele järgneval tööpäeval. Tegemist on kirjadega,
mida saab postitada Eesti Posti oranži värvi kirjakastidesse, mis paiknevad üle Eesti.
2005. aastal kehtis nõue, et vähemalt 90% linnas või maakonnakeskuses postitatud kirisaadetistest
peab jõudma saajani järgmiseks tööpäevaks ja maal postitatud kirisaadetistest vähemalt 90%
ülejärgmiseks tööpäevaks. Alates 2006. aastast on kehtinud ühtne nõue, mille kohaselt peab vähemalt
90% kirisaadetistest jõudma üle Eesti saajani postitamisele järgneval tööpäeval (postiseaduse § 37
lg 5). Nõue kehtib enne kirjakastile märgitud tühjendamise kellaaega postitatud kirjadele. Hilisemal
16
kellaajal kirjakasti jäetud kirjade postitamise päevaks tuleb sellisel juhul lugeda kirjakastile märgitud
järgmine tühjendamise päev.
Postiseaduse § 37 kohaselt peab UPT osutaja (st Eesti Post) tagama postisaadetiste kogumise ja
saajale kättetoimetamise kõikidel tööpäevadel ning mitte vähem kui viiel päeval nädalas ja üks kord
päevas kogu Eesti territooriumi ulatuses. Erandid on lubatud riigi- ja rahvuspühade korral ning saarte
puhul, millega puudub kogumisele ja kättetoimetamisele ettenähtud sagedusega regulaarne
transpordiühendus.
Konkurentsiamet on üldjuhul üks kord aastas kontrollinud kirisaadetiste liikumist ja postiseaduse
nõude täitmist omapoolse kontrollpostituse raames. Selleks on Konkurentsiamet postitanud Eesti
Posti kirjakastidesse testkirju ning jälginud nende liikumise kiirust. Viimase kümne aasta tulemused
on kajastatud joonisel 5. Postitamisele järgnevaks tööpäevaks kättetoimetatud kirjade protsent on
näidatud sinist värvi tulbana ja ülejärgmiseks tööpäevaks kättetoimetatud kirjade protsent punast
värvi tulbana.
Joonis 5 Lihtkirisaadetiste kättetoimetamise kvaliteet aastatel 2005-2014
100,00%
90,00%
80,00%
70,00%
60,00%
50,00% Ühe päevaga
Kahe päevaga
40,00%
30,00%
20,00%
10,00%
0,00%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
* 2008. aastal kontrollpostitust ei toimunud
Kui aastatel 2005-2007 jäi tulemus oluliselt alla nõutud taseme, siis alates 2009. aastast on Eesti Post
teenuse kvaliteeti märgatavalt parandanud. Kahel aastal on tulemus olnud üle nõutud 90%, ülejäänud
neljal aastal siiski alla selle, kuid üle 80%. Kui vaadelda ülejärgmiseks tööpäevaks kätte toimetatud
kirjade protsenti, siis on see olnud viimasel kuuel aasta stabiilselt üle 90%, ulatudes 2010. aastal
koguni 98,3%.
2014. aastal viidi kontrollpostitus läbi novembrikuus. Eesti Posti kirjakastidesse jäeti kokku 1300
lihtkirisaadetist erinevatele saajatele. Kontrollpostituses osalejad tagastasid Konkurentsiametisse
1294 kirja, millest kvaliteedi määramisel läks arvesse 1245 saadetist. Arvesse läinud kirjadest
17
toimetati saajatele õigeaegselt (üleandmise päevale järgneval tööpäeval) kätte 1065 kirja ehk 85,5%.
Hilinenud kirju oli 180 ehk 14,5%. Hilinenud kirjadest 150 toimetati saajatele kätte üleandmise
päevale ülejärgneval tööpäeval (hilinemine üks tööpäev). Kaks või enam tööpäeva hilines 30 kirja (vt
joonist 6).
Joonis 6 Lihtkirisaadetiste kättetoimetamise kvaliteet 2014. aastal
2,4%
12,1%
85,5%
Õigeaegselt kättetoimetatud kirjad
1-päevase hilinemisega kättetoimetatud kirjad
2-päevase või enama hilinemisega kättetoimetatud kirjad
Kontrollpostitus näitas, et UPT lihtkirisaadetiste edastamise kiirus jäi 4,5 protsendipunkti võrra alla
nõutud taseme. Tulemus oli sisuliselt sama 2013. aasta tulemusega. Vastuseks Konkurentsiameti
pöördumisele olukorra parendamiseks, tõi Eesti Post oma vastuses välja, et viis 2015. aasta jaanuaris
läbi logistilise muudatuse, mis parandab teatud kirjakastide hilinemist põhjustanud tühjendamist.
Lisaks on ettevõtja koostanud tervikliku kandevõrgu kontseptsiooni, mis täiendavalt tõstab kirjade
kättetoimetamise kvaliteeti. ISO sertifikaadi omanikuna jälgib Eesti Post igakuiselt ka ise lihtkirjade
kulgemise kvaliteeti. Eesti Posti 2014. aasta mõõtmised kokku andsid tulemuse, kus siseriiklikest
lihtsaadetistest (standard- ja makikirjad kokku) toimetati saajale õigeaegselt kätte 88,5%.
Teistest 2014. aastal postside valdkonnas teostatud järelevalve raames tõstatunud menetlustest annab
ülevaate tabel 12.
Tabel 12 Järelevalvemenetluste arv 2014. aastal
Menetlus Arv
Saabunud kaebusi ja pöördumisi 53
Lahendatud kaebusi ja pöördumisi 49
Menetlus jätkub järgmisel aastal 4
Väärteomenetlusi 0
Ettekirjutusi 0
18
Alates 01.01.2015 kaotati postiseadusest väärteomenetluste regulatsioon, sest ühelt poolt oli
postiseaduse alusel läbiviidud väärteomenetluste hulk väga väike ning sellise regulatsiooni
postiseaduses säilitamiseks puudus vajadus. Teisalt saab postiseaduses sätestatud nõuete täitmist
piisaval määral tagada haldussunni rakendamisega.
Olulisemad järeldused 2014. aasta kaebuste ja pöördumiste menetlustest on järgnevad:
Endiselt tekitab postiteenuse kasutajate seas küsimusi saadetiste pakendamisega ja kahjustatud
saadetise vastuvõtmisega seonduv. Postisaadetise pakendamisel on saatjal väga oluline järgida
teenuse pakkuja poolt kehtestatud pakendamise juhendit. Üldine praktika postiteenuse osutajate seas
on, et pakendamise õigsuse eest on vastutav saatja. See tuleb tõsiasjast, et saatja on kõige paremini
teadlik saadetise sisust ja selle eripäradest. Tavaliselt antakse saadetis postiteenuse osutajale üle juba
pakendatult, mistõttu ei olegi mõeldav, et ettevõtja vastutab korrektse pakendamise eest. Kui saatja
on kõiki ettenähtud pakendamise tingimusi järginud, aga saadetis kahjustub sellest hoolimata, lasub
postiteenuse osutajal vastutus kahjustumise osas. Tüüpiline saatjate poolt tehtav viga, mis selle
vastutuse välistab, on pakendamise juhendi mittejärgimine. Selle tulemusel pakendatakse saadetised
sisu arvestades ebapiisavalt või jäetakse pakendile kandmata vajalikud erimärgistused näiteks
kergesti purunevate esemete puhul.
Kui saadetis on kahjustunud, siis tuleb see fikseerida igal juhul saadetise kättesaamisel postiteenuse
osutaja juuresolekul. Vastasel juhul ei ole enam üheselt võimalik tõendada, et saadetise kahjustumine
tekkis just postiteenuse osutamise käigus aga mitte näiteks pärast väljastamist. Seepärast on teenuse
osutajad oma tüüptingimustes tavaliselt välja toonud, et pärast saadetise pretensioonideta üleandmist
saajale, vabaneb ettevõtja vastutusest.
Postiteenust kasutades tasub olla kursis vastava teenuse tüüptingimustega, kuna seal on kirjas
osapooltele (saatja, saaja, teenuse osutaja) kehtivad õigused ja kohustused. Levinud praktika kohaselt
vastutavad postiteenuse osutajad ainult otsese kahju eest. Selleks loetakse saadetise kadumisel või
kahjustumisel tekkinud kahju (saadetise väärtus) sh saatekulu. Igasugune kaudne kahju (saamata
jäänud tulu, moraalne kahju, kaebuse lahendamise käigus tehtud kulud jne) ei kuulu hüvitamisele.
Silmas peab veel pidama, et otsese kahju hüvitamisel kehtivad piirmäärad, mis sõltuvad kasutatud
postiteenusest. Konkurentsiamet lahendab kaebusi postiseaduse ja teenuse tüüptingimuste alusel. Kui
tüüptingimused välistavad kaudse kahju hüvitamise, ei saa amet seda teenuse osutajalt välja nõuda.
Postiteenuse kasutajal on sellise kahju väljanõudmiseks võimalik pöörduda kohtusse.
Üks levinumaid pretensioone, mida Konkurentsiametile 2014. aastal seoses postisaadetistega esitati,
puudutas saadetiste edastamise kiirust. Tihti heideti postiteenuse osutajatele ette, et kiri või pakk
liikus väga kaua ning jõudis väljalubatust hiljem kohale. Peab aga arvestama, et postiteenuse osutaja
lähtub praktikas väljakujunenud ajavahemikust, mis talle teadaolevalt on tavaolukorras taoliste
saadetiste kättetoimetamiseks piisav. Kui edastamine võtab eeldatust kauem aega, siis sellise juhtumi
korral teenuse tüüptingimused tavaliselt hüvitist või mingit kompensatsiooni ette ei näe. Ka
seadusandlusest ei tulene postisaadetistele kättetoimetamise kiirust puudutavaid nõudeid.
Reguleeritud on vaid UPT raames lihtkirja kättetoimetamise aeg (vt kontrollpostituse aruannet
eespool). Erandiks on kullerpostiteenus, kus teenuseosutajad üldjuhul võtavad vastutuse saadetise
hilinemise eest. Vastutus piirdub saatekulu hüvitamisega.
19
8. Tulevikusuunad
Seoses infoteenuste arenguga on tänane postiturg muutunud väga kiiresti ning traditsioonilistele
postiteenustele pakuvad üha rohkem konkurentsi atraktiivsed telefoni, interneti ning muu elektroonse
keskkonna kaudu osutatavad ja hõlpsasti kättesaadavad ning taskukohased teenused. See on kaasa
toonud UPT hulka kuuluva lihtkirja edastamise mahtude olulise vähenemise, mida lisaks Eestile
kogevad ka paljud teised riigid. Kuigi statistiliste näitajate põhjal on tegemist jätkuva tendentsiga, ei
tähenda see aga, et lihtkirjade edastamise teenus võiks tulevikus hääbuda, sest alternatiivsed
teabevahetamist võimaldavad infotehnoloogilised teenused ei suuda endas kanda taolist väärtust,
mida sisaldab lihtkirja teel saadetud õnnitluskaart või muu sentimentaalse sisuga isiklik teade. Teisalt
ei saa jätta ka arvestamata, et infotehnoloogiliste lahenduste areng ja kättesaadavus on riigiti erinev
ning nii võib olla Eestist saadetud või riiki sisenev kiri kättesaadavaimaks ning mugavaimaks
teabevahetuse liigiks.
Eeltoodu põhjal saab öelda, et postisektoreid on juba tabanud ning ootavad ka tulevikus ees suured
muudatused, mis lisaks uute ja innovaatiliste ärimudelite kasutuselevõtmisele, toovad kaasa vajaduse
üle vaadata ning kohandada postiteenuse osutamist puudutavaid norme ning reegleid. Eesti
postisektor ei ole siinkohal erandiks ning vaatamata asjaolule, et postiseadusest tulenevatel alustel on
postiteenuse kasutaja huvid olnud hästi kaitstud, vajab pikka aega sisuliselt muutumatuna püsinud
regulatsioon ajakohastamist.
Näiteks kuna lihtkirjade maht on pidevas langustrendis, on UPT osutamiseks nõuetekohase
postivõrgu ülalpidamisele kehtestatud nõuete täitmine muutunud seda teenust osutava ettevõtja Eesti
Posti jaoks üha kahjumlikumaks tegevuseks. Üheks põhjuseks on asjaolu, et täitmaks postiseaduse
§ 37 lg 1 tulenevat nõuet, mille kohaselt UPT osutaja peab tagama postisaadetiste kogumise ja saajale
kättetoimetamise kõigil tööpäevadel ning mitte vähem kui viiel päeval nädalas ja üks kord päevas
kogu Eesti territooriumi ulatuses, teeb Eesti Post sõltumata vajadusest viis korda nädalas kirjakastide
tühjendamisega seonduvaid nn „tühje korjeringe“. Ka Konkurentsiameti poolt teostatud UPT
osutamise kvaliteeti puudutavate kontrolltoimingute tulemused kinnitavad, et paljudes Eesti
piirkondades puudub vajadus tühjendada kirjakaste viis korda nädalas. Vähemalt pooltesse
kirjakastidesse postitatakse Eesti Posti poolse monitooringu kohaselt kuni üks kirisaadetis kuus.
Lisaks eeltoodule on oluline, et järgides postiseaduse § 6 lg 4 toodut nõuet tagada lihtkirja edastamise
teenus taskukohase tasu eest, osutab ettevõtja seda teenust alla selle omahinna. Kuna selline olukord
ei ole aga jätkusuutlik ning tagamaks nii teenuse osutaja kui tarbijate huvide kaitset ka tulevikus, ei
tohiks tavapärase ja normaalse majandustegevuse käigus osutatav teenus olla kahjumis.
Samuti tekitab küsimusi, mil määral on traditsioonilistele postiteenustele üha rohkem konkurentsi
pakkuvate infotehnoloogiliste teenuste valguses põhjendatud postiseaduse § 37 lg 5 sätestatud nõue.
Konkurentsiameti hinnangul on vajalik kaaluda, kas tulevikus võiks nimetatud postiseaduse nõuet
muuta nii, et 90% kirisaadetiste kättetoimetamine oleks tagatud üleandmise päevale ülejärgneval
tööpäeval praeguse järgneva tööpäeva asemel.
Kokkuvõtteks saab öelda, et ka tulevikus ootavad postisektorit ees suured muudatused ning lisaks
uute teenuste ja ärimudelite rakendamisele, omab olulist tähtust postisektori regulatsiooniprintsiipide
20
ajakohastamine, lähtudes põhimõttest, et jätkusuutliku postiteenuse osutamiseks peavad olema
parimal viisil kaitstud nii tarbijate kui ka teenuse osutajate huvid. Konkurentsiamet on vastavate
ettepanekute väljatöötamisega alustanud.
9. Tegevused 2015. aastal
UPT kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamise kontroll.
Kontroll postsideturul tegutsevate ettevõtjate üle.
UPT makse tasumise tagamine ja kontroll.
UPT osutaja kulude analüüs, tuvastamaks võimalikke ebamõistlikult koormavaid kulusid ja
vajadust muuta UPT makse määrasid.
UPT taskukohaste tasude ülevaatamine ja MKM-le võimaliku ettepaneku esitamine määruse
muutmiseks.
UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud ebamõistlikult koormavate kulude
hüvitamise tagamine.
Postsidealase statistilise teabe kogumine, analüüs ja avaldamine.
Konkurentsiameti ja riigi esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides.
Postiteenuse kasutajate õiguste kaitse ja postiteenuse kasutajate nõustamine.
21
KONKURENTSIAMETI ARUANNE
POSTITEENUSTE VALDKONNAS TOIMUNUD ARENGUTE JA
ESILEKERKINUD PROBLEEMIDE NING KONKURENTSIAMETI
TEGEVUSE KOHTA NIMETATUD VALDKONNAS 2015. AASTAL
TALLINN 2016
Sisukord
Sissejuhatus ........................................................................................................................................................2
1. Postside turg...............................................................................................................................................3
2. Tegevusluba nõudvad postiteenused ........................................................................................................4
3. Tegevusluba mittenõudvad postiteenused ................................................................................................6
3.1. Kullerpostiteenus ...............................................................................................................................6
3.2. Otsepostiteenus .................................................................................................................................8
3.3. Perioodilise väljaande edastamine.....................................................................................................9
4. UPT osutaja...............................................................................................................................................10
4.1. Kuluarvestus .....................................................................................................................................10
4.2. UPT tasud .........................................................................................................................................11
4.3. UPT allahindlused .............................................................................................................................11
5. UPT ebamõistlikult koormavate kulude katmine .....................................................................................12
5.1. UPT makse ........................................................................................................................................12
5.2. UPT hüvitis ........................................................................................................................................13
6. Postivõrk ...................................................................................................................................................14
6.1. Postkontorid .....................................................................................................................................14
6.2. UPT osutaja postkontorid .................................................................................................................14
6.3. Kirjakastid .........................................................................................................................................15
7. Järelevalve ................................................................................................................................................16
8. Tegevused 2016. aastal ............................................................................................................................19
1
Sissejuhatus
Postiseaduse1 § 47 lg 1 kohaselt esitab Konkurentsiamet Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumile iga aasta teises kvartalis kirjaliku aruande postiteenuste valdkonnas toimunud
arengute ja esilekerkinud probleemide ning ameti tegevuse kohta nimetatud valdkonnas eelmise
kalendriaasta jooksul. Käesolev aruanne kajastab Konkurentsiameti 2015. aasta tegemisi ja postituru
ülevaadet.
Tegevusloaga postiteenuse osutajate arv 2015. aastal ei muutunud, küll aga registreeriti kaks uut
kullerpostiteenuse osutajat ja kustutati üks.
Kui edastatud postisaadetiste koguarv kahanes 6,2% võrra, siis kogukäive kasvas koguni 20,8%
võrra. Käibekasvu põhjustasid kullerpostiteenus ja AS-i Eesti Post (edaspidi Eesti Post) muude
postiteenuste käibe kasv. Universaalse postiteenuse (edaspidi UPT) käive jäi 2015. aastal 2014. aasta
tasemele, kuid kahjum vähenes, mis omakorda tähendas vähenenud UPT hüvitise vajadust.
Kaebusi ja pöördumisi postiteenuse osutajate tegevuse kohta esitati 2015. aastal 38, mis on 15 võrra
vähem kui 2014 aastal. Teemad puudutasid peamiselt saadetiste kadumist ja kahjustumist (kokku 20
kaebust).
1
RT I, 12.07.2014, 107
2
1. Postside turg
Postiseaduse kohaselt jagunevad postiteenused kaheks:
teenused, mille osutamiseks on vaja taotleda Konkurentsiametilt tegevusluba;
teenused, mille osutamiseks on vaja ennast majandustegevuse registris (MTR) registreerida.
Tegevusluba nõudvad teenused on kirisaadetiste ja postipakkide liht-, täht- ja väärtsaadetisena
edastamine, samuti UPT osutamine. Kullerpostiteenuse, otsepostiteenuse, perioodilise väljaande
edastamise ja muu postiteenuse korral on vaja tegevus lihtsalt registreerida.
Eesti Post omab tegevusluba nii UPT osutamiseks kui ka siseriiklike ja rahvusvaheliste kirisaadetiste
ja postipakkide edastamiseks. AS Express Post (edaspidi Express Post) omab tegevusluba siseriiklike
kirisaadetiste edastamiseks. 2015. aastal ei taotlenud ükski ettevõtja tegevusluba postiteenuse
osutamiseks. Registreeriti vaid kaks uut kullerpostiteenuse osutajat. Samal ajal kustutati MTR-st üks
postiteenuse osutaja. Kokkuvõttes oli 2015. aasta lõpu seisuga MTR-s registreeritud 54 erinevat
postiteenuse osutajat, mis on ühe võrra rohkem kui 2014. aastal. Mitmed ettevõtjad osutasid samal
ajal mitut erinevat postiteenust. Postiteenuse osutajate arv teenuste kaupa on esitatud tabelis 1.
Tegemist on MTR andmetega, mis tähendab, et mitmed ettevõtjad omasid küll registreeringut, kuid
tegelikkuses ei osutanud postiteenuseid.
Tabel 1 Postiteenuse osutajate arv aastatel 2011-2015
Teenus 2011 2012 2013 2014 2015
Universaalne postiteenus 1 1 1 1 1
Kirisaadetise edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena 2 2 2 2 2
Postipaki edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena 1 1 1 1 1
Kullerpostiteenus 31 49 47 49 50
Otsepostiteenus 7 10 10 10 10
Perioodilise väljaande edastamine 6 9 8 8 8
Muud postiteenused 4 8 8 9 9
Postiteenuste käive (teenuste lõikes) on esitatud tabelis 2. Kirisaadetiste ja postipakkide edastamise
all on silmas peetud teenuse osutamist tegevusloa alusel (v.a UPT).
Tabel 2 Postiteenuste käive aastatel 2011-2015 (eurot)
2011 2012 2013 2014 2015
Universaalne postiteenus * * * * *
Kirisaadetise edastamine * * * * *
Postipaki edastamine * * * * *
Kullerpostiteenus 30 189 439 35 001 916 37 399 080 41 648 817 50 049 031
Otsepostiteenus 2 401 743 2 111 131 2 225 696 * *
Perioodika edastamine * 7 746 800 7 737 422 * *
Muud postiteenused * * * * *
Kokku 64 728 626 71 652 656 76 263 670 83 172 221 102 620 215
* Konfidentsiaalne
3
Muud postiteenused sisaldavad Eesti Posti teenuseid nagu rahakaardi teenus, pensionide
kättetoimetamine, pakiautomaadi teenus, tollideklaratsioonid ja alates 2015. aastast saadetiste transiit
kolmandatest riikidest. Teiste registreeritud ettevõtjate muu postiteenuse käive oli null.
Tabelist 2 on näha, et kullerpostiteenuse, perioodilise väljaande edastamise ja muude postiteenuste
käive kasvas. Kirisaadetise ja postipaki edastamise teenused ja otsepostiteenuse käive mõnevõrra
langes. UPT käive jäi aastaga enam-vähem samaks. Kokku suurenes postiteenuste turu käive 2015.
aastal 20,8% ehk 17,7 mln euro võrra, millest enamuse (11,7 mln) moodustas muude postiteenuste
käibe kasv.
Teenuste tasandil moodustas kullerpost ligi poole käibest. Järgnesid muud postiteenused ja UPT, mis
moodustasid ligikaudu kolmandiku kogu postiturust. Ülejäänud teenuste osakaal oli umbes viiendik
(vt joonis 1).
Joonis 1 Postiteenuste käibe jaotus 2015. aastal
* Konfidentsiaalne
Võrreldes 2014. aastaga, on muud postiteenused nüüd tõusnud turuosalt teiseks, just Eesti Posti
lisandunud transiitsaadetiste käibe tõttu. Täpsuse huvides tuleb mainida, et muude postiteenuste mahu
üle Konkurentsiamet statistikat ei kogu. Seetõttu ei peegeldu postsideturu käibekasv postisaadetiste
arvu poolel.
Põhilised teenuse osutajad on jäänud samaks. Tihe konkurents eksisteerib endiselt vaid
kullerpostiteenuste turul. Aasta jooksul kustutatud või registreeritud teenuse osutajad ei pakkunud
teenust üldse.
2. Tegevusluba nõudvad postiteenused
Tegevusluba on nõutav UPT osutamiseks ja kirisaadetiste ning postipakkide edastamiseks liht-, täht-
ja väärtsaadetisena (edaspidi MUPT teenused).
Lihtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk:
mis väljastatakse saajale või tema esindajale ilma allkirjata;
mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldamata;
mille kaotsimineku või kahjustumise korral puudub postiteenuse osutajal kohustus maksta
hüvitist.
Tähtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk:
mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist
võimaldava tunnuse alusel;
mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldamata;
mille kaotsimineku või kahjustumise korral maksab postiteenuse osutaja saatjale postiteenuse
osutaja eelnevalt määratud garantiisumma.
4
Väärtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk:
mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist
võimaldava tunnuse alusel;
mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldatud;
mille kaotsimineku või kahjustumise korral maksab postiteenuse osutaja saatjale tema
avaldatud saadetise väärtuse.
Partiisaadetisena edastatakse:
kirisaadetis, mis antakse saatja poolt postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks
vähemalt 100 saajale;
postipakk, mis antakse saatja poolt postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks
vähemalt 25 saajale.
Tegevusloaga postiteenuse osutajaid oli Eestis 2015. aastal kaks. Eesti Post oli UPT osutaja ja pakkus
kõiki võimalikke tegevusloaga osutatavaid postiteenuseid. Express Post osutas tegevusloaga
teenustest siseriikliku kirisaadetise edastamise teenust.
Kui 2014. aastal UPT maht kasvas oluliselt tänu välismaalt saadetavate kirisaadetiste mahu kasvule,
siis 2015. aastal see mõju kadus. Suuresti siseriiklike saadetiste arvu vähenemise tõttu kahanes kogu
UPT maht 2015. aastal 1,4 mln saadetise ehk 11,0% võrra (vt tabel 3).
Tabel 3 UPT teenuste mahud aastatel 2011-2015 (saadetist)
Teenus 2011 2012 2013 2014 2015
Siseriiklikud mahud
Lihtkiri 5 971 749 4 711 614 4 167 433 4 006 127 3 415 763
Tähtkiri 615 685 385 525 266 021 214 307 167 103
Väärtkiri 2 255 910 492 587 671
Tähtpakk 53 160 55 793 210 115 224 875 179 329
Väärtpakk 2 255 120 187 116 77
Rahvusvahelised mahud
Lihtkiri 5 282 817 4 679 138 4 601 747 6 486 612 5 903 191
Tähtkiri 443 589 545 966 888 822 1 525 101 1 377 408
Väärtkiri 1 204 1493 1 622 1 469 1 436
Tähtpakk 138 935 160 034 191 130 217 387 234 766
Väärtpakk 2 740 2043 1 920 1 781 1 851
Kokku 12 514 389 10 542 636 10 329 489 12 678 362 11 281 595
Sisuliselt kahanesid kõikide UPT kooseisu kuuluvate teenuste mahud, v.a rahvusvaheline
tähtsaadetisena edastatav postipakk, mille maht kasvas 8,0%. Märkimist väärib teenuse siseriiklik
lihtsaadetisena edastatav kirisaadetis mahulangus, mis 2015. aastal oli 14,7%. Võrreldes 2011. aasta
näitajaga, on teenuse maht nelja aastaga langenud koguni 42,8%.
Kirisaadetisi ja postipakke võib tegevusloa alusel edastada ka UPT-välisena. MUPT mahud on
toodud tabelis 4.
5
Tabel 4 MUPT teenuste mahud aastatel 2011-2015 (saadetist)
Teenus 2011 2012 2013 2014 2015
Siseriiklikud mahud
Lihtkiri * * * * *
Tähtkiri * * * * *
Väärtkiri * * * * *
Tähtpakk * * * * *
Väärtpakk * * * * *
Rahvusvahelised mahud
Lihtkiri * * * * *
Tähtkiri * * * * *
Väärtkiri * * * * *
Tähtpakk * * * * *
Väärtpakk * * * * *
Kokku 23 497 860 22 545 908 21 435 561 * *
* Konfidentsiaalne
Tabelist 4 on näha, et ka MUPT maht on 2015. aastal langenud ja seda kõikide teenuseliikide lõikes.
Kogu langus 2015. aastal oli 2,7 mln saadetist ehk 14,2%. Sarnane trend on püsinud neli viimast
aastat, mahulangusega *% sellel perioodil.
3. Tegevusluba mittenõudvad postiteenused
Postiteenused, mille osutamiseks ei ole vaja taotleda tegevusluba ja mille osutamiseks piisab
registreeringust, olid ka 2015. aastal kullerpostiteenus, otsepostiteenus ja perioodilise väljaande
edastamise teenus.
3.1. Kullerpostiteenus
Kullerpostisaadetiseks loetakse kirisaadetis ja postipakk:
mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist
võimaldava tunnuse alusel;
mis edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil;
mille saatjal on võimalus igal hetkel saada informatsiooni saadetise asukoha kohta selle
teekonnal, sekkuda saadetise kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber selle
edastamist.
2015. aasta lõpu seisuga oli MTR-s registreeritud 50 kullerpostiteenuse osutajat, kellest tegelikult
osutas teenust 27 ettevõtjat. Nendeks olid OÜ A-Kuller & Partnerid, Express Post, Eesti Post, USS
Security Eesti AS, LKF Kuller OÜ, AS DPD Eesti (edaspidi DPD), OÜ EKLT (edaspidi EKLT),
TNT Express Worldwide Eesti AS (edaspidi TNT), DHL Estonia AS (edaspidi DHL), Cargobus OÜ,
Autopost Terminal OÜ, Aberg Express OÜ, AKR-GRUPP OÜ, Avotra OÜ, Itella SmartPOST OÜ
(edaspidi Smartpost), Euroxkuller OÜ, FIE Kristjan Vares, DK LOGISTICS OÜ, Roadrunner OÜ,
Venipak Eesti OÜ, Einroo Group OÜ, Topkuller OÜ, OSC Transport OÜ, RP Service Group OÜ,
Federal Express Corporation Eesti filiaal OÜ, Rohekuller OÜ ja Jet Express OÜ.
6
Teenust ei osutanud 15 ettevõtjat (st teenuse käive oli 2015. aastal null). Nendeks olid OÜ MGI
Turundus, OÜ T.P.Projekt, Itella Logistics OÜ, AS G4S Eesti, DataInternational Group OÜ, A&M
Transport OÜ, Saratopi OÜ, Eesmaa Teenused OÜ, Puupost OÜ, Minikopp OÜ, Siniraag OÜ, Grand
Delivery OÜ, Adduco OÜ, Wortex Invest OÜ ja AS Komerk.
Kaheksalt ettevõtjalt (Ida-Viru Kuller OÜ, Est-Veod OÜ, Ramiro Travel OÜ, GJ Transit OÜ,
GlobexService OÜ, A! Veod OÜ, OÜ Reval Kuller ja Vladimir Birjukov elektritööd) ei õnnestunud
aruande koostamise ajaks vastust saada, kuid Konkurentsiametile teadaolevalt need ettevõtjad 2015.
aastal kullerpostiteenust ei osutanud või oli maht marginaalne.
2015. aasta kullerpostiteenuste käive (siseriiklik ja rahvusvaheline) oli 50,0 mln eurot, mis on eelmise
aastaga võrreldes 15,3% enam. Saadetisi edastati 2015. aastal kokku 8,1 mln tükki, mis on võrreldes
eelneva aastaga 10,1% rohkem (vt tabel 5). Suurim kasv 22,8% oli rahvusvaheliste riigist väljuvate
saadetiste osas. Siseriiklike saadetiste ja riiki saabuvate saadetiste arv kasvas 9% võrra. Käibe kiirem
kasv, võrreldes mahu kasvuga, näitab, et keskmise kullersaadetise hind on aastaga tõusnud.
Tabel 5 Kullerpostiteenuse mahud aastatel 2010-2015 (saadetist)
2010 2011 2012 2013 2014 2015
Siseriiklik 2 365 737 2 663 053 3 958 478 4 422 259 5 314 744 5 798 623
Rahvusvaheline sisse 1 015 317 1 008 193 1 237 729 1 455 462 1 538 534 1 680 533
Rahvusvaheline välja 442 059 338 295 412 958 481 180 508 169 624 250
Kokku 3 823 113 4 009 541 5 609 165 6 358 901 7 361 447 8 103 406
Tabelist 5 annab ülevaate joonis 2, kus on toodud viimaste aastate mahumuutus graafiliselt.
7
Joonis 2 Kullerpostiteenuse mahumuutus aastatel 2005-2015 (saadetist)
7 000 000
6 000 000
5 000 000
4 000 000
3 000 000
2 000 000
1 000 000
0
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Siseriiklik Rahvusvaheline sisse Rahvusvaheline välja
Jooniselt 2 on näha, et siseriiklike saadetiste maht jätkab kiiret tõusu, samas kui rahvusvaheliste
saadetiste mahukasv on pigem mõõdukas.
Siseriiklikult olid suurimad teenuse osutajad 2015. aastal teenuse mahu järjekorras alustades
suuremast DPD, Smartpost ja Eesti Post (kokku 84% turust). Smartpost pakub teenust
pakiautomaatide vahendusel.
Rahvusvahelise teenuse osutamisel olid 2015. aastal turuliidrid teenuse mahu järjekorras alates
suuremast DPD, DHL, EKLT ja TNT (kokku 86% turust).
Siseriikliku kullerpostiteenuse mahu osakaal 2015. aastal oli 72% ja rahvusvahelise teenuse osakaal
28%, mis on 2014. aastaga sama tase.
3.2. Otsepostiteenus
Otsepostisaadetiseks loetakse kirisaadetis:
mis väljastatakse saajale või tema esindajale ilma allkirjata;
mille sisuks on turunduslik või avalik materjal;
mida edastatakse samaaegselt vähemalt 100 saajale;
mille sisu, kaal ja mõõtmed on identsed teiste samaaegselt edastatavate saadetiste omadega,
välja arvatud saaja nimi, postiaadress, identifitseerimisnumber ning muud teisendused, mis ei
muuda sõnumi olemust;
mille pakendile on kantud märge «reklaam», «reklaam posti teel» või «otsepost».
8
2015. aasta lõpu seisuga oli MTR-i kantud kümme teenuseosutajat, kellest ainult kaks osutasid
teenust. Nendeks olid Eesti Post ja Express Post. Suurem teenusepakkuja oli Eesti Post.
Otsepostiteenuse käive oli 2015. aastal * mln eurot ja maht * mln saadetist, mis võrreldes eelneva
aastaga tähendab langust käibe osas 18,0% ja mahu osas 15,0% (vt tabel 6).
Tabel 6 Otsepostiteenuse näitajad aastatel 2010-2015 (eurot, saadetist)
2010 2011 2012 2013 2014 2015
Käive 1 940 157 2 401 743 2 111 131 2 225 696 * *
Saadetiste arv 13 239 013 15 239 957 13 499 442 14 242 066 * *
Keskmine ühikuhind 0,147 0,158 0,156 0,156 0,173 0,167
* Konfidentsiaalne
Otsepostisaadetiste maht 2015. aastal oli viimase 11 aasta madalaim.
Tabelis 6 toodud käibe ja saadetiste arvu muutumine ajas on esitatud joonisel 3.
Joonis 3 Otsepostiteenuse käive ja maht aastatel 2005-2015 (saadetist, eurot)
* Konfidentsiaalne
Jooniselt 3 on näha, et kümne aasta lõikes on otsepostiteenuse turg selges languses.
3.3. Perioodilise väljaande edastamine
Perioodiline väljaanne on saatjalt tellitav ja tema poolt postiteenuse osutajale perioodiliselt,
sagedusega vähemalt üks kord kvartalis edastamiseks üleantav adresseeritud trükis.
MTR-i kohaselt oli 2015. aasta lõpu seisuga registreeritud teenuse osutajaid kaheksa, kuid teenust
osutas neist vaid kaks ettevõtjat (Eesti Post ja Express Post).
Kokku edastati 2015. aastal * mln perioodilist väljaannet ning teenuse kogukäive oli * mln eurot (vt
joonis 4). Suurem teenusepakkuja oli Eesti Post.
Joonis 4 Perioodika maht ja käive aastatel 2008-2015 (saadetist, eurot)
* Konfidentsiaalne
Nagu jooniselt 4 on näha, siis saadetiste arv ja käive on viimase seitsme aasta jooksul olnud
langustrendis.
9
4. UPT osutaja
UPT osutaja on isik, kellele Konkurentsiamet on väljastanud tegevusloa UPT osutamiseks. UPT
osutamiseks väljastatakse tegevusluba ainult ühele isikule. UPT osutaja määratakse viieks aastaks
avaliku konkursiga, mille korraldab Konkurentsiamet.
UPT osutaja peab pakkuma UPT teenuseid (kuni 2 kg kaaluva kirisaadetise liht-, täht- ja
väärtsaadetisena edastamine ning kuni 20 kg kaaluva postipaki täht- ja väärtsaadetisena edastamine)
järjepidevalt, kvaliteetselt ja taskukohase tasu eest kogu Eesti Vabariigi territooriumil õigusaktidega
sätestatud alustel ja korras.
UPT osutamise tegevusluba perioodiks 2014-2019 omab Eesti Post. Tegevusloa tingimuste kohaselt
peab UPT osutajal olema vähemalt 320 postkontorit ja 2777 kirjakasti üle Eesti. UPT-d tuleb osutada
viiel päeval nädalas ja vähemalt kaks tundi päevas (postkontoris) kõikidele soovijatele võrdsetel
tingimustel ja taskukohase tasu eest, mis on kehtestatud ministri määrusega. Koos tegevusloaga
kaasneb Eesti Postil vastavalt postiseaduses sätestatule kohustus osutada oma postivõrgu vahendusel
üle Eesti pensionide ja toetuste väljamaksmise ning rahasiirete teenuseid. Lisaks on UPT osutajal
kohustus edastada oma postivõrgu vahendusel kuuel päeval nädalas perioodilisi väljaandeid.
Eesti Post osutab lisaks UPT-le ka kõiki teisi postiseaduses kirjeldatud postiteenuseid (tegevusloaga
kirisaadetiste ja postipakkide edastamine nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt, samuti
kullerpostisaadetiste, otsepostisaadetiste ja perioodiliste väljaannete edastamine). Peale postiteenuste
osutab Eesti Post veel näiteks lao-, veo-, finants- ja teisi teenuseid.
Eesti Postil oli 2015. aasta lõpu seisuga 320 postkontorit, kus osutati kõiki UPT kogumisse kuuluvaid
teenuseid. Lisaks oli Eesti Postil 8 postipunkti, kus osutati postiteenuseid valikuliselt. Kirjakaste oli
ettevõtjal 2777 ning kohti, kus müüdi ainult postmarke, oli 117. Kõikidest postkontoritest ja
postipunktidest 128 olid frantsiisikontorid (st Eesti Post ei oma punkti, vaid ostab teenust sisse).
Eesti Postil oli 2015. aastal kokku 2268 töötajat ehk 124 võrra rohkem kui eelneval aastal. Kõikidest
töötajatest oli postiteenustega seotud 1768 inimest ehk 128 võrra rohkem kui eelneval aastal.
Ettevõtja toodete ja teenuste müügikäive oli 2015. aastal 72,8 mln eurot (aastane kasv 15,0 mln),
millest postiteenuste käive moodustas * mln eurot (aastane kasv 11,2 mln). Nagu eelpool on välja
toodud, siis võib käibekasvu peaasjalikult kirjutada lisandunud teenuse (saadetiste transiit
kolmandatest riikidest) arvele). Eesti Post teenis 2015. aastal 2,7 mln eurot puhaskasumit.
Teenuste või teenustegruppide lõikes moodustas suurima osa ettevõtja käibest UPT, järgnesid
transiiditeenus, tegevusloaga kirisaadetise (v.a UPT) edastamise teenus, kullerpostiteenus ja
perioodilise väljaande edastamise teenus.
4.1.Kuluarvestus
Postiseaduse kohaselt peab UPT osutaja pidama tulu- ja kuluarvestust eraldi:
UPT kogumisse kuuluva postiteenuse kohta;
10
iga teenuse lõikes, mille osutamiseks kasutatakse UPT kogumisse kuuluva postiteenusega
ühiseid ressursse.
UPT osutaja peab rakendama tegevuspõhist kuluarvestust.
Tulu- ja kuluarvestuse vastavust postiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud
nõuetele hindab sõltumatu audiitor. Seoses UPT makse ja ebamõistlikult koormavate kulude
hüvitamise taotlusega kaasas käiva aruandlusega on ka Konkurentsiametil vajadus hinnata Eesti Posti
kulusid ja nende põhjendatust.
Eeltoodust tulenevalt on Eesti Posti kuluarvestuse temaatikat kajastatud aruandes koos UPT
ebamõistlikult koormavate kulude teemaga.
4.2. UPT tasud
Vastavalt postiseadusele, tuleb UPT-d osutada valdkonna eest vastutava ministri poolt määrusega
kehtestatud taskukohaste tasude eest. See tähendab, et Eesti Post võib tasud ise määrata, ületamata
sealjuures ministri poolt kehtestatud maksimummäärasid.
Konkurentsiamet tegi 2015. aastal ministrile ettepaneku tõsta UPT taskukohaseid tasusid sõltuvalt
teenusest ja kaalukategooriast keskmiselt 10,6%. Oma ettepanekus lähtus Konkurentsiamet eelkõige
tarbijate ostujõust kuid ka asjaolust, et eelmine tasude muudatus toimus 01.09.2014. Analüüsi
kohaselt kujunes tasude tõstmisest tulenev mõju keskmise UPT kasutaja jaoks aastas vähem kui ühe
euro suuruseks.
Konkurentsiamet võttis arvesse ka asjaolu, et postiteenuse kasutajalt võetav taskukohane tasu ei kata
UPT põhjendatud kulusid ega võimalda ettevõtjale teenuse eest lubatud mõistliku kasumi teenimist.
Selline olukord tekitab vajaduse maksta UPT osutajale ebamõistlikult koormavate kulude katteks
hüvitist, mida rahastatakse postiteenuse osutajatelt UPT makse kogumise teel. Taoline tegevus aga
tekitab teatavat turumoonutust. Postituru paremaks toimimiseks ja sellel turul moonutuste vältimiseks
peab UPT müügihind katma võimalikult suure osa UPT osutamisega seotud põhjendatud kuludest.
UPT muudetud taskukohased tasud jõustusid 01.01.2016.
4.3. UPT allahindlused
Postiseadus võimaldab teha UPT tasudele allahindlust. Allahindluse määr peab olema kulupõhine
ning põhjendatav suure koguse üleandmisest tuleneva kulude kokkuhoiuga. Allahindlust võib
rakendada, kui postisaadetise edastamise kulu on tavateenuse osutamise kulust väiksem. Allahindlus
ja sellega seotud tingimused peavad olema läbipaistvad ja lähtuma võrdse kohtlemise printsiibist.
Iseenesest ei saa UPT puhul tekkida suure koguse üleandmisega kaasnevat kulude kokkuhoidu, kuna
UPT raames saab korraga üle anda kuni 100 kirisaadetist või 25 postipakki. Vastasel juhul on tegemist
partiisaadetisega ja see ei kuulu UPT koosseisu.
2015. aastal Eesti Post UPT teenustele allahindlusi ei pakkunud.
11
Säilinud on spetsiaalselt vaegnägijatele adresseeritud postisaadetiste (sekogrammid) ja vangilaagrites
viibivate interneeritute postipakkide tasuta edastamise võimalused, mis tulenevad ülemaailmsest
postikonventsioonist.
5. UPT ebamõistlikult koormavate kulude katmine
5.1. UPT makse
UPT makse on postiteenuse osutaja poolt tegevusloaga postiteenustelt tasutav makse iga saadetise
kohta. Makse määra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega majandus- ja taristuministri ettepanekul.
Ettepaneku esitamisel võtab majandus- ja taristuminister aluseks Konkurentsiameti ettepaneku.
Postiseaduse kohaselt võib UPT makse olla kas teatud protsent tegevusloa alusel osutatava
postiteenuse (v.a UPT teenus) käibest või fikseeritud summa igalt tegevusloaga teenuse (v.a UPT
teenus) raames edastatud saadetiselt. UPT makset kogub Konkurentsiamet. Makset kogutakse, et
hüvitada UPT osutajale UPT osutamise kohustusest tekkida võivaid ebamõistlikult koormavaid
kulusid. Ebamõistlikult koormavad kulud võivad tekkida juhtudel, kui majandus- ja taristuministri
poolt kehtestatud taskukohased tasud ei kata UPT osutamise kohustusest tingitud põhjendatud
kulusid.
Makset peavad tasuma kõik tegevusloaga postiteenuseid osutavad ettevõtjad. 2015. aastal olid
nendeks Eesti Post ja Express Post.
2015. aastal kehtinud UPT makse määrad rahastamiskohustusega postiteenuse osutajale olid
järgmised:
lihtsaadetisena edastatav kirisaadetis 0,08 eurot;
tähtsaadetisena edastatav kirisaadetis 0,40 eurot;
väärtsaadetisena edastatav kirisaadetis 0,40 eurot;
lihtsaadetisena edastatav postipakk 0,00 eurot;
tähtsaadetisena edastatav postipakk 0,00 eurot;
väärtsaadetisena edastatav postipakk 0,00 eurot.
12
Eesti Posti poolt tasutud UPT makse 2015. aasta eest on esitatud tabelis 7.
Tabel 7 Eesti Posti poolt tasutud UPT makse 2015. aasta eest (saadetist, eurot)
Teenus Teenuse maht (tk) Makse määr (€) Makse (€)
Riigisisene teenus
Lihtkiri * 0,08 *
Tähtkiri * 0,40 *
Väärtkiri * 0,40 *
Tähtpakk * 0,00 *
Väärtpakk * 0,00 *
Rahvusvaheline teenus
Lihtkiri * 0,08 *
Tähtkiri * 0,40 *
Väärtkiri * 0,40 *
Tähtpakk * 0,00 *
Väärtpakk * 0,00 *
Kokku 14 823 548 1 451 236,56
* Konfidentsiaalne
Express Posti poolt tasutud UPT makse 2015. aasta eest on toodud tabelis 8.
Tabel 8 Express Posti poolt tasutud UPT makse 2015. aasta eest (saadetist, eurot)
Teenus Teenuse maht (tk) Makse määr (€) Makse (€)
Riigisisene teenus
Lihtkiri * 0,08 *
Tähtkiri * 0,40 *
Väärtkiri * 0,40 *
Kokku * *
* Konfidentsiaalne
Seega kokku oli 2015. aastal tasutud UPT makse suuruseks * eurot.
Aruande valmimise hetkel Konkurentsiametile teadaolevate andmete põhjal 2016. aastal UPT makse
määrasid muuta ei ole vaja.
5.2. UPT hüvitis
Eesti Post esitas 2015. aastal UPT hüvitise taotlused I-III kvartali kohta. 2015. aasta IV kvartali kohta
ettevõtja hüvitise taotlust ei esitanud, kuna teenus oli sellel perioodil kasumis. Pärast kvartali taotluste
läbivaatamist, kujunes UPT ebamõistlikult koormavateks kuludeks I kvartalis 427 594,41 eurot, II
kvartalis 628 207,39 eurot ja III kvartalis 586 368,94 eurot. Seega kokku 1 642 170,74 eurot, mille
Konkurentsiamet Eesti Postile ka välja maksis.
UPT osutajale hüvitatakse kulud üksnes ulatuses, milles kasutajalt võetav tasu ei võimalda UPT
osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud kulude katmist ja mõistliku kasumi saamist. Kui
majandusaasta UPT auditeeritud kulud ja tulud erinevad majandusaastal aruandekvartalite kaupa
esitatud andmetest, on Konkurentsiametil õigus hüvitise suurust muuta. Seda arvesse võttes analüüsis
Konkurentsiamet ka Eesti Posti 2015. aasta auditeeritud andmeid. Selgus, et auditeeritud andmete
13
põhjal olid 2015. aasta UPT ebamõistlikult koormavad kulud 1 299 356,09 eurot. Kuna kvartalite
kaupa tehtud otsuste alusel oli Eesti Post saanud hüvitist ettenähtust 342 814,65 eurot rohkem, nõudis
Konkurentsiamet üleliigselt saadud hüvitise summa ettevõtjalt tagasi.
6. Postivõrk
Postivõrk on seadmete ja vahendite süsteem, mida postiteenuse osutaja kasutab postisaadetiste
edastamiseks. Postivõrk jaguneb kogumis- ja jaotusvõrguks.
Postiteenuse osutaja postivõrgu juurdepääsupunkt on nii tegevuskoht kui ka vahend, mida
postiteenuse osutaja kasutab postiteenuse osutamiseks. Juurdepääsupunktideks on muu hulgas ka
postkontorid ning kirjakastid.
Postkastid ei ole käsitatavad postivõrgu osana, kuivõrd tegemist on saaja kasutuses või omandis oleva
vahendiga, mis on mõeldud eelkõige lihtsaadetisena edastatavate postisaadetiste ja perioodiliste
väljaannete kättesaamiseks.
6.1. Postkontorid
Postkontor on püsiv tegevuskoht, kus on tagatud kõigi tegevusloaga hõlmatud postiteenuste
osutamine. Postkontorite paiknemine peab tagama tegevusloaga hõlmatud postiteenuste takistuseta
osutamise kõigile soovijatele võrdsetel tingimustel, olenemata nende elu- või asukohast.
Tegevusloa tingimuste kohaselt oli Express Posti minimaalne postkontorite arv neli ja Eesti Postil
320 (vt tabel 9). Tegelikkuses oligi Eesti Postil 2015. aastal 320 postkontorit ja Express Postil neli
postkontorit.
Tabel 9 Eesti Posti ja Express Posti postkontorite arv aastatel 2009-2015
Aasta Eesti Post Express Post
Miinimum Tegelik Miinimum Tegelik
2009 351 351 3 4
2010 344 351 4 5
2011 344 344 4 5
2012 320 320 4 4
2013 320 323 4 4
2014 320 321 4 4
2015 320 320 4 4
6.2. UPT osutaja postkontorid
Nõuded UPT osutaja postkontoritele ja nende paiknemisele on kehtestatud ministri määrusega.
Eelkõige peab UPT osutaja arvestama asjaoluga, et juurdepääsupunkt asuks kohas, millele
postiteenuse kasutajal on takistamatu juurdepääs. Lisaks sellele peab UPT osutaja võtma arvesse
haldusüksuste piire, haldusüksuste väljakujunenud keskuste paiknemist, postiteenuse kasutajate elu-
või asukohti, samuti ühistranspordiliinide kulgemist.
14
Iga omavalitsuse territooriumil peab olema vähemalt üks UPT-d osutav postkontor. Igasse valda,
mille püsielanike arv ületab 2500 inimest, paigutatakse täiendavalt üks või enam UPT-d osutav
postkontor. Seejuures ei hõlma valla püsielanike arvestus vallasisest linna ning vallasisesele linnale
kohaldatakse linna kohta sätestatud nõudeid. Linna, mille püsielanike arv ületab 20 000 elaniku piiri,
tuleb iga järgneva 20 000 püsielaniku kohta paigutada üks täiendav postkontor.
Alates 09.10.2014 jõustunud UPT tegevusloa tingimused ei sätesta enam otsest minimaalset
postkontorite arvu omavalitsuste kaupa, vaid kontorite minimaalne arv peab vastama UPT
juurdepääsupunktide määruses toodud nõuetele. Tegevusloa tingimustes on välja toodud üleriigiline
minimaalne UPT kontorite arv (320). Nii on Eesti Postil võimalik paindlikumalt ümber kujundada
postivõrku rahvaarvu või omavalitsuste arvu muutumisel, järgides siiski määruses toodud nõudeid.
Konkurentsiametiga on vaja kooskõlastada üleriigilise miinimumarvu muutmine (st Eesti Post ei tohi
kooskõlastuseta vähendada postkontorite arvu alla miinimumi).
2015. aastal jätkas Eesti Post UPT osutamist ka motokandega, mis on postkontori alternatiiviks
hajaasustuse piirkondades.
Motokandega osutatakse UPT-d kasutajatele, kes asuvad maapiirkonnas lähimast postkontorist
mööda avalikke teid mõõdetuna kaugemal kui viis kilomeetrit nende elu- või asukohast. Motokande
teenuse tellimine elu- või asukohta on tasuta, tuleb vaid tasuda kasutatava postiteenuse eest vastavalt
kehtivale hinnakirjale. UPT osutaja tagab motokande esmaspäevast reedeni (v.a rahvus- ja
riigipühad). Motokande raames osutatava UPT tingimused ja tasud ei erine postkontorites pakutava
UPT tingimustest ja tasudest. Motokande tellimiste arv ei ole piiratud.
6.3. Kirjakastid
Express Postil puuduvad kirjakastid kirisaadetiste kogumiseks, mistõttu puudutab käesolev punkt
vaid Eesti Posti poolt paigaldatud kirjakaste, mis on mõeldud lihtsaadetisena edastatavate UPT
kirisaadetiste kogumiseks. 2015. aasta lõpu seisuga oli Eesti Postil 2777 tühjendatavat kirjakasti. UPT
tegevusloa tingimuste kohaselt oli kirjakastide miinimumarvuks samuti 2777.
Sarnaselt postkontoritele, ei ole 09.10.2014 jõustunud UPT tegevusloa tingimustes välja toodud
kirjakastide miinimumarvu omavalitsuste kaupa. Järgides UPT juurdepääsupunktide määrust, võib
Eesti Post olemasolevate kirjakastide asukohta muuta, kuid kirjakastide üldarvu vähendamine tuleb
kooskõlastada Konkurentsiametiga.
2015. aastal muudeti UPT juurdepääsupunktide määruse kirjakastide paiknemise osa. Kui varem võis
olla kirjakasti keskmine kaugus kasutajast linnas kuni pool kilomeetrit, siis muudatuse järel on
kauguse piir kolm kilomeetrit. Kirjakasti kaugus vallas elavast kasutajast ei võinud varem olla
kaugemal kui kaks kilomeetrit. Pärast muudatust on vastav vahemaa viis kilomeetrit.
Muudatuse tingis peamiselt asjaolu, et kirjakastidesse jäetakse üha vähem kirju ja reaalne vajadus
senise tihedusega võrgustiku ülalhoidmise järele on ajas vähenenud.
15
7. Järelevalve
Postiseadus näeb ette, kui suur hulk UPT raames siseriiklikult lihtsaadetisena edastatavatest
kirisaadetistest peab jõudma adressaadini postitamisele järgneval tööpäeval. Tegemist on kirjadega,
mida saab postitada Eesti Posti oranži värvi kirjakastidesse, mis paiknevad üle Eesti.
2005. aastal kehtis nõue, et vähemalt 90% linnas või maakonnakeskuses postitatud kirisaadetistest
peab jõudma saajani järgmiseks tööpäevaks ja maal postitatud kirisaadetistest vähemalt 90%
ülejärgmiseks tööpäevaks. Alates 2006. aastast on kehtinud ühtne nõue, mille kohaselt peab vähemalt
90% kirisaadetistest jõudma üle Eesti saajani postitamisele järgneval tööpäeval (postiseaduse § 37
lg 5). Nõue kehtib enne kirjakastile märgitud tühjendamise kellaaega postitatud kirjadele. Hilisemal
kellaajal kirjakasti jäetud kirjade postitamise päevaks loetakse sellisel juhul kirjakastile märgitud
järgmine tühjendamise päev.
Postiseaduse § 37 kohaselt peab UPT osutaja tagama postisaadetiste kogumise ja saajale
kättetoimetamise kõikidel tööpäevadel ning mitte vähem kui viiel päeval nädalas ja üks kord päevas
kogu Eesti territooriumi ulatuses. Erandid on lubatud riigi- ja rahvuspühade korral ning saarte puhul,
millega puudub kogumisele ja kättetoimetamisele ettenähtud sagedusega regulaarne
transpordiühendus.
Konkurentsiamet on üldjuhul üks kord aastas kontrollinud kirisaadetiste liikumist ja postiseaduse
nõude täitmist omapoolse kontrollpostituse raames. Selleks on Konkurentsiamet postitanud Eesti
Posti kirjakastidesse kontrollkirju ning jälginud nende liikumise kiirust.
2015. aastal viidi kontrollpostitus läbi septembris ja oktoobris. Eesti Posti kirjakastidesse jäeti kokku
1300 lihtsaadetisena edastatavat kirisaadetist erinevatele saajatele. Kontrollpostituses osalejad
tagastasid Konkurentsiametile 1291 kirja, millest kvaliteedi määramisel läks arvesse 1271 saadetist.
Arvesse läinud kirjadest toimetati saajatele õigeaegselt kätte (üleandmise päevale järgneval
tööpäeval) 1057 kirja ehk 83,2%. Hilinenud kirjadest 165 toimetati saajatele kätte üleandmise päevale
ülejärgneval tööpäeval (hilinemine üks tööpäev). Kaks või enam tööpäeva hilines 49 kirja (vt
joonis 5).
16
Joonis 5 Lihtsaadetisena edastatavate kirisaadetiste kättetoimetamise kvaliteet 2015. aastal
3,9%
13,0%
Õigeaegselt
kättetoimetatud kirjad
1-päevase hilinemisega
kättetoimetatud kirjad
2-päevase või enama
hilinemisega
kättetoimetatud kirjad
83,2%
Konkurentsiameti kontrollpostitus näitas, et kirjade edastamise kiirus jäi 6,8 protsendipunkti võrra
alla nõutud taseme. Näitaja oli 2013. ja 2014. aasta tulemusega võrreldes enam-vähem sama.
Eesti Posti sõnul põhjustas hilinemise kirjakastide ebakorrektne tühjendamine,
kirjasorteerimismasina viga ja kirjade kandeks ettevalmistamise ebapiisav kiirus. Nende põhjuste
vältimiseks tulevikus on ettevõtja soetanud täiendavaid kirjakastide kontrollkiipe ja uuendanud
vastavat tarkvaralist lahendust ning informeerinud oma töötajaid vastavatest probleemidest. Lisaks
otsib Eesti Post tarkvaralist lahendust sorteerimismasina täiustamiseks.
Eesti Posti enda poolt tellitud mõõtmised andsid 2015. aasta kohta tulemuse, kus 87,9%
lihtsaadetistest toimetati saajale kätte õigeaegselt.
Postiseaduse nõue, toimetada üleandmise päevale järgneval tööpäeval saajale kätte vähemalt 90%
lihtsaadetisena edastatavatest kirisaadetistest, on püsinud muutumatuna alates kehtiva postiseaduse
jõustumisest 2006. aastal. Selle ajaga on aga nimetatud teenuse kasutamine oluliselt langenud (vt
joonis 6).
17
Joonis 6 Lihtsaadetisena edastatavate kirisaadetiste arv 2006 - 2015. aastal
60 000 000
50 000 000
40 000 000
30 000 000
20 000 000
10 000 000
0
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Joonis 6 näitab üheselt, et postiteenuse kasutajate vajadus antud teenuse järele on aastatega langenud.
Langus on esitletud perioodil enam kui 14-kordne. Samas on kvaliteedinõue edastamise kiirusele
püsinud muutumatuna. Konkurentsiameti hinnangul tasub kaaluda kvaliteedinõude leevendamist
näiteks ühe tööpäeva võrra (või muuta nõutavat protsendinumbrit), sest kõrgem kvaliteedinõue
tähendab ka teenuse kõrgemat omahinda. Tänapäeval on aga kiirete teadete edastamiseks otstarbekam
kasutada infotehnoloogilisi kanaleid.
Teistest 2015. aastal postside valdkonnas teostatud järelevalve raames tõstatunud menetlustest annab
ülevaate tabel 10.
Tabel 10 Järelevalvemenetluste arv 2015. aastal
Menetlus Arv
Saabunud kaebusi ja pöördumisi 38
Lahendatud kaebusi ja pöördumisi 38
Menetlus jätkub järgmisel aastal 0
Väärteomenetlusi 0
Ettekirjutusi 0
Alates 01.01.2015 kaotati postiseadusest väärteomenetluste regulatsioon, sest ühelt poolt oli
postiseaduse alusel läbiviidud väärteomenetluste hulk väga väike ning sellise regulatsiooni
postiseaduses säilitamiseks puudus vajadus. Teisalt saab postiseaduses sätestatud nõuete täitmist
piisaval määral tagada haldussunni rakendamisega.
Konkurentsiametile 2014. ja 2015. aastal esitatud kaebuste ja pöördumiste jaotus teemade kaupa on
toodud tabelis 11.
18
Tabel 11 Kaebuste ja pöördumiste jaotus 2014. ja 2015. aastal
Teema 2014 2015
Kadumine 16 11
Edastamise kiirus 5 2
Kahjustumine 14 9
Kättetoimetamine või kogumine 11 0
Vale kättetoimetamine 1 4
Postitöötajate käitumine 2 0
Postiteenustele juurdepääs 1 4
Muu põhjus 3 8
Kokku 53 38
2015. aastal esitatud 38 kaebusest puudutas siseriiklikke postiteenuseid 21 ja rahvusvahelisi
postiteenuseid 17 kaebust. 2014. aastal olid vastavad näitajad 24 ja 29 kaebust.
8. Tegevused 2016. aastal
UPT kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamise kontroll.
Kontroll postsideturul tegutsevate ettevõtjate üle.
UPT makse tasumise tagamine ja kontroll.
UPT osutaja kulude analüüs, tuvastamaks võimalikke ebamõistlikult koormavaid kulusid ja
vajadust muuta UPT makse määrasid.
UPT taskukohaste tasude ülevaatamine ja võimaliku ettepaneku esitamine Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile määruse muutmiseks.
UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud ebamõistlikult koormavate kulude
hüvitamise tagamine.
Postsidealase statistilise teabe kogumine, analüüs ja avaldamine.
Konkurentsiameti ja riigi esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides.
Postiteenuse kasutajate õiguste kaitse ja postiteenuse kasutajate nõustamine.
19
KONKURENTSIAMETI ARUANNE
POSTITEENUSTE VALDKONNAS TOIMUNUD ARENGUTE JA
ESILEKERKINUD PROBLEEMIDE NING KONKURENTSIAMETI
TEGEVUSE KOHTA NIMETATUD VALDKONNAS 2016. AASTAL
TALLINN 2017
Sisukord
Sissejuhatus ........................................................................................................................................................2
1. Postside turg...............................................................................................................................................3
2. Tegevusluba nõudvad postiteenused ........................................................................................................4
3. Tegevusluba mittenõudvad postiteenused ................................................................................................6
3.1. Kullerpostiteenus ...............................................................................................................................6
3.2. Otsepostiteenus .................................................................................................................................8
3.3. Perioodilise väljaande edastamine.....................................................................................................9
4. UPT osutaja...............................................................................................................................................10
4.1. Kuluarvestus .....................................................................................................................................10
4.2. UPT tasud .........................................................................................................................................11
4.3. UPT allahindlused .............................................................................................................................11
5. UPT ebamõistlikult koormavate kulude katmine .....................................................................................12
5.1. UPT makse ........................................................................................................................................12
5.2. UPT hüvitis ........................................................................................................................................13
6. Postivõrk ...................................................................................................................................................13
6.1. Postkontorid .....................................................................................................................................14
6.2. UPT osutaja postkontorid .................................................................................................................14
6.3. Kirjakastid .........................................................................................................................................15
7. Järelevalve ................................................................................................................................................15
8. Siseriikliku lihtsaadetisena edastatava kirisaadetise kandekiirus ............................................................16
9. Tegevused 2017. aastal ............................................................................................................................19
1
Sissejuhatus
Postiseaduse § 47 lg 1 kohaselt esitab Konkurentsiamet Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumile iga aasta teises kvartalis kirjaliku aruande postiteenuste valdkonnas toimunud
arengute ja esilekerkinud probleemide ning ameti tegevuse kohta nimetatud valdkonnas eelmise
kalendriaasta jooksul. Käesolev aruanne kajastab Konkurentsiameti 2016. aasta tegemisi ja
postituru ülevaadet.
Tegevusloaga postiteenuse osutajate arv 2016. aastal ei muutunud, küll aga registreeriti kolm uut
kullerpostiteenuse osutajat ja üks muu postiteenuse osutaja. Üks kullerpostiteenuse osutaja
registreeris lisaks ka otsepostiteenuse, perioodilise väljaande edastamise teenuse ja muu
postiteenuse osutamise. Samal ajal kustutati registrist kolm kullerpostiteenuse osutajat ning üks
teenuse osutaja, kes omas otsepostiteenuse, perioodilise väljaande edastamise ja muu postiteenuse
registreeringut. Seega registreeritud postiteenuse osutajate koguarv aastaga ei muutunud ja oli
endiselt 54.
Kui edastatud postisaadetiste koguarv kahanes 2,9% võrra, siis kogukäive kasvas 4,4% võrra.
Käibekasvu põhjustasid eelkõige kullerpostiteenus, kuid vähesemal määra ka universaalne
postiteenus (edaspidi UPT) ja perioodika edastamise teenus. UPT käive suurenes 2016. aastal
võrreldes eelneva aastaga 4,7%. UPT kahjum kahanes ligi 5%, mis omakorda tähendas vähenenud
UPT hüvitise vajadust.
Kaebusi ja pöördumisi postiteenuse osutajate tegevuse kohta esitati 2016. aastal 62, mis on 24 võrra
rohkem kui 2015. aastal. Teemad puudutasid peamiselt saadetiste kadumist ja kahjustumist
(vastavalt 20 ja 11 kaebust).
2
1. Postside turg
Postiseaduse kohaselt jagunevad postiteenused kaheks:
teenused, mille osutamiseks on vaja taotleda Konkurentsiametilt tegevusluba;
teenused, mille osutamiseks on vaja ennast majandustegevuse registris (MTR) registreerida.
Tegevusluba nõudvad teenused on kirisaadetiste ja postipakkide liht-, täht- ja väärtsaadetisena
edastamine, samuti UPT osutamine. Kullerpostiteenuse, otsepostiteenuse, perioodilise väljaande
edastamise ja muu postiteenuse korral on vaja tegevus lihtsalt registreerida.
Eesti Post omab tegevusluba nii UPT osutamiseks kui ka siseriiklike ja rahvusvaheliste
kirisaadetiste ja postipakkide edastamiseks. AS Express Post (edaspidi Express Post) omab
tegevusluba siseriiklike kirisaadetiste edastamiseks. 2016. aastal ei taotlenud ükski ettevõtja
tegevusluba postiteenuse osutamiseks. Registreeriti kolm uut kullerpostiteenuse osutajat (sh üks
neist registreeris ka otsepostiteenuse, perioodilise väljaande edastamise teenuse ja muu postiteenuse
osutamise) ja üks muu postiteenuse osutaja. Samal ajal kustutati MTR-st neli postiteenuse osutajat
(kolm kullerpostiteenuse osutajat ja üks teenuse osutaja, kes omas otsepostiteenuse, perioodilise
väljaande edastamise ja muu postiteenuse registreeringut). Kokkuvõttes oli 2016. aasta lõpu seisuga
MTR-s registreeritud 54 erinevat postiteenuse osutajat, mis on 2015. aastaga võrreldes täpselt sama
number. Mitmed ettevõtjad osutasid korraga mitut erinevat postiteenust. Postiteenuse osutajate arv
teenuste kaupa on esitatud tabelis 1. Tegemist on MTR andmetega, mis tähendab, et mitmed
ettevõtjad omasid küll registreeringut, kuid tegelikkuses ei osutanud postiteenuseid.
Tabel 1 Postiteenuse osutajate arv aastatel 2012-2016
Teenus 2012 2013 2014 2015 2016
Universaalne postiteenus 1 1 1 1 1
Kirisaadetise edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena 2 2 2 2 2
Postipaki edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena 1 1 1 1 1
Kullerpostiteenus 49 47 49 50 53
Otsepostiteenus 10 10 10 10 10
Perioodilise väljaande edastamine 9 8 8 8 8
Muud postiteenused 8 8 9 9 10
Postiteenuste käive (teenuste lõikes) on esitatud tabelis 2. Kirisaadetiste ja postipakkide edastamise
all on silmas peetud teenuse osutamist tegevusloa alusel (v.a UPT).
Tabel 2 Postiteenuste käive aastatel 2012-2016 (eurot)
2012 2013 2014 2015 2016
Universaalne postiteenus * * * * *
Kirisaadetise edastamine * * * * *
Postipaki edastamine * * * * *
Kullerpostiteenus 35 001 916 37 399 080 41 648 817 50 049 031 57 117 124
Otsepostiteenus 2 111 131 2 225 696 * * *
3
Perioodika edastamine 7 746 800 7 737 422 * * *
Muud postiteenused * * * * *
Kokku 71 652 656 76 263 670 83 172 221 102 620 215 107 109 939
* Konfidentsiaalne
Muud postiteenused sisaldavad Eesti Posti teenuseid nagu rahakaardi teenus, pensionide
kättetoimetamine, pakiautomaadi teenus, tollideklaratsioonid ja alates 2015. aastast saadetiste
transiit kolmandatest riikidest. Teiste registreeritud ettevõtjate muu postiteenuse käive oli null.
Tabelist 2 on näha, et kullerpostiteenuse, perioodilise väljaande edastamise teenuse ja UPT käive
kasvas. Ülejäänud teenuste käive aga langes. Kokku suurenes postiteenuste turu käive 2016. aastal
4,4% ehk 4,5 mln euro võrra, kusjuures kullerpostiteenuse käive eraldi võttes kasvas 14,1% ehk 7,1
mln euro võrra. Seega, ilma kullerpostiteenuse käibe märgatava kasvuta oleks postituru käive
tervikuna jäänud 2015. aasta tulemusest väiksemaks.
Teenuste tasandil moodustas kullerpostiteenus 2016. aastal üle poole käibest (2015. aastal 48,8%).
Järgnesid UPT (2015. aastal *%) ja kirisaadetiste edastamine (2015. aastal *%). Ülejäänud teenuste
osakaal oli täpselt viiendik kogukäibest (vt joonis 1).
Joonis 1 Postiteenuste käibe jaotus 2016. aastal
* Konfidentsiaalne
Võrreldes 2015. aastaga, on muud postiteenused langenud teiselt kohalt viiendaks. Täpsuse huvides
tuleb mainida, et muude postiteenuste mahu üle Konkurentsiamet statistikat ei kogu. Seetõttu ei
peegeldu postsideturu käibekasv postisaadetiste arvu poolel.
Põhilised teenuse osutajad on jäänud samaks. Tihe konkurents eksisteerib endiselt vaid
kullerpostiteenuse turul. Aasta jooksul kustutatud või registreeritud teenuse osutajad ei pakkunud
2016. aastal teenust või tegid seda väga vähesel määral. Erandiks oli kullerpostiteenuse
registreeringu kustutanud Itella SmartPOST OÜ, kes osutas teenust, kuid kelle tegevus läks üle
Itella Estonia OÜ-le (edaspidi Itella, endise nimega Itella Logistics OÜ).
2. Tegevusluba nõudvad postiteenused
Tegevusluba on nõutav UPT osutamiseks ja kirisaadetiste ning postipakkide edastamiseks liht-,
täht- ja väärtsaadetisena (edaspidi MUPT teenused).
Lihtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk:
mis väljastatakse saajale või tema esindajale ilma allkirjata;
mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldamata;
mille kaotsimineku või kahjustumise korral puudub postiteenuse osutajal kohustus maksta
hüvitist.
Tähtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk:
4
mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse
tuvastamist võimaldava tunnuse alusel;
mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldamata;
mille kaotsimineku või kahjustumise korral maksab postiteenuse osutaja saatjale
postiteenuse osutaja eelnevalt määratud garantiisumma.
Väärtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk:
mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse
tuvastamist võimaldava tunnuse alusel;
mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldatud;
mille kaotsimineku või kahjustumise korral maksab postiteenuse osutaja saatjale tema
avaldatud saadetise väärtuse.
Partiisaadetisena edastatakse:
kirisaadetis, mis antakse saatja poolt postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks
vähemalt 100 saajale;
postipakk, mis antakse saatja poolt postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks
vähemalt 25 saajale.
Tegevusloaga postiteenuse osutajaid oli Eestis 2016. aastal kaks. Eesti Post oli UPT osutaja ja
pakkus kõiki võimalikke tegevusloaga osutatavaid postiteenuseid. Express Post osutas tegevusloaga
teenustest siseriikliku kirisaadetise edastamise teenust.
UPT maht tervikuna 2016. aastal mõnevõrra kasvas (2,1%), kuid näha on samade trendide
jätkumist. Siseriiklike UPT kirisaadetiste mahud langevad jätkuvalt, eelkõige lihtkirjade mahud,
kuid rahvusvaheliste liht- ja tähtkirjade mahud kasvavad (vt tabel 3).
Tabel 3 UPT teenuste mahud aastatel 2012-2016 (saadetist)
Teenus 2012 2013 2014 2015 2016
Siseriiklikud mahud
Lihtkiri 4 711 614 4 167 433 4 006 127 3 415 763 2 954 531
Tähtkiri 385 525 266 021 214 307 167 103 153 038
Väärtkiri 910 492 587 671 1243
Tähtpakk 55 793 210 115 224 875 179 329 145 403
Väärtpakk 120 187 116 77 62
Rahvusvahelised mahud
Lihtkiri 4 679 138 4 601 747 6 486 612 5 903 191 6 566 059
Tähtkiri 545 966 888 822 1 525 101 1 377 408 1 447 468
Väärtkiri 1493 1622 1469 1436 1372
Tähtpakk 160 034 191 130 217 387 234 766 248 601
Väärtpakk 2043 1920 1781 1851 2084
Kokku 10 542 636 10 329 489 12 678 362 11 281 595 11 519 861
5
Märkimist väärib teenuse siseriiklik lihtsaadetisena edastatav kirisaadetis mahulangus, mis oli 2016.
aastal 13,5%, võrreldes eelneva aastaga. Seevastu rahvusvaheliste lihtsaadetisena edastatavate
kirisaadetiste maht tõusis aastaga 11,2%.
Kirisaadetisi ja postipakke võib tegevusloa alusel edastada ka UPT-välisena. MUPT viimaste
aastate mahud on toodud tabelis 4.
Tabel 4 MUPT teenuste mahud aastatel 2012-2016 (saadetist)
Teenus 2012 2013 2014 2015 2016
Siseriiklikud mahud
Lihtkiri * * * * *
Tähtkiri * * * * *
Väärtkiri * * * * *
Tähtpakk * * * * *
Väärtpakk * * * * *
Rahvusvahelised mahud
Lihtkiri * * * * *
Tähtkiri * * * * *
Väärtkiri * * * * *
Tähtpakk * * * * *
Väärtpakk * * * * *
Kokku 22 545 908 21 435 561 * * *
* Konfidentsiaalne
Tabelist 4 on näha, et MUPT maht on 2016. aastal langenud ja seda kõikide teenuseliikide lõikes
(v.a tähtsaadetised, kus oli mõningane tõus). Kokku langes MUPT saadetiste arv 2016. aastal 1,9
mln saadetise võrra ehk 12,0%. Sarnane trend on püsinud neli viimast aastat, mahulangusega *%
sellel perioodil.
3. Tegevusluba mittenõudvad postiteenused
Postiteenused, mille osutamiseks ei ole vaja taotleda tegevusluba ja mille osutamiseks piisab
registreeringust, olid endiselt kullerpostiteenus, otsepostiteenus ja perioodilise väljaande edastamise
teenus.
3.1. Kullerpostiteenus
Kullerpostisaadetiseks loetakse kirisaadetis ja postipakk:
mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse
tuvastamist võimaldava tunnuse alusel;
mis edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil;
mille saatjal on võimalus igal hetkel saada informatsiooni saadetise asukoha kohta selle
teekonnal, sekkuda saadetise kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber selle
edastamist.
6
2016. aastal registreeriti Direct Post OÜ, Balti Logistika AS ja Digisec OÜ. 2016. aastal kustutati
Itella SmartPOST OÜ (kelle tegevus läks üle Itellale), AS G4S Eesti ja Est-Veod OÜ registreering.
2016. aasta lõpu seisuga oli MTR-s registreeritud 53 kullerpostiteenuse osutajat, kellest tegelikult
osutas teenust 25 ettevõtjat. Nendeks olid OÜ A-Kuller & Partnerid, Express Post, Eesti Post, USS
Security Eesti AS, LKF Kuller OÜ, AS DPD Eesti (edaspidi DPD), OÜ EKLT (edaspidi EKLT),
TNT Express Worldwide Eesti AS (edaspidi TNT), DHL Estonia AS (edaspidi DHL), Cargobus
OÜ, Autopost Terminal OÜ, Aberg Express OÜ, AKR-GRUPP OÜ, Euroxkuller OÜ, FIE Kristjan
Vares, DK LOGISTICS OÜ, Venipak Eesti OÜ, OSC Transport OÜ, Federal Express Corporation
Eesti filiaal OÜ, Rohekuller OÜ, Itella, Balti Logistika AS, Eesmaa OÜ, Top Services OÜ ja Jet
Express OÜ. Lisaks esitas statistilised andmed Top Services OÜ, kes aruande koostamise hetkel
MTR registreeringut ei omanud.
Teenust ei osutanud 16 ettevõtjat (st aastakäive oli null). Nendeks olid OÜ MGI Turundus, OÜ
T.P.Projekt, A&M Transport OÜ, Saratopi OÜ, Rehvivennad OÜ (endine Eesmaa Teenused OÜ),
Puupost OÜ, Minikopp OÜ, Siniraag OÜ, Grand Delivery OÜ, Adduco OÜ, Wortex Invest OÜ,
Avotra OÜ, Roadrunner OÜ, AS Komerk, OLAARAN OÜ ja Direct Post OÜ.
Täidetud ankeeti ei õnnestunud aruande koostamise ajaks tagasi saada 12 ettevõtjalt (Ida-Viru
Kuller OÜ, Ramiro Travel OÜ, GJ Transit OÜ, GlobexService OÜ, Zlahka Sypku OÜ (end. A!
Veod OÜ), OÜ Reval Kuller, Einroo Group OÜ, Topkuller OÜ, RP Service Group OÜ,
DataInternational Group OÜ, Digisec OÜ ja Vladimir Birjukov elektritööd), kuid
Konkurentsiametile teadaolevalt need ettevõtjad 2016. aastal kullerpostiteenust ei osutanud või oli
maht marginaalne.
2016. aasta kullerpostiteenuste käive (siseriiklik ja rahvusvaheline) oli 57,1 mln eurot, mis on
eelmise aastaga võrreldes 14,1% enam. Saadetisi edastati 2016. aastal kokku 9,6 mln tükki, mis on
võrreldes eelneva aastaga 18,0% rohkem (vt tabel 5). Suurim kasv 37,5% toimus rahvusvaheliste
riigist väljuvate saadetiste osas. Siseriiklike saadetiste ja riiki saabuvate saadetiste arv kasvas
vastavalt 16,5% ja 15,9% võrra. Käibe madalam kasv, võrreldes mahu kasvuga, näitab, et keskmise
kullersaadetise hind on aastaga langenud.
Tabel 5 Kullerpostiteenuse mahud aastatel 2011-2016 (saadetist)
2011 2012 2013 2014 2015 2016
Siseriiklik 2 663 053 3 958 478 4 422 259 5 314 744 5 798 623 6 754 306
Rahvusvaheline sisse 1 008 193 1 237 729 1 455 462 1 538 534 1 680 533 1 948 564
Rahvusvaheline välja 338 295 412 958 481 180 508 169 624 250 858 364
Kokku 4 009 541 5 609 165 6 358 901 7 361 447 8 103 406 9 561 234
Tabelist 5 annab ülevaate joonis 2, kus on toodud viimaste aastate mahumuutus graafiliselt.
7
Joonis 2 Kullerpostiteenuse mahumuutus aastatel 2005-2016 (saadetist)
8 000 000
7 000 000
6 000 000
5 000 000
4 000 000
3 000 000
2 000 000
1 000 000
0
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Siseriiklik Rahvusvaheline sisse Rahvusvaheline välja
Jooniselt 2 on näha, et siseriiklike saadetiste maht jätkab kiiret tõusu, kuid ka rahvusvaheliste
saadetiste mahukasv on kiirenenud.
Siseriiklikult olid suurimad teenuse osutajad 2016. aastal teenuse mahu järjekorras alustades
suuremast DPD, Itella ja Eesti Post (kokku 83,5% turust). Itella pakub teenust pakiautomaatide
vahendusel.
Rahvusvahelise teenuse osutamisel olid 2016. aastal turuliidrid teenuse mahu järjekorras alates
suuremast DPD, DHL, EKLT ja TNT (kokku 81,5% turust).
Siseriikliku kullerpostiteenuse mahu osakaal 2016. aastal oli 70,7% ja rahvusvahelise teenuse
osakaal 29,3%. Võrreldes 2015. aastaga, on rahvusvaheliste saadetiste osakaal mõnevõrra tõusnud.
3.2. Otsepostiteenus
Otsepostisaadetiseks loetakse kirisaadetis:
mis väljastatakse saajale või tema esindajale ilma allkirjata;
mille sisuks on turunduslik või avalik materjal;
mida edastatakse samaaegselt vähemalt 100 saajale;
mille sisu, kaal ja mõõtmed on identsed teiste samaaegselt edastatavate saadetiste omadega,
välja arvatud saaja nimi, postiaadress, identifitseerimisnumber ning muud teisendused, mis
ei muuda sõnumi olemust;
mille pakendile on kantud märge «reklaam», «reklaam posti teel» või «otsepost».
2016. aasta lõpu seisuga oli MTR-i kantud kümme teenuseosutajat, kellest ainult kolm osutasid
teenust. Nendeks olid Eesti Post, Express Post ja Direct Post OÜ. Suurem teenusepakkuja oli Eesti
8
Post. Aasta jooksul registreeriti üks teenuse osutaja (Direct Post OÜ) ja kustutati samuti üks
ettevõtja (Standard Post OÜ).
Otsepostiteenuse käive oli 2016. aastal * mln eurot ja maht oli * mln saadetist, mis võrreldes
eelneva aastaga tähendab langust käibe osas 9,1% ja mahu osas 11,4% (vt tabel 6).
Tabel 6 Otsepostiteenuse näitajad aastatel 2011-2016 (eurot, saadetist)
2011 2012 2013 2014 2015 2016
Käive 2 401 743 2 111 131 2 225 696 * * *
Saadetiste arv 15 239 957 13 499 442 14 242 066 * * *
Keskmine ühikuhind 0,158 0,156 0,156 0,173 0,167 0,171
Otsepostisaadetiste maht 2016. aastal oli viimase 12 aasta madalaim.
Tabelis 6 toodud käibe ja saadetiste arvu muutumine ajas on esitatud joonisel 3.
Joonis 3 Otsepostiteenuse käive ja maht aastatel 2005-2016 (saadetist, eurot)
* Konfidentsiaalne
Jooniselt 3 on näha, et viimase üheteistkümne aasta lõikes on otsepostiteenuse turg selges languses.
3.3. Perioodilise väljaande edastamine
Perioodiline väljaanne on saatjalt tellitav ja tema poolt postiteenuse osutajale perioodiliselt,
sagedusega vähemalt üks kord kvartalis edastamiseks üleantav adresseeritud trükis.
MTR-i kohaselt oli 2016. aasta lõpu seisuga registreeritud teenuse osutajaid kaheksa, kuid teenust
osutas neist vaid kolm ettevõtjat (Eesti Post, Express Post ja Direct Post OÜ). Aasta jooksul
registreeriti MTR-s Direct Post OÜ ja kustutati Standard Post OÜ.
Kokku edastati 2016. aastal * mln perioodilist väljaannet ning teenuse kogukäive oli * mln eurot (vt
joonis 4). Suurim teenusepakkuja oli Eesti Post.
Joonis 4 Perioodika maht ja käive aastatel 2008-2016 (saadetist, eurot)
* Konfidentsiaalne
Nagu jooniselt 4 on näha, siis saadetiste arv on viimase kaheksa aasta jooksul pidevalt langenud,
kuid hinnatõusude tõttu on käive viimasel kahel aastal hoopis kasvanud.
9
4. UPT osutaja
UPT osutaja on isik, kellele Konkurentsiamet on väljastanud tegevusloa UPT osutamiseks. UPT
osutamiseks väljastatakse tegevusluba ainult ühele isikule. UPT osutaja määratakse viieks aastaks
avaliku konkursiga, mille korraldab Konkurentsiamet.
UPT osutaja peab pakkuma UPT teenuseid (kuni 2 kg kaaluva kirisaadetise liht-, täht- ja
väärtsaadetisena edastamine ning kuni 20 kg kaaluva postipaki täht- ja väärtsaadetisena edastamine)
järjepidevalt, kvaliteetselt ja taskukohase tasu eest kogu Eesti Vabariigi territooriumil õigusaktidega
sätestatud alustel ja korras.
UPT osutamise tegevusluba perioodiks 2014-2019 omab Eesti Post. Tegevusloa tingimuste kohaselt
peab UPT osutajal olema vähemalt 320 postkontorit ja 2777 kirjakasti (etteruttavalt saab mainida, et
Konkurentsiamet muutis 2017. aastal tegevusloa tingimusi Eesti Posti taotluse alusel ja kirjakastide
miinimumarvuks sai 1845) üle Eesti. UPT-d tuleb osutada viiel päeval nädalas ja vähemalt kaks
tundi päevas (postkontoris) kõikidele soovijatele võrdsetel tingimustel ja taskukohase tasu eest, mis
on kehtestatud ministri määrusega. Koos tegevusloaga kaasneb Eesti Postil vastavalt postiseaduses
sätestatule kohustus osutada oma postivõrgu vahendusel üle Eesti pensionide ja toetuste
väljamaksmise ning rahasiirete teenuseid. Lisaks on UPT osutajal kohustus edastada oma
postivõrgu vahendusel kuuel päeval nädalas perioodilisi väljaandeid.
Eesti Post osutab lisaks UPT-le ka kõiki teisi postiseaduses kirjeldatud postiteenuseid (tegevusloaga
kirisaadetiste ja postipakkide edastamine nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt, samuti
kullerpostisaadetiste, otsepostisaadetiste ja perioodiliste väljaannete edastamine). Peale
postiteenuste osutab Eesti Post veel näiteks lao-, veo-, finants- ja teisi teenuseid.
Eesti Postil oli 2016. aasta lõpu seisuga 320 postkontorit, kus osutati kõiki UPT kogumisse
kuuluvaid teenuseid. Lisaks oli Eesti Postil üks postipunkt, kus osutati postiteenuseid valikuliselt.
Kirjakaste oli ettevõtjal 2777 ning kohti, kus müüdi ainult postmarke, oli 261. Kõikidest
postkontoritest ja postipunktidest 171 olid sellised, kus Eesti Post ei oma punkti, vaid ostab teenust
sisse.
Eesti Postil oli 2016. aastal kokku 2244 töötajat ehk 24 võrra vähem, kui eelneval aastal. Kõikidest
töötajatest oli postiteenustega seotud 1804 inimest ehk 36 võrra rohkem, kui eelneval aastal.
Ettevõtja toodete ja teenuste müügikäive oli 2016. aastal 91,5 mln eurot (aastane kasv 18,7 mln ehk
25,7%), millest postiteenuste käive moodustas * mln eurot (aastane langus 1,9 mln ehk 3,4%). Eesti
Post teenis 2016. aastal 1,9 mln eurot puhaskasumit.
Teenuste või teenustegruppide lõikes moodustas Eesti Posti käibest suurima osa UPT.
4.1.Kuluarvestus
Postiseaduse kohaselt peab UPT osutaja pidama tulu- ja kuluarvestust eraldi:
UPT kogumisse kuuluva postiteenuse kohta;
10
iga teenuse lõikes, mille osutamiseks kasutatakse UPT kogumisse kuuluva postiteenusega
ühiseid ressursse.
UPT osutaja peab rakendama tegevuspõhist kuluarvestust.
Tulu- ja kuluarvestuse vastavust postiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud
nõuetele hindab sõltumatu audiitor. Seoses UPT makse ja ebamõistlikult koormavate kulude
hüvitamise taotlusega kaasas käiva aruandlusega on ka Konkurentsiametil vajadus hinnata Eesti
Posti kulusid ja nende põhjendatust.
Eeltoodust tulenevalt on Eesti Posti kuluarvestuse temaatikat kajastatud aruandes koos UPT
ebamõistlikult koormavate kulude teemaga.
4.2. UPT tasud
Vastavalt postiseadusele, tuleb UPT-d osutada valdkonna eest vastutava ministri poolt määrusega
kehtestatud taskukohaste tasude eest. See tähendab, et Eesti Post võib tasud ise määrata, ületamata
sealjuures ministri poolt kehtestatud maksimummäärasid.
Konkurentsiamet kaalus 2016. aastal UPT taskukohaste tasude muutmise ettepaneku tegemise
vajadust, kuid leidis, et 2016. aastal puudub selleks vajadus. Samas võib etteruttavalt mainida, et
2017. aastal esitas Konkurentsiamet valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku muuta UPT
taskukohaseid tasusid 2017. aastal, kuid täpsemalt on teema kajastatud järgmise aasta aruandes.
4.3. UPT allahindlused
Postiseadus võimaldab teha UPT tasudele allahindlust. Allahindluse määr peab olema kulupõhine
ning põhjendatav suure koguse üleandmisest tuleneva kulude kokkuhoiuga. Allahindlust võib
rakendada, kui postisaadetise edastamise kulu on tavateenuse osutamise kulust väiksem.
Allahindlus ja sellega seotud tingimused peavad olema läbipaistvad ja lähtuma võrdse kohtlemise
printsiibist.
Iseenesest ei saa UPT puhul tekkida suure koguse üleandmisega kaasnevat kulude kokkuhoidu,
kuna UPT raames saab korraga üle anda kuni 100 kirisaadetist või 25 postipakki. Vastasel juhul on
tegemist partiisaadetisega ja see ei kuulu UPT koosseisu.
2016. aastal Eesti Post UPT teenustele allahindlusi ei pakkunud.
Säilinud on spetsiaalselt vaegnägijatele adresseeritud postisaadetiste (sekogrammid) ja
vangilaagrites viibivate interneeritute postipakkide tasuta edastamise võimalused, mis tulenevad
ülemaailmsest postikonventsioonist.
11
5. UPT ebamõistlikult koormavate kulude katmine
5.1. UPT makse
UPT makse on postiteenuse osutaja poolt tegevusloaga postiteenustelt tasutav makse iga saadetise
kohta. Makse määra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega valdkonna eest vastutava ministri
ettepanekul. Ettepaneku esitamisel võtab valdkonna eest vastutav minister aluseks
Konkurentsiameti ettepaneku. Postiseaduse kohaselt võib UPT makse olla kas teatud protsent
tegevusloa alusel osutatava postiteenuse (v.a UPT teenus) käibest või fikseeritud summa igalt
tegevusloaga teenuse (v.a UPT teenus) raames edastatud saadetiselt. UPT makset kogub
Konkurentsiamet. Makset kogutakse, et hüvitada UPT osutajale UPT osutamise kohustusest tekkida
võivaid ebamõistlikult koormavaid kulusid. Ebamõistlikult koormavad kulud võivad tekkida
juhtudel, kui valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud taskukohased tasud ei kata UPT
osutamise kohustusest tingitud põhjendatud kulusid.
Makset peavad tasuma kõik tegevusloaga postiteenuseid osutavad ettevõtjad. 2016. aastal olid
nendeks Eesti Post ja Express Post.
2016. aastal kehtinud UPT makse määrad rahastamiskohustusega postiteenuse osutajale olid
järgmised:
lihtsaadetisena edastatav kirisaadetis 0,08 eurot;
tähtsaadetisena edastatav kirisaadetis 0,40 eurot;
väärtsaadetisena edastatav kirisaadetis 0,40 eurot;
lihtsaadetisena edastatav postipakk 0,00 eurot;
tähtsaadetisena edastatav postipakk 0,00 eurot;
väärtsaadetisena edastatav postipakk 0,00 eurot.
Maksemäärad on püsinud muutumatuna alates 2014. aastast. Eesti Posti poolt tasutud UPT makse
2016. aasta eest on esitatud tabelis 7.
Tabel 7 Eesti Posti poolt tasutud UPT makse 2016. aasta eest (saadetist, eurot)
Teenus Teenuse maht (tk) Makse määr (eurot) Makse (eurot)
Riigisisene teenus
Lihtkiri * 0,08 *
Tähtkiri * 0,40 *
Väärtkiri * 0,40 *
Tähtpakk * 0,00 *
Väärtpakk * 0,00 *
Rahvusvaheline teenus
Lihtkiri * 0,08 *
Tähtkiri * 0,40 *
Väärtkiri * 0,40 *
Tähtpakk * 0,00 *
Väärtpakk * 0,00 *
Kokku 12 861 408 1 296 797,36
* Konfidentsiaalne
12
Express Posti poolt tasutud UPT makse 2016. aasta eest on toodud tabelis 8.
Tabel 8 Express Posti poolt tasutud UPT makse 2016. aasta eest (saadetist, eurot)
Teenus Teenuse maht (tk) Makse määr (eurot) Makse (eurot)
Riigisisene teenus
Lihtkiri * 0,08 *
Tähtkiri * 0,40 *
Väärtkiri * 0,40 *
Kokku * *
* Konfidentsiaalne
Seega kokku oli 2016. aastal tasutud UPT makse suuruseks * eurot.
Aruande valmimise hetkel Konkurentsiametile teadaolevate andmete põhjal UPT makse määrasid
2017. aastal muuta ei ole vaja.
5.2. UPT hüvitis
Eesti Post esitas 2016. aastal UPT hüvitise taotlused I-III kvartali kohta. 2016. aasta IV kvartali
kohta ettevõtja hüvitise taotlust ei esitanud, kuna teenus oli sellel perioodil kasumis. Pärast kvartali
taotluste läbivaatamist, kujunes UPT ebamõistlikult koormavateks kuludeks I kvartalis 540 975,03
eurot, II kvartalis 726 858,05 eurot ja III kvartalis 630 134,40 eurot. Seega kokku 1 897 967,48
eurot, mille Konkurentsiamet Eesti Postile ka välja maksis.
UPT osutajale hüvitatakse kulud üksnes ulatuses, milles kasutajalt võetav tasu ei võimalda UPT
osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud kulude katmist ja mõistliku kasumi saamist.
Kui majandusaasta UPT auditeeritud kulud ja tulud erinevad majandusaastal aruandekvartalite
kaupa esitatud andmetest, on Konkurentsiametil õigus hüvitise suurust muuta. Seda arvesse võttes
analüüsis Konkurentsiamet ka Eesti Posti 2016. aasta auditeeritud andmeid. Selgus, et auditeeritud
andmete põhjal olid 2016. aasta UPT ebamõistlikult koormavad kulud 1 234 164,15 eurot. Kuna
kvartalite kaupa tehtud otsuste alusel oli Eesti Post saanud hüvitist ettenähtust 663 803,33 eurot
rohkem, nõudis Konkurentsiamet üleliigselt saadud hüvitise summa ettevõtjalt tagasi.
6. Postivõrk
Postivõrk on seadmete ja vahendite süsteem, mida postiteenuse osutaja kasutab postisaadetiste
edastamiseks. Postivõrk jaguneb kogumis- ja jaotusvõrguks.
Postiteenuse osutaja postivõrgu juurdepääsupunkt on nii tegevuskoht kui ka vahend, mida
postiteenuse osutaja kasutab postiteenuse osutamiseks. Juurdepääsupunktideks on muu hulgas ka
postkontorid ning kirjakastid.
Postkastid ei ole käsitatavad postivõrgu osana, kuivõrd tegemist on saaja kasutuses või omandis
oleva vahendiga, mis on mõeldud eelkõige lihtsaadetisena edastatavate postisaadetiste ja
perioodiliste väljaannete kättesaamiseks.
13
6.1. Postkontorid
Postkontor on püsiv tegevuskoht, kus on tagatud kõigi tegevusloaga hõlmatud postiteenuste
osutamine. Postkontorite paiknemine peab tagama tegevusloaga hõlmatud postiteenuste takistuseta
osutamise kõigile soovijatele võrdsetel tingimustel, olenemata nende elu- või asukohast.
Tegevusloa tingimuste kohaselt oli Express Posti minimaalne postkontorite arv neli ja Eesti Postil
320 (vt tabel 9). Tegelikkuses oligi Eesti Postil 2016. aastal 320 postkontorit ja Express Postil neli
postkontorit.
Tabel 9 Eesti Posti ja Express Posti postkontorite arv aastatel 2009-2016
Aasta Eesti Post Express Post
Miinimum Tegelik Miinimum Tegelik
2009 351 351 3 4
2010 344 351 4 5
2011 344 344 4 5
2012 320 320 4 4
2013 320 323 4 4
2014 320 321 4 4
2015 320 320 4 4
2016 320 320 4 4
6.2. UPT osutaja postkontorid
Nõuded UPT osutaja postkontoritele ja nende paiknemisele on kehtestatud valdkonna eest vastutava
ministri määrusega.
Eelkõige peab UPT osutaja arvestama asjaoluga, et juurdepääsupunkt asuks kohas, millele
postiteenuse kasutajal on takistamatu juurdepääs. Lisaks sellele peab UPT osutaja võtma arvesse
haldusüksuste piire, haldusüksuste väljakujunenud keskuste paiknemist, postiteenuse kasutajate
elu- või asukohti, samuti ühistranspordiliinide kulgemist.
Iga omavalitsuse territooriumil peab olema vähemalt üks UPT-d osutav postkontor. Igasse valda,
mille püsielanike arv ületab 2500 inimest, paigutatakse täiendavalt üks või enam UPT-d osutav
postkontor. Seejuures ei hõlma valla püsielanike arvestus vallasisest linna ning vallasisesele linnale
kohaldatakse linna kohta sätestatud nõudeid. Linna, mille püsielanike arv ületab 20 000 elaniku
piiri, tuleb iga järgneva 20 000 püsielaniku kohta paigutada üks täiendav postkontor.
Alates 09.10.2014 jõustunud UPT tegevusloa tingimused ei sätesta enam otsest minimaalset
postkontorite arvu omavalitsuste kaupa, vaid kontorite minimaalne arv peab vastama UPT
juurdepääsupunktide määruses toodud nõuetele. Tegevusloa tingimustes on välja toodud üleriigiline
minimaalne UPT postkontorite arv, mis on 320. Nii on Eesti Postil võimalik paindlikumalt ümber
kujundada postivõrku rahvaarvu või omavalitsuste arvu muutumisel, järgides siiski määruses
toodud nõudeid. Konkurentsiametiga on vaja kooskõlastada üleriigilise miinimumarvu muutmine
(st Eesti Post ei tohi kooskõlastuseta vähendada postkontorite arvu alla miinimumi).
14
2016. aastal jätkas Eesti Post UPT osutamist ka motokandega, mis on postkontori alternatiiviks
hajaasustuse piirkondades.
Motokandega osutatakse UPT-d kasutajatele, kes asuvad maapiirkonnas lähimast postkontorist
mööda avalikke teid mõõdetuna kaugemal kui viis kilomeetrit nende elu- või asukohast. Motokande
teenuse tellimine elu- või asukohta on tasuta, tuleb vaid tasuda kasutatava postiteenuse eest
vastavalt kehtivale hinnakirjale. UPT osutaja tagab motokande esmaspäevast reedeni (v.a rahvus- ja
riigipühad). Motokande raames osutatava UPT tingimused ja tasud ei erine postkontorites pakutava
UPT tingimustest ja tasudest. Motokande tellimiste arv ei ole piiratud.
6.3. Kirjakastid
Express Postil puuduvad kirjakastid kirisaadetiste kogumiseks, mistõttu puudutab käesolev punkt
vaid Eesti Posti poolt paigaldatud kirjakaste, mis on mõeldud lihtsaadetisena edastatavate UPT
kirisaadetiste kogumiseks. 2016. aasta lõpu seisuga oli Eesti Postil 2777 tühjendatavat kirjakasti.
UPT tegevusloa tingimuste kohaselt oli kirjakastide miinimumarvuks samuti 2777.
Sarnaselt postkontoritele, ei ole 09.10.2014 jõustunud UPT tegevusloa tingimustes välja toodud
kirjakastide miinimumarvu omavalitsuste kaupa. Järgides UPT juurdepääsupunktide määrust, võib
Eesti Post olemasolevate kirjakastide asukohta muuta, kuid kirjakastide üldarvu vähendamine tuleb
kooskõlastada Konkurentsiametiga.
2015. aastal muudeti UPT juurdepääsupunktide määruse kirjakastide paiknemise osa. Kui varem
võis olla kirjakasti keskmine kaugus kasutajast linnas kuni pool kilomeetrit, siis muudatuse järel on
kauguse piir kolm kilomeetrit. Kirjakasti kaugus vallas elavast kasutajast ei võinud varem olla
kaugemal kui kaks kilomeetrit. Pärast muudatust on vastav vahemaa viis kilomeetrit.
Muudatuse tingis peamiselt asjaolu, et kirjakastidesse jäetakse üha vähem kirju ja reaalne vajadus
senise tihedusega võrgustiku ülalhoidmise järele on ajas vähenenud.
7. Järelevalve
Postiseadus näeb ette, kui suur hulk UPT raames siseriiklikult lihtsaadetisena edastatavatest
kirisaadetistest peab jõudma adressaadini postitamisele järgneval tööpäeval. Tegemist on kirjadega,
mida saab postitada Eesti Posti oranži värvi kirjakastidesse, mis paiknevad üle Eesti.
2005. aastal kehtis nõue, et vähemalt 90% linnas või maakonnakeskuses postitatud kirisaadetistest
peab jõudma saajani järgmiseks tööpäevaks ja maal postitatud kirisaadetistest vähemalt 90%
ülejärgmiseks tööpäevaks. Alates 2006. aastast on kehtinud ühtne nõue, mille kohaselt peab
vähemalt 90% kirisaadetistest jõudma üle Eesti saajani postitamisele järgneval tööpäeval
(postiseaduse § 37 lg 5). Nõue kehtib enne kirjakastile märgitud tühjendamise kellaaega postitatud
kirjadele. Hilisemal kellaajal kirjakasti jäetud kirjade postitamise päevaks loetakse sellisel juhul
kirjakastile märgitud järgmine tühjendamise päev.
15
Postiseaduse § 37 kohaselt peab UPT osutaja tagama postisaadetiste kogumise ja saajale
kättetoimetamise kõikidel tööpäevadel ning mitte vähem kui viiel päeval nädalas ja üks kord päevas
kogu Eesti territooriumi ulatuses. Erandid on lubatud riigi- ja rahvuspühade korral ning saarte
puhul, millega puudub kogumisele ja kättetoimetamisele ettenähtud sagedusega regulaarne
transpordiühendus.
Postiseaduse § 38 lg 1 kohaselt peab UPT osutaja tagama, et temast sõltumatu isik kontrollib UPT
kvaliteedi nõuetele vastavust. Eesti Posti poolt tellitud IPC (International Post Corporation)
mõõtmised andsid 2016. aasta kohta tulemuse, kus 88,6% lihtsaadetistest toimetati saajale kätte
õigeaegselt. See jääb küll 1,4 protsendipunkti alla nõutud taseme, kuid üldiselt on kvaliteet
viimased kümme aastat püsinud 90% lähedal (mõnel aastal üle 90%, mõnel aastal veidi alla 90%).
Konkurentsiamet on üldjuhul üks kord aastas kontrollinud kirisaadetiste liikumise kiirust ja
postiseaduse nõude täitmist ka omapoolselt, kuid 2016. aastal kontrollpostitust läbi ei viidud.
Teistest 2016. aastal postside valdkonnas teostatud järelevalve raames tõstatunud menetlustest
annab ülevaate tabel 10.
Tabel 10 Järelevalvemenetluste arv 2016. aastal
Menetlus Arv
Saabunud kaebusi ja pöördumisi 62
Lahendatud kaebusi ja pöördumisi 60
Menetlus jätkub järgmisel aastal 2
Ettekirjutusi 0
Konkurentsiametile esitatud kaebuste ja pöördumiste jaotus teemade kaupa on esitatud tabelis 11.
Tabel 11 Kaebuste ja pöördumiste jaotus 2014-2016. aastal
Teema 2014 2015 2016
Kadumine 16 11 20
Edastamise kiirus 5 2 4
Kahjustumine 14 9 11
Kättetoimetamine või kogumine 11 0 11
Vale kättetoimetamine 1 4 2
Postitöötajate käitumine 2 0 1
Postiteenustele juurdepääs 1 4 0
Muu põhjus 3 8 13
Kokku 53 38 62
2016. aastal esitatud 62 kaebusest puudutas siseriiklikke postiteenuseid 27 ja rahvusvahelisi
postiteenuseid 35 kaebust. Vastavad näitajad 2015. aastal olid 21 ja 17 kaebust.
8. Siseriikliku lihtsaadetisena edastatava kirisaadetise kandekiirus
Eestis kehtib universaalse postiteenuse (UPT) hindadele süsteem, kus need kehtestab valdkonna
eest vastutav minister määrusega Konkurentsiameti ettepanekul. Postiseaduse kohaselt peavad UPT
tasud olema taskukohased. Samal ajal peavad tasud olema ka kuludele orienteeritud ning UPT
16
osutamisel tuleb järgida kuluefektiivsuse põhimõtet. Kui praegu kehtiv süsteem 2009. aastal
kehtestati, et võtta üle 3. postidirektiivi nõuded, siis võis väita, et taskukohased tasud olid samal ajal
ka kulupõhised. Nüüdseks on teada, et taskukohaste tasude muudatused on alates 2009. aastast
olnud madalamad, kui sama perioodi UPT kulude kasv, mis on viinud olukorrani, kus UPT tulud ei
kata UPT kulusid.
Oma 2015. aastaraamatus kirjutas Konkurentsiamet, et siseriiklike lihtsaadetisena edastatavate
kirisaadetiste arv on vahepealsel ajal (2009 – 2015) oluliselt langenud, mis tähendab, et UPT
kasutajate vajadus antud teenuse järele on oluliselt langenud. Selle põhjuseks võib tuua nii
elektroonse kirjavahetuse levikut kui ka alternatiivsete kanalite ja teenuste esile kerkimist
postiteenuste turul. UPT kogumisse kuuluvate teenuste kasutatavust tervikuna on tugevalt
mõjutanud pakiautomaatide võrgustiku tulek ja levik. Tänapäeval ei pea saadetise postitamiseks
minema postkontorisse, vaid saadetist saab üle anda näiteks Eesti Posti või SmartPOST-i
pakiautomaatide vahendusel.
Kirjeldatu võimaldab ühtlasi kiirust nii sõnumite kui ka esemete edastamisel. Pakiautomaatide
vahendusel on võimalik saata oma pakk järgmiseks tööpäevaks sihtkoha pakiautomaati.
Elektroonilised vahendid võimaldavad sõnumite saatmist aga koheselt. See tähendab, et lisaks UPT
mahtude langusele, on vähenenud ka UPT kasutajate ootused näiteks kirisaadetiste edastamise
kiirusele. Tõsi, rahvusvaheliste riiki sisenevate saadetiste arv on viimastel aastatel märgatavalt
kasvanud, seda eelkõige tänu Eesti elanike ostudele välismaa veebikaubamajadest. Samas ei kujune
riiki siseneva saadetise edastamise hind Konkurentsiameti ettepanekul ega valdkonna eest vastutava
ministri määrusega, vaid see kujuneb läbi rahvusvahelise lõppmaksete süsteemi. Seega selliste
saadetiste edastamise tasud ei saa järgida postiseaduses kirjeldatud taskukohasuse printsiipi ja ei ole
antud juhul vaatluse all.
UPT siseriikliku lihtsaadetisena edastatava kirisaadetise kvaliteet on sätestatud postiseaduses. Selle
kohaselt tuleb 90% kirjadest toimetada saajani hiljemalt üleandmise päevale järgneval tööpäeval
(D+1). Selline põhimõte ja kvaliteedi nõue on kehtinud muutumatuna juba üle kümne aasta. Nõude
täitmise kontrollimiseks on Konkurentsiamet aastate jooksul viinud läbi kontrollpostitust.
Paralleelselt on UPT osutaja Eesti Post ka ise mõõtnud kirjade edastamise kiiruse vastavust
postiseaduses sätestatule, lisaks kasutanud sõltumatu kontrolli organisatsiooni IPC poolt kogutud
andmeid. Üldjuhul on tulemused jäänud nõutud taseme lähedale. Mõnel aastal on tulemus olnud
veidi üle 90% ja mõnel aastal paar protsenti madalam. 2016. aastal ei viinud Konkurentsiamet
omalt poolt läbi kontrollpostitust, kuna kvaliteet on püsinud stabiilsena. Eesti Posti poolt edastatud
IPC andmetel oli kõnealune kvaliteedi näitaja 2016. aastal 88,6%.
Samas näeb postiseadus ette ka alternatiivse võimaluse, kus kiri edastatakse saajale üleandmise
päevale järgneval kolmandal tööpäeval (D+3). Ka sellise teenuse puhul peab nõutud aja jooksul
jõudma kohale 90% kirjadest. Eesti Post ei ole aga UPT raames sellist alternatiivi kasutajatele
pakkunud. Kui vaadata lähinaabreid, siis näiteks Soomes (D+2), Norras (D+2), Taanis (D+5), Lätis
(D+3), Leedus (D+3) on sarnane (pikema edastamise ajaga) teenus olemas ja praktika näitab, et
sellise teenuse järele on ka vajadus. Näiteks Lätis kasutab D+3 teenust ligi 80% kirja saatjatest ning
vaid 20% kasutavad kiiremat (D+1) teenust. Tõenäoliselt on sarnane vajadus olemas ka Eestis.
Postiteenuse kasutaja jaoks tähendab D+3 kandekiirus mõistlikku kulusäästlikku alternatiivi
17
saadetiste puhul, mille kohale toimetamine ei ole ajakriitiline või mille saatmist saab kasutaja ette
planeerida.
Hiljuti Eesti elanike hulgas läbi viidud postiteenuste uuringust selgus, et kirja saatmise kiirus ei ole
enamike inimeste jaoks määrav, kui kirja on võimalik saata ka soodsama hinnaga (MediaCom
Trendmark uuring 2017. aasta jaanuaris). Seega on soovitav viia teenuse osutamine vastavaks
tarbijate muutunud vajadustega, kus mitteajakriitiliste saadetiste edastamiseks on olemas ka
soodsam alternatiiv. Eriti veel arvestades teenuse taskukohasuse printsiipi.
Ühe ja kolmepäevase edastamiskiiruse puhul tekib hinnavahe, kuna teenuse osutaja saab pikema
kulgemisajaga kirjade puhul ette planeerida, millisel päeval ja millise kanderingiga kirjad saajani
toimetada. Kanderingide planeerimine ja mahtude efektiivsem jaotamine nende vahel aitab kokku
hoida eelkõige tööjõukulusid ja teha teenuse osutamine kulude mõistes efektiivsemaks.
Viimase seitsme aasta trendid on viinud olukorrani, kus kehtivad UPT taskukohased tasud ei kata
põhjendatud UPT kulusid. Sellise olukorra tarbeks on postiseaduses ette nähtud süsteem, millega
nimetatud vahe katta. UPT osutaja jaoks on selliste kulude, kus müügihind ei kata tegelikke
põhjendatud kulusid, puhul tegemist ebamõistlikult koormavate kuludega. UPT osutajal on õigus
taotleda Konkurentsiametilt taoliste kulude hüvitamist, mida UPT osutaja Eesti Post on kõikidel
aastatel ka teinud, kuna UPT on läbivalt olnud kahjumis.
Vahendid hüvitise jaoks korjatakse postiturult UPT-ga sarnastelt teenustelt, lähtudes edastatud
saadetiste arvust. Nendeks teenusteks on kirisaadetiste ja postipakkide edastamine tegevusloa
alusel. Eesti probleemiks on aga see, et postiturg on väga väike ja UPT makse kogumise aluseks
olevad teenused moodustavad vaid ühe osa kogu postiturust. Mõningase üldistusega võib öelda, et
kogu hüvitamise süsteemi kasutusel oleku aja on UPT makse tasujateks olnud UPT osutaja ise ja
vähesel määral ka AS Express Post. Kuigi hüvitise fond on aastate jooksul oma eesmärki täitnud,
siis võib väita, et selline süsteem Eestile pigem ei sobi. Vaadates kasvõi asjaolu, et hüvitise vajaja
on samal ajal ise suurim hüvitise katte allikas. Lisaks on Konkurentsiamet alati olnud vaba
konkurentsi pooldaja valdkondades, kus see vähegi on võimalik, kuna konkurents on kõige parem
tururegulaator. Paraku haakub see Eesti postituru eripäraga, et turg on väike ja osalejaid vähe,
mistõttu ei saa jääda lootma ainult konkurentsile. Piisavat konkurentsi võib Eestis täheldada vaid
kullerpostiteenuse osas, kuid see teenus ei ole UPT-ga vahetult võrreldav, kuna sisaldab erinevaid
lisandväärtusi.
Kui soovida hoida UPT tasusid taskukohastena, viies samal ajal UPT hüvitise vajaduse võimalikult
madalale (tulevikus nulli), siis üheks võimaluseks on luua UPT siseriikliku lihtsaadetisena
edastatava kirisaadetise teenusele alternatiivina juurde D+3 edastamise kiirusega variant. Seda
enam, kui eeldused ja uuring näitavad, et see vastaks ka teenuse kasutajate ootustele ja soovidele.
Alternatiivse variandi loomine ei vajaks postiseaduse muutmist, kuna olemasolev seadus ei tee
selleks takistusi. Seega oleks muudatuse teostamine näiteks 2017. aasta jooksul teostatav.
Konkurentsiamet plaanib muudatuse osas läbi rääkida nii Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumiga kui ka Eesti Postiga.
18
9. Tegevused 2017. aastal
UPT kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamise kontroll.
Kontroll postsideturul tegutsevate ettevõtjate üle (sh tegevuslubade väljastamine,
muutmine).
UPT makse tasumise tagamine ja kontroll.
UPT osutaja kulude analüüs, tuvastamaks võimalikke ebamõistlikult koormavaid kulusid ja
vajadust muuta UPT makse määrasid.
UPT taskukohaste tasude ülevaatamine ja võimaliku ettepaneku esitamine Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile määruse muutmiseks.
UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud ebamõistlikult koormavate kulude
hüvitamise tagamine.
Postsidealase statistilise teabe kogumine, analüüs ja avaldamine.
Konkurentsiameti ja riigi esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides.
Postiteenuse kasutajate õiguste kaitse ja postiteenuse kasutajate nõustamine.
19
KONKURENTSIAMETI ARUANNE
POSTITEENUSTE VALDKONNAS TOIMUNUD ARENGUTE JA
ESILEKERKINUD PROBLEEMIDE NING KONKURENTSIAMETI
TEGEVUSE KOHTA NIMETATUD VALDKONNAS 2017. AASTAL
TALLINN 2018
Sisukord
Sissejuhatus ........................................................................................................................................................2
1. Postside turg...............................................................................................................................................3
2. Tegevusluba nõudvad postiteenused ........................................................................................................4
3. Tegevusluba mittenõudvad postiteenused ................................................................................................6
3.1. Kullerpostiteenus ...............................................................................................................................6
3.2. Otsepostiteenus .................................................................................................................................8
3.3. Perioodilise väljaande edastamine.....................................................................................................9
4. UPT osutaja...............................................................................................................................................10
4.1. Kuluarvestus .....................................................................................................................................10
4.2. UPT tasud .........................................................................................................................................11
4.3. UPT allahindlused .............................................................................................................................11
5. UPT ebamõistlikult koormavate kulude katmine .....................................................................................12
5.1. UPT makse ........................................................................................................................................12
5.2. UPT hüvitis ........................................................................................................................................13
6. Postivõrk ...................................................................................................................................................13
6.1. Postkontorid .....................................................................................................................................14
6.2. UPT osutaja postkontorid .................................................................................................................14
6.3. Kirjakastid .........................................................................................................................................15
7. Järelevalve ................................................................................................................................................15
8. Hinnang UPT hüvitise fondile ...................................................................................................................17
9. Tegevused 2018. aastal ............................................................................................................................18
1
Sissejuhatus
Postiseaduse § 47 lg 1 kohaselt esitab Konkurentsiamet Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumile iga aasta teises kvartalis kirjaliku aruande postiteenuste valdkonnas toimunud
arengute ja esilekerkinud probleemide ning ameti tegevuse kohta nimetatud valdkonnas eelmise
kalendriaasta jooksul. Käesolev aruanne kajastab Konkurentsiameti 2017. aasta tegemisi ja postituru
ülevaadet.
Tegevusloaga postiteenuse osutajate arv 2017. aastal ei muutunud, küll aga kustutati registrist seitse
kullerpostiteenuse osutajat, kolm otsepostiteenuse osutajat, kaks perioodilise väljaande edastajat ja
kolm muu postiteenuse osutajat. Mõned teenuse osutajad omasid mitme teenuse registreeringut.
Registreeritud postiteenuse osutajate koguarv langes aastaga seitsme võrra ja on nüüd 47.
Kui edastatud postisaadetiste koguarv kahanes 2,5% võrra, siis kogukäive kasvas 18,1% võrra.
Käibekasvu põhjustasid eelkõige kullerpostiteenus, kuid vähesemal määra ka AS-i Eesti Post muud
postiteenused. Universaalse postiteenuse (edaspidi UPT) käive kasvas 2017. aastal võrreldes eelneva
aastaga 0,8%, maht seevastu kasvas 5,5%.
Kaebusi ja pöördumisi postiteenuse osutajate tegevuse kohta esitati 2017. aastal 37, mis on 25 võrra
vähem kui 2016. aastal. Teemad puudutasid peamiselt saadetiste kadumist ja kättetoimetamist või
kogumist (vastavalt 13 ja 10 kaebust).
2
1. Postside turg
Postiseaduse kohaselt jagunevad postiteenused kaheks:
teenused, mille osutamiseks on vaja taotleda Konkurentsiametilt tegevusluba;
teenused, mille osutamiseks on vaja ennast majandustegevuse registris (MTR) registreerida.
Tegevusluba nõudvad teenused on kirisaadetiste ja postipakkide liht-, täht- ja väärtsaadetisena
edastamine, samuti UPT osutamine. Kullerpostiteenuse, otsepostiteenuse, perioodilise väljaande
edastamise ja muu postiteenuse korral on vaja tegevus lihtsalt registreerida.
AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post) omab tegevusluba nii UPT osutamiseks kui ka siseriiklike ja
rahvusvaheliste kirisaadetiste ja postipakkide edastamiseks. AS Express Post (edaspidi Express Post)
omab tegevusluba siseriiklike kirisaadetiste edastamiseks. 2017. aastal ei taotlenud ükski ettevõtja
tegevusluba postiteenuse osutamiseks ega registreeritud ühtegi kullerpostiteenuse, otsepostiteenuse
ja perioodilise väljaande edastamise teenuse osutajat. Samal ajal kustutati MTR-st seitse postiteenuse
osutajat (seitse kullerpostiteenuse osutajat, kaks perioodilise väljaande edastamise teenuse osutajat,
kolm otsepostiteenuse osutajat ja kolm muu postiteenuse osutajat). Kokkuvõttes oli 2017. aasta lõpu
seisuga MTR-s registreeritud 47 erinevat postiteenuse osutajat, mis on 2016. aastaga võrreldes
seitsme võrra vähem. Mitmed ettevõtjad osutasid korraga mitut erinevat postiteenust. Postiteenuse
osutajate arv teenuste kaupa on esitatud tabelis 1. Tegemist on MTR andmetega, mis tähendab, et
mitmed ettevõtjad omasid küll registreeringut, kuid tegelikkuses ei osutanud postiteenuseid.
Tabel 1 Postiteenuse osutajate arv aastatel 2013-2017
Teenus 2013 2014 2015 2016 2017
Universaalne postiteenus 1 1 1 1 1
Kirisaadetise edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena 2 2 2 2 2
Postipaki edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena 1 1 1 1 1
Kullerpostiteenus 47 49 50 53 46
Otsepostiteenus 10 10 10 10 7
Perioodilise väljaande edastamine 8 8 8 8 6
Muud postiteenused 8 9 9 10 7
Postiteenuste käive (teenuste lõikes) on esitatud tabelis 2. Kirisaadetiste ja postipakkide edastamise
all on silmas peetud teenuse osutamist tegevusloa alusel (v.a UPT).
Tabel 2 Postiteenuste käive aastatel 2013-2017 (eurot)
2013 2014 2015 2016 2017
Universaalne postiteenus * * * * *
Kirisaadetise edastamine * * * * *
Postipaki edastamine * * * * *
Kullerpostiteenus 37 399 080 41 648 817 50 049 031 57 117 124 74 210 996
Otsepostiteenus 2 225 696 * * * *
Perioodika edastamine 7 737 422 * * * *
Muud postiteenused * * * * *
Kokku 76 263 670 83 172 221 102 620 215 107 109 939 126 540 386
* Konfidentsiaalne
3
Muud postiteenused sisaldavad Eesti Posti teenuseid nagu rahakaardi teenus, pensionide
kättetoimetamine, pakiautomaadi teenus, tollideklaratsioonid ja alates 2015. aastast saadetiste transiit
kolmandatest riikidest. Teiste registreeritud ettevõtjate muu postiteenuse käive oli null.
Tabelist 2 on näha, et kullerpostiteenuse ja muu postiteenuse käive kasvas oluliselt. Ülejäänud
teenuste käive jäi enam-vähem samaks või pigem langes. Postiteenuste turu käive kasvas 2017. aastal
18,1% ehk 19,4 mln euro võrra, kusjuures kullerpostiteenuse käive eraldi võttes kasvas 29,9% ehk
17,1 mln euro võrra.
Teenuste tasandil moodustas kullerpostiteenus 2017. aastal juba ligi 60% käibest (2016. aastal 53%).
UPT ja Eesti Posti muude postiteenuste osakaal oli vastavalt *% ja *%. Ülejäänud teenuste osakaal
oli veelgi väiksem (vt joonis 1).
Joonis 1 Postiteenuste käibe jaotus 2017. aastal
* Konfidentsiaalne
Võrreldes 2016. aastaga, on kullerpostiteenuse osakaal tõusnud 6 protsendipunkti ning Eesti Posti
muud postiteenused edestavad napilt UPT käivet. Täpsuse huvides tuleb mainida, et muude
postiteenuste mahu kohta Konkurentsiamet statistikat ei kogu. Seetõttu ei peegeldu postsideturu
käibekasv postisaadetiste arvu poolel.
Põhilised teenuse osutajad on jäänud samaks. Tihe konkurents eksisteerib endiselt vaid
kullerpostiteenuse turul, kus on toimunud ka suurim käibekasv. Aasta jooksul MTR-st kustutatud
teenuse osutajad ei pakkunud 2017. aastal teenust või tegid seda väga vähesel määral.
2. Tegevusluba nõudvad postiteenused
Tegevusluba on nõutav UPT osutamiseks ja kirisaadetiste ning postipakkide edastamiseks liht-, täht-
ja väärtsaadetisena (edaspidi MUPT teenused).
Lihtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk:
mis väljastatakse saajale või tema esindajale ilma allkirjata;
mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldamata;
mille kaotsimineku või kahjustumise korral puudub postiteenuse osutajal kohustus maksta
hüvitist.
Tähtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk:
mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist
võimaldava tunnuse alusel;
mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldamata;
mille kaotsimineku või kahjustumise korral maksab postiteenuse osutaja saatjale postiteenuse
osutaja eelnevalt määratud garantiisumma.
Väärtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk:
4
mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist
võimaldava tunnuse alusel;
mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldatud;
mille kaotsimineku või kahjustumise korral maksab postiteenuse osutaja saatjale tema
avaldatud saadetise väärtuse.
Partiisaadetisena edastatakse:
kirisaadetis, mis antakse saatja poolt postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks
vähemalt 100 saajale;
postipakk, mis antakse saatja poolt postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks
vähemalt 25 saajale.
Tegevusloaga postiteenuse osutajaid oli Eestis 2017. aastal endiselt kaks. Eesti Post oli UPT osutaja
ja pakkus kõiki võimalikke tegevusloaga osutatavaid postiteenuseid. Express Post osutas
tegevusloaga teenustest siseriikliku kirisaadetise edastamise teenust.
UPT maht tervikuna 2017. aastal mõnevõrra kasvas (5,5%) ja näha on samade trendide jätkumist.
UPT kirisaadetiste mahud 2017. aastal tõusid, aga postipakkide mahud langesid (vt tabel 3).
Tabel 3 UPT teenuste mahud aastatel 2013-2017 (saadetist)
Teenus 2013 2014 2015 2016 2017
Siseriiklikud mahud
Lihtkiri 4 167 433 4 006 127 3 415 763 2 954 531 3 012 503
Tähtkiri 266 021 214 307 167 103 153 038 160 940
Väärtkiri 492 587 671 1243 708
Tähtpakk 210 115 224 875 179 329 145 403 140 765
Väärtpakk 187 116 77 62 40
Rahvusvahelised mahud
Lihtkiri 4 601 747 6 486 612 5 903 191 6 566 059 6 764 580
Tähtkiri 888 822 1 525 101 1 377 408 1 447 468 1 922 271
Väärtkiri 1622 1469 1436 1372 1159
Tähtpakk 191 130 217 387 234 766 248 601 152 714
Väärtpakk 1920 1781 1851 2084 2138
Kokku 10 329 489 12 678 362 11 281 595 11 519 861 12 157 818
Märkimist väärib teenuse siseriiklik lihtsaadetisena edastatav kirisaadetis mahutõus 2017. aastal
2,0%, võrreldes eelneva aastaga. Eelnevalt oli antud teenuse maht langenud kaheksa aastat järjest.
Seevastu edastatud postipakkide maht jätkab langust eelkõige pakiautomaatide alternatiivi tõttu, mis
ei kuulu UPT koosseisu.
Kirisaadetisi ja postipakke võib tegevusloa alusel edastada ka UPT-välisena. MUPT viimaste aastate
mahud on toodud tabelis 4.
5
Tabel 4 MUPT teenuste mahud aastatel 2013-2017 (saadetist)
Teenus 2013 2014 2015 2016 2017
Siseriiklikud mahud
Lihtkiri * * * * *
Tähtkiri * * * * *
Väärtkiri * * * * *
Tähtpakk * * * * *
Väärtpakk * * * * *
Rahvusvahelised mahud
Lihtkiri * * * * *
Tähtkiri * * * * *
Väärtkiri * * * * *
Tähtpakk * * * * *
Väärtpakk * * * * *
Kokku 21 435 561 * * * *
* Konfidentsiaalne
Tabelist 4 on näha, et MUPT maht on 2017. aastal langenud endiselt siseriiklike saadetiste lõikes,
kuid rahvusvaheliste saadetiste arv on kasvanud. Kokku langes MUPT saadetiste arv 2017. aastal 1,3
mln saadetise võrra ehk 8,9%. Suurim langus viimase nelja aastaga on toimunud siseriiklike
lihtsaadetisena edastatavate kirisaadetiste osas 44,7%.
3. Tegevusluba mittenõudvad postiteenused
Postiteenused, mille osutamiseks ei ole vaja taotleda tegevusluba ja mille osutamiseks piisab
registreeringust, olid endiselt kullerpostiteenus, otsepostiteenus ja perioodilise väljaande edastamise
teenus.
3.1. Kullerpostiteenus
Kullerpostisaadetiseks loetakse kirisaadetis ja postipakk:
mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist
võimaldava tunnuse alusel;
mis edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil;
mille saatjal on võimalus igal hetkel saada informatsiooni saadetise asukoha kohta selle
teekonnal, sekkuda saadetise kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber selle
edastamist.
2017. aasta lõpu seisuga oli MTR-s registreeritud 46 kullerpostiteenuse osutajat, kellest tegelikult
osutas teenust 24 ettevõtjat. Nendeks olid OÜ A-Kuller & Partnerid, Express Post, Eesti Post, USS
Security Eesti AS, LKF Kuller OÜ, TNT Express Worldwide Eesti AS (edaspidi TNT), AS DPD
Eesti (edaspidi DPD), OÜ EKLT (edaspidi EKLT), DHL Estonia AS (edaspidi DHL), Itella Estonia
OÜ (edaspidi Itella), Federal Express Corporation Eesti filiaal OÜ, Cargobus OÜ, Autopost Terminal
OÜ, Aberg Express OÜ, AKR-GRUPP OÜ, Euroxkuller OÜ, Venipak Eesti OÜ, FIE Kristjan Vares,
6
DK LOGISTICS OÜ, Jet Express OÜ, OSC Transport OÜ, Rohekuller OÜ, Balti Logistika AS ja
Eesmaa OÜ.
Teenust ei osutanud 11 ettevõtjat (st aastakäive oli null). Nendeks olid OÜ MGI Turundus, A&M
Transport OÜ, Saratopi OÜ, Avotra OÜ, Puupost OÜ, Minikopp OÜ, Adduco OÜ, Einroo Group
OÜ, AS Komerk, Digisec OÜ ja Rumix OÜ.
Täidetud ankeeti ei õnnestunud aruande koostamise ajaks tagasi saada 11 ettevõtjalt
(DataInternational Group OÜ, GlobexService OÜ, OÜ T.P.Projekt, OÜ Reval Kuller, Topkuller OÜ,
Roadrunner OÜ, RP Service Group OÜ, Grand Delivery OÜ, Vladimir Birjukov elektritööd,
OLAARAN OÜ ja Direct Post OÜ), kuid Konkurentsiametile teadaolevalt need ettevõtjad 2017.
aastal kullerpostiteenust ei osutanud või oli maht marginaalne.
2017. aastal kustutati OÜ Ramiro Travel, Siniraag OÜ, Zlahka Sypku OÜ (endine A! Veod OÜ), OÜ
Ida-Viru Kuller, Rehvivennad OÜ (endine Eesmaa Teenused OÜ), GJ Transit OÜ ja Osaühing
Wortex Invest registreering.
2017. aasta kullerpostiteenuste käive (siseriiklik ja rahvusvaheline) oli 74,2 mln eurot, mis on eelmise
aastaga võrreldes 29,9% enam. Saadetisi edastati 2017. aastal kokku 11,1 mln tükki, mis on võrreldes
eelneva aastaga 16,0% rohkem (vt tabel 5). Suurim mahukasv 53,6% toimus rahvusvaheliste riigist
väljuvate saadetiste osas. Siseriiklike saadetiste ja riiki saabuvate saadetiste arv kasvas vastavalt 4,2%
ja 40,4% võrra. Käibe kiirem kasv, võrreldes mahu kasvuga, näitab, et keskmise kullersaadetise hind
on aastaga tõusnud.
Tabel 5 Kullerpostiteenuse mahud aastatel 2012-2017 (saadetist)
2012 2013 2014 2015 2016 2017
Siseriiklik 3 958 478 4 422 259 5 314 744 5 798 623 6 754 306 7 040 381
Rahvusvaheline sisse 1 237 729 1 455 462 1 538 534 1 680 533 1 948 564 2 735 992
Rahvusvaheline välja 412 958 481 180 508 169 624 250 858 364 1 318 753
Kokku 5 609 165 6 358 901 7 361 447 8 103 406 9 561 234 11 095 126
Tabelist 5 annab ülevaate joonis 2, kus on toodud viimaste aastate mahumuutus graafiliselt.
7
Joonis 2 Kullerpostiteenuse mahumuutus aastatel 2005-2017 (saadetist)
8 000 000
7 000 000
6 000 000
5 000 000
4 000 000
3 000 000
2 000 000
1 000 000
0
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Siseriiklik Rahvusvaheline sisse Rahvusvaheline välja
Jooniselt 2 on näha, et siseriiklike saadetiste maht jätkab kiiret tõusu, kuid ka rahvusvaheliste
saadetiste mahukasv on kiirenenud.
Siseriiklikult olid suurimad teenuse osutajad 2017. aastal teenuse mahu järjekorras alustades
suuremast DPD, Itella ja Eesti Post (kokku 83,5% turust). Itella pakub teenust pakiautomaatide
vahendusel.
Rahvusvahelise teenuse osutamisel olid 2017. aastal turuliidrid teenuse mahu järjekorras alates
suuremast DPD, DHL, Venipak Eesti OÜ ja EKLT (kokku 76,2% turust).
Siseriikliku kullerpostiteenuse mahu osakaal 2017. aastal oli 63,5% ja rahvusvahelise teenuse osakaal
36,5%. Võrreldes 2016. aastaga, on rahvusvaheliste saadetiste osakaal oluliselt tõusnud eelkõige
Itella mahtude tõttu.
3.2. Otsepostiteenus
Otsepostisaadetiseks loetakse kirisaadetis:
mis väljastatakse saajale või tema esindajale ilma allkirjata;
mille sisuks on turunduslik või avalik materjal;
mida edastatakse samaaegselt vähemalt 100 saajale;
mille sisu, kaal ja mõõtmed on identsed teiste samaaegselt edastatavate saadetiste omadega,
välja arvatud saaja nimi, postiaadress, identifitseerimisnumber ning muud teisendused, mis ei
muuda sõnumi olemust;
mille pakendile on kantud märge «reklaam», «reklaam posti teel» või «otsepost».
8
2017. aasta lõpu seisuga oli MTR-i kantud seitse teenuseosutajat, kellest teadaolevalt ainult kaks
osutasid teenust. Nendeks olid Eesti Post ja Express Post. Suurem teenusepakkuja oli Eesti Post.
Täidetud ankeeti ei õnnestunud aruande koostamise ajaks tagasi saada kahelt ettevõtjalt
(DataInternational Group OÜ ja Direct Post OÜ), kuid Konkurentsiametile teadaolevalt need
ettevõtjad 2017. aastal otsepostiteenust ei osutanud või oli maht marginaalne. Aasta jooksul kustutati
kolme ettevõtja (Zlahka Sypku OÜ, OÜ Ida-Viru Kuller ja Siniraag OÜ) registreering.
Otsepostiteenuse käive oli 2017. aastal * mln eurot ja maht oli * mln saadetist, mis võrreldes eelneva
aastaga tähendab langust käibe osas 3,8% ja mahu osas 4,5% (vt tabel 6).
Tabel 6 Otsepostiteenuse näitajad aastatel 2012-2017 (eurot, saadetist)
2012 2013 2014 2015 2016 2017
Käive 2 111 131 2 225 696 * * * *
Saadetiste arv 13 499 442 14 242 066 * * * *
Keskmine ühikuhind 0,156 0,156 0,173 0,167 0,171 0,172
Otsepostisaadetiste maht 2017. aastal oli viimase 13 aasta madalaim.
Tabelis 6 toodud käibe ja saadetiste arvu muutumine ajas on esitatud joonisel 3.
Joonis 3 Otsepostiteenuse käive ja maht aastatel 2005-2017 (saadetist, eurot)
* Konfidentsiaalne
Jooniselt 3 on näha, et viimase kaheteistkümne aasta lõikes on otsepostiteenuse turg selges languses.
Viimase kümne aastaga on teenuse maht langenud kaks korda.
3.3. Perioodilise väljaande edastamine
Perioodiline väljaanne on saatjalt tellitav ja tema poolt postiteenuse osutajale perioodiliselt,
sagedusega vähemalt üks kord kvartalis edastamiseks üleantav adresseeritud trükis.
MTR-i kohaselt oli 2017. aasta lõpu seisuga registreeritud teenuse osutajaid kuus, kuid teenust osutas
neist teadaolevalt vaid kaks ettevõtjat (Eesti Post ja Express Post). Täidetud ankeeti ei õnnestunud
aruande koostamise ajaks tagasi saada kahelt ettevõtjalt (DataInternational Group OÜ ja Direct Post
OÜ), kuid Konkurentsiametile teadaolevalt need ettevõtjad 2017. aastal perioodilise väljaande
edastamise teenust ei osutanud või oli maht marginaalne. Aasta jooksul kustutati kahe ettevõtja
(Siniraag OÜ ja OÜ Ida-Viru Kuller) registreering.
Kokku edastati 2017. aastal * mln perioodilist väljaannet ning teenuse kogukäive oli * mln eurot (vt
joonis 4). Suurim teenusepakkuja oli Eesti Post.
Joonis 4 Perioodika maht ja käive aastatel 2008-2017 (saadetist, eurot)
* Konfidentsiaalne
Jooniselt 4 on näha, et saadetiste arv on viimase üheksa aasta jooksul pidevalt langenud, kuid
inflatsiooni tõttu ei ole käibe langus olnud sama järsk.
9
4. UPT osutaja
UPT osutaja on isik, kellele Konkurentsiamet on väljastanud tegevusloa UPT osutamiseks. UPT
osutamiseks väljastatakse tegevusluba ainult ühele isikule. UPT osutaja määratakse viieks aastaks
avaliku konkursiga, mille korraldab Konkurentsiamet.
UPT osutaja peab pakkuma UPT teenuseid (kuni 2 kg kaaluva kirisaadetise liht-, täht- ja
väärtsaadetisena edastamine ning kuni 20 kg kaaluva postipaki täht- ja väärtsaadetisena edastamine)
järjepidevalt, kvaliteetselt ja taskukohase tasu eest kogu Eesti Vabariigi territooriumil õigusaktidega
sätestatud alustel ja korras.
UPT osutamise tegevusluba perioodiks 2014-2019 omab Eesti Post. Tegevusloa tingimuste kohaselt
peab UPT osutajal olema vähemalt 320 postkontorit ja vähemalt 1845 kirjakasti üle Eesti. UPT-d
tuleb osutada viiel päeval nädalas ja vähemalt kaks tundi päevas (postkontoris) kõikidele soovijatele
võrdsetel tingimustel ja taskukohase tasu eest, mis on kehtestatud ministri määrusega. Koos
tegevusloaga kaasneb Eesti Postil vastavalt postiseaduses sätestatule kohustus osutada oma
postivõrgu vahendusel üle Eesti pensionide ja toetuste väljamaksmise ning rahasiirete teenuseid.
Lisaks on UPT osutajal kohustus edastada oma postivõrgu vahendusel kuuel päeval nädalas
perioodilisi väljaandeid.
Eesti Post osutab lisaks UPT-le ka kõiki teisi postiseaduses kirjeldatud postiteenuseid (tegevusloaga
kirisaadetiste ja postipakkide edastamine nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt, samuti
kullerpostisaadetiste, otsepostisaadetiste ja perioodiliste väljaannete edastamine). Peale postiteenuste
osutab Eesti Post veel näiteks lao-, veo-, finants- ja teisi teenuseid.
Eesti Postil oli 2017. aasta lõpu seisuga 311 postkontorit (vt ka selgitust järelevalve peatükis), kus
osutati kõiki UPT kogumisse kuuluvaid teenuseid. Kirjakaste oli ettevõtjal 2526 ning kohti, kus
müüdi ainult postmarke, oli 271. Kõikidest postkontoritest 173 olid sellised, kus Eesti Posti nimel
osutas teenust lepingupartner.
Eesti Postil oli 2017. aastal kokku 2170 töötajat ehk 74 võrra vähem, kui eelneval aastal. Kõikidest
töötajatest oli postiteenustega seotud 1698 inimest ehk 106 võrra vähem, kui eelneval aastal.
Ettevõtja toodete ja teenuste müügikäive oli 2017. aastal 93,3 mln eurot (aastane kasv 1,8 mln ehk
2,0%), millest postiteenuste käive moodustas * mln eurot (aastane tõus 2,9 mln ehk 5,2%). Eesti Post
teenis 2017. aastal 1,1 mln eurot puhaskasumit.
4.1.Kuluarvestus
Postiseaduse kohaselt peab UPT osutaja pidama tulu- ja kuluarvestust eraldi:
UPT kogumisse kuuluva postiteenuse kohta;
iga teenuse lõikes, mille osutamiseks kasutatakse UPT kogumisse kuuluva postiteenusega
ühiseid ressursse.
Tulu- ja kuluarvestuse vastavust postiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud
nõuetele hindab sõltumatu audiitor. Seoses UPT makse ja ebamõistlikult koormavate kulude
10
hüvitamise taotlusega kaasas käiva aruandlusega on ka Konkurentsiametil vajadus hinnata Eesti Posti
kulusid ja nende põhjendatust.
Eeltoodust tulenevalt on Eesti Posti kuluarvestuse temaatikat kajastatud aruandes koos UPT
ebamõistlikult koormavate kulude teemaga.
4.2. UPT tasud
Vastavalt postiseadusele, tuleb UPT-d osutada valdkonna eest vastutava ministri poolt määrusega
kehtestatud taskukohaste tasude eest. See tähendab, et Eesti Post võib tasud ise määrata, ületamata
sealjuures ministri poolt kehtestatud maksimummäärasid.
UPT taskukohased tasud 2017. aastal ei muutunud. Konkurentsiamet kavandab UPT tasude muutmise
ettepaneku esitamist 2018. aastal D+3 kvaliteedi võimaldamisega siseriikliku kirja lihtsaadetisena
edastamise teenusel, lisaks olemasolevale D+1 kvaliteedile.
4.3.UPT allahindlused
Postiseadus võimaldab teha UPT tasudele allahindlust. Allahindluse määr peab olema kulupõhine
ning põhjendatav suure koguse üleandmisest tuleneva kulude kokkuhoiuga. Allahindlust võib
rakendada, kui postisaadetise edastamise kulu on tavateenuse osutamise kulust väiksem. Allahindlus
ja sellega seotud tingimused peavad olema läbipaistvad ja lähtuma võrdse kohtlemise printsiibist.
Iseenesest ei saa UPT puhul tekkida suure koguse üleandmisega kaasnevat kulude kokkuhoidu, kuna
UPT raames saab korraga üle anda kuni 100 kirisaadetist või 25 postipakki. Vastasel juhul on tegemist
partiisaadetisega ja see ei kuulu UPT koosseisu.
2017. aastal Eesti Post UPT teenustele allahindlusi ei pakkunud.
Säilinud on spetsiaalselt vaegnägijatele adresseeritud postisaadetiste (sekogrammid) ja vangilaagrites
viibivate interneeritute postipakkide tasuta edastamise võimalused, mis tulenevad ülemaailmsest
postikonventsioonist.
11
5. UPT ebamõistlikult koormavate kulude katmine
5.1. UPT makse
UPT makse on postiteenuse osutaja poolt tegevusloaga postiteenustelt tasutav makse iga saadetise
kohta. Makse määra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega valdkonna eest vastutava ministri
ettepanekul. Ettepaneku esitamisel võtab valdkonna eest vastutav minister aluseks Konkurentsiameti
ettepaneku. Postiseaduse kohaselt võib UPT makse olla kas teatud protsent tegevusloa alusel
osutatava postiteenuse (v.a UPT teenus) käibest või fikseeritud summa igalt tegevusloaga teenuse
(v.a UPT teenus) raames edastatud saadetiselt. UPT makset kogub Konkurentsiamet. Makset
kogutakse, et hüvitada UPT osutajale UPT osutamise kohustusest tekkida võivaid ebamõistlikult
koormavaid kulusid. Ebamõistlikult koormavad kulud võivad tekkida juhtudel, kui valdkonna eest
vastutava ministri poolt kehtestatud taskukohased tasud ei kata UPT osutamise kohustusest tingitud
põhjendatud kulusid.
Makset peavad tasuma kõik tegevusloaga postiteenuseid osutavad ettevõtjad. 2017. aastal olid
nendeks Eesti Post ja Express Post.
2017. aastal kehtinud UPT makse määrad rahastamiskohustusega postiteenuse osutajale olid
järgmised:
lihtsaadetisena edastatav kirisaadetis 0,08 eurot;
tähtsaadetisena edastatav kirisaadetis 0,40 eurot;
väärtsaadetisena edastatav kirisaadetis 0,40 eurot;
lihtsaadetisena edastatav postipakk 0,00 eurot;
tähtsaadetisena edastatav postipakk 0,00 eurot;
väärtsaadetisena edastatav postipakk 0,00 eurot.
Maksemäärad on püsinud muutumatuna alates 2014. aastast. Eesti Posti poolt tasutud UPT makse
2017. aasta eest on esitatud tabelis 7.
Tabel 7 Eesti Posti poolt tasutud UPT makse 2017. aasta eest (saadetist, eurot)
Teenus Teenuse maht (tk) Makse määr (eurot) Makse (eurot)
Riigisisene teenus
Lihtkiri * 0,08 *
Tähtkiri * 0,40 *
Väärtkiri * 0,40 *
Tähtpakk * 0,00 *
Väärtpakk * 0,00 *
Rahvusvaheline teenus
Lihtkiri * 0,08 *
Tähtkiri * 0,40 *
Väärtkiri * 0,40 *
Tähtpakk * 0,00 *
Väärtpakk * 0,00 *
Kokku 1 1705 941 1 206 318,88
* Konfidentsiaalne
12
Express Posti poolt tasutud UPT makse 2017. aasta eest on toodud tabelis 8.
Tabel 8 Express Posti poolt tasutud UPT makse 2017. aasta eest (saadetist, eurot)
Teenus Teenuse maht (tk) Makse määr (eurot) Makse (eurot)
Riigisisene teenus
Lihtkiri * 0,08 *
Tähtkiri * 0,40 *
Väärtkiri * 0,40 *
Kokku * *
* Konfidentsiaalne
Seega kokku oli 2017. aastal tasutud UPT makse suuruseks * eurot.
Aruande valmimise hetkeks ei saa prognoosida, kas ja kui palju on vaja muuta UPT makse määrasid
2018. aastal, kuna 2017. aasta UPT ebamõistlikult koormavate kulude suurus ei ole selge (vt ka UPT
hüvitise peatükki).
5.2. UPT hüvitis
Eesti Post esitas 2017. aastal UPT hüvitise taotlused I-III kvartali kohta. 2017. aasta IV kvartali kohta
ettevõtja hüvitise taotlust ei esitanud, kuna teenus oli sellel perioodil kasumis. Pärast kvartali taotluste
läbivaatamist, kujunes UPT ebamõistlikult koormavateks kuludeks I kvartalis 629 236,50 eurot ja II
kvartalis 937 793,12 eurot, mille Konkurentsiamet Eesti Postile ka välja maksis. III kvartali eest
taotles Eesti Post esialgu hüvitist 1 009 987,22 eurot, kuid kuna taotluse menetlemine võttis aega ja
auditeeritud aastaandmete põhjal teeb Konkurentsiamet korrigeeriva arvutuse (võrreldes kvartali
kaupa esitatud andmetega), siis palus Eesti Post III kvartali UPT hüvitise taotluse ühendada
auditeeritud 2017. aasta andmete põhjal teostatava menetlusega. Eesti Posti auditeeritud andmetel oli
2017. aasta UPT ebamõistlikult koormav kulu kokku 2 423 013,57 eurot. Kuna kahe esimese kvartali
eest oli Eesti Post juba saanud hüvitist summas 1 567 029,62 eurot, siis taotles Eesti Post 2017. aasta
eest täiendavalt hüvitist 855 983,95 eurot. Kuna hüvitise suuruse põhjendatus oli ebaselge ja vajas
täiendavaid selgitusi, siis lükkus menetlus 2018. aastasse. Seetõttu saab lõpliku tulemi avaldada
järgmise aasta aruandes.
6. Postivõrk
Postivõrk on seadmete ja vahendite süsteem, mida postiteenuse osutaja kasutab postisaadetiste
edastamiseks. Postivõrk jaguneb kogumis- ja jaotusvõrguks.
Postiteenuse osutaja postivõrgu juurdepääsupunkt on nii tegevuskoht kui ka vahend, mida
postiteenuse osutaja kasutab postiteenuse osutamiseks. Juurdepääsupunktideks on muu hulgas ka
postkontorid ning kirjakastid.
Postkastid ei ole käsitatavad postivõrgu osana, kuivõrd tegemist on saaja kasutuses või omandis oleva
vahendiga, mis on mõeldud eelkõige lihtsaadetisena edastatavate postisaadetiste ja perioodiliste
väljaannete kättesaamiseks.
13
6.1. Postkontorid
Postkontor on püsiv tegevuskoht, kus on tagatud kõigi tegevusloaga hõlmatud postiteenuste
osutamine. Postkontorite paiknemine peab tagama tegevusloaga hõlmatud postiteenuste takistuseta
osutamise kõigile soovijatele võrdsetel tingimustel, olenemata nende elu- või asukohast.
Tegevusloa tingimuste kohaselt oli Express Posti minimaalne postkontorite arv neli ja Eesti Postil
320 (vt tabel 9). Tegelikkuses oli Eesti Postil 2017. aasta lõpu seisuga 311 postkontorit ja Express
Postil neli postkontorit.
Tabel 9 Eesti Posti ja Express Posti postkontorite arv aastatel 2009-2017
Aasta Eesti Post Express Post
Miinimum Tegelik Miinimum Tegelik
2009 351 351 3 4
2010 344 351 4 5
2011 344 344 4 5
2012 320 320 4 4
2013 320 323 4 4
2014 320 321 4 4
2015 320 320 4 4
2016 320 320 4 4
2017 320 311 4 4
Eesti Posti postkontorite tegeliku arvu erinevust miinimumist on selgitatud aruande järelevalve
peatükis.
6.2. UPT osutaja postkontorid
Nõuded UPT osutaja postkontoritele ja nende paiknemisele on kehtestatud valdkonna eest vastutava
ministri määrusega.
Eelkõige peab UPT osutaja arvestama asjaoluga, et juurdepääsupunkt asuks kohas, millele
postiteenuse kasutajal on takistamatu juurdepääs. Lisaks sellele peab UPT osutaja võtma arvesse
haldusüksuste piire, haldusüksuste väljakujunenud keskuste paiknemist, postiteenuse kasutajate elu-
või asukohti, samuti ühistranspordiliinide kulgemist.
Iga omavalitsuse territooriumil peab olema vähemalt üks UPT-d osutav postkontor. Igasse valda,
mille püsielanike arv ületab 2500 inimest, paigutatakse täiendavalt üks või enam UPT-d osutav
postkontor. Seejuures ei hõlma valla püsielanike arvestus vallasisest linna ning vallasisesele linnale
kohaldatakse linna kohta sätestatud nõudeid. Linna, mille püsielanike arv ületab 20 000 elaniku piiri,
tuleb iga järgneva 20 000 püsielaniku kohta paigutada üks täiendav postkontor.
Alates 09.10.2014 jõustunud UPT tegevusloa tingimused ei sätesta enam otsest minimaalset
postkontorite arvu omavalitsuste kaupa, vaid kontorite minimaalne arv peab vastama UPT
juurdepääsupunktide määruses toodud nõuetele. Tegevusloa tingimustes on välja toodud üleriigiline
minimaalne UPT postkontorite arv, mis on 320. Nii on Eesti Postil võimalik paindlikumalt ümber
kujundada postivõrku rahvaarvu või omavalitsuste arvu muutumisel, järgides siiski määruses toodud
14
nõudeid. Konkurentsiametiga on vaja kooskõlastada üleriigilise miinimumarvu muutmine (st Eesti
Post ei tohi kooskõlastuseta vähendada postkontorite arvu alla miinimumi).
2017. aastal jätkas Eesti Post UPT osutamist ka motokandega, mis on postkontori alternatiiviks
hajaasustuse piirkondades.
Motokandega osutatakse UPT-d kasutajatele, kes asuvad maapiirkonnas lähimast postkontorist
mööda avalikke teid mõõdetuna kaugemal kui viis kilomeetrit nende elu- või asukohast. Motokande
teenuse tellimine elu- või asukohta on tasuta, tuleb vaid tasuda kasutatava postiteenuse eest vastavalt
kehtivale hinnakirjale. UPT osutaja tagab motokande esmaspäevast reedeni (v.a rahvus- ja
riigipühad). Motokande raames osutatava UPT tingimused ja tasud ei erine postkontorites pakutava
UPT tingimustest ja tasudest. Motokande tellimiste arv ei ole piiratud.
6.3. Kirjakastid
Express Postil puuduvad kirjakastid kirisaadetiste kogumiseks, mistõttu puudutab käesolev punkt
vaid Eesti Posti poolt paigaldatud kirjakaste, mis on mõeldud lihtsaadetisena edastatavate UPT
kirisaadetiste kogumiseks. 2017. aasta lõpu seisuga oli Eesti Postil 2526 tühjendatavat kirjakasti. UPT
tegevusloa tingimuste kohaselt (alates 11.04.2017) oli kirjakastide miinimumarvuks 1845.
Kirjakastide miinimumarv UPT tegevusloa tingimustes vähenes varasemalt 2777 kirjakastilt 1845
kastini pärast Eesti Posti taotlust miinimumarvu vähendamiseks. Taotluses tõi Eesti Post arvu
vähendamise põhjenduseks väga vähese või olematu kasutuse nendel kirjakastidel, mille kaotamist
ettevõtja taotles. Konkurentsiamet leidis, et Eesti Posti taotlus on põhjendatud ega ole vastuolus
seadusandlusega ja vähendas UPT kirjakastide miinimumarvu 1845 kirjakastini.
Sarnaselt postkontoritele, ei ole kehtivates UPT tegevusloa tingimustes välja toodud kirjakastide
miinimumarvu omavalitsuste kaupa. Järgides UPT juurdepääsupunktide määrust, võib Eesti Post
olemasolevate kirjakastide asukohta muuta, kuid kirjakastide miinimumarvu vähendamine tuleb
kooskõlastada Konkurentsiametiga.
2015. aastal muudeti UPT juurdepääsupunktide määruse kirjakastide paiknemise osa. Kui varem võis
olla kirjakasti keskmine kaugus kasutajast linnas kuni pool kilomeetrit, siis muudatuse järel on
kauguse piir kolm kilomeetrit. Kirjakasti kaugus vallas elavast kasutajast ei võinud varem olla
kaugemal kui kaks kilomeetrit. Pärast muudatust on vastav vahemaa viis kilomeetrit.
Muudatuse tingis peamiselt asjaolu, et kirjakastidesse jäetakse üha vähem kirju ja reaalne vajadus
senise tihedusega võrgu ülevalhoidmise järele on ajas vähenenud.
7. Järelevalve
Postiseadus näeb ette, kui suur hulk UPT raames siseriiklikult lihtsaadetisena edastatavatest
kirisaadetistest peab jõudma adressaadini postitamisele järgneval tööpäeval. Tegemist on kirjadega,
mida saab postitada Eesti Posti oranži värvi kirjakastidesse, mis paiknevad üle Eesti.
15
2005. aastal kehtis nõue, et vähemalt 90% linnas või maakonnakeskuses postitatud kirisaadetistest
peab jõudma saajani järgmiseks tööpäevaks ja maal postitatud kirisaadetistest vähemalt 90%
ülejärgmiseks tööpäevaks. Alates 2006. aastast on kehtinud ühtne nõue, mille kohaselt peab vähemalt
90% kirisaadetistest jõudma üle Eesti saajani postitamisele järgneval tööpäeval (postiseaduse § 37
lg 5). Nõue kehtib enne kirjakastile märgitud tühjendamise kellaaega postitatud kirjadele. Hilisemal
kellaajal kirjakasti jäetud kirjade postitamise päevaks loetakse sellisel juhul kirjakastile märgitud
järgmine tühjendamise päev.
Postiseaduse § 37 kohaselt peab UPT osutaja tagama postisaadetiste kogumise ja saajale
kättetoimetamise kõikidel tööpäevadel ning mitte vähem kui viiel päeval nädalas ja üks kord päevas
kogu Eesti territooriumi ulatuses. Erandid on lubatud riigi- ja rahvuspühade korral ning saarte puhul,
millega puudub kogumisele ja kättetoimetamisele ettenähtud sagedusega regulaarne
transpordiühendus.
Postiseaduse § 38 lg 1 kohaselt peab UPT osutaja tagama, et temast sõltumatu isik kontrollib UPT
kvaliteedi nõuetele vastavust. Eesti Posti poolt tellitud IPC (International Post Corporation)
mõõtmised andsid 2017. aasta kohta tulemuse, kus 85,9% lihtsaadetistest toimetati saajale kätte
õigeaegselt. See jääb 4,1 protsendipunkti võrra alla nõutud taseme, kuid üldiselt on kvaliteet viimased
kümme aastat püsinud 90% lähedal (mõnel aastal üle 90%, mõnel aastal veidi alla 90%).
2017. aasta lõpus selgus järelevalve käigus, et Eesti Postil on Tallinnas postkontoreid lubatust viie
võrra vähem. Seetõttu koostas amet Eesti Postile ettekirjutuse viie postkontori avamiseks (kolm tükki
hiljemalt 01.04.2017 ja kaks tükki hiljemalt 01.06.2017). Ettekirjutuse täitmise kontrolli käigus
selgus, et UPT postkontorite tegelik koguarv Eestis on 311, aga tegevusloa tingimuste järgi lubatud
miinimumarv on 320. Selles osas jätkub menetlus 2018. aastal.
Ühe postiteenuse kasutaja pöördumisest selgus, et Eesti Post ei toimeta UPT saadetisi kätte saajale
lähimas postkontoris nagu nõuab UPT täht- ja väärtsaadetiste kättetoimetamise määrus. Eesti Posti
selgitustest tuli välja, et mitmes kohas üle Eesti on see probleemiks, kuna postkontorisse suunamine
käib postiindeksi põhjal. Kui tegemist on näiteks pika tänavaga, millel on üks postiindeks, siis
suunatakse kõik saadetised ühte postkontorisse, kuigi mõne aadressi puhul võib lähimaks osutuda
hoopis teine samas kandis paiknev postkontor. Ettevõtja sõnul on arendamisel uus infosüsteem, mille
käiku laskmise järel on võimalik suunata kõik saadetised saaja elu- või asukohale lähimasse
postkontorisse. Konkurentsiameti seisukoht on, et määrust tuleb täita, hoolimata kasutuses olevate
infosüsteemide võimekusest. Selleks koostas amet Eesti Postile ettekirjutuse hoiatuse. Menetlus
jätkub 2018. aastal.
2017. aastal postside valdkonnas teostatud järelevalve raames tõstatunud menetlustest annab ülevaate
tabel 10.
16
Tabel 10 Järelevalvemenetluste arv 2017. aastal
Menetlus Arv
Saabunud kaebusi ja pöördumisi 37
Ettekirjutusi 1
Ettekirjutuse hoiatusi 1
Konkurentsiametile esitatud kaebuste ja pöördumiste jaotus teemade kaupa on esitatud tabelis 11.
Tabel 11 Kaebuste ja pöördumiste jaotus 2014-2017. aastal
Teema 2014 2015 2016 2017
Kadumine 16 11 20 13
Edastamise kiirus 5 2 4 4
Kahjustumine 14 9 11 1
Kättetoimetamine või kogumine 11 0 11 10
Vale kättetoimetamine 1 4 2 3
Klienditeeninduse kättesaadavus 0 0 0 1
Postitöötajate käitumine 2 0 1 0
Postiteenustele juurdepääs 1 4 0 0
Muu põhjus 3 8 13 5
Kokku 53 38 62 37
2017. aastal esitatud 37 kaebusest puudutas siseriiklikke postiteenuseid 16 ja rahvusvahelisi
postiteenuseid 21 kaebust. Vastavad näitajad 2016. aastal olid 27 ja 35 kaebust.
8. Hinnang UPT hüvitise fondile
Viimase kaheksa aasta trendid on viinud olukorrani, kus kehtivad UPT taskukohased tasud ei kata
põhjendatud UPT kulusid. Sellise olukorra tarbeks on postiseaduses ette nähtud süsteem, millega
nimetatud vahe katta. UPT osutaja jaoks on selliste kulude, kus müügihind ei kata tegelikke
põhjendatud kulusid, puhul tegemist ebamõistlikult koormavate kuludega. UPT osutajal on õigus
taotleda Konkurentsiametilt taoliste kulude hüvitamist, mida UPT osutaja Eesti Post on kõikidel
aastatel ka teinud, kuna UPT on läbivalt olnud kahjumis.
Vahendid hüvitise jaoks korjatakse postsideturult UPT-ga sarnastelt teenustelt, lähtudes edastatud
saadetiste arvust. Nendeks teenusteks on kirisaadetiste ja postipakkide edastamine tegevusloa alusel.
Eesti probleemiks on aga see, et postiturg on väga väike ja UPT makse kogumise aluseks olevad
teenused moodustavad vaid ühe osa kogu postsideturust. Mõningase üldistusega võib öelda, et kogu
hüvitamise süsteemi kasutusel oleku aja on UPT makse tasujateks olnud UPT osutaja ise ja vähesel
määral ka Express Post. Kuigi hüvitise fond on aastate jooksul oma eesmärki täitnud, siis võib väita,
et selline süsteem Eestile pigem ei sobi. Vaadates kasvõi asjaolu, et hüvitise vajaja on samal ajal ise
suurim hüvitise katte allikas. Seega võib väita, et praeguse süsteemiga tekib täiendav halduskoormus
mõlemale poolele (Eesti Post UPT osutajana peab pidevalt koostama taotlusi ja aruandeid ning
Konkurentsiamet peab need läbi analüüsima ja koostama otsuseid), kuid sisuliselt jagatakse ümber
Eesti Posti enda raha.
17
Konkurentsiamet leiab, et antud olukorras oleks mõistlik muuta fond passiivseks ehk langetada UPT
makse määrad nulli. See eeldaks, et Eesti Post ei esitaks enam UPT ebamõistlikult koormavate kulude
hüvitamise taotlusi. Rahaliselt oleks tegemist sama olukorraga nagu praegu, ainult et osapoolte
halduskoormus väheneks ning Eesti Posti käibevahendid ei oleks fondi pangakontol ootel, vaid
ettevõtja kasutuses.
Konkurentsiamet tegi sellekohase analüüsi, mille käigus selgus, et perioodil 2010 – 2016 oleks Eesti
Post fondijäägi igakordsel täielikul ärakasutamisel saanud fondist lisaks * eurot aastas. Ülejäänud
raha maksab fondi Eesti Post ise ja saab siis hiljem taotluse põhjal tagasi. Samal ajal aga kulutab Eesti
Post hüvitise taotlemiseks (kuluarvestus, fondimaksete arvestus, hüvitise taotlemine jm) aastas
ligikaudu * eurot. Teatud kulu tekib ka Konkurentsiametil seoses UPT hüvitise taotluste
menetlemisega ja UPT fondi haldamisega. Lisaks kaotab Eesti Post võimaluse teenida tulu sellelt
rahalt, mis on fondi sisse makstud, aga ei ole veel hüvitisena välja makstud ehk siis raha ei ole Eesti
Posti käsutuses. Võttes arvesse UPT osutajale kehtestatud WACC-i 4,59% ja Eesti Posti poolt igas
kvartalis tasutava UPT makse suurust umbes * eurot, kujuneks aastaseks saamata jäänud tuluks
umbes * eurot.
Seega kokkuvõttes neutraliseerivad fondiga seonduvad kulud ja saamata jäänud tulu peaaegu kogu
raha, mis laekub fondi mitte Eesti Postilt. Järelikult ei anna taolise fondi ülevalhoidmine mingit
positiivset sotsiaal-majanduslikku efekti.
9. Tegevused 2018. aastal
UPT kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamise kontroll.
Kontroll postsideturul tegutsevate ettevõtjate üle (sh tegevuslubade väljastamine, muutmine).
UPT makse tasumise tagamine ja kontroll.
UPT osutaja kulude analüüs, tuvastamaks võimalikke ebamõistlikult koormavaid kulusid ja
vajadust muuta UPT makse määrasid.
UPT taskukohaste tasude ülevaatamine ja võimaliku ettepaneku esitamine Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile määruse muutmiseks.
UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud ebamõistlikult koormavate kulude
hüvitamise tagamine.
Postsidealase statistilise teabe kogumine, analüüs ja avaldamine.
Konkurentsiameti ja riigi esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides.
Postiteenuse kasutajate õiguste kaitse ja postiteenuse kasutajate nõustamine.
18
KONKURENTSIAMETI ARUANNE
POSTITEENUSTE VALDKONNAS TOIMUNUD ARENGUTE JA
ESILEKERKINUD PROBLEEMIDE NING KONKURENTSIAMETI
TEGEVUSE KOHTA NIMETATUD VALDKONNAS 2018. AASTAL
TALLINN 2019
Sisukord
Sissejuhatus .............................................................................................................................................. 2
1. Postside turg .................................................................................................................................... 3
2. Tegevusluba nõudvad postiteenused .............................................................................................. 4
3. Tegevusluba mittenõudvad postiteenused...................................................................................... 6
3.1. Kullerpostiteenus .....................................................................................................................6
3.2. Otsepostiteenus .......................................................................................................................8
3.3. Perioodilise väljaande edastamine ..........................................................................................9
4. UPT osutaja .................................................................................................................................... 10
4.1. Kuluarvestus .......................................................................................................................... 10
4.2. UPT tasud .............................................................................................................................. 11
4.3. UPT allahindlused .................................................................................................................. 11
5. UPT ebamõistlikult koormavate kulude katmine ........................................................................... 12
5.1. UPT makse ............................................................................................................................. 12
5.2. UPT hüvitis............................................................................................................................. 13
6. Postivõrk......................................................................................................................................... 14
6.1. Postkontorid .......................................................................................................................... 14
6.1.1. UPT osutaja postkontorid.................................................................................................. 15
6.2. Kirjakastid .............................................................................................................................. 15
6.3. Ülejäänud juurdepääsupunktid ............................................................................................. 16
7. Järelevalve ...................................................................................................................................... 16
7.1. UPT kirisaadetiste edastamise kvaliteet ............................................................................... 16
7.2. UPT postkontorite arv ........................................................................................................... 17
7.3. Järelevalve statistika ............................................................................................................. 17
8. Tegevused 2019. aastal .................................................................................................................. 18
1
Sissejuhatus
Postiseaduse § 47 lg 1 kohaselt esitab Konkurentsiamet Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumile iga aasta teises kvartalis kirjaliku aruande postiteenuste valdkonnas toimunud
arengute ja esilekerkinud probleemide ning ameti tegevuse kohta nimetatud valdkonnas eelmise
kalendriaasta jooksul. Käesolev aruanne kajastab Konkurentsiameti 2018. aasta tegemisi ja
postituru ülevaadet.
Tegevusloaga postiteenuse osutajate arv 2018. aastal ei muutunud, küll aga kustutati
majandustegevuse registrist (MTR) üks kullerpostiteenuse osutaja. Samas registreeriti kaks
kullerpostiteenuse osutajat ning viis muu postiteenuse osutajat. Mõned teenuse osutajad omasid
samaaegselt mitme postiteenuse registreeringut. Registreeritud postiteenuse osutajate koguarv
kasvas aastaga kuue võrra ja on nüüd 53.
Kui edastatud postisaadetiste koguarv kahanes 2018. aastal 3,3% võrra, siis kogukäive kasvas
9,7% võrra. Käibekasvu põhjustasid eelkõige kullerpostiteenus, kuid vähemal määral ka
universaalne postiteenus (UPT) ja muud postiteenused. UPT käive kasvas 2018. aastal
võrreldes eelneva aastaga 11,0% ning UPT maht jäi sisuliselt samaks (kasv 0,05%).
Kaebusi ja teabenõudeid postiteenuse osutajate tegevuse kohta esitati 2018. aastal 30, mis on 7
võrra vähem kui 2017. aastal. Teemad puudutasid peamiselt saadetise kättetoimetamist,
kogumist ja kadumist.
2
1. Postside turg
Postiseaduse kohaselt jagunevad postiteenused kaheks:
teenused, mille osutamiseks on vaja taotleda Konkurentsiametilt tegevusluba;
teenused, mille osutamiseks on vaja ennast MTR-s registreerida.
Tegevusluba nõudvad teenused on kirisaadetiste ja postipakkide liht-, täht- ja väärtsaadetisena
edastamine, samuti UPT osutamine. Kullerpostiteenuse, otsepostiteenuse, perioodilise
väljaande edastamise ja muu postiteenuse korral on vaja tegevus lihtsalt registreerida.
AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post) omab tegevusluba nii UPT osutamiseks kui ka siseriiklike
ja rahvusvaheliste kirisaadetiste ja postipakkide edastamiseks. AS Express Post (edaspidi
Express Post) omab tegevusluba siseriiklike kirisaadetiste edastamiseks.
2018. aastal taotles vaid Express Post tegevusluba postiteenuse osutamiseks, kuna ettevõtja
kehtiv luba oli lõppemas. Konkurentsiamet väljastas Express Postile sama sisuga tegevusloa
järgnevaks viieaastaseks perioodiks. Registreeriti kaks kullerpostiteenuse osutajat ning viis
muu postiteenuse osutajat. Ühtegi otsepostiteenuse ja perioodilise väljaande edastamise teenuse
osutajat ei registreeritud. Samal ajal kustutati MTR-st üks kullerpostiteenuse osutaja.
Kokkuvõttes oli 2018. aasta lõpu seisuga MTR-s registreeritud 53 erinevat postiteenuse
osutajat, mis on 2017. aastaga võrreldes kuue võrra rohkem. Mitmed ettevõtjad osutasid korraga
mitut erinevat postiteenust. Postiteenuse osutajate arv teenuste kaupa on esitatud tabelis 1.
Tegemist on MTR-i andmetega, mis tähendab, et mitmed ettevõtjad omasid küll registreeringut,
kuid tegelikkuses ei osutanud postiteenuseid.
Tabel 1 Postiteenuse osutajate arv aastatel 2014 - 2018
Postiteenus 2014 2015 2016 2017 2018
Universaalne postiteenus 1 1 1 1 1
Kirisaadetise edastamine liht-, täht- ja
2 2 2 2 2
väärtsaadetisena
Postipaki edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena 1 1 1 1 1
Kullerpostiteenus 49 50 53 46 47
Otsepostiteenus 10 10 10 7 7
Perioodilise väljaande edastamine 8 8 8 6 6
Muud postiteenused 9 9 10 7 12
Postiteenuste käive teenuste kaupa on esitatud tabelis 2. Kirisaadetiste ja postipakkide
edastamise all on silmas peetud teenuse osutamist tegevusloa alusel (v.a UPT).
Tabel 2 Postiteenuste käive aastatel 2015 - 2018 (eurot)
Postiteenus 2015 2016 2017 2018
Universaalne postiteenus * * * *
Kirisaadetise edastamine * * * *
Postipaki edastamine * * * *
Kullerpostiteenus 50 049 031 57 117 124 74 210 996 81 944 572
Otsepostiteenus * * * *
3
Perioodika edastamine * * * *
Muud postiteenused * * * *
Kokku 102 620 215 107 109 939 126 540 386 138 774 118
* Konfidentsiaalne
Muud postiteenused sisaldavad Eesti Posti teenuseid nagu tegevusluba mittenõudvad kirja- ja
pakiteenused, pakiautomaat, finantsvahendus (sh rahakaart, Western Union, pensionide
väljastamine), tollideklaratsioonid. Teiste registreeritud ettevõtjate muu postiteenuse käive oli
null.
Tabelist 2 on näha, et kogu postituru käive kasvas 2018. aastal võrreldes eelneva aastaga 12,2
mln euro võrra ehk 9,7%. Peamise käibe kasvu andsid kullerpostiteenus (7,7 mln eurot ehk
10,4%), muud postiteenused (* mln eurot ehk *%) ja UPT (* mln eurot ehk *%). Selgituseks
tuleb märkida, et muude postiteenuste käibe kasvu vedas eelkõige pakiautomaatide vahendusel
osutatava postiteenuse käibe kasv. UPT käibe kasv oli võimalik madalama hinnaga teenuste
mahtude asendumise tõttu kõrgema hinnaga teenustega.
Teenuste tasandil moodustas kullerpostiteenus 2018. aastal 59% käibest (2017. aastal 60%).
UPT ja Eesti Posti muude postiteenuste osakaal oli vastavalt *% ja *%. Ülejäänud teenuste
osakaal oli veelgi väiksem (vt joonis 1).
* Konfidentsiaalne
Joonis 1 Postiteenuste käibe jaotus 2018. aastal
Võrreldes 2017. aastaga, ei toimunud käibe jaotuses märkimisväärseid muutusi. Täpsuse
huvides tuleb märkida, et muude postiteenuste mahu kohta Konkurentsiamet statistikat ei kogu.
Seetõttu ei peegeldu muude postiteenuste käibekasv postisaadetiste arvu poolel.
Põhilised teenuse osutajad on jäänud samaks. Tihe konkurents eksisteerib endiselt vaid
kullerpostiteenuse turul, kus on toimunud ka suurim käibekasv absoluutarvus. Aasta jooksul
MTR-st kustutatud teenuse osutaja ei pakkunud 2018. aastal teenust või tegi seda väga vähesel
määral.
2. Tegevusluba nõudvad postiteenused
Tegevusluba on nõutav UPT osutamiseks ja kirisaadetiste ning postipakkide edastamiseks liht-,
täht- ja väärtsaadetisena (edaspidi MUPT teenused).
Lihtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk:
mis väljastatakse saajale või tema esindajale ilma allkirjata;
mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldamata;
mille kaotsimineku või kahjustumise korral puudub postiteenuse osutajal kohustus
maksta hüvitist.
Tähtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk:
mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse
tuvastamist võimaldava tunnuse alusel;
4
mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldamata;
mille kaotsimineku või kahjustumise korral maksab postiteenuse osutaja saatjale
postiteenuse osutaja eelnevalt määratud garantiisumma.
Väärtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk:
mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse
tuvastamist võimaldava tunnuse alusel;
mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldatud;
mille kaotsimineku või kahjustumise korral maksab postiteenuse osutaja saatjale tema
avaldatud saadetise väärtuse.
Partiisaadetisena edastatakse:
kirisaadetis, mis antakse saatja poolt postiteenuse osutajale samaaegselt üle
edastamiseks vähemalt 100 saajale;
postipakk, mis antakse saatja poolt postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks
vähemalt 25 saajale.
Tegevusloaga postiteenuse osutajaid oli Eestis 2018. aastal endiselt kaks. Eesti Post oli UPT
osutaja ja pakkus kõiki võimalikke tegevusloaga osutatavaid postiteenuseid. Express Post
osutas tegevusloaga teenustest siseriikliku kirisaadetise edastamise teenust.
UPT maht tervikuna püsis 2018. aastal sisuliselt samal tasemel (vt tabel 3).
Tabel 3 UPT teenuste mahud aastatel 2014 - 2018 (saadetist)
Postiteenus 2014 2015 2016 2017 2018
Siseriiklikud mahud
Lihtkirja edastamine 4 006 127 3 415 763 2 954 531 3 012 503 1 713 060
Tähtkirja edastamine 214 307 167 103 153 038 160 940 91 238
Väärtkirja edastamine 587 671 1243 708 4 623
Tähtpaki edastamine 224 875 179 329 145 403 140 765 123 514
Väärtpaki edastamine 116 77 62 40 3 540
Rahvusvahelised mahud riigist välja
Lihtkirja edastamine 865 006 708 368 713 363 522 893 738 906
Tähtkirja edastamine 207 587 207 874 196 820 193 587 189 052
Väärtkirja edastamine 424 284 218 181 161
Tähtpaki edastamine 84 757 84 865 80 616 83 183 92 096
Väärtpaki edastamine 545 356 642 968 886
Rahvusvahelised mahud riiki sisse
Lihtkirja edastamine 5 621 606 5 194 823 5 852 696 6 241 687 7 576 462
Tähtkirja edastamine 1 317 514 1 169 534 1 250 648 1 728 684 1 556 049
Väärtkirja edastamine 1 045 1 152 1 154 978 875
Tähtpaki edastamine 132 630 149 901 167 985 69 531 72 537
Väärtpaki edastamine 1 236 1 495 1 442 1 170 1 044
Kokku 12 678 362 11 281 595 11 519 861 12 157 818 12 164 043
Jätkub üldine trend, kus siseriiklike kirisaadetiste arv langeb, kuid kiirelt kasvab riiki saabuvate
kirisaadetiste arv. Edastatud postipakkide arv on oluliselt madalam ja langustrendis, seda
eelkõige pakiautomaatide alternatiivi tõttu, mis ei kuulu UPT koosseisu. Märkimist väärib
5
teenuse siseriiklik lihtsaadetisena edastatav kirisaadetis mahu langus 2018. aastal. Kui 2017.
aastal teenuse mahu langus pidurdus, siis 2018. aastal oli aastane mahulangus lausa 43%. See
on suurim aastane langus viimase kaheksa aasta jooksul. Eelmine suurim langus leidis aset
2012. aastal ja oli 21%. Seega saatis Eesti elanik 2018. aastal keskmiselt vaid 1- 2 siseriiklikku
lihtkirja.
Kirisaadetisi ja postipakke võib tegevusloa alusel edastada ka mitte-UPT-na (MUPT). MUPT
viimaste aastate mahud on toodud tabelis 4.
Tabel 4 MUPT teenuste mahud aastatel 2014 - 2018 (saadetist)
Postiteenus 2014 2015 2016 2017 2018
Siseriiklikud mahud
Lihtkirja edastamine * * * * *
Tähtkirja edastamine * * * * *
Väärtkirja edastamine * * * * *
Tähtpaki edastamine * * * * *
Väärtpaki edastamine * * * * *
Rahvusvahelised mahud
Lihtkirja edastamine * * * * *
Tähtkirja edastamine * * * * *
Väärtkirja edastamine * * * * *
Tähtpaki edastamine * * * * *
Väärtpaki edastamine * * * * *
Kokku * * * * *
* Konfidentsiaalne
Tabelis 4 toodud rahvusvahelised mahud kajastavad ainult riigist väljuvat suunda, kuna antud
teenuste raames ei saabu Eestisse ühtegi saadetist. Tabelist 4 on näha, et MUPT mahud on 2018.
aastal pigem langenud. Kokku langes MUPT saadetiste arv 2018. aastal 1,1 mln saadetise võrra
ehk 8,4%, mis on 2017. aastale sarnane langus. Viimase nelja aastaga on langenud siseriiklike
lihtsaadetisena edastatavate kirisaadetiste arv 36,5% ja rahvusvaheliste lihtsaadetisena
edastatavate kirisaadetiste arv koguni 53,6%.
3. Tegevusluba mittenõudvad postiteenused
Postiteenused, mille osutamiseks ei ole vaja taotleda tegevusluba ja mille osutamiseks piisab
registreeringust, olid endiselt kullerpostiteenus, otsepostiteenus ja perioodilise väljaande
edastamise teenus.
3.1. Kullerpostiteenus
Kullerpostisaadetiseks loetakse kirisaadetis ja postipakk:
mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse
tuvastamist võimaldava tunnuse alusel;
mis edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil;
6
mille saatjal on võimalus igal hetkel saada informatsiooni saadetise asukoha kohta selle
teekonnal, sekkuda saadetise kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber
selle edastamist.
2018. aasta lõpu seisuga oli MTR-s registreeritud 47 kullerpostiteenuse osutajat, kellest
tegelikult osutas teenust 24 ettevõtjat. Nendeks olid OÜ A-Kuller & Partnerid, Express Post,
Eesti Post, USS Security Eesti AS, LKF Kuller OÜ, TNT Express Worldwide Eesti AS
(edaspidi TNT), AS DPD Eesti (edaspidi DPD), OÜ EKLT (edaspidi EKLT), DHL Estonia AS
(edaspidi DHL), Itella Estonia OÜ (edaspidi Itella), Federal Express Corporation Eesti filiaal
OÜ, Cargobus OÜ, Autopost Terminal OÜ, Aberg Express OÜ, AKR-GRUPP OÜ,
Euroxkuller OÜ, Venipak Eesti OÜ, DK LOGISTICS OÜ, Jet Express OÜ, OSC Transport
OÜ, Bentte OÜ (end. Rohekuller OÜ), Balti Logistika AS, Eesmaa OÜ ja 24express OÜ.
Teenust ei osutanud 9 ettevõtjat (st aastakäive oli null). Nendeks olid OÜ MGI Turundus, A&M
Transport OÜ, Saratopi OÜ, Puupost OÜ, Minikopp OÜ, Adduco OÜ, AS Komerk, Direct Post
OÜ ja ivarpost OÜ.
Täidetud ankeeti ei õnnestunud aruande koostamise ajaks tagasi saada 14 ettevõtjalt. Nendeks
olid DataInternational Group OÜ, GlobexService OÜ, OÜ T.P.Projekt, OÜ Reval Kuller,
Avotra OÜ, Einroo Group OÜ, Topkuller OÜ, Roadrunner OÜ, RP Service Group OÜ, Grand
Delivery OÜ, Vladimir Birjukov elektritööd, OLAARAN OÜ, Digisec OÜ ja Rumix OÜ.
Konkurentsiametile teadaolevalt need ettevõtjad 2018. aastal kullerpostiteenust ei osutanud või
oli edastatud saadetiste arv marginaalne.
2018. aastal kustutati MTR-st FIE Kristjan Vares registreering.
2018. aasta kullerpostiteenuste käive (siseriiklik ja rahvusvaheline) oli 81,9 mln eurot, mis on
eelmise aastaga võrreldes 10,4% enam. Saadetisi edastati 2018. aastal kokku 11,6 mln tükki,
mis on võrreldes eelneva aastaga 4,7% rohkem (vt tabel 5). Suurim mahukasv toimus
siseriiklike saadetiste osas (6,8%). Riiki saabuvate saadetiste arv kasvas 2,8%, kuid
rahvusvaheliste riigist väljuvate saadetiste arv hoopis langes 3,1%. Käibe kiirem kasv,
võrreldes mahu kasvuga, näitab, et keskmise kullersaadetise hind on aastaga tõusnud.
Tabel 5 Kullerpostisaadetiste arv aastatel 2014 - 2018
Kullerpostisaadetis 2014 2015 2016 2017 2018
Siseriiklik 5 314 744 5 798 623 6 754 306 7 040 381 7 521 062
Rahvusvaheline sisse 1 538 534 1 680 533 1 948 564 2 735 992 2 813 117
Rahvusvaheline välja 508 169 624 250 858 364 1 318 753 1 277 390
Kokku 7 361 447 8 103 406 9 561 234 11 095 126 11 611 569
Tabelist 5 annab ülevaate joonis 2, kus on toodud viimaste aastate mahumuutus graafiliselt.
7
8 000 000
7 000 000
6 000 000
5 000 000
4 000 000
3 000 000
2 000 000
1 000 000
0
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Siseriiklik Rahvusvaheline sisse Rahvusvaheline välja
Joonis 2 Kullerpostisaadetiste arvu muutus aastatel 2006-2018
Jooniselt 2 on näha, et siseriiklike saadetiste arv jätkab kiiremat tõusu, kui rahvusvaheliste
saadetiste arv. Üheks põhjuseks on Itella ja DPD pakiautomaatide vahendusel pakutava teenuse
mahukasv. Eesti Posti pakiautomaatide vahendusel pakutav teenus kajastub muude
postiteenuste all.
Siseriiklikult olid suurimad teenuse osutajad 2018. aastal teenuse mahu järjekorras alustades
suuremast DPD, Itella ja Eesti Post (kokku 81,9% turust).
Rahvusvahelise teenuse osutamisel olid 2018. aastal turuliidrid teenuse mahu järjekorras alates
suuremast DPD, DHL, EKLT ja Itella (kokku 79,3% turust).
Siseriikliku kullerpostiteenuse mahu osakaal 2018. aastal oli 64,8% ja rahvusvahelise teenuse
osakaal 35,2%. Võrreldes 2017. aastaga, on siseriiklike saadetiste osakaal mõnevõrra tõusnud.
3.2. Otsepostiteenus
Otsepostisaadetiseks loetakse kirisaadetis:
mis väljastatakse saajale või tema esindajale ilma allkirjata;
mille sisuks on turunduslik või avalik materjal;
mida edastatakse samaaegselt vähemalt 100 saajale;
mille sisu, kaal ja mõõtmed on identsed teiste samaaegselt edastatavate saadetiste
omadega, välja arvatud saaja nimi, postiaadress, identifitseerimisnumber ning muud
teisendused, mis ei muuda sõnumi olemust;
mille pakendile on kantud märge «reklaam», «reklaam posti teel» või «otsepost».
8
2018. aasta lõpu seisuga oli MTR-i kantud seitse teenuse osutajat, kellest teadaolevalt ainult
kolm osutasid teenust. Nendeks olid Eesti Post, Express Post ja Direct Post OÜ. Suurim
teenusepakkuja oli Eesti Post. Direct Post OÜ osakaal oli väga marginaalne. Täidetud ankeeti
ei õnnestunud aruande koostamise ajaks tagasi saada DataInternational Group OÜ-lt, kuid
Konkurentsiametile teadaolevalt ei osutanud see ettevõtja 2018. aastal postiteenuseid.
Otsepostiteenuse käive oli 2018. aastal * mln eurot ja edastatud saadetiste arv oli * mln, mis
võrreldes eelneva aastaga tähendab tõusu käibe osas 2,0% ja langust saadetiste arvu osas 4,6%
(vt tabel 6).
Tabel 6 Otsepostiteenuse näitajad aastatel 2014 - 2018 (eurot, saadetist)
Näitaja 2014 2015 2016 2017 2018
Käive * * * * *
Saadetiste arv * * * * *
Keskmine ühikuhind 0,173 0,167 0,171 0,172 0,184
* Konfidentsiaalne
Tabelis 6 toodud käibe ja saadetiste arvu muutumine ajas on esitatud joonisel 3.
* Konfidentsiaalne
Joonis 3 Otsepostiteenuse käive ja maht aastatel 2006 - 2018 (eurot, saadetist)
Jooniselt 3 on näha, et viimase kaheteistkümne aasta lõikes on otsepostiteenuse turg olnud
langustrendis. Võrreldes 2007. aasta tipuga, on saadetiste arv langenud 2018. aastaks 52,6%.
3.3. Perioodilise väljaande edastamine
Perioodiline väljaanne on saatjalt tellitav ja tema poolt postiteenuse osutajale perioodiliselt,
sagedusega vähemalt üks kord kvartalis edastamiseks üleantav adresseeritud trükis.
MTR-i kohaselt oli 2018. aasta lõpu seisuga registreeritud teenuse osutajaid kuus, kuid teenust
osutas neist teadaolevalt vaid kaks ettevõtjat (Eesti Post ja Express Post). Täidetud ankeeti ei
õnnestunud aruande koostamise ajaks tagasi saada DataInternational Group OÜ-lt, kuid
Konkurentsiametile teadaolevalt ei osutanud see ettevõtja 2018. aastal postiteenuseid.
Kokku edastati 2018. aastal * mln perioodilist väljaannet ning teenuse kogukäive oli * mln
eurot (vt joonis 4). Suurim teenusepakkuja oli Eesti Post.
* Konfidentsiaalne
Joonis 4 Perioodika maht ja käive aastatel 2009 - 2018 (saadetist, eurot)
Jooniselt 4 on näha, et saadetiste arv on viimase üheksa aasta jooksul stabiilselt langenud, kuid
käibe suurus on kõikunud sõltuvalt aastast.
9
4. UPT osutaja
UPT osutaja on isik, kellele Konkurentsiamet on väljastanud tegevusloa UPT osutamiseks. UPT
osutamiseks väljastatakse tegevusluba ainult ühele isikule. UPT osutaja määratakse viieks
aastaks avaliku konkursiga, mille korraldab Konkurentsiamet.
UPT osutaja peab pakkuma UPT teenuseid (kuni 2 kg kaaluva kirisaadetise liht-, täht- ja
väärtsaadetisena edastamine ning kuni 20 kg kaaluva postipaki täht- ja väärtsaadetisena
edastamine) järjepidevalt, kvaliteetselt ja taskukohase tasu eest kogu Eesti Vabariigi
territooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja korras.
UPT osutamise tegevusluba perioodiks 09.10.2014 – 08.10.2019 omab Eesti Post. Kehtivate
tegevusloa tingimuste kohaselt peab UPT osutajal olema vähemalt 245 postkontorit ja vähemalt
1845 kirjakasti üle Eesti. UPT-d tuleb osutada viiel päeval nädalas ja vähemalt kaks tundi
päevas (postkontoris) kõikidele soovijatele võrdsetel tingimustel ja taskukohase tasu eest, mis
on kehtestatud ministri määrusega. Koos tegevusloaga kaasneb Eesti Postil vastavalt
postiseaduses sätestatule kohustus osutada oma postivõrgu vahendusel üle Eesti pensionide ja
toetuste väljamaksmise ning rahasiirete teenuseid. Lisaks on UPT osutajal kohustus edastada
oma postivõrgu vahendusel kuuel päeval nädalas perioodilisi väljaandeid.
Eesti Post osutab lisaks UPT-le ka kõiki teisi postiseaduses kirjeldatud postiteenuseid
(tegevusloaga kirisaadetiste ja postipakkide edastamine nii siseriiklikult kui ka
rahvusvaheliselt, samuti kullerpostisaadetiste, otsepostisaadetiste ja perioodiliste väljaannete
edastamine). Peale postiteenuste osutab Eesti Post veel näiteks lao-, veo-, finants- ja teisi
teenuseid.
Eesti Postil oli 2018. aasta lõpu seisuga 271 postkontorit, kus osutati kõiki UPT kogumisse
kuuluvaid teenuseid. Kirjakaste oli ettevõtjal 1845 ning kohti, kus müüdi ainult postmarke, oli
287. Kõikidest 271 postkontorist 162 olid sellised, kus Eesti Posti nimel osutas teenust
lepingupartner. Nimekaste oli Eesti Postil 1545. See on teenus, kus saaja laseb kogu oma posti
suunata elu- või asukoha aadressi asemel nimekasti. Nii ei pea saaja avaldama saatjale oma
tegelikku aadressi, vaid aadressiks on märgitud Eesti Posti vastav nimekast.
Eesti Postil oli 2018. aastal kokku 2140 töötajat ehk 30 võrra vähem, kui eelneval aastal.
Kõikidest töötajatest oli postiteenustega seotud 1636 inimest ehk 62 võrra vähem, kui eelneval
aastal.
Ettevõtja toodete ja teenuste müügikäive oli 2018. aastal 99,1 mln eurot (aastane kasv 5,8 mln
ehk 6,2%), millest postiteenuste käive moodustas * mln eurot (aastane tõus 4,2 mln ehk 7,4%).
Eesti Post teenis 2018. aastal 1,3 mln eurot puhaskasumit.
4.1.Kuluarvestus
Postiseaduse kohaselt peab UPT osutaja pidama tulu- ja kuluarvestust eraldi:
UPT kogumisse kuuluva postiteenuse kohta;
iga teenuse lõikes, mille osutamiseks kasutatakse UPT kogumisse kuuluva
postiteenusega ühiseid ressursse.
10
Tulu- ja kuluarvestuse vastavust postiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides
sätestatud nõuetele hindab sõltumatu audiitor. Seoses UPT makse ja ebamõistlikult koormavate
kulude hüvitamise taotlusega kaasas käiva aruandlusega on ka Konkurentsiametil vajadus
hinnata Eesti Posti kulusid ja nende põhjendatust.
Eeltoodust tulenevalt on Eesti Posti kuluarvestuse temaatikat kajastatud aruandes koos UPT
ebamõistlikult koormavate kulude teemaga.
4.2. UPT tasud
Vastavalt postiseadusele, tuleb UPT-d osutada valdkonna eest vastutava ministri poolt
määrusega kehtestatud taskukohaste tasude eest. See tähendab, et Eesti Post võib tasud ise
määrata, ületamata sealjuures ministri poolt kehtestatud maksimummäärasid.
UPT taskukohased tasud 2018. aastal ei muutunud. Samas on soovitav vaadata taskukohased
tasud 2019. aastal üle ja teha vastav ettepanek nende muutmiseks. Tuleb märkida, et tasud on
püsinud muutumatuna alates 01.01.2016. Siseriiklike UPT taskukohaste tasude põhjal
arvutatakse tasu, mida välisriigi postiteenuse osutaja peab tasuma Eesti Postile Eestis kätte
toimetatavate postisaadetiste eest. Seega mõjutavad siseriiklikud tasud kahjumit, mis tekib
Eestisse saabuvate saadetiste kätte toimetamisel olukorras, kus kulud suurenevad, kuid
välisriikide postiteenuse osutajad ei pea rohkem maksma, kuna siseriiklik tasu ei ole muutunud.
Seda on oluline välja tuua just praeguses olukorras, kus siseriiklikud UPT mahud jätkavad
langust ja taskukohaste tasude tõus ei mõjutaks kuigivõrd Eesti tarbijat, aga välismaalt
saabuvate UPT saadetiste maht kasvab hüppeliselt, kuid kolm ja pool aastat muutumatuna
püsinud tasud ei võimalda saada välismaa UPT osutajatelt väärilist tasu.
4.3.UPT allahindlused
Postiseadus võimaldab teha UPT tasudele allahindlust. Allahindluse määr peab olema
kulupõhine ning põhjendatav suure koguse üleandmisest tuleneva kulude kokkuhoiuga.
Allahindlust võib rakendada, kui postisaadetise edastamise kulu on tavateenuse osutamise
kulust väiksem. Allahindlus ja sellega seotud tingimused peavad olema läbipaistvad ja lähtuma
võrdse kohtlemise printsiibist.
Iseenesest ei saa UPT puhul tekkida suure koguse üleandmisega kaasnevat kulude kokkuhoidu,
kuna UPT raames saab korraga üle anda kuni 100 kirisaadetist või 25 postipakki. Vastasel juhul
on tegemist partiisaadetisega ja see ei kuulu UPT koosseisu.
2018. aastal Eesti Post UPT teenustele allahindlusi ei pakkunud.
Säilinud on spetsiaalselt vaegnägijatele adresseeritud postisaadetiste (sekogrammid) ja
vangilaagrites viibivate interneeritute postipakkide tasuta edastamise võimalused, mis
tulenevad ülemaailmsest postikonventsioonist.
11
5. UPT ebamõistlikult koormavate kulude katmine
5.1. UPT makse
UPT makse on postiteenuse osutaja poolt tegevusloaga postiteenustelt tasutav makse iga
saadetise kohta. Makse määra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega valdkonna eest vastutava
ministri ettepanekul. Ettepaneku esitamisel võtab valdkonna eest vastutav minister aluseks
Konkurentsiameti ettepaneku. Postiseaduse kohaselt võib UPT makse olla kas teatud protsent
tegevusloa alusel osutatava postiteenuse (v.a UPT teenus) käibest või fikseeritud summa igalt
tegevusloaga teenuse (v.a UPT teenus) raames edastatud saadetiselt. UPT makset kogub
Konkurentsiamet. Makset kogutakse, et hüvitada UPT osutajale UPT osutamise kohustusest
tekkida võivaid ebamõistlikult koormavaid kulusid. Ebamõistlikult koormavad kulud võivad
tekkida juhtudel, kui valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud taskukohased tasud ei
kata UPT osutamise kohustusest tingitud põhjendatud kulusid.
Makset peavad tasuma kõik tegevusloaga postiteenuseid osutavad ettevõtjad. 2018. aastal olid
nendeks Eesti Post ja Express Post.
2018. aastal kehtinud UPT makse määrad rahastamiskohustusega postiteenuse osutajale olid
järgmised:
lihtsaadetisena edastatav kirisaadetis 0,08 eurot;
tähtsaadetisena edastatav kirisaadetis 0,40 eurot;
väärtsaadetisena edastatav kirisaadetis 0,40 eurot;
lihtsaadetisena edastatav postipakk 0,00 eurot;
tähtsaadetisena edastatav postipakk 0,00 eurot;
väärtsaadetisena edastatav postipakk 0,00 eurot.
Maksemäärad on püsinud muutumatuna alates 2014. aastast. Eesti Posti poolt tasutud UPT
makse 2018. aasta eest on esitatud tabelis 7.
Tabel 7 Eesti Posti poolt tasutud UPT makse 2018. aasta eest
Postiteenus Teenuse maht (tk) Makse määr (eurot) Makse (eurot)
Riigisisene teenus
Lihtkirja edastamine * 0,08 *
Tähtkirja edastamine * 0,40 *
Väärtkirja edastamine * 0,40 *
Tähtpaki edastamine * 0,00 *
Väärtpaki edastamine * 0,00 *
Rahvusvaheline teenus
Lihtkirja edastamine * 0,08 *
Tähtkirja edastamine * 0,40 *
Väärtkirja edastamine * 0,40 *
Tähtpaki edastamine * 0,00 *
Väärtpaki edastamine * 0,00 *
Kokku 10 750 906 1 122 379,04
* Konfidentsiaalne
Express Posti poolt tasutud UPT makse 2018. aasta eest on toodud tabelis 8.
12
Tabel 8 Express Posti poolt tasutud UPT makse 2018. aasta eest
Postiteenus Teenuse maht (tk) Makse määr (eurot) Makse (eurot)
Riigisisene teenus
Lihtkirja edastamine * 0,08 *
Tähtkirja edastamine * 0,40 *
Väärtkirja edastamine * 0,40 *
Kokku * *
* Konfidentsiaalne
Seega kokku oli 2018. aastal tasutud UPT makse suuruseks * eurot.
Konkurentsiameti hinnangul ei ole vaja muuta UPT makse määrasid 2019. aastal.
5.2. UPT hüvitis
Eesti Post esitas 2017. aastal UPT hüvitise taotlused I-III kvartali kohta. 2017. aasta IV kvartali
kohta ettevõtja hüvitise taotlust ei esitanud, kuna teenus oli sellel perioodil kasumis. Pärast
kvartali taotluste läbivaatamist, kujunes UPT ebamõistlikult koormavateks kuludeks I kvartalis
629 236,50 eurot ja II kvartalis 937 793,12 eurot, mille Konkurentsiamet Eesti Postile ka välja
maksis. III kvartali eest taotles Eesti Post esialgu hüvitist 1 009 987,22 eurot, kuid kuna taotluse
menetlemine võttis aega ja auditeeritud aastaandmete põhjal teeb Konkurentsiamet korrigeeriva
arvutuse (võrreldes kvartali kaupa esitatud andmetega), siis palus Eesti Post III kvartali UPT
hüvitise taotluse ühendada auditeeritud 2017. aasta andmete põhjal teostatava menetlusega.
Eesti Posti auditeeritud andmetel oli 2017. aasta UPT ebamõistlikult koormav kulu kokku 2
423 013,57 eurot. Kuna kahe esimese kvartali eest oli Eesti Post juba saanud hüvitist summas
1 567 029,62 eurot, siis taotles Eesti Post 2017. aasta eest täiendavalt hüvitist 855 983,95 eurot.
Kuna hüvitise suuruse põhjendatus oli ebaselge ja vajas täiendavaid selgitusi, siis lükkus
menetlus 2018. aastasse. Eesti Post teatas 27.07.2018, et loobub täiendava hüvitise taotlemisest
(summas 855 983,95 eurot) 2017. aasta eest ja amet lõpetas selles osas menetluse.
Eesti Post esitas 2018. aastal UPT hüvitise taotlused I-III kvartali kohta. 2018. aasta IV kvartali
kohta ettevõtja hüvitise taotlust ei esitanud, kuna teenus oli sellel perioodil kasumis. Pärast I
kvartali taotluse läbivaatamist, kujunes UPT ebamõistlikult koormavaks kuluks I kvartalis
1 064 531,91 eurot. 2018. aasta II ja III kvartali hüvitise taotluste menetlemisel tekkis
Konkurentsiametil küsimusi kulude jagamise õigsuse osas, mispeale peatas amet nimetatud
taotluste menetlemise kuni samal teemal Eesti Posti suhtes 30.11.2018 algatatud
järelevalvemenetluse tulemuste selgumiseni.
Aruande koostamise hetkeks oli menetlus lõppenud ja saab tuua välja tulemused.
Konkurentsiamet tuvastas, et Eesti Post oli oma kuluarvestuses jaganud kanderingide kulud
ebaõigesti, mis põhjustas eelkõige UPT kogumi teenustele põhjendamatut kahju ja eelkõige
perioodilise väljaande edastamise teenusele põhjendamatut kasu. Kasutatud kulude jagamise
põhimõte oli vastuolus postiseaduse § 40 lõike 5 punktidega 1 ja 2. Konkurentsiamet palus Eesti
Postil teha kuluarvestuses vastavad muudatused ning esitada UPT ebamõistlikult koormavate
kulude hüvitamise taotlus 2018. aasta kohta tervikuna, kuivõrd 2018. aasta oli möödunud ja
ametil on õigus kvartalite kaupa makstud hüvitise summat korrigeerida auditeeritud
aastaandmete põhjal.
13
Pärast Konkurentsiameti poolt nõutud muudatuste sisse viimist, kujunes 2018. aasta UPT
ebamõistlikult koormavaks kuluks 1 556 878,39 eurot (järelevalvemenetluse mõjul vähenes
taotletav hüvitise summa 849 242,73 euro võrra). Kuna I kvartali eest oli amet Eesti Postile
juba hüvitanud 1 064 531,91 eurot, siis maksti 2018. aasta eest täiendavalt välja 492 346,48
eurot.
Konkurentsiamet on seisukohal, et kuigi UPT tervikuna on püsinud kahjumis, siis UPT
ebamõistlikult koormavate kulude vähendamine on suuresti Eesti Posti kätes. Ettevõtjal on läbi
efektiivsuse tõstmise ja sisemiste ressursside kasutamise kaudu võimalik korraldada oma
tegevust ümber nii, et UPT kogumi teenuste ühikukulud vähenevad. Seda on võimalik
saavutada näiteks läbi juurdepääsupunktide liikide ja paiknemise ümber vaatamise, läbi
kanderingide parema korraldamise kui ka protsesside suurema automatiseerimise kaudu.
6. Postivõrk
Postivõrk on seadmete ja vahendite süsteem, mida postiteenuse osutaja kasutab postisaadetiste
edastamiseks. Postivõrk jaguneb kogumis- ja jaotusvõrguks.
Postiteenuse osutaja postivõrgu juurdepääsupunkt on nii tegevuskoht kui ka vahend, mida
postiteenuse osutaja kasutab postiteenuse osutamiseks. Juurdepääsupunktideks on muu hulgas
ka postkontorid ning kirjakastid.
Postkastid ei ole käsitatavad postivõrgu osana, kuivõrd tegemist on saaja kasutuses või omandis
oleva vahendiga, mis on mõeldud eelkõige lihtsaadetisena edastatavate postisaadetiste ja
perioodiliste väljaannete kättesaamiseks.
6.1. Postkontorid
Postkontor on püsiv tegevuskoht, kus on tagatud kõigi tegevusloaga hõlmatud postiteenuste
osutamine. Postkontorite paiknemine peab tagama tegevusloaga hõlmatud postiteenuste
takistuseta osutamise kõigile soovijatele võrdsetel tingimustel, olenemata nende elu- või
asukohast.
Tegevusloa tingimuste kohaselt oli Express Posti minimaalne lubatud postkontorite arv neli ja
Eesti Postil 245 (vt tabel 9). Tegelikkuses oli Eesti Postil 2018. aasta lõpu seisuga 271
postkontorit ja Express Postil neli postkontorit.
Tabel 9 Eesti Posti ja Express Posti postkontorite arv aastatel 2009 - 2018
Aasta Eesti Post Express Post
Miinimum Tegelik Miinimum Tegelik
2009 351 351 3 4
2010 344 351 4 5
2011 344 344 4 5
2012 320 320 4 4
2013 320 323 4 4
2014 320 321 4 4
2015 320 320 4 4
2016 320 320 4 4
2017 320 311 4 4
14
2018 245 271 4 4
Eesti Posti postkontorite miinimumarvu vähenemist 2018. aastal on selgitatud aruande
järelevalve peatükis.
6.1.1. UPT osutaja postkontorid
Nõuded UPT osutaja postkontoritele ja nende paiknemisele on kehtestatud valdkonna eest
vastutava ministri määrusega.
Eelkõige peab UPT osutaja arvestama asjaoluga, et juurdepääsupunkt asuks kohas, millele
postiteenuse kasutajal on takistamatu juurdepääs. Lisaks sellele peab UPT osutaja võtma
arvesse haldusüksuste piire, haldusüksuste väljakujunenud keskuste paiknemist, postiteenuse
kasutajate elu- või asukohti, samuti ühistranspordiliinide kulgemist.
Iga omavalitsuse territooriumil peab olema vähemalt üks UPT-d osutav postkontor. Igasse
valda, mille püsielanike arv ületab 2500 inimest, paigutatakse täiendavalt üks või enam UPT-d
osutav postkontor. Seejuures ei hõlma valla püsielanike arvestus vallasisest linna ning
vallasisesele linnale kohaldatakse linna kohta sätestatud nõudeid. Linna, mille püsielanike arv
ületab 20 000 elaniku piiri, tuleb iga järgneva 20 000 püsielaniku kohta paigutada üks täiendav
postkontor.
2018. aastal jätkas Eesti Post UPT osutamist ka motokandega, mis on postkontori alternatiiviks
hajaasustuse piirkondades. Motokande teostajate arv üle Eesti oli 322, st kanderingi teostajad,
kes täitsid muuhulgas ka motokande tellimusi.
Motokandega osutatakse UPT-d kasutajatele, kes asuvad maapiirkonnas lähimast postkontorist
mööda avalikke teid mõõdetuna kaugemal kui viis kilomeetrit nende elu- või asukohast.
Motokande teenuse tellimine elu- või asukohta on tasuta, tuleb vaid tasuda kasutatava
postiteenuse eest vastavalt kehtivale hinnakirjale. UPT osutaja tagab motokande esmaspäevast
reedeni (v.a rahvus- ja riigipühad). Motokande raames osutatava UPT tingimused ja tasud ei
erine postkontorites pakutava UPT tingimustest ja tasudest. Motokande tellimiste arv ei ole
piiratud.
6.2. Kirjakastid
Express Postil puuduvad kirjakastid kirisaadetiste kogumiseks, mistõttu puudutab käesolev
punkt vaid Eesti Posti poolt paigaldatud kirjakaste, mis on mõeldud lihtsaadetisena edastatavate
UPT kirisaadetiste kogumiseks. 2018. aasta lõpu seisuga oli Eesti Postil 1845 ööpäevaringse
ligipääsuga tühjendatavat kirjakasti. UPT tegevusloa tingimuste kohaselt oli kirjakastide
miinimumarvuks samuti 1845.
Kehtivates UPT tegevusloa tingimustes ei ole välja toodud kirjakastide miinimumarvu
omavalitsuste kaupa. Järgides UPT juurdepääsupunktide määrust, võib Eesti Post
olemasolevate kirjakastide asukohta muuta, kuid kirjakastide miinimumarvu vähendamine
tuleb kooskõlastada Konkurentsiametiga.
15
6.3. Ülejäänud juurdepääsupunktid
Lisaks tegevusloaga postiteenuse osutajate juurdepääsupunktidele (postkontorid, kirjakastid,
motokanne) on nii Eesti Postil kui ka teistel postiteenuse osutajatel veel juurdepääsupunkte, kus
on võimalik kasutada postiteenuseid. Põhiliselt on selliste kohtade puhul tegemist
postipunktidega, kus näiteks kullerpostiteenuse osutajad võtavad vastu saatjate tellimusi ja
saadetisi, lisaks sellele, et saadetisi korjatakse ka saatja elu- või asukohast. Postside turul
kasutatakse üha rohkem ka pakiautomaate, mille vahendusel on võimalik saata ja saada
postisaadetisi. Pakiautomaate kasutavad Eesti Post, Itella ja DPD. Pakipoed on postiteenuse
osutaja lepingupartnerid, kelle juurest on võimalik saada kätte oma pakk. Lisaks kasutab DPD
ka pakirobotite võimalusi. Sellisel juhul viib postipaki saajale pakirobot mitte inimene.
Ülevaate kirjeldatud juurdepääsupunktide arvust saab tabelist 10.
Tabel 10 Ülejäänud juurdepääsupunktid aastatel 2014 - 2018
Juurdepääsupunkt 2014 2015 2016 2017 2018
Postipunkt 79 88 81 82 79
Pakiautomaat 181 190 235 253 441
Pakipood - - 154 148 63
Pakirobot - - - 8 8
Kokku 260 278 470 495 595
Nagu tabelist näha, siis pakiautomaatide võrgustik on asendamas pakipoodide hulka, kuna
pakiautomaadid on kuluefektiivsemad ja tarbijale mugavamad.
7. Järelevalve
7.1. UPT kirisaadetiste edastamise kvaliteet
Postiseadus näeb ette, kui suur hulk UPT raames siseriiklikult lihtsaadetisena edastatavatest
kirisaadetistest peab jõudma adressaadini postitamisele järgneval tööpäeval. Tegemist on
kirjadega, mida saab postitada Eesti Posti oranži värvi kirjakastidesse, mis paiknevad üle Eesti.
Postiseaduse kohaselt peab vähemalt 90% siseriiklikest kirisaadetistest jõudma üle Eesti saajani
postitamisele järgneval tööpäeval (postiseaduse § 37 lg 5). Nõue kehtib enne kirjakastile
märgitud tühjendamise kellaaega postitatud kirjadele. Hilisemal kellaajal kirjakasti jäetud
kirjade postitamise päevaks loetakse sellisel juhul kirjakastile märgitud järgmine tühjendamise
päev.
Postiseaduse § 37 kohaselt peab UPT osutaja tagama postisaadetiste kogumise ja saajale
kättetoimetamise kõikidel tööpäevadel ning mitte vähem kui viiel päeval nädalas ja üks kord
päevas kogu Eesti territooriumi ulatuses. Erandid on lubatud riigi- ja rahvuspühade korral ning
saarte puhul, millega puudub kogumisele ja kättetoimetamisele ettenähtud sagedusega
regulaarne transpordiühendus.
Postiseaduse § 38 lg 1 kohaselt peab UPT osutaja tagama, et temast sõltumatu isik kontrollib
UPT kvaliteedi nõuetele vastavust. Eesti Posti poolt tellitud IPC (International Post
Corporation) mõõtmised andsid 2018. aasta kohta tulemuse, kus vaid 76% lihtsaadetistest
toimetati saajale kätte õigeaegselt. Tulemus jääb 14 protsendipunkti võrra alla nõutud taseme.
16
Seetõttu algatas Konkurentsiamet Eesti Posti suhtes järelevalvemenetluse madala kvaliteedi
põhjuste väljaselgitamiseks ja puudujäägi kõrvaldamiseks. Tulemusi saab kajastada 2019. aasta
aruandes.
7.2. UPT postkontorite arv
2017. aasta lõpus selgus järelevalve käigus, et Eesti Postil oli Tallinnas postkontoreid lubatust
viie võrra vähem. Seetõttu koostas amet Eesti Postile ettekirjutuse viie postkontori avamiseks
(kolm tükki hiljemalt 01.04.2018 ja kaks tükki hiljemalt 01.06.2018). Ettekirjutuse täitmise
kontrolli käigus selgus, et UPT postkontorite tegelik koguarv Eestis oli 311, aga tegevusloa
tingimuste järgi lubatud miinimumarv oli 320. Pärast nimetatud asjaolule tähelepanu juhtimist
esitas Eesti Post 04.06.2018 Konkurentsiametile taotluse UPT postkontorite miinimumarvu
vähendamiseks 201 kontorini. Amet juhtis tähelepanu, et esitatud taotlus on puudustega. Eesti
Post esitas nõuetekohase taotluse 31.08.2018.
Eesti Post taotles uueks postkontorite miinimumarvuks 201 postkontorit üle Eesti ehk kontorite
arvu vähendamist 119 võrra, võrreldes kehtiva miinimumarvuga, mis oli 320 kontorit. Samas
kirjeldas Eesti Post taotluses vaid 84 postkontori sulgemist ehk postkontorite jäämist tasemele
236. Konkurentsiamet oli seisukohal, et kui Eesti Post ei plaani sulgeda 119 postkontorit ning
arvestades ka asjaolu, et Eesti Posti UPT tegevusluba lõppeb 2019. aastal ning Konkurentsiamet
korraldab 2019. aastal konkursi UPT osutaja leidmiseks, siis ei ole põhjendatud vähendada
postkontorite miinimumarvu 119 kontori võrra. Seetõttu analüüsis amet miinimumarvu 236
võimalikkust.
Konkurentsiamet leidis, et taotletav miinimumarv ei vasta lubatule Tallinnas (peab olema 4
postkontorit rohkem), Kiili vallas (1 kontor rohkem), Kohila vallas (1 kontor rohkem), Luunja
vallas (1 kontor rohkem), Nõo vallas (1 kontor rohkem) ja Lääne-Nigula vallas (1 kontor
rohkem). Kui ülejäänud omavalitsustes oli tegemist kontorite arvu mittevastavusega elanike
arvule, siis Lääne-Nigula vallas paikneva Nõva kontori puhul osutus määravaks piisava
ühistranspordiühenduse puudumine.
Seega, liites Eesti Posti poolt taotluses esitatud 236 postkontorile Konkurentsiameti poolt välja
toodud 9 postkontorit, kujunes uueks UPT postkontorite miinimumarvuks 245 kontorit, mille
amet ka kinnitas omavalitsuste kaupa.
Konkurentsiamet oli seisukohal, et UPT tegevusloa tingimustes tuleb postkontorite
miinimumarv kajastada omavalitsuste täpsusega, et vältida hilisemaid arusaamatusi
postkontorite paiknemise jaotuse üle Eestis. Samas ei ole vaja fikseerida UPT tegevusloas UPT
postkontorite võrku aadressi täpsusega, jättes sellega UPT osutajale võimaluse paindlikult
muuta kontorite asukohti omavalitsuse piires, kui selleks peaks vajadus tekkima.
7.3. Järelevalve statistika
2018. aastal postside valdkonnas teostatud järelevalve raames tõstatunud menetlustest annab
ülevaate tabel 11.
17
Tabel 11 Järelevalvemenetluste arv 2018. aastal
Menetluse liik Arv
Saabunud kaebusi ja teabenõudeid 30
Algatatud järelevalvemenetlusi 1
Ettekirjutusi 0
Tabelis 11 ei ole arvestatud selliseid telefoni teel suuliselt saabunud teabenõudeid, millele
vastati viivitamatult ning mida seetõttu ei registreeritud. Ametile esitatud kaebuste ja
teabenõuete jaotus teemade kaupa on esitatud tabelis 12.
Tabel 12 Kaebuste ja teabenõuete jaotus 2014 - 2018. aastal
Põhjus 2014 2015 2016 2017 2018
Kadumine 16 11 20 13 7
Edastamise kiirus 5 2 4 4 2
Kahjustumine 14 9 11 1 2
Kättetoimetamine või kogumine 11 0 11 10 13
Vale kättetoimetamine 1 4 2 3 1
Klienditeeninduse kättesaadavus 0 0 0 1 0
Postitöötajate käitumine 2 0 1 0 0
Postiteenustele juurdepääs 1 4 0 0 0
Muu põhjus 3 8 13 5 5
Kokku 53 38 62 37 30
2018. aastal esitatud 30 kaebusest ja teabenõudest puudutas siseriiklikke postiteenuseid 18 ja
rahvusvahelisi postiteenuseid 12 juhtumit. Vastavad näitajad 2017. aastal olid 16 ja 21 juhtumit.
8. Tegevused 2019. aastal
Postiteenuse kasutajate õiguste kaitse ja postiteenuse kasutajate nõustamine.
UPT kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamise kontroll.
Kontroll postsideturul tegutsevate ettevõtjate üle (sh tegevuslubade väljastamine,
muutmine).
UPT osutaja kulude analüüs, tuvastamaks võimalikke ebamõistlikult koormavaid
kulusid ja vajadust muuta UPT makse määrasid.
UPT taskukohaste tasude ülevaatamine ja võimaliku ettepaneku esitamine Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile vastava määruse muutmiseks.
UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud ebamõistlikult koormavate
kulude hüvitamise tagamine.
UPT makse tasumise tagamine ja kontroll.
Postsidealase statistilise teabe kogumine, analüüs ja avaldamine.
Konkurentsiameti ja riigi esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides ja suhtluses.
18
Mart Raudsaar Teie: 11.10.2019
Eesti Meediaettevõtete Liit
Pärnu mnt 67a Meie: 08.11.2019 nr 8-1/2019-096-9
Tallinn 10134
[email protected]
Teabenõude täitmine
Austatud Mart Raudsaar
Vastuseks Teie 11.10.2019 teabetaotlusele seoses AS-i Eesti Post (edaspidi Eesti Post)
perioodilise väljaande edastamise teenuse teemaga, tõi Konkurentsiamet Teile 18.10.2019
saadetud kirjas välja, et hinnanud Teie teabetaotluse rahuldamiseks vajalike Konkurentsiameti
käsutuses olevate dokumentide sisu, on amet seisukohal, et enne dokumentide Teile edastamist
peab amet pöörduma Eesti Posti poole taotlusega eemaldada nimetatud dokumentidest
põhjendatult ärisaladusena käsitatav teave. Lisaks tõi Konkurentsiamet 18.10.2019 kirjas välja,
et pöördus juba ka Eesti Posti poole ning et pärast ärisaladuseta dokumentide saamist edastab
need Teile. Ärisaladuseks märgitava teabe vaidluse korral võib dokumentide edastamine Teile
viibida vaidluse aja võrra.
Eesti Post esitas 03.11.2019, 07.11.2019 ja 08.11.2019 kirjadega Konkurentsiametile
põhjendused ja antud kirja Lisades 1-10 olevad dokumendid, millest on eemaldatud
ärisaladusena käsitatud teave. Lisa 1, 5 ja 8 puhul on Eesti Post kinni katnud kirjade allkirjastaja
nime ja kontaktandmed (Lisa 7 puhul kirja adressaadi nime ja kontaktandmed), paludes seda
infot käsitada konfidentsiaalse teabena isikuandmete vaates. Isikuandmeteks loetakse isiku ees-
ja perekonnanimi ja ka e-posti aadress. Nimetatud kirjad allkirjastanud isik on Eesti Posti
töötaja, kelle nime ega e-posti aadressi ei ole avaldatud ka Eesti Posti veebilehel. Eesti Post on
äriühing, kes ei ole kohustatud oma töötajate nimesid, kontaktandmeid avaldama. Selles
küsimuses on tagatud võimalus pöörduda Eesti Posti juhatuse poole, kelle andmed on Eesti
Posti veebilehel avaldatud.
Kolme dokumendi ärisaladust puudutavas osas leidis Konkurentsiamet, et Eesti Post peab selle
määratlemist täiendavalt põhjendama. Vaidlusküsimustele lahenduse saamisel edastame Teile
ka need dokumendid.
Konkurentsiamet koostab igal aastal aruandeid postsideturu kohta. Nendes aruannetes on
kajastatud ka perioodilise väljaande edastamise teenusega seonduvaid teemasid. Seetõttu
lisame kirjale infoks aastate 2014–2018 postside aruanded (kirja Lisad 11-15).
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
Perioodika kojukannet puudutavas osas on täiendavat informatsiooni avaldanud ka Eesti Post
oma veebilehel1.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Marek Piiroja
regulatsiooniteenistuse õigusosakonna juhataja
Lisad:
1. Eesti Posti 08.02.2019 kiri, 6 lehel;
2. Konkurentsiameti 28.02.2019 kiri, 7 lehel;
3. Eesti Posti 11.03.2019 kiri, 3 lehel;
4. Konkurentsiameti 26.03.2019 kiri, 4 lehel;
5. Eesti Posti 12.04.2019 kiri, 3 lehel;
6. Eesti Posti 17.04.2019 kiri, MS Excel tabel;
7. Konkurentsiameti 23.04.2019 kiri, 6 lehel;
8. Eesti Posti 09.05.2019 kiri, 3 lehel;
9. Eesti Posti 19.07.2017 kiri, 1 lehel;
10. Konkurentsiameti 11.08.2017 kiri, 2 lehel;
11. Postside aastaaruanne 2014, 22 lehel;
12. Postside aastaaruanne 2015, 20 lehel;
13. Postside aastaaruanne 2016, 20 lehel;
14. Postside aastaaruanne 2017, 19 lehel;
15. Postside aastaaruanne 2018, 19 lehel.
Indrek Ahermaa 667 2510
[email protected]
1
https://omniva.info/2019/10/28/eesti-posti-kommentaar-23-10-perioodika-kande-umarlaual-tostatatud-teemadele/
2 (2)
Hr Margus Kasepalu
Konkurentsiamet Teie: 21.01.2019 nr 8-1/18-0359-057-6
Auna 6, 10317 Tallinn Meie: 08.02.2019 nr 3.2-2/0151
e-post:
[email protected]
Vastused järelepärimisele
Lugupeetud Hr Kasepalu,
Konkurentsiamet teavitas 10.12.2018 AS-i Eesti Post järelevalvemenetluse algatamisest, et selgitada välja UPT
ebamõistlikult koormavate kulude ja mõistliku kasumi põhjendatud suurus, ning saatis 13.12.2018 kirja, milles
soovis saada algatatud menetlusega seoses lisateavet. Täiendava järelpärimise küsimused Eesti Postile saadeti
21.01.2019.
Allpool on täiendava järelpärimise küsimused ja vastused:
1.Konkurentsiametile teadaolevalt on tegevuse „kanderingi kanne“ alla koondatud kõikide kannet
vajavate teenuste kandekulud. Kanderingide käigus Eesti Post tühjendab ka kirjakaste, […] Amet soovib
juhtida Eesti Posti tähelepanu, et Eesti Postil on kohustus omada vähemalt 1845 kirjakasti, mille
tühjendamise sagedus on Eesti Posti vaba valik, seni kui teenuse kasutaja saab kirju postitada ka
postkontorites. Eesti Post on Konkurentsiametile varasemalt teada andnud, et laias laastus
kolmandik kirjakaste hakkab olema tühjendamisega üks kord kuus, ligi kolmandik kirjakaste
tühjendamisega üks kord nädalas ning ülejäänud kolmandik kirjakaste tühjendamisega viis korda
nädalas. Ilmselgelt on viis korda nädalas tühjendatavate kirjakastide puhul tegemist linnas või tiheda
asustusega piirkonnas paiknevate kastidega. Harvem tühjendatavad kirjakastid asuvad pigem
maapiirkonnas. Ilmselt võib ka järeldada, et linnas kanderingil olev isik ei pea eriliselt aega kulutama,
et oma tavapärase tegevuse käigus tühjendada ka talle ülesandeks pandud kirjakastid, kuna need
jäävad tiheda asustuse korral sisuliselt nn „tee peale“. Maapiirkonnas võib juhtuda, et kanderingi
teostav isik peab kirjakasti tühjendamiseks mõningal määral kalduma kõrvale oma tavapärasest
kanderingi marsruudist ja kulutama selleks spetsiaalselt aega, mispuhul oleks tegemist tegevuse
„kanderingi kogumine“ kuluga, kuid neid kirjakaste peab tühjendama üks või neli korda kuus. Seega
kõik ülejäänud tööpäevad ei pea marsruudist kõrvale kalduma ja kirja kirjakastist kogumise kulu
ei saagi üldse tekkida. […] Eeltoodu põhjal on Konkurentsiamet arvamusel, et tegevuse „kanderingi
kogumine“ osakaal üldistest kanderingi kuludest peab olema nullilähedane, mitte […]%, nagu on
esitanud Eesti Post. Täpne osakaal vajab väljaselgitamist, kuid teada on fakt, et üks kord kuus
tühjendatava kirjakasti puhul saab tegevuse „kanderingi kogumine“ kulu tekkida vaid ühel päeval
kuus ja korra nädalas tühjendatava kirjakasti puhul neljal kuni viiel päeval kuus (sõltuvalt vastava kuu
nädalapäevade arvust).Palume Eesti Postil esitada näitena üks kandering iga maakonna kohta nii linnas
kui ka maa piirkonnas (seega kokku […] näidet – iga maakonna üks kandering linnas ja iga maakonna
üks kandering maal). Kanderingi näitena sobib GPS-i põhine marsruut mõnest kanderingi päevast,
kaardile kantud kandering mõnest konkreetsest päevast vms. Eesmärk on tuvastada, kui palju
tegelikult kulutab kanderingi teostaja aega, et spetsiaalselt sõita tühjendatava kirjakastini ja tagasi,
millest moodustub tegevuse „kanderingi kogumine“ kulu.
Vastus
Tegevus „kanderingi kogumine“ ei toimu kanderingi tegevuste kõrvalt, vaid see on üks osa kanderingi
tegevusest. Nimelt ei sisalda antud kulu ainult kirjakastideni ja sealt tagasi liikumist (nagu olete
täiendavas järelepärimises väitnud), vaid ka kanderingi püsikulude osa, mida tehakse kõikide
kanderingiga seotud teenuste osutamiseks. Kuna Eesti Post on teatud teenuste osas turgu valitseval
positsioonil, siis peavad meie kulud olema jagatud objektiivselt – see tähendab, et kulu jagamise ja
omistamise põhimõtted peavad põhinema objektiivsetel alustel ega tohi tekitada UPT osutajale
põhjendamatult kasu või kahju (PostiS § 40 lg 5, UPT määrus § 3 lg 4).
Lisaks on Eesti Post juba 27.07.2018 kirjaga nr 8.1-3/0722-1 saatnud Konkurentsiametile selgitused
ettevõtte kulumudeli kohta, sh KPMG kulumudeli analüüsi raames jõutud järelduseni, millega
sõltumatu audiitorbüroo kinnitas, et Eesti Posti tänane kuluarvestus rakendab kulude arvestamisel
majanduslikust sisust lähtuvaid põhimõtteid ja teenuste omahinna arvestamine on läbipaistev ja
põhjendatud.
Olete välja toonud, et 2018. aasta III kvartalis oli kanderingi kogukuludest […]% eraldatud tegevusele
„kanderingi kogumine“ ja aasta ringi oli sama näitaja […]%. Antud langus tuleneb asjaolust, et
kirjakastide arvu vähendati 34%, millest tulenevalt olime nõus langetama „kanderingi kogumise“
osakaalu kuller/kirjakandja kogu tööajast 34%. […] Nimelt koosneb kuller/kirjakandja kandering
rohkem kui kahest tegevusest. Selgitame siia juurde, et pelgalt kirjakastide arvu vähendamine ei too
tegelikkuses kaasa märkimisväärset kulude kokkuhoidu kuna kanderingil läbitavad kilomeetrid ehk
püsikulude osa oluliselt ei vähene. Selline kulude ümberjagamine on suuresti tehniline ja ei tekita
reaalset kulude vähendamist – seda oleks võimalik teha regulatsioonide asjakohastamisega ning
paindlike võimaluste loomisega kaasaegse postiteenuse osutamiseks lähtuvalt tarbija reaalsest
vajadusest.
Üks võimalus tõestada, et väide „tegevuse „kanderingi kogumine“ osakaal üldistest kanderingi kuludest
peab olema nullilähedane“ ei vasta tõele, oleks jagada kandering kaheks, kus ühel ringil tegeletakse
ainult kanderingi kogumisega. Sellisel juhul tekiks olukord, kus Eesti Posti kulud kasvaksid
märkimisväärselt kuna ühe ringi asemel hakkaksime tegema kahte ringi. Samas Postiseaduse § 40 lg 4
kohaselt tuleb UPT osutamise korral järgida kuluefektiivsuse põhimõtet ja antud käitumine ei oleks
meie hinnangul kuluefektiivne. Samas saaks antud metoodikat kasutades näidata, et tegevuse
„kanderingi kogumine“ kulud ei ole nullilähedased, vaid on loogiline, et antud tegevusega kaetakse ka
kanderingi püsikulusid.
Lisaks saaksime võtta vajadusel turult pakkumise kolmandalt osapoolelt, kes annaks hinnangu kulude
osas, et pakkuda Eesti Postiga võrdväärset tegevust „kanderingi kogumine“. Arvatavasti antud
pakkumine ei ole nullilähedane nagu olete enda järelpärimises välja toonud.
Kuna suure tõenäosusega on välja pakutud kahe variandi kulud märkimisväärselt suuremad kui hetkel
kehtiv tegevuse „kanderingi kogumine“ osakaal kanderingi kuludest, siis nende osakaalu langetamine
nullilähedale tekitaks olukorra, kus saame UPT osutajana põhjendamatult kahju.
Järgnevas tabelis on välja toodud kui tihti Eesti Post kirjakaste tühjendab. Hetkel tühjendatakse kõige
harvem kirjakaste kord nädalas ja ligi 50% kirjakastidest tühjendatakse viis või kuus korda nädalas.
Väiksemate arvu tühjendamiste tegemine ei ole hetkel tulenevalt sotsiaalmajanduslikest olukorrast
Eesti Posti hinnangul võimalik – nimelt peaksime eelkõige vähendama kirjakastide tühjendamist
maapiirkondades, mis tooks suure tõenäosusega kaasa avalikkuse pahameele. Seda tõestab ka asjaolu,
et Eesti Postil paluti peatada postkontorite sulgemine kuigi see oli Konkurentsiametiga kokku lepitud.
[…]
Kanderingi […] näidet esitame eraldi failis aga oleme ühe näite ka siin välja toonud.
[…]
2. Eesti Posti 14.01.2019 kirja põhjal on uue sorteerimiskeskuse eluiga ja amortisatsiooni normid
järgnevad:
[…]
Konkurentsiameti praktikas on teiste sektorite (elekter, gaas, vesi, kaugküte) puhul tavaliselt
võetud hoonete ja rajatiste elueaks […] aastat ehk amortisatsiooni norm […]%. Hoone rajamiseks
teostatud liitumised ja projekt eeldab sellisel juhul samapikka kasutusiga, kui on hoone ise. Ei ole
usutav, et rajatud hoone on […] aasta pärast kasutuskõlbmatu. Samuti ei tundu realistlik köögimööbli
kasutuskõlbmatuks muutumine […] aasta pärast. Palume põhjendada iga põhivara grupi kaupa ([…]),
miks on valitud just selline eluiga ja norm. Võimalusel esitada tootjapoolne materjal või
eksperthinnang vara kasutusea pikkuse kohta.
Vastus
Kõik kolm põhivara gruppi on arvele võetud samadel põhimõtetel. Järgnev on väljavõte logistikakeskuse
ehitusprojektist, kus välja toodud ehitise maksimaalsed amortisatsiooni ajad.
[…]
Riigi raamatupidamise üldeeskirja § 42 lg 2 kohaselt teeb ettepaneku amortisatsiooninormi
kehtestamiseks vastav vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast. Uute
varade puhul võib lähtuda järgmisest vahemikest:
Samuti on Eesti Postil raamatupidamise sise-eeskiri, mille kohaselt on
soovituslikud amortisatsiooninormid järgmised:
[…]
Arvestades ette antud norme ja projekti iseärasusi tegi projekti tundev spetsialist varade
amortisatsioonide osas järgeva ettepaneku, mis jääb amortisatsioonimäärade miinimumi ja
maksimumi vahele (olles keskmiselt […] aasta lähedal).
Hoone ja rajatised komponendid :
[…]
Hoonetele ja rajatistele […] aastast amortisatsiooni määramist toetab ka asjaolu, et Pallasti 28 oli
logistikakeskus vähem kui […] aastat ja kui Eesti Post ei oleks uut logistikakeskust avanud, oleks siinne
keskus vajanud ümberehitust.
Päiksepaneelide puhul on soovituslik amortisatsioon vahemikus 7-15 aastat. Projekti tundev spetsialist
tegi ettepanekuks […] aastat.
Mööbli kuludeks planeeriti […] eurot, mis arvestades projekti kogumaksumust ei mõjuta
amortisatsiooni märkimisväärselt. Antud ettepanek oli kooskõlas raamatupidamise normidega. Samuti
ei ole Konkurentsiamet teinud põhjendatud ettepanekut, kui suur peaks mööbli amortisatsioon
logistikakeskuses olema.
3. […]. Samas on Eesti Post need kaks teenust välistanud tegevuse „üldhaldus (tugi)“ kuludest.
Konkurentsiamet sellega ei nõustu. Üldhalduse kulude sisu on see, et neid ei ole võimalik seostada
ainult mingi konkreetse teenuse või teenuste grupiga, mistõttu peavad need kulud jagunema kõikidele
ettevõtte poolt pakutavatele teenustele, sh teenustele […]. Kui üldisi kulusid ei saa mingi konkreetse
teenusega seostada, siis ei saa ühtegi teenust üldistest kuludest samal põhimõttel ka välistada.
Vastus
Asjaolu, et üldiseid kulusid ei saa mingi konkreetse teenusega seostada, ei välista, et mõnda teenust ei
saa antud kuludest välistada. Eesti Posti Rahvusvahelise äri teenuseks on transiit, mida korraldab Eesti
Posti sidusettevõte Post 11 OÜ. […] Märgime, et Eesti Post on täna tihedas konkurentsisituatsioonis, kus
hinnakujundusel on oma kindel roll ja see ei saa ega tohi olla vastuolus seadusandlusega (MKM määrus
nr 20 § 3 lg 3: Teenuse kulu ei tohi sisaldada selle teenuse osutamiseks mittevajaliku ressursi, kauba,
teenuse või tegevuse kulu), mistõttu rakendame kulude arvestamisel majanduslikust sisust lähtuvaid
printsiipe võttes arvesse organisatsiooni toimimise põhimõtteid. […]
4.
[…]
5. Kas 2019. aastal jätkub Pallasti 28 kompleksi amortisatsiooni arvestamine ja kui suur summa
sellest jagatakse UPT -le? Mida ja millal plaanib Eesti Post kompleksiga tulevikus ette võtta?
Vastus:
Jah, Pallasti 28 amortisatsiooni arvestamine jätkub 2019. aastal. […]
6. Kas 2019. aastal jätkub vana pakiliini amortisatsiooni arvestamine ja kui suur summa sellest
jagatakse UPT -le? Mida ja millal plaanib Eesti Post vana pakiliiniga tulevikus ette võtta? Milline oli/on
vana pakiliini eluiga ja kuluminorm?
Vastus:
Vana pakiliini kasulik eluiga oli raamatupidamises […] aastat. Tänaseks on enamus pakiliini
komponentidest raamatupidamislikult amortiseerunud. […] Vana liini tuleviku osas ei ole veel otsust
tehtud – ühe võimaliku variandina kaalume antud seadme müüki.
7. Kas kirjade sorteerimise liin viiakse ka uude sorteerimiskeskusse? Kas Eesti Post plaanib
või on juba soetanud uue kirjade sorteerimise liini? Kui liin on juba soetatud, siis mis on selle
soetusväärtus ning milline on amortisatsiooni norm?
Vastus:
Kirjade sorteerimise liin on plaanis viia 2019. aastal uude sorteerimiskeskusesse. […]
8. Kas Eesti Post sai päikesepaneelide soetamiseks toetust ning kas päikesepaneelide
jääkväärtus ja amortisatsiooni arvestus sisaldab ka toetuse summat või on kuluarvestuses
kasutatud jääkväärtusena ikkagi vaid Eesti Posti poolt investeeritud summat?
Vastus:
Eesti Post ei ole saanud päikesepaneelide soetamiseks toetust. […]
9. Kas ja kuidas võetakse teenuste omahinnas arvesse elektrienergia müügist saadavat
võimalikku taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale makstavat toetuste summat, mille
saamise võimalus on Eesti Postil Konkurentsiameti poolt 19.12.2018 väljastatud elektrienergia
tootmiseks antud tegevusloa nr ELT000090 põhjal?
Vastus:
Eesti Post hakkab saama toetust igalt kW eest, mis paneelid toodavad. Elektri aastane tarbimine uues
logistikakeskuses saab olema ca […] kWh aastas. Jaamad toodavad hinnanguliselt […] kWh aastas. Eesti
Post hakkab sellise prognoosi järgi võrgust ostma u […] kWh ja maksab selle eest u […] eurot aastas
(võrgutasud, taastuvenergia maks ja elektri hind). Ettevõte toodab […] kWh, mille eest saame
taastuvenergia tasu […] senti kWh kohta. […] Kui suur saab olema elektri arve aga sõltub sellest kui
kallis on elektri hind NordPool Spotil ja milline on ilm. Nimelt kõigub elektri hind turul märkimisväärselt
ja olenevalt sellest kas ilm on pilvine või päikseline, toodavad jaamad erineva koguse taastuvenergiat.
[…] Sellisel juhul oleksid ka meie omahind madalam.
10.
[…]
11.
[…]
12.
[…]
13. Eesti Posti 2017. majandusaasta aruande kohaselt investeeriti kontsernis 2017. aastal
immateriaalsesse põhivarasse kokku […] eurot, millest enamuse moodustasid investeeringud
tarkvarasse, eelkõige uue põlvkonna logistikainfosüsteemi arendusse. Palume esitada uue
põlvkonna logistikainfosüsteemi soetusväärtuse, jääkväärtuse 31.12.2018 seisuga, kuluminormi ja
UPT -le jagatava aastase kulumisumma. Milliseks hindab Eesti Post uue arendatava infosüsteemi
mõju (kulu)efektiivsusele? Millistes kulugruppides, millises ulatuses ja millal infosüsteemi arenduse
mõju avaldumist ette nähakse?
Vastus:
Eesti Posti immateriaalne põhivara jääkväärtus on 31.12.2018 seisuga […] €, millest enamuse
moodustavad erinevad IT investeeringud. […] Antud investeeringuid teeb kontsern eelkõige selleks, et
olla turul konkurentsivõimelised ja võimelised klientidele enda teenuseid pakkuma. […]
14.
[…]
15.
[…]
Lisad:
Lisa_Kirjakastid_konkurentsiamet
Küsimuste tekkides oleme meelsasti valmis lisainfot andma. Kontaktisikuks on meie poolt hr.
[…].
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
[…]
Jaan Sildam
AS Eesti Post Teie: 08.02.2019 nr 3.2-2/0151
[email protected]
Meie: 28.02.2019 nr 8-1/18-0359-057-8
Konkurentsiameti seisukohad järelevalvemenetluse osas
Austatud Jaan Sildam
Konkurentsiamet algatas 30.11.2018 AS-i Eesti Post (Eesti Post) suhtes järelevalvemenetluse,
et leida Eesti Posti universaalse postiteenuse (UPT) kulude põhjendatud suurus eelkõige 2018.
aastal. Amet on peatanud Eesti Posti 2018. aasta II ja III kvartali UPT ebamõistlikult
koormavate kulude hüvitamise taotluste menetlused algatatud järelevalvemenetluse lõpuni.
Menetluse käigus on Konkurentsiamet esitanud Eesti Postile mitmeid teabetaotlusi. Eesti Post
esitas Konkurentsiameti 21.01.2019 järelepärimises nõutud andmed ja selgitused 08.02.2019
kirjaga1.
21.02.2019 toimus Eesti Posti ja Konkurentsiameti esindajate vahel kohtumine. Arutelu all
olnud teemadest jäid ülesse järgnevad:
1. Kanderingide kulu jagamine;
2. Uue sorteerimiskeskuse ja pakkide sorteerimisliini amortisatsiooni normid;
3. […].
Eesti Posti poolt 21.02.2019 kohtumisel esitatud olulisemad selgitused on toodud alljärgnevalt:
1. Kandekulu koosneb kolmest tegevusest: kanderingi kanne, kanderingi kogumine ja
kanderingi laupäevane kanne, mis liigituvad püsikuludeks.
2. Üldisest kandekulust eraldab Eesti Post tegevuse laupäevane kanne kulu järgnevalt:
kvartali laupäevadel läbitud kilometraaž jagatakse kvartali kogu kilometraažiga, saadud
osakaalu põhjal eraldatakse üldisest kandekulust laupäevase kande osa.
1
Konkurentsiametis registreeritud 08.02.2019 nr 8-1/18-0359-057-7
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
3. Üldisest kandekulust eraldab Eesti Post tegevuse kanderingi kogumine kulu järgnevalt:
pärast tegevuse laupäevane kanne kulu lahutamist üldisest kandekulust, jagatakse […]%
jäägist otse tegevusele kanderingi kogumine. Enne kirjakastide arvu vähendamist ehk
enne 2018. aastat kasutas Eesti Post osakaalu […]%.
4. Kanderingi näidete puhul on tegemist ühe päeva GPS andmetega sõiduki liikumisest.
Seega erineb kanderingi pikkus igapäevaselt mõnevõrra vastavalt vajadusele.
5. Kanderingid on koostatud täistööaja arvestusega ehk kanderingi läbimiseks kulub
umbes kaheksa tundi.
6. […].
7. Kanderingil ei teki vaba aega (reservmahtu) või on see nii marginaalne, et arvesse võtta.
8. Pähklimäe sorteerimiskeskus on kaarhall, mis on palju lihtsama ja nõrgema
konstruktsiooniga ehitis kui Pallasti tn sorteerimiskeskus. Seetõttu on uue
sorteerimiskeskuse elueaks arvestatud […] aastat. […].
9. Uus sorteerimiskeskus projekteeriti uue pakiliini ümber. Uue pakiliini töökoormusest
ligi […] annab UPT. Esialgsel hinnangul jagab Eesti Post uue sorteerimiskeskuse
kulumist umbes […]% UPT-le.
10. […]
11. IT-investeeringute kohta selgitas Eesti Post, et ettevõtte […] taoliste investeeringute
elueaks tulevikus kuni […] aastat. Tegemist on baasarenduse lisarakendustega.
Baasarenduse enda eluiga on siiski oluliselt pikem.
Võttes arvesse järelevalvemenetluse käiku, on Konkurentsiameti seisukohad järgmised:
1. Kanderingide kulu jagamine
Eesti Posti poolt 2018. aasta II ja III kvartali kohta esitatud andmetest järeldub, et Eesti Post
jagas kirjakasti tühjendamisega seotud UPT kogumi teenustele ligi […] eurot aastas kirjakastide
tühjendamise eest (tegevuse kanderingi kogumine kulu).
Kulude jagamine peab vastama tegelikule olukorrale. Kui tegevuse iseloom muutub, siis peavad
muutuma ka kulude jagamise alused. Konkurentsiameti hinnangul ei ole Eesti Post suutnud
põhjendada, kuidas tekitab kirjakastide arvu kohustus kanderingile täiendavat ja eraldiseisvat
kulu. Kirjakaste ei tühjendata kanderingist erineval marsruudil. Vastupidi – enamik kirjakaste
asub kanderingi sõlmpunktides (linnad, alevid, alevikud, külad, maanteede ristumiskohad,
maanteede ääred), mida läbitakse suure tõenäosusega igal korral, hoolimata kandes olevate
postisaadetiste adressaatide elu- või asukohast. See omakorda tähendab, et kirjakastide
tühjendamine kanderingi raames ei tekita lisakilomeetreid kanderingile, võrreldes olukorraga,
kus kanderingil teostataks vaid kannet. Järelikult ei saa kirjakastide tühjendamisele eraldada
kilomeetripõhiseid kulusid nagu on see võimalik laupäevase kande puhul, kus iga laupäeval
läbitud kilomeeter teenib vaid tegevuse laupäevane kanne huve.
Konkurentsiamet analüüsis Eesti Posti poolt 08.02.2019 kirjaga esitatud kanderingide näiteid
(kokku […]) ja tuvastas järgnevat (kanderingi ja tööpäevade all peab amet siinkohal silmas
esmaspäeva kuni reede kanderingi ja selle kulu, sest laupäevane ring ja selle kulu on Eesti Postil
juba eraldatud läbi tegevuse kanderingi laupäevane kanne): […]
Konkurentsiamet eeldas 21.02.2019 kohtumisel, et […] kanderingi võib moodustada ligi […]%
Eesti Posti kogu kandevõrgust. Eesti Post seda eeldust ümber ei lükanud. Kuigi mõnede
2 (7)
kanderingide puhul tekitas küsimusi esitatud andmete õigsus ja täpsus, leiab Konkurentsiamet,
et kogutud andmete põhjal saab analüüsi kõlbulike kanderingide näidete põhjal teha järgmised
järeldused – kirjakastide tühjendamise kohustus ei tekita märkimisväärset eraldi kulu
(vastupidiselt Eesti Posti taotlustele, kus taoliseks kuluks on näidatud ligi […] eurot aastas),
mis annaks õigust või alust tekitada kanderingi kulude arvestuses erisusi kirjakastidega seotud
teenuste suhtes (eraldiseisev ja muutumatu jagamise alus […]%).
Suure tõenäosusega ei muudaks Konkurentsiameti hinnangul kõikide Eesti Posti kanderingide
(neid võib olla veel ligi […]) ja kõikide kandepäevade terviklik analüüsimine saadud tulemust.
Järgnev Joonis 1 kirjeldab […] kanderingi analüüsist esile kerkinud läbivat trendi, et kanderinge
on vaja teostada eelkõige postisaadetiste kätte toimetamiseks ja mitte eraldi kirjakastide
tühjendamiseks.
Joonis 1 […] kandering
Jooniselt 1 nähtuvalt tühjendati kanderingi raames muuhulgas ka kirjakastid. Selline tegevus
on kuluefektiivne, mis on kooskõlas postiseaduse § 40 lg 4 sätestatuga, mille alusel tuleb
universaalse postiteenuse osutamise korral järgida kuluefektiivsuse põhimõtet. Nimetatud
põhimõttega ei oleks kooskõlas tegevus, kus iga kanderingi läbimise järel sõidaks auto uuesti
sama piirkonna läbi ja tühjendaks siis ka üksikud ringile jäävad kirjakastid. Sellisel juhul oleks
kirjakastide tühjendamise ring näinud välja nii, et parklast liigutakse kõige lühemat teed pidi
esimese kirjakasti juurde, seejärel kõige lühemat teed pidi teise kirjakasti juurde misjärel
liigutakse otse parklasse tagasi. Seda antud GPS näidu põhjal aga ei tehtud. Tõenäoliselt oleks
kolmel päeval nädalas, kui antud kirjakaste ei tühjendata, GPS näit ikkagi sarnane Joonisel 1
toodule, kuna ka nendel päevadel tuleb teenindada postiteenuse kasutajaid, kuid kanderingi
kulu põhjuslik seos kirjakasti tühjendamisega puudub nendel päevadel täielikult.
Kokkuvõtvalt on Konkurentsiamet seisukohal, et Eesti Post on jaganud kirjakasti
tühjendamisega seotud teenustele tegevuse kanderingi kogumine kulu põhjendamatult suures
osas. Menetluse käigus kogutud andmete põhjal saab järeldada, et suur osa sellest kulust on
jagatud ka olukorras, kus isegi puudub põhjuslik seos teenuse ja talle jagatava kulu vahel. See
on aga vastuolus postiseaduse § 40 lg 5 punktis 1 sätestatuga, mille järgi põhjuslik seos
tähendab, et kulu peab olema seotud selle tegevuse ja teenusega, mis kulu põhjustab.
Kirjakastide tühjendamise kulu jagamine teenustele päevade eest, kui kirjakaste isegi ei
tühjendata, on põhjuslikule seosele vastupidine tegevus.
Samuti on Konkurentsiamet seisukohal, et Eesti Posti poolt tegevuse kanderingi kogumine kulu
leidmisel kasutatav osakaal […]% on põhjendamatu, kuna selliselt jagatud kulu ei vasta mingil
määral kanderingil tegelikult toimuvale. Kulude jagamine peab toimuma vastavalt reaalsele
olukorrale, mitte aga minevikus aset leidnule või hüpoteetiliselt tulevikus realiseeruda võivatele
sündmustele. Lähtudes eeltoodust ning arvestades menetluse käigus tuvastatut, ei saa
Konkurentsiamet UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluste menetlemisel
aktsepteerida kanderingi kulust põhjendamatult suure osa jagamist kirjakastide tühjendamisega
seotud teenustele (lihtkirjadele).
Samuti leiab Konkurentsiamet, et pärast laupäevase kande osa eraldamist ei ole järelejäänud
kandetegevuse osa täiendav tegevusteks jagamine põhjendatud. Nimetatud osa […] kulu on
põhjendatud tervikuna (ühe tegevusena) jagada seotud teenustele laiali samadel alustel nagu
teeb seda Eesti Post praegu tegevuse kanderingi kanne puhul – jagamise aluseks on kande-eelse
töötlusega teenuse kogus x koefitsient 1, […] proportsioon. Kirjakastidega seotud teenuste
puhul oleks täiendavaks jagamise aluseks kirjakastist kogutud saadetiste arv x koefitsient 1.
Seega teenuste […] (siseriiklik lihtkiri) puhul jaguneks teenusele kanderingi kulu kaks korda –
esiteks kirjakastist kogutud saadetiste arvu põhjal ning teiseks kandes olnud saadetiste arvu
põhjal, kuna need teenused esinevad kanderingil kahel korral. Teenuste […] puhul sellist nn
3 (7)
topelt jagamist ei teki, kuna tegemist on rahvusvahelise lihtkirjaga, mille saaja ei asu Eestis.
Juhime tähelepanu, et tegevuse kanderingi kanne on juba praegu Eesti Postil seotud nii
reguleeritud teenustega (UPT) kui ka vabaturu teenustega ja kõigi puhul kasutatakse võrdselt
sama jagamise alust. Seetõttu oleks põhjendatud jagada sarnaste põhimõtete alusel ka
kirjakastist kogumisega seotud teenused, millest teenused […] on juba niigi tegevuse
kanderingi kanne arvestuses.
Hetkel aga tekitab Eesti Posti praegune kanderingi kulu jagamise meetod kirjakastidega seotud
teenustele põhjendamatut kulu kirjakastiga mitteseotud teenuste arvelt. Selle tulemusel on UPT
Eesti Posti raamatupidamise põhjal sügavas kahjumis ja seda eelkõige lihtkirja osas. Selline
kulude jagamine ei ole põhjendatud ning Eesti Postil tuleb see aspekt oma kuluarvestus üle
vaadata, teostada täpsed arvutused ning sellest lähtuvalt esitada Konkurentsiametile uued UPT
ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotlused (või koondtaotluse, kuna
Konkurentsiameti metoodika põhjal peab UPT osutaja esitama ametile esimesel võimalusel
auditeeritud aastaandmed, mille põhjal leitakse lõplik hüvitise vajadus vastava aasta kohta).
Hetkel saab teostatud analüüsi põhjal hinnata, et kui praegu on Eesti Post kirjakastide
tühjendamisega seotud UPT kogumi teenustele jaganud ligi […] eurot aastas (tegevus
kanderingi kogumine), siis Konkurentsiameti poolt kirjeldatud jagamise põhimõttel võib see
summa olla ligi [..] korda väiksem ehk umbes […] eurot aastas (vahe […] eurot aastas).
Konkurentsiamet ootab Eesti Posti põhjendatud seisukohti.
2. Uue sorteerimiskeskuse ja pakkide sorteerimisliini amortisatsiooni normid
Eesti Post tõi 08.02.2019 kirjas välja, et hoonete eluiga on üldiselt […] aastat, Eesti Posti
raamatupidamise sise-eeskirja kohaselt ka […] aastat. Arvestades projekti iseärasusi, on Eesti
Posti vara tundev spetsialist arvestanud Pähklimäe hoonete ja rajatiste kaalutud keskmiseks
elueaks […] aastat. Jääb aga arusaamatuks, miks on uue sorteerimiskeskuse puhul võetud
aluseks […]. Ettevõtja selgitas 21.02.2019 toimunud kohtumisel vaid, et tegemist on
kaarhalliga, mis oma konstruktsioonilt ei ole nii püsiv ja kindel nagu Pallasti tn hooned. […].
Konkurentsiametile teadaolevalt on amortisatsiooni arvestamise puhul peamiseks põhimõtteks,
et hoone rajamise kulu jagatakse hoone kasuliku eluea aastate vahel ära ja sealt edasi jagatakse
kulum seotud teenustele. Kui hoone on pärast raamatupidamislikku amortisatsiooni veel
kasutuskõlblik, siis järelikult oli amortisatsiooni norm liiga kõrge ja seotud teenused kandsid
põhjendamatult suurt kulumit. Seega on oluline, et hoone raamatupidamislik eluiga vastaks
hoone tegelikule elueale. On ebatõenäoline, et Eesti Posti uus sorteerimiskeskus tuleb […] aasta
pärast lagunemise tõttu maha kanda ja ehitada täiesti uus. Ka ei ole Eesti Posti võrdlus Pallasti
tn hoonetest äriliselt välja kasvamisest vähem kui […] aastaga asjakohane, kuna äritegevuse
laiendamine ja hoone tegelik eluiga on kaks erinevat asja. Hoone ehituslik eluiga jätkub ka siis,
kui hoone ei ole enam ettevõtte tegevuste jaoks vajalik.
Konkurentsiamet on seisukohal, et hetkel puuduvad kõik alused järeldada, et Pähklimäe
sorteerimiskeskuse keskmine kasulik eluiga (ja sellest lähtuvalt ka amortisatsiooni arvestus)
võiks olla väiksem kui […] aastat. Ka teistes Konkurentsiameti poolt reguleeritavates sektorites
(nt vesi, elekter, gaas, kaugküte) jäävad hoonete eluead vahemikku […] aastat.
[…]
Mis puudutab uue pakiliini kasulikku eluiga, siis ei saa Konkurentsiamet hetkel nõustuda Eesti
Posti poolt aluseks võetud […] aastaga. Võrdluseks, vana pakiliini kasulik eluiga oli
raamatupidamises […] aastat. […]. Pakiliini uus omanik saab remondiga pikendada pakiliini
eluiga veelgi.
4 (7)
Konkurentsiamet on seisukohal, et Eesti Post peab siinkohal lähtuma ka uue pakiliini
tootjatehase tehnilisest kirjeldusest, millest tulenevalt saaks hinnata, kas pakiliini kasulikuks
elueaks on vaid […] aastat.
Eesti Posti 14.01.2019 kirjast selgus, et […]-aastase eluea korral jagab Eesti Post Pähklimäe
hoonete ja rajatiste ning selle projekti pealt UPT-le ligi […] eurot kulumit aastas. Järelikult
[…]-aastase kasuliku eluea korral oleks aastane kulum […] eurot aastas (vahe […] aastas).
Kui uue pakkide sorteerimise liini eluiga on […] aastat, siis Eesti Posti arvutuste kohaselt
hakkab UPT osa pakiliini kulumist olema ligi […] eurot aastas. Kui pakiliini elueaks arvestada
[…] aastat, siis oleks UPT osa kulumist ligi […] eurot aastas (vahe […] eurot aastas).
Konkurentsiamet ootab Eesti Posti selgitusi ja seisukohta. Lisaks palume esitada koopia Eesti
Posti poolt mainitud eksperthinnangust, millele tuginedes on Eesti Post planeerinud uue
sorteerimiskeskuse kaalutud keskmiseks kasulikuks elueaks […] aastat (sh esitada
komponentide lõikes soetusmaksumus ja eluiga). Esitada palume ka koopia uue pakiliini
tootjatehase tehnilisest kirjeldusest.
3. […]
[…]. Tegemist on selgelt teenusega, mida Eesti Post osutab nagu iga teist teenust. Järelikult
tuleb ka sellele teenusele […] kanda tegevuse üldhaldus (tugi) kulusid teiste Eesti Posti poolt
osutatavate teenustega samadel alustel.
Kui jagada tegevuse üldhaldus (tugi) kulud […] samadel alustel nagu jagab Eesti Post teistele
teenustele, siis väheneks UPT kogumi teenuse […] (siseriiklik lihtkiri) kulu hinnanguliselt ligi
[…] euro võrra aastas. Teiste UPT kogumi teenuste kohta hinnangu andmiseks puudub
Konkurentsiametil vajalik info.
Konkurentsiamet ootab Eesti Posti selgitusi ja seisukohta.
4. Muud tulevikus arvesse võetavad teemad
Lisaks eelnevatele punktidele, soovib Konkurentsiamet juhtida Eesti Posti tähelepanu
järgmistele 08.02.2019 kirjaga välja tulnud asjaoludele, mida Eesti Post peaks tulevikus oma
kuluarvestuses kajastama:
1. […]
2. […]
3. […]
4. Konkurentsiameti veebilehelt avalikult kättesaadav UPT ebamõistlikult koormavate
kulude hüvitamise taotluse vorm ei sisalda kulude liigitust (otse, kaudne,
määratlemata). Selle liigituse ehk lünga täitmise peab tegema UPT osutaja ise iga kord,
kui täidab vormi taotluse esitamise jaoks. […]
5. Kokkuvõte
Menetluse käigus kogutud andmetele ja asjaoludele tuginedes on Konkurentsiamet koostamas
järelevalvemenetluse tulemuste hinnangut. Hetkel ei saa amet nõustuda Eesti Posti
kuluarvestuses kanderingi kulu jagamise alusega tegevusele kanderingi kogumine (…%) ning
Pähklimäe sorteerimiskeskuse ja uue pakkide sorteerimisliini kasuliku elueaga (vastavalt …
aastat ja … aastat). Samuti tekitab küsimusi teenustele … tegevuse üldhaldus (tugi) kulu mitte
jagamine.
5 (7)
Järelevalvemenetluse tulemustest lähtuvalt võtab Konkurentsiamet lõpliku seisukoha Eesti
Posti 2018. aasta II ja III kvartali UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluste
osas.
Lähtudes eeltoodust, palub Konkurentsiamet Eesti Posti esitada oma seisukohad esimesel
võimalusel, kuid hiljemalt 11.03.2019 e-posti aadressile
[email protected].
Leiame, et antud tähtaeg on piisav, kuna tõstatunud küsimused on pigem põhimõttelist laadi
ning nende osas seisukoha kujundamine ei nõua mahukaid arvutuskäike ega rohkelt aega.
Küsimuste korral palume koheselt pöörduda Indrek Ahermaa poole kirja lõpus toodud
kontaktidel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Kasepalu
energeetika- ja postiosakonna juhataja
Lisad:
1. … kanderingi joonis
2. … kanderingi joonis
3. … kanderingi joonis
4. … kanderingi joonis
5. … kanderingi joonis
6. … kanderingi joonis
7. … kanderingi joonis
8. … kanderingi joonis
9. … kanderingi joonis
10. … kanderingi joonis
11. … kanderingi joonis
12. … kanderingi joonis
13. … kanderingi joonis
14. … kanderingi joonis
15. … kanderingi joonis
16. … kanderingi joonis
17. … kanderingi joonis
18. … kanderingi joonis
19. … kanderingi joonis
20. …. kanderingi joonis
21. …. kanderingi joonis
22. …. kanderingi joonis
23. …. kanderingi joonis
24. …. kanderingi joonis
25. …. kanderingi joonis
26. …. kanderingi joonis
27. …. kanderingi joonis
28. …. kanderingi joonis
29. …. kanderingi joonis
30. …. kanderingi joonis
6 (7)
Indrek Ahermaa
667 2510
[email protected]
7 (7)
Indrek Ahermaa
Teie: 28.02.2019 nr 8-1/18-0359-057-8
Konkurentsiamet
Tatari 39, 10134 Tallinn Meie: 11.03.2019 nr 3.2-2/0151-2
[email protected]
Vastused Konkurentsiameti seisukohtadele järelevalvemenetluses
Lugupeetud hr Ahermaa
Konkurentsiamet esitas AS-ile Eesti Post 2018. aasta UPT kulude põhjendatuse osas alustatud
järelevalvemenetluses seisukohad, millele tuginedes ei saa amet nõustuda järgnevaga:
1. Eesti Posti kuluarvestuses kanderingi kulu jagamise alusega tegevusele kanderingi kogumine
(…%);
2. Pähklimäe sorteerimiskeskuse ja uue pakkide sorteerimisliini kasuliku elueaga (vastavalt …
aastat ja … aastat) ja
3.[…].
Käesolevaga esitab Eesti Post omapoolsed seisukohad.
1. Kanderingide kulu jagamine
[…]. Kuna kirjakastide tühjendamine on seadusest tulenev kohustus ja seda on vaja teha ka siis kui
kirjakastis ei ole kirju, mida sealt koguda ehk tükkidele kulu jagamist teha ei saa, tekib tegevusega seoses
ikkagi kulu. Samuti olukord, kus saadetisi kirjakasti piirkonda kättetoimetada ei ole ning pole ka kirjakastis
kogumiseks saadetisi, siis on tegemist seadusest tuleneva UPT kohustuse täitmisega ja see kajastatakse
UPT kuluna. […]. Selge on see, et Eesti Postil tekib kanderingide teenindamisel kulu, mida täna on jagatud
erinevatele tegevustele. Tegevuste lõikes proportsioonide muutmine ei too kaasa oodatud kulu
vähenemist, vaid see jaotub ringi.
Konkurentsiameti poolt analüüsitud kogumisringide hetkeolukorrast nähtub, et kirjakastide
tühendamisele kilomeetripõhiste kulude mittejagamise nõue ei ole asjakohane, kuna kogumisringidel
siiski esineb olukordi, kus kogumiseks tuleb sõita täiendavad kilomeetrid. Iga tuvastatud kilomeetri puhul
on amet hinnanud selle olematuks või marginaalseks, kuid kogumina on siiski tegemist täiendava kuluga,
mida ei saa kogukuludest välja jätta.
Nõustume, et kulude jagamine peab vastama tegelikule olukorrale ja seetõttu toimub pidev kulude
analüüs võttes muuhulgas arvesse ressursikulu, mis andmete detailsele menetlusele kulub.
Konkurentsiameti poolt väljatoodud tähelepanekud viitavad selgelt sellele, et kulumudeli detailsus tuleb
uuesti analüüsimiseks võtta, sest nagu mainitud, ei ole võimalik tekkinud kulu mitte arvesse võtta või seda
kuhugi mujale kanda, sest sellega muutub kõigi teenuste kulubaas, ka näiteks perioodikateenus, mis on
täna kahjumlik ja mille kahjumlikkus kulude ümberjagamisega suureneb, mis omakorda toob kaasa
Euroopa Komisjonile esitatud arvestuste ebakorrektsuse ning mõjutab negatiivselt teenuse omahinda.
Sellised muutused perioodika hinnas vajavad uut õiguslikku analüüsi, kuna see puudutab alla
muutuvkulude teenust, kus rakenduvad riigiabi reeglid.
[…].
Kuna Konkurentsiamet on vaidlustanud kulude jagamise, siis tegeliku kulu väljaselgitamiseks tuleb Eesti
Postil viia läbi uued mõõtmised ja testida teenuseosutajaid. Lisaks mainime, et 2018 kulude
AS Eesti Post • Pallasti 28, 10001 Tallinn Eesti • Tel: 661 6616 •
[email protected]
ümberjagamine on problemaatiline eelkõige perioodika teenuse puhul, kus numbriline info on majast
välja läinud ja seda muuta ei saa. Keeruliseks teeb olukorra ka juba mainitud perioodika kahjumi oluline
süvenemine.
Siinkohal nõustume Konkurentsiameti ettepanekuga kuluarvestuse ülevaatamise kohta ning uute
arvutuste teostamiseks, et leida õiglane ja mõistlik lahendus, kuid selleks vajame täiendavat aega.
2. Uue sorteerimiskeskuse ja pakkide sorteerimisliini amortisatsiooni normid
Olete vaidlustanud sorteerimiskekuse ja pakiliini amortisatsiooni viidates, et üldine reeglistik võimaldab
pikaajalisemat amortisatsiooni. Ettevõte lähtub amortisatsiooni määramisel varale rakenduvast
amortisatsiooni normist arvestades vara reaalset eluiga. Viitate 21.02.2019 järelevalve menetluse käigus
toimunud kohtumisele ja Eesti Posti antud selgitustele, kuid leiate siiski, et sorteerimiskeksuse eluiga on
vähemalt […] aastat, mis on tavapärane vee, soojuse ja elektrivaldkonnas.
Pähklimäel asuva Eesti Posti uue logistikakeskuse puhul on tegemist spetsiifilise ehitisega, mida ei ole
korrektne võrrelda sooja-, elektri- või veemajanduse sektori ettevõtete tootmishoonetega. Hoone
konstruktsioon sarnaneb eelkõige logistikaettevõtete tootmishoonetega, kuid ka sellega ei ole päris õige
võrrelda, sest Eesti Posti logistikakeskuse otstarve erineb logistikaettevõtete tootmispindade kasutusest
(nendes logistikakeskustes on enamasti laopinnad). Seepärast ongi uue logistikakeskuse komponentide
amortisatsiooninormide hinnang tehtud Eesti Posti enda ekspertgrupi poolt (…), mis on kaalutud ja
põhjendatud ning mahub lubatud piiridesse.
[…]
Selgitame veel, et Konkurentsiameti poolt esitatud teave erinevate järelevalve all olevate sektorite vara
amortsisatsiooni arvestuse põhimõtete ja tavade kohta ei saa olla aluseks postisektoris kasutusel oleva
vara amortisatsiooni normide määramisel ja sellest tulenevalt esitame meile teadaoleva info
logistikaettevõtete vara amortisatsiooni normide kohta. […]
Uue pakiliini amortisatsiooniks oleme määranud […] aastat arvestades teenindatavaid mahte ja
tehnoloogia vananemist. Päring teistele postiorganisatsioonidele andis tulemuseks […] aastat
amortisatsiooni perioodi. Pärast seda vajab liin uusi investeeringuid kaasajastamiseks, millega saab
pikendada amortisatsiooni perioodi, kuid nagu mainitud, lisandub ka täiendav kulu.
[…]
3. […]
4. Muud tulevikus arvesse võetavad teemad
1. Kui vana pakiliini kasulik eluiga on raamatupidamislikult lõppenud, kuid Eesti Post müüb
liini maha, siis tuleb müügist saadud tulu kajastada pakiliiniga seotud olnud teenuste
omahinnas.
Vastus: Müümine on olnud üks võimalikest variantidest, mis hetkel ei tundu realiseeruvat.
2. Kui Pallasti tn kompleksi eluiga on raamatupidamislikult lõppenud, kuid Eesti Post müüb
kompleksi maha, siis tuleb müügist saadud tulu kajastada kompleksiga seotud olnud teenuste
omahinnas.
Vastus: Ettevõte ei tegele hetkel hoone müügiga.
3. Päikesepaneelidega toodetud elektrienergialt saadava taastuvenergia toetusega tuleb
arvestada elektrienergia kuludes (teenuste omahinda lisatav elektrienergia kulu peab olema
toetusest saadava tulu võrra väiksem).
Vastus: Kui kulu reaalselt väheneb, siis võetakse see ka teenuste omahinna arvestamisel arvesse.
AS Eesti Post • Pallasti 28, 10001 Tallinn Eesti • Tel: 661 6616 •
[email protected]
4. Konkurentsiameti veebilehelt avalikult kättesaadav UPT ebamõistlikult koormavate kulude
hüvitamise taotluse vorm ei sisalda kulude liigitust (otse, kaudne, määratlemata). Selle
liigituse ehk lünga täitmise peab tegema UPT osutaja ise iga kord, kui täidab vormi taotluse
esitamise jaoks. […].
Vastus: Esitatud kulud, kontod, teenused on korrektsed, ehk vastavad täielikult Eesti Posti kehtivale
kulumudelile. […]
Lisaks on esitatud dokumendis toodud 21.02.2019 toimunud kohtumise kokkuvõte, mille osas soovime
täpsustada järgmist:
Punkt 8. Pähklimäe sorteerimiskeskus ei ole kaarhall, vaid selle ehituslik põhimõte on kaarhallile sarnane,
st tegemist on kergehitisega ja seetõttu ei saa seda võrrelda katlamajade ja elektrijaamadega, mis ongi
ehitatud pikaajalise säilimise põhimõttel. Lisaks oli teemaks amortisatsiooni normide kehtestamine, kus
juhatus mainis, et need on ettevõtte otsustada lähtuvalt äritegevusest ning nende muutmiseks tuleb teha
vastaval organil uus põhjendatud otsus.
Punkt 9. Kas siin on Konkurentsiameti ettepanek tõsta kulumijaotusprotsenti […]?
Punkt 11. [...]
Tulenevalt ameti tõstatatud probleemist Eesti Posti kuluarvestuses kanderingi kulu jagamise alusega
tegevusele kanderingi kogumine (…%) ning vajadusega tagada teenustele õiglase kulu jagamine, tuleb
Eesti Postil analüüsida täiendavalt võimalikke stsenaariume, et seda eesmärki saavutada ning seejuures
anname teada, et vajame selleks täiendavat aega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mari Allese
Juhatuse liige
AS Eesti Post • Pallasti 28, 10001 Tallinn Eesti • Tel: 661 6616 •
[email protected]
Jaan Sildam
AS Eesti Post Teie: 11.03.2019 nr 3.2-2/0151-2
[email protected]
Meie: 26.03.2019 nr 8-1/18-0359-057-10
2018. aasta auditeeritud andmete küsimine
Austatud Jaan Sildam
Konkurentsiamet algatas 30.11.2018 AS-i Eesti Post (Eesti Post) suhtes järelevalvemenetluse,
et leida Eesti Posti universaalse postiteenuse (UPT) kulude põhjendatud suurus.
Eesti Post esitas Konkurentsiameti 28.02.2019 järelepärimisele vastuse 11.03.2019 kirjaga1 nr
3.2-2/0151-2. Eesti Post ei toonud oma 11.03.2019 kirjas välja selgitusi, mis viitaks täiendavate
ja eraldiseisvate kulude tekkimisele kanderingil, seoses kirjakastide tühjendamisega. Eesti Posti
poolt argumentidena välja toodud tõsiasjad, et paljudel juhtudel on tühjendatavad kirjakastid
tühjad, kuid tühjendamise kohustus tuleneb seadusandlusest, ei tekita kulu iseenesest. Kulu
saab tekkida vaid sel juhul, kui kirjakastide (kas tühjad või sisaldavad kirju) juurde peab eraldi
sõitma ja aega kulutama ning kirjakast ei asu kanderingil. Konkurentsiameti poolt […]
kanderingi põhjal teostatud analüüs näitas aga, et taolisi sõite praktiliselt ei esine, kuna valdavas
osas asuvad kirjakastid kanderingi marsruudil. Kanderingi nn tupikteedel, kus asuvad ka mõned
kirjakastid, elab suure tõenäosusega perioodika tellijaid, keda on vaja kuus korda nädalas
teenindada hoolimata kirjakastide olemasolust või nende tühjendamise kohustusest. Seetõttu on
kanderingid koostatud perioodiliste väljaannete kätte toimetamiseks kuus korda nädalas ning
muude saadetiste kätte toimetamine ja kirjakastide tühjendamine toimub perioodiliste
väljaannete kätte toimetamise kõrvalt muuhulgas, et tõsta võrgu kuluefektiivsust. Seetõttu ei
ole kohane väita nagu teostataks kanderinge Eesti Posti kohustusest kirjakaste tühjendada.
Kanderingil tekkida võiv eraldi kulu seoses kirjakastide tühjendamisega on kuluarvestuses
eraldi välja toomiseks kaduvväike, võttes arvesse selle eristamiseks vaja minevat töömahtu.
Konkurentsiamet ei nõustu Eesti Posti seisukohaga (kulude jagamise põhimõttega), mille järgi
1
Konkurentsiametis registreeritud 12.03.2019 nr 8-1/18-0359-057-9
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
rakendatakse kuludele […], kui ei ole selge, et sellises suuruses kulud tegelikult ka tekivad.
Eesti Post soovis kanderingide kulude jagamise põhimõtted üle vaadata ja teha vajalikud
muudatused, muuhulgas hakata arvestama teenuste esinemise sagedusega kanderingidel, et
kuluarvestus vastaks tegelikule olukorrale. Selle põhimõttega Konkurentsiamet nõustub ning
on seisukohal, et Eesti Post peaks tegelikule olukorrale vastavate muudatuste tegemisel
loobuma moonutavast ning kulude jagamisel ebaõige tulemuseni viivast tegevusest
kuluarvestuses, mille järgi arvestab Eesti Post […] kanderingi kulust kirjakastide
tühjendamisele, mis jagatakse UPT kuludesse.
Lisaks soovis Eesti Post hetkel kasutatava tegevuse „kanderingi kogumine“ kaotamisel luua
tegevuse või kulugrupi, mis väidetavalt hakkab arvesse võtma tühjade kirjakastide
tühjendamise kohustusest tekkivat kulu ehk nn tühikäigu kulu. Konkurentsiamet soovitab
kanderingide kulude jagamise põhimõtete üle vaatamisel mitte luua nn tühikäikude jaoks eraldi
tegevust, kuna taolist tegevust Eesti Posti kanderingidel ei eksisteeri (mida näitas ka […]
kanderingi põhjal läbi viidud analüüs). Konkurentsiamet peab siin silmas kanderingilt
kirjakastini ja tagasi kanderingile sõitmist, mida ei eksisteeri, mitte fakti, et paljud kirjakastid
on tühjendamise hetkel tühjad. Taolist tühikäigu tegevust Konkurentsiamet ei aktsepteeri, isegi
kui Eesti Post sellise oma kuluarvestusse lisab. Selgitame, et Eesti Post peab UPT osutamisega
seonduvaid kulusid jagama vastavalt postiseaduses sätestatud põhimõttele, mille järgi peab igal
kulul olema põhjuslik seos. Samuti peavad olema sellised seosed loogilised, läbipaistvad ning
kuluarvestuse põhimõtteid silmas pidades aktsepteeritavad. Konkurentsiamet palub Eesti Postil
käesolevale kirjale vastamisel eeltooduga kindlasti arvestada.
Pähklimäel asuva Eesti Posti uue logistikakeskuse amortisatsiooninorme puudutavas osas on
Eesti Post 11.03.2019 kirjas välja toonud, et ettevõtja ei nõustu Konkurentsiameti seisukohaga,
mille järgi peaks logistikakeskuse eluiga olema vähemalt […] aastat, mis on tavapärane vee,
soojuse ja elektrivaldkonnas. Eesti Postile teadaolevalt kasutavad postisektori sarnased
ettevõtted nagu […] sarnaste „sandwhich“ tüüpi hoonete amortiseerimisel perioodi kuni […]
aastat, seadmete puhul […] aastat.
Konkurentsiamet palub Eesti Postil esitada seda kinnitavad konkreetsed tõendid. Kuna hetkel
need puuduvad, jääb amet siinkohal 28.02.2019 kirja punktis 2 toodud põhjendustel (viidates
konkreetsetele dokumentidele ja alustele) seisukohale, et hetkel puuduvad alused järeldada, et
Pähklimäe logistikakeskuse keskmine kasulik eluiga (ja sellest lähtuvalt ka amortisatsiooni
arvestus) võiks olla väiksem kui […] aastat.
[…]
Universaalse postiteenuse osutaja kulude hindamise metoodika2 punkti 7.6 järgi, kui UPT
osutaja majandusaasta tulud ja kulud on auditeeritud, esitab UPT osutaja Konkurentsiametile
majandusaasta kohta andmed metoodika lisas 1 toodud vormil. Lähtuvalt auditeeritud kuludest
ja tuludest, millised olid tegelikult seotud UPT osutamise kohustuse täitmisega, on
Konkurentsiametil õigus aruandekvartalite andmete põhjal leitud hüvitise suurust korrigeerida
(PostiS § 411 lõike 6 alusel kehtestatud määruse § 3 lõige 2). Hüvitise suuruse arvestamisel
2
Kättesaadav: https://www.konkurentsiamet.ee/public/UPT_metoodika_2015.pdf
2 (4)
lähtub Konkurentsiamet PostiS § 411 lõikes 4 sätestatust, võttes aluseks (perioodiks)
majandusaasta auditeeritud andmed.
Konkurentsiametile teadaolevalt on Eesti Posti majandusaasta tulude ja kulude auditeerimine
jõudnud lõpufaasi. Eeltoodust lähtuvalt palub Konkurentsiamet Eesti Postil esitada 2018. aasta
auditeeritud andmed UPT ebamõistlikult koormavate kulude taotlemise vormil, kus
kanderingide kuludest on eemaldatud tegevus „kanderingi kogumine“, Pähklimäe
logistikakeskuse keskmiseks kasulikuks elueaks on hetke selgituste põhjal arvestatud […]
aastat […]. Esitatavates andmetes tuleb üle vaadata ja korrigeerida määratlemata kulude
temaatika, kuna Eesti Posti sõnul ei esine ettevõtte kuluarvestuses enam määratlemata kulusid.
Lisaks tuleb täita (asendades näidisväärtused tegelikega) ja esitada kirja lisas toodud tabel 2018.
aasta kohta tervikuna (ameti poolt kirjas välja toodud muudatustega arvestades).
Eesti Post esitas oma 11.03.2019 kirjas küsimuse, kas Konkurentsiameti ettepanek on tõsta
Pähklimäe logistikakeskuse kulumi UPT jaotusprotsenti […]% tasemelt […]% tasemele.
Soovime välja tuua, et Konkurentsiameti 28.02.2019 kirja sissejuhatavas osas olid välja toodud
ainult Eesti Posti seisukohad 21.02.2019 koosolekult, mitte Konkurentsiameti seisukohad. Eesti
Posti esialgsetel andmetel kujuneb Pähklimäe logistikakeskuse UPT kulumi osakaaluks umbes
[….]% terve keskuse kulumist. Konkurentsiameti hinnangul on taoline suurusjärk realistlik.
Sellegipoolest, kui kulumi osakaal aja jooksul täpsustub, vastavalt tegelikule olukorrale, siis
tuleb kasutada täpsustatud osakaalu, mitte arvestada muutumatult osakaaluga […]%. Kui
näiteks täpsustatud andmetel kujuneb uue logistikakeskuse UPT kulumi osakaaluks hoopis
[…]%, siis tuleb kasutada seda osakaalu nii raamatupidamises kui ka ametile esitatavates
andmetes.
Kokkuvõtvalt nõustub Konkurentsiamet Eesti Postiga, et Eesti Postil on vajalik esitada
täiendavaid andmeid ning et ettevõtja vajab selleks täiendavat aega. Pärast seda kujundab
Konkurentsiamet järelevalvemenetluses välja seisukoha ning enne lõpliku hinnangu andmist
pöördub täiendavalt Eesti Posti poole.
Juhime Eesti Posti tähelepanu, et UPT hüvitise taotluste esitamine on ettevõttele vabatahtlik,
kuid Eesti Postil on kohustus anda selgitusi ja esitada lisaandmeid Konkurentsiameti
nõudmisel, kui taotlus on esitatud. Kui vajalikke andmeid ei esitata, siis puudub ametil võimalus
UPT hüvitise põhjendatud suuruse välja arvutmiseks. Hüvitada saab aga ainult täpselt
väljaselgitatud ja põhjendatud summa. Konkurentsiameti poolt küsitavate täiendavate andmete
mitteesitamisel ei ole ametil võimalik Eesti Postile täiendavalt hüvitada 2018. aasta UPT
ebamõistlikult koormavate kulude katteks taotletavaid summasid.
Palume esitada küsitud teabe esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 09.04.2019 e-posti aadressile
[email protected]. Konkurentsiamet leiab, et antud tähtaeg on piisav
kanderingide kulu jagamise põhimõtete üle vaatamiseks ja muude nõutud muudatuste
tegemiseks, kuna muutmise vajadus oli Eesti Postile teada juba varasemalt. Küsimuste korral
palume koheselt pöörduda Indrek Ahermaa poole kirja lõpus toodud kontaktidel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
3 (4)
Margus Kasepalu
energeetika- ja postiosakonna juhataja
Lisad:
1. Teenuste […] kulud, MS Excel
Indrek Ahermaa
667 2510
[email protected]
4 (4)
Hr Margus Kasepalu
Konkurentsiamet Teie: 26.03.2019 nr 8-1/18-0359-057-10
Tatari 39, 10134, Tallinn Meie: 12.04.2019 nr 8.1-3/0151-3
e-post:
[email protected]
Vastused järelepärimisele
Lugupeetud Hr Kasepalu,
Konkurentsiamet algatas 30.11.2018 AS-i Eesti Post suhtes järelevalvemenetluse, et selgitada välja UPT
ebamõistlikult koormavate kulude ja mõistliku kasumi põhjendatud suurus, ning saatis 28.03.2019 kirja,
milles soovis saada algatatud menetlusega seoses lisateavet.
Oleme järelpärimisest tekkinud küsmused jaotanud järgnevalt. Küsimustele järgnevad nende vastused:
1. Pähklimäel asuva logistikakeskuse amortisatsioonimäär
2. […]
3. Kirjakastide kanderingi kulu (sh tühjade kirjakastide teenindamise kulu
Lõpetuseks oleme selgitanud kulude ümberjagamisega seotud pikaajalist mõju, mida Konkurentsiamet ei
tohiks kulude ümberjagamisega seonduvalt mingil juhul ignoreerida (punkt 4).
1. Pähklimäel asuva logistikakeskuse amortisatsioonimäär
03.04.2019 toimunud kohtumisel kinnitasid Eesti Posti esindajad, et Pähklimäe logistikakeskuse
amoritsatsioonimäär ei mõjuta 2018. aasta UPT kulusid, kuna antud logistikakeskus võeti raamatupidamises
arvele 2019. aastal. Eesti Post tänab Konkurentsiametit, et nad soovivad ennetavalt antud teema läbi
arutada, kuid 2018. aasta UPT kulude väljaselgitamist see ei mõjuta. Eesti Post tegeleb antud küsimusega
edasi ja teavitab enda seisukohast Konkurentsiametit aegsasti.
2. […]
03.04.2019 toimunud kohtumisel selgus, et võib olla võimalik, et Eesti Post ja Konkurentsiamet on
teineteisest mööda rääkinud. […]
Kokkuvõttes saab tõdeda, et selliselt on …kulud läbipaistvalt ja õiglaselt jaotatud, kuigi äride kulude jaotuse
vaates, ei oma antud muudatus võrreldes varasemaga märkimisväärset mõju.
3. Kirjakastide kanderingi kulu
Eesti Post nõustub seisukohaga, et kanderingi kande kulude jagamine peab olema ettevõtte poolt
pakutavatele teenustele õiglane ja läbipaistev, kuid Eesti Post ei saa põhimõtteliselt nõustada, et
postakastide tühjendamisele (kui UPT vältimatule teenuse osale) ei või kulu omistada.
AS Eesti Post • Pallasti 28, 10001 Tallinn Eesti • Tel: 661 6616 •
[email protected]
Konkurentsiamet on põhjendanud oma seisukohta, et postkastide tühjendamise kulu ei tohiks eraldi
arvestada, asjaoluga, et kuivõrd kanderingid perioodiliste väljaannete kojukandeks tuleb läbida kuuel päeval
nädalas igal juhul, toimub postikastide tühjendamine justkui perioodiliste väljaannete kättetoimetamise
kõrvalt muuhulgas. Selline käsitlus ei ole postiseadusest tuleneva teenuse osutamise loogikaga kuidagi
kooskõlas.
Nimelt on perioodika laialikandmise kohustus pandud UPT osutajale PostiS § 361 lg 1 ja 2 alusel
kõrvalkohustusena. Konkurentsiamet on varasemalt selgitanud, et perioodika kojukande „kohustuse mõte
on tagada Eesti Postil olemasoleva UPT võrgu alusel perioodika edastamine ka olukorras, kus keegi ei soovi
seda teenust osutada. Seega on postiseaduses sätestatud kohustus kaitsemehhanism teenuse osutaja
tagamiseks.“ (alus: Konkurentsiameti 21.02.2016 kiri nr 5.1-4/16-0045-169). Sellest lähtuvalt on pigem
perioodika kojukanne UPT-ga kaasnev kõrvalteenus, mitte vastupidi ning Eesti Posti esmane kohustus UPT
osutajana on eelkõige ülal pidada UPT võrku. Seetõttu on olemuslikult loogiline, et UPT osutamisega (sh
postkastide tühjendamisega) seotud kulud jaotatakse esmajärjekorras just nimelt UPT kuludeks mitte
perioodika kuludeks.
Ülaltoodud lahknevust Konkurentsiameti käsitluse ja postiseadusest tuleneva UPT ja perioodika teenuse
omavahelise vahekorra osas võib piltlikult näha nö muna ja kana probleemina – nagu ei ole võimalik
määrata, kumb oli enne, kas muna või kana, ei ole ka võimalik üheselt määrata, kas UPT osutamine on
perioodika kojukande teenuse kõrvaltegevus või vastupidi. Ilmselge on aga see, et Eesti Posti postivõrku on
vaja mõlema teenuse jaoks ning seetõttu on õiglane jagada ka selle võrgustiku toimimiseks vajalikud
kanderingi kulud mõlema teenuse vahel, mitte üksnes perioodika kojukande teenusele. Sellest loogikast
on lähtunud Eesti Posti senine kulude jagamise mudel ja Eesti Post ei nõustu Konkurentsiametiga, et senine
postkastide tühjendamise kulu jagamine oleks mingil moel olnud ebaõiglane ja vajaks ümber vaatamist.
Siiski, selleks et tekkinud vaidlusele konstruktiivselt lahendust otsida, on Eesti Post valmis tegema
kulumudelis järgnevad muudatused:
1) Kaotame mudelist Konkurentsiameti tungival soovil ära senise tegevuse „Kanderingi kogumine“ –
Konkurentsiamet on avaldanud seisukoha, et kuigi varasemalt oli kokku lepitud, et antud tegevusele
jaotatakse […]% kanderingi läbimise kuludest, kuid saame aru, et antud kokkulepe enam ei kehti. Leiame
siiski, et kui leida antud tegevusele õiglane jaotuse alus, hoiaks selle kulurea alleshoidmine mudeli
läbipaistvana.
2) […]
3) Kuna Eesti Post osutab erinevatel päevadel erinevaid teenuseid, eristame kanderingis nädalapäevi –
laupäeval on kulu ainult perioodikal; […] on kandes perioodika ja UPT; teistel päevadel on kandes kõik
teenused. Kulud jaotatakse igal päeval vastavalt mahtudele arvestades, et teatud piirkondades ei osuta
Eesti Post perioodika laialiveo teenust.
4) […] Antud kulud on leitud arvestades kirjakastide ringide kogu distantse, tühjendamise sagedust ja
keskmist kirjakastini sõitmise distantsi.
[…] Eesti Post ei saa nõustuda Konkurentsiameti väitega, et muude saadetiste ja kirjakastide tühjendamine
toimub perioodiliste väljaannete toimetamise kõrvalt, kuna see ei too ettevõttele märkimisväärselt
lisakulusid.
[…] Mööname, et oleme taotlenud ametilt kirjakastide tühjendamise aegade vähendamist, mille osas on
amet selgitanud, et kirjakastide tühjendamise ajad on ettevõtte enda otsustada, kuid arvestama peab siiski
UPT kättesaadavuse tagamise kohustusega. Kahjuks ei ole meil õnnestunud sellist suuremahulist muudatus
väga kiiresti realiseerida, kuid see on töös.
[…]
Eesti Post on seisukohal, et antud tühjade kirjakastide kulul kanderingi kulude ühe osana on põhjuslik seos
ning sellest tulenevalt lisab selle kulumudelisse.
Eesti Post on valmis tegema sarnase analüüsi kõikidest kanderingidest, mis arvestaks kui suur oleks igal
päeval kanderingi distants, kui seal oleksid ainult kirjakastid.
AS Eesti Post • Pallasti 28, 10001 Tallinn Eesti • Tel: 661 6616 •
[email protected]
[…]
4. Kulude ümberjagamise pikaajaline mõju
Konkurentsiameti soovitud kanderingide kulude ümberjagamine üksnes perioodikateenusele […]
moonutaks kulude õiglast jaotust erinevate Eesti Posti poolt osutavate teenuste vahel ning tingiks muude
teenuste arvelt UPT osutamise ülalpidamise (ehk nö rist-subsideerimise). Selline tegevuse ei ole ühelt poolt
konkurentsiõiguse seisukohast aktsepteeritav ja teisalt vähendaks oluliselt ka Eesti Posti poolt
turutingimustel osutavate teenuste konkurentsivõimet.
[…]
Lisad:
1. Analüüs – Kirjakastide distantsid; 2. Tabel -
UPT hüvitise taotluse andmed 2018;
3. Tabel – […]2018.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
[…]
AS Eesti Post • Pallasti 28, 10001 Tallinn Eesti • Tel: 661 6616 •
[email protected]