dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Väljaminev kiriAvalik

Väljaminev kiri

Konkurentsiamet · 8. november 2019
Viit
8-1/2019-096-9
Registreeritud
8. november 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Meediaettevõtete Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
8 Postside valdkond
Sari
8-1 Postside üldine kirjavahetus
Toimik
8-1/2019
Vastutaja
Indrek Ahermaa (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Energeetika- ja postiosakond)

Failid

  • 📎08.11.2019 Dokumentide edastamine EML-le.asice5007 KB

Sisu (failidest)

[…] AS Eesti Post Teie: 12.04.2019 nr 8.1-3/0151-3 Meie: 23.04.2019 nr 8-1/18-0359-057-15 […] Järelevalvemenetlusest Austatud […] 1. Seadusandlikud alused ja järelevalvemenetluse alustamine Vastavalt postiseaduse § 43 lõikele 1, teostab postiseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle järelevalvet Konkurentsiamet. Universaalse postiteenuse (edaspidi UPT) osutajaks Eestis perioodil 2014-2019 on AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post). Vastavalt postiseaduse § 41¹ lg 1 ja 2, võib UPT osutaja Konkurentsiametile esitada taotluse (kvartalite kaupa) UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks. Taotluse põhjendatust kontrollib Konkurentsiamet. Postiseaduse § 41¹ lg 4 kohaselt hüvitatakse UPT osutajale kulud üksnes ulatuses, milles kasutajalt võetav UPT tasu ei võimalda UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud kulude katmist ja mõistliku kasumi saamist. Konkurentsiamet on kooskõlas postiseaduse § 41¹ lg 5 töötanud välja ühtse, kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud kulude hindamise metoodika (edaspidi metoodika), mis on avaldatud Konkurentsiameti veebilehel. Metoodika punkti 3.5. kohaselt peab UPT osutaja vastavalt postiseaduse § 40 (tulu- ja kuluarvestuse eraldatus) lg 5 lähtuma tulu- ja kuluarvestuses põhjuslikust seosest (kulu peab olema seotud selle tegevuse ja teenusega, mis kulu põhjustab) ning objektiivsusest (kulu jagamise põhimõtted peavad tuginema objektiivsetele alustele ega tohi tekitada UPT osutajale põhjendamatut kasu või kahju). Sarnaselt UPT osutajale, kelle jaoks on postiseadusest ja eelnimetatud määrusest tulenevad alused täitmiseks kohustuslikud, peab ka Konkurentsiamet nendest alustest lähtuma oma otsustuses UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude suuruse kohta. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 01.10.2018 esitas Eesti Post Konkurentsiametile taotluse 2018. aasta II kvartali UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks summas […] eurot. Lisaks esitas Eesti Post 06.11.2018 taotluse 2018. aasta III kvartali UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks summas […] eurot. Konkurentsiamet algatas 30.11.2018 Eesti Posti suhtes järelevalvemenetluse, et leida Eesti Posti UPT 2018. aasta kulude põhjendatud suurus. Järelevalvemenetluse algatamise aluseks oli Eesti Posti taotluste kohaselt […] erinevus 2018. aasta II ja III kvartali UPT ebamõistlikult koormavate kulude suuruses ning erinevus Konkurentsiametile ja ajakirjandusele antud info osas. Nimelt 2018. aasta III kvartali UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluse kohaselt oli riigisisese lihtsaadetisena edastatava UPT kirja (kuni 250 g) edastamise omahind […] eurot (taskukohane tasu 0,65 eurot), kuid 15.11.2018 avaldati Ärilehe ajakirjanikule, et sama teenuse kulupõhine hind on ligikaudu 1,50 eurot. Amet on järelevalvemenetluse käigus pöördunud mitmel korral Eesti Posti poole teabe ning selgitusete saamiseks. Viimases 26.03.2019 kirjas nr 8-1/18-0359-057-10 Eesti Postile tõi Konkurentsiamet muuhulgas välja, et seoses Pähklimäel asuva Eesti Posti uue logistikakeskuse amortisatsiooninorme puudutava osaga, ootab Konkurentsiamet Eesti Postilt ettevõtte seisukohti kinnitavaid konkreetseid tõendeid […]. Ka leidis Konkurentsiamet, et ei saa jätkuvalt nõustuda Eesti Posti käsitusega, mis puudutab kanderingide kulude jagamise põhimõtteid. Konkurentsiamet selgitas, et Eesti Post peab UPT osutamisega seonduvad kulud jagama vastavalt postiseaduses sätestatud põhimõtetele, mille järgi peab igal kulul olema põhjuslik seos. Samuti, et sellised seosed peavad olema loogilised, läbipaistvad ning kuluarvestuse põhimõtteid silmas pidades aktsepteeritavad. Amet palus Eesti Postil seisukohtade kujundamisel eeltooduga kindlasti arvestada. Lisaks palus Konkurentsiamet Eesti Postil esitada 2018. aasta auditeeritud andmed UPT ebamõistlikult koormavate kulude taotlemise vormil. […]. Konkurentsiamet nõustub Eesti Postiga, et Pähklimäe logistikakeskuse amoritsatsioonimäär ei mõjuta 2018. aasta UPT kulusid, vaid mõju avaldub 2019. aastal. Amet ootab Eesti Posti selgitusi tulevikus. Analüüsinud Eesti Posti poolt esitatud selgitusi […], nõustub amet nendega. 2. Kanderingide kulud Samas ei saa amet olla nõus Eesti Posti poolt esitatud käsitusega, mis puudutab kanderingide kulude teenustele jagamise põhimõtteid. Amet on seisukohal, et kuigi Eesti Post on formaalselt muutnud kanderingide kulude jagamise põhimõtteid, siis sisuliselt ei ole Eesti Post jätkuvalt järginud postiseaduses sätestatud kohustust jagada kulud põhjusliku seose alusel. Kulude jagamine ei ole loogiline, läbipaistev ega kuluarvestuse põhimõtteid silmas pidades aktsepteeritav. Järgnevalt on toodud Konkurentsiameti selgitused. 2 (6) Eesti Post lisas kuluarvestusse täiendava tegevuse „kanderingi tühjad kirjakastid“ (aastane kulu […] eurot), mis väidetavalt arvestab tühjade kirjakastide juurde sõitmise kulu, mis muidu jääks arvesse võtmata. Eesti Postil on tühja kirjakasti kontrollimise kohustus, isegi kui kirjakastis ei ole ühtegi kirja. Ülejäänud osas toimub kanderingide kulu jagamine teenuste mahtude alusel. Konkurentsiamet rõhutab, et ei sea kahtluse alla, et kõik põhjendatud kulud tuleb arvesse võtta (sh kohustusest tulenevad), kuid arvesse ei saa võtta tegelikest kuludest suuremaid kulusid (jagada kulusid põhjendamatult palju). Vastavalt Eesti Posti poolt esitatud andmetele, kasutas Eesti Post tegevuse „kanderingi tühjad kirjakastid“ arvutamisel järgmisi muutujaid: 1. 2018. aasta keskmine kirjakastide arv oli 2133; 2. …% kirjakastidest olid Eesti Posti monitooringu põhjal tühjad ehk kirjakastis ei olnud tühjendamise hetkel ühtegi kirja; 3. Ühe kirjakasti juurde sõitmine moodustab kanderingidel keskmiselt … km – siin ei ole silmas peetud tegelikku läbisõitu (… km) tühja kirjakastini ja tagasi, vaid see on arvestuslik ja mõtteline osa terve kanderingi läbisõidust; 4. Tühjade kirjakastide kontrollimise keskmine sagedus oli …. Nende muutujate põhjal leidis Eesti Post tühjade kirjakastide nn arvestusliku aastase läbisõidu. […] Ülejäänud […]% kuludest jaguneb kandes olevate saadetiste kätte toimetamiseks ja tühjendamise hetkel kirju sisaldavate kirjakastide tühjendamiseks. Konkurentsiamet ei sea kahtluse alla, et tühja kirjakasti juurde sõitmine tekitab teatud osas läbisõitu kogu kanderingist (ehk siis kulu tekib ja seda tuleb ka arvestada), kuid sellest tekkiv kulu ei ole ning ei saagi olla nii suur […]. Kokkuvõttes soovib amet konstateerida, et kirjakastide olemasolu või mitte olemasolu kanderingidel ei mõjuta märkimisväärselt kanderingide läbisõitu. Sellisel juhul ei oma ka tähtsust, kas kirjakastides on kirju või mitte. See omakorda tähendab, et ei ole põhjendatud kohelda tühje kirjakaste kuidagi teistmoodi, luues nendele teistsugused kulude jagamise alused. Seetõttu ei vasta Eesti Posti poolt esitatud väited (tühja kirjakasti kohustusest tulenev tühjendamine tekitab eraldiseisvat ja märgatavat kulu, mida tuleb spetsiaalse valemi kaudu arvesse võtta) postiseadusest tulenevatele nõuetele. Taoline kulude jagamine ei ole loogiline, läbipaistev ega kuluarvestuse põhimõtteid silmas pidades aktsepteeritav. Seda asjaolu ei sea kahtluse alla ka Eesti Posti üldsõnalised väited, et Eesti Postil on kirjakastide tühjendamise kohustus. Amet nõustub sellega, kuid see ei tähenda, et kirjakastide tühjendamise kohustuse täitmisega võiks Eesti Post kõrvale kalduda kanderingidega seonduvate kuluarvestuse põhimõtetest. [..] Konkurentsiamet ei saa sellist Eesti Posti tegevust pidada põhjendatuks ega arvestada sellega 2018. aasta taotluse menetlemisel, kui taotluse rahuldamist võimaldav asjaolu. […] Kui Eesti Post peaks hakkama eraldi sisse ostma kõikide kirjakastide tühjendamise teenust, siis läheks see vastuollu kuluefektiivsuse põhimõttega (hoolimata oma kandevõrgu olemasolust ja selle võimekusest tühjendada kirjakaste, tekitatakse UPT-le põhjendamatu lisakulu) ja taolise teenuse kulu ei ole võimalik arvestada UPT hüvitise aluseks olevate kulude hulka. 3 (6) Lisaks, UPT ebamõistlikult koormavate kulude arvutusi puudutavalt esineb Eesti Posti 12.04.2019 kirjast tulenevalt vastuolu ka selles, et ühest küljest väidab Eesti Post, et laupäevane kanne on vaid perioodika jaoks, mistõttu jagatakse laupäeva kandekulu ainult perioodikale. Samas Eesti Posti veebilehel oleva info kohaselt tühjendatakse tervel 92 kirjakasti kuuel päeval nädalas sh laupäeval. Lisaks tühjendatakse veel paari kirjakasti laupäeval, kuid harvemini, kui kuuel päeval nädalas. Seega tühjendab Eesti Post laupäeviti ligi 100 kirjakasti, kuid nagu juba eelnevalt kirjas on välja toodud, siis kirjakastide olemasolu kanderingil ei mõjuta selle läbisõitu ega seetõttu ka kulusid olulisel määral. Isegi kui Eesti Post jagaks teatud osa laupäeva kandekulust kirjakastide tühjendamisele ehk UPT-le, siis Konkurentsiamet ei arvestaks selle summaga UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitise arvutuses, sest kuuel päeval nädalas kirjakastide tühjendamine ei ole UPT kohustus. Ka viis korda nädalas tühjendamine ei ole kohustus, mida möönis Eesti Post õigesti oma 12.04.2019 kirjas. Seda olukorras, kus viis korda nädalas kontrollitavad kirjakastid on tühjad. Konkurentsiamet ei sea kahtluse alla, et Eesti Post võib selliseid kulutusi teha, kuid selgitab, et kuna Eesti Postil puudub taoliste kulutuste tegemiseks kohustus, ei saa neid käsitada kulutustena, mida Eesti Postile peaks hüvitama UPT teenuse osutamisega seonduvate ebamõistlikult koormavate kulude taotluste raames. Samuti ei saa Konkurentsiamet käsitada hüvitamisele kuuluvate põhjendatud kuludena kulusid, mis tekivad olukorras, kus Eesti Post ületab talle kehtivat kohustust postkontorite lahtiolekuaja kohta (kaks tundi). Üle selle ettenähtud kohustuse postkontorite lahtiolek ning sellega kaasnevad kulud ei kuulu UPT ebamõistlikult koormavate kulude hulka ega seetõttu ka hüvitamisele. Siiski, kuna on põhjendatud, et UPT teenust osutava postkontori töötajal on vaja aega kontori avamise ja sulgemise ettevalmistamise toiminguteks, on UPT hüvitise taotluse vormil kasutusel valem, mis lahutab reservajast arvestuslikult 0,125 töötaja aja, mis vastab ühele töötunnile päevas. Ehk siis iga UPT kohustust täitva postkontori puhul läheb hüvitise arvestusse kolm tundi mitte kaks. Seda aega ületav osa ei saa olla UPT hüvitise maksmise aluseks, seda ka juhul, kui see aeg ei ole kaetud ühegi teenuse osutamisega. See on kooskõlas postiseadusest ja selle alamaktidest tulenevate UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise nõuetega. Lähtudes eeltoodust, ei pea Konkurentsiamet põhjendatuks, et ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise alla võiksid kuuluda ka need kulud, mis seonduvad Eesti Posti tegevusega, kui Eesti Post hoiab postkontoreid lahti rohkem, kui ta peab seda tegema UPT osutamiseks ettenähtud kohustuse raames. Veel ühe muudatusena oma kuluarvestuses jagas Eesti Post kanderingi kulud kandepäevade vahel ning sidus vastava kandepäeva kulu ainult nende teenustega, mida sellel päeval osutatakse. Muudatus vastab põhimõttele, et kulu peab olema põhjuslikus seoses selle tekitajaga. […] Konkurentsiamet rõhutab, et Eesti Post peab kanderingide igapäevase distantsi väljaarvestamisel lähtuma reaalsest olukorrast. Hüpoteetilisest olukorrast lähtumine ei saa olla põhjenduseks, miks peaks Konkurentsiamet nõustuma Eesti Postiga ning lugema Eesti Posti kanderingide kulude jagamise põhimõtted nõuetele vastavaks. Reaalsele olukorrale vastavad arvutused on aga eelduseks Eesti Posti 2018. aasta UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluse rahuldamiseks. Võttes arvesse eeltoodut, on Konkurentsiamet seisukohal, et Eesti Posti 12.04.2019 kirjas välja toodud UPT 2018. aasta ebamõistlikult koormavad kulud summas […] eurot ei ole põhjendatud ning Eesti Posti UPT kuluarvestus ei vasta nõuetele. 4 (6) […] Konkurentsiamet ei saa pidada põhjendatuks ka Eesti Posti seisukohti (12.04.2019 kirja punkt 4), millega Eesti Post heidab ametile üldsõnaliselt ette vastuollu minekut konkurentsiõigusega. UPT ebamõistlikult koormavatele kulude arvestamisele on kehtestatud kindlad seadusest ning selle alamaktidest tulenevad nõuded ja reeglid. Nende täitmise järgimise vajadust välja tuues ning täitmisele suunamist ei saa käsitada ristsubsideerimisele sundimisena. […] Konkurentsiamet selgitab, et Eesti Posti poolt osutatavate teenuste kulud peavad olema selgelt ja läbipaistvalt eristatud ning seda ka tema poolt osutatavat UPT teenust arvestades. Siinkohal seadus erisusi ei sea. Konkurentsiamet selgitab ka, et nimetatud, seadusest tulenevate nõuete täitmisest ei vabasta Eesti Posti UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluse esitamisel ka asjaolu, et sellest tulenev mõju võib olla Eesti Posti jaoks problemaatiline (12.04.2019 kirja viimane lõik). Lähtudes eeltoodust ning kuna Eesti Post on piisavalt pädev ise oma kuluarvestuse süsteemi reaalsele olukorrale vastavaks tegemisel, amet saab rahuldada vaid Eesti Posti UPT ebamõistlikult koormavate kulude põhjendatud taotluse ning amet ei saa kohustada Eesti Posti taotluse esitamiseks, annab amet ettevõtjale siinkohal vaid järgnevad soovitused: 1. Eemaldada kuluarvestusest tegevus „kanderingi tühjad kirjakastid“, mis tähendab, et kogu kanderingi kulu, mis 2018. aastal oli […]eurot, tuleb jagada tegevuste […] ja „kanderingi laupäevane kanne“ vahel. Muudatuse eeldatav mõju UPT kulude vähenemisele on ligikaudu […] eurot, kuna ligi […] eurot jaguneb läbi teiste kanderingidega seotud tegevuste siiski UPT-le. 2. […] See meetod arvestab ka tühjade kirjakastide kuluga, sest läbi üldise kogutud saadetiste mahu jagatakse vastavatele teenustele kulu. See, kas ühes kirjakastis on null kirja ja teises kaks kirja (kokku kaks) või on mõlemas kirjakastis üks kiri (kokku kaks), ei oma määravat tähtsust, kuna kirjakastide tühjendamine ja nendest kogutav kirjade arv ei mõjuta kanderingi läbisõitu. Kirjakasti juures peatumise ja kasti tühjendamise kulu (sh tühja kasti kontrollimise kulu) on juba kaetud läbi tegevuse „kirjakastidest kogumine“. Selle muudatuse rahalist mõju UPT-le ei ole ametil võimalik hinnata käesolevate andmete põhjal, kuid UPT kulu peab vähenema, kuivõrd […] põhjustab ebaõiglaselt suure osa kulude jagamise UPT-le. 3. Kahe esimese punkti mõjul tuleb ühtlasi korrigeerida ka tegevuste „…“, „…“, „….“ ja „…..“ kulusid, kuna need jagatakse teenustele efektiivsete kulude proportsiooni alusel ja punktides 1-3 toodud kulud liigituvad efektiivseteks. Kui kuluarvestuses on veel kulusid, mille suurus sõltub punktides 1 ja 2 nimetatud kuludest või alustest, siis tuleb ka neid kulusid vastavalt korrigeerida. Juhime Eesti Posti tähelepanu, et kui Eesti Post ei vii oma kuluarvestuse põhimõtteid kooskõlla postiseaduse nõuetega ning ei esita Konkurentsiametile vajalikke andmeid, puudub ametil võimalus UPT hüvitise põhjendatud suuruse välja arvutmiseks. Hüvitada saab aga ainult täpselt väljaselgitatud ja põhjendatud summa. Konkurentsiameti poolt küsitavate täiendavate andmete mitteesitamisel ei ole ametil võimalik täiendavalt hüvitada Eesti Postile 2018. aasta UPT ebamõistlikult koormavate kulude katteks taotletavat summat. 5 (6) Konkurentsiamet annab Eesti Postile võimaluse esitada oma seisukohad hiljemalt 30.04.2019 e-posti aadressile [email protected]. Konkurentsiamet leiab, et antud tähtaeg on piisav, kuna eeldab ainult kanderingide kuludega seotud arvutuste tegemist. Küsimuste korral palume koheselt pöörduda e-posti aadressil [email protected]. Samuti on Eesti Postil võimalik selleks kuupäevaks esitada uus postiseaduse nõuetele vastav 2018. aasta UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotlus. Kanderinge puudutava kuluarvestuse nõutele vastavusse mitteviimisel või Konkurentsiameti poolt esitatud küsitud teabe põhjendamatult mitteesitamisel teeb amet järelevalvemenetluses ning Eesti Posti 2018. UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluse osas otsustused olemasolevate andmete põhjal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Kasepalu energeetika- ja postiosakonna juhataja Indrek Ahermaa 6672510 [email protected] 6 (6) Hr Margus Kasepalu Konkurentsiamet Teie: 30.04.2019 nr 8-1/18-0359-057-19 Tatari 39, 10134, Tallinn Meie: 09.05.2019 nr 8.1-3/0151-5 e-post: [email protected] Vastused järelepärimisele Lugupeetud härra Kasepalu, Konkurentsiamet algatas 30.11.2018 AS-i Eesti Post (Eesti Post) suhtes järelevalvemenetluse, et selgitada välja UPT ebamõistlikult koormavate kulude ja mõistliku kasumi põhjendatud suurus ning esitas 30.04.2019 kirjas Eesti Postile küsimused seoses esitatud kulumudeliga. Järgnevad küsimuste vastused. 1. Konkurentsiamet soovitas Eesti Postil muuta kanderingide kulude jagamise põhimõtteid. See tähendab, et kanderingide kogukulud oleks pidanud jääma muutumatuks ja muudatused oleks toimunud vaid kulude jagamises. Siiski on Eesti Post 02.05.2019 kirja andmetel muutnud kanderingide kogukulu (12.04.2019 kirja põhjal oli […] eurot, nüüd on […] eurot). Millest on tingitud see muutus? […] Küsimus nr 4 juures oleme sellest lähemalt kirjutanud. 2. Eesti Posti selgituste kohaselt eraldatakse kandekulust esialgu laupäevane osa laupäevase läbisõidu proportsiooni alusel ning siis jagatakse ülejäänud kandekulu erinevate nädalapäevade ja vastavate teenuste vahel. See tähendab, et laupäevase kande tegevuse kulu ei oleks tohtinud muutuda. Siiski on Eesti Post 02.05.2019 kirja andmetel seda muutnud (12.04.2019 kirja põhjal oli see […] eurot, nüüd on […] eurot). Millest on tingitud see muutus? Parandatud tulemus: laupäevase kande tegevuse kulu on […] eurot […]. 3. Kanderingide kulude ümberjagamine ei tohiks mõjutada teiste tegevuste kulusid (v.a tugikulud, mille jagunemine on seotud efektiivsete kulude proportsiooniga ja mille üle vaatamist amet ka palus). Samas on Eesti Post muutnud 02.05.2019 kirja andmetel pea kõikide tegevuste kulusid, võrreldes 12.04.2019 kirjaga. Seda küll üsna väikeses mahus. Millest on tingitud see muutus? AS Eesti Post • Pallasti 28, 10001 Tallinn Eesti • Tel: 661 6616 • [email protected] […] Küsimus nr 4 juures oleme sellest lähemalt kirjutanud. 4. Eesti Posti poolt 02.05.2019 esitatud andmete põhjal vähenesid kanderingide kulude muudatuste mõjul […]. Amet on juhtinud Eesti Posti tähelepanu, et korrigeeritud taotluses tuleb samas ulatuses vähendada ka tugikulude osakaalu vastava teenuse kuludes, kuna tugikulud jagatakse teenustele nende efektiivsete kulude alusel. Eesti Post seda oma 02.05.2019 kirjaga esitatud andmetel teinud ei ole. […] Ameti hinnangul ei ole Eesti Post vähendanud ka teiste seotud UPT kogumi teenuste (mille efektiivsed kulud kanderingide kulude jagamise aluseid muutes samuti vähenesid) tugikulusid efektiivsete kulude vähenemisega samas ulatuses. Miks ei ole Eesti Post vähendanud tugikulusid efektiivsete kuludega vastavas ulatuses? Vajadusel palume esitada korrigeeritud andmed (korrigeeritud taotluse). Efektiivsed kulud arvutab […] programm ise. Seekord tekkis tehniline viga arvutuse käsus, […] 2018.aasta tulemus selles osas parandatud. […] 5. Eesti Posti poolt 02.05.2019 esitatud andmetel suurenesid […] kanderingidega seotud kulud ja seetõttu suurenesid ka teenuse efektiivsed kulud […]% võrra ([…]) . See tähendab, et ka tugikulud oleksid pidanud suurenema samas ulatuses, kuna need jagatakse efektiivsete kulude osakaalu põhjal. […] Sellest võib järeldada, et ka teiste UPT kogumisse mittekuuluvate teenuste tugikulusid ei ole korrigeeritud õigesti. Miks ei ole Eesti Post suurendanud tugikulusid efektiivsete kuludega vastavas ulatuses? Vajadusel palume esitada korrigeeritud andmed (korrigeeritud taotluse). Vt punkt 4. 6. Konkurentsiameti hinnangul on UPT kogumi teenuste tugikulude ja mitte-UPT kogumi teenuste tugikulude korrigeerimata jätmise tulemusel 02.05.2019 kirjaga esitatud 2018. aasta UPT ebamõistlikult koormavate kulude summa põhjendatud väärtusest ligikaudu […] euro võrra suurem (st taotletav hüvitis peaks olema ligikaudu […] euro võrra väiksem). Kahjuks puuduvad ametil andmed täpse summa välja arvutamiseks, mis on antud juhul veel takistuseks Eesti Posti 2018. aasta UPT ebamõistlikult koormavate kulude taotluse rahuldamisel. Loodame ka siinkohal konstruktiivse ja kiire koostöö jätkumisele. Juhime tähelepanu, et Konkurentsiamet ei viivita ega soovi viivitada Eesti Postile UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluse rahuldamisega, vaid ametil on selleks vaja, et Eesti Post teeks vastavasisulised ja põhjendatud muudatused. Taotletav hüvitis on […] euro võrra väiksem ([…]). Eraldiseisvalt toome välja, et nagu ka 8.1-3/0151-4 kirjas jäävad Konkurentsiamet ja Eesti Post tegevus „kanderingi tühjad kirjakastid“ osas eriarvamusele. Samas oleme mudelis teinud muudatused vastavalt Konkurentsiameti suunistele. Küsimuste tekkides oleme meelsasti valmis lisainfot andma. Kontaktisikuks on meie poolt hr[…]. AS Eesti Post • Pallasti 28, 10001 Tallinn Eesti • Tel: 661 6616 • [email protected] Lisa 1. UPT hüvitise taotluse andmed 2018; Lisa 2. […]_2018. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ […] AS Eesti Post • Pallasti 28, 10001 Tallinn Eesti • Tel: 661 6616 • [email protected] Hr Margus Kasepalu Meie: 19.07.2017 nr 1.1-5/0807 Konkurentsiamet Auna 6, 10317 Tallinn [email protected] Perioodika maapiirkonna omahinna arvestus ja kinnituse saamine muutuvkulude õiglasele arvestusele Lugupeetud Margus Kasepalu AS Eesti Post on saanud Konkurentsiauditi käigus õigusliku analüüsi perioodika väljaannete edastamiseks maapiirkonnas (LISA 1). Õiguslikus analüüs käsitleb teenuse vastavust konkurentsiõiguse ja riigiabieeskirjade kontekstis. Analüüsist tulenevalt oleme kohustatud riskid maandama ja viima teenuse vastavusse seadusandluse ja muude eeskirjadega. Nii nagu juuli alguses toimunud kohtumisel ka rääkisime, on üheks suurimaks riskiks perioodika väljaannete edastamine maapiirkonnas alla muutuvkulude ning seda olukorras kus teenus on olulise turujõuga teenus. Käesoleva kirjaga saadame Teile meie perioodika omahinnaarvestamise metoodika kirjelduse ( Lisa 2), millele soovime saada Teie poolset kinnitust või tähelepanekuid hiljemalt 10.08.2017 Meie poolt kirjeldatud metoodika alusel,mis on hetkel kehtiva kulumudeli alusel prognoositud 2018 aastaks, vajab perioodika väljaannete edastamine maal muutuvkulude katteks jaantud riski maandamiseks täiendavalt […] EUR kas teenuse hinnatõusu või riikliku dotatsiooni abil. Alternatiiv oleks ka laupäevasest kandepäevast loobumine, kuid hetkel see võimalus on välistatud. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Joona Saluveer Juhatuse esimees Joona Saluveer Teie: 19.07.2017 nr 1.1-5/0807 AS Eesti Post [email protected] Meie: 11.08.2017 nr 8-1/2017-059-3 Vastus pöördumisele Austatud Joona Saluveer AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post) esitas 20.07.2017 Konkurentsiametile pöördumise1 seoses perioodilise väljaande edastamise teenuse omahinna arvutamisega. Eesti Post tõi pöördumises välja (kokkuvõtvalt), et tellis hiljuti õigusliku analüüsi, mis puudutab perioodiliste väljaannete edastamist maapiirkonnas. Analüüs käsitles teenuse vastavust konkurentsiõigusele ja riigiabieeskirjadele. Suurima riskina nägi analüüs, et kõnealust teenust osutatakse hinnaga, mis jääb alla teenuse muutuvkulude. Eesti Post soovis saada Konkurentsiameti hinnangut perioodilise väljaande edastamise teenuse omahinna arvutamise metoodikale – kas see vastab postiseaduse ja konkurentsiseaduse nõuetele. Konkurentsiameti seisukoht Postiseaduse § 40 kohaselt tuleb Eesti Postil universaalse postiteenuse osutamisel (edaspidi UPT) kasutada tegevuspõhist kuluarvestust ning teostada kulude jagamine objektiivselt ja tuginedes põhjuslikule seosele. Teenuse tulud ja kulud tuleb eristada, kui teenus kasutab UPT kogumisse kuuluva postiteenusega ühiseid ressursse. Postiseadus ei sätesta aga, kas ja kuidas tuleks jagada kulud teatud teenuse sees (näiteks linna- või maapiirkonna vahel, kaalukategooriate vahel, edastamise kiiruse vahel jne). Postiseaduse § 4 lg 5 punkti 6 kohaselt on üheks postiteenuseks perioodilise väljaande edastamine, eristamata maa või linnapiirkonda. Järelikult on linna ja maapiirkonna kategooriate puhul tegemist teenuse alaliikidega. […] Tulenevalt postiseadusest, puudub Konkurentsiametil pädevus postiteenuse alaliikide kulude jagamisele hinnangu andmiseks. Perioodilise väljaande edastamise teenuse üle amet järelevalvet ei teosta ega reguleeri ka selle teenuse tasu. Seetõttu ei kuulu Teie poolt tõstatatud küsimus postiseaduse reguleerimisalasse. Konkurentsiseaduse (KonkS) poole pealt selgitame, et vastavalt konkurentsiõiguse praktikale 1 Konkurentsiametis registreeritud 20.07.2017 kiri nr 8-1/2017-059-1 Auna 6 / 10317 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 saab hindu lugeda ebaõiglaselt madalaks ja seetõttu KonkS § 16 punktiga 1 vastuolus olevaks üksnes juhul, kui selle tulemusena ei saa konkurendid turule siseneda või nad peavad oma tegevuse lõpetama, misjärel on turgu valitsevat seisundit omaval ettevõtjal võimalik oma hindu tõsta. Perioodiliste väljaannete edastamise teenust maapiirkonnas on siiani osutanud üksnes Eesti Post. Konkurentsiametile ei ole teada, et mõni ettevõtja oleks soovinud kunagi turule siseneda. Arvestades lisaks seda, et maapiirkonna kojukande võrk on KonkS § 15 tähenduses oluliseks vahendiks, mille dubleerimine on majanduslikult ebaotstarbekas, siis ei ole näha, et Eesti Postile selle teenuse osas konkurente tekiks. Seetõttu ei ole käesoleval juhul täidetud vajalikud eeldused selleks, et Eesti Posti hinnakujundus saaks olla KonkS § 16 punkti 1 tähenduses ebaõiglaselt madal. Kuna puuduvad objektiivsed alused, mis annaksid võimaluse järeldada, et Eesti Posti poolt maapiirkonnas perioodilise väljaande edastamise teenuse hind oleks vastuolus KonkS § 16 punktiga 1, ei teosta Konkurentsiamet siinkohal KonkS-st lähtudes täiendavaid menetlustoiminguid (muuhulgas Teie poolt esitatud metoodikat puudutavat analüüsi või metoodikale hinnangu andmist). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Külli Haab regulatsiooniteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja Indrek Ahermaa 667 2510 [email protected] 2 (2) KONKURENTSIAMETI ARUANNE POSTITEENUSTE VALDKONNAS TOIMUNUD ARENGUTE JA ESILEKERKINUD PROBLEEMIDE NING KONKURENTSIAMETI TEGEVUSE KOHTA NIMETATUD VALDKONNAS 2014. AASTAL TALLINN 2015 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................................................2 1. Postside turg...............................................................................................................................................3 2. Tegevusluba nõudvad postiteenused ........................................................................................................4 3. Tegevusluba mittenõudvad postiteenused ................................................................................................6 3.1. Kullerpostiteenus ...............................................................................................................................6 3.2. Otsepostiteenus .................................................................................................................................8 3.3. Perioodilise väljaande edastamine.....................................................................................................9 4. UPT osutaja.................................................................................................................................................9 4.1. Kuluarvestus .....................................................................................................................................10 4.2. UPT tasud .........................................................................................................................................11 4.3. UPT allahindlused .............................................................................................................................11 5. UPT ebamõistlikult koormavate kulude katmine .....................................................................................12 5.1. UPT makse ........................................................................................................................................12 5.2. UPT hüvitis ........................................................................................................................................13 6. Postivõrk ...................................................................................................................................................14 6.1. Postkontorid .....................................................................................................................................14 6.2. UPT osutaja postkontorid .................................................................................................................14 6.3. Kirjakastid .........................................................................................................................................16 7. Järelevalve ................................................................................................................................................16 8. Tulevikusuunad ........................................................................................................................................20 9. Tegevused 2015. aastal ............................................................................................................................21 1 Sissejuhatus Postiseaduse1 § 47 lg 1 kohaselt esitab Konkurentsiamet Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumile (edaspidi MKM) iga aasta teises kvartalis kirjaliku aruande postiteenuste valdkonnas toimunud arengute ja esilekerkinud probleemide ning ameti tegevuse kohta nimetatud valdkonnas eelmise kalendriaasta jooksul. Käesolev aruanne kajastab Konkurentsiameti 2014. aasta tegemisi ja postituru ülevaadet. Alates 01.07.2014 jõustus majandustegevuse seadustiku üldosa seadus2 (MsüS), mis sätestab erinevates majandussektorites majandustegevuse alustamist, teostamist, lõppemist, jätkamist, registri pidamist ning riiklikku järelevalvet ja vastutust puudutavad nõuded. See puudutab ka postisektorit – kui varasemalt oli kogu postisektorit puudutav regulatsioon koondatud postiseaduse alla, siis nüüdsest peab majandustegevust puudutavates küsimustes lähtuma ka MsüS-is sätestatud alustest. Postiteenuse osutajate arv jäi 2014. aastal suures osas samaks (võrreldes eelneva aastaga), kuid postsideturu käive jätkas kasvamist (2014. aastal tervikuna 9%). Kasvas pea kõikide teenuste käive (sh universaalne postiteenus (UPT)). Vähenes UPT kahjum, mis omakorda tähendas vähenenud UPT hüvitise vajadust. Seda nii rahvusvaheliste kirisaadetiste suurenenud mahtude kui ka muutunud taskukohaste tasude tõttu. Konkurentsiamet korraldas 2014. aastal avaliku konkursi UPT osutaja leidmiseks, kuna AS-i Eest Post (edaspidi Eesti Post) kehtiv UPT tegevusluba lõppes oktoobris. Konkursi tulemusena jätkab UPT osutajana veel viis järgmist aastat Eesti Post. Kaebusi ja pöördumisi postiteenuse osutajate tegevuse kohta esitati 2014. aastal mõnevõrra vähem kui eelneval aastal (vastavalt 53 ja 62). 1 RT I, 12.07.2014, 107 2 RT I, 19.03.2015, 51 2 1. Postside turg Postiseaduse kohaselt jagunevad postiteenused kaheks:  teenused, mille osutamiseks on vaja taotleda Konkurentsiametilt tegevusluba;  teenused, mille osutamiseks on vaja ennast majandustegevuse registris (MTR) registreerida. Tegevusluba nõudvad teenused on kirisaadetiste ja postipakkide liht-, täht- ja väärtsaadetisena edastamine, samuti UPT osutamine. Kullerpostiteenuse, otsepostiteenuse, perioodiliste väljaannete edastamise ja muu postiteenuse korral on vaja tegevus registreerida. Eesti Postil lõppes 2014. aastal nelja tegevusloa (siseriikliku ja rahvusvahelise kirisaadetise edastamine ning siseriikliku ja rahvusvahelise postipaki edastamine) kehtivus. Seadusandluse muudatuse tulemusel ei ole enam vaja taotleda siseriikliku ja rahvusvahelise teenuse osutamiseks eraldi tegevuslube. Samas ei saa taotleda tegevusloa pikendamist, vaid tuleb taotleda uut luba. Selle tulemusel esitas Eesti Post Konkurentsiametile senise nelja loa asemel kaks tegevusloa taotlust (siseriiklik ja rahvusvaheline kiri koos ning siseriiklik ja rahvusvaheline pakk koos). Amet väljastas ettevõtjale nimetatud tegevusload perioodiks 2014-2019. Tegevusloa tingimused jäid üldjoontes samaks. Teiseks tegevusluba omavaks postiteenuse osutajaks oli Express Post, kelle tegevusluba kehtib kuni 2018. aastani. Ükski teine ettevõtja postiteenuse tegevusluba 2014. aastal ei taotlenud. Eelmisel aastal registreeriti MTR-s neli uut postiteenuse osutajat. Kolm ettevõtjat registreerisid ennast kullerpostiteenuse osutajaks ja üks muu postiteenuse osutajaks. Samal ajal kustutati MTR-st kaks postiteenuse osutajat. Kokkuvõttes oli 2014. aasta lõpu seisuga registreeritud 53 erinevat postiteenuse osutajat (kahe võrra rohkem kui eelneval aastal), kellest paljud osutasid samal ajal mitut erinevat postiteenust. Postiteenuse osutajate arv teenuste kaupa on esitatud tabelis 1. Tegemist on MTR andmetega, mis tähendab, et mitmed ettevõtjad omavad küll registreeringut, kuid reaalselt ei osuta postiteenuseid. Tabel 1 Postiteenuse osutajate arv aastatel 2010-2014 Teenus 2010 2011 2012 2013 2014 Universaalne postiteenus (UPT) 1 1 1 1 1 Kirisaadetise edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena 2 2 2 2 2 Postipaki edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena 1 1 1 1 1 Kullerpostiteenus 35 31 49 47 49 Otsepostiteenus 10 7 10 10 10 Perioodilise väljaande edastamine 6 6 9 8 8 Muud postiteenused 4 4 8 8 9 Postiteenuste käive (teenuste lõikes) on esitatud tabelis 2. Kirisaadetiste ja postipakkide edastamise all on silmas peetud teenuse osutamist tegevusloa alusel (v.a UPT). 3 Tabel 2 Postiteenuste käive aastatel 2010-2014 (eurot) 2010 2011 2012 2013 2014 Universaalne postiteenus * * * * * Kirisaadetise edastamine * * * * * Postipaki edastamine * * * * * Kullerpostiteenus 28 585 009 30 189 439 35 001 916 37 399 080 41 648 817 Otsepostiteenus 1 940 157 2 401 743 2 111 131 2 225 696 * Perioodilise väljaande edastamine * * 7 746 800 7 737 422 * Muud postiteenused * * * * * Kokku 63 955 727 64 728 626 71 652 656 76 263 670 83 172 221 * Konfidentsiaalne Muud postiteenused sisaldavad Eesti Posti teenuseid nagu rahakaardi teenus, pensionide kättetoimetamine, pakiautomaadi teenus, tollideklaratsioonid. Teiste registreeritud ettevõtjate muu postiteenuse käive oli null. Tabelist 2 on näha, et välja arvatud kirisaadetiste ja postipakkide edastamise, on ülejäänud postiteenuste käive aastaga kasvanud. Kokku suurenes postiteenuste turu käive 2014. aastal 9,0%, võrreldes eelneva aastaga. UPT käive on viimase kolme aastaga märgatavalt kasvanud (2014. aastal 35,8%, võrreldes 2010. aastaga). Käibe kasvu on mõjutanud 2011. ja 2014. aastal aset leidnud taskukohaste tasude muudatus ning rahvusvaheliselt Eestisse saadetavate kirjade mahu suurenemine. Kui kullerpostiteenuse ja otsepostiteenuse käive kasvas 2014. aastal eelneva aastaga võrreldes vastavalt 11,4% ja *%, siis perioodiliste väljaannete käibe kasv jäi tagasihoidlikumaks (*%). Teenuste tasandil moodustab kullerpost täpselt poole käibest, UPT ja kirisaadetiste edastamise teenused moodustavad ligikaudu kolmandiku kogu postiturust. Ülejäänud teenuste osakaal jääb alla 10% (vt joonis 1). Joonis 1 Postiteenuste käibe jaotus 2014. aastal * Konfidentsiaalne Üldjoontes on turujaotus jäänud aastaga samaks. Põhilised teenuseosutajad on samuti jäänud samaks. Tihe konkurents eksisteerib endiselt vaid kullerpostiteenuste turul. Aasta jooksul kustutatud või registreeritud teenuseosutajad on olnud väiksed või ei ole üldse teenust osutanud. 2. Tegevusluba nõudvad postiteenused Tegevusluba on nõutav UPT osutamiseks ja kirisaadetiste ning postipakkide edastamiseks liht-, täht- ja väärtsaadetisena (edaspidi MUPT teenused). Lihtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk:  mis väljastatakse saajale või tema esindajale ilma allkirjata;  mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldamata;  mille kaotsimineku või kahjustumise korral puudub postiteenuse osutajal kohustus maksta hüvitist. 4 Tähtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk:  mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel;  mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldamata;  mille kaotsimineku või kahjustumise korral maksab postiteenuse osutaja saatjale postiteenuse osutaja eelnevalt määratud garantiisumma. Väärtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk:  mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel;  mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldatud;  mille kaotsimineku või kahjustumise korral maksab postiteenuse osutaja saatjale tema avaldatud saadetise väärtuse. Partiisaadetisena edastatakse:  kirisaadetis, mis antakse saatja poolt postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks vähemalt 100 saajale;  postipakk, mis antakse saatja poolt postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks vähemalt 25 saajale. Tegevusloaga postiteenuse osutajaid oli Eestis 2014. aastal kaks: Eesti Post ja AS Express Post (edaspidi Express Post), kellest esimene oli ka UPT osutaja. Eesti Post pakkus kõiki võimalikke tegevusloaga postiteenuseid, Express Post osutas siseriikliku kirisaadetise edastamise teenust. Kui eelnevatel aastatel UPT maht stabiilselt langes, siis viimasel aastal on see hakanud kasvama just tänu välismaalt saadetavate kirisaadetiste mahu kasvule. Suures osas on tegemist Hiina e-poodidest ostetud kaubaga. UPT maht oli 2014. aastal 12,7 mln saadetist, mis on 2013. aastaga võrreldes 22,7% enam (vt tabel 3). Tabel 3 UPT teenuste mahud aastatel 2010-2014 (tükki) Teenus 2010 2011 2012 2013 2014 Siseriiklikud mahud Lihtkiri 6 517 976 5 971 749 4 711 614 4 167 433 4 006 127 Tähtkiri 953 321 615 685 385 525 266 021 214 307 Väärtkiri 2 803 2 255 910 492 587 Tähtpakk 65 459 53 160 55 793 210 115 224 875 Väärtpakk 124 2 255 120 187 116 Rahvusvahelised mahud Lihtkiri 5 900 662 5 282 817 4 679 138 4 601 747 6 486 612 Tähtkiri 429 071 443 589 545 966 888 822 1 525 101 Väärtkiri 1 765 1 204 1493 1 622 1 469 Tähtpakk 142 059 138 935 160 034 191 130 217 387 Väärtpakk 3 453 2 740 2043 1 920 1 781 Kokku 14 016 693 12 514 389 10 542 636 10 329 489 12 678 362 5 Jättes kõrvale rahvusvaheliste kirisaadetiste mõju UPT mahule, siis ülejäänud UPT kogumisse kuuluvate teenuste mahud ei ole aastaga kuigi suurel määral muutunud. Ära märkida võib siseriikliku lihtsaadetisena edastatava kirisaadetise, mille mahulangus jätkus ka 2014. aastal (3,9%). Tervikliku pildi saamiseks tegevusloaga osutatavatest postiteenustest, tuleb vaadelda UPT mahte koos MUPT mahtudega (vt tabel 4). Tabel 4 MUPT teenuste mahud aastatel 2010-2014 (tükki) Teenus 2010 2011 2012 2013 2014 Siseriiklikud mahud Lihtkiri * * * * * Tähtkiri * * * * * Väärtkiri * * * * * Tähtpakk * * * * * Väärtpakk * * * * * Rahvusvahelised mahud Lihtkiri * * * * * Tähtkiri * * * * * Väärtkiri * * * * * Tähtpakk * * * * * Väärtpakk * * * * * Kokku 25 865 547 23 497 860 22 545 908 21 435 561 * * Konfidentsiaalne Tabelist 4 on näha, et MUPT teenuste osas on märgatavalt langenud siseriiklike teenuste mahud (lihtkiri 15,8%, tähtkiri 13,0% ja tähtpakk 15,3%), samas kui rahvusvaheliste teenuste mahud on kasvanud (lihtkiri 34,6%, tähtkiri 38,3% ja tähtpakk 34,8%). Sarnane trend on püsinud kaks viimast aastat. 3. Tegevusluba mittenõudvad postiteenused Postiteenused, mille osutamiseks ei ole vaja taotleda tegevusluba ja mille osutamiseks piisab registreeringust, olid ka 2014. aastal kullerpostiteenus, otsepostiteenus ja perioodilise väljaande edastamise teenus. 3.1. Kullerpostiteenus Kullerpostisaadetiseks loetakse kirisaadetis ja postipakk:  mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel;  mis edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil;  mille saatjal on võimalus igal hetkel saada informatsiooni saadetise asukoha kohta selle teekonnal, sekkuda saadetise kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber selle edastamist. 6 2014. aasta lõpu seisuga oli MTR-s registreeritud 49 kullerpostiteenuse osutajat, kellest reaalselt osutas teenust 26 ettevõtjat: OÜ A-Kuller & Partnerid, Express Post, Eesti Post, USS Security Eesti AS, LKF Kuller OÜ, AS DPD Eesti (edaspidi DPD), OÜ EKLT (edaspidi EKLT), OÜ Reval Kuller, TNT Express Worldwide Eesti AS (edaspidi TNT), DHL Estonia AS (edaspidi DHL), Cargobus OÜ, Autopost Terminal OÜ, Aberg Express OÜ, AKR-GRUPP OÜ, Avotra OÜ, Wortex Invest OÜ, Itella SmartPOST OÜ (edaspidi Smartpost), Euroxkuller OÜ, FIE Kristjan Vares, DK LOGISTICS OÜ, Roadrunner OÜ, Venipak Eesti OÜ, Einroo Group OÜ, Topkuller OÜ, OSC Transport OÜ ja RP Service Group OÜ. Teenust ei osutanud 14 ettevõtjat (st käive oli 2014. aastal null): OÜ MGI Turundus, OÜ T.P.Projekt, Itella Logistics OÜ, AS G4S Eesti, DataInternational Group OÜ, A&M Transport OÜ, Saratopi OÜ, Eesmaa Teenused OÜ, Puupost OÜ, Minikopp OÜ, Siniraag OÜ, Grand Delivery OÜ, Rohekuller OÜ ja Adduco OÜ. Üheksalt ettevõtjalt (Ida-Viru Kuller OÜ, Est-Veod OÜ, Ramiro Travel OÜ, GJ Transit OÜ, GlobexService OÜ, Federal Express Corporation Eesti filiaal OÜ (Fedex), OÜ Sky Baltic, A! Veod OÜ ja Jet Express OÜ) ei õnnestunud aruande koostamise ajaks vastust saada, kuid Konkurentsiametile teadaolevalt need ettevõtjad (v.a Fedex ja Jet Express OÜ) 2014. aastal kullerpostiteenust ei osutanud või oli maht väga väike. Fedexi ja Jet Express OÜ käibe osa kullerpostiteenuse turust on kokku hinnanguliselt kuni paar protsenti. 2014. aasta kullerpostiteenuste käive (siseriiklik ja rahvusvaheline) oli 41,6 mln eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes 11,4% enam. Saadetisi edastati 2014. aastal kokku 7,4 mln tükki, mis on võrreldes eelneva aastaga 15,8% rohkem (vt tabel 5). Mahu kiirem kasv (võrreldes käibe kasvuga) näitab, et keskmise kullersaadetise hind on aastaga langenud (teist aastat järjest). Kusjuures peamine mahukasv tuli just siseriiklikust teenusest (20,2%). Samas rahvusvaheliste saadetiste arv kasvas vaid 5,7%. Tabel 5 Kullerpostiteenuse mahud aastatel 2009-2014 (tükki) 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Siseriiklik 1 941 576 2 365 737 2 663 053 3 958 478 4 422 259 5 314 744 Rahvusvaheline sisse 736 067 1 015 317 1 008 193 1 237 729 1 455 462 1 538 534 Rahvusvaheline välja 238 383 442 059 338 295 412 958 481 180 508 169 Kokku 2 916 026 3 823 113 4 009 541 5 609 165 6 358 901 7 361 447 Tabelist 5 annab parema ülevaate joonis 2, kus on toodud viimaste aastate mahumuutus graafiliselt. 7 Joonis 2 Kullerpostiteenuse mahumuutus aastatel 2005-2014 (tükki) 6 000 000 5 000 000 4 000 000 3 000 000 2 000 000 1 000 000 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Siseriiklik Rahvusvaheline sisse Rahvusvaheline välja Jooniselt 2 on näha, et siseriiklike saadetiste maht jätkab kiiret tõusu, samas kui rahvusvaheliste saadetiste mahukasv on pigem mõõdukas. Siseriiklikult olid suurimad teenuse osutajad 2014. aastal teenuse mahu järjekorras, alustades suuremast, DPD, Smartpost ja Eesti Post (kokku ligi 85% turust). Smartpost pakub teenust eelkõige pakiautomaatide vahendusel. Rahvusvahelise teenuse osutamisel olid 2014. aastal turuliidrid teenuse mahu järjekorras alates suuremast DPD, DHL, EKLT ja TNT, omades kokku ligi 90% turust. Siseriikliku kullerpostiteenuse mahu osakaal 2014. aastal oli 72% ja rahvusvahelise teenuse osakaal 28%. Aastaga on siseriikliku teenuse osakaal tõusnud 2%. 3.2. Otsepostiteenus Otsepostisaadetiseks loetakse kirisaadetis:  mis väljastatakse saajale või tema esindajale ilma allkirjata;  mille sisuks on turunduslik või avalik materjal;  mida edastatakse samaaegselt vähemalt 100 saajale;  mille sisu, kaal ja mõõtmed on identsed teiste samaaegselt edastatavate saadetiste omadega, välja arvatud saaja nimi, postiaadress, identifitseerimisnumber ning muud teisendused, mis ei muuda sõnumi olemust;  mille pakendile on kantud märge «reklaam», «reklaam posti teel» või «otsepost». 2014. aasta lõpu seisuga oli MTR-i kantud kümme teenuseosutajat, kellest kolm osutasid reaalselt ka teenust. Nendeks olid Eesti Post, Express Post ja Standard Post OÜ. Suurim teenusepakkuja oli Eesti Post, kellele järgnes oluliselt väiksema mahuga Express Post. 8 Otsepostiteenuse käive moodustas 2014. aastal * mln eurot ja maht * mln saadetist, mis tähendab võrreldes eelneva aastaga kasvu käibe osas *% ja mahu osas *% (vt tabel 6). Tabel 6 Otsepostiteenuse näitajad aastatel 2009-2014 (eurot, tükki) 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Käive 2 739 670 1 940 157 2 401 743 2 111 131 2 225 696 * Saadetiste arv 18 542 154 13 239 013 15 239 957 13 499 442 14 242 066 * Keskmine ühikuhind 0,148 0,147 0,158 0,156 0,156 0,173 * Konfidentsiaalne Tabelis 6 toodud käibe ja saadetiste arvu muutumine ajas on esitatud joonisel 3. Joonis 3 Otsepostiteenuse käive ja maht aastatel 2005-2014 (eurot, tükki) * Konfidentsiaalne 3.3.Perioodilise väljaande edastamine Perioodiline väljaanne on saatjalt tellitav ja tema poolt postiteenuse osutajale perioodiliselt, sagedusega vähemalt üks kord kvartalis edastamiseks üleantav adresseeritud trükis. MTR-i kohaselt oli 2014. aasta lõpu seisuga registreeritud teenuse osutajaid kaheksa, kuid reaalselt osutas teenuseid (st käive ei olnud null) kolm ettevõtjat (Eesti Post, Express Post ja Standard Post OÜ). Kokku edastati 2014. aastal * mln perioodilist väljaannet ning teenuse kogukäive oli * mln eurot (vt joonis 4). Suurim teenusepakkuja oli Eesti Post, kellele järgnes Express Post. Joonis 4 Perioodika maht ja käive aastatel 2008-2014 (tükki, eurot) * Konfidentsiaalne Nagu jooniselt 4 on näha, siis teenuse maht ja käive on viimastel aastatel stabiilselt langenud. 4. UPT osutaja UPT osutaja on isik, kellele Konkurentsiamet on väljastanud tegevusloa UPT osutamiseks. UPT osutamiseks väljastatakse tegevusluba ainult ühele isikule. UPT osutaja määratakse viieks aastaks avaliku konkursiga, mille korraldab Konkurentsiamet. UPT osutaja peab pakkuma UPT teenuseid (kuni 2 kg kaaluva kirisaadetise liht-, täht- ja väärtsaadetisena edastamine ning kuni 20 kg kaaluva postipaki täht- ja väärtsaadetisena edastamine) järjepidevalt, kvaliteetselt ja taskukohase tasu eest kogu Eesti Vabariigi territooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. Konkurentsiamet korraldas 2014. aastal avaliku konkursi UPT osutaja leidmiseks, kuna eelmine 5-aastane tegevusloa periood lõppes oktoobris. Ainsana esitas pakkumuse tegutsev UPT osutaja Eesti 9 Post, kes kuulutati ka konkursi võitjaks ning kellele 2014. aasta sügisel väljastati uus tegevusluba perioodiks 2014-2019. Tegevusloa tingimused jäid suures osas samaks. UPT osutajal peab endiselt olema vähemalt 320 postkontorit ja 2777 kirjakasti üle Eesti. Samuti tuleb UPT-d osutada endiselt viiel päeval nädalas ja vähemalt kaks tundi päevas (postkontoris) kõikidele soovijatele võrdsetel tingimustel ja taskukohase tasu eest, mis on kehtestatud ministri määrusega. Koos tegevusloaga kaasneb Eesti Postil vastavalt postiseaduses sätestatule kohustus osutada oma postivõrgu vahendusel üle Eesti pensionide ja toetuste väljamaksmise ning rahasiirete teenuseid. Samuti on UPT osutajal kohustus edastada oma postivõrgu vahendusel kuuel päeval nädalas perioodilisi väljaandeid. Eesti Post osutab lisaks UPT-le ka kõiki teisi postiseaduses kirjeldatud postiteenuseid (tegevusloaga kirisaadetiste ja postipakkide edastamine nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt, samuti kullerpostisaadetiste, otsepostisaadetiste ja perioodiliste väljaannete edastamine). Peale postiteenuste osutab Eesti Post veel näiteks lao-, veo-, finants- ja teisi teenuseid. Eesti Postil oli 2014. aasta lõpu seisuga 321 postkontorit, kus osutati kõiki UPT kogumisse kuuluvaid teenuseid. Lisaks oli Eesti Postil 15 postipunkti, kus osutati valikuliselt postiteenuseid. Kirjakaste oli ettevõtjal 2777 ning kohti, kus müüdi ainult postmarke, 179. Kõikidest postkontoritest ja postipunktidest 109 olid frantsiisikontorid. Eesti Postil oli 2014. aastal kokku 2144 töötajat ehk 379 võrra vähem kui eelneval aastal. Kõikidest töötajatest oli postiteenustega seotud 1640 inimest ehk 419 võrra vähem kui eelneval aastal. Ettevõtja toodete ja teenuste müügikäive oli 2014. aastal 57,8 mln eurot (aastane kasv 4,2 mln), millest postiteenuste käive moodustas * mln eurot (aastane kasv 3,4 mln). Eesti Post teenis 2014. aastal 2,8 mln eurot puhaskasumit. Teenuste või teenustegruppide lõikes moodustas suurima osa ettevõtja käibest UPT, järgnesid mittepostiteenused, tegevusloaga kirisaadetiste (v.a UPT) edastamise teenus, kullerpostiteenus, muud postiteenused, perioodika, otsepostiteenus ja tegevusloaga postipakkide (v.a UPT) edastamise teenus. 2014. aastal muudeti määrust, mis reguleerib UPT täht- ja väärtsaadetiste edastamist. Muudatus seisnes selles, et suuremõõtmelisi kirisaadetisi koheldakse nüüdsest kui postipakke. Kirisaadetised, mis on suuremad kui 230×330×20 mm (pikkus, laius, paksus), väljastatakse saajale lähimas postkontoris ja saaja postiaadressil ei tehta enam üht väljastuskatset. Eesti Post jätab saaja postkasti postisaadetise saabumise teate. Väiksemamõõtmeliste kirisaadetiste puhul tehakse endiselt üks kättetoimetamise katse saaja postiaadressil. 4.1. Kuluarvestus Postiseaduse kohaselt peab UPT osutaja pidama tulu- ja kuluarvestust eraldi:  UPT kogumisse kuuluva postiteenuse kohta; 10  iga teenuse lõikes, mille osutamiseks kasutatakse UPT kogumisse kuuluva postiteenusega ühiseid ressursse. UPT osutaja peab rakendama tegevuspõhist kuluarvestust. Tulu- ja kuluarvestuse vastavust postiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele hindab sõltumatu audiitor. Seoses UPT makse ja ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotlusega kaasas käiva aruandlusega on ka Konkurentsiametil vajadus hinnata Eesti Posti kulusid ja nende põhjendatust (eelkõige UPT kulude). Eeltoodust tulenevalt on Eesti Posti kuluarvestuse temaatikat kajastatud aruandes koos UPT ebamõistlikult koormavate kulude teemaga. 4.2. UPT tasud Vastavalt postiseadusele, tuleb UPT-d osutada valdkonna eest vastutava ministri poolt määrusega kehtestatud taskukohaste tasude eest. See tähendab, et Eesti Post võib tasud ise määrata, ületamata sealjuures ministri poolt kehtestatud maksimummäärasid. Konkurentsiamet tegi 2014. aastal ministrile ettepaneku tõsta UPT taskukohaseid tasusid sõltuvalt teenusest ja kaalukategooriast 15-22%. Oma ettepanekus lähtus Konkurentsiamet eelkõige tarbijate ostujõust ning asjaolust, et tasud olid püsinud muutumatuna ligi kolm aastat. Analüüsi kohaselt kujunes keskmise UPT kasutaja jaoks tasude tõstmisest tulenev mõju ligikaudu ühe euro suuruseks aastas. Konkurentsiamet võttis arvesse ka asjaolu, et postiteenuse kasutajalt võetav taskukohane tasu ei kata UPT põhjendatud kulusid ega võimalda ettevõtjale teenuse eest lubatud mõistliku kasumi teenimist. Selline olukord tekitab vajaduse maksta UPT osutajale ebamõistlikult koormavate kulude katteks suuremat hüvitist, mida rahastatakse postiteenuse osutajatelt UPT makse kogumise teel. Taoline tegevus aga tekitab teatavat turumoonutust. Postituru paremaks toimimiseks ja sellel turul moonutuste vältimiseks peab UPT müügihind katma võimalikult suure osa UPT osutamisega seotud põhjendatud kuludest. UPT muudetud taskukohased tasud jõustusid 01.09.2014. 4.3. UPT allahindlused Postiseadus võimaldab teha UPT tasudele allahindlust. Allahindluse määr peab olema kulupõhine ning põhjendatav suure koguse üleandmisest tuleneva kulude kokkuhoiuga. Allahindlust võib rakendada, kui postisaadetise edastamise kulu on tavateenuse osutamise kulust väiksem. Allahindlus ja sellega seotud tingimused peavad olema läbipaistvad ja lähtuma võrdse kohtlemise printsiibist. Iseenesest ei saa UPT puhul tekkida suure koguse üleandmisega kaasnevat kulude kokkuhoidu, kuna UPT raames saab korraga üle anda kuni 100 kirisaadetist või 25 postipakki. Vastasel juhul on tegemist partiisaadetisega ja see ei kuulu UPT koosseisu. 2014. aastal Eesti Post UPT teenustele allahindlusi ei pakkunud. 11 Säilinud on spetsiaalselt vaegnägijatele adresseeritud postisaadetiste (sekogrammid) ja vangilaagrites viibivate interneeritute postipakkide tasuta edastamise võimalused, mis tulenevad ülemaailmsest postikonventsioonist. 5. UPT ebamõistlikult koormavate kulude katmine 5.1. UPT makse UPT makse on postiteenuse osutaja poolt tegevusloaga postiteenustelt tasutav makse iga saadetise kohta. Saadetiste kohta kehtestab makse määra Vabariigi Valitsus määrusega majandus- ja taristuministri ettepanekul. Ettepaneku esitamisel võtab majandus- ja taristuminister aluseks Konkurentsiameti ettepaneku. Postiseaduse kohaselt võib UPT makse olla kas teatud protsent tegevusloa alusel osutatava postiteenuse (v.a UPT teenus) käibest või fikseeritud summa igalt tegevusloaga teenuse (v.a UPT teenus) raames edastatud saadetiselt. UPT makset kogub Konkurentsiamet. Makset kogutakse, et hüvitada Eesti Postile UPT osutamise kohustusest tekkida võivaid ebamõistlikult koormavaid kulusid. Ebamõistlikult koormavad kulud võivad tekkida juhtudel, kui majandus- ja taristuministri poolt kehtestatud taskukohased tasud ei kata UPT osutamise kohustusest tingitud põhjendatud kulusid. Makset peavad tasuma kõik tegevusloaga postiteenuseid osutavad ettevõtjad. 2014. aastal olid nendeks Eesti Post ja Express Post. Konkurentsiamet tegi 2013. aasta lõpus ettepaneku UPT makse määrade langetamiseks. Vabariigi Valitsus kehtestas uued UPT makse määrad 01.04.2014. Lihtsaadetisena edastatava kirisaadetise makse määr langes seniselt 0,14 eurolt 0,08 euroni ja täht- ning väärtsaadetisena edastatava kirisaadetise makse määr langes seniselt 1,00 eurolt 0,40 euroni. Postipakkide makse määr jäi endiselt 0 euro tasemele. Tuleb ära märkida, et kuna UPT makse arvutamisel võetakse aluseks kehtivad määrad, siis rakendusid uued määrad juba 2014. aasta I kvartali makse arvutuse aluseks olevatele mahtudele (I kvartali mahtude deklareerimise tähtpäev oli 10.04.2014). Seega olid 2014. aastal kehtinud UPT makse määrad ühiku kohta rahastamiskohustusega postiteenuse osutajale järgmised:  lihtsaadetisena edastatav kirisaadetis 0,08 eurot;  tähtsaadetisena edastatav kirisaadetis 0,40 eurot;  väärtsaadetisena edastatav kirisaadetis 0,40 eurot;  lihtsaadetisena edastatav postipakk 0 eurot;  tähtsaadetisena edastatav postipakk 0 eurot;  väärtsaadetisena edastatav postipakk 0 eurot. 12 Eesti Posti poolt tasutud UPT makse 2014. aasta eest on esitatud tabelis 7. Tabel 7 Eesti Posti poolt tasutud UPT makse 2014. aasta kohta (tükki, eurot) Teenus Teenuse maht (tk) Makse määr (€) Makse (€) Riigisisene teenus Lihtkiri * 0,08 * Tähtkiri * 0,40 * Väärtkiri * 0,40 * Tähtpakk * 0,00 * Väärtpakk * 0,00 * Rahvusvaheline teenus Lihtkiri * 0,08 * Tähtkiri * 0,40 * Väärtkiri * 0,40 * Tähtpakk * 0,00 * Väärtpakk * 0,00 * Kokku 17 569 845 1 688 476,80 * Konfidentsiaalne Express Posti poolt 2014. aasta eest tasutud UPT makse on toodud tabelis 8. Tabel 8 Express Posti poolt tasutud UPT makse 2014. aasta kohta (tükki, eurot) Teenus Teenuse maht (tk) Makse määr (€) Makse (€) Riigisisene teenus Lihtkiri * 0,08 * Tähtkiri * 0,40 * Väärtkiri * 0,40 * Kokku * * * Konfidentsiaalne Seega 2014. aasta UPT makse kogusumma oli * eurot. Aruande valmimise hetkel Konkurentsiametile teadaolevate andmete põhjal 2015. aastal UPT makse määrasid muuta ei ole vaja. 5.2. UPT hüvitis 2014. aastal jõudis lõpule menetlus Eesti Posti 2013. aasta UPT osutamise kohustusest tekkinud ebamõistlikult koormavate kulude üle. Eesti Post esitas koos 2013. aasta IV kvartali taotlusega ka taotluse I-III kvartali tulemuste korrigeerimiseks. Menetluse käigus selgus, et IV kvartali põhjendatud ebamõistlikult koormavad UPT kulud olid 71 338,68 eurot. Sama perioodi eest kujunes Eesti Posti poolt tasutud UPT makse suuruseks 955 816,56 eurot. Lisaks selgus menetluse käigus, et Eesti Postile tuleb ettevõtja poolt esitatud I-III kvartali korrektsioontaotluse alusel hüvitada UPT ebamõistlikult koormavaid kulusid summas 757 653,00 eurot. Seega kokku tasus Eesti Post 2013. aasta eest UPT makse ja UPT hüvitise vahena 1 379 549,44 eurot. 13 Eesti Post esitas 2014. aastal UPT hüvitise taotlused I-III kvartali kohta. 2014. aasta IV kvartali kohta ettevõtja hüvitise taotlust ei esitanud, kuna teenus oli sel perioodil kasumis. Pärast taotluste läbivaatamist ja mõningast korrektsiooni kujunes Eesti Postile makstava hüvitise summaks 2014. aasta eest kokku 2 555 032,50 eurot. Hüvitise arvutamisel võeti arvesse ka IV kvartali UPT kasumit (mis vähendas aastast hüvitise suurust), kuna postiseaduse § 411 lg 4 kohaselt hüvitatakse UPT osutajale kulud üksnes ulatuses, milles kasutajalt võetav tasu ei võimalda UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud kulude katmist ja mõistliku kasumi saamist. 6. Postivõrk Postivõrk on seadmete ja vahendite süsteem, mida postiteenuse osutaja kasutab postisaadetiste edastamiseks. Postivõrk jaguneb kogumis- ja jaotusvõrguks. Postiteenuse osutaja postivõrgu juurdepääsupunkt on nii tegevuskoht kui ka vahend, mida postiteenuse osutaja kasutab postiteenuse osutamiseks. Juurdepääsupunktideks on muu hulgas ka postkontorid ning kirjakastid. Postkastid ei ole käsitatavad postivõrgu osana, kuivõrd tegemist on saaja kasutuses või omandis oleva vahendiga, mis on mõeldud eelkõige lihtsaadetisena edastatavate postisaadetiste ja perioodiliste väljaannete kättesaamiseks. 6.1. Postkontorid Postkontor on püsiv tegevuskoht, kus on tagatud kõigi tegevusloaga hõlmatud postiteenuste osutamine. Postkontorite paiknemine peab tagama tegevusloaga hõlmatud postiteenuste takistuseta osutamise kõigile soovijatele võrdsetel tingimustel, olenemata nende elu- või asukohast. Tegevusloa tingimuste kohaselt oli Express Posti minimaalne postkontorite arv neli ja Eesti Postil 320 (vt tabel 9). Reaalselt oli Eesti Postil 2014. aastal 321 postkontorit ja Express Postil neli postkontorit. Tabel 9 Eesti Posti ja Express Posti postkontorite arv Aasta Eesti Post Express Post Miinimum Tegelik Miinimum Tegelik 2009 351 351 3 4 2010 344 351 4 5 2011 344 344 4 5 2012 320 320 4 4 2013 320 323 4 4 2014 320 321 4 4 6.2. UPT osutaja postkontorid Nõuded UPT osutaja postkontoritele ja nende paiknemisele on kehtestatud ministri määrusega. Eelkõige peab UPT osutaja arvestama asjaoluga, et juurdepääsupunkt asuks kohas, millele postiteenuse kasutajal on takistamatu juurdepääs. Lisaks sellele peab UPT osutaja võtma arvesse 14 haldusüksuste piire, haldusüksuste väljakujunenud keskuste paiknemist, postiteenuse kasutajate elu- või asukohti, samuti ühistranspordiliinide kulgemist. Iga omavalitsuse territooriumil peab olema vähemalt üks UPT-d osutav postkontor. Igasse valda, mille püsielanike arv ületab 2500 inimest, paigutatakse täiendavalt üks või enam UPT-d osutav postkontor. Seejuures ei hõlma valla püsielanike arvestus vallasisest linna ning vallasisesele linnale kohaldatakse linna kohta sätestatud nõudeid. Linna, mille püsielanike arv ületab 20 000 elaniku piiri, tuleb iga järgneva 20 000 püsielaniku kohta paigutada üks täiendav postkontor. Eesti Posti postkontorite minimaalse arvu jaotus maakonniti on toodud tabelis 10. Tabel 10 Eesti Posti postkontorite minimaalse arvu jaotus maakonniti Maakond 2013 2014 Harju maakond 59 59 sh Tallinn 22 22 Hiiu maakond 5 5 Ida-Viru maakond 28 28 Jõgeva maakond 15 15 Järva maakond 15 15 Lääne maakond 15 15 Lääne-Viru maakond 23 23 Põlva maakond 18 18 Pärnu maakond 30 30 Rapla maakond 15 15 Saare maakond 16 16 Tartu maakond 29 29 Valga maakond 14 14 Viljandi maakond 23 23 Võru maakond 15 15 Kokku 320 320 Alates 09.10.2014 jõustunud UPT tegevusloa tingimused ei sätesta enam otsest minimaalset postkontorite arvu omavalitsuste kaupa, vaid kontorite minimaalne arv peab vastama UPT juurdepääsupunktide määruses toodud nõuetele. Tegevusloa tingimustes on välja toodud üleriigiline minimaalne UPT kontorite arv (320). Nii on Eesti Postil võimalik paindlikumalt ümber kujundada postivõrku rahvaarvu või omavalitsuste arvu muutumisel, järgides siiski määruses toodud nõudeid. Konkurentsiametiga on vaja kooskõlastada üleriigilise miinimumarvu muutmine (st Eesti Post ei tohi ise vähendada postkontorite arvu alla miinimumi). 2014. aastal jätkas Eesti Post UPT osutamist ka motokandega, mis on postkontori alternatiiviks hajaasutuspiirkondades. Motokandega osutatakse UPT-d kasutajatele, kes asuvad lähimast postkontorist mööda avalikke teid mõõdetuna kaugemal kui 5 km nende elu- või asukohast. Motokande teenuse tellimine elu- või asukohta on tasuta, tuleb vaid tasuda osutatava postiteenuse eest vastavalt kehtivale hinnakirjale. UPT osutaja tagab motokandega UPT osutamise esmaspäevast reedeni (v.a rahvus- ja riigipühad). 15 Motokande raames osutatavate teenuste tingimused ja tasud ei erine postkontorites pakutavate teenuste tingimustest ja tasudest. Motokande tellimiste arv ei ole piiratud. 6.3. Kirjakastid Express Postil puuduvad kirjakastid kirisaadetiste kogumiseks, mistõttu puudutab käesolev punkt vaid Eesti Posti poolt paigaldatud kirjakaste, mis on mõeldud lihtsaadetisena edastatavate UPT kirisaadetiste kogumiseks. 2014. aasta lõpu seisuga oli Eesti Postil 2777 tühjendatavat kirjakasti, UPT tegevusloa tingimuste kohaselt oli kirjakastide miinimumarvuks samuti 2777 (vt tabel 11). Tabel 11 Eesti Posti kirjakastide arvu jaotus maakonniti Maakond 2013 2014 Harju maakond 460 460 sh Tallinn 237 233 Hiiu maakond 68 69 Ida-Viru maakond 222 223 Jõgeva maakond 164 164 Järva maakond 122 128 Lääne maakond 126 127 Lääne-Viru maakond 196 197 Põlva maakond 143 140 Pärnu maakond 264 260 Rapla maakond 135 137 Saare maakond 187 193 Tartu maakond 234 234 Valga maakond 150 149 Viljandi maakond 165 161 Võru maakond 136 135 Kokku 2772 2777 Sarnaselt postkontoritele, ei ole 09.10.2014 jõustunud UPT tegevusloas välja toodud kirjakastide miinimumarvu omavalitsuste kaupa. Järgides UPT juurdepääsupunktide määrust, võib Eesti Post olemasolevate kirjakastide asukohta muuta, kuid kirjakastide arvu vähendamine tuleb kooskõlastada Konkurentsiametiga. 7. Järelevalve Postiseadus näeb ette, kui suur hulk UPT raames siseriiklikult lihtsaadetisena edastatavatest kirisaadetistest peab jõudma adressaadini postitamisele järgneval tööpäeval. Tegemist on kirjadega, mida saab postitada Eesti Posti oranži värvi kirjakastidesse, mis paiknevad üle Eesti. 2005. aastal kehtis nõue, et vähemalt 90% linnas või maakonnakeskuses postitatud kirisaadetistest peab jõudma saajani järgmiseks tööpäevaks ja maal postitatud kirisaadetistest vähemalt 90% ülejärgmiseks tööpäevaks. Alates 2006. aastast on kehtinud ühtne nõue, mille kohaselt peab vähemalt 90% kirisaadetistest jõudma üle Eesti saajani postitamisele järgneval tööpäeval (postiseaduse § 37 lg 5). Nõue kehtib enne kirjakastile märgitud tühjendamise kellaaega postitatud kirjadele. Hilisemal 16 kellaajal kirjakasti jäetud kirjade postitamise päevaks tuleb sellisel juhul lugeda kirjakastile märgitud järgmine tühjendamise päev. Postiseaduse § 37 kohaselt peab UPT osutaja (st Eesti Post) tagama postisaadetiste kogumise ja saajale kättetoimetamise kõikidel tööpäevadel ning mitte vähem kui viiel päeval nädalas ja üks kord päevas kogu Eesti territooriumi ulatuses. Erandid on lubatud riigi- ja rahvuspühade korral ning saarte puhul, millega puudub kogumisele ja kättetoimetamisele ettenähtud sagedusega regulaarne transpordiühendus. Konkurentsiamet on üldjuhul üks kord aastas kontrollinud kirisaadetiste liikumist ja postiseaduse nõude täitmist omapoolse kontrollpostituse raames. Selleks on Konkurentsiamet postitanud Eesti Posti kirjakastidesse testkirju ning jälginud nende liikumise kiirust. Viimase kümne aasta tulemused on kajastatud joonisel 5. Postitamisele järgnevaks tööpäevaks kättetoimetatud kirjade protsent on näidatud sinist värvi tulbana ja ülejärgmiseks tööpäevaks kättetoimetatud kirjade protsent punast värvi tulbana. Joonis 5 Lihtkirisaadetiste kättetoimetamise kvaliteet aastatel 2005-2014 100,00% 90,00% 80,00% 70,00% 60,00% 50,00% Ühe päevaga Kahe päevaga 40,00% 30,00% 20,00% 10,00% 0,00% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 * 2008. aastal kontrollpostitust ei toimunud Kui aastatel 2005-2007 jäi tulemus oluliselt alla nõutud taseme, siis alates 2009. aastast on Eesti Post teenuse kvaliteeti märgatavalt parandanud. Kahel aastal on tulemus olnud üle nõutud 90%, ülejäänud neljal aastal siiski alla selle, kuid üle 80%. Kui vaadelda ülejärgmiseks tööpäevaks kätte toimetatud kirjade protsenti, siis on see olnud viimasel kuuel aasta stabiilselt üle 90%, ulatudes 2010. aastal koguni 98,3%. 2014. aastal viidi kontrollpostitus läbi novembrikuus. Eesti Posti kirjakastidesse jäeti kokku 1300 lihtkirisaadetist erinevatele saajatele. Kontrollpostituses osalejad tagastasid Konkurentsiametisse 1294 kirja, millest kvaliteedi määramisel läks arvesse 1245 saadetist. Arvesse läinud kirjadest 17 toimetati saajatele õigeaegselt (üleandmise päevale järgneval tööpäeval) kätte 1065 kirja ehk 85,5%. Hilinenud kirju oli 180 ehk 14,5%. Hilinenud kirjadest 150 toimetati saajatele kätte üleandmise päevale ülejärgneval tööpäeval (hilinemine üks tööpäev). Kaks või enam tööpäeva hilines 30 kirja (vt joonist 6). Joonis 6 Lihtkirisaadetiste kättetoimetamise kvaliteet 2014. aastal 2,4% 12,1% 85,5% Õigeaegselt kättetoimetatud kirjad 1-päevase hilinemisega kättetoimetatud kirjad 2-päevase või enama hilinemisega kättetoimetatud kirjad Kontrollpostitus näitas, et UPT lihtkirisaadetiste edastamise kiirus jäi 4,5 protsendipunkti võrra alla nõutud taseme. Tulemus oli sisuliselt sama 2013. aasta tulemusega. Vastuseks Konkurentsiameti pöördumisele olukorra parendamiseks, tõi Eesti Post oma vastuses välja, et viis 2015. aasta jaanuaris läbi logistilise muudatuse, mis parandab teatud kirjakastide hilinemist põhjustanud tühjendamist. Lisaks on ettevõtja koostanud tervikliku kandevõrgu kontseptsiooni, mis täiendavalt tõstab kirjade kättetoimetamise kvaliteeti. ISO sertifikaadi omanikuna jälgib Eesti Post igakuiselt ka ise lihtkirjade kulgemise kvaliteeti. Eesti Posti 2014. aasta mõõtmised kokku andsid tulemuse, kus siseriiklikest lihtsaadetistest (standard- ja makikirjad kokku) toimetati saajale õigeaegselt kätte 88,5%. Teistest 2014. aastal postside valdkonnas teostatud järelevalve raames tõstatunud menetlustest annab ülevaate tabel 12. Tabel 12 Järelevalvemenetluste arv 2014. aastal Menetlus Arv Saabunud kaebusi ja pöördumisi 53 Lahendatud kaebusi ja pöördumisi 49 Menetlus jätkub järgmisel aastal 4 Väärteomenetlusi 0 Ettekirjutusi 0 18 Alates 01.01.2015 kaotati postiseadusest väärteomenetluste regulatsioon, sest ühelt poolt oli postiseaduse alusel läbiviidud väärteomenetluste hulk väga väike ning sellise regulatsiooni postiseaduses säilitamiseks puudus vajadus. Teisalt saab postiseaduses sätestatud nõuete täitmist piisaval määral tagada haldussunni rakendamisega. Olulisemad järeldused 2014. aasta kaebuste ja pöördumiste menetlustest on järgnevad: Endiselt tekitab postiteenuse kasutajate seas küsimusi saadetiste pakendamisega ja kahjustatud saadetise vastuvõtmisega seonduv. Postisaadetise pakendamisel on saatjal väga oluline järgida teenuse pakkuja poolt kehtestatud pakendamise juhendit. Üldine praktika postiteenuse osutajate seas on, et pakendamise õigsuse eest on vastutav saatja. See tuleb tõsiasjast, et saatja on kõige paremini teadlik saadetise sisust ja selle eripäradest. Tavaliselt antakse saadetis postiteenuse osutajale üle juba pakendatult, mistõttu ei olegi mõeldav, et ettevõtja vastutab korrektse pakendamise eest. Kui saatja on kõiki ettenähtud pakendamise tingimusi järginud, aga saadetis kahjustub sellest hoolimata, lasub postiteenuse osutajal vastutus kahjustumise osas. Tüüpiline saatjate poolt tehtav viga, mis selle vastutuse välistab, on pakendamise juhendi mittejärgimine. Selle tulemusel pakendatakse saadetised sisu arvestades ebapiisavalt või jäetakse pakendile kandmata vajalikud erimärgistused näiteks kergesti purunevate esemete puhul. Kui saadetis on kahjustunud, siis tuleb see fikseerida igal juhul saadetise kättesaamisel postiteenuse osutaja juuresolekul. Vastasel juhul ei ole enam üheselt võimalik tõendada, et saadetise kahjustumine tekkis just postiteenuse osutamise käigus aga mitte näiteks pärast väljastamist. Seepärast on teenuse osutajad oma tüüptingimustes tavaliselt välja toonud, et pärast saadetise pretensioonideta üleandmist saajale, vabaneb ettevõtja vastutusest. Postiteenust kasutades tasub olla kursis vastava teenuse tüüptingimustega, kuna seal on kirjas osapooltele (saatja, saaja, teenuse osutaja) kehtivad õigused ja kohustused. Levinud praktika kohaselt vastutavad postiteenuse osutajad ainult otsese kahju eest. Selleks loetakse saadetise kadumisel või kahjustumisel tekkinud kahju (saadetise väärtus) sh saatekulu. Igasugune kaudne kahju (saamata jäänud tulu, moraalne kahju, kaebuse lahendamise käigus tehtud kulud jne) ei kuulu hüvitamisele. Silmas peab veel pidama, et otsese kahju hüvitamisel kehtivad piirmäärad, mis sõltuvad kasutatud postiteenusest. Konkurentsiamet lahendab kaebusi postiseaduse ja teenuse tüüptingimuste alusel. Kui tüüptingimused välistavad kaudse kahju hüvitamise, ei saa amet seda teenuse osutajalt välja nõuda. Postiteenuse kasutajal on sellise kahju väljanõudmiseks võimalik pöörduda kohtusse. Üks levinumaid pretensioone, mida Konkurentsiametile 2014. aastal seoses postisaadetistega esitati, puudutas saadetiste edastamise kiirust. Tihti heideti postiteenuse osutajatele ette, et kiri või pakk liikus väga kaua ning jõudis väljalubatust hiljem kohale. Peab aga arvestama, et postiteenuse osutaja lähtub praktikas väljakujunenud ajavahemikust, mis talle teadaolevalt on tavaolukorras taoliste saadetiste kättetoimetamiseks piisav. Kui edastamine võtab eeldatust kauem aega, siis sellise juhtumi korral teenuse tüüptingimused tavaliselt hüvitist või mingit kompensatsiooni ette ei näe. Ka seadusandlusest ei tulene postisaadetistele kättetoimetamise kiirust puudutavaid nõudeid. Reguleeritud on vaid UPT raames lihtkirja kättetoimetamise aeg (vt kontrollpostituse aruannet eespool). Erandiks on kullerpostiteenus, kus teenuseosutajad üldjuhul võtavad vastutuse saadetise hilinemise eest. Vastutus piirdub saatekulu hüvitamisega. 19 8. Tulevikusuunad Seoses infoteenuste arenguga on tänane postiturg muutunud väga kiiresti ning traditsioonilistele postiteenustele pakuvad üha rohkem konkurentsi atraktiivsed telefoni, interneti ning muu elektroonse keskkonna kaudu osutatavad ja hõlpsasti kättesaadavad ning taskukohased teenused. See on kaasa toonud UPT hulka kuuluva lihtkirja edastamise mahtude olulise vähenemise, mida lisaks Eestile kogevad ka paljud teised riigid. Kuigi statistiliste näitajate põhjal on tegemist jätkuva tendentsiga, ei tähenda see aga, et lihtkirjade edastamise teenus võiks tulevikus hääbuda, sest alternatiivsed teabevahetamist võimaldavad infotehnoloogilised teenused ei suuda endas kanda taolist väärtust, mida sisaldab lihtkirja teel saadetud õnnitluskaart või muu sentimentaalse sisuga isiklik teade. Teisalt ei saa jätta ka arvestamata, et infotehnoloogiliste lahenduste areng ja kättesaadavus on riigiti erinev ning nii võib olla Eestist saadetud või riiki sisenev kiri kättesaadavaimaks ning mugavaimaks teabevahetuse liigiks. Eeltoodu põhjal saab öelda, et postisektoreid on juba tabanud ning ootavad ka tulevikus ees suured muudatused, mis lisaks uute ja innovaatiliste ärimudelite kasutuselevõtmisele, toovad kaasa vajaduse üle vaadata ning kohandada postiteenuse osutamist puudutavaid norme ning reegleid. Eesti postisektor ei ole siinkohal erandiks ning vaatamata asjaolule, et postiseadusest tulenevatel alustel on postiteenuse kasutaja huvid olnud hästi kaitstud, vajab pikka aega sisuliselt muutumatuna püsinud regulatsioon ajakohastamist. Näiteks kuna lihtkirjade maht on pidevas langustrendis, on UPT osutamiseks nõuetekohase postivõrgu ülalpidamisele kehtestatud nõuete täitmine muutunud seda teenust osutava ettevõtja Eesti Posti jaoks üha kahjumlikumaks tegevuseks. Üheks põhjuseks on asjaolu, et täitmaks postiseaduse § 37 lg 1 tulenevat nõuet, mille kohaselt UPT osutaja peab tagama postisaadetiste kogumise ja saajale kättetoimetamise kõigil tööpäevadel ning mitte vähem kui viiel päeval nädalas ja üks kord päevas kogu Eesti territooriumi ulatuses, teeb Eesti Post sõltumata vajadusest viis korda nädalas kirjakastide tühjendamisega seonduvaid nn „tühje korjeringe“. Ka Konkurentsiameti poolt teostatud UPT osutamise kvaliteeti puudutavate kontrolltoimingute tulemused kinnitavad, et paljudes Eesti piirkondades puudub vajadus tühjendada kirjakaste viis korda nädalas. Vähemalt pooltesse kirjakastidesse postitatakse Eesti Posti poolse monitooringu kohaselt kuni üks kirisaadetis kuus. Lisaks eeltoodule on oluline, et järgides postiseaduse § 6 lg 4 toodut nõuet tagada lihtkirja edastamise teenus taskukohase tasu eest, osutab ettevõtja seda teenust alla selle omahinna. Kuna selline olukord ei ole aga jätkusuutlik ning tagamaks nii teenuse osutaja kui tarbijate huvide kaitset ka tulevikus, ei tohiks tavapärase ja normaalse majandustegevuse käigus osutatav teenus olla kahjumis. Samuti tekitab küsimusi, mil määral on traditsioonilistele postiteenustele üha rohkem konkurentsi pakkuvate infotehnoloogiliste teenuste valguses põhjendatud postiseaduse § 37 lg 5 sätestatud nõue. Konkurentsiameti hinnangul on vajalik kaaluda, kas tulevikus võiks nimetatud postiseaduse nõuet muuta nii, et 90% kirisaadetiste kättetoimetamine oleks tagatud üleandmise päevale ülejärgneval tööpäeval praeguse järgneva tööpäeva asemel. Kokkuvõtteks saab öelda, et ka tulevikus ootavad postisektorit ees suured muudatused ning lisaks uute teenuste ja ärimudelite rakendamisele, omab olulist tähtust postisektori regulatsiooniprintsiipide 20 ajakohastamine, lähtudes põhimõttest, et jätkusuutliku postiteenuse osutamiseks peavad olema parimal viisil kaitstud nii tarbijate kui ka teenuse osutajate huvid. Konkurentsiamet on vastavate ettepanekute väljatöötamisega alustanud. 9. Tegevused 2015. aastal  UPT kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamise kontroll.  Kontroll postsideturul tegutsevate ettevõtjate üle.  UPT makse tasumise tagamine ja kontroll.  UPT osutaja kulude analüüs, tuvastamaks võimalikke ebamõistlikult koormavaid kulusid ja vajadust muuta UPT makse määrasid.  UPT taskukohaste tasude ülevaatamine ja MKM-le võimaliku ettepaneku esitamine määruse muutmiseks.  UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise tagamine.  Postsidealase statistilise teabe kogumine, analüüs ja avaldamine.  Konkurentsiameti ja riigi esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides.  Postiteenuse kasutajate õiguste kaitse ja postiteenuse kasutajate nõustamine. 21 KONKURENTSIAMETI ARUANNE POSTITEENUSTE VALDKONNAS TOIMUNUD ARENGUTE JA ESILEKERKINUD PROBLEEMIDE NING KONKURENTSIAMETI TEGEVUSE KOHTA NIMETATUD VALDKONNAS 2015. AASTAL TALLINN 2016 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................................................2 1. Postside turg...............................................................................................................................................3 2. Tegevusluba nõudvad postiteenused ........................................................................................................4 3. Tegevusluba mittenõudvad postiteenused ................................................................................................6 3.1. Kullerpostiteenus ...............................................................................................................................6 3.2. Otsepostiteenus .................................................................................................................................8 3.3. Perioodilise väljaande edastamine.....................................................................................................9 4. UPT osutaja...............................................................................................................................................10 4.1. Kuluarvestus .....................................................................................................................................10 4.2. UPT tasud .........................................................................................................................................11 4.3. UPT allahindlused .............................................................................................................................11 5. UPT ebamõistlikult koormavate kulude katmine .....................................................................................12 5.1. UPT makse ........................................................................................................................................12 5.2. UPT hüvitis ........................................................................................................................................13 6. Postivõrk ...................................................................................................................................................14 6.1. Postkontorid .....................................................................................................................................14 6.2. UPT osutaja postkontorid .................................................................................................................14 6.3. Kirjakastid .........................................................................................................................................15 7. Järelevalve ................................................................................................................................................16 8. Tegevused 2016. aastal ............................................................................................................................19 1 Sissejuhatus Postiseaduse1 § 47 lg 1 kohaselt esitab Konkurentsiamet Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumile iga aasta teises kvartalis kirjaliku aruande postiteenuste valdkonnas toimunud arengute ja esilekerkinud probleemide ning ameti tegevuse kohta nimetatud valdkonnas eelmise kalendriaasta jooksul. Käesolev aruanne kajastab Konkurentsiameti 2015. aasta tegemisi ja postituru ülevaadet. Tegevusloaga postiteenuse osutajate arv 2015. aastal ei muutunud, küll aga registreeriti kaks uut kullerpostiteenuse osutajat ja kustutati üks. Kui edastatud postisaadetiste koguarv kahanes 6,2% võrra, siis kogukäive kasvas koguni 20,8% võrra. Käibekasvu põhjustasid kullerpostiteenus ja AS-i Eesti Post (edaspidi Eesti Post) muude postiteenuste käibe kasv. Universaalse postiteenuse (edaspidi UPT) käive jäi 2015. aastal 2014. aasta tasemele, kuid kahjum vähenes, mis omakorda tähendas vähenenud UPT hüvitise vajadust. Kaebusi ja pöördumisi postiteenuse osutajate tegevuse kohta esitati 2015. aastal 38, mis on 15 võrra vähem kui 2014 aastal. Teemad puudutasid peamiselt saadetiste kadumist ja kahjustumist (kokku 20 kaebust). 1 RT I, 12.07.2014, 107 2 1. Postside turg Postiseaduse kohaselt jagunevad postiteenused kaheks:  teenused, mille osutamiseks on vaja taotleda Konkurentsiametilt tegevusluba;  teenused, mille osutamiseks on vaja ennast majandustegevuse registris (MTR) registreerida. Tegevusluba nõudvad teenused on kirisaadetiste ja postipakkide liht-, täht- ja väärtsaadetisena edastamine, samuti UPT osutamine. Kullerpostiteenuse, otsepostiteenuse, perioodilise väljaande edastamise ja muu postiteenuse korral on vaja tegevus lihtsalt registreerida. Eesti Post omab tegevusluba nii UPT osutamiseks kui ka siseriiklike ja rahvusvaheliste kirisaadetiste ja postipakkide edastamiseks. AS Express Post (edaspidi Express Post) omab tegevusluba siseriiklike kirisaadetiste edastamiseks. 2015. aastal ei taotlenud ükski ettevõtja tegevusluba postiteenuse osutamiseks. Registreeriti vaid kaks uut kullerpostiteenuse osutajat. Samal ajal kustutati MTR-st üks postiteenuse osutaja. Kokkuvõttes oli 2015. aasta lõpu seisuga MTR-s registreeritud 54 erinevat postiteenuse osutajat, mis on ühe võrra rohkem kui 2014. aastal. Mitmed ettevõtjad osutasid samal ajal mitut erinevat postiteenust. Postiteenuse osutajate arv teenuste kaupa on esitatud tabelis 1. Tegemist on MTR andmetega, mis tähendab, et mitmed ettevõtjad omasid küll registreeringut, kuid tegelikkuses ei osutanud postiteenuseid. Tabel 1 Postiteenuse osutajate arv aastatel 2011-2015 Teenus 2011 2012 2013 2014 2015 Universaalne postiteenus 1 1 1 1 1 Kirisaadetise edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena 2 2 2 2 2 Postipaki edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena 1 1 1 1 1 Kullerpostiteenus 31 49 47 49 50 Otsepostiteenus 7 10 10 10 10 Perioodilise väljaande edastamine 6 9 8 8 8 Muud postiteenused 4 8 8 9 9 Postiteenuste käive (teenuste lõikes) on esitatud tabelis 2. Kirisaadetiste ja postipakkide edastamise all on silmas peetud teenuse osutamist tegevusloa alusel (v.a UPT). Tabel 2 Postiteenuste käive aastatel 2011-2015 (eurot) 2011 2012 2013 2014 2015 Universaalne postiteenus * * * * * Kirisaadetise edastamine * * * * * Postipaki edastamine * * * * * Kullerpostiteenus 30 189 439 35 001 916 37 399 080 41 648 817 50 049 031 Otsepostiteenus 2 401 743 2 111 131 2 225 696 * * Perioodika edastamine * 7 746 800 7 737 422 * * Muud postiteenused * * * * * Kokku 64 728 626 71 652 656 76 263 670 83 172 221 102 620 215 * Konfidentsiaalne 3 Muud postiteenused sisaldavad Eesti Posti teenuseid nagu rahakaardi teenus, pensionide kättetoimetamine, pakiautomaadi teenus, tollideklaratsioonid ja alates 2015. aastast saadetiste transiit kolmandatest riikidest. Teiste registreeritud ettevõtjate muu postiteenuse käive oli null. Tabelist 2 on näha, et kullerpostiteenuse, perioodilise väljaande edastamise ja muude postiteenuste käive kasvas. Kirisaadetise ja postipaki edastamise teenused ja otsepostiteenuse käive mõnevõrra langes. UPT käive jäi aastaga enam-vähem samaks. Kokku suurenes postiteenuste turu käive 2015. aastal 20,8% ehk 17,7 mln euro võrra, millest enamuse (11,7 mln) moodustas muude postiteenuste käibe kasv. Teenuste tasandil moodustas kullerpost ligi poole käibest. Järgnesid muud postiteenused ja UPT, mis moodustasid ligikaudu kolmandiku kogu postiturust. Ülejäänud teenuste osakaal oli umbes viiendik (vt joonis 1). Joonis 1 Postiteenuste käibe jaotus 2015. aastal * Konfidentsiaalne Võrreldes 2014. aastaga, on muud postiteenused nüüd tõusnud turuosalt teiseks, just Eesti Posti lisandunud transiitsaadetiste käibe tõttu. Täpsuse huvides tuleb mainida, et muude postiteenuste mahu üle Konkurentsiamet statistikat ei kogu. Seetõttu ei peegeldu postsideturu käibekasv postisaadetiste arvu poolel. Põhilised teenuse osutajad on jäänud samaks. Tihe konkurents eksisteerib endiselt vaid kullerpostiteenuste turul. Aasta jooksul kustutatud või registreeritud teenuse osutajad ei pakkunud teenust üldse. 2. Tegevusluba nõudvad postiteenused Tegevusluba on nõutav UPT osutamiseks ja kirisaadetiste ning postipakkide edastamiseks liht-, täht- ja väärtsaadetisena (edaspidi MUPT teenused). Lihtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk:  mis väljastatakse saajale või tema esindajale ilma allkirjata;  mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldamata;  mille kaotsimineku või kahjustumise korral puudub postiteenuse osutajal kohustus maksta hüvitist. Tähtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk:  mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel;  mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldamata;  mille kaotsimineku või kahjustumise korral maksab postiteenuse osutaja saatjale postiteenuse osutaja eelnevalt määratud garantiisumma. 4 Väärtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk:  mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel;  mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldatud;  mille kaotsimineku või kahjustumise korral maksab postiteenuse osutaja saatjale tema avaldatud saadetise väärtuse. Partiisaadetisena edastatakse:  kirisaadetis, mis antakse saatja poolt postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks vähemalt 100 saajale;  postipakk, mis antakse saatja poolt postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks vähemalt 25 saajale. Tegevusloaga postiteenuse osutajaid oli Eestis 2015. aastal kaks. Eesti Post oli UPT osutaja ja pakkus kõiki võimalikke tegevusloaga osutatavaid postiteenuseid. Express Post osutas tegevusloaga teenustest siseriikliku kirisaadetise edastamise teenust. Kui 2014. aastal UPT maht kasvas oluliselt tänu välismaalt saadetavate kirisaadetiste mahu kasvule, siis 2015. aastal see mõju kadus. Suuresti siseriiklike saadetiste arvu vähenemise tõttu kahanes kogu UPT maht 2015. aastal 1,4 mln saadetise ehk 11,0% võrra (vt tabel 3). Tabel 3 UPT teenuste mahud aastatel 2011-2015 (saadetist) Teenus 2011 2012 2013 2014 2015 Siseriiklikud mahud Lihtkiri 5 971 749 4 711 614 4 167 433 4 006 127 3 415 763 Tähtkiri 615 685 385 525 266 021 214 307 167 103 Väärtkiri 2 255 910 492 587 671 Tähtpakk 53 160 55 793 210 115 224 875 179 329 Väärtpakk 2 255 120 187 116 77 Rahvusvahelised mahud Lihtkiri 5 282 817 4 679 138 4 601 747 6 486 612 5 903 191 Tähtkiri 443 589 545 966 888 822 1 525 101 1 377 408 Väärtkiri 1 204 1493 1 622 1 469 1 436 Tähtpakk 138 935 160 034 191 130 217 387 234 766 Väärtpakk 2 740 2043 1 920 1 781 1 851 Kokku 12 514 389 10 542 636 10 329 489 12 678 362 11 281 595 Sisuliselt kahanesid kõikide UPT kooseisu kuuluvate teenuste mahud, v.a rahvusvaheline tähtsaadetisena edastatav postipakk, mille maht kasvas 8,0%. Märkimist väärib teenuse siseriiklik lihtsaadetisena edastatav kirisaadetis mahulangus, mis 2015. aastal oli 14,7%. Võrreldes 2011. aasta näitajaga, on teenuse maht nelja aastaga langenud koguni 42,8%. Kirisaadetisi ja postipakke võib tegevusloa alusel edastada ka UPT-välisena. MUPT mahud on toodud tabelis 4. 5 Tabel 4 MUPT teenuste mahud aastatel 2011-2015 (saadetist) Teenus 2011 2012 2013 2014 2015 Siseriiklikud mahud Lihtkiri * * * * * Tähtkiri * * * * * Väärtkiri * * * * * Tähtpakk * * * * * Väärtpakk * * * * * Rahvusvahelised mahud Lihtkiri * * * * * Tähtkiri * * * * * Väärtkiri * * * * * Tähtpakk * * * * * Väärtpakk * * * * * Kokku 23 497 860 22 545 908 21 435 561 * * * Konfidentsiaalne Tabelist 4 on näha, et ka MUPT maht on 2015. aastal langenud ja seda kõikide teenuseliikide lõikes. Kogu langus 2015. aastal oli 2,7 mln saadetist ehk 14,2%. Sarnane trend on püsinud neli viimast aastat, mahulangusega *% sellel perioodil. 3. Tegevusluba mittenõudvad postiteenused Postiteenused, mille osutamiseks ei ole vaja taotleda tegevusluba ja mille osutamiseks piisab registreeringust, olid ka 2015. aastal kullerpostiteenus, otsepostiteenus ja perioodilise väljaande edastamise teenus. 3.1. Kullerpostiteenus Kullerpostisaadetiseks loetakse kirisaadetis ja postipakk:  mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel;  mis edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil;  mille saatjal on võimalus igal hetkel saada informatsiooni saadetise asukoha kohta selle teekonnal, sekkuda saadetise kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber selle edastamist. 2015. aasta lõpu seisuga oli MTR-s registreeritud 50 kullerpostiteenuse osutajat, kellest tegelikult osutas teenust 27 ettevõtjat. Nendeks olid OÜ A-Kuller & Partnerid, Express Post, Eesti Post, USS Security Eesti AS, LKF Kuller OÜ, AS DPD Eesti (edaspidi DPD), OÜ EKLT (edaspidi EKLT), TNT Express Worldwide Eesti AS (edaspidi TNT), DHL Estonia AS (edaspidi DHL), Cargobus OÜ, Autopost Terminal OÜ, Aberg Express OÜ, AKR-GRUPP OÜ, Avotra OÜ, Itella SmartPOST OÜ (edaspidi Smartpost), Euroxkuller OÜ, FIE Kristjan Vares, DK LOGISTICS OÜ, Roadrunner OÜ, Venipak Eesti OÜ, Einroo Group OÜ, Topkuller OÜ, OSC Transport OÜ, RP Service Group OÜ, Federal Express Corporation Eesti filiaal OÜ, Rohekuller OÜ ja Jet Express OÜ. 6 Teenust ei osutanud 15 ettevõtjat (st teenuse käive oli 2015. aastal null). Nendeks olid OÜ MGI Turundus, OÜ T.P.Projekt, Itella Logistics OÜ, AS G4S Eesti, DataInternational Group OÜ, A&M Transport OÜ, Saratopi OÜ, Eesmaa Teenused OÜ, Puupost OÜ, Minikopp OÜ, Siniraag OÜ, Grand Delivery OÜ, Adduco OÜ, Wortex Invest OÜ ja AS Komerk. Kaheksalt ettevõtjalt (Ida-Viru Kuller OÜ, Est-Veod OÜ, Ramiro Travel OÜ, GJ Transit OÜ, GlobexService OÜ, A! Veod OÜ, OÜ Reval Kuller ja Vladimir Birjukov elektritööd) ei õnnestunud aruande koostamise ajaks vastust saada, kuid Konkurentsiametile teadaolevalt need ettevõtjad 2015. aastal kullerpostiteenust ei osutanud või oli maht marginaalne. 2015. aasta kullerpostiteenuste käive (siseriiklik ja rahvusvaheline) oli 50,0 mln eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes 15,3% enam. Saadetisi edastati 2015. aastal kokku 8,1 mln tükki, mis on võrreldes eelneva aastaga 10,1% rohkem (vt tabel 5). Suurim kasv 22,8% oli rahvusvaheliste riigist väljuvate saadetiste osas. Siseriiklike saadetiste ja riiki saabuvate saadetiste arv kasvas 9% võrra. Käibe kiirem kasv, võrreldes mahu kasvuga, näitab, et keskmise kullersaadetise hind on aastaga tõusnud. Tabel 5 Kullerpostiteenuse mahud aastatel 2010-2015 (saadetist) 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Siseriiklik 2 365 737 2 663 053 3 958 478 4 422 259 5 314 744 5 798 623 Rahvusvaheline sisse 1 015 317 1 008 193 1 237 729 1 455 462 1 538 534 1 680 533 Rahvusvaheline välja 442 059 338 295 412 958 481 180 508 169 624 250 Kokku 3 823 113 4 009 541 5 609 165 6 358 901 7 361 447 8 103 406 Tabelist 5 annab ülevaate joonis 2, kus on toodud viimaste aastate mahumuutus graafiliselt. 7 Joonis 2 Kullerpostiteenuse mahumuutus aastatel 2005-2015 (saadetist) 7 000 000 6 000 000 5 000 000 4 000 000 3 000 000 2 000 000 1 000 000 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Siseriiklik Rahvusvaheline sisse Rahvusvaheline välja Jooniselt 2 on näha, et siseriiklike saadetiste maht jätkab kiiret tõusu, samas kui rahvusvaheliste saadetiste mahukasv on pigem mõõdukas. Siseriiklikult olid suurimad teenuse osutajad 2015. aastal teenuse mahu järjekorras alustades suuremast DPD, Smartpost ja Eesti Post (kokku 84% turust). Smartpost pakub teenust pakiautomaatide vahendusel. Rahvusvahelise teenuse osutamisel olid 2015. aastal turuliidrid teenuse mahu järjekorras alates suuremast DPD, DHL, EKLT ja TNT (kokku 86% turust). Siseriikliku kullerpostiteenuse mahu osakaal 2015. aastal oli 72% ja rahvusvahelise teenuse osakaal 28%, mis on 2014. aastaga sama tase. 3.2. Otsepostiteenus Otsepostisaadetiseks loetakse kirisaadetis:  mis väljastatakse saajale või tema esindajale ilma allkirjata;  mille sisuks on turunduslik või avalik materjal;  mida edastatakse samaaegselt vähemalt 100 saajale;  mille sisu, kaal ja mõõtmed on identsed teiste samaaegselt edastatavate saadetiste omadega, välja arvatud saaja nimi, postiaadress, identifitseerimisnumber ning muud teisendused, mis ei muuda sõnumi olemust;  mille pakendile on kantud märge «reklaam», «reklaam posti teel» või «otsepost». 8 2015. aasta lõpu seisuga oli MTR-i kantud kümme teenuseosutajat, kellest ainult kaks osutasid teenust. Nendeks olid Eesti Post ja Express Post. Suurem teenusepakkuja oli Eesti Post. Otsepostiteenuse käive oli 2015. aastal * mln eurot ja maht * mln saadetist, mis võrreldes eelneva aastaga tähendab langust käibe osas 18,0% ja mahu osas 15,0% (vt tabel 6). Tabel 6 Otsepostiteenuse näitajad aastatel 2010-2015 (eurot, saadetist) 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Käive 1 940 157 2 401 743 2 111 131 2 225 696 * * Saadetiste arv 13 239 013 15 239 957 13 499 442 14 242 066 * * Keskmine ühikuhind 0,147 0,158 0,156 0,156 0,173 0,167 * Konfidentsiaalne Otsepostisaadetiste maht 2015. aastal oli viimase 11 aasta madalaim. Tabelis 6 toodud käibe ja saadetiste arvu muutumine ajas on esitatud joonisel 3. Joonis 3 Otsepostiteenuse käive ja maht aastatel 2005-2015 (saadetist, eurot) * Konfidentsiaalne Jooniselt 3 on näha, et kümne aasta lõikes on otsepostiteenuse turg selges languses. 3.3. Perioodilise väljaande edastamine Perioodiline väljaanne on saatjalt tellitav ja tema poolt postiteenuse osutajale perioodiliselt, sagedusega vähemalt üks kord kvartalis edastamiseks üleantav adresseeritud trükis. MTR-i kohaselt oli 2015. aasta lõpu seisuga registreeritud teenuse osutajaid kaheksa, kuid teenust osutas neist vaid kaks ettevõtjat (Eesti Post ja Express Post). Kokku edastati 2015. aastal * mln perioodilist väljaannet ning teenuse kogukäive oli * mln eurot (vt joonis 4). Suurem teenusepakkuja oli Eesti Post. Joonis 4 Perioodika maht ja käive aastatel 2008-2015 (saadetist, eurot) * Konfidentsiaalne Nagu jooniselt 4 on näha, siis saadetiste arv ja käive on viimase seitsme aasta jooksul olnud langustrendis. 9 4. UPT osutaja UPT osutaja on isik, kellele Konkurentsiamet on väljastanud tegevusloa UPT osutamiseks. UPT osutamiseks väljastatakse tegevusluba ainult ühele isikule. UPT osutaja määratakse viieks aastaks avaliku konkursiga, mille korraldab Konkurentsiamet. UPT osutaja peab pakkuma UPT teenuseid (kuni 2 kg kaaluva kirisaadetise liht-, täht- ja väärtsaadetisena edastamine ning kuni 20 kg kaaluva postipaki täht- ja väärtsaadetisena edastamine) järjepidevalt, kvaliteetselt ja taskukohase tasu eest kogu Eesti Vabariigi territooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. UPT osutamise tegevusluba perioodiks 2014-2019 omab Eesti Post. Tegevusloa tingimuste kohaselt peab UPT osutajal olema vähemalt 320 postkontorit ja 2777 kirjakasti üle Eesti. UPT-d tuleb osutada viiel päeval nädalas ja vähemalt kaks tundi päevas (postkontoris) kõikidele soovijatele võrdsetel tingimustel ja taskukohase tasu eest, mis on kehtestatud ministri määrusega. Koos tegevusloaga kaasneb Eesti Postil vastavalt postiseaduses sätestatule kohustus osutada oma postivõrgu vahendusel üle Eesti pensionide ja toetuste väljamaksmise ning rahasiirete teenuseid. Lisaks on UPT osutajal kohustus edastada oma postivõrgu vahendusel kuuel päeval nädalas perioodilisi väljaandeid. Eesti Post osutab lisaks UPT-le ka kõiki teisi postiseaduses kirjeldatud postiteenuseid (tegevusloaga kirisaadetiste ja postipakkide edastamine nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt, samuti kullerpostisaadetiste, otsepostisaadetiste ja perioodiliste väljaannete edastamine). Peale postiteenuste osutab Eesti Post veel näiteks lao-, veo-, finants- ja teisi teenuseid. Eesti Postil oli 2015. aasta lõpu seisuga 320 postkontorit, kus osutati kõiki UPT kogumisse kuuluvaid teenuseid. Lisaks oli Eesti Postil 8 postipunkti, kus osutati postiteenuseid valikuliselt. Kirjakaste oli ettevõtjal 2777 ning kohti, kus müüdi ainult postmarke, oli 117. Kõikidest postkontoritest ja postipunktidest 128 olid frantsiisikontorid (st Eesti Post ei oma punkti, vaid ostab teenust sisse). Eesti Postil oli 2015. aastal kokku 2268 töötajat ehk 124 võrra rohkem kui eelneval aastal. Kõikidest töötajatest oli postiteenustega seotud 1768 inimest ehk 128 võrra rohkem kui eelneval aastal. Ettevõtja toodete ja teenuste müügikäive oli 2015. aastal 72,8 mln eurot (aastane kasv 15,0 mln), millest postiteenuste käive moodustas * mln eurot (aastane kasv 11,2 mln). Nagu eelpool on välja toodud, siis võib käibekasvu peaasjalikult kirjutada lisandunud teenuse (saadetiste transiit kolmandatest riikidest) arvele). Eesti Post teenis 2015. aastal 2,7 mln eurot puhaskasumit. Teenuste või teenustegruppide lõikes moodustas suurima osa ettevõtja käibest UPT, järgnesid transiiditeenus, tegevusloaga kirisaadetise (v.a UPT) edastamise teenus, kullerpostiteenus ja perioodilise väljaande edastamise teenus. 4.1.Kuluarvestus Postiseaduse kohaselt peab UPT osutaja pidama tulu- ja kuluarvestust eraldi:  UPT kogumisse kuuluva postiteenuse kohta; 10  iga teenuse lõikes, mille osutamiseks kasutatakse UPT kogumisse kuuluva postiteenusega ühiseid ressursse. UPT osutaja peab rakendama tegevuspõhist kuluarvestust. Tulu- ja kuluarvestuse vastavust postiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele hindab sõltumatu audiitor. Seoses UPT makse ja ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotlusega kaasas käiva aruandlusega on ka Konkurentsiametil vajadus hinnata Eesti Posti kulusid ja nende põhjendatust. Eeltoodust tulenevalt on Eesti Posti kuluarvestuse temaatikat kajastatud aruandes koos UPT ebamõistlikult koormavate kulude teemaga. 4.2. UPT tasud Vastavalt postiseadusele, tuleb UPT-d osutada valdkonna eest vastutava ministri poolt määrusega kehtestatud taskukohaste tasude eest. See tähendab, et Eesti Post võib tasud ise määrata, ületamata sealjuures ministri poolt kehtestatud maksimummäärasid. Konkurentsiamet tegi 2015. aastal ministrile ettepaneku tõsta UPT taskukohaseid tasusid sõltuvalt teenusest ja kaalukategooriast keskmiselt 10,6%. Oma ettepanekus lähtus Konkurentsiamet eelkõige tarbijate ostujõust kuid ka asjaolust, et eelmine tasude muudatus toimus 01.09.2014. Analüüsi kohaselt kujunes tasude tõstmisest tulenev mõju keskmise UPT kasutaja jaoks aastas vähem kui ühe euro suuruseks. Konkurentsiamet võttis arvesse ka asjaolu, et postiteenuse kasutajalt võetav taskukohane tasu ei kata UPT põhjendatud kulusid ega võimalda ettevõtjale teenuse eest lubatud mõistliku kasumi teenimist. Selline olukord tekitab vajaduse maksta UPT osutajale ebamõistlikult koormavate kulude katteks hüvitist, mida rahastatakse postiteenuse osutajatelt UPT makse kogumise teel. Taoline tegevus aga tekitab teatavat turumoonutust. Postituru paremaks toimimiseks ja sellel turul moonutuste vältimiseks peab UPT müügihind katma võimalikult suure osa UPT osutamisega seotud põhjendatud kuludest. UPT muudetud taskukohased tasud jõustusid 01.01.2016. 4.3. UPT allahindlused Postiseadus võimaldab teha UPT tasudele allahindlust. Allahindluse määr peab olema kulupõhine ning põhjendatav suure koguse üleandmisest tuleneva kulude kokkuhoiuga. Allahindlust võib rakendada, kui postisaadetise edastamise kulu on tavateenuse osutamise kulust väiksem. Allahindlus ja sellega seotud tingimused peavad olema läbipaistvad ja lähtuma võrdse kohtlemise printsiibist. Iseenesest ei saa UPT puhul tekkida suure koguse üleandmisega kaasnevat kulude kokkuhoidu, kuna UPT raames saab korraga üle anda kuni 100 kirisaadetist või 25 postipakki. Vastasel juhul on tegemist partiisaadetisega ja see ei kuulu UPT koosseisu. 2015. aastal Eesti Post UPT teenustele allahindlusi ei pakkunud. 11 Säilinud on spetsiaalselt vaegnägijatele adresseeritud postisaadetiste (sekogrammid) ja vangilaagrites viibivate interneeritute postipakkide tasuta edastamise võimalused, mis tulenevad ülemaailmsest postikonventsioonist. 5. UPT ebamõistlikult koormavate kulude katmine 5.1. UPT makse UPT makse on postiteenuse osutaja poolt tegevusloaga postiteenustelt tasutav makse iga saadetise kohta. Makse määra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega majandus- ja taristuministri ettepanekul. Ettepaneku esitamisel võtab majandus- ja taristuminister aluseks Konkurentsiameti ettepaneku. Postiseaduse kohaselt võib UPT makse olla kas teatud protsent tegevusloa alusel osutatava postiteenuse (v.a UPT teenus) käibest või fikseeritud summa igalt tegevusloaga teenuse (v.a UPT teenus) raames edastatud saadetiselt. UPT makset kogub Konkurentsiamet. Makset kogutakse, et hüvitada UPT osutajale UPT osutamise kohustusest tekkida võivaid ebamõistlikult koormavaid kulusid. Ebamõistlikult koormavad kulud võivad tekkida juhtudel, kui majandus- ja taristuministri poolt kehtestatud taskukohased tasud ei kata UPT osutamise kohustusest tingitud põhjendatud kulusid. Makset peavad tasuma kõik tegevusloaga postiteenuseid osutavad ettevõtjad. 2015. aastal olid nendeks Eesti Post ja Express Post. 2015. aastal kehtinud UPT makse määrad rahastamiskohustusega postiteenuse osutajale olid järgmised:  lihtsaadetisena edastatav kirisaadetis 0,08 eurot;  tähtsaadetisena edastatav kirisaadetis 0,40 eurot;  väärtsaadetisena edastatav kirisaadetis 0,40 eurot;  lihtsaadetisena edastatav postipakk 0,00 eurot;  tähtsaadetisena edastatav postipakk 0,00 eurot;  väärtsaadetisena edastatav postipakk 0,00 eurot. 12 Eesti Posti poolt tasutud UPT makse 2015. aasta eest on esitatud tabelis 7. Tabel 7 Eesti Posti poolt tasutud UPT makse 2015. aasta eest (saadetist, eurot) Teenus Teenuse maht (tk) Makse määr (€) Makse (€) Riigisisene teenus Lihtkiri * 0,08 * Tähtkiri * 0,40 * Väärtkiri * 0,40 * Tähtpakk * 0,00 * Väärtpakk * 0,00 * Rahvusvaheline teenus Lihtkiri * 0,08 * Tähtkiri * 0,40 * Väärtkiri * 0,40 * Tähtpakk * 0,00 * Väärtpakk * 0,00 * Kokku 14 823 548 1 451 236,56 * Konfidentsiaalne Express Posti poolt tasutud UPT makse 2015. aasta eest on toodud tabelis 8. Tabel 8 Express Posti poolt tasutud UPT makse 2015. aasta eest (saadetist, eurot) Teenus Teenuse maht (tk) Makse määr (€) Makse (€) Riigisisene teenus Lihtkiri * 0,08 * Tähtkiri * 0,40 * Väärtkiri * 0,40 * Kokku * * * Konfidentsiaalne Seega kokku oli 2015. aastal tasutud UPT makse suuruseks * eurot. Aruande valmimise hetkel Konkurentsiametile teadaolevate andmete põhjal 2016. aastal UPT makse määrasid muuta ei ole vaja. 5.2. UPT hüvitis Eesti Post esitas 2015. aastal UPT hüvitise taotlused I-III kvartali kohta. 2015. aasta IV kvartali kohta ettevõtja hüvitise taotlust ei esitanud, kuna teenus oli sellel perioodil kasumis. Pärast kvartali taotluste läbivaatamist, kujunes UPT ebamõistlikult koormavateks kuludeks I kvartalis 427 594,41 eurot, II kvartalis 628 207,39 eurot ja III kvartalis 586 368,94 eurot. Seega kokku 1 642 170,74 eurot, mille Konkurentsiamet Eesti Postile ka välja maksis. UPT osutajale hüvitatakse kulud üksnes ulatuses, milles kasutajalt võetav tasu ei võimalda UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud kulude katmist ja mõistliku kasumi saamist. Kui majandusaasta UPT auditeeritud kulud ja tulud erinevad majandusaastal aruandekvartalite kaupa esitatud andmetest, on Konkurentsiametil õigus hüvitise suurust muuta. Seda arvesse võttes analüüsis Konkurentsiamet ka Eesti Posti 2015. aasta auditeeritud andmeid. Selgus, et auditeeritud andmete 13 põhjal olid 2015. aasta UPT ebamõistlikult koormavad kulud 1 299 356,09 eurot. Kuna kvartalite kaupa tehtud otsuste alusel oli Eesti Post saanud hüvitist ettenähtust 342 814,65 eurot rohkem, nõudis Konkurentsiamet üleliigselt saadud hüvitise summa ettevõtjalt tagasi. 6. Postivõrk Postivõrk on seadmete ja vahendite süsteem, mida postiteenuse osutaja kasutab postisaadetiste edastamiseks. Postivõrk jaguneb kogumis- ja jaotusvõrguks. Postiteenuse osutaja postivõrgu juurdepääsupunkt on nii tegevuskoht kui ka vahend, mida postiteenuse osutaja kasutab postiteenuse osutamiseks. Juurdepääsupunktideks on muu hulgas ka postkontorid ning kirjakastid. Postkastid ei ole käsitatavad postivõrgu osana, kuivõrd tegemist on saaja kasutuses või omandis oleva vahendiga, mis on mõeldud eelkõige lihtsaadetisena edastatavate postisaadetiste ja perioodiliste väljaannete kättesaamiseks. 6.1. Postkontorid Postkontor on püsiv tegevuskoht, kus on tagatud kõigi tegevusloaga hõlmatud postiteenuste osutamine. Postkontorite paiknemine peab tagama tegevusloaga hõlmatud postiteenuste takistuseta osutamise kõigile soovijatele võrdsetel tingimustel, olenemata nende elu- või asukohast. Tegevusloa tingimuste kohaselt oli Express Posti minimaalne postkontorite arv neli ja Eesti Postil 320 (vt tabel 9). Tegelikkuses oligi Eesti Postil 2015. aastal 320 postkontorit ja Express Postil neli postkontorit. Tabel 9 Eesti Posti ja Express Posti postkontorite arv aastatel 2009-2015 Aasta Eesti Post Express Post Miinimum Tegelik Miinimum Tegelik 2009 351 351 3 4 2010 344 351 4 5 2011 344 344 4 5 2012 320 320 4 4 2013 320 323 4 4 2014 320 321 4 4 2015 320 320 4 4 6.2. UPT osutaja postkontorid Nõuded UPT osutaja postkontoritele ja nende paiknemisele on kehtestatud ministri määrusega. Eelkõige peab UPT osutaja arvestama asjaoluga, et juurdepääsupunkt asuks kohas, millele postiteenuse kasutajal on takistamatu juurdepääs. Lisaks sellele peab UPT osutaja võtma arvesse haldusüksuste piire, haldusüksuste väljakujunenud keskuste paiknemist, postiteenuse kasutajate elu- või asukohti, samuti ühistranspordiliinide kulgemist. 14 Iga omavalitsuse territooriumil peab olema vähemalt üks UPT-d osutav postkontor. Igasse valda, mille püsielanike arv ületab 2500 inimest, paigutatakse täiendavalt üks või enam UPT-d osutav postkontor. Seejuures ei hõlma valla püsielanike arvestus vallasisest linna ning vallasisesele linnale kohaldatakse linna kohta sätestatud nõudeid. Linna, mille püsielanike arv ületab 20 000 elaniku piiri, tuleb iga järgneva 20 000 püsielaniku kohta paigutada üks täiendav postkontor. Alates 09.10.2014 jõustunud UPT tegevusloa tingimused ei sätesta enam otsest minimaalset postkontorite arvu omavalitsuste kaupa, vaid kontorite minimaalne arv peab vastama UPT juurdepääsupunktide määruses toodud nõuetele. Tegevusloa tingimustes on välja toodud üleriigiline minimaalne UPT kontorite arv (320). Nii on Eesti Postil võimalik paindlikumalt ümber kujundada postivõrku rahvaarvu või omavalitsuste arvu muutumisel, järgides siiski määruses toodud nõudeid. Konkurentsiametiga on vaja kooskõlastada üleriigilise miinimumarvu muutmine (st Eesti Post ei tohi kooskõlastuseta vähendada postkontorite arvu alla miinimumi). 2015. aastal jätkas Eesti Post UPT osutamist ka motokandega, mis on postkontori alternatiiviks hajaasustuse piirkondades. Motokandega osutatakse UPT-d kasutajatele, kes asuvad maapiirkonnas lähimast postkontorist mööda avalikke teid mõõdetuna kaugemal kui viis kilomeetrit nende elu- või asukohast. Motokande teenuse tellimine elu- või asukohta on tasuta, tuleb vaid tasuda kasutatava postiteenuse eest vastavalt kehtivale hinnakirjale. UPT osutaja tagab motokande esmaspäevast reedeni (v.a rahvus- ja riigipühad). Motokande raames osutatava UPT tingimused ja tasud ei erine postkontorites pakutava UPT tingimustest ja tasudest. Motokande tellimiste arv ei ole piiratud. 6.3. Kirjakastid Express Postil puuduvad kirjakastid kirisaadetiste kogumiseks, mistõttu puudutab käesolev punkt vaid Eesti Posti poolt paigaldatud kirjakaste, mis on mõeldud lihtsaadetisena edastatavate UPT kirisaadetiste kogumiseks. 2015. aasta lõpu seisuga oli Eesti Postil 2777 tühjendatavat kirjakasti. UPT tegevusloa tingimuste kohaselt oli kirjakastide miinimumarvuks samuti 2777. Sarnaselt postkontoritele, ei ole 09.10.2014 jõustunud UPT tegevusloa tingimustes välja toodud kirjakastide miinimumarvu omavalitsuste kaupa. Järgides UPT juurdepääsupunktide määrust, võib Eesti Post olemasolevate kirjakastide asukohta muuta, kuid kirjakastide üldarvu vähendamine tuleb kooskõlastada Konkurentsiametiga. 2015. aastal muudeti UPT juurdepääsupunktide määruse kirjakastide paiknemise osa. Kui varem võis olla kirjakasti keskmine kaugus kasutajast linnas kuni pool kilomeetrit, siis muudatuse järel on kauguse piir kolm kilomeetrit. Kirjakasti kaugus vallas elavast kasutajast ei võinud varem olla kaugemal kui kaks kilomeetrit. Pärast muudatust on vastav vahemaa viis kilomeetrit. Muudatuse tingis peamiselt asjaolu, et kirjakastidesse jäetakse üha vähem kirju ja reaalne vajadus senise tihedusega võrgustiku ülalhoidmise järele on ajas vähenenud. 15 7. Järelevalve Postiseadus näeb ette, kui suur hulk UPT raames siseriiklikult lihtsaadetisena edastatavatest kirisaadetistest peab jõudma adressaadini postitamisele järgneval tööpäeval. Tegemist on kirjadega, mida saab postitada Eesti Posti oranži värvi kirjakastidesse, mis paiknevad üle Eesti. 2005. aastal kehtis nõue, et vähemalt 90% linnas või maakonnakeskuses postitatud kirisaadetistest peab jõudma saajani järgmiseks tööpäevaks ja maal postitatud kirisaadetistest vähemalt 90% ülejärgmiseks tööpäevaks. Alates 2006. aastast on kehtinud ühtne nõue, mille kohaselt peab vähemalt 90% kirisaadetistest jõudma üle Eesti saajani postitamisele järgneval tööpäeval (postiseaduse § 37 lg 5). Nõue kehtib enne kirjakastile märgitud tühjendamise kellaaega postitatud kirjadele. Hilisemal kellaajal kirjakasti jäetud kirjade postitamise päevaks loetakse sellisel juhul kirjakastile märgitud järgmine tühjendamise päev. Postiseaduse § 37 kohaselt peab UPT osutaja tagama postisaadetiste kogumise ja saajale kättetoimetamise kõikidel tööpäevadel ning mitte vähem kui viiel päeval nädalas ja üks kord päevas kogu Eesti territooriumi ulatuses. Erandid on lubatud riigi- ja rahvuspühade korral ning saarte puhul, millega puudub kogumisele ja kättetoimetamisele ettenähtud sagedusega regulaarne transpordiühendus. Konkurentsiamet on üldjuhul üks kord aastas kontrollinud kirisaadetiste liikumist ja postiseaduse nõude täitmist omapoolse kontrollpostituse raames. Selleks on Konkurentsiamet postitanud Eesti Posti kirjakastidesse kontrollkirju ning jälginud nende liikumise kiirust. 2015. aastal viidi kontrollpostitus läbi septembris ja oktoobris. Eesti Posti kirjakastidesse jäeti kokku 1300 lihtsaadetisena edastatavat kirisaadetist erinevatele saajatele. Kontrollpostituses osalejad tagastasid Konkurentsiametile 1291 kirja, millest kvaliteedi määramisel läks arvesse 1271 saadetist. Arvesse läinud kirjadest toimetati saajatele õigeaegselt kätte (üleandmise päevale järgneval tööpäeval) 1057 kirja ehk 83,2%. Hilinenud kirjadest 165 toimetati saajatele kätte üleandmise päevale ülejärgneval tööpäeval (hilinemine üks tööpäev). Kaks või enam tööpäeva hilines 49 kirja (vt joonis 5). 16 Joonis 5 Lihtsaadetisena edastatavate kirisaadetiste kättetoimetamise kvaliteet 2015. aastal 3,9% 13,0% Õigeaegselt kättetoimetatud kirjad 1-päevase hilinemisega kättetoimetatud kirjad 2-päevase või enama hilinemisega kättetoimetatud kirjad 83,2% Konkurentsiameti kontrollpostitus näitas, et kirjade edastamise kiirus jäi 6,8 protsendipunkti võrra alla nõutud taseme. Näitaja oli 2013. ja 2014. aasta tulemusega võrreldes enam-vähem sama. Eesti Posti sõnul põhjustas hilinemise kirjakastide ebakorrektne tühjendamine, kirjasorteerimismasina viga ja kirjade kandeks ettevalmistamise ebapiisav kiirus. Nende põhjuste vältimiseks tulevikus on ettevõtja soetanud täiendavaid kirjakastide kontrollkiipe ja uuendanud vastavat tarkvaralist lahendust ning informeerinud oma töötajaid vastavatest probleemidest. Lisaks otsib Eesti Post tarkvaralist lahendust sorteerimismasina täiustamiseks. Eesti Posti enda poolt tellitud mõõtmised andsid 2015. aasta kohta tulemuse, kus 87,9% lihtsaadetistest toimetati saajale kätte õigeaegselt. Postiseaduse nõue, toimetada üleandmise päevale järgneval tööpäeval saajale kätte vähemalt 90% lihtsaadetisena edastatavatest kirisaadetistest, on püsinud muutumatuna alates kehtiva postiseaduse jõustumisest 2006. aastal. Selle ajaga on aga nimetatud teenuse kasutamine oluliselt langenud (vt joonis 6). 17 Joonis 6 Lihtsaadetisena edastatavate kirisaadetiste arv 2006 - 2015. aastal 60 000 000 50 000 000 40 000 000 30 000 000 20 000 000 10 000 000 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Joonis 6 näitab üheselt, et postiteenuse kasutajate vajadus antud teenuse järele on aastatega langenud. Langus on esitletud perioodil enam kui 14-kordne. Samas on kvaliteedinõue edastamise kiirusele püsinud muutumatuna. Konkurentsiameti hinnangul tasub kaaluda kvaliteedinõude leevendamist näiteks ühe tööpäeva võrra (või muuta nõutavat protsendinumbrit), sest kõrgem kvaliteedinõue tähendab ka teenuse kõrgemat omahinda. Tänapäeval on aga kiirete teadete edastamiseks otstarbekam kasutada infotehnoloogilisi kanaleid. Teistest 2015. aastal postside valdkonnas teostatud järelevalve raames tõstatunud menetlustest annab ülevaate tabel 10. Tabel 10 Järelevalvemenetluste arv 2015. aastal Menetlus Arv Saabunud kaebusi ja pöördumisi 38 Lahendatud kaebusi ja pöördumisi 38 Menetlus jätkub järgmisel aastal 0 Väärteomenetlusi 0 Ettekirjutusi 0 Alates 01.01.2015 kaotati postiseadusest väärteomenetluste regulatsioon, sest ühelt poolt oli postiseaduse alusel läbiviidud väärteomenetluste hulk väga väike ning sellise regulatsiooni postiseaduses säilitamiseks puudus vajadus. Teisalt saab postiseaduses sätestatud nõuete täitmist piisaval määral tagada haldussunni rakendamisega. Konkurentsiametile 2014. ja 2015. aastal esitatud kaebuste ja pöördumiste jaotus teemade kaupa on toodud tabelis 11. 18 Tabel 11 Kaebuste ja pöördumiste jaotus 2014. ja 2015. aastal Teema 2014 2015 Kadumine 16 11 Edastamise kiirus 5 2 Kahjustumine 14 9 Kättetoimetamine või kogumine 11 0 Vale kättetoimetamine 1 4 Postitöötajate käitumine 2 0 Postiteenustele juurdepääs 1 4 Muu põhjus 3 8 Kokku 53 38 2015. aastal esitatud 38 kaebusest puudutas siseriiklikke postiteenuseid 21 ja rahvusvahelisi postiteenuseid 17 kaebust. 2014. aastal olid vastavad näitajad 24 ja 29 kaebust. 8. Tegevused 2016. aastal  UPT kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamise kontroll.  Kontroll postsideturul tegutsevate ettevõtjate üle.  UPT makse tasumise tagamine ja kontroll.  UPT osutaja kulude analüüs, tuvastamaks võimalikke ebamõistlikult koormavaid kulusid ja vajadust muuta UPT makse määrasid.  UPT taskukohaste tasude ülevaatamine ja võimaliku ettepaneku esitamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile määruse muutmiseks.  UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise tagamine.  Postsidealase statistilise teabe kogumine, analüüs ja avaldamine.  Konkurentsiameti ja riigi esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides.  Postiteenuse kasutajate õiguste kaitse ja postiteenuse kasutajate nõustamine. 19 KONKURENTSIAMETI ARUANNE POSTITEENUSTE VALDKONNAS TOIMUNUD ARENGUTE JA ESILEKERKINUD PROBLEEMIDE NING KONKURENTSIAMETI TEGEVUSE KOHTA NIMETATUD VALDKONNAS 2016. AASTAL TALLINN 2017 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................................................2 1. Postside turg...............................................................................................................................................3 2. Tegevusluba nõudvad postiteenused ........................................................................................................4 3. Tegevusluba mittenõudvad postiteenused ................................................................................................6 3.1. Kullerpostiteenus ...............................................................................................................................6 3.2. Otsepostiteenus .................................................................................................................................8 3.3. Perioodilise väljaande edastamine.....................................................................................................9 4. UPT osutaja...............................................................................................................................................10 4.1. Kuluarvestus .....................................................................................................................................10 4.2. UPT tasud .........................................................................................................................................11 4.3. UPT allahindlused .............................................................................................................................11 5. UPT ebamõistlikult koormavate kulude katmine .....................................................................................12 5.1. UPT makse ........................................................................................................................................12 5.2. UPT hüvitis ........................................................................................................................................13 6. Postivõrk ...................................................................................................................................................13 6.1. Postkontorid .....................................................................................................................................14 6.2. UPT osutaja postkontorid .................................................................................................................14 6.3. Kirjakastid .........................................................................................................................................15 7. Järelevalve ................................................................................................................................................15 8. Siseriikliku lihtsaadetisena edastatava kirisaadetise kandekiirus ............................................................16 9. Tegevused 2017. aastal ............................................................................................................................19 1 Sissejuhatus Postiseaduse § 47 lg 1 kohaselt esitab Konkurentsiamet Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumile iga aasta teises kvartalis kirjaliku aruande postiteenuste valdkonnas toimunud arengute ja esilekerkinud probleemide ning ameti tegevuse kohta nimetatud valdkonnas eelmise kalendriaasta jooksul. Käesolev aruanne kajastab Konkurentsiameti 2016. aasta tegemisi ja postituru ülevaadet. Tegevusloaga postiteenuse osutajate arv 2016. aastal ei muutunud, küll aga registreeriti kolm uut kullerpostiteenuse osutajat ja üks muu postiteenuse osutaja. Üks kullerpostiteenuse osutaja registreeris lisaks ka otsepostiteenuse, perioodilise väljaande edastamise teenuse ja muu postiteenuse osutamise. Samal ajal kustutati registrist kolm kullerpostiteenuse osutajat ning üks teenuse osutaja, kes omas otsepostiteenuse, perioodilise väljaande edastamise ja muu postiteenuse registreeringut. Seega registreeritud postiteenuse osutajate koguarv aastaga ei muutunud ja oli endiselt 54. Kui edastatud postisaadetiste koguarv kahanes 2,9% võrra, siis kogukäive kasvas 4,4% võrra. Käibekasvu põhjustasid eelkõige kullerpostiteenus, kuid vähesemal määra ka universaalne postiteenus (edaspidi UPT) ja perioodika edastamise teenus. UPT käive suurenes 2016. aastal võrreldes eelneva aastaga 4,7%. UPT kahjum kahanes ligi 5%, mis omakorda tähendas vähenenud UPT hüvitise vajadust. Kaebusi ja pöördumisi postiteenuse osutajate tegevuse kohta esitati 2016. aastal 62, mis on 24 võrra rohkem kui 2015. aastal. Teemad puudutasid peamiselt saadetiste kadumist ja kahjustumist (vastavalt 20 ja 11 kaebust). 2 1. Postside turg Postiseaduse kohaselt jagunevad postiteenused kaheks:  teenused, mille osutamiseks on vaja taotleda Konkurentsiametilt tegevusluba;  teenused, mille osutamiseks on vaja ennast majandustegevuse registris (MTR) registreerida. Tegevusluba nõudvad teenused on kirisaadetiste ja postipakkide liht-, täht- ja väärtsaadetisena edastamine, samuti UPT osutamine. Kullerpostiteenuse, otsepostiteenuse, perioodilise väljaande edastamise ja muu postiteenuse korral on vaja tegevus lihtsalt registreerida. Eesti Post omab tegevusluba nii UPT osutamiseks kui ka siseriiklike ja rahvusvaheliste kirisaadetiste ja postipakkide edastamiseks. AS Express Post (edaspidi Express Post) omab tegevusluba siseriiklike kirisaadetiste edastamiseks. 2016. aastal ei taotlenud ükski ettevõtja tegevusluba postiteenuse osutamiseks. Registreeriti kolm uut kullerpostiteenuse osutajat (sh üks neist registreeris ka otsepostiteenuse, perioodilise väljaande edastamise teenuse ja muu postiteenuse osutamise) ja üks muu postiteenuse osutaja. Samal ajal kustutati MTR-st neli postiteenuse osutajat (kolm kullerpostiteenuse osutajat ja üks teenuse osutaja, kes omas otsepostiteenuse, perioodilise väljaande edastamise ja muu postiteenuse registreeringut). Kokkuvõttes oli 2016. aasta lõpu seisuga MTR-s registreeritud 54 erinevat postiteenuse osutajat, mis on 2015. aastaga võrreldes täpselt sama number. Mitmed ettevõtjad osutasid korraga mitut erinevat postiteenust. Postiteenuse osutajate arv teenuste kaupa on esitatud tabelis 1. Tegemist on MTR andmetega, mis tähendab, et mitmed ettevõtjad omasid küll registreeringut, kuid tegelikkuses ei osutanud postiteenuseid. Tabel 1 Postiteenuse osutajate arv aastatel 2012-2016 Teenus 2012 2013 2014 2015 2016 Universaalne postiteenus 1 1 1 1 1 Kirisaadetise edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena 2 2 2 2 2 Postipaki edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena 1 1 1 1 1 Kullerpostiteenus 49 47 49 50 53 Otsepostiteenus 10 10 10 10 10 Perioodilise väljaande edastamine 9 8 8 8 8 Muud postiteenused 8 8 9 9 10 Postiteenuste käive (teenuste lõikes) on esitatud tabelis 2. Kirisaadetiste ja postipakkide edastamise all on silmas peetud teenuse osutamist tegevusloa alusel (v.a UPT). Tabel 2 Postiteenuste käive aastatel 2012-2016 (eurot) 2012 2013 2014 2015 2016 Universaalne postiteenus * * * * * Kirisaadetise edastamine * * * * * Postipaki edastamine * * * * * Kullerpostiteenus 35 001 916 37 399 080 41 648 817 50 049 031 57 117 124 Otsepostiteenus 2 111 131 2 225 696 * * * 3 Perioodika edastamine 7 746 800 7 737 422 * * * Muud postiteenused * * * * * Kokku 71 652 656 76 263 670 83 172 221 102 620 215 107 109 939 * Konfidentsiaalne Muud postiteenused sisaldavad Eesti Posti teenuseid nagu rahakaardi teenus, pensionide kättetoimetamine, pakiautomaadi teenus, tollideklaratsioonid ja alates 2015. aastast saadetiste transiit kolmandatest riikidest. Teiste registreeritud ettevõtjate muu postiteenuse käive oli null. Tabelist 2 on näha, et kullerpostiteenuse, perioodilise väljaande edastamise teenuse ja UPT käive kasvas. Ülejäänud teenuste käive aga langes. Kokku suurenes postiteenuste turu käive 2016. aastal 4,4% ehk 4,5 mln euro võrra, kusjuures kullerpostiteenuse käive eraldi võttes kasvas 14,1% ehk 7,1 mln euro võrra. Seega, ilma kullerpostiteenuse käibe märgatava kasvuta oleks postituru käive tervikuna jäänud 2015. aasta tulemusest väiksemaks. Teenuste tasandil moodustas kullerpostiteenus 2016. aastal üle poole käibest (2015. aastal 48,8%). Järgnesid UPT (2015. aastal *%) ja kirisaadetiste edastamine (2015. aastal *%). Ülejäänud teenuste osakaal oli täpselt viiendik kogukäibest (vt joonis 1). Joonis 1 Postiteenuste käibe jaotus 2016. aastal * Konfidentsiaalne Võrreldes 2015. aastaga, on muud postiteenused langenud teiselt kohalt viiendaks. Täpsuse huvides tuleb mainida, et muude postiteenuste mahu üle Konkurentsiamet statistikat ei kogu. Seetõttu ei peegeldu postsideturu käibekasv postisaadetiste arvu poolel. Põhilised teenuse osutajad on jäänud samaks. Tihe konkurents eksisteerib endiselt vaid kullerpostiteenuse turul. Aasta jooksul kustutatud või registreeritud teenuse osutajad ei pakkunud 2016. aastal teenust või tegid seda väga vähesel määral. Erandiks oli kullerpostiteenuse registreeringu kustutanud Itella SmartPOST OÜ, kes osutas teenust, kuid kelle tegevus läks üle Itella Estonia OÜ-le (edaspidi Itella, endise nimega Itella Logistics OÜ). 2. Tegevusluba nõudvad postiteenused Tegevusluba on nõutav UPT osutamiseks ja kirisaadetiste ning postipakkide edastamiseks liht-, täht- ja väärtsaadetisena (edaspidi MUPT teenused). Lihtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk:  mis väljastatakse saajale või tema esindajale ilma allkirjata;  mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldamata;  mille kaotsimineku või kahjustumise korral puudub postiteenuse osutajal kohustus maksta hüvitist. Tähtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk: 4  mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel;  mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldamata;  mille kaotsimineku või kahjustumise korral maksab postiteenuse osutaja saatjale postiteenuse osutaja eelnevalt määratud garantiisumma. Väärtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk:  mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel;  mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldatud;  mille kaotsimineku või kahjustumise korral maksab postiteenuse osutaja saatjale tema avaldatud saadetise väärtuse. Partiisaadetisena edastatakse:  kirisaadetis, mis antakse saatja poolt postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks vähemalt 100 saajale;  postipakk, mis antakse saatja poolt postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks vähemalt 25 saajale. Tegevusloaga postiteenuse osutajaid oli Eestis 2016. aastal kaks. Eesti Post oli UPT osutaja ja pakkus kõiki võimalikke tegevusloaga osutatavaid postiteenuseid. Express Post osutas tegevusloaga teenustest siseriikliku kirisaadetise edastamise teenust. UPT maht tervikuna 2016. aastal mõnevõrra kasvas (2,1%), kuid näha on samade trendide jätkumist. Siseriiklike UPT kirisaadetiste mahud langevad jätkuvalt, eelkõige lihtkirjade mahud, kuid rahvusvaheliste liht- ja tähtkirjade mahud kasvavad (vt tabel 3). Tabel 3 UPT teenuste mahud aastatel 2012-2016 (saadetist) Teenus 2012 2013 2014 2015 2016 Siseriiklikud mahud Lihtkiri 4 711 614 4 167 433 4 006 127 3 415 763 2 954 531 Tähtkiri 385 525 266 021 214 307 167 103 153 038 Väärtkiri 910 492 587 671 1243 Tähtpakk 55 793 210 115 224 875 179 329 145 403 Väärtpakk 120 187 116 77 62 Rahvusvahelised mahud Lihtkiri 4 679 138 4 601 747 6 486 612 5 903 191 6 566 059 Tähtkiri 545 966 888 822 1 525 101 1 377 408 1 447 468 Väärtkiri 1493 1622 1469 1436 1372 Tähtpakk 160 034 191 130 217 387 234 766 248 601 Väärtpakk 2043 1920 1781 1851 2084 Kokku 10 542 636 10 329 489 12 678 362 11 281 595 11 519 861 5 Märkimist väärib teenuse siseriiklik lihtsaadetisena edastatav kirisaadetis mahulangus, mis oli 2016. aastal 13,5%, võrreldes eelneva aastaga. Seevastu rahvusvaheliste lihtsaadetisena edastatavate kirisaadetiste maht tõusis aastaga 11,2%. Kirisaadetisi ja postipakke võib tegevusloa alusel edastada ka UPT-välisena. MUPT viimaste aastate mahud on toodud tabelis 4. Tabel 4 MUPT teenuste mahud aastatel 2012-2016 (saadetist) Teenus 2012 2013 2014 2015 2016 Siseriiklikud mahud Lihtkiri * * * * * Tähtkiri * * * * * Väärtkiri * * * * * Tähtpakk * * * * * Väärtpakk * * * * * Rahvusvahelised mahud Lihtkiri * * * * * Tähtkiri * * * * * Väärtkiri * * * * * Tähtpakk * * * * * Väärtpakk * * * * * Kokku 22 545 908 21 435 561 * * * * Konfidentsiaalne Tabelist 4 on näha, et MUPT maht on 2016. aastal langenud ja seda kõikide teenuseliikide lõikes (v.a tähtsaadetised, kus oli mõningane tõus). Kokku langes MUPT saadetiste arv 2016. aastal 1,9 mln saadetise võrra ehk 12,0%. Sarnane trend on püsinud neli viimast aastat, mahulangusega *% sellel perioodil. 3. Tegevusluba mittenõudvad postiteenused Postiteenused, mille osutamiseks ei ole vaja taotleda tegevusluba ja mille osutamiseks piisab registreeringust, olid endiselt kullerpostiteenus, otsepostiteenus ja perioodilise väljaande edastamise teenus. 3.1. Kullerpostiteenus Kullerpostisaadetiseks loetakse kirisaadetis ja postipakk:  mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel;  mis edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil;  mille saatjal on võimalus igal hetkel saada informatsiooni saadetise asukoha kohta selle teekonnal, sekkuda saadetise kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber selle edastamist. 6 2016. aastal registreeriti Direct Post OÜ, Balti Logistika AS ja Digisec OÜ. 2016. aastal kustutati Itella SmartPOST OÜ (kelle tegevus läks üle Itellale), AS G4S Eesti ja Est-Veod OÜ registreering. 2016. aasta lõpu seisuga oli MTR-s registreeritud 53 kullerpostiteenuse osutajat, kellest tegelikult osutas teenust 25 ettevõtjat. Nendeks olid OÜ A-Kuller & Partnerid, Express Post, Eesti Post, USS Security Eesti AS, LKF Kuller OÜ, AS DPD Eesti (edaspidi DPD), OÜ EKLT (edaspidi EKLT), TNT Express Worldwide Eesti AS (edaspidi TNT), DHL Estonia AS (edaspidi DHL), Cargobus OÜ, Autopost Terminal OÜ, Aberg Express OÜ, AKR-GRUPP OÜ, Euroxkuller OÜ, FIE Kristjan Vares, DK LOGISTICS OÜ, Venipak Eesti OÜ, OSC Transport OÜ, Federal Express Corporation Eesti filiaal OÜ, Rohekuller OÜ, Itella, Balti Logistika AS, Eesmaa OÜ, Top Services OÜ ja Jet Express OÜ. Lisaks esitas statistilised andmed Top Services OÜ, kes aruande koostamise hetkel MTR registreeringut ei omanud. Teenust ei osutanud 16 ettevõtjat (st aastakäive oli null). Nendeks olid OÜ MGI Turundus, OÜ T.P.Projekt, A&M Transport OÜ, Saratopi OÜ, Rehvivennad OÜ (endine Eesmaa Teenused OÜ), Puupost OÜ, Minikopp OÜ, Siniraag OÜ, Grand Delivery OÜ, Adduco OÜ, Wortex Invest OÜ, Avotra OÜ, Roadrunner OÜ, AS Komerk, OLAARAN OÜ ja Direct Post OÜ. Täidetud ankeeti ei õnnestunud aruande koostamise ajaks tagasi saada 12 ettevõtjalt (Ida-Viru Kuller OÜ, Ramiro Travel OÜ, GJ Transit OÜ, GlobexService OÜ, Zlahka Sypku OÜ (end. A! Veod OÜ), OÜ Reval Kuller, Einroo Group OÜ, Topkuller OÜ, RP Service Group OÜ, DataInternational Group OÜ, Digisec OÜ ja Vladimir Birjukov elektritööd), kuid Konkurentsiametile teadaolevalt need ettevõtjad 2016. aastal kullerpostiteenust ei osutanud või oli maht marginaalne. 2016. aasta kullerpostiteenuste käive (siseriiklik ja rahvusvaheline) oli 57,1 mln eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes 14,1% enam. Saadetisi edastati 2016. aastal kokku 9,6 mln tükki, mis on võrreldes eelneva aastaga 18,0% rohkem (vt tabel 5). Suurim kasv 37,5% toimus rahvusvaheliste riigist väljuvate saadetiste osas. Siseriiklike saadetiste ja riiki saabuvate saadetiste arv kasvas vastavalt 16,5% ja 15,9% võrra. Käibe madalam kasv, võrreldes mahu kasvuga, näitab, et keskmise kullersaadetise hind on aastaga langenud. Tabel 5 Kullerpostiteenuse mahud aastatel 2011-2016 (saadetist) 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Siseriiklik 2 663 053 3 958 478 4 422 259 5 314 744 5 798 623 6 754 306 Rahvusvaheline sisse 1 008 193 1 237 729 1 455 462 1 538 534 1 680 533 1 948 564 Rahvusvaheline välja 338 295 412 958 481 180 508 169 624 250 858 364 Kokku 4 009 541 5 609 165 6 358 901 7 361 447 8 103 406 9 561 234 Tabelist 5 annab ülevaate joonis 2, kus on toodud viimaste aastate mahumuutus graafiliselt. 7 Joonis 2 Kullerpostiteenuse mahumuutus aastatel 2005-2016 (saadetist) 8 000 000 7 000 000 6 000 000 5 000 000 4 000 000 3 000 000 2 000 000 1 000 000 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Siseriiklik Rahvusvaheline sisse Rahvusvaheline välja Jooniselt 2 on näha, et siseriiklike saadetiste maht jätkab kiiret tõusu, kuid ka rahvusvaheliste saadetiste mahukasv on kiirenenud. Siseriiklikult olid suurimad teenuse osutajad 2016. aastal teenuse mahu järjekorras alustades suuremast DPD, Itella ja Eesti Post (kokku 83,5% turust). Itella pakub teenust pakiautomaatide vahendusel. Rahvusvahelise teenuse osutamisel olid 2016. aastal turuliidrid teenuse mahu järjekorras alates suuremast DPD, DHL, EKLT ja TNT (kokku 81,5% turust). Siseriikliku kullerpostiteenuse mahu osakaal 2016. aastal oli 70,7% ja rahvusvahelise teenuse osakaal 29,3%. Võrreldes 2015. aastaga, on rahvusvaheliste saadetiste osakaal mõnevõrra tõusnud. 3.2. Otsepostiteenus Otsepostisaadetiseks loetakse kirisaadetis:  mis väljastatakse saajale või tema esindajale ilma allkirjata;  mille sisuks on turunduslik või avalik materjal;  mida edastatakse samaaegselt vähemalt 100 saajale;  mille sisu, kaal ja mõõtmed on identsed teiste samaaegselt edastatavate saadetiste omadega, välja arvatud saaja nimi, postiaadress, identifitseerimisnumber ning muud teisendused, mis ei muuda sõnumi olemust;  mille pakendile on kantud märge «reklaam», «reklaam posti teel» või «otsepost». 2016. aasta lõpu seisuga oli MTR-i kantud kümme teenuseosutajat, kellest ainult kolm osutasid teenust. Nendeks olid Eesti Post, Express Post ja Direct Post OÜ. Suurem teenusepakkuja oli Eesti 8 Post. Aasta jooksul registreeriti üks teenuse osutaja (Direct Post OÜ) ja kustutati samuti üks ettevõtja (Standard Post OÜ). Otsepostiteenuse käive oli 2016. aastal * mln eurot ja maht oli * mln saadetist, mis võrreldes eelneva aastaga tähendab langust käibe osas 9,1% ja mahu osas 11,4% (vt tabel 6). Tabel 6 Otsepostiteenuse näitajad aastatel 2011-2016 (eurot, saadetist) 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Käive 2 401 743 2 111 131 2 225 696 * * * Saadetiste arv 15 239 957 13 499 442 14 242 066 * * * Keskmine ühikuhind 0,158 0,156 0,156 0,173 0,167 0,171 Otsepostisaadetiste maht 2016. aastal oli viimase 12 aasta madalaim. Tabelis 6 toodud käibe ja saadetiste arvu muutumine ajas on esitatud joonisel 3. Joonis 3 Otsepostiteenuse käive ja maht aastatel 2005-2016 (saadetist, eurot) * Konfidentsiaalne Jooniselt 3 on näha, et viimase üheteistkümne aasta lõikes on otsepostiteenuse turg selges languses. 3.3. Perioodilise väljaande edastamine Perioodiline väljaanne on saatjalt tellitav ja tema poolt postiteenuse osutajale perioodiliselt, sagedusega vähemalt üks kord kvartalis edastamiseks üleantav adresseeritud trükis. MTR-i kohaselt oli 2016. aasta lõpu seisuga registreeritud teenuse osutajaid kaheksa, kuid teenust osutas neist vaid kolm ettevõtjat (Eesti Post, Express Post ja Direct Post OÜ). Aasta jooksul registreeriti MTR-s Direct Post OÜ ja kustutati Standard Post OÜ. Kokku edastati 2016. aastal * mln perioodilist väljaannet ning teenuse kogukäive oli * mln eurot (vt joonis 4). Suurim teenusepakkuja oli Eesti Post. Joonis 4 Perioodika maht ja käive aastatel 2008-2016 (saadetist, eurot) * Konfidentsiaalne Nagu jooniselt 4 on näha, siis saadetiste arv on viimase kaheksa aasta jooksul pidevalt langenud, kuid hinnatõusude tõttu on käive viimasel kahel aastal hoopis kasvanud. 9 4. UPT osutaja UPT osutaja on isik, kellele Konkurentsiamet on väljastanud tegevusloa UPT osutamiseks. UPT osutamiseks väljastatakse tegevusluba ainult ühele isikule. UPT osutaja määratakse viieks aastaks avaliku konkursiga, mille korraldab Konkurentsiamet. UPT osutaja peab pakkuma UPT teenuseid (kuni 2 kg kaaluva kirisaadetise liht-, täht- ja väärtsaadetisena edastamine ning kuni 20 kg kaaluva postipaki täht- ja väärtsaadetisena edastamine) järjepidevalt, kvaliteetselt ja taskukohase tasu eest kogu Eesti Vabariigi territooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. UPT osutamise tegevusluba perioodiks 2014-2019 omab Eesti Post. Tegevusloa tingimuste kohaselt peab UPT osutajal olema vähemalt 320 postkontorit ja 2777 kirjakasti (etteruttavalt saab mainida, et Konkurentsiamet muutis 2017. aastal tegevusloa tingimusi Eesti Posti taotluse alusel ja kirjakastide miinimumarvuks sai 1845) üle Eesti. UPT-d tuleb osutada viiel päeval nädalas ja vähemalt kaks tundi päevas (postkontoris) kõikidele soovijatele võrdsetel tingimustel ja taskukohase tasu eest, mis on kehtestatud ministri määrusega. Koos tegevusloaga kaasneb Eesti Postil vastavalt postiseaduses sätestatule kohustus osutada oma postivõrgu vahendusel üle Eesti pensionide ja toetuste väljamaksmise ning rahasiirete teenuseid. Lisaks on UPT osutajal kohustus edastada oma postivõrgu vahendusel kuuel päeval nädalas perioodilisi väljaandeid. Eesti Post osutab lisaks UPT-le ka kõiki teisi postiseaduses kirjeldatud postiteenuseid (tegevusloaga kirisaadetiste ja postipakkide edastamine nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt, samuti kullerpostisaadetiste, otsepostisaadetiste ja perioodiliste väljaannete edastamine). Peale postiteenuste osutab Eesti Post veel näiteks lao-, veo-, finants- ja teisi teenuseid. Eesti Postil oli 2016. aasta lõpu seisuga 320 postkontorit, kus osutati kõiki UPT kogumisse kuuluvaid teenuseid. Lisaks oli Eesti Postil üks postipunkt, kus osutati postiteenuseid valikuliselt. Kirjakaste oli ettevõtjal 2777 ning kohti, kus müüdi ainult postmarke, oli 261. Kõikidest postkontoritest ja postipunktidest 171 olid sellised, kus Eesti Post ei oma punkti, vaid ostab teenust sisse. Eesti Postil oli 2016. aastal kokku 2244 töötajat ehk 24 võrra vähem, kui eelneval aastal. Kõikidest töötajatest oli postiteenustega seotud 1804 inimest ehk 36 võrra rohkem, kui eelneval aastal. Ettevõtja toodete ja teenuste müügikäive oli 2016. aastal 91,5 mln eurot (aastane kasv 18,7 mln ehk 25,7%), millest postiteenuste käive moodustas * mln eurot (aastane langus 1,9 mln ehk 3,4%). Eesti Post teenis 2016. aastal 1,9 mln eurot puhaskasumit. Teenuste või teenustegruppide lõikes moodustas Eesti Posti käibest suurima osa UPT. 4.1.Kuluarvestus Postiseaduse kohaselt peab UPT osutaja pidama tulu- ja kuluarvestust eraldi:  UPT kogumisse kuuluva postiteenuse kohta; 10  iga teenuse lõikes, mille osutamiseks kasutatakse UPT kogumisse kuuluva postiteenusega ühiseid ressursse. UPT osutaja peab rakendama tegevuspõhist kuluarvestust. Tulu- ja kuluarvestuse vastavust postiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele hindab sõltumatu audiitor. Seoses UPT makse ja ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotlusega kaasas käiva aruandlusega on ka Konkurentsiametil vajadus hinnata Eesti Posti kulusid ja nende põhjendatust. Eeltoodust tulenevalt on Eesti Posti kuluarvestuse temaatikat kajastatud aruandes koos UPT ebamõistlikult koormavate kulude teemaga. 4.2. UPT tasud Vastavalt postiseadusele, tuleb UPT-d osutada valdkonna eest vastutava ministri poolt määrusega kehtestatud taskukohaste tasude eest. See tähendab, et Eesti Post võib tasud ise määrata, ületamata sealjuures ministri poolt kehtestatud maksimummäärasid. Konkurentsiamet kaalus 2016. aastal UPT taskukohaste tasude muutmise ettepaneku tegemise vajadust, kuid leidis, et 2016. aastal puudub selleks vajadus. Samas võib etteruttavalt mainida, et 2017. aastal esitas Konkurentsiamet valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku muuta UPT taskukohaseid tasusid 2017. aastal, kuid täpsemalt on teema kajastatud järgmise aasta aruandes. 4.3. UPT allahindlused Postiseadus võimaldab teha UPT tasudele allahindlust. Allahindluse määr peab olema kulupõhine ning põhjendatav suure koguse üleandmisest tuleneva kulude kokkuhoiuga. Allahindlust võib rakendada, kui postisaadetise edastamise kulu on tavateenuse osutamise kulust väiksem. Allahindlus ja sellega seotud tingimused peavad olema läbipaistvad ja lähtuma võrdse kohtlemise printsiibist. Iseenesest ei saa UPT puhul tekkida suure koguse üleandmisega kaasnevat kulude kokkuhoidu, kuna UPT raames saab korraga üle anda kuni 100 kirisaadetist või 25 postipakki. Vastasel juhul on tegemist partiisaadetisega ja see ei kuulu UPT koosseisu. 2016. aastal Eesti Post UPT teenustele allahindlusi ei pakkunud. Säilinud on spetsiaalselt vaegnägijatele adresseeritud postisaadetiste (sekogrammid) ja vangilaagrites viibivate interneeritute postipakkide tasuta edastamise võimalused, mis tulenevad ülemaailmsest postikonventsioonist. 11 5. UPT ebamõistlikult koormavate kulude katmine 5.1. UPT makse UPT makse on postiteenuse osutaja poolt tegevusloaga postiteenustelt tasutav makse iga saadetise kohta. Makse määra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Ettepaneku esitamisel võtab valdkonna eest vastutav minister aluseks Konkurentsiameti ettepaneku. Postiseaduse kohaselt võib UPT makse olla kas teatud protsent tegevusloa alusel osutatava postiteenuse (v.a UPT teenus) käibest või fikseeritud summa igalt tegevusloaga teenuse (v.a UPT teenus) raames edastatud saadetiselt. UPT makset kogub Konkurentsiamet. Makset kogutakse, et hüvitada UPT osutajale UPT osutamise kohustusest tekkida võivaid ebamõistlikult koormavaid kulusid. Ebamõistlikult koormavad kulud võivad tekkida juhtudel, kui valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud taskukohased tasud ei kata UPT osutamise kohustusest tingitud põhjendatud kulusid. Makset peavad tasuma kõik tegevusloaga postiteenuseid osutavad ettevõtjad. 2016. aastal olid nendeks Eesti Post ja Express Post. 2016. aastal kehtinud UPT makse määrad rahastamiskohustusega postiteenuse osutajale olid järgmised:  lihtsaadetisena edastatav kirisaadetis 0,08 eurot;  tähtsaadetisena edastatav kirisaadetis 0,40 eurot;  väärtsaadetisena edastatav kirisaadetis 0,40 eurot;  lihtsaadetisena edastatav postipakk 0,00 eurot;  tähtsaadetisena edastatav postipakk 0,00 eurot;  väärtsaadetisena edastatav postipakk 0,00 eurot. Maksemäärad on püsinud muutumatuna alates 2014. aastast. Eesti Posti poolt tasutud UPT makse 2016. aasta eest on esitatud tabelis 7. Tabel 7 Eesti Posti poolt tasutud UPT makse 2016. aasta eest (saadetist, eurot) Teenus Teenuse maht (tk) Makse määr (eurot) Makse (eurot) Riigisisene teenus Lihtkiri * 0,08 * Tähtkiri * 0,40 * Väärtkiri * 0,40 * Tähtpakk * 0,00 * Väärtpakk * 0,00 * Rahvusvaheline teenus Lihtkiri * 0,08 * Tähtkiri * 0,40 * Väärtkiri * 0,40 * Tähtpakk * 0,00 * Väärtpakk * 0,00 * Kokku 12 861 408 1 296 797,36 * Konfidentsiaalne 12 Express Posti poolt tasutud UPT makse 2016. aasta eest on toodud tabelis 8. Tabel 8 Express Posti poolt tasutud UPT makse 2016. aasta eest (saadetist, eurot) Teenus Teenuse maht (tk) Makse määr (eurot) Makse (eurot) Riigisisene teenus Lihtkiri * 0,08 * Tähtkiri * 0,40 * Väärtkiri * 0,40 * Kokku * * * Konfidentsiaalne Seega kokku oli 2016. aastal tasutud UPT makse suuruseks * eurot. Aruande valmimise hetkel Konkurentsiametile teadaolevate andmete põhjal UPT makse määrasid 2017. aastal muuta ei ole vaja. 5.2. UPT hüvitis Eesti Post esitas 2016. aastal UPT hüvitise taotlused I-III kvartali kohta. 2016. aasta IV kvartali kohta ettevõtja hüvitise taotlust ei esitanud, kuna teenus oli sellel perioodil kasumis. Pärast kvartali taotluste läbivaatamist, kujunes UPT ebamõistlikult koormavateks kuludeks I kvartalis 540 975,03 eurot, II kvartalis 726 858,05 eurot ja III kvartalis 630 134,40 eurot. Seega kokku 1 897 967,48 eurot, mille Konkurentsiamet Eesti Postile ka välja maksis. UPT osutajale hüvitatakse kulud üksnes ulatuses, milles kasutajalt võetav tasu ei võimalda UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud kulude katmist ja mõistliku kasumi saamist. Kui majandusaasta UPT auditeeritud kulud ja tulud erinevad majandusaastal aruandekvartalite kaupa esitatud andmetest, on Konkurentsiametil õigus hüvitise suurust muuta. Seda arvesse võttes analüüsis Konkurentsiamet ka Eesti Posti 2016. aasta auditeeritud andmeid. Selgus, et auditeeritud andmete põhjal olid 2016. aasta UPT ebamõistlikult koormavad kulud 1 234 164,15 eurot. Kuna kvartalite kaupa tehtud otsuste alusel oli Eesti Post saanud hüvitist ettenähtust 663 803,33 eurot rohkem, nõudis Konkurentsiamet üleliigselt saadud hüvitise summa ettevõtjalt tagasi. 6. Postivõrk Postivõrk on seadmete ja vahendite süsteem, mida postiteenuse osutaja kasutab postisaadetiste edastamiseks. Postivõrk jaguneb kogumis- ja jaotusvõrguks. Postiteenuse osutaja postivõrgu juurdepääsupunkt on nii tegevuskoht kui ka vahend, mida postiteenuse osutaja kasutab postiteenuse osutamiseks. Juurdepääsupunktideks on muu hulgas ka postkontorid ning kirjakastid. Postkastid ei ole käsitatavad postivõrgu osana, kuivõrd tegemist on saaja kasutuses või omandis oleva vahendiga, mis on mõeldud eelkõige lihtsaadetisena edastatavate postisaadetiste ja perioodiliste väljaannete kättesaamiseks. 13 6.1. Postkontorid Postkontor on püsiv tegevuskoht, kus on tagatud kõigi tegevusloaga hõlmatud postiteenuste osutamine. Postkontorite paiknemine peab tagama tegevusloaga hõlmatud postiteenuste takistuseta osutamise kõigile soovijatele võrdsetel tingimustel, olenemata nende elu- või asukohast. Tegevusloa tingimuste kohaselt oli Express Posti minimaalne postkontorite arv neli ja Eesti Postil 320 (vt tabel 9). Tegelikkuses oligi Eesti Postil 2016. aastal 320 postkontorit ja Express Postil neli postkontorit. Tabel 9 Eesti Posti ja Express Posti postkontorite arv aastatel 2009-2016 Aasta Eesti Post Express Post Miinimum Tegelik Miinimum Tegelik 2009 351 351 3 4 2010 344 351 4 5 2011 344 344 4 5 2012 320 320 4 4 2013 320 323 4 4 2014 320 321 4 4 2015 320 320 4 4 2016 320 320 4 4 6.2. UPT osutaja postkontorid Nõuded UPT osutaja postkontoritele ja nende paiknemisele on kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Eelkõige peab UPT osutaja arvestama asjaoluga, et juurdepääsupunkt asuks kohas, millele postiteenuse kasutajal on takistamatu juurdepääs. Lisaks sellele peab UPT osutaja võtma arvesse haldusüksuste piire, haldusüksuste väljakujunenud keskuste paiknemist, postiteenuse kasutajate elu- või asukohti, samuti ühistranspordiliinide kulgemist. Iga omavalitsuse territooriumil peab olema vähemalt üks UPT-d osutav postkontor. Igasse valda, mille püsielanike arv ületab 2500 inimest, paigutatakse täiendavalt üks või enam UPT-d osutav postkontor. Seejuures ei hõlma valla püsielanike arvestus vallasisest linna ning vallasisesele linnale kohaldatakse linna kohta sätestatud nõudeid. Linna, mille püsielanike arv ületab 20 000 elaniku piiri, tuleb iga järgneva 20 000 püsielaniku kohta paigutada üks täiendav postkontor. Alates 09.10.2014 jõustunud UPT tegevusloa tingimused ei sätesta enam otsest minimaalset postkontorite arvu omavalitsuste kaupa, vaid kontorite minimaalne arv peab vastama UPT juurdepääsupunktide määruses toodud nõuetele. Tegevusloa tingimustes on välja toodud üleriigiline minimaalne UPT postkontorite arv, mis on 320. Nii on Eesti Postil võimalik paindlikumalt ümber kujundada postivõrku rahvaarvu või omavalitsuste arvu muutumisel, järgides siiski määruses toodud nõudeid. Konkurentsiametiga on vaja kooskõlastada üleriigilise miinimumarvu muutmine (st Eesti Post ei tohi kooskõlastuseta vähendada postkontorite arvu alla miinimumi). 14 2016. aastal jätkas Eesti Post UPT osutamist ka motokandega, mis on postkontori alternatiiviks hajaasustuse piirkondades. Motokandega osutatakse UPT-d kasutajatele, kes asuvad maapiirkonnas lähimast postkontorist mööda avalikke teid mõõdetuna kaugemal kui viis kilomeetrit nende elu- või asukohast. Motokande teenuse tellimine elu- või asukohta on tasuta, tuleb vaid tasuda kasutatava postiteenuse eest vastavalt kehtivale hinnakirjale. UPT osutaja tagab motokande esmaspäevast reedeni (v.a rahvus- ja riigipühad). Motokande raames osutatava UPT tingimused ja tasud ei erine postkontorites pakutava UPT tingimustest ja tasudest. Motokande tellimiste arv ei ole piiratud. 6.3. Kirjakastid Express Postil puuduvad kirjakastid kirisaadetiste kogumiseks, mistõttu puudutab käesolev punkt vaid Eesti Posti poolt paigaldatud kirjakaste, mis on mõeldud lihtsaadetisena edastatavate UPT kirisaadetiste kogumiseks. 2016. aasta lõpu seisuga oli Eesti Postil 2777 tühjendatavat kirjakasti. UPT tegevusloa tingimuste kohaselt oli kirjakastide miinimumarvuks samuti 2777. Sarnaselt postkontoritele, ei ole 09.10.2014 jõustunud UPT tegevusloa tingimustes välja toodud kirjakastide miinimumarvu omavalitsuste kaupa. Järgides UPT juurdepääsupunktide määrust, võib Eesti Post olemasolevate kirjakastide asukohta muuta, kuid kirjakastide üldarvu vähendamine tuleb kooskõlastada Konkurentsiametiga. 2015. aastal muudeti UPT juurdepääsupunktide määruse kirjakastide paiknemise osa. Kui varem võis olla kirjakasti keskmine kaugus kasutajast linnas kuni pool kilomeetrit, siis muudatuse järel on kauguse piir kolm kilomeetrit. Kirjakasti kaugus vallas elavast kasutajast ei võinud varem olla kaugemal kui kaks kilomeetrit. Pärast muudatust on vastav vahemaa viis kilomeetrit. Muudatuse tingis peamiselt asjaolu, et kirjakastidesse jäetakse üha vähem kirju ja reaalne vajadus senise tihedusega võrgustiku ülalhoidmise järele on ajas vähenenud. 7. Järelevalve Postiseadus näeb ette, kui suur hulk UPT raames siseriiklikult lihtsaadetisena edastatavatest kirisaadetistest peab jõudma adressaadini postitamisele järgneval tööpäeval. Tegemist on kirjadega, mida saab postitada Eesti Posti oranži värvi kirjakastidesse, mis paiknevad üle Eesti. 2005. aastal kehtis nõue, et vähemalt 90% linnas või maakonnakeskuses postitatud kirisaadetistest peab jõudma saajani järgmiseks tööpäevaks ja maal postitatud kirisaadetistest vähemalt 90% ülejärgmiseks tööpäevaks. Alates 2006. aastast on kehtinud ühtne nõue, mille kohaselt peab vähemalt 90% kirisaadetistest jõudma üle Eesti saajani postitamisele järgneval tööpäeval (postiseaduse § 37 lg 5). Nõue kehtib enne kirjakastile märgitud tühjendamise kellaaega postitatud kirjadele. Hilisemal kellaajal kirjakasti jäetud kirjade postitamise päevaks loetakse sellisel juhul kirjakastile märgitud järgmine tühjendamise päev. 15 Postiseaduse § 37 kohaselt peab UPT osutaja tagama postisaadetiste kogumise ja saajale kättetoimetamise kõikidel tööpäevadel ning mitte vähem kui viiel päeval nädalas ja üks kord päevas kogu Eesti territooriumi ulatuses. Erandid on lubatud riigi- ja rahvuspühade korral ning saarte puhul, millega puudub kogumisele ja kättetoimetamisele ettenähtud sagedusega regulaarne transpordiühendus. Postiseaduse § 38 lg 1 kohaselt peab UPT osutaja tagama, et temast sõltumatu isik kontrollib UPT kvaliteedi nõuetele vastavust. Eesti Posti poolt tellitud IPC (International Post Corporation) mõõtmised andsid 2016. aasta kohta tulemuse, kus 88,6% lihtsaadetistest toimetati saajale kätte õigeaegselt. See jääb küll 1,4 protsendipunkti alla nõutud taseme, kuid üldiselt on kvaliteet viimased kümme aastat püsinud 90% lähedal (mõnel aastal üle 90%, mõnel aastal veidi alla 90%). Konkurentsiamet on üldjuhul üks kord aastas kontrollinud kirisaadetiste liikumise kiirust ja postiseaduse nõude täitmist ka omapoolselt, kuid 2016. aastal kontrollpostitust läbi ei viidud. Teistest 2016. aastal postside valdkonnas teostatud järelevalve raames tõstatunud menetlustest annab ülevaate tabel 10. Tabel 10 Järelevalvemenetluste arv 2016. aastal Menetlus Arv Saabunud kaebusi ja pöördumisi 62 Lahendatud kaebusi ja pöördumisi 60 Menetlus jätkub järgmisel aastal 2 Ettekirjutusi 0 Konkurentsiametile esitatud kaebuste ja pöördumiste jaotus teemade kaupa on esitatud tabelis 11. Tabel 11 Kaebuste ja pöördumiste jaotus 2014-2016. aastal Teema 2014 2015 2016 Kadumine 16 11 20 Edastamise kiirus 5 2 4 Kahjustumine 14 9 11 Kättetoimetamine või kogumine 11 0 11 Vale kättetoimetamine 1 4 2 Postitöötajate käitumine 2 0 1 Postiteenustele juurdepääs 1 4 0 Muu põhjus 3 8 13 Kokku 53 38 62 2016. aastal esitatud 62 kaebusest puudutas siseriiklikke postiteenuseid 27 ja rahvusvahelisi postiteenuseid 35 kaebust. Vastavad näitajad 2015. aastal olid 21 ja 17 kaebust. 8. Siseriikliku lihtsaadetisena edastatava kirisaadetise kandekiirus Eestis kehtib universaalse postiteenuse (UPT) hindadele süsteem, kus need kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Konkurentsiameti ettepanekul. Postiseaduse kohaselt peavad UPT tasud olema taskukohased. Samal ajal peavad tasud olema ka kuludele orienteeritud ning UPT 16 osutamisel tuleb järgida kuluefektiivsuse põhimõtet. Kui praegu kehtiv süsteem 2009. aastal kehtestati, et võtta üle 3. postidirektiivi nõuded, siis võis väita, et taskukohased tasud olid samal ajal ka kulupõhised. Nüüdseks on teada, et taskukohaste tasude muudatused on alates 2009. aastast olnud madalamad, kui sama perioodi UPT kulude kasv, mis on viinud olukorrani, kus UPT tulud ei kata UPT kulusid. Oma 2015. aastaraamatus kirjutas Konkurentsiamet, et siseriiklike lihtsaadetisena edastatavate kirisaadetiste arv on vahepealsel ajal (2009 – 2015) oluliselt langenud, mis tähendab, et UPT kasutajate vajadus antud teenuse järele on oluliselt langenud. Selle põhjuseks võib tuua nii elektroonse kirjavahetuse levikut kui ka alternatiivsete kanalite ja teenuste esile kerkimist postiteenuste turul. UPT kogumisse kuuluvate teenuste kasutatavust tervikuna on tugevalt mõjutanud pakiautomaatide võrgustiku tulek ja levik. Tänapäeval ei pea saadetise postitamiseks minema postkontorisse, vaid saadetist saab üle anda näiteks Eesti Posti või SmartPOST-i pakiautomaatide vahendusel. Kirjeldatu võimaldab ühtlasi kiirust nii sõnumite kui ka esemete edastamisel. Pakiautomaatide vahendusel on võimalik saata oma pakk järgmiseks tööpäevaks sihtkoha pakiautomaati. Elektroonilised vahendid võimaldavad sõnumite saatmist aga koheselt. See tähendab, et lisaks UPT mahtude langusele, on vähenenud ka UPT kasutajate ootused näiteks kirisaadetiste edastamise kiirusele. Tõsi, rahvusvaheliste riiki sisenevate saadetiste arv on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud, seda eelkõige tänu Eesti elanike ostudele välismaa veebikaubamajadest. Samas ei kujune riiki siseneva saadetise edastamise hind Konkurentsiameti ettepanekul ega valdkonna eest vastutava ministri määrusega, vaid see kujuneb läbi rahvusvahelise lõppmaksete süsteemi. Seega selliste saadetiste edastamise tasud ei saa järgida postiseaduses kirjeldatud taskukohasuse printsiipi ja ei ole antud juhul vaatluse all. UPT siseriikliku lihtsaadetisena edastatava kirisaadetise kvaliteet on sätestatud postiseaduses. Selle kohaselt tuleb 90% kirjadest toimetada saajani hiljemalt üleandmise päevale järgneval tööpäeval (D+1). Selline põhimõte ja kvaliteedi nõue on kehtinud muutumatuna juba üle kümne aasta. Nõude täitmise kontrollimiseks on Konkurentsiamet aastate jooksul viinud läbi kontrollpostitust. Paralleelselt on UPT osutaja Eesti Post ka ise mõõtnud kirjade edastamise kiiruse vastavust postiseaduses sätestatule, lisaks kasutanud sõltumatu kontrolli organisatsiooni IPC poolt kogutud andmeid. Üldjuhul on tulemused jäänud nõutud taseme lähedale. Mõnel aastal on tulemus olnud veidi üle 90% ja mõnel aastal paar protsenti madalam. 2016. aastal ei viinud Konkurentsiamet omalt poolt läbi kontrollpostitust, kuna kvaliteet on püsinud stabiilsena. Eesti Posti poolt edastatud IPC andmetel oli kõnealune kvaliteedi näitaja 2016. aastal 88,6%. Samas näeb postiseadus ette ka alternatiivse võimaluse, kus kiri edastatakse saajale üleandmise päevale järgneval kolmandal tööpäeval (D+3). Ka sellise teenuse puhul peab nõutud aja jooksul jõudma kohale 90% kirjadest. Eesti Post ei ole aga UPT raames sellist alternatiivi kasutajatele pakkunud. Kui vaadata lähinaabreid, siis näiteks Soomes (D+2), Norras (D+2), Taanis (D+5), Lätis (D+3), Leedus (D+3) on sarnane (pikema edastamise ajaga) teenus olemas ja praktika näitab, et sellise teenuse järele on ka vajadus. Näiteks Lätis kasutab D+3 teenust ligi 80% kirja saatjatest ning vaid 20% kasutavad kiiremat (D+1) teenust. Tõenäoliselt on sarnane vajadus olemas ka Eestis. Postiteenuse kasutaja jaoks tähendab D+3 kandekiirus mõistlikku kulusäästlikku alternatiivi 17 saadetiste puhul, mille kohale toimetamine ei ole ajakriitiline või mille saatmist saab kasutaja ette planeerida. Hiljuti Eesti elanike hulgas läbi viidud postiteenuste uuringust selgus, et kirja saatmise kiirus ei ole enamike inimeste jaoks määrav, kui kirja on võimalik saata ka soodsama hinnaga (MediaCom Trendmark uuring 2017. aasta jaanuaris). Seega on soovitav viia teenuse osutamine vastavaks tarbijate muutunud vajadustega, kus mitteajakriitiliste saadetiste edastamiseks on olemas ka soodsam alternatiiv. Eriti veel arvestades teenuse taskukohasuse printsiipi. Ühe ja kolmepäevase edastamiskiiruse puhul tekib hinnavahe, kuna teenuse osutaja saab pikema kulgemisajaga kirjade puhul ette planeerida, millisel päeval ja millise kanderingiga kirjad saajani toimetada. Kanderingide planeerimine ja mahtude efektiivsem jaotamine nende vahel aitab kokku hoida eelkõige tööjõukulusid ja teha teenuse osutamine kulude mõistes efektiivsemaks. Viimase seitsme aasta trendid on viinud olukorrani, kus kehtivad UPT taskukohased tasud ei kata põhjendatud UPT kulusid. Sellise olukorra tarbeks on postiseaduses ette nähtud süsteem, millega nimetatud vahe katta. UPT osutaja jaoks on selliste kulude, kus müügihind ei kata tegelikke põhjendatud kulusid, puhul tegemist ebamõistlikult koormavate kuludega. UPT osutajal on õigus taotleda Konkurentsiametilt taoliste kulude hüvitamist, mida UPT osutaja Eesti Post on kõikidel aastatel ka teinud, kuna UPT on läbivalt olnud kahjumis. Vahendid hüvitise jaoks korjatakse postiturult UPT-ga sarnastelt teenustelt, lähtudes edastatud saadetiste arvust. Nendeks teenusteks on kirisaadetiste ja postipakkide edastamine tegevusloa alusel. Eesti probleemiks on aga see, et postiturg on väga väike ja UPT makse kogumise aluseks olevad teenused moodustavad vaid ühe osa kogu postiturust. Mõningase üldistusega võib öelda, et kogu hüvitamise süsteemi kasutusel oleku aja on UPT makse tasujateks olnud UPT osutaja ise ja vähesel määral ka AS Express Post. Kuigi hüvitise fond on aastate jooksul oma eesmärki täitnud, siis võib väita, et selline süsteem Eestile pigem ei sobi. Vaadates kasvõi asjaolu, et hüvitise vajaja on samal ajal ise suurim hüvitise katte allikas. Lisaks on Konkurentsiamet alati olnud vaba konkurentsi pooldaja valdkondades, kus see vähegi on võimalik, kuna konkurents on kõige parem tururegulaator. Paraku haakub see Eesti postituru eripäraga, et turg on väike ja osalejaid vähe, mistõttu ei saa jääda lootma ainult konkurentsile. Piisavat konkurentsi võib Eestis täheldada vaid kullerpostiteenuse osas, kuid see teenus ei ole UPT-ga vahetult võrreldav, kuna sisaldab erinevaid lisandväärtusi. Kui soovida hoida UPT tasusid taskukohastena, viies samal ajal UPT hüvitise vajaduse võimalikult madalale (tulevikus nulli), siis üheks võimaluseks on luua UPT siseriikliku lihtsaadetisena edastatava kirisaadetise teenusele alternatiivina juurde D+3 edastamise kiirusega variant. Seda enam, kui eeldused ja uuring näitavad, et see vastaks ka teenuse kasutajate ootustele ja soovidele. Alternatiivse variandi loomine ei vajaks postiseaduse muutmist, kuna olemasolev seadus ei tee selleks takistusi. Seega oleks muudatuse teostamine näiteks 2017. aasta jooksul teostatav. Konkurentsiamet plaanib muudatuse osas läbi rääkida nii Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga kui ka Eesti Postiga. 18 9. Tegevused 2017. aastal  UPT kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamise kontroll.  Kontroll postsideturul tegutsevate ettevõtjate üle (sh tegevuslubade väljastamine, muutmine).  UPT makse tasumise tagamine ja kontroll.  UPT osutaja kulude analüüs, tuvastamaks võimalikke ebamõistlikult koormavaid kulusid ja vajadust muuta UPT makse määrasid.  UPT taskukohaste tasude ülevaatamine ja võimaliku ettepaneku esitamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile määruse muutmiseks.  UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise tagamine.  Postsidealase statistilise teabe kogumine, analüüs ja avaldamine.  Konkurentsiameti ja riigi esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides.  Postiteenuse kasutajate õiguste kaitse ja postiteenuse kasutajate nõustamine. 19 KONKURENTSIAMETI ARUANNE POSTITEENUSTE VALDKONNAS TOIMUNUD ARENGUTE JA ESILEKERKINUD PROBLEEMIDE NING KONKURENTSIAMETI TEGEVUSE KOHTA NIMETATUD VALDKONNAS 2017. AASTAL TALLINN 2018 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................................................2 1. Postside turg...............................................................................................................................................3 2. Tegevusluba nõudvad postiteenused ........................................................................................................4 3. Tegevusluba mittenõudvad postiteenused ................................................................................................6 3.1. Kullerpostiteenus ...............................................................................................................................6 3.2. Otsepostiteenus .................................................................................................................................8 3.3. Perioodilise väljaande edastamine.....................................................................................................9 4. UPT osutaja...............................................................................................................................................10 4.1. Kuluarvestus .....................................................................................................................................10 4.2. UPT tasud .........................................................................................................................................11 4.3. UPT allahindlused .............................................................................................................................11 5. UPT ebamõistlikult koormavate kulude katmine .....................................................................................12 5.1. UPT makse ........................................................................................................................................12 5.2. UPT hüvitis ........................................................................................................................................13 6. Postivõrk ...................................................................................................................................................13 6.1. Postkontorid .....................................................................................................................................14 6.2. UPT osutaja postkontorid .................................................................................................................14 6.3. Kirjakastid .........................................................................................................................................15 7. Järelevalve ................................................................................................................................................15 8. Hinnang UPT hüvitise fondile ...................................................................................................................17 9. Tegevused 2018. aastal ............................................................................................................................18 1 Sissejuhatus Postiseaduse § 47 lg 1 kohaselt esitab Konkurentsiamet Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumile iga aasta teises kvartalis kirjaliku aruande postiteenuste valdkonnas toimunud arengute ja esilekerkinud probleemide ning ameti tegevuse kohta nimetatud valdkonnas eelmise kalendriaasta jooksul. Käesolev aruanne kajastab Konkurentsiameti 2017. aasta tegemisi ja postituru ülevaadet. Tegevusloaga postiteenuse osutajate arv 2017. aastal ei muutunud, küll aga kustutati registrist seitse kullerpostiteenuse osutajat, kolm otsepostiteenuse osutajat, kaks perioodilise väljaande edastajat ja kolm muu postiteenuse osutajat. Mõned teenuse osutajad omasid mitme teenuse registreeringut. Registreeritud postiteenuse osutajate koguarv langes aastaga seitsme võrra ja on nüüd 47. Kui edastatud postisaadetiste koguarv kahanes 2,5% võrra, siis kogukäive kasvas 18,1% võrra. Käibekasvu põhjustasid eelkõige kullerpostiteenus, kuid vähesemal määra ka AS-i Eesti Post muud postiteenused. Universaalse postiteenuse (edaspidi UPT) käive kasvas 2017. aastal võrreldes eelneva aastaga 0,8%, maht seevastu kasvas 5,5%. Kaebusi ja pöördumisi postiteenuse osutajate tegevuse kohta esitati 2017. aastal 37, mis on 25 võrra vähem kui 2016. aastal. Teemad puudutasid peamiselt saadetiste kadumist ja kättetoimetamist või kogumist (vastavalt 13 ja 10 kaebust). 2 1. Postside turg Postiseaduse kohaselt jagunevad postiteenused kaheks:  teenused, mille osutamiseks on vaja taotleda Konkurentsiametilt tegevusluba;  teenused, mille osutamiseks on vaja ennast majandustegevuse registris (MTR) registreerida. Tegevusluba nõudvad teenused on kirisaadetiste ja postipakkide liht-, täht- ja väärtsaadetisena edastamine, samuti UPT osutamine. Kullerpostiteenuse, otsepostiteenuse, perioodilise väljaande edastamise ja muu postiteenuse korral on vaja tegevus lihtsalt registreerida. AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post) omab tegevusluba nii UPT osutamiseks kui ka siseriiklike ja rahvusvaheliste kirisaadetiste ja postipakkide edastamiseks. AS Express Post (edaspidi Express Post) omab tegevusluba siseriiklike kirisaadetiste edastamiseks. 2017. aastal ei taotlenud ükski ettevõtja tegevusluba postiteenuse osutamiseks ega registreeritud ühtegi kullerpostiteenuse, otsepostiteenuse ja perioodilise väljaande edastamise teenuse osutajat. Samal ajal kustutati MTR-st seitse postiteenuse osutajat (seitse kullerpostiteenuse osutajat, kaks perioodilise väljaande edastamise teenuse osutajat, kolm otsepostiteenuse osutajat ja kolm muu postiteenuse osutajat). Kokkuvõttes oli 2017. aasta lõpu seisuga MTR-s registreeritud 47 erinevat postiteenuse osutajat, mis on 2016. aastaga võrreldes seitsme võrra vähem. Mitmed ettevõtjad osutasid korraga mitut erinevat postiteenust. Postiteenuse osutajate arv teenuste kaupa on esitatud tabelis 1. Tegemist on MTR andmetega, mis tähendab, et mitmed ettevõtjad omasid küll registreeringut, kuid tegelikkuses ei osutanud postiteenuseid. Tabel 1 Postiteenuse osutajate arv aastatel 2013-2017 Teenus 2013 2014 2015 2016 2017 Universaalne postiteenus 1 1 1 1 1 Kirisaadetise edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena 2 2 2 2 2 Postipaki edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena 1 1 1 1 1 Kullerpostiteenus 47 49 50 53 46 Otsepostiteenus 10 10 10 10 7 Perioodilise väljaande edastamine 8 8 8 8 6 Muud postiteenused 8 9 9 10 7 Postiteenuste käive (teenuste lõikes) on esitatud tabelis 2. Kirisaadetiste ja postipakkide edastamise all on silmas peetud teenuse osutamist tegevusloa alusel (v.a UPT). Tabel 2 Postiteenuste käive aastatel 2013-2017 (eurot) 2013 2014 2015 2016 2017 Universaalne postiteenus * * * * * Kirisaadetise edastamine * * * * * Postipaki edastamine * * * * * Kullerpostiteenus 37 399 080 41 648 817 50 049 031 57 117 124 74 210 996 Otsepostiteenus 2 225 696 * * * * Perioodika edastamine 7 737 422 * * * * Muud postiteenused * * * * * Kokku 76 263 670 83 172 221 102 620 215 107 109 939 126 540 386 * Konfidentsiaalne 3 Muud postiteenused sisaldavad Eesti Posti teenuseid nagu rahakaardi teenus, pensionide kättetoimetamine, pakiautomaadi teenus, tollideklaratsioonid ja alates 2015. aastast saadetiste transiit kolmandatest riikidest. Teiste registreeritud ettevõtjate muu postiteenuse käive oli null. Tabelist 2 on näha, et kullerpostiteenuse ja muu postiteenuse käive kasvas oluliselt. Ülejäänud teenuste käive jäi enam-vähem samaks või pigem langes. Postiteenuste turu käive kasvas 2017. aastal 18,1% ehk 19,4 mln euro võrra, kusjuures kullerpostiteenuse käive eraldi võttes kasvas 29,9% ehk 17,1 mln euro võrra. Teenuste tasandil moodustas kullerpostiteenus 2017. aastal juba ligi 60% käibest (2016. aastal 53%). UPT ja Eesti Posti muude postiteenuste osakaal oli vastavalt *% ja *%. Ülejäänud teenuste osakaal oli veelgi väiksem (vt joonis 1). Joonis 1 Postiteenuste käibe jaotus 2017. aastal * Konfidentsiaalne Võrreldes 2016. aastaga, on kullerpostiteenuse osakaal tõusnud 6 protsendipunkti ning Eesti Posti muud postiteenused edestavad napilt UPT käivet. Täpsuse huvides tuleb mainida, et muude postiteenuste mahu kohta Konkurentsiamet statistikat ei kogu. Seetõttu ei peegeldu postsideturu käibekasv postisaadetiste arvu poolel. Põhilised teenuse osutajad on jäänud samaks. Tihe konkurents eksisteerib endiselt vaid kullerpostiteenuse turul, kus on toimunud ka suurim käibekasv. Aasta jooksul MTR-st kustutatud teenuse osutajad ei pakkunud 2017. aastal teenust või tegid seda väga vähesel määral. 2. Tegevusluba nõudvad postiteenused Tegevusluba on nõutav UPT osutamiseks ja kirisaadetiste ning postipakkide edastamiseks liht-, täht- ja väärtsaadetisena (edaspidi MUPT teenused). Lihtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk:  mis väljastatakse saajale või tema esindajale ilma allkirjata;  mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldamata;  mille kaotsimineku või kahjustumise korral puudub postiteenuse osutajal kohustus maksta hüvitist. Tähtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk:  mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel;  mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldamata;  mille kaotsimineku või kahjustumise korral maksab postiteenuse osutaja saatjale postiteenuse osutaja eelnevalt määratud garantiisumma. Väärtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk: 4  mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel;  mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldatud;  mille kaotsimineku või kahjustumise korral maksab postiteenuse osutaja saatjale tema avaldatud saadetise väärtuse. Partiisaadetisena edastatakse:  kirisaadetis, mis antakse saatja poolt postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks vähemalt 100 saajale;  postipakk, mis antakse saatja poolt postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks vähemalt 25 saajale. Tegevusloaga postiteenuse osutajaid oli Eestis 2017. aastal endiselt kaks. Eesti Post oli UPT osutaja ja pakkus kõiki võimalikke tegevusloaga osutatavaid postiteenuseid. Express Post osutas tegevusloaga teenustest siseriikliku kirisaadetise edastamise teenust. UPT maht tervikuna 2017. aastal mõnevõrra kasvas (5,5%) ja näha on samade trendide jätkumist. UPT kirisaadetiste mahud 2017. aastal tõusid, aga postipakkide mahud langesid (vt tabel 3). Tabel 3 UPT teenuste mahud aastatel 2013-2017 (saadetist) Teenus 2013 2014 2015 2016 2017 Siseriiklikud mahud Lihtkiri 4 167 433 4 006 127 3 415 763 2 954 531 3 012 503 Tähtkiri 266 021 214 307 167 103 153 038 160 940 Väärtkiri 492 587 671 1243 708 Tähtpakk 210 115 224 875 179 329 145 403 140 765 Väärtpakk 187 116 77 62 40 Rahvusvahelised mahud Lihtkiri 4 601 747 6 486 612 5 903 191 6 566 059 6 764 580 Tähtkiri 888 822 1 525 101 1 377 408 1 447 468 1 922 271 Väärtkiri 1622 1469 1436 1372 1159 Tähtpakk 191 130 217 387 234 766 248 601 152 714 Väärtpakk 1920 1781 1851 2084 2138 Kokku 10 329 489 12 678 362 11 281 595 11 519 861 12 157 818 Märkimist väärib teenuse siseriiklik lihtsaadetisena edastatav kirisaadetis mahutõus 2017. aastal 2,0%, võrreldes eelneva aastaga. Eelnevalt oli antud teenuse maht langenud kaheksa aastat järjest. Seevastu edastatud postipakkide maht jätkab langust eelkõige pakiautomaatide alternatiivi tõttu, mis ei kuulu UPT koosseisu. Kirisaadetisi ja postipakke võib tegevusloa alusel edastada ka UPT-välisena. MUPT viimaste aastate mahud on toodud tabelis 4. 5 Tabel 4 MUPT teenuste mahud aastatel 2013-2017 (saadetist) Teenus 2013 2014 2015 2016 2017 Siseriiklikud mahud Lihtkiri * * * * * Tähtkiri * * * * * Väärtkiri * * * * * Tähtpakk * * * * * Väärtpakk * * * * * Rahvusvahelised mahud Lihtkiri * * * * * Tähtkiri * * * * * Väärtkiri * * * * * Tähtpakk * * * * * Väärtpakk * * * * * Kokku 21 435 561 * * * * * Konfidentsiaalne Tabelist 4 on näha, et MUPT maht on 2017. aastal langenud endiselt siseriiklike saadetiste lõikes, kuid rahvusvaheliste saadetiste arv on kasvanud. Kokku langes MUPT saadetiste arv 2017. aastal 1,3 mln saadetise võrra ehk 8,9%. Suurim langus viimase nelja aastaga on toimunud siseriiklike lihtsaadetisena edastatavate kirisaadetiste osas 44,7%. 3. Tegevusluba mittenõudvad postiteenused Postiteenused, mille osutamiseks ei ole vaja taotleda tegevusluba ja mille osutamiseks piisab registreeringust, olid endiselt kullerpostiteenus, otsepostiteenus ja perioodilise väljaande edastamise teenus. 3.1. Kullerpostiteenus Kullerpostisaadetiseks loetakse kirisaadetis ja postipakk:  mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel;  mis edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil;  mille saatjal on võimalus igal hetkel saada informatsiooni saadetise asukoha kohta selle teekonnal, sekkuda saadetise kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber selle edastamist. 2017. aasta lõpu seisuga oli MTR-s registreeritud 46 kullerpostiteenuse osutajat, kellest tegelikult osutas teenust 24 ettevõtjat. Nendeks olid OÜ A-Kuller & Partnerid, Express Post, Eesti Post, USS Security Eesti AS, LKF Kuller OÜ, TNT Express Worldwide Eesti AS (edaspidi TNT), AS DPD Eesti (edaspidi DPD), OÜ EKLT (edaspidi EKLT), DHL Estonia AS (edaspidi DHL), Itella Estonia OÜ (edaspidi Itella), Federal Express Corporation Eesti filiaal OÜ, Cargobus OÜ, Autopost Terminal OÜ, Aberg Express OÜ, AKR-GRUPP OÜ, Euroxkuller OÜ, Venipak Eesti OÜ, FIE Kristjan Vares, 6 DK LOGISTICS OÜ, Jet Express OÜ, OSC Transport OÜ, Rohekuller OÜ, Balti Logistika AS ja Eesmaa OÜ. Teenust ei osutanud 11 ettevõtjat (st aastakäive oli null). Nendeks olid OÜ MGI Turundus, A&M Transport OÜ, Saratopi OÜ, Avotra OÜ, Puupost OÜ, Minikopp OÜ, Adduco OÜ, Einroo Group OÜ, AS Komerk, Digisec OÜ ja Rumix OÜ. Täidetud ankeeti ei õnnestunud aruande koostamise ajaks tagasi saada 11 ettevõtjalt (DataInternational Group OÜ, GlobexService OÜ, OÜ T.P.Projekt, OÜ Reval Kuller, Topkuller OÜ, Roadrunner OÜ, RP Service Group OÜ, Grand Delivery OÜ, Vladimir Birjukov elektritööd, OLAARAN OÜ ja Direct Post OÜ), kuid Konkurentsiametile teadaolevalt need ettevõtjad 2017. aastal kullerpostiteenust ei osutanud või oli maht marginaalne. 2017. aastal kustutati OÜ Ramiro Travel, Siniraag OÜ, Zlahka Sypku OÜ (endine A! Veod OÜ), OÜ Ida-Viru Kuller, Rehvivennad OÜ (endine Eesmaa Teenused OÜ), GJ Transit OÜ ja Osaühing Wortex Invest registreering. 2017. aasta kullerpostiteenuste käive (siseriiklik ja rahvusvaheline) oli 74,2 mln eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes 29,9% enam. Saadetisi edastati 2017. aastal kokku 11,1 mln tükki, mis on võrreldes eelneva aastaga 16,0% rohkem (vt tabel 5). Suurim mahukasv 53,6% toimus rahvusvaheliste riigist väljuvate saadetiste osas. Siseriiklike saadetiste ja riiki saabuvate saadetiste arv kasvas vastavalt 4,2% ja 40,4% võrra. Käibe kiirem kasv, võrreldes mahu kasvuga, näitab, et keskmise kullersaadetise hind on aastaga tõusnud. Tabel 5 Kullerpostiteenuse mahud aastatel 2012-2017 (saadetist) 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Siseriiklik 3 958 478 4 422 259 5 314 744 5 798 623 6 754 306 7 040 381 Rahvusvaheline sisse 1 237 729 1 455 462 1 538 534 1 680 533 1 948 564 2 735 992 Rahvusvaheline välja 412 958 481 180 508 169 624 250 858 364 1 318 753 Kokku 5 609 165 6 358 901 7 361 447 8 103 406 9 561 234 11 095 126 Tabelist 5 annab ülevaate joonis 2, kus on toodud viimaste aastate mahumuutus graafiliselt. 7 Joonis 2 Kullerpostiteenuse mahumuutus aastatel 2005-2017 (saadetist) 8 000 000 7 000 000 6 000 000 5 000 000 4 000 000 3 000 000 2 000 000 1 000 000 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Siseriiklik Rahvusvaheline sisse Rahvusvaheline välja Jooniselt 2 on näha, et siseriiklike saadetiste maht jätkab kiiret tõusu, kuid ka rahvusvaheliste saadetiste mahukasv on kiirenenud. Siseriiklikult olid suurimad teenuse osutajad 2017. aastal teenuse mahu järjekorras alustades suuremast DPD, Itella ja Eesti Post (kokku 83,5% turust). Itella pakub teenust pakiautomaatide vahendusel. Rahvusvahelise teenuse osutamisel olid 2017. aastal turuliidrid teenuse mahu järjekorras alates suuremast DPD, DHL, Venipak Eesti OÜ ja EKLT (kokku 76,2% turust). Siseriikliku kullerpostiteenuse mahu osakaal 2017. aastal oli 63,5% ja rahvusvahelise teenuse osakaal 36,5%. Võrreldes 2016. aastaga, on rahvusvaheliste saadetiste osakaal oluliselt tõusnud eelkõige Itella mahtude tõttu. 3.2. Otsepostiteenus Otsepostisaadetiseks loetakse kirisaadetis:  mis väljastatakse saajale või tema esindajale ilma allkirjata;  mille sisuks on turunduslik või avalik materjal;  mida edastatakse samaaegselt vähemalt 100 saajale;  mille sisu, kaal ja mõõtmed on identsed teiste samaaegselt edastatavate saadetiste omadega, välja arvatud saaja nimi, postiaadress, identifitseerimisnumber ning muud teisendused, mis ei muuda sõnumi olemust;  mille pakendile on kantud märge «reklaam», «reklaam posti teel» või «otsepost». 8 2017. aasta lõpu seisuga oli MTR-i kantud seitse teenuseosutajat, kellest teadaolevalt ainult kaks osutasid teenust. Nendeks olid Eesti Post ja Express Post. Suurem teenusepakkuja oli Eesti Post. Täidetud ankeeti ei õnnestunud aruande koostamise ajaks tagasi saada kahelt ettevõtjalt (DataInternational Group OÜ ja Direct Post OÜ), kuid Konkurentsiametile teadaolevalt need ettevõtjad 2017. aastal otsepostiteenust ei osutanud või oli maht marginaalne. Aasta jooksul kustutati kolme ettevõtja (Zlahka Sypku OÜ, OÜ Ida-Viru Kuller ja Siniraag OÜ) registreering. Otsepostiteenuse käive oli 2017. aastal * mln eurot ja maht oli * mln saadetist, mis võrreldes eelneva aastaga tähendab langust käibe osas 3,8% ja mahu osas 4,5% (vt tabel 6). Tabel 6 Otsepostiteenuse näitajad aastatel 2012-2017 (eurot, saadetist) 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Käive 2 111 131 2 225 696 * * * * Saadetiste arv 13 499 442 14 242 066 * * * * Keskmine ühikuhind 0,156 0,156 0,173 0,167 0,171 0,172 Otsepostisaadetiste maht 2017. aastal oli viimase 13 aasta madalaim. Tabelis 6 toodud käibe ja saadetiste arvu muutumine ajas on esitatud joonisel 3. Joonis 3 Otsepostiteenuse käive ja maht aastatel 2005-2017 (saadetist, eurot) * Konfidentsiaalne Jooniselt 3 on näha, et viimase kaheteistkümne aasta lõikes on otsepostiteenuse turg selges languses. Viimase kümne aastaga on teenuse maht langenud kaks korda. 3.3. Perioodilise väljaande edastamine Perioodiline väljaanne on saatjalt tellitav ja tema poolt postiteenuse osutajale perioodiliselt, sagedusega vähemalt üks kord kvartalis edastamiseks üleantav adresseeritud trükis. MTR-i kohaselt oli 2017. aasta lõpu seisuga registreeritud teenuse osutajaid kuus, kuid teenust osutas neist teadaolevalt vaid kaks ettevõtjat (Eesti Post ja Express Post). Täidetud ankeeti ei õnnestunud aruande koostamise ajaks tagasi saada kahelt ettevõtjalt (DataInternational Group OÜ ja Direct Post OÜ), kuid Konkurentsiametile teadaolevalt need ettevõtjad 2017. aastal perioodilise väljaande edastamise teenust ei osutanud või oli maht marginaalne. Aasta jooksul kustutati kahe ettevõtja (Siniraag OÜ ja OÜ Ida-Viru Kuller) registreering. Kokku edastati 2017. aastal * mln perioodilist väljaannet ning teenuse kogukäive oli * mln eurot (vt joonis 4). Suurim teenusepakkuja oli Eesti Post. Joonis 4 Perioodika maht ja käive aastatel 2008-2017 (saadetist, eurot) * Konfidentsiaalne Jooniselt 4 on näha, et saadetiste arv on viimase üheksa aasta jooksul pidevalt langenud, kuid inflatsiooni tõttu ei ole käibe langus olnud sama järsk. 9 4. UPT osutaja UPT osutaja on isik, kellele Konkurentsiamet on väljastanud tegevusloa UPT osutamiseks. UPT osutamiseks väljastatakse tegevusluba ainult ühele isikule. UPT osutaja määratakse viieks aastaks avaliku konkursiga, mille korraldab Konkurentsiamet. UPT osutaja peab pakkuma UPT teenuseid (kuni 2 kg kaaluva kirisaadetise liht-, täht- ja väärtsaadetisena edastamine ning kuni 20 kg kaaluva postipaki täht- ja väärtsaadetisena edastamine) järjepidevalt, kvaliteetselt ja taskukohase tasu eest kogu Eesti Vabariigi territooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. UPT osutamise tegevusluba perioodiks 2014-2019 omab Eesti Post. Tegevusloa tingimuste kohaselt peab UPT osutajal olema vähemalt 320 postkontorit ja vähemalt 1845 kirjakasti üle Eesti. UPT-d tuleb osutada viiel päeval nädalas ja vähemalt kaks tundi päevas (postkontoris) kõikidele soovijatele võrdsetel tingimustel ja taskukohase tasu eest, mis on kehtestatud ministri määrusega. Koos tegevusloaga kaasneb Eesti Postil vastavalt postiseaduses sätestatule kohustus osutada oma postivõrgu vahendusel üle Eesti pensionide ja toetuste väljamaksmise ning rahasiirete teenuseid. Lisaks on UPT osutajal kohustus edastada oma postivõrgu vahendusel kuuel päeval nädalas perioodilisi väljaandeid. Eesti Post osutab lisaks UPT-le ka kõiki teisi postiseaduses kirjeldatud postiteenuseid (tegevusloaga kirisaadetiste ja postipakkide edastamine nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt, samuti kullerpostisaadetiste, otsepostisaadetiste ja perioodiliste väljaannete edastamine). Peale postiteenuste osutab Eesti Post veel näiteks lao-, veo-, finants- ja teisi teenuseid. Eesti Postil oli 2017. aasta lõpu seisuga 311 postkontorit (vt ka selgitust järelevalve peatükis), kus osutati kõiki UPT kogumisse kuuluvaid teenuseid. Kirjakaste oli ettevõtjal 2526 ning kohti, kus müüdi ainult postmarke, oli 271. Kõikidest postkontoritest 173 olid sellised, kus Eesti Posti nimel osutas teenust lepingupartner. Eesti Postil oli 2017. aastal kokku 2170 töötajat ehk 74 võrra vähem, kui eelneval aastal. Kõikidest töötajatest oli postiteenustega seotud 1698 inimest ehk 106 võrra vähem, kui eelneval aastal. Ettevõtja toodete ja teenuste müügikäive oli 2017. aastal 93,3 mln eurot (aastane kasv 1,8 mln ehk 2,0%), millest postiteenuste käive moodustas * mln eurot (aastane tõus 2,9 mln ehk 5,2%). Eesti Post teenis 2017. aastal 1,1 mln eurot puhaskasumit. 4.1.Kuluarvestus Postiseaduse kohaselt peab UPT osutaja pidama tulu- ja kuluarvestust eraldi:  UPT kogumisse kuuluva postiteenuse kohta;  iga teenuse lõikes, mille osutamiseks kasutatakse UPT kogumisse kuuluva postiteenusega ühiseid ressursse. Tulu- ja kuluarvestuse vastavust postiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele hindab sõltumatu audiitor. Seoses UPT makse ja ebamõistlikult koormavate kulude 10 hüvitamise taotlusega kaasas käiva aruandlusega on ka Konkurentsiametil vajadus hinnata Eesti Posti kulusid ja nende põhjendatust. Eeltoodust tulenevalt on Eesti Posti kuluarvestuse temaatikat kajastatud aruandes koos UPT ebamõistlikult koormavate kulude teemaga. 4.2. UPT tasud Vastavalt postiseadusele, tuleb UPT-d osutada valdkonna eest vastutava ministri poolt määrusega kehtestatud taskukohaste tasude eest. See tähendab, et Eesti Post võib tasud ise määrata, ületamata sealjuures ministri poolt kehtestatud maksimummäärasid. UPT taskukohased tasud 2017. aastal ei muutunud. Konkurentsiamet kavandab UPT tasude muutmise ettepaneku esitamist 2018. aastal D+3 kvaliteedi võimaldamisega siseriikliku kirja lihtsaadetisena edastamise teenusel, lisaks olemasolevale D+1 kvaliteedile. 4.3.UPT allahindlused Postiseadus võimaldab teha UPT tasudele allahindlust. Allahindluse määr peab olema kulupõhine ning põhjendatav suure koguse üleandmisest tuleneva kulude kokkuhoiuga. Allahindlust võib rakendada, kui postisaadetise edastamise kulu on tavateenuse osutamise kulust väiksem. Allahindlus ja sellega seotud tingimused peavad olema läbipaistvad ja lähtuma võrdse kohtlemise printsiibist. Iseenesest ei saa UPT puhul tekkida suure koguse üleandmisega kaasnevat kulude kokkuhoidu, kuna UPT raames saab korraga üle anda kuni 100 kirisaadetist või 25 postipakki. Vastasel juhul on tegemist partiisaadetisega ja see ei kuulu UPT koosseisu. 2017. aastal Eesti Post UPT teenustele allahindlusi ei pakkunud. Säilinud on spetsiaalselt vaegnägijatele adresseeritud postisaadetiste (sekogrammid) ja vangilaagrites viibivate interneeritute postipakkide tasuta edastamise võimalused, mis tulenevad ülemaailmsest postikonventsioonist. 11 5. UPT ebamõistlikult koormavate kulude katmine 5.1. UPT makse UPT makse on postiteenuse osutaja poolt tegevusloaga postiteenustelt tasutav makse iga saadetise kohta. Makse määra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Ettepaneku esitamisel võtab valdkonna eest vastutav minister aluseks Konkurentsiameti ettepaneku. Postiseaduse kohaselt võib UPT makse olla kas teatud protsent tegevusloa alusel osutatava postiteenuse (v.a UPT teenus) käibest või fikseeritud summa igalt tegevusloaga teenuse (v.a UPT teenus) raames edastatud saadetiselt. UPT makset kogub Konkurentsiamet. Makset kogutakse, et hüvitada UPT osutajale UPT osutamise kohustusest tekkida võivaid ebamõistlikult koormavaid kulusid. Ebamõistlikult koormavad kulud võivad tekkida juhtudel, kui valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud taskukohased tasud ei kata UPT osutamise kohustusest tingitud põhjendatud kulusid. Makset peavad tasuma kõik tegevusloaga postiteenuseid osutavad ettevõtjad. 2017. aastal olid nendeks Eesti Post ja Express Post. 2017. aastal kehtinud UPT makse määrad rahastamiskohustusega postiteenuse osutajale olid järgmised:  lihtsaadetisena edastatav kirisaadetis 0,08 eurot;  tähtsaadetisena edastatav kirisaadetis 0,40 eurot;  väärtsaadetisena edastatav kirisaadetis 0,40 eurot;  lihtsaadetisena edastatav postipakk 0,00 eurot;  tähtsaadetisena edastatav postipakk 0,00 eurot;  väärtsaadetisena edastatav postipakk 0,00 eurot. Maksemäärad on püsinud muutumatuna alates 2014. aastast. Eesti Posti poolt tasutud UPT makse 2017. aasta eest on esitatud tabelis 7. Tabel 7 Eesti Posti poolt tasutud UPT makse 2017. aasta eest (saadetist, eurot) Teenus Teenuse maht (tk) Makse määr (eurot) Makse (eurot) Riigisisene teenus Lihtkiri * 0,08 * Tähtkiri * 0,40 * Väärtkiri * 0,40 * Tähtpakk * 0,00 * Väärtpakk * 0,00 * Rahvusvaheline teenus Lihtkiri * 0,08 * Tähtkiri * 0,40 * Väärtkiri * 0,40 * Tähtpakk * 0,00 * Väärtpakk * 0,00 * Kokku 1 1705 941 1 206 318,88 * Konfidentsiaalne 12 Express Posti poolt tasutud UPT makse 2017. aasta eest on toodud tabelis 8. Tabel 8 Express Posti poolt tasutud UPT makse 2017. aasta eest (saadetist, eurot) Teenus Teenuse maht (tk) Makse määr (eurot) Makse (eurot) Riigisisene teenus Lihtkiri * 0,08 * Tähtkiri * 0,40 * Väärtkiri * 0,40 * Kokku * * * Konfidentsiaalne Seega kokku oli 2017. aastal tasutud UPT makse suuruseks * eurot. Aruande valmimise hetkeks ei saa prognoosida, kas ja kui palju on vaja muuta UPT makse määrasid 2018. aastal, kuna 2017. aasta UPT ebamõistlikult koormavate kulude suurus ei ole selge (vt ka UPT hüvitise peatükki). 5.2. UPT hüvitis Eesti Post esitas 2017. aastal UPT hüvitise taotlused I-III kvartali kohta. 2017. aasta IV kvartali kohta ettevõtja hüvitise taotlust ei esitanud, kuna teenus oli sellel perioodil kasumis. Pärast kvartali taotluste läbivaatamist, kujunes UPT ebamõistlikult koormavateks kuludeks I kvartalis 629 236,50 eurot ja II kvartalis 937 793,12 eurot, mille Konkurentsiamet Eesti Postile ka välja maksis. III kvartali eest taotles Eesti Post esialgu hüvitist 1 009 987,22 eurot, kuid kuna taotluse menetlemine võttis aega ja auditeeritud aastaandmete põhjal teeb Konkurentsiamet korrigeeriva arvutuse (võrreldes kvartali kaupa esitatud andmetega), siis palus Eesti Post III kvartali UPT hüvitise taotluse ühendada auditeeritud 2017. aasta andmete põhjal teostatava menetlusega. Eesti Posti auditeeritud andmetel oli 2017. aasta UPT ebamõistlikult koormav kulu kokku 2 423 013,57 eurot. Kuna kahe esimese kvartali eest oli Eesti Post juba saanud hüvitist summas 1 567 029,62 eurot, siis taotles Eesti Post 2017. aasta eest täiendavalt hüvitist 855 983,95 eurot. Kuna hüvitise suuruse põhjendatus oli ebaselge ja vajas täiendavaid selgitusi, siis lükkus menetlus 2018. aastasse. Seetõttu saab lõpliku tulemi avaldada järgmise aasta aruandes. 6. Postivõrk Postivõrk on seadmete ja vahendite süsteem, mida postiteenuse osutaja kasutab postisaadetiste edastamiseks. Postivõrk jaguneb kogumis- ja jaotusvõrguks. Postiteenuse osutaja postivõrgu juurdepääsupunkt on nii tegevuskoht kui ka vahend, mida postiteenuse osutaja kasutab postiteenuse osutamiseks. Juurdepääsupunktideks on muu hulgas ka postkontorid ning kirjakastid. Postkastid ei ole käsitatavad postivõrgu osana, kuivõrd tegemist on saaja kasutuses või omandis oleva vahendiga, mis on mõeldud eelkõige lihtsaadetisena edastatavate postisaadetiste ja perioodiliste väljaannete kättesaamiseks. 13 6.1. Postkontorid Postkontor on püsiv tegevuskoht, kus on tagatud kõigi tegevusloaga hõlmatud postiteenuste osutamine. Postkontorite paiknemine peab tagama tegevusloaga hõlmatud postiteenuste takistuseta osutamise kõigile soovijatele võrdsetel tingimustel, olenemata nende elu- või asukohast. Tegevusloa tingimuste kohaselt oli Express Posti minimaalne postkontorite arv neli ja Eesti Postil 320 (vt tabel 9). Tegelikkuses oli Eesti Postil 2017. aasta lõpu seisuga 311 postkontorit ja Express Postil neli postkontorit. Tabel 9 Eesti Posti ja Express Posti postkontorite arv aastatel 2009-2017 Aasta Eesti Post Express Post Miinimum Tegelik Miinimum Tegelik 2009 351 351 3 4 2010 344 351 4 5 2011 344 344 4 5 2012 320 320 4 4 2013 320 323 4 4 2014 320 321 4 4 2015 320 320 4 4 2016 320 320 4 4 2017 320 311 4 4 Eesti Posti postkontorite tegeliku arvu erinevust miinimumist on selgitatud aruande järelevalve peatükis. 6.2. UPT osutaja postkontorid Nõuded UPT osutaja postkontoritele ja nende paiknemisele on kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Eelkõige peab UPT osutaja arvestama asjaoluga, et juurdepääsupunkt asuks kohas, millele postiteenuse kasutajal on takistamatu juurdepääs. Lisaks sellele peab UPT osutaja võtma arvesse haldusüksuste piire, haldusüksuste väljakujunenud keskuste paiknemist, postiteenuse kasutajate elu- või asukohti, samuti ühistranspordiliinide kulgemist. Iga omavalitsuse territooriumil peab olema vähemalt üks UPT-d osutav postkontor. Igasse valda, mille püsielanike arv ületab 2500 inimest, paigutatakse täiendavalt üks või enam UPT-d osutav postkontor. Seejuures ei hõlma valla püsielanike arvestus vallasisest linna ning vallasisesele linnale kohaldatakse linna kohta sätestatud nõudeid. Linna, mille püsielanike arv ületab 20 000 elaniku piiri, tuleb iga järgneva 20 000 püsielaniku kohta paigutada üks täiendav postkontor. Alates 09.10.2014 jõustunud UPT tegevusloa tingimused ei sätesta enam otsest minimaalset postkontorite arvu omavalitsuste kaupa, vaid kontorite minimaalne arv peab vastama UPT juurdepääsupunktide määruses toodud nõuetele. Tegevusloa tingimustes on välja toodud üleriigiline minimaalne UPT postkontorite arv, mis on 320. Nii on Eesti Postil võimalik paindlikumalt ümber kujundada postivõrku rahvaarvu või omavalitsuste arvu muutumisel, järgides siiski määruses toodud 14 nõudeid. Konkurentsiametiga on vaja kooskõlastada üleriigilise miinimumarvu muutmine (st Eesti Post ei tohi kooskõlastuseta vähendada postkontorite arvu alla miinimumi). 2017. aastal jätkas Eesti Post UPT osutamist ka motokandega, mis on postkontori alternatiiviks hajaasustuse piirkondades. Motokandega osutatakse UPT-d kasutajatele, kes asuvad maapiirkonnas lähimast postkontorist mööda avalikke teid mõõdetuna kaugemal kui viis kilomeetrit nende elu- või asukohast. Motokande teenuse tellimine elu- või asukohta on tasuta, tuleb vaid tasuda kasutatava postiteenuse eest vastavalt kehtivale hinnakirjale. UPT osutaja tagab motokande esmaspäevast reedeni (v.a rahvus- ja riigipühad). Motokande raames osutatava UPT tingimused ja tasud ei erine postkontorites pakutava UPT tingimustest ja tasudest. Motokande tellimiste arv ei ole piiratud. 6.3. Kirjakastid Express Postil puuduvad kirjakastid kirisaadetiste kogumiseks, mistõttu puudutab käesolev punkt vaid Eesti Posti poolt paigaldatud kirjakaste, mis on mõeldud lihtsaadetisena edastatavate UPT kirisaadetiste kogumiseks. 2017. aasta lõpu seisuga oli Eesti Postil 2526 tühjendatavat kirjakasti. UPT tegevusloa tingimuste kohaselt (alates 11.04.2017) oli kirjakastide miinimumarvuks 1845. Kirjakastide miinimumarv UPT tegevusloa tingimustes vähenes varasemalt 2777 kirjakastilt 1845 kastini pärast Eesti Posti taotlust miinimumarvu vähendamiseks. Taotluses tõi Eesti Post arvu vähendamise põhjenduseks väga vähese või olematu kasutuse nendel kirjakastidel, mille kaotamist ettevõtja taotles. Konkurentsiamet leidis, et Eesti Posti taotlus on põhjendatud ega ole vastuolus seadusandlusega ja vähendas UPT kirjakastide miinimumarvu 1845 kirjakastini. Sarnaselt postkontoritele, ei ole kehtivates UPT tegevusloa tingimustes välja toodud kirjakastide miinimumarvu omavalitsuste kaupa. Järgides UPT juurdepääsupunktide määrust, võib Eesti Post olemasolevate kirjakastide asukohta muuta, kuid kirjakastide miinimumarvu vähendamine tuleb kooskõlastada Konkurentsiametiga. 2015. aastal muudeti UPT juurdepääsupunktide määruse kirjakastide paiknemise osa. Kui varem võis olla kirjakasti keskmine kaugus kasutajast linnas kuni pool kilomeetrit, siis muudatuse järel on kauguse piir kolm kilomeetrit. Kirjakasti kaugus vallas elavast kasutajast ei võinud varem olla kaugemal kui kaks kilomeetrit. Pärast muudatust on vastav vahemaa viis kilomeetrit. Muudatuse tingis peamiselt asjaolu, et kirjakastidesse jäetakse üha vähem kirju ja reaalne vajadus senise tihedusega võrgu ülevalhoidmise järele on ajas vähenenud. 7. Järelevalve Postiseadus näeb ette, kui suur hulk UPT raames siseriiklikult lihtsaadetisena edastatavatest kirisaadetistest peab jõudma adressaadini postitamisele järgneval tööpäeval. Tegemist on kirjadega, mida saab postitada Eesti Posti oranži värvi kirjakastidesse, mis paiknevad üle Eesti. 15 2005. aastal kehtis nõue, et vähemalt 90% linnas või maakonnakeskuses postitatud kirisaadetistest peab jõudma saajani järgmiseks tööpäevaks ja maal postitatud kirisaadetistest vähemalt 90% ülejärgmiseks tööpäevaks. Alates 2006. aastast on kehtinud ühtne nõue, mille kohaselt peab vähemalt 90% kirisaadetistest jõudma üle Eesti saajani postitamisele järgneval tööpäeval (postiseaduse § 37 lg 5). Nõue kehtib enne kirjakastile märgitud tühjendamise kellaaega postitatud kirjadele. Hilisemal kellaajal kirjakasti jäetud kirjade postitamise päevaks loetakse sellisel juhul kirjakastile märgitud järgmine tühjendamise päev. Postiseaduse § 37 kohaselt peab UPT osutaja tagama postisaadetiste kogumise ja saajale kättetoimetamise kõikidel tööpäevadel ning mitte vähem kui viiel päeval nädalas ja üks kord päevas kogu Eesti territooriumi ulatuses. Erandid on lubatud riigi- ja rahvuspühade korral ning saarte puhul, millega puudub kogumisele ja kättetoimetamisele ettenähtud sagedusega regulaarne transpordiühendus. Postiseaduse § 38 lg 1 kohaselt peab UPT osutaja tagama, et temast sõltumatu isik kontrollib UPT kvaliteedi nõuetele vastavust. Eesti Posti poolt tellitud IPC (International Post Corporation) mõõtmised andsid 2017. aasta kohta tulemuse, kus 85,9% lihtsaadetistest toimetati saajale kätte õigeaegselt. See jääb 4,1 protsendipunkti võrra alla nõutud taseme, kuid üldiselt on kvaliteet viimased kümme aastat püsinud 90% lähedal (mõnel aastal üle 90%, mõnel aastal veidi alla 90%). 2017. aasta lõpus selgus järelevalve käigus, et Eesti Postil on Tallinnas postkontoreid lubatust viie võrra vähem. Seetõttu koostas amet Eesti Postile ettekirjutuse viie postkontori avamiseks (kolm tükki hiljemalt 01.04.2017 ja kaks tükki hiljemalt 01.06.2017). Ettekirjutuse täitmise kontrolli käigus selgus, et UPT postkontorite tegelik koguarv Eestis on 311, aga tegevusloa tingimuste järgi lubatud miinimumarv on 320. Selles osas jätkub menetlus 2018. aastal. Ühe postiteenuse kasutaja pöördumisest selgus, et Eesti Post ei toimeta UPT saadetisi kätte saajale lähimas postkontoris nagu nõuab UPT täht- ja väärtsaadetiste kättetoimetamise määrus. Eesti Posti selgitustest tuli välja, et mitmes kohas üle Eesti on see probleemiks, kuna postkontorisse suunamine käib postiindeksi põhjal. Kui tegemist on näiteks pika tänavaga, millel on üks postiindeks, siis suunatakse kõik saadetised ühte postkontorisse, kuigi mõne aadressi puhul võib lähimaks osutuda hoopis teine samas kandis paiknev postkontor. Ettevõtja sõnul on arendamisel uus infosüsteem, mille käiku laskmise järel on võimalik suunata kõik saadetised saaja elu- või asukohale lähimasse postkontorisse. Konkurentsiameti seisukoht on, et määrust tuleb täita, hoolimata kasutuses olevate infosüsteemide võimekusest. Selleks koostas amet Eesti Postile ettekirjutuse hoiatuse. Menetlus jätkub 2018. aastal. 2017. aastal postside valdkonnas teostatud järelevalve raames tõstatunud menetlustest annab ülevaate tabel 10. 16 Tabel 10 Järelevalvemenetluste arv 2017. aastal Menetlus Arv Saabunud kaebusi ja pöördumisi 37 Ettekirjutusi 1 Ettekirjutuse hoiatusi 1 Konkurentsiametile esitatud kaebuste ja pöördumiste jaotus teemade kaupa on esitatud tabelis 11. Tabel 11 Kaebuste ja pöördumiste jaotus 2014-2017. aastal Teema 2014 2015 2016 2017 Kadumine 16 11 20 13 Edastamise kiirus 5 2 4 4 Kahjustumine 14 9 11 1 Kättetoimetamine või kogumine 11 0 11 10 Vale kättetoimetamine 1 4 2 3 Klienditeeninduse kättesaadavus 0 0 0 1 Postitöötajate käitumine 2 0 1 0 Postiteenustele juurdepääs 1 4 0 0 Muu põhjus 3 8 13 5 Kokku 53 38 62 37 2017. aastal esitatud 37 kaebusest puudutas siseriiklikke postiteenuseid 16 ja rahvusvahelisi postiteenuseid 21 kaebust. Vastavad näitajad 2016. aastal olid 27 ja 35 kaebust. 8. Hinnang UPT hüvitise fondile Viimase kaheksa aasta trendid on viinud olukorrani, kus kehtivad UPT taskukohased tasud ei kata põhjendatud UPT kulusid. Sellise olukorra tarbeks on postiseaduses ette nähtud süsteem, millega nimetatud vahe katta. UPT osutaja jaoks on selliste kulude, kus müügihind ei kata tegelikke põhjendatud kulusid, puhul tegemist ebamõistlikult koormavate kuludega. UPT osutajal on õigus taotleda Konkurentsiametilt taoliste kulude hüvitamist, mida UPT osutaja Eesti Post on kõikidel aastatel ka teinud, kuna UPT on läbivalt olnud kahjumis. Vahendid hüvitise jaoks korjatakse postsideturult UPT-ga sarnastelt teenustelt, lähtudes edastatud saadetiste arvust. Nendeks teenusteks on kirisaadetiste ja postipakkide edastamine tegevusloa alusel. Eesti probleemiks on aga see, et postiturg on väga väike ja UPT makse kogumise aluseks olevad teenused moodustavad vaid ühe osa kogu postsideturust. Mõningase üldistusega võib öelda, et kogu hüvitamise süsteemi kasutusel oleku aja on UPT makse tasujateks olnud UPT osutaja ise ja vähesel määral ka Express Post. Kuigi hüvitise fond on aastate jooksul oma eesmärki täitnud, siis võib väita, et selline süsteem Eestile pigem ei sobi. Vaadates kasvõi asjaolu, et hüvitise vajaja on samal ajal ise suurim hüvitise katte allikas. Seega võib väita, et praeguse süsteemiga tekib täiendav halduskoormus mõlemale poolele (Eesti Post UPT osutajana peab pidevalt koostama taotlusi ja aruandeid ning Konkurentsiamet peab need läbi analüüsima ja koostama otsuseid), kuid sisuliselt jagatakse ümber Eesti Posti enda raha. 17 Konkurentsiamet leiab, et antud olukorras oleks mõistlik muuta fond passiivseks ehk langetada UPT makse määrad nulli. See eeldaks, et Eesti Post ei esitaks enam UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotlusi. Rahaliselt oleks tegemist sama olukorraga nagu praegu, ainult et osapoolte halduskoormus väheneks ning Eesti Posti käibevahendid ei oleks fondi pangakontol ootel, vaid ettevõtja kasutuses. Konkurentsiamet tegi sellekohase analüüsi, mille käigus selgus, et perioodil 2010 – 2016 oleks Eesti Post fondijäägi igakordsel täielikul ärakasutamisel saanud fondist lisaks * eurot aastas. Ülejäänud raha maksab fondi Eesti Post ise ja saab siis hiljem taotluse põhjal tagasi. Samal ajal aga kulutab Eesti Post hüvitise taotlemiseks (kuluarvestus, fondimaksete arvestus, hüvitise taotlemine jm) aastas ligikaudu * eurot. Teatud kulu tekib ka Konkurentsiametil seoses UPT hüvitise taotluste menetlemisega ja UPT fondi haldamisega. Lisaks kaotab Eesti Post võimaluse teenida tulu sellelt rahalt, mis on fondi sisse makstud, aga ei ole veel hüvitisena välja makstud ehk siis raha ei ole Eesti Posti käsutuses. Võttes arvesse UPT osutajale kehtestatud WACC-i 4,59% ja Eesti Posti poolt igas kvartalis tasutava UPT makse suurust umbes * eurot, kujuneks aastaseks saamata jäänud tuluks umbes * eurot. Seega kokkuvõttes neutraliseerivad fondiga seonduvad kulud ja saamata jäänud tulu peaaegu kogu raha, mis laekub fondi mitte Eesti Postilt. Järelikult ei anna taolise fondi ülevalhoidmine mingit positiivset sotsiaal-majanduslikku efekti. 9. Tegevused 2018. aastal  UPT kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamise kontroll.  Kontroll postsideturul tegutsevate ettevõtjate üle (sh tegevuslubade väljastamine, muutmine).  UPT makse tasumise tagamine ja kontroll.  UPT osutaja kulude analüüs, tuvastamaks võimalikke ebamõistlikult koormavaid kulusid ja vajadust muuta UPT makse määrasid.  UPT taskukohaste tasude ülevaatamine ja võimaliku ettepaneku esitamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile määruse muutmiseks.  UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise tagamine.  Postsidealase statistilise teabe kogumine, analüüs ja avaldamine.  Konkurentsiameti ja riigi esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides.  Postiteenuse kasutajate õiguste kaitse ja postiteenuse kasutajate nõustamine. 18 KONKURENTSIAMETI ARUANNE POSTITEENUSTE VALDKONNAS TOIMUNUD ARENGUTE JA ESILEKERKINUD PROBLEEMIDE NING KONKURENTSIAMETI TEGEVUSE KOHTA NIMETATUD VALDKONNAS 2018. AASTAL TALLINN 2019 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................................................................. 2 1. Postside turg .................................................................................................................................... 3 2. Tegevusluba nõudvad postiteenused .............................................................................................. 4 3. Tegevusluba mittenõudvad postiteenused...................................................................................... 6 3.1. Kullerpostiteenus .....................................................................................................................6 3.2. Otsepostiteenus .......................................................................................................................8 3.3. Perioodilise väljaande edastamine ..........................................................................................9 4. UPT osutaja .................................................................................................................................... 10 4.1. Kuluarvestus .......................................................................................................................... 10 4.2. UPT tasud .............................................................................................................................. 11 4.3. UPT allahindlused .................................................................................................................. 11 5. UPT ebamõistlikult koormavate kulude katmine ........................................................................... 12 5.1. UPT makse ............................................................................................................................. 12 5.2. UPT hüvitis............................................................................................................................. 13 6. Postivõrk......................................................................................................................................... 14 6.1. Postkontorid .......................................................................................................................... 14 6.1.1. UPT osutaja postkontorid.................................................................................................. 15 6.2. Kirjakastid .............................................................................................................................. 15 6.3. Ülejäänud juurdepääsupunktid ............................................................................................. 16 7. Järelevalve ...................................................................................................................................... 16 7.1. UPT kirisaadetiste edastamise kvaliteet ............................................................................... 16 7.2. UPT postkontorite arv ........................................................................................................... 17 7.3. Järelevalve statistika ............................................................................................................. 17 8. Tegevused 2019. aastal .................................................................................................................. 18 1 Sissejuhatus Postiseaduse § 47 lg 1 kohaselt esitab Konkurentsiamet Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumile iga aasta teises kvartalis kirjaliku aruande postiteenuste valdkonnas toimunud arengute ja esilekerkinud probleemide ning ameti tegevuse kohta nimetatud valdkonnas eelmise kalendriaasta jooksul. Käesolev aruanne kajastab Konkurentsiameti 2018. aasta tegemisi ja postituru ülevaadet. Tegevusloaga postiteenuse osutajate arv 2018. aastal ei muutunud, küll aga kustutati majandustegevuse registrist (MTR) üks kullerpostiteenuse osutaja. Samas registreeriti kaks kullerpostiteenuse osutajat ning viis muu postiteenuse osutajat. Mõned teenuse osutajad omasid samaaegselt mitme postiteenuse registreeringut. Registreeritud postiteenuse osutajate koguarv kasvas aastaga kuue võrra ja on nüüd 53. Kui edastatud postisaadetiste koguarv kahanes 2018. aastal 3,3% võrra, siis kogukäive kasvas 9,7% võrra. Käibekasvu põhjustasid eelkõige kullerpostiteenus, kuid vähemal määral ka universaalne postiteenus (UPT) ja muud postiteenused. UPT käive kasvas 2018. aastal võrreldes eelneva aastaga 11,0% ning UPT maht jäi sisuliselt samaks (kasv 0,05%). Kaebusi ja teabenõudeid postiteenuse osutajate tegevuse kohta esitati 2018. aastal 30, mis on 7 võrra vähem kui 2017. aastal. Teemad puudutasid peamiselt saadetise kättetoimetamist, kogumist ja kadumist. 2 1. Postside turg Postiseaduse kohaselt jagunevad postiteenused kaheks:  teenused, mille osutamiseks on vaja taotleda Konkurentsiametilt tegevusluba;  teenused, mille osutamiseks on vaja ennast MTR-s registreerida. Tegevusluba nõudvad teenused on kirisaadetiste ja postipakkide liht-, täht- ja väärtsaadetisena edastamine, samuti UPT osutamine. Kullerpostiteenuse, otsepostiteenuse, perioodilise väljaande edastamise ja muu postiteenuse korral on vaja tegevus lihtsalt registreerida. AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post) omab tegevusluba nii UPT osutamiseks kui ka siseriiklike ja rahvusvaheliste kirisaadetiste ja postipakkide edastamiseks. AS Express Post (edaspidi Express Post) omab tegevusluba siseriiklike kirisaadetiste edastamiseks. 2018. aastal taotles vaid Express Post tegevusluba postiteenuse osutamiseks, kuna ettevõtja kehtiv luba oli lõppemas. Konkurentsiamet väljastas Express Postile sama sisuga tegevusloa järgnevaks viieaastaseks perioodiks. Registreeriti kaks kullerpostiteenuse osutajat ning viis muu postiteenuse osutajat. Ühtegi otsepostiteenuse ja perioodilise väljaande edastamise teenuse osutajat ei registreeritud. Samal ajal kustutati MTR-st üks kullerpostiteenuse osutaja. Kokkuvõttes oli 2018. aasta lõpu seisuga MTR-s registreeritud 53 erinevat postiteenuse osutajat, mis on 2017. aastaga võrreldes kuue võrra rohkem. Mitmed ettevõtjad osutasid korraga mitut erinevat postiteenust. Postiteenuse osutajate arv teenuste kaupa on esitatud tabelis 1. Tegemist on MTR-i andmetega, mis tähendab, et mitmed ettevõtjad omasid küll registreeringut, kuid tegelikkuses ei osutanud postiteenuseid. Tabel 1 Postiteenuse osutajate arv aastatel 2014 - 2018 Postiteenus 2014 2015 2016 2017 2018 Universaalne postiteenus 1 1 1 1 1 Kirisaadetise edastamine liht-, täht- ja 2 2 2 2 2 väärtsaadetisena Postipaki edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena 1 1 1 1 1 Kullerpostiteenus 49 50 53 46 47 Otsepostiteenus 10 10 10 7 7 Perioodilise väljaande edastamine 8 8 8 6 6 Muud postiteenused 9 9 10 7 12 Postiteenuste käive teenuste kaupa on esitatud tabelis 2. Kirisaadetiste ja postipakkide edastamise all on silmas peetud teenuse osutamist tegevusloa alusel (v.a UPT). Tabel 2 Postiteenuste käive aastatel 2015 - 2018 (eurot) Postiteenus 2015 2016 2017 2018 Universaalne postiteenus * * * * Kirisaadetise edastamine * * * * Postipaki edastamine * * * * Kullerpostiteenus 50 049 031 57 117 124 74 210 996 81 944 572 Otsepostiteenus * * * * 3 Perioodika edastamine * * * * Muud postiteenused * * * * Kokku 102 620 215 107 109 939 126 540 386 138 774 118 * Konfidentsiaalne Muud postiteenused sisaldavad Eesti Posti teenuseid nagu tegevusluba mittenõudvad kirja- ja pakiteenused, pakiautomaat, finantsvahendus (sh rahakaart, Western Union, pensionide väljastamine), tollideklaratsioonid. Teiste registreeritud ettevõtjate muu postiteenuse käive oli null. Tabelist 2 on näha, et kogu postituru käive kasvas 2018. aastal võrreldes eelneva aastaga 12,2 mln euro võrra ehk 9,7%. Peamise käibe kasvu andsid kullerpostiteenus (7,7 mln eurot ehk 10,4%), muud postiteenused (* mln eurot ehk *%) ja UPT (* mln eurot ehk *%). Selgituseks tuleb märkida, et muude postiteenuste käibe kasvu vedas eelkõige pakiautomaatide vahendusel osutatava postiteenuse käibe kasv. UPT käibe kasv oli võimalik madalama hinnaga teenuste mahtude asendumise tõttu kõrgema hinnaga teenustega. Teenuste tasandil moodustas kullerpostiteenus 2018. aastal 59% käibest (2017. aastal 60%). UPT ja Eesti Posti muude postiteenuste osakaal oli vastavalt *% ja *%. Ülejäänud teenuste osakaal oli veelgi väiksem (vt joonis 1). * Konfidentsiaalne Joonis 1 Postiteenuste käibe jaotus 2018. aastal Võrreldes 2017. aastaga, ei toimunud käibe jaotuses märkimisväärseid muutusi. Täpsuse huvides tuleb märkida, et muude postiteenuste mahu kohta Konkurentsiamet statistikat ei kogu. Seetõttu ei peegeldu muude postiteenuste käibekasv postisaadetiste arvu poolel. Põhilised teenuse osutajad on jäänud samaks. Tihe konkurents eksisteerib endiselt vaid kullerpostiteenuse turul, kus on toimunud ka suurim käibekasv absoluutarvus. Aasta jooksul MTR-st kustutatud teenuse osutaja ei pakkunud 2018. aastal teenust või tegi seda väga vähesel määral. 2. Tegevusluba nõudvad postiteenused Tegevusluba on nõutav UPT osutamiseks ja kirisaadetiste ning postipakkide edastamiseks liht-, täht- ja väärtsaadetisena (edaspidi MUPT teenused). Lihtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk:  mis väljastatakse saajale või tema esindajale ilma allkirjata;  mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldamata;  mille kaotsimineku või kahjustumise korral puudub postiteenuse osutajal kohustus maksta hüvitist. Tähtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk:  mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel; 4  mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldamata;  mille kaotsimineku või kahjustumise korral maksab postiteenuse osutaja saatjale postiteenuse osutaja eelnevalt määratud garantiisumma. Väärtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk:  mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel;  mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldatud;  mille kaotsimineku või kahjustumise korral maksab postiteenuse osutaja saatjale tema avaldatud saadetise väärtuse. Partiisaadetisena edastatakse:  kirisaadetis, mis antakse saatja poolt postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks vähemalt 100 saajale;  postipakk, mis antakse saatja poolt postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks vähemalt 25 saajale. Tegevusloaga postiteenuse osutajaid oli Eestis 2018. aastal endiselt kaks. Eesti Post oli UPT osutaja ja pakkus kõiki võimalikke tegevusloaga osutatavaid postiteenuseid. Express Post osutas tegevusloaga teenustest siseriikliku kirisaadetise edastamise teenust. UPT maht tervikuna püsis 2018. aastal sisuliselt samal tasemel (vt tabel 3). Tabel 3 UPT teenuste mahud aastatel 2014 - 2018 (saadetist) Postiteenus 2014 2015 2016 2017 2018 Siseriiklikud mahud Lihtkirja edastamine 4 006 127 3 415 763 2 954 531 3 012 503 1 713 060 Tähtkirja edastamine 214 307 167 103 153 038 160 940 91 238 Väärtkirja edastamine 587 671 1243 708 4 623 Tähtpaki edastamine 224 875 179 329 145 403 140 765 123 514 Väärtpaki edastamine 116 77 62 40 3 540 Rahvusvahelised mahud riigist välja Lihtkirja edastamine 865 006 708 368 713 363 522 893 738 906 Tähtkirja edastamine 207 587 207 874 196 820 193 587 189 052 Väärtkirja edastamine 424 284 218 181 161 Tähtpaki edastamine 84 757 84 865 80 616 83 183 92 096 Väärtpaki edastamine 545 356 642 968 886 Rahvusvahelised mahud riiki sisse Lihtkirja edastamine 5 621 606 5 194 823 5 852 696 6 241 687 7 576 462 Tähtkirja edastamine 1 317 514 1 169 534 1 250 648 1 728 684 1 556 049 Väärtkirja edastamine 1 045 1 152 1 154 978 875 Tähtpaki edastamine 132 630 149 901 167 985 69 531 72 537 Väärtpaki edastamine 1 236 1 495 1 442 1 170 1 044 Kokku 12 678 362 11 281 595 11 519 861 12 157 818 12 164 043 Jätkub üldine trend, kus siseriiklike kirisaadetiste arv langeb, kuid kiirelt kasvab riiki saabuvate kirisaadetiste arv. Edastatud postipakkide arv on oluliselt madalam ja langustrendis, seda eelkõige pakiautomaatide alternatiivi tõttu, mis ei kuulu UPT koosseisu. Märkimist väärib 5 teenuse siseriiklik lihtsaadetisena edastatav kirisaadetis mahu langus 2018. aastal. Kui 2017. aastal teenuse mahu langus pidurdus, siis 2018. aastal oli aastane mahulangus lausa 43%. See on suurim aastane langus viimase kaheksa aasta jooksul. Eelmine suurim langus leidis aset 2012. aastal ja oli 21%. Seega saatis Eesti elanik 2018. aastal keskmiselt vaid 1- 2 siseriiklikku lihtkirja. Kirisaadetisi ja postipakke võib tegevusloa alusel edastada ka mitte-UPT-na (MUPT). MUPT viimaste aastate mahud on toodud tabelis 4. Tabel 4 MUPT teenuste mahud aastatel 2014 - 2018 (saadetist) Postiteenus 2014 2015 2016 2017 2018 Siseriiklikud mahud Lihtkirja edastamine * * * * * Tähtkirja edastamine * * * * * Väärtkirja edastamine * * * * * Tähtpaki edastamine * * * * * Väärtpaki edastamine * * * * * Rahvusvahelised mahud Lihtkirja edastamine * * * * * Tähtkirja edastamine * * * * * Väärtkirja edastamine * * * * * Tähtpaki edastamine * * * * * Väärtpaki edastamine * * * * * Kokku * * * * * * Konfidentsiaalne Tabelis 4 toodud rahvusvahelised mahud kajastavad ainult riigist väljuvat suunda, kuna antud teenuste raames ei saabu Eestisse ühtegi saadetist. Tabelist 4 on näha, et MUPT mahud on 2018. aastal pigem langenud. Kokku langes MUPT saadetiste arv 2018. aastal 1,1 mln saadetise võrra ehk 8,4%, mis on 2017. aastale sarnane langus. Viimase nelja aastaga on langenud siseriiklike lihtsaadetisena edastatavate kirisaadetiste arv 36,5% ja rahvusvaheliste lihtsaadetisena edastatavate kirisaadetiste arv koguni 53,6%. 3. Tegevusluba mittenõudvad postiteenused Postiteenused, mille osutamiseks ei ole vaja taotleda tegevusluba ja mille osutamiseks piisab registreeringust, olid endiselt kullerpostiteenus, otsepostiteenus ja perioodilise väljaande edastamise teenus. 3.1. Kullerpostiteenus Kullerpostisaadetiseks loetakse kirisaadetis ja postipakk:  mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel;  mis edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil; 6  mille saatjal on võimalus igal hetkel saada informatsiooni saadetise asukoha kohta selle teekonnal, sekkuda saadetise kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber selle edastamist. 2018. aasta lõpu seisuga oli MTR-s registreeritud 47 kullerpostiteenuse osutajat, kellest tegelikult osutas teenust 24 ettevõtjat. Nendeks olid OÜ A-Kuller & Partnerid, Express Post, Eesti Post, USS Security Eesti AS, LKF Kuller OÜ, TNT Express Worldwide Eesti AS (edaspidi TNT), AS DPD Eesti (edaspidi DPD), OÜ EKLT (edaspidi EKLT), DHL Estonia AS (edaspidi DHL), Itella Estonia OÜ (edaspidi Itella), Federal Express Corporation Eesti filiaal OÜ, Cargobus OÜ, Autopost Terminal OÜ, Aberg Express OÜ, AKR-GRUPP OÜ, Euroxkuller OÜ, Venipak Eesti OÜ, DK LOGISTICS OÜ, Jet Express OÜ, OSC Transport OÜ, Bentte OÜ (end. Rohekuller OÜ), Balti Logistika AS, Eesmaa OÜ ja 24express OÜ. Teenust ei osutanud 9 ettevõtjat (st aastakäive oli null). Nendeks olid OÜ MGI Turundus, A&M Transport OÜ, Saratopi OÜ, Puupost OÜ, Minikopp OÜ, Adduco OÜ, AS Komerk, Direct Post OÜ ja ivarpost OÜ. Täidetud ankeeti ei õnnestunud aruande koostamise ajaks tagasi saada 14 ettevõtjalt. Nendeks olid DataInternational Group OÜ, GlobexService OÜ, OÜ T.P.Projekt, OÜ Reval Kuller, Avotra OÜ, Einroo Group OÜ, Topkuller OÜ, Roadrunner OÜ, RP Service Group OÜ, Grand Delivery OÜ, Vladimir Birjukov elektritööd, OLAARAN OÜ, Digisec OÜ ja Rumix OÜ. Konkurentsiametile teadaolevalt need ettevõtjad 2018. aastal kullerpostiteenust ei osutanud või oli edastatud saadetiste arv marginaalne. 2018. aastal kustutati MTR-st FIE Kristjan Vares registreering. 2018. aasta kullerpostiteenuste käive (siseriiklik ja rahvusvaheline) oli 81,9 mln eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes 10,4% enam. Saadetisi edastati 2018. aastal kokku 11,6 mln tükki, mis on võrreldes eelneva aastaga 4,7% rohkem (vt tabel 5). Suurim mahukasv toimus siseriiklike saadetiste osas (6,8%). Riiki saabuvate saadetiste arv kasvas 2,8%, kuid rahvusvaheliste riigist väljuvate saadetiste arv hoopis langes 3,1%. Käibe kiirem kasv, võrreldes mahu kasvuga, näitab, et keskmise kullersaadetise hind on aastaga tõusnud. Tabel 5 Kullerpostisaadetiste arv aastatel 2014 - 2018 Kullerpostisaadetis 2014 2015 2016 2017 2018 Siseriiklik 5 314 744 5 798 623 6 754 306 7 040 381 7 521 062 Rahvusvaheline sisse 1 538 534 1 680 533 1 948 564 2 735 992 2 813 117 Rahvusvaheline välja 508 169 624 250 858 364 1 318 753 1 277 390 Kokku 7 361 447 8 103 406 9 561 234 11 095 126 11 611 569 Tabelist 5 annab ülevaate joonis 2, kus on toodud viimaste aastate mahumuutus graafiliselt. 7 8 000 000 7 000 000 6 000 000 5 000 000 4 000 000 3 000 000 2 000 000 1 000 000 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Siseriiklik Rahvusvaheline sisse Rahvusvaheline välja Joonis 2 Kullerpostisaadetiste arvu muutus aastatel 2006-2018 Jooniselt 2 on näha, et siseriiklike saadetiste arv jätkab kiiremat tõusu, kui rahvusvaheliste saadetiste arv. Üheks põhjuseks on Itella ja DPD pakiautomaatide vahendusel pakutava teenuse mahukasv. Eesti Posti pakiautomaatide vahendusel pakutav teenus kajastub muude postiteenuste all. Siseriiklikult olid suurimad teenuse osutajad 2018. aastal teenuse mahu järjekorras alustades suuremast DPD, Itella ja Eesti Post (kokku 81,9% turust). Rahvusvahelise teenuse osutamisel olid 2018. aastal turuliidrid teenuse mahu järjekorras alates suuremast DPD, DHL, EKLT ja Itella (kokku 79,3% turust). Siseriikliku kullerpostiteenuse mahu osakaal 2018. aastal oli 64,8% ja rahvusvahelise teenuse osakaal 35,2%. Võrreldes 2017. aastaga, on siseriiklike saadetiste osakaal mõnevõrra tõusnud. 3.2. Otsepostiteenus Otsepostisaadetiseks loetakse kirisaadetis:  mis väljastatakse saajale või tema esindajale ilma allkirjata;  mille sisuks on turunduslik või avalik materjal;  mida edastatakse samaaegselt vähemalt 100 saajale;  mille sisu, kaal ja mõõtmed on identsed teiste samaaegselt edastatavate saadetiste omadega, välja arvatud saaja nimi, postiaadress, identifitseerimisnumber ning muud teisendused, mis ei muuda sõnumi olemust;  mille pakendile on kantud märge «reklaam», «reklaam posti teel» või «otsepost». 8 2018. aasta lõpu seisuga oli MTR-i kantud seitse teenuse osutajat, kellest teadaolevalt ainult kolm osutasid teenust. Nendeks olid Eesti Post, Express Post ja Direct Post OÜ. Suurim teenusepakkuja oli Eesti Post. Direct Post OÜ osakaal oli väga marginaalne. Täidetud ankeeti ei õnnestunud aruande koostamise ajaks tagasi saada DataInternational Group OÜ-lt, kuid Konkurentsiametile teadaolevalt ei osutanud see ettevõtja 2018. aastal postiteenuseid. Otsepostiteenuse käive oli 2018. aastal * mln eurot ja edastatud saadetiste arv oli * mln, mis võrreldes eelneva aastaga tähendab tõusu käibe osas 2,0% ja langust saadetiste arvu osas 4,6% (vt tabel 6). Tabel 6 Otsepostiteenuse näitajad aastatel 2014 - 2018 (eurot, saadetist) Näitaja 2014 2015 2016 2017 2018 Käive * * * * * Saadetiste arv * * * * * Keskmine ühikuhind 0,173 0,167 0,171 0,172 0,184 * Konfidentsiaalne Tabelis 6 toodud käibe ja saadetiste arvu muutumine ajas on esitatud joonisel 3. * Konfidentsiaalne Joonis 3 Otsepostiteenuse käive ja maht aastatel 2006 - 2018 (eurot, saadetist) Jooniselt 3 on näha, et viimase kaheteistkümne aasta lõikes on otsepostiteenuse turg olnud langustrendis. Võrreldes 2007. aasta tipuga, on saadetiste arv langenud 2018. aastaks 52,6%. 3.3. Perioodilise väljaande edastamine Perioodiline väljaanne on saatjalt tellitav ja tema poolt postiteenuse osutajale perioodiliselt, sagedusega vähemalt üks kord kvartalis edastamiseks üleantav adresseeritud trükis. MTR-i kohaselt oli 2018. aasta lõpu seisuga registreeritud teenuse osutajaid kuus, kuid teenust osutas neist teadaolevalt vaid kaks ettevõtjat (Eesti Post ja Express Post). Täidetud ankeeti ei õnnestunud aruande koostamise ajaks tagasi saada DataInternational Group OÜ-lt, kuid Konkurentsiametile teadaolevalt ei osutanud see ettevõtja 2018. aastal postiteenuseid. Kokku edastati 2018. aastal * mln perioodilist väljaannet ning teenuse kogukäive oli * mln eurot (vt joonis 4). Suurim teenusepakkuja oli Eesti Post. * Konfidentsiaalne Joonis 4 Perioodika maht ja käive aastatel 2009 - 2018 (saadetist, eurot) Jooniselt 4 on näha, et saadetiste arv on viimase üheksa aasta jooksul stabiilselt langenud, kuid käibe suurus on kõikunud sõltuvalt aastast. 9 4. UPT osutaja UPT osutaja on isik, kellele Konkurentsiamet on väljastanud tegevusloa UPT osutamiseks. UPT osutamiseks väljastatakse tegevusluba ainult ühele isikule. UPT osutaja määratakse viieks aastaks avaliku konkursiga, mille korraldab Konkurentsiamet. UPT osutaja peab pakkuma UPT teenuseid (kuni 2 kg kaaluva kirisaadetise liht-, täht- ja väärtsaadetisena edastamine ning kuni 20 kg kaaluva postipaki täht- ja väärtsaadetisena edastamine) järjepidevalt, kvaliteetselt ja taskukohase tasu eest kogu Eesti Vabariigi territooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. UPT osutamise tegevusluba perioodiks 09.10.2014 – 08.10.2019 omab Eesti Post. Kehtivate tegevusloa tingimuste kohaselt peab UPT osutajal olema vähemalt 245 postkontorit ja vähemalt 1845 kirjakasti üle Eesti. UPT-d tuleb osutada viiel päeval nädalas ja vähemalt kaks tundi päevas (postkontoris) kõikidele soovijatele võrdsetel tingimustel ja taskukohase tasu eest, mis on kehtestatud ministri määrusega. Koos tegevusloaga kaasneb Eesti Postil vastavalt postiseaduses sätestatule kohustus osutada oma postivõrgu vahendusel üle Eesti pensionide ja toetuste väljamaksmise ning rahasiirete teenuseid. Lisaks on UPT osutajal kohustus edastada oma postivõrgu vahendusel kuuel päeval nädalas perioodilisi väljaandeid. Eesti Post osutab lisaks UPT-le ka kõiki teisi postiseaduses kirjeldatud postiteenuseid (tegevusloaga kirisaadetiste ja postipakkide edastamine nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt, samuti kullerpostisaadetiste, otsepostisaadetiste ja perioodiliste väljaannete edastamine). Peale postiteenuste osutab Eesti Post veel näiteks lao-, veo-, finants- ja teisi teenuseid. Eesti Postil oli 2018. aasta lõpu seisuga 271 postkontorit, kus osutati kõiki UPT kogumisse kuuluvaid teenuseid. Kirjakaste oli ettevõtjal 1845 ning kohti, kus müüdi ainult postmarke, oli 287. Kõikidest 271 postkontorist 162 olid sellised, kus Eesti Posti nimel osutas teenust lepingupartner. Nimekaste oli Eesti Postil 1545. See on teenus, kus saaja laseb kogu oma posti suunata elu- või asukoha aadressi asemel nimekasti. Nii ei pea saaja avaldama saatjale oma tegelikku aadressi, vaid aadressiks on märgitud Eesti Posti vastav nimekast. Eesti Postil oli 2018. aastal kokku 2140 töötajat ehk 30 võrra vähem, kui eelneval aastal. Kõikidest töötajatest oli postiteenustega seotud 1636 inimest ehk 62 võrra vähem, kui eelneval aastal. Ettevõtja toodete ja teenuste müügikäive oli 2018. aastal 99,1 mln eurot (aastane kasv 5,8 mln ehk 6,2%), millest postiteenuste käive moodustas * mln eurot (aastane tõus 4,2 mln ehk 7,4%). Eesti Post teenis 2018. aastal 1,3 mln eurot puhaskasumit. 4.1.Kuluarvestus Postiseaduse kohaselt peab UPT osutaja pidama tulu- ja kuluarvestust eraldi:  UPT kogumisse kuuluva postiteenuse kohta;  iga teenuse lõikes, mille osutamiseks kasutatakse UPT kogumisse kuuluva postiteenusega ühiseid ressursse. 10 Tulu- ja kuluarvestuse vastavust postiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele hindab sõltumatu audiitor. Seoses UPT makse ja ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotlusega kaasas käiva aruandlusega on ka Konkurentsiametil vajadus hinnata Eesti Posti kulusid ja nende põhjendatust. Eeltoodust tulenevalt on Eesti Posti kuluarvestuse temaatikat kajastatud aruandes koos UPT ebamõistlikult koormavate kulude teemaga. 4.2. UPT tasud Vastavalt postiseadusele, tuleb UPT-d osutada valdkonna eest vastutava ministri poolt määrusega kehtestatud taskukohaste tasude eest. See tähendab, et Eesti Post võib tasud ise määrata, ületamata sealjuures ministri poolt kehtestatud maksimummäärasid. UPT taskukohased tasud 2018. aastal ei muutunud. Samas on soovitav vaadata taskukohased tasud 2019. aastal üle ja teha vastav ettepanek nende muutmiseks. Tuleb märkida, et tasud on püsinud muutumatuna alates 01.01.2016. Siseriiklike UPT taskukohaste tasude põhjal arvutatakse tasu, mida välisriigi postiteenuse osutaja peab tasuma Eesti Postile Eestis kätte toimetatavate postisaadetiste eest. Seega mõjutavad siseriiklikud tasud kahjumit, mis tekib Eestisse saabuvate saadetiste kätte toimetamisel olukorras, kus kulud suurenevad, kuid välisriikide postiteenuse osutajad ei pea rohkem maksma, kuna siseriiklik tasu ei ole muutunud. Seda on oluline välja tuua just praeguses olukorras, kus siseriiklikud UPT mahud jätkavad langust ja taskukohaste tasude tõus ei mõjutaks kuigivõrd Eesti tarbijat, aga välismaalt saabuvate UPT saadetiste maht kasvab hüppeliselt, kuid kolm ja pool aastat muutumatuna püsinud tasud ei võimalda saada välismaa UPT osutajatelt väärilist tasu. 4.3.UPT allahindlused Postiseadus võimaldab teha UPT tasudele allahindlust. Allahindluse määr peab olema kulupõhine ning põhjendatav suure koguse üleandmisest tuleneva kulude kokkuhoiuga. Allahindlust võib rakendada, kui postisaadetise edastamise kulu on tavateenuse osutamise kulust väiksem. Allahindlus ja sellega seotud tingimused peavad olema läbipaistvad ja lähtuma võrdse kohtlemise printsiibist. Iseenesest ei saa UPT puhul tekkida suure koguse üleandmisega kaasnevat kulude kokkuhoidu, kuna UPT raames saab korraga üle anda kuni 100 kirisaadetist või 25 postipakki. Vastasel juhul on tegemist partiisaadetisega ja see ei kuulu UPT koosseisu. 2018. aastal Eesti Post UPT teenustele allahindlusi ei pakkunud. Säilinud on spetsiaalselt vaegnägijatele adresseeritud postisaadetiste (sekogrammid) ja vangilaagrites viibivate interneeritute postipakkide tasuta edastamise võimalused, mis tulenevad ülemaailmsest postikonventsioonist. 11 5. UPT ebamõistlikult koormavate kulude katmine 5.1. UPT makse UPT makse on postiteenuse osutaja poolt tegevusloaga postiteenustelt tasutav makse iga saadetise kohta. Makse määra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Ettepaneku esitamisel võtab valdkonna eest vastutav minister aluseks Konkurentsiameti ettepaneku. Postiseaduse kohaselt võib UPT makse olla kas teatud protsent tegevusloa alusel osutatava postiteenuse (v.a UPT teenus) käibest või fikseeritud summa igalt tegevusloaga teenuse (v.a UPT teenus) raames edastatud saadetiselt. UPT makset kogub Konkurentsiamet. Makset kogutakse, et hüvitada UPT osutajale UPT osutamise kohustusest tekkida võivaid ebamõistlikult koormavaid kulusid. Ebamõistlikult koormavad kulud võivad tekkida juhtudel, kui valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud taskukohased tasud ei kata UPT osutamise kohustusest tingitud põhjendatud kulusid. Makset peavad tasuma kõik tegevusloaga postiteenuseid osutavad ettevõtjad. 2018. aastal olid nendeks Eesti Post ja Express Post. 2018. aastal kehtinud UPT makse määrad rahastamiskohustusega postiteenuse osutajale olid järgmised:  lihtsaadetisena edastatav kirisaadetis 0,08 eurot;  tähtsaadetisena edastatav kirisaadetis 0,40 eurot;  väärtsaadetisena edastatav kirisaadetis 0,40 eurot;  lihtsaadetisena edastatav postipakk 0,00 eurot;  tähtsaadetisena edastatav postipakk 0,00 eurot;  väärtsaadetisena edastatav postipakk 0,00 eurot. Maksemäärad on püsinud muutumatuna alates 2014. aastast. Eesti Posti poolt tasutud UPT makse 2018. aasta eest on esitatud tabelis 7. Tabel 7 Eesti Posti poolt tasutud UPT makse 2018. aasta eest Postiteenus Teenuse maht (tk) Makse määr (eurot) Makse (eurot) Riigisisene teenus Lihtkirja edastamine * 0,08 * Tähtkirja edastamine * 0,40 * Väärtkirja edastamine * 0,40 * Tähtpaki edastamine * 0,00 * Väärtpaki edastamine * 0,00 * Rahvusvaheline teenus Lihtkirja edastamine * 0,08 * Tähtkirja edastamine * 0,40 * Väärtkirja edastamine * 0,40 * Tähtpaki edastamine * 0,00 * Väärtpaki edastamine * 0,00 * Kokku 10 750 906 1 122 379,04 * Konfidentsiaalne Express Posti poolt tasutud UPT makse 2018. aasta eest on toodud tabelis 8. 12 Tabel 8 Express Posti poolt tasutud UPT makse 2018. aasta eest Postiteenus Teenuse maht (tk) Makse määr (eurot) Makse (eurot) Riigisisene teenus Lihtkirja edastamine * 0,08 * Tähtkirja edastamine * 0,40 * Väärtkirja edastamine * 0,40 * Kokku * * * Konfidentsiaalne Seega kokku oli 2018. aastal tasutud UPT makse suuruseks * eurot. Konkurentsiameti hinnangul ei ole vaja muuta UPT makse määrasid 2019. aastal. 5.2. UPT hüvitis Eesti Post esitas 2017. aastal UPT hüvitise taotlused I-III kvartali kohta. 2017. aasta IV kvartali kohta ettevõtja hüvitise taotlust ei esitanud, kuna teenus oli sellel perioodil kasumis. Pärast kvartali taotluste läbivaatamist, kujunes UPT ebamõistlikult koormavateks kuludeks I kvartalis 629 236,50 eurot ja II kvartalis 937 793,12 eurot, mille Konkurentsiamet Eesti Postile ka välja maksis. III kvartali eest taotles Eesti Post esialgu hüvitist 1 009 987,22 eurot, kuid kuna taotluse menetlemine võttis aega ja auditeeritud aastaandmete põhjal teeb Konkurentsiamet korrigeeriva arvutuse (võrreldes kvartali kaupa esitatud andmetega), siis palus Eesti Post III kvartali UPT hüvitise taotluse ühendada auditeeritud 2017. aasta andmete põhjal teostatava menetlusega. Eesti Posti auditeeritud andmetel oli 2017. aasta UPT ebamõistlikult koormav kulu kokku 2 423 013,57 eurot. Kuna kahe esimese kvartali eest oli Eesti Post juba saanud hüvitist summas 1 567 029,62 eurot, siis taotles Eesti Post 2017. aasta eest täiendavalt hüvitist 855 983,95 eurot. Kuna hüvitise suuruse põhjendatus oli ebaselge ja vajas täiendavaid selgitusi, siis lükkus menetlus 2018. aastasse. Eesti Post teatas 27.07.2018, et loobub täiendava hüvitise taotlemisest (summas 855 983,95 eurot) 2017. aasta eest ja amet lõpetas selles osas menetluse. Eesti Post esitas 2018. aastal UPT hüvitise taotlused I-III kvartali kohta. 2018. aasta IV kvartali kohta ettevõtja hüvitise taotlust ei esitanud, kuna teenus oli sellel perioodil kasumis. Pärast I kvartali taotluse läbivaatamist, kujunes UPT ebamõistlikult koormavaks kuluks I kvartalis 1 064 531,91 eurot. 2018. aasta II ja III kvartali hüvitise taotluste menetlemisel tekkis Konkurentsiametil küsimusi kulude jagamise õigsuse osas, mispeale peatas amet nimetatud taotluste menetlemise kuni samal teemal Eesti Posti suhtes 30.11.2018 algatatud järelevalvemenetluse tulemuste selgumiseni. Aruande koostamise hetkeks oli menetlus lõppenud ja saab tuua välja tulemused. Konkurentsiamet tuvastas, et Eesti Post oli oma kuluarvestuses jaganud kanderingide kulud ebaõigesti, mis põhjustas eelkõige UPT kogumi teenustele põhjendamatut kahju ja eelkõige perioodilise väljaande edastamise teenusele põhjendamatut kasu. Kasutatud kulude jagamise põhimõte oli vastuolus postiseaduse § 40 lõike 5 punktidega 1 ja 2. Konkurentsiamet palus Eesti Postil teha kuluarvestuses vastavad muudatused ning esitada UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotlus 2018. aasta kohta tervikuna, kuivõrd 2018. aasta oli möödunud ja ametil on õigus kvartalite kaupa makstud hüvitise summat korrigeerida auditeeritud aastaandmete põhjal. 13 Pärast Konkurentsiameti poolt nõutud muudatuste sisse viimist, kujunes 2018. aasta UPT ebamõistlikult koormavaks kuluks 1 556 878,39 eurot (järelevalvemenetluse mõjul vähenes taotletav hüvitise summa 849 242,73 euro võrra). Kuna I kvartali eest oli amet Eesti Postile juba hüvitanud 1 064 531,91 eurot, siis maksti 2018. aasta eest täiendavalt välja 492 346,48 eurot. Konkurentsiamet on seisukohal, et kuigi UPT tervikuna on püsinud kahjumis, siis UPT ebamõistlikult koormavate kulude vähendamine on suuresti Eesti Posti kätes. Ettevõtjal on läbi efektiivsuse tõstmise ja sisemiste ressursside kasutamise kaudu võimalik korraldada oma tegevust ümber nii, et UPT kogumi teenuste ühikukulud vähenevad. Seda on võimalik saavutada näiteks läbi juurdepääsupunktide liikide ja paiknemise ümber vaatamise, läbi kanderingide parema korraldamise kui ka protsesside suurema automatiseerimise kaudu. 6. Postivõrk Postivõrk on seadmete ja vahendite süsteem, mida postiteenuse osutaja kasutab postisaadetiste edastamiseks. Postivõrk jaguneb kogumis- ja jaotusvõrguks. Postiteenuse osutaja postivõrgu juurdepääsupunkt on nii tegevuskoht kui ka vahend, mida postiteenuse osutaja kasutab postiteenuse osutamiseks. Juurdepääsupunktideks on muu hulgas ka postkontorid ning kirjakastid. Postkastid ei ole käsitatavad postivõrgu osana, kuivõrd tegemist on saaja kasutuses või omandis oleva vahendiga, mis on mõeldud eelkõige lihtsaadetisena edastatavate postisaadetiste ja perioodiliste väljaannete kättesaamiseks. 6.1. Postkontorid Postkontor on püsiv tegevuskoht, kus on tagatud kõigi tegevusloaga hõlmatud postiteenuste osutamine. Postkontorite paiknemine peab tagama tegevusloaga hõlmatud postiteenuste takistuseta osutamise kõigile soovijatele võrdsetel tingimustel, olenemata nende elu- või asukohast. Tegevusloa tingimuste kohaselt oli Express Posti minimaalne lubatud postkontorite arv neli ja Eesti Postil 245 (vt tabel 9). Tegelikkuses oli Eesti Postil 2018. aasta lõpu seisuga 271 postkontorit ja Express Postil neli postkontorit. Tabel 9 Eesti Posti ja Express Posti postkontorite arv aastatel 2009 - 2018 Aasta Eesti Post Express Post Miinimum Tegelik Miinimum Tegelik 2009 351 351 3 4 2010 344 351 4 5 2011 344 344 4 5 2012 320 320 4 4 2013 320 323 4 4 2014 320 321 4 4 2015 320 320 4 4 2016 320 320 4 4 2017 320 311 4 4 14 2018 245 271 4 4 Eesti Posti postkontorite miinimumarvu vähenemist 2018. aastal on selgitatud aruande järelevalve peatükis. 6.1.1. UPT osutaja postkontorid Nõuded UPT osutaja postkontoritele ja nende paiknemisele on kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Eelkõige peab UPT osutaja arvestama asjaoluga, et juurdepääsupunkt asuks kohas, millele postiteenuse kasutajal on takistamatu juurdepääs. Lisaks sellele peab UPT osutaja võtma arvesse haldusüksuste piire, haldusüksuste väljakujunenud keskuste paiknemist, postiteenuse kasutajate elu- või asukohti, samuti ühistranspordiliinide kulgemist. Iga omavalitsuse territooriumil peab olema vähemalt üks UPT-d osutav postkontor. Igasse valda, mille püsielanike arv ületab 2500 inimest, paigutatakse täiendavalt üks või enam UPT-d osutav postkontor. Seejuures ei hõlma valla püsielanike arvestus vallasisest linna ning vallasisesele linnale kohaldatakse linna kohta sätestatud nõudeid. Linna, mille püsielanike arv ületab 20 000 elaniku piiri, tuleb iga järgneva 20 000 püsielaniku kohta paigutada üks täiendav postkontor. 2018. aastal jätkas Eesti Post UPT osutamist ka motokandega, mis on postkontori alternatiiviks hajaasustuse piirkondades. Motokande teostajate arv üle Eesti oli 322, st kanderingi teostajad, kes täitsid muuhulgas ka motokande tellimusi. Motokandega osutatakse UPT-d kasutajatele, kes asuvad maapiirkonnas lähimast postkontorist mööda avalikke teid mõõdetuna kaugemal kui viis kilomeetrit nende elu- või asukohast. Motokande teenuse tellimine elu- või asukohta on tasuta, tuleb vaid tasuda kasutatava postiteenuse eest vastavalt kehtivale hinnakirjale. UPT osutaja tagab motokande esmaspäevast reedeni (v.a rahvus- ja riigipühad). Motokande raames osutatava UPT tingimused ja tasud ei erine postkontorites pakutava UPT tingimustest ja tasudest. Motokande tellimiste arv ei ole piiratud. 6.2. Kirjakastid Express Postil puuduvad kirjakastid kirisaadetiste kogumiseks, mistõttu puudutab käesolev punkt vaid Eesti Posti poolt paigaldatud kirjakaste, mis on mõeldud lihtsaadetisena edastatavate UPT kirisaadetiste kogumiseks. 2018. aasta lõpu seisuga oli Eesti Postil 1845 ööpäevaringse ligipääsuga tühjendatavat kirjakasti. UPT tegevusloa tingimuste kohaselt oli kirjakastide miinimumarvuks samuti 1845. Kehtivates UPT tegevusloa tingimustes ei ole välja toodud kirjakastide miinimumarvu omavalitsuste kaupa. Järgides UPT juurdepääsupunktide määrust, võib Eesti Post olemasolevate kirjakastide asukohta muuta, kuid kirjakastide miinimumarvu vähendamine tuleb kooskõlastada Konkurentsiametiga. 15 6.3. Ülejäänud juurdepääsupunktid Lisaks tegevusloaga postiteenuse osutajate juurdepääsupunktidele (postkontorid, kirjakastid, motokanne) on nii Eesti Postil kui ka teistel postiteenuse osutajatel veel juurdepääsupunkte, kus on võimalik kasutada postiteenuseid. Põhiliselt on selliste kohtade puhul tegemist postipunktidega, kus näiteks kullerpostiteenuse osutajad võtavad vastu saatjate tellimusi ja saadetisi, lisaks sellele, et saadetisi korjatakse ka saatja elu- või asukohast. Postside turul kasutatakse üha rohkem ka pakiautomaate, mille vahendusel on võimalik saata ja saada postisaadetisi. Pakiautomaate kasutavad Eesti Post, Itella ja DPD. Pakipoed on postiteenuse osutaja lepingupartnerid, kelle juurest on võimalik saada kätte oma pakk. Lisaks kasutab DPD ka pakirobotite võimalusi. Sellisel juhul viib postipaki saajale pakirobot mitte inimene. Ülevaate kirjeldatud juurdepääsupunktide arvust saab tabelist 10. Tabel 10 Ülejäänud juurdepääsupunktid aastatel 2014 - 2018 Juurdepääsupunkt 2014 2015 2016 2017 2018 Postipunkt 79 88 81 82 79 Pakiautomaat 181 190 235 253 441 Pakipood - - 154 148 63 Pakirobot - - - 8 8 Kokku 260 278 470 495 595 Nagu tabelist näha, siis pakiautomaatide võrgustik on asendamas pakipoodide hulka, kuna pakiautomaadid on kuluefektiivsemad ja tarbijale mugavamad. 7. Järelevalve 7.1. UPT kirisaadetiste edastamise kvaliteet Postiseadus näeb ette, kui suur hulk UPT raames siseriiklikult lihtsaadetisena edastatavatest kirisaadetistest peab jõudma adressaadini postitamisele järgneval tööpäeval. Tegemist on kirjadega, mida saab postitada Eesti Posti oranži värvi kirjakastidesse, mis paiknevad üle Eesti. Postiseaduse kohaselt peab vähemalt 90% siseriiklikest kirisaadetistest jõudma üle Eesti saajani postitamisele järgneval tööpäeval (postiseaduse § 37 lg 5). Nõue kehtib enne kirjakastile märgitud tühjendamise kellaaega postitatud kirjadele. Hilisemal kellaajal kirjakasti jäetud kirjade postitamise päevaks loetakse sellisel juhul kirjakastile märgitud järgmine tühjendamise päev. Postiseaduse § 37 kohaselt peab UPT osutaja tagama postisaadetiste kogumise ja saajale kättetoimetamise kõikidel tööpäevadel ning mitte vähem kui viiel päeval nädalas ja üks kord päevas kogu Eesti territooriumi ulatuses. Erandid on lubatud riigi- ja rahvuspühade korral ning saarte puhul, millega puudub kogumisele ja kättetoimetamisele ettenähtud sagedusega regulaarne transpordiühendus. Postiseaduse § 38 lg 1 kohaselt peab UPT osutaja tagama, et temast sõltumatu isik kontrollib UPT kvaliteedi nõuetele vastavust. Eesti Posti poolt tellitud IPC (International Post Corporation) mõõtmised andsid 2018. aasta kohta tulemuse, kus vaid 76% lihtsaadetistest toimetati saajale kätte õigeaegselt. Tulemus jääb 14 protsendipunkti võrra alla nõutud taseme. 16 Seetõttu algatas Konkurentsiamet Eesti Posti suhtes järelevalvemenetluse madala kvaliteedi põhjuste väljaselgitamiseks ja puudujäägi kõrvaldamiseks. Tulemusi saab kajastada 2019. aasta aruandes. 7.2. UPT postkontorite arv 2017. aasta lõpus selgus järelevalve käigus, et Eesti Postil oli Tallinnas postkontoreid lubatust viie võrra vähem. Seetõttu koostas amet Eesti Postile ettekirjutuse viie postkontori avamiseks (kolm tükki hiljemalt 01.04.2018 ja kaks tükki hiljemalt 01.06.2018). Ettekirjutuse täitmise kontrolli käigus selgus, et UPT postkontorite tegelik koguarv Eestis oli 311, aga tegevusloa tingimuste järgi lubatud miinimumarv oli 320. Pärast nimetatud asjaolule tähelepanu juhtimist esitas Eesti Post 04.06.2018 Konkurentsiametile taotluse UPT postkontorite miinimumarvu vähendamiseks 201 kontorini. Amet juhtis tähelepanu, et esitatud taotlus on puudustega. Eesti Post esitas nõuetekohase taotluse 31.08.2018. Eesti Post taotles uueks postkontorite miinimumarvuks 201 postkontorit üle Eesti ehk kontorite arvu vähendamist 119 võrra, võrreldes kehtiva miinimumarvuga, mis oli 320 kontorit. Samas kirjeldas Eesti Post taotluses vaid 84 postkontori sulgemist ehk postkontorite jäämist tasemele 236. Konkurentsiamet oli seisukohal, et kui Eesti Post ei plaani sulgeda 119 postkontorit ning arvestades ka asjaolu, et Eesti Posti UPT tegevusluba lõppeb 2019. aastal ning Konkurentsiamet korraldab 2019. aastal konkursi UPT osutaja leidmiseks, siis ei ole põhjendatud vähendada postkontorite miinimumarvu 119 kontori võrra. Seetõttu analüüsis amet miinimumarvu 236 võimalikkust. Konkurentsiamet leidis, et taotletav miinimumarv ei vasta lubatule Tallinnas (peab olema 4 postkontorit rohkem), Kiili vallas (1 kontor rohkem), Kohila vallas (1 kontor rohkem), Luunja vallas (1 kontor rohkem), Nõo vallas (1 kontor rohkem) ja Lääne-Nigula vallas (1 kontor rohkem). Kui ülejäänud omavalitsustes oli tegemist kontorite arvu mittevastavusega elanike arvule, siis Lääne-Nigula vallas paikneva Nõva kontori puhul osutus määravaks piisava ühistranspordiühenduse puudumine. Seega, liites Eesti Posti poolt taotluses esitatud 236 postkontorile Konkurentsiameti poolt välja toodud 9 postkontorit, kujunes uueks UPT postkontorite miinimumarvuks 245 kontorit, mille amet ka kinnitas omavalitsuste kaupa. Konkurentsiamet oli seisukohal, et UPT tegevusloa tingimustes tuleb postkontorite miinimumarv kajastada omavalitsuste täpsusega, et vältida hilisemaid arusaamatusi postkontorite paiknemise jaotuse üle Eestis. Samas ei ole vaja fikseerida UPT tegevusloas UPT postkontorite võrku aadressi täpsusega, jättes sellega UPT osutajale võimaluse paindlikult muuta kontorite asukohti omavalitsuse piires, kui selleks peaks vajadus tekkima. 7.3. Järelevalve statistika 2018. aastal postside valdkonnas teostatud järelevalve raames tõstatunud menetlustest annab ülevaate tabel 11. 17 Tabel 11 Järelevalvemenetluste arv 2018. aastal Menetluse liik Arv Saabunud kaebusi ja teabenõudeid 30 Algatatud järelevalvemenetlusi 1 Ettekirjutusi 0 Tabelis 11 ei ole arvestatud selliseid telefoni teel suuliselt saabunud teabenõudeid, millele vastati viivitamatult ning mida seetõttu ei registreeritud. Ametile esitatud kaebuste ja teabenõuete jaotus teemade kaupa on esitatud tabelis 12. Tabel 12 Kaebuste ja teabenõuete jaotus 2014 - 2018. aastal Põhjus 2014 2015 2016 2017 2018 Kadumine 16 11 20 13 7 Edastamise kiirus 5 2 4 4 2 Kahjustumine 14 9 11 1 2 Kättetoimetamine või kogumine 11 0 11 10 13 Vale kättetoimetamine 1 4 2 3 1 Klienditeeninduse kättesaadavus 0 0 0 1 0 Postitöötajate käitumine 2 0 1 0 0 Postiteenustele juurdepääs 1 4 0 0 0 Muu põhjus 3 8 13 5 5 Kokku 53 38 62 37 30 2018. aastal esitatud 30 kaebusest ja teabenõudest puudutas siseriiklikke postiteenuseid 18 ja rahvusvahelisi postiteenuseid 12 juhtumit. Vastavad näitajad 2017. aastal olid 16 ja 21 juhtumit. 8. Tegevused 2019. aastal  Postiteenuse kasutajate õiguste kaitse ja postiteenuse kasutajate nõustamine.  UPT kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamise kontroll.  Kontroll postsideturul tegutsevate ettevõtjate üle (sh tegevuslubade väljastamine, muutmine).  UPT osutaja kulude analüüs, tuvastamaks võimalikke ebamõistlikult koormavaid kulusid ja vajadust muuta UPT makse määrasid.  UPT taskukohaste tasude ülevaatamine ja võimaliku ettepaneku esitamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile vastava määruse muutmiseks.  UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise tagamine.  UPT makse tasumise tagamine ja kontroll.  Postsidealase statistilise teabe kogumine, analüüs ja avaldamine.  Konkurentsiameti ja riigi esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides ja suhtluses. 18 Mart Raudsaar Teie: 11.10.2019 Eesti Meediaettevõtete Liit Pärnu mnt 67a Meie: 08.11.2019 nr 8-1/2019-096-9 Tallinn 10134 [email protected] Teabenõude täitmine Austatud Mart Raudsaar Vastuseks Teie 11.10.2019 teabetaotlusele seoses AS-i Eesti Post (edaspidi Eesti Post) perioodilise väljaande edastamise teenuse teemaga, tõi Konkurentsiamet Teile 18.10.2019 saadetud kirjas välja, et hinnanud Teie teabetaotluse rahuldamiseks vajalike Konkurentsiameti käsutuses olevate dokumentide sisu, on amet seisukohal, et enne dokumentide Teile edastamist peab amet pöörduma Eesti Posti poole taotlusega eemaldada nimetatud dokumentidest põhjendatult ärisaladusena käsitatav teave. Lisaks tõi Konkurentsiamet 18.10.2019 kirjas välja, et pöördus juba ka Eesti Posti poole ning et pärast ärisaladuseta dokumentide saamist edastab need Teile. Ärisaladuseks märgitava teabe vaidluse korral võib dokumentide edastamine Teile viibida vaidluse aja võrra. Eesti Post esitas 03.11.2019, 07.11.2019 ja 08.11.2019 kirjadega Konkurentsiametile põhjendused ja antud kirja Lisades 1-10 olevad dokumendid, millest on eemaldatud ärisaladusena käsitatud teave. Lisa 1, 5 ja 8 puhul on Eesti Post kinni katnud kirjade allkirjastaja nime ja kontaktandmed (Lisa 7 puhul kirja adressaadi nime ja kontaktandmed), paludes seda infot käsitada konfidentsiaalse teabena isikuandmete vaates. Isikuandmeteks loetakse isiku ees- ja perekonnanimi ja ka e-posti aadress. Nimetatud kirjad allkirjastanud isik on Eesti Posti töötaja, kelle nime ega e-posti aadressi ei ole avaldatud ka Eesti Posti veebilehel. Eesti Post on äriühing, kes ei ole kohustatud oma töötajate nimesid, kontaktandmeid avaldama. Selles küsimuses on tagatud võimalus pöörduda Eesti Posti juhatuse poole, kelle andmed on Eesti Posti veebilehel avaldatud. Kolme dokumendi ärisaladust puudutavas osas leidis Konkurentsiamet, et Eesti Post peab selle määratlemist täiendavalt põhjendama. Vaidlusküsimustele lahenduse saamisel edastame Teile ka need dokumendid. Konkurentsiamet koostab igal aastal aruandeid postsideturu kohta. Nendes aruannetes on kajastatud ka perioodilise väljaande edastamise teenusega seonduvaid teemasid. Seetõttu lisame kirjale infoks aastate 2014–2018 postside aruanded (kirja Lisad 11-15). Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 Perioodika kojukannet puudutavas osas on täiendavat informatsiooni avaldanud ka Eesti Post oma veebilehel1. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Piiroja regulatsiooniteenistuse õigusosakonna juhataja Lisad: 1. Eesti Posti 08.02.2019 kiri, 6 lehel; 2. Konkurentsiameti 28.02.2019 kiri, 7 lehel; 3. Eesti Posti 11.03.2019 kiri, 3 lehel; 4. Konkurentsiameti 26.03.2019 kiri, 4 lehel; 5. Eesti Posti 12.04.2019 kiri, 3 lehel; 6. Eesti Posti 17.04.2019 kiri, MS Excel tabel; 7. Konkurentsiameti 23.04.2019 kiri, 6 lehel; 8. Eesti Posti 09.05.2019 kiri, 3 lehel; 9. Eesti Posti 19.07.2017 kiri, 1 lehel; 10. Konkurentsiameti 11.08.2017 kiri, 2 lehel; 11. Postside aastaaruanne 2014, 22 lehel; 12. Postside aastaaruanne 2015, 20 lehel; 13. Postside aastaaruanne 2016, 20 lehel; 14. Postside aastaaruanne 2017, 19 lehel; 15. Postside aastaaruanne 2018, 19 lehel. Indrek Ahermaa 667 2510 [email protected] 1 https://omniva.info/2019/10/28/eesti-posti-kommentaar-23-10-perioodika-kande-umarlaual-tostatatud-teemadele/ 2 (2) Hr Margus Kasepalu Konkurentsiamet Teie: 21.01.2019 nr 8-1/18-0359-057-6 Auna 6, 10317 Tallinn Meie: 08.02.2019 nr 3.2-2/0151 e-post: [email protected] Vastused järelepärimisele Lugupeetud Hr Kasepalu, Konkurentsiamet teavitas 10.12.2018 AS-i Eesti Post järelevalvemenetluse algatamisest, et selgitada välja UPT ebamõistlikult koormavate kulude ja mõistliku kasumi põhjendatud suurus, ning saatis 13.12.2018 kirja, milles soovis saada algatatud menetlusega seoses lisateavet. Täiendava järelpärimise küsimused Eesti Postile saadeti 21.01.2019. Allpool on täiendava järelpärimise küsimused ja vastused: 1.Konkurentsiametile teadaolevalt on tegevuse „kanderingi kanne“ alla koondatud kõikide kannet vajavate teenuste kandekulud. Kanderingide käigus Eesti Post tühjendab ka kirjakaste, […] Amet soovib juhtida Eesti Posti tähelepanu, et Eesti Postil on kohustus omada vähemalt 1845 kirjakasti, mille tühjendamise sagedus on Eesti Posti vaba valik, seni kui teenuse kasutaja saab kirju postitada ka postkontorites. Eesti Post on Konkurentsiametile varasemalt teada andnud, et laias laastus kolmandik kirjakaste hakkab olema tühjendamisega üks kord kuus, ligi kolmandik kirjakaste tühjendamisega üks kord nädalas ning ülejäänud kolmandik kirjakaste tühjendamisega viis korda nädalas. Ilmselgelt on viis korda nädalas tühjendatavate kirjakastide puhul tegemist linnas või tiheda asustusega piirkonnas paiknevate kastidega. Harvem tühjendatavad kirjakastid asuvad pigem maapiirkonnas. Ilmselt võib ka järeldada, et linnas kanderingil olev isik ei pea eriliselt aega kulutama, et oma tavapärase tegevuse käigus tühjendada ka talle ülesandeks pandud kirjakastid, kuna need jäävad tiheda asustuse korral sisuliselt nn „tee peale“. Maapiirkonnas võib juhtuda, et kanderingi teostav isik peab kirjakasti tühjendamiseks mõningal määral kalduma kõrvale oma tavapärasest kanderingi marsruudist ja kulutama selleks spetsiaalselt aega, mispuhul oleks tegemist tegevuse „kanderingi kogumine“ kuluga, kuid neid kirjakaste peab tühjendama üks või neli korda kuus. Seega kõik ülejäänud tööpäevad ei pea marsruudist kõrvale kalduma ja kirja kirjakastist kogumise kulu ei saagi üldse tekkida. […] Eeltoodu põhjal on Konkurentsiamet arvamusel, et tegevuse „kanderingi kogumine“ osakaal üldistest kanderingi kuludest peab olema nullilähedane, mitte […]%, nagu on esitanud Eesti Post. Täpne osakaal vajab väljaselgitamist, kuid teada on fakt, et üks kord kuus tühjendatava kirjakasti puhul saab tegevuse „kanderingi kogumine“ kulu tekkida vaid ühel päeval kuus ja korra nädalas tühjendatava kirjakasti puhul neljal kuni viiel päeval kuus (sõltuvalt vastava kuu nädalapäevade arvust).Palume Eesti Postil esitada näitena üks kandering iga maakonna kohta nii linnas kui ka maa piirkonnas (seega kokku […] näidet – iga maakonna üks kandering linnas ja iga maakonna üks kandering maal). Kanderingi näitena sobib GPS-i põhine marsruut mõnest kanderingi päevast, kaardile kantud kandering mõnest konkreetsest päevast vms. Eesmärk on tuvastada, kui palju tegelikult kulutab kanderingi teostaja aega, et spetsiaalselt sõita tühjendatava kirjakastini ja tagasi, millest moodustub tegevuse „kanderingi kogumine“ kulu. Vastus Tegevus „kanderingi kogumine“ ei toimu kanderingi tegevuste kõrvalt, vaid see on üks osa kanderingi tegevusest. Nimelt ei sisalda antud kulu ainult kirjakastideni ja sealt tagasi liikumist (nagu olete täiendavas järelepärimises väitnud), vaid ka kanderingi püsikulude osa, mida tehakse kõikide kanderingiga seotud teenuste osutamiseks. Kuna Eesti Post on teatud teenuste osas turgu valitseval positsioonil, siis peavad meie kulud olema jagatud objektiivselt – see tähendab, et kulu jagamise ja omistamise põhimõtted peavad põhinema objektiivsetel alustel ega tohi tekitada UPT osutajale põhjendamatult kasu või kahju (PostiS § 40 lg 5, UPT määrus § 3 lg 4). Lisaks on Eesti Post juba 27.07.2018 kirjaga nr 8.1-3/0722-1 saatnud Konkurentsiametile selgitused ettevõtte kulumudeli kohta, sh KPMG kulumudeli analüüsi raames jõutud järelduseni, millega sõltumatu audiitorbüroo kinnitas, et Eesti Posti tänane kuluarvestus rakendab kulude arvestamisel majanduslikust sisust lähtuvaid põhimõtteid ja teenuste omahinna arvestamine on läbipaistev ja põhjendatud. Olete välja toonud, et 2018. aasta III kvartalis oli kanderingi kogukuludest […]% eraldatud tegevusele „kanderingi kogumine“ ja aasta ringi oli sama näitaja […]%. Antud langus tuleneb asjaolust, et kirjakastide arvu vähendati 34%, millest tulenevalt olime nõus langetama „kanderingi kogumise“ osakaalu kuller/kirjakandja kogu tööajast 34%. […] Nimelt koosneb kuller/kirjakandja kandering rohkem kui kahest tegevusest. Selgitame siia juurde, et pelgalt kirjakastide arvu vähendamine ei too tegelikkuses kaasa märkimisväärset kulude kokkuhoidu kuna kanderingil läbitavad kilomeetrid ehk püsikulude osa oluliselt ei vähene. Selline kulude ümberjagamine on suuresti tehniline ja ei tekita reaalset kulude vähendamist – seda oleks võimalik teha regulatsioonide asjakohastamisega ning paindlike võimaluste loomisega kaasaegse postiteenuse osutamiseks lähtuvalt tarbija reaalsest vajadusest. Üks võimalus tõestada, et väide „tegevuse „kanderingi kogumine“ osakaal üldistest kanderingi kuludest peab olema nullilähedane“ ei vasta tõele, oleks jagada kandering kaheks, kus ühel ringil tegeletakse ainult kanderingi kogumisega. Sellisel juhul tekiks olukord, kus Eesti Posti kulud kasvaksid märkimisväärselt kuna ühe ringi asemel hakkaksime tegema kahte ringi. Samas Postiseaduse § 40 lg 4 kohaselt tuleb UPT osutamise korral järgida kuluefektiivsuse põhimõtet ja antud käitumine ei oleks meie hinnangul kuluefektiivne. Samas saaks antud metoodikat kasutades näidata, et tegevuse „kanderingi kogumine“ kulud ei ole nullilähedased, vaid on loogiline, et antud tegevusega kaetakse ka kanderingi püsikulusid. Lisaks saaksime võtta vajadusel turult pakkumise kolmandalt osapoolelt, kes annaks hinnangu kulude osas, et pakkuda Eesti Postiga võrdväärset tegevust „kanderingi kogumine“. Arvatavasti antud pakkumine ei ole nullilähedane nagu olete enda järelpärimises välja toonud. Kuna suure tõenäosusega on välja pakutud kahe variandi kulud märkimisväärselt suuremad kui hetkel kehtiv tegevuse „kanderingi kogumine“ osakaal kanderingi kuludest, siis nende osakaalu langetamine nullilähedale tekitaks olukorra, kus saame UPT osutajana põhjendamatult kahju. Järgnevas tabelis on välja toodud kui tihti Eesti Post kirjakaste tühjendab. Hetkel tühjendatakse kõige harvem kirjakaste kord nädalas ja ligi 50% kirjakastidest tühjendatakse viis või kuus korda nädalas. Väiksemate arvu tühjendamiste tegemine ei ole hetkel tulenevalt sotsiaalmajanduslikest olukorrast Eesti Posti hinnangul võimalik – nimelt peaksime eelkõige vähendama kirjakastide tühjendamist maapiirkondades, mis tooks suure tõenäosusega kaasa avalikkuse pahameele. Seda tõestab ka asjaolu, et Eesti Postil paluti peatada postkontorite sulgemine kuigi see oli Konkurentsiametiga kokku lepitud. […] Kanderingi […] näidet esitame eraldi failis aga oleme ühe näite ka siin välja toonud. […] 2. Eesti Posti 14.01.2019 kirja põhjal on uue sorteerimiskeskuse eluiga ja amortisatsiooni normid järgnevad: […] Konkurentsiameti praktikas on teiste sektorite (elekter, gaas, vesi, kaugküte) puhul tavaliselt võetud hoonete ja rajatiste elueaks […] aastat ehk amortisatsiooni norm […]%. Hoone rajamiseks teostatud liitumised ja projekt eeldab sellisel juhul samapikka kasutusiga, kui on hoone ise. Ei ole usutav, et rajatud hoone on […] aasta pärast kasutuskõlbmatu. Samuti ei tundu realistlik köögimööbli kasutuskõlbmatuks muutumine […] aasta pärast. Palume põhjendada iga põhivara grupi kaupa ([…]), miks on valitud just selline eluiga ja norm. Võimalusel esitada tootjapoolne materjal või eksperthinnang vara kasutusea pikkuse kohta. Vastus Kõik kolm põhivara gruppi on arvele võetud samadel põhimõtetel. Järgnev on väljavõte logistikakeskuse ehitusprojektist, kus välja toodud ehitise maksimaalsed amortisatsiooni ajad. […] Riigi raamatupidamise üldeeskirja § 42 lg 2 kohaselt teeb ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks vastav vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast. Uute varade puhul võib lähtuda järgmisest vahemikest: Samuti on Eesti Postil raamatupidamise sise-eeskiri, mille kohaselt on soovituslikud amortisatsiooninormid järgmised: […] Arvestades ette antud norme ja projekti iseärasusi tegi projekti tundev spetsialist varade amortisatsioonide osas järgeva ettepaneku, mis jääb amortisatsioonimäärade miinimumi ja maksimumi vahele (olles keskmiselt […] aasta lähedal). Hoone ja rajatised komponendid : […] Hoonetele ja rajatistele […] aastast amortisatsiooni määramist toetab ka asjaolu, et Pallasti 28 oli logistikakeskus vähem kui […] aastat ja kui Eesti Post ei oleks uut logistikakeskust avanud, oleks siinne keskus vajanud ümberehitust. Päiksepaneelide puhul on soovituslik amortisatsioon vahemikus 7-15 aastat. Projekti tundev spetsialist tegi ettepanekuks […] aastat. Mööbli kuludeks planeeriti […] eurot, mis arvestades projekti kogumaksumust ei mõjuta amortisatsiooni märkimisväärselt. Antud ettepanek oli kooskõlas raamatupidamise normidega. Samuti ei ole Konkurentsiamet teinud põhjendatud ettepanekut, kui suur peaks mööbli amortisatsioon logistikakeskuses olema. 3. […]. Samas on Eesti Post need kaks teenust välistanud tegevuse „üldhaldus (tugi)“ kuludest. Konkurentsiamet sellega ei nõustu. Üldhalduse kulude sisu on see, et neid ei ole võimalik seostada ainult mingi konkreetse teenuse või teenuste grupiga, mistõttu peavad need kulud jagunema kõikidele ettevõtte poolt pakutavatele teenustele, sh teenustele […]. Kui üldisi kulusid ei saa mingi konkreetse teenusega seostada, siis ei saa ühtegi teenust üldistest kuludest samal põhimõttel ka välistada. Vastus Asjaolu, et üldiseid kulusid ei saa mingi konkreetse teenusega seostada, ei välista, et mõnda teenust ei saa antud kuludest välistada. Eesti Posti Rahvusvahelise äri teenuseks on transiit, mida korraldab Eesti Posti sidusettevõte Post 11 OÜ. […] Märgime, et Eesti Post on täna tihedas konkurentsisituatsioonis, kus hinnakujundusel on oma kindel roll ja see ei saa ega tohi olla vastuolus seadusandlusega (MKM määrus nr 20 § 3 lg 3: Teenuse kulu ei tohi sisaldada selle teenuse osutamiseks mittevajaliku ressursi, kauba, teenuse või tegevuse kulu), mistõttu rakendame kulude arvestamisel majanduslikust sisust lähtuvaid printsiipe võttes arvesse organisatsiooni toimimise põhimõtteid. […] 4. […] 5. Kas 2019. aastal jätkub Pallasti 28 kompleksi amortisatsiooni arvestamine ja kui suur summa sellest jagatakse UPT -le? Mida ja millal plaanib Eesti Post kompleksiga tulevikus ette võtta? Vastus: Jah, Pallasti 28 amortisatsiooni arvestamine jätkub 2019. aastal. […] 6. Kas 2019. aastal jätkub vana pakiliini amortisatsiooni arvestamine ja kui suur summa sellest jagatakse UPT -le? Mida ja millal plaanib Eesti Post vana pakiliiniga tulevikus ette võtta? Milline oli/on vana pakiliini eluiga ja kuluminorm? Vastus: Vana pakiliini kasulik eluiga oli raamatupidamises […] aastat. Tänaseks on enamus pakiliini komponentidest raamatupidamislikult amortiseerunud. […] Vana liini tuleviku osas ei ole veel otsust tehtud – ühe võimaliku variandina kaalume antud seadme müüki. 7. Kas kirjade sorteerimise liin viiakse ka uude sorteerimiskeskusse? Kas Eesti Post plaanib või on juba soetanud uue kirjade sorteerimise liini? Kui liin on juba soetatud, siis mis on selle soetusväärtus ning milline on amortisatsiooni norm? Vastus: Kirjade sorteerimise liin on plaanis viia 2019. aastal uude sorteerimiskeskusesse. […] 8. Kas Eesti Post sai päikesepaneelide soetamiseks toetust ning kas päikesepaneelide jääkväärtus ja amortisatsiooni arvestus sisaldab ka toetuse summat või on kuluarvestuses kasutatud jääkväärtusena ikkagi vaid Eesti Posti poolt investeeritud summat? Vastus: Eesti Post ei ole saanud päikesepaneelide soetamiseks toetust. […] 9. Kas ja kuidas võetakse teenuste omahinnas arvesse elektrienergia müügist saadavat võimalikku taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale makstavat toetuste summat, mille saamise võimalus on Eesti Postil Konkurentsiameti poolt 19.12.2018 väljastatud elektrienergia tootmiseks antud tegevusloa nr ELT000090 põhjal? Vastus: Eesti Post hakkab saama toetust igalt kW eest, mis paneelid toodavad. Elektri aastane tarbimine uues logistikakeskuses saab olema ca […] kWh aastas. Jaamad toodavad hinnanguliselt […] kWh aastas. Eesti Post hakkab sellise prognoosi järgi võrgust ostma u […] kWh ja maksab selle eest u […] eurot aastas (võrgutasud, taastuvenergia maks ja elektri hind). Ettevõte toodab […] kWh, mille eest saame taastuvenergia tasu […] senti kWh kohta. […] Kui suur saab olema elektri arve aga sõltub sellest kui kallis on elektri hind NordPool Spotil ja milline on ilm. Nimelt kõigub elektri hind turul märkimisväärselt ja olenevalt sellest kas ilm on pilvine või päikseline, toodavad jaamad erineva koguse taastuvenergiat. […] Sellisel juhul oleksid ka meie omahind madalam. 10. […] 11. […] 12. […] 13. Eesti Posti 2017. majandusaasta aruande kohaselt investeeriti kontsernis 2017. aastal immateriaalsesse põhivarasse kokku […] eurot, millest enamuse moodustasid investeeringud tarkvarasse, eelkõige uue põlvkonna logistikainfosüsteemi arendusse. Palume esitada uue põlvkonna logistikainfosüsteemi soetusväärtuse, jääkväärtuse 31.12.2018 seisuga, kuluminormi ja UPT -le jagatava aastase kulumisumma. Milliseks hindab Eesti Post uue arendatava infosüsteemi mõju (kulu)efektiivsusele? Millistes kulugruppides, millises ulatuses ja millal infosüsteemi arenduse mõju avaldumist ette nähakse? Vastus: Eesti Posti immateriaalne põhivara jääkväärtus on 31.12.2018 seisuga […] €, millest enamuse moodustavad erinevad IT investeeringud. […] Antud investeeringuid teeb kontsern eelkõige selleks, et olla turul konkurentsivõimelised ja võimelised klientidele enda teenuseid pakkuma. […] 14. […] 15. […] Lisad: Lisa_Kirjakastid_konkurentsiamet Küsimuste tekkides oleme meelsasti valmis lisainfot andma. Kontaktisikuks on meie poolt hr. […]. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ […] Jaan Sildam AS Eesti Post Teie: 08.02.2019 nr 3.2-2/0151 [email protected] Meie: 28.02.2019 nr 8-1/18-0359-057-8 Konkurentsiameti seisukohad järelevalvemenetluse osas Austatud Jaan Sildam Konkurentsiamet algatas 30.11.2018 AS-i Eesti Post (Eesti Post) suhtes järelevalvemenetluse, et leida Eesti Posti universaalse postiteenuse (UPT) kulude põhjendatud suurus eelkõige 2018. aastal. Amet on peatanud Eesti Posti 2018. aasta II ja III kvartali UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluste menetlused algatatud järelevalvemenetluse lõpuni. Menetluse käigus on Konkurentsiamet esitanud Eesti Postile mitmeid teabetaotlusi. Eesti Post esitas Konkurentsiameti 21.01.2019 järelepärimises nõutud andmed ja selgitused 08.02.2019 kirjaga1. 21.02.2019 toimus Eesti Posti ja Konkurentsiameti esindajate vahel kohtumine. Arutelu all olnud teemadest jäid ülesse järgnevad: 1. Kanderingide kulu jagamine; 2. Uue sorteerimiskeskuse ja pakkide sorteerimisliini amortisatsiooni normid; 3. […]. Eesti Posti poolt 21.02.2019 kohtumisel esitatud olulisemad selgitused on toodud alljärgnevalt: 1. Kandekulu koosneb kolmest tegevusest: kanderingi kanne, kanderingi kogumine ja kanderingi laupäevane kanne, mis liigituvad püsikuludeks. 2. Üldisest kandekulust eraldab Eesti Post tegevuse laupäevane kanne kulu järgnevalt: kvartali laupäevadel läbitud kilometraaž jagatakse kvartali kogu kilometraažiga, saadud osakaalu põhjal eraldatakse üldisest kandekulust laupäevase kande osa. 1 Konkurentsiametis registreeritud 08.02.2019 nr 8-1/18-0359-057-7 Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 3. Üldisest kandekulust eraldab Eesti Post tegevuse kanderingi kogumine kulu järgnevalt: pärast tegevuse laupäevane kanne kulu lahutamist üldisest kandekulust, jagatakse […]% jäägist otse tegevusele kanderingi kogumine. Enne kirjakastide arvu vähendamist ehk enne 2018. aastat kasutas Eesti Post osakaalu […]%. 4. Kanderingi näidete puhul on tegemist ühe päeva GPS andmetega sõiduki liikumisest. Seega erineb kanderingi pikkus igapäevaselt mõnevõrra vastavalt vajadusele. 5. Kanderingid on koostatud täistööaja arvestusega ehk kanderingi läbimiseks kulub umbes kaheksa tundi. 6. […]. 7. Kanderingil ei teki vaba aega (reservmahtu) või on see nii marginaalne, et arvesse võtta. 8. Pähklimäe sorteerimiskeskus on kaarhall, mis on palju lihtsama ja nõrgema konstruktsiooniga ehitis kui Pallasti tn sorteerimiskeskus. Seetõttu on uue sorteerimiskeskuse elueaks arvestatud […] aastat. […]. 9. Uus sorteerimiskeskus projekteeriti uue pakiliini ümber. Uue pakiliini töökoormusest ligi […] annab UPT. Esialgsel hinnangul jagab Eesti Post uue sorteerimiskeskuse kulumist umbes […]% UPT-le. 10. […] 11. IT-investeeringute kohta selgitas Eesti Post, et ettevõtte […] taoliste investeeringute elueaks tulevikus kuni […] aastat. Tegemist on baasarenduse lisarakendustega. Baasarenduse enda eluiga on siiski oluliselt pikem. Võttes arvesse järelevalvemenetluse käiku, on Konkurentsiameti seisukohad järgmised: 1. Kanderingide kulu jagamine Eesti Posti poolt 2018. aasta II ja III kvartali kohta esitatud andmetest järeldub, et Eesti Post jagas kirjakasti tühjendamisega seotud UPT kogumi teenustele ligi […] eurot aastas kirjakastide tühjendamise eest (tegevuse kanderingi kogumine kulu). Kulude jagamine peab vastama tegelikule olukorrale. Kui tegevuse iseloom muutub, siis peavad muutuma ka kulude jagamise alused. Konkurentsiameti hinnangul ei ole Eesti Post suutnud põhjendada, kuidas tekitab kirjakastide arvu kohustus kanderingile täiendavat ja eraldiseisvat kulu. Kirjakaste ei tühjendata kanderingist erineval marsruudil. Vastupidi – enamik kirjakaste asub kanderingi sõlmpunktides (linnad, alevid, alevikud, külad, maanteede ristumiskohad, maanteede ääred), mida läbitakse suure tõenäosusega igal korral, hoolimata kandes olevate postisaadetiste adressaatide elu- või asukohast. See omakorda tähendab, et kirjakastide tühjendamine kanderingi raames ei tekita lisakilomeetreid kanderingile, võrreldes olukorraga, kus kanderingil teostataks vaid kannet. Järelikult ei saa kirjakastide tühjendamisele eraldada kilomeetripõhiseid kulusid nagu on see võimalik laupäevase kande puhul, kus iga laupäeval läbitud kilomeeter teenib vaid tegevuse laupäevane kanne huve. Konkurentsiamet analüüsis Eesti Posti poolt 08.02.2019 kirjaga esitatud kanderingide näiteid (kokku […]) ja tuvastas järgnevat (kanderingi ja tööpäevade all peab amet siinkohal silmas esmaspäeva kuni reede kanderingi ja selle kulu, sest laupäevane ring ja selle kulu on Eesti Postil juba eraldatud läbi tegevuse kanderingi laupäevane kanne): […] Konkurentsiamet eeldas 21.02.2019 kohtumisel, et […] kanderingi võib moodustada ligi […]% Eesti Posti kogu kandevõrgust. Eesti Post seda eeldust ümber ei lükanud. Kuigi mõnede 2 (7) kanderingide puhul tekitas küsimusi esitatud andmete õigsus ja täpsus, leiab Konkurentsiamet, et kogutud andmete põhjal saab analüüsi kõlbulike kanderingide näidete põhjal teha järgmised järeldused – kirjakastide tühjendamise kohustus ei tekita märkimisväärset eraldi kulu (vastupidiselt Eesti Posti taotlustele, kus taoliseks kuluks on näidatud ligi […] eurot aastas), mis annaks õigust või alust tekitada kanderingi kulude arvestuses erisusi kirjakastidega seotud teenuste suhtes (eraldiseisev ja muutumatu jagamise alus […]%). Suure tõenäosusega ei muudaks Konkurentsiameti hinnangul kõikide Eesti Posti kanderingide (neid võib olla veel ligi […]) ja kõikide kandepäevade terviklik analüüsimine saadud tulemust. Järgnev Joonis 1 kirjeldab […] kanderingi analüüsist esile kerkinud läbivat trendi, et kanderinge on vaja teostada eelkõige postisaadetiste kätte toimetamiseks ja mitte eraldi kirjakastide tühjendamiseks. Joonis 1 […] kandering Jooniselt 1 nähtuvalt tühjendati kanderingi raames muuhulgas ka kirjakastid. Selline tegevus on kuluefektiivne, mis on kooskõlas postiseaduse § 40 lg 4 sätestatuga, mille alusel tuleb universaalse postiteenuse osutamise korral järgida kuluefektiivsuse põhimõtet. Nimetatud põhimõttega ei oleks kooskõlas tegevus, kus iga kanderingi läbimise järel sõidaks auto uuesti sama piirkonna läbi ja tühjendaks siis ka üksikud ringile jäävad kirjakastid. Sellisel juhul oleks kirjakastide tühjendamise ring näinud välja nii, et parklast liigutakse kõige lühemat teed pidi esimese kirjakasti juurde, seejärel kõige lühemat teed pidi teise kirjakasti juurde misjärel liigutakse otse parklasse tagasi. Seda antud GPS näidu põhjal aga ei tehtud. Tõenäoliselt oleks kolmel päeval nädalas, kui antud kirjakaste ei tühjendata, GPS näit ikkagi sarnane Joonisel 1 toodule, kuna ka nendel päevadel tuleb teenindada postiteenuse kasutajaid, kuid kanderingi kulu põhjuslik seos kirjakasti tühjendamisega puudub nendel päevadel täielikult. Kokkuvõtvalt on Konkurentsiamet seisukohal, et Eesti Post on jaganud kirjakasti tühjendamisega seotud teenustele tegevuse kanderingi kogumine kulu põhjendamatult suures osas. Menetluse käigus kogutud andmete põhjal saab järeldada, et suur osa sellest kulust on jagatud ka olukorras, kus isegi puudub põhjuslik seos teenuse ja talle jagatava kulu vahel. See on aga vastuolus postiseaduse § 40 lg 5 punktis 1 sätestatuga, mille järgi põhjuslik seos tähendab, et kulu peab olema seotud selle tegevuse ja teenusega, mis kulu põhjustab. Kirjakastide tühjendamise kulu jagamine teenustele päevade eest, kui kirjakaste isegi ei tühjendata, on põhjuslikule seosele vastupidine tegevus. Samuti on Konkurentsiamet seisukohal, et Eesti Posti poolt tegevuse kanderingi kogumine kulu leidmisel kasutatav osakaal […]% on põhjendamatu, kuna selliselt jagatud kulu ei vasta mingil määral kanderingil tegelikult toimuvale. Kulude jagamine peab toimuma vastavalt reaalsele olukorrale, mitte aga minevikus aset leidnule või hüpoteetiliselt tulevikus realiseeruda võivatele sündmustele. Lähtudes eeltoodust ning arvestades menetluse käigus tuvastatut, ei saa Konkurentsiamet UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluste menetlemisel aktsepteerida kanderingi kulust põhjendamatult suure osa jagamist kirjakastide tühjendamisega seotud teenustele (lihtkirjadele). Samuti leiab Konkurentsiamet, et pärast laupäevase kande osa eraldamist ei ole järelejäänud kandetegevuse osa täiendav tegevusteks jagamine põhjendatud. Nimetatud osa […] kulu on põhjendatud tervikuna (ühe tegevusena) jagada seotud teenustele laiali samadel alustel nagu teeb seda Eesti Post praegu tegevuse kanderingi kanne puhul – jagamise aluseks on kande-eelse töötlusega teenuse kogus x koefitsient 1, […] proportsioon. Kirjakastidega seotud teenuste puhul oleks täiendavaks jagamise aluseks kirjakastist kogutud saadetiste arv x koefitsient 1. Seega teenuste […] (siseriiklik lihtkiri) puhul jaguneks teenusele kanderingi kulu kaks korda – esiteks kirjakastist kogutud saadetiste arvu põhjal ning teiseks kandes olnud saadetiste arvu põhjal, kuna need teenused esinevad kanderingil kahel korral. Teenuste […] puhul sellist nn 3 (7) topelt jagamist ei teki, kuna tegemist on rahvusvahelise lihtkirjaga, mille saaja ei asu Eestis. Juhime tähelepanu, et tegevuse kanderingi kanne on juba praegu Eesti Postil seotud nii reguleeritud teenustega (UPT) kui ka vabaturu teenustega ja kõigi puhul kasutatakse võrdselt sama jagamise alust. Seetõttu oleks põhjendatud jagada sarnaste põhimõtete alusel ka kirjakastist kogumisega seotud teenused, millest teenused […] on juba niigi tegevuse kanderingi kanne arvestuses. Hetkel aga tekitab Eesti Posti praegune kanderingi kulu jagamise meetod kirjakastidega seotud teenustele põhjendamatut kulu kirjakastiga mitteseotud teenuste arvelt. Selle tulemusel on UPT Eesti Posti raamatupidamise põhjal sügavas kahjumis ja seda eelkõige lihtkirja osas. Selline kulude jagamine ei ole põhjendatud ning Eesti Postil tuleb see aspekt oma kuluarvestus üle vaadata, teostada täpsed arvutused ning sellest lähtuvalt esitada Konkurentsiametile uued UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotlused (või koondtaotluse, kuna Konkurentsiameti metoodika põhjal peab UPT osutaja esitama ametile esimesel võimalusel auditeeritud aastaandmed, mille põhjal leitakse lõplik hüvitise vajadus vastava aasta kohta). Hetkel saab teostatud analüüsi põhjal hinnata, et kui praegu on Eesti Post kirjakastide tühjendamisega seotud UPT kogumi teenustele jaganud ligi […] eurot aastas (tegevus kanderingi kogumine), siis Konkurentsiameti poolt kirjeldatud jagamise põhimõttel võib see summa olla ligi [..] korda väiksem ehk umbes […] eurot aastas (vahe […] eurot aastas). Konkurentsiamet ootab Eesti Posti põhjendatud seisukohti. 2. Uue sorteerimiskeskuse ja pakkide sorteerimisliini amortisatsiooni normid Eesti Post tõi 08.02.2019 kirjas välja, et hoonete eluiga on üldiselt […] aastat, Eesti Posti raamatupidamise sise-eeskirja kohaselt ka […] aastat. Arvestades projekti iseärasusi, on Eesti Posti vara tundev spetsialist arvestanud Pähklimäe hoonete ja rajatiste kaalutud keskmiseks elueaks […] aastat. Jääb aga arusaamatuks, miks on uue sorteerimiskeskuse puhul võetud aluseks […]. Ettevõtja selgitas 21.02.2019 toimunud kohtumisel vaid, et tegemist on kaarhalliga, mis oma konstruktsioonilt ei ole nii püsiv ja kindel nagu Pallasti tn hooned. […]. Konkurentsiametile teadaolevalt on amortisatsiooni arvestamise puhul peamiseks põhimõtteks, et hoone rajamise kulu jagatakse hoone kasuliku eluea aastate vahel ära ja sealt edasi jagatakse kulum seotud teenustele. Kui hoone on pärast raamatupidamislikku amortisatsiooni veel kasutuskõlblik, siis järelikult oli amortisatsiooni norm liiga kõrge ja seotud teenused kandsid põhjendamatult suurt kulumit. Seega on oluline, et hoone raamatupidamislik eluiga vastaks hoone tegelikule elueale. On ebatõenäoline, et Eesti Posti uus sorteerimiskeskus tuleb […] aasta pärast lagunemise tõttu maha kanda ja ehitada täiesti uus. Ka ei ole Eesti Posti võrdlus Pallasti tn hoonetest äriliselt välja kasvamisest vähem kui […] aastaga asjakohane, kuna äritegevuse laiendamine ja hoone tegelik eluiga on kaks erinevat asja. Hoone ehituslik eluiga jätkub ka siis, kui hoone ei ole enam ettevõtte tegevuste jaoks vajalik. Konkurentsiamet on seisukohal, et hetkel puuduvad kõik alused järeldada, et Pähklimäe sorteerimiskeskuse keskmine kasulik eluiga (ja sellest lähtuvalt ka amortisatsiooni arvestus) võiks olla väiksem kui […] aastat. Ka teistes Konkurentsiameti poolt reguleeritavates sektorites (nt vesi, elekter, gaas, kaugküte) jäävad hoonete eluead vahemikku […] aastat. […] Mis puudutab uue pakiliini kasulikku eluiga, siis ei saa Konkurentsiamet hetkel nõustuda Eesti Posti poolt aluseks võetud […] aastaga. Võrdluseks, vana pakiliini kasulik eluiga oli raamatupidamises […] aastat. […]. Pakiliini uus omanik saab remondiga pikendada pakiliini eluiga veelgi. 4 (7) Konkurentsiamet on seisukohal, et Eesti Post peab siinkohal lähtuma ka uue pakiliini tootjatehase tehnilisest kirjeldusest, millest tulenevalt saaks hinnata, kas pakiliini kasulikuks elueaks on vaid […] aastat. Eesti Posti 14.01.2019 kirjast selgus, et […]-aastase eluea korral jagab Eesti Post Pähklimäe hoonete ja rajatiste ning selle projekti pealt UPT-le ligi […] eurot kulumit aastas. Järelikult […]-aastase kasuliku eluea korral oleks aastane kulum […] eurot aastas (vahe […] aastas). Kui uue pakkide sorteerimise liini eluiga on […] aastat, siis Eesti Posti arvutuste kohaselt hakkab UPT osa pakiliini kulumist olema ligi […] eurot aastas. Kui pakiliini elueaks arvestada […] aastat, siis oleks UPT osa kulumist ligi […] eurot aastas (vahe […] eurot aastas). Konkurentsiamet ootab Eesti Posti selgitusi ja seisukohta. Lisaks palume esitada koopia Eesti Posti poolt mainitud eksperthinnangust, millele tuginedes on Eesti Post planeerinud uue sorteerimiskeskuse kaalutud keskmiseks kasulikuks elueaks […] aastat (sh esitada komponentide lõikes soetusmaksumus ja eluiga). Esitada palume ka koopia uue pakiliini tootjatehase tehnilisest kirjeldusest. 3. […] […]. Tegemist on selgelt teenusega, mida Eesti Post osutab nagu iga teist teenust. Järelikult tuleb ka sellele teenusele […] kanda tegevuse üldhaldus (tugi) kulusid teiste Eesti Posti poolt osutatavate teenustega samadel alustel. Kui jagada tegevuse üldhaldus (tugi) kulud […] samadel alustel nagu jagab Eesti Post teistele teenustele, siis väheneks UPT kogumi teenuse […] (siseriiklik lihtkiri) kulu hinnanguliselt ligi […] euro võrra aastas. Teiste UPT kogumi teenuste kohta hinnangu andmiseks puudub Konkurentsiametil vajalik info. Konkurentsiamet ootab Eesti Posti selgitusi ja seisukohta. 4. Muud tulevikus arvesse võetavad teemad Lisaks eelnevatele punktidele, soovib Konkurentsiamet juhtida Eesti Posti tähelepanu järgmistele 08.02.2019 kirjaga välja tulnud asjaoludele, mida Eesti Post peaks tulevikus oma kuluarvestuses kajastama: 1. […] 2. […] 3. […] 4. Konkurentsiameti veebilehelt avalikult kättesaadav UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluse vorm ei sisalda kulude liigitust (otse, kaudne, määratlemata). Selle liigituse ehk lünga täitmise peab tegema UPT osutaja ise iga kord, kui täidab vormi taotluse esitamise jaoks. […] 5. Kokkuvõte Menetluse käigus kogutud andmetele ja asjaoludele tuginedes on Konkurentsiamet koostamas järelevalvemenetluse tulemuste hinnangut. Hetkel ei saa amet nõustuda Eesti Posti kuluarvestuses kanderingi kulu jagamise alusega tegevusele kanderingi kogumine (…%) ning Pähklimäe sorteerimiskeskuse ja uue pakkide sorteerimisliini kasuliku elueaga (vastavalt … aastat ja … aastat). Samuti tekitab küsimusi teenustele … tegevuse üldhaldus (tugi) kulu mitte jagamine. 5 (7) Järelevalvemenetluse tulemustest lähtuvalt võtab Konkurentsiamet lõpliku seisukoha Eesti Posti 2018. aasta II ja III kvartali UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluste osas. Lähtudes eeltoodust, palub Konkurentsiamet Eesti Posti esitada oma seisukohad esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 11.03.2019 e-posti aadressile [email protected]. Leiame, et antud tähtaeg on piisav, kuna tõstatunud küsimused on pigem põhimõttelist laadi ning nende osas seisukoha kujundamine ei nõua mahukaid arvutuskäike ega rohkelt aega. Küsimuste korral palume koheselt pöörduda Indrek Ahermaa poole kirja lõpus toodud kontaktidel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Kasepalu energeetika- ja postiosakonna juhataja Lisad: 1. … kanderingi joonis 2. … kanderingi joonis 3. … kanderingi joonis 4. … kanderingi joonis 5. … kanderingi joonis 6. … kanderingi joonis 7. … kanderingi joonis 8. … kanderingi joonis 9. … kanderingi joonis 10. … kanderingi joonis 11. … kanderingi joonis 12. … kanderingi joonis 13. … kanderingi joonis 14. … kanderingi joonis 15. … kanderingi joonis 16. … kanderingi joonis 17. … kanderingi joonis 18. … kanderingi joonis 19. … kanderingi joonis 20. …. kanderingi joonis 21. …. kanderingi joonis 22. …. kanderingi joonis 23. …. kanderingi joonis 24. …. kanderingi joonis 25. …. kanderingi joonis 26. …. kanderingi joonis 27. …. kanderingi joonis 28. …. kanderingi joonis 29. …. kanderingi joonis 30. …. kanderingi joonis 6 (7) Indrek Ahermaa 667 2510 [email protected] 7 (7) Indrek Ahermaa Teie: 28.02.2019 nr 8-1/18-0359-057-8 Konkurentsiamet Tatari 39, 10134 Tallinn Meie: 11.03.2019 nr 3.2-2/0151-2 [email protected] Vastused Konkurentsiameti seisukohtadele järelevalvemenetluses Lugupeetud hr Ahermaa Konkurentsiamet esitas AS-ile Eesti Post 2018. aasta UPT kulude põhjendatuse osas alustatud järelevalvemenetluses seisukohad, millele tuginedes ei saa amet nõustuda järgnevaga: 1. Eesti Posti kuluarvestuses kanderingi kulu jagamise alusega tegevusele kanderingi kogumine (…%); 2. Pähklimäe sorteerimiskeskuse ja uue pakkide sorteerimisliini kasuliku elueaga (vastavalt … aastat ja … aastat) ja 3.[…]. Käesolevaga esitab Eesti Post omapoolsed seisukohad. 1. Kanderingide kulu jagamine […]. Kuna kirjakastide tühjendamine on seadusest tulenev kohustus ja seda on vaja teha ka siis kui kirjakastis ei ole kirju, mida sealt koguda ehk tükkidele kulu jagamist teha ei saa, tekib tegevusega seoses ikkagi kulu. Samuti olukord, kus saadetisi kirjakasti piirkonda kättetoimetada ei ole ning pole ka kirjakastis kogumiseks saadetisi, siis on tegemist seadusest tuleneva UPT kohustuse täitmisega ja see kajastatakse UPT kuluna. […]. Selge on see, et Eesti Postil tekib kanderingide teenindamisel kulu, mida täna on jagatud erinevatele tegevustele. Tegevuste lõikes proportsioonide muutmine ei too kaasa oodatud kulu vähenemist, vaid see jaotub ringi. Konkurentsiameti poolt analüüsitud kogumisringide hetkeolukorrast nähtub, et kirjakastide tühendamisele kilomeetripõhiste kulude mittejagamise nõue ei ole asjakohane, kuna kogumisringidel siiski esineb olukordi, kus kogumiseks tuleb sõita täiendavad kilomeetrid. Iga tuvastatud kilomeetri puhul on amet hinnanud selle olematuks või marginaalseks, kuid kogumina on siiski tegemist täiendava kuluga, mida ei saa kogukuludest välja jätta. Nõustume, et kulude jagamine peab vastama tegelikule olukorrale ja seetõttu toimub pidev kulude analüüs võttes muuhulgas arvesse ressursikulu, mis andmete detailsele menetlusele kulub. Konkurentsiameti poolt väljatoodud tähelepanekud viitavad selgelt sellele, et kulumudeli detailsus tuleb uuesti analüüsimiseks võtta, sest nagu mainitud, ei ole võimalik tekkinud kulu mitte arvesse võtta või seda kuhugi mujale kanda, sest sellega muutub kõigi teenuste kulubaas, ka näiteks perioodikateenus, mis on täna kahjumlik ja mille kahjumlikkus kulude ümberjagamisega suureneb, mis omakorda toob kaasa Euroopa Komisjonile esitatud arvestuste ebakorrektsuse ning mõjutab negatiivselt teenuse omahinda. Sellised muutused perioodika hinnas vajavad uut õiguslikku analüüsi, kuna see puudutab alla muutuvkulude teenust, kus rakenduvad riigiabi reeglid. […]. Kuna Konkurentsiamet on vaidlustanud kulude jagamise, siis tegeliku kulu väljaselgitamiseks tuleb Eesti Postil viia läbi uued mõõtmised ja testida teenuseosutajaid. Lisaks mainime, et 2018 kulude AS Eesti Post • Pallasti 28, 10001 Tallinn Eesti • Tel: 661 6616 • [email protected] ümberjagamine on problemaatiline eelkõige perioodika teenuse puhul, kus numbriline info on majast välja läinud ja seda muuta ei saa. Keeruliseks teeb olukorra ka juba mainitud perioodika kahjumi oluline süvenemine. Siinkohal nõustume Konkurentsiameti ettepanekuga kuluarvestuse ülevaatamise kohta ning uute arvutuste teostamiseks, et leida õiglane ja mõistlik lahendus, kuid selleks vajame täiendavat aega. 2. Uue sorteerimiskeskuse ja pakkide sorteerimisliini amortisatsiooni normid Olete vaidlustanud sorteerimiskekuse ja pakiliini amortisatsiooni viidates, et üldine reeglistik võimaldab pikaajalisemat amortisatsiooni. Ettevõte lähtub amortisatsiooni määramisel varale rakenduvast amortisatsiooni normist arvestades vara reaalset eluiga. Viitate 21.02.2019 järelevalve menetluse käigus toimunud kohtumisele ja Eesti Posti antud selgitustele, kuid leiate siiski, et sorteerimiskeksuse eluiga on vähemalt […] aastat, mis on tavapärane vee, soojuse ja elektrivaldkonnas. Pähklimäel asuva Eesti Posti uue logistikakeskuse puhul on tegemist spetsiifilise ehitisega, mida ei ole korrektne võrrelda sooja-, elektri- või veemajanduse sektori ettevõtete tootmishoonetega. Hoone konstruktsioon sarnaneb eelkõige logistikaettevõtete tootmishoonetega, kuid ka sellega ei ole päris õige võrrelda, sest Eesti Posti logistikakeskuse otstarve erineb logistikaettevõtete tootmispindade kasutusest (nendes logistikakeskustes on enamasti laopinnad). Seepärast ongi uue logistikakeskuse komponentide amortisatsiooninormide hinnang tehtud Eesti Posti enda ekspertgrupi poolt (…), mis on kaalutud ja põhjendatud ning mahub lubatud piiridesse. […] Selgitame veel, et Konkurentsiameti poolt esitatud teave erinevate järelevalve all olevate sektorite vara amortsisatsiooni arvestuse põhimõtete ja tavade kohta ei saa olla aluseks postisektoris kasutusel oleva vara amortisatsiooni normide määramisel ja sellest tulenevalt esitame meile teadaoleva info logistikaettevõtete vara amortisatsiooni normide kohta. […] Uue pakiliini amortisatsiooniks oleme määranud […] aastat arvestades teenindatavaid mahte ja tehnoloogia vananemist. Päring teistele postiorganisatsioonidele andis tulemuseks […] aastat amortisatsiooni perioodi. Pärast seda vajab liin uusi investeeringuid kaasajastamiseks, millega saab pikendada amortisatsiooni perioodi, kuid nagu mainitud, lisandub ka täiendav kulu. […] 3. […] 4. Muud tulevikus arvesse võetavad teemad 1. Kui vana pakiliini kasulik eluiga on raamatupidamislikult lõppenud, kuid Eesti Post müüb liini maha, siis tuleb müügist saadud tulu kajastada pakiliiniga seotud olnud teenuste omahinnas. Vastus: Müümine on olnud üks võimalikest variantidest, mis hetkel ei tundu realiseeruvat. 2. Kui Pallasti tn kompleksi eluiga on raamatupidamislikult lõppenud, kuid Eesti Post müüb kompleksi maha, siis tuleb müügist saadud tulu kajastada kompleksiga seotud olnud teenuste omahinnas. Vastus: Ettevõte ei tegele hetkel hoone müügiga. 3. Päikesepaneelidega toodetud elektrienergialt saadava taastuvenergia toetusega tuleb arvestada elektrienergia kuludes (teenuste omahinda lisatav elektrienergia kulu peab olema toetusest saadava tulu võrra väiksem). Vastus: Kui kulu reaalselt väheneb, siis võetakse see ka teenuste omahinna arvestamisel arvesse. AS Eesti Post • Pallasti 28, 10001 Tallinn Eesti • Tel: 661 6616 • [email protected] 4. Konkurentsiameti veebilehelt avalikult kättesaadav UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluse vorm ei sisalda kulude liigitust (otse, kaudne, määratlemata). Selle liigituse ehk lünga täitmise peab tegema UPT osutaja ise iga kord, kui täidab vormi taotluse esitamise jaoks. […]. Vastus: Esitatud kulud, kontod, teenused on korrektsed, ehk vastavad täielikult Eesti Posti kehtivale kulumudelile. […] Lisaks on esitatud dokumendis toodud 21.02.2019 toimunud kohtumise kokkuvõte, mille osas soovime täpsustada järgmist: Punkt 8. Pähklimäe sorteerimiskeskus ei ole kaarhall, vaid selle ehituslik põhimõte on kaarhallile sarnane, st tegemist on kergehitisega ja seetõttu ei saa seda võrrelda katlamajade ja elektrijaamadega, mis ongi ehitatud pikaajalise säilimise põhimõttel. Lisaks oli teemaks amortisatsiooni normide kehtestamine, kus juhatus mainis, et need on ettevõtte otsustada lähtuvalt äritegevusest ning nende muutmiseks tuleb teha vastaval organil uus põhjendatud otsus. Punkt 9. Kas siin on Konkurentsiameti ettepanek tõsta kulumijaotusprotsenti […]? Punkt 11. [...] Tulenevalt ameti tõstatatud probleemist Eesti Posti kuluarvestuses kanderingi kulu jagamise alusega tegevusele kanderingi kogumine (…%) ning vajadusega tagada teenustele õiglase kulu jagamine, tuleb Eesti Postil analüüsida täiendavalt võimalikke stsenaariume, et seda eesmärki saavutada ning seejuures anname teada, et vajame selleks täiendavat aega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mari Allese Juhatuse liige AS Eesti Post • Pallasti 28, 10001 Tallinn Eesti • Tel: 661 6616 • [email protected] Jaan Sildam AS Eesti Post Teie: 11.03.2019 nr 3.2-2/0151-2 [email protected] Meie: 26.03.2019 nr 8-1/18-0359-057-10 2018. aasta auditeeritud andmete küsimine Austatud Jaan Sildam Konkurentsiamet algatas 30.11.2018 AS-i Eesti Post (Eesti Post) suhtes järelevalvemenetluse, et leida Eesti Posti universaalse postiteenuse (UPT) kulude põhjendatud suurus. Eesti Post esitas Konkurentsiameti 28.02.2019 järelepärimisele vastuse 11.03.2019 kirjaga1 nr 3.2-2/0151-2. Eesti Post ei toonud oma 11.03.2019 kirjas välja selgitusi, mis viitaks täiendavate ja eraldiseisvate kulude tekkimisele kanderingil, seoses kirjakastide tühjendamisega. Eesti Posti poolt argumentidena välja toodud tõsiasjad, et paljudel juhtudel on tühjendatavad kirjakastid tühjad, kuid tühjendamise kohustus tuleneb seadusandlusest, ei tekita kulu iseenesest. Kulu saab tekkida vaid sel juhul, kui kirjakastide (kas tühjad või sisaldavad kirju) juurde peab eraldi sõitma ja aega kulutama ning kirjakast ei asu kanderingil. Konkurentsiameti poolt […] kanderingi põhjal teostatud analüüs näitas aga, et taolisi sõite praktiliselt ei esine, kuna valdavas osas asuvad kirjakastid kanderingi marsruudil. Kanderingi nn tupikteedel, kus asuvad ka mõned kirjakastid, elab suure tõenäosusega perioodika tellijaid, keda on vaja kuus korda nädalas teenindada hoolimata kirjakastide olemasolust või nende tühjendamise kohustusest. Seetõttu on kanderingid koostatud perioodiliste väljaannete kätte toimetamiseks kuus korda nädalas ning muude saadetiste kätte toimetamine ja kirjakastide tühjendamine toimub perioodiliste väljaannete kätte toimetamise kõrvalt muuhulgas, et tõsta võrgu kuluefektiivsust. Seetõttu ei ole kohane väita nagu teostataks kanderinge Eesti Posti kohustusest kirjakaste tühjendada. Kanderingil tekkida võiv eraldi kulu seoses kirjakastide tühjendamisega on kuluarvestuses eraldi välja toomiseks kaduvväike, võttes arvesse selle eristamiseks vaja minevat töömahtu. Konkurentsiamet ei nõustu Eesti Posti seisukohaga (kulude jagamise põhimõttega), mille järgi 1 Konkurentsiametis registreeritud 12.03.2019 nr 8-1/18-0359-057-9 Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 rakendatakse kuludele […], kui ei ole selge, et sellises suuruses kulud tegelikult ka tekivad. Eesti Post soovis kanderingide kulude jagamise põhimõtted üle vaadata ja teha vajalikud muudatused, muuhulgas hakata arvestama teenuste esinemise sagedusega kanderingidel, et kuluarvestus vastaks tegelikule olukorrale. Selle põhimõttega Konkurentsiamet nõustub ning on seisukohal, et Eesti Post peaks tegelikule olukorrale vastavate muudatuste tegemisel loobuma moonutavast ning kulude jagamisel ebaõige tulemuseni viivast tegevusest kuluarvestuses, mille järgi arvestab Eesti Post […] kanderingi kulust kirjakastide tühjendamisele, mis jagatakse UPT kuludesse. Lisaks soovis Eesti Post hetkel kasutatava tegevuse „kanderingi kogumine“ kaotamisel luua tegevuse või kulugrupi, mis väidetavalt hakkab arvesse võtma tühjade kirjakastide tühjendamise kohustusest tekkivat kulu ehk nn tühikäigu kulu. Konkurentsiamet soovitab kanderingide kulude jagamise põhimõtete üle vaatamisel mitte luua nn tühikäikude jaoks eraldi tegevust, kuna taolist tegevust Eesti Posti kanderingidel ei eksisteeri (mida näitas ka […] kanderingi põhjal läbi viidud analüüs). Konkurentsiamet peab siin silmas kanderingilt kirjakastini ja tagasi kanderingile sõitmist, mida ei eksisteeri, mitte fakti, et paljud kirjakastid on tühjendamise hetkel tühjad. Taolist tühikäigu tegevust Konkurentsiamet ei aktsepteeri, isegi kui Eesti Post sellise oma kuluarvestusse lisab. Selgitame, et Eesti Post peab UPT osutamisega seonduvaid kulusid jagama vastavalt postiseaduses sätestatud põhimõttele, mille järgi peab igal kulul olema põhjuslik seos. Samuti peavad olema sellised seosed loogilised, läbipaistvad ning kuluarvestuse põhimõtteid silmas pidades aktsepteeritavad. Konkurentsiamet palub Eesti Postil käesolevale kirjale vastamisel eeltooduga kindlasti arvestada. Pähklimäel asuva Eesti Posti uue logistikakeskuse amortisatsiooninorme puudutavas osas on Eesti Post 11.03.2019 kirjas välja toonud, et ettevõtja ei nõustu Konkurentsiameti seisukohaga, mille järgi peaks logistikakeskuse eluiga olema vähemalt […] aastat, mis on tavapärane vee, soojuse ja elektrivaldkonnas. Eesti Postile teadaolevalt kasutavad postisektori sarnased ettevõtted nagu […] sarnaste „sandwhich“ tüüpi hoonete amortiseerimisel perioodi kuni […] aastat, seadmete puhul […] aastat. Konkurentsiamet palub Eesti Postil esitada seda kinnitavad konkreetsed tõendid. Kuna hetkel need puuduvad, jääb amet siinkohal 28.02.2019 kirja punktis 2 toodud põhjendustel (viidates konkreetsetele dokumentidele ja alustele) seisukohale, et hetkel puuduvad alused järeldada, et Pähklimäe logistikakeskuse keskmine kasulik eluiga (ja sellest lähtuvalt ka amortisatsiooni arvestus) võiks olla väiksem kui […] aastat. […] Universaalse postiteenuse osutaja kulude hindamise metoodika2 punkti 7.6 järgi, kui UPT osutaja majandusaasta tulud ja kulud on auditeeritud, esitab UPT osutaja Konkurentsiametile majandusaasta kohta andmed metoodika lisas 1 toodud vormil. Lähtuvalt auditeeritud kuludest ja tuludest, millised olid tegelikult seotud UPT osutamise kohustuse täitmisega, on Konkurentsiametil õigus aruandekvartalite andmete põhjal leitud hüvitise suurust korrigeerida (PostiS § 411 lõike 6 alusel kehtestatud määruse § 3 lõige 2). Hüvitise suuruse arvestamisel 2 Kättesaadav: https://www.konkurentsiamet.ee/public/UPT_metoodika_2015.pdf 2 (4) lähtub Konkurentsiamet PostiS § 411 lõikes 4 sätestatust, võttes aluseks (perioodiks) majandusaasta auditeeritud andmed. Konkurentsiametile teadaolevalt on Eesti Posti majandusaasta tulude ja kulude auditeerimine jõudnud lõpufaasi. Eeltoodust lähtuvalt palub Konkurentsiamet Eesti Postil esitada 2018. aasta auditeeritud andmed UPT ebamõistlikult koormavate kulude taotlemise vormil, kus kanderingide kuludest on eemaldatud tegevus „kanderingi kogumine“, Pähklimäe logistikakeskuse keskmiseks kasulikuks elueaks on hetke selgituste põhjal arvestatud […] aastat […]. Esitatavates andmetes tuleb üle vaadata ja korrigeerida määratlemata kulude temaatika, kuna Eesti Posti sõnul ei esine ettevõtte kuluarvestuses enam määratlemata kulusid. Lisaks tuleb täita (asendades näidisväärtused tegelikega) ja esitada kirja lisas toodud tabel 2018. aasta kohta tervikuna (ameti poolt kirjas välja toodud muudatustega arvestades). Eesti Post esitas oma 11.03.2019 kirjas küsimuse, kas Konkurentsiameti ettepanek on tõsta Pähklimäe logistikakeskuse kulumi UPT jaotusprotsenti […]% tasemelt […]% tasemele. Soovime välja tuua, et Konkurentsiameti 28.02.2019 kirja sissejuhatavas osas olid välja toodud ainult Eesti Posti seisukohad 21.02.2019 koosolekult, mitte Konkurentsiameti seisukohad. Eesti Posti esialgsetel andmetel kujuneb Pähklimäe logistikakeskuse UPT kulumi osakaaluks umbes [….]% terve keskuse kulumist. Konkurentsiameti hinnangul on taoline suurusjärk realistlik. Sellegipoolest, kui kulumi osakaal aja jooksul täpsustub, vastavalt tegelikule olukorrale, siis tuleb kasutada täpsustatud osakaalu, mitte arvestada muutumatult osakaaluga […]%. Kui näiteks täpsustatud andmetel kujuneb uue logistikakeskuse UPT kulumi osakaaluks hoopis […]%, siis tuleb kasutada seda osakaalu nii raamatupidamises kui ka ametile esitatavates andmetes. Kokkuvõtvalt nõustub Konkurentsiamet Eesti Postiga, et Eesti Postil on vajalik esitada täiendavaid andmeid ning et ettevõtja vajab selleks täiendavat aega. Pärast seda kujundab Konkurentsiamet järelevalvemenetluses välja seisukoha ning enne lõpliku hinnangu andmist pöördub täiendavalt Eesti Posti poole. Juhime Eesti Posti tähelepanu, et UPT hüvitise taotluste esitamine on ettevõttele vabatahtlik, kuid Eesti Postil on kohustus anda selgitusi ja esitada lisaandmeid Konkurentsiameti nõudmisel, kui taotlus on esitatud. Kui vajalikke andmeid ei esitata, siis puudub ametil võimalus UPT hüvitise põhjendatud suuruse välja arvutmiseks. Hüvitada saab aga ainult täpselt väljaselgitatud ja põhjendatud summa. Konkurentsiameti poolt küsitavate täiendavate andmete mitteesitamisel ei ole ametil võimalik Eesti Postile täiendavalt hüvitada 2018. aasta UPT ebamõistlikult koormavate kulude katteks taotletavaid summasid. Palume esitada küsitud teabe esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 09.04.2019 e-posti aadressile [email protected]. Konkurentsiamet leiab, et antud tähtaeg on piisav kanderingide kulu jagamise põhimõtete üle vaatamiseks ja muude nõutud muudatuste tegemiseks, kuna muutmise vajadus oli Eesti Postile teada juba varasemalt. Küsimuste korral palume koheselt pöörduda Indrek Ahermaa poole kirja lõpus toodud kontaktidel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) 3 (4) Margus Kasepalu energeetika- ja postiosakonna juhataja Lisad: 1. Teenuste […] kulud, MS Excel Indrek Ahermaa 667 2510 [email protected] 4 (4) Hr Margus Kasepalu Konkurentsiamet Teie: 26.03.2019 nr 8-1/18-0359-057-10 Tatari 39, 10134, Tallinn Meie: 12.04.2019 nr 8.1-3/0151-3 e-post: [email protected] Vastused järelepärimisele Lugupeetud Hr Kasepalu, Konkurentsiamet algatas 30.11.2018 AS-i Eesti Post suhtes järelevalvemenetluse, et selgitada välja UPT ebamõistlikult koormavate kulude ja mõistliku kasumi põhjendatud suurus, ning saatis 28.03.2019 kirja, milles soovis saada algatatud menetlusega seoses lisateavet. Oleme järelpärimisest tekkinud küsmused jaotanud järgnevalt. Küsimustele järgnevad nende vastused: 1. Pähklimäel asuva logistikakeskuse amortisatsioonimäär 2. […] 3. Kirjakastide kanderingi kulu (sh tühjade kirjakastide teenindamise kulu Lõpetuseks oleme selgitanud kulude ümberjagamisega seotud pikaajalist mõju, mida Konkurentsiamet ei tohiks kulude ümberjagamisega seonduvalt mingil juhul ignoreerida (punkt 4). 1. Pähklimäel asuva logistikakeskuse amortisatsioonimäär 03.04.2019 toimunud kohtumisel kinnitasid Eesti Posti esindajad, et Pähklimäe logistikakeskuse amoritsatsioonimäär ei mõjuta 2018. aasta UPT kulusid, kuna antud logistikakeskus võeti raamatupidamises arvele 2019. aastal. Eesti Post tänab Konkurentsiametit, et nad soovivad ennetavalt antud teema läbi arutada, kuid 2018. aasta UPT kulude väljaselgitamist see ei mõjuta. Eesti Post tegeleb antud küsimusega edasi ja teavitab enda seisukohast Konkurentsiametit aegsasti. 2. […] 03.04.2019 toimunud kohtumisel selgus, et võib olla võimalik, et Eesti Post ja Konkurentsiamet on teineteisest mööda rääkinud. […] Kokkuvõttes saab tõdeda, et selliselt on …kulud läbipaistvalt ja õiglaselt jaotatud, kuigi äride kulude jaotuse vaates, ei oma antud muudatus võrreldes varasemaga märkimisväärset mõju. 3. Kirjakastide kanderingi kulu Eesti Post nõustub seisukohaga, et kanderingi kande kulude jagamine peab olema ettevõtte poolt pakutavatele teenustele õiglane ja läbipaistev, kuid Eesti Post ei saa põhimõtteliselt nõustada, et postakastide tühjendamisele (kui UPT vältimatule teenuse osale) ei või kulu omistada. AS Eesti Post • Pallasti 28, 10001 Tallinn Eesti • Tel: 661 6616 • [email protected] Konkurentsiamet on põhjendanud oma seisukohta, et postkastide tühjendamise kulu ei tohiks eraldi arvestada, asjaoluga, et kuivõrd kanderingid perioodiliste väljaannete kojukandeks tuleb läbida kuuel päeval nädalas igal juhul, toimub postikastide tühjendamine justkui perioodiliste väljaannete kättetoimetamise kõrvalt muuhulgas. Selline käsitlus ei ole postiseadusest tuleneva teenuse osutamise loogikaga kuidagi kooskõlas. Nimelt on perioodika laialikandmise kohustus pandud UPT osutajale PostiS § 361 lg 1 ja 2 alusel kõrvalkohustusena. Konkurentsiamet on varasemalt selgitanud, et perioodika kojukande „kohustuse mõte on tagada Eesti Postil olemasoleva UPT võrgu alusel perioodika edastamine ka olukorras, kus keegi ei soovi seda teenust osutada. Seega on postiseaduses sätestatud kohustus kaitsemehhanism teenuse osutaja tagamiseks.“ (alus: Konkurentsiameti 21.02.2016 kiri nr 5.1-4/16-0045-169). Sellest lähtuvalt on pigem perioodika kojukanne UPT-ga kaasnev kõrvalteenus, mitte vastupidi ning Eesti Posti esmane kohustus UPT osutajana on eelkõige ülal pidada UPT võrku. Seetõttu on olemuslikult loogiline, et UPT osutamisega (sh postkastide tühjendamisega) seotud kulud jaotatakse esmajärjekorras just nimelt UPT kuludeks mitte perioodika kuludeks. Ülaltoodud lahknevust Konkurentsiameti käsitluse ja postiseadusest tuleneva UPT ja perioodika teenuse omavahelise vahekorra osas võib piltlikult näha nö muna ja kana probleemina – nagu ei ole võimalik määrata, kumb oli enne, kas muna või kana, ei ole ka võimalik üheselt määrata, kas UPT osutamine on perioodika kojukande teenuse kõrvaltegevus või vastupidi. Ilmselge on aga see, et Eesti Posti postivõrku on vaja mõlema teenuse jaoks ning seetõttu on õiglane jagada ka selle võrgustiku toimimiseks vajalikud kanderingi kulud mõlema teenuse vahel, mitte üksnes perioodika kojukande teenusele. Sellest loogikast on lähtunud Eesti Posti senine kulude jagamise mudel ja Eesti Post ei nõustu Konkurentsiametiga, et senine postkastide tühjendamise kulu jagamine oleks mingil moel olnud ebaõiglane ja vajaks ümber vaatamist. Siiski, selleks et tekkinud vaidlusele konstruktiivselt lahendust otsida, on Eesti Post valmis tegema kulumudelis järgnevad muudatused: 1) Kaotame mudelist Konkurentsiameti tungival soovil ära senise tegevuse „Kanderingi kogumine“ – Konkurentsiamet on avaldanud seisukoha, et kuigi varasemalt oli kokku lepitud, et antud tegevusele jaotatakse […]% kanderingi läbimise kuludest, kuid saame aru, et antud kokkulepe enam ei kehti. Leiame siiski, et kui leida antud tegevusele õiglane jaotuse alus, hoiaks selle kulurea alleshoidmine mudeli läbipaistvana. 2) […] 3) Kuna Eesti Post osutab erinevatel päevadel erinevaid teenuseid, eristame kanderingis nädalapäevi – laupäeval on kulu ainult perioodikal; […] on kandes perioodika ja UPT; teistel päevadel on kandes kõik teenused. Kulud jaotatakse igal päeval vastavalt mahtudele arvestades, et teatud piirkondades ei osuta Eesti Post perioodika laialiveo teenust. 4) […] Antud kulud on leitud arvestades kirjakastide ringide kogu distantse, tühjendamise sagedust ja keskmist kirjakastini sõitmise distantsi. […] Eesti Post ei saa nõustuda Konkurentsiameti väitega, et muude saadetiste ja kirjakastide tühjendamine toimub perioodiliste väljaannete toimetamise kõrvalt, kuna see ei too ettevõttele märkimisväärselt lisakulusid. […] Mööname, et oleme taotlenud ametilt kirjakastide tühjendamise aegade vähendamist, mille osas on amet selgitanud, et kirjakastide tühjendamise ajad on ettevõtte enda otsustada, kuid arvestama peab siiski UPT kättesaadavuse tagamise kohustusega. Kahjuks ei ole meil õnnestunud sellist suuremahulist muudatus väga kiiresti realiseerida, kuid see on töös. […] Eesti Post on seisukohal, et antud tühjade kirjakastide kulul kanderingi kulude ühe osana on põhjuslik seos ning sellest tulenevalt lisab selle kulumudelisse. Eesti Post on valmis tegema sarnase analüüsi kõikidest kanderingidest, mis arvestaks kui suur oleks igal päeval kanderingi distants, kui seal oleksid ainult kirjakastid. AS Eesti Post • Pallasti 28, 10001 Tallinn Eesti • Tel: 661 6616 • [email protected] […] 4. Kulude ümberjagamise pikaajaline mõju Konkurentsiameti soovitud kanderingide kulude ümberjagamine üksnes perioodikateenusele […] moonutaks kulude õiglast jaotust erinevate Eesti Posti poolt osutavate teenuste vahel ning tingiks muude teenuste arvelt UPT osutamise ülalpidamise (ehk nö rist-subsideerimise). Selline tegevuse ei ole ühelt poolt konkurentsiõiguse seisukohast aktsepteeritav ja teisalt vähendaks oluliselt ka Eesti Posti poolt turutingimustel osutavate teenuste konkurentsivõimet. […] Lisad: 1. Analüüs – Kirjakastide distantsid; 2. Tabel - UPT hüvitise taotluse andmed 2018; 3. Tabel – […]2018. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ […] AS Eesti Post • Pallasti 28, 10001 Tallinn Eesti • Tel: 661 6616 • [email protected]
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel