dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
OtsusAvalik

Otsus

Konkurentsiamet · 8. november 2019
Viit
7-10/2019-008
Registreeritud
8. november 2019
Dokumendi liik
Otsus
Funktsioon
7 Energiavaldkond
Sari
7-10 Energiavaldkonna üldteenuse, liitumistasude-, võrguteenuste tüüptingimuste ja –koormusgraafikute otsused
Toimik
7-10/2019
Vastutaja
Egert Luukas (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Energeetika- ja postiosakond)

Failid

  • 📎7-102019-008 08.11.2019 Otsus.bdoc532 KB

Sisu (failidest)

AS Gaasivõrk võrgulepingu tüüptingimused 1. Üldsätted 1.1. Gaasi võrguteenuse osutamise tüüptingimused (edaspidi tüüptingimused) reguleerivad gaasi võrguteenuse osutamist AS Gaasivõrk (edaspidi võrguettevõtja) poolt tema võrgupiirkonnas asuvale gaasi võrguteenuse tarbijale, sh teisele võrguettevõtjale, kelle tarbijapaigaldis või võrk on ühendatud võrguettevõtjale kuuluva võrguga ja kellega on sõlmitud võrguteenuse osutamise leping (edaspidi klient). Tüüptingimused ei reguleeri suhteid, mis tekivad gaasi sisenemisel võrguettevõtjale kuuluvasse võrku. 1.2. Võrguteenuse osutamiseks sõlmivad klient ja võrguettevõtja gaasi võrguteenuse osutamise lepingu (edaspidi võrguleping), mis koosneb käesolevatest tüüptingimustest, poolte poolt allkirjastatud eritingimustest (edaspidi eritingimused), nende lisadest ning võrguettevõtja kehtestatud hinnakirjast, sõltumata sellest, kas hinnakiri on võrgulepingule lisatud. 1.3. Tüüptingimused kohalduvad kõikidele sõlmitavatele võrgulepingutele ja varem sõlmitud võrguteenust käsitlevate kokkulepetele sõltumata sellest, kas tüüptingimused on eritingimustele lisatud või mitte. 1.4. Võrguettevõtja võib võrgulepingus ettenähtud kohustusi täita ise või kasutada kohustuste täitmiseks kolmandaid isikuid. Võrguettevõtja nimetatud isik on volitatud täitma võrguettevõtja kohustusi ja õigusi enda nimel ja arvel. Võrgulepingu sõlmimisega on klient kinnitanud oma nõusolekut selliseks võrguettevõtja kohustuste ja õiguste üleandmiseks ning valmisolekut vastutada oma kohustuste täitmise eest kas võrguettevõtja või tema nimetatud kolmanda isiku ees. 2. Mõisted 2.1. Võrgulepingus kasutatakse mõisteid eelkõige maagaasiseaduses ja selle alusel antud määrustes, mõõteseaduses ning seadme ohutuse seaduses sätestatud tähenduses, õigusaktides puuduvaid või täiendamist või selgitamist vajavaid mõisteid kasutatakse järgnevas tähenduses: 2.1.1. andmevahetusplatvorm on maagaasiseaduse § 102 alusel loodud digitaalne keskkond turuosaliste vahel andmete vahetamiseks; 2.1.2. arvestusperiood on ajavahemik, mis algab kalendrikuu esimese päeva hommikul kell 7.00 ja lõpeb järgmise kalendrikuu esimese päeva hommikul kell 7.00 Eesti vööndiaja järgi; 2.1.3. gaas on igasugune jaotusvõrgu kaudu edastatav gaas, sh maagaas, biometaan, biomassist saadav gaas ja muud liiki gaas, kui see vastab gaasi kvaliteedinõuetele ning seda saab tehniliselt ja ohutult sisestada jaotusvõrku ning selle kaudu edastada. 2.1.4. gaasi rõhk on gaasitorustikus oleva gaasi absoluutse rõhu ja õhurõhu vahe; 2.1.5. kaugloetav arvesti on mõõtevahend, mis võimaldab mõõteandmete automaatset edastamist võrguettevõtja andmebaasi; 2.1.6. korterelamu on elamu, milles on kaks või enam korteriomandit; 2.1.7. leppekoguse mõõtur on gaasiarvestiga ühilduv mõõtevahend, mis automaatselt teisendab mõõtetingimustel mõõdetud gaasi koguse leppetingimustele vastavaks gaasi koguseks; 2.1.8. leppetingimused on gaasi temperatuur 20°C ja gaasi absoluutne rõhk 1,01325 baari; 2.1.9. liitumispunkt on võrguettevõtjale kuuluva võrgu ja kliendipaigaldise ühenduskoht; 2.1.10. mõõteandmed on mõõtevahendi näidud vastava perioodi alguses ja lõpus ning näitude vahena esitatud mõõdetud gaasi kogus kuupmeetrites (m³) ja õigusaktide kohaselt teisendatud gaasi kogus energiaühikutena kilovatt- tundides (kWh); 2.1.11. mõõtepunkt on koht gaasitorustikul, kus mõõdetakse toru ristlõiget läbivat gaasi kogust; 2.1.12. mõõtevahend on gaasiarvesti, leppekoguse mõõtur või muu seade, mida kasutatakse üksi või koos ühe või mitme lisaseadmega mõõtepunkti läbiva gaasi koguse mõõtmiseks ja esitamiseks; 2.1.13. mõõtevahendi näit on punktis 5.8 nimetatud mõõtevahendilt loetav gaasi koguse, kui mõõtesuuruse, arvväärtus kuupmeetrites; 2.1.14. kliendipaigaldis on ühel või mitmel kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal omavahel ühendatud gaasitorustike talitluslik kogum kliendi varustamiseks gaasiga, või teise võrguettevõtja võrk; 2.1.15. tarbimisrežiim on võrguettevõtja ja kliendi vahel kokku lepitud gaasi tarbimise olulised parameetrid, sh tarbimisvõimsus, mille alusel toimub võrguteenuse osutamine liitumispunktis või muus poolte poolt kokku lepitud punktis; 2.1.16. tarbimisvõimsus on teatud ajaühikus toru ristlõiget läbiv võrguettevõtja ja kliendi vahel kokku lepitud maksimaalne gaasikogus; 2.1.17. võrguettevõtja veebileht on võrguettevõtja interneti kodulehekülg aadressil www.gaasivork.ee; 2.1.18. võrgutoiming on toiming gaasivarustuse või võrguühenduse katkestamiseks või taastamiseks; 2.1.19. ühisarve on võrguteenuse, aktsiisi ja müüdud gaasi eest gaasimüüja poolt koostatav ja kliendile esitatav ühine arve; 2.1.20. võrguühendus on võrguettevõtja poolt loodud võimalus gaasi voolamiseks võrgust kliendipaigaldisse. 3. Võrguteenuse osutamine ja kvaliteet 3.1. Võrguteenuse sisuks on võrguettevõtja poolt võrguettevõtjale kuuluva võrgu kaudu gaasi jaotamine, gaasi tarbimiseks vajaliku püsiva võrguühenduse kindlustamine ning võrgust tarbitava gaasi koguse mõõtmine ja mõõteandmete ning muude õigusaktides ettenähtud andmete andmevahetusplatvormile esitamine. 3.2. Võrguteenuse osutamine ei hõlma gaasi müüki kliendile. Gaasi ostmiseks peab klient sõlmima müügilepingu gaasimüüjaga. Gaasi müük toimub vastavalt gaasimüüja poolt kehtestatud tingimustele. Kui kliendil ei ole kehtivat gaasimüügilepingut, siis loetakse antud perioodil kliendi poolt tarbitud gaasimüüjaks võrguettevõtja nimetatud gaasimüüja. AS Gaasivõrk nimetatud gaasimüüjaks on AS Eesti Gaas. 3.3. Võrguettevõtja osutab kliendile võrguteenust õigusaktides, liitumislepingus või tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppes ning võrgulepingus sätestatud tingimustel ja kvaliteediga. 3.4. Võrguettevõtja jaotab lõhnastatud gaasi. 3.5. Võrguettevõtja avaldab veebilehel hiljemalt iga kuu kolmandal tööpäeval eelmisel kuul võrguettevõtjale kuuluva võrgu kaudu edastatud gaasi kaalutud keskmise koostise ning alumise ja ülemise kütteväärtuse. 3.6. Kliendi gaasivarustust võib piirata või gaasivarustuse katkestada maagaasiseaduses ja muudes õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Võrguettevõtja tagab, et ühekordse katkestuse kestus ja katkestuste summaarne kestus aastas ei ületa õigusaktides sätestatud aega. Katkestuse kestust hakatakse arvestama ajast, mil võrguettevõtja sai teada või pidi teada saama katkestusest tema võrgus ja katkestuse kestuse arvestus lõpeb ajal, mil kliendipaigaldise gaasivarustus on taastatud. Käesolevas punktis nimetatud katkestuste hulka ei arvata katkestusi, mis on teostatud punktide 8.2 ja 8.3 alusel või poolte kokkuleppel. Võrguettevõtja ei vastuta gaasi ülekandeteenuse osutajast tingitud gaasivarustuse katkestuse eest ega hüvita sellest tulenevat kahju ega kulutusi, välja arvatud juhul, kui ülekandeteenuse osutaja tegevus või korraldused on olnud õigusvastased. 3.7. Võrguettevõtja poolt jaotatud gaasi üleandmine toimub liitumispunktis, kui pooled ei ole eritingimustes kokku leppinud teisiti. Võrguettevõtja ei vastuta kliendipaigaldise ega selles asuva gaasi eest. Kui ühe kliendipaigaldise kaudu on gaasivarustus tagatud samaaegselt mitmele kliendile, siis toimub nendele klientidele gaasi üleandmine ühise kliendipaigaldise liitumispunktis. 3.8. Liitumispunkti asukoht on määratletud võrgulepingu eritingimustes või liitumislepingus. Kui poolte vahel puudub kirjalik kokkulepe liitumispunkti asukoha kohta, siis asub liitumispunkt võrguettevõtjale kuuluva gaasitorustiku ja kliendi kinnisasja piiri lõikumise kohas. Kui võrguettevõtjale kuuluv gaasitoru läbib kliendi kinnisasja piiratud asjaõiguse või seadusest tuleneva talumiskohustuse alusel, asub liitumispunkt punktis, kus võrguettevõtja võrgust hargneb kliendipaigaldist gaasiga varustav torustik. 3.9. Kliendi liitumispunkti tarbimisrežiim on määratletud võrgulepingu eritingimustes, liitumislepingus või tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppes ning vastavalt millele on võrguettevõtja seadistanud mõõtevahendi ja tarbimisvõimsust piiravad seadmed. Kui poolte vahel puudub kokkulepe tarbimisrežiimi kohta, lähtutakse tegelikust gaasi tarbimisest ja olemasoleva mõõtevahendi mõõtepiirkonnast. 3.10. Klient kohustub tagama gaasi tarbimise vastavalt kokku lepitud tarbimisrežiimile. Kui klient soovib muuta tarbimisrežiimi, sõlmivad pooled tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppe, milles lepitakse kokku tarbimisrežiimi muutmise tingimused ning sellega kaasnevate kulude hüvitamine. 3.11. Kui klient tarbib gaasi eritingimustes kokku lepitud tarbimisrežiimist oluliselt erinevalt, on võrguettevõtjal õigus gaasivarustust piirata või see katkestada. Lisaks on võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt tarbimisrežiimi muutmiseks vajalike kulude ja tarbimisrežiimi rikkumisega võrguettevõtjale tekitatud kahju hüvitamist. Võrguettevõtja teavitab klienti vastavast kavatsusest ja tarbimisvõimsuse muutmisega kaasnevatest kuludest. Vajadusel peavad pooled läbirääkimisi tarbimisrežiimi säilitamiseks. 3.12. Pooled tagavad, et nende omandis või valduses olevad gaasipaigaldised vastavad õigusaktidele, standarditele ja eeskirjadele, sh kohustub klient tagama, et kliendipaigaldis ei halvendaks teise kliendi gaasiga varustamist või võrguettevõtjale kuuluva võrgu tehnilisi parameetreid. Võrguettevõtja vastutab ja tagab temale kuuluva võrgu korrasoleku, hooldamise ja nõuetele vastavuse kuni liitumispunktini. Klient vastutab ja tagab kliendipaigaldise korrasoleku, hooldamise ja selle nõuetele vastavuse alates liitumispunktist. 3.13. Klient on kohustatud tema hoones või kinnistul asuvaid võrguteenuse osutamiseks ja gaasi koguse mõõtmiseks vajalikke seadmeid (sh gaasirõhu reguleerimise seade, võrgu ning kliendipaigaldise vaheline sulgeseade, mõõtevahend) valdama heaperemehelikult ja tagama nende puutumatuse, järgides muuhulgas võrguettevõtja juhiseid ning võtma kasutusele mõistlikke meetmeid, et mitte ohustada seadmete säilimist ja rikkumatust. 3.14. Klient on kohustatud teatama võrguettevõtjale viivitamatult punktis 3.13 nimetatud seadmete kahjustustest, kaotsiminekust, puudumisest või hävimisest, samuti mõõtevahendi vigastustest ja näitude mõjutamisest või moonutamisest. 3.15. Klient on kohustatud tagama võrguettevõtjale punktis 3.13 nimetatud seadmetele ligipääsu gaasi koguse korrektse mõõtmise tagamiseks ja muude võrguteenuse osutamisega seotud toimingute tegemiseks, sh võrgutoimingute teostamiseks, mõõtevahendi seisukorra hindamiseks ja kontrollnäidu fikseerimiseks. Klient on kohustatud seadmetele ligipääsu tagama võrguettevõtja poolt soovitud ajal, millest võrguettevõtja teatab ette vähemalt 7 kalendripäeva. Kontrollnäidu fikseerimise eesmärgil võib võrguettevõtja seadmetele ligipääsu taotleda ette teatamata. 3.16. Kui kliendil puudub võimalus tagada seadmetele ligipääs võrguettevõtja poolt soovitud ajal, teavitab ta sellest võrguettevõtjat viivitamatult ning lepib võrguettevõtjaga 7 kalendripäeva jooksul kokku uue aja, mis üldjuhul ei või olla hilisem kui 14 kalendripäeva võrguettevõtja soovitud ajast. 3.17. Kui klient ei võimalda kokku lepitud ajal seadmetele ligipääsu ja ei ole sellest võrguettevõtjat viivitamatult teavitanud, kohustub klient tasuma võrguettevõtjale tühisõidu tasu vastavalt kehtivale hinnakirjale. 4. Erisused võrguteenuse osutamisel korterelamutele 4.1. Võrguettevõtja poolt jaotatud gaasi üleandmine korterelamus toimub korterelamu liitumispunktis ning võrguettevõtja sõlmib võrgulepingu üksnes korteriühistu kui korterelamu kliendipaigaldise eest vastutava isikuga, välja arvatud punktis 4.2 nimetatud juhul. 4.2. Võrguettevõtja võib korteriomanike ühise sooviavalduse kohaselt sõlmida korteriomanikega eraldi võrgulepingud üksnes juhul, kui korterelamus on kuni 10 korteriomandit, mis kõik on varustatud nõuetekohase mõõtevahendiga ja võrguettevõtjal on võimalik iga korteriomandi gaasivarustus katkestada korteriomandisse sisenemata ning teiste korteriomandite gaasivarustust häirimata. Sellisel juhul toimub võrguettevõtja poolt jaotatud gaasi üleandmine korterelamu liitumispunktis ning võrguettevõtja ei vastuta korterelamu kliendipaigaldise ega selles asuva gaasi eest. 4.3. Korteriühistuga võrgulepingu sõlmimise korral on võrguettevõtjal õigus ühepoolselt lõpetada korteriomandi kohta eraldi sõlmitud varasemad võrgulepingud alates korteriühistuga sõlmitud võrgulepingu kehtima hakkamise hetkest. Võrguettevõtja teavitab korteriomanikke nendega sõlmitud võrgulepingute lõppemisest ning uue ühise võrgulepingu jõustumisest 14 kalendripäeva ette. 5. Tarbitud gaasi koguse arvestamine 5.1. Võrguettevõtja tagab võrgust tarbitava gaasi koguse mõõtmise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise, peab sellekohast arvestust ning tagab andmevahetuse andmevahetusplatvormiga vastavalt gaasituru toimimise võrgueeskirjale. 5.2. Kliendi poolt tarbitud gaasi koguse mõõtmiseks paigaldab võrguettevõtja omal kulul võimalikult liitumispunkti lähedale ja kliendi poolt vastavalt võrguettevõtja poolt esitatud nõuetele ettevalmistatud kohta mõõtevahendi, kui pooled pole kokku leppinud teisiti. Arvestuse aluseks oleva mõõtevahendi ja liitumispunkti vahel ei tohi olla mõõtevahendit, millega mõõdetakse kolmanda isikuga sõlmitud võrgulepingu alusel tarbitava gaasi kogust. Kliendi soovil mõõtevahendi asukoha ja tüübi muutmist käsitletakse kui tarbimisrežiimi muutmist. 5.3. Võrguettevõtja tagab maagaasiseaduses ettenähtud juhtudel mõõtepunkti varustamise kaugloetava arvestiga. Muudel juhtudel varustab võrguettevõtja mõõtepunkti kaugloetava arvestiga juhul, kui võrguettevõtja hinnangul on kaugloetava arvesti paigaldamine tehniliselt teostatav ja majanduslikult mõistlik. 5.4. Kui mõõtevahendi püsivalt elektrienergiaga varustamise on vajalik, lepitakse eritingimustes kokku, et klient tagab mõõtevahendi püsivalt elektrienergiaga varustamise omal kulul. Sellisel juhul ei või klient ilma võrguettevõtja nõusolekuta katkestada mõõtevahendi elektrienergiaga varustamist kauemaks kui 24 järjestikust tundi. Kui klient soovib mõõtevahendi elektrienergiaga varustamise katkestada pikemaks ajaks, siis peab ta selle võrguettevõtjaga eelnevalt kooskõlastama. 5.5. Võrguettevõtja tagab mõõtevahendite nõuetekohase hoolduse ja korrasoleku, kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Kui mõõtevahend ei vasta seadusest tulenevatele või tehnilistele nõuetele, vahetab võrguettevõtja mõõtevahendi nõuetele vastava mõõtevahendi vastu välja ning klient on kohustatud seda võimaldama vastavalt punktile 3.15. Mõõtevahendi väljavahetamise kulud kannab võrguettevõtja, välja arvatud juhul, kui mõõtevahendi hävimine või kahjustumine on tingitud kliendi tegevusest või tegevusetusest. 5.6. Klient on kohustatud tagama mõõtevahendi ja paigaldatud plommide puutumatuse. Klient on kohustatud võrguettevõtjale viivitamata teatama mõõtevahendi plommide kahjustustest, mõõtevahendi rikkest ja näidu moonutamisest. 5.7. Mõõtevahendi erakorraline taatlus toimub vastavalt mõõteseaduses sätestatud tingimustele. 5.8. Kliendi poolt tarbitud gaasi koguseks loetakse arvelduse aluseks oleva mõõtevahendiga kindlaks tehtud gaasi kogus. Arvelduse aluseks olevaks mõõtevahendiks on leppekoguse mõõtur ning selle puudumisel gaasiarvesti, kui pooled ei ole eritingimustes kokku leppinud teisiti. 5.9. Klient teatab võrguettevõtjale mõõtevahendi näidu võrguettevõtja põhjendatud nõudmisel ja kui mõõtepunktis puudub kaugloetav arvesti, siis ka järgmistel juhtudel: 5.9.1. arvestusperioodi lõpul; 5.9.2. võrgulepingu algamise ja lõppemise päeval. 5.10. Klient teatab mõõtevahendi näite järgnevalt: 5.10.1. näidusisestuse lingi kaudu võrguettevõtja veebilehel; 5.10.2. võrguettevõtja infotelefonil, millisel juhul võrguettevõtja eeldab heauskselt, et näidu teataja on klient või tema poolt selleks volitatud isik; 5.10.3. võrguettevõtja selleks ette nähtud e-posti aadressil, millisel juhul võrguettevõtja eeldab heauskselt, et näidu teataja on klient või tema poolt selleks volitatud isik. 5.11. Õigeaegselt teatatud arvestusperioodi lõpu mõõtevahendi näiduks loetakse kliendi poolt arvestusperioodi 26. kuupäevast kuni järgneva kuu 1. tööpäevani teatatud mõõtevahendi näitu. 5.12. Kui klient kinnitab, et ei tarbi gaasi pikema aja jooksul, võib võrguettevõtja vabastada kliendi mõõtevahendi näidu teatamise kohustusest maksimaalselt kuueks järjestikuseks kuuks. Klient kohustub vastava taotluse esitama enne mõõtevahendi näidu teatamise kohustuse tekkimist, millest vabastamist taotletakse. 5.13. Kui klient ei ole teatanud mõõtevahendi näitu õigeaegselt ja klient ei ole mõõtevahendi näidu teatamisest vabastatud, määratakse antud arvestusperioodil tarbitud gaasi kogus prognoosimise teel, lähtudes kliendipaigaldise varasemast tarbimisajaloost ja teiste sarnaste klientide poolt prognoositaval arvestusperioodil tarbitud gaasi kogustest. Sellisel juhul on võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt prognoosimise tasu vastavalt kehtivale hinnakirjale. 5.14. Mõõtevahendi kontrollnäidu saamisel või kliendi poolt mõõtevahendi näidu teatamisel korrigeerib võrguettevõtja kliendi tarbimisandmeid vastavalt tegelikult tarbitud gaasi kogusele järgmiselt: 5.14.1. kui mõõtevahendi tegelik näit on väiksem kui viimasena kliendi poolt teatatud või võrguettevõtja poolt prognoositud näit (vastavalt kumb on hilisem), korrigeerib võrguettevõtja andmevahetusplatvormis kliendi tarbimisandmeid vastavalt tegelikult tarbitud kogustele. Arve esitaja teostab kliendi poolt võrgutasu ja aktsiisi eest tasutud summade ümberarvestuse viimase kolme kalendrikuu gaasi koguse ulatuses. Ülejäänud gaasi koguse osas teostatakse ümberarvestus üksnes juhul, kui tarbimisandmete korrigeerimise vajadus ei ole tingitud kliendi poolt lepingust tuleneva kohustuse mittekohasest täitmisest. Tarbitud gaasi koguse korrigeerimise tulemusel selgunud enammakstud summa loetakse üldjuhul kliendi poolt tasutud ettemaksuks; 5.14.2. kui mõõtevahendi tegelik näit on suurem kui viimasena kliendi poolt teatatud või võrguettevõtja poolt prognoositud näit (vastavalt kumb on hilisem), loetakse näitude vahe täies ulatuses viimasel kalendrikuul tarbitud gaasi koguseks. 6. Erisused tarbitud gaasi koguse arvestamisel korterelamus 6.1. Korterelamus, v.a juhul, kui punktis 4.2 toodud tingimustele vastavas korterelamus on kõik korteriomandid varustatud kaugloetava arvestiga, paigaldab võrguettevõtja mõõtevahendi võimalikult lähedale korterelamu liitumispunktile ning sellega mõõdetakse võrguettevõtja võrgust korterelamu kliendipaigaldisse sisenenud gaasi kogus kokku. 6.2. Kui enne käesolevate tüüptingimuste kehtestamist on punktis 4.2 nimetatud tingimustele mittevastavate korterelamute korteriomanikega sõlmitud eraldi võrgulepingud ja korteriomandil puudub tarbitava gaasi koguse mõõtmiseks vajalik mõõtevahend, arvestatakse kuni korteriühistuga võrgulepingu sõlmimiseni või korteriomandis tarbitava gaasi koguse mõõtmiseks eraldi mõõtevahendi paigaldamiseni antud korteriomandis arvestusperioodil tarbitud gaasi koguseks aastase tarbitava gaasi koguse põhjal arvutatud keskmine kalendrikuu kogus. Aastane tarbitav gaasi kogus määratakse võrguettevõtja poolt kord aastas eelneva 12 kalendrikuu jooksul tarbitud gaasi koguse põhjal lähtudes järgmistest põhimõtetest: 6.2.1. juhul, kui korterelamu kliendipaigaldisse edastatud gaasi kogus on mõõdetav, lahutatakse korterelamu liitumispunktis kliendipaigaldisse edastatud mõõdetud gaasi kogusest mõõtevahendiga varustatud korteriomandites mõõdetud gaasi kogused ja saadud vahe jagatakse mõõtevahendita korteriomandite vahel proportsionaalselt korteriomandite pindalaga; 6.2.2. juhul, kui korterelamu kliendipaigaldisse edastatud gaasi kogus ei ole mõõdetud, lähtutakse aastase tarbitava gaasi koguse määramisel teiste sarnaste klientide poolt eelmise 12 kalendrikuu jooksul tarbitud gaasi kogusest. 7. Võrguteenuse ja aktsiisi eest tasumine 7.1. Klient on kohustatud võrguettevõtjale tasuma osutatud võrguteenuse eest võrgutasu ja muud võrgulepingus ettenähtud tasud vastavalt hinnakirjale. 7.2. Klient on kohustatud tasuma võrguettevõtjale aktsiisi vastavalt õigusaktides sätestatule. 7.3. Klient tasub võrgutasu vastavalt võrgulepingu eritingimustes kokkulepitud hinnapaketile ning tarbitud gaasi kogusele. 7.4. Kui klient soovib hinnapaketti vahetada, teavitab ta sellest võrguettevõtjat. Kliendi poolt valitud hinnapakett hakkab kehtima järgmise arvestusperioodi algusest. Hinnapaketi vahetamisel tasub klient võrguettevõtjale hinnapaketi vahetamise tasu vastavalt kehtivale hinnakirjale. Kliendil on õigus vahetada hinnapaketti tasuta, kui eelmisest vahetusest on möödunud vähemalt 12 kuud. 7.5. Kui võrguettevõtja muudab hinnakirja, vahetab võrguettevõtja vajadusel kliendi kehtiva hinnapaketi kõige sarnasemate tingimuste või soodsama hinnapaketi vastu tasuta, teavitades sellest klienti vähemalt 30 kalendripäeva enne muudatuse jõustumist. Kui klient sellega ei nõustu, teavitab ta sellest võrguettevõtjat enne muudatuse jõustumist. 7.6. Kui kokku lepitud võrguteenuse pakett sisaldab kuupõhist tasu ning võrgulepingu kehtivus antud arvestusperioodis on lühem, tasub klient võrgutasu vastavalt võrgulepingu kehtivuse päevade arvule arvestusperioodis, kusjuures päevatasu leitakse jagades kuupõhise tasu vastava kuu kalendripäevade arvuga. Kuupõhine tasu lisatakse arvele iga kuu eest, vaatamata sellele, kas arve esitaja kasutab õigust esitada arve vastavalt tüüptingimuste punktile 7.10. 7.7. Arve esitab kliendile võrguettevõtja või tema poolt nimetatud isik (edaspidi koos nimetatud arve esitaja). Kui võrguettevõtja ja gaasimüüja on kokku leppinud ühisarve esitamises, on arve esitajaks gaasimüüja, kellele loovutab võrguettevõtja võrgulepingust tulenevad nõuded kliendi vastu iga arvestusperioodi lõikes. Võrguettevõtja avalikustab oma veebilehel info arve esitaja kohta, sh andmed gaasimüüjate kohta, kellega on sõlmitud kokkulepe ühisarve esitamiseks. 7.8. Arvel esitatakse kliendile informatsioon viimase poolt tarbitud gaasi koguse kohta. Kui võrgutasu koosneb mitmest komponendist, näidatakse arvel kõik võrgutasu komponendid eraldi. 7.9. Arve esitaja esitab kliendile arve igakuiselt hiljemalt 10. kuupäeval või esimesel sellele järgneval tööpäeval, kui arve esitaja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. 7.10. Arve esitaja poolt arve esitamata jätmine ei ole käsitletav nõudest loobumisena. Kui arve summa on väiksem arve esitaja poolt kliendile teatatud miinimumväärtusest, on arve esitajal õigus jätta arve esitamata ning lisada nimetatud summa järgmisele väljastatavale arvele. 7.11. Klient tasub arve esitajale võrgutasu, õigusaktides määratud tasud ja maksud, sealhulgas aktsiisi, ning muud võrgulepingust tulenevad tasud arvel märgitud maksetähtajaks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Maksetähtaeg on üldjuhul arve esitamise kuu 21. kuupäev, kui arve esitaja ei ole kliendiga kokku leppinud teisiti. 7.12. Arve loetakse tasutuks päeval, millal arvel märgitud summa laekub arve esitaja arvelduskontole. 7.13. Kui klient ei tasu arve esitaja poolt esitatud arvet tähtaegselt, on arve esitajal õigus nõuda kliendilt tasumata summalt viivist 0,06% kalendripäevas või arve esitaja ja kliendi vahel kokku lepitud viivist, mis ei või olla suurem kui 0,2% kalendripäevas. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast ja lõpetatakse tasude laekumise päeval. Lisaks viivisele võib arve esitaja nõuda kliendilt sissenõudmiskulude hüvitamist vastavalt seadusele. Kui klient peab tasuma lisaks rahalisele põhikohustusele viivist või sissenõudmiskulusid, loetakse esmalt tasutuks sissenõudmiskulud ja viivis ning seejärel rahaline põhikohustus. Varem sissenõutavaks muutunud nõue loetakse tasutuks enne hiljem sissenõutavaks muutunud nõuet. 7.14. Kui klient ei nõustu esitatud arvega või nõustub sellega ainult osaliselt, teavitab ta sellest arve esitajat enne maksetähtaja saabumist, põhjendades mittenõustumist. Osalise nõustumise korral maksab klient aktsepteeritud osa vastavalt võrgulepingule. Arve esitaja kontrollib kliendi avaldust ja teatab talle kontrolli tulemustest 10 tööpäeva jooksul pärast teate kättesaamist. Kontrolli tulemuste alusel võib arve esitaja määrata hilisema maksetähtpäeva. Kui kliendi avaldus ei olnud põhjendatud, maksab klient tasumata summa koos viivisega. 7.15. Kliendil on õigus teha ettemaksu. Ettemaksult ei arvestata ega maksta intressi. Võrgulepingu lõppemisel võlgnevuse puudumisel või muul ajal kliendi soovil ja arve esitaja ees võlgnevuse puudumisel tagastab arve esitaja kliendile ettemakstu 3 tööpäeva jooksul kliendi poolt avalduse esitamisest arvates. 7.16. Võrguettevõtjal või arve esitajal on õigus nõuda kliendilt tagatistasu, kui: 7.16.1. klient on käesolevast võrgulepingust või võrguettevõtjaga sõlmitud mistahes teisest võrgulepingust tulenevate maksete tasumisega hilinenud viimase 12 kuu jooksul rohkem kui 3 korda üle 20 kalendripäeva või üle 50 kalendripäeva järjest; 7.16.2. avastatakse mõõtevahendi rike, selle näidu moonutamine, mõõtevahendi või selle plommide ning taatlusmärgiste rikkumine, kaotsiminek või hävimine, mis toimus kliendi kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise tulemusel või kliendi muu tegevuse või tegevusetuse tulemusel; 7.16.3. kliendi suhtes esitatakse pankrotihoiatus või pankrotiavaldus või alustatakse pankroti-, saneerimis- või likvideerimismenetlust, samuti juhul, kui muude asjaolude alusel on võrguettevõtjal põhjendatult alust arvata, et klient ei täida võrgulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. 7.17. Võrguettevõtjal või arve esitajal on õigus nõuda kliendilt tagatistasu kuni kolme arvestusperioodi võrgutasu ja aktsiisi ulatuses, mis on määratud tarbimisprognoosi alusel. Tagatistasult ei arvestata ega maksta intressi. Arve esitajal on õigus tagatistasu hoida kuni arve esitaja ja kliendi vahel sõlmitud lepingu lõppemiseni. Arve esitaja tagastab kliendile tagatistasu lepingu lõppemisel võlgnevuse puudumisel või juhul, kui klient on viimase 12 kuu jooksul oma lepingujärgseid kohustusi korrektselt täitnud ja on esitanud vastava taotluse arve esitajale. Sellisel juhul tagastab arve esitaja tagatistasu 3 tööpäeva jooksul kliendi sellekohase avalduse kättesaamisest arvates. 8. Gaasivarustuse katkestamine 8.1. Kliendil on igal ajal õigus taotleda gaasivarustuse katkestamist. 8.2. Võrguettevõtjal on õigus gaasivarustus katkestada või lubada gaasivarustuse katkestamine ette teatamata, kui: 8.2.1. on ohustatud inimeste elu, tervis, vara või keskkond; 8.2.2. klient kasutab gaasi või võrguteenust ebaseaduslikult. 8.3. Võrguettevõtjal on õigus gaasivarustus katkestada või lubada gaasivarustuse katkestamine, teatades sellest kliendile 7 kalendripäeva ette, kui: 8.3.1. kliendipaigaldis halvendab teise kliendi gaasiga varustamist või võrguettevõtjale kuuluva võrgu tehnilisi parameetreid; 8.3.2. klient on oluliselt rikkunud võrgulepingust tulenevaid kohustusi või õigusaktides sätestatud tingimusi ning ei ole võrguettevõtja antud mõistliku aja jooksul kõrvaldanud rikkumist ja hüvitanud kahju; 8.3.3. klient on rikkunud maagaasiseaduse alusel sõlmitud lepinguid või maagaasiseaduses sätestatud tingimusi; 8.3.4. muul õigusaktides sätestatud alusel. 8.4. Kliendi poolt võrgulepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas järgmisi juhtumeid: 8.4.1. klient on viimase 12 kuu jooksul hilinenud maksete tasumisega rohkem kui 3 korda üle 20 kalendripäeva või üle 50 kalendripäeva järjest; 8.4.2. klient ei tasu tagatistasu 14 kalendripäeva jooksul arve esitajalt vastava nõude saamisest; 8.4.3. klient ei taga võrguettevõtjale või tema esindajale vastavalt punktile 3.15 ligipääsu kliendi omandis või valduses oleval territooriumil asuvale seadmele selle kontrollimiseks või asendamiseks, võrgutoimingu teostamiseks, kliendipaigaldise käitamiseks vajalike tööde tegemiseks või mõõtevahendi näitude kontrollimiseks; 8.4.4. klient on võrguettevõtja nõusolekuta teostanud võrgutoimingu; 8.4.5. kliendipaigaldis ei ole kooskõlas õigusaktide nõuete või kokkulepitud tarbimisrežiimi tingimustega. 8.5. Võrgutoimingu teostab võrguettevõtja või tema nõusolekul muu vastava pädevusega isik. 8.6. Klient ei või võrguettevõtja nõusolekuta teostada võrgutoimingut. Kliendi soovil võrgutoimingu teostamiseks esitab klient taotluse võrguettevõtjale, kes teostab vajaliku võrgutoimingu või väljastab kliendile võrgutoimingu teostamise tehnilised tingimused. Kui võrguettevõtja nõusolekul teostab võrgutoimingu kliendi poolt valitud isik, tagab klient võrgutoimingu teostamise kohta koostatud akti edastamise võrguettevõtjale 5 tööpäeva jooksul. 8.7. Kliendi soovil või kliendist tuleneval põhjusel võrguettevõtja poolt võrgutoimingu teostamisel tasub klient võrguettevõtjale võrgutoimingu teostamise eest vastavalt kehtivale hinnakirjale. 8.8. Gaasivarustuse katkestamine ei vabasta klienti katkestamise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasude maksmise kohustusest. 8.9. Kliendi soovil või kliendist tuleneval põhjusel katkestatud gaasivarustus taastatakse pärast seda, kui gaasivarustuse katkestamise aluseks olevad asjaolud on kõrvaldatud ja klient on tasunud võrguettevõtjale punktide 7.16 ja 8.7 alusel esitatud nõuded. 9. Võrgulepingu kehtivus, muutmine ja lõppemine 9.1. Võrguleping jõustub kolmandal tööpäeval pärast Lepingu allkirjastamist mõlema poole poolt, kui pooled ei ole eritingimustes kokku leppinud teisiti. 9.2. Füüsilisest isikust klient võib sidevahendi teel või väljaspool äriruume sõlmitud võrgulepingust taganeda põhjust avaldamata 14 kalendripäeva jooksul. Taganemistähtaeg hakkab kulgema võrgulepingu sõlmimise päevast. Taganemisõiguse kasutamiseks tuleb kliendil enne taganemistähtaja lõppu esitada võrguettevõtjale taganemisavaldus võrguettevõtja veebilehel märgitud kontaktidel. Kui kliendi soovil algas võrguteenuse osutamine kliendile käesolevas punktis nimetatud taganemistähtaja jooksul, kohustub klient taganemisavalduse esitamisel võimaldama võrguettevõtjal viivitamatult teostada punktis 9.12 ja 9.13 nimetatud võrgulepingu lõpetamise toimingud ning tasuma võrguettevõtjale võrgutasu ja aktsiisi vastavalt tema poolt kuni võrgulepingu lõpetamise toimingute teostamiseni tarbitud gaasi kogusele. 9.3. Võrgulepingut saab muuta poolte kokkuleppel või muudel võrgulepingus või seaduses ettenähtud alustel. Eritingimuste muudatused sõlmitakse kirjalikus vormis. 9.4. Kui võrgulepingu kehtivuse ajal sõlmivad pooled liitumislepingu või tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppe, millega muudetakse liitumispunkti asukohta või tarbimisrežiimi, siis pärast liitumislepingu või tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppe täitmist loetakse võrguleping kehtivaks muudetud tingimustel. 9.5. Võrguettevõtjal on õigus ühepoolselt muuta tüüptingimusi ja hinnakirja, kui muutuvad gaasituru korraldus, üldine majanduslik olukord, õigusaktid või kohtupraktika, samuti kui esinevad muud olulised asjaolud. Tüüptingimuste ja hinnakirja muutmisel järgitakse seaduses sätestatud korda. Võrguettevõtja teavitab klienti tüüptingimuste ja hinnakirja muutmisest seadusega sätestatud korras. Kliendil on muudatusega mittenõustumise korral õigus võrguleping üles öelda 30 kalendripäeva jooksul alates teate saatmisest. 9.6. Võrguleping lõpeb: 9.6.1. poolte kirjalikul kokkuleppel; 9.6.2. võrgulepingu ülesütlemisel võrgulepingus ja õigusaktides nimetatud alustel; 9.6.3. juriidilisest isikust kliendi lõppemisel, v.a juhul, kui võrguleping on üle antud juriidilise isiku õigusjärglasele; 9.6.4. kui kliendi soovil või kliendist tulenevatel põhjustel on gaasivarustus katkestatud enam kui 3 aastat järjest või võrguühenduse kaudu ei ole gaasi tarbitud enam kui 3 aasta jooksul, v.a juhul, kui pooled on kokku leppinud teisiti; 9.6.5. õigusaktis ettenähtud muudel alustel. 9.7. Füüsilisest isikust kliendi surma korral võrguleping ei lõpe, vaid läheb üle isikule, kes päris kliendipaigaldise. Kliendi surmast teada saamisel on võrguettevõtjal õigus vormistada võrguleping ümber pärija nimele, teavitades sellest pärijat. 9.8. Kliendil on õigus võrguleping igal ajal üles öelda, teatades sellest võrguettevõtjale vähemalt 1 kuu ette. 9.9. Kui klient soovib võrgulepingu lõpetada kliendipaigaldise võõrandamise tõttu ning klient esitab võrgulepingu ülesütlemise avalduse ühiselt kliendipaigaldise uue omaniku avaldusega võrgulepingu sõlmimiseks, lõpeb võrguleping võrguettevõtjale ühise avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval, kui ei ole kokku teisiti. Võrgulepingu tagasiulatuvalt lõpetamine ei ole võimalik. 9.10. Võrguettevõtjal on õigus võrguleping üles öelda, kui: 9.10.1. gaasivarustus on katkestatud võrgulepingu rikkumise tõttu ja see katkestus on järjest kestnud vähemalt 180 kalendripäeva ning klient ei ole gaasivarustuse katkestamise aluseks olnud asjaolu selle aja jooksul kõrvaldanud; 9.10.2. klient on oluliselt rikkunud võrgulepingust tulenevaid kohustusi või õigusaktides sätestatud tingimusi ja ei ole rikkumist kõrvaldanud võrguettevõtja antud mõistliku aja jooksul ning seetõttu ei saa võrguettevõtjalt mõistlikult oodata lepingu täitmise jätkamist; 9.10.3. kliendipaigaldis on võõrandatud ning kliendil puudub selle kasutamiseks õiguslik alus; 9.10.4. kliendipaigaldis või võrguühendus on hävinenud või likvideeritud ja klient ei ole mõistliku aja jooksul avaldanud soovi võrguühendust taastada; 9.10.5. esineb muu õigusaktides sätestatud alus. 9.11. Kui võrgulepingus või õigusaktides ei ole ette nähtud muud etteteatamistähtaega, teatab võrguettevõtja kliendile võrgulepingu ülesütlemisest ette vähemalt 30 kalendripäeva. Punktis 9.10.2 nimetatud juhul teatab võrguettevõtja kliendile võrgulepingu ülesütlemisest ette vähemalt 7 kalendripäeva. Punktis 9.10.3 nimetatud juhul on võrguettevõtjal õigus leping üles öelda etteteatamistähtaega järgimata. 9.12. Kui kliendipaigaldise gaasivarustus ei ole varasemalt katkestatud, katkestatakse gaasivarustus hiljemalt võrgulepingu lõppemise päeval, v.a juhul, kui võrgulepingu ülesütlemise avaldus esitatakse vastavalt punktile 9.9. 9.13. Võrgulepingu lõppemisel on klient kohustatud võimaldama võrguettevõtjal teostada võrgutoimingut, kliendipaigaldise mõõtevahendi ülevaatust ning vajadusel mõõtevahendi näidu fikseerimist, samuti kohustub klient tasuma arvel näidatud tähtpäevaks kõik tasumata maksed. 9.14. Kui mõõtepunkt on varustatud kaugloetava arvestiga, siis loetakse võrgulepingu lõppemisel mõõtevahendi lõppnäiduks võrgulepingu lõppemise kuupäeval fikseeritud näit. Kui klient ei võimalda võrguettevõtjal teostada toiminguid vastavalt punktile 9.13, siis loetakse mõõtevahendi lõppnäiduks näit, mille võrguettevõtja on fikseerinud esimesel võimalusel pärast võrgulepingu lõppemist. 9.15. Kui mõõtepunkt ei ole varustatud kaugloetava arvestiga, siis loetakse võrgulepingu lõppemisel mõõtevahendi lõppnäiduks: 9.15.1. võrgutoimingu teostamisel fikseeritud näit; 9.15.2. varasema võrgutoimingu teostamisel fikseeritud näit, kui gaasivarustus on varasemalt katkestatud ja võrguettevõtja ei pea vajalikuks võrgulepingu lõppemisel teostada mõõtevahendi ülevaatust ning mõõtevahendi näidu fikseerimist; 9.15.3. punktis 9.9 nimetatud avalduses fikseeritud näit või vastavalt selles avalduses toodud korras teatatud näit, kui kliendipaigaldise gaasivarustust ei katkestata vastavalt punktile 9.12; 9.15.4. näit, mille võrguettevõtja on fikseerinud esimesel võimalusel pärast võrgulepingu lõppemist, kui mõõtevahendi lõppnäitu ei ole tuvastatud eelmistes punktides toodud korras. 9.16. Võrgulepingu lõppemisel ei pea võrguettevõtja tagama võrguühenduse kasutamise võimaluse säilimist. Pärast võrgulepingu lõppemist toimub võrguühenduse taastamine võrguettevõtjaga sõlmitavas liitumislepingus kokku lepitud tingimustel. 9.17. Kui pooled on kirjalikult kokku leppinud, et erinevalt punktis 9.6.4 sätestatust võrguleping ei lõpe, kohustub klient tasuma võrguettevõtjale võrguühenduse taastamise võimaluse säilitamise eest tasu vastavalt kehtivale hinnakirjale. 9.18. Võrgulepingu lõppemisel mistahes põhjusel, kohaldatakse ka pärast võrgulepingu lõppemist neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist. 10. Poolte vastutus 10.1. Pooled vastutavad võrgulepingus sätestatud kohustuste mittekohase täitmise või täitmata jätmise (kohustuse rikkumine) eest, sh isikute tegevuse eest, keda nad kasutavad oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel või kellel nad lubavad seda teha. 10.2. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta võrgulepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 10.3. Võrgulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmata jätmine ei ole reeglina vabandatav vääramatu jõu asjaoludega. 10.4. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 10.5. Võrgulepingus toodud vastutuse piirangud ja välistused ei kehti juhul, kui vastavalt kohalduvatele õigusaktidele, ei saa sellist vastutust piirata või välistada. 10.6. Pool hüvitab teisele poolele võrgulepinguga sätestatud kohustuste täitmata jätmisega või mittekohase täitmisega põhjustatud otsese varalise kahju, kuid mitte rohkem kui 25% kliendipaigaldise 12 kuu võrgutasu summast. Muu kahju, sh mittevaraline kahju ja saamata jäänud tulu, hüvitamisele ei kuulu. Kahju kannatanud poole taotluse alusel hüvitatakse tõendatud kahju hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest. 10.7. Kliendi poolt punktis 3.13 või 5.4 toodud kohustuse rikkumise korral on võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt leppetrahvi 20% ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuutasu alammäärast täistööajaga töötamise korral. 10.8. Kliendi poolt punktis 3.15 toodud kohustuse rikkumise korral, kui selle tulemusel ei ole võrguettevõtjal võimalik tuvastada kliendi tegelikku tarbimist või teostada võrgutoimingut punktis 8 kehtestatud alustel ja korras, on võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt leppetrahvi 20 eurot kohustuse iga kordunud rikkumise kohta. 10.9. Kui võrguettevõtja poolt katkestatud gaasivarustus on võrguettevõtja nõusolekuta taastatud on võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt leppetrahvi 20% ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuutasu alammäärast täistööajaga töötamise korral. 10.10. Võrguettevõtjal on õigus võrguteenuse ja gaasi ebaseadusliku kasutamise korral või kliendi poolt punkti 3.15 mittetäitmise korral mõõtevahendi asukohta muuta ja nõuda kliendilt selleks tehtud kulutuste hüvitamist. 11. Kohaldatav õigus ja vaidluste lahendamine 11.1. Võrgulepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust. 11.2. Võrgulepingu täitmisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevad eriarvamused ja vaidlused lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste teel, võttes aluseks seaduse ja võrgulepingu ning arvestades väljakujunenud tava ja praktikat, kui tava ja praktika ei ole vastuolus seaduse või võrgulepinguga. 11.3. Kliendi esitatud pretensioonile vastab võrguettevõtja 10 tööpäeva jooksul. Kui pretensioonile vastamine eeldab pikemat aega, siis teavitab võrguettevõtja sellest klienti ja esitab vastuse pretensioonile hiljemalt kuu aja jooksul peale pretensiooni saamist. 11.4. Võrguettevõtja tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus maagaasiseaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, võib klient esitada kaebuse Konkurentsiametile. 11.5. Kui võrgulepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus kliendi elu- või asukohajärgses kohtus. Kui ostja asub pärast võrgulepingu sõlmimist elama välisriiki või viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui ostja tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamisel teada, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi kohtus. Eelnimetatu ei välista poolte õigust esitada avaldus maksekäsu kiirmenetluses vastavalt nimetatud menetluse kohta sätestatud kohtualluvusele. 12. Teavitamine 12.1. Võrgulepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele suulises, kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eritingimustes märgitud või teisele poolele teatatud kontaktandmetel, kui võrgulepingus ei ole konkreetse tahteavalduse esitamiseks eraldi kokku lepitud kindlat lubatud vormi. 12.2. Kui võrgulepingus ei ole sätestatud teisti, loetakse vahetut õiguslikku tagajärge kaasatoov teade, eelkõige rahalisi nõudeid või kohustusi tekitav või võrgulepingu kehtivust mõjutav teade, kohaselt esitatuks, kui see on esitatud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 12.3. Võrguettevõtja teavitab ostjaid hinnakirja muutumisest oma veebilehe vahendusel. 12.4. Vahetut õiguslikku tagajärge mitteomavat informatsiooni võib edastada ka telefoni teel või elektrooniliselt. 12.5. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud informeerima teist poolt 14 kalendripäeva jooksul. Kui võrgulepingu kehtivuse aja jooksul on poole kontaktandmed muutunud ning ta ei ole sellest teist poolt informeerinud, loetakse teade poole poolt kättesaaduks, kui see on saadetud kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel. Võrguettevõtja kontaktandmete muutumisest teavitamiseks loetakse ka vastava informatsiooni avaldamist veebilehel. 12.6. Pooled teavitavad teist poolt viivitamatult kõigist asjaoludest, mis takistavad võrgulepingu täitmist. 12.7. Kliendil on õigus pääseb ligi kliendipaigaldise tarbimisandmetele võrguettevõtja veebilehe vahendusel ning kliendi soovi korral edastab võrguettevõtja kliendipaigaldise tarbimisandmed kliendile õigusaktides sätestatud korras. 13. Isikuandmete töötlemine 13.1. Võrguettevõtja tagab füüsilisest isikust kliendi isikuandmete kaitsmise ja töötlemise vastavuses õigusaktidega ning võrguettevõtja poolt rakendatavate isikuandmete kasutamise põhimõtetega, mis on kättesaadavad võrguettevõtja veebilehel. 13.2. Maksehäirete esinemisel edastab võrguettevõtja või arve esitaja andmed kliendi kohta (nimi, isikukood, kontaktandmed, suhtluskeel, võlgnevuse info) võrguettevõtja poolt volitatud krediidiinfo ettevõtetele (sh AS-ile Krediidiinfo, Creditinfo Eesti AS-ile), kes avaldab kliendi andmed tema poolt hallatavas maksehäireregistris, võimaldamaks kolmandatel isikutel hinnata kliendi krediidivõimelisust või saamaks infot muul sarnasel eesmärgil. Maksehäireregistris on kõnealused isikuandmed kättesaadavad kuni 3 aasta jooksul arvates kliendi poolt kohustuse täitmisest. OTSUS 08.11.2019 nr 7-10/2019-008 Gaasivõrk AS võrgulepingu tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine Maagaasiseaduse (MGS) § 231lõike 3 kohaselt võrguettevõtja kooskõlastab võrgulepingu tüüptingimused Konkurentsiametiga. Sama paragrahvi lõike 4 järgi Konkurentsiamet ei kooskõlasta võrgulepingu tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrguteenuse hinna kooskõlastamise aluseks olnud võrguteenuse kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule. 04.11.2019 esitas Gaasivõrk AS Konkurentsiametile kooskõlastamiseks lõplikud maagaasi võrgulepingu tüüptingimused (Tüüptingimused). 2. Menetlusosalised Gaasivõrk AS – registrikood: 12503841; aadress: Gaasi 5, 11415 Tallinn; e-post: [email protected] . 3. Asjaolud ja menetluse käik 07.10.2019 esitas Gaasivõrk AS Konkurentsiametile taotluse uuendatud võrgulepingu tüüptingimuste kooskõlastamiseks. 23.10.2019 esitas Konkurentsiamet Gaasivõrk AS-ile hinnangu taotletavatele võrgulepingu tüüptingimustele, milles amet palus selgitada ja täpsustada mitmeid tüüptingimuste punkte. 04.11.2019 esitas Gaasivõrk AS Konkurentsiametile lõpliku taotluse uuendatud võrgulepingu tüüptingimuste kooskõlastamiseks koos selgituste ja põhjendustega Konkurentsiameti hinnangus toodud märkustele. Konkurentsiamet, peale esitatud võrgulepingu tüüptingimuste analüüsi, tegi ettepaneku selgitada ja läbi vaadata ning vajadusel muuta järgmisi tüüptingimustes esitatud seisukohti. 1. Konkurentsiameti seisukoht. Punktis 1.3 sätestatakse, et tüüptingimused kohalduvad kõikidele sõlmitavatele võrgulepingutele ja varem sõlmitud kokkulepetele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lõike 1 kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks juhul, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende 2 (11) sisust teada saada. Konkurentsiameti arvates tuleks punktis 1.3 toodud tüüptingimuste kohaldatavus siduda viitega tüüptingimustele lepingu sõlmimisel ja võimalusega nende sisust teada saada. Kui varem sõlmitud kokkulepped ei sisalda tõendusi tüüptingimuste olemasolu viitest selle sõlmimisel, siis tuleks ettevõtjal kliente eraldi teavitada tüüptingimustest ja võimalusest leping lõpetada ilma sanktsioonideta juhul, kui tarbija ei nõustu tüüptingimustega. Gaasivõrk AS arvestas märkusega ning täiendas sõnastust, et tagada nõue, et tüüptingimuste muutmisest teavitamisel tuleb need teha teatavaks kõikidele klientidele ning võimaldada leping lõpetada ilma sanktsioonideta juhul, kui tarbija ei nõustu tüüptingimustega. 2. Konkurentsiameti seisukoht. Punktis 1.3 sätestatakse, et vastuolu korral varasemate võrguteenust käsitlevate kokkulepete ja tüüptingimuste vahel lähtutakse tüüptingimustest. Kas on mõeldud, et tüüptingimus tühistab varasema erikokkuleppe? MGS § 231 lõike 5 ja VÕS § 38 regulatsioon sätestab, et kui tüüptingimus on vastuolus lepingupoolte poolt eraldi kokku lepitud tingimusega, kehtib eraldi kokku lepitud tingimus. Seega pole Konkurentsiameti arvates seadusekohane varasem erikokkulepe tühistada tüüptingimustega. Gaasivõrk AS arvestas märkusega ning täiendas sõnastust. Mõeldud ei olnud võrgulepingu eritingimustes fikseeritud erikokkulepete tühistamist, vaid vastuolu varasemates lepingutes sisaldunud üldiste tingimustega. Samas möönab ettevõtja, et selline sõnastus ei ole piisavalt selge, mistõttu jäeti see lõplikust versioonist välja. 3. Konkurentsiameti seisukoht. Punktis 2.1.5 viidatakse võrguettevõtja andmebaasile. Kuidas võrguettevõtja andmebaas on seotud seadusest tuleneva andmevahetusplatvormiga (AVP)? Palume selgitada andmevahetuse protsessi peale kohustuslikku kaugloetavate mõõteseadmete andmeesitust andmevahetusplatvormiga. Gaasivõrk AS selgitas, et kõik mõõteandmed kogutakse esmalt võrguettevõtja andmebaasi, kust need edastatakse AVP-sse õigusaktide kohaselt (mõõteandmed on kaugloetavad igapäevaselt ning kohtloetavad kord kuus). Kaugloetavate arvestite mõõteandmed liiguvad võrguettevõtja andmebaasi igapäevaselt spetsiaalse tarkvara vahendusel. Kohtloetavate arvestite andmed sisestatakse võrguettevõtja andmebaasi kord kuus. Ettevõtja täpsustas, et peale kohustuslikku kaugloetavate mõõteseadmete paigaldamist jääb gaasivõrku endiselt suur hulk kohtloetavaid arvesteid (objektidel, kus tarbimine on alla 750m3 aastas). 4. Konkurentsiameti seisukoht. Punktis 2.1.13 toodud mõõtevahendi näidu definitsioon on eksitav, sest mõõtevahendi näit on näidu võtmishetkeks mõõtevahendit läbinud summaarne gaasikogus, mis ei ole arvelduste aluseks. Arvelduste aluseks on mõõdetud gaasi kogus, mis punkti 2.1.10 kohaselt on perioodi lõpu mõõtevahendi näidu ja perioodi alguse mõõtevahendi näidu vahe. Gaasivõrk AS arvestas märkusega. Täiendus „arvelduse aluseks olev“ täpsustas seda, millist mõõtevahendit silmas peetakse. Selguse mõttes asendas ettevõtja antud täpsustuse viitega punktile 5.8. 3 (11) 5. Konkurentsiameti seisukoht. Punktis 2.1.14 on loodud uus mõiste „kliendipaigaldis“, mis on MGS § 2 punktis 2 toodud „tarbijapaigaldise“ mõiste ja „teise võrguettevõtja võrgu“ mõiste summa. Seetõttu tuleks sõna „sh“ asendada sõnaga „ja“. Gaasivõrk AS leidis, et paigaldis ei saa olla samaaegselt tarbijapaigaldis ja võrk MGS tähenduses, siis on tegemist alternatiivsete variantidega, mistõttu asendasime lühendi „sh“ sõnaga „või“. Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga. 6. Konkurentsiameti seisukoht. Konkurentsiamet leiab, et punktis 3.6 toodud „Võrguettevõtja tagab, et ühekordse katkestuse kestus ja katkestuste summaarne kestus aastas ei ületa õigusaktides sätestatud aega.“ on paljasõnaline ega anna tarbijale konkreetset vastust katkestuste kestuse suhtes. Kuna katkestuste piirnormid on kehtinud juba pikka aega ning puudub teave ka nende muutmise vajadusest, siis peaks siin ära tooma MGS § 261 lõike 5 normid. Gaasivõrk AS ei nõustunud Konkurentsiameti märkusega. Võttes arvesse, et käimas on mitmete energiaturu regulatsioonide ülevõtmise täpsustamise protsess, ei ole MGS vastavate tingimuste muutmine välistatud. Arvestades tüüptingimuste muutmise protsessi keerukust ning asjaolu, et liiga sage tüüptingimuste muutmine on ka tarbija jaoks koormav, ei pea ettevõtja mõistlikuks lisada tüüptingimustesse õigusaktides üheselt sätestatud tingimusi. Ettevõtja juhib tähelepanu asjaolule, et analoogselt on lubatud katkestuse kestus reguleeritud ka alates 01.03.2019 kehtivates „Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A“ (edaspidi Elektrilevi tüüptingimused) (p 3.9). Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga. 7. Konkurentsiameti seisukoht. Punktis 3.6 toodud väide, et võrguettevõtja ei vastuta gaasi ülekande teenuse osutajast tingitud gaasivarustuse katkestuse eest, ei ole korrektne. Klient ei pea uurima, mis põhjustas gaasi katkestuse, mis tekitas kahju ja kulutusi. Gaasivõrgud AS vastutab kliendi ees (lepingu alusel) ka Elering AS poolt põhjustatud katkestuste eest. Võrguettevõtja nõuab kahju ja kulutused süsteemihalduri katkestuste eest sisse süsteemihaldurilt. Gaasivõrk AS arvestas märkusega osaliselt. Konkurentsiamet on 13.04.2018 kooskõlastanud „Elering AS gaasi siseriikliku ülekandeteenuse tüüptingimused“, mille punktiga 7.4 on välistatud kahju või kulutuste hüvitamine juhul kui Elering AS on kehtestanud süsteemivastutuse täitmiseks gaasisüsteemi kasutamise tehnilisi piiranguid või andnud kliendile (Gaasivõrk AS) kohustuslikke korraldusi tarbijate gaasitarbimise piiramiseks või katkestamiseks. Seega ei ole võrguettevõtjal võimalik süsteemihalduri katkestuste eest nõuda kahju ja kulutusi sisse süsteemihaldurilt. Konkurentsiameti märkusega arvestamise korral jääks süsteemihalduri tegevuse tõttu tekkinud kahju võrguettevõtja kanda, mida ei saa pidada mõistlikuks ega põhjendatuks. Ettevõtja leidis, et Konkurentsiameti poolt välja toodud kahju ja kulutuste hüvitamise loogika on rakendatav sellise kahju ulatuses, mis kuulub Elering AS poolt hüvitamisele, st kahju mis on tekkinud Elering AS õigusvastase tegevuse või korralduse tõttu. Vastav täiendus on tüüptingimustesse lisatud. Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga. 4 (11) 8. Konkurentsiameti seisukoht. Konkurentsiamet leiab, et punktis 3.10 toodud „3.10. Klient kohustub tagama gaasi tarbimise vastavalt kokku lepitud tarbimisrežiimile.“ on mitmeti mõistetav. Selle kohaselt ei tohiks tarbija kasutada väiksemat kui tarbimisrežiimis kokkulepitud võimsust. Kohustada saab mitte ületama kokkulepitud tarbimisvõimsust, kuid väiksema võimsusega võib ikka tarbida. Gaasivõrk AS ei nõustunud märkusega. Gaasivõrk AS selgitas, et gaasi mõõtevahend valitakse vastavalt kliendi soovitavale tarbimisrežiimile (planeeritav tarbimismaht ja võimsus). Erinevat tüüpi gaasiarvestitel on kindel mõõtepiirkond – nii minimaalne kui ka maksimaalne piir, millest väiksema või suurema tarbimise korral ei mõõda mõõtevahend korrektselt või halvimal juhul saab mõõtevahend kahjustada. Seetõttu on oluline, et kui suurtarbija soovib pikema aja jooksul tarimismahtu vähendada, kooskõlastatakse see eelnevalt võrguettevõtjaga, et vajadusel saaks teha mõõtesüsteemis vajalikud muudatused. Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga. 9. Konkurentsiameti seisukoht. Punktis 3.11 kasutab ettevõtja mõistet „oluliselt erinev tarbimisrežiim“ seda lähemalt selgitamata. Konkurentsiamet leiab, et oluliselt erinev tarbimine tuleks defineerida, sest toob kaasa tõsiseid tagajärgi kliendile. Ei tohiks jääda muljet, et see on meelevaldne. Gaasivõrk AS arvestas märkust osaliselt. Ettevõtja mõistis Konkurentsiameti muret kliendile tekkida võivate tagajärgede osas, mistõttu jättis välja tarbimisrežiimi ühepoolse muutmise võimalus. Mõiste „oluline“ kasutamist peab ettevõtja siiski vajalikuks ning see on ka tavapärane. Antud tingimuses tuleb mõistet „oluline“ tõlgendada sarnaselt võlaõigusseaduse (VÕS) mõistega „oluline lepingurikkumine“, millega välistatakse tingimuse rakendamine väiksemate rikkumiste korral. Seega on antud mõiste kasutamine tarbija huvides. Gaasivõrk AS otsustas ka punkti 3.12 välja jätta, kuivõrd antud tingimus reguleerib lepingu eelset olukorda ning on sisuliselt reguleeritud MGS-iga. Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga. 10. Konkurentsiameti seisukoht. Punkt 3.16 kohustab klienti tagama seadmetele ligipääsu võrguettevõtja poolt soovitud ajal. Konkurentsiamet leiab, et punkti tuleks täiendada osaga, mis selgitaks kuidas klient võrguettevõtja soovist teada saab. Gaasivõrk AS arvestas Konkurentsiameti märkusega. 11. Konkurentsiameti seisukoht. Palume põhjendada punktis 3.17 kasutatud tähtaegu 7 ja 14 kalendripäeva. Kuidas toimetab võrguettevõtja juhul kui tarbija on näiteks 3 nädalat haiglas või reisil? Gaasivõrk AS arvestas märkusega. Tegemist on üldjuhul lepingulises suhetes aktsepteeritavate ja mõistlike reageerimise tähtaegadega. Samas ei ole olnud ettevõtja eesmärk välistada põhjendatud juhtudel teisiti kokku leppimist, mistõttu täiendati lause viimast osa sõnaga „üldjuhul“. 12. Konkurentsiameti seisukoht. Konkurentsiamet palub selgitada kui pikk on punktis 3.18 toodud ajavahemik „viivitamatult“? 5 (11) Gaasivõrk AS selgitas, et mõiste „viivitamatult“ tähendab võlaõigusseaduse ja kohtupraktika kohaselt seda, et vastav toiming tuleb teha esimesel võimalusel. Viivitamatu teavitamine on antud juhul oluline vältimaks tühisõite või ebavajalike toimingute teostamist, mis suurendaksid ebamõistlikult võrguettevõtja kulusid ja seega ka võrguteenuse tariifi. Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga. 13. Konkurentsiameti seisukoht. Konkurentsiamet palub selgitada, miks punktis 4.2 piiratakse eraldi korteriomanikega lepingu sõlmimist kuni 10 korteriomandiga. Konkurentsiamet leiab, et kui kõik maja korteriomanikud on nõus ja võrguettevõtja nõuded mõõtmisele ning eraldi katkestamisele on täidetud, siis piirarv ei ole mõistlik. Gaasivõrk AS selgitas, et Korteriomandi- ja korteriühistuseadusest (KrtS), § 34 lg 2 kohaselt valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset (sh kinnistu sisest gaasitorustikku) korteriühistu kaudu. Sellest lähtuvalt on kehtestatud ka nõue, et kortermajade puhul sõlmitakse leping korteriühistuga. Punktiga 4.2 tehakse üldpõhimõttest erisus, tuginedes KrtS § 24 lõikele 3, mille kohaselt ei pea korteriühistul olema juhatust kui korteriomandite arv ei ole suurem kui kümme. KrtS sätestab selliste korteriühistute suhtes ka teisi erandeid, millega seadusandja on sisuliselt aktsepteerinud seda, et alla 10 korteriga majade puhul ei pea maja haldamine ja majandamine toimuma ilmtingimata korteriühistu kaudu. Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga. 14. Konkurentsiameti seisukoht. Konkurentsiamet leiab, et punkti 4.2 viimane lause ei ole asjakohane, sest korteripõhises lahenduses toimub gaasi üleandmine kliendile korteri mõõteseadme alusel. Küll tuleks eraldi sõnastada siin korteriühistu vastutus kliendipaigaldises asuva gaasi eest. Gaasivõrk AS ei nõustu märkusega. Lepinguga ei saa panna kohustusi ja vastutust lepingu pooleks mitte olevale kolmandale isikule, st korteriomanikuga sõlmitava lepinguga ei saa sätestada korteriühistu vastutust. Antud lause eesmärk on selgelt välja tuua, et isegi juhul kui võrguettevõtja sõlmib võrgulepingud korteriomanikega, ei tule võrguettevõtjale üle korteriomanike kui hoone kaasomanike vastutus kaasomandis oleva gaasitorustiku ega selles oleva gaasi eest (nt omaniku kohustus läbi viia gaasipaigaldise kontroll iga nelja aasta tagant). Analüüsinud ettevõtja põhjendusi, Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga. 15. Konkurentsiameti seisukoht. Konkurentsiamet palub punkti 4.3 sõnastust täpsustada, et “sõlmitud varasemad võrgulepingud”. Gaasivõrk AS arvestas märkusega. 16. Konkurentsiameti seisukoht. Konkurentsiamet palub viia punktide 5.2 ja 6.1 sõnastus omavahel kooskõlla – kasutada üht või teist varianti. Punkti 6.1 kohaselt on võimalik mõõtevahendi paigaldamine ka liitumispunkti, 5.2 räägib lähedale paigutamisest. Gaasivõrk AS arvestas märkusega. 17. Konkurentsiameti seisukoht. Punktis 5.3 käsitletakse kaugloetava arvesti kasutamisest muudel juhtudel. Konkurentsiamet on 6 (11) seisukohal, et kui tarbija nõuab ning vastavad kulud katab, siis paigaldatakse võrguettevõtja poolt selline seade. Samuti võiks loobuda mõistest „mõistlik“, sest erinevad inimesed defineerivad seda erinevalt. Gaasivõrk AS ei nõustunud märkusega. Kaugloetava arvesti paigaldamisega seotud kuludele lisanduvad ka igakuised püsikulud (sh andmeside jm halduskulud). Kaugloetava arvesti paigaldamine korterisse on põhjendatud, kui see aitab kaasa energiasäästule, on majanduslikult mõistlik ja tehniliselt teostatav. Sellest on ka lähtutud MGS § 24 lõikes 13 toodud tarbimismahu kriteeriumi kehtestamisel. Kaugloetava arvesti paigaldamisel peab võrguettevõtja vajalikuks lähtuda vastutustundlikust energia- ja ressursisäästlikkuse põhimõttest. Analüüsinud ettevõtja põhjendusi, Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga. 18. Konkurentsiameti seisukoht. Konkurentsiamet ei pea punkti 5.4 nõuet kliendile varustada mõõtevahendit elektrienergiaga omal kulul põhjendatuks (MGS § 24 lõige 3) ja kooskõlas olevaks VÕS § 42 lõikega 1. Nõuet, et tarbija peaks võrguettevõtjale elektrienergiat tasuta jagama ei saa tüüptingimustesse panna. Kui konkreetsel juhul on mõõtmiseks vaja elektrienergiat, lepib võrguettevõtja selle kliendiga eraldi kokku. Gaasivõrk AS arvestas märkusega osaliselt. Mõõtevahendi elektrienergiaga varustamise vajadus sõltub kliendi gaasi tarbimise mahust. Reeglina on mõõtevahendi elektrienergiaga varustamine vajalik üksnes suurte või väga suurte tarbimismahuga objektidel. Seejuures tarbib mõõtevahend elektrienergiat väga väikeses koguses, mistõttu eraldi lepingu sõlmimine ei ole mõistlik. Ettevõtja nõustub, et tavatarbija jaoks võib antud säte tekitada põhjendamatut kartust kohustuse ees, millega teda tegelikult ei koormata. Seetõttu täiendati punkti sõnastust selliselt, et juhul kui elektrienergiaga varustamine on vajalik, lepitakse eritingimustes see selgelt kokku. Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga. 19. Konkurentsiameti seisukoht. Konkurentsiameti arvates tekitab segadust punktis 5.9 kasutatud sõna „lisaks“, sest punkt 2.1.2 defineerib igakuise arvestusperioodi ja 5.11 defineerib näidu esitamise õigeaegsuse. Seega millisele arvestusperioodile lisaks tuleb esitada 5.9.1 arvestusperioodi lõpu näit? Gaasivõrk AS arvestas märkusega ja muutis sõnastust selgemaks. 20. Konkurentsiameti seisukoht. Konkurentsiamet palub ettevõtjal selgitada, kas ka kohtloetavalet tarbijatel on EIC kood ja andmed esitatakse AVP-le? Lisaks palume põhjendada punktis 5.14.1 toodud viimase kolme kalendrikuu piirangut. Gaasituru toimimise võrgueeskirja § 18 lõige 2 võimaldab tagasiulatuvalt korrigeerida 12 kuu andmeid alates mõõtmise esialgsest teostamisest. Konkurentsiamet on seisukohal, et seda peaks järgima ka arveldustel. Praegusel kujul kahjustab see lepingu osapoolt (klienti) ebamõistlikult (VÕS § 42 lõige 1). Gaasivõrk AS selgitas, et olenemata arvesti tüübist on kõikidel klientidel ja kõikidel mõõtepunktidel EIC kood ja andmed esitatakse AVP-le vastavalt õigusaktides sätestatud sagedustele. Punktis 5.14.1 toodud viimase kolme kalendrikuu piirang on tingitud sellest, et bilansilepinguga määratud korrektsiooniperiood on 3 kuud – nimetatud perioodi ulatuses teostab turuosaliste 7 (11) vahelist bilansiarvestust süsteemihaldur. Kui andmeid korrigeeritakse varasemas perioodis, siis turuosaliste vahelist bilansi ümberarvestust süsteemihalduri poolt ei teostata, mistõttu kaasneb sellisel juhul ümberarvestuse teostamisega ebamõistlik halduskoormus (eeldab täiendavat IT arendust või mahukat igakuist käsitsi arvutamist) ja täiendavaid kulusid nii võrguettevõtjale kui ka müüjatele (klient võib olla vahetanud müüjat). Võrguettevõtja ei nõustu Konkurentsiameti seisukohaga, et tegemist on ebamõistlikult kahjustava tingimusega. Juhime tähelepanu, et korrigeerimise vajadus on reeglina tingitud kliendi poolse näidu teatamise kohustuse rikkumisest. Võrguettevõtja ei pea mõistlikuks teha ebamõistlikke kulutusi (teiste klientide arvelt) soodustamaks kliendi poolt lepingu rikkumist. Punkti 5.14 on täiendatud selliselt, et ümberarvestus teostatakse varasema perioodi osas juhul, kui tarbimisandmete korrigeerimise vajadus ei ole tingitud kliendi poolt lepingust tuleneva kohustuse mittekohasest täitmisest. Analüüsinud ettevõtja põhjendusi, Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga. 21. Konkurentsiameti seisukoht. Punktis 6.1 viidatakse kliendi kohustustele punktis 5.3, kuid punkt 5.3 ei pane kliendile mingeid kohustusi. Kas siin on viitamisega eksitud? Gaasivõrk AS arvestas märkusega ning parandas sõnastust. 22. Konkurentsiameti seisukoht. Konkurentsiamet leiab, et punktis 7.6 toodud päevatasu arvutus kasutades IT vahendeid võiks olla täpne ja jagamine 30-ga võiks asendada päevade arvuga kuus. Lisaks on punktis viide punktile 6.10, mida ei eksisteeri. Gaasivõrk AS arvestas märkusega ning muutis sõnastust. 23. Konkurentsiameti seisukoht. Konkurentsiamet palub selgitada, kas punktis 7.10 toodud „teatud miinimumväärtus“ on kõigile klientidele ühine või lepitakse see kokku eritingimustes. Kas see “teatud miinimumväärtus” on kuskil eelnevalt avaldatud? See on oluline koosmõjus punktiga 7.11, sest punkti 7.10 tingimuse täitumisel ei saadetagi arvet ning sel juhul nõuda kliendi teatamist on ebamõistlik. Punktide 7.10 ja 7.11 sisud tuleks omavahel seostada, et ei tekiks arusaamatusi. Gaasivõrk AS arvestas märkusega. Ettevõtja nõustus, et punktide 7.10 ja 7.11 koosmõjus võib tekkida arusaamatusi kliendi kohustuste täitmisel. Seepärast punkt 7.11 on välja jäetud. Ettevõtja juhib tähelepanu asjaolule, et punktis 7.10 on kasutatud sõnastust „kliendile teatatud miinimumväärtusest“. Üldjuhul avaldatakse selline info veebilehel, kuid ei saa ka välistada, et klientidele muul viisil teatamist (nt e-posti teel). Võrguettevõtja ei pea vajalikuks teatamise viisi täpsemalt määratleda. Üldjuhul on arve miinimumväärtus kõikidele klientidele sama, kuid vastu tulles kliendi soovile, võib olla mõistlik leppida kokku erinevalt. Analüüsinud ettevõtja põhjendusi, Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga. 24. Konkurentsiameti seisukoht. Punktis 7.14 toodud viivise määr 0,06% on VÕS § 113 lõike 1 kohaselt muutuv (alusintressimäär võib muutuda), mistõttu tuleks see siduda VÕS regulatsiooniga, mitte konkreetse protsendimääraga. 8 (11) Gaasivõrk AS ei nõustunud märkusega. VÕS ei välista konkreetse viivise määra kehtestamist tüüptingimustes ning praktikas määratakse viivise määr ka tarbijatega sõlmitavates lepingutes kindla numbrilise väärtusena. Kliendi jaoks on oleks viide VÕS §-le 113 ebaselgem, kuna tegeliku viivise suuruse välja selgitamiseks ei piisaks üksnes VÕS-i vastava sätte leidmisest. Tüüptingimuste kasutaja kohustus on tagada, et viivise määr ei oleks ebamõistlikult suur. Sellega on võrguettevõtja tüüptingimustes arvestatud. Analüüsinud ettevõtja põhjendusi, Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga. 25. Konkurentsiameti seisukoht. Punktis 7.17.1 toodud „3 korda üle 20 päeva või üle 50 päeva kokku“ on segadust tekitav, sest 3x20 = 60. Segaduse vältimiseks teeme ettepaneku kasutada kas esimest varianti (rohkem kui 3 korda üle 20 päeva) või teist varianti (rohkem kui 50 päeva kokku). Gaasivõrk AS arvestas märkusega osaliselt. Tegemist on kahe sisuliselt erineva olukorraga. Määratlusega „3 korda üle 20 päeva“ on silmas peetud kliendi poolseid korduvaid maksekohustuse rikkumisi, samas kui määratlusega „üle 50 päeva kokku“ on silmas peetud pikaajalisi rikkumisi, mis ei pruugi olla korduvad. Selguse mõttes asendati sõna „kokku“ sõnaga „järjest“. Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga. 26. Konkurentsiameti seisukoht. Konkurentsiamet soovitab punkti 8.2 loetelu täiendada ette teatamise tähtaegadega, sest punkt 8.4 on paljasõnaline ega anna vastust ette teatamise tähtaegadele. Gaasivõrk AS arvestas märkusega. Etteteatamise tähtajad lisati tüüptingimustesse (jagades punkti 8.2 kaheks punktiks ning punkti 8.4 jäeti välja). 27. Konkurentsiameti seisukoht. Konkurentsiamet soovitab täiendada punkti 8.7 lisaks võrguettevõtjale ka võrguettevõtja poolt määratud isikuga, sest ka määratud isik peaks arve esitama võrguettevõtja hinnakirja alusel võrguettevõtja kaudu. Gaasivõrk AS ei nõustu märkusega. Kuna „määratud isiku“ all on silmas peetud isikut, kes teostab võrgutoimingu punkti 1.4 alusel ja esitab kliendile sellekohase tasunõude, siis on tegemist VÕS tähenduses nõude loovutamisega, millisel juhul läheb nõue üle muutumatul kujul (st määratud isikul on õigus nõuda tasu samas ulatuses, mis võrguettevõtja). Seega ei ole vajalik punkti 8.7 täpsustada. Analüüsinud ettevõtja põhjendusi, Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga. 28. Konkurentsiameti seisukoht. Konkurentsiamet palub täiendada 9.peatükki täiendava punktiga sõnastuses: “Võrgulepingu lõpetamise või taganemise soovist tuleb teisele poolele teatada kirjalikus, kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis.” Gaasivõrk AS ei nõustunud märkusega. Peatükki 9 ei ole vaja vorminõudega täiendada, see on reguleeritud tüüptingimuste punktiga 12.2 (varem 12.3), mille kohaselt loetakse vahetut õiguslikku tagajärge kaasatoov teade (eelkõige rahalisi nõudeid või kohustusi tekitav või võrgulepingu kehtivust mõjutav teade) kohaselt esitatuks, kui see on esitatud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kirjalikku taasesitamist võimaldava vormiga on hõlmatud ka elektrooniline vorm. Samuti on antud punktis ka selgelt fikseeritud, et kirjaliku 9 (11) vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. Analüüsinud ettevõtja põhjendusi, Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga. 29. Konkurentsiameti seisukoht. Punktis 9.11 viidatakse punktidele 8.10.2 ja 8.10.3, mida ei eksisteeri. Gaasivõrk AS arvestas märkusega ning parandas viited. 30. Konkurentsiameti seisukoht. Konkurentsiamet leidis, et punktis 10.6 pole sobilik kasutada mõistet „pool“ vaid tuleks kasutada mõistet „võrguettevõtja“, sest kliendi kohustuse rikkumine saab olla peamiselt rahaline, mida hüvitatakse viivisega. Punkti 10.6 regulatsiooni ei ole mõistlik rakendada ka kliendi muude rikkumiste (mõõteseadme süüline hävimine, juurdepääsu mittetagamine jms) puhul. Lisaks Konkurentsiamet palus selgitada kahju suuruse arvestamise arvaluseid. Gaasivõrk AS ei nõustunud märkusega. Puntki 10.6 ühepoolseks muutmine ei välistata seadusest tulenevat vastutust ning tekitatud kahju hüvitamise kohustus jääb alles piiramatuna. See ilmselt ei ole ka märkuse eesmärk. Kui märkuse mõte on välistada täielikult kliendi vastutus tekitatud kahju eest, siis sellega ei saa nõustuda. Kliendi poolt võrguettevõtjale muu varalise kahju tekitamine ei ole välistatud (nt arvesti kahjustamine). Ettevõtja juhib tähelepanu asjaolule, et analoogselt on kahju hüvitamine reguleeritud ka alates 01.03.2019 kehtivates Elektrilevi tüüptingimustes (p 11.8). Kahju hüvitamise maksimaalse suuruse piiramisel on lähtutud mõistlikkuse põhimõttest, ning eelkõige on see pandud kliendi kaitseks. Analüüsinud ettevõtja põhjendusi, Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga. 31. Konkurentsiameti seisukoht. Konkurentsiamet leiab, et punktis 10.7 toodud sanktsioon elektrikatkestuse korral üle 24 tunni ei ole mõistlik ega põhjendatud. Elektrikatkestusest tarbijapaigaldises ei pruugi klient teadlik olla, kui ta seda igapäevaselt ei kasuta. Kliendi elektrienergia kasutamiseks võrguettevõtja poolt on vaja eraldi kokkulepet, kus lepitakse kokku ka toimingutes elektrikatkestuste korral. See ei ole antud tüüptingimuste teema. Lisaks palub Konkurentsiamet selgitada, millistest kaalutlustest lähtudes on jõutud suuruseni „20% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuutasu alammäärast täistööajaga töötamise korral“. Gaasivõrk AS ei nõustu märkusega. Mõõtevahendi elektrienergiaga varustamine on reeglina vajalik üksnes suurte või väga suurte tarbimismahuga objektidel. Selliste objektide puhul ei ole reeglina tegemist pelgalt tühjalt seisva hoone kütmisega ning on vähe tõenäoline, et klient ei ole elektrikatkestusest teadlik. Võttes arvesse puntki 5.4 täiendamist, on ka välistatud olukord, kus klient ei ole elektrienergiaga varustamise vajadusest teadlik. Leppetrahvi suuruse määratlemisel on lähtutud sellest, et seadmete kahjustamise ja arvesti elektrita jätmise tõttu on vajalik objektile välja sõita ning olukorra lahendamisega tegelevad mitmed erinevad spetsialistid (arvestatud on keskmisel kuni 50 km läbisõidu ning spetsialistide tööaja kuluga kokku 2,8 tundi). Kuivõrd tegemist on tööjõu- ja transpordikuludega, mis muutuvad kiirelt, ei ole mõistlik määrata trahvi suurust kindla summana. Analüüsinud ettevõtja põhjendusi, Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga. 32. Konkurentsiameti seisukoht. Konkurentsiamet palub selgitada punkti 10.8 põhjendusi. Kuidas ligipääsu mitte tagamine ja 10 (11) gaasivarustuse katkestamine on seotud katkestatud gaasivarustuse omavolilise taastamisega? Nii punkt 3.16 ega punkt 8 ei ole kuidagi seotud ebaseadusliku võrguteenuse kasutamisega, küll on seda katkestuse omavoliline taastamine. Gaasivõrk AS arvestas märkusega. Punkt on asendati sätetega, mille kohaselt on võrguettevõtjal õigus nõuda leppetrahvi ligipääsu mitte tagamise (punkt 10.8) või gaasivarustuse omavolilise taastamise korral (p 10.9). Punkti 10.8 leppetrahvi määr on seatud analoogselt Elektrilevi tüüptingimuste punktiga 11.12. Punkti 10.9 leppetrahvi määr on seatud sama, mis punktis 10.7, kuna rikkumisega kaasnevad toimingud on võrguettevõtja jaoks sarnased. Lisaks rakendub punkt 10.9 üksnes kliendi tahtliku (teadliku) rikkumise korral, mistõttu on suurem trahvimäär põhjendatud. Analüüsinud ettevõtja põhjendusi, Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga. 33. Konkurentsiameti seisukoht. Punkti 11.3 kohaselt vastab võrguettevõtja pretensioonile 10 tööpäeva jooksul. Punktis 7.15 toodud pretensiooni tähtajaks on 10 päeva. Kumb variant on õige? Lisaks tüüptingimustes on läbivalt segamini päevad, kalendripäevad ja tööpäevad. Palume selle läbivalt korda teha, nt kalendripäevad ja tööpäevad. Gaasivõrk AS arvestas märkusega ning viis sisse vajalikud muudatused. 34. Konkurentsiameti seisukoht. Lähtudes kohtupraktikast ei pea Konkurentsiamet punktis 12.4.2 toodud meedet „teade on saadetud postiasutuse kaudu tähitud kirjaga poole poolt näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis (5) kalendripäeva“ kätte saaduks. Riigikohtu Halduskolleegiumi Kohtuotsuses nr 3-3-1-74-12 punktis 23 leiab kohus, et ainuüksi tähitud kirja saabumise teate postkasti panekuga ei ole tahteavaldust kätte saadud. Kätte saaduks saab lugeda teadet, mille kohta on võrguettevõtja postiasutuselt saanud kätte toimetamise teate. Vaja on kättesaamise kinnitust või teha uus katse (Riigikohus ei ole täpsustanud, millises vormis täpselt, kuid on viidanud nt kulleri kasutamise võimalusele). Gaasivõrk AS arvestas märkusega. Ettevõtja nõustus, et teate kätte saaduks lugemisel tuleb lähtuda seadustest ja kohtupraktikast ning seetõttu jäeti punkti 12.4 tervikuna välja. Lisaks täpsustati punkti 12, tuues sarnaselt Elektrilevi tüüptingimustele sisse ka suulise teavitamise ning hinnakirja muutmisest teavitamise veebilehe vahendusel (tüüptingimuste punkt 12.3). Analüüsinud ettevõtja põhjendusi, Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga. 35. Konkurentsiameti seisukoht. Konkurentsiamet leiab, et punkt 12.7 on paljasõnaline, ega teavita klienti, milliseid andmeid saab klient võrguettevõtja käest (MGS § 8 lõige 51) ja milliseid andmeid AVP-lt (Gaasituru toimimise võrgueeskiri § 17). Konkurentsiamet soovitab need siia lisada. Gaasivõrk AS arvestas märkusega osaliselt. Puntki 12.7 on täiendatud viitega sellele, et kliendil on võimalik oma tarbimisandmeid näha võrguettevõtja veebilehe (st iseteeninduse) vahendusel. Sarnaselt Elektrilevi tüüptingimustele (p 6.12) ei ole kliendile väljastatavate tarbimisandmete loetelu täpsemalt määratletud, kuna õigusaktid võivad muutuda. Analüüsinud ettevõtja põhjendusi, Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga. 11 (11) 4. Kokkuvõte Konkurentsiamet, töötanud läbi 04.11.2019 lõplikus versioonis kooskõlastamiseks esitatud Tüüptingimused, jõudis järeldusele need on võimalik kooskõlastada. Konkurentsiamet selgitas välja, et tüüptingimused on kooskõlas MGS § 10 lõike 5, § 231 lõike 4 ning VÕS § 42 lõike 1 ja 2 sätetega. Konkurentsiamet on seisukohal, et Gaasivõrk AS-i gaasi võrgulepingu tüüptingimused ei piira teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et oleks küsitav lepingu eesmärgi saavutamine ning need on võrguteenuse kasutaja õiguste ning kohustuste osas tasakaalus ja võimaldavad mõlemal poolel realiseerida nii seadusest, kui lepingust tulenevaid õigusi ning kohustusi. Eeltoodu alusel ning juhindudes MGS § 101 lõikest 5, § 231 lõigetest 3 ja 4, § 37 lõikest 1 ja lõike 3 punktist 15, HMS § 14 lõikest 1, VÕS § 42 lõigetest 1 ja 2 otsustan: kooskõlastada „Gaasivõrk AS võrgulepingu tüüptingimused“ käesoleva otsuse lisas toodud redaktsioonis. Käesoleva otsusega mittenõustumise korral on isikul õigus esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Märt Ots peadirektor Lisa: „Gaasivork AS vorgulepingu tuuptingimused.pdf“
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel