AS Gaasivõrk võrgulepingu tüüptingimused
1. Üldsätted
1.1. Gaasi võrguteenuse osutamise tüüptingimused (edaspidi tüüptingimused) reguleerivad
gaasi võrguteenuse osutamist AS Gaasivõrk (edaspidi võrguettevõtja) poolt tema
võrgupiirkonnas asuvale gaasi võrguteenuse tarbijale, sh teisele võrguettevõtjale, kelle
tarbijapaigaldis või võrk on ühendatud võrguettevõtjale kuuluva võrguga ja kellega on
sõlmitud võrguteenuse osutamise leping (edaspidi klient). Tüüptingimused ei reguleeri
suhteid, mis tekivad gaasi sisenemisel võrguettevõtjale kuuluvasse võrku.
1.2. Võrguteenuse osutamiseks sõlmivad klient ja võrguettevõtja gaasi võrguteenuse
osutamise lepingu (edaspidi võrguleping), mis koosneb käesolevatest
tüüptingimustest, poolte poolt allkirjastatud eritingimustest (edaspidi eritingimused),
nende lisadest ning võrguettevõtja kehtestatud hinnakirjast, sõltumata sellest, kas
hinnakiri on võrgulepingule lisatud.
1.3. Tüüptingimused kohalduvad kõikidele sõlmitavatele võrgulepingutele ja varem
sõlmitud võrguteenust käsitlevate kokkulepetele sõltumata sellest, kas tüüptingimused
on eritingimustele lisatud või mitte.
1.4. Võrguettevõtja võib võrgulepingus ettenähtud kohustusi täita ise või kasutada
kohustuste täitmiseks kolmandaid isikuid. Võrguettevõtja nimetatud isik on volitatud
täitma võrguettevõtja kohustusi ja õigusi enda nimel ja arvel. Võrgulepingu sõlmimisega
on klient kinnitanud oma nõusolekut selliseks võrguettevõtja kohustuste ja õiguste
üleandmiseks ning valmisolekut vastutada oma kohustuste täitmise eest kas
võrguettevõtja või tema nimetatud kolmanda isiku ees.
2. Mõisted
2.1. Võrgulepingus kasutatakse mõisteid eelkõige maagaasiseaduses ja selle alusel antud
määrustes, mõõteseaduses ning seadme ohutuse seaduses sätestatud tähenduses,
õigusaktides puuduvaid või täiendamist või selgitamist vajavaid mõisteid kasutatakse
järgnevas tähenduses:
2.1.1. andmevahetusplatvorm on maagaasiseaduse § 102 alusel loodud digitaalne
keskkond turuosaliste vahel andmete vahetamiseks;
2.1.2. arvestusperiood on ajavahemik, mis algab kalendrikuu esimese päeva
hommikul kell 7.00 ja lõpeb järgmise kalendrikuu esimese päeva hommikul kell
7.00 Eesti vööndiaja järgi;
2.1.3. gaas on igasugune jaotusvõrgu kaudu edastatav gaas, sh maagaas,
biometaan, biomassist saadav gaas ja muud liiki gaas, kui see vastab gaasi
kvaliteedinõuetele ning seda saab tehniliselt ja ohutult sisestada jaotusvõrku
ning selle kaudu edastada.
2.1.4. gaasi rõhk on gaasitorustikus oleva gaasi absoluutse rõhu ja õhurõhu vahe;
2.1.5. kaugloetav arvesti on mõõtevahend, mis võimaldab mõõteandmete
automaatset edastamist võrguettevõtja andmebaasi;
2.1.6. korterelamu on elamu, milles on kaks või enam korteriomandit;
2.1.7. leppekoguse mõõtur on gaasiarvestiga ühilduv mõõtevahend, mis
automaatselt teisendab mõõtetingimustel mõõdetud gaasi koguse
leppetingimustele vastavaks gaasi koguseks;
2.1.8. leppetingimused on gaasi temperatuur 20°C ja gaasi absoluutne rõhk 1,01325
baari;
2.1.9. liitumispunkt on võrguettevõtjale kuuluva võrgu ja kliendipaigaldise
ühenduskoht;
2.1.10. mõõteandmed on mõõtevahendi näidud vastava perioodi alguses ja lõpus ning
näitude vahena esitatud mõõdetud gaasi kogus kuupmeetrites (m³) ja
õigusaktide kohaselt teisendatud gaasi kogus energiaühikutena kilovatt-
tundides (kWh);
2.1.11. mõõtepunkt on koht gaasitorustikul, kus mõõdetakse toru ristlõiget läbivat gaasi
kogust;
2.1.12. mõõtevahend on gaasiarvesti, leppekoguse mõõtur või muu seade, mida
kasutatakse üksi või koos ühe või mitme lisaseadmega mõõtepunkti läbiva
gaasi koguse mõõtmiseks ja esitamiseks;
2.1.13. mõõtevahendi näit on punktis 5.8 nimetatud mõõtevahendilt loetav gaasi
koguse, kui mõõtesuuruse, arvväärtus kuupmeetrites;
2.1.14. kliendipaigaldis on ühel või mitmel kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse
moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende
teenindamiseks vajalikul maal omavahel ühendatud gaasitorustike talitluslik
kogum kliendi varustamiseks gaasiga, või teise võrguettevõtja võrk;
2.1.15. tarbimisrežiim on võrguettevõtja ja kliendi vahel kokku lepitud gaasi tarbimise
olulised parameetrid, sh tarbimisvõimsus, mille alusel toimub võrguteenuse
osutamine liitumispunktis või muus poolte poolt kokku lepitud punktis;
2.1.16. tarbimisvõimsus on teatud ajaühikus toru ristlõiget läbiv võrguettevõtja ja
kliendi vahel kokku lepitud maksimaalne gaasikogus;
2.1.17. võrguettevõtja veebileht on võrguettevõtja interneti kodulehekülg aadressil
www.gaasivork.ee;
2.1.18. võrgutoiming on toiming gaasivarustuse või võrguühenduse katkestamiseks või
taastamiseks;
2.1.19. ühisarve on võrguteenuse, aktsiisi ja müüdud gaasi eest gaasimüüja poolt
koostatav ja kliendile esitatav ühine arve;
2.1.20. võrguühendus on võrguettevõtja poolt loodud võimalus gaasi voolamiseks
võrgust kliendipaigaldisse.
3. Võrguteenuse osutamine ja kvaliteet
3.1. Võrguteenuse sisuks on võrguettevõtja poolt võrguettevõtjale kuuluva võrgu kaudu
gaasi jaotamine, gaasi tarbimiseks vajaliku püsiva võrguühenduse kindlustamine ning
võrgust tarbitava gaasi koguse mõõtmine ja mõõteandmete ning muude õigusaktides
ettenähtud andmete andmevahetusplatvormile esitamine.
3.2. Võrguteenuse osutamine ei hõlma gaasi müüki kliendile. Gaasi ostmiseks peab klient
sõlmima müügilepingu gaasimüüjaga. Gaasi müük toimub vastavalt gaasimüüja poolt
kehtestatud tingimustele. Kui kliendil ei ole kehtivat gaasimüügilepingut, siis loetakse
antud perioodil kliendi poolt tarbitud gaasimüüjaks võrguettevõtja nimetatud
gaasimüüja. AS Gaasivõrk nimetatud gaasimüüjaks on AS Eesti Gaas.
3.3. Võrguettevõtja osutab kliendile võrguteenust õigusaktides, liitumislepingus või
tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppes ning võrgulepingus sätestatud tingimustel ja
kvaliteediga.
3.4. Võrguettevõtja jaotab lõhnastatud gaasi.
3.5. Võrguettevõtja avaldab veebilehel hiljemalt iga kuu kolmandal tööpäeval eelmisel kuul
võrguettevõtjale kuuluva võrgu kaudu edastatud gaasi kaalutud keskmise koostise ning
alumise ja ülemise kütteväärtuse.
3.6. Kliendi gaasivarustust võib piirata või gaasivarustuse katkestada maagaasiseaduses
ja muudes õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Võrguettevõtja tagab, et
ühekordse katkestuse kestus ja katkestuste summaarne kestus aastas ei ületa
õigusaktides sätestatud aega. Katkestuse kestust hakatakse arvestama ajast, mil
võrguettevõtja sai teada või pidi teada saama katkestusest tema võrgus ja katkestuse
kestuse arvestus lõpeb ajal, mil kliendipaigaldise gaasivarustus on taastatud.
Käesolevas punktis nimetatud katkestuste hulka ei arvata katkestusi, mis on teostatud
punktide 8.2 ja 8.3 alusel või poolte kokkuleppel. Võrguettevõtja ei vastuta gaasi
ülekandeteenuse osutajast tingitud gaasivarustuse katkestuse eest ega hüvita sellest
tulenevat kahju ega kulutusi, välja arvatud juhul, kui ülekandeteenuse osutaja tegevus
või korraldused on olnud õigusvastased.
3.7. Võrguettevõtja poolt jaotatud gaasi üleandmine toimub liitumispunktis, kui pooled ei ole
eritingimustes kokku leppinud teisiti. Võrguettevõtja ei vastuta kliendipaigaldise ega
selles asuva gaasi eest. Kui ühe kliendipaigaldise kaudu on gaasivarustus tagatud
samaaegselt mitmele kliendile, siis toimub nendele klientidele gaasi üleandmine ühise
kliendipaigaldise liitumispunktis.
3.8. Liitumispunkti asukoht on määratletud võrgulepingu eritingimustes või liitumislepingus.
Kui poolte vahel puudub kirjalik kokkulepe liitumispunkti asukoha kohta, siis asub
liitumispunkt võrguettevõtjale kuuluva gaasitorustiku ja kliendi kinnisasja piiri lõikumise
kohas. Kui võrguettevõtjale kuuluv gaasitoru läbib kliendi kinnisasja piiratud asjaõiguse
või seadusest tuleneva talumiskohustuse alusel, asub liitumispunkt punktis, kus
võrguettevõtja võrgust hargneb kliendipaigaldist gaasiga varustav torustik.
3.9. Kliendi liitumispunkti tarbimisrežiim on määratletud võrgulepingu eritingimustes,
liitumislepingus või tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppes ning vastavalt millele on
võrguettevõtja seadistanud mõõtevahendi ja tarbimisvõimsust piiravad seadmed. Kui
poolte vahel puudub kokkulepe tarbimisrežiimi kohta, lähtutakse tegelikust gaasi
tarbimisest ja olemasoleva mõõtevahendi mõõtepiirkonnast.
3.10. Klient kohustub tagama gaasi tarbimise vastavalt kokku lepitud tarbimisrežiimile. Kui
klient soovib muuta tarbimisrežiimi, sõlmivad pooled tarbimisrežiimi muutmise
kokkuleppe, milles lepitakse kokku tarbimisrežiimi muutmise tingimused ning sellega
kaasnevate kulude hüvitamine.
3.11. Kui klient tarbib gaasi eritingimustes kokku lepitud tarbimisrežiimist oluliselt erinevalt,
on võrguettevõtjal õigus gaasivarustust piirata või see katkestada. Lisaks on
võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt tarbimisrežiimi muutmiseks vajalike kulude ja
tarbimisrežiimi rikkumisega võrguettevõtjale tekitatud kahju hüvitamist. Võrguettevõtja
teavitab klienti vastavast kavatsusest ja tarbimisvõimsuse muutmisega kaasnevatest
kuludest. Vajadusel peavad pooled läbirääkimisi tarbimisrežiimi säilitamiseks.
3.12. Pooled tagavad, et nende omandis või valduses olevad gaasipaigaldised vastavad
õigusaktidele, standarditele ja eeskirjadele, sh kohustub klient tagama, et
kliendipaigaldis ei halvendaks teise kliendi gaasiga varustamist või võrguettevõtjale
kuuluva võrgu tehnilisi parameetreid. Võrguettevõtja vastutab ja tagab temale kuuluva
võrgu korrasoleku, hooldamise ja nõuetele vastavuse kuni liitumispunktini. Klient
vastutab ja tagab kliendipaigaldise korrasoleku, hooldamise ja selle nõuetele vastavuse
alates liitumispunktist.
3.13. Klient on kohustatud tema hoones või kinnistul asuvaid võrguteenuse osutamiseks ja
gaasi koguse mõõtmiseks vajalikke seadmeid (sh gaasirõhu reguleerimise seade,
võrgu ning kliendipaigaldise vaheline sulgeseade, mõõtevahend) valdama
heaperemehelikult ja tagama nende puutumatuse, järgides muuhulgas võrguettevõtja
juhiseid ning võtma kasutusele mõistlikke meetmeid, et mitte ohustada seadmete
säilimist ja rikkumatust.
3.14. Klient on kohustatud teatama võrguettevõtjale viivitamatult punktis 3.13 nimetatud
seadmete kahjustustest, kaotsiminekust, puudumisest või hävimisest, samuti
mõõtevahendi vigastustest ja näitude mõjutamisest või moonutamisest.
3.15. Klient on kohustatud tagama võrguettevõtjale punktis 3.13 nimetatud seadmetele
ligipääsu gaasi koguse korrektse mõõtmise tagamiseks ja muude võrguteenuse
osutamisega seotud toimingute tegemiseks, sh võrgutoimingute teostamiseks,
mõõtevahendi seisukorra hindamiseks ja kontrollnäidu fikseerimiseks. Klient on
kohustatud seadmetele ligipääsu tagama võrguettevõtja poolt soovitud ajal, millest
võrguettevõtja teatab ette vähemalt 7 kalendripäeva. Kontrollnäidu fikseerimise
eesmärgil võib võrguettevõtja seadmetele ligipääsu taotleda ette teatamata.
3.16. Kui kliendil puudub võimalus tagada seadmetele ligipääs võrguettevõtja poolt soovitud
ajal, teavitab ta sellest võrguettevõtjat viivitamatult ning lepib võrguettevõtjaga 7
kalendripäeva jooksul kokku uue aja, mis üldjuhul ei või olla hilisem kui 14
kalendripäeva võrguettevõtja soovitud ajast.
3.17. Kui klient ei võimalda kokku lepitud ajal seadmetele ligipääsu ja ei ole sellest
võrguettevõtjat viivitamatult teavitanud, kohustub klient tasuma võrguettevõtjale
tühisõidu tasu vastavalt kehtivale hinnakirjale.
4. Erisused võrguteenuse osutamisel korterelamutele
4.1. Võrguettevõtja poolt jaotatud gaasi üleandmine korterelamus toimub korterelamu
liitumispunktis ning võrguettevõtja sõlmib võrgulepingu üksnes korteriühistu kui
korterelamu kliendipaigaldise eest vastutava isikuga, välja arvatud punktis 4.2
nimetatud juhul.
4.2. Võrguettevõtja võib korteriomanike ühise sooviavalduse kohaselt sõlmida
korteriomanikega eraldi võrgulepingud üksnes juhul, kui korterelamus on kuni 10
korteriomandit, mis kõik on varustatud nõuetekohase mõõtevahendiga ja
võrguettevõtjal on võimalik iga korteriomandi gaasivarustus katkestada
korteriomandisse sisenemata ning teiste korteriomandite gaasivarustust häirimata.
Sellisel juhul toimub võrguettevõtja poolt jaotatud gaasi üleandmine korterelamu
liitumispunktis ning võrguettevõtja ei vastuta korterelamu kliendipaigaldise ega selles
asuva gaasi eest.
4.3. Korteriühistuga võrgulepingu sõlmimise korral on võrguettevõtjal õigus ühepoolselt
lõpetada korteriomandi kohta eraldi sõlmitud varasemad võrgulepingud alates
korteriühistuga sõlmitud võrgulepingu kehtima hakkamise hetkest. Võrguettevõtja
teavitab korteriomanikke nendega sõlmitud võrgulepingute lõppemisest ning uue ühise
võrgulepingu jõustumisest 14 kalendripäeva ette.
5. Tarbitud gaasi koguse arvestamine
5.1. Võrguettevõtja tagab võrgust tarbitava gaasi koguse mõõtmise, mõõteandmete
kogumise ja töötlemise, peab sellekohast arvestust ning tagab andmevahetuse
andmevahetusplatvormiga vastavalt gaasituru toimimise võrgueeskirjale.
5.2. Kliendi poolt tarbitud gaasi koguse mõõtmiseks paigaldab võrguettevõtja omal kulul
võimalikult liitumispunkti lähedale ja kliendi poolt vastavalt võrguettevõtja poolt esitatud
nõuetele ettevalmistatud kohta mõõtevahendi, kui pooled pole kokku leppinud teisiti.
Arvestuse aluseks oleva mõõtevahendi ja liitumispunkti vahel ei tohi olla
mõõtevahendit, millega mõõdetakse kolmanda isikuga sõlmitud võrgulepingu alusel
tarbitava gaasi kogust. Kliendi soovil mõõtevahendi asukoha ja tüübi muutmist
käsitletakse kui tarbimisrežiimi muutmist.
5.3. Võrguettevõtja tagab maagaasiseaduses ettenähtud juhtudel mõõtepunkti varustamise
kaugloetava arvestiga. Muudel juhtudel varustab võrguettevõtja mõõtepunkti
kaugloetava arvestiga juhul, kui võrguettevõtja hinnangul on kaugloetava arvesti
paigaldamine tehniliselt teostatav ja majanduslikult mõistlik.
5.4. Kui mõõtevahendi püsivalt elektrienergiaga varustamise on vajalik, lepitakse
eritingimustes kokku, et klient tagab mõõtevahendi püsivalt elektrienergiaga
varustamise omal kulul. Sellisel juhul ei või klient ilma võrguettevõtja nõusolekuta
katkestada mõõtevahendi elektrienergiaga varustamist kauemaks kui 24 järjestikust
tundi. Kui klient soovib mõõtevahendi elektrienergiaga varustamise katkestada
pikemaks ajaks, siis peab ta selle võrguettevõtjaga eelnevalt kooskõlastama.
5.5. Võrguettevõtja tagab mõõtevahendite nõuetekohase hoolduse ja korrasoleku, kui
eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Kui mõõtevahend ei vasta seadusest
tulenevatele või tehnilistele nõuetele, vahetab võrguettevõtja mõõtevahendi nõuetele
vastava mõõtevahendi vastu välja ning klient on kohustatud seda võimaldama vastavalt
punktile 3.15. Mõõtevahendi väljavahetamise kulud kannab võrguettevõtja, välja
arvatud juhul, kui mõõtevahendi hävimine või kahjustumine on tingitud kliendi
tegevusest või tegevusetusest.
5.6. Klient on kohustatud tagama mõõtevahendi ja paigaldatud plommide puutumatuse.
Klient on kohustatud võrguettevõtjale viivitamata teatama mõõtevahendi plommide
kahjustustest, mõõtevahendi rikkest ja näidu moonutamisest.
5.7. Mõõtevahendi erakorraline taatlus toimub vastavalt mõõteseaduses sätestatud
tingimustele.
5.8. Kliendi poolt tarbitud gaasi koguseks loetakse arvelduse aluseks oleva
mõõtevahendiga kindlaks tehtud gaasi kogus. Arvelduse aluseks olevaks
mõõtevahendiks on leppekoguse mõõtur ning selle puudumisel gaasiarvesti, kui pooled
ei ole eritingimustes kokku leppinud teisiti.
5.9. Klient teatab võrguettevõtjale mõõtevahendi näidu võrguettevõtja põhjendatud
nõudmisel ja kui mõõtepunktis puudub kaugloetav arvesti, siis ka järgmistel juhtudel:
5.9.1. arvestusperioodi lõpul;
5.9.2. võrgulepingu algamise ja lõppemise päeval.
5.10. Klient teatab mõõtevahendi näite järgnevalt:
5.10.1. näidusisestuse lingi kaudu võrguettevõtja veebilehel;
5.10.2. võrguettevõtja infotelefonil, millisel juhul võrguettevõtja eeldab heauskselt, et
näidu teataja on klient või tema poolt selleks volitatud isik;
5.10.3. võrguettevõtja selleks ette nähtud e-posti aadressil, millisel juhul võrguettevõtja
eeldab heauskselt, et näidu teataja on klient või tema poolt selleks volitatud isik.
5.11. Õigeaegselt teatatud arvestusperioodi lõpu mõõtevahendi näiduks loetakse kliendi
poolt arvestusperioodi 26. kuupäevast kuni järgneva kuu 1. tööpäevani teatatud
mõõtevahendi näitu.
5.12. Kui klient kinnitab, et ei tarbi gaasi pikema aja jooksul, võib võrguettevõtja vabastada
kliendi mõõtevahendi näidu teatamise kohustusest maksimaalselt kuueks
järjestikuseks kuuks. Klient kohustub vastava taotluse esitama enne mõõtevahendi
näidu teatamise kohustuse tekkimist, millest vabastamist taotletakse.
5.13. Kui klient ei ole teatanud mõõtevahendi näitu õigeaegselt ja klient ei ole mõõtevahendi
näidu teatamisest vabastatud, määratakse antud arvestusperioodil tarbitud gaasi
kogus prognoosimise teel, lähtudes kliendipaigaldise varasemast tarbimisajaloost ja
teiste sarnaste klientide poolt prognoositaval arvestusperioodil tarbitud gaasi
kogustest. Sellisel juhul on võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt prognoosimise tasu
vastavalt kehtivale hinnakirjale.
5.14. Mõõtevahendi kontrollnäidu saamisel või kliendi poolt mõõtevahendi näidu teatamisel
korrigeerib võrguettevõtja kliendi tarbimisandmeid vastavalt tegelikult tarbitud gaasi
kogusele järgmiselt:
5.14.1. kui mõõtevahendi tegelik näit on väiksem kui viimasena kliendi poolt teatatud
või võrguettevõtja poolt prognoositud näit (vastavalt kumb on hilisem),
korrigeerib võrguettevõtja andmevahetusplatvormis kliendi tarbimisandmeid
vastavalt tegelikult tarbitud kogustele. Arve esitaja teostab kliendi poolt
võrgutasu ja aktsiisi eest tasutud summade ümberarvestuse viimase kolme
kalendrikuu gaasi koguse ulatuses. Ülejäänud gaasi koguse osas teostatakse
ümberarvestus üksnes juhul, kui tarbimisandmete korrigeerimise vajadus ei ole
tingitud kliendi poolt lepingust tuleneva kohustuse mittekohasest täitmisest.
Tarbitud gaasi koguse korrigeerimise tulemusel selgunud enammakstud
summa loetakse üldjuhul kliendi poolt tasutud ettemaksuks;
5.14.2. kui mõõtevahendi tegelik näit on suurem kui viimasena kliendi poolt teatatud või
võrguettevõtja poolt prognoositud näit (vastavalt kumb on hilisem), loetakse
näitude vahe täies ulatuses viimasel kalendrikuul tarbitud gaasi koguseks.
6. Erisused tarbitud gaasi koguse arvestamisel korterelamus
6.1. Korterelamus, v.a juhul, kui punktis 4.2 toodud tingimustele vastavas korterelamus on
kõik korteriomandid varustatud kaugloetava arvestiga, paigaldab võrguettevõtja
mõõtevahendi võimalikult lähedale korterelamu liitumispunktile ning sellega
mõõdetakse võrguettevõtja võrgust korterelamu kliendipaigaldisse sisenenud gaasi
kogus kokku.
6.2. Kui enne käesolevate tüüptingimuste kehtestamist on punktis 4.2 nimetatud
tingimustele mittevastavate korterelamute korteriomanikega sõlmitud eraldi
võrgulepingud ja korteriomandil puudub tarbitava gaasi koguse mõõtmiseks vajalik
mõõtevahend, arvestatakse kuni korteriühistuga võrgulepingu sõlmimiseni või
korteriomandis tarbitava gaasi koguse mõõtmiseks eraldi mõõtevahendi
paigaldamiseni antud korteriomandis arvestusperioodil tarbitud gaasi koguseks
aastase tarbitava gaasi koguse põhjal arvutatud keskmine kalendrikuu kogus. Aastane
tarbitav gaasi kogus määratakse võrguettevõtja poolt kord aastas eelneva 12
kalendrikuu jooksul tarbitud gaasi koguse põhjal lähtudes järgmistest põhimõtetest:
6.2.1. juhul, kui korterelamu kliendipaigaldisse edastatud gaasi kogus on mõõdetav,
lahutatakse korterelamu liitumispunktis kliendipaigaldisse edastatud mõõdetud
gaasi kogusest mõõtevahendiga varustatud korteriomandites mõõdetud gaasi
kogused ja saadud vahe jagatakse mõõtevahendita korteriomandite vahel
proportsionaalselt korteriomandite pindalaga;
6.2.2. juhul, kui korterelamu kliendipaigaldisse edastatud gaasi kogus ei ole
mõõdetud, lähtutakse aastase tarbitava gaasi koguse määramisel teiste
sarnaste klientide poolt eelmise 12 kalendrikuu jooksul tarbitud gaasi kogusest.
7. Võrguteenuse ja aktsiisi eest tasumine
7.1. Klient on kohustatud võrguettevõtjale tasuma osutatud võrguteenuse eest võrgutasu ja
muud võrgulepingus ettenähtud tasud vastavalt hinnakirjale.
7.2. Klient on kohustatud tasuma võrguettevõtjale aktsiisi vastavalt õigusaktides
sätestatule.
7.3. Klient tasub võrgutasu vastavalt võrgulepingu eritingimustes kokkulepitud
hinnapaketile ning tarbitud gaasi kogusele.
7.4. Kui klient soovib hinnapaketti vahetada, teavitab ta sellest võrguettevõtjat. Kliendi poolt
valitud hinnapakett hakkab kehtima järgmise arvestusperioodi algusest. Hinnapaketi
vahetamisel tasub klient võrguettevõtjale hinnapaketi vahetamise tasu vastavalt
kehtivale hinnakirjale. Kliendil on õigus vahetada hinnapaketti tasuta, kui eelmisest
vahetusest on möödunud vähemalt 12 kuud.
7.5. Kui võrguettevõtja muudab hinnakirja, vahetab võrguettevõtja vajadusel kliendi kehtiva
hinnapaketi kõige sarnasemate tingimuste või soodsama hinnapaketi vastu tasuta,
teavitades sellest klienti vähemalt 30 kalendripäeva enne muudatuse jõustumist. Kui
klient sellega ei nõustu, teavitab ta sellest võrguettevõtjat enne muudatuse jõustumist.
7.6. Kui kokku lepitud võrguteenuse pakett sisaldab kuupõhist tasu ning võrgulepingu
kehtivus antud arvestusperioodis on lühem, tasub klient võrgutasu vastavalt
võrgulepingu kehtivuse päevade arvule arvestusperioodis, kusjuures päevatasu
leitakse jagades kuupõhise tasu vastava kuu kalendripäevade arvuga. Kuupõhine tasu
lisatakse arvele iga kuu eest, vaatamata sellele, kas arve esitaja kasutab õigust esitada
arve vastavalt tüüptingimuste punktile 7.10.
7.7. Arve esitab kliendile võrguettevõtja või tema poolt nimetatud isik (edaspidi koos
nimetatud arve esitaja). Kui võrguettevõtja ja gaasimüüja on kokku leppinud ühisarve
esitamises, on arve esitajaks gaasimüüja, kellele loovutab võrguettevõtja
võrgulepingust tulenevad nõuded kliendi vastu iga arvestusperioodi lõikes.
Võrguettevõtja avalikustab oma veebilehel info arve esitaja kohta, sh andmed
gaasimüüjate kohta, kellega on sõlmitud kokkulepe ühisarve esitamiseks.
7.8. Arvel esitatakse kliendile informatsioon viimase poolt tarbitud gaasi koguse kohta. Kui
võrgutasu koosneb mitmest komponendist, näidatakse arvel kõik võrgutasu
komponendid eraldi.
7.9. Arve esitaja esitab kliendile arve igakuiselt hiljemalt 10. kuupäeval või esimesel sellele
järgneval tööpäeval, kui arve esitaja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.
7.10. Arve esitaja poolt arve esitamata jätmine ei ole käsitletav nõudest loobumisena. Kui
arve summa on väiksem arve esitaja poolt kliendile teatatud miinimumväärtusest, on
arve esitajal õigus jätta arve esitamata ning lisada nimetatud summa järgmisele
väljastatavale arvele.
7.11. Klient tasub arve esitajale võrgutasu, õigusaktides määratud tasud ja maksud,
sealhulgas aktsiisi, ning muud võrgulepingust tulenevad tasud arvel märgitud
maksetähtajaks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Maksetähtaeg on üldjuhul arve
esitamise kuu 21. kuupäev, kui arve esitaja ei ole kliendiga kokku leppinud teisiti.
7.12. Arve loetakse tasutuks päeval, millal arvel märgitud summa laekub arve esitaja
arvelduskontole.
7.13. Kui klient ei tasu arve esitaja poolt esitatud arvet tähtaegselt, on arve esitajal õigus
nõuda kliendilt tasumata summalt viivist 0,06% kalendripäevas või arve esitaja ja
kliendi vahel kokku lepitud viivist, mis ei või olla suurem kui 0,2% kalendripäevas. Viivist
hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast ja lõpetatakse
tasude laekumise päeval. Lisaks viivisele võib arve esitaja nõuda kliendilt
sissenõudmiskulude hüvitamist vastavalt seadusele. Kui klient peab tasuma lisaks
rahalisele põhikohustusele viivist või sissenõudmiskulusid, loetakse esmalt tasutuks
sissenõudmiskulud ja viivis ning seejärel rahaline põhikohustus. Varem sissenõutavaks
muutunud nõue loetakse tasutuks enne hiljem sissenõutavaks muutunud nõuet.
7.14. Kui klient ei nõustu esitatud arvega või nõustub sellega ainult osaliselt, teavitab ta
sellest arve esitajat enne maksetähtaja saabumist, põhjendades mittenõustumist.
Osalise nõustumise korral maksab klient aktsepteeritud osa vastavalt võrgulepingule.
Arve esitaja kontrollib kliendi avaldust ja teatab talle kontrolli tulemustest 10 tööpäeva
jooksul pärast teate kättesaamist. Kontrolli tulemuste alusel võib arve esitaja määrata
hilisema maksetähtpäeva. Kui kliendi avaldus ei olnud põhjendatud, maksab klient
tasumata summa koos viivisega.
7.15. Kliendil on õigus teha ettemaksu. Ettemaksult ei arvestata ega maksta intressi.
Võrgulepingu lõppemisel võlgnevuse puudumisel või muul ajal kliendi soovil ja arve
esitaja ees võlgnevuse puudumisel tagastab arve esitaja kliendile ettemakstu 3
tööpäeva jooksul kliendi poolt avalduse esitamisest arvates.
7.16. Võrguettevõtjal või arve esitajal on õigus nõuda kliendilt tagatistasu, kui:
7.16.1. klient on käesolevast võrgulepingust või võrguettevõtjaga sõlmitud mistahes
teisest võrgulepingust tulenevate maksete tasumisega hilinenud viimase 12 kuu
jooksul rohkem kui 3 korda üle 20 kalendripäeva või üle 50 kalendripäeva
järjest;
7.16.2. avastatakse mõõtevahendi rike, selle näidu moonutamine, mõõtevahendi või
selle plommide ning taatlusmärgiste rikkumine, kaotsiminek või hävimine, mis
toimus kliendi kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise
tulemusel või kliendi muu tegevuse või tegevusetuse tulemusel;
7.16.3. kliendi suhtes esitatakse pankrotihoiatus või pankrotiavaldus või alustatakse
pankroti-, saneerimis- või likvideerimismenetlust, samuti juhul, kui muude
asjaolude alusel on võrguettevõtjal põhjendatult alust arvata, et klient ei täida
võrgulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.
7.17. Võrguettevõtjal või arve esitajal on õigus nõuda kliendilt tagatistasu kuni kolme
arvestusperioodi võrgutasu ja aktsiisi ulatuses, mis on määratud tarbimisprognoosi
alusel. Tagatistasult ei arvestata ega maksta intressi. Arve esitajal on õigus tagatistasu
hoida kuni arve esitaja ja kliendi vahel sõlmitud lepingu lõppemiseni. Arve esitaja
tagastab kliendile tagatistasu lepingu lõppemisel võlgnevuse puudumisel või juhul, kui
klient on viimase 12 kuu jooksul oma lepingujärgseid kohustusi korrektselt täitnud ja on
esitanud vastava taotluse arve esitajale. Sellisel juhul tagastab arve esitaja tagatistasu
3 tööpäeva jooksul kliendi sellekohase avalduse kättesaamisest arvates.
8. Gaasivarustuse katkestamine
8.1. Kliendil on igal ajal õigus taotleda gaasivarustuse katkestamist.
8.2. Võrguettevõtjal on õigus gaasivarustus katkestada või lubada gaasivarustuse
katkestamine ette teatamata, kui:
8.2.1. on ohustatud inimeste elu, tervis, vara või keskkond;
8.2.2. klient kasutab gaasi või võrguteenust ebaseaduslikult.
8.3. Võrguettevõtjal on õigus gaasivarustus katkestada või lubada gaasivarustuse
katkestamine, teatades sellest kliendile 7 kalendripäeva ette, kui:
8.3.1. kliendipaigaldis halvendab teise kliendi gaasiga varustamist või
võrguettevõtjale kuuluva võrgu tehnilisi parameetreid;
8.3.2. klient on oluliselt rikkunud võrgulepingust tulenevaid kohustusi või õigusaktides
sätestatud tingimusi ning ei ole võrguettevõtja antud mõistliku aja jooksul
kõrvaldanud rikkumist ja hüvitanud kahju;
8.3.3. klient on rikkunud maagaasiseaduse alusel sõlmitud lepinguid või
maagaasiseaduses sätestatud tingimusi;
8.3.4. muul õigusaktides sätestatud alusel.
8.4. Kliendi poolt võrgulepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas järgmisi
juhtumeid:
8.4.1. klient on viimase 12 kuu jooksul hilinenud maksete tasumisega rohkem kui 3
korda üle 20 kalendripäeva või üle 50 kalendripäeva järjest;
8.4.2. klient ei tasu tagatistasu 14 kalendripäeva jooksul arve esitajalt vastava nõude
saamisest;
8.4.3. klient ei taga võrguettevõtjale või tema esindajale vastavalt punktile 3.15
ligipääsu kliendi omandis või valduses oleval territooriumil asuvale seadmele
selle kontrollimiseks või asendamiseks, võrgutoimingu teostamiseks,
kliendipaigaldise käitamiseks vajalike tööde tegemiseks või mõõtevahendi
näitude kontrollimiseks;
8.4.4. klient on võrguettevõtja nõusolekuta teostanud võrgutoimingu;
8.4.5. kliendipaigaldis ei ole kooskõlas õigusaktide nõuete või kokkulepitud
tarbimisrežiimi tingimustega.
8.5. Võrgutoimingu teostab võrguettevõtja või tema nõusolekul muu vastava pädevusega
isik.
8.6. Klient ei või võrguettevõtja nõusolekuta teostada võrgutoimingut. Kliendi soovil
võrgutoimingu teostamiseks esitab klient taotluse võrguettevõtjale, kes teostab vajaliku
võrgutoimingu või väljastab kliendile võrgutoimingu teostamise tehnilised tingimused.
Kui võrguettevõtja nõusolekul teostab võrgutoimingu kliendi poolt valitud isik, tagab
klient võrgutoimingu teostamise kohta koostatud akti edastamise võrguettevõtjale 5
tööpäeva jooksul.
8.7. Kliendi soovil või kliendist tuleneval põhjusel võrguettevõtja poolt võrgutoimingu
teostamisel tasub klient võrguettevõtjale võrgutoimingu teostamise eest vastavalt
kehtivale hinnakirjale.
8.8. Gaasivarustuse katkestamine ei vabasta klienti katkestamise hetkeks sissenõutavaks
muutunud tasude maksmise kohustusest.
8.9. Kliendi soovil või kliendist tuleneval põhjusel katkestatud gaasivarustus taastatakse
pärast seda, kui gaasivarustuse katkestamise aluseks olevad asjaolud on kõrvaldatud
ja klient on tasunud võrguettevõtjale punktide 7.16 ja 8.7 alusel esitatud nõuded.
9. Võrgulepingu kehtivus, muutmine ja lõppemine
9.1. Võrguleping jõustub kolmandal tööpäeval pärast Lepingu allkirjastamist mõlema poole
poolt, kui pooled ei ole eritingimustes kokku leppinud teisiti.
9.2. Füüsilisest isikust klient võib sidevahendi teel või väljaspool äriruume sõlmitud
võrgulepingust taganeda põhjust avaldamata 14 kalendripäeva jooksul.
Taganemistähtaeg hakkab kulgema võrgulepingu sõlmimise päevast.
Taganemisõiguse kasutamiseks tuleb kliendil enne taganemistähtaja lõppu esitada
võrguettevõtjale taganemisavaldus võrguettevõtja veebilehel märgitud kontaktidel. Kui
kliendi soovil algas võrguteenuse osutamine kliendile käesolevas punktis nimetatud
taganemistähtaja jooksul, kohustub klient taganemisavalduse esitamisel võimaldama
võrguettevõtjal viivitamatult teostada punktis 9.12 ja 9.13 nimetatud võrgulepingu
lõpetamise toimingud ning tasuma võrguettevõtjale võrgutasu ja aktsiisi vastavalt tema
poolt kuni võrgulepingu lõpetamise toimingute teostamiseni tarbitud gaasi kogusele.
9.3. Võrgulepingut saab muuta poolte kokkuleppel või muudel võrgulepingus või seaduses
ettenähtud alustel. Eritingimuste muudatused sõlmitakse kirjalikus vormis.
9.4. Kui võrgulepingu kehtivuse ajal sõlmivad pooled liitumislepingu või tarbimisrežiimi
muutmise kokkuleppe, millega muudetakse liitumispunkti asukohta või tarbimisrežiimi,
siis pärast liitumislepingu või tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppe täitmist loetakse
võrguleping kehtivaks muudetud tingimustel.
9.5. Võrguettevõtjal on õigus ühepoolselt muuta tüüptingimusi ja hinnakirja, kui muutuvad
gaasituru korraldus, üldine majanduslik olukord, õigusaktid või kohtupraktika, samuti
kui esinevad muud olulised asjaolud. Tüüptingimuste ja hinnakirja muutmisel järgitakse
seaduses sätestatud korda. Võrguettevõtja teavitab klienti tüüptingimuste ja hinnakirja
muutmisest seadusega sätestatud korras. Kliendil on muudatusega mittenõustumise
korral õigus võrguleping üles öelda 30 kalendripäeva jooksul alates teate saatmisest.
9.6. Võrguleping lõpeb:
9.6.1. poolte kirjalikul kokkuleppel;
9.6.2. võrgulepingu ülesütlemisel võrgulepingus ja õigusaktides nimetatud alustel;
9.6.3. juriidilisest isikust kliendi lõppemisel, v.a juhul, kui võrguleping on üle antud
juriidilise isiku õigusjärglasele;
9.6.4. kui kliendi soovil või kliendist tulenevatel põhjustel on gaasivarustus katkestatud
enam kui 3 aastat järjest või võrguühenduse kaudu ei ole gaasi tarbitud enam
kui 3 aasta jooksul, v.a juhul, kui pooled on kokku leppinud teisiti;
9.6.5. õigusaktis ettenähtud muudel alustel.
9.7. Füüsilisest isikust kliendi surma korral võrguleping ei lõpe, vaid läheb üle isikule, kes
päris kliendipaigaldise. Kliendi surmast teada saamisel on võrguettevõtjal õigus
vormistada võrguleping ümber pärija nimele, teavitades sellest pärijat.
9.8. Kliendil on õigus võrguleping igal ajal üles öelda, teatades sellest võrguettevõtjale
vähemalt 1 kuu ette.
9.9. Kui klient soovib võrgulepingu lõpetada kliendipaigaldise võõrandamise tõttu ning klient
esitab võrgulepingu ülesütlemise avalduse ühiselt kliendipaigaldise uue omaniku
avaldusega võrgulepingu sõlmimiseks, lõpeb võrguleping võrguettevõtjale ühise
avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval, kui ei ole kokku teisiti. Võrgulepingu
tagasiulatuvalt lõpetamine ei ole võimalik.
9.10. Võrguettevõtjal on õigus võrguleping üles öelda, kui:
9.10.1. gaasivarustus on katkestatud võrgulepingu rikkumise tõttu ja see katkestus on
järjest kestnud vähemalt 180 kalendripäeva ning klient ei ole gaasivarustuse
katkestamise aluseks olnud asjaolu selle aja jooksul kõrvaldanud;
9.10.2. klient on oluliselt rikkunud võrgulepingust tulenevaid kohustusi või õigusaktides
sätestatud tingimusi ja ei ole rikkumist kõrvaldanud võrguettevõtja antud
mõistliku aja jooksul ning seetõttu ei saa võrguettevõtjalt mõistlikult oodata
lepingu täitmise jätkamist;
9.10.3. kliendipaigaldis on võõrandatud ning kliendil puudub selle kasutamiseks
õiguslik alus;
9.10.4. kliendipaigaldis või võrguühendus on hävinenud või likvideeritud ja klient ei ole
mõistliku aja jooksul avaldanud soovi võrguühendust taastada;
9.10.5. esineb muu õigusaktides sätestatud alus.
9.11. Kui võrgulepingus või õigusaktides ei ole ette nähtud muud etteteatamistähtaega,
teatab võrguettevõtja kliendile võrgulepingu ülesütlemisest ette vähemalt 30
kalendripäeva. Punktis 9.10.2 nimetatud juhul teatab võrguettevõtja kliendile
võrgulepingu ülesütlemisest ette vähemalt 7 kalendripäeva. Punktis 9.10.3 nimetatud
juhul on võrguettevõtjal õigus leping üles öelda etteteatamistähtaega järgimata.
9.12. Kui kliendipaigaldise gaasivarustus ei ole varasemalt katkestatud, katkestatakse
gaasivarustus hiljemalt võrgulepingu lõppemise päeval, v.a juhul, kui võrgulepingu
ülesütlemise avaldus esitatakse vastavalt punktile 9.9.
9.13. Võrgulepingu lõppemisel on klient kohustatud võimaldama võrguettevõtjal teostada
võrgutoimingut, kliendipaigaldise mõõtevahendi ülevaatust ning vajadusel
mõõtevahendi näidu fikseerimist, samuti kohustub klient tasuma arvel näidatud
tähtpäevaks kõik tasumata maksed.
9.14. Kui mõõtepunkt on varustatud kaugloetava arvestiga, siis loetakse võrgulepingu
lõppemisel mõõtevahendi lõppnäiduks võrgulepingu lõppemise kuupäeval fikseeritud
näit. Kui klient ei võimalda võrguettevõtjal teostada toiminguid vastavalt punktile 9.13,
siis loetakse mõõtevahendi lõppnäiduks näit, mille võrguettevõtja on fikseerinud
esimesel võimalusel pärast võrgulepingu lõppemist.
9.15. Kui mõõtepunkt ei ole varustatud kaugloetava arvestiga, siis loetakse võrgulepingu
lõppemisel mõõtevahendi lõppnäiduks:
9.15.1. võrgutoimingu teostamisel fikseeritud näit;
9.15.2. varasema võrgutoimingu teostamisel fikseeritud näit, kui gaasivarustus on
varasemalt katkestatud ja võrguettevõtja ei pea vajalikuks võrgulepingu
lõppemisel teostada mõõtevahendi ülevaatust ning mõõtevahendi näidu
fikseerimist;
9.15.3. punktis 9.9 nimetatud avalduses fikseeritud näit või vastavalt selles avalduses
toodud korras teatatud näit, kui kliendipaigaldise gaasivarustust ei katkestata
vastavalt punktile 9.12;
9.15.4. näit, mille võrguettevõtja on fikseerinud esimesel võimalusel pärast
võrgulepingu lõppemist, kui mõõtevahendi lõppnäitu ei ole tuvastatud eelmistes
punktides toodud korras.
9.16. Võrgulepingu lõppemisel ei pea võrguettevõtja tagama võrguühenduse kasutamise
võimaluse säilimist. Pärast võrgulepingu lõppemist toimub võrguühenduse taastamine
võrguettevõtjaga sõlmitavas liitumislepingus kokku lepitud tingimustel.
9.17. Kui pooled on kirjalikult kokku leppinud, et erinevalt punktis 9.6.4 sätestatust
võrguleping ei lõpe, kohustub klient tasuma võrguettevõtjale võrguühenduse
taastamise võimaluse säilitamise eest tasu vastavalt kehtivale hinnakirjale.
9.18. Võrgulepingu lõppemisel mistahes põhjusel, kohaldatakse ka pärast võrgulepingu
lõppemist neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja
kohustusi pärast lepingu lõppemist.
10. Poolte vastutus
10.1. Pooled vastutavad võrgulepingus sätestatud kohustuste mittekohase täitmise või
täitmata jätmise (kohustuse rikkumine) eest, sh isikute tegevuse eest, keda nad
kasutavad oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel või kellel nad lubavad seda
teha.
10.2. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.
Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest
lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta võrgulepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga
arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
10.3. Võrgulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmata jätmine ei ole reeglina
vabandatav vääramatu jõu asjaoludega.
10.4. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja
vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.
10.5. Võrgulepingus toodud vastutuse piirangud ja välistused ei kehti juhul, kui vastavalt
kohalduvatele õigusaktidele, ei saa sellist vastutust piirata või välistada.
10.6. Pool hüvitab teisele poolele võrgulepinguga sätestatud kohustuste täitmata jätmisega
või mittekohase täitmisega põhjustatud otsese varalise kahju, kuid mitte rohkem kui
25% kliendipaigaldise 12 kuu võrgutasu summast. Muu kahju, sh mittevaraline kahju ja
saamata jäänud tulu, hüvitamisele ei kuulu. Kahju kannatanud poole taotluse alusel
hüvitatakse tõendatud kahju hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest.
10.7. Kliendi poolt punktis 3.13 või 5.4 toodud kohustuse rikkumise korral on võrguettevõtjal
õigus nõuda kliendilt leppetrahvi 20% ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud
kuutasu alammäärast täistööajaga töötamise korral.
10.8. Kliendi poolt punktis 3.15 toodud kohustuse rikkumise korral, kui selle tulemusel ei ole
võrguettevõtjal võimalik tuvastada kliendi tegelikku tarbimist või teostada
võrgutoimingut punktis 8 kehtestatud alustel ja korras, on võrguettevõtjal õigus nõuda
kliendilt leppetrahvi 20 eurot kohustuse iga kordunud rikkumise kohta.
10.9. Kui võrguettevõtja poolt katkestatud gaasivarustus on võrguettevõtja nõusolekuta
taastatud on võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt leppetrahvi 20% ulatuses Vabariigi
Valitsuse poolt kehtestatud kuutasu alammäärast täistööajaga töötamise korral.
10.10. Võrguettevõtjal on õigus võrguteenuse ja gaasi ebaseadusliku kasutamise korral või
kliendi poolt punkti 3.15 mittetäitmise korral mõõtevahendi asukohta muuta ja nõuda
kliendilt selleks tehtud kulutuste hüvitamist.
11. Kohaldatav õigus ja vaidluste lahendamine
11.1. Võrgulepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust.
11.2. Võrgulepingu täitmisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevad eriarvamused ja
vaidlused lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste teel, võttes aluseks seaduse ja
võrgulepingu ning arvestades väljakujunenud tava ja praktikat, kui tava ja praktika ei
ole vastuolus seaduse või võrgulepinguga.
11.3. Kliendi esitatud pretensioonile vastab võrguettevõtja 10 tööpäeva jooksul. Kui
pretensioonile vastamine eeldab pikemat aega, siis teavitab võrguettevõtja sellest
klienti ja esitab vastuse pretensioonile hiljemalt kuu aja jooksul peale pretensiooni
saamist.
11.4. Võrguettevõtja tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus maagaasiseaduse
või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, võib klient esitada kaebuse
Konkurentsiametile.
11.5. Kui võrgulepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega,
lahendatakse vaidlus kliendi elu- või asukohajärgses kohtus. Kui ostja asub pärast
võrgulepingu sõlmimist elama välisriiki või viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha
või kui ostja tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamisel teada, lahendatakse
vaidlus Eesti Vabariigi kohtus. Eelnimetatu ei välista poolte õigust esitada avaldus
maksekäsu kiirmenetluses vastavalt nimetatud menetluse kohta sätestatud
kohtualluvusele.
12. Teavitamine
12.1. Võrgulepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele suulises, kirjalikus või
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eritingimustes märgitud või teisele poolele
teatatud kontaktandmetel, kui võrgulepingus ei ole konkreetse tahteavalduse
esitamiseks eraldi kokku lepitud kindlat lubatud vormi.
12.2. Kui võrgulepingus ei ole sätestatud teisti, loetakse vahetut õiguslikku tagajärge
kaasatoov teade, eelkõige rahalisi nõudeid või kohustusi tekitav või võrgulepingu
kehtivust mõjutav teade, kohaselt esitatuks, kui see on esitatud kirjalikus või kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt
allkirjastatud vorm.
12.3. Võrguettevõtja teavitab ostjaid hinnakirja muutumisest oma veebilehe vahendusel.
12.4. Vahetut õiguslikku tagajärge mitteomavat informatsiooni võib edastada ka telefoni teel
või elektrooniliselt.
12.5. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud informeerima teist poolt 14
kalendripäeva jooksul. Kui võrgulepingu kehtivuse aja jooksul on poole kontaktandmed
muutunud ning ta ei ole sellest teist poolt informeerinud, loetakse teade poole poolt
kättesaaduks, kui see on saadetud kõige viimastel poole poolt teatatud
kontaktandmetel. Võrguettevõtja kontaktandmete muutumisest teavitamiseks loetakse
ka vastava informatsiooni avaldamist veebilehel.
12.6. Pooled teavitavad teist poolt viivitamatult kõigist asjaoludest, mis takistavad
võrgulepingu täitmist.
12.7. Kliendil on õigus pääseb ligi kliendipaigaldise tarbimisandmetele võrguettevõtja
veebilehe vahendusel ning kliendi soovi korral edastab võrguettevõtja kliendipaigaldise
tarbimisandmed kliendile õigusaktides sätestatud korras.
13. Isikuandmete töötlemine
13.1. Võrguettevõtja tagab füüsilisest isikust kliendi isikuandmete kaitsmise ja töötlemise
vastavuses õigusaktidega ning võrguettevõtja poolt rakendatavate isikuandmete
kasutamise põhimõtetega, mis on kättesaadavad võrguettevõtja veebilehel.
13.2. Maksehäirete esinemisel edastab võrguettevõtja või arve esitaja andmed kliendi kohta
(nimi, isikukood, kontaktandmed, suhtluskeel, võlgnevuse info) võrguettevõtja poolt
volitatud krediidiinfo ettevõtetele (sh AS-ile Krediidiinfo, Creditinfo Eesti AS-ile), kes
avaldab kliendi andmed tema poolt hallatavas maksehäireregistris, võimaldamaks
kolmandatel isikutel hinnata kliendi krediidivõimelisust või saamaks infot muul sarnasel
eesmärgil. Maksehäireregistris on kõnealused isikuandmed kättesaadavad kuni 3
aasta jooksul arvates kliendi poolt kohustuse täitmisest.
OTSUS
08.11.2019 nr 7-10/2019-008
Gaasivõrk AS võrgulepingu tüüptingimuste kooskõlastamine
1. Haldusmenetluse alustamine
Maagaasiseaduse (MGS) § 231lõike 3 kohaselt võrguettevõtja kooskõlastab võrgulepingu
tüüptingimused Konkurentsiametiga. Sama paragrahvi lõike 4 järgi Konkurentsiamet ei
kooskõlasta võrgulepingu tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrguteenuse hinna
kooskõlastamise aluseks olnud võrguteenuse kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule.
04.11.2019 esitas Gaasivõrk AS Konkurentsiametile kooskõlastamiseks lõplikud maagaasi
võrgulepingu tüüptingimused (Tüüptingimused).
2. Menetlusosalised
Gaasivõrk AS – registrikood: 12503841; aadress: Gaasi 5, 11415 Tallinn; e-post:
[email protected] .
3. Asjaolud ja menetluse käik
07.10.2019 esitas Gaasivõrk AS Konkurentsiametile taotluse uuendatud võrgulepingu
tüüptingimuste kooskõlastamiseks.
23.10.2019 esitas Konkurentsiamet Gaasivõrk AS-ile hinnangu taotletavatele võrgulepingu
tüüptingimustele, milles amet palus selgitada ja täpsustada mitmeid tüüptingimuste punkte.
04.11.2019 esitas Gaasivõrk AS Konkurentsiametile lõpliku taotluse uuendatud võrgulepingu
tüüptingimuste kooskõlastamiseks koos selgituste ja põhjendustega Konkurentsiameti
hinnangus toodud märkustele.
Konkurentsiamet, peale esitatud võrgulepingu tüüptingimuste analüüsi, tegi ettepaneku
selgitada ja läbi vaadata ning vajadusel muuta järgmisi tüüptingimustes esitatud seisukohti.
1. Konkurentsiameti seisukoht.
Punktis 1.3 sätestatakse, et tüüptingimused kohalduvad kõikidele sõlmitavatele
võrgulepingutele ja varem sõlmitud kokkulepetele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lõike 1
kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks juhul, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist
või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende
2 (11)
sisust teada saada.
Konkurentsiameti arvates tuleks punktis 1.3 toodud tüüptingimuste kohaldatavus siduda viitega
tüüptingimustele lepingu sõlmimisel ja võimalusega nende sisust teada saada.
Kui varem sõlmitud kokkulepped ei sisalda tõendusi tüüptingimuste olemasolu viitest selle
sõlmimisel, siis tuleks ettevõtjal kliente eraldi teavitada tüüptingimustest ja võimalusest leping
lõpetada ilma sanktsioonideta juhul, kui tarbija ei nõustu tüüptingimustega.
Gaasivõrk AS arvestas märkusega ning täiendas sõnastust, et tagada nõue, et tüüptingimuste
muutmisest teavitamisel tuleb need teha teatavaks kõikidele klientidele ning võimaldada leping
lõpetada ilma sanktsioonideta juhul, kui tarbija ei nõustu tüüptingimustega.
2. Konkurentsiameti seisukoht.
Punktis 1.3 sätestatakse, et vastuolu korral varasemate võrguteenust käsitlevate kokkulepete ja
tüüptingimuste vahel lähtutakse tüüptingimustest. Kas on mõeldud, et tüüptingimus tühistab
varasema erikokkuleppe?
MGS § 231 lõike 5 ja VÕS § 38 regulatsioon sätestab, et kui tüüptingimus on vastuolus
lepingupoolte poolt eraldi kokku lepitud tingimusega, kehtib eraldi kokku lepitud tingimus.
Seega pole Konkurentsiameti arvates seadusekohane varasem erikokkulepe tühistada
tüüptingimustega.
Gaasivõrk AS arvestas märkusega ning täiendas sõnastust. Mõeldud ei olnud võrgulepingu
eritingimustes fikseeritud erikokkulepete tühistamist, vaid vastuolu varasemates lepingutes
sisaldunud üldiste tingimustega. Samas möönab ettevõtja, et selline sõnastus ei ole piisavalt
selge, mistõttu jäeti see lõplikust versioonist välja.
3. Konkurentsiameti seisukoht.
Punktis 2.1.5 viidatakse võrguettevõtja andmebaasile. Kuidas võrguettevõtja andmebaas on
seotud seadusest tuleneva andmevahetusplatvormiga (AVP)? Palume selgitada andmevahetuse
protsessi peale kohustuslikku kaugloetavate mõõteseadmete andmeesitust
andmevahetusplatvormiga.
Gaasivõrk AS selgitas, et kõik mõõteandmed kogutakse esmalt võrguettevõtja andmebaasi, kust
need edastatakse AVP-sse õigusaktide kohaselt (mõõteandmed on kaugloetavad igapäevaselt
ning kohtloetavad kord kuus). Kaugloetavate arvestite mõõteandmed liiguvad võrguettevõtja
andmebaasi igapäevaselt spetsiaalse tarkvara vahendusel. Kohtloetavate arvestite andmed
sisestatakse võrguettevõtja andmebaasi kord kuus.
Ettevõtja täpsustas, et peale kohustuslikku kaugloetavate mõõteseadmete paigaldamist jääb
gaasivõrku endiselt suur hulk kohtloetavaid arvesteid (objektidel, kus tarbimine on alla 750m3
aastas).
4. Konkurentsiameti seisukoht.
Punktis 2.1.13 toodud mõõtevahendi näidu definitsioon on eksitav, sest mõõtevahendi näit on
näidu võtmishetkeks mõõtevahendit läbinud summaarne gaasikogus, mis ei ole arvelduste
aluseks. Arvelduste aluseks on mõõdetud gaasi kogus, mis punkti 2.1.10 kohaselt on perioodi
lõpu mõõtevahendi näidu ja perioodi alguse mõõtevahendi näidu vahe.
Gaasivõrk AS arvestas märkusega. Täiendus „arvelduse aluseks olev“ täpsustas seda, millist
mõõtevahendit silmas peetakse. Selguse mõttes asendas ettevõtja antud täpsustuse viitega
punktile 5.8.
3 (11)
5. Konkurentsiameti seisukoht.
Punktis 2.1.14 on loodud uus mõiste „kliendipaigaldis“, mis on MGS § 2 punktis 2 toodud
„tarbijapaigaldise“ mõiste ja „teise võrguettevõtja võrgu“ mõiste summa. Seetõttu tuleks sõna
„sh“ asendada sõnaga „ja“.
Gaasivõrk AS leidis, et paigaldis ei saa olla samaaegselt tarbijapaigaldis ja võrk MGS
tähenduses, siis on tegemist alternatiivsete variantidega, mistõttu asendasime lühendi
„sh“ sõnaga „või“.
Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga.
6. Konkurentsiameti seisukoht.
Konkurentsiamet leiab, et punktis 3.6 toodud „Võrguettevõtja tagab, et ühekordse katkestuse
kestus ja katkestuste summaarne kestus aastas ei ületa õigusaktides sätestatud aega.“ on
paljasõnaline ega anna tarbijale konkreetset vastust katkestuste kestuse suhtes. Kuna
katkestuste piirnormid on kehtinud juba pikka aega ning puudub teave ka nende muutmise
vajadusest, siis peaks siin ära tooma MGS § 261 lõike 5 normid.
Gaasivõrk AS ei nõustunud Konkurentsiameti märkusega. Võttes arvesse, et käimas on mitmete
energiaturu regulatsioonide ülevõtmise täpsustamise protsess, ei ole MGS vastavate tingimuste
muutmine välistatud. Arvestades tüüptingimuste muutmise protsessi keerukust ning asjaolu, et
liiga sage tüüptingimuste muutmine on ka tarbija jaoks koormav, ei pea ettevõtja mõistlikuks
lisada tüüptingimustesse õigusaktides üheselt sätestatud tingimusi.
Ettevõtja juhib tähelepanu asjaolule, et analoogselt on lubatud katkestuse kestus reguleeritud
ka alates 01.03.2019 kehtivates „Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel
kuni 63A“ (edaspidi Elektrilevi tüüptingimused) (p 3.9).
Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga.
7. Konkurentsiameti seisukoht.
Punktis 3.6 toodud väide, et võrguettevõtja ei vastuta gaasi ülekande teenuse osutajast tingitud
gaasivarustuse katkestuse eest, ei ole korrektne. Klient ei pea uurima, mis põhjustas gaasi
katkestuse, mis tekitas kahju ja kulutusi. Gaasivõrgud AS vastutab kliendi ees (lepingu alusel)
ka Elering AS poolt põhjustatud katkestuste eest. Võrguettevõtja nõuab kahju ja kulutused
süsteemihalduri katkestuste eest sisse süsteemihaldurilt.
Gaasivõrk AS arvestas märkusega osaliselt. Konkurentsiamet on 13.04.2018 kooskõlastanud
„Elering AS gaasi siseriikliku ülekandeteenuse tüüptingimused“, mille punktiga 7.4 on
välistatud kahju või kulutuste hüvitamine juhul kui Elering AS on kehtestanud
süsteemivastutuse täitmiseks gaasisüsteemi kasutamise tehnilisi piiranguid või andnud
kliendile (Gaasivõrk AS) kohustuslikke korraldusi tarbijate gaasitarbimise piiramiseks või
katkestamiseks. Seega ei ole võrguettevõtjal võimalik süsteemihalduri katkestuste eest nõuda
kahju ja kulutusi sisse süsteemihaldurilt. Konkurentsiameti märkusega arvestamise korral jääks
süsteemihalduri tegevuse tõttu tekkinud kahju võrguettevõtja kanda, mida ei saa pidada
mõistlikuks ega põhjendatuks.
Ettevõtja leidis, et Konkurentsiameti poolt välja toodud kahju ja kulutuste hüvitamise loogika
on rakendatav sellise kahju ulatuses, mis kuulub Elering AS poolt hüvitamisele, st kahju mis
on
tekkinud Elering AS õigusvastase tegevuse või korralduse tõttu. Vastav täiendus on
tüüptingimustesse lisatud.
Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga.
4 (11)
8. Konkurentsiameti seisukoht.
Konkurentsiamet leiab, et punktis 3.10 toodud „3.10. Klient kohustub tagama gaasi
tarbimise vastavalt kokku lepitud tarbimisrežiimile.“ on mitmeti mõistetav. Selle kohaselt ei
tohiks tarbija kasutada väiksemat kui tarbimisrežiimis kokkulepitud võimsust. Kohustada saab
mitte ületama kokkulepitud tarbimisvõimsust, kuid väiksema võimsusega võib ikka tarbida.
Gaasivõrk AS ei nõustunud märkusega. Gaasivõrk AS selgitas, et gaasi mõõtevahend valitakse
vastavalt kliendi soovitavale tarbimisrežiimile (planeeritav tarbimismaht ja võimsus). Erinevat
tüüpi gaasiarvestitel on kindel mõõtepiirkond – nii minimaalne kui ka maksimaalne piir, millest
väiksema või suurema tarbimise korral ei mõõda mõõtevahend korrektselt või halvimal juhul
saab mõõtevahend kahjustada. Seetõttu on oluline, et kui suurtarbija soovib pikema aja jooksul
tarimismahtu vähendada, kooskõlastatakse see eelnevalt võrguettevõtjaga, et vajadusel saaks
teha mõõtesüsteemis vajalikud muudatused.
Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga.
9. Konkurentsiameti seisukoht.
Punktis 3.11 kasutab ettevõtja mõistet „oluliselt erinev tarbimisrežiim“ seda lähemalt
selgitamata. Konkurentsiamet leiab, et oluliselt erinev tarbimine tuleks defineerida, sest toob
kaasa tõsiseid tagajärgi kliendile. Ei tohiks jääda muljet, et see on meelevaldne.
Gaasivõrk AS arvestas märkust osaliselt. Ettevõtja mõistis Konkurentsiameti muret kliendile
tekkida võivate tagajärgede osas, mistõttu jättis välja tarbimisrežiimi ühepoolse muutmise
võimalus. Mõiste „oluline“ kasutamist peab ettevõtja siiski vajalikuks ning see on ka
tavapärane. Antud tingimuses tuleb mõistet „oluline“ tõlgendada sarnaselt võlaõigusseaduse
(VÕS) mõistega „oluline lepingurikkumine“, millega välistatakse tingimuse rakendamine
väiksemate rikkumiste korral. Seega on antud mõiste kasutamine tarbija huvides.
Gaasivõrk AS otsustas ka punkti 3.12 välja jätta, kuivõrd antud tingimus reguleerib lepingu
eelset olukorda ning on sisuliselt reguleeritud MGS-iga.
Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga.
10. Konkurentsiameti seisukoht.
Punkt 3.16 kohustab klienti tagama seadmetele ligipääsu võrguettevõtja poolt soovitud ajal.
Konkurentsiamet leiab, et punkti tuleks täiendada osaga, mis selgitaks kuidas klient
võrguettevõtja soovist teada saab.
Gaasivõrk AS arvestas Konkurentsiameti märkusega.
11. Konkurentsiameti seisukoht.
Palume põhjendada punktis 3.17 kasutatud tähtaegu 7 ja 14 kalendripäeva. Kuidas toimetab
võrguettevõtja juhul kui tarbija on näiteks 3 nädalat haiglas või reisil?
Gaasivõrk AS arvestas märkusega. Tegemist on üldjuhul lepingulises suhetes aktsepteeritavate
ja mõistlike reageerimise tähtaegadega. Samas ei ole olnud ettevõtja eesmärk välistada
põhjendatud juhtudel teisiti kokku leppimist, mistõttu täiendati lause viimast osa sõnaga
„üldjuhul“.
12. Konkurentsiameti seisukoht.
Konkurentsiamet palub selgitada kui pikk on punktis 3.18 toodud ajavahemik „viivitamatult“?
5 (11)
Gaasivõrk AS selgitas, et mõiste „viivitamatult“ tähendab võlaõigusseaduse ja kohtupraktika
kohaselt seda, et vastav toiming tuleb teha esimesel võimalusel. Viivitamatu teavitamine on
antud juhul oluline vältimaks tühisõite või ebavajalike toimingute teostamist, mis suurendaksid
ebamõistlikult võrguettevõtja kulusid ja seega ka võrguteenuse tariifi.
Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga.
13. Konkurentsiameti seisukoht.
Konkurentsiamet palub selgitada, miks punktis 4.2 piiratakse eraldi korteriomanikega lepingu
sõlmimist kuni 10 korteriomandiga. Konkurentsiamet leiab, et kui kõik maja korteriomanikud
on nõus ja võrguettevõtja nõuded mõõtmisele ning eraldi katkestamisele on täidetud, siis piirarv
ei ole mõistlik.
Gaasivõrk AS selgitas, et Korteriomandi- ja korteriühistuseadusest (KrtS), § 34 lg 2 kohaselt
valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset (sh kinnistu sisest
gaasitorustikku) korteriühistu kaudu. Sellest lähtuvalt on kehtestatud ka nõue, et kortermajade
puhul sõlmitakse leping korteriühistuga. Punktiga 4.2 tehakse üldpõhimõttest erisus, tuginedes
KrtS § 24 lõikele 3, mille kohaselt ei pea korteriühistul olema juhatust kui korteriomandite arv
ei ole suurem kui kümme. KrtS sätestab selliste korteriühistute suhtes ka teisi erandeid, millega
seadusandja on sisuliselt aktsepteerinud seda, et alla 10 korteriga majade puhul ei pea maja
haldamine ja majandamine toimuma ilmtingimata korteriühistu kaudu.
Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga.
14. Konkurentsiameti seisukoht.
Konkurentsiamet leiab, et punkti 4.2 viimane lause ei ole asjakohane, sest korteripõhises
lahenduses toimub gaasi üleandmine kliendile korteri mõõteseadme alusel. Küll tuleks eraldi
sõnastada siin korteriühistu vastutus kliendipaigaldises asuva gaasi eest.
Gaasivõrk AS ei nõustu märkusega. Lepinguga ei saa panna kohustusi ja vastutust lepingu
pooleks mitte olevale kolmandale isikule, st korteriomanikuga sõlmitava lepinguga ei saa
sätestada korteriühistu vastutust. Antud lause eesmärk on selgelt välja tuua, et isegi juhul kui
võrguettevõtja sõlmib võrgulepingud korteriomanikega, ei tule võrguettevõtjale üle
korteriomanike kui hoone kaasomanike vastutus kaasomandis oleva gaasitorustiku ega selles
oleva gaasi eest (nt omaniku kohustus läbi viia gaasipaigaldise kontroll iga nelja aasta tagant).
Analüüsinud ettevõtja põhjendusi, Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga.
15. Konkurentsiameti seisukoht.
Konkurentsiamet palub punkti 4.3 sõnastust täpsustada, et “sõlmitud varasemad
võrgulepingud”.
Gaasivõrk AS arvestas märkusega.
16. Konkurentsiameti seisukoht.
Konkurentsiamet palub viia punktide 5.2 ja 6.1 sõnastus omavahel kooskõlla – kasutada üht
või teist varianti. Punkti 6.1 kohaselt on võimalik mõõtevahendi paigaldamine ka
liitumispunkti, 5.2 räägib lähedale paigutamisest.
Gaasivõrk AS arvestas märkusega.
17. Konkurentsiameti seisukoht.
Punktis 5.3 käsitletakse kaugloetava arvesti kasutamisest muudel juhtudel. Konkurentsiamet on
6 (11)
seisukohal, et kui tarbija nõuab ning vastavad kulud katab, siis paigaldatakse võrguettevõtja
poolt selline seade. Samuti võiks loobuda mõistest „mõistlik“, sest erinevad inimesed
defineerivad seda erinevalt.
Gaasivõrk AS ei nõustunud märkusega. Kaugloetava arvesti paigaldamisega seotud kuludele
lisanduvad ka igakuised püsikulud (sh andmeside jm halduskulud). Kaugloetava arvesti
paigaldamine korterisse on põhjendatud, kui see aitab kaasa energiasäästule, on majanduslikult
mõistlik ja tehniliselt teostatav. Sellest on ka lähtutud MGS § 24 lõikes 13 toodud tarbimismahu
kriteeriumi kehtestamisel. Kaugloetava arvesti paigaldamisel peab võrguettevõtja vajalikuks
lähtuda vastutustundlikust energia- ja ressursisäästlikkuse põhimõttest.
Analüüsinud ettevõtja põhjendusi, Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga.
18. Konkurentsiameti seisukoht.
Konkurentsiamet ei pea punkti 5.4 nõuet kliendile varustada mõõtevahendit elektrienergiaga
omal kulul põhjendatuks (MGS § 24 lõige 3) ja kooskõlas olevaks VÕS § 42 lõikega 1. Nõuet,
et tarbija peaks võrguettevõtjale elektrienergiat tasuta jagama ei saa tüüptingimustesse panna.
Kui konkreetsel juhul on mõõtmiseks vaja elektrienergiat, lepib võrguettevõtja selle kliendiga
eraldi kokku.
Gaasivõrk AS arvestas märkusega osaliselt. Mõõtevahendi elektrienergiaga varustamise
vajadus sõltub kliendi gaasi tarbimise mahust. Reeglina on mõõtevahendi elektrienergiaga
varustamine vajalik üksnes suurte või väga suurte tarbimismahuga objektidel. Seejuures tarbib
mõõtevahend elektrienergiat väga väikeses koguses, mistõttu eraldi lepingu sõlmimine ei ole
mõistlik.
Ettevõtja nõustub, et tavatarbija jaoks võib antud säte tekitada põhjendamatut kartust kohustuse
ees, millega teda tegelikult ei koormata. Seetõttu täiendati punkti sõnastust selliselt, et juhul kui
elektrienergiaga varustamine on vajalik, lepitakse eritingimustes see selgelt kokku.
Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga.
19. Konkurentsiameti seisukoht.
Konkurentsiameti arvates tekitab segadust punktis 5.9 kasutatud sõna „lisaks“, sest punkt 2.1.2
defineerib igakuise arvestusperioodi ja 5.11 defineerib näidu esitamise õigeaegsuse.
Seega millisele arvestusperioodile lisaks tuleb esitada 5.9.1 arvestusperioodi lõpu näit?
Gaasivõrk AS arvestas märkusega ja muutis sõnastust selgemaks.
20. Konkurentsiameti seisukoht.
Konkurentsiamet palub ettevõtjal selgitada, kas ka kohtloetavalet tarbijatel on EIC kood ja
andmed esitatakse AVP-le?
Lisaks palume põhjendada punktis 5.14.1 toodud viimase kolme kalendrikuu piirangut.
Gaasituru toimimise võrgueeskirja § 18 lõige 2 võimaldab tagasiulatuvalt korrigeerida 12 kuu
andmeid alates mõõtmise esialgsest teostamisest. Konkurentsiamet on seisukohal, et seda peaks
järgima ka arveldustel. Praegusel kujul kahjustab see lepingu osapoolt (klienti) ebamõistlikult
(VÕS § 42 lõige 1).
Gaasivõrk AS selgitas, et olenemata arvesti tüübist on kõikidel klientidel ja kõikidel
mõõtepunktidel EIC kood ja andmed esitatakse AVP-le vastavalt õigusaktides sätestatud
sagedustele.
Punktis 5.14.1 toodud viimase kolme kalendrikuu piirang on tingitud sellest, et bilansilepinguga
määratud korrektsiooniperiood on 3 kuud – nimetatud perioodi ulatuses teostab turuosaliste
7 (11)
vahelist bilansiarvestust süsteemihaldur. Kui andmeid korrigeeritakse varasemas perioodis, siis
turuosaliste vahelist bilansi ümberarvestust süsteemihalduri poolt ei teostata, mistõttu kaasneb
sellisel juhul ümberarvestuse teostamisega ebamõistlik halduskoormus (eeldab täiendavat IT
arendust või mahukat igakuist käsitsi arvutamist) ja täiendavaid kulusid nii võrguettevõtjale kui
ka müüjatele (klient võib olla vahetanud müüjat).
Võrguettevõtja ei nõustu Konkurentsiameti seisukohaga, et tegemist on ebamõistlikult
kahjustava tingimusega. Juhime tähelepanu, et korrigeerimise vajadus on reeglina tingitud
kliendi poolse näidu teatamise kohustuse rikkumisest.
Võrguettevõtja ei pea mõistlikuks teha ebamõistlikke kulutusi (teiste klientide arvelt)
soodustamaks kliendi poolt lepingu rikkumist.
Punkti 5.14 on täiendatud selliselt, et ümberarvestus teostatakse varasema perioodi osas juhul,
kui tarbimisandmete korrigeerimise vajadus ei ole tingitud kliendi poolt lepingust tuleneva
kohustuse mittekohasest täitmisest.
Analüüsinud ettevõtja põhjendusi, Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga.
21. Konkurentsiameti seisukoht.
Punktis 6.1 viidatakse kliendi kohustustele punktis 5.3, kuid punkt 5.3 ei pane kliendile mingeid
kohustusi. Kas siin on viitamisega eksitud?
Gaasivõrk AS arvestas märkusega ning parandas sõnastust.
22. Konkurentsiameti seisukoht.
Konkurentsiamet leiab, et punktis 7.6 toodud päevatasu arvutus kasutades IT vahendeid võiks
olla täpne ja jagamine 30-ga võiks asendada päevade arvuga kuus. Lisaks on punktis viide
punktile 6.10, mida ei eksisteeri.
Gaasivõrk AS arvestas märkusega ning muutis sõnastust.
23. Konkurentsiameti seisukoht.
Konkurentsiamet palub selgitada, kas punktis 7.10 toodud „teatud miinimumväärtus“ on kõigile
klientidele ühine või lepitakse see kokku eritingimustes. Kas see “teatud miinimumväärtus” on
kuskil eelnevalt avaldatud?
See on oluline koosmõjus punktiga 7.11, sest punkti 7.10 tingimuse täitumisel ei saadetagi arvet
ning sel juhul nõuda kliendi teatamist on ebamõistlik.
Punktide 7.10 ja 7.11 sisud tuleks omavahel seostada, et ei tekiks arusaamatusi.
Gaasivõrk AS arvestas märkusega. Ettevõtja nõustus, et punktide 7.10 ja 7.11 koosmõjus võib
tekkida arusaamatusi kliendi kohustuste täitmisel. Seepärast punkt 7.11 on välja jäetud.
Ettevõtja juhib tähelepanu asjaolule, et punktis 7.10 on kasutatud sõnastust „kliendile teatatud
miinimumväärtusest“. Üldjuhul avaldatakse selline info veebilehel, kuid ei saa ka välistada, et
klientidele muul viisil teatamist (nt e-posti teel). Võrguettevõtja ei pea vajalikuks teatamise viisi
täpsemalt määratleda. Üldjuhul on arve miinimumväärtus kõikidele klientidele sama, kuid
vastu tulles kliendi soovile, võib olla mõistlik leppida kokku erinevalt.
Analüüsinud ettevõtja põhjendusi, Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga.
24. Konkurentsiameti seisukoht.
Punktis 7.14 toodud viivise määr 0,06% on VÕS § 113 lõike 1 kohaselt muutuv
(alusintressimäär võib muutuda), mistõttu tuleks see siduda VÕS regulatsiooniga, mitte
konkreetse protsendimääraga.
8 (11)
Gaasivõrk AS ei nõustunud märkusega. VÕS ei välista konkreetse viivise määra kehtestamist
tüüptingimustes ning praktikas määratakse viivise määr ka tarbijatega sõlmitavates lepingutes
kindla numbrilise väärtusena. Kliendi jaoks on oleks viide VÕS §-le 113 ebaselgem, kuna
tegeliku viivise suuruse välja selgitamiseks ei piisaks üksnes VÕS-i vastava sätte leidmisest.
Tüüptingimuste kasutaja kohustus on tagada, et viivise määr ei oleks ebamõistlikult suur.
Sellega on võrguettevõtja tüüptingimustes arvestatud.
Analüüsinud ettevõtja põhjendusi, Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga.
25. Konkurentsiameti seisukoht.
Punktis 7.17.1 toodud „3 korda üle 20 päeva või üle 50 päeva kokku“ on segadust tekitav, sest
3x20 = 60. Segaduse vältimiseks teeme ettepaneku kasutada kas esimest varianti (rohkem kui
3 korda üle 20 päeva) või teist varianti (rohkem kui 50 päeva kokku).
Gaasivõrk AS arvestas märkusega osaliselt. Tegemist on kahe sisuliselt erineva olukorraga.
Määratlusega „3 korda üle 20 päeva“ on silmas peetud kliendi poolseid korduvaid
maksekohustuse rikkumisi, samas kui määratlusega „üle 50 päeva kokku“ on silmas peetud
pikaajalisi rikkumisi, mis ei pruugi olla korduvad. Selguse mõttes asendati sõna
„kokku“ sõnaga „järjest“.
Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga.
26. Konkurentsiameti seisukoht.
Konkurentsiamet soovitab punkti 8.2 loetelu täiendada ette teatamise tähtaegadega, sest punkt
8.4 on paljasõnaline ega anna vastust ette teatamise tähtaegadele.
Gaasivõrk AS arvestas märkusega. Etteteatamise tähtajad lisati tüüptingimustesse (jagades
punkti 8.2 kaheks punktiks ning punkti 8.4 jäeti välja).
27. Konkurentsiameti seisukoht.
Konkurentsiamet soovitab täiendada punkti 8.7 lisaks võrguettevõtjale ka võrguettevõtja poolt
määratud isikuga, sest ka määratud isik peaks arve esitama võrguettevõtja hinnakirja alusel
võrguettevõtja kaudu.
Gaasivõrk AS ei nõustu märkusega. Kuna „määratud isiku“ all on silmas peetud isikut, kes
teostab võrgutoimingu punkti 1.4 alusel ja esitab kliendile sellekohase tasunõude, siis on
tegemist VÕS tähenduses nõude loovutamisega, millisel juhul läheb nõue üle muutumatul kujul
(st määratud isikul on õigus nõuda tasu samas ulatuses, mis võrguettevõtja). Seega ei ole vajalik
punkti 8.7 täpsustada.
Analüüsinud ettevõtja põhjendusi, Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga.
28. Konkurentsiameti seisukoht.
Konkurentsiamet palub täiendada 9.peatükki täiendava punktiga sõnastuses:
“Võrgulepingu lõpetamise või taganemise soovist tuleb teisele poolele teatada kirjalikus,
kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis.”
Gaasivõrk AS ei nõustunud märkusega. Peatükki 9 ei ole vaja vorminõudega täiendada, see on
reguleeritud tüüptingimuste punktiga 12.2 (varem 12.3), mille kohaselt loetakse vahetut
õiguslikku tagajärge kaasatoov teade (eelkõige rahalisi nõudeid või kohustusi tekitav või
võrgulepingu kehtivust mõjutav teade) kohaselt esitatuks, kui see on esitatud kirjalikus või
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kirjalikku taasesitamist võimaldava vormiga on
hõlmatud ka elektrooniline vorm. Samuti on antud punktis ka selgelt fikseeritud, et kirjaliku
9 (11)
vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
Analüüsinud ettevõtja põhjendusi, Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga.
29. Konkurentsiameti seisukoht.
Punktis 9.11 viidatakse punktidele 8.10.2 ja 8.10.3, mida ei eksisteeri.
Gaasivõrk AS arvestas märkusega ning parandas viited.
30. Konkurentsiameti seisukoht.
Konkurentsiamet leidis, et punktis 10.6 pole sobilik kasutada mõistet „pool“ vaid tuleks
kasutada mõistet „võrguettevõtja“, sest kliendi kohustuse rikkumine saab olla peamiselt
rahaline, mida hüvitatakse viivisega. Punkti 10.6 regulatsiooni ei ole mõistlik rakendada ka
kliendi muude rikkumiste (mõõteseadme süüline hävimine, juurdepääsu mittetagamine jms)
puhul.
Lisaks Konkurentsiamet palus selgitada kahju suuruse arvestamise arvaluseid.
Gaasivõrk AS ei nõustunud märkusega. Puntki 10.6 ühepoolseks muutmine ei välistata
seadusest tulenevat vastutust ning tekitatud kahju hüvitamise kohustus jääb alles piiramatuna.
See ilmselt ei ole ka märkuse eesmärk. Kui märkuse mõte on välistada täielikult kliendi vastutus
tekitatud kahju eest, siis sellega ei saa nõustuda. Kliendi poolt võrguettevõtjale muu varalise
kahju tekitamine ei ole välistatud (nt arvesti kahjustamine).
Ettevõtja juhib tähelepanu asjaolule, et analoogselt on kahju hüvitamine reguleeritud ka alates
01.03.2019 kehtivates Elektrilevi tüüptingimustes (p 11.8).
Kahju hüvitamise maksimaalse suuruse piiramisel on lähtutud mõistlikkuse põhimõttest, ning
eelkõige on see pandud kliendi kaitseks.
Analüüsinud ettevõtja põhjendusi, Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga.
31. Konkurentsiameti seisukoht.
Konkurentsiamet leiab, et punktis 10.7 toodud sanktsioon elektrikatkestuse korral üle 24 tunni
ei ole mõistlik ega põhjendatud. Elektrikatkestusest tarbijapaigaldises ei pruugi klient teadlik
olla, kui ta seda igapäevaselt ei kasuta.
Kliendi elektrienergia kasutamiseks võrguettevõtja poolt on vaja eraldi kokkulepet, kus
lepitakse kokku ka toimingutes elektrikatkestuste korral. See ei ole antud tüüptingimuste teema.
Lisaks palub Konkurentsiamet selgitada, millistest kaalutlustest lähtudes on jõutud suuruseni
„20% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuutasu alammäärast täistööajaga töötamise korral“.
Gaasivõrk AS ei nõustu märkusega. Mõõtevahendi elektrienergiaga varustamine on reeglina
vajalik üksnes suurte või väga suurte tarbimismahuga objektidel. Selliste objektide puhul ei ole
reeglina tegemist pelgalt tühjalt seisva hoone kütmisega ning on vähe tõenäoline, et klient ei
ole elektrikatkestusest teadlik. Võttes arvesse puntki 5.4 täiendamist, on ka välistatud olukord,
kus klient ei ole elektrienergiaga varustamise vajadusest teadlik.
Leppetrahvi suuruse määratlemisel on lähtutud sellest, et seadmete kahjustamise ja arvesti
elektrita jätmise tõttu on vajalik objektile välja sõita ning olukorra lahendamisega tegelevad
mitmed erinevad spetsialistid (arvestatud on keskmisel kuni 50 km läbisõidu ning spetsialistide
tööaja kuluga kokku 2,8 tundi). Kuivõrd tegemist on tööjõu- ja transpordikuludega, mis
muutuvad kiirelt, ei ole mõistlik määrata trahvi suurust kindla summana.
Analüüsinud ettevõtja põhjendusi, Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga.
32. Konkurentsiameti seisukoht.
Konkurentsiamet palub selgitada punkti 10.8 põhjendusi. Kuidas ligipääsu mitte tagamine ja
10 (11)
gaasivarustuse katkestamine on seotud katkestatud gaasivarustuse omavolilise taastamisega?
Nii punkt 3.16 ega punkt 8 ei ole kuidagi seotud ebaseadusliku võrguteenuse kasutamisega, küll
on seda katkestuse omavoliline taastamine.
Gaasivõrk AS arvestas märkusega. Punkt on asendati sätetega, mille kohaselt on võrguettevõtjal
õigus nõuda leppetrahvi ligipääsu mitte tagamise (punkt 10.8) või gaasivarustuse omavolilise
taastamise korral (p 10.9). Punkti 10.8 leppetrahvi määr on seatud analoogselt Elektrilevi
tüüptingimuste punktiga 11.12. Punkti 10.9 leppetrahvi määr on seatud sama, mis punktis 10.7,
kuna rikkumisega kaasnevad toimingud on võrguettevõtja jaoks sarnased.
Lisaks rakendub punkt 10.9 üksnes kliendi tahtliku (teadliku) rikkumise korral, mistõttu on
suurem trahvimäär põhjendatud.
Analüüsinud ettevõtja põhjendusi, Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga.
33. Konkurentsiameti seisukoht.
Punkti 11.3 kohaselt vastab võrguettevõtja pretensioonile 10 tööpäeva jooksul. Punktis 7.15
toodud pretensiooni tähtajaks on 10 päeva. Kumb variant on õige?
Lisaks tüüptingimustes on läbivalt segamini päevad, kalendripäevad ja tööpäevad. Palume selle
läbivalt korda teha, nt kalendripäevad ja tööpäevad.
Gaasivõrk AS arvestas märkusega ning viis sisse vajalikud muudatused.
34. Konkurentsiameti seisukoht.
Lähtudes kohtupraktikast ei pea Konkurentsiamet punktis 12.4.2 toodud meedet „teade on
saadetud postiasutuse kaudu tähitud kirjaga poole poolt näidatud aadressil ja postitamisest on
möödunud viis (5) kalendripäeva“ kätte saaduks. Riigikohtu Halduskolleegiumi Kohtuotsuses
nr 3-3-1-74-12 punktis 23 leiab kohus, et ainuüksi tähitud kirja saabumise teate postkasti
panekuga ei ole tahteavaldust kätte saadud.
Kätte saaduks saab lugeda teadet, mille kohta on võrguettevõtja postiasutuselt saanud kätte
toimetamise teate. Vaja on kättesaamise kinnitust või teha uus katse (Riigikohus ei ole
täpsustanud, millises vormis täpselt, kuid on viidanud nt kulleri kasutamise võimalusele).
Gaasivõrk AS arvestas märkusega. Ettevõtja nõustus, et teate kätte saaduks lugemisel tuleb
lähtuda seadustest ja kohtupraktikast ning seetõttu jäeti punkti 12.4 tervikuna välja.
Lisaks täpsustati punkti 12, tuues sarnaselt Elektrilevi tüüptingimustele sisse ka suulise
teavitamise ning hinnakirja muutmisest teavitamise veebilehe vahendusel (tüüptingimuste
punkt 12.3).
Analüüsinud ettevõtja põhjendusi, Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga.
35. Konkurentsiameti seisukoht.
Konkurentsiamet leiab, et punkt 12.7 on paljasõnaline, ega teavita klienti, milliseid andmeid
saab klient võrguettevõtja käest (MGS § 8 lõige 51) ja milliseid andmeid AVP-lt (Gaasituru
toimimise võrgueeskiri § 17). Konkurentsiamet soovitab need siia lisada.
Gaasivõrk AS arvestas märkusega osaliselt. Puntki 12.7 on täiendatud viitega sellele, et kliendil
on võimalik oma tarbimisandmeid näha võrguettevõtja veebilehe (st iseteeninduse) vahendusel.
Sarnaselt Elektrilevi tüüptingimustele (p 6.12) ei ole kliendile väljastatavate tarbimisandmete
loetelu täpsemalt määratletud, kuna õigusaktid võivad muutuda.
Analüüsinud ettevõtja põhjendusi, Konkurentsiamet nõustus ettevõtja seisukohaga.
11 (11)
4. Kokkuvõte
Konkurentsiamet, töötanud läbi 04.11.2019 lõplikus versioonis kooskõlastamiseks esitatud
Tüüptingimused, jõudis järeldusele need on võimalik kooskõlastada. Konkurentsiamet selgitas
välja, et tüüptingimused on kooskõlas MGS § 10 lõike 5, § 231 lõike 4 ning VÕS § 42 lõike 1
ja 2 sätetega.
Konkurentsiamet on seisukohal, et Gaasivõrk AS-i gaasi võrgulepingu tüüptingimused ei piira
teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et oleks küsitav
lepingu eesmärgi saavutamine ning need on võrguteenuse kasutaja õiguste ning kohustuste osas
tasakaalus ja võimaldavad mõlemal poolel realiseerida nii seadusest, kui lepingust tulenevaid
õigusi ning kohustusi.
Eeltoodu alusel ning juhindudes MGS § 101 lõikest 5, § 231 lõigetest 3 ja 4, § 37 lõikest 1 ja
lõike 3 punktist 15, HMS § 14 lõikest 1, VÕS § 42 lõigetest 1 ja 2
otsustan:
kooskõlastada „Gaasivõrk AS võrgulepingu tüüptingimused“ käesoleva otsuse lisas toodud
redaktsioonis.
Käesoleva otsusega mittenõustumise korral on isikul õigus esitada 30 päeva jooksul alates
käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus Tallinna
Halduskohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Ots
peadirektor
Lisa: „Gaasivork AS vorgulepingu tuuptingimused.pdf“