Lp Raivo Aeg
Justiitsminister
Justiitsministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
[email protected]
08.11.2019 nr 5-4/2019-079-3
Täiendav seisukoht ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõule
Austatud minister
Konkurentsiamet esitas 08.08.2019 sotsiaalministrile oma seisukoha ravimiseaduse muutmise
seaduse eelnõule, soovitades omalt poolt, et haiglaapteekidel võiks soovi korral lisaks
müügiloata ravimitele olla ka müügiloaga ravimite sisseveoõigus. Sotsiaalministeerium on
seda ettepanekut arvestanud ning laiendanud eelnõus ja seletuskirjas haiglaapteekide
sisseveoõigust kõigile ravimitele.
Nii ajalooliselt kui ka praegusel juhul on valdavalt hulgimüüjad olnud sellise võimaluse vastu,
nähes ühe ohukohana haiglaapteeki pidava haigla sõltumatuse kadumist seeläbi, et haiglal
ravimite sissevedajana tekiks surve mõjutada haiglaravis kasutatavat ravimivalikut lähtuvalt
oma ärilistest kaalutlusest.
Esiteks ei taga ka kehtiv süsteem iseenesest, et haiglaravis oleks alati võimalik kasutada
ravimeid, mida arstid peavad kõige efektiivsemaks, seda põhjusel, et ravimivalik sõltub
täielikult hulgimüüjate ärihuvidest ja tahtest neid riiki sisse vedada. Tegelikkuses on see
tekitanud tarnete viibimisi ja ravimivaliku vähenemist. Kehtiva süsteemi muutmine
võimaldaks neid olukordi tulevikus vältida.
Teiseks tuleb märkida, et tervishoiuteenuste osutamine on rangelt reguleeritud valdkond ning
arstidel on kohustus jälgida, et ravimikasutus oleks meditsiiniliselt põhjendatud. Seetõttu kui
väidetakse, et sisseveoõiguse laiendamise korral tekib Põhja-Eesti Regionaalhaiglal või Tartu
Ülikooli Kliinikumil ärihuvi haiglas kasutatavate ravimite valiku kitsendamiseks või mõne
ravimi eelistamiseks ilma meditsiinilise põhjenduseta, siis jääb täiesti arusaamatuks, mil viisil
haiglad sellised otsused läbi suruksid.
Seejuures on oluline, et haiglaapteegid kohustuvad hankima ravimeid riigihanke korras
(vastav kohustus on olnud siiani ning see säilib ka peale sisseveoõiguse laiendamist). Hanke
tulemusel valib haiglaapteek pakkumustest toimeaine põhiselt odavaima ravimi. Seetõttu ei
teki haiglaapteegis/haiglas hanke järgselt valiku olukorda, kuna sama otstarbe ja toimeainega
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
ravimit on reeglina ainult üks. Seega haiglaapteegi puhul on ravimite käitlemise korraldus
põhimõtteliselt erinev olukorrast väljaspool haiglat kolmnurgas arst-apteek-patsient. Viimasel
juhul on tõepoolest oluline tagada ühelt poolt ravimi väljakirjutaja ja teiselt poolt müüja range
lahutatus, et arstid säilitaksid väljakirjutatavate ravimite valikul sõltumatuse ravimimüüjatest
ja -tootjatest. Haiglates kasutatav ravimivalik selgub aga hanke tulemusel ning sõltumata
haigla sisseveoõiguse olemasolust või puudumisest haiglaarst seesuguste valikute ees ei seisa.
Haiglaapteegi kaudu toimub tervishoiuteenuse osutaja enda varustamine haiglaraviks vajalike
ravimitega, kusjuures haigla põhitegevuseks on ja jääb tervishoiuteenuse osutamine, mitte
ravimikaubandus.
Eelnevat arvestades ei teki seadusemuudatuse tulemusel haiglates arstidele survet hakata ilma
meditsiinilise põhjenduseta eelistama mõnda ravimitootjat ja tema toodangut. Hankekohustus
koos kavandatava sisseveoõiguse laiendamisega loob haiglaapteekidele üksnes võimaluse
hankida ravimeid rohkematelt pakkujatelt.
Konkurentsiameti hinnangul oleks haiglaapteegi sisseveoõiguse laiendamisel positiivne mõju
haiglas kasutatavate ravimite valikule ja hindadele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Rõõmusaar
Konkurentsiteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja
Kristjan Ots, 6672453
[email protected]
Maris Kado, 6672462
[email protected]
2 (2)