Kakumäe Kodu OÜ
A. Laikmaa tn 15/Rävala pst 4
10143 Tallinn Meie: 31.10.2019 nr 9-7/19-0025-009-14
Tehnovõrkude Ehituse OÜ
Suurevälja tn 12
13516 Tallinn
Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalamet
Mündi 2
15197 Tallinn
Kiri edastatud digitaalselt aadressil:
[email protected],
[email protected],
[email protected], ;
[email protected]
Konkurentsiameti seisukoht ja hinnang
11.02.2019 pöördus Konkurentsiameti poole Kakumäe Kodu OÜ seoses Saviliiva tee 2a, 4b ja
8d detailplaneeringu ala kinnistute ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni liitumistasu
põhjendatusega.
Pöördumisest tulenevalt ei ole Kakumäe Kodu OÜ-l (edaspidi arendaja) õnnestunud lahendada
vee-ettevõtjaga Tehnovõrkude Ehitus OÜ (edaspidi TVE) arendatava Kakumäel asuva Saviliiva
tee 2a, 4b ja 8d detailplaneeringu ala (edaspidi Saviliiva DP) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga
liitumise küsimust. TVE ei ole andnud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusega (edaspidi
ÜVVKS) ning selle alusel antud õigusaktidega sätestatud liitumistasu suurust ning selle arvutuse
lahtikirjutust. TVE on esitanud arendajale nõude täiendavate kulutuste tegemiseks, millistest ei
ole TVE arendajat informeerinud ei Saviliiva DP menetluse käigus ega ka arendaja poolt
detailplaneeringu ala ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamisel (ehitusload on
väljastatud).
31.07.2018 esitatud liitumislepingu projekti punktide 4 ja 5 kohaselt on Saviliiva DP ala
kinnistute ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumiseks vajalik arendaja poolt Kiini tn 12a
veepumpla rekonstrueerimine ja Viige tn kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine koos Viige
ja Vana-Rannamõisa pumplate vahelise survetorustiku rajamisega.
1. Arendaja poolt esitatud sündmuste kronoloogia
24.07.2012 väljastas TVE Saviliiva DP-le tehnilised tingimused vee-, drenaaži ja sadevete,
olmekanalisatsiooni- ja gaasitorustiku projekteerimiseks.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
2
09.05.2014 kooskõlastas TVE Saviliiva DP ja samal ajal pikendas 24.juuli 2012.a. väljastatud
tehnilisi tingimusi.
01.07.2014 esitas arendaja TVE-le Saviliiva DP kruntide kohta liitumistaotluse – sellele TVE
ei vastanud.
03.03.2016 esitas arendaja TVE-le Saviliiva DP kruntide kohta teist korda liitumistaotluse-
sellele TVE ei vastanud.
13.04.2016 kehtestas Tallinna Linnavalitsus Saviliiva DP.
30.12.2016 tellis arendaja projekteerimisbüroost OÜ Merindorf Saviliiva DP ala teede- ja
trasside projekteerimistööd (s.h ehituslubade taotlemine ja väljastamine Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti poolt).
12.05.2017 väljastas TVE projekteerimisbüroole Saviliiva DP alale tehnilised tingimused
ühisveevarustuse, -sademevee/-drenaaži, -kanalisatsiooni ja –gaasivarustuse projekteerimiseks.
12.06.2018 esitas arendaja TVE-le Saviliiva DP kruntide kohta kolmandat korda
liitumistaotluse - sellele TVE ei vastanud. Tallinna Kommunaalamet pöördus arendaja taotlusel
TVE poole ja palus liitumistaotlusele vastata.
06.08.2018 saatis TVE arendajale liitumislepingu, mis ei vastanud Saviliiva DP ja
ehitusprojekti koostamiseks TVE poolt väljastatud tehnilistele tingimustele.
23.01.2019 saatis TVE arendajale e-kirja koos sellele lisatud pakkumistega, kus olid välja
toodud täiendavate ja varasemalt mitte tingimuseks seatud rajatiste ehitamise maksumused.
2. Menetlustoimingud
2.1. Konkurentsiameti 25.04.2019 pöördumine TVE poole
Konkurentsiamet pöördus 25.04.2019 TVE poole järgmiste küsimustega:
1) 31.07.2018 esitatud liitumislepingu projekti punktide 4 ja 5 kohaselt on kinnistute
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumiseks vajalik Kiini tn 12a veepumpla
rekonstrueerimine ja Viige tn kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine koos Viige ja Vana-
Rannamõisa pumplate vahelise survetorustiku rajamisega. Konkurentsiamet palus esitada
dokumendid, uuringud, arvutused vms mis kinnitaks, et Saviliiva tee 2a, 4b ja 8d
detailplaneeringu ala kinnistute liitumiseks on vajalik Kiini tn 12a veepumpla
rekonstrueerimine ja Viige tn kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine koos Viige ja Vana-
Rannamõisa pumplate vahelise survetorustiku rajamisega.
2) 31.07.2018 esitatud liitumislepingu projekti kohaselt kannab kõik ehitamisega seonduvad
kulud arendaja. Amet palus esitada liitumistasu suuruse arvutuse Saviliiva tee 2a, 4b ja 8b
detailplaneeringu kohaselt moodustatavatele kinnistutele, iga moodustatava kinnistu kohta
eraldi.
3) 23.01.2019 saadetud e-kirjas Martin Laasmale ja Tallinna Kommunaalametile leiab
Tehnovõrkude Ehituse OÜ, et ehitamisega seonduvad kulud peaksid kandma Saviliiva tee 2a-
4b DP ala ning Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10 DP ala arendajate vahel. Amet
palus esitada liitumistasu suuruse arvutuse Saviliiva tee 2a, 4b ja 8b detailplaneeringu kohaselt
moodustatavatele kinnistutele (iga moodustatava kinnistu kohta eraldi) juhul, kui viiakse ellu
Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10 detailplaneering.
Samuti taotles amet, et TVE esitaks:
3
4) Veeteenust tarbivate kinnistute arvu, kellele veevarustuse osutamiseks kasutatakse
olemasolevat Kiini tn 12a veepumplat. Seejuures märkida, mitme kinnistu peal asub
korterelamu/ridaelamu;
5) Veeteenust tarbivate kinnistute, kellele kanalisatsiooni teenuse osutamiseks kasutatakse
olemasolevat Viige tn kanalisatsioonipumplat. Seejuures märkida, mitme kinnistu peal asub
korterelamu/ridaelamu;
6) Kehtestatud detailplaneeringutest tulenev täiendav liitujate arv, kes jääksid Kiini tn 12a
veepumpla teenindada;
7) Kehtestatud detailplaneeringutest tulenev täiendav liitujate arv, kes jääksid Viige tn
kanalisatsioonipumpla teenindada.
2.2. TVE 03.05.2019 vastus Konkurentsiameti 25.04.2019 pöördumisele
03.05.2019 kirjas tõi TVE kokkuvõtvalt välja järgmist:
1) Veetarbimine tipptundidel on kohati üle 150 m3/h ning see kestab tunde. Puurkaevu pump ei
suuda pumbata ja veefiltrid ei suuda ära filtreerida piisavas koguses vett, et tipptundidel tagada
veereservuaarides piisav kogus vett, mis tähendab, et reservuaaridest pumbatakse II astme
pumpadega välja vett oluliselt rohkem, kui seda sisse pumbatakse, mille tõttu reservuaarides
langeb vesi kriitilisele tasemele. Seejärel II astme pumbad lülituvad välja ning trassi enam vett
ei pumbata. Selle tõttu tekib trassis vee defitsiit ja langeb ka veesurve.
KP1a kanalisatsioonipumpla graafikult on näha, et pika aja jooksul töötab pumpla oma
tippvõimsusel, mis tähendab seda, et pumbad ei suuda välja pumbata ja survetorustikud ei suuda
läbi lasta vajalikus koguses reovett. Viimasel pumplal on reoveemõõturid, kuid kogemuste
põhjal oskab TVE öelda, et kui eelvoolu pumplad ei suuda reovett vastu võtta, hakkavad
kanalisatsioonipumplad doominoefekti tagajärjel täituma ning toimuvad kanalisatsiooni
üleujutused. Selleks, et vältida reovee ülevoolu kanalisatsioonitrassist tänavale või kinnistule,
on TVE tihti sunnitud tellima paakautosid ning teostama täiendavat väljavedu paakautodega.
Kahjuks ei ole paakautosid alati võimalik saada ning seetõttu tekivad ka olukorrad, kus vee-
ettevõtjal ei ole midagi võimalik teha, ära hoidmaks reovee üleujutust.
2) TVE on arendajale välja pakkunud osaleda TVE ja arendaja ühishankes, mille eesmärk oleks
liitumiseks vajaminevate eelvoolutööde ehitaja(-d) ja ehitushind.
TVE on küsinud hinnapakkumust Kiini tn 12a veetöötlusjaama rajamiseks ning arvutanud
Viige tn kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimise hinda. Arendaja on küsinud hinnapakkumust
piirkonnasiseste tööde rajamiseks AS’ilt Viimsi Keevitus.
Edasi on TVE ära toonud liitumistasude suuruse arvutused lähtuvalt pakkumistest.
3) Liitumistasu arvutus koos jaotusega detailplaneeringualade ja kinnistute vahel oli toodud
kirja lisas.
4) Hetkel Kiini tn 12a asuv veepumpla ei varusta veega ühtegi kinnistut, kuna veepumpla
seadmed ei suuda tagada nõuetekohast veekvaliteeti. Nõuetekohase veekvaliteedi saamiseks on
vaja pumpla rekonstrueerida. Pumpla rekonstrueerimise tagajärjel hakkab pumpla tagama 34
täiendava liituja veevajadusi, mis kõik asuvad Saviliiva DP alal.
5). Kakumäe piirkonnas on 34 kanalisatsioonipumplat. Viige tn kanalisatsioonipumpla on
eelvooluks mitmetele kanalisatsioonipumplate jadadele, ehk ühe kinnistu reoveed võivad läbida
enne Viige tn kanalisatsioonipumplasse jõudmist näiteks kolme kanalisatsioonipumplat. Viige
tänava kanalisatsioonipumplal on omakorda kolm eelvoolu kanalisatsioonipumplat. Tegemist
4
on keeruka süsteemiga. Lisaks on olemas selliseid kliente, kes tarbivad ainult
kanalisatsiooniteenust ning ei tarbi veeteenust.
6) Kehtestatud Kakumäe DP aladest tulenev täiendav liitujate arv, kes jääksid Kiini tn 12a
veetöötlusjaama teenindada on 34 liitujat, mis kõik asuvad Saviliiva DP alal.
7) Kehtestatud DP aladest tulenev täiendav liitujate arv, kes jääksid Viige tn
kanalisatsioonipumpla teenindada on 34 liitujat, mis kõik asuvad Saviliiva DP alal.
2.3. Täiendavad toimingud
29.05.2019 esitas Konkurentsiamet TVE 03.05.2019 vastustega seonduvalt ettevõtjale
järgmised küsimused:
1) 03.05.2019 TVE vastuse punktist 1 nähtub, et tarbijate veega varustamisel on vee-ettevõtjal
probleemid juba praegu. TVE-l tuleks joogivee pumplat rekonstrueerida (võimsamad pumbad
ja filtrid) ka siis, kui Saviliiva tee detailplaneeringut ellu ei viida. Joogivee pumpla
rekonstrueerimine on kirjeldatu kohaselt veeteenuse kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagamiseks
vajalik. Amet palus selgitada, kuidas on vee-ettevõtja jõudnud järeldusele, et investeering
veetöötlusjaama-joogiveepumplasse (eelkõige Kiini 12a) tekib üksnes Saviliiva DP elluviimise
tõttu.
2) Vastuse punkti 2 kohaselt on juba praegu vee-ettevõtjal probleeme kanalisatsioonipumplate
jõudlusega. Amet palus selgitada, kuidas on vee-ettevõtja jõudnud järeldusele, et investeering
kanalisatsioonipumplasse ja -trassidesse (eelkõige Viige tn pumpla) tekib üksnes Saviliiva DP
elluviimise tõttu.
3) Liitumistasu tuleb arvutada kooskõlastatud liitumistasu arvutamise metoodika järgi, kus
kulude jagamisel kinnistute vahel kasutatakse vooluhulka. TVE on praegu jaganud kas
kinnistute või eluasemete järgi. Kui igale kinnistule rajatakse ühesuguse läbilaskevõimega
liitumispunkt, siis peaks paarismajadega kinnistutel olema ühe eluaseme kohta poole väiksem
liitumistasu. Kui aga igal eluasemel on tagatud ühesugune vooluhulk, siis saab olla kõigil
ühesuurune liitumistasu. Amet taotles, et TVE esitaks andmed iga Saviliiva DP järgse kinnistu
jaoks rajatava liitumispunkti läbilaskevõime kohta ja arvutus liitumistasu kohta, mis lähtub
liitumispunkti läbilaskevõimest.
10.06.2019 toimus Konkurentsiametis kohtumine TVE esindajatega seoses TVE poolt esitatud
taotlusega vee- ja kanalisatsiooniteenuse kooskõlastamiseks. Kohtumisel selgitati, millised
ÜVK rajamiseks vajalikud kulutused peab kandma vee-ettevõtja ning kuidas tuleb neid
arvestada veeteenuse hinnas investeeringutena ning millised ÜVK rajamiseks tehtavaid
kulutused kaetakse liitumistasuga – ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 sätestab, et investeeringud
olemasolevate ÜVK-süsteemise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb lülitada veeteenuse hinda.
Seetõttu ei ole põhjendatud ka nende investeeringute katmine liitumistasudega. Võttes arvesse
arendaja pöördumisega seonduvat ning TVE poolt esitatud andmeid, puudub alus järeldada, et
arendusega seonduvad kulud peaks katma ainult liitumistasudega.
19.06.2019 saatis Konkurentsiamet TVE-le kirja, milles soovis, et TVE esitaks Saviliiva DP
kohta uue liitumistasu arvestuse, lähtuvalt olemasolevate tarbijate ja liituvate tarbijate
proportsioonist, kuna nii veepumpla kui ka reoveesüsteem ei ole vajalik ainult Saviliiva DP
jaoks. Samuti, et TVE peab veeteenuse hinna kooskõlastamiseks esitama andmed
investeeringute kohta sh ka investeeringud veetöötlusjaama-joogiveepumplasse Kiini 12a ning
kanalisatsioonipumplasse ja trassidesse (Viige tn).
28.06.2019 vastuskirjas tõi TVE kokkuvõtvalt välja järgmist:
5
1) Kiini tn 12a asuv veetöötlusjaam (edaspidi Kiini VTJ) on Saviliiva DP alale kõige lähemal
asuv TVE-le kuuluv puurkaev, mis on otseselt ühendatud liidetava arendusalaga. Liidetava
arendusala ja Kiini VTJ vaheline kaugus mööda veetorustikku on 270 meetrit. Antud
puurkaevust pumbatavat vett on vaja puhastada liigsest raua ja õhusisaldusest. Radionukliidide
sisaldus mahub lubatud piirnormidesse erinevalt teistest kasutusel olevatest puurkaevudest
pumbatavast veest, kus on vaja lisaks raua ja mangaani väljafiltreerimisele eraldada ka
radionukliidid.
Puurkaevule on võimalik rajada 20 m² suuruse pindalaga hoone, mis seab piirid pumbajaama
paigaldatavatele seadmetele ja sellega ka tootlikkusele. Paigaldatavad seadmed võimaldavad
puhastada joogivee ja eraldada liigse õhu veest tootlikkusega maksimaalselt 25 m³/h.
2) Kiini VTJ asuva veepumpla renoveerimise esialgne maksumus on jaotatud Saviliiva DP ala
ja Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a DP ala vahel. Kiini VTJ maksimaalne
tootlikkus 25 m³/h annab sekundiliseks voolukiiruseks ca. 6,9 l/sek.
Saviliiva tee 2a, 4b ja 8d DP ala arendaja on planeerinud alale 34 eluaset (tarbijat) ja on
taotlenud nende tarbijate kohta kogu arendusalale vooluhulka 5,0 l/sek. Kõikidele tarbijatele on
planeeritud de32 liitumistoru, mis on standardne kasutatav toru nii ühepereelamule kui ka
paarismaja ühe boksi kohta.
Kuna Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a DP ala liitumise taotlust ei ole meieni veel
jõudnud, oleme jaotuse tegemisel lähtunud Saviliiva DP ala võrreldavast vooluhulgast ehk
oleme jaganud vooluhulga tarbijate arvuga ning saanud vooluhulga ühe tarbija kohta. Saadud
tulemuse oleme korrutanud Saviliiva tee 14c ja Rannamõisa tee 10a DP ala tarbijate hulgaga.
Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a DP alale on planeeritud 16 eramaja kinnistut.
Kõne all olevale arendusalale oleme saanud eelnevalt kirjeldatud arvutusloogikat kasutades,
vooluhulgaks 2,35 l/s.
Seega on Saviliiva tee DP ja Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a DP alade summaarne
veevoolukiirus 7,35 l/sek, mis on suurem, kui Kiini VTJ maksimaalne tootlikkus. Vajalikud 0,5
l/s, millele lisandub ka tulekustutusvesi min 10 l/s, mida arendaja ei ole taotluses märkinud,
kaetakse olemasolevatest ning ka planeeritavatest puurkaevudest.
Edasi on TVE ära toonud liitumistasude võimalikud suurused.
28.06.2019 kirjas soovis Konkurentsiamet TVE vastust järgnevatele küsimustele:
1) TVE poolt esitatud arvutus sisaldab üksnes võimalikku liitumist, kuid ei sisalda seda
põhjendust, et Kiini VTJ on vajalik ka ülejäänud Kakumäe piirkonna veetarbijatele, ehk osa
maksumusest peaks minema veeteenuse hinda investeeringuna.
2) Millel põhineb TVE väide, et Kiini tn 12a kinnistule on võimalik ehitada üksnes 20 m2
pindalaga ehitis?
03.07.2019 tõi TVE oma vastuskirjas välja, et Kiini tn 12a kinnistu omanikuga on TVE
sõlminud isikliku maakasutusõiguse lepingu, milles kinnistu omanik on kooskõlastanud hoone
maksimaalseks välispindalaks 28,8 m². Planeeritava hoone suletud netopind, ehk TVE jaoks
kasulik pindala tehnoloogiaseadmete paigaldamiseks on 20 m². Hoone maksimaalne
kooskõlastatud kõrgus on 3,47 m. Rajatav veetöötlusjaam ei kata arendusalade veevajadust ära
ja me anname puudujääva vee olemasolevatest veetöötlusjaamadest, seega ei saa
veetöötlusjaama renoveerimise kulusi jagada piirkonna ülejäänud kinnistutele, kuna need
kinnistud ei saa kasu rajatavast veetöötlusjaamast.
6
3. 25.07.2019 toimunud kohtumine Konkurentsiametis
25.07.2019 toimus Konkurentsiameti, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti,
Tehnovõrkude Ehituse OÜ ja Kakumäe Kodu OÜ esindajate kokkusaamine. Kohtumise
protokoll on esitatud käesoleva kirja lisana 1. Kohtumisest kokkuvõtvalt:
Arendaja esindajate peamised seisukohad: 2014.a-st alates on arendaja kolmel korral esitanud
TVE-le liitumistaotluse Saviliiva DP ala kruntide liitumiseks ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooniga. 2018.a augustis saatis TVE liitumislepingu, millest selgus, et liitumise
eelduseks on ühe puurkaevpumpla, ühe reoveepumpla ja osa kanalisatsiooni survetorustiku
rekonstrueerimine. 2019.a jaanuaris selgus rekonstrueerimiste eeldatav maksumus. Meie
hinnangul on liitumistingimused ebamõistlikud.
Detailplaneeringule ja ehitusloale esitatud tehnilised tingimused peaksid olema liitumise
aluseks ja nende järgi tuleb ÜVK-ga liitumisleping sõlmida. TVE lisanõudmised ei ole
põhjendatud. Liitumislepingu projektis märgitud pumplate ja torustiku rekonstrueerimine on
vajalik ka teiste TVE klientide jaoks, mistõttu ei ole õiglane nõuda arendajalt nende kulude
tasumist.
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti esindajate peamised seisukohad: Tallinnal puudub
ülevaade, milliseid investeeringuid on vaja Kakumäe piirkonnas teha. Linna ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooni arendamise kava on aastast 2010 ja lähiajal on plaanis kava uuendada. TVE ei
ole esitanud andmeid arendamise vajaduste kohta. Kakumäe piirkonna kohta peaks TVE
koostama ja esitama mudeli tarbimise muutuste kohta, et saaks hinnata võimsuste piisavust ja
lisavajadust.
TVE esindajate peamised seisukohad: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel on tavaks,
et liituja maksab liitumistasu ja selle eest teeb vee-ettevõtja kulutusi. TVE on valmis tegema
kõik vajalikud investeeringud. Probleemiks on rahastamine. Investeeringu tegemiseks tuleks
võtta pangast laenu. Samas veeteenuse hinna arvutamise metoodika ei luba laenu intressikulu
hinda panna. Intressikulu tuleb katta tulukusest, aga tulukuse määr on sisuliselt võrdne panga
laenuintressiga (umbes 5%). Kuna Kiini pumpla peab jääma naaberkinnistutega kokku lepitud
piiridesse, siis saab sinna paigaldada seadmed, mille võimsus on veidi madalam arendusalale
vajalikust võimsusest. Puudu jääv osa peab tulema teistest kasutusel olevatest pumplatest.
Seega on Kiini pumpla uuendamine vajalik just Saviliiva DP ala kinnistute jaoks
Konkurentsiameti esindajate selgitused: Praegu on arendaja liitumine takistatud ja see olukord
tuleb lahendada. Mis puudutab 2017. aastal DP-ga väljastatud tehniliste tingimuste küsimust,
kas arendajale on siinkohal tekkinud kahju või mitte, on tegemist tsiviilkohtumenetluses
lahendatava vaidlusküsimusega.
On selgunud, et vaidlusküsimuses saab Konkurentsiamet anda vaid hinnangu tekkinud
olukorrale, sest vaidluse ese ei ole liitumistasu suuruses, vaid on küsimuses, kas TVE nõue
rajada nimetatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatisi on põhjendatud või mitte. TVE poolt
nõutavate rajatiste vajaduse ja vastavuse osas detailplaneeringule peaks andma kohalik
omavalitus. Muuhulgas, kui rajatised on vajalikud, siis kas neid vajatakse ka teiste tarbijate
varustamiseks. Samuti mis puudutab võimalust, et tegemist võib olla liitumise takistamisega,
mis on vastuolus kohaliku omavalitsuse määrusega.
4. Täiendav teave
21.08.2019 esitas TVE selgitused Tallinna Keskkonna ja Kommunaalametile.
02.09.2019 esitas TVE Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve Sihtasutuse (sihtasutus) 29.04.2019
e-kirja Tallinna Keskkonna ja Kommunaalametile, milles Sihtasutus tõi välja järgmist:
7
Tehnovõrkude Ehituse OÜ poolt Saviliiva 2a,4b ja 8d kinnistutele väljastatud algsed
detailplaneeringu tehnilised tingimused ei sisaldanud nõuet rekonstrueerida Kiini tn 12a
veepumplat ja Viige tn kanalisatsioonipumplat. Samas on vajalike eelvoolude väljaehitamine
piirkonna vee-ettevõtte kohustus ja nende kulude katmine peaks toimuma arendajaga
sõlmitavate liitumislepingute alusel. Samas tuleb lisada, et tänaseks on olukord piirkonnas
kindlasti muutunud ja lisandunud on täiendavaid tarbijaid ning suurenenud on tarbitavad
võimsused veele ning kanalisatsioonile. Seega on rekonstrueerimine ja võimsuste
suurendamine hädavajalik. Kehtivas ÜVK kavas on näiteks Tehnovõrkude Ehituse OÜ osas ette
nähtud projekti A5-3 raames teha investeeringuid just Kiini tn puurkaevpumpla
rekonstrueerimiseks.
Leiame, et antud juhul peaks Tehnovõrkude Ehituse OÜ nimetatud täiendavad kulutused
eelvoolude rekonstrueerimisele ja väljaehitamisele kandma kokkuleppeliselt arendajatega ja
siis vastavalt kehtivale seadusandlusele hüvitama need solidaarselt järgnevate liitujatega
sõlmitavate lepingute arvelt. Käesolev teema on olnud päevakorras juba 2018 aastast ning
katsed leida lahendus asjaosaliste poolte vaheliste läbirääkimiste teel ei ole kahjuks andnud
tulemust. Kiini tn 12a veepumpla ja Viige tn reoveepumpla tootlikkuse tõstmise tööde
teostamise kõrge maksumus on saanud põhiliseks takistuseks kokkulepete sõlmimisel.
28.08.2019 esitas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet seisukoha, et TVE poolt esitatud
selgitused ei ole piisavad tõendamaks, et Kiini tn 12a puurkaev-pumpla rekonstrueerimine on
vajalik ainuüksi Saviliiva DP ala veevarustuse tagamiseks.
Vaatamata korduvatele pöördumistele ei ole TVE esitanud piisavalt andmeid tõendamaks, et
Kiini tn 12a puurkaev-pumpla rekonstrueerimine on vajalik ainuüksi Saviliiva DP ala
veevarustuse tagamiseks, ka Konkurentsiametile. Ka ei ole TVE esitanud Konkurentsiametile
tõendeid Kiini tn 12a puurkaev-pumpla rekonstrueerimist puudutavate investeeringute kohta.
5. Arvamused Konkurentsiameti poolt 25.09.2019.a esitatud hinnangu projektile ning
Konkurentsiameti kommentaar/ seisukoht.
5.1 OÜ Kakumäe Kodu saatis 1.10.2019.a kokkuvõtvalt järgmised seisukohad ja ettepanekud:
1) Arendaja juhib tähelepanu, et vaidlus ei ole ainult seoses TVE nõudega kas projektis
nimetatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste rajamine on põhjendatud või mitte. Vaidlus
on ju ka liitumistasu suuruses ning selle arvestamises, mille kohta tänase seisuga puudub
igasugune selgus.
Konkurentsiamet selgitab, et ÜVVKS § 6 lõikest 9 tulenevalt võib vee-ettevõtja võtta
liitumistasu vaid tehtud kulutuste ulatuses, mis on vajalikud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni
liitumiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Käesoleval juhul ei ole saanud vastust kohaliku
omavalitsuse pädevuses olev küsimus, kas Kiini tn 12a puurkaev-pumpla rekonstrueerimine on
vajalik ainuüksi Saviliiva DP ala veevarustuse tagamiseks (Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalamet on oma 28.08.2019 kirjas välja toonud, et TVE poolt esitatud selgitused ei
ole selle asjaolu tõendamiseks piisavad). Teadaolevatel andmetel ei ole Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalamet siinkohal lõplikku otsustust teinud. Ilma sellele küsimusele vastust saamata
ei saa Konkurentsiamet välja arvutada liitumistasu võimalikku suurust.
2) Arendaja teeb ettepaneku eraldi välja tuua see, et leheküljel 5 punktis 2 (TVE 28.06.2019.a.
vastuskiri) TVE poolt märgitud Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneeringut ei ole tänase
seisuga algatatud ning seetõttu ei saa ka seda olematut planeeringut kuidagi arvestada.
8
Konkurentsiameti poolt hinnangu andmisel ei ole lähtutud Vana-Rannamõisa tee 10a
detailplaneeringu olemasolust või selle puudumisest. Seega pole põhjust seda asjaolu eraldi
välja tuua. Samuti puudub osapooltel vaidlus selle asjaolu üle, et Vana-Rannamõisa tee 10a ala
kohta detailplaneering puudub.
5.2 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet tegi 9.10.2019. a kirjaga ettepaneku
konkurentsiameti hinnangu projektis oleva lause „Seisukohast nähtuvalt ei ole Tallinna
Keskkonna- ja Kommunaalamet siinkohal lõplikku otsustust teinud.“ (lk 8 viimane lõik)
sõnastamise osas. Tehakse ettepanek lause sõnastada järgmiselt: „Tulenevalt TVE poolt
tõendite mitte esitamisest ei olnud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil võimalust antud
küsimuses seisukohta kujundada.“.
Konkurentsiamet on seisukohal, et Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ettepanek ei tingi
Konkurentsiameti poolt esitatud hinnangus muutusi. Konkurentsiamet lähtus hinnangu
andmisel sellest, et ka Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile ei esitatud tõendeid TVE
poolt, mis kinnitaksid et Kiini tn 12a puurkaev-pumpla rekonstrueerimine on vajalik ainuüksi
Saviliiva DP ala veevarustuse tagamiseks. Konkurentsiamet oma hinnangus möönab, et TVE
poolt tõendite esitamisel saab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet kujundada põhjalikuma
seisukoha.
5.3 TVE esitas 18.10.2019. a arvamuse hinnangule koos lisadega, sealhulgas HeKa Projekti
poolt koostatud töö nr 19-72 „Kakumäe piirkonna olemasoleva veesüsteemi hüdraulilise
arvutusmudeli koostamine“ ning OÜ HeKa projekti töötaja Kadi Rajala-Pihl (Volitatud
veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8) poolt koostatud arvamuse „Kakumäe piirkonna
veesüsteemi laiendamise kohta“.
Kokkuvõtvalt esitatakse TVE vastuses ülevaade seni toimunud sündmustest ning antakse
ülevaade Kakumäe piirkonna veesüsteemi hetkeolukorrast ja lähiaja prognoositavatest
muutustest veesüsteemis.
Lisaks leiab TVE, et väide nagu võrguettevõtja takistaks arendajal liituda ÜVK ja gaasi
trassidega ei ole õige ning Korese tn 27 kinnistu näide (koostöös kinnistuomanikuga toimus
liitumine) on selle otseseks tõestuseks.
Konkurentsiamet selgitab, et HeKa Projekti poolt koostatud töö nr 19-72 „Kakumäe piirkonna
olemasoleva veesüsteemi hüdraulilise arvutusmudeli koostamine“ ning OÜ HeKa projekti
töötaja Kadi Rajala-Pihl koostatud arvamus „Kakumäe piirkonna veesüsteemi laiendamise
kohta“ selgitavad üldiselt Kakumäe piirkonna veesüsteemi olukorda ja lähiaja muutusi
tarbimises. Samas ei muuda need dokumendid ja selgitused Konkurentsiameti hinnangut, et
TVE ei ole esitanud põhjendusi ja tõendeid, millest nähtuks üheselt, et Kiini tn 12a veepumpla
rekonstrueerimine ja Viige tn kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine koos Viige ja Vana-
Rannamõisa pumplate vahelise survetorustiku rajamisega on vajalik ainuüksi linnalises
piirkonnas paiknevale Saviliiva DP ala kinnistute ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga
liitumiseks.
Lõplikku hinnangu selles küsimuses saab anda kohaliku omavalitsuse üksus, kelle ülesanne on
korraldada veevarustust ja kanalisatsiooni. Selleks vajavad põhjalikku ülevaatamist ja
võrdlemist dokumentides toodud andmed ja arvutused.
9
6. Konkurentsiameti seisukoht ja hinnang
ÜVVKS § 6 lg 1 ja lg 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu määratud vee-ettevõtjal
õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu, mille suuruse
arvutab vee-ettevõtja, lähtudes liitumistasu arvutamise metoodikast.
ÜVVKS § 6 lg 3 kohaselt kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille
reostuskoormus on alla 2000 inimekvivalendi (edaspidi ie) või väljaspool reoveekogumisala,
kooskõlastab vee-ettevõtja metoodika kohaliku omavalitsusega. Kui vee-ettevõtja
tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000 ie või enam,
kooskõlastab vee-ettevõtja metoodika Konkurentsiametiga. Kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond
asub nii üle kui ka alla 2000 ie suuruse reostuskoormusega reoveekogumisalal ja nendes
piirkondades kasutatakse sama liitumistasu arvutamise metoodikat, kooskõlastab vee-ettevõtja
liitumistasude metoodika tulenevalt ÜVVKS § 6 lg 4 kõigi reoveekogumisalade osas
Konkurentsiametiga.
Tallinna linna Kakumäe tegevuspiirkonnas on määratud vee-ettevõtjaks Tallinna
Linnavolikogu 24.03.2016 otsusega nr 49 „Vee-ettevõtja määramine Tallinna ühisveevarustuse
ja –kanalisatsiooni Kakumäe tegevuspiirkonnas“1 Tehnovõrkude Ehituse OÜ (endised ärinimed
OÜ Apollo Baltic ja OÜ Kakumäe Võrgud), kes haldab nimetatud piirkonnas ühisveevärgi ja –
kanalisatsioonivarasid ning osutab veeteenuseid.
Kuna Tallinna linna Kakumäe piirkond paikneb reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on
2 000 ie või enam, on Konkurentsiamet kooskõlastanud Tehnovõrkude Ehituse OÜ
liitumistasude arvutamise metoodika 05.04.2012 otsusega nr 9.1-6/12-0032.
ÜVVKS § 6 lg 3 kohaselt peab liitumistasu arvutamise metoodika olema kooskõlas ÜVVKS-s
sätestatuga. ÜVVKS § 6 lg 9 kohaselt võib liitumistasu võtta vee-ettevõtja tehtud kulutuste
ulatuses, mis on vajalikud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooniga.
ÜVVKS § 6 lg 6 kohaselt tagatakse liitumistasuga:
1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas;
2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning
kinnistu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise süsteemi
olemasolu korral selle ühendamine sademeveekanalisatsiooniga.
ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 sätestab, et investeeringud olemasolevate ÜVK süsteemide
jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb lülitada veeteenuse hinda.
TVE metoodika sisaldab mõistet arenduskomponent - liitumistasus sisalduva arendamistasu
arvutamise aluseks olev komponent. Arendamiskomponent ei ole mõeldud selleks, et tagada
kõigi ÜVK arendamise kavas ettenähtud arendamiskulude rahastamine.
Arendamiskomponendiga kaetakse konkreetse arenduspiirkonna kinnistute liitmiseks vajalikud
arendamiskulud (ennekõike piirkonna liitmiseks vajalik peatorustik koos vajalike seadmete,
liitumiskaevudega. Lisaks võib liitumistasu sisaldada ümberehituskulu veetöötlus- ja
reoveepuhastusjaamas ning olemasoleva peatorustiku võimsuse tõstmisel, kuid seda liituja
liitumistasu arvestusalusega proportsionaalses ulatuses ümberehitatava objekti maksumusest
1
https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=133237&fd=1&leht=2&q_sort=elex_akt.akt_vkp
2
http://www.konkurentsiamet.ee/?id=20699
10
kogu seni ümberehitatava objekti poolt teenindatud piirkonna liitumistasu arvestusalusesse).
Liitumise hetkeks peavad olema arendamiskomponendi arvutamise aluseks olevad kulud
dokumentaalselt tõendatavad. Liitumise hetkeks veel ehitamata ÜVK rajatisi liitumistasu
arendamiskomponendiga katta ei tohi. Ühes konkreetses arenduspiirkonnas (nt teatavas ÜVK
kavas osundatud uuselamute kogumis) on arendamiskomponent kõikidele liitujatele
ühesugune.
ÜVVKS § 154 lg 5 kohaselt teostab valla- või linnavalitsus järelevalvet vee-ettevõtja tegevuse
vastavuse üle ÜVVKS-ile ja kohaliku omavalitsuse õigusaktidele, sealhulgas ÜVVKS § 5
lõikes 21 liitumislepingu, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ning vee-ettevõtja
poolt ÜVVKS-i nõuetele mittevastavate liitumislepingu tingimuste seadmisele. .
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti põhimääruse § 6 lõike 1 punktide 9 ja 14 järgi on
ameti tegevusvaldkonnast tulenevalt tema ülesandeks koostöös vee-ettevõtjaga linna
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava elluviimise korraldamine ja seire ning
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jt linna tehnotaristu arengukavade kavandamise, koostamise ja
elluviimise korraldamine.
Küsimuses, kas Kiini tn 12a puurkaev-pumpla rekonstrueerimine on vajalik ainuüksi Saviliiva
DP ala veevarustuse tagamiseks, on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet oma 28.08.2019
kirjas välja toonud, et TVE poolt esitatud selgitused ei ole piisavad tõendamaks, et Kiini tn 12a
puurkaev-pumpla rekonstrueerimine on vajalik ainuüksi Saviliiva DP ala veevarustuse
tagamiseks. Seisukohast nähtuvalt ei ole Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet siinkohal
lõplikku otsustust teinud.
Küsimuses, kas TVE tegevus võib olla antud juhul vastuolus Tallinna ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga3, millest tulenevalt on isikul õigus liituda vee-ettevõtja
ÜVK-ga ning sõlmida vastavasisuline teenuseleping, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
teadaolevalt seisukohta võtnud ei ole. Konkurentsiametil puudub siinkohal sekkumiseks
pädevus.
Lähtudes eeltoodust, kuna küsimus, kas antud juhul on nimetatud pumpla rekonstrueerimine
vajalik ainuüksi Saviliiva DP ala veevarustuse tagamiseks, st kas tegemist on konkreetse
arenduspiirkonna kinnistute liitmiseks vajalike arenduskuludega, ei saa Konkurentsiamet TVE
poolt võetava liitumistasu suuruse metoodikale vastavuse osas seisukohta võtta.
Konkurentsiameti hinnangul ei ole TVE esitanud põhjendusi ja tõendeid, millest nähtuks
üheselt, et Kiini tn 12a veepumpla rekonstrueerimine ja Viige tn kanalisatsioonipumpla
rekonstrueerimine koos Viige ja Vana-Rannamõisa pumplate vahelise survetorustiku
rajamisega on vajalik ainuüksi linnalises piirkonnas paiknevale Saviliiva DP ala kinnistute
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumiseks. ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 järgi investeeringud
olemasolevate ÜVK süsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb lülitada veeteenuse hinda.
Lähtudes eeltoodust võib olla tegemist olukorraga, kus TVE poolt nõutavate investeeringute
katmine liitumistasudega ei ole põhjendatud ning välistada ei saa, et TVE tegevuse tõttu on
arendajal takistatud liituda TVE ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga ning sõlmida teenuseleping
vastavalt Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatule.
TVE poolt 13.04.2016 Saviliiva DP ala kinnistutele väljastatud algsed detailplaneeringu
tehnilised tingimused ei sisaldanud nõuet rekonstrueerida Kiini tn 12a veepumplat ja Viige tn
kanalisatsioonipumplat. Küsimuses, kas nimetatud tehniliste tingimuste muutmise või
3
Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/407082013029
11
täiendavate nõuete esitamisega TVE poolt on arendajale tekkinud kahju või mitte, saab
lahendada tsiviilkohtus.
Võimalike vaidluste jätkumisel on Pooltel peale KOV-i ja tsiviilkohtu pädevusse kuuluvatele
küsimustele lahenduse leidmist võimalik pöörduda Konkurentsiameti poole liitumistasude
suurust puudutava taotlusega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Marek Piiroja
regulatsiooniteenistus /õigusosakonna juhataja
Lisa 25.07.2019 koosoleku protokoll.
Kiur Põld 667 2590
[email protected]
25.07.2019 kohtumise protokoll
Tallinn
Koosoleku kuupäev: 25.07.2019
Koosolek algas kell 10:00 ja lõppes 11:15.
Osalejad: Konkurentsiamet: Marek Piiroja, Kiur Põld, Kertu Saul, Maarika Karelson, Vivika
Kruusmägi
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet: Tarmo Sulg, Hannes Vaga
Tehnovõrkude Ehituse OÜ (TVE): Andres Davõdov, Andres Lõhmus
Kakumäe Kodu OÜ (KK): Martin Laasma, Rainis Nagel, Jaan Kurm, Thea Pilt ja
Mikko Pilt
Moderaator Kiur Põld
Protokollija Vivika Kruusmägi
Kohtumise alguses andis K.Põld ülevaate kohtumise põhjusest:
Kakumäe Kodu OÜ soovib Kakumäel asuva Saviliiva tee 2a, 4b ja 8d detailplaneeringu ala
(edaspidi Detailplaneering) liita Tehnovõrkude Ehituse OÜ ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, kuid
ei ole nõus finantseerima joogiveepumpla, reoveepumpla ning survetorustiku rekonstrueerimist.
Hetkel on peateemaks Kiini 12a puurkaev. Reovee pumpla ja survetoru on jäänud tahaplaanile.
A.Lõhmus – Plaanisime asju lahendada etapi kaupa, esmalt puurkaevpumpla ja seejärel
kanalisatsiooniga seotud objektid.
M.Laasma – 2012.a-l alustasime detailplaneeringu koostamist. Samal aastal väljastas TVE
Detailplaneeringule tehnilised tingimused veevärgi, kanalisatsiooni ja gaasitorustike
projekteerimiseks. 2017.a-l väljastas TVE ehitusprojekti tehnilised tingimused. 2014.a-st alates on
KK kolmel korral esitanud liitumistaotluse planeeringuala kruntide liitumiseks ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooniga. 2018.a augustis saatis TVE liitumislepingu, millest selgus, et liitumise eelduseks
on ühe puurkaevpumpla, ühe reoveepumpla ja osa kanalisatsiooni survetorustiku
rekonstrueerimine. 2019.a jaanuaris selgus rekonstrueerimiste eeldatav maksumus. Meie hinnangul
on liitumistingimused ebamõistlikud.
R.Nagel – Tehnilised tingimused peaksid olema liitumise aluseks ja nende järgi me sooviksime
liitumislepingu sõlmida. Lisanõudmised ei ole põhjendatud. Liitumislepingu projektis märgitud
pumplate ja torustiku rekonstrueerimine on vajalik ka teiste TVE klientide jaoks, mistõttu ei ole
õiglane nõuda KK-lt nende kulude tasumist.
Auna 6 / 10317 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
A.Davõdov – Tänavu jaanuaris Tallinna Kommunaalametis toimunud kohtumisel sai kokku lepitud,
et liituja peab ka eelvoolude eest maksma. Liitumistasu summa juurde lisatud tööde nimekiri oli
selleks, et näidata mille jaoks tasu kasutatakse, et asi oleks läbipaistev.
K.Põld – Kas detailplaneeringu ja ehitusprojekti tehnilistes tingimustes oli märgitud, et vajalik on
ka pumplate rekonstrueerimine. Tehnilisi tingimusi väljastades pidi vee-ettevõtja arvestama, kas
olemasolevate võimsustega suudetakse soovitud mahus teenust osutada või on vajalik lisavõimsuste
rajamine.
A.Davõdov – Detailplaneeringute realiseerimine võtab tavaliselt aastaid aega ja planeeringus ei ole
märgitud infot, millal täpselt soovitud võimsust kasutama hakatakse.
K.Põld – Planeeringute mõte ongi selles, et vee-ettevõtja saaks varakult teada, mis tema
tegevuspiirkonnas toimuma hakkab ning saaks enda poolt vajalikke tegevusi aegsasti planeerida ja
ellu viia. Siit küsimus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile: kas teile teadaolevalt on
kõnealuseid pumplaid vaja ainult ühe arenduse jaoks või kasutatakse neid ka teistele tarbijatele
teenuse osutamiseks?
T.Sulg – Tallinnal puudub ülevaade, milliseid investeeringuid on vaja Kakumäe piirkonnas teha.
Linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on aastast 2010 aastast ja lähiajal on plaanis
kava uuendada. TVE ei ole esitanud andmeid arendamise vajaduste kohta.
A.Davõdov – Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel on tavaks, et liituja maksab liitumistasu
ja selle eest teeb vee-ettevõtja kulutusi.
M. Piiroja – Kõiki ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni investeeringuid ei saa katta liitumistasuga. Kui
vara on vajalik ainult ühe konkreetse uue arenduse jaoks, siis finantseeritakse seda liitumistasust.
Kui aga investeering on vajalik ka olemasolevate tarbijate jaoks, siis ei saa kogu investeeringut
katta liitumistasust.
T.Sulg – TVE peab teadma, millised on olemasolevad võimsused, millised on võimalused uusi
liitujaid teenindada, millised olemasolevad varad vajavad uuendamist või on vaja luua uusi
tootmisvõimsuseid.
A.Davõdov – TVE on valmis tegema kõik vajalikud investeeringud. Probleemiks on rahastamine.
Investeeringu tegemiseks tuleks võtta pangast laenu. Samas veeteenuse hinna arvutamise
metoodika ei luba laenu intressikulu hinda panna. Intressikulu tuleb katta tulukusest, aga tulukuse
määr on sisuliselt võrdne panga laenuintressiga (umbes 5%).
V.Kruusmägi – Konkurentsiameti kogemusel on vee-ettevõtted saanud laenu oluliselt väiksema
intressiga kui on ameti poolt kasutatav tulukuse määr.
M.Karelson – Pangad teevad laenupakkumisi ettevõtja senise tegevuse kohta olevate andmete
alusel. Üheks kasutatavaks dokumendiks on ettevõtte majandusaasta aruanne. TVE-l on äriregistrile
esitatud aruanded kuni 2016.a majandusaasta kohta. Kui värskemaid andmeid ei ole, siis ei pruugi
pangalt head laenupakkumist saada.
A.Davõdov – Tänaseks on meil kõik aruanded esitatud.
M.Piiroja – Püüaks arutelu hoida siiski rohkem liitumise teemal. Praegu on liitumine takistatud ja
tuleb see olukord lahendada. Mis puudutab 2017. aastal DP-ga väljastatud tehniliste tingimuste
küsimust, kas arendajale on siinkohal tekkinud kahju või mitte, on tegemist tsiviilkohtumenetluses
lahendatava vaidlusküsimus.
M.Laasma – 2012.a-l garanteeris TVE arenduspiirkonnale vajalikud mahud nii vee kui reovee
2
kohta. Kõrvalnõuded lisandusid hiljem liitumislepingu projektis ja alles 23.01.2019 selgus
hinnanguline maksumus, mille arendaja peab kandma.
R.Nagel – Eelvoolusid ja nendega seotud kulude kandmist ei olnud tehnilistes tingimustes märgitud.
Nüüd ei ole alust seda juurde nõuda.
A.Davõdov – Arendaja on ekslikult arvanud, et tema peab eelvoolud (joogiveepumpla,
reoveepumpla, survetoru) ise tegema. TVE teeb need investeeringud, aga kuna need on vaja teha
arendaja kinnistutele teenuse osutamiseks, siis peab arendaja need kulud katma liitumistasu
maksmisega.
R.Nagel – Miks peaks arendaja maksma investeeringute eest, mis on vajalikud ka teistele vee-
ettevõtja klientidele teenuste osutamiseks ja mida pole tehnilistes tingimustes märgitud.
J.Kurm – Olen tegelenud arendustega ka teiste vee-ettevõtjate piirkondades ja kusagil ei ole olnud
praegusele olukorrale sarnaseid probleeme.
A.Davõdov – Seega väidate, et mitte keegi ei ole teiste arenduste puhul nõudnud eelvooludel
tehtavate investeeringute eest tasumist.
J.Kurm – Minu kogemusel, ei ole mujal nõutud eelvoolude eest tasusid.
A.Davõdov – Mina olen ka tegelenud arendamisega teiste vee-ettevõtete tegevuspiirkondades ja
olen alati pidanud lisaks arenduspiirkonna torustikele tasuma ka eelvoolude eest.
K.Põld – Liitumistasu saab siiski võtta nende kulutuste katteks, mis on vajalikud selle konkreetse
tarbija liitmiseks. Kui investeering on tehtud ka olemasolevate tarbijate huvides, siis tuleb kulusid
jagada veeteenuse hinna ja liitumistasu vahel. Kui juba 2013.a-l oli olemas teadmine, et Kiini
pumpla tuleb rekonstrueerida ja kasutusele võtta, siis ei ole see ju ainult kõnesoleva arenduse jaoks.
A.Lõhmus – Kuna Kiini pumpla peab jääma naaberkinnistutega kokku lepitud piiridesse, siis saab
sinna paigaldada seadmed, mille võimsus on veidi madalam arendusalale vajalikust võimsusest.
Puudu jääv osa peab tulema teistest kasutusel olevatest pumplatest. Seega on Kiini pumpla
uuendamine vajalik just Detailplaneeringu kinnistute jaoks.
T.Sulg – Kas TVE-l on olemas mudel tarbimise muutuste kohta? Selle pealt saaks hinnata võimsuste
piisavust ja lisavajadust.
M.Piiroja – Hetkel ei paista, et suudaksime jõuda kompromisslahenduseni. Selgitan, et selles
vaidlusküsimuses saab Konkurentsiamet anda vaid hinnangu tekkinud olukorrale, sest vaidluse ese
ei ole liitumistasu suuruses, vaid on küsimuses, kas TVE nõue rajada nimetatud ühisvee ja -
kanalisatsiooni rajatisi on põhjendatud või mitte. TVE poolt nõutavate rajatiste vajaduse ja
vastavuse osas detailplaneeringule peaks andma kohalik omavalitus. Muuhulgas, kui rajatised on
vajalikud, siis kas neid vajatakse ka teiste tarbijate varustamiseks. Samuti mis puudutab võimalust,
et tegemist võib olla liitumise takistasmisega, mis on vastuolus kohaliku omavalitsuse määrusega.
Nagu juba öeldud, tehnilisi tingimusi puudutav võimalik kahjunõue kuulub vaidluse jätkumisel
lahendamisele tsiviilkohtus. Konkurentsiamet hinnangut puudutavalt teen ettepaneku leppida
kokku järgmistes sammudes ja eeldatavas ajakavas.
Järgnevate tegevuste ajakava:
1) 15.augustiks 2019 esitavad kõik osapooled vajadusel täiendavad andmed ja seisukohad
Konkurentsiametile. TVE esitab andmed tarbimise/koormuste ja arendusvajaduse kohta
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile. Nimetatud kuupäevaks ootab Konkurentsiamet ka
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti seisukohta.
3
2) 22.08.2019 edastab Konkurentsiamet oma hinnangu eelnõu kõigile tutvumiseks ja arvamuse
avaldamiseks,
3) 29.augustiks 2019 esitatakse Konkurentsiameti hinnangule arvamused.
4) Konkurentsiamet annab hinnangu septembri alguses
5) Kui asjaolud peaksid muutuma - nt on võimalik, et probleem laheneb või on lahenemas, võib
muutuda ka ajakava.
Vivika Kruusmägi
protokollija
4