dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Sissetulev kiriAvalik

Sissetulev kiri

Konkurentsiamet · 18. oktoober 2019
Viit
5-4/2019-127-1
Registreeritud
18. oktoober 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5 Konkurentsialane tegevus
Sari
5-4 Konkurentsialane kirjavahetus
Toimik
5-4/2019
Vastutaja
Kristel Rõõmusaar (Konkurentsiamet, Konkurentsiteenistus)
Lahendamise tähtaeg
17. november 2019

Failid

  • 📎1.2-280-15 17.10.2019 Õigusakti eelnõu.bdoc4660 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Meie 17.10.2019 nr 1.2-2/80-15 Eelnõu kooskõlastamine Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu on jagatud 7 põhiteemaks: ravimijäätmete käitlemise lihtsustamine ja dubleeriva regulatsiooni kaotamine, ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni lihtsustamine, müügiloata ravimite kättesaadavuse parendamine, ravimiseaduse sätete EL õigusega vastavusse viimine, ravimireklaami nõuete kaasajastamine, apteegiteenuse arendamine ning ravimialase tegevuse arendamine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisad: 1. RavS_EN_oktoober_2019 2. RavS_SK_oktoober_2019 3. RavS_SK_lisa 1_määruste kavandid_oktoober_2019 4. RavS_SK_lisa 2_VTK_märkuste tabel 5. RavS_SK_lisa 3_kooskõlastustabel_oktoober_2019 Teadmiseks: Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Siseministeerium Eesti Haigekassa Ravimiamet Konkurentsiamet Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Eesti Puuetega Inimeste Koda Tartu Ülikooli Kliinikum SA Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA Eesti Haiglate Liit Eesti Haiglaapteekrite Selts Eesti Apteekide Ühendus Eesti Apteekrite Liit Eesti Proviisorite Koda Eesti Ravimitootjate Liit Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Eesti Ringmajanduseettevõtete Liit BENU Apteek Eesti OÜ AS Tallinna Lennujaam Eesti Arstide Liit Helen Berk 626 9147 [email protected] Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastustabel Ettepanekud, märkused, küsimused Märkusega arvestamine või mittearvestamine, selgitus Kaitseministeerium Palume ka eelnõu edasise väljatöötamise protsessi kindlasti kaasata Kaitseväe esindajad, Arvestatud. kuivõrd mitmed kavandatavad muudatused puudutavad ravimite käitlemist Kaitseväes või Saadame eelnõu arvamuse avaldamiseks Kaitseväele. rahvusvahelise sõjalise koostöö raames (ravimijäätmete käitlemise ning ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni lihtsustamine, liikuva apteegiteenuse võimaldamine). Siseministeerium Ravimiseaduse muutmise seaduse väljatöötamisse palume kaasata Siseministeerium ja Arvestatud. Päästeamet, seega täiendada ravimiseaduse VTK punkti 17. „Edasine kaasamise plaan – keda, Saadame eelnõu arvamuse avaldamiseks Päästeametile. millal ja kuidas kaasatakse“ loetelu nii Siseministeeriumi kui Päästeametiga. Ravimiseaduse VTK kohaselt on plaanis muuta ravimiseaduse § 20 ja lihtsustada ravimite Arvestatud. sisse- ja väljaveo lubade regulatsiooni. Ravimiseaduse nimetatud säte kohaldub ka päästeasutustele, mistõttu on otstarbekas sätte regulatsioonile alluv asutus kaasata muudatuse väljatöötamisse. Lisaks märgime, et päästeseaduse § 4 lõike 1 kohaselt on päästeasutusteks Päästeamet ja Häirekeskus. Kuivõrd Häirekeskust ravimiseadus ei puuduta, tuleks ravimiseaduse muutmise eelnõus kasutada mõiste "päästeasutuse" asemel sõna "Päästeamet“. Haridus- ja Teadusministeerium 1) leiame, et ravimite sisse-ja väljaveo lihtsustamisel tuleks hinnata võimalikku mõju Selgitame. vaktsiinide kättesaadavusele nakkushaiguste ägeda leviku perioodi eel (vaktsiinid kuuluvad Täname ettepaneku eest. Ravimiameti eriluba nõudvate ravimite loendisse ning lihtsustus lubaks nende hulgimüügi Teema ei ole kavandatud muudatustega puutumuses. Mõistame õiguse omajal neid Eestist hinnakaalutlustel eksportida); märkuse sisulist probleemi, mis on hetkel lahendatud RavS § 20 lg 6, mille kohaselt Ravimiamet võib erakorralise meetmena keelata ravimi väljaveo, kui ravimiga katkematu varustatuse 1 tagamine on oluline inimese või looma tervise seisukohast ning kui teisi sama toimeaine ja tugevusega ravimeid Eestis ei turustata või turustatakse ebapiisavas koguses. 2) apteeginduse arendamise seisukohast on ettepanek apteekide vahelise koostöö Selgitame. lihtsustamiseks positiivse mõjuga, kuid juhime tähelepanu, et tuleks tegeleda ka apteegisisese Antud teema ei ole täna probleemiks, sest patsiendil on tagatud koostöö lihtsustamisega –nt abitöötajatel võiks olla õigus käsimüügiravimeid väljastada, kui piisavad võimalused ravimi kättesaamiseks. klient ei soovi nõustamist; 3) proviisorite ja apteekrite koolituse osas tuleks hinnata personaalse ravimivalmistamise Selgitame. vähenemise ja jaendamise suurendamise mõju ravimite valmistamise oskuse säilimisele ja selle Ravimiseaduse muutmisega proviisori ja farmatseudi vajalikkusele (väheneb ravimeid valmistavate apteekide hulk ning selle tulemusena väheneb õppekavasid ei muudeta. tudengite hulk, kes saavad praktilise väljaõppe ravimeid valmistavas apteegis, sest valmistatud ravimeid saab tellida väljastpoolt); 4) leiame, et teadusliku nõu pakkumise teenuse osutamine Ravimiameti poolt eeldab Selgitame. spetsialisti palkamist, kes orienteeruks juriidilises ja tehnoloogilises valdkonnas ning omaks Käesolevalt on Ravimiametis piisav pädevus ja kompetents omakorda ülevaadet ravimiarenduse printsiipidest. Toetame teadusliku nõu pakkumise teenuse teadusliku nõu pakkumiseks. osutamist Ravimiametis 5) leiame, et loodustoodete arendus ja teaduspõhiselt välja töötatud eriotstarbelise toidu Selgitame. arendus on hetkel pärsitud (definitsiooni puudumine esimesel juhul ja müügipiirangud Täname esitatud ettepaneku eest, kuid antud teema ei ole apteekides teisel). Tulevikus võiks kaaluda ka nende valdkondade käsitlemist ja piirangute puutumuses VTK-ga ja eeldab kindlasti põhjalikumat analüüsi, ühtlustamist ravimiseaduses; mistõttu käesoleva eelnõuga loodustooteid ei reguleerita. 6) leiame, et etalonainete edastamise kohustus Ravimiametile on ravimite kvaliteedi Selgitame. tagamiseks väga olulise tähtsusega ning tagab järjepideva arendustöö ravimitootjate poolt. Käesoleva muudatusega laiendatakse etalonainete kontrolliks küsimise õiguseid Ravimiameti poolt. Maaeluministeerium Teame, et Eesti Maaülikool ja Eesti Loomaarstide Ühing on Sotsiaalministeeriumile teinud Arvestatud. täiendavad ettepanekud Ravimiseaduse muutmiseks (vt kiri 13.01.2017 nr 5.1-14/192-1), mida Saadame eelnõu kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile. võib seostada käesoleva VTKga. Leiame, et neid ettepanekuid tuleks käesoleva VTK puhul mitte arvestada. Tehtud ettepanekud eeldavad meie hinnangul põhjalikumat mõjuhinnangut, kus analüüsitakse mõjusid veterinaarravimite müügile ja kasutamisele laiemalt, teiste liikmesriikide samasisulist korraldust ning meetme mõjuulatust mikroobivastase resistentsuse vähendamise tegevustes (seega käsitlemist eraldi VTKs). Ettepanekus kajastatud teemade osas 2 tuleks ka arvestada, et hetkel menetletakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust veterinaarravimite kohta. Mõjude hindamiseks vajaliku analüüsi lähteülesande ja asjakohase seadusemuudatuse VTK koostamisel palume kaasata ka Maaeluministeeriumi esindaja, kuivõrd ettepanekud puudutavad oluliselt ravimite kättesaadavust ja kasutamist veterinaarsüsteemis ning loomakasvatuses. Justiitsministeerium 1. Probleem-lahendus 4 ja 5 – juhime Sotsiaaliministeeriumi tähelepanu tõigale, et Euroopa Arvestatud. Liidu õiguse rakendamist või ülevõtmist puudutavas osas tuleks koostada eraldiseisev eelnõu. Väljatöötamiskavatsuse teemad on lahutatud. Ravimiseaduse Märkus kehtib ka teiste EL õiguse rakendamist/ülevõtmist puudutavate punktide kohta. muudatusi, mis on seotud Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/161, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ üksikasjalike eeskirjade kehtestamisega inimtervishoius kasutatavate ravimite välispakendil olevate turvaelementide kohta (ELT L 32, 09.02.2016, lk 1–27), menetleti eraldi ja need jõustusid 9. veebruaril 2019. a. 2. VTK IV osa p 9 – nii VTK punkti 7 kui ka 9 põhjal näib, et VTK on koostatud üksnes Arvestatud. konkreetsete eelnevalt välja valitud lahenduste tarbeks. See aga ei ole VTK mõte. VTK-s tuleb Täname tähelepanu juhtimise eest. välja tuua probleem ja eesmärk, kuhu tahetakse jõuda ning seejärel kaaluda nii mitteregulatiivseid kui ka erinevaid regulatiivseid lahendusi eesmärgi saavutamiseks ning seejärel valida neist alternatiividest parim (vajadusel ka mitu). 3. VTK IV osa p 9 ap 5 – nimetatud punktis (Ravimireklaami nõuete kaasajastamine) tuuakse Selgitame. välja, et RavS muudatusega korrigeeritakse vastutus ravimireklaami nõudeid rikkuva reklaami RavS § 107 (ravimireklaami nõuete ning ravimi väljakirjutamise tellimise, teostamise või avalikustamise või RavS §-s 86 sätestatud ravimi väljakirjutamise või ja müügi kingitustega mõjutamise keelu rikkumine) sõnastus müügi kingitustega mõjutamise keelu rikkumise eest. Seega on võimalik lisaks müügiloa jääb samaks, muudetakse RavS § 86 sõnastust, laiendades hoidjale ravimireklaami nõuete rikkumise eest vastutusele võtta ka reklaami tellija, vastutavate isikute ringi ning viies selle kooskõlla praktilise avalikustaja ja teostaja. RavS-is sätestatakse, et ravimi väljakirjutamise ja müügi mõjutamise eluga. eesmärgil kingituste andmise keeld ei ole piiritletud üksnes müügiloa hoidjaga, vaid laieneb ka müügiloa hoidja esindajale ning isikutele, kes annavad kingitusi ravimi müügi suurendamise eesmärgil. Riigikogu menetluses olnud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 554SE1, mis jõustus 1.01.2015. a seletuskirja kohaselt oli eelnõu 554SE 3 põhieesmärk kuriteo- ja väärteokoosseisude võimaliku kattuvuse ja piiritlemise käsitlemine, väärteovastutuse ja haldussunni mõistliku vahekorra kontrollimine ning ülemäärase karistatavuse kõrvaldamine. Sellest tulenevalt soovib Justiitsministeerium iga uue väärteokoosseisu kavandamisel eriseadusse konkreetse eelnõu seletuskirjas põhjendusi selle kohta, miks uue koosseisu loomine on tingimata vajalik ning möödapääsmatu ja normi adressaadi poolt kohustuste täitmise tagamine ei ole võimalik haldussunni (ettekirjutus ja sunniraha) abil. VTK põhjal on praegu väga keeruline aru saada, mida tähendab vastutuse korrigeerimine, kas kavandatakse uut väärteokoosseisu või mitte, kas soovitakse muuta RavS § 107 või mitte. Kui ravimite väljakirjutamise ja müügi kingitustega mõjutamine on reguleeritud RavS §-s 86, siis saame praegu aru nii, et muudatusi kavandatakse üksnes §-s 86, vastutuse säte §-s 107 jääb muutmata, sest säte võimaldab juba praegu võimalikult laialt võtta isikuid vastutusele, kui rikutakse ravimi väljakirjutamise või müügi kingitustega mõjutamise keeldu. VTK-s märgitakse, et ravimireklaami rikkumise toimepanijal on kohustus ravimireklaami rikkumise tekitatud tagajärgede kõrvaldamine ehk kohustus lükata ümber reklaamis avalikustatud ebaõiged andmed Ravimiameti kindlaksmääratud tekstiga sätestatud mahus ja kujul. Arusaamatuks jääb, mis on ravimireklaami rikkumine? Kas silmas on peetud siiski pigem ravimireklaami nõuete rikkumist, reklaamile kehtestatud nõuete rikkumist. Oleme seisukohal, et tagajärgede kõrvaldamine ehk kohustuse täitmine lükata ümber ebaõiged andmed, peab toimuma riikliku järelevalve käigus, st selle kohustuse täitmise tagamiseks ei ole õige kavandata uut väärteokoosseisu, näha ette väärteovastutust. Kohustuse täitmise tagamine on võimalik ettekirjutuse ja sunniraha abil. 4. VTK V osa üldiselt – olukorras, kus muudatusel on sama valdkonna mõju erinevatele Arvestatud. sihtrühmadele, tuleb mõju hinnang esitada eraldi, nt esimesel muudatusel on sotsiaalne mõju Eelnõu seletuskirjas esitatakse täpsem mõjuanalüüs. muu hulgas nii ravimite käitlejatele kui ka tarbijatele, seega tuleb esmalt analüüsida sotsiaalset mõju ühele sihtrühmale (käitlejatele), tuues ära ka sihtrühma suuruse, ning seejärel teisele sihtrühmale jne. Eristamine on vajalik seetõttu, et sama muudatus ei mõjuta sihtrühmi samas valdkonnas ühte moodi, seega ei ole nende käsitlemisel ühiselt võimalik aru saada, milline mõju konkreetsel muudatusel konkreetses valdkonnas konkreetsele sihtrühmale on. Palume seletuskirja mõjude osa koostades vaadata kriitiliselt üle mõjuvaldkonnad. Mitme muudatuse 4 puhul on esitatud hinnang sotsiaalsele mõjule, kuid kirjelduse põhjal vastab see pigem majanduslikule mõjule. Lisaks palume silmas pidada, et igale väitele peaks järgnema/eelnema ka põhjendus. Näiteks on punktis 11.7.1.2 väidetud, et apteegi teenindussaalis tegevusloa avalikustamise nõude kaotamine ei oma olulist sotsiaalset mõju, kuid samas ei ole selge, mille põhjal sellisele järeldusele on jõutud. 5. VTK V osa üldiselt – olukorras, kus muudatusel on sama valdkonna mõju erinevatele Arvestatud. sihtrühmadele, tuleb mõju hinnang esitada eraldi, nt esimesel muudatusel on sotsiaalne mõju Eelnõu seletuskirjas esitatakse täpsem mõjuanalüüs. muu hulgas nii ravimite käitlejatele kui ka tarbijatele, seega tuleb esmalt analüüsida sotsiaalset mõju ühele sihtrühmale (käitlejatele), tuues ära ka sihtrühma suuruse, ning seejärel teisele sihtrühmale jne. Eristamine on vajalik seetõttu, et sama muudatus ei mõjuta sihtrühmi samas valdkonnas ühte moodi, seega ei ole nende käsitlemisel ühiselt võimalik aru saada, milline mõju konkreetsel muudatusel konkreetses valdkonnas konkreetsele sihtrühmale on. Palume seletuskirja mõjude osa koostades vaadata kriitiliselt üle mõjuvaldkonnad. Mitme muudatuse puhul on esitatud hinnang sotsiaalsele mõjule, kuid kirjelduse põhjal vastab see pigem majanduslikule mõjule. Lisaks palume silmas pidada, et igale väitele peaks järgnema/eelnema ka põhjendus. Näiteks on punktis 11.7.1.2 väidetud, et apteegi teenindussaalis tegevusloa avalikustamise nõude kaotamine ei oma olulist sotsiaalset mõju, kuid samas ei ole selge, mille põhjal sellisele järeldusele on jõutud. 6. VTK V osa p 11.2.1 – selgusetuks jääb, milles seisneb muudatuse sotsiaalne mõju ning Arvestatud. ennekõike, kuidas mõjutab muudatus sotsiaalselt Ravimiametit. Ravimiamet on valitsusasutus, Eelnõu seletuskirjas esitatakse täpsem mõjuanalüüs. mille puhul tuleks hinnata mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Üksnes olukorras, kus muudatus mõjutab konkreetselt Ravimiameti teenistujaid, nende töösuhet vms, tuleks anda hinnangu muudatuse sotsiaalsele mõjule Ravimiameti teenistujatele. 7. VTK V osa p 11.2.1 – ka majandusliku mõju puhul jääb selgusetuks, milline on majanduslik Arvestatud. mõju Ravimiametile. Kirjelduse põhjal tuleb pigem järeldada, et väheneb Ravimiameti Eelnõu seletuskirjas esitatakse täpsem mõjuanalüüs. töökoormus, mida tuleks aga käsitleda mõju all riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Samuti ei saa nõustuda väitega, et majanduslik mõju avaldub reaalselt üksnes Ravimiametile. Esiteks ei avalda muudatus (vähemalt esitatud teabe põhjal) Ravimiasutusele üldse majanduslikku mõju ning teiseks on muudatusel kindlasti majanduslik mõju loa taotlejatele, kelle halduskoormus edaspidi väheneb. 5 8. VTK V osa p 11.3.2 – mõjutatud sihtrühmade all ei ole välja toodud hulgimüüjaid, kuigi Arvestatud. mõju kirjelduse all kirjeldatakse mõju peamiselt just sellele sihtrühmale. Samas jääb aga mõju Eelnõu seletuskirjas esitatakse täpsem mõjuanalüüs. kirjelduse põhjal ebaselgeks, milline on majanduslik mõju arstidele, patsientidele ja haiglatele, st kuidas nende olukord võrreldes kehtivaga muutub. 9. VTK V osa p 11.5 – ka nimetatud muudatuse juures tuleks eristada mõju avalikule sektorile Arvestatud. (mõju riigiasutuste ja kohalike […]), kuna see eritub oluliselt mõjust ettevõtjatele (majanduslik Eelnõu seletuskirjas esitatakse täpsem mõjuanalüüs. mõju). 10. VTK V osa p 12 – tõenäoliselt on valesti mõistetud, millise sisuga teavet tuleb nimetatud Arvestatud. punkti all esitada. Antud punkti all on oluline üksnes see, kuidas muutub kokkuvõtlikult Eelnõu seletuskirjas esitatakse täpsem mõjuanalüüs. halduskoormus ettevõtjatele ning kuidas eraisikutele, st kas see kahaneb, kasvab või ei muutu. Muud mõju valdkonnad tuleks kajastada VTK punktis 11. Palume seletuskirja mõjude osa lõpus esitada kokkuvõtlikult, kuidas mõjutavad eelnõuga kavandatavad muudatused ettevõtjate halduskoormust, eraisikute halduskoormust ning avaliku sektori koormust. 11. VTK VI osa p 20 – kooskõlastamise aeg on uuendamata. Juhime Sotsiaalministeeriumi Arvestatud. tähelepanu sellele, et VTK-le tagasiside saamise ning eelnõu kooskõlastamisele saatmise Eelnõu seletuskirjas esitatakse täpsem mõjuanalüüs. vahele peaks jääma mõistlik aeg, mis kulub VTK tagasiside läbi töötamisele, huvirühmadega konsulteerimisele ning eelnõu ja seletuskirja koostamisele. Taunitav on olukord, kus eelnõu on VTK kooskõlastamisele saatmisel juba valmis ning VTK koostatakse üksnes sellekohase nõude täitmiseks. Ravimiamet 11.4.1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju Arvestatud. Müügiloa hoidjad ei pea tasuma liikmesriigile samade ravimiohutuse järelevalvetoimingute eest, mille eest tasutakse juba Euroopa Ravimiametile (kahekordse tasustamise keeld) ning tasu kehtestatakse osas, mida ei kata Euroopa Ravimiameti tasu. Tagatud on komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2016/161 täitmine Eestis (ravimite turvaelemendid) ning Eesti õigusruumi kooskõla parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ artikli 24 lõigetega 4-6 ja parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 536/2014 (kliinilised uuringud). 11.4.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Müügiloa taotlejad, müügiloa hoidjad, Ravimiamet, kõik ravimi käitlejad, apteegid, Eesti Haigekassa, kliiniliste uuringute teostajad ja uuringus osalejaid, meditsiinieetika komiteed 6 Eestis, patsiendid. Eesti Apteekrite Liit I Ravimijäätmete käitlemine üldapteegis Selgitame. Kavatsuse kohaselt soovitakse teha apteekidele kohustuseks hoida apteegi müügisaalis Muudatustega kaotatakse regulatsioonist ära kõlbmatute ravimite eraldiseisvat, märgistatud, apteegitöötajate järelevalve all asuvat kõlbmatute ravimite kogumise tavajäätmetena hävitamine ja asendatakse ravimi üleandmise akt anumat. Apteekrite Liit leiab et selline kohustuslik nõue ei ole põhjendatud: ohtlike jäätmete saatekirjaga, kuid lisatakse juurde kohustus 1. Jäätmete sortimise ja kogumise korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne ning lisada üleantavate ravimite nimekiri. “tootja maksab” põhimõtte kohaselt peavad tarbijatel tekkivate ravimijäätmete kogumist Lisaks täpsustame, et ka praegu peavad apteegid tarbijatelt praktiliselt korraldama ravimite tootjad ja Eestisse sissevedajad (hulgimüüjad). Apteegid kõlbmatuid ravimeid vastu võtma (RavS § 37). osalevad ravimijäätmete tagasikorjamisel üksnes seetõttu, et see on turvaline, elanikele hästi kättesaadav ning aitab seeläbi vältida ravimijäätmete sattumist looduskeskkonda. Jäätmekogumisnõude hankimise, ravimijäätmete kogumise ja äraveo kohustuse saab panna üksnes ravimite tootjatele ja sissevedajatele, mitte apteegile. 2. Tootja/turustaja jäätmekogumisnõu paigaldamine apteegi müügisaali võib olla üheks võimaluseks, kuid ei saa olla kohustuseks. See, kas jäätmekogumisnõu asub müügisaalis või apteegi tagaruumis, peab jääma apteegi enda otsustada. Praegu toovad elanikud apteeki ravimijäätmetega koos (või ka asemel) sageli lihtsalt tavajäätmeid. Apteekrile peab jääma valik, kas võtta vastu kõik toodud jäätmed (neid sorteerimata) või kontrollida toodu sisu. Kui apteek soovib jäätmeid kontrollida ja selgub, et tegemist ei ole ravimijäätmetega, saab sellised jäätmed toojale tagastada. Apteegile peab jääma võimalus valida, kas ta soovib apteeki toodud jäätmeid kontrollida või mitte. 3. Apteegis aegunud/riknenud ravimijäätmeid ei saa apteegis hoida elanikelt toodud ravimijäätmetega ühes hoiuanumas. Nende jäätmete tekkimise alused ja edasise käitlemise põhimõtted ei ole ühesugused. 4. Kui ohtlike jäätmete saatekirja vormistamine ravimite üleandmis-vastuvõtmise akti asemel hõlbustab apteekide tööd, on Apteekrite Liit muudatusega nõus. II Müügiloata ravimite kättesaadavus Selgitame. Kavatsuse kohaselt soovitakse anda müügiloata ravimite sisseveoõigus haiglaapteegi Tervishoiuteenuse osutamisel on tekkinud olukordi, mil teenuse tegevusloaga tervishoiuteenuse osutajatele. Apteekrite Liit muudatust ei toeta. osutamiseks vajaminevad ravimid ei ole hulgimüügist 1. Kui haiglad saavad õiguse müügiloata ravimite sisseveoks, soodustab see haiglates kättesaadavad, kuid teenuse tagamiseks on vajalik tõhus müügiloata ravimite kasutamist. Tervishoiuteenuse osutajad (haiglad) kasutavad müügiloata varustamine vajalike ravimitega. Kuna ravimitega varustamisel 7 ravimeid juba praegu ebaproportsionaalselt palju. Üldapteekides esineb sageli juhtumeid kus ei pea hulgimüüjad tegema jõupingutusi kõikide vajaminevate patsient pöördub apteeki ravimiga, mille kasutusotstarvet ja –viisi ta soovib apteegis ravimite leidmiseks ja Eestisse tarnimiseks ning esineb olukordi, täpsustada. Selgub, et tegemist on müügiloata ravimiga mille patsient on saanud haiglast. mil ravimite leidmine ja Eestisse toimetamine sõltub ainuüksi Haiglate soov kasutada odavamaid ravimeid võib olla mõistetav, kuid selliste ravimite hulgimüüjate vastutulelikkusest, koostööpartnerite võrgustikust kasutamine ei saa kujuneda tavapraktikaks (nagu praegu paraku sageli ette tuleb). Haiglatele ja tehingu tasuvusest, on esitatud muudatused vajalikud, et müügiloata ravimite sisseveo õiguse andmine suurendab müügiloata ravimite kasutamist tagada kvaliteetne tervishoiuteenuse pakkumine. haiglates veelgi. 2. Sisseveoõiguse andmine isikutele, kes ei ole ravimi tootjad ega hulgimüüjad, muudab põhimõtteliselt praegust ravimite jaotussüsteemi: tootja-maaletooja/hulgimüüja-apteek/ haiglaapteek. Seega tekivad praeguste maaletoojate kõrvale tervishoiuteenuse osutajatest maaletoojad, kellel on seadusest tulenev õigus haiglaapteegis olevaid ravimeid (sh ka müügiloata ravimeid) väljastada ka teistele tervishoiuteenuse osutajatele-haiglaapteekidele ja ka üldapteekidele. Ehk tervishoiuteenuse osutaja hakkab suuremas osas täitma ülesandeid mis on talle TTKS alusel keelatud. 3. Kui müügiloata ravimite sisseveo õigus antakse haiglaapteegi pidajatele siis on põhjendatud samasuguse sisseveoõiguse andmine ka üldapteegi pidajatele. III Ravimite valmistamine teise apteegi tarbeks Selgitame. Apteekrite Liit ei nõustu ravimite valmistamise kohustuse kaotamisega apteekidel. Ravimite RavS muudatus ei piira apteegis ravimite valmistamist senise valmistamine, valmisravimite väljastamine ning ravimialane nõustamine on apteegi korra alusel, vaid pigem soodustab patsientidele kättesaadavust. põhiülesanded. Ravimite valmistamise nõude kaotamimine ei ole praegu (enne aastat 2020) Senise regulatsiooni muutmisega võimaldatakse olukord, kus mingil viisil põhjendatud. apteek väljastab tarbijale mõnes teises apteegis ekstemporaalselt 1. Kõigil apteekidel on praegu ravimite valmistamise võimalused (ruumid, sisseseade) olemas valmistatud või jaendatud ravimeid. Analoogselt on apteekidel ning ravimite valmistamiseks vajalikke aineid on võimalik hankida (ravimeid valmistavate lubatud üksteisele väljastada omavalmistatud steriilseid ravimeid apteekide koostöö omasugustega näitab seda hästi). (RavS § 32 lõige 7). Antud lahendus võimaldab apteekidel 2. Huvi ravimite valmistamise ja apteegis valmistatavate ravimite vastu on tõusnud (sh ressursse otstarbekamalt kasutada, samuti tagada teenuse parem ravimite väljakirjutajate poolt). Ravimite valmistamise kohustuse kaotamine võtab patsientidelt kvaliteet. praktilise võimaluse individuaalselt valmistatud ravimite saamiseks. 3. Euroopa õigusruum (ravimite tootmise direktiiv) võrdsustab teisele apteegile ravimi valmistamise ravimite tootmisega. Tootjale kehtivad kõrgemad nõuded ja tavaapteegi ravimite valmistamine neile ei vasta. 4. Ravimite valmistamist pärsib põhiliselt olematu teenustasu. Piiratud tööjõu ja ressursside 8 tingimustes ravimi valmistamise eest saadav 96 senti (!) ei motiveeri ühtegi apteeki ravimeid valmistama (tooraine maksumus on sisuliselt olematu). Vabariigi Valitsuse 21.2.2005 määrusega nr 36 kehtestatud ravimite juurdehindluse (sh apteegis valmistatavate ravimite juurdhindlus) vajab ammu kaasaegsete hindade ja vajadustega kooskõlla viimist. 5. Apteekrite Liit peab õigeks ravimite valmistamise korraldust puudutavate teemade avamist alles pärast apteekide omandisuhete muutumist (pärast aastat 2020). Tasu tuleb korrigeerida aga viivitamatult. IV Lennujaamas asuva apteegi nõuded Selgitame. Kavatsuse kohaselt on plaanis vähendada lennujaamas asuva apteegi nõudeid. Apteekrite Liit Muudatus puudutab ainult ravimite valmistamise kohustuse on erandite tegemise vastu. Nõuete vähendamine lennujaamas tegutsevale apteegile eeldab lihtsustamist lennujaama turvakontrolli alas. Ülejäänud nõuded nõuete vähendamist ka sadamates, bussijaamades jm “rändekeskustes” asuvatele apteekidele. apteegiteenuse osutamisele säilivad. Antud küsimus puudutab Iga apteeki avav ettevõtja peab kaaluma apteegi avamisega kaasnevaid võimalusi ja kohustusi. ainult Tallinna Lennujaama, kes on sellekohase ettepaneku On selge, et lennujaamas võib üüripinna ruutmeetrihind olla tavapärasest kõrgem. Samas ei ole ministeeriumile esitanud. Ühe ravimi valmistamine võtab see argumendiks, et kallitel üüripindadel olevate apteekide ruuminõudeid vähendada. eelduslikult kauem aega, kui aeg, mis kulub lennuki pardale minekuks. V Erialane koolitus Selgitame. Kavatsus lisada proviisorite ja farmatseutide erialase koolituse hulka täiendavalt ka Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei arvata erialase koolituse hulka tervishoiuasutuste (haiglate) koolitused ei ole põhjendatud. Erialaorganisatsioonide korraldatud täiendõpet, mis on korraldatud teiste tervishoiutöötajate farmaatsiaalased koolitused arvestatakse erialase koolituse hulka juba praegu. erialaorganisatsioonide (arstid, õed jne) ja tervishoiuasutuste 1. Praegune seaduse redaktsioon ei arvesta erialase täiendkoolituse hulka tööandja koolitusi koolituskeskuste poolt. Seega täpsustatakse muudatusega, et (kui need ei toimu koostöös erialaorganisatsiooniga). Apteekrite Liidu seisukoht on, et erialaseks koolituseks loetakse osavõttu proviisori- või tööandjate lisamine RavS § 45 p 42 koolitajate hulka ei ole põhjendatud. Haiglad saavad ka farmatseudiõppe õppekava õpetava kõrgkooli, riigiasutuse, täna korraldada koolitusi koostöös erialaorganisatsioonidega. Kui tegemist on üksnes tööandja tervishoiuteenuse osutaja koolituskeskuse või tervishoiutöötajate enda korraldatud koolitusega, siis on sisekoolitused igapäevased kõikides ettevõtetes (ka erialaorganisatsiooni korraldatud farmaatsiaalasest või muust apteekides). Sama loogika põhjal peaksid kõikide proviisorite ja farmatseutide tööandjate (näit meditsiinialasest täienduskursusest, seminarist, konverentsist või apteegikettide) korraldatud farmaatsiaalased koolitused kuuluma erialaste täiendkoolituste muust sarnasest õppepäevast, mille sisu on sõltumatu ravimi hulka. See aga muudaks praeguse, kaua aega ettevalmistatud ja lõpuks ellu rakendunud tootjast, müügiloa hoidjast või ravimite hulgimüüjast. Lisaks koolitussüsteemi aga absurdiks. võimaldab täiendus apteekrite koolituste hulka lugeda ka näiteks 2. Ravimiseaduse § 45 p 42 loeb erialaseks koolituseks erialaorganisatsiooni korraldatud proviisoritele ja farmatseutidele Ravimiameti või Haigekassa täienduskursuse, seminari, konverentsi või muu sarnase õppepäeva. Seega ei piira seadus proviisori- või farmaatsiaalaseid korraldatavaid infopäevi või koolituse korraldajate ringi üksnes farmaatsiaorganisatsioonidega, vaid teisi sarnaseid õppepäevi. 9 erialaorganisatsioonidega, kes korraldavad farmaatsiaalaseid koolitusi. Kavatsuse koostajate käsitlus, et erialaseks koolituseks ei loeta arstide ega õdede täiendkoolitusi, ei ole ravimiseadusega kooskõlas. Selles osas ravimisedus muutmist ja täiendamist ei vaja. Apteekrite Liit on seda teemat arutanud Ravimiametiga ning Ravimiamet on Apteekrite Liiduga selles küsimuses ühesugusel seisukohal. 3. Siiski tekitab apteekritele probleeme RavS § 45 p-s 42 sätestatud koolitusnõude täitmise perioodi arvestus. Ravimiamti käsitluse kohaselt peetakse koolitustundide arvestust tööandjapõhiselt ning 2-aastane periood algab tööandja juures tööle asumisest. Kui apteeker töötab ühe tööandja juures vähem kui 2 aastat järjestikku, ei saa temalt koolituskohustuse täitmist nõuda ega seda kontrollida. Apteekrite Liit sellise käsitlusega ei nõustu. 4. On loomulik, et kui apteeker tootab ühes apteegis 1 aasta ja 9 kuud ning läheb uue tööandja juurde, peab ta esimese tööandja juures olema saanud ca 35 tundi koolitust ja järgmise tööandja juures aasta lõpuni veel ca 5 tundi koolitust. Ei ole loogiline, et vähem kui 2-aastaste tööperioodidega ringiliikuvad proviisorid ja farmatseudid saavad koolituskohustust üldse vältida ja kui on teada, et töötaja lahkub töölt vähem kui 2 aasta pärast (näiteks pensionile), ei pea tööandjad selliseid töötajaid enam koolitama. 5. Kui soovitakse RavS § 45 p 42 esimest lauset siiski üheselt mõistetavamaks muuta, võiks sätte sõnastada nii: “tagama enda kulul apteegiteenust osutavate proviisorite ja farmatseutide arendamiseks ja pädevuse tõstmiseks erialase koolitamise vähemasti 40 akadeemilise tunni ulatuses kahe kalendriaasta kohta. Kui töötamise ajavahemik tegevusloa omaja juures on lühem kui 2 kalendriaastat, arvestatakse koolituskohustuse täitmist proportsionaalselt töötatud ajaperioodi pikkusega.” 6. Koolitustundide osas tuleb rakendada põhimõtet “Omnia mea mecum porto” ehk erialase koolituse tagamine on küll tööandja kohustus, kuid koolitustundide arvestus toimub töötajapõhiselt. VI Tegevusloa ülevalolek ofitsiinis Selgitame. Apteekrite Liit on vastu üldapteegi tegevusloa väljapaneku nõude kaotamisele. Apteekrite Liit Apteegis tegevusloa nähtavalt esitlemiseks puudub põhjendatud ei näe ühtegi põhjendust nõude kaotamise kasuks, küll aga kahjuks. vajadus, kuna tegevusloa olemasolu kontrollitakse Ravimiameti 1. Tegevusloa ülevalolek apteegi ofitsiinis ei sega kedagi. See ei ole apteegipidajale koormav tegevuslubade registrist. Tegevusloa ehtsust ei suuda klient ega kahjusta kellegi õigusi. eristada ja seetõttu, võib tekkida näiline olukord, kus teenuse 2. Tegevusluba eristab apteeki teistest “apteegisarnastest” ettevõtetest ning selles, kas tegemist saaja ei saa olla veendunud, et tegutsemiskohal on 10 on apteegiga või ei, saab tegevusluba vaadates veenduda ainult ühe pilguga. Internet on hea tegutsemisõigus. Eesti riik on minemas üle erinevates asi, aga apteegi seinal oleva tegevusloaga tutvumine on määratult lihtsam kui internetis loamenetlustes registripõhistele kannetele nt MTR, kus otsingute tegemine (eriti inimesel, kes ei ole selles vilunud). kontrollitakse tegevuse õiguslikku alust. 3. Külastajatele nähtaval kohal olev tegevusluba on vajalik selleks, et tarbija teaks, kelle poole olulise probleemiga pöörduda. Tegevusloal on pädeva isiku - apteegi juhataja - nimi. Olukord, kus apteegi juhataja peab arvestama sellega, et tema nimi on teada ja teda võidakse küsida, ei ole mugav nendele proviisoritele kes ise reaalselt apteegis ei tööta (“töötab” üksnes diplom). Apteegi juhataja nimega tegevusluba ofitsiinis distsiplineerib kõiki osapooli ja on üheks seaduskuulekuse motivaatoriks. VII Ravimite sisse- ja väljaveoload, turustamisloa kaotamine, müügiload, ravimireklaam jt Arvestatud. eelpool käsitlemata ettepanekud Eelnõu seletuskirjas esitatakse täpsemad selgitused Tegemist on muudatustega, mille põhjendatust ja vajalikkust ei oska Apteekrite Liit praeguste muutmisvajaduse kohta. teadmiste pinnalt hinnata ning loodab, et kavatsuse sisukust hindavad asjaomased organisatsioonid ja ametnikud parimal võimalikul viisil. VIII Täiendavad ettepanekud õigusaktide väljatöötamiseks ja täiendamiseks Selgitame. 1 Avalik-õigusliku Proviisorite Koja loomine Täname ettepaneku eest, kuid antud teema ei ole seotud VTK- Kaks aastat tagasi avaldasid erinevad osapooled (Riigikogu sotsiaalkomisjon, ga, mistõttu käesoleva eelnõuga seda ei reguleerita. Sotsiaalministeerium, farmaatsiaorganisatsioonid, farmaatsiaõpet andvad haridusasutused jt) toetust avalik-õigusliku Proviisorite Koja loomisele. Koja keskne ülesanne on ravimite kättesaadavuse (ehk apteegivõrgu olemasolu) tagamine kõikjal Eestis, apteekrite erialaste teadmiste tõstmine jt apteegivaldkonnas oluliste küsimuste lahendamine. Praeguseks on Proviisorite Koja seaduse väljatöötamine aga takerdunud. Palume Sotsiaalministeeriumi õigusloome kavva lisada ka Proviisorite Koja seaduse väljatöötamise kavatsus. 2 SoM 17.02.2005 määruse nr 24 muutmine Selgitame. Apteekrite Liit on juba pikemat aega olnud mures apteegiteenuse kõikuva kvaliteedi ja Täname ettepaneku eest, kuid antud teema ei ole seotud VTK- patsienditurvalisuse pärast. Nimelt on (peamiselt Tallinnas) tekkinud arvukalt apteeke, kus ga, mistõttu käesoleva eelnõuga seda ei reguleerita. Samuti vajab proviisorit ei ole või ta viibib apteegis väga lühiajaliselt ning apteegiteenuse osutajad on teema põhjalikumat analüüsi. farmatseudid. Samuti on paljud apteegid muudetud nn “selveapteekideks”, kus apteegikülastajal on raske orienteeruda tõenduspõhiste toodete (ravimite) ja alternatiivsete toodete (toidulisandid, loodustooted jm) segaduses. Tihti töötavad “selveapteekides” ka erihariduseta klienditeenindajad kes keelust hoolimata nõustavad ka ravimite osas. Samadele 11 probleemidele on tähelepanu juhtinud ka Proviisorite Koda ja Ravimiamet. Eesti Apteekrite Liit on seetõttu ette valmistanud eelnõu sotsiaalministri 17.02.2005 määruse nr 24 muutmise eelnõu koos seletuskirjaga (lisatud). Apteekrite Liit palub eelnõu menetlusse võtta. 3 Diagnoosikood digiretseptil, ravimileht Selgitame. Apteekrid on aastaid nõudnud digiretseptil diagnoosikoodi apteekritele nähtavaks muutmist Retseptikeskuse vastutav töötleja on Haigekassa. (diagnoosikood on nähtav vaid paberretseptil) ja apteekritele vähemalt viimasel 6 kuul Haigekassa vastus: Annustamisskeemi läbirääkimistega on edasi patsiendi poolt väljaostetud ravimite kohta päringute tegemise võimaluse loomist. Juba liigutud ja kõigi eelduste kohaselt saab selle aasta teises pooles 03.05.2011 Sotsiaalministeeriumis toimunud retseptikeskuse rakendumise koosoleku arendamiseks ette võtta. Koos täieneva annustamisskeemiga protokollis on fikseeritud: “Diagnoosikood võetakse töösse ning rakendub hiljemalt 2012. a I luuakse eeldused ravimilehe loomiseks, pakutakse välja ühe p.a lõpuks. Apteekritele päringud viimase kuue kuu väljakirjutatud ravimitele anname uuele võimaliku disaini ja laiendatakse retsepti loetelu apteekrile arenduslepingu partnerile analüüsida ja eesmärk on koostoime, mitte niivõrd retsepti (näevad ka retseptide ajalugu). näitamine. Uus arendaja asub sügisest tööle ja siis selguvad tähtajad.” Tänaseni ei ole Diagnoosikoodi nägemise osas on vestlusi peetud varemgi ja diagnoosikood digiretseptil apteekrile nähtav. Samuti ei ole võimalik teha päringuid patsiendi siiani on oldud seisukohal, et diagnoosikoodi nägemine ei ole poolt juba väljaostetud ravimite kohta. EHK on lubanud arenguid 2017. aastal. Palume apteekrile hädavajalik ja ei aita annustamise osas kaasa. Sotsiaalministeeriumi kaasabi muudatuste teokssaamisele. Soodustuse muutmine ei ole arvestatav põhjus diagnoosikoodi nähtavaks muutmiseks. Arendusele eelneb põhjalik analüüs ning lahendus tuleb korralikult enne töösüsteemi kandmist läbi testida. Ravimitootjate Liit Ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni lihtsustamine Arvestatud. Punkt 2.3 ütleb, et Eesti ravimitootjad on viimastel aastatel korduvalt pöördunud Ravimiameti Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse. Ravimiametil säilib kohustus poole ettepanekuga asendada ekspordil väljaveoloa taotlemise kohustus väljaveost teavitamise keelata väljavedu vastavalt RavS § 20 lõikele 6 lg 6, mille kohustusega. See võimaldaks ka Eesti ravimitootjate operatiivsemalt tegutseda ja olla kohaselt Ravimiamet võib erakorralise meetmena keelata ravimi konkurentsivõimelisemad. väljaveo, kui ravimiga katkematu varustatuse tagamine on Samas öeldakse, et on võimalik olukord, kus on vaja takistada väljavedu (nt eksporditavat oluline inimese või looma tervise seisukohast ning kui teisi sama ravimit on vaja Eesti patsientidel), siis selle olukorra ennetamiseks näeb RavS § 20 lg 6 ette toimeaine ja tugevusega ravimeid Eestis ei turustata või võimaluse ravimite väljaveo keelamiseks kõigil väljaveo õigust omavatel isikutel. turustatakse ebapiisavas koguses. Ravimitootjate Liidu jaoks on küsimuseks, kuidas Ravimiamet keelab või kontrollib väljavedu juhul kui eksporditavat ravimit on vaja Eesti patsientidel ning väljavedu on juba reaalselt toimunud ja teavitamine toimub peale eksporti? Meie hinnangul on esmaoluline tagada vajalike ravimite kättesaadavus Eestis, seda siis 12 erinevate pandeemiate, epideemiate või muul juhul kui on oht, et patsientidele ei jätku mingit ravimit seoses ravimi ekspordiga. Müügiloata ravimite kättesaadavuse parendamine Arvestatud. ”EL õiguses on antud Compassionate Use võimalus, mille kohaselt võivad liikmesriigid teha Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse. erandi müügiloa nõudest ravimitele, millele väljastatakse tsentraliseeritud müügiluba parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 3 lõigete 1 ja 2 alusel. Muudatusega on lisaks võimalik erandjuhtudel elupäästval eesmärgil manustatavaid ravimeid patsiendile või patsientide rühmale tasuta anda, kasutades toetamiseks näiteks kliiniliseks uuringuks pakendatud ravimeid, müügiloaga ravimi võõrkeelset pakendit, mis ei vasta Eestis ravimi müügiloa tingimustele, või muul viisil müügiloa tingimustele mittevastavalt pakendatud ravimit.” Ravimitootjate Liidu jaoks on küsimuseks, kellel on õigus mainitud erandit taotleda? Peame vajalikuks tootja kaasamist varases järgus, et veenduda tarne võimalikkuses. Samas lõigus kohustatakse ravimit sissevedavat haiglaapteeki muuhulgas kontrollima müügiloata ravimi pakendi ja märgistuse müügiloale vastavust. Ravimitootjate Liit palub arvestada, et ei ole võimalik kontrollida pakendi ja märgistuse müügiloale vastavust, kui puudub müügiluba. Liidu jaoks on ka küsimuseks, kas haiglaapteegile lubatud müügiloata ravimite sissetoomise õigus piirdub vaid konkreetses haiglas oleva ravivajadusega? Müügilubade regulatsiooni kaasajastamine ning ravimiseaduse sätete EL õigusega vastavusse viimine Ravimiohutuse järelevalve tasude muutus punktis 4.6 ütleb: "Kuna RavS § 785 lõikes 12 on dubleeritud parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 658/2014 artikli 3 lõikes 1 loetletud ravimiohutuse järelevalve alased tegevused, tuleb RavS-i muuta ja kaotada ohutus- ja kvaliteediseire tasu maksmise kohustus dubleerivate toimingute eest." Seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse lõikes 4.6 öeldakse kohe järgnevalt eelnevalt tsiteeritule, et "Lisaks kehtestatakse tasu Euroopa ravimiametite ühises töökorralduses toimeainete ohusignaalide hindamiseks, kinnitamiseks ning selle kohta hinnangu koostamiseks, mida ei kata ravimi ohutus- ja kvaliteediseire tasu." Ravimitootjate Liidul tekib küsimus, kas see tähendab, et üks tasu kaotatakse ja kehtestatakse uus? Sama lõik 4.6 ütleb: ”Kuna RavS § 785 lõikes 12 on dubleeritud parlamendi ja nõukogu 13 määruse (EL) nr 658/2014 artikli 3 lõikes 1 loetletud ravimiohutuse järelevalve alased tegevused, tuleb RavS-i muuta ja kaotada ohutus- ja kvaliteediseire tasu maksmise kohustus dubleerivate toimingute eest.” Juhul kui mainitud kaks tasu on tunnistatud dubleerivaks mõista ning kõik müügiloahoidjad on alates 2015. aastast dubleerivalt maksnud ohutus- ja kvaliteediseire tasu kõikide selle sätte alla kuuluvate müügilubade eest, siis millised on hüvitamismehhanismid? Ühtlasi ütleb kavatsuse lõik 4.7: ”RavS-i on üle võtmata parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ artikli 24 lõike 4 säte, mis üldjuhul kohustab liikmesriiki tunnistama kehtetuks müügiloa, millele vastavat ravimit ei ole kolme järjestikuse aasta jooksul turustatud.” Liidu jaoks on küsimuseks, kas tegu on nn sunset clause’i taas-sisseviimisega seadusesse? Liit peab vajalikuks säilitada kunagine kord, mille järgi Ravimiamet enne MLH esindaja arvamuse küsimist ise ei tunnistanud müügiluba kehtetuks. Müügiloata ravimite sissetoomine tuleks paremini reguleerida ning sisustada üld- ja dokumendinõuded, et tagada selgus turul ning efektiivne ning läbipaistev protsess kõigile osapooltele. Seaduses võiks ette näha ka tootja õiguse programmi algatamiseks. Üldised tähelepanekud Arvestatud. Liidu hinnangul ei ole terminoloogiliselt arusaadav eelnõu kavatsuses termini ”compassionate Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse. use” kasutamine. Mainitud terminit on kasutatud üldise väljendina, kuid sisu poolest on „compassionate use“ üks mitmest võimalikust kättesaadavusprogrammist. Ettepanek on kasutada väljendit kättesaadavuse programm. Ravimitootjate Liidul on plaanis esitada lähemal ajal ravimiseaduse muutmise ettepanekud raviminäidiste ja reklaamiaruannete kaasajastamise kohta. Eesti Proviisorite Koda 1) Ravimijäätmete käitlemise lihtsustamine ja dubleeriva regulatsiooni kaotamine Selgitame. Seaduse muudatuse eesmärk lihtsustada kõlbmatute ravimte vastuvõtmist ja käitlemist, samas VTK-ga ei olnud plaanis muuta kehtiva seaduse loogikat vaid edendada ohtlike jäätmete kogumist ja õiget käitlemist ning vähendada keskkonda kahjustavaid täpsustada, kuidas üldapteegid seda ülesannet täidavad. Jäätmete tegevusi on igati arusaadav ja põhjendatud. Samas tuleb ettepanekud põhjalikult läbi mõelda ja vastuvõtmine muutub lihtsamaks võrreldes kehtiva hinnata kõiki mõjusid, kuna siin leidub vastuolusid ja probleeme. regulatsiooniga. a) Lõik väljatöötamiskavatsusest /…Tehes apteekidele kohustuseks hoida eraldiseisvat Kehtiv seadus nõuab kõlbmatute ravimite vastuvõtmist tarbijalt kõlbmatute ravimite kogumise anumat apteegi müügisaalis, kuhu tarbijad saavad oma ravimid (RavS § 37). iseseisvalt tagastada ja ilma apteekri poolt dokumentatsiooni täitmata. Anum peaks olema 14 märgistatud kirje ja juhisega, et välistada teadmatust ja eksimusi anuma sihtotstarbes ning paiknema apteegitöötajate vaateväljas ja jälgimisel, et välistada kuritegelikku kõlbmatute ravimite taaskasutusse sattumist./ Kommentaar: Apteegi müügisaal on puhas ruum ja sinna ei sobi anum (prügikast), kuhu elanikud võivad oma jäätmeid tuua. Kuna apteeker ei vaata läbi/ sorteeri apteeki toodud jäätmekoti sisu, siis on tõenäoline et sinna satub igasugust prügi, ka seesugust mis on ebahügieenililine, levitab ebameeldivat lõhna ja reostab apteegi müügisaali. Meie kogemuste põhjal on ka täna apteekri kätte toodavate ravimijäätmete hulgas igasugust prügi ja kui praegu apteeker seda märkab, siis saab ta keelduda mittesobivate jäätmete vastuvõtmisest. Paigutades ofitsiini järelvalveta prügikasti, puudub jäätmete üle igasugune kontroll. Tihti ei olegi tegemist pahatahtlikkusega, vaid teadmatusega, et mis täpselt on ravimijäätmed. Tihti ei saada aru, et tühja köharohupudeli või rohupurgi võib ise ära visata, seda ei pea apteeki tooma. Ettepanek: hoida ravimijäätmete kogumise anumat selleks ettenähtud ruumis (v.a. müügisaal), näiteks mõni tagaruumidest, kuhu siis apteeker apteeki toodud jäätmed kogub. Sarnane süsteeem on näiteks Soomes. b) Kõik mis puudutab väiksemat dokumenteerimise hulka on teretulnud ettepanekud. c) Et hoida meie keskkonda puhtana ja vältida aegunud ravimite kasutamist, on ravimijäätmete kogumine elanikkonaalt igati õigustatud, kuid väide, et see ei kulutata oluliselt apteekrite aega ja sellel puudub apteegile oluline majanduslik mõju, on vale. Paljud Eesti apteegid tegutsevad toimetuleku piiril, eriti maapiirkondades, kus käibed on väikesed. Ravimite juurdehindluse piirmäärad on teatavasti väikesed (kordades väiksemad kui näiteks Soomes). Kuna ohtlikke jäätmeid ei koguta igas linnas ja maakonnas, siis tuleb tellida selle jaoks konteiner (kaasneb kulu) ja äravedu (kaasneb kulu), lisaks tuleb tasuda veel jäätmete vastuvõtmise eest vastavalt kaalule. Lisandub veel ajakulu ja tööjõukulu. Kuna Keskkonnaametist saadud informatsiooni põhjal on jäätmete eest tegelik vastutaja tootja, siis meie ettepanek on järgmine: apteek küll kogub jätkuvalt elanikkonnalt ravimijäätmeid, kuid konteineri, äraveo ja utiliseerimise korraldab omal kulul Keskkonnaamet, kohalik omavalitsus või tootja. Rõhutame, et ravimitootja juurdehindlused ei ole piiratud, nagu apteekidel ning majanduslik võimekus seda kulu kanda on oluliselt parem. Soome näite põhjal on selleks kohalik omavalitsus. d) Punkt 1.3 parandus: elanikelt vastu võetud ravimid jm on eraldi ladustatud. 3) Müügiloata ravimite kättesaadavuse parendamine Selgitame. 15 a) Eesti ravimituru loogika põhineb A) ravimite väljakirjutamise ja ravi lahutatusel ravimi Tervishoiuteenuse osutamisel on tekkinud olukordi, mil teenuse müügitegevustest, et vältida huvide konflikte ja tagada meditsiiniliselt põhjendatud ravimite osutamiseks vajaminevad ravimid ei ole hulgimüügist väljakirjutamine ja B) ravimite müügi tasandite (sh vertikaalne integratsioon) lahutatusel, ehk kättesaadavad, kuid teenuse tagamiseks on vajalik tõhus maaletooja ei tohi omada apteeki ja apteek ei tohi olla maaletooja. Alles keelustati vetikaalne varustamine vajalike ravimitega. Kuna ravimitega varustamisel integratsioon ravimite jae- ja hulgimüügi sektoris ja selle seaduse muudatusega avame ei pea hulgimüüjad tegema jõupingutusi kõikide vajaminevate vetikaalse integratsiooni võimaluse haigla ravimite turul. Seda ei saa lubada. ravimite leidmiseks ja Eestisse tarnimiseks ning esineb olukordi, b) Jae- ja haiglaapteegile peaks laienema ravimite valmistamiseks vajalike lähteainete (mis ei mil ravimite leidmine ja Eestisse toimetamine sõltub ainuüksi ole ravimid) sissetoomise õigus, kuna täna jääb paljude ravimite valmistamine just lähteaine hulgimüüjate vastutulelikkusest, koostööpartnerite võrgustikust puudumise taha ja väikestes (apteegile vajalikes) kogustes raviainete sisseostmisest suured ja tehingu tasuvusest, on vajalikud muudatused kvaliteetse hulgilaod ei ole huvitatud. tervishoiuteenuse pakkumiseks. Ettepanekud: a) mitte anda haiglaapteekidele ravimite maaletoomisõigust, kuna haiglaapteek on haigla struktuuriüksus. Haiglale ravimite maaletoomise õiguse andmine oleks fundamentaalse põhimõtte (mille kohaselt ravimite väljakirjutamine ja ravi peab olema lahus ravimite müügitegevustest) rikkumine ning tekiks huvide konflikt; b) anda jae-ja haiglaapteegile ravimite valmistamiseks vajalike lähetainete sissetoomise õigus. 6) Apteegiteenuse arendamine Selgitame. Ekstemporaalsete ravimite valmistamise regulatsioon vajab kindlasti kaasajastamist, kuid Täname esitatud ettepanekute eest, esmalt selgitame, et RavS peame tagama selle, et patsiendid vajaliku ravimi saaksid ja et apteegile, kes ravimeid muudatus ei piira apteegis ravimite valmistamist senise korra valmistab on samuti tagatud mõistlik tasu selle ajakuluka toimingu eest. Tänasel päeval on alusel, vaid pigem soodustab patsientidele kättesaadavust. Senise valmistamise kohustus kõikidel üldapteekidel, kuid vaatamata sellele valmistavad reaalselt regulatsiooni muutmisega võimaldatakse olukord, kus apteek vaid loetud apteegid. Keeldumise põhjuseid on mitmeid: väljastab tarbijale mõnes teises apteegis ekstemporaalselt - lähteaineid müüakse suures koguses (nt kg-põhiselt, kuid vaja oleks vaid 100g, valmistatud või jaendatud ravimeid. Analoogselt on apteekidel ülejäänud kogus aegub ja jääb apteegi kuluks). Seetõttu apteek ei valmista, kuna tal lubatud üksteisele väljastada omavalmistatud steriilseid ravimeid pole aineid; (RavS § 32 lõige 7). Antud lahendus võimaldab apteekidel - ravimi valmistamiseks vajalikke aineid ei leidu meie turul (kuid oleksid hõlpsasti ressursse otstarbekamalt kasutada, samuti tagada teenuse parem ostetavad nt Soomest või Saksamaalt); kvaliteet. - ekstemporaalse ravimi valmistamise tasu apteegis on väga väike, u 1€, sageli kulub Lisaks märgime, et esitatud ettepanekud vajavad põhjalikumat ravimi valmistamiseks tund või mitu proviisori või farmatseudi ajast; analüüsi. Nii kujunebki olukord kus ekstemporaalsete ravimite vajajad saadetakse ühte kindlasse apteeki, kes tegelikult kannab ravimite valmistamisega olulist majanduslikku kahju võrreldes 16 nendega, kes valmistamisest keelduvad. Eesti Proviisorite Koja ettepanekud punkti 6 osas: a) tõsta ravimite valmistamise tasu selliseks, mis katab tegeliku kulu, arvestades, et tegemist on täpsust ja õigeid tingimusi vajava ajamahuka käsitööga, mille omahind on kõrge; b) Igasse linna, suuremasse asulasse peab jääma vähemalt üks apteek, mis valmistab ravimeid ja kui alates 01.04.2020 võib ühel omanikul olla maksimaalselt 4 apteeki, siis vähemalt ühes apteegis neljast peab valmistatama ravimeid; c) Kindlasti peab ekstemporaalseid ravimeid valmistavate apteekide arvu reguleerima (nt elanikkonna arvu järgi piirkonnas), et ei tekiks ainult ühte keskust, kus ravimeid valmistatakse ning mille tagajärjel ekstemporaalsete ravimite kättesaadavus ja ka valmistamisoskus oluliselt halveneks. d) Kui ravimite valmistamine on mõistlikult tasustatud, tekib apteekidel motivatsioon valmistamistingimused luua ja ravimeid valmistada. Märkus 6.1: ravimite jaendamine ei ole kohustuslik apteegiteenuse osa 7) Ravimialase tegevuse arendamine Selgitame. a) Lõik väljatöötamiskavatusest: 7.1) /Senise regulatsiooni piiratud täiendamisega (erisuste Muudatus puudutab ainult ravimite valmistamise kohustuse kehtestamine) on võimalik luua olukord, kus apteegiteenust pakutakse ka lennujaama lihtsustamist lennujaama turvakontrolli alas. Ülejäänud nõuded turvakontrolli alal./ apteegiteenuse osutamisele säilivad. Antud küsimus puudutab Lennujaama puudutava seadusemuudatuse mõte jääb arusaamatuks, kuna praegu juba asub ainult Tallinna Lennujaama, kes on sellekohase ettepaneku lennujaama transiidialal apteek, mis tagab ravimite kättesaadavuse ka neile kes on oma ravimid ministeeriumile esitanud. Ühe ravimi valmistamine võtab koju või väljaostmata unustanud (digiretsept väljaspool Eestit ei toimi). Seetõttu ei näe mingit eelduslikult kauem aega, kui aeg, mis kulub lennuki pardale põhjust sellekohaseks seaduse muudatuseks. minekule. b) 7.4) Teiste erialaorganisatsioonide poolt korraldatud koolituste arvestamine erialase koolitusena on teretulnud muudatus. Kuid teeme ettepaneku lisada veel üks muudatus, et Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei arvata erialase koolituse hulka koolituspunktid “käiksid kaasas” apteekriga mitte apteegiga. Täna on olukord, kus proviisor täiendõpet, mis on korraldatud teiste tervishoiutöötajate või farmatseut vahetades töökohta peab hakkama koguma koolituspunkte nullist, ehk seni erialaorganisatsioonide (arstid, õed jne) ja tervishoiuasutuste kogutud punktid “jäävad” eelmisesse apteeki. Olukord on kummaline, justkui peaks iga kord koolituskeskuste poolt. Seega täpsustatakse muudatusega, et töökohta vahetades saama uuesti diplomi. Samuti tekib olukord, kus iga kahe aasta pärast erialaseks koolituseks loetakse osavõttu proviisori- või töökohta vahetades pole koolituspunkte üldse vaja, kuna uus töökoht “nullib” vanad puktid. farmatseudiõppe õppekava õpetava kõrgkooli, riigiasutuse, Fakt on ju see, et töökohavahetus ei too kaasa eelnevate teadmiste unustamist. tervishoiuteenuse osutaja koolituskeskuse või tervishoiutöötajate erialaorganisatsiooni korraldatud farmaatsiaalasest või muust 17 meditsiinialasest täienduskursusest, seminarist, konverentsist või muust sarnasest õppepäevast, mille sisu on sõltumatu ravimi tootjast, müügiloa hoidjast või ravimite hulgimüüjast. Lisaks võimaldab täiendus apteekrite koolituste hulka lugeda ka näiteks proviisoritele ja farmatseutidele Ravimiameti või Haigekassa proviisori- või farmaatsiaalaseid korraldatavaid infopäevi või teisi sarnaseid õppepäevi. 8) Avalik-õiguslik apteekrite organisatsioon Selgitame. Ettepanek: Ravimiseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusse lisada avalik-õigusliku apteekrite Täname ettepaneku eest, kuid antud teema ei ole seotud VTK- organisatsiooni loomine. Avalik-õiguslik juriidiline isik Proviisorite ja Farmatseutide Koda ga, mistõttu käesoleva eelnõuga seda ei reguleerita. luuakse seadusega avalikes huvides. Apteegiteenust osutatakse avalikes huvides ja see on avalik teenus, mis tagab väärtuspõhise apteegiteenuse kättesaadavuse mõistliku aja jooksul kõikjal Eestis. 9) Diagnoosikood digiretseptil ja e-ravimileht Selgitame. Apteekrid on aastad pööranud tähelepanu probleemile, et meil puudub patsiendi põhjalikuks Retseptikeskuse vastutav töötleja on Haigekassa. nõustamiseks vajalikele andmetele ligipääs – me ei näe diagnoosikoodi, mis takistab patsiendi Haigekassa vastus: Annustamisskeemi läbirääkimistega on edasi põhjalikku ravimialast nõustamist, samuti ei näe me väljaostetud ja aegunud retseptide ajalugu, liigutud ja kõigi eelduste kohaselt saab selle aasta teises pooles mis takistab meil tegelemast ravimisoostumusega. Perspektiivis on oluline olla arstidega samas arendamiseks ette võtta. Koos täieneva annustamisskeemiga inforuumis, et arendada esmatasandi kõigi osapoolte koostööl põhinevaid apteegi lisateenuseid. luuakse eeldused ravimilehe loomiseks, pakutakse välja ühe Ettepanek on muuta apteekri jaoks nähtavaks diagnoosi kood ning retseptide ajalugu ning luua võimaliku disaini ja laiendatakse retsepti loetelu apteekrile olukord, kus apteekrid ja arstid saaksid olla ühes inforuumis, jagades vajalikku infot patsiendi (näevad ka retseptide ajalugu). parima abistamise huvides. Diagnoosikoodi nägemise osas on vestlusi peetud varemgi ja siiani on oldud seisukohal, et diagnoosikoodi nägemine ei ole apteekrile hädavajalik ja ei aita annustamise osas kaasa. Soodustuse muutmine ei ole arvestatav põhjus diagnoosikoodi nähtavaks muutmiseks. Arendusele eelneb põhjalik analüüs ning lahendus tuleb korralikult enne töösüsteemi kandmist läbi testida. II. KÄSIMÜÜGIRAVIMITELE JUURDEPÄÄSU PIIRAMINE Selgitame. Teeme ettepaneku Sotsiaalministri 17.02.2005. a määruses nr 24 “Apteegiteenuse osutamise Täname esitatud ettepaneku eest, kui käsimüügiravimite tingimused ja kord” paragrahvi 12 lõige 2 muuta ja sõnastada järgmiselt: juurdepääsu piiramise teema ei ole seotud VTK-ga ning vajab 18 “(2) Müügisaalis on lubatud välja panna farmakoloogiliselt või näidustuse järgi rühmitatud põhjalikumat analüüsi, mistõttu käesoleva eelnõuga neid käsimüügiravimeid tingimusel, et külastajal puudub ravimitele vahetu juurdepääs. küsimusi ei reguleerita. Retseptiravimid ei või olla külastajale nähtaval.”; Apteegikeskkonna kujundamine käsimüügiravimitega ja käsimüügiravimite müügipraktikad Eestis on liikunud suunas, mis ei ole kooskõlas ravimite mõistliku kasutamise põhimõttega ja võib soodustada ravimite liig- ja väärkasutamist. Leiame, et patsientide ja rahvatervise huvides on vajalik seda valdkonda rohkem riiklikult reguleerida. Määruse muutmise tingib vajadus kaitsta patsiente ravimite väärkasutuse eest. Kuigi kehtiv õigus kehtestab ravimite käitlemisele ranged nõuded, on käsimüügiravimid viimastel aastatel muutunud apteekide müügisaalides patsientidele vabalt kättesaadavaks, sh valib patsient konkreetset ravimit tihtilugu ilma oma eriala professionaali – proviisori või farmatseudi – kaasabita. Kuigi käsimüügiravimid on olemuselt vähemohtlikud, on palju neist sellegipoolest valesti kasutamise korral (sh nii üleannustamine kui ka kõrvaltoimete või koostoime tõttu muude patsiendi poolt tarbitavate ravimitega) tervisele kahjulikud või võivad põhjustada koguni eluohtlikke kõrvaltoimeid. Esineb märkimisväärne hulk apteeke, kus käsimüügiravimite väljapanek ei ole korraldatud selliselt, et käsimüügiravimi ostuks väljavalimisega kaasneb ravimi valikuga seotud nõustamine, vaid patsient saab käsimüügiravimeid endale valida nö iseteenindamise põhimõttel (nt laduda ostukorvi). Selline apteegiteenuse korraldus vähendab paratamatult apteegiteenuse kvaliteeti ja soodustab patsiendil teadmatusest ja farmaatsia-alase erihariduse puudumisest tulenevalt ebaõige valiku tegemist. Seega on paljudes käesoleval ajal tegutsevates apteekides vastutus ohutu ja konkreetse haiguse raviks kasutatava parima ja ohutuma võimaliku ravimi valiku osas lükatud patsiendile. Sellega luuakse põhjendamatult ohuallikad patsientide tervisele. Patsiendid ei oska hinnata erinevate ravimite ja ka toidulisandite koostoimeid. Apteegiteenuse eesmärk on muuta ravimite väljastamine patsientidele võimalikult ohutuks ja tagada patsiendi võimalikult põhjalik ja igakülgne informeeritus ja nõustamine ravimi valiku osas. Kuni patsient teeb valiku harjumuse, apteegi iseteeninduse riiulilt leitavuse, kireva pakendi vmt alusel, mitte aga meditsiinilistel kaalutlustel, ei ole tagatud ravimite ohutu kasutamine, mis on aga üheks apteegiteenuse põhieesmärgiks. Erialaspetsialisti – proviisori või farmatseudiga – konsulteerimise korral valiks patsient endale tema võimalusi ja vajadusi arvestades parima võimaliku ravimi, mistõttu tuleb käsimüügiravimite väljapanek apteekides 19 korraldada selliselt, et patsient ei teeks ravimiostu puudutavat otsustust omal käel vähese informeerituse või mõne emotsionaalse argumendi toel (hiljuti tajutud reklaam, pilkupüüdev pakend vms). Eesti Ravimihulgimüüjate Liit I Üldised märkused VTK osas Arvestatud. 1.1. Kindlasti toetavad ERHL liikmed eesmärki vähendada dubleerivaid regulatsioone ning Eelnõu seletuskirjas esitatakse täpsem mõjuanalüüs. lihtsustada ravimivaldkonnas tegevate isikute halduskoormust. Kuigi VTK temaatilise loetelu pealkirjade ning probleemikirjelduste järgi võiks eeldada, et suur osa VTK küsimustest on muuhulgas suunatud just selle probleemi lahendamisele, viib teemade sisuline käsitlus mitmel puhul pigem vastupidiste tulemusteni. Loodetavasti on siiski tegemist VTK suhteliselt kõrgest abstraktsuse astmest tingitud ebaselgusega, mis parandatakse eelnõu edasise ettevalmistamise käigus. Küll aga palume edasistes eelnõu ettevalmistavates ja selgitavates sisulistes dokumentides ning analüüsides kindlasti igal konkreetsel juhul eraldi põhjalikult avada, milles täpselt seisneb kavandatud muudatus, kuidas see mõjutab kõigi puudutatud sihtrühmade tegevust ning missugusel viisil aitab muudatus leevendada kõigi puudutatud isikute tänaseid kohustusi. Leiame, et olulisemate muudatuste korral tasub kaaluda ka kontseptsiooni koostamist. Kuna VTK erinevates peatükkides esitatud selgitused ning käsitletavate teemade ja kavandatavate meetmete omavahelised seosed jäävad hetkel mõnevõrra ebaselgeks, jätame endale võimaluse käesolevas kirjas esitatud seisukohti vastavalt eelnõu edasise koostamise käigus selguvale lisainformatsioonile täiendada. Enne ministeeriumilt lisainformatsiooni saamist jäävad meie märkused osade VTK-s käsitletud teemade osas paratamatult vaid esmaseks võimalike probleemkohtade markeeringuks, millele lahenduse leidmiseta me muudatustele oma toetust anda ei saa. 1.2. Palume kindlasti veelkord kriitiliselt üle vaadata ja uuesti hinnata VTK mõjude osas esitatud muudatustest puudutatud isikute loetelud ning täiendada selgitustes käsitletud mõjude kirjeldust kõigi puudutatud isikute osas. Näiteks ei ole VTK punktis 11.3 “Müügiloata ravimite kättesaadavuse parendamine” muudatusest mõjutatud sihtrühmana üldse nimetatud ravimihulgimüüjaid. Kuna vastavalt RavS § 36 lõikele 3 hõlmab ravimite hulgimüügi mõiste ravimite sissevedu, siis mõjutaks igasugune laiendus sisseveo regulatsioonis ka tänaseid hulgimüüjaid. 20 II Seisukohad vastavalt VTK 1. peatükis esitatud teemade ja probleemide nimistule Selgitame. Ravimijäätmete käitlemise lihtsustamisest ja dubleeriva regulatsiooni kaotamisest (VTK p 1) VTK-ga ei olnud plaanis muuta kehtiva seaduse loogikat vaid 2.1.1 (VTK p 1.1) Kuigi tarbijatelt apteegis kõlbmatute ravimite vastuvõtmise problemaatika ei täpsustada, kuidas üldapteegid seda ülesannet täidavad. Jäätmete puuduta vahetult ravimihulgimüüjate tegevust, peame vajalikuks märkida, et toetame kindlasti vastuvõtmine muutub lihtsamaks võrreldes kehtiva riigi algatust patsientide ning ravimikäitlejate kohustuste leevendamiseks. regulatsiooniga. Muudatustega kaotatakse regulatsioonist ära Küll aga vajaks kavandatud muudatused VTK-s süvendatult sidumist paralleelselt käesoleva kõlbmatute ravimite tavajäätmetena hävitamine ja asendatakse seaduseelnõu ettevalmistamise menetlusega toimuva keskkonnaõiguse reformiga ning eriti ravimi üleandmise akt ohtlike jäätmete saatekirjaga, kuid selle raames kavandatava Keskkonnaseadustiku eriosa jäätmeseaduse eelnõuga. Muuhulgas lisatakse juurde kohustus lisada üleantavate ravimite nimekiri. väärib eraldi tähelepanu praegu ravimiseaduses sätestatud erandlik ning jäätmevaldkonnas Lisaks täpsustame, et ka praegu peavad apteegid tarbijatelt valdavalt kehtivat tootjavastutuse aluspõhimõtet mittearvestav kõlbmatute ravimite kõlbmatuid ravimeid vastu võtma (RavS § 37). regulatsioon. Seepärast peame eriti oluliseks, et kõik ravimivaldkonnas kavandatavad asjakohased muudatused oleks süviti avatud valdkonna üldregulatsiooni reformi valguses nii ajalises kui sisulistes aspektides. Lisaks soovime märkida, et VTK kohaselt kavandatud eraldiseisvate kõlbmatute jäätmete anumate paigutamine apteekide müügisaalidesse tõstatab mitmeid ohte, mille maandamise efektiivseim viis oleks kindlasti seesugusest nõudest loobumine – mis ei välistaks apteekide poolt selle võimaluse rakendamist vabatahtlikult –ning kõlbmatute ravimite kogumiseks ja käitlemiseks alternatiivsete meetmete kavandamine. 2.1.2 (VTK 1.2) Nõustuda ei saa kavaga klassifitseerida kõik kõlbmatud ravimid ohtlike jäätmetena. Vastupidiselt VTK-s kirjeldatuga, ei ole ravimijäätmete eristamine tava- ja ohtlike jäätmetena käitlejatele tülikas. Kooskõlas kehtiva õigusega võib iga ettevõte ise soovi korral vabatahtlikult kõik kõlbmatud ravimid enda tegevuste tarbeks ohtlike jäätmetena klassifitseerida ning neid vastavate reeglite kohaselt ka käidelda. Seda võimalust on mitmed ettevõtted praktikas ka rakendanud, ilma et see neile erilist tülikust oleks valmistanud. Seevastu ettevõte, kes endale sellega kaasnevat lisakoormust ei soovi ning kelle tegevuses on mõistlik seesugusest klassifitseerimisest hoiduda, võib klassifitseerimisel tava ja ohtlike jäätmete reeglistiku vahel õigusaktides sätestatud nõuete alusel ise valida. Praktilist vajadust seesuguse eristamise järele on tunnistanud ka Sotsiaalministeerium ise, nähes juba VTK raames ette erandite kehtestamise üldisest uuest regulatsioonist. Leiame, et muudatus, millega piiratakse isikute tegutsemisvabadust ja valikuvõimalusi ning 21 tehakse seda viisil, mis kohustab kõiki ettevõtjaid minema täna tavajäätmete suhtes kehtivalt leebemalt käitluskorralt üle rangemale ohtlike jäätmete käitluskorrale, ei saa lõppkokkuvõttes lihtsustada ravimijäätmete käitlemist. Lisaks tõstataks uues regulatsiooniga näiteks Kaitseväe Keskapteegile ravimijäätmete käitluse reeglite osas erandite kehtestamine keerukad küsimused isikute põhjendamatust ebavõrdsest kohtlemisest. Juhtisime nimetatud probleemkohtadele tähelepanu ka Sotsiaalministeeriumiga kohtumisel ning jääme oma varasemate seisukohtade juurde. Isikute tegutsemisvabaduse piiramine olukorras, kus VTK-ga kavandatud tulemus on ettevõtjate vaba valiku alusel lihtsasti rakendatav ka täna, ei saa olla põhjendatud. 2.1.3 (VTK p 1.3) Nõustume Sotsiaalministeeriumiga, et ohtlike jäätmete iga pakendi märgistamisreeglid on vähemalt ravimivaldkonna spetsiifikat (väikesed pakendid, potentsiaalselt suured kogused jms) arvestades praktikas keerukalt elluviidavad. Oleme rõõmsad, et ministeerium on loobunud esialgselt hulgimüüjatele tutvustatud kavast näha ette iga ravimipakendi eraldi märgistamine. Hulgimüügivaldkonnas käideldavat pakendite kogust arvestades, sh aeg-ajalt esinevate kõlbmatute ravimite pakendite puhul, ei saa pakendite ükshaaval märgistamist kuidagi mõistlikuks pidada. Seetõttu tervitame selgitust, et kõlbmatute ravimite märgistamist lubatakse ka hulgikaupa. Küll aga ei selgu VTK-st, kas või mis ulatuses kavandatakse muudatusega hõlmata hulgimüügi valdkond ning täpsemalt missugusel viisil “hulgikaupa” märgistamine oleks muudatuse kohaselt lubatav. Seetõttu jääme kavandatava regulatsiooni osas äraootavale seisukohale, kuni ministeerium on jõudnud muudatuse sisu täpsemalt selgitada. Palume vastavad täiendused ja lisaselgitused kindlasti ka meile saata. 2.1.4 (VTK p 1.4) Ravimihulgimüüjate poolelt toetame kava lihtsustada ohtlike jäätmete saatekirjade regulatsiooni ning loobuda täiendavatest ravimiseaduse alusel nõutavatest saatekirju sisuliselt dubleerivatest jäätmete üleandmis-vastuvõtu aktidest. Ettevõtjatele, kellele ravimijäätmete käsitlemine kindlasti ei ole põhitegevuseks, ei ole mõistlik säilitada põhjendatumatut topeltkoormust jäätmetest vabanemisel. Sarnaselt eelmises punktis selgitatuga jääme ka praegusel juhul siiski äraootavaks, kuni Sotsiaalministeerium on kavandatavaid muudatusi üksikasjalikumalt selgitanud. Sõltuvalt 22 kavandatava uue lahenduse täpsematest rakenduskavadest soovime eeldatavasti esitada oma täiendavad seisukohad tulevikus. Ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni lihtsustamisest (VTK p 2) Arvestatud. 2.2.1 (VTK p 2.2) Eriluba nõudva kauba sisse- ja väljavedaja definitsioonide täpsustamise Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse. küsimuses jääme ootama kavandatava muudatuse sõnastust. Lisaks teeb meid kavandatava muudatuse kontekstis äärmiselt ettevaatlikuks teeb ka VTK-s täiendavalt esitatud selgitus, et muudatuse raames: “Asendatakse ka müügiloata ravimi sisseveoloa taotlemise kohustus teavitamiskohustusega, kui ravimil on müügiluba EMP liikmesriigis, see on vabastatud EMP liikmesriigis turustamiseks ning sissevedu toimub EMP liikmesriigist.” Nõustume ministeeriumi väitega, et teavitamine on ravimikäitlejale loamenetlusest paindlikum ning peaks üldjuhul võimaldama ravimit kiiremini sisse vedada. Peame siiski vajalikuks rõhutada, et sellist paindlikkust on võimalik saavutada vaid juhul, kui teavitamisõiguse aluseks seatavate uute lisakriteeriumitega ei kaasne käitlejatele täiendavaid ja ulatuslikke uusi kohustusi. Tuginedes varasemale suhtlusele Sotsiaalministeeriumi ning Ravimiametiga näeme tõsist ohtu, et VTK-s üksnes üldsõnaliselt kirjeldatud teavitamise eelduseks olevate uute lisatingimuste täitmine võib ravimi sissevedajale osutuda sedavõrd keeruliseks ning töö- ja dokumenteerimismahukaks, et alles pärast nende eelduste täitmist lubatavad reaalsed ravimi sissevedamise toimingud ning neist riigi teavitamine ei moodustaks uuest tervikust kuigi olulist osa. Eksisteerib tõsine oht, et kui muudatus peaks tõepoolest VTK-s märgitud viisil ellu viidama, siis sisuliselt toimuks sisseveolubadest loobumisega halduskoormuse lihtsustamise eesmärgil hoopis faktiline sisseveotingimuste karmistamine, mis omakorda ohustaks tõsiselt ravimite kättesaadavust. Seetõttu palume Sotsiaalministeeriumit selle konkreetse muudatuse ning teiste müügiloata ravimitega seotud muudatuste osas algatada enne kavandatava seaduseelnõu koostamist ERHL osavõtul täiendav arutelu, mis hõlmaks kõiki muudatusi tervikpildis. 2.2.2 (VTK p 2.3) Toetame ministeeriumi kava loobuda ravimite ekspordil väljaveoloa taotlemise kohustusest ning asendada see väljaveost teavitamisega. 2.2.3 (VTK p 2.4) Tingimusel, et muudatusega ei looda ravimite sisse- ja väljaveo üldreeglitest ja nõuetest süstemaatilist möödaminemist võimaldavat nö tagaust, ei ole meil ka vastuväiteid Kaitseväe meditsiinisõidukite, samuti rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja 23 lennukite ravimivarude täiendamiseks ravimite väljaveo vabastamisele väljaveopiirangutest. Kui kavandatav muudatus peaks mingil kujul lisaks ravimite väljaveole hõlmama ka sisseveotingimuste muumist, siis sellega seonduv täiendav problemaatika vääriks kindlasti veel eraldi selgitamist ja arutelu. Müügiloata ravimite kättesaadavuse parandamisest (VTK p 3) Selgitame. Toetame igati riigi püüdlusi müügiloata ravimite parema kättesaadavuse tagamisel. Kinnitame, Tervishoiuteenuse osutamisel on tekkinud olukordi, mil teenuse et patsiendi huvide tagamiseks on tegemist ka prioriteediga ravimihulgimüüjate jaoks, osutamiseks vajaminevad ravimid ei ole hulgimüügist hoolimata müügiloata ravimite hankimisega seotud suhteliselt suuremast koormusest ja kättesaadavad, kuid teenuse tagamiseks on vajalik tõhus kuludest. varustamine vajalike ravimitega. Kuna ravimitega varustamisel 2.3.1 (VTK p 3.1) Patsientide paremaks kaitseks toetame ka nn compassionate use võimaluste ei pea hulgimüüjad tegema jõupingutusi kõikide vajaminevate laiendamist VTK-s kirjeldatud juhtudele. ravimite leidmiseks ja Eestisse tarnimiseks ning esineb olukordi, 2.3.2 (VTK p 3.2) Täiesti põhjendamatuks jääb aga kava kaaluda haiglaapteekidele müügiloata mil ravimite leidmine ja Eestisse toimetamine sõltub ainuüksi ravimite sisseveoõiguse andmist. hulgimüüjate vastutulelikkusest, koostööpartnerite võrgustikust Peame esmalt märkima, et ravimihulgimüüjad on alati suhtunud äärmiselt tõsiselt oma ja tehingu tasuvusest, on vajalikud muudatused kvaliteetse ülesannetesse ja pingutustesse müügiloata ravimite kättesaadavaks tegemisel. Jätkame ka tervishoiuteenuse pakkumiseks. edaspidi pingutusi selle nimel, et ükski patsient ei jääks talle vajalikust ravimist ilma. Erinevalt VTK pinnalt loodetavast muljest, ei ole kavandatava muudatuse taga siiski ilmselt haiglaapteekide ega patsientide laialdasem mure. Nagu ka Sotsiaalministeerium VTK-s märgib on vastavad materjalid ministeeriumil minevikust olemas. Usume, et kui lisaks varasematele aruteludele oleks vahepealsel perioodil lisandunud uusi sisulisi diskussioone ja argumente, siis eeldatavasti oleks need VTK-s ka eraldi välja toodud. Vastavaid diskussioone on huvitatud osapoolte vahel mitmeid kordi varem peetud nii ümarlaua formaadis kui erinevate seaduseelnõude menetluse käigus. Seni ei ole arutelud päädinud faktidel ja analüüsil põhineva sisulise tõdemusega nagu võiks muudatuse näol tegemist olla müügiloata ravimite kättesaadavust parendava meetmega. See-eest on korduvalt leitud, sealhulgas haiglaapteekide endi esindajate poolt, et haiglate jaoks oleks tegemist haigla ja haiglaapteegi põhiülesannetest olulisel määral eemalduva funktsiooniga, mis koormaks ebamõistlikult niigi nappe avalikke ressursse eriarstiabi osutamiseks. Sellise muudatuse rakendamise vahetuks mõjuks oleks tervishoiuteenuste osutamiseks ettenähtud sihtotstarbeliste ravikindlustuse ressursside ebamõistlik suunamine nende sihtotstarbega sisuliselt hõlmamata tegevuste katteks. Muudatuskavade valguses vajab 24 seepärast kindlasti analüüsimist muudatuse negatiivne (finants)mõju eriarstiabi kättesaadavusele, mille põhjustaks sisuliselt kunstlikult loodud täiendav kulu haiglatele. Ainuüksi viimase tõdemuse ning haigekassa eelarve probleemistiku valguses tuleks ministeeriumil seesugusest kavast loobuda. Kuna tegemist oleks ka tänaseid ravimi- ja tervisevaldkonna korralduse aluseid põhimõtteliselt ümber pöörava muudatusega, esitame lisaks eelnevale oma peamised vastuväited: a) Arvestades Eestis tegutsevate ravimihulgimüüjate (ravimite sissevedajad) ulatuslikke praktilisi kogemusi, kontakte, hulgimüüjate piisavat arvu ning konkurentsi hulgimüügisektoris puudub praktiline ja reaalne vajadus kehtiva õigusruumi muutmiseks sedavõrd märkimisväärses ja põhimõttelises ulatuses. Müügiloata ravimite kättesaadavuse parandamist tuleks alustada nende ravimite tänaste hankijate suhtes kehtivate nõuete, sealhulgas sisuliste ja menetlusnõuete, ning halduspraktika kriitilisest ülevaatamisest. Esmajärjekorras tulekski üle hinnata ja vajadusel ümber pöörata täna juba kehtivad või hetkel (sh käesoleva VTK-ga, vt kommentaar kirja p-s 2.2.1) kavandamisel olevad üha täienevad nõuded müügiloata ravimitega seotud lubade andmise menetlustes, ravimite sisseveost teavitamise eelduseks olevate lisatingimuste täitmisel, ravimitega kaasneva dokumentatsiooniga seotud loamenetlustes, praktikas ühe olulisemaks takistuseks kujunevates kuid aina rangemalt nõutavates toimingutes kaasaegseid lahendusi mittevõimaldavate IT- lahenduste kaudu (N. Ravimiameti kliendiportaali kasutamise kohustus). Samuti tuleks vastukaaluks paralleelselt käesoleva VTK-ga menetletava Ravimiameti erilubade andmise määruse muudatusega loodavale regulatioonile tagada hulgimüüjatele piisavalt varane hoiatusmehhanism müügiloata ravimi vajaduse tekkimise kohta. Võimalikult varaselt informatsiooni omamine ravimivajaduse kohta võimaldab hulgimüüjatel alustada ravimi hankimiseks vajalike (rahvusvahelise mõõtmega) tegevustega. Kaaluda võiks ka sisseveolubade riigilõivude kriitilist ülevaatamist, mis praegusel hetkel näiteks narkootiliste ja psühhotroosete ainete sisseveo puhul ületab ravimiseaduse alusel kehtestatud maksimaalselt lubatavat juurdehindlust. b) Haiglaapteekide suhtes hetkel kehtivate sisseveopiirangute leevendamine või ärakaotamine seaks kahtluse alla haiglaapteeki pidavas haiglas tegutseva tervishoiuteenuse osutaja sõltumatuse. Kehtivate piirangute olemasolu on vajalik ravimite käitlemise erinevate etappide (sh väljakirjutamine, väljastamine, hulgimüük) 25 lahus hoidmise printsiibi rakendumiseks. Meenutame, et kehtiva õiguse kohaselt ei või ravimite hulgimüüja, jaemüüja ja tervishoiuteenuse osutaja olla üks ja sama isik. Samasisulised piirangud kehtivad rangelt nii RavS kui TTKS kaudu. Mõlemad seadused peavad oluliseks ravimite väljakirjutamise ja ravimite müügitegevuse lahutatust. Samuti on hetkel kulgemas üleminekuaeg ravimite jae- ja hulgitasandite vertikaalse integratsiooni keelule, mis kehtestab ülejäänud ravimiturul osalejate suhtes haiglate uue õigusega võrreldes vastupidise piirangu. Haiglaapteekidele ravimite sisseveoõiguse andmine vääraks kõiki eelnimetatud tasanditevahelisi piire. Haiglal ravimi sissevedajana tekiks otsene majanduslik surve mõjutada haiglaravis kasutatavat ravimivalikut ning enda töötajate (tervishoiutöötajate) kutsevabadust ravimite väljakirjutamisel, eelistades haiglaapteegi poolt maaletoodud ravimeid teistele ravimitele, rääkimata põhjendamatust ebavõrdsest kohtlemisest kõigi teiste ravimituru osapooltega võrreldes. Haigla pidajad, tegutsedes huvide konfliktis üheaegselt nii tervishoiuteenuse osutajatena, oma töötajate kaudu ka ravimite väljakirjutamise vallas, samuti sisuliselt ravimi hulgimüüjatena ravimite sisseveol ning jaetasandil haiglaapteegi senise põhitegevuse raames, seaks ohtu huvide lahutatuse ja vaba konkurentsi ravimite turustamise erinevatel tasanditel. c) Piirangute kaotamisega kaasneks avalike vahendite ebaotstarbekas kasutamine, sest loodaks senist ravimite tarheahelat osaliselt dubleeriv süsteem. Piiratud vahendite, eriti haigekassa eelarve tänaste probleemide, valguses tähendaks see lubamatut rahva tervise riskide kasvu. d) Erinevalt VTK-s märgitust on eksitav ka väide nagu puuduks haiglaapteegil tulevikus ravimite hulgi- ja jaemüügiõigus. Kuigi piiratult, sätestab haiglaapteegi õiguse varustada lisaks haiglaapteegi enda haiglale ravimitega ka teiste haiglapidajate haiglaid, hoolekandeasutusi ja kiirabiteenuse osutajaid sõnaselgelt RavS § 30 lg 4. Siinjuures peab märkima, et vastavalt RavS § 26 lõikes 3 sätestatud definitsioonile loetakse ravimite hulgimüügiks ka ravimite sissevedu nii eesmärgiga ravimeid hulgi müüa kui muul viisil väljastada. Seega teeks haiglaapteekidele müügiloata ravimite sisseveoõiguse andmine neist vaieldamatult ja otseselt ravimite hulgimüüjad. e) Seesuguste ravimiturgu põhimõtteliselt muutvate kavade ettevalmistamine eeldaks põhjalikke analüüse nii tervishoiuga seonduvalt, kui kindlasti ka majanduslikke ja 26 konkurentsiküsimusi hõlmavalt. Õiguspärasel viisil ei ole mõeldav sedalaadi muudatuste kavandamine väljaspool seaduse tasandit (peamiselt) määruste kaudu ning vaid valikuliselt haiglate suhtes neile sobivaid hulgimüügi korralduse reegleid välja valides. f) Erinevalt VTK probleemipüstituses sõnastatule ei tõstaks muudatus ilmselt müügiloata ravimite kättesaadavust, vaid looks uusi probleemideringe haiglatele kehtestatavate uute nõuete täitmisel ja nende üle järelevalve teostamisel, samuti praktilisi uusi tõrkeid ravimite Eestisse toomisel. Enne muudatuse edasist kaalumist vajaks eraldi faktipõhist tõendamist ka VTK-s seatud vaikiv eeldus, justnagu võiks haiglatel, kes peaksid edaspidi väljaspool oma põhifunktsioone täitma ja vastama ka kõigile ravimihulgimüüjate suhtes kehtivatele nõutele (valdkond kus tegutsemine on haiglatel täna keelatud), olla võimalik tagada ravimite parem kättesaadavus võrreldes ravimite hulgimüügiga põhitegevusena tegutsevate professionaalsete ja kogenud ettevõtetega. g) Kokkuvõtvalt soovitame Sotsiaalministeeriumil kaaluda müügiloata ravimite kättesaadavuse parandamiseks tänase karmistuva regulatiivse ja halduspraktika ümberpööramist just müügiloata ravimite osas. Selline muudatus hõlbustaks ja kiirendaks otseselt ravimite jõudmist patsientideni. Peame ebamõistlikuks olukorda, kus riik ühelt poolt müügiloata ravimite kättesaadavust halvendab ning asub vähemalt osaliselt enda tekitatud probleemi rutakalt lahendama kogu senise ravimituru korralduse ümberkujundamisega (peamiselt vaid ühe haigla huvidest lähtudes). Oleme ka omalt poolt vajadusel valmis konkreetsemate lahenduste arutamiseks. 2.3.3 (VTK p 3.3-3.4) Nagu eelmises punktis märkisime, kinnitame ka omalt poolt VTK-s nimetatud müügiloata ravimite hankimise protsessile kuluva aja ühe suurenevat probleemi. Eriti viimasete kuude jooksul on seda tendentsi veelgi süvendanud ministeeriumi poolt kavandatavad rangemad nõuded ja Ravimiameti muutunud halduspraktika just müügiloata ravimite hankimisel ja turustamisel. Kordamata siinjuures pikemalt eelmises punktis selgitatut, peame vajalikuks rõhutada, et müügiloata ravimite kättesaadavuse küsimuse lahendamisele tuleks läheneda terviklikult, võttes seejuures arvesse kõiki nende ravimite kättesaadavust mõjutavaid kuigi formaalselt eraldiseisvalt toimuvaid protsesse ja õigusloomealgatusi. ERHL poolt juhtisime võimalikule ravimite kättesaadavuse halvenemisele tähelepanu ka 27 ministeeriumi poolt eelmise aasta lõpus algatatud Ravimiameti eriluba nõudvaid tooteid käsitleva määruse muutamise menetluses. Lisaks tõstatasime võimalike lisaprobleemide küsimuse käesoleva kirja punktides 2.2.1 ja 2.3.2. Ka VTK-s (VTK p 3.4) kirjeldatud täiendav kava kaotada müügiloata ravimite osas turustamisloa nõue ning ühtlustada see sisseveoloaga, kuulub sõltuvalt selle muudatuse üksikasjadest potentsiaalselt eelnimetatutega samasse loetellu. Kuigi esmapilgul vähendab ühest eraldiseisvast loamenetlusest loobumine tõepoolest nii ravimikäitlejate kui riigi halduskoormust ning seetõttu me seda algatust eraldivõetuna ka toetaksime, ei mõjuta see kardevasti kuigi olulisel määral müügiloata ravimite kättesaadavuse kiirust ega nende ravimite hankimise protsessi tervikuna. Koos turustamisloa nõudest loobumisega tuleks kindlasti kaaluda ka hetkel hulgimüügi tingimuste ja korra määruse § 6 lõike 3 kaudu loodud täiendava loamenetluse mõistlikku korraldamist. Vastasel juhul ei oma praeguse algatuse raames ärakaotatav eraldiseisev turustamisluba müügiloata ravimite hankimise ja patsiendini viimise protsessi lihtsustamisel kahjuks kuigi suurt kaalu. Kordame ka siinjuures, et oleme vajadusel kindlasti valmis omalt poolt osalema müügiloata ravimite kättesaadavuse parandamise meetmete kujundamisel. Selleks tuleb vastava valdkonna küsimustele läheneda terviklikult ning hoiduda kiirustavalt tervet ravimivaldkonna korraldust põhimõtteliselt ümber kujundavate muudatuste tegemisest. Meenutame lisaks, et HÕNTE reeglite kohaselt tuleks seesuguste muudatuste kavandamisel lisaks VTK-le koostada ka eelnõu kontseptsioon. Müügilubade regulatsiooni kaasajastamisest ning ravimiseaduse sätete EL õigusega vastavusse Arvestatud. viimisest (VTK p 4). Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse. Käesoleva teemapunkti juures käsitleme vaid punkte, mis ravimihulgimüüjaid vahetumalt puudutavad. 2.4.1 (VTK p 4.4) Toetame ravimiseaduses müügiloa hoidja esindaja puhul ravimi näidiste sisseveoõiguse kui eesmärgipäratu ärakaotamist. 2.4.2 (VTK p 4.5) Kindlasti ja täielikult toetame ravimiseaduse tasandil selguse sätestamist selles, et kui ravimitootja soovib lisaks tootmistegevusele teostada ka nende ravimite hulgimüüki, mille tootjaks ta ei ole, siis peab tal selleks olema eraldi hulgimüügi tegevusluba. 2.4.3 (VTK p 4.7) 3-aastase perioodi jooksul ravimi turustamistegevuse puudumise tõttu ravimi müügiloa kehtetuks tunnistamise kava osas märgitakse VTK-s, et vastav kohustus tuleneb küll 28 Euroopa Liidu õigusest, kuid kehtib piirangutega üksnes “üldjuhul”. Kuigi ravimihulgimüüjatena toetame suurema selguse saavutamist küsimuses, mis ravimeid reaalselt Eestis turustatakse, rõhutame samas, et ka EL õigusega lubatud erandid vajaksid juba VTK tasandil eraldi avamist ja kaalumist. Müügilubade arvu vähendamine suunab paratamatult müügiloata ravimite laiema kasutamise suunas, mis aga peaks jääma teiseseks ja erandlikuks meetmeks ravimite kättesaadavaks tegemisel. 2.4.4 (VTK p 4.8) Kahjuks ei pea me võimalikuks toetada ravimiseaduse täiendamist tulenevalt Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusest võltsravimite direktiivi rakendamise kohta. Tuletame siinjuures meelde, et oma sisult väga üksikasjalik ja detailne määrus on otsekohalduva mõjuga ega vaja seetõttu otseselt täiendavat rakenduslikku regulatsiooni. Ka määruse andmise aluseks olnud nn võltsravimite direktiiv ise on Eesti õigusesse juba üle võetud. Kahjuks ei ava VTK mitte üheski aspektis sisu, mille osas sooviks ministeerium ravimiseaduse muutmist kaaluda. Kirjeldamata muudatusi ei ole ka meil võimalik kuidagi hinnata, mistõttu tuleks need kavad VTK-ga seotud edasistest menetlustest välja jätta. Meenutame siinjuures lisaks, et erinevalt VTK-s märgitust ei ole võltsravimite direktiivi ega delegeeritud määruse rakendamine pelgalt müügiloa hoidjate kohustuseks. Neist õigusaktidest tuleneb ulatuslikke uusi ülesandeid kõigile turuosalistele (ka ravimihulgimüüjatele), sealhulgas seonduvalt uue ravimite andmekogu loomise ja haldamisega. Ravimireklaami nõuete kaasajastamisest (VTK p 5). Arvestatud. 2.5.1 (VTK p 5.1–5.2) Ravimi reklaamija mõiste laiendamise ning ravimi väljakirjutamiseks Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse. kingituste andmise keelu laiendamise osas palume Sotsiaalministeeriumil kindlasti esitada üksikasjalikumad selgitused kavandatava regulatiivse lahenduse kohta. Hetkel ei võimalda VTK-s esitatud informatsioon kavandatud muudatuste kohta sisulist seisukohta kujundada. Küll aga soovime välja tuua mõned esmased ja suuremad riskid, mis muudatusega eeldatavasti kaasnevad. Enne nende sisulist maandamist ei pea me võimalikuks uut regulatsiooni toetada: a) Ravimi reklaamija mõiste laiendamisega “igaühele” tekib küsimus uue regulatsiooni praktilisest kohaldamisest ning “uute” potentsiaalsete reklaamijatena lisanduvate isikute ja ravimiseaduses kehtivalt isikutele juba sätestatud kohustuste omavahelisest koosmõjust. 29 Näiteks kui täna lubab seadus ravimit reklaamida ja selle kohta reklaami tellida üksnes ravimi müügiloa hoidjal või tema volitatud isikul ning seab neile reklaamiga seonduvalt ulatuslikud erinõuded, sh aruandluse ja vastutuse küsimustes, siis kuidas rakenduvad nimetatud nõuded edaspidi situatsioonis, kus ravimi reklaamijaks võiks seaduse kohaselt saada igaüks? Kes ja mis ulatuses peaks edaspidi esitama reklaamiaruandeid olukorras, kui müügiloa hoidja ei ole reklaami tellimisega faktiliselt üldse seotud? Kuidas jaotub eelkirjeldatud olukorras vastutus reklaaminõuete rikkumise eest? b) Ravimi müügi mõjutamise keelu laiendamise kava – kuigi sisuliselt suunatud tervishoiutöötajate sõltumatuse tagamiseks – jääb VTK-s eelmises punktis kirjeldatust veelgi ebaselgemaks. Põhjalikku selgitust vajab uue keelu sisu keelu eesmärgi ning isikutele lisanduva vastutuse kontekstis. Tervishoiutöötajate sõltumatuse tagamise eesmärk ei saa näiteks piirata tavapäraseid ja seaduslikke turustamispraktikaid ravimitega mitteseotud valdkondades. c) Arvestades, et reklaaminõuete rikkumiste puhuks näeb ravimiseadus ette karistusõiguslikud sanktsioonid, tuleb uus regulatsioon kindlasti kavandada piisaval täpsuse ja selguse astmel, et kõigil normi otsestel adressaatidel (VTK kohaselt siis eeldatavasti igaühel) oleks raskusteta võimalik mõista lubatu ja lubamatu piire. Seesuguste normide sisustamist ei tohi jätta haldusorgani suva meelevalda. Arvestades eeltoodut ei saa me kavandatud muudatusi ravimireklaami valdkonnas kahjuks toetada. Apteegiteenuse arendamisest (VTK p 6) Arvestatud. Toetame igati ravimivaldkonna arendamist apteegitasandil, mille tulemusena suureneb Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse. lõppjärgus ravimite kättesaadavus patsiendile. Loodame, et muudatuste mõjul jätkub apteegisektori ühendamine tervishoiu esmatasandiga ka teistes apteekide tegevust puudutavates valdkondades. Ravimialase tegevuse arendamisest (VTK p 7) Selgitame. 2.7.1 (VTK p 7.1) Erinevalt eelmises punktis antud toetusest ravimivaldkonna arengule ei saa Muudatus puudutab ainult ravimite valmistamise kohustuse me toetada valdkonnas uut ebavõrdsust loovaid regulatsioone. Apteegi ruuminõuetest erandi lihtsustamist lennujaama turvakontrolli alas. Ülejäänud nõuded loomine sisuliselt üheleainsale apteegile looks sellele apteegile teistega võrreldes apteegiteenuse osutamisele säilivad. Antud küsimus puudutab põhjendamatu hüve. ainult Tallinna Lennujaama, kes on sellekohase ettepaneku 2.7.2 (VTK p 7.4) Toetame seaduses sätestatud koolitusnõuete täitmise võimaluste avardamist. ministeeriumile esitanud. Ühe ravimi valmistamine võtab 30 Kaaluda võiks lisaks VTK-s nimetatule ka teiste isikute poolt läbiviidavate koolituste eelduslikult kauem aega, kui aeg, mis kulub lennuki pardale aktsepteerimist õigusaktides nõutava täiendkoolitusena lähtuvalt põhimõttest, et kui koolitus on minekule. sisuliselt suunatud proviisorite ja farmatseutide arendamisele ja nende erialase pädevuse tõstmisele, siis on selline koolitus ka seaduse mõttes aktsepteeritav (koolituse sisust, mitteKehtiva regulatsiooni kohaselt ei arvata erialase koolituse hulka koolituse korraldaja isikust lähtuv lähenemine). täiendõpet, mis on korraldatud teiste tervishoiutöötajate erialaorganisatsioonide (arstid, õed jne) ja tervishoiuasutuste koolituskeskuste poolt. Seega täpsustatakse muudatusega, et erialaseks koolituseks loetakse osavõttu proviisori- või farmatseudiõppe õppekava õpetava kõrgkooli, riigiasutuse, tervishoiuteenuse osutaja koolituskeskuse või tervishoiutöötajate erialaorganisatsiooni korraldatud farmaatsiaalasest või muust meditsiinialasest täienduskursusest, seminarist, konverentsist või muust sarnasest õppepäevast, mille sisu on sõltumatu ravimi tootjast, müügiloa hoidjast või ravimite hulgimüüjast. Lisaks võimaldab täiendus apteekrite koolituste hulka lugeda ka näiteks proviisoritele ja farmatseutidele Ravimiameti või Haigekassa proviisori- või farmaatsiaalaseid korraldatavaid infopäevi või teisi sarnaseid õppepäevi. Täiendavad ettepanekud VTK raames kaalumiseks Selgitame. Kuna käesolev VTK käsitletab sisu poolest väga laia spektrit ravimiseaduse reguleerimisalast, Täname ettepaneku eest, kuid antud teema ei ole seotud VTK-ga teema täiendavalt ettepaneku hõlmata VTK-ga alanud õigusloomemenetluses lahendatavate ja vajab põhjalikumat analüüsi, mistõttu käesoleva eelnõuga seda probleemide ringi ka järgmised praktikas problemaatiliseks osutunud küsimused: ei reguleerita. 3.1 Patsientide ja avalikkuse eksitamise vältimiseks sõna “apteek” kuritarvituse võimaluste piiramine (eeskätt isikute majandustegevuses) Teeme ettepaneku reguleerida ravimiseaduses täpsemalt nimetuse “apteek” kasutamine, kuna praktikas esineb sellega probleeme ja segadust. Erinevad ettevõtted üritavad patsientidele ja avalikkusele eksitavalt luua endast sõna “apteek” kasutamise kaudu muljet kui usaldusväärsest ja turvalisest apteegiteenuse pakkujast olukorras, kus nende poolt osutatav teenus selle mõistega hõlmatud tegevuste ringi ei mahu. Samuti puudub apteegiteenuse osutamise tegevusluba ning nende personali- ja ruuminõuded ei vasta apteegiteenuse osutajale kehtestatud nõuetele. 31 Värskem näide on ravimite hulgimüüja Pharmac MS poolt hallatav internetipood nimega Online Apteek, (vt https://www.apteekonline.ee/index.php), mille puhul ei ole reaalselt tegemist apteegiga. Nimetatud ettevõtjal puudub üldapteegi tegevusluba ja apteegiteenuse osutamise õigus. Seetõttu on nimetuse “Apteek” kasutamine kahtlemata kliente eksitav ning võib kahetsusväärsematel juhtumitel osutuda otseselt ohtlikuks. Ravimiamet ega Tarbijakaitseamet ei ole aga astunud samme selliste kauplemisvõtete tõkestamiseks. Seetõttu oleks vajalik sõnaselgelt piirata nimetuse “apteek” kasutamist muude ettevõtete puhul, kui ravimiseaduse § 30 lõikes 1 toodud apteekide liigid: üldapteek, veterinaarapteek ja haiglaapteek. 3.2 Apteekrile juurdepääsu tagamine patsiendi diagnoosikoodile ja retseptide ajaloole Selgitame Kehtivate õigusaktide kohaselt on apteekril juurdepääs üksnes patsiendile väljakirjutatud ja Retseptikeskuse vastutav töötleja on Haigekassa. väljaostmata retseptidele. ERHL-le ja meie liikmetele teadaolevalt on apteekide Haigekassa vastus: Annustamisskeemi läbirääkimistega on edasi esindusorganisatsioonid korduvalt esitanud märgukirju, et apteegiteenuse kvaliteedi tõstmiseks liigutud ja kõigi eelduste kohaselt saab selle aasta teises pooles ja esmatasandi tervishoiu paremaks integreerimiseks oleks vajalik anda apteekrile juurdepääs arendamiseks ette võtta. Koos täieneva annustamisskeemiga ka patsiendi diagnoosikoodile ja retseptide ajaloole. See tagaks patsiendile efektiivsema luuakse eeldused ravimilehe loomiseks, pakutakse välja ühe teenuse, andes apteekrile minimaalselt vajalikku tervikpildi kaasaegse, kvaliteetse võimaliku disaini ja laiendatakse retsepti loetelu apteekrile apteegiteenuse osutamiseks. (näevad ka retseptide ajalugu). Diagnoosikoodi nägemise osas on vestlusi peetud varemgi ja siiani on oldud seisukohal, et diagnoosikoodi nägemine ei ole apteekrile hädavajalik ja ei aita annustamise osas kaasa. Soodustuse muutmine ei ole arvestatav põhjus diagnoosikoodi nähtavaks muutmiseks. Arendusele eelneb põhjalik analüüs ning lahendus tuleb korralikult enne töösüsteemi kandmist läbi testida. 3.3 Ravimisektori tegutsemisaluseid muutva regulatsiooni üleminekuaja pikendamine ja Selgitame. harmoneerimine (vertikaalse integratsiooni kaotamine, proviisori enamusosaluse nõue, Apteegi omandipiirangute teema ei ole seotud VTK-ga ja vajab haruapteekide kaotamine) põhjalikumat analüüsi, mistõttu käesoleva eelnõuga seda ei Hetkel sätestab ravimiseadus üleminekuajad järgmised üleminekuajad enne omandi- ja reguleerita. tegutsemispiirangute kehtestamist väljastatud üldapteegi tegevuslubade omajate suhtes: ravimite hulgi- ja jaemüüjate vertikaalse integratsiooni kaotamisel ja proviisori enamusosaluse nõudel kuni 01. aprill 2020. a ning haruapteekide kaotamisel kuni 9. juuni 2019. a. 32 Teeme ettepaneku kehtestada vertikaalse integratsiooni kaotamisele, proviisori enamusosaluse nõudele ning haruapteekide kaotamisele ühtne üleminekuaeg kuni 01.04.2025. 3.3.1 Kuna nn apteegireform on olemuselt terviklik protsess, siis puudub mõistlik põhjendus sätestada haruapteekide kaotamise nõudele teistsugune (üleminekuaeg kui vertikaalse integratsiooni kaotamisele ja proviisori enamusosaluse nõudele. Rõhutame, et haruapteekide suhtes kulgeva üleminekuaja lõppemise ja omandipiirangute rakendusaja lõpptähtaja vahele jääb reaalselt vaid lühike 8-kuuline periood. Arvestades reformi niigi äärmiselt ulatuslikku mõju ettevõtjatele ei saa pidada põhjendatuks koormuse kunstlikku tõstmist täiendavate meetmete kaudu.. Näiteks toob haruapteekide kaotamise nõue kaasa neist paljude sulgemise, kuna üldapteegi ruuminõudeid ei ole haruapteekide vanades asukohtades võimalik täita. Seetõttu teeme esmalt ettepaneku kõigi kolme massiivse muudatuse üleminekuaegade sünkroniseerimiseks. Meenutame, et proviisoriomandi nõude ja vertikaalse integratsiooni keelu osas tunnistas ka seadusandja ravimiseaduse muutmisega, et vastavate muudatuste elluviimine erinevatel, kuid üksteisele ajaliselt lähedastel tähtaegadel oleks ebamõistlik. 3.3.2 Teiseks on tänased üleminekuajad ilmselgelt liialt lühikesed, arvestades, et nii vertikaalselt integreeritud ERHL liikmed kui hulgimüügi tasandil mittetegutsevate apteegikettide omanikud peavad leidma õiglastel tingimustel uue omaniku kokku umbes 200-le neile kuuluvale apteegile. Üleminekuaja lõpuni jäänud kolme aasta jooksul ei saa seda kuidagi realistlikuks pidada, kuna riik ei ole siiani välja töötanud isegi apteegireformi rakendussätteid. Patsiendi huve esikohale seades ei soovi tänased apteegiomandikud ega eeldatavasti ka riik, et 9. juunil 2019. a suletakse suur osa olemasolevaid haruapteeke ja 2020 aasta 1. aprillil suletakse suur osa uutele nõuetele mittevastavaid üldapteeke. Seetõttu on pikendada üleminekuaegu minimaalselt viie aasta võrra ning kehtestada muudatustele üks ühtne ülemineku tähtaeg, mis kestab kuni 1. aprillini 2025. a. See annaks tänastele omanikele hädavajalikku lisaaega nii haruapteekide ümberkujundamiseks kui apteekide õiglastel tingimustel võõrandamise ettevalmistamiseks. Vastasel juhul halveneks suletavate apteekide ja haruapteekide tõttu ravimite kättesaadavus drastiliselt. VTK ja seaduseelnõu edasisest menetluskavast Arvestatud. 4.1 Lõpetuseks palume Sotsiaalministeeriumil ajakohastada VTK ja selle põhjal kavandatava Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse. 33 seaduseelnõu koostamise edasine ajakava. VTK p 20 kohaselt pidi VTK alusel koostatava eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg olema 2016. aasta sügisel. Kuna tegemist on ilmse eksitusega VTK-s, siis palume meid kindlasti teavitada, missugused aja- ja menetlusraamis on kavandatud edasised tegevused? 4.2 Lisaks palume kindlasti kaaluda kontseptsiooni koostamise vajadust seoses VTK-s kavandatud suuremate muudatustega vähemalt müügiloata ravimite ja ravimireklaami valdkondades. Leiame, et tegemist on valdkonna korralduse aluste muutmist käsitlevate aruteludega, mille ettevalmistavad eeltööd vajavad eriti põhjalikku analüüsi ning võimalikult laiahaardelist ja terviklikku vaadet. Eesti Apteekide Ühendus I. VTK teemad Selgitame. 1. Ravimijäätmete käitlemine VTK-ga ei olnud plaanis muuta kehtiva seaduse loogikat vaid 1.1 Nõustume, et apteeker ei peaks igal üksikjuhul täitma vastuvõetavate kõlbmatute ravimite täpsustada, kuidas üldapteegid seda ülesannet täidavad. Jäätmete dokumentatsiooni.Tegu on mitteotstarbeka ressursikasutusega. Pooldame tänase vastuvõtmine muutub lihtsamaks võrreldes kehtiva vastuvõtukorralduse lihtsustamist. regulatsiooniga. Muudatustega kaotatakse regulatsioonist ära 1.2 Selgitame, et tegu pole probleemiga. Vastab tõele, et apteegid käitlevad tagastatud kõlbmatute ravimite tavajäätmetena hävitamine ja asendatakse kõlbmatuid ravimeid enamasti ka tavajäätmete puhul ohtlike jäätmetena. Seetõttu ei ole ravimi üleandmise akt ohtlike jäätmete saatekirjaga, kuid jäätmete klassifitseerimine ka probleemiks. Samas näeme ohtu, et kui seadusega kohustataks lisatakse juurde kohustus lisada üleantavate ravimite nimekiri. igasuguseid jäätmeid, sh. tavajäätmeid, alati ja igal juhul käitlema üksnes ohtlike jäätmetena, Lisaks täpsustame, et ka praegu peavad apteegid tarbijatelt siis kaob võimalus käidelda tavajäätmeid tavajäätmetena. Sellise võimaluse kadumine ei ole kõlbmatuid ravimeid vastu võtma (RavS § 37). eesmärgipärane. Selle parimaks näiteks on vajadus teha Kaitseväe Keskapteegile erand. Seetõttu ei toetame lahendust, kus apteekidel kaoks võimalustavajäätmeid katavajäätmetena käidelda ja tekiks kohustus tavajäätmeid ohtlike jäätmetena käidelda. 1.3 Nõustume, et iga tagastatud ravimipakendit eraldi märgistada oleks ressursimahukas ja ebamõistlik. Juhime tähelepanu, et ka kohalik omavalitsus on kohustatud kõlbmatuid ravimeid vastu võtma ning neile peaksid laienema samad tingimused ka märgistuse osas. 1.4 Dubleeriva saatekirja ärakaotamine on mõistlik. Selgitame, et siinjuures on oluline,et uus kord ka tõepoolest tagaks halduskoormuse vähenemise, mistõttu sõltub lahenduse lihtsamaks muutumine suuresti kavandatava regulatsiooni sõnastusest ja tehnilisest lahendusest. VTK‐s määratlemata probleemid seoses ravimijäätmetega Ravimiseaduse § 37kohaseltpeab apteek tarbijatelt vastu võtma kõlbmatud ravimid. Seaduse seletuskirja kohaselt tuleb seda teha tasuta 34 ning riik ei hüvita vastavaid kulutusi seoses tagastatud ravimite kogumise ja hävitamisega, sest “need summad ei ole suured”. Leiame, et taoline põhjendus ei ole asjakohane ja kui taoline põhjendus oleks asjakohane, võiks riik need kulud hüvitada täpselt samal põhjusel. Selgitame, et Euroopas levinud ja põhiseaduspärane praktika on, et kui apteek vastavat teenust on kohustatud osutama,siis riik hüvitab teenusekulud. Tegu on elementaarse lepinguvabaduse ja omandiõiguse põhimõtteid austava lähenemisega. Usume, et ka Eesti riik väärtustab inimõigusi. VTK punkt 7.1.1 möönab, et mõjuna võib kaasneda ravimijäätmete suurem apteekidesse laekumine. Prognoosime, et laekumine mitmekordistuks. Samas sisaldab VTK punkt 11.1.2.2 arusaamatut põhjendust, et apteekidele pandav kohustus soetada konteiner on ebaoluline, sest see pole suur kulu. Samuti ei ole selgitatud, kuidas mitmekordseks kasvav kõlbmatute ravimite utiliseerimiskulu apteekidele hüvitatakse või millal on kulu VTK autorite arvates piisav, et see tuleks hüvitada. Selgitame, et omandi põhiõiguse kohaselt saab kohustusi seada tingimusel, et kohustuste täitmiseks antakse ka rahalised vahendid. Seetõttu teeme ettepaneku rakendada kõlbmatute ravimite puhul tootjavastutuspõhimõtet, mille tulemil ei peaks riik apteekidele kõlbmatute ravimite kokkukogumise, utiliseerimise ja konteinerikulu hüvitama ja seda sõltumata utiliseeritavate kõlbmatute ravimite mahtude muutusest ajas. Selgitame, et apteek on kohustatud tagasi võtma ka teiste apteekide müüdud kõlbmatud ravimid, sh. teistes riikides müüdud kõlbmatuid ravimeid. Seetõttu puudub otsene seos ravimimüügi ja tagastatud ravimite vahel, mistõttu ei hõlma juurdehindlus tagastatud ravimite käitluskulusid. Ravimisektoris ei ole keskkonnaõigusest tulenevat tootjavastutuse põhimõtet regulatiivtasandil seni rakendatud ja seda hoolimata asjaolust, et kõlbmatud ravimid vastavad jäätmeseaduse probleemtoote mõistele. Tootjavastutuse põhimõtte mitterakendamise tulemusel on apteegid jäetud sisuliselt ravimitootjate kulu kandma. Leiame, et senine mittesüstemaatiline lähenemine tootjavastutuspõhimõtte rakendmisel jäätmekäitlusvaldkonnas kujutab endast ebaproportsionaalset omandi põhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riivet apteekide omanike suhtes. VTK kohaselt peaksid apteegid soetama konteinerid kõlbmatute ravimite kokkukogumiseks ning jätkuvalt kandma kõlbmatute ravimite utiliseerimise ja transpordi kulud. Samas kehtestab jäätmeseadus üldise tootjavastutuspõhimõtte ning jäätmeseaduse § 26 lõige 1 sätestab toodete tootjatele, mille jäätmed kujutavad tervise-­‐ või keskkonnaohtu (probleemtoode), kohustuse tagada selliste jäätmete kokkukogumine ja utiliseerimine. Jäätmeseaduse § 267 näeb ette mitmed analoogsed kohustused toote turustajale ja tootjale näiteks patareide puhul. Nii on 35 jäätmeseaduse § 267 lõike 3 kohaselt patarei ja aku turustaja küll kohustatud tasuta oma müügikohas tagastatava patarei või aku vastu võtma, ent § 267 lõike 4 kohaselt on tootja kohustatud turustajat varustama kogumiseks vajaliku kogumismahutiga. Nagu eespool selgitatud, peab tootja katma ka kogutud jäätmete kogumise ja utiliseerimiskulud. Leiame, et tootjavastutuspõhimõtte süstemaatiliseks rakendamiseks peaks ka ravimivaldkonnas tootjad (müügiloa hoidjad) olema kohustatud kandma ravimijäätmete kokkukogumise, kogumiskonteinerite ja utiliseerimisega seotud kulutused ning sel juhul võiks jääda analoogia korras ka apteekidele kohustus hoida apteegis tagastuskonteinerit ning kõlbmatuid ravimeid vastu võtta. Kindlasti ei nõustu me olukorraga,kus apteegid peavad kandma tootjavastutuspõhimõtte kohaselt tootjate kohustustega seotud kulud ravimijäätmete transpordil ja utiliseerimisel ning lisaks soetama ka konteinerid. Omandiõiguse seisukohast ei ole oluline, kas kahju on subjektiivse arvamuse kohaselt suur või väike. VTK ei ava, miks peaks apteegid siiski keskkonnaõiguse koahselt tootjate kulusid kandma hoolimata tootjavastutuspõhimõtte rakendamisest muude probleemtoodete puhul. Selgitame, et isegi kui tootjad kannaksid tootjavastutuspõhimõtte kohaselt kogumiskonteinerite ning kõlbmatute ravimite transpordi ja utiliseerimiskulud, jääks endiselt apteegi kanda vaieldamatult kõige suurem kulukomponent – rendikulu või äripinna soetuskulu kogumiskonteineri hoiustamiseks apteegis. Eelnevast tulenevalt palume VTK‐s käsitletud ravimijäätmete utiliseerimise ja kogumiskonteinerite nõudega mitte edasi liikuda enne, kui on osapoolte kaasamise läbi selgeks saanud, mis on kõige optimaalsem viis kuidas tootjad tagastatavate ravimitega seotud kulud kandma hakkavad. Keskkonnaministeerium soovitas selleks esimeses järgus kaaluda turuosaliste vahelisi kokkuleppeid ja mitte regulatiivmeetmeid, mis toovad kaasa suure halduskoormuse ka turuosalistele (ennekõike müügiloa hoidjatele endile). Loodame tootjavastutuspõhimõtte juurutamisel ravimivaldkonnas konstruktiivsele koostööle nii sotsiaalministeeriumi, keskkonnaministeeriumi kui ka ravimitootjatega. 2. Ravimite sisse‐ ja väljaveolubade regulatsiooni lihtsustamine Arvestatud. Ravimite õigeaegne kättesaadavus on vaieldamatult oluline teema. Planeeritavad muudatused Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse. ei tohi kujutada ravimite kättesaadavusele ja hankimisele täiendavaid takistusi. Kahtlemata kõltub lihtsustamise tulemus ka ministeeriumi poolt 2016. aasta detsembris menetletud Valitsuse ja ministri määruste lõplikest sõnastustest koosmõjus VTK‐s tooduga. 3. Müügiloata ravimite kättesaadavuse parendamine Selgitame. 36 3.1 Toetame compassionate use erandi rakendamist, ent peame oluliseks, ministeerium Tervishoiuteenuse osutamisel on tekkinud olukordi, mil teenuse monitooriks ka müügilubade muutusi selle rakendamise järel, et vältida kuritarvitusi. osutamiseks vajaminevad ravimid ei ole hulgimüügist 3.2 Me ei toeta haiglaapteekidele müügiloata ravimite sisseveoõiguse andmist. RavS § 30 kättesaadavad, kuid teenuse tagamiseks on vajalik tõhus lõike 4 kohaselt võib haiglaapteek varustada teisele haiglapidajale kuuluvaid haiglaid, varustamine vajalike ravimitega. Kuna ravimitega varustamisel hoolekandeasutusi ja kiirabiteenuse osutamise tegevusloa omajaid ravimite ning teiste ei pea hulgimüüjad tegema jõupingutusi kõikide vajaminevate meditsiiniotstarbeliste toodetega. Seega tähendaks haiglaapteegile ravimite sisseveoõiguse andmine, ravimite leidmiseks ja Eestisse tarnimiseks ning esineb olukordi, et haiglaapteegil oleks õigus ravimeid sisse vedada ning edasi müüa, sh konkureerida nii hulgi- kui mil ravimite leidmine ja Eestisse toimetamine sõltub ainuüksi jaemüüjatega. Selliselt vastaks haiglaapteegi tegevus ravimite hulgimüügi tegevusloa ulatusele ning hulgimüüjate vastutulelikkusest, koostööpartnerite võrgustikust viimasele tuleks sel juhul ka rakendada kõiki ravimite hulgimüüjale kohalduvaid nõudeid, sh ja tehingu tasuvusest, on vajalikud muudatused kvaliteetse tegevusloa olemasolu ja tegevuse vastavuse GDP‐le. Samas kehtestab RavS § 42 lõige 3 haiglaapteegi tervishoiuteenuse pakkumiseks. ja ravimite hulgimüüja lahususe põhimõtte, mis tuleks samuti kehtetuks tunnistada, kui anda haiglaapteekidele hulgimüüja õigused. See tähendaks huvide konflikti põhimõtte kaotamist olukorras, kus omavahel on seotud nii apteek, tervishoiuteenuse osutaja kui ravimite hulgimüüja. Kui siiski otsustatakse anda haiglaapteekidele ravimite sisseveoõigus, palume kehtetuks tunnistada ka RavS § 42 lõikes 5 sätestatud piirangu, mille kohaselt ei tohi ravimite hulgimüüjad olla apteekide omanikeks, sest antud piirang muutuks ebaproportsionaalseks. Kindlasti ei saa haiglaapteegile anda ravimite sisseveo ja edasimüügiõigust selliselt, et vastav õigus sätestatakse lihtsalt õigusaktis, täiendatakse määruseid üksikute nõuetega ning haiglaapteek ei pea vastama samadele käitlustingimustele ja nõuetele, millele peab vastama ravimite hulgimüüja, teostades müügiloata ravimite müüki RavS § 30 lõikes 4 sätestatud isikutele. VTK ei ava, miks võib haiglaapteegile kehtestada võrreldes hulgimüüjaga madalama taseme kohustused võrreldes GDPs sätestatuga. VTK punkt 9.3 selgitab eksitavalt, et haiglaapteegil ei ole ravimite hulgimüügiõigust. Selgitame, et haiglaapteegi edasimüügiõigus vastavalt RavS § 30 lõige 4 tähendabki just seda, et haiglaapteegil on hulgimüügiõigus, kui viimasele anda sisseveoõigus. Samuti tekib küsimus, miks ei anta sel juhul kõikidele apteekidele õigust ravimeid sisse vedada ja edasi müüa samas ulatuses? Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt peaks ka see olema analoogselt lubatud. Täiendavalt tekitab suuri küsitavusi VTKs esitatud väide, et haiglaapteek saaks müügiloata ravimi kätte kiiremini, kui ravimite hulgimüüjad. See ei ole eluliselt usutav, kui haigla täidab samu tingimusi, mis ravimite hulgimüüja. VTKs on taolise väite tõestuseks esitatud ühe huvirühma veendumus, et see võiks nii olla, ent taolist veendumust ei toeta elementaarne loogika ja faktide puudumine VTKs. Hulgimüüjatel on teiste liikmesriikide tarnijatega pikaajalised ja laialdased suhted, haiglatel seda pole. Lisaks on EAÜ liikmetes tekitanud küsitavusi taoline käibevahendite kasutus haigla poolt. HVA haiglad on enamasti kõik riigiga seotud ja nende tegevust rahastatakse 37 Haigekassa vahenditest. Seetõttu võib eeldada, et kui haigla käibevahendid lähevad tulevikus hulgi- ja jaemüügitegevuse alla, siis selle võrra halveneb kas ravi kättesaadavus või haigla võimekus muude rahaliste kohustuste täitmisel. Haigekassa eelarve piiratuse kontekstis tundub taolise majandustegevuse laiendamine arusaamatu ja põhjendamatu. Eelneva valguses tundub VTKs toodud muudatuse eesmärk ja põhjendus parema ravikvaliteedi tagamine mittesaavutatav ja seega on muudatus eesmärgipäratu. VTK ei ava, mis on seni takistanud haiglatel hulgimüüjaid informeerimast tarnekanalitest, millest hulgimüüjad ise väidetavalt teadlikud pole. Samuti ei ava VTK, kas sama eesmärki võiks täita tihedam infovahetus haigla ja hulgimüüja vahel. Arusaamatuks jääb ka see, kuidas on sisuliselt üle saadud tervishoiuteenuse osutaja ja hulgimüügitegevuse huvide konfliktist. Kui haiglale jääb mingit ravimit kätte, siis on ta ka motiveeritud seda maksimaalselt realiseerima, et minimeerida mahakandmisi. Seda ka olukordades, kus see ei pruugi kõige mõistlikum olla patsiendi seisukohast. Seetõttu tuleb kehtetuks tunnistada ka muud hulgimüüja, apteekide ja tervishoiuteenuse osutajate vahelised omandi- ja tegevuspiirangud. 4. Müügilubade regulatsiooni kaasajastamine ja ravimiseaduse sätete EL õigusega kooskõlla Arvestatud. viimine VTK kohaselt kaalutakse RavS‐i täiendamist tulenevalt 2016. a. veebruaris vastu Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse. võetud komisjoni delegeeritud määrusest nr 2016/161. VTK punkt 9.4 kohaselt “tagatakse” RavS täiendamise kaudu määruse nr 2016/161 täitmine. Selgitame, et VTK ei täpsusta ning seetõttu ei saa me ka aru, mida VTK autorid “kaalutakse” ja “tagatakse” all silmas peavad. Seetõttu ei saa me ka kaalutavaid muudatusi hetkel toetada ega nende osas arvamust avaldada. Saame aru, et VTK autorid soovisid tulevikus kerkivaid teemasid indikeerida ning kaalutavad muudatused avatakse järgmises VTK‐s. 5. Ravimireklaami nõuete kaasajastamine Arvestatud. VTK kirjeldustest jääb arusaamatuks, kas ja mil määral üritatakse reguleerida mitte-­‐ravimite Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse. turustamistingimusi. Kindlasti ei toeta me mitte‐ ravimite turustamistingimuste piiramist, mis ei peaks erinema muu kauba tavapärastest turutamisvõimalustest. Samuti jääb arusaamatuks, kes ja kuidas peab edaspidi täitma ravimireklaami puhul aruandekohustust, kes on vastutav isik jne. Me mõistame vajadust EKo praktika kohaselt siseriiklikku õigust kaasajastada, ent VTK ei ava piisavalt selgelt ravimireklaami muudatustega kaasnevat taustsüsteemi, sh. vastutuse osa. VTK määratleb üksnes, et ravimireklaami avaldajaks võib olla igaüks ja seetõttu laiendatakse tänase regulatsiooni kohaldamise ulatust. Kuidas ja mis viisil on aga jäetud lahtiseks. Eelnevat arvestades ei saa me ravimireklaami muudatusi käesoleval hetkel toetada. 38 6. Apteegiteenuse arendamine Arvestatud. Toetame apteekidevahelise horisontaalse koostöö võimaldamist nii ekstemporaalselt Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse. valmistatavate ravimite kui jaendatud ravimite puhul. Sotsiaalministeeriumis 2014. aasta kevadel Ravimite juurdehindlused ei ole VTK teemaga puutumuses ning toimunud kohtumistel jõuti ühesel järeldusele, et antud muudatustega tuleb edasi liikuda, et vajavad põhjalikumat analüüsi, mistõttu käesoleva eelnõuga seda tagada patsiendile parem ravimiabi ja luua võimalus Haigekassa kulude vähendamiseks. teemat ei reguleerita. Horisontaalse koostöö sisuks peaks olema valikuvõimalus, kas valmistada ise ekstemporaalseid ravimeid või osta see teenusena sisse teiselt apteegiteenuse osutajalt. Sama võimalus peaks tekkima ravimite jaendamisel. Rõhutame, et tegu ei saa loomulikult olla kohustusega, vaid tegu on võimalusega. Need apteegid, kes ei soovi taolist võimalust kasutada saavad alati jätkata ekstemporaalsete ravimite valmistamisega oma apteegis. Küll aga peame vajalikuks, et horisontaalse koostöö võimalus lubataks nendel, kes seda kasutada soovivad. Selgitame, et nii avalikõiguslik kui eraõiguslik vastutus tööprotsesside osas on selgelt piiritletud. Ilma horisontaalse koostöö võimaluseta ei saa patsientidele reaalselt kättesaadavks muuta ravimite jaendamise teenust ega muuta tänast ekstemporaalsete ravimite valmistamise korraldust mõistlikult toimivaks. VTK märgib õigesti, et tänane ekstemporaalsete ravimite valmistamise korraldus ei ole enam ajakohane. VTKs on ühe probleemina määratletud, et omavalmistatud ravimi juurdehindlus ei kata kulusid adekvaatselt. See vastab tõele. Ülejäänud VTK ei ava, kas ja mis ulatuses kaaluti võimalust muuta ravimite juurdehindlust selliselt, et see kataks omavalmistatud ravimi kulusid adekvaatselt? Selgitame, et ekstemporaalseid ravimeid valmistatakse retsepti alusel kindlale patsiendile. Samuti ei tähenda asjaolu, et ekstemporaalseid ravimeid võiks tulevikus valmistada tsentraliseeritult seda, et nende valmistamisele kuluv aeg ja vahendid oleksid ühtäkki juurdehindlusega adekvaatselt kaetud. Tsentraliseeritud ekstemporaalsete ravimite valmistamine tähendab ennekõike patsiendile kättesaadavuse paranemist, ravimivalmistajate pädevuse püsimist ning kõrgemat kvaliteeti. Palume eraldi kaaluda võimalusi omavalmistatud ravimite juurdehindluse tõstmiseks selliselt, et see kataks asjakohased kulud adekvaatselt. 7. Ravimialase tegevuse arendamine Selgitame. 7.1 Me ei toeta lennujaama turvakontrolli alal asuvale apteegile erandite loomist. Oleme antud Muudatus puudutab ainult ravimite valmistamise kohustuse küsimuses korduvalt selgitanud, et lennujaama turvakontrolli alal asuv apteek konkureerib lihtsustamist lennujaama turvakontrolli alas. Ülejäänud nõuded otseselt teiste Tallinnas või mujal Eestis paiknevate apteekidega, mistõttu ei saa lugeda apteegiteenuse osutamisele säilivad. Antud küsimus puudutab põhjendatuks vastavale apteegile erandite loomist. VTK selgitab, et lennujaama turvakontrolli alal ainult Tallinna Lennujaama, kes on sellekohase ettepaneku paiknev apteek teenindab ca 50% ulatuses eesti elanikke ja samapalju teiste liikmesriikide ministeeriumile esitanud. Ühe ravimi valmistamine võtab 39 elanikke. Selgitame, et inimeste päritolu Euroopa Liidus või Eestis või mujal on ebaoluline ja eelduslikult kauem aega, kui aeg, mis kulub lennuki pardale asjakohatu näitaja. Teiste apteekidega konkureerimise võtmes on oluline, kui palju teenindatakse minekule. saabuvaid lahkuvaid reisijaid ning kui palju teenindatakse riiki mittesisenevaid (ümberistuvaid) reisijaid – üksnes see näitab, kui paljudel lennujaama apteegi klientidel oleks võimalus Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei arvata erialase koolituse hulka külastada teisi Eesti apteeke. Usume, et Tallinn on lennureisijatele siiski lähte või täiendõpet, mis on korraldatud teiste tervishoiutöötajate lõppsihtkohaks, kuivõrd Tallinna lennujaamas on meile teadaolevalt ümberistumiste erialaorganisatsioonide (arstid, õed jne) ja tervishoiuasutuste osakaal olematu või puudub üldse. Pigem on ümberistumistega lendude osakaal suurem Riia või koolituskeskuste poolt. Seega täpsustatakse muudatusega, et Helsingi lennujaamas, kus võiks apteegi olemasolu olla vajalik ümberistuvate inimeste erialaseks koolituseks loetakse osavõttu proviisori- või erakorraliseks teenindamiseks. Seega konkureerib lennujaama apteek ka otseselt teiste Eestis farmatseudiõppe õppekava õpetava kõrgkooli, riigiasutuse, asuvate apteekidega ning erandite tegemine on põhjendamatu. Meie hinnangul puudub tervishoiuteenuse osutaja koolituskeskuse või tervishoiutöötajate lennujaama apteegi järgi olematu ümberistumiste tõttu ka eluline vajadus, kuivõrd lahkuvad või erialaorganisatsiooni korraldatud farmaatsiaalasest või muust saabuvad reisijad omavad juurdepääsu Eestis asuvatele teistele apteekidele. Eelnevat arvestades meditsiinialasest täienduskursusest, seminarist, konverentsist või on ka VTKs toodud selgitused erandite tegemiseks asjakohatud. Kahetsusväärselt on lennujaamas muust sarnasest õppepäevast, mille sisu on sõltumatu ravimi paiknevale apteegile juba tehtud ministri määrusega erandeid. Lennujaama apteek on tootjast, müügiloa hoidjast või ravimite hulgimüüjast. Lisaks püsinud avatuna ka tänaste tingimuste olukorras ja me ei näe, et olukord peaks muutuma. võimaldab täiendus apteekrite koolituste hulka lugeda ka näiteks Selgitame, et kui lennujaama apteegile teha erandieid, tuleks samu mööndusi kaaluda ka proviisoritele ja farmatseutidele Ravimiameti või Haigekassa kõikide teiste apteekide suhtes, kus valmistamise ruumi olemasolu ei pruugi mõistlik olla – nt. proviisori- või farmaatsiaalaseid korraldatavaid infopäevi või kui apteek tellib ekstemporaalsete ravimite valmistamise lepinguga teiselt apteegilt teisi sarnaseid õppepäevi. horisontaalse koostöö raames. Sel juhul poleks enam tegu aga lennujaama apteegi erandiga, mistõttu kaoks ka vajadus lennujaama apteegile erandeid luua. 7.2 ja 7.3 - toetame Ravimiameti nõustavate tegevuste laendamist, et edendada kodumaist ravimiarendust ning õigust nõuda etalonaineid järelevalve käigus. 7.4 Toetame läbitavate koolituste ulatuse laiendamist selliselt, et ka haiglaapteegis töötavad proviisorid ja farmatseudid saaksid eesmärgipäraselt koolitustel käia. Juhime tähelepanu, et säilitada tuleks siiski koolituse valdkondlik eesmärk üldapteegis töötavate proviisorite ja farmatseutide puhul – farmaatsiaalane koolitus. Samas tuleks koolituskohustus sõnastada selliselt, et arvesse läheksid ka näiteks apteegi lisateenuste osutamise tarbeks koolitustel osalemine, sh vaktsineerimiskoolitusel osalemine. VTK märgib salapäraselt, et lisaks vajavad täpsustamist teatud koolituste korralduslikud nõuded. Selgitame, et kindlasti ei toeta me õigusaktide täiendamisi, mille osas meil ei ole võimalik VTK pinnalt arvamust avaldada, kuivõrd neid ei ole VTKs avatud. Saame aru, et teatud koolituste korralduslike nõuete täpsustamise sisu avatakse järgmises VTKs ning hetkel sooviti üksnes 40 tulevikus kerkivaid küsimusi indikeerida. II. Teised VTK‐s käsitlemata teemad Selgitame. 1. Nimetuse “Apteek” kasutamine Täname ettepaneku eest, kuid antud teema ei ole seotud VTK-ga Teeme ettepaneku reguleerida ravimiseaduses täpsemalt nimetuse “Apteek” kasutamine, kuna ja vajab põhjalikumat analüüsi, mistõttu käesoleva eelnõuga seda praktikas esineb sellega probleeme ja segadust, eriti seetõttu, et apteegiteenuse tegevusloa ei reguleerita. omaja on kohustatud oma tegevusnimes kasutama “apteegi” nime. Ilmekas värske näide on ravimite hulgimüüja Pharmac MS poolt hallatav internetipood nimega Online Apteek, vt https://www.apteekonline.ee/index.php; samuti eliksiir.ee reklaamitav “ökoapteek”. Tegemist ei ole apteekidega, Pharmac MS-­‐l puudub üldapteegi tegevusluba ja puudub apteegiteenuse osutamise õigus. Seetõttu on nimetuse “Apteek” kasutamine kahtlemata kliente eksitav. Ravimiamet ega Tarbijakaitseamet ei ole aga astunudsamme selliste kauplemisvõtete tõkestamiseks. Seetõttu oleks vajalik sõnaselgelt piirata nimetuse “Apteek” kasutamist muude ettevõtete puhul, kui ravimiseaduse § 30 1.lõikes toodud apteekide liigid: üldapteek, veterinaarapteek, haiglaapteek. Sarnane nimekasutuse kohustus tegevusloa omajatel ja piirang mitteomajatel eksisteerib panganduses ja mitmes teises reguleeritud sektoris. Näiteks võib krediidiasutuste seaduse § 12 lõike 2 kohaselt sõna “pank” oma ärinimes kasutada üksnes krediidiasutus. 2. Apteekrile juurdepääsu andmine patsiendi diagnoosikoodile ja retseptide ajaloole Selgitame. Täna kehtivate õigusaktide kohaselt on apteekril juurdepääs üksnes patsiendile väljakirjutatud Retseptikeskuse vastutav töötleja on Haigekassa. ja väljaostmata retseptidele. EAÜ on korduvalt palunud apteegiteenuse kvaliteedi tõstmiseks, Haigekassa vastus: Annustamisskeemi läbirääkimistega on edasi et riik muudaks kättesaadavaks ka patsiendi diagnoosikoodi ja retseptide ajaloo viimase 6 kuu liigutud ja kõigi eelduste kohaselt saab selle aasta teises pooles osas. See annaks apteekrile minimaalselt vajalikku tervikpildi adekvaatse nõustamisteenuse arendamiseks ette võtta. Koos täieneva annustamisskeemiga osutamiseks. Juhime tähelepanu, et digiretseptil diagnoosikoodi nähtavaks muutmiseks piisab luuakse eeldused ravimilehe loomiseks, pakutakse välja ühe sisuliselt linnukesest Haigekassa peetavates andmekogudes. Kui digiretsepti juurutati, keelati võimaliku disaini ja laiendatakse retsepti loetelu apteekrile mingil arusaamatul põhjusel apteekrile ära diagnoosikoodi vaade digiretseptil, samas on see (näevad ka retseptide ajalugu). tänaseni nähtav paberretsepti puhul. Selline erisus ei ole põhjendatud ja diagnoosikood peaks Diagnoosikoodi nägemise osas on vestlusi peetud varemgi ja uuesti nähtavaks muudetama ka digiretseptil, kuivõrd sellest võib sõltuda apteekri siiani on oldud seisukohal, et diagnoosikoodi nägemine ei ole farmatseutilise hoole alane nõustamine. Meile teadaolevalt on Haigekassa valmis apteekrile hädavajalik ja ei aita annustamise osas kaasa. diagnoosikoodi taas nähtavaks muutma ministeeriumi vastava suunise korral. Apteekril on Soodustuse muutmine ei ole arvestatav põhjus diagnoosikoodi lisaks diagnoosikoodile tarvis omada ülevaadet ka patsiendi viimase 6 kuu jooksul väljaostetud nähtavaks muutmiseks. ravimite kohta, et arvestada võimalikke koos‐ ja kõrvalmõjusid. Samuti oleks vajalik ka info Arendusele eelneb põhjalik analüüs ning lahendus tuleb 41 allergiate kohta jm. asjakohane nõustamist puudutav teave. korralikult enne töösüsteemi kandmist läbi testida. 3. Omandipiirangute üleminekuaja pikendamine ja ühtlustamine Selgitame. Palume esmalt analüüsida kiirkorras vastuvõetud omandipiirangute vajalikkust ja Apteegi omandipiirangud ei ole seotud VTK teemadega ja proportsionaalsust, sh. õiguspärasust. Leiame, et nii vertikaalse integratsiooni keeld kui vajavad kindlasti põhjalikumat analüüsi, mistõttu antud eelnõuga proviisori omandipiirang, kui ebavajalik ja erakordselt ulatusliku mõjuga meede, tuleks neid küsimusi ei lahendata. tühistada. Edastame eraldi kirjaga asjaolud, mida vastava analüüsi läbiviimisel tuleks arvestada. Täna kehtivad üleminekuajad enne vastavaid seadusemuudatusi väljastatud üldapteegi tegevuslubade suhtes on järgmised: vertikaalse integratsiooni kaotamisel ja proviisori enamusosaluse nõudel kuni 01. aprill 2020 ning haruapteekide kaotamisel kuni 9. juuni 2019. Teeme vertikaalse integratsiooni keelu ja omandipiirangute tühistamisele enne eelkirjeldatud analüüsi valmimist alternatiivse ettepaneku kehtestada vertikaalse integratsiooni keelu täiemahulisele jõustumisele, proviisori enamusosaluse nõude täiemahulisele jõustumise ning haruapteekide kaotamisele ühtne üleminekuaeg kuni 01. aprill 2025. Kuivõrd apteegireform on olemuselt terviklik protsess, siis puudub loogiline põhjendus haruapteekide kaotamise nõudele teistsugune üleminekuaeg kui vertikaalse integratsiooni kaotamisele ja proviisori enamusosaluse nõudele. Apteegireform on ettevõtjatele äärmiselt koormav ja sellele erinevate tähtaegade rakendamine tähendab ettevõtjatele põhjendamatut lisakoormust. Ilmselt tekitaks see lisakoormust ka riigile seoses kerkivate vaidlustega. Näiteks haruapteekide kaotamise nõue toob kaasa neist paljude sulgemise, kuna omandipiirangutele mittevastavad isikud ei saa haruapteeke üldapteekideks restruktureerida isegi juhul, kui haruapteek füüsiliselt vastab üldapteegi nõuetele. Teeme ettepaneku kõigi kolme muudatuse üleminekuaegade sünkroniseerimiseks. Haruapteekide osas saavad täna omandinõuetele vastavad isikud linnades haruapteeke üldapteekideks restruktureerida, et vältida nende sulgemist 9. juunil 2019. aastal. Omandipiirangutele mittevastavad isikud aga haruapteeke üldapteekideks restruktureerida ei saa isegi juhul kui haruapteek füüsiliselt vastab üldapteegi nõuetele, sest neile ei väljastata üldapteegi tegevusluba. Seetõttu eksisteerib ebavõrdne olukord, kus omandipiirangutele mittevastavad isikud on kohustatud 9. juunist 2019 linnades paiknevad haruapteegid sulgema, ent muus osas võivad apteegiteenuse osutamist jätkata kuni omandipiirangute täiemahulise jõustumiseni 2020. aasta 1 aprillil, samas omandipiirangutele vastavad isikud võivad haruapteegi tegevust linnas jätkata, taotledes sellele üldapteegi 42 tegevusluba. Seetõttu teeme ettepaneku, et ravimiseadus lubaks linnas paiknevad haruapteegid erandkorras üladpeegiks struktureerida ka omandipiirangutele mittevastavatel isikutel, kui need vastavad üldapteegi tegevusnõuetele või siis pikendada haruapteekide sulgemise tähtaega, ühtlustades selle ülejäänud omandipiirangute jõustumisajaga. Lisaks eelnevale on üleminekuajad täna ilmselgelt liialt lühikesed. Ainuüksi viiele suurimale turuosalisele – BENU Apteek Eesti OÜ, Terve Pere Apteek OÜ, Euroapteek OÜ, Pharma Group OÜ ja Yliopiston Apteekki OÜ – kuulub Ravimiameti tegevuslubade registri andmetel 280 apteeki, mis tuleb võõrandada või sulgeda. Allesjäänud kolme aasta jooksul ei ole see lihtsalt realistlik, kuna riik ei ole siiani välja töötanud apteegireformi rakendusmeetmeid, mida reformi kiirkorras menetlemisel lubati. Samuti tuleks rakendusmeetmete praktikas juurutamiseks jätta mõistlik aeg, et vältida põhiseadusega ning kehtivate investeeringu kaitse lepingutega vastuollu minek reformi elluviimisel. Selgitame, et kui üleminekuaega mitte pikendada, siis arvestades 11 aastat muutmata juurdehindlusmäärasid, mille tõttu on Tartu Ülikool viimasel kahel aastal kõik oma kolm apteeki sulgenud, ei ole apteekide omandi üleminek mõistlikel tingimustel võimalik. See tooks kaasa aga sisuliselt poolte eesti apteekide sulgemise, mis moodustavad täna ca. 75% apteegisektori käibest. Seetõttu jääks kolm inimest neljast oma tänasest ravimiabi valikuvõimalusest ilma. Samuti halveneb kindlasti tekkiva konkurentsivaakumi olukorras ravimiabi kättesaadavus nii maapiirkonnas kui linnas. Maapiirkonnas ei taga apteegiteenuse kättesaadavust ka kehtiv regulatsioon apteegiteenuse osutamise kohustamise kohta, mis eeldab 10 apteegi omamist linnades, ent proviisori omandipiirangu reeglid ei lubagi üle 4 apteegi osalust kellelgi omada. Seetõttu ei ole vastav regulatsioon ka omandipiirangute täiemahulisel jõustumisel praktikas rakendatav. Piirangute täiemahuline jõustumine toob kaasa veel hulganisti erinevaid probleeme, millele oleme tähelepanu juhtinud varasematel kohtumiselt sotsiaalministeeriumi esindajatega ja mida selgitame pikemalt täiendavas kirjas. Usume, et kvaliteetse ja järjepideva apteegiteenuse kättesaadavuse tagamine tänasel tasemel on oluline nii riigi, ettevõtjate kui patsiendi jaoks. Leiame, et omandireformi tingimustes on sellise eesmärgi saavutamine võimalik üksnes osapoolte konstruktiivses koostöös. Tugineme oma taotluses teiste riikide varasemal praktikale omandireformi elluviimisel, kus ühelgi juhul ei ole seda õnnestunud ellu viia ilma rakendusmeetmeteta niivõrd lühikese perioodiga, kui seda on käesoleval juhul Eestis planeeritud. Pikem üleminekuperiood on soodsa mõjuga ka riigi enda huve arvestades, kuivõrd 43 suurem omandireformi elluviimise määr vähendab võrdeliselt riigi hüvitamiskohustuse mahu riski. Mööname, et teiste riikide praktikale tuginedes ei pruugi ilma rakendusmeetmeteta ka kumulatiivselt 10 aastane üleminekuperiood olla piisav, ent sellest lühem üleminekuperiood ei ole meie hinnangul taustsüsteeme arvestades eluliselt reaalne. Oleme ka varem korduvalt selgitanud, et põhiseaduse kohaselt peab sundvõõrandamise olukorras andma isikule piisavalt aega, et isik saaks oma tegevuse uute nõuetega võimalusel vastavusse viia. Seetõttu on ääretult oluline anda juba täna signaal, et üleminekuaega pikendatakse. See annaks võimaluse mitte‐proviisorist apteegi omanikel läbida ülikooliõpingud ning vajamineva 3 aastase praktilise töökogemuse apteegis, mis on vajalik apteegi omamiseks uute reeglite kohaselt. Selgitame, et tänase 5 aastase üleminekuperioodi puhul on õppe ja praktika läbimine välistatud, sest see eeldab minimaalselt 8 aastast perioodi. Arvestades, et täna kehtivast 5 aastasest üleminekuperioodist on tänaseks möödunud juba ca. 2 aastat ilma rakendsumeetmeteta, peab esimesel võimalusel andma mitteproviisoritele märku, et need kes soovivad saavad veel õppe ja praktika õigeaegselt läbida. Selgitame, et see on meie jaoks eriti oluline, kuivõrd praktiseerivate proviisorite huvi apteekide osalust omandada on olnud olematu. Samuti ei toeta järelejäänud 3 aasta jooksul omandireformi elluviimist ka erialatöötajate vanuseline jaotus – sotsiaalministeeriumi tellitud ja professor Kiiveti teostatud 2014. a. detsembri “Apteegitöötajate arvu prognoosmudeli” kohaselt on 50% apteekides töötavatest proviisoritest vanuses 50 või enam eluaastat. Eestis on üleminekuperioodi lõpuni jäänud ca 3 aastat, samas ühtegi rakendusmeedet pole välja töötatud ning sisulist omandireformi elluviimist pole võimalik senise praktika pinnalt ilma rakendusmeetmeteta alustada. III. VTK koostamisest Arvestatud. Palume, et VTK‐s sõnastataks nii probleemid, eesmärgid, lahendusvariandid kui Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse. regulatiivlahendused võimalikult täpselt. Me ei saa võtta seisukohta muudatuste osas, kus VTK üksnes markeerib huvi kaaluda üht või teist muudatust ilma sisu täpsustamata või nendib, et VTK alusel planeeritakse ka teatavaid korralduslikke muudatusi, samuti sisu täpsustamata. VTK puhul on just oluline lahti selgitada taustsüsteeme ja praktilisi korraldusi, seda eriti süsteemsete muutuste puhul. Eesti Loomaarstide Ühing 1.1 Ravimiseaduse § 82 lg 6 Selgitame. Ravimiseaduse § 82 lg 6 hetkel kehtiv sõnastus on: Veterinaarravimite reklaami puhul Täname esitatud ettepaneku eest, kuid kuna esitatud reklaami 44 kohaldatakse veterinaararstidele ravimite väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, puudutavad sätted eeldavad põhjalikumat mõjuanalüüsi, siis proviisoritele ja farmatseutidele suunatud reklaami kohta kehtestatud nõudeid. käesoleva eelnõuga neid küsimusi ei lahendata. Ettepanek muuta ravimiseaduse § 82 lg 6 järgnevalt: Veterinaarravimite reklaami puhul kohaldatakse veterinaararstidele ravimite väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, proviisoritele ja farmatseutidele suunatud reklaami kohta kehtestatud nõudeid. Ainult veterinaararstidele ja eriala muudele töötajatele suunatud üritustel loetakse veterinaararstidega võrdseks ka kõik veterinaarmeditsiini eriala lõpetanud isikud, veterinaarmeditsiini eriala üliõpilased ning loomaarsti abilisena jm alal veterinaarpraksises töötavad isikud. Selgitus: eeltoodud muudatusettepanek on tingitud asjaolust, et vastavalt ravimiseaduse § 82 lg 6 Ravimiameti poolsele tõlgendusele ei ole lubatud loomaarstidele mõeldud erialakoolitustel reklaamida retseptiravimeid, sest koolitustel osalevad ka veterinaarmeditsiini eriala üliõpilased ning teised veterinaarpraksisega seotud, kuid ravimite väljakirjutamise õigust mitte omavad isikud. Selline lähenemine ravimite reklaamimisele kitsalt erialakoolitustel on meile teadaolevalt ainulaadne maailmas. Eesti loomaarstid, kaasa arvatud allakirjutanud, on osalenud paljudel konverentsidel ja koolitustel nii Euroopa Liidu liikmesriikides kui mujal, kusagil ei ole tehtud ravimite reklaami osas taolisi piiranguid. Erialakoolitustel osalevad lisaks ravimite väljakirjutamise õigust omavatele veterinaararstidele ka veterinaarmeditsiini eriala üliõpilased, eriala õpetavad õppejõud, riigiametnikena töötavad loomaarstid, loomaarstiabilised jt isikud, kes on otseselt seotud veterinaarpraksisega, kuid ei oma ravimite väljakirjutamise õigust. Kõigi nende jaoks on oluline saada Eestis müügiluba omavate retseptiravimite kohta informatsiooni, ka sellist, mida jagavad ravimite müügiloahoidjad ja hulgimüüjad. Ei ole mõeldav, et näiteks üliõpilased, õppejõud ning volitatud (riigiteenistuses) loomaarstid peaksid selle osa informatsioonist hankima nö mitteametlikult, sest nii õppetöös kui järelevalves on selle informatsiooni olemasolu vajalik. Seega, et mitte sattuda erialakoolitustel ravimite reklaami nõuete suhtes vastuollu kehtivate õigusaktidega, teeme ettepaneku muuta Ravimiseadust vastavalt meie ettepanekule, mis võrdsustab ravimite väljakirjutamise õigust omava isikuga ka kõik veterinaarmeditsiini eriala lõpetanud isikud, veterinaarmeditsiini eriala üliõpilased ning loomaarsti abilisena töötavad isikud. 1.2 Ravimiseaduse § 27 “Ravimite hulgimüük veterinaararstile“ Selgitame. Ravimiseaduse § 27 kõlab hetkel alljärgnevalt: Täname esitatud ettepaneku eest, teema ei ole seotud VTK-ga ja (1) Veterinaararstile, kellel on kehtiv kutsetegevuse luba, võib ravimite hulgimüügi korras vajab põhjalikumat analüüsi, mistõttu käesoleva eelnõuga neid 45 müüa ainult veterinaarravimeid ja inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käesoleva seaduse § probleeme ei lahendata. Arvestame Teie esitatud ettepanekut 26 lõike 9 punkti 1 alusel kehtestatud tingimustel ja korras. Inimtervishoius kasutatavate järgmise ravimiseaduse paketi väljatöötamisel. ravimite väljastamisel veterinaararstile tuleb need tähistada erimärgistusega «Ainult veterinaarseks kasutamiseks». (2)Veterinaararsti tellitud ravimite eest võib tasuda: 1) ettevõtja, kes tegeleb põllumajandustootmisega, kui veterinaararst töötab talle kuuluvas ettevõttes ning ravimite hulgimüüjale on esitatud ettevõtte juhi ja veterinaararsti allkirjaga kinnitatud sellekohane kinnitus; 2) ettevõtja, kellega veterinaararstil on lepinguline suhe. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul ravimite tellimuse posti teel või faksiga saatmise või muul viisil üleandmise korral peab kirjalikult vormistatud tellimus olema kinnitatud veterinaararsti allkirja ja isikliku pitsatiga, elektrooniliselt vormistatud tellimus veterinaararsti digitaalallkirjaga. (4) Põllumajandusettevõtte juht peab veterinaararstiga töösuhte lõppemisest või veterinaararsti vahetumisest teavitama hulgimüüjat, kellelt ravimeid hangitakse. Ettepanek muuta ravimiseaduse § 27 järgmiselt: § 27 lg 2 - Veterinaararsti tellitud ravimite eest võib tasuda põhitegevusalana veterinaarpraksisega tegelev ettevõte. § 27 lg 3 - Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ravimite tellimisel peab tellimus olema kinnitatud veterinaararsti digitaalallkirjaga. § 27 lg 4 – Praegune sõnastus muuta kehtetuks, asendada see sõnastusega: Veterinaararst võib erandjuhul osta veterinaarseks kasutamiseks mõeldud ravimeid teiselt veterinaararstilt, kui ravim ei ole ravimite hulgimüügis korras hetkel kättesaadav või patsiendi tervislikku seisukorda silmas pidades piisavalt kiiresti tarnitav. Nii ostja kui müüja peavad fikseerima tehingu kirjalikult, dokumenteerima ravimi nimetuse ja koguse ning kinnitama tehingu digitaalallkirjaga. Nimetatud parandusettepanekute põhjenduseks on asjaolu, et teadaolevalt kuritarvitavad põllumajandusettevõtted nendes ettevõtetes töötavate loomaarstide usaldust ravimite hulgimüügimüügifirmadest ostmisel ja farmis säilitamisel ning manustavad loomadele ravimeid ilma loomaarstipoolse diagnoosi ja ravisoovituseta. Antud olukorras ei ole asjatundmatu ravi tõttu tagatud loomade heaolu ja adekvaatne ravitulemus ning kuna tegemist 46 on inimesele toitu tootvate loomadega, on olemas suur oht ravimijääkide sattumiseks loomsetesse toiduainetesse. Antibiootikumide asjatundmatule kasutamisele põllumajandusettevõtetes viitab ka Maaeluministeeriumi rakendusuuringu toel Eesti Maaülikoolis läbiviidud uuring loomade mikroobide antibiootikumiresistentsuse kohta. Alates aastast 2006 on loomadelt isoleeritud mikroobide, eriti aga sigade ja veiste seedetrakti normaalmikrofloora resistentsus erinevatele antibiootikumidele järjepidevalt suurenenud, samuti on aasta-aastalt suurenenud multiresistentsete (enam kui kolme toime aine suhtes resistentsete) mikroobide arv. Nimetatud muudatuste jõustumisel saaksid ravimeid hulgimüügi korras osta ainult loomaarstid ja veterinaarpraksisega tegelevad ettevõtted, mis välistaks ülaltoodud situatsioonid. Antud juhul ei ole küsimus puudulikus järelevalves veterinaartegevuse üle, vaid selles, et õigusaktiga on antud võimalus ravimeid kätte saada isikutel, kes nende kasutamiseks erialast pädevust ei oma. Digiallkirjaga kinnitamise nõue aitab kaasa probleemide vältimisele ja hilisemale kontrollile. Veterinaararstilt veterinaararstile ravimite ostmise võimaldamisega paraneb kriitilistes olukordades oluliselt ravimite kättesaadavus ning jõudmine patsiendini, samas on tagatud tehingute läbipaistvus ning ravimite liikumise jälgitavus järelevalve käigus. 2. Muudatused määrusesse “Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord”. Seonduvalt eeltoodud ravimite hulgimüüki puudutava muudatusega Ravimiseadusesse teeme ettepaneku muuta määrust “Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord”. 2.1 Määruse § 8 lg 16 Määruse § 8 lg 16 kõlab hetkel järgmiselt: Kui veterinaararsti tellitud ravimite eest tasub põllumajandusettevõte, peab veterinaararst saatma hulgimüügiettevõttesse ravimite tellimislehe. Ettepanek muuta Määruse § 8 lg 16 järgmiselt: Kui veterinaararsti tellitud ravimite eest tasub põhitegevusalana veterinaarpraksisega tegelev ettevõte, peab veterinaararst saatma hulgimüügiettevõttesse ravimite tellimislehe. 2.2 Määruse § 8 lg 17 p 6 Määruse § 8 lg 17 p 6 kõlab hetkel järgmiselt: (17) Lõikes 16 nimetatud ravimite tellimislehel peavad olema järgmised andmed: 6) veterinaararsti allkiri ja isiklik pitsat, elektroonilise tellimislehe saatmisel digitaalallkiri. Ettepanek muuta Määruse §8 lg 17 p 6 järgmiselt: 47 (17) Lõikes 16 nimetatud ravimite tellimislehel peavad olema järgmised andmed: 6) Tellimisleht peab olema kinnitatud veterinaararsti digitaalallkirjaga. Magnum AS 1. Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite ning anaboolsete steroidide kaugmüük retsepti Selgitame. alusel Täname esitatud ettepaneku eest, ravimite kaugmüügi teema ei Ettepanek 1. ole antud VTK-ga seotud ja eeldab kindlasti põhjalikumat Palume kaotada retsepti alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite ning anaboolsete mõjuanalüüsi. Samuti märgime, et kaugmüügi korras on steroidide kaugmüügi keeld võimalik tellida käsimüügiravimeid, retseptiravimeid digiretsepti Kehtiv regulatsioon ei võimalda narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite kaugmüüki. Selline alusel, välja arvatud narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid, keeld on põhjendamatu ja halvendab ravimite kättesaadavust. Ravimiseaduse muutmise anaboolseid steroide, veterinaarravimeid, mis on käsimüügis ja seaduse seletuskirjas, millega kehtestati kaugmüügi regulatsioon, puuduvad mis tahes muid apteegikaupu. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete põhjendused, miks ravimite kaugmüügi korras peaks olema keelatud kõnealuste postiga saatmine on keelatud. retseptiravimite müük. 1 Ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 332 SE seletuskiri (kommentaar eelnõu § 1 p 25 juures) Seletuskirjas põhjendatakse hoopis miks peaks olema keelatud anaboolsete steroidide saatmine füüsiliselt isikult füüsilisele isikule või saatmist tegevusluba mitteomava isiku poolt. “Anaboolsete steroidide toimed ja kõrvaltoimed võivad tervist kahjustada ja olla eluohtlikud; tegemist on retseptiravimitega, mida tuleb kasutada üksnes arsti ettekirjutuse kohaselt teatud haiguste korral. Ravimiamet on oma infokirjas "Anaboolsete steroidide (kuri)tarvitamine väljaspool meditsiinilisi näidustusi on ohtlik" kajastanud anaboolsete steroididega seotud ohte just tavakodaniku jaoks (artikkel on kättesaadav http://www.ravimiamet.ee/anaboolsete- steroidide-kuritarvitamine-v%C3%A4ljaspool-meditsiinilisi-n%C3%A4idustusi-ohtlik). Enne ravimiseaduse kehtima hakkamist telliti anaboolseid steroide valdavalt veebikeskkonna kaudu ning kättetoimetamine toimus postiteenuse vahendusel. Alates 2005. aastast, mil ravimiseadusega selline tegevus keelustati, asendus anaboolsete steroidide interneti teel müük ja edastamine isikutele postiteenuse vahendusel eraisikult eraisikule saatmisega. Maksu- ja Tolliameti postitoll on korduvalt teinud Ravimiametile ettepaneku anaboolsete steroidide postiga saatmise keelamiseks, kuna aastate lõikes on sagenenud just eraisikult eraisikule anaboolsete steroidide saatmine. Ravimiamet on avastanud ka juhtumeid, kus nimetatud aineid müüakse spordiklubides, poodides ja mujal väljaspool apteeke. Selline tegevus on käsitletav 48 ebaseadusliku tegevusena ja karistatav karistusseadustiku kohaselt, kuid üheks sellist tegevust soodustavaks asjaoluks on anaboolsete steroidide eraisikult eraisikule saatmise lubatavus. Seoses ravimite kaugmüügi lubamisega on oluline arvesse võtta võimalikke ohte, mis tulenevad anaboolsete steroidide mitte-eesmärgipärasest kasutamisest, ning sellest tulenevalt tuleb lisaks narkootilistele ja psühhotroopsetele ainetele olema keelatud ka anaboolsete steroidide saatmine.” Puuduvad mis tahes põhjendused, et keelata anaboolsete steroidide ning narkootiliste ning psühhotroopsete ravimite kaugmüük retsepti alusel ametlikku tegevusluba omavast kaugmüügiapteegist, kus on tagatud põhjalik kontroll, aruandlus ja käitlemisnõuded ravimitele. Ilmselgelt raskendab selline keeld näiteks liikumispuudega patsientide olukorda, kes saaksid vajaliku ravimi tellida kaugmüügiapteegist. Lisame veel, et retseptiravimite õiguspärase kaugmüügi keeldu ei tulene ka ülemaailmsest postikonventsioonist. Samuti on võimalik kaugmüüki teostada ka muul viisil, kui postiteenuse teel. Põhjendamatu kaugmüügi keeld riivab nii põhiseaduses sätestatud õigust tervise kaitsele kui ka ettevõtlusvabadust. Demokraatlikus ühiskonnas peavad kõik põhiõiguste piirangud olema vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 2. Soodustada apteekidevahelist koostööd ravimite kaugmüügil Selgitame. Ettepanek 2. Täname esitatud ettepaneku eest, kuid antud juhul ei ole Palume patsientide huvides võimaldada apteekide vahelist koostööd ravimite kaugmüügil. ettepanek seotud VTK-s esitatud teemadega, samuti vajab Tänane regulatsioon ei toeta apteekidevahelist koostööd ravimite kaugmüügil. Oleme ettepanek põhjalikumat analüüsi, mistõttu antud eelnõuga seisukohal, et otstarbekas oleks sätestada apteekidevahelist koostöö reeglid, et patsientide ravimite kaugmüügiga seotud teemasid ei reguleerita. huvides oleks võimalik luua kiiremaid ja tõhusmaid lahendusi ravimite kaugmüügiks. Eesti Jäätmekäitlejate Liit Eesti Jäätmekäitlejate Liit on seisukohal, et ravimijäätmete kogumine ja käitlemine peab olema Selgitame. lahendatud viisil, mille puhul tootja katab kulud. Täname esitatud ettepaneku eest, märgime siinkohal, et ravimijäätmete kogumise ja käitlemise kulude katmise kohustust ravimitootjatele ei saa seada, sest alati ei ole tootja esindust Eestis ning samuti puudub vastav kohustus ka teistes liikmesriikides. Eesti Pereõdede Ühing Ravimireklaam perearstiga koos töötavale õele Selgitame. 49 Mittetulundusühing Eesti Pereõdede Ühing (edaspidi Pereõdede Ühing) soovib käesolevaga Täname esitatud ettepaneku eest, teema ei ole seotud VTK-ga ja pöörduda uuesti Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiameti poole küsimustega, kas asjaoludest vajab põhjalikumat analüüsi, mistõttu käesoleva eelnõuga neid tulenevalt on eesmärgipärane ja proportsionaalne (so sobiv, vajalik ja mõõdukas) probleeme ei lahendata. Arvestame Teie esitatud ettepanekut ravimiseaduse (edaspidi RavS) §-dest 82-86 tulenev keeld teha retseptiravimi reklaami järgmise ravimiseaduse paketi väljatöötamisel. perearstiga koos töötavatele õdedele (edaspidi pereõdedele). Analoogse pöördumise on Pereõdede Ühing teinud Sotsiaalministeeriumile ja Ravimiametile 28.09.2015, kusjuures Sotsiaalministeerium on Pereõdede Ühingu 28.09.2015 pöördumisele vastanud oma 22.10.2015 kirjaga nr 5.2-2/3963. RavS § 82 lg 1 p 2 ja § 85 lg 1 kohaselt on võimalik teha retseptiravimi reklaami üksnes ravimite väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, proviisoritele ning farmatseutidele. Vastavast sättest tulenevalt on keelatud teha retseptiravimi reklaami pereõdedele, mis praktikas tähendab seda, et pereõed ei saa osaleda teatud konverentsidel ja täienduskoolitustel, kus räägitakse retseptiravimitest, samuti ei tohi pereõed seaduse kohaselt näha retseptiravimite infomaterjale ega teisi retseptiravimeid tutvustavaid materjale ja andmeid. Pereõdedele on seadusega keelatud kõik üritused, retseptiravimite reklaami sisaldavate meditsiiniväljaannete lugemine ja perearstikeskustes või muudes kohtades toimuvad koolitused, kui nende käigus mainitakse retseptiravimeid ja antakse retseptiravimite suhtes informatsiooni. Pereõdede Ühing leiab jätkuvalt, et ülalkirjeldatud piirangu kehtestamine ei ole proportsionaalne, mõistlik ega vajalik ning on seetõttu vastuolus EV põhiseadusest ja kohtupraktikast tulenevate põhimõtetega. Kohtupraktikas on selgitatud, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega, kusjuures piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega ei tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Põhiõiguse iga riive peab vastama põhiseaduse kõigile normidele, olema nii formaalselt kui ka materiaalselt põhiseadusega kooskõlas, kusjuures materiaalne kooskõla põhiseadusega tähendab, et põhiõigust riivav õigusakt on kehtestatud põhiseadusega lubatava eesmärgi saavutamiseks ning on selle saavutamiseks proportsionaalne abinõu. Riive on proportsionaalne üksnes juhul, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 13. juuni 2005. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-5-05, p 7, Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26. märtsi 2009. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-16-08, p 28; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. märts 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-42-13, p 42). Pereõdede Ühingule jääb jätkuvalt arusaamatuks, millise põhiseadusega 50 lubatava eesmärgi saavutamiseks on kehtestatud keeld teha retseptiravimi reklaami pereõele, mis tegelikult piirab pereõdedel osalemast teatud konverentsidel ja täienduskoolitustel, tutvumast teatud meditsiiniväljaannete ja infomaterjalidega, vähendab oluliselt pereõdede võimalusi retseptiravimite tundmiseks, kaasaegsete teadmiste ja juurdepääsu saamist retseptiravimite suhtes. Sisuliselt piiratakse vastava keeluga pereõdedel teadmiste ja informatsiooni saamist uute ja kaasaegsete ravimite suhtes, milline eesmärk ei saa olla põhiseadusega kooskõlas, kuivõrd seadusandluse eesmärk peaks olema kõikide tervishoiutöötajate, sh pereõdede teadmiste ja oskuste järjepidev suurendamine. Käesoleval hetkel täidab pereõde perearstipraksises nõustaja funktsiooni, mille hulka kuulub patsientide ravimite alane nõustamine, kuid pereõde ei tohi seaduse kohaselt omada retseptiravimite kohta mingisugust ravimiinfot. Teisest küljest peab arvestama asjaoluga, et seaduse kohaselt on võimalik teha retseptiravimi reklaami apteekritele (so proviisoritele ning farmatseutidele). Apteeker ei ole käesoleval hetkel seaduse kohaselt isegi mitte tervishoiutöötaja ning tema põhitööks on ravimite müük, mitte patsiendi nõustamine. Samas pereõe üks põhilisi rolle tervishoiukorralduses on esmatasandil patsiendi nõustamine, mida on väljendanud ka Sotsiaalministeerium ja Haigekassa (teise pereõe rahastamine perearstipraksise kulumudelis, pereõe nõustava rolli toetamine krooniliste haigete nõustamises). Sellest tulenevalt jääb arusaamatuks, miks on seadusandlikult loodud erisus, mille kohaselt on võimalik teha retseptiravimi reklaami apteekritele (so proviisoritele ning farmatseutidele), kuid seda ei tohi teha pereõdedele. Tegemist on erinevate isikute gruppide ebavõrdse kohtlemisega, kusjuures sellise erisuse tegemine ei ole konkreetses olukorras mitte millegagi põhjendatud. Ülaltoodu kinnitab samuti, et vastav piirang on ebaproportsionaalne, st piirang ei ole sobiv, vajalik ega mõõdukas soovitud eesmärgi saavutamiseks. Ülaltoodust tulenevalt Pereõdede Ühing leiab, et seadusandlikult ei ole mitte millegagi põhjendatud piirang (keeld) teha retseptiravimi reklaami pereõdedele. Täielikult jääb arusaamatuks, millist olulist kahju võib sündida sellest, kui pereõde näeb terviklikult retseptiravimitega seotud informatsiooni ning saab tutvuda kõikide retseptiravimitega seotud materjalidega, sh saab pereõde osaleda kõikidel konverentsidel ja täienduskoolitustel, tutvuda kõikide meditsiiniväljaannete ja infomaterjalidega jne. Kuivõrd vastav piirang teha retseptiravimi reklaami pereõdedele ei ole kehtestatud põhiseadusega lubatava eesmärgi saavutamiseks ning tegemist on ebaproportsionaalse, ebamõistliku ning mittevajaliku piiranguga, siis tuleks vastav piirang kaotada. Sellest tulenevalt Pereõdede Ühing 51 ootab jätkuvalt seadusandluse kokkuviimist tänapäevases tervishoiukorralduses kehtestatud nõuetega pereõe tööle. Pereõdede Ühing peab jätkuvalt oluliseks, et kaasaegne ravimiinfo muutuks pereõdedele kättesaadavaks ning pereõdedele antaks õigus osaleda täiendkoolitustel ja konverentsidel, kus räägitakse retseptiravimitest. 52 Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 3 Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Kooskõlastaja või arvamuse Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus esitaja Kaitseministeerium 1. Eelnõu § 1 punktiga 28 muudetakse RavS §-e 35– Selgitame. 37 eesmärgiga lihtsustada ravimijäätmete käitlemist. Ravimite arvestust on vajalik ravimi käitlejal pidada Kavandatud muudatuste kohaselt võivad üldapteegid ravimi pakendipõhiselt. Ravimi jälgitavuse nõue (ja veterinaarapteegid) tarbijatelt kõlbmatute alates ravimi valmistamisest kuni lõpptarbijani välja ravimite vastuvõtmiseks kasutusele võtta ja vastupidi tuleb direktiivist 2001/83, ravimite kogumiskasti ning nende üleandmisel jäätmeseaduse arvestuse regulatsioon on kehtestatud RavS § 3 lg 1 alusel õigustatud isikutele ei ole vaja koostada eraldi ja sotsiaalministri 17.02.2005 määrusega nr 24 nimekirja hävitamisele kuuluvatest ravimitest. „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ § Muudel juhtudel on apteegiteenuse osutajad (sh 14, § 20 ja § 24. Ravimi arvestus ja aruandlus on haiglaapteegid) jätkuvalt kohustatud kõlbmatute kehtestatud igas ravimi käitlemisetapis osalevatele ravimite hävitamiseks üleandmisel koostama ravimi käitlejatele ja vahendajatele. nimekirja, mis sisaldab andmeid üleantavate Iga apteek koostab ravimite nimekirja ise, st mitu ravimite nimetuse, tootja või müügiloa hoidja nime, korda pole vaja koostada. Kui jäätmekäitleja ei vaja ravimipartii numbri ja koguse kohta. Teeme ravimite üleandmise akti, siis apteeki peab jääma ettepaneku vähendada hävitamiseks üleantavaid ravimite arvestuse pidamise dokument ja teave ravimeid puudutava dokumentatsiooni esitamise jäätmekäitlejale ravimite üleandmise kohta. kohustust sõltumata sellest, kas tegemist on Säilitatavast teabest peab nähtuma, kellele ja mida tarbijatelt vastu võetud ravimitega. Leiame, et üle on antud. eelnõus sätestatud dokumenteerimiskohustus on liigselt koormav (mitme struktuuriüksusega apteegi puhul tuleb samade andmetega dokumentatsioon täita esmalt nii haruapteegis kohapeal kui ka kõikide kogutud ravimite kohta nende üleandmiseks jäätmeseaduse alusel õigustatud isikule), 1 täpsustamist vajab kõlbmatute ravimite üleandmisel nõutavate andmete esitamise eesmärk. Ravimijäätmete kui ohtlike jäätmete hävitamise seisukohast on jäätmete üleandmisel oluline eeskätt hävitamisele kuuluvate ravimite kogukaal ning puudub vajadus täpsemate andmete esitamiseks ravimite nimetuse, tootja või müügiloa hoidja nime ja ravimipartii numbri kohta. Vastavaid andmeid ei dokumenteerita ka ravimite sihipärasel kasutamisel patsiendi ravi käigus. Kõlbmatute ravimite hävitamisel on detailne dokumenteerimiskohustus põhjendatud psühhotroopsete ja narkootiliste ainete osas. 2. Seoses ravimijäätmetega teeme ühtlasi ettepaneku Arvestatud. kaaluda eelnõu täiendamist ning täpsustada, et Eelnõus ja seletuskirjas täiendatud, et Kaitseväel on kõlbmatuid ravimeid on lubatud kasutada õppe õppeotstarbe eesmärgil lubatud kasutada enda eesmärkidel (ilma neid manustamata). Nii hetkel ladudes süste- ja infusioonilahuseid, mille kehtiva seaduse kui ka eelnõu kohaselt tuleb kõik kõlblikkuse aeg on lõppenud. Ravimite arvestuses ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele või mille tuleb ka ära näidata, millised kõlbmatud ravimid on kõlblikkuse aeg on lõppenud või mille kasutamine on õppeotstarbel kasutuses olnud. Peale õppeotstarbel Eestis keelustatud või mis mõnel muul põhjusel ei kasutamist tuleb ravimid üle anda jäätmekäitlejale leia sihipärast kasutamist, turult kõrvaldada ning vastavalt kehtestatud korrale. ravimite käitlejal tuleb välistada kõlbmatute ravimite mittesihipärane kasutamine. RavS näeb ette, et kõlbmatud ravimid hävitatakse. Samas ei ole seaduses selgelt sätestatud, mida loetakse ravimite sihipäraseks või mittesihipäraseks kasutamiseks. Kaitsevägi soovib väljaõppes ja õppustel kasutada enda ladudes aegunud süste- ja infusioonilahuseid, mille abil saab väljaõppe käigus õpetada infusiooni ülespanemist ning korrektset ampullide avamist ja 2 lahjendamist ning mis võimaldavad õppustel imiteerida taktikalisele lahingkannatanule abi andmist võimalikult tõetruult. RavS-is tuleks see võimalus selgemalt sätestada ning ühtlasi ette näha tingimus, mille kohaselt peavad õppe eesmärkidel kasutatavad kõlbmatud ravimid olema selgelt märgistatud, et välistada nende kasutamine muul otstarbel. Kaitseväe väljaõppes ja õppustel haavatuid mängivatele sõduritele ravimeid tegelikult ei manustata, kuid aegumistähtaja tõttu kõlbmatuks muutunud süste- ja infusioonlahuste kasutamine võimaldab muuta väljaõppe realistlikumaks, hoida kokku eelarvelisi vahendeid väljaõppematerjalide soetamise arvelt ning ühtlasi vähendada ka kõlbmatute ravimite hävitamisest tulenevat keskkonnakahju. 3. Eelnõu § 1 punkti 30 kohaselt muudetakse RavS § Selgitame. 42 lõike 2 sõnastust, mis käsitleb tegevusloa Hetkel ei selgu, mida täpsemalt Kaitseväe omamisega seotud piiranguid. Nii hetkel kehtiva välimeditsiinirajatises tegema soovitakse hakata. seaduse kui ka eelnõus toodud sõnastuse kohaselt Suuremate koguste jaoks ei piisa meditsiinilise võib haiglaapteegi tegevusloa omajal samal ajal olla hapniku korral ainult balloonide täitmise etapist, ka ravimite tootmise tegevusluba täisvere ja vaid eelnevalt peab olema vajalik kogus nn vedelat verekomponentide tootmiseks ning kliinilise uuringu hapnikku, millest on võimalik hapnik gaasilisel ravimite pakendamiseks, märgistamiseks, kujul täita balloonidesse. Vedela hapniku tegemine ümberpakendamiseks või ümbermärgistamiseks. on keerukas protsess keerukate Teeme ettepaneku täiendada nimetatud loetelu ka seadmesüsteemidega, personal peab olema meditsiinilise hapniku tootmise osas. Kaitseväe spetsiifilise kompetentsiga. Niisuguse kompleksi välimeditsiinirajatistes on vaja tagada meditsiinilise ehitamine ja tööshoidmine ei ole tõenäoliselt Eesti hapniku kasutamine, kuid Eestis puudub võimalus Kaitseväele otstarbekas. meditsiinilise hapniku balloonide soetamiseks ja Eestis toodab vedelat hapnikku Elme Messer Gaas, täitmiseks. Seega peab Kaitsevägi kui haiglaapteegi kellel on vastav ravimite tootmise tegevusluba. 3 tegevusloa omaja tagama välimeditsiinirajatistes Sellel ettevõttel on ka tegevusluba, et vedelast vajaliku meditsiinilise hapniku tootmise. hapnikust täita gaasilist hapnikku balloonidesse, (viimase aasta jooksul on balloonide täitmine üle viidud Elme Messeri korporatsiooni Läti uude tehasesse). Gaasilist meditsiinilist hapnikku balloonides tuuakse Eestisse teistest riikidest, nii nagu ka üle 99% mis iganes ravimitest. Meditsiinilist hapnikku on võimalik Eestis hankida Elme Messer Gaas OÜst ja aktsiaseltsist Eesti AGA. Siseministeerium 1. Eelnõu § 1 punki 18 kohaselt muudetakse Arvestatud. ravimiseaduse § 20 sõnastust. Lõikes 1 sätestatakse, Eelnõus terminoloogiliste muudatustega seotud et käesolevast seadusest tulenevatest sisse- ja täpsustused tehtud. väljaveopiirangutest on vabastatud kiirabi, Ravimite hulgiostu õiguse saamiseks tuleb päästeasutuste ja -meeskondade, Eesti Vabariigi Kaitsepolitseiametil ja Päästeametil esitada territooriumil viibiva välisriigi relvajõudude või 04.03.2005 määruse nr 38 „Ravimite hulgiostu Kaitseväe ravimi tagavaradesse kuuluv eriluba õigust omavate isikute nimekiri“ taotlus nõudev kaup, mida kasutatakse oma ülesannete sotsiaalministeeriumile (taotluses tuleb piirata ära, täitmisel. Lõikes 4 on välja toodud, et päästeasutuste et soovitakse soetada vaid konkreetseid antidoote). ja -meeskondade ning Eesti Vabariigi territooriumil Ravimite säilitamise nõudeid ja arvestuse nõudeid viibiva välisriigi relvajõudude või Kaitseväe poolt tuleb täita igal juhul, kuna nimetatud nõuded ei ole eriluba nõudva kauba tasuta või tasu eest Eestis seotud isikutega, kellel on õigus ravimeid soetada jagamiseks on nõutav Ravimiameti vastav luba. vaid ravimiga – ravimi ohutuse, kvaliteedi ja Päästeseaduse § 4 lõike 1 kohaselt on päästeasutused efektiivsuse tagamiseks. Päästeamet ja Häirekeskus. Kuivõrd Häirekeskusel Sisse- või väljaveetava eriluba nõudva kauba ravimitega seotud pädevus puudub ning eriluba nimekirja koostamine on vajalik ravimi ohutuse, nõudvat kaupa kasutavad oma ülesannete täitmiseks kvaliteedi ja efektiivsuse tagamiseks (nõue tuleb päästemeeskonnad, ei ole meie hinnangul vajalik direktiivist 2001/83) ja seda eelkõige mitte eelnõus eraldi erisust päästeasutustele (sh Kaitsepolitsei varade nägemiseks vaid Päästeametile) luua. Seejuures lisame, et ka kehtiva Kaitsepolitsei töötaja ehk reaalsete ravimi kasutajate seaduse kohaselt veavad eriluba nõudvaid kaupu tervise tagamiseks, siis RavS lõike 3 muudatusega päästemeeskonnad ning kehtivas seaduses ei saa nõustuda. Ravimi käitlemisahel peab olema 4 kasutatakse mõisteid „Eesti päästemeeskond“ ja jälgitav kuni hävitamiseni. Tegemist on „välisriigi päästemeeskond“. Samuti märgime, et asutusesisese teabega ja vastava märke saab teha kuivõrd tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (§ peale ka Kaitsepolitsei (ei ole käsitletav 16 lõige 1) kohaselt on kiirabi ambulatoorne riigisaladusena). tervishoiuteenus ning kiirabi osutab kiirabibrigaad (§ Samuti ei ole põhjendatud RavS § 20 lõike 4 17 lõige 1), on ilmselt antud eelnõu mõistes muutmine, kuna antidootide kasutamise vajadus on asjakohane kasutada mõistet „kiirabibrigaad“ mitte Kaitsepolitsei töötajatele, aga mitte elanikonnale „kiirabi“. tasuta jagamiseks. Lisaks toome välja, et nii Kaitsepolitseiameti eriväljaõppega ametnikud, kes terrorismivastase võitluse ülesannete täitmisel puutuvad kokku ohtlike keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaainetega (KBRT/CBRN), kui ka päästeametnikud, kelle ülesanded on seotud riskiga sattuda KBRT ohukeskkonda, vajavad tervise kahjustuse ohte maandavaid antidoote. Arvestades Kaitsepolitseiameti ja Päästeameti ülesandeid ei ole võimalik igal korral või õigel ajal kaasata kiirabiteenuse osutajaid vastavate toimingute juurde, vaid eksisteerib vajadus Kaitsepolitseiametile ja Päästeametile vastava erisuse kehtestamiseks. Sellisel juhul ei saa Kaitsepolitseiametil olla Ravimiameti teavitamiskohustust, sest teavitamata jätmine tuleneb nõudest kaitsta riigisaladust. Lisaks eeltoodule soovime tähelepanu pöörata eelnõu § 20 lõikes 3 sätestatud nõudele esitada Ravimiametile nimetatud kaupade nimekiri. Selgitame, et riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) ning riigisaladuse kaitse korra (RSVKK) kohaselt on riigisaladuseks teave julgeolekuasutuse kasutatava vara kohta, kui selle avalikuks tulek ohustaks 5 julgeolekuasutuse ülesande täitmist või julgeolekuasutuse turvalisust (RSVS § 9 p 2 ja RSVKK § 7 lg 2 p 1). Kuivõrd Päästeamet kaasatakse vajadusel julgeolekuasutuse tegevusse, peaks sarnaselt Kaitsepolitseiametile kaupade nimekirja esitamise osas erand kehtima ka Päästeametile. On oluline märkida, et vastavate ravimite hoiustamine ja kasutamine toimub nii Kaitsepolitseiametis kui ka Päästeametis vastavate valdkonnaregulatsioonide ja eriseadustest tulenevate nõuete kohaselt. Vastutavate ametnike väljaõpet korraldatakse nõuetekohaselt ja regulaarselt. Samuti on oluline märkida, et vajalikke antidoote soetatakse ja varustatakse vaid asutuste ülesannete täitmiseks vajalikus koguses. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku sätestada § 20 lõiked 1, 3 ja 4 järgmiselt: „(1) Käesolevast seadusest tulenevatest sisse- ja väljaveopiirangutest on vabastatud Eesti või välisriigi kiirabibrigaadi ja päästemeeskonna, Päästeameti, Kaitsepolitseiameti, Eesti Vabariigi territooriumil viibiva välisriigi relvajõudude või Kaitseväe ravimi tagavaradesse kuuluv eriluba nõudev kaup, mida kasutatakse oma ülesannete täitmisel. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel eriluba nõudva kauba sisse- või väljavedaja, välja arvatud kiirabibrigaad, Päästeamet ja Kaitsepolitseiamet, koostab enne sisse- või väljavedu sisse- või väljaveetava eriluba nõudva kauba nimekirja. Sisse- 6 või väljaveetava eriluba nõudva kauba nimekirja esitamine toimub Ravimiameti nõudmisel. (4) Eesti või välisriigi päästemeeskonna ning Eesti Vabariigi territooriumil viibiva välisriigi relvajõudude või Kaitseväe, välja arvatud Päästeameti ja Kaitsepolitseiameti, poolt eriluba nõudva kauba tasuta või tasu eest Eestis jagamiseks on nõutav Ravimiameti vastav luba.“ 2. Lisaks eeltoodule palume sisse viia järgmised Selgitame. muudatused: Ravimeid võib hulgimüügist väljastada - täiendada eelnõu § 26 lõikega 72 ja sõnastada see käitlemisõigust omavatele isikutele, kelleks on lõige järgmiselt: apteegid, teised hulgimüüjad ja hulgiostu õigust „(72) Käesoleva paragrahvi lõikes 71 sätestatud omavad isikud vastavalt 04.03.2005 määrusele nr 38 nõue ei kehti ravimite hulgimüügil ja muul viisil „Ravimite hulgiostu õigust omavate isikute väljastamisel Kaitsepolitseiametile ja nimekiri“. Arstidel ei ole hulgimüügist ostu õigust. Päästeametile.“. Ravimite hulgiostu õiguse taotlemiseks tuleb esitada Täiendava lõike lisamine on vajalik seoses § 26 vastavasisuline taotlus Sotsiaalministeeriumile. lõikes 71 sätestatud nõudega, mille kohaselt ravimite hulgimüük ja muul viisil väljastamine on lubatud üksnes isikule, kellel on õigus ravimi käitlemiseks. Praktikas tähendab lõike 71 nõue seda, et ravimeid võib väljastada üksnes arstile. Siseministeerium peab oluliseks ravimite õiget käitlemist ja ohutust, kuid ministeeriumi hinnangul võiks ravimiseadus võimaldada ravimite hulgimüügil väljastada neid Kaitsepolitseiametile ja Päästeametile ilma ravimi käitlemisõiguseta. Toonitame, et Kaitsepolitseiamet ja Päästeamet on valmis koolitama ametnikke antidoote õigesti käitlema ja kasutama. - täiendada eelnõud sotsiaalministri 04.03.2005 määruse nr 38 „Ravimite hulgiostu õigust omavate 7 isikute nimekiri“ § 5 punktidega 8-9 ja sõnastada need punktid järgmiselt: „8) Kaitsepolitseiamet; 9) Päästeamet.“ Viidatud sotsiaalministri määruse § 5 sätestab riigi- ja teadusasutused või avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kellel on ravimite hulgiostu õigus. Arvestades ülaltoodut leiab Siseministeerium, et vastavat loetelu on vajalik täiendada Kaitsepolitseiameti ja Päästeametiga. 3. Täiendavalt kirja punktidele 1 ja 2 teeme Selgitame. ettepaneku terviklikult üle hinnata RavS-i ja TTKSi Täname esitatud ettepaneku eest, kuid tegemist on regulatsioon antidooti käitlemise vaates isiku poolt, väga laiaulatuslike põhimõtteliste muudatustega, kes ei ole tervishoiuteenuse osutaja. Tööülesannete mis vajavad kindlasti põhjalikumat analüüsi ja täitmisel võib politseiametnik kokku puutuda asjassepuutuvate osapoolte kaasamist ning on narkootikumidega, sh näiteks patrullpolitseinikud seetõttu pikemaajalisem protsess, mistõttu sündmuskohal või narko- ja organiseeritud käesoleva eelnõuga seda teemat lahendada ei jõua. kuritegude talituse politseinikud läbiotsimisel. Nagu ka oma kooskõlastuskirjas viitate, tuleks Kokkupuutest võib tekkida mürgistuse oht, mille küsimuse lahendamiseks läbi viia laiema ärahoidmiseks on vaja antidooti politseiametniku elu regulatsiooni väljatöötamise arutelud. ja tervise kaitseks, sh võib olla vaja anda seda talle kolleegi poolt. Näiteks naloksoon on ravim, mida kasutatakse opioidide, nagu fentanüüli, heroiini, metadooni, morfiini mürgistuse või üledoosi korral. Tervise Arengu Instituut algatas 2013. aastal naloksooni kasutamise programmi narkootikumide üledoosidest tingitud surmade ennetamiseks. Programmi raames on tervishoiutöötajad koolitanud 2018. aastast 20 Põhja prefektuuri politseiametnikku ja väljastanud neile koolituse edukal läbimisel naloksooni komplekti koos infomaterjaliga. 8 Lühikoolitus hõlmab opioididest tingitud üledoosi tunnuste äratundmist, esmaabi andmist ja naloksooni kasutamist. Käesoleval hetkel ei ole teada, et väljastatud naloksooni komplekte oleks kasutatud. 2019. aastal on kavas koolitada 41 Ida prefektuuri politseiametnikku. Hinnanguliselt on vaja laiaulatuslikumat ja süsteemset politseiametnike koolitamist ning naloksooni komplektide väljastamist, et tagada politseiametnike ohutus kogu Eestis. Tööülesannete täitmisel võib politseiametnik kokku puutuda ka narkootikumidest tingitud üledoosi saanud kannatanuga, kellele on vaja õigeaegselt osutada esmaabi ja manustada naloksooni. Eelkirjeldatuga seonduvalt, kui võimaldada ulatuslikumalt naloksooni kasutada, saab kaaluda naloksooni kasutamise õiguse sõnaselget laiendamist õigusaktides. Naloksoon on retseptipõhine ravim, mida RavS-i § 26 lõike 71 kohaselt võib väljastada isikule, kellel on ravimi käitlemise õigus ehk tervishoiutöötajate registrisse kantud arstile. Tervishoiuteenuste osutamiseks puuduvad Siseministeeriumi valitsemisala asutustel tegevusload TTKS-i § 40 alusel ning puudub ka pädevus loa taotlemiseks ehk §-i 4 kohaseks tervishoiuteenuse osutamiseks. Praktikas on aga politseiametnikul teenistusülesannete täitmisel otstarbekas käidelda teatud ravimeid, kõnesoleval juhul naloksooni, sarnaselt kiirabi teenuse osutajale või sarnaselt narkootikumide tarvitaja lähedasega, kellele koolituse läbimisel väljastatakse naloksoon 9 manustamiseks teisele inimesele. Näiteks patrulltegevuses või konkreetsele väljakutsele reageerides on võimalik üledoosi saanud isikule manustada naloksooni juhtudel, kui kiirabi teenuse osutaja ei saa või ei saa õigel ajal reageerida. TTKS- i §-i 5 tähenduses on tegemist vältimatu abiga, mis on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Seega on antidooti vaja politseiametnikule ühelt poolt tema enese ja teiselt poolt teise inimese elu päästmiseks. Lähtudes eelnevast leiame, et tuleb analüüsida Politsei- ja Piirivalveametile antidooti hankimise ja muul viisil RavS-i §-is 3 määratletud käitlemise õiguse andmist. Õigusselguse loomise eesmärgil tuleb üle hinnata kehtiv õigus. Ravimi ja tervishoiu valdkonna õigusaktides tuleb vastavalt vajadusele ja võimalusele selgelt sätestada erisus politseiametnikule omandatud kutse piirides ravimi käitlemisel, hoiustamisel, hankimisel ning vastutuse puhul, arvestades nn hea samariitlase seaduse põhimõtteid. Lisaks märgime, et küsimus naloksooni käitlemisest puudutab politseiametnikke, kuid ka päästeametnikke või näiteks sotsiaaltöötajaid või kahjude vähendamise teenuseid pakkujaid. Algatada tuleks seetõttu ka laiema regulatsiooni väljatöötamise arutelu. 4. Kehtiva RavS-i § 100 lõike 1 kohaselt on riiklik ja Selgitame. haldusjärelevalve käesoleva seaduse ja selle alusel Ravimite käitlemine on loareservatsiooni keeluga kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle majandustegevus ning keelu rikkumine on käsitletav 10 Ravimiameti ning vastavalt ka Terviseameti, KarS § 372 lg 2 punktide 2 ja 3 alusel kuriteona Veterinaar- ja Toiduameti, Konkurentsiameti ning (vastavalt kehtivale kohtupraktikale). Maksu- ja Tolliameti pädevuses. Lisaks Ravimiameti ülesandeks on teha järelevalvet järelevalvega tagatavale normide täitmisele on ravimite ohutuse, kvaliteedi, efektiivsuse ja RavS-is sätestatud ka väärteokoosseisud, millest sihipärase kasutamise üle ning ravimite käitlemise ravimi käitlemisnõuete ja vahendamisnõuete õigust omavate isikute ja ravimi käitlemisahela üle. rikkumise (§ 104), ravimite arvestuse ja aruandluse Ravimiameti ülesandeks ei ole avaliku korra nõuete rikkumise (§ 105) ning ravimi müügiloaga tagamine nt laatadel, muudel avalikel üritustel, seotud nõuete rikkumise (§ 106) kohtuväline piiriületused jne, kus võidakse muuhulgas ravimi menetlemise pädevus on antud Politsei- ja käitlemisnõudeid või müügiloaga seotud nõudeid Piirivalveametile. Praktikas on Politsei- ja rikkuda. Samuti ei teosta Ravimiamet järelevalvet Piirivalveametis näiteks ajavahemikul 01.07.2011– isikute isiklikuks tarbimiseks kaasa võetud ravimite 01.07.2019 registreeritud 8 väärteokoosseisu, neist üle vaid piirneb üksnes lubade väljastamisega, kui viimane kirje on 2017. aastast. Menetlused on ületatud koguste kaasa võtmine on põhjendatud. turustamis-, müügi- või käitlemisloa puudumise Viide KorS § 6 lg-le 2 tähendab siiski seda, et kui kohta (RavS §-id 104 ja 106). seadusemuudatus jõustuks ettepanekus esitatud Eelnimetatud väärtegude menetlemiseks on vaja viisil, peaks just Ravimiamet olema see eriteadmisi. Leiame, et kui RavS-i normide korrakaitseorgan, kes tagab ka seda, et avalikus mittetäitmisega on seotud lisaks riikliku järelevalve ruumis ei rikutaks eraisikute poolt ravimi käitlemise ülesandele ka väärteokoosseis, tuleb anda väärtegude nõudeid. Seetõttu on kattuv pädevus endiselt vajalik. kohtuvälise menetleja pädevus asutusele, kes teostab Samuti peab Politsei- ja Piirivalveametile jääma järelevalvet valdkonnas ning omab väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud valdkonnaspetsiifilisi teadmisi ja oskusi, nagu aine või eseme konfiskeerimise võimalus. Ravimiamet. Üldkorrakaitseorganina on politsei Ravimitega seotud käitlemisõiguseta pädevuses vajaduse korral sekkuda avaliku korra majandustegevus on aga juba kuritegu. kaitseks korrakaitseseaduse § 6 lõike 2 või 3 alusel, Praktikas toimub pädeva asutuse kaasamine, milles kuid ta ei teosta riiklikku ega haldusjärelevalvet. Ravimiamet annab teada, näiteks kas isikule on Politsei- ja Piirivalveametil puudub ravimitega reisimiseks ületatud kogusega antud luba erikorrakaitseorgani pädevus ravimivaldkonnas. või mitte. Kuriteomenetluste korral, siis vastav Samuti ei ole tema pädevuses ravimivaldkonnas käitlemise või vahendamise tegevusluba või õigus tegevuslubade väljastamine. RavS-is on antud kaugmüügiks. 11 Politsei- ja Piirivalveameti pädevusega kattuvalt sama väärtegude menetlemise pädevus Maksu- ja Tolliametile ja Ravimiametile ning §-de 104 ja 105 osas Terviseametile. Vajaduse korral saab Politsei- ja Piirivalveamet tegevuste käigus ilmnenud teavet edastada Ravimiametile menetlemiseks. Eelkirjeldatu tõttu teeme ettepaneku otstarbekuse kaalutlusel tunnistada kehtetuks RavS-i § 112 lõige 4, mis annab Politsei- ja Piirivalveametile §-des 104– 106 sätestatud väärtegude kohtuvälise menetlemise pädevuse ning välja jätta sõnad „Politsei- ja Piirivalveamet“ sama paragrahvi lõikest 6, mis sätestab Politsei- ja Piirivalveameti õiguse kohaldada käesoleva seaduse §-des 104–106 sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist karistusseadustiku § 83 kohaselt. Keskkonnaministeerium Leiame, et antud meetmed aitavad kaasa Selgitame. ravimijäätmete tõhusale kokku kogumisele ja Täname esitatud ettepaneku eest rakendada ravimite käitlemisele, mis omakorda vähendab ravimite kogumisel ja käitlemisel tootjavastutuse süsteemi jääkide sattumist keskkonda. loomist. Vabariigi Valituse 20.06.2019 istungi päevakorras Euroopa Komisjon on 11.03.2019 teatises „Euroopa olnud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise Liidu strateegiline lähenemisviis ravimitele „Euroopa Liidu strateegiline lähenemisviis keskkonnas“ märkinud, et plaanib hinnata ravimitele keskkonnas“ kohta seletuskirja punkti 4 kasutamata ravimite kogumise süsteemide kohaselt peab Eesti riik äärmiselt oluliseks tegevusi rakendamist ja kaalub, kuidas parandada nende teadlikkuse tõstmiseks ravimite keskkonda sattumise kättesaadavust ja toimimist, kuidas suurendada teedest, keskkonnamõjudest ja nende mõjude laadist, üldsuse teadlikkust nende kasutamise tähtsusest ja ravimijääkide erikäitlemise vajadusest ja kuidas võiks laiendatud tootjavastutus aidata võimalustest ning ravimite mõistliku tarbimise vähendada sobimatut kõrvaldamist. Kuna komisjon edendamist. Ravimite kasutamisest keskkonnale ei ole teatises täpsustanud kas ja millised kohustused 12 tekitatava kahju vähendamisel on oluline roll valdkonna edasise analüüsi käigus võivad tulevikus kasutajate teavitusel. Oluline on suuremat ettevõtetele tekkida, siis on asjakohane enne oodata tähelepanu pöörata ennetustegevustele, milleks on ära komisjoni seisukohad, kuidas teemaga edasi nii ravimite tavatarbijate, jäätmekäitlejate, liikuda. haiglapersonali, perearstide, apteekrite kui ka Samas märgime, et apteegid on väga oluline lüli kohaliku omavalitsuse ametnike teadlikkuse ravimijäätmete ohutu kogumise etapis, aidates tõsta tõstmine. tarbijate poolt tagastavate kõlbmatute või Samuti juhime tähelepanu viidatud seletuskirja kasutamata ravimite hulka ning selle kaudu punktile 5, milles kohaselt peetakse vajalikuks vähendades ravimijäätmete sattumist keskkonda. kasutamata ravimite ja ravimijäätmete kogumise ja Kuna apteekidele kaasnevad tarbijatelt käitlemise süsteemi toimimise tõhustamist, et tagada ravimijäätmete kogumisega kulud, siis võib eeldada, kokku kogutud ravimijäätmete täielik ja nõuetele et komisjon kaalub tulevikus ravimitele EL-ülest vastav käitlemine. tootjavastutuse kehtestamist, arvestades ravimite Euroopa Komisjoni 11. märtsi 2019. a teatises tarbimise ja ravimijäätmete tekke iseärasusi. „Euroopa Liidu strateegiline lähenemisviis Lisaks märgime, et Eesti Ringmajandusettevõtete ravimitele keskkonnas“1 tuuakse välja meetmena Liit on teinud ravimiseaduse muutmise seaduse ravimitele tootjavastutuse süsteemi rakendamist. eelnõule ettepaneku, et viia seadusesse sisse mõiste Eesti Jäätmekäitlejate Liit (praeguse nimega Eesti „ravimijäägid“, tootjavastutuse kohaldamise kohta Ringmajandusettevõtete Liit) on teinud ei ole Eesti Ringmajandusettevõtete Liit ettepanekut ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõule esitanud. ettepaneku lahendada ravimijäätmete kogumine ja käitlemine viisil, mille puhul tootja katab kulud. Oma selgituses toote välja, et ravimijäätmete kogumise ja käitlemise kulude katmise kohustust ravimitootjatele ei saa seada, sest alati ei ole tootja esindust Eestis ning samuti puudub vastav kohustus ka teistes liikmesriikides. Märgime, et jäätmeseaduse ja pakendiseaduse alusel on tootjavastutus rakendatud mitmele tootegrupile – rehvidele, elektri- ja elektroonikaseadmetele, põllumajandusplastile, mootorsõidukitele, 13 patareidele ja akudele ning pakenditele. Asjaolu, et Eestis ei ole paljude nende toodete tootjate esindust, ei ole olnud takistuseks tootjavastutuse süsteemi rakendamisel. Nii jäätmeseaduse kui ka pakendiseaduse kohaselt loetakse tootjaks isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse raames kavandab, projekteerib, valmistab, töötleb, laseb turule (kaasa arvatud sidevahendi abil) või veab sisse tooteid. Tootjale on pandud rida kohustusi, millest olulisim on kohustus tagada tema poolt turule lastud toodetest tekkinud jäätmete kogumine ja taaskasutamine või tekkinud jäätmete kõrvaldamine. Jäätmehoolduse kulud kannab tootja. Samuti on tootjal kohustus tõsta tarbijate keskkonnateadlikkust ning viia läbi kasutajate teavitamine, teavituskampaania korraldamine ning anda teavet tekkinud jäätmete tagastamiskohtadest. Sellest tulenevalt, võttes arvesse Euroopa Komisjoni teatises toodud probleemi lahendamiseks rakendatavaid meetmeid, Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Eesti seisukohta eelpool mainitud Komisjoni teatisele ja senist praktikat tootjavastutuse valdkonnas, soovitab Keskkonnaministeerium rakendada ka ravimite kogumisel ja käitlemisel tootjavastutuse süsteemi loomist. Oleme omalt poolt valmis panustama ja kaasa aitama vastavasisulise regulatsiooni väljatöötamisel. Leiame, et kui ravimite esmased turule laskjad (maaletoojad või tootjad) panustaksid ka omalt poolt ravimitest tekkinud jäätmete käitlemise kulude 14 hüvitamisesse ning korraldaksid elanikkonnale teavituskampaaniad vanade ravimite tagasivõtmise osas, väheneks sellega kasutuselt kõrvaldatud ravimijäätmete sattumine keskkonda oluliselt. 1. Eelnõu punkt 28 – Keskkonnaministeerium ei saa Arvestatud. nõustuda ravimiseaduse § 35 lõike 1 muutmisega, Eelnõus ja seletuskirjas parandused tehtud. mille kohaselt käsitletakse kõiki kõlbmatuid Selgitame, et kõik tarbija poolt apteeki tagastatud ravimeid ohtlike jäätmetena jäätmeseaduse ravimijäätmed on sorteerimata ravimijäätmed, kuna tähenduses. need ei ole liigiti sorteeritud (nt toimeaine järgi, Kõik ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele või pakendi järgi jmt). Iga apteek või muu käitleja peab mille kõlblikkuse aeg on lõppenud või mille tavajäätmetena hävitamiseks hindama, kas tegemist kasutamine on Eestis keelustatud või mis mõnel on ohtliku jäätmega, või mitte. Kui on piisavalt muul põhjusel ei leia sihipärast kasutamist (edaspidi tõendeid, siis võib käsitleda mingit konkreetset kõlbmatud ravimid), tuleb turult kõrvaldada. Kõiki ravimit tavajäätmena. kõlbmatuid ravimeid käsitatakse ohtlike jäätmetena jäätmeseaduse tähenduses. Selgitame, et jäätmete liigitamine ohtlikeks või tavajäätmeteks toimub jäätmeseaduse ja selle alusel kehtestatud keskkonnaministri määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ alusel. Jäätmete liigitamine toimub etapiviisiliselt, alustades jäätmete tekkevaldkonnast ning jätkudes ohtlike ainete ja omaduste määramisega. Euroopa Komisjon on välja töötanud teatise jäätmete liigitamise tehnilise juhendi kohta (2018/C 124/01)2, milles antakse selgitusi ja juhiseid, mida ametiasutused ja jäätmekäitlejad saavad aluseks võtta, et tagada ühtne direktiivi 2008/98/EÜ rakendamine jäätmete liigitamisel. Keskkonnaministeerium on jäätmete liigitamisel lähtunud antud juhisest ning samuti kasutavad seda 15 jäätmekäitlejad, keskkonnajärelevalve ning keskkonnalubade väljastamisega seotud asutused. Jäätmete liigitamisel kehtib esmasena ettevaatusprintsiip. Selle kohaselt, kui jäätmete valdajal ei ole tõendeid, et jäätmed liigituvad tavajäätmeteks, peab need liigitama ohtlikeks jäätmeteks ning käitlema ka vastavalt sellele jäätmeliigile. Juhendi järgi kohaldatakse jäätmete hindamist ja liigitamist iga jäätmetekitaja tekitatud eristatava jäätmevoo suhtes. Kui tegemist on rohkem kui ühe jäätmeliigiga, tuleb neid eraldi hinnata. Ohtlike jäätmete käitlemise suhtes kehtivad tavajäätmetega võrreldes rangemad tingimused, eelkõige kohustus esitada tõendeid jäätmete jälgimise kohta (jäätmete raamdirektiivi artikkel 17), segamise keeld (jäätmete raamdirektiivi artikkel 18), ning konkreetsed nõuded jäätmete pakendamisele ja märgistamisele (jäätmete raamdirektiivi artikkel 19). Samas, kui jäätmevaldajal on kindlad tõendid selle kohta, et nimetatud jäätmed ei sisalda ohtlikke aineid või puuduvad neil ohtlikud omadused, liigitatakse jäätmed tavajäätmeteks. Sellele järeldusele on jõudnud ka Euroopa Kohus oma 28. märtsi 2019 aasta otsuses C‑ 489/173. Euroopa jäätmenimistu on kehtestatud komisjoni otsusega 2000/532/EÜ. Jäätmenimistu on peamine dokument, mille alusel jäätmeid liigitatakse. ELi otsusena on jäätmenimistu liikmesriikide jaoks tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav. Jäätmenimistus on 20 jaotist (kahekohalised koodid). Konkreetne kirje määratakse jäätmenimistu 16 kasutamise korra alusel. Kõnealuse korraga kehtestatakse jaotiste ülimuslikkuse järjekord. Jäätmeid, mida on võimalik määratleda tärniga (*) tähistatud kirjega, loetakse ilma igasuguse edasise hindamiseta ohtlikeks ning need jäätmed ei saa kuuluda tavajäätmete alla. Kõikide muude kirjetega määratletud jäätmeid käsitatakse tavajäätmetena. Ravimijäätmete kirjeldamiseks kasutatakse järgmisi jäätmekoode: 18 01 09 Ravimid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 18 01 08*, 18 01 95*, 18 01 96*, 18 01 97* ja 18 01 98* 18 01 08* Tsütotoksilised ja tsütostaatilised ravimid 18 01 95* Antibiootikumid 18 01 96* Psühhotroopse ja narkootilise toimega ravimid 18 01 97* Muid ohtlikke toimeaineid sisaldavad ravimid 18 01 98* Sortimata ravimikogumid Seega on ravimijäätmeid võimalik liigitada nii ohtlikeks jäätmeteks kui ka tavajäätmeteks ning sellest tulenevalt tohib jäätmevaldaja need liigitada tavajäätmeteks, kui tal on olemas piisavad tõendid, et jäätmeid ei liigitu ohtlikeks jäätmeteks. Palume seaduse eelnõu ja seletuskirja täiendada selliselt, et jäätmete liigitamine toimuks kooskõlas komisjoni otsusega 2000/532/EÜ ning eelpool viidatud keskkonnaministri määrusega nr 70. 2. Eelnõus ja seletuskirjas on viidatud Arvestatud. keskkonnakaitseloale, jäätmeloale ning ka ohtlike Eelnõus ja seletuskirjas parandus tehtud. 17 jäätmete käitluslitsentsile. Keskkonnaministeerium on välja töötanud ja saatnud eelnõude infosüsteemi keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus eelnõu. Nimetatud eelnõuga loobutakse ohtlike jäätmete käitluslitsentsist kui tegevusloast ning ühtlustatakse lubade ja registreeringutega seonduvat. Muudatuste kohaselt on keskkonnakaitseluba ühine nimetaja senisele kolmele dokumendile – keskkonnakompleksluba, jäätmeluba ja jäätmete registreerimistõend. Keskkonnaluba on jäätmeluba. Ohtlike jäätmete käitlemiseks on vajalik kas keskkonnakompleksluba või jäätmeluba. Ravimiseaduse eelnõu punktis 28, millega muudetakse ja sõnastatakse paragrahv 35 lõige 3, viitab keskkonnakaitseluba ja jäätmeluba omavale isikule. Kuna keskkonnakaitseloa üks liik on ka jäätmeluba, siis ei ole eelnõu punktis 28 vajalik eraldi jäätmeluba välja tuua. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada lõige 3 järgmiselt: (3) Kõlbmatuid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid tuleb säilitada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses kehtestatud tingimustel ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba omavale isikule hävitamiseks üleandmise hetkeni. Sellest tulenevalt palume muuta ka seletuskirja. 3. Eelnõu punkt 28 – muudetakse seaduse § 35 lõiget Arvestatud. 4, mis sätestab, et kõlbmatute tsütostaatilise või Seletuskirjas täpsustus tehtud. tsütotoksilise toimega ravimite kogumiseks või transportimiseks kasutatav pakend märgistatakse 18 täiendavalt vastavasisulise selgelt eristatava hoiatusega. Märgime, et jäätmeseaduse § 62 lõike 3 alusel on kehtestatud keskkonnaministri määrus nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas tsütostaatilise või tsütotoksilise toimega ravimite transportimisel kasutatav märgistus peab lähtuma nimetatud määruse nõuetest või on kehtestatud eraldi märgistamise nõuded tsütostaatilise või tsütotoksilise toimega ravimitele. Juhul, kui tsütostaatilise või tsütotoksilise toimega ravimite pakendamisel ja transportimisel kohalduvad määruse nr 39 nõuded, palume viidata sellele ka seletuskirjas. 4. Eelnõu punkt 28 – muudetakse seaduse § 36 lõiget Arvestatud. 2, mis sätestab, et kõlbmatud ravimid tuleb Ravimijäätmete liigituse osas eelnõu ja seletuskirja hävitamiseks üle anda jäätmeseaduse alusel korrigeeritud. õigustatud isikule jäätmeseaduse §-s 64 sätestatud Nimekiri, kui ravimite arvestuse dokument, peab ohtlike jäätmete saatekirjaga, millele on lisatud apteegis ja hulgimüügiettevõttes olema ja hävitamiseks üleantavate ravimite nimekiri. kokkuviidav jäätmekäitlejale üleantava Jäätmeseaduse § 64 lõike 2 kohaselt koostatakse saatekirjaga. Kui jäätmekäitleja nimekirja ei soovi, ohtlike jäätmete saatekiri digitaaldokumendina siis võib nimekiri jääda vaid apteeki, st ei ole kahte ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogus. Eelnõust eksemplari vaja. Nimekirja ei ole võimalik ega seletuskirjast ei selgu, kas üleantavate ravimite saatekirjale lisada, küll aga saab sinna märkida nimekiri lisatakse digitaalsena saatekirjade andmed mahakandmisakti või muu dokumendi andmekogusse saatekirja juurde või on nimekirja kohta, mille alusel ravimid apteegis hävitamisele näol tegemist eraldiseisva dokumendina, mis antakse suunati. kaasa ohtlike jäätmeid vedavale isikule või saadetakse jäätmekäitlejale. Samuti, arvestades asjaolu, et kõiki ravimeid ei saa automaatselt liigitada ohtlikeks jäätmeteks (vt 19 käesoleva kirja p 1), siis antud regulatsiooniga on lahendamata jäetud kõlbmatute ravimite, mis ei liigitu ohtlikeks jäätmeteks üleandmise dokumenteerimine. 5. Eelnõu punkt 28 – muudetava seaduse § 36 Arvestatud. lõikest 3 palume välja jätta saatekirja säilitamise Eelnõu ja seletuskirja korrigeeritud. kohustus, sest saatekirjad on infosüsteemist kättesaadavad. 6. Eelnõu punkt 28 – muudetakse seaduse § 37 lõiget Arvestatud. 1. Teeme ettepaneku asendada sõnad „hävitamisele Eelnõus ja seletuskirjas parandus tehtud. suunama“ sõnadega „jäätmekäitlusesse suunama“. Jäätmeseaduses ei kasutata sõna „hävitama“, mistõttu oleks selline sõnastus uus ja võib tekitada segadust. 7. Eelnõu punkt 28 – muudetakse seaduse § 37 lõiget Arvestatud. 2, mille kohaselt võib apteegi müügisaalis Seletuskirjas muudatusettepanekut täpsemalt kõlbmatute ravimite kogumiseks kasutada selgitatud. kogumismahutit, mis välistab kõrvalistel isikutel võimaluse kogumismahutisse pandud kõlbmatuid ravimeid sealt saada. Keskkonnaministeerium palub täpsustada, kas kogumismahuti kasutamine on kohustuslik või vabatahtlik. Eelnõu praeguse sõnastuse kohaselt on viidatud kogumismahuti kasutamine vabatahtlik. 8. Samuti juhime tähelepanu, et kõlbmatute ravimite Selgitame. ravimiseaduses käitlemisnõuete (eelnõu § 35 lõiked Ravimite käitlemisnõuete rikkumise eest on 2, 3 ja 4 ning § 37) rikkumise korral tuleks selgemalt vastutus reguleeritud RavS §-ga 104 ning vastav välja tuua, kas nende käitlemisnõuete rikkumise väärtegude kohtuväline menetleja on Ravimiamet, tuvastamisel tekib vastutus ravimiseaduse alusel mistõttu täiendavat väärteokoosseisu ei ole vaja ning rikkumist menetleb Ravimiamet ehk tuleks luua 20 vastav väärteokoosseis, või tuleks neid rikkumisi sätestada. Ravimite käitlemisemõiste hõlmab ka käsitleda jäätmeseaduse rikkumisena ning rikkumist ravimite turult kõrvaldamist. menetleb Keskkonnainspektsioon. RavS-is sätestatud nõuded on ravimite käitlemise nõuded ja käitlemisnõude rikkumistega tegeleb Ravimiamet. Kui aga jäätmete üleandja rikub jäätmekäitlusnõudeid, siis rikkumiste menetlus ei kuulu Ravimiameti järelevalve alla. Ravimiamet Eelnõu § 1 punkt 19 (§ 22 muudatus) § 22 lõikest 1 Selgitame. on välja jäänud täpsustus taotluse esitamise viisi Haldusmenetluses ei saa kitsalt piiritleda, kuidas kohta, seetõttu tuleb esimese lause lõppu lisada toimub taotluste esitamine. Seaduse tasandil ei ole „elektrooniliselt selleks ette nähtud veebikeskkonna asjakohane piiritleda, et taotluse esitamine toimub kaudu“. Seletuskirja kohaselt on täpsustus vajalik, ainult elektrooniliselt Ravimiameti kliendiportaali kuna §-s 22 muudetakse eriloa taotlemise korda ning kaudu, sest alati on isikul/ettevõttel õigus see esitada lõikes 1 on vaja täpsustavalt välja tuua taotluse ka paberkandjal. esitamise kord. Taotlused tuleb esitada elektrooniliselt selleks ettenähtud veebikeskkonna kaudu. Viidatud täpsustus on kooskõlas haldusmenetluse elektroonilise menetluse regulatsiooniga ja sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“ § 4 lõikega 9. Valdav osa taotlustest esitatakse tänaseks elektrooniliselt, see võimaldab nende oluliselt kiiremat lahendamist ning tagab sellega patsiendi jaoks kiirema ravimi kättesaadavuse. Samuti kaob taotluste elektroonilise esitamisega vajadus andmeid korduvalt sisestada, mis omakorda vähendab sisestamisel tekkida võivate vigade tõenäosust. 21 Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 28 Arvestatud. „Ravimi müügiloa taotluse liigid ja vorminõuded, Rakendusaktide eelnõu kavandis muudatus tehtud. täiendava dokumentatsiooni loetelu, täiendavale dokumentatsioonile esitatavad nõuded, taotluse erialase hindamise tasu suurus taotluse eri liikide kaupa ning tasu arvestamise ja tasumise kord“ muutmine Määruse § 5 lg 3 punktis 8 esineb trükiviga. Lause „200 eurot sama müügiloa hoidja ja sama toimeainet sisaldava ravimi iga järgneva ravimvormi ja tugevusega müügiloa uuendamise eest“ esimene „ja“ on üleliigne. Õige lõplik sõnastus on „200 eurot sama müügiloa hoidja sama toimeainet sisaldava ravimi iga järgneva ravimvormi ja tugevusega müügiloa uuendamise eest“. Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 18 Arvestatud. „Ravimi teisese müügiloa taotlemiseks esitatavate Rakendusaktide eelnõu kavandis muudatus tehtud. dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise tingimused ja kord“ muutmine Ebaõige on määruse § 2 lg 1 punkti 3 kehtetuks tunnistamine. Punkti sõnastust tuleb muuta osas, mis puudutab müügiloa taotlemisel ravimi näidise ja infolehtede esitamist. Müügiloa taotlemisel on oluline hinnata originaalpakendit ning kavandatavat pakendit Eesti turu jaoks, kuid selleks ei ole vajalik ravimi näidise esitamine, vaid piisab ravimi pakendi kavanditest. Samuti on vajalik teisese müügiloa taotlemisel esitada koopia pakendi infolehest. Kuna iga päritolumaa kohta tuleb esitada eraldi taotlus, ei saa olla ühel taotlusel rohkem infolehti ning punkti sõnastus vajab ka sellel osas korrigeerimist. Kuivõrd kõik teisest müügiluba taotlevad ravimid kuuluvad 22 ümberpakendamisele, tuleb ümberpakendatud toote näidis esitada alles pärast müügiloa saamist ning enne turustamist vastavalt sotsiaalministri 18.02.2005 määruse nr 29 § 2 lõikele 3. Määruse § 2 lg 1 p 3 õige lõplik sõnastus on: „3) koopia paralleelselt sisseveetava ravimi päritolumaa pakendi infolehest ning kui toode kuulub ümberpakendamisele uude sise- või välispakendisse, pildid originaalpakendist ning uuest pakendist“. Sotsiaalministri … 2020. a. määrus nr … Arvestatud. Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo Rakendusaktide eelnõu kavandis muudatus tehtud. ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu Määruse § 1 p 4 sõnastusest on ekslikult välja jäänud erialaorganisatsioonide võimalus müügiloata ravimite turustamise taotlemiseks. Kehtiv ravimiseadus lubab müügiloata ravimite turustamiseks taotlusi esitada lisaks arstidele ja veterinaararstidele ka nende erialaorganisatsioonidel ning selles osas ei ole muutuseid kavandatud ravimiseaduses ja selle allaktis. Määruse § 1 p 4 lõplik õige sõnastus on: „4) arsti või veterinaararsti või nende erialaorganisatsiooni esitatava müügiloata ravimi turustamise loataotluse andmed ja esitamise tingimused ja kord“. Sotsiaalministri 17.02.2005 määrus „Ravimite Arvestatud. hulgimüügi tingimused ja kord“ muutmine Määruse Rakendusaktide eelnõu kavandis muudatus tehtud. § 6 lg 6 tuleb kehtetuks tunnistada põhjusel, et viidatud säte viiakse üle ravimiseadusesse. Tegemist on normitehnilise muudatusega. Eelnõu § 1 punkti 23 31 kohaselt täiendatakse ravimiseaduse paragrahvi 44 lõiget 1 punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) tagama sama toimeainega ravimite turustamisel eelisjärjekorras soodsaimate käsimüügiravimite ning nende ravimite hankimise ja kättesaadavuse, mille kohta on ravikindlustuse seaduse alusel sõlmitud hinnakokkulepe, välja arvatud ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja, kes turustab ainult ühe müügiloa hoidja ravimeid;“. Paragrahvi 44 lõike 1 täiendamine punktiga 51 on seotud eesmärgiga tagada apteekidele ja teistele ravimite hulgiostuõigusega isikutele selliste ravimite parem kättesaadavus, mille kohta on Eesti Haigekassa ja ravimi müügiloa hoidja sõlminud ravikindlustuse seaduse alusel hinnakokkuleppe. Eeltoodust tulenevalt puudub põhjendatud vajadus samasisulise sätte järele määruses ning määruse § 6 lg 6 tuleb kehtetuks tunnistada. Ettepanek ravimitega reisimise dokumentide Arvestatud. väljastamise korralduse muutmiseks Ravimiamet teeb sotsiaalministri 11.10.2005. a määruse nr 105 „Ravimiameti põhimäärus“ § 7 p 10 alusel ettepaneku (1) muuta Schengeni tunnistuse väljastamise ja vastava nõustamise korraldust, viia see patsiendile lähemale ning muuta seeläbi teenus oluliselt paremini kättesaadavaks; (2) narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite puhul asendada Ravimiameti eriloa nõue 30-päevase ravivajadusega ning retseptiandmete väljaprindiga patsiendiportaalist, ja (3) muude retseptiravimite 24 puhul asendada koguselised piirangud ravivajaduse ja retseptiandmete väljaprindiga. Ettepaneku visiooni kohaselt saab patsient edaspidi ravimitega reisimiseks vajaliku nõustamise ja NP aineid sisaldavate ravimite puhul Schengeni tunnistuse kätte apteegist koos ravimi ostuga või peale ravimi väljastamist patsiendile sobivaimast apteegist kogu apteegi lahtioleku ajal. Schengeni välistes riikides reisimiseks NP ja muude ravimite korral kaotatakse isiklikuks tarbeks kaasavõetavate ravimite koguselised piirmäärad ja asendatakse need retseptiravimite (sh narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite) puhul retseptiandmete väljaprindiga nt Patsiendiportaalist. Visioonis pakutud lahendus lihtsustab patsiendi jaoks märkimisväärselt ravimitega reisimist, kuid tagab samas piiriületusel järelevalvevõimalused ega põhjusta ohtu rahvatervisele (ravimeid ei võeta piiriületusel ära, ravi järjepidevus ei katke ning tervis ei satu ohtu). Ettepanekud muudavad ravimitega reisimiseks vajalike dokumentide teenuse patsiendi jaoks kiiremaks, mugavaks ja senisest oluliselt paremini kättesaadavaks, andes samas Ravimiametile lisaressurssi rahvatervise kaitse eesmärkide täitmiseks. Teenus muutub sisulisemaks ja komplekssemaks – proviisoril on võimalik teha täiendavat reisinõustamist. Väheneb bürokraatia - eriloa ja menetluse asemel saab olema retseptiandmete väljaprint. 25 1. Ettepanek ravimitega reisimiseks vajalike lubade korralduse muutmiseks Ravimiamet teeb ettepaneku viia ravimitega reisimiseks vajalik nõustamine ja narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite puhul Schengeni tunnistuse väljastamine patsientidele lähemale ja muuta paremini kättesaadavaks. Ettepanek on viia teenus apteekidesse. Kui praegu väljastab Schengeni tunnistusi ainult Ravimiamet Tartus ja üksnes tööpäevadel kella 8.30st-16.30ni, siis visiooni kohaselt hakkavad patsiendid Schengeni tunnistusi saama ligikaudu 500 apteegist üle Eesti, sh õhtusel ajal ja nädalavahetusel, Tallinnas ja Tartus ka ööpäevaringselt. Schengeni välistes riikides reisimiseks narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite puhul asendada Ravimiameti eriloa nõue (on praegu nõutav kui kaasa võetakse enam kui 30-ühikut või 25ml ravimit) 30-päevase ravivajadusega ning retseptiandmete väljaprindiga patsiendiportaalist, ja (3) muude retseptiravimite puhul asendada koguselised piirangud ravivajaduse ja väljakirjutatud retseptiga (st eriloa asemel tõendiks retseptiandmete väljaprint). Käsimüügiravimite puhul lähtutakse samuti ravivajadusest (vajadusel inimene ise põhjendab kaasavõetavat kogust, arvestades reisi kestust ja maksimaalset lubatud annust). Rahvusvaheliselt loetakse piisavaks reisile võetavaks/reisilt toodavaks koguseks 30-päevasele ravivajadusele vastavat kogust. 26 Kirjeldatud visiooni kohaselt muutub ravimitega reisimise nõustamine patsientidele laiemalt kättesaadavaks, ravimitega reisimine lihtsamaks ja Schengeni tunnistuse saamine oluliselt paremini ja kiiremini kättesaadavaks. Lisaks korreleerib muudatus ravivajaduse ja väljakirjutatud retseptidega. 1.1 Schengeni tunnistuste väljastamine ettepaneku visiooni kohaselt 1.1.1 Schengeni tunnistuse väljastamise kohustusest apteekidele Ravimitega nõustamise ja Schengeni tunnistuse väljastamise viimisel patsiendile lähemale lähtutakse sündmuspõhise teenuse loomise põhimõttest, kuna ravimeid väljastab apteek ja ravimitega reisimise alase teabe andmine ja vajadusel tunnistuse väljastamine apteegist on patsiendile igapäevaselt oluliselt lähemal kui suhtlemine Ravimiametiga. Visiooni kohaselt paraneb nii nõustamise kui loa väljastamise teenuse kättesaadavus. Praegu on teenus koondunud üksnes Ravimiametisse, kus seejuures sisulist ja kompleksset reisinõustamist ei tehta, vaid teenus piirdub loa vajaduse hindamise ja väljastamisega. Visiooni kohaselt oleks teenus jaotatud üldapteekide vahel üle Eesti - teenus ei oleks ühe asutuse ega ettevõttekeskne - võimaldades seeläbi asjakohast nõustamist juba ravimi soetamisel. Käesoleva aasta 5. veebruari seisuga oli Eestis 492 tegevusluba omavat üldapteeki, mis maakonniti jagunesid järgnevalt: Tallinn ja Harjumaa 182, Tartu 27 ja Tartumaa 69, Narva ja Ida-Virumaa 49, Pärnumaa 37, Lääne-Virumaa 30, Viljandimaa 19, Saaremaa 12, Valgamaa 13, Jõgevamaa 15, Järvamaa 13, Põlvamaa 14, Raplamaa 12, Võrumaa 13, Läänemaa 9, Hiiumaa 5. Seega on võimalik saavutada ravimitega reisimisel patsiendi teavitamine ja Schengeni tunnistuse väljastamine juba apteegiteenuse osutamise käigus. Seejuures tuleb tähelepanu juhtida, et apteegiteenus on elanikele hästi kättesaadav, kuna 99 protsendil Eesti elanikest on apteek 15 minuti autosõidutee kaugusel. Enamik apteeke on avatud igapäevaselt, sageli ka hilistel õhtutundidel ja nädalavahetusel. Lisaks on ööpäevaringselt avatud kaks apteeki Tallinnas ning üks Tartus. Eesti Apteekrite Liit on juba 2016. aastal välja pakkunud, et reisimeditsiin võiks olla eraldi apteegiteenuse liik, mille raames saab patsientidele soovitada sobivat käsimüügiravimite komplekti, anda vaktsineerimissoovitusi jm.1 Reisimeditsiini teenuse üks osa võiks olla ka ravimitega reisimise alane nõustamine ja Schengeni tunnistuste väljastamine. Potentsiaalse lisakohustuse katteallikana võib kaaluda Schengeni tunnistuse väljastamise eest tasu kehtestamist. Näiteks Soomes, Rootsis ja Norras väljastavad Schengeni tunnistusi apteegid ning tunnistuse väljastamise eest on ette nähtud teenustasu vahemikus 7-10 eurot. 1.1.2 Schengeni tunnistuste väljastamise protsess ettepaneku visiooni kohaselt - Ravim on varem välja ostetud 28 Visiooni kohaselt arendatakse Patsiendiportaali selliselt, et luuakse võimalus kontrollida ravimitega reisimise loa vajadust (algoritm pakub, kas patsient vajab Schengeni tunnistust ) ning täita ja salvestada taotlus (st eeltäidetud tunnistus). Seejuures saab enamuse kohustuslikest andmetest taotlusele kuvada rahvastikuregistri, isikut tõendavate dokumentide ning patsiendiportaali andmete vahendusel. Patsiendil tuleb väljaostetud ravimite seast valida ravim, reisi jooksul läbitavad riigid ja reisi kestus. Süsteem genereerib eeltäidetud Schengeni tunnistuse, mida saab välja printida ja apteeki kaasa võtta või salvestada. Schengeni tunnistuse saamiseks pöördub patsient üldapteeki, kus kontrollitakse retseptikeskusest retseptide ja eeltäidetud tunnistusel vajalike andmete olemasolu, Schengeni tunnistuse vajadust (läbitavaid riike) ning väljastatakse apteegi pitseri ja väljastaja omakäelise allkirjaga Schengeni tunnistus. - Ravim on välja ostmata Ravimi väljaostmisel avaldab patsient soovi saada Schengeni tunnistus, milleks leitakse retseptikeskusest vajalikud retseptid ning patsient nimetab reisi jooksul läbitavad riigid. Schengeni tunnistus väljastatakse paberkandjal koos apteegi pitseri ja väljastaja omakäelise allkirjaga. 1.2 Ravimitega reisimise loa asendamine retsepti koopiaga Narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimitega Schengeni õigusruumi mittekuuluvatesse riikidesse reisimiseks ei ole sätestatud rahvusvahelisi 29 nõudeid ning igal riigil on teatav otsustusruum valdkonna reguleerimiseks. Rahvusvahelised konventsioonid ja suunised annavad selles osas soovitusliku iseloomuga juhiseid. ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsiooni artikli 4 kohaselt võivad pooled psühhotroopsete ainete osas lubada ühelt maalt teisele reisivatel isikutel kaasa võtta väikese koguse preparaate isiklikuks kasutamiseks, seejuures on igal konventsiooniosalisel õigus kontrollida, kas preparaadid on saadud seaduslikul teel. ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo2 (UNODC), Rahvusvahelise Narkootikumide Kontrollinõukogu (INCB) ja Maailma Terviseorganisatsiooni koostöös valminud suunised siseriiklike eeskirjade kehtestamiseks ravi vajavate reisijate kohta rahvusvaheliselt kontrollitud ainetega reisimiseks3 selgitab punktis 16, et ravimi retsept on peamiseks dokumendiks, mis kinnitab kontrollivale ametiasutusele reisija õigust omada isiklikuks tarbeks ravimeid, mis sisaldavad rahvusvaheliselt kontrollitud aineid. Suunise punkti 17 kohaselt peab ravimi retsept olema väljastatud lähteriigi patsiendi raviarsti poolt, see peab sisaldama patsiendi nime, ravimi nimetust, annustamisskeemi ning väljakirjutatud kogust. Suunise punkti 23 kohaselt on piisavaks reisile kaasavõetavaks koguseks 30- päevane ravikogus ning ravi jätkamiseks peab reisijal olema võimalik pöörduda sihtkohas arsti poole. 30 Seega asendatakse ettepaneku visiooni kohaselt isiklikuks tarbimiseks kaasavõetavatele ravimite koguselised piirmäärad 30-päevaseks ravivajaduseks kuluva kogusega ja senine Ravimiameti väljastatava eriloa kohustus asendub retseptiandmete väljaprindiga. Muude retseptiravimite puhul piisab ravivajaduse ja seaduslikust ahelast hankimise tõendamiseks samuti retseptiandmete väljaprindist. Retsepti saab patsient ise välja trükkida Patsiendiportaalist eesti- või inglise keeles või küsida enne ravimi väljaostu apteekrilt digiretsepti koopiat. Mobiil-ID olemasolul on Patsiendiportaali sisenedes võimalik retsepti näidata ka nutiseadmest. Käsimüügiravimite puhul loetakse piisavaks ravimivajaduseks 30-päevast kogust. 1.3 Kokkuvõtteks EL-s on ravimitega reisimise lubade väljastamine korraldatud erinevalt: Schengeni tunnistusi kui erinevaid ravimitega reisimise lubasid väljastavad ravimiametid, ministeeriumid, järelevalveasutused kui arstid ja apteegid, st pädevaks asutuseks ei pea olema riigiasutus. Schengeni välistesse riikidesse ning muude ravimitega reisimiseks on riigiti reeglid erinevad, kuid ELs on piisavaks ravimi seaduslikkust tõendavaks dokumendiks üldjuhul ravimi retsept ning käsimüügiravimite korral vajadusel patsiendi selgitus isiklikuks tarbimiseks vajaliku koguse kohta, lähtudes patsiendi reisi pikkust ja asjaolu, et piisavaks reisile kaasavõetavaks koguseks on 30- päevane ravikogus. 31 Ravimiameti esitatud ettepanekud muudavad ravimitega reisimiseks vajalike dokumentide (Schengeni tunnistuse ja eriloa asendamise retsepti koopiaga) patsiendile oluliselt paremini ja kiiremini kättesaadavaks, paindlikumaks ja mugavamaks ning eriloa kaotamisega ravimitega reisimise lihtsamaks. Ravimitega reisimiseks vajaliku nõustamise ja Schengeni tunnistuse saab patsient edaspidi sobivaimast või lähimast apteegist selle lahtiolekuaegadel ning väljaspool Schengeni õigusruumi reisides saab patsient ka ise nõutava loa printida või põhjendada piiriületusel isiklikuks tarbimiseks vajaminevat käsimüügiravimite kogust, arvestades reisi kestust. Schengeni tunnistuse ja senise Ravimiameti eriloa väljastamine on eelkõige tehnilist laadi tegevus, mille arvelt oleks Ravimiametil võimalik suunata enam ressurssi põhiülesannete täitmisele, sh ravimiohutuse ja ravimivaldkonna järelevalvele rahva tervise kaitse eesmärgil. Visiooni rakendamiseks vajalikud muudatused - IT-arendused: o Visiooni rakendamise eelduseks on proviisorite ja farmatseutide retseptikeskusele juurdepääsetavate andmeväljade ulatuse laiendamine selliselt, et nähtavad oleksid kõik patsiendile välja kirjutatud ning väljastatud ravimid. Nimetatud arendus on seoses e-ravimilehega juba väljatöötamisel. o Patsiendiportaali arendused, et patsient ise saaks luua Schengeni tunnistuse, millele võtta apteegist kinnitus (võib valmida hilisemas 32 järgus). Võimalik, et on vaja ka apteekide infosüsteemide arendusi. Õigusaktid: - Ravimiseadus §25 lg 4 - Sotsiaalministri määrus nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“ § 8. - Muudatustest tuleb teavitada Rahvusvahelist Narkootikumide Kontrolli Komiteed. Mõju huvipooltele ja nende kaasatus: Taotletavad muudatused puudutavad huvipooltena eelkõige apteeke. Muudatusettepanekut on eelnevalt arutatud Eesti Apteekide Ühendusega, Eesti Proviisorite Koja ja Eesti Apteekrite Liiduga, kes kõik on muudatustega nõustunud. Patsientide jaoks muutub teenus mugavamaks, kiiremaks ja paremini kättesaadavaks. Ettepanek eelnõu täiendamiseks ravimikäitlejate Arvestatud. andmebaasi (RKAB) arendusega seoses Ravimiamet kasutab erinevat liiki tegevuslubade menetlemiseks ja ettevõtete järelevalveks tegevuslubade registri rakendust. Lähteainete käitlejate tegevuslubade ja registreeringute teenust register veel ei toeta ning seetõttu, kuigi tegemist on sama menetluse ja järelevalve protseduuridega, on lähteainetega seotud teave salvestatud Ravimiameti failiserveri erinevates kaustades. 2019. a lõpuks planeeritud tegevuslubade registri arendus loob võimaluse lisada registrisse ka lähteainete käitlejatega seotud dokumendid ja 33 menetlusinfo, seega on võimalik ühtlustada Ravimiameti menetlusprotsesse, kasutada standardseid dokumendimalle ja koostada ühiseid inspektsiooniplaane. Sisuliselt on tegemist Ravimiameti menetlustega seotud info säilitamise kohta ja vormi puudutava muudatusega, millega lisatakse Ravimiameti tegevuslubade registrisse andmevälju ja täiendatakse rippmenüüsid uute liikide või tingimustega. Arenduse lähteülesanne sai heakskiidu SoM tervisevaldkonna 2019. a I kvartali IT plaani ülevaate käigus. Oluline erinevus, pärast tegevuslubade registri arendust, puudutab andmete avalikustamist. Kõikide teiste Ravimiameti luba omavate ettevõtete andmed on kättesaadavad läbi tegevuslubade registri avaliku osa veebis ja x-teel, lähteainete käitlejate info ei ole avalikult kättesaadav ning seda kasutatakse vaid asutuse siseselt. Sisseviidavad muudatused ravimiseaduses käitlejate suhtes mõju ei avalda. Tehtavad arendused on Ravimiameti enda sisetöö harmoniseerimiseks. Eelnevat arvestades on ravimiseadusesse vajalik sisse viia järgmised muudatused: 1) RavS § 39 lõiget 2 täiendatakse järgnevas sõnastuses: „Tegevuslubade registri eesmärk on pidada arvestust ravimite käitlemise ja vahendamise, narkootikumide lähteainete käitlemise ning rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise tegevuslubade omajate ja nende erialase tegevuse üle, samuti ravimite käitlemise ja vahendamise, 34 narkootikumide lähteainete käitlemise ning rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemisega seotud järelevalve tegemise üle, eesmärgiga saada andmeid ravimipoliitika ning rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise poliitika juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning apteegiteenuse osutamise statistika tegemiseks“; 2) paragrahvi 39 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7: „7) narkootikumide lähteainete käitlemise registreeringute ning lubade andmeid;“ 3) paragrahvi 39 lõiget 3 täiendatakse punktiga 8: „8) narkootikumide lähteainete käitlejate üle riikliku järelevalve tegemise käigus kogutud andmeid“. 4) paragrahvi 39 lõiget 4 täiendatakse järgnevas sõnastuses: „(4) Registrile andmete esitamise kohustus on ravimite käitlemise ja vahendamise ning rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise tegevusloa taotlejal, eelnimetatud tegevusloa omajal ning Ravimiametil. Andmete esitamise kohustus on narkootikumide lähteainete registreeringu ja loa taotlejal ning omajal. 5) paragrahvi 39 lõiget 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Tegevuslubade registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi, välja arvatud narkootikumide lähteainete käitlemisega seotud teabe osas.“. Ettepanek ravimite menetluste andmekogule Selgitame. SamTrack õigusliku aluse loomiseks vajalike Sisemise andmekogu korral ei ole tingimuslik see, muudatuste lisamiseks et see oleks loodud seaduse alusel. Uue arenduse 35 Seoses planeeritava ravimite andmekogu puhul peab eelnema arhitektuuriline ja analüütiline SamTrack`i uue versiooni arendusega on vajalik pool enne, kui väljatöötatud lahendus õigusakti SamTrack`i õigusliku aluse kehtestamine ja kirjutada. Seetõttu ei pea me mõistlikuks reguleerida põhimääruse loomine. Olemasolev SamTrack I on olukorda, mis ei ole isegi veel arendusse jõudnud. registreeritud Ravimiameti peadirektori käskkirja Just viimase tõttu, sõltub suuresti see, millisel kujul alusel. SamTrack II arenduse ja registreerimise see õigusruumi jõuab. Nii võib tulemus näiteks üheks tingimuseks on andmekogu põhimääruse realiseeruda kujul, et tegemist on alamregistriga olemasolu, milleks tuleb ravimiseadusesse lisada mõne olemasoleva registri juures. Samuti võib vajalik volitusnorm. SamTrack`i andmekogu olukord realiseeruda nii, et täiendatakse loomisega seoses kavandatakse x-tee teenused olemasolevate registrite eesmärki, andmekoosseise kasutusele võtta ning selle eelduseks on andmekogu ning tagatakse nendevaheline andmevahetus. RIHAs registreerimine. Seetõttu ei ole otstarbekas kehtestada õigusaktis Lähtuvalt SoM IKT strateegiast on ravimiameti juba ette ära selle olemuslik lahendus. Vastavale infosüsteemi SamTrack arendus 2019 aastal muudatusettepanekule peab seega eelnema kulude prioriteetsete arenduste hulgas, mille tarvis on mõjuhinnang ning lahenduse otstarbekuse analüüs. TEHIK koostöös Ravimiametiga esitanud taotluse Struktuurfondi rahastuse saamiseks. Taotlus on hetkel hindamisel ja loodame saada otsuse lähinädalatel. Kui otsus on positiivne, alustatakse arendusega 2020 aasta alguses. Arendus peaks valmima juulis 2021. Sisseviidavad muudatused ravimiseaduses käitlejate suhtes mõju ei avalda. Tehtavad arendused on Ravimiameti enda sisetöö harmoniseerimiseks ning nende eesmärgiks on muuhulgas andmevahetuse lihtsustamine seotud andmekogudega. Seetõttu teeb Ravimiamet ettepaneku lisada ravimiseadusesse paragrahv 791 „Ravimite andmekogu“: „§ 791. Ravimite andmekogu 36 (1) Ravimite andmekogus töödeldakse ravimi ohutuse ja kvaliteedi-, ravimite hulgimüügi statistika ning ravimite sisse- ja väljaveo andmeid, mida kasutatakse Ravimiametis ravimitega seotud tegevuste toetuseks. (2) Andmekogu ametlik nimetus on ”SamTrack“ (3) Ravimite andmekogu asutab ning selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded; 2) andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed, kui andmeid saadakse teistest andmekogudest; 5) muud korraldusküsimused. (4) Ravimite andmekogus töödeldakse 1) ravimi müügiloa andmeid, sh muutusi ja uuendusi; 2) eriluba nõudvate kaupade sisse- ja väljaveo andmeid; 3) müügiloata ravimite andmeid; 4) ravimi hulgimüügi aruandeid ja ravimite kasutamise statistika andmeid; 5) ravimi tarneraskuse menetluse andmed; 6) ravimite ohutusega seotuid andmed. (5) Ravimite andmekogu andmeid säilitatakse tähtajatult. (6) Ravimite andmekogu vastutav töötleja on Ravimiamet 37 (7) Ravimi andmekogu andmed on konfidentsiaalsed, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ning andmed milliseid edastatakse x-tee teenuse vahendusel ravimiregistrile, retseptikeskusele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.“ Konkurentsiamet Konkurentsiamet esitab oma seisukoha muudatuse Arvestatud. osas, millega antaks haiglaapteekidele õigus riiki Täname ettepaneku toetamise eest. sisse vedada müügiloata ravimeid ravimiseaduse Eelnõus ja seletuskirjas laiendatud haiglaapteekide (RavS) § 30 lõikes 4 sätestatud ülesannete täitmiseks sisseveoõigust kõigile ravimitele. (eelnõu § 1 p 9). Haiglaapteekidele ravimite sisseveoõiguse andmiseks (käitlemisõiguse laiendamiseks) on varemgi mõtteid vahetatud ja eelnõusid koostatud. Konkurentsiameti seisukoht on selliseid muudatusi toetav, arvestades mh järgmisi kaalutlusi: - Eestis on ravimite hulgimüügi alal konkurentsiolukord teadaolevalt halb, kuna turg on kontsentreerunud väikese arvu ettevõtjate kätte. Vaatamata 01.04.2020 jõustuvale üldapteegi ja ravimite hulgimüüja integratsiooni keelule ei ole suure tõenäosusega oodata ravimite hulgituru elavnemist ega suurte hulgimüüjate turujõu vähenemist. Konkurentsiolukorra parandamise asemel võib vertikaalse integratsiooni keeld avaldada hoopis vastupidist mõju. Seoses sellega vt Konkurentsiameti 18.06.2018 arvamust ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 656 SE kohta. - Ravimituru ülevaatest selgub, et Eesti hulgimüüjate müügikäibest moodustab müük haiglaapteekidele 93,6 milj. eurot, mis on ligi 30% humaanravimite turumahust (võrdluseks müük 38 üldapteekidele 70% ehk 228 milj. eurot). Tegemist on märkimisväärse osakaaluga ravimiturust, milles peitub ka konkurentsi seisukohalt oluline potentsiaal. - Juhul kui haiglaapteegid saavad õiguse osta ravimeid mitte üksnes Eesti, vaid ka teiste EL liikmesriikide hulgimüüjate, samuti otse tootjate käest, siis seeläbi avaneb haiglatel võimalus osta ravimeid odavamalt. Kuid mitte üksnes seda. Täiendav hinnakonkurents avaldab Eesti hulgimüüjatele survet pakkuda haiglatele ja nende varustatavatele tervishoiu- ja sotsiaalasutustele ravimeid odavama hinnaga. Eelnõus pakutud kujul võib muudatus parandada teatud ravimite kättesaadavust patsiendi jaoks, kuid selle tagajärjel pole oodata märkimisväärset hinnakonkurentsi ega ravikindlustusraha kokkuhoidu. Seda seetõttu, et müügiloata ravimite osakaal ravimiturust on alla 2% (2017. a 4,4 milj. eurot) [vt Ravimiameti statistika aastaraamat 2018, lk 9.] Konkurentsiamet leiab eelnevat arvestades, et haiglaapteekidele ravimite sisseveoõiguse andmine kombinatsioonis RavS § 30 lõikes 4 ettenähtud varustamise õigusega on samm õiges suunas. Konkurentsi elavdava meetmena jääb selle mõju siiski väheseks. Arvestades ühelt poolt ravimite hulgimüügi kehva konkurentsiolukorda Eestis ning teiselt poolt haiglate potentsiaali hulgimüüjatele konkurentsi pakkuda, tuleks seetõttu kaaluda haiglaapteekide sisseveoõiguse laiendamist ka müügiloaga ravimitele. 39 Eesti Haigekassa Palume teil täiendavalt analüüsida ravimiseaduse Arvestatud. muudatuste seotust ravikindlustuse seaduse § 41 RaKS § 41 lg 8 muudatus lisatud eelnõusse. lõikega 8. Nimetatud sätte kohaselt võib haigekassa kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja kirjalikul taotlusel, millele on lisatud kindlustatud isikut raviva arsti kirjalik seisukoht, mõjuvatel põhjustel ja käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 ning § 44 lõigetes 5 ja 6 sätestatud kriteeriume arvestades üle võtta kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajaliku ja ravimite loetelusse kantud või ühekordse sisseveo- ja kasutamisloaga ravimi müügi korral osa ravimi jaemüügihinnast, välja arvatud omaosaluse alusmäär. RaKS § 41 lõike 8 alusel hüvitab haigekassa erandkorras kindlustatud isikute raviks vajalikke ravimeid. Kuna eelnõuga kaob teatud ravimitele sisseveoloa nõue, võib kehtiva RaKS sõnastuse korral muutuda ebaseaduslikuks kindlustatud isikutele erandkorras teatud ravimite hüvitamine. RaKS § 41 lõike 8 võimalikuks uueks sõnastuseks võiks olla: „Haigekassa võib kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja kirjalikul taotlusel, millele on lisatud kindlustatud isikut raviva arsti kirjalik seisukoht, mõjuvatel põhjustel ja käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 ning § 44 lõigetes 5 ja 6 sätestatud kriteeriume arvestades üle võtta kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajaliku ja ravimite loetelusse kantud või müügiloata ravimi müügi korral osa ravimi jaemüügihinnast, välja arvatud omaosaluse alusmäär.“. 40 Eesti Haiglaapteekrite Selts § 35. Kõlbmatud ravimid Arvestatud. Seadusemuudatuse alusel on edaspidi määratletud Eelnõu ja seletuskirja korrigeeritud. kõik kõlbmatud ravimid ohtlike jäätmetena ning kuuluvad hävitamisele jäätmekäitleja poolt. Samas puudub apteekritel võimalus liigitada ravimeid nende koostise alusel tavajäätmeteks, mida võib hävitada kohapeal. Sellised ravimid oleksid meie ettepanekul näiteks elektrolüütide lahused, parenteraalsed toitesegud, dialüüsilahused. Eelpool toodud ravimite hävitamine ohtlike ravimitega sarnasel viisi ei ole ratsionaalne, kuna tegemist ei ole keskkonnale ohtu kujutavate ravimitega ning nende hävitamise protsess on ressursimahukas. Ettepanek: seadus ei peaks liigitama kõiki ravimijäätmeid automaatselt ohtlikeks jäätmeteks, vaid võiks olla võimalus liigitada keskkonnale mitte ohtlike ravimijäätmeid ka tavajäätmeteks. § 35 lg3 kohaselt tuleb ohtlike jäätmete saatekirja ja Arvestatud. sellele lisatud hävitamiseks üleantavate ravimite Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning saatekirja nimekirja säilitada 5 aastat. Arvestades, et ravimite koostamise, edastamise ja registreerimise kord on käitlemisega seotud dokumentidele kehtib reguleeritud 25. septembri 2008. a määrusega nr 41“ säilitamiskohustus 2-3 aastat, on 5 aastane Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning saatekirja jäätmekäitlusdokumentide säilitamise nõue koostamise, edastamise ja registreerimise kord“. ebaratsionaalselt pikk. Ettepanek: Jäätmekäitlusega Võrreldes kehtiva RavS §-ga 36 jäetakse välja seotud dokumentide säilitamise aeg võiks olla saatekirja säilitamise kohustus, sest vastavalt sarnane teistele ravimite käitlemise dokumentidele. keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 77 „Ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogu asutamine ja andmekogu põhimäärus“ § 12 lõikele 1 säilitatakse ohtlike jäätmete saatekirjade andmeid andmekogus kuni viis aastat. 41 § 36. Kõlbmatute ravimite hävitamine ja Selgitame. hävitamiseks üleandmine Kui haiglaapteek saab ravimid haigla osakonnast nt §36 lg 2 näeb ette koostada hävitamiseks üle antavate erianumas üksikud tabletid segamini, on need ravimite nimekiri, mis sisaldab infot ravimi nime, sorteerimata ravimikogumid, mille kohta ei pea tootja või müügiloa hoidja nime, ravimipartii nimekirja koostama ja arvestust pidama. Kui number ja koguse kohta. Arvestades asjaolu, et osakonnast saadetakse ravimid, mille kõlblikkuse kõlbmatuid ravimeid võetakse haigla aeg on lõppenud haiglaapteeki, siis peab nende struktuurüksustest vastu muuhulgas erianumates kui kohta olema arvestus haigla osakonnas (sh maha tundmatu koostisega ravimijäätmed, haigla kantud ravimid). Haiglaapteek võib need vastu võtta struktuurüksustes tekkivat ravimijäätmete mahtu haigla osakonnas koostatud nimekirjaga, ning fakti, et praktikas puudub vajadus detailse haiglaapteek ise ei pea midagi koostama. arvestuse pidamiseks (va narkootilised- ja psühhotroopsed ravimid) eelpooltoodud ravimijäätmete üle, leiame, et tegemist on apteekritele liigse administratiivse koormusega, millel puudub ka praktiline väljund. Ettepanek: Kohaldada haiglaapteekidele ravimite vastuvõtmisel haigla struktuurüksustelt §37 lg 1 nõudeid ning mitte rakendada hävitamiseks üle antavate ravimite nimekirja kohustust. Ravimite üle andmine jäätmekäitlejale toimuks ohtlike ravimite saatekirja alusel, kuhu on märgitud üle antavate kõlbmatute ravimite kogus kg-des. 2. Ravimialase tegevuse arendamine Eesti Arvestatud. Haiglaapteekrite Selts toetab proviisorite ja Täname muudatusettepaneku toetamise eest. farmatseutide erialaste koolituste nimekirja täiendamist teiste tervishoiutöötajate erialaorganisatsioonide (arstid, õed jne) ja tervishoiuasutuse (haigla) koolituskeskuste poolt korraldatavate koolitustega. 42 3. Müügiloata ravimite kättesaadavuse parendamine Selgitame. Eesti Haiglaapteekrite Selts toetab seaduse Täname Eesti Haiglaapteekrite Seltsi ettepaneku muudatusettepanekut, mis võimaldab müügiloata toetamise eest. ravimite sisseveo õiguse laiendamist Haiglaapteekidele ravimite sisseveo õiguse haiglaapteekidele ravimite saamisega kaasneb ka apteegis ravimi kättesaadavuseparandamise eesmärgil. Ettepanek: valmistamiseks kasutatavate toimeainete teeme täiendava ettepaneku haiglaapteegis ravimite sisseveoõigus (RavS § 5 lg 2). valmistamiseks kasutatavate lähteainete sisseveo õiguse saamiseks. Eesti Puuetega Inimeste Koda Olles tutvunud edastatud materjalidega, toome välja Selgitame. järgmised tähelepanekud: Täname eesitatud ettepaneku eest. 1. Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse RavS § 31 Mõistame teema olulisust, kuid arvestades lõikega 58, mille kohaselt apteegiteenuse osutaja ettepaneku analüüsimise ja turuosalistega arutamise võib pakkuda apteegiteenust videokõne vahendusel vajadust ning ravimiseaduse eelnõu menetlemise vastava õiguse olemasolul. Toote välja, et muudatuse ajakava, siis käesoleva ravimiseaduse eelnõuga seda eesmärk on parandada vähemasustatud piirkondades küsimust lahendada ei ole võimalik. Oleme nõus, et apteegiteenuse kättesaadavust ja võimaldada kindlasti tuleks sellised nõuded kehtestada nii olemasolevate apteekide pikemat lahtiolekuaega, ravimite kaugmüügile, (kus on võimalik kirjalik kasutades selleks tehnoloogilisi lahendusi. Oleme suhtlus, kuid mitte lahendused nägemispuudega EPIKoja poolt seisukohal, et tehnoloogiliste isikutele – iseenesest on see võimalik läbi lahenduste kasutuselevõtt on oluline ja tervitatav, suhtluskanali nt skype) kui ka apteegis sest toetab liikumistakistusega inimeste juurdepääsu videonõustamisele. apteegiteenusele. Juhime tähelepanu, et Arvestame ettepanekut edasistes ravimiseaduse kaugnõustamise puhul on oluline tagada ligipääs ka aruteludes ning kindlasti kaasame Eesti Puuetega kuulmispuudega inimestele, nt kirjaliku suhtluse Inimeste Koja. vahendusel. Samuti on oluline, et infotehnoloogilised lahendused oleks ligipääsetavad nägemispuudega inimestele. Vastavad standardid on leitavad siit: https://www.mkm.ee/et/wcag-20-rakendusjuhised (vanem 2.0 versioon, eestikeelne) 43 https://www.w3.org/TR/2018/REC-WCAG21- 20180605/ (uusim 2.1 versioon, ingliskeelne) Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 Määruse nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ muutmine osas „§ 122. Videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamine osas teeme ettepaneku lisada punkt: „(7) Videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamisel peab olema tagatud ligipääs puuetega inimestele.“ 2. Sama seletuskirja lisas 1 toote välja, et 3) Arvestatud. paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 81 järgmises Rakendusaktide kavandis muudatused tehtud. sõnastuses: „(81) Apteegile peab olema tagatud vaba Nõustume kirjas tõstatatud teema vajalikkusega. ja üheselt mõistetav juurdepääs üldkasutatavalt Teie ettepanek puudutab liikumisraskustega isikute pinnalt. juurdepääsu apteeki, mis on kindlasti väga vajalik ja Oleme seisukohal, et juurdepääsu tagamisel tuleb prioriteetne teema, kuid eeldab teatavat arvestada liikumispuudega ja ajutiste üleminekuaja kehtestamist, kuna apteegid peavad liikumistakistusega inimeste ligipääsetavusega. hakkama oma juurdepääsuteid nõudele vastavaks Meie hinnangul ei anna olemasolev sõnastus viima ja selleks rahalisi investeeringuid tegema. piisavalt selgust, mida juurdepääsu all täpsemalt mõeldakse. Teeme ettepanek muuta sõnastust muuta/täiendada: „(81) Apteegile peab olema tagatud takistusteta juurdepääs üldkasutatavalt pinnalt, sh puudega inimestele.“. Sihtasutus Tartu Ülikooli § 35. Kõlbmatud ravimid Arvestatud. Kliinikum Seadusemuudatuse alusel on edaspidi määratletud Eelnõu ja seletuskirja korrigeeritud. kõik kõlbmatud ravimid ohtlike jäätmetena ning kuuluvad hävitamisele jäätmekäitleja poolt. Samas puudub apteekritel võimalus liigitada ravimeid nende koostise alusel tavajäätmeteks, mida võib 44 hävitada kohapeal. Sellised ravimid oleksid meie ettepanekul näiteks elektrolüütide lahused, parenteraalsed toitesegud, dialüüsilahused. Eelpool toodud ravimite hävitamine ohtlike ravimitega sarnasel viisi ei ole ratsionaalne, kuna tegemist ei ole keskkonnale ohtu kujutavate ravimitega ning nende hävitamise protsess on ressursimahukas. Ettepanek: seadus ei peaks liigitama kõiki ravimijäätmeid automaatselt ohtlikeks jäätmeteks, vaid võiks olla võimalus liigitada keskkonnale mitte ohtlike ravimijäätmeid ka tavajäätmeteks. § 35 lg3 kohaselt tuleb ohtlike jäätmete saatekirja ja Arvestatud. sellele lisatud hävitamiseks üleantavate ravimite Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning saatekirja nimekirja säilitada 5 aastat. Arvestades, et ravimite koostamise, edastamise ja registreerimise kord on käitlemisega seotud dokumentidele kehtib reguleeritud 25. septembri 2008. a määrusega nr 41“ säilitamiskohustus 2-3 aastat, on 5 aastane Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning saatekirja jäätmekäitlusdokumentide säilitamise nõue koostamise, edastamise ja registreerimise kord“. ebaratsionaalselt pikk. Ettepanek: Jäätmekäitlusega Võrreldes kehtiva RavS §-ga 36 jäetakse välja seotud dokumentide säilitamise aeg võiks olla saatekirja säilitamise kohustus, sest vastavalt sarnane teistele ravimite käitlemise dokumentidele. keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 77 „Ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogu asutamine ja andmekogu põhimäärus“ § 12 lõikele 1 säilitatakse ohtlike jäätmete saatekirjade andmeid andmekogus kuni viis aastat. Ravimi käitleja dokumenteeritud toimingute säilitamise aeg on 3 aastat. § 36. Kõlbmatute ravimite hävitamine ja Selgitame. hävitamiseks üleandmine §36 lg 2 näeb ette koostada Kui haiglaapteek saab ravimid haigla osakonnast nt hävitamiseks üle antavate ravimite nimekiri, mis erianumas üksikud tabletid segamini, on need sisaldab infot ravimi nime, tootja või müügiloa sorteerimata ravimikogumid, mille kohta ei pea hoidja nime, ravimipartii number ja koguse kohta. nimekirja koostama ja arvestust pidama. Kui 45 Arvestades asjaolu, et kõlbmatuid ravimeid võetakse osakonnast saadetakse aegunud ravimid haigla struktuurüksustest vastu muuhulgas haiglaapteeki, siis peab nende kohta olema arvestus erianumates kui tundmatu koostisega ravimijäätmed, haigla osakonnas (sh maha kantud ravimid). haigla struktuurüksustes tekkivat ravimijäätmete Haiglaapteek võib need vastu võtta haigla mahtu ning fakti, et praktikas puudub vajadus osakonnas koostatud nimekirjaga, haiglaapteek ise detailse arvestuse pidamiseks (va narkootilised- ja ei pea midagi koostama. psühhotroopsed ravimid) eelpooltoodud ravimijäätmete üle, leiame, et tegemist on apteekritele liigse administratiivse koormusega, millel puudub ka praktiline väljund. Ettepanek: Kohaldada haiglaapteekidele ravimite vastuvõtmisel haigla struktuurüksustelt §37 lg 1 nõudeid ning mitte rakendada hävitamiseks üle antavate ravimite nimekirja kohustust. Ravimite üle andmine jäätmekäitlejale toimuks ohtlike ravimite saatekirja alusel, kuhu on märgitud üle antavate kõlbmatute ravimite kogus kg-des. Ravimialase tegevuse arendamine Arvestatud. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi apteek toetab Täname muudatusettepaneku toetamise eest. proviisorite ja farmatseutide erialaste koolituste nimekirja täiendamist teiste tervishoiutöötajate erialaorganisatsioonide (arstid, õed jne) ja tervishoiuasutuse (haigla) koolituskeskuste poolt korraldatavate koolitustega. Müügiloata ravimite kättesaadavuse parendamine Selgitame. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi apteek leiab, et Haiglaapteekidele ravimite sisseveoks õiguse seaduse muudatusettepanek, mis võimaldab andmine ei tähenda, et tegemist oleks kohustusega, müügiloata ravimite sisseveo õiguse laiendamist see on haiglaapteegi võimalus olukorras, kus haiglaapteekidele ravimite kättesaadavuse hulgimüügist ei ole võimalik mingil põhjusel saada parandamise eesmärgil, võiks rakendada ainult haiglas tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikku erandkorras, kui hulgimüüjal puudub võimekus ravimit, sest hulgimüügis on ebamõistlikult kõrge 46 vajaliku ajaperioodi jooksul haigla tellimust täita, hind, tarneaeg on liiga pikk, hulgimüüja ei ole nõus seades ohtu patsiendi tervise/elu, aga haiglal selleks tarnima väikseid koguseid jne. Kui haiglaapteek võimalus on olemas. saab hulgimüüja kaudu kõik vajalikud ravimid kätte, siis ta ei pea sellist võimalust üldse kasutama. Eesti Ravimitootjate Liit I Ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni Selgitame. lihtsustamine Täname ettepaneku toetamise eest. Ravimitootjate liit tunnustab ravimite sisse- ja Ravimiga piisav varustatus on ravimi väljaveolubade regulatsiooni lihtsustamist (eelnõu § tootja/müügiloa hoidja kohustus. Müügiloa hoidja 1 punktid 4 ja 5). peaks tagama piisavalt aegsasti ja piisavas koguses Siiski jäävad lahendamata situatsioonid, kus on vaja tarne, et katta riigi patsientide nõudlus (direktiiv takistada väljavedu (nt eksporditavat ravimit on vaja 2001/83 artikkel 81 - Ravimi müügiloa omanik ja Eesti patsientidel), siis selle olukorra ennetamiseks liikmesriigis tegelikult turustatava nimetatud ravimi näeb RavS § 20 lg 6 ette võimaluse ravimite väljaveo turustajad tagavad oma kohustuste piires selle keelamiseks kõigil väljaveo õigust omavatel isikutel. ravimi kohase ja jätkuva tarnimise apteekidele ja Ravimitootjate Liidu jaoks on küsimuseks, kuidas isikutele, kellel on luba ravimeid müüa, nii, et Ravimiamet keelab või kontrollib väljavedu juhul kõnealuse liikmesriigi patsientide vajadused oleks kui eksporditavat ravimit on vaja Eesti patsientidel rahuldatud.). Selleks peaksid müügiloa hoidjad ning väljavedu on juba reaalselt toimunud ja kindlustama pideva tarnimise, mis katab ravimite teavitamine toimub peale eksporti? hulgimüüjate (sh laia tootesortimendi turustajate) ja Meie hinnangul on esmaoluline tagada vajalike nende isikute vajadused, kes on volitatud müüma ravimite kättesaadavus Eestis, seda siis erinevate ravimeid üldsusele. Samuti peab müügiloa hoidja pandeemiate, epideemiate või muul juhul kui on oht, pidevalt jälgima ja arvestama, et ei tekiks ravimiga et patsientidele ei jätku mingit ravimit seoses ravimi kättesaadavuse probleeme. ekspordiga. Täna saavad kõik tootjad/müügiloa hoidjad Teeme ettepaneku, et ravimi väljaveo kavatsusest Ravimiametilt andmeid, kes ja millistes kogustes teavitatakse Ravimiametit enne väljaveo toimumist, nende ravimeid välja viivad. Väljaveo piiramine nt 15 päeva enne, mis võimaldaks Ravimiametil toimub müügiloa hoidja taotluse alusel. Menetluse reageerida võimalikule kättesaadavusprobleemile käigus selgitab Ravimiamet välja, kas piiramine on ennetavalt ja annaks piisava ajavaru, et kontrollida põhjendatud ja kui on, siis mis ajani ning rakendab ravimivaru jätkumist Eesti patsientidele. väljaveo piirangut. 47 II Raviminäidiste regulatsiooni ühtlustamine Selgitame. Euroopas levinud headele tavadele Sätte sõnastuse muudatusega kaasneks Euroopas lähtuvad enamus ravimitootjaid näidiste Ravimiametile kohustus jälgida esimese andmisel ravimitootjate headest turundustavade raviminäidise väljastamise kuupäeva, millest koodeksist, mis näeb ette raviminäidiste lubamist kaheaastast lubatud raviminäidiste jagamise kuni 300 pakendit aastas ja kuni kaks aastat esimese perioodi arvestatakse. Raviminäidiste jagamise raviminäidise väljastamisest või uue näidustuse perioodi reguleerimine ei too kaasa oodatavat kinnitamisest. Sama(de) toimeaine(te) uus tulemust patsiendi tervisele või ravimitootjate ja tugevus/pakendi suurus ilma uue näidustuseta ei arstide omavaheliste suhete läbipaistvusele. anna õigust näidiseid uuesti jagama hakata. Nimetatud lisatingimuse seadmine toob kaasa Teeme ettepaneku täiendada Ravimiseaduse § 85 ebaproportsionaalse koormuse kasvu järelevalvele. lõige 5 järgmiselt: Seetõttu ei ole kaheaastase piirangu lisamine 5) Ravimi näidisena võib anda ühele isikule viis raviminäidiste jagamise tingimustele mõistlik. väikseimat turustatavat pakendit aastas ja kokku jagada mitte üle 300 pakendi aastas kuni kaks aastat esimese raviminäidise väljastamisest või uue näidustuse kinnitamisest. Sama(de) toimeaine(te) uus tugevus/pakendi suurus ilma uue näidustuseta ei anna õigust näidiseid uuesti jagama hakata. Näidisena antava ravimi pakendil peab olema kiri «Mitte müügiks», pakend peab vastama müügiloale ning koos näidisega tuleb anda ravimiomaduste kokkuvõte. Ravimi näidist ei tohi müüa ega mittemeditsiinilisel eesmärgil edasi anda. Muudatus aitab suurendada ravimisektori ja arstide suhete läbipaistvust ning muudab regulatsiooni kõigile osapooletele üheselt mõistetavaks. III Ravimisektori läbipaistvust tagavate andmete Selgitame. esitamine Esitatavate andmete mahu suurendamine ilma, et Ravimitootjate Liit (“RTL”) teeb ettepanekuga selle üle tegelikkuses järelevalvet tehtaks, on täiendada ravimiseaduse („RavS“) muutmise ebamõistlik. Samuti suureneks nimetatud 48 eelnõud sätetega, mis tooksid reklaamiaruande andmeväljade lisamisega Ravimiameti juurde ravimireklaamiga mitteseotud täiendavad halduskoormus selles osas, et Ravimiametil tekiks andmekategooriad. Muudatuste eesmärk on tagada, kohustus jälgida andmete esitamist. Selline et tervishoiukogukonna ja ravimitootjate suhted halduskoormuse tõstmine ei ole põhjendatud. oleksid kogu üldsusele veelgi läbipaistvamad ja Lisaks, nii ettepanekus lisaandmetena märgitud 1) üheselt mõistetavamad ning ühtlustada RTL teadusasutustele või erialaorganisatsioonile muuks eetikakoodeksi ja seaduse nõuded, mis lisaks kui arstiteadusliku või farmaatsialase ürituse läbipaistvuse suurendamisele vähendaks läbiviimiseks antud toetused kui ka 2) ravimi dubleerivaid tegevusi ja lisaaruandlust. RTL on väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, sarnase sisuga ettepaneku Sotsiaalministeeriumile proviisoritele, farmatseutidele või teadusasutustele juba esitanud 07.03.2017, 19.09.2018 ja 25.06.2019. või erialaorganisatsioonidele käsunduslepingute Kõnealused muudatused juhinduksid müügiloa raames makstud tasud ja kantud kulutused on hoidjate poolsest täiendavate andmete Ravimiametile kättesaadavad juba ka praegu avalikustamise praktikast, mis põhineb Euroopa järelevalvemenetluse käigus. Ravimitootjate Assotsiatsiooni (European Müügiloa hoidja esitab Ravimiameti järelpärimisel Federation of Pharmaceutical Industries and andmed kõikide erialaorganisatsioonidele antud Associations – „EFPIA“) avalikustamiskoodeksil1. toetuste kohta. Teadusasutustele antud toetuste Reklaamiaruande ja EFPIA avalikustamiskoodeksi kohta kehtiva seaduse alusel müügiloa hoidjad alusel toimuva andmete esitamise ühildamisel andmeid ei esita, kuid teadusasutuste toetamine on suureneks oluliselt meditsiinikogukonna ja igati tervitatav ning antud toetused hajuvad üldjuhul ravimitootjate omavaheliste suhete läbipaistvus ja teadusasutuses paljude projektide või isikute vahel see muutuks üheselt arusaadavaks ka avalikkusele. ning siinkohal ei ole võimalik rääkida ravimite Olulise lisaväärtusena väheneks märgatavalt ka väljakirjutamise või müügi mõjutamisest. müügiloa hoidjate märkimisväärne halduskoormus, Andmed ravimi väljakirjutamise õigust omavatele mis tuleneb vajadusest esitada ja avalikustada kaks isikutele, proviisoritele, farmatseutidele või erinevat aruannet. teadusasutustele või erialaorganisatsioonidele RTL ettepaneku kohaselt jääksid kõik käsunduslepingute raames makstud tasude ja kantud reklaamiaruande praegused andmekategooriad kulutuste kohta esitavad müügiloa hoidjad senisel kujul alles ning sellele lisanduksid EFPIA Ravimiametile samuti järelevalve käigus. avalikustamiskoodeksist tulenevad täiendavad 1 Kättesaadav: http://transparency.efpia.eu/the-efpia-code-2 49 andmekategooriad. Selle tulemusena ei kitseneks ega Järelevalve käigus Ravimiametile esitatud ja väheneks kuidagi reklaamiaruande teel Ravimiameti kättesaadavaks tehtud andmed ei ole küll avalikud, ja avalikkuse poolt saadav teave, vaid vastupidi – kuid järelevalve eesmärk on täidetud ning seetõttu ei tagataks märgatavalt suurem läbipaistvus müügiloa ole põhjendatud ravimireklaami aruandes hoidjate ja tervishoiutöötajate vaheliste suhete osas. esitatavate andmeväljade lisamine. Saadav oodatav Samas ei oleks lisanduvates andmekategooriates kasu läbipaistvuse suurendamisel ei ole viidatud tegevused hõlmatud ravimireklaami proportsionaalne tekkiva halduskoormuse tõusuga. mõistega ning ei kuuluks seega ka Ravimiameti Seetõttu ei ole põhjendatud ka andmeväljade järelevalvepädevusse. Ravimiametil oleks lisamisega kaasnevad arenduskulud. järelevalvepädevus üksnes nimetatud andmete esitamise üle. Ülalkirjeldatu elluviimiseks oleks tarvis täiendada RavS regulatsiooni vastavasisulise täiendava peatükiga 41 ning RavS alusel antud sotsiaalministri 07.03.2005 määrust nr 40 „Ravimireklaami aruande esitamise vorm ja kord“ („määrus nr 40“). 1. RavS regulatsiooni täiendava peatüki 41 lisamine: RavS regulatsiooni lisataks uus peatükk järgmises sõnastuses: 41. peatükk RAVIMISEKTORI LÄBIPAISTVUST TAGAVAD ANDMED § 861. Ravimisektori läbipaistvust tagavate andmete esitamine Ravimi müügiloa hoidjad esitavad käesoleva seaduse § 83 lõikes 6 viidatud ravimireklaami aruande juurde [kuupäevaks] järgmised täiendavad tervishoiusektori läbipaistvust tagavad andmed: 50 1) teadusasutustele või erialaorganisatsioonile muuks kui arstiteadusliku või farmaatsialase ürituse läbiviimiseks antud toetused; 2) ravimi väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, proviisoritele, farmatseutidele või teadusasutustele või erialaorganisatsioonidele käsunduslepingute raames makstud tasud ja kantud kulutused; 3) müügiloa hoidja uuringu- ja arendustegevusega seotud kulutuste summa. Antud paragrahvi alusel reklaamiaruandele lisaks esitatavad andmed esitataks aastase kogusummana iga isiku (nt konkreetse ravimi väljakirjutamise õigust omava isiku või erialaorganisatsiooni) lõikes eraldi. Uuringu- ja arendustegevust puudutav summa esitataks ühe kogusummana EFPIA avalikustamiskoodeksis ettenähtu eeskujul. Hetkel on ettepanekus jäetud lahtiseks täiendavate andmete esitamise kuupäev. RTL ettepanekuks on leida võimalus ravimireklaami aruande ja läbipaistvust tagavate andmete üheaegseks esitamiseks. RTL hinnangul võiks ravimireklaami aruande andmete ja läbipaistvust tagavate andmete ühise esitamise kuupäevaks saada 1. juuni, sest sellel kuupäeval on senini toimunud EFPIA avalikustamiskoodeksist tulenev andmete avalikustamine. Et RTL-le teadaolevalt ei oleks enamikule müügiloa hoidjatest tehniliselt võimalik uutesse andmekategooriatesse kuuluvate andmete esitamine juba 1. veebruariks, oleks tarvis ka reklaamiaruande esitamise tähtajaks kehtestada 1. 51 juuni. Juhul, kui aruande esitamise kuupäeva muutmine 1. juuniks ei ole tervikuna võimalik, teeb RTL ettepaneku kaaluda nimetatud kuupäeva osas muid variante, võttes arvesse, et uutesse andmekategooriatesse kuuluvate andmete esitamine enne 1. juunit ei osutuks müügiloa hoidjate poolt võimalikuks. Sellisel puhul võiks näiteks kaaluda aruande esitamist kahes osas – praegu eksisteerivate reklaamiaruande andmekategooriate osas jätkuvalt 1. veebruariks, kuid uute, läbipaistvust puudutavate andmekategooriate osas 1. juuniks. 2. Määruse nr 40 täiendamine: Määrusesse nr 40 lisataks uus paragrahv järgmises sõnastuses: § 4. Ravimisektori läbipaistvust tagavate andmete esitamine Täiendavalt esitab ravimi müügiloa hoidja lisaks käesoleva määruse eelmistes paragrahvides toodud ravimireklaami aruande andmetele ravimireklaami aruande juurde ravimiseaduse §-s 861 nõutavad andmed. RTL hinnangul ei kaasneks ülalkirjeldatud muudatustega märkimisväärseid kulutusi ega muid negatiivseid mõjusid ühelegi turuosalisele. Ainsana tekiksid teatavad kulutused Ravimiametil, seoses IT- süsteemi arendusega reklaamiaruande juurde täiendavate andmekategooriate lisamiseks. Muudatused tooksid kaasa müügiloa hoidjate ja tervishoiutöötajate vaheliste suhete osas suurema läbipaistvuse nii Ravimiameti kui ka avalikkuse ees ning vähendaksid oluliselt müügiloa hoidjate 52 kulutusi ja halduskoormust, mis käesoleval hetkel seondub kahe erineva aruande esitamise ja avalikustamise vajadusega. Eeldatavasti ei suureneks ka Ravimiameti halduskoormus, kuna aruannete esitamine ja töötlemine toimub elektroonilisel kujul läbi iseteenindusliku keskkonna. Ka Eesti Arstide Liit on avaldanud toetust nimetatud nõuete seadustamiseks, samuti on tervishoiukogukonna suhete suuremat läbipaistvuse vajadust meile teadaolevalt rõhutanud ka muud organisatsioonid ja ametid. IV Ravimi müügiloaga seotud muudatusest Arvestatud. teatamine ja muudatuse taotlemine Eelnõus ja seletuskirjas täpsustused tehtud. Seoses planeeritavate muutustega müügiloa muudatuste hindamistasude osas (eelnõu p 44) palume selgitada lõikes 5 toodut: 1) Hindamistasu kehtestamine IA tüüpi müügiloa muudatustele Praegusest sõnastusest nähtub, et kavatsetakse kehtestada erialase hindamise tasu IA tüüpi müügiloa muudatustele, kuigi tegu on muudatustega, mis on oma loomult teatamised ja erialast hindamist ei nõua. RTL peab IA muudatustele hindamistasu kehtestamist, samuti sellega kõikidele osapooltele kaasnevat halduskoormuse suurenemist ebamõistlikuks. 2) Hindamistasude tõstmine IB tüüpi müügiloa muudatustele IB tüüpi muudatuste tasu on plaanis tõsta 100 eurolt 150 eurole ja lõikes 4 viidatud muudatuste tasuks 53 plaanitakse kehtestada 100 eurot. Lõikes 4 kirjeldatakse nii IA kui ka IB tüüpi muutusi. Palume selgitada, kas IB muudatuse tasuks plaanitakse jätta 100 eurot või tõsta see 150 euroni. RTLi hinnangul ei ole eelnõu seletuskiri ja eelnõu tekst omavahel kooskõlas ega üheselt mõistetav, jääb arusaamatuks milliste müügiloa muudatuste tasusid kehtestatakse, milliste omi tõstetakse ja kas üks või teine on plaanis kõikidele olukordadele, Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1234/2008 artikli 20 alusel esitatud muudatuste korral või vaid nendele, kus Ravimiamet tegutseb referentsasutusena. Eesti Apteekrite Liit 1. Apteegiteenuse osutamine ilma Selgitame. farmaatsiaspetsialisti kohalviibimiseta (eelnõu p-d Videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise 26 ja 33 ja muudatused sotsiaalministri 17. veebruari võimaluse loomise eesmärgiks on vähese 2005. a määruses nr 24 „Apteegiteenuse osutamise nõudlusega piirkondades asuvates haruapteekides tingimused ja kord“ ) Eesti Apteekrite Liit on pakkuda vähendatud apteegiteenust ja kaasata eelnõus pakutud muudatusele, millega antakse selleks abipersonali, kelle ülesandeks on väljastada apteegiteenuse osutamise õigus isikutele, kellel nõuetekohaselt ravimeid proviisori või farmatseudi puudub proviisori või farmatseudi kvalifikatsioon juhendamisel ja kontrollimisel. Muudatusega (hoolimata sellest, kas kusagil on arvuti taga mõni parandatakse väheasustatud piirkondades proviisor või farmatseut) täielikult ja ühemõtteliselt apteegiteenuse kättesaadavust. vastu. Eelnõus sõnastatud ja kogu apteegiteenuse Videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamine on kontseptsiooni põhimõtteliselt muutvat lahendust ei võimalik ainult üldapteegi struktuuriüksuse kaudu ja ole eelnõu koostajad apteekrite asukohas, kus ei ole teist apteeki, soodustamaks esindusorganisatsioonidega ega sellistes kohtades ravimite kättesaadavust. farmaatsiakogukonnaga laienamalt kordagi Videoseadme vahendusel saab nõustada üksnes arutanud. Eelnõus väljapakutud algatust ei ole sama üldapteegi proviisor või farmatseut. Kui spetsialistidele tutvustatud ega neid kavandatavast sellesse piirkonda tekib teine apteek, siis muudatusest teavitatud. Ei ole aru saada, kust tulevad videonõustamise teenus ei ole enam põhjendatud. “vähemalt 30 tundi” ja “5 tundi” nädalas Planeeritud 54 muudatus ei ole sobiv, vajalik ega eesmärgi suhtes proportsionaalne. Samuti ei ole tegelikult kaalutud muudatuse mõju kogu apteegisüsteemile. Seletuskirjas nimetatud “teadusliku nõuande võimalus” ning põhjendused “See teeb sihtrühma suuruseks keskmise. Muudatuse mõju ei ole sage” on lihtsalt arusaamatud. Sellist muudatust ei saa eelnõu koosseisus esitada. Eelnõust ei selgu, kas “videospetsialiste” lubatakse edaspidi üksnes apteegiteenuse osutamisel, või toimub üldine “teenuse arendamine” kogu tervishoiusektoris. Sünnitusabi osutamisel “videoämmaemanda” kasutamine oleks maakonnahaiglates kindlasti tulevikulahendus. (PS see on sarkastiline märkus, mitte ettepanek!) 2. Ravimite valmistamine teiste apteekide Selgitame. patsientidele (eelnõu p-d 25 ja 27 ja muudatused RavS muudatus ei piira apteegis ravimite sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruses nr 24 valmistamist senise korra alusel, vaid pigem „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“) soodustab ravimite kättesaadavust patsientidele. Eelnõu kohaselt planeeritakse lubada apteegis Senise regulatsiooni muutmisega võimaldatakse valmistatud ravimite müüki teistele apteekidele. See olukord, kus apteek väljastab tarbijale mõnes teises on otseses vastuolus Euroopa Liidu direktiiviga apteegis ekstemporaalselt valmistatud või jaendatud 2004/27/EÜ (mis täiendab direktiivi 2001/83/EÜ). ravimeid. Muudatuse eesmärgiks on parendada Direktiivi artikli 3 (ja 4,5) kohaselt: an officinal ravimite kättesaadavust patsiendile. formula is “any medicinal product which is prepared Analoogselt on apteekidel lubatud üksteisele in a pharmacy in accordance with the prescriptions väljastada omavalmistatud steriilseid ravimeid of a pharmacopoeia and is intended to be supplied (RavS § 32 lõige 7). Antud lahendus võimaldab directly to patients served by the pharmacy in apteekidel ressursse otstarbekamalt kasutada, question”. samuti tagada teenuse parem kvaliteet. Seega lubab EL õigus ravimeid apteegis valmistada ainult selle sama apteegi patsientidele. Kui 55 soovitakse lubada ravimite tööstuslikku tootmist (millele ka eelnõu seletuskirjas viidatakse), ei saa see toimuda üldapteegis, vaid selleks eraldi ettenähtud tootmisüksuses. Vastuolu direktiiviga kinnitas ka Ravimiamet 2018. a kevadel toimunud nõupidamisel, kus analoogset muudatusettepanekut juba arutati. Jääb arusaamatuks, miks püütakse ettepanekut uuesti esitada “apteegiteenuse arendamise” nime all. 3. Lennujaamas asuvale apteegile eeliste loomine Selgitame. (eelnõu p 24) Tallinna Lennujaamas (sest teised Muudatus puudutab ainult ravimite valmistamise lennujaamad asuvad väljaspool 4000 elanikuga kohustuse lihtsustamist lennujaama turvakontrolli linnu) asuvale apteegile eeliste andmise põhjendused alas. Ülejäänud nõuded apteegiteenuse osutamisele ei ole tõsiseltvõetavad (piiratud ruum, ebavajalikud säilivad. Antud küsimus puudutab ainult Tallinna nõuded). Tallinna Lennujaamas asuvale apteegile Lennujaama, kes on sellekohase ettepaneku võrreldes teiste apteekidega madalamate nõuete ministeeriumile esitanud. Ühe ravimi valmistamine kehtestamine ei ole millegagi põhjendatud. Seetõttu võtab eelduslikult kauem aega, kui aeg, mis kulub tuleb p 24 eelnõust välja jätta. Arvestades, et lennuki pardale minekuks. Tallinna Lennujaama kasutab aastas enam kui 2 miljonit inimest (mis on kümnetes kordades rohkem kui ükskõik millise teise apteegi teeninduspiirkonnas on elanikke), peaks lennujaamas asuv apteek olema eriti kõrgel tasemel ja eriti võimekas teenuseosutaja. Lendu ootab reisija enamasti kauem kui 1 tund, mistõttu ei päde ka põhjendus, et lendu ootaval inimesel ei ole võimalik ravimi valmistamist oodata. 4. Ravimijäätmete käitlemise reguleerimine (eelnõu Selgitame. p 28) Seaduseelnõu koostamiseks puudub sisuline Eelnõuga ei muudeta kehtiva RavSi ja JäätSi vajadus. Asjad, mida võiks reguleerida ministri loogikat vaid täpsustatakse, kuidas üldapteegid tasemel õigusaktiga, on toodud Riigikogu tasemele. ravimijäätmete vastuvõtmist täidavad. Ka praegu See ei ole põhjendatud. Hoolimata mitmest peavad apteegid tarbijatelt kõlbmatuid ravimeid 56 selleteemalisest nõupidamisest on eelnõu vastu võtma (RavS § 37). Samuti vastavalt JäätS § koostamata jätnud käsitlemata apteegis 65 lõikele 2 korraldavad kohaliku omavalitsuse ravimijäätmete kogumise põhiprobleemi: elanikelt üksused oma haldusterritooriumil kogutud ravimijäätmete kahjutuks tegemise eest kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete peab maksma kohalik omavalitsus või ravimite kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele. maaletooja, mitte apteek. Näiteks võivad ka praegu isikud kodumajapidamises tekkinud ravimijäätmed (kuni 2 kg) tasuta üle anda jäätmejaama. Eelnõu muudatustega seoses muutub jäätmete vastuvõtmine tarbijalt lihtsamaks võrreldes kehtiva regulatsiooniga. 5. Ravimireklaami reguleerimisalast jääb suur hulk Selgitame. ravimireklaamist välja (eelnõu lisas olev määruse Kehtiva RavS kohaselt tuleb müügiloa hoidjatel eelnõu: „Ravimireklaami aruandes esitatavad Ravimiametile esitada andmed arstiteaduslike või andmed ja aruande esitamise kord“) Hoolimata farmaatsiaalaste ürituste korraldamiseks antud sellest, eelnõu koostaja on teinud pingutusi toetuste kohta (RavS § 83 lg 6). Osavõtutasusid ravimireklaami levitamise paremaks deklareerida ei tule. reguleerimiseks, jääb suur osa reklaamtegevusest Ravimiamet on 2014. aastast tõhustanud endiselt deklareerimata. On üldlevinud, et ravimireklaami järelevalvet ning viib läbi spetsialistidele suunatud üritustel (konverentsidel, regulaarseid inspektsioone müügiloa hoidjate seminaridel, koolitustel) toimub suuremahuline korraldatud teaduslikel üritustel ravimireklaami reklaamtegevus (esitletakse tooteid ja nõuete vastavuse kindlakstegemiseks. Lisaks on reklaammaterjale). Ometi jääb see registreerimata ja Ravimiamet pööranud suuremat tähelepanu teistele deklareerimata, kuna ürituse korraldaja esitab üritustele, kus müügiloa hoidjad avalikustavad esitlusfirmale arve esitluslaua rendi vm kuluartikli ravimireklaami, eesmärgiga tõsta edastatava teabe kohta ja neid kulusid ei deklareerita. Seda ei kvaliteeti ja vastavust ravimireklaami nõuetele ning deklareerita ka toetusena ürituse korraldajale (kuigi hinnata kogu üritust ravimireklaami nõuetest oma sisult see on konkreetse ürituse toetamiseks). Ei lähtuvalt. ole välistatud, et mõned firmad sellist reklaamtegevust ka deklareerivad, kuid senise praktika kohaselt on see pigem erandjuhus. 57 6. Schengeni lubade väljastamine (eelnõule lisatud Arvestatud. määruse eelnõu: „Ravimiameti eriluba nõudva kauba Schengeni lubade väljastamisega seotud sisse- ja väljaveo, müügiloata ravimi turustamise loa muudatusettepanekud on Ravimiamet esitanud oma taotluse andmed ja esitamise tingimused ja kord ning kooskõlastuskirjas ja need on lisatud ravimiseaduse ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või muutmise seaduse eelnõusse. saatmise tingimused ja kord ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“) Suve hakul toimus Ravimiametis erinevate osapoolte nõupidamine, kus Ravimiamet tutvustas nende halduskoormuse vähendamiseks ettepanekut, et tulevikus võiks lube oma vajaduseks kasutatavate ravimite väljaviimiseks Schengeni riikidesse väljastada apteegid (nagu toimub Soomes jmt riigis). Räägiti selle võimaldamiseks IT-lahenduse loomisest e-tervise keskkonda. Eelnõu kavandis on endiselt lubade väljastamine Ravimiameti poolt. Jääb arusaamatuks, kas Schengeni lubade väljastamise protseduuri on plaanis muuta või ei. 7. Erinevate teenuste pakkumine apteegi ruumides Täname tähelepanu juhtimise eest. Kindlasti ootame (eelnõule lisatud Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. apteegiteenuse kvaliteedijuhise töörühmalt edaspidi a. määruse nr 24 „Apteegiteenuse osutamise ettepanekuid apteegiteenuse arendamiseks, kuid tingimused ja kord“ muutmise eelnõu) praegu oleme planeerinud eelõuga edasi liikuda Apteegiteenuse kvaliteedijuhise töörühm on vastavalt VTK teemadele. algatanud apteegis pakutavate lisateenuste kaardistamist ja neile ühtsete nõuete väljatöötamist. Enne kontseptsiooni valmimist ei ole mõistlik teenuste osutamist apteegis pisteliselt reguleerida. Kehtiva seaduse kohaselt tohib apteegis osutada üksnes apteegiteenuseid ja apteegi ruume tohivad kasutada üksnes apteegi töötajaid. Praktikas on sagenenud juhud, kus apteegi ruumides osutavad 58 teised füüsilised ja juriidilised isikud erinevaid ilu-, tervise- jm teenuseid, kasutades selleks apteegiteenuse osutamiseks mõeldud ruume (ofitsiini, nõustamisruumi, personaliruume, WC-d jne). Selline tegevus ei ole kehtiva õigusega kooskõlas ja täiendused stiilis “Tervise seisundit jälgitavate teenuste või tervishoiuteenuste osutamiseks peab apteegis olema eraldi ruum, mida ei arvestata apteegiruumide pindala koosseisu“ seda olukorda ei lahenda. Ravimiameti pädevuses on rakendada erinevaid meetmeid apteegi ruumides toimuvate kõrvaliste tegevuste lõpetamiseks ning selliseid tegevusi soodustavate apteegipidajate sanktsioneerimiseks. Tervishoiuteenuste osutamiseks (mida ei osuta samas apteegis töötavad proviisorid ja farmatseudid) on olemas eraldi nõuded nende valdkondade õigusaktides. Eesti Ringmajanduseettevõtete Viia seadusesse sisse mõiste ravimijäägid. Hetkel Selgitame. Liit selline mõiste puudub, samuti ei ole reguleeritud Koosmõjus RavS ja JäätS sätetega on olemas ravimijääkide käitlemine. Ravimijääke tekib eeskätt tavajäätmed ja ohtlikud jäätmed, mistõttu eraldi uue haiglates kuid ka kodumajapidamistes. Tulenevalt termini „ravimijäägid“ kehtestamine ei ole haigla suurusest on kogused ca 1000-10000 kg asjakohane. aastas.Mõiste ravimijäägid. Ravimijäägid on esmasest pakendist eemaldatud ravimid, mida ei ole ette nähtud aja jooksul patsiendile manustatud, sh pakendist välja võetud, poolitatud või purustatud suukaudsed ravimid ning manustamiseks ettevalmistatud kuid manustamata jäänud süste- või infusiooniravimid ja nende jäägid. Ravimijääkide käitlemine. 59 1. Hävitamine käesoleva seaduse tähenduses on ravimijääkide kõrvaldamise või taaskasutamise toiming, mille käigus muudetakse ravimi toimeainete omadusi selliselt, et neil ei ole komisjoni määruses (EL) nr 1357/2014, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) III lisa (ELT L 365, 19.12.2014, lk 8996) nimetatud ohtlikke omadusi. 2. Ravimijäägid tuleb hävitamiseks üle anda jäätmeseaduse alusel õigustatud isikule jäätmeseaduse §-s 64 sätestatud ohtlike jäätmete saatekirjaga. Saatekiri allkirjastatakse mõlemapoolselt.Ohtlike jäätmete saatekirjale mitte lisada andmeid partiinumbrite jne kohta (praeguses eelnõus on sees). Haiglaapteekidele on antud nõue liiga töö- ja ajamahukas. SA Põhja Eesti Regionaalhaigla Täname võimaluse eest avaldada arvamust seoses Arvestatud. ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõuga. Täname ettepaneku toetamise eest. Toetame uuendusi ravimiseaduse eelnõus ja leiame, Eelnõus ja seletuskirjas laiendatud haiglaapteekide et need on asjakohased. Toetame ka sisseveoõigust kõigile ravimitele. konkurentsiameti seisukohta, et arvestades haiglate potentsiaali hulgimüüjatele konkurentsi pakkuda, tuleks kaaluda haiglaapteekide sisseveoõiguse laiendamist kõigile ravimitele. Juhime tähelepanu radiofarmatseutikumide Selgitame. valmistamisega seonduva tegevusloa taotlemise Täname esitatud ettepaneku eest. protsessile. Kehtivast seadusest tulenevalt on Arvestades kirjas esitatud ettepaneku sisu, siis vajab radiofarmatseutikumide tootmine/valmistamine radiofarmatseutikumide tootmise teema võimalik haiglaapteegi tegevusloa laiendusena, kuigi põhjalikumat analüüsi, kindlasti tuleks selleks 60 mõistlik oleks luua võimalus eraldi tegevusloa muuta ka TTKS-i, mille alusel ei või haiglal olla taotlemine tervishoiuteenuse osutajatele (sarnaselt teisi tegevusi kui seaduses loetletud. Samuti tuleb verekomponentide tootmise tegevusloale). Seoses arutada ettepanekut teiste tervishoiuteenuse sellega palume läbi mõelda radiofarmatseutikumide osutajatega, mistõttu antud teemat käesolevasse tootmise litsentseerimine. Oleme kindlasti nõus eelnõusse lisada ei ole võimalik. Arvestame omalt poolt selle väljatöötamisse kiiresti panustama. ettepanekut edasistes ravimiseaduse aruteludes ning kindlasti kaasame SA Põhja Eesti Regionaalhaigla. Eesti Apteekide Ühendus 1. Punkt 26 – RavS § 31 lg 58 ja punkt 33 - § 45 lõige Arvestatud osaliselt. 44 Eelnõus ja seletuskirjas täpsustatud, et Täname Sotsiaalministeeriumit ja Ravimiametit apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja on videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise kohustatud apteegiteenuse osutamisel videokõne tutvustamise eest ravimiseaduses. Tegemist on vahendusel haruapteegis tagama apteegiteenuse kindlasti innovatsiooniga Eesti ravimisektoris, mis osutamise vähemalt 24 tundi nädalas ja tagama arendab apteegiteenuse osutamist ning toetab nii erialatöötaja kohalolu haruapteegis vähemalt 5 tundi apteekide kui ka riigi ühist eesmärki parandada nädalas. apteegiteenuse kättesaadavust. Selgitame. Sellegi poolest leiame, et kogu videokõne Videokõne vahendusel apteegiteenuse pakkumine vahendusel apteegiteenuse osutamise regulatsioon on uus alternatiiv apteegiteenuse pakkumiseks tuleks välja töötada apteegisektori laiemat vähese nõudlusega piirkondades, kus see tagab infotehnoloogilist innovatsiooni silmas pidades ning ravimiabi kättesaadavuse. mitte käsitleda videokõne lahendust kui ainult Apteegiteenuse osutamisel videokõne vahendusel asendusmeedet maapiirkondade jaoks. Videokõne sätestatud nõuded osutatavale teenusele on vahendusel apteegiteenuse osutamisele niivõrd mõistlikud ega ole teenuse osutajale ebamõistlikult ulatuslike ajaliste, geograafiliste kui ka koormavad. tegevuslubadepõhiste piirangute seadmine vähendab Seadusemuudatuse eesmärk on tagada või suisa kaotab ära selle positiivse mõju sektorile. apteegiteenuse kättesaadavus nendes piirkondades, Alles siis, kui videokõne vahendusel teenuse kus vastasel korral teenust ei osutataks. osutamisel võimaldatakse paindlikkust lahenduse Märgime veelkord, et apteegiteenuse osutamine ülesehituse osas ning seeläbi soodustatakse selle videokõne vahendusel ei ole kohustuslik, vaid levikut, avaldub soovitud positiivne mõju ka erandlik võimalus, kui apteegis ei ole võimalik maapiirkondadele. Sellest tulenevalt soovime esitada proviisori kohalolek. Kuna apteegi juhataja vastutab 61 oma ettepanekud, mis teeksid videokõne vahendusel haruapteegi tegevuse eest, siis peab tema kontrolli teenuse osutamise võimalikuks ning aitaksid seeläbi all olema ka haruapteegi, sh apteegiteenuse parandada apteegiteenuse kättesaadavust. osutamine videokõne vahendusel. Samal põhjusel ei a. Apteegiteenuse osutamine videokõne vahendusel saa põhiapteek töötada ainult videokõne vahendusel, peaks olema võimalik nii üldapteegis kui ka kuna apteegis peab olema juhataja, kes juhib ja haruapteegis ning ei peaks sõltuma asustusüksuse kontrollib apteegi tegevust. tüübist ega teiste apteegipidajate olemasolust. Kui piirkonnas on apteek (sh apteek, kus osutatakse Eelnõuga plaanitud haruapteekides osutamise ja apteegiteenust videokõne vahendusel), siis asustusüksuse-põhine kitsendus ning teise apteegibuss selles piirkonnas teenust osutada ei saa. apteegipidaja olemasolust sõltumine on Täname täiendavate ettepanekute eest teenuse põhjendamatud piirangud videokõne vahendusel osutamise võimaluste laiendamiseks, kuid kindlasti teenuse osutamisel. Kuna lahenduse peamiseks ei ole apteegiteenuse kättesaadavusega probleeme eesmärgiks on apteegiteenuse arendamine ja suuremates asustusüksustes ja linnades, mistõttu geograafiliselt ebaühtlaselt jaotunud tööjõu videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise olukorras apteegiteenuse kättesaadavuse õiguste laiendamine üldapteekidele ei ole parendamine, peab olema võimaldatud selle asjakohane. Linnades on konkurentsiolukorda kasutuselevõtmine ka üldapteekides ning parandatud haruapteekide kaotamisega. Nii linna, suurtemates asustusüksustes, kus võib küll mõni kui maale ebavõrdse konkurentsiolukorra loomine teine apteegipidaja tegutseda, kuid kus apteegi videovahendusel ei oleks põhjendatud. Selle pärast avatuna hoidmine (sh apteegi piisava lahtioleku aja võimaldataksegi seda üksnes haruapteegis ja tagamine) on raskendatud. Eelnõus sätestatud piirkonnas, kus ei ole teist apteeki ja tasakaaluks on piirangute rakendumine pidurdab otseselt uudse teenuse kättesaadavuse suurendamine. Kui sinna lahenduse kasutamist eesmärki täitval moel ning piirkonda tekkib nõuetele vastav haruapteek või kasutamine piirduks üksnes väheste asukohtadega üldapteek, siis ei ole videonõustamise teenus enam Eestis. EAÜ hinnangul ei kasutata RavS § 31 lõikega põhjendatud ja ka see teenuse osutaja peab ennast 58 plaanitavate piirangute rakendamisega videokõne vastavusse viima ehk proviisori või farmatseudi vahendusel teenuse osutamise täit potentsiaali apteeki tooma. apteegiteenuse arendamisel ja apteegiteenuse Apteegiteenuse kvaliteedi ja ravimite ohutuse, kättesaadavuse parendamisel. kvaliteedi, efektiivsuse ja sihipärase kasutamise Ühtlasi tuleb läbi mõelda eelnõuga plaanitava arvelt ei saa lahendada äriettevõtete tööjõu või videokõne vahendusel teenuse osutamise kasumlikkuse probleeme. 62 regulatsiooni ja kehtiva apteegibussi regulatsiooni Apteegiteenuse osutamisel videokõne vahendusel koosmõju ning selgitada välja, ega kaks erinevat peab vähemalt kord kahe aasta jooksul peab olema teenuse osutamise viisi ei hakka teineteist välistama. korraldatud abipersonalile ravimite käitlemise alane Toome välja näitliku olukorra, kus Eestis mõni väljaõpe ja täiendamine. tegevusloa omaja osutaks apteegiteenust apteegibussis. Kuna apteegibuss on liikuv apteek ning selles võib teenust osutada sarnaselt videokõnele plaanitud piirangutele ainult asustusüksustes, mis ei ole linnad, siis kas ühes piirkonnas tegutsev apteegibuss ning videokõne vahendusel apteegiteenust osutav apteek ei saaks koos tegutseda? Veel enam, kuna apteegibuss võib ringi sõita terves Eestis (peatudes ja osutades teenust endiselt neis asustusüksustes, mis ei ole linnad), siis kas videokõne vahendusel teenuse osutamisele seatav teise apteegipidaja olemasolust sõltumise piirang ulatuks kõikidele nendele asutusüksustele ning kusjuures ka ainult nendel ajahetkedel, mil apteegibuss parasjagu asustusüksuses peatub? Meie hinnangul on apteegibussis ja videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise piirangute vahel sisuline vastuolu. Palume mitte piirata videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamist ainult haruapteegiga ning võimaldada teenuse osutamist ka teistes asustusüksustes, (sh linnades) sõltumata teiste apteegipidajate olemasolust. b. Videokõne vahendusel peaks olema võimalik apteegiteenust osutada ka teisel tegevusloa omajal, mitte ainult üldapteegil oma haruapteegi kaudu (määruste kavand p 11 - § 122 lg 1). Videokõne 63 vahendusel teenuse osutamise piiramine ühe tegevusloaga mõjub vastupidiselt soovitavale eesmärgile parendada maapiirkondades teenuse kättesaadavust. Näitena saab välja tuua olukorra, kus videokõne lahendust kasutava apteegi omanik ja ainuke erialatöötaja läheb suvel puhkusele või on ootamatult sunnitud haiguse tõttu eemal olema ning apteegi lahti hoidmiseks on vaja leida asendustöötajaid. Kuna tööjõudu, kes oleks pidevalt apteegis kohapeal, ei ole võtta, oleks kõige sobilikumaks ja efektiivsemaks lahenduseks tellida videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamine sisse teiselt tegevusloa omajalt asenduse korras. Nii on võimalik tagada apteegi lahtihoidmine näiteks puhkuste ja ootamatute olukordade puhul. Palume võimaldada apteegis videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamist ka teisel tegevusloa omajal. c. Videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamisel ei peaks vastukaaluks sätestama minimaalselt 30 tundi nädalas teenuse osutamise nõuet. Kahjuks antud miinimumnõue sarnaselt eelnevate piirangutega pärsib lahenduse kasutamist ning seab põhjendamatu piirangu uudse lahenduse sisseseadmisel. Mõnes paigas võib kasulik mõju avalduda juba siis, kui videokõne vahendusel osutatakse teenust 20 tundi nädalas, kuid 30 tunni tarbeks ei pruugi olla võimalust. Sellise nõude sätestamine pelgalt vastukaaluks on ebamõistlik ning takistab apteegiteenuse arendamise ja kättesaadavuse parendamise eesmärkide täitmist. Palume loobuda teenuse osutamise aja 64 miinimumnõude seadmisest, võimaldades seeläbi apteegipidajatel olla lahenduse kasutusele võtmisel ajaliselt paindlik ning soodustades kaasaegse lahenduse rohkemat kasutamist. d. Punkti 33 täiendatakse § 45 lõikega 44, mille kohaselt peab tagama abipersonalile ravimite käitlemise alase koolituse vähemalt korra aastas. Juhime tähelepanu, et määruste kavandi punktis 11 - § 122 lõige 4 – nõutakse abipersonalile ravimite käitlemise alase koolituse toimumist vähemalt kord kahe aasta jooksul. Palume täpsustada, millise regulaarsusega peab abipersonalile läbi viima ravimite käitlemise alast koolitust. 2. Punkt 27 ja punkt 30 – RavS § 32 lg 6 Selgitame. Toetame Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiameti Haruapteek on üldapteegi struktuuriüksus ehk algatust võimaldada apteegil väljastada enda üldapteegi täiendav tegutsemiskoht. Kui jaendatud või valmistatud ravimeid teisele apteegile haruapteegil on ravimite valmistamise või edasimüümise eesmärgil. Antud muudatus kindlasti jaendamise õigus, siis võib ta ka teisele apteegile soodustab apteekidevahelist koostööd, tagab ravimeid väljastada. olemasolevate ressursside tõhusama kasutamise ning Tootmise tegevusluba on vajalik, kui üks apteek aitab patsienti kiiremini ja mugavamalt teenindada. soovib teisi apteeke hakata varustama a. Palume antud muudatuse juures teha täienduse, seeriaviisiliselt valmistatud ravimitega. Selline mis lubab apteegiteenuse tegevusloa omajal tegevus on käsitletav ravimi tootmisena ning samuti väljastada enda valmistatud või jaendatud ravimeid rakenduvad ravimi müügiloa nõuded. teisele apteegile ka haruapteegist. Vastava väljastamise õiguse piiramine ainult üldapteegi tasemele ei ole põhjendatud, sest ka kõiki ravimite valmistamise nõudeid täitev haruapteek on võimeline enda valmistatud või jaendatud ravimeid edasimüümise eesmärgil väljastama, sh omama ka selle tegevuse jaoks ravimite tootmise tegevusluba. 65 b. Meie hinnangul oleks tootmise tegevusloa olemasolu nõude jõustamise puhul tarvilik jõustada ka üleminekuaeg uute nõuetega kohanemiseks vähemalt selles ulatuses, mis kulub tegevusloa saamiseks apteegi ettevalmistamisele ning tootmise tegevusloa menetlemisele. Juhime tähelepanu, et juba täna ei ole kõigil apteekidel ravimite valmistamise kohustust ning valmistatud ravimeid tellitakse teistest apteekidest. Uue RavS kohaselt saab selline mudel toimida ainult siis, kui teisele apteegile enda valmistatud või jaendatud ravimeid edasimüümise eesmärgil väljastaval apteegil on tootmise tegevusluba. Kui tootmise tegevusloa olemasolu nõue rakenduks koheselt pärast seaduse jõustumist, tekiks tänastel valmistamiskohustust mitte omavatel apteekidel tõrge valmistatud või jaendatud ravimite kättesaamisel, sest varustav apteek ei tohi enam väljastada ilma tootmise tegevusloata. Ühtlasi märgime, et eelnõuga ei plaanita muuta RavS § 16 lg 4, mis sätestab, et apteegis ravimite valmistamiseks ei ole vajalik ravimite tootmise tegevusluba. Tänased apteegid, kes selle paragrahvi alusel valmistavad ravimeid ilma tootmise tegevusloata, väljastavad ravimeid ka valmistamise kohustust mitte omavatele apteekidele. Palume selgitada, kuidas RavS § 16 lg 4 alusel ravimeid valmistavaid ja valmistamise kohustust mitte omavatele apteekidele väljastavaid apteeke mõjutab tootmise tegevusloa olemasolu nõude tekkimine? 66 c. Palume selgitada, kuidas käib apteegiteenuse osutajale ravimite tootmise tegevusloa taotlemine, millisel kujul luba väljastatakse (kas eraldi tegevusloana või kõrvaltingimusena apteegiteenuse osutamise tegevusloal) ning millistele nõuetele luba taotlev apteek vastama peab? Eeldame, et apteegiteenuse osutaja, kes on ka tootmise tegevusloa omanik, ei pea täitma kõiki RavS § 44 lõikes 1 tootmise tegevusloa omanikule sätestatud kohustusi. 3. Punkt 28 – RavS § 35-37 Selgitame. a. EAÜ ettepanek on seada elanikkonnalt Vastavalt keskkonnaministeeriumi ettepanekule ravimijäätmete kogumise kohustus apteegivõrgu jääb ravimijäätmete klassifitseertimisel endiselt asemel kohalikele omavalitsustele. Toonitame, et kehtima liigitus tavajäätmed ja ohtlikud jäätmed, ajal, mil apteekidele ravimijäätmete kogumise seega kehtivat korda ei muudeta. kohustus seati, ei olnud KOV-del tänasel kujul Eelnõuga ei muudeta kehtiva RavSi ja JäätSi ülesandeid elanikkonnalt jäätmete kogumisel. Küll loogikat vaid täpsustatakse, kuidas üldapteegid aga on selles vallas toimunud ulatuslikud reformid ravimijäätmete vastuvõtmist täidavad. Ka praegu ning elanikkonnalt jäätmete kogumine on nüüdseks peavad apteegid tarbijatelt kõlbmatuid ravimeid täies mahus KOV-de kohustus – selgusetuks jääb, vastu võtma (RavS § 37). Samuti vastavalt JäätS § miks ravimijäätmete elanikkonnalt kogumine on 65 lõikele 2 korraldavad kohaliku omavalitsuse endiselt apteekide kohustus? Ravimijäätmete üksused oma haldusterritooriumil kogumise korraldus peab samuti olema KOV-de kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete ülesanne ja finantseerida. Kaasaegses maailmas on kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele. juba olemas sellised kogumismahutid, mida on Näiteks võivad ka praegu isikud turvaline paigutada avalikesse kohtadesse (kas või kodumajapidamises tekkinud ravimijäätmed (kuni 2 apteekide juurde) ning millest ravimijäätmeid pärast kg) tasuta üle anda jäätmejaama. mahutisse panemist enam kätte ei saa. Selline Eelnõu muudatustega seoses muutub jäätmete lahendus töötab Soomes, kus ravimijäätmeid saab vastuvõtmine tarbijalt lihtsamaks võrreldes kehtiva jätta linnapildis olevatesse kogumismahutitesse ning regulatsiooniga. 67 kogumismahutite paigalduse, hoolduse ja tühjenduse tagab KOV. b. Juhul, kui elanikkonnalt ravimijäätmete kogumise kohustus jääb endiselt apteekide kanda, on vältimatult vajalik tagada sellele tegevusele KOV-de finantseering. 2004. a nentis seaduse seletuskiri RavS § 37 puhul, et ravimijäätmed tuleb vastu võtta tasuta ning riik ei hüvita sellega seotuid kulutusi, sest „need summad ei ole suured“. Selline põhjendus ei ole asjakohane ning isegi kui see nii oleks, võiks riik KOV-de näol need kulud võtta enda kanda täpselt samal põhjusel. Nii Euroopas toimiv ning ühtlasi ka põhiseadusega vastavuses olev praktika on, et kui riik seab ettevõtjale teenuse osutamise kohustuse, siis tuleb teenuse osutamine ka hüvitada. Ühtlasi juhime tähelepanu, et apteek on kohustatud ravimijäätmeid vastu võtma ka siis, kui ravimid on algupäraselt ostetud teisest apteegist. Seega ei päde siinkohal ka varasemad selgitused, et ravimijäätmete käitlemise kulu on kaetav ravimite juurdehindlusest – ravimijäätmeid vastu võttev apteek ei ole selle sama ravimi pealt teeninud juurdehindlust ning seetõttu on ravimijäätmete vastuvõtmine puhas kulu. c. EAÜ liikmed on veendunud, et kõikide ravimijäätmete klassifitseerimine ohtlikeks jäätmeteks ei lihtsusta apteekide tööd. Täna on siiski apteekidel võimalik ravimijäätmeid käidelda ka tavajäätmetena juhul, kui selleks peaks olema võimalus või vajadus. Arusaamatuks jääb, miks on vaja liikuda üle rangemale regulatsioonile, mille rakendamine kõikidele ravimijäätmetele tegelikult 68 suurendab ettevõtjate halduskoormust. Juhime tähelepanu, et ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise määruse kohaselt tuleb kõik ohtlike jäätmete pakendid ükshaaval märgistada. Rõhutame, et sellise kohustuse panemine apteekidele ei ole vastuvõetav ning apteegis tekkinud ravimijäätmete ühe kaupa märgistamine ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise määruse § 2 lõike 1 täies ulatuses on ülejõukäiv halduskoormus ning ebaotstarbekas ressurside kasutus. 4. Punkt 32 – RavS § 45 p 42 Selgitame. Tervitame ettepanekut lisada täiendõppe korraldajate Muudatuse eesmärk on lisada täiendõppe sekka tervishoiuteenuse osutaja koolituskeskus ja korraldajate sekka ka tervishoiuteenuse osutaja riigiasutused. Nii haigla- kui ka jaeapteekritele koolituskeskus, seega nii arstide kui apteekrite avaneb seeläbi laiem valik erialaseid koolitusi. erialaorganisatsioonid. Apteeker on samuti Küll aga soovime täpsustada järgmiseid eelnõus tervishoiutöötaja. Lähtuda tuleb põhimõttest, et sätestatud asjaolusid: koolituse sisu peab olema sõltumatu ravimi tootjast, a. RavS kehtiv regulatsioon loeb erialase koolituse müügiloa hoidjast või ravimite hulgimüüjast. korraldajate hulka muuhulgas Koolituse tagamise kohustus on tööandjal mitte „erialaorganisatsiooni“, kes viib läbi farmaatsiaalast töötajal. Olenemata sellest kui suures ulatuses on täiendkursust, seminari, konverentsi või muud töötaja varasemalt koolitust saanud algab tööandja sarnast õppepäeva. Praeguses seaduseelnõus on kohustus töötajaga töölepingu sõlmimisest tagada erialaorganisatsiooni mõiste asendatud mõistega iga kahe aasta jooksul vähemalt 40 tunni ulatuses „tervishoiutöötajate erialaorganisatsioon“. Usume, koolitust. et tegemist on lihtsalt eksitusega eelnõu kirjutamisel Esmalt ei võimalda töötajaga koolitust siduda ning palume sõnastust muuta nii, et kõik seadusega pandud tööandja kohustus. Teiseks, kui farmaatsiaalased erialaorganisatsioonid loetakse uus tööandja tahab, et varasemaid koolitusi võiks erialaste koolituste läbiviijate hulka. lugeda juba oma kohustuste täitmise sisse, siis tuleb b. Palume selgitada, miks ei tohi ravimite hulgimüüja arvestada ka sellega, et tagada tuleks ka varasemalt panustada erialase koolituse rahastusse ja sisusse? endise tööandja poolt tegemata jäetud koolitused (näiteks töötaja sai 1 aasta ja 10 kuu jooksul kokku 69 Ühtlasi soovime rõhutada ning korrata üle EAÜ 15 tundi koolitust, siis uus tööandja peaks tegema varasemad seisukohad: kahe kuu jooksul endise tööandja tegemata jäänud a. Kuigi koolituskohustuse seadmise eelselt väitis 25 tundi koolitust). Õiguseid ja kohustusi ei ole riik, et koolituskohustust ei kehtestata võimalik lahutada. Kolmandaks, koolituse arvestust apteegisektorile ilma riigipoolse hüvitiseta, siis panna töötajale ei oleks ka põhjendatud, vaid jõustus vastav kohustus siiski seadusena 1. jaanuaril arvestust peab ikkagi tööandja oma töötajate üle. 2015. a – tööandja kulul kahe aasta jooksul vähemalt Arvestada tuleb ka sellega, et töötajad ei tööta alati 40 akadeemilist tundi erialast koolitust. Riik peaks järjepidevalt apteegis (näiteks lahkutakse apteegist hüvitama koolituskohustuse täitmise kas või osaliselt mõnda teise sektorisse, hiljem jälle naastakse jne) ja seda sarnaselt teiste tervishoiutöötajate koolituskohustuse hüvitamisele, et oleks tagatud võrdne kohtlemine koolituskohustuse täitmisel tervishoiutöötajate lõikes. b. Toonitame, et koolitamise kohustuse sätestamine seaduses tänasel kujul on erialatöötajate puudumise ja nende tiheda liikumise tõttu kaasa toonud suure halduskoormuse sest koolitustel kogutud akadeemilised tunnid ei ole töötajale personaalsed ning Ravimiamet ei aktsepteeri eelneva tööandja juures läbitud ja tema poolt tasutud koolitusi. Toome välja kaks näitliku olukorda, mis iseloomustavad tänase süsteemi puuduseid: - kui töötaja, kes on vähem kui kahe aasta möödudes koolitatud 40 tunni ulatuses, vahetab tööandjat, peab ta uue tööandja juures alustama erialaseid koolitusi algusest, vaatamata asjaolule, et kaks aastat ei ole veel möödunud; - töötajal, kes vahetab tööandjat varem kui kahe aasta möödudes ning kellele vahetamise hetkeks ei ole läbi viidud ühtegi erialast koolitust, on võimalik täielikult eirata erialase koolitamise kohustust, sest uue 70 tööandja juures algab kaheaastane koolitusperiood taas algusest. Leiame, et selline formalistlik lähenemine on ebamõistlik ja apteekri läbitud koolitustena tuleb arvestada kõiki asjakohaseid ja viimase kahe aasta jooksul läbitud koolitusi tööandjast sõltumata. 5. Punkt 52 - 64 – RavS § 82 lg 5 p 2, § 83 lg 2, § 83 Selgitame. lg 6, § 83 lg 7, § 83 lg 8, § 85 lg 1, § 85 lg 2, § 85 lg Apteegi põhitegevus ei ole reklaam, aga ta peab 5, § 86 lg 1, § 86 lg 6, § 86 lg 7-9, § 1011 lg 1 p 3 jälgima ja kontrollima reklaami vastavust nõuetele Soovime tungivalt rõhutada, et ravimireklaamiga ja mitte avalikustama nõuetele mittevastavat seotud muudatused on meie hinnangul niivõrd reklaami. ulatuslikud ja nõuavad märgatavalt pikemat arutelu, kui antud eelnõu menetluse ajalises raamistikus on võimalik. Seetõttu on seletuskirjas vajalik rohkem avada ühe või teise muudatuse sisu ja sätete rakendumise mõju apteekidele (sh ravimite kaugmüügile) ning selgitada, milline piirang apteekidele kohaldub ning milline mitte. Oluline on silmas pidada, et apteekide põhitegevuseks on just ravimite müük ning käsimüügiravimite puhul ka müük koos otsese viitega ravimile, mistõttu ei saa olla aktsepteeritav, kui edaspidi apteegi põhitegevus on klassifitseeritav ravimireklaamiks. Seotult eeltooduga näeme äärmiselt problemaatilisena ka ravimireklaami sätete kohaldumisala laiendamist rohkematele isikutele (tellija, teostaja, avalikustaja), mis koosmõjus apteekide põhitegevuse klassifitseerimisega ravimireklaamiks on apteekide tegevust tugevalt pärssiv ning halduskoormust märkimisväärselt suurendav. Sellise olukorra 71 tekkimisel ei saa EAÜ nõustuda vastavate ravimiseaduse muudatustega. 6. Ettepanek võimaldada erialatöötajal teha kaugtööd Selgitame. apteegiteenuse osutamisel Ettepanek ei ole kooskõlas seaduse eesmärgiga, Teeme täiendavalt ettepaneku võimaldada tekib küsimus, kus apteegiteenust osutatakse erialatöötajal apteegiteenuse osutamist kaugtöö (tegutsemiskoht). korras töötajale sobivast kohast, kasutades selleks Nõustamine peab toimuma üldapteegis oleva kaasaegseid infotehnoloogilisi lahendusi. Selline proviisori või farmatseudi poolt. muudatus käiks kaasas tööturu arengutega, kus Tegemist ei ole proviisori kaugtöö võimaluste inimesed on liikuvad, ühes füüsilises asukohas loomisega, mistõttu nõustamist võimaldada kodus töötamine inimestele ei sobi ning inimestel on või kusagil nõustamiskeskuses ei ole kuidagi tööturul osalemiseks võimalik kasutada erinevaid põhjendatud. vahendeid. Teisalt aitab kaugtöö korras töötamise Vt ka varasemaid selgitusi videonõustamise osas. võimaldamine ka neid inimesi, kes on vähese liikumisvõimega ning kellel igapäevaselt apteeki kohale tulemine on raskendatud. Kaugtöö korras apteegiteenuse osutamine (nt videokõne vahendusel ja ravimite kaugmüügil) võimaldaks neil töötada neile sobivaimast kohast, mis omakorda soodustaks vähese liikumisvõimega erialatöötajate kaasamist tööturule. 7. Ettepanek vabastada ravimite valmistamisega Selgitame. mitte tegelevad üldapteegid RavS § 32 lg-s 1 seatud Ka praegu on apteekidel kohustus ravimeid valmistamise kohustusest ning loobuda määruses nr valmistada. Valmistamise kohustusest loobuti 24 § 2 lg-s 4 seatud assisteerimis- ja pesuruumi väiksemates kohtades, kuna nõuete loomine oleks olemasolu kohustusest olnud liigselt koormav ja nõudlus seal väike (oleks Selleks, et ressursside kasutamise tõhustamise viinud mitmete apteekide sulgemiseni). eesmärk oleks lõplikult täidetud, ei ole mõtet seada ravimeid mitte valmistavatele või jaendavatele üldapteekidele ka vastavasisulist kohustust ega nõuda neilt assisteerimis- ja pesuruumi olemasolu. 72 Ühtlasi juhime ka tähelepanu, et osaliselt on selline vabastus juba ravimiseaduses olemas, mille kohaselt ei ole valmistamise kohustust kui ka vastavate ruumide nõuet üldapteekidel, mis asuvad vähem kui 4000 elanikuga linnas asustusüksusena. Juhime tähelepanu, et siiski jääksid kõik üldapteegid nii ekstemporaalseid retsepte kui ka tellimislehti vastu võtma ning edastama neid ravimeid valmistavatesse või jaendavatesse apteekidesse. 8. Ettepanek loobuda RavS § 53 lg 2 p 2 sätestatud Selgitame. piirangust, mille kohaselt ei või määrata isikut Apteegi juhataja peab juhtima ja kontrollima apteegi pädevaks isikuks juhul, kui isik osutab tegevust, sh ka nõustama apteegitöötajaid, apteegiteenust teise apteegiteenuse osutamise lahendama tekkinud küsimusi jne. Kui ta ei tööta tegevusloa alusel tegutsevas apteegis, välja arvatud apteegis, siis ei ole seda võimalik teha. Erand on juhul, kui apteek asub vähem kui 4000 elanikuga tehtud maal töötavatele juhatajatele, kes tööst vabal linnas asustusüksusena või asustusüksuses, mis ei ajal võivad ka mujal töötada (see oli seaduseandja ole linn mõte), kuid ei ole mõeldud seda, et maa-apteegis on Iga farmatseut või proviisor, kes ei ole pädevaks ta juhatajaks märgitud, kuid seal kordagi kohal ei isikuks, võib üheaegselt töötada mitmes apteegis ja käi. Apteegi juhataja vastutab apteegi tegevuse eest teoreetiliselt ka erinevate apteegiteenuse osutajate ja kui apteegis töötavad nt ainult farmatseudid, siis juures. Arusaamatuks jääb, miks sätestab RavS ei ole tagatud teenuse kvaliteet. pädevale isikule töötamise piirangud. Vastuolu RavS § 41 lõigetega 2 ja 3 ei ole. Välditud Lisaks rõhutame, et nõue on vastuolus ka RavS § 41 on olukorda, milles proviisoromanik omab küll lõigetega 2 ja 3, mille kohaselt peab nö. proviisor- apteeke aga ei tööta üheski apteegis pädeva isikuna. omanik töötama vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana. Sõna „vähemalt“ oma olemuselt tähendab, et peaks olema võimalus töötada rohkem kui ühes apteegis. 9. Määrus nr 24 „Apteegiteenuse osutamise Selgitame. tingimused ja kord“ Täname tähelepanu juhtimise eest, ootame Punkt 4 - § 7 lg 7 kvaliteedi juhise töörühmalt konkreetseid 73 a. Juhime tähelepanu, et „tervist jälgivad teenused“ ettepanekuid, millised apteegis osutatavad teenused kui ka „tervishoiuteenused“ ei hõlma kahjuks võiksid olla apteegiteenused ja millised täiendavad koostöös Tervise Arengu Instituudiga apteekides tervist jälgivad teenused. Kui osutatava teenuse lähitulevikus osutama hakatavaid teenuseid nagu puhul on tegemist apteegiteenusega, siis on ruumi näiteks suitsetamisest loobumise nõustamine. Selle pindala hõlmatud. teenuse osutamise tarbeks on vaja eraldi nõustamisruumi, kuid sätte praeguse sõnastuse järgi antud ruumi sellel eesmärgil kasutada ei tohi. Ühtlasi rõhutame, et vastava ruumi pindala peab olema arvestatud kogu apteegiruumide pindala koosseisu, sest selles ruumis endiselt jäädakse läbi viima ka apteegiteenust (nt ravimikasutamise hindamise näol). Seetõttu pakume sätte sõnastuseks: terviseseisundit jälgivate teenuste, tervishoiuteenuste ning tervist toetavate teenuste osutamiseks võib apteegis olla eraldi ruum, mis arvestatakse apteegiruumide pindala koosseisu. b. EAÜ liikmed eeldavad, et nt vererõhu mõõtmist ning teisi sarnase loomuga teenuseid võib teostada siiski apteegi ofitsiinis, sõltumata teenuste osutamiseks mõeldud ruumi olemasolust. Vastasel juhul ei oleks võimalik patsiendile väga olulisi teenuseid paljudes apteekides, kus need täna on saadaval, osutada. Eesti Ravimihulgimüüjate Liit 1. Eriluba nõudva kauba liigitus - eelnõu § 1 p 4 – Selgitame. RavS § 17 lg 1 Muudatus loob õigusselguse, kehtestades selgelt Eelnõu kohaselt lisatakse Ravimiameti eriluba kliinilise uuringu ravimi sisse- ja väljaveole nõudva kauba loetelusse ravimite kõrval eraldi samasugused nõuded nagu teistele eriluba kategooriana ka kliinilise uuringu ravimid. Kuna nõudvatele kaupadele. kliinilise uuringu ravimid on ravimi üldmõistega 74 juba hõlmatud, siis tuleks selguse huvides loobuda nende väljatoomisest eriluba nõudva kauba eraldiseisva alaliigina. Vastavad selgitused saab jätta seletuskirja tasandile. 2. Ravimite tootmise ja hulgimüügi tegevuslubade ja Arvestatud. tegevusloa omaja tegutsemisõigusega seotud Seletuskirjas täpsustatud, et ravimite käitlemise ja muudatused – eelnõu § 1 p 6, p 10, p 30 – RavS § 18 vahendamisega seotud tegevuslubade põhimõtted ei lg 1 p 2, lg 2, § 42 lg 2 muutu. 2.1 Toetame eelnõus ravimi tootmise tegevusloa omanike hulgimüügialase tegutsemisõiguse piiritlemist. 2.2 Peame oluliseks vähemalt eelnõu seletuskirjas kinnitada, et ka edaspidi säilivad ravimite tootmise tegevusloa tänased alaliigid ning nende väljaandmise menetlus ja korraldus nagu see on sätestatud RavS § 42 lg 2 kehtivas redaktsioonis ning välja kujunenud rakenduspraktikas. Kehtivalt tunneb seadus järgnevaid hulgimüüjale antavate ravimite tootmise tegevuslubade eriliike, mille omamise erikord peab ERHL hinnangul säilima ka tulevikus: - ravimite märgistuse ja välispakendi muutmiseks, - ravimite valmistamiseks kasutatava tooraine ümberpakendamiseks ning - ravimite Eestisse importimiseks ja vabastamiseks. Nimetatud loetelu olulist praktilist tähendust eelnimetatud tootmise tegevusloa alaliikide väljaandmisel kohaldatavate nõuete ja menetluse kontekstis ning see ei tohi eelnõu jõustumisel muutuda. Ravimite tootmise ja hulgimüügi tegevuslubasid puudutavate muudatuste kontekstis tasub kaaluda ka ettevõtete suhtes täna 75 kehtivate tegevuspiirangute põhjendatust (RavS § 43). 3. Tervishoiuteenuse osutajatele ja haiglaapteegi Selgitame. tegevusloa omajatele ravimite sisseveoõiguse Täname omapoolsete põhjalike selgituste esitamise andmine ja laiendamine – EN § 1 p 8–9, p 35, p 37 – eest. RavS § Tervishoiuteenuse osutamisel on tekkinud olukordi, 3.1 ERHL jääb oma varasema seisukoha juurde, et mil teenuse osutamiseks vajaminevad ravimid ei ole tervishoiuteenuse osutajate, sealhulgas haiglaapteegi hulgimüügist mõistliku aja jooksul või üldse tegevusloa omajate, puhul ravimite sisseveoõiguse kättesaadavad, kuid teenuse tagamiseks on vajalik olulisel määral laiendamine kahjustaks, mitte ei tõhus ja ravi katkemise vältimiseks varustamine parandaks, ravimite kättesaadavust, patsientidele vajalike ravimitega. Kuna ravimitega varustamisel nende huvidest lähtuva parima raviteenuse osutamist ei pea hulgimüüjad tegema jõupingutusi kõikide ning tervishoiu vahendite sihipärast ja otstarbekat vajaminevate ravimite leidmiseks ja Eestisse kasutamist. Seepärast tuleks nimetatud muudatused tarnimiseks ning esineb olukordi, mil ravimite eelnõust välja jätta. leidmine ja Eestisse toimetamine sõltub ainuüksi Eelnõu dokumentides on jätkuvalt vastamata hulgimüüjate vastutulelikkusest, koostööpartnerite põhiline küsimus sellest, mis üldse on see probleem, võrgustikust ja tehingu tasuvusest, on esitatud mida haiglate sisseveoõiguse laiendamisega muudatused vajalikud, et tagada kvaliteetne tegelikult lahendatakse ning kas valitud meede on tervishoiuteenuse pakkumine. sellise eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne. Haiglapatsientidele on tagatud vajaliku ravimi ERHL poolt oleme alati selgitanud, et võimalik kättesaadavus võimalikult lühikese ajakuluga, andes tegelik probleemkoht on oma ulatuselt äärmiselt neile võimalikult suure kindluse tervishoiuteenuste piiratud ning puudutab müügiloata ravimite osutamise kvaliteedi suhtes. kättesaadavuse üksikuid kaasuseid haiglaravis. Samas ei tähenda haiglaapteekidele ravimite Kuigi Sotsiaalministeerium jättis eelnõu sisseveoks õiguse andmine, et tegemist oleks kooskõlastamisele eelnenud väljatöötamiskavatsuse kohustusega, see on haiglaapteegi võimalus menetluses kahjuks sisuliselt vastamata ERHL olukorras, kus hulgimüügist ei ole võimalik saada märkustele sisseveoõiguse osas, siis kinnitab meie haiglas tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikku seisukohta siiski ka ministeerium ise ravimit. Kui haiglaapteek saab hulgimüüja kaudu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastustabelis, kõik vajalikud ravimid kätte, siis ta ei pea sellist märkides: “Tervishoiuteenuse osutamisel on võimalust üldse kasutama. 76 tekkinud olukordi, mil teenuse osutamiseks vajaminevad ravimid ei ole hulgimüügist kättesaadavad” ning “esineb olukordi, mil ravimite leidmine ja Eestisse toimetamine sõltub ainuüksi hulgimüüjate vastutulelikkusest, koostööpartnerite võrgustikust ja tehingu tasuvusest.”. Seega kinnitab ministeerium ise, et praktilises mõttes on muudatus ka parimal juhul kavandatud leevendama vaid üksikuid täpsemalt määratlemata “on tekkinud olukordi” juhtumeid. Samas oleks tegemist tänast ravimiturgu väga põhimõtteliselt muutva ümberkorraldusega, mis eeldaks tõsist hädavajadust ning põhjendusi. Sellist lahendust ei saa ilmselgelt pidada proportsionaalseks ega mõistlikuks. Rõhutame, et ka täna täidavad hulgimüüjad müügiloata ravimite hankimise ülesandeid müügiloata ravimite kui eripärase ravimite kategooria olemusest tulenevalt peaasjalikult sotsiaalsest vastutustundest. Tegemist on väga spetsiifilise ravimite grupiga, mille turustamisele seavad piirid kaasnevad majanduslikud riskid ja halduskoormus. Mahu mõttes on tegemist väga väikeste ravimikogustega. Nende hankimine vajab erikokkuleppeid ravimitootjatega, kes ei ole pidanud vajalikuks selle ravimi tavapärast turustamist Eestis müügiloaga ravimina. Hinna mõttes võib seejuures olla tegemist väga kallite ravimitega. Samuti sõltub konkreetse ravimi vajadus üldjuhul vaid ühest kindlast patsiendist, kelle ära langemisel sellele ravimile alternatiivne kasutaja puudub ning ravimi hankimise ja ostmisega seotud kulud, sh ravimi enda 77 maksumus, jäävadki praktikas hulgimüüjate endi kanda. Keerukust lisavad ka otseselt riigist lähtuvad kulud – näiteks on narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite sisseveoloa taotlemisel nõutav riigilõiv suurem kui Eesti seadustes lubatud ravimi maksimaalne juurdehindlus (vastavalt 10.- riigilõiv sisseveol ning 6,39.- maksimaalne juurdehindlus ühe ravimi müügipakendi kohta). Haiglatele sisseveoõiguse andmine ei maandaks ühtegi eelnimetatud eritingimustest tulenevat riski ravimite hankimisel. Küll aga laieneks need riskid edaspidi ka haiglate tegevusele, mis koosmõjude muudatuse ülejäänud negatiivsete mõjudega töötaks otseselt vastu muudatuse eesmärgile parandada müügiloata ravimite kättesaadavust. Müügiloata ravimite parema kättesaadavuse võti seisneb meie hinnangul hoopis: - Hulgimüüjate ja haiglate vahelise praktilise koostöö tihendamises, sh haiglate endi poolt hulgimüüjatele potentsiaalsete ravimi tarneallikate kohta info jagamist – peamine väide, millele muudatusettepaneku tegijad täna tuginevad, öeldes, et muudatus aitaks parandada ravimite kättesaadavust. - Käesoleva eelnõu raames tasub veelkord kriitiliselt üle vaadata ja võimalusel täiendavalt optimeerida ravimite sisseveo ja sellega seonduvate loamenetluste ja dokumentatsiooni sätted, et uued reeglid kindlasti ainult lihtsustaks, mitte ei tekitaks täiendavaid tõkkeid müügiloata ravimite sisseveole. - Kaaluma peaks müügiloata ravimite osas (kulu)riskijagamise mudelite loomist, mis ei jätaks sisseveoga seonduvat finantsriski 78 üksnes hulgimüüjate kanda. - Samuti tuleks võimalikult leevendada võõrkeelse pakendi kasutamist lubavaid regulatsioone. - Kriitiliselt saaks üle vaadata ka riigilõivud vähemalt selles, et sisseveol loataotluste eest nõutav riigilõiv ei ületaks ravimitele lubatud maksimaalset juurdehindlust. Nende meedete koosmõjus paraneks müügiloata ravimite kättesaadavus kindlasti märgatavalt ilma et peaks ümber pöörama terve ravimituru korraldust ning asendama tänast tellija-tarnija partnerlus- ja koostöösuhet haiglate ja hulgimüüjate vahel teravama konkurentsisuhtega. Kui muudatusega siiski edasi liikuda, siis prognoosib ERHL tõsiste probleemide tekkimist vähemalt järgmistes valdkondades, millega seotud riskid tuleb läbi analüüsida ning eelnõu kaudu maandada: a) Avalike vahendite ebaefektiivsest ja mittesihipärasest kasutamisest tekkivad probleemid, sh ravimite kättesaadavuse halvenemine ning avalike ressursside raiskamine. - Avalike vahendite mittesihipärane kasutamine – tuleb vältida tervishoiuteenuste osutamiseks ettenähtud avalike (peamiselt haigekassa) raha ja vahendite ebaotstarbekat ja mittesihipärast kasutamist haigla põhitegevuse väliseks äritegevuseks. Haiglate sisenemine hulgimüügiturule tekitab ohu, et raviteenuste osutamiseks ettenähtud avalike vahendeid hakatakse mittesihipäraselt kasutama tervishoiuteenuste välisteks tegevusteks. - Avalike vahendite ebaefektiivne kasutamine – luuakse dubleeriv ravimite tarneahel, mis ohustab ravimite 79 kättesaadavust. Paralleelsete tarneahelate vaheline risttarnimine on piiratud, sest erinevalt hulgimüüjatest, kellel on õigus turustada ravimeid laiale spektrile ravimikäitlejatele, tohivad haiglad ravimeid tarnida RavS § 30 lg-s 4 rangelt piiratud isikute ringile. - Müügiloata ravimite osas luuakse haiglatele kui korraga nii ravimi tellijale kui hankijale informatsiooniline eelis hulgimüüjate ees, mis vähendab hulgimüüja võimalusi ja motivatsiooni haiglatele üldse müügiloata ravimeid tarnida. Kui haigla aga ei suuda erinevatel põhjustel ravimit tarnida, siis pöörduvad nad tagasi hulgimüüjate poole, vahepeal on kaotatud aega ning Euroopa tarnijad ei ole reeglina huvitatud igapäevasest üksiku karbi tarnimisest Eestisse või läheb selline erakordne tarne oluliselt kallimaks. Patsiendi jaoks pikeneks ravimi saamine kindlasti tuntavalt. Ravimite hulgimüügitegevus on kapitali- ja ressursimahukas, hõlmates vähemalt järgmisi aspekte: ruumid; personal, tänaste suuremate hulgimüüjate juures tegeleb eraldi ja ainult müügiloata ravimite hankimisega kokku ca 5-10 inimest; IT valmisolek; eraldi kvaliteedisüsteemid; ravimite arvestus sisseveol, mis lisanduks haiglaapteekide tavapärasele ravimiarvestusele; sisseveoga seotud lubade taotlemine ja menetlus jne. Väga suure tõenäosusega ei ole haiglatel võimalik neid ravimeid ka kiiremini kätte saada, kui tänased hulgimüüjad seda teevad. Näiteks on müügiloata ravimite tarnimisele spetsialiseerunud hulgimüügiettevõtteid Euroopas piiratud hulk ja haiglad asuksid lihtsalt 80 suhtlema samade ettevõtetega, kellega tänased hulgimüüjadki. - Haiglaapteekide pidajad peavad endale looma hulgimüügi , sealhulgas sisseveo, võimekuse muudatuse jõustumise esimesest päevast alates sõltumata sellest, kas konkreetne haigla üldse kavatseb hakata sisseveoga tegelema. Sisseveonõuetele vastavusse viimise näol ei ole tegemist haigla “õigusega”, vaid otsese kohustusega. Selline kohustus on ebamõistlik juhul, kui haigla ei soovi sisseveoga tegeleda. ERHL hinnangul on eksitav eeldus, nagu peaks haiglaapteegi pidaja uusi kohustusi täitma ainult reaalselt sisseveoga tegeledes. Kuna igal haiglaapteegil tekib seaduse kohaselt automaatselt sisseveo õigus ning see ei ole seotud mingite täiendavate tingimustega (tegevusloa lisanõuded vms), siis peavad edaspidi kõik haiglaapteeke pidavad haiglad looma uued kvaliteedisüsteemid, järgima ravimite hea turustamistava (GDP) nõudeid ja täitma uusi nõudeid 100% sõltumata sellest, kas nad ka tegelikult ravimeid sisse veavad või mitte. b) Ravimi käitlemis- ja tarneahela lammutamisest, tasandite lahususe lõhkumisest tekkivad probleemid. - Haiglaapteegi sisseveoõiguse laiendamine seab kahtluse alla haiglas tervishoiuteenuste osutamise sõltumatuse – lõhutakse tasandite lahusus (ravimi väljakirjutaja / apteek kui ravimi väljastaja / hulgimüüja kui ravimi turustaja), mis töötab vastu haigla põhifunktsioonide täitmisele. Täna on haigla pidajal TTKS kohaselt ranged tegevuspiirangud, mille eesmärk on tagada, et haigla põhitegevuseks 81 oleks ja jääks tervishoiuteenuste osutamine. Selle eesmärgi saavutamiseks on haiglatel keelatud osaleda muus äritegevuses, sealhulgas ravimite hulgimüügis. Seadusmuudatuse tuttu ei pruugi patsiendi huvid aga edaspidi olla haigla tegevuses esikohal. Patsiendile tervishoiuteenuse osutamisel võivad patsiendi vajaduse ees hakata prevaleerima haigla majanduslikud, ärilised, logistilised, laoseisudest vms tulenevad kaalutlused, sest haigla täidaks korraga ühes isikus nii hulgimüüja, apteegi kui tervishoiuteenuse osutaja funktsioone. Haiglal tekib majanduslik huvi pakkuda patsiendile (ja survestada oma töötajaid kasutama) ravimeid: mille on hankinud haigla ise; mida on haiglal seaduse kohaselt lubatud ise sisse vedada – et tagada uuele sisseveoüksusele piisav töö ja õigustada üksuse ülalpidamisega seotud uusi kulusid; mille aegumistähtaeg haiglaapteegis võib olla lähenemas vms. Probleemi teravdab kindlasti ka Eestis toimuv haiglate võrgustumise protsess. - Haiglatele antakse konkurentsieelis hulgimüüja ees, luuakse turumoonutus – sisuliselt oleks haigla ühekorraga nii hulgimüüja, jaemüüja (apteek), kui ravimi väljakirjutaja. Seejuures tekiks haiglal ravimite tellijana müügiloata ravimite hankimisel hulgimüüjate ees informatsiooniline eelis. Tegemist oleks ettevõtlusvabaduse ja võrdse kohtlemise põhimõtete põhjendamatu riivega. Haiglal tekib ka võimalus kasutada maksumaksjalt haigekassa kaudu saadud avalikke vahendeid hulgimüügitegevuste finantseerimiseks – erinevalt tavahulgimüüjast, 82 kellel juurdepääs neile vahenditele puudub. Tegemist oleks ebaseadusliku ja mittesihipärase ristsubsideerimisega või ebaseadusliku riigiabiga. Samuti looks sisseveoõigus täiendavad võimalused ja motivatsiooni haiglate vahelisteks tarnekokkulepeteks, mis ohustaksid konkurentsireeglite täitmist. - Muudatus oleks vastassuunaline paralleelselt toimuva nn apteegireformiga, kus patsiendi kaitse põhjendust kasutati tänase hulgimüüja-üldapteegi vahelise vertikaalse integratsiooni keelamiseks. Haiglate sisseveoõiguse puhul – vastupidi – luuakse vertikaalset integratsiooni lausa ühe ettevõtte sees. Seejuures on haiglate uus vertikaalne integratsioon – haigla hulgimüüjasissevedajana, jaemüük-ravimi väljastamine, ravimite väljakirjutamine, tervishoiuteenuse osutamine – mitme tasandi võrra süvendatum kui tänane hulgimüüja-üldapteegi kaudsem omandiseos, kus erinevad turustamistasandid ei kattu juriidiliste isikute lõikes ning kus puudub täielikult ravimite väljakirjutamise komponent. Siinjuures käitub avalik sektor suuremate haiglate omanikuna ebavõrdselt, luues iseendale turul põhjendamatu eelise. Konkreetsete ettevõtete tasandil tekitaks sellised eelised selgelt ebavõrdse kohtlemise. c) Hulgimüüjate tegevuses täna eksisteerivate positiivsete efektide kadumine, mida haiglad ravimi sissevedajana ei saaks kompenseerida ega asendada. Edaspidi kaoks või väheneks tuntavalt täna hulgimüüjatel olemasolev massiefekt ja sünergia 83 tavalise ravimite jaeturu ja haiglaturu vahel – näiteks hulgimüüjate võimekuse kaudu jagada arstide erialaseltsi taotluse alusel müügiloata ravimite sisseveoga seonduvaid riske korraga nii üld- kui haiglapteegi turu vahel. Samuti kallineks tuntavalt tänaste hulgimüüjate võimekus jätkata varasemas mahus spetsiaalselt müügiloata ravimite hankimiseks loodud eraldi tarnesüsteemidega. Hetkel tegelevad kõik suuremad hulgimüüjad müügiloata ravimitega spetsiaalselt selleks loodud hankeüksuste kaudu. Kuna haiglatel puudub võimalus nimetatud positiivseid efekte kompenseerida, siis võib prognoosida, et muudatuse tulemusel müügiloata ravimite kättesaadavus halveneb, mitte ei parane. d) Lõpetuseks meenutame, et samasisulist muudatuskava on varasemalt korduvalt arutatud nii ametlike seaduseelnõude, seaduse muutmise ettepanekute, kui erinevate huvirühmade kohtumiste vormis1. Sarnaselt praeguse eelnõuga oli ka varasematel aruteludel muudatusettepaneku sisuliseks algatajaks Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH). Kuna kõik tänaseks lõppenud aruteluringid päädisid otsusega haiglate sisseveoõigust mitte laiendada, siis on ERHL hinnangul täiesti põhjendamatu ja kõiki osapooli asjatult koormav varasemalt samuti PERH-i initsiatiivil korduvalt arutatud ja korduvalt kõrvale heidetud küsimuse uuesti lauale tõstmine olukorras, kus arutatava küsimuse vastuargumendid ei ole muutunud ning varasemad sisulised põhjendused muudatuse vastu 84 pädevad ka täna. Kuna muudatuse näol on tegemist vaid ühe raviasutuse algatusega, siis oleks selle seadusena vastuvõtmine kitsalt ühe huvide konfliktis tegutseva isiku huvides ning töötaks kahjuks vastu patsientide, teiste isikute ja avalikule huvile tagada ravimite tegelik kättesaadavus, huvide konflikti puudumise tervishoiuteenuste osutamisel ning avaliku raha sihipärane ja otstarbekas kasutamine. Seejuures koormaks muudatus ebamõistlikult ka kõiki neid haiglaid, kellel sisseveo korraldamiseks soovi ei ole, kuid kes sellest hoolimata peaksid oma haiglaapteekide tegevuse uute lisanduvate nõuetega vastavusse viima. Ühtlasi astuks haiglad ravimite sissevedaja ja (hulgi) turustajana välja oma põhitegevuse raamidest, milleks on patsiendile parima ravi pakkumine patsiendi, mitte ravimi turustamise huvidest lähtuvalt. Ainuüksi nimetatud olukorra loomine kinnitab haiglate tulevast väga tõsist tegevus- ja huvikonflikti. 3.2 Kõigile ravimite sissevedajatele tuleb kehtestada võrdsed sisseveotingimused – EN § 1 p 6–9, p 35, p 37 – RavS § 18 lg 1–2, § 26 lg 81; § 45 p 61, § 54 lg 7; määruse “Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord” § 2 täiendamine lg-a 21 määruse kohaldamise kohta haiglaapteegi tegevusloa omajale Ravimite sisseveol tuleb patsientide kaitse ja sissevedajate võrdse kohtlemise tagamiseks kehtestada ravimite sisseveole ja kõigile sissevedajatele ühesugused reeglid kõigile RavS § 18 lg 1 alusel sisseveoõigust omavatele isikutele. 85 Eelnõu tuleb täiendada osas, et kõik ravimite sisse vedavad isikud, sealhulgas tervishoiuteenuse osutajad, haiglad jm isikud, peaksid sarnaselt täitma nii hulgimüügi tingimuste ja korra määruses sisseveole sätestatud tingimusi kui ka RavS § 26 lg- s 81 sätestatud nõuet, et ravimite sissevedu peab vastama direktiivi 2001/83/EÜ art 47 lg 4 ja artikli 84 alusel koostatud headele turustamistavadele (GDP). Hetkel ei oleks eelnõu kohaselt hea turustamistava järgimise kohustust ühelgi ravimi sissevedajal peale hulgimüüjate, mis tekitab ravimi sissevedajate vahel lubamatu ja põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise olukorra. Tervishoiuteenuse osutajad ravimite sissevedajana ei peaks erinevalt haiglaapteekidest ravimite potentsiaalse sissevedajana lisaks järgima ka hulgimüügi tingimuste määruses sisseveole kehtestatud nõudeid. Sellised erisused ei ole patsiendi kaitse ning sissevedajate võrdse kohtlemise aspektist mitte kuidagi põhjendatud. 4. Ravimite sisseveol Ravimiameti erilubade Selgitame. reeglistiku ja kvaliteedidokumentatsiooni nõuete Edaspidi võimaldatakse sisse vedada RavS § 21 lg 1 ühetaoline kohaldamine alusel müügiloata ravimeid teavitamisprotseduuriga ERHL toetab ravimite parema kättesaadavuse ehk siis sisseveopõhimõte on sarnane arstide tagamiseks põhimõtte tasandil nii müügiloaga kui erialaorganisatsiooni taotluse alusel sisseveetavate müügiloata ravimite puhul sisseveo reeglite ja müügiloata ravimite ning müügiloata antidootidega. kvaliteedidokumentatsiooni reeglistiku Valdavalt kasutatavate müügiloata ravimite korral leevendamist. Ravimite sisseveo praktilistest süsteem lihtsustub. Uusi kaubakategooriaid ei teki. aspektidest lähtuvalt teeme salljärgnevad Ravimi väljastamisel peab hulgimüüja veenduma ettepanekud uute reeglite ühetaoliseks ja lihtsamaks müügiloata ravimi korral ravimi turustamise loa 86 kohaldamiseks, et eelnõu muudatused ei hakkaks olemasolus (mis hetkel kehtib, kui esitatakse tegelikkuses oma eesmärgile vastu töötama. taotluse number). 4.1 Müügiloata ravimi sisseveol Ravimiameti Ravimiamet koostab juhendi, kuidas müügiloata teavituse lubamine teatud müügiloata ravimite puhul ravimi otsinguid teha ja kinnitusi paremini - eelnõu § 1 p 15 – RavS § 19 lg 31 dokumenteerida. Lisaks on alati abiks tarnijapoolsed Eelnõu § 1 p 15 kohaselt nähakse RavS § 19 lg-s 31 kinnitused pakendil oleva infoga, kus EL teatavate müügiloata ravimite (RavS § 21 lg 7 p-de 1 liikmesriigi müügiloaga ravimitel on viide ka ja 2 alusel sisseveetavad müügiloata ravimid, kui neil müügiloahoidjale ning müügiloale (müügiloa on EMP liikmesriigis müügiluba) eriloana ette number). Raviameti teavitamine. Muude müügiloata ravimite Ravimiseaduse eesmärgiks on ennekõike tagada sisseveol tuleks üldreeglina taotleda Ravimiametilt ravimi ohutus, kvaliteet ja efektiivsus. sisseveoluba. Kvaliteedidokumentatsiooni nõudest ei ole ERHL hinnangul komplitseeriks eelnõu liigselt kavandatud loobuda. müügiloata ravimite sisseveo reeglistikku, luues müügiloata ravimite grupi sees põhjendamatult uusi ravimikategooriaid, mida tuleb sisseveol “õigete” reeglite kohaldamiseks hakata täiendavalt arvestama. Eristama tuleks hakata EMP-s müügiluba omavaid ja müügiluba mitteomavaid ravimeid. Lisaks tuleks EMP-s müügiluba omavate ravimite grupi siseselt hakata veel täiendavalt eristama seda, missugusel RavS §-s 21 sätestatud alusel konkreetset müügiloata ravimit sisse veetakse. RavS 21 sätestab edaspidi 7 erinevat õiguslikku alust müügiloata ravimi sisseveoks. Neist 2-l juhul kuuluks kohaldamisele RavS § 19 lg 31 erisus ning ülejäänud 5-l puhul mitte. Meie hinnangul muudaks sellised täiendavad kategooriad müügiloata ravimite hankimise protsessi praktikas põhjendamatult keerukamaks. Erinevate uute ravimikategooriate üle arvestuse pidamine 87 eeldaks ravimi sissevedajalt mitmete paralleelsete sisseveoprotseduuride koostamist, IT- jm äriprotsesside ja süsteemide kohandamist jm rakenduslikke tegevusi. Kokkuvõttes on oht, et uute reeglite paljusus mitte ei hõlbusta, vaid komplitseerib müügiloata ravimite kättesaadavust ja pikendab nende hankimise protsessi. Teeme ettepaneku hõlmata RavS § 19 lg 31 erandiga kõik EMP-s müügiluba omavad ravimid või vähemalt lisada erandi hulka ka RavS § 21 lg 1 alusel sisseveetavad EMP-s müügiluba omavad ravimid. Minimaalselt tuleks ühtlustada praktikas enim ette tulevate müügiloata ravimi sisseveojuhtude reeglid, mis kiirendaks ja hõlbustaks oluliselt müügiloata ravimite hankimist. 4.2 EMP liikmesriigis müügiluba omavate ravimite eelistamise kohustus müügiloata ravimite sisseveol – eelnõu § 1 p 15, p 19, p 21 – RavS § 19 lg 31, § 21 lg 9–10, § 22 lg 5, § 24 lg 4 p 6 Müügiloata ravimite sisseveol EMP liikmesriigis müügiluba omavate ravimite eelistamise kohustamise uue reegli kohaselt peaks müügiloata ravimi sissevedaja edaspidi välja selgitama, kas ravimile on EMP liikmesriigis väljastatud müügiluba või mitte. Sissevedajal on kohustus alati eelistada just EMP-s müügiluba omavaid ravimeid. Kui sellist ravimit ei suudeta leida, siis on sissevedajal edaspidi alati ka kohustus põhjendada, miks tal ei olnud võimalik EMP-ga müügiloaga ravimit eelistada. Praktikas tuleb seega müügiloata ravimi sisseveol iga kord teostada uuring 31 erineva riigi poolt 88 ravimile antud müügilubade olemasolu ja kehtivuse kohta. Koosmõjus ravimite hulgimüügi nõuetega ning hea turustamistava reeglistikuga tuleb kõik need uuringud dokumenteerida ja vastav dokumentatsioon säilitada. Vastavalt RavS § 22 lg-le 5 tuleb EMP müügiloa mitteleidmisel Ravimiametile eraldi põhjendada, miks ikkagi müügilaoga ravimit ei suudetud leida või kui selline ravim mõnest riigist ka leiti, siis miks ei ole võimalik seda ravimit sisse vedada. Põhjenduste ja eeldatavasti ka asjakohase tõendava dokumentatsiooni puudumise korral Ravimiamet müügiloata ravimile sisseveoluba ei anna ning ilmselt võib sissevedajat pidada ravimite käitlemise reegleid rikkunuks. Kuni Euroopas puudub ühtne ja kõigi EMP riikide müügilube hõlmav autoriteetne andmekogu, tähendaks uute reeglite täitmine väga aja- ja ressursimahukat otsingut ükshaaval kõigi 31 üksiku riigi kaupa. Seejuures tuleks otsing ka sama ravimi sisseveol iga kord uuesti läbi teha, et olla kindel, kas varasemalt kehtinud müügiluba on jätkuvalt kehtiv ka uue sisseveo ajal. Kõik need tegevused tuleks dokumenteerida ja dokumentatsioon säilitada. ERHL hinnangul kahjustaks selline korraldus väga tõsiselt müügiloata ravimite kättesaadavust ning selle rakendamine praktikas ei ole võimalik enne üle- Euroopalise ja kõiki EMP liikmesriike hõlmava ravimite müügilubade andmebaasi loomist. Seepärast palume praegusest rangest nõudest loobuda. Vastavalt tuleks eelnõus muuta vähemalt RavS § 22 lg 6 ja § 24 lg 4 p 6 sõnastusi. 89 Müügiloata ravimi kiirema kättesaadavuse tagaks reeglistik, mis jätab ravimi sissevedajale alles õiguse valida, missugusest riigist ta ravimit sisse veab. Nii patsiendi kui ravimi sissevedaja jaoks ei oleks põhjendatud 31 riigi põhise otsingu taga ootamine näiteks olukorras, kus sissevedajal on juba olemas ravimit kiiresti tarnida suutev ja pikaajaline partner ravimi osas, millel EMP-s liikmesriigis müügiluba ei ole. ERHL nõustub eelnõu autoritega selles, et EMP liikmesriigis müügiloa olemasolu saab olla täiendavaks garantiiks ja kinnituseks ravimi ehtsuse, kvaliteedi jms kriteeriumite täitmise kohta. Kindlasti saab ja tuleb seda asjaolu arvestada näiteks ravimi kvaliteedidokumentatsiooni nõuete kehtestamisel. Seepärast ei vastusta me EMP-s müügiluba omavate ravimite osas leebemaid nõudeid ega selliste ravimite eelistamist põhimõtte tasandil, kuid praktikas saaks eesmärgi proportsionaalsemalt ja vähema koormusega saavutada nõuete kaudu kvaliteedidokumentatsiooni olemasolule ja sisseveole kohaldatavale eriloa liigile (Ravimiameti teavitus vs sisseveoluba), eelnõus sätestatud sisseveoõigusega enne müügiloata ravimile turustamise loa andmist jms meetme kaudu. 4.3 Nõuded EMP liikmesriigis müügiluba omava ravimite kvaliteedidokumentatsioonile – eelnõu § 1 p 19, p 21 – RavS § 22 lg 5, § 24 lg 4 p 6, määruse „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ kavandi § 6 lg 2 p 2, § 8 lg 12–13, § 10 lg 1 p 4 90 ERHL tunnustab ja toetab eelnõuga kavandatud muudatusi, mille kohaselt ei ole EMP liikmesriigis müügiluba omavate ravimite puhul edaspidi nõutav eraldi kvaliteedidokumentatsiooni kogumine ja säilitamine. Nõustume eelnõu autoritega, et „EMP liikmesriikides kehtivad müügilubade väljastamisele sarnased nõuded, mis maandavad võimalikud ohud seoses võltsitud, ebakvaliteetsete või ebaseaduslikku ahelat pidi liikuvate ravimitega“ ning et seetõttu puudub vajadus vähemalt EMP-s müügiluba omavate ravimite osas täiendava kvaliteedidokumentatsiooni kogumiseks ja säilitamiseks. Kvaliteedidokumentatsiooniga seonduvalt täna esitatavad nõuded ja rakendatav halduspraktika on üks tõsisest takistustest ka müügiloata ravimite kättesaadavuse puhul. Nende nõuete mõistlik täpsustamine ja leevendamine aitab kindlasti kaasa ravimite paremale kättesaadavusele. Lähtuvalt eeltoodust teeme järgmised ettepanekud: 4.3.1 Loobuda RavS § 22 lg-s 5 ja § 22 lg 4 p-s 6 Ravimiameti õigusest nõuda kvaliteedidokumentatsiooni müügiloata ravina sisseveetava ravim suhtes, millel on EMP-s müügiluba olemas. Sisuliselt tähendaks sellise nõude jätmine seadusesse müügiloata ravimite puhul kvaliteedidokumentatsiooni nõuete jätkumist senisel kujul. Selles osas satuks eelnõu vastuollu muudatuse peamise ideega ning põhimõtteliselt väga hea seadusemuudatus kaotaks praktilises mõttes olulisel määral oma sisu. 91 Samuti hakkaks Eesti õigus põhjendamatult eristama kvaliteedidokumentatsiooni nõudeid sõltuvalt sellest, kas EMP-s müügiluba oma ravim veetakse Eestisse sisse müügiloata või müügiloaga ravimina. Esimesel juhul tuleks Ravimiameti potentsiaalse nõude täitmiseks kvalteedidokumentatsioon RavS § 22 lg 5 ja § 24 lg 4 p 6 kohaselt igaks juhuks alati hankida ja säilitada. Teisel juhul ei oleks kvaliteedidokumentatsioon vastavalt „Ravimite hulgimüügi tingimuste ja korra“ kavandis toodud § 6 lg 2 p-le 2, § 8 lg-le 12–13, ja § 19 lg 1 p-le 4 nõutav. Leiame, et kui EMP-s müügiluba omav ravim loetakse piisavalt turvaliseks, nii et selle puhul ei ole vajalik eraldi kvaliteedidokumentatsooni kogumise ja säilitamise nõuete täitmine, siis peab see põhimõte kehtima ühetaoliselt kõigi vastavate ravimite suhtes. Kvaliteedidokumentatsiooni kontekstis selliste ravimite vahel täiendav vahetegemine sõltuvalt sellest, kas ravimite veetakse Eestisse müügiloaga või müügiloata ravimina, ei oleks põhjendatud. 4.3.2 Tuua EMP liikmesriigis müügiluba omava ravimi sisseveol kvaliteedidokumentatsiooni esitamisest nõudest loobumine seaduse tasandile Selguse ja seadusest parema arusaadavuse huvides tuleks lisaks eelmises märkuses kirjeldatud muudatustele täiendada lisaks määruste kavandites sätestatule täiendada ka seaduseelnõus eriluba nõudva kauba sisseveoregulatsiooni üheselt mõistetava sättega selle kohta, et EMP-s müügiluba omava ravimi sisseveol ei ole 92 kvaliteedidokumentatsiooni kontrollimine, säilitamine ja esitamine nõutav. Täiendus vastaks olemuselt ja kaalult RavS § 22 lg-s 5 ja § 24 lg 4 p-s 6 kavandatud samateemalisele regulatsioonile müügiloata ravimite puhul. Samuti hõlbustaks täiendus selle regulatsiooni täpsustamist hulgimüügi tingimuste ja korra määruses. 4.3.3 Ühtlustada „Ravimite hulgimüügi tingimuste ja korra“ määruses kvaliteedidokumentatsiooni kohta kasutatav terminoloogia seaduse sõnastusega. Eelnõus kasutatakse kvaliteedidokumentatsiooni kohta mõisteid „andmed ravimi kvaliteedi kohta“ (§ 22 lg 5) ja „dokumendid ravimi kvaliteedi kohta“ (§ 24 lg 4 p 6). Seletuskirjas kasutatakse mõisteid „kvaliteedidokumentatsioon“ ning „ravimi kvaliteeti tõendavad dokumendid“. Nende dokumentidena nimetab seletuskiri „ravimi analüüsisertifikaadi või partii vabastussertifikaadi“ (SK lk 23). Seletuskirjale lisatud „Ravimite hulgimüügi tingimuste ja korra“ määruse muutmise kavandi kohaselt jääks määruses aga jätkuvalt kasutusele vana mõiste „kvaliteedisertifikaat“. Kvaliteedidokumentatsiooni kohta kasutatava mõistete lahknevus on praktikas tekitanud küsimusi juba täna. Samuti tuleks määrustes kasutada nende andmise aluseks olnud seaduse terminoloogiat. Lähtuvalt eeltoodust teeme ettepaneku ühtlustada seaduse ja määruse terminoloogia ning asendada määruses termin „kvaliteedisertifikaat“ seaduse mõistega „andmed / dokumendid ravimi kvaliteedi kohta“. 93 4.3.4 Täiendada „Ravimite hulgimüügi tingimuste ja korra“ määruse muutmise kavandit ka määruse § 8 lg 12 teise lause muudatusega. Kuna määruses loobutakse EMP-s müügiluba omavate ravimite puhul ravimi kvaliteedidokumentatsiooni kogumise ja säilitamise nõudest, siis peaks vastav põhimõte laienema ka olukorrale, kui kvaliteedidokumentatsiooni soovib hulgimüüjalt „ravimi saaja“. Analoogiliselt teiste määruse sätetega tuleks ka siin jätta dokumentatsiooni nõudmise õigus sõltuvusse lisakriteeriumist „kui dokumentatsioon on nõutav“. Vastasel juhul kaotaks EMP-s müügiluba omavate ravimite osas kvaliteedidokumentatsioonist loobumise ülejäänud sätted oma sisu. 5. Sisse- ja väljaveopiirangutest vabastatud isikuid Selgitame. käsitlevad muudatused – eelnõu § 1 p 18 – RavS § RavS § 20 reguleerib nimetatud isikute piiriülest 20 liikumist koos ravimivarudega, mis on vajalikud Eelnõu kohaselt on ravimite sisse- ja oma ülesannete täitmiseks või ohutuse tagamiseks. väljaveopiirangutest täiesti vabastatud kiirabi, Nimetatud isikud ei osale ravimite turustamisahelas päästeasutuste ja meeskondade, Eesti Vabariigi ravimite käitlejatena, seega ei saa tekkida ka territooriumil viibiva välisriigi relvajõudude ja ebavõrdse kohtlemise olukorda ravimi Kaitseväe „ravimitagavaradesse kuulub eriluba käitlemisahelas osalevate isikutega (tootja, nõudev kaup, mida kasutatakse oma ülesannete hulgimüüja, apteek). Tegemist ei ole uute nõuetega, täitmisel“. Samuti ei kohaldata sisse- ja vaid juba kehtivate nõuete ja isikute täpsustamisega. väljaveopiiranguid „rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite ravimi tagavaradesse kuuluvale ning selle täiendamiseks vajalikule eriluba nõudvale kaubale“. ERHL mõistab põhimõtte tasandil eelnimetatud isikute suhtes teatud ulatuses sisse- ja 94 väljaveopiirangutest loobumise vajadust ega vastusta kavandatud muudatusi. Küll aga peame selguse huvides ja võimalike kuritarvituste vältimiseks oluliseks piiritleda eelnõus täpsemalt piirangutest loobumise kriteeriume ja loobumise ulatust. 5.1 Täpsemalt tuleks defineerida mõisted „ravimitagavara“ ning „oma ülesannete täitmine“. Kindlasti ei oleks sisse-väljaveopiirangutest loobumine põhjendatud kaitseväe kui terviku „ravimitagavarade“ osas ega ka mõne kiirabiteenuse pakkuja kõigi ravimivarude osas. Seda eriti arvestades asjaolu, et nii kaitseväe kui kaitseliidu puhul hoolitseb ravimitega varustamise eest Kaitseväe keskapteek, kes on õiguslikus mõttes haiglaapteek. Ühe haiglaapteegi ja selle kaudu tervikuna kogu kaitseväe vabastamise igasugustest sisse-väljaveopiirangutest kõigi ravimite osas looks kõigi teiste ravimeid sissevedavate ravimikäitlejate suhtes väga suure ja täiesti põhjendamatu eelise ning ebavõrdse kohtlemise olukorra. Seesugune lähenemine muudaks põhimõtteliselt kogu ravimite sisse- ja väljaveo reeglistikku. 5.2 Samuti tuleks juba eelnõu tasandil täpsemalt piiritleda rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite õigus ravimeid piiranguteta sisse ja välja vedada. Kindlasti ei oleks muudatuse eesmärgi ja mõttega kooskõlas näiteks olukord, kus Eesti sadamas seisev laev veaks oma ravimitagavarade jaoks ja/või nende täiendamiseks ravimeid sisse Lätist jms olukorrad. 95 6. Uued müügiloata ravimite sisseveo alused – Selgitame. eelnõu § 1 p 19 – RavS § 21 lg 7 p 4, lg 8 p 2 Nagu ka seletuskirjas märkisime, siis ravimi ERHL toetab igati ravimite kättesaadavuse erandkorras hankimine saab antud juhul toimuda parandamise eesmärki, seda eriti elupäästvate üksnes ravimitootjaga või müügiloa hoidjaga ravimite paremini ja hõlpsamini kättesaadavaks koostöös ja toetusel ning enne müügiloata ravimite tegemise osas. sisseveo ja turustamise taotluse esitamist peab Kuna ravimi müügiloa nõudest erandite tegemise raviarstil olema kokkulepe patsiendile ravimi tasuta lubatavad juhud on Euroopa Liidu õigusega väga saamiseks. Kirjeldatud sätte rakendamiseks ulatuslikult reguleeritud, siis palume selguse huvides kohaldatakse müügiloata ravimi menetlust, kus analoogiliselt RavS § 21 lg 8 p 2 selgitustega müügiloata ravimi kasutamiseks esitab taotluse täiendada seletuskirja ka § 21 lg 7 p 4 osas viidetega raviarst, märkides taotluse meditsiinilisele asjakohastele Euroopa Liidu õiguse allikatele, põhjendusele lisaks võimaluse ravimit elupäästval millele tuginedes vastav erialus müügiloata ravimi eesmärgil tasuta saada. Seega on RavS § 21 lõike 7 sisseveoks kehtestatakse. punkti 4 võimalik rakendada vaid juhul, kui Ravimikäitlejatele oleks selgitus tänuväärne patsiendi raviarst on kirjalikult kinnitanud, et ravim lisamaterjal olukorras, kus müügiloata ravimite on vajalik elupäästval eesmärgil, puuduvad muud hankimiseks peetavatel läbirääkimistel tuleb võimalused kroonilise või eluohtliku haiguse raviks potentsiaalsele välismaal tegutsevale ning Eesti või kelle haigust peetakse eluohtlikuks ning kõik õigust mitte tundvale tarnijale selgitada, missugusel teised ravimeetodid, mille eest Eesti Haigekassa Euroopa Liidu õiguses põhineval alusel temalt võtab tasu maksmise kohustuse üle, ning mis on ravimit soovitakse. patsiendile meditsiiniliselt sobivad ja rahaliselt kättesaadavad, on ammendunud ning on tõenäoline. Selgitame, et müügiloata ravimite kasutamine nn Compassionate Use eesmärgil toimub määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 83 alusel ja üksikpatsiendi (Named Patient basis use), toimub direktiivi 2001/83/EÜ artikli 5 alusel. 7. Ravimijäätmete käitlemise muudatused – eelnõu § Arvestatud. 1 p 28 – RavS § 35–36 Eelnõus ja seletuskirjas parandused tehtud. Jääme oma varasema seisukoha juurde, et kõigi Ravimiseaduse muudatused on tingitud sellest, et kõlbmatute ravimite käsitlemine ohtlike jäätmetena millised sätted vajasid kaasajastamist ja kooskõlla 96 mitte ei lihtsusta, vaid kardetavasti koormaks viimist vahepeal muutunud jäätmekäitluse põhjendamatult seesuguste ravimijäätmete regulatsioonidega. käitlemist ning suurendaks sellega seotud kulusid ja tegevuste mahtu. Seepärast ei saa kavandatud muudatust pidada praegusel kujul põhjendatuks. Sisuliselt tähendaks muudatus liikumist tänaselt leebemalt regulatsioonilt, kus teatud kõlbmatuid ravimeid võib käidelda ka tavajäätmetena, oluliselt rangemale regulatsioonile, kus kõik kõlbmatud ravimid oleks automaatselt allutatud ohtlike jäätmete käitlemise rangemale korrale. Selline muudatus, sisuliselt ettevõtjate tegevusvabaduse piirang, vajaks väga tugevat põhjendust, sealhulgas põhiseaduslikkuse aspektist. Kindlasti tuleks sellise muudatuse elluviimisel lahendada ja kaaluda muudatusega kaasnevaid praktilisi probleeme. Näiteks nõuab ohtlike jäätmete märgistamise kohta kehtestatud keskkonnaministri määrus, et kõik ohtlike jäätmete pakendeid tuleb märgistada ükshaaval ning kanda neile määruses loetletud informatsioon. Hulgimüüjate poolt aasta jooksul käideldavate kõlbmatute ravimite hulk ulatub sadadesse tuhandetesse. Kõigile neile pakenditele ükshaaval ohtlike jäätmete märgistusnõuete lisamine kujutaks endast tänasega võrreldes arvestatavat lisatööd ja -kulu. Nõustume siinjuures Keskkonnaministeeriumi poolt märgituga, et jäätmete klassifitseerimisel tuleb muuhulgas lähtuda asjakohasest Euroopa Liidu õigusest. Sellest erisuste tegemine – kui see on üldse lubatav – tuleb eelnõu seletuskirjas asjakohaselt 97 põhjendada. Samuti tuleks sellisel juhul lisada eelnõule asjakohane EL õiguse vastavustabel. 8. Hulgimüügi tegevusloa omajale pandav kohustus Selgitame. tagada sama toimeainega ravimite turustamisel Vastavalt sotsiaalministri 17.02.2005 määruse nr 27 eelisjärjekorras soodsaimate käsimüügiravimite „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ § 6 ning hinnakokkulepperavimite hankimine ja lõikele tagab hulgimüügiettevõte, välja arvatud kättesaadavus – eelnõu § 1 p 31 – RavS § 44 lg 1 p ainult ühe müügiloa hoidja ravimeid turustav 51 hulgimüügiettevõte, sama toimeaine ja 8.1 ERHL ei toeta hulgimüüjatele „soodsaima manustamisviisiga ravimite turustamisel käsimüügiravimi“ eelisjärjekorras hankimise ja eelisjärjekorras nende ravimite hankimise ja kättesaadavuse tagamise kohustus panemist. Palume kättesaadavuse, mille kohta on ravikindlustuse nimetatud säte eelnõust välja jätta. seaduse § 45 alusel sõlmitud hinnakokkulepe. Sama Muudatus komplitseeriks olulisel määral ravimite määruse § 8 lõike 20 kohaselt tagab hankimise protsessi. Igasuguse täiendava sisulise ja hulgimüügiettevõte, välja arvatud ainult ühe õigusliku kriteeriumiga ravimi hankimise müügiloa hoidja ravimeid turustav korraldusele, hankimise järjekorrale jms kaasneb hulgimüügiettevõte, sama toimeaine ja automaatselt vastava ravimi hankimisprotsessi, manustamisviisiga ravimite turustamisel sellega seonduva tõendamis-, dokumenteerimis- ja eelisjärjekorras nende ravimite pakkumise, mille dokumentide säilitamiskohustuse komplitseerumine kohta on ravikindlustuse seaduse § 45 alusel ja seekaudu ravimi hankeprotsessi pikenemine. sõlmitud hinnakokkulepe. Seega on tegemist juba Nimetatud mõju omakorda tähendab ravimite praegu kehtivate hulgimüüja kohustustega, mis on hankimise protsessi muutumist oluliselt alates aastast 2011. keerulisemaks ja kallimaks ning võivad hankeprotsesside olulise pikenemise tõttu halvemal juhul mõjutada negatiivselt ka ravimi kättesaadavust. Näiteks pidurdaks uus kriteerium toimeaine rühmade kaupa kõigi käsimüügiravimite kättesaadavust, sest enne „soodsaima“ ravimi hankimise tagamist ei oleks lubatud hankida „mittesoodsamaid“ ravimeid. Seega töötaks seadusemuudatus otseselt vastu 98 omaenda nimetuses sisalduvale „soodsuse“ eesmärgile. Eelnõus kavandatud kujul ei oleks muudatus kardetavasti ka praktikas reaalselt ellu rakendatav, sest ravimite „soodsuse“ hindamisel on võimalik arvesse võtta väga erinevaid kriteeriume nii ükshaaval kui nende koosmõjus ja kogumis. Seejuures on oluline märkida, et kõik need kriteeriumid on igapäevases muutumises ehk „soodsus“ ei ole ajas püsiv ega praktikas sisuliselt üldse hinnatav kriteerium. Seletuskirjas sätte selgitusena esitatud viide analoogilisele nõudele ravimite jaemüügi puhul ei ole ERHL hinnangul hulgimüügi konteksti üle kantav. Erinevalt ravimite jaemüügist, kus „soodsuse“ kriteeriumi täitmist hinnatakse ravimi patsiendile väljastamise hetke seisuga, siis hulgimüügi korras ravimite hankimise protsessides sellega võrreldav analoogiline hinnanguhetk puudub. Samuti puudub hulgimüüjal erinevalt apteegist õigus ravimipakendit jagada, mistõttu hulgimüüja ja apteegi vaadetes võib „soodsus“ omade erinevat tähendust. Seda eriti käsimüügiravimite puhul, mis näiteks retsepti alusel väljastatavatest hinnakokkulepperavimitest erinevad muuhulgas selle poolest, et nende puhul puudub hinnakokkulepete kontekstiga võrreldav avalikult kättesaadav allikas ja teave selle kohta, et ja/või mis tingimuste võrdluses võiks konkreetse ravimi osas eelisjärjekorras hankimise kohustus üldse kõne alla tulla. 99 Samuti eeldaks muudatuse rakendamine praktikas väga ulatuslikke ümberkorraldusi hulgimüüjate tegevuses, sh IT-arendusi ja igapäevaste tööprotsesside põhimõttelist ümberkujundamist. Seejuurtes ei oleks tegemist ühekordsete ettevalmistustega, vaid muudatus suurendaks hulgimüüjate kohustusi ravimite hankimisel püsivalt, igapäevaselt, igal puhul kui tõusetub vajadus käsimüügiravimite hankimiseks. Muudatuste negatiivne mõju ületaks oluliselt määral sellest potentsiaalselt tekkivat kasu. Hulgimüüjaid põhjendamatult ja ebamõistlikult koormav ning sisult ebaselge kohustus ei saa olla õiguspärane. 8.2 ERHL ei saa eelnõus pakutud kujul toetada ka hinnakokkulepperavimite eelisjärjekorras hankimise kohustust. Leiame, et hinnakokkuleperavimite hankimine on juba piisavalt reguleeritud ravimiseaduse alusel kehtestatud hulgimüügi tingimuste ja korra määruses. Lisaks ei ühti eelnõu ja seletuskiri kavandatava uue kohustuse ulatuse ja sisu osas, mistõttu muudatuse tegelik sisu jääb meile arusaamatuks. Eelnõu kohaselt seisneks uus kohustus „nende ravimite hankimise ja kättesaadavuse tagamises, mille kohta on RaKS alusel sõlmitud hinnakokkulepe“. Seletuskirja kohaselt seevastu „kohustab [muudatus] ettevõtjaid juhul, kui konkreetse toimeainega ravimit turustatakse vi plaanitakse turustada, tagama eelisjärjekorras sama toimeainega kõikide toimeaine sisalduse ja manustamisviisiga hinnakokkuleppega 100 ravimite kättesaadavus ja pakkumine“. ERHL-le jääb eelnõu ja seletuskirja võrdluses ebaselgeks, missuguste ravimite suhtes uus eelishankimise kohustus kehtima peaks. Ebaselguse tõttu sätte tegelikus sisus ei saa me seda toetada ega kahjuks praegusel hetkel selle kohta ka rohkem sisulisi kommentaare pakkuda. Lähtudes eeltoodust tuleks RavS § 44 lg 1 uus p 51 tervikuna eelnõust välja jätta. 8.3 Eelnõu põhjendab RavS § 44 lg 1 uue punkti 51 kehtestamist ja hulgimüüjatele täiendava kohustuse panemist muuhulgas direktiivi 2001/84/EÜ artikli 81 alusel pandud „ravimite kohase ja jätkuva tarnimise kohustusega, et rahuldada patsiendi ravivajadust“ ehk nn public service obligation (PSO) kohustusega. ERHL rõhutab, et PSO-teemalise debatt ei saa piirduda üksnes PSO ühele osapoolele täiendava kohustuse panemisega. Teatavasti kuulub PSO põhimõttesse ka ravimi müügiloa hoidja kohustus tagada omakorda enda klientide, Eestis hulgimüüjate, varustamine. Kui kaaluda eelnõu täiendamist praegu kavandatud viisil, siis peaks sellele vastavalt kindlasti tugevdama ja suurendama ka RavS § 64 lg 3 esimeses lauses sisalduvat müügiloa hoidja turustamiskohustust. Lisaks märgime, et kuna eelnõu teeb uue kohustuse panemisel vahet erinevat liiki hulgimüüjatel ning kohustus ise ei kehtiks kõigi hulgimüüjate suhtes, vaid üksnes rohkem kui ühe müügiloa hoidja ravimeid turustava hulgimüüja puhul, siis tuleks PSO tugevdamisel teatud hulgimüüjate osas (näiteks 101 nn full-line hulgimüüjate puhul) näha ette ka asjakohased kompenseerivad või hüvitavad meetmed. Vastasel juhul tekitaks seadus hulgimüüjate vahel põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise olukorra. ERHL on valmis eelnimetatud teemasid käsitlevates debattides edaspidi osalema. Peame siiski kaheldavaks, kas neid on võimalik sisukalt läbi viia käesoleva eelnõu praeguses menetlusjärgus ja kavandatud ajakavas. 9. Sisse- ja väljaveoloa tähtaeg narkootiliste ja Selgitame. psühhotroopsete ravimite sisseveol: 6+3 kuud – Kui narkootilisi ja/või psühhotroopseid ravimeid ei eelnõu § 1 p 19 – RavS § 22 lg 6 ole olnud võimalik hankida kuue kuu jooksul, siis ERHL nõustub eelnõu koostajatega, et narkootiliste tuleb esitada uus sisseveotaotlus. Selleks ei ole vaja ja psühhotroopsete ravimite sisseveolubade ravimiseadust muuta. Ravimiamet saab hinnata, kas kehtivuse tähtaegade osas on vajalik ette näha erisus uus taotlus on põhjendatud või mitte ning vajadusel võrreldes ülejäänud ravimitega ning nende puhul on annab uue loa. põhjendatud loa andmine pikemaks tähtajaks. Eelnõu koostaja toodud põhjendustele ning praktilistele sisseveo kogemustele tuginedes leiavad ERHL liikmed, et narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite sisseveoloa kehtivusaeg peaks olema 6 kuud, mida võiks omakorda vajadusel veel 3 kuu võrra pikendada. 10. Veterinaararsti õiguse piiramine müügiloata Arvestatud. ravimi turustamise loa taotlemisel – eelnõu § 1 p 19 Eelnõu tekstis parandused tehtud. – RavS § 21 lg 2 teine lause Ilmselt ekslikult piiratakse eelnõus tänasega võrreldes veterinaararsti õigust esitada müügiloata ravimi turustamise loa taotlus humaanravimi kasutamiseks loomadel. Edaspidi tohiks 102 veterinaararst taotleda üksnes luba müügiloata ravimi turustamiseks veterinaarravimile. ERHL hinnangul ei ole seesugune uus tegevuspiirang olla põhjendatud ning eelnõu sõnastuses võiks jääda seaduse täna kehtiva redaktsiooni juurde. 11. Ravimite tootmise tegevusloa omaja pädeva Selgitame. isiku uue kohustuse ulatusest – eelnõu § 1 p 36 – Tegemist on juba kehtiva tootja kohustusega, mis on RavS § 54 lg 1 p 4 sätestatud 17.12.2014 määruses nr 74 „Ravimite Eelnõus täiendatakse tootmise tegevusloa omaja tootmise eeskiri“ § 3 lõikes 1, mille kohaselt pädeva isiku kohustusi uue punktiga, mille kohaselt ettevõte tagab, et Euroopa Majanduspiirkonna peab pädev isik tagama, et ühendusevälises riigis välises riigis toodetud ravimipartii on toodetud ja toodetud ravimipartii on toodetud ja kontrollitud kontrollitud võrdväärsete heade tootmistavade võrdväärsete heade tootmistavade kohaselt. kohaselt. Antud kohustus on üle võetud Euroopa ERHL palub seletuskirja täiendada selgitusega selle Komisjoni direktiiviga (EL) 2017/1572, 15. kohta, kas käesolevas sättes nimetatud kohustus september 2017, millega täiendatakse Euroopa rakendub praktikas üksnes nö ravimite Eestisse Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ sisseveohetke olukorras või lisaks ka siseriiklikult inimtervishoius kasutatavate ravimite hea ravimi pakendile info lisamisel – näiteks tootmistava põhimõtete ja suuniste osas. erialaorganisatsiooni taotluse alusel sisse veetud müügiloata ravim, mille pakendile lisatakse siseriikliku käitlemise käigus tootmise tegevusluba omavas ettevõttes lisainfot? 12. Ravimi reklaamimise õiguse andmine kõigile Selgitame. isikutele ning seonduvad muudatused – eelnõu § 1 p Ravimireklaami tuleb eristada apteegi ja hulgimüüja 52, 53, 56-58, 60, 64, 67 – RavS § 82 lg 5 p 2, § 83 põhitegevusest. Neid kahte tegevust ei ole võimalik lg 2, § 83 lg 8, § 85 lg 1, § 86 lg 1, § 1011 lg 1 p 3, § samastada, sest turustamist ei saa võrdsustada 108 lg 1 reklaamimisega. Eelnõuga laiendatakse ravimite reklaamimise õigust Eelnõuga muudetav sõnastus ei too kaasa sisulisi igaühele. Seega tohivad edaspidi ravimeid muudatusi ravimireklaami puudutavates sätetes. reklaamida ka ravimi hulgimüüjad, samuti apteegid Kehtiva seaduse sõnastus on vastuolus direktiiviga jt isikud. Vastavalt laiendatakse ka ravimite 2001/83/EÜ ja ei ole kooskõlas EL-is käibes oleva 103 reklaamimisega seotud reeglite kohaldamisala, praktikaga, mille kohaselt tuleb ravimireklaami reklaamitegevuste ja materjalide dokumenteerimis- mõiste määratlemisel eelkõige lähtuda ainult ja säilitamiskohustusi, teatud ulatuses Ravimiameti avalikustatud teabe sisust, arvestamata seejuures ees aruandluse kohustust ning vastutust asjakohaste teabe avalikustaja isikut. Ravimit ning eriti selle reeglite rikkumise eest. ravi- ja ennetavaid omadusi puudutava teabe ERHL hinnangul vajaks ravimireklaamiga levitamist kolmanda isiku poolt võib käsitada seonduvat muudatused eelnõus täiendavalt reklaamimisena artikli 86 tähenduses, isegi kui see läbitöötamist, et oleks üheselt selge, missuguses osas kolmas isik tegutseb omal algatusel ja selle ravimi ja kellele reklaamisätted ja -piirangud kohalduvad tootjast või müüjast õiguslikult ning faktiliselt täiesti ning kuidas need muudatused hakkavad mõjutama sõltumatult. tänaste ravimi turustajate tegevust. Eelnõu sätteid Ravimiamet on ravimireklaamisätteid tõlgendanud koosmõjus hinnates tõusetub kahtlus, et muudatuse alati kooskõlas direktiivi ja Euroopa Kohtu mõjusid ei ole hulgimüüjate kui põhitegevusena lahenditega ning seetõttu ei too uus sõnastus kaasa ravimeid turustavate ja müüvate ettevõtete tegevuse sisulisi muutusi ravimireklaami puudutavas osas. kontekstis piisavalt hinnatud. Kolmanda isiku mõistet on seletuskirjas põhjalikult Sõltuvalt „ravimireklaami“ mõiste sisuliselt selgitatud. tõlgendamisest praktikas võib potentsiaalselt tekkida oht, kus iga hulgimüüja ja/või apteegi tegevus ravimite müügipakkumiste esitamisel, ravimite turustamisel ja kliendiprogrammide rakendamisel võiks edaspidi alluda ravimireklaami nõuetele. Seesugune tõlgendusvõimalus ning sellega automaatselt kaasnevad täiendavad kohustused ravimeid turustavatele hulgimüüjatele peab olema välistatud. Arvestama peab, et hulgimüüjate osas on müügipakkumuste tegemine juba kehtivalt RavS-is reguleeritud. Nende kasvõi potentsiaalne allutamine ka ravimireklaami reeglistikule oleks selgelt ebamõistlik, kuna ravimite hulgimüügi eesmärgiks ongi ravimeid turustada ja müüa. Lähtuvalt eeltoodust vajab eelnõu ja seletuskiri uute 104 reklaamireeglite kohaldamisala ja -ulatuse osas läbimõtlemist ja täiendavat selgitamist. Kindlasti vajab selgelt piiritlemist reklaami tellimise, avaldamise ja teostamisega seotud vastuse küsimus. Vastasel juhul muudaks eelnõu ravimireklaami reeglistiku võrreldes kehtivas õiguses sätestatuga oluliselt ebaselgemaks. Toome probleemi ilmestamiseks alljärgnevalt mõned esmaselt tõusetunud küsimused ja näiteid, millega selgitamist vajab küsimustering kardetavasti siiski ei piirdu: - Eelnõu § 1 p-ga 56 muudetava RavS § 83 lg 8 kohaselt peab edaspidi reklaammaterjale ja reklaami avalikustamist käsitlevaid dokumente säilitama „reklaami tellija, teostaja või avalikustaja“. Eelnõust ei selgu, kes eelnimetatud isikutest siis tegelikult säilitamise kohustust peab täitma ja vastutust kandma. - Eelnõu § 1 p 57 ja 58 muudetava RavS § 85 lg 1 ja lg 2 kohaselt peab ravimireklaami tellija tagama, et ravimireklaamis kasutatud tsitaadid teaduskirjandusest peavad olema esitatud koos viitega algallikale ning algallika koopia tuleb nõudmise korral esitada kolme tööpäeva jooksul. Samuti peab ravimit reklaamides olema kättesaadav asjakohane ravimi omaduste kokkuvõte. ERHL hinnangul võivad nimetatud nõuded olla põhjendatud, küllaltki selgepiirilised ja täidetavat tänases olukorras, kus ravimit tohib reklaamida üksnes müügiloa hoidja. Samade nõuete tegelik sisu muutub aga väga keeruliselt hinnatavaks olukorras, kus ravimireklaamina võib potentsiaalselt käsitleda väga laia või kogu hulgimüüja tegevusspektrit 105 ravimite turustamisel (sama ka apteegi puhul). - Eelnõu § 1 p 60 sätestab RavS § 86 lg-s 1 keelu anda ravimite müügi mõjutamise eesmärgil arstidele, proviisoritele ja farmatseutidele kingitusi, mille väärtus ületab 6.40.-. Keeld on mõistetav kehtiva õiguse kontekstis, kus sätet kohaldatakse ravimi müügiloa hoidjate suhtes. Eelnõu muutuvas kontekstis tõusetub aga küsimus keelu edaspidisest kohaldamialast ja kohaldamise ulatuses, sealhulgas näiteks töösuhete raames ravimite hulgimüüja juures või apteegis. Ilmselt vajaks täpsustamist ka küsimus sellest, keda peab mõistma sättes nimetatud „proviisori ja farmatseudina“. Kuna eelnõus on keeld sätestatud müügiloa hoidjale, tema volitatud isikule ja 3. isikule, siis tuleks selguse huvides vähemalt seletuskirjas sõnaselgelt defineerida ka „3. isiku“ mõiste. - Kuna valdav osa ülejäänud RavS § 86 sätteid, mis käsitlevad arstide, proviisorite ja farmatseutide toetamist erialaüritusel osalemisel, asjakohast aruandlust, piiranguid jms tegevusi jääksid ka edaspidi kohalduma üksnes müügiloa hoidjate ja nende volitatud isikute suhtes, siis vajab vastamist küsimus, kas hulgimüüjad (samuti apteegid ja muud isikud) tohivad proviisorite, farmatseutide üritusi edaspidi korraldada piiranguvabalt või on nende korraldamine täilikult keelatud – näiteks hulgimüüja poolt korraldatavad infopäevad apteekritele vms? Oleme valmis nimetatud küsimuste osas edasiseks diskussiooniks, kuid neile selget vastust ning uue regulatsiooni tegeliku sisu osas selgust saamata ei 106 pea ERHL õigeks praegusel kujul ravimireklaami muudatustega edasi liikumist. 13. Eelnõu jõustumiseks ja rakendamiseks on vajalik Arvestatud. 6-kuuline üleminekuaeg (vacatio legis) – eelnõu § 2 Eelnõus ja seletuskirjas muudatus tehtud. p1 Arvestades eelnõuga kavandatavate muudatuste väga suurt sisulist mahtu, mille rakendamiseks peavad ravimihulgimüüjad oma tegevust, samuti igapäevaseid ravimite käitlemise protseduure ja süsteeme (sh eeldatavasti IT-süsteemid), olulisel määral muutma, arendama ja kohandama, peame oluliseks, et vähemalt ravimite erilubade, sisse- ja väljaveo reeglite osas kavandataks muudatuste jõustumine nii, et seaduse ja kõigi selle rakendusmääruste vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääks minimaalselt 6 kuud. Lisaks tuleb jõustumisaja kavandamisel arvestada, et see ei langeks kokku teiste ravimivaldkonda ja sellega piirnevaid valdkondi puudutavate põhimõtteliste reformide rakendamise algusega (näiteks nn apteekide omandireformi rakendumine 1.4.2020. a ning uue meditsiiniseadmete määruse (EL) 2017/745 kohaldamise algus 26.5.2029. a. Eelnõu rakendamiseks vajalike ettevõttesiseste äriprotsesside ja -süsteemide kohandamine ning arendamine eeldab ka ravimite käitlemise ja hankimise jm turustustegevuste eest vastutavate töötajate koolitamist. Seega ei tohi eelnõu jõustumist kavandada suvisele ega aastavahetuse puhkuste- ja pühadeperioodile. 107 Palume eelnimetatud põhimõtteid arvestada eelnõu jõustumise kavandamisel ning sõltuvalt eelnõu edasise menetluse käigust kindlasti kohandada § 2 lg-s 1 sätestatud jõustumisaega 1.7.2020. a. Eesti Proviisorite Koda 1.) Ravimijäätmete käitlemise lihtsustamine ja Selgitame. dubleeriva regulatsiooni kaotamine Eelnõuga ei muudeta ravimijäätmete tagastamise Dubleerimise kaotamine on väga mõistlik ja üldpõhimõtteid, ega kehtiva RavSi ja JäätSi loogikat lihtsustamine teretulnud, kuid nõus ei saa olla vaid täpsustatakse, kuidas üldapteegid sellega, et ohtlike jäätmete käitlemise kulud on ravimijäätmete vastuvõtmist täidavad. Ka praegu endiselt apteegi kanda. Aegunud ravimite peavad apteegid tarbijatelt kõlbmatuid ravimeid utiliseerimine on keskkonnakaitse aspektist oluline vastu võtma (RavS § 37). Samuti vastavalt JäätS § teema ja kindlasti peaks sellega koostöös 65 lõikele 2 korraldavad kohaliku omavalitsuse Keskkonnaministeeriumiga laiemalt fookusesse üksused oma haldusterritooriumil võtma. Praegune kogemus näitab, et Eesti elanikud kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete pole väga teadlikud ravimijääkide ohtlikkusest ega kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele. nende käitlemise nõuetest. See võib kohati Näiteks võivad ka praegu isikud tähendada, et ravimijäägid visatakse tavajäätmete kodumajapidamises tekkinud ravimijäätmed (kuni 2 hulka ja kohati, et tühi ravimitaara tuuakse kg) tasuta üle anda jäätmejaama. apteekidesse, kus see tuleb utiliseerida apteegi kulul Eelnõu muudatustega seoses muutub jäätmete kui ohtlik jääde. Seega ei lahenda pakutud lahendus vastuvõtmine tarbijalt lihtsamaks võrreldes kehtiva kirjeldatud probleemi. regulatsiooniga, mistõttu võib selle tulemusel Antud kulusid tuleb jagada nii tootjate kui ka eeldada, et ravimijääke satub keskkonda vähem. kohaliku omavalistusega, kelle korraldamisel ja Nagu Te ka oma kirjas ise viitasite, siis Eesti kulul peaks toimuma ohtlike jäätmete äravedu elanikud ei ole väga teadlikud ravimijääkide apteegist. Eelnõus toodud lahendust Eesti ohtlikkusest ega nende käitlemise nõuetest, mistõttu Proviisorite Koda ei toeta. on vajalik tõsta tarbijate teadlikkust ja soodustada ravimijääkide võimalikult mugavat tagastamist tarbijate poolt ning vältida ravimijäätmete sattumist keskkonda. 2.) Apteegiteenuse arendamine Selgitame. 108 Eelnõu § 1 punktiga 27 muudetakse RavS § 32 lõiget Muudatuse eesmärk on ennekõike parandada 6, mille kohaselt võib apteegiteenuse tegevusloa patsientidele ravimite kättesaadavust, kus patsient ei omaja üld- ja veterinaarapteegist enda valmistatud pea enam mitme apteegi vahel liikuma vaid apteek või jaendatud ravimeid oma struktuuriüksusele või tellib talle vajaliku ravimi kodule kõige lähemasse teisele apteegile edasimüümiseks väljastada ja mugavamasse apteeki. Vaadates Ravimiameti ekstemporaalse ravimi retsepti või tellimislehe statistikat, siis saab öelda, et 2018. aastal valmistati põhjal koostatud tellimuse alusel. ekstemporaalseid ravimeid üle 71 000 pakendi, Teisele apteegile ekstemporaalsete ravimite sealjuures kõige enam Tartu apteekides, valimistamise lubamine ei arenda apteegiteenust moodustades 60% kõigist 2018. aastal vaid vastupidi. Lubades valmistada teistele üldapteekides valmistatud ekstemporaalsetest apteekidele tekivad nö valmistamiskeskused mõne ravimitest. Seeriaviisilisi ravimeid valmistati kõige üksiku apteegi juurde, kust valmistastud ravimeid enam Tartu ja Tallinna apteekides, moodustades hakatakse transportima üle Eesti ning ilmselt kaob 72% kõigist 2018. aastal üldapteekides valmistatud valmistamise kompetents enamusest veel täna seeriaviisilistest ravimitest. Seeriaviisilisi ravimeid valmistavatest apteekidest. ei valmistatud üldse neljas maakonnas: Raplamaal, Kuna 1 aprillist 2020 toimub üleminek Saaremaal, Tartumaal ja Viljandimaal. Tootja proviisoriapteekide süsteemile, siis on Eesti pakendeid jaendati kõige enam Tallinnas, üldse ei Proviisorite Koja ettepanek, et valmistamise jaendatud Harjumaal, Hiiumaal, Ida-Virumaal ja kohustus peaks olema ühes neljast proviisorile Narvas ning Saaremaal ja Tartumaal. kuuluvas apteegis. Mõistame Teie muret ja nagu ka oma kirjas viitasite, Lisaks on vaja muuta ekstemporaalse ravimi siis võib mõningal juhul kaduda ravimite tootmistasu, mis täna on 1€ ning ei motiveeri ühetegi valmistamise kompetents, kuid vaadates, kuidas apteeki ravimeid valmistama, kuna on apteegi jaoks juba praegu on hakanud ravimite valmistamine väga kulukas ettevõtmine. koonduma suurematesse maakonna keskustesse ja Teisele apteegile jaendamise lubamist pooldame. linnadesse, siis sellise suundumust riik välistada ei saa. Tõenäoliselt võivad tekkida mingid apteegid, mis spetsialiseeruvad ravimite valmistamisele, kuid kui tekivad ravimite valmistamise keskused, siis tuleb rakendada nende puhul ka tootmise nõudeid. 109 Ravimite juurdehindluste teemat kindlasti käesoleva eelnõuga ei lahendata, eraldi ekstemporaalsete ravimite juurdehindlusi muutma ei ole asjakohane hakata, sest tegemist on väga laiapõhjalise teemaga, mis vajab põhjalikumat analüüsi. 3.) Apteegiteenuse osutamine videokõne vahendusel Selgitame. Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse RavS § 31 Videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise lõikega 58, mille kohaselt apteegiteenuse osutaja võimaluse loomise eesmärgiks on vähese võib pakkuda apteegiteenust videokõne vahendusel nõudlusega piirkondades asuvates haruapteekides vastava õiguse olemasolul. pakkuda vähendatud apteegiteenust ja kaasata Antud muudatus on täiesti arusaamatu ja ebavajalik selleks abipersonali, kelle ülesandeks on väljastada ning soodustab apteegiteenuse osutamist ilma nõuetekohaselt ravimeid proviisori või farmatseudi erialaspetsialisti kohalolekuta. Eestis on juhendamisel ja kontrollimisel. Muudatusega apteegiteenus väga hästi kättesaadav. 2014 aastal parandatakse väheasustatud piirkondades Sotsiaalministeerumi poolt tehtud analüüs ütleb: “… apteegiteenuse kättesaadavust. apteegiteenuse geograafiline kättesaadavus Eesti 2019 aasta mai kuu seisuga on Eestis alla 4000 tervikuna on väga hea - 99% elanikkonnast asub elanikuga piirkondades, kus ei asu teist lähim apteek kuni 15 minuti autosõidu kaugusel. “ apteegiteenuse osutajat, 48 apteeki. Selliseid Sellisel seadusemuudatusel ei ole mitte mingisugust apteeke paikneb üle Eesti, arvuliselt kõige enam on tarvidust. Antud seadusemuudatuse ettepaneku järgi neid Tartumaal (12), järgnevad Läänemaa (7), võiks ilma proviisori või farmatseudita apteeki Harjumaa (6), Pärnumaa (6) ja Viljandimaa (5). pidada põhimõtteliselt igal pool väljaspool linna, kus Muudatus võimaldab parandada vähemasustatud praegu apteeki ei ole, mis on rahvatervise piirkondades apteegiteenuse kättesaadavust (nii seisukohast täiesti vastutustundetu. olemasolevate sulgemist, kui ka uute haruapteekide Äärmisel juhul võib kaaluda apteegiteenuse loomist) ja võimaldab olemasolevate apteekide ostutamise lubamist läbi videokõne mõnel üksikul pikemat lahtiolekuaega. ekstreemsel juhul, kus tõesti ei ole võimalik tagada Samuti annab Ravimiamet videokõne õiguse proviisori või farmatseudi kohalolu, nt väikesaartel. taotluse alusel kui kõik nõuded ja tingimused on Kuid ka see peab olema väga rangelt täidetud. reglementeeritud ning tuvastatud, et muud võimalust ei ole. 110 Eesti Proviisorite Koda on antud seaduse muudatuse vastu ning seisukohal, et sellisel kujul seda rakendada ei tohi. 4.) Haigla apteegile hulgiostu õiguste andmine Selgitame. Koos proviisorite omandipiirangule üleminekuga Haiglaapteekidele ravimite sisseveoks õiguse (1.04.2020) lõhume me vertikaalse inetgratsiooni( andmine ei tähenda, et tegemist oleks kohustusega, ravimite hulgiladu ja üldapteek kuuluvad samale see on haiglaapteegi võimalus olukorras, kus omanikule), et tagada proviisorite ja apteegiteenuse hulgimüügist ei ole võimalik saada haiglas sõltumatus. Andes haigalaapteegile hulgiostuõiguse, tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikku ravimit. tekib uus vertikaalse integratsiooni olukord ning Kui haiglaapteek saab hulgimüüja kaudu kõik korruptsioonioht ( ravimite väljakirjutamine, vajalikud ravimid kätte, siis ta ei pea sellist kasutamine ja hulgiost toimuvad kõik ühe ettevõtte võimalust üldse kasutama. piires). Muudatuse eesmärgiks on ennekõike ravimite Palume seadusandjal olukorda korralikult analüüsida kättesaadavuse parandamine ja ravimite hulgimüügi ning tuvastada võimalikud ohud ja kitsaskohad, enne turul konkurentsi elavdamine. Haiglaapteek on kui selline muudatus tehakse. haigla struktuuriüksus, mis varustab nimetatud haiglat ning kokkuleppel teisele haiglapidajale kuuluvaid haiglaid, hoolekandeasutusi ja kiirabiteenuse osutamise tegevusloa omajaid ravimite ning teiste meditsiiniotstarbeliste toodetega. Haiglaapteegil ei ole ravimite jaemüügiõigust. Haiglaapteegi regulatsioon ei oma puutumust üldapteegi proviisoromandi regulatsiooniga. BENU Apteek Eesti OÜ Ravimiseaduse alusel kehtestatud sotsiaalministri Selgitame. ning tervise- ja tööministri määruste muutmise Määruse nr 24 muudatus ei puuduta neid apteeke, eelnõu § 1 punkt 3. millesse sisenemine toimub kaubanduskeskuse Sotsiaalministeerium esitas 09.07.2019 koridorist või üldalalt. kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Täna rajatakse apteeke järjest sagedamini suurtesse ravimiseaduse alusel kehtestatud sotsiaalministri kaubanduskeskustesse. Tihtipeale on ning tervise- ja tööministri määruste muutmise kaubanduskeskustes ka mitu apteeki. Apteeki 111 eelnõu. Vastava eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt juurdepääs on võimaldatud kaubanduskeskuse täiendatakse sotsiaalministri määruse nr 24 üldpinnalt üldistel alustel. Samas otsitakse pidevalt „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ § 2 uusi variante apteegi loomiseks lõikega 81 järgmises sõnastuses: „Apteegile peab kaubanduskeskustesse, kus ei ole vaba olema tagatud vaba ja üheselt mõistetav juurdepääs kaubanduspinda ning selleks soovitakse teha üldkasutatavalt pinnalt. Apteegi sissepääs ei või apteeke, mille puhul taotletakse apteegi asukohta paikneda teise ettevõtja äripinnal, kelle peamiseks näiteks kosmeetikapoodi või toidupoodi vms. majandustegevuseks on apteegiteenusega Tekkinud olukorra on põhjustanud apteegiturul mitteseotud toodete ja teenuste müük“. järjest suurenev surve apteegi konkurentsile ja BENU Apteek Eesti OÜ („BENU“) rõhutab, et võimalike teenuse osutamise kohtade puudumine. tegemist ei ole mitte senise regulatsiooni täpsustuse Ravimeid ei ole lubatud turustada toidupoes, või tähtsusetu muudatusega, vaid tegemist on senise tanklas, ehituspoes või muus tarbekaupu või regulatsiooni olulise muudatusega. BENU hinnangul teenuseid osutavas ettevõttes. Samuti ei ole lubatud ei ole vastava muudatusettepaneku loomisel segada omavahel apteegiteenust ja muude toodete arvestatud, et tegemist on adressaatidele olulist või teenuste pakkumist. Apteegi loomine olukorras, negatiivset mõju avaldava muudatusega, mis kujutab kus formaalselt nõuete täitmisel soovitakse apteek endast muuhulgas õiguspärase ootuse põhimõtte tervikuna „tõsta“ teise äriettevõtte rikkumist. majandustegevuse sisse, võimaldamaks ravimite Muudatuse grammatiline tõlgendamine võimaldab müüki näiteks kosmeetikapoes või toidupoes, kus järeldada, et keelatud on apteekide tegutsemine pole see aga lubatud, on vastuolus seadusandja mistahes kaubanduskeskuse pinnal, kuna sellesse tahtega. Muudatuses täpsustatakse apteegiruumide tuleb siseneda kaubanduskeskuse omaniku äripinnalt asukoha nõudeid. Muudatusega tuuakse selgelt ning kaubanduskeskuse omaniku peamiseks välja, et teise poe sees asuvas apteegis, ei ole majandustegevuseks on ilmselgelt apteegiteenusega apteegiteenuse osutamine võimalik. mitteseotud toodete ja teenuste müük. Seejuures asub käesoleval hetkel sisuliselt iga kaubanduskeskuse pinnal ka apteek. Seega tooks kavandatav muudatus kaasa sisuliselt apteegituru kokkukukkumise, kuna sellisel juhul saaksid tegevust jätkata vaid sellised apteegid, kes on kas ise selle hoone omanikud, milles nad tegutsevad, või 112 otse tänavalt sissepääsuga apteegid. Sellistele tingimustele ei vasta väga paljud Eesti apteegid. Seega ei ole selline lahendus kuidagi kooskõlas ravimiseaduse eesmärgiga tagada apteegiteenuse parem kättesaadavus. Kui eeltoodud sätte eesmärgiks on (ja sätte sõnastust vastavalt selgemaks muudetakse), et see ei kehti üldiselt kaubanduskeskustes asuvate apteekide suhtes, kuid kehtib nende apteekide suhtes, mis asuvad nt mõnes kaupluses või toidupoes, siis tekitab vastav muudatus põhjendamatult alusetu ebavõrdse kohtlemise kaubanduskeskustes olevate ja kauplustes või toidupoes asuvate apteekide vahel. Puudub mistahes alus kaubanduskeskustes asuvate apteekide eelistamiseks, kuna olemuslikult ei ole vahet, kas apteek asub kaubanduskeskuse pinnal, kus sissepääs toimub samuti mitme kaubanduspinnaga jagatavast sissepääsust, või tuleb apteeki siseneda konkreetse kaupluse või toidupoe sissepääsust. Mõlemal juhul: 1) kasutatakse ühte sissepääsu erinevate ettevõtete äripinnale pääsemiseks; 2) sõltuvad apteegi lahtiolekuajad teise ettevõtte lahtiolekuaegadest (samas on mõlema puhul kõigi seotud ettevõtjate huvi hoida apteeki võimalikult kaua lahti, st mitte tekitada apteegile takistusi); 3) on vajalik ja igati võimalik apteegi sissepääs spetsiaalselt tähistada ja tagada see, et külastajale on selge, et ta siseneb apteeki; 113 4) on vajalik ja igati võimalik tagada apteegiteenuse osutamise sõltumatus ja erapooletus. Seejuures on oluline rõhutada, et mitmete teenuste koos pakkumine suurendab oluliselt apteegiteenuse kättesaadavust, mis on ka laiemalt ravimiseaduse eesmärgiks. Klientide jaoks, kellel on huvi külastada mitut teenusepakkujat, muudab nende asumine ühes hoones ja eriti samal äripinnal vastavate teenuste kasutamise äärmiselt mugavaks, st selline lahendus omab teatud sihtrühma jaoks ka olulist positiivset mõju ning suurendab teenuse kättesaadavust. See on eriti nii juhul, kui apteek asub suures toidupoes, kuna kaubanduskeskustes ongi toidupoed just seetõttu ankurrentnikeks, et enamasti käivad inimesed keskuses eelkõige toidupoe pärast või vähemalt külastavad kaubanduskeskust külastades muuhulgas ka toidupoodi. Seetõttu muudetaks apteegi asetamisel toidupoega samale pinnale inimeste jaoks apteegi külastamine mugavamaks ja apteegiteenus kättesaadavamaks. Eeltoodud põhjustel on kavandatav määruse muudatus ka laiemalt ravimiseaduse eesmärkidega vastuolus. Ka hetkel sätestab sotsiaalministri määruse nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ § 2 lg 8, et apteegiteenuse osutamiseks ette nähtud ruumid peavad olema ümbritsevatest ruumidest eraldatud laeni ulatuvate vaheseintega ja asuma ühtses tervikus. Eeltoodud nõuded millele apteekide ruumid peavad vastama on selged ja piisavalt ranged ravimiseaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks 114 ning BENU hinnangul puudub mistahes vajadus rangema regulatsiooni järgi. Eeltoodust tulenevalt palub BENU ravimiseaduse alusel kehtestatud sotsiaalministri ning tervise- ja tööministri määruste muutmise eelnõu § 1 punkt 3 vastavast eelnõust välja jätta. 115 EELNÕU 11.10.2019 Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seadus § 1. Ravimiseaduse muutmine Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) müügiloata ravimeid, mille kohta Ravimiamet on väljastanud käesoleva seaduse § 21 lõikes 1, 7 või 8 nimetatud loa;“; 2) paragrahvi 151 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „teenuseid“ sõnadega „ning anda teaduslikku nõuannet“; 3) seaduse 2. peatüki 2. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2. jagu Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljavedu ning müügiloata ravimi turustamise luba“; 4) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade, sealhulgas ravimite, kliinilise uuringu ravimite, toimeainete, meditsiinilisel eesmärgil kasutatavate inim- või loomset päritolu kudede, rakkude ja elundite ning teaduslikul eesmärgil kasutatavate inimpäritolu kudede, rakkude ja elundite (edaspidi eriluba nõudev kaup) loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 5) paragrahvi 17 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Eriloaks on kõikidel käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud sisse- või väljaveojuhtudel sisse- või väljaveoluba või Ravimiameti teavitamine sisse- või väljaveost.“; 6) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) ravimite tootmise tegevusloa omaja oma toodangu valmistamiseks ja oma toodangu ulatuses;“; 7) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa omaja – ravimeid kliinilise uuringu tegemiseks, müügiloata ravimeid käesoleva seaduse § 21 lõike 7 punkti 4 ja lõike 8 punkti 2 alusel ning ravimeid välisabina;“; 9) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse punktiga 42 järgmises sõnastuses: 1 „42) haiglaapteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja –ravimeid käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 sätestatud ülesannete täitmiseks;“; 10) paragrahvi 18 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 18 lõike 3 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „ravimi müügiloa taotlemisel esitatavate näidiste,“; 12) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Eriluba nõudva kauba sisse- või väljavedajaks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eriluba nõudva kauba saaja või saatja.“; 13) paragrahvi 19 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 19. Sisse- ja väljaveoks nõutavad eriload“; 14) paragrahvi 19 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Eriluba nõudva kauba sisse- või väljaveoks on nõutav: 1) importimisel – Ravimiameti sisseveoluba; 2) kauba toimetamisel Eestist Euroopa Liidu liikmesriiki või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või vastupidi ja kauba eksportimisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud kaupade korral – Ravimiameti teavitamine. (2) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse- või väljaveol on nõutav Ravimiameti sisse- või väljaveoluba. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhtudel ei kohaldata teavitamiskohustust ravimi kliinilises uuringus kasutatava uuritava ravimi korral ja täiendava ravimi korral, kui täiendaval ravimil on Euroopa Majanduspiirkonnas kehtiv müügiluba.“; 15) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva seaduse § 21 lõike 7 punktide 1 ja 2 alusel ravimite sisseveol kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 nõudeid, kui ravimile on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis antud müügiluba.“; 16) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Eriluba nõudva kauba sisseveo korral on sisseveoloa taotlemise või Ravimiameti teavitamise kohustus kauba saajal. Eriluba nõudva kauba väljaveoloa korral väljaveo taotlemise või Ravimiameti teavitamise kohustus kauba saatjal.“; 17) paragrahvi 19 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1) Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise ja saatmise tingimused ja korra; 2 2) tingimused, mille korral on meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil kasutatavate inim- või loomset päritolu kudede, rakkude ja elundite sisse- või väljaveoks nõutav Ravimiameti eriluba.“; 18) paragrahvi 20 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesolevast seadusest tulenevatest sisse- ja väljaveopiirangutest on vabastatud kiirabibrigaadi, Eesti või välisriigi päästemeeskonna, Eesti Vabariigi territooriumil viibivate välisriigi relvajõudude ja Kaitseväe ravimitagavarasse kuuluv eriluba nõudev kaup, mida kasutatakse oma ülesannete täitmisel. (2) Käesolevast seadusest tulenevatest sisse- ja väljaveopiirangutest on vabastatud rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite ravimitagavarasse kuuluv ning selle täiendamiseks vajalik eriluba nõudev kaup. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel eriluba nõudva kauba sisse- või väljavedaja, välja arvatud kiirabibrigaad, koostab enne sisse- või väljavedu sisse- või väljaveetava eriluba nõudva kauba nimekirja. Ravimiameti nõudmise korral peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eriluba nõudva kauba sisse- või väljavedaja esitama Ravimiametile sisse- või väljaveetava eriluba nõudva kauba nimekirja. (4) Eriluba nõudva kauba tasu eest või tasuta jagamiseks Eestis on Eesti või välisriigi päästemeeskonna, Eesti Vabariigi territooriumil viibivate välisriigi relvajõudude või Kaitseväe poolt nõutav Ravimiameti luba. (5) Ravimiamet võib erakorralise meetmena keelata ravimi väljaveo, kui ravimiga katkematu varustatuse tagamine on oluline inimeste või loomade tervise seisukohast ning kui teisi sama toimeaine ja tugevusega ravimeid Eestis ei turustata või turustatakse ebapiisavas koguses.“; 19) paragrahvid 21 ja 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 21. Müügiloata ravimi turustamise luba (1) Müügiloata ravimeid võib turustada, kui sobiva toimega müügiloaga ravim puudub või seda ei turustata ravivajadusele vastavalt ja Ravimiamet on andnud ravimi väljakirjutamise õigust omava arsti või veterinaararsti meditsiiniliselt põhjendatud taotlusel loa müügiloata ravimi turustamiseks (edaspidi müügiloata ravimi turustamise luba). (2) Ravimi väljakirjutamise õigust omav arst esitab taotluse müügiloata ravimi turustamise loa saamiseks Ravimiametile. Veterinaararst esitab taotluse müügiloata ravimi turustamise loa saamiseks hulgimüügiettevõtte või apteegi kaudu. (3) Müügiloata ravimi turustamise loa taotluse andmete loetelu ning taotluse esitamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Ravimiamet kontrollib taotleja esitatud andmeid ja dokumente ning teeb otsuse müügiloata ravimi turustamise põhjendatuse kohta 30 päeva jooksul. (5) Müügiloata ravimi turustamine ei ole õigustatud, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 3 1) taotleja ei ole esitanud käesoleva seaduse § 19 lõike 5 alusel kehtestatud korra kohastele nõuetele vastavat taotlust; 2) Ravimiametile teadaolevalt ei ole ravimi kvaliteedi kohta piisavalt andmeid, ravimi kvaliteet ei vasta nõuetele või selle efektiivsus ei ole tõendatud; 3) ravimi kasutamine võib olla ohtlik inimese või looma tervisele; 4) ravimi kasutamine ei ole meditsiiniliselt põhjendatud või on olemas sama toimega alternatiivne müügiloaga ravim, mida turustatakse ravivajadusele vastavalt; 5) taotleja esitab teadlikult valeandmeid. (6) Ravimiameti antud müügiloata ravimi turustamise luba ei taga müügiloata ravimi kvaliteeti, ohutust ega efektiivsust. Müügiloata ravimi turustamise loa andmine ei vabasta ravimi turustamiseks taotluse esitanud isikut ega ravimi tootjat vastutusest ravimi eesmärgipärase kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest. (7) Kui puuduvad sama toimega müügiloaga ravimid või neid ei turustata ravivajadusele vastavalt, võib Ravimiamet lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule anda loa turustada: 1) müügiloata ravimeid arstide erialaorganisatsiooni taotluse alusel taotluses nimetatud diagnoosi puhul; 2) müügiloata antidoote; 3) müügiloata ravimeid kasutamiseks riiklike programmide raames; 4) ravimitootja tasuta antavaid ravimeid, kui patsiendi raviarst on kirjalikult kinnitanud, et ravim on vajalik elupäästval eesmärgil ja puuduvad muud võimalused kroonilise või eluohtliku haiguse raviks, samuti juhul, kui haigust peetakse eluohtlikuks ning kõik teised ravimeetodid, mille eest Eesti Haigekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle ja mis on patsiendile meditsiiniliselt sobivad ja rahaliselt kättesaadavad, on ammendunud, ning on tõenäoline, et ravimist saadav kasu kaalub üles võimaliku ohu. (8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 7 nimetatud juhtudele võib Ravimiamet anda müügiloata ravimite turustamise loa ka: 1) hädaolukorras ja eriolukorra väljakuulutamise korral hädaolukorra seaduse alusel; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30.04.2004, lk 1–33), artikli 83 alusel. (9) Müügiloata ravimeid, millel on vähemalt ühes Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis müügiluba, võib sisse vedada enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud müügiloata ravimi turustamise loa saamist, arvestades käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõudeid. (10) Müügiloata ravimeid, millele ei ole üheski Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis väljastatud müügiluba, võib sisseveoloa alusel sisse vedada ja ravimite käitlemise õigust omavatele isikutele väljastada vaid müügiloata ravimi turustamise loa alusel. (11) Müügiloata ravimi turustamine teistele ravimite käitlemise õigust omavatele isikutele on lubatud üksnes käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 7 ja 8 nimetatud müügiloata ravimi turustamise loa alusel. § 22. Sisse- ja väljaveoloa taotlemine 4 (1) Sisse- ja väljaveoloa saamiseks tuleb Ravimiametile esitada taotlus. Eraldi taotlus tuleb esitada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning veterinaarravimite sisse- või väljaveo korral. (2) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete väljaveo taotlusele tuleb iga ravimisaadetise kohta lisada selle riigi pädeva asutuse väljastatud sisseveoluba, kuhu nimetatud kaupu veetakse. (3) Käesoleva seaduse § 19 lõike 5 alusel kehtestatud määruse nõuetele vastav taotlus tuleb Ravimiametile esitada vähemalt viis tööpäeva enne eriluba nõudva kauba saabumist tollipiirile või Eesti ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi vahelisele piirile. (4) Müügiloata ravimi sisseveoloa taotluses tuleb märkida Ravimiameti väljastatud müügiloata ravimi turustamise loa number või viide arstide erialaorganisatsiooni taotlusele. (5) Müügiloata ravimi sisseveol tuleb eelistada Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi pädeva asutuse antud müügiloaga ravimit. Ravimiameti nõudmisel tuleb esitada andmed ravimi kvaliteedi kohta. Kui käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud nõuet ei ole võimalik täita, tuleb koos taotlusega esitada dokumendid ravimi kvaliteedi kohta ja põhjendused, miks Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi müügiloaga ravimit ei ole võimalik eelistada. (6) Sisse- ja väljaveoluba antakse ühekordseks kauba sisse- või väljaveo toimingu tegemiseks, kuid kõige kauem kolmeks kuuks. Põhjendatud juhtudel võib Ravimiamet pikendada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse- ja väljaveoloa kehtivust kuni kuue kuuni.“; 20) paragrahv 23 tunnistatakse kehtetuks; 21) paragrahv 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 24. Sisse- ja väljaveoloa andmine (1) Ravimiamet otsustab sisse- või väljaveoloa andmise viie tööpäeva jooksul pärast taotluse ning nõutavate andmete ja dokumentide esitamist. (2) Ravimiameti nõudmisel tuleb müügiloata ravimi sisseveoloa taotlemisel esitada täiendavat infot ravimi pakendi, ravimi tootmiskoha ja partii kvaliteedi kohta. (3) Ravimiamet teeb müügiloata ravimi sisseveoloale vajaduse korral märkused ravimi pakendi ja ravimi kättetoimetamiseks vajalike andmete kohta. (4) Ravimiamet võib sisse- või väljaveoloa andmisest keelduda, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) loa taotlemisel esitatakse puudulikke andmeid või on teadvalt esitatud valeandmeid; 2) loa taotlejale on tehtud käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuete täitmiseks ettekirjutus ning ettekirjutuses sisalduv kohustus on täitmata; 3) Ravimiametil on andmeid, mille alusel on põhjust kahelda ravimi kvaliteedis; 4) Ravimiametil on andmeid, mille alusel on põhjust kahelda ravimi nõuetekohases käitlemises; 5) sisseveetava ravimi kasutamine on Eestis keelatud või on teada, et väljaveetava ravimi kasutamine on sissevedavas riigis keelatud; 5 6) sisseveoloa taotlemisel müügiloata ravimile puuduvad dokumendid ravimi kvaliteedi kohta või põhjendused, miks Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi müügiloaga ravimit ei ole võimalik eelistada, on puudulikud.“; 22) paragrahvi 25 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Eestisse saabuv või Eestist lahkuv reisija võib käesoleva paragrahvi lõigete 4–6 alusel kaasa võtta ravimeid, mida ta kasutab meditsiinilisel eesmärgil isiklikuks või temaga kaasas olevate loomade tarbeks käesoleva seaduse § 19 lõike 5 alusel kehtestatud määruses lubatud koguses ja tingimustel. Reisijal on keelatud kaasa võtta täisverd ja verekomponente.“; 23) paragrahvi 25 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui isik reisib retseptiravimitega, mis ei kuulu narkootiliste ja psühhotroopsete ainete hulka, tuleb isikul koos ravimitega kaasa võtta arsti teatis ravimi vajaduse kohta või paberretsepti koopia või elektroonilise retsepti väljatrükk.“; 24) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Kui isik reisib narkootiliste ja psühhotroopsete ainete hulka kuuluvate ravimitega ning viibib reisi ajal Schengeni konventsiooniosalise riigi territooriumil, tuleb isikul kaasa võtta Schengeni konventsiooni artikli 75 vormi kohane tunnistus, mille on talle välja andnud apteek. (6) Kui isik reisib narkootiliste ja psühhotroopsete ainete hulka kuuluvate ravimitega ning ei viibi reisi ajal Schengeni konventsiooniosalise riigi territooriumil, tuleb isikul koos ravimitega kaasa võtta arsti teatis ravimi vajaduse kohta või paberretsepti koopia või elektroonilise retsepti väljatrükk.“; 25) paragrahvi 26 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 26) paragrahvi 26 lõike 9 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja poolt ravimite apteegis valmistamiseks kasutatavate ainete ümberpakendamise tingimused ja korra.“; 27) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõike 91 nõudeid ei kohaldata üldapteegi haruapteegile, mis asub lennujaama julgestuskontrolli alal. Samuti ei kohaldata sellisele üldapteegile ja üldapteegi haruapteegile käesoleva seaduse § 32 lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid.“; 28) paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Apteegist võib väljastada ainult müügiloaga või müügiloata ravimi turustamise loaga ravimeid ning apteegis ekstemporaalselt või seeriaviisiliselt valmistatud või jaendatud ravimeid, arvestades käesoleva seaduse §-s 32 ettenähtud tingimusi.“; 29) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 58 järgmises sõnastuses: 6 „(58) Apteegiteenuse osutaja võib pakkuda apteegiteenust videokõne vahendusel vastava õiguse olemasolu korral. Ravimiamet annab õiguse osutada apteegiteenust videokõne vahendusel sellekohase taotluse alusel, kui videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise nõuded ja tingimused on täidetud. Videokõne vahendusel võib apteegiteenust osutada proviisori või farmatseudi kohal viibimiseta üksnes sellises haruapteegis, mis asub asustusüksuses, mis ei ole linn ja kus ei ole teist apteegiteenuse osutajat.“; 30) paragrahvi 32 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Apteegiteenuse tegevusloa omaja võib üld- ja veterinaarapteegist ekstemporaalselt valmistatud või jaendatud ravimeid oma struktuuriüksusele või teisele apteegile edasimüümiseks väljastada ekstemporaalse ravimi retsepti või tellimislehe põhjal koostatud tellimuse alusel.“; 31) paragrahvi 35 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kõlbmatuid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid tuleb säilitada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses kehtestatud tingimustel ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba omavale isikule hävitamiseks üleandmise hetkeni.“; 32) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kaitseväel on õppeotstarbe eesmärgil lubatud väljaõppes ja õppustel kasutada enda ravimitagavaras olevaid süste- ja infusioonilahuseid, mille kõlblikkuse aeg on lõppenud. Kasutatavad kõlbmatud süste- ja infusioonilahused peavad olema selgelt märgistatud, et välistada nende kasutamine muul otstarbel. Kaitsevägi peab ravimite arvestuses koguseliselt ära näitama, millised kõlbmatud süste- ja infusioonilahused on õppeotstarbel kasutuses olnud. Pärast õppeotstarbel kasutamist tuleb ravimid üle anda jäätmeseaduse alusel õigustatud isikule.“; 33) paragrahvid 36 ja 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 36. Kõlbmatute ravimite hävitamine ja hävitamiseks üleandmine (1) Ohtlike jäätmetena määratletud kõlbmatud ravimid tuleb hävitada selleks tegevuseks keskkonnakaitseluba omavas ettevõttes. Hävitamine käesoleva seaduse tähenduses on kõlbmatute ravimite kõrvaldamise või taaskasutamise toiming, mille käigus muudetakse ravimi toimeainete omadusi selliselt, et neil ei ole komisjoni määruses (EL) nr 1357/2014nimetatud ohtlikke omadusi. (2) Kõlbmatud ravimid tuleb hävitamiseks üle anda jäätmeseaduse alusel õigustatud isikule ning koostada jäätmeseaduse §-s 64 sätestatud ohtlike jäätmete saatekiri ja hävitamiseks üleantavate ravimite nimekiri järgmiste andmetega: ravimi nimetus, tootja või müügiloa hoidja nimi, ravimipartii number ja kogus. (3) Ohtlike jäätmete saatekirjale lisatud hävitamiseks üleantavate ravimite nimekirja säilitatakse viis aastat nende koostamisest. § 37. Kõlbmatute ravimite vastuvõtmine tarbijalt 7 (1) Lisaks jäätmeseaduse alusel õigustatud isikutele peab kõlbmatuid ravimeid tarbijatelt tasuta vastu võtma ja jäätmekäitlusesse suunama üldapteek, veterinaarravimite puhul ka veterinaarapteek. Säilitamisel tuleb neid ravimeid hoida eraldi teistest apteegis käibelt kõrvaldatud ravimitest. Tarbijalt vastu võetud ravimite üleandmisel jäätmeseaduse alusel õigustatud isikule ei kohaldata käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud saatekirjale lisatud nimekirja nõudeid. (2) Apteegi müügisaalis võib kõlbmatute ravimite kogumiseks kasutada kogumismahutit, mis välistab kõrvalistel isikutel võimaluse kogumismahutisse pandud kõlbmatuid ravimeid sealt kätte saada. Kogumismahuti asukoht peab olema tähistatud märgatava ja loetava sildiga. (3) Tarbijalt vastu võetud või kogumismahutisse pandud kõlbmatuid ravimeid käideldakse ohtlike jäätmetena.“; 34) paragrahvi 38 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 35) paragrahvi 39 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tegevuslubade registri eesmärk on pidada arvestust ravimite käitlemise ja vahendamise, narkootikumide lähteainete käitlemise ning rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise tegevuslubade omajate ja nende erialase tegevuse üle, samuti ravimite käitlemise ja vahendamise, narkootikumide lähteainete käitlemise ning rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemisega seotud järelevalve tegemise üle eesmärgiga saada andmeid ravimipoliitika ning rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise poliitika juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning apteegiteenuse osutamise statistika tegemiseks.“; 36) paragrahvi 39 lõiget 3 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „7) narkootikumide lähteainete käitlemise registreeringute ja lubade andmeid; 8) narkootikumide lähteainete käitlejate üle riikliku järelevalve tegemise käigus kogutud andmeid.“; 37) paragrahvi 39 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Andmete esitamise kohustus on narkootikumide lähteainete registreeringu ja loa taotlejal ja omajal.“; 38) paragrahvi 39 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Tegevuslubade registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, välja arvatud sisejulgeoleku tagamiseks narkootikumide lähteainete käitlemisega seotud teabe osas. Erisused sätestatakse tegevuslubade registri põhimääruses.“; 39) paragrahvi 42 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ravimite hulgimüügi tegevusloa omajal võib samal ajal olla ka ravimite tootmise tegevusluba ja vastupidi. Haiglaapteegiteenuse osutamise tegevusloa omajal võib samal ajal apteegiteenuse osutamise tegevusloaga olla ka ravimite tootmise tegevusluba täisvere ja verekomponentide tootmiseks ning kliinilise uuringu ravimite pakendamiseks, märgistamiseks, ümberpakendamiseks või ümbermärgistamiseks. Apteegiteenuse osutamise 8 tegevusloa omajal võib samal ajal apteegiteenuse osutamise tegevusloaga olla ka ravimite tootmise tegevusluba ravimite valmistamiseks teistele apteekidele.“; 40) paragrahvi 44 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) tagama sama toimeainega ravimite turustamisel eelisjärjekorras soodsaimate käsimüügiravimite ning selliste ravimite hankimise ja kättesaadavuse, mille kohta on ravikindlustuse seaduse alusel sõlmitud hinnakokkulepe, välja arvatud ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja, kes turustab ainult ühe müügiloa hoidja ravimeid;“; 41) paragrahvi 45 punkt 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „42) tagama enda kulul apteegiteenust osutavate proviisorite ja farmatseutide arendamiseks ja pädevuse tõstmiseks erialase koolitamise vähemasti 40 akadeemilise tunni ulatuses kahe aasta kohta. Erialaseks koolituseks loetakse osavõttu proviisori- või farmatseudiõppe õppekava alusel õpetava kõrgkooli, riigiasutuse, tervishoiuteenuse osutaja koolituskeskuse või tervishoiutöötajate erialaorganisatsiooni korraldatud farmaatsiaalasest või muust meditsiinialasest täienduskursusest, seminarist, konverentsist või õppepäevast, mille sisu on sõltumatu ravimi tootjast, müügiloa hoidjast või ravimite hulgimüüjast;“; 42) paragrahvi 45 täiendatakse punktidega 43 ja 44 järgmises sõnastuses: „43) videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise korral tagama käesoleva seaduse § 31 lõikes 58 nimetatud haruapteegis apteegiteenuse osutamise vähemalt 24 tundi nädalas ja tagama erialatöötaja kohaloleku haruapteegis vähemalt viis tundi nädalas; 44) videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise korral tagama käesoleva seaduse § 31 lõikes 58 nimetatud haruapteegis töötavale abipersonalile ravimite käitlemise koolituse vähemalt üks kord aastas;“; 43) paragrahvi 45 punktis 5 asendatakse sõna „turustamisloa“ sõnadega „müügiloata ravimi turustamise loa“; 44) paragrahvi 45 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61) täitma ravimite sisseveol sisseveonõudeid, pidama arvestust sisseveetud ravimite käitlemise kohta ja esitama aruandeid käesoleva seaduse § 26 lõike 9 punkti 1 alusel kehtestatud korras;“; 45) paragrahvi 54 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) tagada, et ühendusevälises riigis toodetud ravimipartii on toodetud ja kontrollitud võrdväärsete heade tootmistavade kohaselt.“; 46) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Haiglaapteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja määratud pädeva isiku kohustus on ravimite sisseveo korral teha kindlaks, kas ravimi transportimisel on järgitud säilitamistingimusi, ning tagada, et sisseveetavad ravimid vastavad käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.“; 9 47) paragrahvi 63 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) Ravimiameti väljastatud müügiloata ravimi turustamise loa alusel müügiloata ravimitele;“; 48) paragrahvi 63 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) akvaariumikaladel, puurilindudel, terraariumiloomadel, pisinärilistel ja lemmikloomadena peetavatel tuhkrutel ja küülikutel kasutamiseks ette nähtud ravimitele (edaspidi müügiloa kohustuseta veterinaarravim) juhul, kui need ravimid ei sisalda aineid, mille kasutamine nõuab veterinaararsti järelevalvet, ja kui tarvitusele on võetud kõik abinõud, et vältida nende ravimite kasutamist teistel loomaliikidel;“; 49) paragrahvi 67 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotluse esitaja tasub Ravimiametile erialase hindamise tasu kuni 6000 eurot vastavalt käesoleva seaduse § 65 lõike 12 punkti 1 alusel kehtestatud taotluse liigile.“; 50) paragrahvi 71 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ravimiamet võib pikendada müügiloa kehtivusaega kuni müügiloa uuendamise taotluse menetlemise lõpuni.“; 51) paragrahvi 75 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Müügiloa taotluse hinnanguaruande võib väljastada Euroopa Majanduspiirkonna teise liikmesriigi pädevale asutusele või Euroopa Ravimiametile.“; 52) seaduse 3. peatüki 5. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5. jagu Ravimi müügiloaga seotud muudatusest teatamine ja muudatuse taotlemine“; 53) paragrahv 77 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 77. Ravimi müügiloaga seotud muudatusest teatamine ja muudatuse taotlemine ning taotluse rahuldamata jätmine või teatise tagasilükkamine (1) Ravimi müügiloa andmise aluseks olnud tingimuste muutmiseks esitab müügiloa hoidja Ravimiametile sellekohase taotluse. (2) Müügiloa hoidja tagab ravimi tootmis- ja kontrollimeetodite ajakohastamise, võttes arvesse teaduse ja tehnika arengut, ning ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe ajakohastamise uusimate teaduslikult põhjendatud teadmiste, sealhulgas Euroopa ravimite veebiportaalis avaldatud hindamistulemuste ja soovituste kohaselt. (3) Müügiloa andmise aluseks olnud tingimuste muudatuse taotlus esitatakse koos muudatuse aluseks oleva dokumentatsiooniga. Müügiloa tingimuste muudatuse taotlust menetletakse vastavalt nõuetele ja menetluskorrale, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1234/2008, mis käsitleb inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate ravimite müügilubade 10 tingimuste muudatuste läbivaatamist (ELT L 334, 12.12.2008, lk 7–24), muudetud Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 712/2012 (ELT L 209, 04.08.2012, lk 4–14), ning kooskõlas Euroopa Komisjoni koostatud suunistega, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (4) Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1234/2008 liigitatud IA ja IB tüüpi muudatusi käsitatakse muudatusest teatamisena käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud Euroopa Komisjoni määruse tähenduses. (5) Müügiloa hoidja tasub taotluse esitamise eest riigilõivu ning IB tüüpi ja II tüüpi muudatuse korral erialase hindamise tasu. IA tüüpi muudatuse korral tuleb tasuda teavituse menetlustasu. Tasu suurus on IB tüüpi muudatuse korral 150 eurot, II tüüpi muudatuse korral 400 eurot ja IA tüüpi muudatuse korral 100 eurot muudatuse kohta. Kui Eesti osaleb Euroopa Majanduspiirkonna detsentraliseeritud või vastastikuse tunnustamise müügiloaprotseduuris viidatava riigina, lisandub erialase hindamise tasule IB tüüpi muudatuse korral 600 eurot, II tüüpi muudatuse korral 1400 eurot ja IA tüüpi muudatuse korral 400 eurot muudatuse kohta. Kui Ravimiamet tegutseb Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1234/2008 artikli 20 alusel esitatud muudatuse korral viidatava asutusena, on hindamise tasu 1800 eurot. (6) Ravimiamet keeldub taotluse rahuldamisest käesoleva seaduse §-s 74 sätestatud alustel. (7) Ravimi müügiloaga seotud muudatusest teatamise ning muudatuse taotlemise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 54) paragrahvi 783 lõike 2 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11) lähtuma ravimiohutuse tagamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2001/83/EÜ või 2001/82/EÜ, Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 520/2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 726/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/83/EÜ sätestatud ravimiohutuse järelevalve toimingute tegemise kohta (ELT L 159, 19.06.2012, lk 5–25) ja ravimiohutuse headest tavadest.“; 55) paragrahvi 784 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ravimiamet lähtub ravimiohutuse järelevalves, sealhulgas inspektsioonide tegemisel ja nende tulemustest teavitamisel, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2001/83/EÜ või 2001/82/EÜ, Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 520/2012 ja ravimiohutuse headest tavadest.“; 56) paragrahvi 785 lõikes 11 asendatakse arv „160“ arvuga „320“; 57) paragrahvi 785 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(12) Kui Eesti osaleb Euroopa Majanduspiirkonna detsentraliseeritud või vastastikuse tunnustamise müügiloamenetluses viidatava riigina või Ravimiamet osaleb Euroopa ravimiametite ühises töökorralduses käesoleva seaduse § 784 lõike 1 punktis 3 nimetatud andmete hindajana, on ravimi ohutus- ja kvaliteediseire tasu 600 eurot eelmisel kalendriaastal üle kuue kuu kehtinud müügiloa kohta.“; 58) paragrahvi 787 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 11 „(4) Perioodilise ohutusaruande hindamisel lähtub Ravimiamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2001/83/EÜ või 2001/82/EÜ, Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 520/2012 ja ravimiohutuse headest tavadest.“; 59) paragrahvi 788 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Mittesekkuvat ohutusuuringut ei või alustada enne Ravimiameti kooskõlastuse saamist, kui selline kohustus on müügiloa tingimustes ette nähtud.“; 60) paragrahvi 788 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Mittesekkuv ohutusuuring tehakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/83/EÜ, Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 520/2012 ja ravimiohutuse heade tavadega.“; 61) paragrahvi 82 lõike 5 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) ravimi müügi suurendamise eesmärgil tellitud või avalikustatud teavet, mis suunab isikuid pöörduma arsti poole ja milles otseselt või kaudselt viidatakse ravimile.“; 62) paragrahvi 83 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 63) paragrahvi 83 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Ravimi müügiloa hoidja või tema volitatud isik esitab iga kalendriaasta 1. veebruariks Ravimiametile ravimireklaami aruande eelmisel aastal proviisoritele, farmatseutidele ja ravimi väljakirjutamise õigust omavatele isikutele ning nende ühendustele käesoleva seaduse § 86 lõigete 2 ja 5 alusel arstiteaduslikel või farmaatsiaalastel üritustel osalemiseks või nimetatud ürituste korraldamiseks antud toetuste ning sama paragrahvi lõike 6 alusel korraldatud ürituste, patsientide teavitusürituste, jagatud raviminäidiste ja allahindluste kohta. Ravimireklaami aruanne on avalik teave.“; 64) paragrahvi 83 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Ravimireklaami aruandes esitatavate andmete loetelu ja aruande esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 65) paragrahvi 83 lõikes 8 asendatakse sõnad „ravimi müügiloa hoidja“ sõnadega „reklaami tellija, teostaja ja avalikustaja“; 66) paragrahvi 85 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „müügiloa hoidja“ sõnadega „reklaami tellija“; 67) paragrahvi 85 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ravimit reklaamides peab ajakohane ravimi omaduste kokkuvõte olema kättesaadav.“; 68) paragrahvi 85 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 12 „(5) Ravimi näidist võib anda üksnes müügiloa hoidja või tema volitatud isik. Ravimi näidisena võib anda ühele isikule viis väikseimat turustatavat pakendit aastas ja kokku jagada mitte rohkem kui 300 pakendit aastas. Näidisena antava ravimi pakendil peab olema kiri „Mitte müügiks“, pakend peab vastama müügiloale ning koos näidisega tuleb anda ravimiomaduste kokkuvõte. Ravimi näidist ei tohi müüa ega mittemeditsiinilisel eesmärgil edasi anda.“; 69) paragrahvi 86 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ravimi müügiloa hoidjal, tema volitatud isikul ja kolmandal isikul on ravimi müügi mõjutamise eesmärgil keelatud ravimi väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, proviisoritele ja farmatseutidele anda ning nimetatud isikutel on keelatud vastu võtta kingitusi ja teenuseid, mille väärtus ületab 6,40 eurot, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul.“; 70) paragrahvi 86 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui ravimi müügiloa hoidja või tema volitatud isik korraldab ravimite väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, proviisoritele ja farmatseutidele teadusliku ürituse, peab nimetatud üritusel võõrustamine, sealhulgas meelelahutus, olema mõistlikul tasemel ja jääma ettevõtmise põhieesmärgi suhtes teisejärguliseks ega tohi olla suunatud kellelegi teisele kui nimetatud isikutele. Nimetatud üritusel peab ravimite kohta edastatav teave vastama ravimireklaami nõuetele.“; 71) paragrahvi 86 lõikes 7 asendatakse sõnad „Eesti esindaja“ sõnadega „volitatud isiku“; 72) paragrahvi 86 lõikeid 8 ja 9 täiendatakse pärast sõna „hoidja“ sõnadega „või tema volitatud isik“ vastavas käändes; 73) paragrahvi 1011 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) keelustada ravimi reklaam ja kohustada reklaami tellijat, avalikustajat või teostajat avaldama samas vormis reklaamiga võrdsel ja samaväärset tähelepanu tagaval pinnal Ravimiameti poolt kindlaksmääratud tekstiga õiendus;“; 74) paragrahvi 1011 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „proove“ sõnadega „ja sertifitseeritud etalonaineid“; 75) paragrahvi 106 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ravimi müügiloaga seotud nõuete rikkumise, samuti müügiloata ravimi või sellise ravimi, millel ei ole Ravimiameti eriluba, hankimise või levitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“; 76) paragrahvi 107 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ravimireklaami nõudeid rikkuva reklaami tellimise, teostamise või avalikustamise või käesoleva seaduse §-s 86 sätestatud ravimi väljakirjutamise või müügi kingitustega mõjutamise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“. 13 § 2. Ravikindlustuse seaduse muutmine Ravikindlustuse seaduse § 41 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Haigekassa võib kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja kirjalikul taotlusel, millele on lisatud kindlustatud isikut raviva arsti kirjalik seisukoht, mõjuvatel põhjustel ja käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 ning § 44 lõigetes 5 ja 6 sätestatud kriteeriume arvestades üle võtta kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajaliku ja ravimite loetelusse kantud või müügiloata ravimi müügi korral osa ravimi jaemüügihinnast, välja arvatud omaosaluse alusmäär.“. § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. septembril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 22–24 jõustuvad 2021. aasta 1 jaanuaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „…“ „…………………“ 2019. a. __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2019. a. 14 Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Ravimipoliitika alused 20131 toob välja, et ravimite kättesaadavus puudutab suurt osa ühiskonnast ning tasapisi vananev ühiskond suurendab selle osatähtsust veelgi. Tõhusad, ohutud, kvaliteetsed ja mõistlikult kasutatud ravimid aitavad lihtsalt lahendada paljusid terviseprobleeme, parandades elukvaliteeti, vältides või vähendades töövõimetust ja haigustest tingitud suremust ning säästes haiglaraviga seotud kulutusi. Samas ei ole ravimid kas geograafilistel või rahalistel põhjustel alati kättesaadavad. Tervis on oluline hüve, sellest sõltub muude õiguste ja vabaduste kasutamine ning lõppkokkuvõttes inimväärne elu.2 Põhiseaduse §-st 28 tulenev rahvatervise kaitse kohustus nõuab, et riik tagaks ravimite kättesaadavuse. Muu hulgas peavad ravimid olema järjepidevalt kättesaadavad, kindla kvaliteediga ning taskukohase hinnaga. Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) väljatöötamine on seotud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusega3. Eelnõu on jagatud seitsmeks põhiteemaks: ravimijäätmete käitlemise lihtsustamine ja dubleeriva regulatsiooni kaotamine, ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni lihtsustamine, müügiloata ravimite kättesaadavuse parandamine, müügilubade regulatsiooni kaasajastamine ja ravimiseaduse sätete EL-i õigusega vastavusse viimine, ravimireklaami nõuete kaasajastamine, apteegiteenuse arendamine ning ravimialase tegevuse arendamine. 1.1.1. Ravimijäätmete käitlemise lihtsustamine ja dubleeriva regulatsiooni kaotamine Seaduse muutmisega lihtsustatakse kõlbmatute ravimite märgistamist ja tarbijatelt tagastamist, võimaldades apteekidel hoida eraldiseisvat kõlbmatute ravimite kogumise anumat apteegi müügisaalis, kuhu tarbijad saavad oma ravimid iseseisvalt tagastada ilma apteekri poolt dokumentatsiooni täitmata. Anum peaks olema märgistatud kirje ja juhisega, et välistada teadmatust ja eksimusi anuma sihtotstarbes, ning see peaks paiknema apteegitöötajate vaateväljas ja jälgimisel, et välistada kõlbmatute ravimite taaskasutusse sattumist. Lisaks lihtsustatakse kõlbmatute ravimite märgistamise korda, võimaldades seda teha hulgikaupa pakendatuna (näiteks apteegi tagaruumis eraldi kast sildiga „ohtlikud jäätmed“). 1.1.2. Ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni lihtsustamine Kehtiva regulatsiooni täiendamisega kaasneb ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloaga automaatselt eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo õigus ning enam pole vaja sätestada lubadel eritingimusi. Regulatsiooni täiendamisega täpsustatakse, kes on ravimiseaduse tähenduses ravimite sisse- ja väljavedaja. Samuti asendatakse regulatsiooni muutmisega ravimite 1 Sotsiaalministeerium. Ravimipoliitika alused 2013. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Ravimid/ravimipoliitika_alused_2013.pdf 2 R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Tallinn, Juura, 2004. 3 Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Kättesaadav eelnõude infosüsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4288a711-3124-4183-aec3-b9f4bf7372b0 ekspordiloa taotlemine ja müügiloata ravimite Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) liikmesriigist sisseveo taotlemine teavitusmenetlusega. Sealjuures laiendatakse ravimiseaduse § 20 erandit kõigile pääste meeskondadele ning lisaks Kaitseväele ka Eesti Vabariigi territooriumil viibivate välisriigi relvajõudude ravimitagavarasse kuuluvatele ravimitele, mis ei pea asuma meditsiinisõidukites. Muudatusega täpsustatakse, et erand kehtib nimetatud asutustele ja isikutele ainult eriluba nõudva kauba eesmärgipäraseks sisse- ja väljaveoks selles ulatuses, milles see on vajalik ametlike ülesannete täitmiseks. 1.1.3. Müügiloata ravimite kättesaadavuse parandamine EL-i õiguses on nn compassionate use võimalus, mille kohaselt võivad liikmesriigid teha erandi müügiloa nõudest ravimitele, millele väljastatakse tsentraliseeritud müügiluba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 3 lõigete 1 ja 2 alusel. Muudatusega paraneb oluliselt innovaatiliste ravimite kättesaadavus juba ravimi kliiniliste uuringute staadiumis, kui uuringut Eestis ei tehta ja patsientide osalemine uuringus ei ole võimalik. Samas annab see võimaluse tagada Eesti patsientidele juurdepääsu uutele väljatöötatavatele ravimitele olukorras, kus puuduvad muud võimalused kroonilise või eluohtliku haiguse raviks ning innovaatiliste ravimite ja meetodite kättesaadavus on jäänud patsiendile ainsaks võimalikuks lahenduseks. Sel juhul tagaks ravimite kättesaadavuse müügiloata ravimi taotluse esitaja koostöös ravimitootjaga, kattes ka ravimi kasutamisega seotud kulud. Lisaks laiendatakse haiglaapteekide võimalusi, andes neile õiguse sisse vedada ravimeid ravimiseaduse § 30 lõikes 4 sätestatud eesmärgil ja õigustatud isikutele. Sisseveo õigus realiseerub haiglaapteegi käitlemisõiguste laiendamisega, millega kaasnevad täiendavad kohustused nii haiglaapteegi tegevusloa omajale kui ka pädevale isikule. Seadusemuudatusega kaasnevad täiendavad kohustused haiglaapteegi tegevusloa omajale analoogselt ravimeid sisse vedava hulgimüügi tegevusloa omaja ja tema pädeva isiku kohustustega (ravimite sisseveost teavitamine, ravimite üle arvestuse pidamine, ravimite säilitamise, säilitamiskoha ja transportimise nõuded, statistiliste andmete esitamine Ravimiametile). 1.1.4. Müügilubade regulatsiooni kaasajastamine ja ravimiseaduse sätete EL-i õigusega vastavusse viimine Ravimiseaduse kehtiv sõnastus võimaldab Eestis ravimi tootmise tegevusloa omajal teostada lisaks tootmistegevusele ka hulgimüüki (sealhulgas õigus müüa neid ravimeid, mida ravimitootja ise ei tooda, ilma hulgimüügi tegevusluba omamata) ning taoline tõlgendus on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ artikli 77 lõikega 3, mistõttu ei ole võimalik jätkata olemasoleva regulatsiooniga ning seda tuleb täiendada (sh osaliselt dereguleerida). Eestis kehtiva müügiloaga ravimi müügiloa muudatusi reguleerib 2013. aastast Euroopa Komisjoni määrus (EÜ) nr 1234/2008 ning erisused müügiloa tingimuste muutmiseks viiakse kooskõlla riigisisese õigusega. Senise regulatsiooni teatud sätete tühistamisega kaob ka ravimiohutuse järelevalve toimingute eest topelt tasustamise võimalus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 658/2014). Ravimiseadus võimaldab ravimi müügiloa taotleja esindajal sisse vedada ravimi müügiloa taotlemisel esitatavaid näidiseid, samas puudub müügiloa taotlejal kohustus esitada müügiloa taotlusega koos ravimi näidis, sest müügiloa taotlemisel esitatakse üksnes ravimi pakendi kavand, mistõttu muudetakse olemasolevat regulatsiooni. 1.1.5. Ravimireklaami nõuete kaasajastamine Muudatustega korrigeeritakse vastutust ravimireklaami nõudeid rikkuva reklaami tellimise, teostamise või avalikustamise või ravimiseaduse §-s 86 sätestatud ravimi väljakirjutamise või 2 müügi kingitustega mõjutamise keelu rikkumise eest. Seega on võimalik lisaks müügiloa hoidjale ravimireklaami nõuete rikkumise eest vastutusele võtta ka reklaami tellija, avalikustaja ja teostaja, kes rikkumise toime paneb. Seadusega sätestatakse, et ravimi väljakirjutamise ja müügi mõjutamise eesmärgil kingituste andmise keeld ei ole piiritletud üksnes müügiloa hoidjaga, vaid laieneb ka müügiloa hoidja volitatud isikule ning muudele isikutele, kes annavad kingitusi ravimi müügi suurendamise eesmärgil. Ravimireklaami rikkumise toimepanijal on kohustus kõrvaldada ravimireklaami rikkumisega tekitatud tagajärjed ehk kohustus lükata ümber reklaamis avalikustatud ebaõiged andmed Ravimiameti kindlaksmääratud tekstiga sätestatud mahus ja kujul. 1.1.6. Apteegiteenuse arendamine Senise regulatsiooni muutmisega võimaldatakse olukord, kus apteek väljastab tarbijale mõnes teises apteegis ekstemporaalselt valmistatud või jaendatud ravimeid, analoogselt on apteekidel lubatud üksteisele väljastada omavalmistatud steriilseid ravimeid. Nimetatud lahendus võimaldab apteekidel ressursse otstarbekamalt kasutada, samuti tagada teenuse parem kvaliteet. Apteekidel on võimalus jaendamisteenust sooviva patsiendi kiiremaks ja mugavamaks teenindamiseks tellida jaendamisteenust teisest apteegist (patsient ei pea jaendamisteenust pakkuvasse apteeki siirduma, kui tema koduapteek on valmis seda teenust vahendama). 1.1.7. Ravimialase tegevuse arendamine Muudetakse Ravimiameti tasuliste teenuste nimekirja, lisades sinna teadusliku nõuande ostmise võimaluse, mis on oma sisult ettevõttele antav suuline ja kirjalik nõuanne mitmesuguste katsete ja uuringute tegemise kohta, mida on vaja ravimite kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe tõestamiseks. Samuti antakse Ravimiametile õigus vajaduse korral nõuda müügiloa hoidjatelt nende kasutatud metoodika kohase ravimite või ravimite lähteainete kontrollanalüüsi tegemiseks tasuta toimeainete, toimeaine laguproduktide, lisandite või abiainete sertifitseeritud etalonaineid koos analüüsisertifikaadiga. Muudatustega lisatakse proviisorite ja farmatseutide erialaste koolituste nimekirja teiste tervishoiutöötajate erialaorganisatsioonide (arstid, õed jne) ja tervishoiuasutuse (haigla) koolituskeskuste korraldatavad koolitused ning täpsustatakse koolituste korralduslikke nõudeid. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Helen Berk (tel 626 9147; [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Alice Sündema (tel 626 9271, [email protected]) ja Jaanus Põldmaa (teenistussuhe lõppenud). Eelnõu väljatöötamisel on osalenud Ravimiameti õigusnõunikud Kaili Lellep (teenistussuhe peatunud) ja Andrus Varki (tel 737 4140, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, [email protected]). 1.3. Märkused 3 Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. Seaduseelnõu väljatöötamiseks on koostatud väljatöötamiskavatsus. Sotsiaalministeerium esitas ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse4 eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastusringile 12.12.2016. Väljatöötamise kavatsuse kooskõlastusel tehtud ettepanekud on esitatud märkuste tabelina seletuskirja lisas 1. Väljatöötamiskavatsuse teemad on lahutatud. Ravimiseaduse muudatusi, mis on seotud Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/161, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ üksikasjalike eeskirjade kehtestamisega inimtervishoius kasutatavate ravimite välispakendil olevate turvaelementide kohta (ELT L 32, 09.02.2016, lk 1– 27), menetleti eraldi ja need jõustusid 9. veebruaril 2019. a. Eelnõuga muudetakse ravimiseaduse (edaspidi RavS) redaktsiooni avaldamismärkega – RT I, 13.03.2019, 140 ja ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) redaktsiooni avaldamismärkega – RT I, 13.03.2019, 136. . Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (ELT L 311, 28.11.2001, lk 67– 128), muudetud direktiiviga 2009/53/EÜ (ELT L 168, 30.06.2009, lk 33–34) (edaspidi direktiiv 2001/83/EÜ), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (ELT L 311, 28.11.2001, lk 1–66), muudetud direktiiviga 2009/53/EÜ (ELT L 168, 30.06.2009, lk 33–34) (edaspidi direktiiv nr 2001/82/EÜ). Samuti on eelnõu puutumuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30.04.2004, lk 1–33) (edaspidi määrus (EÜ) nr 726/2004), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 658/2014, Euroopa Ravimiametile (EMA) inimtervishoius kasutatavate ravimite ravimiohutuse järelevalve toimingute eest makstavate tasude kohta (ELT L 189, 27.06.2014, lk 112–127) (edaspidi määrus (EL) nr 658/2014) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1394/2007 uudsete ravimite ning direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (ELT L 324, 10.12.2007, lk 121–137). Lisaks on eelnõu seotud Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 520/2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 726/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/83/EÜ sätestatud ravimiohutuse järelevalve toimingute tegemise kohta (ELT L 159, 20.06.2012, lk 5–25) ja Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1234/2008, mis käsitleb inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate ravimite müügilubade tingimuste muudatuste läbivaatamist (ELT L 334, 12.12.2008 lk, 7–24), muudetud määrusega (EL) nr 712/2012 (ELT L 209, 04.08.2012, lk 4–14). Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Seaduse eesmärk 4 Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Kättesaadav eelnõude infosüsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4288a711-3124-4183-aec3-b9f4bf7372b0 4 Eelnõu eesmärk on lihtsustada kõlbmatute ravimite vastuvõtmist ja käitlemist, edendada ohtlike jäätmete kogumist ja õiget käitlemist ning seeläbi vähendada keskkonda kahjustavaid tegevusi. Muudatustega täpsustatakse, keda peetakse silmas ravimite sisse- ja väljavedaja all, lihtsustatakse ravimite sisse- ja väljavedu Kaitseväe, päästemeeskondade jne erivajadusi arvesse võttes ning asendatakse ekspordiloa ja müügiloata ravimi EMP riigist sisseveoloa taotlemine teavitusega. Lisaks sätestatakse võimalus erandkorras väljastada müügiloata ravimite sisseveoks lube erilistel põhjustel sellisele patsientide rühmale, kes põevad kroonilist või raskelt kurnavat haigust või kelle haigust peetakse eluohtlikuks ja keda ei ole võimalik müügiloa saanud ravimitega rahuldavalt ravida (nn compassionate use). Samuti muudetakse kehtiva seaduse piirangut, mis keelab haiglaapteegil ravimeid sisse vedada, et tagada ravimi kiire kättesaadavus haiglas viibivatele patsientidele, ning kaotatakse turustamisloa nõue, et aidata kaasa ravimite kättesaadavusele. Eestis kehtiva müügiloaga ravimite müügiloa muudatustega seonduvast regulatsioonist kõrvaldatakse vastuolud EL-i õigusega, kõikidele müügiloa tüüpidele on kehtestatud samased nõuded ja menetluskord, ning kaotatakse liikmesriigi nõuete erisused nende müügiloa liikide puhul, mis jäävad EL-i õigusaktide reguleerimisalast välja. Muudatuste järel on tootmise tegevusluba ja hulgimüügi tegevusluba korrektselt ja selgelt eristatud ning erisuste definitsioon on vastavuses EL-i õigusega. Viivitused, mis esinevad ravimi müügiloa vastastikuse tunnustamise ja detsentraliseeritud müügiloa uuendamise menetluses (milles Eesti osaleb kaasatud liikmesriigina), ei too kaasa asjaolu, et müügiloa kehtivus vahepeal lõppeb. Erinevate müügiloa taotluste hindamisel on kohaldatud sarnaseid põhimõtteid ja tagatud ühtne tulemus EL- i tasemel, kuna teiste riikide pädevatel asutusel on ligipääs Eesti Ravimiameti koostatud hinnanguaruannetele. Müügiloa hoidjad ei pea tasuma liikmesriigile samade ravimiohutuse järelevalvetoimingute eest, mille eest tasutakse juba Euroopa Ravimiametile (määrus (EL) nr 658/2014 – kahekordse tasustamise keeld). Muudatustega kaotatakse kehtivast RavS-ist EL-i õiguse suhtes ülemäärased piirangud, mis nõuavad, et ravimireklaami võib teha või tellida ainult müügiloa hoidja või tema esindaja, sest see põhimõte ei ole kooskõlas EL-i Kohtu tõlgendusega direktiivi 2001/83/EÜ artikli 86 kohta. Samuti laiendatakse üldapteekidevahelise koostöö võimalusi, et apteegis ekstemporaalselt valmistatud või jaendatud ravimid jõuaksid kõige kiiremal ja mugavamal viisil ravimeid vajavate patsientideni. Lisaks soodustatakse ravimite kättesaadavust ka lennujaama turvakontrolli alal, võimaldades üleliigsete kuludeta rajada otstarbekohane apteek. Proviisorite ja farmatseutide erialase koolituse ringi on laiendatud selliselt, et see vastab nende eriala spetsiifikale. Ravimiameti järelevalve (nt kontrollanalüüse juba turul olevate ravimite kvaliteedi kontrollimiseks) võimalused on senisest paremad, kuna vajaduse korral on õigus saada tootjalt tema kasutatud metoodika kohaseid etalonaineid. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Esimese paragrahviga muudetakse RavS-i. Teise paragrahviga muudetakse RakS-i ja kolmanda paragrahviga sätestatakse seaduse jõustumine. 5 Eelnõu §-ga 1 muudetakse RavS-i. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse RavS § 13 lõike 1 punkti 2. Kehtivas redaktsioonis viitab RavS § 13 lõike 1 punkt 2 ravimitele, mille tarbeks Ravimiamet väljastab ühekordse sisseveoloa ja turustamisloa. Kuivõrd turustamislube väljastatakse üksnes müügiloata ravimitele, on säte suunatud vaid müügiloata ravimitele. Kehtiva redaktsiooni kohaselt antakse sisseveoluba ja luba müügiloata ravimite turustamiseks alati pärast RavS § 21 lõikes 1, 7 või 8 nimetatud loa saamist. Kehtiva RavS-i kohaselt väljastatakse koos sisseveoloaga ka turustamisluba. Pärast raviarsti taotluse rahuldamist peab ravimite hulgimüüja taotlema müügiloata ravimi sisseveoks sisseveoloa ning ravimi väljastamiseks apteegile või haiglaapteegile turustamisloa (load ravimite käitlemiseks). Müügiloata ravimite regulatsiooni lihtsustamiseks on loobutud senisest turustamisloast, mille alusel võis ravimite hulgimüüja ravimi apteegile väljastada. Sisseveoloaga kaasneb ka õigus väljastada apteegile raviarsti taotlusega rahuldatud ravim taotluses märgitud ulatuses. Käesoleva eelnõu muudatustega seoses jäetakse RavS-ist välja sisseveoga kaasnev termin „turustamisluba“, mistõttu on käesoleva sätte muutmine vajalik seaduse ühtse ja arusaadava mõistekasutuse tagamiseks. RavS § 13 lõike 1 punkti 2 muudatused on seotud RavS §-s 21 sisalduvate mõistete muutmisega. Lisaks täpsustatakse muudatusega kehtivat regulatsiooni, täiendades punkti algust sõnaga „müügiloata“, sest viidatud säte puudutab ainult müügiloata ravimite müüki ja kasutamist. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse RavS § 151 sõnastust. Paragrahvi 151 muudatusega luuakse õiguslik alus küsida Ravimiametilt teaduslikku nõuannet ja saada selle eest tasu. Muudatuse eesmärk on kasutada täiendavalt Ravimiameti teaduslikku võimekust ravimiarenduse edendamisel Eestis ja EL-is. Kaudne soovitav mõju on ravimiametitele esitatavate taotluste teadusandmete kvaliteedi paranemine ja uute ravimite turule tuleku kiirenemine. Eestis on viimastel aastatel suurenenud huvi ravimiarenduse vastu, sh uudsete ravimite haiglaerandi alusel valmistamise vastu, kuid teadusarendus ja selle kavandamine vastavalt EL-is kehtivatele standarditele nõuab eelnevat põhjalikku analüüsi, arvestades kavandatava toote eripära, tõenduspõhist lähenemist ravimi kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe tõestamiseks ning hiljem ravimi EL-is turustamiseks. Võimaliku uue toote kavandamiseks on vajalikud põhjalikud teadmised nii tootega seonduvast kui ka EL-i ravimialaseid nõudeid puudutavast, et tagada juba ravimiarenduse algfaasis toote vastavus EL-is kehtestatud nõuetele. Seetõttu on Euroopa Ravimiamet ning paljude liikmesriikide ravimiametid EL-i ja oma riigi ettevõtluspotentsiaali arendamiseks ja hoidmiseks loonud ravimitootjatele võimaluse saada ravimiametist teaduslikku nõuannet (scientific advice) ning määranud selle eest taotlejale tasu. Teaduslik nõuanne on oma sisult ettevõttele antav suuline ja kirjalik nõuanne mitmesuguste katsete ja uuringute tegemise kohta, mida on vaja ravimite kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe tõestamiseks. Teaduslik nõuanne hõlmab ka müügiloaeelset konsultatsiooni, mille sisuks on 6 ravimiarenduse käigus kogutud teadusandmestiku taotluses esitamise strateegia arutamine. Sellise teadusliku nõuande käigus selgitatakse välja, millist näidustust kogutud teadusandmed toetavad, millisel moel tuleb potentsiaalsel müügiloa taotlejal esitada efektiivsuse ja ohutuse andmeid, samuti selgitada, kas efektiivsusuuringute andmeid tuleks analüüsida koos, kas rühmitada ohutusteave näidustuste kaupa, kuidas kohandada annust vastavalt organipuudulikkustele jmt. Muudatusega luuakse võimalus saada teaduslikku nõuannet ka Eestis. Teadusliku nõuande teenuse objektiks on toodete arendamise üksikasjad, et kavandada ettevaatavalt tootearenduse strateegiat, teadusuuringuid, lahendada teadusuuringute üksikasju ning olemasolevate uuringuandmete tõlgendamist ja kasutamist. Teiste liikmesriikide praktikale tuginedes puudub erasektoril võimekus ravimiarendajatele vajaliku mahu ja kvaliteediga teadusnõu anda, samuti on liikmesriikides piiratud ravimiarenduse alase kompetentsi kättesaadavus, mis on koondunud suurettevõtetesse ja ravimite müügilubasid väljastavatesse pädevatesse asutustesse. Seetõttu on EL-is järjest sagenemas teadusliku nõuande küsimine nii Euroopa Ravimiametilt kui ka liikmesriikide pädevatelt asutustelt. Kuivõrd teadusliku nõuande koostamine on ressurssi nõudev protsess, mille tulemusest saab kasu eelkõige ravimitootja, on liikmesriigid ja Euroopa Ravimiamet kehtestanud tasu teadusliku nõuande andmise eest. Tegemist on EL-is tavapärase praktikaga ning Euroopa ravimitootjad on vastava tasu olemasoluga nõustunud. Samas on Euroopa Ravimiametilt teadusliku nõuande küsimise võimalus piiratud, sest ameti rakendatavad tasud on kõrged ning võivad olla ühe liikmesriigi või regiooni piires tegutsevatele ettevõtjatele üle jõu käivad. Seetõttu on loodud teadusliku nõuande saamise võimalused ka liikmesriikides. Teaduslik nõuanne on tavaliselt tootespetsiifiline ja lahendab küsimusi EL-i õiguse ja ravimiregulatsiooni puudutavate juhendite rakendamise teaduslikest aspektidest konkreetse ravimi arenduses. Sageli küsitakse teaduslikku nõuannet olukorras, kus mingi ravimi arendusega seotud küsimus ei ole täpselt reguleeritud või kui arendaja kavatseb antud üldistest teaduslikest juhistest kõrvale kalduda. Teaduslik nõuanne ei ole pooltele siduv ning taotleja ei pea seda järgima. Samuti ei pea ravimiametid aastaid hiljem, kui tootearendus on lõppenud, varasema teadusliku seisukoha põhjal müügiluba andma, kui teaduslikud seiskohad on uuenenud ja ajas muutunud. Seega on teadusliku nõuande sisuks anda juhiseid ja suuniseid kavandatava ravimi arendamiseks ajakohastest teaduslikest seisukohtadest lähtudes ning sellise teadusliku nõuande andmine ei kuulu Ravimiameti põhitegevusse. Teadusliku nõuande taotleja saab teada EL-i pädevate asutuste seisukoha ravimi arendamise optimaalse kava kohta olemasolevate teaduslike andmete baasil, ravimiarenduse teaduslikud aspektid või juhiseid konkreetse toote müügiloa taotlemisel tehtavate valikute kohta, suurendamaks tõenäosust, et arendaja teadusarendus päädib müügiloa väljastamise otsusega. Haldusorgani selgitamiskohustuse täitmisel selgitab amet üksnes kehtivaid õigusakte ega sekku ravimiarendaja teadus-arendustegevusse. Potentsiaalsed ravimiarendajad on mitmeid kordi taotlenud Ravimiametilt teaduslikku nõuannet sarnaselt teistes liikmesriikides loodud võimalusega. Ravimiamet ei ole seni teadusliku nõuande andmisest keeldunud, kuid koostatud analüüs ja nõuanne on antud kasutada oleva ressursi arvelt, mis takistab piisava kvaliteediga põhjaliku nõu andmist. Selleks, et tagada teadusliku nõuande hea kvaliteet, aidata kaasa teaduse ja ravimiarenduse edendamisele ning hoidmisele Eestis ja EL-is, luuakse käesoleva muudatusega potentsiaalsetele ravimiarendajatele võimalus saada teaduslikku nõuannet Eestis. 7 Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse RavS 2. peatüki 2. jao pealkirja. Kehtivas redaktsioonis kasutatakse RavS 2. peatüki 2. jao pealkirjas terminit „turustamisluba“. RavS § 23 kehtetuks tunnistamisega kaotatakse RavS-ist termin „turustamisluba“, sest seni hulgimüüja taotluse alusel koos sisseveoloaga antud müügiloata ravimi turustamisluba liidetakse eriloaga ning kaotatakse eraldiseisva loana. Seetõttu tuleb ühtse ja arusaadava mõistekasutuse tagamiseks viidatud termin RavS 2. peatüki 2. jao pealkirjast välja jätta. Kuivõrd müügiloata ravimite regulatsioonis (RavS § 21 lõige 1) võetakse kasutusele termin „müügiloata ravimi turustamise luba“ ning käesolev jagu reguleerib viidatud luba, tehakse jao pealkirjas muudatus ning täpsustatakse pealkirja vastavalt jao reguleerimisalale. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse RavS § 17 lõiget 1. Kehtivas redaktsioonis viitab RavS § 17 lõige 1 sisse- või väljaveoluba vajavatele eriluba nõudvatele kaupadele. Kehtivas seaduses eriloa mõiste kasutamine on ebaselge. Praktikas tekitab kehtiv säte arusaama, et loetletakse üksnes sisse- ja väljaveoluba vajavad kaubad ning nimetamata on jäänud sisse- ja väljaveo teavitust nõudvad kaubad. See on eksitav, sest loakohustuse kõrval on RavS § 19 lõike 1 punktis 2 eriluba nõudvatele kaupadele ette nähtud ka teavitusmenetlus. Kõigi eriluba nõudvate kaupade puhul on eriloaks nii sisse- või väljaveoluba kui sisse- või väljaveoteavitus. Probleemi lahendamiseks asendatakse kahe loa nimetused ühise mõistega „eriluba“. Muudatus on seotud RavS § 19 lõike 1 punktide 1 ja 2 muutmisega, millega kaotatakse väljaveoloa nõue teatud juhtudel ning asendatakse see Ravimiameti teavitamisega. Kuivõrd teatud juhtudel piisab väljaveoloa taotlemise asemel Ravimiameti teavitamisest, võivad eriluba nõudvateks kaupadeks olla ka sellised kaubad, mille väljaveoks eraldi luba pole vaja. Seetõttu tuleb edaspidi RavS § 17 lõikes 1 kasutada üldmõistet „eriluba“. Teiseks lisatakse muudatusega RavS § 17 lõikesse 1 eriluba nõudvate kaupade hulka kliinilise uuringu ravimid. Kehtivas regulatsioonis sätestab RavS § 19 lõige 2, et kliinilise uuringu ravimi impordil on vajalik sisseveoluba. Selliselt jääb mulje, justkui oleks kliinilise uuringu ravimi import reguleeritud erandlikult ja eraldi muudest ravimitest. Kliinilise uuringu ravim on sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“ järgi eriluba nõudev kaup, mille sisse- ja väljaveole kohaldatakse samasuguseid nõudeid nagu muudele ravimitele. Seega toob RavS § 17 lõike 1 vastav muudatus kaasa suurema õigusselguse, kehtestades selgelt kliinilise uuringu ravimi sisse- ja väljaveole samasugused nõuded nagu teistele eriluba nõudvatele kaupadele. Seeläbi kaob vajadus kliinilise uuringu ravimi sisse- ja väljaveo nõudeid sätestada erandlikult RavS § 19 lõikes 2 ning muudatus on vahetult seotud kliinilise uuringu ravimi väljajätmisega sättest. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse RavS § 17 lõiget 4. 8 Muudatusega täpsustatakse RavS § 17 lõikes 4 eriloa mõistet. Sisse- ja väljaveoluba üksi on osa kõigist erilubadest, mistõttu lisatakse eriloa definitsiooni ka sisse- ja väljaveost teavitamine. Eriloa mõistega on hõlmatud eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveol kaks alternatiivselt rakenduvat kohustust: sisse- ja väljaveoloa taotlemine (loa eelnev taotlemine) või sisse- ja väljaveost teavitamine (toimunud ravimi sisse- või väljaveo järgne). Nende meetmete üldnimetus on eriluba. Seega on muudatuse kohaselt eriloa definitsiooniga kaetud nii sisse- ja väljaveoluba kui sisse- ja väljaveost teavitamine. Sõltuvalt asjaoludest tuleb läbida Ravimiametis haldusmenetlus, mis lõppeb eriloa saamisega, kuid loa saamise eelduseks on taotluse esitamine või teavitamine. Teavitamise korral kontrollitakse sisseveo toimumise vastavust nõuetele ja selle kohta eraldi haldusakti ei väljastata, kuid võimaldab vajadusel korral mittevastavuste esinemisel rakendada meetmeid (peatada kauba väljastamine vms). Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse RavS § 18 lõike 1 punkti 2. Paragrahvi 18 lõike 1 punkti 2 muudatusega viiakse ravimite tootmise ja ravimite hulgimüügi tegevusloaga kaetud tegevuste regulatsioon vastavusse direktiivi 2001/83/EÜ artikliga 77, mis sätestab, et ravimite tootmise tegevusloa omajal on vajalik lisaks ravimite hulgimüügi tegevusloa olemasolu, kui tootja soovib turustada ravimeid, mille tootjaks ta ise ei ole. Ravimite tootmise ja hulgimüügi tegevusloa lahutamine on vajalik, sest EL-i tasandil eristatakse ravimi hulgimüüjaid ja ravimi tootjad ning kasutatakse ravimite tootmise ja ravimite hulgimüügi tegevuslubade erinevaid formaate. Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks RavS § 18 lõike 1 punkt 3. RavS võimaldab ravimi müügiloa taotleja esindajal sisse vedada ravimi müügiloa taotlemisel esitatavaid näidiseid. Samas puudub müügiloa taotlejal kohustus esitada müügiloa taotlusega koos ravimi näidis, sest müügiloa taotlemisel esitatakse üksnes ravimi pakendi kavand. Ravimi näidis tuleb esitada alles pärast müügiloa väljastamist ning enne ravimi turustamist, kui näidise esitamisest on järelevalves ka reaalne kasu (pakendi kujundus, ravimi vastavus müügiloa tingimustele jne). RavS § 18 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks, sest pakendi märgistuse nõuded lepitakse kokku alles müügiloa taotlemisel ning vajadus esitada ravimi näidis müügiloa taotluse menetluse käigus puudub. Müügiloa taotlemisel esitatakse sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 28 „Ravimi müügiloa taotluse liigid ja vorminõuded, täiendava dokumentatsiooni loetelu, täiendavale dokumentatsioonile esitatavad nõuded, taotluse erialase hindamise tasu suurus taotluse eri liikide kaupa ning tasu arvestamise ja tasumise kord“ § 3 lõike 1 punkti 1 alusel muu hulgas pakendi märgistuse kavand. Ravimite järelevalves on oluline müügiloaga kinnitatud pakendi märgistusega ravimi näidise esitamise kohustus, mis tuleb müügiloa hoidjal esitada ravimi turustamise alguses. Esitatav näidis peab juba vastama turule tulevale pakendile (sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 29 „Ravimi müügiloa andmise ja müügiloa uuendamise taotlemise ja taotluse menetlemise ning Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi pädeva asutuse hinnangu tunnustamise tingimused ja kord“ § 2 lõige 3). Seega puudub müügiloa hoidjal vajadus müügiloa taotlemisel ravimi näidist ise sisse vedada, sest pärast müügiloa väljastamist on tegemist müügiloaga ravimiga, mille sissevedajaks on 9 ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloa omaja, kellelt müügiloa hoidja saab näidise Ravimiametile esitamiseks tellida. Kuigi kehtiva sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 18 „Ravimi teisese müügiloa taotlemiseks esitatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise tingimused ja kord“ § 2 lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleks esitada paralleelselt sisseveetava ravimi näidis koos koopiaga pakendi infolehest, siis praktikas see säte kohaldamisele ei tule. Kuivõrd kõik teisest müügiluba taotlevad tooted kuuluvad ka ümberpakendamisele, tuleb esitada juba ümberpakendatud toote näidis. Seega ei ole ravimi näidise esitamine kohane ka ravimi teisese müügiloa taotlemise korral ning ka selles menetluses esitatakse juba turule tuleva toote näidis pärast müügiloa väljastamist ja see tellitakse hulgimüügi tegevusloa omajalt. Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 18 „Ravimi teisese müügiloa taotlemiseks esitatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise tingimused ja kord“ § 2 lõike 1 punkt 3 ja taotluse vorm muudetakse koos käesoleva muudatusega. Kuivõrd ravimi müügiloa menetluses ei ole taotluse esitamisel ravimi näidise esitamine nõutav, ei kasutata sätet kirjeldatud eesmärgil ning säte võimaldab müügiloata ravimi sissevedu ka müügiluba taotlemata. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse RavS § 18 lõike 1 punkti 4. Kehtivas redaktsioonis viitab RavS § 18 lõike 1 punkt 4 tervishoiuteenuse osutaja tegevusloa omaja sisse- ja väljaveoõigusele vaid juhul, kui tegemist on ravimitega kliinilise uuringu tegemiseks või ravimitega välisabi tarbeks. Paragrahvi § 18 lõike 1 punkti 4 muudatus on tingitud sellest, et RavS-i muutmisega täiendatakse § 21 lõiget 7 punktiga 4 ja lõiget 8 punktiga 2. RavS § 21 lõigete 7 ja 8 muudatustega kehtestatakse eraldi kord tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa omaja poolt ravimite sisseveoks ja turustamiseks eesmärgiga teha haiglaravis kasutatavad ravimid patsiendile erandkorras tõhusamalt ja kiiremini kättesaadavaks. Sellest tulenevalt täiendatakse RavS § 18 lõike 1 punkti 4 selliselt, et nimetatud sättes oleks selgelt loetletud kõik juhud, kui tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa omajal on õigus eriluba nõudvaid kaupu Eestisse sisse ja Eestist välja vedada. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse RavS § 18 lõiget 1 punktiga 42. Paragrahvi 18 lõike 1 punkti 42 lisamisega laiendatakse haiglaapteegiteenuse osutamise tegevusloa omajate õigust vedada sisse neid ravimeid, mida kasutatakse haiglas tervishoiuteenuste osutamise raames. Sisseveoõigus realiseerub haiglaapteegi käitlemisõiguste laiendamisega, millega kaasnevad täiendavad kohustused haiglaapteegi tegevusloa omajale (vt RavS § 45 punkti 61 muudatust ja selle selgitust) ja pädevale isikule (vt RavS § 54 lõike 7 muudatust ja selle selgitust) analoogselt ravimeid sissevedava hulgimüügi tegevusloa omaja ja tema pädeva isiku kohustustega. Haiglaapteegile rakenduvad ravimite sisseveole kehtestatud nõuded (ravimite sisseveost teavitamine, pakendi ja märgistuse müügiloale vastavuse kontrollimine, ravimite vastuvõtukontroll, kontrollimine, ravimite üle arvestuse pidamine ja statistiliste andmete esitamine Ravimiametile). Müügiloata ravimi sisseveo eeltingimuseks (st luba tuleb taotleda enne ravimi sissevedu) on Ravimiameti antud müügiloata ravimi turustamise luba. Muudatusettepaneku on teinud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. RavS-i muutmise seaduse eelnõu EIS-i kooskõlastuse käigus on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Konkurentsiamet teinud ettepaneku, et parandamaks ravimite kättesaadavust ja elavdamaks konkurentsiolukorda ravimite 10 hulgimüügi turul on asjakohane laiendada haiglaapteekide sisseveoõigust nii müügiloaga kui ka müügiloata ravimitele. Konkurentsiamet on kooskõlastuskirjas5 märkinud, et Eestis on ravimite hulgimüügi alal konkurentsiolukord teadaolevalt halb, kuna turg on kontsentreerunud väikese arvu ettevõtjate kätte. Kui haiglaapteegid saavad õiguse osta ravimeid mitte üksnes Eesti, vaid ka teiste EL-i liikmesriikide hulgimüüjate, samuti otse tootjate käest, siis avaneb haiglatel seeläbi võimalus osta ravimeid odavamalt. Kuid mitte üksnes seda. Täiendav hinnakonkurents avaldab Eesti hulgimüüjatele survet pakkuda haiglatele ja nende varustatavatele tervishoiu- ja sotsiaalasutustele ravimeid odavama hinnaga. Eelnõu § 1 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks RavS § 18 lõige 2. Kehtivas redaktsioonis sätestab RavS § 18 lõige 2, et ravimi hulgimüügi või tootmise tegevusloa omajal on eriluba nõudva kauba sisseveo õigus tegevusloal ainult sellekohase eritingimuse olemasolu korral. Tegelikult täidavad kõik ravimite tootmise ja hulgimüügi tegevusloa omajad eriluba nõudva kauba sisseveo jaoks vajalikud nõuded sõltumata sellest, kas nende tegevusloal on sisseveo õigus eritingimusena lisatud või mitte. Lisaks ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa olemasolule ei ole vajalik ega põhjendatud taotleda tegevusloale eritingimuse märkimist eriluba nõudva kauba sisseveo õiguse saamiseks. Seejuures puuduvad RavS-is alused sisseveoõiguse andmisest keeldumiseks isikule, kes on täitnud kõik ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloa taotlemisel nõutud tingimused. Seega on kehtiv nõue RavS § 18 lõikes 2 sisutühi. RavS-i muutmisega ei muutu ravimite käitlemise ja vahendamisega seotud tegevuslubade üldpõhimõtted ega menetlus. Muudatuse tulemusel kaasneb ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloaga automaatselt eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo õigus. Kuivõrd muudatuste raames muudetakse RavS § 18 lõike 1 punkti 2 ja tunnistatakse kehtetuks RavS § 26 lõige 2, peab ravimite tootmise tegevusloa omaja edaspidi taotlema eraldi hulgimüügi tegevusloa selliste ravimite hulgimüügiga tegelemiseks, mille tootja ta ise ei ole. Sellest tulenevalt saab ravimite tootmise tegevusloa omaja tema toodanguks mitteoleva eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo õiguse juhul, kui talle väljastatakse hulgimüügi tegevusluba. Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse RavS § 18 lõiget 3. Paragrahvi 18 lõike 3 muudatus on seotud RavS § 18 lõike 1 punkti 3 kehtetuks tunnistamisega. Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse RavS §-i 18 lõikega 4 selliselt, et eriluba nõudva kauba sisse- või väljavedajaks on eriluba nõudva kauba saaja või saatja. Kehtiv regulatsioon ei sätesta selgelt, kes on eriluba nõudva kauba sisse- või väljavedaja. Ravimite sisse- ja väljavedaja mõistet tuleb täpsustada, et kõrvaldada kohtupraktikas ilmnenud karistamatu olukord, kus ravimite käitlemise tegevusloa omaja annab ravimid üle piiri transportimiseks üle transpordifirmale ja jätab seejuures eriloa taotlemata, sest ei pea end väljavedajaks, kuigi ravimi käitlejana vastutab ta ka transpordi ajal ravimite nõuetekohase käitlemise eest. 5 Seisukoht ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõule. Konkurentsiamet. Kiri 08.08.2019 nr 5-4/2019-079-2. 11 Eriluba nõudva kauba sisse- ja väljavedaja mõiste täpsustamise vajadus ilmnes Riigikohtu otsusest asjas nr 3-1-1-90-146. Riigikohus leidis viidatud lahendi punktis 42, et ainuüksi ravimite üleandmine transpordifirmale selleks, et viimane need teise liikmesriiki toimetaks, ei ole käsitatav ravimite väljaveona RavS § 18 mõttes. See tähendab, et Riigikohtu käsitluse kohaselt ei loeta ravimite käitlemise tegevusloa omajaid, kes transpordifirmale ravimeid transportimiseks üle annavad, automaatselt ravimite väljavedajateks RavS-i tähenduses. Seetõttu, juhul kui transportija tegevus ei ole ravimite käitlemise tegevusloa omajale omistatav, saaks kehtivale õigusele tugineva Riigikohtu seisukoha järgi ravimite käitlemise tegevusloa omajaid lugeda vaid ravimite loata väljaveole kaasaaitajateks, mitte nimetatud rikkumise toimepanijateks. Väärteole kaasaaitamine pole karistatav. Kirjeldatud käsitlus ei ole kooskõlas kehtiva regulatsiooniga. Näiteks loetakse kehtiva RavS-i kohaselt hulgimüügi eesmärgil ravimite transportimist ravimite hulgimüügiks. Transpordifirma ei saa olla ravimite hulgimüügiloa omaja, mistõttu saab hulgimüügi eesmärgil ravimite transportijaks ehk sisse- või väljavedajaks lugeda RavS-i tähenduses ainult hulgimüügi tegevusloa omajat. Lisaks vastutab näiteks sisse- või väljavedaja ravimite säilimise ja transpordi eest (RavS § 34). Kuivõrd transpordifirma pole ravimite käitlemise tegevusloa omaja, kes saaks ravimite säilimise eest vastutada, ei saaks ka selle näite puhul transpordifirma olla RavS-i tähenduses ravimite sisse- või väljavedaja. Seega tuleneb kehtiva RavS tõlgendusest, et ravimite käitlemise tegevusloa omajad on igal juhul ravimite sisse- või väljavedajateks RavS-i tähenduses, sõltumata sellest, kas ravimite faktiliseks transportimiseks kasutatakse transpordifirma teenust. Kirjeldatud probleemi lahenduseks loob RavS-i § 18 lõike 4 lisamine õigusselguse selle kohta, et RavS-i tähenduses on eriluba nõudva kauba saaja selle sissevedajaks ja eriluba nõudva kauba saatja selle väljavedajaks. Ravimitega toimuvad liikumised ühelt isikult teisele saavad toimuda üksnes ravimite käitlemise tegevusloa alusel ning selleks on sätestatud ravimi sisse- ja väljavedajale vastutus ja kohustused, sh kohustus tagada ravimi säilitamistingimused, kontrollida ravimite saaja käitlemise õiguse olemasolu, ravimi vastavust müügiloale jms. Transpordiettevõtte sisse- või väljavedajaks nimetamine ei ole sobiv lahendus, sest transpordiettevõtetel puudub vajalik pädevus eriluba nõudvate kaupade liikumise turvalisuse tagamiseks (transpordil riskide hindamine, kõrvalekallete korral tegutsemine) ja teave, mis on vajalik sisse- ja väljaveo taotlemisel või sisse- ja väljaveost teavitamisel (info veetavate ravimite ja ravimikäitlejate kohta koos kaasneva dokumentatsiooniga). Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse RavS § 19 peakirja. Kuna RavS § 17 lõike 4 muudatuste tulemusel hõlmab eriloa mõiste nii sisse- ja väljaveolubasid kui ka sisse- ja väljaveost teavitamist, on vajalik mõistekasutuse ühtlustamiseks muuta RavS § 19 pealkirja selliselt, et mõiste „eriluba“ oleks kasutatud üldmõistena. Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse RavS § 19 lõikeid 1, 2 ja 3. 6 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. detsembri 2014. a kohtuotsus. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-1-1-90- 14&sortVaartus=LahendiKuulutamiseAeg&sortAsc=false&kuvadaVaartus=Pealkiri&pageSize=25&defaultPageSi ze=25 12 Kehtivas regulatsioonis sätestab § 19 lõike 1 punkt 1 eriluba nõudva kauba importimisel ja eksportimisel sisse- ja väljaveoloa nõude. Loamenetlus on teavitamisest aeganõudvam ja ressursimahukam, kuid see on otstarbekas riskide maandamiseks ennetavalt kaupade liikumisest teada saamise ja vajaduse korral ennetavalt reageerimise võimaluse saamise kaudu. EMP-st Eestisse ja vastupidi liikuvate eriluba nõudvate kaupade puhul on juba varem piirdutud teavitusmenetlusega, sest EMP-s kehtivad eriluba nõudvatele kaupadele ja nende käitlejatele sarnased nõuded, mis maandavad võimalikud ohud seoses võltsitud, ebakvaliteetse või ebaseaduslikku ahelat pidi liikuva kaubaga. Kui impordi korral on loamenetlus asjakohane, siis ekspordi puhul on loakohustus ettevõtteid koormav ning sellega ei maandata täiendavaid riske võrreldes väljaveoga EMP liikmesriiki. Eestis tegutsevad ettevõtted, kes ravimeid välja vedada soovivad, peavad järgima kõiki Eestis ja EL-is kehtivaid regulatsioone, mis tagavad nii ekspordil kolmandasse riiki kui EMP liikmesriiki ühetaolistele nõuetele vastava kauba liikumise. Ekspordil kolmandatesse riikidesse tuleb lähtuda ka sihtriigi nõuetest ja Ravimiameti ekspordiluba ei saa neid asendada. Eesti ravimitootjad on pöördunud Ravimiameti poole ettepanekuga asendada ekspordil väljaveoloa taotlemise kohustus väljaveost teavitamise kohustusega. See võimaldaks Eesti ravimitootjatel operatiivsemalt saadetisi teele panna ja olla seega konkurentsivõimelisem, sest loakohustuse puhul eeldatava loa taotlemise aeg (kuni viis tööpäeva) tagantjärele toimuva teavitamise puhul puudub. Eesti ravimitootjate suhtes täiendava kontrolli rakendamise vajadust ei ole. Samuti ei ole põhjendatud teiste Eestis turustatavate ravimite ekspordil loamenetluse kohaldamine, sest kõik Eestisse sisse veetud ravimid on pärit kas EMP-st või imporditud loamenetlusega, kus juba on ennetavalt vajalikud kontrollimeetmed rakendatud. Kui ravimi väljaveo tulemusel jääks Eesti patsiendid ravita, näeb kehtiv RavS § 20 lõige 6 selle olukorra ennetamiseks ette võimaluse keelata ravimite väljavedu kõigil väljaveo õigust omavatel isikutel. Lisaks väljaveoteavitusele jääb ka edaspidi ekspordi puhul kehtima selle riigi poolne sisseveokontroll, kuhu ravimid eksporditakse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2001/83/EÜ ja 2001/82/EÜ ei näe samuti ette nõudeid ravimite ekspordile ega väljaveoloa taotluse menetlusele. Paragrahvi 19 lõike 1 punkti 1 muutmise eesmärk on eriluba nõudvate kaupade eksportimisel väljaveoloa taotlemise asendamine teavitamiskohustusega. Kehtiva RavS § 19 lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb eriluba nõudva kauba eksportimiseks taotleda Ravimiametilt väljaveoluba. Nimetatud sätte muudatuse eesmärk on asendada väljaveoloa taotlemise kohustus teavitamiskohustusega. Erisused eriloa taotlemise korral eriluba nõudva kauba eksportimisel jäävad jätkuvalt kehtima narkootilistele ja psühhotroopsetele ainetele. Kliinilise uuringu ravimi ja RavS § 21 lõike 7 punktide 1 ja 2 alusel tehtavad erisused viiakse kokku kolmandasse lõikesse. Kehtivas redaktsioonis sätestab RavS § 19 lõige 3, et meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil kasutatavate inim- või loomset päritolu kudede, rakkude ja elundite sisse- ja väljaveol on nõutav Ravimiameti sisse- või väljaveoluba lõikes 5 kehtestatud tingimustel. RavS § 19 lõige 5 reguleerib eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo tingimusi ja korda ning erilubade vorme. Meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil kasutatavad inim- või loomset päritolu koed, rakud ja elundid on hõlmatud eriluba nõudva kauba mõistega RavS § 17 lõikes 1 ning RavS § 19 lõike 5 13 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruses nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“ on nende sisse- ja väljaveoks vajalikud load või teavitused reguleeritud vastavalt üldreeglile. Puudub vajadus kohaldada meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil kasutatavate inim- või loomset päritolu kudede, rakkude ja elundite sisse- ja väljaveol üldreeglist erinevaid nõudeid. Seega on RavS § 19 lõige 3 üleliigne ning dubleerib juba olemasolevat regulatsiooni. Lõiget 3 täiendatakse kliinilise uuringu ravimite erisustega. Kehtiva regulatsiooni alusel on kliinilise uuringu ravimite impordil (kaubavahetus EMP-väliste riikidega) vajalik Ravimiameti sisseveoluba. Kaubavahetusel EMP sees (kliinilise uuringu ravimite sisse- või väljavedu ning kliinilise uuringu ravimi eksport) on kehtiva regulatsiooni alusel vajalik Ravimiameti teavitamine. Muudatuse kohaselt ei kohaldata Ravimiameti teavitamise nõuet enam juhtudel, kui uuritav ravim või EMP müügiloaga täiendav ravim veetakse sisse EMP liikmesriigist või Eestist välja EMP liikmesriiki (kaubavahetus EMP-sse kuuluvate riikidega) või eksporditakse. Vastavalt RavS § 13 lõikele 2 võib ravimi kliinilises uuringus kasutada ravimit, millega tehtavaks kliiniliseks uuringuks on Ravimiamet andnud loa. Kliinilise uuringu tegemiseks luba andes hindab Ravimiamet muu hulgas ka uuritava ja täiendava ravimi ohutust ning teaduslikku väärtust. Seega on uuritavate ja täiendavate ravimite kasutamine Ravimiameti poolt heaks kiidetud juba kliinilise uuringu tegemiseks loa andmisel ning täiendav Ravimiameti teavitamine ei oma riskide maandamise seisukohast täiendavat kasutegurit. Uuringukeskused ja nende asukohad on Ravimiametile alati esitatud juba kliinilise uuringu tegemise taotluses ning iga uuringukeskus peab teavituskohustusest sõltumatult logiraamatut saabunud ravimite ja partiide kohta, seega on (kvaliteedi)probleemide korral võimalik kiiresti tuvastada nii saabunud ravimid kui hõlmatud uuringukeskused ka juhtudel, kui teavituskohustus ära kaotatakse. Uuritavate ravimite sisse- ja väljavedu ning kasutamist on vajaduse korral võimalik kontrollida ka uuringukeskuste järelevalve käigus. Teavitusi esitavad Ravimiametile enamasti uuringukeskused ehk uuringut tegevad tervishoiutöötajad ning teavituskohustuse kaotamisega väheneb muu hulgas ka neile seatud regulatiivne töökoormus. Teavituskohustus säilib EMP-s müügiluba mitteomavate täiendavate ravimite korral, mis veetakse sisse EMP liikmesriigist, samuti sisseveoloa eelnev taotlemine kliinilise uuringu ravimi impordil kolmandatest riikidest. Erisuse põhjuseks on kliiniliste uuringute üldpõhimõte, et kliinilises uuringus tuleks täiendavate ravimitena kasutada ainult EMP müügiloaga ravimeid, välja arvatud juhtudel, kui sellised müügiloaga ravimid puuduvad. EMP-s müügiluba mitteomavate täiendavate ravimite korral on vajalik lisakontroll ning hinnang, kas konkreetse ravimi kasutamine uuringu raames on põhjendatud ja uuringuplaaniga kooskõlas. Ravimiameti teavitamise nõue võimaldab Ravimiametil eeltoodut hinnata ning ohukahtluse korral ravimi väljastamine ja kasutamine peatada. Muudatuse kohaselt kaotatakse ka väljaveost teavitamise nõue eksporditavatele kliinilise uuringu ravimitele (nii uuritavatele kui täiendavatele ravimitele). Uuritavaid ja täiendavaid ravimeid veetakse välja enamasti olukorras, kus kliinilise uuringu lõppemisel on keskuses üle jäänud teatav hulk uuritavaid või täiendavaid ravimeid (sh poolikud pakendid) ning on vajadus need tagastada uuringu sponsorile. Kuna samade ravimite kasutamine on kliinilise 14 uuringu tegemiseks loa andmise käigus juba kontrollitud ja heaks kiidetud, ei ole samade ravimite tagastamisest teavitamine enam vajalik ega põhjendatud. Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse RavS § 19 lõikega 31 ning sätestatakse täiendav erisus RavS § 21 lõike 7 punktide 1 ja 2 alusel ravimite sisseveo korrale. Erisuse kohaselt ei tule erialaorganisatsiooni taotluse alusel toodavatele müügiloata ravimitele ja müügiloata antidootidele, millele EMP liikmesriigi pädev asutus on andnud müügiloa, taotleda eelnevalt sisseveoluba. Nimetatud ravimite korral kohaldatakse teavitusmenetlust. Kolmandatest riikidest sisseveo korral on endiselt vajalik impordiluba. Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse RavS § 19 lõikega 41. Kehtiv RavS-i redaktsioon ei täpsusta, kellel lasub sisse- või väljaveoloa taotlemise või sisse- või väljaveost Ravimiameti teavitamise kohustus. Kehtivas regulatsioonis sätestab sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“ § 4 lõige 1, et eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveoloa taotlejaks on kauba saaja või saatja. Samas ei täpsusta RavS ega määrus nr 31 seda, kellel lasub loa taotlemise või teavitamise kohustus eriluba nõudva kauba sisse- või väljaveo korral. Seega täpsustatakse RavS § 19 lõikes 41, et sisseveoloa taotlemise ja sisseveost teavitamise kohustus lasub eriluba nõudva kauba saajal ning väljaveoloa taotlemise ja väljaveost teavitamise kohustus lasub eriluba nõudva kauba saatjal. Sätte eesmärk on tagada, et oleks üheselt selge, et eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveoloa taotlemise kohustust ja eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveol kehtivat teavitamiskohustust saab rikkuda kauba sisse- või väljaveoõigust omav isik, kes on kauba saaja või saatja, mitte transpordifirma, kes eriluba nõudvat kaupa üle piiri toimetab. Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse RavS § 19 lõiget 5. Muudetakse sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“ volitusnormi, sest tunnistatakse kehtetuks erilubade vormid ning seeläbi on vaja kehtestada määruse uus terviktekst. Lisaks eristab kehtivas redaktsioonis RavS § 19 lõige 5 eriluba ja Ravimiameti teavitamist. Teavitamisel ei ole iseseisvat tähendust, vaid see on eriloa üks alaliik. Koos RavS-i muutmisega tuleb muuta sotsiaalministri määrust nr 31. Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse RavS § 20 teksti. Lõige 1 Kehtivas redaktsioonis on sisse- ja väljaveo piirangutest vabastatud kiirabi, riigi päästeasutuste ja Eesti kaitseväe meditsiinisõidukite ning rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite ravimitagavaradesse kuuluvad ravimid. 15 Muudatusega laiendatakse erandit ning RavS-ist tulenevatest sisse- ja väljaveopiirangutest on vabastatud kiirabibrigaadi, Eesti või välisriigi päästemeeskonna, Eesti Vabariigi territooriumil viibiva välisriigi relvajõudude või Kaitseväe ravimi tagavarasse kuuluv eriluba nõudev kaup, mida kasutatakse oma ülesannete täitmisel. Lisaks on kehtiva sätte ülesehitus ja sõnastus praktikas tekitanud palju segadust ja probleeme, mistõttu vajab RavS § 20 lõige 1 täpsustamist. Olulisi praktilisi probleeme on tekitanud kehtivas redaktsioonis kasutusel olev mõiste „meditsiinisõiduk“. Lõikes 1 nimetatud isikud ei pruugi päästeoperatsioonidele vms välismissioonidele suunduda meditsiinisõidukiga üle maismaapiiri. Mõiste „meditsiinisõiduk“ on osutunud problemaatiliseks olukorras, kus päästeasutuse või Kaitseväe lähetatud isikud suunduvad sihtriiki lennukil. Seetõttu tuleb viidatud mõiste § 20 lõikest 1 välja jätta. Muudatusega täpsustatakse, et lõikes 1 sätestatud erand kehtib sättes nimetatud asutustele ja isikutele ainult eriluba nõudva kauba eesmärgipäraseks sisse- ja väljaveoks selles ulatuses, milles see on vajalik ametlike ülesannete täitmiseks. Lisaks jäetakse lõikest 1 välja rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite ravimitagavara puudutav osa, mis lisatakse eraldi RavS § 20 lõikesse 2. Rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite ravimitagavara regulatsioon tuleneb rahvusvahelisest õigusest ning see erineb mõnevõrra lõikes 1 nimetatud isikuid ja asutusi puudutavast regulatsioonist, mistõttu on mõistlik käsitleda rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite küsimust eraldi lõikes 2. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse- ja väljaveo erisused jäävad muutmata kujul kehtima ning need on sätestatud NPALS § 3 lõikes 4. Rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite ravimitagavarasse kuuluva eriluba nõudva kauba vabastatus sisse- ja väljaveopiirangutest tuleneb rahvusvahelisest õigusest. Kehtivas regulatsioonis on viidatud küsimus lahendatud RavS § 20 lõikes 1. Lõige 2 Muudatusega paigutatakse rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite ravimitagavarasse kuuluva eriluba nõudva kauba regulatsioon eraldi lõikesse 2. Praktikas on esinenud probleeme rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukitega olukorras, kus ravimitagavara soovitakse täiendada. Kehtiv regulatsioon ei täpsusta, et ravimitagavara täiendamiseks mõeldud laevale või õhusõidukile viidav eriluba nõudev kaup on samuti väljaveopiirangutest vabastatud. Praktikas esinevad probleemid olukorras, kus näiteks nädalavahetusel Eestis peatuva kruiisilaeva ravimitagavara eest vastutav isik on Ravimiameti poole pöördunud töövälisel ajal ning seetõttu pole Ravimiametilt ravimite laevale viimiseks tollile sobivat kinnitust saanud. Tekkinud olukorra tulemusel on laeva ravimitagavarad jäänud täiendamata. Eeltoodust tulenevalt täpsustatakse muudatusega, et väljaveopiirangutest ja nimekirja esitamisest on vabastatud kaup, mis on mõeldud rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite ravimitagavara täiendamiseks. Kehtiv RavS § 20 lõige 2 muutub kehtetuks seoses lõike 1 muutmisega. Lõige 3 Kehtivas redaktsioonis kehtestab RavS § 20 lõige 3 Eesti päästemeeskonnale kohustuse viivitamata pärast kaasavõetavate eriluba nõudvate kaupade komplekteerimist esitada Ravimiametile nimetatud kaupade nimekiri. Kolmekümne päeva jooksul pärast naasmist tuleb 16 esitada taassisseveetud kaupade nimekiri. Muudatuse tulemusel täpsustatakse, et nimekirja koostamise kohustus on kõigil RavS § 20 lõikes 1 nimetatud asutustel ja isikutel, välja arvatud kiirabibrigaadil. Muudatusega muudetakse nimekirja esitamise korda: nimekirja esitamine toimub ainult Ravimiameti vastavasisulisel nõudmisel. Ravimiameti ettepanekul on seadusest välja jäetud lõige 5, sest see on ümber sõnastatud RavS § 20 lõigetes 1, 3 ja 4. Eriluba nõudvate kaupade nimekiri peab nende sisse- ja väljaveol olema alati koostatud. Kiirabibrigaadile nimekirja koostamise nõuet ei kohaldata, sest kiirabibrigaadi meditsiinisõidukite ravimitagavara nimistu on kehtestatud õigusaktides ning kaasas olevad ravimivarud peavad sellele vastama. Lõige 4 Kehtivas RavS § 24 lõikes 3 on nõue, mille kohaselt on eriluba nõudva kauba tasu eest või tasuta jagamiseks Eestis välisriigi või Eesti päästemeeskonna või kaitseväe poolt nõutav Ravimiameti luba. Viidatud küsimus kuulub sisuliselt RavS § 20 reguleerimisalasse, mistõttu paigutatakse see säte käesoleva paragrahvi lõikesse 4. Vastavalt muudatusele on Eesti või välisriigi päästemeeskonna ning Eesti Vabariigi territooriumil viibiva välisriigi relvajõudude või Kaitseväe poolt eriluba nõudva kauba tasuta või tasu eest Eestis jagamiseks onõutav Ravimiameti vastav luba. Muudatus ei ole sisuline, kuid muudab regulatsiooni oluliselt selgemaks. Kehtiv regulatsioon on eksitav, sest sätte asukoht jätab mulje, et ka RavS § 20 lõikes 1 nimetatud isikutel tuleb arvestada sisse- ja väljaveolubade regulatsiooniga, kuigi neile on selles osas erisused ette nähtud. Lõige 5 Säte on üle toodud kehtivast õigusest. Sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse RavS §-e 21 ja 22. RavS § 21 Pealkiri viiakse kooskõlla müügiloata ravimite regulatsiooni muudatustega ja uue kasutatava mõistega. RavS § 21 koondab endas müügiloata ravimi turustamise loa saamise aluseid. Eelnõu kohaselt on sätted korrastatud selliselt, et müügiloata ravimi turustamise loa taotlemise sätted on koondatud RavS §-i 21. Lõige 1 Uue sõnastuse kohaselt võib müügiloata ravimeid turustada, kui sobiva toimega müügiloaga ravim puudub või seda ei turustata ravivajadusele vastavalt ja Ravimiamet on andnud ravimi väljakirjutamise õigust omava arsti või veterinaararsti põhjendatud taotlusel loa müügiloata ravimi turustamiseks (edaspidi müügiloata ravimi turustamise luba). RavS-i muudatustega jäetakse sättest välja turustamisloa mõiste (st RavS § 23 tunnistatakse kehtetuks) ning seega jääb müügiloata ravimi sisseveol edaspidi hulgimüüja taotletavatest lubadest kehtima eriluba, milleks muudatuse kohaselt võib edaspidi lisaks sisseveoloale olla teatud juhtudel ka sisseveost teavitamine (vt RavS § 21 lõiked 9 ja 10). 17 Samuti jäetakse Ravimiameti ettepanekul seadusest välja sõnad „tema ravitava inimese või looma raviks“, sest näiteks müügiloata ravimi haiglas kasutamiseks esitab taotluse mitme raviarsti korral üks arst ja põhjendamatu oleks nõuda samas haiglas ja sama müügiloata ravimi kasutamiseks taotlust igalt raviarstilt eraldi. Samas on müügiloata ravimi kasutamiseks patsiendil jätkuvalt vaja Ravimiameti luba, millel kehtivas regulatsioonis ei ole konkreetset nimetust (ravimi väljakirjutamise õigust omava arsti või veterinaararsti meditsiiniliselt põhjendatud kirjalikul taotlusel tema ravitava inimese või looma raviks Ravimiameti väljastatud luba või tehtud otsus). Sedavõrd pikk ja kohmakas nimetus ei ole sobiv viitamiseks ja keeles kasutamiseks, mistõttu võetakse RavS § 21 lõikes 1 selle asemel kasutusele termin „müügiloata ravimi turustamise luba“. Müügiloata ravimi turustamise luba on küll sarnane seni kehtinud RavS §-s 23 kirjeldatud mõistega „turustamisluba“, kuid sisult on tegemist erinevate lubadega. Luba müügiloata ravimi turustamiseks on eriloale lisaks vajalik eraldi loaga, mis tähistab ravimi väljakirjutamise õigust omava arsti või veterinaararsti taotluse alusel Ravimiameti antavat luba, mis on aluseks müügiloata ravimi sisseveol eriloa andmisel, turustamisel ja ravis kasutamisel. Ravimiameti otsus anda tervishoiuteenuse osutajale müügiloata ravimi turustamise luba ei asenda, täienda ega kinnita tervishoiuteenuse osutaja raviotsust. Müügiloata ravimi turustamise luba antakse vaid juhul, kui see on meditsiiniliselt põhjendatud ja sobiva toimega müügiloaga ravim puudub või seda ei turustata ravivajadusele vastavalt. Enne müügiloata ravimi kasutamise kasuks otsustamist tuleb arstil kaaluda müügiloaga ravimite kasutamist ning veenduda, et need ei sobi patsiendi raviks. Ravimi hind ei saa olla müügiloata ravimi kasutamisel määrav. Seda seisukohta on Euroopa Kohus väljendanud oma 29. märtsi 2012. a otsuses nr C-185/10 komisjon versus Poola Vabariik7. Lisaks on RavS § 21 lõikest 1 välja jäänud täpsustus, et taotlus peab olema kirjalik. See on RavS § 19 lõike 5 alusel kehtestatud sotsiaalministri määruse nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“ § 6 lõikes 4 reguleeritud (taotlus peab olema allkirjastatud ja see on võimalik vaid kirjalikus vormis esitatava taotluse puhul) ning arvestades nõude tehnilist loomu, on otstarbekas jätta see täpsustus määruse tasandile. Lõige 2 Vastavalt RavS § 21 lõikele 2 esitab ravimi väljakirjutamise õigust omav arst või veterinaararst taotluse müügiloata ravimi turustamise loa saamiseks Ravimiametile. Veterinaararst esitab taotluse müügiloata ravimi turustamise loa saamiseks hulgimüügiettevõtte või apteegi kaudu. Tegemist on kehtiva RavS sättega. Lõige 3 Lõikesse 3 luuakse volitusnorm müügiloata ravimi turustamise loa taotluse andmete loetelu ning taotluse esitamise tingimuste ja korra kehtestamiseks. 7Euroopa Kohtu 29.03.2012 otsus kohtuasjas C-185/10, Komisjon vs Poola (müügiloata ravimite sissevedu). Kättesaadav http://curia.europa.eu/juris/celex.jsf?celex=62010CJ0185&lang1=en&type=TXT&ancre=. 18 Lõige 4 Muudatus on seotud RavS § 21 lõikes 1 sätestatud mõiste „turustamine“ muudatusega. Samuti on välja jäetud tekstiosa „alates taotluse Ravimiametile esitamisest. Ravimiamet teavitab taotlejat oma otsusest.“, sest see on hõlmatud haldusmenetluse seaduse regulatsiooniga. Haldusakti teatavaks tegemise kohustus tuleneb haldusmenetluse seadusest. Lõige 5 Tegemist on kehtiva RavS § 21 lõikega 4, milles muudetakse sissejuhatavat lauseosa, asendades sõna „kasutamine“ sõnaga „turustamine“. Muudatus on seotud RavS § 21 lõigete 1–4 muutmisega. Muid sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva RavS-iga lõikes ei tehta. Senisel kujul turustamisloa nõue kaob ja kehtiv RavS § 21 lõige 5 on ka oma sisult ebaõiges sättes, kuna RavS § 21 reguleerib väljakirjutamise õigust omava arsti taotluse esitamise aluseid, millel ei ole tegelikku puutumust sisseveoloa menetlusega. Samuti kohalduvad iga otsuse tegemisele haldusmenetluse seaduse vastavad sätted. Lõige 6 Nimetatud sätte kohaselt ei taga Ravimiameti antud müügiloata ravimi turustamise luba müügiloata ravimi kvaliteeti, ohutust ega efektiivsust. Müügiloata ravimi turustamise loa andmine ei vabasta ravimi turustamiseks taotluse esitanud isikut ega ravimi tootjat vastutusest ravimi eesmärgipärase kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest. Paragrahvi 21 lõiget 6 täiendatakse ja täpsustakse seoses vajadusega luua õigusselgus selles, milline on Ravimiameti roll müügiloata ravimite turustamiseks ja sisseveoks eriloa andmisel. Ravimiamet kontrollib müügiloata ravimi turustamise loa andmisel RavS § 21 lõikes 5 nimetatud asjaolusid ehk seda, kas müügiloata ravimi turustamine on meditsiiniliselt põhjendatud. Ravimiamet ei taga ravimi kvaliteeti, ohutust ega efektiivsust. Samuti ei kontrolli Ravimiamet ravimi turustamise loa taotlust läbi vaadates müügiloata ravimi sobivust konkreetsele patsiendile ega anna hinnangut tervishoiuteenuse osutaja raviotsusele, kuigi Ravimiametil on RavS § 21 lõikes 5 sätestatud volitus jätta müügiloata ravimi turustamise luba andmata, kui müügiloata ravimiga ilmneb probleem. Müügiloata ravimi turustamise loa andmisega ei saa Ravimiamet anda tervishoiuteenuse osutajale ega tema patsiendile ravimi kohta garantiid, sest Ravimiamet ei hinda patsiendi haiguslugu ega ravikulgu ega tee järelevalvet tervishoiuteenuse osutaja raviotsuste üle. Ravimiameti ülesanne on tagada, et enne müügiloata ravimi kasutusele võtmist oleks ammendatud kõik muud võimalused ning et taotletaval müügiloata ravimil ei esineks ilmselgeid puudusi. Lisaks täpsustatakse RavS § 21 lõike 6 sõnastust selliselt, et sõna „kasutamine“ asendatakse sõnaga „turustamine“. Kirjeldatud muudatus tagab ühtlase mõistekasutuse RavS-is. Muudatus ei mõjuta RavS § 21 lõike 6 sisu ega senist praktikat, kuid täpsustab seda olulisel määral. Eelkõige selgitab RavS § 21 lõige 6, et Ravimiameti otsus anda müügiloata ravimi turustamise luba ei mõjuta mingil määral ravimitootja vastutust ravimi kvaliteedi eest ega tervishoiuteenuse osutaja vastutust hoolsuskohustuse rikkumise eest raviotsuste tegemisel. Lõige 7 19 Lõikes 7 muudetakse RavS § 21 lõike 7 sissejuhatavat lauseosa, muudatus on seotud termini muutmisega. Lisaks täiendatakse RavS § 21 lõiget 7 punktiga 4, et kehtestada müügiloata ravimite turustamise menetlus patsiendile ravimite erandkorras kättesaadavaks tegemiseks olukorras, kus patsiendi jaoks on muud ravivõimalused ammendunud, sh majanduslikult kättesaamatud ning ravimeid tarnitakse elupäästval eesmärgil. Patsiendid, eriti pahaloomulise kasvajaga patsiendid, on Eestis tihti olukorras, kus müügiloaga ravimid ei ole majanduslikult kättesaadavad põhjusel, et Eesti Haigekassa ei ole nende eest tasumise kohustust üle võtnud. Samas on tegemist ravivõimalusega, mille puhul on selliste patsientide jaoks tõenäoline, et ravimist saadav kasu kaalub üles võimaliku ohu ning nende ravimite kasutamine on ainus elupäästev võimalus. Sellistel erandjuhtudel on müügiloa hoidjad aeg-ajalt olnud valmis personaliseeritud programmi alusel elupäästval eesmärgil manustatavaid ravimeid patsiendile tasuta andma, kasutades toetamiseks näiteks kliiniliseks uuringuks pakendatud ravimeid, müügiloaga ravimi võõrkeelset pakendit, mis ei vasta Eestis ravimi müügiloa tingimustele, või muul viisil müügiloa tingimustele mittevastavalt pakendatud ravimit. Kirjeldatud viisil on ravimi kasutamine põhjendatud juhul, kui patsiendi raviarst on kirjalikult kinnitanud, et ravim on vajalik elupäästval eesmärgil ja puuduvad muud võimalused kroonilise või eluohtliku haiguse raviks, samuti juhul, kui haigust peetakse eluohtlikuks ning kõik teised ravimeetodid, mille eest Eesti Haigekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle ja mis on patsiendile meditsiiniliselt sobivad ja rahaliselt kättesaadavad, on ammendunud, ning on tõenäoline, et ravimist saadav kasu kaalub üles võimaliku ohu. Raviarst peab omama piisavalt ja ajakohast teavet ravimi kohta, sh ravimi õigeks ja ohutuks kasutamiseks, kuna tegemist on raviarsti meditsiiniliselt põhjendatud otsusega ja raviarsti kaalutlusega ravimit kasutada. Ravimi erandkorras hankimine saab antud juhul toimuda üksnes ravimitootjaga või müügiloa hoidjaga koostöös ja toetusel ning enne müügiloata ravimite sisseveo ja turustamise taotluse esitamist peab raviarstil olema kokkulepe patsiendile ravimi tasuta saamiseks. Erandkorras kasutatava ravimi manustamise üle valvab patsiendi raviarst, kes annab ka patsiendile kogu vajaliku teabe ravimi kasutamiseks, mida patsient tavapäraselt saab pakendi infolehest. Kirjeldatud sätte rakendamiseks kohaldatakse müügiloata ravimi menetlust, kus müügiloata ravimi kasutamiseks esitab taotluse raviarst, märkides taotluse meditsiinilisele põhjendusele lisaks võimaluse ravimit elupäästval eesmärgil tasuta saada. Seega on RavS § 21 lõike 7 punkti 4 võimalik rakendada vaid juhul, kui patsiendi raviarst on pidanud müügiloata ravimi kasutamist elupäästval eesmärgil põhjendatuks ja vajalikuks, arvestades et tegemist on ainsa võimaliku elupäästva ravivõimalusega ning raviarst on sõlminud ravimitootja või müügiloa hoidjaga ravimi tasuta saamise kokkuleppe. Käesolev säte erineb RavS § 21 lõike 8 punktist 3, kuna viidatud sätte alusel muudetakse patsiendile kättesaadavaks üksnes need ravimid, mis alluvad tsentraliseeritud müügiloa menetlusele määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 3 lõike 2 alusel, kuid see ei kata patsientide vajadusi. Sätte rakendamisest ei teki täiendavat kulu Eesti Haigekassale ega patsiendile, kuid säte muudab uued ravimid patsiendile kättesaadavaks. Lõige 8 RavS § 21 lõike 8 sissejuhatavast lauseosa muudetakse seoses lubade regulatsiooni muudatustega. 20 Lisaks täiendatakse RavS § 21 lõiget 8 punktiga 2, et kehtestada alus müügiloata ravimite turustamiseks nende patsientide jaoks, kes saavad erandkorras müügiloata ravimeid määruse (EÜ) nr 726/2004 alusel. Kehtivas korras puudub kindlaksmääratud patsientide rühmale (compassionate use, määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 83 alusel) müügiloata ravimite sisseveo ja turustamise õigus, reguleeritud on üksnes patsiendipõhine müügiloata ravimite sissevedu ja turustamine (named patient basis use, direktiivi 2001/83/EÜ artikli 5 alusel). Määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 83 lõike 1 kohaselt võivad liikmesriigid teha erandi direktiivi 2001/83/EÜ artiklist 6 (müügiloa nõudest) ravimitele, millele väljastatakse tsentraliseeritud müügiluba määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 3 lõigete 1 ja 2 alusel. Kirjeldatud viisil ravimite kättesaadavaks tegemine erilubade alusel toimub erilistel põhjustel selliste patsientide rühmale, kes põevad kroonilist või raskelt kurnavat haigust või kelle haigust peetakse eluohtlikuks ja keda ei ole võimalik loa saanud ravimitega rahuldavalt ravida. Paragrahvi 21 lõike 8 täiendamise eesmärk on võimaldada selliste ravimite sissevedu ja patsiendile erandkorras kättesaadavaks tegemine, mille kohta on juba esitatud müügiloa saamise taotlus (menetlus võtab aega 210 päeva), samuti juhul, kui määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 3 lõikes 2 loetletud ravim on vähemalt kliiniliste uuringute järgus. Kirjeldatud viisil ravimite kättesaadavuse tagamise võimalust kasutatakse praktikas peamiselt müügiloa väljastamise ja turuletoomise vahelisel perioodil ning sel ajal tagab ravimite kättesaadavuse müügiloata ravimi taotluse esitaja koostöös ravimitootjaga. Kuigi määruse (EÜ) nr 726/2004 artiklis 83 on sätestatud alused erandkorras müügiloata ravimite kasutamise lubamiseks, puudus seni vastav õiguslik alus, mille kohaselt oleks Ravimiametil õigus müügiloata ravimite sissevedu ja kasutamist nimetatud patsientide rühmale lubada. Muudatus parandab oluliselt innovaatiliste ravimite kättesaadavust juba ravimi kliiniliste uuringute staadiumis, kui uuringut Eestis ei tehta ja patsientide osalemine uuringus ei ole võimalik. Samas annab see võimaluse tagada Eesti patsientidele juurdepääsu uutele väljatöötatavatele ravimitele olukorras, kus puuduvad muud võimalused kroonilise või eluohtliku haiguse raviks ning innovaatiliste ravimite ja meetodite kättesaadavus on jäänud patsiendile ainsaks võimalikuks lahenduseks. RavS § 21 lõike 8 täiendamine punktiga 2 vähendab muu hulgas arstide töökoormust üksikute müügiloata ravimite taotluste (named patient basis use) esitamisel ja nende meditsiinilisel põhjendamisel ning võimaldab erandlikel asjaoludel kasutada patsientide ravis müügiloata ravimit kogu patsientide rühmal. Muudatusega parandatakse oluliselt müügiloata ravimite erandkorras kättesaadavust olukorras, kus patsiendil on eluohtlik või krooniline haigus ja senine ravi müügiloaga ravimitega ei ole rahuldavaid tulemusi andnud ning patsiendi ainus võimalik ravivõimalus on kasutada müügiloata ravimit. Lõige 9 Paragrahvi 21 lisatakse lõige 9, millega luuakse võimalus vedada kiirendatud korras EMP liikmesriikidest Eestisse müügiloata ravimeid, millel on vähemalt ühes EMP liikmesriigis müügiluba. Kohaldamisele kuuluvad üldised RavS §-s 19 sätestatud sisseveo nõuded, sh Ravimiameti teavitamine sisseveost (RavS § 19 lõike 1 punkt 2). Müügiloata ravimi turustamiseks ehk patsiendi ravis kasutamiseks on jätkuvalt tarvis RavS § 21 lõikes 1 nimetatud müügiloata ravimi turustamise luba. Muudatuse eesmärk on tagada müügiloata ravimi kiirem jõudmine patsiendini. 21 Teavitamine on käitlejatele loamenetlusest paindlikum ning võimaldab kiiremini ravimit sisse vedada (teavitada võib sisseveost kuni viie päeva jooksul pärast sisseveo toimumist, kuid sisseveoluba tuleb taotleda viie tööpäeva jooksul enne sisseveo toimumist). Seeläbi jõuab ravim patsiendini kiiremini selliste müügiloata ravimite puhul, mida kasutatakse sageli ja suurema hulga patsientide poolt. Muul juhul ei ole ravimi sissevedaja müügiloata ravimi sisseveost enne RavS § 21 lõikes 1 nimetatud müügiloata ravimi turustamise loa saamist huvitatud, sest kui luba ei anta, ei saa hulgimüüja ravimit Eestis turustada ja peab selle taas välja vedama või hävitama. Ravimi hulgimüüjad peavad müügiloata ravimid muust kaubast eraldama, nii et nende eksikombel turustamine justkui müügiloaga ravimina või apteegist väljastamine enne müügiloata ravimi turustamise loa saamist on välistatud, kui käitleja järgib õigusakte ja häid turustamistavasid. Muudatus aitab lahendada olukorra, kus ühe patsiendi jaoks on suurem kogus müügiloata ravimit sisse veetud, teine patsient vajab kiirelt sama ravimit, kuid hulgimüüjal ei õnnestu kohe uut kogust ravimit sisse vedada ja nii on ravim Eestis olemas, kuid mitte teise patsiendi jaoks, sest sisse veetud ravim on seotud konkreetse patsiendi ja temal selle ravimi kasutamiseks antud loaga. Praktikas on taolised olukorrad Ravimiameti ja käitlejate koostöös lahendatud, kuid see ei ole jätkusuutlik lahendus. Käitlejal ei ole kohustust müügiloata ravimit enne selle turustamiseks loa saamist osta ega sisse vedada, kuid see võimalus on RavS § 21 lõikes 9 nimetatud tingimustel ette nähtud. Lõige 10 Paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 10, mille kohaselt müügiloata ravimeid, millele ei ole üheski EMP liikmesriigis väljastatud müügiluba, võib sisseveoloa alusel sisse vedada ja ravimite käitlemise õigust omavatele isikutele väljastada vaid müügiloata ravimi turustamise loa alusel. Täiendus täpsustab, et EMP liikmesriikides müügiluba mitteomavate ravimite sisseveos muudatusi ei toimu. Sisseveoloa eelduseks on müügiloata ravimi turustamise luba ning enne sissevedu tuleb taotleda sisseveoluba. Sisseveetavad kogused on piiratud müügiloata ravimi turustamise loas märgitud kogusega, v.a erialaorganisatsiooni taotluse alusel turustatavad ravimid, mille kogused ei ole piiratud (RavS § 21 lõike 7 punkt 1). Täienduse eesmärk on tagada õigusselgus, et selliseid müügiloata ravimeid, millele ei ole üheski EMP liikmesriigis müügiluba väljastatud, ei ole võimalik kiirendatud korras Eestisse sisse vedada ning sisseveo eelduseks on RavS § 21 lõikes 1 nimetatud müügiloata ravimi turustamise luba ja sisseveoluba. Lõige 11 Paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11, mille kohaselt on müügiloata ravimi turustamine lubatud üksnes RavS § 21 lõigetes 1, 7 ja 8 nimetatud müügiloata ravimi turustamise loa alusel. Täienduse eesmärk on täpsustada ja luua õigusselgus, et müügiloata ravimi turustamise (RavS § 3 lg 2) eelduseks on alati ja igal juhul RavS § 21 lõigetes 1, 7 ja 8 nimetatud Ravimiameti luba müügiloata ravimi turustamiseks. Kuigi RavS § 21 lõikes 9 sätestatud tingimustel on võimalik müügiloata ravim Eestisse sisse vedada enne, kui Ravimiamet on andnud loa müügiloata ravimi turustamiseks, ei saa müügiloata ravimit enne müügiloata ravimi turustamise loa saamist hulgimüügi ja jaemüügi korras müüa ega patsiendi ravis kasutada. Müügiloata ravimi väljastamine patsiendile ja kasutamine ravis eeldab alati müügiloata ravimi turustamise luba. Ravim jõuaks RavS § 21 lõikes 9 võimaldatud kiirendatud korras Eestisse ning apteek saaks ravimi tellida ja väljastada kohe, kui Ravimiamet 22 on selle turustamiseks loa andnud. Kui Ravimiamet turustamiseks luba ei anna, siis ravim patsiendini ei jõua ja sellega kaasnevad võimalikud kulud jäävad ravimi turustajate kanda. RavS § 22 Muudetakse eriloa taotlemise korda ja sellega seoses ka RavS § 22 pealkirja ja sisu. Lõige 1 Muudatuste raames kaotatakse senine ebaselgus kehtivas õiguses ja täpsustatakse eriloa mõistet selliselt, et eriluba tähendab nii sisse- ja väljaveoluba kui ka Ravimiameti teavitamist (RavS § 17 lõige 4). Seetõttu tuleb sõna „eriluba“ lõikes 1 asendada mõistetega „sisse- ja väljaveoluba“. Lõige 2 Sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva õigusega ei tehta. Lõige 3 Seoses eriloa mõiste muutmisega (RavS § 17 lõige 4) on vajalik muuta RavS § 22 lõiget 3 selliselt, et jäetakse välja sõna „eriluba“. Lõige 4 Muudatusega täpsustatakse, et tegemist on sisseveoloa, mitte sisseveo taotlusega. Lisaks sätestab RavS § 22 lõige 4 edaspidi, et müügiloata ravimi sisseveoloa taotluses tuleb märkida Ravimiameti väljastatud müügiloata ravimi turustamise loa number või viide arstide erialaorganisatsiooni taotlusele. Lõige 5 Vastavalt Ravimiameti täiendavale ettepanekule nähakse lõike 5 kohaselt ette, et müügiloata ravimite valikul tuleb eelistada EMP liikmesriigis müügiluba omavaid ja seetõttu eeldatavasti ühtse ja kontrollitud kvaliteediga ravimeid. Seetõttu muudetakse RavS § 22 lõike 5 sõnastust. Lisaks kvaliteedi põhimõttele on vaja kontrollida ka muid ravimi ohutuse ja kvaliteedi asjaolusid (näiteks ravimite tarneahelat). EMP liikmesriikides kehtivad müügilubade väljastamisele sarnased nõuded, mis maandavad võimalikud ohud seoses võltsitud, ebakvaliteetsete või ebaseaduslikku ahelat pidi liikuvate ravimitega. Seetõttu on põhjendatud müügiloata ravimite sisseveo ja kasutamise kontekstis eelistada EMP müügiloaga ravimeid ning EMP müügiluba mitteomavate ravimite korral rakendada rangemaid nõudeid (kvaliteedidokumentatsiooni esitamise ja täiendava dokumenteerimise nõue ning sisseveoloa taotlemise kohustus). Siiski peab Ravimiametile jääma õigus nõuda vajaduse korral sissevedajalt andmeid ka EMP müügiluba omavate ravimite kvaliteedi tõendamiseks. Olukorrad, kus sissevedajal ei ole EMP müügiloaga ravimit võimalik kätte saada, võivad olla tingitud asjaolust, et ravim ei oma müügiluba üheski EMP liikmesriigis või ei ole ravim tavapäraste tarnepartnerite kaudu sissevedajale kättesaadav, näiteks on ravimile kehtestatud väljaveopiirang või esinevad muud kättesaadavust takistavad asjaolud. Sellisel juhul tuleb 23 sissevedajal esitada Ravimiametile sisseveoloa taotlus koos ravimi kvaliteeti tõendavate dokumentidega (ravimi analüüsisertifikaat või partii vabastussertifikaat) ning põhjendused, miks ei ole võimalik EMP müügiloaga ravimit (näiteks kirjavahetus tarnija või tootjaga) sisse vedada. Lisaks toimib EMP liikmesriikide pädevate asutuste vahel kiire infovahetus, mis tagab teises EMP liikmesriigis müügiluba omavate ravimitega seotud ohujuhtumite ja kvaliteedidefektidega seotud info kiire jõudmise Eesti Ravimiametile. Nii on vajaduse korral võimalik ka müügiloata ravimitega seotud juhtumitele kiirelt reageerida ja Eesti patsiente võimalike ohtude eest tõhusamalt kaitsta. Kolmandate riikide puhul ei ole analoogset süsteemi, mistõttu on info liikumine aeglasem ja juhuslikku laadi. Kolmandate riikide ravimeid ei saa täielikult välistada, sest on ravimeid, mida vajatakse ja millel on üksnes kolmandates riikides müügiluba. Kolmandatest riikidest ravimi sisseveo taotlemisel tuleb koos taotlusega esitada dokumendid ravimi kvaliteedi kohta ning põhjendused, miks ei ole EMP liikmesriigi müügiloaga ravimit võimalik eelistada. Sisseveoloa taotleja peab esmalt selgitama välja võimalused ravimi hankimiseks EMP-st. Direktiivi 2001/83/EÜ artikli 21 punkt 3 kohustab kõiki liikmesriike avalikustama viivitamatult infot nende poolt väljastatud müügilubade kohta. Analoogne nõue on kehtestatud ka uues kliiniliste uuringute määruses (art 59), mille kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et kliinilise uuringu raames kasutatavad muud ravimid (täiendavad ravimid) on liidus müügiloaga ja kõrvalekaldumine on lubatav, kui liidus neid pole. Nõue aitab kaasa ka müügiloaga ravimite turule tulekule, kuna ravimi tootja (teise riigi müügiloaga) saab ravimit sisse tuues teadmise ravimi puudumise kohta turul ja selle kasutuse vajadusest. Lõige 6 Sisse- ja väljaveoluba kehtib kuni loa alusel kauba sisseveoni, kuid mitte kauem kui kolm kuud. Põhjendatud juhtudel võib Ravimiamet pikendada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse- ja väljaveoloa kehtivust kuni kuue kuuni. Täiendusega sätestatakse sisse- ja väljaveoloa tähtajalisus, mis loob tõhusama võimaluse, et ravim jõuab patsiendini. Kuigi sisse- ja väljaveoload on ühekordsed, tekitab nende tähtajatus praktikas probleeme. Kui sisse- või väljaveoluba on kord antud, puudub võimalus seda kehtetuks tunnistada. Samas võivad tekkida tarneraskused olukorras, kus Ravimiametile teadaolevalt on teatud ravimi tarbeks teatud koguses sisseveoluba antud, kuid tegelikku sissevedu ei toimu või see saaks toimuda oluliselt hiljem ning patsient ei saa soovitud ravimit õigel ajal või mõistliku aja jooksul. Samal ajal oleks aga teisel hulgimüüjal võimalik vajalikku ravimit teise tarneahela kaudu hankida kiiremini, kuid talle ei saa sisseveoluba väljastada, sest see on juba varem teisele käitlejale väljastatud. Muudatuse tulemusel kehtivad sisse- ja väljaveoload kolm kuud, kuid Ravimiametil on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete puhul võimalik sisse- ja väljaveolubade kehtivusaega kuni kuue kuuni pikendada. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarne võib praktikas seoses päritoluriigi poolt väljaveoloa esitamise kohustuse täitmisega osutuda ajamahukamaks, mistõttu on põhjendatud juhtudel õigustatud sisse- ja väljaveoloa kehtivusaja pikendamine. Eelnõu § 1 punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks RavS § 23. 24 Kehtiv seadus sätestab RavS §-s 23 turustamisloa regulatsiooni. Muudatuse eesmärk on kaotada kehtivast regulatsioonist lisaks sisseveoloaga antav täiendav turustamisluba. Turustamisluba ei anna kvalitatiivselt paralleelselt nõutavate erilubadega lisandväärtust. Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse RavS § 24. Lõige 1 Muudetakse RavS § 24 pealkirja ja lõiget 1 selliselt, et kaotatakse mõiste „turustamisluba“, kuna muudatuste tulemusel kaob RavS-ist senine turustamisloa nõue ja vastav mõiste. Lõiked 2 ja 3 Täiendus on seotud RavS § 23 kehtetuks tunnistamisega. Sisuliselt on tegemist kehtiva RavS § 23 lõigetega 2 ja 3, mis tõstetakse üle RavS § 24 lõigeteks 2 ja 3. Seoses turustamisloa nõude kehtetuks tunnistamisega tuleb Ravimiametile tagada õiguslik alus märkida vajaduse korral müügiloata ravimi sisseveoloale andmed, mis varem märgiti turustamisloale. Lõige 4 Tegemist on kehtiva RavS § 24 lõikega 2, milles muudetakse lõike sissejuhatavat lauseosa nii, et sättest jäetakse välja mõiste „turustamisluba“. Lisaks täiendatakse lõiget punktiga 6, mille kohaselt võib Ravimiamet sisse- või väljaveoloa andmisest keelduda, kui sisseveoloa taotlemisel müügiloata ravimile puuduvad dokumendid ravimi kvaliteedi kohta või kui põhjendused, miks EMP liikmesriigi müügiloaga ravimit ei ole võimalik eelistada, on puudulikud.Kui Ravimiametile esitatakse taotlus müügiloata ravimi sisseveoks, kontrollib Ravimiamet, kas samaväärsel ravimil on müügiluba EMP liikmesriigis. Ravimiametil on ligipääs teiste liikmesriikide ravimiregistritele ja võimalus pöörduda teiste EMP liikmesriikide pädevate asutuste poole. Samuti kontrollib Ravimiamet sisseveoloa taotluses esitatud põhjendusi, miks ei ole võimalik EMP liikmesriigi müügiloaga ravimit eelistada. Muudatus on seotud Ravimiameti ettepanekuga muuta RavS § 22 lõiget 5. Võrreldes kehtiva RavS-iga jäetakse välja lõige 3, sest RavS § 24 lõige 3 reguleerib eriluba nõudva kauba tasu eest või tasuta jagamist Eestis välisriigi või Eesti päästemeeskonna või Kaitseväe poolt. Muudatuste tulemusel viiakse RavS § 24 lõige 3 üle RavS § 20 lõikesse 4. Eelnõu § 1 punktidega 22, 23 ja 24 muudetakse RavS § 25 lõikeid 1 ja 4 ning § 25 täiendatakse lõigetega 5 ja 6. Muudatuse kohaselt viiakse Schengeni tunnistuse väljastamine patsientidele lähemale ja muudetakse teenus paremini kättesaadavaks. Patsient hakkab edaspidi ravimitega reisimiseks vajaliku nõustamise ning narkootilisi- ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite puhul Schengeni tunnistust kätte saama apteegist koos ravimi ostuga või peale ravimi väljastamist patsiendile sobivaimast apteegist kogu apteegi lahtioleku aja. Schengenivälistes riikides reisimiseks kaotatakse narkootiliste –ja psühhotroopsete ning muude ravimite puhul isiklikuks tarbeks kaasavõetavate ravimite koguselised piirmäärad ja asendatakse need retseptiravimite (sh narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite) puhul retseptiandmete väljaprindiga patsiendiportaalist või arsti teatisega ravimi vajaduse kohta või 25 paberretsepti koopiaga (näiteks veterinaarravimite või veterinaarseks otstarbeks kasutatavate humaanravimite puhul). Retsepti saab patsient ka ise patsiendiportaalist eesti või inglise keeles välja printida. Mobiil-ID olemasolu korral on patsiendiportaali sisenedes võimalik retsepti näidata ka nutiseadmest. Käsimüügiravimite puhul lähtutakse samuti ravivajadusest. Rahvusvaheliselt loetakse piisavaks reisile võetavaks / reisilt toodavaks koguseks 30-päevasele ravivajadusele vastavat kogust. Schengenivälistes riikides reisimiseks asendatakse narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite puhul Ravimiameti eriloa nõue (on praegu nõutav kui kaasa võetakse enam kui 30 ühikut või 25 ml ravimit) 30-päevase ravivajadusega ja retseptiandmete väljaprindiga patsiendiportaalist, muude retseptiravimite puhul asendatakse koguselised piirangud ravivajaduse ja väljakirjutatud retseptiga (st eriloa asemel tõendiks retseptiandmete väljaprint). Käsimüügiravimite puhul lähtutakse samuti ravivajadusest (vajadusel korral põhjendab inimene ise kaasavõetavat kogust, arvestades reisi kestust ja maksimaalset lubatud annust). Rahvusvaheliselt loetakse piisavaks reisile isiklikuks otstarbeks kaasavõetavaks või reisilt toodavaks koguseks 30-päevasele ravivajadusele vastavat kogust. Muudatus lihtsustab patsiendi jaoks märkimisväärselt ravimitega reisimist, tehes teenuse senisest paremini kättesaadavaks, tagades samas piiriületusel järelevalvevõimalused. Teenuse kättesaadavuse parandamine on oluline rahvatervise seisukohast – ravimeid ei võeta piiriületusel eriloa puudumise tõttu ära, ravi järjepidevus ei katke. Muudatus mõjutab ka apteegis pakutavaid teenuseid. Patsiendi jaoks muutub teenus senisega võrreldes sisulisemaks ja komplekssemaks – apteekril on võimalik teha täiendavat reisinõustamist (mis ei olnud Ravimiameti teenuse sisuks). Lisaks väheneb menetluste ja lubadega seonduv bürokraatia – eriloa ja menetluse asemel tehakse retseptiandmete väljaprint. Schengeni taotluste hulk jaguneb kõikide apteekide vahel, mistõttu ei kaasne muudatusega märgatavat halduskoormust apteekidele. Teenuse viimine apteeki toob siiski kaasa täiendavaid kohustusi ja kulutusi, näiteks asutuse pitsat ja infosüsteemi arendamine (reisimisega seotud tõendid ja vormid läheksid e-ravimilehe juurde, samuti peab taotlusest säilima koopia või peab muul moel olema tuvastatav, et konkreetne apteek on Schengeni tunnistuse väljastanud), samuti aruandluskohustuse. Potentsiaalse lisakohustuse katteallikana võib Schengeni tunnistuse väljastamise eest võtta tasu. Kuna muudatuse jõustumine on seotud patsiendiportaali, e-ravimilehe ja apteekide valmisolekuga, on Schengeni tunnistuste väljastamise puhul vaja rakendada üleminekuaega (1. jaanuar 2021. a). Vastavalt praegu kehtivale korrale saab patsient Schengeni tunnistuse taotluse esitada nii elektroonselt e-postiga kui paberil. Taotluse registreerimise järel kontrollib Ravimiamet retseptikeskusest patsiendi isikukoodi alusel kaasavõetavate retseptiravimite väljakirjutamise ja väljastamise omavahelist vastavust ning reisi ajal kasutamiseks vajaminevat kogust. Puudulikud andmed täpsustatakse täiendavalt patsiendiga telefoni või e-kirjaga. Kuna patsient peab ise sisestama kogu ravimi kohta käiva info, põhjustab see eksimusi ja puudusi Schengeni tunnistuse taotluses, mistõttu on ühe taotluse keskmine menetlusaeg ligikaudu 0,5 tundi, millele lisandub täiendav nõustamisele kuluv aeg. 26 Ravimiamet väljastab ravimitega reisimise dokumendi üldjuhul viie tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saabumisest. Schengeni tunnistuse originaaldokument saadetakse taotlejale lihtkirjaga. Aastas saadetakse enam kui 1500 lihtkirja Schengeni tunnistuse edastamiseks. Ravimiameti eriload edastatakse taotlejale reeglina skaneeritud koopiana e- postiga. Sageli ilmneb, et reisisoov ja loa taotlemise vajadus tekib ootamatult ning luba soovitakse juba samal või järgmisel päeval, kuid praegune menetlussüsteem ja koormus (sh taotluste järjekord) ei võimalda nii kiiresti taotlusele reageerida. Seejuures on Ravimiamet avatud üksnes tööpäevadel 8.30–16.30 ning lubade menetlus toimub Ravimiameti Tartu kontoris, mis teeb originaaldokumendi kättesaamise veelgi aeganõudvamaks. Reisimise lubade raskendatud kättesaadavus võib patsiendi jaoks tuua kaasa reisimise ilma nõutava loata või ravi katkestamise reisi ajaks. Ravimitega reisimise taotluste arv on alates 2014. aastast pidevalt kasvanud ja nelja aastaga suurenenud 100 protsendi võrra. Nelja viimase aasta trendi põhjal taotluste arvu kasv jätkub, eeldatav tõus on 30 protsenti aastas. Sellest tulenevalt on Ravimiametil ravimitega reisimise taotluste tähtaegseks menetlemiseks inimressurssi pidevalt puudu ja seda tuleb võtta teiste teenuste arvelt. EL-is on ravimitega reisimise lubade väljastamine korraldatud erinevalt: Schengeni tunnistusega seotud ravimitega reisimise lubasid väljastavad nii ravimiametid, ministeeriumid, järelevalveasutused, arstid kui ka apteegid, st pädevaks asutuseks ei ole alati riigiasutus. Schengenivälistesse riikidesse ning muude ravimitega reisimiseks on riigiti reeglid erinevad, kuid EL-is on piisavaks ravimi seaduslikkust tõendavaks dokumendiks üldjuhul ravimi retsept ning käsimüügiravimite puhul vajaduse korral patsiendi selgitus isiklikuks tarbimiseks vajaliku koguse kohta, lähtudes patsiendi reisi pikkust ja asjaolu, et piisavaks reisile kaasavõetavaks koguseks on 30-päevane ravikogus. Ravimiameti esitatud ettepanekud muudavad ravimitega reisimiseks vajalikud dokumendid patsiendile oluliselt paremini ja kiiremini kättesaadavaks, paindlikumaks ja mugavamaks ning eriloa kaotamine muudab ravimitega reisimise lihtsamaks. Ravimitega reisimiseks vajaliku nõustamise ja Schengeni tunnistuse saab patsient edaspidi sobivaimast või lähimast apteegist selle lahtiolekuaegadel ning väljaspool Schengeni õigusruumi reisides saab patsient ka ise nõutava loa printida või põhjendada piiriületusel isiklikuks tarbimiseks vajaminevat käsimüügiravimite kogust, arvestades reisi kestust. Schengeni tunnistuse ja senise Ravimiameti eriloa väljastamine on eelkõige tehnilist laadi tegevus, mille arvelt oleks Ravimiametil võimalik suunata enam ressurssi põhiülesannete täitmisele, sh ravimiohutuse ja ravimivaldkonna järelevalvele rahva tervise kaitse eesmärgil. Eelnõu § 1 punktiga 25 tunnistatakse kehtetuks RavS § 26 lõige 2. Muudatus on seotud RavS § 18 lõike 1 punkti 2 muutmisega, mille kohaselt viiakse ravimite tootmise ja ravimite hulgimüügi tegevusloaga kaetud tegevuste regulatsioon vastavusse direktiivi 2001/83/EÜ artikliga 77. Eelnõu § 1 punktiga 26 muudetakse Ravimiameti täiendaval ettepanekul RavS § 26 lõike 9 punkti 2, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja poolt ravimite apteegis valmistamiseks kasutatavate ainete ümberpakendamise tingimused ja korra. Muudatus on vajalik, sest mõiste „ravimi tooraine“ ei ole kooskõlas RavS-is ja direktiivis 2001/83/EÜ kasutatavate mõistetega, mistõttu on vaja muuta sotsiaalministri 7. märtsi 2005. a määrust nr 41 „Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja poolt ravimite tooraine ümberpakendamise tingimused ja kord“ ning kehtestada uus terviktekst. 27 Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse RavS § 30 lõikega 11, mille kohaselt võimaldatakse üldapteegi haruapteegi loomist lennujaama julgestuskontrolli alal sõltumata elanike arvust asustusüksuses. Samuti ei kohaldata sellisele üldapteegile ja üldapteegi haruapteegile RavS § 32 lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid. Täienduse eesmärk on vabastada lennujaamas asuvad üldapteegid ravimite valmistamise kohustusest. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab lennujaam, mis asub rohkem kui 4000 elanikuga linna territooriumil ning kuhu soovitakse lennujaama turvakontrolli alale apteek rajada, järgima kehtivat regulatsiooni, sest apteegile ei kehti ravimivalmistuse puhul mingeid erisusi. Nimetatud alal asuval apteegil on seetõttu kohustus ehitada välja ravimite valmistamise ruumid, mis aga praktikas on tarbetud, sest turvakontrolli alal viibivad inimesed lühikest aega ja nad ei vaja apteegis valmistatavaid ravimeid, sest nende valmistamiseks ja kättesaamiseks võib kuluda rohkem aega, kui isik lennujaamas viibib. Valmistatava ravimi retsepti vastuvõtmiseks vajadust ei ole, sest isik ei saa kinniselt alalt oma ravimit hiljem kätte. Lennujaama transiittsoonis on pind äärmiselt piiratud, ei ole lisapinna andmise ega rentimise võimalust (eraldi ruumid, sisseseade, seadmed, ventilatsioonisüsteemi ehitamine jms). Seetõttu on põhjendatud võimaldada Eesti lennujaamades vähendatud ravimialast teenust. Eelnõu § 1 punktiga 28 muudetakse RavS § 31 lõike 1 sõnastust. Muudatusega jäetakse välja sõnad „müügiluba omavaid ravimeid“, sest müügiluba ei oma mitte ravim, vaid müügiloa hoidja. Sättest kaotatakse mõiste „turustamisluba“, kuna RavS § 23 kehtetuks tunnistamise tulemusel kaob RavS-ist turustamisloa nõue, regulatsioon ja mõiste. Lisaks kaotatakse piirang, mille kohaselt võib apteegist väljastada ainult samas apteegis valmistatud või jaendatud ravimeid. Eelnõu kohaselt võib apteek väljastada ka teises apteegis valmistatud või jaendatud ravimeid, mida ta on teisest apteegist retsepti või tellimislehe alusel koostatud tellimuse alusel hankinud. Kuna apteekidel ei ole kohustust ravimeid personaalselt jaendada, tagab selline võimalus jaendamisteenust sooviva patsiendi kiirema teenindamise (patsient ei pea personaalset jaendamisteenust pakkuvasse apteeki siirduma). Kuigi paljudel apteekidel on mittesteriilsete ravimite valmistamise kohustus, võib võimalus hankida selliseid ravimeid ka teistest ravimeid valmistavatest apteekidest tagada patsiendi kiirema teenindamise, näiteks juhul kui konkreetses apteegis ei ole üldse või pole piisavalt konkreetse tellimuse täitmiseks vajalikke toime ja abiaineid. Muudatus on seotud RavS § 32 lõike 6 muutmisega. Eelnõu § 1 punktiga 29 täiendatakse RavS § 31 lõikega 58, mille kohaselt võib apteegiteenuse osutaja pakkuda apteegiteenust videokõne vahendusel vastava õiguse olemasolu korral. Ravimiamet annab õiguse osutada apteegiteenust videokõne vahendusel sellekohase taotluse alusel, kui videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise nõuded ja tingimused on täidetud. Videokõne vahendusel võib apteegiteenust osutada proviisori või farmatseudi kohal viibimiseta üksnes sellises haruapteegis, mis asub asustusüksuses, mis ei ole linn ja kus ei ole teist apteegiteenuse osutajat. Muudatuse eesmärk on võimaldada apteegiteenuse arengut ja uute elektrooniliste lahenduste kasutusele võtmist vähese nõudlusega piirkondades ning võimaldada vähendatud apteegiteenuse pakkumist ka erialatöötaja pideva viibimiseta apteekides. Apteegiteenus peab olema kättesaadav vähemalt 24 tundi nädalas ja erialatöötaja peab apteegis kohapeal olema kättesaadav vähemalt viis tundi nädalas. Lõikes 58 sätestatakse üldine raamistik, et võimaldada videokõne vahendusel täiendava apteegiteenuse osutamist vähese nõudlusega piirkondades kus ei asu teist apteegiteenuse osutajat. Nimetatud teenuse täpsemad nõuded ja vajalikud tingimused 28 sätestatakse sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruses nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ (abipersonali väljaõpe ja teadmiste regulaarne kaasajastamine, nõuded tehnilisele vahendile, vajalike juhendite koostamine, teave apteegi külastajale jm). RavS § 29 lõike 3 kohaselt võib apteegiteenust üldapteegis ja selle struktuuriüksuses osutada ainult Terviseametis registreeritud proviisor ja farmatseut. Muudatusega võimaldatakse osutada haruapteegis vähendatud apteegiteenust ja kaasata selleks abipersonali, kelle ülesanne on väljastada nõuetekohaselt ravimeid proviisori või farmatseudi video teel juhendamisel ja kontrollimisel. Abipersonal ei või teha raviminõustamist ega hinnata kliendi terviseseisundit, vaid peab alati looma selleks ühenduse põhiapteegiga, mille kaudu toimub raviminõustamine proviisori või farmatseudi poolt. Videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamine on võimalik ainult üldapteegi struktuuriüksuse kaudu ja asukohas, kus ei ole teist apteeki, et soodustada sellistes kohtades ravimite kättesaadavust. Videokõne vahendusel saab nõustada üksnes sama üldapteegi proviisor või farmatseut. Kui sellesse piirkonda tekib teine apteek, ei ole videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamine ilma erialatöötaja kohalolekuta apteegis enam põhjendatud. Muudatuse eesmärk on parandada vähemasustatud piirkondades apteegiteenuse kättesaadavust ja võimaldada olemasolevate apteekide pikemat lahtiolekuaega, kasutades selleks tehnoloogilisi lahendusi. Eelnõu § 1 punktiga 30 muudetakse RavS § 32 lõiget 6, mille kohaselt võib apteegiteenuse tegevusloa omaja üld- ja veterinaarapteegist enda valmistatud või jaendatud ravimeid oma struktuuriüksusele või teisele apteegile edasimüümiseks väljastada ekstemporaalse ravimi retsepti või tellimislehe põhjal koostatud tellimuse alusel. Senise regulatsiooni muutmisega võimaldatakse olukord, kus apteek väljastab tarbijale mõnes teises apteegis ekstemporaalselt valmistatud või jaendatud ravimeid. Analoogselt on apteekidel lubatud üksteisele väljastada omavalmistatud steriilseid ravimeid (RavS § 32 lõige 7). Antud lahendus võimaldab apteekidel ressursse otstarbekamalt kasutada, samuti tagada teenuse parem kvaliteet. Apteekidel ei ole kohustust ravimeid personaalselt jaendada, mistõttu tagab selline võimalus personaalset jaendamisteenust sooviva patsiendi kiirema ja mugavama teenindamise (patsient ei pea jaendamisteenust pakkuvasse apteeki siirduma, kui tema koduapteek on valmis seda teenust vahendama). Muudatuse eesmärk on suurendada üldapteekidevahelise koostöö võimalusi, et apteegis ekstemporaalselt valmistatud või jaendatud ravimid jõuaksid kõige kiiremal ja mugavamal viisil selliseid ravimeid vajavate patsientideni. Muudatus mõjutab üldapteegiteenuse osutajaid ja üldapteekides valmistatud või jaendatud ravimite tarbijaid. Eelnõuga antakse täiendav võimalus tellida ja väljastada valmistatud või jaendatud ravimeid ühelt apteegilt teisele, võimaldades selliselt tihedamat apteekidevahelist koostööd ning pakkuda ravimitarbijatele paindlikumat apteegiteenust. Seeriaviisiliselt valmistatud ravimite väljastamine on endiselt lubatud üksnes üldapteegi oma struktuuriüksusele. Eelnõu § 1 punktiga 31 muudetakse RavS § 35 lõiget 4. Vastavalt RavS § 35 lõikele 4 tuleb kõlbmatuid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid säilitada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses kehtestatud tingimustel ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba omavale isikule hävitamiseks üleandmise hetkeni. Võrreldes kehtiva RavS-i sõnastusega lisatakse viide NPALS-ile ning tulenevalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus eelnõust, millega keskkonnakaitseluba hakkab olema ühine nimetaja senisele kolmele dokumendile – 29 keskkonnakompleksluba, jäätmeluba ja jäätmete registreerimistõend, lisatakse viide keskkonnakaitseloa nõude olemasolule. Eelnõu § 1 punktiga 32 täiendatakse RavS § 35 lõikega 6. Täienduse kohaselt on Kaitseväel õppeotstarbe eesmärgil lubatud väljaõppes ja õppustel kasutada enda ravimitagaravas olevaid süste- ja infusioonilahuseid, mille kõlblikkuse aeg on lõppenud. Kasutatavad kõlbmatud süste- ja infusioonilahused peavad olema selgelt märgistatud, et välistada nende kasutamine muul otstarbel. Kaitsevägi peab ravimite arvestuses koguseliselt ära näitama, millised kõlbmatud süste- ja infusioonilahused on õppeotstarbel kasutuses olnud. Pärast õppeotstarbel kasutamist tuleb ravimid üle anda jäätmeseaduse alusel õigustatud isikule. Tegemist on Kaitseministeeriumi esitatud ettepanekuga. Kaitsevägi soovib väljaõppes ja õppustel kasutada enda ravimitagavaras olevaid süste- ja infusioonilahuseid, mille kõlblikkuse aeg on lõppenud, et nende abil väljaõppe käigus õpetada infusiooni ülespanemist ning korrektset ampullide avamist ja lahjendamist. Need võimaldavad õppustel imiteerida taktikalisele lahingkannatanule abi andmist võimalikult tõetruult. RavS-is tuleks see võimalus selgemalt sätestada ning ühtlasi ette näha tingimus, mille kohaselt peavad õppeeesmärkidel kasutatavad kõlbmatud ravimid olema selgelt märgistatud, et välistada nende kasutamine muul otstarbel. Kaitseväe väljaõppes ja õppustel haavatuid mängivatele sõduritele ravimeid tegelikult ei manustata, kuid kõlblikkuse aja ületanud süste- ja infusioonlahuste kasutamine võimaldab muuta väljaõppe realistlikumaks, hoida kokku eelarvelisi vahendeid väljaõppematerjalide soetamise arvelt ning ühtlasi vähendada ka kõlbmatute ravimite hävitamisest tulenevat keskkonnakahju. Eelnõu § 1 punktiga 33 muudetakse RavS §-e 36 ja 37. Võrreldes kehtiva RavS ravimijäätmete käitlemise põhimõtetega ei ole jäätmete liigitamise üldpõhimõtteid muudetud, sest liigitamine ohtlikeks või tavajäätmeteks toimub jäätmeseaduse ja selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ alusel8. Euroopa jäätmenimistu on kehtestatud Euroopa Komisjoni 18. detsembri 2014. a otsusega 2000/532/EÜ, millega muudetakse jäätmenimistut käsitlevat otsust 2000/532/EÜ vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ. Komisjoni jäätmenimistu on peamine dokument, mille alusel jäätmeid liigitatakse. Jäätmeid, mida on võimalik määratleda tärniga (*) tähistatud kirjega, loetakse ilma igasuguse edasise hindamiseta ohtlikeks ning need jäätmed ei saa kuuluda tavajäätmete alla. Kõikide muude kirjetega määratletud jäätmeid käsitatakse tavajäätmetena. Ravimijäätmete kirjeldamiseks kasutatakse järgmisi jäätmekoode: 18 01 09 Ravimid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 18 01 08*, 18 01 95*, 18 01 96*, 18 01 97* ja 18 01 98* 18 01 08* Tsütotoksilised ja tsütostaatilised ravimid 18 01 95* Antibiootikumid 18 01 96* Psühhotroopse ja narkootilise toimega ravimid 18 01 97* Muid ohtlikke toimeaineid sisaldavad ravimid 18 01 98* Sortimata ravimikogumid 8 Euroopa Komisjon on välja töötanud teatise jäätmete liigitamise tehnilise juhendi kohta (2018/C 124/01)2, milles antakse selgitusi ja juhiseid, mida ametiasutused ja jäätmekäitlejad saavad aluseks võtta, et tagada ühtne direktiivi 2008/98/EÜ rakendamine jäätmete liigitamisel. 30 Seega on ravimijäätmeid võimalik endiselt liigitada nii ohtlikeks jäätmeteks kui ka tavajäätmeteks ning sellest tulenevalt tohib jäätmevaldaja need liigitada tavajäätmeteks, kui tal on olemas piisavad tõendid, et jäätmed ei liigitu ohtlikeks jäätmeteks. Kõlbmatute tsütostaatilise või tsütotoksilise toimega ravimite kogumiseks või transportimiseks kasutatav pakend märgistatakse täiendavalt vastavasisulise selgelt eristatava hoiatusega. Täpsem ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord on kehtestatud jäätmeseaduse § 62 lõike 3 alusel keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrusega nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“. RavS § 36 Muudetakse RavS § 36 pealkirja ja lisatakse sõnad „ja hävitamiseks üleandmine“, sest paragrahviga reguleeritakse ka ravimite jäätmekäitlusesse suunamist. Lõige 1 Võrreldes kehtiva RavS § 36 lõikega 1 asendatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust tulenevalt termin „ohtlike jäätmete käitluslitsents“ terminiga „keskkonnakaitseluba“. Lõige 2 Vastavalt RavS § 36 lõikele 2 tuleb kõlbmatud ravimid hävitamiseks üle anda jäätmeseaduse alusel õigustatud isikule ning koostada jäätmeseaduse §-s 64 sätestatud ohtlike jäätmete saatekiri ja hävitamiseks üleantavate ravimite nimekiri järgmiste andmetega: ravimi nimetus, tootja või müügiloa hoidja nimi, ravimipartii number ja kogus. Ohtlike jäätmete saatekiri koostatakse digitaaldokumendina ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogus, mille eesmärk on ohtlike jäätmete veoste jälgimine reaalajas jäätmeseaduse § 64 alusel koostatavate saatekirjade andmete alusel. Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord on reguleeritud keskkonnaministri 25. septembri 2008. a määrusega nr 41“Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord“. Lõige 3 Võrreldes kehtiva RavS §-ga 36 jäetakse välja saatekirja säilitamise kohustus, sest vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 77 „Ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogu asutamine ja andmekogu põhimäärus“ § 12 lõikele 1 säilitatakse ohtlike jäätmete saatekirjade andmeid andmekogus kuni viis aastat. Ohtlike jäätmete saatekirjale lisatud hävitamiseks üleantavate ravimite nimekirja säilitatakse viis aastat nende koostamisest. Nimekiri kui ravimite arvestuse dokument peab apteegis ja hulgimüügiettevõttes olema kokkuviidav jäätmekäitlejale üleantava saatekirjaga. Kui jäätmekäitleja nimekirja ei soovi, võib nimekiri jääda vaid apteeki, st ei ole kahte eksemplari vaja. Nimekirja ei ole võimalik saatekirjale lisada, küll aga saab sinna märkida andmed mahakandmisakti või muu dokumendi kohta, mille alusel ravimid apteegis hävitamisele suunati. RavS § 37 31 Lõige 1 Lõikes 1 korratakse üle kehtiv RavS § 37 lõike 1 põhimõte, mille kohaselt peab lisaks jäätmeseaduse alusel õigustatud isikutele kõlbmatuid ravimeid tarbijatelt tasuta vastu võtma ja jäätmekäitlusesse suunama üldapteek, veterinaarravimite puhul ka veterinaarapteek. Võrreldes kehtiva RavS § 37 lõike 1 sõnastusega on välja jäetud viide lõike 3 alusel kehtestatud sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määrusele nr 25 „Tarbijatelt kõlbmatute ravimite üldapteegis ja veterinaarapteegis vastuvõtmise ja hävitamisele suunamise kord“, sest vastav määrus tunnistatakse kehtetuks. Lisaks on lõiget 1 täiendatud nõudega, et säilitamisel tuleb kõlbmatuid ravimeid hoida eraldi teistest apteegis käibelt kõrvaldatud ravimitest. Tarbijalt vastu võetud ravimite üleandmisel jäätmeseaduse alusel õigustatud isikule ei kohaldata käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud saatekirjale lisatud nimekirja nõudeid. Lõige 2 Apteegi müügisaalis võib kõlbmatute ravimite kogumiseks kasutada kogumismahutit, mis välistab kõrvalistel isikutel võimaluse kogumismahutisse pandud kõlbmatuid ravimeid sealt kätte saada. Kogumismahuti asukoht peab olema tähistatud märgatava ja loetava sildiga. Tegemist on apteegi võimalusega hoida eraldiseisvat kõlbmatute ravimite kogumise anumat apteegi müügisaalis, kuhu tarbijad saavad oma ravimid iseseisvalt tagastada ilma apteekri poolt dokumentatsiooni täitmata. Anum peaks olema märgistatud kirje ja juhisega, et välistada teadmatust ja eksimusi anuma sihtotstarbes, ning see peaks paiknema apteegitöötajate vaateväljas ja jälgimisel, et välistada kõlbmatute ravimite taaskasutusse sattumist. Kui apteegid ei soovi kogumismahuti võimalust kasutada, on neil endiselt võimalik tarbijalt kõlbmatud ravimid personaalselt vastu võtta. Kuna apteegid on väga oluline lüli ravimijäätmete ohutu kogumise etapis, aidates seeläbi tõsta tarbijate poolt tagastavate kõlbmatute või kasutamata ravimite hulka ning selle kaudu vähendada ravimijäätmete sattumist keskkonda, mistõttu on oluline pakkuda tarbijatele võimalikult mugavaid ravimijäätmete tagastamise võimalusi. Lisaks kaotatakse piirang, et kõlbmatute narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite tarbijatelt vastuvõtmise õigus on ainult nimetatud ainete käitlemise õigust omaval apteegil, kuna kõikidel apteekidel on nende ravimite käitlemise õigus. Lõige 3 Tarbijalt vastu võetud või kogumismahutisse pandud kõlbmatuid ravimeid käideldakse ohtlike jäätmetena, sest tarbija tagastab ravimijäätmed sortimata ravimikogumina. Tarbija poolt ravimijäätmete vastuvõtmisel ei ole vaja koostada nimekirja ravimijäätmete vastuvõtmiseks. Eelnõu § 1 punktiga 34 tunnistatakse RavS § 38 lõige 4 kehtetuks. Muudatusega seoses kaotatakse kohustus hoida apteegiteenuse osutamise tegevusluba selle osutamise kohas teenindussaali nähtaval kohal. Apteegis tegevusloa nähtavalt esitlemiseks puudub põhjendatud vajadus, sest apteegiteenuse osutaja tegevusloa olemasolu kontrollitakse Ravimiameti tegevuslubade registrist. Eelnõu § 1 punktidega 35–38 muudetakse RavS § 39 lõikeid 2, 3, 4 ja 7. 32 Ravimiamet kasutab erinevat liiki tegevuslubade menetlemiseks ja ettevõtete üle järelevalve tegemiseks tegevuslubade registri rakendust. Narkootikumide lähteainete käitlejate tegevuslubade ja registreeringute teenust register veel ei toeta ning seetõttu, kuigi tegemist on sarnase menetluse ja järelevalve protseduuridega, on narkootikumide lähteainetega seotud teave salvestatud Ravimiameti failiserveri eri kaustades. 2019. aasta lõpuks planeeritud tegevuslubade registri arendus loob võimaluse lisada registrisse ka narkootikumide lähteainete käitlejatega seotud dokumendid ja menetlusinfo, misjärel on võimalik ühtlustada Ravimiameti menetlusprotsesse, kasutada standardseid dokumendimalle ja koostada ühiseid inspektsiooniplaane. Sisuliselt on tegemist Ravimiameti menetlustega seotud info säilitamise kohta ja vormi puudutava muudatusega, millega lisatakse Ravimiameti tegevuslubade registrisse andmevälju ja täiendatakse rippmenüüsid uute liikide või tingimustega. Oluline erinevus, pärast tegevuslubade registri arendust, puudutab andmete avalikustamist. Tegevuslubade registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, välja arvatud sisejulgeoleku tagamiseks narkootikumide lähteainete käitlemisega seotud teabe osas. Erisused sätestatakse tegevuslubade registri põhimääruses. Kõikide teiste Ravimiameti luba omavate ettevõtete andmed on kättesaadavad tegevuslubade registri avaliku osa veebis ja X-teel. Narkootikumide lähteainete käitlejate info ei ole avalikult kättesaadav ning seda kasutatakse vaid asutusesiseselt. RavS muudatused ravimikäitlejatele mõju ei avalda. Arendustööd tehakse Ravimiameti sisemise töö paremaks korraldamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 39 muudetakse RavS § 42 lõiget 2. Ravimite hulgimüügi tegevusloa omajal võib samal ajal olla ka ravimite tootmise tegevusluba, arvestades kehtivaid tootmistegevuse eesmärke, mis on sätestatud RavS § 42 lõikes 2. Samas võib ravimite tootmise tegevusloa omajal olla ravimite tootmise tegevusluba ilma konkreetsete eesmärkideta (tegevuste piiranguteta) ning samal ajal võib tal olla ka hulgimüügi tegevusluba. Samuti on muudatus seotud RavS § 18 lõike 1 punkti 2 muutmisega, mille kohaselt peab ravimite tootmise tegevusloa omajal olema ka ravimite hulgimüügi tegevusluba, kui ravimitootja soovib turustada ravimeid, mille tootjaks ta ise ei ole. Haiglaapteegiteenuse osutamise tegevusluba puudutavas muudatusi ei tehta. Apteegiteenuse osutamise tegevusloa omajal võib samal ajal apteegiteenuse osutamise tegevusloaga olla ka ravimite tootmise tegevusluba ravimite valmistamiseks teistele apteekidele. Ravimite personaalne jaendamine oma tegevuselt on sarnane ravimite tootmisega, mistõttu on vajalik sätestada sellisele tegevusele eraldi ravimite tootmise tegevusluba. Eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse RavS § 44 lõiget 1 punktiga 51, mille kohaselt peab ravimite tootmise ja ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja, välja arvatud ainult ühe müügiloa hoidja ravimeid turustav ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja, tagama sama toimeainega ravimite turustamisel eelisjärjekorras soodsaimate käsimüügiravimite ning selliste ravimite hankimise ja kättesaadavuse, mille kohta on ravikindlustuse seaduse alusel sõlmitud hinnakokkulepe. Paragrahvi 44 lõike 1 täiendamine punktiga 51 on seotud eesmärgiga tagada apteekidele ja teistele ravimite hulgiostuõigusega isikutele soodsaimate käsimüügiravimite ning selliste ravimite, mille 33 kohta on Eesti Haigekassa ja ravimi müügiloa hoidja sõlminud ravikindlustuse seaduse alusel hinnakokkuleppe, parem kättesaadavus. Tegemist on ravimitega, mis on samaväärsetest (sama toimeaine ja manustamisviisiga) müügiloaga ravimitest kindlustatud isikutele soodsaima hinnatasemega. Muudatus ei kohusta hulgimüügiettevõtteid hankima kõiki ravimeid, mille kohta on sõlmitud hinnakokkulepe, kuid kohustab ettevõtjaid juhul, kui konkreetse toimeainega ravimit turustatakse või plaanitakse turustada, tagama eelisjärjekorras sama toimeainega kõikide toimeaine sisalduse ja manustamisviisiga hinnakokkuleppega ravimpreparaatide kättesaadavus ja pakkumine. Hinnakokkuleppega hõlmatud ravimite pakkumise kohustus on ühtlasi kehtestatud sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määrusega nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord”. Muudatus on kooskõlas direktiivi 2001/83/EÜ artiklis 81 hulgimüüjatele pandud ravimite kohase ja jätkuva tarnimise kohustusega, et rahuldada patsiendi ravimivajadust. Muudatus ei puuduta neid hulgimüüjaid, kes turustavad ainult ühe müügiloa hoidja ravimeid. Samaks müügiloa hoidjaks loetakse ettevõtteid, mis kuuluvad ühele emaettevõttele, ja ettevõtete gruppi, mis on lepingulises suhtes (näiteks litsentsiomanikud) või lepivad omavahel kokku ravimite ühise turule toomise. Soodsaima käsimüügiravimi pakkumise kohustus on kehtestatud sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“ § 6 lõikes 51. Eelnõu § 1 punktiga 41 muudetakse RavS § 45 punkti 42. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei arvata erialase koolituse hulka täiendõpet, mis on korraldatud teiste tervishoiutöötajate erialaorganisatsioonide (arstid, õed jne) ja tervishoiuasutuste koolituskeskuste poolt. Samas töötavad haiglates proviisorid, kes on spetsialiseerunud kindlale valdkonnale ja vajavad seetõttu täiendõpet, mida farmaatsia erialaorganisatsioonid ei korralda (näiteks kliiniline toitmine, onkoloogia, radiofarmaatsia). Praegu on vastuoluline olukord, kui tervishoiuasutuse koolituskeskuse korraldatud koolitusel osalemist ei loeta erialase koolituse hulka, kuid täpselt sama koolituse (sama päevakava ja samade lektoritega) kas täielikus või osalises mahus erialaorganisatsiooni poolt oma liikmetele sisseostmisel loetakse see seaduse järgi erialaseks koolituseks. Seega täpsustatakse Ravimiameti ettepanekul RavS § 45 punktis 42, et erialaseks koolituseks loetakse osavõttu proviisori- või farmatseudiõppe õppekava alusel õpetava kõrgkooli, riigiasutuse, tervishoiuteenuse osutaja koolituskeskuse või tervishoiutöötajate erialaorganisatsiooni korraldatud farmaatsiaalasest või muust meditsiinialasest täienduskursusest, seminarist, konverentsist või õppepäevast, mille sisu on sõltumatu ravimi tootjast, müügiloa hoidjast või ravimite hulgimüüjast. Lisaks võimaldab täiendus apteekrite koolituste hulka lugeda ka näiteks proviisoritele ja farmatseutidele Ravimiameti või Eesti Haigekassa korraldatavaid proviisori- või farmaatsiaalaseid infopäevi või teisi sarnaseid õppepäevi. Eelnõu § 1 punktiga 42 täiendatakse RavS § 45 punktidega 43 ja 44, mille kohaselt on apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja kohustatud videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise korral tagama RavS § 31 lõikes 58 nimetatud haruapteegis apteegiteenuse osutamise vähemalt 24 tundi nädalas, samuti tagama erialatöötaja kohaloleku haruapteegis vähemalt viis 34 tundi nädalas. Lisaks peab apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise korral tagama RavS § 31 lõikes 58 nimetatud haruapteegis töötavale abipersonalile ravimite käitlemise koolituse vähemalt üks kord aastas. Muudatused on seotud RavS § 31 täiendamisega lõikega 58. Eelnõu § 1 punktiga 43 asendatakse RavS § 45 punktis 5 sõna „turustamisloa“ sõnadega „müügiloata ravimi turustamise loa“, sest käesoleva eelnõuga tunnistatakse turustamisloa sätted RavS §-s 23 kehtetuks. Eelnõu § 1 punktiga 44 täiendatakse RavS § 45 punktiga 61. Säte puudutab üksnes haiglaapteegi tegevusloa omajat, kes peab ravimite sisseveol järgima sisseveonõudeid, pidama arvestust sisseveetud ravimite käitlemise kohta ja esitama aruandeid Ravimiametile RavS § 26 lõike 9 punkti 1 alusel kehtestatud korras. Paragrahvi 45 täiendamine punktiga 61 on seotud RavS § 18 lõike 1 täiendamisega punktiga 42, millega antakse haiglaapteekidele ravimite sisseveo õigus. Ravimite sisseveol laienevad haiglaapteegi tegevusloa omajale sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ alusel kehtestatud nõuded, välja arvatud määruse §-des 2, 3, 8– 11, 14 ja 16 sätestatud nõuded. Viimati nimetatud reguleerivad ravimite hulgimüügi nõudeid ruumidele ja sisseseadele, nõudeid personalile, ravimite väljastamist, apteekidele hulgimüügi korras transportimist, tagastatud kõlblike ravimite ning defektsete ravimite käitlemist. Nõuded haiglaapteekidele on kehtestatud juba sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määrusega nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“, nõuete täitmisel lähtutakse viimati nimetatud määruses haiglaapteekidele sätestatud korrast. Haiglaapteek on haigla struktuuriüksus ja haiglaapteegil ei ole ravimite jaemüügi õigust. Samuti ei saa haiglaapteek hulgimüügi korras müüa ravimeid üldapteekidele. Seega on haiglaapteegis ravimite käitlemise tingimused juba täidetud ning neile ei anta õigust tegeleda ravimite hulgimüügiga, mistõttu sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ §-des 2, 3, 8–11, 14 ja 16 kehtestatud nõuded täiendavalt kohaldamisele ei tule. Haiglaapteek ei osale tavapärases ravimite turustusahelas, vaid täidab RavS § 30 lõikes 4 sätestatud ülesandeid. Haiglaapteek ei või tegeleda ravimite hulgimüügiga ega jaemüügiga. Haiglaapteegist ravimite väljastamisele kohaldub endiselt haiglaapteegist ravimite väljastamise regulatsioon. Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ kohaselt tulevad kohaldamisele nõuded tööeeskirjade, ravimite sisseveo dokumenteerimise ja vastuvõtmise kontrolli, säilitamise, ravimi väljastamise peatamise, väljastamise lõpetamise, ravimi tagasikutsumise, arvestuse ning aruandluse kohta. Eelnõu § 1 punktiga 45 täiendatakse RavS § 54 lõiget 1 punktiga 4, mis sätestab, et pädeva isiku kohustus on tagada, et ühendusevälises riigis toodetud ravimipartii on toodetud ja kontrollitud võrdväärsete heade tootmistavade kohaselt. Tegemist on juba kehtiva kohustusega, mis on sätestatud tervise- ja tööministri 17. detsembri 2014. a määruse nr 74 „Ravimite tootmise eeskiri“ § 3 lõikes 1, mille kohaselt tagab ettevõte, et Euroopa Majanduspiirkonna välises riigis toodetud ravimipartii on toodetud ja kontrollitud võrdväärsete heade tootmistavade kohaselt. Nimetatud kohustus on üle võetud Euroopa Komisjoni direktiiviga (EL) 2017/1572, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 35 direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavate ravimite hea tootmistava põhimõtete ja suuniste osas. Eelnõu § 1 punktiga 46 täiendatakse RavS § 54 lõikega 7, mille kohaselt on haiglaapteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja määratud pädeva isiku kohustus teha ravimite sisseveo korral kindlaks, kas ravimi transportimisel on järgitud säilitamistingimusi, ning tagada, et sisseveetavad ravimid vastavad RavS-is ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Paragrahvi 54 täiendamine lõikega 7 on seotud RavS § 18 lõike 1 punkti 42 muudatusega, millega antakse haiglaapteekidele ravimite sisseveo õigus. Sättes täiendatakse haiglaapteegi pädeva isiku kohustusi juhtudeks, kui haiglaapteegi tegevusloa omaja veab ravimeid sisse. Sel juhul peab haiglaapteegi tegevusloa omaja määratud pädev isik, sarnaselt hulgimüügi tegevusloa omaja määratud pädeva isikuga, kontrollima, kas sisseveetavad ravimid vastavad RavS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, samuti teavitama Ravimiametit ravimite sisseveost, tegema ravimite vastuvõtukontrolli ja kontrollima sisseveetavate ravimite säilitustingimusi ravimi transpordil ja pidama ravimite üle arvestust ning tagama aruannete esitamise Ravimiametile. Nimetatud kohustuste täitmine on oluline, et tagada sisseveetavate ravimite vastavust kvaliteedinõuetele ja patsientide ohutus. Eelnõu § 1 punktiga 47 muudetakse RavS § 63 lõike 2 punkti 2 sõnastust seoses RavS § 23 kehtetuks tunnistamisega. Eelnõu § 1 punktiga 48 täiendatakse RavS § 63 lõike 2 punkti 5 ja viiakse see kooskõlla direktiivi 2001/82/EÜ artikli 4 lõikega 2. Muudatusega täiendatakse punkti 5 selliselt, et müügiloa nõude erandi võib teha vaid selliste sättes loetletud veterinaarravimite puhul, mis ei sisalda veterinaararsti järelevalvet nõudvaid toimeaineid, ja kui tarvitusele on võetud kõik abinõud, et vältida nende ravimite kasutamist teistel loomaliikidel. Selliste ainete hulka kuuluvad retseptiravimid. Eelnõu § 1 punktiga 49 muudetakse Ravimiameti ettepanekul RavS § 67 lõiget 1 selliselt, et taotluse esitaja tasub Ravimiametile erialase hindamise tasu kuni 6000 eurot vastavalt RavS § 65 lõike 12 punkti 1 alusel kehtestatud taotluse liigile. Kui senikehtiva sõnastuse kohaselt oli müügiloa taotluse hindamise tasu kehtestamise vahemik 190 eurost kuni 1275 euroni, siis muudatuse kohaselt on teatud müügiloa liikide erialase hindamise tasu isegi senisest väiksem ning seetõttu tasu alampiiri ei kehtestata ning reguleeritakse ainult tasu ülempiir. Müügiloa taotluse erialase hindamise maksimaalne võimaliku tasu suurus on muutumatu alates RavS-i vastuvõtmisest 2005. aastal, mistõttu ei kata hindamistasu müügiloa taotluse hindamisega kaasnevaid kulutusi. Seetõttu on tõstetud kõige enam ressurssi nõudva ravimi müügiloa liigi – esmase iseseisva originaaluuringutel põhineva ravimi müügiloa taotluse hindamistasu riiklikus menetluses 6000 euroni. Samasugust tasu kohaldatakse ka detsentraliseeritud menetluses, kui Eesti osaleb menetluses viidatava liikmesriigina ning mille korral lisandub hinnakirjajärgsele tasule RavS § 67 lõikes 2 sätestatud lisatasu viidatava liikmesriigi kohustuste ülesannete täitmise eest. Viidatud originaaluuringutel põhineva müügiloa taotluse erialase hindamise tasu vastab ligikaudu ühe müügiloa hindamise kulule. Vaatamata erialase hindamistasu piirmäära tõusule ei ole siiski tegemist kõrgema määraga, kui on kehtestatud teistes liikmesriikides. Kui võrrelda müügiloa taotluse erialase hindamise tasu sarnaselt ravimite Eesti Haigekassa ravimite loetelus koostamise menetluses kasutatavate 36 võrdlusriikidega9 – Läti Vabariik, Leedu Vabariik ja Slovakkia Vabariik, on muudatuse ettepanekus esitatud hinnad jätkuvalt tagasihoidlikud teiste riikidega võrdluses ning tasu piirmäärade tõstmine ei põhjusta ravimite kättesaadavuse halvenemist makstavate hindamistasude tähenduses. Iseseisva originaalandmetel põhineva müügiloa taotluse erialase hindamise tasu riiklikus müügiloa menetluses on Läti Vabariigis 5691,49, Leedu Vabariigis 5413,00 ja Slovakkia Vabariigis 9600,00 eurot müügiloa taotluse kohta. Võrreldes hindamistasu Sloveenia Vabariigiga, mis on suuruselt ja staatuselt EL-is Eestiga võrreldav, on sealne hindamistasu sama müügiloa taotluse liigi eest on 10275,00 eurot ning lähinaabritest Soome Vabariigis 13 000 eurot. Seega on ettepanekus pakutud maksimaalne 6000-eurone piirmäär jätkuvalt konkurentsivõimeline ning samas ei ole tegemist enam ühetaolise tasu kehtestamisega, vaid erialase hindamise tasu kehtestatakse täpsemalt ja läbipaistvamalt, lähtudes ravimi müügiloa taotluse eriliikidest ja vastava liigi hindamisele kuluvast ressursist. Eelnõu § 1 punktiga 50 muudetakse RavS § 71 lõike 2 teise lause sõnastust. Paragrahvi 71 lõikes 2 muudetakse ravimi müügiloa kehtivuse pikendamise aega seniselt ühelt aastalt kuni müügiloa uuendamise taotluse menetlemise lõpuni. Muudatuse puhul on tegemist erandliku olukorra lahendamisega, kui 5-aastane ravimi müügiloa kehtivusaeg on lõppemas, kuid vastastikuse tunnustamise või detsentraliseeritud müügiloa menetluses osaleva viidatava liikmesriigi hinnanguaruanne ei ole tähtajaks valminud (mh näiteks müügiloa hoidja või viidatava liikmesriigi menetluse viivituse tõttu) ning seda ei ole kaasatud liikmesriikidele esitatud. Seetõttu puudub kaasatud liikmesriikide pädevatel asutustel müügiloa uuendamiseks alus – puudub viidatava liikmesriigi hinnanguaruanne. Direktiivi 2001/83/EÜ kohaselt langetab liikmesriik otsuse kooskõlas kinnitatud hindamisaruandega, toote omaduste kokkuvõttega ning markeeringu ja pakendi infolehega 30 päeva jooksul hinnangu suhtes kokkuleppe saavutamisest. Seega puudub liikmesriikide pädevatel asutustel võimalus müügiluba uuendada ilma viidatava liikmesriigi kinnitatud hinnanguaruandeta. Paraku ei ole senine 1-aastane erand pakkunud lahendust, kuna nii vastastikuse tunnustamise kui detsentraliseeritud menetluses on müügiloa uuendamise menetlus ületanud erinevatel põhjustel ettenähtud tähtaega enam kui aasta. Direktiivi 2001/83/EÜ artikli 24 kohaselt kehtib müügiluba viis aastat ning seda võib viie aasta möödumisel uuendada, tuginedes riski ja kasulikkuse vahekorra kordushinnangule, mille on andnud loa väljastanud liikmesriigi pädev asutus. Seega puudub Ravimiametil pädevus ilma viidatava liikmesriigi hinnanguaruandeta müügiluba uuendada ning müügiluba kaotab viie aasta möödudes kehtivuse, kuigi müügiloa kehtivuse uuendamiseks on esitatud müügiloa hoidja vastav taotlus ning see on menetluses. Viidatava liikmesriigi menetluse viibimine on mitmes liikmesriigis seadnud ohtu müügilubade kehtivuse ning liikmesriigid otsivad lahendusi kehtivate müügilubade säilitamiseks ka peale 5- aastast kehtivusperioodi. Üheks selliseks lahenduseks on müügiloa kehtivuse pikenemine ajaks, kui viidatav liikmesriik koostab oma aruande ravimi riski ja kasulikkuse vahekorra kohta, mida kaasatud riigid saavad tunnustada. Eelkirjeldatud lahenduse eeltingimuseks on, et müügiloa 9 Tervise- ja tööministri 19. detsembri 2017. a määruse nr 59 „Eesti Haigekassa ravimite loetelu koostamise ja muutmise kord ning loetelu kehtestamise kriteeriumide sisu ja kriteeriumidele vastavuse hindajad ning ravimikomisjoni moodustamine ja töökord“ § 13 lõike 1 punkti 6 kohaselt arvestab haigekassa ravimite loetellu kandmisel ravimi maksumust eelkõige Läti Vabariigis, Leedu Vabariigis ja Slovakkia Vabariigis. 37 hoidja on esitanud müügiloa uuendamise taotluse ning liikmesriigi pädev asutus on võtnud taotluse menetlusse. Senine 1-aastane müügiloa kehtivuse pikendamine on osutunud ebapiisavaks ning vajalik on üleminekutähtaja seadmine selliselt, mis tagaks olemasoleva müügiloa kehtivuse kogu müügiloa uuendamise taotluse menetluse perioodiks. Selleks, et hoida Eestis müügiloaga ja tegelikkuses turul olevaid ravimeid patsientidele kättesaadavana, tuleb pikendada detsentraliseeritud või vastastikuse tunnustamise uuendamise menetluses oleva müügiloa kehtivuse aega kuni müügiloa uuendamise menetlemise lõpuni. Müügiloa kehtivuse kaotamisel ei ole hiljem võimalik müügiluba enam uuendada, vaid müügiloa hoidjal tuleb alustada uuesti müügiloa taotlemise menetlust, mis on koormav, aega ja ressurssi nõudev ning otstarbetu kõikide osapoolte jaoks. Eelnõu § 1 punktiga 51 muudetakse RavS § 75 lõiget 2. Kehtiva korra kohaselt võib Ravimiamet väljastada hinnanguaruande teise liikmesriigi pädevale asutusele juhul, kui sama müügiloa hoidja ravim on teise liikmesriigi müügiloa andmise, uuendamise või muudatuse menetluses. Siiski võimaldab enamik EL-i liikmesriikide ravimiametitest teiste riikide ravimiametite juurdepääsu enda koostatud hinnanguaruannetele ka juhul, kui tegemist ei ole sama ravimi müügiloa menetlusega, et tagada toimeaine ja ravimi kohta käivate samade või sarnaste andmetega dokumentatsiooni kiire, efektiivne ja ressursisäästlik hindamine, taotlejate võrdne kohtlemine ja EL-i hinnanguaruannete kõrge tase. Hinnanguaruandes olevaid andmeid kasutatakse teiste hinnanguaruannete koostamisel. Seetõttu on liikmesriikide koostöö raames vajalik sisulise hinnangu dubleerimise vältimiseks ja ühtsuse tagamiseks anda juurdepääs Ravimiametis koostatud hinnanguaruannetele ka juhul, kui tegemist ei ole teise liikmesriigi müügiloa menetlusega. Enamik liikmesriike on sätestanud EL-i pädevate asutuste koostöö nimel hinnanguaruannetele juurdepääsuõiguse ning Eesti kasutab ise samuti teiste riikide andmeid aruannete ühtlase taseme hoidmiseks. Sõna „hinnang“ asendatakse terminoloogia ühtlustamise eesmärgil sõnaga „hinnanguaruanne“. Eelnõu § 1 punktiga 52 muudetakse RavS 3. peatüki 5. jao pealkirja ning seeläbi täpsustatakse seaduse 3. peatüki 5. jao reguleerimisala, laiendades seda täiendavalt ka müügiloa muudatustest teavitamisele. Eestis kehtiva müügiloaga ravimi müügiloa muudatusi reguleerib alates 04.08.2013 Euroopa Komisjoni määrus (EÜ) nr 1234/2008 ning erisused müügiloa tingimuste muutmiseks viiakse kooskõlla riigisisese õigusega (RavS § 77 muudatused). Kui varem rakendati komisjoni määrust (EÜ) nr 1234/2008 üksnes nende müügilubade suhtes, mis on väljastatud vastastikuse tunnustamise menetluse, detsentraliseeritud menetluse (art 1 lg 3) ja EL tsentraliseeritud müügiloa menetluse käigus (art 1 lg 4), siis Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 712/2012 on tehtud muudatus, mille tulemusel kohaldatakse määrust kõikide direktiivide 2001/83/EÜ ja 2001/82/EÜ alusel väljastatud müügilubade suhtes, sealhulgas riiklike müügilubade suhtes, mis seni jäid komisjoni määruse reguleerimisalast välja. 38 Sellega seoses muudetakse sotsiaalministri 26. veebruari 2010. a määruse nr 13 „Ravimi müügiloa andmise aluseks olevate tingimuste muudatuste liigid ning muudatuste taotlemise tingimused ja kord“ volitusnormi ja kehtestatakse määruse uus terviktekst. Eelnõu § 1 punktiga 53 muudetakse RavS § 77. Lõige 1 Ravimi müügiloa andmise aluseks olnud tingimuste muutmiseks esitab müügiloa hoidja Ravimiametile sellekohase taotluse. Lõige 2 Müügiloa hoidja tagab ravimi tootmis- ja kontrollimeetodite ajakohastamise, võttes arvesse teaduse ja tehnika arengut, ning ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe ajakohastamise uusimate teaduslikult põhjendatud teadmiste, sealhulgas Euroopa ravimite veebiportaalis avaldatud hindamistulemuste ja soovituste kohaselt. Lõige 3 Kehtestatakse põhimõte, et müügiloa tingimuste muutmise taotlus esitatakse koos muudatuse aluseks oleva dokumentatsiooniga vastavalt komisjoni määruses (EÜ) nr 1234/2008 kehtestatud nõuetele ja kooskõlas Euroopa Komisjoni antud suunistega. Selle sätte kohaselt tuleb määruses kehtestatud põhimõtteid ja Euroopa Komisjoni koostatud suuniseid järgida homöopaatiliste preparaatide, traditsiooniliste taimsete ravimite ja teisese müügiloa tingimuste muutmisel. Komisjoni määruses (EÜ) nr 1234/2008 sätestatuga võimalikult sarnaste põhimõtete kohaldamine on tingitud soovist tekitada ravimi müügiloa hoidjatele EL-i ühisturul võimalikult väikseid administratiivseid takistusi nende müügilubade tingimuste muudatuste tegemiseks, mida tuleb teha ainult Eestis. Kuna enamik Eesti turul tegutsevaid müügiloa hoidjaid tegutseb kogu EL-i turul, oleks Eestis müügiloa tingimuste muudatuste taotlemisele erisuste kehtestamine ebamõistlik ja piirav. Sätte lõpus on märgitud, et komisjoni määrust (EÜ) nr 1234/2008 kohaldatakse, kui RavS-is ei ole sätestatud teisiti. Erisused komisjoni määrusest on seaduses selgelt välja toodud. Nii on teisese müügiloa tingimuste muudatuste tähtaja menetlemiseks kehtestatud iga taotluse liigi puhuks üksnes 30 päeva. Kuigi sisuliselt peavad teisese müügiloa muudatused vastama komisjoni määrusele, hindab olulisemaid muudatusi ravimi päritolumaa pädev asutus ning Ravimiameti roll muudatuste läbivaatamisel seisneb üksnes pärituolumaa muudatuse rakendamise kontrollis. Seega nähakse seadusega teisese müügiloa muudatuseks ette märksa lühem menetlusaeg, kui komisjoni määrus võimaldab. Erisuseks on ka pakendi märgistuse ja pakendi infolehtede muudatused ning ravimi müügiloa üleandmine, mis ei kuulu komisjoni määruse reguleerimisalasse ning mille menetluse ja tähtaegade suhtes kehtestatakse erinõuded RavS-is. Lõige 4 Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1234/2008 liigitatud IA tüüpi ja IB tüüpi muudatusi käsitatakse ka Eestis taotlemisel muudatustest teatamisena käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud Euroopa Komisjoni määruse tähenduses. Lõige 5 39 Müügiloa hoidja tasub taotluse esitamise eest riigilõivu ning IB tüüpi ja II tüüpi muudatuse korral erialase hindamise tasu. IA tüüpi muudatuse korral tuleb tasuda teavituse menetlustasu. Tasu suurus on IB tüüpi muudatuse korral 150 eurot, II tüüpi muudatuse korral 400 eurot ja IA tüüpi muudatuse korral 100 eurot muudatuse kohta. Kui Eesti osaleb EMP detsentraliseeritud või vastastikuse tunnustamise müügiloaprotseduuris viidatava riigina, lisandub erialase hindamise tasule IB tüüpi muudatuse korral 600 eurot, II tüüpi muudatuse korral 1400 eurot ja IA tüüpi muudatuse korral 400 eurot muudatuse kohta. Kui Ravimiamet tegutseb Euroopa Komisjoni määruse (EU) nr 1234/2008 artikli 20 alusel esitatud muudatuse korral viidatava asutusena, on hindamise tasu 1800 eurot. Olenemata sellest, millised muutused on artikli 20 protseduuri lülitatud (kas riiklikud või MRP/DCP, IB või II tüüpi), on tasu selle konkreetse hindamise eest 1800 eurot ja muid tasusid ei lisandu. Kui Ravimiamet tegutseb Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1234/2008 artikli 20 alusel esitatud muudatuse korral kaasatud riigina, rakenduvad ülalnimetatud erialase hindamise tasud. Muudatus on seotud IB tüüpi muudatuste liigitamisest vähem tähtsate muudatuste hulka. Nii muudatuse taotlemisel kui ka muudatusest teatamisel esitatakse Ravimiametile sama vormi kohane taotlus, kuigi IA tüüpi ja IB tüüpi muudatust käsitatakse muudatusest teatamisena, mitte muudatuse taotlemisena. Muudatuse kohaselt tõstetakse müügiloa tingimuste muudatuse hindamistasu riiklikus menetluses ning detsentraliseeritud ja vastastikuse tunnustamise menetluses viidatava liikmesriigina osalemise korral, et hindamistasu oleks vastavuses hindamisele kuuluva tegeliku kuluga. Ehkki IA tüüpi muudatust käsitatakse muudatusest teatamisena, mis hindamist ei eelda, toob ka sellise muudatuse esitamine asutusele kaasa halduskoormuse, kuna esitatud andmeid tuleb kontrollida, sisestada andmebaasi ning muuta vajaduse korral müügilubade andmeid. IA tüüpi muudatuse puhul rakendatav teavituse menetlustasu on tasu, mis katab teavituse haldamisega kaasneva tegeliku kulu. Uuena on esitatud müügiloa tingimuste muudatuse taotluse hindamistasu komisjoni määruse (EÜ) nr 1234/2008 artikli 20 kohaselt esitatavate taotluste korral, kus Ravimiamet tegutseb ühises tööjaotuses muudatuse hindamisel referentsasutusena. Tegemist on ühises hindamise tööjaotuses viidatava asutuse rolli täitmisega, mille korral Ravimiamet kannab kogu muudatuse taotluse hindamise menetluses vastutavat ja koordineerivat rolli, koostab muudatuse kohta hinnanguaruande ning vastab ühisesse tööjaotusesse kaasatud liikmesriikide tõstatatud küsimustele. Muudatusega tõstetakse ka IB ja II tüüpi muudatuse erialase hindamise tasu, kui Eesti osaleb viidatava liikmesriigina müügiloa muudatuse hindamises, kuna viidatava liikmesriigi ülesanded muudatuste hindamisel on muutunud komplitseeritumaks, hindamine kaasatud riikide nimel on ajaliselt pingeline, hinnanguaruanded peavad olema põhjalikud ja arvestama kõikide liikmesriikide tõstatatud küsimustega. Viidatav liikmesriik on sisuliselt vastutav kogu müügiloa tingimuste muudatuse hindamise eest ning kaasatud liikmesriigid tuginevad reeglina viidatava liikmesriigi eksperdihinnangule ega sekku enamasti hindamismenetlusse. Kuna Eesti osalus viidatava riigina müügiloa menetlustes kasvab, suureneb ka müügilubade muudatuste hulk. Arvestades viidatava liikmesriigi koormust ja hindamisele kuluvat ressurssi, on tõstetud muudatuste taotlemisel viidatava liikmesriigina osalemise tasu. Lõige 6 Ravimiamet keeldub taotluse rahuldamisest RavS §-s 74 sätestatud alustel. Lõige 7 40 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ravimi müügiloaga seotud muudatusest teatamise ja muudatuse taotlemise tingimused ja korra. Määrus annab võimaluse kehtestada muudatuste liigid, millele määrus (EÜ) nr 1234/2008 ei kohaldu, näiteks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud muudatused. Eelnõu § 1 punktidega 54, 55 ja 58 muudetakse RavS § 783 lõike 2 punkti 11, § 784 lõiget 2 ja § 787 lõiget 4, muudatustega täpsustatakse selliste õigusaktide loetelu, millest kohustatud subjektid oma tegevuses lähtuvad. Õigusaktide loetellu on lisatud Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 520/2012. Paragrahvi 783 lõike 2 punktis 11 on lisaks esitatud asjakohane viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele 2001/83/EÜ ja 2001/82/EÜ. Eelnõu § 1 punktiga 56 muudetakse Ravimiameti ettepanekul RavS § 785 lõiget 11 ja asendatakse arv „160“ arvuga „320“. Muudatusega seoses tõuseb ravimi ohutus- ja kvaliteediseire tasu 160 eurolt 320 eurole. Vt täpsemalt RavS § 785 lõike 12 selgituste juures. Eelnõu § 1 punktiga 57 muudetakse Ravimiameti ettepanekul RavS § 785 lõike 12 sõnastust. Muudatus on seotud määruse (EL) nr 658/2014rakendamisega. Määruse (EL) nr 658/2014 artikli 3 lõike 1 kohaselt on nimetatud määruse alusel ravimiohutuse järelevalve toimingute eest Euroopa Ravimiameti poolt võetavad tasud järgmised: 1) tasu perioodiliste ohutusaruannete hindamise eest (artikkel 4), 2) tasu müügiloa saamise järgsete ohutusuuringute hindamise eest (artikkel 5), 3) tasu ravimiohutuse järelevalve andmete hindamise tulemusel algatatud menetlusega seotud hindamise eest (artikkel 6) ja 4) infotehnoloogia süsteemi tagamise ja kirjanduse jälgimise eest (aastatasuna, artikkel 7). Esimese kolme eest võtab Euroopa Ravimiamet menetluse põhiselt müügiloa hoidjalt tasu ning juhul, kui Eesti osaleb ravimi perioodilise ohutusaruande hindamise Euroopa Ravimiameti koordineerimisgrupi ja ravimiohutuse riskihindamise komitee ühises töökorralduses regulaarselt hinnanguaruande koostajana, tasub ravimiohutuse hinnanguaruande koostamise eest liikmesriigile Euroopa Ravimiamet artikli 9 alusel. Infotehnoloogia süsteemi tagamise ja kirjanduse jälgimise aastatasu on samuti Euroopa Ravimiametile makstav tasu ning sellest liikmesriikidele väljamakseid ei tehta. Lähtudes määruse (EL) nr 658/2014 põhjenduse punktis 3 sätestatud põhimõttest, ei peaks müügiloa hoidjad samade ravimiohutuse toimingute eest kaks korda tasuma ning seega ei tohiks liikmesriigid nõuda tasusid toimingute eest, mille eest juba tasutakse Euroopa Ravimiametile. Kuna RavS § 785 lõikes 12 on ülalkirjeldatud punktides 1–3 loetletud tegevused dubleeritud, tuleb sätet muuta. Seega ei võta Ravimiamet määruse (EL) nr 658/2014 rakendamisest alates 01.07.2015 ohutus- ja kvaliteediseire tasu perioodiliste ohutusaruannete (PSUR) hindamise, müügiloa järgsete ohutusuuringute (PASS) hindamise ja ravimiohutuse järelevalve andmete hindamise tulemusel algatatud menetlusega (referral procedure) seotud hindamise eest. Samas jääb Ravimiameti kohustuseks koguda ja hinnata ravimiohutust puudutavaid andmeid uute riskide, muutunud riskide või ravimi kasu ja ohtude suhte muutuse (signals ehk ohusignaalide) avastamiseks RavS § 784 lõike 1 punkti 3 alusel. Euroopa Ravimiamet võtab aastatasu infotehnoloogia süsteemi tagamise ja kirjanduse jälgimise eest ning ohusignaali leidmise korral annab sellest vastava toimeaine ohusignaali hindajale 41 (tööjaotuskava järgi vastavale liikmesriigile) teada. Vastava liikmesriigi pädev asutus koostab ohusignaali alusel hinnanguaruande. Ohusignaalide (ravimi ja reaktsiooni vahelise põhjusliku seose) hindamine on eraldiseisev ravimiohutusalane tegevus, mis võib päädida müügiloa järgsete ohutusuuringute (PASS) tegemise kohustuse panemisega või müügiloa peatamise, kehtetuks tunnistamise või müügiloa muudatuste tegemise kohustusega (referral procedure). Kui hinnanguaruande põhjal (ravimiohutuse järelevalve andmete hindamise tulemusel) ei algatata Euroopa Ravimiametis menetlust (referral procedure), jääb tasustamata ka liikmesriigi panus ohusignaalide hindamisse (võttes aluseks artikli 3 lõike 1 punkti a, artikli 6 ka artikli 9, seda enam, et müügiloa peatamise, kehtetuks tunnistamise või muudatuste menetluses (referral procedure) ei osale hinnanguaruande koostaja. Seetõttu on jäetud eraldi tasu Euroopa ravimiametite ühises töökorralduses toimeainete ohusignaalide hindamiseks, kinnitamiseks ning selle kohta hinnangu koostamiseks, pealegi on ohusignaalide tuvastamine ja hinnanguaruande koostamine töömahukas menetlus. Eesti osaleb Euroopa ravimiametite ühises töökorralduses 27 toimeaine hindajana10. Lisaks tõstetakse ravimi ohutus- ja kvaliteediseire tasusid, muudatused on seotud pädevate asutuste ravimi ohutusalase järelevalvekoormuse suurenemisega EL-is, eelkõige tulenevalt ravimitele täiendavate riskivähendamise meetmete kehtestamisest, Ravimiameti-poolsest sihtrühmadele suunatud ohutusalasest kommunikatsioonist ja ohusignaalide hindamise suurenenud töömahust. Nimelt võib Ravimiamet põhjendatud juhtudel anda RavS § 70 lgõike 4 punktide 1–3 kohaselt ravimi tingimusliku müügiloa, millega kohustatakse müügiloa hoidjat riskijuhtimissüsteemi täiendama meetmetega ravimi ohutu kasutamise tagamiseks, tegema müügiloa saamise järel ohutus- või efektiivsusuuringut või täitma lisakohustusi seoses kõrvaltoime registreerimise või sellest teatamisega. Riskivähendamise meetmeteks on ravimi väljakirjutajate koolitamiseks ette nähtud infomaterjalid, ravimi väljakirjutajatele edastatavad ohutusalased teabekirjad, patsientidele või nende hooldajatele suunatud ohutusalased teabematerjalid. Ravimi riskivähendamise meetmed ja põhipunktid lepitakse üldjuhul kokku Euroopa Ravimiameti juures tegutsevas ravimite riski hindamise komitees (PRAC). Ravimiameti ülesanne on eelkõige hinnata riskivähendamise meetmete vastavust Eesti oludele, hinnata ja kinnitada eestikeelsed riskivähendamise meetme materjalid ja kiita heaks kommunikatsiooniplaan, samuti inspekteerida ravimi riskivähendamise meetme kohaldamist ravimiohutuse järelevalve inspektsioonidel. Tulenevalt RavS § 784 lõike 1 punktist 5 on Ravimiametil kohustus teavitada ravimite väljakirjutamise õigusega isikuid, proviisoreid, farmatseute ja üldsust ravimite kasutamisega seotud riskidest. Lisaks riskivähendamise meetmete avaldamisele veebilehel edastab Ravimiamet tervishoiutöötajatele igakuise kokkuvõttena ravimite riski hindamise komitee ravimiohutusalaseid soovitusi ja Ravimiametis kinnitatud ohutusmuudatusi, samuti avaldab ajakohased muudatused oma veebilehel. Patsiente ja üldsust informeerib Ravimiamet veebilehe ja, olenevalt riski tõsidusest, patsientide organisatsioonide kaudu. Ravimiamet tõlgib ja avaldab oma veebis ka Euroopa Ravimiameti ohutusalased pressiteated ning informeerib vastava eriala spetsialiste nende ühenduste kaudu. Lisaks nõustab Ravimiamet tervishoiutöötajaid, patsiente ja kodanikke telefoni ja e-kirja teel, peab ravimiohutusalaseid loenguid haiglates ja seltside seminaridel või konverentsidel ningavaldab riski vähendamise meetme efektiivsuse uuringute tulemused Eesti Arstide Liidu ajakirjas Eesti 10 Toimeained, milles Ravimiamet osaleb Euroopa ravimiametite koostöös ohusignaalide hindajana, on avalikustatud Euroopa Ravimiameti veebilehel: http://www.ema.europa.eu/ema/index.jsp?curl=pages/news_and_events/news/2012/10/news_detail_001624.jsp& mid=WC0b01ac058004d5c1 42 Arst. Kirjeldatud ravimiohutusalase tegevuse eesmärk on parandada teadlikkust ravimite ohutusest, suurendada ravimite ratsionaalset ja eesmärgipärast kasutamist ning seeläbi kaitsta rahva tervist. Tervishoiutöötajate aktiivne teavitamine ravimi kohta teada oleva objektiivse teabega on ainus viis suurendada nende teadlikkust. Tulenevalt RavS § 784 lõike 1 punktist 6 on riski vähendamise meetmete rakendamise järel Ravimiameti kohustus hinnata ka riski vähendamise meetme efektiivsust Eestis, kasutades selleks ravimikasutamise andmeid, laekunud teavet kõrvaltoimete kohta, Eesti Haigekassa retseptikeskuse andmeid ja ravikindlustuse andmebaasi andmeid. Riski vähendamise efektiivsuse hinnanguid on koostatud alates 2017. aastast, kui koostati kolm sellist hinnangut. Hinnangu tulemused on nii Eestis kui EL-i tasemel oluline osa ravimi kasu-riski suhte hindamisel. Ravimiamet avaldab riski vähendamise meetmena ettenähtud eestikeelsed materjalid oma veebilehel, et parandada nende kättesaadavust. Selliste ravimite arv, millele PRAC on riski vähendamise meetmed kehtestanud, on pidevas kasvavas muutumises, kuid ettepaneku esitamise hetkel on selliste Eestis turustatavate ravimite arv 364. Ravimi ohutusjärelevalve koormus kasvab pidevalt. Seda ei olnud võimalik 2012. aastal ravimiohutuse direktiivi 2010/84/EÜ ülevõtmisel ette näha ega prognoosida, kuna tegemist oli uute kehtestatavate nõuetega ning sel ajal oli ennustamatu uute ravimite turuletulek, millele täiendavaid ohutusalaseid meetmeid hakatakse rakendama. RavS-i ohutusalaste muudatuste kehtestamisel 2012. aastal oli kirjeldatud ohutusjärelevalve koormus peaaegu olematu. Näiteks ohusignaalide ühises tööjaotuses osalemisel on liikmesriigil kohustus võtta juurde toimeaineid (lähiajal lisanduvad Suurbritannia poolt äraantavad toimeained). Kui aastani 2017. aastani hindas Eesti 11 toimeaine ohusignaale, siis 2017. aasta kevadest 26 toimeainet ning 2018. aasta algusest 27 toimeainet. Ohusignaali tööprotsess on aja- ja ressursimahukas, sisaldades muu hulgas võimaliku ohusignaali (st seni teadmata kõrvaltoime või teadaoleva riski tõsiduse muutumise) tuvastamist, analüüsi, meditsiinilist/teaduslikku hindamist. Lähtudes Ravimiameti tegevuspõhisest kuluarvestusest kulub üksnes ravimi riskivähendamise meetmena koostatud materjalide ja ohutusteabe kirjade hindamiseks ja kooskõlastamiseks ravimiohutuse järelevalve kolmel spetsialistil kokku 13,3% kogu tööajast (vastavalt 20%, 15% ja 5%). Riskivähendamise meetmete tõhususe analüüsile kulub ühel spetsialistil keskmiselt 40% tööajast. Kommunikatsioonile kulub neljal spetsialistil kokku 18% kogu tööajast (vastavalt 35%, 15%, 8% ja 7%). Ohusignaalide hindamisele kulub ühel spetsialistil kokku 30% kogu tööajast. Lisaks on Ravimiameti kohustuseks hinnata perioodilisi ohutusaruandeid, kui ravimile on Eestis antud müügiluba ja ravimi perioodilist ohutusaruannet ei hinnata ühises töökorralduses ning kui müügiloa taotlus põhineb originaaluuringutel või bibliograafilistel andmetel. 2016. aastal koostas Ravimiamet kaks sellist hinnangut, 2017. aastal 3 hinnangut. Täiendavalt suurenenud riskivähendamise meetmete hindamisele hõlmab ohutus- ja kvaliteediseire tasu ka Ravimiameti ravimiohutuse järelevalvetegevusi ning ravimiga seotud riskide ennetamiseks ja vähendamiseks tehtud tegevusi (RavS § 784 lg 1 p 4), ravimiohutusega seotud kommunikatsiooni väljakirjutajatele, väljastajatele ja üldsusele (RavS § 784 lg 1 p 5), samuti ravimi riskijuhtimissüsteemi ajakohastamise hinnanguid (RavS § 784 lg 1 p 7). Samuti hõlmab ravimi kvaliteedi- ja ohutusseire tasu ka ravimi müügiloa tingimuste väiksemate IA tüüpi muudatuste menetlust, mille taotlemise eest on kehtestatud küll riigilõiv, kuid mille haldamiseks ega müügiloas vastavate muudatuste tegemiseks ei ole kehtestatud eraldi tasu. Kirjeldatud IA tüüpi muudatuste menetluse kulud Ravimiametis kaetakse ohutus- ja kvaliteediseire tasust, mis sisaldab IA tüüpi muudatuste teavituste haldamist. Tegemist on vähemoluliste muudatustega, millega muudetakse peamiselt administratiivseid andmeid, kuid ka väiksemad ravimi kvaliteeti 43 ja ravimiinfot puudutavad muudatused. Ravimiamet peab jälgima, et müügiloa hoidjad teataksid tehtud muudatusest õigel ajal korrektselt, et ravimi ohutus ja kvaliteet oleksid tagatud. IA tüüpi muudatuse teavituse puhul on oluline, et see oleks esitatud korrektselt ja õigel ajal. Kui muudatus puudutab ravimiinfot, avaldab Ravimiamet ajakohase versiooni vastavalt tehtud muudatusele ravimiregistris. Aastatega on kasvanud ka kõrvaltoime teatiste arv: kui 2012. aastal oli 120 teatist, siis 2017. aastal oli kõrvaltoime teatiste arv juba 338. 2018. aastal on see arv kasvanud 512 teatiseni. 2017. aastal kulus kolmel töötajal kõrvaltoimete hindamiseks kokku 28% kogu tööajast (vastavalt 36%, 5% ja 44%). Kõikide laekunud kõrvaltoime teatiste puhul hinnatakse andmete piisavust, võetakse ühendust teatise saatjaga täiendavate andmete saamiseks ja nõustatakse ravimi väljakirjutajat või ravimi kasutajat. Lisaks hinnatakse ravimi kõrvaltoime teatise saamisel kõrvaltoime võimalikku seost ravimi ja reaktsiooni vahel, et tuvastada uut ohusignaali või teadaoleva kõrvaltoime esinemissageduse muutumist või reaktsiooni tõsiduse muutumist. Esitatud kõrvaltoime teatised tõlgib Ravimiamet inglise keelde ja edastab Euroopa ühisesse kõrvaltoimete andmebaasi. Eelnõu § 1 punktiga 59 muudetakse RavS § 788 lõiget 4. Mittesekkuvat ohutusuuringut ei või alustada enne Ravimiameti kooskõlastuse saamist, kui selline kohustus on müügiloa tingimustes ette nähtud. Sätet täiendatakse selliselt, et eelnev kooskõlastamise kohustus kohaldub üksnes selliste mittesekkuvate ohutusuuringute suhtes, mida tuleb teha siis, kui Ravimiamet annab müügiloa koos tingimusega teha müügiloa saamise järgne ohutus- või efektiivsusuuring RavS § 70 lõike 4 punkti 2 alusel. Eelnõu § 1 punktiga 60 muudetakse RavS § 788 lõiget 9. Muudatus on seotud selliste õigusaktide loetelu täpsustamisega, millest kohustatud subjektid oma tegevuses lähtuvad. Õigusaktide loetellu on lisatud Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 520/2012. Eelnõu § 1 punktiga 61 muudetakse Ravimiameti ettepanekul RavS § 82 lõike 5 punkti 2. Muudatus on seotud RavS § 83 lõike 2 kehtetuks tunnistamisega. Muudatusega jäetakse seadusest välja tingimus, mille kohaselt loetakse ravimireklaamiks üksnes müügiloa hoidja avalikustatud üleskutset pöörduda arsti poole, kus otseselt või kaudselt viidatakse ravimile. Ravimireklaami mõiste määratlemisel tuleb eelkõige lähtuda ainult avalikustatud teabe sisust, mitte avalikustaja isikust. Ravimit ning selle ravi- ja ennetavaid omadusi puudutava teabe levitamist ka kolmanda isiku poolt võib käsitada samuti reklaamimisena, isegi kui isik tegutseb ravimitootjast või -müüjast õiguslikult ja faktiliselt täiesti sõltumatult. Samuti loetakse edaspidi ravimi reklaamiks sellist teavet, mis on tellitud ravimi müügi suurendamise eesmärgil. Eelnõu § 1 punktiga 62 tunnistatakse RavS § 83 lõige 2 kehtetuks. RavS § 83 lõige 2 sätestab nõude, mille kohaselt võib ravimit reklaamida ja selle kohta reklaami tellida ainult ravimi müügiloa hoidja või tema volitatud isik. Reklaami avalikustaja peab kontrollima, kas reklaami tellijal on õigus ravimit reklaamida. Ravimi reklaamimisel esitatud 44 teabe õigsuse eest ning reklaami RavS-is ja reklaamiseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavuse eest vastutab ravimi müügiloa hoidja. Nimetatud säte tunnistatakse kehtetuks, sest sätestatud kohustuste ja vastutuse seadmine üksnes müügiloa hoidjatele on vastuolus direktiiviga 2001/83/EÜ ja ei ole kooskõlas EL-is käibes oleva praktikaga. RavS § 83 lõige 2 sätestab ravimireklaami kontseptsiooni, mille kohaselt peaks ravimi kohta ravimi müügi suurendamise eesmärgil teabe edastamine olema rangelt seotud ravimi müügiloa hoidjaga. Kehtiva sätte kohaselt võib ravimit reklaamida ning selle kohta reklaami tellida ainult ravimi müügiloa hoidja või tema volitatud isik ning seejuures on vastutus nõuetele vastavuse eest ette nähtud ainult müügiloa hoidjale (mitte volitatud esindajale, kes rikkumise toime paneb). Euroopa Kohus on asunud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 86 lõike 1 tõlgendamisel teistsugusele seisukohale11, märkides, et ravimireklaami mõiste määratlemisel tuleb eelkõige lähtuda ainult avalikustatud teabe sisust, arvestamata seejuures teabe avalikustaja isikut. Ravimit ning eriti selle ravi- ja ennetavaid omadusi puudutava teabe levitamist kolmanda isiku poolt võib käsitada reklaamimisena selle artikli tähenduses, isegi kui see kolmas isik tegutseb omal algatusel ja selle ravimi tootjast või müüjast õiguslikult ning faktiliselt täiesti sõltumatult. Seega on Euroopa Kohus andnud selge juhise, mille kohaselt teabe pidamine ravimireklaamiks direktiivi 2001/83/EÜ tähenduses ei eelda tingimata, et seda levitatakse äri- või tööstustegevuse raames või äritegevusega seotud osapoolte poolt, eriti müügiloa hoidja poolt. Samas on ravimi kohta teabe avalikustaja suhe ravimitootja või -turustaja ettevõtjaga tegur, mis aitab pigem kontrollida, kas tema teade kujutab endast reklaami, kuid mida tuleb siiski hinnata koos teiste asjaoludega, sh sõnumi sisuga. Kohus paneb antud kohtuasjas ravimireklaami mõiste määratluses sõnaselgelt rõhu sõnumi eesmärgile, kuid see ei sisalda mingit viidet isikutele, kes sellist teavet levitavad. Kohus jõudis Frede Damgaard’i kohtulahendis järeldustele, et reklaami lihtsast teabest eristamise määravaks kriteeriumiks on taotletav eesmärk – kui avaldatav teave edendab ravimite „väljakirjutamist, tarnimist, müüki või tarbimist“, on direktiivi tähenduses tegemist reklaamiga. Seega nähtub Euroopa Kohtu poolt direktiivi 2001/83/EÜ artikli 86 lõikele 1 antud tõlgendusest, et ravimireklaami mõistet ei saa piiritleda üksnes ravimitootja (müügiloa hoidja) poolt edastatud teabega ning ravimit võivad reklaamida ka kolmandad isikud. Kehtiv RavS § 83 lõige 2 seab Eestis ravimite reklaamimisele suuremad piirangud kui on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artiklis 86 ning RavS sätestab kontseptsiooni, mille kohaselt saab RavS-i tähenduses käsitada ravimireklaamina üksnes sellist teavet, mille tellija, teostaja või avalikustaja on kas faktiliselt või õiguslikult seotud ravimi müügiloa hoidjaga, tegutsedes tema äri- või tööstustegevuse raames. Selline säte on vastuolus direktiivi 2001/83/EÜ artikliga 86, nagu sellele on tõlgenduse andnud Euroopa Kohus. Seetõttu tunnistatakse vastav RavS-i säte kehtetuks ning seadus viiakse kooskõlla EL-i õiguse ja põhimõtetega, nagu on selgitanud Euroopa Kohus muu hulgas kohtuasjas nr C-374/0512. Sätte kehtetuks tunnistamisel lähtutakse ravimireklaami defineerimisel reklaamiseaduse § 2 lõike 1 punktis 3 sätestatud reklaami mõistest, mis seab teabe reklaamina hindamisel määravaks teabe sisu (ravimi müügi suurendamise eesmärgi), mis on kooskõlas ka Frede Damgaard’i kohtuasjas antud tõlgendustega. 11 Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 2. aprill 2009. Kohtuasi C-421/07 (Taani vs Frede Damgaard), punktid 21, 22, 24, 29. 12 Euroopa Kohtu kohtuasi C-374/05: Euroopa Kohtu (teine koda) 8. novembri 2007. a otsus (Gintec vs Verband Sozialer Wettberb). 45 Muudatus vastab ka Eesti hetkeolukorrale, kus lisaks ravimi müügiloa hoidjatele soovivad müügi suurendamise eesmärgil edastada ravimite kohta käivat teavet ka ravimite käitlejad – apteegid ja hulgimüüjad, kes tegelevad ravimite müügiga. Kuigi apteegil või hulgimüüjal on ravimi müügi suurendamiseks müügiloa hoidjast sõltumatu huvi, peaks kehtiva korra kohaselt apteek või hulgimüügiettevõte ravimi reklaamimiseks omama vastavat volitust ravimi müügiloa hoidjalt. Seejuures, kui apteek või hulgimüügiettevõte kui volitatud isik rikub ravimireklaami nõudeid, on vastutus nõuete rikkumise eest ette nähtud üksnes müügiloa hoidjale (kellel puudub rikkumisega mistahes seos), mitte volitatud isikule. Samas ei ole müügiloa hoidja rikkumist toime pannud ning rikkumist ei saa müügiloa hoidjale omistada, mistõttu puudub vastutaja ja rikkumine jääb karistuseta. RavS § 83 lõige 2 kehtivas sõnastuses on oluliselt piiranud ka järelevalvet, sest enamik Eestis müügiluba omavaid ettevõtteid asub väljaspool Eestit, mis raskendab nii ettekirjutuste (haldusakti) teatavaks tegemist müügiloa hoidjale kui haldussunni kohaldamist (eelduseks riikidevaheline õigusabileping, kus on sätestatud asutused, kelle kaudu dokumendid liiguvad, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 805/2004). Juhtudel, kus ravimireklaami rikkumisele ei saa reageerida ettekirjutusega, vaid arvestades rikkumise ulatust ja selle suurust, tuleb Ravimiametil alustada kohtuvälise menetlejana rikkumise suhtes süüteomenetlust, on praktikas teises EL-i liikmesriigis asuva ravimi müügiloa hoidja kui menetlusaluse isiku suhtes aeganõudev ja kulukas menetlustoimingute läbiviimine, arvestades, et juriidiline isik osaleb väärteomenetluses ainult seadusliku esindaja kaudu. Seejuures tuleb arvestada asjaolu, et müügiloa hoidjal endal puudub rikkumise toimepanemisega mistahes seos ning reeglina on rikkumise toime pannud müügiloa hoidja kohalik esindaja või filiaal, kes aga ei ole müügiloa hoidja ning ei vastuta seeläbi rikkumise eest.13 Samas, kui menetluses tuvastatakse, et rikkumise pani toime füüsiline isik ning tegu ei ole juriidilisele isikule omistatav, ei vastuta teo eest ka füüsiline isik, sest tegu ei vasta koosseisule (puudub müügiloa hoidja tegu). Sätte kehtetuks tunnistamisel vastutab ravimireklaami nõuete rikkumise eest vastavalt kas reklaami tellija, teostaja või avalikustaja sõltuvalt teo toimepanijast ning seetõttu muudetakse vastavalt RavS § 107, mis sätestab vastutuse ravimireklaami nõuete rikkumise eest. Muudatus tagab kohase järelevalve ning vastutuse rikkumise toimepanijale. Eelnõu § 1 punktiga 63 muudetakse RavS § 83 lõiget 6 ja pärast sõnu „müügiloa hoidja“ lisatakse sõnad „või tema volitatud isik“, sest müügiloa hoidja ei pruugi ise korraldada regioonis reklaamialast tegevust ning vastav üldine reklaamialane volitus on antud üle kolmandale isikule. Viimasest lausest jäetakse välja sõnad „ravimi müügiloa hoidja esitatud“. Seega on volitatud isikud vahetult ja tihedalt seotud ravimireklaami tellimise, koostamise ja avalikustamise asjaoludega, omades eelkõige teavet ja dokumente ravimi näidise andmise ja Eesti ravimite kohta tehtud allahindluste kohta. Muudatus vähendab müügiloa hoidjate bürokraatiat olukorras, kus reklaamialaseid õigusi ja kohustusi kannavad kohalikud ettevõtted Eestis, ning tagab reklaamiaruandes objektiivse ja vahetu teabe edastamise. Ravimireklaami esitamise õiguse andmine volitatud isikutele tagab müügiloa hoidja tegevuse optimeerimise, sest edaspidi ei ole volitatud isikule eraldi volituse andmine aruande esitamiseks vajalik ning samuti on volitatud esindaja ise aruandes esitatud andmete õigsuse eest vastutav isik. 13 Harju Maakohus, väärteoasi nr 4-14-1574. 46 Muudatus on oluline ka järelevalve seisukohast, sest kui aruande esitab müügiloa hoidja volitatud isik, on puuduste või tekkinud küsimuste korral võimalik järelevalveasutusel pöörduda kohaliku esindaja poole, kes on aruande esitamise õigeaegsuse ning nõuetele vastavuse eest vastutav isik. Seetõttu jäetakse viimases lauses välja sõnad „ravimi müügiloa hoidja esitatud“ ja kasutusele jääb mõiste „ravimireklaami aruanne“, mida kasutakse sama lõike esimeses osas ja RavS-i alusel kehtestatud määruses. Eelnõu § 1 punktiga 64 muudetakse RavS § 83 lõiget 7, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega ravimireklaami aruandes esitatavate andmete loetelu ja aruande esitamise korra. Muudetakse sotsiaalministri 7. märtsi 2005. a määruse nr 40 „Ravimireklaami aruande esitamise vorm ja kord“ volitusnormi, sest muutub kehtetuks ravimireklaami aruande vorm ning seeläbi on vaja kehtestada määruse uus terviktekst. Ravimireklaami aruandeid saab esitada elektrooniliselt Ravimiameti veebikeskkonna (kliendiportaal) kaudu, mistõttu ei ole vaja eraldi aruande vormi määruse lisana säilitada. Ravimireklaami aruandes esitatavad andmed on loetletud määruse tekstis. Eelnõu § 1 punktiga 65 muudetakse RavS § 83 lõiget 8, kus asendatakse sõnad „ravimi müügiloa hoidja“ sõnadega „reklaami tellija, teostaja ja avalikustaja“. Paragrahvi 83 lõike 8 muudatus on seotud RavS § 83 lõike 2 kehtetuks tunnistamisega ja RavS § 107 muudatusega, mille kohaselt vastutab ravimireklaami nõuete rikkumise eest rikkumise toimepanija – reklaami tellija, avalikustaja või teostaja. Muudatusest tulenevalt kohustuvad nimetatud isikud reklaamimaterjale ja reklaami avalikustamist käsitlevaid dokumente säilitama. Eelnõu § 1 punktiga 66 muudetakse RavS § 85 lõiget 1. Sättes muudetakse teist lauset ja asendatakse sõnad „müügiloa hoidja“ sõnadega „reklaami tellija“, kes peab nõudmise korral tagama tsitaadi algallika koopia kättesaadavuse kolme päeva jooksul. Eelnõu § 1 punktiga 67 muudetakse RavS § 85 lõiget 2 ja sätestatakse, et ravimit reklaamides peab ajakohane ravimi omaduste kokkuvõte olema kättesaadav. Võrreldes kehtiva õigusega jäetakse muudatusega välja müügiloa hoidja kohustus, sest mis tahes isik, kes ravimit ravimi väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, proviisoritele ja farmatseutidele reklaamib, peab tagama ajakohase ravimi omaduste kokkuvõtte kättesaadavuse nendele isikutele. Muudatused on seotud RavS § 83 lõike 2 kehtetuks tunnistamisega ja ravimi müügiloa hoidja eksklusiivse reklaamimise õiguse kaotamisega. Eelnõu § 1 punktiga 68 täiendatakse RavS § 85 lõiget 5 selliselt, et ravimi näidist võib anda üksnes müügiloa hoidja või tema volitatud isik. Ravimi näidise andmist käsitatakse RavS § 82 lõike 5 punkti 1 kohaselt ravimireklaamina, sest näidise andmise eesmärk on ravimi väljakirjutamise edendamine ja ravimi müügi suurendamine. Muudatusega säilitatakse ravimi näidiste jagamisel senine kord, mille kohaselt võib ravimi näidist reklaami eesmärgil jagada üksnes ravimi väljakirjutamise õigust omavale isikule tema kirjaliku allkirjastatud taotluse alusel. Eelnõu § 1 punktiga 69 muudetakse RavS § 86 lõike 1 esimest lauset, mille kohaselt on ravimi müügiloa hoidjal, tema volitatud isikul ja kolmandal isikul ravimi müügi mõjutamise eesmärgil keelatud anda ravimi väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, proviisoritele ja 47 farmatseutidele ning nimetatud isikutel on keelatud vastu võtta kingitusi ja teenuseid, mille väärtus ületab 6,40 eurot, välja arvatud RavS § 86 lõikes 2 sätestatud juhul. Paragrahvi 86 lõike 1 esimese lause täiendamine on vajalik praktikas esinenud väärtõlgenduste vältimiseks ja ravimite müügi mõjutamise keelu rakendamiseks. RavS-i kehtiva regulatsiooni kohaselt kehtib kingituste andmise piirang ainult ravimi müügiloa hoidja suhtes, mistõttu on müügiloa hoidjad asunud kingitusi andma teiste ettevõtjate (sageli samasse kontserni kuuluvate) vahendusel, kes ei ole müügiloa hoidjad ning kes seetõttu ei vastuta ka ravimi müügi mõjutamise keelu rikkumise eest. Kehtiva sätte alusel saab müügiloa hoidja kalduda kõrvale ravimite müügi mõjutamise keelust, kasutades müügi mõjutamise eesmärgil kingituste andmiseks teisi isikuid, kes ei ole müügiloa hoidjad ning vabanedes seeläbi normi kohustusalast. Samas ei kasuta kingitustega müügi mõjutamist mitte üksnes müügiloa hoidjad, vaid ka hulgimüüjad, näiteks ravimite pakkumisel ja müügi edendamisel. Seetõttu ei ole müügi mõjutamise keelu piiramine üksnes müügiloa hoidjaga põhjendatud ega taga ravimi väljakirjutajate, proviisorite ja farmatseutide sõltumatu ravimivaliku kui ravimireklaami piirangute eesmärgi saavutamist. Esindaja või kolmanda isiku poolt ravimitootja või tarnija huvides müügi mõjutamise praktika lõpetamiseks muudetakse RavS § 86 lõiget 1 selliselt, et ravimi väljakirjutamise ja müügi mõjutamise eesmärgil kingituste andmise keeld ei ole piiritletud üksnes müügiloa hoidjaga, vaid laieneb ka müügiloa hoidja volitatud isikule ning isikutele, kes annavad kingitusi ravimi müügi suurendamise eesmärgil. RavS § 83 lõike 2 kehtetuks tunnistamisel tuleb ravimireklaami (sh müügi mõjutamine, mis kannab samasugust eesmärki) määratlemisel lähtuda eelkõige teabe sisust (kingituse andmise eesmärgist), arvestamata seejuures teabe avalikustaja isikut, ning ka kolmanda isiku poolt tehtud toiminguid võib käsitada reklaamimisena selle artikli tähenduses, isegi kui see kolmas isik tegutseb omal algatusel ja müügiloa hoidjast faktiliselt täiesti sõltumatult. Samas on müügiloa hoidja, tema esindaja või kolmanda isiku tehtud kingituse eesmärgiks eelkõige müügi mõjutamine ja müügi suurendamine ning seeläbi on neile laienev keeld ka sõnaselgelt sätestatud. Seega kohaldub muudatuse kohaselt ravimi väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, proviisoritele ja farmatseutidele kingituste andmise keeld igale isikule, kes ravimi väljakirjutamise või müügi suurendamise eesmärgil nimetatud isikutele kingitusi pakub. Selline piirang laieneb nii müügiloa hoidjale, teda esindavale volitatud isikule, müügiloa hoidjaga seotud isikule (näiteks müügiloa hoidjaga samasse kontserni kuuluv muu juriidiline isik) kui isikule, keda müügiloa hoidja kasutab oma kohustuste täitmisel (näiteks isik, kes esitab Ravimiametile ravimite ohutuse alast informatsiooni, ravimireklaami aruandeid jne), samuti kolmandale isikule, kes ei ole müügiloa hoidjaga otseselt seostatav. Seejuures on suhe ravimi müügiloa hoidja või ravimi käitlejaga (näiteks hulgimüüjaga) tegur, mis aitab kontrollida, kas kingituse andmine kujutab endast müügi mõjutamist või mitte (vt Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-421/07, Frede Damgaard). Seega jääb endiselt kehtima müügiloa hoidjale kehtinud keeld mitte anda ravimi väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, proviisoritele ja farmatseutidele kingitusi, mille väärtus ületab 6,40 eurot ja mis ei ole seotud erialase tegevusega. Muudatusega laiendatakse kingituse andmise keeldu ka teistele isikutele, kui kingituse andmise eesmärgiks on väljakirjutamise edendamine või müügi mõjutamine. Kingituste andmise lubatavus on erandina sätestatud lõikes 2. Eelnõu § 1 punktiga 70 muudetakse RavS § 86 lõiget 6, mille kohaselt kui ravimi müügiloa hoidja või tema volitatud isik korraldab ravimite väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, proviisoritele ja farmatseutidele teadusliku ürituse, peab nimetatud üritusel võõrustamine, 48 sealhulgas meelelahutus, olema mõistlikul tasemel ja jääma ettevõtmise põhieesmärgi suhtes teisejärguliseks ega tohi olla suunatud kellelegi teisele kui eespool nimetatud isikutele. Nimetatud üritusel peab ravimite kohta edastatav teave vastama ravimireklaami nõuetele. Muudatus on seotud RavS § 86 lõikest 1 tuleneva muudatusega. Eelnõu § 1 punktidega 71 ja 72 täiendatakse RavS § 86 lõikeid 7–9 sõnadega „või tema volitatud isik“. Sätete täiendamine on seotud RavS § 86 lõikest 1 tuleneva muudatusega, milles laiendatakse isikute ringi, kelle kaudu kingituste andmise ja vastuvõtmise keeld laieneb. Eelnõu § 1 punktiga 73 muudetakse RavS § 1011 lõike 1 punkti 3. Paragrahvi 1011 lõike 1 punkti 3 muutmisega asendatakse senine müügiloa hoidja kohustus avalikustada Ravimiameti poolt kindlaksmääratud tekstiga õiendus ravimireklaami tellija, avalikustaja või teostaja kohustusega. Muudatus on seotud RavS § 83 lõike 2 ja RavS § 107 muudatusega, mille kohaselt vastutavad ravimireklaami nõuete rikkumise eest senise eksklusiivse müügiloa hoidja vastutuse asemel edaspidi rikkumise toimepanijad – vastavalt reklaami tellija, avalikustaja või selle teostaja. Muudatuse kohaselt on rikkumise toimepanijal ka kohustus ravimireklaami rikkumisega tekitatud tagajärjed kõrvaldada ehk kohustus lükata ümber reklaamis avalikustatud ebaõiged andmed Ravimiameti kindlaksmääratud tekstiga. Sellise kohustuse jätmine müügiloa hoidjale ei ole põhjendatud ning kohustus tuleb seada rikkujale. Täpsustatud on Ravimiameti kindlaksmääratud tekstiga õienduse vormi. Õienduse avaldamise eesmärk on eelkõige ebaõigete andmete ümberlükkamine ning on kohane, et see toimub avaldatud reklaamiga samas vormis, suuruses ja samaväärset tähelepanu tagaval pinnal kui avaldatud ravimireklaam. Kehtiv RavS-i sõnastus võimaldab Ravimiametil kohustada üksnes avaldama õiendust. Samas on järelevalvepraktikas ilmnenud, et Ravimiameti etteantud tekstiga õiendus formaalselt siiski avalikustatakse, kuid kohas, kus see jääb reklaami adressaadi jaoks tähelepanuta. Õienduses ebaõigete andmete ümberlükkamine peab tagama ravimireklaamiga samaväärset tähelepanu, mistõttu on vajalik täpsustada ka õienduse avaldamise nõudeid. Ravimi kohta ebaõigete andmete ümberlükkamisel tuleks järgida VÕS § 1047 lõike 4 põhimõtteid ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi tõlgendust14, mille kohaselt: „Kolleegium leiab, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees.“. Eelnõu § 1 punktiga 74 muudetakse RavS § 1011 lõiget 4. Paragrahvi 1011 lõiget 4 täiendatakse, andes Ravimiametile õiguse nõuda ja saada järelevalveks müügiloa taotlejalt ja müügiloa hoidjatelt nende kasutatud metoodika kohase ravimite või ravimite lähteainete kontrollanalüüsi tegemiseks toimeainete, toimeaine laguproduktide, lisandite või abiainete sertifitseeritud etalonaineid. 14 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. aprilli 2007. a otsus 3-2-1-5-07, punkt 29. 49 Ravimiameti labor võib kontrollida Ravimiameti põhimääruse § 12 punkti 5 kohaselt ravimite (sh droogide) ja ravimite valmistamiseks kasutatavate toorainete kvaliteeti, ravimtaimede (droogide) ja nende segude kvaliteeti igapäevase turujärelevalve käigus, sh koostöös teiste EL-i pädevate asutuste laboritega. Selleks, et ravimite analüüsitulemused oleksid aktsepteeritavad, tuleb analüüs teha vastavalt ravimi müügiloa dokumentatsioonis esitatud analüüsimetoodikale ja metoodikas nimetatud etalonainetega. Kontrollanalüüsiks tuleb kasutada sertifitseeritud etalonainet, mille sobivus on tõestatud vastava metoodika jaoks. Nimetatud aineid ei ole aga enamasti võimalik saada mujalt kui ravimitootjalt endalt ning ilma vastavate etalonaineteta ei ole kontrollanalüüsi võimalik teha. Kehtiva sõnastuse alusel on tagatud ravimi proovide saamise õigus, mis ei laiene ravimi etalonainetele. Ravimiamet on seni vajaduse korral küsinud etalonaineid kontrollanalüüsiks ravimi müügiloa taotlejatelt ilma õigusliku aluseta. Kui müügiloa hoidja etalonaine andmisest keeldub, on analüüsi tegemise võimalused olematud ning Ravimiametil puudub võimalus kontrollida Eestis turustatavate ravimite kvaliteeti. Etalonainete tasuta saamise õigust rakendatakse üksnes nende ainete puhul, mida ei ole võimalik saada mujalt kui müügiloa taotlejalt. Kui tootja ise viitab Euroopa, Ühendkuningriigi või Ameerika farmakopöa etalonainele ja on selle etalonainega teinud valideerimise, saab Ravimiamet hankida ja kasutada farmakopöa etalonaineid. Juhtudel, kui on võimalik hankida farmakopöa etalonainet, ostab vajaliku etalonaine Ravimiamet. Etalonainete esitamise kohustus on järelevalve tagamiseks kehtestatud enamikus EL-i liikmesriikides, seega ei avalda Eesti lisandumine ravimitootjatele märkimisväärset mõju. Etalonainete farmakopöadest hankimiseks on Ravimiameti eelarves arvestatud ligikaudu 7000– 8000 eurot aastas. Muudatuse eesmärk ei ole oluline riigi rahaliste vahendite kokkuhoid, vaid riikliku järelevalve tegemisel takistusteta teha kontrollanalüüse ja tagada turustatava ravimi vastavus müügiloa taotlemisel esitatud dokumentatsioonile. Riiklike ravimikontrollilaborite koostöövõrgustiku (OMCL Network) raames toimub tihe analüüsialane koostöö Euroopa Liidus. Euroopa Komisjoni väljastatava tsentraliseeritud müügiloa menetluses toimub ravimite kontrollanalüüside tegemine koordineeritult Euroopa Ravimiameti ja EDQM koostöös (CAP Sampling & Testing Programme – EDQM) kõikide liikmesriikidega. Samuti toimub tihe EL-i pädevate asutuste laborite koostöö vastastikuse tunnustamise ja detsentraliseeritud müügiloa menetluses müügiloa saanud ravimite analüüsil (MRP/DCP Post Marketing Surveillance Scheme – EDQM). Koostöö eesmärk on analüüsikoormuse ja analüüsitulemuste jagamine ning vastastikune tunnustamine, ühtlasi vähendab see eri riikide pöördumist müügiloa hoidjate poole etalonainete saamiseks. Etalonainete saamise vajadus Eestis on seotud ka EL-i pädevate laborite koostöös osalemiseks, ilma etalonaineid saamata on Eesti panus koostöösse tagasihoidlik. Kehtiva korra kohaselt on vastavate etalonainete saamise õigus kehtestatud üksnes ravimi müügiloa andmise ja müügiloa uuendamise menetluse käigus, kuid suur osa kontrollanalüüse tehakse juba turul olevate ravimite kvaliteedi kontrollimiseks, sh defektsete ravimite (RavS § 10) ja ravimi võltsingute (RavS § 101) avastamiseks. Kuna eelkirjeldatule samasisuline probleem valitseb etalonainetega ka müügiloa ja uuendamise menetluses, on sisuliselt samasisuline õigus sätestatud sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 29 „Ravimi müügiloa andmise ja müügiloa uuendamise taotlemise ja taotluse menetlemise ning Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi pädeva asutuse hinnangu tunnustamise tingimused ja kord“ § 2 lõikes 31 järgmises sõnastuses: „Juhul kui toimeainete, toimeainete laguproduktide, lisandite või abiainete sertifitseeritud etalonained ei ole 50 Ravimiametile kättesaadavad, on Ravimiametil õigus neid nõuda vajalikus koguses ja tasuta taotlejalt, taotleja metoodika kohase ravimite või ravimite lähteainete kontrollanalüüsi läbiviimiseks.“ Kuna etalonaineid on vaja nii ravimite müügiloa väljastamisele ja uuendamisele eelneva järelevalve tegemiseks kui ka turustatava müügiloaga ravimi kvaliteedi kontrolli tagamiseks, tuleb kontrollanalüüsi tegemiseks tagada etalonainete saamine RavS-is riikliku järelevalve erisusena. Eelnõu § 1 punktiga 75 muudetakse RavS § 106 lõiget 1. Muudatus on seotud eriluba nõudvate kaupade muudatusega, mille kohaselt on Ravimiameti sisseveo- ja turustamisluba asendatud mõistega „eriluba“ vastavalt eelnõu § 17 lõikes 4 sätestatud muudatustele. Eelnõu § 1 punktiga 76 muudetakse RavS § 107 lõiget 1. Paragrahvi 107 lõike 1 muutmisega nähakse ette vastutus ravimireklaami nõudeid rikkuva reklaami tellimise, teostamise või avalikustamise või RavS § 86 sätestatud ravimi väljakirjutamise või müügi kingitustega mõjutamise keelu rikkumise eest sarnaselt reklaamiseaduses sätestatuga. Ravimireklaami nõuete rikkumisel eristatakse sarnaselt reklaamiseadusega tellija, avalikustaja ja teostaja vastutust ega hinnata enam üksnes müügiloa hoidja vastutust (RavS § 83 lõike 2 alusel), vaid vastutajaks hakkab olema konkreetse rikkumise toimepanija. Seni kehtinud sõnastuse kohaselt, koostoimes RavS § 83 lõikega 2, oli ravimireklaami nõuete rikkuja vastutus RavS § 107 alusel välistatud, kui rikkuja isik ei olnud müügiloa hoidjaehk juhul, kui ravimireklaami nõudeid on küll rikutud, kuid tegu ei kvalifitseeru rikkumisena, kui rikkumise pani toime muu isik kui müügiloa hoidja. Arvestades, et enamik müügiloa hoidjatest on väljaspool Eestit asuvad juriidilised isikud, puudub müügiloa hoidjal endal (juriidilise isiku juhtorgani liikmel, juhtivtöötajal või pädeval esindajal) seos rikkumise toimepanemisega ning rikkumine ei ole müügiloa hoidjale seeläbi omistatav. Veelgi enam teeb kohtuvälise menetleja jaoks olukorra keerukamaks see, et juriidiline isik saab väärteomenetluses osaleda üksnes oma juhtorgani liikme kaudu, mis tähendab, et väljaspool Eestit asuvate müügiloa hoidjate esindajatelt tuleb samuti ütlused võtta, mis märkimisväärselt suurendab nii aja- kui menetluskulu transpordile ja tõlketeenusele ning menetlusele seab piirangud ka süüteo absoluutne aegumistähtaeg. Enamasti ei ole müügiloa hoidjal rikkumise toimepanemisega vähimatki seost, sest reklaamialane pädevus on edasi volitatud kohalikule esindajale või kolmandale isikule, kes aga ei vastuta rikkumise toimepanemise eest, kuna ei ole müügiloa hoidja.15 RavS § 107 lõike 1 muutmine parandab oluliselt ravimireklaami järelevalvet – kiiremaks ja efektiivsemaks, sest nõuete eest vastutavad ravimireklaami tellijad, teostajad ja avalikustajad asuvad Eestis ning kohtuväline menetleja saab pöörduda otse teo toimepanija poole. Muudatus annab õiguse pöörduda ka ravimireklaami avalikustaja poole, keelustades reklaami avalikustamise. RavS § 107 lõike 1 muudatus aitab tagada objektiivse ja tasakaalustatud ravimiteabe avaldamise üldsusele, ravimi väljakirjutamise õigust omavatele isikutele ja farmatseutidele, edendades ravimikasutust ratsionaalses suunas. Muudatus tagab ka suurema selguse, sest kehtiva korra kohaselt on vastutus ravimireklaami nõuete eest sätestatud RavS-i 15 Harju Maakohus, väärteoasi nr 4-14-1574. 51 erinevates peatükkides – 4. peatükis (RavS § 83 lg 2) ja 7. peatükis (RavS § 107) ning ravimireklaami nõuete rikkumisel vastutust reguleerivad sätted koondatakse vastutust sätestavasse peatükki. Eelnõu §-ga 2 muudetakse ravikindlustuse seaduse § 41 lõiget 8. Muudatusega asendatakse termin „ühekordse sisseveo- ja kasutamisloaga ravim“ terminiga „müügiloata ravim“. Muudatus on seotud RavS § 21 muutmisega, millega võetakse kasutusse uus termin „luba müügiloata ravimi kasutamiseks“. Kuna enam ei toimu müügiloata ravimite sissevedu ja turustamist Ravimiameti ühekordse sisseveoloa ja turustamisloa alusel, siis on vaja muuta RaKS sätet, et ka edaspidi saaks Eesti Haigekassa kindlustatud isikule erandkorras teatud ravimeid hüvitada. Eelnõu §-s 3 sätestatakse seaduse jõustumise sätted. Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. septembril ning § 1 punktid 22, 23, 24 jõustuvad 2021. aasta 1. jaanuaril. Võrreldes seaduse üldise jõustumisega septembris 2020. a on vaja hilisem jõustumise aeg sätestada apteegis väljastatavate Schengeni tunnistuste väljaandmise korraldusega seotud muudatustele. Hilisem jõustumise aeg on vajalik, et kõik muudatustega seotud arendused oleksid valmis ning apteekidele oleks piisav aeg ettevalmistuste tegemiseks, et hakata uut teenust pakkuma. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uut terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (ELT L 311, 28.11.2001, lk 67– 128), muudetud direktiiviga 2009/53/EÜ (ELT L 168, 30.06.2009, lk 33–34), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (ELT L 311, 28.11.2001, lk 1–66), muudetud direktiiviga 2009/53/EÜ (ELT L 168, 30.06.2009, lk 33–34). Samuti on eelnõu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30.04.2004, lk 1–33), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 658/2014, Euroopa Ravimiametile (EMA) inimtervishoius kasutatavate ravimite ravimiohutuse järelevalve toimingute eest makstavate tasude kohta (ELT L 189, 27.06.2014, lk 112–127) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1394/2007 uudsete ravimite ning direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (ELT L 324, 10.12.2007, lk 121–137). 6. Seaduse mõjud Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigiasutuste korraldusele, mõju majandusele, mõju elu- ja looduskeskkonnale ning mõju regionaalarengule. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. 52 Eelnõus esitatud muudatustel puudub seos ja need ei mõjuta riigi julgeolekut, välissuheteid ega kohalike omavalitsuste korraldust, mistõttu ei ole nendes valdkondades mõju olulisust hinnatud, sealhulgas ei ole muudatuste mõjude hindamise juures eraldi välja toodud. Eelnõus esitatud muudatused on teemadeks jagatuna järgmised: 1) ravimijäätmete käitlemise lihtsustamine ja dubleeriva regulatsiooni kaotamine; 2) ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni lihtsustamine; 3) müügiloata ravimite kättesaadavuse parandamine; 4) haiglaapteekidele ravimite sisseveo õiguse andmine; 5) müügilubade regulatsiooni kaasajastamine ja RavS-i sätete EL-i õigusega vastavusse viimine; 6) ravimireklaami nõuete kaasajastamine; 7) apteegiteenuse arendamine; 8) ravimialase tegevuse arendamine. 6.1. Kavandatav muudatus: ravimijäätmete käitlemise lihtsustamine ja dubleeriva regulatsiooni kaotamine Muudatuse tõenäolisteks mõjuvaldkondadeks on sotsiaalne mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale ja mõju majandusele. Eelnõuga kavandatud muudatuse rakendamisel on hinnatud nende mõju alljärgnevalt. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: kõik ravimite käitlejad, sh ravimite tootjad, hulgimüüjad, apteegid, ravimeid käitlevad muud isikud (tervishoiuteenuse osutajad, hoolekandeasutused, veterinaararstid jne), ravimite tarbijad 2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eesti rahvaarv 1 323 824 inimest.16 2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 494 tegevusluba omavat apteeki, millest 350 olid põhiapteegid ja 144 haruapteegid. Lisaks oli 2019. aasta alguses 24 haiglaapteeki ja 4 veterinaarapteeki. 2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis tegevusluba omavaid inimestel kasutatavate ravimite hulgimüüjaid 61 ning ainult veterinaarravimite hulgimüügiõigust omavaid ettevõtteid 3.17 Eesti ravimite hulgimüügiettevõtted väljastasid 2017. aastal inimestel kasutatavaid ravimeid 301 miljoni euro eest üld- ja haiglaapteekidele ning teistele asutustele (peamiselt riigi- ja teadusasutused). See number on 2016. aastaga võrreldes 3,8% võrra suurem. Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus Liigsete toimingute kohustuse ja dubleerimise kaotamine RavS ja JäätS regulatsioonis tagab ettevõtjate parema õiguskuulekuse. Kõlbmatute ravimite lihtsam tagastamine tarbijate poolt parandab keskkonnasäästlikku käitumist, aidates vähendada ravimijääkide keskkonda sattumist ning muu hulgas vältida teatud keskkonda ladestunud ravimijääkidest tingitud resistentsuse teket ja levikut (eelkõige antibiootikumijäägid). Kavandatava muudatuse sihtrühm ja sagedus on väike, kuna puudutab ravimite jäätmekäitlusega tegelevaid ettevõtteid ning ravimite jäätmed moodustavad kõikidest jäätmetest 0,0002%18. Muudatus mõjutab tarbijaid passiivselt, võimaldades neile senisele tagastamisviisile alternatiivset, lihtsamat tagastust. Võib prognoosida, et kõlbmatute ravimite tagastamise lihtsustamine soodustab tõenäoliselt tarbijate poolt ravimijäätmete tagastamist apteeki ning eelduslikult tagastatavad jäätmetekogused ajapikku 16 Statistikaamet. 17 Ravimituru ülevaade (hulgimüüjad). Ravimiamet. (27.03.2019) 18 Keskkonnaministeerium; jäätmete statistika 2009–2013. a. 53 suurenevad. Samuti on hinnatud, et keskmisel apteegil tekib poolaastas ravimijäätmeid ca 21 kg, sellest 8 kg on tarbijatelt vastu võetud ravimid. Tegemist on kuluga, mida apteegid on ka seni katnud. Muudatuste soodsaks mõjuks apteekidele on apteekrite tööaja kokkuhoid, mis varem kulus tarbijatelt vastu võetud ravimite kohta aktide täitmisele. Järeldus mõju olulisuse kohta Tulenevalt eespool märgitust ei kaasne antud muudatusega olulist sotsiaalset mõju. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Sihtrühm: kõik ravimite käitlejad, sh ravimite tootjad, hulgimüüjad, apteegid, ravimeid käitlevad muud isikud (tervishoiuteenuse osutajad, hoolekandeasutused, veterinaararstid jne), ravimite tarbijad 2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eesti rahvaarv 1 323 824 inimest.19 2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 494 tegevusluba omavat apteeki, millest 350 olid põhiapteegid ja 144 haruapteegid. Lisaks oli 2019. aasta alguses 24 haiglaapteeki ja 4 veterinaarapteeki.20 2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis tegevusluba omavaid inimestel kasutatavate ravimite hulgimüüjaid 61 ning ainult veterinaarravimite hulgimüügiõigust omavaid ettevõtteid 3.21 Läänemerre jõuab igal aastal hinnanguliselt kuni 2200 tonni ravimijääke, mis on peaaegu 30% müüdud ravimitest, selgub HELCOMi ravimijääkide uuringu aruandest. Kõige enam leidub Läänemeres südame-veresoonkonna, kesknärvisüsteemi haiguste ning põletikuvastaseid ravimeid.22 Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus Jäätmestatistika näitab, et igal aastal jõuab ohtlike jäätmete kogumiskohtadesse ligi 24 tonni ravimijäätmeid, kuid hinnanguliselt vähemalt sama palju jääb jäätmejaamadesse viimata.23 Kuigi võimalus pakkuda mugavamat ja vähem bürokraatlikku alternatiivi kõlbmatute ravimite tagastamisel apteeki on kindlasti teretulnud nähtus elanike hulgas, ei tähenda see olemasolevates käitumisharjumustes väga olulisi muudatusi ja seeläbi on selle ulatus elu- ja looduskeskkonnale vähene. Sihtrühma suurus ja mõju esinemise sagedus on väike. Plaanitava muudatusega ei kaasne oluliselt ebasoovitavate mõjude riski, kuna tegemist on regulatsiooni lihtsustamisega ning see regulatsioon on töötanud juba varem JäätS-i alusel. Muudatuse positiivse mõjuna võiks oodata korrektsemat jäätmekäitlust elanikkonna hulgas, kuna lihtsustatud kord on kasutajasõbralik. Järeldus mõju olulisuse kohta Efektiivsem kõlbmatute ravimite tagastus apteekidesse tagab keskkonnasõbralikuma elu ning parandab seeläbi elanike elukeskkonna kvaliteeti. Tulenevalt eespool märgitust ei kaasne muudatusega olulist mõju. Mõju majandusele 19 Statistikaamet. 20 Ravimiamet. 21 Ravimituru ülevaade (hulgimüüjad). Ravimiamet. (27.03.2019) 22 Uuring: iga kolmas tablett jõuab merre. Keskkonnaministeerium. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.envir.ee/et/uudised/uuring-iga-kolmas-tablett-jouab-merre 23 Ravimiamet. 54 Sihtrühm: ravimite käitlejad (apteegid) 2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 494 tegevusluba omavat apteeki, millest 350 olid põhiapteegid ja 144 haruapteegid. Lisaks oli 2019. aasta alguses 24 haiglaapteeki ja 4 veterinaarapteeki.24 Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus Tava- ja ohtlike kõlbmatute ravimite jäätmete üleandmise erisuste defineerimise ja täpsustustega antakse võimalus ühtselt käidelda keskkonnaohtlikke jäätmeid, tagades efektiivsemad majanduslikud protsessid. Kuna selle regulatsiooni täpsustus puudutab enamalt jaolt ettevõtteid, kes on juba eelnevalt tegelenud jäätmekäitlusega, kaasnevad reaalselt väikesed muudatused majanduslikes mõjudes. Tarbijate tagastus on tänasel päeval vähene, kuid võib eeldada, et vastuvõtmise lihtsustamisega suureneb apteekidesse tagastatavate jäätmete hulk, mistõttu võib suureneda osaliselt muudatuse majanduslik aspekt jäätmekulude suurenemisel. Muudatus puudutab apteeke, kes peavad üks kord soetama kogumismahuti, kuid mis ei ole suur kulufaktor – seeläbi on tegemist vähese majandusliku sageduse ja ulatusega mõjuga. Järeldus mõju olulisuse kohta Muudatus puudutab eelkõige apteeke, kes peavad üks kord soetama kõlbmatute ravimite kogumismahuti, mis ei ole suur kulufaktor – seeläbi on tegemist vähese majandusliku ulatusega mõjuga. Kuna reaalsed jäätmekäitlustoimingud lihtsustuvad, on tegemist säästva majandusliku mõjuga muudatusega. Jäätmekäitluse osa apteegitööst ei ole suur, mistõttu on ka muudatusest tulenev ajasääst vähene. Muu otsene või kaudne mõju Muu otsene või kaudne mõju puudub. 6.2. Kavandatav muudatus: ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni lihtsustamine Muudatuse tõenäolisteks mõjuvaldkondadeks on sotsiaalne mõju, sh mõju rahvatervisele, mõju riigiasutustele ja mõju majandusele. Eelnõuga kavandatud muudatuse rakendamisel on hinnatud nende mõju alljärgnevalt. Sotsiaalne mõju Sihtrühm 1: ravimite sisse- ja väljaveo õigust omavad isikud, Ravimiamet Vastavalt 2018. aasta andmetele on tegevusloa alusel sisse- ja väljaveo õigusega isikuid kokku 72. Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus Tagatakse õigusselgus, kes on vastutav ravimite sisse- ja väljaveo eest. Eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo erisused on selged ja arusaadavad. Ekspordiluba on asendatud teavitusega. Muudatus mõjutab kaudselt kõiki ravimite sisse- ja väljavedajaid. Seetõttu on sihtrühma suurus ja muudatuse mõju sagedus väike. Kuna selguse loomine on positiivne, puuduvad ebasoovitavad mõjud. Muudatusega ei plaanita olemasolevaid regulatsiooniga kaasnevaid kohustusi muuta. Seega jääb ulatus väikseks. Ainuke plaanitav muudatus on ekspordiloa asendamine teavitusega, kuid sisu mahult jääb kohustuse suurus samaks, muutub vaid protsess. Kuna tegemist on väga väheste juhtumitega ning protsess osapoolte jaoks märkimisväärselt ei muutu, on selle muudatuse 24 Ravimiamet. 55 puhul tegemist keskmise ulatusega mõjuga. Sihtrühma suurus on väike, kuna ekspordiloa asendamine teavitamismenetlusega puudutab reaalselt väikest gruppi ettevõtjaid. Järeldus mõju olulisuse kohta Ravimite sisse- ja väljaveo puhul kõrvaldatakse seadusest ebatäpsused ning ühtlustatakse RavS- is kohaldatavaid mõisteid. Seega olulist mõju ei kaasne. Kuna selguse loomine on positiivne, puuduvad ebasoovitavad mõjud. Muudatusega ei plaanita olemasoleva regulatsiooniga kaasnevaid kohustusi muuta, mistõttu jääb ulatus väikseks. Tulenevalt eespool märgitust, ei kaasne nimetatud muudatusega olulist sotsiaalset mõju. Sihtrühm 2: ravimite sisse- ja väljaveo õigust omavad isikud Vastavalt 2018. aasta andmetele on tegevusloa alusel sisse- ja väljaveo õigusega isikuid kokku 72. Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus Müügiloata ravimite valikul tuleb eelistada EMP liikmesriigis müügiluba omavaid ja seetõttu eeldatavasti ühtse ja kontrollitud kvaliteediga ravimeid. Kolmandatest riikidest ravimi sisseveo taotlemisel tuleb koos taotlusega esitada dokumendid ravimi kvaliteedi kohta ning põhjendused, miks EMP liikmesriigi müügiloaga ravimit ei ole võimalik eelistada. Sisseveoloa taotleja peab esmalt välja selgitama võimalused ravimi hankimiseks EMP-st. Kuna müügiloata ravimite sissevedu on erandlik, võib eeldada, et mõju ulatus ja sagedus on väike. Järeldus mõju olulisuse kohta Kuna müügiloata ravimite sissevedu on erandlik, võib eeldada, et tegemist ei ole ravimite sisse- ja väljaveoõigust omavatele isikutele olulise muudatusega. Sihtrühm 3: patsiendid 2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eesti rahvaarv 1 323 824 inimest.25 2018. aasta oli soodusravimeid kasutanud inimeste arv 861 925 ning kokku kompenseeriti soodusravimeid summas 136 178 000 eurot.26 Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus Müügiloata ravimite valikul tuleb eelistada EMP liikmesriigis müügiluba omavaid ja seetõttu eeldatavasti ühtse ja kontrollitud kvaliteediga ravimeid. Kuna EMP liikmesriikide pädevate asutuste vahel toimub kiire infovahetus, mis tagab teises EMP liikmesriigis müügiluba omavate ravimitega seotud ohujuhtumite ja kvaliteedidefektidega seotud info kiire jõudmise Eesti Ravimiametile, on võimalik müügiloata ravimitega seotud juhtumitele kiirelt reageerida ja Eesti patsiente võimalike ohtude eest tõhusamalt kaitsta. Kolmandate riikide puhul ei ole analoogset süsteemi, mistõttu on info liikumine aeglasem ja juhuslikku laadi. Järeldus mõju olulisuse kohta Patsientide tervise seisukohast on tegemist olulise muudatusega, mis tagab eeldatavasti ühtse ja kontrollitud kvaliteediga ravimid. Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm: Ravimiamet 25 Statistikaamet. 26 Eesti Haigekassa. 56 Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus Ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloaga kaasneb automaatselt eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo õigus, mistõttu väheneb halduskoormus. Kuna muudatus hõlmab reaalselt vaid Ravimiameti töö korraldust, on mõju ulatus ja sagedus väike ning sihtrühma suurus väike. Tegemist on protsesside lihtsustamisega, mistõttu puuduvad ebasoovitavad mõjud. Järeldus mõju olulisuse kohta Tulenevalt eespool märgitust, ei kaasne nimetatud muudatustega olulist mõju majandusele. Mõju majandusele Sihtrühm: ravimite sisse- ja väljaveo õigust omavad isikud, Ravimiamet Vastavalt 2018. a andmetele on tegevusloa alusel sisse- ja väljaveo õigusega isikuid kokku 72. Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus Ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloaga kaasneb automaatselt eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo õigus, mistõttu väheneb halduskoormus. Ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloale pole enam vaja lisada eraldi eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo õigust. Lubade asendamisel teavitamisega väheneb seotud ajakulu ja halduskoormus. Kuna ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloale pole enam vaja lisada eraldi eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo õigust, siis puudutab mõju reaalselt vaid Ravimiametit, mistõttu on mõju ulatus ja sagedus väike ning sihtrühma suurus väike. Ekspordiloa ja müügiloata ravimi EMP liikmesriigist sisseveoloa taotlemise asendamine teavitusmenetlusega tagab protsesside lihtsustamise, samas ei ole vastavate toimingute maht suur. Järeldus mõju olulisuse kohta Tulenevalt eeltoodust ei kaasne muudatustega olulist majanduslikku mõju. Muu otsene või kaudne mõju Muu otsene või kaudne mõju puudub. 6.3. Kavandatav muudatus: müügiloata ravimite kättesaadavuse parandamine Muudatuse tõenäolisteks mõjuvaldkondadeks on sotsiaalne mõju ja mõju majandusele. Eelnõuga kavandatud muudatuse rakendamisel on hinnatud nende mõju alljärgnevalt. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: haiglad, arstid, patsiendid 2017. aastal oli müügiloata ravimite taotluste arv 6140 (sh nii patsiendi- kui ka tervishoiuasutuse põhised taotlused; erialaorganisatsiooni ja riikliku programmi taotlused), millest 4733 suhtes tehti positiivne otsus. Arstide erialaorganisatsioonide taotluste alusel on Ravimiamet lubanud kasutada ühtekokku 155 erinevat toimeainet (sh toimeainete kombinatsiooni või konkreetset ravimvormi või toimeaine sisaldust). 2017. aastal moodustas müügiloata ravimite käive ravimiturust 4,4 miljonit eurot, mis teeb 1,5% ravimite kogu turust.27 Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus 27 Ravimiameti statistika aastaraamat 2018. (2017. a statistika) 57 Compassionate use klausli alusel on vajalikud ravimid tulevikus kättesaadavad hinnanguliselt 20–30 patsiendile aastas. See teeb võimalikuks sellistel patsientidel saada kroonilise või raskelt kurnava või eluohtliku haiguse puhul varasema ligipääsu teatud uutele ravimitele, mis võiksid nende olukorda kergendada. Järeldus mõju olulisuse kohta Patsientidele ja patsiendirühmadele on kättesaadavad erandkorras ravimid (kliinilise uuringu järgus olevad, müügiloa taotlemise protsessis olevad, Compassionate use ravimid). Mõju majandusele Sihtrühm 1: haiglad, arstid, patsiendid 2017. aastal oli müügiloata ravimite taotluste arv 6140 (sh nii patsiendi- kui ka tervishoiuasutuse põhised taotlused; erialaorganisatsiooni ja riikliku programmi taotlused), millest 4733 suhtes tehti positiivne otsus. Arstide erialaorganisatsioonide taotluste alusel on Ravimiamet lubanud kasutada ühtekokku 155 erinevat toimeainet (sh toimeainete kombinatsiooni või konkreetset ravimvormi või toimeaine sisaldust). 2017. aastal moodustas müügiloata ravimite käive ravimiturust 4,4 miljonit eurot, mis teeb 1,5% ravimite kogu turust.28 Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus Compassionate use ravimite parem kättesaadavus võib vähendada patsientide kulutusi ravile. Järeldus mõju olulisuse kohta Compassionate use ravimite parem kättesaadavus võib vähendada patsientide kulutusi ravile. Muu otsene või kaudne mõju Muu otsene või kaudne mõju puudub. 6.4. Kavandatav muudatus: haiglaapteekidele ravimite sisseveo õiguse andmine Muudatuse tõenäolisteks mõjuvaldkondadeks on sotsiaalne mõju ja mõju majandusele. Eelnõuga kavandatud muudatuse rakendamisel on hinnatud nende mõju alljärgnevalt. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: haiglad, arstid, patsiendid Inimestel kasutamiseks mõeldud ravimite turumaht on viimastel aastatel stabiilselt kasvanud ning 2018. aastal moodustas humaanravimite käive 325 miljonit eurot. Varasema aastaga võrreldes suurenes 2018. aastal ravimite turumaht 8,1%.29 Kõige enam väljastasid hulgimüüjad ravimeid üldapteekidele – 228,0 miljoni euro eest (70% turumahust). Müük haiglaapteekidele moodustas 29% (93,6 miljonit eurot) ning müük teistele asutustele 1% turumahust (3,8 miljonit euro).30 Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus RavS-i muudatusega parandatakse ravimite kättesaadavust vaid tervishoiuteenuse osutajate juures olevatele haiglaapteekidele (kokku 2331). Muudatusega kaasnevad muudatused 28 Ravimiameti statistika aastaraamat 2018. (2017. a statistika) 29 Ravimituru ülevaade (hulgimüüjad). Ravimiamet. (27.03.2019) 30 Ravimituru ülevaade (hulgimüüjad). Ravimiamet. (27.03.2019) 31 Ravimiameti statistika aastaraamat 2018. (2017. a statistika) 58 haiglaapteekide töös, sest ravimite sisseveol tuleb hakata järgima ravimite sisseveo nõudeid, kuid nendega ei kaasne märkimisväärseid kohanemisraskusi. Muudatuse mõju patsientidele on suur, sest haiglaapteekidele ravimite sisseveo õiguse andmisega paraneb haiglaravis kasutatavate ravimite kättesaadavus. Järeldus mõju olulisuse kohta Haiglad saavad ravimitagavara mõnevõrra paremini planeerida, omada ajakohast teavet ravimi võimaliku tarne kohta ja stabiilne varu omakorda aitab kaasa patsientide ravivajaduse tagamisele. Mõju majandusele Sihtrühm 1: haiglad, arstid, patsiendid Inimestel kasutamiseks mõeldud ravimite turumaht on viimastel aastatel stabiilselt kasvanud ning aastal 2018 moodustas humaanravimite käive 325 miljonit eurot. Varasema aastaga võrreldes suurenes 2018. aastal ravimite turumaht 8,1%.32 Kõige enam väljastasid hulgimüüjad ravimeid üldapteekidele – 228,0 miljoni euro eest (70% turumahust). Müük haiglaapteekidele moodustas 29% (93,6 miljonit eurot) ning müük teistele asutustele 1% turumahust (3,8 miljonit euro).33 Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus Ravimite parem kättesaadavus haiglatele võib langetada nende ravimite hindasid haiglate jaoks, samuti võimaldab ravikindlustusraha kokkuhoidu. Kui haigla hangib ravimeid otse, st ilma Eesti hulgimüüja vahenduseta, väheneb vastavalt hulgimüüja käive. Muudatusega ei keelata ravimihulgimüüjatel jätkuvalt osaleda haiglate hankepakkumistel. Arvestades hulgimüüjate teadaolevaid turustuskanaleid ja kogemust, võib suureneda hulgimüüja huvi leida ise haiglale vajalik ravim võimalikult kiiresti. Järeldus mõju olulisuse kohta Tegemist on olulise muudatusega, mis parandab haiglaravis kasutatavate ravimite kättesaadavust ja vähendab tervishoiuasutuste poolt ravimitele tehtavaid kulutusi. Sihtrühm 2: hulgimüüjad 2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis tegevusluba omavaid ravimite hulgimüüjaid kokku 64, neist inimestel kasutatavate ravimite hulgimüüjaid 61 ning ainult veterinaarravimite hulgimüügiõigust omavaid ettevõtteid 3.34 77% humaanravimite turumahust moodustasid kolm suuremat hulgimüüjat: Magnum Medical OÜ (28%), Tamro Eesti OÜ (27%) ja Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ (21%). Neile järgnesid Roche Eesti OÜ (5%), Baltfarma OÜ (5%) ja Terviseamet (5%), kes käitleb vaid riigihankega ostetavaid ravimeid (immuunpreparaadid, retroviirusvastased ravimid, tuberkuloosiravimid). Teiste hulgimüüjate osakaal oli väiksem, moodustades alla 10% turumahust.35 Kõige enam väljastasid hulgimüüjad ravimeid üldapteekidele – 228,0 miljoni euro eest (70% turumahust). Müük haiglaapteekidele moodustas 29% (93,6 miljonit eurot) ning müük teistele asutustele 1% turumahust (3,8 miljonit euro).36 Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus 32 Ravimituru ülevaade (hulgimüüjad). Ravimiamet. (27.03.2019) 33 Ravimituru ülevaade (hulgimüüjad). Ravimiamet. (27.03.2019) 34 Ravimiameti statistika aastaraamat 2018. (2017. a statistika) 35 Ravimituru ülevaade (hulgimüüjad). Ravimiamet. (27.03.2019) 36 Ravimituru ülevaade (hulgimüüjad). Ravimiamet. (27.03.2019) 59 Kuna hulgimüügi koguturust moodustab müük haiglaapteekidele 29% (93,6 miljonit eurot), võib eeldada hulgimüüjate müügitulu vähenemist, samas vastukaaluks paraneb haiglaravis kasutatavate ravimite kättesaadavus ja rahaline kulu, mis omakorda tähendab ravikindlustusraha kokkuhoidu. Negatiivselt võib muudatus mõjutada ravimite hulgimüüjaid, kelle käive võib väheneda. Samas ei keela regulatsiooni muudatus neil jätkuvalt osaleda haiglate hankepakkumistel. Järeldus mõju olulisuse kohta Arvestades asjaolu, et haiglaapteekidel tekib vajaduse korral võimalus (mitte kohustus) ise ravimeid sisse vedada, võib eeldada, et haiglaapteegid hakkavad ravimite sisseveo õigust kasutama pigem erandkorras. Näiteks olukorras, kus hulgimüüja kaudu ei ole võimalik saada haiglaravis vajaminevaid ravimeid või on haiglal kogemus tarnete viibimisega ning seetõttu soovitakse tagada elupäästvate vms ravimite varude stabiilsus ja olemasolu. Muu otsene või kaudne mõju Muu otsene või kaudne mõju puudub. 6.5. Kavandatav muudatus: müügilubade regulatsiooni kaasajastamine ja ravimiseaduse sätete EL-i õigusega vastavusse viimine Muudatuse tõenäolisteks mõjuvaldkondadeks on sotsiaalne mõju, mõju riigiasutustele ja mõju majandusele. Eelnõuga kavandatud muudatuse rakendamisel on hinnatud nende mõju alljärgnevalt. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: müügiloa taotlejad, müügiloa hoidjad, Ravimiamet, kõik ravimi käitlejad, apteegid, Eesti Haigekassa Humaanravimite ja veterinaarravimite müügiloa hoidjaid on Eestis kokku 410 (ei ole arvestatud tsentraalseid müügilubasid). 2018. aastal pikendas Ravimiamet 118 humaanravimi ja 11 veterinaarravimi müügiluba 1 aasta võrra.37 Vastavalt 2018. aasta andmetele taotleti kokku 290 müügiluba.38 Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus Müügiloa kehtivuse erakorraline pikendamine on asjakohane, tagades jätkuva ravimite kättesaadavuse. Tootmisloa omajal on kohustus taotleda hulgimüügi tegevusluba, mistõttu on korrektsemalt piiritletud tootmisloa omaja kohustused vastavalt direktiivis sätestatule. Võimalik on edastada teise liikmesriigi pädevatele asutustele hinnanguaruandeid. Korrektne ravimite müügiloa muudatuste regulatsioon on vastavuses EL-i õigusega. Müügiloa kehtivuse erakorralise pikendamise tulemusena ei muutu osapoolte töökoormus, mistõttu on selle muudatuse ulatus väike. Ravimite tootmise ja hulgimüügi tegevuste ümbervormistamine eraldi tegevuslubadeks on vajalik taotleda viiel ravimite tootmise tegevusloa omajal, kellel praegu on tegevusloale kantud eraldi hulgimüügi pädev isik ja õigus tegeleda teise tootja ravimite hulgimüügiga, mistõttu on sihtrühm väike. Hinnanguaruanne muutub kättesaadavaks vaid ravimialastele pädevatele 37 Ravimiamet. 38 Ravimiamet. 60 asutustele EL-is, mitte teistele isikutele ega regioonidele, mistõttu on sihtrühm väike. RavS-is kehtestatud korrektsed nõuded müügiloa tingimuste muutmise taotlemisele puudutavad Ravimiametit ja üksnes neid müügiloa hoidjaid, kes omavad Eestis kehtivat teisest müügiluba, taimse traditsioonilise ravimi või homöopaatilise ravimi müügiluba või teatud kindlat liiki muudatusi, mistõttu on muudatuse mõju sihtrühm väike. Müügiloa üleandmise ja ravimiinfo muudatused on samuti pigem erandlikud. Ravimiohutuse tasumise topelttasustamise välistamine ja tasu täpsustamine loob suurema selguse. Järeldus mõju olulisuse kohta Tulenevalt eespool märgitust ei kaasne muudatustega olulist sotsiaalset mõju. Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm: Ravimiamet Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus Müügiloa kehtivuse erakorraline pikendamine on asjakohane olukordades, kus müügiloaga ravimil on lõppenud 5-aastane müügiluba. 2018. aastal pikendas Ravimiamet 118 humaanravimi ja 11 veterinaarravimi müügiluba ühe aasta võrra, seega on muudatuse sihtrühma suuruses keskmine. Muudatuse tulemusena ei muutu osapoolte töökoormus, mistõttu on selle muudatuse ulatus väike. Tegemist on ühekordse vormistusega, seega on sagedus samuti väike. Hinnanguaruanne muutub kättesaadavaks vaid ravimialastele koostööpartneritele EL-is, mitte teistele isikutele ega regioonidele, seega on sihtrühm väike. Muudatusega kaasneb tihedam infovahetus, kuid kuna tegemist on juba olemasoleva materjali edastamisega, siis olemasolevad tööprotsessid ei suurene suurel hulgal ja seetõttu on ulatus keskmine. Tegemist on harva esinemissagedusega, seetõttu on muudatuse ulatus väike. Kuna tegemist on turvalise keskkonnaga ja pädevate isikutega, siis on tagatud ka konfidentsiaalsus tundlike materjalidega ning puuduvad ebasoovitavad mõjud. Järeldus mõju olulisuse kohta Tulenevalt eespool märgitust, ei kaasne muudatustega olulist mõju riigiasutuste korraldusele. Mõju majandusele Sihtrühm: tootmise tegevusloa omajad, Ravimiamet, apteegid, Eesti Haigekassa Tootmise tegevusloa omajaid on kokku 16, kuid tootmise ja hulgimüügi tegevuslubade lahutamine puudutab 6 tegevusloa omajat. 2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 494 tegevusluba omavat apteeki, millest 350 olid põhiapteegid ja 144 haruapteegid. Lisaks oli 2019. aasta alguses 24 haiglaapteeki ja 4 veterinaarapteeki.39 Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus Tootmisloa omajal on kohustus taotleda hulgimüügi tegevusluba, mistõttu on korrektsemalt piiritletud tootmisloa omaja kohustused vastavalt direktiivis sätestatule. Müügiloa muudatuste korrigeerimisega suureneb efektiivsus. Müügiloa hoidjad ei pea tasuma liikmesriigile samade ravimiohutuse järelevalvetoimingute eest, mille eest tasutakse juba Euroopa Ravimiametile (kahekordse tasustamise keeld) ning 39 Ravimiamet. 61 täpsustatakse ravimiohutuse tasusid ravimiohutuse toimingute eest. Muudatusest puudutatud tootmisloa omajate sihtrühm on väike. Ebasoovitavaks majanduslikuks mõjuks on hulgimüügi tegevusloa taotlemisega kaasnev ühekordne riigilõiv. Samuti on mõistlik kehtestada üleminekuaeg vahemikus kuus kuud, et anda osapooltele aega korrigeerida oma tegevust. Loanõuete vastavusse viimine on ühekordne tegevus, mis tähendab, et asjassepuutuvad isikud peavad küll oma toiminguid korrigeerima, kuid arvestades, et antud tegevuses tegutsevad isikud oma majandus- ja kutsetegevuses, ei kaasne muudatustega eeldatavalt kohanemisraskusi. Järeldus mõju olulisuse kohta Eelloetletud müügilubade muudatuste menetlemisel võetakse üle juba EL-is kehtivad põhimõtted ja menetluspraktika ning kuna müügiloa hoidjad tegutsevad enamikus liikmesriikides, on sihtrühm nimetatud põhimõtted juba omaks võtnud. Seeläbi on muudatuse mõju sagedus ja ulatus väike. Tulenevalt eespool märgitust ei kaasne muudatustega olulist majanduslikku mõju. Muu otsene või kaudne mõju Muu otsene või kaudne mõju puudub. 6.6. Kavandatav muudatus: ravimireklaami nõuete kaasajastamine Muudatuse tõenäolisteks mõjuvaldkondadeks on sotsiaalne mõju, mõju riigiasutustele ja mõju majandusele. Eelnõuga kavandatud muudatuse rakendamisel on hinnatud nende mõju alljärgnevalt. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: patsiendid, ravimireklaami tellijad, avalikustajad ja teostajad Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus Otseselt mõjutatud sihtrühma kuuluvad ravimireklaami tellijad, teostajad ja avalikustajad. Kaudselt puutuvad muudatusega kokku ka patsiendid, kellele on tagatud kvaliteetsel viisil ravimitest info jagamine efektiivsema järelevalve kaudu. Kuid kuna see mõju on kaudne, jääb otseselt mõjutatud sihtrühma suurus keskmiseks. Mõju ulatus on väike, kuna ravimireklaamiga seotud isikud peavad juba tänasel päeval järgima ravimireklaami nõudeid, mis paljuski põhinevad EL-i kohtupraktikale. Seadusemuudatus ei vaheta välja olemasolevat praktikat, vaid laiendab Eesti seaduses EL-i levinud praktikat. Järelevalvemenetlus muutub kiiremaks ja kvaliteetsemaks, vähenevad õiguslikud vaidlused rikkumise toimepanija ja müügiloa hoidja seose üle; selge ja üheselt mõistetav regulatsioon tagab õigusakti ühese tõlgendamise. Tulenevalt eespool märgitust ei kaasne muudatustega olulist sotsiaalset mõju. Järeldus mõju olulisuse kohta Kaasajastades RavS-i RekS-iga ja Euroopa Kohtu tõlgendustega direktiivist, tekib selgus kes, kuidas ja millal vastutab ravimireklaami nõuetekohasuse eest. Efektiivsem järelevalve annab võimaluse kaudselt ja otseselt parandada avalikkuse korrektset informeerimist ravimitest. Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm: Ravimiamet Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus 62 Mõju ulatus on väike, kuna ravimireklaamiga seotud isikud peavad juba tänasel päeval järgima ravimireklaami nõudeid, mis paljuski põhinevad EL-i kohtupraktikal. Seadusemuudatus ei vaheta välja olemasolevat praktikat, vaid laiendab Eesti seaduses EL-is levinud praktikat. Järelevalve efektsiivsuse tõhustamine võib tähendada olemasolevas käitumises muudatusi, kuid regulatsioon eksisteerib juba praegugi Ravimiameti järelevalvesüsteemi näol. Seeläbi on tegemist väikeste modifikatsioonidega, mis peaksid kuuluma selles majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute igapäevaste kohustuste ja vastutuse hulka, mistõttu on mõju väike. Järelevalve efektiivsuse suurendamine võimaldab Ravimiametil tõhusamalt menetleda ravimireklaami nõuete rikkumisi. Kuna nõuete muutmisega ei muudeta senise praktika kohaseid keelde, ei eelda järelevalveorgan plahvatuslikku menetluste arvu kasvu, mistõttu on ka muudatuse mõjudega kokkupuute avaldumise sagedus väike. Pigem muutub järelevalvemenetlus kiiremaks ja kvaliteetsemaks, vähenevad õiguslikud vaidlused rikkumise toimepanija ja müügiloa hoidja seoses üle, selge ja üheselt mõistetav regulatsioon tagab õigusakti ühese tõlgendamise ning vähendab menetlusvigu. Järeldus mõju olulisuse kohta Tulenevalt eespool märgitust ei kaasne muudatustega olulist mõju riigiasutuste korraldusele. Mõju majandusele Sihtrühm: ravimireklaami tellijad, avalikustajad, teostajad, Ravimiamet Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus Sihtrühma suurus on keskmine, majandusliku mõju ulatus ja sagedus on väike. Võrreldes ravimireklaami käivet rikkumisega kaasnevate võimalike rahatrahvide suurusega, on tegemist suhteliselt vähese lisakuluga. Regulatsiooni muudatuse positiivne eesmärk on tagada korrektne ravimireklaami esitus avalikkusele rahvatervise huvides. Seega on tegemist vähese ebasoovitavate mõjude riskiga, kui rikkuja vastutab oma rikkumise eest. Järeldus mõju olulisuse kohta Väheneb ravimiregulatsiooni muudatuste ebaõigetest tõlgendustest tingitud menetlusvigade arv ja paraneb menetluste kvaliteet. Järelevalve efektiivsuse kasv toob endaga kaasa ka majanduslikult mõistlikuma tegevuse. Muu otsene või kaudne mõju Muu otsene või kaudne mõju puudub. 6.7. Kavandatav muudatus: apteegiteenuse arendamine Muudatuse tõenäolisteks mõjuvaldkondadeks on sotsiaalne mõju, mõju regionaalarengule ja mõju majandusele. Eelnõuga kavandatud muudatuse rakendamisel on hinnatud nende mõju alljärgnevalt. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: apteegid, arstid, patsiendid 63 2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 494 tegevusluba omavat apteeki, millest 350 olid põhiapteegid ja 144 haruapteegid. Lisaks oli 2019. aasta alguses 24 haiglaapteeki ja 4 veterinaarapteeki.40 2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eesti rahvaarv 1 323 824 inimest.41 2018. aastal oli soodusravimeid kasutanud inimeste arv 861 925 ning kokku kompenseeriti soodusravimeid summas 136 178 000 eurot.42 Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus Muudatusega tekib patsientidel võimalus kasutajasõbralikuma ekstemporaalsete ja personaalselt jaendatud ravimite kättesaadavuseks lähimas apteegis. 2018. aastal valmistas 5% põhiapteekidest (18 apteeki) nii ekstemporaalseid, seeriaviisilisi kui ka jaendatud ravimeid. 14% põhiapteekidest valmistas seeriaviisilisi ravimeid, 36% valmistas ekstemporaalseid ravimeid ja 11% põhiapteekidest jaendas ravimpakendeid. 61% põhiapteekidest ei valmistanud ega jaendanud ühtki ravimpakendit.43 Kokku valmistati 2018. aasta jooksul üldapteekides veidi üle 121 000 ravimipakendi, neist ekstemporaalseid ravimeid üle 71 000 pakendi. Ekstemporaalseid ravimeid valmistati kõigis maakondades ja suuremates linnades, sealjuures kõige enam Tartu apteekides, moodustades 60% kõigist 2018. aastal üldapteekides valmistatud ekstemporaalsetest ravimitest. Seeriaviisilisi ravimeid valmistati kõige enam Tartu ja Tallinna apteekides, moodustades 72% kõigist 2018. aastal üldapteekides valmistatud seeriaviisilistest ravimitest. Seeriaviisilisi ravimeid ei valmistatud üldse neljas maakonnas: Raplamaal, Saaremaal, Tartumaal ja Viljandimaal. Tootja pakendeid jaendati kõige enam Tallinnas, üldse ei jaendatud Harjumaal, Hiiumaal, Ida-Virumaal ja Narvas ning Saaremaal ja Tartumaal.44 Apteegis valmistatavate ekstemporaalsete ravimite ja jaendatud ravimite käibe osakaal on kogu ravimite käibest väike, mistõttu on tegemist pigem väikese sihtrühmaga, teenuse osutamise sagedus on väike ja seeläbi ka mõju sagedus pigem väike. Muudatus laiendab personaalse jaendamise võimalusi. Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna muutub sihtrühma käitumine. Tegemist on mugavuse pakkumisega (näiteks jaendamise ja personaalse jaendamise puhul), mistõttu ei kaasne sellega kohanemisraskusi. Apteekides pakutav ravimitega reisimiseks vajalik nõustamine ning narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite puhul Schengeni tunnistuse väljastamine toob teenuse patsientidele lähemale ja muudab paremini kättesaadavaks. Kui praegu väljastab Schengeni tunnistusi ainult Ravimiamet Tartus ja üksnes tööpäevadel kella 8.30–16.30, siis muudatuse kohaselt hakkavad patsiendid Schengeni tunnistusi saama kõikidest apteekidest üle Eesti, sh õhtusel ajal ja nädalavahetusel, Tallinnas ja Tartus ka ööpäev läbi. Järeldus mõju olulisuse kohta Muudatusega kaasneb positiivne mõju elanikele – ligipääs ravimiostuteenusele. Apteekides muutub ravimitega reisimise nõustamine patsientidele laiemalt kättesaadavaks, ravimitega reisimine lihtsamaks ja Schengeni tunnistuse saamine oluliselt paremini ja kiiremini kättesaadavaks, mistõttu saab hinnata mõju patsiendile positiivseks. Seega puudub teenuse ebasoovitavate mõjude risk. Tulenevalt eespool märgitust ei kaasne muudatustega olulist negatiivset sotsiaalset mõju. 40 Ravimiamet. 41 Statistikaamet. 42 Eesti Haigekassa. 43 Apteegistatistika 2018. aasta ülevaade. Ravimiamet. 44 Apteegistatistika 2018. aasta ülevaade. Ravimiamet. 64 Mõju majandusele Sihtrühm: apteegid, patsiendid 2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 494 tegevusluba omavat apteeki, millest 350 olid põhiapteegid ja 144 haruapteegid. Lisaks oli 2019. aasta alguses 24 haiglaapteeki ja 4 veterinaarapteeki.45 2019. aasta 1. jaanuar seisuga oli Eesti rahvaarv 1 323 824 inimest.46 2018. aastal oli soodusravimeid kasutanud inimeste arv 861 925 ning kokku kompenseeriti soodusravimeid summas 136 178 000 eurot.47 Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus Muudatusega võib liikuda väike osa apteegis ekstemporaalselt valmistatavate ja personaalselt jaendatavate ravimite käibest teise jaeketi apteegi käibesse. Samuti võivad apteekide kulud väheneda, kui ravimite kohapeal valmistamise asemel on ekstemporaalselt valmistatud ravimeid mõistlikum teisest apteegist tellida. Vähenevad patsientide sõidukulud, mis tehakse nn õige apteegini sõitmiseks. Muudatuse mõju sihtrühma suurus on väike ja teenuse osutamise sagedus väike. Personaalse jaendamise puhul võib laieneda teenuse kättesaadavus suuremale hulgale isikutele (tänasel päeval on teenus kättesaadav vaid Mustamäe apteegis ja selle haruapteekides), mistõttu on tegemist väikese käibe hulgaga. Kuna ekstemporaalse ravimi valmistatava ja jaendatava käibe liikumine apteekide vahel on vähene, ei muutu oluliselt ka asjassepuutuvate isikute töömaht ega majanduslik käive ja käitumine, mistõttu on mõju ulatus väike. Järeldus mõju olulisuse kohta Tulenevalt eespool märgitust ei kaasne muudatusega olulist majanduslikku mõju. Kuigi muudatus võib rohkem mõjutada kümneid apteeke ja patsiente, ei saa kokkuvõttes eeldada olulist majanduslikku mõju. Mõju regionaalarengule Sihtrühm: apteegid, patsiendid 2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 494 tegevusluba omavat apteeki, millest 350 olid põhiapteegid ja 144 haruapteegid. Lisaks oli 2019. aasta alguses 24 haiglaapteeki ja 4 veterinaarapteeki.48 2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eesti rahvaarv 1 323 824 inimest.49 2018. aastal oli soodusravimeid kasutanud inimeste arv 861 925 ning kokku kompenseeriti soodusravimeid summas 136 178 000 eurot.50 Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus 45 Ravimiamet. 46 Statistikaamet. 47 Eesti Haigekassa. 48 Ravimiamet. 49 Statistikaamet. 50 Eesti Haigekassa. 65 2018. aastal valmistas 5% põhiapteekidest (18 apteeki) nii ekstemporaalseid, seeriaviisilisi kui ka jaendatud ravimeid. 14% põhiapteekidest valmistas seeriaviisilisi ravimeid, 36% valmistas ekstemporaalseid ravimeid ja 11% põhiapteekidest jaendas ravimpakendeid. 61% põhiapteekidest ei valmistanud ega jaendanud ühtki ravimpakendit.51 Apteegis valmistatavate ekstemporaalsete ravimite ja jaendatud ravimite käibe osakaal kogu ravimite käibest on väike, mistõttu on tegemist pigem väikese sihtrühmaga, teenuse osutamise sagedus on vähene ja seeläbi ka mõju sagedus pigem väike. Kokku valmistati 2018. aasta jooksul üldapteekides veidi üle 121 000 ravimipakendi, neist ekstemporaalseid ravimeid üle 71 000 pakendi. Ekstemporaalseid ravimeid valmistati kõigis maakondades ja suuremates linnades, sealjuures kõige enam Tartu apteekides, moodustades 60% kõigist 2018. aastal üldapteekides valmistatud ekstemporaalsetest ravimitest. Seeriaviisilisi ravimeid valmistati kõige enam Tartu ja Tallinna apteekides, moodustades 72% kõigist 2018. aastal üldapteekides valmistatud seeriaviisilistest ravimitest. Seeriaviisilisi ravimeid ei valmistatud üldse neljas maakonnas: Raplamaal, Saaremaal, Tartumaal ja Viljandimaal. Tootja pakendeid jaendati kõige enam Tallinnas, üldse ei jaendatud Harjumaal, Hiiumaal, Ida-Virumaal ja Narvas ning Saaremaal ja Tartumaal.52 Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna muutub sihtrühma käitumine (ei pea enam arvestama lähimat saadavad ravimi kättesaadavuspunkti), kuid kuna tegemist on mugavuse pakkumisega (näit jaendamise ja personaalse jaendamise puhul), ei kaasne sellega kohanemisraskusi. Järeldus mõju olulisuse kohta Muudatuse tulemusel võivad tekkida nn apteekide ravimite valmistamise keskused, kuid kehtiva regulatsiooni raames (mis võimaldab seda teha juba osaliselt) pole seda juhtunud. Seega on ebatõenäoline, et see juhtub ka tulevikus, mistõttu on muudatuse mõju regionaalarengule väike. Muu otsene või kaudne mõju Muu otsene või kaudne mõju puudub. 6.8. Kavandatav muudatus: ravimialase tegevuse arendamine Muudatuse tõenäolisteks mõjuvaldkondadeks on sotsiaalne mõju, mõju regionaalarengule ja mõju majandusele. Eelnõuga kavandatud muudatuse rakendamisel on hinnatud mõju alljärgnevalt. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: patsiendid, ravimitootjad, Ravimiamet Tallinna Lennujaam teenindas 2018. aastal 3 007 644 reisijat, nendest välislendudel teenindati 2 645 716 reisijat ning siselendudel teenindati 28 709 reisijat53. Eestis töötas 22.04.2019 seisuga 966 proviisorit ja 815 farmatseuti.54 Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus 51 Apteegistatistika 2018. aasta ülevaade. Ravimiamet. 52 Apteegistatistika 2018. aasta ülevaade. Ravimiamet. 53 Tallinna Lennujaam. Lennuliikluse ülevaade aastast 2018. 54 Terviseamet. Proviisorite ja farmatseutide register. 66 Tallinna Lennujaama teenindatud reisijate näol on tegemist potentsiaalse sihtrühmaga, sest neil on piiratud ligipääs apteegiteenusele. Kuna tegemist on vaid erandkorras vajadusega, on muudatuse mõju ulatus ja sagedus väike. Teadusliku nõuande võimaldamisega on tegemist uue võimalusega pakkuda Eestis olemasolevale sihtrühmale (ravimitootjad, vms) teaduslikku nõu, mistõttu sihtrühma suurus ei muutu ja mõju on väike. Mõju ulatus on väike ravimitootjatele, kuna muudatusega pakutakse sihtrühmale alternatiivset käitumist (küsida Euroopa Ravimiameti ja teiste liikmesriikide ravimiametite asemel nõu Eesti Ravimiametilt). Videokõne vahendusel võib apteegiteenust (proviisori või farmatseudi kohal viibimiseta) apteegis pakkuda üksnes haruapteegis, mis asub asustusüksuses, mis ei ole linn ning kus ei ole teist apteegiteenuse osutajat. 2019. aasta maikuu seisuga on Eestis alla 4000 elanikuga piirkondades, kus ei asu teist apteegiteenuse osutajat, 48 apteeki. Selliseid apteegid paiknevad üle Eesti, arvuliselt on neid kõige enam Tartumaal (12), järgnevad Läänemaa (7), Harjumaa (6), Pärnumaa (6) ja Viljandimaa (5). Muudatus võimaldab parandada vähemasustatud piirkondades apteegiteenuse kättesaadavust (nii olemasolevate sulgemist, kui ka uute haruapteekide loomist) ja võimaldab olemasolevate apteekide pikemat lahtiolekuaega. Muudatusega võimaldatakse osutada vähendatud apteegiteenust, kuid vastukaaluks kehtestatakse minimaalne teenuse tagamise aeg. Muudatusega ei kaasne kõikide apteekide soovi võimaldatud teenust pakkuda, 48 haruapteegist 14 paiknevad enam kui, 1000 elanikuga piirkonnas. Alla 600 elanikuga piirkonnas paikneb 27 apteeki ja 7 apteeki paikneb 600–1000 elanikuga piirkonnas. 2017. aasta lõpus töötas ühes üldapteegis, st põhiapteegis või haruapteegis, enamasti 2−5 inimest. Arvuliselt on kõige rohkem enam kui kümne töötajaga üldapteeke Tallinnas ja ühe töötajaga üldapteeke Tartumaal. 39% kõikidest üldapteekide töötajatest töötab osalise tööajaga, sealhulgas 33% proviisoritest, 29% farmatseutidest ja 60% muudest töötajatest. Ligikaudu 29% kõigist üldapteekides töötavatest proviisoritest ja 42% farmatseutidest töötab Tallinna üldapteekides. Kõige suurem proviisorite osakaal on Tartu üldapteekides, moodustades kõigist Tartu linna üldapteekide töötajatest 67%. Kogu Eesti võrdluses moodustavad proviisorid 41%, farmatseudid 33% ja muud töötajad 26% kõigist üldapteekide töötajatest.55 Vajadus osaleda koolitustel, mida viivad läbi teised tervishoiutöötajate erialaorganisatsioonid ja tervishoiuasutuse koolituskeskused, on pigem haiglaapteegis töötavatel proviisoritel ja farmatseutidel (vastavalt 73 ja 38 isikut56), kes spetsialiseeruvad. Seega on sihtrühma suurus keskmine. Muudatuse mõju ei ole sage. Apteegi teenindussaalis tegevusloa avalikustamise nõude kaotamine ei oma olulist sotsiaalset mõju. Järeldus mõju olulisuse kohta Tulenevalt eespool märgitust on muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju keskmine. Mõju majandusele Sihtrühm: ravimitootjad, apteegid, Ravimiamet Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus Lennujaama turvakontrolli alal asuvale apteegile erisuste kehtestamise muudatus puudutab keskmise suurusega sihtrühma ja on sageduselt väike. Transiitreisijate ravimikäive on lisa 55 Ravimiameti statistika aastaraamat 2018. (2017. a statistika) 56 Ravimiameti statistika aastaraamat 2018. (2017. a statistika) 67 olemasolevale majandustegevusele, kuid selle suurusjärk jääb väikeseks, mistõttu on tegemist väikese mõjuga. Ravimiameti hinnangul ei ole teadusliku nõuande andmise maht prognoositav, ent seda mõjutavad tegurid on ravimiarenduse edukus regioonis ja Eestis, Ravimiameti kuvand ravimiarendajate silmis ning pädevus ravimiarenduse eelisaladel. Täiendavaid ametikohti ei ole plaanis luua ning teenusega seotud kulud kaetakse teenuse eest võetavast tasust. Mõju ulatus on väike, kuna ravimitootjad on pidanud ka enne antud teadusliku nõu eest tasu maksma (teises riigis kui Eesti), samas võib see potentsiaalselt tähendada Ravimiameti spetsialistide töökoormuse ümbervaatamist, mistõttu on muudatuse mõju ulatus keskmine. Videokõne vahendusel haruapteekides apteegiteenuse osutamine on apteegiteenuse osutajatele majanduslikult kasumlik, sest võimaldab tööjõukulude kokkuhoidu. Ravimiametile kaasneb haruapteekides videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamisega apteegiteenuse osutajate tegevuslubade muutmine, mille esinemise mõju, ulatust ja sagedust saab hinnata väikeseks. Etalonained on vajalikud, et teha aastas hinnanguliselt 50 kontrolli, mistõttu on selle sihtrühma suurus väike (juba müügiloa hoidjaid on Eestis hinnanguliselt üle 50057), samuti on muudatuse mõju sagedus väike. Kuna olemasolev praktika ei muutu, on muudatuse ulatus väike. Probleemsete etalonainete küsimise sihtrühma suurus ja sagedus on väike. Majandusliku mõju ulatus on väike, kuna müügiloa hoidjad on valdavalt ka enne seda kulu ise kandnud. Järeldus mõju olulisuse kohta Tulenevalt eeltoodust puudub muudatusel oluline mõju majandusele. Mõju regionaalarengule Sihtrühm: patsiendid Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus Lennujaama turvakontrolli alal asuvale apteegile erisuste kehtestamise muudatuse mõju regionaalarengule on vähene, kuna muudatus võimaldab lennujaamas pakkuda apteegiteenuse kasutamise võimalust. Seega on sihtrühma suurus, ulatus ja sagedus väike. Videokõne vahendusel haruapteekides apteegiteenuse osutamise mõju regionaalarengule on mõõdukas, kuna muudatus võimaldab vähese asustusega piirkondades pakkuda apteegi kasutamise võimalust ja suurendada apteegiteenuse ajalist kättesaadavust. Mõju teiste apteekide müügitegevusele puudub, kuna teenuse osutamine on võimalik ainult piirkonnas, kus ei ole teist apteeki. Järeldus mõju olulisuse kohta Muudatusega ei kaasne ebasoovitavate regionaalarengu mõjude riski, kuna tegemist on alternatiivsete teenustega. Videokõne vahendusel haruapteekides apteegiteenuse osutamisega ei kaasne ebasoovitavate regionaalarengu mõjude riski, sest ei vähendata apteegiteenuse kättesaadavust. Kaasneda võib positiivne mõju, kuna muudatusega aidatakse kaasa apteekide säilimisele maapiirkondades ja suurendatakse apteegiteenuse kättesaadavust ka ajaliselt. Muu otsene või kaudne mõju 57 Sotsiaalministeerium. Ravimipoliitika alused 2013. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Ravimid/ravimipoliitika_alused_2013.pdf 68 Muu otsene või kaudne mõju puudub. 6.9. Kavandatav muudatus: Ravimiameti tasude muutmine Muudatuse tõenäolisteks mõjuvaldkonnaks on mõju majandusele. Eelnõuga kavandatud muudatuse rakendamisel on hinnatud mõju alljärgnevalt. Mõju majandusele Sihtrühm 1: ravimitootjad, müügiloa hoidjad, kliiniliste uuringute tegijad, apteegid Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus Tasude muutmine parandab Ravimiameti tasuliste teenuste kvaliteeti. Eelkõige on sihtrühmade jaoks tagatud, et Eestis inimeste ja loomade haiguste ennetamisel, ravis ja diagnostikas kasutamiseks lubatud ravimid on tõestatult efektiivsed, kvaliteetsed ja ohutud. Lisaks soodustab muudatus ravimite otstarbekohast kasutamist ning tagab, et Eestis tehtavate ravimite kliiniliste uuringute puhul on tagatud uuringus osalejate ohutus ja nende õiguste kaitse. Majandusliku mõju ulatust võib hinnata väikeseks. Järeldus mõju olulisuse kohta Müügiloa taotluste hindamist puudutavate tasude määramisel on neid võrreldud lähiriikides kehtivate tasude suurustega ning muudatuse ettepanekus esitatud hinnad on jätkuvalt tagasihoidlikud teiste riikidega võrdluses. Tasu piirmäärade tõstmine ei põhjusta ravimite kättesaadavuse halvenemist makstavate hindamistasude tähenduses. Statistilise analüüsi, ravimite kontrollanalüüsi, ravimite kliinilise uuringu taotluste ja ravimi ohutus- ja kvaliteediseire tasude muutmisel on lähtutud suurenenud kulude katmise vajadusest tasustatud tegevuste elluviimisel. Sihtrühm 2: Ravimiamet Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus Ettepanek tõsta osutatavate teenuste ja Ravimiametile makstavaid tasusid on esitatud eesmärgiga tagada Ravimiaameti jätkusuutlik toimimine ja Ravimiameti põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmine, sh riikliku järelevalve tegemine ja rahvusvaheliste ülesannete täitmine. Tasude muutmisega on tagatud riikliku järelevalve jätkusuutlikkus ning ravimituru areng ja parem toimimine. Tasude muutmise eesmärk on katta suurenenud kulusid tasustatud tegevuste elluviimisel. Aastatel 2009–2019 on muutunud nii palgad kui suurenenud Ravimiameti majanduskulud. Seda kõike arvesse võttes on vaja teha muudatusi Ravimiameti tasuliste teenuste hinnakirjades, et katta suurenenud kulusid nende tegevuste elluviimisel. Mõju ulatus Ravimiametile on keskmine. Järeldus mõju olulisuse kohta Tegemist on Ravimiameti jaoks olulise muudatusega, mis tagab kvaliteetse teenuse osutamise. Muu otsene või kaudne mõju Muu otsene või kaudne mõju puudub. 69 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seoses RavS-i muutmise seaduse jõustumisega on vaja Ravimiameti kliendiportaalis ja SamTrack´i programmis teha arendustööd. Arendustööde käigus täiendatakse kliendiportaali funktsionaalsust uute taotluste/teavitustegaja SamTrack’i olemasolevat funktsionaalsust uut liiki dokumentide vastuvõtmiseks, samuti täiendatakse andmevahetust kliendiportaali ja SamTrack’i vahel. Kliendiportaali lisatakse juurde müügiloata ravimite sisseveoteavitus ja pakendikoodi taotlus. SamTrack´is muudetakse kliendiportaalist tulnud dokumentide ekraani funktsionaalsust, et lisatavad teavitused/taotlused saaksid menetletud. SamTrack´is tuleb täiendada põhitabelite ekraane, kuhu kliendiportaalist dokumendid üle kantakse (sisse tulnud dokumentide hulgast). Lisaks vajavad muutmist mõlemas süsteemis otsingud uute dokumenditüüpide otsinguks. Arendustööde eeldatav maksumus on ca 17 000 eurot. Arendustöödega seotud kulud kaetakse TEHIK-u ja Ravimiameti eelarvest. Lisaks on vaja seoses Schengeni tunnistuse väljaandmise korralduse muutmisega arendada patsiendiportaali, arenduse eeldatav kulu on ca 25 000 eurot, mis kaetakse TEHIK-u eelarvest. 8. Rakendusaktid 8.1. Uued rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb ette valmistada järgmiste määruste terviktekstid: 1) sotsiaalministri määrus „Ravimi müügiloaga seotud muudatusest teatamise ja muudatuse taotlemise tingimused ja kord“; 2) sotsiaalministri määrus „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo, müügiloata ravimi turustamise loa taotluse andmed ning esitamise tingimused ja kord ja ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja kord ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“; 3) sotsiaalministri määrus „Ravimireklaami aruandes esitatavad andmed ja aruande esitamise kord“; 4) sotsiaalministri määrus „Ravimite andmekogu“; 5) sotsiaalministri määrus „Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja poolt ravimite apteegis valmistamiseks kasutatavate ainete ümberpakendamise tingimused ja kord“. 8.2. Muudetavad rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb muuta järgmisi määruseid: 1) sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määrus nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“; 2) sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määrus nr 28 „Ravimi müügiloa taotluse liigid ja vorminõuded, täiendava dokumentatsiooni loetelu, täiendavale dokumentatsioonile esitatavad nõuded, taotluse erialase hindamise tasu suurus taotluse eri liikide kaupa ning tasu arvestamise ja tasumise kord“; 3) sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määrus nr 18 „Ravimi teisese müügiloa taotlemiseks esitatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise tingimused ja kord“; 4) sotsiaalministri 11. oktoobri 2005. a määrus nr 105 „Ravimiameti põhimäärus“; 5) sotsiaalministri 23. aprilli 2009. a määrus nr 37 „Ravimiameti tasuliste teenuste osutamise kord ja hinnakiri“; 70 6) tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määrus nr 51 „Ravimiameti tegevuslubade registri põhimäärus“; 7) tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määrus nr 36 „Ravimiregistri põhimäärus“; 8) tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a määrus nr 69 „Ravimite apteegis valmistamise, jaendamise ja kontrollimise tingimused ja kord ning apteegis seeriaviisiliselt valmistatavate ravimite loetelu“; 9) sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määrus nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“; 10) tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määrus nr 38 „Ravimiregistris olevate ravimite ja toodete kodeerimise ning pakendikoodi kasutamise kord“. 8.3. Kehtetuks muutuvad rakendusaktid Seoses eelnõu seadusena vastuvõtmisega muutub volitusnormi kadumise tõttu kehtetuks sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määrus nr 25 „Tarbijatelt kõlbmatute ravimite üldapteegis ja veterinaarapteegis vastuvõtmise ja hävitamisele suunamise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/854425). Määruste kavandid on esitatud seletuskirja lisas 2. Rakendusaktide muudatused valmistatakse ette 2020. aasta II kvartalis ning edastatakse osapooltele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis. 9. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. septembril ning § 1 punktid 22 kuni 24 jõustuvad 2021. aasta 1. jaanuaril. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu, toimik 19-0702, kooskõlastamiseks vastavalt puutumusele Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Siseministeeriumileja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Ravimiametile, Konkurentsiametile, Keskkonnaametile, Eesti Arstide Liidule, SA Tartu Ülikooli Kliinikumile, Tartu Ülikooli Peremeditsiini Instituudile, SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglale, Eesti Ravimitootjate Liidule, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Proviisorite Kojale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Apteekide Ühendusele, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule, Päästeametile, Kaitseväele, Eesti Jäätmekäitlejate Liidule, AS Tallinna Lennujaamale ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. Eelnõu kohta esitasid kommentaare ja märkusi Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, Eesti Haigekassa, Ravimiamet, Konkurentsiamet, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Eesti Haiglaapteekrite Selts, Eesti Ravimitootjate Liit, Eesti Apteekrite Liit, Eesti Proviisorite Koda, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Apteekide Ühendus, Eesti Ravimihulgimüüjate Liit, Eesti Ringmajanduseettevõtete Liitja BENU Apteek Eesti OÜ. Märkused ja nendega arvestamine või mittearvestamine ning selgitused on esitatud kooskõlastustabelis (seletuskirja lisas 3). 71 Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 Rakendusaktide kavandid KAVAND Sotsiaalministri ... 2020. a määrus nr ... „Ravimi müügiloaga seotud muudatusest teatamise ning muudatuse taotlemise tingimused ja kord“ Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 77 lõike 7 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse ravimi müügiloaga seotud muudatusest teatamise ja muudatuse taotlemise tingimused ning kord. § 2. Ravimi teisese müügiloa tingimuste muudatuse taotlemine (1) Teisese müügiloa hoidja esitab ravimiseaduse § 77 alusel Ravimiametile muudatuse taotluse koos muudatuse aluseks oleva dokumentatsiooniga, kui: 1) muudetakse esmase müügiloaga ravimi omaduste kokkuvõtet või pakendi infolehte; 2) tehakse teisese müügiloaga ravimi pakendiga seotud muudatus; 3) muutuvad päritolumaal kehtiva müügiloa tingimused; 4) muutub ümberpakendaja nimi või aadress; 5) muutub teisese müügiloa hoidja nimi või aadress, kui müügiloa hoidja isik jääb samaks. (2) Uue päritolumaa lisandumise korral esitatakse uus teisese müügiloa taotlus. (3) Ravimiamet otsustab muudatuse heakskiitmise või tagasilükkamise 30 päeva jooksul. § 3. Homöopaatiliste preparaatide ja traditsiooniliste taimsete ravimite müügiloa tingimuste muudatuse taotlemine Homöopaatiliste preparaatide ja traditsiooniliste taimsete ravimite müügiloa tingimuste muudatuse taotlemisele kohaldatakse ravimiseaduse §-s 77 sätestatud nõudeid. § 4. Pakendi märgistuse ja infolehe muudatusest teatamine Pakendi märgistuse ja infolehe sellise muudatuse kohta, mis ei ole seotud ravimi omaduste kokkuvõttega, esitatakse Ravimiametile taotlus. § 5. Ravimi müügiloa üleandmise taotlemine (1) Müügiloa üleandmine on müügiloa andmise aluseks oleva tingimuse II tüüpi muudatus, millega müügiloa hoidja õigused ja kohustused antakse üle teisele isikule. (2) Müügiloa üleandmise taotlemiseks esitab müügiloa hoidja Ravimiametile taotluse ning lisab järgmised muudatuse aluseks olevad dokumendid: 1 1) kinnitus müügiloa üleandmise kohta ja tulevase müügiloa hoidja kinnitus müügiloaga kaasnevate õiguste ja kohustuste ülevõtmise kohta; 2) ravimiohutuse süsteemi ja ravimite ohutusega tegeleva pädeva isiku samaks jäämise korral sellekohane kinnitus; 3) tulevase müügiloa hoidja esindaja volikiri ja kontaktandmed; 4) ajakohastatud andmetega ravimi omaduste kokkuvõte, pakendi infoleht ja pakendi kavand ning teave ajakohastatud andmetega pakendite turustamise algusest; 5) tõend tulevase müügiloa hoidja asumisest Euroopa Liidus või Euroopa Majanduspiirkonnas. (3) Ravimiamet kinnitab muudatuse või keeldub taotluse rahuldamisest 60 päeva jooksul. (4) Iga muudatus, mis kaasneb ravimi müügiloa üleandmisega, tuleb esitada eraldi muudatusena vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EÜ) nr 1234/2008, mis käsitleb inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate ravimite müügilubade tingimuste muudatuste läbivaatamist (ELT L 334, 12.12.2008, lk 7–24), muudetud Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 712/2012 (ELT L 209, 04.08.2012, lk 4–14). § 6. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 26. veebruari 2010. a määrus nr 13 „Ravimi müügiloa andmise aluseks olevate tingimuste muudatuste liigid ning muudatuste taotlemise tingimused ja kord“ (RT I, 12.07.2012, 4) tunnistatakse kehtetuks. § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2020. a. 2 KAVAND Sotsiaalministri ... 2020. a määrus nr ... „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo tingimused ja kord, müügiloata ravimi turustamise loa taotluse andmed ja esitamise tingimused ja kord, ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise ja saatmise tingimused ja kord ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“ Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 17 lõike 1, § 19 lõike 5 ja § 21 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse: 1) Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade (edaspidi eriluba nõudev kaup) loetelu; 2) Ravimiameti eriluba (edaspidi eriluba) nõudva kauba sisse- ja väljaveo tingimused ja kord, sealhulgas sisse- või väljaveoloa taotlemise ja sisse- või väljaveost teavitamise tingimused ja kord ning meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil kasutatava inim- või loomset päritolu rakkude, kudede ja elundite puhul tingimused, mille korral on nende sisse- või väljaveoks nõutav eriloa olemasolu; 3) reisija poolt ravimite meditsiinilisel eesmärgil isiklikuks või temaga kaasas olevate loomade tarbeks kaasavõtmise ja ravimite saatmise tingimused; 4) arsti või veterinaararsti või arstide erialaorganisatsiooni esitatava müügiloata ravimi turustamise loa taotluse andmed ning taotluse esitamise tingimused ja kord. § 2. Eriluba nõudvate kaupade loetelu Eriluba nõudvad kaubad on: 1) ravimid, sealhulgas kliinilises uuringus kasutatavad ravimid ja kõlbmatud ravimid; 2) ravimi toimeained; 3) inim- või loomset päritolu koed, rakud ja elundid või nendest saadud ained meditsiiniliseks või teaduslikuks kasutamiseks haiguse vältimise, diagnoosimise, ravimise või haigusseisundi kergendamise eesmärgil, kui neid kasutatakse patsiendil; 4) verepreparaadid, antiseerumid, muud verefraktsioonid ja immunoloogilised tooted meditsiiniliseks kasutamiseks, välja arvatud juhul kui neid ei kasutata patsiendil; 5) narkootilised ja psühhotroopsed ained, mis kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I–IV ja VI nimekirja; 6) hormoonid, prostaglandiinid, tromboksaanid ja leukotrieenid (looduslikud või sünteetilised)ning nende derivaadid ja struktuurianaloogid, kaasa arvatud modifitseeritud ahelaga polüpeptiidid, mida kasutatakse hormoonidena; 7) antibiootikumid; 8) looduslikud või sünteesitud taimsed alkaloidid, nende soolad, eetrid, estrid ja muud derivaadid; 9) organoteraapias kasutatavad kuivatatud näärmed ja muud organid (pulbrina või pulbristamata); organoteraapias kasutatavate näärmete, muude organite ja nende nõrede ekstraktid; hepariin ja selle soolad. § 3. Eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveoluba (1) Sisse- või väljaveoluba on nõutav: 1) eriluba nõudva kauba impordi korral; 3 2) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja neid sisaldavate ravimite sisse- ja väljaveo korral; 3) Eestis turustatavate ravimite korral, millel puudub Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi müügiluba; 4) Eestis turustatavate riiklike programmide ravimite, ravimitootja tasuta antavate ravimite, hädaolukorra ja eriolukorra seaduse alusel ettenähtud ravimite ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 726/2004 artiklis 83 nimetatud ravimite korral, juhul kui puudub Eestis müügiluba. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel tuleb Ravimiametit eriluba nõudva kauba sisse- või väljaveost teavitada, välja arvatud ravimiseaduse § 19 lõikes 3 sätestatud juhtudel. (3) Sisse- ja väljaveetava kauba kogus ja loetelu ei tohi ületada eriloal märgitut. Kaup peab olema saatedokumentide ja eriloa alusel samastatav. (4) Kui ravimi sisseveoõigust omav isik soovib turustada ravimit, mille sissevedajaks ei ole ravimi müügiloa hoidja teda määranud, teavitab ta ravimi sisseveo kavatsusest taasesitatavas vormis ravimi müügiloa hoidjat ja Ravimiametit. Kui ravimile on müügiloa andnud Euroopa Komisjon, tuleb ravimi sisseveo kavatsusest teavitada müügiloa hoidjat ja Euroopa Ravimiametit. (5) Teisese müügiloa saanud ravimeid ei ole lubatud sisse vedada, kui teisese müügiloa saanud ravimi päritolumaal on nimetatud ravimil müügiluba kehtetuks tunnistatud või lõppenud. § 4. Sisse- ja väljaveoloa taotlemine (1) Ravimiameti sisse- ja väljaveoluba tuleb taotleda iga saadetise kohta. Taotluse esitab sisseveo korral kauba saaja Eestis (sissevedaja) ja väljaveo korral kauba saatja Eestis (väljavedaja). Taotlusele tuleb märkida taotleja nimi, aadress, e-posti aadress ja telefoninumber, sisseveo korral kauba saatja ja väljaveo korral kauba saaja nimi ja aadress, taotluse kuupäev ja eriluba nõudva kauba andmed. (2) Ravimite kohta esitatavad andmed on: 1) ravimi nimetus; 2) ravimvorm; 3) toimeaines ja nende sisaldus; 4) kogus pakendis; 5) tootja ja müügiloaga ravimite puhul müügiloa hoidja; 6) ravimi ATC-kood; 7) pakendite arv; 8) pakendikood selle olemasolu korral. (3) Kui sisseveetavat kaupa ei kasutata Eestis, peab taotlusel olema sellekohane kinnitus. (4) Müügiloata ravimi sisseveo loa taotlusele tuleb märkida Ravimiameti otsuse number turustamise kohta. (5) Kliinilise uuringu ravimite sisseveo loa taotlemisel esitatavad andmed on: 1) kliinilise uuringu tegemiseks Ravimiametis antud viitenumber; 2) ravimi nimetus; 4 3) ravimvorm; 4) toimeained ja nende sisaldus; 5) kogus pakendis; 6) pakendite arv. (6) Muu eriluba nõudva kauba kohta esitatavad andmed on: 1) eriluba nõudva kauba nimetus; 2) kogus pakendis; 3) pakendite arv; 4) selgitus eriluba nõudva kauba kasutamise otstarbe kohta; 5) inim- või loomset päritolu rakkude, kudede ja elundite sertifikaat, mille on allkirjastanud rakkude, kudede ja elundite käitleja pädev isik. (7) Narkootiliste või psühhotroopsete ainete sisse- või väljaveoloa taotluses peab olema nende ainete käitlemise eest vastutava isiku nimi ja allkiri. (8) Sisse- või väljaveoloa taotlus esitatakse Ravimiametile elektrooniliselt Ravimiameti veebikeskkonna kaudu. § 5. Eriluba nõudva kauba sisse- või väljaveost teavitamine (1) Ravimite sisse- või väljavedaja esitab Ravimiametile järgmised andmed: 1) sisse- või väljaveo toimumise kuupäev; 2) saatja ja saaja nimi, aadress ja kontaktandmed; 3) ravimi nimetus; 4) ravimvorm; 5) toimeained ja nende sisaldus; 6) kogus pakendis; 7) tootja ja müügiloaga ravimite puhul müügiloa hoidja; 8) ravimi ATC-kood; 9) pakendite arv; 10) pakendikood selle olemasolu korral või pakendikoodi väljastamise päring. (2) Inim- või loomset päritolu rakkude, kudede ja elundite sisse- või väljaveost teavitamisel esitab rakkude, kudede ja elundite käitleja Ravimiametile käesoleva määruse § 4 lõigetes 1 ja 6 nõutavad andmed. (3) Selliste kliinilises uuringus kasutatavate täiendavate ravimite sisse- või väljaveost teavitamisel, millel puudub Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi müügiluba. esitab sisse- või väljavedaja Ravimiametile käesoleva määruse § 4 lõigetes 1 ja 5 nõutavad andmed ning sisse- või väljaveo toimumise kuupäeva. (4) Teavituse esitab sisseveo korral kauba saaja Eestis (sissevedaja) ja väljaveo korral kauba saatja Eestis (väljavedaja). (5) Kui eriluba nõudvat kaupa ei kasutata Eestis, peab teavitusel olema sellekohane kinnitus. (6) Sisse- või väljaveoteavitus esitatakse Ravimiametile elektrooniliselt Ravimiameti veebikeskkonna kaudu. 5 § 6. Müügiloata ravimi turustamise loa taotlus (1) Ravimiseaduse § 21 lõikes 1 nimetatud juhul peab Ravimiametile esitatav taotlus sisaldama järgmisi andmeid: 1) toimeained; 2) ravimvorm ja toimeainete sisaldus; 3) ravimi manustamisviis; 4) ravimi kogus kuni 12 kuu vajaduseks; 5) retsepti number; 6) diagnoosikood ja näidustus, ravimi taotlemisel veterinaarseks kasutamiseks loomaliik ja näidustus; 7) taotluse meditsiiniline põhjendus; 8) patsiendi perekonnanimi, kui ravimit taotletakse ühe patsiendi jaoks, või tervishoiu- või hoolekandeasutuse nimi, kui ravimit taotletakse selle patsientide jaoks. (2) Ravimiseaduse § 21 lõigetes 7 ja 8 nimetatud juhtudel peab taotlus sisaldama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 ning 6 ja 7 nimetatud andmeid. (3) Ravimiseaduse § 21 lõike 7 punkti 4 ja lõike 8 punkt 2 alusel lähtub ravimi tootja ja raviarst andmete esitamisel Ravimiameti veebilehel avaldatud juhistest. (4) Ravimiseaduse § 21 lõike 7 punktis 1 nimetatud juhul peab meditsiiniline põhjendus kajastama taotletava diagnoosiga seisundi ravi kõiki viise ning taotletava ravimi efektiivsust ja ohutust võrreldes teiste raviviisidega. Põhjendus peab olema varustatud viidetega avaldatud teaduslikele uuringutele, Ravimiameti nõudmisel tuleb esitada uuringute publikatsioonide koopiad. (5) Taotluses peavad olema märgitud arsti või veterinaararsti nimi ja kontaktandmed: töökoht, töökoha aadress, arsti kood, veterinaararsti tegevusloa number, telefoninumber ja e-posti aadress ning taotlus peab olema kinnitatud allkirja ja kuupäevaga. Ravimiseaduse § 21 lõike 7 punktis 1 nimetatud juhul peab taotluse kinnitama erialaorganisatsiooni esindamisõigust omav isik. (6) Ravimiseaduse § 21 lõike 1 alusel edastatakse taotlus retseptikeskuse kaudu. Ravimiseaduse § 21 lõike 1 alusel ravimi kasutamiseks tervishoiu- või hoolekandeasutuses esitatakse taotlus Ravimiameti veebikeskkonna kaudu. Ravimiseaduse § 21 lõike 1 alusel ravimi veterinaarseks kasutamiseks esitatakse taotlus Ravimiameti veebikeskkonna kaudu. Ravimiseaduse § 21 lõigetes 7 ja 8 nimetatud juhtudel esitatakse taotlus Ravimiameti veebikeskkonna kaudu. § 7. Ravimid isiklikuks tarbimiseks (1) Isiklikuks tarbeks võib kaasas olla käsimüügiravimeid kuni 30-päevaseks ravivajaduseks ja retseptiravimeid väljakirjutatud koguses. (2) Jaemüügipakendi suurus on tahketel ravimvormidel kuni 200 ühikut, pulbritel lahuse valmistamiseks kuni 500 g, homöopaatilistel graanulitel kuni 50 g, infusioonilahustel ja suukaudsetel lahustel kuni 500 ml, süstitavatel ravimvormidel kuni 30 ampulli või viaali, välispidistel ravimitel kuni 200 ml või 200 g, droogidel kuni 100 g, inhaleeritavatel ravimpreparaatidel kuni 200 annust ja ravimplaastritel kuni 10 ühikut. 6 (3) Eestisse või Eestist teise Schengeni konventsiooniosalise riigi territooriumile sisenev isik võib nõuetekohaselt määratud ja väljastatud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid kaasa võtta reisi ajal vajaminevas koguses, kuid kõige enam kui 30-päevaseks raviks, kui tal on iga nimetatud aine kohta kaasas elukohariigis välja antud Schengeni konventsiooni artikli 75 vormi kohane tunnistus (edaspidi Schengeni tunnistus). Schengeni tunnistuse vorm on esitatud käesoleva määruse lisas. (4) Kui kaasavõetavate ravimite kogus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud kogust, tuleb isikul koos ravimitega kaasa võtta arsti teatis ravimite vajaduse kohta või paberretsepti koopia või elektroonilise retsepti väljatrükk. (5) Ravimite saatmine välismaale või Eestisse võib toimuda füüsilise isiku poolt füüsilisele isikule. Ravimite saatmisel võib ühes saadetises Ravimiameti loata olla kuni viis käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud suurusega avamata jaemüügipakendit. Ravimid peavad olema tootja pakendis. (6) Kui saadetavate ravimite kogus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kogust, tuleb Ravimiameti luba taotleda kõikidele saadetises olevatele ravimitele. (7) Schengeni tunnistuse väljastamiseks tuleb isikul esitada järgmised andmed: 1) taotleja nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg ja kontaktandmed; 2) andmed lähte- ja sihtriigi kohta; 3) ravimite nimekiri: ravimi nimetus, toimeainete sisaldus ja ravimvorm, pakendi suurus ja pakendite koguarv; 4) retseptiravimite puhul arsti, loomadel kasutatavate retseptiravimite puhul veterinaararsti teatis ravimite vajaduse kohta, välja arvatud retseptikeskuses salvestatud retsepti puhul. (8) Isikule, kelle püsiv elukoht on Eestis, väljastab Schengeni tunnistuse apteek. Schengeni tunnistus kehtib kuni 30 päeva. Tunnistuse vorm on käesoleva määruse lisas 1. (9) Apteek kontrollib retseptikeskuse või muude asjakohaste andmete põhjal kaasavõetava retseptiravimi väljakirjutatud ja väljastatud kogust. (10) Apteegist väljastatava Schengeni tunnistuse teenustasu on viis eurot. § 8. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määrus nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“ (RT I, 07.03.2017, 29) tunnistatakse kehtetuks. § 9. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. septembril 2020. a. (2) Määruse § 7 lõiked 1, 3–4 ja 7–10 ning lisa jõustuvad 1. jaanuaril 2021. a. Lisa: Schengeni konventsiooni artikli 75 vormi kohane ravi tõttu kaasas kantavate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tunnistus 7 Sotsiaalministri … 2020. a määrus nr … „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo tingimused ja kord, müügiloata ravimi turustamise loa taotluse andmed ja esitamise tingimused, kord ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise ja saatmise tingimused ja kord ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“ Lisa Schengeni konventsiooni artikli 75 vormi kohane ravi tõttu kaasas kantavate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tunnistus 1) Riik Linn Kuupäev A. Retsepti kirjutanud arst 2) Perekonnanimi Eesnimi Telefon 3) Aadress B. Patsient 5) Perekonnanimi Eesnimi 6) Passi või muu isikut tõendava dokumendi number 7) Sünnikoht 8) Sünniaeg 9) Kodakondsus 10) Sugu 11) Aadress 12) Reisi kestus päevades 13) Tunnistuse kehtivusaeg – kõige rohkem 30 päeva C. Määratud ravim 14) Ravimpreparaadi nimetus 15) Ravimvorm 16) Toimeaine rahvusvaheline nimetus 17) Toimeaine sisaldus 18) Kasutamisjuhend 19) Toimeaine üldkogus 20) Retsepti ajaline kehtivus päevades 21) Märkused D. Väljastav asutus 22) Nimi 23) Aadress Telefon 24) Asutuse pitser Asutuse esindaja allkiri Certification to carry drugs and/or Certificat pour le transport de stupéfiants et/ou de psychotropic substances for the purpose of substances psychotropes à des fins thérapeutiques – medical treatment – Article 75 of the Article 75 de la Convention d’application de l’Accord Schengen Convention de Schengen (1) Country, town, date pays, ville, date A. Prescribing doctor Médecin prescripteur (2) Name, first name, tel nom, prénom, téléphone (3) Address adresse 8 (4) Where Issued by a doctor: en cas de délivrance par un médecin: cachet, doctor’s stamp and signature signature du médecin B. Patient Patient (5) Name, first name nom, prénom (6) No of passport or other identification nº du passeport ou du document d’identité document (7) Place of birth lieu de naissance (8) Date of birth date de naissance (9) Nationality nationalité (10) Sex sexe (11) Address adresse (12) Duration of travel in days durée du voyage en jours (13) Validity of authorisation from/to – durée de validité de l’autorisation du/au – max. 30 maximum 30 days jours C. Prescribed drug Médicament prescrit (14) Trade name or special preparation nom commercial ou préparation spéciale (15) Dosage form forme pharmaceutique (16) International name of active dénomination internationale de la substance active substance (17) Concentration of active substance concentration de la substance active (18) Instructions for use mode d’emploi (19) Total quantity of active substance quantité totale de la substance active (20) Duration of prescription in days – durée de la prescription, en jours – max. 30 jours maximum 30 days (21) Remarks remarques D. Issuing authority Autorité qui délivre (22) Name nom (23) Address, tel adresse, téléphone (24) Authority’s stamp and signature sceau, signature de l’autorité 9 KAVAND Sotsiaalministri … 2020. a määrus nr … „Ravimireklaami aruandes esitatavad andmed ja aruande esitamise kord“ Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 83 lõike 7 alusel. § 1. Üldsätted (1) Käesolev määrus kehtestab ravimi müügiloa hoidja poolt proviisoritele, farmatseutidele ja arstidele ning nende ühendustele ravimiseaduse § 86 lõigetes 2 ja 5 nimetatud toetuste andmise, § 86 lõikes 6 nimetatud ürituste ja patsientide teavitusürituste korraldamise, raviminäidiste jagamise ja allahindluste tegemise kohta Ravimiametile esitatava aruande esitamise korra. (2) Edastatud andmed on avalik teave. Kokkuvõtlikud andmed avalikustatakse iga aasta 1. juuniks Ravimiameti veebilehel. § 2. Ravimireklaami aruande esitamise kord (1) Ravimi müügiloa hoidja või tema volitatud isik esitab iga aasta 1. veebruariks Ravimiametile ravimireklaami aruande elektrooniliselt Ravimiameti veebikeskkonna kaudu. (2) Ravimi müügiloa hoidja või tema volitatud isik teavitab Ravimiametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui aruandes kajastatavaid tegevusi eelmisel aastal ei tehtud. § 3. Ravimireklaami aruandes esitatavad andmed (1) Ravimireklaami aruandes esitatakse käsimüügiravimite reklaami kohta järgmised andmed: 1) müügiloa hoidja või tema volitatud isiku korraldatud või algatatud ravimiesitlused ja muud teaduslikud üritused Eestis; 2) müügiloa hoidja või tema volitatud isiku korraldatud või algatatud ravimiesitlused ja muud teaduslikud üritused väljaspool Eestit, mille sihtrühmaks olid Eesti kodanikud; 3) raviminäidiste arvestus preparaatide kaupa; 4) ravimite allahindlused preparaatide kaupa, välja arvatud riigihangete raames tehtud või ravikindlustuse seaduse § 42 lõike 4 alusel sõlmitud hinnakokkuleppest tulenevad allahindlused; 5) müügiloa hoidja või tema volitatud isiku korraldatud või algatatud patsientide teavitusüritused. (2) Ravimireklaami aruandes esitatakse retseptiravimite reklaami kohta järgmised andmed: 1) müügiloa hoidja või tema volitatud isiku korraldatud või algatatud ravimiesitlused ja muud teaduslikud üritused Eestis; 2) müügiloa hoidja või tema volitatud isiku korraldatud või algatatud ravimiesitlused ja muud teaduslikud üritused väljaspool Eestit, mille sihtrühmaks olid Eesti kodanikud; 3) raviminäidiste arvestus preparaatide kaupa; 4) ravimite allahindlused preparaatide kaupa, välja arvatud riigihangete raames tehtud või ravikindlustuse seaduse § 42 lõike 4 alusel sõlmitud hinnakokkuleppest tulenevad allahindlused. 10 (3) Lisaks lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmetele esitatakse ravimireklaami aruandes järgmised andmed: 1) arstiteaduslike või farmaatsiaalaste ürituste korraldamise toetamine vastavalt ravimiseaduse § 86 lõikele 5 ürituste kaupa, muu hulgas märkida toetuse saaja, ürituse nimetus, toetuse kasutamise eesmärk ja toetuse summa; 2) arstiteaduslikel üritustel osalemise toetamine vastavalt ravimiseaduse § 86 lõikele 2 toetuste kaupa, muu hulgas märkida toetuse saaja, ürituse nimetus, toetuse kasutamise eesmärk ja toetuse summa; 3) müügiloa hoidja või tema volitatud isiku korraldatud või algatatud tervisealased teavitusüritused, mis müügiloa hoidja või tema volitatud isiku hinnangul ei ole seotud käsimüügi- või retseptiravimi reklaamiga, muu hulgas märkida sihtrühm, ürituse eesmärk ja osalejate arv. § 4. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 7. märtsi 2005. a määrus nr 40 „Ravimireklaami aruande esitamise vorm ja kord“ (RT I, 21.02.2014, 8) tunnistatakse kehtetuks. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2020. a. 11 KAVAND Sotsiaalministri … 2020. a määrus nr … „Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja poolt ravimite apteegis valmistamiseks kasutatavate ainete ümberpakendamise tingimused ja kord“ Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 26 lõike 9 punkti 2 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse nõuded ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja poolt ravimite apteegis valmistamiseks kasutatavate ainete ümberpakendamisele, pakendite märgistamisele ja ümberpakendamise dokumenteerimisele. § 2. Ravimite apteegis valmistamiseks kasutatavate ainete ümberpakendamine (1) Ravimite valmistamiseks kasutatava aine (edaspidi aine) ümberpakendamiseks peab hulgimüügiettevõttes olema eraldi ruum koos eesruumiga. Eesruumis peab olema võimalus kätepesuks, riiete vahetamiseks ja vajaduse korral konteinerite, rühma- või veopakendite puhastamiseks või eemaldamiseks. Vajaduse korral võib kätepesu võimalus olla ka ümberpakendamise ruumis. (2) Aine ümberpakendamise ruumi ja selle eesruumi ei või kasutada aine ega pakkematerjali säilitamiseks. (3) Lõikes 2 nimetatud ruumide ning sisustuse pinnad peavad olema siledad ja kergesti puhastatavad. Juhtmed, torustik jms peavad olema paigaldatud nii, et raskesti puhastatavaid kohti on võimalikult vähe. Ruumid peavad olema hästi valgustatud. Valgustid peavad asetsema vastu lage või lae sees. (4) Lõikes 2 nimetatud ruumides peab olema sobivate filtritega mehaaniline sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsioon. Kui pakendatakse pulbrilisi, lõhnavaid või lenduvaid aineid, tuleb paigaldada lokaalne lisaäratõmme. (5) Ümberpakendamise ja säilitamise ruumid peavad olema piisavalt suured, et võimaldada eri liiki ainete (väljapraagitud, vabastatud jm) korrapärast paigutamist. Aineid tuleb partiide eristamiseks säilitada süstematiseeritult. (6) Ümberpakendamise ruumi tingimused, kasutatavad seadmed ja tööoperatsioonid ei tohi mõjutada aine kvaliteeti, põhjustada aine saastumist ega halvendada töötajate tervist. (7) Ümber pakendada ei või tugevalt sensibiliseerivaid, tsütotoksilisi ja muid ohtlikke aineid. (8) Hulgimüügiettevõttes tuleb kirjalikult määrata ümberpakendamise eest vastutav isik. Ümberpakendamise kohta peab olema hulgimüügiettevõtte juhi või pädeva isiku kinnitatud tööeeskiri. (9) Ümberpakendamise ruumi tingimused, kasutatavad seadmed ja vajaduse korral ka pakkematerjalid peavad olema kontrollitud. Kontrollimine peab olema dokumenteeritud. 12 (10) Aine vastuvõtmisel tuleb pakendid vajaduse korral puhastada. Pakendid, millest on võetud proove, peavad olema eristatavad. (11) Igale etikettide ja teiste trükitud pakkematerjalide saadetisele tuleb anda eristav number või identifitseerimist võimaldav tähis. Trükitud pakkematerjale tuleb saadetiste eristamiseks säilitada süstematiseeritult. (12) Iga trükitud pakkematerjali kohta peavad olema pädeva isiku poolt kinnitatud kvaliteedinõuded ja näidis. Trükitud pakkematerjalide vastuvõtmisel tuleb iga saadetist kontrollida ja vastavus kvaliteedinõuetele tuleb dokumenteerida. (13) Ümberpakendamise ruumis võib korraga käidelda vaid ühte ainet. Eri liiki ainete samaaegne ümberpakendamine on lubatud ainult juhul, kui selleks on ruumis eraldi töökohad. (14) Ümberpakendamisel tuleb kanda selleks sobivat riietust: juuksekate, vajaduse korral habemekate, puhtad riided, sobivad jalatsid või jalatsikatted, vajaduse korral kindad ja näomask. (15) Pakkematerjalid peavad olema puhtad ning sobima ravimite ja aine pakendamiseks. Pakend peab olema võrdväärne tootja esmase ehk ainega kokkupuutuva pakendiga ning tagama samaväärsed säilimistingimused. (16) Pärast aine pakendite täitmist ja sulgemist tuleb need viivitamata märgistada või rakendada sobivaid, tööeeskirjadega kindlaks määratud meetmeid, et vältida äravahetamist või valesti märgistamist. (17) Aine väljastamisel tuleb saajale anda kaasa kvaliteedisertifikaat või selle koopia. Kui hulgimüügiettevõte tellib ise lisaanalüüsi, tuleb saajale kaasa anda nii esialgse kui lisaanalüüsi kohta koostatud kvaliteedisertifikaat. (18) Lõikes 17 nimetatud lisaanalüüsi sertifikaadil peavad olema järgmised andmed: 1) aine täielik nimetus; 2) aine tootja nimi, tootja puudumise korral ümberpakendajale ainet tarninud ettevõtte aadress ja kontaktandmed; 3) tootja partii number; 4) asjakohastel juhtudel puhtusaste; 5) kvaliteedinõuded ja testide tulemused (numbritega, kui tulemus on numbriline), asjakohastel juhtudel viide farmakopöale; 6) viimane kõlblikkusaeg või kordustesti aeg; 7) ümberpakendaja nimi, aadress ja kontaktandmed; 8) analüüsi teinud labori nimi, aadress ja kontaktandmed; 9) viide aine tootja kvaliteedisertifikaadile. (19) Aine kohta esitatud iga kaebus tuleb koos algandmetega protokollida ning kaebuse peale tuleb korraldada uurimine. Igast kaebusest tuleb teatada pädevale isikule, kes teeb kaebuse kohta otsuse. Kui hulgimüügiettevõte kaalub puuduliku ümberpakendamise või aine kvaliteedi probleemidega seonduvaid toiminguid, peab ta sellest viivitamata teatama Ravimiametile. § 3. Pakendite märgistamine 13 (1) Ümberpakendatud aine pakendil peavad olema vähemalt järgmised andmed: 1) aine nimetus, vajaduse korral kood või muu eristav märgistus; 2) pakendi suurus (aine kogus); 3) viimane kõlblikkusaeg või uue analüüsi tähtaeg; 4) säilitamistingimused, vajaduse korral erihoiatused ja -märkused säilitamise või käitlemise kohta; 5) tootja nimi; 6) tootja partii number või muu partiid eristav märgistus; 7) ümberpakendamise teinud ettevõtte nimetus; 8) ümberpakendamise kuupäev. (2) Pakendite märgistus peab olema eristatav, püsiv ja kustutuskindel. § 4. Ümberpakendamise dokumenteerimine (1) Kõik ümberpakendustööd tuleb dokumenteerida. (2) Dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) ümberpakendamise kuupäev; 2) aine nimetus, originaalpakendi suurus, originaalpakendite arv, tootja, tootja partii number või muu partiid eristav märgistus, kõlblikkusaeg või uue analüüsi aeg; 3) saadud pakendite suurus, arv, pakkematerjali tüüp ja tootja; 4) ümberpakendaja nimi ja allkiri; 5) trükitud pakkematerjali näidis, millel on partii number, viimane kõlblikkusaeg ja muu ületrükk; 6) vastutava isiku nimi ja allkiri. (3) Dokumentatsiooni tuleb hulgimüügiettevõttes säilitada viis aastat ümberpakendamisest. § 5. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 7. märtsi 2005. a määrus nr 41 „Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja poolt ravimite tooraine ümberpakendamise tingimused ja kord“ (RTL 2005, 32, 458) tunnistatakse kehtetuks. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2020. a. 14 KAVAND Ravimiseaduse alusel kehtestatud sotsiaalministri ning tervise- ja tööministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 151, § 17 lõike 1, § 26 lõike 9 punkti 1, § 31 lõike 6 punktide 1 ja 3, § 34 lõike 5, § 65 lõike 12 punktide 1 ja 2, § 79 lõike 1 ja § 80 lõike 4 alusel. § 1. Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a. määruse nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ muutmine Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a. määruses nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Määrusega kehtestatakse nõuded üldapteegi, veterinaarapteegi ja haiglaapteegi ning nende struktuuriüksuste (edaspidi apteek) ruumidele, sisseseadele, tehnilisele varustusele, personalile, töökorraldusele, ravimite arvestusele ja aruandlusele, ravimite kaugmüügile ja videokõne vahendusel apteegiteenusele.“; 2) paragrahvi 2 lõike 5 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui ravimite valmistamise kohustuseta üldapteegis või veterinaarapteegis jaendatakse ravimeid, peab apteegis olema jaendamisruum ja pesuruum.“; 3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses: „(81) Apteegile peab olema tagatud takistusteta ja üheselt arusaadav juurdepääs tänavalt või üldkasutatavalt pinnalt. Apteegi sissepääs ei või paikneda sellise ettevõtja äripinnal, kelle peamiseks majandustegevuseks on apteegiteenusega mitteseotud toodete ja teenuste müük.“; 4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 82 järgmises sõnastuses: „(82) Puudega isikule peab olema tagatud takistusteta juurdepääs apteegile.“; 5) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Terviseseisundi jälgimise teenuste ja tervishoiuteenuste osutamiseks peab apteegis olema eraldi ruum, mida ei arvestata apteegiruumide pindala koosseisu.“; 6) paragrahvi 9 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) apteegi sidevahendid.“; 7) paragrahvi 11 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui linnas või maakonnas on ööpäev läbi avatud apteek, peab kõikidel apteekidel olema väljas teade nimetatud apteegi nime ja asukoha kohta. 15 (3) Apteegi lahtiolekuaegade ja apteegi kontaktandmete muudatustest tuleb viivitamata teavitada Ravimiametit.“; 8) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Igal apteegi töötajal peab olema rinnasilt töötaja nime ja ametinimetusega (proviisor, farmatseut, veterinaararst, abipersonal vms). Eraldi tuleb märkida praktikandi staatus.“; 9) paragrahvi 12 lõike 5 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „(5) Veterinaarseks kasutamiseks väljastatavad inimestel kasutatavad ravimid peavad olema tähistatud märgistusega „Ainult veterinaarseks kasutamiseks“.“; 10) paragrahvi 12 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses: „(111) Kui apteek tellib ravimi valmistamise teiselt apteegilt, tuleb ravimit valmistavasse apteeki edastada retsepti või tellimislehe koopia.“; 12) määrust täiendatakse paragrahviga 122 järgmises sõnastuses: „§ 122. Videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamine (1) Videokõne vahendusel apteegiteenust osutab üldapteek oma haruapteegi kaudu. Nõustamine toimub üldapteegis. (2) Videokõne vahendusel apteegiteenust osutaval apteegil peab enne sissepääsu apteeki ja apteegis olema teave teenuse osutamise kohta videokõne vahendusel. Apteegi müügisaalis peab olema selgelt ja nähtavalt teave, et tegemist on videokõne vahendusel osutatava apteegiteenusega, samuti kuupäevad ja kellaajad, millal on apteegis kohapeal kättesaadav farmaatsiaalase haridusega töötaja. (3) Apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja tagab ostude ja nõustamise sisu fikseerimise taasesitatavas vormis ning säilitamise ühe aasta jooksul. (4) Videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise alustamisel ja edaspidi vähemalt kord kahe aasta jooksul peab olema korraldatud abipersonalile ravimite käitlemise alane väljaõpe ja täiendamine. (5) Apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja tagab, et on koostatud videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise kirjeldus ja juhendid ning ametijuhend apteegis teenust osutavale töötajale. (6) Üldapteegi juhataja korraldab vähemalt üks kord aastas auditi videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise vastavuse kontrollimiseks. Auditi tulemusi ja kavandatavaid tegevusi tuleb säilitada haruapteegis kohapeal vähemalt kaks aastat.“; 13) paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses: „121) ravimite turvaelementide kontrollimine ning teadete menetlemine ja edastamine;“ 16 14) paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse punktiga 122 järgmises sõnastuses: „122) Schengeni tunnistuse väljastamine;“; 15) paragrahvi 15 lõike 3 punktist 1 jäetakse välja lauseosa „, vormistus“; 16) paragrahvi 15 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Ravimite valmistamiseks kasutataval või jaendataval toimeainel peab olema kvaliteedisertifikaat. Kui on alust kahelda aine kvaliteedis või identsuses, tuleb sellest viivitamata teatada Ravimiametile. Toorainet võib sel juhul kasutada pärast Ravimiametilt loa saamist.“; 17) paragrahvi 16 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „Müügiloata ravimid tuleb säilitada eraldi ja asjakohaselt märgistada või rakendada teisi efektiivseid eristamist tagavaid abinõusid.“; 18) paragrahvi 18 lõikes 3 asendatakse sõna „lõpetatud“ sõnadega „ajutiselt peatatud“; 19) paragrahvi 20 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ravimite vastuvõtmist, väljastamist ja arvestust kajastavad ning nende aluseks olnud dokumendid (saatelehed, kauba vastuvõtu dokumendid, kvaliteedisertifikaadid jm) ja retseptid peavad olema apteegis või selle struktuuriüksuses kohapeal kättesaadavad vähemalt ühe aasta jooksul alates ravimi hankimisest.“; 20) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Apteegist väljastatud Schengeni tunnistuse koopiaid tuleb säilitada kolm aastat.“; 21) paragrahvi 27 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) apteegis väljastatud Schengeni tunnistuste arv.“; 22) paragrahvi 20 lõige 3 ja paragrahvi 21 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 28 „Ravimi müügiloa taotluse liigid ja vorminõuded, täiendava dokumentatsiooni loetelu, täiendavale dokumentatsioonile esitatavad nõuded, taotluse erialase hindamise tasu suurus taotluse eri liikide kaupa ning tasu arvestamise ja tasumise kord“ muutmine Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruses nr 28 „Ravimi müügiloa taotluse liigid ja vorminõuded, täiendava dokumentatsiooni loetelu, täiendavale dokumentatsioonile esitatavad nõuded, taotluse erialase hindamise tasu suurus taotluse eri liikide kaupa ning tasu arvestamise ja tasumise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3–6 järgmises sõnastuses: „3) taimse ravimi ja traditsioonilise taimse ravimi müügiloa taotlus; 17 4) homöopaatilise preparaadi müügiloa taotlus; 5) teisese müügiloa taotlus; 6) ravimi müügiloa uuendamise taotlus.“; 2) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Eristatakse järgmisi viitava taotluse liike: 1) viitav taotlus, mis esitatakse ravimiseaduse § 65 lõike 4 punktis 2 nimetatud juhtudel; 2) hübriidtaotlus, mis esitatakse ravimiseaduse § 65 lõikes 9 nimetatud juhtudel; 3) sarnase bioloogilise ravimi taotlus, mis esitatakse ravimiseaduse § 65 lõikes 10 nimetatud juhtudel.“; 3) paragrahvi 5 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ravimi müügiloa taotluse erialase hindamise tasu suurus riiklikus menetluses ja detsentraliseeritud menetluses viidatava riigina, millele lisandub ravimiseaduse § 67 lõikes 2 nimetatud tasu, on järgmine: 1) 6000 eurot ravimi müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 1 nimetatud inimtervishoius kasutatava ravimi originaaluuringutel põhineva müügiloa taotlusega; 2) 5000 eurot ravimi müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 1 nimetatud veterinaarias kasutatava ravimi originaaluuringutel põhineva müügiloa taotlusega; 3) 6000 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 2 nimetatud inimtervishoius kasutatava ravimi bibliograafilise taotlusega; 4) 5000 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 2 nimetatud veterinaarias kasutatava ravimi bibliograafilise taotlusega; 5) 6000 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 3 nimetatud inimtervishoius kasutatava ravimi taotlusega, millega taotletakse müügiluba toimeainete fikseeritud kombinatsiooni sisaldavale ravimile, mis sisaldab seni kombinatsioonis kasutamata tuntud toimeaineid; 6) 5000 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 3 nimetatud veterinaarias kasutatava ravimi taotlusega, millega taotletakse müügiluba toimeainete fikseeritud kombinatsiooni sisaldavale ravimile, mis sisaldab seni kombinatsioonis kasutamata tuntud toimeaineid; 7) 2000 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 4 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava informeeritud nõusolekuga taotlusega; 8) 4000 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi viitava taotlusega; 9) 4500 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktis 2 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi viitava hübriidtaotlusega; 10) 4500 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava sarnase bioloogilise ravimi viitava taotlusega; 11) 3000 eurot sama taotleja sama toimeainet sisaldava ravimi iga järgneva ravimvormi ja tugevusega ravimi müügiloa taotlemise eest; 12) 4000 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava taimse ravimi ja traditsioonilise taimse ravimi taotlusega; 18 13) 4000 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktis 4 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava homöopaatilise preparaadi taotlusega; 14) 2500 eurot müügiloa taotluse eest ühe päritoluriigi kohta, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi teisese müügiloa taotlusega. (2) Ravimi müügiloa taotluse erialase hindamise tasu suurus detsentraliseeritud menetluses ja vastastikuse tunnustamise menetluses, kus Eesti osaleb kaasatud riigina on järgmine: 1) 1000 eurot ravimi müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 1 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi originaaluuringutel põhineva müügiloa taotlusega; 2) 1000 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 2 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi bibliograafilise taotlusega; 3) 1000 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 3 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi taotlusega, millega taotletakse toimeainete fikseeritud kombinatsiooni sisaldavale ravimile, mis sisaldab seni kombinatsioonis kasutamata tuntud toimeaineid; 4) 500 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 4 nimetatud inimtervishoius kasutatava ravimi informeeritud nõusolekuga taotlusega; 5) 1000 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 4 nimetatud veterinaarias kasutatava ravimi informeeritud nõusolekuga taotlusega; 6) 800 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi viitava taotlusega; 7) 800 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktis 2 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi viitava hübriidtaotlusega; 8) 800 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava sarnase bioloogilise ravimi viitava taotlusega; 9) 300 eurot sama taotleja sama toimeainet sisaldava ravimi iga järgneva ravimvormi ja tugevusega ravimi müügiloa taotlemise eest. (3) Ravimi müügiloa uuendamise taotluse erialase hindamise tasu suurus riiklikus menetluses ja detsentraliseeritud või vastastikuse tunnustamise menetluses viidatava riigina, millele lisandub ravimiseaduse § 67 lõikes 3 nimetatud tasu, on järgmine: 1) 1500 eurot müügiloa uuendamise taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 1 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi originaaluuringutel põhineva müügiloa uuendamisega; 2) 1500 eurot müügiloa uuendamise taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 2 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi bibliograafilise müügiloa uuendamisega; 3) 1500 eurot müügiloa uuendamise taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 3 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi toimeainete uut kombinatsiooni sisaldava ravimi müügiloa uuendamisega; 4) 1000 eurot müügiloa uuendamise taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 4 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi informeeritud nõusolekuga müügiloa uuendamisega; 19 5) 500 eurot müügiloa uuendamise taotluse ees, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi viitava müügiloa uuendamisega; 6) 1000 eurot müügiloa uuendamise eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktis 2 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi hübriidse viitava müügiloa uuendamisega; 7) 1500 eurot müügiloa uuendamise eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava sarnase bioloogilise ravimi viitava müügiloa uuendamisega; 8) 200 eurot sama müügiloa hoidja sama toimeainet sisaldava ravimi iga järgneva ravimvormi ja tugevusega müügiloa uuendamise eest; 9) 800 eurot müügiloa uuendamise eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava taimse ravimi ja traditsioonilise taimse ravimi müügiloa uuendamisega; 10) 800 eurot müügiloa uuendamise eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktis 4 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava homöopaatilise preparaadi müügiloa uuendamisega. (4) Ravimi müügiloa uuendamise taotluse erialase hindamise tasu detsentraliseeritud menetluses ja vastastikuse tunnustamise menetluses, kus Eesti osaleb kaasatud riigina, on järgmine: 1) 300 eurot müügiloa uuendamise taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 1 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi originaaluuringutel põhineva müügiloa uuendamisega; 2) 300 eurot müügiloa uuendamise taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 2 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi bibliograafilise müügiloa uuendamisega; 3) 300 eurot müügiloa uuendamise taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 3 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi toimeainete uut kombinatsiooni sisaldava ravimi müügiloa uuendamisega; 4) 300 eurot müügiloa uuendamise taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 4 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi informeeritud nõusolekuga müügiloa uuendamisega; 5) 200 eurot müügiloa uuendamise taotluse ees, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi viitava müügiloa uuendamisega; 6) 250 eurot müügiloa uuendamise eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktis 2 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi hübriidse viitava müügiloa uuendamisega; 7) 250 eurot müügiloa uuendamise eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava sarnase bioloogilise ravimi viitava müügiloa uuendamisega; 8) 100 eurot sama müügiloa hoidja sama toimeainet sisaldava ravimi iga järgneva ravimvormi ja tugevusega müügiloa uuendamise eest.“. § 3. Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 18 „Ravimi teisese müügiloa taotlemiseks esitatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise tingimused ja kord“ muutmine 20 Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruses nr 18 „Ravimi teisese müügiloa taotlemiseks esitatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrus kehtestab ravimite teisese müügiloa taotlemiseks esitatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise tingimused ja korra.“; 2) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) eesti või inglise keeles täidetud taotlus, mille vorm on avaldatud Ravimiameti veebilehel;“ 3) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) paralleelselt sisseveetava ravimi päritolumaa pakendi infolehe koopia ning kui toode kuulub ümberpakendamisele uude sise- või välispakendisse, pildid originaalpakendist ja uuest pakendist;“; 4) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Teisese müügiloa uuendamiseks tuleb esitada taotlus Ravimiameti veebilehel avaldatud vormis.“; 5) määruse lisa tunnistatakse kehtetuks. § 4. Sotsiaalministri 11. oktoobri 2005. a määruse nr 105 „Ravimiameti põhimäärus“ muutmine Sotsiaalministri 11. oktoobri 2005. a määruse nr 105 „Ravimiameti põhimäärus“ § 2 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Tallinnas asuva struktuuriüksuse postiaadress on Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn.“. § 5. Sotsiaalministri 23. aprilli 2009. a määruse nr 37 „Ravimiameti tasuliste teenuste osutamise kord ja hinnakiri“ muutmine Sotsiaalministri 23. aprilli 2009. a määruses nr 37 „Ravimiameti tasuliste teenuste osutamise kord ja hinnakiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ravimiameti antav tasuline teenus antakse ravimituru arengu ja parema toimimise eesmärgil ning see ei ole seotud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmisega. Tasuliseks teenuseks loetakse ravimite kontrollanalüüsi ja statistilise analüüsi tegemist ning teadusliku nõuande ja müügiloa taotlemise eelse konsultatsiooni andmist.“; 2) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt: Hind eurodes 1. Ühe ATC-koodiga toimeaine müük ravimpreparaatide kaupa 36 21 2. Eesti ravimistatistika tavaanalüüs aasta kaupa 1840 3. Eesti ravimistatistika tavaanalüüs poolaasta kaupa 1035 4. Eesti ravimistatistika tavaanalüüs kvartali kaupa 615 5. Eesti ravimistatistika laiendatud tavaanalüüs aasta kaupa 2145 6. Eesti ravimistatistika laiendatud tavaanalüüs poolaasta kaupa 1225 7. Eesti ravimistatistika laiendatud tavaanalüüs kvartali kaupa 730 8. Eesti ravimistatistika täisanalüüs aasta kaupa 2455 9. Eesti ravimistatistika täisanalüüs poolaasta kaupa 1420 10. Eesti ravimistatistika täisanalüüs kvartali kaupa 845 11. Tellija tellimuse alusel koostatud ravimite müügi analüüs (tunnihind) 48 3) paragrahvi 5 tekst sõnastatakse järgmiselt: Hind eurodes 1. Analüüsi ettevalmistamine ja tulemuste hindamine (tunnihind) 22 2. Analüüsid, kus kemikaalide kasutamine ei ole nõutav (tunnihind) 29 3. Analüüsid, kus kasutatakse laboriseadmeid ja kemikaale (tunnihind) 36 4. Instrumentaalanalüüsi meetodid: 5. – UV-spektrofotomeetria (tunnihind) 37 6. – IR-spektrofotomeetria (tunnihind) 37 7. – gaaskromatograafia (tunnihind) 44 8. – kõrgsurve vedelikkromatograafia (tunnihind) 45 9. Kestvusanalüüsi meetodid: 10. – instrumentaalanalüüsid (tunnihind) 27 11. – muud analüüsid (tunnihind) 7 4) määrust täiendatakse §-ga 6 järgmises sõnastuses: „§ 6. Teadusliku nõuande ja müügiloa taotlemise eelse konsultatsiooni hinnakiri Teadusliku nõuande ja müügiloa taotlemise eelse konsultatsiooni tasu ühe teenuse osutamise eest on kuni 3195 eurot.“. § 6. Tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määruse nr 51 „Ravimiameti tegevuslubade registri põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määruses nr 51 „Ravimiameti tegevuslubade registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Registri eesmärk on pidada arvestust ravimite käitlemise ja vahendamise, narkootikumide lähteainete käitlemise ning rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise tegevuslubade omajate ja nende erialase tegevuse üle, samuti ravimite käitlemise ja vahendamise, narkootikumide lähteainete käitlemise ning rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemisega seotud järelevalve üle, et saada andmeid ravimipoliitika ning rakkude, kudede ja 22 elundite hankimise ja käitlemise poliitika juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning apteegiteenuse osutamise statistika tegemiseks.“; 2) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61) narkootikumide lähteainete käitlemise registreeringute ja lubade ning narkootikumide lähteainete käitlejate üle riikliku järelevalve tegemise käigus kogutud andmed;“; 3) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses: „101) narkootikumide lähteainete arvestuse eest vastutava füüsilise isiku nimi vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 6 lõikele 1;“; 4) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Andmete registrile esitajad on Ravimiamet, ravimite käitlemise ja vahendamise, narkootikumide lähteainete käitlemise ning rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise tegevusloa taotlejad ja tegevusloa omajad.“; 5) paragrahvi 10 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „(1) Andmete registrisse kandmise alusdokumentideks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 51 lõike 1, ravimiseaduse § 46, rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse § 26 lõike 8, § 27 ja § 38 lõigete 11‒17 ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 41 lõigete 2–41 alusel kehtestatud nõuete kohaselt on:“; 6) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) Ravimiameti otsus või registreering narkootikumide lähteainete käitlemise kohta;“. § 7. Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse nr 36 „Ravimiregistri põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse nr 36 „Ravimiregistri põhimäärus“ § 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Müügiloata ravimi registrisse kandmise alusdokumendid on: 1) Ravimiameti otsus eriloa väljastamise kohta; 2) ravimi sissevedaja sisseveoteavitus või pakendikoodi väljastamise päring.“. § 8. Tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a määruse nr 69 „Ravimite apteegis valmistamise, jaendamise ja kontrollimise tingimused ja kord ning apteegis seeriaviisiliselt valmistatavate ravimite loetelu“ muutmine Tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a määruses nr 69 „Ravimite apteegis valmistamise, jaendamise ja kontrollimise tingimused ja kord ning apteegis seeriaviisiliselt valmistatavate ravimite loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: 23 „(3) Toidulisandite personaalsele jaendamisele koos ravimitega kehtivad ravimite jaendamise nõuded.“; 2) paragrahvi 4 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Ravimite valmistamine ja jaendamine peab toimuma hügieenilisel viisil, kanda tuleb tööriideid ja juuksekatet, vajaduse korral ka habeme- ja vuntsikatet. Ravimi koostises kasutatava ainega vahetu kontakti korral tuleb kasutada kindaid.“; 3) määruse 3. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „3. peatükk Vesi ja ravimi valmistamisel kasutatavad ained“; 4) määruses asendatakse läbivalt sõna „tooraine“ sõnaga „aine“ vastavas käändes. § 9. Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ muutmine Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruses nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva määruse nõudeid kohaldatakse ka ravimite hulgimüügi korral ravimite tootmise tegevusloa omaja poolt ja müügiloata ravimite sisseveo korral haiglaapteegi tegevusloa omaja poolt. Hulgimüügiettevõte tähendab määruses sellisel juhul tootmisettevõtet ja haiglaapteegi tegevusloa omajat.“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Haiglaapteegi tegevusloa omajale ei kohaldata käesoleva määruse §-des 2, 3, 8–11, 14 ja 16 sätestatud nõudeid.“; 3) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) saatedokumentide olemasolu, vormistus ja vastavus ravimipartiile ning kvaliteedisertifikaadi olemasolu ravimitel, millel puudub Euroopa Majanduspiirkonnas müügiluba, ja ravimi valmistamisel kasutatavate toimeainete korral;“; 4) paragrahvi 6 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Müügiloaga ravimi pakendi jagamine hulgimüügiettevõttes on keelatud.“; 6) paragrahvi 8 lõige 12 sõnastatakse järgmiselt: „(12) Ravimi väljastamisel ravimite hulgimüügi- või tootmisettevõttele tuleb saajale anda kvaliteedisertifikaadi koopia, kui see on nõutav, välja arvatud juhul, kui saaja kinnitab partii 24 kvaliteedisertifikaadi eelnevat olemasolu. Teistele ravimi saajatele tuleb kvaliteedisertifikaadi koopia anda saaja nõudmisel.“; 7) paragrahvi 8 lõige 13 sõnastatakse järgmiselt: „(13) Toimeaineaine väljastamisel tuleb aine saajale alati anda kvaliteedisertifikaadi koopia.“; 8) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) hulgimüügiettevõttes on olemas ravimipartii kvaliteedisertifikaat, kui see on nõutav.“; 9) paragrahvi 13 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „turustamislubasid,“. § 10. Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse nr 38 „Ravimiregistris olevate ravimite ja toodete kodeerimise ning pakendikoodi kasutamise kord“ muutmine Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse nr 38 „Ravimiregistris olevate ravimite ja toodete kodeerimise ning pakendikoodi kasutamise kord“ § 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Müügiloata ravimi sisseveo teavituse või sissevedaja päringu alusel väljastatakse pakendikood viie tööpäeva jooksul.“. § 11. Määruse jõustumine (1) Määruse § 1 punkt 14 jõustub 1. jaanuaril 2021. a. (2) Määruse § 1 punkt 4 jõustub 1. juulil 2021. a. 25
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel