Justiitsministeerium Meie 17.10.2019 nr 1.2-2/80-15
Eelnõu kooskõlastamine
Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu on jagatud 7 põhiteemaks: ravimijäätmete käitlemise lihtsustamine ja dubleeriva
regulatsiooni kaotamine, ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni lihtsustamine,
müügiloata ravimite kättesaadavuse parendamine, ravimiseaduse sätete EL õigusega
vastavusse viimine, ravimireklaami nõuete kaasajastamine, apteegiteenuse arendamine ning
ravimialase tegevuse arendamine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
Lisad:
1. RavS_EN_oktoober_2019
2. RavS_SK_oktoober_2019
3. RavS_SK_lisa 1_määruste kavandid_oktoober_2019
4. RavS_SK_lisa 2_VTK_märkuste tabel
5. RavS_SK_lisa 3_kooskõlastustabel_oktoober_2019
Teadmiseks:
Kaitseministeerium
Keskkonnaministeerium
Siseministeerium
Eesti Haigekassa
Ravimiamet
Konkurentsiamet
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Tartu Ülikooli Kliinikum SA
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA
Eesti Haiglate Liit
Eesti Haiglaapteekrite Selts
Eesti Apteekide Ühendus
Eesti Apteekrite Liit
Eesti Proviisorite Koda
Eesti Ravimitootjate Liit
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Eesti Ringmajanduseettevõtete Liit
BENU Apteek Eesti OÜ
AS Tallinna Lennujaam
Eesti Arstide Liit
Helen Berk 626 9147
[email protected]
Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskirja lisa 1
Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastustabel
Ettepanekud, märkused, küsimused Märkusega arvestamine või mittearvestamine, selgitus
Kaitseministeerium
Palume ka eelnõu edasise väljatöötamise protsessi kindlasti kaasata Kaitseväe esindajad, Arvestatud.
kuivõrd mitmed kavandatavad muudatused puudutavad ravimite käitlemist Kaitseväes või Saadame eelnõu arvamuse avaldamiseks Kaitseväele.
rahvusvahelise sõjalise koostöö raames (ravimijäätmete käitlemise ning ravimite sisse- ja
väljaveolubade regulatsiooni lihtsustamine, liikuva apteegiteenuse võimaldamine).
Siseministeerium
Ravimiseaduse muutmise seaduse väljatöötamisse palume kaasata Siseministeerium ja Arvestatud.
Päästeamet, seega täiendada ravimiseaduse VTK punkti 17. „Edasine kaasamise plaan – keda, Saadame eelnõu arvamuse avaldamiseks Päästeametile.
millal ja kuidas kaasatakse“ loetelu nii Siseministeeriumi kui Päästeametiga.
Ravimiseaduse VTK kohaselt on plaanis muuta ravimiseaduse § 20 ja lihtsustada ravimite Arvestatud.
sisse- ja väljaveo lubade regulatsiooni. Ravimiseaduse nimetatud säte kohaldub ka
päästeasutustele, mistõttu on otstarbekas sätte regulatsioonile alluv asutus kaasata muudatuse
väljatöötamisse. Lisaks märgime, et päästeseaduse § 4 lõike 1 kohaselt on päästeasutusteks
Päästeamet ja Häirekeskus. Kuivõrd Häirekeskust ravimiseadus ei puuduta, tuleks
ravimiseaduse muutmise eelnõus kasutada mõiste "päästeasutuse" asemel sõna "Päästeamet“.
Haridus- ja Teadusministeerium
1) leiame, et ravimite sisse-ja väljaveo lihtsustamisel tuleks hinnata võimalikku mõju Selgitame.
vaktsiinide kättesaadavusele nakkushaiguste ägeda leviku perioodi eel (vaktsiinid kuuluvad Täname ettepaneku eest.
Ravimiameti eriluba nõudvate ravimite loendisse ning lihtsustus lubaks nende hulgimüügi Teema ei ole kavandatud muudatustega puutumuses. Mõistame
õiguse omajal neid Eestist hinnakaalutlustel eksportida); märkuse sisulist probleemi, mis on hetkel lahendatud RavS § 20
lg 6, mille kohaselt Ravimiamet võib erakorralise meetmena
keelata ravimi väljaveo, kui ravimiga katkematu varustatuse
1
tagamine on oluline inimese või looma tervise seisukohast ning
kui teisi sama toimeaine ja tugevusega ravimeid Eestis ei
turustata või turustatakse ebapiisavas koguses.
2) apteeginduse arendamise seisukohast on ettepanek apteekide vahelise koostöö Selgitame.
lihtsustamiseks positiivse mõjuga, kuid juhime tähelepanu, et tuleks tegeleda ka apteegisisese Antud teema ei ole täna probleemiks, sest patsiendil on tagatud
koostöö lihtsustamisega –nt abitöötajatel võiks olla õigus käsimüügiravimeid väljastada, kui piisavad võimalused ravimi kättesaamiseks.
klient ei soovi nõustamist;
3) proviisorite ja apteekrite koolituse osas tuleks hinnata personaalse ravimivalmistamise Selgitame.
vähenemise ja jaendamise suurendamise mõju ravimite valmistamise oskuse säilimisele ja selle Ravimiseaduse muutmisega proviisori ja farmatseudi
vajalikkusele (väheneb ravimeid valmistavate apteekide hulk ning selle tulemusena väheneb õppekavasid ei muudeta.
tudengite hulk, kes saavad praktilise väljaõppe ravimeid valmistavas apteegis, sest valmistatud
ravimeid saab tellida väljastpoolt);
4) leiame, et teadusliku nõu pakkumise teenuse osutamine Ravimiameti poolt eeldab Selgitame.
spetsialisti palkamist, kes orienteeruks juriidilises ja tehnoloogilises valdkonnas ning omaks Käesolevalt on Ravimiametis piisav pädevus ja kompetents
omakorda ülevaadet ravimiarenduse printsiipidest. Toetame teadusliku nõu pakkumise teenuse teadusliku nõu pakkumiseks.
osutamist Ravimiametis
5) leiame, et loodustoodete arendus ja teaduspõhiselt välja töötatud eriotstarbelise toidu Selgitame.
arendus on hetkel pärsitud (definitsiooni puudumine esimesel juhul ja müügipiirangud Täname esitatud ettepaneku eest, kuid antud teema ei ole
apteekides teisel). Tulevikus võiks kaaluda ka nende valdkondade käsitlemist ja piirangute puutumuses VTK-ga ja eeldab kindlasti põhjalikumat analüüsi,
ühtlustamist ravimiseaduses; mistõttu käesoleva eelnõuga loodustooteid ei reguleerita.
6) leiame, et etalonainete edastamise kohustus Ravimiametile on ravimite kvaliteedi Selgitame.
tagamiseks väga olulise tähtsusega ning tagab järjepideva arendustöö ravimitootjate poolt. Käesoleva muudatusega laiendatakse etalonainete kontrolliks
küsimise õiguseid Ravimiameti poolt.
Maaeluministeerium
Teame, et Eesti Maaülikool ja Eesti Loomaarstide Ühing on Sotsiaalministeeriumile teinud Arvestatud.
täiendavad ettepanekud Ravimiseaduse muutmiseks (vt kiri 13.01.2017 nr 5.1-14/192-1), mida Saadame eelnõu kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile.
võib seostada käesoleva VTKga. Leiame, et neid ettepanekuid tuleks käesoleva VTK puhul
mitte arvestada. Tehtud ettepanekud eeldavad meie hinnangul põhjalikumat mõjuhinnangut,
kus analüüsitakse mõjusid veterinaarravimite müügile ja kasutamisele laiemalt, teiste
liikmesriikide samasisulist korraldust ning meetme mõjuulatust mikroobivastase resistentsuse
vähendamise tegevustes (seega käsitlemist eraldi VTKs). Ettepanekus kajastatud teemade osas
2
tuleks ka arvestada, et hetkel menetletakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust
veterinaarravimite kohta. Mõjude hindamiseks vajaliku analüüsi lähteülesande ja asjakohase
seadusemuudatuse VTK koostamisel palume kaasata ka Maaeluministeeriumi esindaja,
kuivõrd ettepanekud puudutavad oluliselt ravimite kättesaadavust ja kasutamist
veterinaarsüsteemis ning loomakasvatuses.
Justiitsministeerium
1. Probleem-lahendus 4 ja 5 – juhime Sotsiaaliministeeriumi tähelepanu tõigale, et Euroopa Arvestatud.
Liidu õiguse rakendamist või ülevõtmist puudutavas osas tuleks koostada eraldiseisev eelnõu. Väljatöötamiskavatsuse teemad on lahutatud. Ravimiseaduse
Märkus kehtib ka teiste EL õiguse rakendamist/ülevõtmist puudutavate punktide kohta. muudatusi, mis on seotud Euroopa Komisjoni delegeeritud
määrusega (EL) 2016/161, millega täiendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ üksikasjalike
eeskirjade kehtestamisega inimtervishoius kasutatavate ravimite
välispakendil olevate turvaelementide kohta (ELT L 32,
09.02.2016, lk 1–27), menetleti eraldi ja need jõustusid 9.
veebruaril 2019. a.
2. VTK IV osa p 9 – nii VTK punkti 7 kui ka 9 põhjal näib, et VTK on koostatud üksnes Arvestatud.
konkreetsete eelnevalt välja valitud lahenduste tarbeks. See aga ei ole VTK mõte. VTK-s tuleb Täname tähelepanu juhtimise eest.
välja tuua probleem ja eesmärk, kuhu tahetakse jõuda ning seejärel kaaluda nii
mitteregulatiivseid kui ka erinevaid regulatiivseid lahendusi eesmärgi saavutamiseks ning
seejärel valida neist alternatiividest parim (vajadusel ka mitu).
3. VTK IV osa p 9 ap 5 – nimetatud punktis (Ravimireklaami nõuete kaasajastamine) tuuakse Selgitame.
välja, et RavS muudatusega korrigeeritakse vastutus ravimireklaami nõudeid rikkuva reklaami RavS § 107 (ravimireklaami nõuete ning ravimi väljakirjutamise
tellimise, teostamise või avalikustamise või RavS §-s 86 sätestatud ravimi väljakirjutamise või ja müügi kingitustega mõjutamise keelu rikkumine) sõnastus
müügi kingitustega mõjutamise keelu rikkumise eest. Seega on võimalik lisaks müügiloa jääb samaks, muudetakse RavS § 86 sõnastust, laiendades
hoidjale ravimireklaami nõuete rikkumise eest vastutusele võtta ka reklaami tellija, vastutavate isikute ringi ning viies selle kooskõlla praktilise
avalikustaja ja teostaja. RavS-is sätestatakse, et ravimi väljakirjutamise ja müügi mõjutamise eluga.
eesmärgil kingituste andmise keeld ei ole piiritletud üksnes müügiloa hoidjaga, vaid laieneb ka
müügiloa hoidja esindajale ning isikutele, kes annavad kingitusi ravimi müügi suurendamise
eesmärgil.
Riigikogu menetluses olnud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu 554SE1, mis jõustus 1.01.2015. a seletuskirja kohaselt oli eelnõu 554SE
3
põhieesmärk kuriteo- ja väärteokoosseisude võimaliku kattuvuse ja piiritlemise käsitlemine,
väärteovastutuse ja haldussunni mõistliku vahekorra kontrollimine ning ülemäärase
karistatavuse kõrvaldamine. Sellest tulenevalt soovib Justiitsministeerium iga uue
väärteokoosseisu kavandamisel eriseadusse konkreetse eelnõu seletuskirjas põhjendusi selle
kohta, miks uue koosseisu loomine on tingimata vajalik ning möödapääsmatu ja normi
adressaadi poolt kohustuste täitmise tagamine ei ole võimalik haldussunni (ettekirjutus ja
sunniraha) abil.
VTK põhjal on praegu väga keeruline aru saada, mida tähendab vastutuse korrigeerimine, kas
kavandatakse uut väärteokoosseisu või mitte, kas soovitakse muuta RavS § 107 või mitte.
Kui ravimite väljakirjutamise ja müügi kingitustega mõjutamine on reguleeritud RavS §-s 86,
siis saame praegu aru nii, et muudatusi kavandatakse üksnes §-s 86, vastutuse säte §-s 107 jääb
muutmata, sest säte võimaldab juba praegu võimalikult laialt võtta isikuid vastutusele, kui
rikutakse ravimi väljakirjutamise või müügi kingitustega mõjutamise keeldu.
VTK-s märgitakse, et ravimireklaami rikkumise toimepanijal on kohustus ravimireklaami
rikkumise tekitatud tagajärgede kõrvaldamine ehk kohustus lükata ümber reklaamis
avalikustatud ebaõiged andmed Ravimiameti kindlaksmääratud tekstiga sätestatud mahus ja
kujul.
Arusaamatuks jääb, mis on ravimireklaami rikkumine? Kas silmas on peetud siiski pigem
ravimireklaami nõuete rikkumist, reklaamile kehtestatud nõuete rikkumist.
Oleme seisukohal, et tagajärgede kõrvaldamine ehk kohustuse täitmine lükata ümber ebaõiged
andmed, peab toimuma riikliku järelevalve käigus, st selle kohustuse täitmise tagamiseks ei ole
õige kavandata uut väärteokoosseisu, näha ette väärteovastutust. Kohustuse täitmise tagamine
on võimalik ettekirjutuse ja sunniraha abil.
4. VTK V osa üldiselt – olukorras, kus muudatusel on sama valdkonna mõju erinevatele Arvestatud.
sihtrühmadele, tuleb mõju hinnang esitada eraldi, nt esimesel muudatusel on sotsiaalne mõju Eelnõu seletuskirjas esitatakse täpsem mõjuanalüüs.
muu hulgas nii ravimite käitlejatele kui ka tarbijatele, seega tuleb esmalt analüüsida sotsiaalset
mõju ühele sihtrühmale (käitlejatele), tuues ära ka sihtrühma suuruse, ning seejärel teisele
sihtrühmale jne. Eristamine on vajalik seetõttu, et sama muudatus ei mõjuta sihtrühmi samas
valdkonnas ühte moodi, seega ei ole nende käsitlemisel ühiselt võimalik aru saada, milline
mõju konkreetsel muudatusel konkreetses valdkonnas konkreetsele sihtrühmale on. Palume
seletuskirja mõjude osa koostades vaadata kriitiliselt üle mõjuvaldkonnad. Mitme muudatuse
4
puhul on esitatud hinnang sotsiaalsele mõjule, kuid kirjelduse põhjal vastab see pigem
majanduslikule mõjule. Lisaks palume silmas pidada, et igale väitele peaks järgnema/eelnema
ka põhjendus. Näiteks on punktis 11.7.1.2 väidetud, et apteegi teenindussaalis tegevusloa
avalikustamise nõude kaotamine ei oma olulist sotsiaalset mõju, kuid samas ei ole selge, mille
põhjal sellisele järeldusele on jõutud.
5. VTK V osa üldiselt – olukorras, kus muudatusel on sama valdkonna mõju erinevatele Arvestatud.
sihtrühmadele, tuleb mõju hinnang esitada eraldi, nt esimesel muudatusel on sotsiaalne mõju Eelnõu seletuskirjas esitatakse täpsem mõjuanalüüs.
muu hulgas nii ravimite käitlejatele kui ka tarbijatele, seega tuleb esmalt analüüsida sotsiaalset
mõju ühele sihtrühmale (käitlejatele), tuues ära ka sihtrühma suuruse, ning seejärel teisele
sihtrühmale jne. Eristamine on vajalik seetõttu, et sama muudatus ei mõjuta sihtrühmi samas
valdkonnas ühte moodi, seega ei ole nende käsitlemisel ühiselt võimalik aru saada, milline
mõju konkreetsel muudatusel konkreetses valdkonnas konkreetsele sihtrühmale on. Palume
seletuskirja mõjude osa koostades vaadata kriitiliselt üle mõjuvaldkonnad. Mitme muudatuse
puhul on esitatud hinnang sotsiaalsele mõjule, kuid kirjelduse põhjal vastab see pigem
majanduslikule mõjule. Lisaks palume silmas pidada, et igale väitele peaks järgnema/eelnema
ka põhjendus. Näiteks on punktis 11.7.1.2 väidetud, et apteegi teenindussaalis tegevusloa
avalikustamise nõude kaotamine ei oma olulist sotsiaalset mõju, kuid samas ei ole selge, mille
põhjal sellisele järeldusele on jõutud.
6. VTK V osa p 11.2.1 – selgusetuks jääb, milles seisneb muudatuse sotsiaalne mõju ning Arvestatud.
ennekõike, kuidas mõjutab muudatus sotsiaalselt Ravimiametit. Ravimiamet on valitsusasutus, Eelnõu seletuskirjas esitatakse täpsem mõjuanalüüs.
mille puhul tuleks hinnata mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele,
kuludele ja tuludele. Üksnes olukorras, kus muudatus mõjutab konkreetselt Ravimiameti
teenistujaid, nende töösuhet vms, tuleks anda hinnangu muudatuse sotsiaalsele mõjule
Ravimiameti teenistujatele.
7. VTK V osa p 11.2.1 – ka majandusliku mõju puhul jääb selgusetuks, milline on majanduslik Arvestatud.
mõju Ravimiametile. Kirjelduse põhjal tuleb pigem järeldada, et väheneb Ravimiameti Eelnõu seletuskirjas esitatakse täpsem mõjuanalüüs.
töökoormus, mida tuleks aga käsitleda mõju all riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste
korraldusele, kuludele ja tuludele. Samuti ei saa nõustuda väitega, et majanduslik mõju
avaldub reaalselt üksnes Ravimiametile. Esiteks ei avalda muudatus (vähemalt esitatud teabe
põhjal) Ravimiasutusele üldse majanduslikku mõju ning teiseks on muudatusel kindlasti
majanduslik mõju loa taotlejatele, kelle halduskoormus edaspidi väheneb.
5
8. VTK V osa p 11.3.2 – mõjutatud sihtrühmade all ei ole välja toodud hulgimüüjaid, kuigi Arvestatud.
mõju kirjelduse all kirjeldatakse mõju peamiselt just sellele sihtrühmale. Samas jääb aga mõju Eelnõu seletuskirjas esitatakse täpsem mõjuanalüüs.
kirjelduse põhjal ebaselgeks, milline on majanduslik mõju arstidele, patsientidele ja haiglatele,
st kuidas nende olukord võrreldes kehtivaga muutub.
9. VTK V osa p 11.5 – ka nimetatud muudatuse juures tuleks eristada mõju avalikule sektorile Arvestatud.
(mõju riigiasutuste ja kohalike […]), kuna see eritub oluliselt mõjust ettevõtjatele (majanduslik Eelnõu seletuskirjas esitatakse täpsem mõjuanalüüs.
mõju).
10. VTK V osa p 12 – tõenäoliselt on valesti mõistetud, millise sisuga teavet tuleb nimetatud Arvestatud.
punkti all esitada. Antud punkti all on oluline üksnes see, kuidas muutub kokkuvõtlikult Eelnõu seletuskirjas esitatakse täpsem mõjuanalüüs.
halduskoormus ettevõtjatele ning kuidas eraisikutele, st kas see kahaneb, kasvab või ei muutu.
Muud mõju valdkonnad tuleks kajastada VTK punktis 11. Palume seletuskirja mõjude osa
lõpus esitada kokkuvõtlikult, kuidas mõjutavad eelnõuga kavandatavad muudatused ettevõtjate
halduskoormust, eraisikute halduskoormust ning avaliku sektori koormust.
11. VTK VI osa p 20 – kooskõlastamise aeg on uuendamata. Juhime Sotsiaalministeeriumi Arvestatud.
tähelepanu sellele, et VTK-le tagasiside saamise ning eelnõu kooskõlastamisele saatmise Eelnõu seletuskirjas esitatakse täpsem mõjuanalüüs.
vahele peaks jääma mõistlik aeg, mis kulub VTK tagasiside läbi töötamisele, huvirühmadega
konsulteerimisele ning eelnõu ja seletuskirja koostamisele. Taunitav on olukord, kus eelnõu on
VTK kooskõlastamisele saatmisel juba valmis ning VTK koostatakse üksnes sellekohase
nõude täitmiseks.
Ravimiamet
11.4.1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju Arvestatud.
Müügiloa hoidjad ei pea tasuma liikmesriigile samade ravimiohutuse järelevalvetoimingute
eest, mille eest tasutakse juba Euroopa Ravimiametile (kahekordse tasustamise keeld) ning tasu
kehtestatakse osas, mida ei kata Euroopa Ravimiameti tasu.
Tagatud on komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2016/161 täitmine Eestis (ravimite
turvaelemendid) ning Eesti õigusruumi kooskõla parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ
artikli 24 lõigetega 4-6 ja parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 536/2014 (kliinilised
uuringud).
11.4.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas
Müügiloa taotlejad, müügiloa hoidjad, Ravimiamet, kõik ravimi käitlejad, apteegid, Eesti
Haigekassa, kliiniliste uuringute teostajad ja uuringus osalejaid, meditsiinieetika komiteed
6
Eestis, patsiendid.
Eesti Apteekrite Liit
I Ravimijäätmete käitlemine üldapteegis Selgitame.
Kavatsuse kohaselt soovitakse teha apteekidele kohustuseks hoida apteegi müügisaalis Muudatustega kaotatakse regulatsioonist ära kõlbmatute ravimite
eraldiseisvat, märgistatud, apteegitöötajate järelevalve all asuvat kõlbmatute ravimite kogumise tavajäätmetena hävitamine ja asendatakse ravimi üleandmise akt
anumat. Apteekrite Liit leiab et selline kohustuslik nõue ei ole põhjendatud: ohtlike jäätmete saatekirjaga, kuid lisatakse juurde kohustus
1. Jäätmete sortimise ja kogumise korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne ning lisada üleantavate ravimite nimekiri.
“tootja maksab” põhimõtte kohaselt peavad tarbijatel tekkivate ravimijäätmete kogumist Lisaks täpsustame, et ka praegu peavad apteegid tarbijatelt
praktiliselt korraldama ravimite tootjad ja Eestisse sissevedajad (hulgimüüjad). Apteegid kõlbmatuid ravimeid vastu võtma (RavS § 37).
osalevad ravimijäätmete tagasikorjamisel üksnes seetõttu, et see on turvaline, elanikele hästi
kättesaadav ning aitab seeläbi vältida ravimijäätmete sattumist looduskeskkonda.
Jäätmekogumisnõude hankimise, ravimijäätmete kogumise ja äraveo kohustuse saab panna
üksnes ravimite tootjatele ja sissevedajatele, mitte apteegile.
2. Tootja/turustaja jäätmekogumisnõu paigaldamine apteegi müügisaali võib olla üheks
võimaluseks, kuid ei saa olla kohustuseks. See, kas jäätmekogumisnõu asub müügisaalis või
apteegi tagaruumis, peab jääma apteegi enda otsustada. Praegu toovad elanikud apteeki
ravimijäätmetega koos (või ka asemel) sageli lihtsalt tavajäätmeid. Apteekrile peab jääma
valik, kas võtta vastu kõik toodud jäätmed (neid sorteerimata) või kontrollida toodu sisu. Kui
apteek soovib jäätmeid kontrollida ja selgub, et tegemist ei ole ravimijäätmetega, saab sellised
jäätmed toojale tagastada. Apteegile peab jääma võimalus valida, kas ta soovib apteeki toodud
jäätmeid kontrollida või mitte.
3. Apteegis aegunud/riknenud ravimijäätmeid ei saa apteegis hoida elanikelt toodud
ravimijäätmetega ühes hoiuanumas. Nende jäätmete tekkimise alused ja edasise käitlemise
põhimõtted ei ole ühesugused.
4. Kui ohtlike jäätmete saatekirja vormistamine ravimite üleandmis-vastuvõtmise akti asemel
hõlbustab apteekide tööd, on Apteekrite Liit muudatusega nõus.
II Müügiloata ravimite kättesaadavus Selgitame.
Kavatsuse kohaselt soovitakse anda müügiloata ravimite sisseveoõigus haiglaapteegi Tervishoiuteenuse osutamisel on tekkinud olukordi, mil teenuse
tegevusloaga tervishoiuteenuse osutajatele. Apteekrite Liit muudatust ei toeta. osutamiseks vajaminevad ravimid ei ole hulgimüügist
1. Kui haiglad saavad õiguse müügiloata ravimite sisseveoks, soodustab see haiglates kättesaadavad, kuid teenuse tagamiseks on vajalik tõhus
müügiloata ravimite kasutamist. Tervishoiuteenuse osutajad (haiglad) kasutavad müügiloata varustamine vajalike ravimitega. Kuna ravimitega varustamisel
7
ravimeid juba praegu ebaproportsionaalselt palju. Üldapteekides esineb sageli juhtumeid kus ei pea hulgimüüjad tegema jõupingutusi kõikide vajaminevate
patsient pöördub apteeki ravimiga, mille kasutusotstarvet ja –viisi ta soovib apteegis ravimite leidmiseks ja Eestisse tarnimiseks ning esineb olukordi,
täpsustada. Selgub, et tegemist on müügiloata ravimiga mille patsient on saanud haiglast. mil ravimite leidmine ja Eestisse toimetamine sõltub ainuüksi
Haiglate soov kasutada odavamaid ravimeid võib olla mõistetav, kuid selliste ravimite hulgimüüjate vastutulelikkusest, koostööpartnerite võrgustikust
kasutamine ei saa kujuneda tavapraktikaks (nagu praegu paraku sageli ette tuleb). Haiglatele ja tehingu tasuvusest, on esitatud muudatused vajalikud, et
müügiloata ravimite sisseveo õiguse andmine suurendab müügiloata ravimite kasutamist tagada kvaliteetne tervishoiuteenuse pakkumine.
haiglates veelgi.
2. Sisseveoõiguse andmine isikutele, kes ei ole ravimi tootjad ega hulgimüüjad, muudab
põhimõtteliselt praegust ravimite jaotussüsteemi: tootja-maaletooja/hulgimüüja-apteek/
haiglaapteek. Seega tekivad praeguste maaletoojate kõrvale tervishoiuteenuse osutajatest
maaletoojad, kellel on seadusest tulenev õigus haiglaapteegis olevaid ravimeid (sh ka
müügiloata ravimeid) väljastada ka teistele tervishoiuteenuse osutajatele-haiglaapteekidele ja
ka üldapteekidele. Ehk tervishoiuteenuse osutaja hakkab suuremas osas täitma ülesandeid mis
on talle TTKS alusel keelatud.
3. Kui müügiloata ravimite sisseveo õigus antakse haiglaapteegi pidajatele siis on põhjendatud
samasuguse sisseveoõiguse andmine ka üldapteegi pidajatele.
III Ravimite valmistamine teise apteegi tarbeks Selgitame.
Apteekrite Liit ei nõustu ravimite valmistamise kohustuse kaotamisega apteekidel. Ravimite RavS muudatus ei piira apteegis ravimite valmistamist senise
valmistamine, valmisravimite väljastamine ning ravimialane nõustamine on apteegi korra alusel, vaid pigem soodustab patsientidele kättesaadavust.
põhiülesanded. Ravimite valmistamise nõude kaotamimine ei ole praegu (enne aastat 2020) Senise regulatsiooni muutmisega võimaldatakse olukord, kus
mingil viisil põhjendatud. apteek väljastab tarbijale mõnes teises apteegis ekstemporaalselt
1. Kõigil apteekidel on praegu ravimite valmistamise võimalused (ruumid, sisseseade) olemas valmistatud või jaendatud ravimeid. Analoogselt on apteekidel
ning ravimite valmistamiseks vajalikke aineid on võimalik hankida (ravimeid valmistavate lubatud üksteisele väljastada omavalmistatud steriilseid ravimeid
apteekide koostöö omasugustega näitab seda hästi). (RavS § 32 lõige 7). Antud lahendus võimaldab apteekidel
2. Huvi ravimite valmistamise ja apteegis valmistatavate ravimite vastu on tõusnud (sh ressursse otstarbekamalt kasutada, samuti tagada teenuse parem
ravimite väljakirjutajate poolt). Ravimite valmistamise kohustuse kaotamine võtab patsientidelt kvaliteet.
praktilise võimaluse individuaalselt valmistatud ravimite saamiseks.
3. Euroopa õigusruum (ravimite tootmise direktiiv) võrdsustab teisele apteegile ravimi
valmistamise ravimite tootmisega. Tootjale kehtivad kõrgemad nõuded ja tavaapteegi ravimite
valmistamine neile ei vasta.
4. Ravimite valmistamist pärsib põhiliselt olematu teenustasu. Piiratud tööjõu ja ressursside
8
tingimustes ravimi valmistamise eest saadav 96 senti (!) ei motiveeri ühtegi apteeki ravimeid
valmistama (tooraine maksumus on sisuliselt olematu). Vabariigi Valitsuse 21.2.2005
määrusega nr 36 kehtestatud ravimite juurdehindluse (sh apteegis valmistatavate ravimite
juurdhindlus) vajab ammu kaasaegsete hindade ja vajadustega kooskõlla viimist.
5. Apteekrite Liit peab õigeks ravimite valmistamise korraldust puudutavate teemade avamist
alles pärast apteekide omandisuhete muutumist (pärast aastat 2020). Tasu tuleb korrigeerida
aga viivitamatult.
IV Lennujaamas asuva apteegi nõuded Selgitame.
Kavatsuse kohaselt on plaanis vähendada lennujaamas asuva apteegi nõudeid. Apteekrite Liit Muudatus puudutab ainult ravimite valmistamise kohustuse
on erandite tegemise vastu. Nõuete vähendamine lennujaamas tegutsevale apteegile eeldab lihtsustamist lennujaama turvakontrolli alas. Ülejäänud nõuded
nõuete vähendamist ka sadamates, bussijaamades jm “rändekeskustes” asuvatele apteekidele. apteegiteenuse osutamisele säilivad. Antud küsimus puudutab
Iga apteeki avav ettevõtja peab kaaluma apteegi avamisega kaasnevaid võimalusi ja kohustusi. ainult Tallinna Lennujaama, kes on sellekohase ettepaneku
On selge, et lennujaamas võib üüripinna ruutmeetrihind olla tavapärasest kõrgem. Samas ei ole ministeeriumile esitanud. Ühe ravimi valmistamine võtab
see argumendiks, et kallitel üüripindadel olevate apteekide ruuminõudeid vähendada. eelduslikult kauem aega, kui aeg, mis kulub lennuki pardale
minekuks.
V Erialane koolitus Selgitame.
Kavatsus lisada proviisorite ja farmatseutide erialase koolituse hulka täiendavalt ka Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei arvata erialase koolituse hulka
tervishoiuasutuste (haiglate) koolitused ei ole põhjendatud. Erialaorganisatsioonide korraldatud täiendõpet, mis on korraldatud teiste tervishoiutöötajate
farmaatsiaalased koolitused arvestatakse erialase koolituse hulka juba praegu. erialaorganisatsioonide (arstid, õed jne) ja tervishoiuasutuste
1. Praegune seaduse redaktsioon ei arvesta erialase täiendkoolituse hulka tööandja koolitusi koolituskeskuste poolt. Seega täpsustatakse muudatusega, et
(kui need ei toimu koostöös erialaorganisatsiooniga). Apteekrite Liidu seisukoht on, et erialaseks koolituseks loetakse osavõttu proviisori- või
tööandjate lisamine RavS § 45 p 42 koolitajate hulka ei ole põhjendatud. Haiglad saavad ka farmatseudiõppe õppekava õpetava kõrgkooli, riigiasutuse,
täna korraldada koolitusi koostöös erialaorganisatsioonidega. Kui tegemist on üksnes tööandja tervishoiuteenuse osutaja koolituskeskuse või tervishoiutöötajate
enda korraldatud koolitusega, siis on sisekoolitused igapäevased kõikides ettevõtetes (ka erialaorganisatsiooni korraldatud farmaatsiaalasest või muust
apteekides). Sama loogika põhjal peaksid kõikide proviisorite ja farmatseutide tööandjate (näit meditsiinialasest täienduskursusest, seminarist, konverentsist või
apteegikettide) korraldatud farmaatsiaalased koolitused kuuluma erialaste täiendkoolituste muust sarnasest õppepäevast, mille sisu on sõltumatu ravimi
hulka. See aga muudaks praeguse, kaua aega ettevalmistatud ja lõpuks ellu rakendunud tootjast, müügiloa hoidjast või ravimite hulgimüüjast. Lisaks
koolitussüsteemi aga absurdiks. võimaldab täiendus apteekrite koolituste hulka lugeda ka näiteks
2. Ravimiseaduse § 45 p 42 loeb erialaseks koolituseks erialaorganisatsiooni korraldatud proviisoritele ja farmatseutidele Ravimiameti või Haigekassa
täienduskursuse, seminari, konverentsi või muu sarnase õppepäeva. Seega ei piira seadus proviisori- või farmaatsiaalaseid korraldatavaid infopäevi või
koolituse korraldajate ringi üksnes farmaatsiaorganisatsioonidega, vaid teisi sarnaseid õppepäevi.
9
erialaorganisatsioonidega, kes korraldavad farmaatsiaalaseid koolitusi. Kavatsuse koostajate
käsitlus, et erialaseks koolituseks ei loeta arstide ega õdede täiendkoolitusi, ei ole
ravimiseadusega kooskõlas. Selles osas ravimisedus muutmist ja täiendamist ei vaja.
Apteekrite Liit on seda teemat arutanud Ravimiametiga ning Ravimiamet on Apteekrite
Liiduga selles küsimuses ühesugusel seisukohal.
3. Siiski tekitab apteekritele probleeme RavS § 45 p-s 42 sätestatud koolitusnõude täitmise
perioodi arvestus. Ravimiamti käsitluse kohaselt peetakse koolitustundide arvestust
tööandjapõhiselt ning 2-aastane periood algab tööandja juures tööle asumisest. Kui apteeker
töötab ühe tööandja juures vähem kui 2 aastat järjestikku, ei saa temalt koolituskohustuse
täitmist nõuda ega seda kontrollida. Apteekrite Liit sellise käsitlusega ei nõustu.
4. On loomulik, et kui apteeker tootab ühes apteegis 1 aasta ja 9 kuud ning läheb uue tööandja
juurde, peab ta esimese tööandja juures olema saanud ca 35 tundi koolitust ja järgmise
tööandja juures aasta lõpuni veel ca 5 tundi koolitust. Ei ole loogiline, et vähem kui 2-aastaste
tööperioodidega ringiliikuvad proviisorid ja farmatseudid saavad koolituskohustust üldse
vältida ja kui on teada, et töötaja lahkub töölt vähem kui 2 aasta pärast (näiteks pensionile), ei
pea tööandjad selliseid töötajaid enam koolitama.
5. Kui soovitakse RavS § 45 p 42 esimest lauset siiski üheselt mõistetavamaks muuta, võiks
sätte sõnastada nii: “tagama enda kulul apteegiteenust osutavate proviisorite ja farmatseutide
arendamiseks ja pädevuse tõstmiseks erialase koolitamise vähemasti 40 akadeemilise tunni
ulatuses kahe kalendriaasta kohta. Kui töötamise ajavahemik tegevusloa omaja juures on
lühem kui 2 kalendriaastat, arvestatakse koolituskohustuse täitmist proportsionaalselt töötatud
ajaperioodi pikkusega.”
6. Koolitustundide osas tuleb rakendada põhimõtet “Omnia mea mecum porto” ehk erialase
koolituse tagamine on küll tööandja kohustus, kuid koolitustundide arvestus toimub
töötajapõhiselt.
VI Tegevusloa ülevalolek ofitsiinis Selgitame.
Apteekrite Liit on vastu üldapteegi tegevusloa väljapaneku nõude kaotamisele. Apteekrite Liit Apteegis tegevusloa nähtavalt esitlemiseks puudub põhjendatud
ei näe ühtegi põhjendust nõude kaotamise kasuks, küll aga kahjuks. vajadus, kuna tegevusloa olemasolu kontrollitakse Ravimiameti
1. Tegevusloa ülevalolek apteegi ofitsiinis ei sega kedagi. See ei ole apteegipidajale koormav tegevuslubade registrist. Tegevusloa ehtsust ei suuda klient
ega kahjusta kellegi õigusi. eristada ja seetõttu, võib tekkida näiline olukord, kus teenuse
2. Tegevusluba eristab apteeki teistest “apteegisarnastest” ettevõtetest ning selles, kas tegemist saaja ei saa olla veendunud, et tegutsemiskohal on
10
on apteegiga või ei, saab tegevusluba vaadates veenduda ainult ühe pilguga. Internet on hea tegutsemisõigus. Eesti riik on minemas üle erinevates
asi, aga apteegi seinal oleva tegevusloaga tutvumine on määratult lihtsam kui internetis loamenetlustes registripõhistele kannetele nt MTR, kus
otsingute tegemine (eriti inimesel, kes ei ole selles vilunud). kontrollitakse tegevuse õiguslikku alust.
3. Külastajatele nähtaval kohal olev tegevusluba on vajalik selleks, et tarbija teaks, kelle poole
olulise probleemiga pöörduda. Tegevusloal on pädeva isiku - apteegi juhataja - nimi. Olukord,
kus apteegi juhataja peab arvestama sellega, et tema nimi on teada ja teda võidakse küsida, ei
ole mugav nendele proviisoritele kes ise reaalselt apteegis ei tööta (“töötab” üksnes diplom).
Apteegi juhataja nimega tegevusluba ofitsiinis distsiplineerib kõiki osapooli ja on üheks
seaduskuulekuse motivaatoriks.
VII Ravimite sisse- ja väljaveoload, turustamisloa kaotamine, müügiload, ravimireklaam jt Arvestatud.
eelpool käsitlemata ettepanekud Eelnõu seletuskirjas esitatakse täpsemad selgitused
Tegemist on muudatustega, mille põhjendatust ja vajalikkust ei oska Apteekrite Liit praeguste muutmisvajaduse kohta.
teadmiste pinnalt hinnata ning loodab, et kavatsuse sisukust hindavad asjaomased
organisatsioonid ja ametnikud parimal võimalikul viisil.
VIII Täiendavad ettepanekud õigusaktide väljatöötamiseks ja täiendamiseks Selgitame.
1 Avalik-õigusliku Proviisorite Koja loomine Täname ettepaneku eest, kuid antud teema ei ole seotud VTK-
Kaks aastat tagasi avaldasid erinevad osapooled (Riigikogu sotsiaalkomisjon, ga, mistõttu käesoleva eelnõuga seda ei reguleerita.
Sotsiaalministeerium, farmaatsiaorganisatsioonid, farmaatsiaõpet andvad haridusasutused jt)
toetust avalik-õigusliku Proviisorite Koja loomisele. Koja keskne ülesanne on ravimite
kättesaadavuse (ehk apteegivõrgu olemasolu) tagamine kõikjal Eestis, apteekrite erialaste
teadmiste tõstmine jt apteegivaldkonnas oluliste küsimuste lahendamine. Praeguseks on
Proviisorite Koja seaduse väljatöötamine aga takerdunud. Palume Sotsiaalministeeriumi
õigusloome kavva lisada ka Proviisorite Koja seaduse väljatöötamise kavatsus.
2 SoM 17.02.2005 määruse nr 24 muutmine Selgitame.
Apteekrite Liit on juba pikemat aega olnud mures apteegiteenuse kõikuva kvaliteedi ja Täname ettepaneku eest, kuid antud teema ei ole seotud VTK-
patsienditurvalisuse pärast. Nimelt on (peamiselt Tallinnas) tekkinud arvukalt apteeke, kus ga, mistõttu käesoleva eelnõuga seda ei reguleerita. Samuti vajab
proviisorit ei ole või ta viibib apteegis väga lühiajaliselt ning apteegiteenuse osutajad on teema põhjalikumat analüüsi.
farmatseudid. Samuti on paljud apteegid muudetud nn “selveapteekideks”, kus
apteegikülastajal on raske orienteeruda tõenduspõhiste toodete (ravimite) ja alternatiivsete
toodete (toidulisandid, loodustooted jm) segaduses. Tihti töötavad “selveapteekides” ka
erihariduseta klienditeenindajad kes keelust hoolimata nõustavad ka ravimite osas. Samadele
11
probleemidele on tähelepanu juhtinud ka Proviisorite Koda ja Ravimiamet. Eesti Apteekrite
Liit on seetõttu ette valmistanud eelnõu sotsiaalministri 17.02.2005 määruse nr 24 muutmise
eelnõu koos seletuskirjaga (lisatud). Apteekrite Liit palub eelnõu menetlusse võtta.
3 Diagnoosikood digiretseptil, ravimileht Selgitame.
Apteekrid on aastaid nõudnud digiretseptil diagnoosikoodi apteekritele nähtavaks muutmist Retseptikeskuse vastutav töötleja on Haigekassa.
(diagnoosikood on nähtav vaid paberretseptil) ja apteekritele vähemalt viimasel 6 kuul Haigekassa vastus: Annustamisskeemi läbirääkimistega on edasi
patsiendi poolt väljaostetud ravimite kohta päringute tegemise võimaluse loomist. Juba liigutud ja kõigi eelduste kohaselt saab selle aasta teises pooles
03.05.2011 Sotsiaalministeeriumis toimunud retseptikeskuse rakendumise koosoleku arendamiseks ette võtta. Koos täieneva annustamisskeemiga
protokollis on fikseeritud: “Diagnoosikood võetakse töösse ning rakendub hiljemalt 2012. a I luuakse eeldused ravimilehe loomiseks, pakutakse välja ühe
p.a lõpuks. Apteekritele päringud viimase kuue kuu väljakirjutatud ravimitele anname uuele võimaliku disaini ja laiendatakse retsepti loetelu apteekrile
arenduslepingu partnerile analüüsida ja eesmärk on koostoime, mitte niivõrd retsepti (näevad ka retseptide ajalugu).
näitamine. Uus arendaja asub sügisest tööle ja siis selguvad tähtajad.” Tänaseni ei ole Diagnoosikoodi nägemise osas on vestlusi peetud varemgi ja
diagnoosikood digiretseptil apteekrile nähtav. Samuti ei ole võimalik teha päringuid patsiendi siiani on oldud seisukohal, et diagnoosikoodi nägemine ei ole
poolt juba väljaostetud ravimite kohta. EHK on lubanud arenguid 2017. aastal. Palume apteekrile hädavajalik ja ei aita annustamise osas kaasa.
Sotsiaalministeeriumi kaasabi muudatuste teokssaamisele. Soodustuse muutmine ei ole arvestatav põhjus diagnoosikoodi
nähtavaks muutmiseks.
Arendusele eelneb põhjalik analüüs ning lahendus tuleb
korralikult enne töösüsteemi kandmist läbi testida.
Ravimitootjate Liit
Ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni lihtsustamine Arvestatud.
Punkt 2.3 ütleb, et Eesti ravimitootjad on viimastel aastatel korduvalt pöördunud Ravimiameti Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse. Ravimiametil säilib kohustus
poole ettepanekuga asendada ekspordil väljaveoloa taotlemise kohustus väljaveost teavitamise keelata väljavedu vastavalt RavS § 20 lõikele 6 lg 6, mille
kohustusega. See võimaldaks ka Eesti ravimitootjate operatiivsemalt tegutseda ja olla kohaselt Ravimiamet võib erakorralise meetmena keelata ravimi
konkurentsivõimelisemad. väljaveo, kui ravimiga katkematu varustatuse tagamine on
Samas öeldakse, et on võimalik olukord, kus on vaja takistada väljavedu (nt eksporditavat oluline inimese või looma tervise seisukohast ning kui teisi sama
ravimit on vaja Eesti patsientidel), siis selle olukorra ennetamiseks näeb RavS § 20 lg 6 ette toimeaine ja tugevusega ravimeid Eestis ei turustata või
võimaluse ravimite väljaveo keelamiseks kõigil väljaveo õigust omavatel isikutel. turustatakse ebapiisavas koguses.
Ravimitootjate Liidu jaoks on küsimuseks, kuidas Ravimiamet keelab või kontrollib väljavedu
juhul kui eksporditavat ravimit on vaja Eesti patsientidel ning väljavedu on juba reaalselt
toimunud ja teavitamine toimub peale eksporti?
Meie hinnangul on esmaoluline tagada vajalike ravimite kättesaadavus Eestis, seda siis
12
erinevate pandeemiate, epideemiate või muul juhul kui on oht, et patsientidele ei jätku mingit
ravimit seoses ravimi ekspordiga.
Müügiloata ravimite kättesaadavuse parendamine Arvestatud.
”EL õiguses on antud Compassionate Use võimalus, mille kohaselt võivad liikmesriigid teha Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse.
erandi müügiloa nõudest ravimitele, millele väljastatakse tsentraliseeritud müügiluba
parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 3 lõigete 1 ja 2 alusel. Muudatusega
on lisaks võimalik erandjuhtudel elupäästval eesmärgil manustatavaid ravimeid patsiendile või
patsientide rühmale tasuta anda, kasutades toetamiseks näiteks kliiniliseks uuringuks
pakendatud ravimeid, müügiloaga ravimi võõrkeelset pakendit, mis ei vasta Eestis ravimi
müügiloa tingimustele, või muul viisil müügiloa tingimustele mittevastavalt pakendatud
ravimit.”
Ravimitootjate Liidu jaoks on küsimuseks, kellel on õigus mainitud erandit taotleda?
Peame vajalikuks tootja kaasamist varases järgus, et veenduda tarne võimalikkuses. Samas
lõigus kohustatakse ravimit sissevedavat haiglaapteeki muuhulgas kontrollima müügiloata
ravimi pakendi ja märgistuse müügiloale vastavust. Ravimitootjate Liit palub arvestada, et ei
ole võimalik kontrollida pakendi ja märgistuse müügiloale vastavust, kui puudub müügiluba.
Liidu jaoks on ka küsimuseks, kas haiglaapteegile lubatud müügiloata ravimite sissetoomise
õigus piirdub vaid konkreetses haiglas oleva ravivajadusega?
Müügilubade regulatsiooni kaasajastamine ning ravimiseaduse sätete EL õigusega vastavusse
viimine
Ravimiohutuse järelevalve tasude muutus punktis 4.6 ütleb: "Kuna RavS § 785 lõikes 12 on
dubleeritud parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 658/2014 artikli 3 lõikes 1 loetletud
ravimiohutuse järelevalve alased tegevused, tuleb RavS-i muuta ja kaotada ohutus- ja
kvaliteediseire tasu maksmise kohustus dubleerivate toimingute eest."
Seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse lõikes 4.6 öeldakse kohe järgnevalt eelnevalt
tsiteeritule, et "Lisaks kehtestatakse tasu Euroopa ravimiametite ühises töökorralduses
toimeainete ohusignaalide hindamiseks, kinnitamiseks ning selle kohta hinnangu koostamiseks,
mida ei kata ravimi ohutus- ja kvaliteediseire tasu."
Ravimitootjate Liidul tekib küsimus, kas see tähendab, et üks tasu kaotatakse ja kehtestatakse
uus?
Sama lõik 4.6 ütleb: ”Kuna RavS § 785 lõikes 12 on dubleeritud parlamendi ja nõukogu
13
määruse (EL) nr 658/2014 artikli 3 lõikes 1 loetletud ravimiohutuse järelevalve alased
tegevused, tuleb RavS-i muuta ja kaotada ohutus- ja kvaliteediseire tasu maksmise kohustus
dubleerivate toimingute eest.”
Juhul kui mainitud kaks tasu on tunnistatud dubleerivaks mõista ning kõik müügiloahoidjad on
alates 2015. aastast dubleerivalt maksnud ohutus- ja kvaliteediseire tasu kõikide selle sätte alla
kuuluvate müügilubade eest, siis millised on hüvitamismehhanismid?
Ühtlasi ütleb kavatsuse lõik 4.7: ”RavS-i on üle võtmata parlamendi ja nõukogu direktiivi
2001/83/EÜ artikli 24 lõike 4 säte, mis üldjuhul kohustab liikmesriiki tunnistama kehtetuks
müügiloa, millele vastavat ravimit ei ole kolme järjestikuse aasta jooksul turustatud.”
Liidu jaoks on küsimuseks, kas tegu on nn sunset clause’i taas-sisseviimisega seadusesse? Liit
peab vajalikuks säilitada kunagine kord, mille järgi Ravimiamet enne MLH esindaja arvamuse
küsimist ise ei tunnistanud müügiluba kehtetuks.
Müügiloata ravimite sissetoomine tuleks paremini reguleerida ning sisustada üld- ja
dokumendinõuded, et tagada selgus turul ning efektiivne ning läbipaistev protsess kõigile
osapooltele. Seaduses võiks ette näha ka tootja õiguse programmi algatamiseks.
Üldised tähelepanekud Arvestatud.
Liidu hinnangul ei ole terminoloogiliselt arusaadav eelnõu kavatsuses termini ”compassionate Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse.
use” kasutamine. Mainitud terminit on kasutatud üldise väljendina, kuid sisu poolest on
„compassionate use“ üks mitmest võimalikust kättesaadavusprogrammist. Ettepanek on
kasutada väljendit kättesaadavuse programm.
Ravimitootjate Liidul on plaanis esitada lähemal ajal ravimiseaduse muutmise ettepanekud
raviminäidiste ja reklaamiaruannete kaasajastamise kohta.
Eesti Proviisorite Koda
1) Ravimijäätmete käitlemise lihtsustamine ja dubleeriva regulatsiooni kaotamine Selgitame.
Seaduse muudatuse eesmärk lihtsustada kõlbmatute ravimte vastuvõtmist ja käitlemist, samas VTK-ga ei olnud plaanis muuta kehtiva seaduse loogikat vaid
edendada ohtlike jäätmete kogumist ja õiget käitlemist ning vähendada keskkonda kahjustavaid täpsustada, kuidas üldapteegid seda ülesannet täidavad. Jäätmete
tegevusi on igati arusaadav ja põhjendatud. Samas tuleb ettepanekud põhjalikult läbi mõelda ja vastuvõtmine muutub lihtsamaks võrreldes kehtiva
hinnata kõiki mõjusid, kuna siin leidub vastuolusid ja probleeme. regulatsiooniga.
a) Lõik väljatöötamiskavatsusest /…Tehes apteekidele kohustuseks hoida eraldiseisvat Kehtiv seadus nõuab kõlbmatute ravimite vastuvõtmist tarbijalt
kõlbmatute ravimite kogumise anumat apteegi müügisaalis, kuhu tarbijad saavad oma ravimid (RavS § 37).
iseseisvalt tagastada ja ilma apteekri poolt dokumentatsiooni täitmata. Anum peaks olema
14
märgistatud kirje ja juhisega, et välistada teadmatust ja eksimusi anuma sihtotstarbes ning
paiknema apteegitöötajate vaateväljas ja jälgimisel, et välistada kuritegelikku kõlbmatute
ravimite taaskasutusse sattumist./
Kommentaar: Apteegi müügisaal on puhas ruum ja sinna ei sobi anum (prügikast), kuhu
elanikud võivad oma jäätmeid tuua. Kuna apteeker ei vaata läbi/ sorteeri apteeki toodud
jäätmekoti sisu, siis on tõenäoline et sinna satub igasugust prügi, ka seesugust mis on
ebahügieenililine, levitab ebameeldivat lõhna ja reostab apteegi müügisaali. Meie kogemuste
põhjal on ka täna apteekri kätte toodavate ravimijäätmete hulgas igasugust prügi ja kui praegu
apteeker seda märkab, siis saab ta keelduda mittesobivate jäätmete vastuvõtmisest. Paigutades
ofitsiini järelvalveta prügikasti, puudub jäätmete üle igasugune kontroll. Tihti ei olegi tegemist
pahatahtlikkusega, vaid teadmatusega, et mis täpselt on ravimijäätmed. Tihti ei saada aru, et
tühja köharohupudeli või rohupurgi võib ise ära visata, seda ei pea apteeki tooma.
Ettepanek: hoida ravimijäätmete kogumise anumat selleks ettenähtud ruumis (v.a. müügisaal),
näiteks mõni tagaruumidest, kuhu siis apteeker apteeki toodud jäätmed kogub. Sarnane
süsteeem on näiteks Soomes.
b) Kõik mis puudutab väiksemat dokumenteerimise hulka on teretulnud ettepanekud.
c) Et hoida meie keskkonda puhtana ja vältida aegunud ravimite kasutamist, on ravimijäätmete
kogumine elanikkonaalt igati õigustatud, kuid väide, et see ei kulutata oluliselt apteekrite aega
ja sellel puudub apteegile oluline majanduslik mõju, on vale. Paljud Eesti apteegid tegutsevad
toimetuleku piiril, eriti maapiirkondades, kus käibed on väikesed. Ravimite juurdehindluse
piirmäärad on teatavasti väikesed (kordades väiksemad kui näiteks Soomes). Kuna ohtlikke
jäätmeid ei koguta igas linnas ja maakonnas, siis tuleb tellida selle jaoks konteiner (kaasneb
kulu) ja äravedu (kaasneb kulu), lisaks tuleb tasuda veel jäätmete vastuvõtmise eest vastavalt
kaalule. Lisandub veel ajakulu ja tööjõukulu. Kuna Keskkonnaametist saadud informatsiooni
põhjal on jäätmete eest tegelik vastutaja tootja, siis meie ettepanek on järgmine: apteek küll
kogub jätkuvalt elanikkonnalt ravimijäätmeid, kuid konteineri, äraveo ja utiliseerimise
korraldab omal kulul Keskkonnaamet, kohalik omavalitsus või tootja. Rõhutame, et
ravimitootja juurdehindlused ei ole piiratud, nagu apteekidel ning majanduslik võimekus seda
kulu kanda on oluliselt parem. Soome näite põhjal on selleks kohalik omavalitsus.
d) Punkt 1.3 parandus: elanikelt vastu võetud ravimid jm on eraldi ladustatud.
3) Müügiloata ravimite kättesaadavuse parendamine Selgitame.
15
a) Eesti ravimituru loogika põhineb A) ravimite väljakirjutamise ja ravi lahutatusel ravimi Tervishoiuteenuse osutamisel on tekkinud olukordi, mil teenuse
müügitegevustest, et vältida huvide konflikte ja tagada meditsiiniliselt põhjendatud ravimite osutamiseks vajaminevad ravimid ei ole hulgimüügist
väljakirjutamine ja B) ravimite müügi tasandite (sh vertikaalne integratsioon) lahutatusel, ehk kättesaadavad, kuid teenuse tagamiseks on vajalik tõhus
maaletooja ei tohi omada apteeki ja apteek ei tohi olla maaletooja. Alles keelustati vetikaalne varustamine vajalike ravimitega. Kuna ravimitega varustamisel
integratsioon ravimite jae- ja hulgimüügi sektoris ja selle seaduse muudatusega avame ei pea hulgimüüjad tegema jõupingutusi kõikide vajaminevate
vetikaalse integratsiooni võimaluse haigla ravimite turul. Seda ei saa lubada. ravimite leidmiseks ja Eestisse tarnimiseks ning esineb olukordi,
b) Jae- ja haiglaapteegile peaks laienema ravimite valmistamiseks vajalike lähteainete (mis ei mil ravimite leidmine ja Eestisse toimetamine sõltub ainuüksi
ole ravimid) sissetoomise õigus, kuna täna jääb paljude ravimite valmistamine just lähteaine hulgimüüjate vastutulelikkusest, koostööpartnerite võrgustikust
puudumise taha ja väikestes (apteegile vajalikes) kogustes raviainete sisseostmisest suured ja tehingu tasuvusest, on vajalikud muudatused kvaliteetse
hulgilaod ei ole huvitatud. tervishoiuteenuse pakkumiseks.
Ettepanekud:
a) mitte anda haiglaapteekidele ravimite maaletoomisõigust, kuna haiglaapteek on haigla
struktuuriüksus. Haiglale ravimite maaletoomise õiguse andmine oleks fundamentaalse
põhimõtte (mille kohaselt ravimite väljakirjutamine ja ravi peab olema lahus ravimite
müügitegevustest) rikkumine ning tekiks huvide konflikt;
b) anda jae-ja haiglaapteegile ravimite valmistamiseks vajalike lähetainete sissetoomise õigus.
6) Apteegiteenuse arendamine Selgitame.
Ekstemporaalsete ravimite valmistamise regulatsioon vajab kindlasti kaasajastamist, kuid Täname esitatud ettepanekute eest, esmalt selgitame, et RavS
peame tagama selle, et patsiendid vajaliku ravimi saaksid ja et apteegile, kes ravimeid muudatus ei piira apteegis ravimite valmistamist senise korra
valmistab on samuti tagatud mõistlik tasu selle ajakuluka toimingu eest. Tänasel päeval on alusel, vaid pigem soodustab patsientidele kättesaadavust. Senise
valmistamise kohustus kõikidel üldapteekidel, kuid vaatamata sellele valmistavad reaalselt regulatsiooni muutmisega võimaldatakse olukord, kus apteek
vaid loetud apteegid. Keeldumise põhjuseid on mitmeid: väljastab tarbijale mõnes teises apteegis ekstemporaalselt
- lähteaineid müüakse suures koguses (nt kg-põhiselt, kuid vaja oleks vaid 100g, valmistatud või jaendatud ravimeid. Analoogselt on apteekidel
ülejäänud kogus aegub ja jääb apteegi kuluks). Seetõttu apteek ei valmista, kuna tal lubatud üksteisele väljastada omavalmistatud steriilseid ravimeid
pole aineid; (RavS § 32 lõige 7). Antud lahendus võimaldab apteekidel
- ravimi valmistamiseks vajalikke aineid ei leidu meie turul (kuid oleksid hõlpsasti ressursse otstarbekamalt kasutada, samuti tagada teenuse parem
ostetavad nt Soomest või Saksamaalt); kvaliteet.
- ekstemporaalse ravimi valmistamise tasu apteegis on väga väike, u 1€, sageli kulub Lisaks märgime, et esitatud ettepanekud vajavad põhjalikumat
ravimi valmistamiseks tund või mitu proviisori või farmatseudi ajast; analüüsi.
Nii kujunebki olukord kus ekstemporaalsete ravimite vajajad saadetakse ühte kindlasse
apteeki, kes tegelikult kannab ravimite valmistamisega olulist majanduslikku kahju võrreldes
16
nendega, kes valmistamisest keelduvad.
Eesti Proviisorite Koja ettepanekud punkti 6 osas:
a) tõsta ravimite valmistamise tasu selliseks, mis katab tegeliku kulu, arvestades, et tegemist on
täpsust ja õigeid tingimusi vajava ajamahuka käsitööga, mille omahind on kõrge;
b) Igasse linna, suuremasse asulasse peab jääma vähemalt üks apteek, mis valmistab ravimeid
ja kui alates 01.04.2020 võib ühel omanikul olla maksimaalselt 4 apteeki, siis vähemalt ühes
apteegis neljast peab valmistatama ravimeid;
c) Kindlasti peab ekstemporaalseid ravimeid valmistavate apteekide arvu reguleerima (nt
elanikkonna arvu järgi piirkonnas), et ei tekiks ainult ühte keskust, kus ravimeid valmistatakse
ning mille tagajärjel ekstemporaalsete ravimite kättesaadavus ja ka valmistamisoskus oluliselt
halveneks.
d) Kui ravimite valmistamine on mõistlikult tasustatud, tekib apteekidel motivatsioon
valmistamistingimused luua ja ravimeid valmistada.
Märkus 6.1: ravimite jaendamine ei ole kohustuslik apteegiteenuse osa
7) Ravimialase tegevuse arendamine Selgitame.
a) Lõik väljatöötamiskavatusest: 7.1) /Senise regulatsiooni piiratud täiendamisega (erisuste Muudatus puudutab ainult ravimite valmistamise kohustuse
kehtestamine) on võimalik luua olukord, kus apteegiteenust pakutakse ka lennujaama lihtsustamist lennujaama turvakontrolli alas. Ülejäänud nõuded
turvakontrolli alal./ apteegiteenuse osutamisele säilivad. Antud küsimus puudutab
Lennujaama puudutava seadusemuudatuse mõte jääb arusaamatuks, kuna praegu juba asub ainult Tallinna Lennujaama, kes on sellekohase ettepaneku
lennujaama transiidialal apteek, mis tagab ravimite kättesaadavuse ka neile kes on oma ravimid ministeeriumile esitanud. Ühe ravimi valmistamine võtab
koju või väljaostmata unustanud (digiretsept väljaspool Eestit ei toimi). Seetõttu ei näe mingit eelduslikult kauem aega, kui aeg, mis kulub lennuki pardale
põhjust sellekohaseks seaduse muudatuseks. minekule.
b) 7.4) Teiste erialaorganisatsioonide poolt korraldatud koolituste arvestamine erialase
koolitusena on teretulnud muudatus. Kuid teeme ettepaneku lisada veel üks muudatus, et Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei arvata erialase koolituse hulka
koolituspunktid “käiksid kaasas” apteekriga mitte apteegiga. Täna on olukord, kus proviisor täiendõpet, mis on korraldatud teiste tervishoiutöötajate
või farmatseut vahetades töökohta peab hakkama koguma koolituspunkte nullist, ehk seni erialaorganisatsioonide (arstid, õed jne) ja tervishoiuasutuste
kogutud punktid “jäävad” eelmisesse apteeki. Olukord on kummaline, justkui peaks iga kord koolituskeskuste poolt. Seega täpsustatakse muudatusega, et
töökohta vahetades saama uuesti diplomi. Samuti tekib olukord, kus iga kahe aasta pärast erialaseks koolituseks loetakse osavõttu proviisori- või
töökohta vahetades pole koolituspunkte üldse vaja, kuna uus töökoht “nullib” vanad puktid. farmatseudiõppe õppekava õpetava kõrgkooli, riigiasutuse,
Fakt on ju see, et töökohavahetus ei too kaasa eelnevate teadmiste unustamist. tervishoiuteenuse osutaja koolituskeskuse või tervishoiutöötajate
erialaorganisatsiooni korraldatud farmaatsiaalasest või muust
17
meditsiinialasest täienduskursusest, seminarist, konverentsist või
muust sarnasest õppepäevast, mille sisu on sõltumatu ravimi
tootjast, müügiloa hoidjast või ravimite hulgimüüjast. Lisaks
võimaldab täiendus apteekrite koolituste hulka lugeda ka näiteks
proviisoritele ja farmatseutidele Ravimiameti või Haigekassa
proviisori- või farmaatsiaalaseid korraldatavaid infopäevi või
teisi sarnaseid õppepäevi.
8) Avalik-õiguslik apteekrite organisatsioon Selgitame.
Ettepanek: Ravimiseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusse lisada avalik-õigusliku apteekrite Täname ettepaneku eest, kuid antud teema ei ole seotud VTK-
organisatsiooni loomine. Avalik-õiguslik juriidiline isik Proviisorite ja Farmatseutide Koda ga, mistõttu käesoleva eelnõuga seda ei reguleerita.
luuakse seadusega avalikes huvides. Apteegiteenust osutatakse avalikes huvides ja see on
avalik teenus, mis tagab väärtuspõhise apteegiteenuse kättesaadavuse mõistliku aja jooksul
kõikjal Eestis.
9) Diagnoosikood digiretseptil ja e-ravimileht Selgitame.
Apteekrid on aastad pööranud tähelepanu probleemile, et meil puudub patsiendi põhjalikuks Retseptikeskuse vastutav töötleja on Haigekassa.
nõustamiseks vajalikele andmetele ligipääs – me ei näe diagnoosikoodi, mis takistab patsiendi Haigekassa vastus: Annustamisskeemi läbirääkimistega on edasi
põhjalikku ravimialast nõustamist, samuti ei näe me väljaostetud ja aegunud retseptide ajalugu, liigutud ja kõigi eelduste kohaselt saab selle aasta teises pooles
mis takistab meil tegelemast ravimisoostumusega. Perspektiivis on oluline olla arstidega samas arendamiseks ette võtta. Koos täieneva annustamisskeemiga
inforuumis, et arendada esmatasandi kõigi osapoolte koostööl põhinevaid apteegi lisateenuseid. luuakse eeldused ravimilehe loomiseks, pakutakse välja ühe
Ettepanek on muuta apteekri jaoks nähtavaks diagnoosi kood ning retseptide ajalugu ning luua võimaliku disaini ja laiendatakse retsepti loetelu apteekrile
olukord, kus apteekrid ja arstid saaksid olla ühes inforuumis, jagades vajalikku infot patsiendi (näevad ka retseptide ajalugu).
parima abistamise huvides. Diagnoosikoodi nägemise osas on vestlusi peetud varemgi ja
siiani on oldud seisukohal, et diagnoosikoodi nägemine ei ole
apteekrile hädavajalik ja ei aita annustamise osas kaasa.
Soodustuse muutmine ei ole arvestatav põhjus diagnoosikoodi
nähtavaks muutmiseks.
Arendusele eelneb põhjalik analüüs ning lahendus tuleb
korralikult enne töösüsteemi kandmist läbi testida.
II. KÄSIMÜÜGIRAVIMITELE JUURDEPÄÄSU PIIRAMINE Selgitame.
Teeme ettepaneku Sotsiaalministri 17.02.2005. a määruses nr 24 “Apteegiteenuse osutamise Täname esitatud ettepaneku eest, kui käsimüügiravimite
tingimused ja kord” paragrahvi 12 lõige 2 muuta ja sõnastada järgmiselt: juurdepääsu piiramise teema ei ole seotud VTK-ga ning vajab
18
“(2) Müügisaalis on lubatud välja panna farmakoloogiliselt või näidustuse järgi rühmitatud põhjalikumat analüüsi, mistõttu käesoleva eelnõuga neid
käsimüügiravimeid tingimusel, et külastajal puudub ravimitele vahetu juurdepääs. küsimusi ei reguleerita.
Retseptiravimid ei või olla külastajale nähtaval.”;
Apteegikeskkonna kujundamine käsimüügiravimitega ja käsimüügiravimite müügipraktikad
Eestis on liikunud suunas, mis ei ole kooskõlas ravimite mõistliku kasutamise põhimõttega ja
võib soodustada ravimite liig- ja väärkasutamist. Leiame, et patsientide ja rahvatervise huvides
on vajalik seda valdkonda rohkem riiklikult reguleerida.
Määruse muutmise tingib vajadus kaitsta patsiente ravimite väärkasutuse eest. Kuigi kehtiv
õigus kehtestab ravimite käitlemisele ranged nõuded, on käsimüügiravimid viimastel aastatel
muutunud apteekide müügisaalides patsientidele vabalt kättesaadavaks, sh valib patsient
konkreetset ravimit tihtilugu ilma oma eriala professionaali – proviisori või farmatseudi –
kaasabita. Kuigi käsimüügiravimid on olemuselt vähemohtlikud, on palju neist sellegipoolest
valesti kasutamise korral (sh nii üleannustamine kui ka kõrvaltoimete või koostoime tõttu
muude patsiendi poolt tarbitavate ravimitega) tervisele kahjulikud või võivad põhjustada
koguni eluohtlikke kõrvaltoimeid.
Esineb märkimisväärne hulk apteeke, kus käsimüügiravimite väljapanek ei ole korraldatud
selliselt, et käsimüügiravimi ostuks väljavalimisega kaasneb ravimi valikuga seotud
nõustamine, vaid patsient saab käsimüügiravimeid endale valida nö iseteenindamise põhimõttel
(nt laduda ostukorvi). Selline apteegiteenuse korraldus vähendab paratamatult apteegiteenuse
kvaliteeti ja soodustab patsiendil teadmatusest ja farmaatsia-alase erihariduse puudumisest
tulenevalt ebaõige valiku tegemist. Seega on paljudes käesoleval ajal tegutsevates apteekides
vastutus ohutu ja konkreetse haiguse raviks kasutatava parima ja ohutuma võimaliku ravimi
valiku osas lükatud patsiendile. Sellega luuakse põhjendamatult ohuallikad patsientide
tervisele. Patsiendid ei oska hinnata erinevate ravimite ja ka toidulisandite koostoimeid.
Apteegiteenuse eesmärk on muuta ravimite väljastamine patsientidele võimalikult ohutuks ja
tagada patsiendi võimalikult põhjalik ja igakülgne informeeritus ja nõustamine ravimi valiku
osas. Kuni patsient teeb valiku harjumuse, apteegi iseteeninduse riiulilt leitavuse, kireva
pakendi vmt alusel, mitte aga meditsiinilistel kaalutlustel, ei ole tagatud ravimite ohutu
kasutamine, mis on aga üheks apteegiteenuse põhieesmärgiks. Erialaspetsialisti – proviisori või
farmatseudiga – konsulteerimise korral valiks patsient endale tema võimalusi ja vajadusi
arvestades parima võimaliku ravimi, mistõttu tuleb käsimüügiravimite väljapanek apteekides
19
korraldada selliselt, et patsient ei teeks ravimiostu puudutavat otsustust omal käel vähese
informeerituse või mõne emotsionaalse argumendi toel (hiljuti tajutud reklaam, pilkupüüdev
pakend vms).
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
I Üldised märkused VTK osas Arvestatud.
1.1. Kindlasti toetavad ERHL liikmed eesmärki vähendada dubleerivaid regulatsioone ning Eelnõu seletuskirjas esitatakse täpsem mõjuanalüüs.
lihtsustada ravimivaldkonnas tegevate isikute halduskoormust.
Kuigi VTK temaatilise loetelu pealkirjade ning probleemikirjelduste järgi võiks eeldada, et
suur osa VTK küsimustest on muuhulgas suunatud just selle probleemi lahendamisele, viib
teemade sisuline käsitlus mitmel puhul pigem vastupidiste tulemusteni. Loodetavasti on siiski
tegemist VTK suhteliselt kõrgest abstraktsuse astmest tingitud ebaselgusega, mis parandatakse
eelnõu edasise ettevalmistamise käigus. Küll aga palume edasistes eelnõu ettevalmistavates ja
selgitavates sisulistes dokumentides ning analüüsides kindlasti igal konkreetsel juhul eraldi
põhjalikult avada, milles täpselt seisneb kavandatud muudatus, kuidas see mõjutab kõigi
puudutatud sihtrühmade tegevust ning missugusel viisil aitab muudatus leevendada kõigi
puudutatud isikute tänaseid kohustusi. Leiame, et olulisemate muudatuste korral tasub kaaluda
ka kontseptsiooni koostamist.
Kuna VTK erinevates peatükkides esitatud selgitused ning käsitletavate teemade ja
kavandatavate meetmete omavahelised seosed jäävad hetkel mõnevõrra ebaselgeks, jätame
endale võimaluse käesolevas kirjas esitatud seisukohti vastavalt eelnõu edasise koostamise
käigus selguvale lisainformatsioonile täiendada. Enne ministeeriumilt lisainformatsiooni
saamist jäävad meie märkused osade VTK-s käsitletud teemade osas paratamatult vaid
esmaseks võimalike probleemkohtade markeeringuks, millele lahenduse leidmiseta me
muudatustele oma toetust anda ei saa.
1.2. Palume kindlasti veelkord kriitiliselt üle vaadata ja uuesti hinnata VTK mõjude osas
esitatud muudatustest puudutatud isikute loetelud ning täiendada selgitustes käsitletud
mõjude kirjeldust kõigi puudutatud isikute osas.
Näiteks ei ole VTK punktis 11.3 “Müügiloata ravimite kättesaadavuse parendamine”
muudatusest mõjutatud sihtrühmana üldse nimetatud ravimihulgimüüjaid. Kuna vastavalt RavS
§ 36 lõikele 3 hõlmab ravimite hulgimüügi mõiste ravimite sissevedu, siis mõjutaks igasugune
laiendus sisseveo regulatsioonis ka tänaseid hulgimüüjaid.
20
II Seisukohad vastavalt VTK 1. peatükis esitatud teemade ja probleemide nimistule Selgitame.
Ravimijäätmete käitlemise lihtsustamisest ja dubleeriva regulatsiooni kaotamisest (VTK p 1) VTK-ga ei olnud plaanis muuta kehtiva seaduse loogikat vaid
2.1.1 (VTK p 1.1) Kuigi tarbijatelt apteegis kõlbmatute ravimite vastuvõtmise problemaatika ei täpsustada, kuidas üldapteegid seda ülesannet täidavad. Jäätmete
puuduta vahetult ravimihulgimüüjate tegevust, peame vajalikuks märkida, et toetame kindlasti vastuvõtmine muutub lihtsamaks võrreldes kehtiva
riigi algatust patsientide ning ravimikäitlejate kohustuste leevendamiseks. regulatsiooniga. Muudatustega kaotatakse regulatsioonist ära
Küll aga vajaks kavandatud muudatused VTK-s süvendatult sidumist paralleelselt käesoleva kõlbmatute ravimite tavajäätmetena hävitamine ja asendatakse
seaduseelnõu ettevalmistamise menetlusega toimuva keskkonnaõiguse reformiga ning eriti ravimi üleandmise akt ohtlike jäätmete saatekirjaga, kuid
selle raames kavandatava Keskkonnaseadustiku eriosa jäätmeseaduse eelnõuga. Muuhulgas lisatakse juurde kohustus lisada üleantavate ravimite nimekiri.
väärib eraldi tähelepanu praegu ravimiseaduses sätestatud erandlik ning jäätmevaldkonnas Lisaks täpsustame, et ka praegu peavad apteegid tarbijatelt
valdavalt kehtivat tootjavastutuse aluspõhimõtet mittearvestav kõlbmatute ravimite kõlbmatuid ravimeid vastu võtma (RavS § 37).
regulatsioon. Seepärast peame eriti oluliseks, et kõik ravimivaldkonnas kavandatavad
asjakohased muudatused oleks süviti avatud valdkonna üldregulatsiooni reformi valguses nii
ajalises kui sisulistes aspektides.
Lisaks soovime märkida, et VTK kohaselt kavandatud eraldiseisvate kõlbmatute jäätmete
anumate paigutamine apteekide müügisaalidesse tõstatab mitmeid ohte, mille maandamise
efektiivseim viis oleks kindlasti seesugusest nõudest loobumine – mis ei välistaks apteekide
poolt selle võimaluse rakendamist vabatahtlikult –ning kõlbmatute ravimite kogumiseks ja
käitlemiseks alternatiivsete meetmete kavandamine.
2.1.2 (VTK 1.2) Nõustuda ei saa kavaga klassifitseerida kõik kõlbmatud ravimid ohtlike
jäätmetena. Vastupidiselt VTK-s kirjeldatuga, ei ole ravimijäätmete eristamine tava- ja ohtlike
jäätmetena käitlejatele tülikas.
Kooskõlas kehtiva õigusega võib iga ettevõte ise soovi korral vabatahtlikult kõik kõlbmatud
ravimid enda tegevuste tarbeks ohtlike jäätmetena klassifitseerida ning neid vastavate reeglite
kohaselt ka käidelda. Seda võimalust on mitmed ettevõtted praktikas ka rakendanud, ilma et
see neile erilist tülikust oleks valmistanud.
Seevastu ettevõte, kes endale sellega kaasnevat lisakoormust ei soovi ning kelle tegevuses on
mõistlik seesugusest klassifitseerimisest hoiduda, võib klassifitseerimisel tava ja ohtlike
jäätmete reeglistiku vahel õigusaktides sätestatud nõuete alusel ise valida. Praktilist vajadust
seesuguse eristamise järele on tunnistanud ka Sotsiaalministeerium ise, nähes juba VTK
raames ette erandite kehtestamise üldisest uuest regulatsioonist.
Leiame, et muudatus, millega piiratakse isikute tegutsemisvabadust ja valikuvõimalusi ning
21
tehakse seda viisil, mis kohustab kõiki ettevõtjaid minema täna tavajäätmete suhtes kehtivalt
leebemalt käitluskorralt üle rangemale ohtlike jäätmete käitluskorrale, ei saa lõppkokkuvõttes
lihtsustada ravimijäätmete käitlemist.
Lisaks tõstataks uues regulatsiooniga näiteks Kaitseväe Keskapteegile ravimijäätmete käitluse
reeglite osas erandite kehtestamine keerukad küsimused isikute põhjendamatust ebavõrdsest
kohtlemisest.
Juhtisime nimetatud probleemkohtadele tähelepanu ka Sotsiaalministeeriumiga kohtumisel
ning jääme oma varasemate seisukohtade juurde. Isikute tegutsemisvabaduse piiramine
olukorras, kus VTK-ga kavandatud tulemus on ettevõtjate vaba valiku alusel lihtsasti
rakendatav ka täna, ei saa olla põhjendatud.
2.1.3 (VTK p 1.3) Nõustume Sotsiaalministeeriumiga, et ohtlike jäätmete iga pakendi
märgistamisreeglid on vähemalt ravimivaldkonna spetsiifikat (väikesed pakendid,
potentsiaalselt suured kogused jms) arvestades praktikas keerukalt elluviidavad.
Oleme rõõmsad, et ministeerium on loobunud esialgselt hulgimüüjatele tutvustatud kavast
näha ette iga ravimipakendi eraldi märgistamine. Hulgimüügivaldkonnas käideldavat pakendite
kogust arvestades, sh aeg-ajalt esinevate kõlbmatute ravimite pakendite puhul, ei saa pakendite
ükshaaval märgistamist kuidagi mõistlikuks pidada. Seetõttu tervitame selgitust, et kõlbmatute
ravimite märgistamist lubatakse ka hulgikaupa.
Küll aga ei selgu VTK-st, kas või mis ulatuses kavandatakse muudatusega hõlmata hulgimüügi
valdkond ning täpsemalt missugusel viisil “hulgikaupa” märgistamine oleks muudatuse
kohaselt lubatav.
Seetõttu jääme kavandatava regulatsiooni osas äraootavale seisukohale, kuni ministeerium on
jõudnud muudatuse sisu täpsemalt selgitada. Palume vastavad täiendused ja lisaselgitused
kindlasti ka meile saata.
2.1.4 (VTK p 1.4) Ravimihulgimüüjate poolelt toetame kava lihtsustada ohtlike jäätmete
saatekirjade regulatsiooni ning loobuda täiendavatest ravimiseaduse alusel nõutavatest
saatekirju sisuliselt dubleerivatest jäätmete üleandmis-vastuvõtu aktidest. Ettevõtjatele, kellele
ravimijäätmete käsitlemine kindlasti ei ole põhitegevuseks, ei ole mõistlik säilitada
põhjendatumatut topeltkoormust jäätmetest vabanemisel.
Sarnaselt eelmises punktis selgitatuga jääme ka praegusel juhul siiski äraootavaks, kuni
Sotsiaalministeerium on kavandatavaid muudatusi üksikasjalikumalt selgitanud. Sõltuvalt
22
kavandatava uue lahenduse täpsematest rakenduskavadest soovime eeldatavasti esitada oma
täiendavad seisukohad tulevikus.
Ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni lihtsustamisest (VTK p 2) Arvestatud.
2.2.1 (VTK p 2.2) Eriluba nõudva kauba sisse- ja väljavedaja definitsioonide täpsustamise Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse.
küsimuses jääme ootama kavandatava muudatuse sõnastust.
Lisaks teeb meid kavandatava muudatuse kontekstis äärmiselt ettevaatlikuks teeb ka VTK-s
täiendavalt esitatud selgitus, et muudatuse raames: “Asendatakse ka müügiloata ravimi
sisseveoloa taotlemise kohustus teavitamiskohustusega, kui ravimil on müügiluba EMP
liikmesriigis, see on vabastatud EMP liikmesriigis turustamiseks ning sissevedu toimub EMP
liikmesriigist.” Nõustume ministeeriumi väitega, et teavitamine on ravimikäitlejale
loamenetlusest paindlikum ning peaks üldjuhul võimaldama ravimit kiiremini sisse vedada.
Peame siiski vajalikuks rõhutada, et sellist paindlikkust on võimalik saavutada vaid juhul, kui
teavitamisõiguse aluseks seatavate uute lisakriteeriumitega ei kaasne käitlejatele täiendavaid ja
ulatuslikke uusi kohustusi.
Tuginedes varasemale suhtlusele Sotsiaalministeeriumi ning Ravimiametiga näeme tõsist ohtu,
et VTK-s üksnes üldsõnaliselt kirjeldatud teavitamise eelduseks olevate uute lisatingimuste
täitmine võib ravimi sissevedajale osutuda sedavõrd keeruliseks ning töö- ja
dokumenteerimismahukaks, et alles pärast nende eelduste täitmist lubatavad reaalsed ravimi
sissevedamise toimingud ning neist riigi teavitamine ei moodustaks uuest tervikust kuigi olulist
osa. Eksisteerib tõsine oht, et kui muudatus peaks tõepoolest VTK-s märgitud viisil ellu
viidama, siis sisuliselt toimuks sisseveolubadest loobumisega halduskoormuse lihtsustamise
eesmärgil hoopis faktiline sisseveotingimuste karmistamine, mis omakorda ohustaks tõsiselt
ravimite kättesaadavust.
Seetõttu palume Sotsiaalministeeriumit selle konkreetse muudatuse ning teiste müügiloata
ravimitega seotud muudatuste osas algatada enne kavandatava seaduseelnõu koostamist ERHL
osavõtul täiendav arutelu, mis hõlmaks kõiki muudatusi tervikpildis.
2.2.2 (VTK p 2.3) Toetame ministeeriumi kava loobuda ravimite ekspordil väljaveoloa
taotlemise kohustusest ning asendada see väljaveost teavitamisega.
2.2.3 (VTK p 2.4) Tingimusel, et muudatusega ei looda ravimite sisse- ja väljaveo üldreeglitest
ja nõuetest süstemaatilist möödaminemist võimaldavat nö tagaust, ei ole meil ka vastuväiteid
Kaitseväe meditsiinisõidukite, samuti rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja
23
lennukite ravimivarude täiendamiseks ravimite väljaveo vabastamisele väljaveopiirangutest.
Kui kavandatav muudatus peaks mingil kujul lisaks ravimite väljaveole hõlmama ka
sisseveotingimuste muumist, siis sellega seonduv täiendav problemaatika vääriks kindlasti veel
eraldi selgitamist ja arutelu.
Müügiloata ravimite kättesaadavuse parandamisest (VTK p 3) Selgitame.
Toetame igati riigi püüdlusi müügiloata ravimite parema kättesaadavuse tagamisel. Kinnitame, Tervishoiuteenuse osutamisel on tekkinud olukordi, mil teenuse
et patsiendi huvide tagamiseks on tegemist ka prioriteediga ravimihulgimüüjate jaoks, osutamiseks vajaminevad ravimid ei ole hulgimüügist
hoolimata müügiloata ravimite hankimisega seotud suhteliselt suuremast koormusest ja kättesaadavad, kuid teenuse tagamiseks on vajalik tõhus
kuludest. varustamine vajalike ravimitega. Kuna ravimitega varustamisel
2.3.1 (VTK p 3.1) Patsientide paremaks kaitseks toetame ka nn compassionate use võimaluste ei pea hulgimüüjad tegema jõupingutusi kõikide vajaminevate
laiendamist VTK-s kirjeldatud juhtudele. ravimite leidmiseks ja Eestisse tarnimiseks ning esineb olukordi,
2.3.2 (VTK p 3.2) Täiesti põhjendamatuks jääb aga kava kaaluda haiglaapteekidele müügiloata mil ravimite leidmine ja Eestisse toimetamine sõltub ainuüksi
ravimite sisseveoõiguse andmist. hulgimüüjate vastutulelikkusest, koostööpartnerite võrgustikust
Peame esmalt märkima, et ravimihulgimüüjad on alati suhtunud äärmiselt tõsiselt oma ja tehingu tasuvusest, on vajalikud muudatused kvaliteetse
ülesannetesse ja pingutustesse müügiloata ravimite kättesaadavaks tegemisel. Jätkame ka tervishoiuteenuse pakkumiseks.
edaspidi pingutusi selle nimel, et ükski patsient ei jääks talle vajalikust ravimist ilma.
Erinevalt VTK pinnalt loodetavast muljest, ei ole kavandatava muudatuse taga siiski ilmselt
haiglaapteekide ega patsientide laialdasem mure. Nagu ka Sotsiaalministeerium VTK-s märgib
on vastavad materjalid ministeeriumil minevikust olemas. Usume, et kui lisaks varasematele
aruteludele oleks vahepealsel perioodil lisandunud uusi sisulisi diskussioone ja argumente, siis
eeldatavasti oleks need VTK-s ka eraldi välja toodud.
Vastavaid diskussioone on huvitatud osapoolte vahel mitmeid kordi varem peetud nii
ümarlaua formaadis kui erinevate seaduseelnõude menetluse käigus. Seni ei ole arutelud
päädinud faktidel ja analüüsil põhineva sisulise tõdemusega nagu võiks muudatuse näol
tegemist olla müügiloata ravimite kättesaadavust parendava meetmega.
See-eest on korduvalt leitud, sealhulgas haiglaapteekide endi esindajate poolt, et haiglate jaoks
oleks tegemist haigla ja haiglaapteegi põhiülesannetest olulisel määral eemalduva
funktsiooniga, mis koormaks ebamõistlikult niigi nappe avalikke ressursse eriarstiabi
osutamiseks. Sellise muudatuse rakendamise vahetuks mõjuks oleks tervishoiuteenuste
osutamiseks ettenähtud sihtotstarbeliste ravikindlustuse ressursside ebamõistlik suunamine
nende sihtotstarbega sisuliselt hõlmamata tegevuste katteks. Muudatuskavade valguses vajab
24
seepärast kindlasti analüüsimist muudatuse negatiivne (finants)mõju eriarstiabi
kättesaadavusele, mille põhjustaks sisuliselt kunstlikult loodud täiendav kulu haiglatele.
Ainuüksi viimase tõdemuse ning haigekassa eelarve probleemistiku valguses tuleks
ministeeriumil seesugusest kavast loobuda.
Kuna tegemist oleks ka tänaseid ravimi- ja tervisevaldkonna korralduse aluseid põhimõtteliselt
ümber pöörava muudatusega, esitame lisaks eelnevale oma peamised vastuväited:
a) Arvestades Eestis tegutsevate ravimihulgimüüjate (ravimite sissevedajad) ulatuslikke
praktilisi kogemusi, kontakte, hulgimüüjate piisavat arvu ning konkurentsi
hulgimüügisektoris puudub praktiline ja reaalne vajadus kehtiva õigusruumi
muutmiseks sedavõrd märkimisväärses ja põhimõttelises ulatuses.
Müügiloata ravimite kättesaadavuse parandamist tuleks alustada nende ravimite tänaste
hankijate suhtes kehtivate nõuete, sealhulgas sisuliste ja menetlusnõuete, ning halduspraktika
kriitilisest ülevaatamisest. Esmajärjekorras tulekski üle hinnata ja vajadusel ümber pöörata täna
juba kehtivad või hetkel (sh käesoleva VTK-ga, vt kommentaar kirja p-s 2.2.1) kavandamisel
olevad üha täienevad nõuded müügiloata ravimitega seotud lubade andmise menetlustes,
ravimite sisseveost teavitamise eelduseks olevate lisatingimuste täitmisel, ravimitega kaasneva
dokumentatsiooniga seotud loamenetlustes, praktikas ühe olulisemaks takistuseks kujunevates
kuid aina rangemalt nõutavates toimingutes kaasaegseid lahendusi mittevõimaldavate IT-
lahenduste kaudu (N. Ravimiameti kliendiportaali kasutamise kohustus).
Samuti tuleks vastukaaluks paralleelselt käesoleva VTK-ga menetletava Ravimiameti erilubade
andmise määruse muudatusega loodavale regulatioonile tagada hulgimüüjatele piisavalt varane
hoiatusmehhanism müügiloata ravimi vajaduse tekkimise kohta. Võimalikult varaselt
informatsiooni omamine ravimivajaduse kohta võimaldab hulgimüüjatel alustada ravimi
hankimiseks vajalike (rahvusvahelise mõõtmega) tegevustega.
Kaaluda võiks ka sisseveolubade riigilõivude kriitilist ülevaatamist, mis praegusel hetkel
näiteks narkootiliste ja psühhotroosete ainete sisseveo puhul ületab ravimiseaduse alusel
kehtestatud maksimaalselt lubatavat juurdehindlust.
b) Haiglaapteekide suhtes hetkel kehtivate sisseveopiirangute leevendamine või
ärakaotamine seaks kahtluse alla haiglaapteeki pidavas haiglas tegutseva
tervishoiuteenuse osutaja sõltumatuse. Kehtivate piirangute olemasolu on vajalik
ravimite käitlemise erinevate etappide (sh väljakirjutamine, väljastamine, hulgimüük)
25
lahus hoidmise printsiibi rakendumiseks.
Meenutame, et kehtiva õiguse kohaselt ei või ravimite hulgimüüja, jaemüüja ja
tervishoiuteenuse osutaja olla üks ja sama isik. Samasisulised piirangud kehtivad rangelt nii
RavS kui TTKS kaudu. Mõlemad seadused peavad oluliseks ravimite väljakirjutamise ja
ravimite müügitegevuse lahutatust. Samuti on hetkel kulgemas üleminekuaeg ravimite jae- ja
hulgitasandite vertikaalse integratsiooni keelule, mis kehtestab ülejäänud ravimiturul osalejate
suhtes haiglate uue õigusega võrreldes vastupidise piirangu.
Haiglaapteekidele ravimite sisseveoõiguse andmine vääraks kõiki eelnimetatud
tasanditevahelisi piire.
Haiglal ravimi sissevedajana tekiks otsene majanduslik surve mõjutada haiglaravis kasutatavat
ravimivalikut ning enda töötajate (tervishoiutöötajate) kutsevabadust ravimite
väljakirjutamisel, eelistades haiglaapteegi poolt maaletoodud ravimeid teistele ravimitele,
rääkimata põhjendamatust ebavõrdsest kohtlemisest kõigi teiste ravimituru osapooltega
võrreldes. Haigla pidajad, tegutsedes huvide konfliktis üheaegselt nii tervishoiuteenuse
osutajatena, oma töötajate kaudu ka ravimite väljakirjutamise vallas, samuti sisuliselt ravimi
hulgimüüjatena ravimite sisseveol ning jaetasandil haiglaapteegi senise põhitegevuse raames,
seaks ohtu huvide lahutatuse ja vaba konkurentsi ravimite turustamise erinevatel tasanditel.
c) Piirangute kaotamisega kaasneks avalike vahendite ebaotstarbekas kasutamine, sest
loodaks senist ravimite tarheahelat osaliselt dubleeriv süsteem. Piiratud vahendite, eriti
haigekassa eelarve tänaste probleemide, valguses tähendaks see lubamatut rahva tervise
riskide kasvu.
d) Erinevalt VTK-s märgitust on eksitav ka väide nagu puuduks haiglaapteegil tulevikus
ravimite hulgi- ja jaemüügiõigus. Kuigi piiratult, sätestab haiglaapteegi õiguse
varustada lisaks haiglaapteegi enda haiglale ravimitega ka teiste haiglapidajate haiglaid,
hoolekandeasutusi ja kiirabiteenuse osutajaid sõnaselgelt RavS § 30 lg 4.
Siinjuures peab märkima, et vastavalt RavS § 26 lõikes 3 sätestatud definitsioonile loetakse
ravimite hulgimüügiks ka ravimite sissevedu nii eesmärgiga ravimeid hulgi müüa kui muul
viisil väljastada. Seega teeks haiglaapteekidele müügiloata ravimite sisseveoõiguse andmine
neist vaieldamatult ja otseselt ravimite hulgimüüjad.
e) Seesuguste ravimiturgu põhimõtteliselt muutvate kavade ettevalmistamine eeldaks
põhjalikke analüüse nii tervishoiuga seonduvalt, kui kindlasti ka majanduslikke ja
26
konkurentsiküsimusi hõlmavalt. Õiguspärasel viisil ei ole mõeldav sedalaadi
muudatuste kavandamine väljaspool seaduse tasandit (peamiselt) määruste kaudu ning
vaid valikuliselt haiglate suhtes neile sobivaid hulgimüügi korralduse reegleid välja
valides.
f) Erinevalt VTK probleemipüstituses sõnastatule ei tõstaks muudatus ilmselt müügiloata
ravimite kättesaadavust, vaid looks uusi probleemideringe haiglatele kehtestatavate
uute nõuete täitmisel ja nende üle järelevalve teostamisel, samuti praktilisi uusi tõrkeid
ravimite Eestisse toomisel.
Enne muudatuse edasist kaalumist vajaks eraldi faktipõhist tõendamist ka VTK-s seatud vaikiv
eeldus, justnagu võiks haiglatel, kes peaksid edaspidi väljaspool oma põhifunktsioone täitma ja
vastama ka kõigile ravimihulgimüüjate suhtes kehtivatele nõutele (valdkond kus tegutsemine
on haiglatel täna keelatud), olla võimalik tagada ravimite parem kättesaadavus võrreldes
ravimite hulgimüügiga põhitegevusena tegutsevate professionaalsete ja kogenud ettevõtetega.
g) Kokkuvõtvalt soovitame Sotsiaalministeeriumil kaaluda müügiloata ravimite
kättesaadavuse parandamiseks tänase karmistuva regulatiivse ja halduspraktika
ümberpööramist just müügiloata ravimite osas. Selline muudatus hõlbustaks ja
kiirendaks otseselt ravimite jõudmist patsientideni. Peame ebamõistlikuks olukorda,
kus riik ühelt poolt müügiloata ravimite kättesaadavust halvendab ning asub vähemalt
osaliselt enda tekitatud probleemi rutakalt lahendama kogu senise ravimituru
korralduse ümberkujundamisega (peamiselt vaid ühe haigla huvidest lähtudes). Oleme
ka omalt poolt vajadusel valmis konkreetsemate lahenduste arutamiseks.
2.3.3 (VTK p 3.3-3.4) Nagu eelmises punktis märkisime, kinnitame ka omalt poolt VTK-s
nimetatud müügiloata ravimite hankimise protsessile kuluva aja ühe suurenevat probleemi.
Eriti viimasete kuude jooksul on seda tendentsi veelgi süvendanud ministeeriumi poolt
kavandatavad rangemad nõuded ja Ravimiameti muutunud halduspraktika just müügiloata
ravimite hankimisel ja turustamisel.
Kordamata siinjuures pikemalt eelmises punktis selgitatut, peame vajalikuks rõhutada, et
müügiloata ravimite kättesaadavuse küsimuse lahendamisele tuleks läheneda terviklikult,
võttes seejuures arvesse kõiki nende ravimite kättesaadavust mõjutavaid kuigi formaalselt
eraldiseisvalt toimuvaid protsesse ja õigusloomealgatusi.
ERHL poolt juhtisime võimalikule ravimite kättesaadavuse halvenemisele tähelepanu ka
27
ministeeriumi poolt eelmise aasta lõpus algatatud Ravimiameti eriluba nõudvaid tooteid
käsitleva määruse muutamise menetluses. Lisaks tõstatasime võimalike lisaprobleemide
küsimuse käesoleva kirja punktides 2.2.1 ja 2.3.2.
Ka VTK-s (VTK p 3.4) kirjeldatud täiendav kava kaotada müügiloata ravimite osas
turustamisloa nõue ning ühtlustada see sisseveoloaga, kuulub sõltuvalt selle muudatuse
üksikasjadest potentsiaalselt eelnimetatutega samasse loetellu. Kuigi esmapilgul vähendab
ühest eraldiseisvast loamenetlusest loobumine tõepoolest nii ravimikäitlejate kui riigi
halduskoormust ning seetõttu me seda algatust eraldivõetuna ka toetaksime, ei mõjuta see
kardevasti kuigi olulisel määral müügiloata ravimite kättesaadavuse kiirust ega nende ravimite
hankimise protsessi tervikuna. Koos turustamisloa nõudest loobumisega tuleks kindlasti
kaaluda ka hetkel hulgimüügi tingimuste ja korra määruse § 6 lõike 3 kaudu loodud täiendava
loamenetluse mõistlikku korraldamist. Vastasel juhul ei oma praeguse algatuse raames
ärakaotatav eraldiseisev turustamisluba müügiloata ravimite hankimise ja patsiendini viimise
protsessi lihtsustamisel kahjuks kuigi suurt kaalu.
Kordame ka siinjuures, et oleme vajadusel kindlasti valmis omalt poolt osalema müügiloata
ravimite kättesaadavuse parandamise meetmete kujundamisel. Selleks tuleb vastava valdkonna
küsimustele läheneda terviklikult ning hoiduda kiirustavalt tervet ravimivaldkonna korraldust
põhimõtteliselt ümber kujundavate muudatuste tegemisest. Meenutame lisaks, et HÕNTE
reeglite kohaselt tuleks seesuguste muudatuste kavandamisel lisaks VTK-le koostada ka eelnõu
kontseptsioon.
Müügilubade regulatsiooni kaasajastamisest ning ravimiseaduse sätete EL õigusega vastavusse Arvestatud.
viimisest (VTK p 4). Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse.
Käesoleva teemapunkti juures käsitleme vaid punkte, mis ravimihulgimüüjaid vahetumalt
puudutavad.
2.4.1 (VTK p 4.4) Toetame ravimiseaduses müügiloa hoidja esindaja puhul ravimi näidiste
sisseveoõiguse kui eesmärgipäratu ärakaotamist.
2.4.2 (VTK p 4.5) Kindlasti ja täielikult toetame ravimiseaduse tasandil selguse sätestamist
selles, et kui ravimitootja soovib lisaks tootmistegevusele teostada ka nende ravimite
hulgimüüki, mille tootjaks ta ei ole, siis peab tal selleks olema eraldi hulgimüügi tegevusluba.
2.4.3 (VTK p 4.7) 3-aastase perioodi jooksul ravimi turustamistegevuse puudumise tõttu ravimi
müügiloa kehtetuks tunnistamise kava osas märgitakse VTK-s, et vastav kohustus tuleneb küll
28
Euroopa Liidu õigusest, kuid kehtib piirangutega üksnes “üldjuhul”.
Kuigi ravimihulgimüüjatena toetame suurema selguse saavutamist küsimuses, mis ravimeid
reaalselt Eestis turustatakse, rõhutame samas, et ka EL õigusega lubatud erandid vajaksid juba
VTK tasandil eraldi avamist ja kaalumist.
Müügilubade arvu vähendamine suunab paratamatult müügiloata ravimite laiema kasutamise
suunas, mis aga peaks jääma teiseseks ja erandlikuks meetmeks ravimite kättesaadavaks
tegemisel.
2.4.4 (VTK p 4.8) Kahjuks ei pea me võimalikuks toetada ravimiseaduse täiendamist tulenevalt
Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusest võltsravimite direktiivi rakendamise kohta.
Tuletame siinjuures meelde, et oma sisult väga üksikasjalik ja detailne määrus on
otsekohalduva mõjuga ega vaja seetõttu otseselt täiendavat rakenduslikku regulatsiooni. Ka
määruse andmise aluseks olnud nn võltsravimite direktiiv ise on Eesti õigusesse juba üle
võetud.
Kahjuks ei ava VTK mitte üheski aspektis sisu, mille osas sooviks ministeerium ravimiseaduse
muutmist kaaluda. Kirjeldamata muudatusi ei ole ka meil võimalik kuidagi hinnata, mistõttu
tuleks need kavad VTK-ga seotud edasistest menetlustest välja jätta.
Meenutame siinjuures lisaks, et erinevalt VTK-s märgitust ei ole võltsravimite direktiivi ega
delegeeritud määruse rakendamine pelgalt müügiloa hoidjate kohustuseks. Neist õigusaktidest
tuleneb ulatuslikke uusi ülesandeid kõigile turuosalistele (ka ravimihulgimüüjatele), sealhulgas
seonduvalt uue ravimite andmekogu loomise ja haldamisega.
Ravimireklaami nõuete kaasajastamisest (VTK p 5). Arvestatud.
2.5.1 (VTK p 5.1–5.2) Ravimi reklaamija mõiste laiendamise ning ravimi väljakirjutamiseks Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse.
kingituste andmise keelu laiendamise osas palume Sotsiaalministeeriumil kindlasti esitada
üksikasjalikumad selgitused kavandatava regulatiivse lahenduse kohta. Hetkel ei võimalda
VTK-s esitatud informatsioon kavandatud muudatuste kohta sisulist seisukohta kujundada.
Küll aga soovime välja tuua mõned esmased ja suuremad riskid, mis muudatusega eeldatavasti
kaasnevad. Enne nende sisulist maandamist ei pea me võimalikuks uut regulatsiooni toetada:
a) Ravimi reklaamija mõiste laiendamisega “igaühele” tekib küsimus uue regulatsiooni
praktilisest kohaldamisest ning “uute” potentsiaalsete reklaamijatena lisanduvate
isikute ja ravimiseaduses kehtivalt isikutele juba sätestatud kohustuste omavahelisest
koosmõjust.
29
Näiteks kui täna lubab seadus ravimit reklaamida ja selle kohta reklaami tellida üksnes ravimi
müügiloa hoidjal või tema volitatud isikul ning seab neile reklaamiga seonduvalt ulatuslikud
erinõuded, sh aruandluse ja vastutuse küsimustes, siis kuidas rakenduvad nimetatud nõuded
edaspidi situatsioonis, kus ravimi reklaamijaks võiks seaduse kohaselt saada igaüks? Kes ja
mis ulatuses peaks edaspidi esitama reklaamiaruandeid olukorras, kui müügiloa hoidja ei ole
reklaami tellimisega faktiliselt üldse seotud? Kuidas jaotub eelkirjeldatud olukorras vastutus
reklaaminõuete rikkumise eest?
b) Ravimi müügi mõjutamise keelu laiendamise kava – kuigi sisuliselt suunatud
tervishoiutöötajate sõltumatuse tagamiseks – jääb VTK-s eelmises punktis kirjeldatust
veelgi ebaselgemaks. Põhjalikku selgitust vajab uue keelu sisu keelu eesmärgi ning
isikutele lisanduva vastutuse kontekstis. Tervishoiutöötajate sõltumatuse tagamise
eesmärk ei saa näiteks piirata tavapäraseid ja seaduslikke turustamispraktikaid
ravimitega mitteseotud valdkondades.
c) Arvestades, et reklaaminõuete rikkumiste puhuks näeb ravimiseadus ette
karistusõiguslikud sanktsioonid, tuleb uus regulatsioon kindlasti kavandada piisaval
täpsuse ja selguse astmel, et kõigil normi otsestel adressaatidel (VTK kohaselt siis
eeldatavasti igaühel) oleks raskusteta võimalik mõista lubatu ja lubamatu piire.
Seesuguste normide sisustamist ei tohi jätta haldusorgani suva meelevalda.
Arvestades eeltoodut ei saa me kavandatud muudatusi ravimireklaami valdkonnas kahjuks
toetada.
Apteegiteenuse arendamisest (VTK p 6) Arvestatud.
Toetame igati ravimivaldkonna arendamist apteegitasandil, mille tulemusena suureneb Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse.
lõppjärgus ravimite kättesaadavus patsiendile. Loodame, et muudatuste mõjul jätkub
apteegisektori ühendamine tervishoiu esmatasandiga ka teistes apteekide tegevust puudutavates
valdkondades.
Ravimialase tegevuse arendamisest (VTK p 7) Selgitame.
2.7.1 (VTK p 7.1) Erinevalt eelmises punktis antud toetusest ravimivaldkonna arengule ei saa Muudatus puudutab ainult ravimite valmistamise kohustuse
me toetada valdkonnas uut ebavõrdsust loovaid regulatsioone. Apteegi ruuminõuetest erandi lihtsustamist lennujaama turvakontrolli alas. Ülejäänud nõuded
loomine sisuliselt üheleainsale apteegile looks sellele apteegile teistega võrreldes apteegiteenuse osutamisele säilivad. Antud küsimus puudutab
põhjendamatu hüve. ainult Tallinna Lennujaama, kes on sellekohase ettepaneku
2.7.2 (VTK p 7.4) Toetame seaduses sätestatud koolitusnõuete täitmise võimaluste avardamist. ministeeriumile esitanud. Ühe ravimi valmistamine võtab
30
Kaaluda võiks lisaks VTK-s nimetatule ka teiste isikute poolt läbiviidavate koolituste eelduslikult kauem aega, kui aeg, mis kulub lennuki pardale
aktsepteerimist õigusaktides nõutava täiendkoolitusena lähtuvalt põhimõttest, et kui koolitus on minekule.
sisuliselt suunatud proviisorite ja farmatseutide arendamisele ja nende erialase pädevuse
tõstmisele, siis on selline koolitus ka seaduse mõttes aktsepteeritav (koolituse sisust, mitteKehtiva regulatsiooni kohaselt ei arvata erialase koolituse hulka
koolituse korraldaja isikust lähtuv lähenemine). täiendõpet, mis on korraldatud teiste tervishoiutöötajate
erialaorganisatsioonide (arstid, õed jne) ja tervishoiuasutuste
koolituskeskuste poolt. Seega täpsustatakse muudatusega, et
erialaseks koolituseks loetakse osavõttu proviisori- või
farmatseudiõppe õppekava õpetava kõrgkooli, riigiasutuse,
tervishoiuteenuse osutaja koolituskeskuse või tervishoiutöötajate
erialaorganisatsiooni korraldatud farmaatsiaalasest või muust
meditsiinialasest täienduskursusest, seminarist, konverentsist või
muust sarnasest õppepäevast, mille sisu on sõltumatu ravimi
tootjast, müügiloa hoidjast või ravimite hulgimüüjast. Lisaks
võimaldab täiendus apteekrite koolituste hulka lugeda ka näiteks
proviisoritele ja farmatseutidele Ravimiameti või Haigekassa
proviisori- või farmaatsiaalaseid korraldatavaid infopäevi või
teisi sarnaseid õppepäevi.
Täiendavad ettepanekud VTK raames kaalumiseks Selgitame.
Kuna käesolev VTK käsitletab sisu poolest väga laia spektrit ravimiseaduse reguleerimisalast, Täname ettepaneku eest, kuid antud teema ei ole seotud VTK-ga
teema täiendavalt ettepaneku hõlmata VTK-ga alanud õigusloomemenetluses lahendatavate ja vajab põhjalikumat analüüsi, mistõttu käesoleva eelnõuga seda
probleemide ringi ka järgmised praktikas problemaatiliseks osutunud küsimused: ei reguleerita.
3.1 Patsientide ja avalikkuse eksitamise vältimiseks sõna “apteek” kuritarvituse võimaluste
piiramine (eeskätt isikute majandustegevuses)
Teeme ettepaneku reguleerida ravimiseaduses täpsemalt nimetuse “apteek” kasutamine, kuna
praktikas esineb sellega probleeme ja segadust. Erinevad ettevõtted üritavad patsientidele ja
avalikkusele eksitavalt luua endast sõna “apteek” kasutamise kaudu muljet kui usaldusväärsest
ja turvalisest apteegiteenuse pakkujast olukorras, kus nende poolt osutatav teenus selle
mõistega hõlmatud tegevuste ringi ei mahu. Samuti puudub apteegiteenuse osutamise
tegevusluba ning nende personali- ja ruuminõuded ei vasta apteegiteenuse osutajale
kehtestatud nõuetele.
31
Värskem näide on ravimite hulgimüüja Pharmac MS poolt hallatav internetipood nimega
Online Apteek, (vt https://www.apteekonline.ee/index.php), mille puhul ei ole reaalselt
tegemist apteegiga. Nimetatud ettevõtjal puudub üldapteegi tegevusluba ja apteegiteenuse
osutamise õigus. Seetõttu on nimetuse “Apteek” kasutamine kahtlemata kliente eksitav ning
võib kahetsusväärsematel juhtumitel osutuda otseselt ohtlikuks. Ravimiamet ega
Tarbijakaitseamet ei ole aga astunud samme selliste kauplemisvõtete tõkestamiseks. Seetõttu
oleks vajalik sõnaselgelt piirata nimetuse “apteek” kasutamist muude ettevõtete puhul, kui
ravimiseaduse § 30 lõikes 1 toodud apteekide liigid: üldapteek, veterinaarapteek ja
haiglaapteek.
3.2 Apteekrile juurdepääsu tagamine patsiendi diagnoosikoodile ja retseptide ajaloole Selgitame
Kehtivate õigusaktide kohaselt on apteekril juurdepääs üksnes patsiendile väljakirjutatud ja Retseptikeskuse vastutav töötleja on Haigekassa.
väljaostmata retseptidele. ERHL-le ja meie liikmetele teadaolevalt on apteekide Haigekassa vastus: Annustamisskeemi läbirääkimistega on edasi
esindusorganisatsioonid korduvalt esitanud märgukirju, et apteegiteenuse kvaliteedi tõstmiseks liigutud ja kõigi eelduste kohaselt saab selle aasta teises pooles
ja esmatasandi tervishoiu paremaks integreerimiseks oleks vajalik anda apteekrile juurdepääs arendamiseks ette võtta. Koos täieneva annustamisskeemiga
ka patsiendi diagnoosikoodile ja retseptide ajaloole. See tagaks patsiendile efektiivsema luuakse eeldused ravimilehe loomiseks, pakutakse välja ühe
teenuse, andes apteekrile minimaalselt vajalikku tervikpildi kaasaegse, kvaliteetse võimaliku disaini ja laiendatakse retsepti loetelu apteekrile
apteegiteenuse osutamiseks. (näevad ka retseptide ajalugu).
Diagnoosikoodi nägemise osas on vestlusi peetud varemgi ja
siiani on oldud seisukohal, et diagnoosikoodi nägemine ei ole
apteekrile hädavajalik ja ei aita annustamise osas kaasa.
Soodustuse muutmine ei ole arvestatav põhjus diagnoosikoodi
nähtavaks muutmiseks.
Arendusele eelneb põhjalik analüüs ning lahendus tuleb
korralikult enne töösüsteemi kandmist läbi testida.
3.3 Ravimisektori tegutsemisaluseid muutva regulatsiooni üleminekuaja pikendamine ja Selgitame.
harmoneerimine (vertikaalse integratsiooni kaotamine, proviisori enamusosaluse nõue, Apteegi omandipiirangute teema ei ole seotud VTK-ga ja vajab
haruapteekide kaotamine) põhjalikumat analüüsi, mistõttu käesoleva eelnõuga seda ei
Hetkel sätestab ravimiseadus üleminekuajad järgmised üleminekuajad enne omandi- ja reguleerita.
tegutsemispiirangute kehtestamist väljastatud üldapteegi tegevuslubade omajate suhtes:
ravimite hulgi- ja jaemüüjate vertikaalse integratsiooni kaotamisel ja proviisori enamusosaluse
nõudel kuni 01. aprill 2020. a ning haruapteekide kaotamisel kuni 9. juuni 2019. a.
32
Teeme ettepaneku kehtestada vertikaalse integratsiooni kaotamisele, proviisori enamusosaluse
nõudele ning haruapteekide kaotamisele ühtne üleminekuaeg kuni 01.04.2025.
3.3.1 Kuna nn apteegireform on olemuselt terviklik protsess, siis puudub mõistlik põhjendus
sätestada haruapteekide kaotamise nõudele teistsugune (üleminekuaeg kui vertikaalse
integratsiooni kaotamisele ja proviisori enamusosaluse nõudele. Rõhutame, et haruapteekide
suhtes kulgeva üleminekuaja lõppemise ja omandipiirangute rakendusaja lõpptähtaja vahele
jääb reaalselt vaid lühike 8-kuuline periood.
Arvestades reformi niigi äärmiselt ulatuslikku mõju ettevõtjatele ei saa pidada põhjendatuks
koormuse kunstlikku tõstmist täiendavate meetmete kaudu.. Näiteks toob haruapteekide
kaotamise nõue kaasa neist paljude sulgemise, kuna üldapteegi ruuminõudeid ei ole
haruapteekide vanades asukohtades võimalik täita.
Seetõttu teeme esmalt ettepaneku kõigi kolme massiivse muudatuse üleminekuaegade
sünkroniseerimiseks. Meenutame, et proviisoriomandi nõude ja vertikaalse integratsiooni keelu
osas tunnistas ka seadusandja ravimiseaduse muutmisega, et vastavate muudatuste elluviimine
erinevatel, kuid üksteisele ajaliselt lähedastel tähtaegadel oleks ebamõistlik.
3.3.2 Teiseks on tänased üleminekuajad ilmselgelt liialt lühikesed, arvestades, et nii
vertikaalselt integreeritud ERHL liikmed kui hulgimüügi tasandil mittetegutsevate
apteegikettide omanikud peavad leidma õiglastel tingimustel uue omaniku kokku umbes 200-le
neile kuuluvale apteegile.
Üleminekuaja lõpuni jäänud kolme aasta jooksul ei saa seda kuidagi realistlikuks pidada, kuna
riik ei ole siiani välja töötanud isegi apteegireformi rakendussätteid. Patsiendi huve esikohale
seades ei soovi tänased apteegiomandikud ega eeldatavasti ka riik, et 9. juunil 2019. a
suletakse suur osa olemasolevaid haruapteeke ja 2020 aasta 1. aprillil suletakse suur osa uutele
nõuetele mittevastavaid üldapteeke.
Seetõttu on pikendada üleminekuaegu minimaalselt viie aasta võrra ning kehtestada
muudatustele üks ühtne ülemineku tähtaeg, mis kestab kuni 1. aprillini 2025. a. See annaks
tänastele omanikele hädavajalikku lisaaega nii haruapteekide ümberkujundamiseks kui
apteekide õiglastel tingimustel võõrandamise ettevalmistamiseks. Vastasel juhul halveneks
suletavate apteekide ja haruapteekide tõttu ravimite kättesaadavus drastiliselt.
VTK ja seaduseelnõu edasisest menetluskavast Arvestatud.
4.1 Lõpetuseks palume Sotsiaalministeeriumil ajakohastada VTK ja selle põhjal kavandatava Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse.
33
seaduseelnõu koostamise edasine ajakava. VTK p 20 kohaselt pidi VTK alusel koostatava
eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg olema 2016. aasta sügisel.
Kuna tegemist on ilmse eksitusega VTK-s, siis palume meid kindlasti teavitada, missugused
aja- ja menetlusraamis on kavandatud edasised tegevused?
4.2 Lisaks palume kindlasti kaaluda kontseptsiooni koostamise vajadust seoses VTK-s
kavandatud suuremate muudatustega vähemalt müügiloata ravimite ja ravimireklaami
valdkondades. Leiame, et tegemist on valdkonna korralduse aluste muutmist käsitlevate
aruteludega, mille ettevalmistavad eeltööd vajavad eriti põhjalikku analüüsi ning võimalikult
laiahaardelist ja terviklikku vaadet.
Eesti Apteekide Ühendus
I. VTK teemad Selgitame.
1. Ravimijäätmete käitlemine VTK-ga ei olnud plaanis muuta kehtiva seaduse loogikat vaid
1.1 Nõustume, et apteeker ei peaks igal üksikjuhul täitma vastuvõetavate kõlbmatute ravimite täpsustada, kuidas üldapteegid seda ülesannet täidavad. Jäätmete
dokumentatsiooni.Tegu on mitteotstarbeka ressursikasutusega. Pooldame tänase vastuvõtmine muutub lihtsamaks võrreldes kehtiva
vastuvõtukorralduse lihtsustamist. regulatsiooniga. Muudatustega kaotatakse regulatsioonist ära
1.2 Selgitame, et tegu pole probleemiga. Vastab tõele, et apteegid käitlevad tagastatud kõlbmatute ravimite tavajäätmetena hävitamine ja asendatakse
kõlbmatuid ravimeid enamasti ka tavajäätmete puhul ohtlike jäätmetena. Seetõttu ei ole ravimi üleandmise akt ohtlike jäätmete saatekirjaga, kuid
jäätmete klassifitseerimine ka probleemiks. Samas näeme ohtu, et kui seadusega kohustataks lisatakse juurde kohustus lisada üleantavate ravimite nimekiri.
igasuguseid jäätmeid, sh. tavajäätmeid, alati ja igal juhul käitlema üksnes ohtlike jäätmetena, Lisaks täpsustame, et ka praegu peavad apteegid tarbijatelt
siis kaob võimalus käidelda tavajäätmeid tavajäätmetena. Sellise võimaluse kadumine ei ole kõlbmatuid ravimeid vastu võtma (RavS § 37).
eesmärgipärane. Selle parimaks näiteks on vajadus teha Kaitseväe Keskapteegile erand.
Seetõttu ei toetame lahendust, kus apteekidel kaoks võimalustavajäätmeid katavajäätmetena
käidelda ja tekiks kohustus tavajäätmeid ohtlike jäätmetena käidelda.
1.3 Nõustume, et iga tagastatud ravimipakendit eraldi märgistada oleks ressursimahukas ja
ebamõistlik. Juhime tähelepanu, et ka kohalik omavalitsus on kohustatud kõlbmatuid ravimeid
vastu võtma ning neile peaksid laienema samad tingimused ka märgistuse osas.
1.4 Dubleeriva saatekirja ärakaotamine on mõistlik. Selgitame, et siinjuures on oluline,et uus
kord ka tõepoolest tagaks halduskoormuse vähenemise, mistõttu sõltub lahenduse lihtsamaks
muutumine suuresti kavandatava regulatsiooni sõnastusest ja tehnilisest lahendusest. VTK‐s
määratlemata probleemid seoses ravimijäätmetega Ravimiseaduse § 37kohaseltpeab apteek
tarbijatelt vastu võtma kõlbmatud ravimid. Seaduse seletuskirja kohaselt tuleb seda teha tasuta
34
ning riik ei hüvita vastavaid kulutusi seoses tagastatud ravimite kogumise ja hävitamisega, sest
“need summad ei ole suured”. Leiame, et taoline põhjendus ei ole asjakohane ja kui taoline
põhjendus oleks asjakohane, võiks riik need kulud hüvitada täpselt samal põhjusel. Selgitame,
et Euroopas levinud ja põhiseaduspärane praktika on, et kui apteek vastavat teenust on
kohustatud osutama,siis riik hüvitab teenusekulud. Tegu on elementaarse lepinguvabaduse ja
omandiõiguse põhimõtteid austava lähenemisega. Usume, et ka Eesti riik väärtustab
inimõigusi. VTK punkt 7.1.1 möönab, et mõjuna võib kaasneda ravimijäätmete suurem
apteekidesse laekumine. Prognoosime, et laekumine mitmekordistuks. Samas sisaldab VTK
punkt 11.1.2.2 arusaamatut põhjendust, et apteekidele pandav kohustus soetada konteiner on
ebaoluline, sest see pole suur kulu. Samuti ei ole selgitatud, kuidas mitmekordseks kasvav
kõlbmatute ravimite utiliseerimiskulu apteekidele hüvitatakse või millal on kulu VTK autorite
arvates piisav, et see tuleks hüvitada. Selgitame, et omandi põhiõiguse kohaselt saab kohustusi
seada tingimusel, et kohustuste täitmiseks antakse ka rahalised vahendid. Seetõttu teeme
ettepaneku rakendada kõlbmatute ravimite puhul tootjavastutuspõhimõtet, mille tulemil ei
peaks riik apteekidele kõlbmatute ravimite kokkukogumise, utiliseerimise ja konteinerikulu
hüvitama ja seda sõltumata utiliseeritavate kõlbmatute ravimite mahtude muutusest ajas.
Selgitame, et apteek on kohustatud tagasi võtma ka teiste apteekide müüdud kõlbmatud
ravimid, sh. teistes riikides müüdud kõlbmatuid ravimeid. Seetõttu puudub otsene seos
ravimimüügi ja tagastatud ravimite vahel, mistõttu ei hõlma juurdehindlus tagastatud ravimite
käitluskulusid. Ravimisektoris ei ole keskkonnaõigusest tulenevat tootjavastutuse põhimõtet
regulatiivtasandil seni rakendatud ja seda hoolimata asjaolust, et kõlbmatud ravimid vastavad
jäätmeseaduse probleemtoote mõistele. Tootjavastutuse põhimõtte mitterakendamise tulemusel
on apteegid jäetud sisuliselt ravimitootjate kulu kandma. Leiame, et senine mittesüstemaatiline
lähenemine tootjavastutuspõhimõtte rakendmisel jäätmekäitlusvaldkonnas kujutab endast
ebaproportsionaalset omandi põhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riivet apteekide omanike suhtes.
VTK kohaselt peaksid apteegid soetama konteinerid kõlbmatute ravimite kokkukogumiseks
ning jätkuvalt kandma kõlbmatute ravimite utiliseerimise ja transpordi kulud. Samas kehtestab
jäätmeseadus üldise tootjavastutuspõhimõtte ning jäätmeseaduse § 26 lõige 1 sätestab toodete
tootjatele, mille jäätmed kujutavad tervise-‐ või keskkonnaohtu (probleemtoode), kohustuse
tagada selliste jäätmete kokkukogumine ja utiliseerimine. Jäätmeseaduse § 267 näeb ette
mitmed analoogsed kohustused toote turustajale ja tootjale näiteks patareide puhul. Nii on
35
jäätmeseaduse § 267 lõike 3 kohaselt patarei ja aku turustaja küll kohustatud tasuta oma
müügikohas tagastatava patarei või aku vastu võtma, ent § 267 lõike 4 kohaselt on tootja
kohustatud turustajat varustama kogumiseks vajaliku kogumismahutiga. Nagu eespool
selgitatud, peab tootja katma ka kogutud jäätmete kogumise ja utiliseerimiskulud. Leiame, et
tootjavastutuspõhimõtte süstemaatiliseks rakendamiseks peaks ka ravimivaldkonnas tootjad
(müügiloa hoidjad) olema kohustatud kandma ravimijäätmete kokkukogumise,
kogumiskonteinerite ja utiliseerimisega seotud kulutused ning sel juhul võiks jääda analoogia
korras ka apteekidele kohustus hoida apteegis tagastuskonteinerit ning kõlbmatuid ravimeid
vastu võtta. Kindlasti ei nõustu me olukorraga,kus apteegid peavad kandma
tootjavastutuspõhimõtte kohaselt tootjate kohustustega seotud kulud ravimijäätmete transpordil
ja utiliseerimisel ning lisaks soetama ka konteinerid. Omandiõiguse seisukohast ei ole oluline,
kas kahju on subjektiivse arvamuse kohaselt suur või väike. VTK ei ava, miks peaks apteegid
siiski keskkonnaõiguse koahselt tootjate kulusid kandma hoolimata tootjavastutuspõhimõtte
rakendamisest muude probleemtoodete puhul. Selgitame, et isegi kui tootjad kannaksid
tootjavastutuspõhimõtte kohaselt kogumiskonteinerite ning kõlbmatute ravimite transpordi ja
utiliseerimiskulud, jääks endiselt apteegi kanda vaieldamatult kõige suurem kulukomponent –
rendikulu või äripinna soetuskulu kogumiskonteineri hoiustamiseks apteegis. Eelnevast
tulenevalt palume VTK‐s käsitletud ravimijäätmete utiliseerimise ja kogumiskonteinerite
nõudega mitte edasi liikuda enne, kui on osapoolte kaasamise läbi selgeks saanud, mis on
kõige optimaalsem viis kuidas tootjad tagastatavate ravimitega seotud kulud kandma
hakkavad. Keskkonnaministeerium soovitas selleks esimeses järgus kaaluda turuosaliste
vahelisi kokkuleppeid ja mitte regulatiivmeetmeid, mis toovad kaasa suure halduskoormuse ka
turuosalistele (ennekõike müügiloa hoidjatele endile). Loodame tootjavastutuspõhimõtte
juurutamisel ravimivaldkonnas konstruktiivsele koostööle nii sotsiaalministeeriumi,
keskkonnaministeeriumi kui ka ravimitootjatega.
2. Ravimite sisse‐ ja väljaveolubade regulatsiooni lihtsustamine Arvestatud.
Ravimite õigeaegne kättesaadavus on vaieldamatult oluline teema. Planeeritavad muudatused Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse.
ei tohi kujutada ravimite kättesaadavusele ja hankimisele täiendavaid takistusi. Kahtlemata
kõltub lihtsustamise tulemus ka ministeeriumi poolt 2016. aasta detsembris menetletud
Valitsuse ja ministri määruste lõplikest sõnastustest koosmõjus VTK‐s tooduga.
3. Müügiloata ravimite kättesaadavuse parendamine Selgitame.
36
3.1 Toetame compassionate use erandi rakendamist, ent peame oluliseks, ministeerium Tervishoiuteenuse osutamisel on tekkinud olukordi, mil teenuse
monitooriks ka müügilubade muutusi selle rakendamise järel, et vältida kuritarvitusi. osutamiseks vajaminevad ravimid ei ole hulgimüügist
3.2 Me ei toeta haiglaapteekidele müügiloata ravimite sisseveoõiguse andmist. RavS § 30 kättesaadavad, kuid teenuse tagamiseks on vajalik tõhus
lõike 4 kohaselt võib haiglaapteek varustada teisele haiglapidajale kuuluvaid haiglaid, varustamine vajalike ravimitega. Kuna ravimitega varustamisel
hoolekandeasutusi ja kiirabiteenuse osutamise tegevusloa omajaid ravimite ning teiste ei pea hulgimüüjad tegema jõupingutusi kõikide vajaminevate
meditsiiniotstarbeliste toodetega. Seega tähendaks haiglaapteegile ravimite sisseveoõiguse andmine, ravimite leidmiseks ja Eestisse tarnimiseks ning esineb olukordi,
et haiglaapteegil oleks õigus ravimeid sisse vedada ning edasi müüa, sh konkureerida nii hulgi- kui mil ravimite leidmine ja Eestisse toimetamine sõltub ainuüksi
jaemüüjatega. Selliselt vastaks haiglaapteegi tegevus ravimite hulgimüügi tegevusloa ulatusele ning hulgimüüjate vastutulelikkusest, koostööpartnerite võrgustikust
viimasele tuleks sel juhul ka rakendada kõiki ravimite hulgimüüjale kohalduvaid nõudeid, sh ja tehingu tasuvusest, on vajalikud muudatused kvaliteetse
tegevusloa olemasolu ja tegevuse vastavuse GDP‐le. Samas kehtestab RavS § 42 lõige 3 haiglaapteegi tervishoiuteenuse pakkumiseks.
ja ravimite hulgimüüja lahususe põhimõtte, mis tuleks samuti kehtetuks tunnistada, kui anda
haiglaapteekidele hulgimüüja õigused. See tähendaks huvide konflikti põhimõtte kaotamist olukorras,
kus omavahel on seotud nii apteek, tervishoiuteenuse osutaja kui ravimite hulgimüüja. Kui siiski
otsustatakse anda haiglaapteekidele ravimite sisseveoõigus, palume kehtetuks tunnistada ka RavS §
42 lõikes 5 sätestatud piirangu, mille kohaselt ei tohi ravimite hulgimüüjad olla apteekide omanikeks,
sest antud piirang muutuks ebaproportsionaalseks. Kindlasti ei saa haiglaapteegile anda ravimite
sisseveo ja edasimüügiõigust selliselt, et vastav õigus sätestatakse lihtsalt õigusaktis, täiendatakse
määruseid üksikute nõuetega ning haiglaapteek ei pea vastama samadele käitlustingimustele ja
nõuetele, millele peab vastama ravimite hulgimüüja, teostades müügiloata ravimite müüki RavS § 30
lõikes 4 sätestatud isikutele. VTK ei ava, miks võib haiglaapteegile kehtestada võrreldes hulgimüüjaga
madalama taseme kohustused võrreldes GDPs sätestatuga. VTK punkt 9.3 selgitab eksitavalt, et
haiglaapteegil ei ole ravimite hulgimüügiõigust. Selgitame, et haiglaapteegi edasimüügiõigus vastavalt
RavS § 30 lõige 4 tähendabki just seda, et haiglaapteegil on hulgimüügiõigus, kui viimasele anda
sisseveoõigus. Samuti tekib küsimus, miks ei anta sel juhul kõikidele apteekidele õigust ravimeid sisse
vedada ja edasi müüa samas ulatuses? Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt peaks ka see olema
analoogselt lubatud. Täiendavalt tekitab suuri küsitavusi VTKs esitatud väide, et haiglaapteek saaks
müügiloata ravimi kätte kiiremini, kui ravimite hulgimüüjad. See ei ole eluliselt usutav, kui haigla
täidab samu tingimusi, mis ravimite hulgimüüja. VTKs on taolise väite tõestuseks esitatud ühe
huvirühma veendumus, et see võiks nii olla, ent taolist veendumust ei toeta elementaarne loogika ja
faktide puudumine VTKs. Hulgimüüjatel on teiste liikmesriikide tarnijatega pikaajalised ja laialdased
suhted, haiglatel seda pole. Lisaks on EAÜ liikmetes tekitanud küsitavusi taoline käibevahendite
kasutus haigla poolt. HVA haiglad on enamasti kõik riigiga seotud ja nende tegevust rahastatakse
37
Haigekassa vahenditest. Seetõttu võib eeldada, et kui haigla käibevahendid lähevad tulevikus hulgi- ja
jaemüügitegevuse alla, siis selle võrra halveneb kas ravi kättesaadavus või haigla võimekus muude
rahaliste kohustuste täitmisel. Haigekassa eelarve piiratuse kontekstis tundub taolise
majandustegevuse laiendamine arusaamatu ja põhjendamatu. Eelneva valguses tundub VTKs toodud
muudatuse eesmärk ja põhjendus parema ravikvaliteedi tagamine mittesaavutatav ja seega on
muudatus eesmärgipäratu. VTK ei ava, mis on seni takistanud haiglatel hulgimüüjaid informeerimast
tarnekanalitest, millest hulgimüüjad ise väidetavalt teadlikud pole. Samuti ei ava VTK, kas sama
eesmärki võiks täita tihedam infovahetus haigla ja hulgimüüja vahel. Arusaamatuks jääb ka see, kuidas
on sisuliselt üle saadud tervishoiuteenuse osutaja ja hulgimüügitegevuse huvide konfliktist. Kui
haiglale jääb mingit ravimit kätte, siis on ta ka motiveeritud seda maksimaalselt realiseerima, et
minimeerida mahakandmisi. Seda ka olukordades, kus see ei pruugi kõige mõistlikum olla patsiendi
seisukohast. Seetõttu tuleb kehtetuks tunnistada ka muud hulgimüüja, apteekide ja
tervishoiuteenuse osutajate vahelised omandi- ja tegevuspiirangud.
4. Müügilubade regulatsiooni kaasajastamine ja ravimiseaduse sätete EL õigusega kooskõlla Arvestatud.
viimine VTK kohaselt kaalutakse RavS‐i täiendamist tulenevalt 2016. a. veebruaris vastu Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse.
võetud komisjoni delegeeritud määrusest nr 2016/161. VTK punkt 9.4 kohaselt “tagatakse”
RavS täiendamise kaudu määruse nr 2016/161 täitmine. Selgitame, et VTK ei täpsusta ning
seetõttu ei saa me ka aru, mida VTK autorid “kaalutakse” ja “tagatakse” all silmas peavad.
Seetõttu ei saa me ka kaalutavaid muudatusi hetkel toetada ega nende osas arvamust avaldada.
Saame aru, et VTK autorid soovisid tulevikus kerkivaid teemasid indikeerida ning kaalutavad
muudatused avatakse järgmises VTK‐s.
5. Ravimireklaami nõuete kaasajastamine Arvestatud.
VTK kirjeldustest jääb arusaamatuks, kas ja mil määral üritatakse reguleerida mitte-‐ravimite Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse.
turustamistingimusi. Kindlasti ei toeta me mitte‐ ravimite turustamistingimuste piiramist, mis
ei peaks erinema muu kauba tavapärastest turutamisvõimalustest. Samuti jääb arusaamatuks,
kes ja kuidas peab edaspidi täitma ravimireklaami puhul aruandekohustust, kes on vastutav isik
jne. Me mõistame vajadust EKo praktika kohaselt siseriiklikku õigust kaasajastada, ent VTK ei
ava piisavalt selgelt ravimireklaami muudatustega kaasnevat taustsüsteemi, sh. vastutuse osa.
VTK määratleb üksnes, et ravimireklaami avaldajaks võib olla igaüks ja seetõttu laiendatakse
tänase regulatsiooni kohaldamise ulatust. Kuidas ja mis viisil on aga jäetud lahtiseks. Eelnevat
arvestades ei saa me ravimireklaami muudatusi käesoleval hetkel toetada.
38
6. Apteegiteenuse arendamine Arvestatud.
Toetame apteekidevahelise horisontaalse koostöö võimaldamist nii ekstemporaalselt Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse.
valmistatavate ravimite kui jaendatud ravimite puhul. Sotsiaalministeeriumis 2014. aasta kevadel Ravimite juurdehindlused ei ole VTK teemaga puutumuses ning
toimunud kohtumistel jõuti ühesel järeldusele, et antud muudatustega tuleb edasi liikuda, et vajavad põhjalikumat analüüsi, mistõttu käesoleva eelnõuga seda
tagada patsiendile parem ravimiabi ja luua võimalus Haigekassa kulude vähendamiseks. teemat ei reguleerita.
Horisontaalse koostöö sisuks peaks olema valikuvõimalus, kas valmistada ise ekstemporaalseid
ravimeid või osta see teenusena sisse teiselt apteegiteenuse osutajalt. Sama võimalus peaks
tekkima ravimite jaendamisel. Rõhutame, et tegu ei saa loomulikult olla kohustusega, vaid tegu on
võimalusega. Need apteegid, kes ei soovi taolist võimalust kasutada saavad alati jätkata
ekstemporaalsete ravimite valmistamisega oma apteegis. Küll aga peame vajalikuks, et
horisontaalse koostöö võimalus lubataks nendel, kes seda kasutada soovivad. Selgitame, et nii
avalikõiguslik kui eraõiguslik vastutus tööprotsesside osas on selgelt piiritletud. Ilma
horisontaalse koostöö võimaluseta ei saa patsientidele reaalselt kättesaadavks muuta ravimite
jaendamise teenust ega muuta tänast ekstemporaalsete ravimite valmistamise korraldust
mõistlikult toimivaks. VTK märgib õigesti, et tänane ekstemporaalsete ravimite valmistamise
korraldus ei ole enam ajakohane.
VTKs on ühe probleemina määratletud, et omavalmistatud ravimi juurdehindlus ei kata kulusid
adekvaatselt. See vastab tõele. Ülejäänud VTK ei ava, kas ja mis ulatuses kaaluti võimalust muuta
ravimite juurdehindlust selliselt, et see kataks omavalmistatud ravimi kulusid adekvaatselt?
Selgitame, et ekstemporaalseid ravimeid valmistatakse retsepti alusel kindlale patsiendile. Samuti
ei tähenda asjaolu, et ekstemporaalseid ravimeid võiks tulevikus valmistada tsentraliseeritult
seda, et nende valmistamisele kuluv aeg ja vahendid oleksid ühtäkki juurdehindlusega
adekvaatselt kaetud. Tsentraliseeritud ekstemporaalsete ravimite valmistamine tähendab
ennekõike patsiendile kättesaadavuse paranemist, ravimivalmistajate pädevuse püsimist ning
kõrgemat kvaliteeti. Palume eraldi kaaluda võimalusi omavalmistatud ravimite juurdehindluse
tõstmiseks selliselt, et see kataks asjakohased kulud adekvaatselt.
7. Ravimialase tegevuse arendamine Selgitame.
7.1 Me ei toeta lennujaama turvakontrolli alal asuvale apteegile erandite loomist. Oleme antud Muudatus puudutab ainult ravimite valmistamise kohustuse
küsimuses korduvalt selgitanud, et lennujaama turvakontrolli alal asuv apteek konkureerib lihtsustamist lennujaama turvakontrolli alas. Ülejäänud nõuded
otseselt teiste Tallinnas või mujal Eestis paiknevate apteekidega, mistõttu ei saa lugeda apteegiteenuse osutamisele säilivad. Antud küsimus puudutab
põhjendatuks vastavale apteegile erandite loomist. VTK selgitab, et lennujaama turvakontrolli alal ainult Tallinna Lennujaama, kes on sellekohase ettepaneku
paiknev apteek teenindab ca 50% ulatuses eesti elanikke ja samapalju teiste liikmesriikide ministeeriumile esitanud. Ühe ravimi valmistamine võtab
39
elanikke. Selgitame, et inimeste päritolu Euroopa Liidus või Eestis või mujal on ebaoluline ja eelduslikult kauem aega, kui aeg, mis kulub lennuki pardale
asjakohatu näitaja. Teiste apteekidega konkureerimise võtmes on oluline, kui palju teenindatakse minekule.
saabuvaid lahkuvaid reisijaid ning kui palju teenindatakse riiki mittesisenevaid (ümberistuvaid)
reisijaid – üksnes see näitab, kui paljudel lennujaama apteegi klientidel oleks võimalus Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei arvata erialase koolituse hulka
külastada teisi Eesti apteeke. Usume, et Tallinn on lennureisijatele siiski lähte või täiendõpet, mis on korraldatud teiste tervishoiutöötajate
lõppsihtkohaks, kuivõrd Tallinna lennujaamas on meile teadaolevalt ümberistumiste erialaorganisatsioonide (arstid, õed jne) ja tervishoiuasutuste
osakaal olematu või puudub üldse. Pigem on ümberistumistega lendude osakaal suurem Riia või koolituskeskuste poolt. Seega täpsustatakse muudatusega, et
Helsingi lennujaamas, kus võiks apteegi olemasolu olla vajalik ümberistuvate inimeste erialaseks koolituseks loetakse osavõttu proviisori- või
erakorraliseks teenindamiseks. Seega konkureerib lennujaama apteek ka otseselt teiste Eestis farmatseudiõppe õppekava õpetava kõrgkooli, riigiasutuse,
asuvate apteekidega ning erandite tegemine on põhjendamatu. Meie hinnangul puudub tervishoiuteenuse osutaja koolituskeskuse või tervishoiutöötajate
lennujaama apteegi järgi olematu ümberistumiste tõttu ka eluline vajadus, kuivõrd lahkuvad või erialaorganisatsiooni korraldatud farmaatsiaalasest või muust
saabuvad reisijad omavad juurdepääsu Eestis asuvatele teistele apteekidele. Eelnevat arvestades meditsiinialasest täienduskursusest, seminarist, konverentsist või
on ka VTKs toodud selgitused erandite tegemiseks asjakohatud. Kahetsusväärselt on lennujaamas muust sarnasest õppepäevast, mille sisu on sõltumatu ravimi
paiknevale apteegile juba tehtud ministri määrusega erandeid. Lennujaama apteek on tootjast, müügiloa hoidjast või ravimite hulgimüüjast. Lisaks
püsinud avatuna ka tänaste tingimuste olukorras ja me ei näe, et olukord peaks muutuma. võimaldab täiendus apteekrite koolituste hulka lugeda ka näiteks
Selgitame, et kui lennujaama apteegile teha erandieid, tuleks samu mööndusi kaaluda ka proviisoritele ja farmatseutidele Ravimiameti või Haigekassa
kõikide teiste apteekide suhtes, kus valmistamise ruumi olemasolu ei pruugi mõistlik olla – nt. proviisori- või farmaatsiaalaseid korraldatavaid infopäevi või
kui apteek tellib ekstemporaalsete ravimite valmistamise lepinguga teiselt apteegilt
teisi sarnaseid õppepäevi.
horisontaalse koostöö raames. Sel juhul poleks enam tegu aga lennujaama apteegi erandiga,
mistõttu kaoks ka vajadus lennujaama apteegile erandeid luua.
7.2 ja 7.3 - toetame Ravimiameti nõustavate tegevuste laendamist, et edendada kodumaist
ravimiarendust ning õigust nõuda etalonaineid järelevalve käigus.
7.4 Toetame läbitavate koolituste ulatuse laiendamist selliselt, et ka haiglaapteegis töötavad
proviisorid ja farmatseudid saaksid eesmärgipäraselt koolitustel käia. Juhime tähelepanu, et
säilitada tuleks siiski koolituse valdkondlik eesmärk üldapteegis töötavate proviisorite ja
farmatseutide puhul – farmaatsiaalane koolitus. Samas tuleks koolituskohustus sõnastada
selliselt, et arvesse läheksid ka näiteks apteegi lisateenuste osutamise tarbeks koolitustel
osalemine, sh vaktsineerimiskoolitusel osalemine.
VTK märgib salapäraselt, et lisaks vajavad täpsustamist teatud koolituste korralduslikud nõuded.
Selgitame, et kindlasti ei toeta me õigusaktide täiendamisi, mille osas meil ei ole võimalik VTK
pinnalt arvamust avaldada, kuivõrd neid ei ole VTKs avatud. Saame aru, et teatud koolituste
korralduslike nõuete täpsustamise sisu avatakse järgmises VTKs ning hetkel sooviti üksnes
40
tulevikus kerkivaid küsimusi indikeerida.
II. Teised VTK‐s käsitlemata teemad Selgitame.
1. Nimetuse “Apteek” kasutamine Täname ettepaneku eest, kuid antud teema ei ole seotud VTK-ga
Teeme ettepaneku reguleerida ravimiseaduses täpsemalt nimetuse “Apteek” kasutamine, kuna ja vajab põhjalikumat analüüsi, mistõttu käesoleva eelnõuga seda
praktikas esineb sellega probleeme ja segadust, eriti seetõttu, et apteegiteenuse tegevusloa ei reguleerita.
omaja on kohustatud oma tegevusnimes kasutama “apteegi” nime. Ilmekas värske näide on
ravimite hulgimüüja Pharmac MS poolt hallatav internetipood nimega Online Apteek, vt
https://www.apteekonline.ee/index.php; samuti eliksiir.ee reklaamitav “ökoapteek”. Tegemist
ei ole apteekidega, Pharmac MS-‐l puudub üldapteegi tegevusluba ja puudub apteegiteenuse
osutamise õigus. Seetõttu on nimetuse “Apteek” kasutamine kahtlemata kliente eksitav.
Ravimiamet ega Tarbijakaitseamet ei ole aga astunudsamme selliste kauplemisvõtete
tõkestamiseks. Seetõttu oleks vajalik sõnaselgelt piirata nimetuse “Apteek” kasutamist muude
ettevõtete puhul, kui ravimiseaduse § 30 1.lõikes toodud apteekide liigid: üldapteek,
veterinaarapteek, haiglaapteek. Sarnane nimekasutuse kohustus tegevusloa omajatel ja piirang
mitteomajatel eksisteerib panganduses ja mitmes teises reguleeritud sektoris. Näiteks võib
krediidiasutuste seaduse § 12 lõike 2 kohaselt sõna “pank” oma ärinimes kasutada üksnes
krediidiasutus.
2. Apteekrile juurdepääsu andmine patsiendi diagnoosikoodile ja retseptide ajaloole Selgitame.
Täna kehtivate õigusaktide kohaselt on apteekril juurdepääs üksnes patsiendile väljakirjutatud Retseptikeskuse vastutav töötleja on Haigekassa.
ja väljaostmata retseptidele. EAÜ on korduvalt palunud apteegiteenuse kvaliteedi tõstmiseks, Haigekassa vastus: Annustamisskeemi läbirääkimistega on edasi
et riik muudaks kättesaadavaks ka patsiendi diagnoosikoodi ja retseptide ajaloo viimase 6 kuu liigutud ja kõigi eelduste kohaselt saab selle aasta teises pooles
osas. See annaks apteekrile minimaalselt vajalikku tervikpildi adekvaatse nõustamisteenuse arendamiseks ette võtta. Koos täieneva annustamisskeemiga
osutamiseks. Juhime tähelepanu, et digiretseptil diagnoosikoodi nähtavaks muutmiseks piisab luuakse eeldused ravimilehe loomiseks, pakutakse välja ühe
sisuliselt linnukesest Haigekassa peetavates andmekogudes. Kui digiretsepti juurutati, keelati võimaliku disaini ja laiendatakse retsepti loetelu apteekrile
mingil arusaamatul põhjusel apteekrile ära diagnoosikoodi vaade digiretseptil, samas on see (näevad ka retseptide ajalugu).
tänaseni nähtav paberretsepti puhul. Selline erisus ei ole põhjendatud ja diagnoosikood peaks Diagnoosikoodi nägemise osas on vestlusi peetud varemgi ja
uuesti nähtavaks muudetama ka digiretseptil, kuivõrd sellest võib sõltuda apteekri siiani on oldud seisukohal, et diagnoosikoodi nägemine ei ole
farmatseutilise hoole alane nõustamine. Meile teadaolevalt on Haigekassa valmis apteekrile hädavajalik ja ei aita annustamise osas kaasa.
diagnoosikoodi taas nähtavaks muutma ministeeriumi vastava suunise korral. Apteekril on Soodustuse muutmine ei ole arvestatav põhjus diagnoosikoodi
lisaks diagnoosikoodile tarvis omada ülevaadet ka patsiendi viimase 6 kuu jooksul väljaostetud nähtavaks muutmiseks.
ravimite kohta, et arvestada võimalikke koos‐ ja kõrvalmõjusid. Samuti oleks vajalik ka info Arendusele eelneb põhjalik analüüs ning lahendus tuleb
41
allergiate kohta jm. asjakohane nõustamist puudutav teave. korralikult enne töösüsteemi kandmist läbi testida.
3. Omandipiirangute üleminekuaja pikendamine ja ühtlustamine Selgitame.
Palume esmalt analüüsida kiirkorras vastuvõetud omandipiirangute vajalikkust ja Apteegi omandipiirangud ei ole seotud VTK teemadega ja
proportsionaalsust, sh. õiguspärasust. Leiame, et nii vertikaalse integratsiooni keeld kui vajavad kindlasti põhjalikumat analüüsi, mistõttu antud eelnõuga
proviisori omandipiirang, kui ebavajalik ja erakordselt ulatusliku mõjuga meede, tuleks neid küsimusi ei lahendata.
tühistada. Edastame eraldi kirjaga asjaolud, mida vastava analüüsi läbiviimisel tuleks
arvestada. Täna kehtivad üleminekuajad enne vastavaid seadusemuudatusi väljastatud
üldapteegi tegevuslubade suhtes on järgmised: vertikaalse integratsiooni kaotamisel ja
proviisori enamusosaluse nõudel kuni 01. aprill 2020 ning haruapteekide kaotamisel kuni 9.
juuni 2019.
Teeme vertikaalse integratsiooni keelu ja omandipiirangute tühistamisele enne eelkirjeldatud
analüüsi valmimist alternatiivse ettepaneku kehtestada vertikaalse integratsiooni keelu
täiemahulisele jõustumisele, proviisori enamusosaluse nõude täiemahulisele jõustumise ning
haruapteekide kaotamisele ühtne üleminekuaeg kuni 01. aprill 2025.
Kuivõrd apteegireform on olemuselt terviklik protsess, siis puudub loogiline põhjendus
haruapteekide kaotamise nõudele teistsugune üleminekuaeg kui vertikaalse integratsiooni
kaotamisele ja proviisori enamusosaluse nõudele. Apteegireform on ettevõtjatele äärmiselt
koormav ja sellele erinevate tähtaegade rakendamine tähendab ettevõtjatele põhjendamatut
lisakoormust. Ilmselt tekitaks see lisakoormust ka riigile seoses kerkivate vaidlustega. Näiteks
haruapteekide kaotamise nõue toob kaasa neist paljude sulgemise, kuna omandipiirangutele
mittevastavad isikud ei saa haruapteeke üldapteekideks restruktureerida isegi juhul, kui
haruapteek füüsiliselt vastab üldapteegi nõuetele. Teeme ettepaneku kõigi kolme muudatuse
üleminekuaegade sünkroniseerimiseks. Haruapteekide osas saavad täna omandinõuetele
vastavad isikud linnades haruapteeke üldapteekideks restruktureerida, et vältida nende
sulgemist 9. juunil 2019. aastal. Omandipiirangutele mittevastavad isikud aga haruapteeke
üldapteekideks restruktureerida ei saa isegi juhul kui haruapteek füüsiliselt vastab üldapteegi
nõuetele, sest neile ei väljastata üldapteegi tegevusluba. Seetõttu eksisteerib ebavõrdne
olukord, kus omandipiirangutele mittevastavad isikud on kohustatud 9. juunist 2019 linnades
paiknevad haruapteegid sulgema, ent muus osas võivad apteegiteenuse osutamist jätkata kuni
omandipiirangute täiemahulise jõustumiseni 2020. aasta 1 aprillil, samas omandipiirangutele
vastavad isikud võivad haruapteegi tegevust linnas jätkata, taotledes sellele üldapteegi
42
tegevusluba. Seetõttu teeme ettepaneku, et ravimiseadus lubaks linnas paiknevad haruapteegid
erandkorras üladpeegiks struktureerida ka omandipiirangutele mittevastavatel isikutel, kui need
vastavad üldapteegi tegevusnõuetele või siis pikendada haruapteekide sulgemise tähtaega,
ühtlustades selle ülejäänud omandipiirangute jõustumisajaga.
Lisaks eelnevale on üleminekuajad täna ilmselgelt liialt lühikesed. Ainuüksi viiele suurimale
turuosalisele – BENU Apteek Eesti OÜ, Terve Pere Apteek OÜ, Euroapteek OÜ, Pharma
Group OÜ ja Yliopiston Apteekki OÜ – kuulub Ravimiameti tegevuslubade registri andmetel
280 apteeki, mis tuleb võõrandada või sulgeda. Allesjäänud kolme aasta jooksul ei ole see
lihtsalt realistlik, kuna riik ei ole siiani välja töötanud apteegireformi rakendusmeetmeid, mida
reformi kiirkorras menetlemisel lubati. Samuti tuleks rakendusmeetmete praktikas
juurutamiseks jätta mõistlik aeg, et vältida põhiseadusega ning kehtivate investeeringu kaitse
lepingutega vastuollu minek reformi elluviimisel. Selgitame, et kui üleminekuaega mitte
pikendada, siis arvestades 11 aastat muutmata juurdehindlusmäärasid, mille tõttu on Tartu
Ülikool viimasel kahel aastal kõik oma kolm apteeki sulgenud, ei ole apteekide omandi
üleminek mõistlikel tingimustel võimalik. See tooks kaasa aga sisuliselt poolte eesti apteekide
sulgemise, mis moodustavad täna ca. 75% apteegisektori käibest. Seetõttu jääks kolm inimest
neljast oma tänasest ravimiabi valikuvõimalusest ilma. Samuti halveneb kindlasti tekkiva
konkurentsivaakumi olukorras ravimiabi kättesaadavus nii maapiirkonnas kui linnas.
Maapiirkonnas ei taga apteegiteenuse kättesaadavust ka kehtiv regulatsioon apteegiteenuse
osutamise kohustamise kohta, mis eeldab 10 apteegi omamist linnades, ent proviisori
omandipiirangu reeglid ei lubagi üle 4 apteegi osalust kellelgi omada. Seetõttu ei ole vastav
regulatsioon ka omandipiirangute täiemahulisel jõustumisel praktikas rakendatav. Piirangute
täiemahuline jõustumine toob kaasa veel hulganisti erinevaid probleeme, millele oleme
tähelepanu juhtinud varasematel kohtumiselt sotsiaalministeeriumi esindajatega ja mida
selgitame pikemalt täiendavas kirjas. Usume, et kvaliteetse ja järjepideva apteegiteenuse
kättesaadavuse tagamine tänasel tasemel on oluline nii riigi, ettevõtjate kui patsiendi jaoks.
Leiame, et omandireformi tingimustes on sellise eesmärgi saavutamine võimalik üksnes
osapoolte konstruktiivses koostöös. Tugineme oma taotluses teiste riikide varasemal praktikale
omandireformi elluviimisel, kus ühelgi juhul ei ole seda õnnestunud ellu viia ilma
rakendusmeetmeteta niivõrd lühikese perioodiga, kui seda on käesoleval juhul Eestis
planeeritud. Pikem üleminekuperiood on soodsa mõjuga ka riigi enda huve arvestades, kuivõrd
43
suurem omandireformi elluviimise määr vähendab võrdeliselt riigi hüvitamiskohustuse mahu
riski. Mööname, et teiste riikide praktikale tuginedes ei pruugi ilma rakendusmeetmeteta ka
kumulatiivselt 10 aastane üleminekuperiood olla piisav, ent sellest lühem üleminekuperiood ei
ole meie hinnangul taustsüsteeme arvestades eluliselt reaalne. Oleme ka varem korduvalt
selgitanud, et põhiseaduse kohaselt peab sundvõõrandamise olukorras andma isikule piisavalt
aega, et isik saaks oma tegevuse uute nõuetega võimalusel vastavusse viia. Seetõttu on ääretult
oluline anda juba täna signaal, et üleminekuaega pikendatakse. See annaks võimaluse
mitte‐proviisorist apteegi omanikel läbida ülikooliõpingud ning vajamineva 3 aastase praktilise
töökogemuse apteegis, mis on vajalik apteegi omamiseks uute reeglite kohaselt. Selgitame, et
tänase 5 aastase üleminekuperioodi puhul on õppe ja praktika läbimine välistatud, sest see
eeldab minimaalselt 8 aastast perioodi. Arvestades, et täna kehtivast 5 aastasest
üleminekuperioodist on tänaseks möödunud juba ca. 2 aastat ilma rakendsumeetmeteta, peab
esimesel võimalusel andma mitteproviisoritele märku, et need kes soovivad saavad veel õppe
ja praktika õigeaegselt läbida. Selgitame, et see on meie jaoks eriti oluline, kuivõrd
praktiseerivate proviisorite huvi apteekide osalust omandada on olnud olematu. Samuti ei toeta
järelejäänud 3 aasta jooksul omandireformi elluviimist ka erialatöötajate vanuseline jaotus –
sotsiaalministeeriumi tellitud ja professor Kiiveti teostatud 2014. a. detsembri
“Apteegitöötajate arvu prognoosmudeli” kohaselt on 50% apteekides töötavatest proviisoritest
vanuses 50 või enam eluaastat. Eestis on üleminekuperioodi lõpuni jäänud ca 3 aastat, samas
ühtegi rakendusmeedet pole välja töötatud ning sisulist omandireformi elluviimist pole
võimalik senise praktika pinnalt ilma rakendusmeetmeteta alustada.
III. VTK koostamisest Arvestatud.
Palume, et VTK‐s sõnastataks nii probleemid, eesmärgid, lahendusvariandid kui Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse.
regulatiivlahendused võimalikult täpselt. Me ei saa võtta seisukohta muudatuste osas, kus VTK
üksnes markeerib huvi kaaluda üht või teist muudatust ilma sisu täpsustamata või nendib, et
VTK alusel planeeritakse ka teatavaid korralduslikke muudatusi, samuti sisu täpsustamata.
VTK puhul on just oluline lahti selgitada taustsüsteeme ja praktilisi korraldusi, seda eriti
süsteemsete muutuste puhul.
Eesti Loomaarstide Ühing
1.1 Ravimiseaduse § 82 lg 6 Selgitame.
Ravimiseaduse § 82 lg 6 hetkel kehtiv sõnastus on: Veterinaarravimite reklaami puhul Täname esitatud ettepaneku eest, kuid kuna esitatud reklaami
44
kohaldatakse veterinaararstidele ravimite väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, puudutavad sätted eeldavad põhjalikumat mõjuanalüüsi, siis
proviisoritele ja farmatseutidele suunatud reklaami kohta kehtestatud nõudeid. käesoleva eelnõuga neid küsimusi ei lahendata.
Ettepanek muuta ravimiseaduse § 82 lg 6 järgnevalt: Veterinaarravimite reklaami puhul
kohaldatakse veterinaararstidele ravimite väljakirjutamise õigust omavatele isikutele,
proviisoritele ja farmatseutidele suunatud reklaami kohta kehtestatud nõudeid. Ainult
veterinaararstidele ja eriala muudele töötajatele suunatud üritustel loetakse veterinaararstidega
võrdseks ka kõik veterinaarmeditsiini eriala lõpetanud isikud, veterinaarmeditsiini eriala
üliõpilased ning loomaarsti abilisena jm alal veterinaarpraksises töötavad isikud.
Selgitus: eeltoodud muudatusettepanek on tingitud asjaolust, et vastavalt ravimiseaduse § 82 lg
6 Ravimiameti poolsele tõlgendusele ei ole lubatud loomaarstidele mõeldud erialakoolitustel
reklaamida retseptiravimeid, sest koolitustel osalevad ka veterinaarmeditsiini eriala üliõpilased
ning teised veterinaarpraksisega seotud, kuid ravimite väljakirjutamise õigust mitte omavad
isikud. Selline lähenemine ravimite reklaamimisele kitsalt erialakoolitustel on meile
teadaolevalt ainulaadne maailmas. Eesti loomaarstid, kaasa arvatud allakirjutanud, on osalenud
paljudel konverentsidel ja koolitustel nii Euroopa Liidu liikmesriikides kui mujal, kusagil ei
ole tehtud ravimite reklaami osas taolisi piiranguid. Erialakoolitustel osalevad lisaks ravimite
väljakirjutamise õigust omavatele veterinaararstidele ka veterinaarmeditsiini eriala üliõpilased,
eriala õpetavad õppejõud, riigiametnikena töötavad loomaarstid, loomaarstiabilised jt isikud,
kes on otseselt seotud veterinaarpraksisega, kuid ei oma ravimite väljakirjutamise õigust. Kõigi
nende jaoks on oluline saada Eestis müügiluba omavate retseptiravimite kohta informatsiooni,
ka sellist, mida jagavad ravimite müügiloahoidjad ja hulgimüüjad. Ei ole mõeldav, et näiteks
üliõpilased, õppejõud ning volitatud (riigiteenistuses) loomaarstid peaksid selle osa
informatsioonist hankima nö mitteametlikult, sest nii õppetöös kui järelevalves on selle
informatsiooni olemasolu vajalik. Seega, et mitte sattuda erialakoolitustel ravimite reklaami
nõuete suhtes vastuollu kehtivate õigusaktidega, teeme ettepaneku muuta Ravimiseadust
vastavalt meie ettepanekule, mis võrdsustab ravimite väljakirjutamise õigust omava isikuga ka
kõik veterinaarmeditsiini eriala lõpetanud isikud, veterinaarmeditsiini eriala üliõpilased ning
loomaarsti abilisena töötavad isikud.
1.2 Ravimiseaduse § 27 “Ravimite hulgimüük veterinaararstile“ Selgitame.
Ravimiseaduse § 27 kõlab hetkel alljärgnevalt: Täname esitatud ettepaneku eest, teema ei ole seotud VTK-ga ja
(1) Veterinaararstile, kellel on kehtiv kutsetegevuse luba, võib ravimite hulgimüügi korras vajab põhjalikumat analüüsi, mistõttu käesoleva eelnõuga neid
45
müüa ainult veterinaarravimeid ja inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käesoleva seaduse § probleeme ei lahendata. Arvestame Teie esitatud ettepanekut
26 lõike 9 punkti 1 alusel kehtestatud tingimustel ja korras. Inimtervishoius kasutatavate järgmise ravimiseaduse paketi väljatöötamisel.
ravimite väljastamisel veterinaararstile tuleb need tähistada erimärgistusega «Ainult
veterinaarseks kasutamiseks».
(2)Veterinaararsti tellitud ravimite eest võib tasuda:
1) ettevõtja, kes tegeleb põllumajandustootmisega, kui veterinaararst töötab talle kuuluvas
ettevõttes ning ravimite hulgimüüjale on esitatud ettevõtte juhi ja veterinaararsti allkirjaga
kinnitatud sellekohane kinnitus;
2) ettevõtja, kellega veterinaararstil on lepinguline suhe.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul ravimite tellimuse posti teel või
faksiga saatmise või muul viisil üleandmise korral peab kirjalikult vormistatud tellimus olema
kinnitatud veterinaararsti allkirja ja isikliku pitsatiga, elektrooniliselt vormistatud tellimus
veterinaararsti digitaalallkirjaga.
(4) Põllumajandusettevõtte juht peab veterinaararstiga töösuhte lõppemisest või veterinaararsti
vahetumisest teavitama hulgimüüjat, kellelt ravimeid hangitakse.
Ettepanek muuta ravimiseaduse § 27 järgmiselt:
§ 27 lg 2 - Veterinaararsti tellitud ravimite eest võib tasuda põhitegevusalana
veterinaarpraksisega tegelev ettevõte.
§ 27 lg 3 - Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ravimite tellimisel peab tellimus
olema kinnitatud veterinaararsti digitaalallkirjaga.
§ 27 lg 4 – Praegune sõnastus muuta kehtetuks, asendada see sõnastusega:
Veterinaararst võib erandjuhul osta veterinaarseks kasutamiseks mõeldud ravimeid teiselt
veterinaararstilt, kui ravim ei ole ravimite hulgimüügis korras hetkel kättesaadav või patsiendi
tervislikku seisukorda silmas pidades piisavalt kiiresti tarnitav. Nii ostja kui müüja peavad
fikseerima tehingu kirjalikult, dokumenteerima ravimi nimetuse ja koguse ning kinnitama
tehingu digitaalallkirjaga.
Nimetatud parandusettepanekute põhjenduseks on asjaolu, et teadaolevalt kuritarvitavad
põllumajandusettevõtted nendes ettevõtetes töötavate loomaarstide usaldust ravimite
hulgimüügimüügifirmadest ostmisel ja farmis säilitamisel ning manustavad loomadele
ravimeid ilma loomaarstipoolse diagnoosi ja ravisoovituseta. Antud olukorras ei ole
asjatundmatu ravi tõttu tagatud loomade heaolu ja adekvaatne ravitulemus ning kuna tegemist
46
on inimesele toitu tootvate loomadega, on olemas suur oht ravimijääkide sattumiseks
loomsetesse toiduainetesse. Antibiootikumide asjatundmatule kasutamisele
põllumajandusettevõtetes viitab ka Maaeluministeeriumi rakendusuuringu toel Eesti
Maaülikoolis läbiviidud uuring loomade mikroobide antibiootikumiresistentsuse kohta. Alates
aastast 2006 on loomadelt isoleeritud mikroobide, eriti aga sigade ja veiste seedetrakti
normaalmikrofloora resistentsus erinevatele antibiootikumidele järjepidevalt suurenenud,
samuti on aasta-aastalt suurenenud multiresistentsete (enam kui kolme toime aine suhtes
resistentsete) mikroobide arv. Nimetatud muudatuste jõustumisel saaksid ravimeid hulgimüügi
korras osta ainult loomaarstid ja veterinaarpraksisega tegelevad ettevõtted, mis välistaks
ülaltoodud situatsioonid. Antud juhul ei ole küsimus puudulikus järelevalves
veterinaartegevuse üle, vaid selles, et õigusaktiga on antud võimalus ravimeid kätte saada
isikutel, kes nende kasutamiseks erialast pädevust ei oma. Digiallkirjaga kinnitamise nõue
aitab kaasa probleemide vältimisele ja hilisemale kontrollile. Veterinaararstilt veterinaararstile
ravimite ostmise võimaldamisega paraneb kriitilistes olukordades oluliselt ravimite
kättesaadavus ning jõudmine patsiendini, samas on tagatud tehingute läbipaistvus ning
ravimite liikumise jälgitavus järelevalve käigus.
2. Muudatused määrusesse “Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord”.
Seonduvalt eeltoodud ravimite hulgimüüki puudutava muudatusega Ravimiseadusesse teeme
ettepaneku muuta määrust “Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord”.
2.1 Määruse § 8 lg 16
Määruse § 8 lg 16 kõlab hetkel järgmiselt: Kui veterinaararsti tellitud ravimite eest tasub
põllumajandusettevõte, peab veterinaararst saatma hulgimüügiettevõttesse ravimite
tellimislehe.
Ettepanek muuta Määruse § 8 lg 16 järgmiselt: Kui veterinaararsti tellitud ravimite eest tasub
põhitegevusalana veterinaarpraksisega tegelev ettevõte, peab veterinaararst saatma
hulgimüügiettevõttesse ravimite tellimislehe.
2.2 Määruse § 8 lg 17 p 6
Määruse § 8 lg 17 p 6 kõlab hetkel järgmiselt:
(17) Lõikes 16 nimetatud ravimite tellimislehel peavad olema järgmised andmed:
6) veterinaararsti allkiri ja isiklik pitsat, elektroonilise tellimislehe saatmisel digitaalallkiri.
Ettepanek muuta Määruse §8 lg 17 p 6 järgmiselt:
47
(17) Lõikes 16 nimetatud ravimite tellimislehel peavad olema järgmised andmed:
6) Tellimisleht peab olema kinnitatud veterinaararsti digitaalallkirjaga.
Magnum AS
1. Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite ning anaboolsete steroidide kaugmüük retsepti Selgitame.
alusel Täname esitatud ettepaneku eest, ravimite kaugmüügi teema ei
Ettepanek 1. ole antud VTK-ga seotud ja eeldab kindlasti põhjalikumat
Palume kaotada retsepti alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite ning anaboolsete mõjuanalüüsi. Samuti märgime, et kaugmüügi korras on
steroidide kaugmüügi keeld võimalik tellida käsimüügiravimeid, retseptiravimeid digiretsepti
Kehtiv regulatsioon ei võimalda narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite kaugmüüki. Selline alusel, välja arvatud narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid,
keeld on põhjendamatu ja halvendab ravimite kättesaadavust. Ravimiseaduse muutmise anaboolseid steroide, veterinaarravimeid, mis on käsimüügis ja
seaduse seletuskirjas, millega kehtestati kaugmüügi regulatsioon, puuduvad mis tahes muid apteegikaupu. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete
põhjendused, miks ravimite kaugmüügi korras peaks olema keelatud kõnealuste postiga saatmine on keelatud.
retseptiravimite müük.
1 Ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 332 SE
seletuskiri (kommentaar eelnõu § 1 p 25 juures)
Seletuskirjas põhjendatakse hoopis miks peaks olema keelatud anaboolsete steroidide saatmine
füüsiliselt isikult füüsilisele isikule või saatmist tegevusluba mitteomava isiku poolt.
“Anaboolsete steroidide toimed ja kõrvaltoimed võivad tervist kahjustada ja olla eluohtlikud;
tegemist on retseptiravimitega, mida tuleb kasutada üksnes arsti ettekirjutuse kohaselt teatud
haiguste korral. Ravimiamet on oma infokirjas "Anaboolsete steroidide (kuri)tarvitamine
väljaspool meditsiinilisi näidustusi on ohtlik" kajastanud anaboolsete steroididega seotud ohte
just tavakodaniku jaoks (artikkel on kättesaadav http://www.ravimiamet.ee/anaboolsete-
steroidide-kuritarvitamine-v%C3%A4ljaspool-meditsiinilisi-n%C3%A4idustusi-ohtlik). Enne
ravimiseaduse kehtima hakkamist telliti anaboolseid steroide valdavalt veebikeskkonna kaudu
ning kättetoimetamine toimus postiteenuse vahendusel. Alates 2005. aastast, mil
ravimiseadusega selline tegevus keelustati, asendus anaboolsete steroidide interneti teel müük
ja edastamine isikutele postiteenuse vahendusel eraisikult eraisikule saatmisega. Maksu- ja
Tolliameti postitoll on korduvalt teinud Ravimiametile ettepaneku anaboolsete steroidide
postiga saatmise keelamiseks, kuna aastate lõikes on sagenenud just eraisikult eraisikule
anaboolsete steroidide saatmine. Ravimiamet on avastanud ka juhtumeid, kus nimetatud aineid
müüakse spordiklubides, poodides ja mujal väljaspool apteeke. Selline tegevus on käsitletav
48
ebaseadusliku tegevusena ja karistatav karistusseadustiku kohaselt, kuid üheks sellist tegevust
soodustavaks asjaoluks on anaboolsete steroidide eraisikult eraisikule saatmise lubatavus.
Seoses ravimite kaugmüügi lubamisega on oluline arvesse võtta võimalikke ohte, mis
tulenevad anaboolsete steroidide mitte-eesmärgipärasest kasutamisest, ning sellest tulenevalt
tuleb lisaks narkootilistele ja psühhotroopsetele ainetele olema keelatud ka anaboolsete
steroidide saatmine.” Puuduvad mis tahes põhjendused, et keelata anaboolsete steroidide ning
narkootiliste ning psühhotroopsete ravimite kaugmüük retsepti alusel ametlikku tegevusluba
omavast kaugmüügiapteegist, kus on tagatud põhjalik kontroll, aruandlus ja käitlemisnõuded
ravimitele. Ilmselgelt raskendab selline keeld näiteks liikumispuudega patsientide olukorda,
kes saaksid vajaliku ravimi tellida kaugmüügiapteegist. Lisame veel, et retseptiravimite
õiguspärase kaugmüügi keeldu ei tulene ka ülemaailmsest postikonventsioonist. Samuti on
võimalik kaugmüüki teostada ka muul viisil, kui postiteenuse teel. Põhjendamatu kaugmüügi
keeld riivab nii põhiseaduses sätestatud õigust tervise kaitsele kui ka ettevõtlusvabadust.
Demokraatlikus ühiskonnas peavad kõik põhiõiguste piirangud olema vajalikud ega tohi
moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
2. Soodustada apteekidevahelist koostööd ravimite kaugmüügil Selgitame.
Ettepanek 2. Täname esitatud ettepaneku eest, kuid antud juhul ei ole
Palume patsientide huvides võimaldada apteekide vahelist koostööd ravimite kaugmüügil. ettepanek seotud VTK-s esitatud teemadega, samuti vajab
Tänane regulatsioon ei toeta apteekidevahelist koostööd ravimite kaugmüügil. Oleme ettepanek põhjalikumat analüüsi, mistõttu antud eelnõuga
seisukohal, et otstarbekas oleks sätestada apteekidevahelist koostöö reeglid, et patsientide ravimite kaugmüügiga seotud teemasid ei reguleerita.
huvides oleks võimalik luua kiiremaid ja tõhusmaid lahendusi ravimite kaugmüügiks.
Eesti Jäätmekäitlejate Liit
Eesti Jäätmekäitlejate Liit on seisukohal, et ravimijäätmete kogumine ja käitlemine peab olema Selgitame.
lahendatud viisil, mille puhul tootja katab kulud. Täname esitatud ettepaneku eest, märgime siinkohal, et
ravimijäätmete kogumise ja käitlemise kulude katmise kohustust
ravimitootjatele ei saa seada, sest alati ei ole tootja esindust
Eestis ning samuti puudub vastav kohustus ka teistes
liikmesriikides.
Eesti Pereõdede Ühing
Ravimireklaam perearstiga koos töötavale õele Selgitame.
49
Mittetulundusühing Eesti Pereõdede Ühing (edaspidi Pereõdede Ühing) soovib käesolevaga Täname esitatud ettepaneku eest, teema ei ole seotud VTK-ga ja
pöörduda uuesti Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiameti poole küsimustega, kas asjaoludest vajab põhjalikumat analüüsi, mistõttu käesoleva eelnõuga neid
tulenevalt on eesmärgipärane ja proportsionaalne (so sobiv, vajalik ja mõõdukas) probleeme ei lahendata. Arvestame Teie esitatud ettepanekut
ravimiseaduse (edaspidi RavS) §-dest 82-86 tulenev keeld teha retseptiravimi reklaami järgmise ravimiseaduse paketi väljatöötamisel.
perearstiga koos töötavatele õdedele (edaspidi pereõdedele). Analoogse pöördumise on
Pereõdede Ühing teinud Sotsiaalministeeriumile ja Ravimiametile 28.09.2015, kusjuures
Sotsiaalministeerium on Pereõdede Ühingu 28.09.2015 pöördumisele vastanud oma
22.10.2015 kirjaga nr 5.2-2/3963.
RavS § 82 lg 1 p 2 ja § 85 lg 1 kohaselt on võimalik teha retseptiravimi reklaami üksnes
ravimite väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, proviisoritele ning farmatseutidele.
Vastavast sättest tulenevalt on keelatud teha retseptiravimi reklaami pereõdedele, mis praktikas
tähendab seda, et pereõed ei saa osaleda teatud konverentsidel ja täienduskoolitustel, kus
räägitakse retseptiravimitest, samuti ei tohi pereõed seaduse kohaselt näha retseptiravimite
infomaterjale ega teisi retseptiravimeid tutvustavaid materjale ja andmeid. Pereõdedele on
seadusega keelatud kõik üritused, retseptiravimite reklaami sisaldavate meditsiiniväljaannete
lugemine ja perearstikeskustes või muudes kohtades toimuvad koolitused, kui nende käigus
mainitakse retseptiravimeid ja antakse retseptiravimite suhtes informatsiooni. Pereõdede Ühing
leiab jätkuvalt, et ülalkirjeldatud piirangu kehtestamine ei ole proportsionaalne, mõistlik ega
vajalik ning on seetõttu vastuolus EV põhiseadusest ja kohtupraktikast tulenevate
põhimõtetega. Kohtupraktikas on selgitatud, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas
põhiseadusega, kusjuures piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega ei
tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Põhiõiguse iga riive peab vastama
põhiseaduse kõigile normidele, olema nii formaalselt kui ka materiaalselt põhiseadusega
kooskõlas, kusjuures materiaalne kooskõla põhiseadusega tähendab, et põhiõigust riivav
õigusakt on kehtestatud põhiseadusega lubatava eesmärgi saavutamiseks ning on selle
saavutamiseks proportsionaalne abinõu. Riive on proportsionaalne üksnes juhul, kui see on
eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse
järelevalve kolleegiumi 13. juuni 2005. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-5-05, p 7, Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26. märtsi 2009. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-16-08,
p 28; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. märts 2014. a otsus kohtuasjas
nr 3-4-1-42-13, p 42). Pereõdede Ühingule jääb jätkuvalt arusaamatuks, millise põhiseadusega
50
lubatava eesmärgi saavutamiseks on kehtestatud keeld teha retseptiravimi reklaami pereõele,
mis tegelikult piirab pereõdedel osalemast teatud konverentsidel ja täienduskoolitustel,
tutvumast teatud meditsiiniväljaannete ja infomaterjalidega, vähendab oluliselt pereõdede
võimalusi retseptiravimite tundmiseks, kaasaegsete teadmiste ja juurdepääsu saamist
retseptiravimite suhtes. Sisuliselt piiratakse vastava keeluga pereõdedel teadmiste ja
informatsiooni saamist uute ja kaasaegsete ravimite suhtes, milline eesmärk ei saa olla
põhiseadusega kooskõlas, kuivõrd seadusandluse eesmärk peaks olema kõikide
tervishoiutöötajate, sh pereõdede teadmiste ja oskuste järjepidev suurendamine. Käesoleval
hetkel täidab pereõde perearstipraksises nõustaja funktsiooni, mille hulka kuulub patsientide
ravimite alane nõustamine, kuid pereõde ei tohi seaduse kohaselt omada retseptiravimite kohta
mingisugust ravimiinfot. Teisest küljest peab arvestama asjaoluga, et seaduse kohaselt on
võimalik teha retseptiravimi reklaami apteekritele (so proviisoritele ning farmatseutidele).
Apteeker ei ole käesoleval hetkel seaduse kohaselt isegi mitte tervishoiutöötaja ning tema
põhitööks on ravimite müük, mitte patsiendi nõustamine. Samas pereõe üks põhilisi rolle
tervishoiukorralduses on esmatasandil patsiendi nõustamine, mida on väljendanud ka
Sotsiaalministeerium ja Haigekassa (teise pereõe rahastamine perearstipraksise kulumudelis,
pereõe nõustava rolli toetamine krooniliste haigete nõustamises). Sellest tulenevalt jääb
arusaamatuks, miks on seadusandlikult loodud erisus, mille kohaselt on võimalik teha
retseptiravimi reklaami apteekritele (so proviisoritele ning farmatseutidele), kuid seda ei tohi
teha pereõdedele. Tegemist on erinevate isikute gruppide ebavõrdse kohtlemisega, kusjuures
sellise erisuse tegemine ei ole konkreetses olukorras mitte millegagi põhjendatud. Ülaltoodu
kinnitab samuti, et vastav piirang on ebaproportsionaalne, st piirang ei ole sobiv, vajalik ega
mõõdukas soovitud eesmärgi saavutamiseks. Ülaltoodust tulenevalt Pereõdede Ühing leiab, et
seadusandlikult ei ole mitte millegagi põhjendatud piirang (keeld) teha retseptiravimi reklaami
pereõdedele. Täielikult jääb arusaamatuks, millist olulist kahju võib sündida sellest, kui
pereõde näeb terviklikult retseptiravimitega seotud informatsiooni ning saab tutvuda kõikide
retseptiravimitega seotud materjalidega, sh saab pereõde osaleda kõikidel konverentsidel ja
täienduskoolitustel, tutvuda kõikide meditsiiniväljaannete ja infomaterjalidega jne. Kuivõrd
vastav piirang teha retseptiravimi reklaami pereõdedele ei ole kehtestatud põhiseadusega
lubatava eesmärgi saavutamiseks ning tegemist on ebaproportsionaalse, ebamõistliku ning
mittevajaliku piiranguga, siis tuleks vastav piirang kaotada. Sellest tulenevalt Pereõdede Ühing
51
ootab jätkuvalt seadusandluse kokkuviimist tänapäevases tervishoiukorralduses kehtestatud
nõuetega pereõe tööle. Pereõdede Ühing peab jätkuvalt oluliseks, et kaasaegne ravimiinfo
muutuks pereõdedele kättesaadavaks ning pereõdedele antaks õigus osaleda täiendkoolitustel
ja konverentsidel, kus räägitakse retseptiravimitest.
52
Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskirja lisa 3
Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Kooskõlastaja või arvamuse Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus
esitaja
Kaitseministeerium 1. Eelnõu § 1 punktiga 28 muudetakse RavS §-e 35– Selgitame.
37 eesmärgiga lihtsustada ravimijäätmete käitlemist. Ravimite arvestust on vajalik ravimi käitlejal pidada
Kavandatud muudatuste kohaselt võivad üldapteegid ravimi pakendipõhiselt. Ravimi jälgitavuse nõue
(ja veterinaarapteegid) tarbijatelt kõlbmatute alates ravimi valmistamisest kuni lõpptarbijani välja
ravimite vastuvõtmiseks kasutusele võtta ja vastupidi tuleb direktiivist 2001/83, ravimite
kogumiskasti ning nende üleandmisel jäätmeseaduse arvestuse regulatsioon on kehtestatud RavS § 3 lg 1
alusel õigustatud isikutele ei ole vaja koostada eraldi ja sotsiaalministri 17.02.2005 määrusega nr 24
nimekirja hävitamisele kuuluvatest ravimitest. „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ §
Muudel juhtudel on apteegiteenuse osutajad (sh 14, § 20 ja § 24. Ravimi arvestus ja aruandlus on
haiglaapteegid) jätkuvalt kohustatud kõlbmatute kehtestatud igas ravimi käitlemisetapis osalevatele
ravimite hävitamiseks üleandmisel koostama ravimi käitlejatele ja vahendajatele.
nimekirja, mis sisaldab andmeid üleantavate Iga apteek koostab ravimite nimekirja ise, st mitu
ravimite nimetuse, tootja või müügiloa hoidja nime, korda pole vaja koostada. Kui jäätmekäitleja ei vaja
ravimipartii numbri ja koguse kohta. Teeme ravimite üleandmise akti, siis apteeki peab jääma
ettepaneku vähendada hävitamiseks üleantavaid ravimite arvestuse pidamise dokument ja teave
ravimeid puudutava dokumentatsiooni esitamise jäätmekäitlejale ravimite üleandmise kohta.
kohustust sõltumata sellest, kas tegemist on Säilitatavast teabest peab nähtuma, kellele ja mida
tarbijatelt vastu võetud ravimitega. Leiame, et üle on antud.
eelnõus sätestatud dokumenteerimiskohustus on
liigselt koormav (mitme struktuuriüksusega apteegi
puhul tuleb samade andmetega dokumentatsioon
täita esmalt nii haruapteegis kohapeal kui ka kõikide
kogutud ravimite kohta nende üleandmiseks
jäätmeseaduse alusel õigustatud isikule),
1
täpsustamist vajab kõlbmatute ravimite üleandmisel
nõutavate andmete esitamise eesmärk.
Ravimijäätmete kui ohtlike jäätmete hävitamise
seisukohast on jäätmete üleandmisel oluline eeskätt
hävitamisele kuuluvate ravimite kogukaal ning
puudub vajadus täpsemate andmete esitamiseks
ravimite nimetuse, tootja või müügiloa hoidja nime
ja ravimipartii numbri kohta. Vastavaid andmeid ei
dokumenteerita ka ravimite sihipärasel kasutamisel
patsiendi ravi käigus. Kõlbmatute ravimite
hävitamisel on detailne dokumenteerimiskohustus
põhjendatud psühhotroopsete ja narkootiliste ainete
osas.
2. Seoses ravimijäätmetega teeme ühtlasi ettepaneku Arvestatud.
kaaluda eelnõu täiendamist ning täpsustada, et Eelnõus ja seletuskirjas täiendatud, et Kaitseväel on
kõlbmatuid ravimeid on lubatud kasutada õppe õppeotstarbe eesmärgil lubatud kasutada enda
eesmärkidel (ilma neid manustamata). Nii hetkel ladudes süste- ja infusioonilahuseid, mille
kehtiva seaduse kui ka eelnõu kohaselt tuleb kõik kõlblikkuse aeg on lõppenud. Ravimite arvestuses
ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele või mille tuleb ka ära näidata, millised kõlbmatud ravimid on
kõlblikkuse aeg on lõppenud või mille kasutamine on õppeotstarbel kasutuses olnud. Peale õppeotstarbel
Eestis keelustatud või mis mõnel muul põhjusel ei kasutamist tuleb ravimid üle anda jäätmekäitlejale
leia sihipärast kasutamist, turult kõrvaldada ning vastavalt kehtestatud korrale.
ravimite käitlejal tuleb välistada kõlbmatute ravimite
mittesihipärane kasutamine. RavS näeb ette, et
kõlbmatud ravimid hävitatakse. Samas ei ole
seaduses selgelt sätestatud, mida loetakse ravimite
sihipäraseks või mittesihipäraseks kasutamiseks.
Kaitsevägi soovib väljaõppes ja õppustel kasutada
enda ladudes aegunud süste- ja infusioonilahuseid,
mille abil saab väljaõppe käigus õpetada infusiooni
ülespanemist ning korrektset ampullide avamist ja
2
lahjendamist ning mis võimaldavad õppustel
imiteerida taktikalisele lahingkannatanule abi
andmist võimalikult tõetruult. RavS-is tuleks see
võimalus selgemalt sätestada ning ühtlasi ette näha
tingimus, mille kohaselt peavad õppe eesmärkidel
kasutatavad kõlbmatud ravimid olema selgelt
märgistatud, et välistada nende kasutamine muul
otstarbel. Kaitseväe väljaõppes ja õppustel haavatuid
mängivatele sõduritele ravimeid tegelikult ei
manustata, kuid aegumistähtaja tõttu kõlbmatuks
muutunud süste- ja infusioonlahuste kasutamine
võimaldab muuta väljaõppe realistlikumaks, hoida
kokku eelarvelisi vahendeid väljaõppematerjalide
soetamise arvelt ning ühtlasi vähendada ka
kõlbmatute ravimite hävitamisest tulenevat
keskkonnakahju.
3. Eelnõu § 1 punkti 30 kohaselt muudetakse RavS § Selgitame.
42 lõike 2 sõnastust, mis käsitleb tegevusloa Hetkel ei selgu, mida täpsemalt Kaitseväe
omamisega seotud piiranguid. Nii hetkel kehtiva välimeditsiinirajatises tegema soovitakse hakata.
seaduse kui ka eelnõus toodud sõnastuse kohaselt Suuremate koguste jaoks ei piisa meditsiinilise
võib haiglaapteegi tegevusloa omajal samal ajal olla hapniku korral ainult balloonide täitmise etapist,
ka ravimite tootmise tegevusluba täisvere ja vaid eelnevalt peab olema vajalik kogus nn vedelat
verekomponentide tootmiseks ning kliinilise uuringu hapnikku, millest on võimalik hapnik gaasilisel
ravimite pakendamiseks, märgistamiseks, kujul täita balloonidesse. Vedela hapniku tegemine
ümberpakendamiseks või ümbermärgistamiseks. on keerukas protsess keerukate
Teeme ettepaneku täiendada nimetatud loetelu ka seadmesüsteemidega, personal peab olema
meditsiinilise hapniku tootmise osas. Kaitseväe spetsiifilise kompetentsiga. Niisuguse kompleksi
välimeditsiinirajatistes on vaja tagada meditsiinilise ehitamine ja tööshoidmine ei ole tõenäoliselt Eesti
hapniku kasutamine, kuid Eestis puudub võimalus Kaitseväele otstarbekas.
meditsiinilise hapniku balloonide soetamiseks ja Eestis toodab vedelat hapnikku Elme Messer Gaas,
täitmiseks. Seega peab Kaitsevägi kui haiglaapteegi kellel on vastav ravimite tootmise tegevusluba.
3
tegevusloa omaja tagama välimeditsiinirajatistes Sellel ettevõttel on ka tegevusluba, et vedelast
vajaliku meditsiinilise hapniku tootmise. hapnikust täita gaasilist hapnikku balloonidesse,
(viimase aasta jooksul on balloonide täitmine üle
viidud Elme Messeri korporatsiooni Läti uude
tehasesse). Gaasilist meditsiinilist hapnikku
balloonides tuuakse Eestisse teistest riikidest, nii
nagu ka üle 99% mis iganes ravimitest.
Meditsiinilist hapnikku on võimalik Eestis hankida
Elme Messer Gaas OÜst ja aktsiaseltsist Eesti AGA.
Siseministeerium 1. Eelnõu § 1 punki 18 kohaselt muudetakse Arvestatud.
ravimiseaduse § 20 sõnastust. Lõikes 1 sätestatakse, Eelnõus terminoloogiliste muudatustega seotud
et käesolevast seadusest tulenevatest sisse- ja täpsustused tehtud.
väljaveopiirangutest on vabastatud kiirabi, Ravimite hulgiostu õiguse saamiseks tuleb
päästeasutuste ja -meeskondade, Eesti Vabariigi Kaitsepolitseiametil ja Päästeametil esitada
territooriumil viibiva välisriigi relvajõudude või 04.03.2005 määruse nr 38 „Ravimite hulgiostu
Kaitseväe ravimi tagavaradesse kuuluv eriluba õigust omavate isikute nimekiri“ taotlus
nõudev kaup, mida kasutatakse oma ülesannete sotsiaalministeeriumile (taotluses tuleb piirata ära,
täitmisel. Lõikes 4 on välja toodud, et päästeasutuste et soovitakse soetada vaid konkreetseid antidoote).
ja -meeskondade ning Eesti Vabariigi territooriumil Ravimite säilitamise nõudeid ja arvestuse nõudeid
viibiva välisriigi relvajõudude või Kaitseväe poolt tuleb täita igal juhul, kuna nimetatud nõuded ei ole
eriluba nõudva kauba tasuta või tasu eest Eestis seotud isikutega, kellel on õigus ravimeid soetada
jagamiseks on nõutav Ravimiameti vastav luba. vaid ravimiga – ravimi ohutuse, kvaliteedi ja
Päästeseaduse § 4 lõike 1 kohaselt on päästeasutused efektiivsuse tagamiseks.
Päästeamet ja Häirekeskus. Kuivõrd Häirekeskusel Sisse- või väljaveetava eriluba nõudva kauba
ravimitega seotud pädevus puudub ning eriluba nimekirja koostamine on vajalik ravimi ohutuse,
nõudvat kaupa kasutavad oma ülesannete täitmiseks kvaliteedi ja efektiivsuse tagamiseks (nõue tuleb
päästemeeskonnad, ei ole meie hinnangul vajalik direktiivist 2001/83) ja seda eelkõige mitte
eelnõus eraldi erisust päästeasutustele (sh Kaitsepolitsei varade nägemiseks vaid
Päästeametile) luua. Seejuures lisame, et ka kehtiva Kaitsepolitsei töötaja ehk reaalsete ravimi kasutajate
seaduse kohaselt veavad eriluba nõudvaid kaupu tervise tagamiseks, siis RavS lõike 3 muudatusega
päästemeeskonnad ning kehtivas seaduses ei saa nõustuda. Ravimi käitlemisahel peab olema
4
kasutatakse mõisteid „Eesti päästemeeskond“ ja jälgitav kuni hävitamiseni. Tegemist on
„välisriigi päästemeeskond“. Samuti märgime, et asutusesisese teabega ja vastava märke saab teha
kuivõrd tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (§ peale ka Kaitsepolitsei (ei ole käsitletav
16 lõige 1) kohaselt on kiirabi ambulatoorne riigisaladusena).
tervishoiuteenus ning kiirabi osutab kiirabibrigaad (§ Samuti ei ole põhjendatud RavS § 20 lõike 4
17 lõige 1), on ilmselt antud eelnõu mõistes muutmine, kuna antidootide kasutamise vajadus on
asjakohane kasutada mõistet „kiirabibrigaad“ mitte Kaitsepolitsei töötajatele, aga mitte elanikonnale
„kiirabi“. tasuta jagamiseks.
Lisaks toome välja, et nii Kaitsepolitseiameti
eriväljaõppega ametnikud, kes terrorismivastase
võitluse ülesannete täitmisel puutuvad kokku ohtlike
keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja
tuumaainetega (KBRT/CBRN), kui ka
päästeametnikud, kelle ülesanded on seotud riskiga
sattuda KBRT ohukeskkonda, vajavad tervise
kahjustuse ohte maandavaid antidoote. Arvestades
Kaitsepolitseiameti ja Päästeameti ülesandeid ei ole
võimalik igal korral või õigel ajal kaasata
kiirabiteenuse osutajaid vastavate toimingute juurde,
vaid eksisteerib vajadus Kaitsepolitseiametile ja
Päästeametile vastava erisuse kehtestamiseks.
Sellisel juhul ei saa Kaitsepolitseiametil olla
Ravimiameti teavitamiskohustust, sest teavitamata
jätmine tuleneb nõudest kaitsta riigisaladust. Lisaks
eeltoodule soovime tähelepanu pöörata eelnõu § 20
lõikes 3 sätestatud nõudele esitada Ravimiametile
nimetatud kaupade nimekiri. Selgitame, et
riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS)
ning riigisaladuse kaitse korra (RSVKK) kohaselt on
riigisaladuseks teave julgeolekuasutuse kasutatava
vara kohta, kui selle avalikuks tulek ohustaks
5
julgeolekuasutuse ülesande täitmist või
julgeolekuasutuse turvalisust (RSVS § 9 p 2 ja
RSVKK § 7 lg 2 p 1). Kuivõrd Päästeamet
kaasatakse vajadusel julgeolekuasutuse tegevusse,
peaks sarnaselt Kaitsepolitseiametile kaupade
nimekirja esitamise osas erand kehtima ka
Päästeametile.
On oluline märkida, et vastavate ravimite
hoiustamine ja kasutamine toimub nii
Kaitsepolitseiametis kui ka Päästeametis vastavate
valdkonnaregulatsioonide ja eriseadustest tulenevate
nõuete kohaselt. Vastutavate ametnike väljaõpet
korraldatakse nõuetekohaselt ja regulaarselt. Samuti
on oluline märkida, et vajalikke antidoote soetatakse
ja varustatakse vaid asutuste ülesannete täitmiseks
vajalikus koguses.
Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku sätestada § 20
lõiked 1, 3 ja 4 järgmiselt:
„(1) Käesolevast seadusest tulenevatest sisse- ja
väljaveopiirangutest on vabastatud Eesti või
välisriigi kiirabibrigaadi ja päästemeeskonna,
Päästeameti, Kaitsepolitseiameti, Eesti Vabariigi
territooriumil viibiva välisriigi relvajõudude või
Kaitseväe ravimi tagavaradesse kuuluv eriluba
nõudev kaup, mida kasutatakse oma ülesannete
täitmisel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel eriluba
nõudva kauba sisse- või väljavedaja, välja arvatud
kiirabibrigaad, Päästeamet ja Kaitsepolitseiamet,
koostab enne sisse- või väljavedu sisse- või
väljaveetava eriluba nõudva kauba nimekirja. Sisse-
6
või väljaveetava eriluba nõudva kauba nimekirja
esitamine toimub Ravimiameti nõudmisel.
(4) Eesti või välisriigi päästemeeskonna ning Eesti
Vabariigi territooriumil viibiva välisriigi
relvajõudude või Kaitseväe, välja arvatud
Päästeameti ja Kaitsepolitseiameti, poolt eriluba
nõudva kauba tasuta või tasu eest Eestis jagamiseks
on nõutav Ravimiameti vastav luba.“
2. Lisaks eeltoodule palume sisse viia järgmised Selgitame.
muudatused: Ravimeid võib hulgimüügist väljastada
- täiendada eelnõu § 26 lõikega 72 ja sõnastada see käitlemisõigust omavatele isikutele, kelleks on
lõige järgmiselt: apteegid, teised hulgimüüjad ja hulgiostu õigust
„(72) Käesoleva paragrahvi lõikes 71 sätestatud omavad isikud vastavalt 04.03.2005 määrusele nr 38
nõue ei kehti ravimite hulgimüügil ja muul viisil „Ravimite hulgiostu õigust omavate isikute
väljastamisel Kaitsepolitseiametile ja nimekiri“. Arstidel ei ole hulgimüügist ostu õigust.
Päästeametile.“. Ravimite hulgiostu õiguse taotlemiseks tuleb esitada
Täiendava lõike lisamine on vajalik seoses § 26 vastavasisuline taotlus Sotsiaalministeeriumile.
lõikes 71 sätestatud nõudega, mille kohaselt ravimite
hulgimüük ja muul viisil väljastamine on lubatud
üksnes isikule, kellel on õigus ravimi käitlemiseks.
Praktikas tähendab lõike 71 nõue seda, et ravimeid
võib väljastada üksnes arstile. Siseministeerium peab
oluliseks ravimite õiget käitlemist ja ohutust, kuid
ministeeriumi hinnangul võiks ravimiseadus
võimaldada ravimite hulgimüügil väljastada neid
Kaitsepolitseiametile ja Päästeametile ilma ravimi
käitlemisõiguseta. Toonitame, et Kaitsepolitseiamet
ja Päästeamet on valmis koolitama ametnikke
antidoote õigesti käitlema ja kasutama.
- täiendada eelnõud sotsiaalministri 04.03.2005
määruse nr 38 „Ravimite hulgiostu õigust omavate
7
isikute nimekiri“ § 5 punktidega 8-9 ja sõnastada
need punktid järgmiselt:
„8) Kaitsepolitseiamet;
9) Päästeamet.“
Viidatud sotsiaalministri määruse § 5 sätestab riigi-
ja teadusasutused või avalik-õiguslikud juriidilised
isikud, kellel on ravimite hulgiostu õigus. Arvestades
ülaltoodut leiab Siseministeerium, et vastavat loetelu
on vajalik täiendada Kaitsepolitseiameti ja
Päästeametiga.
3. Täiendavalt kirja punktidele 1 ja 2 teeme Selgitame.
ettepaneku terviklikult üle hinnata RavS-i ja TTKSi Täname esitatud ettepaneku eest, kuid tegemist on
regulatsioon antidooti käitlemise vaates isiku poolt, väga laiaulatuslike põhimõtteliste muudatustega,
kes ei ole tervishoiuteenuse osutaja. Tööülesannete mis vajavad kindlasti põhjalikumat analüüsi ja
täitmisel võib politseiametnik kokku puutuda asjassepuutuvate osapoolte kaasamist ning on
narkootikumidega, sh näiteks patrullpolitseinikud seetõttu pikemaajalisem protsess, mistõttu
sündmuskohal või narko- ja organiseeritud käesoleva eelnõuga seda teemat lahendada ei jõua.
kuritegude talituse politseinikud läbiotsimisel. Nagu ka oma kooskõlastuskirjas viitate, tuleks
Kokkupuutest võib tekkida mürgistuse oht, mille küsimuse lahendamiseks läbi viia laiema
ärahoidmiseks on vaja antidooti politseiametniku elu regulatsiooni väljatöötamise arutelud.
ja tervise kaitseks, sh võib olla vaja anda seda talle
kolleegi poolt. Näiteks naloksoon on ravim, mida
kasutatakse opioidide, nagu fentanüüli, heroiini,
metadooni, morfiini mürgistuse või üledoosi korral.
Tervise Arengu Instituut algatas 2013. aastal
naloksooni kasutamise programmi narkootikumide
üledoosidest tingitud surmade ennetamiseks.
Programmi raames on tervishoiutöötajad koolitanud
2018. aastast 20 Põhja prefektuuri politseiametnikku
ja väljastanud neile koolituse edukal läbimisel
naloksooni komplekti koos infomaterjaliga.
8
Lühikoolitus hõlmab opioididest tingitud üledoosi
tunnuste äratundmist, esmaabi andmist ja naloksooni
kasutamist. Käesoleval hetkel ei ole teada, et
väljastatud naloksooni komplekte oleks kasutatud.
2019. aastal on kavas koolitada 41 Ida prefektuuri
politseiametnikku. Hinnanguliselt on vaja
laiaulatuslikumat ja süsteemset politseiametnike
koolitamist ning naloksooni komplektide
väljastamist, et tagada politseiametnike ohutus kogu
Eestis.
Tööülesannete täitmisel võib politseiametnik kokku
puutuda ka narkootikumidest tingitud üledoosi
saanud kannatanuga, kellele on vaja õigeaegselt
osutada esmaabi ja manustada naloksooni.
Eelkirjeldatuga seonduvalt, kui võimaldada
ulatuslikumalt naloksooni kasutada, saab kaaluda
naloksooni kasutamise õiguse sõnaselget laiendamist
õigusaktides. Naloksoon on retseptipõhine ravim,
mida RavS-i § 26 lõike 71 kohaselt võib väljastada
isikule, kellel on ravimi käitlemise õigus ehk
tervishoiutöötajate registrisse kantud arstile.
Tervishoiuteenuste osutamiseks puuduvad
Siseministeeriumi valitsemisala asutustel
tegevusload TTKS-i § 40 alusel ning puudub ka
pädevus loa taotlemiseks ehk §-i 4 kohaseks
tervishoiuteenuse osutamiseks. Praktikas on aga
politseiametnikul teenistusülesannete täitmisel
otstarbekas käidelda teatud ravimeid, kõnesoleval
juhul naloksooni, sarnaselt kiirabi teenuse osutajale
või sarnaselt narkootikumide tarvitaja lähedasega,
kellele koolituse läbimisel väljastatakse naloksoon
9
manustamiseks teisele inimesele. Näiteks
patrulltegevuses või konkreetsele väljakutsele
reageerides on võimalik üledoosi saanud isikule
manustada naloksooni juhtudel, kui kiirabi teenuse
osutaja ei saa või ei saa õigel ajal reageerida. TTKS-
i §-i 5 tähenduses on tegemist vältimatu abiga, mis
on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab
olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata
jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva
tervisekahjustuse. Seega on antidooti vaja
politseiametnikule ühelt poolt tema enese ja teiselt
poolt teise inimese elu päästmiseks.
Lähtudes eelnevast leiame, et tuleb analüüsida
Politsei- ja Piirivalveametile antidooti hankimise ja
muul viisil RavS-i §-is 3 määratletud käitlemise
õiguse andmist. Õigusselguse loomise eesmärgil
tuleb üle hinnata kehtiv õigus. Ravimi ja tervishoiu
valdkonna õigusaktides tuleb vastavalt vajadusele ja
võimalusele selgelt sätestada erisus
politseiametnikule omandatud kutse piirides ravimi
käitlemisel, hoiustamisel, hankimisel ning vastutuse
puhul, arvestades nn hea samariitlase seaduse
põhimõtteid. Lisaks märgime, et küsimus naloksooni
käitlemisest puudutab politseiametnikke, kuid ka
päästeametnikke või näiteks sotsiaaltöötajaid või
kahjude vähendamise teenuseid pakkujaid. Algatada
tuleks seetõttu ka laiema regulatsiooni
väljatöötamise arutelu.
4. Kehtiva RavS-i § 100 lõike 1 kohaselt on riiklik ja Selgitame.
haldusjärelevalve käesoleva seaduse ja selle alusel Ravimite käitlemine on loareservatsiooni keeluga
kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle majandustegevus ning keelu rikkumine on käsitletav
10
Ravimiameti ning vastavalt ka Terviseameti, KarS § 372 lg 2 punktide 2 ja 3 alusel kuriteona
Veterinaar- ja Toiduameti, Konkurentsiameti ning (vastavalt kehtivale kohtupraktikale).
Maksu- ja Tolliameti pädevuses. Lisaks Ravimiameti ülesandeks on teha järelevalvet
järelevalvega tagatavale normide täitmisele on ravimite ohutuse, kvaliteedi, efektiivsuse ja
RavS-is sätestatud ka väärteokoosseisud, millest sihipärase kasutamise üle ning ravimite käitlemise
ravimi käitlemisnõuete ja vahendamisnõuete õigust omavate isikute ja ravimi käitlemisahela üle.
rikkumise (§ 104), ravimite arvestuse ja aruandluse Ravimiameti ülesandeks ei ole avaliku korra
nõuete rikkumise (§ 105) ning ravimi müügiloaga tagamine nt laatadel, muudel avalikel üritustel,
seotud nõuete rikkumise (§ 106) kohtuväline piiriületused jne, kus võidakse muuhulgas ravimi
menetlemise pädevus on antud Politsei- ja käitlemisnõudeid või müügiloaga seotud nõudeid
Piirivalveametile. Praktikas on Politsei- ja rikkuda. Samuti ei teosta Ravimiamet järelevalvet
Piirivalveametis näiteks ajavahemikul 01.07.2011– isikute isiklikuks tarbimiseks kaasa võetud ravimite
01.07.2019 registreeritud 8 väärteokoosseisu, neist üle vaid piirneb üksnes lubade väljastamisega, kui
viimane kirje on 2017. aastast. Menetlused on ületatud koguste kaasa võtmine on põhjendatud.
turustamis-, müügi- või käitlemisloa puudumise Viide KorS § 6 lg-le 2 tähendab siiski seda, et kui
kohta (RavS §-id 104 ja 106). seadusemuudatus jõustuks ettepanekus esitatud
Eelnimetatud väärtegude menetlemiseks on vaja viisil, peaks just Ravimiamet olema see
eriteadmisi. Leiame, et kui RavS-i normide korrakaitseorgan, kes tagab ka seda, et avalikus
mittetäitmisega on seotud lisaks riikliku järelevalve ruumis ei rikutaks eraisikute poolt ravimi käitlemise
ülesandele ka väärteokoosseis, tuleb anda väärtegude nõudeid. Seetõttu on kattuv pädevus endiselt vajalik.
kohtuvälise menetleja pädevus asutusele, kes teostab Samuti peab Politsei- ja Piirivalveametile jääma
järelevalvet valdkonnas ning omab väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud
valdkonnaspetsiifilisi teadmisi ja oskusi, nagu aine või eseme konfiskeerimise võimalus.
Ravimiamet. Üldkorrakaitseorganina on politsei Ravimitega seotud käitlemisõiguseta
pädevuses vajaduse korral sekkuda avaliku korra majandustegevus on aga juba kuritegu.
kaitseks korrakaitseseaduse § 6 lõike 2 või 3 alusel, Praktikas toimub pädeva asutuse kaasamine, milles
kuid ta ei teosta riiklikku ega haldusjärelevalvet. Ravimiamet annab teada, näiteks kas isikule on
Politsei- ja Piirivalveametil puudub ravimitega reisimiseks ületatud kogusega antud luba
erikorrakaitseorgani pädevus ravimivaldkonnas. või mitte. Kuriteomenetluste korral, siis vastav
Samuti ei ole tema pädevuses ravimivaldkonnas käitlemise või vahendamise tegevusluba või õigus
tegevuslubade väljastamine. RavS-is on antud kaugmüügiks.
11
Politsei- ja Piirivalveameti pädevusega kattuvalt
sama väärtegude menetlemise pädevus Maksu- ja
Tolliametile ja Ravimiametile ning §-de 104 ja 105
osas Terviseametile. Vajaduse korral saab Politsei-
ja Piirivalveamet tegevuste käigus ilmnenud teavet
edastada Ravimiametile menetlemiseks.
Eelkirjeldatu tõttu teeme ettepaneku otstarbekuse
kaalutlusel tunnistada kehtetuks RavS-i § 112 lõige
4, mis annab Politsei- ja Piirivalveametile §-des 104–
106 sätestatud väärtegude kohtuvälise menetlemise
pädevuse ning välja jätta sõnad „Politsei- ja
Piirivalveamet“ sama paragrahvi lõikest 6, mis
sätestab Politsei- ja Piirivalveameti õiguse
kohaldada käesoleva seaduse §-des 104–106
sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks
objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist
karistusseadustiku § 83 kohaselt.
Keskkonnaministeerium Leiame, et antud meetmed aitavad kaasa Selgitame.
ravimijäätmete tõhusale kokku kogumisele ja Täname esitatud ettepaneku eest rakendada ravimite
käitlemisele, mis omakorda vähendab ravimite kogumisel ja käitlemisel tootjavastutuse süsteemi
jääkide sattumist keskkonda. loomist.
Vabariigi Valituse 20.06.2019 istungi päevakorras Euroopa Komisjon on 11.03.2019 teatises „Euroopa
olnud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise Liidu strateegiline lähenemisviis ravimitele
„Euroopa Liidu strateegiline lähenemisviis keskkonnas“ märkinud, et plaanib hinnata
ravimitele keskkonnas“ kohta seletuskirja punkti 4 kasutamata ravimite kogumise süsteemide
kohaselt peab Eesti riik äärmiselt oluliseks tegevusi rakendamist ja kaalub, kuidas parandada nende
teadlikkuse tõstmiseks ravimite keskkonda sattumise kättesaadavust ja toimimist, kuidas suurendada
teedest, keskkonnamõjudest ja nende mõjude laadist, üldsuse teadlikkust nende kasutamise tähtsusest ja
ravimijääkide erikäitlemise vajadusest ja kuidas võiks laiendatud tootjavastutus aidata
võimalustest ning ravimite mõistliku tarbimise vähendada sobimatut kõrvaldamist. Kuna komisjon
edendamist. Ravimite kasutamisest keskkonnale ei ole teatises täpsustanud kas ja millised kohustused
12
tekitatava kahju vähendamisel on oluline roll valdkonna edasise analüüsi käigus võivad tulevikus
kasutajate teavitusel. Oluline on suuremat ettevõtetele tekkida, siis on asjakohane enne oodata
tähelepanu pöörata ennetustegevustele, milleks on ära komisjoni seisukohad, kuidas teemaga edasi
nii ravimite tavatarbijate, jäätmekäitlejate, liikuda.
haiglapersonali, perearstide, apteekrite kui ka Samas märgime, et apteegid on väga oluline lüli
kohaliku omavalitsuse ametnike teadlikkuse ravimijäätmete ohutu kogumise etapis, aidates tõsta
tõstmine. tarbijate poolt tagastavate kõlbmatute või
Samuti juhime tähelepanu viidatud seletuskirja kasutamata ravimite hulka ning selle kaudu
punktile 5, milles kohaselt peetakse vajalikuks vähendades ravimijäätmete sattumist keskkonda.
kasutamata ravimite ja ravimijäätmete kogumise ja Kuna apteekidele kaasnevad tarbijatelt
käitlemise süsteemi toimimise tõhustamist, et tagada ravimijäätmete kogumisega kulud, siis võib eeldada,
kokku kogutud ravimijäätmete täielik ja nõuetele et komisjon kaalub tulevikus ravimitele EL-ülest
vastav käitlemine. tootjavastutuse kehtestamist, arvestades ravimite
Euroopa Komisjoni 11. märtsi 2019. a teatises tarbimise ja ravimijäätmete tekke iseärasusi.
„Euroopa Liidu strateegiline lähenemisviis Lisaks märgime, et Eesti Ringmajandusettevõtete
ravimitele keskkonnas“1 tuuakse välja meetmena Liit on teinud ravimiseaduse muutmise seaduse
ravimitele tootjavastutuse süsteemi rakendamist. eelnõule ettepaneku, et viia seadusesse sisse mõiste
Eesti Jäätmekäitlejate Liit (praeguse nimega Eesti „ravimijäägid“, tootjavastutuse kohaldamise kohta
Ringmajandusettevõtete Liit) on teinud ei ole Eesti Ringmajandusettevõtete Liit ettepanekut
ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõule esitanud.
ettepaneku lahendada ravimijäätmete kogumine ja
käitlemine viisil, mille puhul tootja katab kulud.
Oma selgituses toote välja, et ravimijäätmete
kogumise ja käitlemise kulude katmise kohustust
ravimitootjatele ei saa seada, sest alati ei ole tootja
esindust Eestis ning samuti puudub vastav kohustus
ka teistes liikmesriikides. Märgime, et
jäätmeseaduse ja pakendiseaduse alusel on
tootjavastutus rakendatud mitmele tootegrupile –
rehvidele, elektri- ja elektroonikaseadmetele,
põllumajandusplastile, mootorsõidukitele,
13
patareidele ja akudele ning pakenditele. Asjaolu, et
Eestis ei ole paljude nende toodete tootjate esindust,
ei ole olnud takistuseks tootjavastutuse süsteemi
rakendamisel. Nii jäätmeseaduse kui ka
pakendiseaduse kohaselt loetakse tootjaks isik, kes
oma majandus- või kutsetegevuse raames kavandab,
projekteerib, valmistab, töötleb, laseb turule (kaasa
arvatud sidevahendi abil) või veab sisse tooteid.
Tootjale on pandud rida kohustusi, millest olulisim
on kohustus tagada tema poolt turule lastud toodetest
tekkinud jäätmete kogumine ja taaskasutamine või
tekkinud jäätmete kõrvaldamine. Jäätmehoolduse
kulud kannab tootja. Samuti on tootjal kohustus tõsta
tarbijate keskkonnateadlikkust ning viia läbi
kasutajate teavitamine, teavituskampaania
korraldamine ning anda teavet tekkinud jäätmete
tagastamiskohtadest.
Sellest tulenevalt, võttes arvesse Euroopa Komisjoni
teatises toodud probleemi lahendamiseks
rakendatavaid meetmeid, Vabariigi Valitsuse poolt
kinnitatud Eesti seisukohta eelpool mainitud
Komisjoni teatisele ja senist praktikat
tootjavastutuse valdkonnas, soovitab
Keskkonnaministeerium rakendada ka ravimite
kogumisel ja käitlemisel tootjavastutuse süsteemi
loomist. Oleme omalt poolt valmis panustama ja
kaasa aitama vastavasisulise regulatsiooni
väljatöötamisel.
Leiame, et kui ravimite esmased turule laskjad
(maaletoojad või tootjad) panustaksid ka omalt poolt
ravimitest tekkinud jäätmete käitlemise kulude
14
hüvitamisesse ning korraldaksid elanikkonnale
teavituskampaaniad vanade ravimite tagasivõtmise
osas, väheneks sellega kasutuselt kõrvaldatud
ravimijäätmete sattumine keskkonda oluliselt.
1. Eelnõu punkt 28 – Keskkonnaministeerium ei saa Arvestatud.
nõustuda ravimiseaduse § 35 lõike 1 muutmisega, Eelnõus ja seletuskirjas parandused tehtud.
mille kohaselt käsitletakse kõiki kõlbmatuid Selgitame, et kõik tarbija poolt apteeki tagastatud
ravimeid ohtlike jäätmetena jäätmeseaduse ravimijäätmed on sorteerimata ravimijäätmed, kuna
tähenduses. need ei ole liigiti sorteeritud (nt toimeaine järgi,
Kõik ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele või pakendi järgi jmt). Iga apteek või muu käitleja peab
mille kõlblikkuse aeg on lõppenud või mille tavajäätmetena hävitamiseks hindama, kas tegemist
kasutamine on Eestis keelustatud või mis mõnel on ohtliku jäätmega, või mitte. Kui on piisavalt
muul põhjusel ei leia sihipärast kasutamist (edaspidi tõendeid, siis võib käsitleda mingit konkreetset
kõlbmatud ravimid), tuleb turult kõrvaldada. Kõiki ravimit tavajäätmena.
kõlbmatuid ravimeid käsitatakse ohtlike jäätmetena
jäätmeseaduse tähenduses.
Selgitame, et jäätmete liigitamine ohtlikeks või
tavajäätmeteks toimub jäätmeseaduse ja selle alusel
kehtestatud keskkonnaministri määruse nr 70
„Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ alusel.
Jäätmete liigitamine toimub etapiviisiliselt, alustades
jäätmete tekkevaldkonnast ning jätkudes ohtlike
ainete ja omaduste määramisega. Euroopa Komisjon
on välja töötanud teatise jäätmete liigitamise
tehnilise juhendi kohta (2018/C 124/01)2, milles
antakse selgitusi ja juhiseid, mida ametiasutused ja
jäätmekäitlejad saavad aluseks võtta, et tagada ühtne
direktiivi 2008/98/EÜ rakendamine jäätmete
liigitamisel.
Keskkonnaministeerium on jäätmete liigitamisel
lähtunud antud juhisest ning samuti kasutavad seda
15
jäätmekäitlejad, keskkonnajärelevalve ning
keskkonnalubade väljastamisega seotud asutused.
Jäätmete liigitamisel kehtib esmasena
ettevaatusprintsiip. Selle kohaselt, kui jäätmete
valdajal ei ole tõendeid, et jäätmed liigituvad
tavajäätmeteks, peab need liigitama ohtlikeks
jäätmeteks ning käitlema ka vastavalt sellele
jäätmeliigile. Juhendi järgi kohaldatakse jäätmete
hindamist ja liigitamist iga jäätmetekitaja tekitatud
eristatava jäätmevoo suhtes. Kui tegemist on rohkem
kui ühe jäätmeliigiga, tuleb neid eraldi hinnata.
Ohtlike jäätmete käitlemise suhtes kehtivad
tavajäätmetega võrreldes rangemad tingimused,
eelkõige kohustus esitada tõendeid jäätmete
jälgimise kohta (jäätmete raamdirektiivi artikkel 17),
segamise keeld (jäätmete raamdirektiivi artikkel 18),
ning konkreetsed nõuded jäätmete pakendamisele ja
märgistamisele (jäätmete raamdirektiivi artikkel 19).
Samas, kui jäätmevaldajal on kindlad tõendid selle
kohta, et nimetatud jäätmed ei sisalda ohtlikke aineid
või puuduvad neil ohtlikud omadused, liigitatakse
jäätmed tavajäätmeteks.
Sellele järeldusele on jõudnud ka Euroopa Kohus
oma 28. märtsi 2019 aasta otsuses C‑ 489/173.
Euroopa jäätmenimistu on kehtestatud komisjoni
otsusega 2000/532/EÜ. Jäätmenimistu on peamine
dokument, mille alusel jäätmeid liigitatakse. ELi
otsusena on jäätmenimistu liikmesriikide jaoks
tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav.
Jäätmenimistus on 20 jaotist (kahekohalised koodid).
Konkreetne kirje määratakse jäätmenimistu
16
kasutamise korra alusel. Kõnealuse korraga
kehtestatakse jaotiste ülimuslikkuse järjekord.
Jäätmeid, mida on võimalik määratleda tärniga (*)
tähistatud kirjega, loetakse ilma igasuguse edasise
hindamiseta ohtlikeks ning need jäätmed ei saa
kuuluda tavajäätmete alla. Kõikide muude kirjetega
määratletud jäätmeid käsitatakse tavajäätmetena.
Ravimijäätmete kirjeldamiseks kasutatakse järgmisi
jäätmekoode:
18 01 09 Ravimid, mida ei ole nimetatud
koodinumbritega 18 01 08*, 18 01 95*, 18 01 96*,
18 01 97* ja 18 01 98*
18 01 08* Tsütotoksilised ja tsütostaatilised ravimid
18 01 95* Antibiootikumid
18 01 96* Psühhotroopse ja narkootilise toimega
ravimid
18 01 97* Muid ohtlikke toimeaineid sisaldavad
ravimid
18 01 98* Sortimata ravimikogumid
Seega on ravimijäätmeid võimalik liigitada nii
ohtlikeks jäätmeteks kui ka tavajäätmeteks ning
sellest tulenevalt tohib jäätmevaldaja need liigitada
tavajäätmeteks, kui tal on olemas piisavad tõendid,
et jäätmeid ei liigitu ohtlikeks jäätmeteks.
Palume seaduse eelnõu ja seletuskirja täiendada
selliselt, et jäätmete liigitamine toimuks kooskõlas
komisjoni otsusega 2000/532/EÜ ning eelpool
viidatud keskkonnaministri määrusega nr 70.
2. Eelnõus ja seletuskirjas on viidatud Arvestatud.
keskkonnakaitseloale, jäätmeloale ning ka ohtlike Eelnõus ja seletuskirjas parandus tehtud.
17
jäätmete käitluslitsentsile. Keskkonnaministeerium
on välja töötanud ja saatnud eelnõude infosüsteemi
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste
seaduste muutmise seadus eelnõu. Nimetatud
eelnõuga loobutakse ohtlike jäätmete
käitluslitsentsist kui tegevusloast ning ühtlustatakse
lubade ja registreeringutega seonduvat.
Muudatuste kohaselt on keskkonnakaitseluba ühine
nimetaja senisele kolmele dokumendile –
keskkonnakompleksluba, jäätmeluba ja jäätmete
registreerimistõend. Keskkonnaluba on jäätmeluba.
Ohtlike jäätmete käitlemiseks on vajalik kas
keskkonnakompleksluba või jäätmeluba.
Ravimiseaduse eelnõu punktis 28, millega
muudetakse ja sõnastatakse paragrahv 35 lõige 3,
viitab keskkonnakaitseluba ja jäätmeluba omavale
isikule.
Kuna keskkonnakaitseloa üks liik on ka jäätmeluba,
siis ei ole eelnõu punktis 28 vajalik eraldi jäätmeluba
välja tuua. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku
sõnastada lõige 3 järgmiselt: (3) Kõlbmatuid
narkootilisi ja psühhotroopseid aineid tuleb säilitada
narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende
lähteainete seaduses kehtestatud tingimustel ohtlike
jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba omavale
isikule hävitamiseks üleandmise hetkeni.
Sellest tulenevalt palume muuta ka seletuskirja.
3. Eelnõu punkt 28 – muudetakse seaduse § 35 lõiget Arvestatud.
4, mis sätestab, et kõlbmatute tsütostaatilise või Seletuskirjas täpsustus tehtud.
tsütotoksilise toimega ravimite kogumiseks või
transportimiseks kasutatav pakend märgistatakse
18
täiendavalt vastavasisulise selgelt eristatava
hoiatusega.
Märgime, et jäätmeseaduse § 62 lõike 3 alusel on
kehtestatud keskkonnaministri määrus nr 39
„Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise
kord“. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas
tsütostaatilise või tsütotoksilise toimega ravimite
transportimisel kasutatav märgistus peab lähtuma
nimetatud määruse nõuetest või on kehtestatud eraldi
märgistamise nõuded tsütostaatilise või
tsütotoksilise toimega ravimitele. Juhul, kui
tsütostaatilise või tsütotoksilise toimega ravimite
pakendamisel ja transportimisel kohalduvad määruse
nr 39 nõuded, palume viidata sellele ka seletuskirjas.
4. Eelnõu punkt 28 – muudetakse seaduse § 36 lõiget Arvestatud.
2, mis sätestab, et kõlbmatud ravimid tuleb Ravimijäätmete liigituse osas eelnõu ja seletuskirja
hävitamiseks üle anda jäätmeseaduse alusel korrigeeritud.
õigustatud isikule jäätmeseaduse §-s 64 sätestatud Nimekiri, kui ravimite arvestuse dokument, peab
ohtlike jäätmete saatekirjaga, millele on lisatud apteegis ja hulgimüügiettevõttes olema ja
hävitamiseks üleantavate ravimite nimekiri. kokkuviidav jäätmekäitlejale üleantava
Jäätmeseaduse § 64 lõike 2 kohaselt koostatakse saatekirjaga. Kui jäätmekäitleja nimekirja ei soovi,
ohtlike jäätmete saatekiri digitaaldokumendina siis võib nimekiri jääda vaid apteeki, st ei ole kahte
ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogus. Eelnõust eksemplari vaja. Nimekirja ei ole võimalik
ega seletuskirjast ei selgu, kas üleantavate ravimite saatekirjale lisada, küll aga saab sinna märkida
nimekiri lisatakse digitaalsena saatekirjade andmed mahakandmisakti või muu dokumendi
andmekogusse saatekirja juurde või on nimekirja kohta, mille alusel ravimid apteegis hävitamisele
näol tegemist eraldiseisva dokumendina, mis antakse suunati.
kaasa ohtlike jäätmeid vedavale isikule või
saadetakse jäätmekäitlejale.
Samuti, arvestades asjaolu, et kõiki ravimeid ei saa
automaatselt liigitada ohtlikeks jäätmeteks (vt
19
käesoleva kirja p 1), siis antud regulatsiooniga on
lahendamata jäetud kõlbmatute ravimite, mis ei
liigitu ohtlikeks jäätmeteks üleandmise
dokumenteerimine.
5. Eelnõu punkt 28 – muudetava seaduse § 36 Arvestatud.
lõikest 3 palume välja jätta saatekirja säilitamise Eelnõu ja seletuskirja korrigeeritud.
kohustus, sest saatekirjad on infosüsteemist
kättesaadavad.
6. Eelnõu punkt 28 – muudetakse seaduse § 37 lõiget Arvestatud.
1. Teeme ettepaneku asendada sõnad „hävitamisele Eelnõus ja seletuskirjas parandus tehtud.
suunama“ sõnadega „jäätmekäitlusesse suunama“.
Jäätmeseaduses ei kasutata sõna „hävitama“,
mistõttu oleks selline sõnastus uus ja võib tekitada
segadust.
7. Eelnõu punkt 28 – muudetakse seaduse § 37 lõiget Arvestatud.
2, mille kohaselt võib apteegi müügisaalis Seletuskirjas muudatusettepanekut täpsemalt
kõlbmatute ravimite kogumiseks kasutada selgitatud.
kogumismahutit, mis välistab kõrvalistel isikutel
võimaluse kogumismahutisse pandud kõlbmatuid
ravimeid sealt saada. Keskkonnaministeerium palub
täpsustada, kas kogumismahuti kasutamine on
kohustuslik või vabatahtlik. Eelnõu praeguse
sõnastuse kohaselt on viidatud kogumismahuti
kasutamine vabatahtlik.
8. Samuti juhime tähelepanu, et kõlbmatute ravimite Selgitame.
ravimiseaduses käitlemisnõuete (eelnõu § 35 lõiked Ravimite käitlemisnõuete rikkumise eest on
2, 3 ja 4 ning § 37) rikkumise korral tuleks selgemalt vastutus reguleeritud RavS §-ga 104 ning vastav
välja tuua, kas nende käitlemisnõuete rikkumise väärtegude kohtuväline menetleja on Ravimiamet,
tuvastamisel tekib vastutus ravimiseaduse alusel mistõttu täiendavat väärteokoosseisu ei ole vaja
ning rikkumist menetleb Ravimiamet ehk tuleks luua
20
vastav väärteokoosseis, või tuleks neid rikkumisi sätestada. Ravimite käitlemisemõiste hõlmab ka
käsitleda jäätmeseaduse rikkumisena ning rikkumist ravimite turult kõrvaldamist.
menetleb Keskkonnainspektsioon. RavS-is sätestatud nõuded on ravimite käitlemise
nõuded ja käitlemisnõude rikkumistega tegeleb
Ravimiamet. Kui aga jäätmete üleandja rikub
jäätmekäitlusnõudeid, siis rikkumiste menetlus ei
kuulu Ravimiameti järelevalve alla.
Ravimiamet Eelnõu § 1 punkt 19 (§ 22 muudatus) § 22 lõikest 1 Selgitame.
on välja jäänud täpsustus taotluse esitamise viisi Haldusmenetluses ei saa kitsalt piiritleda, kuidas
kohta, seetõttu tuleb esimese lause lõppu lisada toimub taotluste esitamine. Seaduse tasandil ei ole
„elektrooniliselt selleks ette nähtud veebikeskkonna asjakohane piiritleda, et taotluse esitamine toimub
kaudu“. Seletuskirja kohaselt on täpsustus vajalik, ainult elektrooniliselt Ravimiameti kliendiportaali
kuna §-s 22 muudetakse eriloa taotlemise korda ning kaudu, sest alati on isikul/ettevõttel õigus see esitada
lõikes 1 on vaja täpsustavalt välja tuua taotluse ka paberkandjal.
esitamise kord. Taotlused tuleb esitada
elektrooniliselt selleks ettenähtud veebikeskkonna
kaudu. Viidatud täpsustus on kooskõlas
haldusmenetluse elektroonilise menetluse
regulatsiooniga ja sotsiaalministri 18. veebruari
2005. a määruse nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva
kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks
tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja
kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba
nõudvate kaupade loetelu“ § 4 lõikega 9. Valdav osa
taotlustest esitatakse tänaseks elektrooniliselt, see
võimaldab nende oluliselt kiiremat lahendamist ning
tagab sellega patsiendi jaoks kiirema ravimi
kättesaadavuse. Samuti kaob taotluste elektroonilise
esitamisega vajadus andmeid korduvalt sisestada,
mis omakorda vähendab sisestamisel tekkida võivate
vigade tõenäosust.
21
Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 28 Arvestatud.
„Ravimi müügiloa taotluse liigid ja vorminõuded, Rakendusaktide eelnõu kavandis muudatus tehtud.
täiendava dokumentatsiooni loetelu, täiendavale
dokumentatsioonile esitatavad nõuded, taotluse
erialase hindamise tasu suurus taotluse eri liikide
kaupa ning tasu arvestamise ja tasumise kord“
muutmine Määruse § 5 lg 3 punktis 8 esineb
trükiviga. Lause „200 eurot sama müügiloa hoidja ja
sama toimeainet sisaldava ravimi iga järgneva
ravimvormi ja tugevusega müügiloa uuendamise
eest“ esimene „ja“ on üleliigne. Õige lõplik sõnastus
on „200 eurot sama müügiloa hoidja sama toimeainet
sisaldava ravimi iga järgneva ravimvormi ja
tugevusega müügiloa uuendamise eest“.
Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 18 Arvestatud.
„Ravimi teisese müügiloa taotlemiseks esitatavate Rakendusaktide eelnõu kavandis muudatus tehtud.
dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise
tingimused ja kord“ muutmine Ebaõige on määruse
§ 2 lg 1 punkti 3 kehtetuks tunnistamine. Punkti
sõnastust tuleb muuta osas, mis puudutab müügiloa
taotlemisel ravimi näidise ja infolehtede esitamist.
Müügiloa taotlemisel on oluline hinnata
originaalpakendit ning kavandatavat pakendit Eesti
turu jaoks, kuid selleks ei ole vajalik ravimi näidise
esitamine, vaid piisab ravimi pakendi kavanditest.
Samuti on vajalik teisese müügiloa taotlemisel
esitada koopia pakendi infolehest. Kuna iga
päritolumaa kohta tuleb esitada eraldi taotlus, ei saa
olla ühel taotlusel rohkem infolehti ning punkti
sõnastus vajab ka sellel osas korrigeerimist. Kuivõrd
kõik teisest müügiluba taotlevad ravimid kuuluvad
22
ümberpakendamisele, tuleb ümberpakendatud toote
näidis esitada alles pärast müügiloa saamist ning
enne turustamist vastavalt sotsiaalministri
18.02.2005 määruse nr 29 § 2 lõikele 3. Määruse § 2
lg 1 p 3 õige lõplik sõnastus on: „3) koopia
paralleelselt sisseveetava ravimi päritolumaa
pakendi infolehest ning kui toode kuulub
ümberpakendamisele uude sise- või välispakendisse,
pildid originaalpakendist ning uuest pakendist“.
Sotsiaalministri … 2020. a. määrus nr … Arvestatud.
Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo Rakendusaktide eelnõu kavandis muudatus tehtud.
ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise
või saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid
ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu
Määruse § 1 p 4 sõnastusest on ekslikult välja jäänud
erialaorganisatsioonide võimalus müügiloata
ravimite turustamise taotlemiseks. Kehtiv
ravimiseadus lubab müügiloata ravimite
turustamiseks taotlusi esitada lisaks arstidele ja
veterinaararstidele ka nende erialaorganisatsioonidel
ning selles osas ei ole muutuseid kavandatud
ravimiseaduses ja selle allaktis. Määruse § 1 p 4
lõplik õige sõnastus on: „4) arsti või veterinaararsti
või nende erialaorganisatsiooni esitatava müügiloata
ravimi turustamise loataotluse andmed ja esitamise
tingimused ja kord“.
Sotsiaalministri 17.02.2005 määrus „Ravimite Arvestatud.
hulgimüügi tingimused ja kord“ muutmine Määruse Rakendusaktide eelnõu kavandis muudatus tehtud.
§ 6 lg 6 tuleb kehtetuks tunnistada põhjusel, et
viidatud säte viiakse üle ravimiseadusesse. Tegemist
on normitehnilise muudatusega. Eelnõu § 1 punkti
23
31 kohaselt täiendatakse ravimiseaduse paragrahvi
44 lõiget 1 punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51)
tagama sama toimeainega ravimite turustamisel
eelisjärjekorras soodsaimate käsimüügiravimite ning
nende ravimite hankimise ja kättesaadavuse, mille
kohta on ravikindlustuse seaduse alusel sõlmitud
hinnakokkulepe, välja arvatud ravimite hulgimüügi
tegevusloa omaja, kes turustab ainult ühe müügiloa
hoidja ravimeid;“. Paragrahvi 44 lõike 1 täiendamine
punktiga 51 on seotud eesmärgiga tagada apteekidele
ja teistele ravimite hulgiostuõigusega isikutele
selliste ravimite parem kättesaadavus, mille kohta on
Eesti Haigekassa ja ravimi müügiloa hoidja
sõlminud ravikindlustuse seaduse alusel
hinnakokkuleppe. Eeltoodust tulenevalt puudub
põhjendatud vajadus samasisulise sätte järele
määruses ning määruse § 6 lg 6 tuleb kehtetuks
tunnistada.
Ettepanek ravimitega reisimise dokumentide Arvestatud.
väljastamise korralduse muutmiseks
Ravimiamet teeb sotsiaalministri 11.10.2005. a
määruse nr 105 „Ravimiameti põhimäärus“ § 7 p 10
alusel ettepaneku (1) muuta Schengeni tunnistuse
väljastamise ja vastava nõustamise korraldust, viia
see patsiendile lähemale ning muuta seeläbi teenus
oluliselt paremini kättesaadavaks; (2) narkootilisi ja
psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite puhul
asendada Ravimiameti eriloa nõue 30-päevase
ravivajadusega ning retseptiandmete väljaprindiga
patsiendiportaalist, ja (3) muude retseptiravimite
24
puhul asendada koguselised piirangud ravivajaduse
ja retseptiandmete väljaprindiga.
Ettepaneku visiooni kohaselt saab patsient edaspidi
ravimitega reisimiseks vajaliku nõustamise ja NP
aineid sisaldavate ravimite puhul Schengeni
tunnistuse kätte apteegist koos ravimi ostuga või
peale ravimi väljastamist patsiendile sobivaimast
apteegist kogu apteegi lahtioleku ajal. Schengeni
välistes riikides reisimiseks NP ja muude ravimite
korral kaotatakse isiklikuks tarbeks kaasavõetavate
ravimite koguselised piirmäärad ja asendatakse need
retseptiravimite (sh narkootilisi ja psühhotroopseid
aineid sisaldavate ravimite) puhul retseptiandmete
väljaprindiga nt Patsiendiportaalist. Visioonis
pakutud lahendus lihtsustab patsiendi jaoks
märkimisväärselt ravimitega reisimist, kuid tagab
samas piiriületusel järelevalvevõimalused ega
põhjusta ohtu rahvatervisele (ravimeid ei võeta
piiriületusel ära, ravi järjepidevus ei katke ning tervis
ei satu ohtu).
Ettepanekud muudavad ravimitega reisimiseks
vajalike dokumentide teenuse patsiendi jaoks
kiiremaks, mugavaks ja senisest oluliselt paremini
kättesaadavaks, andes samas Ravimiametile
lisaressurssi rahvatervise kaitse eesmärkide
täitmiseks. Teenus muutub sisulisemaks ja
komplekssemaks – proviisoril on võimalik teha
täiendavat reisinõustamist. Väheneb bürokraatia -
eriloa ja menetluse asemel saab olema
retseptiandmete väljaprint.
25
1. Ettepanek ravimitega reisimiseks vajalike lubade
korralduse muutmiseks
Ravimiamet teeb ettepaneku viia ravimitega
reisimiseks vajalik nõustamine ja narkootilisi ja
psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite puhul
Schengeni tunnistuse väljastamine patsientidele
lähemale ja muuta paremini kättesaadavaks.
Ettepanek on viia teenus apteekidesse.
Kui praegu väljastab Schengeni tunnistusi ainult
Ravimiamet Tartus ja üksnes tööpäevadel kella
8.30st-16.30ni, siis visiooni kohaselt hakkavad
patsiendid Schengeni tunnistusi saama ligikaudu 500
apteegist üle Eesti, sh õhtusel ajal ja nädalavahetusel,
Tallinnas ja Tartus ka ööpäevaringselt.
Schengeni välistes riikides reisimiseks narkootilisi ja
psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite puhul
asendada Ravimiameti eriloa nõue (on praegu nõutav
kui kaasa võetakse enam kui 30-ühikut või 25ml
ravimit) 30-päevase ravivajadusega ning
retseptiandmete väljaprindiga patsiendiportaalist, ja
(3) muude retseptiravimite puhul asendada
koguselised piirangud ravivajaduse ja väljakirjutatud
retseptiga (st eriloa asemel tõendiks retseptiandmete
väljaprint). Käsimüügiravimite puhul lähtutakse
samuti ravivajadusest (vajadusel inimene ise
põhjendab kaasavõetavat kogust, arvestades reisi
kestust ja maksimaalset lubatud annust).
Rahvusvaheliselt loetakse piisavaks reisile
võetavaks/reisilt toodavaks koguseks 30-päevasele
ravivajadusele vastavat kogust.
26
Kirjeldatud visiooni kohaselt muutub ravimitega
reisimise nõustamine patsientidele laiemalt
kättesaadavaks, ravimitega reisimine lihtsamaks ja
Schengeni tunnistuse saamine oluliselt paremini ja
kiiremini kättesaadavaks. Lisaks korreleerib
muudatus ravivajaduse ja väljakirjutatud
retseptidega.
1.1 Schengeni tunnistuste väljastamine ettepaneku
visiooni kohaselt
1.1.1 Schengeni tunnistuse väljastamise kohustusest
apteekidele
Ravimitega nõustamise ja Schengeni tunnistuse
väljastamise viimisel patsiendile lähemale lähtutakse
sündmuspõhise teenuse loomise põhimõttest, kuna
ravimeid väljastab apteek ja ravimitega reisimise
alase teabe andmine ja vajadusel tunnistuse
väljastamine apteegist on patsiendile igapäevaselt
oluliselt lähemal kui suhtlemine Ravimiametiga.
Visiooni kohaselt paraneb nii nõustamise kui loa
väljastamise teenuse kättesaadavus. Praegu on
teenus koondunud üksnes Ravimiametisse, kus
seejuures sisulist ja kompleksset reisinõustamist ei
tehta, vaid teenus piirdub loa vajaduse hindamise ja
väljastamisega. Visiooni kohaselt oleks teenus
jaotatud üldapteekide vahel üle Eesti - teenus ei
oleks ühe asutuse ega ettevõttekeskne - võimaldades
seeläbi asjakohast nõustamist juba ravimi
soetamisel.
Käesoleva aasta 5. veebruari seisuga oli Eestis 492
tegevusluba omavat üldapteeki, mis maakonniti
jagunesid järgnevalt: Tallinn ja Harjumaa 182, Tartu
27
ja Tartumaa 69, Narva ja Ida-Virumaa 49, Pärnumaa
37, Lääne-Virumaa 30, Viljandimaa 19, Saaremaa
12, Valgamaa 13, Jõgevamaa 15, Järvamaa 13,
Põlvamaa 14, Raplamaa 12, Võrumaa 13, Läänemaa
9, Hiiumaa 5. Seega on võimalik saavutada
ravimitega reisimisel patsiendi teavitamine ja
Schengeni tunnistuse väljastamine juba
apteegiteenuse osutamise käigus.
Seejuures tuleb tähelepanu juhtida, et apteegiteenus
on elanikele hästi kättesaadav, kuna 99 protsendil
Eesti elanikest on apteek 15 minuti autosõidutee
kaugusel. Enamik apteeke on avatud igapäevaselt,
sageli ka hilistel õhtutundidel ja nädalavahetusel.
Lisaks on ööpäevaringselt avatud kaks apteeki
Tallinnas ning üks Tartus.
Eesti Apteekrite Liit on juba 2016. aastal välja
pakkunud, et reisimeditsiin võiks olla eraldi
apteegiteenuse liik, mille raames saab patsientidele
soovitada sobivat käsimüügiravimite komplekti,
anda vaktsineerimissoovitusi jm.1 Reisimeditsiini
teenuse üks osa võiks olla ka ravimitega reisimise
alane nõustamine ja Schengeni tunnistuste
väljastamine. Potentsiaalse lisakohustuse
katteallikana võib kaaluda Schengeni tunnistuse
väljastamise eest tasu kehtestamist. Näiteks Soomes,
Rootsis ja Norras väljastavad Schengeni tunnistusi
apteegid ning tunnistuse väljastamise eest on ette
nähtud teenustasu vahemikus 7-10 eurot.
1.1.2 Schengeni tunnistuste väljastamise protsess
ettepaneku visiooni kohaselt
- Ravim on varem välja ostetud
28
Visiooni kohaselt arendatakse Patsiendiportaali
selliselt, et luuakse võimalus kontrollida ravimitega
reisimise loa vajadust (algoritm pakub, kas patsient
vajab Schengeni tunnistust ) ning täita ja salvestada
taotlus (st eeltäidetud tunnistus). Seejuures saab
enamuse kohustuslikest andmetest taotlusele kuvada
rahvastikuregistri, isikut tõendavate dokumentide
ning patsiendiportaali andmete vahendusel.
Patsiendil tuleb väljaostetud ravimite seast valida
ravim, reisi jooksul läbitavad riigid ja reisi kestus.
Süsteem genereerib eeltäidetud Schengeni
tunnistuse, mida saab välja printida ja apteeki kaasa
võtta või salvestada.
Schengeni tunnistuse saamiseks pöördub patsient
üldapteeki, kus kontrollitakse retseptikeskusest
retseptide ja eeltäidetud tunnistusel vajalike andmete
olemasolu, Schengeni tunnistuse vajadust (läbitavaid
riike) ning väljastatakse apteegi pitseri ja väljastaja
omakäelise allkirjaga Schengeni tunnistus.
- Ravim on välja ostmata
Ravimi väljaostmisel avaldab patsient soovi saada
Schengeni tunnistus, milleks leitakse
retseptikeskusest vajalikud retseptid ning patsient
nimetab reisi jooksul läbitavad riigid. Schengeni
tunnistus väljastatakse paberkandjal koos apteegi
pitseri ja väljastaja omakäelise allkirjaga.
1.2 Ravimitega reisimise loa asendamine retsepti
koopiaga
Narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate
ravimitega Schengeni õigusruumi mittekuuluvatesse
riikidesse reisimiseks ei ole sätestatud rahvusvahelisi
29
nõudeid ning igal riigil on teatav otsustusruum
valdkonna reguleerimiseks. Rahvusvahelised
konventsioonid ja suunised annavad selles osas
soovitusliku iseloomuga juhiseid. ÜRO 1971. aasta
psühhotroopsete ainete konventsiooni artikli 4
kohaselt võivad pooled psühhotroopsete ainete osas
lubada ühelt maalt teisele reisivatel isikutel kaasa
võtta väikese koguse preparaate isiklikuks
kasutamiseks, seejuures on igal
konventsiooniosalisel õigus kontrollida, kas
preparaadid on saadud seaduslikul teel.
ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo2 (UNODC),
Rahvusvahelise Narkootikumide Kontrollinõukogu
(INCB) ja Maailma Terviseorganisatsiooni koostöös
valminud suunised siseriiklike eeskirjade
kehtestamiseks ravi vajavate reisijate kohta
rahvusvaheliselt kontrollitud ainetega reisimiseks3
selgitab punktis 16, et ravimi retsept on peamiseks
dokumendiks, mis kinnitab kontrollivale
ametiasutusele reisija õigust omada isiklikuks
tarbeks ravimeid, mis sisaldavad rahvusvaheliselt
kontrollitud aineid. Suunise punkti 17 kohaselt peab
ravimi retsept olema väljastatud lähteriigi patsiendi
raviarsti poolt, see peab sisaldama patsiendi nime,
ravimi nimetust, annustamisskeemi ning
väljakirjutatud kogust. Suunise punkti 23 kohaselt on
piisavaks reisile kaasavõetavaks koguseks 30-
päevane ravikogus ning ravi jätkamiseks peab
reisijal olema võimalik pöörduda sihtkohas arsti
poole.
30
Seega asendatakse ettepaneku visiooni kohaselt
isiklikuks tarbimiseks kaasavõetavatele ravimite
koguselised piirmäärad 30-päevaseks ravivajaduseks
kuluva kogusega ja senine Ravimiameti väljastatava
eriloa kohustus asendub retseptiandmete
väljaprindiga.
Muude retseptiravimite puhul piisab ravivajaduse ja
seaduslikust ahelast hankimise tõendamiseks samuti
retseptiandmete väljaprindist. Retsepti saab patsient
ise välja trükkida Patsiendiportaalist eesti- või
inglise keeles või küsida enne ravimi väljaostu
apteekrilt digiretsepti koopiat. Mobiil-ID olemasolul
on Patsiendiportaali sisenedes võimalik retsepti
näidata ka nutiseadmest.
Käsimüügiravimite puhul loetakse piisavaks
ravimivajaduseks 30-päevast kogust.
1.3 Kokkuvõtteks
EL-s on ravimitega reisimise lubade väljastamine
korraldatud erinevalt: Schengeni tunnistusi kui
erinevaid ravimitega reisimise lubasid väljastavad
ravimiametid, ministeeriumid, järelevalveasutused
kui arstid ja apteegid, st pädevaks asutuseks ei pea
olema riigiasutus. Schengeni välistesse riikidesse
ning muude ravimitega reisimiseks on riigiti reeglid
erinevad, kuid ELs on piisavaks ravimi seaduslikkust
tõendavaks dokumendiks üldjuhul ravimi retsept
ning käsimüügiravimite korral vajadusel patsiendi
selgitus isiklikuks tarbimiseks vajaliku koguse
kohta, lähtudes patsiendi reisi pikkust ja asjaolu, et
piisavaks reisile kaasavõetavaks koguseks on 30-
päevane ravikogus.
31
Ravimiameti esitatud ettepanekud muudavad
ravimitega reisimiseks vajalike dokumentide
(Schengeni tunnistuse ja eriloa asendamise retsepti
koopiaga) patsiendile oluliselt paremini ja kiiremini
kättesaadavaks, paindlikumaks ja mugavamaks ning
eriloa kaotamisega ravimitega reisimise lihtsamaks.
Ravimitega reisimiseks vajaliku nõustamise ja
Schengeni tunnistuse saab patsient edaspidi
sobivaimast või lähimast apteegist selle
lahtiolekuaegadel ning väljaspool Schengeni
õigusruumi reisides saab patsient ka ise nõutava loa
printida või põhjendada piiriületusel isiklikuks
tarbimiseks vajaminevat käsimüügiravimite kogust,
arvestades reisi kestust.
Schengeni tunnistuse ja senise Ravimiameti eriloa
väljastamine on eelkõige tehnilist laadi tegevus,
mille arvelt oleks Ravimiametil võimalik suunata
enam ressurssi põhiülesannete täitmisele, sh
ravimiohutuse ja ravimivaldkonna järelevalvele
rahva tervise kaitse eesmärgil.
Visiooni rakendamiseks vajalikud muudatused
- IT-arendused: o Visiooni rakendamise eelduseks on
proviisorite ja farmatseutide retseptikeskusele
juurdepääsetavate andmeväljade ulatuse
laiendamine selliselt, et nähtavad oleksid kõik
patsiendile välja kirjutatud ning väljastatud ravimid.
Nimetatud arendus on seoses e-ravimilehega juba
väljatöötamisel. o Patsiendiportaali arendused, et
patsient ise saaks luua Schengeni tunnistuse, millele
võtta apteegist kinnitus (võib valmida hilisemas
32
järgus). Võimalik, et on vaja ka apteekide
infosüsteemide arendusi.
Õigusaktid: - Ravimiseadus §25 lg 4
- Sotsiaalministri määrus nr 31 „Ravimiameti eriluba
nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite
isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise
tingimused ja kord, erilubade vormid ning
Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“ § 8.
- Muudatustest tuleb teavitada Rahvusvahelist
Narkootikumide Kontrolli Komiteed.
Mõju huvipooltele ja nende kaasatus:
Taotletavad muudatused puudutavad huvipooltena
eelkõige apteeke. Muudatusettepanekut on eelnevalt
arutatud Eesti Apteekide Ühendusega, Eesti
Proviisorite Koja ja Eesti Apteekrite Liiduga, kes
kõik on muudatustega nõustunud. Patsientide jaoks
muutub teenus mugavamaks, kiiremaks ja paremini
kättesaadavaks.
Ettepanek eelnõu täiendamiseks ravimikäitlejate Arvestatud.
andmebaasi (RKAB) arendusega seoses
Ravimiamet kasutab erinevat liiki tegevuslubade
menetlemiseks ja ettevõtete järelevalveks
tegevuslubade registri rakendust. Lähteainete
käitlejate tegevuslubade ja registreeringute teenust
register veel ei toeta ning seetõttu, kuigi tegemist on
sama menetluse ja järelevalve protseduuridega, on
lähteainetega seotud teave salvestatud Ravimiameti
failiserveri erinevates kaustades.
2019. a lõpuks planeeritud tegevuslubade registri
arendus loob võimaluse lisada registrisse ka
lähteainete käitlejatega seotud dokumendid ja
33
menetlusinfo, seega on võimalik ühtlustada
Ravimiameti menetlusprotsesse, kasutada
standardseid dokumendimalle ja koostada ühiseid
inspektsiooniplaane. Sisuliselt on tegemist
Ravimiameti menetlustega seotud info säilitamise
kohta ja vormi puudutava muudatusega, millega
lisatakse Ravimiameti tegevuslubade registrisse
andmevälju ja täiendatakse rippmenüüsid uute
liikide või tingimustega.
Arenduse lähteülesanne sai heakskiidu SoM
tervisevaldkonna 2019. a I kvartali IT plaani ülevaate
käigus.
Oluline erinevus, pärast tegevuslubade registri
arendust, puudutab andmete avalikustamist. Kõikide
teiste Ravimiameti luba omavate ettevõtete andmed
on kättesaadavad läbi tegevuslubade registri avaliku
osa veebis ja x-teel, lähteainete käitlejate info ei ole
avalikult kättesaadav ning seda kasutatakse vaid
asutuse siseselt.
Sisseviidavad muudatused ravimiseaduses käitlejate
suhtes mõju ei avalda. Tehtavad arendused on
Ravimiameti enda sisetöö harmoniseerimiseks.
Eelnevat arvestades on ravimiseadusesse vajalik
sisse viia järgmised muudatused:
1) RavS § 39 lõiget 2 täiendatakse järgnevas
sõnastuses: „Tegevuslubade registri eesmärk on
pidada arvestust ravimite käitlemise ja vahendamise,
narkootikumide lähteainete käitlemise ning rakkude,
kudede ja elundite hankimise ja käitlemise
tegevuslubade omajate ja nende erialase tegevuse
üle, samuti ravimite käitlemise ja vahendamise,
34
narkootikumide lähteainete käitlemise ning rakkude,
kudede ja elundite hankimise ja käitlemisega seotud
järelevalve tegemise üle, eesmärgiga saada andmeid
ravimipoliitika ning rakkude, kudede ja elundite
hankimise ja käitlemise poliitika juhtimise ja
korraldamise ülesannete täitmiseks ning
apteegiteenuse osutamise statistika tegemiseks“;
2) paragrahvi 39 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7: „7)
narkootikumide lähteainete käitlemise
registreeringute ning lubade andmeid;“
3) paragrahvi 39 lõiget 3 täiendatakse punktiga 8: „8)
narkootikumide lähteainete käitlejate üle riikliku
järelevalve tegemise käigus kogutud andmeid“.
4) paragrahvi 39 lõiget 4 täiendatakse järgnevas
sõnastuses: „(4) Registrile andmete esitamise
kohustus on ravimite käitlemise ja vahendamise ning
rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise
tegevusloa taotlejal, eelnimetatud tegevusloa omajal
ning Ravimiametil. Andmete esitamise kohustus on
narkootikumide lähteainete registreeringu ja loa
taotlejal ning omajal.
5) paragrahvi 39 lõiget 7 muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt: „(7) Tegevuslubade registrile
kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa
seaduses registri kohta sätestatut, arvestades
käesolevas seaduses sätestatud erisusi, välja arvatud
narkootikumide lähteainete käitlemisega seotud
teabe osas.“.
Ettepanek ravimite menetluste andmekogule Selgitame.
SamTrack õigusliku aluse loomiseks vajalike Sisemise andmekogu korral ei ole tingimuslik see,
muudatuste lisamiseks et see oleks loodud seaduse alusel. Uue arenduse
35
Seoses planeeritava ravimite andmekogu puhul peab eelnema arhitektuuriline ja analüütiline
SamTrack`i uue versiooni arendusega on vajalik pool enne, kui väljatöötatud lahendus õigusakti
SamTrack`i õigusliku aluse kehtestamine ja kirjutada. Seetõttu ei pea me mõistlikuks reguleerida
põhimääruse loomine. Olemasolev SamTrack I on olukorda, mis ei ole isegi veel arendusse jõudnud.
registreeritud Ravimiameti peadirektori käskkirja Just viimase tõttu, sõltub suuresti see, millisel kujul
alusel. SamTrack II arenduse ja registreerimise see õigusruumi jõuab. Nii võib tulemus näiteks
üheks tingimuseks on andmekogu põhimääruse realiseeruda kujul, et tegemist on alamregistriga
olemasolu, milleks tuleb ravimiseadusesse lisada mõne olemasoleva registri juures. Samuti võib
vajalik volitusnorm. SamTrack`i andmekogu olukord realiseeruda nii, et täiendatakse
loomisega seoses kavandatakse x-tee teenused olemasolevate registrite eesmärki, andmekoosseise
kasutusele võtta ning selle eelduseks on andmekogu ning tagatakse nendevaheline andmevahetus.
RIHAs registreerimine. Seetõttu ei ole otstarbekas kehtestada õigusaktis
Lähtuvalt SoM IKT strateegiast on ravimiameti juba ette ära selle olemuslik lahendus. Vastavale
infosüsteemi SamTrack arendus 2019 aastal muudatusettepanekule peab seega eelnema kulude
prioriteetsete arenduste hulgas, mille tarvis on mõjuhinnang ning lahenduse otstarbekuse analüüs.
TEHIK koostöös Ravimiametiga esitanud taotluse
Struktuurfondi rahastuse saamiseks. Taotlus on
hetkel hindamisel ja loodame saada otsuse
lähinädalatel. Kui otsus on positiivne, alustatakse
arendusega 2020 aasta alguses. Arendus peaks
valmima juulis 2021.
Sisseviidavad muudatused ravimiseaduses käitlejate
suhtes mõju ei avalda. Tehtavad arendused on
Ravimiameti enda sisetöö harmoniseerimiseks ning
nende eesmärgiks on muuhulgas andmevahetuse
lihtsustamine seotud andmekogudega.
Seetõttu teeb Ravimiamet ettepaneku lisada
ravimiseadusesse paragrahv 791 „Ravimite
andmekogu“:
„§ 791. Ravimite andmekogu
36
(1) Ravimite andmekogus töödeldakse ravimi
ohutuse ja kvaliteedi-, ravimite hulgimüügi statistika
ning ravimite sisse- ja väljaveo andmeid, mida
kasutatakse Ravimiametis ravimitega seotud
tegevuste toetuseks.
(2) Andmekogu ametlik nimetus on ”SamTrack“
(3) Ravimite andmekogu asutab ning selle
põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega, milles sätestatakse: 1)
andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja
on määratud, ning töötlejate ülesanded; 2)
andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja
andmekogusse kandmise kord; 3) andmetele
juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4)
andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad
andmed, kui andmeid saadakse teistest
andmekogudest; 5) muud korraldusküsimused.
(4) Ravimite andmekogus töödeldakse
1) ravimi müügiloa andmeid, sh muutusi ja uuendusi;
2) eriluba nõudvate kaupade sisse- ja väljaveo
andmeid;
3) müügiloata ravimite andmeid;
4) ravimi hulgimüügi aruandeid ja ravimite
kasutamise statistika andmeid;
5) ravimi tarneraskuse menetluse andmed;
6) ravimite ohutusega seotuid andmed.
(5) Ravimite andmekogu andmeid säilitatakse
tähtajatult.
(6) Ravimite andmekogu vastutav töötleja on
Ravimiamet
37
(7) Ravimi andmekogu andmed on
konfidentsiaalsed, välja arvatud seadusega sätestatud
juhtudel ning andmed milliseid edastatakse x-tee
teenuse vahendusel ravimiregistrile,
retseptikeskusele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.“
Konkurentsiamet Konkurentsiamet esitab oma seisukoha muudatuse Arvestatud.
osas, millega antaks haiglaapteekidele õigus riiki Täname ettepaneku toetamise eest.
sisse vedada müügiloata ravimeid ravimiseaduse Eelnõus ja seletuskirjas laiendatud haiglaapteekide
(RavS) § 30 lõikes 4 sätestatud ülesannete täitmiseks sisseveoõigust kõigile ravimitele.
(eelnõu § 1 p 9).
Haiglaapteekidele ravimite sisseveoõiguse
andmiseks (käitlemisõiguse laiendamiseks) on
varemgi mõtteid vahetatud ja eelnõusid koostatud.
Konkurentsiameti seisukoht on selliseid muudatusi
toetav, arvestades mh järgmisi kaalutlusi: - Eestis on
ravimite hulgimüügi alal konkurentsiolukord
teadaolevalt halb, kuna turg on kontsentreerunud
väikese arvu ettevõtjate kätte. Vaatamata 01.04.2020
jõustuvale üldapteegi ja ravimite hulgimüüja
integratsiooni keelule ei ole suure tõenäosusega
oodata ravimite hulgituru elavnemist ega suurte
hulgimüüjate turujõu vähenemist.
Konkurentsiolukorra parandamise asemel võib
vertikaalse integratsiooni keeld avaldada hoopis
vastupidist mõju. Seoses sellega vt
Konkurentsiameti 18.06.2018 arvamust
ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 656 SE
kohta. - Ravimituru ülevaatest selgub, et Eesti
hulgimüüjate müügikäibest moodustab müük
haiglaapteekidele 93,6 milj. eurot, mis on ligi 30%
humaanravimite turumahust (võrdluseks müük
38
üldapteekidele 70% ehk 228 milj. eurot). Tegemist
on märkimisväärse osakaaluga ravimiturust, milles
peitub ka konkurentsi seisukohalt oluline potentsiaal.
- Juhul kui haiglaapteegid saavad õiguse osta
ravimeid mitte üksnes Eesti, vaid ka teiste EL
liikmesriikide hulgimüüjate, samuti otse tootjate
käest, siis seeläbi avaneb haiglatel võimalus osta
ravimeid odavamalt. Kuid mitte üksnes seda.
Täiendav hinnakonkurents avaldab Eesti
hulgimüüjatele survet pakkuda haiglatele ja nende
varustatavatele tervishoiu- ja sotsiaalasutustele
ravimeid odavama hinnaga.
Eelnõus pakutud kujul võib muudatus parandada
teatud ravimite kättesaadavust patsiendi jaoks, kuid
selle tagajärjel pole oodata märkimisväärset
hinnakonkurentsi ega ravikindlustusraha
kokkuhoidu. Seda seetõttu, et müügiloata ravimite
osakaal ravimiturust on alla 2% (2017. a 4,4 milj.
eurot) [vt Ravimiameti statistika aastaraamat 2018,
lk 9.]
Konkurentsiamet leiab eelnevat arvestades, et
haiglaapteekidele ravimite sisseveoõiguse andmine
kombinatsioonis RavS § 30 lõikes 4 ettenähtud
varustamise õigusega on samm õiges suunas.
Konkurentsi elavdava meetmena jääb selle mõju
siiski väheseks. Arvestades ühelt poolt ravimite
hulgimüügi kehva konkurentsiolukorda Eestis ning
teiselt poolt haiglate potentsiaali hulgimüüjatele
konkurentsi pakkuda, tuleks seetõttu kaaluda
haiglaapteekide sisseveoõiguse laiendamist ka
müügiloaga ravimitele.
39
Eesti Haigekassa Palume teil täiendavalt analüüsida ravimiseaduse Arvestatud.
muudatuste seotust ravikindlustuse seaduse § 41 RaKS § 41 lg 8 muudatus lisatud eelnõusse.
lõikega 8. Nimetatud sätte kohaselt võib haigekassa
kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja
kirjalikul taotlusel, millele on lisatud kindlustatud
isikut raviva arsti kirjalik seisukoht, mõjuvatel
põhjustel ja käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 ning §
44 lõigetes 5 ja 6 sätestatud kriteeriume arvestades
üle võtta kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks
vajaliku ja ravimite loetelusse kantud või ühekordse
sisseveo- ja kasutamisloaga ravimi müügi korral osa
ravimi jaemüügihinnast, välja arvatud omaosaluse
alusmäär.
RaKS § 41 lõike 8 alusel hüvitab haigekassa
erandkorras kindlustatud isikute raviks vajalikke
ravimeid. Kuna eelnõuga kaob teatud ravimitele
sisseveoloa nõue, võib kehtiva RaKS sõnastuse
korral muutuda ebaseaduslikuks kindlustatud
isikutele erandkorras teatud ravimite hüvitamine.
RaKS § 41 lõike 8 võimalikuks uueks sõnastuseks
võiks olla:
„Haigekassa võib kindlustatud isiku või tema
seadusliku esindaja kirjalikul taotlusel, millele on
lisatud kindlustatud isikut raviva arsti kirjalik
seisukoht, mõjuvatel põhjustel ja käesoleva seaduse
§ 43 lõikes 2 ning § 44 lõigetes 5 ja 6 sätestatud
kriteeriume arvestades üle võtta kindlustatud isiku
ambulatoorseks raviks vajaliku ja ravimite loetelusse
kantud või müügiloata ravimi müügi korral osa
ravimi jaemüügihinnast, välja arvatud omaosaluse
alusmäär.“.
40
Eesti Haiglaapteekrite Selts § 35. Kõlbmatud ravimid Arvestatud.
Seadusemuudatuse alusel on edaspidi määratletud Eelnõu ja seletuskirja korrigeeritud.
kõik kõlbmatud ravimid ohtlike jäätmetena ning
kuuluvad hävitamisele jäätmekäitleja poolt. Samas
puudub apteekritel võimalus liigitada ravimeid
nende koostise alusel tavajäätmeteks, mida võib
hävitada kohapeal. Sellised ravimid oleksid meie
ettepanekul näiteks elektrolüütide lahused,
parenteraalsed toitesegud, dialüüsilahused. Eelpool
toodud ravimite hävitamine ohtlike ravimitega
sarnasel viisi ei ole ratsionaalne, kuna tegemist ei ole
keskkonnale ohtu kujutavate ravimitega ning nende
hävitamise protsess on ressursimahukas. Ettepanek:
seadus ei peaks liigitama kõiki ravimijäätmeid
automaatselt ohtlikeks jäätmeteks, vaid võiks olla
võimalus liigitada keskkonnale mitte ohtlike
ravimijäätmeid ka tavajäätmeteks.
§ 35 lg3 kohaselt tuleb ohtlike jäätmete saatekirja ja Arvestatud.
sellele lisatud hävitamiseks üleantavate ravimite Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning saatekirja
nimekirja säilitada 5 aastat. Arvestades, et ravimite koostamise, edastamise ja registreerimise kord on
käitlemisega seotud dokumentidele kehtib reguleeritud 25. septembri 2008. a määrusega nr 41“
säilitamiskohustus 2-3 aastat, on 5 aastane Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning saatekirja
jäätmekäitlusdokumentide säilitamise nõue koostamise, edastamise ja registreerimise kord“.
ebaratsionaalselt pikk. Ettepanek: Jäätmekäitlusega Võrreldes kehtiva RavS §-ga 36 jäetakse välja
seotud dokumentide säilitamise aeg võiks olla saatekirja säilitamise kohustus, sest vastavalt
sarnane teistele ravimite käitlemise dokumentidele. keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr
77 „Ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogu
asutamine ja andmekogu põhimäärus“ § 12 lõikele
1 säilitatakse ohtlike jäätmete saatekirjade andmeid
andmekogus kuni viis aastat.
41
§ 36. Kõlbmatute ravimite hävitamine ja Selgitame.
hävitamiseks üleandmine Kui haiglaapteek saab ravimid haigla osakonnast nt
§36 lg 2 näeb ette koostada hävitamiseks üle antavate erianumas üksikud tabletid segamini, on need
ravimite nimekiri, mis sisaldab infot ravimi nime, sorteerimata ravimikogumid, mille kohta ei pea
tootja või müügiloa hoidja nime, ravimipartii nimekirja koostama ja arvestust pidama. Kui
number ja koguse kohta. Arvestades asjaolu, et osakonnast saadetakse ravimid, mille kõlblikkuse
kõlbmatuid ravimeid võetakse haigla aeg on lõppenud haiglaapteeki, siis peab nende
struktuurüksustest vastu muuhulgas erianumates kui kohta olema arvestus haigla osakonnas (sh maha
tundmatu koostisega ravimijäätmed, haigla kantud ravimid). Haiglaapteek võib need vastu võtta
struktuurüksustes tekkivat ravimijäätmete mahtu haigla osakonnas koostatud nimekirjaga,
ning fakti, et praktikas puudub vajadus detailse haiglaapteek ise ei pea midagi koostama.
arvestuse pidamiseks (va narkootilised- ja
psühhotroopsed ravimid) eelpooltoodud
ravimijäätmete üle, leiame, et tegemist on
apteekritele liigse administratiivse koormusega,
millel puudub ka praktiline väljund. Ettepanek:
Kohaldada haiglaapteekidele ravimite vastuvõtmisel
haigla struktuurüksustelt §37 lg 1 nõudeid ning mitte
rakendada hävitamiseks üle antavate ravimite
nimekirja kohustust. Ravimite üle andmine
jäätmekäitlejale toimuks ohtlike ravimite saatekirja
alusel, kuhu on märgitud üle antavate kõlbmatute
ravimite kogus kg-des.
2. Ravimialase tegevuse arendamine Eesti Arvestatud.
Haiglaapteekrite Selts toetab proviisorite ja Täname muudatusettepaneku toetamise eest.
farmatseutide erialaste koolituste nimekirja
täiendamist teiste tervishoiutöötajate
erialaorganisatsioonide (arstid, õed jne) ja
tervishoiuasutuse (haigla) koolituskeskuste poolt
korraldatavate koolitustega.
42
3. Müügiloata ravimite kättesaadavuse parendamine Selgitame.
Eesti Haiglaapteekrite Selts toetab seaduse Täname Eesti Haiglaapteekrite Seltsi ettepaneku
muudatusettepanekut, mis võimaldab müügiloata toetamise eest.
ravimite sisseveo õiguse laiendamist Haiglaapteekidele ravimite sisseveo õiguse
haiglaapteekidele ravimite saamisega kaasneb ka apteegis ravimi
kättesaadavuseparandamise eesmärgil. Ettepanek: valmistamiseks kasutatavate toimeainete
teeme täiendava ettepaneku haiglaapteegis ravimite sisseveoõigus (RavS § 5 lg 2).
valmistamiseks kasutatavate lähteainete sisseveo
õiguse saamiseks.
Eesti Puuetega Inimeste Koda Olles tutvunud edastatud materjalidega, toome välja Selgitame.
järgmised tähelepanekud: Täname eesitatud ettepaneku eest.
1. Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse RavS § 31 Mõistame teema olulisust, kuid arvestades
lõikega 58, mille kohaselt apteegiteenuse osutaja ettepaneku analüüsimise ja turuosalistega arutamise
võib pakkuda apteegiteenust videokõne vahendusel vajadust ning ravimiseaduse eelnõu menetlemise
vastava õiguse olemasolul. Toote välja, et muudatuse ajakava, siis käesoleva ravimiseaduse eelnõuga seda
eesmärk on parandada vähemasustatud piirkondades küsimust lahendada ei ole võimalik. Oleme nõus, et
apteegiteenuse kättesaadavust ja võimaldada kindlasti tuleks sellised nõuded kehtestada nii
olemasolevate apteekide pikemat lahtiolekuaega, ravimite kaugmüügile, (kus on võimalik kirjalik
kasutades selleks tehnoloogilisi lahendusi. Oleme suhtlus, kuid mitte lahendused nägemispuudega
EPIKoja poolt seisukohal, et tehnoloogiliste isikutele – iseenesest on see võimalik läbi
lahenduste kasutuselevõtt on oluline ja tervitatav, suhtluskanali nt skype) kui ka apteegis
sest toetab liikumistakistusega inimeste juurdepääsu videonõustamisele.
apteegiteenusele. Juhime tähelepanu, et Arvestame ettepanekut edasistes ravimiseaduse
kaugnõustamise puhul on oluline tagada ligipääs ka aruteludes ning kindlasti kaasame Eesti Puuetega
kuulmispuudega inimestele, nt kirjaliku suhtluse Inimeste Koja.
vahendusel. Samuti on oluline, et
infotehnoloogilised lahendused oleks ligipääsetavad
nägemispuudega inimestele. Vastavad standardid on
leitavad siit:
https://www.mkm.ee/et/wcag-20-rakendusjuhised
(vanem 2.0 versioon, eestikeelne)
43
https://www.w3.org/TR/2018/REC-WCAG21-
20180605/ (uusim 2.1 versioon, ingliskeelne)
Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskirja lisa 1 Määruse nr 24 „Apteegiteenuse
osutamise tingimused ja kord“ muutmine osas „§
122. Videokõne vahendusel apteegiteenuse
osutamine osas teeme ettepaneku lisada punkt:
„(7) Videokõne vahendusel apteegiteenuse
osutamisel peab olema tagatud ligipääs puuetega
inimestele.“
2. Sama seletuskirja lisas 1 toote välja, et 3) Arvestatud.
paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 81 järgmises Rakendusaktide kavandis muudatused tehtud.
sõnastuses: „(81) Apteegile peab olema tagatud vaba Nõustume kirjas tõstatatud teema vajalikkusega.
ja üheselt mõistetav juurdepääs üldkasutatavalt Teie ettepanek puudutab liikumisraskustega isikute
pinnalt. juurdepääsu apteeki, mis on kindlasti väga vajalik ja
Oleme seisukohal, et juurdepääsu tagamisel tuleb prioriteetne teema, kuid eeldab teatavat
arvestada liikumispuudega ja ajutiste üleminekuaja kehtestamist, kuna apteegid peavad
liikumistakistusega inimeste ligipääsetavusega. hakkama oma juurdepääsuteid nõudele vastavaks
Meie hinnangul ei anna olemasolev sõnastus viima ja selleks rahalisi investeeringuid tegema.
piisavalt selgust, mida juurdepääsu all täpsemalt
mõeldakse. Teeme ettepanek muuta sõnastust
muuta/täiendada:
„(81) Apteegile peab olema tagatud takistusteta
juurdepääs üldkasutatavalt pinnalt, sh puudega
inimestele.“.
Sihtasutus Tartu Ülikooli § 35. Kõlbmatud ravimid Arvestatud.
Kliinikum Seadusemuudatuse alusel on edaspidi määratletud Eelnõu ja seletuskirja korrigeeritud.
kõik kõlbmatud ravimid ohtlike jäätmetena ning
kuuluvad hävitamisele jäätmekäitleja poolt. Samas
puudub apteekritel võimalus liigitada ravimeid
nende koostise alusel tavajäätmeteks, mida võib
44
hävitada kohapeal. Sellised ravimid oleksid meie
ettepanekul näiteks elektrolüütide lahused,
parenteraalsed toitesegud, dialüüsilahused. Eelpool
toodud ravimite hävitamine ohtlike ravimitega
sarnasel viisi ei ole ratsionaalne, kuna tegemist ei ole
keskkonnale ohtu kujutavate ravimitega ning nende
hävitamise protsess on ressursimahukas. Ettepanek:
seadus ei peaks liigitama kõiki ravimijäätmeid
automaatselt ohtlikeks jäätmeteks, vaid võiks olla
võimalus liigitada keskkonnale mitte ohtlike
ravimijäätmeid ka tavajäätmeteks.
§ 35 lg3 kohaselt tuleb ohtlike jäätmete saatekirja ja Arvestatud.
sellele lisatud hävitamiseks üleantavate ravimite Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning saatekirja
nimekirja säilitada 5 aastat. Arvestades, et ravimite koostamise, edastamise ja registreerimise kord on
käitlemisega seotud dokumentidele kehtib reguleeritud 25. septembri 2008. a määrusega nr 41“
säilitamiskohustus 2-3 aastat, on 5 aastane Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning saatekirja
jäätmekäitlusdokumentide säilitamise nõue koostamise, edastamise ja registreerimise kord“.
ebaratsionaalselt pikk. Ettepanek: Jäätmekäitlusega Võrreldes kehtiva RavS §-ga 36 jäetakse välja
seotud dokumentide säilitamise aeg võiks olla saatekirja säilitamise kohustus, sest vastavalt
sarnane teistele ravimite käitlemise dokumentidele. keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr
77 „Ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogu
asutamine ja andmekogu põhimäärus“ § 12 lõikele
1 säilitatakse ohtlike jäätmete saatekirjade andmeid
andmekogus kuni viis aastat. Ravimi käitleja
dokumenteeritud toimingute säilitamise aeg on 3
aastat.
§ 36. Kõlbmatute ravimite hävitamine ja Selgitame.
hävitamiseks üleandmine §36 lg 2 näeb ette koostada Kui haiglaapteek saab ravimid haigla osakonnast nt
hävitamiseks üle antavate ravimite nimekiri, mis erianumas üksikud tabletid segamini, on need
sisaldab infot ravimi nime, tootja või müügiloa sorteerimata ravimikogumid, mille kohta ei pea
hoidja nime, ravimipartii number ja koguse kohta. nimekirja koostama ja arvestust pidama. Kui
45
Arvestades asjaolu, et kõlbmatuid ravimeid võetakse osakonnast saadetakse aegunud ravimid
haigla struktuurüksustest vastu muuhulgas haiglaapteeki, siis peab nende kohta olema arvestus
erianumates kui tundmatu koostisega ravimijäätmed, haigla osakonnas (sh maha kantud ravimid).
haigla struktuurüksustes tekkivat ravimijäätmete Haiglaapteek võib need vastu võtta haigla
mahtu ning fakti, et praktikas puudub vajadus osakonnas koostatud nimekirjaga, haiglaapteek ise
detailse arvestuse pidamiseks (va narkootilised- ja ei pea midagi koostama.
psühhotroopsed ravimid) eelpooltoodud
ravimijäätmete üle, leiame, et tegemist on
apteekritele liigse administratiivse koormusega,
millel puudub ka praktiline väljund.
Ettepanek: Kohaldada haiglaapteekidele ravimite
vastuvõtmisel haigla struktuurüksustelt §37 lg 1
nõudeid ning mitte rakendada hävitamiseks üle
antavate ravimite nimekirja kohustust. Ravimite üle
andmine jäätmekäitlejale toimuks ohtlike ravimite
saatekirja alusel, kuhu on märgitud üle antavate
kõlbmatute ravimite kogus kg-des.
Ravimialase tegevuse arendamine Arvestatud.
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi apteek toetab Täname muudatusettepaneku toetamise eest.
proviisorite ja farmatseutide erialaste koolituste
nimekirja täiendamist teiste tervishoiutöötajate
erialaorganisatsioonide (arstid, õed jne) ja
tervishoiuasutuse (haigla) koolituskeskuste poolt
korraldatavate koolitustega.
Müügiloata ravimite kättesaadavuse parendamine Selgitame.
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi apteek leiab, et Haiglaapteekidele ravimite sisseveoks õiguse
seaduse muudatusettepanek, mis võimaldab andmine ei tähenda, et tegemist oleks kohustusega,
müügiloata ravimite sisseveo õiguse laiendamist see on haiglaapteegi võimalus olukorras, kus
haiglaapteekidele ravimite kättesaadavuse hulgimüügist ei ole võimalik mingil põhjusel saada
parandamise eesmärgil, võiks rakendada ainult haiglas tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikku
erandkorras, kui hulgimüüjal puudub võimekus ravimit, sest hulgimüügis on ebamõistlikult kõrge
46
vajaliku ajaperioodi jooksul haigla tellimust täita, hind, tarneaeg on liiga pikk, hulgimüüja ei ole nõus
seades ohtu patsiendi tervise/elu, aga haiglal selleks tarnima väikseid koguseid jne. Kui haiglaapteek
võimalus on olemas. saab hulgimüüja kaudu kõik vajalikud ravimid kätte,
siis ta ei pea sellist võimalust üldse kasutama.
Eesti Ravimitootjate Liit I Ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni Selgitame.
lihtsustamine Täname ettepaneku toetamise eest.
Ravimitootjate liit tunnustab ravimite sisse- ja Ravimiga piisav varustatus on ravimi
väljaveolubade regulatsiooni lihtsustamist (eelnõu § tootja/müügiloa hoidja kohustus. Müügiloa hoidja
1 punktid 4 ja 5). peaks tagama piisavalt aegsasti ja piisavas koguses
Siiski jäävad lahendamata situatsioonid, kus on vaja tarne, et katta riigi patsientide nõudlus (direktiiv
takistada väljavedu (nt eksporditavat ravimit on vaja 2001/83 artikkel 81 - Ravimi müügiloa omanik ja
Eesti patsientidel), siis selle olukorra ennetamiseks liikmesriigis tegelikult turustatava nimetatud ravimi
näeb RavS § 20 lg 6 ette võimaluse ravimite väljaveo turustajad tagavad oma kohustuste piires selle
keelamiseks kõigil väljaveo õigust omavatel isikutel. ravimi kohase ja jätkuva tarnimise apteekidele ja
Ravimitootjate Liidu jaoks on küsimuseks, kuidas isikutele, kellel on luba ravimeid müüa, nii, et
Ravimiamet keelab või kontrollib väljavedu juhul kõnealuse liikmesriigi patsientide vajadused oleks
kui eksporditavat ravimit on vaja Eesti patsientidel rahuldatud.). Selleks peaksid müügiloa hoidjad
ning väljavedu on juba reaalselt toimunud ja kindlustama pideva tarnimise, mis katab ravimite
teavitamine toimub peale eksporti? hulgimüüjate (sh laia tootesortimendi turustajate) ja
Meie hinnangul on esmaoluline tagada vajalike nende isikute vajadused, kes on volitatud müüma
ravimite kättesaadavus Eestis, seda siis erinevate ravimeid üldsusele. Samuti peab müügiloa hoidja
pandeemiate, epideemiate või muul juhul kui on oht, pidevalt jälgima ja arvestama, et ei tekiks ravimiga
et patsientidele ei jätku mingit ravimit seoses ravimi kättesaadavuse probleeme.
ekspordiga. Täna saavad kõik tootjad/müügiloa hoidjad
Teeme ettepaneku, et ravimi väljaveo kavatsusest Ravimiametilt andmeid, kes ja millistes kogustes
teavitatakse Ravimiametit enne väljaveo toimumist, nende ravimeid välja viivad. Väljaveo piiramine
nt 15 päeva enne, mis võimaldaks Ravimiametil toimub müügiloa hoidja taotluse alusel. Menetluse
reageerida võimalikule kättesaadavusprobleemile käigus selgitab Ravimiamet välja, kas piiramine on
ennetavalt ja annaks piisava ajavaru, et kontrollida põhjendatud ja kui on, siis mis ajani ning rakendab
ravimivaru jätkumist Eesti patsientidele. väljaveo piirangut.
47
II Raviminäidiste regulatsiooni ühtlustamine Selgitame.
Euroopas levinud headele tavadele Sätte sõnastuse muudatusega kaasneks
Euroopas lähtuvad enamus ravimitootjaid näidiste Ravimiametile kohustus jälgida esimese
andmisel ravimitootjate headest turundustavade raviminäidise väljastamise kuupäeva, millest
koodeksist, mis näeb ette raviminäidiste lubamist kaheaastast lubatud raviminäidiste jagamise
kuni 300 pakendit aastas ja kuni kaks aastat esimese perioodi arvestatakse. Raviminäidiste jagamise
raviminäidise väljastamisest või uue näidustuse perioodi reguleerimine ei too kaasa oodatavat
kinnitamisest. Sama(de) toimeaine(te) uus tulemust patsiendi tervisele või ravimitootjate ja
tugevus/pakendi suurus ilma uue näidustuseta ei arstide omavaheliste suhete läbipaistvusele.
anna õigust näidiseid uuesti jagama hakata. Nimetatud lisatingimuse seadmine toob kaasa
Teeme ettepaneku täiendada Ravimiseaduse § 85 ebaproportsionaalse koormuse kasvu järelevalvele.
lõige 5 järgmiselt: Seetõttu ei ole kaheaastase piirangu lisamine
5) Ravimi näidisena võib anda ühele isikule viis raviminäidiste jagamise tingimustele mõistlik.
väikseimat turustatavat pakendit aastas ja kokku
jagada mitte üle 300 pakendi aastas kuni kaks aastat
esimese raviminäidise väljastamisest või uue
näidustuse kinnitamisest. Sama(de) toimeaine(te)
uus tugevus/pakendi suurus ilma uue näidustuseta ei
anna õigust näidiseid uuesti jagama hakata.
Näidisena antava ravimi pakendil peab olema kiri
«Mitte müügiks», pakend peab vastama müügiloale
ning koos näidisega tuleb anda ravimiomaduste
kokkuvõte. Ravimi näidist ei tohi müüa ega
mittemeditsiinilisel eesmärgil edasi anda.
Muudatus aitab suurendada ravimisektori ja arstide
suhete läbipaistvust ning muudab regulatsiooni
kõigile osapooletele üheselt mõistetavaks.
III Ravimisektori läbipaistvust tagavate andmete Selgitame.
esitamine Esitatavate andmete mahu suurendamine ilma, et
Ravimitootjate Liit (“RTL”) teeb ettepanekuga selle üle tegelikkuses järelevalvet tehtaks, on
täiendada ravimiseaduse („RavS“) muutmise ebamõistlik. Samuti suureneks nimetatud
48
eelnõud sätetega, mis tooksid reklaamiaruande andmeväljade lisamisega Ravimiameti
juurde ravimireklaamiga mitteseotud täiendavad halduskoormus selles osas, et Ravimiametil tekiks
andmekategooriad. Muudatuste eesmärk on tagada, kohustus jälgida andmete esitamist. Selline
et tervishoiukogukonna ja ravimitootjate suhted halduskoormuse tõstmine ei ole põhjendatud.
oleksid kogu üldsusele veelgi läbipaistvamad ja Lisaks, nii ettepanekus lisaandmetena märgitud 1)
üheselt mõistetavamad ning ühtlustada RTL teadusasutustele või erialaorganisatsioonile muuks
eetikakoodeksi ja seaduse nõuded, mis lisaks kui arstiteadusliku või farmaatsialase ürituse
läbipaistvuse suurendamisele vähendaks läbiviimiseks antud toetused kui ka 2) ravimi
dubleerivaid tegevusi ja lisaaruandlust. RTL on väljakirjutamise õigust omavatele isikutele,
sarnase sisuga ettepaneku Sotsiaalministeeriumile proviisoritele, farmatseutidele või teadusasutustele
juba esitanud 07.03.2017, 19.09.2018 ja 25.06.2019. või erialaorganisatsioonidele käsunduslepingute
Kõnealused muudatused juhinduksid müügiloa raames makstud tasud ja kantud kulutused on
hoidjate poolsest täiendavate andmete Ravimiametile kättesaadavad juba ka praegu
avalikustamise praktikast, mis põhineb Euroopa järelevalvemenetluse käigus.
Ravimitootjate Assotsiatsiooni (European Müügiloa hoidja esitab Ravimiameti järelpärimisel
Federation of Pharmaceutical Industries and andmed kõikide erialaorganisatsioonidele antud
Associations – „EFPIA“) avalikustamiskoodeksil1. toetuste kohta. Teadusasutustele antud toetuste
Reklaamiaruande ja EFPIA avalikustamiskoodeksi kohta kehtiva seaduse alusel müügiloa hoidjad
alusel toimuva andmete esitamise ühildamisel andmeid ei esita, kuid teadusasutuste toetamine on
suureneks oluliselt meditsiinikogukonna ja igati tervitatav ning antud toetused hajuvad üldjuhul
ravimitootjate omavaheliste suhete läbipaistvus ja teadusasutuses paljude projektide või isikute vahel
see muutuks üheselt arusaadavaks ka avalikkusele. ning siinkohal ei ole võimalik rääkida ravimite
Olulise lisaväärtusena väheneks märgatavalt ka väljakirjutamise või müügi mõjutamisest.
müügiloa hoidjate märkimisväärne halduskoormus, Andmed ravimi väljakirjutamise õigust omavatele
mis tuleneb vajadusest esitada ja avalikustada kaks isikutele, proviisoritele, farmatseutidele või
erinevat aruannet. teadusasutustele või erialaorganisatsioonidele
RTL ettepaneku kohaselt jääksid kõik käsunduslepingute raames makstud tasude ja kantud
reklaamiaruande praegused andmekategooriad kulutuste kohta esitavad müügiloa hoidjad
senisel kujul alles ning sellele lisanduksid EFPIA Ravimiametile samuti järelevalve käigus.
avalikustamiskoodeksist tulenevad täiendavad
1
Kättesaadav: http://transparency.efpia.eu/the-efpia-code-2
49
andmekategooriad. Selle tulemusena ei kitseneks ega Järelevalve käigus Ravimiametile esitatud ja
väheneks kuidagi reklaamiaruande teel Ravimiameti kättesaadavaks tehtud andmed ei ole küll avalikud,
ja avalikkuse poolt saadav teave, vaid vastupidi – kuid järelevalve eesmärk on täidetud ning seetõttu ei
tagataks märgatavalt suurem läbipaistvus müügiloa ole põhjendatud ravimireklaami aruandes
hoidjate ja tervishoiutöötajate vaheliste suhete osas. esitatavate andmeväljade lisamine. Saadav oodatav
Samas ei oleks lisanduvates andmekategooriates kasu läbipaistvuse suurendamisel ei ole
viidatud tegevused hõlmatud ravimireklaami proportsionaalne tekkiva halduskoormuse tõusuga.
mõistega ning ei kuuluks seega ka Ravimiameti Seetõttu ei ole põhjendatud ka andmeväljade
järelevalvepädevusse. Ravimiametil oleks lisamisega kaasnevad arenduskulud.
järelevalvepädevus üksnes nimetatud andmete
esitamise üle.
Ülalkirjeldatu elluviimiseks oleks tarvis täiendada
RavS regulatsiooni vastavasisulise täiendava
peatükiga 41 ning RavS alusel antud sotsiaalministri
07.03.2005 määrust nr 40 „Ravimireklaami aruande
esitamise vorm ja kord“ („määrus nr 40“).
1. RavS regulatsiooni täiendava peatüki 41
lisamine:
RavS regulatsiooni lisataks uus peatükk järgmises
sõnastuses:
41. peatükk
RAVIMISEKTORI LÄBIPAISTVUST
TAGAVAD ANDMED
§ 861. Ravimisektori läbipaistvust tagavate andmete
esitamine
Ravimi müügiloa hoidjad esitavad käesoleva
seaduse § 83 lõikes 6 viidatud ravimireklaami
aruande juurde [kuupäevaks] järgmised täiendavad
tervishoiusektori läbipaistvust tagavad andmed:
50
1) teadusasutustele või erialaorganisatsioonile
muuks kui arstiteadusliku või farmaatsialase
ürituse läbiviimiseks antud toetused;
2) ravimi väljakirjutamise õigust omavatele
isikutele, proviisoritele, farmatseutidele või
teadusasutustele või
erialaorganisatsioonidele käsunduslepingute
raames makstud tasud ja kantud kulutused;
3) müügiloa hoidja uuringu- ja
arendustegevusega seotud kulutuste summa.
Antud paragrahvi alusel reklaamiaruandele lisaks
esitatavad andmed esitataks aastase kogusummana
iga isiku (nt konkreetse ravimi väljakirjutamise
õigust omava isiku või erialaorganisatsiooni) lõikes
eraldi. Uuringu- ja arendustegevust puudutav summa
esitataks ühe kogusummana EFPIA
avalikustamiskoodeksis ettenähtu eeskujul.
Hetkel on ettepanekus jäetud lahtiseks täiendavate
andmete esitamise kuupäev. RTL ettepanekuks on
leida võimalus ravimireklaami aruande ja
läbipaistvust tagavate andmete üheaegseks
esitamiseks. RTL hinnangul võiks ravimireklaami
aruande andmete ja läbipaistvust tagavate andmete
ühise esitamise kuupäevaks saada 1. juuni, sest sellel
kuupäeval on senini toimunud EFPIA
avalikustamiskoodeksist tulenev andmete
avalikustamine. Et RTL-le teadaolevalt ei oleks
enamikule müügiloa hoidjatest tehniliselt võimalik
uutesse andmekategooriatesse kuuluvate andmete
esitamine juba 1. veebruariks, oleks tarvis ka
reklaamiaruande esitamise tähtajaks kehtestada 1.
51
juuni. Juhul, kui aruande esitamise kuupäeva
muutmine 1. juuniks ei ole tervikuna võimalik, teeb
RTL ettepaneku kaaluda nimetatud kuupäeva osas
muid variante, võttes arvesse, et uutesse
andmekategooriatesse kuuluvate andmete esitamine
enne 1. juunit ei osutuks müügiloa hoidjate poolt
võimalikuks. Sellisel puhul võiks näiteks kaaluda
aruande esitamist kahes osas – praegu eksisteerivate
reklaamiaruande andmekategooriate osas jätkuvalt
1. veebruariks, kuid uute, läbipaistvust puudutavate
andmekategooriate osas 1. juuniks.
2. Määruse nr 40 täiendamine:
Määrusesse nr 40 lisataks uus paragrahv järgmises
sõnastuses:
§ 4. Ravimisektori läbipaistvust tagavate andmete
esitamine
Täiendavalt esitab ravimi müügiloa hoidja lisaks
käesoleva määruse eelmistes paragrahvides toodud
ravimireklaami aruande andmetele ravimireklaami
aruande juurde ravimiseaduse §-s 861 nõutavad
andmed.
RTL hinnangul ei kaasneks ülalkirjeldatud
muudatustega märkimisväärseid kulutusi ega muid
negatiivseid mõjusid ühelegi turuosalisele. Ainsana
tekiksid teatavad kulutused Ravimiametil, seoses IT-
süsteemi arendusega reklaamiaruande juurde
täiendavate andmekategooriate lisamiseks.
Muudatused tooksid kaasa müügiloa hoidjate ja
tervishoiutöötajate vaheliste suhete osas suurema
läbipaistvuse nii Ravimiameti kui ka avalikkuse ees
ning vähendaksid oluliselt müügiloa hoidjate
52
kulutusi ja halduskoormust, mis käesoleval hetkel
seondub kahe erineva aruande esitamise ja
avalikustamise vajadusega. Eeldatavasti ei
suureneks ka Ravimiameti halduskoormus, kuna
aruannete esitamine ja töötlemine toimub
elektroonilisel kujul läbi iseteenindusliku
keskkonna.
Ka Eesti Arstide Liit on avaldanud toetust nimetatud
nõuete seadustamiseks, samuti on
tervishoiukogukonna suhete suuremat läbipaistvuse
vajadust meile teadaolevalt rõhutanud ka muud
organisatsioonid ja ametid.
IV Ravimi müügiloaga seotud muudatusest Arvestatud.
teatamine ja muudatuse taotlemine Eelnõus ja seletuskirjas täpsustused tehtud.
Seoses planeeritavate muutustega müügiloa
muudatuste hindamistasude osas (eelnõu p 44)
palume selgitada lõikes 5 toodut:
1) Hindamistasu kehtestamine IA tüüpi müügiloa
muudatustele
Praegusest sõnastusest nähtub, et kavatsetakse
kehtestada erialase hindamise tasu IA tüüpi
müügiloa muudatustele, kuigi tegu on muudatustega,
mis on oma loomult teatamised ja erialast hindamist
ei nõua. RTL peab IA muudatustele hindamistasu
kehtestamist, samuti sellega kõikidele osapooltele
kaasnevat halduskoormuse suurenemist
ebamõistlikuks.
2) Hindamistasude tõstmine IB tüüpi müügiloa
muudatustele
IB tüüpi muudatuste tasu on plaanis tõsta 100 eurolt
150 eurole ja lõikes 4 viidatud muudatuste tasuks
53
plaanitakse kehtestada 100 eurot. Lõikes 4
kirjeldatakse nii IA kui ka IB tüüpi muutusi. Palume
selgitada, kas IB muudatuse tasuks plaanitakse jätta
100 eurot või tõsta see 150 euroni.
RTLi hinnangul ei ole eelnõu seletuskiri ja eelnõu
tekst omavahel kooskõlas ega üheselt mõistetav, jääb
arusaamatuks milliste müügiloa muudatuste tasusid
kehtestatakse, milliste omi tõstetakse ja kas üks või
teine on plaanis kõikidele olukordadele, Euroopa
Komisjoni määruse (EÜ) nr 1234/2008 artikli 20
alusel esitatud muudatuste korral või vaid nendele,
kus Ravimiamet tegutseb referentsasutusena.
Eesti Apteekrite Liit 1. Apteegiteenuse osutamine ilma Selgitame.
farmaatsiaspetsialisti kohalviibimiseta (eelnõu p-d Videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise
26 ja 33 ja muudatused sotsiaalministri 17. veebruari võimaluse loomise eesmärgiks on vähese
2005. a määruses nr 24 „Apteegiteenuse osutamise nõudlusega piirkondades asuvates haruapteekides
tingimused ja kord“ ) Eesti Apteekrite Liit on pakkuda vähendatud apteegiteenust ja kaasata
eelnõus pakutud muudatusele, millega antakse selleks abipersonali, kelle ülesandeks on väljastada
apteegiteenuse osutamise õigus isikutele, kellel nõuetekohaselt ravimeid proviisori või farmatseudi
puudub proviisori või farmatseudi kvalifikatsioon juhendamisel ja kontrollimisel. Muudatusega
(hoolimata sellest, kas kusagil on arvuti taga mõni parandatakse väheasustatud piirkondades
proviisor või farmatseut) täielikult ja ühemõtteliselt apteegiteenuse kättesaadavust.
vastu. Eelnõus sõnastatud ja kogu apteegiteenuse Videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamine on
kontseptsiooni põhimõtteliselt muutvat lahendust ei võimalik ainult üldapteegi struktuuriüksuse kaudu ja
ole eelnõu koostajad apteekrite asukohas, kus ei ole teist apteeki, soodustamaks
esindusorganisatsioonidega ega sellistes kohtades ravimite kättesaadavust.
farmaatsiakogukonnaga laienamalt kordagi Videoseadme vahendusel saab nõustada üksnes
arutanud. Eelnõus väljapakutud algatust ei ole sama üldapteegi proviisor või farmatseut. Kui
spetsialistidele tutvustatud ega neid kavandatavast sellesse piirkonda tekib teine apteek, siis
muudatusest teavitatud. Ei ole aru saada, kust tulevad videonõustamise teenus ei ole enam põhjendatud.
“vähemalt 30 tundi” ja “5 tundi” nädalas Planeeritud
54
muudatus ei ole sobiv, vajalik ega eesmärgi suhtes
proportsionaalne. Samuti ei ole tegelikult kaalutud
muudatuse mõju kogu apteegisüsteemile.
Seletuskirjas nimetatud “teadusliku nõuande
võimalus” ning põhjendused “See teeb sihtrühma
suuruseks keskmise. Muudatuse mõju ei ole sage” on
lihtsalt arusaamatud. Sellist muudatust ei saa eelnõu
koosseisus esitada. Eelnõust ei selgu, kas
“videospetsialiste” lubatakse edaspidi üksnes
apteegiteenuse osutamisel, või toimub üldine
“teenuse arendamine” kogu tervishoiusektoris.
Sünnitusabi osutamisel “videoämmaemanda”
kasutamine oleks maakonnahaiglates kindlasti
tulevikulahendus. (PS see on sarkastiline märkus,
mitte ettepanek!)
2. Ravimite valmistamine teiste apteekide Selgitame.
patsientidele (eelnõu p-d 25 ja 27 ja muudatused RavS muudatus ei piira apteegis ravimite
sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruses nr 24 valmistamist senise korra alusel, vaid pigem
„Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“) soodustab ravimite kättesaadavust patsientidele.
Eelnõu kohaselt planeeritakse lubada apteegis Senise regulatsiooni muutmisega võimaldatakse
valmistatud ravimite müüki teistele apteekidele. See olukord, kus apteek väljastab tarbijale mõnes teises
on otseses vastuolus Euroopa Liidu direktiiviga apteegis ekstemporaalselt valmistatud või jaendatud
2004/27/EÜ (mis täiendab direktiivi 2001/83/EÜ). ravimeid. Muudatuse eesmärgiks on parendada
Direktiivi artikli 3 (ja 4,5) kohaselt: an officinal ravimite kättesaadavust patsiendile.
formula is “any medicinal product which is prepared Analoogselt on apteekidel lubatud üksteisele
in a pharmacy in accordance with the prescriptions väljastada omavalmistatud steriilseid ravimeid
of a pharmacopoeia and is intended to be supplied (RavS § 32 lõige 7). Antud lahendus võimaldab
directly to patients served by the pharmacy in apteekidel ressursse otstarbekamalt kasutada,
question”. samuti tagada teenuse parem kvaliteet.
Seega lubab EL õigus ravimeid apteegis valmistada
ainult selle sama apteegi patsientidele. Kui
55
soovitakse lubada ravimite tööstuslikku tootmist
(millele ka eelnõu seletuskirjas viidatakse), ei saa see
toimuda üldapteegis, vaid selleks eraldi ettenähtud
tootmisüksuses. Vastuolu direktiiviga kinnitas ka
Ravimiamet 2018. a kevadel toimunud
nõupidamisel, kus analoogset muudatusettepanekut
juba arutati. Jääb arusaamatuks, miks püütakse
ettepanekut uuesti esitada “apteegiteenuse
arendamise” nime all.
3. Lennujaamas asuvale apteegile eeliste loomine Selgitame.
(eelnõu p 24) Tallinna Lennujaamas (sest teised Muudatus puudutab ainult ravimite valmistamise
lennujaamad asuvad väljaspool 4000 elanikuga kohustuse lihtsustamist lennujaama turvakontrolli
linnu) asuvale apteegile eeliste andmise põhjendused alas. Ülejäänud nõuded apteegiteenuse osutamisele
ei ole tõsiseltvõetavad (piiratud ruum, ebavajalikud säilivad. Antud küsimus puudutab ainult Tallinna
nõuded). Tallinna Lennujaamas asuvale apteegile Lennujaama, kes on sellekohase ettepaneku
võrreldes teiste apteekidega madalamate nõuete ministeeriumile esitanud. Ühe ravimi valmistamine
kehtestamine ei ole millegagi põhjendatud. Seetõttu võtab eelduslikult kauem aega, kui aeg, mis kulub
tuleb p 24 eelnõust välja jätta. Arvestades, et lennuki pardale minekuks.
Tallinna Lennujaama kasutab aastas enam kui 2
miljonit inimest (mis on kümnetes kordades rohkem
kui ükskõik millise teise apteegi teeninduspiirkonnas
on elanikke), peaks lennujaamas asuv apteek olema
eriti kõrgel tasemel ja eriti võimekas teenuseosutaja.
Lendu ootab reisija enamasti kauem kui 1 tund,
mistõttu ei päde ka põhjendus, et lendu ootaval
inimesel ei ole võimalik ravimi valmistamist oodata.
4. Ravimijäätmete käitlemise reguleerimine (eelnõu Selgitame.
p 28) Seaduseelnõu koostamiseks puudub sisuline Eelnõuga ei muudeta kehtiva RavSi ja JäätSi
vajadus. Asjad, mida võiks reguleerida ministri loogikat vaid täpsustatakse, kuidas üldapteegid
tasemel õigusaktiga, on toodud Riigikogu tasemele. ravimijäätmete vastuvõtmist täidavad. Ka praegu
See ei ole põhjendatud. Hoolimata mitmest peavad apteegid tarbijatelt kõlbmatuid ravimeid
56
selleteemalisest nõupidamisest on eelnõu vastu võtma (RavS § 37). Samuti vastavalt JäätS §
koostamata jätnud käsitlemata apteegis 65 lõikele 2 korraldavad kohaliku omavalitsuse
ravimijäätmete kogumise põhiprobleemi: elanikelt üksused oma haldusterritooriumil
kogutud ravimijäätmete kahjutuks tegemise eest kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete
peab maksma kohalik omavalitsus või ravimite kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele.
maaletooja, mitte apteek. Näiteks võivad ka praegu isikud
kodumajapidamises tekkinud ravimijäätmed (kuni 2
kg) tasuta üle anda jäätmejaama.
Eelnõu muudatustega seoses muutub jäätmete
vastuvõtmine tarbijalt lihtsamaks võrreldes kehtiva
regulatsiooniga.
5. Ravimireklaami reguleerimisalast jääb suur hulk Selgitame.
ravimireklaamist välja (eelnõu lisas olev määruse Kehtiva RavS kohaselt tuleb müügiloa hoidjatel
eelnõu: „Ravimireklaami aruandes esitatavad Ravimiametile esitada andmed arstiteaduslike või
andmed ja aruande esitamise kord“) Hoolimata farmaatsiaalaste ürituste korraldamiseks antud
sellest, eelnõu koostaja on teinud pingutusi toetuste kohta (RavS § 83 lg 6). Osavõtutasusid
ravimireklaami levitamise paremaks deklareerida ei tule.
reguleerimiseks, jääb suur osa reklaamtegevusest Ravimiamet on 2014. aastast tõhustanud
endiselt deklareerimata. On üldlevinud, et ravimireklaami järelevalvet ning viib läbi
spetsialistidele suunatud üritustel (konverentsidel, regulaarseid inspektsioone müügiloa hoidjate
seminaridel, koolitustel) toimub suuremahuline korraldatud teaduslikel üritustel ravimireklaami
reklaamtegevus (esitletakse tooteid ja nõuete vastavuse kindlakstegemiseks. Lisaks on
reklaammaterjale). Ometi jääb see registreerimata ja Ravimiamet pööranud suuremat tähelepanu teistele
deklareerimata, kuna ürituse korraldaja esitab üritustele, kus müügiloa hoidjad avalikustavad
esitlusfirmale arve esitluslaua rendi vm kuluartikli ravimireklaami, eesmärgiga tõsta edastatava teabe
kohta ja neid kulusid ei deklareerita. Seda ei kvaliteeti ja vastavust ravimireklaami nõuetele ning
deklareerita ka toetusena ürituse korraldajale (kuigi hinnata kogu üritust ravimireklaami nõuetest
oma sisult see on konkreetse ürituse toetamiseks). Ei lähtuvalt.
ole välistatud, et mõned firmad sellist
reklaamtegevust ka deklareerivad, kuid senise
praktika kohaselt on see pigem erandjuhus.
57
6. Schengeni lubade väljastamine (eelnõule lisatud Arvestatud.
määruse eelnõu: „Ravimiameti eriluba nõudva kauba Schengeni lubade väljastamisega seotud
sisse- ja väljaveo, müügiloata ravimi turustamise loa muudatusettepanekud on Ravimiamet esitanud oma
taotluse andmed ja esitamise tingimused ja kord ning kooskõlastuskirjas ja need on lisatud ravimiseaduse
ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või muutmise seaduse eelnõusse.
saatmise tingimused ja kord ning Ravimiameti
eriluba nõudvate kaupade loetelu“) Suve hakul
toimus Ravimiametis erinevate osapoolte
nõupidamine, kus Ravimiamet tutvustas nende
halduskoormuse vähendamiseks ettepanekut, et
tulevikus võiks lube oma vajaduseks kasutatavate
ravimite väljaviimiseks Schengeni riikidesse
väljastada apteegid (nagu toimub Soomes jmt riigis).
Räägiti selle võimaldamiseks IT-lahenduse
loomisest e-tervise keskkonda. Eelnõu kavandis on
endiselt lubade väljastamine Ravimiameti poolt.
Jääb arusaamatuks, kas Schengeni lubade
väljastamise protseduuri on plaanis muuta või ei.
7. Erinevate teenuste pakkumine apteegi ruumides Täname tähelepanu juhtimise eest. Kindlasti ootame
(eelnõule lisatud Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. apteegiteenuse kvaliteedijuhise töörühmalt edaspidi
a. määruse nr 24 „Apteegiteenuse osutamise ettepanekuid apteegiteenuse arendamiseks, kuid
tingimused ja kord“ muutmise eelnõu) praegu oleme planeerinud eelõuga edasi liikuda
Apteegiteenuse kvaliteedijuhise töörühm on vastavalt VTK teemadele.
algatanud apteegis pakutavate lisateenuste
kaardistamist ja neile ühtsete nõuete väljatöötamist.
Enne kontseptsiooni valmimist ei ole mõistlik
teenuste osutamist apteegis pisteliselt reguleerida.
Kehtiva seaduse kohaselt tohib apteegis osutada
üksnes apteegiteenuseid ja apteegi ruume tohivad
kasutada üksnes apteegi töötajaid. Praktikas on
sagenenud juhud, kus apteegi ruumides osutavad
58
teised füüsilised ja juriidilised isikud erinevaid ilu-,
tervise- jm teenuseid, kasutades selleks
apteegiteenuse osutamiseks mõeldud ruume
(ofitsiini, nõustamisruumi, personaliruume, WC-d
jne). Selline tegevus ei ole kehtiva õigusega
kooskõlas ja täiendused stiilis “Tervise seisundit
jälgitavate teenuste või tervishoiuteenuste
osutamiseks peab apteegis olema eraldi ruum, mida
ei arvestata apteegiruumide pindala koosseisu“ seda
olukorda ei lahenda. Ravimiameti pädevuses on
rakendada erinevaid meetmeid apteegi ruumides
toimuvate kõrvaliste tegevuste lõpetamiseks ning
selliseid tegevusi soodustavate apteegipidajate
sanktsioneerimiseks. Tervishoiuteenuste
osutamiseks (mida ei osuta samas apteegis töötavad
proviisorid ja farmatseudid) on olemas eraldi nõuded
nende valdkondade õigusaktides.
Eesti Ringmajanduseettevõtete Viia seadusesse sisse mõiste ravimijäägid. Hetkel Selgitame.
Liit selline mõiste puudub, samuti ei ole reguleeritud Koosmõjus RavS ja JäätS sätetega on olemas
ravimijääkide käitlemine. Ravimijääke tekib eeskätt tavajäätmed ja ohtlikud jäätmed, mistõttu eraldi uue
haiglates kuid ka kodumajapidamistes. Tulenevalt termini „ravimijäägid“ kehtestamine ei ole
haigla suurusest on kogused ca 1000-10000 kg asjakohane.
aastas.Mõiste ravimijäägid. Ravimijäägid on
esmasest pakendist eemaldatud ravimid, mida ei ole
ette nähtud aja jooksul patsiendile manustatud, sh
pakendist välja võetud, poolitatud või purustatud
suukaudsed ravimid ning manustamiseks
ettevalmistatud kuid manustamata jäänud süste- või
infusiooniravimid ja nende jäägid. Ravimijääkide
käitlemine.
59
1. Hävitamine käesoleva seaduse tähenduses on
ravimijääkide kõrvaldamise või taaskasutamise
toiming, mille käigus muudetakse ravimi
toimeainete omadusi selliselt, et neil ei ole komisjoni
määruses (EL) nr 1357/2014, millega asendatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega
tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) III lisa
(ELT L 365, 19.12.2014, lk 8996) nimetatud ohtlikke
omadusi.
2. Ravimijäägid tuleb hävitamiseks üle anda
jäätmeseaduse alusel õigustatud isikule
jäätmeseaduse §-s 64 sätestatud ohtlike jäätmete
saatekirjaga. Saatekiri allkirjastatakse
mõlemapoolselt.Ohtlike jäätmete saatekirjale mitte
lisada andmeid partiinumbrite jne kohta (praeguses
eelnõus on sees). Haiglaapteekidele on antud nõue
liiga töö- ja ajamahukas.
SA Põhja Eesti Regionaalhaigla Täname võimaluse eest avaldada arvamust seoses Arvestatud.
ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõuga. Täname ettepaneku toetamise eest.
Toetame uuendusi ravimiseaduse eelnõus ja leiame, Eelnõus ja seletuskirjas laiendatud haiglaapteekide
et need on asjakohased. Toetame ka sisseveoõigust kõigile ravimitele.
konkurentsiameti seisukohta, et arvestades haiglate
potentsiaali hulgimüüjatele konkurentsi pakkuda,
tuleks kaaluda haiglaapteekide sisseveoõiguse
laiendamist kõigile ravimitele.
Juhime tähelepanu radiofarmatseutikumide Selgitame.
valmistamisega seonduva tegevusloa taotlemise Täname esitatud ettepaneku eest.
protsessile. Kehtivast seadusest tulenevalt on Arvestades kirjas esitatud ettepaneku sisu, siis vajab
radiofarmatseutikumide tootmine/valmistamine radiofarmatseutikumide tootmise teema
võimalik haiglaapteegi tegevusloa laiendusena, kuigi põhjalikumat analüüsi, kindlasti tuleks selleks
60
mõistlik oleks luua võimalus eraldi tegevusloa muuta ka TTKS-i, mille alusel ei või haiglal olla
taotlemine tervishoiuteenuse osutajatele (sarnaselt teisi tegevusi kui seaduses loetletud. Samuti tuleb
verekomponentide tootmise tegevusloale). Seoses arutada ettepanekut teiste tervishoiuteenuse
sellega palume läbi mõelda radiofarmatseutikumide osutajatega, mistõttu antud teemat käesolevasse
tootmise litsentseerimine. Oleme kindlasti nõus eelnõusse lisada ei ole võimalik. Arvestame
omalt poolt selle väljatöötamisse kiiresti panustama. ettepanekut edasistes ravimiseaduse aruteludes ning
kindlasti kaasame SA Põhja Eesti Regionaalhaigla.
Eesti Apteekide Ühendus 1. Punkt 26 – RavS § 31 lg 58 ja punkt 33 - § 45 lõige Arvestatud osaliselt.
44 Eelnõus ja seletuskirjas täpsustatud, et
Täname Sotsiaalministeeriumit ja Ravimiametit apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja on
videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise kohustatud apteegiteenuse osutamisel videokõne
tutvustamise eest ravimiseaduses. Tegemist on vahendusel haruapteegis tagama apteegiteenuse
kindlasti innovatsiooniga Eesti ravimisektoris, mis osutamise vähemalt 24 tundi nädalas ja tagama
arendab apteegiteenuse osutamist ning toetab nii erialatöötaja kohalolu haruapteegis vähemalt 5 tundi
apteekide kui ka riigi ühist eesmärki parandada nädalas.
apteegiteenuse kättesaadavust. Selgitame.
Sellegi poolest leiame, et kogu videokõne Videokõne vahendusel apteegiteenuse pakkumine
vahendusel apteegiteenuse osutamise regulatsioon on uus alternatiiv apteegiteenuse pakkumiseks
tuleks välja töötada apteegisektori laiemat vähese nõudlusega piirkondades, kus see tagab
infotehnoloogilist innovatsiooni silmas pidades ning ravimiabi kättesaadavuse.
mitte käsitleda videokõne lahendust kui ainult Apteegiteenuse osutamisel videokõne vahendusel
asendusmeedet maapiirkondade jaoks. Videokõne sätestatud nõuded osutatavale teenusele on
vahendusel apteegiteenuse osutamisele niivõrd mõistlikud ega ole teenuse osutajale ebamõistlikult
ulatuslike ajaliste, geograafiliste kui ka koormavad.
tegevuslubadepõhiste piirangute seadmine vähendab Seadusemuudatuse eesmärk on tagada
või suisa kaotab ära selle positiivse mõju sektorile. apteegiteenuse kättesaadavus nendes piirkondades,
Alles siis, kui videokõne vahendusel teenuse kus vastasel korral teenust ei osutataks.
osutamisel võimaldatakse paindlikkust lahenduse Märgime veelkord, et apteegiteenuse osutamine
ülesehituse osas ning seeläbi soodustatakse selle videokõne vahendusel ei ole kohustuslik, vaid
levikut, avaldub soovitud positiivne mõju ka erandlik võimalus, kui apteegis ei ole võimalik
maapiirkondadele. Sellest tulenevalt soovime esitada proviisori kohalolek. Kuna apteegi juhataja vastutab
61
oma ettepanekud, mis teeksid videokõne vahendusel haruapteegi tegevuse eest, siis peab tema kontrolli
teenuse osutamise võimalikuks ning aitaksid seeläbi all olema ka haruapteegi, sh apteegiteenuse
parandada apteegiteenuse kättesaadavust. osutamine videokõne vahendusel. Samal põhjusel ei
a. Apteegiteenuse osutamine videokõne vahendusel saa põhiapteek töötada ainult videokõne vahendusel,
peaks olema võimalik nii üldapteegis kui ka kuna apteegis peab olema juhataja, kes juhib ja
haruapteegis ning ei peaks sõltuma asustusüksuse kontrollib apteegi tegevust.
tüübist ega teiste apteegipidajate olemasolust. Kui piirkonnas on apteek (sh apteek, kus osutatakse
Eelnõuga plaanitud haruapteekides osutamise ja apteegiteenust videokõne vahendusel), siis
asustusüksuse-põhine kitsendus ning teise apteegibuss selles piirkonnas teenust osutada ei saa.
apteegipidaja olemasolust sõltumine on Täname täiendavate ettepanekute eest teenuse
põhjendamatud piirangud videokõne vahendusel osutamise võimaluste laiendamiseks, kuid kindlasti
teenuse osutamisel. Kuna lahenduse peamiseks ei ole apteegiteenuse kättesaadavusega probleeme
eesmärgiks on apteegiteenuse arendamine ja suuremates asustusüksustes ja linnades, mistõttu
geograafiliselt ebaühtlaselt jaotunud tööjõu videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise
olukorras apteegiteenuse kättesaadavuse õiguste laiendamine üldapteekidele ei ole
parendamine, peab olema võimaldatud selle asjakohane. Linnades on konkurentsiolukorda
kasutuselevõtmine ka üldapteekides ning parandatud haruapteekide kaotamisega. Nii linna,
suurtemates asustusüksustes, kus võib küll mõni kui maale ebavõrdse konkurentsiolukorra loomine
teine apteegipidaja tegutseda, kuid kus apteegi videovahendusel ei oleks põhjendatud. Selle pärast
avatuna hoidmine (sh apteegi piisava lahtioleku aja võimaldataksegi seda üksnes haruapteegis ja
tagamine) on raskendatud. Eelnõus sätestatud piirkonnas, kus ei ole teist apteeki ja tasakaaluks on
piirangute rakendumine pidurdab otseselt uudse teenuse kättesaadavuse suurendamine. Kui sinna
lahenduse kasutamist eesmärki täitval moel ning piirkonda tekkib nõuetele vastav haruapteek või
kasutamine piirduks üksnes väheste asukohtadega üldapteek, siis ei ole videonõustamise teenus enam
Eestis. EAÜ hinnangul ei kasutata RavS § 31 lõikega põhjendatud ja ka see teenuse osutaja peab ennast
58 plaanitavate piirangute rakendamisega videokõne vastavusse viima ehk proviisori või farmatseudi
vahendusel teenuse osutamise täit potentsiaali apteeki tooma.
apteegiteenuse arendamisel ja apteegiteenuse Apteegiteenuse kvaliteedi ja ravimite ohutuse,
kättesaadavuse parendamisel. kvaliteedi, efektiivsuse ja sihipärase kasutamise
Ühtlasi tuleb läbi mõelda eelnõuga plaanitava arvelt ei saa lahendada äriettevõtete tööjõu või
videokõne vahendusel teenuse osutamise kasumlikkuse probleeme.
62
regulatsiooni ja kehtiva apteegibussi regulatsiooni Apteegiteenuse osutamisel videokõne vahendusel
koosmõju ning selgitada välja, ega kaks erinevat peab vähemalt kord kahe aasta jooksul peab olema
teenuse osutamise viisi ei hakka teineteist välistama. korraldatud abipersonalile ravimite käitlemise alane
Toome välja näitliku olukorra, kus Eestis mõni väljaõpe ja täiendamine.
tegevusloa omaja osutaks apteegiteenust
apteegibussis. Kuna apteegibuss on liikuv apteek
ning selles võib teenust osutada sarnaselt
videokõnele plaanitud piirangutele ainult
asustusüksustes, mis ei ole linnad, siis kas ühes
piirkonnas tegutsev apteegibuss ning videokõne
vahendusel apteegiteenust osutav apteek ei saaks
koos tegutseda? Veel enam, kuna apteegibuss võib
ringi sõita terves Eestis (peatudes ja osutades teenust
endiselt neis asustusüksustes, mis ei ole linnad), siis
kas videokõne vahendusel teenuse osutamisele
seatav teise apteegipidaja olemasolust sõltumise
piirang ulatuks kõikidele nendele asutusüksustele
ning kusjuures ka ainult nendel ajahetkedel, mil
apteegibuss parasjagu asustusüksuses peatub? Meie
hinnangul on apteegibussis ja videokõne vahendusel
apteegiteenuse osutamise piirangute vahel sisuline
vastuolu.
Palume mitte piirata videokõne vahendusel
apteegiteenuse osutamist ainult haruapteegiga ning
võimaldada teenuse osutamist ka teistes
asustusüksustes, (sh linnades) sõltumata teiste
apteegipidajate olemasolust.
b. Videokõne vahendusel peaks olema võimalik
apteegiteenust osutada ka teisel tegevusloa omajal,
mitte ainult üldapteegil oma haruapteegi kaudu
(määruste kavand p 11 - § 122 lg 1). Videokõne
63
vahendusel teenuse osutamise piiramine ühe
tegevusloaga mõjub vastupidiselt soovitavale
eesmärgile parendada maapiirkondades teenuse
kättesaadavust. Näitena saab välja tuua olukorra, kus
videokõne lahendust kasutava apteegi omanik ja
ainuke erialatöötaja läheb suvel puhkusele või on
ootamatult sunnitud haiguse tõttu eemal olema ning
apteegi lahti hoidmiseks on vaja leida
asendustöötajaid. Kuna tööjõudu, kes oleks pidevalt
apteegis kohapeal, ei ole võtta, oleks kõige
sobilikumaks ja efektiivsemaks lahenduseks tellida
videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamine
sisse teiselt tegevusloa omajalt asenduse korras. Nii
on võimalik tagada apteegi lahtihoidmine näiteks
puhkuste ja ootamatute olukordade puhul. Palume
võimaldada apteegis videokõne vahendusel
apteegiteenuse osutamist ka teisel tegevusloa omajal.
c. Videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamisel
ei peaks vastukaaluks sätestama minimaalselt 30
tundi nädalas teenuse osutamise nõuet. Kahjuks
antud miinimumnõue sarnaselt eelnevate
piirangutega pärsib lahenduse kasutamist ning seab
põhjendamatu piirangu uudse lahenduse
sisseseadmisel. Mõnes paigas võib kasulik mõju
avalduda juba siis, kui videokõne vahendusel
osutatakse teenust 20 tundi nädalas, kuid 30 tunni
tarbeks ei pruugi olla võimalust. Sellise nõude
sätestamine pelgalt vastukaaluks on ebamõistlik ning
takistab apteegiteenuse arendamise ja
kättesaadavuse parendamise eesmärkide täitmist.
Palume loobuda teenuse osutamise aja
64
miinimumnõude seadmisest, võimaldades seeläbi
apteegipidajatel olla lahenduse kasutusele võtmisel
ajaliselt paindlik ning soodustades kaasaegse
lahenduse rohkemat kasutamist. d. Punkti 33
täiendatakse § 45 lõikega 44, mille kohaselt peab
tagama abipersonalile ravimite käitlemise alase
koolituse vähemalt korra aastas. Juhime tähelepanu,
et määruste kavandi punktis 11 - § 122 lõige 4 –
nõutakse abipersonalile ravimite käitlemise alase
koolituse toimumist vähemalt kord kahe aasta
jooksul. Palume täpsustada, millise regulaarsusega
peab abipersonalile läbi viima ravimite käitlemise
alast koolitust.
2. Punkt 27 ja punkt 30 – RavS § 32 lg 6 Selgitame.
Toetame Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiameti Haruapteek on üldapteegi struktuuriüksus ehk
algatust võimaldada apteegil väljastada enda üldapteegi täiendav tegutsemiskoht. Kui
jaendatud või valmistatud ravimeid teisele apteegile haruapteegil on ravimite valmistamise või
edasimüümise eesmärgil. Antud muudatus kindlasti jaendamise õigus, siis võib ta ka teisele apteegile
soodustab apteekidevahelist koostööd, tagab ravimeid väljastada.
olemasolevate ressursside tõhusama kasutamise ning Tootmise tegevusluba on vajalik, kui üks apteek
aitab patsienti kiiremini ja mugavamalt teenindada. soovib teisi apteeke hakata varustama
a. Palume antud muudatuse juures teha täienduse, seeriaviisiliselt valmistatud ravimitega. Selline
mis lubab apteegiteenuse tegevusloa omajal tegevus on käsitletav ravimi tootmisena ning samuti
väljastada enda valmistatud või jaendatud ravimeid rakenduvad ravimi müügiloa nõuded.
teisele apteegile ka haruapteegist. Vastava
väljastamise õiguse piiramine ainult üldapteegi
tasemele ei ole põhjendatud, sest ka kõiki ravimite
valmistamise nõudeid täitev haruapteek on
võimeline enda valmistatud või jaendatud ravimeid
edasimüümise eesmärgil väljastama, sh omama ka
selle tegevuse jaoks ravimite tootmise tegevusluba.
65
b. Meie hinnangul oleks tootmise tegevusloa
olemasolu nõude jõustamise puhul tarvilik jõustada
ka üleminekuaeg uute nõuetega kohanemiseks
vähemalt selles ulatuses, mis kulub tegevusloa
saamiseks apteegi ettevalmistamisele ning tootmise
tegevusloa menetlemisele. Juhime tähelepanu, et
juba täna ei ole kõigil apteekidel ravimite
valmistamise kohustust ning valmistatud ravimeid
tellitakse teistest apteekidest. Uue RavS kohaselt
saab selline mudel toimida ainult siis, kui teisele
apteegile enda valmistatud või jaendatud ravimeid
edasimüümise eesmärgil väljastaval apteegil on
tootmise tegevusluba. Kui tootmise tegevusloa
olemasolu nõue rakenduks koheselt pärast seaduse
jõustumist, tekiks tänastel valmistamiskohustust
mitte omavatel apteekidel tõrge valmistatud või
jaendatud ravimite kättesaamisel, sest varustav
apteek ei tohi enam väljastada ilma tootmise
tegevusloata.
Ühtlasi märgime, et eelnõuga ei plaanita muuta RavS
§ 16 lg 4, mis sätestab, et apteegis ravimite
valmistamiseks ei ole vajalik ravimite tootmise
tegevusluba. Tänased apteegid, kes selle paragrahvi
alusel valmistavad ravimeid ilma tootmise
tegevusloata, väljastavad ravimeid ka valmistamise
kohustust mitte omavatele apteekidele. Palume
selgitada, kuidas RavS § 16 lg 4 alusel ravimeid
valmistavaid ja valmistamise kohustust mitte
omavatele apteekidele väljastavaid apteeke mõjutab
tootmise tegevusloa olemasolu nõude tekkimine?
66
c. Palume selgitada, kuidas käib apteegiteenuse
osutajale ravimite tootmise tegevusloa taotlemine,
millisel kujul luba väljastatakse (kas eraldi
tegevusloana või kõrvaltingimusena apteegiteenuse
osutamise tegevusloal) ning millistele nõuetele luba
taotlev apteek vastama peab? Eeldame, et
apteegiteenuse osutaja, kes on ka tootmise
tegevusloa omanik, ei pea täitma kõiki RavS § 44
lõikes 1 tootmise tegevusloa omanikule sätestatud
kohustusi.
3. Punkt 28 – RavS § 35-37 Selgitame.
a. EAÜ ettepanek on seada elanikkonnalt Vastavalt keskkonnaministeeriumi ettepanekule
ravimijäätmete kogumise kohustus apteegivõrgu jääb ravimijäätmete klassifitseertimisel endiselt
asemel kohalikele omavalitsustele. Toonitame, et kehtima liigitus tavajäätmed ja ohtlikud jäätmed,
ajal, mil apteekidele ravimijäätmete kogumise seega kehtivat korda ei muudeta.
kohustus seati, ei olnud KOV-del tänasel kujul Eelnõuga ei muudeta kehtiva RavSi ja JäätSi
ülesandeid elanikkonnalt jäätmete kogumisel. Küll loogikat vaid täpsustatakse, kuidas üldapteegid
aga on selles vallas toimunud ulatuslikud reformid ravimijäätmete vastuvõtmist täidavad. Ka praegu
ning elanikkonnalt jäätmete kogumine on nüüdseks peavad apteegid tarbijatelt kõlbmatuid ravimeid
täies mahus KOV-de kohustus – selgusetuks jääb, vastu võtma (RavS § 37). Samuti vastavalt JäätS §
miks ravimijäätmete elanikkonnalt kogumine on 65 lõikele 2 korraldavad kohaliku omavalitsuse
endiselt apteekide kohustus? Ravimijäätmete üksused oma haldusterritooriumil
kogumise korraldus peab samuti olema KOV-de kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete
ülesanne ja finantseerida. Kaasaegses maailmas on kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele.
juba olemas sellised kogumismahutid, mida on Näiteks võivad ka praegu isikud
turvaline paigutada avalikesse kohtadesse (kas või kodumajapidamises tekkinud ravimijäätmed (kuni 2
apteekide juurde) ning millest ravimijäätmeid pärast kg) tasuta üle anda jäätmejaama.
mahutisse panemist enam kätte ei saa. Selline Eelnõu muudatustega seoses muutub jäätmete
lahendus töötab Soomes, kus ravimijäätmeid saab vastuvõtmine tarbijalt lihtsamaks võrreldes kehtiva
jätta linnapildis olevatesse kogumismahutitesse ning regulatsiooniga.
67
kogumismahutite paigalduse, hoolduse ja tühjenduse
tagab KOV.
b. Juhul, kui elanikkonnalt ravimijäätmete kogumise
kohustus jääb endiselt apteekide kanda, on
vältimatult vajalik tagada sellele tegevusele KOV-de
finantseering. 2004. a nentis seaduse seletuskiri
RavS § 37 puhul, et ravimijäätmed tuleb vastu võtta
tasuta ning riik ei hüvita sellega seotuid kulutusi, sest
„need summad ei ole suured“. Selline põhjendus ei
ole asjakohane ning isegi kui see nii oleks, võiks riik
KOV-de näol need kulud võtta enda kanda täpselt
samal põhjusel. Nii Euroopas toimiv ning ühtlasi ka
põhiseadusega vastavuses olev praktika on, et kui
riik seab ettevõtjale teenuse osutamise kohustuse,
siis tuleb teenuse osutamine ka hüvitada. Ühtlasi
juhime tähelepanu, et apteek on kohustatud
ravimijäätmeid vastu võtma ka siis, kui ravimid on
algupäraselt ostetud teisest apteegist. Seega ei päde
siinkohal ka varasemad selgitused, et ravimijäätmete
käitlemise kulu on kaetav ravimite juurdehindlusest
– ravimijäätmeid vastu võttev apteek ei ole selle
sama ravimi pealt teeninud juurdehindlust ning
seetõttu on ravimijäätmete vastuvõtmine puhas kulu.
c. EAÜ liikmed on veendunud, et kõikide
ravimijäätmete klassifitseerimine ohtlikeks
jäätmeteks ei lihtsusta apteekide tööd. Täna on siiski
apteekidel võimalik ravimijäätmeid käidelda ka
tavajäätmetena juhul, kui selleks peaks olema
võimalus või vajadus. Arusaamatuks jääb, miks on
vaja liikuda üle rangemale regulatsioonile, mille
rakendamine kõikidele ravimijäätmetele tegelikult
68
suurendab ettevõtjate halduskoormust. Juhime
tähelepanu, et ohtlike jäätmete ja nende pakendite
märgistamise määruse kohaselt tuleb kõik ohtlike
jäätmete pakendid ükshaaval märgistada. Rõhutame,
et sellise kohustuse panemine apteekidele ei ole
vastuvõetav ning apteegis tekkinud ravimijäätmete
ühe kaupa märgistamine ohtlike jäätmete ja nende
pakendite märgistamise määruse § 2 lõike 1 täies
ulatuses on ülejõukäiv halduskoormus ning
ebaotstarbekas ressurside kasutus.
4. Punkt 32 – RavS § 45 p 42 Selgitame.
Tervitame ettepanekut lisada täiendõppe korraldajate Muudatuse eesmärk on lisada täiendõppe
sekka tervishoiuteenuse osutaja koolituskeskus ja korraldajate sekka ka tervishoiuteenuse osutaja
riigiasutused. Nii haigla- kui ka jaeapteekritele koolituskeskus, seega nii arstide kui apteekrite
avaneb seeläbi laiem valik erialaseid koolitusi. erialaorganisatsioonid. Apteeker on samuti
Küll aga soovime täpsustada järgmiseid eelnõus tervishoiutöötaja. Lähtuda tuleb põhimõttest, et
sätestatud asjaolusid: koolituse sisu peab olema sõltumatu ravimi tootjast,
a. RavS kehtiv regulatsioon loeb erialase koolituse müügiloa hoidjast või ravimite hulgimüüjast.
korraldajate hulka muuhulgas Koolituse tagamise kohustus on tööandjal mitte
„erialaorganisatsiooni“, kes viib läbi farmaatsiaalast töötajal. Olenemata sellest kui suures ulatuses on
täiendkursust, seminari, konverentsi või muud töötaja varasemalt koolitust saanud algab tööandja
sarnast õppepäeva. Praeguses seaduseelnõus on kohustus töötajaga töölepingu sõlmimisest tagada
erialaorganisatsiooni mõiste asendatud mõistega iga kahe aasta jooksul vähemalt 40 tunni ulatuses
„tervishoiutöötajate erialaorganisatsioon“. Usume, koolitust.
et tegemist on lihtsalt eksitusega eelnõu kirjutamisel Esmalt ei võimalda töötajaga koolitust siduda
ning palume sõnastust muuta nii, et kõik seadusega pandud tööandja kohustus. Teiseks, kui
farmaatsiaalased erialaorganisatsioonid loetakse uus tööandja tahab, et varasemaid koolitusi võiks
erialaste koolituste läbiviijate hulka. lugeda juba oma kohustuste täitmise sisse, siis tuleb
b. Palume selgitada, miks ei tohi ravimite hulgimüüja arvestada ka sellega, et tagada tuleks ka varasemalt
panustada erialase koolituse rahastusse ja sisusse? endise tööandja poolt tegemata jäetud koolitused
(näiteks töötaja sai 1 aasta ja 10 kuu jooksul kokku
69
Ühtlasi soovime rõhutada ning korrata üle EAÜ 15 tundi koolitust, siis uus tööandja peaks tegema
varasemad seisukohad: kahe kuu jooksul endise tööandja tegemata jäänud
a. Kuigi koolituskohustuse seadmise eelselt väitis 25 tundi koolitust). Õiguseid ja kohustusi ei ole
riik, et koolituskohustust ei kehtestata võimalik lahutada. Kolmandaks, koolituse arvestust
apteegisektorile ilma riigipoolse hüvitiseta, siis panna töötajale ei oleks ka põhjendatud, vaid
jõustus vastav kohustus siiski seadusena 1. jaanuaril arvestust peab ikkagi tööandja oma töötajate üle.
2015. a – tööandja kulul kahe aasta jooksul vähemalt Arvestada tuleb ka sellega, et töötajad ei tööta alati
40 akadeemilist tundi erialast koolitust. Riik peaks järjepidevalt apteegis (näiteks lahkutakse apteegist
hüvitama koolituskohustuse täitmise kas või osaliselt mõnda teise sektorisse, hiljem jälle naastakse jne)
ja seda sarnaselt teiste tervishoiutöötajate
koolituskohustuse hüvitamisele, et oleks tagatud
võrdne kohtlemine koolituskohustuse täitmisel
tervishoiutöötajate lõikes.
b. Toonitame, et koolitamise kohustuse sätestamine
seaduses tänasel kujul on erialatöötajate puudumise
ja nende tiheda liikumise tõttu kaasa toonud suure
halduskoormuse sest koolitustel kogutud
akadeemilised tunnid ei ole töötajale personaalsed
ning Ravimiamet ei aktsepteeri eelneva tööandja
juures läbitud ja tema poolt tasutud koolitusi.
Toome välja kaks näitliku olukorda, mis
iseloomustavad tänase süsteemi puuduseid:
- kui töötaja, kes on vähem kui kahe aasta möödudes
koolitatud 40 tunni ulatuses, vahetab tööandjat, peab
ta uue tööandja juures alustama erialaseid koolitusi
algusest, vaatamata asjaolule, et kaks aastat ei ole
veel möödunud;
- töötajal, kes vahetab tööandjat varem kui kahe aasta
möödudes ning kellele vahetamise hetkeks ei ole läbi
viidud ühtegi erialast koolitust, on võimalik täielikult
eirata erialase koolitamise kohustust, sest uue
70
tööandja juures algab kaheaastane koolitusperiood
taas algusest.
Leiame, et selline formalistlik lähenemine on
ebamõistlik ja apteekri läbitud koolitustena tuleb
arvestada kõiki asjakohaseid ja viimase kahe aasta
jooksul läbitud koolitusi tööandjast sõltumata.
5. Punkt 52 - 64 – RavS § 82 lg 5 p 2, § 83 lg 2, § 83 Selgitame.
lg 6, § 83 lg 7, § 83 lg 8, § 85 lg 1, § 85 lg 2, § 85 lg Apteegi põhitegevus ei ole reklaam, aga ta peab
5, § 86 lg 1, § 86 lg 6, § 86 lg 7-9, § 1011 lg 1 p 3 jälgima ja kontrollima reklaami vastavust nõuetele
Soovime tungivalt rõhutada, et ravimireklaamiga ja mitte avalikustama nõuetele mittevastavat
seotud muudatused on meie hinnangul niivõrd reklaami.
ulatuslikud ja nõuavad märgatavalt pikemat arutelu,
kui antud eelnõu menetluse ajalises raamistikus on
võimalik. Seetõttu on seletuskirjas vajalik rohkem
avada ühe või teise muudatuse sisu ja sätete
rakendumise mõju apteekidele (sh ravimite
kaugmüügile) ning selgitada, milline piirang
apteekidele kohaldub ning milline mitte. Oluline on
silmas pidada, et apteekide põhitegevuseks on just
ravimite müük ning käsimüügiravimite puhul ka
müük koos otsese viitega ravimile, mistõttu ei saa
olla aktsepteeritav, kui edaspidi apteegi põhitegevus
on klassifitseeritav ravimireklaamiks. Seotult
eeltooduga näeme äärmiselt problemaatilisena ka
ravimireklaami sätete kohaldumisala laiendamist
rohkematele isikutele (tellija, teostaja, avalikustaja),
mis koosmõjus apteekide põhitegevuse
klassifitseerimisega ravimireklaamiks on apteekide
tegevust tugevalt pärssiv ning halduskoormust
märkimisväärselt suurendav. Sellise olukorra
71
tekkimisel ei saa EAÜ nõustuda vastavate
ravimiseaduse muudatustega.
6. Ettepanek võimaldada erialatöötajal teha kaugtööd Selgitame.
apteegiteenuse osutamisel Ettepanek ei ole kooskõlas seaduse eesmärgiga,
Teeme täiendavalt ettepaneku võimaldada tekib küsimus, kus apteegiteenust osutatakse
erialatöötajal apteegiteenuse osutamist kaugtöö (tegutsemiskoht).
korras töötajale sobivast kohast, kasutades selleks Nõustamine peab toimuma üldapteegis oleva
kaasaegseid infotehnoloogilisi lahendusi. Selline proviisori või farmatseudi poolt.
muudatus käiks kaasas tööturu arengutega, kus Tegemist ei ole proviisori kaugtöö võimaluste
inimesed on liikuvad, ühes füüsilises asukohas loomisega, mistõttu nõustamist võimaldada kodus
töötamine inimestele ei sobi ning inimestel on või kusagil nõustamiskeskuses ei ole kuidagi
tööturul osalemiseks võimalik kasutada erinevaid põhjendatud.
vahendeid. Teisalt aitab kaugtöö korras töötamise Vt ka varasemaid selgitusi videonõustamise osas.
võimaldamine ka neid inimesi, kes on vähese
liikumisvõimega ning kellel igapäevaselt apteeki
kohale tulemine on raskendatud. Kaugtöö korras
apteegiteenuse osutamine (nt videokõne vahendusel
ja ravimite kaugmüügil) võimaldaks neil töötada
neile sobivaimast kohast, mis omakorda soodustaks
vähese liikumisvõimega erialatöötajate kaasamist
tööturule.
7. Ettepanek vabastada ravimite valmistamisega Selgitame.
mitte tegelevad üldapteegid RavS § 32 lg-s 1 seatud Ka praegu on apteekidel kohustus ravimeid
valmistamise kohustusest ning loobuda määruses nr valmistada. Valmistamise kohustusest loobuti
24 § 2 lg-s 4 seatud assisteerimis- ja pesuruumi väiksemates kohtades, kuna nõuete loomine oleks
olemasolu kohustusest olnud liigselt koormav ja nõudlus seal väike (oleks
Selleks, et ressursside kasutamise tõhustamise viinud mitmete apteekide sulgemiseni).
eesmärk oleks lõplikult täidetud, ei ole mõtet seada
ravimeid mitte valmistavatele või jaendavatele
üldapteekidele ka vastavasisulist kohustust ega
nõuda neilt assisteerimis- ja pesuruumi olemasolu.
72
Ühtlasi juhime ka tähelepanu, et osaliselt on selline
vabastus juba ravimiseaduses olemas, mille kohaselt
ei ole valmistamise kohustust kui ka vastavate
ruumide nõuet üldapteekidel, mis asuvad vähem kui
4000 elanikuga linnas asustusüksusena.
Juhime tähelepanu, et siiski jääksid kõik üldapteegid
nii ekstemporaalseid retsepte kui ka tellimislehti
vastu võtma ning edastama neid ravimeid
valmistavatesse või jaendavatesse apteekidesse.
8. Ettepanek loobuda RavS § 53 lg 2 p 2 sätestatud Selgitame.
piirangust, mille kohaselt ei või määrata isikut Apteegi juhataja peab juhtima ja kontrollima apteegi
pädevaks isikuks juhul, kui isik osutab tegevust, sh ka nõustama apteegitöötajaid,
apteegiteenust teise apteegiteenuse osutamise lahendama tekkinud küsimusi jne. Kui ta ei tööta
tegevusloa alusel tegutsevas apteegis, välja arvatud apteegis, siis ei ole seda võimalik teha. Erand on
juhul, kui apteek asub vähem kui 4000 elanikuga tehtud maal töötavatele juhatajatele, kes tööst vabal
linnas asustusüksusena või asustusüksuses, mis ei ajal võivad ka mujal töötada (see oli seaduseandja
ole linn mõte), kuid ei ole mõeldud seda, et maa-apteegis on
Iga farmatseut või proviisor, kes ei ole pädevaks ta juhatajaks märgitud, kuid seal kordagi kohal ei
isikuks, võib üheaegselt töötada mitmes apteegis ja käi. Apteegi juhataja vastutab apteegi tegevuse eest
teoreetiliselt ka erinevate apteegiteenuse osutajate ja kui apteegis töötavad nt ainult farmatseudid, siis
juures. Arusaamatuks jääb, miks sätestab RavS ei ole tagatud teenuse kvaliteet.
pädevale isikule töötamise piirangud. Vastuolu RavS § 41 lõigetega 2 ja 3 ei ole. Välditud
Lisaks rõhutame, et nõue on vastuolus ka RavS § 41 on olukorda, milles proviisoromanik omab küll
lõigetega 2 ja 3, mille kohaselt peab nö. proviisor- apteeke aga ei tööta üheski apteegis pädeva isikuna.
omanik töötama vähemalt ühes temale väljastatud
tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana.
Sõna „vähemalt“ oma olemuselt tähendab, et peaks
olema võimalus töötada rohkem kui ühes apteegis.
9. Määrus nr 24 „Apteegiteenuse osutamise Selgitame.
tingimused ja kord“ Täname tähelepanu juhtimise eest, ootame
Punkt 4 - § 7 lg 7 kvaliteedi juhise töörühmalt konkreetseid
73
a. Juhime tähelepanu, et „tervist jälgivad teenused“ ettepanekuid, millised apteegis osutatavad teenused
kui ka „tervishoiuteenused“ ei hõlma kahjuks võiksid olla apteegiteenused ja millised täiendavad
koostöös Tervise Arengu Instituudiga apteekides tervist jälgivad teenused. Kui osutatava teenuse
lähitulevikus osutama hakatavaid teenuseid nagu puhul on tegemist apteegiteenusega, siis on ruumi
näiteks suitsetamisest loobumise nõustamine. Selle pindala hõlmatud.
teenuse osutamise tarbeks on vaja eraldi
nõustamisruumi, kuid sätte praeguse sõnastuse järgi
antud ruumi sellel eesmärgil kasutada ei tohi.
Ühtlasi rõhutame, et vastava ruumi pindala peab
olema arvestatud kogu apteegiruumide pindala
koosseisu, sest selles ruumis endiselt jäädakse läbi
viima ka apteegiteenust (nt ravimikasutamise
hindamise näol).
Seetõttu pakume sätte sõnastuseks: terviseseisundit
jälgivate teenuste, tervishoiuteenuste ning tervist
toetavate teenuste osutamiseks võib apteegis olla
eraldi ruum, mis arvestatakse apteegiruumide
pindala koosseisu.
b. EAÜ liikmed eeldavad, et nt vererõhu mõõtmist
ning teisi sarnase loomuga teenuseid võib teostada
siiski apteegi ofitsiinis, sõltumata teenuste
osutamiseks mõeldud ruumi olemasolust. Vastasel
juhul ei oleks võimalik patsiendile väga olulisi
teenuseid paljudes apteekides, kus need täna on
saadaval, osutada.
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit 1. Eriluba nõudva kauba liigitus - eelnõu § 1 p 4 – Selgitame.
RavS § 17 lg 1 Muudatus loob õigusselguse, kehtestades selgelt
Eelnõu kohaselt lisatakse Ravimiameti eriluba kliinilise uuringu ravimi sisse- ja väljaveole
nõudva kauba loetelusse ravimite kõrval eraldi samasugused nõuded nagu teistele eriluba
kategooriana ka kliinilise uuringu ravimid. Kuna nõudvatele kaupadele.
kliinilise uuringu ravimid on ravimi üldmõistega
74
juba hõlmatud, siis tuleks selguse huvides loobuda
nende väljatoomisest eriluba nõudva kauba
eraldiseisva alaliigina. Vastavad selgitused saab jätta
seletuskirja tasandile.
2. Ravimite tootmise ja hulgimüügi tegevuslubade ja Arvestatud.
tegevusloa omaja tegutsemisõigusega seotud Seletuskirjas täpsustatud, et ravimite käitlemise ja
muudatused – eelnõu § 1 p 6, p 10, p 30 – RavS § 18 vahendamisega seotud tegevuslubade põhimõtted ei
lg 1 p 2, lg 2, § 42 lg 2 muutu.
2.1 Toetame eelnõus ravimi tootmise tegevusloa
omanike hulgimüügialase tegutsemisõiguse
piiritlemist.
2.2 Peame oluliseks vähemalt eelnõu seletuskirjas
kinnitada, et ka edaspidi säilivad ravimite tootmise
tegevusloa tänased alaliigid ning nende väljaandmise
menetlus ja korraldus nagu see on sätestatud RavS §
42 lg 2 kehtivas redaktsioonis ning välja kujunenud
rakenduspraktikas. Kehtivalt tunneb seadus
järgnevaid hulgimüüjale antavate ravimite tootmise
tegevuslubade eriliike, mille omamise erikord peab
ERHL hinnangul säilima ka tulevikus: - ravimite
märgistuse ja välispakendi muutmiseks, - ravimite
valmistamiseks kasutatava tooraine
ümberpakendamiseks ning - ravimite Eestisse
importimiseks ja vabastamiseks. Nimetatud loetelu
olulist praktilist tähendust eelnimetatud tootmise
tegevusloa alaliikide väljaandmisel kohaldatavate
nõuete ja menetluse kontekstis ning see ei tohi
eelnõu jõustumisel muutuda. Ravimite tootmise ja
hulgimüügi tegevuslubasid puudutavate muudatuste
kontekstis tasub kaaluda ka ettevõtete suhtes täna
75
kehtivate tegevuspiirangute põhjendatust (RavS §
43).
3. Tervishoiuteenuse osutajatele ja haiglaapteegi Selgitame.
tegevusloa omajatele ravimite sisseveoõiguse Täname omapoolsete põhjalike selgituste esitamise
andmine ja laiendamine – EN § 1 p 8–9, p 35, p 37 – eest.
RavS § Tervishoiuteenuse osutamisel on tekkinud olukordi,
3.1 ERHL jääb oma varasema seisukoha juurde, et mil teenuse osutamiseks vajaminevad ravimid ei ole
tervishoiuteenuse osutajate, sealhulgas haiglaapteegi hulgimüügist mõistliku aja jooksul või üldse
tegevusloa omajate, puhul ravimite sisseveoõiguse kättesaadavad, kuid teenuse tagamiseks on vajalik
olulisel määral laiendamine kahjustaks, mitte ei tõhus ja ravi katkemise vältimiseks varustamine
parandaks, ravimite kättesaadavust, patsientidele vajalike ravimitega. Kuna ravimitega varustamisel
nende huvidest lähtuva parima raviteenuse osutamist ei pea hulgimüüjad tegema jõupingutusi kõikide
ning tervishoiu vahendite sihipärast ja otstarbekat vajaminevate ravimite leidmiseks ja Eestisse
kasutamist. Seepärast tuleks nimetatud muudatused tarnimiseks ning esineb olukordi, mil ravimite
eelnõust välja jätta. leidmine ja Eestisse toimetamine sõltub ainuüksi
Eelnõu dokumentides on jätkuvalt vastamata hulgimüüjate vastutulelikkusest, koostööpartnerite
põhiline küsimus sellest, mis üldse on see probleem, võrgustikust ja tehingu tasuvusest, on esitatud
mida haiglate sisseveoõiguse laiendamisega muudatused vajalikud, et tagada kvaliteetne
tegelikult lahendatakse ning kas valitud meede on tervishoiuteenuse pakkumine.
sellise eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne. Haiglapatsientidele on tagatud vajaliku ravimi
ERHL poolt oleme alati selgitanud, et võimalik kättesaadavus võimalikult lühikese ajakuluga, andes
tegelik probleemkoht on oma ulatuselt äärmiselt neile võimalikult suure kindluse tervishoiuteenuste
piiratud ning puudutab müügiloata ravimite osutamise kvaliteedi suhtes.
kättesaadavuse üksikuid kaasuseid haiglaravis. Samas ei tähenda haiglaapteekidele ravimite
Kuigi Sotsiaalministeerium jättis eelnõu sisseveoks õiguse andmine, et tegemist oleks
kooskõlastamisele eelnenud väljatöötamiskavatsuse kohustusega, see on haiglaapteegi võimalus
menetluses kahjuks sisuliselt vastamata ERHL olukorras, kus hulgimüügist ei ole võimalik saada
märkustele sisseveoõiguse osas, siis kinnitab meie haiglas tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikku
seisukohta siiski ka ministeerium ise ravimit. Kui haiglaapteek saab hulgimüüja kaudu
väljatöötamiskavatsuse kooskõlastustabelis, kõik vajalikud ravimid kätte, siis ta ei pea sellist
märkides: “Tervishoiuteenuse osutamisel on võimalust üldse kasutama.
76
tekkinud olukordi, mil teenuse osutamiseks
vajaminevad ravimid ei ole hulgimüügist
kättesaadavad” ning “esineb olukordi, mil ravimite
leidmine ja Eestisse toimetamine sõltub ainuüksi
hulgimüüjate vastutulelikkusest, koostööpartnerite
võrgustikust ja tehingu tasuvusest.”. Seega kinnitab
ministeerium ise, et praktilises mõttes on muudatus
ka parimal juhul kavandatud leevendama vaid
üksikuid täpsemalt määratlemata “on tekkinud
olukordi” juhtumeid. Samas oleks tegemist tänast
ravimiturgu väga põhimõtteliselt muutva
ümberkorraldusega, mis eeldaks tõsist hädavajadust
ning põhjendusi. Sellist lahendust ei saa ilmselgelt
pidada proportsionaalseks ega mõistlikuks.
Rõhutame, et ka täna täidavad hulgimüüjad
müügiloata ravimite hankimise ülesandeid
müügiloata ravimite kui eripärase ravimite
kategooria olemusest tulenevalt peaasjalikult
sotsiaalsest vastutustundest. Tegemist on väga
spetsiifilise ravimite grupiga, mille turustamisele
seavad piirid kaasnevad majanduslikud riskid ja
halduskoormus. Mahu mõttes on tegemist väga
väikeste ravimikogustega. Nende hankimine vajab
erikokkuleppeid ravimitootjatega, kes ei ole pidanud
vajalikuks selle ravimi tavapärast turustamist Eestis
müügiloaga ravimina. Hinna mõttes võib seejuures
olla tegemist väga kallite ravimitega. Samuti sõltub
konkreetse ravimi vajadus üldjuhul vaid ühest
kindlast patsiendist, kelle ära langemisel sellele
ravimile alternatiivne kasutaja puudub ning ravimi
hankimise ja ostmisega seotud kulud, sh ravimi enda
77
maksumus, jäävadki praktikas hulgimüüjate endi
kanda. Keerukust lisavad ka otseselt riigist lähtuvad
kulud – näiteks on narkootiliste ja psühhotroopsete
ravimite sisseveoloa taotlemisel nõutav riigilõiv
suurem kui Eesti seadustes lubatud ravimi
maksimaalne juurdehindlus (vastavalt 10.- riigilõiv
sisseveol ning 6,39.- maksimaalne juurdehindlus ühe
ravimi müügipakendi kohta). Haiglatele
sisseveoõiguse andmine ei maandaks ühtegi
eelnimetatud eritingimustest tulenevat riski ravimite
hankimisel. Küll aga laieneks need riskid edaspidi ka
haiglate tegevusele, mis koosmõjude muudatuse
ülejäänud negatiivsete mõjudega töötaks otseselt
vastu muudatuse eesmärgile parandada müügiloata
ravimite kättesaadavust. Müügiloata ravimite
parema kättesaadavuse võti seisneb meie hinnangul
hoopis: - Hulgimüüjate ja haiglate vahelise praktilise
koostöö tihendamises, sh haiglate endi poolt
hulgimüüjatele potentsiaalsete ravimi tarneallikate
kohta info jagamist – peamine väide, millele
muudatusettepaneku tegijad täna tuginevad, öeldes,
et muudatus aitaks parandada ravimite
kättesaadavust. - Käesoleva eelnõu raames tasub
veelkord kriitiliselt üle vaadata ja võimalusel
täiendavalt optimeerida ravimite sisseveo ja sellega
seonduvate loamenetluste ja dokumentatsiooni
sätted, et uued reeglid kindlasti ainult lihtsustaks,
mitte ei tekitaks täiendavaid tõkkeid müügiloata
ravimite sisseveole. - Kaaluma peaks müügiloata
ravimite osas (kulu)riskijagamise mudelite loomist,
mis ei jätaks sisseveoga seonduvat finantsriski
78
üksnes hulgimüüjate kanda. - Samuti tuleks
võimalikult leevendada võõrkeelse pakendi
kasutamist lubavaid regulatsioone. - Kriitiliselt saaks
üle vaadata ka riigilõivud vähemalt selles, et
sisseveol loataotluste eest nõutav riigilõiv ei ületaks
ravimitele lubatud maksimaalset juurdehindlust.
Nende meedete koosmõjus paraneks müügiloata
ravimite kättesaadavus kindlasti märgatavalt ilma et
peaks ümber pöörama terve ravimituru korraldust
ning asendama tänast tellija-tarnija partnerlus- ja
koostöösuhet haiglate ja hulgimüüjate vahel
teravama konkurentsisuhtega.
Kui muudatusega siiski edasi liikuda, siis
prognoosib ERHL tõsiste probleemide tekkimist
vähemalt järgmistes valdkondades, millega seotud
riskid tuleb läbi analüüsida ning eelnõu kaudu
maandada: a) Avalike vahendite ebaefektiivsest ja
mittesihipärasest kasutamisest tekkivad probleemid,
sh ravimite kättesaadavuse halvenemine ning avalike
ressursside raiskamine. - Avalike vahendite
mittesihipärane kasutamine – tuleb vältida
tervishoiuteenuste osutamiseks ettenähtud avalike
(peamiselt haigekassa) raha ja vahendite
ebaotstarbekat ja mittesihipärast kasutamist haigla
põhitegevuse väliseks äritegevuseks. Haiglate
sisenemine hulgimüügiturule tekitab ohu, et
raviteenuste osutamiseks ettenähtud avalike
vahendeid hakatakse mittesihipäraselt kasutama
tervishoiuteenuste välisteks tegevusteks. - Avalike
vahendite ebaefektiivne kasutamine – luuakse
dubleeriv ravimite tarneahel, mis ohustab ravimite
79
kättesaadavust. Paralleelsete tarneahelate vaheline
risttarnimine on piiratud, sest erinevalt
hulgimüüjatest, kellel on õigus turustada ravimeid
laiale spektrile ravimikäitlejatele, tohivad haiglad
ravimeid tarnida RavS § 30 lg-s 4 rangelt piiratud
isikute ringile. - Müügiloata ravimite osas luuakse
haiglatele kui korraga nii ravimi tellijale kui
hankijale informatsiooniline eelis hulgimüüjate ees,
mis vähendab hulgimüüja võimalusi ja motivatsiooni
haiglatele üldse müügiloata ravimeid tarnida. Kui
haigla aga ei suuda erinevatel põhjustel ravimit
tarnida, siis pöörduvad nad tagasi hulgimüüjate
poole, vahepeal on kaotatud aega ning Euroopa
tarnijad ei ole reeglina huvitatud igapäevasest üksiku
karbi tarnimisest Eestisse või läheb selline erakordne
tarne oluliselt kallimaks. Patsiendi jaoks pikeneks
ravimi saamine kindlasti tuntavalt. Ravimite
hulgimüügitegevus on kapitali- ja ressursimahukas,
hõlmates vähemalt järgmisi aspekte: ruumid;
personal, tänaste suuremate hulgimüüjate juures
tegeleb eraldi ja ainult müügiloata ravimite
hankimisega kokku ca 5-10 inimest; IT valmisolek;
eraldi kvaliteedisüsteemid; ravimite arvestus
sisseveol, mis lisanduks haiglaapteekide
tavapärasele ravimiarvestusele; sisseveoga seotud
lubade taotlemine ja menetlus jne. Väga suure
tõenäosusega ei ole haiglatel võimalik neid ravimeid
ka kiiremini kätte saada, kui tänased hulgimüüjad
seda teevad. Näiteks on müügiloata ravimite
tarnimisele spetsialiseerunud hulgimüügiettevõtteid
Euroopas piiratud hulk ja haiglad asuksid lihtsalt
80
suhtlema samade ettevõtetega, kellega tänased
hulgimüüjadki. - Haiglaapteekide pidajad peavad
endale looma hulgimüügi , sealhulgas sisseveo,
võimekuse muudatuse jõustumise esimesest päevast
alates sõltumata sellest, kas konkreetne haigla üldse
kavatseb hakata sisseveoga tegelema.
Sisseveonõuetele vastavusse viimise näol ei ole
tegemist haigla “õigusega”, vaid otsese kohustusega.
Selline kohustus on ebamõistlik juhul, kui haigla ei
soovi sisseveoga tegeleda. ERHL hinnangul on
eksitav eeldus, nagu peaks haiglaapteegi pidaja uusi
kohustusi täitma ainult reaalselt sisseveoga
tegeledes. Kuna igal haiglaapteegil tekib seaduse
kohaselt automaatselt sisseveo õigus ning see ei ole
seotud mingite täiendavate tingimustega (tegevusloa
lisanõuded vms), siis peavad edaspidi kõik
haiglaapteeke pidavad haiglad looma uued
kvaliteedisüsteemid, järgima ravimite hea
turustamistava (GDP) nõudeid ja täitma uusi nõudeid
100% sõltumata sellest, kas nad ka tegelikult
ravimeid sisse veavad või mitte.
b) Ravimi käitlemis- ja tarneahela lammutamisest,
tasandite lahususe lõhkumisest tekkivad probleemid.
- Haiglaapteegi sisseveoõiguse laiendamine seab
kahtluse alla haiglas tervishoiuteenuste osutamise
sõltumatuse – lõhutakse tasandite lahusus (ravimi
väljakirjutaja / apteek kui ravimi väljastaja /
hulgimüüja kui ravimi turustaja), mis töötab vastu
haigla põhifunktsioonide täitmisele. Täna on haigla
pidajal TTKS kohaselt ranged tegevuspiirangud,
mille eesmärk on tagada, et haigla põhitegevuseks
81
oleks ja jääks tervishoiuteenuste osutamine. Selle
eesmärgi saavutamiseks on haiglatel keelatud
osaleda muus äritegevuses, sealhulgas ravimite
hulgimüügis. Seadusmuudatuse tuttu ei pruugi
patsiendi huvid aga edaspidi olla haigla tegevuses
esikohal. Patsiendile tervishoiuteenuse osutamisel
võivad patsiendi vajaduse ees hakata prevaleerima
haigla majanduslikud, ärilised, logistilised,
laoseisudest vms tulenevad kaalutlused, sest haigla
täidaks korraga ühes isikus nii hulgimüüja, apteegi
kui tervishoiuteenuse osutaja funktsioone. Haiglal
tekib majanduslik huvi pakkuda patsiendile (ja
survestada oma töötajaid kasutama) ravimeid: mille
on hankinud haigla ise; mida on haiglal seaduse
kohaselt lubatud ise sisse vedada – et tagada uuele
sisseveoüksusele piisav töö ja õigustada üksuse
ülalpidamisega seotud uusi kulusid; mille
aegumistähtaeg haiglaapteegis võib olla lähenemas
vms. Probleemi teravdab kindlasti ka Eestis toimuv
haiglate võrgustumise protsess. - Haiglatele antakse
konkurentsieelis hulgimüüja ees, luuakse
turumoonutus – sisuliselt oleks haigla ühekorraga nii
hulgimüüja, jaemüüja (apteek), kui ravimi
väljakirjutaja. Seejuures tekiks haiglal ravimite
tellijana müügiloata ravimite hankimisel
hulgimüüjate ees informatsiooniline eelis. Tegemist
oleks ettevõtlusvabaduse ja võrdse kohtlemise
põhimõtete põhjendamatu riivega. Haiglal tekib ka
võimalus kasutada maksumaksjalt haigekassa kaudu
saadud avalikke vahendeid hulgimüügitegevuste
finantseerimiseks – erinevalt tavahulgimüüjast,
82
kellel juurdepääs neile vahenditele puudub.
Tegemist oleks ebaseadusliku ja mittesihipärase
ristsubsideerimisega või ebaseadusliku riigiabiga.
Samuti looks sisseveoõigus täiendavad võimalused
ja motivatsiooni haiglate vahelisteks
tarnekokkulepeteks, mis ohustaksid
konkurentsireeglite täitmist. - Muudatus oleks
vastassuunaline paralleelselt toimuva nn
apteegireformiga, kus patsiendi kaitse põhjendust
kasutati tänase hulgimüüja-üldapteegi vahelise
vertikaalse integratsiooni keelamiseks. Haiglate
sisseveoõiguse puhul – vastupidi – luuakse
vertikaalset integratsiooni lausa ühe ettevõtte sees.
Seejuures on haiglate uus vertikaalne integratsioon –
haigla hulgimüüjasissevedajana, jaemüük-ravimi
väljastamine, ravimite väljakirjutamine,
tervishoiuteenuse osutamine – mitme tasandi võrra
süvendatum kui tänane hulgimüüja-üldapteegi
kaudsem omandiseos, kus erinevad
turustamistasandid ei kattu juriidiliste isikute lõikes
ning kus puudub täielikult ravimite väljakirjutamise
komponent. Siinjuures käitub avalik sektor
suuremate haiglate omanikuna ebavõrdselt, luues
iseendale turul põhjendamatu eelise. Konkreetsete
ettevõtete tasandil tekitaks sellised eelised selgelt
ebavõrdse kohtlemise.
c) Hulgimüüjate tegevuses täna eksisteerivate
positiivsete efektide kadumine, mida haiglad ravimi
sissevedajana ei saaks kompenseerida ega asendada.
Edaspidi kaoks või väheneks tuntavalt täna
hulgimüüjatel olemasolev massiefekt ja sünergia
83
tavalise ravimite jaeturu ja haiglaturu vahel – näiteks
hulgimüüjate võimekuse kaudu jagada arstide
erialaseltsi taotluse alusel müügiloata ravimite
sisseveoga seonduvaid riske korraga nii üld- kui
haiglapteegi turu vahel. Samuti kallineks tuntavalt
tänaste hulgimüüjate võimekus jätkata varasemas
mahus spetsiaalselt müügiloata ravimite
hankimiseks loodud eraldi tarnesüsteemidega.
Hetkel tegelevad kõik suuremad hulgimüüjad
müügiloata ravimitega spetsiaalselt selleks loodud
hankeüksuste kaudu. Kuna haiglatel puudub
võimalus nimetatud positiivseid efekte
kompenseerida, siis võib prognoosida, et muudatuse
tulemusel müügiloata ravimite kättesaadavus
halveneb, mitte ei parane.
d) Lõpetuseks meenutame, et samasisulist
muudatuskava on varasemalt korduvalt arutatud nii
ametlike seaduseelnõude, seaduse muutmise
ettepanekute, kui erinevate huvirühmade kohtumiste
vormis1. Sarnaselt praeguse eelnõuga oli ka
varasematel aruteludel muudatusettepaneku
sisuliseks algatajaks Põhja-Eesti Regionaalhaigla
(PERH). Kuna kõik tänaseks lõppenud aruteluringid
päädisid otsusega haiglate sisseveoõigust mitte
laiendada, siis on ERHL hinnangul täiesti
põhjendamatu ja kõiki osapooli asjatult koormav
varasemalt samuti PERH-i initsiatiivil korduvalt
arutatud ja korduvalt kõrvale heidetud küsimuse
uuesti lauale tõstmine olukorras, kus arutatava
küsimuse vastuargumendid ei ole muutunud ning
varasemad sisulised põhjendused muudatuse vastu
84
pädevad ka täna. Kuna muudatuse näol on tegemist
vaid ühe raviasutuse algatusega, siis oleks selle
seadusena vastuvõtmine kitsalt ühe huvide konfliktis
tegutseva isiku huvides ning töötaks kahjuks vastu
patsientide, teiste isikute ja avalikule huvile tagada
ravimite tegelik kättesaadavus, huvide konflikti
puudumise tervishoiuteenuste osutamisel ning
avaliku raha sihipärane ja otstarbekas kasutamine.
Seejuures koormaks muudatus ebamõistlikult ka
kõiki neid haiglaid, kellel sisseveo korraldamiseks
soovi ei ole, kuid kes sellest hoolimata peaksid oma
haiglaapteekide tegevuse uute lisanduvate nõuetega
vastavusse viima. Ühtlasi astuks haiglad ravimite
sissevedaja ja (hulgi) turustajana välja oma
põhitegevuse raamidest, milleks on patsiendile
parima ravi pakkumine patsiendi, mitte ravimi
turustamise huvidest lähtuvalt. Ainuüksi nimetatud
olukorra loomine kinnitab haiglate tulevast väga
tõsist tegevus- ja huvikonflikti.
3.2 Kõigile ravimite sissevedajatele tuleb kehtestada
võrdsed sisseveotingimused – EN § 1 p 6–9, p 35, p
37 – RavS § 18 lg 1–2, § 26 lg 81; § 45 p 61, § 54 lg
7; määruse “Ravimite hulgimüügi tingimused ja
kord” § 2 täiendamine lg-a 21 määruse kohaldamise
kohta haiglaapteegi tegevusloa omajale
Ravimite sisseveol tuleb patsientide kaitse ja
sissevedajate võrdse kohtlemise tagamiseks
kehtestada ravimite sisseveole ja kõigile
sissevedajatele ühesugused reeglid kõigile RavS § 18
lg 1 alusel sisseveoõigust omavatele isikutele.
85
Eelnõu tuleb täiendada osas, et kõik ravimite sisse
vedavad isikud, sealhulgas tervishoiuteenuse
osutajad, haiglad jm isikud, peaksid sarnaselt täitma
nii hulgimüügi tingimuste ja korra määruses
sisseveole sätestatud tingimusi kui ka RavS § 26 lg-
s 81 sätestatud nõuet, et ravimite sissevedu peab
vastama direktiivi 2001/83/EÜ art 47 lg 4 ja artikli
84 alusel koostatud headele turustamistavadele
(GDP).
Hetkel ei oleks eelnõu kohaselt hea turustamistava
järgimise kohustust ühelgi ravimi sissevedajal peale
hulgimüüjate, mis tekitab ravimi sissevedajate vahel
lubamatu ja põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise
olukorra. Tervishoiuteenuse osutajad ravimite
sissevedajana ei peaks erinevalt haiglaapteekidest
ravimite potentsiaalse sissevedajana lisaks järgima
ka hulgimüügi tingimuste määruses sisseveole
kehtestatud nõudeid. Sellised erisused ei ole
patsiendi kaitse ning sissevedajate võrdse kohtlemise
aspektist mitte kuidagi põhjendatud.
4. Ravimite sisseveol Ravimiameti erilubade Selgitame.
reeglistiku ja kvaliteedidokumentatsiooni nõuete Edaspidi võimaldatakse sisse vedada RavS § 21 lg 1
ühetaoline kohaldamine alusel müügiloata ravimeid teavitamisprotseduuriga
ERHL toetab ravimite parema kättesaadavuse ehk siis sisseveopõhimõte on sarnane arstide
tagamiseks põhimõtte tasandil nii müügiloaga kui erialaorganisatsiooni taotluse alusel sisseveetavate
müügiloata ravimite puhul sisseveo reeglite ja müügiloata ravimite ning müügiloata antidootidega.
kvaliteedidokumentatsiooni reeglistiku Valdavalt kasutatavate müügiloata ravimite korral
leevendamist. Ravimite sisseveo praktilistest süsteem lihtsustub. Uusi kaubakategooriaid ei teki.
aspektidest lähtuvalt teeme salljärgnevad Ravimi väljastamisel peab hulgimüüja veenduma
ettepanekud uute reeglite ühetaoliseks ja lihtsamaks müügiloata ravimi korral ravimi turustamise loa
86
kohaldamiseks, et eelnõu muudatused ei hakkaks olemasolus (mis hetkel kehtib, kui esitatakse
tegelikkuses oma eesmärgile vastu töötama. taotluse number).
4.1 Müügiloata ravimi sisseveol Ravimiameti Ravimiamet koostab juhendi, kuidas müügiloata
teavituse lubamine teatud müügiloata ravimite puhul ravimi otsinguid teha ja kinnitusi paremini
- eelnõu § 1 p 15 – RavS § 19 lg 31 dokumenteerida. Lisaks on alati abiks tarnijapoolsed
Eelnõu § 1 p 15 kohaselt nähakse RavS § 19 lg-s 31 kinnitused pakendil oleva infoga, kus EL
teatavate müügiloata ravimite (RavS § 21 lg 7 p-de 1 liikmesriigi müügiloaga ravimitel on viide ka
ja 2 alusel sisseveetavad müügiloata ravimid, kui neil müügiloahoidjale ning müügiloale (müügiloa
on EMP liikmesriigis müügiluba) eriloana ette number).
Raviameti teavitamine. Muude müügiloata ravimite Ravimiseaduse eesmärgiks on ennekõike tagada
sisseveol tuleks üldreeglina taotleda Ravimiametilt ravimi ohutus, kvaliteet ja efektiivsus.
sisseveoluba. Kvaliteedidokumentatsiooni nõudest ei ole
ERHL hinnangul komplitseeriks eelnõu liigselt kavandatud loobuda.
müügiloata ravimite sisseveo reeglistikku, luues
müügiloata ravimite grupi sees põhjendamatult uusi
ravimikategooriaid, mida tuleb sisseveol “õigete”
reeglite kohaldamiseks hakata täiendavalt
arvestama. Eristama tuleks hakata EMP-s müügiluba
omavaid ja müügiluba mitteomavaid ravimeid.
Lisaks tuleks EMP-s müügiluba omavate ravimite
grupi siseselt hakata veel täiendavalt eristama seda,
missugusel RavS §-s 21 sätestatud alusel konkreetset
müügiloata ravimit sisse veetakse. RavS 21 sätestab
edaspidi 7 erinevat õiguslikku alust müügiloata
ravimi sisseveoks. Neist 2-l juhul kuuluks
kohaldamisele RavS § 19 lg 31 erisus ning ülejäänud
5-l puhul mitte.
Meie hinnangul muudaks sellised täiendavad
kategooriad müügiloata ravimite hankimise protsessi
praktikas põhjendamatult keerukamaks. Erinevate
uute ravimikategooriate üle arvestuse pidamine
87
eeldaks ravimi sissevedajalt mitmete paralleelsete
sisseveoprotseduuride koostamist, IT- jm
äriprotsesside ja süsteemide kohandamist jm
rakenduslikke tegevusi. Kokkuvõttes on oht, et uute
reeglite paljusus mitte ei hõlbusta, vaid
komplitseerib müügiloata ravimite kättesaadavust ja
pikendab nende hankimise protsessi.
Teeme ettepaneku hõlmata RavS § 19 lg 31 erandiga
kõik EMP-s müügiluba omavad ravimid või
vähemalt lisada erandi hulka ka RavS § 21 lg 1 alusel
sisseveetavad EMP-s müügiluba omavad ravimid.
Minimaalselt tuleks ühtlustada praktikas enim ette
tulevate müügiloata ravimi sisseveojuhtude reeglid,
mis kiirendaks ja hõlbustaks oluliselt müügiloata
ravimite hankimist.
4.2 EMP liikmesriigis müügiluba omavate ravimite
eelistamise kohustus müügiloata ravimite sisseveol –
eelnõu § 1 p 15, p 19, p 21 – RavS § 19 lg 31, § 21
lg 9–10, § 22 lg 5, § 24 lg 4 p 6
Müügiloata ravimite sisseveol EMP liikmesriigis
müügiluba omavate ravimite eelistamise
kohustamise uue reegli kohaselt peaks müügiloata
ravimi sissevedaja edaspidi välja selgitama, kas
ravimile on EMP liikmesriigis väljastatud müügiluba
või mitte. Sissevedajal on kohustus alati eelistada
just EMP-s müügiluba omavaid ravimeid. Kui sellist
ravimit ei suudeta leida, siis on sissevedajal edaspidi
alati ka kohustus põhjendada, miks tal ei olnud
võimalik EMP-ga müügiloaga ravimit eelistada.
Praktikas tuleb seega müügiloata ravimi sisseveol
iga kord teostada uuring 31 erineva riigi poolt
88
ravimile antud müügilubade olemasolu ja kehtivuse
kohta. Koosmõjus ravimite hulgimüügi nõuetega
ning hea turustamistava reeglistikuga tuleb kõik need
uuringud dokumenteerida ja vastav dokumentatsioon
säilitada. Vastavalt RavS § 22 lg-le 5 tuleb EMP
müügiloa mitteleidmisel Ravimiametile eraldi
põhjendada, miks ikkagi müügilaoga ravimit ei
suudetud leida või kui selline ravim mõnest riigist ka
leiti, siis miks ei ole võimalik seda ravimit sisse
vedada. Põhjenduste ja eeldatavasti ka asjakohase
tõendava dokumentatsiooni puudumise korral
Ravimiamet müügiloata ravimile sisseveoluba ei
anna ning ilmselt võib sissevedajat pidada ravimite
käitlemise reegleid rikkunuks.
Kuni Euroopas puudub ühtne ja kõigi EMP riikide
müügilube hõlmav autoriteetne andmekogu,
tähendaks uute reeglite täitmine väga aja- ja
ressursimahukat otsingut ükshaaval kõigi 31 üksiku
riigi kaupa. Seejuures tuleks otsing ka sama ravimi
sisseveol iga kord uuesti läbi teha, et olla kindel, kas
varasemalt kehtinud müügiluba on jätkuvalt kehtiv
ka uue sisseveo ajal. Kõik need tegevused tuleks
dokumenteerida ja dokumentatsioon säilitada.
ERHL hinnangul kahjustaks selline korraldus väga
tõsiselt müügiloata ravimite kättesaadavust ning
selle rakendamine praktikas ei ole võimalik enne üle-
Euroopalise ja kõiki EMP liikmesriike hõlmava
ravimite müügilubade andmebaasi loomist.
Seepärast palume praegusest rangest nõudest
loobuda. Vastavalt tuleks eelnõus muuta vähemalt
RavS § 22 lg 6 ja § 24 lg 4 p 6 sõnastusi.
89
Müügiloata ravimi kiirema kättesaadavuse tagaks
reeglistik, mis jätab ravimi sissevedajale alles õiguse
valida, missugusest riigist ta ravimit sisse veab. Nii
patsiendi kui ravimi sissevedaja jaoks ei oleks
põhjendatud 31 riigi põhise otsingu taga ootamine
näiteks olukorras, kus sissevedajal on juba olemas
ravimit kiiresti tarnida suutev ja pikaajaline partner
ravimi osas, millel EMP-s liikmesriigis müügiluba ei
ole.
ERHL nõustub eelnõu autoritega selles, et EMP
liikmesriigis müügiloa olemasolu saab olla
täiendavaks garantiiks ja kinnituseks ravimi ehtsuse,
kvaliteedi jms kriteeriumite täitmise kohta. Kindlasti
saab ja tuleb seda asjaolu arvestada näiteks ravimi
kvaliteedidokumentatsiooni nõuete kehtestamisel.
Seepärast ei vastusta me EMP-s müügiluba omavate
ravimite osas leebemaid nõudeid ega selliste
ravimite eelistamist põhimõtte tasandil, kuid
praktikas saaks eesmärgi proportsionaalsemalt ja
vähema koormusega saavutada nõuete kaudu
kvaliteedidokumentatsiooni olemasolule ja
sisseveole kohaldatavale eriloa liigile (Ravimiameti
teavitus vs sisseveoluba), eelnõus sätestatud
sisseveoõigusega enne müügiloata ravimile
turustamise loa andmist jms meetme kaudu.
4.3 Nõuded EMP liikmesriigis müügiluba omava
ravimite kvaliteedidokumentatsioonile – eelnõu § 1
p 19, p 21 – RavS § 22 lg 5, § 24 lg 4 p 6, määruse
„Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ kavandi
§ 6 lg 2 p 2, § 8 lg 12–13, § 10 lg 1 p 4
90
ERHL tunnustab ja toetab eelnõuga kavandatud
muudatusi, mille kohaselt ei ole EMP liikmesriigis
müügiluba omavate ravimite puhul edaspidi nõutav
eraldi kvaliteedidokumentatsiooni kogumine ja
säilitamine. Nõustume eelnõu autoritega, et „EMP
liikmesriikides kehtivad müügilubade väljastamisele
sarnased nõuded, mis maandavad võimalikud ohud
seoses võltsitud, ebakvaliteetsete või ebaseaduslikku
ahelat pidi liikuvate ravimitega“ ning et seetõttu
puudub vajadus vähemalt EMP-s müügiluba
omavate ravimite osas täiendava
kvaliteedidokumentatsiooni kogumiseks ja
säilitamiseks. Kvaliteedidokumentatsiooniga
seonduvalt täna esitatavad nõuded ja rakendatav
halduspraktika on üks tõsisest takistustest ka
müügiloata ravimite kättesaadavuse puhul. Nende
nõuete mõistlik täpsustamine ja leevendamine aitab
kindlasti kaasa ravimite paremale kättesaadavusele.
Lähtuvalt eeltoodust teeme järgmised ettepanekud:
4.3.1 Loobuda RavS § 22 lg-s 5 ja § 22 lg 4 p-s 6
Ravimiameti õigusest nõuda
kvaliteedidokumentatsiooni müügiloata ravina
sisseveetava ravim suhtes, millel on EMP-s
müügiluba olemas.
Sisuliselt tähendaks sellise nõude jätmine seadusesse
müügiloata ravimite puhul
kvaliteedidokumentatsiooni nõuete jätkumist senisel
kujul. Selles osas satuks eelnõu vastuollu muudatuse
peamise ideega ning põhimõtteliselt väga hea
seadusemuudatus kaotaks praktilises mõttes olulisel
määral oma sisu.
91
Samuti hakkaks Eesti õigus põhjendamatult eristama
kvaliteedidokumentatsiooni nõudeid sõltuvalt
sellest, kas EMP-s müügiluba oma ravim veetakse
Eestisse sisse müügiloata või müügiloaga ravimina.
Esimesel juhul tuleks Ravimiameti potentsiaalse
nõude täitmiseks kvalteedidokumentatsioon RavS §
22 lg 5 ja § 24 lg 4 p 6 kohaselt igaks juhuks alati
hankida ja säilitada. Teisel juhul ei oleks
kvaliteedidokumentatsioon vastavalt „Ravimite
hulgimüügi tingimuste ja korra“ kavandis toodud § 6
lg 2 p-le 2, § 8 lg-le 12–13, ja § 19 lg 1 p-le 4 nõutav.
Leiame, et kui EMP-s müügiluba omav ravim
loetakse piisavalt turvaliseks, nii et selle puhul ei ole
vajalik eraldi kvaliteedidokumentatsooni kogumise
ja säilitamise nõuete täitmine, siis peab see põhimõte
kehtima ühetaoliselt kõigi vastavate ravimite suhtes.
Kvaliteedidokumentatsiooni kontekstis selliste
ravimite vahel täiendav vahetegemine sõltuvalt
sellest, kas ravimite veetakse Eestisse müügiloaga
või müügiloata ravimina, ei oleks põhjendatud.
4.3.2 Tuua EMP liikmesriigis müügiluba omava
ravimi sisseveol kvaliteedidokumentatsiooni
esitamisest nõudest loobumine seaduse tasandile
Selguse ja seadusest parema arusaadavuse huvides
tuleks lisaks eelmises märkuses kirjeldatud
muudatustele täiendada lisaks määruste kavandites
sätestatule täiendada ka seaduseelnõus eriluba
nõudva kauba sisseveoregulatsiooni üheselt
mõistetava sättega selle kohta, et EMP-s müügiluba
omava ravimi sisseveol ei ole
92
kvaliteedidokumentatsiooni kontrollimine,
säilitamine ja esitamine nõutav.
Täiendus vastaks olemuselt ja kaalult RavS § 22 lg-s
5 ja § 24 lg 4 p-s 6 kavandatud samateemalisele
regulatsioonile müügiloata ravimite puhul. Samuti
hõlbustaks täiendus selle regulatsiooni täpsustamist
hulgimüügi tingimuste ja korra määruses.
4.3.3 Ühtlustada „Ravimite hulgimüügi tingimuste ja
korra“ määruses kvaliteedidokumentatsiooni kohta
kasutatav terminoloogia seaduse sõnastusega.
Eelnõus kasutatakse kvaliteedidokumentatsiooni
kohta mõisteid „andmed ravimi kvaliteedi kohta“ (§
22 lg 5) ja „dokumendid ravimi kvaliteedi kohta“ (§
24 lg 4 p 6). Seletuskirjas kasutatakse mõisteid
„kvaliteedidokumentatsioon“ ning „ravimi kvaliteeti
tõendavad dokumendid“. Nende dokumentidena
nimetab seletuskiri „ravimi analüüsisertifikaadi või
partii vabastussertifikaadi“ (SK lk 23).
Seletuskirjale lisatud „Ravimite hulgimüügi
tingimuste ja korra“ määruse muutmise kavandi
kohaselt jääks määruses aga jätkuvalt kasutusele
vana mõiste „kvaliteedisertifikaat“.
Kvaliteedidokumentatsiooni kohta kasutatava
mõistete lahknevus on praktikas tekitanud küsimusi
juba täna. Samuti tuleks määrustes kasutada nende
andmise aluseks olnud seaduse terminoloogiat.
Lähtuvalt eeltoodust teeme ettepaneku ühtlustada
seaduse ja määruse terminoloogia ning asendada
määruses termin „kvaliteedisertifikaat“ seaduse
mõistega „andmed / dokumendid ravimi kvaliteedi
kohta“.
93
4.3.4 Täiendada „Ravimite hulgimüügi tingimuste ja
korra“ määruse muutmise kavandit ka määruse § 8 lg
12 teise lause muudatusega.
Kuna määruses loobutakse EMP-s müügiluba
omavate ravimite puhul ravimi
kvaliteedidokumentatsiooni kogumise ja säilitamise
nõudest, siis peaks vastav põhimõte laienema ka
olukorrale, kui kvaliteedidokumentatsiooni soovib
hulgimüüjalt „ravimi saaja“. Analoogiliselt teiste
määruse sätetega tuleks ka siin jätta
dokumentatsiooni nõudmise õigus sõltuvusse
lisakriteeriumist „kui dokumentatsioon on nõutav“.
Vastasel juhul kaotaks EMP-s müügiluba omavate
ravimite osas kvaliteedidokumentatsioonist
loobumise ülejäänud sätted oma sisu.
5. Sisse- ja väljaveopiirangutest vabastatud isikuid Selgitame.
käsitlevad muudatused – eelnõu § 1 p 18 – RavS § RavS § 20 reguleerib nimetatud isikute piiriülest
20 liikumist koos ravimivarudega, mis on vajalikud
Eelnõu kohaselt on ravimite sisse- ja oma ülesannete täitmiseks või ohutuse tagamiseks.
väljaveopiirangutest täiesti vabastatud kiirabi, Nimetatud isikud ei osale ravimite turustamisahelas
päästeasutuste ja meeskondade, Eesti Vabariigi ravimite käitlejatena, seega ei saa tekkida ka
territooriumil viibiva välisriigi relvajõudude ja ebavõrdse kohtlemise olukorda ravimi
Kaitseväe „ravimitagavaradesse kuulub eriluba käitlemisahelas osalevate isikutega (tootja,
nõudev kaup, mida kasutatakse oma ülesannete hulgimüüja, apteek). Tegemist ei ole uute nõuetega,
täitmisel“. Samuti ei kohaldata sisse- ja vaid juba kehtivate nõuete ja isikute täpsustamisega.
väljaveopiiranguid „rahvusvahelises transpordis
osalevate laevade ja õhusõidukite ravimi
tagavaradesse kuuluvale ning selle täiendamiseks
vajalikule eriluba nõudvale kaubale“.
ERHL mõistab põhimõtte tasandil eelnimetatud
isikute suhtes teatud ulatuses sisse- ja
94
väljaveopiirangutest loobumise vajadust ega vastusta
kavandatud muudatusi. Küll aga peame selguse
huvides ja võimalike kuritarvituste vältimiseks
oluliseks piiritleda eelnõus täpsemalt piirangutest
loobumise kriteeriume ja loobumise ulatust.
5.1 Täpsemalt tuleks defineerida mõisted
„ravimitagavara“ ning „oma ülesannete täitmine“.
Kindlasti ei oleks sisse-väljaveopiirangutest
loobumine põhjendatud kaitseväe kui terviku
„ravimitagavarade“ osas ega ka mõne kiirabiteenuse
pakkuja kõigi ravimivarude osas. Seda eriti
arvestades asjaolu, et nii kaitseväe kui kaitseliidu
puhul hoolitseb ravimitega varustamise eest
Kaitseväe keskapteek, kes on õiguslikus mõttes
haiglaapteek. Ühe haiglaapteegi ja selle kaudu
tervikuna kogu kaitseväe vabastamise igasugustest
sisse-väljaveopiirangutest kõigi ravimite osas looks
kõigi teiste ravimeid sissevedavate ravimikäitlejate
suhtes väga suure ja täiesti põhjendamatu eelise ning
ebavõrdse kohtlemise olukorra. Seesugune
lähenemine muudaks põhimõtteliselt kogu ravimite
sisse- ja väljaveo reeglistikku.
5.2 Samuti tuleks juba eelnõu tasandil täpsemalt
piiritleda rahvusvahelises transpordis osalevate
laevade ja õhusõidukite õigus ravimeid piiranguteta
sisse ja välja vedada. Kindlasti ei oleks muudatuse
eesmärgi ja mõttega kooskõlas näiteks olukord, kus
Eesti sadamas seisev laev veaks oma
ravimitagavarade jaoks ja/või nende täiendamiseks
ravimeid sisse Lätist jms olukorrad.
95
6. Uued müügiloata ravimite sisseveo alused – Selgitame.
eelnõu § 1 p 19 – RavS § 21 lg 7 p 4, lg 8 p 2 Nagu ka seletuskirjas märkisime, siis ravimi
ERHL toetab igati ravimite kättesaadavuse erandkorras hankimine saab antud juhul toimuda
parandamise eesmärki, seda eriti elupäästvate üksnes ravimitootjaga või müügiloa hoidjaga
ravimite paremini ja hõlpsamini kättesaadavaks koostöös ja toetusel ning enne müügiloata ravimite
tegemise osas. sisseveo ja turustamise taotluse esitamist peab
Kuna ravimi müügiloa nõudest erandite tegemise raviarstil olema kokkulepe patsiendile ravimi tasuta
lubatavad juhud on Euroopa Liidu õigusega väga saamiseks. Kirjeldatud sätte rakendamiseks
ulatuslikult reguleeritud, siis palume selguse huvides
kohaldatakse müügiloata ravimi menetlust, kus
analoogiliselt RavS § 21 lg 8 p 2 selgitustega müügiloata ravimi kasutamiseks esitab taotluse
täiendada seletuskirja ka § 21 lg 7 p 4 osas viidetega
raviarst, märkides taotluse meditsiinilisele
asjakohastele Euroopa Liidu õiguse allikatele, põhjendusele lisaks võimaluse ravimit elupäästval
millele tuginedes vastav erialus müügiloata ravimi eesmärgil tasuta saada. Seega on RavS § 21 lõike 7
sisseveoks kehtestatakse. punkti 4 võimalik rakendada vaid juhul, kui
Ravimikäitlejatele oleks selgitus tänuväärne patsiendi raviarst on kirjalikult kinnitanud, et ravim
lisamaterjal olukorras, kus müügiloata ravimite on vajalik elupäästval eesmärgil, puuduvad muud
hankimiseks peetavatel läbirääkimistel tuleb võimalused kroonilise või eluohtliku haiguse raviks
potentsiaalsele välismaal tegutsevale ning Eesti või kelle haigust peetakse eluohtlikuks ning kõik
õigust mitte tundvale tarnijale selgitada, missugusel
teised ravimeetodid, mille eest Eesti Haigekassa
Euroopa Liidu õiguses põhineval alusel temalt võtab tasu maksmise kohustuse üle, ning mis on
ravimit soovitakse. patsiendile meditsiiniliselt sobivad ja rahaliselt
kättesaadavad, on ammendunud ning on tõenäoline.
Selgitame, et müügiloata ravimite kasutamine nn
Compassionate Use eesmärgil toimub määruse
(EÜ) nr 726/2004 artikli 83 alusel ja üksikpatsiendi
(Named Patient basis use), toimub direktiivi
2001/83/EÜ artikli 5 alusel.
7. Ravimijäätmete käitlemise muudatused – eelnõu § Arvestatud.
1 p 28 – RavS § 35–36 Eelnõus ja seletuskirjas parandused tehtud.
Jääme oma varasema seisukoha juurde, et kõigi Ravimiseaduse muudatused on tingitud sellest, et
kõlbmatute ravimite käsitlemine ohtlike jäätmetena millised sätted vajasid kaasajastamist ja kooskõlla
96
mitte ei lihtsusta, vaid kardetavasti koormaks viimist vahepeal muutunud jäätmekäitluse
põhjendamatult seesuguste ravimijäätmete regulatsioonidega.
käitlemist ning suurendaks sellega seotud kulusid ja
tegevuste mahtu. Seepärast ei saa kavandatud
muudatust pidada praegusel kujul põhjendatuks.
Sisuliselt tähendaks muudatus liikumist tänaselt
leebemalt regulatsioonilt, kus teatud kõlbmatuid
ravimeid võib käidelda ka tavajäätmetena, oluliselt
rangemale regulatsioonile, kus kõik kõlbmatud
ravimid oleks automaatselt allutatud ohtlike jäätmete
käitlemise rangemale korrale. Selline muudatus,
sisuliselt ettevõtjate tegevusvabaduse piirang, vajaks
väga tugevat põhjendust, sealhulgas
põhiseaduslikkuse aspektist.
Kindlasti tuleks sellise muudatuse elluviimisel
lahendada ja kaaluda muudatusega kaasnevaid
praktilisi probleeme. Näiteks nõuab ohtlike jäätmete
märgistamise kohta kehtestatud keskkonnaministri
määrus, et kõik ohtlike jäätmete pakendeid tuleb
märgistada ükshaaval ning kanda neile määruses
loetletud informatsioon. Hulgimüüjate poolt aasta
jooksul käideldavate kõlbmatute ravimite hulk
ulatub sadadesse tuhandetesse. Kõigile neile
pakenditele ükshaaval ohtlike jäätmete
märgistusnõuete lisamine kujutaks endast tänasega
võrreldes arvestatavat lisatööd ja -kulu.
Nõustume siinjuures Keskkonnaministeeriumi poolt
märgituga, et jäätmete klassifitseerimisel tuleb
muuhulgas lähtuda asjakohasest Euroopa Liidu
õigusest. Sellest erisuste tegemine – kui see on üldse
lubatav – tuleb eelnõu seletuskirjas asjakohaselt
97
põhjendada. Samuti tuleks sellisel juhul lisada
eelnõule asjakohane EL õiguse vastavustabel.
8. Hulgimüügi tegevusloa omajale pandav kohustus Selgitame.
tagada sama toimeainega ravimite turustamisel Vastavalt sotsiaalministri 17.02.2005 määruse nr 27
eelisjärjekorras soodsaimate käsimüügiravimite „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ § 6
ning hinnakokkulepperavimite hankimine ja lõikele tagab hulgimüügiettevõte, välja arvatud
kättesaadavus – eelnõu § 1 p 31 – RavS § 44 lg 1 p ainult ühe müügiloa hoidja ravimeid turustav
51 hulgimüügiettevõte, sama toimeaine ja
8.1 ERHL ei toeta hulgimüüjatele „soodsaima manustamisviisiga ravimite turustamisel
käsimüügiravimi“ eelisjärjekorras hankimise ja eelisjärjekorras nende ravimite hankimise ja
kättesaadavuse tagamise kohustus panemist. Palume kättesaadavuse, mille kohta on ravikindlustuse
nimetatud säte eelnõust välja jätta. seaduse § 45 alusel sõlmitud hinnakokkulepe. Sama
Muudatus komplitseeriks olulisel määral ravimite määruse § 8 lõike 20 kohaselt tagab
hankimise protsessi. Igasuguse täiendava sisulise ja hulgimüügiettevõte, välja arvatud ainult ühe
õigusliku kriteeriumiga ravimi hankimise müügiloa hoidja ravimeid turustav
korraldusele, hankimise järjekorrale jms kaasneb hulgimüügiettevõte, sama toimeaine ja
automaatselt vastava ravimi hankimisprotsessi, manustamisviisiga ravimite turustamisel
sellega seonduva tõendamis-, dokumenteerimis- ja eelisjärjekorras nende ravimite pakkumise, mille
dokumentide säilitamiskohustuse komplitseerumine kohta on ravikindlustuse seaduse § 45 alusel
ja seekaudu ravimi hankeprotsessi pikenemine. sõlmitud hinnakokkulepe. Seega on tegemist juba
Nimetatud mõju omakorda tähendab ravimite praegu kehtivate hulgimüüja kohustustega, mis on
hankimise protsessi muutumist oluliselt alates aastast 2011.
keerulisemaks ja kallimaks ning võivad
hankeprotsesside olulise pikenemise tõttu halvemal
juhul mõjutada negatiivselt ka ravimi kättesaadavust.
Näiteks pidurdaks uus kriteerium toimeaine rühmade
kaupa kõigi käsimüügiravimite kättesaadavust, sest
enne „soodsaima“ ravimi hankimise tagamist ei
oleks lubatud hankida „mittesoodsamaid“ ravimeid.
Seega töötaks seadusemuudatus otseselt vastu
98
omaenda nimetuses sisalduvale „soodsuse“
eesmärgile.
Eelnõus kavandatud kujul ei oleks muudatus
kardetavasti ka praktikas reaalselt ellu rakendatav,
sest ravimite „soodsuse“ hindamisel on võimalik
arvesse võtta väga erinevaid kriteeriume nii
ükshaaval kui nende koosmõjus ja kogumis.
Seejuures on oluline märkida, et kõik need
kriteeriumid on igapäevases muutumises ehk
„soodsus“ ei ole ajas püsiv ega praktikas sisuliselt
üldse hinnatav kriteerium. Seletuskirjas sätte
selgitusena esitatud viide analoogilisele nõudele
ravimite jaemüügi puhul ei ole ERHL hinnangul
hulgimüügi konteksti üle kantav. Erinevalt ravimite
jaemüügist, kus „soodsuse“ kriteeriumi täitmist
hinnatakse ravimi patsiendile väljastamise hetke
seisuga, siis hulgimüügi korras ravimite hankimise
protsessides sellega võrreldav analoogiline
hinnanguhetk puudub. Samuti puudub hulgimüüjal
erinevalt apteegist õigus ravimipakendit jagada,
mistõttu hulgimüüja ja apteegi vaadetes võib
„soodsus“ omade erinevat tähendust. Seda eriti
käsimüügiravimite puhul, mis näiteks retsepti alusel
väljastatavatest hinnakokkulepperavimitest erinevad
muuhulgas selle poolest, et nende puhul puudub
hinnakokkulepete kontekstiga võrreldav avalikult
kättesaadav allikas ja teave selle kohta, et ja/või mis
tingimuste võrdluses võiks konkreetse ravimi osas
eelisjärjekorras hankimise kohustus üldse kõne alla
tulla.
99
Samuti eeldaks muudatuse rakendamine praktikas
väga ulatuslikke ümberkorraldusi hulgimüüjate
tegevuses, sh IT-arendusi ja igapäevaste
tööprotsesside põhimõttelist ümberkujundamist.
Seejuurtes ei oleks tegemist ühekordsete
ettevalmistustega, vaid muudatus suurendaks
hulgimüüjate kohustusi ravimite hankimisel
püsivalt, igapäevaselt, igal puhul kui tõusetub
vajadus käsimüügiravimite hankimiseks.
Muudatuste negatiivne mõju ületaks oluliselt määral
sellest potentsiaalselt tekkivat kasu. Hulgimüüjaid
põhjendamatult ja ebamõistlikult koormav ning
sisult ebaselge kohustus ei saa olla õiguspärane.
8.2 ERHL ei saa eelnõus pakutud kujul toetada ka
hinnakokkulepperavimite eelisjärjekorras hankimise
kohustust.
Leiame, et hinnakokkuleperavimite hankimine on
juba piisavalt reguleeritud ravimiseaduse alusel
kehtestatud hulgimüügi tingimuste ja korra
määruses.
Lisaks ei ühti eelnõu ja seletuskiri kavandatava uue
kohustuse ulatuse ja sisu osas, mistõttu muudatuse
tegelik sisu jääb meile arusaamatuks. Eelnõu
kohaselt seisneks uus kohustus „nende ravimite
hankimise ja kättesaadavuse tagamises, mille kohta
on RaKS alusel sõlmitud hinnakokkulepe“.
Seletuskirja kohaselt seevastu „kohustab [muudatus]
ettevõtjaid juhul, kui konkreetse toimeainega ravimit
turustatakse vi plaanitakse turustada, tagama
eelisjärjekorras sama toimeainega kõikide toimeaine
sisalduse ja manustamisviisiga hinnakokkuleppega
100
ravimite kättesaadavus ja pakkumine“. ERHL-le
jääb eelnõu ja seletuskirja võrdluses ebaselgeks,
missuguste ravimite suhtes uus eelishankimise
kohustus kehtima peaks.
Ebaselguse tõttu sätte tegelikus sisus ei saa me seda
toetada ega kahjuks praegusel hetkel selle kohta ka
rohkem sisulisi kommentaare pakkuda. Lähtudes
eeltoodust tuleks RavS § 44 lg 1 uus p 51 tervikuna
eelnõust välja jätta.
8.3 Eelnõu põhjendab RavS § 44 lg 1 uue punkti 51
kehtestamist ja hulgimüüjatele täiendava kohustuse
panemist muuhulgas direktiivi 2001/84/EÜ artikli 81
alusel pandud „ravimite kohase ja jätkuva tarnimise
kohustusega, et rahuldada patsiendi ravivajadust“
ehk nn public service obligation (PSO) kohustusega.
ERHL rõhutab, et PSO-teemalise debatt ei saa
piirduda üksnes PSO ühele osapoolele täiendava
kohustuse panemisega. Teatavasti kuulub PSO
põhimõttesse ka ravimi müügiloa hoidja kohustus
tagada omakorda enda klientide, Eestis
hulgimüüjate, varustamine. Kui kaaluda eelnõu
täiendamist praegu kavandatud viisil, siis peaks
sellele vastavalt kindlasti tugevdama ja suurendama
ka RavS § 64 lg 3 esimeses lauses sisalduvat
müügiloa hoidja turustamiskohustust.
Lisaks märgime, et kuna eelnõu teeb uue kohustuse
panemisel vahet erinevat liiki hulgimüüjatel ning
kohustus ise ei kehtiks kõigi hulgimüüjate suhtes,
vaid üksnes rohkem kui ühe müügiloa hoidja
ravimeid turustava hulgimüüja puhul, siis tuleks
PSO tugevdamisel teatud hulgimüüjate osas (näiteks
101
nn full-line hulgimüüjate puhul) näha ette ka
asjakohased kompenseerivad või hüvitavad
meetmed. Vastasel juhul tekitaks seadus
hulgimüüjate vahel põhjendamatu ebavõrdse
kohtlemise olukorra.
ERHL on valmis eelnimetatud teemasid käsitlevates
debattides edaspidi osalema. Peame siiski
kaheldavaks, kas neid on võimalik sisukalt läbi viia
käesoleva eelnõu praeguses menetlusjärgus ja
kavandatud ajakavas.
9. Sisse- ja väljaveoloa tähtaeg narkootiliste ja Selgitame.
psühhotroopsete ravimite sisseveol: 6+3 kuud – Kui narkootilisi ja/või psühhotroopseid ravimeid ei
eelnõu § 1 p 19 – RavS § 22 lg 6 ole olnud võimalik hankida kuue kuu jooksul, siis
ERHL nõustub eelnõu koostajatega, et narkootiliste tuleb esitada uus sisseveotaotlus. Selleks ei ole vaja
ja psühhotroopsete ravimite sisseveolubade ravimiseadust muuta. Ravimiamet saab hinnata, kas
kehtivuse tähtaegade osas on vajalik ette näha erisus uus taotlus on põhjendatud või mitte ning vajadusel
võrreldes ülejäänud ravimitega ning nende puhul on annab uue loa.
põhjendatud loa andmine pikemaks tähtajaks.
Eelnõu koostaja toodud põhjendustele ning
praktilistele sisseveo kogemustele tuginedes leiavad
ERHL liikmed, et narkootiliste ja psühhotroopsete
ravimite sisseveoloa kehtivusaeg peaks olema 6
kuud, mida võiks omakorda vajadusel veel 3 kuu
võrra pikendada.
10. Veterinaararsti õiguse piiramine müügiloata Arvestatud.
ravimi turustamise loa taotlemisel – eelnõu § 1 p 19 Eelnõu tekstis parandused tehtud.
– RavS § 21 lg 2 teine lause
Ilmselt ekslikult piiratakse eelnõus tänasega
võrreldes veterinaararsti õigust esitada müügiloata
ravimi turustamise loa taotlus humaanravimi
kasutamiseks loomadel. Edaspidi tohiks
102
veterinaararst taotleda üksnes luba müügiloata
ravimi turustamiseks veterinaarravimile. ERHL
hinnangul ei ole seesugune uus tegevuspiirang olla
põhjendatud ning eelnõu sõnastuses võiks jääda
seaduse täna kehtiva redaktsiooni juurde.
11. Ravimite tootmise tegevusloa omaja pädeva Selgitame.
isiku uue kohustuse ulatusest – eelnõu § 1 p 36 – Tegemist on juba kehtiva tootja kohustusega, mis on
RavS § 54 lg 1 p 4 sätestatud 17.12.2014 määruses nr 74 „Ravimite
Eelnõus täiendatakse tootmise tegevusloa omaja tootmise eeskiri“ § 3 lõikes 1, mille kohaselt
pädeva isiku kohustusi uue punktiga, mille kohaselt ettevõte tagab, et Euroopa Majanduspiirkonna
peab pädev isik tagama, et ühendusevälises riigis välises riigis toodetud ravimipartii on toodetud ja
toodetud ravimipartii on toodetud ja kontrollitud kontrollitud võrdväärsete heade tootmistavade
võrdväärsete heade tootmistavade kohaselt. kohaselt. Antud kohustus on üle võetud Euroopa
ERHL palub seletuskirja täiendada selgitusega selle Komisjoni direktiiviga (EL) 2017/1572, 15.
kohta, kas käesolevas sättes nimetatud kohustus september 2017, millega täiendatakse Euroopa
rakendub praktikas üksnes nö ravimite Eestisse Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ
sisseveohetke olukorras või lisaks ka siseriiklikult inimtervishoius kasutatavate ravimite hea
ravimi pakendile info lisamisel – näiteks tootmistava põhimõtete ja suuniste osas.
erialaorganisatsiooni taotluse alusel sisse veetud
müügiloata ravim, mille pakendile lisatakse
siseriikliku käitlemise käigus tootmise tegevusluba
omavas ettevõttes lisainfot?
12. Ravimi reklaamimise õiguse andmine kõigile Selgitame.
isikutele ning seonduvad muudatused – eelnõu § 1 p Ravimireklaami tuleb eristada apteegi ja hulgimüüja
52, 53, 56-58, 60, 64, 67 – RavS § 82 lg 5 p 2, § 83 põhitegevusest. Neid kahte tegevust ei ole võimalik
lg 2, § 83 lg 8, § 85 lg 1, § 86 lg 1, § 1011 lg 1 p 3, § samastada, sest turustamist ei saa võrdsustada
108 lg 1 reklaamimisega.
Eelnõuga laiendatakse ravimite reklaamimise õigust Eelnõuga muudetav sõnastus ei too kaasa sisulisi
igaühele. Seega tohivad edaspidi ravimeid muudatusi ravimireklaami puudutavates sätetes.
reklaamida ka ravimi hulgimüüjad, samuti apteegid Kehtiva seaduse sõnastus on vastuolus direktiiviga
jt isikud. Vastavalt laiendatakse ka ravimite 2001/83/EÜ ja ei ole kooskõlas EL-is käibes oleva
103
reklaamimisega seotud reeglite kohaldamisala, praktikaga, mille kohaselt tuleb ravimireklaami
reklaamitegevuste ja materjalide dokumenteerimis- mõiste määratlemisel eelkõige lähtuda ainult
ja säilitamiskohustusi, teatud ulatuses Ravimiameti avalikustatud teabe sisust, arvestamata seejuures
ees aruandluse kohustust ning vastutust asjakohaste teabe avalikustaja isikut. Ravimit ning eriti selle
reeglite rikkumise eest. ravi- ja ennetavaid omadusi puudutava teabe
ERHL hinnangul vajaks ravimireklaamiga levitamist kolmanda isiku poolt võib käsitada
seonduvat muudatused eelnõus täiendavalt reklaamimisena artikli 86 tähenduses, isegi kui see
läbitöötamist, et oleks üheselt selge, missuguses osas kolmas isik tegutseb omal algatusel ja selle ravimi
ja kellele reklaamisätted ja -piirangud kohalduvad tootjast või müüjast õiguslikult ning faktiliselt täiesti
ning kuidas need muudatused hakkavad mõjutama sõltumatult.
tänaste ravimi turustajate tegevust. Eelnõu sätteid Ravimiamet on ravimireklaamisätteid tõlgendanud
koosmõjus hinnates tõusetub kahtlus, et muudatuse alati kooskõlas direktiivi ja Euroopa Kohtu
mõjusid ei ole hulgimüüjate kui põhitegevusena lahenditega ning seetõttu ei too uus sõnastus kaasa
ravimeid turustavate ja müüvate ettevõtete tegevuse sisulisi muutusi ravimireklaami puudutavas osas.
kontekstis piisavalt hinnatud. Kolmanda isiku mõistet on seletuskirjas põhjalikult
Sõltuvalt „ravimireklaami“ mõiste sisuliselt selgitatud.
tõlgendamisest praktikas võib potentsiaalselt tekkida
oht, kus iga hulgimüüja ja/või apteegi tegevus
ravimite müügipakkumiste esitamisel, ravimite
turustamisel ja kliendiprogrammide rakendamisel
võiks edaspidi alluda ravimireklaami nõuetele.
Seesugune tõlgendusvõimalus ning sellega
automaatselt kaasnevad täiendavad kohustused
ravimeid turustavatele hulgimüüjatele peab olema
välistatud. Arvestama peab, et hulgimüüjate osas on
müügipakkumuste tegemine juba kehtivalt RavS-is
reguleeritud. Nende kasvõi potentsiaalne allutamine
ka ravimireklaami reeglistikule oleks selgelt
ebamõistlik, kuna ravimite hulgimüügi eesmärgiks
ongi ravimeid turustada ja müüa. Lähtuvalt
eeltoodust vajab eelnõu ja seletuskiri uute
104
reklaamireeglite kohaldamisala ja -ulatuse osas
läbimõtlemist ja täiendavat selgitamist. Kindlasti
vajab selgelt piiritlemist reklaami tellimise,
avaldamise ja teostamisega seotud vastuse küsimus.
Vastasel juhul muudaks eelnõu ravimireklaami
reeglistiku võrreldes kehtivas õiguses sätestatuga
oluliselt ebaselgemaks.
Toome probleemi ilmestamiseks alljärgnevalt
mõned esmaselt tõusetunud küsimused ja näiteid,
millega selgitamist vajab küsimustering kardetavasti
siiski ei piirdu: - Eelnõu § 1 p-ga 56 muudetava RavS
§ 83 lg 8 kohaselt peab edaspidi reklaammaterjale ja
reklaami avalikustamist käsitlevaid dokumente
säilitama „reklaami tellija, teostaja või avalikustaja“.
Eelnõust ei selgu, kes eelnimetatud isikutest siis
tegelikult säilitamise kohustust peab täitma ja
vastutust kandma. - Eelnõu § 1 p 57 ja 58 muudetava
RavS § 85 lg 1 ja lg 2 kohaselt peab ravimireklaami
tellija tagama, et ravimireklaamis kasutatud tsitaadid
teaduskirjandusest peavad olema esitatud koos
viitega algallikale ning algallika koopia tuleb
nõudmise korral esitada kolme tööpäeva jooksul.
Samuti peab ravimit reklaamides olema kättesaadav
asjakohane ravimi omaduste kokkuvõte. ERHL
hinnangul võivad nimetatud nõuded olla
põhjendatud, küllaltki selgepiirilised ja täidetavat
tänases olukorras, kus ravimit tohib reklaamida
üksnes müügiloa hoidja. Samade nõuete tegelik sisu
muutub aga väga keeruliselt hinnatavaks olukorras,
kus ravimireklaamina võib potentsiaalselt käsitleda
väga laia või kogu hulgimüüja tegevusspektrit
105
ravimite turustamisel (sama ka apteegi puhul). -
Eelnõu § 1 p 60 sätestab RavS § 86 lg-s 1 keelu anda
ravimite müügi mõjutamise eesmärgil arstidele,
proviisoritele ja farmatseutidele kingitusi, mille
väärtus ületab 6.40.-. Keeld on mõistetav kehtiva
õiguse kontekstis, kus sätet kohaldatakse ravimi
müügiloa hoidjate suhtes. Eelnõu muutuvas
kontekstis tõusetub aga küsimus keelu edaspidisest
kohaldamialast ja kohaldamise ulatuses, sealhulgas
näiteks töösuhete raames ravimite hulgimüüja juures
või apteegis. Ilmselt vajaks täpsustamist ka küsimus
sellest, keda peab mõistma sättes nimetatud
„proviisori ja farmatseudina“. Kuna eelnõus on keeld
sätestatud müügiloa hoidjale, tema volitatud isikule
ja 3. isikule, siis tuleks selguse huvides vähemalt
seletuskirjas sõnaselgelt defineerida ka „3. isiku“
mõiste. - Kuna valdav osa ülejäänud RavS § 86
sätteid, mis käsitlevad arstide, proviisorite ja
farmatseutide toetamist erialaüritusel osalemisel,
asjakohast aruandlust, piiranguid jms tegevusi
jääksid ka edaspidi kohalduma üksnes müügiloa
hoidjate ja nende volitatud isikute suhtes, siis vajab
vastamist küsimus, kas hulgimüüjad (samuti
apteegid ja muud isikud) tohivad proviisorite,
farmatseutide üritusi edaspidi korraldada
piiranguvabalt või on nende korraldamine täilikult
keelatud – näiteks hulgimüüja poolt korraldatavad
infopäevad apteekritele vms?
Oleme valmis nimetatud küsimuste osas edasiseks
diskussiooniks, kuid neile selget vastust ning uue
regulatsiooni tegeliku sisu osas selgust saamata ei
106
pea ERHL õigeks praegusel kujul ravimireklaami
muudatustega edasi liikumist.
13. Eelnõu jõustumiseks ja rakendamiseks on vajalik Arvestatud.
6-kuuline üleminekuaeg (vacatio legis) – eelnõu § 2 Eelnõus ja seletuskirjas muudatus tehtud.
p1
Arvestades eelnõuga kavandatavate muudatuste
väga suurt sisulist mahtu, mille rakendamiseks
peavad ravimihulgimüüjad oma tegevust, samuti
igapäevaseid ravimite käitlemise protseduure ja
süsteeme (sh eeldatavasti IT-süsteemid), olulisel
määral muutma, arendama ja kohandama, peame
oluliseks, et vähemalt ravimite erilubade, sisse- ja
väljaveo reeglite osas kavandataks muudatuste
jõustumine nii, et seaduse ja kõigi selle
rakendusmääruste vastuvõtmise ja jõustumise vahele
jääks minimaalselt 6 kuud. Lisaks tuleb jõustumisaja
kavandamisel arvestada, et see ei langeks kokku
teiste ravimivaldkonda ja sellega piirnevaid
valdkondi puudutavate põhimõtteliste reformide
rakendamise algusega (näiteks nn apteekide
omandireformi rakendumine 1.4.2020. a ning uue
meditsiiniseadmete määruse (EL) 2017/745
kohaldamise algus 26.5.2029. a. Eelnõu
rakendamiseks vajalike ettevõttesiseste
äriprotsesside ja -süsteemide kohandamine ning
arendamine eeldab ka ravimite käitlemise ja
hankimise jm turustustegevuste eest vastutavate
töötajate koolitamist. Seega ei tohi eelnõu jõustumist
kavandada suvisele ega aastavahetuse puhkuste- ja
pühadeperioodile.
107
Palume eelnimetatud põhimõtteid arvestada eelnõu
jõustumise kavandamisel ning sõltuvalt eelnõu
edasise menetluse käigust kindlasti kohandada § 2
lg-s 1 sätestatud jõustumisaega 1.7.2020. a.
Eesti Proviisorite Koda 1.) Ravimijäätmete käitlemise lihtsustamine ja Selgitame.
dubleeriva regulatsiooni kaotamine Eelnõuga ei muudeta ravimijäätmete tagastamise
Dubleerimise kaotamine on väga mõistlik ja üldpõhimõtteid, ega kehtiva RavSi ja JäätSi loogikat
lihtsustamine teretulnud, kuid nõus ei saa olla vaid täpsustatakse, kuidas üldapteegid
sellega, et ohtlike jäätmete käitlemise kulud on ravimijäätmete vastuvõtmist täidavad. Ka praegu
endiselt apteegi kanda. Aegunud ravimite peavad apteegid tarbijatelt kõlbmatuid ravimeid
utiliseerimine on keskkonnakaitse aspektist oluline vastu võtma (RavS § 37). Samuti vastavalt JäätS §
teema ja kindlasti peaks sellega koostöös 65 lõikele 2 korraldavad kohaliku omavalitsuse
Keskkonnaministeeriumiga laiemalt fookusesse üksused oma haldusterritooriumil
võtma. Praegune kogemus näitab, et Eesti elanikud kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete
pole väga teadlikud ravimijääkide ohtlikkusest ega kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele.
nende käitlemise nõuetest. See võib kohati Näiteks võivad ka praegu isikud
tähendada, et ravimijäägid visatakse tavajäätmete kodumajapidamises tekkinud ravimijäätmed (kuni 2
hulka ja kohati, et tühi ravimitaara tuuakse kg) tasuta üle anda jäätmejaama.
apteekidesse, kus see tuleb utiliseerida apteegi kulul Eelnõu muudatustega seoses muutub jäätmete
kui ohtlik jääde. Seega ei lahenda pakutud lahendus vastuvõtmine tarbijalt lihtsamaks võrreldes kehtiva
kirjeldatud probleemi. regulatsiooniga, mistõttu võib selle tulemusel
Antud kulusid tuleb jagada nii tootjate kui ka eeldada, et ravimijääke satub keskkonda vähem.
kohaliku omavalistusega, kelle korraldamisel ja Nagu Te ka oma kirjas ise viitasite, siis Eesti
kulul peaks toimuma ohtlike jäätmete äravedu elanikud ei ole väga teadlikud ravimijääkide
apteegist. Eelnõus toodud lahendust Eesti ohtlikkusest ega nende käitlemise nõuetest, mistõttu
Proviisorite Koda ei toeta. on vajalik tõsta tarbijate teadlikkust ja soodustada
ravimijääkide võimalikult mugavat tagastamist
tarbijate poolt ning vältida ravimijäätmete sattumist
keskkonda.
2.) Apteegiteenuse arendamine Selgitame.
108
Eelnõu § 1 punktiga 27 muudetakse RavS § 32 lõiget Muudatuse eesmärk on ennekõike parandada
6, mille kohaselt võib apteegiteenuse tegevusloa patsientidele ravimite kättesaadavust, kus patsient ei
omaja üld- ja veterinaarapteegist enda valmistatud pea enam mitme apteegi vahel liikuma vaid apteek
või jaendatud ravimeid oma struktuuriüksusele või tellib talle vajaliku ravimi kodule kõige lähemasse
teisele apteegile edasimüümiseks väljastada ja mugavamasse apteeki. Vaadates Ravimiameti
ekstemporaalse ravimi retsepti või tellimislehe statistikat, siis saab öelda, et 2018. aastal valmistati
põhjal koostatud tellimuse alusel. ekstemporaalseid ravimeid üle 71 000 pakendi,
Teisele apteegile ekstemporaalsete ravimite sealjuures kõige enam Tartu apteekides,
valimistamise lubamine ei arenda apteegiteenust moodustades 60% kõigist 2018. aastal
vaid vastupidi. Lubades valmistada teistele üldapteekides valmistatud ekstemporaalsetest
apteekidele tekivad nö valmistamiskeskused mõne ravimitest. Seeriaviisilisi ravimeid valmistati kõige
üksiku apteegi juurde, kust valmistastud ravimeid enam Tartu ja Tallinna apteekides, moodustades
hakatakse transportima üle Eesti ning ilmselt kaob 72% kõigist 2018. aastal üldapteekides valmistatud
valmistamise kompetents enamusest veel täna seeriaviisilistest ravimitest. Seeriaviisilisi ravimeid
valmistavatest apteekidest. ei valmistatud üldse neljas maakonnas: Raplamaal,
Kuna 1 aprillist 2020 toimub üleminek Saaremaal, Tartumaal ja Viljandimaal. Tootja
proviisoriapteekide süsteemile, siis on Eesti pakendeid jaendati kõige enam Tallinnas, üldse ei
Proviisorite Koja ettepanek, et valmistamise jaendatud Harjumaal, Hiiumaal, Ida-Virumaal ja
kohustus peaks olema ühes neljast proviisorile Narvas ning Saaremaal ja Tartumaal.
kuuluvas apteegis. Mõistame Teie muret ja nagu ka oma kirjas viitasite,
Lisaks on vaja muuta ekstemporaalse ravimi siis võib mõningal juhul kaduda ravimite
tootmistasu, mis täna on 1€ ning ei motiveeri ühetegi valmistamise kompetents, kuid vaadates, kuidas
apteeki ravimeid valmistama, kuna on apteegi jaoks juba praegu on hakanud ravimite valmistamine
väga kulukas ettevõtmine. koonduma suurematesse maakonna keskustesse ja
Teisele apteegile jaendamise lubamist pooldame. linnadesse, siis sellise suundumust riik välistada ei
saa.
Tõenäoliselt võivad tekkida mingid apteegid, mis
spetsialiseeruvad ravimite valmistamisele, kuid kui
tekivad ravimite valmistamise keskused, siis tuleb
rakendada nende puhul ka tootmise nõudeid.
109
Ravimite juurdehindluste teemat kindlasti käesoleva
eelnõuga ei lahendata, eraldi ekstemporaalsete
ravimite juurdehindlusi muutma ei ole asjakohane
hakata, sest tegemist on väga laiapõhjalise teemaga,
mis vajab põhjalikumat analüüsi.
3.) Apteegiteenuse osutamine videokõne vahendusel Selgitame.
Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse RavS § 31 Videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise
lõikega 58, mille kohaselt apteegiteenuse osutaja võimaluse loomise eesmärgiks on vähese
võib pakkuda apteegiteenust videokõne vahendusel nõudlusega piirkondades asuvates haruapteekides
vastava õiguse olemasolul. pakkuda vähendatud apteegiteenust ja kaasata
Antud muudatus on täiesti arusaamatu ja ebavajalik selleks abipersonali, kelle ülesandeks on väljastada
ning soodustab apteegiteenuse osutamist ilma nõuetekohaselt ravimeid proviisori või farmatseudi
erialaspetsialisti kohalolekuta. Eestis on juhendamisel ja kontrollimisel. Muudatusega
apteegiteenus väga hästi kättesaadav. 2014 aastal parandatakse väheasustatud piirkondades
Sotsiaalministeerumi poolt tehtud analüüs ütleb: “… apteegiteenuse kättesaadavust.
apteegiteenuse geograafiline kättesaadavus Eesti 2019 aasta mai kuu seisuga on Eestis alla 4000
tervikuna on väga hea - 99% elanikkonnast asub elanikuga piirkondades, kus ei asu teist
lähim apteek kuni 15 minuti autosõidu kaugusel. “ apteegiteenuse osutajat, 48 apteeki. Selliseid
Sellisel seadusemuudatusel ei ole mitte mingisugust apteeke paikneb üle Eesti, arvuliselt kõige enam on
tarvidust. Antud seadusemuudatuse ettepaneku järgi neid Tartumaal (12), järgnevad Läänemaa (7),
võiks ilma proviisori või farmatseudita apteeki Harjumaa (6), Pärnumaa (6) ja Viljandimaa (5).
pidada põhimõtteliselt igal pool väljaspool linna, kus Muudatus võimaldab parandada vähemasustatud
praegu apteeki ei ole, mis on rahvatervise piirkondades apteegiteenuse kättesaadavust (nii
seisukohast täiesti vastutustundetu. olemasolevate sulgemist, kui ka uute haruapteekide
Äärmisel juhul võib kaaluda apteegiteenuse loomist) ja võimaldab olemasolevate apteekide
ostutamise lubamist läbi videokõne mõnel üksikul pikemat lahtiolekuaega.
ekstreemsel juhul, kus tõesti ei ole võimalik tagada Samuti annab Ravimiamet videokõne õiguse
proviisori või farmatseudi kohalolu, nt väikesaartel. taotluse alusel kui kõik nõuded ja tingimused on
Kuid ka see peab olema väga rangelt täidetud.
reglementeeritud ning tuvastatud, et muud võimalust
ei ole.
110
Eesti Proviisorite Koda on antud seaduse muudatuse
vastu ning seisukohal, et sellisel kujul seda
rakendada ei tohi.
4.) Haigla apteegile hulgiostu õiguste andmine Selgitame.
Koos proviisorite omandipiirangule üleminekuga Haiglaapteekidele ravimite sisseveoks õiguse
(1.04.2020) lõhume me vertikaalse inetgratsiooni( andmine ei tähenda, et tegemist oleks kohustusega,
ravimite hulgiladu ja üldapteek kuuluvad samale see on haiglaapteegi võimalus olukorras, kus
omanikule), et tagada proviisorite ja apteegiteenuse hulgimüügist ei ole võimalik saada haiglas
sõltumatus. Andes haigalaapteegile hulgiostuõiguse, tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikku ravimit.
tekib uus vertikaalse integratsiooni olukord ning Kui haiglaapteek saab hulgimüüja kaudu kõik
korruptsioonioht ( ravimite väljakirjutamine, vajalikud ravimid kätte, siis ta ei pea sellist
kasutamine ja hulgiost toimuvad kõik ühe ettevõtte võimalust üldse kasutama.
piires). Muudatuse eesmärgiks on ennekõike ravimite
Palume seadusandjal olukorda korralikult analüüsida kättesaadavuse parandamine ja ravimite hulgimüügi
ning tuvastada võimalikud ohud ja kitsaskohad, enne turul konkurentsi elavdamine. Haiglaapteek on
kui selline muudatus tehakse. haigla struktuuriüksus, mis varustab nimetatud
haiglat ning kokkuleppel teisele haiglapidajale
kuuluvaid haiglaid, hoolekandeasutusi ja
kiirabiteenuse osutamise tegevusloa omajaid
ravimite ning teiste meditsiiniotstarbeliste
toodetega. Haiglaapteegil ei ole ravimite
jaemüügiõigust. Haiglaapteegi regulatsioon ei oma
puutumust üldapteegi proviisoromandi
regulatsiooniga.
BENU Apteek Eesti OÜ Ravimiseaduse alusel kehtestatud sotsiaalministri Selgitame.
ning tervise- ja tööministri määruste muutmise Määruse nr 24 muudatus ei puuduta neid apteeke,
eelnõu § 1 punkt 3. millesse sisenemine toimub kaubanduskeskuse
Sotsiaalministeerium esitas 09.07.2019 koridorist või üldalalt.
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Täna rajatakse apteeke järjest sagedamini suurtesse
ravimiseaduse alusel kehtestatud sotsiaalministri kaubanduskeskustesse. Tihtipeale on
ning tervise- ja tööministri määruste muutmise kaubanduskeskustes ka mitu apteeki. Apteeki
111
eelnõu. Vastava eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt juurdepääs on võimaldatud kaubanduskeskuse
täiendatakse sotsiaalministri määruse nr 24 üldpinnalt üldistel alustel. Samas otsitakse pidevalt
„Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ § 2 uusi variante apteegi loomiseks
lõikega 81 järgmises sõnastuses: „Apteegile peab kaubanduskeskustesse, kus ei ole vaba
olema tagatud vaba ja üheselt mõistetav juurdepääs kaubanduspinda ning selleks soovitakse teha
üldkasutatavalt pinnalt. Apteegi sissepääs ei või apteeke, mille puhul taotletakse apteegi asukohta
paikneda teise ettevõtja äripinnal, kelle peamiseks näiteks kosmeetikapoodi või toidupoodi vms.
majandustegevuseks on apteegiteenusega Tekkinud olukorra on põhjustanud apteegiturul
mitteseotud toodete ja teenuste müük“. järjest suurenev surve apteegi konkurentsile ja
BENU Apteek Eesti OÜ („BENU“) rõhutab, et võimalike teenuse osutamise kohtade puudumine.
tegemist ei ole mitte senise regulatsiooni täpsustuse Ravimeid ei ole lubatud turustada toidupoes,
või tähtsusetu muudatusega, vaid tegemist on senise tanklas, ehituspoes või muus tarbekaupu või
regulatsiooni olulise muudatusega. BENU hinnangul teenuseid osutavas ettevõttes. Samuti ei ole lubatud
ei ole vastava muudatusettepaneku loomisel segada omavahel apteegiteenust ja muude toodete
arvestatud, et tegemist on adressaatidele olulist või teenuste pakkumist. Apteegi loomine olukorras,
negatiivset mõju avaldava muudatusega, mis kujutab kus formaalselt nõuete täitmisel soovitakse apteek
endast muuhulgas õiguspärase ootuse põhimõtte tervikuna „tõsta“ teise äriettevõtte
rikkumist. majandustegevuse sisse, võimaldamaks ravimite
Muudatuse grammatiline tõlgendamine võimaldab müüki näiteks kosmeetikapoes või toidupoes, kus
järeldada, et keelatud on apteekide tegutsemine pole see aga lubatud, on vastuolus seadusandja
mistahes kaubanduskeskuse pinnal, kuna sellesse tahtega. Muudatuses täpsustatakse apteegiruumide
tuleb siseneda kaubanduskeskuse omaniku äripinnalt asukoha nõudeid. Muudatusega tuuakse selgelt
ning kaubanduskeskuse omaniku peamiseks välja, et teise poe sees asuvas apteegis, ei ole
majandustegevuseks on ilmselgelt apteegiteenusega apteegiteenuse osutamine võimalik.
mitteseotud toodete ja teenuste müük. Seejuures
asub käesoleval hetkel sisuliselt iga
kaubanduskeskuse pinnal ka apteek. Seega tooks
kavandatav muudatus kaasa sisuliselt apteegituru
kokkukukkumise, kuna sellisel juhul saaksid
tegevust jätkata vaid sellised apteegid, kes on kas ise
selle hoone omanikud, milles nad tegutsevad, või
112
otse tänavalt sissepääsuga apteegid. Sellistele
tingimustele ei vasta väga paljud Eesti apteegid.
Seega ei ole selline lahendus kuidagi kooskõlas
ravimiseaduse eesmärgiga tagada apteegiteenuse
parem kättesaadavus.
Kui eeltoodud sätte eesmärgiks on (ja sätte sõnastust
vastavalt selgemaks muudetakse), et see ei kehti
üldiselt kaubanduskeskustes asuvate apteekide
suhtes, kuid kehtib nende apteekide suhtes, mis
asuvad nt mõnes kaupluses või toidupoes, siis tekitab
vastav muudatus põhjendamatult alusetu ebavõrdse
kohtlemise kaubanduskeskustes olevate ja
kauplustes või toidupoes asuvate apteekide vahel.
Puudub mistahes alus kaubanduskeskustes asuvate
apteekide eelistamiseks, kuna olemuslikult ei ole
vahet, kas apteek asub kaubanduskeskuse pinnal, kus
sissepääs toimub samuti mitme kaubanduspinnaga
jagatavast sissepääsust, või tuleb apteeki siseneda
konkreetse kaupluse või toidupoe sissepääsust.
Mõlemal juhul:
1) kasutatakse ühte sissepääsu erinevate
ettevõtete äripinnale pääsemiseks;
2) sõltuvad apteegi lahtiolekuajad teise ettevõtte
lahtiolekuaegadest (samas on mõlema puhul
kõigi seotud ettevõtjate huvi hoida apteeki
võimalikult kaua lahti, st mitte tekitada
apteegile takistusi);
3) on vajalik ja igati võimalik apteegi sissepääs
spetsiaalselt tähistada ja tagada see, et
külastajale on selge, et ta siseneb apteeki;
113
4) on vajalik ja igati võimalik tagada
apteegiteenuse osutamise sõltumatus ja
erapooletus.
Seejuures on oluline rõhutada, et mitmete teenuste
koos pakkumine suurendab oluliselt apteegiteenuse
kättesaadavust, mis on ka laiemalt ravimiseaduse
eesmärgiks. Klientide jaoks, kellel on huvi külastada
mitut teenusepakkujat, muudab nende asumine ühes
hoones ja eriti samal äripinnal vastavate teenuste
kasutamise äärmiselt mugavaks, st selline lahendus
omab teatud sihtrühma jaoks ka olulist positiivset
mõju ning suurendab teenuse kättesaadavust. See on
eriti nii juhul, kui apteek asub suures toidupoes, kuna
kaubanduskeskustes ongi toidupoed just seetõttu
ankurrentnikeks, et enamasti käivad inimesed
keskuses eelkõige toidupoe pärast või vähemalt
külastavad kaubanduskeskust külastades muuhulgas
ka toidupoodi. Seetõttu muudetaks apteegi
asetamisel toidupoega samale pinnale inimeste jaoks
apteegi külastamine mugavamaks ja apteegiteenus
kättesaadavamaks. Eeltoodud põhjustel on
kavandatav määruse muudatus ka laiemalt
ravimiseaduse eesmärkidega vastuolus.
Ka hetkel sätestab sotsiaalministri määruse nr 24
„Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ § 2
lg 8, et apteegiteenuse osutamiseks ette nähtud
ruumid peavad olema ümbritsevatest ruumidest
eraldatud laeni ulatuvate vaheseintega ja asuma
ühtses tervikus. Eeltoodud nõuded millele apteekide
ruumid peavad vastama on selged ja piisavalt ranged
ravimiseaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks
114
ning BENU hinnangul puudub mistahes vajadus
rangema regulatsiooni järgi.
Eeltoodust tulenevalt palub BENU ravimiseaduse
alusel kehtestatud sotsiaalministri ning tervise- ja
tööministri määruste muutmise eelnõu § 1 punkt 3
vastavast eelnõust välja jätta.
115
EELNÕU
11.10.2019
Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seadus
§ 1. Ravimiseaduse muutmine
Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) müügiloata ravimeid, mille kohta Ravimiamet on väljastanud käesoleva seaduse § 21
lõikes 1, 7 või 8 nimetatud loa;“;
2) paragrahvi 151 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „teenuseid“ sõnadega „ning anda
teaduslikku nõuannet“;
3) seaduse 2. peatüki 2. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2. jagu
Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljavedu ning müügiloata ravimi
turustamise luba“;
4) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade, sealhulgas ravimite, kliinilise uuringu ravimite,
toimeainete, meditsiinilisel eesmärgil kasutatavate inim- või loomset päritolu kudede, rakkude
ja elundite ning teaduslikul eesmärgil kasutatavate inimpäritolu kudede, rakkude ja elundite
(edaspidi eriluba nõudev kaup) loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.“;
5) paragrahvi 17 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Eriloaks on kõikidel käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud sisse- või
väljaveojuhtudel sisse- või väljaveoluba või Ravimiameti teavitamine sisse- või väljaveost.“;
6) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) ravimite tootmise tegevusloa omaja oma toodangu valmistamiseks ja oma toodangu
ulatuses;“;
7) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa omaja – ravimeid kliinilise uuringu tegemiseks,
müügiloata ravimeid käesoleva seaduse § 21 lõike 7 punkti 4 ja lõike 8 punkti 2 alusel ning
ravimeid välisabina;“;
9) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse punktiga 42 järgmises sõnastuses:
1
„42) haiglaapteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja –ravimeid käesoleva seaduse § 30
lõikes 4 sätestatud ülesannete täitmiseks;“;
10) paragrahvi 18 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 18 lõike 3 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „ravimi müügiloa taotlemisel
esitatavate näidiste,“;
12) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Eriluba nõudva kauba sisse- või väljavedajaks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
eriluba nõudva kauba saaja või saatja.“;
13) paragrahvi 19 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 19. Sisse- ja väljaveoks nõutavad eriload“;
14) paragrahvi 19 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Eriluba nõudva kauba sisse- või väljaveoks on nõutav:
1) importimisel – Ravimiameti sisseveoluba;
2) kauba toimetamisel Eestist Euroopa Liidu liikmesriiki või Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriiki või vastupidi ja kauba eksportimisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes
2 ja 3 nimetatud kaupade korral – Ravimiameti teavitamine.
(2) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse- või väljaveol on nõutav Ravimiameti sisse-
või väljaveoluba.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhtudel ei kohaldata
teavitamiskohustust ravimi kliinilises uuringus kasutatava uuritava ravimi korral ja täiendava
ravimi korral, kui täiendaval ravimil on Euroopa Majanduspiirkonnas kehtiv müügiluba.“;
15) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva seaduse § 21 lõike 7 punktide 1 ja 2 alusel ravimite sisseveol kohaldatakse
käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 nõudeid, kui ravimile on Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriigis antud müügiluba.“;
16) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Eriluba nõudva kauba sisseveo korral on sisseveoloa taotlemise või Ravimiameti
teavitamise kohustus kauba saajal. Eriluba nõudva kauba väljaveoloa korral väljaveo
taotlemise või Ravimiameti teavitamise kohustus kauba saatjal.“;
17) paragrahvi 19 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks
kaasavõtmise ja saatmise tingimused ja korra;
2
2) tingimused, mille korral on meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil kasutatavate inim- või
loomset päritolu kudede, rakkude ja elundite sisse- või väljaveoks nõutav Ravimiameti
eriluba.“;
18) paragrahvi 20 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolevast seadusest tulenevatest sisse- ja väljaveopiirangutest on vabastatud
kiirabibrigaadi, Eesti või välisriigi päästemeeskonna, Eesti Vabariigi territooriumil viibivate
välisriigi relvajõudude ja Kaitseväe ravimitagavarasse kuuluv eriluba nõudev kaup, mida
kasutatakse oma ülesannete täitmisel.
(2) Käesolevast seadusest tulenevatest sisse- ja väljaveopiirangutest on vabastatud
rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite ravimitagavarasse kuuluv ning
selle täiendamiseks vajalik eriluba nõudev kaup.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel eriluba nõudva kauba sisse- või väljavedaja, välja
arvatud kiirabibrigaad, koostab enne sisse- või väljavedu sisse- või väljaveetava eriluba
nõudva kauba nimekirja. Ravimiameti nõudmise korral peab käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud eriluba nõudva kauba sisse- või väljavedaja esitama Ravimiametile sisse- või
väljaveetava eriluba nõudva kauba nimekirja.
(4) Eriluba nõudva kauba tasu eest või tasuta jagamiseks Eestis on Eesti või välisriigi
päästemeeskonna, Eesti Vabariigi territooriumil viibivate välisriigi relvajõudude või
Kaitseväe poolt nõutav Ravimiameti luba.
(5) Ravimiamet võib erakorralise meetmena keelata ravimi väljaveo, kui ravimiga katkematu
varustatuse tagamine on oluline inimeste või loomade tervise seisukohast ning kui teisi sama
toimeaine ja tugevusega ravimeid Eestis ei turustata või turustatakse ebapiisavas koguses.“;
19) paragrahvid 21 ja 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 21. Müügiloata ravimi turustamise luba
(1) Müügiloata ravimeid võib turustada, kui sobiva toimega müügiloaga ravim puudub või
seda ei turustata ravivajadusele vastavalt ja Ravimiamet on andnud ravimi väljakirjutamise
õigust omava arsti või veterinaararsti meditsiiniliselt põhjendatud taotlusel loa müügiloata
ravimi turustamiseks (edaspidi müügiloata ravimi turustamise luba).
(2) Ravimi väljakirjutamise õigust omav arst esitab taotluse müügiloata ravimi turustamise
loa saamiseks Ravimiametile. Veterinaararst esitab taotluse müügiloata ravimi turustamise loa
saamiseks hulgimüügiettevõtte või apteegi kaudu.
(3) Müügiloata ravimi turustamise loa taotluse andmete loetelu ning taotluse esitamise
tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(4) Ravimiamet kontrollib taotleja esitatud andmeid ja dokumente ning teeb otsuse müügiloata
ravimi turustamise põhjendatuse kohta 30 päeva jooksul.
(5) Müügiloata ravimi turustamine ei ole õigustatud, kui esineb vähemalt üks järgmistest
asjaoludest:
3
1) taotleja ei ole esitanud käesoleva seaduse § 19 lõike 5 alusel kehtestatud korra kohastele
nõuetele vastavat taotlust;
2) Ravimiametile teadaolevalt ei ole ravimi kvaliteedi kohta piisavalt andmeid, ravimi
kvaliteet ei vasta nõuetele või selle efektiivsus ei ole tõendatud;
3) ravimi kasutamine võib olla ohtlik inimese või looma tervisele;
4) ravimi kasutamine ei ole meditsiiniliselt põhjendatud või on olemas sama toimega
alternatiivne müügiloaga ravim, mida turustatakse ravivajadusele vastavalt;
5) taotleja esitab teadlikult valeandmeid.
(6) Ravimiameti antud müügiloata ravimi turustamise luba ei taga müügiloata ravimi
kvaliteeti, ohutust ega efektiivsust. Müügiloata ravimi turustamise loa andmine ei vabasta
ravimi turustamiseks taotluse esitanud isikut ega ravimi tootjat vastutusest ravimi
eesmärgipärase kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest.
(7) Kui puuduvad sama toimega müügiloaga ravimid või neid ei turustata ravivajadusele
vastavalt, võib Ravimiamet lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule anda loa turustada:
1) müügiloata ravimeid arstide erialaorganisatsiooni taotluse alusel taotluses nimetatud
diagnoosi puhul;
2) müügiloata antidoote;
3) müügiloata ravimeid kasutamiseks riiklike programmide raames;
4) ravimitootja tasuta antavaid ravimeid, kui patsiendi raviarst on kirjalikult kinnitanud, et
ravim on vajalik elupäästval eesmärgil ja puuduvad muud võimalused kroonilise või
eluohtliku haiguse raviks, samuti juhul, kui haigust peetakse eluohtlikuks ning kõik teised
ravimeetodid, mille eest Eesti Haigekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle ja mis on
patsiendile meditsiiniliselt sobivad ja rahaliselt kättesaadavad, on ammendunud, ning on
tõenäoline, et ravimist saadav kasu kaalub üles võimaliku ohu.
(8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 7 nimetatud juhtudele võib Ravimiamet anda
müügiloata ravimite turustamise loa ka:
1) hädaolukorras ja eriolukorra väljakuulutamise korral hädaolukorra seaduse alusel;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse
kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse
Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30.04.2004, lk 1–33), artikli 83 alusel.
(9) Müügiloata ravimeid, millel on vähemalt ühes Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis
müügiluba, võib sisse vedada enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud müügiloata ravimi
turustamise loa saamist, arvestades käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõudeid.
(10) Müügiloata ravimeid, millele ei ole üheski Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis
väljastatud müügiluba, võib sisseveoloa alusel sisse vedada ja ravimite käitlemise õigust
omavatele isikutele väljastada vaid müügiloata ravimi turustamise loa alusel.
(11) Müügiloata ravimi turustamine teistele ravimite käitlemise õigust omavatele isikutele on
lubatud üksnes käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 7 ja 8 nimetatud müügiloata ravimi
turustamise loa alusel.
§ 22. Sisse- ja väljaveoloa taotlemine
4
(1) Sisse- ja väljaveoloa saamiseks tuleb Ravimiametile esitada taotlus. Eraldi taotlus tuleb
esitada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning veterinaarravimite sisse- või väljaveo
korral.
(2) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete väljaveo taotlusele tuleb iga ravimisaadetise kohta
lisada selle riigi pädeva asutuse väljastatud sisseveoluba, kuhu nimetatud kaupu veetakse.
(3) Käesoleva seaduse § 19 lõike 5 alusel kehtestatud määruse nõuetele vastav taotlus tuleb
Ravimiametile esitada vähemalt viis tööpäeva enne eriluba nõudva kauba saabumist
tollipiirile või Eesti ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi vahelisele piirile.
(4) Müügiloata ravimi sisseveoloa taotluses tuleb märkida Ravimiameti väljastatud
müügiloata ravimi turustamise loa number või viide arstide erialaorganisatsiooni taotlusele.
(5) Müügiloata ravimi sisseveol tuleb eelistada Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi
pädeva asutuse antud müügiloaga ravimit. Ravimiameti nõudmisel tuleb esitada andmed
ravimi kvaliteedi kohta. Kui käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud nõuet ei ole võimalik
täita, tuleb koos taotlusega esitada dokumendid ravimi kvaliteedi kohta ja põhjendused, miks
Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi müügiloaga ravimit ei ole võimalik eelistada.
(6) Sisse- ja väljaveoluba antakse ühekordseks kauba sisse- või väljaveo toimingu tegemiseks,
kuid kõige kauem kolmeks kuuks. Põhjendatud juhtudel võib Ravimiamet pikendada
narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse- ja väljaveoloa kehtivust kuni kuue kuuni.“;
20) paragrahv 23 tunnistatakse kehtetuks;
21) paragrahv 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 24. Sisse- ja väljaveoloa andmine
(1) Ravimiamet otsustab sisse- või väljaveoloa andmise viie tööpäeva jooksul pärast taotluse
ning nõutavate andmete ja dokumentide esitamist.
(2) Ravimiameti nõudmisel tuleb müügiloata ravimi sisseveoloa taotlemisel esitada täiendavat
infot ravimi pakendi, ravimi tootmiskoha ja partii kvaliteedi kohta.
(3) Ravimiamet teeb müügiloata ravimi sisseveoloale vajaduse korral märkused ravimi
pakendi ja ravimi kättetoimetamiseks vajalike andmete kohta.
(4) Ravimiamet võib sisse- või väljaveoloa andmisest keelduda, kui esineb vähemalt üks
järgmistest asjaoludest:
1) loa taotlemisel esitatakse puudulikke andmeid või on teadvalt esitatud valeandmeid;
2) loa taotlejale on tehtud käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis
sätestatud nõuete täitmiseks ettekirjutus ning ettekirjutuses sisalduv kohustus on täitmata;
3) Ravimiametil on andmeid, mille alusel on põhjust kahelda ravimi kvaliteedis;
4) Ravimiametil on andmeid, mille alusel on põhjust kahelda ravimi nõuetekohases
käitlemises;
5) sisseveetava ravimi kasutamine on Eestis keelatud või on teada, et väljaveetava ravimi
kasutamine on sissevedavas riigis keelatud;
5
6) sisseveoloa taotlemisel müügiloata ravimile puuduvad dokumendid ravimi kvaliteedi kohta
või põhjendused, miks Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi müügiloaga ravimit ei ole
võimalik eelistada, on puudulikud.“;
22) paragrahvi 25 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Eestisse saabuv või Eestist lahkuv reisija võib käesoleva paragrahvi lõigete 4–6 alusel
kaasa võtta ravimeid, mida ta kasutab meditsiinilisel eesmärgil isiklikuks või temaga kaasas
olevate loomade tarbeks käesoleva seaduse § 19 lõike 5 alusel kehtestatud määruses lubatud
koguses ja tingimustel. Reisijal on keelatud kaasa võtta täisverd ja verekomponente.“;
23) paragrahvi 25 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kui isik reisib retseptiravimitega, mis ei kuulu narkootiliste ja psühhotroopsete ainete
hulka, tuleb isikul koos ravimitega kaasa võtta arsti teatis ravimi vajaduse kohta või
paberretsepti koopia või elektroonilise retsepti väljatrükk.“;
24) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Kui isik reisib narkootiliste ja psühhotroopsete ainete hulka kuuluvate ravimitega ning
viibib reisi ajal Schengeni konventsiooniosalise riigi territooriumil, tuleb isikul kaasa võtta
Schengeni konventsiooni artikli 75 vormi kohane tunnistus, mille on talle välja andnud apteek.
(6) Kui isik reisib narkootiliste ja psühhotroopsete ainete hulka kuuluvate ravimitega ning ei
viibi reisi ajal Schengeni konventsiooniosalise riigi territooriumil, tuleb isikul koos ravimitega
kaasa võtta arsti teatis ravimi vajaduse kohta või paberretsepti koopia või elektroonilise
retsepti väljatrükk.“;
25) paragrahvi 26 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
26) paragrahvi 26 lõike 9 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja poolt ravimite apteegis valmistamiseks
kasutatavate ainete ümberpakendamise tingimused ja korra.“;
27) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõike 91 nõudeid ei kohaldata üldapteegi haruapteegile, mis asub
lennujaama julgestuskontrolli alal. Samuti ei kohaldata sellisele üldapteegile ja üldapteegi
haruapteegile käesoleva seaduse § 32 lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid.“;
28) paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Apteegist võib väljastada ainult müügiloaga või müügiloata ravimi turustamise loaga
ravimeid ning apteegis ekstemporaalselt või seeriaviisiliselt valmistatud või jaendatud
ravimeid, arvestades käesoleva seaduse §-s 32 ettenähtud tingimusi.“;
29) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 58 järgmises sõnastuses:
6
„(58) Apteegiteenuse osutaja võib pakkuda apteegiteenust videokõne vahendusel vastava
õiguse olemasolu korral. Ravimiamet annab õiguse osutada apteegiteenust videokõne
vahendusel sellekohase taotluse alusel, kui videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise
nõuded ja tingimused on täidetud. Videokõne vahendusel võib apteegiteenust osutada
proviisori või farmatseudi kohal viibimiseta üksnes sellises haruapteegis, mis asub
asustusüksuses, mis ei ole linn ja kus ei ole teist apteegiteenuse osutajat.“;
30) paragrahvi 32 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Apteegiteenuse tegevusloa omaja võib üld- ja veterinaarapteegist ekstemporaalselt
valmistatud või jaendatud ravimeid oma struktuuriüksusele või teisele apteegile
edasimüümiseks väljastada ekstemporaalse ravimi retsepti või tellimislehe põhjal koostatud
tellimuse alusel.“;
31) paragrahvi 35 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kõlbmatuid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid tuleb säilitada narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses kehtestatud tingimustel ohtlike
jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba omavale isikule hävitamiseks üleandmise
hetkeni.“;
32) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kaitseväel on õppeotstarbe eesmärgil lubatud väljaõppes ja õppustel kasutada enda
ravimitagavaras olevaid süste- ja infusioonilahuseid, mille kõlblikkuse aeg on lõppenud.
Kasutatavad kõlbmatud süste- ja infusioonilahused peavad olema selgelt märgistatud, et
välistada nende kasutamine muul otstarbel. Kaitsevägi peab ravimite arvestuses koguseliselt
ära näitama, millised kõlbmatud süste- ja infusioonilahused on õppeotstarbel kasutuses olnud.
Pärast õppeotstarbel kasutamist tuleb ravimid üle anda jäätmeseaduse alusel õigustatud
isikule.“;
33) paragrahvid 36 ja 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 36. Kõlbmatute ravimite hävitamine ja hävitamiseks üleandmine
(1) Ohtlike jäätmetena määratletud kõlbmatud ravimid tuleb hävitada selleks tegevuseks
keskkonnakaitseluba omavas ettevõttes. Hävitamine käesoleva seaduse tähenduses on
kõlbmatute ravimite kõrvaldamise või taaskasutamise toiming, mille käigus muudetakse
ravimi toimeainete omadusi selliselt, et neil ei ole komisjoni määruses (EL)
nr 1357/2014nimetatud ohtlikke omadusi.
(2) Kõlbmatud ravimid tuleb hävitamiseks üle anda jäätmeseaduse alusel õigustatud isikule
ning koostada jäätmeseaduse §-s 64 sätestatud ohtlike jäätmete saatekiri ja hävitamiseks
üleantavate ravimite nimekiri järgmiste andmetega: ravimi nimetus, tootja või müügiloa
hoidja nimi, ravimipartii number ja kogus.
(3) Ohtlike jäätmete saatekirjale lisatud hävitamiseks üleantavate ravimite nimekirja
säilitatakse viis aastat nende koostamisest.
§ 37. Kõlbmatute ravimite vastuvõtmine tarbijalt
7
(1) Lisaks jäätmeseaduse alusel õigustatud isikutele peab kõlbmatuid ravimeid tarbijatelt
tasuta vastu võtma ja jäätmekäitlusesse suunama üldapteek, veterinaarravimite puhul ka
veterinaarapteek. Säilitamisel tuleb neid ravimeid hoida eraldi teistest apteegis käibelt
kõrvaldatud ravimitest. Tarbijalt vastu võetud ravimite üleandmisel jäätmeseaduse alusel
õigustatud isikule ei kohaldata käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud saatekirjale lisatud
nimekirja nõudeid.
(2) Apteegi müügisaalis võib kõlbmatute ravimite kogumiseks kasutada kogumismahutit, mis
välistab kõrvalistel isikutel võimaluse kogumismahutisse pandud kõlbmatuid ravimeid sealt
kätte saada. Kogumismahuti asukoht peab olema tähistatud märgatava ja loetava sildiga.
(3) Tarbijalt vastu võetud või kogumismahutisse pandud kõlbmatuid ravimeid käideldakse
ohtlike jäätmetena.“;
34) paragrahvi 38 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
35) paragrahvi 39 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Tegevuslubade registri eesmärk on pidada arvestust ravimite käitlemise ja vahendamise,
narkootikumide lähteainete käitlemise ning rakkude, kudede ja elundite hankimise ja
käitlemise tegevuslubade omajate ja nende erialase tegevuse üle, samuti ravimite käitlemise
ja vahendamise, narkootikumide lähteainete käitlemise ning rakkude, kudede ja elundite
hankimise ja käitlemisega seotud järelevalve tegemise üle eesmärgiga saada andmeid
ravimipoliitika ning rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise poliitika juhtimise ja
korraldamise ülesannete täitmiseks ning apteegiteenuse osutamise statistika tegemiseks.“;
36) paragrahvi 39 lõiget 3 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„7) narkootikumide lähteainete käitlemise registreeringute ja lubade andmeid;
8) narkootikumide lähteainete käitlejate üle riikliku järelevalve tegemise käigus kogutud
andmeid.“;
37) paragrahvi 39 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Andmete esitamise kohustus on narkootikumide lähteainete registreeringu ja loa taotlejal ja
omajal.“;
38) paragrahvi 39 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Tegevuslubade registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses
registri kohta sätestatut, välja arvatud sisejulgeoleku tagamiseks narkootikumide lähteainete
käitlemisega seotud teabe osas. Erisused sätestatakse tegevuslubade registri põhimääruses.“;
39) paragrahvi 42 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Ravimite hulgimüügi tegevusloa omajal võib samal ajal olla ka ravimite tootmise
tegevusluba ja vastupidi. Haiglaapteegiteenuse osutamise tegevusloa omajal võib samal ajal
apteegiteenuse osutamise tegevusloaga olla ka ravimite tootmise tegevusluba täisvere ja
verekomponentide tootmiseks ning kliinilise uuringu ravimite pakendamiseks,
märgistamiseks, ümberpakendamiseks või ümbermärgistamiseks. Apteegiteenuse osutamise
8
tegevusloa omajal võib samal ajal apteegiteenuse osutamise tegevusloaga olla ka ravimite
tootmise tegevusluba ravimite valmistamiseks teistele apteekidele.“;
40) paragrahvi 44 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) tagama sama toimeainega ravimite turustamisel eelisjärjekorras soodsaimate
käsimüügiravimite ning selliste ravimite hankimise ja kättesaadavuse, mille kohta on
ravikindlustuse seaduse alusel sõlmitud hinnakokkulepe, välja arvatud ravimite hulgimüügi
tegevusloa omaja, kes turustab ainult ühe müügiloa hoidja ravimeid;“;
41) paragrahvi 45 punkt 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„42) tagama enda kulul apteegiteenust osutavate proviisorite ja farmatseutide arendamiseks ja
pädevuse tõstmiseks erialase koolitamise vähemasti 40 akadeemilise tunni ulatuses kahe aasta
kohta. Erialaseks koolituseks loetakse osavõttu proviisori- või farmatseudiõppe õppekava
alusel õpetava kõrgkooli, riigiasutuse, tervishoiuteenuse osutaja koolituskeskuse või
tervishoiutöötajate erialaorganisatsiooni korraldatud farmaatsiaalasest või muust
meditsiinialasest täienduskursusest, seminarist, konverentsist või õppepäevast, mille sisu on
sõltumatu ravimi tootjast, müügiloa hoidjast või ravimite hulgimüüjast;“;
42) paragrahvi 45 täiendatakse punktidega 43 ja 44 järgmises sõnastuses:
„43) videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise korral tagama käesoleva seaduse § 31
lõikes 58 nimetatud haruapteegis apteegiteenuse osutamise vähemalt 24 tundi nädalas ja
tagama erialatöötaja kohaloleku haruapteegis vähemalt viis tundi nädalas;
44) videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise korral tagama käesoleva seaduse § 31
lõikes 58 nimetatud haruapteegis töötavale abipersonalile ravimite käitlemise koolituse
vähemalt üks kord aastas;“;
43) paragrahvi 45 punktis 5 asendatakse sõna „turustamisloa“ sõnadega „müügiloata ravimi
turustamise loa“;
44) paragrahvi 45 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) täitma ravimite sisseveol sisseveonõudeid, pidama arvestust sisseveetud ravimite
käitlemise kohta ja esitama aruandeid käesoleva seaduse § 26 lõike 9 punkti 1 alusel
kehtestatud korras;“;
45) paragrahvi 54 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) tagada, et ühendusevälises riigis toodetud ravimipartii on toodetud ja kontrollitud
võrdväärsete heade tootmistavade kohaselt.“;
46) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Haiglaapteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja määratud pädeva isiku kohustus on
ravimite sisseveo korral teha kindlaks, kas ravimi transportimisel on järgitud
säilitamistingimusi, ning tagada, et sisseveetavad ravimid vastavad käesolevas seaduses ja
selle alusel kehtestatud nõuetele.“;
9
47) paragrahvi 63 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) Ravimiameti väljastatud müügiloata ravimi turustamise loa alusel müügiloata
ravimitele;“;
48) paragrahvi 63 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) akvaariumikaladel, puurilindudel, terraariumiloomadel, pisinärilistel ja lemmikloomadena
peetavatel tuhkrutel ja küülikutel kasutamiseks ette nähtud ravimitele (edaspidi müügiloa
kohustuseta veterinaarravim) juhul, kui need ravimid ei sisalda aineid, mille kasutamine
nõuab veterinaararsti järelevalvet, ja kui tarvitusele on võetud kõik abinõud, et vältida nende
ravimite kasutamist teistel loomaliikidel;“;
49) paragrahvi 67 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Taotluse esitaja tasub Ravimiametile erialase hindamise tasu kuni 6000 eurot vastavalt
käesoleva seaduse § 65 lõike 12 punkti 1 alusel kehtestatud taotluse liigile.“;
50) paragrahvi 71 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Ravimiamet võib pikendada müügiloa kehtivusaega kuni müügiloa uuendamise taotluse
menetlemise lõpuni.“;
51) paragrahvi 75 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Müügiloa taotluse hinnanguaruande võib väljastada Euroopa Majanduspiirkonna teise
liikmesriigi pädevale asutusele või Euroopa Ravimiametile.“;
52) seaduse 3. peatüki 5. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5. jagu
Ravimi müügiloaga seotud muudatusest teatamine ja muudatuse taotlemine“;
53) paragrahv 77 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 77. Ravimi müügiloaga seotud muudatusest teatamine ja muudatuse taotlemine ning
taotluse rahuldamata jätmine või teatise tagasilükkamine
(1) Ravimi müügiloa andmise aluseks olnud tingimuste muutmiseks esitab müügiloa hoidja
Ravimiametile sellekohase taotluse.
(2) Müügiloa hoidja tagab ravimi tootmis- ja kontrollimeetodite ajakohastamise, võttes
arvesse teaduse ja tehnika arengut, ning ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe
ajakohastamise uusimate teaduslikult põhjendatud teadmiste, sealhulgas Euroopa ravimite
veebiportaalis avaldatud hindamistulemuste ja soovituste kohaselt.
(3) Müügiloa andmise aluseks olnud tingimuste muudatuse taotlus esitatakse koos muudatuse
aluseks oleva dokumentatsiooniga. Müügiloa tingimuste muudatuse taotlust menetletakse
vastavalt nõuetele ja menetluskorrale, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni määruses (EÜ)
nr 1234/2008, mis käsitleb inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate ravimite müügilubade
10
tingimuste muudatuste läbivaatamist (ELT L 334, 12.12.2008, lk 7–24), muudetud Euroopa
Komisjoni määrusega (EL) nr 712/2012 (ELT L 209, 04.08.2012, lk 4–14), ning kooskõlas
Euroopa Komisjoni koostatud suunistega, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(4) Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1234/2008 liigitatud IA ja IB tüüpi muudatusi
käsitatakse muudatusest teatamisena käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud Euroopa
Komisjoni määruse tähenduses.
(5) Müügiloa hoidja tasub taotluse esitamise eest riigilõivu ning IB tüüpi ja II tüüpi muudatuse
korral erialase hindamise tasu. IA tüüpi muudatuse korral tuleb tasuda teavituse menetlustasu.
Tasu suurus on IB tüüpi muudatuse korral 150 eurot, II tüüpi muudatuse korral 400 eurot ja
IA tüüpi muudatuse korral 100 eurot muudatuse kohta. Kui Eesti osaleb Euroopa
Majanduspiirkonna detsentraliseeritud või vastastikuse tunnustamise müügiloaprotseduuris
viidatava riigina, lisandub erialase hindamise tasule IB tüüpi muudatuse korral 600 eurot, II
tüüpi muudatuse korral 1400 eurot ja IA tüüpi muudatuse korral 400 eurot muudatuse kohta.
Kui Ravimiamet tegutseb Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1234/2008 artikli 20 alusel
esitatud muudatuse korral viidatava asutusena, on hindamise tasu 1800 eurot.
(6) Ravimiamet keeldub taotluse rahuldamisest käesoleva seaduse §-s 74 sätestatud alustel.
(7) Ravimi müügiloaga seotud muudatusest teatamise ning muudatuse taotlemise tingimused
ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
54) paragrahvi 783 lõike 2 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) lähtuma ravimiohutuse tagamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist
2001/83/EÜ või 2001/82/EÜ, Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 520/2012
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 726/2004 ja Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivis 2001/83/EÜ sätestatud ravimiohutuse järelevalve toimingute tegemise
kohta (ELT L 159, 19.06.2012, lk 5–25) ja ravimiohutuse headest tavadest.“;
55) paragrahvi 784 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Ravimiamet lähtub ravimiohutuse järelevalves, sealhulgas inspektsioonide tegemisel ja
nende tulemustest teavitamisel, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2001/83/EÜ või
2001/82/EÜ, Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 520/2012 ja ravimiohutuse
headest tavadest.“;
56) paragrahvi 785 lõikes 11 asendatakse arv „160“ arvuga „320“;
57) paragrahvi 785 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(12) Kui Eesti osaleb Euroopa Majanduspiirkonna detsentraliseeritud või vastastikuse
tunnustamise müügiloamenetluses viidatava riigina või Ravimiamet osaleb Euroopa
ravimiametite ühises töökorralduses käesoleva seaduse § 784 lõike 1 punktis 3 nimetatud
andmete hindajana, on ravimi ohutus- ja kvaliteediseire tasu 600 eurot eelmisel kalendriaastal
üle kuue kuu kehtinud müügiloa kohta.“;
58) paragrahvi 787 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
11
„(4) Perioodilise ohutusaruande hindamisel lähtub Ravimiamet Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivist 2001/83/EÜ või 2001/82/EÜ, Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest
(EL) nr 520/2012 ja ravimiohutuse headest tavadest.“;
59) paragrahvi 788 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Mittesekkuvat ohutusuuringut ei või alustada enne Ravimiameti kooskõlastuse saamist, kui
selline kohustus on müügiloa tingimustes ette nähtud.“;
60) paragrahvi 788 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Mittesekkuv ohutusuuring tehakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga 2001/83/EÜ, Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 520/2012 ja
ravimiohutuse heade tavadega.“;
61) paragrahvi 82 lõike 5 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) ravimi müügi suurendamise eesmärgil tellitud või avalikustatud teavet, mis suunab isikuid
pöörduma arsti poole ja milles otseselt või kaudselt viidatakse ravimile.“;
62) paragrahvi 83 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
63) paragrahvi 83 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Ravimi müügiloa hoidja või tema volitatud isik esitab iga kalendriaasta 1. veebruariks
Ravimiametile ravimireklaami aruande eelmisel aastal proviisoritele, farmatseutidele ja
ravimi väljakirjutamise õigust omavatele isikutele ning nende ühendustele käesoleva seaduse
§ 86 lõigete 2 ja 5 alusel arstiteaduslikel või farmaatsiaalastel üritustel osalemiseks või
nimetatud ürituste korraldamiseks antud toetuste ning sama paragrahvi lõike 6 alusel
korraldatud ürituste, patsientide teavitusürituste, jagatud raviminäidiste ja allahindluste kohta.
Ravimireklaami aruanne on avalik teave.“;
64) paragrahvi 83 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Ravimireklaami aruandes esitatavate andmete loetelu ja aruande esitamise korra
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
65) paragrahvi 83 lõikes 8 asendatakse sõnad „ravimi müügiloa hoidja“ sõnadega „reklaami
tellija, teostaja ja avalikustaja“;
66) paragrahvi 85 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „müügiloa hoidja“ sõnadega
„reklaami tellija“;
67) paragrahvi 85 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Ravimit reklaamides peab ajakohane ravimi omaduste kokkuvõte olema kättesaadav.“;
68) paragrahvi 85 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
12
„(5) Ravimi näidist võib anda üksnes müügiloa hoidja või tema volitatud isik. Ravimi
näidisena võib anda ühele isikule viis väikseimat turustatavat pakendit aastas ja kokku jagada
mitte rohkem kui 300 pakendit aastas. Näidisena antava ravimi pakendil peab olema kiri
„Mitte müügiks“, pakend peab vastama müügiloale ning koos näidisega tuleb anda
ravimiomaduste kokkuvõte. Ravimi näidist ei tohi müüa ega mittemeditsiinilisel eesmärgil
edasi anda.“;
69) paragrahvi 86 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Ravimi müügiloa hoidjal, tema volitatud isikul ja kolmandal isikul on ravimi müügi
mõjutamise eesmärgil keelatud ravimi väljakirjutamise õigust omavatele isikutele,
proviisoritele ja farmatseutidele anda ning nimetatud isikutel on keelatud vastu võtta kingitusi
ja teenuseid, mille väärtus ületab 6,40 eurot, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2
sätestatud juhul.“;
70) paragrahvi 86 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kui ravimi müügiloa hoidja või tema volitatud isik korraldab ravimite väljakirjutamise
õigust omavatele isikutele, proviisoritele ja farmatseutidele teadusliku ürituse, peab nimetatud
üritusel võõrustamine, sealhulgas meelelahutus, olema mõistlikul tasemel ja jääma
ettevõtmise põhieesmärgi suhtes teisejärguliseks ega tohi olla suunatud kellelegi teisele kui
nimetatud isikutele. Nimetatud üritusel peab ravimite kohta edastatav teave vastama
ravimireklaami nõuetele.“;
71) paragrahvi 86 lõikes 7 asendatakse sõnad „Eesti esindaja“ sõnadega „volitatud isiku“;
72) paragrahvi 86 lõikeid 8 ja 9 täiendatakse pärast sõna „hoidja“ sõnadega „või tema
volitatud isik“ vastavas käändes;
73) paragrahvi 1011 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) keelustada ravimi reklaam ja kohustada reklaami tellijat, avalikustajat või teostajat
avaldama samas vormis reklaamiga võrdsel ja samaväärset tähelepanu tagaval pinnal
Ravimiameti poolt kindlaksmääratud tekstiga õiendus;“;
74) paragrahvi 1011 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „proove“ sõnadega „ja sertifitseeritud
etalonaineid“;
75) paragrahvi 106 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ravimi müügiloaga seotud nõuete rikkumise, samuti müügiloata ravimi või sellise
ravimi, millel ei ole Ravimiameti eriluba, hankimise või levitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;
76) paragrahvi 107 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ravimireklaami nõudeid rikkuva reklaami tellimise, teostamise või avalikustamise või
käesoleva seaduse §-s 86 sätestatud ravimi väljakirjutamise või müügi kingitustega
mõjutamise keelu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“.
13
§ 2. Ravikindlustuse seaduse muutmine
Ravikindlustuse seaduse § 41 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Haigekassa võib kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja kirjalikul taotlusel,
millele on lisatud kindlustatud isikut raviva arsti kirjalik seisukoht, mõjuvatel põhjustel ja
käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 ning § 44 lõigetes 5 ja 6 sätestatud kriteeriume arvestades üle
võtta kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajaliku ja ravimite loetelusse kantud või
müügiloata ravimi müügi korral osa ravimi jaemüügihinnast, välja arvatud omaosaluse
alusmäär.“.
§ 3. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. septembril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 22–24 jõustuvad 2021. aasta 1 jaanuaril.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, „…“ „…………………“ 2019. a.
__________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
„…“ „…………………“ 2019. a.
14
Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Ravimipoliitika alused 20131 toob välja, et ravimite kättesaadavus puudutab suurt osa
ühiskonnast ning tasapisi vananev ühiskond suurendab selle osatähtsust veelgi. Tõhusad, ohutud,
kvaliteetsed ja mõistlikult kasutatud ravimid aitavad lihtsalt lahendada paljusid
terviseprobleeme, parandades elukvaliteeti, vältides või vähendades töövõimetust ja haigustest
tingitud suremust ning säästes haiglaraviga seotud kulutusi. Samas ei ole ravimid kas
geograafilistel või rahalistel põhjustel alati kättesaadavad. Tervis on oluline hüve, sellest sõltub
muude õiguste ja vabaduste kasutamine ning lõppkokkuvõttes inimväärne elu.2 Põhiseaduse §-st
28 tulenev rahvatervise kaitse kohustus nõuab, et riik tagaks ravimite kättesaadavuse. Muu
hulgas peavad ravimid olema järjepidevalt kättesaadavad, kindla kvaliteediga ning taskukohase
hinnaga.
Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu)
väljatöötamine on seotud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusega3.
Eelnõu on jagatud seitsmeks põhiteemaks: ravimijäätmete käitlemise lihtsustamine ja dubleeriva
regulatsiooni kaotamine, ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni lihtsustamine,
müügiloata ravimite kättesaadavuse parandamine, müügilubade regulatsiooni kaasajastamine ja
ravimiseaduse sätete EL-i õigusega vastavusse viimine, ravimireklaami nõuete kaasajastamine,
apteegiteenuse arendamine ning ravimialase tegevuse arendamine.
1.1.1. Ravimijäätmete käitlemise lihtsustamine ja dubleeriva regulatsiooni kaotamine
Seaduse muutmisega lihtsustatakse kõlbmatute ravimite märgistamist ja tarbijatelt tagastamist,
võimaldades apteekidel hoida eraldiseisvat kõlbmatute ravimite kogumise anumat apteegi
müügisaalis, kuhu tarbijad saavad oma ravimid iseseisvalt tagastada ilma apteekri poolt
dokumentatsiooni täitmata. Anum peaks olema märgistatud kirje ja juhisega, et välistada
teadmatust ja eksimusi anuma sihtotstarbes, ning see peaks paiknema apteegitöötajate vaateväljas
ja jälgimisel, et välistada kõlbmatute ravimite taaskasutusse sattumist. Lisaks lihtsustatakse
kõlbmatute ravimite märgistamise korda, võimaldades seda teha hulgikaupa pakendatuna
(näiteks apteegi tagaruumis eraldi kast sildiga „ohtlikud jäätmed“).
1.1.2. Ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni lihtsustamine
Kehtiva regulatsiooni täiendamisega kaasneb ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloaga
automaatselt eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo õigus ning enam pole vaja sätestada lubadel
eritingimusi. Regulatsiooni täiendamisega täpsustatakse, kes on ravimiseaduse tähenduses
ravimite sisse- ja väljavedaja. Samuti asendatakse regulatsiooni muutmisega ravimite
1
Sotsiaalministeerium. Ravimipoliitika alused 2013. Arvutivõrgus kättesaadav:
http://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Ravimid/ravimipoliitika_alused_2013.pdf
2
R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Tallinn, Juura, 2004.
3
Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Kättesaadav eelnõude infosüsteemist:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4288a711-3124-4183-aec3-b9f4bf7372b0
ekspordiloa taotlemine ja müügiloata ravimite Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP)
liikmesriigist sisseveo taotlemine teavitusmenetlusega. Sealjuures laiendatakse ravimiseaduse §
20 erandit kõigile pääste meeskondadele ning lisaks Kaitseväele ka Eesti Vabariigi territooriumil
viibivate välisriigi relvajõudude ravimitagavarasse kuuluvatele ravimitele, mis ei pea asuma
meditsiinisõidukites. Muudatusega täpsustatakse, et erand kehtib nimetatud asutustele ja
isikutele ainult eriluba nõudva kauba eesmärgipäraseks sisse- ja väljaveoks selles ulatuses, milles
see on vajalik ametlike ülesannete täitmiseks.
1.1.3. Müügiloata ravimite kättesaadavuse parandamine
EL-i õiguses on nn compassionate use võimalus, mille kohaselt võivad liikmesriigid teha erandi
müügiloa nõudest ravimitele, millele väljastatakse tsentraliseeritud müügiluba Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 3 lõigete 1 ja 2 alusel. Muudatusega
paraneb oluliselt innovaatiliste ravimite kättesaadavus juba ravimi kliiniliste uuringute
staadiumis, kui uuringut Eestis ei tehta ja patsientide osalemine uuringus ei ole võimalik. Samas
annab see võimaluse tagada Eesti patsientidele juurdepääsu uutele väljatöötatavatele ravimitele
olukorras, kus puuduvad muud võimalused kroonilise või eluohtliku haiguse raviks ning
innovaatiliste ravimite ja meetodite kättesaadavus on jäänud patsiendile ainsaks võimalikuks
lahenduseks. Sel juhul tagaks ravimite kättesaadavuse müügiloata ravimi taotluse esitaja
koostöös ravimitootjaga, kattes ka ravimi kasutamisega seotud kulud. Lisaks laiendatakse
haiglaapteekide võimalusi, andes neile õiguse sisse vedada ravimeid ravimiseaduse § 30 lõikes
4 sätestatud eesmärgil ja õigustatud isikutele. Sisseveo õigus realiseerub haiglaapteegi
käitlemisõiguste laiendamisega, millega kaasnevad täiendavad kohustused nii haiglaapteegi
tegevusloa omajale kui ka pädevale isikule. Seadusemuudatusega kaasnevad täiendavad
kohustused haiglaapteegi tegevusloa omajale analoogselt ravimeid sisse vedava hulgimüügi
tegevusloa omaja ja tema pädeva isiku kohustustega (ravimite sisseveost teavitamine, ravimite
üle arvestuse pidamine, ravimite säilitamise, säilitamiskoha ja transportimise nõuded, statistiliste
andmete esitamine Ravimiametile).
1.1.4. Müügilubade regulatsiooni kaasajastamine ja ravimiseaduse sätete EL-i õigusega
vastavusse viimine
Ravimiseaduse kehtiv sõnastus võimaldab Eestis ravimi tootmise tegevusloa omajal teostada
lisaks tootmistegevusele ka hulgimüüki (sealhulgas õigus müüa neid ravimeid, mida ravimitootja
ise ei tooda, ilma hulgimüügi tegevusluba omamata) ning taoline tõlgendus on vastuolus Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ artikli 77 lõikega 3, mistõttu ei ole võimalik jätkata
olemasoleva regulatsiooniga ning seda tuleb täiendada (sh osaliselt dereguleerida). Eestis kehtiva
müügiloaga ravimi müügiloa muudatusi reguleerib 2013. aastast Euroopa Komisjoni määrus
(EÜ) nr 1234/2008 ning erisused müügiloa tingimuste muutmiseks viiakse kooskõlla riigisisese
õigusega. Senise regulatsiooni teatud sätete tühistamisega kaob ka ravimiohutuse järelevalve
toimingute eest topelt tasustamise võimalus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr
658/2014). Ravimiseadus võimaldab ravimi müügiloa taotleja esindajal sisse vedada ravimi
müügiloa taotlemisel esitatavaid näidiseid, samas puudub müügiloa taotlejal kohustus esitada
müügiloa taotlusega koos ravimi näidis, sest müügiloa taotlemisel esitatakse üksnes ravimi
pakendi kavand, mistõttu muudetakse olemasolevat regulatsiooni.
1.1.5. Ravimireklaami nõuete kaasajastamine
Muudatustega korrigeeritakse vastutust ravimireklaami nõudeid rikkuva reklaami tellimise,
teostamise või avalikustamise või ravimiseaduse §-s 86 sätestatud ravimi väljakirjutamise või
2
müügi kingitustega mõjutamise keelu rikkumise eest. Seega on võimalik lisaks müügiloa hoidjale
ravimireklaami nõuete rikkumise eest vastutusele võtta ka reklaami tellija, avalikustaja ja
teostaja, kes rikkumise toime paneb. Seadusega sätestatakse, et ravimi väljakirjutamise ja müügi
mõjutamise eesmärgil kingituste andmise keeld ei ole piiritletud üksnes müügiloa hoidjaga, vaid
laieneb ka müügiloa hoidja volitatud isikule ning muudele isikutele, kes annavad kingitusi ravimi
müügi suurendamise eesmärgil. Ravimireklaami rikkumise toimepanijal on kohustus kõrvaldada
ravimireklaami rikkumisega tekitatud tagajärjed ehk kohustus lükata ümber reklaamis
avalikustatud ebaõiged andmed Ravimiameti kindlaksmääratud tekstiga sätestatud mahus ja
kujul.
1.1.6. Apteegiteenuse arendamine
Senise regulatsiooni muutmisega võimaldatakse olukord, kus apteek väljastab tarbijale mõnes
teises apteegis ekstemporaalselt valmistatud või jaendatud ravimeid, analoogselt on apteekidel
lubatud üksteisele väljastada omavalmistatud steriilseid ravimeid. Nimetatud lahendus
võimaldab apteekidel ressursse otstarbekamalt kasutada, samuti tagada teenuse parem kvaliteet.
Apteekidel on võimalus jaendamisteenust sooviva patsiendi kiiremaks ja mugavamaks
teenindamiseks tellida jaendamisteenust teisest apteegist (patsient ei pea jaendamisteenust
pakkuvasse apteeki siirduma, kui tema koduapteek on valmis seda teenust vahendama).
1.1.7. Ravimialase tegevuse arendamine
Muudetakse Ravimiameti tasuliste teenuste nimekirja, lisades sinna teadusliku nõuande ostmise
võimaluse, mis on oma sisult ettevõttele antav suuline ja kirjalik nõuanne mitmesuguste katsete
ja uuringute tegemise kohta, mida on vaja ravimite kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe tõestamiseks.
Samuti antakse Ravimiametile õigus vajaduse korral nõuda müügiloa hoidjatelt nende kasutatud
metoodika kohase ravimite või ravimite lähteainete kontrollanalüüsi tegemiseks tasuta
toimeainete, toimeaine laguproduktide, lisandite või abiainete sertifitseeritud etalonaineid koos
analüüsisertifikaadiga. Muudatustega lisatakse proviisorite ja farmatseutide erialaste koolituste
nimekirja teiste tervishoiutöötajate erialaorganisatsioonide (arstid, õed jne) ja tervishoiuasutuse
(haigla) koolituskeskuste korraldatavad koolitused ning täpsustatakse koolituste korralduslikke
nõudeid.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud
Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Helen Berk (tel 626 9147;
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud
Alice Sündema (tel 626 9271,
[email protected]) ja Jaanus Põldmaa (teenistussuhe
lõppenud).
Eelnõu väljatöötamisel on osalenud Ravimiameti õigusnõunikud Kaili Lellep (teenistussuhe
peatunud) ja Andrus Varki (tel 737 4140,
[email protected]).
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320,
[email protected]).
1.3. Märkused
3
Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega.
Seaduseelnõu väljatöötamiseks on koostatud väljatöötamiskavatsus. Sotsiaalministeerium esitas
ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse4 eelnõude infosüsteemi kaudu
kooskõlastusringile 12.12.2016. Väljatöötamise kavatsuse kooskõlastusel tehtud ettepanekud on
esitatud märkuste tabelina seletuskirja lisas 1.
Väljatöötamiskavatsuse teemad on lahutatud. Ravimiseaduse muudatusi, mis on seotud Euroopa
Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/161, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ üksikasjalike eeskirjade kehtestamisega inimtervishoius
kasutatavate ravimite välispakendil olevate turvaelementide kohta (ELT L 32, 09.02.2016, lk 1–
27), menetleti eraldi ja need jõustusid 9. veebruaril 2019. a.
Eelnõuga muudetakse ravimiseaduse (edaspidi RavS) redaktsiooni avaldamismärkega – RT I,
13.03.2019, 140 ja ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) redaktsiooni avaldamismärkega –
RT I, 13.03.2019, 136. .
Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/83/EÜ inimtervishoius
kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (ELT L 311, 28.11.2001, lk 67–
128), muudetud direktiiviga 2009/53/EÜ (ELT L 168, 30.06.2009, lk 33–34) (edaspidi direktiiv
2001/83/EÜ), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/82/EÜ veterinaarravimeid
käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (ELT L 311, 28.11.2001, lk 1–66), muudetud direktiiviga
2009/53/EÜ (ELT L 168, 30.06.2009, lk 33–34) (edaspidi direktiiv nr 2001/82/EÜ).
Samuti on eelnõu puutumuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 726/2004,
milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta
ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30.04.2004, lk 1–33) (edaspidi määrus
(EÜ) nr 726/2004), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 658/2014, Euroopa
Ravimiametile (EMA) inimtervishoius kasutatavate ravimite ravimiohutuse järelevalve
toimingute eest makstavate tasude kohta (ELT L 189, 27.06.2014, lk 112–127) (edaspidi määrus
(EL) nr 658/2014) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1394/2007 uudsete
ravimite ning direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (ELT L 324,
10.12.2007, lk 121–137).
Lisaks on eelnõu seotud Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 520/2012 Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 726/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis
2001/83/EÜ sätestatud ravimiohutuse järelevalve toimingute tegemise kohta (ELT L 159,
20.06.2012, lk 5–25) ja Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1234/2008, mis käsitleb
inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate ravimite müügilubade tingimuste muudatuste
läbivaatamist (ELT L 334, 12.12.2008 lk, 7–24), muudetud määrusega (EL) nr 712/2012 (ELT
L 209, 04.08.2012, lk 4–14).
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Seaduse eesmärk
4
Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Kättesaadav eelnõude infosüsteemist:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4288a711-3124-4183-aec3-b9f4bf7372b0
4
Eelnõu eesmärk on lihtsustada kõlbmatute ravimite vastuvõtmist ja käitlemist, edendada ohtlike
jäätmete kogumist ja õiget käitlemist ning seeläbi vähendada keskkonda kahjustavaid tegevusi.
Muudatustega täpsustatakse, keda peetakse silmas ravimite sisse- ja väljavedaja all,
lihtsustatakse ravimite sisse- ja väljavedu Kaitseväe, päästemeeskondade jne erivajadusi arvesse
võttes ning asendatakse ekspordiloa ja müügiloata ravimi EMP riigist sisseveoloa taotlemine
teavitusega.
Lisaks sätestatakse võimalus erandkorras väljastada müügiloata ravimite sisseveoks lube erilistel
põhjustel sellisele patsientide rühmale, kes põevad kroonilist või raskelt kurnavat haigust või
kelle haigust peetakse eluohtlikuks ja keda ei ole võimalik müügiloa saanud ravimitega
rahuldavalt ravida (nn compassionate use). Samuti muudetakse kehtiva seaduse piirangut, mis
keelab haiglaapteegil ravimeid sisse vedada, et tagada ravimi kiire kättesaadavus haiglas
viibivatele patsientidele, ning kaotatakse turustamisloa nõue, et aidata kaasa ravimite
kättesaadavusele.
Eestis kehtiva müügiloaga ravimite müügiloa muudatustega seonduvast regulatsioonist
kõrvaldatakse vastuolud EL-i õigusega, kõikidele müügiloa tüüpidele on kehtestatud samased
nõuded ja menetluskord, ning kaotatakse liikmesriigi nõuete erisused nende müügiloa liikide
puhul, mis jäävad EL-i õigusaktide reguleerimisalast välja. Muudatuste järel on tootmise
tegevusluba ja hulgimüügi tegevusluba korrektselt ja selgelt eristatud ning erisuste definitsioon
on vastavuses EL-i õigusega. Viivitused, mis esinevad ravimi müügiloa vastastikuse
tunnustamise ja detsentraliseeritud müügiloa uuendamise menetluses (milles Eesti osaleb
kaasatud liikmesriigina), ei too kaasa asjaolu, et müügiloa kehtivus vahepeal lõppeb. Erinevate
müügiloa taotluste hindamisel on kohaldatud sarnaseid põhimõtteid ja tagatud ühtne tulemus EL-
i tasemel, kuna teiste riikide pädevatel asutusel on ligipääs Eesti Ravimiameti koostatud
hinnanguaruannetele. Müügiloa hoidjad ei pea tasuma liikmesriigile samade ravimiohutuse
järelevalvetoimingute eest, mille eest tasutakse juba Euroopa Ravimiametile (määrus (EL) nr
658/2014 – kahekordse tasustamise keeld).
Muudatustega kaotatakse kehtivast RavS-ist EL-i õiguse suhtes ülemäärased piirangud, mis
nõuavad, et ravimireklaami võib teha või tellida ainult müügiloa hoidja või tema esindaja, sest
see põhimõte ei ole kooskõlas EL-i Kohtu tõlgendusega direktiivi 2001/83/EÜ artikli 86 kohta.
Samuti laiendatakse üldapteekidevahelise koostöö võimalusi, et apteegis ekstemporaalselt
valmistatud või jaendatud ravimid jõuaksid kõige kiiremal ja mugavamal viisil ravimeid vajavate
patsientideni. Lisaks soodustatakse ravimite kättesaadavust ka lennujaama turvakontrolli alal,
võimaldades üleliigsete kuludeta rajada otstarbekohane apteek.
Proviisorite ja farmatseutide erialase koolituse ringi on laiendatud selliselt, et see vastab nende
eriala spetsiifikale.
Ravimiameti järelevalve (nt kontrollanalüüse juba turul olevate ravimite kvaliteedi
kontrollimiseks) võimalused on senisest paremad, kuna vajaduse korral on õigus saada tootjalt
tema kasutatud metoodika kohaseid etalonaineid.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Esimese paragrahviga muudetakse RavS-i. Teise
paragrahviga muudetakse RakS-i ja kolmanda paragrahviga sätestatakse seaduse jõustumine.
5
Eelnõu §-ga 1 muudetakse RavS-i.
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse RavS § 13 lõike 1 punkti 2.
Kehtivas redaktsioonis viitab RavS § 13 lõike 1 punkt 2 ravimitele, mille tarbeks Ravimiamet
väljastab ühekordse sisseveoloa ja turustamisloa. Kuivõrd turustamislube väljastatakse üksnes
müügiloata ravimitele, on säte suunatud vaid müügiloata ravimitele. Kehtiva redaktsiooni
kohaselt antakse sisseveoluba ja luba müügiloata ravimite turustamiseks alati pärast RavS § 21
lõikes 1, 7 või 8 nimetatud loa saamist.
Kehtiva RavS-i kohaselt väljastatakse koos sisseveoloaga ka turustamisluba. Pärast raviarsti
taotluse rahuldamist peab ravimite hulgimüüja taotlema müügiloata ravimi sisseveoks
sisseveoloa ning ravimi väljastamiseks apteegile või haiglaapteegile turustamisloa (load ravimite
käitlemiseks). Müügiloata ravimite regulatsiooni lihtsustamiseks on loobutud senisest
turustamisloast, mille alusel võis ravimite hulgimüüja ravimi apteegile väljastada. Sisseveoloaga
kaasneb ka õigus väljastada apteegile raviarsti taotlusega rahuldatud ravim taotluses märgitud
ulatuses.
Käesoleva eelnõu muudatustega seoses jäetakse RavS-ist välja sisseveoga kaasnev termin
„turustamisluba“, mistõttu on käesoleva sätte muutmine vajalik seaduse ühtse ja arusaadava
mõistekasutuse tagamiseks. RavS § 13 lõike 1 punkti 2 muudatused on seotud RavS §-s 21
sisalduvate mõistete muutmisega.
Lisaks täpsustatakse muudatusega kehtivat regulatsiooni, täiendades punkti algust sõnaga
„müügiloata“, sest viidatud säte puudutab ainult müügiloata ravimite müüki ja kasutamist.
Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse RavS § 151 sõnastust.
Paragrahvi 151 muudatusega luuakse õiguslik alus küsida Ravimiametilt teaduslikku nõuannet ja
saada selle eest tasu. Muudatuse eesmärk on kasutada täiendavalt Ravimiameti teaduslikku
võimekust ravimiarenduse edendamisel Eestis ja EL-is. Kaudne soovitav mõju on
ravimiametitele esitatavate taotluste teadusandmete kvaliteedi paranemine ja uute ravimite turule
tuleku kiirenemine.
Eestis on viimastel aastatel suurenenud huvi ravimiarenduse vastu, sh uudsete ravimite
haiglaerandi alusel valmistamise vastu, kuid teadusarendus ja selle kavandamine vastavalt EL-is
kehtivatele standarditele nõuab eelnevat põhjalikku analüüsi, arvestades kavandatava toote
eripära, tõenduspõhist lähenemist ravimi kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe tõestamiseks ning hiljem
ravimi EL-is turustamiseks.
Võimaliku uue toote kavandamiseks on vajalikud põhjalikud teadmised nii tootega seonduvast
kui ka EL-i ravimialaseid nõudeid puudutavast, et tagada juba ravimiarenduse algfaasis toote
vastavus EL-is kehtestatud nõuetele. Seetõttu on Euroopa Ravimiamet ning paljude
liikmesriikide ravimiametid EL-i ja oma riigi ettevõtluspotentsiaali arendamiseks ja hoidmiseks
loonud ravimitootjatele võimaluse saada ravimiametist teaduslikku nõuannet (scientific advice)
ning määranud selle eest taotlejale tasu.
Teaduslik nõuanne on oma sisult ettevõttele antav suuline ja kirjalik nõuanne mitmesuguste
katsete ja uuringute tegemise kohta, mida on vaja ravimite kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe
tõestamiseks. Teaduslik nõuanne hõlmab ka müügiloaeelset konsultatsiooni, mille sisuks on
6
ravimiarenduse käigus kogutud teadusandmestiku taotluses esitamise strateegia arutamine.
Sellise teadusliku nõuande käigus selgitatakse välja, millist näidustust kogutud teadusandmed
toetavad, millisel moel tuleb potentsiaalsel müügiloa taotlejal esitada efektiivsuse ja ohutuse
andmeid, samuti selgitada, kas efektiivsusuuringute andmeid tuleks analüüsida koos, kas
rühmitada ohutusteave näidustuste kaupa, kuidas kohandada annust vastavalt
organipuudulikkustele jmt. Muudatusega luuakse võimalus saada teaduslikku nõuannet ka
Eestis.
Teadusliku nõuande teenuse objektiks on toodete arendamise üksikasjad, et kavandada
ettevaatavalt tootearenduse strateegiat, teadusuuringuid, lahendada teadusuuringute üksikasju
ning olemasolevate uuringuandmete tõlgendamist ja kasutamist.
Teiste liikmesriikide praktikale tuginedes puudub erasektoril võimekus ravimiarendajatele
vajaliku mahu ja kvaliteediga teadusnõu anda, samuti on liikmesriikides piiratud ravimiarenduse
alase kompetentsi kättesaadavus, mis on koondunud suurettevõtetesse ja ravimite müügilubasid
väljastavatesse pädevatesse asutustesse. Seetõttu on EL-is järjest sagenemas teadusliku nõuande
küsimine nii Euroopa Ravimiametilt kui ka liikmesriikide pädevatelt asutustelt.
Kuivõrd teadusliku nõuande koostamine on ressurssi nõudev protsess, mille tulemusest saab kasu
eelkõige ravimitootja, on liikmesriigid ja Euroopa Ravimiamet kehtestanud tasu teadusliku
nõuande andmise eest. Tegemist on EL-is tavapärase praktikaga ning Euroopa ravimitootjad on
vastava tasu olemasoluga nõustunud. Samas on Euroopa Ravimiametilt teadusliku nõuande
küsimise võimalus piiratud, sest ameti rakendatavad tasud on kõrged ning võivad olla ühe
liikmesriigi või regiooni piires tegutsevatele ettevõtjatele üle jõu käivad.
Seetõttu on loodud teadusliku nõuande saamise võimalused ka liikmesriikides. Teaduslik
nõuanne on tavaliselt tootespetsiifiline ja lahendab küsimusi EL-i õiguse ja ravimiregulatsiooni
puudutavate juhendite rakendamise teaduslikest aspektidest konkreetse ravimi arenduses. Sageli
küsitakse teaduslikku nõuannet olukorras, kus mingi ravimi arendusega seotud küsimus ei ole
täpselt reguleeritud või kui arendaja kavatseb antud üldistest teaduslikest juhistest kõrvale
kalduda. Teaduslik nõuanne ei ole pooltele siduv ning taotleja ei pea seda järgima. Samuti ei pea
ravimiametid aastaid hiljem, kui tootearendus on lõppenud, varasema teadusliku seisukoha
põhjal müügiluba andma, kui teaduslikud seiskohad on uuenenud ja ajas muutunud. Seega on
teadusliku nõuande sisuks anda juhiseid ja suuniseid kavandatava ravimi arendamiseks
ajakohastest teaduslikest seisukohtadest lähtudes ning sellise teadusliku nõuande andmine ei
kuulu Ravimiameti põhitegevusse.
Teadusliku nõuande taotleja saab teada EL-i pädevate asutuste seisukoha ravimi arendamise
optimaalse kava kohta olemasolevate teaduslike andmete baasil, ravimiarenduse teaduslikud
aspektid või juhiseid konkreetse toote müügiloa taotlemisel tehtavate valikute kohta,
suurendamaks tõenäosust, et arendaja teadusarendus päädib müügiloa väljastamise otsusega.
Haldusorgani selgitamiskohustuse täitmisel selgitab amet üksnes kehtivaid õigusakte ega sekku
ravimiarendaja teadus-arendustegevusse. Potentsiaalsed ravimiarendajad on mitmeid kordi
taotlenud Ravimiametilt teaduslikku nõuannet sarnaselt teistes liikmesriikides loodud
võimalusega. Ravimiamet ei ole seni teadusliku nõuande andmisest keeldunud, kuid koostatud
analüüs ja nõuanne on antud kasutada oleva ressursi arvelt, mis takistab piisava kvaliteediga
põhjaliku nõu andmist. Selleks, et tagada teadusliku nõuande hea kvaliteet, aidata kaasa teaduse
ja ravimiarenduse edendamisele ning hoidmisele Eestis ja EL-is, luuakse käesoleva muudatusega
potentsiaalsetele ravimiarendajatele võimalus saada teaduslikku nõuannet Eestis.
7
Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse RavS 2. peatüki 2. jao pealkirja.
Kehtivas redaktsioonis kasutatakse RavS 2. peatüki 2. jao pealkirjas terminit „turustamisluba“.
RavS § 23 kehtetuks tunnistamisega kaotatakse RavS-ist termin „turustamisluba“, sest seni
hulgimüüja taotluse alusel koos sisseveoloaga antud müügiloata ravimi turustamisluba liidetakse
eriloaga ning kaotatakse eraldiseisva loana.
Seetõttu tuleb ühtse ja arusaadava mõistekasutuse tagamiseks viidatud termin RavS 2. peatüki 2.
jao pealkirjast välja jätta. Kuivõrd müügiloata ravimite regulatsioonis (RavS § 21 lõige 1)
võetakse kasutusele termin „müügiloata ravimi turustamise luba“ ning käesolev jagu reguleerib
viidatud luba, tehakse jao pealkirjas muudatus ning täpsustatakse pealkirja vastavalt jao
reguleerimisalale.
Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse RavS § 17 lõiget 1.
Kehtivas redaktsioonis viitab RavS § 17 lõige 1 sisse- või väljaveoluba vajavatele eriluba
nõudvatele kaupadele. Kehtivas seaduses eriloa mõiste kasutamine on ebaselge. Praktikas tekitab
kehtiv säte arusaama, et loetletakse üksnes sisse- ja väljaveoluba vajavad kaubad ning
nimetamata on jäänud sisse- ja väljaveo teavitust nõudvad kaubad. See on eksitav, sest
loakohustuse kõrval on RavS § 19 lõike 1 punktis 2 eriluba nõudvatele kaupadele ette nähtud ka
teavitusmenetlus.
Kõigi eriluba nõudvate kaupade puhul on eriloaks nii sisse- või väljaveoluba kui sisse- või
väljaveoteavitus. Probleemi lahendamiseks asendatakse kahe loa nimetused ühise mõistega
„eriluba“. Muudatus on seotud RavS § 19 lõike 1 punktide 1 ja 2 muutmisega, millega kaotatakse
väljaveoloa nõue teatud juhtudel ning asendatakse see Ravimiameti teavitamisega. Kuivõrd
teatud juhtudel piisab väljaveoloa taotlemise asemel Ravimiameti teavitamisest, võivad eriluba
nõudvateks kaupadeks olla ka sellised kaubad, mille väljaveoks eraldi luba pole vaja. Seetõttu
tuleb edaspidi RavS § 17 lõikes 1 kasutada üldmõistet „eriluba“.
Teiseks lisatakse muudatusega RavS § 17 lõikesse 1 eriluba nõudvate kaupade hulka kliinilise
uuringu ravimid. Kehtivas regulatsioonis sätestab RavS § 19 lõige 2, et kliinilise uuringu ravimi
impordil on vajalik sisseveoluba. Selliselt jääb mulje, justkui oleks kliinilise uuringu ravimi
import reguleeritud erandlikult ja eraldi muudest ravimitest.
Kliinilise uuringu ravim on sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 31 „Ravimiameti
eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või
saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade
loetelu“ järgi eriluba nõudev kaup, mille sisse- ja väljaveole kohaldatakse samasuguseid nõudeid
nagu muudele ravimitele.
Seega toob RavS § 17 lõike 1 vastav muudatus kaasa suurema õigusselguse, kehtestades selgelt
kliinilise uuringu ravimi sisse- ja väljaveole samasugused nõuded nagu teistele eriluba
nõudvatele kaupadele. Seeläbi kaob vajadus kliinilise uuringu ravimi sisse- ja väljaveo nõudeid
sätestada erandlikult RavS § 19 lõikes 2 ning muudatus on vahetult seotud kliinilise uuringu
ravimi väljajätmisega sättest.
Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse RavS § 17 lõiget 4.
8
Muudatusega täpsustatakse RavS § 17 lõikes 4 eriloa mõistet. Sisse- ja väljaveoluba üksi on osa
kõigist erilubadest, mistõttu lisatakse eriloa definitsiooni ka sisse- ja väljaveost teavitamine.
Eriloa mõistega on hõlmatud eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveol kaks alternatiivselt
rakenduvat kohustust: sisse- ja väljaveoloa taotlemine (loa eelnev taotlemine) või sisse- ja
väljaveost teavitamine (toimunud ravimi sisse- või väljaveo järgne). Nende meetmete üldnimetus
on eriluba. Seega on muudatuse kohaselt eriloa definitsiooniga kaetud nii sisse- ja väljaveoluba
kui sisse- ja väljaveost teavitamine. Sõltuvalt asjaoludest tuleb läbida Ravimiametis
haldusmenetlus, mis lõppeb eriloa saamisega, kuid loa saamise eelduseks on taotluse esitamine
või teavitamine. Teavitamise korral kontrollitakse sisseveo toimumise vastavust nõuetele ja selle
kohta eraldi haldusakti ei väljastata, kuid võimaldab vajadusel korral mittevastavuste esinemisel
rakendada meetmeid (peatada kauba väljastamine vms).
Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse RavS § 18 lõike 1 punkti 2.
Paragrahvi 18 lõike 1 punkti 2 muudatusega viiakse ravimite tootmise ja ravimite hulgimüügi
tegevusloaga kaetud tegevuste regulatsioon vastavusse direktiivi 2001/83/EÜ artikliga 77, mis
sätestab, et ravimite tootmise tegevusloa omajal on vajalik lisaks ravimite hulgimüügi tegevusloa
olemasolu, kui tootja soovib turustada ravimeid, mille tootjaks ta ise ei ole. Ravimite tootmise ja
hulgimüügi tegevusloa lahutamine on vajalik, sest EL-i tasandil eristatakse ravimi hulgimüüjaid
ja ravimi tootjad ning kasutatakse ravimite tootmise ja ravimite hulgimüügi tegevuslubade
erinevaid formaate.
Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks RavS § 18 lõike 1 punkt 3.
RavS võimaldab ravimi müügiloa taotleja esindajal sisse vedada ravimi müügiloa taotlemisel
esitatavaid näidiseid. Samas puudub müügiloa taotlejal kohustus esitada müügiloa taotlusega
koos ravimi näidis, sest müügiloa taotlemisel esitatakse üksnes ravimi pakendi kavand.
Ravimi näidis tuleb esitada alles pärast müügiloa väljastamist ning enne ravimi turustamist, kui
näidise esitamisest on järelevalves ka reaalne kasu (pakendi kujundus, ravimi vastavus müügiloa
tingimustele jne). RavS § 18 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks, sest pakendi märgistuse
nõuded lepitakse kokku alles müügiloa taotlemisel ning vajadus esitada ravimi näidis müügiloa
taotluse menetluse käigus puudub.
Müügiloa taotlemisel esitatakse sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 28 „Ravimi
müügiloa taotluse liigid ja vorminõuded, täiendava dokumentatsiooni loetelu, täiendavale
dokumentatsioonile esitatavad nõuded, taotluse erialase hindamise tasu suurus taotluse eri liikide
kaupa ning tasu arvestamise ja tasumise kord“ § 3 lõike 1 punkti 1 alusel muu hulgas pakendi
märgistuse kavand.
Ravimite järelevalves on oluline müügiloaga kinnitatud pakendi märgistusega ravimi näidise
esitamise kohustus, mis tuleb müügiloa hoidjal esitada ravimi turustamise alguses. Esitatav näidis
peab juba vastama turule tulevale pakendile (sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr
29 „Ravimi müügiloa andmise ja müügiloa uuendamise taotlemise ja taotluse menetlemise ning
Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi pädeva asutuse hinnangu tunnustamise tingimused ja
kord“ § 2 lõige 3).
Seega puudub müügiloa hoidjal vajadus müügiloa taotlemisel ravimi näidist ise sisse vedada,
sest pärast müügiloa väljastamist on tegemist müügiloaga ravimiga, mille sissevedajaks on
9
ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloa omaja, kellelt müügiloa hoidja saab näidise
Ravimiametile esitamiseks tellida.
Kuigi kehtiva sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 18 „Ravimi teisese müügiloa
taotlemiseks esitatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise tingimused ja kord“ § 2
lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleks esitada paralleelselt sisseveetava ravimi näidis koos koopiaga
pakendi infolehest, siis praktikas see säte kohaldamisele ei tule. Kuivõrd kõik teisest müügiluba
taotlevad tooted kuuluvad ka ümberpakendamisele, tuleb esitada juba ümberpakendatud toote
näidis. Seega ei ole ravimi näidise esitamine kohane ka ravimi teisese müügiloa taotlemise korral
ning ka selles menetluses esitatakse juba turule tuleva toote näidis pärast müügiloa väljastamist
ja see tellitakse hulgimüügi tegevusloa omajalt.
Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 18 „Ravimi teisese müügiloa taotlemiseks
esitatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise tingimused ja kord“ § 2 lõike 1 punkt
3 ja taotluse vorm muudetakse koos käesoleva muudatusega. Kuivõrd ravimi müügiloa
menetluses ei ole taotluse esitamisel ravimi näidise esitamine nõutav, ei kasutata sätet kirjeldatud
eesmärgil ning säte võimaldab müügiloata ravimi sissevedu ka müügiluba taotlemata.
Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse RavS § 18 lõike 1 punkti 4.
Kehtivas redaktsioonis viitab RavS § 18 lõike 1 punkt 4 tervishoiuteenuse osutaja tegevusloa
omaja sisse- ja väljaveoõigusele vaid juhul, kui tegemist on ravimitega kliinilise uuringu
tegemiseks või ravimitega välisabi tarbeks. Paragrahvi § 18 lõike 1 punkti 4 muudatus on tingitud
sellest, et RavS-i muutmisega täiendatakse § 21 lõiget 7 punktiga 4 ja lõiget 8 punktiga 2. RavS
§ 21 lõigete 7 ja 8 muudatustega kehtestatakse eraldi kord tervishoiuteenuse osutamise
tegevusloa omaja poolt ravimite sisseveoks ja turustamiseks eesmärgiga teha haiglaravis
kasutatavad ravimid patsiendile erandkorras tõhusamalt ja kiiremini kättesaadavaks. Sellest
tulenevalt täiendatakse RavS § 18 lõike 1 punkti 4 selliselt, et nimetatud sättes oleks selgelt
loetletud kõik juhud, kui tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa omajal on õigus eriluba
nõudvaid kaupu Eestisse sisse ja Eestist välja vedada.
Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse RavS § 18 lõiget 1 punktiga 42.
Paragrahvi 18 lõike 1 punkti 42 lisamisega laiendatakse haiglaapteegiteenuse osutamise
tegevusloa omajate õigust vedada sisse neid ravimeid, mida kasutatakse haiglas
tervishoiuteenuste osutamise raames. Sisseveoõigus realiseerub haiglaapteegi käitlemisõiguste
laiendamisega, millega kaasnevad täiendavad kohustused haiglaapteegi tegevusloa omajale (vt
RavS § 45 punkti 61 muudatust ja selle selgitust) ja pädevale isikule (vt RavS § 54 lõike 7
muudatust ja selle selgitust) analoogselt ravimeid sissevedava hulgimüügi tegevusloa omaja ja
tema pädeva isiku kohustustega.
Haiglaapteegile rakenduvad ravimite sisseveole kehtestatud nõuded (ravimite sisseveost
teavitamine, pakendi ja märgistuse müügiloale vastavuse kontrollimine, ravimite
vastuvõtukontroll, kontrollimine, ravimite üle arvestuse pidamine ja statistiliste andmete
esitamine Ravimiametile). Müügiloata ravimi sisseveo eeltingimuseks (st luba tuleb taotleda
enne ravimi sissevedu) on Ravimiameti antud müügiloata ravimi turustamise luba.
Muudatusettepaneku on teinud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. RavS-i muutmise seaduse
eelnõu EIS-i kooskõlastuse käigus on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Konkurentsiamet teinud
ettepaneku, et parandamaks ravimite kättesaadavust ja elavdamaks konkurentsiolukorda ravimite
10
hulgimüügi turul on asjakohane laiendada haiglaapteekide sisseveoõigust nii müügiloaga kui ka
müügiloata ravimitele.
Konkurentsiamet on kooskõlastuskirjas5 märkinud, et Eestis on ravimite hulgimüügi alal
konkurentsiolukord teadaolevalt halb, kuna turg on kontsentreerunud väikese arvu ettevõtjate
kätte. Kui haiglaapteegid saavad õiguse osta ravimeid mitte üksnes Eesti, vaid ka teiste EL-i
liikmesriikide hulgimüüjate, samuti otse tootjate käest, siis avaneb haiglatel seeläbi võimalus
osta ravimeid odavamalt. Kuid mitte üksnes seda. Täiendav hinnakonkurents avaldab Eesti
hulgimüüjatele survet pakkuda haiglatele ja nende varustatavatele tervishoiu- ja
sotsiaalasutustele ravimeid odavama hinnaga.
Eelnõu § 1 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks RavS § 18 lõige 2.
Kehtivas redaktsioonis sätestab RavS § 18 lõige 2, et ravimi hulgimüügi või tootmise tegevusloa
omajal on eriluba nõudva kauba sisseveo õigus tegevusloal ainult sellekohase eritingimuse
olemasolu korral. Tegelikult täidavad kõik ravimite tootmise ja hulgimüügi tegevusloa omajad
eriluba nõudva kauba sisseveo jaoks vajalikud nõuded sõltumata sellest, kas nende tegevusloal
on sisseveo õigus eritingimusena lisatud või mitte.
Lisaks ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa olemasolule ei ole vajalik ega põhjendatud
taotleda tegevusloale eritingimuse märkimist eriluba nõudva kauba sisseveo õiguse saamiseks.
Seejuures puuduvad RavS-is alused sisseveoõiguse andmisest keeldumiseks isikule, kes on
täitnud kõik ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloa taotlemisel nõutud tingimused. Seega
on kehtiv nõue RavS § 18 lõikes 2 sisutühi. RavS-i muutmisega ei muutu ravimite käitlemise ja
vahendamisega seotud tegevuslubade üldpõhimõtted ega menetlus.
Muudatuse tulemusel kaasneb ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloaga automaatselt
eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo õigus. Kuivõrd muudatuste raames muudetakse RavS §
18 lõike 1 punkti 2 ja tunnistatakse kehtetuks RavS § 26 lõige 2, peab ravimite tootmise
tegevusloa omaja edaspidi taotlema eraldi hulgimüügi tegevusloa selliste ravimite hulgimüügiga
tegelemiseks, mille tootja ta ise ei ole. Sellest tulenevalt saab ravimite tootmise tegevusloa omaja
tema toodanguks mitteoleva eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo õiguse juhul, kui talle
väljastatakse hulgimüügi tegevusluba.
Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse RavS § 18 lõiget 3.
Paragrahvi 18 lõike 3 muudatus on seotud RavS § 18 lõike 1 punkti 3 kehtetuks tunnistamisega.
Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse RavS §-i 18 lõikega 4 selliselt, et eriluba nõudva kauba
sisse- või väljavedajaks on eriluba nõudva kauba saaja või saatja.
Kehtiv regulatsioon ei sätesta selgelt, kes on eriluba nõudva kauba sisse- või väljavedaja.
Ravimite sisse- ja väljavedaja mõistet tuleb täpsustada, et kõrvaldada kohtupraktikas ilmnenud
karistamatu olukord, kus ravimite käitlemise tegevusloa omaja annab ravimid üle piiri
transportimiseks üle transpordifirmale ja jätab seejuures eriloa taotlemata, sest ei pea end
väljavedajaks, kuigi ravimi käitlejana vastutab ta ka transpordi ajal ravimite nõuetekohase
käitlemise eest.
5
Seisukoht ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõule. Konkurentsiamet. Kiri 08.08.2019 nr 5-4/2019-079-2.
11
Eriluba nõudva kauba sisse- ja väljavedaja mõiste täpsustamise vajadus ilmnes Riigikohtu
otsusest asjas nr 3-1-1-90-146. Riigikohus leidis viidatud lahendi punktis 42, et ainuüksi ravimite
üleandmine transpordifirmale selleks, et viimane need teise liikmesriiki toimetaks, ei ole
käsitatav ravimite väljaveona RavS § 18 mõttes. See tähendab, et Riigikohtu käsitluse kohaselt
ei loeta ravimite käitlemise tegevusloa omajaid, kes transpordifirmale ravimeid transportimiseks
üle annavad, automaatselt ravimite väljavedajateks RavS-i tähenduses.
Seetõttu, juhul kui transportija tegevus ei ole ravimite käitlemise tegevusloa omajale omistatav,
saaks kehtivale õigusele tugineva Riigikohtu seisukoha järgi ravimite käitlemise tegevusloa
omajaid lugeda vaid ravimite loata väljaveole kaasaaitajateks, mitte nimetatud rikkumise
toimepanijateks. Väärteole kaasaaitamine pole karistatav. Kirjeldatud käsitlus ei ole kooskõlas
kehtiva regulatsiooniga. Näiteks loetakse kehtiva RavS-i kohaselt hulgimüügi eesmärgil ravimite
transportimist ravimite hulgimüügiks. Transpordifirma ei saa olla ravimite hulgimüügiloa omaja,
mistõttu saab hulgimüügi eesmärgil ravimite transportijaks ehk sisse- või väljavedajaks lugeda
RavS-i tähenduses ainult hulgimüügi tegevusloa omajat. Lisaks vastutab näiteks sisse- või
väljavedaja ravimite säilimise ja transpordi eest (RavS § 34).
Kuivõrd transpordifirma pole ravimite käitlemise tegevusloa omaja, kes saaks ravimite säilimise
eest vastutada, ei saaks ka selle näite puhul transpordifirma olla RavS-i tähenduses ravimite sisse-
või väljavedaja. Seega tuleneb kehtiva RavS tõlgendusest, et ravimite käitlemise tegevusloa
omajad on igal juhul ravimite sisse- või väljavedajateks RavS-i tähenduses, sõltumata sellest, kas
ravimite faktiliseks transportimiseks kasutatakse transpordifirma teenust. Kirjeldatud probleemi
lahenduseks loob RavS-i § 18 lõike 4 lisamine õigusselguse selle kohta, et RavS-i tähenduses on
eriluba nõudva kauba saaja selle sissevedajaks ja eriluba nõudva kauba saatja selle väljavedajaks.
Ravimitega toimuvad liikumised ühelt isikult teisele saavad toimuda üksnes ravimite käitlemise
tegevusloa alusel ning selleks on sätestatud ravimi sisse- ja väljavedajale vastutus ja kohustused,
sh kohustus tagada ravimi säilitamistingimused, kontrollida ravimite saaja käitlemise õiguse
olemasolu, ravimi vastavust müügiloale jms.
Transpordiettevõtte sisse- või väljavedajaks nimetamine ei ole sobiv lahendus, sest
transpordiettevõtetel puudub vajalik pädevus eriluba nõudvate kaupade liikumise turvalisuse
tagamiseks (transpordil riskide hindamine, kõrvalekallete korral tegutsemine) ja teave, mis on
vajalik sisse- ja väljaveo taotlemisel või sisse- ja väljaveost teavitamisel (info veetavate ravimite
ja ravimikäitlejate kohta koos kaasneva dokumentatsiooniga).
Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse RavS § 19 peakirja.
Kuna RavS § 17 lõike 4 muudatuste tulemusel hõlmab eriloa mõiste nii sisse- ja väljaveolubasid
kui ka sisse- ja väljaveost teavitamist, on vajalik mõistekasutuse ühtlustamiseks muuta RavS §
19 pealkirja selliselt, et mõiste „eriluba“ oleks kasutatud üldmõistena.
Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse RavS § 19 lõikeid 1, 2 ja 3.
6
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. detsembri 2014. a kohtuotsus. Arvutivõrgus kättesaadav:
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-1-1-90-
14&sortVaartus=LahendiKuulutamiseAeg&sortAsc=false&kuvadaVaartus=Pealkiri&pageSize=25&defaultPageSi
ze=25
12
Kehtivas regulatsioonis sätestab § 19 lõike 1 punkt 1 eriluba nõudva kauba importimisel ja
eksportimisel sisse- ja väljaveoloa nõude. Loamenetlus on teavitamisest aeganõudvam ja
ressursimahukam, kuid see on otstarbekas riskide maandamiseks ennetavalt kaupade liikumisest
teada saamise ja vajaduse korral ennetavalt reageerimise võimaluse saamise kaudu.
EMP-st Eestisse ja vastupidi liikuvate eriluba nõudvate kaupade puhul on juba varem piirdutud
teavitusmenetlusega, sest EMP-s kehtivad eriluba nõudvatele kaupadele ja nende käitlejatele
sarnased nõuded, mis maandavad võimalikud ohud seoses võltsitud, ebakvaliteetse või
ebaseaduslikku ahelat pidi liikuva kaubaga.
Kui impordi korral on loamenetlus asjakohane, siis ekspordi puhul on loakohustus ettevõtteid
koormav ning sellega ei maandata täiendavaid riske võrreldes väljaveoga EMP liikmesriiki.
Eestis tegutsevad ettevõtted, kes ravimeid välja vedada soovivad, peavad järgima kõiki Eestis ja
EL-is kehtivaid regulatsioone, mis tagavad nii ekspordil kolmandasse riiki kui EMP liikmesriiki
ühetaolistele nõuetele vastava kauba liikumise. Ekspordil kolmandatesse riikidesse tuleb lähtuda
ka sihtriigi nõuetest ja Ravimiameti ekspordiluba ei saa neid asendada.
Eesti ravimitootjad on pöördunud Ravimiameti poole ettepanekuga asendada ekspordil
väljaveoloa taotlemise kohustus väljaveost teavitamise kohustusega. See võimaldaks Eesti
ravimitootjatel operatiivsemalt saadetisi teele panna ja olla seega konkurentsivõimelisem, sest
loakohustuse puhul eeldatava loa taotlemise aeg (kuni viis tööpäeva) tagantjärele toimuva
teavitamise puhul puudub.
Eesti ravimitootjate suhtes täiendava kontrolli rakendamise vajadust ei ole. Samuti ei ole
põhjendatud teiste Eestis turustatavate ravimite ekspordil loamenetluse kohaldamine, sest kõik
Eestisse sisse veetud ravimid on pärit kas EMP-st või imporditud loamenetlusega, kus juba on
ennetavalt vajalikud kontrollimeetmed rakendatud. Kui ravimi väljaveo tulemusel jääks Eesti
patsiendid ravita, näeb kehtiv RavS § 20 lõige 6 selle olukorra ennetamiseks ette võimaluse
keelata ravimite väljavedu kõigil väljaveo õigust omavatel isikutel.
Lisaks väljaveoteavitusele jääb ka edaspidi ekspordi puhul kehtima selle riigi poolne
sisseveokontroll, kuhu ravimid eksporditakse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid
2001/83/EÜ ja 2001/82/EÜ ei näe samuti ette nõudeid ravimite ekspordile ega väljaveoloa
taotluse menetlusele. Paragrahvi 19 lõike 1 punkti 1 muutmise eesmärk on eriluba nõudvate
kaupade eksportimisel väljaveoloa taotlemise asendamine teavitamiskohustusega.
Kehtiva RavS § 19 lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb eriluba nõudva kauba eksportimiseks taotleda
Ravimiametilt väljaveoluba. Nimetatud sätte muudatuse eesmärk on asendada väljaveoloa
taotlemise kohustus teavitamiskohustusega. Erisused eriloa taotlemise korral eriluba nõudva
kauba eksportimisel jäävad jätkuvalt kehtima narkootilistele ja psühhotroopsetele ainetele.
Kliinilise uuringu ravimi ja RavS § 21 lõike 7 punktide 1 ja 2 alusel tehtavad erisused viiakse
kokku kolmandasse lõikesse.
Kehtivas redaktsioonis sätestab RavS § 19 lõige 3, et meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil
kasutatavate inim- või loomset päritolu kudede, rakkude ja elundite sisse- ja väljaveol on nõutav
Ravimiameti sisse- või väljaveoluba lõikes 5 kehtestatud tingimustel. RavS § 19 lõige 5
reguleerib eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo tingimusi ja korda ning erilubade vorme.
Meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil kasutatavad inim- või loomset päritolu koed, rakud ja
elundid on hõlmatud eriluba nõudva kauba mõistega RavS § 17 lõikes 1 ning RavS § 19 lõike 5
13
alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruses nr 31 „Ravimiameti eriluba
nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise
tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“ on
nende sisse- ja väljaveoks vajalikud load või teavitused reguleeritud vastavalt üldreeglile.
Puudub vajadus kohaldada meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil kasutatavate inim- või
loomset päritolu kudede, rakkude ja elundite sisse- ja väljaveol üldreeglist erinevaid nõudeid.
Seega on RavS § 19 lõige 3 üleliigne ning dubleerib juba olemasolevat regulatsiooni.
Lõiget 3 täiendatakse kliinilise uuringu ravimite erisustega. Kehtiva regulatsiooni alusel on
kliinilise uuringu ravimite impordil (kaubavahetus EMP-väliste riikidega) vajalik Ravimiameti
sisseveoluba. Kaubavahetusel EMP sees (kliinilise uuringu ravimite sisse- või väljavedu ning
kliinilise uuringu ravimi eksport) on kehtiva regulatsiooni alusel vajalik Ravimiameti
teavitamine.
Muudatuse kohaselt ei kohaldata Ravimiameti teavitamise nõuet enam juhtudel, kui uuritav
ravim või EMP müügiloaga täiendav ravim veetakse sisse EMP liikmesriigist või Eestist välja
EMP liikmesriiki (kaubavahetus EMP-sse kuuluvate riikidega) või eksporditakse.
Vastavalt RavS § 13 lõikele 2 võib ravimi kliinilises uuringus kasutada ravimit, millega tehtavaks
kliiniliseks uuringuks on Ravimiamet andnud loa. Kliinilise uuringu tegemiseks luba andes
hindab Ravimiamet muu hulgas ka uuritava ja täiendava ravimi ohutust ning teaduslikku väärtust.
Seega on uuritavate ja täiendavate ravimite kasutamine Ravimiameti poolt heaks kiidetud juba
kliinilise uuringu tegemiseks loa andmisel ning täiendav Ravimiameti teavitamine ei oma riskide
maandamise seisukohast täiendavat kasutegurit.
Uuringukeskused ja nende asukohad on Ravimiametile alati esitatud juba kliinilise uuringu
tegemise taotluses ning iga uuringukeskus peab teavituskohustusest sõltumatult logiraamatut
saabunud ravimite ja partiide kohta, seega on (kvaliteedi)probleemide korral võimalik kiiresti
tuvastada nii saabunud ravimid kui hõlmatud uuringukeskused ka juhtudel, kui teavituskohustus
ära kaotatakse. Uuritavate ravimite sisse- ja väljavedu ning kasutamist on vajaduse korral
võimalik kontrollida ka uuringukeskuste järelevalve käigus.
Teavitusi esitavad Ravimiametile enamasti uuringukeskused ehk uuringut tegevad
tervishoiutöötajad ning teavituskohustuse kaotamisega väheneb muu hulgas ka neile seatud
regulatiivne töökoormus. Teavituskohustus säilib EMP-s müügiluba mitteomavate täiendavate
ravimite korral, mis veetakse sisse EMP liikmesriigist, samuti sisseveoloa eelnev taotlemine
kliinilise uuringu ravimi impordil kolmandatest riikidest.
Erisuse põhjuseks on kliiniliste uuringute üldpõhimõte, et kliinilises uuringus tuleks täiendavate
ravimitena kasutada ainult EMP müügiloaga ravimeid, välja arvatud juhtudel, kui sellised
müügiloaga ravimid puuduvad. EMP-s müügiluba mitteomavate täiendavate ravimite korral on
vajalik lisakontroll ning hinnang, kas konkreetse ravimi kasutamine uuringu raames on
põhjendatud ja uuringuplaaniga kooskõlas. Ravimiameti teavitamise nõue võimaldab
Ravimiametil eeltoodut hinnata ning ohukahtluse korral ravimi väljastamine ja kasutamine
peatada. Muudatuse kohaselt kaotatakse ka väljaveost teavitamise nõue eksporditavatele
kliinilise uuringu ravimitele (nii uuritavatele kui täiendavatele ravimitele). Uuritavaid ja
täiendavaid ravimeid veetakse välja enamasti olukorras, kus kliinilise uuringu lõppemisel on
keskuses üle jäänud teatav hulk uuritavaid või täiendavaid ravimeid (sh poolikud pakendid) ning
on vajadus need tagastada uuringu sponsorile. Kuna samade ravimite kasutamine on kliinilise
14
uuringu tegemiseks loa andmise käigus juba kontrollitud ja heaks kiidetud, ei ole samade
ravimite tagastamisest teavitamine enam vajalik ega põhjendatud.
Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse RavS § 19 lõikega 31 ning sätestatakse täiendav erisus
RavS § 21 lõike 7 punktide 1 ja 2 alusel ravimite sisseveo korrale.
Erisuse kohaselt ei tule erialaorganisatsiooni taotluse alusel toodavatele müügiloata ravimitele ja
müügiloata antidootidele, millele EMP liikmesriigi pädev asutus on andnud müügiloa, taotleda
eelnevalt sisseveoluba. Nimetatud ravimite korral kohaldatakse teavitusmenetlust. Kolmandatest
riikidest sisseveo korral on endiselt vajalik impordiluba.
Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse RavS § 19 lõikega 41.
Kehtiv RavS-i redaktsioon ei täpsusta, kellel lasub sisse- või väljaveoloa taotlemise või sisse-
või väljaveost Ravimiameti teavitamise kohustus. Kehtivas regulatsioonis sätestab
sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse-
ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja kord,
erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“ § 4 lõige 1, et eriluba
nõudva kauba sisse- ja väljaveoloa taotlejaks on kauba saaja või saatja.
Samas ei täpsusta RavS ega määrus nr 31 seda, kellel lasub loa taotlemise või teavitamise
kohustus eriluba nõudva kauba sisse- või väljaveo korral. Seega täpsustatakse RavS § 19 lõikes
41, et sisseveoloa taotlemise ja sisseveost teavitamise kohustus lasub eriluba nõudva kauba saajal
ning väljaveoloa taotlemise ja väljaveost teavitamise kohustus lasub eriluba nõudva kauba
saatjal.
Sätte eesmärk on tagada, et oleks üheselt selge, et eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveoloa
taotlemise kohustust ja eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveol kehtivat teavitamiskohustust saab
rikkuda kauba sisse- või väljaveoõigust omav isik, kes on kauba saaja või saatja, mitte
transpordifirma, kes eriluba nõudvat kaupa üle piiri toimetab.
Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse RavS § 19 lõiget 5.
Muudetakse sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva
kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise
tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“
volitusnormi, sest tunnistatakse kehtetuks erilubade vormid ning seeläbi on vaja kehtestada
määruse uus terviktekst.
Lisaks eristab kehtivas redaktsioonis RavS § 19 lõige 5 eriluba ja Ravimiameti teavitamist.
Teavitamisel ei ole iseseisvat tähendust, vaid see on eriloa üks alaliik. Koos RavS-i muutmisega
tuleb muuta sotsiaalministri määrust nr 31.
Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse RavS § 20 teksti.
Lõige 1
Kehtivas redaktsioonis on sisse- ja väljaveo piirangutest vabastatud kiirabi, riigi päästeasutuste
ja Eesti kaitseväe meditsiinisõidukite ning rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja
õhusõidukite ravimitagavaradesse kuuluvad ravimid.
15
Muudatusega laiendatakse erandit ning RavS-ist tulenevatest sisse- ja väljaveopiirangutest on
vabastatud kiirabibrigaadi, Eesti või välisriigi päästemeeskonna, Eesti Vabariigi territooriumil
viibiva välisriigi relvajõudude või Kaitseväe ravimi tagavarasse kuuluv eriluba nõudev kaup,
mida kasutatakse oma ülesannete täitmisel.
Lisaks on kehtiva sätte ülesehitus ja sõnastus praktikas tekitanud palju segadust ja probleeme,
mistõttu vajab RavS § 20 lõige 1 täpsustamist. Olulisi praktilisi probleeme on tekitanud kehtivas
redaktsioonis kasutusel olev mõiste „meditsiinisõiduk“. Lõikes 1 nimetatud isikud ei pruugi
päästeoperatsioonidele vms välismissioonidele suunduda meditsiinisõidukiga üle maismaapiiri.
Mõiste „meditsiinisõiduk“ on osutunud problemaatiliseks olukorras, kus päästeasutuse või
Kaitseväe lähetatud isikud suunduvad sihtriiki lennukil. Seetõttu tuleb viidatud mõiste § 20
lõikest 1 välja jätta. Muudatusega täpsustatakse, et lõikes 1 sätestatud erand kehtib sättes
nimetatud asutustele ja isikutele ainult eriluba nõudva kauba eesmärgipäraseks sisse- ja
väljaveoks selles ulatuses, milles see on vajalik ametlike ülesannete täitmiseks.
Lisaks jäetakse lõikest 1 välja rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite
ravimitagavara puudutav osa, mis lisatakse eraldi RavS § 20 lõikesse 2. Rahvusvahelises
transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite ravimitagavara regulatsioon tuleneb
rahvusvahelisest õigusest ning see erineb mõnevõrra lõikes 1 nimetatud isikuid ja asutusi
puudutavast regulatsioonist, mistõttu on mõistlik käsitleda rahvusvahelises transpordis osalevate
laevade ja õhusõidukite küsimust eraldi lõikes 2. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse-
ja väljaveo erisused jäävad muutmata kujul kehtima ning need on sätestatud NPALS § 3 lõikes
4. Rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite ravimitagavarasse kuuluva
eriluba nõudva kauba vabastatus sisse- ja väljaveopiirangutest tuleneb rahvusvahelisest õigusest.
Kehtivas regulatsioonis on viidatud küsimus lahendatud RavS § 20 lõikes 1.
Lõige 2
Muudatusega paigutatakse rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite
ravimitagavarasse kuuluva eriluba nõudva kauba regulatsioon eraldi lõikesse 2. Praktikas on
esinenud probleeme rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukitega olukorras,
kus ravimitagavara soovitakse täiendada. Kehtiv regulatsioon ei täpsusta, et ravimitagavara
täiendamiseks mõeldud laevale või õhusõidukile viidav eriluba nõudev kaup on samuti
väljaveopiirangutest vabastatud.
Praktikas esinevad probleemid olukorras, kus näiteks nädalavahetusel Eestis peatuva kruiisilaeva
ravimitagavara eest vastutav isik on Ravimiameti poole pöördunud töövälisel ajal ning seetõttu
pole Ravimiametilt ravimite laevale viimiseks tollile sobivat kinnitust saanud. Tekkinud olukorra
tulemusel on laeva ravimitagavarad jäänud täiendamata. Eeltoodust tulenevalt täpsustatakse
muudatusega, et väljaveopiirangutest ja nimekirja esitamisest on vabastatud kaup, mis on
mõeldud rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite ravimitagavara
täiendamiseks.
Kehtiv RavS § 20 lõige 2 muutub kehtetuks seoses lõike 1 muutmisega.
Lõige 3
Kehtivas redaktsioonis kehtestab RavS § 20 lõige 3 Eesti päästemeeskonnale kohustuse
viivitamata pärast kaasavõetavate eriluba nõudvate kaupade komplekteerimist esitada
Ravimiametile nimetatud kaupade nimekiri. Kolmekümne päeva jooksul pärast naasmist tuleb
16
esitada taassisseveetud kaupade nimekiri. Muudatuse tulemusel täpsustatakse, et nimekirja
koostamise kohustus on kõigil RavS § 20 lõikes 1 nimetatud asutustel ja isikutel, välja arvatud
kiirabibrigaadil. Muudatusega muudetakse nimekirja esitamise korda: nimekirja esitamine
toimub ainult Ravimiameti vastavasisulisel nõudmisel. Ravimiameti ettepanekul on seadusest
välja jäetud lõige 5, sest see on ümber sõnastatud RavS § 20 lõigetes 1, 3 ja 4.
Eriluba nõudvate kaupade nimekiri peab nende sisse- ja väljaveol olema alati koostatud.
Kiirabibrigaadile nimekirja koostamise nõuet ei kohaldata, sest kiirabibrigaadi
meditsiinisõidukite ravimitagavara nimistu on kehtestatud õigusaktides ning kaasas olevad
ravimivarud peavad sellele vastama.
Lõige 4
Kehtivas RavS § 24 lõikes 3 on nõue, mille kohaselt on eriluba nõudva kauba tasu eest või tasuta
jagamiseks Eestis välisriigi või Eesti päästemeeskonna või kaitseväe poolt nõutav Ravimiameti
luba. Viidatud küsimus kuulub sisuliselt RavS § 20 reguleerimisalasse, mistõttu paigutatakse see
säte käesoleva paragrahvi lõikesse 4. Vastavalt muudatusele on Eesti või välisriigi
päästemeeskonna ning Eesti Vabariigi territooriumil viibiva välisriigi relvajõudude või
Kaitseväe poolt eriluba nõudva kauba tasuta või tasu eest Eestis jagamiseks onõutav Ravimiameti
vastav luba. Muudatus ei ole sisuline, kuid muudab regulatsiooni oluliselt selgemaks. Kehtiv
regulatsioon on eksitav, sest sätte asukoht jätab mulje, et ka RavS § 20 lõikes 1 nimetatud isikutel
tuleb arvestada sisse- ja väljaveolubade regulatsiooniga, kuigi neile on selles osas erisused ette
nähtud.
Lõige 5
Säte on üle toodud kehtivast õigusest. Sisulisi muudatusi ei tehta.
Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse RavS §-e 21 ja 22.
RavS § 21
Pealkiri viiakse kooskõlla müügiloata ravimite regulatsiooni muudatustega ja uue kasutatava
mõistega. RavS § 21 koondab endas müügiloata ravimi turustamise loa saamise aluseid.
Eelnõu kohaselt on sätted korrastatud selliselt, et müügiloata ravimi turustamise loa taotlemise
sätted on koondatud RavS §-i 21.
Lõige 1
Uue sõnastuse kohaselt võib müügiloata ravimeid turustada, kui sobiva toimega müügiloaga
ravim puudub või seda ei turustata ravivajadusele vastavalt ja Ravimiamet on andnud ravimi
väljakirjutamise õigust omava arsti või veterinaararsti põhjendatud taotlusel loa müügiloata
ravimi turustamiseks (edaspidi müügiloata ravimi turustamise luba).
RavS-i muudatustega jäetakse sättest välja turustamisloa mõiste (st RavS § 23 tunnistatakse
kehtetuks) ning seega jääb müügiloata ravimi sisseveol edaspidi hulgimüüja taotletavatest
lubadest kehtima eriluba, milleks muudatuse kohaselt võib edaspidi lisaks sisseveoloale olla
teatud juhtudel ka sisseveost teavitamine (vt RavS § 21 lõiked 9 ja 10).
17
Samuti jäetakse Ravimiameti ettepanekul seadusest välja sõnad „tema ravitava inimese või
looma raviks“, sest näiteks müügiloata ravimi haiglas kasutamiseks esitab taotluse mitme
raviarsti korral üks arst ja põhjendamatu oleks nõuda samas haiglas ja sama müügiloata ravimi
kasutamiseks taotlust igalt raviarstilt eraldi.
Samas on müügiloata ravimi kasutamiseks patsiendil jätkuvalt vaja Ravimiameti luba, millel
kehtivas regulatsioonis ei ole konkreetset nimetust (ravimi väljakirjutamise õigust omava arsti
või veterinaararsti meditsiiniliselt põhjendatud kirjalikul taotlusel tema ravitava inimese või
looma raviks Ravimiameti väljastatud luba või tehtud otsus). Sedavõrd pikk ja kohmakas nimetus
ei ole sobiv viitamiseks ja keeles kasutamiseks, mistõttu võetakse RavS § 21 lõikes 1 selle asemel
kasutusele termin „müügiloata ravimi turustamise luba“.
Müügiloata ravimi turustamise luba on küll sarnane seni kehtinud RavS §-s 23 kirjeldatud
mõistega „turustamisluba“, kuid sisult on tegemist erinevate lubadega. Luba müügiloata ravimi
turustamiseks on eriloale lisaks vajalik eraldi loaga, mis tähistab ravimi väljakirjutamise õigust
omava arsti või veterinaararsti taotluse alusel Ravimiameti antavat luba, mis on aluseks
müügiloata ravimi sisseveol eriloa andmisel, turustamisel ja ravis kasutamisel.
Ravimiameti otsus anda tervishoiuteenuse osutajale müügiloata ravimi turustamise luba ei
asenda, täienda ega kinnita tervishoiuteenuse osutaja raviotsust. Müügiloata ravimi turustamise
luba antakse vaid juhul, kui see on meditsiiniliselt põhjendatud ja sobiva toimega müügiloaga
ravim puudub või seda ei turustata ravivajadusele vastavalt.
Enne müügiloata ravimi kasutamise kasuks otsustamist tuleb arstil kaaluda müügiloaga ravimite
kasutamist ning veenduda, et need ei sobi patsiendi raviks. Ravimi hind ei saa olla müügiloata
ravimi kasutamisel määrav. Seda seisukohta on Euroopa Kohus väljendanud oma 29. märtsi
2012. a otsuses nr C-185/10 komisjon versus Poola Vabariik7.
Lisaks on RavS § 21 lõikest 1 välja jäänud täpsustus, et taotlus peab olema kirjalik. See on RavS
§ 19 lõike 5 alusel kehtestatud sotsiaalministri määruse nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba
sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja
kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“ § 6 lõikes 4
reguleeritud (taotlus peab olema allkirjastatud ja see on võimalik vaid kirjalikus vormis esitatava
taotluse puhul) ning arvestades nõude tehnilist loomu, on otstarbekas jätta see täpsustus määruse
tasandile.
Lõige 2
Vastavalt RavS § 21 lõikele 2 esitab ravimi väljakirjutamise õigust omav arst või veterinaararst
taotluse müügiloata ravimi turustamise loa saamiseks Ravimiametile. Veterinaararst esitab
taotluse müügiloata ravimi turustamise loa saamiseks hulgimüügiettevõtte või apteegi kaudu.
Tegemist on kehtiva RavS sättega.
Lõige 3
Lõikesse 3 luuakse volitusnorm müügiloata ravimi turustamise loa taotluse andmete loetelu ning
taotluse esitamise tingimuste ja korra kehtestamiseks.
7Euroopa Kohtu 29.03.2012 otsus kohtuasjas C-185/10, Komisjon vs Poola (müügiloata ravimite sissevedu).
Kättesaadav http://curia.europa.eu/juris/celex.jsf?celex=62010CJ0185&lang1=en&type=TXT&ancre=.
18
Lõige 4
Muudatus on seotud RavS § 21 lõikes 1 sätestatud mõiste „turustamine“ muudatusega. Samuti
on välja jäetud tekstiosa „alates taotluse Ravimiametile esitamisest. Ravimiamet teavitab taotlejat
oma otsusest.“, sest see on hõlmatud haldusmenetluse seaduse regulatsiooniga. Haldusakti
teatavaks tegemise kohustus tuleneb haldusmenetluse seadusest.
Lõige 5
Tegemist on kehtiva RavS § 21 lõikega 4, milles muudetakse sissejuhatavat lauseosa, asendades
sõna „kasutamine“ sõnaga „turustamine“. Muudatus on seotud RavS § 21 lõigete 1–4
muutmisega. Muid sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva RavS-iga lõikes ei tehta.
Senisel kujul turustamisloa nõue kaob ja kehtiv RavS § 21 lõige 5 on ka oma sisult ebaõiges
sättes, kuna RavS § 21 reguleerib väljakirjutamise õigust omava arsti taotluse esitamise aluseid,
millel ei ole tegelikku puutumust sisseveoloa menetlusega. Samuti kohalduvad iga otsuse
tegemisele haldusmenetluse seaduse vastavad sätted.
Lõige 6
Nimetatud sätte kohaselt ei taga Ravimiameti antud müügiloata ravimi turustamise luba
müügiloata ravimi kvaliteeti, ohutust ega efektiivsust. Müügiloata ravimi turustamise loa
andmine ei vabasta ravimi turustamiseks taotluse esitanud isikut ega ravimi tootjat vastutusest
ravimi eesmärgipärase kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest.
Paragrahvi 21 lõiget 6 täiendatakse ja täpsustakse seoses vajadusega luua õigusselgus selles,
milline on Ravimiameti roll müügiloata ravimite turustamiseks ja sisseveoks eriloa andmisel.
Ravimiamet kontrollib müügiloata ravimi turustamise loa andmisel RavS § 21 lõikes 5 nimetatud
asjaolusid ehk seda, kas müügiloata ravimi turustamine on meditsiiniliselt põhjendatud.
Ravimiamet ei taga ravimi kvaliteeti, ohutust ega efektiivsust.
Samuti ei kontrolli Ravimiamet ravimi turustamise loa taotlust läbi vaadates müügiloata ravimi
sobivust konkreetsele patsiendile ega anna hinnangut tervishoiuteenuse osutaja raviotsusele,
kuigi Ravimiametil on RavS § 21 lõikes 5 sätestatud volitus jätta müügiloata ravimi turustamise
luba andmata, kui müügiloata ravimiga ilmneb probleem. Müügiloata ravimi turustamise loa
andmisega ei saa Ravimiamet anda tervishoiuteenuse osutajale ega tema patsiendile ravimi kohta
garantiid, sest Ravimiamet ei hinda patsiendi haiguslugu ega ravikulgu ega tee järelevalvet
tervishoiuteenuse osutaja raviotsuste üle.
Ravimiameti ülesanne on tagada, et enne müügiloata ravimi kasutusele võtmist oleks
ammendatud kõik muud võimalused ning et taotletaval müügiloata ravimil ei esineks ilmselgeid
puudusi. Lisaks täpsustatakse RavS § 21 lõike 6 sõnastust selliselt, et sõna „kasutamine“
asendatakse sõnaga „turustamine“. Kirjeldatud muudatus tagab ühtlase mõistekasutuse RavS-is.
Muudatus ei mõjuta RavS § 21 lõike 6 sisu ega senist praktikat, kuid täpsustab seda olulisel
määral. Eelkõige selgitab RavS § 21 lõige 6, et Ravimiameti otsus anda müügiloata ravimi
turustamise luba ei mõjuta mingil määral ravimitootja vastutust ravimi kvaliteedi eest ega
tervishoiuteenuse osutaja vastutust hoolsuskohustuse rikkumise eest raviotsuste tegemisel.
Lõige 7
19
Lõikes 7 muudetakse RavS § 21 lõike 7 sissejuhatavat lauseosa, muudatus on seotud termini
muutmisega.
Lisaks täiendatakse RavS § 21 lõiget 7 punktiga 4, et kehtestada müügiloata ravimite turustamise
menetlus patsiendile ravimite erandkorras kättesaadavaks tegemiseks olukorras, kus patsiendi
jaoks on muud ravivõimalused ammendunud, sh majanduslikult kättesaamatud ning ravimeid
tarnitakse elupäästval eesmärgil.
Patsiendid, eriti pahaloomulise kasvajaga patsiendid, on Eestis tihti olukorras, kus müügiloaga
ravimid ei ole majanduslikult kättesaadavad põhjusel, et Eesti Haigekassa ei ole nende eest
tasumise kohustust üle võtnud. Samas on tegemist ravivõimalusega, mille puhul on selliste
patsientide jaoks tõenäoline, et ravimist saadav kasu kaalub üles võimaliku ohu ning nende
ravimite kasutamine on ainus elupäästev võimalus. Sellistel erandjuhtudel on müügiloa hoidjad
aeg-ajalt olnud valmis personaliseeritud programmi alusel elupäästval eesmärgil manustatavaid
ravimeid patsiendile tasuta andma, kasutades toetamiseks näiteks kliiniliseks uuringuks
pakendatud ravimeid, müügiloaga ravimi võõrkeelset pakendit, mis ei vasta Eestis ravimi
müügiloa tingimustele, või muul viisil müügiloa tingimustele mittevastavalt pakendatud ravimit.
Kirjeldatud viisil on ravimi kasutamine põhjendatud juhul, kui patsiendi raviarst on kirjalikult
kinnitanud, et ravim on vajalik elupäästval eesmärgil ja puuduvad muud võimalused kroonilise
või eluohtliku haiguse raviks, samuti juhul, kui haigust peetakse eluohtlikuks ning kõik teised
ravimeetodid, mille eest Eesti Haigekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle ja mis on
patsiendile meditsiiniliselt sobivad ja rahaliselt kättesaadavad, on ammendunud, ning on
tõenäoline, et ravimist saadav kasu kaalub üles võimaliku ohu. Raviarst peab omama piisavalt ja
ajakohast teavet ravimi kohta, sh ravimi õigeks ja ohutuks kasutamiseks, kuna tegemist on
raviarsti meditsiiniliselt põhjendatud otsusega ja raviarsti kaalutlusega ravimit kasutada.
Ravimi erandkorras hankimine saab antud juhul toimuda üksnes ravimitootjaga või müügiloa
hoidjaga koostöös ja toetusel ning enne müügiloata ravimite sisseveo ja turustamise taotluse
esitamist peab raviarstil olema kokkulepe patsiendile ravimi tasuta saamiseks. Erandkorras
kasutatava ravimi manustamise üle valvab patsiendi raviarst, kes annab ka patsiendile kogu
vajaliku teabe ravimi kasutamiseks, mida patsient tavapäraselt saab pakendi infolehest.
Kirjeldatud sätte rakendamiseks kohaldatakse müügiloata ravimi menetlust, kus müügiloata
ravimi kasutamiseks esitab taotluse raviarst, märkides taotluse meditsiinilisele põhjendusele
lisaks võimaluse ravimit elupäästval eesmärgil tasuta saada. Seega on RavS § 21 lõike 7 punkti
4 võimalik rakendada vaid juhul, kui patsiendi raviarst on pidanud müügiloata ravimi kasutamist
elupäästval eesmärgil põhjendatuks ja vajalikuks, arvestades et tegemist on ainsa võimaliku
elupäästva ravivõimalusega ning raviarst on sõlminud ravimitootja või müügiloa hoidjaga ravimi
tasuta saamise kokkuleppe. Käesolev säte erineb RavS § 21 lõike 8 punktist 3, kuna viidatud
sätte alusel muudetakse patsiendile kättesaadavaks üksnes need ravimid, mis alluvad
tsentraliseeritud müügiloa menetlusele määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 3 lõike 2 alusel, kuid
see ei kata patsientide vajadusi. Sätte rakendamisest ei teki täiendavat kulu Eesti Haigekassale
ega patsiendile, kuid säte muudab uued ravimid patsiendile kättesaadavaks.
Lõige 8
RavS § 21 lõike 8 sissejuhatavast lauseosa muudetakse seoses lubade regulatsiooni
muudatustega.
20
Lisaks täiendatakse RavS § 21 lõiget 8 punktiga 2, et kehtestada alus müügiloata ravimite
turustamiseks nende patsientide jaoks, kes saavad erandkorras müügiloata ravimeid määruse
(EÜ) nr 726/2004 alusel. Kehtivas korras puudub kindlaksmääratud patsientide rühmale
(compassionate use, määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 83 alusel) müügiloata ravimite sisseveo
ja turustamise õigus, reguleeritud on üksnes patsiendipõhine müügiloata ravimite sissevedu ja
turustamine (named patient basis use, direktiivi 2001/83/EÜ artikli 5 alusel).
Määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 83 lõike 1 kohaselt võivad liikmesriigid teha erandi direktiivi
2001/83/EÜ artiklist 6 (müügiloa nõudest) ravimitele, millele väljastatakse tsentraliseeritud
müügiluba määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 3 lõigete 1 ja 2 alusel. Kirjeldatud viisil ravimite
kättesaadavaks tegemine erilubade alusel toimub erilistel põhjustel selliste patsientide rühmale,
kes põevad kroonilist või raskelt kurnavat haigust või kelle haigust peetakse eluohtlikuks ja keda
ei ole võimalik loa saanud ravimitega rahuldavalt ravida.
Paragrahvi 21 lõike 8 täiendamise eesmärk on võimaldada selliste ravimite sissevedu ja
patsiendile erandkorras kättesaadavaks tegemine, mille kohta on juba esitatud müügiloa saamise
taotlus (menetlus võtab aega 210 päeva), samuti juhul, kui määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 3
lõikes 2 loetletud ravim on vähemalt kliiniliste uuringute järgus. Kirjeldatud viisil ravimite
kättesaadavuse tagamise võimalust kasutatakse praktikas peamiselt müügiloa väljastamise ja
turuletoomise vahelisel perioodil ning sel ajal tagab ravimite kättesaadavuse müügiloata ravimi
taotluse esitaja koostöös ravimitootjaga. Kuigi määruse (EÜ) nr 726/2004 artiklis 83 on
sätestatud alused erandkorras müügiloata ravimite kasutamise lubamiseks, puudus seni vastav
õiguslik alus, mille kohaselt oleks Ravimiametil õigus müügiloata ravimite sissevedu ja
kasutamist nimetatud patsientide rühmale lubada.
Muudatus parandab oluliselt innovaatiliste ravimite kättesaadavust juba ravimi kliiniliste
uuringute staadiumis, kui uuringut Eestis ei tehta ja patsientide osalemine uuringus ei ole
võimalik. Samas annab see võimaluse tagada Eesti patsientidele juurdepääsu uutele
väljatöötatavatele ravimitele olukorras, kus puuduvad muud võimalused kroonilise või eluohtliku
haiguse raviks ning innovaatiliste ravimite ja meetodite kättesaadavus on jäänud patsiendile
ainsaks võimalikuks lahenduseks.
RavS § 21 lõike 8 täiendamine punktiga 2 vähendab muu hulgas arstide töökoormust üksikute
müügiloata ravimite taotluste (named patient basis use) esitamisel ja nende meditsiinilisel
põhjendamisel ning võimaldab erandlikel asjaoludel kasutada patsientide ravis müügiloata
ravimit kogu patsientide rühmal. Muudatusega parandatakse oluliselt müügiloata ravimite
erandkorras kättesaadavust olukorras, kus patsiendil on eluohtlik või krooniline haigus ja senine
ravi müügiloaga ravimitega ei ole rahuldavaid tulemusi andnud ning patsiendi ainus võimalik
ravivõimalus on kasutada müügiloata ravimit.
Lõige 9
Paragrahvi 21 lisatakse lõige 9, millega luuakse võimalus vedada kiirendatud korras EMP
liikmesriikidest Eestisse müügiloata ravimeid, millel on vähemalt ühes EMP liikmesriigis
müügiluba.
Kohaldamisele kuuluvad üldised RavS §-s 19 sätestatud sisseveo nõuded, sh Ravimiameti
teavitamine sisseveost (RavS § 19 lõike 1 punkt 2). Müügiloata ravimi turustamiseks ehk
patsiendi ravis kasutamiseks on jätkuvalt tarvis RavS § 21 lõikes 1 nimetatud müügiloata ravimi
turustamise luba. Muudatuse eesmärk on tagada müügiloata ravimi kiirem jõudmine patsiendini.
21
Teavitamine on käitlejatele loamenetlusest paindlikum ning võimaldab kiiremini ravimit sisse
vedada (teavitada võib sisseveost kuni viie päeva jooksul pärast sisseveo toimumist, kuid
sisseveoluba tuleb taotleda viie tööpäeva jooksul enne sisseveo toimumist). Seeläbi jõuab ravim
patsiendini kiiremini selliste müügiloata ravimite puhul, mida kasutatakse sageli ja suurema
hulga patsientide poolt. Muul juhul ei ole ravimi sissevedaja müügiloata ravimi sisseveost enne
RavS § 21 lõikes 1 nimetatud müügiloata ravimi turustamise loa saamist huvitatud, sest kui luba
ei anta, ei saa hulgimüüja ravimit Eestis turustada ja peab selle taas välja vedama või hävitama.
Ravimi hulgimüüjad peavad müügiloata ravimid muust kaubast eraldama, nii et nende
eksikombel turustamine justkui müügiloaga ravimina või apteegist väljastamine enne müügiloata
ravimi turustamise loa saamist on välistatud, kui käitleja järgib õigusakte ja häid
turustamistavasid. Muudatus aitab lahendada olukorra, kus ühe patsiendi jaoks on suurem kogus
müügiloata ravimit sisse veetud, teine patsient vajab kiirelt sama ravimit, kuid hulgimüüjal ei
õnnestu kohe uut kogust ravimit sisse vedada ja nii on ravim Eestis olemas, kuid mitte teise
patsiendi jaoks, sest sisse veetud ravim on seotud konkreetse patsiendi ja temal selle ravimi
kasutamiseks antud loaga. Praktikas on taolised olukorrad Ravimiameti ja käitlejate koostöös
lahendatud, kuid see ei ole jätkusuutlik lahendus. Käitlejal ei ole kohustust müügiloata ravimit
enne selle turustamiseks loa saamist osta ega sisse vedada, kuid see võimalus on RavS § 21 lõikes
9 nimetatud tingimustel ette nähtud.
Lõige 10
Paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 10, mille kohaselt müügiloata ravimeid, millele ei ole üheski
EMP liikmesriigis väljastatud müügiluba, võib sisseveoloa alusel sisse vedada ja ravimite
käitlemise õigust omavatele isikutele väljastada vaid müügiloata ravimi turustamise loa alusel.
Täiendus täpsustab, et EMP liikmesriikides müügiluba mitteomavate ravimite sisseveos
muudatusi ei toimu. Sisseveoloa eelduseks on müügiloata ravimi turustamise luba ning enne
sissevedu tuleb taotleda sisseveoluba. Sisseveetavad kogused on piiratud müügiloata ravimi
turustamise loas märgitud kogusega, v.a erialaorganisatsiooni taotluse alusel turustatavad
ravimid, mille kogused ei ole piiratud (RavS § 21 lõike 7 punkt 1). Täienduse eesmärk on tagada
õigusselgus, et selliseid müügiloata ravimeid, millele ei ole üheski EMP liikmesriigis müügiluba
väljastatud, ei ole võimalik kiirendatud korras Eestisse sisse vedada ning sisseveo eelduseks on
RavS § 21 lõikes 1 nimetatud müügiloata ravimi turustamise luba ja sisseveoluba.
Lõige 11
Paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11, mille kohaselt on müügiloata ravimi turustamine lubatud
üksnes RavS § 21 lõigetes 1, 7 ja 8 nimetatud müügiloata ravimi turustamise loa alusel.
Täienduse eesmärk on täpsustada ja luua õigusselgus, et müügiloata ravimi turustamise (RavS §
3 lg 2) eelduseks on alati ja igal juhul RavS § 21 lõigetes 1, 7 ja 8 nimetatud Ravimiameti luba
müügiloata ravimi turustamiseks.
Kuigi RavS § 21 lõikes 9 sätestatud tingimustel on võimalik müügiloata ravim Eestisse sisse
vedada enne, kui Ravimiamet on andnud loa müügiloata ravimi turustamiseks, ei saa müügiloata
ravimit enne müügiloata ravimi turustamise loa saamist hulgimüügi ja jaemüügi korras müüa ega
patsiendi ravis kasutada. Müügiloata ravimi väljastamine patsiendile ja kasutamine ravis eeldab
alati müügiloata ravimi turustamise luba. Ravim jõuaks RavS § 21 lõikes 9 võimaldatud
kiirendatud korras Eestisse ning apteek saaks ravimi tellida ja väljastada kohe, kui Ravimiamet
22
on selle turustamiseks loa andnud. Kui Ravimiamet turustamiseks luba ei anna, siis ravim
patsiendini ei jõua ja sellega kaasnevad võimalikud kulud jäävad ravimi turustajate kanda.
RavS § 22
Muudetakse eriloa taotlemise korda ja sellega seoses ka RavS § 22 pealkirja ja sisu.
Lõige 1
Muudatuste raames kaotatakse senine ebaselgus kehtivas õiguses ja täpsustatakse eriloa mõistet
selliselt, et eriluba tähendab nii sisse- ja väljaveoluba kui ka Ravimiameti teavitamist (RavS § 17
lõige 4). Seetõttu tuleb sõna „eriluba“ lõikes 1 asendada mõistetega „sisse- ja väljaveoluba“.
Lõige 2
Sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva õigusega ei tehta.
Lõige 3
Seoses eriloa mõiste muutmisega (RavS § 17 lõige 4) on vajalik muuta RavS § 22 lõiget 3
selliselt, et jäetakse välja sõna „eriluba“.
Lõige 4
Muudatusega täpsustatakse, et tegemist on sisseveoloa, mitte sisseveo taotlusega. Lisaks sätestab
RavS § 22 lõige 4 edaspidi, et müügiloata ravimi sisseveoloa taotluses tuleb märkida
Ravimiameti väljastatud müügiloata ravimi turustamise loa number või viide arstide
erialaorganisatsiooni taotlusele.
Lõige 5
Vastavalt Ravimiameti täiendavale ettepanekule nähakse lõike 5 kohaselt ette, et müügiloata
ravimite valikul tuleb eelistada EMP liikmesriigis müügiluba omavaid ja seetõttu eeldatavasti
ühtse ja kontrollitud kvaliteediga ravimeid. Seetõttu muudetakse RavS § 22 lõike 5 sõnastust.
Lisaks kvaliteedi põhimõttele on vaja kontrollida ka muid ravimi ohutuse ja kvaliteedi asjaolusid
(näiteks ravimite tarneahelat).
EMP liikmesriikides kehtivad müügilubade väljastamisele sarnased nõuded, mis maandavad
võimalikud ohud seoses võltsitud, ebakvaliteetsete või ebaseaduslikku ahelat pidi liikuvate
ravimitega. Seetõttu on põhjendatud müügiloata ravimite sisseveo ja kasutamise kontekstis
eelistada EMP müügiloaga ravimeid ning EMP müügiluba mitteomavate ravimite korral
rakendada rangemaid nõudeid (kvaliteedidokumentatsiooni esitamise ja täiendava
dokumenteerimise nõue ning sisseveoloa taotlemise kohustus). Siiski peab Ravimiametile jääma
õigus nõuda vajaduse korral sissevedajalt andmeid ka EMP müügiluba omavate ravimite
kvaliteedi tõendamiseks.
Olukorrad, kus sissevedajal ei ole EMP müügiloaga ravimit võimalik kätte saada, võivad olla
tingitud asjaolust, et ravim ei oma müügiluba üheski EMP liikmesriigis või ei ole ravim
tavapäraste tarnepartnerite kaudu sissevedajale kättesaadav, näiteks on ravimile kehtestatud
väljaveopiirang või esinevad muud kättesaadavust takistavad asjaolud. Sellisel juhul tuleb
23
sissevedajal esitada Ravimiametile sisseveoloa taotlus koos ravimi kvaliteeti tõendavate
dokumentidega (ravimi analüüsisertifikaat või partii vabastussertifikaat) ning põhjendused, miks
ei ole võimalik EMP müügiloaga ravimit (näiteks kirjavahetus tarnija või tootjaga) sisse vedada.
Lisaks toimib EMP liikmesriikide pädevate asutuste vahel kiire infovahetus, mis tagab teises
EMP liikmesriigis müügiluba omavate ravimitega seotud ohujuhtumite ja kvaliteedidefektidega
seotud info kiire jõudmise Eesti Ravimiametile. Nii on vajaduse korral võimalik ka müügiloata
ravimitega seotud juhtumitele kiirelt reageerida ja Eesti patsiente võimalike ohtude eest
tõhusamalt kaitsta.
Kolmandate riikide puhul ei ole analoogset süsteemi, mistõttu on info liikumine aeglasem ja
juhuslikku laadi. Kolmandate riikide ravimeid ei saa täielikult välistada, sest on ravimeid, mida
vajatakse ja millel on üksnes kolmandates riikides müügiluba.
Kolmandatest riikidest ravimi sisseveo taotlemisel tuleb koos taotlusega esitada dokumendid
ravimi kvaliteedi kohta ning põhjendused, miks ei ole EMP liikmesriigi müügiloaga ravimit
võimalik eelistada. Sisseveoloa taotleja peab esmalt selgitama välja võimalused ravimi
hankimiseks EMP-st. Direktiivi 2001/83/EÜ artikli 21 punkt 3 kohustab kõiki liikmesriike
avalikustama viivitamatult infot nende poolt väljastatud müügilubade kohta. Analoogne nõue on
kehtestatud ka uues kliiniliste uuringute määruses (art 59), mille kohaselt peavad liikmesriigid
tagama, et kliinilise uuringu raames kasutatavad muud ravimid (täiendavad ravimid) on liidus
müügiloaga ja kõrvalekaldumine on lubatav, kui liidus neid pole. Nõue aitab kaasa ka
müügiloaga ravimite turule tulekule, kuna ravimi tootja (teise riigi müügiloaga) saab ravimit sisse
tuues teadmise ravimi puudumise kohta turul ja selle kasutuse vajadusest.
Lõige 6
Sisse- ja väljaveoluba kehtib kuni loa alusel kauba sisseveoni, kuid mitte kauem kui kolm kuud.
Põhjendatud juhtudel võib Ravimiamet pikendada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse-
ja väljaveoloa kehtivust kuni kuue kuuni.
Täiendusega sätestatakse sisse- ja väljaveoloa tähtajalisus, mis loob tõhusama võimaluse, et
ravim jõuab patsiendini. Kuigi sisse- ja väljaveoload on ühekordsed, tekitab nende tähtajatus
praktikas probleeme. Kui sisse- või väljaveoluba on kord antud, puudub võimalus seda kehtetuks
tunnistada.
Samas võivad tekkida tarneraskused olukorras, kus Ravimiametile teadaolevalt on teatud ravimi
tarbeks teatud koguses sisseveoluba antud, kuid tegelikku sissevedu ei toimu või see saaks
toimuda oluliselt hiljem ning patsient ei saa soovitud ravimit õigel ajal või mõistliku aja jooksul.
Samal ajal oleks aga teisel hulgimüüjal võimalik vajalikku ravimit teise tarneahela kaudu hankida
kiiremini, kuid talle ei saa sisseveoluba väljastada, sest see on juba varem teisele käitlejale
väljastatud.
Muudatuse tulemusel kehtivad sisse- ja väljaveoload kolm kuud, kuid Ravimiametil on
narkootiliste ja psühhotroopsete ainete puhul võimalik sisse- ja väljaveolubade kehtivusaega kuni
kuue kuuni pikendada. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarne võib praktikas seoses
päritoluriigi poolt väljaveoloa esitamise kohustuse täitmisega osutuda ajamahukamaks, mistõttu
on põhjendatud juhtudel õigustatud sisse- ja väljaveoloa kehtivusaja pikendamine.
Eelnõu § 1 punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks RavS § 23.
24
Kehtiv seadus sätestab RavS §-s 23 turustamisloa regulatsiooni. Muudatuse eesmärk on kaotada
kehtivast regulatsioonist lisaks sisseveoloaga antav täiendav turustamisluba. Turustamisluba ei
anna kvalitatiivselt paralleelselt nõutavate erilubadega lisandväärtust.
Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse RavS § 24.
Lõige 1
Muudetakse RavS § 24 pealkirja ja lõiget 1 selliselt, et kaotatakse mõiste „turustamisluba“, kuna
muudatuste tulemusel kaob RavS-ist senine turustamisloa nõue ja vastav mõiste.
Lõiked 2 ja 3
Täiendus on seotud RavS § 23 kehtetuks tunnistamisega. Sisuliselt on tegemist kehtiva RavS §
23 lõigetega 2 ja 3, mis tõstetakse üle RavS § 24 lõigeteks 2 ja 3. Seoses turustamisloa nõude
kehtetuks tunnistamisega tuleb Ravimiametile tagada õiguslik alus märkida vajaduse korral
müügiloata ravimi sisseveoloale andmed, mis varem märgiti turustamisloale.
Lõige 4
Tegemist on kehtiva RavS § 24 lõikega 2, milles muudetakse lõike sissejuhatavat lauseosa nii, et
sättest jäetakse välja mõiste „turustamisluba“.
Lisaks täiendatakse lõiget punktiga 6, mille kohaselt võib Ravimiamet sisse- või väljaveoloa
andmisest keelduda, kui sisseveoloa taotlemisel müügiloata ravimile puuduvad dokumendid
ravimi kvaliteedi kohta või kui põhjendused, miks EMP liikmesriigi müügiloaga ravimit ei ole
võimalik eelistada, on puudulikud.Kui Ravimiametile esitatakse taotlus müügiloata ravimi
sisseveoks, kontrollib Ravimiamet, kas samaväärsel ravimil on müügiluba EMP liikmesriigis.
Ravimiametil on ligipääs teiste liikmesriikide ravimiregistritele ja võimalus pöörduda teiste EMP
liikmesriikide pädevate asutuste poole. Samuti kontrollib Ravimiamet sisseveoloa taotluses
esitatud põhjendusi, miks ei ole võimalik EMP liikmesriigi müügiloaga ravimit eelistada.
Muudatus on seotud Ravimiameti ettepanekuga muuta RavS § 22 lõiget 5.
Võrreldes kehtiva RavS-iga jäetakse välja lõige 3, sest RavS § 24 lõige 3 reguleerib eriluba
nõudva kauba tasu eest või tasuta jagamist Eestis välisriigi või Eesti päästemeeskonna või
Kaitseväe poolt. Muudatuste tulemusel viiakse RavS § 24 lõige 3 üle RavS § 20 lõikesse 4.
Eelnõu § 1 punktidega 22, 23 ja 24 muudetakse RavS § 25 lõikeid 1 ja 4 ning § 25 täiendatakse
lõigetega 5 ja 6.
Muudatuse kohaselt viiakse Schengeni tunnistuse väljastamine patsientidele lähemale ja
muudetakse teenus paremini kättesaadavaks. Patsient hakkab edaspidi ravimitega reisimiseks
vajaliku nõustamise ning narkootilisi- ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite puhul
Schengeni tunnistust kätte saama apteegist koos ravimi ostuga või peale ravimi väljastamist
patsiendile sobivaimast apteegist kogu apteegi lahtioleku aja.
Schengenivälistes riikides reisimiseks kaotatakse narkootiliste –ja psühhotroopsete ning muude
ravimite puhul isiklikuks tarbeks kaasavõetavate ravimite koguselised piirmäärad ja asendatakse
need retseptiravimite (sh narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite) puhul
retseptiandmete väljaprindiga patsiendiportaalist või arsti teatisega ravimi vajaduse kohta või
25
paberretsepti koopiaga (näiteks veterinaarravimite või veterinaarseks otstarbeks kasutatavate
humaanravimite puhul).
Retsepti saab patsient ka ise patsiendiportaalist eesti või inglise keeles välja printida. Mobiil-ID
olemasolu korral on patsiendiportaali sisenedes võimalik retsepti näidata ka nutiseadmest.
Käsimüügiravimite puhul lähtutakse samuti ravivajadusest. Rahvusvaheliselt loetakse piisavaks
reisile võetavaks / reisilt toodavaks koguseks 30-päevasele ravivajadusele vastavat kogust.
Schengenivälistes riikides reisimiseks asendatakse narkootilisi ja psühhotroopseid aineid
sisaldavate ravimite puhul Ravimiameti eriloa nõue (on praegu nõutav kui kaasa võetakse enam
kui 30 ühikut või 25 ml ravimit) 30-päevase ravivajadusega ja retseptiandmete väljaprindiga
patsiendiportaalist, muude retseptiravimite puhul asendatakse koguselised piirangud
ravivajaduse ja väljakirjutatud retseptiga (st eriloa asemel tõendiks retseptiandmete väljaprint).
Käsimüügiravimite puhul lähtutakse samuti ravivajadusest (vajadusel korral põhjendab inimene
ise kaasavõetavat kogust, arvestades reisi kestust ja maksimaalset lubatud annust).
Rahvusvaheliselt loetakse piisavaks reisile isiklikuks otstarbeks kaasavõetavaks või reisilt
toodavaks koguseks 30-päevasele ravivajadusele vastavat kogust.
Muudatus lihtsustab patsiendi jaoks märkimisväärselt ravimitega reisimist, tehes teenuse senisest
paremini kättesaadavaks, tagades samas piiriületusel järelevalvevõimalused. Teenuse
kättesaadavuse parandamine on oluline rahvatervise seisukohast – ravimeid ei võeta piiriületusel
eriloa puudumise tõttu ära, ravi järjepidevus ei katke. Muudatus mõjutab ka apteegis pakutavaid
teenuseid. Patsiendi jaoks muutub teenus senisega võrreldes sisulisemaks ja komplekssemaks –
apteekril on võimalik teha täiendavat reisinõustamist (mis ei olnud Ravimiameti teenuse sisuks).
Lisaks väheneb menetluste ja lubadega seonduv bürokraatia – eriloa ja menetluse asemel tehakse
retseptiandmete väljaprint.
Schengeni taotluste hulk jaguneb kõikide apteekide vahel, mistõttu ei kaasne muudatusega
märgatavat halduskoormust apteekidele. Teenuse viimine apteeki toob siiski kaasa täiendavaid
kohustusi ja kulutusi, näiteks asutuse pitsat ja infosüsteemi arendamine (reisimisega seotud
tõendid ja vormid läheksid e-ravimilehe juurde, samuti peab taotlusest säilima koopia või peab
muul moel olema tuvastatav, et konkreetne apteek on Schengeni tunnistuse väljastanud), samuti
aruandluskohustuse. Potentsiaalse lisakohustuse katteallikana võib Schengeni tunnistuse
väljastamise eest võtta tasu.
Kuna muudatuse jõustumine on seotud patsiendiportaali, e-ravimilehe ja apteekide
valmisolekuga, on Schengeni tunnistuste väljastamise puhul vaja rakendada üleminekuaega (1.
jaanuar 2021. a).
Vastavalt praegu kehtivale korrale saab patsient Schengeni tunnistuse taotluse esitada nii
elektroonselt e-postiga kui paberil. Taotluse registreerimise järel kontrollib Ravimiamet
retseptikeskusest patsiendi isikukoodi alusel kaasavõetavate retseptiravimite väljakirjutamise ja
väljastamise omavahelist vastavust ning reisi ajal kasutamiseks vajaminevat kogust. Puudulikud
andmed täpsustatakse täiendavalt patsiendiga telefoni või e-kirjaga. Kuna patsient peab ise
sisestama kogu ravimi kohta käiva info, põhjustab see eksimusi ja puudusi Schengeni tunnistuse
taotluses, mistõttu on ühe taotluse keskmine menetlusaeg ligikaudu 0,5 tundi, millele lisandub
täiendav nõustamisele kuluv aeg.
26
Ravimiamet väljastab ravimitega reisimise dokumendi üldjuhul viie tööpäeva jooksul
nõuetekohase taotluse saabumisest. Schengeni tunnistuse originaaldokument saadetakse
taotlejale lihtkirjaga. Aastas saadetakse enam kui 1500 lihtkirja Schengeni tunnistuse
edastamiseks. Ravimiameti eriload edastatakse taotlejale reeglina skaneeritud koopiana e-
postiga. Sageli ilmneb, et reisisoov ja loa taotlemise vajadus tekib ootamatult ning luba
soovitakse juba samal või järgmisel päeval, kuid praegune menetlussüsteem ja koormus (sh
taotluste järjekord) ei võimalda nii kiiresti taotlusele reageerida. Seejuures on Ravimiamet avatud
üksnes tööpäevadel 8.30–16.30 ning lubade menetlus toimub Ravimiameti Tartu kontoris, mis
teeb originaaldokumendi kättesaamise veelgi aeganõudvamaks. Reisimise lubade raskendatud
kättesaadavus võib patsiendi jaoks tuua kaasa reisimise ilma nõutava loata või ravi katkestamise
reisi ajaks. Ravimitega reisimise taotluste arv on alates 2014. aastast pidevalt kasvanud ja nelja
aastaga suurenenud 100 protsendi võrra. Nelja viimase aasta trendi põhjal taotluste arvu kasv
jätkub, eeldatav tõus on 30 protsenti aastas. Sellest tulenevalt on Ravimiametil ravimitega
reisimise taotluste tähtaegseks menetlemiseks inimressurssi pidevalt puudu ja seda tuleb võtta
teiste teenuste arvelt.
EL-is on ravimitega reisimise lubade väljastamine korraldatud erinevalt: Schengeni tunnistusega
seotud ravimitega reisimise lubasid väljastavad nii ravimiametid, ministeeriumid,
järelevalveasutused, arstid kui ka apteegid, st pädevaks asutuseks ei ole alati riigiasutus.
Schengenivälistesse riikidesse ning muude ravimitega reisimiseks on riigiti reeglid erinevad,
kuid EL-is on piisavaks ravimi seaduslikkust tõendavaks dokumendiks üldjuhul ravimi retsept
ning käsimüügiravimite puhul vajaduse korral patsiendi selgitus isiklikuks tarbimiseks vajaliku
koguse kohta, lähtudes patsiendi reisi pikkust ja asjaolu, et piisavaks reisile kaasavõetavaks
koguseks on 30-päevane ravikogus.
Ravimiameti esitatud ettepanekud muudavad ravimitega reisimiseks vajalikud dokumendid
patsiendile oluliselt paremini ja kiiremini kättesaadavaks, paindlikumaks ja mugavamaks ning
eriloa kaotamine muudab ravimitega reisimise lihtsamaks. Ravimitega reisimiseks vajaliku
nõustamise ja Schengeni tunnistuse saab patsient edaspidi sobivaimast või lähimast apteegist
selle lahtiolekuaegadel ning väljaspool Schengeni õigusruumi reisides saab patsient ka ise
nõutava loa printida või põhjendada piiriületusel isiklikuks tarbimiseks vajaminevat
käsimüügiravimite kogust, arvestades reisi kestust.
Schengeni tunnistuse ja senise Ravimiameti eriloa väljastamine on eelkõige tehnilist laadi
tegevus, mille arvelt oleks Ravimiametil võimalik suunata enam ressurssi põhiülesannete
täitmisele, sh ravimiohutuse ja ravimivaldkonna järelevalvele rahva tervise kaitse eesmärgil.
Eelnõu § 1 punktiga 25 tunnistatakse kehtetuks RavS § 26 lõige 2. Muudatus on seotud RavS §
18 lõike 1 punkti 2 muutmisega, mille kohaselt viiakse ravimite tootmise ja ravimite hulgimüügi
tegevusloaga kaetud tegevuste regulatsioon vastavusse direktiivi 2001/83/EÜ artikliga 77.
Eelnõu § 1 punktiga 26 muudetakse Ravimiameti täiendaval ettepanekul RavS § 26 lõike 9
punkti 2, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega ravimite
hulgimüügi tegevusloa omaja poolt ravimite apteegis valmistamiseks kasutatavate ainete
ümberpakendamise tingimused ja korra. Muudatus on vajalik, sest mõiste „ravimi tooraine“ ei
ole kooskõlas RavS-is ja direktiivis 2001/83/EÜ kasutatavate mõistetega, mistõttu on vaja muuta
sotsiaalministri 7. märtsi 2005. a määrust nr 41 „Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja poolt
ravimite tooraine ümberpakendamise tingimused ja kord“ ning kehtestada uus terviktekst.
27
Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse RavS § 30 lõikega 11, mille kohaselt võimaldatakse
üldapteegi haruapteegi loomist lennujaama julgestuskontrolli alal sõltumata elanike arvust
asustusüksuses. Samuti ei kohaldata sellisele üldapteegile ja üldapteegi haruapteegile RavS § 32
lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid. Täienduse eesmärk on vabastada lennujaamas asuvad
üldapteegid ravimite valmistamise kohustusest.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab lennujaam, mis asub rohkem kui 4000 elanikuga linna
territooriumil ning kuhu soovitakse lennujaama turvakontrolli alale apteek rajada, järgima
kehtivat regulatsiooni, sest apteegile ei kehti ravimivalmistuse puhul mingeid erisusi. Nimetatud
alal asuval apteegil on seetõttu kohustus ehitada välja ravimite valmistamise ruumid, mis aga
praktikas on tarbetud, sest turvakontrolli alal viibivad inimesed lühikest aega ja nad ei vaja
apteegis valmistatavaid ravimeid, sest nende valmistamiseks ja kättesaamiseks võib kuluda
rohkem aega, kui isik lennujaamas viibib. Valmistatava ravimi retsepti vastuvõtmiseks vajadust
ei ole, sest isik ei saa kinniselt alalt oma ravimit hiljem kätte. Lennujaama transiittsoonis on pind
äärmiselt piiratud, ei ole lisapinna andmise ega rentimise võimalust (eraldi ruumid, sisseseade,
seadmed, ventilatsioonisüsteemi ehitamine jms). Seetõttu on põhjendatud võimaldada Eesti
lennujaamades vähendatud ravimialast teenust.
Eelnõu § 1 punktiga 28 muudetakse RavS § 31 lõike 1 sõnastust.
Muudatusega jäetakse välja sõnad „müügiluba omavaid ravimeid“, sest müügiluba ei oma mitte
ravim, vaid müügiloa hoidja. Sättest kaotatakse mõiste „turustamisluba“, kuna RavS § 23
kehtetuks tunnistamise tulemusel kaob RavS-ist turustamisloa nõue, regulatsioon ja mõiste.
Lisaks kaotatakse piirang, mille kohaselt võib apteegist väljastada ainult samas apteegis
valmistatud või jaendatud ravimeid. Eelnõu kohaselt võib apteek väljastada ka teises apteegis
valmistatud või jaendatud ravimeid, mida ta on teisest apteegist retsepti või tellimislehe alusel
koostatud tellimuse alusel hankinud. Kuna apteekidel ei ole kohustust ravimeid personaalselt
jaendada, tagab selline võimalus jaendamisteenust sooviva patsiendi kiirema teenindamise
(patsient ei pea personaalset jaendamisteenust pakkuvasse apteeki siirduma). Kuigi paljudel
apteekidel on mittesteriilsete ravimite valmistamise kohustus, võib võimalus hankida selliseid
ravimeid ka teistest ravimeid valmistavatest apteekidest tagada patsiendi kiirema teenindamise,
näiteks juhul kui konkreetses apteegis ei ole üldse või pole piisavalt konkreetse tellimuse
täitmiseks vajalikke toime ja abiaineid. Muudatus on seotud RavS § 32 lõike 6 muutmisega.
Eelnõu § 1 punktiga 29 täiendatakse RavS § 31 lõikega 58, mille kohaselt võib apteegiteenuse
osutaja pakkuda apteegiteenust videokõne vahendusel vastava õiguse olemasolu korral.
Ravimiamet annab õiguse osutada apteegiteenust videokõne vahendusel sellekohase taotluse
alusel, kui videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise nõuded ja tingimused on täidetud.
Videokõne vahendusel võib apteegiteenust osutada proviisori või farmatseudi kohal viibimiseta
üksnes sellises haruapteegis, mis asub asustusüksuses, mis ei ole linn ja kus ei ole teist
apteegiteenuse osutajat.
Muudatuse eesmärk on võimaldada apteegiteenuse arengut ja uute elektrooniliste lahenduste
kasutusele võtmist vähese nõudlusega piirkondades ning võimaldada vähendatud apteegiteenuse
pakkumist ka erialatöötaja pideva viibimiseta apteekides. Apteegiteenus peab olema kättesaadav
vähemalt 24 tundi nädalas ja erialatöötaja peab apteegis kohapeal olema kättesaadav vähemalt
viis tundi nädalas. Lõikes 58 sätestatakse üldine raamistik, et võimaldada videokõne vahendusel
täiendava apteegiteenuse osutamist vähese nõudlusega piirkondades kus ei asu teist
apteegiteenuse osutajat. Nimetatud teenuse täpsemad nõuded ja vajalikud tingimused
28
sätestatakse sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruses nr 24 „Apteegiteenuse osutamise
tingimused ja kord“ (abipersonali väljaõpe ja teadmiste regulaarne kaasajastamine, nõuded
tehnilisele vahendile, vajalike juhendite koostamine, teave apteegi külastajale jm). RavS § 29
lõike 3 kohaselt võib apteegiteenust üldapteegis ja selle struktuuriüksuses osutada ainult
Terviseametis registreeritud proviisor ja farmatseut. Muudatusega võimaldatakse osutada
haruapteegis vähendatud apteegiteenust ja kaasata selleks abipersonali, kelle ülesanne on
väljastada nõuetekohaselt ravimeid proviisori või farmatseudi video teel juhendamisel ja
kontrollimisel. Abipersonal ei või teha raviminõustamist ega hinnata kliendi terviseseisundit,
vaid peab alati looma selleks ühenduse põhiapteegiga, mille kaudu toimub raviminõustamine
proviisori või farmatseudi poolt. Videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamine on võimalik
ainult üldapteegi struktuuriüksuse kaudu ja asukohas, kus ei ole teist apteeki, et soodustada
sellistes kohtades ravimite kättesaadavust. Videokõne vahendusel saab nõustada üksnes sama
üldapteegi proviisor või farmatseut. Kui sellesse piirkonda tekib teine apteek, ei ole videokõne
vahendusel apteegiteenuse osutamine ilma erialatöötaja kohalolekuta apteegis enam
põhjendatud.
Muudatuse eesmärk on parandada vähemasustatud piirkondades apteegiteenuse kättesaadavust
ja võimaldada olemasolevate apteekide pikemat lahtiolekuaega, kasutades selleks tehnoloogilisi
lahendusi.
Eelnõu § 1 punktiga 30 muudetakse RavS § 32 lõiget 6, mille kohaselt võib apteegiteenuse
tegevusloa omaja üld- ja veterinaarapteegist enda valmistatud või jaendatud ravimeid oma
struktuuriüksusele või teisele apteegile edasimüümiseks väljastada ekstemporaalse ravimi
retsepti või tellimislehe põhjal koostatud tellimuse alusel.
Senise regulatsiooni muutmisega võimaldatakse olukord, kus apteek väljastab tarbijale mõnes
teises apteegis ekstemporaalselt valmistatud või jaendatud ravimeid. Analoogselt on apteekidel
lubatud üksteisele väljastada omavalmistatud steriilseid ravimeid (RavS § 32 lõige 7). Antud
lahendus võimaldab apteekidel ressursse otstarbekamalt kasutada, samuti tagada teenuse parem
kvaliteet. Apteekidel ei ole kohustust ravimeid personaalselt jaendada, mistõttu tagab selline
võimalus personaalset jaendamisteenust sooviva patsiendi kiirema ja mugavama teenindamise
(patsient ei pea jaendamisteenust pakkuvasse apteeki siirduma, kui tema koduapteek on valmis
seda teenust vahendama). Muudatuse eesmärk on suurendada üldapteekidevahelise koostöö
võimalusi, et apteegis ekstemporaalselt valmistatud või jaendatud ravimid jõuaksid kõige
kiiremal ja mugavamal viisil selliseid ravimeid vajavate patsientideni. Muudatus mõjutab
üldapteegiteenuse osutajaid ja üldapteekides valmistatud või jaendatud ravimite tarbijaid.
Eelnõuga antakse täiendav võimalus tellida ja väljastada valmistatud või jaendatud ravimeid
ühelt apteegilt teisele, võimaldades selliselt tihedamat apteekidevahelist koostööd ning pakkuda
ravimitarbijatele paindlikumat apteegiteenust. Seeriaviisiliselt valmistatud ravimite väljastamine
on endiselt lubatud üksnes üldapteegi oma struktuuriüksusele.
Eelnõu § 1 punktiga 31 muudetakse RavS § 35 lõiget 4.
Vastavalt RavS § 35 lõikele 4 tuleb kõlbmatuid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid säilitada
narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses kehtestatud tingimustel
ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba omavale isikule hävitamiseks üleandmise
hetkeni. Võrreldes kehtiva RavS-i sõnastusega lisatakse viide NPALS-ile ning tulenevalt
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus eelnõust, millega
keskkonnakaitseluba hakkab olema ühine nimetaja senisele kolmele dokumendile –
29
keskkonnakompleksluba, jäätmeluba ja jäätmete registreerimistõend, lisatakse viide
keskkonnakaitseloa nõude olemasolule.
Eelnõu § 1 punktiga 32 täiendatakse RavS § 35 lõikega 6. Täienduse kohaselt on Kaitseväel
õppeotstarbe eesmärgil lubatud väljaõppes ja õppustel kasutada enda ravimitagaravas olevaid
süste- ja infusioonilahuseid, mille kõlblikkuse aeg on lõppenud. Kasutatavad kõlbmatud süste-
ja infusioonilahused peavad olema selgelt märgistatud, et välistada nende kasutamine muul
otstarbel. Kaitsevägi peab ravimite arvestuses koguseliselt ära näitama, millised kõlbmatud
süste- ja infusioonilahused on õppeotstarbel kasutuses olnud. Pärast õppeotstarbel kasutamist
tuleb ravimid üle anda jäätmeseaduse alusel õigustatud isikule.
Tegemist on Kaitseministeeriumi esitatud ettepanekuga. Kaitsevägi soovib väljaõppes ja
õppustel kasutada enda ravimitagavaras olevaid süste- ja infusioonilahuseid, mille kõlblikkuse
aeg on lõppenud, et nende abil väljaõppe käigus õpetada infusiooni ülespanemist ning korrektset
ampullide avamist ja lahjendamist. Need võimaldavad õppustel imiteerida taktikalisele
lahingkannatanule abi andmist võimalikult tõetruult. RavS-is tuleks see võimalus selgemalt
sätestada ning ühtlasi ette näha tingimus, mille kohaselt peavad õppeeesmärkidel kasutatavad
kõlbmatud ravimid olema selgelt märgistatud, et välistada nende kasutamine muul otstarbel.
Kaitseväe väljaõppes ja õppustel haavatuid mängivatele sõduritele ravimeid tegelikult ei
manustata, kuid kõlblikkuse aja ületanud süste- ja infusioonlahuste kasutamine võimaldab muuta
väljaõppe realistlikumaks, hoida kokku eelarvelisi vahendeid väljaõppematerjalide soetamise
arvelt ning ühtlasi vähendada ka kõlbmatute ravimite hävitamisest tulenevat keskkonnakahju.
Eelnõu § 1 punktiga 33 muudetakse RavS §-e 36 ja 37.
Võrreldes kehtiva RavS ravimijäätmete käitlemise põhimõtetega ei ole jäätmete liigitamise
üldpõhimõtteid muudetud, sest liigitamine ohtlikeks või tavajäätmeteks toimub jäätmeseaduse ja
selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Jäätmete
liigitamise kord ja jäätmenimistu“ alusel8.
Euroopa jäätmenimistu on kehtestatud Euroopa Komisjoni 18. detsembri 2014. a otsusega
2000/532/EÜ, millega muudetakse jäätmenimistut käsitlevat otsust 2000/532/EÜ vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ. Komisjoni jäätmenimistu on peamine
dokument, mille alusel jäätmeid liigitatakse. Jäätmeid, mida on võimalik määratleda tärniga (*)
tähistatud kirjega, loetakse ilma igasuguse edasise hindamiseta ohtlikeks ning need jäätmed ei
saa kuuluda tavajäätmete alla. Kõikide muude kirjetega määratletud jäätmeid käsitatakse
tavajäätmetena.
Ravimijäätmete kirjeldamiseks kasutatakse järgmisi jäätmekoode:
18 01 09 Ravimid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 18 01 08*, 18 01 95*, 18 01 96*, 18
01 97* ja 18 01 98*
18 01 08* Tsütotoksilised ja tsütostaatilised ravimid
18 01 95* Antibiootikumid
18 01 96* Psühhotroopse ja narkootilise toimega ravimid
18 01 97* Muid ohtlikke toimeaineid sisaldavad ravimid
18 01 98* Sortimata ravimikogumid
8
Euroopa Komisjon on välja töötanud teatise jäätmete liigitamise tehnilise juhendi kohta (2018/C 124/01)2, milles
antakse selgitusi ja juhiseid, mida ametiasutused ja jäätmekäitlejad saavad aluseks võtta, et tagada ühtne direktiivi
2008/98/EÜ rakendamine jäätmete liigitamisel.
30
Seega on ravimijäätmeid võimalik endiselt liigitada nii ohtlikeks jäätmeteks kui ka
tavajäätmeteks ning sellest tulenevalt tohib jäätmevaldaja need liigitada tavajäätmeteks, kui tal
on olemas piisavad tõendid, et jäätmed ei liigitu ohtlikeks jäätmeteks.
Kõlbmatute tsütostaatilise või tsütotoksilise toimega ravimite kogumiseks või transportimiseks
kasutatav pakend märgistatakse täiendavalt vastavasisulise selgelt eristatava hoiatusega. Täpsem
ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord on kehtestatud jäätmeseaduse § 62 lõike
3 alusel keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrusega nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende
pakendite märgistamise kord“.
RavS § 36
Muudetakse RavS § 36 pealkirja ja lisatakse sõnad „ja hävitamiseks üleandmine“, sest
paragrahviga reguleeritakse ka ravimite jäätmekäitlusesse suunamist.
Lõige 1
Võrreldes kehtiva RavS § 36 lõikega 1 asendatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõust tulenevalt termin „ohtlike jäätmete käitluslitsents“
terminiga „keskkonnakaitseluba“.
Lõige 2
Vastavalt RavS § 36 lõikele 2 tuleb kõlbmatud ravimid hävitamiseks üle anda jäätmeseaduse
alusel õigustatud isikule ning koostada jäätmeseaduse §-s 64 sätestatud ohtlike jäätmete saatekiri
ja hävitamiseks üleantavate ravimite nimekiri järgmiste andmetega: ravimi nimetus, tootja või
müügiloa hoidja nimi, ravimipartii number ja kogus.
Ohtlike jäätmete saatekiri koostatakse digitaaldokumendina ohtlike jäätmete saatekirjade
andmekogus, mille eesmärk on ohtlike jäätmete veoste jälgimine reaalajas jäätmeseaduse § 64
alusel koostatavate saatekirjade andmete alusel. Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning saatekirja
koostamise, edastamise ja registreerimise kord on reguleeritud keskkonnaministri 25. septembri
2008. a määrusega nr 41“Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning saatekirja koostamise, edastamise
ja registreerimise kord“.
Lõige 3
Võrreldes kehtiva RavS §-ga 36 jäetakse välja saatekirja säilitamise kohustus, sest vastavalt
keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 77 „Ohtlike jäätmete saatekirjade
andmekogu asutamine ja andmekogu põhimäärus“ § 12 lõikele 1 säilitatakse ohtlike jäätmete
saatekirjade andmeid andmekogus kuni viis aastat. Ohtlike jäätmete saatekirjale lisatud
hävitamiseks üleantavate ravimite nimekirja säilitatakse viis aastat nende koostamisest. Nimekiri
kui ravimite arvestuse dokument peab apteegis ja hulgimüügiettevõttes olema kokkuviidav
jäätmekäitlejale üleantava saatekirjaga. Kui jäätmekäitleja nimekirja ei soovi, võib nimekiri
jääda vaid apteeki, st ei ole kahte eksemplari vaja. Nimekirja ei ole võimalik saatekirjale lisada,
küll aga saab sinna märkida andmed mahakandmisakti või muu dokumendi kohta, mille alusel
ravimid apteegis hävitamisele suunati.
RavS § 37
31
Lõige 1
Lõikes 1 korratakse üle kehtiv RavS § 37 lõike 1 põhimõte, mille kohaselt peab lisaks
jäätmeseaduse alusel õigustatud isikutele kõlbmatuid ravimeid tarbijatelt tasuta vastu võtma ja
jäätmekäitlusesse suunama üldapteek, veterinaarravimite puhul ka veterinaarapteek.
Võrreldes kehtiva RavS § 37 lõike 1 sõnastusega on välja jäetud viide lõike 3 alusel kehtestatud
sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määrusele nr 25 „Tarbijatelt kõlbmatute ravimite
üldapteegis ja veterinaarapteegis vastuvõtmise ja hävitamisele suunamise kord“, sest vastav
määrus tunnistatakse kehtetuks.
Lisaks on lõiget 1 täiendatud nõudega, et säilitamisel tuleb kõlbmatuid ravimeid hoida eraldi
teistest apteegis käibelt kõrvaldatud ravimitest. Tarbijalt vastu võetud ravimite üleandmisel
jäätmeseaduse alusel õigustatud isikule ei kohaldata käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud
saatekirjale lisatud nimekirja nõudeid.
Lõige 2
Apteegi müügisaalis võib kõlbmatute ravimite kogumiseks kasutada kogumismahutit, mis
välistab kõrvalistel isikutel võimaluse kogumismahutisse pandud kõlbmatuid ravimeid sealt kätte
saada. Kogumismahuti asukoht peab olema tähistatud märgatava ja loetava sildiga. Tegemist on
apteegi võimalusega hoida eraldiseisvat kõlbmatute ravimite kogumise anumat apteegi
müügisaalis, kuhu tarbijad saavad oma ravimid iseseisvalt tagastada ilma apteekri poolt
dokumentatsiooni täitmata. Anum peaks olema märgistatud kirje ja juhisega, et välistada
teadmatust ja eksimusi anuma sihtotstarbes, ning see peaks paiknema apteegitöötajate vaateväljas
ja jälgimisel, et välistada kõlbmatute ravimite taaskasutusse sattumist. Kui apteegid ei soovi
kogumismahuti võimalust kasutada, on neil endiselt võimalik tarbijalt kõlbmatud ravimid
personaalselt vastu võtta. Kuna apteegid on väga oluline lüli ravimijäätmete ohutu kogumise
etapis, aidates seeläbi tõsta tarbijate poolt tagastavate kõlbmatute või kasutamata ravimite hulka
ning selle kaudu vähendada ravimijäätmete sattumist keskkonda, mistõttu on oluline pakkuda
tarbijatele võimalikult mugavaid ravimijäätmete tagastamise võimalusi.
Lisaks kaotatakse piirang, et kõlbmatute narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite tarbijatelt
vastuvõtmise õigus on ainult nimetatud ainete käitlemise õigust omaval apteegil, kuna kõikidel
apteekidel on nende ravimite käitlemise õigus.
Lõige 3
Tarbijalt vastu võetud või kogumismahutisse pandud kõlbmatuid ravimeid käideldakse ohtlike
jäätmetena, sest tarbija tagastab ravimijäätmed sortimata ravimikogumina. Tarbija poolt
ravimijäätmete vastuvõtmisel ei ole vaja koostada nimekirja ravimijäätmete vastuvõtmiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 34 tunnistatakse RavS § 38 lõige 4 kehtetuks.
Muudatusega seoses kaotatakse kohustus hoida apteegiteenuse osutamise tegevusluba selle
osutamise kohas teenindussaali nähtaval kohal. Apteegis tegevusloa nähtavalt esitlemiseks
puudub põhjendatud vajadus, sest apteegiteenuse osutaja tegevusloa olemasolu kontrollitakse
Ravimiameti tegevuslubade registrist.
Eelnõu § 1 punktidega 35–38 muudetakse RavS § 39 lõikeid 2, 3, 4 ja 7.
32
Ravimiamet kasutab erinevat liiki tegevuslubade menetlemiseks ja ettevõtete üle järelevalve
tegemiseks tegevuslubade registri rakendust. Narkootikumide lähteainete käitlejate
tegevuslubade ja registreeringute teenust register veel ei toeta ning seetõttu, kuigi tegemist on
sarnase menetluse ja järelevalve protseduuridega, on narkootikumide lähteainetega seotud teave
salvestatud Ravimiameti failiserveri eri kaustades.
2019. aasta lõpuks planeeritud tegevuslubade registri arendus loob võimaluse lisada registrisse
ka narkootikumide lähteainete käitlejatega seotud dokumendid ja menetlusinfo, misjärel on
võimalik ühtlustada Ravimiameti menetlusprotsesse, kasutada standardseid dokumendimalle ja
koostada ühiseid inspektsiooniplaane. Sisuliselt on tegemist Ravimiameti menetlustega seotud
info säilitamise kohta ja vormi puudutava muudatusega, millega lisatakse Ravimiameti
tegevuslubade registrisse andmevälju ja täiendatakse rippmenüüsid uute liikide või tingimustega.
Oluline erinevus, pärast tegevuslubade registri arendust, puudutab andmete avalikustamist.
Tegevuslubade registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri
kohta sätestatut, välja arvatud sisejulgeoleku tagamiseks narkootikumide lähteainete
käitlemisega seotud teabe osas. Erisused sätestatakse tegevuslubade registri põhimääruses.
Kõikide teiste Ravimiameti luba omavate ettevõtete andmed on kättesaadavad tegevuslubade
registri avaliku osa veebis ja X-teel. Narkootikumide lähteainete käitlejate info ei ole avalikult
kättesaadav ning seda kasutatakse vaid asutusesiseselt.
RavS muudatused ravimikäitlejatele mõju ei avalda. Arendustööd tehakse Ravimiameti sisemise
töö paremaks korraldamiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 39 muudetakse RavS § 42 lõiget 2.
Ravimite hulgimüügi tegevusloa omajal võib samal ajal olla ka ravimite tootmise tegevusluba,
arvestades kehtivaid tootmistegevuse eesmärke, mis on sätestatud RavS § 42 lõikes 2. Samas
võib ravimite tootmise tegevusloa omajal olla ravimite tootmise tegevusluba ilma konkreetsete
eesmärkideta (tegevuste piiranguteta) ning samal ajal võib tal olla ka hulgimüügi tegevusluba.
Samuti on muudatus seotud RavS § 18 lõike 1 punkti 2 muutmisega, mille kohaselt peab ravimite
tootmise tegevusloa omajal olema ka ravimite hulgimüügi tegevusluba, kui ravimitootja soovib
turustada ravimeid, mille tootjaks ta ise ei ole.
Haiglaapteegiteenuse osutamise tegevusluba puudutavas muudatusi ei tehta.
Apteegiteenuse osutamise tegevusloa omajal võib samal ajal apteegiteenuse osutamise
tegevusloaga olla ka ravimite tootmise tegevusluba ravimite valmistamiseks teistele apteekidele.
Ravimite personaalne jaendamine oma tegevuselt on sarnane ravimite tootmisega, mistõttu on
vajalik sätestada sellisele tegevusele eraldi ravimite tootmise tegevusluba.
Eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse RavS § 44 lõiget 1 punktiga 51, mille kohaselt peab
ravimite tootmise ja ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja, välja arvatud ainult ühe müügiloa
hoidja ravimeid turustav ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja, tagama sama toimeainega
ravimite turustamisel eelisjärjekorras soodsaimate käsimüügiravimite ning selliste ravimite
hankimise ja kättesaadavuse, mille kohta on ravikindlustuse seaduse alusel sõlmitud
hinnakokkulepe.
Paragrahvi 44 lõike 1 täiendamine punktiga 51 on seotud eesmärgiga tagada apteekidele ja teistele
ravimite hulgiostuõigusega isikutele soodsaimate käsimüügiravimite ning selliste ravimite, mille
33
kohta on Eesti Haigekassa ja ravimi müügiloa hoidja sõlminud ravikindlustuse seaduse alusel
hinnakokkuleppe, parem kättesaadavus.
Tegemist on ravimitega, mis on samaväärsetest (sama toimeaine ja manustamisviisiga)
müügiloaga ravimitest kindlustatud isikutele soodsaima hinnatasemega. Muudatus ei kohusta
hulgimüügiettevõtteid hankima kõiki ravimeid, mille kohta on sõlmitud hinnakokkulepe, kuid
kohustab ettevõtjaid juhul, kui konkreetse toimeainega ravimit turustatakse või plaanitakse
turustada, tagama eelisjärjekorras sama toimeainega kõikide toimeaine sisalduse ja
manustamisviisiga hinnakokkuleppega ravimpreparaatide kättesaadavus ja pakkumine.
Hinnakokkuleppega hõlmatud ravimite pakkumise kohustus on ühtlasi kehtestatud
sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määrusega nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja
kord”. Muudatus on kooskõlas direktiivi 2001/83/EÜ artiklis 81 hulgimüüjatele pandud ravimite
kohase ja jätkuva tarnimise kohustusega, et rahuldada patsiendi ravimivajadust. Muudatus ei
puuduta neid hulgimüüjaid, kes turustavad ainult ühe müügiloa hoidja ravimeid. Samaks
müügiloa hoidjaks loetakse ettevõtteid, mis kuuluvad ühele emaettevõttele, ja ettevõtete gruppi,
mis on lepingulises suhtes (näiteks litsentsiomanikud) või lepivad omavahel kokku ravimite
ühise turule toomise.
Soodsaima käsimüügiravimi pakkumise kohustus on kehtestatud sotsiaalministri 18. veebruari
2005. a määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord
ning retsepti vorm“ § 6 lõikes 51.
Eelnõu § 1 punktiga 41 muudetakse RavS § 45 punkti 42.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei arvata erialase koolituse hulka täiendõpet, mis on korraldatud
teiste tervishoiutöötajate erialaorganisatsioonide (arstid, õed jne) ja tervishoiuasutuste
koolituskeskuste poolt.
Samas töötavad haiglates proviisorid, kes on spetsialiseerunud kindlale valdkonnale ja vajavad
seetõttu täiendõpet, mida farmaatsia erialaorganisatsioonid ei korralda (näiteks kliiniline
toitmine, onkoloogia, radiofarmaatsia). Praegu on vastuoluline olukord, kui tervishoiuasutuse
koolituskeskuse korraldatud koolitusel osalemist ei loeta erialase koolituse hulka, kuid täpselt
sama koolituse (sama päevakava ja samade lektoritega) kas täielikus või osalises mahus
erialaorganisatsiooni poolt oma liikmetele sisseostmisel loetakse see seaduse järgi erialaseks
koolituseks.
Seega täpsustatakse Ravimiameti ettepanekul RavS § 45 punktis 42, et erialaseks koolituseks
loetakse osavõttu proviisori- või farmatseudiõppe õppekava alusel õpetava kõrgkooli,
riigiasutuse, tervishoiuteenuse osutaja koolituskeskuse või tervishoiutöötajate
erialaorganisatsiooni korraldatud farmaatsiaalasest või muust meditsiinialasest
täienduskursusest, seminarist, konverentsist või õppepäevast, mille sisu on sõltumatu ravimi
tootjast, müügiloa hoidjast või ravimite hulgimüüjast. Lisaks võimaldab täiendus apteekrite
koolituste hulka lugeda ka näiteks proviisoritele ja farmatseutidele Ravimiameti või Eesti
Haigekassa korraldatavaid proviisori- või farmaatsiaalaseid infopäevi või teisi sarnaseid
õppepäevi.
Eelnõu § 1 punktiga 42 täiendatakse RavS § 45 punktidega 43 ja 44, mille kohaselt on
apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja kohustatud videokõne vahendusel apteegiteenuse
osutamise korral tagama RavS § 31 lõikes 58 nimetatud haruapteegis apteegiteenuse osutamise
vähemalt 24 tundi nädalas, samuti tagama erialatöötaja kohaloleku haruapteegis vähemalt viis
34
tundi nädalas. Lisaks peab apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja videokõne vahendusel
apteegiteenuse osutamise korral tagama RavS § 31 lõikes 58 nimetatud haruapteegis töötavale
abipersonalile ravimite käitlemise koolituse vähemalt üks kord aastas.
Muudatused on seotud RavS § 31 täiendamisega lõikega 58.
Eelnõu § 1 punktiga 43 asendatakse RavS § 45 punktis 5 sõna „turustamisloa“ sõnadega
„müügiloata ravimi turustamise loa“, sest käesoleva eelnõuga tunnistatakse turustamisloa sätted
RavS §-s 23 kehtetuks.
Eelnõu § 1 punktiga 44 täiendatakse RavS § 45 punktiga 61.
Säte puudutab üksnes haiglaapteegi tegevusloa omajat, kes peab ravimite sisseveol järgima
sisseveonõudeid, pidama arvestust sisseveetud ravimite käitlemise kohta ja esitama aruandeid
Ravimiametile RavS § 26 lõike 9 punkti 1 alusel kehtestatud korras.
Paragrahvi 45 täiendamine punktiga 61 on seotud RavS § 18 lõike 1 täiendamisega punktiga 42,
millega antakse haiglaapteekidele ravimite sisseveo õigus. Ravimite sisseveol laienevad
haiglaapteegi tegevusloa omajale sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 „Ravimite
hulgimüügi tingimused ja kord“ alusel kehtestatud nõuded, välja arvatud määruse §-des 2, 3, 8–
11, 14 ja 16 sätestatud nõuded.
Viimati nimetatud reguleerivad ravimite hulgimüügi nõudeid ruumidele ja sisseseadele, nõudeid
personalile, ravimite väljastamist, apteekidele hulgimüügi korras transportimist, tagastatud
kõlblike ravimite ning defektsete ravimite käitlemist. Nõuded haiglaapteekidele on kehtestatud
juba sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määrusega nr 24 „Apteegiteenuse osutamise
tingimused ja kord“, nõuete täitmisel lähtutakse viimati nimetatud määruses haiglaapteekidele
sätestatud korrast. Haiglaapteek on haigla struktuuriüksus ja haiglaapteegil ei ole ravimite
jaemüügi õigust. Samuti ei saa haiglaapteek hulgimüügi korras müüa ravimeid üldapteekidele.
Seega on haiglaapteegis ravimite käitlemise tingimused juba täidetud ning neile ei anta õigust
tegeleda ravimite hulgimüügiga, mistõttu sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27
„Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ §-des 2, 3, 8–11, 14 ja 16 kehtestatud nõuded
täiendavalt kohaldamisele ei tule. Haiglaapteek ei osale tavapärases ravimite turustusahelas, vaid
täidab RavS § 30 lõikes 4 sätestatud ülesandeid. Haiglaapteek ei või tegeleda ravimite
hulgimüügiga ega jaemüügiga. Haiglaapteegist ravimite väljastamisele kohaldub endiselt
haiglaapteegist ravimite väljastamise regulatsioon. Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a
määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ kohaselt tulevad kohaldamisele nõuded
tööeeskirjade, ravimite sisseveo dokumenteerimise ja vastuvõtmise kontrolli, säilitamise, ravimi
väljastamise peatamise, väljastamise lõpetamise, ravimi tagasikutsumise, arvestuse ning
aruandluse kohta.
Eelnõu § 1 punktiga 45 täiendatakse RavS § 54 lõiget 1 punktiga 4, mis sätestab, et pädeva isiku
kohustus on tagada, et ühendusevälises riigis toodetud ravimipartii on toodetud ja kontrollitud
võrdväärsete heade tootmistavade kohaselt.
Tegemist on juba kehtiva kohustusega, mis on sätestatud tervise- ja tööministri 17. detsembri
2014. a määruse nr 74 „Ravimite tootmise eeskiri“ § 3 lõikes 1, mille kohaselt tagab ettevõte, et
Euroopa Majanduspiirkonna välises riigis toodetud ravimipartii on toodetud ja kontrollitud
võrdväärsete heade tootmistavade kohaselt. Nimetatud kohustus on üle võetud Euroopa
Komisjoni direktiiviga (EL) 2017/1572, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
35
direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavate ravimite hea tootmistava põhimõtete ja
suuniste osas.
Eelnõu § 1 punktiga 46 täiendatakse RavS § 54 lõikega 7, mille kohaselt on
haiglaapteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja määratud pädeva isiku kohustus teha ravimite
sisseveo korral kindlaks, kas ravimi transportimisel on järgitud säilitamistingimusi, ning tagada,
et sisseveetavad ravimid vastavad RavS-is ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
Paragrahvi 54 täiendamine lõikega 7 on seotud RavS § 18 lõike 1 punkti 42 muudatusega, millega
antakse haiglaapteekidele ravimite sisseveo õigus. Sättes täiendatakse haiglaapteegi pädeva isiku
kohustusi juhtudeks, kui haiglaapteegi tegevusloa omaja veab ravimeid sisse. Sel juhul peab
haiglaapteegi tegevusloa omaja määratud pädev isik, sarnaselt hulgimüügi tegevusloa omaja
määratud pädeva isikuga, kontrollima, kas sisseveetavad ravimid vastavad RavS-is ja selle alusel
kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, samuti teavitama Ravimiametit ravimite sisseveost,
tegema ravimite vastuvõtukontrolli ja kontrollima sisseveetavate ravimite säilitustingimusi
ravimi transpordil ja pidama ravimite üle arvestust ning tagama aruannete esitamise
Ravimiametile. Nimetatud kohustuste täitmine on oluline, et tagada sisseveetavate ravimite
vastavust kvaliteedinõuetele ja patsientide ohutus.
Eelnõu § 1 punktiga 47 muudetakse RavS § 63 lõike 2 punkti 2 sõnastust seoses RavS § 23
kehtetuks tunnistamisega.
Eelnõu § 1 punktiga 48 täiendatakse RavS § 63 lõike 2 punkti 5 ja viiakse see kooskõlla
direktiivi 2001/82/EÜ artikli 4 lõikega 2. Muudatusega täiendatakse punkti 5 selliselt, et
müügiloa nõude erandi võib teha vaid selliste sättes loetletud veterinaarravimite puhul, mis ei
sisalda veterinaararsti järelevalvet nõudvaid toimeaineid, ja kui tarvitusele on võetud kõik
abinõud, et vältida nende ravimite kasutamist teistel loomaliikidel. Selliste ainete hulka kuuluvad
retseptiravimid.
Eelnõu § 1 punktiga 49 muudetakse Ravimiameti ettepanekul RavS § 67 lõiget 1 selliselt, et
taotluse esitaja tasub Ravimiametile erialase hindamise tasu kuni 6000 eurot vastavalt RavS § 65
lõike 12 punkti 1 alusel kehtestatud taotluse liigile. Kui senikehtiva sõnastuse kohaselt oli
müügiloa taotluse hindamise tasu kehtestamise vahemik 190 eurost kuni 1275 euroni, siis
muudatuse kohaselt on teatud müügiloa liikide erialase hindamise tasu isegi senisest väiksem
ning seetõttu tasu alampiiri ei kehtestata ning reguleeritakse ainult tasu ülempiir. Müügiloa
taotluse erialase hindamise maksimaalne võimaliku tasu suurus on muutumatu alates RavS-i
vastuvõtmisest 2005. aastal, mistõttu ei kata hindamistasu müügiloa taotluse hindamisega
kaasnevaid kulutusi. Seetõttu on tõstetud kõige enam ressurssi nõudva ravimi müügiloa liigi –
esmase iseseisva originaaluuringutel põhineva ravimi müügiloa taotluse hindamistasu riiklikus
menetluses 6000 euroni.
Samasugust tasu kohaldatakse ka detsentraliseeritud menetluses, kui Eesti osaleb menetluses
viidatava liikmesriigina ning mille korral lisandub hinnakirjajärgsele tasule RavS § 67 lõikes 2
sätestatud lisatasu viidatava liikmesriigi kohustuste ülesannete täitmise eest. Viidatud
originaaluuringutel põhineva müügiloa taotluse erialase hindamise tasu vastab ligikaudu ühe
müügiloa hindamise kulule.
Vaatamata erialase hindamistasu piirmäära tõusule ei ole siiski tegemist kõrgema määraga, kui
on kehtestatud teistes liikmesriikides. Kui võrrelda müügiloa taotluse erialase hindamise tasu
sarnaselt ravimite Eesti Haigekassa ravimite loetelus koostamise menetluses kasutatavate
36
võrdlusriikidega9 – Läti Vabariik, Leedu Vabariik ja Slovakkia Vabariik, on muudatuse
ettepanekus esitatud hinnad jätkuvalt tagasihoidlikud teiste riikidega võrdluses ning tasu
piirmäärade tõstmine ei põhjusta ravimite kättesaadavuse halvenemist makstavate
hindamistasude tähenduses.
Iseseisva originaalandmetel põhineva müügiloa taotluse erialase hindamise tasu riiklikus
müügiloa menetluses on Läti Vabariigis 5691,49, Leedu Vabariigis 5413,00 ja Slovakkia
Vabariigis 9600,00 eurot müügiloa taotluse kohta. Võrreldes hindamistasu Sloveenia
Vabariigiga, mis on suuruselt ja staatuselt EL-is Eestiga võrreldav, on sealne hindamistasu sama
müügiloa taotluse liigi eest on 10275,00 eurot ning lähinaabritest Soome Vabariigis 13 000 eurot.
Seega on ettepanekus pakutud maksimaalne 6000-eurone piirmäär jätkuvalt
konkurentsivõimeline ning samas ei ole tegemist enam ühetaolise tasu kehtestamisega, vaid
erialase hindamise tasu kehtestatakse täpsemalt ja läbipaistvamalt, lähtudes ravimi müügiloa
taotluse eriliikidest ja vastava liigi hindamisele kuluvast ressursist.
Eelnõu § 1 punktiga 50 muudetakse RavS § 71 lõike 2 teise lause sõnastust.
Paragrahvi 71 lõikes 2 muudetakse ravimi müügiloa kehtivuse pikendamise aega seniselt ühelt
aastalt kuni müügiloa uuendamise taotluse menetlemise lõpuni. Muudatuse puhul on tegemist
erandliku olukorra lahendamisega, kui 5-aastane ravimi müügiloa kehtivusaeg on lõppemas, kuid
vastastikuse tunnustamise või detsentraliseeritud müügiloa menetluses osaleva viidatava
liikmesriigi hinnanguaruanne ei ole tähtajaks valminud (mh näiteks müügiloa hoidja või
viidatava liikmesriigi menetluse viivituse tõttu) ning seda ei ole kaasatud liikmesriikidele
esitatud.
Seetõttu puudub kaasatud liikmesriikide pädevatel asutustel müügiloa uuendamiseks alus –
puudub viidatava liikmesriigi hinnanguaruanne. Direktiivi 2001/83/EÜ kohaselt langetab
liikmesriik otsuse kooskõlas kinnitatud hindamisaruandega, toote omaduste kokkuvõttega ning
markeeringu ja pakendi infolehega 30 päeva jooksul hinnangu suhtes kokkuleppe saavutamisest.
Seega puudub liikmesriikide pädevatel asutustel võimalus müügiluba uuendada ilma viidatava
liikmesriigi kinnitatud hinnanguaruandeta. Paraku ei ole senine 1-aastane erand pakkunud
lahendust, kuna nii vastastikuse tunnustamise kui detsentraliseeritud menetluses on müügiloa
uuendamise menetlus ületanud erinevatel põhjustel ettenähtud tähtaega enam kui aasta. Direktiivi
2001/83/EÜ artikli 24 kohaselt kehtib müügiluba viis aastat ning seda võib viie aasta möödumisel
uuendada, tuginedes riski ja kasulikkuse vahekorra kordushinnangule, mille on andnud loa
väljastanud liikmesriigi pädev asutus.
Seega puudub Ravimiametil pädevus ilma viidatava liikmesriigi hinnanguaruandeta müügiluba
uuendada ning müügiluba kaotab viie aasta möödudes kehtivuse, kuigi müügiloa kehtivuse
uuendamiseks on esitatud müügiloa hoidja vastav taotlus ning see on menetluses.
Viidatava liikmesriigi menetluse viibimine on mitmes liikmesriigis seadnud ohtu müügilubade
kehtivuse ning liikmesriigid otsivad lahendusi kehtivate müügilubade säilitamiseks ka peale 5-
aastast kehtivusperioodi. Üheks selliseks lahenduseks on müügiloa kehtivuse pikenemine ajaks,
kui viidatav liikmesriik koostab oma aruande ravimi riski ja kasulikkuse vahekorra kohta, mida
kaasatud riigid saavad tunnustada. Eelkirjeldatud lahenduse eeltingimuseks on, et müügiloa
9
Tervise- ja tööministri 19. detsembri 2017. a määruse nr 59 „Eesti Haigekassa ravimite loetelu koostamise ja
muutmise kord ning loetelu kehtestamise kriteeriumide sisu ja kriteeriumidele vastavuse hindajad ning
ravimikomisjoni moodustamine ja töökord“ § 13 lõike 1 punkti 6 kohaselt arvestab haigekassa ravimite loetellu
kandmisel ravimi maksumust eelkõige Läti Vabariigis, Leedu Vabariigis ja Slovakkia Vabariigis.
37
hoidja on esitanud müügiloa uuendamise taotluse ning liikmesriigi pädev asutus on võtnud
taotluse menetlusse.
Senine 1-aastane müügiloa kehtivuse pikendamine on osutunud ebapiisavaks ning vajalik on
üleminekutähtaja seadmine selliselt, mis tagaks olemasoleva müügiloa kehtivuse kogu müügiloa
uuendamise taotluse menetluse perioodiks. Selleks, et hoida Eestis müügiloaga ja tegelikkuses
turul olevaid ravimeid patsientidele kättesaadavana, tuleb pikendada detsentraliseeritud või
vastastikuse tunnustamise uuendamise menetluses oleva müügiloa kehtivuse aega kuni müügiloa
uuendamise menetlemise lõpuni. Müügiloa kehtivuse kaotamisel ei ole hiljem võimalik
müügiluba enam uuendada, vaid müügiloa hoidjal tuleb alustada uuesti müügiloa taotlemise
menetlust, mis on koormav, aega ja ressurssi nõudev ning otstarbetu kõikide osapoolte jaoks.
Eelnõu § 1 punktiga 51 muudetakse RavS § 75 lõiget 2.
Kehtiva korra kohaselt võib Ravimiamet väljastada hinnanguaruande teise liikmesriigi pädevale
asutusele juhul, kui sama müügiloa hoidja ravim on teise liikmesriigi müügiloa andmise,
uuendamise või muudatuse menetluses.
Siiski võimaldab enamik EL-i liikmesriikide ravimiametitest teiste riikide ravimiametite
juurdepääsu enda koostatud hinnanguaruannetele ka juhul, kui tegemist ei ole sama ravimi
müügiloa menetlusega, et tagada toimeaine ja ravimi kohta käivate samade või sarnaste
andmetega dokumentatsiooni kiire, efektiivne ja ressursisäästlik hindamine, taotlejate võrdne
kohtlemine ja EL-i hinnanguaruannete kõrge tase.
Hinnanguaruandes olevaid andmeid kasutatakse teiste hinnanguaruannete koostamisel. Seetõttu
on liikmesriikide koostöö raames vajalik sisulise hinnangu dubleerimise vältimiseks ja ühtsuse
tagamiseks anda juurdepääs Ravimiametis koostatud hinnanguaruannetele ka juhul, kui tegemist
ei ole teise liikmesriigi müügiloa menetlusega.
Enamik liikmesriike on sätestanud EL-i pädevate asutuste koostöö nimel hinnanguaruannetele
juurdepääsuõiguse ning Eesti kasutab ise samuti teiste riikide andmeid aruannete ühtlase taseme
hoidmiseks. Sõna „hinnang“ asendatakse terminoloogia ühtlustamise eesmärgil sõnaga
„hinnanguaruanne“.
Eelnõu § 1 punktiga 52 muudetakse RavS 3. peatüki 5. jao pealkirja ning seeläbi täpsustatakse
seaduse 3. peatüki 5. jao reguleerimisala, laiendades seda täiendavalt ka müügiloa muudatustest
teavitamisele.
Eestis kehtiva müügiloaga ravimi müügiloa muudatusi reguleerib alates 04.08.2013 Euroopa
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1234/2008 ning erisused müügiloa tingimuste muutmiseks viiakse
kooskõlla riigisisese õigusega (RavS § 77 muudatused). Kui varem rakendati komisjoni määrust
(EÜ) nr 1234/2008 üksnes nende müügilubade suhtes, mis on väljastatud vastastikuse
tunnustamise menetluse, detsentraliseeritud menetluse (art 1 lg 3) ja EL tsentraliseeritud
müügiloa menetluse käigus (art 1 lg 4), siis Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 712/2012 on
tehtud muudatus, mille tulemusel kohaldatakse määrust kõikide direktiivide 2001/83/EÜ ja
2001/82/EÜ alusel väljastatud müügilubade suhtes, sealhulgas riiklike müügilubade suhtes, mis
seni jäid komisjoni määruse reguleerimisalast välja.
38
Sellega seoses muudetakse sotsiaalministri 26. veebruari 2010. a määruse nr 13 „Ravimi
müügiloa andmise aluseks olevate tingimuste muudatuste liigid ning muudatuste taotlemise
tingimused ja kord“ volitusnormi ja kehtestatakse määruse uus terviktekst.
Eelnõu § 1 punktiga 53 muudetakse RavS § 77.
Lõige 1
Ravimi müügiloa andmise aluseks olnud tingimuste muutmiseks esitab müügiloa hoidja
Ravimiametile sellekohase taotluse.
Lõige 2
Müügiloa hoidja tagab ravimi tootmis- ja kontrollimeetodite ajakohastamise, võttes arvesse
teaduse ja tehnika arengut, ning ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe ajakohastamise
uusimate teaduslikult põhjendatud teadmiste, sealhulgas Euroopa ravimite veebiportaalis
avaldatud hindamistulemuste ja soovituste kohaselt.
Lõige 3
Kehtestatakse põhimõte, et müügiloa tingimuste muutmise taotlus esitatakse koos muudatuse
aluseks oleva dokumentatsiooniga vastavalt komisjoni määruses (EÜ) nr 1234/2008 kehtestatud
nõuetele ja kooskõlas Euroopa Komisjoni antud suunistega. Selle sätte kohaselt tuleb määruses
kehtestatud põhimõtteid ja Euroopa Komisjoni koostatud suuniseid järgida homöopaatiliste
preparaatide, traditsiooniliste taimsete ravimite ja teisese müügiloa tingimuste muutmisel.
Komisjoni määruses (EÜ) nr 1234/2008 sätestatuga võimalikult sarnaste põhimõtete
kohaldamine on tingitud soovist tekitada ravimi müügiloa hoidjatele EL-i ühisturul võimalikult
väikseid administratiivseid takistusi nende müügilubade tingimuste muudatuste tegemiseks,
mida tuleb teha ainult Eestis. Kuna enamik Eesti turul tegutsevaid müügiloa hoidjaid tegutseb
kogu EL-i turul, oleks Eestis müügiloa tingimuste muudatuste taotlemisele erisuste kehtestamine
ebamõistlik ja piirav. Sätte lõpus on märgitud, et komisjoni määrust (EÜ) nr 1234/2008
kohaldatakse, kui RavS-is ei ole sätestatud teisiti. Erisused komisjoni määrusest on seaduses
selgelt välja toodud. Nii on teisese müügiloa tingimuste muudatuste tähtaja menetlemiseks
kehtestatud iga taotluse liigi puhuks üksnes 30 päeva. Kuigi sisuliselt peavad teisese müügiloa
muudatused vastama komisjoni määrusele, hindab olulisemaid muudatusi ravimi päritolumaa
pädev asutus ning Ravimiameti roll muudatuste läbivaatamisel seisneb üksnes pärituolumaa
muudatuse rakendamise kontrollis. Seega nähakse seadusega teisese müügiloa muudatuseks ette
märksa lühem menetlusaeg, kui komisjoni määrus võimaldab. Erisuseks on ka pakendi
märgistuse ja pakendi infolehtede muudatused ning ravimi müügiloa üleandmine, mis ei kuulu
komisjoni määruse reguleerimisalasse ning mille menetluse ja tähtaegade suhtes kehtestatakse
erinõuded RavS-is.
Lõige 4
Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1234/2008 liigitatud IA tüüpi ja IB tüüpi muudatusi
käsitatakse ka Eestis taotlemisel muudatustest teatamisena käesoleva paragrahvi lõikes 3
sätestatud Euroopa Komisjoni määruse tähenduses.
Lõige 5
39
Müügiloa hoidja tasub taotluse esitamise eest riigilõivu ning IB tüüpi ja II tüüpi muudatuse korral
erialase hindamise tasu. IA tüüpi muudatuse korral tuleb tasuda teavituse menetlustasu. Tasu
suurus on IB tüüpi muudatuse korral 150 eurot, II tüüpi muudatuse korral 400 eurot ja IA tüüpi
muudatuse korral 100 eurot muudatuse kohta. Kui Eesti osaleb EMP detsentraliseeritud või
vastastikuse tunnustamise müügiloaprotseduuris viidatava riigina, lisandub erialase hindamise
tasule IB tüüpi muudatuse korral 600 eurot, II tüüpi muudatuse korral 1400 eurot ja IA tüüpi
muudatuse korral 400 eurot muudatuse kohta. Kui Ravimiamet tegutseb Euroopa Komisjoni
määruse (EU) nr 1234/2008 artikli 20 alusel esitatud muudatuse korral viidatava asutusena, on
hindamise tasu 1800 eurot. Olenemata sellest, millised muutused on artikli 20 protseduuri
lülitatud (kas riiklikud või MRP/DCP, IB või II tüüpi), on tasu selle konkreetse hindamise eest
1800 eurot ja muid tasusid ei lisandu. Kui Ravimiamet tegutseb Euroopa Komisjoni määruse
(EÜ) nr 1234/2008 artikli 20 alusel esitatud muudatuse korral kaasatud riigina, rakenduvad
ülalnimetatud erialase hindamise tasud.
Muudatus on seotud IB tüüpi muudatuste liigitamisest vähem tähtsate muudatuste hulka. Nii
muudatuse taotlemisel kui ka muudatusest teatamisel esitatakse Ravimiametile sama vormi
kohane taotlus, kuigi IA tüüpi ja IB tüüpi muudatust käsitatakse muudatusest teatamisena, mitte
muudatuse taotlemisena.
Muudatuse kohaselt tõstetakse müügiloa tingimuste muudatuse hindamistasu riiklikus
menetluses ning detsentraliseeritud ja vastastikuse tunnustamise menetluses viidatava
liikmesriigina osalemise korral, et hindamistasu oleks vastavuses hindamisele kuuluva tegeliku
kuluga. Ehkki IA tüüpi muudatust käsitatakse muudatusest teatamisena, mis hindamist ei eelda,
toob ka sellise muudatuse esitamine asutusele kaasa halduskoormuse, kuna esitatud andmeid
tuleb kontrollida, sisestada andmebaasi ning muuta vajaduse korral müügilubade andmeid. IA
tüüpi muudatuse puhul rakendatav teavituse menetlustasu on tasu, mis katab teavituse
haldamisega kaasneva tegeliku kulu. Uuena on esitatud müügiloa tingimuste muudatuse taotluse
hindamistasu komisjoni määruse (EÜ) nr 1234/2008 artikli 20 kohaselt esitatavate taotluste
korral, kus Ravimiamet tegutseb ühises tööjaotuses muudatuse hindamisel referentsasutusena.
Tegemist on ühises hindamise tööjaotuses viidatava asutuse rolli täitmisega, mille korral
Ravimiamet kannab kogu muudatuse taotluse hindamise menetluses vastutavat ja koordineerivat
rolli, koostab muudatuse kohta hinnanguaruande ning vastab ühisesse tööjaotusesse kaasatud
liikmesriikide tõstatatud küsimustele. Muudatusega tõstetakse ka IB ja II tüüpi muudatuse
erialase hindamise tasu, kui Eesti osaleb viidatava liikmesriigina müügiloa muudatuse
hindamises, kuna viidatava liikmesriigi ülesanded muudatuste hindamisel on muutunud
komplitseeritumaks, hindamine kaasatud riikide nimel on ajaliselt pingeline, hinnanguaruanded
peavad olema põhjalikud ja arvestama kõikide liikmesriikide tõstatatud küsimustega. Viidatav
liikmesriik on sisuliselt vastutav kogu müügiloa tingimuste muudatuse hindamise eest ning
kaasatud liikmesriigid tuginevad reeglina viidatava liikmesriigi eksperdihinnangule ega sekku
enamasti hindamismenetlusse. Kuna Eesti osalus viidatava riigina müügiloa menetlustes kasvab,
suureneb ka müügilubade muudatuste hulk. Arvestades viidatava liikmesriigi koormust ja
hindamisele kuluvat ressurssi, on tõstetud muudatuste taotlemisel viidatava liikmesriigina
osalemise tasu.
Lõige 6
Ravimiamet keeldub taotluse rahuldamisest RavS §-s 74 sätestatud alustel.
Lõige 7
40
Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ravimi müügiloaga seotud muudatusest
teatamise ja muudatuse taotlemise tingimused ja korra. Määrus annab võimaluse kehtestada
muudatuste liigid, millele määrus (EÜ) nr 1234/2008 ei kohaldu, näiteks käesoleva paragrahvi
lõikes 3 nimetatud muudatused.
Eelnõu § 1 punktidega 54, 55 ja 58 muudetakse RavS § 783 lõike 2 punkti 11, § 784 lõiget 2 ja
§ 787 lõiget 4, muudatustega täpsustatakse selliste õigusaktide loetelu, millest kohustatud
subjektid oma tegevuses lähtuvad. Õigusaktide loetellu on lisatud Euroopa Komisjoni
rakendusmäärus (EL) nr 520/2012. Paragrahvi 783 lõike 2 punktis 11 on lisaks esitatud
asjakohane viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele 2001/83/EÜ ja 2001/82/EÜ.
Eelnõu § 1 punktiga 56 muudetakse Ravimiameti ettepanekul RavS § 785 lõiget 11 ja
asendatakse arv „160“ arvuga „320“. Muudatusega seoses tõuseb ravimi ohutus- ja
kvaliteediseire tasu 160 eurolt 320 eurole. Vt täpsemalt RavS § 785 lõike 12 selgituste juures.
Eelnõu § 1 punktiga 57 muudetakse Ravimiameti ettepanekul RavS § 785 lõike 12 sõnastust.
Muudatus on seotud määruse (EL) nr 658/2014rakendamisega.
Määruse (EL) nr 658/2014 artikli 3 lõike 1 kohaselt on nimetatud määruse alusel ravimiohutuse
järelevalve toimingute eest Euroopa Ravimiameti poolt võetavad tasud järgmised: 1) tasu
perioodiliste ohutusaruannete hindamise eest (artikkel 4), 2) tasu müügiloa saamise järgsete
ohutusuuringute hindamise eest (artikkel 5), 3) tasu ravimiohutuse järelevalve andmete
hindamise tulemusel algatatud menetlusega seotud hindamise eest (artikkel 6) ja 4)
infotehnoloogia süsteemi tagamise ja kirjanduse jälgimise eest (aastatasuna, artikkel 7).
Esimese kolme eest võtab Euroopa Ravimiamet menetluse põhiselt müügiloa hoidjalt tasu ning
juhul, kui Eesti osaleb ravimi perioodilise ohutusaruande hindamise Euroopa Ravimiameti
koordineerimisgrupi ja ravimiohutuse riskihindamise komitee ühises töökorralduses regulaarselt
hinnanguaruande koostajana, tasub ravimiohutuse hinnanguaruande koostamise eest
liikmesriigile Euroopa Ravimiamet artikli 9 alusel.
Infotehnoloogia süsteemi tagamise ja kirjanduse jälgimise aastatasu on samuti Euroopa
Ravimiametile makstav tasu ning sellest liikmesriikidele väljamakseid ei tehta. Lähtudes
määruse (EL) nr 658/2014 põhjenduse punktis 3 sätestatud põhimõttest, ei peaks müügiloa
hoidjad samade ravimiohutuse toimingute eest kaks korda tasuma ning seega ei tohiks
liikmesriigid nõuda tasusid toimingute eest, mille eest juba tasutakse Euroopa Ravimiametile.
Kuna RavS § 785 lõikes 12 on ülalkirjeldatud punktides 1–3 loetletud tegevused dubleeritud,
tuleb sätet muuta. Seega ei võta Ravimiamet määruse (EL) nr 658/2014 rakendamisest alates
01.07.2015 ohutus- ja kvaliteediseire tasu perioodiliste ohutusaruannete (PSUR) hindamise,
müügiloa järgsete ohutusuuringute (PASS) hindamise ja ravimiohutuse järelevalve andmete
hindamise tulemusel algatatud menetlusega (referral procedure) seotud hindamise eest.
Samas jääb Ravimiameti kohustuseks koguda ja hinnata ravimiohutust puudutavaid andmeid
uute riskide, muutunud riskide või ravimi kasu ja ohtude suhte muutuse (signals ehk
ohusignaalide) avastamiseks RavS § 784 lõike 1 punkti 3 alusel.
Euroopa Ravimiamet võtab aastatasu infotehnoloogia süsteemi tagamise ja kirjanduse jälgimise
eest ning ohusignaali leidmise korral annab sellest vastava toimeaine ohusignaali hindajale
41
(tööjaotuskava järgi vastavale liikmesriigile) teada. Vastava liikmesriigi pädev asutus koostab
ohusignaali alusel hinnanguaruande.
Ohusignaalide (ravimi ja reaktsiooni vahelise põhjusliku seose) hindamine on eraldiseisev
ravimiohutusalane tegevus, mis võib päädida müügiloa järgsete ohutusuuringute (PASS)
tegemise kohustuse panemisega või müügiloa peatamise, kehtetuks tunnistamise või müügiloa
muudatuste tegemise kohustusega (referral procedure).
Kui hinnanguaruande põhjal (ravimiohutuse järelevalve andmete hindamise tulemusel) ei
algatata Euroopa Ravimiametis menetlust (referral procedure), jääb tasustamata ka liikmesriigi
panus ohusignaalide hindamisse (võttes aluseks artikli 3 lõike 1 punkti a, artikli 6 ka artikli 9,
seda enam, et müügiloa peatamise, kehtetuks tunnistamise või muudatuste menetluses (referral
procedure) ei osale hinnanguaruande koostaja. Seetõttu on jäetud eraldi tasu Euroopa
ravimiametite ühises töökorralduses toimeainete ohusignaalide hindamiseks, kinnitamiseks ning
selle kohta hinnangu koostamiseks, pealegi on ohusignaalide tuvastamine ja hinnanguaruande
koostamine töömahukas menetlus. Eesti osaleb Euroopa ravimiametite ühises töökorralduses 27
toimeaine hindajana10.
Lisaks tõstetakse ravimi ohutus- ja kvaliteediseire tasusid, muudatused on seotud pädevate
asutuste ravimi ohutusalase järelevalvekoormuse suurenemisega EL-is, eelkõige tulenevalt
ravimitele täiendavate riskivähendamise meetmete kehtestamisest, Ravimiameti-poolsest
sihtrühmadele suunatud ohutusalasest kommunikatsioonist ja ohusignaalide hindamise
suurenenud töömahust. Nimelt võib Ravimiamet põhjendatud juhtudel anda RavS § 70 lgõike 4
punktide 1–3 kohaselt ravimi tingimusliku müügiloa, millega kohustatakse müügiloa hoidjat
riskijuhtimissüsteemi täiendama meetmetega ravimi ohutu kasutamise tagamiseks, tegema
müügiloa saamise järel ohutus- või efektiivsusuuringut või täitma lisakohustusi seoses
kõrvaltoime registreerimise või sellest teatamisega. Riskivähendamise meetmeteks on ravimi
väljakirjutajate koolitamiseks ette nähtud infomaterjalid, ravimi väljakirjutajatele edastatavad
ohutusalased teabekirjad, patsientidele või nende hooldajatele suunatud ohutusalased
teabematerjalid. Ravimi riskivähendamise meetmed ja põhipunktid lepitakse üldjuhul kokku
Euroopa Ravimiameti juures tegutsevas ravimite riski hindamise komitees (PRAC). Ravimiameti
ülesanne on eelkõige hinnata riskivähendamise meetmete vastavust Eesti oludele, hinnata ja
kinnitada eestikeelsed riskivähendamise meetme materjalid ja kiita heaks
kommunikatsiooniplaan, samuti inspekteerida ravimi riskivähendamise meetme kohaldamist
ravimiohutuse järelevalve inspektsioonidel. Tulenevalt RavS § 784 lõike 1 punktist 5 on
Ravimiametil kohustus teavitada ravimite väljakirjutamise õigusega isikuid, proviisoreid,
farmatseute ja üldsust ravimite kasutamisega seotud riskidest. Lisaks riskivähendamise meetmete
avaldamisele veebilehel edastab Ravimiamet tervishoiutöötajatele igakuise kokkuvõttena
ravimite riski hindamise komitee ravimiohutusalaseid soovitusi ja Ravimiametis kinnitatud
ohutusmuudatusi, samuti avaldab ajakohased muudatused oma veebilehel. Patsiente ja üldsust
informeerib Ravimiamet veebilehe ja, olenevalt riski tõsidusest, patsientide organisatsioonide
kaudu. Ravimiamet tõlgib ja avaldab oma veebis ka Euroopa Ravimiameti ohutusalased
pressiteated ning informeerib vastava eriala spetsialiste nende ühenduste kaudu. Lisaks nõustab
Ravimiamet tervishoiutöötajaid, patsiente ja kodanikke telefoni ja e-kirja teel, peab
ravimiohutusalaseid loenguid haiglates ja seltside seminaridel või konverentsidel ningavaldab
riski vähendamise meetme efektiivsuse uuringute tulemused Eesti Arstide Liidu ajakirjas Eesti
10
Toimeained, milles Ravimiamet osaleb Euroopa ravimiametite koostöös ohusignaalide hindajana, on
avalikustatud Euroopa Ravimiameti veebilehel:
http://www.ema.europa.eu/ema/index.jsp?curl=pages/news_and_events/news/2012/10/news_detail_001624.jsp&
mid=WC0b01ac058004d5c1
42
Arst. Kirjeldatud ravimiohutusalase tegevuse eesmärk on parandada teadlikkust ravimite
ohutusest, suurendada ravimite ratsionaalset ja eesmärgipärast kasutamist ning seeläbi kaitsta
rahva tervist. Tervishoiutöötajate aktiivne teavitamine ravimi kohta teada oleva objektiivse
teabega on ainus viis suurendada nende teadlikkust.
Tulenevalt RavS § 784 lõike 1 punktist 6 on riski vähendamise meetmete rakendamise järel
Ravimiameti kohustus hinnata ka riski vähendamise meetme efektiivsust Eestis, kasutades
selleks ravimikasutamise andmeid, laekunud teavet kõrvaltoimete kohta, Eesti Haigekassa
retseptikeskuse andmeid ja ravikindlustuse andmebaasi andmeid. Riski vähendamise
efektiivsuse hinnanguid on koostatud alates 2017. aastast, kui koostati kolm sellist hinnangut.
Hinnangu tulemused on nii Eestis kui EL-i tasemel oluline osa ravimi kasu-riski suhte
hindamisel. Ravimiamet avaldab riski vähendamise meetmena ettenähtud eestikeelsed materjalid
oma veebilehel, et parandada nende kättesaadavust. Selliste ravimite arv, millele PRAC on riski
vähendamise meetmed kehtestanud, on pidevas kasvavas muutumises, kuid ettepaneku esitamise
hetkel on selliste Eestis turustatavate ravimite arv 364.
Ravimi ohutusjärelevalve koormus kasvab pidevalt. Seda ei olnud võimalik 2012. aastal
ravimiohutuse direktiivi 2010/84/EÜ ülevõtmisel ette näha ega prognoosida, kuna tegemist oli
uute kehtestatavate nõuetega ning sel ajal oli ennustamatu uute ravimite turuletulek, millele
täiendavaid ohutusalaseid meetmeid hakatakse rakendama. RavS-i ohutusalaste muudatuste
kehtestamisel 2012. aastal oli kirjeldatud ohutusjärelevalve koormus peaaegu olematu. Näiteks
ohusignaalide ühises tööjaotuses osalemisel on liikmesriigil kohustus võtta juurde toimeaineid
(lähiajal lisanduvad Suurbritannia poolt äraantavad toimeained). Kui aastani 2017. aastani hindas
Eesti 11 toimeaine ohusignaale, siis 2017. aasta kevadest 26 toimeainet ning 2018. aasta algusest
27 toimeainet. Ohusignaali tööprotsess on aja- ja ressursimahukas, sisaldades muu hulgas
võimaliku ohusignaali (st seni teadmata kõrvaltoime või teadaoleva riski tõsiduse muutumise)
tuvastamist, analüüsi, meditsiinilist/teaduslikku hindamist. Lähtudes Ravimiameti
tegevuspõhisest kuluarvestusest kulub üksnes ravimi riskivähendamise meetmena koostatud
materjalide ja ohutusteabe kirjade hindamiseks ja kooskõlastamiseks ravimiohutuse järelevalve
kolmel spetsialistil kokku 13,3% kogu tööajast (vastavalt 20%, 15% ja 5%). Riskivähendamise
meetmete tõhususe analüüsile kulub ühel spetsialistil keskmiselt 40% tööajast.
Kommunikatsioonile kulub neljal spetsialistil kokku 18% kogu tööajast (vastavalt 35%, 15%,
8% ja 7%). Ohusignaalide hindamisele kulub ühel spetsialistil kokku 30% kogu tööajast.
Lisaks on Ravimiameti kohustuseks hinnata perioodilisi ohutusaruandeid, kui ravimile on Eestis
antud müügiluba ja ravimi perioodilist ohutusaruannet ei hinnata ühises töökorralduses ning kui
müügiloa taotlus põhineb originaaluuringutel või bibliograafilistel andmetel. 2016. aastal koostas
Ravimiamet kaks sellist hinnangut, 2017. aastal 3 hinnangut.
Täiendavalt suurenenud riskivähendamise meetmete hindamisele hõlmab ohutus- ja
kvaliteediseire tasu ka Ravimiameti ravimiohutuse järelevalvetegevusi ning ravimiga seotud
riskide ennetamiseks ja vähendamiseks tehtud tegevusi (RavS § 784 lg 1 p 4), ravimiohutusega
seotud kommunikatsiooni väljakirjutajatele, väljastajatele ja üldsusele (RavS § 784 lg 1 p 5),
samuti ravimi riskijuhtimissüsteemi ajakohastamise hinnanguid (RavS § 784 lg 1 p 7). Samuti
hõlmab ravimi kvaliteedi- ja ohutusseire tasu ka ravimi müügiloa tingimuste väiksemate IA tüüpi
muudatuste menetlust, mille taotlemise eest on kehtestatud küll riigilõiv, kuid mille haldamiseks
ega müügiloas vastavate muudatuste tegemiseks ei ole kehtestatud eraldi tasu. Kirjeldatud IA
tüüpi muudatuste menetluse kulud Ravimiametis kaetakse ohutus- ja kvaliteediseire tasust, mis
sisaldab IA tüüpi muudatuste teavituste haldamist. Tegemist on vähemoluliste muudatustega,
millega muudetakse peamiselt administratiivseid andmeid, kuid ka väiksemad ravimi kvaliteeti
43
ja ravimiinfot puudutavad muudatused. Ravimiamet peab jälgima, et müügiloa hoidjad teataksid
tehtud muudatusest õigel ajal korrektselt, et ravimi ohutus ja kvaliteet oleksid tagatud. IA tüüpi
muudatuse teavituse puhul on oluline, et see oleks esitatud korrektselt ja õigel ajal. Kui muudatus
puudutab ravimiinfot, avaldab Ravimiamet ajakohase versiooni vastavalt tehtud muudatusele
ravimiregistris.
Aastatega on kasvanud ka kõrvaltoime teatiste arv: kui 2012. aastal oli 120 teatist, siis 2017.
aastal oli kõrvaltoime teatiste arv juba 338. 2018. aastal on see arv kasvanud 512 teatiseni. 2017.
aastal kulus kolmel töötajal kõrvaltoimete hindamiseks kokku 28% kogu tööajast (vastavalt 36%,
5% ja 44%). Kõikide laekunud kõrvaltoime teatiste puhul hinnatakse andmete piisavust, võetakse
ühendust teatise saatjaga täiendavate andmete saamiseks ja nõustatakse ravimi väljakirjutajat või
ravimi kasutajat. Lisaks hinnatakse ravimi kõrvaltoime teatise saamisel kõrvaltoime võimalikku
seost ravimi ja reaktsiooni vahel, et tuvastada uut ohusignaali või teadaoleva kõrvaltoime
esinemissageduse muutumist või reaktsiooni tõsiduse muutumist. Esitatud kõrvaltoime teatised
tõlgib Ravimiamet inglise keelde ja edastab Euroopa ühisesse kõrvaltoimete andmebaasi.
Eelnõu § 1 punktiga 59 muudetakse RavS § 788 lõiget 4. Mittesekkuvat ohutusuuringut ei või
alustada enne Ravimiameti kooskõlastuse saamist, kui selline kohustus on müügiloa tingimustes
ette nähtud.
Sätet täiendatakse selliselt, et eelnev kooskõlastamise kohustus kohaldub üksnes selliste
mittesekkuvate ohutusuuringute suhtes, mida tuleb teha siis, kui Ravimiamet annab müügiloa
koos tingimusega teha müügiloa saamise järgne ohutus- või efektiivsusuuring RavS § 70 lõike 4
punkti 2 alusel.
Eelnõu § 1 punktiga 60 muudetakse RavS § 788 lõiget 9.
Muudatus on seotud selliste õigusaktide loetelu täpsustamisega, millest kohustatud subjektid
oma tegevuses lähtuvad. Õigusaktide loetellu on lisatud Euroopa Komisjoni rakendusmäärus
(EL) nr 520/2012.
Eelnõu § 1 punktiga 61 muudetakse Ravimiameti ettepanekul RavS § 82 lõike 5 punkti 2.
Muudatus on seotud RavS § 83 lõike 2 kehtetuks tunnistamisega. Muudatusega jäetakse
seadusest välja tingimus, mille kohaselt loetakse ravimireklaamiks üksnes müügiloa hoidja
avalikustatud üleskutset pöörduda arsti poole, kus otseselt või kaudselt viidatakse ravimile.
Ravimireklaami mõiste määratlemisel tuleb eelkõige lähtuda ainult avalikustatud teabe sisust,
mitte avalikustaja isikust. Ravimit ning selle ravi- ja ennetavaid omadusi puudutava teabe
levitamist ka kolmanda isiku poolt võib käsitada samuti reklaamimisena, isegi kui isik tegutseb
ravimitootjast või -müüjast õiguslikult ja faktiliselt täiesti sõltumatult.
Samuti loetakse edaspidi ravimi reklaamiks sellist teavet, mis on tellitud ravimi müügi
suurendamise eesmärgil.
Eelnõu § 1 punktiga 62 tunnistatakse RavS § 83 lõige 2 kehtetuks.
RavS § 83 lõige 2 sätestab nõude, mille kohaselt võib ravimit reklaamida ja selle kohta reklaami
tellida ainult ravimi müügiloa hoidja või tema volitatud isik. Reklaami avalikustaja peab
kontrollima, kas reklaami tellijal on õigus ravimit reklaamida. Ravimi reklaamimisel esitatud
44
teabe õigsuse eest ning reklaami RavS-is ja reklaamiseaduses ning nende alusel kehtestatud
õigusaktides sätestatud nõuetele vastavuse eest vastutab ravimi müügiloa hoidja.
Nimetatud säte tunnistatakse kehtetuks, sest sätestatud kohustuste ja vastutuse seadmine üksnes
müügiloa hoidjatele on vastuolus direktiiviga 2001/83/EÜ ja ei ole kooskõlas EL-is käibes oleva
praktikaga. RavS § 83 lõige 2 sätestab ravimireklaami kontseptsiooni, mille kohaselt peaks
ravimi kohta ravimi müügi suurendamise eesmärgil teabe edastamine olema rangelt seotud
ravimi müügiloa hoidjaga. Kehtiva sätte kohaselt võib ravimit reklaamida ning selle kohta
reklaami tellida ainult ravimi müügiloa hoidja või tema volitatud isik ning seejuures on vastutus
nõuetele vastavuse eest ette nähtud ainult müügiloa hoidjale (mitte volitatud esindajale, kes
rikkumise toime paneb).
Euroopa Kohus on asunud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 86 lõike 1 tõlgendamisel teistsugusele
seisukohale11, märkides, et ravimireklaami mõiste määratlemisel tuleb eelkõige lähtuda ainult
avalikustatud teabe sisust, arvestamata seejuures teabe avalikustaja isikut. Ravimit ning eriti selle
ravi- ja ennetavaid omadusi puudutava teabe levitamist kolmanda isiku poolt võib käsitada
reklaamimisena selle artikli tähenduses, isegi kui see kolmas isik tegutseb omal algatusel ja selle
ravimi tootjast või müüjast õiguslikult ning faktiliselt täiesti sõltumatult.
Seega on Euroopa Kohus andnud selge juhise, mille kohaselt teabe pidamine ravimireklaamiks
direktiivi 2001/83/EÜ tähenduses ei eelda tingimata, et seda levitatakse äri- või tööstustegevuse
raames või äritegevusega seotud osapoolte poolt, eriti müügiloa hoidja poolt. Samas on ravimi
kohta teabe avalikustaja suhe ravimitootja või -turustaja ettevõtjaga tegur, mis aitab pigem
kontrollida, kas tema teade kujutab endast reklaami, kuid mida tuleb siiski hinnata koos teiste
asjaoludega, sh sõnumi sisuga. Kohus paneb antud kohtuasjas ravimireklaami mõiste määratluses
sõnaselgelt rõhu sõnumi eesmärgile, kuid see ei sisalda mingit viidet isikutele, kes sellist teavet
levitavad. Kohus jõudis Frede Damgaard’i kohtulahendis järeldustele, et reklaami lihtsast teabest
eristamise määravaks kriteeriumiks on taotletav eesmärk – kui avaldatav teave edendab ravimite
„väljakirjutamist, tarnimist, müüki või tarbimist“, on direktiivi tähenduses tegemist reklaamiga.
Seega nähtub Euroopa Kohtu poolt direktiivi 2001/83/EÜ artikli 86 lõikele 1 antud tõlgendusest,
et ravimireklaami mõistet ei saa piiritleda üksnes ravimitootja (müügiloa hoidja) poolt edastatud
teabega ning ravimit võivad reklaamida ka kolmandad isikud.
Kehtiv RavS § 83 lõige 2 seab Eestis ravimite reklaamimisele suuremad piirangud kui on
sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artiklis 86 ning RavS sätestab kontseptsiooni, mille kohaselt
saab RavS-i tähenduses käsitada ravimireklaamina üksnes sellist teavet, mille tellija, teostaja või
avalikustaja on kas faktiliselt või õiguslikult seotud ravimi müügiloa hoidjaga, tegutsedes tema
äri- või tööstustegevuse raames. Selline säte on vastuolus direktiivi 2001/83/EÜ artikliga 86,
nagu sellele on tõlgenduse andnud Euroopa Kohus. Seetõttu tunnistatakse vastav RavS-i säte
kehtetuks ning seadus viiakse kooskõlla EL-i õiguse ja põhimõtetega, nagu on selgitanud
Euroopa Kohus muu hulgas kohtuasjas nr C-374/0512. Sätte kehtetuks tunnistamisel lähtutakse
ravimireklaami defineerimisel reklaamiseaduse § 2 lõike 1 punktis 3 sätestatud reklaami
mõistest, mis seab teabe reklaamina hindamisel määravaks teabe sisu (ravimi müügi
suurendamise eesmärgi), mis on kooskõlas ka Frede Damgaard’i kohtuasjas antud tõlgendustega.
11
Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 2. aprill 2009. Kohtuasi C-421/07 (Taani vs Frede Damgaard), punktid 21, 22,
24, 29.
12
Euroopa Kohtu kohtuasi C-374/05: Euroopa Kohtu (teine koda) 8. novembri 2007. a otsus (Gintec vs Verband
Sozialer Wettberb).
45
Muudatus vastab ka Eesti hetkeolukorrale, kus lisaks ravimi müügiloa hoidjatele soovivad müügi
suurendamise eesmärgil edastada ravimite kohta käivat teavet ka ravimite käitlejad – apteegid ja
hulgimüüjad, kes tegelevad ravimite müügiga. Kuigi apteegil või hulgimüüjal on ravimi müügi
suurendamiseks müügiloa hoidjast sõltumatu huvi, peaks kehtiva korra kohaselt apteek või
hulgimüügiettevõte ravimi reklaamimiseks omama vastavat volitust ravimi müügiloa hoidjalt.
Seejuures, kui apteek või hulgimüügiettevõte kui volitatud isik rikub ravimireklaami nõudeid, on
vastutus nõuete rikkumise eest ette nähtud üksnes müügiloa hoidjale (kellel puudub rikkumisega
mistahes seos), mitte volitatud isikule. Samas ei ole müügiloa hoidja rikkumist toime pannud
ning rikkumist ei saa müügiloa hoidjale omistada, mistõttu puudub vastutaja ja rikkumine jääb
karistuseta.
RavS § 83 lõige 2 kehtivas sõnastuses on oluliselt piiranud ka järelevalvet, sest enamik Eestis
müügiluba omavaid ettevõtteid asub väljaspool Eestit, mis raskendab nii ettekirjutuste
(haldusakti) teatavaks tegemist müügiloa hoidjale kui haldussunni kohaldamist (eelduseks
riikidevaheline õigusabileping, kus on sätestatud asutused, kelle kaudu dokumendid liiguvad,
lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 805/2004).
Juhtudel, kus ravimireklaami rikkumisele ei saa reageerida ettekirjutusega, vaid arvestades
rikkumise ulatust ja selle suurust, tuleb Ravimiametil alustada kohtuvälise menetlejana
rikkumise suhtes süüteomenetlust, on praktikas teises EL-i liikmesriigis asuva ravimi müügiloa
hoidja kui menetlusaluse isiku suhtes aeganõudev ja kulukas menetlustoimingute läbiviimine,
arvestades, et juriidiline isik osaleb väärteomenetluses ainult seadusliku esindaja kaudu.
Seejuures tuleb arvestada asjaolu, et müügiloa hoidjal endal puudub rikkumise toimepanemisega
mistahes seos ning reeglina on rikkumise toime pannud müügiloa hoidja kohalik esindaja või
filiaal, kes aga ei ole müügiloa hoidja ning ei vastuta seeläbi rikkumise eest.13 Samas, kui
menetluses tuvastatakse, et rikkumise pani toime füüsiline isik ning tegu ei ole juriidilisele isikule
omistatav, ei vastuta teo eest ka füüsiline isik, sest tegu ei vasta koosseisule (puudub müügiloa
hoidja tegu). Sätte kehtetuks tunnistamisel vastutab ravimireklaami nõuete rikkumise eest
vastavalt kas reklaami tellija, teostaja või avalikustaja sõltuvalt teo toimepanijast ning seetõttu
muudetakse vastavalt RavS § 107, mis sätestab vastutuse ravimireklaami nõuete rikkumise eest.
Muudatus tagab kohase järelevalve ning vastutuse rikkumise toimepanijale.
Eelnõu § 1 punktiga 63 muudetakse RavS § 83 lõiget 6 ja pärast sõnu „müügiloa hoidja“
lisatakse sõnad „või tema volitatud isik“, sest müügiloa hoidja ei pruugi ise korraldada regioonis
reklaamialast tegevust ning vastav üldine reklaamialane volitus on antud üle kolmandale isikule.
Viimasest lausest jäetakse välja sõnad „ravimi müügiloa hoidja esitatud“.
Seega on volitatud isikud vahetult ja tihedalt seotud ravimireklaami tellimise, koostamise ja
avalikustamise asjaoludega, omades eelkõige teavet ja dokumente ravimi näidise andmise ja
Eesti ravimite kohta tehtud allahindluste kohta. Muudatus vähendab müügiloa hoidjate
bürokraatiat olukorras, kus reklaamialaseid õigusi ja kohustusi kannavad kohalikud ettevõtted
Eestis, ning tagab reklaamiaruandes objektiivse ja vahetu teabe edastamise.
Ravimireklaami esitamise õiguse andmine volitatud isikutele tagab müügiloa hoidja tegevuse
optimeerimise, sest edaspidi ei ole volitatud isikule eraldi volituse andmine aruande esitamiseks
vajalik ning samuti on volitatud esindaja ise aruandes esitatud andmete õigsuse eest vastutav isik.
13
Harju Maakohus, väärteoasi nr 4-14-1574.
46
Muudatus on oluline ka järelevalve seisukohast, sest kui aruande esitab müügiloa hoidja volitatud
isik, on puuduste või tekkinud küsimuste korral võimalik järelevalveasutusel pöörduda kohaliku
esindaja poole, kes on aruande esitamise õigeaegsuse ning nõuetele vastavuse eest vastutav isik.
Seetõttu jäetakse viimases lauses välja sõnad „ravimi müügiloa hoidja esitatud“ ja kasutusele
jääb mõiste „ravimireklaami aruanne“, mida kasutakse sama lõike esimeses osas ja RavS-i alusel
kehtestatud määruses.
Eelnõu § 1 punktiga 64 muudetakse RavS § 83 lõiget 7, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega ravimireklaami aruandes esitatavate andmete loetelu ja aruande
esitamise korra.
Muudetakse sotsiaalministri 7. märtsi 2005. a määruse nr 40 „Ravimireklaami aruande esitamise
vorm ja kord“ volitusnormi, sest muutub kehtetuks ravimireklaami aruande vorm ning seeläbi on
vaja kehtestada määruse uus terviktekst. Ravimireklaami aruandeid saab esitada elektrooniliselt
Ravimiameti veebikeskkonna (kliendiportaal) kaudu, mistõttu ei ole vaja eraldi aruande vormi
määruse lisana säilitada. Ravimireklaami aruandes esitatavad andmed on loetletud määruse
tekstis.
Eelnõu § 1 punktiga 65 muudetakse RavS § 83 lõiget 8, kus asendatakse sõnad „ravimi
müügiloa hoidja“ sõnadega „reklaami tellija, teostaja ja avalikustaja“.
Paragrahvi 83 lõike 8 muudatus on seotud RavS § 83 lõike 2 kehtetuks tunnistamisega ja RavS
§ 107 muudatusega, mille kohaselt vastutab ravimireklaami nõuete rikkumise eest rikkumise
toimepanija – reklaami tellija, avalikustaja või teostaja. Muudatusest tulenevalt kohustuvad
nimetatud isikud reklaamimaterjale ja reklaami avalikustamist käsitlevaid dokumente säilitama.
Eelnõu § 1 punktiga 66 muudetakse RavS § 85 lõiget 1. Sättes muudetakse teist lauset ja
asendatakse sõnad „müügiloa hoidja“ sõnadega „reklaami tellija“, kes peab nõudmise korral
tagama tsitaadi algallika koopia kättesaadavuse kolme päeva jooksul.
Eelnõu § 1 punktiga 67 muudetakse RavS § 85 lõiget 2 ja sätestatakse, et ravimit reklaamides
peab ajakohane ravimi omaduste kokkuvõte olema kättesaadav. Võrreldes kehtiva õigusega
jäetakse muudatusega välja müügiloa hoidja kohustus, sest mis tahes isik, kes ravimit ravimi
väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, proviisoritele ja farmatseutidele reklaamib, peab
tagama ajakohase ravimi omaduste kokkuvõtte kättesaadavuse nendele isikutele. Muudatused on
seotud RavS § 83 lõike 2 kehtetuks tunnistamisega ja ravimi müügiloa hoidja eksklusiivse
reklaamimise õiguse kaotamisega.
Eelnõu § 1 punktiga 68 täiendatakse RavS § 85 lõiget 5 selliselt, et ravimi näidist võib anda
üksnes müügiloa hoidja või tema volitatud isik.
Ravimi näidise andmist käsitatakse RavS § 82 lõike 5 punkti 1 kohaselt ravimireklaamina, sest
näidise andmise eesmärk on ravimi väljakirjutamise edendamine ja ravimi müügi suurendamine.
Muudatusega säilitatakse ravimi näidiste jagamisel senine kord, mille kohaselt võib ravimi
näidist reklaami eesmärgil jagada üksnes ravimi väljakirjutamise õigust omavale isikule tema
kirjaliku allkirjastatud taotluse alusel.
Eelnõu § 1 punktiga 69 muudetakse RavS § 86 lõike 1 esimest lauset, mille kohaselt on ravimi
müügiloa hoidjal, tema volitatud isikul ja kolmandal isikul ravimi müügi mõjutamise eesmärgil
keelatud anda ravimi väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, proviisoritele ja
47
farmatseutidele ning nimetatud isikutel on keelatud vastu võtta kingitusi ja teenuseid, mille
väärtus ületab 6,40 eurot, välja arvatud RavS § 86 lõikes 2 sätestatud juhul.
Paragrahvi 86 lõike 1 esimese lause täiendamine on vajalik praktikas esinenud väärtõlgenduste
vältimiseks ja ravimite müügi mõjutamise keelu rakendamiseks. RavS-i kehtiva regulatsiooni
kohaselt kehtib kingituste andmise piirang ainult ravimi müügiloa hoidja suhtes, mistõttu on
müügiloa hoidjad asunud kingitusi andma teiste ettevõtjate (sageli samasse kontserni kuuluvate)
vahendusel, kes ei ole müügiloa hoidjad ning kes seetõttu ei vastuta ka ravimi müügi mõjutamise
keelu rikkumise eest. Kehtiva sätte alusel saab müügiloa hoidja kalduda kõrvale ravimite müügi
mõjutamise keelust, kasutades müügi mõjutamise eesmärgil kingituste andmiseks teisi isikuid,
kes ei ole müügiloa hoidjad ning vabanedes seeläbi normi kohustusalast. Samas ei kasuta
kingitustega müügi mõjutamist mitte üksnes müügiloa hoidjad, vaid ka hulgimüüjad, näiteks
ravimite pakkumisel ja müügi edendamisel. Seetõttu ei ole müügi mõjutamise keelu piiramine
üksnes müügiloa hoidjaga põhjendatud ega taga ravimi väljakirjutajate, proviisorite ja
farmatseutide sõltumatu ravimivaliku kui ravimireklaami piirangute eesmärgi saavutamist.
Esindaja või kolmanda isiku poolt ravimitootja või tarnija huvides müügi mõjutamise praktika
lõpetamiseks muudetakse RavS § 86 lõiget 1 selliselt, et ravimi väljakirjutamise ja müügi
mõjutamise eesmärgil kingituste andmise keeld ei ole piiritletud üksnes müügiloa hoidjaga, vaid
laieneb ka müügiloa hoidja volitatud isikule ning isikutele, kes annavad kingitusi ravimi müügi
suurendamise eesmärgil.
RavS § 83 lõike 2 kehtetuks tunnistamisel tuleb ravimireklaami (sh müügi mõjutamine, mis
kannab samasugust eesmärki) määratlemisel lähtuda eelkõige teabe sisust (kingituse andmise
eesmärgist), arvestamata seejuures teabe avalikustaja isikut, ning ka kolmanda isiku poolt tehtud
toiminguid võib käsitada reklaamimisena selle artikli tähenduses, isegi kui see kolmas isik
tegutseb omal algatusel ja müügiloa hoidjast faktiliselt täiesti sõltumatult. Samas on müügiloa
hoidja, tema esindaja või kolmanda isiku tehtud kingituse eesmärgiks eelkõige müügi
mõjutamine ja müügi suurendamine ning seeläbi on neile laienev keeld ka sõnaselgelt sätestatud.
Seega kohaldub muudatuse kohaselt ravimi väljakirjutamise õigust omavatele isikutele,
proviisoritele ja farmatseutidele kingituste andmise keeld igale isikule, kes ravimi
väljakirjutamise või müügi suurendamise eesmärgil nimetatud isikutele kingitusi pakub. Selline
piirang laieneb nii müügiloa hoidjale, teda esindavale volitatud isikule, müügiloa hoidjaga seotud
isikule (näiteks müügiloa hoidjaga samasse kontserni kuuluv muu juriidiline isik) kui isikule,
keda müügiloa hoidja kasutab oma kohustuste täitmisel (näiteks isik, kes esitab Ravimiametile
ravimite ohutuse alast informatsiooni, ravimireklaami aruandeid jne), samuti kolmandale isikule,
kes ei ole müügiloa hoidjaga otseselt seostatav.
Seejuures on suhe ravimi müügiloa hoidja või ravimi käitlejaga (näiteks hulgimüüjaga) tegur,
mis aitab kontrollida, kas kingituse andmine kujutab endast müügi mõjutamist või mitte (vt
Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-421/07, Frede Damgaard). Seega jääb endiselt kehtima
müügiloa hoidjale kehtinud keeld mitte anda ravimi väljakirjutamise õigust omavatele isikutele,
proviisoritele ja farmatseutidele kingitusi, mille väärtus ületab 6,40 eurot ja mis ei ole seotud
erialase tegevusega. Muudatusega laiendatakse kingituse andmise keeldu ka teistele isikutele, kui
kingituse andmise eesmärgiks on väljakirjutamise edendamine või müügi mõjutamine.
Kingituste andmise lubatavus on erandina sätestatud lõikes 2.
Eelnõu § 1 punktiga 70 muudetakse RavS § 86 lõiget 6, mille kohaselt kui ravimi müügiloa
hoidja või tema volitatud isik korraldab ravimite väljakirjutamise õigust omavatele isikutele,
proviisoritele ja farmatseutidele teadusliku ürituse, peab nimetatud üritusel võõrustamine,
48
sealhulgas meelelahutus, olema mõistlikul tasemel ja jääma ettevõtmise põhieesmärgi suhtes
teisejärguliseks ega tohi olla suunatud kellelegi teisele kui eespool nimetatud isikutele.
Nimetatud üritusel peab ravimite kohta edastatav teave vastama ravimireklaami nõuetele.
Muudatus on seotud RavS § 86 lõikest 1 tuleneva muudatusega.
Eelnõu § 1 punktidega 71 ja 72 täiendatakse RavS § 86 lõikeid 7–9 sõnadega „või tema
volitatud isik“. Sätete täiendamine on seotud RavS § 86 lõikest 1 tuleneva muudatusega, milles
laiendatakse isikute ringi, kelle kaudu kingituste andmise ja vastuvõtmise keeld laieneb.
Eelnõu § 1 punktiga 73 muudetakse RavS § 1011 lõike 1 punkti 3.
Paragrahvi 1011 lõike 1 punkti 3 muutmisega asendatakse senine müügiloa hoidja kohustus
avalikustada Ravimiameti poolt kindlaksmääratud tekstiga õiendus ravimireklaami tellija,
avalikustaja või teostaja kohustusega.
Muudatus on seotud RavS § 83 lõike 2 ja RavS § 107 muudatusega, mille kohaselt vastutavad
ravimireklaami nõuete rikkumise eest senise eksklusiivse müügiloa hoidja vastutuse asemel
edaspidi rikkumise toimepanijad – vastavalt reklaami tellija, avalikustaja või selle teostaja.
Muudatuse kohaselt on rikkumise toimepanijal ka kohustus ravimireklaami rikkumisega
tekitatud tagajärjed kõrvaldada ehk kohustus lükata ümber reklaamis avalikustatud ebaõiged
andmed Ravimiameti kindlaksmääratud tekstiga.
Sellise kohustuse jätmine müügiloa hoidjale ei ole põhjendatud ning kohustus tuleb seada
rikkujale. Täpsustatud on Ravimiameti kindlaksmääratud tekstiga õienduse vormi. Õienduse
avaldamise eesmärk on eelkõige ebaõigete andmete ümberlükkamine ning on kohane, et see
toimub avaldatud reklaamiga samas vormis, suuruses ja samaväärset tähelepanu tagaval pinnal
kui avaldatud ravimireklaam. Kehtiv RavS-i sõnastus võimaldab Ravimiametil kohustada üksnes
avaldama õiendust. Samas on järelevalvepraktikas ilmnenud, et Ravimiameti etteantud tekstiga
õiendus formaalselt siiski avalikustatakse, kuid kohas, kus see jääb reklaami adressaadi jaoks
tähelepanuta.
Õienduses ebaõigete andmete ümberlükkamine peab tagama ravimireklaamiga samaväärset
tähelepanu, mistõttu on vajalik täpsustada ka õienduse avaldamise nõudeid. Ravimi kohta
ebaõigete andmete ümberlükkamisel tuleks järgida VÕS § 1047 lõike 4 põhimõtteid ja
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi tõlgendust14, mille kohaselt: „Kolleegium leiab, et reeglina saab
ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid
andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete
ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis
saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees.“.
Eelnõu § 1 punktiga 74 muudetakse RavS § 1011 lõiget 4.
Paragrahvi 1011 lõiget 4 täiendatakse, andes Ravimiametile õiguse nõuda ja saada järelevalveks
müügiloa taotlejalt ja müügiloa hoidjatelt nende kasutatud metoodika kohase ravimite või
ravimite lähteainete kontrollanalüüsi tegemiseks toimeainete, toimeaine laguproduktide,
lisandite või abiainete sertifitseeritud etalonaineid.
14
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. aprilli 2007. a otsus 3-2-1-5-07, punkt 29.
49
Ravimiameti labor võib kontrollida Ravimiameti põhimääruse § 12 punkti 5 kohaselt ravimite
(sh droogide) ja ravimite valmistamiseks kasutatavate toorainete kvaliteeti, ravimtaimede
(droogide) ja nende segude kvaliteeti igapäevase turujärelevalve käigus, sh koostöös teiste EL-i
pädevate asutuste laboritega. Selleks, et ravimite analüüsitulemused oleksid aktsepteeritavad,
tuleb analüüs teha vastavalt ravimi müügiloa dokumentatsioonis esitatud analüüsimetoodikale ja
metoodikas nimetatud etalonainetega.
Kontrollanalüüsiks tuleb kasutada sertifitseeritud etalonainet, mille sobivus on tõestatud vastava
metoodika jaoks. Nimetatud aineid ei ole aga enamasti võimalik saada mujalt kui ravimitootjalt
endalt ning ilma vastavate etalonaineteta ei ole kontrollanalüüsi võimalik teha. Kehtiva sõnastuse
alusel on tagatud ravimi proovide saamise õigus, mis ei laiene ravimi etalonainetele. Ravimiamet
on seni vajaduse korral küsinud etalonaineid kontrollanalüüsiks ravimi müügiloa taotlejatelt ilma
õigusliku aluseta. Kui müügiloa hoidja etalonaine andmisest keeldub, on analüüsi tegemise
võimalused olematud ning Ravimiametil puudub võimalus kontrollida Eestis turustatavate
ravimite kvaliteeti. Etalonainete tasuta saamise õigust rakendatakse üksnes nende ainete puhul,
mida ei ole võimalik saada mujalt kui müügiloa taotlejalt. Kui tootja ise viitab Euroopa,
Ühendkuningriigi või Ameerika farmakopöa etalonainele ja on selle etalonainega teinud
valideerimise, saab Ravimiamet hankida ja kasutada farmakopöa etalonaineid. Juhtudel, kui on
võimalik hankida farmakopöa etalonainet, ostab vajaliku etalonaine Ravimiamet.
Etalonainete esitamise kohustus on järelevalve tagamiseks kehtestatud enamikus EL-i
liikmesriikides, seega ei avalda Eesti lisandumine ravimitootjatele märkimisväärset mõju.
Etalonainete farmakopöadest hankimiseks on Ravimiameti eelarves arvestatud ligikaudu 7000–
8000 eurot aastas. Muudatuse eesmärk ei ole oluline riigi rahaliste vahendite kokkuhoid, vaid
riikliku järelevalve tegemisel takistusteta teha kontrollanalüüse ja tagada turustatava ravimi
vastavus müügiloa taotlemisel esitatud dokumentatsioonile.
Riiklike ravimikontrollilaborite koostöövõrgustiku (OMCL Network) raames toimub tihe
analüüsialane koostöö Euroopa Liidus. Euroopa Komisjoni väljastatava tsentraliseeritud
müügiloa menetluses toimub ravimite kontrollanalüüside tegemine koordineeritult Euroopa
Ravimiameti ja EDQM koostöös (CAP Sampling & Testing Programme – EDQM) kõikide
liikmesriikidega. Samuti toimub tihe EL-i pädevate asutuste laborite koostöö vastastikuse
tunnustamise ja detsentraliseeritud müügiloa menetluses müügiloa saanud ravimite analüüsil
(MRP/DCP Post Marketing Surveillance Scheme – EDQM). Koostöö eesmärk on
analüüsikoormuse ja analüüsitulemuste jagamine ning vastastikune tunnustamine, ühtlasi
vähendab see eri riikide pöördumist müügiloa hoidjate poole etalonainete saamiseks.
Etalonainete saamise vajadus Eestis on seotud ka EL-i pädevate laborite koostöös osalemiseks,
ilma etalonaineid saamata on Eesti panus koostöösse tagasihoidlik.
Kehtiva korra kohaselt on vastavate etalonainete saamise õigus kehtestatud üksnes ravimi
müügiloa andmise ja müügiloa uuendamise menetluse käigus, kuid suur osa kontrollanalüüse
tehakse juba turul olevate ravimite kvaliteedi kontrollimiseks, sh defektsete ravimite (RavS § 10)
ja ravimi võltsingute (RavS § 101) avastamiseks.
Kuna eelkirjeldatule samasisuline probleem valitseb etalonainetega ka müügiloa ja uuendamise
menetluses, on sisuliselt samasisuline õigus sätestatud sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a
määruse nr 29 „Ravimi müügiloa andmise ja müügiloa uuendamise taotlemise ja taotluse
menetlemise ning Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi pädeva asutuse hinnangu
tunnustamise tingimused ja kord“ § 2 lõikes 31 järgmises sõnastuses: „Juhul kui toimeainete,
toimeainete laguproduktide, lisandite või abiainete sertifitseeritud etalonained ei ole
50
Ravimiametile kättesaadavad, on Ravimiametil õigus neid nõuda vajalikus koguses ja tasuta
taotlejalt, taotleja metoodika kohase ravimite või ravimite lähteainete kontrollanalüüsi
läbiviimiseks.“
Kuna etalonaineid on vaja nii ravimite müügiloa väljastamisele ja uuendamisele eelneva
järelevalve tegemiseks kui ka turustatava müügiloaga ravimi kvaliteedi kontrolli tagamiseks,
tuleb kontrollanalüüsi tegemiseks tagada etalonainete saamine RavS-is riikliku järelevalve
erisusena.
Eelnõu § 1 punktiga 75 muudetakse RavS § 106 lõiget 1.
Muudatus on seotud eriluba nõudvate kaupade muudatusega, mille kohaselt on Ravimiameti
sisseveo- ja turustamisluba asendatud mõistega „eriluba“ vastavalt eelnõu § 17 lõikes 4 sätestatud
muudatustele.
Eelnõu § 1 punktiga 76 muudetakse RavS § 107 lõiget 1.
Paragrahvi 107 lõike 1 muutmisega nähakse ette vastutus ravimireklaami nõudeid rikkuva
reklaami tellimise, teostamise või avalikustamise või RavS § 86 sätestatud ravimi
väljakirjutamise või müügi kingitustega mõjutamise keelu rikkumise eest sarnaselt
reklaamiseaduses sätestatuga. Ravimireklaami nõuete rikkumisel eristatakse sarnaselt
reklaamiseadusega tellija, avalikustaja ja teostaja vastutust ega hinnata enam üksnes müügiloa
hoidja vastutust (RavS § 83 lõike 2 alusel), vaid vastutajaks hakkab olema konkreetse rikkumise
toimepanija.
Seni kehtinud sõnastuse kohaselt, koostoimes RavS § 83 lõikega 2, oli ravimireklaami nõuete
rikkuja vastutus RavS § 107 alusel välistatud, kui rikkuja isik ei olnud müügiloa hoidjaehk juhul,
kui ravimireklaami nõudeid on küll rikutud, kuid tegu ei kvalifitseeru rikkumisena, kui rikkumise
pani toime muu isik kui müügiloa hoidja. Arvestades, et enamik müügiloa hoidjatest on
väljaspool Eestit asuvad juriidilised isikud, puudub müügiloa hoidjal endal (juriidilise isiku
juhtorgani liikmel, juhtivtöötajal või pädeval esindajal) seos rikkumise toimepanemisega ning
rikkumine ei ole müügiloa hoidjale seeläbi omistatav. Veelgi enam teeb kohtuvälise menetleja
jaoks olukorra keerukamaks see, et juriidiline isik saab väärteomenetluses osaleda üksnes oma
juhtorgani liikme kaudu, mis tähendab, et väljaspool Eestit asuvate müügiloa hoidjate esindajatelt
tuleb samuti ütlused võtta, mis märkimisväärselt suurendab nii aja- kui menetluskulu transpordile
ja tõlketeenusele ning menetlusele seab piirangud ka süüteo absoluutne aegumistähtaeg.
Enamasti ei ole müügiloa hoidjal rikkumise toimepanemisega vähimatki seost, sest
reklaamialane pädevus on edasi volitatud kohalikule esindajale või kolmandale isikule, kes aga
ei vastuta rikkumise toimepanemise eest, kuna ei ole müügiloa hoidja.15
RavS § 107 lõike 1 muutmine parandab oluliselt ravimireklaami järelevalvet – kiiremaks ja
efektiivsemaks, sest nõuete eest vastutavad ravimireklaami tellijad, teostajad ja avalikustajad
asuvad Eestis ning kohtuväline menetleja saab pöörduda otse teo toimepanija poole. Muudatus
annab õiguse pöörduda ka ravimireklaami avalikustaja poole, keelustades reklaami
avalikustamise. RavS § 107 lõike 1 muudatus aitab tagada objektiivse ja tasakaalustatud
ravimiteabe avaldamise üldsusele, ravimi väljakirjutamise õigust omavatele isikutele ja
farmatseutidele, edendades ravimikasutust ratsionaalses suunas. Muudatus tagab ka suurema
selguse, sest kehtiva korra kohaselt on vastutus ravimireklaami nõuete eest sätestatud RavS-i
15
Harju Maakohus, väärteoasi nr 4-14-1574.
51
erinevates peatükkides – 4. peatükis (RavS § 83 lg 2) ja 7. peatükis (RavS § 107) ning
ravimireklaami nõuete rikkumisel vastutust reguleerivad sätted koondatakse vastutust
sätestavasse peatükki.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse ravikindlustuse seaduse § 41 lõiget 8. Muudatusega asendatakse
termin „ühekordse sisseveo- ja kasutamisloaga ravim“ terminiga „müügiloata ravim“. Muudatus
on seotud RavS § 21 muutmisega, millega võetakse kasutusse uus termin „luba müügiloata
ravimi kasutamiseks“. Kuna enam ei toimu müügiloata ravimite sissevedu ja turustamist
Ravimiameti ühekordse sisseveoloa ja turustamisloa alusel, siis on vaja muuta RaKS sätet, et ka
edaspidi saaks Eesti Haigekassa kindlustatud isikule erandkorras teatud ravimeid hüvitada.
Eelnõu §-s 3 sätestatakse seaduse jõustumise sätted.
Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. septembril ning § 1 punktid 22, 23, 24 jõustuvad 2021.
aasta 1. jaanuaril.
Võrreldes seaduse üldise jõustumisega septembris 2020. a on vaja hilisem jõustumise aeg
sätestada apteegis väljastatavate Schengeni tunnistuste väljaandmise korraldusega seotud
muudatustele. Hilisem jõustumise aeg on vajalik, et kõik muudatustega seotud arendused oleksid
valmis ning apteekidele oleks piisav aeg ettevalmistuste tegemiseks, et hakata uut teenust
pakkuma.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uut terminoloogiat.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/83/EÜ inimtervishoius
kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (ELT L 311, 28.11.2001, lk 67–
128), muudetud direktiiviga 2009/53/EÜ (ELT L 168, 30.06.2009, lk 33–34), ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse
eeskirjade kohta (ELT L 311, 28.11.2001, lk 1–66), muudetud direktiiviga 2009/53/EÜ (ELT L
168, 30.06.2009, lk 33–34).
Samuti on eelnõu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 726/2004,
milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta
ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30.04.2004, lk 1–33), Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 658/2014, Euroopa Ravimiametile (EMA)
inimtervishoius kasutatavate ravimite ravimiohutuse järelevalve toimingute eest makstavate
tasude kohta (ELT L 189, 27.06.2014, lk 112–127) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega (EÜ) nr 1394/2007 uudsete ravimite ning direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr
726/2004 muutmise kohta (ELT L 324, 10.12.2007, lk 121–137).
6. Seaduse mõjud
Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes
valdkondades: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigiasutuste korraldusele, mõju
majandusele, mõju elu- ja looduskeskkonnale ning mõju regionaalarengule. Mõjude olulisuse
tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõjutatud sihtrühma suurus,
mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
52
Eelnõus esitatud muudatustel puudub seos ja need ei mõjuta riigi julgeolekut, välissuheteid ega
kohalike omavalitsuste korraldust, mistõttu ei ole nendes valdkondades mõju olulisust hinnatud,
sealhulgas ei ole muudatuste mõjude hindamise juures eraldi välja toodud.
Eelnõus esitatud muudatused on teemadeks jagatuna järgmised:
1) ravimijäätmete käitlemise lihtsustamine ja dubleeriva regulatsiooni kaotamine;
2) ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni lihtsustamine;
3) müügiloata ravimite kättesaadavuse parandamine;
4) haiglaapteekidele ravimite sisseveo õiguse andmine;
5) müügilubade regulatsiooni kaasajastamine ja RavS-i sätete EL-i õigusega vastavusse viimine;
6) ravimireklaami nõuete kaasajastamine;
7) apteegiteenuse arendamine;
8) ravimialase tegevuse arendamine.
6.1. Kavandatav muudatus: ravimijäätmete käitlemise lihtsustamine ja dubleeriva
regulatsiooni kaotamine
Muudatuse tõenäolisteks mõjuvaldkondadeks on sotsiaalne mõju, mõju elu- ja
looduskeskkonnale ja mõju majandusele. Eelnõuga kavandatud muudatuse rakendamisel on
hinnatud nende mõju alljärgnevalt.
Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: kõik ravimite käitlejad, sh ravimite tootjad, hulgimüüjad, apteegid, ravimeid käitlevad
muud isikud (tervishoiuteenuse osutajad, hoolekandeasutused, veterinaararstid jne), ravimite
tarbijad
2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eesti rahvaarv 1 323 824 inimest.16
2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 494 tegevusluba omavat apteeki, millest 350 olid
põhiapteegid ja 144 haruapteegid. Lisaks oli 2019. aasta alguses 24 haiglaapteeki ja 4
veterinaarapteeki.
2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis tegevusluba omavaid inimestel kasutatavate ravimite
hulgimüüjaid 61 ning ainult veterinaarravimite hulgimüügiõigust omavaid ettevõtteid 3.17
Eesti ravimite hulgimüügiettevõtted väljastasid 2017. aastal inimestel kasutatavaid ravimeid 301
miljoni euro eest üld- ja haiglaapteekidele ning teistele asutustele (peamiselt riigi- ja
teadusasutused). See number on 2016. aastaga võrreldes 3,8% võrra suurem.
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus
Liigsete toimingute kohustuse ja dubleerimise kaotamine RavS ja JäätS regulatsioonis tagab
ettevõtjate parema õiguskuulekuse. Kõlbmatute ravimite lihtsam tagastamine tarbijate poolt
parandab keskkonnasäästlikku käitumist, aidates vähendada ravimijääkide keskkonda sattumist
ning muu hulgas vältida teatud keskkonda ladestunud ravimijääkidest tingitud resistentsuse teket
ja levikut (eelkõige antibiootikumijäägid). Kavandatava muudatuse sihtrühm ja sagedus on
väike, kuna puudutab ravimite jäätmekäitlusega tegelevaid ettevõtteid ning ravimite jäätmed
moodustavad kõikidest jäätmetest 0,0002%18. Muudatus mõjutab tarbijaid passiivselt,
võimaldades neile senisele tagastamisviisile alternatiivset, lihtsamat tagastust. Võib prognoosida,
et kõlbmatute ravimite tagastamise lihtsustamine soodustab tõenäoliselt tarbijate poolt
ravimijäätmete tagastamist apteeki ning eelduslikult tagastatavad jäätmetekogused ajapikku
16
Statistikaamet.
17
Ravimituru ülevaade (hulgimüüjad). Ravimiamet. (27.03.2019)
18
Keskkonnaministeerium; jäätmete statistika 2009–2013. a.
53
suurenevad. Samuti on hinnatud, et keskmisel apteegil tekib poolaastas ravimijäätmeid ca 21 kg,
sellest 8 kg on tarbijatelt vastu võetud ravimid. Tegemist on kuluga, mida apteegid on ka seni
katnud. Muudatuste soodsaks mõjuks apteekidele on apteekrite tööaja kokkuhoid, mis varem
kulus tarbijatelt vastu võetud ravimite kohta aktide täitmisele.
Järeldus mõju olulisuse kohta
Tulenevalt eespool märgitust ei kaasne antud muudatusega olulist sotsiaalset mõju.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Sihtrühm: kõik ravimite käitlejad, sh ravimite tootjad, hulgimüüjad, apteegid, ravimeid käitlevad
muud isikud (tervishoiuteenuse osutajad, hoolekandeasutused, veterinaararstid jne), ravimite
tarbijad
2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eesti rahvaarv 1 323 824 inimest.19
2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 494 tegevusluba omavat apteeki, millest 350 olid
põhiapteegid ja 144 haruapteegid. Lisaks oli 2019. aasta alguses 24 haiglaapteeki ja 4
veterinaarapteeki.20
2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis tegevusluba omavaid inimestel kasutatavate ravimite
hulgimüüjaid 61 ning ainult veterinaarravimite hulgimüügiõigust omavaid ettevõtteid 3.21
Läänemerre jõuab igal aastal hinnanguliselt kuni 2200 tonni ravimijääke, mis on peaaegu 30%
müüdud ravimitest, selgub HELCOMi ravimijääkide uuringu aruandest. Kõige enam leidub
Läänemeres südame-veresoonkonna, kesknärvisüsteemi haiguste ning põletikuvastaseid
ravimeid.22
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus
Jäätmestatistika näitab, et igal aastal jõuab ohtlike jäätmete kogumiskohtadesse ligi 24 tonni
ravimijäätmeid, kuid hinnanguliselt vähemalt sama palju jääb jäätmejaamadesse viimata.23
Kuigi võimalus pakkuda mugavamat ja vähem bürokraatlikku alternatiivi kõlbmatute ravimite
tagastamisel apteeki on kindlasti teretulnud nähtus elanike hulgas, ei tähenda see olemasolevates
käitumisharjumustes väga olulisi muudatusi ja seeläbi on selle ulatus elu- ja looduskeskkonnale
vähene. Sihtrühma suurus ja mõju esinemise sagedus on väike.
Plaanitava muudatusega ei kaasne oluliselt ebasoovitavate mõjude riski, kuna tegemist on
regulatsiooni lihtsustamisega ning see regulatsioon on töötanud juba varem JäätS-i alusel.
Muudatuse positiivse mõjuna võiks oodata korrektsemat jäätmekäitlust elanikkonna hulgas, kuna
lihtsustatud kord on kasutajasõbralik.
Järeldus mõju olulisuse kohta
Efektiivsem kõlbmatute ravimite tagastus apteekidesse tagab keskkonnasõbralikuma elu ning
parandab seeläbi elanike elukeskkonna kvaliteeti. Tulenevalt eespool märgitust ei kaasne
muudatusega olulist mõju.
Mõju majandusele
19
Statistikaamet.
20
Ravimiamet.
21
Ravimituru ülevaade (hulgimüüjad). Ravimiamet. (27.03.2019)
22
Uuring: iga kolmas tablett jõuab merre. Keskkonnaministeerium. Arvutivõrgus kättesaadav:
https://www.envir.ee/et/uudised/uuring-iga-kolmas-tablett-jouab-merre
23
Ravimiamet.
54
Sihtrühm: ravimite käitlejad (apteegid)
2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 494 tegevusluba omavat apteeki, millest 350 olid
põhiapteegid ja 144 haruapteegid. Lisaks oli 2019. aasta alguses 24 haiglaapteeki ja 4
veterinaarapteeki.24
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus
Tava- ja ohtlike kõlbmatute ravimite jäätmete üleandmise erisuste defineerimise ja täpsustustega
antakse võimalus ühtselt käidelda keskkonnaohtlikke jäätmeid, tagades efektiivsemad
majanduslikud protsessid. Kuna selle regulatsiooni täpsustus puudutab enamalt jaolt ettevõtteid,
kes on juba eelnevalt tegelenud jäätmekäitlusega, kaasnevad reaalselt väikesed muudatused
majanduslikes mõjudes. Tarbijate tagastus on tänasel päeval vähene, kuid võib eeldada, et
vastuvõtmise lihtsustamisega suureneb apteekidesse tagastatavate jäätmete hulk, mistõttu võib
suureneda osaliselt muudatuse majanduslik aspekt jäätmekulude suurenemisel. Muudatus
puudutab apteeke, kes peavad üks kord soetama kogumismahuti, kuid mis ei ole suur kulufaktor
– seeläbi on tegemist vähese majandusliku sageduse ja ulatusega mõjuga.
Järeldus mõju olulisuse kohta
Muudatus puudutab eelkõige apteeke, kes peavad üks kord soetama kõlbmatute ravimite
kogumismahuti, mis ei ole suur kulufaktor – seeläbi on tegemist vähese majandusliku ulatusega
mõjuga. Kuna reaalsed jäätmekäitlustoimingud lihtsustuvad, on tegemist säästva majandusliku
mõjuga muudatusega. Jäätmekäitluse osa apteegitööst ei ole suur, mistõttu on ka muudatusest
tulenev ajasääst vähene.
Muu otsene või kaudne mõju
Muu otsene või kaudne mõju puudub.
6.2. Kavandatav muudatus: ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni lihtsustamine
Muudatuse tõenäolisteks mõjuvaldkondadeks on sotsiaalne mõju, sh mõju rahvatervisele, mõju
riigiasutustele ja mõju majandusele. Eelnõuga kavandatud muudatuse rakendamisel on hinnatud
nende mõju alljärgnevalt.
Sotsiaalne mõju
Sihtrühm 1: ravimite sisse- ja väljaveo õigust omavad isikud, Ravimiamet
Vastavalt 2018. aasta andmetele on tegevusloa alusel sisse- ja väljaveo õigusega isikuid kokku
72.
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus
Tagatakse õigusselgus, kes on vastutav ravimite sisse- ja väljaveo eest. Eriluba nõudva kauba
sisse- ja väljaveo erisused on selged ja arusaadavad. Ekspordiluba on asendatud teavitusega.
Muudatus mõjutab kaudselt kõiki ravimite sisse- ja väljavedajaid. Seetõttu on sihtrühma suurus
ja muudatuse mõju sagedus väike. Kuna selguse loomine on positiivne, puuduvad ebasoovitavad
mõjud. Muudatusega ei plaanita olemasolevaid regulatsiooniga kaasnevaid kohustusi muuta.
Seega jääb ulatus väikseks. Ainuke plaanitav muudatus on ekspordiloa asendamine teavitusega,
kuid sisu mahult jääb kohustuse suurus samaks, muutub vaid protsess. Kuna tegemist on väga
väheste juhtumitega ning protsess osapoolte jaoks märkimisväärselt ei muutu, on selle muudatuse
24
Ravimiamet.
55
puhul tegemist keskmise ulatusega mõjuga. Sihtrühma suurus on väike, kuna ekspordiloa
asendamine teavitamismenetlusega puudutab reaalselt väikest gruppi ettevõtjaid.
Järeldus mõju olulisuse kohta
Ravimite sisse- ja väljaveo puhul kõrvaldatakse seadusest ebatäpsused ning ühtlustatakse RavS-
is kohaldatavaid mõisteid. Seega olulist mõju ei kaasne. Kuna selguse loomine on positiivne,
puuduvad ebasoovitavad mõjud. Muudatusega ei plaanita olemasoleva regulatsiooniga
kaasnevaid kohustusi muuta, mistõttu jääb ulatus väikseks. Tulenevalt eespool märgitust, ei
kaasne nimetatud muudatusega olulist sotsiaalset mõju.
Sihtrühm 2: ravimite sisse- ja väljaveo õigust omavad isikud
Vastavalt 2018. aasta andmetele on tegevusloa alusel sisse- ja väljaveo õigusega isikuid kokku
72.
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus
Müügiloata ravimite valikul tuleb eelistada EMP liikmesriigis müügiluba omavaid ja seetõttu
eeldatavasti ühtse ja kontrollitud kvaliteediga ravimeid. Kolmandatest riikidest ravimi sisseveo
taotlemisel tuleb koos taotlusega esitada dokumendid ravimi kvaliteedi kohta ning põhjendused,
miks EMP liikmesriigi müügiloaga ravimit ei ole võimalik eelistada. Sisseveoloa taotleja peab
esmalt välja selgitama võimalused ravimi hankimiseks EMP-st. Kuna müügiloata ravimite
sissevedu on erandlik, võib eeldada, et mõju ulatus ja sagedus on väike.
Järeldus mõju olulisuse kohta
Kuna müügiloata ravimite sissevedu on erandlik, võib eeldada, et tegemist ei ole ravimite sisse-
ja väljaveoõigust omavatele isikutele olulise muudatusega.
Sihtrühm 3: patsiendid
2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eesti rahvaarv 1 323 824 inimest.25
2018. aasta oli soodusravimeid kasutanud inimeste arv 861 925 ning kokku kompenseeriti
soodusravimeid summas 136 178 000 eurot.26
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus
Müügiloata ravimite valikul tuleb eelistada EMP liikmesriigis müügiluba omavaid ja seetõttu
eeldatavasti ühtse ja kontrollitud kvaliteediga ravimeid. Kuna EMP liikmesriikide pädevate
asutuste vahel toimub kiire infovahetus, mis tagab teises EMP liikmesriigis müügiluba omavate
ravimitega seotud ohujuhtumite ja kvaliteedidefektidega seotud info kiire jõudmise Eesti
Ravimiametile, on võimalik müügiloata ravimitega seotud juhtumitele kiirelt reageerida ja Eesti
patsiente võimalike ohtude eest tõhusamalt kaitsta. Kolmandate riikide puhul ei ole analoogset
süsteemi, mistõttu on info liikumine aeglasem ja juhuslikku laadi.
Järeldus mõju olulisuse kohta
Patsientide tervise seisukohast on tegemist olulise muudatusega, mis tagab eeldatavasti ühtse ja
kontrollitud kvaliteediga ravimid.
Mõju riigiasutuste korraldusele
Sihtrühm: Ravimiamet
25
Statistikaamet.
26
Eesti Haigekassa.
56
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus
Ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloaga kaasneb automaatselt eriluba nõudva kauba
sisse- ja väljaveo õigus, mistõttu väheneb halduskoormus. Kuna muudatus hõlmab reaalselt vaid
Ravimiameti töö korraldust, on mõju ulatus ja sagedus väike ning sihtrühma suurus väike.
Tegemist on protsesside lihtsustamisega, mistõttu puuduvad ebasoovitavad mõjud.
Järeldus mõju olulisuse kohta
Tulenevalt eespool märgitust, ei kaasne nimetatud muudatustega olulist mõju majandusele.
Mõju majandusele
Sihtrühm: ravimite sisse- ja väljaveo õigust omavad isikud, Ravimiamet
Vastavalt 2018. a andmetele on tegevusloa alusel sisse- ja väljaveo õigusega isikuid kokku 72.
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus
Ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloaga kaasneb automaatselt eriluba nõudva kauba
sisse- ja väljaveo õigus, mistõttu väheneb halduskoormus. Ravimite hulgimüügi või tootmise
tegevusloale pole enam vaja lisada eraldi eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo õigust. Lubade
asendamisel teavitamisega väheneb seotud ajakulu ja halduskoormus. Kuna ravimite hulgimüügi
või tootmise tegevusloale pole enam vaja lisada eraldi eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo
õigust, siis puudutab mõju reaalselt vaid Ravimiametit, mistõttu on mõju ulatus ja sagedus väike
ning sihtrühma suurus väike. Ekspordiloa ja müügiloata ravimi EMP liikmesriigist sisseveoloa
taotlemise asendamine teavitusmenetlusega tagab protsesside lihtsustamise, samas ei ole
vastavate toimingute maht suur.
Järeldus mõju olulisuse kohta
Tulenevalt eeltoodust ei kaasne muudatustega olulist majanduslikku mõju.
Muu otsene või kaudne mõju
Muu otsene või kaudne mõju puudub.
6.3. Kavandatav muudatus: müügiloata ravimite kättesaadavuse parandamine
Muudatuse tõenäolisteks mõjuvaldkondadeks on sotsiaalne mõju ja mõju majandusele. Eelnõuga
kavandatud muudatuse rakendamisel on hinnatud nende mõju alljärgnevalt.
Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: haiglad, arstid, patsiendid
2017. aastal oli müügiloata ravimite taotluste arv 6140 (sh nii patsiendi- kui ka tervishoiuasutuse
põhised taotlused; erialaorganisatsiooni ja riikliku programmi taotlused), millest 4733 suhtes
tehti positiivne otsus. Arstide erialaorganisatsioonide taotluste alusel on Ravimiamet lubanud
kasutada ühtekokku 155 erinevat toimeainet (sh toimeainete kombinatsiooni või konkreetset
ravimvormi või toimeaine sisaldust). 2017. aastal moodustas müügiloata ravimite käive
ravimiturust 4,4 miljonit eurot, mis teeb 1,5% ravimite kogu turust.27
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus
27
Ravimiameti statistika aastaraamat 2018. (2017. a statistika)
57
Compassionate use klausli alusel on vajalikud ravimid tulevikus kättesaadavad hinnanguliselt
20–30 patsiendile aastas. See teeb võimalikuks sellistel patsientidel saada kroonilise või raskelt
kurnava või eluohtliku haiguse puhul varasema ligipääsu teatud uutele ravimitele, mis võiksid
nende olukorda kergendada.
Järeldus mõju olulisuse kohta
Patsientidele ja patsiendirühmadele on kättesaadavad erandkorras ravimid (kliinilise uuringu
järgus olevad, müügiloa taotlemise protsessis olevad, Compassionate use ravimid).
Mõju majandusele
Sihtrühm 1: haiglad, arstid, patsiendid
2017. aastal oli müügiloata ravimite taotluste arv 6140 (sh nii patsiendi- kui ka tervishoiuasutuse
põhised taotlused; erialaorganisatsiooni ja riikliku programmi taotlused), millest 4733 suhtes
tehti positiivne otsus. Arstide erialaorganisatsioonide taotluste alusel on Ravimiamet lubanud
kasutada ühtekokku 155 erinevat toimeainet (sh toimeainete kombinatsiooni või konkreetset
ravimvormi või toimeaine sisaldust). 2017. aastal moodustas müügiloata ravimite käive
ravimiturust 4,4 miljonit eurot, mis teeb 1,5% ravimite kogu turust.28
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus
Compassionate use ravimite parem kättesaadavus võib vähendada patsientide kulutusi ravile.
Järeldus mõju olulisuse kohta
Compassionate use ravimite parem kättesaadavus võib vähendada patsientide kulutusi ravile.
Muu otsene või kaudne mõju
Muu otsene või kaudne mõju puudub.
6.4. Kavandatav muudatus: haiglaapteekidele ravimite sisseveo õiguse andmine
Muudatuse tõenäolisteks mõjuvaldkondadeks on sotsiaalne mõju ja mõju majandusele. Eelnõuga
kavandatud muudatuse rakendamisel on hinnatud nende mõju alljärgnevalt.
Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: haiglad, arstid, patsiendid
Inimestel kasutamiseks mõeldud ravimite turumaht on viimastel aastatel stabiilselt kasvanud
ning 2018. aastal moodustas humaanravimite käive 325 miljonit eurot. Varasema aastaga
võrreldes suurenes 2018. aastal ravimite turumaht 8,1%.29
Kõige enam väljastasid hulgimüüjad ravimeid üldapteekidele – 228,0 miljoni euro eest (70%
turumahust). Müük haiglaapteekidele moodustas 29% (93,6 miljonit eurot) ning müük teistele
asutustele 1% turumahust (3,8 miljonit euro).30
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus
RavS-i muudatusega parandatakse ravimite kättesaadavust vaid tervishoiuteenuse osutajate
juures olevatele haiglaapteekidele (kokku 2331). Muudatusega kaasnevad muudatused
28
Ravimiameti statistika aastaraamat 2018. (2017. a statistika)
29
Ravimituru ülevaade (hulgimüüjad). Ravimiamet. (27.03.2019)
30
Ravimituru ülevaade (hulgimüüjad). Ravimiamet. (27.03.2019)
31
Ravimiameti statistika aastaraamat 2018. (2017. a statistika)
58
haiglaapteekide töös, sest ravimite sisseveol tuleb hakata järgima ravimite sisseveo nõudeid, kuid
nendega ei kaasne märkimisväärseid kohanemisraskusi. Muudatuse mõju patsientidele on suur,
sest haiglaapteekidele ravimite sisseveo õiguse andmisega paraneb haiglaravis kasutatavate
ravimite kättesaadavus.
Järeldus mõju olulisuse kohta
Haiglad saavad ravimitagavara mõnevõrra paremini planeerida, omada ajakohast teavet ravimi
võimaliku tarne kohta ja stabiilne varu omakorda aitab kaasa patsientide ravivajaduse tagamisele.
Mõju majandusele
Sihtrühm 1: haiglad, arstid, patsiendid
Inimestel kasutamiseks mõeldud ravimite turumaht on viimastel aastatel stabiilselt kasvanud
ning aastal 2018 moodustas humaanravimite käive 325 miljonit eurot. Varasema aastaga
võrreldes suurenes 2018. aastal ravimite turumaht 8,1%.32
Kõige enam väljastasid hulgimüüjad ravimeid üldapteekidele – 228,0 miljoni euro eest (70%
turumahust). Müük haiglaapteekidele moodustas 29% (93,6 miljonit eurot) ning müük teistele
asutustele 1% turumahust (3,8 miljonit euro).33
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus
Ravimite parem kättesaadavus haiglatele võib langetada nende ravimite hindasid haiglate jaoks,
samuti võimaldab ravikindlustusraha kokkuhoidu. Kui haigla hangib ravimeid otse, st ilma Eesti
hulgimüüja vahenduseta, väheneb vastavalt hulgimüüja käive. Muudatusega ei keelata
ravimihulgimüüjatel jätkuvalt osaleda haiglate hankepakkumistel. Arvestades hulgimüüjate
teadaolevaid turustuskanaleid ja kogemust, võib suureneda hulgimüüja huvi leida ise haiglale
vajalik ravim võimalikult kiiresti.
Järeldus mõju olulisuse kohta
Tegemist on olulise muudatusega, mis parandab haiglaravis kasutatavate ravimite kättesaadavust
ja vähendab tervishoiuasutuste poolt ravimitele tehtavaid kulutusi.
Sihtrühm 2: hulgimüüjad
2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis tegevusluba omavaid ravimite hulgimüüjaid kokku 64,
neist inimestel kasutatavate ravimite hulgimüüjaid 61 ning ainult veterinaarravimite
hulgimüügiõigust omavaid ettevõtteid 3.34
77% humaanravimite turumahust moodustasid kolm suuremat hulgimüüjat: Magnum Medical
OÜ (28%), Tamro Eesti OÜ (27%) ja Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ (21%). Neile järgnesid
Roche Eesti OÜ (5%), Baltfarma OÜ (5%) ja Terviseamet (5%), kes käitleb vaid riigihankega
ostetavaid ravimeid (immuunpreparaadid, retroviirusvastased ravimid, tuberkuloosiravimid).
Teiste hulgimüüjate osakaal oli väiksem, moodustades alla 10% turumahust.35
Kõige enam väljastasid hulgimüüjad ravimeid üldapteekidele – 228,0 miljoni euro eest (70%
turumahust). Müük haiglaapteekidele moodustas 29% (93,6 miljonit eurot) ning müük teistele
asutustele 1% turumahust (3,8 miljonit euro).36
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus
32
Ravimituru ülevaade (hulgimüüjad). Ravimiamet. (27.03.2019)
33
Ravimituru ülevaade (hulgimüüjad). Ravimiamet. (27.03.2019)
34
Ravimiameti statistika aastaraamat 2018. (2017. a statistika)
35
Ravimituru ülevaade (hulgimüüjad). Ravimiamet. (27.03.2019)
36
Ravimituru ülevaade (hulgimüüjad). Ravimiamet. (27.03.2019)
59
Kuna hulgimüügi koguturust moodustab müük haiglaapteekidele 29% (93,6 miljonit eurot), võib
eeldada hulgimüüjate müügitulu vähenemist, samas vastukaaluks paraneb haiglaravis
kasutatavate ravimite kättesaadavus ja rahaline kulu, mis omakorda tähendab ravikindlustusraha
kokkuhoidu.
Negatiivselt võib muudatus mõjutada ravimite hulgimüüjaid, kelle käive võib väheneda. Samas
ei keela regulatsiooni muudatus neil jätkuvalt osaleda haiglate hankepakkumistel.
Järeldus mõju olulisuse kohta
Arvestades asjaolu, et haiglaapteekidel tekib vajaduse korral võimalus (mitte kohustus) ise
ravimeid sisse vedada, võib eeldada, et haiglaapteegid hakkavad ravimite sisseveo õigust
kasutama pigem erandkorras. Näiteks olukorras, kus hulgimüüja kaudu ei ole võimalik saada
haiglaravis vajaminevaid ravimeid või on haiglal kogemus tarnete viibimisega ning seetõttu
soovitakse tagada elupäästvate vms ravimite varude stabiilsus ja olemasolu.
Muu otsene või kaudne mõju
Muu otsene või kaudne mõju puudub.
6.5. Kavandatav muudatus: müügilubade regulatsiooni kaasajastamine ja ravimiseaduse
sätete EL-i õigusega vastavusse viimine
Muudatuse tõenäolisteks mõjuvaldkondadeks on sotsiaalne mõju, mõju riigiasutustele ja mõju
majandusele. Eelnõuga kavandatud muudatuse rakendamisel on hinnatud nende mõju
alljärgnevalt.
Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: müügiloa taotlejad, müügiloa hoidjad, Ravimiamet, kõik ravimi käitlejad, apteegid,
Eesti Haigekassa
Humaanravimite ja veterinaarravimite müügiloa hoidjaid on Eestis kokku 410 (ei ole arvestatud
tsentraalseid müügilubasid).
2018. aastal pikendas Ravimiamet 118 humaanravimi ja 11 veterinaarravimi müügiluba 1 aasta
võrra.37
Vastavalt 2018. aasta andmetele taotleti kokku 290 müügiluba.38
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus
Müügiloa kehtivuse erakorraline pikendamine on asjakohane, tagades jätkuva ravimite
kättesaadavuse. Tootmisloa omajal on kohustus taotleda hulgimüügi tegevusluba, mistõttu on
korrektsemalt piiritletud tootmisloa omaja kohustused vastavalt direktiivis sätestatule. Võimalik
on edastada teise liikmesriigi pädevatele asutustele hinnanguaruandeid. Korrektne ravimite
müügiloa muudatuste regulatsioon on vastavuses EL-i õigusega. Müügiloa kehtivuse erakorralise
pikendamise tulemusena ei muutu osapoolte töökoormus, mistõttu on selle muudatuse ulatus
väike.
Ravimite tootmise ja hulgimüügi tegevuste ümbervormistamine eraldi tegevuslubadeks on
vajalik taotleda viiel ravimite tootmise tegevusloa omajal, kellel praegu on tegevusloale kantud
eraldi hulgimüügi pädev isik ja õigus tegeleda teise tootja ravimite hulgimüügiga, mistõttu on
sihtrühm väike. Hinnanguaruanne muutub kättesaadavaks vaid ravimialastele pädevatele
37
Ravimiamet.
38
Ravimiamet.
60
asutustele EL-is, mitte teistele isikutele ega regioonidele, mistõttu on sihtrühm väike. RavS-is
kehtestatud korrektsed nõuded müügiloa tingimuste muutmise taotlemisele puudutavad
Ravimiametit ja üksnes neid müügiloa hoidjaid, kes omavad Eestis kehtivat teisest müügiluba,
taimse traditsioonilise ravimi või homöopaatilise ravimi müügiluba või teatud kindlat liiki
muudatusi, mistõttu on muudatuse mõju sihtrühm väike. Müügiloa üleandmise ja ravimiinfo
muudatused on samuti pigem erandlikud. Ravimiohutuse tasumise topelttasustamise välistamine
ja tasu täpsustamine loob suurema selguse.
Järeldus mõju olulisuse kohta
Tulenevalt eespool märgitust ei kaasne muudatustega olulist sotsiaalset mõju.
Mõju riigiasutuste korraldusele
Sihtrühm: Ravimiamet
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus
Müügiloa kehtivuse erakorraline pikendamine on asjakohane olukordades, kus müügiloaga
ravimil on lõppenud 5-aastane müügiluba. 2018. aastal pikendas Ravimiamet 118 humaanravimi
ja 11 veterinaarravimi müügiluba ühe aasta võrra, seega on muudatuse sihtrühma suuruses
keskmine. Muudatuse tulemusena ei muutu osapoolte töökoormus, mistõttu on selle muudatuse
ulatus väike. Tegemist on ühekordse vormistusega, seega on sagedus samuti väike.
Hinnanguaruanne muutub kättesaadavaks vaid ravimialastele koostööpartneritele EL-is, mitte
teistele isikutele ega regioonidele, seega on sihtrühm väike. Muudatusega kaasneb tihedam
infovahetus, kuid kuna tegemist on juba olemasoleva materjali edastamisega, siis olemasolevad
tööprotsessid ei suurene suurel hulgal ja seetõttu on ulatus keskmine. Tegemist on harva
esinemissagedusega, seetõttu on muudatuse ulatus väike. Kuna tegemist on turvalise
keskkonnaga ja pädevate isikutega, siis on tagatud ka konfidentsiaalsus tundlike materjalidega
ning puuduvad ebasoovitavad mõjud.
Järeldus mõju olulisuse kohta
Tulenevalt eespool märgitust, ei kaasne muudatustega olulist mõju riigiasutuste korraldusele.
Mõju majandusele
Sihtrühm: tootmise tegevusloa omajad, Ravimiamet, apteegid, Eesti Haigekassa
Tootmise tegevusloa omajaid on kokku 16, kuid tootmise ja hulgimüügi tegevuslubade
lahutamine puudutab 6 tegevusloa omajat.
2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 494 tegevusluba omavat apteeki, millest 350 olid
põhiapteegid ja 144 haruapteegid. Lisaks oli 2019. aasta alguses 24 haiglaapteeki ja 4
veterinaarapteeki.39
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus
Tootmisloa omajal on kohustus taotleda hulgimüügi tegevusluba, mistõttu on korrektsemalt
piiritletud tootmisloa omaja kohustused vastavalt direktiivis sätestatule. Müügiloa muudatuste
korrigeerimisega suureneb efektiivsus.
Müügiloa hoidjad ei pea tasuma liikmesriigile samade ravimiohutuse järelevalvetoimingute eest,
mille eest tasutakse juba Euroopa Ravimiametile (kahekordse tasustamise keeld) ning
39
Ravimiamet.
61
täpsustatakse ravimiohutuse tasusid ravimiohutuse toimingute eest. Muudatusest puudutatud
tootmisloa omajate sihtrühm on väike. Ebasoovitavaks majanduslikuks mõjuks on hulgimüügi
tegevusloa taotlemisega kaasnev ühekordne riigilõiv. Samuti on mõistlik kehtestada
üleminekuaeg vahemikus kuus kuud, et anda osapooltele aega korrigeerida oma tegevust.
Loanõuete vastavusse viimine on ühekordne tegevus, mis tähendab, et asjassepuutuvad isikud
peavad küll oma toiminguid korrigeerima, kuid arvestades, et antud tegevuses tegutsevad isikud
oma majandus- ja kutsetegevuses, ei kaasne muudatustega eeldatavalt kohanemisraskusi.
Järeldus mõju olulisuse kohta
Eelloetletud müügilubade muudatuste menetlemisel võetakse üle juba EL-is kehtivad põhimõtted
ja menetluspraktika ning kuna müügiloa hoidjad tegutsevad enamikus liikmesriikides, on
sihtrühm nimetatud põhimõtted juba omaks võtnud. Seeläbi on muudatuse mõju sagedus ja ulatus
väike. Tulenevalt eespool märgitust ei kaasne muudatustega olulist majanduslikku mõju.
Muu otsene või kaudne mõju
Muu otsene või kaudne mõju puudub.
6.6. Kavandatav muudatus: ravimireklaami nõuete kaasajastamine
Muudatuse tõenäolisteks mõjuvaldkondadeks on sotsiaalne mõju, mõju riigiasutustele ja mõju
majandusele. Eelnõuga kavandatud muudatuse rakendamisel on hinnatud nende mõju
alljärgnevalt.
Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: patsiendid, ravimireklaami tellijad, avalikustajad ja teostajad
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus
Otseselt mõjutatud sihtrühma kuuluvad ravimireklaami tellijad, teostajad ja avalikustajad.
Kaudselt puutuvad muudatusega kokku ka patsiendid, kellele on tagatud kvaliteetsel viisil
ravimitest info jagamine efektiivsema järelevalve kaudu. Kuid kuna see mõju on kaudne, jääb
otseselt mõjutatud sihtrühma suurus keskmiseks. Mõju ulatus on väike, kuna ravimireklaamiga
seotud isikud peavad juba tänasel päeval järgima ravimireklaami nõudeid, mis paljuski
põhinevad EL-i kohtupraktikale. Seadusemuudatus ei vaheta välja olemasolevat praktikat, vaid
laiendab Eesti seaduses EL-i levinud praktikat. Järelevalvemenetlus muutub kiiremaks ja
kvaliteetsemaks, vähenevad õiguslikud vaidlused rikkumise toimepanija ja müügiloa hoidja
seose üle; selge ja üheselt mõistetav regulatsioon tagab õigusakti ühese tõlgendamise. Tulenevalt
eespool märgitust ei kaasne muudatustega olulist sotsiaalset mõju.
Järeldus mõju olulisuse kohta
Kaasajastades RavS-i RekS-iga ja Euroopa Kohtu tõlgendustega direktiivist, tekib selgus kes,
kuidas ja millal vastutab ravimireklaami nõuetekohasuse eest. Efektiivsem järelevalve annab
võimaluse kaudselt ja otseselt parandada avalikkuse korrektset informeerimist ravimitest.
Mõju riigiasutuste korraldusele
Sihtrühm: Ravimiamet
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus
62
Mõju ulatus on väike, kuna ravimireklaamiga seotud isikud peavad juba tänasel päeval järgima
ravimireklaami nõudeid, mis paljuski põhinevad EL-i kohtupraktikal. Seadusemuudatus ei
vaheta välja olemasolevat praktikat, vaid laiendab Eesti seaduses EL-is levinud praktikat.
Järelevalve efektsiivsuse tõhustamine võib tähendada olemasolevas käitumises muudatusi, kuid
regulatsioon eksisteerib juba praegugi Ravimiameti järelevalvesüsteemi näol. Seeläbi on
tegemist väikeste modifikatsioonidega, mis peaksid kuuluma selles majandus- ja kutsetegevuses
tegutsevate isikute igapäevaste kohustuste ja vastutuse hulka, mistõttu on mõju väike.
Järelevalve efektiivsuse suurendamine võimaldab Ravimiametil tõhusamalt menetleda
ravimireklaami nõuete rikkumisi. Kuna nõuete muutmisega ei muudeta senise praktika kohaseid
keelde, ei eelda järelevalveorgan plahvatuslikku menetluste arvu kasvu, mistõttu on ka
muudatuse mõjudega kokkupuute avaldumise sagedus väike. Pigem muutub järelevalvemenetlus
kiiremaks ja kvaliteetsemaks, vähenevad õiguslikud vaidlused rikkumise toimepanija ja
müügiloa hoidja seoses üle, selge ja üheselt mõistetav regulatsioon tagab õigusakti ühese
tõlgendamise ning vähendab menetlusvigu.
Järeldus mõju olulisuse kohta
Tulenevalt eespool märgitust ei kaasne muudatustega olulist mõju riigiasutuste korraldusele.
Mõju majandusele
Sihtrühm: ravimireklaami tellijad, avalikustajad, teostajad, Ravimiamet
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus
Sihtrühma suurus on keskmine, majandusliku mõju ulatus ja sagedus on väike. Võrreldes
ravimireklaami käivet rikkumisega kaasnevate võimalike rahatrahvide suurusega, on tegemist
suhteliselt vähese lisakuluga. Regulatsiooni muudatuse positiivne eesmärk on tagada korrektne
ravimireklaami esitus avalikkusele rahvatervise huvides. Seega on tegemist vähese
ebasoovitavate mõjude riskiga, kui rikkuja vastutab oma rikkumise eest.
Järeldus mõju olulisuse kohta
Väheneb ravimiregulatsiooni muudatuste ebaõigetest tõlgendustest tingitud menetlusvigade arv
ja paraneb menetluste kvaliteet. Järelevalve efektiivsuse kasv toob endaga kaasa ka
majanduslikult mõistlikuma tegevuse.
Muu otsene või kaudne mõju
Muu otsene või kaudne mõju puudub.
6.7. Kavandatav muudatus: apteegiteenuse arendamine
Muudatuse tõenäolisteks mõjuvaldkondadeks on sotsiaalne mõju, mõju regionaalarengule ja
mõju majandusele. Eelnõuga kavandatud muudatuse rakendamisel on hinnatud nende mõju
alljärgnevalt.
Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: apteegid, arstid, patsiendid
63
2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 494 tegevusluba omavat apteeki, millest 350 olid
põhiapteegid ja 144 haruapteegid. Lisaks oli 2019. aasta alguses 24 haiglaapteeki ja 4
veterinaarapteeki.40
2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eesti rahvaarv 1 323 824 inimest.41
2018. aastal oli soodusravimeid kasutanud inimeste arv 861 925 ning kokku kompenseeriti
soodusravimeid summas 136 178 000 eurot.42
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus
Muudatusega tekib patsientidel võimalus kasutajasõbralikuma ekstemporaalsete ja personaalselt
jaendatud ravimite kättesaadavuseks lähimas apteegis. 2018. aastal valmistas 5% põhiapteekidest
(18 apteeki) nii ekstemporaalseid, seeriaviisilisi kui ka jaendatud ravimeid. 14% põhiapteekidest
valmistas seeriaviisilisi ravimeid, 36% valmistas ekstemporaalseid ravimeid ja 11%
põhiapteekidest jaendas ravimpakendeid. 61% põhiapteekidest ei valmistanud ega jaendanud
ühtki ravimpakendit.43
Kokku valmistati 2018. aasta jooksul üldapteekides veidi üle 121 000 ravimipakendi, neist
ekstemporaalseid ravimeid üle 71 000 pakendi. Ekstemporaalseid ravimeid valmistati kõigis
maakondades ja suuremates linnades, sealjuures kõige enam Tartu apteekides, moodustades 60%
kõigist 2018. aastal üldapteekides valmistatud ekstemporaalsetest ravimitest. Seeriaviisilisi
ravimeid valmistati kõige enam Tartu ja Tallinna apteekides, moodustades 72% kõigist 2018.
aastal üldapteekides valmistatud seeriaviisilistest ravimitest. Seeriaviisilisi ravimeid ei
valmistatud üldse neljas maakonnas: Raplamaal, Saaremaal, Tartumaal ja Viljandimaal. Tootja
pakendeid jaendati kõige enam Tallinnas, üldse ei jaendatud Harjumaal, Hiiumaal, Ida-Virumaal
ja Narvas ning Saaremaal ja Tartumaal.44
Apteegis valmistatavate ekstemporaalsete ravimite ja jaendatud ravimite käibe osakaal on kogu
ravimite käibest väike, mistõttu on tegemist pigem väikese sihtrühmaga, teenuse osutamise
sagedus on väike ja seeläbi ka mõju sagedus pigem väike. Muudatus laiendab personaalse
jaendamise võimalusi. Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna muutub sihtrühma käitumine.
Tegemist on mugavuse pakkumisega (näiteks jaendamise ja personaalse jaendamise puhul),
mistõttu ei kaasne sellega kohanemisraskusi.
Apteekides pakutav ravimitega reisimiseks vajalik nõustamine ning narkootilisi ja
psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite puhul Schengeni tunnistuse väljastamine toob
teenuse patsientidele lähemale ja muudab paremini kättesaadavaks. Kui praegu väljastab
Schengeni tunnistusi ainult Ravimiamet Tartus ja üksnes tööpäevadel kella 8.30–16.30, siis
muudatuse kohaselt hakkavad patsiendid Schengeni tunnistusi saama kõikidest apteekidest üle
Eesti, sh õhtusel ajal ja nädalavahetusel, Tallinnas ja Tartus ka ööpäev läbi.
Järeldus mõju olulisuse kohta
Muudatusega kaasneb positiivne mõju elanikele – ligipääs ravimiostuteenusele. Apteekides
muutub ravimitega reisimise nõustamine patsientidele laiemalt kättesaadavaks, ravimitega
reisimine lihtsamaks ja Schengeni tunnistuse saamine oluliselt paremini ja kiiremini
kättesaadavaks, mistõttu saab hinnata mõju patsiendile positiivseks. Seega puudub teenuse
ebasoovitavate mõjude risk. Tulenevalt eespool märgitust ei kaasne muudatustega olulist
negatiivset sotsiaalset mõju.
40
Ravimiamet.
41
Statistikaamet.
42
Eesti Haigekassa.
43
Apteegistatistika 2018. aasta ülevaade. Ravimiamet.
44
Apteegistatistika 2018. aasta ülevaade. Ravimiamet.
64
Mõju majandusele
Sihtrühm: apteegid, patsiendid
2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 494 tegevusluba omavat apteeki, millest 350 olid
põhiapteegid ja 144 haruapteegid. Lisaks oli 2019. aasta alguses 24 haiglaapteeki ja 4
veterinaarapteeki.45
2019. aasta 1. jaanuar seisuga oli Eesti rahvaarv 1 323 824 inimest.46
2018. aastal oli soodusravimeid kasutanud inimeste arv 861 925 ning kokku kompenseeriti
soodusravimeid summas 136 178 000 eurot.47
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus
Muudatusega võib liikuda väike osa apteegis ekstemporaalselt valmistatavate ja personaalselt
jaendatavate ravimite käibest teise jaeketi apteegi käibesse. Samuti võivad apteekide kulud
väheneda, kui ravimite kohapeal valmistamise asemel on ekstemporaalselt valmistatud ravimeid
mõistlikum teisest apteegist tellida. Vähenevad patsientide sõidukulud, mis tehakse nn õige
apteegini sõitmiseks.
Muudatuse mõju sihtrühma suurus on väike ja teenuse osutamise sagedus väike. Personaalse
jaendamise puhul võib laieneda teenuse kättesaadavus suuremale hulgale isikutele (tänasel
päeval on teenus kättesaadav vaid Mustamäe apteegis ja selle haruapteekides), mistõttu on
tegemist väikese käibe hulgaga.
Kuna ekstemporaalse ravimi valmistatava ja jaendatava käibe liikumine apteekide vahel on
vähene, ei muutu oluliselt ka asjassepuutuvate isikute töömaht ega majanduslik käive ja
käitumine, mistõttu on mõju ulatus väike.
Järeldus mõju olulisuse kohta
Tulenevalt eespool märgitust ei kaasne muudatusega olulist majanduslikku mõju. Kuigi
muudatus võib rohkem mõjutada kümneid apteeke ja patsiente, ei saa kokkuvõttes eeldada olulist
majanduslikku mõju.
Mõju regionaalarengule
Sihtrühm: apteegid, patsiendid
2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 494 tegevusluba omavat apteeki, millest 350 olid
põhiapteegid ja 144 haruapteegid. Lisaks oli 2019. aasta alguses 24 haiglaapteeki ja 4
veterinaarapteeki.48
2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eesti rahvaarv 1 323 824 inimest.49
2018. aastal oli soodusravimeid kasutanud inimeste arv 861 925 ning kokku kompenseeriti
soodusravimeid summas 136 178 000 eurot.50
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus
45
Ravimiamet.
46
Statistikaamet.
47
Eesti Haigekassa.
48
Ravimiamet.
49
Statistikaamet.
50
Eesti Haigekassa.
65
2018. aastal valmistas 5% põhiapteekidest (18 apteeki) nii ekstemporaalseid, seeriaviisilisi kui
ka jaendatud ravimeid. 14% põhiapteekidest valmistas seeriaviisilisi ravimeid, 36% valmistas
ekstemporaalseid ravimeid ja 11% põhiapteekidest jaendas ravimpakendeid. 61%
põhiapteekidest ei valmistanud ega jaendanud ühtki ravimpakendit.51 Apteegis valmistatavate
ekstemporaalsete ravimite ja jaendatud ravimite käibe osakaal kogu ravimite käibest on väike,
mistõttu on tegemist pigem väikese sihtrühmaga, teenuse osutamise sagedus on vähene ja seeläbi
ka mõju sagedus pigem väike.
Kokku valmistati 2018. aasta jooksul üldapteekides veidi üle 121 000 ravimipakendi, neist
ekstemporaalseid ravimeid üle 71 000 pakendi. Ekstemporaalseid ravimeid valmistati kõigis
maakondades ja suuremates linnades, sealjuures kõige enam Tartu apteekides, moodustades 60%
kõigist 2018. aastal üldapteekides valmistatud ekstemporaalsetest ravimitest. Seeriaviisilisi
ravimeid valmistati kõige enam Tartu ja Tallinna apteekides, moodustades 72% kõigist 2018.
aastal üldapteekides valmistatud seeriaviisilistest ravimitest. Seeriaviisilisi ravimeid ei
valmistatud üldse neljas maakonnas: Raplamaal, Saaremaal, Tartumaal ja Viljandimaal. Tootja
pakendeid jaendati kõige enam Tallinnas, üldse ei jaendatud Harjumaal, Hiiumaal, Ida-Virumaal
ja Narvas ning Saaremaal ja Tartumaal.52
Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna muutub sihtrühma käitumine (ei pea enam arvestama
lähimat saadavad ravimi kättesaadavuspunkti), kuid kuna tegemist on mugavuse pakkumisega
(näit jaendamise ja personaalse jaendamise puhul), ei kaasne sellega kohanemisraskusi.
Järeldus mõju olulisuse kohta
Muudatuse tulemusel võivad tekkida nn apteekide ravimite valmistamise keskused, kuid kehtiva
regulatsiooni raames (mis võimaldab seda teha juba osaliselt) pole seda juhtunud. Seega on
ebatõenäoline, et see juhtub ka tulevikus, mistõttu on muudatuse mõju regionaalarengule väike.
Muu otsene või kaudne mõju
Muu otsene või kaudne mõju puudub.
6.8. Kavandatav muudatus: ravimialase tegevuse arendamine
Muudatuse tõenäolisteks mõjuvaldkondadeks on sotsiaalne mõju, mõju regionaalarengule ja
mõju majandusele. Eelnõuga kavandatud muudatuse rakendamisel on hinnatud mõju
alljärgnevalt.
Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: patsiendid, ravimitootjad, Ravimiamet
Tallinna Lennujaam teenindas 2018. aastal 3 007 644 reisijat, nendest välislendudel teenindati
2 645 716 reisijat ning siselendudel teenindati 28 709 reisijat53.
Eestis töötas 22.04.2019 seisuga 966 proviisorit ja 815 farmatseuti.54
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus
51
Apteegistatistika 2018. aasta ülevaade. Ravimiamet.
52
Apteegistatistika 2018. aasta ülevaade. Ravimiamet.
53
Tallinna Lennujaam. Lennuliikluse ülevaade aastast 2018.
54
Terviseamet. Proviisorite ja farmatseutide register.
66
Tallinna Lennujaama teenindatud reisijate näol on tegemist potentsiaalse sihtrühmaga, sest neil
on piiratud ligipääs apteegiteenusele. Kuna tegemist on vaid erandkorras vajadusega, on
muudatuse mõju ulatus ja sagedus väike.
Teadusliku nõuande võimaldamisega on tegemist uue võimalusega pakkuda Eestis
olemasolevale sihtrühmale (ravimitootjad, vms) teaduslikku nõu, mistõttu sihtrühma suurus ei
muutu ja mõju on väike. Mõju ulatus on väike ravimitootjatele, kuna muudatusega pakutakse
sihtrühmale alternatiivset käitumist (küsida Euroopa Ravimiameti ja teiste liikmesriikide
ravimiametite asemel nõu Eesti Ravimiametilt).
Videokõne vahendusel võib apteegiteenust (proviisori või farmatseudi kohal viibimiseta)
apteegis pakkuda üksnes haruapteegis, mis asub asustusüksuses, mis ei ole linn ning kus ei ole
teist apteegiteenuse osutajat. 2019. aasta maikuu seisuga on Eestis alla 4000 elanikuga
piirkondades, kus ei asu teist apteegiteenuse osutajat, 48 apteeki. Selliseid apteegid paiknevad
üle Eesti, arvuliselt on neid kõige enam Tartumaal (12), järgnevad Läänemaa (7), Harjumaa (6),
Pärnumaa (6) ja Viljandimaa (5). Muudatus võimaldab parandada vähemasustatud piirkondades
apteegiteenuse kättesaadavust (nii olemasolevate sulgemist, kui ka uute haruapteekide loomist)
ja võimaldab olemasolevate apteekide pikemat lahtiolekuaega. Muudatusega võimaldatakse
osutada vähendatud apteegiteenust, kuid vastukaaluks kehtestatakse minimaalne teenuse
tagamise aeg. Muudatusega ei kaasne kõikide apteekide soovi võimaldatud teenust pakkuda, 48
haruapteegist 14 paiknevad enam kui, 1000 elanikuga piirkonnas. Alla 600 elanikuga piirkonnas
paikneb 27 apteeki ja 7 apteeki paikneb 600–1000 elanikuga piirkonnas.
2017. aasta lõpus töötas ühes üldapteegis, st põhiapteegis või haruapteegis, enamasti 2−5 inimest.
Arvuliselt on kõige rohkem enam kui kümne töötajaga üldapteeke Tallinnas ja ühe töötajaga
üldapteeke Tartumaal. 39% kõikidest üldapteekide töötajatest töötab osalise tööajaga, sealhulgas
33% proviisoritest, 29% farmatseutidest ja 60% muudest töötajatest. Ligikaudu 29% kõigist
üldapteekides töötavatest proviisoritest ja 42% farmatseutidest töötab Tallinna üldapteekides.
Kõige suurem proviisorite osakaal on Tartu üldapteekides, moodustades kõigist Tartu linna
üldapteekide töötajatest 67%. Kogu Eesti võrdluses moodustavad proviisorid 41%, farmatseudid
33% ja muud töötajad 26% kõigist üldapteekide töötajatest.55 Vajadus osaleda koolitustel, mida
viivad läbi teised tervishoiutöötajate erialaorganisatsioonid ja tervishoiuasutuse
koolituskeskused, on pigem haiglaapteegis töötavatel proviisoritel ja farmatseutidel (vastavalt 73
ja 38 isikut56), kes spetsialiseeruvad. Seega on sihtrühma suurus keskmine. Muudatuse mõju ei
ole sage.
Apteegi teenindussaalis tegevusloa avalikustamise nõude kaotamine ei oma olulist sotsiaalset
mõju.
Järeldus mõju olulisuse kohta
Tulenevalt eespool märgitust on muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju keskmine.
Mõju majandusele
Sihtrühm: ravimitootjad, apteegid, Ravimiamet
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus
Lennujaama turvakontrolli alal asuvale apteegile erisuste kehtestamise muudatus puudutab
keskmise suurusega sihtrühma ja on sageduselt väike. Transiitreisijate ravimikäive on lisa
55
Ravimiameti statistika aastaraamat 2018. (2017. a statistika)
56
Ravimiameti statistika aastaraamat 2018. (2017. a statistika)
67
olemasolevale majandustegevusele, kuid selle suurusjärk jääb väikeseks, mistõttu on tegemist
väikese mõjuga.
Ravimiameti hinnangul ei ole teadusliku nõuande andmise maht prognoositav, ent seda
mõjutavad tegurid on ravimiarenduse edukus regioonis ja Eestis, Ravimiameti kuvand
ravimiarendajate silmis ning pädevus ravimiarenduse eelisaladel. Täiendavaid ametikohti ei ole
plaanis luua ning teenusega seotud kulud kaetakse teenuse eest võetavast tasust. Mõju ulatus on
väike, kuna ravimitootjad on pidanud ka enne antud teadusliku nõu eest tasu maksma (teises
riigis kui Eesti), samas võib see potentsiaalselt tähendada Ravimiameti spetsialistide
töökoormuse ümbervaatamist, mistõttu on muudatuse mõju ulatus keskmine.
Videokõne vahendusel haruapteekides apteegiteenuse osutamine on apteegiteenuse osutajatele
majanduslikult kasumlik, sest võimaldab tööjõukulude kokkuhoidu. Ravimiametile kaasneb
haruapteekides videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamisega apteegiteenuse osutajate
tegevuslubade muutmine, mille esinemise mõju, ulatust ja sagedust saab hinnata väikeseks.
Etalonained on vajalikud, et teha aastas hinnanguliselt 50 kontrolli, mistõttu on selle sihtrühma
suurus väike (juba müügiloa hoidjaid on Eestis hinnanguliselt üle 50057), samuti on muudatuse
mõju sagedus väike. Kuna olemasolev praktika ei muutu, on muudatuse ulatus väike.
Probleemsete etalonainete küsimise sihtrühma suurus ja sagedus on väike. Majandusliku mõju
ulatus on väike, kuna müügiloa hoidjad on valdavalt ka enne seda kulu ise kandnud.
Järeldus mõju olulisuse kohta
Tulenevalt eeltoodust puudub muudatusel oluline mõju majandusele.
Mõju regionaalarengule
Sihtrühm: patsiendid
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus
Lennujaama turvakontrolli alal asuvale apteegile erisuste kehtestamise muudatuse mõju
regionaalarengule on vähene, kuna muudatus võimaldab lennujaamas pakkuda apteegiteenuse
kasutamise võimalust. Seega on sihtrühma suurus, ulatus ja sagedus väike.
Videokõne vahendusel haruapteekides apteegiteenuse osutamise mõju regionaalarengule on
mõõdukas, kuna muudatus võimaldab vähese asustusega piirkondades pakkuda apteegi
kasutamise võimalust ja suurendada apteegiteenuse ajalist kättesaadavust. Mõju teiste apteekide
müügitegevusele puudub, kuna teenuse osutamine on võimalik ainult piirkonnas, kus ei ole teist
apteeki.
Järeldus mõju olulisuse kohta
Muudatusega ei kaasne ebasoovitavate regionaalarengu mõjude riski, kuna tegemist on
alternatiivsete teenustega. Videokõne vahendusel haruapteekides apteegiteenuse osutamisega ei
kaasne ebasoovitavate regionaalarengu mõjude riski, sest ei vähendata apteegiteenuse
kättesaadavust. Kaasneda võib positiivne mõju, kuna muudatusega aidatakse kaasa apteekide
säilimisele maapiirkondades ja suurendatakse apteegiteenuse kättesaadavust ka ajaliselt.
Muu otsene või kaudne mõju
57
Sotsiaalministeerium. Ravimipoliitika alused 2013. Arvutivõrgus kättesaadav:
http://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Ravimid/ravimipoliitika_alused_2013.pdf
68
Muu otsene või kaudne mõju puudub.
6.9. Kavandatav muudatus: Ravimiameti tasude muutmine
Muudatuse tõenäolisteks mõjuvaldkonnaks on mõju majandusele. Eelnõuga kavandatud
muudatuse rakendamisel on hinnatud mõju alljärgnevalt.
Mõju majandusele
Sihtrühm 1: ravimitootjad, müügiloa hoidjad, kliiniliste uuringute tegijad, apteegid
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus
Tasude muutmine parandab Ravimiameti tasuliste teenuste kvaliteeti. Eelkõige on sihtrühmade
jaoks tagatud, et Eestis inimeste ja loomade haiguste ennetamisel, ravis ja diagnostikas
kasutamiseks lubatud ravimid on tõestatult efektiivsed, kvaliteetsed ja ohutud. Lisaks soodustab
muudatus ravimite otstarbekohast kasutamist ning tagab, et Eestis tehtavate ravimite kliiniliste
uuringute puhul on tagatud uuringus osalejate ohutus ja nende õiguste kaitse. Majandusliku mõju
ulatust võib hinnata väikeseks.
Järeldus mõju olulisuse kohta
Müügiloa taotluste hindamist puudutavate tasude määramisel on neid võrreldud lähiriikides
kehtivate tasude suurustega ning muudatuse ettepanekus esitatud hinnad on jätkuvalt
tagasihoidlikud teiste riikidega võrdluses. Tasu piirmäärade tõstmine ei põhjusta ravimite
kättesaadavuse halvenemist makstavate hindamistasude tähenduses.
Statistilise analüüsi, ravimite kontrollanalüüsi, ravimite kliinilise uuringu taotluste ja ravimi
ohutus- ja kvaliteediseire tasude muutmisel on lähtutud suurenenud kulude katmise vajadusest
tasustatud tegevuste elluviimisel.
Sihtrühm 2: Ravimiamet
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus
Ettepanek tõsta osutatavate teenuste ja Ravimiametile makstavaid tasusid on esitatud eesmärgiga
tagada Ravimiaameti jätkusuutlik toimimine ja Ravimiameti põhimäärusest tulenevate
ülesannete täitmine, sh riikliku järelevalve tegemine ja rahvusvaheliste ülesannete täitmine.
Tasude muutmisega on tagatud riikliku järelevalve jätkusuutlikkus ning ravimituru areng ja
parem toimimine. Tasude muutmise eesmärk on katta suurenenud kulusid tasustatud tegevuste
elluviimisel.
Aastatel 2009–2019 on muutunud nii palgad kui suurenenud Ravimiameti majanduskulud. Seda
kõike arvesse võttes on vaja teha muudatusi Ravimiameti tasuliste teenuste hinnakirjades, et katta
suurenenud kulusid nende tegevuste elluviimisel. Mõju ulatus Ravimiametile on keskmine.
Järeldus mõju olulisuse kohta
Tegemist on Ravimiameti jaoks olulise muudatusega, mis tagab kvaliteetse teenuse osutamise.
Muu otsene või kaudne mõju
Muu otsene või kaudne mõju puudub.
69
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seoses RavS-i muutmise seaduse jõustumisega on vaja Ravimiameti kliendiportaalis ja
SamTrack´i programmis teha arendustööd. Arendustööde käigus täiendatakse kliendiportaali
funktsionaalsust uute taotluste/teavitustegaja SamTrack’i olemasolevat funktsionaalsust uut liiki
dokumentide vastuvõtmiseks, samuti täiendatakse andmevahetust kliendiportaali ja SamTrack’i
vahel. Kliendiportaali lisatakse juurde müügiloata ravimite sisseveoteavitus ja pakendikoodi
taotlus. SamTrack´is muudetakse kliendiportaalist tulnud dokumentide ekraani funktsionaalsust,
et lisatavad teavitused/taotlused saaksid menetletud. SamTrack´is tuleb täiendada põhitabelite
ekraane, kuhu kliendiportaalist dokumendid üle kantakse (sisse tulnud dokumentide hulgast).
Lisaks vajavad muutmist mõlemas süsteemis otsingud uute dokumenditüüpide otsinguks.
Arendustööde eeldatav maksumus on ca 17 000 eurot. Arendustöödega seotud kulud kaetakse
TEHIK-u ja Ravimiameti eelarvest.
Lisaks on vaja seoses Schengeni tunnistuse väljaandmise korralduse muutmisega arendada
patsiendiportaali, arenduse eeldatav kulu on ca 25 000 eurot, mis kaetakse TEHIK-u eelarvest.
8. Rakendusaktid
8.1. Uued rakendusaktid
Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb ette valmistada järgmiste määruste terviktekstid:
1) sotsiaalministri määrus „Ravimi müügiloaga seotud muudatusest teatamise ja muudatuse
taotlemise tingimused ja kord“;
2) sotsiaalministri määrus „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo, müügiloata
ravimi turustamise loa taotluse andmed ning esitamise tingimused ja kord ja ravimite isiklikuks
tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja kord ning Ravimiameti eriluba nõudvate
kaupade loetelu“;
3) sotsiaalministri määrus „Ravimireklaami aruandes esitatavad andmed ja aruande esitamise
kord“;
4) sotsiaalministri määrus „Ravimite andmekogu“;
5) sotsiaalministri määrus „Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja poolt ravimite apteegis
valmistamiseks kasutatavate ainete ümberpakendamise tingimused ja kord“.
8.2. Muudetavad rakendusaktid
Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb muuta järgmisi määruseid:
1) sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määrus nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja
kord“;
2) sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määrus nr 28 „Ravimi müügiloa taotluse liigid ja
vorminõuded, täiendava dokumentatsiooni loetelu, täiendavale dokumentatsioonile esitatavad
nõuded, taotluse erialase hindamise tasu suurus taotluse eri liikide kaupa ning tasu arvestamise
ja tasumise kord“;
3) sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määrus nr 18 „Ravimi teisese müügiloa taotlemiseks
esitatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise tingimused ja kord“;
4) sotsiaalministri 11. oktoobri 2005. a määrus nr 105 „Ravimiameti põhimäärus“;
5) sotsiaalministri 23. aprilli 2009. a määrus nr 37 „Ravimiameti tasuliste teenuste osutamise
kord ja hinnakiri“;
70
6) tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määrus nr 51 „Ravimiameti tegevuslubade registri
põhimäärus“;
7) tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määrus nr 36 „Ravimiregistri põhimäärus“;
8) tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a määrus nr 69 „Ravimite apteegis valmistamise,
jaendamise ja kontrollimise tingimused ja kord ning apteegis seeriaviisiliselt valmistatavate
ravimite loetelu“;
9) sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määrus nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“;
10) tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määrus nr 38 „Ravimiregistris olevate ravimite ja
toodete kodeerimise ning pakendikoodi kasutamise kord“.
8.3. Kehtetuks muutuvad rakendusaktid
Seoses eelnõu seadusena vastuvõtmisega muutub volitusnormi kadumise tõttu kehtetuks
sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määrus nr 25 „Tarbijatelt kõlbmatute ravimite üldapteegis
ja veterinaarapteegis vastuvõtmise ja hävitamisele suunamise kord“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/854425).
Määruste kavandid on esitatud seletuskirja lisas 2.
Rakendusaktide muudatused valmistatakse ette 2020. aasta II kvartalis ning edastatakse
osapooltele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis.
9. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. septembril ning § 1 punktid 22 kuni 24 jõustuvad 2021.
aasta 1. jaanuaril.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu, toimik 19-0702, kooskõlastamiseks vastavalt
puutumusele Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile,
Maaeluministeeriumile, Siseministeeriumileja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Ravimiametile, Konkurentsiametile,
Keskkonnaametile, Eesti Arstide Liidule, SA Tartu Ülikooli Kliinikumile, Tartu Ülikooli
Peremeditsiini Instituudile, SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglale, Eesti Ravimitootjate Liidule,
Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Proviisorite Kojale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Puuetega
Inimeste Kojale, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Apteekide Ühendusele, Eesti
Ravimihulgimüüjate Liidule, Päästeametile, Kaitseväele, Eesti Jäätmekäitlejate Liidule, AS
Tallinna Lennujaamale ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele.
Eelnõu kohta esitasid kommentaare ja märkusi Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium,
Siseministeerium, Eesti Haigekassa, Ravimiamet, Konkurentsiamet, SA Tartu Ülikooli
Kliinikum, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Eesti Haiglaapteekrite Selts, Eesti Ravimitootjate
Liit, Eesti Apteekrite Liit, Eesti Proviisorite Koda, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti
Apteekide Ühendus, Eesti Ravimihulgimüüjate Liit, Eesti Ringmajanduseettevõtete Liitja BENU
Apteek Eesti OÜ.
Märkused ja nendega arvestamine või mittearvestamine ning selgitused on esitatud
kooskõlastustabelis (seletuskirja lisas 3).
71
Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskirja lisa 2
Rakendusaktide kavandid
KAVAND
Sotsiaalministri ... 2020. a määrus nr ... „Ravimi müügiloaga seotud muudatusest
teatamise ning muudatuse taotlemise tingimused ja kord“
Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 77 lõike 7 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse ravimi müügiloaga seotud muudatusest teatamise ja
muudatuse taotlemise tingimused ning kord.
§ 2. Ravimi teisese müügiloa tingimuste muudatuse taotlemine
(1) Teisese müügiloa hoidja esitab ravimiseaduse § 77 alusel Ravimiametile muudatuse taotluse
koos muudatuse aluseks oleva dokumentatsiooniga, kui:
1) muudetakse esmase müügiloaga ravimi omaduste kokkuvõtet või pakendi infolehte;
2) tehakse teisese müügiloaga ravimi pakendiga seotud muudatus;
3) muutuvad päritolumaal kehtiva müügiloa tingimused;
4) muutub ümberpakendaja nimi või aadress;
5) muutub teisese müügiloa hoidja nimi või aadress, kui müügiloa hoidja isik jääb samaks.
(2) Uue päritolumaa lisandumise korral esitatakse uus teisese müügiloa taotlus.
(3) Ravimiamet otsustab muudatuse heakskiitmise või tagasilükkamise 30 päeva jooksul.
§ 3. Homöopaatiliste preparaatide ja traditsiooniliste taimsete ravimite müügiloa
tingimuste muudatuse taotlemine
Homöopaatiliste preparaatide ja traditsiooniliste taimsete ravimite müügiloa tingimuste
muudatuse taotlemisele kohaldatakse ravimiseaduse §-s 77 sätestatud nõudeid.
§ 4. Pakendi märgistuse ja infolehe muudatusest teatamine
Pakendi märgistuse ja infolehe sellise muudatuse kohta, mis ei ole seotud ravimi omaduste
kokkuvõttega, esitatakse Ravimiametile taotlus.
§ 5. Ravimi müügiloa üleandmise taotlemine
(1) Müügiloa üleandmine on müügiloa andmise aluseks oleva tingimuse II tüüpi muudatus,
millega müügiloa hoidja õigused ja kohustused antakse üle teisele isikule.
(2) Müügiloa üleandmise taotlemiseks esitab müügiloa hoidja Ravimiametile taotluse ning lisab
järgmised muudatuse aluseks olevad dokumendid:
1
1) kinnitus müügiloa üleandmise kohta ja tulevase müügiloa hoidja kinnitus müügiloaga
kaasnevate õiguste ja kohustuste ülevõtmise kohta;
2) ravimiohutuse süsteemi ja ravimite ohutusega tegeleva pädeva isiku samaks jäämise korral
sellekohane kinnitus;
3) tulevase müügiloa hoidja esindaja volikiri ja kontaktandmed;
4) ajakohastatud andmetega ravimi omaduste kokkuvõte, pakendi infoleht ja pakendi kavand
ning teave ajakohastatud andmetega pakendite turustamise algusest;
5) tõend tulevase müügiloa hoidja asumisest Euroopa Liidus või Euroopa Majanduspiirkonnas.
(3) Ravimiamet kinnitab muudatuse või keeldub taotluse rahuldamisest 60 päeva jooksul.
(4) Iga muudatus, mis kaasneb ravimi müügiloa üleandmisega, tuleb esitada eraldi muudatusena
vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EÜ) nr 1234/2008, mis käsitleb inimtervishoius ja
veterinaarias kasutatavate ravimite müügilubade tingimuste muudatuste läbivaatamist (ELT L
334, 12.12.2008, lk 7–24), muudetud Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 712/2012 (ELT L
209, 04.08.2012, lk 4–14).
§ 6. Määruse kehtetuks tunnistamine
Sotsiaalministri 26. veebruari 2010. a määrus nr 13 „Ravimi müügiloa andmise aluseks olevate
tingimuste muudatuste liigid ning muudatuste taotlemise tingimused ja kord“ (RT I,
12.07.2012, 4) tunnistatakse kehtetuks.
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. septembril 2020. a.
2
KAVAND
Sotsiaalministri ... 2020. a määrus nr ... „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja
väljaveo tingimused ja kord, müügiloata ravimi turustamise loa taotluse andmed ja
esitamise tingimused ja kord, ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise ja saatmise
tingimused ja kord ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“
Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 17 lõike 1, § 19 lõike 5 ja § 21 lõike 3 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse:
1) Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade (edaspidi eriluba nõudev kaup) loetelu;
2) Ravimiameti eriluba (edaspidi eriluba) nõudva kauba sisse- ja väljaveo tingimused ja kord,
sealhulgas sisse- või väljaveoloa taotlemise ja sisse- või väljaveost teavitamise tingimused ja
kord ning meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil kasutatava inim- või loomset päritolu
rakkude, kudede ja elundite puhul tingimused, mille korral on nende sisse- või väljaveoks
nõutav eriloa olemasolu;
3) reisija poolt ravimite meditsiinilisel eesmärgil isiklikuks või temaga kaasas olevate loomade
tarbeks kaasavõtmise ja ravimite saatmise tingimused;
4) arsti või veterinaararsti või arstide erialaorganisatsiooni esitatava müügiloata ravimi
turustamise loa taotluse andmed ning taotluse esitamise tingimused ja kord.
§ 2. Eriluba nõudvate kaupade loetelu
Eriluba nõudvad kaubad on:
1) ravimid, sealhulgas kliinilises uuringus kasutatavad ravimid ja kõlbmatud ravimid;
2) ravimi toimeained;
3) inim- või loomset päritolu koed, rakud ja elundid või nendest saadud ained meditsiiniliseks
või teaduslikuks kasutamiseks haiguse vältimise, diagnoosimise, ravimise või haigusseisundi
kergendamise eesmärgil, kui neid kasutatakse patsiendil;
4) verepreparaadid, antiseerumid, muud verefraktsioonid ja immunoloogilised tooted
meditsiiniliseks kasutamiseks, välja arvatud juhul kui neid ei kasutata patsiendil;
5) narkootilised ja psühhotroopsed ained, mis kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete
I–IV ja VI nimekirja;
6) hormoonid, prostaglandiinid, tromboksaanid ja leukotrieenid (looduslikud või
sünteetilised)ning nende derivaadid ja struktuurianaloogid, kaasa arvatud modifitseeritud
ahelaga polüpeptiidid, mida kasutatakse hormoonidena;
7) antibiootikumid;
8) looduslikud või sünteesitud taimsed alkaloidid, nende soolad, eetrid, estrid ja muud
derivaadid;
9) organoteraapias kasutatavad kuivatatud näärmed ja muud organid (pulbrina või
pulbristamata); organoteraapias kasutatavate näärmete, muude organite ja nende nõrede
ekstraktid; hepariin ja selle soolad.
§ 3. Eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveoluba
(1) Sisse- või väljaveoluba on nõutav:
1) eriluba nõudva kauba impordi korral;
3
2) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja neid sisaldavate ravimite sisse- ja väljaveo korral;
3) Eestis turustatavate ravimite korral, millel puudub Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi
müügiluba;
4) Eestis turustatavate riiklike programmide ravimite, ravimitootja tasuta antavate ravimite,
hädaolukorra ja eriolukorra seaduse alusel ettenähtud ravimite ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse nr 726/2004 artiklis 83 nimetatud ravimite korral, juhul kui puudub Eestis
müügiluba.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel tuleb Ravimiametit eriluba nõudva
kauba sisse- või väljaveost teavitada, välja arvatud ravimiseaduse § 19 lõikes 3 sätestatud
juhtudel.
(3) Sisse- ja väljaveetava kauba kogus ja loetelu ei tohi ületada eriloal märgitut. Kaup peab
olema saatedokumentide ja eriloa alusel samastatav.
(4) Kui ravimi sisseveoõigust omav isik soovib turustada ravimit, mille sissevedajaks ei ole
ravimi müügiloa hoidja teda määranud, teavitab ta ravimi sisseveo kavatsusest taasesitatavas
vormis ravimi müügiloa hoidjat ja Ravimiametit. Kui ravimile on müügiloa andnud Euroopa
Komisjon, tuleb ravimi sisseveo kavatsusest teavitada müügiloa hoidjat ja Euroopa
Ravimiametit.
(5) Teisese müügiloa saanud ravimeid ei ole lubatud sisse vedada, kui teisese müügiloa saanud
ravimi päritolumaal on nimetatud ravimil müügiluba kehtetuks tunnistatud või lõppenud.
§ 4. Sisse- ja väljaveoloa taotlemine
(1) Ravimiameti sisse- ja väljaveoluba tuleb taotleda iga saadetise kohta. Taotluse esitab
sisseveo korral kauba saaja Eestis (sissevedaja) ja väljaveo korral kauba saatja Eestis
(väljavedaja). Taotlusele tuleb märkida taotleja nimi, aadress, e-posti aadress ja telefoninumber,
sisseveo korral kauba saatja ja väljaveo korral kauba saaja nimi ja aadress, taotluse kuupäev ja
eriluba nõudva kauba andmed.
(2) Ravimite kohta esitatavad andmed on:
1) ravimi nimetus;
2) ravimvorm;
3) toimeaines ja nende sisaldus;
4) kogus pakendis;
5) tootja ja müügiloaga ravimite puhul müügiloa hoidja;
6) ravimi ATC-kood;
7) pakendite arv;
8) pakendikood selle olemasolu korral.
(3) Kui sisseveetavat kaupa ei kasutata Eestis, peab taotlusel olema sellekohane kinnitus.
(4) Müügiloata ravimi sisseveo loa taotlusele tuleb märkida Ravimiameti otsuse number
turustamise kohta.
(5) Kliinilise uuringu ravimite sisseveo loa taotlemisel esitatavad andmed on:
1) kliinilise uuringu tegemiseks Ravimiametis antud viitenumber;
2) ravimi nimetus;
4
3) ravimvorm;
4) toimeained ja nende sisaldus;
5) kogus pakendis;
6) pakendite arv.
(6) Muu eriluba nõudva kauba kohta esitatavad andmed on:
1) eriluba nõudva kauba nimetus;
2) kogus pakendis;
3) pakendite arv;
4) selgitus eriluba nõudva kauba kasutamise otstarbe kohta;
5) inim- või loomset päritolu rakkude, kudede ja elundite sertifikaat, mille on allkirjastanud
rakkude, kudede ja elundite käitleja pädev isik.
(7) Narkootiliste või psühhotroopsete ainete sisse- või väljaveoloa taotluses peab olema nende
ainete käitlemise eest vastutava isiku nimi ja allkiri.
(8) Sisse- või väljaveoloa taotlus esitatakse Ravimiametile elektrooniliselt Ravimiameti
veebikeskkonna kaudu.
§ 5. Eriluba nõudva kauba sisse- või väljaveost teavitamine
(1) Ravimite sisse- või väljavedaja esitab Ravimiametile järgmised andmed:
1) sisse- või väljaveo toimumise kuupäev;
2) saatja ja saaja nimi, aadress ja kontaktandmed;
3) ravimi nimetus;
4) ravimvorm;
5) toimeained ja nende sisaldus;
6) kogus pakendis;
7) tootja ja müügiloaga ravimite puhul müügiloa hoidja;
8) ravimi ATC-kood;
9) pakendite arv;
10) pakendikood selle olemasolu korral või pakendikoodi väljastamise päring.
(2) Inim- või loomset päritolu rakkude, kudede ja elundite sisse- või väljaveost teavitamisel
esitab rakkude, kudede ja elundite käitleja Ravimiametile käesoleva määruse § 4 lõigetes 1 ja
6 nõutavad andmed.
(3) Selliste kliinilises uuringus kasutatavate täiendavate ravimite sisse- või väljaveost
teavitamisel, millel puudub Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi müügiluba. esitab sisse-
või väljavedaja Ravimiametile käesoleva määruse § 4 lõigetes 1 ja 5 nõutavad andmed ning
sisse- või väljaveo toimumise kuupäeva.
(4) Teavituse esitab sisseveo korral kauba saaja Eestis (sissevedaja) ja väljaveo korral kauba
saatja Eestis (väljavedaja).
(5) Kui eriluba nõudvat kaupa ei kasutata Eestis, peab teavitusel olema sellekohane kinnitus.
(6) Sisse- või väljaveoteavitus esitatakse Ravimiametile elektrooniliselt Ravimiameti
veebikeskkonna kaudu.
5
§ 6. Müügiloata ravimi turustamise loa taotlus
(1) Ravimiseaduse § 21 lõikes 1 nimetatud juhul peab Ravimiametile esitatav taotlus sisaldama
järgmisi andmeid:
1) toimeained;
2) ravimvorm ja toimeainete sisaldus;
3) ravimi manustamisviis;
4) ravimi kogus kuni 12 kuu vajaduseks;
5) retsepti number;
6) diagnoosikood ja näidustus, ravimi taotlemisel veterinaarseks kasutamiseks loomaliik ja
näidustus;
7) taotluse meditsiiniline põhjendus;
8) patsiendi perekonnanimi, kui ravimit taotletakse ühe patsiendi jaoks, või tervishoiu- või
hoolekandeasutuse nimi, kui ravimit taotletakse selle patsientide jaoks.
(2) Ravimiseaduse § 21 lõigetes 7 ja 8 nimetatud juhtudel peab taotlus sisaldama käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 ning 6 ja 7 nimetatud andmeid.
(3) Ravimiseaduse § 21 lõike 7 punkti 4 ja lõike 8 punkt 2 alusel lähtub ravimi tootja ja raviarst
andmete esitamisel Ravimiameti veebilehel avaldatud juhistest.
(4) Ravimiseaduse § 21 lõike 7 punktis 1 nimetatud juhul peab meditsiiniline põhjendus
kajastama taotletava diagnoosiga seisundi ravi kõiki viise ning taotletava ravimi efektiivsust ja
ohutust võrreldes teiste raviviisidega. Põhjendus peab olema varustatud viidetega avaldatud
teaduslikele uuringutele, Ravimiameti nõudmisel tuleb esitada uuringute publikatsioonide
koopiad.
(5) Taotluses peavad olema märgitud arsti või veterinaararsti nimi ja kontaktandmed: töökoht,
töökoha aadress, arsti kood, veterinaararsti tegevusloa number, telefoninumber ja e-posti
aadress ning taotlus peab olema kinnitatud allkirja ja kuupäevaga. Ravimiseaduse § 21 lõike 7
punktis 1 nimetatud juhul peab taotluse kinnitama erialaorganisatsiooni esindamisõigust omav
isik.
(6) Ravimiseaduse § 21 lõike 1 alusel edastatakse taotlus retseptikeskuse kaudu. Ravimiseaduse
§ 21 lõike 1 alusel ravimi kasutamiseks tervishoiu- või hoolekandeasutuses esitatakse taotlus
Ravimiameti veebikeskkonna kaudu. Ravimiseaduse § 21 lõike 1 alusel ravimi veterinaarseks
kasutamiseks esitatakse taotlus Ravimiameti veebikeskkonna kaudu. Ravimiseaduse § 21
lõigetes 7 ja 8 nimetatud juhtudel esitatakse taotlus Ravimiameti veebikeskkonna kaudu.
§ 7. Ravimid isiklikuks tarbimiseks
(1) Isiklikuks tarbeks võib kaasas olla käsimüügiravimeid kuni 30-päevaseks ravivajaduseks ja
retseptiravimeid väljakirjutatud koguses.
(2) Jaemüügipakendi suurus on tahketel ravimvormidel kuni 200 ühikut, pulbritel lahuse
valmistamiseks kuni 500 g, homöopaatilistel graanulitel kuni 50 g, infusioonilahustel ja
suukaudsetel lahustel kuni 500 ml, süstitavatel ravimvormidel kuni 30 ampulli või viaali,
välispidistel ravimitel kuni 200 ml või 200 g, droogidel kuni 100 g, inhaleeritavatel
ravimpreparaatidel kuni 200 annust ja ravimplaastritel kuni 10 ühikut.
6
(3) Eestisse või Eestist teise Schengeni konventsiooniosalise riigi territooriumile sisenev isik
võib nõuetekohaselt määratud ja väljastatud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid kaasa võtta
reisi ajal vajaminevas koguses, kuid kõige enam kui 30-päevaseks raviks, kui tal on iga
nimetatud aine kohta kaasas elukohariigis välja antud Schengeni konventsiooni artikli 75 vormi
kohane tunnistus (edaspidi Schengeni tunnistus). Schengeni tunnistuse vorm on esitatud
käesoleva määruse lisas.
(4) Kui kaasavõetavate ravimite kogus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud
kogust, tuleb isikul koos ravimitega kaasa võtta arsti teatis ravimite vajaduse kohta või
paberretsepti koopia või elektroonilise retsepti väljatrükk.
(5) Ravimite saatmine välismaale või Eestisse võib toimuda füüsilise isiku poolt füüsilisele
isikule. Ravimite saatmisel võib ühes saadetises Ravimiameti loata olla kuni viis käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetatud suurusega avamata jaemüügipakendit. Ravimid peavad olema
tootja pakendis.
(6) Kui saadetavate ravimite kogus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kogust, tuleb
Ravimiameti luba taotleda kõikidele saadetises olevatele ravimitele.
(7) Schengeni tunnistuse väljastamiseks tuleb isikul esitada järgmised andmed:
1) taotleja nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg ja kontaktandmed;
2) andmed lähte- ja sihtriigi kohta;
3) ravimite nimekiri: ravimi nimetus, toimeainete sisaldus ja ravimvorm, pakendi suurus ja
pakendite koguarv;
4) retseptiravimite puhul arsti, loomadel kasutatavate retseptiravimite puhul veterinaararsti
teatis ravimite vajaduse kohta, välja arvatud retseptikeskuses salvestatud retsepti puhul.
(8) Isikule, kelle püsiv elukoht on Eestis, väljastab Schengeni tunnistuse apteek. Schengeni
tunnistus kehtib kuni 30 päeva. Tunnistuse vorm on käesoleva määruse lisas 1.
(9) Apteek kontrollib retseptikeskuse või muude asjakohaste andmete põhjal kaasavõetava
retseptiravimi väljakirjutatud ja väljastatud kogust.
(10) Apteegist väljastatava Schengeni tunnistuse teenustasu on viis eurot.
§ 8. Määruse kehtetuks tunnistamine
Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määrus nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse-
ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja kord,
erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“ (RT I, 07.03.2017, 29)
tunnistatakse kehtetuks.
§ 9. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 1. septembril 2020. a.
(2) Määruse § 7 lõiked 1, 3–4 ja 7–10 ning lisa jõustuvad 1. jaanuaril 2021. a.
Lisa: Schengeni konventsiooni artikli 75 vormi kohane ravi tõttu kaasas kantavate narkootiliste
ja psühhotroopsete ainete tunnistus
7
Sotsiaalministri … 2020. a määrus nr …
„Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo tingimused ja kord, müügiloata ravimi
turustamise loa taotluse andmed ja esitamise tingimused, kord ning ravimite isiklikuks
tarbimiseks kaasavõtmise ja saatmise tingimused ja kord ning Ravimiameti eriluba nõudvate
kaupade loetelu“
Lisa
Schengeni konventsiooni artikli 75 vormi kohane ravi tõttu kaasas kantavate
narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tunnistus
1) Riik Linn Kuupäev
A. Retsepti kirjutanud arst
2) Perekonnanimi Eesnimi Telefon
3) Aadress
B. Patsient
5) Perekonnanimi Eesnimi
6) Passi või muu isikut tõendava dokumendi number
7) Sünnikoht
8) Sünniaeg
9) Kodakondsus
10) Sugu
11) Aadress
12) Reisi kestus päevades
13) Tunnistuse kehtivusaeg – kõige rohkem 30 päeva
C. Määratud ravim
14) Ravimpreparaadi nimetus
15) Ravimvorm
16) Toimeaine rahvusvaheline nimetus
17) Toimeaine sisaldus
18) Kasutamisjuhend
19) Toimeaine üldkogus
20) Retsepti ajaline kehtivus päevades
21) Märkused
D. Väljastav asutus
22) Nimi
23) Aadress Telefon
24) Asutuse pitser Asutuse esindaja allkiri
Certification to carry drugs and/or Certificat pour le transport de stupéfiants et/ou de
psychotropic substances for the purpose of substances psychotropes à des fins thérapeutiques –
medical treatment – Article 75 of the Article 75 de la Convention d’application de l’Accord
Schengen Convention de Schengen
(1) Country, town, date pays, ville, date
A. Prescribing doctor Médecin prescripteur
(2) Name, first name, tel nom, prénom, téléphone
(3) Address adresse
8
(4) Where Issued by a doctor: en cas de délivrance par un médecin: cachet,
doctor’s stamp and signature signature du médecin
B. Patient Patient
(5) Name, first name nom, prénom
(6) No of passport or other identification nº du passeport ou du document d’identité
document
(7) Place of birth lieu de naissance
(8) Date of birth date de naissance
(9) Nationality nationalité
(10) Sex sexe
(11) Address adresse
(12) Duration of travel in days durée du voyage en jours
(13) Validity of authorisation from/to – durée de validité de l’autorisation du/au – max. 30
maximum 30 days jours
C. Prescribed drug Médicament prescrit
(14) Trade name or special preparation nom commercial ou préparation spéciale
(15) Dosage form forme pharmaceutique
(16) International name of active dénomination internationale de la substance active
substance
(17) Concentration of active substance concentration de la substance active
(18) Instructions for use mode d’emploi
(19) Total quantity of active substance quantité totale de la substance active
(20) Duration of prescription in days – durée de la prescription, en jours – max. 30 jours
maximum 30 days
(21) Remarks remarques
D. Issuing authority Autorité qui délivre
(22) Name nom
(23) Address, tel adresse, téléphone
(24) Authority’s stamp and signature sceau, signature de l’autorité
9
KAVAND
Sotsiaalministri … 2020. a määrus nr … „Ravimireklaami aruandes esitatavad andmed
ja aruande esitamise kord“
Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 83 lõike 7 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Käesolev määrus kehtestab ravimi müügiloa hoidja poolt proviisoritele, farmatseutidele ja
arstidele ning nende ühendustele ravimiseaduse § 86 lõigetes 2 ja 5 nimetatud toetuste andmise,
§ 86 lõikes 6 nimetatud ürituste ja patsientide teavitusürituste korraldamise, raviminäidiste
jagamise ja allahindluste tegemise kohta Ravimiametile esitatava aruande esitamise korra.
(2) Edastatud andmed on avalik teave. Kokkuvõtlikud andmed avalikustatakse iga aasta 1.
juuniks Ravimiameti veebilehel.
§ 2. Ravimireklaami aruande esitamise kord
(1) Ravimi müügiloa hoidja või tema volitatud isik esitab iga aasta 1. veebruariks
Ravimiametile ravimireklaami aruande elektrooniliselt Ravimiameti veebikeskkonna kaudu.
(2) Ravimi müügiloa hoidja või tema volitatud isik teavitab Ravimiametit kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis, kui aruandes kajastatavaid tegevusi eelmisel aastal ei tehtud.
§ 3. Ravimireklaami aruandes esitatavad andmed
(1) Ravimireklaami aruandes esitatakse käsimüügiravimite reklaami kohta järgmised andmed:
1) müügiloa hoidja või tema volitatud isiku korraldatud või algatatud ravimiesitlused ja muud
teaduslikud üritused Eestis;
2) müügiloa hoidja või tema volitatud isiku korraldatud või algatatud ravimiesitlused ja muud
teaduslikud üritused väljaspool Eestit, mille sihtrühmaks olid Eesti kodanikud;
3) raviminäidiste arvestus preparaatide kaupa;
4) ravimite allahindlused preparaatide kaupa, välja arvatud riigihangete raames tehtud või
ravikindlustuse seaduse § 42 lõike 4 alusel sõlmitud hinnakokkuleppest tulenevad
allahindlused;
5) müügiloa hoidja või tema volitatud isiku korraldatud või algatatud patsientide
teavitusüritused.
(2) Ravimireklaami aruandes esitatakse retseptiravimite reklaami kohta järgmised andmed:
1) müügiloa hoidja või tema volitatud isiku korraldatud või algatatud ravimiesitlused ja muud
teaduslikud üritused Eestis;
2) müügiloa hoidja või tema volitatud isiku korraldatud või algatatud ravimiesitlused ja muud
teaduslikud üritused väljaspool Eestit, mille sihtrühmaks olid Eesti kodanikud;
3) raviminäidiste arvestus preparaatide kaupa;
4) ravimite allahindlused preparaatide kaupa, välja arvatud riigihangete raames tehtud või
ravikindlustuse seaduse § 42 lõike 4 alusel sõlmitud hinnakokkuleppest tulenevad
allahindlused.
10
(3) Lisaks lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmetele esitatakse ravimireklaami aruandes järgmised
andmed:
1) arstiteaduslike või farmaatsiaalaste ürituste korraldamise toetamine vastavalt ravimiseaduse
§ 86 lõikele 5 ürituste kaupa, muu hulgas märkida toetuse saaja, ürituse nimetus, toetuse
kasutamise eesmärk ja toetuse summa;
2) arstiteaduslikel üritustel osalemise toetamine vastavalt ravimiseaduse § 86 lõikele 2 toetuste
kaupa, muu hulgas märkida toetuse saaja, ürituse nimetus, toetuse kasutamise eesmärk ja
toetuse summa;
3) müügiloa hoidja või tema volitatud isiku korraldatud või algatatud tervisealased
teavitusüritused, mis müügiloa hoidja või tema volitatud isiku hinnangul ei ole seotud
käsimüügi- või retseptiravimi reklaamiga, muu hulgas märkida sihtrühm, ürituse eesmärk ja
osalejate arv.
§ 4. Määruse kehtetuks tunnistamine
Sotsiaalministri 7. märtsi 2005. a määrus nr 40 „Ravimireklaami aruande esitamise vorm ja
kord“ (RT I, 21.02.2014, 8) tunnistatakse kehtetuks.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. septembril 2020. a.
11
KAVAND
Sotsiaalministri … 2020. a määrus nr … „Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja poolt
ravimite apteegis valmistamiseks kasutatavate ainete ümberpakendamise tingimused ja
kord“
Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 26 lõike 9 punkti 2 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse nõuded ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja poolt ravimite apteegis
valmistamiseks kasutatavate ainete ümberpakendamisele, pakendite märgistamisele ja
ümberpakendamise dokumenteerimisele.
§ 2. Ravimite apteegis valmistamiseks kasutatavate ainete ümberpakendamine
(1) Ravimite valmistamiseks kasutatava aine (edaspidi aine) ümberpakendamiseks peab
hulgimüügiettevõttes olema eraldi ruum koos eesruumiga. Eesruumis peab olema võimalus
kätepesuks, riiete vahetamiseks ja vajaduse korral konteinerite, rühma- või veopakendite
puhastamiseks või eemaldamiseks. Vajaduse korral võib kätepesu võimalus olla ka
ümberpakendamise ruumis.
(2) Aine ümberpakendamise ruumi ja selle eesruumi ei või kasutada aine ega pakkematerjali
säilitamiseks.
(3) Lõikes 2 nimetatud ruumide ning sisustuse pinnad peavad olema siledad ja kergesti
puhastatavad. Juhtmed, torustik jms peavad olema paigaldatud nii, et raskesti puhastatavaid
kohti on võimalikult vähe. Ruumid peavad olema hästi valgustatud. Valgustid peavad asetsema
vastu lage või lae sees.
(4) Lõikes 2 nimetatud ruumides peab olema sobivate filtritega mehaaniline sissepuhke- ja
väljatõmbeventilatsioon. Kui pakendatakse pulbrilisi, lõhnavaid või lenduvaid aineid, tuleb
paigaldada lokaalne lisaäratõmme.
(5) Ümberpakendamise ja säilitamise ruumid peavad olema piisavalt suured, et võimaldada eri
liiki ainete (väljapraagitud, vabastatud jm) korrapärast paigutamist. Aineid tuleb partiide
eristamiseks säilitada süstematiseeritult.
(6) Ümberpakendamise ruumi tingimused, kasutatavad seadmed ja tööoperatsioonid ei tohi
mõjutada aine kvaliteeti, põhjustada aine saastumist ega halvendada töötajate tervist.
(7) Ümber pakendada ei või tugevalt sensibiliseerivaid, tsütotoksilisi ja muid ohtlikke aineid.
(8) Hulgimüügiettevõttes tuleb kirjalikult määrata ümberpakendamise eest vastutav isik.
Ümberpakendamise kohta peab olema hulgimüügiettevõtte juhi või pädeva isiku kinnitatud
tööeeskiri.
(9) Ümberpakendamise ruumi tingimused, kasutatavad seadmed ja vajaduse korral ka
pakkematerjalid peavad olema kontrollitud. Kontrollimine peab olema dokumenteeritud.
12
(10) Aine vastuvõtmisel tuleb pakendid vajaduse korral puhastada. Pakendid, millest on võetud
proove, peavad olema eristatavad.
(11) Igale etikettide ja teiste trükitud pakkematerjalide saadetisele tuleb anda eristav number
või identifitseerimist võimaldav tähis. Trükitud pakkematerjale tuleb saadetiste eristamiseks
säilitada süstematiseeritult.
(12) Iga trükitud pakkematerjali kohta peavad olema pädeva isiku poolt kinnitatud
kvaliteedinõuded ja näidis. Trükitud pakkematerjalide vastuvõtmisel tuleb iga saadetist
kontrollida ja vastavus kvaliteedinõuetele tuleb dokumenteerida.
(13) Ümberpakendamise ruumis võib korraga käidelda vaid ühte ainet. Eri liiki ainete
samaaegne ümberpakendamine on lubatud ainult juhul, kui selleks on ruumis eraldi töökohad.
(14) Ümberpakendamisel tuleb kanda selleks sobivat riietust: juuksekate, vajaduse korral
habemekate, puhtad riided, sobivad jalatsid või jalatsikatted, vajaduse korral kindad ja
näomask.
(15) Pakkematerjalid peavad olema puhtad ning sobima ravimite ja aine pakendamiseks.
Pakend peab olema võrdväärne tootja esmase ehk ainega kokkupuutuva pakendiga ning tagama
samaväärsed säilimistingimused.
(16) Pärast aine pakendite täitmist ja sulgemist tuleb need viivitamata märgistada või rakendada
sobivaid, tööeeskirjadega kindlaks määratud meetmeid, et vältida äravahetamist või valesti
märgistamist.
(17) Aine väljastamisel tuleb saajale anda kaasa kvaliteedisertifikaat või selle koopia. Kui
hulgimüügiettevõte tellib ise lisaanalüüsi, tuleb saajale kaasa anda nii esialgse kui lisaanalüüsi
kohta koostatud kvaliteedisertifikaat.
(18) Lõikes 17 nimetatud lisaanalüüsi sertifikaadil peavad olema järgmised andmed:
1) aine täielik nimetus;
2) aine tootja nimi, tootja puudumise korral ümberpakendajale ainet tarninud ettevõtte aadress
ja kontaktandmed;
3) tootja partii number;
4) asjakohastel juhtudel puhtusaste;
5) kvaliteedinõuded ja testide tulemused (numbritega, kui tulemus on numbriline), asjakohastel
juhtudel viide farmakopöale;
6) viimane kõlblikkusaeg või kordustesti aeg;
7) ümberpakendaja nimi, aadress ja kontaktandmed;
8) analüüsi teinud labori nimi, aadress ja kontaktandmed;
9) viide aine tootja kvaliteedisertifikaadile.
(19) Aine kohta esitatud iga kaebus tuleb koos algandmetega protokollida ning kaebuse peale
tuleb korraldada uurimine. Igast kaebusest tuleb teatada pädevale isikule, kes teeb kaebuse
kohta otsuse. Kui hulgimüügiettevõte kaalub puuduliku ümberpakendamise või aine kvaliteedi
probleemidega seonduvaid toiminguid, peab ta sellest viivitamata teatama Ravimiametile.
§ 3. Pakendite märgistamine
13
(1) Ümberpakendatud aine pakendil peavad olema vähemalt järgmised andmed:
1) aine nimetus, vajaduse korral kood või muu eristav märgistus;
2) pakendi suurus (aine kogus);
3) viimane kõlblikkusaeg või uue analüüsi tähtaeg;
4) säilitamistingimused, vajaduse korral erihoiatused ja -märkused säilitamise või käitlemise
kohta;
5) tootja nimi;
6) tootja partii number või muu partiid eristav märgistus;
7) ümberpakendamise teinud ettevõtte nimetus;
8) ümberpakendamise kuupäev.
(2) Pakendite märgistus peab olema eristatav, püsiv ja kustutuskindel.
§ 4. Ümberpakendamise dokumenteerimine
(1) Kõik ümberpakendustööd tuleb dokumenteerida.
(2) Dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) ümberpakendamise kuupäev;
2) aine nimetus, originaalpakendi suurus, originaalpakendite arv, tootja, tootja partii number
või muu partiid eristav märgistus, kõlblikkusaeg või uue analüüsi aeg;
3) saadud pakendite suurus, arv, pakkematerjali tüüp ja tootja;
4) ümberpakendaja nimi ja allkiri;
5) trükitud pakkematerjali näidis, millel on partii number, viimane kõlblikkusaeg ja muu
ületrükk;
6) vastutava isiku nimi ja allkiri.
(3) Dokumentatsiooni tuleb hulgimüügiettevõttes säilitada viis aastat ümberpakendamisest.
§ 5. Määruse kehtetuks tunnistamine
Sotsiaalministri 7. märtsi 2005. a määrus nr 41 „Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja poolt
ravimite tooraine ümberpakendamise tingimused ja kord“ (RTL 2005, 32, 458) tunnistatakse
kehtetuks.
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. septembril 2020. a.
14
KAVAND
Ravimiseaduse alusel kehtestatud sotsiaalministri ning tervise- ja tööministri määruste
muutmine
Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 151, § 17 lõike 1, § 26 lõike 9 punkti 1, § 31 lõike 6
punktide 1 ja 3, § 34 lõike 5, § 65 lõike 12 punktide 1 ja 2, § 79 lõike 1 ja § 80 lõike 4 alusel.
§ 1. Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a. määruse nr 24 „Apteegiteenuse osutamise
tingimused ja kord“ muutmine
Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a. määruses nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused
ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Määrusega kehtestatakse nõuded üldapteegi, veterinaarapteegi ja haiglaapteegi ning nende
struktuuriüksuste (edaspidi apteek) ruumidele, sisseseadele, tehnilisele varustusele, personalile,
töökorraldusele, ravimite arvestusele ja aruandlusele, ravimite kaugmüügile ja videokõne
vahendusel apteegiteenusele.“;
2) paragrahvi 2 lõike 5 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui ravimite valmistamise kohustuseta üldapteegis või veterinaarapteegis jaendatakse
ravimeid, peab apteegis olema jaendamisruum ja pesuruum.“;
3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:
„(81) Apteegile peab olema tagatud takistusteta ja üheselt arusaadav juurdepääs tänavalt või
üldkasutatavalt pinnalt. Apteegi sissepääs ei või paikneda sellise ettevõtja äripinnal, kelle
peamiseks majandustegevuseks on apteegiteenusega mitteseotud toodete ja teenuste müük.“;
4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 82 järgmises sõnastuses:
„(82) Puudega isikule peab olema tagatud takistusteta juurdepääs apteegile.“;
5) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Terviseseisundi jälgimise teenuste ja tervishoiuteenuste osutamiseks peab apteegis olema
eraldi ruum, mida ei arvestata apteegiruumide pindala koosseisu.“;
6) paragrahvi 9 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) apteegi sidevahendid.“;
7) paragrahvi 11 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui linnas või maakonnas on ööpäev läbi avatud apteek, peab kõikidel apteekidel olema
väljas teade nimetatud apteegi nime ja asukoha kohta.
15
(3) Apteegi lahtiolekuaegade ja apteegi kontaktandmete muudatustest tuleb viivitamata
teavitada Ravimiametit.“;
8) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Igal apteegi töötajal peab olema rinnasilt töötaja nime ja ametinimetusega (proviisor,
farmatseut, veterinaararst, abipersonal vms). Eraldi tuleb märkida praktikandi staatus.“;
9) paragrahvi 12 lõike 5 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Veterinaarseks kasutamiseks väljastatavad inimestel kasutatavad ravimid peavad olema
tähistatud märgistusega „Ainult veterinaarseks kasutamiseks“.“;
10) paragrahvi 12 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:
„(111) Kui apteek tellib ravimi valmistamise teiselt apteegilt, tuleb ravimit valmistavasse
apteeki edastada retsepti või tellimislehe koopia.“;
12) määrust täiendatakse paragrahviga 122 järgmises sõnastuses:
„§ 122. Videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamine
(1) Videokõne vahendusel apteegiteenust osutab üldapteek oma haruapteegi kaudu.
Nõustamine toimub üldapteegis.
(2) Videokõne vahendusel apteegiteenust osutaval apteegil peab enne sissepääsu apteeki ja
apteegis olema teave teenuse osutamise kohta videokõne vahendusel. Apteegi müügisaalis peab
olema selgelt ja nähtavalt teave, et tegemist on videokõne vahendusel osutatava
apteegiteenusega, samuti kuupäevad ja kellaajad, millal on apteegis kohapeal kättesaadav
farmaatsiaalase haridusega töötaja.
(3) Apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja tagab ostude ja nõustamise sisu fikseerimise
taasesitatavas vormis ning säilitamise ühe aasta jooksul.
(4) Videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise alustamisel ja edaspidi vähemalt kord kahe
aasta jooksul peab olema korraldatud abipersonalile ravimite käitlemise alane väljaõpe ja
täiendamine.
(5) Apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja tagab, et on koostatud videokõne vahendusel
apteegiteenuse osutamise kirjeldus ja juhendid ning ametijuhend apteegis teenust osutavale
töötajale.
(6) Üldapteegi juhataja korraldab vähemalt üks kord aastas auditi videokõne vahendusel
apteegiteenuse osutamise vastavuse kontrollimiseks. Auditi tulemusi ja kavandatavaid tegevusi
tuleb säilitada haruapteegis kohapeal vähemalt kaks aastat.“;
13) paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses:
„121) ravimite turvaelementide kontrollimine ning teadete menetlemine ja edastamine;“
16
14) paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse punktiga 122 järgmises sõnastuses:
„122) Schengeni tunnistuse väljastamine;“;
15) paragrahvi 15 lõike 3 punktist 1 jäetakse välja lauseosa „, vormistus“;
16) paragrahvi 15 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Ravimite valmistamiseks kasutataval või jaendataval toimeainel peab olema
kvaliteedisertifikaat. Kui on alust kahelda aine kvaliteedis või identsuses, tuleb sellest
viivitamata teatada Ravimiametile. Toorainet võib sel juhul kasutada pärast Ravimiametilt loa
saamist.“;
17) paragrahvi 16 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„Müügiloata ravimid tuleb säilitada eraldi ja asjakohaselt märgistada või rakendada teisi
efektiivseid eristamist tagavaid abinõusid.“;
18) paragrahvi 18 lõikes 3 asendatakse sõna „lõpetatud“ sõnadega „ajutiselt peatatud“;
19) paragrahvi 20 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ravimite vastuvõtmist, väljastamist ja arvestust kajastavad ning nende aluseks olnud
dokumendid (saatelehed, kauba vastuvõtu dokumendid, kvaliteedisertifikaadid jm) ja retseptid
peavad olema apteegis või selle struktuuriüksuses kohapeal kättesaadavad vähemalt ühe aasta
jooksul alates ravimi hankimisest.“;
20) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Apteegist väljastatud Schengeni tunnistuse koopiaid tuleb säilitada kolm aastat.“;
21) paragrahvi 27 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) apteegis väljastatud Schengeni tunnistuste arv.“;
22) paragrahvi 20 lõige 3 ja paragrahvi 21 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 28 „Ravimi müügiloa taotluse liigid
ja vorminõuded, täiendava dokumentatsiooni loetelu, täiendavale dokumentatsioonile
esitatavad nõuded, taotluse erialase hindamise tasu suurus taotluse eri liikide kaupa ning
tasu arvestamise ja tasumise kord“ muutmine
Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruses nr 28 „Ravimi müügiloa taotluse liigid ja
vorminõuded, täiendava dokumentatsiooni loetelu, täiendavale dokumentatsioonile esitatavad
nõuded, taotluse erialase hindamise tasu suurus taotluse eri liikide kaupa ning tasu arvestamise
ja tasumise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3–6 järgmises sõnastuses:
„3) taimse ravimi ja traditsioonilise taimse ravimi müügiloa taotlus;
17
4) homöopaatilise preparaadi müügiloa taotlus;
5) teisese müügiloa taotlus;
6) ravimi müügiloa uuendamise taotlus.“;
2) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Eristatakse järgmisi viitava taotluse liike:
1) viitav taotlus, mis esitatakse ravimiseaduse § 65 lõike 4 punktis 2 nimetatud juhtudel;
2) hübriidtaotlus, mis esitatakse ravimiseaduse § 65 lõikes 9 nimetatud juhtudel;
3) sarnase bioloogilise ravimi taotlus, mis esitatakse ravimiseaduse § 65 lõikes 10 nimetatud
juhtudel.“;
3) paragrahvi 5 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ravimi müügiloa taotluse erialase hindamise tasu suurus riiklikus menetluses ja
detsentraliseeritud menetluses viidatava riigina, millele lisandub ravimiseaduse § 67 lõikes 2
nimetatud tasu, on järgmine:
1) 6000 eurot ravimi müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3
punktis 1 nimetatud inimtervishoius kasutatava ravimi originaaluuringutel põhineva müügiloa
taotlusega;
2) 5000 eurot ravimi müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3
punktis 1 nimetatud veterinaarias kasutatava ravimi originaaluuringutel põhineva müügiloa
taotlusega;
3) 6000 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 2
nimetatud inimtervishoius kasutatava ravimi bibliograafilise taotlusega;
4) 5000 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 2
nimetatud veterinaarias kasutatava ravimi bibliograafilise taotlusega;
5) 6000 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 3
nimetatud inimtervishoius kasutatava ravimi taotlusega, millega taotletakse müügiluba
toimeainete fikseeritud kombinatsiooni sisaldavale ravimile, mis sisaldab seni kombinatsioonis
kasutamata tuntud toimeaineid;
6) 5000 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 3
nimetatud veterinaarias kasutatava ravimi taotlusega, millega taotletakse müügiluba
toimeainete fikseeritud kombinatsiooni sisaldavale ravimile, mis sisaldab seni kombinatsioonis
kasutamata tuntud toimeaineid;
7) 2000 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 4
nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava informeeritud nõusolekuga taotlusega;
8) 4000 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktis 1
nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi viitava taotlusega;
9) 4500 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktis 2
nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi viitava hübriidtaotlusega;
10) 4500 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktis 3
nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava sarnase bioloogilise ravimi viitava
taotlusega;
11) 3000 eurot sama taotleja sama toimeainet sisaldava ravimi iga järgneva ravimvormi ja
tugevusega ravimi müügiloa taotlemise eest;
12) 4000 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktis 3
nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava taimse ravimi ja traditsioonilise taimse
ravimi taotlusega;
18
13) 4000 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktis 4
nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava homöopaatilise preparaadi taotlusega;
14) 2500 eurot müügiloa taotluse eest ühe päritoluriigi kohta, kui tegemist on käesoleva
määruse § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi
teisese müügiloa taotlusega.
(2) Ravimi müügiloa taotluse erialase hindamise tasu suurus detsentraliseeritud menetluses ja
vastastikuse tunnustamise menetluses, kus Eesti osaleb kaasatud riigina on järgmine:
1) 1000 eurot ravimi müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3
punktis 1 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi originaaluuringutel
põhineva müügiloa taotlusega;
2) 1000 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 2
nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi bibliograafilise taotlusega;
3) 1000 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 3
nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi taotlusega, millega taotletakse
toimeainete fikseeritud kombinatsiooni sisaldavale ravimile, mis sisaldab seni kombinatsioonis
kasutamata tuntud toimeaineid;
4) 500 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 4
nimetatud inimtervishoius kasutatava ravimi informeeritud nõusolekuga taotlusega;
5) 1000 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 4
nimetatud veterinaarias kasutatava ravimi informeeritud nõusolekuga taotlusega;
6) 800 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktis 1
nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi viitava taotlusega;
7) 800 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktis 2
nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi viitava hübriidtaotlusega;
8) 800 eurot müügiloa taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktis 3
nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava sarnase bioloogilise ravimi viitava
taotlusega;
9) 300 eurot sama taotleja sama toimeainet sisaldava ravimi iga järgneva ravimvormi ja
tugevusega ravimi müügiloa taotlemise eest.
(3) Ravimi müügiloa uuendamise taotluse erialase hindamise tasu suurus riiklikus menetluses
ja detsentraliseeritud või vastastikuse tunnustamise menetluses viidatava riigina, millele
lisandub ravimiseaduse § 67 lõikes 3 nimetatud tasu, on järgmine:
1) 1500 eurot müügiloa uuendamise taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike
3 punktis 1 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi originaaluuringutel
põhineva müügiloa uuendamisega;
2) 1500 eurot müügiloa uuendamise taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike
3 punktis 2 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi bibliograafilise
müügiloa uuendamisega;
3) 1500 eurot müügiloa uuendamise taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike
3 punktis 3 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi toimeainete uut
kombinatsiooni sisaldava ravimi müügiloa uuendamisega;
4) 1000 eurot müügiloa uuendamise taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike
3 punktis 4 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi informeeritud
nõusolekuga müügiloa uuendamisega;
19
5) 500 eurot müügiloa uuendamise taotluse ees, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 2
punktis 1 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi viitava müügiloa
uuendamisega;
6) 1000 eurot müügiloa uuendamise eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktis
2 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi hübriidse viitava müügiloa
uuendamisega;
7) 1500 eurot müügiloa uuendamise eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktis
3 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava sarnase bioloogilise ravimi viitava
müügiloa uuendamisega;
8) 200 eurot sama müügiloa hoidja sama toimeainet sisaldava ravimi iga järgneva ravimvormi
ja tugevusega müügiloa uuendamise eest;
9) 800 eurot müügiloa uuendamise eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktis
3 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava taimse ravimi ja traditsioonilise taimse
ravimi müügiloa uuendamisega;
10) 800 eurot müügiloa uuendamise eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktis
4 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava homöopaatilise preparaadi müügiloa
uuendamisega.
(4) Ravimi müügiloa uuendamise taotluse erialase hindamise tasu detsentraliseeritud
menetluses ja vastastikuse tunnustamise menetluses, kus Eesti osaleb kaasatud riigina, on
järgmine:
1) 300 eurot müügiloa uuendamise taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3
punktis 1 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi originaaluuringutel
põhineva müügiloa uuendamisega;
2) 300 eurot müügiloa uuendamise taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3
punktis 2 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi bibliograafilise
müügiloa uuendamisega;
3) 300 eurot müügiloa uuendamise taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3
punktis 3 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi toimeainete uut
kombinatsiooni sisaldava ravimi müügiloa uuendamisega;
4) 300 eurot müügiloa uuendamise taotluse eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 3
punktis 4 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi informeeritud
nõusolekuga müügiloa uuendamisega;
5) 200 eurot müügiloa uuendamise taotluse ees, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 2
punktis 1 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi viitava müügiloa
uuendamisega;
6) 250 eurot müügiloa uuendamise eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktis
2 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava ravimi hübriidse viitava müügiloa
uuendamisega;
7) 250 eurot müügiloa uuendamise eest, kui tegemist on käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktis
3 nimetatud inimtervishoius või veterinaarias kasutatava sarnase bioloogilise ravimi viitava
müügiloa uuendamisega;
8) 100 eurot sama müügiloa hoidja sama toimeainet sisaldava ravimi iga järgneva ravimvormi
ja tugevusega müügiloa uuendamise eest.“.
§ 3. Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 18 „Ravimi teisese müügiloa
taotlemiseks esitatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise tingimused ja
kord“ muutmine
20
Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruses nr 18 „Ravimi teisese müügiloa taotlemiseks
esitatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise tingimused ja kord“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Määrus kehtestab ravimite teisese müügiloa taotlemiseks esitatavate dokumentide loetelu
ning taotluse menetlemise tingimused ja korra.“;
2) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) eesti või inglise keeles täidetud taotlus, mille vorm on avaldatud Ravimiameti veebilehel;“
3) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) paralleelselt sisseveetava ravimi päritolumaa pakendi infolehe koopia ning kui toode kuulub
ümberpakendamisele uude sise- või välispakendisse, pildid originaalpakendist ja uuest
pakendist;“;
4) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Teisese müügiloa uuendamiseks tuleb esitada taotlus Ravimiameti veebilehel avaldatud
vormis.“;
5) määruse lisa tunnistatakse kehtetuks.
§ 4. Sotsiaalministri 11. oktoobri 2005. a määruse nr 105 „Ravimiameti põhimäärus“
muutmine
Sotsiaalministri 11. oktoobri 2005. a määruse nr 105 „Ravimiameti põhimäärus“ § 2 teine lause
sõnastatakse järgmiselt:
„Tallinnas asuva struktuuriüksuse postiaadress on Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn.“.
§ 5. Sotsiaalministri 23. aprilli 2009. a määruse nr 37 „Ravimiameti tasuliste teenuste
osutamise kord ja hinnakiri“ muutmine
Sotsiaalministri 23. aprilli 2009. a määruses nr 37 „Ravimiameti tasuliste teenuste osutamise
kord ja hinnakiri“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Ravimiameti antav tasuline teenus antakse ravimituru arengu ja parema toimimise
eesmärgil ning see ei ole seotud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmisega. Tasuliseks
teenuseks loetakse ravimite kontrollanalüüsi ja statistilise analüüsi tegemist ning teadusliku
nõuande ja müügiloa taotlemise eelse konsultatsiooni andmist.“;
2) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt:
Hind eurodes
1. Ühe ATC-koodiga toimeaine müük ravimpreparaatide kaupa 36
21
2. Eesti ravimistatistika tavaanalüüs aasta kaupa 1840
3. Eesti ravimistatistika tavaanalüüs poolaasta kaupa 1035
4. Eesti ravimistatistika tavaanalüüs kvartali kaupa 615
5. Eesti ravimistatistika laiendatud tavaanalüüs aasta kaupa 2145
6. Eesti ravimistatistika laiendatud tavaanalüüs poolaasta kaupa 1225
7. Eesti ravimistatistika laiendatud tavaanalüüs kvartali kaupa 730
8. Eesti ravimistatistika täisanalüüs aasta kaupa 2455
9. Eesti ravimistatistika täisanalüüs poolaasta kaupa 1420
10. Eesti ravimistatistika täisanalüüs kvartali kaupa 845
11. Tellija tellimuse alusel koostatud ravimite müügi analüüs (tunnihind) 48
3) paragrahvi 5 tekst sõnastatakse järgmiselt:
Hind eurodes
1. Analüüsi ettevalmistamine ja tulemuste hindamine (tunnihind) 22
2. Analüüsid, kus kemikaalide kasutamine ei ole nõutav (tunnihind) 29
3. Analüüsid, kus kasutatakse laboriseadmeid ja kemikaale (tunnihind) 36
4. Instrumentaalanalüüsi meetodid:
5. – UV-spektrofotomeetria (tunnihind) 37
6. – IR-spektrofotomeetria (tunnihind) 37
7. – gaaskromatograafia (tunnihind) 44
8. – kõrgsurve vedelikkromatograafia (tunnihind) 45
9. Kestvusanalüüsi meetodid:
10. – instrumentaalanalüüsid (tunnihind) 27
11. – muud analüüsid (tunnihind) 7
4) määrust täiendatakse §-ga 6 järgmises sõnastuses:
„§ 6. Teadusliku nõuande ja müügiloa taotlemise eelse konsultatsiooni hinnakiri
Teadusliku nõuande ja müügiloa taotlemise eelse konsultatsiooni tasu ühe teenuse osutamise
eest on kuni 3195 eurot.“.
§ 6. Tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määruse nr 51 „Ravimiameti
tegevuslubade registri põhimäärus“ muutmine
Tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määruses nr 51 „Ravimiameti tegevuslubade
registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Registri eesmärk on pidada arvestust ravimite käitlemise ja vahendamise, narkootikumide
lähteainete käitlemise ning rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise tegevuslubade
omajate ja nende erialase tegevuse üle, samuti ravimite käitlemise ja vahendamise,
narkootikumide lähteainete käitlemise ning rakkude, kudede ja elundite hankimise ja
käitlemisega seotud järelevalve üle, et saada andmeid ravimipoliitika ning rakkude, kudede ja
22
elundite hankimise ja käitlemise poliitika juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning
apteegiteenuse osutamise statistika tegemiseks.“;
2) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) narkootikumide lähteainete käitlemise registreeringute ja lubade ning narkootikumide
lähteainete käitlejate üle riikliku järelevalve tegemise käigus kogutud andmed;“;
3) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:
„101) narkootikumide lähteainete arvestuse eest vastutava füüsilise isiku nimi vastavalt
narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 6 lõikele 1;“;
4) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Andmete registrile esitajad on Ravimiamet, ravimite käitlemise ja vahendamise,
narkootikumide lähteainete käitlemise ning rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise
tegevusloa taotlejad ja tegevusloa omajad.“;
5) paragrahvi 10 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Andmete registrisse kandmise alusdokumentideks majandustegevuse seadustiku üldosa
seaduse § 51 lõike 1, ravimiseaduse § 46, rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja
siirdamise seaduse § 26 lõike 8, § 27 ja § 38 lõigete 11‒17 ning narkootiliste ja psühhotroopsete
ainete ning nende lähteainete seaduse § 41 lõigete 2–41 alusel kehtestatud nõuete kohaselt on:“;
6) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) Ravimiameti otsus või registreering narkootikumide lähteainete käitlemise kohta;“.
§ 7. Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse nr 36 „Ravimiregistri põhimäärus“
muutmine
Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse nr 36 „Ravimiregistri põhimäärus“ § 7 lõige 2
sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Müügiloata ravimi registrisse kandmise alusdokumendid on:
1) Ravimiameti otsus eriloa väljastamise kohta;
2) ravimi sissevedaja sisseveoteavitus või pakendikoodi väljastamise päring.“.
§ 8. Tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a määruse nr 69 „Ravimite apteegis
valmistamise, jaendamise ja kontrollimise tingimused ja kord ning apteegis
seeriaviisiliselt valmistatavate ravimite loetelu“ muutmine
Tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a määruses nr 69 „Ravimite apteegis valmistamise,
jaendamise ja kontrollimise tingimused ja kord ning apteegis seeriaviisiliselt valmistatavate
ravimite loetelu“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
23
„(3) Toidulisandite personaalsele jaendamisele koos ravimitega kehtivad ravimite jaendamise
nõuded.“;
2) paragrahvi 4 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Ravimite valmistamine ja jaendamine peab toimuma hügieenilisel viisil, kanda tuleb
tööriideid ja juuksekatet, vajaduse korral ka habeme- ja vuntsikatet. Ravimi koostises
kasutatava ainega vahetu kontakti korral tuleb kasutada kindaid.“;
3) määruse 3. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„3. peatükk
Vesi ja ravimi valmistamisel kasutatavad ained“;
4) määruses asendatakse läbivalt sõna „tooraine“ sõnaga „aine“ vastavas käändes.
§ 9. Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi
tingimused ja kord“ muutmine
Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruses nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja
kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva määruse nõudeid kohaldatakse ka ravimite hulgimüügi korral ravimite tootmise
tegevusloa omaja poolt ja müügiloata ravimite sisseveo korral haiglaapteegi tegevusloa omaja
poolt. Hulgimüügiettevõte tähendab määruses sellisel juhul tootmisettevõtet ja haiglaapteegi
tegevusloa omajat.“;
2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Haiglaapteegi tegevusloa omajale ei kohaldata käesoleva määruse §-des 2, 3, 8–11, 14 ja
16 sätestatud nõudeid.“;
3) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) saatedokumentide olemasolu, vormistus ja vastavus ravimipartiile ning
kvaliteedisertifikaadi olemasolu ravimitel, millel puudub Euroopa Majanduspiirkonnas
müügiluba, ja ravimi valmistamisel kasutatavate toimeainete korral;“;
4) paragrahvi 6 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Müügiloaga ravimi pakendi jagamine hulgimüügiettevõttes on keelatud.“;
6) paragrahvi 8 lõige 12 sõnastatakse järgmiselt:
„(12) Ravimi väljastamisel ravimite hulgimüügi- või tootmisettevõttele tuleb saajale anda
kvaliteedisertifikaadi koopia, kui see on nõutav, välja arvatud juhul, kui saaja kinnitab partii
24
kvaliteedisertifikaadi eelnevat olemasolu. Teistele ravimi saajatele tuleb kvaliteedisertifikaadi
koopia anda saaja nõudmisel.“;
7) paragrahvi 8 lõige 13 sõnastatakse järgmiselt:
„(13) Toimeaineaine väljastamisel tuleb aine saajale alati anda kvaliteedisertifikaadi koopia.“;
8) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) hulgimüügiettevõttes on olemas ravimipartii kvaliteedisertifikaat, kui see on nõutav.“;
9) paragrahvi 13 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „turustamislubasid,“.
§ 10. Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse nr 38 „Ravimiregistris olevate
ravimite ja toodete kodeerimise ning pakendikoodi kasutamise kord“ muutmine
Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse nr 38 „Ravimiregistris olevate ravimite ja
toodete kodeerimise ning pakendikoodi kasutamise kord“ § 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Müügiloata ravimi sisseveo teavituse või sissevedaja päringu alusel väljastatakse
pakendikood viie tööpäeva jooksul.“.
§ 11. Määruse jõustumine
(1) Määruse § 1 punkt 14 jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
(2) Määruse § 1 punkt 4 jõustub 1. juulil 2021. a.
25