Konkurentsiamet · 14. oktoober 2019
Sisu (failidest)
Ärakiri
Ärisaladused välja jäetud
OTSUS 14.10.2019 nr 5-5/2019-056
Koondumisele nr 34/2019 VEHO Oy Ab / aktsiaselts SILBERAUTO ettevõtja osa,
Silberauto Eesti AS ja Silberauto UAB loa andmine
1. Koondumine
17.09.2019 esitas äriühing VEHO Oy Ab (registrikood 0115761-6) Konkurentsiametile
koondumise teate, mille kohaselt sõlmisid VEHO Oy Ab ja aktsiaselts SILBERAUTO
(registrikood 10097392) 30.08.2019 aktsiate ostu-müügilepingu. Ostu-müügilepingu
kohaselt omandab VEHO Oy Ab aktsiaseltsi SILBERAUTO ettevõtja osa ning 100%-lise
osaluse Silberauto Eesti AS-is (registrikood 10284932) ja 100%-lise osaluse Silberauto
UAB-s (registrikood 111748996).
Tehingu tulemusena omandab VEHO Oy Ab valitseva mõju aktsiaseltsi SILBERAUTO
ettevõtja osa, Silberauto Eesti AS ja Silberauto UAB üle konkurentsiseaduse (edaspidi
KonkS) § 2 lg 4 tähenduses. Antud juhul on tegemist koondumisega KonkS § 19 lg 1 p 2
sätestatud viisil.
Konkurentsiamet avaldas 17.09.2019 ülalnimetatud koondumise teate saamise kohta teate
väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjast huvitatud isikud nimetatud koondumise kohta
arvamusi ja vastuväiteid ei esitanud.
2. Koondumise osalised
KonkS § 20 punkti 2 kohaselt on koondumise osaliseks füüsiline isik või ettevõtja, kes
omandab valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade
üle.
KonkS § 20 punkti 4 järgi on koondumise osaliseks ettevõtja, kelle üle või kelle osa üle
valitsev mõju omandatakse.
Seega on koondumise osalisteks VEHO Oy Ab, aktsiaselts SILBERAUTO, Silberauto Eesti
AS ja Silberauto UAB.
VEHO Oy Ab on Soome Vabariigis registreeritud äriühing. VEHO Oy Ab aktsiad kuuluvad
laiale ringile füüsilistele isikutele ja ühele juriidilise isikule. Ühegi isiku osalus VEHO Oy
Ab-s ei võimalda teostada valitsevat mõju äriühingu üle üksi ega ühiselt mõne teise
aktsionäriga. Samuti puuduvad VEHO Oy Ab aktsionäride vahel kokkulepped ühise
valitseva mõju teostamiseks. VEHO Oy Ab kontserni tütarettevõtjad tegelevad erinevatel
tegevusaladel, millest põhilised on seotud sõidukite müügiga ja nendega seotud teenuste
osutamisega. VEHO Oy Ab kontserni kuuluvad ettevõtjad tegutsevad peamiselt Soomes ja
Rootsis ning Eestis, Leedus ja Lätis. Eestis kuulub VEHO Oy Ab kontserni VEHO Eesti
AS, mille põhitegevuseks on uute Citroëni sõiduautode ja tarbesõidukite maaletoomine,
uute Citroëni ja Honda sõiduautode ja tarbesõidukite ning nendega seonduvate varuosade
jaemüük, sõiduautode ja tarbesõidukite hooldus ja remont, sõiduautode ja tarbesõidukite
renditeenused ning kasutatud autode jaemüük. VEHO Oy Ab kontserni ettevõtjatest
tegutseb Eestis veel Lemiro Eesti OÜ, kelle põhitegevuseks on kinnisvara üürile andmine.
Aktsiaselts SILBERAUTO kuulub valdusühingu Merbu OÜ valitseva mõju alla, mis on
omakorda füüsilise isiku V.K. (isikukood […]) valitseva mõju all. Aktsiaselts
SILBERAUTO tegeleb Mercedes-Benz, Jeep, Maserati, Mitsubishi ja Mitsubishi Fuso
kaubamärki kandvate busside, sõidu-, tarbe- ja veoautode ning nende varuosade ja
lisaseadmete maaletoomise ning hulgimüügiga Eestis ja Leedus. Jaemüügiga tegelevad
aktsiaseltsi SILBERAUTO tütarettevõtjad Silberauto Eesti AS ja Silberauto UAB.
Aktsiaseltsi SILBERAUTO tütarettevõtja Silwi Autoehituse Aktsiaselts tegeleb
mootorsõidukite ümberehituse ja erisõidukite ehitusega (eelkõige sõidukite kohandamine
kasutamiseks eriotstarveteks, sh operatiivsõidukitena või reisibussidena).
Aktsiaseltsi SILBERAUTO tehinguga müüdava ettevõtja osa põhitegevuseks on Mercedes-
Benz, Jeep, Maserati, Mitsubishi ning Mitsubishi Fuso kaubamärki kandvate uute sõidukite
ning nende varuosade ja tarvikute maaletoomine Eestisse (ja ka Leetu) ning sellele
järgnevalt hulgimüük (peamiselt kontserni sees jaemüügiga tegelevatele ettevõtjatele, kuid
vähesel määral ka kolmandatele isikutele).
3. Õiguslik hinnang
3.1. Koondumise kontrolli kohaldamine
KonkS § 21 lg 1 kohaselt kontrollitakse koondumist, kui koondumise osaliste eelnenud
majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 6 000 000 eurot ja vähemalt kahe koondumise
osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 2 000 000 eurot.
Koondumise osaliste eelnenud majandusaasta käive Eestis oli kokku üle 6 000 000 euro ja
vähemalt kahe koondumise osalise Eesti käive eraldi ületas nimetatud perioodil 2 000 000
eurot, mistõttu kuulub nimetatud koondumine KonkS § 21 lg 1 kohaselt kontrollimisele.
3.2. Kaubaturud
KonkS § 3 lg 1 kohaselt on kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis-
ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel
vahetatavate või asendatavate (edaspidi asendatavate) kaupade käibimise ala, mis hõlmab
muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.07.2006 määruse nr 69 Koondumise teate
esitamise juhendi (edaspidi Juhend) § 8 lg 3 punkti 1 kohaselt on horisontaalselt mõjutatud
kaubaturuks selline kaubaturg, kus tegutseb vähemalt kaks koondumise osalist või nendega
samasse kontserni kuuluvat ettevõtjat ja koondumine tekitab vähemalt 15% ühise turuosa.
Sama paragrahvi lõike 3 punkti 2 kohaselt on vertikaalselt mõjutatud kaubaturuks iga
kaubaturg, kus tegutseb üks või mitu koondumise osalist või nendega samasse kontserni
kuuluvat ettevõtjat, mis eelneb või järgneb kaubaturule, kus tegutseb mõni teine
koondumise osaline või temaga samasse kontserni kuuluv ettevõtja, ning kus mõne osalise
individuaalne turuosa või osaliste ühine turuosa on vähemalt 25%, olenemata sellest, kas
nad on tegelikult müüja ja ostja suhetes või mitte.
2
Võttes aluseks Konkurentsiameti varasemat praktikat ning arvestades käesoleva
koondumise osaliste äritegevust, võib antud koondumise puhul eristada järgnevad
kaubaturud, kus tegutsevad mõlemad koondumise osalised:
uute sõiduautode ja tarbesõidukite ning nende varuosade ja tarvikute hulgimüük;
uute sõiduautode ja tarbesõidukite ning nende varuosade ja tarvikute jaemüük;
kasutatud sõiduautode ja tarbesõidukite jaemüük;
sõiduautode ja tarbesõidukite hooldus ja remont;
sõiduautode ja tarbesõidukite renditeenused.
Uute sõiduautode ja tarbesõidukite hulgimüügi ja jaemüügi eristamine on kohati
hägustunud. Seda ilmestab ka käesolev koondumine, mille tulemusel hulgi- ja jaemüük
koonduvad ühe ettevõtja kätte ning selle tulemusel on üldjuhul muutunud hulgimüük Eestis
kontsernisiseseks. Seega antud koondumise menetlemisel uute sõiduautode ja
tarbesõidukite hulgimüügi ja jaemüügi kaubaturgusid ei eristata.
Uute ning kasutatud sõiduautode ja tarbesõidukite jaemüük on valdavalt riigisisene,
hõlmates kogu Eesti territooriumi. Sõiduautode ja tarbesõidukite hoolduse ja remondi
geograafiliseks käibimise alaks võib olla üldjuhul lokaalsem piirkond kui kogu Eesti
territoorium.
Kuivõrd käesoleva koondumise puhul turu struktuur oluliselt ei muutu ning koondumine ei
mõjuta oluliselt konkurentsiolukorda ühelgi koondumisega seotud kaubaturul, ei ole
kaubaturgude täpne piiritlemine antud koondumise puhul vajalik. Samas analüüsib
Konkurentsiamet käesoleva koondumise puhul konkurentsiolukorda Eestis eespool
nimetatud kaubaturgudel, mille osas koondumise osaliste äritegevus kattub.
3.3. Hinnang koondumisele
KonkS § 22 lg 3 kohaselt keelab Konkurentsiamet koondumise, kui see oluliselt kahjustab
konkurentsi kaubaturul, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu.
KonkS § 13 lg 1 järgi omab turgu valitsevat seisundit ettevõtja või mitu samal kaubaturul
tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda
arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva
seisundi olemasolu eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale
ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest.
Koondumise osalised, st nii VEHO Oy Ab ja samasse kontserni kuuluvad ettevõtjad kui ka
Aktsiaseltsi SILBERAUTO tehinguga müüdav ettevõtja osa ning Silberauto Eesti AS ja
Silberauto UAB tegelevad ühtedel ja samadel kaubaturgudel, mistõttu on käesoleval juhul
tegemist kaubaturgude horisontaalse kattuvusega.
Uute sõiduautode ja tarbesõidukite jaemüügi kaubaturu analüüsimisel kasutas
Konkurentsiamet Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) 2018. aasta
koondandmeid, mis kajastavad Eestis müüdud uute sõiduautode ja tarbesõidukite mahtusid.
Andmete kohaselt oli müüdud uute sõiduautode ja tarbesõidukite arv 31 614. Koondumise
osaliste poolt 2018. aastal müüdud uute sõiduautode ja tarbesõidukite arv kokku oli […].
3
Eeltoodust tulenevalt kujuneb koondumise osaliste ühine turuosa uute sõiduautode ja
tarbesõidukite jaemüügil väiksemaks kui 10%.
Kasutatud sõiduautode jaemüügi kaubaturu analüüsimisel kasutas Konkurentsiamet
koondumise osaliste poolt esitatud andmeid, mille kohaselt kogu kaubaturu suuruse
hinnang põhineb Maanteeameti poolt avaldatud statistikal1. Vastavalt Maanteeameti
statistikale toimus 2018. aastal kasutatud sõiduautode omanike vahetusi Eestis kokku 124
978. Koondumise osaliste poolt 2018. aastal müüdud kõikide kasutatud autode ja
tarbesõidukite arv oli […]. Sellest tulenevalt ei ole koondumise osaliste turuosad kokku
kasutatud sõiduautode ja tarbesõidukite jaemüügi kaubaturul märkimisväärsed ning
hinnanguliselt ei ületa 2%. Kasutatud sõiduautode jaemüügiga tegeleb Eestis väga suur hulk
erinevaid äriühinguid. Lisaks konkureerivad antud turul ettevõtjatega ka eraisikutest
müüjad, kes reklaamivad autode müüki meedia vahendusel (nt veebiportaalides).
Sõiduautode ja tarbesõidukite hoolduse ja remondi kaubaturu analüüsimisel ning kogu
kaubaturu mahu määramisel kasutas Konkurentsiamet Statistikaameti 2017. aasta
mootorsõidukite hoolduse ja remondi kohta avaldatud müügitulu Eestis2, mis oli 165,1
miljonit eurot. Koondumise osaliste poolt 2017. aastal sõiduautode ja tarbesõidukite
hoolduse ja remondi osutatud teenuste müügikäive oli […] miljonit eurot, mis moodustab
sõiduautode ja tarbesõidukite hoolduse ja remondi kogu müügitulust Eestis alla 5%.
Sõiduautode ja tarbesõidukite renditeenuste kaubaturu kogumahu kohta puudub vastav
avalik statistika, seega tugines Konkurentsiamet sõiduautode ja tarbesõidukite
renditeenuste kaubaturu analüüsimisel koondumise teates esitatud andmetele ning hindas
koondumise osaliste kahekümne viie suurema konkurendi 2018. aasta majandusaasta
aruannetest tulenevaid näitajaid sõiduautode ja tarbesõidukite rentimise (EMTAK 77111)
valdkonnas, millest nähtus, et koondumise osaliste ühine turuosa ei ületa 15%. Võttes
arvesse, et koguturu maht on oluliselt suurem, on ka märgitud turuosa tegelikult oluliselt
madalam.
Koondumise osalistega samadel kaubaturgudel tegutseb veel mitmeid ettevõtjaid. Näiteks
AMTEL-i poolt avaldatud 2018. aastal registreeritud uute sõiduautode markide lõikes TOP
10-sse kuuluvast 18 781 sõidukist moodustas TOYOTA 22%, ŠKODA 17%, RENAULT
13%, VOLKSWAGEN 10%, KIA 9%, PEUGEOT 6%, OPEL 6%, SUBARU 5%.
Sõiduautode ja tarbesõidukite jaemüügi kaubaturul tegutsevad Eestis veel mitmed
koondumise osaliste konkurendid, näiteks: Amserv Grupi AS, ELKE GRUPI
AKTSIASELTS, Aktsiaselts Auto 100, Moller Auto Tallinn OÜ, aktsiaselts INFO-AUTO,
Eurostauto OÜ, osaühing Inchcape Motors Estonia, ABC MOTORS AS, City Motors
Aktsiaselts, OSAÜHING CATWEES jt.
Eeltoodut arvestades on Konkurentsiamet seisukohal, et käesoleva koondumise tulemusena
ei muutu oluliselt konkurentsiolukord ega kaubaturgude struktuur. Samuti ei tekita ega
tugevda käesolev koondumine turgu valitsevat seisundit KonkS § 13 lg 1 tähenduses. Seega
1
https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/soidukite-statistika#tab-1
2
http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KM0021&ti=KAUPADE+JA+MOOTORS%D5IDUKITE+HOOLDUSE
+JA+REMONDITEENUSTE+M%DC%DCK+JOOKSEVHINDADES+PIIRKONNA+++J%C4RGI&path
=../Database/Majandus/17Sisekaubandus/04Sisekaubanduse_majandusnaitajad/&lang=2
4
ei esine käesoleva koondumise puhul KonkS § 22 lg 3 nimetatud asjaolusid, mis tingiksid
koondumise keelamise.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KonkS § 27 lg 1 p 1 otsustab Konkurentsiamet
anda loa VEHO Oy Ab ning aktsiaselts SILBERAUTO ettevõtja osa, Silberauto Eesti
AS ja Silberauto UAB koondumisele.
Otsuse peale võib esitada vaide Konkurentsiameti peadirektorile haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.
KonkS § 27 lg 61 kohaselt peavad koondumise osalised koondumise jõustama kuue kuu
jooksul koondumiseks loa andmise otsuse kehtima hakkamisest arvates. Konkurentsiamet
võib koondumise osalise põhjendatud taotluse alusel seda tähtaega ühe korra pikendada
kuni ühe aastani.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Rõõmusaar
Konkurentsiteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja
Konkurentsiameti 14.10.2019 otsuse nr 5-5/2019-056 ärakiri
on samane originaaliga. Ärakirjast on välja jäetud
ärisaladused, vastavad kohad on tekstis tähistatud
nurksulgudega.
/Svetlana Ljutova/ 16.10.2019
5