AS Vändra Õenduskodu
[email protected]
Vihtra tee 4, Põhja-Pärnumaa vald, Vändra alev,
87701, Pärnu maakond
29.08.2024 nr 5.1-3/23192-6
JÄRELEVALVE AKT
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 1.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti: väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse
(ÜHteenus) osutamise vastavust SHSis ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr
36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ (määrus)
sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2.
1.3. Järelevalve teostamise koht: Vihtra tee 4, Põhja-Pärnumaa vald, Vändra alev, 87701,
Pärnu maakond.
1.4. Paikvaatluse aeg: 06.08.2024
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna
järelevalve talituse peaspetsialistid Kadri Plato ja Inna Tamm ning juhtivspetsialist Svetlana
Kubpart (järelevalvemeeskonna juht).
1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide vaatlus ja analüüs,
vestlused, e-kirjavahetus.
1.7. Järelevalvetoimingute juures osales AS Vändra Õenduskodu õendus-hooldusjuht Karin
Kütt.
II. JÄRELEVALVE TULEMUSED
SKA tuvastas, et AS Vändra Õenduskodu ei ole täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid:
2.1. MSÜS § 30 lõige 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa
kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude
muutumisest teatama tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele
viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Hooldekodu ei ole täitnud MSÜS §s
29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei ole tulenevalt MSÜS § 30 lõikest 2
teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (töölepingu
sõlmimisest või töölepingu lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Hooldekodu
töötajate nimekirjas on abihooldustöötaja V. K., kelle andmed MTRis puudusid ning
kelle vastavust SHSis kehtestatud nõuetele ei ole olnud võimalik kontrollida.
2.2. SHS § 22 lõike 3 alusel osutavad hooldusteenust vahetult hooldustöötaja ja
abihooldustöötaja ning abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja.
Tööajatabelitest (juuni – august 2024) nähtub, et abihooldustöötajad töötasid osaliselt
ilma hooldustöötaja juhendamiseta (hooldustöötaja vahetus oli lühem kui
abihooldustöötaja oma) vähemalt kuuel korral.
2.3. SHS § 221 lõike 6 alusel avalikustab väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse
osutaja teenuskoha maksumuse, samuti hooldustöötajate ja abihooldustöötajate
tegelike kulude maksumuse ühe teenusesaaja kohta.
Arvestades asjaolu, et AS Vändra Õenduskodu on näidanud üles soovi ja valmisolekut rikkumised
kõrvaldada esimesel võimalusel, ei pea Sotsiaalkindlustusamet otstarbekaks ettekirjutuse
tegemist. Järelkontroll AS Vändra Õenduskodus on kavandatud läbi viia peale 31.10.2024.
III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
SKA algatas järelevalvemenetluse AS Vändra Õenduskodus 05.08.2024 ning etteteatamata
paikvaatlus viidi läbi 06.08.2024. Hooldekodule on 11.12.2019 väljastatud tähtajatu tegevusluba
(SÜH000071) tegevuskohas Vihtra tee 4, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond.
ÜHteenuse osutamine on lubatud maksimaalselt 60 inimesele. Paikvaatluse päeval oli teenusel
59 inimest. Majandustegevuse registrisse (MTR) oli seisuga 19.08.2024 kantud 16 teenust
vahetult osutavat töötajat (neist kuus abihooldustöötajat).
Hooldekodul puudub veebileht, info Hooldekodu kontaktandmete, asukoha ja teenuste
kirjeldusega leiab Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse veebilehel. Kohamaksumuse info puudub, sh
hoolduskomponendi osa ühe inimese kohta, teave hinnale lisanduvatest kuludest ravimitele,
transpordile ja muudele lisateenustele. Infovahetusest juhatuse liikme Leho Tamverega selgus,
et ÜHteenuse kohamaksumus on 1150 eurot, millele lisanduvad kulud ravimitele.
Hooldekodu tegutseb kahel korrusel hoones, kus on ka teine hoolekandeasutus. Enamik
ÜHteenusel olevatest teenusesaajatest on majutatud esimesele korrusele. Hooldekodu
välisterritoorium ei ole piiratud. Lisaks ÜHteenusele osutatakse asutuses ka iseseisevat
statsionaarset õendusabi. ÜHteenusele võetakse kohtade olemasolul kõiki soovijaid. Paljud
teenusesaajad on voodikesksed. Teenusesaajad on majutatud 1-4 kohalistesse tubadesse, mis
oma napi sisustusega meenutavad pigem haiglaruume.
3.1. MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa
väljaandjat (SKA) hiljemalt viie tööpäeva jooksul muudatustest, mil hooldustöötaja või
abihooldustöötaja tööleping on sõlmitud või on tööleping lõpetatud. Tegevusloa
väljastajal peab olema võimalus kontrollida kas hooldustöötaja või abihooldustöötaja
vastavust nõuetele. Hooldekodu ei olnud täitnud MSÜS § 29 sätestatud ettevõtja
hoolsuskohustust ning ei olnud teatanud majandustegevusega seotud asjaolude
muutumisest (nt töölepingu sõlmimisest, töösuhte lõppemisest, ametinimetuse
muudatusest) tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele (SKA).
Seisuga 19.08.2024 oli töötajate nimekirjas abihooldustöötaja V. K. kelle andmed
MTRis puudusid ning kelle vastavust SHSis kehtestatud nõuetele ei ole olnud võimalik
kontrollida.
3.2. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine
3.2.1. SHS § 20 lõigete 1 kuni 3 ja määruse § 2 lõigete 1 - 4 alusel tuleb
teenuseosutajal tagada hooldusteenuse saajale hooldustoimingud ning muud
toetavad teenused, mis on määratud kindlaks teenusesaaja hooldusplaanis.
Hooldustoimingud jagunevad isikuhooldustoiminguteks, terviseseisundiga seotud
toiminguteks ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud
toiminguteks. Kõigi hooldustoimingute tegemisel tuleb teenuseosutajal tagada
teenusesaajale privaatsus, tema tahte ja võimekuse arvestamine ning enne
hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamine. Teenuseosutajal tuleb
teenusesaaja lähedasele/kontaktisikule anda viivitamatult teavet, kui
2
teenusesaaja seisundis on olulisi muutusi ning võimaldada tutvuda
hooldusplaaniga.
Ruumid on heas sanitaarses seisus, majas on käsipuud, lift ja õue minemiseks
kaldteed. Kasutusel on funktsionaalvoodid ning vajadusel ka lamatise-vastased
madratsid, samuti on majas toimiv kutsungisüsteem. Privaatsuse tagamiseks on
tubades kasutusel vahekardinad. On piisavalt pesemisruume ja tualette, mis on
kohandatud liikumisraskustega isikutele kasutamiseks. Ülekehapesul kasutatakse
ka voodiraami. Hooldustoiminguid teostavad hooldustöötajad ja
abihooldustöötajad ning tagatud on igapäevane meditsiiniõe olemasolu. Päevasel
ajal on tööl viis ja öisel ajal kaks hooldustöötajat. Hooldustöötajatel on mõlemal
korrusel võimalik kasutada puhketuba.
3.2.2. SHS § 21 lõige 2-5 (nõuded hooldusplaanile)
SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 on kirjas nõuded, millele peavad vastama
teenuseosutaja koostatavad hooldusplaanid. Hooldusplaan tuleb koostada 30
päeva jooksul alates teenuse osutamise alguskuupäevast, kaasates koostamisse
teenusesaaja või teenuse rahastaja (lõige 2), koos hooldusvajadusega tuleb ära
hinnata tervishoiuteenuse vajadus vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja
poolt (lõige 3), kirjas peavad olema hooldusteenuse osutamise eesmärk, eesmärgi
saavutamiseks vajaminevad tegevused ning sagedus ja teenuseosutaja hinnang
eesmärgi saavutamise kohta (lõige 4) ning hooldusplaanid peab üle vaatama ja
vajadusel korrigeerima vähemalt kord poolaastas. Määruse § 2 lõike 1 kohaselt
tuleb teenuseosutajal teenusesaajale tagada hooldustoimingud ning muud
toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud
hooldusplaanis. Kohapeal tutvuti kaheksa juhuslikult valitud teenusesaaja
hooldusplaaniga. Valitud hooldusplaanides pole teenusele asumise kuupäeva,
seega kohati on keeruline mõista, kas hooldusplaanide esmane koostamine oli
ajakohane või mitte. Kuigi õendus-hooldusjuhi sõnul on hooldusplaanide
koostamise juures ka hooldustöötaja, siis sissekandeid paikvaatlusel valitud
hooldusplaanidesse oli teinud vaid meditsiiniõde. Hooldusplaanides kasutatakse
teenusesaaja nimetamiseks väljendit „patsient“. Mõnes kontrollitud hooldusplaanis
olid püstitatud eesmärgid üldsõnalised (nt patsient on hooldatud) või puudusid
sootuks (nt M. A. hooldusplaanis), samas M. T. hooldusplaanis püstitatud
eesmärgid olid piisavad ja mõõdetavad. Analüüsitud hooldusplaanide põhjal võib
järeldada, et nõuded hooldusplaanile olid enamjaolt täidetud. Soovitame lisada
hooldusplaanidesse koostamise aeg, eesmärgina sõnastada konkreetne loodetav
tulemus, mida peaks teenusesaaja saavutama teatud perioodis.
Hooldustoimingute valik sõltub kliendi kõrvalabi vajaduse ulatusest
igapäevaelutoimingute (kehahooldus, toitumine, liikumine) sooritamisel. Toimiva
hooldusplaani koostamine (eriti hinnangute andmine ja otsuste tegemine) on
meeskonnatöö, kuna see eeldab kliendi jälgimist erinevatest aspektidest lähtuvalt.
3.2.3. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada
ööpäevaringselt personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad
tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate
isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja
abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5
kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult
toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu,
tervise ja vara. Järelevalve käigus kontrolliti karistusregistrist teenust vahetult
osutatavate töötajate karistatust, Hooldekodu töötajatel SHS § 22 lõikes 5
sätestatud töötamise piiranguid ei tuvastatud. Hooldekodu õendus-hooldusjuhi
sõnul kontrollitakse andmeid karistusregistrist alati uue töötaja tööle asumisel. AS
Vändra Õenduskodu edastas 19.08.2024 töötajate nimekirja. Neist 16 vahetult
teenust osutavat töötajat vastavad SHSis sätestatud nõuetele ja nende töötamine
on registreeritud TÖRis, abihooldustöötaja V. K. andmed MTRis puudusid ning
vastavust SHSis kehtestatud nõuetele ei ole olnud võimalik kontrollida.
Teenuseosutaja esitatud tööajatabelitest (juuni – august 2024) nähtub, et
abihooldustöötajad töötasid osaliselt hooldustöötaja juhendamiseta kolme kuu
3
jooksul kuuel kuupäeval: 01.06.2024, 06.06.2024, 22.06.2024, 30.06.2024,
23.07.2024 ja 08.08.2024. nendel kuupäevadel oli hooldustöötaja vahetus lühem
kui abihooldustöötajate oma. Hooldekodu õendus-hooldusjuht on rikkumisest
teadlik, tegemist on kogenud töötajatega, kellel puudub vajalik kvalifikatsioon.
Hooldustöötajad töötavad 12/24-tunnistes vahetustes, pesija-tegevusjuhendaja 7-
tunnistes vahetustes.
AS Vändra Õenduskodus ei ole käesoleval hetkel täidetud nõue töötajate arvule,
mis tuleneb määruse nr 36 §st 3 ja rakendub hiljemalt 01.07.2026, kuna öösiti
töötab asutuses kaks ja päevasel ajal täiendavalt kolm, kokku viis hooldus- või
abihooldustöötajat, neist üks töötaja on 7- tunnises vahetuses. Nõude täitmiseks
oleks vaja päevasel ajal lisaks olemasolevale personalihulgale vähemalt kahe
hooldus- või abihooldustöötaja kohalolek järjestikuse 12 tunni jooksul (juhul kui ka
pesija-tegevusjuhendaja vahetus muudetakse 12-tunniseks). Õendus-hooldusjuht
oli teadlik 2026. aastal rakenduvast nõudest, kuid tõdes, et nõude täitmine on
sisuliselt võimatu. Kvalifitseeritud personali leidmine on keeruline, vajadust
suurema töötajate arvu järele pole ning see tõstaks kindlasti ka teenuse hinda.
3.2.4. Määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud
Hooldekodu tagab teenusesaajatele järelevalve ja hooldustoimingud, mida
teostatakse lähtudes teenusesaaja abivajadusest. Hooldekodus on kasutusel
erinevaid jälgimislehti, mida töötajatel tuleb täita. Üldised tähelepanekud
töövahetuse jooksul märgitakse käsikirjaliselt märkmikusse või tahvlile
hooldustöötajate puhkeruumis. Toitlustamist pakub hooldekodule samas majas
asuv kohvik, valmistades elanikele kõikidele erivajadustele vastavat toitu
(püreetoit, dieettoit jm). Vestlustest teenusesaajate, töötajate, lähedaste ja
kohalike omavalitsuste esindajatega võib järeldada, määruse § 2 lõikes 5 loetletud
isikuhooldustoimingud on tagatud.
3.2.5. Määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud toimingud
Hooldekodus töötab meditsiiniõde ööpäevaringselt. Infovahetuseks
hooldustöötajate ja meditsiiniõe vahel on märkmeraamat. Palju infot edastatakse
ka suuliselt. Hooldustöötajad oskavad ära tunda lamatisi ja ohtlikke
terviseseisundeid, anda esmaabi, jälgida üldist terviseseisundit. Infot jagatakse
meditsiiniõega, vajadusel kutsutakse kiirabi. Terviseseisundiga seotud toiminguks
on ka abistamine ja juhendamine ravimite manustamisel. Meditsiiniõde koostab
ravimitellimuse, sekretär esitab tellimuse apteeki. Enamikul teenusesaajatest on
sama perearst. Retseptiravimid asuvad õe kabinetis, ravimid jagab dosaatoritesse
ja annab teenusesaajatele meditsiiniõde.
3.2.6. Määruse § 2 lõikes 7 loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse
toetamisega seotud toimingud
Analüüsitud kaheksas hooldusplaanis ei olnud kavandatud teenusesaajatele
füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguid.
Hooldekodus töötav pesija on osaajaliselt ka tegevusjuhendaja, kuid kindlaid
tööülesandeid ega töömahtu elanike aktiveerimiseks tal pole. Need
teenusesaajaid, kes liiguvad ise või abivahendiga, püütakse motiveerida liikuma
majas või õues.
Teenusesaajad ja nende lähedased kinnitavad, et aktiviseerivaid või ühiseid
tegevusi Hooldekodus ei pakuta. Peamiste ajaveetmise võimalustena nimetatakse
teleri vaatamist ja raadio kuulamist. Vähesed loevad raamatuid, lahendavad
ristsõnu või osalevad vestlustes. Töötajate sõnul enamik teenusesaajaid ei ole
võimelised vabaaja tegevustes osalema või ei soovi tegevusi.
Teenusesaajatel on võimalik värskes õhus viibida, maja sisehoovis on istumiseks
pingid. Lähedastega suhtlemist Hooldekodus toetatakse ning vajadusel aidatakse
telefonikõnesid teha teenusesaaja isiklikult mobiililt või Hooldekodu üldnumbrilt.
Külastajate kohtumist teenusesaajatega ei piirata ning külastusaeg on vaba,
palutakse lihtsalt arvestada eakate päevakavaga ja hooldustoimingute
4
tegemisega. Lähedased saavad kohtuda teenusesaajaga toas, külalistetoas,
koridoris puhkealal, suvisel ajal õues. Sotsiaalkindlustusameti hinnangul võib
analüüsitud kaheksa hooldusplaani, hoolduspäeviku kannete, töölehtede ja
läbiviidud vestluste põhjal järeldada, et määruse § 2 lõikes 7 loetletud füüsilise,
vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud osaliselt tagamata.
3.2.7. SHS § 221 lõike 6 kohaselt avalikustab ÜHteenuse osutaja teenuskoha
maksumuse hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude (tööjõukulud,
tööriietuse, isikukaitsevahendite, tervisekontrolli, vaktsineerimise, koolituse ja
supervisioonide kulud), maksumuse ühe teenusesaaja kohta. Hetkel
teenuseosutajal veebileht/sotsiaalmeedia leht puudub ning kontaktinfo on leitav
Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse lehel. Üldhooldusteenuse kohamaksumust seal
kajastatud ei ole.
Hooldekodu ÜHteenuse kohamaksumus on 1150 eurot, millest
hoolduskomponendi suuruseks ühe inimese kohta on 500 eurot kuus.
TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED
1. SKA on koostanud väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kvaliteedijuhise, mis on
abivahendiks ja ühtsete arusaamade kujundamise aluseks kvaliteetse teenuse
pakkumisel kõigile üldhooldusteenuse korraldajatele, teenuse osutajatele ning teenuse
kasutajatele.
2. Panustada dementsussõbralikuma keskkonna loomisele, kus arvestatud on turvalise ja
hubase keskkonnaga (dementsusspetsiifilised sisustuselemendid), ruumis ja ajas
orienteerumise toetamisega, tähendusrikaste tegevuste soodustamisega ja õuealal
viibimisega. Ekspertnõustamiseteenuse saamiseks edastage e-kiri aadressile
[email protected] või tutvuge Dementsuse Kompetentsikeskuse
tegevusega.
3. Luua veebileht või leida muu võimalus teenuskoha maksumuse ning hooldustöötajate ja
abihooldustöötajate tegelike kulude maksumuse avalikustamiseks.
4. Kavandada hooldusplaanidesse ja viia läbi ka füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse
toetamisega seotud toiminguid.
5. Kaaluda toidunõude pesemise võimalikkust nõudepesumasinaga, et hooldajatel jääks
rohkem aega hooldustoiminguteks.
6. Veenduda, et kõik teenusesaajad ulatuvad kutsunginupuni.
7. Hetkel on pooled teenusesaajad seotud sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris
STAR Sihtasutusega Vändra Tervisekeskus. Siduda kõikide teenusesaajate andmed
STARis AS-ga Vändra Õenduskodu.
(allkirjastatud digitaalselt)
Svetlana Kubpart
järelevalve juhtivspetsialist
5