AKERSONI OÜ (Päinurme Kodu)
[email protected],
[email protected]
27.08.2024 nr 5.1-3/23087-3
JÄRELEVALVE AKT
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 1.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse
(ÜHteenus) osutamise vastavust SHSis ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr
36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ (määrus)
sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2.
1.3. Järelevalve teostamise koht: Päevakeskuse 1, Päinurme küla, Järva vald, Järva maakond,
72502, AKERSONI OÜ (Päinurme Kodu).
1.4. Paikvaatluse aeg: 06.08.2024.
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna
järelevalve talituse juhtivspetsialist Svetlana Kubpart, peaspetsialistid Kadri Plato ja Inna
Tamm (järelevalvemeeskonna juht).
1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide vaatlus ja analüüs,
vestlused, e-kirjavahetus.
1.7. Järelevalvetoimingutes osalesid juhataja Elena Erm ja juhatuse liige Kaja Koger.
II. JÄRELEVALVE TULEMUSED
Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et AKERSONI OÜ (Päinurme Kodu) ei ole täitnud MSÜS
§ 30 lõikes 2 sätestatud nõudeid, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa
kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama
tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele (SKA) viivitamata, kuid hiljemalt viie
tööpäeva jooksul.
Hooldekodu ei ole täitnud MSÜS § 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei ole tulenevalt
MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (töölepingu
sõlmimisest, töösuhte lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
Kontrollimistel (01.08.2024 ja 13.08.2024) selgus, et MTRis on kanded töötajate (M.A., E.K. ja
E.T.) kohta, kelle töösuhe teenuseosutajaga oli lõppenud ja hooldekodus osutavad vahetult
ÜHteenust töötajad (H.O., A.T.), kelle andmed MTRis puudusid ning kelle vastavus SHSis
kehtestatud nõuetele ei olnud teada.
Hooldekodu on järelevalvemenetluse ajal (13.08.2024) töösuhte lõpetanud töötajate andmed
MTRist eemaldanud ja puuduvad vahetult teenust osutavate töötajate andmed kandnud MTRi
ning rikkumise kõrvaldanud.
Võttes arvesse, et Päinurme Kodu on rikkumise kõrvaldanud lõpetab
Sotsiaalkindlustusamet järelevalvemenetluse.
III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
3.1. Üldandmed
SKA algatas järelevalvemenetluse 01.08.2024 ning etteteatamata paikvaatlus viidi
Päinurme Kodus läbi 06.08.2024.
Hooldekodule on 08.09.2023 väljastatud tegevusluba SÜH000175 ÜHteenuse
osutamiseks maksimaalselt 54le inimesele tegevuskohas Päevakeskuse 1, Päinurme
küla, Järva vald, Järva maakond, 72502.
Hooldekodu tegutseb ühekorruselise hoone kahes korpuses, kus esimeses korpuses
kohti 36 ja käesoleval aastal avatud teises korpuses on kohti 18.
Majandustegevuse registrisse (MTR) oli 01.08.2024 seisuga kantud 17 hooldustöötajat,
neist viis olid abihooldajad.
Hooldekodu veebilehel www.painurmekodu.ee on avaldatud ÜHteenuse osutamist
puudutav teave: hooldekodu kontaktandmed, asukoht, teenuste kirjeldus, ja
kohamaksumuse info:
Koht kahekohalises toas (hooldustase üks) 1430 eurot;
Koht kahekohalises toas (hooldustase kaks) 1600 eurot;
Koht ühekohalises toas (hooldustase üks) 1670 eurot;
Koht ühekohalises toas (hooldustase kaks) 1840 eurot.
Teenuse hind ei sisalda arsti visiiditasu, ravimeid, haigla voodipäevatasu, tasu
meditsiinilise transpordi eest.
Isiku hooldamisega seotud kulud on 730 eurot.
Paikvaatluse ajal oli Päinurme Kodus 47 teenusesaajat, esimeses korpuses 35 ja teises
korpuses 12.
3.2. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine
3.2.1. SHS § 20 lõigete 1 kuni 3 ja määruse § 2 lõigete 1 kuni 3 kohaselt on väljaspool kodu
osutatava ÜHteenuse eesmärgiks turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine
täisealistele isikutele.
Teenuseosutajal tuleb tagada teenusesaajale hooldustoimingud, majutamine ja
toitlustamine ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad teenused, mis on määratud
hooldusplaanis. Hooldustoimingud jagunevad isikuhooldustoiminguteks,
terviseseisundiga seotud toiminguteks ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse
toetamisega seotud toiminguteks. Hooldustoimingute tegemisel tuleb teenuseosutajal
tagada teenusesaajale privaatsus, tema tahte ja võimekuse arvestamine ning enne
hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamine.
Õhkkond paikvaatluse päeval oli töine, personal oli abivalmis ja orienteeritud koostööle.
Teenusesaajad on majutatud hooldekodu kahte korpusesse, toad on ühe- ja
kahekohalised. Hooldekodu ruumid olid väga heas korras (puhtad, soojad, õhk värske).
2
Majas on käsipuud, majast väljumiseks on kaldteed. Piisavalt on pesemisruume ja
tualette, mis on ilmekalt märgistatud ja kohandatud liikumisraskustega isikutele
kasutamiseks. Juhataja Elena Ermi sõnul on hooldekodul valmisolek võtta ÜHteenusele
kõik soovijad. ÜHeenuse osutamisel suure agressiivsusega inimestele võidakse jääda
hätta.
Teenusele saabudes võetakse kaasa isiklikud riided ja teenusesaajale olulised pisiasjad,
pildid, fotod. Hooldekodus on kasutusel funktsionaalvoodid, vastavalt vajadusele
lamatise-vastased madratsid. Abi kutsumiseks on turvasüsteem, käepaelad ja
turvanupud, üldruumides ja õuealal on videovalve, hooldekodu territoorium on piiratud
aiaga, värav on suletud. Juhataja sõnul töötab personal viisil, et märgata teenusesaajate
olukorda ja abivajadust kogu tööprotsessi vältel, suurema abi- ja tähelepanuvajadusega
inimesi teatakse, ringkäike tehakse regulaarselt, kuid ei dokumenteerita.
Paikvaatlusel tuvastati, et kahekohalistes tubades on kasutusel lakke kinnitatud
vahekardinad, mis tagavad teenusesaajale privaatsuse. Teenusesaajate
privaatsusnõudega arvestamist kinnitasid ka vestlused personali, teenusesaajate ja
nende lähedastega.
Lähedased saavad teenusesaajaga kohtuda magamistoas, söögitoas, külalistetoas või
soovi korral viia neid õue. Külastusaeg on E-P kell 13-19.00, külastuseks ei ole vaja ette
teatada, kuid palutakse arvestada eakate varajase ööunega.
Vestlustes selgus, et paljud teenusesaajad kasutavad suhtlemiseks isiklikku telefoni,
vajadusel töötajad abistavad telefoni laadimisel. Hooldekodu pakub ka võimalust teha
videokõne või helistada hooldekodu üldnumbrile ja seejärel viiakse telefon
teenusesaajani. Lähedaste mulje hooldekodu personalist on hea, töötajad annavad
asjakohast infot, suhtlemisel ollakse viisakad ja sõbralikud.
Hooldekodu mõlemas korpuses on stendid, kuhu on koondatud vajaminev info
teenusesaajale ja külastajale: päevakava, menüü, evakuatsiooniplaan, info ettepanekute
ja kaebuste menetlemiseks, kaebuse esitamise vorm, Sotsiaalministeeriumi,
Justiitsministeeriumi, SKA, Õiguskantsleri, Tööinspektsiooni, Ravimiameti ja
Tervisekassa kontaktid.
3.2.2 Määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud
Hooldekodus valmistatakse toit kohapeal, päevas on neli toidukorda, kell 9.00, 12.30,
18.00 ja 20.00 ootena kerge suupiste. Lähtudes teenusesaaja terviseseisundist ja
vajadusest võimaldatakse peenestatud ja püreestatud toitu. Toitlustamine toimub
söögisaalis või teenusesaaja toas, voodikeskseid abistatakse söömisel. Hoolduspersonal
jälgib vedelikutarbimist ja vesi on teenusesaajatele kättesaadavaks tehtud, üldkasutataval
alal olid näha karahvinid veega, tubades veega täidetud tilaga jooginõud, voodikesksete
teenusesaajate vedeliku tarbimist dokumenteeritakse. Hooldustöö dokumenteerimiseks
on kasutusel kliendipõhised töölehed, jälgimisleht tervisliku seisundi muutuste ja
seedetegevuse kohta. Lamatisi osatakse ära tunda ja nende puhul käituda, alati
teavitatakse medõde ja tehakse kanne päevaraamatusse. Õde märgib hooldajate toa
stendile info toimingute kohta, mida hooldajad peavad teenusesaaja põhiselt tegema.
Hooldekodus kannavad teenusesaajad isiklikke riideid ja jalanõusid, hooldekodul on
olemas ka oma riiete varu. Riiete pesu toimub kohapeal, voodiriided pestakse pesumajas.
Mähkmete vahetamine toimub hooldustöötaja sõnul umbes kolm korda ööpäevas,
vajadusel sagedamini, kasutatud mähkmete arvu ei dokumenteerita. Teenusesaajate
ülekeha pesemist pesugraafiku järgi kindlal nädalapäeval kord nädalas kinnitasid nii
teenusesaajad kui hooldustöötajad, abivahenditeks on pesuraam või pesutool, kanne
pesu toimumise kohta märgitakse pesemislehele. Voodipesu vahetus toimub ülekeha
pesemise päeval, määrdumise korral sagedamini. Teenusesaajad kandsid paikvaatluse
ajal riideid, mis olid puhtad, samuti oli puhas teenusesaajate voodipesu. Lähtudes
teenusesaaja abivajadusest on toas olemas ka potitool.
Hooldekodu koridorides, elu- ja hügieeniruumides on olemas liikumis- ja
hooldusabivahendeid nii teenusesaajatele kui hoolduspersonalile (käetoed, käsipuud,
3
rulaatorid, ratastoolid, libilinad, pesemisraamid -ja toolid ning tõstuk). Personal peab
abivahendite olemasolu piisavaks.
Teenusesaajate transpordi sotsiaal-, tervishoiu- ja avalikele teenustele korraldavad
enamasti lähedased või hooldekodu personal isikliku transpordiga, vajadusel tellitakse
eraldi tasu eest invatransport.
Hooldustöötajad oskavad tegutseda teenusesaaja surma korral, paanika vältimiseks on
hooldajate toa stendile paigutatud tegutsemise juhend kliendi surma korral.
3.2.3. Määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud toimingud
Terviseseisundiga seotud toiminguid teostavad vastavalt sõlmitud lepingule OÜ TNP
Konsultatsioonid kaks meditsiiniõde, kes viibivad hooldekodus kohapeal kolmel päeval
nädalas ja töötavad kokku koormusega 1,75. Õed teostavad õendusprotseduure (nt
sidumine, veresuhkru mõõtmine jm) ja täidavad sellekohase dokumentatsiooni.
Hooldajatega toimub suuline infovahetus teenusesaajate olukorrast ja hooldajate
märkamistest. Õed jätavad hooldajate toa stendile teenusesaaja personaalsed
hooldusjuhised, hooldajad kannavad info tehtud toimingute kohta teenusesaaja
jälgimislehele ja vastavasse päevikusse. Hooldustöötajad on läbinud esmaabi koolituse
ja oskavad ära tunda lamatisi ja eluohtlikke terviseseisundeid, anda esmaabi, jälgida üldist
terviseseisundit, muutuste korral jagatakse infot koheselt meditsiiniõega, vajadusel
kutsutakse kiirabi. Terviseseisundiga seotud toiminguks on ka abistamine ja juhendamine
ravimite manustamisel. Meditsiiniõed suhtlevad perearstidega, tellivad teenusesaajatele
retseptiravimeid ja pikendavad retsepte. Teenusesaajate perearstid on samad, kes olid
enne teenusele tulemist. Retseptiravimid asuvad personaliruumis lukustatud kapis,
ravimid jagab nädala kaupa dosaatoritesse meditsiiniõde, teenusesaajatele jagavad
ravimid välja hooldustöötajad.
3.2.4. Määruse § 2 lõikes 7 loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega
seotud toimingud
Hooldekodu võimaldab teenusesaajatele mitmeid vabaaja tegevusi, tegevusjuhendaja
eestvedamisel toimuvad võimlemine, laulmine ja ettelugemini. Teenusesaajaid
kaasatakse ka hooldekodu igapäevaellu, soovi korral saab teha köögitoiminguid (kartulite
ja õunte koorimine), heakorratöödel rohida, riisuda, talvel lund lükata. Tehakse käelisi
tegevusi (munakarpidest süüteküünalde valmistamine, kampsunite harutamine). Igal
päeval saab viibida värskes õhus, jalutada, istuda õues pingil või ratastoolis. Kui
teenusesaaja ei ole suuteline või ei soovi vabaaja tegevustes osaleda, pakutakse talle
tegevusi toas (raamatu või ajalehe lugemine, vestlemine).
Hooldekodu jagab teavet majas toimuvatest tegevustest, kaasab ja toetab lähedastega
suhtlemist.
Esimese tegevusaasta täitumist planeeritakse septembris tähistada ühise perepäevaga,
kus löövad kaasa ka töötajate pereliikmed.
3.2.5. SHS § 21 lõige 2-5 (nõuded hooldusplaanile)
SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 on kirjas nõuded, millele peavad vastama teenuseosutaja
koostatavad hooldusplaanid. Hooldusplaan tuleb koostada 30 päeva jooksul alates
teenuse osutamise alguskuupäevast, kaasates koostamisse teenusesaaja või teenuse
rahastaja (lõige 2), koos hooldusvajadusega tuleb ära hinnata tervishoiuteenuse vajadus
vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja poolt (lõige 3), kirjas peavad olema
hooldusteenuse osutamise eesmärk, eesmärgi saavutamiseks vajaminevad tegevused
ning sagedus ja teenuseosutaja hinnang eesmärgi saavutamise kohta (lõige 4) ning
hooldusplaanid peab üle vaatama ja vajadusel korrigeerima vähemalt kord poolaastas.
Määruse § 2 lõike 1 kohaselt tuleb teenuseosutajal teenusesaajale tagada
hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis
on määratud hooldusplaanis. Paikvaatlusel selgus, et teenusesaajatele on avatud
isikutoimikud, mille üheks dokumendiks on hooldusplaan. Isikutoimikud paiknevad
hooldusjuhi ruumis lukustatavas kapis ning on kättesaadavad ka juhatajale ja juhatuse
liikmele. Hooldajale on kättesaadav toimiku hooldusplaani osa, mis paikneb hooldajate
ruumis. Kontrolliti viie (V.S, L.U, B.K., E.A., J.O.) juhuslikult valitud teenusesaaja
4
hooldusplaani. Hooldusplaanis on leitavad teenusesaaja andmed, terviseseisundi
hinnang, isikutoimingute hinnang (mis sagedusega toiminguid tehakse, milles abi
vajatakse ja vastutaja). Hooldusplaanid olid üle vaadatud kuue kuu möödumisel või
sagedamini, kuid selgitust, millise tulemuseni vahehindamisel jõuti, välja toodud ei ole.
Hooldustöötajate sõnul tegeleb hooldusplaanide koostamisega juhataja, hooldustöötajad
annavad hooldusplaanide koostamiseks sisendi ja tutvuvad hooldusplaaniga, kuid seost
oma igapäevatöö alusdokumendina pigem ei näinud. Koostatud hooldusplaanid olid
täidetud arusaadavalt ja isikukeskselt. Juhataja sõnul kaasatakse hooldusplaani
koostamisse teenusesaaja, või tema lähedane, hooldusjuht, hooldajad ja meditsiiniõde.
Kohalike omavalituste sotsiaalvaldkonna töötajate vestlustest selgus, et hooldusplaani
koostamisel nad ei osale, hooldekodu teenuse saamiseks on valinud teenusesaajad või
nende lähedased ning koostatud hooldusplaanidega tutvunud ei ole, kuid senine info
teenuse osutamisest on olnud positiivne.
3.2.6. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt
personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid
viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis.
Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd
juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik,
kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama
õigustatud isiku elu, tervise ja vara. ÜHteenuse osutajad peavad planeerima
hooldusteenuse osutamist ja tagama nõuetele vastavate hooldustöötajate piisavuse, kes
teostavad hooldustoiminguid. Hooldustöötajate hulk ja kvalifikatsioon peavad vastama
teenuse sisule ja keerukusele ning asutuse suurusele ja hooldusel olevate isikute
vajadustele.
Hooldekodus töötab kokku 21 inimest, 19.08.2024 MTRi andmetel osutavad neist vahetult
teenust 16, kellest kuus on abihooldustöötajad. Teenust vahetult osutavad töötajad on
registreeritud töötamise registris. Hooldustöötajate nõuetele vastavust karistusregistrist oli
kontrollitud. Hooldekodu juhataja sõnul teostab ta kontrolli hooldustöötaja tööle asumisel
ja edaspidi üks kord aastas.
Järelevalve algatamise teatega paluti esitada hooldus- ja abihooldustöötajate 2024. aasta
aprilli, mai, juuni ja juuli tööajagraafikud. Tööaeg on vastavalt 8/12/24 tundi ja vahetused
kella 8.00-17.00, 7.30-19.30, 8.00-8.00. Abihooldustöötajad töötavad viisil (kuni 12
tunnistes vahetustes), et nende juhendamine on tagatud hooldustöötaja poolt. Õhtusel ja
öisel ajal jääb tööle kummassegi korpuses üks hooldustöötaja, seda kinnitasid esitatud
tööajagraafikud. Enne hooldustöötajate tööpäeva algust toimub alati vahetuse
üleandmine. Vestlustest selgus, et asutuses töötama motiveerib ühtne ja toetav
meeskond, paindlikud töötingimused, ühiste traditsioonide loomine. Hooldekodu juhtaja
viib läbi tegevusi 01.07.2026 rakenduva määruse nr 36 § 3 nõude täitmiseks, paikvaatluse
päeval toimus vestlus uue töötaja värbamiseks.
3.2.7. SHS § 221 lõike 6 kohaselt avalikustab ÜHteenuse osutaja teenuskoha maksumuse
hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude (tööjõukulud, tööriietuse,
isikukaitsevahendite, tervisekontrolli, vaktsineerimise, koolituse ja supervisioonide kulud),
maksumuse ühe teenusesaaja kohta.
Hooldekodu veebile www.painurmekodu.ee on avaldatud ÜHteenuse hinnakiri, välja on
toodud isiku hooldamisega seotud kulu (730 eurot).
Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori
andmetel (2024 a.) peaks Hooldekodu hoolduspersonali kulu olema seisuga 19.08.2024
ühe teenusesaaja kohta kuus keskmiselt 711 eurot. Arvestuse aluseks on MTRi kantud
hoolduspersonali andmed (16 hooldustöötajat ja kuus abihooldustöötajat) ning
teenuskohtade arv. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse
võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötate töötasu.
5
3.2.8. Majandustegevusnõuete täitmine
MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa
väljaandjat (SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega
seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
Hooldekodu ei ole täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustuse ning ei ole
teavitanud SKAd tegevusloa kontrollieseme ja kõrvaltingimuste muutmisest tähtaegselt
(hooldustöötaja töölt lahkumisest või tööle vormistamisest). Kontrollimistel (01.08.2024)
selgus, et MTRis on kanded töötajate (M.A., E.K. ja E.T.) kohta, kelle töösuhe
teenuseosutajaga oli lõppenud. 13.08.2024 juhatuse liikme poolt esitatud töötajate
nimekirjas on vahetult ÜHteenust töötajad (H.O., A.T.), kelle andmed MTRist puudusid
ning kelle vastavust SHSis kehtestatud nõuetele ei olnud võimalik kontrollida.
Teenuseosutaja asus järelevalve menetluse ajal täitma MSÜS § 30 lõike 2 nõuet,
eemaldas MTRist töösuhte lõpetanud töötajate andmed ning esitas koheselt (13.08.2024)
puuduvad vahetult teenust osutavate töötajate andmed ja kõrvaldas rikkumise
13.08.2024.
IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED
4.1. SKA on koostanud väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kvaliteedijuhise, mis on
abivahendiks ja ühtsete arusaamade kujundamise aluseks kvaliteetse teenuse
pakkumisel kõigile üldhooldusteenuse korraldajatele, teenuse osutajatele ning teenuse
kasutajatele.
4.2. Mõelda töökorralduslikult läbi, et hooldustöötajad kasutaksid hooldusplaane
hooldustoimingute tegemise alusdokumendina
4.3. Teenuste arendamisel ja toimetulekuks keeruliste (agressiivsete) teenusesaajatega teha
koostööd Dementsuse Kompetentsikeskusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Inna Tamm
järelevalve peaspetsialist
6