Saatja: Evelyn Kaasik <
[email protected]>
Saadetud: 16.08.2024 15:35
Adressaat: Kirsikka Uusmaa <
[email protected]>
Teema: Ed: Toimetulekutoetuse määramine pagulastele
Manused: image001.png; image002.png; image003.png
Tere, Kirsikka
Kas sa palun saad registreerida järelepärimise Deltas ja suunata vastamiseks Kätlin Sarapuule.
Ette tänades
Evelyn
Saatja: Evelyn Kaasik
Saatmisaeg: reede, 16. august 2024 15:34
Adressaat: 'Maris Sander' <
[email protected]>
Teema: Vs: Toimetulekutoetuse määramine pagulastele
Tänan täpsustuste eest.
Toimetuleku toetuse teenuse juht on puhkusel, ta on tagasi tööl augustikuu viimasel nädalal ja võtab
teile vastamise ette.
Seniks vastavalt korrale, lasen ma meie kirjavahetuse registreerida ameti dokumendihaldussüsteemis ja
suunan ka ametlikult vastamiseks teenuse juhile.
Vabandan, et peate meie poolt sisulist vastust ootama pikemalt.
Lugupidamisega
Evelyn Kaasik
Saatja: Maris Sander <
[email protected]>
Saatmisaeg: reede, 16. august 2024 15:22
Adressaat: Evelyn Kaasik <
[email protected]>
Teema: RE: Toimetulekutoetuse määramine pagulastele
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja
korral palume linke ja faile mitte avada.
Suured tänud kiire vastuse eest!
Meie kirjavahetus on siin:
Tere!
Elukoha registreerimist reguleerib Rahvastikuregistri seadus?Riigi Teataja, täpsemat infot saab küsida
siseministeeriumist või lugeda veebilehelt: Rahvastikuregister | Siseministeerium.
SHS § 132. Toimetulekutoetuse taotlemine
(1) Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotluse hiljemalt
kuu viimaseks tööpäevaks kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik
elukoht.
[RT I, 28.12.2017, 8 - jõust. 01.01.2018]
(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse isiku tegelikuks elukohaks:
1) rahvastikuregistrisse kantud elukoht;
2) rahvastikuregistrisse kantud lisa-aadressi järgne elukoht;
3) rahvastikuregistrisse kantud viibimiskoht või
4) muu elukoht.
[RT I, 17.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2019]
Seletuskiri: Sotsiaalhoolekande seaduses täiendatakse § 132 lõikega 11 , sätestades, mida loetakse isiku
tegelikuks elukohaks sama seaduse § 132 lõike 1 tähenduses ehk toimetulekutoetuse määramisel.
Elukohaks loetakse rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi, rahvastikuregistrisse kantud lisa-
aadressi, rahvastikuregistrisse kantud viibimiskohta ning muud elukohta. Muudatus on vajalik, et
täpsustada, millistest kohaandmetest rahvastikuregistri tähenduses lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduse
alusel toimetulekutoetuse taotlemisel. Kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt taotletakse
toimetulekutoetust kohaliku omavalitsuse üksuselt, kus asub toetuse taotleja tegelik elukoht. Kõnesoleva
eelnõu jõustumisega täpsustatakse seadusega, mida peetakse silmas tegeliku elukoha all. Tegelikuks
elukohaks võib, aga ei pruugi olla isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoht. Toimetulekutoetuse puhul
on tegemist puuduses elavatele inimestele mõeldud toetusega, mis peab tagama inimesele minimaalsed
vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Kuna toimetulekutoetust makstakse üksnes siis, kui inimesel
endal ei ole vahendeid enda ja oma pereliikmete ülalpidamiseks, siis võib toimetulekutoetuse taotlemise
võimaldamine vaid inimese rahvastikuregistrijärgsest elukohast liiga piirata abivajajate võimalust abi
saada ehk jätta nad abist ilma. Näiteks võib toimetulekutoetust taotlevate inimeste seas olla selliseid
inimesi, kelle elukoht on kohaliku omavalitsuse täpsusega näiteks Narva või Valga linnas, kuid kes
ringirändamise tulemusena elavad toetuse vajamise ajal hoopis mõnes Tallinna öömajas. Need inimesed
jääksid siis abist ilma, kui peaksid toetuse taotlemiseks sõitma oma registrijärgsesse elukohta. Inimestel ei
pruugi olla vaba raha selleks, et sõita oma rahvastikuregistrijärgse elukoha kohaliku omavalitsuse
üksusesse toetust taotlema. Samuti ei pruugi toetust vajavatel inimestel olla võimalik registreerida enda
elukoht üüripinnal üürileandja vastuseisu tõttu. Seetõttu tuleb võimaldada inimestel saada riigieelarvest
makstavaid sotsiaaltoetusi nendest omavalitsusest, kus inimesed abi vajamise ajal tegelikult elavad.
Kui isik ei ela rahvastikuregistris oleval aadressil ning kohalik omavalitsus kustutab tema elukoha
registrist, säilivad isikutel siiski põhilised õigused vältimatu abi saamiseks vastavalt sotsiaalhoolekande
seaduse § 5 lõikele 4, mille kohaselt isikule, kelle elukohta ei saa kindlaks määrata, korraldab
sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise see valla- või linnavalitsus, kelle
halduspiirkonnas isik abi vajamise ajal asub.
Kõike head
Kaie
From: Maris Sander <
[email protected]>
Sent: Wednesday, August 7, 2024 10:33 AM
To: Kaie Pukk <
[email protected]>
Subject: RE: Infopäring Eesti Pagulasabist
Tere!
Suured tänud kiire vastuse eest!
Seoses rahvastikuregistriga ? meile on tulnud murettekitavat tagasisidet KOVidest, et kohaliku
omavalitsuse täpsusega ei soovitata inimesi enam rahvastikuregistrisse registreerida
(kuuldavasti siseministeeriumist tulnud juhis ? ei ole seda nende käest otse üle kontrollinud)?
Kas olete sellest kuulnud ning kas see võib sel juhul osutuda takistuseks toimetulekutoetuse
saamisel?
Kõike head soovides
Maris
From: Kaie Pukk <
[email protected]>
Sent: 6 August, 2024 03:56 PM
To: Maris Sander <
[email protected]>
Subject: RE: Infopäring Eesti Pagulasabist
Tere!
Täname, et pöördusite sotsiaalministeeriumi poole.
Statistika toimetulekutoetuse saajate kohta on manuses olevas dokumendis. Soolises lõikes meil hetkel
andmeid ei ole, see nõuaks sotsiaalkindlustusametilt eraldi päringu tegemist. Meil on küll statistikat
toetuse saajate kordade arvu kohta aga pole eraldi välja toodud, palju nendest on AK saajad.
Töötutoetuse kaotamise mõjusid hindas lisaks sotsiaalministeeriumile ka majandus- ja kommunikatsiooni
ministeerium ja on välja toodud ebasoovitavate mõjude risk:
Muudatuste tulemusena uues süsteemis töötushüvitisele mittekvalifitseerujatest (kokku hinnanguliselt
8668 inimest) 42% on 16?24-aastased noored ning 15% hoolduskoormusega registreeritud töötud, kes on
juba praegu võrreldes teiste sihtrühmadega tööturul haavatavamas positsioonis. Baasmääras hüvitisele
mittekvalifitseerumise tõttu väheneb töötuse perioodil nende majanduslik toimetulek, mistõttu võib
muudatuste tulemusel eeldada toimetulekutoetust vajavate leibkondade arvu kasvu. Baasmääras
hüvitisele mittekvalifitseeruval registreeritud töötul on võimalik taotleda kohalikult omavalitsuselt
toimetulekutoetust, mille eesmärk on tagada toimetulekuks vajalik rahaline abi ning mis vähendab uues
süsteemis töötushüvitisest ilma jäävate inimeste jaoks muudatuste negatiivseid majanduslikke mõjusid.
2023. aastal sai toimetulekutoetust kokku 19 592 leibkonda. Sotsiaalministeeriumi arvutuste alusel
kasvab muudatuste tõttu 2025. aastal toimetulekutoetust vajavate leibkondade arv 385, 2026. aastal 578,
2027. aastal 502 ning 2028. aastal 482 võrra. Nagu eespool mainitud, on töötushüvitiste muudatustest
negatiivselt mõjutatud hinnanguliselt 8668 inimest. Võttes arvesse keskmist leibkonna suurust 2023.
aastal (keskmiselt 2,1 inimest leibkonnas), mõjutavad töötushüvitiste muudatused negatiivselt
hinnanguliselt ca 4128 leibkonda, kellest ca 9,3% vajaksid 2025. aastal toimetulekutoetust ning
järgnevatel aastatel ca 11,7?14%, mistõttu on muudatusel leibkondade toimetulekule oluline mõju. Lisaks
mõjutab töötu majanduslikku toimetulekut töötuse perioodil olulisel määral ka leibkonna koosseis ehk kas
leibkonnas on teisi tuluteenijaid ja kui palju on leibkonnas ülalpeetavaid.
Nende numbrite järgi ei ole võimalik öelda, palju töötutoetuse saajatest juba tegelikult praegu
toimetulekutoetust saavad ja ka kõik töötutoetuse saajad ei pruugi kvalifitseeruda toimetulekutoetuse
saajaks, kuna töötutoetus on isikupõhine aga toimetulekutoetus leibkonna põhine. Samas ei tea, palju
nendest on ajutise kaitse saajad.
Antud muudatus jõustub 1. jaanuarist 2026 ja kuna oleme paralleelselt liikumas selles suunas, et
vähendada KOV sotsiaaltöötajate toimetulekutoetuse taotluste menetluskoormust, siis ei ole teada, kas
töötutoetuse kaotamisega koormus praegusega oluliselt suureneb.
Kõige suurem vajadus on aidata ja nügida inimesed tööle, töötud saavad endiselt töötukassa teenuseid ja
nõustamist ning töötutoetuse kaotamine peaks motiveerima inimesi minema tööturule.
Kuna toimetulekutoetus on riigi poolne toetus abivajajale, saavad KOV-id iga taotluse menetlemise pealt
kindla summa, kui suureneb taotluste arv, siis suureneb ka KOV-ile laekuv summa. Toetuse maksmisele
kuuluv summa makstakse KOV-ile kulu- ehk tekkepõhiselt.
Toimetulekutoetuse maksmine toimub tegeliku elukoha järgi, seega ei ole toetuse saamisel oluline RR
järgne täpne elukoht. See tähendab, et inimene saab toetust taotleda seal KOV-is, kus ta elab, mitte seal,
kus on tal sissekirjutus. Kuigi rahavastikuregistri seaduse alusel peab isik viima registriandmed
vastavusse tegelike andmetega, siis on piisavaks asjaoluks ka KOV täpsusega RR elukoht. Toetuse
saamiseks on oluline Eestis elamise luba, kui luba ei ole või elamisluba pole pikendatud, siis pole õigust
ka toimetulekutoetusele.
Lugupidamisega
Kaie Pukk
nõunik
Hüvitiste ja pensionipoliitika osakond
Sotsiaalministeerium
[email protected]
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
www.sm.ee
From: Maris Sander <
[email protected]>
Sent: Tuesday, August 6, 2024 10:49 AM
To: SM Info
Subject: Infopäring Eesti Pagulasabist
Tere!
Kirjutan teile Eesti Pagulasabist seoses riigi kavaga kaotada töötutoetused ning abi vajavad
inimesed suunata selle asemel toimetulekutoetuste süsteemi.
Sooviksime teada, kui palju Ukraina põgenikke saab praegu toimetulekutoetust (kui teil on
võimalik, sooviksime rohkem infot ka selle kohta, kui kaua keskmiselt põgenik
toimetulekutoetust saab, kas need on naised või mehed ning kus nad elavad). Samuti oleks hea
teada, kuidas on sõjapõgenike seas toimetulekutoetuste saajate arv ajas muutunud.
Kuidas teie hindate, kas kohalikud omavalitsused saavad Töötukassast seni toetust saanud
põgenike ületulemisega KOVidesse hakkama ning kas riigi kavandatav lisaraha KOVidele
selleks on piisav?
Millist tuge KOVid veel vajaksid, et suurema toimetulekutoetust vajavate põgenike hulgaga
toime tulla ning kuidas riik kavatseb KOVe selles aidata?
Üks mure, mida me näeme uue süsteemi juurutamisel on see, et põgenikel on raskusi omale
püsiva elukoha leidmise ja sissekirjutuse saamisega. Ent see on eeltingimus toimetulekutoetuse
saamisel. Kas olete seda võimalikku takistust toetuse saamisel arvesse võtmas?
Kõike head soovides
Maris Sander
Huvikaitsespetsialist
Eesti Pagulasabi
+372 566 221 33
www.pagulasabi.ee
Facebook | Instagram | Twitter
A refugee is an ordinary person in an extraordinary situation.
You can help us restore the ordinary in their lives. Donate here.
From: Evelyn Kaasik <
[email protected]>
Sent: 16 August, 2024 02:59 PM
To: Maris Sander <
[email protected]>
Subject: Vs: Toimetulekutoetuse määramine pagulastele
Tere, Maris
Tänan pöördumise eest.
Kuna viitasite oma meilis sotsiaalministeeriumi infopäringu vastusele, palume edastada ka need meile,
et oleksime kõik ühes infoväljas teie pöördumisele vastates.
Saades teilt täiendava info, proovime anda enda poolt ka täiendava selgituse.
Lugupidamisega
Evelyn Kaasik
Kov nõustamistalituse juhataja
Sotsiaalkindlustusamet
Saatja: Maris Sander <
[email protected]>
Saatmisaeg: reede, 16. august 2024 13:38
Adressaat: Evelyn Kaasik <
[email protected]>
Teema: Toimetulekutoetuse määramine pagulastele
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja
korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Kirjutan teile seoses toimetulekutoetuste määramisega põgenikele kohalikes omavalitsustes.
Tegime infopäringu sotsiaalministeeriumile seoses ukraina kodanikele toimetulekutoetuse
määramisega, kellel võib olla keeruline oma elukohta registreerida ning nad viitasid oma
vastuses seadusesättele, mille järgi elukoharegistreering ei ole eeltingimus toimetulekutoetuse
määramisel.
Kuna meie teada kohalikes omavalitsustes siiski pigem nõutakse inimestelt elukoha
registreeringut ning tegelikult ka töötukassas arvelolekut, siis tahaksime uurida, kuidas teie ses
osas kohalike omavalitsuste töötajaid nõustate ja milline see praktika ikkagi on.
Kuna riigil on kava töötutoetuste süsteem sulgeda, siis toimetulekutoetuste skeemi tuleks
tõenäoliselt päris palju ukraina põgenikke üle, seetõttu uurime, milline on põgenike ligipääs
toimetulekutoetusele, kui nad ei suuda mõnda tingimust täita.
Kas teil oleks võimalust meiega kokku saada ning sel teemal natuke selgitusi jagama, et kuidas
seadust toimetulekutoetuste määramisel ikkagi KOVides rakendatakse ja meilegi ses osas pisut
nõu anda?
Eesti Pagulasabi nõustajad, koolitajad ja kogukonnakoordinaatorid puutuvad samuti nende
teemadega kokku ning soovime meie poole pöörduvatele pagulastele anda võimalikult täpset
infot.
Lugupidamisega
Maris Sander
Huvikaitsespetsialist
Eesti Pagulasabi
+372 566 221 33
www.pagulasabi.ee
Facebook | Instagram | Twitter
A refugee is an ordinary person in an extraordinary situation.
You can help us restore the ordinary in their lives. Donate here.