dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Krediiditeabe seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

Rahandusministeerium · 2. september 2022
Viit
1.1-10.1/6573-3
Registreeritud
2. september 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Pangaliit MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Märt Emil Belkin (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Rahandusteabe poliitika osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎image001.png
  • 📎PL RM-le 2.09.2022 .asice184 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 02.09.2022 13:41 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: väljaläinud kiri Katrin TalihärmEesti PangaliitT &#43;372 611 6569M &#43;372 50 60701 Rahandusministeerium [email protected] Teie: 18.08.2022 nr 1.1-10.1/6573-1 Meie: 2.09.2022 nr 38 Krediiditeabe seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Austatud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus Täname võimaluse eest avaldada arvamust krediiditeabe seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta. Viimastel aastatel on nii seadusandja kui turuosalised astunud olulisi samme vastutustundliku laenamise edendamisel, kuid nii ühiskonna kui ka tarbijate kaitseks on võimalik astuda täiendavaid samme veelgi. Järgnevalt Pangaliidu seisukohad seoses krediiditeabe seaduse eelnõu täiendatud väljakavatsusega ja ettepanekud vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise tõhustamiseks. Andmevahetuse mudel Pangaliidu eelistus on keskne register, sest meie hinnangul ei hakka andmevahetusplatvorm suure tõenäosusega praktikas piisavalt hästi tööle. Oma seisukohta toestame järgmisega: 1) Kohustatud isikute arvu tõttu on märkimisväärne risk, et mistahes ajahetkel on mõnel kohustatud isikul tehnilisi probleeme päringutele vastamisel. Kui ei ole tagatud andmevahetusplatvormi kaudu info saamine kõigi kohustatud isikute käest, puudub krediidiotsust tegeval krediidiandjal kindlus, et andmed on täielikud ning seetõttu ei saa see krediidiandja positiivse krediidiregistri andmetele tugineda. Keskse registri puhul on võimalik kasutada iga kohustatud isiku viimast edastatud infot. Kui andmeedastus registrile toimub päevavahetusel ja mõne krediidiandja info ei ole eelneval ööl registrisse jõudnud, on võimalik kasutada sellele eelnenud päevavahetusel edastatud infot. 2) Andmevahetusplatvormi puhul muutub krediidiotsuse tegemine suure tõenäosusega oluliselt aeglasemaks isegi eeldusel, et ühelgi kohustatud isikul pole päringutele vastamisega probleeme. Eelkõige võivad probleemid olla tehnilist laadi, kuna krediidiandjaid on palju ja tehniline võimekus väga erinev. 3) Efektiivne järelevalve positiivse krediiditeabe vahetamise üle (nii teabe jagamise kohustuse täitmise kui andmekaitse seisukohast) on väga tähtis. Andmevahetusplatvormi puhul oleks järelevalve tunduvalt keerulisem muu hulgas nendel põhjustel: - andmevahetusplatvormi puhul peaks järelevalveasutus iga kohustatud isiku käest küsima tõendeid päringutele vastamise kohta. Keskse registri puhul säilib vastav info nii andmete registrile edastamise kui ka päringutele vastamise kohta registris. Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee - Pangaliidu hinnangul peaks päringute vastused olema anonüümsed. Keskse registri puhul on võimalik seda hõlpsasti korraldada. Nimelt, registris säilitatakse info konkreetse krediidiandja kohta, kuid seda ei edastata päringu teinud teisele krediidiandjale. Meile jääb selgusetuks, kuidas toimuks see andmevahetusplatvormi korral. 4) Keskse registri peamiseks riskiks olevat suuremahulist andmete kontsentreeritust ning sellest lähtuda võivat andmete lekkimise suuremat riski on võimalik efektiivselt juhtida. Näiteks, andmeid võiks registris isikustatud kujul hoida võimalikult lühikest aega sõltuvalt andmeedastuse kohustuse intervallist. Kui seadus peaks tehnilise lahenduse täpselt määratlema, soovitab Pangaliit enne otsustamist kindlasti tehniliste ekspertidega konsulteerida erinevate tehniliste lahenduste teostatavuse ja toimimise üksikasjade (sh puuduste) osas. Arvestama peab, et kohustatud isikuid on palju ja iga kohustatud isiku info peab jõudma krediidiotsust tegeva krediidiandjani. Samuti oleks mõistlik analüüsida ka erinevate süsteemide juurutamise ja toimimisega seonduvat kulu krediidiandjatele Andmevahetuse haldaja Pangaliit eelistab riiklikult hallatavat lahendust, kuid ei ole vastu ka erasektori poolt korraldatavale lahendusele. Oluline on eelkõige, et: 1) Kohustatud isikutel oleks üks vastaspool, kuhu andmeid edastada ja päringuid esitada, et vältida kohustatud isikute jaoks ebamõistlikult suuri tehnilisi väljakutseid, sh mitme erineva integratsiooni jaoks vajalik ressurss, mitme allika vahel kattuvate andmete tuvastamine ja ühtlustamine, mitme päringu ja andmeedastusega kaasnev ajaline kulu jne. 2) Süsteemi haldaja peab suutma pakkuda aktsepteeritaval tasemel teenust (SLA), et tagada teenuse kättesaadavus ja turu toimimine, kuivõrd teenuse ebamõistlikult pikad häired tooks kaasa teenuse pakkumise katkemise kogu turu jaoks. Kogutavad andmed (sh andmete koosseis) Pangaliidu hinnangul tuleks andmete edastamisel registrisse järgida nii andmete minimaalsuse kui otstarbekuse printsiipi. See tähendab, et füüsiliste isikute kohta tuleks registrisse edastada üksnes sellised finantskohustuste andmed, mis on vajalikud päringu teostajal vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks ja mille töötlemisel riivataks andmesubjekti õigusi võimalikult vähe. Vastavalt VÕS § 4043 lõikele 1 tuleb tarbijakrediidipakkujal vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks: 1) omandada tarbija kohta teave, mis võimaldab tema krediidivõimelisust hinnata; 2) hinnata tarbija krediidivõimelisust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalik teave omandatakse esmalt krediiditaotluselt. Seal avaldatud teavet on krediidiandja kohustatud kontrollima (VÕS § 4043 lõige 4, KAVS § 49 lõige 1 ja § 50 lõiked 3 ja 4). Selleks tuleb krediidiandjal (KAVS § 49 lõike 1 kohaselt) välja töötada ja oma sise- eeskirjas sätestada tarbija esitatud andmete kontrollimise metoodika, sh tuleb tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtta ja kontrollida teavet tarbija varaliste kohustuste kohta, st ennekõike tarbija regulaarsete finantskohustuste suurus ja võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus. Seega peaks registris kajastuma vähemalt regulaarsete finantskohustuste igakuiste maksete suurus ja finantskohustuse algus- ja lõpuaeg. Põhiosa ja intressi eraldi väljatoomine ei ole meie hinnangul vajalik, kuna nii põhi- kui ka kõrvalnõuded on finantskohustus. Lisaks võib põhisummade ja intresside eraldi väljatoomine tekitada olukorra, mil teine krediidiandja saab välja arvestada antud krediidile kohaldatava intressimäära, mis võib viia kliendi üleostmiseni teise krediidiandja poolt. KAVS § 49 lõike 1 punkt 6 kohaselt tuleb tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja andmete kontrollimisel arvesse võtta ka muid fakte, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist. Selleks on Pangaliidu hinnangul oluline, et registris kajastataks teave krediidiliigi kohta. Tarbija finantskäitumise hindamiseks (oskus juhtida rahavooge ja planeerida kulutusi) on oluline vaadelda tarbija varasemat praktikat krediidi võtmisel. Samuti võimaldab see hinnata võetud finantskohustusega kaasnevaid kulusid (näiteks on tõenäoliselt liisingu intressimäär madalam kui sihtotstarbeta tarbimislaenu oma). Finantskohustuse liik: eluasemelaen, liising, tarbimislaen. Registri kaudu ei peaks avaldama teavet konkreetse krediidiandja kohta, kuna see võib oluliselt moonutada turu käitumist. Näiteks, kui registrist saab teavet, et krediidivõtja finantskohustuseks on eluasemelaen ühest pangast, võidakse teisest pangast teha pakkumine eluasemelaenu refinantseerimiseks “parematel tingimustel”. Registris võiks kajastuda teave krediidipakkuja liigi kohta: krediidiasutus, erandi alusel tegutsev krediidiandja, krediidiandja, krediidivahendaja, HLÜ, inkasso. Soovime siinkohal rõhutada, et kuna detailsemad arutelud on Pangaliidus alles ees, võib andmete koosseisu osas tulla Pangaliidult hiljem veel täiendavaid ettepanekuid. Andmete täpne koosseis ja andmete kõikidele osapooltele üheselt arusaadavad definitsioonid tuleks sätestada delegatsiooninormi alusel rakendusaktiga, kuna andmekvaliteet on registri efektiivseks toimimiseks kriitilise tähtsusega. Andmete töötlemise eesmärgid ja õiguslik alus Pangaliidu hinnangul on sobivaimaks isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks IKÜM art. 6 lg 1 p c ehk vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmine. Seda nii andmete registrile edastamise kui ka päringute esitamise korral. Üksnes sel juhul oleks üheselt raamitud isikuandmete töötlemise ning saavutatud registri pidamise tegelik eesmärk. Teie pöördumisele lisatud krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu 8.peatüki kohaselt on krediidiandja õigustatud tegema registrisse päringuid krediiditaotluse esitanud füüsilise isiku finantskohustuste kohta. Kõnealuse eelnõu lõpus toodud võimalikud muudatused võlaõigusseaduses sätestavad päringu tegemise krediidiandja kohustusena. Leiame, et võimalike vaidluste vältimiseks võiks mõlemast õigusaktist tuleneda selgelt, et registrisse päringute tegemine on krediidiandja kohustus, mitte õigus. Isikuandmete töötlemine nõusoleku alusel krediiditeabe jagamise raames muudaks registri pidamise suures osas mõttetuks. See võiks olla asjakohane vaid registripidaja poolt pakutavate täiendavate teenuste korral, mitte finantskohustusi puudutava info edastamisel registrile või jagamisel teisele krediidiandjale krediidiotsuse tegemiseks. Negatiivsete krediidiandmete jagamine Pangaliidu hinnangul on negatiivsed krediidiandmed - maksehäired- krediidivõimelisuse hindamise seisukohast ja vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmisel olulise tähendusega. Maksehäirete info jagamine võib jätkuda tänaste registripidajate poolt ning neid ei peaks kajastama positiivses krediidiregistris. Kuid oleme seisukohal, et kavandatava eelnõuga tuleb seada eraldi nõuded ka maksehäirete info jagamisele, järgmistel kaalutlustel: 1) Paljudes riikides, kus toimib negatiivse krediidiandmete mehhanism on siseriiklike õigusaktidega täpsemalt reguleeritud selle mehhanismi toimimise ja kooskõlas IKÜM-iga, isikuandmete töötlemise alused ja tingimused. 2) IKÜM-ga kooskõlas olevate siseriiklike normide kehtestamine võimaldaks maksehäirete infot eesmärgipäraselt mõistlikult ja efektiivselt töödelda. See vähendaks mh riski, et maksehäirete info töötlemine võiks muutuda ebamõistlikult kalliks, mille tagajärjel suureneks risk, et eraõiguslik register võib sellest äritegevusest sootuks loobuda ja krediidiotsust tegeval krediidiandjal ei pruugi edaspidi olla täit teavet isiku maksehäirete kohta. 3) Krediiditeabe seaduse või mõnes muus seaduses krediiditeabe saamise konkreetse regulatsiooni puudumine mõjutab negatiivselt andmete läbipaistvat töötlemist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise sisustamisel viidatakse VÕS § 4044 lõikes 3 ja KAVS § 50 lõikes 1 andmebaaside kasutamisele ja kui Eestis kaoks regulatsioonide puudumise või normide mitmeti tõlgendusvõimaluse tõttu need vähesed andmebaasid, pärsiks selline olukord krediidi siseturul vastutustundlikku laenamist ja piiraks ligipääsu välisturult sootuks. Pangaliit nõustub, et tegemist on keerulise õigusliku küsimusega, kuid huvigrupid on suutelised paralleelselt käsitlema nii positiivse kui ka negatiivse krediidiregistri teemasid. Kavandatav eelnõu oleks sobiv koht, kus ka maksehäirete info jagamine seadusandlikult reguleeritaks. Laenu teenindamise piirmäära kehtestamise vajalikkus koos positiivse krediidiregistriga Vastutustundliku laenamise tõhusaks edendamiseks tuleks samaaegselt positiivse krediidiregistri käivitamisega kehtestada ka laenu teenindamise piirmäär kõikidele turuosalistele. Ainuüksi positiivsest krediidiregistrist ei piisa tarbijate huvide kaitseks, kui krediidiandjate riskiisule ei seata turuüleseid üheselt mõistetavaid ja mõõdetavaid piire. See tõhustab ja lihtsustab ka järelevalve teostamist ning loob eeldused kohtupraktika ühtlustamiseks vastutustundliku laenamise mõiste sisustamisel. Samaaegselt registri käivitumisega peaks rakenduma ka piirmäärad kehtestav rahandusministri määrus, kuna: 1) Hetkel kehtivad vastutustundliku laenamise nõuded ei taga ühtlustatud lähenemist vastutustundlikule laenamisele, mistõttu eksisteerib oht liialt riskantsele laenuandmisele. Võlaõigusseaduses ette nähtud vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine on sisuliselt iga krediidiandja subjektiivne hinnang, kas krediidivõtja satub krediidi tagastamisel raskustesse või mitte. Seega pole välistatud, et tulenevalt konkreetse krediidiandja riskiisust võib konkreetsele tarbijale võimaldatavate tarbimislaenude kogusumma ja nendest tulenevad kuumaksed kokku ületada kordades isiku sissetulekuid. 01.07.2022 jõustus Füüsilisest isikust maksejõuetuse seadus. Maksejõuetuse menetlustes ei eristata võlausaldajaid selle alusel, kes andis laenu vastutustundlikult ja kes suurema riskiisuga. See annab krediidiandjatele sõnumi, et vastutustundliku laenamise põhimõtte sisustamisel, ei tasu olla konservatiivne. Krediidiandjate jaoks oleks selge, kui eksisteerivad piirmäärad, mille ületamisel oleks tegemist vastutustundetu laenuandmisega koos sellega kaasnevate tagajärgedega. Nende vältimiseks oleks krediidiandja sunnitud vastavaid arvutusi tegema. Krediidivõtja jaoks muutuks lihtsamaks krediidiandja poolt vastutustundetult loodud laenusuhte vaidlustamine ja kohtutel oleks kergem rikkumist tuvastada. Selline piirmäär piirab teatud määral osadele tarbijatele laenude kättesaadavust, kuid avalik huvi, et laenu ei antaks isikutele, kes seda tõenäoliselt ei suuda tagasi maksta, kaalub selle ilmselgelt üle. Et vältida piirmäärade liigselt kitsendavat mõju laenuandmisele, võib kaaluda ka siin, sarnaselt eluasemelaenudele, teatud erandite kehtestamist. Vastutustundliku laenamise nõuete täpsustamisega seoses peaks kaaluma, kuidas peaks võlaõigusseaduse vastutustundlikku laenamist puudutavad normid viitama laenumaksete piirmäärale. 2) Eluasemelaenude puhul on Eesti Pank määranud kindlaks laenumaksete piirmäära, mille kohaselt võib laenumaksete ja sissetuleku suhtarv olla kuni 50% (Eesti Panga presidendi määrus „Eluasemelaenu andmise piirmäärad ja maksimaalne laenutähtaeg“ § 4 lõige 2). Tarbijakrediidi suhtes ei ole vastavat piirmäära kehtestatud, kuigi lisaks eluasemelaenudele võivad tarbimislaenud moodustada olulise osa leibkonna võlakoormusest. Eelviidatud määrus kehtib vaid krediidiasutustele, mistõttu on nõuded turuosalistele erinevad. Laenu teenindamise piirmääraga loodaks n-ö objektiivne tõenäosus tarbija makseraskustesse sattumise kohta, millest peaksid lähtuma kõik krediidiandjad. 3) Tarbijakrediidi turu korrastamise raames on riik küll varasemalt kaalunud laenu teenindamise piirmäära kehtestamist, kuid ei ole teadmata põhjustel laenu teenindamise piirmäära siiski kehtestanud. Laenu teenindamise piirmäära kehtestamise vajadusele Eestis varasemalt tähelepanu juhitud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Finantsinspektsiooni ja Tarbijakaitseameti poolt 2014. aastal läbi viidud analüüsis „Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud“. Analüüsi lõppjärelduste kohaselt on vajalik konkretiseerida tarbija maksevõime hindamise nõudeid, kõrvaldamaks puudujääke vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel. Selleks, tuleks kehtestada piirmäär, mis reguleerib kui palju peaks tarbijale tema igakuisest sissetulekust alles jääma pärast laenumaksete tasumist. Finantsinspektsioon on teinud 15.06.2021 rahandusministrile ettepaneku kehtestada krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 8 alusel rahandusministri määrus „Miinimumnõuded krediidi põhiosa ja intressimakse ja tarbija sissetuleku suhtele. Laenu teenindamise piirmäära kehtestamine ei nõua olulisi seadusandlikke muudatusi, kuna piirmäära kehtestamiseks näeb kehtiv seadus (KAVS) juba ette volitusnormi rahandusministrile. Seni ei ole rahandusminister antud volitusnormi kahjuks kasutanud. 4) Sarnased laenu teenindamise piirmäärad on juba kehtestatud või on kehtestamisel ka naaberriikides. Laenumaksete piirmäär tarbijakrediidi puhul on juba kehtestatud nii Lätis kui Leedus ja mitmes teises Euroopa riigis. Eesti on Baltikumis tänaseks ainuke riik, kes ei ole vastavat määra veel kehtestanud. Tarbijakrediidi osas laenu teenindamise piirmäära kehtestamine on kavandamisel ka Soomes. Meile teada olevalt nõudis Lätis laenu teenindamise piirmäära kehtestamist füüsiliste isikute võlakoormuse ohjeldamise eesmärgil Finantsinspektsioon ja Soomes keskpank. Piirmäära kehtestamisel tuleb kindlasti silmas pidada, et see ei piiraks ebamõistlikult krediidi kättesaadavust, st ka piirmäära kehtestamise järgselt peaks suuremal osal Eesti elanikkonnast olema võimalik vastutustundlikelt krediidiandjatelt krediiti saada. Pangaliidu hinnangul on sobivaks piirmääraks 60%, sõltumata isiku sissetuleku suurusest. Erandite tegemise määraks võiks olla 10% kvartalis antavatest tarbijakrediitide kogusummast. Lisaks peame vajalikuks näha ette eeltingimus, et tarbijakrediidi andmiseks peab isikul pärast laenumaksete mahaarvamist jääma nö vaba raha vähemalt elatusmiinimumi suuruses summas. Laenumaksete piirmäära järgimine ilma positiivse krediidiregistrita oleks äärmiselt keeruline, mistõttu rõhutame, et piirmäära kehtestamine peaks aset leidma koos positiivse krediidiregistri loomisega. Loodame, et rahandusministeeriumil on võimalik meie seisukohtade ja ettepanekutega arvestada. Oleme meeleldi valmis oma ettepanekuid arutama ja seisukohti täiendavalt selgitama. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Talihärm Pangaliidu tegevdirektor
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →