Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 02.09.2022 13:41
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: väljaläinud kiri
Katrin TalihärmEesti PangaliitT +372 611 6569M +372 50 60701
Rahandusministeerium
[email protected]
Teie: 18.08.2022 nr 1.1-10.1/6573-1
Meie: 2.09.2022 nr 38
Krediiditeabe seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus
Austatud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Täname võimaluse eest avaldada arvamust krediiditeabe seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse
kohta.
Viimastel aastatel on nii seadusandja kui turuosalised astunud olulisi samme vastutustundliku
laenamise edendamisel, kuid nii ühiskonna kui ka tarbijate kaitseks on võimalik astuda täiendavaid
samme veelgi. Järgnevalt Pangaliidu seisukohad seoses krediiditeabe seaduse eelnõu täiendatud
väljakavatsusega ja ettepanekud vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise tõhustamiseks.
Andmevahetuse mudel
Pangaliidu eelistus on keskne register, sest meie hinnangul ei hakka andmevahetusplatvorm suure
tõenäosusega praktikas piisavalt hästi tööle. Oma seisukohta toestame järgmisega:
1) Kohustatud isikute arvu tõttu on märkimisväärne risk, et mistahes ajahetkel on mõnel
kohustatud isikul tehnilisi probleeme päringutele vastamisel. Kui ei ole tagatud
andmevahetusplatvormi kaudu info saamine kõigi kohustatud isikute käest, puudub
krediidiotsust tegeval krediidiandjal kindlus, et andmed on täielikud ning seetõttu ei saa see
krediidiandja positiivse krediidiregistri andmetele tugineda. Keskse registri puhul on võimalik
kasutada iga kohustatud isiku viimast edastatud infot. Kui andmeedastus registrile toimub
päevavahetusel ja mõne krediidiandja info ei ole eelneval ööl registrisse jõudnud, on võimalik
kasutada sellele eelnenud päevavahetusel edastatud infot.
2) Andmevahetusplatvormi puhul muutub krediidiotsuse tegemine suure tõenäosusega oluliselt
aeglasemaks isegi eeldusel, et ühelgi kohustatud isikul pole päringutele vastamisega
probleeme. Eelkõige võivad probleemid olla tehnilist laadi, kuna krediidiandjaid on palju ja
tehniline võimekus väga erinev.
3) Efektiivne järelevalve positiivse krediiditeabe vahetamise üle (nii teabe jagamise kohustuse
täitmise kui andmekaitse seisukohast) on väga tähtis. Andmevahetusplatvormi puhul oleks
järelevalve tunduvalt keerulisem muu hulgas nendel põhjustel:
- andmevahetusplatvormi puhul peaks järelevalveasutus iga kohustatud isiku käest
küsima tõendeid päringutele vastamise kohta. Keskse registri puhul säilib vastav
info nii andmete registrile edastamise kui ka päringutele vastamise kohta registris.
Maakri 30, Tallinn 10145
T +372 611 6567
[email protected] pangaliit.ee
- Pangaliidu hinnangul peaks päringute vastused olema anonüümsed. Keskse
registri puhul on võimalik seda hõlpsasti korraldada. Nimelt, registris säilitatakse
info konkreetse krediidiandja kohta, kuid seda ei edastata päringu teinud teisele
krediidiandjale. Meile jääb selgusetuks, kuidas toimuks see
andmevahetusplatvormi korral.
4) Keskse registri peamiseks riskiks olevat suuremahulist andmete kontsentreeritust ning sellest
lähtuda võivat andmete lekkimise suuremat riski on võimalik efektiivselt juhtida. Näiteks,
andmeid võiks registris isikustatud kujul hoida võimalikult lühikest aega sõltuvalt
andmeedastuse kohustuse intervallist.
Kui seadus peaks tehnilise lahenduse täpselt määratlema, soovitab Pangaliit enne otsustamist kindlasti
tehniliste ekspertidega konsulteerida erinevate tehniliste lahenduste teostatavuse ja toimimise
üksikasjade (sh puuduste) osas. Arvestama peab, et kohustatud isikuid on palju ja iga kohustatud isiku
info peab jõudma krediidiotsust tegeva krediidiandjani. Samuti oleks mõistlik analüüsida ka erinevate
süsteemide juurutamise ja toimimisega seonduvat kulu krediidiandjatele
Andmevahetuse haldaja
Pangaliit eelistab riiklikult hallatavat lahendust, kuid ei ole vastu ka erasektori poolt korraldatavale
lahendusele. Oluline on eelkõige, et:
1) Kohustatud isikutel oleks üks vastaspool, kuhu andmeid edastada ja päringuid esitada, et
vältida kohustatud isikute jaoks ebamõistlikult suuri tehnilisi väljakutseid, sh mitme erineva
integratsiooni jaoks vajalik ressurss, mitme allika vahel kattuvate andmete tuvastamine ja
ühtlustamine, mitme päringu ja andmeedastusega kaasnev ajaline kulu jne.
2) Süsteemi haldaja peab suutma pakkuda aktsepteeritaval tasemel teenust (SLA), et tagada
teenuse kättesaadavus ja turu toimimine, kuivõrd teenuse ebamõistlikult pikad häired tooks
kaasa teenuse pakkumise katkemise kogu turu jaoks.
Kogutavad andmed (sh andmete koosseis)
Pangaliidu hinnangul tuleks andmete edastamisel registrisse järgida nii andmete minimaalsuse kui
otstarbekuse printsiipi. See tähendab, et füüsiliste isikute kohta tuleks registrisse edastada üksnes
sellised finantskohustuste andmed, mis on vajalikud päringu teostajal vastutustundliku laenamise
põhimõtte täitmiseks ja mille töötlemisel riivataks andmesubjekti õigusi võimalikult vähe.
Vastavalt VÕS § 4043 lõikele 1 tuleb tarbijakrediidipakkujal vastutustundliku laenamise põhimõtte
järgimiseks:
1) omandada tarbija kohta teave, mis võimaldab tema krediidivõimelisust hinnata;
2) hinnata tarbija krediidivõimelisust.
Tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalik teave omandatakse esmalt krediiditaotluselt. Seal
avaldatud teavet on krediidiandja kohustatud kontrollima (VÕS § 4043 lõige 4, KAVS § 49 lõige 1 ja §
50 lõiked 3 ja 4). Selleks tuleb krediidiandjal (KAVS § 49 lõike 1 kohaselt) välja töötada ja oma sise-
eeskirjas sätestada tarbija esitatud andmete kontrollimise metoodika, sh tuleb tarbija
krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtta ja kontrollida teavet tarbija varaliste kohustuste kohta, st
ennekõike tarbija regulaarsete finantskohustuste suurus ja võimaluse korral ka nende põhiosade ja
intresside suurus.
Seega peaks registris kajastuma vähemalt regulaarsete finantskohustuste igakuiste maksete suurus ja
finantskohustuse algus- ja lõpuaeg. Põhiosa ja intressi eraldi väljatoomine ei ole meie hinnangul vajalik,
kuna nii põhi- kui ka kõrvalnõuded on finantskohustus. Lisaks võib põhisummade ja intresside eraldi
väljatoomine tekitada olukorra, mil teine krediidiandja saab välja arvestada antud krediidile
kohaldatava intressimäära, mis võib viia kliendi üleostmiseni teise krediidiandja poolt.
KAVS § 49 lõike 1 punkt 6 kohaselt tuleb tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja andmete
kontrollimisel arvesse võtta ka muid fakte, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse
hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist. Selleks on Pangaliidu
hinnangul oluline, et registris kajastataks teave krediidiliigi kohta. Tarbija finantskäitumise hindamiseks
(oskus juhtida rahavooge ja planeerida kulutusi) on oluline vaadelda tarbija varasemat praktikat
krediidi võtmisel. Samuti võimaldab see hinnata võetud finantskohustusega kaasnevaid kulusid
(näiteks on tõenäoliselt liisingu intressimäär madalam kui sihtotstarbeta tarbimislaenu oma).
Finantskohustuse liik: eluasemelaen, liising, tarbimislaen.
Registri kaudu ei peaks avaldama teavet konkreetse krediidiandja kohta, kuna see võib oluliselt
moonutada turu käitumist. Näiteks, kui registrist saab teavet, et krediidivõtja finantskohustuseks on
eluasemelaen ühest pangast, võidakse teisest pangast teha pakkumine eluasemelaenu
refinantseerimiseks “parematel tingimustel”. Registris võiks kajastuda teave krediidipakkuja liigi
kohta: krediidiasutus, erandi alusel tegutsev krediidiandja, krediidiandja, krediidivahendaja, HLÜ,
inkasso.
Soovime siinkohal rõhutada, et kuna detailsemad arutelud on Pangaliidus alles ees, võib andmete
koosseisu osas tulla Pangaliidult hiljem veel täiendavaid ettepanekuid. Andmete täpne koosseis ja
andmete kõikidele osapooltele üheselt arusaadavad definitsioonid tuleks sätestada
delegatsiooninormi alusel rakendusaktiga, kuna andmekvaliteet on registri efektiivseks toimimiseks
kriitilise tähtsusega.
Andmete töötlemise eesmärgid ja õiguslik alus
Pangaliidu hinnangul on sobivaimaks isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks IKÜM art. 6 lg 1 p c
ehk vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmine. Seda nii andmete registrile edastamise kui ka
päringute esitamise korral. Üksnes sel juhul oleks üheselt raamitud isikuandmete töötlemise ning
saavutatud registri pidamise tegelik eesmärk.
Teie pöördumisele lisatud krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu 8.peatüki kohaselt on krediidiandja
õigustatud tegema registrisse päringuid krediiditaotluse esitanud füüsilise isiku finantskohustuste
kohta. Kõnealuse eelnõu lõpus toodud võimalikud muudatused võlaõigusseaduses sätestavad päringu
tegemise krediidiandja kohustusena. Leiame, et võimalike vaidluste vältimiseks võiks mõlemast
õigusaktist tuleneda selgelt, et registrisse päringute tegemine on krediidiandja kohustus, mitte õigus.
Isikuandmete töötlemine nõusoleku alusel krediiditeabe jagamise raames muudaks registri pidamise
suures osas mõttetuks. See võiks olla asjakohane vaid registripidaja poolt pakutavate täiendavate
teenuste korral, mitte finantskohustusi puudutava info edastamisel registrile või jagamisel teisele
krediidiandjale krediidiotsuse tegemiseks.
Negatiivsete krediidiandmete jagamine
Pangaliidu hinnangul on negatiivsed krediidiandmed - maksehäired- krediidivõimelisuse hindamise
seisukohast ja vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmisel olulise tähendusega. Maksehäirete
info jagamine võib jätkuda tänaste registripidajate poolt ning neid ei peaks kajastama positiivses
krediidiregistris. Kuid oleme seisukohal, et kavandatava eelnõuga tuleb seada eraldi nõuded ka
maksehäirete info jagamisele, järgmistel kaalutlustel:
1) Paljudes riikides, kus toimib negatiivse krediidiandmete mehhanism on siseriiklike
õigusaktidega täpsemalt reguleeritud selle mehhanismi toimimise ja kooskõlas IKÜM-iga,
isikuandmete töötlemise alused ja tingimused.
2) IKÜM-ga kooskõlas olevate siseriiklike normide kehtestamine võimaldaks maksehäirete infot
eesmärgipäraselt mõistlikult ja efektiivselt töödelda. See vähendaks mh riski, et maksehäirete
info töötlemine võiks muutuda ebamõistlikult kalliks, mille tagajärjel suureneks risk, et
eraõiguslik register võib sellest äritegevusest sootuks loobuda ja krediidiotsust tegeval
krediidiandjal ei pruugi edaspidi olla täit teavet isiku maksehäirete kohta.
3) Krediiditeabe seaduse või mõnes muus seaduses krediiditeabe saamise konkreetse
regulatsiooni puudumine mõjutab negatiivselt andmete läbipaistvat töötlemist.
Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise sisustamisel viidatakse VÕS § 4044 lõikes
3 ja KAVS § 50 lõikes 1 andmebaaside kasutamisele ja kui Eestis kaoks regulatsioonide
puudumise või normide mitmeti tõlgendusvõimaluse tõttu need vähesed andmebaasid,
pärsiks selline olukord krediidi siseturul vastutustundlikku laenamist ja piiraks ligipääsu
välisturult sootuks.
Pangaliit nõustub, et tegemist on keerulise õigusliku küsimusega, kuid huvigrupid on suutelised
paralleelselt käsitlema nii positiivse kui ka negatiivse krediidiregistri teemasid. Kavandatav eelnõu
oleks sobiv koht, kus ka maksehäirete info jagamine seadusandlikult reguleeritaks.
Laenu teenindamise piirmäära kehtestamise vajalikkus koos positiivse krediidiregistriga
Vastutustundliku laenamise tõhusaks edendamiseks tuleks samaaegselt positiivse krediidiregistri
käivitamisega kehtestada ka laenu teenindamise piirmäär kõikidele turuosalistele. Ainuüksi positiivsest
krediidiregistrist ei piisa tarbijate huvide kaitseks, kui krediidiandjate riskiisule ei seata turuüleseid
üheselt mõistetavaid ja mõõdetavaid piire. See tõhustab ja lihtsustab ka järelevalve teostamist ning
loob eeldused kohtupraktika ühtlustamiseks vastutustundliku laenamise mõiste sisustamisel.
Samaaegselt registri käivitumisega peaks rakenduma ka piirmäärad kehtestav rahandusministri
määrus, kuna:
1) Hetkel kehtivad vastutustundliku laenamise nõuded ei taga ühtlustatud lähenemist
vastutustundlikule laenamisele, mistõttu eksisteerib oht liialt riskantsele laenuandmisele.
Võlaõigusseaduses ette nähtud vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine on
sisuliselt iga krediidiandja subjektiivne hinnang, kas krediidivõtja satub krediidi tagastamisel
raskustesse või mitte. Seega pole välistatud, et tulenevalt konkreetse krediidiandja riskiisust
võib konkreetsele tarbijale võimaldatavate tarbimislaenude kogusumma ja nendest tulenevad
kuumaksed kokku ületada kordades isiku sissetulekuid.
01.07.2022 jõustus Füüsilisest isikust maksejõuetuse seadus. Maksejõuetuse menetlustes ei
eristata võlausaldajaid selle alusel, kes andis laenu vastutustundlikult ja kes suurema
riskiisuga. See annab krediidiandjatele sõnumi, et vastutustundliku laenamise põhimõtte
sisustamisel, ei tasu olla konservatiivne.
Krediidiandjate jaoks oleks selge, kui eksisteerivad piirmäärad, mille ületamisel oleks
tegemist vastutustundetu laenuandmisega koos sellega kaasnevate tagajärgedega. Nende
vältimiseks oleks krediidiandja sunnitud vastavaid arvutusi tegema. Krediidivõtja jaoks
muutuks lihtsamaks krediidiandja poolt vastutustundetult loodud laenusuhte vaidlustamine
ja kohtutel oleks kergem rikkumist tuvastada. Selline piirmäär piirab teatud määral osadele
tarbijatele laenude kättesaadavust, kuid avalik huvi, et laenu ei antaks isikutele, kes seda
tõenäoliselt ei suuda tagasi maksta, kaalub selle ilmselgelt üle. Et vältida piirmäärade liigselt
kitsendavat mõju laenuandmisele, võib kaaluda ka siin, sarnaselt eluasemelaenudele, teatud
erandite kehtestamist. Vastutustundliku laenamise nõuete täpsustamisega seoses peaks
kaaluma, kuidas peaks võlaõigusseaduse vastutustundlikku laenamist puudutavad normid
viitama laenumaksete piirmäärale.
2) Eluasemelaenude puhul on Eesti Pank määranud kindlaks laenumaksete piirmäära, mille
kohaselt võib laenumaksete ja sissetuleku suhtarv olla kuni 50% (Eesti Panga presidendi
määrus „Eluasemelaenu andmise piirmäärad ja maksimaalne laenutähtaeg“ § 4 lõige 2).
Tarbijakrediidi suhtes ei ole vastavat piirmäära kehtestatud, kuigi lisaks eluasemelaenudele
võivad tarbimislaenud moodustada olulise osa leibkonna võlakoormusest. Eelviidatud määrus
kehtib vaid krediidiasutustele, mistõttu on nõuded turuosalistele erinevad.
Laenu teenindamise piirmääraga loodaks n-ö objektiivne tõenäosus tarbija makseraskustesse
sattumise kohta, millest peaksid lähtuma kõik krediidiandjad.
3) Tarbijakrediidi turu korrastamise raames on riik küll varasemalt kaalunud laenu teenindamise
piirmäära kehtestamist, kuid ei ole teadmata põhjustel laenu teenindamise piirmäära siiski
kehtestanud.
Laenu teenindamise piirmäära kehtestamise vajadusele Eestis varasemalt tähelepanu juhitud
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi,
Sotsiaalministeeriumi, Finantsinspektsiooni ja Tarbijakaitseameti poolt 2014. aastal läbi viidud
analüüsis „Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud“. Analüüsi lõppjärelduste kohaselt on vajalik
konkretiseerida tarbija maksevõime hindamise nõudeid, kõrvaldamaks puudujääke
vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel. Selleks, tuleks kehtestada piirmäär, mis
reguleerib kui palju peaks tarbijale tema igakuisest sissetulekust alles jääma pärast
laenumaksete tasumist.
Finantsinspektsioon on teinud 15.06.2021 rahandusministrile ettepaneku kehtestada
krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 8 alusel rahandusministri määrus
„Miinimumnõuded krediidi põhiosa ja intressimakse ja tarbija sissetuleku suhtele.
Laenu teenindamise piirmäära kehtestamine ei nõua olulisi seadusandlikke muudatusi, kuna
piirmäära kehtestamiseks näeb kehtiv seadus (KAVS) juba ette volitusnormi
rahandusministrile. Seni ei ole rahandusminister antud volitusnormi kahjuks kasutanud.
4) Sarnased laenu teenindamise piirmäärad on juba kehtestatud või on kehtestamisel ka
naaberriikides. Laenumaksete piirmäär tarbijakrediidi puhul on juba kehtestatud nii Lätis kui
Leedus ja mitmes teises Euroopa riigis. Eesti on Baltikumis tänaseks ainuke riik, kes ei ole
vastavat määra veel kehtestanud. Tarbijakrediidi osas laenu teenindamise piirmäära
kehtestamine on kavandamisel ka Soomes. Meile teada olevalt nõudis Lätis laenu
teenindamise piirmäära kehtestamist füüsiliste isikute võlakoormuse ohjeldamise eesmärgil
Finantsinspektsioon ja Soomes keskpank.
Piirmäära kehtestamisel tuleb kindlasti silmas pidada, et see ei piiraks ebamõistlikult krediidi
kättesaadavust, st ka piirmäära kehtestamise järgselt peaks suuremal osal Eesti elanikkonnast olema
võimalik vastutustundlikelt krediidiandjatelt krediiti saada.
Pangaliidu hinnangul on sobivaks piirmääraks 60%, sõltumata isiku sissetuleku suurusest. Erandite
tegemise määraks võiks olla 10% kvartalis antavatest tarbijakrediitide kogusummast. Lisaks peame
vajalikuks näha ette eeltingimus, et tarbijakrediidi andmiseks peab isikul pärast laenumaksete
mahaarvamist jääma nö vaba raha vähemalt elatusmiinimumi suuruses summas.
Laenumaksete piirmäära järgimine ilma positiivse krediidiregistrita oleks äärmiselt keeruline, mistõttu
rõhutame, et piirmäära kehtestamine peaks aset leidma koos positiivse krediidiregistri loomisega.
Loodame, et rahandusministeeriumil on võimalik meie seisukohtade ja ettepanekutega arvestada.
Oleme meeleldi valmis oma ettepanekuid arutama ja seisukohti täiendavalt selgitama.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Talihärm
Pangaliidu tegevdirektor