dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine

Rahandusministeerium · 1. september 2022
Viit
1.1-11/6902-1
Registreeritud
1. september 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Elo Piksarv (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Strateegia talitus)
Lahendamise tähtaeg
8. september 2022

Failid

  • 📎1.2-281-4 01.09.2022 Õigusakti eelnõu.asice1365 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/22-0721 - Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.09.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e9f36175-fd28-4f7c-8890-edfc2660efab Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e9f36175-fd28-4f7c-8890-edfc2660efab?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Rahandusministeerium Meie 01.09.2022 nr 1.2-2/81-4 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse eelnõu. Palume anda tagasiside eelnõule viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Kooskõlastustabel Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit Eesti Puuetega Inimeste Koda Sotsiaalkindlustusamet Elen Preimann 626 9246 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse kahte sotsiaalkaitseministri määrust: - 21. detsembri 2015. a määrust nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 65); - 21. detsembri 2015. a määrust nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“ (edaspidi määrus nr 66). Määruse eelnõu esitati kooskõlastamisele 14.06.2021, tähtajaga 22.06.2021. Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste kohta koostatud kooskõlastustabel on esitatud seletuskirja lisas. Kuna kooskõlastamise järgselt selgus, et määruse nr 65 eelnõus on vajalik teha lisamuudatusi, esitatakse täiendatud määruse eelnõu uuesti kooskõlastamisele. Muudatusega nähakse teenuseosutajatele ette lisaks erihoolekandeteenuste ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste kuludele ka teenuste osutamise psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulude hüvitamine. Lisaks tehakse määruses nr 65 tehnilised muudatused ning täpsustatakse autismispektriga täisealisele isikule ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel nõutud tegevusjuhendajate arvu. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elen Preimann (tel: 626 9246, e-post: [email protected]) ja sama osakonna nõunik Kristel Tõnisson (tel: 6269 157, e-post: [email protected]). Määruse mõjude osa on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar (tel: 626 9712, e-post: [email protected]) ja sama osakonna analüütik Mari Sarv (tel: 6269 363, e-post: [email protected]). Määruse rahaliste vahendite analüüsi on teinud Sotsiaalkindlustusameti (SKA) teenuste osakonna erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juht Lagle Kalberg (tel: 5300 2295, e-post [email protected]) ja sama ameti arendusosakonna andmehalduse talituse analüütik Kati Karelson (tel: 53091 701, e-post: [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post: [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud riigi 2021. aasta lisaeelarve seadusega, millega nähti ette määruse rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid. Kuna rakendamiseks antud vahendeid ei kasutatud täies ulatuses ära, kanti vahendid üle 2022. aastasse ja määrusega võimaldatakse vahendite kasutamine 2022. aasta jooksul. 2 Muudetakse määruse nr 65 redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 29.12.2021, 78 ja määruse nr 66 redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 18.01.2022, 6. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse § 1 punktiga 1 muudetakse määruse nr 65 pealkirja lühemaks ja kokkuvõtlikumaks. Arvestades määruse aluseks olevate volitusnormide suhteliselt pikki sõnastusi, on määruse pealkirja volitusnormide sõnastustest lühemalt esitamine põhjendatud. Määruse § 1 punktis 2 täpsustatakse, et määruse 1. peatükk loetakse peatükiks 11 ja määrust täiendatakse uue 1. peatükiga. Määruse pealkirja lühemalt esitamisel tuleb määrust täiendada reguleerimisala paragrahviga, et määruse üldsätetest selguks, mida see täpselt reguleerib. Määrus reguleerib erihoolekandeteenuste rahastamise teemasid – maksumuse piire, riigieelarvest kaetavate kulude koostisosi ja maksmise korraldust ning teenusesaaja omaosaluse kulude koostisosi. Määruse § 1 punktiga 3 täpsustatakse, et § 1 loetakse §-ks 11, mis muudab määruse numeratsiooni. Määruse § 1 punktiga 4 muudetakse määruse nr 65 § 2 lõikeid 11 ja 51, kus sissejuhatavas lauseosas jäetakse ära sõnad „raske või sügava puudega“. Muudatus on seotud alates 08.05.2022 rakendunud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) muudatusega, mille kohaselt antakse kõigi riigieelarvest rahastatavate erihooldusteenuste saamise õigus ka neile täisealistele isikutele, kellel ei ole tuvastatud rasket või sügavat puuet puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) alusel. Juba varasemalt oli teiste toetavate erihoolekandeteenuste saamise õigustatus puude raskusastmest lahti seotud. Teenusele suunamisele eelnevalt raske või sügava puude raskusastme tuvastamine võib takistada isikule sobiva teenuse saamist juhul, kui isik ei soovi puude raskusastme tuvastamist taotleda või ei ole teenuse vajamise hetkel veel puude raskusastme tuvastamist taotlenud või ei ole puude raskusastet veel tuvastada jõutud. Samuti võib raske või sügava puude raskusastme tuvastamise tingimus saada sobiva ööpäevaringse erihooldusteenuse saamisel takistuseks juhul, kui ööpäevaringsel erihooldusel viibival isikul tuvastatakse varasema raske puude asemel keskmine puue, kuid isiku vajaduse põhiselt on sobivaim teenus jätkuvalt ööpäevaringe erihooldusteenus. Raske või sügava puude raskusastme tuvastamise eeltingimus ööpäevaringse erihooldusteenuse saamise õigustatuse alusena oli pigem formaalne, sest puude raskusaste ei anna SKA-le isiku erihoolekandevajaduse hindamisel sisulist infot. Määruse § 1 punktiga 5 asendatakse § 2 lõigete 12 ja 14 sissejuhatavas lauseosas termin „intellektihäirega“ terminiga „intellektipuudega“. Asendamine tehakse valdkonnas kasutusel oleva terminoloogia ühtlustamise eesmärgil, kuna 2022. aastast on sotsiaalhoolekande seaduses kasutusel termin „intellektipuue“. Sotsiaalhoolekande seaduses oli varasemalt kasutusel termin „vaimse alaarenguga inimesed“, mis on sildistav ega ole väärikust hoidev või suurendav sõnakasutus. Intellektipuude mõiste (ingl intellectual disability) on laialdases kasutuses nii Eestis kui teistes riikides. Määruse § 1 punktiga 6 täiendatakse § 2 lõike 51 punkti 3 pärast sõna „grupis“ sõnadega „väljaspool ööaega ning kahe tegevusjuhendajaga grupis ööajal“. Paragrahvi 2 lõikes 51 on toodud autismispektriga täisealiste isikute ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus juhul, kui on täidetud punktides 1–3 kirjeldatud tingimused. Kuigi teenuse hind ja tingimused töötati välja juba 2019. aastal, ei ole seni Eestis selle teenuse osutajat leitud. 3 Üheks põhjuseks teenuseosutaja mitte leidmisel on olnud asjaolu, et teenuse osutamine nõuab tegevusjuhendajatelt väga spetsiifilisi teadmisi ja oskusi, ent selliseid tegevusjuhendajaid tööturul ei leidu. AS Hoolekandeteenused, kes plaanib 2022. aasta septembris teenuse osutamise alustada, leidis võimaluse tegevusjuhendajaid koolitada. Vajaliku ettevalmistusega tegevusjuhendajad ootavad teenuse osutajalt ka keskmisest kõrgemat töötasu. Töögraafikuid ette valmistades selgus, et soovides pakkuda teenust määruses nõutule vastavalt – kuni 6-liikmelises grupis kolme tegevusjuhendajaga – toob teenuse osutamine kaasa igakuise märkimisväärse kahjumi. Koostöös SKA-ga leiti lahendus vähendada öösel nõutud tegevusjuhendajate arvu kolmelt kahele. AS Hoolekandeteenused kinnitusel piisab, kui öisel ajal pakutakse teenust kuni 6-liikmelises grupis kahe tegevusjuhendajaga. Ka äärmuslikult kahjustava käitumisega autistid öisel ajal reeglina magavad, kuid kui siiski peaks tekkima ennast või teisi teenuse kasutajaid potentsiaalselt kahjustav olukord, saavad väljaõppinud tegevusjuhendajad olukorra stabiliseerimisega kahekesi hakkama. AS Hoolekandeteenused omab pikaajalist kogemust töös erinevate spetsiifiliste ja keeruliste sihtgruppidega ja ministeeriumil ei ole põhjust nende pädevuses ohutult ja kvaliteetselt teenust osutada kahelda. Ööpäevaringsetel teenustel nõutud tegevusjuhendajate arvud vaadati üle 2022. aasta kevadel. Autismispektriga täisealiste isikute ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul planeeritigi nõuet muuta nii, et päevasel ajal osutatakse teenust kuni 6-liikmelises kolme tegevusjuhendajaga grupis ja öisel ajal kahe tegevusjuhendajaga grupis. Arvestades, et enamik uue teenuse vajajatest kasutavad erihoolekandeteenuseid juba praegu oluliselt suuremas grupis ja vähemate tegevusjuhendajate toetusel (näiteks äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimeste teenusel on ühe tegevusjuhendaja kohta 7,5- 15 teenuse kasutajat, kohtumäärusega teenusel 10-20 teenuse kasutajat), on äärmuslikult kahjustava käitumisega autistide teenuse avanemine soovitud ja oodatud ning öisel ajal nõutud tegevusjuhendajate arvu vähendamine ühe võrra teenuse kvaliteeti ei langeta. 2022. aasta juunis esitati arvamuse avaldamiseks sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus (erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse ajakohastamine), kus muuhulgas oli toodud ka tabel planeeritavate muudatustega erinevate ööpäevaringsete erihooldusteenuste osutamisel nõutavate tegevusjuhendajate arvude osas. Planeeritavad muudatused arutati läbi erinevaid huvipooli hõlmanud mõttekohvikus 15.veebruaril 2022. MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu tagasiside väljatöötamise kavatsusele oli, et dokumendis toodud tabelis olevad personali suhtarvude mahud on teenusosutajatele sobivad. Muudatused teenuste osutamisel nõutavate tegevusjuhendajate arvude osas olid planeeritud jõustuma 2023. aasta algusest, kuna sõltuvad suuresti riigieelarvest (teenuste hind peab tõusma, et oleks võimalik nõutud tegevusjuhendajate arvu suurendada). Kuna autismispektriga täisealiste isikute ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul on eesmärk nõutavate tegevusjuhendajate arvu öisel ajal võrreldes varasema nõudega vähendada, ei ole selle teenuse puhul vajalik riigieelarvelisi otsuseid ära oodata. Kuna määruse muutmine on hetkel avatud, on otstarbekas muudatus ära teha, et oleks võimalik teenuse osutamisega alustada. Määruse § 1 punktiga 7 muudetakse määruse nr 65 § 43 sõnastust. Paragrahvi 43 lõikega 1 võimaldatakse SKA-l katta perioodil 01.01.2022–31.12.2022 lisaks määruse nr 65 §-s 11 sätestatud erihoolekandeteenuste kuludele erihoolekandeteenuse osutajale ka erihoolekandeteenuste psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulu. COVID-19 haiguse levik on oluliselt mõjutanud erihoolekandeteenuseid osutavaid töötajaid, kuna pidevas nakatumisohus ja nakkuskolde tekkimise ohus töötades on igapäevane tööstress kõrge ning mõjub töövõimele negatiivselt. Psühhosotsiaalse töökeskkonna toetamiseks saavad teenusepakkujad kasutada töönõustamise teenuseid (nt supervisioon, kovisioon, coaching, mentorlus jm) ning SKA-ga sõlmitava lepingu alusel hüvitatakse 4 erihoolekandeteenuse osutajale kindlaksmääratud summa ulatuses nõustamisega seotud kulud. 2019. aastal valminud erihoolekandeteenuste kulumudel on plaanis 2023. aastal üle vaadata ja uuendada ning selle protsessi käigus lisada teenuse hinna komponendiks ka erihoolekandeteenuse osutajale ka erihoolekandeteenuste psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulu. Määruse § 43 lõikega 2 täpsustatakse, et lõikes 1 nimetatud kulu katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku SKA ja erihoolekandeteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus. Määruse §-ga 2 muudetakse määruse nr 66 § 81 sõnastust. Määruse § 81 lõikega 1 võimaldatakse SKA-l katta perioodil 01.01.2022- 31.12.2022 lisaks määruse nr 66 §-s 2 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kuludele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale ka selle teenuse psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulu. SKA katab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste (nt supervisioon, coaching, mentorlus jm) kulu. Selle rakendamise põhjuseks on asjaolu, et COVID-19 haiguse levik on oluliselt mõjutanud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutavaid spetsialiste, kuna pidevas nakatumisohus ja nakkuskolde tekkimise ohus töötades on igapäevane tööstress kõrge ning mõjub töövõimele negatiivselt. Psühhosotsiaalse töökeskkonna toetamiseks saavad teenusepakkujad kasutada töönõustamise teenuseid (nt supervisioon, kovisioon, coaching, mentorlus jm) ning SKAga sõlmitava lepingu alusel hüvitatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale kindlaksmääratud summa ulatuses nõustamisega seotud kulud. Määruse § 81 lõikega 2 täpsustatakse, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku SKA ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus. Kulude hüvitamise arvestamise alused SKA on erihoolekandeteenuste ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajatele kulude hüvitamiseks välja töötanud arvestusalused. Töönõustamise teenustega seotud kulude hüvitamise arvestamise alused: - Kõik teenuseosutajad leiavad kvalifitseeritud töönõustamise teenuse osutaja ja kannavad esialgu oma kulud ise. - SKA hüvitab teenuseosutajale kulu arvestades reeglit, et kuni 10 erihoolekande või sotsiaalse rehabilitatsiooni spetsialisti ühe nõustamiskorra maksumus on 350 eur koos km-ga (kuni 20 töötajal 2x350 =700 eur jne). - Hüvitise maksimaalne määr aastas ühe töötaja kohta on 25,48€. Kriteeriumiks eelmainitud kulude hüvitise saamisel on, et teenuseosutaja omab kehtivat teenuse osutamise lepingut SKA-ga vähemalt alates 31.12.2021 ning on 2022. aastal olnud teenuse osutajana aktiivne. Määruse §-s 3 on sätestatud määruse § 1 punkti 7 ja § 2 tagasiulatuv rakendamine 1. jaanuarist 2022. a. See tähendab, et teenuseosutajad saavad taotleda kompenseeritavate kulude katmist alates COVID-19 haiguse levikuga seoses olukorra kriitilisemaks muutumisest ja Vabariigi Valitsuse poolt piirangute laiendamisest. Määruse punkti 4 rakendatakse alates 08.05.2022, kuna siis rakendus SHS muudatus, mille kohaselt antakse kõigi riigieelarvest rahastatavate erihooldusteenuste saamise õigus ka neile täisealistele isikutele, kellel ei ole tuvastatud rasket või sügavat puuet PISTS alusel. 5 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata muudatuste mõju erihoolekande ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajatele, teenusesaajatele, SKA-le ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kahes valdkonnas: sotsiaalne mõju ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatused ei mõjuta regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda, majandust ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Muudatus 1 – Riigieelarvest rahastatavate erihooldusteenuste saamise õiguse andmine neile autismispektriga täisealistele isikutele, kellel ei ole tuvastatud rasket või sügavat puuet Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Muudatuse tulemusel on edaspidi kõigi riigieelarvest rahastatavate erihooldusteenuste saamise õigus ka neil autismispektriga täisealistel isikutel, kellel ei ole tuvastatud rasket või sügavat puuet PISTS alusel. Täpsemalt mõjutab muudatus igapäevaelu toetamise teenuse ja ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saamist. Kokkuvõttes on muudatus kooskõlas sellega, et juba varem on teiste erihoolekandeteenuste saamise õigus antud kõigile raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele olenemata puude raskusastmest ning nii aitab muudatus vähendada võimalikku segadust ning loob parema õigusselguse. Muudatus mõjutab inimeste tervist, iseseisvat toimetulekut ja abi saamise võimalusi. Muudatus vähendab ebasoovitavate mõjude riski seeläbi, et kehtiv olukord võib takistada sobiva teenuse saamist olukorras, kus isik ei soovi puude raskusastme tuvastamist või ta ei ole seda teenuse vajaduse tekkimisel taotlenud või ei ole veel sellekohast hindamist läbi viidud. Samuti võib raske või sügava puude raskusastme tuvastamise tingimus saada takistuseks sobiva ööpäevaringse erihooldusteenuse saamisel kui ööpäevaringsel erihooldusel viibival isikul viiakse läbi puude raskusastme korduvhindamine ning selle tulemusena tuvastatakse näiteks varasema raske puude asemel keskmine puue. Kuivõrd teenuse osutamise üks eesmärke on suurendada või säilitada täisealise isiku iseseisvat toimetulekut, siis võib teenuse saamine tema olukorda parandada ja mõjutada seeläbi ka puude raskusastet, kuid teenuselt eemale jäämisel see muutuks ehk olenemata puude raskusastme muutusest vajab isik iseseisva toimetuleku säilitamiseks endiselt ööpäevaringset erihooldusteenust. Muudatus ei vähenda erihoolekandeteenuse osutamist, sest erihoolekandeteenuse vajadust hinnatakse endiselt isiku toetusvajadusest, toimetulekuvõimest jm teguritest lähtuvalt ning puude raskusastme info ei ole olnud sisuliseks aluseks vajaduse hindamisel. Kokkuvõttes ei kaasne muudatusega vajadust sellega kohanemiseks ning ka mõju avaldumise sagedus on ühekordne ehk vaid teenuse taotlemise hetkel. Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on autismispektriga täisealised isikud. SKA andmetel oli 1.04.22 seisuga autismispektriga (põhi- või kaasuv diagnoos F84.0–F84.9) inimesi igapäevaelu toetamise teenusel 209 (8% vastava teenuse saajatest) ning ööpäevaringsel erihooldusteenusel 59 (4% vastava teenuse saajatest). Kokkuvõttes moodustasid igapäevaelu 6 toetamise ja ööpäevaringse erihoolekandeteenusel olevad autismispektriga inimesed kõikidest erihoolekandeteenuse saajatest (kõik diagnoosid ja teenuseliigid) 5,9%. Senistele saajatele võivad lisanduda need, kes on täna puude raskusastme hindamise otsuse ootel või kes pole seda taotlenud. Täpselt ei ole võimalik hinnata kui palju selliseid juhtumeid on. Kaudselt saab hindamisel aluseks võtta Tervise Arengu Instituudi andmed selle kohta, kui palju on aasta jooksul psühhiaatri poolt ambulatoorselt konsulteeritud (uued haigusejuhud) 15- aastaseid ja vanemaid inimesi F84 diagnoosiga – 2020. aastal oli uusi haigusjuhte 98 ning viimase viie aasta keskmine uute haigusjuhtude arv oli 86. Siin on oluline aga arvestada, et nimetatud haigusjuhtude puhul ei ole teada, milline on nende inimeste erihoolekandeteenuse vajadus ning võib eeldada, et vaid väike osa nendest lisandub erihoolekandeteenuse kasutajate hulka. Arvestades nii senist autismispektriga erihoolekandeteenuste saajate arvu kui ka uusi F84 diagnoosiga haigusjuhte, võib siiski hinnata, et kogu elanikkonnaga võrreldes on muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus väike. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on keskmine ja mõju avaldumise sagedus on väike. Ka mõjutatud sihtrühm on väike (kogu elanikkonnaga võrreldes) ning ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist vajaliku muudatusega teenuse vajajatele, kuid mõju hindamise kriteeriumite alusel on tegemist vähese mõjuga. Mõju teenuseosutajatele Mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk SKA andmetel oli 31.03.2022 seisuga kokku 133 erihoolekandeteenust osutavat asutust (juriidilise isiku järgi). Neist kõik aga ei osuta teenuseid autismispektriga inimestele – näiteks 2021.a. lõpu seisuga osutas igapäevaelu toetamise teenust autismispektriga inimestele 7 teenuseosutajat. Kõikidest Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa. Muudatusega ei kaasne vajadust muudatusega kohanemiseks (mõju ulatus väike) ning mõju avaldumise sagedus on muudatuse rakendumisel ühekordne. Muudatuse tulemusena võib vähesel määral eeldatavalt suureneda teenusesaajate arv, kuid arvestades F84 diagnoosiga inimeste koguarvu ja senist teenuse kasutajate arvu, ei ole tegemist olulise mõjuga. Muudatus vähendab ebasoovitavate mõjude riski selliselt, et puude raskusastme muutumisega seoses kaotab inimene õiguse teenuse kasutamiseks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju ulatus, avaldumise sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes ei kaasne muudatusega erihoolekande teenuseosutajate jaoks olulist mõju. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk Muudatustest mõjutatud sihtrühm on väike, sest mõjutab riigiasutustest otseselt vaid SKA-d. Mõju SKA-le seisneb selles, et tuleb teha muudatusi senistes protseduurides. Samas on nende puhul tegemist ühekordsete muudatustega ning nendega ei kaasne kohanemisraskusi (mõju ulatus keskmine). Mõju seisneb selles, et kehtiva olukorra võrreldes ei pea täiendavalt kontrollima, kas teenust taotleval inimesel on kehtiv puude raskusaste või mitte. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest kokkupuude on muudatuse rakendumisel ühekordne. 7 Eeldatavalt võib vähesel määral suureneda teenusesaajate arv ja sellega ka kulutused (ebasoovitavate mõjude risk), kuivõrd enam ei ole vaja taotleda puuet või oodata puude raskusastme otsust ning samuti ei sõltu õigus teenuse kasumiseks sellest, kas puude korduvhindamisel jääb puude raskusaste samaks või ei. Teisalt hinnatakse jätkuvalt inimese toetusvajadust jm tegureid ehk kokkuvõttes saavad teenust ikkagi need inimesed, kellel on vastav vajadus. Muudatuse tulemusena ei pea inimesed ootama puude raskusastme hindamise tulemust ning neil tekib õigus teenuse kasutamiseks seega kiiremini ja eeldatavalt aitab õigeaegsem teenuse osutamine kaasa sellele, et nende toetusvajadus ei suurene. Arvestades teenusesaajate senist arvu, võib eeldada, et muudatuse tulemusena kulutused erihoolekandele oluliselt ei suurene. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on keskmine, kuid nii mõju avaldumise sagedus kui mõjutatud sihtrühm on väike. Samuti ei kaasne olulist ebasoovitavate mõjude riski. Kokkuvõttes ei ole mõju hindamise kriteeriumite alusel tegemist olulise mõjuga. Muudatus 2 – erihoolekandeteenuste ja rehabiliatsiooniteenuste osutajate psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulude hüvitamist puudutavad muudatused Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõjutatud sihtrühm 1 – Erihoolekandeteenuse osutajad Määruse muudatusest on mõjutatud kõik erihoolekandeteenuse osutajad, kellel on vähemalt 31.12.2021 seisuga erihoolekandeteenuse osutamise leping. SKA andmetel oli 31.03.2022 seisuga kokku 133 erihoolekandeteenust osutavat asutust (juriidilise isiku järgi). Kõikidest Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa. Neis töötavate inimest arvu saab hinnata Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika1 järgi – näiteks oli 2020. 2020. aasta lõpus nendes asutustes kokku 1827 töötajat (nii täis- kui osaajaga töötajad), sh 1620 tegevusjuhendajat. Mõjutatud sihtrühm 2 – rehabilitatsiooni teenuse osutajad Muudatusest on mõjutatud kõik rehabilitatsiooniteenuse osutajad, kellel on vähemalt 31.12.2021 seisuga rehabilitatsiooniteenuse osutamise leping. SKA andmetel2 on rehabilitatsiooniteenuse osutajad puudega või piiratud töövõimega 16-aastastele ja vanematele ca 122 (sh ühel üks juriidiline isik võib olla mitu korda olenevalt sellest mitu teenuse osutamise kohta on). Kokku oli 31.03.2020 seisuga 98 rehabilitatsiooniteenust osutavat asutust (asutuste arv ühekordselt juriidilise isiku järgi). Kõikidest Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa. Mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk Muudatuse tulemusel katab SKA perioodil 01.01.2022–31.12.2022 erihoolekandeteenuse ja rehabilitatsiooniteenuse osutajate psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste (nt supervisioon, coaching) kulu. Nende kulude hüvitamise saamise eelduseks on, et teenuseosutaja omab kehtivat teenuse osutamise lepingut SKA-ga vähemalt alates 31.12.2021 ning on 2022. aastal olnud teenuse osutajana aktiivne. Selline kriteerium on oluline, et muudatus aitaks jätkata eelmisel aastal alustatud töökeskkonda toetavate teenustega (nt supervisioon, kovisioon, coaching, mentorlus jms) ning aitab vähendada nii 1 H-veebi erihoolekande aruanne: https://hveeb.sm.ee/index.php?tid=_JIguOKOTzf7RksYuupzTQa Andmeid kogutakse tagasiulatuvalt, mistõttu 2021.a statistika on koostamisel. 2 https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Erihoolekanne/teenuseosutajad_puudega_voi_piiratud_toovoimega_16-aastastele_ja_vanematele.pdf 8 eelmise kui selle aasta alguse kõrge COVID-19 haiguse levikust tingitud pidevas nakatumisohus ja nakkuskolde tekkimise ohus suurenenud tööstressiga kaasnevaid negatiivseid mõjusid töötajate töövõimele. Töökeskkonda toetavate teenustega kokkupuude on reeglipärane (nõustamisteenuste läbiviimise sagedusest olenev), kui nende mõju töötajatel avaldub eeldatavalt igapäevaselt nende töövõimele. Sarnaselt kehtivale olukorrale, sõlmitakse ka muudatuse korral SKA-ga leping ning kulude hüvitamine toimub selles kindlaksmääratud summa ulatuses ja perioodil. Seetõttu on mõju ulatus keskmine, sest sellega ei kaasne kohanemisraskusi, kuid muudatusest on vaja olla teadlik. Teenuseosutajatel tuleb ise leida kvalifitseeritud töönõustamise teenuse osutaja ja kanda esmalt kulud. Muudatusega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju ulatus ja sagedus on keskmine, kuid sihtrühma suurus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes on tegemist erihoolekandeteenuse ja rehabilitatsiooniteenuse osutajate jaoks olulise mõjuga. Kaudselt mõjutab muudatus ka teenusesaajaid, sest psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavad teenused aitavad vähendada töötajate tööstressi ning see läbi osutatakse kvaliteetsemat teenust. Kuivõrd tegemist on kaudse mõjuga ja selle täpset mõju ei ole võimalik hinnata, siis eraldi mõju teenusesaajatele ei hinnata. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk Muudatustest mõjutatud sihtrühm on väike, sest mõjutab riigiasutustest otseselt vaid SKA-d. Mõju SKA-le seisneb selles, et tuleb määruses nimetatud kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord leppida kokku SKA ja erihoolekandeteenuse/rehabilitatsiooniteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus. Sellest tulenevalt kaasneb SKA-le muudatusega lepingute haldamisega seotud töökoormus, kuid muudatusega ei kaasne vajadust kohanemiseks – selline protseduur oli ka varem. Samas on lepingu sõlmimine ühekordne tegevus ning sarnane protseduur oli ka varem ehk muudatusega ei kaasne kohanemisraskusi (mõju ulatus keskmine). Mõju avaldumise sagedus on harv või ebaregulaarne (oleneb kas teenuseosutaja soovib selliseid teenuseid kasutada) ning teisalt ei hüvita kulutusi igapäev, vaid vastavalt lepingus toodu alusel. Muudatusega seotud mõju riigieelarvele on väike, seotud kulud kaetakse SKA eelarvest. Kulude hüvitamisel on seatud ka hüvitamise maksimaalne määr, see on 25,48 eurot ühe töötaja kohta ühes aastas. Näiteks kui kõik erihoolekandeteenuse osutajad kasutaksid psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavaid teenuseid iga töötaja kohta maksimaalses ulatuses, siis oleks eeldatav kulu alla 50 tuhande euro (1827 töötajat korda 25,48 eurot). Seega on mõju riigieelarvele väike. Lisandunud muudatused Lisandunud muudatustest määruse pealkirja ja seoses sellega määruse numeratsiooni muudatusel ning samuti sõna „intellektihäire“ asendamisel sõnaga „intellektipuue“ ei ole sisulist otsest mõju. Tegemist on tehniliste muudatustega ja valdkonnas kasutusel oleva terminoloogia ühtlustamisega (2022. aastast on sotsiaalhoolekande seaduses kasutusel termin „intellektipuue“), mille eesmärk on seadustekstide parem ja selgem kasutus. 9 Lisandunud muudatustest autismispektriga täisealisele isikule ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel nõutud tegevusjuhendajate arvu täpsustamisel on hinnatud sotsiaalseid mõjusid teenuseosutajatele ja teenuse saajatele. Kui varasemalt kehtis, et autismispektriga täisealiste isikute ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus rakendatakse juhul, kui teenust osutatakse kuni 6-liikmelises kolme tegevusjuhendajaga grupis, siis muudatuse kaudu võimaldatakse maksimaalset maksumust rakendada ööajal kahe tegevusjuhendajaga grupis teenust osutades (muud tingimused samad). Äärmuslikult kahjustava käitumisega autismispektriga täisealistele isikutele seni sellist ööpäevaringset erihooldusteenust ei ole osutatud. Päevase hoiuna on osutatud teenust paar aastat, kuid ööpäevaringseks osutamiseks ei ole seni õnnestunud leida teenuseosutajat ega sobivaid ruume, kuid 2022. aasta teises pooles alustab teenuse osutamisega (6 kohta) AS Hoolekandeteenused. Äärmuslikult kahjustav käitumine on ennetatav, kui vajalik tugi tagada õigel ajal. Planeeritavad muudatused arutati läbi erinevaid huvipooli hõlmanud mõttekohvikus 15. veebruaril 2022. MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit tagasiside väljatöötamiskavatsusele oli, et toodud tabelis olevad personali suhtarvude mahud on teenusosutajatele sobivad. Muudatus on vajalik teenuse osutamisega peale hakkamiseks, kuivõrd nüüd hindasid osutajad praktiliselt, kuidas ja mis tingimustel teenust osutada saab. Seega on muudatus eelkõige tingimuste praktilise ootusega kooskõlla viimine. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõju teenuse saajatele Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on autismispektriga täisealised isikud, kes võiksid seda teenust vajada ja kasutada. Erihoolekandeteenuse saajaid oli 01.04.2022 seisuga 5847 (järjekorras olijaid oli 1795) ja nende seas oli 361 inimest, kellel on autismispektri häire põhi- või kaasuva diagnoosina ning kelle käitumine ei ole veel kujunenud äärmuslikult kahjustavaks. SKA andmetel oli 1.04.22 seisuga autismispektriga (põhi- või kaasuv diagnoos F84.0–F84.9) inimesi ööpäevaringsel erihooldusteenusel 59 (4% vastava teenuse saajatest). Seega potentsiaalne sihtrühm on väike ja veel kordades palju väiksema on eeldatavasti tegelik vajadus teenuse järgi. Täpselt pole hinnatav, kui paljud autismispektriga täisealised võivad vajada erilisemat ööpäevaringset erihooldusteenust, mille puhul grupis päevasel ajal on kolme ja ööajal kahe tegevusjuhendaja rakendamine vajalik ja maksimaalne maksumus kohaldatav. Hinnanguliselt võiks sihtrühm olla esimestel aastatel 6 - 24 isikut. Tegu on enamuses inimestega, kelle käitumine on teenusosutajale teada, kuna nad kasutavad juba praegu ööpäevaringset teenust, kuid oluliselt suuremas kliendigrupis ja vähemate tegevusjuhendajate toetusega. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on väike, mõjutatud sihtrühm on väike (kogu elanikkonnaga võrreldes ja ka vastava teenuse saajatest), ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud ja kuigi mõju avaldumise sagedus on pidev, siis kokkuvõttes on tegemist mõju hindamise kriteeriumite alusel vähese mõjuga muudatusega, kuid selle väikse teenuse saajate grupi jaoks olulisega. Mõju teenuseosutajatele SKA andmetel oli 31.03.2022 seisuga kokku 133 erihoolekandeteenust osutavat asutust (juriidilise isiku järgi). Neist kõik aga ei osuta teenuseid autismispektriga inimestele. Käesolevaga on teada, et esialgu hakkab äärmuslikult kahjustava käitumisega autismispektriga täisealistele isikutele ööpäevaringset erihooldusteenust osutama 1-2-asutust sh 2022. aastal alustab 1 asutus (6 kohaga) - AS Hoolekandeteenused. Kõikidest Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa ja ka erihoolekandeteenust osutavates asutustest väikse osa. 10 Äärmuslikult kahjustava käitumisega autismispektriga täisealistele isikutele ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks on vajalik spetsiifiliste teadmistega ja rohkem personali, kui nö tavalisel ööpäevaringsel teenusel, mistõttu on maksimaalse maksumuse rakendamine ka asjakohane. Samas öisel ajal tegevusjuhendajate arvu kahe isikuni viimine on teenusosutajate hinnangul vastav teenuse osutamiseks turvaliste tingimuste loomisel ja arvestab ka spetsialistide ressursi nappusega. Muudatused teenuste osutamisel nõutavate tegevusjuhendajate arvude osas olid planeeritud alates 2023. aasta algusest, kuna sõltuvad suuresti riigieelarvest (teenuste hind peab tõusma, et oleks võimalik nõutud tegevusjuhendajate arvu suurendada). Kuna autismispektriga täisealiste isikute ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul on eesmärk nõutavate tegevusjuhendajate arvu öisel ajal võrreldes varasema nõudega vähendada, ei ole selle teenuse puhul vajalik riigieelarvelisi otsuseid ära oodata. Kuna määruse muutmine on hetkel avatud, on otstarbekas muudatus ära teha. Muudatusega ei kaasne vajadust muudatusega kohanemiseks, kuivõrd seni praktikas teenust pole osutatud (mõju ulatus väike), kuid mõju avaldumise sagedus on pidev kui teenust osutama hakatakse. Muudatuse tulemusena võib teenuse osutamine vähesel määral lihtsustuda, kuna leevendab survet personali arvule. Arvestades F84 diagnoosiga inimeste koguarvu ja senist teenuse kasutajate arvu ning kaasnevalt mõjutatud teenusepakkujaid, ei ole tegemist olulise mõjuga. Muudatus vähendab ebasoovitavate mõjude riski selliselt, et tööjõu nappus saab leevendatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju ulatus, avaldumise sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes ei kaasne muudatusega erihoolekande teenuseosutajate jaoks olulist mõju. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes on tegemist teenuse osutajatele, SKA-le ja riigieelarve jaoks väheolulise mõjuga. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud eraldati 2021. aasta lisaeelarvega kogusummas 1 041 619 eurot. 2022. aastal rakendamisega jätkamiseks on jäänud 104 068 eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määruse § 1 punkti 7 ja § 2 rakendatakse 1. jaanuarist 2022. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse täiendatud kujul uueks kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidule ja SKA- le. Eelmise kooskõlastusringi käigus tehtud märkustega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas. EELNÕU 23.08.2022 MINISTRI MÄÄRUS nr Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 57, § 58, § 72 lõike 5 punktide 1–3 ja § 79 lõike 6 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Erihoolekandeteenuste rahastamine“; 2) määruse 1. peatükk loetakse peatükiks 11 ja määrust täiendatakse 1. peatükiga järgmises sõnastuses: „1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse riigieelarvest rahastatavate erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus isiku kohta kalendrikuus, erihoolekandeteenuste need kulude koostisosad, mis kaetakse riigieelarvest teenuse maksimaalse maksumuse hulgas, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse isiku omaosaluse kulude koostisosad ning Sotsiaalkindlustusameti poolt riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord.“; 3) paragrahv 1 loetakse paragrahviks 11; 4) paragrahvi 2 lõigete 11 ja 51 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „raske või sügava puudega“; 5) paragrahvi 2 lõigete 12 ja 14 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „intellektihäirega“ sõnaga „intellektipuudega“; 6) paragrahvi 2 lõike 51 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „grupis“ sõnadega „väljaspool ööaega ning kahe tegevusjuhendajaga grupis ööajal“; 7) paragrahv 43 sõnastatakse järgmiselt: 2 „§ 43. Erihoolekandeteenuste eest tasumine 1. jaanuarist 2022. a kuni 31. detsembrini 2022. a seoses COVID-19 levikuga (1) Lisaks käesoleva määruse §-s 11 sätestatud erihoolekandeteenuste kuludele kaetakse erihoolekandeteenuse osutajale 1. jaanuarist 2022. a kuni 31. detsembrini 2022. a erihoolekandeteenuse osutamise psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste (nt supervisioon, arengutreening) kulu, mille hüvitamise maksimaalne määr ühes aastas on 25,48 eurot ühe töötaja kohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja erihoolekandeteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus.“. § 2. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja rehabilitatsiooniprorammi hindamiskriteeriumid“ § 81 sõnastatakse järgmiselt: „§ 81. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumine 1. jaanuarist 2022. a kuni 31. detsembrini 2022. a seoses COVID-19 levikuga (1) Lisaks käesoleva määruse §-s 2 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste kuludele kaetakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale 1. jaanuarist 2022. a kuni 31. detsembrini 2022. a sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste (nt supervisioon, arengutreening) kulu, mille hüvitamise maksimaalne määr ühes aastas on 25,48 eurot ühe töötaja kohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus.“. § 3. Määruse § 1 punkti 7 ja § 2 rakendatakse 1. jaanuarist 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele esitaja Eesti 3. Eelnõu ega seletuskiri ei täpsusta psühhosotsiaalsete Täname kommentaaride eest. Rehabilitatsiooni töökeskkonda toetavate teenuste kulu hüvitamise tingimusi. asutuste Liit Eelnõuga delegeeritakse taoliste tingimuste sätestamise Määrus on seotud riigi 2021. aasta lisaeelarve seadusega, pädevus Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) millega nähti ette määruse rakendamiseks vajalikud viimasega sõlmitavas lepingus. Leiame, et selline pädevuse rahalised vahendid. Määruse muudatuste rakendamiseks delegeerimine ei ole võimalik. Samuti on ebamõistlik vajaminevad kulud eraldati 2021. aasta lisaeelarvega menetleda lepingumuudatusi, arvestades hüvitatava summa kogusummas 1 041 619 eurot. suurust. Seetõttu peaks vastava hüvitise andmise ja taotlemise tingimused olema ammendavalt sätestatud Kuna rakendamiseks antud vahendeid ei kasutatud täies määruse tasandil. ulatuses ära, kanti vahendid üle aastasse 2022 ja määrusega võimaldatakse vahendite kasutamine 2022. a 4. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et teenuseosutajad peaksid jooksul. 2022. aastal rakendamisega jätkamiseks on jäänud leidma töönõustamisteenuse osutaja, kandma kõikide 104 068 eurot. puudutatud töötajate töökeskkonda toetavate teenustega seotud kulud ning seejärel SKA hüvitab töötaja kohta 25,48 Oleme teadlikud, et 2022. aastaks ühe töötaja kohta eurot hetkel veel teadmata tingimustel. arvestatav summa ei kata turul olevat hinda. Käesoleval aastal saame pakkuda eelarvelist tuge, mitte täiemahulist 5. Eelnõu räägib hüvitatava tegevusena nt supervisioonist ja kulu katmist. Tegu on ajutise, nö ühekordse arengutreeningust, mis on olemuslikult individuaalsed toetusmeetmega ja selleks, et SKA saaks sellist nõustamised. Eelnõu seletuskiri räägib aga grupitreeningust väljamakset teostada, on vajalik sõlmida lepinguline alates 10 liikmelistes gruppides. Seetõttu jääb ebaselgeks, kokkulepe. mis on planeeritava hüvitise eesmärk. Selgitame, et hüvitise summa 25,48 eurot töötaja kohta saab turul valitseva Juhime tähelepanu, et ka sotsiaalse rehabilitatsiooni hinnataseme juures osta keskmiselt töötaja kohta alla poole teenuse hinnas on arvestatud ühe komponendina personali tunni supervisiooni või arengutreeningut aastas. Jääb supervisiooni ja koolituskulu. ebaselgeks, missugust kvalitatiivset arenguhüpet sellises mahus treeninguga soovitakse saavutada või missugust probleemi lahendada. Meie liikmete hinnangul on hüvitise summa niivõrd väike, et sellel ei saa olla reaalset positiivset mõju töötajate psühhosotsiaalse töökeskkonna parandamiseks. Poole tunnise individuaalse nõustamise Seletuskirja lisa jooksul on võimalik läbi arutada sissejuhatav osa ja tutvustus ning võimalik probleemi kirjeldus, ent analüüsiks ja sisuliseks treeninguks või aruteluks aega ei jäägi. Seetõttu jääb hüvitise planeeritav eesmärk ja mõttekus tervikuna arusaamatuks. Kahtlemata on tervitatav mõte võimaldada supervisiooniks hüvitist, ent eelnõuga võimaldatav hüvitise määr supervisiooni töötajatele reaalsuses ei taga. 6. Jääb ebaselgeks, miks hüvitatakse töökeskkonda toetavate teenuste kulu üksnes sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutatavatele töötajate puhul, ent mitte tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatavatele töötajate puhul. 7. Täname võimaluse eest määruse eelnõu kohta arvamust avaldada. MTÜ MTÜ Erihoolekande Pakkujate Liit vaadates läbi määruste Täname toetuse eest. Erihoolekande eelnõud, kooskõlastab need. Pakkujate Liit Oleme tänulikud, et riik on leidnud võimaluse toetada töötajate supervisiooni. Klienditöötajate ja juhtide hinnangul on supervisioon psüühilise erivajadustega inimestega töötamisel vajalik ja oluline aspekt ning seda oleks vaja toetada igal aastal või peaks see olema edaspidi teenuse hinna kujunemisel üheks komponendiks.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel