EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/22-0721 - Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 08.09.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e9f36175-fd28-4f7c-8890-edfc2660efab
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e9f36175-fd28-4f7c-8890-edfc2660efab?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Rahandusministeerium Meie 01.09.2022 nr 1.2-2/81-4
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri määruste
muutmise määruse eelnõu.
Palume anda tagasiside eelnõule viie tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
3. Kooskõlastustabel
Lisaadressaadid:
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit
Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda
Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Sotsiaalkindlustusamet
Elen Preimann 626 9246
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega muudetakse kahte sotsiaalkaitseministri määrust:
- 21. detsembri 2015. a määrust nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne
maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise
tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 65);
- 21. detsembri 2015. a määrust nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest
tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja
rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“ (edaspidi määrus nr 66).
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamisele 14.06.2021, tähtajaga 22.06.2021.
Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste kohta koostatud kooskõlastustabel on esitatud
seletuskirja lisas. Kuna kooskõlastamise järgselt selgus, et määruse nr 65 eelnõus on vajalik
teha lisamuudatusi, esitatakse täiendatud määruse eelnõu uuesti kooskõlastamisele.
Muudatusega nähakse teenuseosutajatele ette lisaks erihoolekandeteenuste ja sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuste kuludele ka teenuste osutamise psühhosotsiaalset töökeskkonda
toetavate teenuste kulude hüvitamine. Lisaks tehakse määruses nr 65 tehnilised muudatused
ning täpsustatakse autismispektriga täisealisele isikule ööpäevaringse erihooldusteenuse
osutamisel nõutud tegevusjuhendajate arvu.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik
Elen Preimann (tel: 626 9246, e-post:
[email protected]) ja sama osakonna nõunik
Kristel Tõnisson (tel: 6269 157, e-post:
[email protected]). Määruse mõjude osa on
koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar (tel:
626 9712, e-post:
[email protected]) ja sama osakonna analüütik Mari Sarv (tel: 6269
363, e-post:
[email protected]).
Määruse rahaliste vahendite analüüsi on teinud Sotsiaalkindlustusameti (SKA) teenuste
osakonna erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juht Lagle Kalberg (tel: 5300 2295, e-post
[email protected]) ja sama ameti arendusosakonna andmehalduse
talituse analüütik Kati Karelson (tel: 53091 701, e-post:
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post:
[email protected]).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320, e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus on seotud riigi 2021. aasta lisaeelarve seadusega, millega nähti ette määruse
rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid. Kuna rakendamiseks antud vahendeid ei
kasutatud täies ulatuses ära, kanti vahendid üle 2022. aastasse ja määrusega võimaldatakse
vahendite kasutamine 2022. aasta jooksul.
2
Muudetakse määruse nr 65 redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega
RT I, 29.12.2021, 78 ja määruse nr 66 redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud
avaldamismärkega RT I, 18.01.2022, 6.
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse
tähenduses.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määruse § 1 punktiga 1 muudetakse määruse nr 65 pealkirja lühemaks ja kokkuvõtlikumaks.
Arvestades määruse aluseks olevate volitusnormide suhteliselt pikki sõnastusi, on määruse
pealkirja volitusnormide sõnastustest lühemalt esitamine põhjendatud.
Määruse § 1 punktis 2 täpsustatakse, et määruse 1. peatükk loetakse peatükiks 11 ja määrust
täiendatakse uue 1. peatükiga.
Määruse pealkirja lühemalt esitamisel tuleb määrust täiendada reguleerimisala paragrahviga,
et määruse üldsätetest selguks, mida see täpselt reguleerib. Määrus reguleerib
erihoolekandeteenuste rahastamise teemasid – maksumuse piire, riigieelarvest kaetavate
kulude koostisosi ja maksmise korraldust ning teenusesaaja omaosaluse kulude koostisosi.
Määruse § 1 punktiga 3 täpsustatakse, et § 1 loetakse §-ks 11, mis muudab määruse
numeratsiooni.
Määruse § 1 punktiga 4 muudetakse määruse nr 65 § 2 lõikeid 11 ja 51, kus sissejuhatavas
lauseosas jäetakse ära sõnad „raske või sügava puudega“. Muudatus on seotud alates
08.05.2022 rakendunud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) muudatusega, mille kohaselt
antakse kõigi riigieelarvest rahastatavate erihooldusteenuste saamise õigus ka neile
täisealistele isikutele, kellel ei ole tuvastatud rasket või sügavat puuet puuetega inimeste
sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) alusel. Juba varasemalt oli teiste toetavate
erihoolekandeteenuste saamise õigustatus puude raskusastmest lahti seotud. Teenusele
suunamisele eelnevalt raske või sügava puude raskusastme tuvastamine võib takistada
isikule sobiva teenuse saamist juhul, kui isik ei soovi puude raskusastme tuvastamist taotleda
või ei ole teenuse vajamise hetkel veel puude raskusastme tuvastamist taotlenud või ei ole
puude raskusastet veel tuvastada jõutud.
Samuti võib raske või sügava puude raskusastme tuvastamise tingimus saada sobiva
ööpäevaringse erihooldusteenuse saamisel takistuseks juhul, kui ööpäevaringsel erihooldusel
viibival isikul tuvastatakse varasema raske puude asemel keskmine puue, kuid isiku vajaduse
põhiselt on sobivaim teenus jätkuvalt ööpäevaringe erihooldusteenus. Raske või sügava
puude raskusastme tuvastamise eeltingimus ööpäevaringse erihooldusteenuse saamise
õigustatuse alusena oli pigem formaalne, sest puude raskusaste ei anna SKA-le isiku
erihoolekandevajaduse hindamisel sisulist infot.
Määruse § 1 punktiga 5 asendatakse § 2 lõigete 12 ja 14 sissejuhatavas lauseosas termin
„intellektihäirega“ terminiga „intellektipuudega“. Asendamine tehakse valdkonnas kasutusel
oleva terminoloogia ühtlustamise eesmärgil, kuna 2022. aastast on sotsiaalhoolekande
seaduses kasutusel termin „intellektipuue“. Sotsiaalhoolekande seaduses oli varasemalt
kasutusel termin „vaimse alaarenguga inimesed“, mis on sildistav ega ole väärikust hoidev või
suurendav sõnakasutus. Intellektipuude mõiste (ingl intellectual disability) on laialdases
kasutuses nii Eestis kui teistes riikides.
Määruse § 1 punktiga 6 täiendatakse § 2 lõike 51 punkti 3 pärast sõna „grupis“ sõnadega
„väljaspool ööaega ning kahe tegevusjuhendajaga grupis ööajal“. Paragrahvi 2 lõikes 51 on
toodud autismispektriga täisealiste isikute ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne
maksumus juhul, kui on täidetud punktides 1–3 kirjeldatud tingimused. Kuigi teenuse hind ja
tingimused töötati välja juba 2019. aastal, ei ole seni Eestis selle teenuse osutajat leitud.
3
Üheks põhjuseks teenuseosutaja mitte leidmisel on olnud asjaolu, et teenuse osutamine
nõuab tegevusjuhendajatelt väga spetsiifilisi teadmisi ja oskusi, ent selliseid
tegevusjuhendajaid tööturul ei leidu. AS Hoolekandeteenused, kes plaanib 2022. aasta
septembris teenuse osutamise alustada, leidis võimaluse tegevusjuhendajaid koolitada.
Vajaliku ettevalmistusega tegevusjuhendajad ootavad teenuse osutajalt ka keskmisest
kõrgemat töötasu. Töögraafikuid ette valmistades selgus, et soovides pakkuda teenust
määruses nõutule vastavalt – kuni 6-liikmelises grupis kolme tegevusjuhendajaga – toob
teenuse osutamine kaasa igakuise märkimisväärse kahjumi. Koostöös SKA-ga leiti lahendus
vähendada öösel nõutud tegevusjuhendajate arvu kolmelt kahele. AS Hoolekandeteenused
kinnitusel piisab, kui öisel ajal pakutakse teenust kuni 6-liikmelises grupis kahe
tegevusjuhendajaga. Ka äärmuslikult kahjustava käitumisega autistid öisel ajal reeglina
magavad, kuid kui siiski peaks tekkima ennast või teisi teenuse kasutajaid potentsiaalselt
kahjustav olukord, saavad väljaõppinud tegevusjuhendajad olukorra stabiliseerimisega
kahekesi hakkama. AS Hoolekandeteenused omab pikaajalist kogemust töös erinevate
spetsiifiliste ja keeruliste sihtgruppidega ja ministeeriumil ei ole põhjust nende pädevuses
ohutult ja kvaliteetselt teenust osutada kahelda.
Ööpäevaringsetel teenustel nõutud tegevusjuhendajate arvud vaadati üle 2022. aasta
kevadel. Autismispektriga täisealiste isikute ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul
planeeritigi nõuet muuta nii, et päevasel ajal osutatakse teenust kuni 6-liikmelises kolme
tegevusjuhendajaga grupis ja öisel ajal kahe tegevusjuhendajaga grupis. Arvestades, et
enamik uue teenuse vajajatest kasutavad erihoolekandeteenuseid juba praegu oluliselt
suuremas grupis ja vähemate tegevusjuhendajate toetusel (näiteks äärmusliku abi- ja
toetusvajadusega inimeste teenusel on ühe tegevusjuhendaja kohta 7,5- 15 teenuse
kasutajat, kohtumäärusega teenusel 10-20 teenuse kasutajat), on äärmuslikult kahjustava
käitumisega autistide teenuse avanemine soovitud ja oodatud ning öisel ajal nõutud
tegevusjuhendajate arvu vähendamine ühe võrra teenuse kvaliteeti ei langeta.
2022. aasta juunis esitati arvamuse avaldamiseks sotsiaalhoolekande seaduse muutmise
seaduse väljatöötamise kavatsus (erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse
ajakohastamine), kus muuhulgas oli toodud ka tabel planeeritavate muudatustega erinevate
ööpäevaringsete erihooldusteenuste osutamisel nõutavate tegevusjuhendajate arvude osas.
Planeeritavad muudatused arutati läbi erinevaid huvipooli hõlmanud mõttekohvikus
15.veebruaril 2022. MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu tagasiside väljatöötamise
kavatsusele oli, et dokumendis toodud tabelis olevad personali suhtarvude mahud on
teenusosutajatele sobivad.
Muudatused teenuste osutamisel nõutavate tegevusjuhendajate arvude osas olid planeeritud
jõustuma 2023. aasta algusest, kuna sõltuvad suuresti riigieelarvest (teenuste hind peab
tõusma, et oleks võimalik nõutud tegevusjuhendajate arvu suurendada). Kuna
autismispektriga täisealiste isikute ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul on eesmärk
nõutavate tegevusjuhendajate arvu öisel ajal võrreldes varasema nõudega vähendada, ei ole
selle teenuse puhul vajalik riigieelarvelisi otsuseid ära oodata. Kuna määruse muutmine on
hetkel avatud, on otstarbekas muudatus ära teha, et oleks võimalik teenuse osutamisega
alustada.
Määruse § 1 punktiga 7 muudetakse määruse nr 65 § 43 sõnastust. Paragrahvi 43 lõikega 1
võimaldatakse SKA-l katta perioodil 01.01.2022–31.12.2022 lisaks määruse nr 65 §-s 11
sätestatud erihoolekandeteenuste kuludele erihoolekandeteenuse osutajale ka
erihoolekandeteenuste psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulu.
COVID-19 haiguse levik on oluliselt mõjutanud erihoolekandeteenuseid osutavaid töötajaid,
kuna pidevas nakatumisohus ja nakkuskolde tekkimise ohus töötades on igapäevane
tööstress kõrge ning mõjub töövõimele negatiivselt. Psühhosotsiaalse töökeskkonna
toetamiseks saavad teenusepakkujad kasutada töönõustamise teenuseid (nt supervisioon,
kovisioon, coaching, mentorlus jm) ning SKA-ga sõlmitava lepingu alusel hüvitatakse
4
erihoolekandeteenuse osutajale kindlaksmääratud summa ulatuses nõustamisega seotud
kulud.
2019. aastal valminud erihoolekandeteenuste kulumudel on plaanis 2023. aastal üle vaadata
ja uuendada ning selle protsessi käigus lisada teenuse hinna komponendiks ka
erihoolekandeteenuse osutajale ka erihoolekandeteenuste psühhosotsiaalset töökeskkonda
toetavate teenuste kulu.
Määruse § 43 lõikega 2 täpsustatakse, et lõikes 1 nimetatud kulu katmise täpsemad
arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku SKA ja erihoolekandeteenuse osutaja
vahel sõlmitud lepingus.
Määruse §-ga 2 muudetakse määruse nr 66 § 81 sõnastust.
Määruse § 81 lõikega 1 võimaldatakse SKA-l katta perioodil 01.01.2022- 31.12.2022 lisaks
määruse nr 66 §-s 2 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kuludele sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse osutajale ka selle teenuse psühhosotsiaalset töökeskkonda
toetavate teenuste kulu.
SKA katab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate
teenuste (nt supervisioon, coaching, mentorlus jm) kulu. Selle rakendamise põhjuseks on
asjaolu, et COVID-19 haiguse levik on oluliselt mõjutanud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust
osutavaid spetsialiste, kuna pidevas nakatumisohus ja nakkuskolde tekkimise ohus töötades
on igapäevane tööstress kõrge ning mõjub töövõimele negatiivselt. Psühhosotsiaalse
töökeskkonna toetamiseks saavad teenusepakkujad kasutada töönõustamise teenuseid (nt
supervisioon, kovisioon, coaching, mentorlus jm) ning SKAga sõlmitava lepingu alusel
hüvitatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale kindlaksmääratud summa ulatuses
nõustamisega seotud kulud.
Määruse § 81 lõikega 2 täpsustatakse, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste kulude katmise
täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku SKA ja sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus.
Kulude hüvitamise arvestamise alused
SKA on erihoolekandeteenuste ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajatele kulude
hüvitamiseks välja töötanud arvestusalused.
Töönõustamise teenustega seotud kulude hüvitamise arvestamise alused:
- Kõik teenuseosutajad leiavad kvalifitseeritud töönõustamise teenuse osutaja ja
kannavad esialgu oma kulud ise.
- SKA hüvitab teenuseosutajale kulu arvestades reeglit, et kuni 10 erihoolekande või
sotsiaalse rehabilitatsiooni spetsialisti ühe nõustamiskorra maksumus on 350 eur koos
km-ga (kuni 20 töötajal 2x350 =700 eur jne).
- Hüvitise maksimaalne määr aastas ühe töötaja kohta on 25,48€.
Kriteeriumiks eelmainitud kulude hüvitise saamisel on, et teenuseosutaja omab kehtivat
teenuse osutamise lepingut SKA-ga vähemalt alates 31.12.2021 ning on 2022. aastal olnud
teenuse osutajana aktiivne.
Määruse §-s 3 on sätestatud määruse § 1 punkti 7 ja § 2 tagasiulatuv rakendamine 1.
jaanuarist 2022. a. See tähendab, et teenuseosutajad saavad taotleda kompenseeritavate
kulude katmist alates COVID-19 haiguse levikuga seoses olukorra kriitilisemaks muutumisest
ja Vabariigi Valitsuse poolt piirangute laiendamisest. Määruse punkti 4 rakendatakse alates
08.05.2022, kuna siis rakendus SHS muudatus, mille kohaselt antakse kõigi riigieelarvest
rahastatavate erihooldusteenuste saamise õigus ka neile täisealistele isikutele, kellel ei ole
tuvastatud rasket või sügavat puuet PISTS alusel.
5
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata muudatuste mõju
erihoolekande ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajatele, teenusesaajatele, SKA-le
ning avaliku sektori kuludele ja tuludele.
Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kahes valdkonnas:
sotsiaalne mõju ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja
tuludele. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja
kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja
ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatused ei mõjuta
regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda, majandust ega riigi julgeolekut ja välissuhteid,
mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.
Muudatus 1 – Riigieelarvest rahastatavate erihooldusteenuste saamise õiguse andmine
neile autismispektriga täisealistele isikutele, kellel ei ole tuvastatud rasket või sügavat
puuet
Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Muudatuse tulemusel on edaspidi kõigi riigieelarvest rahastatavate erihooldusteenuste
saamise õigus ka neil autismispektriga täisealistel isikutel, kellel ei ole tuvastatud rasket või
sügavat puuet PISTS alusel. Täpsemalt mõjutab muudatus igapäevaelu toetamise teenuse ja
ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saamist. Kokkuvõttes on muudatus kooskõlas sellega,
et juba varem on teiste erihoolekandeteenuste saamise õigus antud kõigile raske, sügava või
püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele olenemata puude raskusastmest ning nii aitab
muudatus vähendada võimalikku segadust ning loob parema õigusselguse.
Muudatus mõjutab inimeste tervist, iseseisvat toimetulekut ja abi saamise võimalusi. Muudatus
vähendab ebasoovitavate mõjude riski seeläbi, et kehtiv olukord võib takistada sobiva teenuse
saamist olukorras, kus isik ei soovi puude raskusastme tuvastamist või ta ei ole seda teenuse
vajaduse tekkimisel taotlenud või ei ole veel sellekohast hindamist läbi viidud. Samuti võib
raske või sügava puude raskusastme tuvastamise tingimus saada takistuseks sobiva
ööpäevaringse erihooldusteenuse saamisel kui ööpäevaringsel erihooldusel viibival isikul
viiakse läbi puude raskusastme korduvhindamine ning selle tulemusena tuvastatakse näiteks
varasema raske puude asemel keskmine puue. Kuivõrd teenuse osutamise üks eesmärke on
suurendada või säilitada täisealise isiku iseseisvat toimetulekut, siis võib teenuse saamine
tema olukorda parandada ja mõjutada seeläbi ka puude raskusastet, kuid teenuselt eemale
jäämisel see muutuks ehk olenemata puude raskusastme muutusest vajab isik iseseisva
toimetuleku säilitamiseks endiselt ööpäevaringset erihooldusteenust.
Muudatus ei vähenda erihoolekandeteenuse osutamist, sest erihoolekandeteenuse vajadust
hinnatakse endiselt isiku toetusvajadusest, toimetulekuvõimest jm teguritest lähtuvalt ning
puude raskusastme info ei ole olnud sisuliseks aluseks vajaduse hindamisel. Kokkuvõttes ei
kaasne muudatusega vajadust sellega kohanemiseks ning ka mõju avaldumise sagedus on
ühekordne ehk vaid teenuse taotlemise hetkel.
Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on autismispektriga täisealised isikud. SKA andmetel oli
1.04.22 seisuga autismispektriga (põhi- või kaasuv diagnoos F84.0–F84.9) inimesi
igapäevaelu toetamise teenusel 209 (8% vastava teenuse saajatest) ning ööpäevaringsel
erihooldusteenusel 59 (4% vastava teenuse saajatest). Kokkuvõttes moodustasid igapäevaelu
6
toetamise ja ööpäevaringse erihoolekandeteenusel olevad autismispektriga inimesed
kõikidest erihoolekandeteenuse saajatest (kõik diagnoosid ja teenuseliigid) 5,9%.
Senistele saajatele võivad lisanduda need, kes on täna puude raskusastme hindamise otsuse
ootel või kes pole seda taotlenud. Täpselt ei ole võimalik hinnata kui palju selliseid juhtumeid
on. Kaudselt saab hindamisel aluseks võtta Tervise Arengu Instituudi andmed selle kohta, kui
palju on aasta jooksul psühhiaatri poolt ambulatoorselt konsulteeritud (uued haigusejuhud) 15-
aastaseid ja vanemaid inimesi F84 diagnoosiga – 2020. aastal oli uusi haigusjuhte 98 ning
viimase viie aasta keskmine uute haigusjuhtude arv oli 86. Siin on oluline aga arvestada, et
nimetatud haigusjuhtude puhul ei ole teada, milline on nende inimeste erihoolekandeteenuse
vajadus ning võib eeldada, et vaid väike osa nendest lisandub erihoolekandeteenuse
kasutajate hulka. Arvestades nii senist autismispektriga erihoolekandeteenuste saajate arvu
kui ka uusi F84 diagnoosiga haigusjuhte, võib siiski hinnata, et kogu elanikkonnaga võrreldes
on muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus väike.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on keskmine ja mõju avaldumise sagedus on väike. Ka mõjutatud sihtrühm on
väike (kogu elanikkonnaga võrreldes) ning ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes
on tegemist vajaliku muudatusega teenuse vajajatele, kuid mõju hindamise kriteeriumite alusel
on tegemist vähese mõjuga.
Mõju teenuseosutajatele
Mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude
risk
SKA andmetel oli 31.03.2022 seisuga kokku 133 erihoolekandeteenust osutavat asutust
(juriidilise isiku järgi). Neist kõik aga ei osuta teenuseid autismispektriga inimestele – näiteks
2021.a. lõpu seisuga osutas igapäevaelu toetamise teenust autismispektriga inimestele 7
teenuseosutajat. Kõikidest Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa.
Muudatusega ei kaasne vajadust muudatusega kohanemiseks (mõju ulatus väike) ning mõju
avaldumise sagedus on muudatuse rakendumisel ühekordne. Muudatuse tulemusena võib
vähesel määral eeldatavalt suureneda teenusesaajate arv, kuid arvestades F84 diagnoosiga
inimeste koguarvu ja senist teenuse kasutajate arvu, ei ole tegemist olulise mõjuga. Muudatus
vähendab ebasoovitavate mõjude riski selliselt, et puude raskusastme muutumisega seoses
kaotab inimene õiguse teenuse kasutamiseks.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Muudatuse mõju ulatus, avaldumise sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike.
Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes ei kaasne muudatusega erihoolekande
teenuseosutajate jaoks olulist mõju.
Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori
kuludele ja tuludele
Mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate
mõjude risk
Muudatustest mõjutatud sihtrühm on väike, sest mõjutab riigiasutustest otseselt vaid SKA-d.
Mõju SKA-le seisneb selles, et tuleb teha muudatusi senistes protseduurides. Samas on nende
puhul tegemist ühekordsete muudatustega ning nendega ei kaasne kohanemisraskusi (mõju
ulatus keskmine). Mõju seisneb selles, et kehtiva olukorra võrreldes ei pea täiendavalt
kontrollima, kas teenust taotleval inimesel on kehtiv puude raskusaste või mitte. Mõju
avaldumise sagedus on väike, sest kokkupuude on muudatuse rakendumisel ühekordne.
7
Eeldatavalt võib vähesel määral suureneda teenusesaajate arv ja sellega ka kulutused
(ebasoovitavate mõjude risk), kuivõrd enam ei ole vaja taotleda puuet või oodata puude
raskusastme otsust ning samuti ei sõltu õigus teenuse kasumiseks sellest, kas puude
korduvhindamisel jääb puude raskusaste samaks või ei. Teisalt hinnatakse jätkuvalt inimese
toetusvajadust jm tegureid ehk kokkuvõttes saavad teenust ikkagi need inimesed, kellel on
vastav vajadus. Muudatuse tulemusena ei pea inimesed ootama puude raskusastme
hindamise tulemust ning neil tekib õigus teenuse kasutamiseks seega kiiremini ja eeldatavalt
aitab õigeaegsem teenuse osutamine kaasa sellele, et nende toetusvajadus ei suurene.
Arvestades teenusesaajate senist arvu, võib eeldada, et muudatuse tulemusena kulutused
erihoolekandele oluliselt ei suurene.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on keskmine, kuid nii mõju avaldumise sagedus kui mõjutatud sihtrühm on väike.
Samuti ei kaasne olulist ebasoovitavate mõjude riski. Kokkuvõttes ei ole mõju hindamise
kriteeriumite alusel tegemist olulise mõjuga.
Muudatus 2 – erihoolekandeteenuste ja rehabiliatsiooniteenuste osutajate
psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulude hüvitamist puudutavad
muudatused
Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Mõjutatud sihtrühm 1 – Erihoolekandeteenuse osutajad
Määruse muudatusest on mõjutatud kõik erihoolekandeteenuse osutajad, kellel on vähemalt
31.12.2021 seisuga erihoolekandeteenuse osutamise leping. SKA andmetel oli 31.03.2022
seisuga kokku 133 erihoolekandeteenust osutavat asutust (juriidilise isiku järgi). Kõikidest
Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa. Neis töötavate inimest arvu saab hinnata
Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika1 järgi – näiteks oli 2020. 2020. aasta lõpus nendes
asutustes kokku 1827 töötajat (nii täis- kui osaajaga töötajad), sh 1620 tegevusjuhendajat.
Mõjutatud sihtrühm 2 – rehabilitatsiooni teenuse osutajad
Muudatusest on mõjutatud kõik rehabilitatsiooniteenuse osutajad, kellel on vähemalt
31.12.2021 seisuga rehabilitatsiooniteenuse osutamise leping. SKA andmetel2 on
rehabilitatsiooniteenuse osutajad puudega või piiratud töövõimega 16-aastastele ja
vanematele ca 122 (sh ühel üks juriidiline isik võib olla mitu korda olenevalt sellest mitu
teenuse osutamise kohta on). Kokku oli 31.03.2020 seisuga 98 rehabilitatsiooniteenust
osutavat asutust (asutuste arv ühekordselt juriidilise isiku järgi). Kõikidest Eesti ettevõtetest
moodustab sihtrühm väikese osa.
Mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate
mõjude risk
Muudatuse tulemusel katab SKA perioodil 01.01.2022–31.12.2022 erihoolekandeteenuse ja
rehabilitatsiooniteenuse osutajate psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste (nt
supervisioon, coaching) kulu. Nende kulude hüvitamise saamise eelduseks on, et
teenuseosutaja omab kehtivat teenuse osutamise lepingut SKA-ga vähemalt alates
31.12.2021 ning on 2022. aastal olnud teenuse osutajana aktiivne. Selline kriteerium on
oluline, et muudatus aitaks jätkata eelmisel aastal alustatud töökeskkonda toetavate
teenustega (nt supervisioon, kovisioon, coaching, mentorlus jms) ning aitab vähendada nii
1
H-veebi erihoolekande aruanne: https://hveeb.sm.ee/index.php?tid=_JIguOKOTzf7RksYuupzTQa Andmeid
kogutakse tagasiulatuvalt, mistõttu 2021.a statistika on koostamisel.
2 https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-
editors/Erihoolekanne/teenuseosutajad_puudega_voi_piiratud_toovoimega_16-aastastele_ja_vanematele.pdf
8
eelmise kui selle aasta alguse kõrge COVID-19 haiguse levikust tingitud pidevas
nakatumisohus ja nakkuskolde tekkimise ohus suurenenud tööstressiga kaasnevaid
negatiivseid mõjusid töötajate töövõimele. Töökeskkonda toetavate teenustega kokkupuude
on reeglipärane (nõustamisteenuste läbiviimise sagedusest olenev), kui nende mõju töötajatel
avaldub eeldatavalt igapäevaselt nende töövõimele.
Sarnaselt kehtivale olukorrale, sõlmitakse ka muudatuse korral SKA-ga leping ning kulude
hüvitamine toimub selles kindlaksmääratud summa ulatuses ja perioodil. Seetõttu on mõju
ulatus keskmine, sest sellega ei kaasne kohanemisraskusi, kuid muudatusest on vaja olla
teadlik. Teenuseosutajatel tuleb ise leida kvalifitseeritud töönõustamise teenuse osutaja ja
kanda esmalt kulud. Muudatusega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Muudatuse mõju ulatus ja sagedus on keskmine, kuid sihtrühma suurus väike. Ebasoovitavaid
mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes on tegemist erihoolekandeteenuse ja rehabilitatsiooniteenuse
osutajate jaoks olulise mõjuga.
Kaudselt mõjutab muudatus ka teenusesaajaid, sest psühhosotsiaalset töökeskkonda
toetavad teenused aitavad vähendada töötajate tööstressi ning see läbi osutatakse
kvaliteetsemat teenust. Kuivõrd tegemist on kaudse mõjuga ja selle täpset mõju ei ole võimalik
hinnata, siis eraldi mõju teenusesaajatele ei hinnata.
Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori
kuludele ja tuludele
Mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate
mõjude risk
Muudatustest mõjutatud sihtrühm on väike, sest mõjutab riigiasutustest otseselt vaid SKA-d.
Mõju SKA-le seisneb selles, et tuleb määruses nimetatud kulude katmise täpsemad
arvestamise alused ja hüvitamise kord leppida kokku SKA ja
erihoolekandeteenuse/rehabilitatsiooniteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus. Sellest
tulenevalt kaasneb SKA-le muudatusega lepingute haldamisega seotud töökoormus, kuid
muudatusega ei kaasne vajadust kohanemiseks – selline protseduur oli ka varem.
Samas on lepingu sõlmimine ühekordne tegevus ning sarnane protseduur oli ka varem ehk
muudatusega ei kaasne kohanemisraskusi (mõju ulatus keskmine). Mõju avaldumise sagedus
on harv või ebaregulaarne (oleneb kas teenuseosutaja soovib selliseid teenuseid kasutada)
ning teisalt ei hüvita kulutusi igapäev, vaid vastavalt lepingus toodu alusel.
Muudatusega seotud mõju riigieelarvele on väike, seotud kulud kaetakse SKA eelarvest.
Kulude hüvitamisel on seatud ka hüvitamise maksimaalne määr, see on 25,48 eurot ühe
töötaja kohta ühes aastas. Näiteks kui kõik erihoolekandeteenuse osutajad kasutaksid
psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavaid teenuseid iga töötaja kohta maksimaalses
ulatuses, siis oleks eeldatav kulu alla 50 tuhande euro (1827 töötajat korda 25,48 eurot). Seega
on mõju riigieelarvele väike.
Lisandunud muudatused
Lisandunud muudatustest määruse pealkirja ja seoses sellega määruse numeratsiooni
muudatusel ning samuti sõna „intellektihäire“ asendamisel sõnaga „intellektipuue“ ei ole
sisulist otsest mõju. Tegemist on tehniliste muudatustega ja valdkonnas kasutusel oleva
terminoloogia ühtlustamisega (2022. aastast on sotsiaalhoolekande seaduses kasutusel
termin „intellektipuue“), mille eesmärk on seadustekstide parem ja selgem kasutus.
9
Lisandunud muudatustest autismispektriga täisealisele isikule ööpäevaringse
erihooldusteenuse osutamisel nõutud tegevusjuhendajate arvu täpsustamisel on hinnatud
sotsiaalseid mõjusid teenuseosutajatele ja teenuse saajatele.
Kui varasemalt kehtis, et autismispektriga täisealiste isikute ööpäevaringse erihooldusteenuse
maksimaalne maksumus rakendatakse juhul, kui teenust osutatakse kuni 6-liikmelises kolme
tegevusjuhendajaga grupis, siis muudatuse kaudu võimaldatakse maksimaalset maksumust
rakendada ööajal kahe tegevusjuhendajaga grupis teenust osutades (muud tingimused
samad). Äärmuslikult kahjustava käitumisega autismispektriga täisealistele isikutele seni
sellist ööpäevaringset erihooldusteenust ei ole osutatud. Päevase hoiuna on osutatud teenust
paar aastat, kuid ööpäevaringseks osutamiseks ei ole seni õnnestunud leida teenuseosutajat
ega sobivaid ruume, kuid 2022. aasta teises pooles alustab teenuse osutamisega (6 kohta)
AS Hoolekandeteenused. Äärmuslikult kahjustav käitumine on ennetatav, kui vajalik tugi
tagada õigel ajal.
Planeeritavad muudatused arutati läbi erinevaid huvipooli hõlmanud mõttekohvikus 15.
veebruaril 2022. MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit tagasiside
väljatöötamiskavatsusele oli, et toodud tabelis olevad personali suhtarvude mahud on
teenusosutajatele sobivad. Muudatus on vajalik teenuse osutamisega peale hakkamiseks,
kuivõrd nüüd hindasid osutajad praktiliselt, kuidas ja mis tingimustel teenust osutada saab.
Seega on muudatus eelkõige tingimuste praktilise ootusega kooskõlla viimine.
Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Mõju teenuse saajatele
Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on autismispektriga täisealised isikud, kes võiksid seda
teenust vajada ja kasutada. Erihoolekandeteenuse saajaid oli 01.04.2022 seisuga 5847
(järjekorras olijaid oli 1795) ja nende seas oli 361 inimest, kellel on autismispektri häire põhi-
või kaasuva diagnoosina ning kelle käitumine ei ole veel kujunenud äärmuslikult kahjustavaks.
SKA andmetel oli 1.04.22 seisuga autismispektriga (põhi- või kaasuv diagnoos F84.0–F84.9)
inimesi ööpäevaringsel erihooldusteenusel 59 (4% vastava teenuse saajatest). Seega
potentsiaalne sihtrühm on väike ja veel kordades palju väiksema on eeldatavasti tegelik
vajadus teenuse järgi. Täpselt pole hinnatav, kui paljud autismispektriga täisealised võivad
vajada erilisemat ööpäevaringset erihooldusteenust, mille puhul grupis päevasel ajal on kolme
ja ööajal kahe tegevusjuhendaja rakendamine vajalik ja maksimaalne maksumus kohaldatav.
Hinnanguliselt võiks sihtrühm olla esimestel aastatel 6 - 24 isikut. Tegu on enamuses
inimestega, kelle käitumine on teenusosutajale teada, kuna nad kasutavad juba praegu
ööpäevaringset teenust, kuid oluliselt suuremas kliendigrupis ja vähemate tegevusjuhendajate
toetusega.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on väike, mõjutatud sihtrühm on väike (kogu elanikkonnaga võrreldes ja ka
vastava teenuse saajatest), ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud ja kuigi mõju avaldumise
sagedus on pidev, siis kokkuvõttes on tegemist mõju hindamise kriteeriumite alusel vähese
mõjuga muudatusega, kuid selle väikse teenuse saajate grupi jaoks olulisega.
Mõju teenuseosutajatele
SKA andmetel oli 31.03.2022 seisuga kokku 133 erihoolekandeteenust osutavat asutust
(juriidilise isiku järgi). Neist kõik aga ei osuta teenuseid autismispektriga inimestele.
Käesolevaga on teada, et esialgu hakkab äärmuslikult kahjustava käitumisega
autismispektriga täisealistele isikutele ööpäevaringset erihooldusteenust osutama 1-2-asutust
sh 2022. aastal alustab 1 asutus (6 kohaga) - AS Hoolekandeteenused. Kõikidest Eesti
ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa ja ka erihoolekandeteenust osutavates
asutustest väikse osa.
10
Äärmuslikult kahjustava käitumisega autismispektriga täisealistele isikutele ööpäevaringse
erihooldusteenuse osutamiseks on vajalik spetsiifiliste teadmistega ja rohkem personali, kui
nö tavalisel ööpäevaringsel teenusel, mistõttu on maksimaalse maksumuse rakendamine ka
asjakohane. Samas öisel ajal tegevusjuhendajate arvu kahe isikuni viimine on teenusosutajate
hinnangul vastav teenuse osutamiseks turvaliste tingimuste loomisel ja arvestab ka
spetsialistide ressursi nappusega. Muudatused teenuste osutamisel nõutavate
tegevusjuhendajate arvude osas olid planeeritud alates 2023. aasta algusest, kuna sõltuvad
suuresti riigieelarvest (teenuste hind peab tõusma, et oleks võimalik nõutud
tegevusjuhendajate arvu suurendada). Kuna autismispektriga täisealiste isikute
ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul on eesmärk nõutavate tegevusjuhendajate arvu öisel
ajal võrreldes varasema nõudega vähendada, ei ole selle teenuse puhul vajalik riigieelarvelisi
otsuseid ära oodata. Kuna määruse muutmine on hetkel avatud, on otstarbekas muudatus ära
teha.
Muudatusega ei kaasne vajadust muudatusega kohanemiseks, kuivõrd seni praktikas teenust
pole osutatud (mõju ulatus väike), kuid mõju avaldumise sagedus on pidev kui teenust
osutama hakatakse. Muudatuse tulemusena võib teenuse osutamine vähesel määral
lihtsustuda, kuna leevendab survet personali arvule. Arvestades F84 diagnoosiga inimeste
koguarvu ja senist teenuse kasutajate arvu ning kaasnevalt mõjutatud teenusepakkujaid, ei
ole tegemist olulise mõjuga. Muudatus vähendab ebasoovitavate mõjude riski selliselt, et
tööjõu nappus saab leevendatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Muudatuse mõju ulatus, avaldumise sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike.
Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes ei kaasne muudatusega erihoolekande
teenuseosutajate jaoks olulist mõju.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Muudatuse mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei
kaasne. Kokkuvõttes on tegemist teenuse osutajatele, SKA-le ja riigieelarve jaoks väheolulise
mõjuga.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud eraldati 2021. aasta lisaeelarvega
kogusummas 1 041 619 eurot. 2022. aastal rakendamisega jätkamiseks on jäänud 104 068
eurot.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. Määruse § 1 punkti 7 ja § 2 rakendatakse 1. jaanuarist 2022.
a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse täiendatud kujul uueks kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning
arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide
Nõukojale, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti
Rehabilitatsiooniasutuste Liidule ja SKA- le.
Eelmise kooskõlastusringi käigus tehtud märkustega arvestamise tabel on esitatud
seletuskirja lisas.
EELNÕU
23.08.2022
MINISTRI MÄÄRUS
nr
Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 57, § 58, § 72 lõike 5 punktide 1–3 ja §
79 lõike 6 alusel.
§ 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste
maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise
tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Erihoolekandeteenuste rahastamine“;
2) määruse 1. peatükk loetakse peatükiks 11 ja määrust täiendatakse 1. peatükiga järgmises
sõnastuses:
„1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse riigieelarvest rahastatavate erihoolekandeteenuste maksimaalne
maksumus isiku kohta kalendrikuus, erihoolekandeteenuste need kulude koostisosad, mis
kaetakse riigieelarvest teenuse maksimaalse maksumuse hulgas, kogukonnas elamise
teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse isiku omaosaluse kulude koostisosad ning
Sotsiaalkindlustusameti poolt riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord.“;
3) paragrahv 1 loetakse paragrahviks 11;
4) paragrahvi 2 lõigete 11 ja 51 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „raske või
sügava puudega“;
5) paragrahvi 2 lõigete 12 ja 14 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „intellektihäirega“
sõnaga „intellektipuudega“;
6) paragrahvi 2 lõike 51 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „grupis“ sõnadega „väljaspool
ööaega ning kahe tegevusjuhendajaga grupis ööajal“;
7) paragrahv 43 sõnastatakse järgmiselt:
2
„§ 43. Erihoolekandeteenuste eest tasumine 1. jaanuarist 2022. a kuni 31. detsembrini
2022. a seoses COVID-19 levikuga
(1) Lisaks käesoleva määruse §-s 11 sätestatud erihoolekandeteenuste kuludele kaetakse
erihoolekandeteenuse osutajale 1. jaanuarist 2022. a kuni 31. detsembrini 2022. a
erihoolekandeteenuse osutamise psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste (nt
supervisioon, arengutreening) kulu, mille hüvitamise maksimaalne määr ühes aastas on 25,48
eurot ühe töötaja kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja
hüvitamise kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja erihoolekandeteenuse osutaja
vahel sõlmitud lepingus.“.
§ 2. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja
rehabilitatsiooniprorammi hindamiskriteeriumid“ § 81 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 81. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumine 1. jaanuarist 2022. a kuni 31.
detsembrini 2022. a seoses COVID-19 levikuga
(1) Lisaks käesoleva määruse §-s 2 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames
osutatavate teenuste kuludele kaetakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale 1.
jaanuarist 2022. a kuni 31. detsembrini 2022. a sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise
psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste (nt supervisioon, arengutreening) kulu,
mille hüvitamise maksimaalne määr ühes aastas on 25,48 eurot ühe töötaja kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja
hüvitamise kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
osutaja vahel sõlmitud lepingus.“.
§ 3. Määruse § 1 punkti 7 ja § 2 rakendatakse 1. jaanuarist 2022. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
Seletuskirja lisa
Kooskõlastustabel
Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele
esitaja
Eesti 3. Eelnõu ega seletuskiri ei täpsusta psühhosotsiaalsete Täname kommentaaride eest.
Rehabilitatsiooni töökeskkonda toetavate teenuste kulu hüvitamise tingimusi.
asutuste Liit Eelnõuga delegeeritakse taoliste tingimuste sätestamise Määrus on seotud riigi 2021. aasta lisaeelarve seadusega,
pädevus Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) millega nähti ette määruse rakendamiseks vajalikud
viimasega sõlmitavas lepingus. Leiame, et selline pädevuse rahalised vahendid. Määruse muudatuste rakendamiseks
delegeerimine ei ole võimalik. Samuti on ebamõistlik vajaminevad kulud eraldati 2021. aasta lisaeelarvega
menetleda lepingumuudatusi, arvestades hüvitatava summa kogusummas 1 041 619 eurot.
suurust. Seetõttu peaks vastava hüvitise andmise ja
taotlemise tingimused olema ammendavalt sätestatud Kuna rakendamiseks antud vahendeid ei kasutatud täies
määruse tasandil. ulatuses ära, kanti vahendid üle aastasse 2022 ja
määrusega võimaldatakse vahendite kasutamine 2022. a
4. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et teenuseosutajad peaksid jooksul. 2022. aastal rakendamisega jätkamiseks on jäänud
leidma töönõustamisteenuse osutaja, kandma kõikide 104 068 eurot.
puudutatud töötajate töökeskkonda toetavate teenustega
seotud kulud ning seejärel SKA hüvitab töötaja kohta 25,48 Oleme teadlikud, et 2022. aastaks ühe töötaja kohta
eurot hetkel veel teadmata tingimustel. arvestatav summa ei kata turul olevat hinda. Käesoleval
aastal saame pakkuda eelarvelist tuge, mitte täiemahulist
5. Eelnõu räägib hüvitatava tegevusena nt supervisioonist ja kulu katmist. Tegu on ajutise, nö ühekordse
arengutreeningust, mis on olemuslikult individuaalsed toetusmeetmega ja selleks, et SKA saaks sellist
nõustamised. Eelnõu seletuskiri räägib aga grupitreeningust väljamakset teostada, on vajalik sõlmida lepinguline
alates 10 liikmelistes gruppides. Seetõttu jääb ebaselgeks, kokkulepe.
mis on planeeritava hüvitise eesmärk. Selgitame, et hüvitise
summa 25,48 eurot töötaja kohta saab turul valitseva Juhime tähelepanu, et ka sotsiaalse rehabilitatsiooni
hinnataseme juures osta keskmiselt töötaja kohta alla poole teenuse hinnas on arvestatud ühe komponendina personali
tunni supervisiooni või arengutreeningut aastas. Jääb supervisiooni ja koolituskulu.
ebaselgeks, missugust kvalitatiivset arenguhüpet sellises
mahus treeninguga soovitakse saavutada või missugust
probleemi lahendada. Meie liikmete hinnangul on hüvitise
summa niivõrd väike, et sellel ei saa olla reaalset positiivset
mõju töötajate psühhosotsiaalse töökeskkonna
parandamiseks. Poole tunnise individuaalse nõustamise
Seletuskirja lisa
jooksul on võimalik läbi arutada sissejuhatav osa ja tutvustus
ning võimalik probleemi kirjeldus, ent analüüsiks ja sisuliseks
treeninguks või aruteluks aega ei jäägi. Seetõttu jääb hüvitise
planeeritav eesmärk ja mõttekus tervikuna arusaamatuks.
Kahtlemata on tervitatav mõte võimaldada supervisiooniks
hüvitist, ent eelnõuga võimaldatav hüvitise määr
supervisiooni töötajatele reaalsuses ei taga.
6. Jääb ebaselgeks, miks hüvitatakse töökeskkonda
toetavate teenuste kulu üksnes sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenust osutatavatele töötajate puhul, ent mitte tööalase
rehabilitatsiooni teenust osutatavatele töötajate puhul.
7. Täname võimaluse eest määruse eelnõu kohta arvamust
avaldada.
MTÜ MTÜ Erihoolekande Pakkujate Liit vaadates läbi määruste Täname toetuse eest.
Erihoolekande eelnõud, kooskõlastab need.
Pakkujate Liit
Oleme tänulikud, et riik on leidnud võimaluse toetada
töötajate supervisiooni. Klienditöötajate ja juhtide hinnangul
on supervisioon psüühilise erivajadustega inimestega
töötamisel vajalik ja oluline aspekt ning seda oleks vaja
toetada igal aastal või peaks see olema edaspidi teenuse
hinna kujunemisel üheks komponendiks.