Saatja: RAM Info <
[email protected]>
Saadetud: 01.09.2022 15:21
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: FW: Selgitustaotlus Rahandusministeerium teatise nr 12.2-1/6843-1
seoses
From: Estella Põllu <
[email protected]> Sent: Thursday,
September 1, 2022 3:14 PMTo: RAM Info <
[email protected]>Subject: FW:
Selgitustaotlus Rahandusministeerium teatise nr 12.2-1/6843-1 seoses
From: Keidi Kõiv <> Sent: Thursday, September 1, 2022 9:45 AMTo:
Kristel Mesilane <>Subject: Selgitustaotlus Rahandusministeerium
teatise nr 12.2-1/6843-1 seoses
Lugupeetud Kristel Mesilane
01.09.2022 edastas Rahandusministeerium teatise nr 12.2-1/6843-1 Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskuse suhtes järelevalve alustamata jätmisest.
Teatises on selgitatud järgmist:
„Raamleping ei ole oma olemuselt hankijale siduv ega kohusta kõnealuse
raamlepingu alusel hankima raamlepinguga hõlmatud ehitustöid, asju või
teenuseid. See tähendab, et hankija ei ole kohustatud raamlepingu alusel
hankelepinguid sõlmima. Samas võib hankijal olla sama eseme suhtes
sõlmitud mitu erinevat raamlepingut, mille alusel vajaduse tekkides
hankelepinguid sõlmida või hankijal võib olla mitu kehtivat
hankelepingut, kui üks hankeleping ei kata tema tegelikke vajadusi.
Samuti ei välista RHS sama eseme suhtes kehtiva raamlepingu kõrval
dünaamilise hankesüsteemi loomist ja soovi või vajaduse korral
dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingu sõlmimist.
Mida on peetud silmas siinkohal mõistepaaris „ei kata tema tegelikke
vajadusi? Näiteks - hankijal on vajadus näiteks Microsoft Word litsentsi
ostmiseks, siis see on konkreetne vajadus. Kui sellise litsentsi
ostmiseks on olemas raamleping, siis vajaduse tekkimisel Microsoft Word
litsentsi ostmiseks on olemas leping, millega see realiseerida. Kuidas
sellises olukorras saab pidada õiguspäraseks sama lepingu eseme suhtes
muu süsteemi loomist ja selle alusel hankelepingute sõlmimist? Ja kuidas
sellises olukorras realiseerub vajaduste mitte katmine?
Nimelt tuleneb direktiivi kommentaaridest üheselt, et raamlepingute
duubeldamine on vastuolus riigihankeõiguse põhimõtetega selgitades, et :
„The challenge that has been identified in previous research is that at
times centralised, FAs may be established without consultation with the
end users contracting authorities. Therefore, a contracting authority
will not know that it is part of a newly established FA. The contracting
authority might not want to use the FA, or might already be part of a
similar framework. The issue of multiplicity of frameworks avaliable to a
single contracting authority is particulary problematic in UK practice.
The exixtence of overlapping frameworks is misleading and not transparent
to the economic operators. The latter, which are part of a specific
framework, will not have certain legitimate expectations of receiving
business. The existence of multiple and overlapping frameworks could
potentially be challenged based on the priciple of transparency and the
obligation to identify the volumes of framework.
Lugupidamisega
Keidi Kõivvandeadvokaat
Advokaadibüroo RASK(+372) 618 0820 | *Püsi lähedal jälgi ka .
Kirjas olev info on konfidentsiaalne ja mõeldud kasutamiseks üksnes
adressaadile. Kui kiri on jõudnud teieni ekslikult, siis kustutage see ja
teavitage saatjat.