dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 5. september 2022
Viit
12.5-1/6334-3
Registreeritud
5. september 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-21 Õigusalane kirjavahetus
Toimik
1.1-21/2022
Vastutaja
Helje Päivil (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)

Failid

  • 📎2-622-5683-2 02.09.2022 Väljaminev kiri.bdoc328 KB

Sisu (failidest)

Marja-Liisa Veiser Teie 12.08.2022 nr 12.5-1/6334-2 Lüganuse Vallavalitsus Meie 02.09.2022 nr 2-6/22-5683-2 [email protected] Keskpuiestee 20 43199, Kiviõli linn, Ida-Viru maakond Vastus pöördumisele Lugupeetud Marja-Liisa Veiser Pöördusite Lüganuse Vallavalitsuse nimel riigihalduse ministri poole kirjaga, milles soovisite juhiseid ja abi, kas ja kuidas oleks Teie pöördumises kirjeldatud juhul võimalik lihtsustatud korras lammutatud majade korteriühistud äriregistrist kustutada. Rahandusministeerium edastas Teie pöördumise märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) 5 lg 3 esimese lause alusel justiitsministeeriumile kui vastamiseks pädevale asutusele. Justiitsministeerium käsitab Teie kirja selgitustaotlusena, millele vastamist reguleerib MSVS. Paragrahvist 3 tulenevalt on Justiitsministeeriumil kohustus anda tasuta selgitusi Justiitsministeeriumi poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta (õigusalased selgitused). Õigusalaste selgituste andmine ei tähenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste andmisega on tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Seetõttu on Teie kirjale võimalik vastata ainult selles osas, mis jääb selgitustaotluse raamidesse. Korteriomandite esemeks oleva hoone lammutamine ei muuda tõepoolest olematuks kinnistusraamatusse kantud korteriomandeid ega ka korteriühistute registrisse kantud korteriomanditega seotud korteriühistut. Lüganuse Vallavalitsus oleks pidanud korteriomandite ning korteriühistu lõpetamisega tegelema enne kortermaja lammutamist. Ka sel ajal kehtinud seaduse vaatest oli probleem jätta alles korteriomandid, kui puudus kavatsus hoone taastada. Erinevalt varem kehtinud seadusest näeb 01.01.2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) ette võimaluse korteriomandite ja korteriühistu lõpetamiseks juhul, kui kortermaja enam ei ole, kuid puudub mõne korteriomaniku vastav nõusolek. Korteriomandite ning korteriühistu lõpetamist reguleerib KrtS-i 4. peatükk (§-d 57-61). Korteriomandid ja korteriühistu saab üldjuhul lõpetada korteriomanike vahel sõlmitud eriomandi lõpetamise kokkuleppega või korteriomandite omaniku otsusega (§ 57 lg 1). Seejuures ei ole võimalik lõpetada korteriühistut ilma korteriomandi eriomandi osa lõpetamiseta (§ 57 lg 2). Kui kohalik omavalitsus on kõigi korteriomandite omanik, kohaldub eriomandite ja korteriühistu lõpetamisele KrtS § 61. Kui korteriomanditel on erinevad omanikud, saab KrtS § 59 alusel saab nõuda eriomandi lõpetamist. KrtS § 59 lg 2 kohaselt, kui hoone on täielikult hävinud, eeldatakse, et korteriomandite eriomandi osa ja korteriühistu lõpetamine on korteriomanike õigustatud huve arvestades kooskõlas hea usu põhimõttega ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. See säte kohaldub ka Teie pöördumises kirjeldatud olukorras, kus kortermaja ise on lammutatud, kuid korteriomandid ning korteriühistu on endiselt registris alles. Vastav nõue tuleks kohalikul omavalitsusel esitada kohtule ning see lahendatakse hagita menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt. Pärast korteriomandite registriosade sulgemist kantakse kinnisasja kaasomanikena kinnistusraamatusse kõik korteriomanikud vastavalt oma mõttelise osa suurusele. Tavalise kaasomandi puhul on omakorda võimalik nõuda selle lõpetamist asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 alusel. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Teine võimalus on esitada korteriühistu pankrotiavaldus. Ka selles menetluses on võimalik korteriomandite ja korteriühistu lõpetamine. KrtS § 56 kohaselt otsustab kohus korteriühistut lõpetava majanduskava kehtestamise ning korteriomandite eriomandi osa ja korteriühistu lõpetamise, samuti korteriomandeid koormavate piiratud asjaõiguste lõpetamise või ülekandmise avatavasse kinnisasja registriossa, kui kõiki asjaolusid arvestades ei ole maksevõimet taastava majanduskava kehtestamine võimalik. Ka sellisel viisil korteriomandite ja korteriühistu lõpetamisel on tulemuseks kinnisasja tavaline kaasomand, st säilib kõigi korteriomanike omandiõigus vastavalt nende mõttelise osa suurusele. Justiitsministeeriumi nimel juhin tähelepanu asjaolule, et MSVS alusel antud õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ega ole kellelegi täitmiseks kohustuslik. Õigust mõistab Eesti Vabariigi põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maria Sutt Nõunik Lisaadressaadid: Rahandusministeerium Kaur Kajak Maria Sutt 620 8128 [email protected]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel