Marja-Liisa Veiser
Teie 12.08.2022 nr 12.5-1/6334-2
Lüganuse Vallavalitsus
Meie 02.09.2022 nr 2-6/22-5683-2
[email protected]
Keskpuiestee 20
43199, Kiviõli linn, Ida-Viru maakond
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Marja-Liisa Veiser
Pöördusite Lüganuse Vallavalitsuse nimel riigihalduse ministri poole kirjaga, milles soovisite juhiseid
ja abi, kas ja kuidas oleks Teie pöördumises kirjeldatud juhul võimalik lihtsustatud korras lammutatud
majade korteriühistud äriregistrist kustutada. Rahandusministeerium edastas Teie pöördumise
märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS)
5 lg 3 esimese lause alusel justiitsministeeriumile kui vastamiseks pädevale asutusele.
Justiitsministeerium käsitab Teie kirja selgitustaotlusena, millele vastamist reguleerib MSVS.
Paragrahvist 3 tulenevalt on Justiitsministeeriumil kohustus anda tasuta selgitusi Justiitsministeeriumi
poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning
asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta (õigusalased selgitused). Õigusalaste selgituste
andmine ei tähenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste andmisega on tegemist siis, kui
selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse punkti
sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude
osas õiguslik hinnang. Seetõttu on Teie kirjale võimalik vastata ainult selles osas, mis jääb
selgitustaotluse raamidesse.
Korteriomandite esemeks oleva hoone lammutamine ei muuda tõepoolest olematuks
kinnistusraamatusse kantud korteriomandeid ega ka korteriühistute registrisse kantud
korteriomanditega seotud korteriühistut. Lüganuse Vallavalitsus oleks pidanud korteriomandite ning
korteriühistu lõpetamisega tegelema enne kortermaja lammutamist. Ka sel ajal kehtinud seaduse
vaatest oli probleem jätta alles korteriomandid, kui puudus kavatsus hoone taastada. Erinevalt varem
kehtinud seadusest näeb 01.01.2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) ette
võimaluse korteriomandite ja korteriühistu lõpetamiseks juhul, kui kortermaja enam ei ole, kuid puudub
mõne korteriomaniku vastav nõusolek.
Korteriomandite ning korteriühistu lõpetamist reguleerib KrtS-i 4. peatükk (§-d 57-61). Korteriomandid
ja korteriühistu saab üldjuhul lõpetada korteriomanike vahel sõlmitud eriomandi lõpetamise
kokkuleppega või korteriomandite omaniku otsusega (§ 57 lg 1). Seejuures ei ole võimalik lõpetada
korteriühistut ilma korteriomandi eriomandi osa lõpetamiseta (§ 57 lg 2).
Kui kohalik omavalitsus on kõigi korteriomandite omanik, kohaldub eriomandite ja korteriühistu
lõpetamisele KrtS § 61. Kui korteriomanditel on erinevad omanikud, saab KrtS § 59 alusel saab nõuda
eriomandi lõpetamist. KrtS § 59 lg 2 kohaselt, kui hoone on täielikult hävinud, eeldatakse, et
korteriomandite eriomandi osa ja korteriühistu lõpetamine on korteriomanike õigustatud huve
arvestades kooskõlas hea usu põhimõttega ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku
õigustatud huve. See säte kohaldub ka Teie pöördumises kirjeldatud olukorras, kus kortermaja ise on
lammutatud, kuid korteriomandid ning korteriühistu on endiselt registris alles. Vastav nõue tuleks
kohalikul omavalitsusel esitada kohtule ning see lahendatakse hagita menetluses
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt.
Pärast korteriomandite registriosade sulgemist kantakse kinnisasja kaasomanikena
kinnistusraamatusse kõik korteriomanikud vastavalt oma mõttelise osa suurusele. Tavalise
kaasomandi puhul on omakorda võimalik nõuda selle lõpetamist asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 alusel.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Teine võimalus on esitada korteriühistu pankrotiavaldus. Ka selles menetluses on võimalik
korteriomandite ja korteriühistu lõpetamine. KrtS § 56 kohaselt otsustab kohus korteriühistut lõpetava
majanduskava kehtestamise ning korteriomandite eriomandi osa ja korteriühistu lõpetamise, samuti
korteriomandeid koormavate piiratud asjaõiguste lõpetamise või ülekandmise avatavasse kinnisasja
registriossa, kui kõiki asjaolusid arvestades ei ole maksevõimet taastava majanduskava kehtestamine
võimalik. Ka sellisel viisil korteriomandite ja korteriühistu lõpetamisel on tulemuseks kinnisasja tavaline
kaasomand, st säilib kõigi korteriomanike omandiõigus vastavalt nende mõttelise osa suurusele.
Justiitsministeeriumi nimel juhin tähelepanu asjaolule, et MSVS alusel antud õigusalane selgitus ei
tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ega ole kellelegi täitmiseks kohustuslik. Õigust
mõistab Eesti Vabariigi põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maria Sutt
Nõunik
Lisaadressaadid:
Rahandusministeerium
Kaur Kajak
Maria Sutt 620 8128
[email protected]