Vabariigi Valitsus
.09.2022 nr 1-1/14-662/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1
saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni
k.a 31. augustil algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (662 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Ratas
Lisad: 1) eelnõu kolmel lehel
2) seletuskiri kolmel lehel
Anita Möldre
631 6338,
[email protected]
Seletuskiri õppetoetuste ja õ ppelaenu seaduse muutmise seaduse eeln õ ule 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuv õ te Õppetoetuste ja õ ppelaenu seaduse muutmise seaduse eeln õ us on laenu tagasimaksmise tähtaega pikendatud neljale või viiele aastale, tõstetud õppelaenu mahtu 10 miinimumpalgani ühes õppeaastas, sätestatud, et õppelaenu saavad ainult Eesti Vabariigi ja Eestis õppivate teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud, diferentseeritud õppelaenu tagatised nii , et Eestis õppivate Eesti Vabariigi kodanike puhul pole käendust ega tagatist vaja, ning sätestatud, et riik kustutab õppelaenust pool, kui laenusaaja loodud perekonnas on üks alaealine laps, ning kogu õppelaenu, kui laenusaaja loodud perekonnas on vähemalt kaks alaealist last. 1.2. Eeln õ u ettevalmistaja Eeln õ u ettevalmistaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsioon. 2. Eeln õ u eesm ärk Eeln õ u eesm ärgiks on v õimaldada avaram ligip ääs kutse- ja k õ rgharidusele, tagada õ ppimine edukalt ja tä iskoormusega, samuti garanteerida, et õ pingute t õ ttu ei peaks majanduslikel p õ hjustel perekonna loomist edasi lükkama. 3. Eeln õ u sisu ja v õ rdlev anal üüs Eelnõuga muudetakse õppetoetuste ja õ ppelaenu seaduse reguleerimisala, laiendades selle toimet nii, et stuudium ning sellele järgnenud üldjuhul pigem madala- või keskmisepalgaline töökoht ei pidurdaks kutseasutuste õppuritel või üliõpilastel või endistel õppuritel ja üliõpilastel laste saamist, kui seda soovitakse. Eelnõuga muudetakse õppetoetuste ja õppelaenu seaduse paragrahvi 15 ning kitsendatakse õppelaenu saamise võimalus Eesti Vabariigi või mõne teise Euroopa Liidu riigi kodanikele, kes viibivad Eestis alalise elamisõiguse alusel. Kehtivas seaduses võivad õppelaenu taotleda ka pikaajalise elamisloa alusel Eestis viibivad isikud. Eelnõuga muudetakse seaduse paragrahvi 16 ja tõstetakse õppelaenu maksimummäära kümne (10) miinimumpalga suurusele summale õppeaastas. Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab maksimummäära Vabariigi Valitsus. Eelnõuga muudetakse seaduse paragrahvi 17. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb kõigil õppelaenu taotlejatel esitada õppelaenu käendajad või tagatis, muudatuse kohaselt peavad seda tegema vaid alalise elamisõiguse alusel Eestis viibivad välismaalased ja välisriigis õppivad Eesti kodanikud. Eelnõuga muudetakse seaduse paragrahvi 18 lõiget 1 ning sätestatakse, et laenu tagasimaksmine võib alata hiljemalt 48 kuud pärast õ ppe l õ petamist seoses õ ppekava tä itmisega t äies mahus v õ i muul p õ hjusel, kui ta selle aja jooksul ei ole asunud õpinguid jätkama. Kehtivas seaduses on tähtajaks 12 kuud. Eelnõuga muudetakse seaduse paragrahvi 18 lõiget (1 1 ) ning sätestatakse, et laenusumma tagasimaksmise alustamist on kokkuleppel õ ppelaenu v äljastava krediidiasutusega v õ imalik pikendada kuni 60 kuuni. Kehtivas seaduses on tähtajaks 18 kuud. Eelnõuga muudetakse seaduse paragrahvi 18 lõike 2 punkti 1 ja sätestatakse, et laenusaaja kohustub laenusumma koos intressiga tagasi maksma kui ta lõpetas seoses õ ppekava tä itmisega t äies mahus laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates õ ppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul, ning kui laenusaaja loodud perekonnas ei ole alaealisi lapsi. Kehtivas seaduses tuli laenusumma täies ulatuses tagasi maksta hoolimata sellest, kas perekonnas on lapsi või mitte. Eelnõuga muudetakse seaduse paragrahvi 18 lõiget 3 ja sätestatakse, et kui laenusaaja on 24 kuu jooksul pärast õ ppe l õ petamist jätkanud õpinguid k äesoleva seaduse § 15 l õ igetes 1 v õ i 2 nimetatud õ ppeasutuses ja õ ppevormis, kohustub ta kogu laenusumma koos intressiga tagasi maksma laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates perioodi jooksul, mis saadakse, kui liidetakse käesoleva paragrahvi l õ ikes 2 s ätestatut järgides arvestatud perioodid, kuid mitte pikema kui 20-aastase perioodi jooksul. Laenu tagasimaksmine toimub juhul, kui laenusaaja perekonnas pole alaealisi lapsi. Kehtivas seaduses on 24 kuu asemel 12 kuud ning pole klauslit, et laenu tagasimaksmine ei kehti alaealiste laste korral. Eelnõuga muudetakse seaduse paragrahvi 18 lõiget 4 ja sätestatakse, et õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ja intressi tasumise kohustust ei teki laenusaajal ajateenistuses viibimise ajaks v õ i arst -residendil residentuuri l õ petamiseni vastava t õ endatud taotluse saamise hetkest. Kehtivas seaduse kohaselt peatatakse laenu tagasimaksmine ka ühe vanema lapse kolmeaastaseks saamiseni. Eelnõuga muudetakse seaduse paragrahvi 18 lõiget 6 ja sätestatakse, et riik kustutab õppelaenu poole ulatuses laenusaajatelt, kelle loodud perekonnas on üks laps ja täies ulatuses laenusaajalt, kelle loodud perekonnas on vähemalt kaks last. Õppelaenu tagasimaksmise ja kustutamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma mää rusega. Kehtiva seaduse kohaselt ei sõltu riigipoolne õppelaenu kustutamine õppelaenu saaja lastest. Eelnõuga muudetakse seaduse paragrahvi 19 l õ iget 1 ja sätestatakse, et v älisriigis õppiva Eesti üliõpilase puhul või Eestis alalise elamisõiguse alusel viibiva isiku puhul tagab riik õ ppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise vä hemalt ühe Eesti kodaniku v õ i Eestis pikaajalise elaniku elamisloa v õ i alalise elamis õ iguse alusel viibiva isiku kä endus v õ i hüpoteek Eestis asuvale kinnisvarale. Kehtivas seaduses on selleks, et riik õppelaenu tagaks, nõutud käendust ja hüpoteeki ka siis, kui õppelaenu saajaks on Eesti kodanik. Eelnõuga muudetakse seaduse paragrahvi 23 lõike 2 punkti 2 ja sätestatakse, et riigitagatiste rakendamiseks tuleb käendusleping ja pandileping ja selle kõikide lisade ärakirjad esitada välisriigis õppivatel Eesti üliõpilastel või Eestis alalise elamisõiguse alusel viibivatel isikutel. Kehtivas seaduses nõutakse neid dokumente ka Eesti kodanikelt. 4. Eeln õ u terminoloogia Eeln õ us ei kasutata uusi termineid. Perekonnaks loetakse ainult tuumperekonda, st inimesi, keda seob ühine eluruum ja omavaheline partnerlus- v õ i vanemlussuhe. Sellele definitsioonile vastab kolm perekonnatüü pi: üheskoos elavad partnerid; üheskoos elavad partnerid koos lapse v õ i lastega; üksikvanem koos lapse v õ i lastega. 5. Eeln õ u vastavus Euroopa Liidu õ igusele Eeln õ ul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse m õ ju Muudatus m õ jutab positiivselt õppe kvaliteeti kutseõppeastustes ja kõrgkoolides, võimaldades õppijatel enam keskenduda oma põhitegevusele ehk õppimisele. Samuti mõjutab muudatus positiivselt laste arvu, kuna lastesaamist ei pea kaugemasse tulevikku edasi lükkama. Lastesaamise edasilükkamine on üks madala sündimuse põhjuseid. Eesti inimesed soovivad saada rohkem lapsi, kui neil tegelikult on, riigi ülesanne on luua nende soovide täitmiseks vajalikud tingimused. M õ ju valdkond: sotsiaalne m õ ju – keskmine Muudatuse m õ ju v õ ib hinnata keskmiseks. Muudatuse sihtrü hm on kutseõppeastuste ja kõrgkoolide õppurid ning hiljem nende õppeasutuste lõpetanud. M õ ju valdkond: m õ ju riigi julgeolekule – keskmine Muudatused v ä hendavad riske riigi julgeolekule. M õ ju valdkond: m õ ju riigi välissuhetele – puudub M õ ju valdkond: majanduslik m õ ju – lähiperspektiivis väike, kaugemas perspektiivis keskmine või suur. Lähiperspektiivis on mõju väike. Positiivne majanduslik mõju avaldub mõne aasta pärast, mil õppeasutuste lõpetanute teadmised ja oskused on senisest paremad, ning mõnekümne aasta pärast, mil meil on rohkem tööealisi ja maksumaksjaid. M õ ju valdkond: m õ ju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – puudub 7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Seaduse muudatusega kaasnevad teavituste ning uuenduste läbiviimise kulud on v õ imalik kanda vastavate valitsusasutuste eelarvetest. Lähiperspektiivis (kuni 5 aastat) ei too muudatuse rakendamine kaasa kulusid. Keskmises perspektiivis (5-20), mil riik hakkab noorte perede laene kustutama, tekivad riigile kulud, aga ka kaudsed tulud kvaliteetsemalt koolitatud spetsialistide näol, kaugemas perspektiivis (alates 20 aastast) on muudatused selgelt kasulikult, kuna muudatus toob kaasa tööealiste ja maksumaksjate proportsiooni suurenemise Eesti ühiskonnas. 8. Rakendusaktid Muudatuste rakendamiseks on vajalik Vabariigi Valitsuse määruse muutmine, millega kehtestatakse õppelaenu tagasimaksmise ja kustutamise täpsemad tingimused. 9. Seaduse j õ ustumine Eeln õ u j õ ustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 31.08.2022 Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees
EELN ÕU Õppetoetuste ja õ ppelaenu seaduse muutmise seadus Õppetoetuste ja õ ppelaenu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse paragrahvi 1 l õ ige t 1 muudetakse ja s õ nastatakse järgmiselt: „ § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sä testab õ ppetoetuste ja õ ppelaenu saamise alused, tingimused ja korra, et tagada ligipääs kutseharidusele ja k õ rgharidusele ning motiveerida kutseharidust omandavat õ pilast (edaspidi õ pilane ) ja k õ rgharidust omandavat üli õ pilast (edaspidi üli õ pilane ) täiskoormusega ja edukalt õ ppima, õ ppekava nominaalkestusega läbima ning perekonna loomist mitte edasi lükkama. “ 2) seaduse paragrahvi 15 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 15. Õppelaenu taotlemine (1) Õppelaenu on õ igus saada Eesti Vabariigi kodanikul v õ i alalise elamis õ iguse alusel Eestil viibival isikul , kelle õ pingute kestus õ ppekava järgi on kuus kalendrikuud v õ i enam ning kes: “ 3) seaduse paragrahvi 16 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 16. Õ ppelaenu andjad (4) Riik tagab laenusaaja õ ppelaenu Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksimaalmäära ulatuses, mis ei ole väiksem kui kümme (10) miinimumpalka, ja sellelt õ ppelaenusummalt laenusaaja poolt krediidiasutusele tasumisele kuuluva intressi (edaspidi riigitagatis ). “ 4) seaduse paragrahvi 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 17. Andmete esitamine õ ppelaenu taotlemiseks (1) Õppelaenu taotlemiseks esitab õ pilane v õ i üli õ pilane krediidiasutusele viimase poolt mää ratud vormi kohase laenutaotluse, millele lisatakse j ä rgmised dokumendid: 1) isikut t õ endav dokument v õ i ametlikult kinnitatud väljav õ te selle dokumendi isikuandmet ega lehest; 2) välismaalase puhul dokument, milles on märge alalise elamisõ iguse kohta, v õ i ametlikult kinnitatud ärakiri; 3) välisriigis õ ppiva üli õ pilase puhul välisriigi õ ppeasutuse t õ end seal t ä iskoormusega õ ppimise ja õ ppekava nominaalkestuse, õ pilase puhul õ ppekava nominaalkestuse kohta; 4) välisriigis õppiva Eesti üliõpilase või Eestis alalise elamisõiguse alusel viibiva isiku puhul andmed k äendajate v õ i hüpoteegiga koormatava Eestis asuva kinnisvara kohta v õ i pandiga koormatava Eestis asuva eh itise v õ i selle m õ ttelise osa kohta; 5) välisriigis õppiva Eesti üliõpilase või Eestis alalise elamisõiguse alusel viibiva isiku puhul andmed õ ppelaenu taotleja ja käendajate laenukohustuste v õ i pandieset koormavate õ iguste kohta. (2) Krediidiasutus keeldu b õ ppelaenu andmisest, kui õ pilane v õ i üli õ pilane ei vasta käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud n õ uet ele v õ i kui õ pilane v õ i üli õ pilane on õ ppelaenuv õ lglane. “ 5) seaduse paragrahvi 18 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 18. Õppelaenu tagasimaksmine (1) Laenusaaja alustab laenusumma tagasimaksmist hiljemalt 48 kuud pärast õ ppe l õ petamist seoses õ ppekava tä itmisega t äies mahus v õ i muul p õ hjusel, kui ta selle aja jooksul ei ole asunud jätkama õpinguid k äesoleva seaduse § 15 l õ ikes 1 nimetatud õ ppeasutuses ja õ ppevormis. Õ pingute j ätkamise korral on laenusaajal õ igus saada õ ppelaenu olemasoleva õ ppelaenulepingu alusel ning käesoleva seaduse § 15 l õ ikes 3 s ätestatud ulatuses. “ 6) seaduse paragrahvi 18 lõiget (1 1 ) muudetakse ja s õnastatakse järgmiselt: „(1 1 ) Käesoleva paragrahvi l õ ikes 1 esitatud laenusumma tagasimaksmise alustamist on kokkuleppel õ ppelaenu v äljastava krediidiasutusega v õ imalik pikendada laenusaaja taotluse alusel kuni 60 kuuni, muutmata muid käesoleva paragrahvi l õ ikes 1 nimetatud tingimusi.“ 7 ) seaduse paragrahvi 18 lõike 2 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Laenusaaja kohustub kogu laenusumma koos intressiga tagasi maksma: 1) kui laenusaaja l õ petas õ ppe seoses õ ppekava tä itmisega t äies mahus laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates õ ppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul, ning kui laenusaaja loodud perekonnas ei ole alaealisi lapsi ;“ 8 ) seaduse paragrahvi 18 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui laenusaaja on 24 kuu jooksul pärast õ ppe l õ petamist jätkanud õpinguid k äesoleva seaduse § 15 l õ igetes 1 v õ i 2 nimetatud õ ppeasutuses ja õ ppevormis, kohustub ta kogu laenusumma koos intressiga tagasi maksma laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates perioodi jooksul, mis saadakse, kui liidetakse käesoleva paragrahvi l õ ikes 2 s ätestatut järgides arvestatud perioodid, kuid mitte pikema kui 20-aastase perioodi jooksul, juhul, kui laenusaaja loodud perekonnas ei ole alaealisi lapsi“ 9 ) seaduse paragrahvi 18 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ja intressi tasumise kohustust ei teki laenusaajal ajateenistuses viibimise ajaks v õ i arst -residendil residentuuri l õ petamiseni vastava t õ endatud taotluse saamise hetkest. Riik tasub kä esolevas l õ ikes nimetatud perioodil krediidiasutusele õ ppelaenusumma jäägilt tasumisele kuuluva intressi kommertsintressimäära ulatuses käesoleva seaduse § 16 l õ ike 2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel s õlmitavas lepingus s ätestatud tingimustel.“ 10 ) seaduse paragrahvi 18 lõiget 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Riik kustutab õppelaenu poole ulatuses laenusaajatelt, kelle loodud perekonnas on üks laps ja täies ulatuses laenusaajalt, kelle loodud perekonnas on vähemalt kaks last. Õ ppelaenu tagasimaksmise ja kustutamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma mää rusega.” 11) seaduse paragrahvi 19 l õ iget 1 muudetakse ja s õ nastatakse järgmiselt: „ § 19. Õ ppelaenu tagamine (1) Välisriigis õppiva Eesti üliõpilase puhul või Eestis alalise elamisõiguse alusel viibiva isiku puhul tagab õ ppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise vä hemalt ühe Eesti kodaniku v õ i Eestis pikaajalise elaniku elamisloa v õ i alalise elamis õ iguse alusel viibiva isiku kä endus v õ i hüpoteek Eestis asuvale kinnisvarale. “ 12) seaduse paragrahvi 23 lõike 2 punkti muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 23. Riigitagatise rakendumine (2) Riigitagatise rakendumisel käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud juhul lisab krediidiasutus taotlusele järgmised dokumendid: 1) õppelaenulepingu ja selle kõikide lisade ärakirjad; 2) välisriigis õppiva Eesti üliõpilase puhul või Eestis alalise elamisõiguse alusel viibiva isiku puhul käenduslepingu võ i pandilepingu ja selle kõikide lisade ärakirjad; 3) laenusaajale õppelaenu laekumist kinnitava dokumendi; 4) krediidiasutuse poolt õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise nõudmist kinnitavate dokumentide ärakirjad; 5) muud riigitagati se rakendumiseks vajalikud andmed. “ Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn , 2022 Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 31.08.2022 Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees
Seletuskiri öppetoetuste ja öppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnöule
l. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvöte
Oppetoetuste ja öppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnöus on laenu tagasimaksmise
tähtaega pikendatud neljale voi viiele aastale, töstetud öppelaenu mahtu 10 miinimumpalgani
uhes öppeaastas, sätestatud, et öppelaenu saavaa ainult Eesti Vabariigija Eestis öppivate teiste
Euroapa Liidu riikide kodanikud, diferentseeritud öppelaenu tagatised nii, et Eestis oppivate
Eesti Vabariigi kodanike puhui pole käendust ega tagatist vaja, ning sätestatud, et riik kustutab
öppelaenust pool, kui laenusaaja loodud perekonnas on uks alaealine laps, ning kogu oppelaenu,
kui laenusaaja loodud perekonnas on vähemalt kaks alaealist last.
1.2. Eelnöu ettevalmistaja
Eelnöu ettevalmistaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsioon.
2. Eelnöu eesmärk
Eelnou eesmärgiks on vöimaldada avaram ligipääs kutse- ja körgharidusele, tagada oppimine
edukalt ja täiskoormusega, samuti garanteerida, et öpingute töttu ei peaks majanduslikel
pöhjustel perekonna loomist edasi lukkama.
3. Eelnöu sisu ja vördlev analiiiis
Eelnöuga muudetakse öppetoetuste ja öppelaenu seaduse reguleerimisala, laiendades selle
toimet nii, et stuudium ning sellele järgnenud uldjuhul pigem madala- voi keskmisepalgaline
töökoht ei pidurdaks kutseasutuste öppuritel voi uliöpilastel voi endistel öppuriteljauliöpilastel
laste saamist, kui seda soovitakse.
Eelnöuga muudetakse öppetoetuste ja öppelaenu seaduse paragrahvi 15 ning kitsendatakse
öppelaenu saamise vöimalus Eesti Vabariigi voi möne teise Euroopa Liidu riigi kodanikele, kes
viibivad Eestis alalise elamisöiguse alusel. Kehtivas seaduses vöivad öppelaenu taotleda ka
pikaajalise elamisloa alusel Eestis viibivad isikud.
Eelnöuga muudetakse seaduse paragrahvi 16 ja töstetakse öppelaenu maksimummäära kumne
(10) miinimumpalga suurusele summale öppeaastas. Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab
maksimummäära Vabariigi Valitsus.
Eelnöuga muudetakse seaduse paragrahvi 17. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb köigil öppelaenu
taotlejatel esitada öppelaenu käendajad voi tagatis, muudatuse kohaselt peavad seda tegema
vaid alalise elamisoiguse alusel Eestis viibivad välismaalased ja välisriigis oppivaa Eesti
kodanikud.
Eelnöuga muudetakse seaduse paragrahvi 18 löiget l ning sätestatakse, et laenu
tagasimaksmine vöib alata hiljemalt 48 kuud pärast öppe löpetamist seoses öppekava täitmisega
täies mahus voi muul pöhjusel, kui ta selle ajajooksul ei ole asunud öpinguid jatkama. Kehtivas
seaduses on tähtajaks 12 kuud.
Eelnöuga muudetakse seaduse paragrahvi 18 löiget (l ) ning sätestatakse, et laenusumma
tagasimaksmise alustamist on kokkuleppel öppelaenu valjastava krediidiasutusega vöimalik
pikendada kuni 60 kuuni. Kehtivas seaduses on tähtajaks 18 kuud.
Eelnöuga muudetakse seaduse paragrahvi 18 löike 2 punkti l ja sätestatakse, et laenusaaja
kohustub laenusumma koos intressiga tagasi maksma kui ta löpetas seoses öppekava täitmisega
tales mahus laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates oppekava kahekordse
nominaalkestusejooksul, ning kui laenusaaja loodud perekonnas ei ole alaealisi lapsi. Kehtivas
seaduses tuli laenusumma täies ulatuses tagasi maksta hoolimata sellest, kas perekonnas on
lapsi voi mitte.
Eelnöuga muudetakse seaduse paragrahvi 18 löiget 3 ja sätestatakse, et kui laenusaaja on 24
kuujooksul pärast öppe löpetamistjätkanud öpinguid käesoleva seaduse §15 löigetes l voi 2
nimetatud öppeasutuses ja öppevormis, kohustub ta kogu laenusumma koos intressiga tagasi
maksma laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates perioodi jooksul, mis saadakse, kui
liidetakse käesoleva paragrahvi löikes 2 sätestatut järgides arvestatud perioodid, kuid mitte
pikema kui 20-aastase perioodi jooksul. Laenu tagasimaksmine toimub juhul, kui laenusaaja
perekonnas pole alaealisi lapsi. Kehtivas seaduses on 24 kuu asemel 12 kuud ning pole klauslit,
et laenu tagasimaksmine ei kehti alaealiste laste korral.
Eelnöuga muudetakse seaduse paragrahvi 18 löiget 4 ja sätestatakse, et öppelaenu
tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ja intressi tasumise kohustust ei teki laenusaajal
ajateenistuses viibimise ajaks voi arst-residendil residentuuri löpetamiseni vastava töendatud
taotluse saamise hetkest. Kehtivas seaduse kohaselt peatatakse laenu tagasimaksmine ka uhe
vanema lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Eelnöuga muudetakse seaduse paragrahvi l 8 löiget 6 ja sätestatakse, et riik kustutab öppelaenu
poole ulatuses laenusaajatelt, kelle loodud perekonnas on uks laps ja täies ulatuses laenusaajalt,
kelle loodud perekonnas on vähemalt kaks last. Öppelaenu tagasimaksmise ja kustutamise
täpsemad tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. Kehtiva seaduse
kohaselt ei soitu riigipoolne öppelaenu kustutamine öppelaenu saaja lastest.
Eelnöuga muudetakse seaduse paragrahvi 19 löiget l ja sätestatakse, et välisriigis oppiva Eesti
uliöpilase puhui voi Eestis alalise elamisöiguse alusel viibiva isiku puhui tagab riik
öppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise vähemalt uhe Eesti kodaniku voi
Eestis pikaajalise elaniku elamisloa voi alalise elamisöiguse alusel viibiva isiku käendus voi
hupoteek Eestis asuvale kinnisvarale. Kehtivas seaduses on selleks, et riik öppelaenu tagaks,
nöutud käendustja hupoteeki ka siis, kui öppelaenu saajaks on Eesti kodanik.
Eelnöuga muudetakse seaduse paragrahvi 23 löike 2 punkti 2 ja sätestatakse, et riigitagatiste
rakendamiseks tuleb käendusleping ja pandileping ja selle köikide lisade ärakirjad esitada
välisriigis öppivatel Eesti uliöpilastel voi Eestis alalise elamisöiguse alusel viibivatel isikutel.
Kehtivas seaduses nöutakse neid dokumente ka Eesti kodanikelt.
4. Eelnöu terminoloogia
Eelnöus ei kasutata uusi termineid. Perekonnaks loetakse ainult tuumperekonda, st inimesi,
keda seob uhine eluruum ja omavaheline partnerlus- voi vanemlussuhe. Sellele definitsioonile
vastab kolm perekonnatuupi: uheskoos elavad partneria; uheskoos elavad partnerid koos lapse
voi lastega; uksikvanem koos lapse voi lastega.
5. Eelnöu vastavus Euroapa Liidu öigusele
Eelnöul ei ole puutumust Euroopa Liidu öigusega.
6. Seaduse möju
Muudatus möjutab positiivselt öppe kvaliteeti kutseöppeastustes ja körgkoolides, vöimaldades
öppijatel enam keskenduda oma pöhitegevusele ehk öppimisele. Samuti möjutab muudatus
positiivselt laste arvu, kuna lastesaamist ei pea kaugemasse tulevikku edasi lilkkama.
Lastesaamise edasilukkamine on uks madala siindimuse pöhjuseid. Eesti inimesed soovivad
saada rohkem lapsi, kui neli tegelikult on, riigi ulesanne on luua nende soovide täitmiseks
vajalikud tingimused.
Moju valdkond: sotsiaalne möju - keskmine
Muudatuse möju vöib hinnata keskmiseks. Muudatuse sihtruhm on kutseöppeastuste ja
körgkoolide öppurid ning hiljem nende öppeasutuste löpetanud.
Möju valdkond: möju riigi julgeolekule - keskmine
Muudatused vähendavad riske riigi julgeolekule.
Möju valdkond: möju riigi välissuhetele - puudub
Möju valdkond; majanduslik möju - lähiperspektiivis väike, kaugemas perspektiivis
keskmine voi suur.
Lähiperspektiivis on möju väike. Positiivne majanduslik möju avaldub möne aasta pärast, mil
öppeasutuste löpetanute teadmised ja oskused on senisest paremad, ning mönekumne aasta
pärast, mil meil on rohkem tööealisi ja maksumaksjaid.
Möju valdkond: möju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele - puudub
7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud
Seaduse muudatusega kaasnevad teavituste ning uuenduste läbiviimise kulud on vöimalik
kanda vastavate valitsusasutuste eelarvetest. Lähiperspektiivis (kuni 5 aastat) ei too muudatuse
rakendamine kaasa kulusid. Keskmises perspektiivis (5-20), mil riik hakkab noorte perede laene
kustutama, tekivad riigile kulud, aga ka kaudsed tulud kvaliteetsemalt koolitatud spetsialistide
näol, kaugemas perspektiivis (alates 20 aastast) on muudatused selgelt kasulikult, kuna
muudatus toob kaasa tööealisteja maksumaksjate proportsiooni suurenemise Eesti uhiskonnas.
8. Rakendusaktid
Muudatuste rakendamiseks on vajalik Vabariigi Valitsuse määruse muutmine, millega
kehtestatakse öppelaenu tagasimaksmiseja kustutamise täpsemad tingimused.
9. Seaduse jöustumine
Eelnöujöustub 2023. aasta l. jaanuaril.
Igat^) Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 31.08.2022
Heniii|Pölluaas
Eesti Xonservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees
EELNÖU
Oppetoetuste ja öppelaenu seaduse muutmise seadus
Oppetoetusteja öppelaenu seaduses tehaksejärgmised muudatused:
l) seaduse paragrahvi l löiget l muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
„§
?? l. Seaduse reguleerimisala
(l) Käesolev seadus sätestab öppetoetusteja öppelaenu saamise alused, tingimusedja korra, et tagada
ligipääs kutseharidusele ja körgharidusele ning motiveerida kutseharidust omandavat öpilast
(edaspidi öpilane) ja körgharidust omandavat uliöpilast (edaspidi uliöpilane) täiskoormusega ja
edukalt oppima, öppekava nominaalkestusega läbima ning perekonna loomist mitte edasi lukkama."
2) seaduse paragrahvi 15 löiget l muudetaksejasönastataksejärgmiselt:
„§ 15. Öppelaenu taotlemine
(l) Öppelaenu on öigus saada Eesti Vabariigi kodanikul voi alalise elamisöiguse alusel Eestil viibival
,."
isikul, kelle öpingute kestus öppekavajärgi on kuus kalendrikuud voi enam ning kes:"
3) seaduse paragrahvi 16 löiget 4 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
,§ 16. Öppelaenu andjad
5?
(4) Riik tagab laenusaaja öppelaenu Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksimaalmäära ulatuses, mis
ei ole väiksem kui kiimme (10) miinimumpalka, ja sellelt öppelaenusummalt laenusaaja poolt
krediidiasutusele tasumisele kuuluva intressi (edaspidi riigitagatis)."
i<;
4) seaduse paragrahvi 17 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
„§ 17. Andmete esitamine öppelaenu taotlemiseks
(l) Öppelaenu taotlemiseks esitab öpilane voi uliöpilane krediidiasutusele viimase poolt määratud
vormi kohase laenutaotluse, millele lisatakse järgmised dokumendid:
l) isikut töendav dokument voi ametlikult kinnitatud väljavöte selle dokumendi isikuandmetega
lehest;
2) välismaalase puhui dokument, milles on märge alalise elamisöiguse kohta, voi ametlikult
kimiitatud ärakiri;
3) välisriigis oppiva uliöpilase puhui välisriigi öppeasutuse töend seal täiskoormusega öppimise ja
öppekava nominaalkestuse, öpilase puhui öppekava nominaalkestuse kohta;
4) välisriigis oppiva Eesti uliöpilase voi Eestis alalise elamisöiguse alusel viibiva isiku puhui andmed
käendajate voi hupoteegiga koormatava Eestis asuva kiimisvara kohta voi pandiga koormatava Eestis
asuva ehitise voi selle möttelise osa kohta;
5) välisriigis oppiva Eesti uliöpilase voi Eestis alalise elamisöiguse alusel viibiva isiku puhui andmed
öppelaenu taotlejaja käendajate laenukohustuste voi pandieset koormavate öiguste kohta.
(2) Krediidiasutus keeldub öppelaenu andmisest, kui öpilane voi uliöpilane ei vasta käesoleva seaduse
§-s 15 sätestatud nöuetele voi kui öpilane voi uliöpilane on öppelaenuvölglane."
Riigikogu Kantseiei
Kuupäev _^L^, ^Q^
Viit /-///^:I^S
5) seaduse paragrahvi 18 löiget l muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
„§ 18. Oppelaenu tagasimaksmine
(l) Laenusaaja alustab laenusumma tagasimaksmist hiljemalt 48 kuud pärast öppe löpetamist seoses
öppekava täitmisega täies mahus voi muul pöhjusel, kui ta selle aja jooksul ei ole asunud jatkama
öpinguid käesoleva seaduse § 15 löikes l nimetatudöppeasutusesjaöppevormis. Opingutejätkamise
korral on laenusaajal öigus saada öppelaenu olemasoleva öppelaenulepingu alusel ning käesoleva
seaduse §15 löikes 3 sätestatud ulatuses."
(l;
6) seaduse paragrahvi 18 löiget (l ) muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
,,(11) Käesoleva paragrahvi löikes l esitatud laenusumma tagasimaksmise alustamist on kokkuleppel
öppelaenu valjastava krediidiasutusega vöimalik pikendada laenusaaja taotluse alusel kuni 60 kuuni,
muutmata muid käesoleva paragrahvi löikes l nimetatud tingimusi."
7) seaduse paragrahvi 18 löike 2 punkti l muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
,(2) Laenusaaja kohustub kogu laenusumma koos intressiga tagasi maksma:
?5
l) kui laenusaaja löpetas öppe seoses öppekava täitmisega täies mahus laenusumma
tagasimaksmisele asumisest arvates öppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul, ning kui
laenusaaja loodud perekonnas ei ole alaealisi lapsi;"
8) seaduse paragrahvi 18 löiget 3 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
,,(3) Kui laenusaaja on 24 kuujooksul pärast öppe löpetamistjätkanud öpinguid käesoleva seaduse §
15
15 löigetes l voi 2 nimetatud öppeasutuses ja öppevormis, kohustub ta kogu laenusumma koos
intressiga tagasi maksma laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates perioodi jooksul, mis
saadakse, kui liidetakse käesoleva paragrahvi löikes 2 sätestatut järgides arvestatud perioodid, kuid
mitte pikema kui 20-aastase perioodi jooksul, juhul, kui laenusaaja loodud perekonnas ei ole alaealisi
lapsi"
9) seaduse paragrahvi 18 löiget 4 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
,,(4) Oppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ja intressi tasumise kohustust ei teki
laenusaajal ajateenistuses viibimise ajaks voi arst-residendil residentuuri löpetamiseni vastava
töendatud taotluse saamise hetkest. Riik tasub käesolevas löikes nimetatud perioodil krediidiasutusele
öppelaenusumma jäägilt tasumisele kuuluva intressi kommertsintressimäära ulatuses käesoleva
seaduse §16 löike 2 alusel riigijakrediidiasutuse vahel sölmitavas lepingus sätestatud tingimustel."
10) seaduse paragrahvi 18 löiget 6 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
,,(6) Riik kustutab öppelaenu poole ulatuses laenusaajatelt, kelle loodud perekonnas on uks laps ja
täies ulatuses laenusaajalt, kelle loodud perekonnas on vähemalt kaks last. Öppelaenu
tagasimaksmise ja kustutamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma
59
määmsega."
11) seaduse paragrahvi 19 löiget l muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
„§ 19. Oppelaenu tagamine
(l) Välisriigis oppiva Eesti uliöpilase puhui voi Eestis alalise elamisoiguse alusel viibiva isiku puhui
tagab öppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise vähemalt uhe Eesti kodaniku voi
Eestis pikaajalise elaniku elamisloa voi alalise elamisöiguse alusel viibiva isiku käendus voi hupoteek
Eestis asuvale kirmisvarale."
66
12) seaduse paragrahvi 23 löike 2 punkti muudetakseja sonastataksejärgmiselt:
„§ 23. Riigitagatise rakendumine
(2) Riigitagatise rakendumisel käesoleva seaduse § 21 löikes l sätestatud juhul lisab krediidiasutus
taotlusele järgmised dokumendid:
l) öppelaenulepingu ja selle köikide lisade ärakirjad;
2) välisriigis oppiva Eesti uliöpilase puhui voi Eestis alalise elamisöiguse alusel viibiva isiku puhui
käenduslepingu voi pandilepingu ja selle köikide lisade ärakirjad;
3) laenusaajale öppelaenu laekumist kinnitava dokumendi;
4) krediidiasutuse poolt öppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise noudmist
kinnitavate dokumentide ärakirjad;
it
5) muud riigitagatise rakendumiseks vajalikud andmed."
Juri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2022
Ig^b Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 31.08.2022
HeiUtaPölluaas
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 02.09.2022 / 1-1/14-662;
Riigikantselei / 02.09.2022 / 2-5/22-01717
Resolutsiooni teema: Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (662 SE)
Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium
Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse
seisukoha kujundamiseks.
Tähtaeg: 22.09.2022
Adressaat: Rahandusministeerium
Ülesanne: Palun esitada seisukoht.
Tähtaeg: 15.09.2022
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 29.9.2022 istungil.
Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 22-1029.
Kontroll: Siiri Pirn
Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 02.09.2022
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/22-1029 - Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (662 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 2.9.2022 resolutsioonile.
Osapooled: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium
Tähtaeg: 22.09.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b61e6346-1519-46d2-a0ab-316e9368cff8
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b61e6346-1519-46d2-a0ab-316e9368cff8?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main