dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Ministri põhitegevuse käskkiriAvalik

Regionaalse arengu rakendusplaani täpsustamine

Rahandusministeerium · 7. september 2022
Viit
170
Registreeritud
7. september 2022
Dokumendi liik
Ministri põhitegevuse käskkiri
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-4 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-4/2022
Vastutaja
Eedi Sepp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalarengu osakond, Regionaalpoliitika talitus)

Failid

  • 📎170 07.09.2022 Ministri põhitegevuse käskkiri.asice963 KB

Sisu (failidest)

Lisa 2 KINNITATUD Lisa 2. Regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaan {reg.kpv} käskkirjaga nr {viit} Vastutav Kaasvastutajad, Tegevus Oodatavad väljundid KETK/IVTK ministeerium partnerid Avalda Avalda Avalda … Juurprobleemide ülesed läbivad tegevused juurprobleemi juurprobleemi juurproblee 0.1 Valdkondlike toetusmeetmete kavandamisel ELi struktuurivahendite toetusmeetmete eelnõude ettevalmistamisel, millel on puutumus regionaalse Kõik piirkondlike vajadustega arvestamine ning toetuste arengu juurprobleemidega on kooskõlas TAT juhenditega kaalutud ja rakendatud võimalusi meetmete ministeeriumid tõhusam suunamine piirkondadesse, kus vastava regionaalsete mõjude suurendamiseks. Rakendades nt piirkonniti erinevaid: juurprobleemi lahendamine vajab enam tähelepanu - toetus- ja omafinantseeringu määrasid - toetuse saamise tingimusi kasusaajatele - toetusfondi suuruseid või taotlusvoore koos broneeritud vahenditega - lisaboonuseid hindamiskriteeriumites - kindlatele sihtpiirkondadele suunatud meetmeid või meetmete alategevusi - erilahendusi taotlejate teavitamisel ja projektinõustamisel Ministeeriumid juhendatud ja nõustatud EL-i struktuurivahendite toetusmeetmete ettevalmistamise käigus RM piirkonniti diferentseeritud lahenduste kasutamise osas meetmetes nende regionaalsete mõjude suurendamiseks 0.2 Riigi, KOV ja regionaalse tasandi strateegilise Valdkondlike arengukavade koostamise juhendiga kavandatud täpsemad mehhanismid ja juhised eri tasandi Riigikantselei, RM planeerimise ja riigieelarve kavandamise (riik, regioon, KOV) arengustrateegiate ja planeeringudokumentide omavahelise kooskõla tugevdamiseks korrastamine ning nende omavahelise kooskõla ning jälgitud nende juhiste rakendamist valdkondlike arengukavade väljatöötamise ja kooskõlastamise tagamine (EE2035) protsessis Koondatud maakonna arengustrateegiatest tulenev valdkondlik sisend valdkondlike arengudokumentide RM koostamisel arvestamiseks RMi koondatud sisendi põhjal on valdkonna arengukavade ja tegevuste ettevalmistamisel kaalutud ja Ministeeriumid võetud arvesse maakonna arengustrateegiates toodud vajadusi ja ettepanekuid riigi sekkumisteks. Valdkondlikes arengudokumentides antud ühtlasi ülevaade nende ettepanekute ja vajadustega arvestamise kohta Kohalike arengukavade seosed riigi strateegiliste eesmärkidega on reguleeritud KOKS-s RM Riigikantselei 0.3 Regionaalarengu kui keskse teema tervikliku Regionaalse tasandiga arvestamise tugevdamiseks riigi strateegilises planeerimises on töötatud välja Riigikantselei RM käsitluse tagamine riigi strateegilises planeerimises täpsemad korralduslikud suunised valdkondlike arengukavade koostamise (sh strateegiliste eesmärkide ning ruumilise arengu koordineeritud kavandamine saavutamiseks vajaliku kohaliku ja regionaalse tasandi inimvara arendamise kavandamiseks) ning mõju (EE2035) hindamise metoodika juhendmaterjalides 2022.a lõpuks täiendatud ja ajakohastatud regionaalarengu mõju hindamise juhendit ja RM, MEM, JUM Riigikantselei kontrollküsimustikke, tõhustades mh maapiirkondadele avalduva mõju hindamist ja arvestamist Regionaalarengu mõju hinnatud ja arvestatud vastavalt regionaalarengu mõju hindamise ja Ministeeriumid toetusmmetmete regionaalarengu mõju suunamise juhenditele valdkondlike arengustrateegiate ja õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel Uue üleriigilise planeeringu (ÜRP) koostamisel on terviklikult lähtutud regionaalse arengu vajadustest ning RM täpsustatud valdkondlikes strateeegiadokumentides ÜRP-ga arvestamise alused 2025.a lõpuks. Analüüsitud ja töötatud välja ettepanekud VV-le regionaalse mõjuga poliitikate regionaalsel tasandil RM Muud koordinatsiooni tugevdamiseks, regionaalsete arengulepete ja nõukogude loomiseks. Viidud läbi algatust ministeeriumid toetav TSI uuring ning piloteeritud vastavaid lahendusi 2 regiooni näitel. Lk 1 0.4 Regionaalse ja piirkondliku arengu kavandamiseks Tagatud „Eesti 2035“, Regionaalse arengu tegevuskava ja valdkondlike arengukavade seiremõõdikute RM, Riigikantselei ja seireks vajamineva regionaalstatistika tagamine jälgimiseks vajamineva regionaalstatistika avaldamine Statistikaameti poolt maakondlikus ning linnalise, Statistikaamet riikliku statistika arendamise raames (RPP2024) väikelinnalise- ja maalise asustuspiirkonna tüüpide lõikes. Samuti võetud kasutusele TöR-i andmeid piirkondliku tööhõive ja ettevõtluse andmete ruumilise täpsuse parandamiseks Avalda Avalda Avalda Juurprobleem 1: piirkondlikud erinevused töökohtade kättesaadavuses ja tööalastes eneseteostusvõimalustes juurprobleemi juurprobleemi juurproblee „Eesti 2035“ siht: Eestis elavad tegusad ja arukad inimesed … kus luuakse võrdsed võimalused tööturul ning tagatakse tööturu regionaalne tasakaalustatus nimetus nimetus mi nimetus 1.1 Tööturu- ja haridusvaldkonna riiklikes Jälgitud võimalusel mõõdikute regionaalseid erinevusi (maakondlikus või NUTS3 piirkondade lõikes), SOM, HTM, RM arengukavades ja programmides (sh Heaolu vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud arengukava, Tööturuprogramm, Hariduse ja erinevused mõõdikute osas ei vähene: noorteprogramm) elluviimise seires olulisemate *kutsehariduses õpingud lõpetanud 20-34 aastaste hõivemäär mõõdikute saavutatuse jälgimine regionaalselt *tööjõus osalemise määr 15-74 aastaste seas (et maakondade näitajad ei erineks üle 10 %-punkti) *töökohapõhises õppes osalenute arv * põhikoolijärgsed õpivalikud * õpingute jätkamine/mittejätkamine pärast põhikooli * õppeasutuste arv (nt eraldi põhiharidus ja kesk ja kutseharidusasutuste arv) * õpetajate keskmine palk Kõrge tööhõive taseme saavutamise ja hoidmise meetmest toetatakse mitte-eesti noorte tööellu sisenemist SOM Ida-Virumaal (kogusummas 476 000 eurot) 1.2 Kirde- ja Kagu-Eesti jt halvemate Tööturu toetusmeetmetega (sh mitte-eesti noorte tööellu sisenemise toetus Ida-Virumaale kogusummas SOM Töötukassa IVTK, KETK tööhõivenäitajatega piirkondade tööturgude 476 000 eurot, tööhõiveprogrammi toetus, palgatoetus, piirkondlik töökoha loomise toetus, toetamine regionaalse tasakaalu tagamiseks (EE2035) mobiilsustoetus ja tööjõu koolitusmeetmed) on tagatud inimeste ja ettevõtete toetamine Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis ning vajadusel mujal suurema tööpuudusega piirkondades Töötatud välja ja rakendatud muud tegevused Ida-Virumaa tööturu kohandamiseks süsinikuneutraalsele SOM Töötukassa IVTK majandusele üleminekuga, sh töölt-tööle liikumise ning ümber- ja täiendõppe toetamine põlevkivisektori töötajatele (ÕÜF) Jätkub üle-eestilise ulatusega spordi- ja kultuurisündmuste käivitamise toetamine Ida-Virumaa programmi RM KuM IVTK raames (IVP) Ministeeriumid on analüüsinud täiendavate regionaalsete palgakoefitsentide rakendamise vajadust avaliku Ministeeriumid IVTK sektori töökohtadel Ida-Virumaal 1.3 Eelduste loomine kaugtöö laiemaks kasutamiseks Analüüsitud kaugtöö tegemise praktikaid, peamisi probleemkohti ning võimalikke kaugtöö tegemist SOM piirkondades soodustavaid meetmeid ning töötatud välja kaugtööd soodustavaid muudatusi sisaldav töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise eelnõu Riigisektoris soodustatud paindlikku üle-eestilist värbamist ning kaugtöötamist, sh luues püsivat ja ajutist RM Ministeeriumid kaugtööd võimaldavaid kaugtöökohti maakonnakeskustesse rajatavates riigimajades Pealinnast viidud välja riigipalgalisi töökohti vastavalt kokkulepitud VV tegevuskavale, soodustades ühtlasi Ministeeriumid kaugtöötamise ja kaugvärbamise võimalusi Kagu-Eesti programmi raames toetatud Kagu-Eesti kaugtöökeskuste võrgustiku väljaarendamist RM KETK suurendamaks piirkonna võimekust kaugtööteenuste osutamisel tööhõive suurendamiseks ja uute elanike meelitamiseks Avalda Juurprobleem 2: regionaalne ebavõrdsus sissetulekutes ja vaesuses Avalda Avalda juurproblee „Eesti 2035“ siht: Eestis elavad tegusad ja arukad inimesed juurprobleemi juurprobleemi mi nimetus 2.1 Heaolu arengukavas ja selle programmide Jälgitud võimalusel mõõdikute (sh suhtelise vaesuse määr ) piirkondlikke erinevusi maakondade või NUTS3 SOM elluviimise seires olulisemate mõõdikute jälgimine piirkondade lõikes, vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes nende regionaalse mõju regionaalselt ühtlustamiseks, kui piirkondlikud erinevused mõõdikute osas ei vähene. Avalda Muid eraldiseisvaid tegevusi selle juurprobleemi all praegu ei kavandata, kuna panustavad teiste juurprobleemide (eelkõige 1, 7 ja 8) all kavandatud tegevused Avalda Avalda juurproblee juurprobleemi juurprobleemi mi nimetus nimetus nimetus Lk 2 Avalda Avalda Avalda Juurprobleem 3: piirkondlikud erinevused tervises ja tervena elatud eluajas juurprobleemi juurprobleemi juurproblee „Eesti 2035“ siht: Eestis on tervist hoidvad inimesed ja keskkond nimetus nimetus mi nimetus 3.1 Tervisevaldkonna riiklikes arengukavades ja Jälgitud võimalusel mõõdikute regionaalseid erinevusi (vähemalt maakondlikus või NUTS3 piirkondade SOM programmides (sh Rahvastiku tervise arengukava; lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, Inimkeskse tervishoiu, Tervist toetavate valikute, kui piirkondlikud erinevused mõõdikutes ei vähene: Tervist toetava keskkonna programmid) elluviimise *katmata tervishoiuteenuste vajadus seires olulisemate mõõdikute jälgimine regionaalselt *keskmine oodatav eluiga (et 2030.a poleks üheski maakonnas Eesti keskmisest üle 2 aasta lühem) *piirkonnaspetsiifiliste erivajadustega arvestamine lõimitud teenuste arendamisel 3.2 Riigi ja KOV-üksuste partnerlusel põhineva Koostöös KOV-de, perearstide ja haiglatega kujundatud uutel alustel põhinevad lõimitud sotsiaal-, SOM inimkesksete tervishoiu ja sotsiaalteenuste lõimitud tervishoiu- ja haridusteenused ning välja arendatud ja ühendatud teenuse pakkumist toetav taristu arendamine (EE2035) (EE2035), mille puhul on arvestatud piirkondlike vajadustega. Integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuste toetusmeetset on toetatud investeeringuid Kuressaare ja Narva haiglates (summas 28 mlj eurot). 3.3 Maakondlike tervisekeskuste rajamine Tervisekeskuste rajamise toetusmeetme elluviimisel arvestatud maakonna arengustrateegiates ja SOM tõmbekeskustesse arvestades rahvastiku paiknemist maakonnaplaneeringutes kavandatuga. 2023.a lõpuks valminud meetme toel maakondade tõmbekeskustes ja piirkondlikku teenusevajadust (ITP2024) 57 tervisekeskust, tagades seeläbi parem ligipääs mitmekülgsetele terviseteenustele, ja vähendades piirkondade vahelist tervisealast ebavõrdsust 3.4 Pädevuskeskustena töötavate regionaalhaiglate Haiglate võrgustumise kaudu on kindlustatud maakonnahaiglate meditsiiniline ja majanduslik SOM kaasajastamine ja võrgustamine maakonnahaiglatega jätkusuutlikkus ning seeläbi kõigi Eesti piirkondade elanikele paranenud kvaliteediga eriarstiabi (ITP2024) kättesaadavus maakonnahaiglates 3.5 Meditsiini kaugteenuste pakkumine arvestades Toetatud paindlikku terviseteenuste korraldamist ja nutikaid lahendusi teenuste osutamisel (ITP24) , SOM Haigekassa haja-asustatud piirkondade vajadusi (ITP24) arvestades seejuures hõreasustuspiirkondade vajadusi. Analüüsitud on uute nüüdisaegsete tervisetehnoloogiate kasutuslevõtu võimalusi ning tagatud meditsiini kaugteenuste lahenduste rahastamine Haigekassa kaudu 3.6 Riigile vajalike oskustega töötajate (sh Suurendatud arstide ja apteekrite lähtetoetusi ning muudetud toetuse tingimusi paindlikumaks, kes asuvad SOM tervishoiutöötajad) järelkasvu tagamine piirkondlikke tööle väljapoole Tallinnat ja Tartut (ITP2024) vajadusi arvestades (EE2035) Koostöös kohalike omavalitsustega otsitud võimalusi muude toetavate meetmete rakendamiseks arstide ja SOM tervishoiutöötajate maapiirkondadesse tööle asumiseks (sh täiendavad motivatsioonipaketid perearstidele, maapiirkondade tervisekeskuste juures eriarstiabi teenuse osutamiseks meedikute koormuse alammäära langetamiseks, eriarstide residentuuri ja õdede praktika korraldamine jm tervishoiuteenuste komponentide hüvitamiseks) (Jgv MKAS, ELVL) 3.7 Maakondlike spordirajatiste vajaduspõhine Jätkatud regionaalsete tervisespordikeskuste toetusmeetme elluviimist KUM toetamine ning spordi- ja liikumisharrastuse Toetatud tegevustoetusega maakondlike spordiliitude tegevust kohaliku spordi ja liikumisharrastuse KUM elavdamine (SP2024) elavdamisel Ida-Virumaal on välja arendatud Alutaguse rahvuspargi külastustaristu KEM RMK, IVTK Keskkonnaamet 3.8 Kohalikul tasandil tervisedenduse toetamine Õigusraamistik tervisedenduseks kohalikul tasandil on korrastatud. KOV-dele on teadmistepõhise SOM TAI tervisedenduse elluviimiseks võimaldatud koolitusi, nõustamist ja ligipääs TAI poolt välja töötatud või Eestile kohandatud tõenduspõhistele tööriistadele, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi regionaalse tasandi andmed on regulaarselt uuendatud Halvemate tervisenäitajatega Kirde-Eesti ja Kagu-Eesti maakondadele suunatud Norra FI rahastusperioodi SOM IVTK, KETK raames eraldi tegevused kohalike tervisemeeskondade loomise ja KOV terviseprofiilide koostamise toetamiseks. Programmiga liitunud KOVid saavad mentori, kes aitab tervisealaseid tegevusi tõenduspõhiselt kavandada ja ellu viia Välja on töötatud meede ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamiseks Ida- SOM IVOL IVTK Virumaal (summas 5 mlj EUR) (ÕÜF) Lk 3 3.9 Õhukvaliteedi ja ohtlike ainete levikuga seotud Loodud on toetusskeem ja ellu on viidud kemikaalide riskide hindamise partnerluse (PARC) ja SOM KEM IVTK piirkondlike terviseriskide maandamine biomonitooring tegevused Ida-Virumaal põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonna- probleemide lahendamiseks ja tervisekahjude vähendamiseks (summas 840 000 EUR) (ÕÜF) Välja on töötatud toetusmeetmed õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamiseks ning lõhnahäiringu KEM IVTK vähendamiseks Ida-Virumaal Avalda Avalda Avalda Juurprobleem 4: regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja haridusega seotud eneseteostusvõimalustes juurprobleemi juurprobleemi juurproblee „Eesti 2035“ siht: Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud … kus igaühel on võimalus eneseteostuseks terve elukaare ulatuses nimetus nimetus mi nimetus 4.1 Haridus-, kultuuri-, lõimumis- ja Jälgitud võimalusel mõõdikute regionaalseid erinevusi (eelkõige maakondlikus või NUTS3 piirkondade HTM, SOM, SIM, RM kodanikuühiskonna valdkonna riiklike arengukavade lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, KUM ja programmide elluviimise seires olulisemate kui piirkondlikud erinevused mõõdikutes ei vähene: mõõdikute saavutatuse jälgimine regionaalselt *täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr *ettevõtlusprogrammis osalevate ettevõtete arv *madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste osakaal *noorsootöö teenustega rahul olevate noorte osatähtsus (%) *osakaal elanikkonnast, kes on viimase 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses *osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole võimalust mõjutada ühiskonda *KOVde arv, kus toetatakse elanike organiseeritud tegevusi *vabatahtlike poolt abistatud isikute arv *elanike liikumisaktiivsus *sotsiaalsete ettevõtete müügitulu *Eesti elanike osalemine kultuurielus *rahulolu kultuuri üleriigilise kättesaadavuse ja ligipääsetavusega 4.2 Gümnaasiumi- ja põhikoolivõrgu korrastamine Koostöös KOV-dega kujundatud regionaalsete rahvastiku- ja keskus-tagamaa suhete muutustega arvestav HTM RM koostöös KOVdega ning nende võimestamine koolivõrk, millega on tagatud kahaneva rahvastikuga piirkondades kodulähedane õpe vähemalt põhikooli põhihariduse võrgu korrastamisel (EE2035) esimeses ja teises kooliastmes ning kolmanda kooliastme õpe KOVde suuremates keskustes Kavandatud toetusmeede (SF21+) Ida-Virumaa põhikoolivõrgu korrastamiseks ja kohandamiseks kahaneva HTM IVTK rahvastiku tingimustele, tagades hariduse hea kvaliteedi ja kättesaadavuse (summas 72 mlj EUR) 4.3 Ühtsete piirkondlike hariduskeskuste loomine Alustatud piirkondlike hariduskeskuste mudeli välja töötamist ja esimeste hariduskeskuste väljaarendamist HTM koostöös regionaalsete ja kohalike huvipooltega (milles on ühendatud üld-, kutse- ja kõrghariduse ning mitteformaalse õppe ja noorsootöö väljundid) (EE2035, HVAK2035) piloteerides kontseptsiooni valitud maakondades (HVAK2024) 4.4 Arengutõuget vajavate piirkondade vajadustega SF 21+ noortevaldkonna arendamise toetusmeetmete (noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise HTM SOM arvestamine haridusteenustes ja õpivõimalustes toetamiseks; NEET noortele tugimeetmete pakkumine) kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud (HVAK 2035) regionaalse dimensiooniga, suunates meetmed noorsootöö regionaalse kättesaadavuse parandamisele ja KOV-dele toetamisele noorte tõrjutusriski ennetamisel Ellu viidud ettevalmistavad tegevused keskkonnahariduskeskuse loomiseks Ida-Virumaale KEM IVTK Tagatud tugi üldhariduskoolidele muu kodukeelega õpilaste toetamiseks Ida-Virumaal HTM SIM IVTK Toimib keeleõpetajate (sh E2) metoodiline toetamine ning muu emakeelega haridustöötajate eesti keele HTM IVTK õpe ning muu emakeelega (sh rändetaustaga) õpilaste eesti keele õpe üld-ja kutsehariduses. Üleriigiline tegevus, sh fookusega Ida-Virumaale, millel on sihtgrupist tulenevalt oluline mõju Ida-Virumaal Narva eesti keele maja tegevus on laienenud ühte täiendavasse asukohta Ida-Virumaal KUM IVTK 4.5 Õpetajate järelkasvu tagamine piirkondlikke Hetkel tegevuse väljundid täpsustamata, vajavad täiendavat arutelu ja kokkuleppeid HTM vajadusi arvestades, sh keskustest kaugemates ja kahaneva asustusega piirkondades (EE2035) Lk 4 4.6 Kultuurivaldkondade ja -teenuste regionaalse Rakendatud kultuuri regionaalset kättesaadavust edendavad toetusmeetmed ja tegevustoetused KUM kättesaadavuse suurendamine (EE2035, KuAK30, (KP24) vähemalt senises mahus KP2024) Tagatud etendusasutuste kestlik toimimine koostöös KOVdega ja etenduste toetamine eri piirkondades KUM (EE2035, VKL) . Täpsustatud regionaalse kättesaadavuse kriteeriumi hindamise aluseid Etendusasutuste seaduse rakendusaktiga Koostöös KOVdega töötatud välja lahendused kohalikul tasandil paindliku kultuurivaldkonna töökorralduse KUM võimaldamiseks ja KOVde kultuuritöötajatele palgakasvu tagamiseks samas ulatuses riigi kultuuritöötajatega (KuAK30) Jätkatud ja arendatud Kagu-Eesti regionaal- ja kultuuriprogramme KUM, RM KETK 4.7 Vajaduspõhise sotsiaalkaitse arendamine, Vajaduspõhise sotsiaalkaitse mudeli arendamine ning inimese, riigi ja KOVde vastutuse korrastamine SOM korrastades inimese, riigi ja KOVide vastutuse jaotuse toimunud koostöös kohalike omavalitsustega (EE2035) Ellu on viidud sotsiaaltranspordi arendamise katseprojekt Kagu-Eestis SOM KETK Alustatud vabatahtlike kaasamise mudeli rakendamist hoolekandesüsteemis koostöös Külaliikumisega SOM Kodukant 4.8 Kogukondade ja kodanikuühenduste Loodud kogukonnakoordinaatori ametikohad maakondades, mille kaudu võimestatakse kodanikuühiskonna SIM KÜSK võimestamine ja osalemise toetamine valitsemises, sh üle-eestilist nõustamisteenust maakondlike arenduskeskuste võrgustiku baasil (KÜP2024, EE2035) kohalike teenuste pakkumisel (EE2035) Toetatud linnaliste asumi-, küla- jm kogukonnaseltside tugi- ja arendustegevusi, sh piirkondlike SIM projektikonkursside kaudu (KÜP2024) Esitatud RES 2022-25 raames lisataotlus ühiskondliku aktiivsuse katseprojekti elluviimiseks Ida-Virumaal SIM (KÜP2024) Välja on töötatud, piloteeritud ja skaleeritud kohaliku tasandi poliitikakujundamise koosloomeformaadi SIM RAM, KUM, MEM mudel, mida rakendatakse vähemalt 10 omavalitsuses 2024. aastal (AVP tegevuskava) 2024. aastaks kasutavad kõik KOVid kogukonnakeskset lähenemisviisi, kus kogukonnad on end määratlenud SIM ja KOVi poolt aktsepteeritud, neis on määratletud eestkõneleja/esindaja ning kaasatud kohaliku elu kujundamisse (KÜP2024) Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamise meetmete (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel SIM on arvestatud regionaalse dimensiooniga (laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine), kaalutud eriprojektide või -investeeringute toetamist kindlates piirkondades või kindla fookuse suunamist mõne piirkonna vabaühendusele 4.9 Uussisserändajate ja tagasipöördujate Meetme Kohanemise ja lõimumise toetamine kohalikul tasandil (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on KUM kohanemise toetamine kohalikul tasandil koostöös arvestatud piirkondlike vajaduste ja eripäradega ning kaasatud kohalikku tasandit. Meetme toel on: KOV-dega (LP23) *võimestatud KOV-e lõimumis- ja kohanemisteenuste arendamisel ja pakkumisel ning uussisserändajate tugivõrgustike kogukondliku mudeli rakendamisel; *suurema uussisserändajate arvuga piirkondades on tööle asunud lõimumis- ja kohanemiskoordinaatorid; *toetatud kohalike lõimumisstrateegiate ja -meetmete väljatöötamist eelkõige uussisserändajate ja tagasipöördujate olulisemates sihtkohtades (sh Narva ja Ida-Virumaa, Tartu ja Tartumaa, Pärnu, Tln) 4.10 Väljaspool suuremaid linnapiirkondi inimeste Töötatud välja ja rakendatud ERF-st rahastatav toetusmeede kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavuse RM IVTK, KETK eneseteostusvõimalusi parandavate regionaalarengu parandamiseks piirkondades, lähtudes maakonna arengustrateegias kavandatust ja rakendades piirkonniti toetusmeetmete elluviimine broneeritud rahajaotust, sh eelistades rahajaotusel Kagu-Eestit ja Ida-Virumaad Jätkatud kohaliku omaalgatuse programmi elluviimist, rakendades piirkondliku rahajaotuse valemit RM Lk 5 Juurprobleem 5: regionaalne ebavõrdsus liikumisvõimalustes ja ühendustes Avalda Avalda Avalda „Eesti 2035“ siht: Eestis on kõigi vajadusi arvestav, kvaliteetne ja turvaline elukeskkond … kus on tagatud ligipääsetavus ja vajaduspõhine transporditeenus kõigi juurprobleemi juurprobleemi juurproblee transpordiliikide koostoimes nimetus nimetus mi nimetus 5.1 Transpordi ja IKT taristu valdkonna riiklike Jälgitud võimalusel mõõdikute regionaalseid erinevusi (eelkõige maakondlikus või NUTS3 piirkondade MKM RM arengukavade ja programmide elluviimise seires lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, olulisemate mõõdikute saavutatuse jälgimine ka kui piirkondlikud erinevused mõõdikute osas ei vähene: regionaalselt *kiire internetiühendusega majapidamiste osakaal *rahulolu e-teenustega ettevõtjate ja elanike seas *ühistranspordiga rahulolu kasv transpordiliigiti *parandatud kvaliteediga (riigi)maanteede osakaal 5.2 Rahvusvaheliste ja riigisiseste ühenduste Riigi teehoiukava koostamisel lähtutakse muuhulgas piirkondlikest vajadustest ja maakonnaplaneeringutes MKM TRAM arendamine, mis vähendavad ajakulu vahemaade määratletud prioriteetidest ning kaasatakse KOV-e kava koostamisele läbimisel ning suurendavad ligipääsetavust (EE2035) Teostatud riigimaanteede tolmuvabaks muutmist vastavalt teehoiukava eesmärkidele MKM Toetatud KOV-de jalg- ja jalgrattateede arendamist regionaalarengu toetusmeetmete raames, rakendades RM piirkondlikku rahajaotuse valemit ning arvestades omafinantseeringu määra puhul KOVide finantsvõimekust (RP2024) Riigi maanteetaristu arendamiseks, regionaalsete rongiühenduste kiiruste tõstmiseks ning eelkõige saartega MKM ühenduskindluse tagamiseks vajalike vee- ja õhuteede regionaalsed investeeringud on SF2021+ toetusmeetmete toel teostatud vastavalt TLAK 2035-s kavandatule Aastaks 2027 on Tapa-Narva raudteetrass elektrifitseeritud ning saavutatud piirkiirus 160 km/h MKM IVTK SF21+ toetusmeede "Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamine" suunatud hõreda tanklavõrguga MKM piirkondadele väljaspool tõmbekeskuseid 5.2.1 Jätkusuutlikult majandatud ja ligipääsetava Ühistranspordi taristu/teenuste arendamisel lähtutud üld- ja maakonnaplaneeringutes kavandatud MKM TRAM, ÜTK-d ühistranspordi ja jagatud liikumisviiside arendamine keskustevõrgust ja üldisest liikuvusnõudlusest, sh keskus-tagamaa vahel ning sundliikumiste vähendamise ning liikuvusteenuste kasutajakeskse disaini loomine põhimõtetest koostöös KOV-dega (EE2035, TLAK2035) Arendatud mitmeliigilist ja paindlikku integreeritud liikuvusteenust üle-eestiliselt koos ühtse piletisüsteemi MKM ja eri liikumisiviiside parema ühildamisega (sh ühistranspordi eriliigid, sotsiaal- ja nõudetransport, "viimase miili" liikuvuslahendused ühistranspordi põhiliinide teenindamiseks, sõlmpunktide arendus jm) (EE2035, MKAS-d) 5.3 Kiire interneti kättesaadavuse parandamine üle SF21+ vahenditest rahastatava Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamise meetmes MKM Eesti (EE2035, DÜAK30, ERSAP24) reserveeritud toetusvahendid maakondade ja KOVide põhiselt maa- ja väikelinnalistele asulasele arvestades olemasolevat kiire internetiühendusega kaetust ning kaasates KOV-e investeeringute asukohtade prioriseerimisse. Igasse maakonda rajatakse vähemalt 5 tugijaama. Juurprobleem 6: regionaalne ebavõrdsus inimeste igapäeva elutingimustes Avalda Avalda Avalda „Eesti 2035“ siht: terves Eestis on kõigi vajadusi arvestav, kvaliteetne ja turvaline elukeskkond … kus on tagatud piirkondlikult tasakaalustatud ruumiline areng ning juurprobleemi juurprobleemi juurproblee rahvastikumuutustega, ühiskonna vajaduste ja keskkonnahoiuga arvestavad ruumilahendused nimetus nimetus mi nimetus 6.1 elamumajanduse, keskkonna, siseturvalisuse Jälgitud võimalusel mõõdikute regionaalseid erinevusi (maakondlikus või NUTS3 piirkondade lõikes), MKM, SIM, KEM RM valdkonna riiklike arengukavade ja programmide (sh vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud REKK, STAK, Ehituse programm, Siseturvalisuse erinevused mõõdikute osas ei vähene: programm) elluviimise seires olulisemate mõõdikute *riiklike toetuste abil rekonstrueeritud korterelamute eluruumide ja väikeelamute arv saavutatuse jälgimine ka regionaalselt *uute nõuetele vastavate eluruumide lisandumine *oma elukohta turvaliseks pidavate inimeste osakaal *elanike osakaal, kellele tagatud elupäästevõimekusega päästemeeskondade kohale jõudmine 15 minutiga *PPA poolt tihe-/hajaasustusega alal elu ja tervist ohustavale sündmusele piirajaga reageerimiste osakaal *elukeskkonnaga rahulolu Lk 6 6.2 Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete läbiv järgimine Viidud ellu koolitus- ja teavitustegevusi KOVde, ministeeriumite jm ruumiloomega tegelevate riigiasutuste RM, KUM MKM ruumiotsustes kohalikul ja riiklikul tasandil (EE2035) teadlikkuse ja kompetentsi kasvatamiseks kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetes Läbi viidud elukeskkonna strateegilise raamistikku analüüs aastatel 2022-2023, arvestades selle tulemusi MKM KOV-de ja riigiasutuste kompetentsi kasvatamisel kvaliteetse ruumi arendamisel 6.2.1 Kahaneva elanikkonna tingimustele kohandatud Koostöös OECD-ga valminud poliitikasoovitused ruumikasutuse ja teenuste korraldamise kohandamiseks RM Muud ruumilahenduste (sh taristu) kasutuselevõtu kahaneva asustuse väljakutsetele ning töötatud välja ettepanekud vastavate tegevuste ellurakendamiseks ministeeriumid toetamine, millega tagada kvaliteetsete teenuste kättesaadavus ja kestlik ehitatud keskkond (EE2035) KOVd on juhendatud asulate kompaktsemaks kohandamisel ning jätkusuutliku ehitatud keskkonna (sh RM Muud taristu) arendamisel ministeeriumid Riik on lähtunud oma investeeringutes ning KOV-idele investeeringutoetuste andmisel regionaalsetest RM, MKM, HTM, kahanemisega kohandamise põhimõttest (teenustevõrgu kujundamisel lähtutud regionaalsetest KEM, SOM, MEM rahvastikuprognoosidest, teenuste ja asutuste füüsiline koondamine linnasüdametesse, ühishoonetesse jmt) Toetatud väikelinnade ajalooliste keskuste elavdamist ja hoonestuse kohandamist uutele funktsioonidele KUM RM (KUP24) ning nende teenuste, avaliku ruumi ja elukondliku kinnisvara ligipääsetavuse parandamist Pilootprojekti raames on välja töötatud õiguslikud ja finantsilised lahendused KOVdele tühjade ja RM JUM pooltühjade korterelamute probleemile 2022.a lõpuks Taotletud lisavahendeid 2023-26.a RES-i tühjenevate korterelamute toetusmeetme laiendamiseks üle- RM MKM eestiliseks, keskendudes suurema vajadusega piirkondadele Töötatud välja ja rakendatud toetusmeede Ida-Virumaa omavalitsustele omavalitsuste investeeringuteks RM IVOL IVTK õiglase ülemineku toetamisel (ÕÜF) Tühjenevate korterelamute pilootprojekti alusel on aastal 2022 KOVidele avatud toetusmeede pooltühjade RM KOVid IVTK kortermajade kokku kolimiseks ja amortiseerunud hoonete lammutamiseks Ida-Virumaal (IVP) 6.2.2 Kvaliteetse elukeskkonna ja hoonefondi kestlik Viidud läbi turutõrkeuuring, mis on aluseks aktiivsetest kinnisvaraturu piirkondadest eemal olevate RM MKM uuendamine koostöös KOVidega ning väljapoole tõmbekeskuste eluasemeturu elavdamise rahastamisvahendite käivitamiseks suuremaid keskusi elama asumist soodustavate Korterelamute rekonstrueerimise toetusmeetmete (SF21+) rakendamisel on piirkondlikult diferentseeritud MKM rahastamisvahendite mitmekesistamine (EE2035) toetusmäära piirkondlikke kinnisvara turutõrkeid arvestades ning tehtud madalama kinnisvaraväärtusega piirkondadele erisus osaliste tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimistööde võimaldamiseks Töötatud välja täiendavaid laenu- ja käendusinstrumente eluasemevaldkonnas (sh elamute MKM Kredex rekonstrueerimise rahastu RRF-st), arvestades regionaalseid turutõrkeid erapankade kinnisvaralaenu andmisel: riiklik käendus kuni 80% ulatuses noortele peredele ja spetsialistidele väljaspoole suuremaid linnapiirkondi eluaseme soetamiseks ning jätkatud regionaallaenu eraldamist korteriühistutele RRFi korterelamute ja väikeelamute energiatõhususe suurendamise meetmete rakendamisel kasutatakse MKM piirkonniti diferentseeritud toetusmäärasid Primaarenergia tõhusama kasutuse ja lõpptarbimises taastuvenergia osakaalu suurendamise meetmete MKM (Kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimise ja rajamise toetamine) rakendamisel arvestatakse KOVde soojusmajandust käsitlevate arengudokumentidega ning kasutatakse võimalusel toetusmäärade piirkondlikke erisusi Kliima-eesmärkide elluviimise SF21+ toetusmeetme Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel KEM kütusel põhineva kütteseadme uuendamine kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga ja meedet rakendatakse esmajärjekorras tiheasustuspiirkondades, kus esineb õhukvalittedi piirväärtuste ületamisi. Lk 7 SF21+ vahenditest rahastatavate suuremate linnapiirkondade säästva liikuvuse korraldamise meetmete MKM (Tallinna trammiliikluse arendamine; Jalgrattateede põhivõrgustike ehitamine ja jalgratta parkimisvõimaluste parandamine; Mitmeliigiliste ühistranspordi sõlmede arendamine) kavandamisel ja elluviimisel on lähtutud piirkonnaspetsiifilistest vajadustest säästva liikuvuse arendamisel Töötatud välja pilootprojekt rahastusega 5 mlj eurot Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa maapiirkondade alla 1000 MEM MES IVTK, KETK elanikuga asustusüksustes elamistingimuste parandamiseks eraisikutele eluaseme ehitamisel või renoveerimisel ning alustatud selle rakendamist Jätkatakse täiendava nõustamise pakkumisega Ida-Virumaal KredEx-i rakendatavate MKM IVTK energiatõhususmeetmete kasutuse intensiivistamiseks Välja töötatud ja rakendatud meede Ida-Virumaa linnapiirkondade taaselustamiseks (SF21+ vahendid) RM IVTK Kagu-Eestis on toetatud uute puurkaevude rajamist KEM KETK Jätkub Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeetme rakendamine RM KETK 6.3 Turvalise ruumi arendamine koostöös KOVidega Kohalikul tasandil turvalisuse tagamiseks on arendatud ja toetatud püsivate koostöövormide SIM ning KOVide ja kogukondade võimestamine turvalise kasutuselevõttu (nt KOV turvalisuse komisjon/nõukogu), mis põhinevad kogukonnakesksel lähenemisel ja ja tervisele ohutu keskkonna/avaliku ruumi loomisel võrgustikutööl (STAK30) (EE2035) Tagatud kvaliteetsete turvalisuse teenuste (sh politsei, pääste, hädaabi) kättesaadavus kõigis piirkondades SIM koostöös KOVdega: KOV-idele antud täiendavaid volitusi avalikus ruumis korrarikkumistele reageerides oma ülesandeid iseseisvalt täita; vabatahtliku päästeteenuse toetamisel rakendatud piirkonnaspetsiifilisi lähenemisi (nt väikesaarte vabatahtlike päästekomandode täiendav püsitoetus); kutseliste ja vabatahtlike päästekomandode võrgustiku kaudu tagatud abi 15 minuti jooksul 92%-le Eesti elanikkonnast (STAK30) Päästjate ja politseitöötajate järelkasvu tagamisel lähtutud piirkondlikest vajadustest, sh pakutud sisekaitse SIM eelkutseõpet Ida-Virumaa ja piiriregioonide koolides Päästevõimekuse suurendamise meetmete (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud SIM piirkonnaspetsiifiliste ohuteguritega pääste/merepääste vallas SF21+ Kliima-eesmärkide elluviimise, välisõhu kaitse ja kiirgusohutuse meetmete (üleujutusohu ennetamise KEM ja leevendamise; kombineeritud sadeveesüsteemide rajamise; mitteheas seisundis veekogumite tervendamise; KOV-de kliima- ja energiakavade koostamise toetuste) toetusmeetmete kavandamisel ja elluviimisel arvestatud regionaalsete eripäradega ja piirkondliku potentsiaaliga projektivalikul ning kaalutud vahendite piirkondlikku jaotust ja piirkonniti erinevaid toetusmäärasid ja lisaboonuseid Meetmest Eluslooduse kaitse ja kasutus (SF21+) toetatud rohestamiskavade koostamist ja elluviimist ja KEM elurikkuse parendamist linnades SF21+ ennetava ja turvalise elukeskkonna meetmete (teenused riskinoorte, Käitumisoskuste Mäng ja SIM, SOM kohaliku tasandi võrgustikutööl põhinev koostöömudel) kavandamisel ja elluviimisel arvestatakse regionaalse dimensiooniga ning kaalutud piirkonniti eristatud lahendusi meetmete rakendamisel Sadamate akvatooriumi kaitse investeeringute toetuste (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud MKM kohaspetsiifiliste vajadustega, sh suunates parema ühenduskindluse tagamiseks saartega vahendid lainemurdjate arendamiseks puuduliku kaitstusega Rohuküla, Heltermaa, Ruhnu ja Kihnu sadamatesse Valmis on ehitatud Idapiiri maismaaosa taristu ja tehniline seiresüsteem ning korraldatud on selle hooldus SIM KETK 2022 aastal avatud programmipõhine toetusmeede ohtlike jäätmete käitluse piirkondlikuks arendamiseks KEM IVTK Ida-Virumaal (ÕÜF) Lk 8 2022 aastal avatud programmipõhine toetusmeede kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud KEM IVTK keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja jäätmekäitluse piirkondlikuks arendamiseks Ida-Virumaal (ÕÜF) Välja on töötatud ja ellu viidud toetus põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi KEM IVTK taastamiseks Ida-Virumaal (summas 1,41 mlj EUR) (ÕÜF) 6.4 Ressursikasutuse pikaajaline strateegiline Algatatud maavarade strateegilise/ruumilise kasutamise põhitingimusi määratlevate maakondlike RAM, KEM planeerimine lähtudes piirkondlikest eripäradest ja teemaplaneerigute koostamine võimalustest 6.5 „Kohaliku kasu“ motivatsioonimehhanismide Ettevõtte tegevuskoha KOVi ja kohaliku kogukonna kohaliku kasu instrumentide analüüs läbi viidud (RP24) , RM, MKM KEM loomine, et suurendada taluvushuvi, mis toetaks ettepanekud instrumentideks välja töötatud ja esitatud Vabariigi Valitsusele arendusi ja suurinvesteeringuid kohalikul tasandil (EE2035, REKK2030) 6.6. Regionaalsete kompetentsikeskuste või vee- Kompetentsikeskuste ja vee-ettevõtete koolitamise ja regionaalsete ühisprojektide suurema toetusmääraga KEM RM, KOVd ettevõtete loomine, et tagada nõuetekohane toetamise abil parandatud veeteenuste kvaliteeti, oskusteadmisi ja kulutõhusust väljaspool suuremaid veeteenus ka väljaspool suuremaid linnapiirkondi linnapiirkondi ja maapiirkondades, kus veeteenuse kvaliteet ja taristu ei ole jätkusuutlik 6.7 Regionaalarengu toetusmeetmete elluviimine Jätkatud maakondlike arengustrateegiate elluviimise, hajaasustuse ja väikesaarte regionaalarengu RM piirkondliku elukeskkonna arendamiseks (RP2024) programmide ning kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise meetme elluviimist Välja töötatud ja rakendatud toetusmeede nutikate linnaarengu lahenduste (sh rohelahenduste) RM väljaarendamiseks (SF 21+) (RP24) Maakondlike arengustrateegiate toetusmeetme Ida-Virumaa tegevuste võimendamiseks on iga-aastaselt RM IVTK eraladatud lisavahendid Ida-Virumaa programmist (IVP) Välja töötatud ja avatud toetusmeede õiglase ülemineku piirkondlike algatuste toetamiseks Ida-Virumaal RM IVTK (ÕÜF) Avalda Avalda Avalda Juurprobleem 7: piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile„Eesti 2035“ siht: Eesti majandus on tugev, juurprobleemi juurprobleemi juurproblee uuendusmeelne ja vastutustundlik … pakkudes ettevõtlusele arenguvõimalusi kõigis piirkondades nimetus nimetus mi nimetus 7.1 Ettevõtluse, innovatsiooni ja TA valdkonna riiklike Jälgitud mõõdikute regionaalseid erinevusi (maakondlikus või NUTS3 piirkondade lõikes), vajadusel MKM, HTM, MEM RM arengukavade ja programmide (sh TAIE ja selle kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud programmid, PÕKA) elluviimise seires olulisemate erinevused mõõdikutes ei vähene: mõõdikute saavutatuse jälgimine ka regionaalselt *väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest *nominaalne tööjõutootlikkus EL27 keskmisest *ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse osakaaluna SKP-st *kaupade ja teenuste eksport *eksportivate ettevõtete arvu kasv *siseturistide ja välisturistide ööbimiste arvu suhe maapiirkondade majutusasutustes võrreldes Tallinna ja teiste suuremate linnade ööbimiste arvuga *Eestisse tehtud otseinvesteeringute maht *nutika spetsialiseerumise, sh kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkonna seires jälgitud võimalusel regionaalset mõõdet ja vajadusel arvestatud seire tulemustega meetmete ja sekkumiste kohandamisel 7.2 Majanduse struktuursete muudatuste Viidud ellu väljaspool Harjumaad majanduse struktuurseid muudatusi toetavad alljärgnevad tegevused MKM, RM SOM, MEM kiirendamise toetamine väljaspool Harjumaad (EE2035; TAIE2035) Lk 9 7.2.1 Ettevõtluse, innovatsiooni ja TA Ettevõtluskeskkonna arendamise, rahvusvahelistumise toetamise ja investeeringute soodustamise MKM toetusmeetmete väljatöötamisel piirkondlike toetusmeetme (SF21+) tegevuste kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga ja erisustega arvestamine, piirkondade kaasatakse maakondlikke arenduskeskuseid, sh: fookusvaldkondade arengusse panustamine ning *Turismi arendamise nõudluse suurendamise toetuste puhul kaasatud ka sihtkoha ja erialaliitude meetmete tõhusam suunamine väljapoole Harjumaad strateegilisi koostöövõrgustikke ning arvestatud mõju regionaalsele tasakaalustamisele ja piirkondadesse, mille ettevõtluse areng on kesisem hindamiskriteeriumites; *Iduettevõtluse hoogustamise toetuste puhul suunatud kuni 300 000 eurot väljapoole Tallinna ja Tartut regionaalsetele arenguprorgrammidele ja kogukonnategevstele; *Ettevõtete starditoetus suunatud väljapoole Tallinna "kuldse ringi" omavalitsusi ja Tartut Loomemajanduse toetamise meetmete (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse KUM dimensiooniga ning kaalutud kindlatele sihtpiirkondadele suunatud taotlusvoore, piirikonniti eristatud tingimusi toetuse saajale ja erisusi taotluste hindamiskriteeriumites Ringmajanduse korraldamise meetmete (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse KEM dimensiooniga, soodustades vähemarenenud piirkondades projektide elluviimist ja rakendades piirkonniti erinevaid riigiabi määrasid RRFi meetme Tootmisettevõtte ärimudeli toetus kavandamisel ja elluviimisel on kaalutud regionaalselt MKM diferentseeritud lahenduste kasutamist meetmete rakendamisel ning kaasatud meetmete ettevalmistamisse ja elluviimisesse maakondlikke arenduskeskuseid Välja töötatud RRF meede Bioressursside väärindamine ja ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava MEM 2021–27 meede Investeeringud bioressursside väärindamisse , mis toetavad maa- ja rannapiirkondade ettevõtluse arengut ja lisandväärtuse kasvu Välja töötatud EMKVF 2021-27 meede Jätkusuutliku sinimajanduse võimaldamine ranna, saarte ja sisevete MEM piirkondades ja kalapüügi ning vesiviljeluse kogukondade jätkusuutlik arendamine on suunatud 8 EMKFi kalanduspiirkonna arendamisele ja toetab rannapiirkondade ettevõtluse mitmekesistamist Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021–27 sekkumise LEADER - kogukonna juhitud MEM kohalik areng kaudu toetatud maapiirkondade ettevõtluse mitmekesistamist, arvestades kohalike eripärade, vajaduste ja võimalustega Kaalutud võimalusi kehtestada Kagu-Eestile erisusi TAIE ettevõtlusmeetmete tingimustes MKM KETK Analüüsitud võimalusi kasutada 2021-27 maaelu arengu meetmetes Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal kõrgemaid MEM IVTK, KETK sekkumismäärasid Keskkonnaprogrammi ringmajanduse programmis on antud Kagu-Eesti ressursside tõhusama kasutuse, KEM KETK jäätmete ja heitmete tekke vähendamise, keskkonnaseisundi parandamise ja ringmajanduse printsiipide kasutuselevõtu edendamisele suunatud projektidele maksimumpunktid keskkonnakaitse mõju valdkonnas Välja töötatud ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021–27 meede "Investeeringud MEM ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas", mis on suunatud maapiirkonda väljaspool Tallinnaga piirnevaid valdasid Rakendatud Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede (SF21+) RM KETK 7.2.2 Teadusasutuste ja ettevõtete koostöö Täpsustatud on Eesti regioonide ettevõtluse fookusvaldkonnad ja nende eelisarendamise tegevused teiste RM, MKM HTM toetamine Eesti ja selle piirkondade majandusele arendusvaldkondade kõrval ning tagatud nende fookusvaldkondade ettevõtete arengu ja TA projektide olulistes fookusvaldkondades (EE2035) toetusvõimalused ka üleriigiliste nutika spetsialiseerumise jm ettevõtluse- ja TA toetusmeetmete raames Koosloomes piirkondlike partnerite ja ekspertidega (nt MAK-de, ülikoolide kolledžite, kompetentsikeskuste MKM, HTM RM, MEM jt partneritega) töötatatud välja ressursside väärindamise teekaart, mille alusel kujundatakse temaatilised TA-programmid Lk 10 toetamine Eesti ja selle piirkondade majandusele olulistes fookusvaldkondades (EE2035) SF21+ vahenditest rahastatavate nutika spetsialiseerumise valdkondade temaatiliste TA programmide HTM toetusmeetmete kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud muuhulgas piirkondlike ettevõtluse fookusvaldkondade vajadustega Võrumaa kutsehariduskeskuse kompetentsikeskus Tsenteri edasiarendamine koostöös Võrumaa HTM KETK omavalitsusliiduga jätkub Analüüsitud võimalusi Kagu-Eesti biomajanduse rakenduskava koostamiseks MEM KETK ÜPP Strateegiakava ja EMKVF-i 2021-27 sekkumiste Innovatsioonikoostöö , Teadlaste ja kalurite ning MEM vesiviljelusettevõtjate koostöötoetused, Kalapüügi, vesiviljelusettevõtete ja töötlemisettevõtete innovatsioonitoetused ning Riikliku uuringuteprogrammi kaudu toetatud maa- ja rannapiirkondade ettevõtete koostööd TA asutustega 7.2.3 Uute maavarade kasutusvõimaluste ja sellega Tagatud uute maapõueressursside säästlik ja jätkusuutlik uurimine ning kasutamine, mille raames on MKM, KEM MEM seotud keskkonnariskide analüüsimine (EE2035) analüüsitud uute maavarade kasutuselevõtu piirkondlikku kasu ning selle võimendamise võimalusi 7.2.4 Põlevkivienergeetikast väljumist toetava Avatud Ida-Virumaale suunatud toetusmeede kaugkütte lahti sidumiseks põlevkivist (Narva linna kaugküte) MKM RM IVTK teenuste ja investeeringute paketi käikulaskmine Ida- (ÕÜF) Virumaal (EE2035) Õiglase ülemineku kavas on loodud võimalus ÕÜM II sambast vahendite kaasamiseks InvestEU nõuetele RM IVTK vastavate põlevkivisektori ettevõtete innovatiivsete tehnoloogiate ja jätkusuutliku infrastruktuuri arendamiseks Riigikaitseliste kõrguspiirangute leevendamine Kirde-Eestis tuuleparkide rajamise võimaldamiseks KAM MKM, RAM IVTK Töötatud välja ja rakendatud toetusmeede teadusvõimekuse pakkumise arendamiseks Ida-Virumaal keskse HTM RM IVTK kompetentsikeskuse kaudu (ÕÜF) Avatud toetusmeede Ida-Viru ettevõtete teadmusmahukuse kasvatamise ja TA mahuka piloottaristu MKM IVTK rajamise toetamiseks (ÕÜF) Erasektorile suunatud toetusprogrammide tingimuste tõlkimine vene keelde ja info ning nõustamise Ministeeriumid IVTK kättesaadavamaks tegemine Avatud on programmipõhine toetusmeede ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste ja taristu MKM RM; IVEK; IVIA IVTK pakkumiseks Ida-Virumaal, sh partnerite võimestamine (ÕÜF) Viidud ellu Ida-Virumaa programmi ettevõtluskeskkonna toetusmeetmed (sh äri- ja startup inkubaatorite ja RM MKM; IVEK IVTK iduettevõtete ökosüsteemi arendamiseks) (IVP) Avatud toetusmeetmed Ida-Virumaale investeerivatele ettevõtetele (kogusummas 168 mlj eurot) (ÕÜF) MKM RM IVTK 7.3 Regionaalse ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonna Tagatud välisinvestoritele regionaalse sihtturunduse ja investorteeninduse teenuse toetamine ja osutamine MKM ning piirkodlike ettevõtete lisandväärtuse kasvu koostöös MAK võrgustikuga ning koolitatud tööstusalade arendajaid toetavate tugiteenuste arendamine kõigis Eesti Toetatud regionaalset turismialast koostööd ning EASi vahendusel piirkondlikke turismikohtade MKM piirkondades koostöös KOV-dega (EE2035, TAIE2035, organisatsioone, koostöövõrgustikke RP2024) Toetatud SF21+ meetmetest maakondlikke arenduskeskuseid ettevõtjatele nõustamisteenuste pakkumisel MKM SOM, Töötukassa, ning VKEde võimekuse kasvatamisel nutika spetsialiseerumise, tööstuse kolmikpöörde ja ettevõtluse EAS, MAK-d valdkonnas väljaspool Tallinna linnapiirkonda (summas 8,77 mlj eurot). Alustavate ja tegutsevate ettevõtjate tugisüsteem toimib kõigis maakondades arvestades piirkondade spetsiifiliste vajadustega (MKAS- d, TAIE35) Töötatud välja ja rakendatud toetusmeede ettevõtluskeskkonna arendamiseks väljaspool Harjumaad ja RM Tartu linnapiirkonda, meetme piirkondliku rahajaotuse koostamisel võetakse arvesse piirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda, projektivalik põhineb maakonna arengustrateegiatel Toetatud piirkondlikke ettevõtluskeskkonna arendamise tegevusi maakondlike arengustrateegiate RM elluviimise meetmest (RP24) Lk 11 Tagatud toetusvõimalused piirkondade ettevõtete arengu ja lisandväärtuse suurendamise tugitegevustele RM piirkondliku elu- ja ettevõtluskeskkonna toetusmeetme raames (aastani 2023) (RP24) RRFi meetme Tööstusalades energia tootmise hoogustamise programm kavandamisel ja elluviimisel on MKM arvestatud regionaalse dimensiooniga ning kaalutud regionaalsete erisuste rakendamist meetme elluviimisel RRFi meetme Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning MKM kliimamuutustega kohanemiseks elluviimisel suunatud meetme fookus piiratuma võrguvõimusega Lääne- Eestisse Toetatud Kagu-Eesti mainekujunduse kava 2020-22 tegevuste elluviimist RM KETK Ida-Virumaal on arendatud metsaühistute pädevust, metsaühistud on välja arendatud maakonna KEM IVTK metsaomanikele kõiki metsakasvatusteenuseid pakkuvaks metsaomanike omaabiorganisatsiooniks ja muukeelseid metsaomanike integreeritud metsaomanike koostöövõrgustikku 7.4 Ettevõtete rahastamisallikate mitmekesistamine Töötatud välja väljaspool Tallinna ja Tartut ettevõtlusse investeeringute suurendamiseks käendustasu MKM RM ja kättesaadavuse soodustamine tõmbekeskustest kompensatsioon ettevõtjatele, kel ei ole endal piisavat tagatist eemal asuvates piirkondades tegutsevatele Valminud analüüs ja ettepanekud maapiirkondade ettevõtete rahastamisvõimalustele ligipääsu MEM MKM, MES ettevõtetele (EE2035, TAIE35) parandamise kohta ning kaalutud täiendavaid põllumajandustootjate likviidsust parandavaid meetmeid (käibekapitalilaenud, pangalaenude refinantseerimine, garantii- ja käendusskeemid vmt) (VVTP, PÕKA35) Ettevõtlusarengut toetavate finantsinstrumentide jm rahastamisvahendite rakendamisel seiratakse MKM Kredex vahendite piirkondlikku jaotust ning kavandatud vajadusel täiendavaid lahendusi, millega nende piirkondlikku jaotust/mõju ühtlustada Avalda Avalda Avalda Juurprobleem 8: piirkondlikud erinevused ettevõtetele vajalike oskustega tööjõu kättesaadavuses juurprobleemi juurprobleemi juurproblee „Eesti 2035“ siht: Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik … pakkudes ettevõtlusele arenguvõimalusi kõigis piirkondades nimetus nimetus mi nimetus 8.1 Haridusvaldkonna arengukava ja Võimalusel jälgitud seires mõõdikute regionaalseid erinevusi (eelkõige maakondlikus või NUTS3 piirkondade HTM ettevõtlusvaldkonna arengukava (TAIE2035) ning lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, nende programmide elluviimise seires olulisemate kui piirkondlikud erinevused mõõdikute osas ei vähene: mõõdikute saavutatuse jälgimine ka regionaalselt *täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr *eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64-aastaste) osakaal 8.2 Ettevõtlusele arenguvõimaluste pakkumiseks Piirkondlike hariduskeskuste ja kutsevaldkondade tippkeskuste õppekavade väljatöötamisse kaasatud HTM kõigis piirkondades (EE2035) regionaalsele piirkondlikud Töötukassa esindused, MAKd, KOV-d ning kohalikud ettevõtjad (lisaks valdkonna ettevõtlusele vajaliku tööjõu parem ettevalmistamine asjakohastele organisatsioonidele ja ekspertidele üle-Eesti) koostöös regionaalsete ja kohalike huvipooltega Piirkondade (sh maapiirkondade ja väikelinnade) ettevõtjatele tagatud nõustamis- ja tööjõukoolituse SOM Töötukassa teenused tööjõuprobleemide lahendamiseks (Jõgeva MKAS) Tagatud on ettevõtjate vajaduste kohta info suunamine haridusasutustesse, sh kutseõppeasutustesse ja MKM SOM, HTM ülikoolide regionaalsetesse kolledžitesse koostöös MAK-i, Töötukassa ja KOVdega, mis aitab parandada tööjõu kättesaadavust tehnoloogia ja arendusmahukate (välis)investeeringute maandamisel (TAIE35) Taotletud lisavahendid üürielamute rajamise toetusmeetme jätkamiseks töö- ja tööjõuvajaduste paremaks MKM rahuldamiseks piirkondades (Hiiu, Pärnu, Rapla MKAS). Meetme jätkumise korral on Ida-Virumaa puhul rakendatud soodustavad erisused meetme rakendamisel Töötatud välja ja rakendatud toetusmeede Ida-Virumaa ettevõtluse ning inimeste tööalaste oskuste RM KUM, MKM, SOM IVTK mitmekesistamiseks (IVP) Avatud programmipõhine toetusmeede "Töölt-tööle liikumise ning töötajate ümberprofileerimise toetused SOM RM IVTK põlevkivisektori töötajatele" Ida-Virumaale (summas 5 mlj eurot) (ÕÜF) Lk 12 Avatud on toetusskeem "Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade HTM IVTK arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses" (ÕÜF) Muudetud piirkondliku töökoha loomise toetuse tingimusi ja võimaldatud põlevkivisektoris töö kaotanud SOM IVTK inimeste värbamist toetusega soodustingimustel, st ilma eelneva 6 kuud tööta olemise nõudeta. Ida- Virumaale võimaldatakse toetust nimetatud soodustingimustel SF21+ Hariduse, ühiskonna ja tööturu seoste meetmed (sh meetme Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja HTM SOM hoidmine oskuste arendamise toetus) on suunatud kehvema tööturuolukorraga piirkondadesse ning kaalutud on piirkonniti diferentseeritud lahenduste kasutamist meetmete rakendamisel 8.3 OSKA tööjõuvajaduse prognoosi arendamine Tööjõu ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosüsisteemi (OSKA) prognooside piirkonnapõhisus arendatud HTM MKM, SOM, RM, ametipõhiselt oskuste ning piirkonna põhiseks koostöös piirkondlike Töötukassa esinduste, ettevõtlusorganisatsioonide ja MAK-dega. OSKA prognoosid Kutsekoda, (EE2035) ning Töötukassa piirkondliku tööjõuvajaduse prognoosid on sisendiks kutsehariduses, täiskasvanuhariduses Töötukassa ning kõrgkoolidele õppekavade ja koolitusmahtude kavandamisel 8.4 Regionaalsetes kolledžites kõrghariduse Ülikoolide regionaalsetes kolledžites kõrgharidusõppe pakkumiseks on arvestatud rahastus ülikoolide HTM pakkumine ja nende funktsioonide laiendamine rahastusmudeli või riigieelarvelise lisarahastuse raames ning lisaks toetatakse piirkondlikule arengule arvestades regionaalpoliitilisi eesmärke (EE2035) vajalike muude funktsioonide (nt täiendus- ja ümberõpe) toimimist rakenduskava prioriteetide „Õiglane üleminek“ ja „Sotsiaalsem Eesti“ (erieesmärgid e, g, i) meetmete raames Avalda Avalda Avalda Juurprobleem 9: KOVde piirkonniti erinev finants-, haldus- ja teenuste osutamise võimekus juurprobleemi juurprobleemi juurproblee „Eesti 2035“ siht: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik … kus avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad olenemata elukohast nimetus nimetus mi nimetus 9.1 Riigi halduspoliitika programmi elluviimise seires Jälgitud võimalusel seires mõõdikute regionaalseid erisusi (eelkõige maakondlikus või NUTS3 piirkondade RM, SIM olulisemate mõõdikute jälgimine ka KOV sektori lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised KOV sektori võimekuse ühtlustamiseks keskvalitsuse võrdluses ja regionaalselt omaga ja piirkonniti, kui piirkondlikud erinevused mõõdikute osas ei vähene: *(KOV) ametiasutuste koolituskulude osatähtsus tööjõukuludest *(KOV) ametiasutuste üldine palgalõhe *KOV-ide kriisideks valmisoleku indeks 9.2 Kohalike omavalitsuste rolli suurendamine Vajadusel analüüsitud täiendavate ülesannete üleandmise võimalusi kohalikele omavalitsustele ja toetatud RM Riigikantselei, muud riigivalitsemises detsentraliseerimise ja piirkondliku ühtlasi ministeeriume funktsioonide üleandmise korraldamisel. Muuhulgas vaadatud üle ja tehtud vajalikud ministeeriumid koostöö edendamise kaudu (EE2035, RPP2024) ettepanekud riigi ja KOVde ülesannete rahastamise muutmiseks (RPP24) 9.3 KOV-ide haldus- ja arendusvõimekuse Saavutatud alljärgnevad väljundid KOV-de haldus- ja arendusvõimekuse arendamisel RM Muud edendamine (EE2035, RPP2024) kohalikul ja ministeeriumid regionaalsel tasandil 9.3.1 KOV-de haldus- ja arendusvõimekuse Töötatud välja regionaalarengu toetusmeetmed (SF 21+), mille raames toetatud: RM tugevdamise tugitegevuste osutamine (RP2024) *kohalike omavalitsuste arendusvõimekust toetavate uuringute, ekspertiiside, pilootprojektide läbiviimist; *arendus- ja koolitusprogrammide ning rakke- ja ekspertrühmade korraldamist Moodustatud on ministeeriumideülene juhtrühm/võrgustik riigi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks RM vajalike inimvara arendustegevuste koordineeritud planeerimiseks ning vajalike oskuste arendamise toetamiseks kohalikul ja regionaalsel tasandil Ministeeriumite vahelises koostöös on kavandatud riigi strateegiliste eesmärkide täitmise toetamiseks RM, muud vajalikud KOV-de koolituse- ja arendustegevused vm meetmed nende elluviimiseks, sh valdkonnaüleste ministeeriumid eesmärkide (digivõimekus, KOV arendusvõimekus, KOV koostöö, teenuste arendamine ning rohepööre) puhul Viidud läbi ruumiloome täienduskoolituse programm KOV-dele 2021.a lõpuks RM Loodud juhend ühtsete põhimõtete rakendamiseks KOVides kriisideks valmisoleku tagamisel ja SIM, RK PÄA, SKA kriisijuhtimisel ning toetatud KOVde kriisiõppuste ja koolituste läbiviimist Lk 13 Pakutud on koolitusi maakondlikele kodanikuühiskonna konsultantide arendamiseks SIM Korraldatatud koolitusi KOV-ide spetsialistidele aitamaks paremini toetada NEET-noorte toimetulekut SOM, HTM Loodud kvaliteedi ja innovatsiooni juhtimise arendamise tööriistakast kohalikele omavalitsustele ja HTM haridusasutustele Toetatud on KOV-ide rolli ennetava ja turvalise elukeskkonna põhisuunajana ning avaliku ruumi SIM PPA planeerimisel turvalise ruumiloome põhimõtete rakendamist, mis aitavad ennetada süütegusid ja õnnetusi ning hõlbustavad neile reageerimist (STAK30) Linnade suunaliste Euroopa Horisondi missioonivaldkondade koordineerimisel ja sisendi andmisel selle HTM, KEM RM rahastamisinstrumentide kavandamisele on arvestatud regionaalseid vajadusi ja eripärasid. Missioonivaldkondade elluviimise tulemusel on võimestatud piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi üleminekul kliimaneturaalsusele. Arendatud rakendust minuomavalitsus.ee , võimaldades rakenduse kasutamine igapäevaseks tööriistaks RM kohalike omavalitsuste teenuste arendamisel ning omavalitsuste ülesannetega seotud poliitika kujundamisel Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamise SOM toetusmeetmetes (SF21+) on arvestatud regionaalseid vajadusi ja piirkonniti diferentseeritud lahendusi meetmete rakendamisel, sh: Eakateteenusmajade loomise toetuse puhul rakendatud piirkonniti erinevaid omaosaluse määrasid vanemaealiste arvu, sotsiaalkaitse kulude suurust ja KOV finantsvõimekust arvestades; Kohalike tegevusgruppide toetus pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks suunatud kohalikele LEADER tegevusgruppidele maapiirkondades Suurendamaks KOVde võimekust sotsiaalteenuste pakkumisel ja innovatsioonis on ellu viidud SOM KETK sotsiaalvaldkonna arendusprogramm Kagu-Eesti kohalikele omavalitsustele; suunatud eraldi taotlusvoor Kagu-Eesti KOVde võimestamiseks summas ligikaudu 1 mlj eurot Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamise meetmest (SF21+) Suurendatud Kagu-Eesti KOV üksuste võimekust rahvatervise edendamisel SOM KETK 9.3.2 KOV võimekuse tõstmiseks keskselt Viidud läbi analüüs ning töötatud välja selle ettepanekud personaliarendustegevuste elluviimiseks RM ELVL koordineeritud personaliarendustegevused ministeeriumide ja üleriigilise omavalitsusliidu koostöös 9.3.3 Kohaliku tasandi võimekuse ja motivatsiooni Analüüsitud ja töötatud välja ettepanekud Vabariigi Valitsusele KOVde rolli ja motivatsiooni suurendamiseks RM MKM suurendamine ettevõtluse arendamisel ja ettevõtluskeskkonna arendamisel, sh piirkondlikku ettevõtlust soodustavate maksumuudatuste ettevõtluskeskkonna kujundamisel (EE2035, RPP2024) kaalumiseks 2021.a lõpuks ning alustatud on ettepanekute elluviimist Arendatud ja toetatud olemasolevat ettevõtlusarengu spetsialistide võrgustikku MAK-des ning loodud RM, MKM MAK-d KOVde ettevõtlusarengu spetsialistide võrgustik, mille tegevustega (sh koolitused, nõustamised, seminarid) on võimestatud KOVe ja nende koostööd piirkondliku ettevõtluse arendamisel 9.3.4 Riigi funktsioonide täitmiseks mittevajaliku Valminud analüüs ja koostatud ettepanekud VV-le KOV-dele maa ettevõtluse arendamiseks üleandmise RM, KEM Maa-amet riigimaa kohalikele omavalitsustele lihtsustamise kohta. Valitsuse heaks kiidetud ettepanekute alusel valmistatud ette riigivaraseaduse ja arendustegevuseks kasutusse andmise lihtsustamine maareformi seaduse muutmist käsitlev eelnõu ning koostatud juhend riigiabi võimaliku esinemise (Harju, Jõgeva, L-Viru, Rapla MKAS) hindamiseks. Lk 14 9.3.5 Kohalike e-teenuste arendamine koostöös KOV- Toetatud KOVde ühiste/üleriigiliste standardiseeritud e-teenuste ja IKT lahenduste arendamist SF21+ MKM dega (VVTP), mis lahendavad eelkõige KOVde ühiseid meetme "Digiriik" avalikus sektoris digilahenduste ja uuenduste väljatöötamise ja kasutuselevõtu toetusest: IKT arengu vajadusi (KOVde IKT ühislahendused) riigiüleste avalike digiteenuste arendamise tulemusena saavutatud ühtne ja läbimõeldud avalike teenuste korraldus KOVide üleselt ning olukord, kus avalike digiteenuste osutamine ja riigi toimimine on tänu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia nutikale ja mugavale kasutamisele tõhusam, turvalisem, terviklikum, jätkusuutlikum ja avatum Viidud ellu tegevused KOVde kompetentsi, digipädevuse ja paindlikkuse suurendamiseks MKM 2021.a lõpuks valminud analüüs KOV-de e-teenuste ja IT juhtimise konsolideerimiseks MKM Toetatud KOV-de IT kompetentsikeskuse tegevust RM 9.3.6. Tugevdatud kriisideks valmisolekut ja Tugevdatud on KOVde, erasektori ja kolmanda sektori asutuste piirkondlikku koostööd elutähtsate SIM RK, PÄA elutähtsate teenuste toimepidevust piirkondlikul ja teenusete tagamisel ning parendatud nende oskusi kriisi ajal tegutseda kohalikul tasandil (EE2035) Toetatud on KOV-ide valmisolekut koordineerida kriisiolukorras elutähtsate teenuste osutamist ning selleks SIM RK, PÄA vajalikke õppuseid, koolitusi jm teenuste toimepidevust kindlustavaid meetmeid Tagatud regionaalsete kriisikomisjonide töö, sh kaasatud riigiasutused ja KOVid piirkondlikul tasandil. See SIM RK, PÄA aitab kaasa paremale võimekusele kohaliku ja regionaalse tasandi kriiside ennetamisel ja lahendamisel Avalda Avalda Avalda Juurprobleem 10 - piirkondlikud erinevused KOVde arenguväljavaadetes seoses elanike arvu muutustega juurprobleemi juurprobleemi juurproblee Juurprobleemi lahendamisele aitavad kaasa läbivalt ka kõigi muude juurprobleemide all kavandatud tegevused Avalda juurprobleemi Avalda nimetus juurprobleemiAvalda nimetus juurprobleemi nimetus Lk 15 KÄSKKIRI 07.09.2022 nr 170 Riigihalduse ministri 23. veebruari 2022. a käskkirja nr 50 "Regionaalse arengu tegevuskava, Ida-Virumaa tegevuskava 2030 ja Kagu-Eesti tegevuskava 2030 ning nende ühise rakendusplaani aastateks 2021–205 kinnitamine" muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 3 ja lõike 2 alusel ning kooskõlas Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Ruum ja liikuvus“ eesmärgiga tagada riigi tervikliku ja piirkondlikult tasakaalustatud ruumiline areng: 1. Muuta riigihalduse ministri 23. veebruari 2022. a käskkirja nr 50 „Regionaalse arengu tegevuskava, Ida-Virumaa tegevuskava 2030 ja Kagu-Eesti tegevuskava 2030 ning nende ühise rakendusplaani aastateks 2021–2025 kinnitamine“ kehtestades selle lisa 2 „Regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaan aastateks 2021–2025“ uues sõnastuses (lisatud). 2. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud rakendusplaan ministeeriumi veebilehel. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Lisa: Regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaan aastateks 2021–2025
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel