Rahandusministeerium · 7. september 2022
Sisu (failidest)
Lisa 2
KINNITATUD
Lisa 2. Regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaan {reg.kpv} käskkirjaga nr {viit}
Vastutav Kaasvastutajad,
Tegevus Oodatavad väljundid KETK/IVTK
ministeerium partnerid
Avalda Avalda Avalda
… Juurprobleemide ülesed läbivad tegevused
juurprobleemi juurprobleemi juurproblee
0.1 Valdkondlike toetusmeetmete kavandamisel ELi struktuurivahendite toetusmeetmete eelnõude ettevalmistamisel, millel on puutumus regionaalse Kõik
piirkondlike vajadustega arvestamine ning toetuste arengu juurprobleemidega on kooskõlas TAT juhenditega kaalutud ja rakendatud võimalusi meetmete ministeeriumid
tõhusam suunamine piirkondadesse, kus vastava regionaalsete mõjude suurendamiseks. Rakendades nt piirkonniti erinevaid:
juurprobleemi lahendamine vajab enam tähelepanu - toetus- ja omafinantseeringu määrasid
- toetuse saamise tingimusi kasusaajatele
- toetusfondi suuruseid või taotlusvoore koos broneeritud vahenditega
- lisaboonuseid hindamiskriteeriumites
- kindlatele sihtpiirkondadele suunatud meetmeid või meetmete alategevusi
- erilahendusi taotlejate teavitamisel ja projektinõustamisel
Ministeeriumid juhendatud ja nõustatud EL-i struktuurivahendite toetusmeetmete ettevalmistamise käigus RM
piirkonniti diferentseeritud lahenduste kasutamise osas meetmetes nende regionaalsete mõjude
suurendamiseks
0.2 Riigi, KOV ja regionaalse tasandi strateegilise Valdkondlike arengukavade koostamise juhendiga kavandatud täpsemad mehhanismid ja juhised eri tasandi Riigikantselei, RM
planeerimise ja riigieelarve kavandamise (riik, regioon, KOV) arengustrateegiate ja planeeringudokumentide omavahelise kooskõla tugevdamiseks
korrastamine ning nende omavahelise kooskõla ning jälgitud nende juhiste rakendamist valdkondlike arengukavade väljatöötamise ja kooskõlastamise
tagamine (EE2035) protsessis
Koondatud maakonna arengustrateegiatest tulenev valdkondlik sisend valdkondlike arengudokumentide RM
koostamisel arvestamiseks
RMi koondatud sisendi põhjal on valdkonna arengukavade ja tegevuste ettevalmistamisel kaalutud ja Ministeeriumid
võetud arvesse maakonna arengustrateegiates toodud vajadusi ja ettepanekuid riigi sekkumisteks.
Valdkondlikes arengudokumentides antud ühtlasi ülevaade nende ettepanekute ja vajadustega arvestamise
kohta
Kohalike arengukavade seosed riigi strateegiliste eesmärkidega on reguleeritud KOKS-s RM Riigikantselei
0.3 Regionaalarengu kui keskse teema tervikliku Regionaalse tasandiga arvestamise tugevdamiseks riigi strateegilises planeerimises on töötatud välja Riigikantselei RM
käsitluse tagamine riigi strateegilises planeerimises täpsemad korralduslikud suunised valdkondlike arengukavade koostamise (sh strateegiliste eesmärkide
ning ruumilise arengu koordineeritud kavandamine saavutamiseks vajaliku kohaliku ja regionaalse tasandi inimvara arendamise kavandamiseks) ning mõju
(EE2035) hindamise metoodika juhendmaterjalides
2022.a lõpuks täiendatud ja ajakohastatud regionaalarengu mõju hindamise juhendit ja RM, MEM, JUM Riigikantselei
kontrollküsimustikke, tõhustades mh maapiirkondadele avalduva mõju hindamist ja arvestamist
Regionaalarengu mõju hinnatud ja arvestatud vastavalt regionaalarengu mõju hindamise ja Ministeeriumid
toetusmmetmete regionaalarengu mõju suunamise juhenditele valdkondlike arengustrateegiate ja
õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel
Uue üleriigilise planeeringu (ÜRP) koostamisel on terviklikult lähtutud regionaalse arengu vajadustest ning RM
täpsustatud valdkondlikes strateeegiadokumentides ÜRP-ga arvestamise alused 2025.a lõpuks.
Analüüsitud ja töötatud välja ettepanekud VV-le regionaalse mõjuga poliitikate regionaalsel tasandil RM Muud
koordinatsiooni tugevdamiseks, regionaalsete arengulepete ja nõukogude loomiseks. Viidud läbi algatust ministeeriumid
toetav TSI uuring ning piloteeritud vastavaid lahendusi 2 regiooni näitel.
Lk 1
0.4 Regionaalse ja piirkondliku arengu kavandamiseks Tagatud „Eesti 2035“, Regionaalse arengu tegevuskava ja valdkondlike arengukavade seiremõõdikute RM, Riigikantselei
ja seireks vajamineva regionaalstatistika tagamine jälgimiseks vajamineva regionaalstatistika avaldamine Statistikaameti poolt maakondlikus ning linnalise, Statistikaamet
riikliku statistika arendamise raames (RPP2024) väikelinnalise- ja maalise asustuspiirkonna tüüpide lõikes. Samuti võetud kasutusele TöR-i andmeid
piirkondliku tööhõive ja ettevõtluse andmete ruumilise täpsuse parandamiseks
Avalda Avalda Avalda
Juurprobleem 1: piirkondlikud erinevused töökohtade kättesaadavuses ja tööalastes eneseteostusvõimalustes
juurprobleemi juurprobleemi juurproblee
„Eesti 2035“ siht: Eestis elavad tegusad ja arukad inimesed … kus luuakse võrdsed võimalused tööturul ning tagatakse tööturu regionaalne tasakaalustatus
nimetus nimetus mi nimetus
1.1 Tööturu- ja haridusvaldkonna riiklikes Jälgitud võimalusel mõõdikute regionaalseid erinevusi (maakondlikus või NUTS3 piirkondade lõikes), SOM, HTM, RM
arengukavades ja programmides (sh Heaolu vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud
arengukava, Tööturuprogramm, Hariduse ja erinevused mõõdikute osas ei vähene:
noorteprogramm) elluviimise seires olulisemate *kutsehariduses õpingud lõpetanud 20-34 aastaste hõivemäär
mõõdikute saavutatuse jälgimine regionaalselt *tööjõus osalemise määr 15-74 aastaste seas (et maakondade näitajad ei erineks üle 10 %-punkti)
*töökohapõhises õppes osalenute arv
* põhikoolijärgsed õpivalikud
* õpingute jätkamine/mittejätkamine pärast põhikooli
* õppeasutuste arv (nt eraldi põhiharidus ja kesk ja kutseharidusasutuste arv)
* õpetajate keskmine palk
Kõrge tööhõive taseme saavutamise ja hoidmise meetmest toetatakse mitte-eesti noorte tööellu sisenemist SOM
Ida-Virumaal (kogusummas 476 000 eurot)
1.2 Kirde- ja Kagu-Eesti jt halvemate Tööturu toetusmeetmetega (sh mitte-eesti noorte tööellu sisenemise toetus Ida-Virumaale kogusummas SOM Töötukassa IVTK, KETK
tööhõivenäitajatega piirkondade tööturgude 476 000 eurot, tööhõiveprogrammi toetus, palgatoetus, piirkondlik töökoha loomise toetus,
toetamine regionaalse tasakaalu tagamiseks (EE2035) mobiilsustoetus ja tööjõu koolitusmeetmed) on tagatud inimeste ja ettevõtete toetamine Ida-Virumaal ja
Kagu-Eestis ning vajadusel mujal suurema tööpuudusega piirkondades
Töötatud välja ja rakendatud muud tegevused Ida-Virumaa tööturu kohandamiseks süsinikuneutraalsele SOM Töötukassa IVTK
majandusele üleminekuga, sh töölt-tööle liikumise ning ümber- ja täiendõppe toetamine põlevkivisektori
töötajatele (ÕÜF)
Jätkub üle-eestilise ulatusega spordi- ja kultuurisündmuste käivitamise toetamine Ida-Virumaa programmi RM KuM IVTK
raames (IVP)
Ministeeriumid on analüüsinud täiendavate regionaalsete palgakoefitsentide rakendamise vajadust avaliku Ministeeriumid IVTK
sektori töökohtadel Ida-Virumaal
1.3 Eelduste loomine kaugtöö laiemaks kasutamiseks Analüüsitud kaugtöö tegemise praktikaid, peamisi probleemkohti ning võimalikke kaugtöö tegemist SOM
piirkondades soodustavaid meetmeid ning töötatud välja kaugtööd soodustavaid muudatusi sisaldav töötervishoiu ja
tööohutuse seaduse muutmise eelnõu
Riigisektoris soodustatud paindlikku üle-eestilist värbamist ning kaugtöötamist, sh luues püsivat ja ajutist RM Ministeeriumid
kaugtööd võimaldavaid kaugtöökohti maakonnakeskustesse rajatavates riigimajades
Pealinnast viidud välja riigipalgalisi töökohti vastavalt kokkulepitud VV tegevuskavale, soodustades ühtlasi Ministeeriumid
kaugtöötamise ja kaugvärbamise võimalusi
Kagu-Eesti programmi raames toetatud Kagu-Eesti kaugtöökeskuste võrgustiku väljaarendamist RM KETK
suurendamaks piirkonna võimekust kaugtööteenuste osutamisel tööhõive suurendamiseks ja uute elanike
meelitamiseks
Avalda
Juurprobleem 2: regionaalne ebavõrdsus sissetulekutes ja vaesuses Avalda Avalda
juurproblee
„Eesti 2035“ siht: Eestis elavad tegusad ja arukad inimesed juurprobleemi juurprobleemi
mi nimetus
2.1 Heaolu arengukavas ja selle programmide Jälgitud võimalusel mõõdikute (sh suhtelise vaesuse määr ) piirkondlikke erinevusi maakondade või NUTS3 SOM
elluviimise seires olulisemate mõõdikute jälgimine piirkondade lõikes, vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes nende regionaalse mõju
regionaalselt ühtlustamiseks, kui piirkondlikud erinevused mõõdikute osas ei vähene.
Avalda
Muid eraldiseisvaid tegevusi selle juurprobleemi all praegu ei kavandata, kuna panustavad teiste juurprobleemide (eelkõige 1, 7 ja 8) all kavandatud tegevused Avalda Avalda
juurproblee
juurprobleemi juurprobleemi
mi nimetus
nimetus nimetus
Lk 2
Avalda Avalda Avalda
Juurprobleem 3: piirkondlikud erinevused tervises ja tervena elatud eluajas
juurprobleemi juurprobleemi juurproblee
„Eesti 2035“ siht: Eestis on tervist hoidvad inimesed ja keskkond
nimetus nimetus mi nimetus
3.1 Tervisevaldkonna riiklikes arengukavades ja Jälgitud võimalusel mõõdikute regionaalseid erinevusi (vähemalt maakondlikus või NUTS3 piirkondade SOM
programmides (sh Rahvastiku tervise arengukava; lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes nende regionaalse mõju ühtlustamiseks,
Inimkeskse tervishoiu, Tervist toetavate valikute, kui piirkondlikud erinevused mõõdikutes ei vähene:
Tervist toetava keskkonna programmid) elluviimise *katmata tervishoiuteenuste vajadus
seires olulisemate mõõdikute jälgimine regionaalselt *keskmine oodatav eluiga (et 2030.a poleks üheski maakonnas Eesti keskmisest üle 2 aasta lühem)
*piirkonnaspetsiifiliste erivajadustega arvestamine lõimitud teenuste arendamisel
3.2 Riigi ja KOV-üksuste partnerlusel põhineva Koostöös KOV-de, perearstide ja haiglatega kujundatud uutel alustel põhinevad lõimitud sotsiaal-, SOM
inimkesksete tervishoiu ja sotsiaalteenuste lõimitud tervishoiu- ja haridusteenused ning välja arendatud ja ühendatud teenuse pakkumist toetav taristu
arendamine (EE2035) (EE2035), mille puhul on arvestatud piirkondlike vajadustega. Integreeritud heaoluteenuste arendamise ja
osutamise keskuste toetusmeetset on toetatud investeeringuid Kuressaare ja Narva haiglates (summas 28
mlj eurot).
3.3 Maakondlike tervisekeskuste rajamine Tervisekeskuste rajamise toetusmeetme elluviimisel arvestatud maakonna arengustrateegiates ja SOM
tõmbekeskustesse arvestades rahvastiku paiknemist maakonnaplaneeringutes kavandatuga. 2023.a lõpuks valminud meetme toel maakondade tõmbekeskustes
ja piirkondlikku teenusevajadust (ITP2024) 57 tervisekeskust, tagades seeläbi parem ligipääs mitmekülgsetele terviseteenustele, ja vähendades
piirkondade vahelist tervisealast ebavõrdsust
3.4 Pädevuskeskustena töötavate regionaalhaiglate Haiglate võrgustumise kaudu on kindlustatud maakonnahaiglate meditsiiniline ja majanduslik SOM
kaasajastamine ja võrgustamine maakonnahaiglatega jätkusuutlikkus ning seeläbi kõigi Eesti piirkondade elanikele paranenud kvaliteediga eriarstiabi
(ITP2024) kättesaadavus maakonnahaiglates
3.5 Meditsiini kaugteenuste pakkumine arvestades Toetatud paindlikku terviseteenuste korraldamist ja nutikaid lahendusi teenuste osutamisel (ITP24) , SOM Haigekassa
haja-asustatud piirkondade vajadusi (ITP24) arvestades seejuures hõreasustuspiirkondade vajadusi. Analüüsitud on uute nüüdisaegsete
tervisetehnoloogiate kasutuslevõtu võimalusi ning tagatud meditsiini kaugteenuste lahenduste rahastamine
Haigekassa kaudu
3.6 Riigile vajalike oskustega töötajate (sh Suurendatud arstide ja apteekrite lähtetoetusi ning muudetud toetuse tingimusi paindlikumaks, kes asuvad SOM
tervishoiutöötajad) järelkasvu tagamine piirkondlikke tööle väljapoole Tallinnat ja Tartut (ITP2024)
vajadusi arvestades (EE2035) Koostöös kohalike omavalitsustega otsitud võimalusi muude toetavate meetmete rakendamiseks arstide ja SOM
tervishoiutöötajate maapiirkondadesse tööle asumiseks (sh täiendavad motivatsioonipaketid perearstidele,
maapiirkondade tervisekeskuste juures eriarstiabi teenuse osutamiseks meedikute koormuse alammäära
langetamiseks, eriarstide residentuuri ja õdede praktika korraldamine jm tervishoiuteenuste komponentide
hüvitamiseks) (Jgv MKAS, ELVL)
3.7 Maakondlike spordirajatiste vajaduspõhine Jätkatud regionaalsete tervisespordikeskuste toetusmeetme elluviimist KUM
toetamine ning spordi- ja liikumisharrastuse Toetatud tegevustoetusega maakondlike spordiliitude tegevust kohaliku spordi ja liikumisharrastuse KUM
elavdamine (SP2024) elavdamisel
Ida-Virumaal on välja arendatud Alutaguse rahvuspargi külastustaristu KEM RMK, IVTK
Keskkonnaamet
3.8 Kohalikul tasandil tervisedenduse toetamine Õigusraamistik tervisedenduseks kohalikul tasandil on korrastatud. KOV-dele on teadmistepõhise SOM TAI
tervisedenduse elluviimiseks võimaldatud koolitusi, nõustamist ja ligipääs TAI poolt välja töötatud või Eestile
kohandatud tõenduspõhistele tööriistadele, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi regionaalse
tasandi andmed on regulaarselt uuendatud
Halvemate tervisenäitajatega Kirde-Eesti ja Kagu-Eesti maakondadele suunatud Norra FI rahastusperioodi SOM IVTK, KETK
raames eraldi tegevused kohalike tervisemeeskondade loomise ja KOV terviseprofiilide koostamise
toetamiseks. Programmiga liitunud KOVid saavad mentori, kes aitab tervisealaseid tegevusi tõenduspõhiselt
kavandada ja ellu viia
Välja on töötatud meede ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamiseks Ida- SOM IVOL IVTK
Virumaal (summas 5 mlj EUR) (ÕÜF)
Lk 3
3.9 Õhukvaliteedi ja ohtlike ainete levikuga seotud Loodud on toetusskeem ja ellu on viidud kemikaalide riskide hindamise partnerluse (PARC) ja SOM KEM IVTK
piirkondlike terviseriskide maandamine biomonitooring tegevused Ida-Virumaal põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonna-
probleemide lahendamiseks ja tervisekahjude vähendamiseks (summas 840 000 EUR) (ÕÜF)
Välja on töötatud toetusmeetmed õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamiseks ning lõhnahäiringu KEM IVTK
vähendamiseks Ida-Virumaal
Avalda Avalda Avalda
Juurprobleem 4: regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja haridusega seotud eneseteostusvõimalustes
juurprobleemi juurprobleemi juurproblee
„Eesti 2035“ siht: Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud … kus igaühel on võimalus eneseteostuseks terve elukaare ulatuses
nimetus nimetus mi nimetus
4.1 Haridus-, kultuuri-, lõimumis- ja Jälgitud võimalusel mõõdikute regionaalseid erinevusi (eelkõige maakondlikus või NUTS3 piirkondade HTM, SOM, SIM, RM
kodanikuühiskonna valdkonna riiklike arengukavade lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, KUM
ja programmide elluviimise seires olulisemate kui piirkondlikud erinevused mõõdikutes ei vähene:
mõõdikute saavutatuse jälgimine regionaalselt *täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr
*ettevõtlusprogrammis osalevate ettevõtete arv
*madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste osakaal
*noorsootöö teenustega rahul olevate noorte osatähtsus (%)
*osakaal elanikkonnast, kes on viimase 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses
*osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole võimalust
mõjutada ühiskonda
*KOVde arv, kus toetatakse elanike organiseeritud tegevusi
*vabatahtlike poolt abistatud isikute arv
*elanike liikumisaktiivsus
*sotsiaalsete ettevõtete müügitulu
*Eesti elanike osalemine kultuurielus
*rahulolu kultuuri üleriigilise kättesaadavuse ja ligipääsetavusega
4.2 Gümnaasiumi- ja põhikoolivõrgu korrastamine Koostöös KOV-dega kujundatud regionaalsete rahvastiku- ja keskus-tagamaa suhete muutustega arvestav HTM RM
koostöös KOVdega ning nende võimestamine koolivõrk, millega on tagatud kahaneva rahvastikuga piirkondades kodulähedane õpe vähemalt põhikooli
põhihariduse võrgu korrastamisel (EE2035) esimeses ja teises kooliastmes ning kolmanda kooliastme õpe KOVde suuremates keskustes
Kavandatud toetusmeede (SF21+) Ida-Virumaa põhikoolivõrgu korrastamiseks ja kohandamiseks kahaneva HTM IVTK
rahvastiku tingimustele, tagades hariduse hea kvaliteedi ja kättesaadavuse (summas 72 mlj EUR)
4.3 Ühtsete piirkondlike hariduskeskuste loomine Alustatud piirkondlike hariduskeskuste mudeli välja töötamist ja esimeste hariduskeskuste väljaarendamist HTM
koostöös regionaalsete ja kohalike huvipooltega (milles on ühendatud üld-, kutse- ja kõrghariduse ning mitteformaalse õppe ja noorsootöö väljundid)
(EE2035, HVAK2035) piloteerides kontseptsiooni valitud maakondades (HVAK2024)
4.4 Arengutõuget vajavate piirkondade vajadustega SF 21+ noortevaldkonna arendamise toetusmeetmete (noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise HTM SOM
arvestamine haridusteenustes ja õpivõimalustes toetamiseks; NEET noortele tugimeetmete pakkumine) kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud
(HVAK 2035) regionaalse dimensiooniga, suunates meetmed noorsootöö regionaalse kättesaadavuse parandamisele ja
KOV-dele toetamisele noorte tõrjutusriski ennetamisel
Ellu viidud ettevalmistavad tegevused keskkonnahariduskeskuse loomiseks Ida-Virumaale KEM IVTK
Tagatud tugi üldhariduskoolidele muu kodukeelega õpilaste toetamiseks Ida-Virumaal HTM SIM IVTK
Toimib keeleõpetajate (sh E2) metoodiline toetamine ning muu emakeelega haridustöötajate eesti keele HTM IVTK
õpe ning muu emakeelega (sh rändetaustaga) õpilaste eesti keele õpe üld-ja kutsehariduses. Üleriigiline
tegevus, sh fookusega Ida-Virumaale, millel on sihtgrupist tulenevalt oluline mõju Ida-Virumaal
Narva eesti keele maja tegevus on laienenud ühte täiendavasse asukohta Ida-Virumaal KUM IVTK
4.5 Õpetajate järelkasvu tagamine piirkondlikke Hetkel tegevuse väljundid täpsustamata, vajavad täiendavat arutelu ja kokkuleppeid HTM
vajadusi arvestades, sh keskustest kaugemates ja
kahaneva asustusega piirkondades (EE2035)
Lk 4
4.6 Kultuurivaldkondade ja -teenuste regionaalse Rakendatud kultuuri regionaalset kättesaadavust edendavad toetusmeetmed ja tegevustoetused KUM
kättesaadavuse suurendamine (EE2035, KuAK30, (KP24) vähemalt senises mahus
KP2024) Tagatud etendusasutuste kestlik toimimine koostöös KOVdega ja etenduste toetamine eri piirkondades KUM
(EE2035, VKL) . Täpsustatud regionaalse kättesaadavuse kriteeriumi hindamise aluseid Etendusasutuste
seaduse rakendusaktiga
Koostöös KOVdega töötatud välja lahendused kohalikul tasandil paindliku kultuurivaldkonna töökorralduse KUM
võimaldamiseks ja KOVde kultuuritöötajatele palgakasvu tagamiseks samas ulatuses riigi
kultuuritöötajatega (KuAK30)
Jätkatud ja arendatud Kagu-Eesti regionaal- ja kultuuriprogramme KUM, RM KETK
4.7 Vajaduspõhise sotsiaalkaitse arendamine, Vajaduspõhise sotsiaalkaitse mudeli arendamine ning inimese, riigi ja KOVde vastutuse korrastamine SOM
korrastades inimese, riigi ja KOVide vastutuse jaotuse toimunud koostöös kohalike omavalitsustega
(EE2035) Ellu on viidud sotsiaaltranspordi arendamise katseprojekt Kagu-Eestis SOM KETK
Alustatud vabatahtlike kaasamise mudeli rakendamist hoolekandesüsteemis koostöös Külaliikumisega SOM
Kodukant
4.8 Kogukondade ja kodanikuühenduste Loodud kogukonnakoordinaatori ametikohad maakondades, mille kaudu võimestatakse kodanikuühiskonna SIM KÜSK
võimestamine ja osalemise toetamine valitsemises, sh üle-eestilist nõustamisteenust maakondlike arenduskeskuste võrgustiku baasil (KÜP2024, EE2035)
kohalike teenuste pakkumisel (EE2035)
Toetatud linnaliste asumi-, küla- jm kogukonnaseltside tugi- ja arendustegevusi, sh piirkondlike SIM
projektikonkursside kaudu (KÜP2024)
Esitatud RES 2022-25 raames lisataotlus ühiskondliku aktiivsuse katseprojekti elluviimiseks Ida-Virumaal SIM
(KÜP2024)
Välja on töötatud, piloteeritud ja skaleeritud kohaliku tasandi poliitikakujundamise koosloomeformaadi SIM RAM, KUM, MEM
mudel, mida rakendatakse vähemalt 10 omavalitsuses 2024. aastal (AVP tegevuskava)
2024. aastaks kasutavad kõik KOVid kogukonnakeskset lähenemisviisi, kus kogukonnad on end määratlenud SIM
ja KOVi poolt aktsepteeritud, neis on määratletud eestkõneleja/esindaja ning kaasatud kohaliku elu
kujundamisse (KÜP2024)
Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamise meetmete (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel SIM
on arvestatud regionaalse dimensiooniga (laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine), kaalutud
eriprojektide või -investeeringute toetamist kindlates piirkondades või kindla fookuse suunamist mõne
piirkonna vabaühendusele
4.9 Uussisserändajate ja tagasipöördujate Meetme Kohanemise ja lõimumise toetamine kohalikul tasandil (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on KUM
kohanemise toetamine kohalikul tasandil koostöös arvestatud piirkondlike vajaduste ja eripäradega ning kaasatud kohalikku tasandit. Meetme toel on:
KOV-dega (LP23) *võimestatud KOV-e lõimumis- ja kohanemisteenuste arendamisel ja pakkumisel ning uussisserändajate
tugivõrgustike kogukondliku mudeli rakendamisel;
*suurema uussisserändajate arvuga piirkondades on tööle asunud lõimumis- ja kohanemiskoordinaatorid;
*toetatud kohalike lõimumisstrateegiate ja -meetmete väljatöötamist eelkõige uussisserändajate ja
tagasipöördujate olulisemates sihtkohtades (sh Narva ja Ida-Virumaa, Tartu ja Tartumaa, Pärnu, Tln)
4.10 Väljaspool suuremaid linnapiirkondi inimeste Töötatud välja ja rakendatud ERF-st rahastatav toetusmeede kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavuse RM IVTK, KETK
eneseteostusvõimalusi parandavate regionaalarengu parandamiseks piirkondades, lähtudes maakonna arengustrateegias kavandatust ja rakendades piirkonniti
toetusmeetmete elluviimine broneeritud rahajaotust, sh eelistades rahajaotusel Kagu-Eestit ja Ida-Virumaad
Jätkatud kohaliku omaalgatuse programmi elluviimist, rakendades piirkondliku rahajaotuse valemit RM
Lk 5
Juurprobleem 5: regionaalne ebavõrdsus liikumisvõimalustes ja ühendustes Avalda Avalda Avalda
„Eesti 2035“ siht: Eestis on kõigi vajadusi arvestav, kvaliteetne ja turvaline elukeskkond … kus on tagatud ligipääsetavus ja vajaduspõhine transporditeenus kõigi juurprobleemi juurprobleemi juurproblee
transpordiliikide koostoimes nimetus nimetus mi nimetus
5.1 Transpordi ja IKT taristu valdkonna riiklike Jälgitud võimalusel mõõdikute regionaalseid erinevusi (eelkõige maakondlikus või NUTS3 piirkondade MKM RM
arengukavade ja programmide elluviimise seires lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes nende regionaalse mõju ühtlustamiseks,
olulisemate mõõdikute saavutatuse jälgimine ka kui piirkondlikud erinevused mõõdikute osas ei vähene:
regionaalselt *kiire internetiühendusega majapidamiste osakaal
*rahulolu e-teenustega ettevõtjate ja elanike seas
*ühistranspordiga rahulolu kasv transpordiliigiti
*parandatud kvaliteediga (riigi)maanteede osakaal
5.2 Rahvusvaheliste ja riigisiseste ühenduste Riigi teehoiukava koostamisel lähtutakse muuhulgas piirkondlikest vajadustest ja maakonnaplaneeringutes MKM TRAM
arendamine, mis vähendavad ajakulu vahemaade määratletud prioriteetidest ning kaasatakse KOV-e kava koostamisele
läbimisel ning suurendavad ligipääsetavust (EE2035) Teostatud riigimaanteede tolmuvabaks muutmist vastavalt teehoiukava eesmärkidele MKM
Toetatud KOV-de jalg- ja jalgrattateede arendamist regionaalarengu toetusmeetmete raames, rakendades RM
piirkondlikku rahajaotuse valemit ning arvestades omafinantseeringu määra puhul KOVide finantsvõimekust
(RP2024)
Riigi maanteetaristu arendamiseks, regionaalsete rongiühenduste kiiruste tõstmiseks ning eelkõige saartega MKM
ühenduskindluse tagamiseks vajalike vee- ja õhuteede regionaalsed investeeringud on SF2021+
toetusmeetmete toel teostatud vastavalt TLAK 2035-s kavandatule
Aastaks 2027 on Tapa-Narva raudteetrass elektrifitseeritud ning saavutatud piirkiirus 160 km/h MKM IVTK
SF21+ toetusmeede "Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamine" suunatud hõreda tanklavõrguga MKM
piirkondadele väljaspool tõmbekeskuseid
5.2.1 Jätkusuutlikult majandatud ja ligipääsetava Ühistranspordi taristu/teenuste arendamisel lähtutud üld- ja maakonnaplaneeringutes kavandatud MKM TRAM, ÜTK-d
ühistranspordi ja jagatud liikumisviiside arendamine keskustevõrgust ja üldisest liikuvusnõudlusest, sh keskus-tagamaa vahel ning sundliikumiste vähendamise
ning liikuvusteenuste kasutajakeskse disaini loomine põhimõtetest
koostöös KOV-dega (EE2035, TLAK2035) Arendatud mitmeliigilist ja paindlikku integreeritud liikuvusteenust üle-eestiliselt koos ühtse piletisüsteemi MKM
ja eri liikumisiviiside parema ühildamisega (sh ühistranspordi eriliigid, sotsiaal- ja nõudetransport, "viimase
miili" liikuvuslahendused ühistranspordi põhiliinide teenindamiseks, sõlmpunktide arendus jm) (EE2035,
MKAS-d)
5.3 Kiire interneti kättesaadavuse parandamine üle SF21+ vahenditest rahastatava Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamise meetmes MKM
Eesti (EE2035, DÜAK30, ERSAP24) reserveeritud toetusvahendid maakondade ja KOVide põhiselt maa- ja väikelinnalistele asulasele arvestades
olemasolevat kiire internetiühendusega kaetust ning kaasates KOV-e investeeringute asukohtade
prioriseerimisse. Igasse maakonda rajatakse vähemalt 5 tugijaama.
Juurprobleem 6: regionaalne ebavõrdsus inimeste igapäeva elutingimustes Avalda Avalda Avalda
„Eesti 2035“ siht: terves Eestis on kõigi vajadusi arvestav, kvaliteetne ja turvaline elukeskkond … kus on tagatud piirkondlikult tasakaalustatud ruumiline areng ning juurprobleemi juurprobleemi juurproblee
rahvastikumuutustega, ühiskonna vajaduste ja keskkonnahoiuga arvestavad ruumilahendused nimetus nimetus mi nimetus
6.1 elamumajanduse, keskkonna, siseturvalisuse Jälgitud võimalusel mõõdikute regionaalseid erinevusi (maakondlikus või NUTS3 piirkondade lõikes), MKM, SIM, KEM RM
valdkonna riiklike arengukavade ja programmide (sh vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud
REKK, STAK, Ehituse programm, Siseturvalisuse erinevused mõõdikute osas ei vähene:
programm) elluviimise seires olulisemate mõõdikute *riiklike toetuste abil rekonstrueeritud korterelamute eluruumide ja väikeelamute arv
saavutatuse jälgimine ka regionaalselt *uute nõuetele vastavate eluruumide lisandumine
*oma elukohta turvaliseks pidavate inimeste osakaal
*elanike osakaal, kellele tagatud elupäästevõimekusega päästemeeskondade kohale jõudmine 15 minutiga
*PPA poolt tihe-/hajaasustusega alal elu ja tervist ohustavale sündmusele piirajaga reageerimiste osakaal
*elukeskkonnaga rahulolu
Lk 6
6.2 Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete läbiv järgimine Viidud ellu koolitus- ja teavitustegevusi KOVde, ministeeriumite jm ruumiloomega tegelevate riigiasutuste RM, KUM MKM
ruumiotsustes kohalikul ja riiklikul tasandil (EE2035) teadlikkuse ja kompetentsi kasvatamiseks kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetes
Läbi viidud elukeskkonna strateegilise raamistikku analüüs aastatel 2022-2023, arvestades selle tulemusi MKM
KOV-de ja riigiasutuste kompetentsi kasvatamisel kvaliteetse ruumi arendamisel
6.2.1 Kahaneva elanikkonna tingimustele kohandatud Koostöös OECD-ga valminud poliitikasoovitused ruumikasutuse ja teenuste korraldamise kohandamiseks RM Muud
ruumilahenduste (sh taristu) kasutuselevõtu kahaneva asustuse väljakutsetele ning töötatud välja ettepanekud vastavate tegevuste ellurakendamiseks ministeeriumid
toetamine, millega tagada kvaliteetsete teenuste
kättesaadavus ja kestlik ehitatud keskkond (EE2035) KOVd on juhendatud asulate kompaktsemaks kohandamisel ning jätkusuutliku ehitatud keskkonna (sh RM Muud
taristu) arendamisel ministeeriumid
Riik on lähtunud oma investeeringutes ning KOV-idele investeeringutoetuste andmisel regionaalsetest RM, MKM, HTM,
kahanemisega kohandamise põhimõttest (teenustevõrgu kujundamisel lähtutud regionaalsetest KEM, SOM, MEM
rahvastikuprognoosidest, teenuste ja asutuste füüsiline koondamine linnasüdametesse, ühishoonetesse
jmt)
Toetatud väikelinnade ajalooliste keskuste elavdamist ja hoonestuse kohandamist uutele funktsioonidele KUM RM
(KUP24) ning nende teenuste, avaliku ruumi ja elukondliku kinnisvara ligipääsetavuse parandamist
Pilootprojekti raames on välja töötatud õiguslikud ja finantsilised lahendused KOVdele tühjade ja RM JUM
pooltühjade korterelamute probleemile 2022.a lõpuks
Taotletud lisavahendeid 2023-26.a RES-i tühjenevate korterelamute toetusmeetme laiendamiseks üle- RM MKM
eestiliseks, keskendudes suurema vajadusega piirkondadele
Töötatud välja ja rakendatud toetusmeede Ida-Virumaa omavalitsustele omavalitsuste investeeringuteks RM IVOL IVTK
õiglase ülemineku toetamisel (ÕÜF)
Tühjenevate korterelamute pilootprojekti alusel on aastal 2022 KOVidele avatud toetusmeede pooltühjade RM KOVid IVTK
kortermajade kokku kolimiseks ja amortiseerunud hoonete lammutamiseks Ida-Virumaal (IVP)
6.2.2 Kvaliteetse elukeskkonna ja hoonefondi kestlik Viidud läbi turutõrkeuuring, mis on aluseks aktiivsetest kinnisvaraturu piirkondadest eemal olevate RM MKM
uuendamine koostöös KOVidega ning väljapoole tõmbekeskuste eluasemeturu elavdamise rahastamisvahendite käivitamiseks
suuremaid keskusi elama asumist soodustavate Korterelamute rekonstrueerimise toetusmeetmete (SF21+) rakendamisel on piirkondlikult diferentseeritud MKM
rahastamisvahendite mitmekesistamine (EE2035) toetusmäära piirkondlikke kinnisvara turutõrkeid arvestades ning tehtud madalama kinnisvaraväärtusega
piirkondadele erisus osaliste tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimistööde
võimaldamiseks
Töötatud välja täiendavaid laenu- ja käendusinstrumente eluasemevaldkonnas (sh elamute MKM Kredex
rekonstrueerimise rahastu RRF-st), arvestades regionaalseid turutõrkeid erapankade kinnisvaralaenu
andmisel: riiklik käendus kuni 80% ulatuses noortele peredele ja spetsialistidele väljaspoole suuremaid
linnapiirkondi eluaseme soetamiseks ning jätkatud regionaallaenu eraldamist korteriühistutele
RRFi korterelamute ja väikeelamute energiatõhususe suurendamise meetmete rakendamisel kasutatakse MKM
piirkonniti diferentseeritud toetusmäärasid
Primaarenergia tõhusama kasutuse ja lõpptarbimises taastuvenergia osakaalu suurendamise meetmete MKM
(Kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimise ja rajamise toetamine) rakendamisel arvestatakse
KOVde soojusmajandust käsitlevate arengudokumentidega ning kasutatakse võimalusel toetusmäärade
piirkondlikke erisusi
Kliima-eesmärkide elluviimise SF21+ toetusmeetme Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel KEM
kütusel põhineva kütteseadme uuendamine kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse
dimensiooniga ja meedet rakendatakse esmajärjekorras tiheasustuspiirkondades, kus esineb õhukvalittedi
piirväärtuste ületamisi.
Lk 7
SF21+ vahenditest rahastatavate suuremate linnapiirkondade säästva liikuvuse korraldamise meetmete MKM
(Tallinna trammiliikluse arendamine; Jalgrattateede põhivõrgustike ehitamine ja jalgratta
parkimisvõimaluste parandamine; Mitmeliigiliste ühistranspordi sõlmede arendamine) kavandamisel ja
elluviimisel on lähtutud piirkonnaspetsiifilistest vajadustest säästva liikuvuse arendamisel
Töötatud välja pilootprojekt rahastusega 5 mlj eurot Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa maapiirkondade alla 1000 MEM MES IVTK, KETK
elanikuga asustusüksustes elamistingimuste parandamiseks eraisikutele eluaseme ehitamisel või
renoveerimisel ning alustatud selle rakendamist
Jätkatakse täiendava nõustamise pakkumisega Ida-Virumaal KredEx-i rakendatavate MKM IVTK
energiatõhususmeetmete kasutuse intensiivistamiseks
Välja töötatud ja rakendatud meede Ida-Virumaa linnapiirkondade taaselustamiseks (SF21+ vahendid) RM IVTK
Kagu-Eestis on toetatud uute puurkaevude rajamist KEM KETK
Jätkub Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeetme rakendamine RM KETK
6.3 Turvalise ruumi arendamine koostöös KOVidega Kohalikul tasandil turvalisuse tagamiseks on arendatud ja toetatud püsivate koostöövormide SIM
ning KOVide ja kogukondade võimestamine turvalise kasutuselevõttu (nt KOV turvalisuse komisjon/nõukogu), mis põhinevad kogukonnakesksel lähenemisel ja
ja tervisele ohutu keskkonna/avaliku ruumi loomisel võrgustikutööl (STAK30)
(EE2035) Tagatud kvaliteetsete turvalisuse teenuste (sh politsei, pääste, hädaabi) kättesaadavus kõigis piirkondades SIM
koostöös KOVdega: KOV-idele antud täiendavaid volitusi avalikus ruumis korrarikkumistele reageerides oma
ülesandeid iseseisvalt täita; vabatahtliku päästeteenuse toetamisel rakendatud piirkonnaspetsiifilisi
lähenemisi (nt väikesaarte vabatahtlike päästekomandode täiendav püsitoetus); kutseliste ja vabatahtlike
päästekomandode võrgustiku kaudu tagatud abi 15 minuti jooksul 92%-le Eesti elanikkonnast (STAK30)
Päästjate ja politseitöötajate järelkasvu tagamisel lähtutud piirkondlikest vajadustest, sh pakutud sisekaitse SIM
eelkutseõpet Ida-Virumaa ja piiriregioonide koolides
Päästevõimekuse suurendamise meetmete (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud SIM
piirkonnaspetsiifiliste ohuteguritega pääste/merepääste vallas
SF21+ Kliima-eesmärkide elluviimise, välisõhu kaitse ja kiirgusohutuse meetmete (üleujutusohu ennetamise KEM
ja leevendamise; kombineeritud sadeveesüsteemide rajamise; mitteheas seisundis veekogumite
tervendamise; KOV-de kliima- ja energiakavade koostamise toetuste) toetusmeetmete kavandamisel ja
elluviimisel arvestatud regionaalsete eripäradega ja piirkondliku potentsiaaliga projektivalikul ning kaalutud
vahendite piirkondlikku jaotust ja piirkonniti erinevaid toetusmäärasid ja lisaboonuseid
Meetmest Eluslooduse kaitse ja kasutus (SF21+) toetatud rohestamiskavade koostamist ja elluviimist ja KEM
elurikkuse parendamist linnades
SF21+ ennetava ja turvalise elukeskkonna meetmete (teenused riskinoorte, Käitumisoskuste Mäng ja SIM, SOM
kohaliku tasandi võrgustikutööl põhinev koostöömudel) kavandamisel ja elluviimisel arvestatakse
regionaalse dimensiooniga ning kaalutud piirkonniti eristatud lahendusi meetmete rakendamisel
Sadamate akvatooriumi kaitse investeeringute toetuste (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud MKM
kohaspetsiifiliste vajadustega, sh suunates parema ühenduskindluse tagamiseks saartega vahendid
lainemurdjate arendamiseks puuduliku kaitstusega Rohuküla, Heltermaa, Ruhnu ja Kihnu sadamatesse
Valmis on ehitatud Idapiiri maismaaosa taristu ja tehniline seiresüsteem ning korraldatud on selle hooldus SIM KETK
2022 aastal avatud programmipõhine toetusmeede ohtlike jäätmete käitluse piirkondlikuks arendamiseks KEM IVTK
Ida-Virumaal (ÕÜF)
Lk 8
2022 aastal avatud programmipõhine toetusmeede kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud KEM IVTK
keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja jäätmekäitluse piirkondlikuks arendamiseks Ida-Virumaal (ÕÜF)
Välja on töötatud ja ellu viidud toetus põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi KEM IVTK
taastamiseks Ida-Virumaal (summas 1,41 mlj EUR) (ÕÜF)
6.4 Ressursikasutuse pikaajaline strateegiline Algatatud maavarade strateegilise/ruumilise kasutamise põhitingimusi määratlevate maakondlike RAM, KEM
planeerimine lähtudes piirkondlikest eripäradest ja teemaplaneerigute koostamine
võimalustest
6.5 „Kohaliku kasu“ motivatsioonimehhanismide Ettevõtte tegevuskoha KOVi ja kohaliku kogukonna kohaliku kasu instrumentide analüüs läbi viidud (RP24) , RM, MKM KEM
loomine, et suurendada taluvushuvi, mis toetaks ettepanekud instrumentideks välja töötatud ja esitatud Vabariigi Valitsusele
arendusi ja suurinvesteeringuid kohalikul tasandil
(EE2035, REKK2030)
6.6. Regionaalsete kompetentsikeskuste või vee- Kompetentsikeskuste ja vee-ettevõtete koolitamise ja regionaalsete ühisprojektide suurema toetusmääraga KEM RM, KOVd
ettevõtete loomine, et tagada nõuetekohane toetamise abil parandatud veeteenuste kvaliteeti, oskusteadmisi ja kulutõhusust väljaspool suuremaid
veeteenus ka väljaspool suuremaid linnapiirkondi linnapiirkondi ja maapiirkondades, kus veeteenuse kvaliteet ja taristu ei ole jätkusuutlik
6.7 Regionaalarengu toetusmeetmete elluviimine Jätkatud maakondlike arengustrateegiate elluviimise, hajaasustuse ja väikesaarte regionaalarengu RM
piirkondliku elukeskkonna arendamiseks (RP2024) programmide ning kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise meetme elluviimist
Välja töötatud ja rakendatud toetusmeede nutikate linnaarengu lahenduste (sh rohelahenduste) RM
väljaarendamiseks (SF 21+) (RP24)
Maakondlike arengustrateegiate toetusmeetme Ida-Virumaa tegevuste võimendamiseks on iga-aastaselt RM IVTK
eraladatud lisavahendid Ida-Virumaa programmist (IVP)
Välja töötatud ja avatud toetusmeede õiglase ülemineku piirkondlike algatuste toetamiseks Ida-Virumaal RM IVTK
(ÕÜF)
Avalda Avalda Avalda
Juurprobleem 7: piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile„Eesti 2035“ siht: Eesti majandus on tugev,
juurprobleemi juurprobleemi juurproblee
uuendusmeelne ja vastutustundlik … pakkudes ettevõtlusele arenguvõimalusi kõigis piirkondades
nimetus nimetus mi nimetus
7.1 Ettevõtluse, innovatsiooni ja TA valdkonna riiklike Jälgitud mõõdikute regionaalseid erinevusi (maakondlikus või NUTS3 piirkondade lõikes), vajadusel MKM, HTM, MEM RM
arengukavade ja programmide (sh TAIE ja selle kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud
programmid, PÕKA) elluviimise seires olulisemate erinevused mõõdikutes ei vähene:
mõõdikute saavutatuse jälgimine ka regionaalselt *väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest
*nominaalne tööjõutootlikkus EL27 keskmisest
*ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse osakaaluna SKP-st
*kaupade ja teenuste eksport
*eksportivate ettevõtete arvu kasv
*siseturistide ja välisturistide ööbimiste arvu suhe maapiirkondade majutusasutustes võrreldes Tallinna ja
teiste suuremate linnade ööbimiste arvuga
*Eestisse tehtud otseinvesteeringute maht
*nutika spetsialiseerumise, sh kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkonna seires jälgitud võimalusel
regionaalset mõõdet ja vajadusel arvestatud seire tulemustega meetmete ja sekkumiste kohandamisel
7.2 Majanduse struktuursete muudatuste Viidud ellu väljaspool Harjumaad majanduse struktuurseid muudatusi toetavad alljärgnevad tegevused MKM, RM SOM, MEM
kiirendamise toetamine väljaspool Harjumaad
(EE2035; TAIE2035)
Lk 9
7.2.1 Ettevõtluse, innovatsiooni ja TA Ettevõtluskeskkonna arendamise, rahvusvahelistumise toetamise ja investeeringute soodustamise MKM
toetusmeetmete väljatöötamisel piirkondlike toetusmeetme (SF21+) tegevuste kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga ja
erisustega arvestamine, piirkondade kaasatakse maakondlikke arenduskeskuseid, sh:
fookusvaldkondade arengusse panustamine ning *Turismi arendamise nõudluse suurendamise toetuste puhul kaasatud ka sihtkoha ja erialaliitude
meetmete tõhusam suunamine väljapoole Harjumaad strateegilisi koostöövõrgustikke ning arvestatud mõju regionaalsele tasakaalustamisele
ja piirkondadesse, mille ettevõtluse areng on kesisem hindamiskriteeriumites;
*Iduettevõtluse hoogustamise toetuste puhul suunatud kuni 300 000 eurot väljapoole Tallinna ja Tartut
regionaalsetele arenguprorgrammidele ja kogukonnategevstele;
*Ettevõtete starditoetus suunatud väljapoole Tallinna "kuldse ringi" omavalitsusi ja Tartut
Loomemajanduse toetamise meetmete (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse KUM
dimensiooniga ning kaalutud kindlatele sihtpiirkondadele suunatud taotlusvoore, piirikonniti eristatud
tingimusi toetuse saajale ja erisusi taotluste hindamiskriteeriumites
Ringmajanduse korraldamise meetmete (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse KEM
dimensiooniga, soodustades vähemarenenud piirkondades projektide elluviimist ja rakendades piirkonniti
erinevaid riigiabi määrasid
RRFi meetme Tootmisettevõtte ärimudeli toetus kavandamisel ja elluviimisel on kaalutud regionaalselt MKM
diferentseeritud lahenduste kasutamist meetmete rakendamisel ning kaasatud meetmete
ettevalmistamisse ja elluviimisesse maakondlikke arenduskeskuseid
Välja töötatud RRF meede Bioressursside väärindamine ja ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava MEM
2021–27 meede Investeeringud bioressursside väärindamisse , mis toetavad maa- ja rannapiirkondade
ettevõtluse arengut ja lisandväärtuse kasvu
Välja töötatud EMKVF 2021-27 meede Jätkusuutliku sinimajanduse võimaldamine ranna, saarte ja sisevete MEM
piirkondades ja kalapüügi ning vesiviljeluse kogukondade jätkusuutlik arendamine on suunatud 8 EMKFi
kalanduspiirkonna arendamisele ja toetab rannapiirkondade ettevõtluse mitmekesistamist
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021–27 sekkumise LEADER - kogukonna juhitud MEM
kohalik areng kaudu toetatud maapiirkondade ettevõtluse mitmekesistamist, arvestades kohalike
eripärade, vajaduste ja võimalustega
Kaalutud võimalusi kehtestada Kagu-Eestile erisusi TAIE ettevõtlusmeetmete tingimustes MKM KETK
Analüüsitud võimalusi kasutada 2021-27 maaelu arengu meetmetes Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal kõrgemaid MEM IVTK, KETK
sekkumismäärasid
Keskkonnaprogrammi ringmajanduse programmis on antud Kagu-Eesti ressursside tõhusama kasutuse, KEM KETK
jäätmete ja heitmete tekke vähendamise, keskkonnaseisundi parandamise ja ringmajanduse printsiipide
kasutuselevõtu edendamisele suunatud projektidele maksimumpunktid keskkonnakaitse mõju valdkonnas
Välja töötatud ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021–27 meede "Investeeringud MEM
ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas", mis on suunatud maapiirkonda väljaspool Tallinnaga
piirnevaid valdasid
Rakendatud Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede (SF21+) RM KETK
7.2.2 Teadusasutuste ja ettevõtete koostöö Täpsustatud on Eesti regioonide ettevõtluse fookusvaldkonnad ja nende eelisarendamise tegevused teiste RM, MKM HTM
toetamine Eesti ja selle piirkondade majandusele arendusvaldkondade kõrval ning tagatud nende fookusvaldkondade ettevõtete arengu ja TA projektide
olulistes fookusvaldkondades (EE2035) toetusvõimalused ka üleriigiliste nutika spetsialiseerumise jm ettevõtluse- ja TA toetusmeetmete raames
Koosloomes piirkondlike partnerite ja ekspertidega (nt MAK-de, ülikoolide kolledžite, kompetentsikeskuste MKM, HTM RM, MEM
jt partneritega) töötatatud välja ressursside väärindamise teekaart, mille alusel kujundatakse temaatilised
TA-programmid
Lk 10
toetamine Eesti ja selle piirkondade majandusele
olulistes fookusvaldkondades (EE2035)
SF21+ vahenditest rahastatavate nutika spetsialiseerumise valdkondade temaatiliste TA programmide HTM
toetusmeetmete kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud muuhulgas piirkondlike ettevõtluse
fookusvaldkondade vajadustega
Võrumaa kutsehariduskeskuse kompetentsikeskus Tsenteri edasiarendamine koostöös Võrumaa HTM KETK
omavalitsusliiduga jätkub
Analüüsitud võimalusi Kagu-Eesti biomajanduse rakenduskava koostamiseks MEM KETK
ÜPP Strateegiakava ja EMKVF-i 2021-27 sekkumiste Innovatsioonikoostöö , Teadlaste ja kalurite ning MEM
vesiviljelusettevõtjate koostöötoetused, Kalapüügi, vesiviljelusettevõtete ja töötlemisettevõtete
innovatsioonitoetused ning Riikliku uuringuteprogrammi kaudu toetatud maa- ja rannapiirkondade
ettevõtete koostööd TA asutustega
7.2.3 Uute maavarade kasutusvõimaluste ja sellega Tagatud uute maapõueressursside säästlik ja jätkusuutlik uurimine ning kasutamine, mille raames on MKM, KEM MEM
seotud keskkonnariskide analüüsimine (EE2035) analüüsitud uute maavarade kasutuselevõtu piirkondlikku kasu ning selle võimendamise võimalusi
7.2.4 Põlevkivienergeetikast väljumist toetava Avatud Ida-Virumaale suunatud toetusmeede kaugkütte lahti sidumiseks põlevkivist (Narva linna kaugküte) MKM RM IVTK
teenuste ja investeeringute paketi käikulaskmine Ida- (ÕÜF)
Virumaal (EE2035) Õiglase ülemineku kavas on loodud võimalus ÕÜM II sambast vahendite kaasamiseks InvestEU nõuetele RM IVTK
vastavate põlevkivisektori ettevõtete innovatiivsete tehnoloogiate ja jätkusuutliku infrastruktuuri
arendamiseks
Riigikaitseliste kõrguspiirangute leevendamine Kirde-Eestis tuuleparkide rajamise võimaldamiseks KAM MKM, RAM IVTK
Töötatud välja ja rakendatud toetusmeede teadusvõimekuse pakkumise arendamiseks Ida-Virumaal keskse HTM RM IVTK
kompetentsikeskuse kaudu (ÕÜF)
Avatud toetusmeede Ida-Viru ettevõtete teadmusmahukuse kasvatamise ja TA mahuka piloottaristu MKM IVTK
rajamise toetamiseks (ÕÜF)
Erasektorile suunatud toetusprogrammide tingimuste tõlkimine vene keelde ja info ning nõustamise Ministeeriumid IVTK
kättesaadavamaks tegemine
Avatud on programmipõhine toetusmeede ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste ja taristu MKM RM; IVEK; IVIA IVTK
pakkumiseks Ida-Virumaal, sh partnerite võimestamine (ÕÜF)
Viidud ellu Ida-Virumaa programmi ettevõtluskeskkonna toetusmeetmed (sh äri- ja startup inkubaatorite ja RM MKM; IVEK IVTK
iduettevõtete ökosüsteemi arendamiseks) (IVP)
Avatud toetusmeetmed Ida-Virumaale investeerivatele ettevõtetele (kogusummas 168 mlj eurot) (ÕÜF) MKM RM IVTK
7.3 Regionaalse ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonna Tagatud välisinvestoritele regionaalse sihtturunduse ja investorteeninduse teenuse toetamine ja osutamine MKM
ning piirkodlike ettevõtete lisandväärtuse kasvu koostöös MAK võrgustikuga ning koolitatud tööstusalade arendajaid
toetavate tugiteenuste arendamine kõigis Eesti Toetatud regionaalset turismialast koostööd ning EASi vahendusel piirkondlikke turismikohtade MKM
piirkondades koostöös KOV-dega (EE2035, TAIE2035, organisatsioone, koostöövõrgustikke
RP2024)
Toetatud SF21+ meetmetest maakondlikke arenduskeskuseid ettevõtjatele nõustamisteenuste pakkumisel MKM SOM, Töötukassa,
ning VKEde võimekuse kasvatamisel nutika spetsialiseerumise, tööstuse kolmikpöörde ja ettevõtluse EAS, MAK-d
valdkonnas väljaspool Tallinna linnapiirkonda (summas 8,77 mlj eurot). Alustavate ja tegutsevate
ettevõtjate tugisüsteem toimib kõigis maakondades arvestades piirkondade spetsiifiliste vajadustega (MKAS-
d, TAIE35)
Töötatud välja ja rakendatud toetusmeede ettevõtluskeskkonna arendamiseks väljaspool Harjumaad ja RM
Tartu linnapiirkonda, meetme piirkondliku rahajaotuse koostamisel võetakse arvesse piirkondade
sotsiaalmajanduslikku olukorda, projektivalik põhineb maakonna arengustrateegiatel
Toetatud piirkondlikke ettevõtluskeskkonna arendamise tegevusi maakondlike arengustrateegiate RM
elluviimise meetmest (RP24)
Lk 11
Tagatud toetusvõimalused piirkondade ettevõtete arengu ja lisandväärtuse suurendamise tugitegevustele RM
piirkondliku elu- ja ettevõtluskeskkonna toetusmeetme raames (aastani 2023) (RP24)
RRFi meetme Tööstusalades energia tootmise hoogustamise programm kavandamisel ja elluviimisel on MKM
arvestatud regionaalse dimensiooniga ning kaalutud regionaalsete erisuste rakendamist meetme
elluviimisel
RRFi meetme Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning MKM
kliimamuutustega kohanemiseks elluviimisel suunatud meetme fookus piiratuma võrguvõimusega Lääne-
Eestisse
Toetatud Kagu-Eesti mainekujunduse kava 2020-22 tegevuste elluviimist RM KETK
Ida-Virumaal on arendatud metsaühistute pädevust, metsaühistud on välja arendatud maakonna KEM IVTK
metsaomanikele kõiki metsakasvatusteenuseid pakkuvaks metsaomanike omaabiorganisatsiooniks ja
muukeelseid metsaomanike integreeritud metsaomanike koostöövõrgustikku
7.4 Ettevõtete rahastamisallikate mitmekesistamine Töötatud välja väljaspool Tallinna ja Tartut ettevõtlusse investeeringute suurendamiseks käendustasu MKM RM
ja kättesaadavuse soodustamine tõmbekeskustest kompensatsioon ettevõtjatele, kel ei ole endal piisavat tagatist
eemal asuvates piirkondades tegutsevatele Valminud analüüs ja ettepanekud maapiirkondade ettevõtete rahastamisvõimalustele ligipääsu MEM MKM, MES
ettevõtetele (EE2035, TAIE35) parandamise kohta ning kaalutud täiendavaid põllumajandustootjate likviidsust parandavaid meetmeid
(käibekapitalilaenud, pangalaenude refinantseerimine, garantii- ja käendusskeemid vmt) (VVTP, PÕKA35)
Ettevõtlusarengut toetavate finantsinstrumentide jm rahastamisvahendite rakendamisel seiratakse MKM Kredex
vahendite piirkondlikku jaotust ning kavandatud vajadusel täiendavaid lahendusi, millega nende
piirkondlikku jaotust/mõju ühtlustada
Avalda Avalda Avalda
Juurprobleem 8: piirkondlikud erinevused ettevõtetele vajalike oskustega tööjõu kättesaadavuses
juurprobleemi juurprobleemi juurproblee
„Eesti 2035“ siht: Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik … pakkudes ettevõtlusele arenguvõimalusi kõigis piirkondades
nimetus nimetus mi nimetus
8.1 Haridusvaldkonna arengukava ja Võimalusel jälgitud seires mõõdikute regionaalseid erinevusi (eelkõige maakondlikus või NUTS3 piirkondade HTM
ettevõtlusvaldkonna arengukava (TAIE2035) ning lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes nende regionaalse mõju ühtlustamiseks,
nende programmide elluviimise seires olulisemate kui piirkondlikud erinevused mõõdikute osas ei vähene:
mõõdikute saavutatuse jälgimine ka regionaalselt *täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr
*eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64-aastaste) osakaal
8.2 Ettevõtlusele arenguvõimaluste pakkumiseks Piirkondlike hariduskeskuste ja kutsevaldkondade tippkeskuste õppekavade väljatöötamisse kaasatud HTM
kõigis piirkondades (EE2035) regionaalsele piirkondlikud Töötukassa esindused, MAKd, KOV-d ning kohalikud ettevõtjad (lisaks valdkonna
ettevõtlusele vajaliku tööjõu parem ettevalmistamine asjakohastele organisatsioonidele ja ekspertidele üle-Eesti)
koostöös regionaalsete ja kohalike huvipooltega Piirkondade (sh maapiirkondade ja väikelinnade) ettevõtjatele tagatud nõustamis- ja tööjõukoolituse SOM Töötukassa
teenused tööjõuprobleemide lahendamiseks (Jõgeva MKAS)
Tagatud on ettevõtjate vajaduste kohta info suunamine haridusasutustesse, sh kutseõppeasutustesse ja MKM SOM, HTM
ülikoolide regionaalsetesse kolledžitesse koostöös MAK-i, Töötukassa ja KOVdega, mis aitab parandada
tööjõu kättesaadavust tehnoloogia ja arendusmahukate (välis)investeeringute maandamisel (TAIE35)
Taotletud lisavahendid üürielamute rajamise toetusmeetme jätkamiseks töö- ja tööjõuvajaduste paremaks MKM
rahuldamiseks piirkondades (Hiiu, Pärnu, Rapla MKAS). Meetme jätkumise korral on Ida-Virumaa puhul
rakendatud soodustavad erisused meetme rakendamisel
Töötatud välja ja rakendatud toetusmeede Ida-Virumaa ettevõtluse ning inimeste tööalaste oskuste RM KUM, MKM, SOM IVTK
mitmekesistamiseks (IVP)
Avatud programmipõhine toetusmeede "Töölt-tööle liikumise ning töötajate ümberprofileerimise toetused SOM RM IVTK
põlevkivisektori töötajatele" Ida-Virumaale (summas 5 mlj eurot) (ÕÜF)
Lk 12
Avatud on toetusskeem "Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade HTM IVTK
arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses" (ÕÜF)
Muudetud piirkondliku töökoha loomise toetuse tingimusi ja võimaldatud põlevkivisektoris töö kaotanud SOM IVTK
inimeste värbamist toetusega soodustingimustel, st ilma eelneva 6 kuud tööta olemise nõudeta. Ida-
Virumaale võimaldatakse toetust nimetatud soodustingimustel
SF21+ Hariduse, ühiskonna ja tööturu seoste meetmed (sh meetme Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja HTM SOM
hoidmine oskuste arendamise toetus) on suunatud kehvema tööturuolukorraga piirkondadesse ning
kaalutud on piirkonniti diferentseeritud lahenduste kasutamist meetmete rakendamisel
8.3 OSKA tööjõuvajaduse prognoosi arendamine Tööjõu ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosüsisteemi (OSKA) prognooside piirkonnapõhisus arendatud HTM MKM, SOM, RM,
ametipõhiselt oskuste ning piirkonna põhiseks koostöös piirkondlike Töötukassa esinduste, ettevõtlusorganisatsioonide ja MAK-dega. OSKA prognoosid Kutsekoda,
(EE2035) ning Töötukassa piirkondliku tööjõuvajaduse prognoosid on sisendiks kutsehariduses, täiskasvanuhariduses Töötukassa
ning kõrgkoolidele õppekavade ja koolitusmahtude kavandamisel
8.4 Regionaalsetes kolledžites kõrghariduse Ülikoolide regionaalsetes kolledžites kõrgharidusõppe pakkumiseks on arvestatud rahastus ülikoolide HTM
pakkumine ja nende funktsioonide laiendamine rahastusmudeli või riigieelarvelise lisarahastuse raames ning lisaks toetatakse piirkondlikule arengule
arvestades regionaalpoliitilisi eesmärke (EE2035) vajalike muude funktsioonide (nt täiendus- ja ümberõpe) toimimist rakenduskava prioriteetide „Õiglane
üleminek“ ja „Sotsiaalsem Eesti“ (erieesmärgid e, g, i) meetmete raames
Avalda Avalda Avalda
Juurprobleem 9: KOVde piirkonniti erinev finants-, haldus- ja teenuste osutamise võimekus
juurprobleemi juurprobleemi juurproblee
„Eesti 2035“ siht: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik … kus avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad olenemata elukohast
nimetus nimetus mi nimetus
9.1 Riigi halduspoliitika programmi elluviimise seires Jälgitud võimalusel seires mõõdikute regionaalseid erisusi (eelkõige maakondlikus või NUTS3 piirkondade RM, SIM
olulisemate mõõdikute jälgimine ka KOV sektori lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised KOV sektori võimekuse ühtlustamiseks keskvalitsuse
võrdluses ja regionaalselt omaga ja piirkonniti, kui piirkondlikud erinevused mõõdikute osas ei vähene:
*(KOV) ametiasutuste koolituskulude osatähtsus tööjõukuludest
*(KOV) ametiasutuste üldine palgalõhe
*KOV-ide kriisideks valmisoleku indeks
9.2 Kohalike omavalitsuste rolli suurendamine Vajadusel analüüsitud täiendavate ülesannete üleandmise võimalusi kohalikele omavalitsustele ja toetatud RM Riigikantselei, muud
riigivalitsemises detsentraliseerimise ja piirkondliku ühtlasi ministeeriume funktsioonide üleandmise korraldamisel. Muuhulgas vaadatud üle ja tehtud vajalikud ministeeriumid
koostöö edendamise kaudu (EE2035, RPP2024) ettepanekud riigi ja KOVde ülesannete rahastamise muutmiseks (RPP24)
9.3 KOV-ide haldus- ja arendusvõimekuse Saavutatud alljärgnevad väljundid KOV-de haldus- ja arendusvõimekuse arendamisel RM Muud
edendamine (EE2035, RPP2024) kohalikul ja ministeeriumid
regionaalsel tasandil
9.3.1 KOV-de haldus- ja arendusvõimekuse Töötatud välja regionaalarengu toetusmeetmed (SF 21+), mille raames toetatud: RM
tugevdamise tugitegevuste osutamine (RP2024) *kohalike omavalitsuste arendusvõimekust toetavate uuringute, ekspertiiside, pilootprojektide läbiviimist;
*arendus- ja koolitusprogrammide ning rakke- ja ekspertrühmade korraldamist
Moodustatud on ministeeriumideülene juhtrühm/võrgustik riigi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks RM
vajalike inimvara arendustegevuste koordineeritud planeerimiseks ning vajalike oskuste arendamise
toetamiseks kohalikul ja regionaalsel tasandil
Ministeeriumite vahelises koostöös on kavandatud riigi strateegiliste eesmärkide täitmise toetamiseks RM, muud
vajalikud KOV-de koolituse- ja arendustegevused vm meetmed nende elluviimiseks, sh valdkonnaüleste ministeeriumid
eesmärkide (digivõimekus, KOV arendusvõimekus, KOV koostöö, teenuste arendamine ning rohepööre)
puhul
Viidud läbi ruumiloome täienduskoolituse programm KOV-dele 2021.a lõpuks RM
Loodud juhend ühtsete põhimõtete rakendamiseks KOVides kriisideks valmisoleku tagamisel ja SIM, RK PÄA, SKA
kriisijuhtimisel ning toetatud KOVde kriisiõppuste ja koolituste läbiviimist
Lk 13
Pakutud on koolitusi maakondlikele kodanikuühiskonna konsultantide arendamiseks SIM
Korraldatatud koolitusi KOV-ide spetsialistidele aitamaks paremini toetada NEET-noorte toimetulekut SOM, HTM
Loodud kvaliteedi ja innovatsiooni juhtimise arendamise tööriistakast kohalikele omavalitsustele ja HTM
haridusasutustele
Toetatud on KOV-ide rolli ennetava ja turvalise elukeskkonna põhisuunajana ning avaliku ruumi SIM PPA
planeerimisel turvalise ruumiloome põhimõtete rakendamist, mis aitavad ennetada süütegusid ja õnnetusi
ning hõlbustavad neile reageerimist (STAK30)
Linnade suunaliste Euroopa Horisondi missioonivaldkondade koordineerimisel ja sisendi andmisel selle HTM, KEM RM
rahastamisinstrumentide kavandamisele on arvestatud regionaalseid vajadusi ja eripärasid.
Missioonivaldkondade elluviimise tulemusel on võimestatud piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi
üleminekul kliimaneturaalsusele.
Arendatud rakendust minuomavalitsus.ee , võimaldades rakenduse kasutamine igapäevaseks tööriistaks RM
kohalike omavalitsuste teenuste arendamisel ning omavalitsuste ülesannetega seotud poliitika
kujundamisel
Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamise SOM
toetusmeetmetes (SF21+) on arvestatud regionaalseid vajadusi ja piirkonniti diferentseeritud lahendusi
meetmete rakendamisel, sh:
Eakateteenusmajade loomise toetuse puhul rakendatud piirkonniti erinevaid omaosaluse määrasid
vanemaealiste arvu, sotsiaalkaitse kulude suurust ja KOV finantsvõimekust arvestades;
Kohalike tegevusgruppide toetus pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks
suunatud kohalikele LEADER tegevusgruppidele maapiirkondades
Suurendamaks KOVde võimekust sotsiaalteenuste pakkumisel ja innovatsioonis on ellu viidud SOM KETK
sotsiaalvaldkonna arendusprogramm Kagu-Eesti kohalikele omavalitsustele; suunatud eraldi taotlusvoor
Kagu-Eesti KOVde võimestamiseks summas ligikaudu 1 mlj eurot Iseseisvat toimetulekut toetavate ja
kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamise meetmest (SF21+)
Suurendatud Kagu-Eesti KOV üksuste võimekust rahvatervise edendamisel SOM KETK
9.3.2 KOV võimekuse tõstmiseks keskselt Viidud läbi analüüs ning töötatud välja selle ettepanekud personaliarendustegevuste elluviimiseks RM ELVL
koordineeritud personaliarendustegevused
ministeeriumide ja üleriigilise omavalitsusliidu
koostöös
9.3.3 Kohaliku tasandi võimekuse ja motivatsiooni Analüüsitud ja töötatud välja ettepanekud Vabariigi Valitsusele KOVde rolli ja motivatsiooni suurendamiseks RM MKM
suurendamine ettevõtluse arendamisel ja ettevõtluskeskkonna arendamisel, sh piirkondlikku ettevõtlust soodustavate maksumuudatuste
ettevõtluskeskkonna kujundamisel (EE2035, RPP2024) kaalumiseks 2021.a lõpuks ning alustatud on ettepanekute elluviimist
Arendatud ja toetatud olemasolevat ettevõtlusarengu spetsialistide võrgustikku MAK-des ning loodud RM, MKM MAK-d
KOVde ettevõtlusarengu spetsialistide võrgustik, mille tegevustega (sh koolitused, nõustamised, seminarid)
on võimestatud KOVe ja nende koostööd piirkondliku ettevõtluse arendamisel
9.3.4 Riigi funktsioonide täitmiseks mittevajaliku Valminud analüüs ja koostatud ettepanekud VV-le KOV-dele maa ettevõtluse arendamiseks üleandmise RM, KEM Maa-amet
riigimaa kohalikele omavalitsustele lihtsustamise kohta. Valitsuse heaks kiidetud ettepanekute alusel valmistatud ette riigivaraseaduse ja
arendustegevuseks kasutusse andmise lihtsustamine maareformi seaduse muutmist käsitlev eelnõu ning koostatud juhend riigiabi võimaliku esinemise
(Harju, Jõgeva, L-Viru, Rapla MKAS) hindamiseks.
Lk 14
9.3.5 Kohalike e-teenuste arendamine koostöös KOV- Toetatud KOVde ühiste/üleriigiliste standardiseeritud e-teenuste ja IKT lahenduste arendamist SF21+ MKM
dega (VVTP), mis lahendavad eelkõige KOVde ühiseid meetme "Digiriik" avalikus sektoris digilahenduste ja uuenduste väljatöötamise ja kasutuselevõtu toetusest:
IKT arengu vajadusi (KOVde IKT ühislahendused) riigiüleste avalike digiteenuste arendamise tulemusena saavutatud ühtne ja läbimõeldud avalike teenuste
korraldus KOVide üleselt ning olukord, kus avalike digiteenuste osutamine ja riigi toimimine on tänu info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia nutikale ja mugavale kasutamisele tõhusam, turvalisem, terviklikum,
jätkusuutlikum ja avatum
Viidud ellu tegevused KOVde kompetentsi, digipädevuse ja paindlikkuse suurendamiseks MKM
2021.a lõpuks valminud analüüs KOV-de e-teenuste ja IT juhtimise konsolideerimiseks MKM
Toetatud KOV-de IT kompetentsikeskuse tegevust RM
9.3.6. Tugevdatud kriisideks valmisolekut ja Tugevdatud on KOVde, erasektori ja kolmanda sektori asutuste piirkondlikku koostööd elutähtsate SIM RK, PÄA
elutähtsate teenuste toimepidevust piirkondlikul ja teenusete tagamisel ning parendatud nende oskusi kriisi ajal tegutseda
kohalikul tasandil (EE2035) Toetatud on KOV-ide valmisolekut koordineerida kriisiolukorras elutähtsate teenuste osutamist ning selleks SIM RK, PÄA
vajalikke õppuseid, koolitusi jm teenuste toimepidevust kindlustavaid meetmeid
Tagatud regionaalsete kriisikomisjonide töö, sh kaasatud riigiasutused ja KOVid piirkondlikul tasandil. See SIM RK, PÄA
aitab kaasa paremale võimekusele kohaliku ja regionaalse tasandi kriiside ennetamisel ja lahendamisel
Avalda Avalda Avalda
Juurprobleem 10 - piirkondlikud erinevused KOVde arenguväljavaadetes seoses elanike arvu muutustega
juurprobleemi juurprobleemi juurproblee
Juurprobleemi lahendamisele aitavad kaasa läbivalt ka kõigi muude juurprobleemide all kavandatud tegevused Avalda juurprobleemi
Avalda
nimetus
juurprobleemiAvalda
nimetus
juurprobleemi nimetus
Lk 15
KÄSKKIRI
07.09.2022 nr 170
Riigihalduse ministri 23. veebruari 2022. a
käskkirja nr 50 "Regionaalse arengu
tegevuskava, Ida-Virumaa tegevuskava 2030 ja
Kagu-Eesti tegevuskava 2030 ning nende ühise
rakendusplaani aastateks 2021–205 kinnitamine"
muutmine
Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 3 ja lõike 2 alusel ning kooskõlas Riigikogu
12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“
strateegilise sihi „Ruum ja liikuvus“ eesmärgiga tagada riigi tervikliku ja piirkondlikult
tasakaalustatud ruumiline areng:
1. Muuta riigihalduse ministri 23. veebruari 2022. a käskkirja nr 50 „Regionaalse arengu
tegevuskava, Ida-Virumaa tegevuskava 2030 ja Kagu-Eesti tegevuskava 2030 ning nende
ühise rakendusplaani aastateks 2021–2025 kinnitamine“ kehtestades selle lisa 2 „Regionaalse
arengu tegevuskava rakendusplaan aastateks 2021–2025“ uues sõnastuses (lisatud).
2. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud rakendusplaan ministeeriumi
veebilehel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Lisa: Regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaan aastateks 2021–2025