dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad 9.-10. septembri 2022 eurorühma ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu mitteametlikul kohtumisel

Rahandusministeerium · 7. september 2022
Viit
11-3.1/7200-1
Registreeritud
7. september 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
11 RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE JA KOOSTÖÖ
Sari
11-3.1 EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigustiku ülevõtmise tähtajad) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
11-3.1/2022
Vastutaja
Keit Pillak (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎11-3.17200-1 07.09.2022 Väljaminev kiri.asice1465 KB

Sisu (failidest)

Saaja: Vabariigi Valitsus Esitaja: Rahandusministeerium Kuupäev: 5. september 2022. aasta Teema: Eesti seisukohad 9.-10. septembri 2022 eurorühma ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu mitteametlikul kohtumisel SISSEJUHATUS Euroopa Liidu rahandusministrite ja keskpankade juhtide mitteametlik kohtumine toimub Prahas. Eurorühmas käsitletakse majanduse olukorda ning eelkõige inflatsioonist tingitud probleeme. Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank tutvustavad digitaalse euro viimase avaliku konsultatsiooni tulemusi. Rahandusministrite kohtumisel on arutlusel nii Ukraina lühiajalise kui ka pikaajalise rahalise toetamise võimalused ning sõja mõjud Euroopa Liidu majandusele. Ukraina makro-finantsabi jätkamise toetuseks on kavas kinnitada ministrite ühisavaldus. Lisaks käsitletakse ka kahte tulevikku vaatavad teemat: EL majandusjuhtimise raamistiku tulevik ja tulumaksustamise tulevik EL-is. Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuningas ([email protected], 611 3759) ning kooskõlastanud välissuhete nõunik Märten Ross ([email protected], 611 3195). Eestit esindab ELi rahandusministrite mitteametlikul kohtumisel rahandusminister Keit Pentus- Rosimannus. 1 1. EURORÜHM a. Majanduse olukord euroalal ja võimalik makromeetmete koordineerimine. Ministrid saavad ülevaate euroala majanduse viimastest arengutest ja väljavaadetest. Aruteludes osaleb ka Euroopa Parlamendi majanduskomitee juht. Majanduskasvu tempo poolest oli aasta teine kvartal euroalal veel üle ootuste tugev, kuna jätkuvalt andis hoogu taastumine pandeemia aegsetest piirangutest ning mitmetes riikides oli eriti jõuline taastumine turismisektoris. Kvartali baasil kasvas euroala majandus 0,6% ja aasta baasil 3,9%. Aasta teise poole väljavaated on aga halvemad ja riskid kasvanud. Augustis lõid gaasi ja elektri hind uusi rekordeid. Suuresti energiakandjate kallinemise mõjul on euroala inflatsioon jätkanud kiirenemist ning kerkis augustis rekordilisele 9,1%-le juuli 8,9 protsendilt. Energia inflatsioon on järjest kandunud teistesse toodetesse ja teenustesse, ehkki palgasurve on euroalal seni mõõdukas püsinud. Tarbijate ja ettevõtete kindlustunde indeksid on tugevas languses, mis viitab aasta teises pooles tõenäolisele SKP kahanemisele euroalal. Tuge pole loota ka väliskeskkonnast, kuna sealgi majanduse kasvutempo aeglustub – USA ja Suurbritannia SKP kahanes teises kvartalis, rahapoliitika karmistub, Hiina majanduskasv on 4% ringis viimase 40 aasta madalaim. Kaubavahetus aeglustub. Üks suuremaid riske Euroopa majandusele on Venemaa gaasitarnete täielik katkemine enne alternatiivide kindlustamist. Positiivsema poole pealt on euroala tööturu seis tugev, mõnevõrra on leevenenud tarneahelate ja logistika probleemid ning alanenud mõnede toormete (nafta, metallid, teravili) hinnad. Inflatsiooni ohjeldamiseks on Euroopa Keskpank 2021. aasta lõpust alates euroala rahapoliitikat karmistanud, lõpetades esmalt varaostukavad ja soodustingimustel laenud kommertspankadele ning tõstes juulis esimest korda pärast 11 aastat väldanud pausi euroala baasintressimäärasid. Sellega lõppesid negatiivsed intressimäärad ja oodata on, et intressimäärade tõus euroalal eelolevatel kuudel jätkub. Väga suures ulatuses on inflatsioon aga tingitud Euroopa suurest sõltuvusest Venemaa energiakandjatest, mille tarneid on Venemaa vastusammuna Ukraina sõja vallandamise eest kehtestatud sanktsioonidele järsult piiranud, tekitades turul defitsiidi ja ebakindluse ning sellest järsu hinnatõusu. Nii ei lahenda inflatsiooni probleemi üksi keskpanga rahapoliitika. Osa lahendusest on energiavarustuse mitmekesistamine, kokkuhoid, riikide vaheliste ühenduste ehitamine ning takistuste kõrvaldamine taastuvenergia projektide arenduselt, et mitte enam sõltuda Venemaa energiakandjatest. Inflatsiooni ohjeldamisele võivad vastu töötada ka riikide sihistamata tugimeetmed kiire hinnatõusutempo korvamiseks. 1.2 Digitaalse euro projekt Eurorühm laiendatud koosseisus saab ülevaate edasiminekutest digieuro projektiga, mille analüüsietapi käivitas Euroopa Keskpank 2021. aasta juulis. Sealt edasi on rahandusministrid mitmel korral arutanud digivääringu erinevaid aspekte – strateegilist tähtsust Euroopa rahapoliitika suveräänsuse kindlustamiseks, võimalikku mõju finantssüsteemi stabiilsusele, erinevaid disaini aspekte anonüümsusest digieuro kasutatavusel. Seekord annab Euroopa Komisjon ülevaate turuosaliste tagasisidest kevadel läbi viidud küsitlusele. Ka euroala välised riigid tutvustavad, mida nendes riikides keskpanga digivääringu osas tehakse või kavandatakse. 2 2. MINISTRITE TÖÖLÕUNA Töölõunal, mida võõrustab eesistuja Tšehhi Vabariigi rahandusminister, arutatakse kuidas sõja ajal riigi toimepidevuse säilitamiseks (ja pärast sõda ülesehitamiseks) rahaliselt toetada Ukrainat. Senised hinnangud on viidanud Ukraina kuisele rahastamisvajadusele 5 miljardit USD kuus. Juunis toimunud G7 kohtumisel teatasid mitmed G7 liikmed plaanitavatest rahaeraldistest Ukrainale lühiajalise rahastamisvajaduste katteks. Teiste hulgas lubas EL võtta enda kanda 9 miljardi euro suuruse makrofinantsabi (MFA) eraldamise Ukrainale. Poliitilise toetuse sellele andis ka ülemkogu. Esimene 1 miljardi euro suurune osa MFA-st sooduslaenude vormis kiideti heaks juulis ning on augustis ka Ukrainale ülekantud. Selle summa sai EL eraldada traditsioonilise MFA raames, kuna selle tagamiseks vajalikud vahendid olid EL eelarves olemas. Euroopa Komisjon on teavitanud, et ülejäänud 8 miljardi eraldamiseks on vajalik liikmesriikide täiendav toetus. Kui MFA eraldatakse laenuna, siis on vajalikud liikmesriikide garantiid. Kui MFA eraldatakse tagastamatu abina, siis on vajalik täiendavad sihtotstarbelised sissemaksed (assigned revenue) EL eelarvesse. Riikide koormusejaotus toimuks rahvusliku kogutulu (RKT) osakaalu alusel, st Eesti osa oleks ca 0,2% garantiist ja/või tagastamatust abist. Edasise protsessi poliitiliseks toetamiseks ning raamimiseks soovitakse rahandusministrite poolt heaks kiita ühisavaldus, milles kinnitatakse valmidust eraldada riikide garantiide toel 5 miljardit eurot erakorralist MFA laene Ukrainale ja jätkata ülejäänud 3 miljardi eraldamise vormi ja modaalsuste üle arutelu. Võimaliku tagastamatu finantsabi eraldamisel võidakse arvestada juba kahepoolset finantsabi. Euroopa Komisjon võib teha ettepaneku MFA-laenu eraldamiseks 5 miljardi euro ulatuses juba rahandusministrite kohtumisele eelnevalt. Eesti poolelt näeks edasine protsess välja järgnevalt. Makrofinantsabi otsuse jõustumisel valmistab rahandusministeerium ette Riigikogu otsuse eelnõu riigigarantii andmiseks. Kui peaks lisanduma ka tagastamatu abi element, siis see saab olema osa riigieelarves olevast EL maksest vastavalt ettepaneku seisukohas kinnitatud summas. Ukraina taastamisabiga seonduvalt nentis 31. mail 2022 toimunud ülemkogu, et taastamisabi andmine toimub tihedas koostöös Ukrainaga ja Euroopa Liidul on selle rahastamises ja koordineerimisel oluline roll. Ühtlasi anti Euroopa Komisjonile juhised teha vastav ettepanek. On selge, et need rahastamisvajadused kujunevad suuremaks kui EL pikaajaline eelarve kanda suudaks. Seetõttu tõusetub ka taastamisabi juures küsimus täiendavate rahastamisallikate leidmisest. Seisukoht: - Ukraina kohesed rahastamisvajadused on märkimisväärsed ja kiireloomulised ning vajavad partnerriikide kiireid samme toetuse andmiseks. Traditsiooniline makrofinantsabi on kiireim viis toetuse andmiseks. - Nõustume ministrite ühisavaldusega, et algatada Ukrainale järgmise osa erakorralise makrofinantsabi eraldamise protsess. Ühtlasi kinnitame sellega valmisolekut algatada selle võimaldamiseks riigigarantii andmine. - Nendime, et võimalike järgmiste makrofinantsabi eraldiste puhul võib vajalikuks osutuda abi andmine tagastamatu abi vormis. Euroopa Liidu poolt liikmesriikide toel antav abi peab põhinema õiglasel koormuse jaotusel. - Ukraina taastamisabi planeerimisel on tõenäoliselt vajalikud täiendavad rahastamisallikad lisaks Euroopa Liidu eelarve tavapärastele võimalustele. 3 3. MITTEAMETLIK MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU KOHTUMINE I töösessioon – kuidas tulla toime sõja majanduslike ja rahanduslike mõjudega Euroopa Liidule Sõjal on olulised negatiivsed kõrvalmõjud Euroopa Liidule. EL majandus oli alles toibumas COVID- 19 tingitud majandusšokist ja on nüüd kogemas järgmist šokki. Riskid EL ja euroala majanduse langusse sattumiseks on märgatavalt kasvanud ja lisaks kasvab inflatsioonisurve. Negatiivsete mõjudega toimetulekut raskendab veel COVID-19 kriisist jäänud tarneahelate probleemid ning paljude riikide ära kasutatud eelarveruum. Viimase komisjoni majandusprognoosi kohaselt kasvab EL majandus 2022. aastal 2,7% ja 2023. aastal 1,5%. Selle aasta positiivne näitaja tugineb paljuski veel eelmise aasta lõpus toimunud kiirel taastumisel ning selle aasta esimese kvartali oodatust paremal tulemusel. Inflatsioon saavutab oma tipu kolmandas kvartalis. Enamasti tuleneb sõja majandusmõju energia- ja muude toormeturgude kaudu, mis ilmneb nii tarnete puudujäägis kui ka sellest tulenevas hinnatõusus. Siit tulenev ebakindlus on oluliselt vähendanud ettevõtete ja tarbijate kindlustunnet ning seega ka nende otsuseid. Poliitikakujundamisel peab leidma tasakaalu kasvu toetavate meetmete ning nende mõjudega inflatsioonile. Rahapoliitika karmistumine ning suurenev ebakindlus kasvatab ka rahastamise hinda. Üldiselt tundub olevat konsensus, et esmane prioriteet peaks olema hinnastabiilsuse taastamine ja haavatavamate kaitsmine inflatsiooni mõjude eest. Iga riigi täpsem poliitikate kombinatsioon (raha-, eelarve-, struktuuripoliitika) sõltub juba selle riigi majanduse struktuurist ja ülekandemehhanismide toimimisest. Arvestades, et riikide poolt juba rakendatud või veel plaanitavad toetusmeetmed on märkimisväärsed, võib olla vajalik vähemalt mõningane koordinatsioon, et vältida võimalikke negatiivseid kõrvalmõjusid teistele riikidele. Kõrged energiahinnad vajavad tõenäoliselt EL tasemel kohest tegutsemist. Oma meetmete kujundamisel oleme lähtunud sellest, et tagada varustuskindlus ning toimetulek. II töösessioon – majandusjuhtimise raamistik Euroopa Liidus Ministrite teisel arutelusessioonil on arutlusel ELi eelarvepoliitika väljakutsed ja eelarvereeglite ülevaatus, mis käivitati juba 2020. aastal, kuid mis jäi koroonaviiruse pandeemia puhkedes soiku. Pandeemiakriisi oludes käivitati eelarvereeglite vabastusklausel – esialgu üheks aastaks, mida pikendati seejärel veel aasta võrra kuni 2023. aastani seoses Ukraina sõja puhkemisest tekkinud uue määramatuse ja probleemidega. Siiski plaanib Euroopa Komisjon veel selle aasta sees esitada oma visiooni, kuidas 1997. aastal kehtestatud reeglistik vahepeal muutunud majanduskeskkonna ja uute väljakutsetega paremini kooskõlla viia. Kehtiva reeglistiku peamised probleemid on selle keerukus, protsüklilisus ning suutmatus tagada reeglitest kinni pidamist. Headel aegadel ei ole võlakoormust piisavalt vähendatud, mis piirab majanduse keerulisematel aegadel võimalusi seda eelarvevahenditest toetada ning võib seada kahtluse alla suurema võlakoormusega riikide võime nende teenindamisega toime tulla. See on oht euroalale tervikuna. 2021. aastast alates on töögruppides ja ministrite kohtumistel jätkunud arutelud eelarvereeglite erinevate aspektide üle ning võimalike lahenduste üle, kuidas reeglid paremini toimima saada. Liikmesriikide arvamused ei ole sellest paraku oluliselt lähenenud. Arutelule ei ole kaasa aidanud asjaolu, et kriisides on erinevused liikmesriikide vahel veelgi süvenenud, kuna kriiside 4 mõjud (pandeemia mõjud majandusele sõltuvalt näiteks turismisektori osakaalust, gaasi osakaal energiavarustuses, võime eelarvest majandust toetada) on riigiti erinevad ning Venemaa on talve lähenedes järjest aktiivsemalt energiarelva kasutamas. Liikmesriikidel on korraga vaja toetada kiirest hinnatõusutempost kannatavaid majapidamisi ja ettevõtteid kui ka teha investeeringuid Venemaa energiakandjatele alternatiivide leidmiseks. Eesistuja tahab anda ministritele veelkord võimaluse mõtteid vahetada, kuidas vältida, et kriisides veelgi paisunud võlakoormus ei seaks ohtu võla jätkusuutlikkust. Millised elemendid olemasolevas reeglistikus väärivad kindlasti alles jätmist ning kuidas kindlustada reeglitest senisest oluliselt parem kinni pidamine. Mis on ministrite nägemuses see kõige olulisem omadus, mis ülevaadatud reeglitel kindlasti olemas peaks olema. Eesti lähtub arutelus 3. märtsil 2022. aastal kinnitatud seisukohtadest Euroopa Komisjoni teatise „COVID-19-järgne ELi majandus – tagajärjed majanduse juhtimisele“ kohta. Selles lähtume põhimõtetest, et reeglitepõhine lähenemine peab säilima, reeglid võiksid olla lihtsamad, suurendama rõhuasetust vastutsüklilisusele ning riigirahanduse kvaliteedile. Oleme valmis mõningaseks paindlikkuseks võlakoormuse vähendamisel, arvestades liikmesriigi olukorda, kuid sidudes võimaliku leevenduse tingimuslikkusega. Samuti oleme valmis kaaluma erandeid kaitseinvesteeringute arvesse võtmisel eelarveseisundi tuvastamisel. III töösessioon – tulu maksustamise raamistik Euroopa Liidus Ettevõtte tulumaksu erinevate elementide ühtlustamine maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse egiidi all on viimaste aastate jooksul olnud nii rahvusvaheliselt kui ka Euroopa Liidus tähtis valdkond. Ühe eduloona võib tuua OECD liikmesriikide ja Kaasava Raamistiku riikide maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamine (BEPS) projektis kokkuleppimist ja selle kiiret elluviimist. Sellele järgnesid praeguseks veel lõpetamata digimaksu ja üleilmse miinimummaksu projektid. Euroopa Liidus on menetletud hulgaliselt eelnevalt loetletud teemadega seotud eelnõusid ning Euroopa Komisjonil on veel mitmed ka ettevalmistamisel, millest enamik ei põhine enam OECD töö käigus saavutatud kokkulepetel, vaid on Euroopa Komisjoni enda algatused. Eesistuja soovib arutelude käigus saada tagasisidet, kas sellises vormis ja mahus õigusloomega peaks otseste maksude puhul jätkama või tuleks mõelda alternatiivsetele lähenemistele nagu juhised ja soovitused. Eesti lähenemist otseste maksude valdkonnas on juba aastaid juhtinud põhimõte, et otsesed maksud (sealhulgas ettevõtte tulumaks) on liikmesriikide pädevuses ning seetõttu on olnud ka oluline selles valdkonnas ühehäälsuse nõude säilimine. Praktilisel tasemel oleme soovinud maksimaalselt säilitada meie ettevõtete tulumaksustamise süsteemi ja minimeerida EL õigusest tulenevaid mõjusid selle toimimisele. Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2021-2023 toetavad lisaks ka pettuste vastast võitlust ning sellealast koostööd. Siin on oluline, et keskendutaks juba vastuvõetud õigusaktide tulemuslikule rakendamisele enne, kui uute ettepanekutega lagedale tullakse. Juhised ja soovitused võivad rakenduspilti veelgi kirjumaks muuta. Pigem peaks rohkem rõhku panema parimate praktikate jagamisele ja rakendusprobleemide lahkamisele. 5 Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 07.09.2022 nr 11-3.1/7200-1 [email protected] Eesti seisukohad 9.-10. septembri 2022. a eurorühma ja majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu mitteametlikul kohtumisel Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad 9.-10. septembri 2022. a eurorühma ja majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu mitteametlikul kohtumisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit-Pentus Rosimannus Rahandusminister Lisad: 1. Eesti seisukohad 9.-10. septembri 2022. a eurorühma ja majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu mitteametlikul kohtumise – 5 lehel 2. Protokollilise otsuse eelnõu – 1 lehel Andres Kuningas 611 3759, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja september 2022 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad eurorühma ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9.-10. septembri 2022. a mitteametlikul kohtumisel Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad eurorühma ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9.-10. septembri 2022. a mitteametlikul kohtumisel: Ukraina toetamine - Ukraina kohesed rahastamisvajadused on märkimisväärsed ja kiireloomulised ning vajavad partnerriikide kiireid samme toetuse andmiseks. Traditsiooniline makrofinantsabi on kiireim viis toetuse andmiseks. - Nõustume ministrite ühisavaldusega, et algatada Ukrainale järgmise osa erakorralise makrofinantsabi eraldamise protsess. Ühtlasi kinnitame sellega valmisolekut algatada selle võimaldamiseks riigigarantii andmine. - Nendime, et võimalike järgmiste makrofinantsabi eraldiste puhul võib vajalikuks osutuda abi andmine tagastamatu abi vormis. Euroopa Liidu poolt liikmesriikide toel antav abi peab põhinema õiglasel koormuse jaotusel. - Ukraina taastamisabi planeerimisel on tõenäoliselt vajalikud täiendavad rahastamisallikad lisaks Euroopa Liidu eelarve tavapärastele võimalustele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel