Saaja: Vabariigi Valitsus
Esitaja: Rahandusministeerium
Kuupäev: 5. september 2022. aasta
Teema: Eesti seisukohad 9.-10. septembri 2022 eurorühma ja Euroopa Liidu
majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu mitteametlikul kohtumisel
SISSEJUHATUS
Euroopa Liidu rahandusministrite ja keskpankade juhtide mitteametlik kohtumine toimub
Prahas.
Eurorühmas käsitletakse majanduse olukorda ning eelkõige inflatsioonist tingitud probleeme.
Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank tutvustavad digitaalse euro viimase avaliku
konsultatsiooni tulemusi.
Rahandusministrite kohtumisel on arutlusel nii Ukraina lühiajalise kui ka pikaajalise rahalise
toetamise võimalused ning sõja mõjud Euroopa Liidu majandusele. Ukraina makro-finantsabi
jätkamise toetuseks on kavas kinnitada ministrite ühisavaldus. Lisaks käsitletakse ka kahte
tulevikku vaatavad teemat: EL majandusjuhtimise raamistiku tulevik ja tulumaksustamise
tulevik EL-is.
Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö
osakonna juhataja Andres Kuningas (
[email protected], 611 3759) ning kooskõlastanud
välissuhete nõunik Märten Ross (
[email protected], 611 3195).
Eestit esindab ELi rahandusministrite mitteametlikul kohtumisel rahandusminister Keit Pentus-
Rosimannus.
1
1. EURORÜHM
a. Majanduse olukord euroalal ja võimalik makromeetmete koordineerimine.
Ministrid saavad ülevaate euroala majanduse viimastest arengutest ja väljavaadetest.
Aruteludes osaleb ka Euroopa Parlamendi majanduskomitee juht.
Majanduskasvu tempo poolest oli aasta teine kvartal euroalal veel üle ootuste tugev, kuna
jätkuvalt andis hoogu taastumine pandeemia aegsetest piirangutest ning mitmetes riikides oli
eriti jõuline taastumine turismisektoris. Kvartali baasil kasvas euroala majandus 0,6% ja aasta
baasil 3,9%. Aasta teise poole väljavaated on aga halvemad ja riskid kasvanud. Augustis lõid
gaasi ja elektri hind uusi rekordeid. Suuresti energiakandjate kallinemise mõjul on euroala
inflatsioon jätkanud kiirenemist ning kerkis augustis rekordilisele 9,1%-le juuli 8,9 protsendilt.
Energia inflatsioon on järjest kandunud teistesse toodetesse ja teenustesse, ehkki palgasurve on
euroalal seni mõõdukas püsinud. Tarbijate ja ettevõtete kindlustunde indeksid on tugevas
languses, mis viitab aasta teises pooles tõenäolisele SKP kahanemisele euroalal. Tuge pole loota
ka väliskeskkonnast, kuna sealgi majanduse kasvutempo aeglustub – USA ja Suurbritannia
SKP kahanes teises kvartalis, rahapoliitika karmistub, Hiina majanduskasv on 4% ringis
viimase 40 aasta madalaim. Kaubavahetus aeglustub. Üks suuremaid riske Euroopa
majandusele on Venemaa gaasitarnete täielik katkemine enne alternatiivide kindlustamist.
Positiivsema poole pealt on euroala tööturu seis tugev, mõnevõrra on leevenenud tarneahelate
ja logistika probleemid ning alanenud mõnede toormete (nafta, metallid, teravili) hinnad.
Inflatsiooni ohjeldamiseks on Euroopa Keskpank 2021. aasta lõpust alates euroala
rahapoliitikat karmistanud, lõpetades esmalt varaostukavad ja soodustingimustel laenud
kommertspankadele ning tõstes juulis esimest korda pärast 11 aastat väldanud pausi euroala
baasintressimäärasid. Sellega lõppesid negatiivsed intressimäärad ja oodata on, et
intressimäärade tõus euroalal eelolevatel kuudel jätkub. Väga suures ulatuses on inflatsioon aga
tingitud Euroopa suurest sõltuvusest Venemaa energiakandjatest, mille tarneid on Venemaa
vastusammuna Ukraina sõja vallandamise eest kehtestatud sanktsioonidele järsult piiranud,
tekitades turul defitsiidi ja ebakindluse ning sellest järsu hinnatõusu. Nii ei lahenda inflatsiooni
probleemi üksi keskpanga rahapoliitika. Osa lahendusest on energiavarustuse
mitmekesistamine, kokkuhoid, riikide vaheliste ühenduste ehitamine ning takistuste
kõrvaldamine taastuvenergia projektide arenduselt, et mitte enam sõltuda Venemaa
energiakandjatest. Inflatsiooni ohjeldamisele võivad vastu töötada ka riikide sihistamata
tugimeetmed kiire hinnatõusutempo korvamiseks.
1.2 Digitaalse euro projekt
Eurorühm laiendatud koosseisus saab ülevaate edasiminekutest digieuro projektiga, mille
analüüsietapi käivitas Euroopa Keskpank 2021. aasta juulis. Sealt edasi on rahandusministrid
mitmel korral arutanud digivääringu erinevaid aspekte – strateegilist tähtsust Euroopa
rahapoliitika suveräänsuse kindlustamiseks, võimalikku mõju finantssüsteemi stabiilsusele,
erinevaid disaini aspekte anonüümsusest digieuro kasutatavusel. Seekord annab Euroopa
Komisjon ülevaate turuosaliste tagasisidest kevadel läbi viidud küsitlusele. Ka euroala välised
riigid tutvustavad, mida nendes riikides keskpanga digivääringu osas tehakse või kavandatakse.
2
2. MINISTRITE TÖÖLÕUNA
Töölõunal, mida võõrustab eesistuja Tšehhi Vabariigi rahandusminister, arutatakse kuidas sõja
ajal riigi toimepidevuse säilitamiseks (ja pärast sõda ülesehitamiseks) rahaliselt toetada
Ukrainat. Senised hinnangud on viidanud Ukraina kuisele rahastamisvajadusele 5 miljardit
USD kuus. Juunis toimunud G7 kohtumisel teatasid mitmed G7 liikmed plaanitavatest
rahaeraldistest Ukrainale lühiajalise rahastamisvajaduste katteks. Teiste hulgas lubas EL võtta
enda kanda 9 miljardi euro suuruse makrofinantsabi (MFA) eraldamise Ukrainale. Poliitilise
toetuse sellele andis ka ülemkogu. Esimene 1 miljardi euro suurune osa MFA-st sooduslaenude
vormis kiideti heaks juulis ning on augustis ka Ukrainale ülekantud. Selle summa sai EL
eraldada traditsioonilise MFA raames, kuna selle tagamiseks vajalikud vahendid olid EL
eelarves olemas. Euroopa Komisjon on teavitanud, et ülejäänud 8 miljardi eraldamiseks on
vajalik liikmesriikide täiendav toetus. Kui MFA eraldatakse laenuna, siis on vajalikud
liikmesriikide garantiid. Kui MFA eraldatakse tagastamatu abina, siis on vajalik täiendavad
sihtotstarbelised sissemaksed (assigned revenue) EL eelarvesse. Riikide koormusejaotus
toimuks rahvusliku kogutulu (RKT) osakaalu alusel, st Eesti osa oleks ca 0,2% garantiist ja/või
tagastamatust abist.
Edasise protsessi poliitiliseks toetamiseks ning raamimiseks soovitakse rahandusministrite
poolt heaks kiita ühisavaldus, milles kinnitatakse valmidust eraldada riikide garantiide toel 5
miljardit eurot erakorralist MFA laene Ukrainale ja jätkata ülejäänud 3 miljardi eraldamise
vormi ja modaalsuste üle arutelu. Võimaliku tagastamatu finantsabi eraldamisel võidakse
arvestada juba kahepoolset finantsabi. Euroopa Komisjon võib teha ettepaneku MFA-laenu
eraldamiseks 5 miljardi euro ulatuses juba rahandusministrite kohtumisele eelnevalt.
Eesti poolelt näeks edasine protsess välja järgnevalt. Makrofinantsabi otsuse jõustumisel
valmistab rahandusministeerium ette Riigikogu otsuse eelnõu riigigarantii andmiseks. Kui
peaks lisanduma ka tagastamatu abi element, siis see saab olema osa riigieelarves olevast EL
maksest vastavalt ettepaneku seisukohas kinnitatud summas.
Ukraina taastamisabiga seonduvalt nentis 31. mail 2022 toimunud ülemkogu, et taastamisabi
andmine toimub tihedas koostöös Ukrainaga ja Euroopa Liidul on selle rahastamises ja
koordineerimisel oluline roll. Ühtlasi anti Euroopa Komisjonile juhised teha vastav ettepanek.
On selge, et need rahastamisvajadused kujunevad suuremaks kui EL pikaajaline eelarve kanda
suudaks. Seetõttu tõusetub ka taastamisabi juures küsimus täiendavate rahastamisallikate
leidmisest.
Seisukoht:
- Ukraina kohesed rahastamisvajadused on märkimisväärsed ja kiireloomulised ning vajavad
partnerriikide kiireid samme toetuse andmiseks. Traditsiooniline makrofinantsabi on
kiireim viis toetuse andmiseks.
- Nõustume ministrite ühisavaldusega, et algatada Ukrainale järgmise osa erakorralise
makrofinantsabi eraldamise protsess. Ühtlasi kinnitame sellega valmisolekut algatada selle
võimaldamiseks riigigarantii andmine.
- Nendime, et võimalike järgmiste makrofinantsabi eraldiste puhul võib vajalikuks osutuda
abi andmine tagastamatu abi vormis. Euroopa Liidu poolt liikmesriikide toel antav abi peab
põhinema õiglasel koormuse jaotusel.
- Ukraina taastamisabi planeerimisel on tõenäoliselt vajalikud täiendavad rahastamisallikad
lisaks Euroopa Liidu eelarve tavapärastele võimalustele.
3
3. MITTEAMETLIK MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU KOHTUMINE
I töösessioon – kuidas tulla toime sõja majanduslike ja rahanduslike mõjudega Euroopa
Liidule
Sõjal on olulised negatiivsed kõrvalmõjud Euroopa Liidule. EL majandus oli alles toibumas
COVID- 19 tingitud majandusšokist ja on nüüd kogemas järgmist šokki. Riskid EL ja euroala
majanduse langusse sattumiseks on märgatavalt kasvanud ja lisaks kasvab inflatsioonisurve.
Negatiivsete mõjudega toimetulekut raskendab veel COVID-19 kriisist jäänud tarneahelate
probleemid ning paljude riikide ära kasutatud eelarveruum.
Viimase komisjoni majandusprognoosi kohaselt kasvab EL majandus 2022. aastal 2,7% ja
2023. aastal 1,5%. Selle aasta positiivne näitaja tugineb paljuski veel eelmise aasta lõpus
toimunud kiirel taastumisel ning selle aasta esimese kvartali oodatust paremal tulemusel.
Inflatsioon saavutab oma tipu kolmandas kvartalis.
Enamasti tuleneb sõja majandusmõju energia- ja muude toormeturgude kaudu, mis ilmneb nii
tarnete puudujäägis kui ka sellest tulenevas hinnatõusus. Siit tulenev ebakindlus on oluliselt
vähendanud ettevõtete ja tarbijate kindlustunnet ning seega ka nende otsuseid.
Poliitikakujundamisel peab leidma tasakaalu kasvu toetavate meetmete ning nende mõjudega
inflatsioonile. Rahapoliitika karmistumine ning suurenev ebakindlus kasvatab ka rahastamise
hinda. Üldiselt tundub olevat konsensus, et esmane prioriteet peaks olema hinnastabiilsuse
taastamine ja haavatavamate kaitsmine inflatsiooni mõjude eest. Iga riigi täpsem poliitikate
kombinatsioon (raha-, eelarve-, struktuuripoliitika) sõltub juba selle riigi majanduse struktuurist
ja ülekandemehhanismide toimimisest.
Arvestades, et riikide poolt juba rakendatud või veel plaanitavad toetusmeetmed on
märkimisväärsed, võib olla vajalik vähemalt mõningane koordinatsioon, et vältida võimalikke
negatiivseid kõrvalmõjusid teistele riikidele. Kõrged energiahinnad vajavad tõenäoliselt EL
tasemel kohest tegutsemist. Oma meetmete kujundamisel oleme lähtunud sellest, et tagada
varustuskindlus ning toimetulek.
II töösessioon – majandusjuhtimise raamistik Euroopa Liidus
Ministrite teisel arutelusessioonil on arutlusel ELi eelarvepoliitika väljakutsed ja eelarvereeglite
ülevaatus, mis käivitati juba 2020. aastal, kuid mis jäi koroonaviiruse pandeemia puhkedes
soiku. Pandeemiakriisi oludes käivitati eelarvereeglite vabastusklausel – esialgu üheks aastaks,
mida pikendati seejärel veel aasta võrra kuni 2023. aastani seoses Ukraina sõja puhkemisest
tekkinud uue määramatuse ja probleemidega. Siiski plaanib Euroopa Komisjon veel selle aasta
sees esitada oma visiooni, kuidas 1997. aastal kehtestatud reeglistik vahepeal muutunud
majanduskeskkonna ja uute väljakutsetega paremini kooskõlla viia.
Kehtiva reeglistiku peamised probleemid on selle keerukus, protsüklilisus ning suutmatus
tagada reeglitest kinni pidamist. Headel aegadel ei ole võlakoormust piisavalt vähendatud, mis
piirab majanduse keerulisematel aegadel võimalusi seda eelarvevahenditest toetada ning võib
seada kahtluse alla suurema võlakoormusega riikide võime nende teenindamisega toime tulla.
See on oht euroalale tervikuna.
2021. aastast alates on töögruppides ja ministrite kohtumistel jätkunud arutelud eelarvereeglite
erinevate aspektide üle ning võimalike lahenduste üle, kuidas reeglid paremini toimima saada.
Liikmesriikide arvamused ei ole sellest paraku oluliselt lähenenud. Arutelule ei ole kaasa
aidanud asjaolu, et kriisides on erinevused liikmesriikide vahel veelgi süvenenud, kuna kriiside
4
mõjud (pandeemia mõjud majandusele sõltuvalt näiteks turismisektori osakaalust, gaasi osakaal
energiavarustuses, võime eelarvest majandust toetada) on riigiti erinevad ning Venemaa on
talve lähenedes järjest aktiivsemalt energiarelva kasutamas. Liikmesriikidel on korraga vaja
toetada kiirest hinnatõusutempost kannatavaid majapidamisi ja ettevõtteid kui ka teha
investeeringuid Venemaa energiakandjatele alternatiivide leidmiseks.
Eesistuja tahab anda ministritele veelkord võimaluse mõtteid vahetada, kuidas vältida, et
kriisides veelgi paisunud võlakoormus ei seaks ohtu võla jätkusuutlikkust. Millised elemendid
olemasolevas reeglistikus väärivad kindlasti alles jätmist ning kuidas kindlustada reeglitest
senisest oluliselt parem kinni pidamine. Mis on ministrite nägemuses see kõige olulisem
omadus, mis ülevaadatud reeglitel kindlasti olemas peaks olema.
Eesti lähtub arutelus 3. märtsil 2022. aastal kinnitatud seisukohtadest Euroopa Komisjoni
teatise „COVID-19-järgne ELi majandus – tagajärjed majanduse juhtimisele“ kohta. Selles
lähtume põhimõtetest, et reeglitepõhine lähenemine peab säilima, reeglid võiksid olla
lihtsamad, suurendama rõhuasetust vastutsüklilisusele ning riigirahanduse kvaliteedile. Oleme
valmis mõningaseks paindlikkuseks võlakoormuse vähendamisel, arvestades liikmesriigi
olukorda, kuid sidudes võimaliku leevenduse tingimuslikkusega. Samuti oleme valmis kaaluma
erandeid kaitseinvesteeringute arvesse võtmisel eelarveseisundi tuvastamisel.
III töösessioon – tulu maksustamise raamistik Euroopa Liidus
Ettevõtte tulumaksu erinevate elementide ühtlustamine maksudest kõrvalehoidumise vastase
võitluse egiidi all on viimaste aastate jooksul olnud nii rahvusvaheliselt kui ka Euroopa Liidus
tähtis valdkond. Ühe eduloona võib tuua OECD liikmesriikide ja Kaasava Raamistiku riikide
maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamine (BEPS) projektis
kokkuleppimist ja selle kiiret elluviimist. Sellele järgnesid praeguseks veel lõpetamata
digimaksu ja üleilmse miinimummaksu projektid.
Euroopa Liidus on menetletud hulgaliselt eelnevalt loetletud teemadega seotud eelnõusid ning
Euroopa Komisjonil on veel mitmed ka ettevalmistamisel, millest enamik ei põhine enam
OECD töö käigus saavutatud kokkulepetel, vaid on Euroopa Komisjoni enda algatused.
Eesistuja soovib arutelude käigus saada tagasisidet, kas sellises vormis ja mahus õigusloomega
peaks otseste maksude puhul jätkama või tuleks mõelda alternatiivsetele lähenemistele nagu
juhised ja soovitused.
Eesti lähenemist otseste maksude valdkonnas on juba aastaid juhtinud põhimõte, et otsesed
maksud (sealhulgas ettevõtte tulumaks) on liikmesriikide pädevuses ning seetõttu on olnud ka
oluline selles valdkonnas ühehäälsuse nõude säilimine. Praktilisel tasemel oleme soovinud
maksimaalselt säilitada meie ettevõtete tulumaksustamise süsteemi ja minimeerida EL õigusest
tulenevaid mõjusid selle toimimisele. Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2021-2023 toetavad
lisaks ka pettuste vastast võitlust ning sellealast koostööd. Siin on oluline, et keskendutaks juba
vastuvõetud õigusaktide tulemuslikule rakendamisele enne, kui uute ettepanekutega lagedale
tullakse. Juhised ja soovitused võivad rakenduspilti veelgi kirjumaks muuta. Pigem peaks
rohkem rõhku panema parimate praktikate jagamisele ja rakendusprobleemide lahkamisele.
5
Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 07.09.2022 nr 11-3.1/7200-1
[email protected]
Eesti seisukohad 9.-10. septembri 2022. a
eurorühma ja majandus- ja rahandusküsimuste
nõukogu mitteametlikul kohtumisel
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad 9.-10. septembri 2022. a
eurorühma ja majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu mitteametlikul kohtumisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit-Pentus Rosimannus
Rahandusminister
Lisad:
1. Eesti seisukohad 9.-10. septembri 2022. a eurorühma ja majandus- ja rahandusküsimuste
nõukogu mitteametlikul kohtumise – 5 lehel
2. Protokollilise otsuse eelnõu – 1 lehel
Andres Kuningas 611 3759,
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja september 2022 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad eurorühma ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste
nõukogu 9.-10. septembri 2022. a mitteametlikul kohtumisel
Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad eurorühma ja Euroopa Liidu
majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9.-10. septembri 2022. a mitteametlikul kohtumisel:
Ukraina toetamine
- Ukraina kohesed rahastamisvajadused on märkimisväärsed ja kiireloomulised ning vajavad
partnerriikide kiireid samme toetuse andmiseks. Traditsiooniline makrofinantsabi on
kiireim viis toetuse andmiseks.
- Nõustume ministrite ühisavaldusega, et algatada Ukrainale järgmise osa erakorralise
makrofinantsabi eraldamise protsess. Ühtlasi kinnitame sellega valmisolekut algatada selle
võimaldamiseks riigigarantii andmine.
- Nendime, et võimalike järgmiste makrofinantsabi eraldiste puhul võib vajalikuks osutuda
abi andmine tagastamatu abi vormis. Euroopa Liidu poolt liikmesriikide toel antav abi peab
põhinema õiglasel koormuse jaotusel.
- Ukraina taastamisabi planeerimisel on tõenäoliselt vajalikud täiendavad rahastamisallikad
lisaks Euroopa Liidu eelarve tavapärastele võimalustele.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär