dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Rahandusministeerium · 7. september 2022
Viit
1.1-10.1/7181-1
Registreeritud
7. september 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS, e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Linda Lelumees (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.17181-1 07.09.2022 Väljaminev kiri.asice2271 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Meie 07.09.2022 nr 1.1-10.1/7181-1 [email protected] Makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Austatud justiitsminister Käesolevaga esitame kooskõlastamiseks makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada kahekümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: eelnõu 17 lk, seletuskiri 82 lk Linda Lelumees 611 3550 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU Makse- ja arveldussüsteemide seadus¹ 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega reguleeritakse arveldussüsteemis makse- ja väärtpaberitehingute arveldamist, tagatiste kaitset maksejõuetuse korral, maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamist ning makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamist. (2) Käesolevas seaduses ette nähtud maksesüsteemi tunnustamisele arveldussüsteemina kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. § 2. Seaduse kohaldamine (1) Käesolevat seadust kohaldatakse: 1) maksesüsteemile, mille teenuste osutamist korraldava isiku peakontor või tema juhatuse või seda asendava organi asukoht ja tegevuskoht on Eestis; 2) arveldussüsteemile, mille kohta on esitatud teade Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele käesolevas seaduses sätestatud korras, ning arveldussüsteemile, mille korraldajana tegutseb Eesti Pank; 3) käesoleva lõike punktis 2 nimetatud arveldussüsteemis osalejale; 4) Eestis asutatud isikutele või asutustele, kes osalevad arveldussüsteemis; 5) arveldustele, mis tehakse arveldussüsteemis, sealhulgas neile, mis tehakse süsteemiühenduste kaudu arveldusagentide, kesksete osapoolte, arvelduskodade või keskpankade ja muude arveldussüsteemis osalejate ning makseteenuse pakkujate vahel; 6) tagatistele, mis on antud seoses arveldussüsteemis osalemisega; 7) tagatistele, mis on antud seoses ülesannete täitmisega Eesti Panga, lepinguriigi keskpanga või Euroopa Keskpanga pädevuses. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse väärtpaberiülekannetele, mida Eesti väärtpaberite registri pidaja teeb väärtpaberite registri pidamise seaduse alusel. (3) Arveldussüsteemi kohta sätestatut ei kohaldata maksesüsteemile, välja arvatud juhul, kui see tuleneb käesolevast seadusest. (4) Eestis asutatud isiku maksejõuetuse korral, kes osaleb kolmanda riigi maksesüsteemis ning kui sellele maksesüsteemile kohalduvad nõuded on olulises osas võrdväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.06.1998, lk 45–50) sätestatud nõuetega, kohaldatakse käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2–7 ja §-s 22 sätestatut. 1 § 3. Arveldussüsteem, maksesüsteem ja süsteemiühendus (1) Arveldussüsteem on kolme või enama arveldussüsteemis osaleja (edaspidi ka süsteemis osaleja või osaleja) vahel, kellest ükski ei tegutse selles süsteemis kui süsteemi korraldaja, keskne vastaspool, arveldusagent, arvelduskoda ega kaudne osaleja, kokku lepitud organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike lahenduste kogum ülekandekorralduste töötlemiseks ja arveldamiseks ühtsete eeskirjade ja standarditud reeglite järgi keskse vastaspoole kaudu või ilma, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused: 1) arveldussüsteemi suhtes kohaldatakse osalejate kokkuleppel Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) õigust, kus asub vähemalt ühe osaleja peakontor; 2) kooskõlas lepinguriigi õigusega on esitatud arveldussüsteemi kohta teade Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele. (2) Arveldussüsteem käesoleva seaduse tähenduses on ka väärtpaberiarveldussüsteem, mille kaudu toimuvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.08.2014, lk 1–72), kohaldamisalas olevad väärtpaberiarveldused. (3) Arveldussüsteemina ei käsitata kokkuleppeid kahe osaleja vahel, kellest kumbki ei ole keskne vastaspool, arveldusagent, arvelduskoda ega kaudne osaleja, välja arvatud juhul, kui see on Eesti Panga hinnangul süsteemiriski arvestades õigustatud ja Eesti Pank on kokkulepet arveldussüsteemina tunnustanud. (4) Osalejad võivad kokku leppida, et nende arveldussüsteemist tulenevate õiguste ja kohustuste suhtes kohaldatakse käesolevat seadust, kui vähemalt ühe selles arveldussüsteemis osaleja peakontor asub Eestis. (5) Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõikes 4 määratletud maksesüsteem, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele, on arveldussüsteem käesoleva seaduse tähenduses. (6) Süsteemiühendus on kaks või enam arveldussüsteemi, mille korraldajad on omavahel kokku leppinud sellesse ühendusse kuuluvate arveldussüsteemide vaheliste ülekandekorralduste täitmises ühtsetel tingimustel ja ühtseid protseduure kasutades. (7) Süsteemiühenduses osalevate arveldussüsteemide vahel kehtestatud kord ei ole arveldussüsteem. § 4. Süsteemi korraldaja (1) Süsteemi korraldaja on isik, kes kooskõlas arveldussüsteemi reeglitega (edaspidi ka süsteemi reeglid) ja teiste süsteemis osalejatega sõlmitud lepingutega tagab süsteemi toimepidevuse ning korraldab ülekandekorralduste täitmist ja süsteemis osalejate vaheliste nõuete tasaarvestamist. (2) Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajana võib tegutseda: 1) Eesti Pank; 2) väärtpaberite keskdepositoorium, kes on saanud tegevusloa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 alusel. (3) Süsteemi korraldaja võib tegutseda ka arveldusagendi, keskse vastaspoole või arvelduskojana. 2 § 5. Arveldusagent, keskne vastaspool ja arvelduskoda (1) Arveldusagent on isik, kes pakub süsteemi liikmetele või süsteemi liikmetele ja kesksele vastaspoolele arvelduskontosid, mille kaudu ülekandekorraldusi arveldussüsteemides arveldatakse, ning vajaduse korral annab arveldamise eesmärgil krediiti. (2) Keskne vastaspool on juriidiline isik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteeabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59) artikli 2 punkti 1 tähenduses. (3) Arvelduskoda on isik, kes vastutab süsteemi liikmete ja asjakohasel juhul ka keskse vastaspoole või arveldusagendi netopositsioonide arvestuse eest. § 6. Arveldussüsteemis osaleja (1) Osaleja võib olla süsteemi korraldaja, arveldussüsteemi liige (edaspidi süsteemi liige), arveldusagent, arvelduskoda, keskne vastaspool ja keskse vastaspoole kliiriv liige. Vastavalt arveldussüsteemi reeglitele võib üks ja seesama osaleja tegutseda keskse osaleja, arveldusagendi või arvelduskojana või täita kõiki nende ülesandeid või osa neist. (2) Kaudne osaleja võib olla süsteemi korraldaja, keskne vastaspool, arveldusagent, arvelduskoda ja süsteemi liige, kellel on süsteemis osalejaga lepinguline suhe, mis võimaldab kaudsel osalejal suunata ülekandekorraldusi arveldussüsteemi kaudu tingimusel, et kaudne osaleja on süsteemi korraldajale teada. Kaudne osalus ei piira selle süsteemis osaleja vastutust, kelle kaudu kaudne osaleja annab süsteemile ülekandekorraldusi. (3) Süsteemi liige käesoleva seaduse tähenduses on süsteemis osaleja, kes vastutab ülekandekorraldustest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest selles süsteemis. Süsteemi liiges võib olla: 1) Eestis või teises lepinguriigis asutatud krediidiasutus; 2) Eestis või teises lepinguriigis asutatud investeerimisühing, välja arvatud väärtpaberituru seaduse § 47 lõikes 1 sätestatud isik; 3) kolmandas riigis asutatud isik, keda käsitatakse krediidiasutuse või investeerimisühinguna; 4) Eesti Pank, teise lepinguriigi keskpank või Euroopa Keskpank; 5) valitsusasutus, avalik-õiguslik juriidiline isik või riigi asutatud sihtasutus. (4) Keskse vastaspoole kliiriv liige on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 14 määratletud süsteemis osaleja. § 7. Maksejõuetusmenetlus (1) Maksejõuetusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses on: 1) pankrotimenetlus; 2) saneerimismenetlus; 3) finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmenetlus; 4) krediidiasutuse suhtes kehtestatud moratoorium; 5) menetlus, mis on algatatud välisriigi õiguse alusel süsteemis osaleja või arveldussüsteemile või süsteemis osalejale tagatise andnud isiku tegevuse ümberkorraldamiseks või lõpetamiseks või mis tahes selliste meetmete rakendamine, millega kaasneb ülekandekohustuste täitmise peatamine või piiramine. 3 (2) Pankrotimenetluse algatamise all mõistetakse kohtu poolt ajutise halduri nimetamist vastavalt pankrotiseaduse §-le 15. Moratooriumi kehtestamine on krediidiasutuste seaduse § 112 lõikes 3¹ nimetatud moratooriumi kehtestamise otsuse tegemine. Kriisilahendusmenetluse all mõistetakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamist. (3) Arveldussüsteemis osaleja maksejõuetuse korral kohaldatakse tema arveldussüsteemis osalemisest tulenevatele õigustele ja kohustustele arveldussüsteemile kohalduvat õigust. § 8. Tasaarvestamine (1) Arveldussüsteemis võib süsteemi reeglitega määratud korras ja juhtudel kasutada süsteemis osalejate vaheliste rahaliste nõuete täitmiseks nõuete kahe- või mitmepoolset tasaarvestamist. (2) Nõuete mitmepoolsel tasaarvestamisel süsteemi reeglite kohaselt arvestatud netonõuded ja - kohustused asendavad nende arveldamise aluseks olnud varasemad nõuded ja kohustused ning toimunud asendamine loetakse kehtivaks nii süsteemis osalejate kui ka muude isikute suhtes. § 9. Tagatis Tagatis käesoleva seaduse tähenduses on igasugune likviidne vara, mis antakse varaliste õiguste pantimise, tagasiostuõigusega müügi või muu sellise kokkuleppega, sealhulgas asjaõigusseaduse §-s 314¹ sätestatud finantstagatisena, või muul viisil arveldussüsteemis osalemisest tulenevate õiguste ja kohustuste tagamiseks või Eesti Pangale, teise lepinguriigi keskpangale või Euroopa Keskpangale nende ülesannete ja toimingutega seoses. § 10. Ülekandekorraldus Ülekandekorraldus käesoleva seaduse tähenduses on süsteemis osaleja käsund: 1) anda saaja käsutusse teatav hulk raha, tehes kande krediidiasutuse, keskpanga, keskse vastaspoole või arveldusagendi arvelduskontol, või muu käsund, millest tuleneb maksekohustuse võtmine või selle täitmine vastavalt arveldussüsteemi reeglitele; 2) täita väärtpaberitehingust tekkinud kohustus või anda üle omandiõigus või muu õigus väärtpaberi üle, tehes kande vastavas registris. § 11. Arvelduskonto Arvelduskonto käesoleva seaduse tähenduses on konto Eesti Pangas, lepinguriigi keskpangas, Euroopa Keskpangas või arveldusagendi või keskse osaleja juures, mida kasutatakse selleks, et hoida rahalisi vahendeid või väärtpabereid ning arveldada arveldussüsteemis osalejate vahel ülekandekorraldustest tulenevaid nõudeid ja kohustusi. § 12. Arvelduspäev Arvelduspäev on ajaperiood, mis hõlmab arveldussüsteemi või süsteemiühenduse päevaseid ja öiseid arveldusi ning sisaldab kõiki tegevusi ja sündmusi, mis toimuvad arveldussüsteemi tegevustsükli jooksul. 4 2. peatükk Maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamine ja arveldussüsteemi korraldamine 1. jagu Maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamine § 13. Maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamine (1) Maksesüsteemi teenuste osutamist korraldav isik (edaspidi maksesüsteemi korraldaja), kes soovib maksesüsteemi tunnustamist arveldussüsteemina, esitab Eesti Pangale järgmised andmed ja dokumendid: 1) taotlus käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud teate esitamiseks; 2) maksesüsteemi korraldaja põhikirja või asutamislepingu ärakiri; 3) andmed maksesüsteemi korraldaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende vastutusvaldkonna kirjeldust; 4) maksesüsteemi eeskirjad ja arvelduste kord, dokumentatsioon maksesüsteemi toimimise majanduslike, tehniliste ja õiguslike põhimõtete kohta ning maksesüsteemis osalemiseks või selle teenuste kasutamiseks vajalike lepingute näidised; 5) iga teada oleva osaleja või kaudse osaleja ärinimi, asukoha aadress, kontaktandmed ja vajaduse korral andmed osalejale antud tegevusloa kohta; 6) muud dokumendid, mida Eesti Pank peab maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamisel vajalikuks. (2) Eesti Pank hindab maksesüsteemi toimimise põhimõtteid ja selle tööd korraldavaid reegleid eesmärgiga tuvastada, kas maksesüsteem vastab arveldussüsteemile kehtestatud nõuetele. (3) Otsuse käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud teate esitamise või sellest keeldumise kohta teeb Eesti Pank kuue kuu jooksul kõigi vajalike ja nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates. (4) Eesti Pank võib maksesüsteemi arveldussüsteemina mitte tunnustada ja keelduda käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud teate esitamisest, kui: 1) maksesüsteemi korraldaja ei ole esitanud kõiki nõutud andmeid ja dokumente kolme kuu jooksul pärast taotluse esitamist; 2) maksesüsteemi tööd korraldavad reeglid ei vasta käesoleva seadusega süsteemi reeglitele kehtestatud nõuetele ja puudused ei ole kõrvaldatud mõistliku aja jooksul taotluse esitamisest arvates; 3) maksesüsteemi tunnustamine arveldussüsteemina ei ole süsteemiriski tõttu põhjendatud; 4) käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud andmete ja dokumentide põhjal võib järeldada, et maksesüsteemi usaldusväärne, turvaline ja tõhus toimimine ei ole küllaldaselt tagatud; 5) taotletava teate esitamine on teise riigi asutuse või isiku pädevuses; 6) esineb muu mõjuv põhjus. (5) Eesti Pank võib maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustada, kui osalejad on arveldussüsteemist tulenevate õiguste ja kohustuste suhtes kohalduvaks õiguseks valinud Eesti õiguse ja Eesti Panga hinnangul puuduvad tunnustamisest keeldumise aluseks olevad asjaolud. (6) Eesti Pank võib tunnustada maksesüsteemi arveldussüsteemina ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud algatusest sõltumata, kui Eesti Panga hinnangul on sellise maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamine süsteemiriski arvestades õigustatud. Sellisel juhul konsulteerib 5 Eesti Pank enne käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud teate esitamist asjaomase maksesüsteemi korraldajaga. (7) Maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamine on süsteemiriski tõttu põhjendatud eelkõige juhul, kui selles osaleja või selle korraldaja kohustuste täitmata jätmine võib mõjutada teiste osalejate või korraldaja kohustuste täitmist ning seeläbi võib süsteemiriski ülekandumine vahetult avaldada negatiivset mõju finantssüsteemi stabiilsusele ja usaldusväärsusele. (8) Käesolevas paragrahvis sätestatud tunnustamist ei kohaldata maksesüsteemile, mille korraldaja on Eesti Pank, ega väärtpaberiarveldussüsteemile. (9) Väärtpaberite keskdepositoorium teavitab Finantsinspektsiooni väärtpaberiarveldussüsteemist, millele kohaldatakse Eesti õigust. Teatele lisatakse arveldussüsteemi reeglid. § 14. Arveldussüsteemist teatamine (1) Eesti Pank esitab pärast maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamist sellekohase teate Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele. Eelnimetatud teate esitab Eesti Pank ka arveldussüsteemi kohta, mille korraldajana ta tegutseb. (2) Finantsinspektsioon peab nende väärtpaberiarveldussüsteemide nimekirja, millele kohaldatakse Eesti õigust, ning esitab iga nimekirja kantud arveldussüsteemi kohta teate Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele. (3) Kui Eesti Panga hinnangul arveldussüsteem, mille kohta ta on esitanud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele teate, ei vasta käesolevas seaduses sätestatud maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamise nõuetele ja mittevastavus ei ole ajutine, esitab Eesti Pank Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele taotluse see arveldussüsteem nimekirjast kustutada. 2. jagu Nõuded arveldussüsteemi reeglitele ja süsteemi korraldaja kohustused § 15. Süsteemi reeglid (1) Arveldussüsteemi toimimist, sealhulgas ülekandekorralduste andmist ja täitmist reguleeritakse süsteemi reeglitega. (2) Süsteemi reeglid peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) pakutavate arveldusteenuste kirjeldus; 2) süsteemis osalejaks saamise tingimused, osaleja staatuse andmise, peatamise ja lõpetamise kord ning tema kohustused ja vastutus; 3) ülekandekorralduste täitmiseks kasutatava arveldustehnika kirjeldus; 4) ülekandekorralduste alusel tekkinud nõuete ja kohustuste täitmise kord, sealhulgas ülekandekorralduste töötlemise ajakava ja ülekandekorralduste täitmise kord tehnilise rikke või süsteemis osaleja kohustuste täitmata jätmisest tuleneva arveldussüsteemi toimimise häiringu juhuks; 5) ülekandekorralduste täitmise tagamise viisid ning tagatisvahendite moodustamise ja kasutamise kord; 6) süsteemis osalemisest tulenevate kohustuste täitmise tagamise tingimused ja kord; 7) arveldussüsteemi reeglite muutmise ja vaidlustamise kord; 8) arvelduste lõplikkust määravad tingimused; 6 9) tingimused, mille täitmisel võib süsteemis osaleja vahendada süsteemi teenuseid kolmandatele isikutele. § 16. Süsteemi korraldaja kohustused (1) Süsteemi korraldaja rakendab õiguslikke, tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, et tagada arveldusteenuste turvalisus ning arveldussüsteemi töökindlus ja usaldusväärne toimimine, kooskõlas käesoleva seaduse, muu õigusakti ja Euroopa Liidu õigusaktiga ning arveldussüsteemide korraldamise rahvusvaheliste tavadega. (2) Süsteemi korraldaja rakendab süsteemi reegleid, arveldussüsteemi toimimist reguleerivaid sise-eeskirju ja muid asjakohaseid protseduure, et maandada osalejast või süsteemi korraldajast tulenevaid majanduslikke, tehnilisi ja õigusriske. Sellised sise-eeskirjad ja protseduurid peavad olema selged ja läbipaistvad ning hõlmama vähemalt süsteemi korraldaja juhtimist ja kontrollsüsteemi, et tuvastada, teadvustada ja maandada arveldussüsteemi tegevusega kaasnevaid riske ning arveldussüsteemi toimepidevus. (3) Arveldussüsteemi korraldamisel kasutatavad vahendid ja protsessid peavad tagama, et ülekandekorraldusi täidetakse vastavalt süsteemi reeglitele. (4) Süsteemi reeglitega ette nähtud ulatuses ja korras süsteemi korraldaja: 1) peab arvestust ülekandekorralduste alusel süsteemi kaudu täitmisele kuuluvate nõuete ja kohustuste üle; 2) täidab ja tagab ülekandekorralduste alusel tekkinud süsteemis osaliste vastastikuste nõuete ja kohustuste täitmist, sealhulgas nende tasaarvestamist; 3) sõlmib lepinguid teiste arveldussüsteemide korraldajatega, et korraldada ülekandekorralduste täitmisega seotud arveldusi; 4) peab arvelduste korraldamiseks süsteemi liikmete arvelduskontosid; 5) moodustab ja käsutab tagatisvahendite fonde, mida on vaja selleks, et tagada arveldussüsteemi kaudu täitmisele kuuluvate süsteemis osalejate nõuete ja kohustuste täitmine ning maandada arveldussüsteemi toimimisega seotud riske; 6) osutab muid teenuseid ning teeb tehinguid ja toiminguid, mis on vajalikud seoses ülekandekorralduste arveldamise või nende täitmise tagamisega; 7) rakendab sisekontrolli meetmeid, mis on piisavad selleks, et maandada arveldussüsteemi tegevusega seotud riske. (5) Süsteemi korraldaja teatab Eesti Pangale kolme tööpäeva jooksul: 1) iga süsteemis osaleja või kaudse osaleja ärinime, asukoha aadressi ja kontaktandmed osaleja liitumisest arvates, samuti kõik eelnimetatud andmetes tehtud muudatused, sealhulgas süsteemis osalejate kohta vastavast muudatusest teadasaamisest arvates; 2) muudatustest arveldussüsteemi reeglites või süsteemis osalejatega sõlmitud lepingutes vastava muudatuse tegemisest arvates; 3) otsusest arveldussüsteemi tegevus peatada või lõpetada sellekohase otsuse tegemisest arvates; 4) osalemisest arveldussüsteemis, mille suhtes kohaldatakse välisriigi õigust, vastava arveldussüsteemiga liitumise kokkuleppe sõlmimisest arvates. 7 3. jagu Juurdepääs makse- ja arveldussüsteemile ning arveldusteenustele § 17. Juurdepääs makse- ja arveldussüsteemile ning arveldusteenustele (1) Isiku õigustatud huvi olemasolu ja vastava teabenõude saamise korral annab süsteemis osaleja teavet enda arveldussüsteemis osalemise ning selle süsteemi reeglite või toimimise põhimõtete kohta. (2) Maksesüsteemi korraldaja peab makseteenuse pakkujale tagama sellele süsteemile juurdepääsu õiguse, kehtestades selleks maksesüsteemiga liitumise tingimused (edaspidi ka maksesüsteemi reeglid), mis peavad olema liituja suhtes objektiivsed ja proportsionaalsed ning tagama võrdse kohtlemise. (3) Juurdepääsu maksesüsteemile võib maksesüsteemi reeglitega piirata üksnes lähtuvalt konkreetsetest riskidest, eelkõige selleks, et ära hoida arveldusteenusega seotud riski, operatsiooniriski ja äririski ning tagada maksesüsteemi finantsstabiilsus, turvalisus ja stabiilne toimimine. (4) Maksesüsteemi reeglitega ei tohi makseteenuse pakkujatele, makseteenuse pakkuja klientidele ega teistele maksesüsteemidele kehtestada: 1) piiranguid, mis takistavad osalemist teistes maksesüsteemides; 2) tingimusi, mis kohtlevad ebavõrdselt makseteenuse pakkujaid nende kui maksesüsteemis osalejate õiguste ja kohustuste suhtes; 3) piiranguid, mis lähtuvad maksesüsteemis osalejate institutsioonilisest vormist. (5) Kui süsteemis osaleja võimaldab makseteenuse pakkujal, kes ei ole süsteemis osaleja, suunata maksejuhiseid arveldussüsteemi kaudu, peab kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatuga seda võimaldama ka teistele makseteenuse pakkujatele. Süsteemis osaleja peab juurdepääsu taotlevale makseteenuse pakkujale või muule süsteemis osaleda soovivale isikule juurdepääsutaotluse tagasilükkamist põhjendama. (6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2–4 ei kohaldata: 1) arveldussüsteemide suhtes; 2) maksesüsteemide suhtes, mis koosnevad üksnes makseteenuse pakkujatest, kes kuuluvad konsolideerimisgruppi, mis koosneb omakorda seotud kapitaliga üksustest ning kus ühel seotud üksustest on tegelik kontroll teiste üle; 3) maksesüsteemide suhtes, mille korraldaja on Eesti Pank, lepinguriigi keskpank või Euroopa Keskpank. 3. peatükk Arvelduste lõplikkus, tagatiste kaitse ja maksejõuetusest teavitamine § 18. Ülekandekorralduse arveldussüsteemi vastuvõtmine ja tagasivõetamatuks muutumine ning selle õiguslik tagajärg (1) Ülekandekorralduse arveldussüsteemi vastuvõtmise ja tagasivõetamatuks muutumise tingimused määratakse asjakohaste süsteemi reeglitega. (2) Süsteemi reeglites tuleb määrata aeg, millal ülekandekorraldus loetakse vastuvõetuks ja vastuvõetud ülekandekorraldus loetakse tagasivõetamatuks. 8 (3) Süsteemi korraldajale edastatud ja vastuvõetud ülekandekorraldust ei või süsteemis osaleja ega kolmas isik tagasi võtta või muuta pärast ülekandekorralduse tagasivõetamatuks muutumist. Toimingud, mis on tehtud pärast tagasivõetamatuks muutumist eesmärgiga muuta või tühistada antud ülekandekorraldus, on tühised. (4) Süsteemiühenduse puhul peab iga selles osaleva korraldaja süsteemi reeglites olema ülekandekorralduse arveldussüsteemi sisestamise ja ülekandekorralduse tagasivõetamatuks muutumine määratud viisil, mis on kooskõlas kõikide seotud arveldussüsteemide reeglitega ning mis võimaldab määrata aega, mil ülekandekorraldus loetakse vastuvõetuks ja tagasivõetamatuks. (5) Ühe arveldussüsteemi reegel ülekandekorralduse vastuvõetuks lugemise või ülekandekorralduse tagasivõetamatuks muutumise kohta ei mõjuta ühegi teise samasse süsteemiühendusse kuuluva arveldussüsteemi mis tahes reeglit, kui kõigi süsteemiühenduses osalevate arveldussüsteemide reeglites ei ole sätestatud teisiti. § 19. Ülekandekorralduste täitmine süsteemis või süsteemiühenduses osaleja maksejõuetusmenetluse algatamise korral ja teavitamiskohustus (1) Kui süsteemis või süsteemiühenduses osaleja suhtes algatatakse maksejõuetusmenetlus, peatab süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja viivitamata eelnimetatud osaleja ülekandekorralduste vastuvõtmise vastavalt arveldussüsteemi või süsteemiühenduse reeglites sätestatud korrale. (2) Ülekandekorraldused täidetakse ja tasaarvestused tehakse ning need on kolmandatele isikutele õiguslikult siduvad ka siis, kui süsteemis osaleja suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlus, tingimusel et ülekandekorraldused on arveldussüsteemi reeglite kohaselt vastu võetud enne maksejõuetusmenetluse algatamist. Käesolevat lõiget kohaldatakse maksejõuetusmenetluse algatamisel ka süsteemiühenduses osaleja suhtes ja süsteemiühenduse korraldaja suhtes, kes ei ole süsteemis osaleja. (3) Enne maksejõuetusmenetluse algatamist arveldussüsteemis või süsteemiühenduses osalemisega võetud kohustusi võib täita süsteemis või süsteemiühenduses osaleja antud tagatiste või arveldussüsteemi või süsteemiühenduse tagatisvahendite arvel. (4) Kui ülekandekorraldused on vastu võetud pärast maksejõuetusmenetluse algatamist süsteemis osaleja, süsteemiühenduses osaleja või süsteemiühenduse korraldaja suhtes ja täidetud kooskõlas arveldussüsteemi reeglitega maksejõuetusmenetluse algatamisega samal arvelduspäeval, on need kolmandatele isikutele õiguslikult siduvad, kui süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja tõendab, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma maksejõuetusmenetluse algatamisest. (5) Süsteemis või süsteemiühenduses osaleja pankroti korral ei kuulu käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud ülekandekorralduse täitmise tulemusel süsteemis või süsteemiühenduses osaleja omandist välja läinud vara tema pankrotivara hulka. (6) Süsteemis või süsteemiühenduses osaleja pankroti korral ei kuulu tema poolt süsteemi või süsteemiühenduse reeglite kohaselt arveldussüsteemi või süsteemiühenduse tagatisvahendite fondi tasutu tema pankrotivara hulka summas, mis on vajalik enne pankrotimenetluse algatamist süsteemis või süsteemiühenduses osaleja vastu võetud ülekandekorralduste täitmiseks. (7) Ülekandekorralduse tagasivõitmine pankrotimenetluses ei too kaasa arveldussüsteemi reeglite kohaselt tehtud tasaarvestuse, sealhulgas mitmepoolse tasaarvestuse kehtetust. 9 (8) Süsteemis osaleja või süsteemiühenduses osaleja teavitab viivitamata vastavalt kas süsteemi korraldajat või süsteemiühenduse korraldajat ja Eesti Panka tema suhtes pankrotimenetluse algatamisest ja pankroti väljakuulutamisest või moratooriumi kehtestamisest. Sama kohustus on ka ajutisel pankrotihalduril, pankrotihalduril või moratooriumihalduril süsteemis või süsteemiühenduses osaleja suhtes. (9) Eesti Pank teatab viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele, süsteemi korraldajale ja teiste lepinguriikide pädevatele asutustele süsteemis või süsteemiühenduses osaleja maksejõuetusmenetlusest, kui osaleja peakontor asub Eestis. Kui teabe osaleja maksejõuetusmenetluse kohta edastab Eesti Pangale selle lepinguriigi pädev asutus, kus asub selle osaleja peakontor, teavitab Eesti Pank asjaomast süsteemi korraldajat maksejõuetusmenetlusest selle osaleja suhtes. (10) Pädeva asutusena käsitatakse lepinguriigi asutust, kes on volitatud saama või kohustatud edastama käesolevas seaduses või muus õigusaktis sätestatud teavet osaleja või süsteemi korraldaja maksejõuetusmenetluse kohta, samuti isikut või asutust, kes on pädev makse- või arveldussüsteemi üle järele vaatama. (11) Kolmanda riigi maksesüsteemis osalev isik, kelle suhtes on algatatud Eesti õiguse alusel maksejõuetusmenetlus, või ajutine pankrotihaldur, pankrotihaldur või moratooriumihaldur esitab pärast maksejõuetusmenetluse algatamist taotluse eelnimetatud isiku ülekandekorralduste ja nende täitmiseks antud tagatiste suhtes käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7 ja §-s 22 sätestatu kohaldamiseks, kui sellele maksesüsteemile kohalduvad nõuded on olulises osas võrdväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ nõuetega. § 20. Ülekandekorralduste täitmine süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja pankrotimenetluse algatamise korral ja teavitamiskohustus (1) Kui süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, lõpetab ta viivitamata ülekandekorralduste vastuvõtmise. (2) Kui süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, kuuluvad kõik ülekandekorraldused, mis on talle enne pankrotimenetluse algatamist antud, täitmisele. (3) Süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja pankroti korral ei kuulu vara, mis on üle antud süsteemis või süsteemiühenduses osalejate, sealhulgas teise arveldussüsteemi korraldaja poolt süsteemi või süsteemiühenduse korraldajale ülekandekorralduste täitmiseks või selle tagamiseks, süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja pankrotivara hulka. (4) Süsteemi ja süsteemiühenduse korraldaja teavitavad viivitamata Finantsinspektsiooni ja Eesti Panka nende suhtes pankrotimenetluse algatamisest ja pankroti väljakuulutamisest. Sama kohustus on ka ajutisel pankrotihalduril või pankrotihalduril süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja suhtes. (5) Eesti Pank teatab viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele ja teiste lepinguriikide pädevatele asutustele süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja pankrotimenetlusest. § 21. Arveldussüsteemi tagatisvahendid (1) Et tagada arveldussüsteemis osalemisega seotud kohustuste täitmine, peab süsteemi korraldaja moodustama tagatisvahendite fondi või võtma tarvitusele muud asjakohased meetmed, mis 10 kindlustavad, et süsteemis osalemisega seotud kohustuste täitmine on süsteemi reeglites sätestatud ulatuses piisavalt tagatud. (2) Tagatisvahendite fondi võib moodustada igasugune likviidne vara, sealhulgas asjaõigusseaduse §-s 3141 sätestatud finantstagatis. § 22. Tagatiste kaitse (1) Maksejõuetusmenetlus ei mõjuta süsteemi korraldaja, süsteemis osaleja, Eesti Panga, lepinguriigi keskpanga ega Euroopa Keskpanga õigusi tagatistele, mis on antud seoses arveldussüsteemiga või mis tahes süsteemiühendusega või seoses ülesannete täitmisega, mis on Eesti Panga, lepinguriigi keskpanga või Euroopa Keskpanga pädevuses. Eelnimetatud tagatise võib realiseerida tagatise andmise aluseks olnud kokkuleppe järgi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse maksejõuetusmenetluse algatamisel järgmisete isikute suhtes: 1) asjaomases süsteemis või süsteemiühenduses osaleja; 2) süsteemiühenduses osalev süsteemi korraldaja, kes ei ole osaleja; 3) Eesti Panga, lepinguriigi keskpanga või Euroopa Keskpanga lepingupartner; 4) tagatise andnud muu isik. (3) Kui süsteemi korraldaja on süsteemiühenduses andnud tagatise teisele süsteemi korraldajale, ei mõjuta tagatise saanud süsteemi korraldaja suhtes maksejõuetusmenetluse algatamine tagatise andnud süsteemi korraldaja õigusi seoses tagatisega. (4) Kui tagatiseks on väärtpaberid või nendest tulenevad õigused, määratakse tagatise saajate ja nende nimel tegutsevate isikute väärtpaberitega seotud õigused ja nõuded kindlaks selle lepinguriigi õiguse alusel, kus vastavat arvelduskontot, registrit või keskdepositooriumit peetakse. 4. peatükk Järelevaatamine § 23. Eesti Panga ülesanded makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamisel (1) Eesti Pank vaatab käesolevas peatükis sätestatud korras makse- ja arveldussüsteemide (käesolevas peatükis edaspidi koos süsteemid) järele. (2) Eesti Pank järelevaatajana: 1) kogub teavet Eestis makseteenuseid pakkuvate isikute osalemise üle süsteemides, sealhulgas süsteemides, mille suhtes kohaldatakse teise lepinguriigi või kolmanda riigi õigust; 2) analüüsib süsteemide ülesehitust, toimimist ja riske; 3) võib anda juhiseid ja soovitusi süsteemide ülesehituse parandamiseks, ülekandekorralduste edastamise ja vastuvõtmise tõhusamaks korraldamiseks, riskide vähendamiseks ning makseteenuste toimepidevuse tagamiseks; 4) annab hinnanguid süsteemide reeglite ja põhimõtete kohta. (3) Eesti Pank võib kehtestada süsteemide järelevaatamise täpsemad tingimused ja korra, sealhulgas süsteemide kohta esitatavate andmete loetelu, esitamise perioodilisuse ning edastamise vormi. (4) Ülevaate järelevaatamise aluseks olevatest põhimõtetest avaldab Eesti Pank oma veebilehel. 11 § 24. Eesti Panga koostöö Finantsinspektsiooniga järelevaatamise korraldamisel (1) Eesti Pank teeb järelevaatamisel koostööd Finantsinspektsiooniga. Eesti Pangal on õigus edastada Finantsinspektsioonile maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamise ja süsteemide järelevaatamise eesmärgil kogutud teavet, dokumente ning muid andmeid. (2) Et järelevaatamise ülesannet paremini täita, võib Eesti Pank sõlmida Finantsinspektsiooniga koostöökokkuleppe, milles lepitakse kokku järelevaatamise ülesande täitmiseks vajaliku teabe vahetamise tingimused, osapoolte ülesannete jaotus ning muud täitmisega seotud olulised tingimused. (3) Eesti Pank teatab Finantsinspektsioonile kõrvalekaldest süsteemide korra- või õiguspärasest toimimisest või nende töökindluse häirest, kui kõrvalekalle või häire ei ole Eesti Panga hinnangul ajutine ning kui see võib kahjustada usaldusväärset ja tõhusat toimimist või kui süsteemiriskid võivad kanduda üle muule finantsturu taristule või suurendada märkimisväärselt süsteemide tegevusega kaasnevaid riske Eestis asutatud osalejatele. (4) Eesti Pank võib teha Finantsinspektsioonile ettepaneku süsteemides osalemisega seotud riskide maandamiseks järgmistel juhtudel: 1) arveldussüsteem, milles osaleb Eestis asutatud makseteenuse pakkuja või välisriigi makseteenuse pakkuja filiaal Eestis, ei vasta käesoleva seaduse või muu õigusakti või nende alusel antud õigusakti nõuetele või rahvusvaheliselt tunnustatud tavadele; 2) Eesti Pangale esitatud dokumentide ja andmete põhjal võib asuda seisukohale, et makse- või arveldussüsteemi usaldusväärne ja tõhus toimimine ei ole küllaldaselt tagatud; 3) makse- või arveldussüsteemi korraldaja või selles süsteemis osaleja tõttu ei ole makse- või arveldussüsteemi järelevaatamine piisavalt tagatud. § 25. Õigused teabe andmisel ja saamisel (1) Eesti Pangal on õigus edastada käesolevas seaduses, muus õigusaktis või selle alusel antud õigusaktis sätestatud Eesti Panga kohustuse või muu ülesande täitmiseks kogutud teavet, dokumente ja muid andmeid teise lepinguriigi pädevale asutusele, samuti muule isikule või asutusele, kui see tuleneb õigusaktist. (2) Eesti Pangal on käesoleva seaduse alusel maksesüsteemi tunnustamiseks arveldussüsteemina ja süsteemide järelevaatamise eesmärgil õigus saada tasuta teavet, dokumente ja selgitusi süsteemide korraldajalt, süsteemides osalejalt, valitsusasutustest ja järelevalveorganitest ning riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudest. 5. peatükk Teiste seaduste muutmine § 26. Asjaõigusseaduse muutmine Asjaõigusseaduse § 314¹ lõike 1 punkte 3 ja 4 muudetakse ning need sõnastatakse järgmiselt: „3) makse- ja arveldussüsteemide seaduse § 3 lõikes 6 nimetatud süsteemiühenduse korraldaja; 4) makse- ja arveldussüsteemide seaduse § 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud süsteemi korraldaja;“. § 27. Eesti Panga seaduse muutmine Eesti Panga seaduses tehakse järgmised muudatused: 12 1) seadust täiendatakse §-ga 19¹ järgmises sõnastuses: „§ 19¹. Arveldused Eesti Pangas (1) Eesti Pank võib toimida maksesüsteemide, sealhulgas makse- ja arveldussüsteemide seaduses määratletud arveldussüsteemide korraldajana, kui see on Eesti Panga ülesannete täitmiseks vajalik. Maksesüsteemide reeglid ja liitumistingimused kehtestab Eesti Pank. (2) Maksesüsteemiga, mida korraldab Eesti Pank, võivad osalejad liituda eeldusel, et nad täidavad maksesüsteemi reeglitega määratud liitumistingimused ja sõlmivad asjakohase liitumislepingu.“; 2) paragrahvi 242 lõike 2 punkti 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) õigusaktides sätestatud juhtudel annab hinnanguid maksesüsteemide toimimise põhimõtete ja reeglite kohta;“. 3) paragrahvi 242 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) sõlmib õigusaktides sätestatud juhtudel kokkuleppeid järelevaatamise korraldamiseks.“. § 28. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 17 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Tasaarvestuskokkulepe hõlmab ka lõpetamisel toimuvat tasaarvestust käsitlevaid tingimusi, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, 27.06.2002, lk 43–50) artikli 2 lõike 1 punkti n alapunktis i, ning makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud tasaarvestust.”; 2) paragrahvi 40¹ lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) makse- ja arveldussüsteemide seaduses määratletud arveldussüsteemide või nende korraldajate ees;“; 3) paragrahvi 43 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) makse- või ülekandekohustustele, mis tulenevad makse- ja arveldussüsteemide seaduses määratletud arveldussüsteemi või süsteemi korraldaja korrapärasest toimimisest;“; 4) paragrahvi 44 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ“ tekstiosaga „makse- ja arveldussüsteemide seaduse“; 5) paragrahvi 50 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11) makse- või arveldussüsteemi korraldajat, kui kriisilahendusmenetluses osalev isik on makse- ja arveldussüsteemide seaduses määratletud arveldussüsteemis osaleja.“; 6) paragrahvi 59 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ kohaste makse- ja arveldussüsteemide“ tekstiosaga „makse- ja arveldussüsteemide seaduses määratletud arveldussüsteemide“; 7) paragrahvi 71 lõike 1 punktis 6 asendatakse tekstiosa „krediidiasutuste seaduse § 87 lõikes 2 määratletud maksesüsteemide või süsteemikorraldajate“ tekstiosaga „makse- ja arveldussüsteemide seaduses määratletud arveldussüsteemide ning makse- ja arveldussüsteemide seaduse § 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud süsteemi korraldaja“. 13 § 29. Kindlustustegevuse seaduse muutmine Kindlustustegevuse seaduse § 149 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Erirežiimi kehtestamise otsus ei mõjuta niisuguse käsutustehingu kehtivust, mis on tehtud asjaõigusseaduse §-s 3141 nimetatud finantstagatise kokkuleppest tuleneva õiguse teostamiseks või kohustuse täitmiseks, samuti makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud arveldussüsteemi vahendusel või arveldussüsteemi ja süsteemiühenduse vahendusel tehtavaid tasaarvestusi.“. § 30. Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „makse- ja arveldussüsteemi“ tekstiosaga „maksesüsteemi, sealhulgas makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud arveldussüsteemi“; 2) paragrahvi 87 lõiked 2, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 87 lõike 51 esimeses lauses asendatakse sõna „Maksesüsteemiga“ tekstiosaga „Makse- ja arveldussüsteemiga“; 4) paragrahvi 87 täiendatakse lõigetega 52–56 järgmises sõnastuses: „(52) Krediidiasutus rakendab meetmeid, et hinnata selle makse- ja arveldussüsteemi usaldusväärsust, mille liige ta otseselt või kaudselt on, ning liikmesusega kaasnevat mõju makse- ja arveldusteenuste toimimisele. (53) Krediidiasutus rakendab meetmeid, et tagada makse- ja arveldussüsteemi liikmeks olemise tingimuste täitmine ning pidev juurdepääs makse- ja arveldusteenustele. Krediidiasutus tagab, et tema osalemine makse- ja arveldussüsteemis ei kahjusta klientide huve ega selle makse- ja arveldussüsteemi järjepidevat toimimist, mille liige ta otseselt või kaudselt on. (54) Käesoleva paragrahvi lõigetes 52–53 sätestatut kohaldatakse ka makse- ja arveldusteenuste suhtes, mis on krediidiasutusele vajalikud elutähtsa teenuse osutamiseks. (55) Finantsinspektsioonil on järelevalve tegemiseks õigus nõuda krediidiasutuselt ja välisriigi krediidiasutuse filiaalilt Eestis täiendavaid andmeid või selgitusi krediidiasutuse osalemise kohta makse- ja arveldussüsteemis, sealhulgas välisriigi makse- ja arveldussüsteemis. (56) Finantsinspektsioon võib esitada käesoleva paragrahvi lõikes 55 nimetatud andmeid Eesti Pangale makse- ja arveldussüsteemide seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.“; 5) paragrahvi 91 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „Eesti Panga seadusest“ tekstiosaga „ning makse- ja arveldussüsteemide seadusest“; 6) paragrahvi 103 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) Eesti Pank on teinud makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud juhul ettepaneku võtta meetmeid.“; 7) paragrahvi 114 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõna „maksesüsteemi“ sõnaga „arveldussüsteemi“; 14 8) paragrahvi 114 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei mõjuta niisuguse käsutustehingu kehtivust, mis on tehtud asjaõigusseaduse §-s 3141 nimetatud finantstagatise kokkuleppest tuleneva õiguse teostamiseks või kohustuse täitmiseks, samuti arveldussüsteemi vahendusel või arveldussüsteemi ja süsteemiühenduse vahendusel tehtavaid tasaarvestusi.“; 9) paragrahv 1349 tunnistatakse kehtetuks. § 31. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 82 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „riikliku statistika seadusest“ sõnaga „seadusest“; 2) paragrahvi 82 lõiget 11 täiendatakse pärast sõnu „Eesti Panga seadusest“ tekstiosaga „,ning makse- ja arveldussüsteemide seadusest“; 3) paragrahvi 100 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) Eesti Pank on teinud makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud juhul ettepaneku võtta meetmeid.“; 4) seadust täiendatakse §-ga 1134 järgmises sõnastuses: „1134. Piirüleste maksete ja konverteerimise tasude kohta kehtestatud nõuete rikkumised (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1230, piiriüleste maksete kohta liidus (ELT L 274, 30.07.2021, lk 20–31), artiklites 3–6 sätestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“. § 32. Pankrotiseaduse muutmine Pankrotiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 18 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Pankrotiavalduse tagamise abinõude rakendamine ei mõjuta niisuguse käsutustehingu kehtivust, mis on tehtud asjaõigusseaduse §-s 3141 nimetatud finantstagatise kokkuleppest tuleneva õiguse teostamiseks või kohustuse täitmiseks, samuti makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud arveldussüsteemi vahendusel või arveldussüsteemi ja süsteemiühenduse vahendusel tehtavaid tasaarvestusi.“; 2) paragrahvi 109 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „krediidiasutuste seaduse § 87 lõikes 2 nimetatud maksesüsteemi vahendusel ning väärtpaberituru seaduse § 213 lõikes 1 ja § 213¹ lõikes 1 nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel teostatavatele tasaarvestustele“ tekstiosaga „makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud arveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel tehtavatele tasaarvestustele“. § 33. Võlaõigusseaduse muutmine Võlaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused: 15 1) seaduse 10. peatüki 4. jagu täiendatakse §-ga 205¹ järgmises sõnastuses: „§ 205¹. Tasaarvestuskokkulepe (1) Tasaarvestuskokkulepe on õigusaktis sätestatud juhul püsivas ärisuhtes sõlmitud tüüplepingust või muust sarnasest lepingust tulenev nõuete kahe- või mitmepoolne tasaarvestamise kokkulepe, mille kohaselt lõpevad poolte vastastikused nõuded kattuvas ulatuses kokkuleppes ettenähtud ajal või täitmist tingiva juhtumi toimumisel ja need asendatakse tasaarvestamise tulemusena saadud netonõude või netokohustusega. (2) Tasaarvestuskokkuleppega võidakse ette näha lepingu lõpetamisel toimuv tasaarvestus, mille puhul õigusaktis või kokkuleppes määratletud täitmist tingiva juhtumi toimumisel osaliste lepingust tulenevaid kohustusi kiirendatakse, nii et need tuleb kohe täita või need lõpetatakse tasaarvestusega lõikes 1 sätestatud viisil. “; 2) paragrahvi 709 lõige 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(19) Käesolevat jagu ei kohaldata maksetehingutele, mis tehakse maksesüsteemide, sealhulgas makse- ja arveldussüsteemide seaduses nimetatud arveldussüsteemide vahendusel.“; 3) paragrahv 710 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 713 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei kohaldata maksesüsteemidele, sealhulgas makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud arveldussüsteemidele.“; 5) paragrahvi 726 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Maksesüsteemis, sealhulgas makse- ja arveldussüsteemide seaduses nimetatud arveldussüsteemis osaleja võib maksejuhise tagasi võtta ajal, mis on määratud makse- või arveldussüsteemile kohaldatavates õigusaktides ja tüüptingimustes.“; 6) paragrahvi 73314 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „§ 710–7112“ tekstiosaga „§ 7101–7112“. § 34. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 62 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „väärtpaberituru seaduse § 2131 lõikes 1“ tekstiosaga „makse- ja arveldussüsteemide seaduses“. § 35. Väärtpaberituru seaduse muutmine Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 108 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: „(8) Inspektsioonil on järelevalve tegemiseks õigus nõuda investeerimisühingult täiendavaid andmeid või selgitusi investeerimisühingu osalemise kohta maksesüsteemis, sealhulgas makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud arveldussüsteemis. (9) Eesti Pangal on Eesti Panga seadusest ning makse- ja arveldussüsteemide seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks õigus nõuda investeerimisühingult regulaarset lisaaruandlust. Aruandluse sisu, esitamise perioodilisuse, korra ja tähtajad kehtestab Eesti Pank.“; 2) seaduse 5. osa tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 234 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: 16 „4) kui Eesti Pank on teinud ettepaneku võtta meetmeid makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud juhul.“. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/26/EÜ arvelduste lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.06.1998, lk 45–50), viimati muudetud direktiiviga (EL) nr 2019/879 (ELT L 150, 07.06.2019, lk 296–344). Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Vabariigi Valitsus 2022 (allkirjastatud digitaalselt) 17 Makse- ja arveldussüsteemide seadus Seletuskiri 1. Sissejuhatus ..........................................................................................................................................2 1.1. Sisukokkuvõte ................................................................................................................... 2 1.2. Eelnõu ettevalmistaja ......................................................................................................... 2 1.3. Märkused .......................................................................................................................... 3 2. Seaduse eesmärk ..................................................................................................................................4 2.1. Eelnõu algatamise vajalikkus ................................................................................................... 4 2.2. Uue makse- ja arveldussüsteemide seaduse väljatöötamiskavatsus ............................................. 6 2.3. Ülevaade kehtivast regulatsioonist ........................................................................................... 6 2.4. Seaduse eesmärk ja olulisemate lähtekohtade tutvustus ........................................................... 13 2.4.1. Arvelduse lõplikkuse direktiivi eesmärk ja põhinõuded ..............................................................13 2.4.2. Eelnõuga saavutatav olukord .......................................................................................................15 2.5. Regulatsiooni valikukohad .................................................................................................... 15 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs ...........................................................................................................15 3.1. Eelnõu ülesehitus .................................................................................................................. 15 3.2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs ............................................................................................... 17 1. peatükk. Üldsätted ................................................................................................................... 17 2. peatükk. Maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamine ja arveldussüsteemi korraldamine ...... 35 3. peatükk. Arvelduste lõplikkus, tagatiste kaitse ja maksejõuetusmenetlusest teavitamine....................... 42 4. peatükk. Järelevaatamine........................................................................................................... 47 5. peatükk. Muudatused seadustes .................................................................................................. 53 4. Terminoloogia ....................................................................................................................................59 5. Eelnõu kooskõla Euroopa Liidu õigusega ..........................................................................................59 6. Seaduse mõjud ...................................................................................................................................59 6.1. Üldine mõju ......................................................................................................................... 60 6.1.1. Muudatus I ...................................................................................................................................60 6.1.2. Muudatus II ..................................................................................................................................62 6.1.3. Muudatus III .................................................................................................................................63 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 65 8. Rakendusaktid ....................................................................................................................................65 9. Seaduse jõustumine ............................................................................................................................65 10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine .......................................................................65 Lisa 1. EL õiguse ja käesoleva seaduse eelnõu võrdlustabel .................................................................66 Lisa 2. Märkuste tabel makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu seletuskirja juurde ....................68 1 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesoleva makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu (edaspidi ka eelnõu) peamisteks eesmärkideks on eelkõige: a) reguleerida arvelduste lõplikkuse põhimõtted süsteemselt olulistes maksesüsteemides ja väärtpaberiarveldussüsteemides (ehk mismoodi toimub arveldussüsteemides maksete ja väärtpaberikorralduste täitmine ning mis hetkest on need lõplikud); b) näha ette ühtsed alused erinevate maksesüsteemidele juurdepääsu kohta, et eelkõige tagada erinevate turuosaliste põhjendamata diskrimineerimise vältimine; c) näha ette selged makse- ja arveldussüsteemide tunnustamise ja järelevaatamise alused Eesti Pangale. Makse- ja arveldussüsteemide (edaspidi arveldussüsteemid) areng ja uute süsteemide kasutusele võtmine on toonud kaasa vajaduse täiendada ja ajakohastada arveldussüsteemide õigusraamistikku. Siiski ei reguleeri käesolev seaduseelnõu kõikvõimalikke makse- ja arveldussüsteemi või makseid võimaldavaid platvorme. Eelkõige kohaldub käesolev eelnõu süsteemsetele ja nö klassikalistele makse- ja arveldussüsteemidele (vt täpsemalt käesoleva seletuskirja lk 19 esitatud joonist). Makseid ja arveldusi süsteemselt olulistes ehk suurtes makse- ja arveldussüsteemides reguleerib eelkõige EL-s direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (edaspidi ka SFD või arvelduse lõplikkuse direktiiv). Selle direktiivi eesmärgiks on vähendada maksete ja väärtpaberiarvelduste riske ning tõhustada makse- ja arveldussüsteemide toimimist. Põhieesmärk on tagada makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemidesse edastatud maksejuhiste õiguskindel arveldamine ning siduvus nii osapooltele kui ka kolmandatele isikutele, seda ka pankroti- või muus maksejõuetusmenetluses. Kehtiv riigisisene regulatsioon on aga kohati eelnimetatud direktiivi ülevõtmise puhul ebaselge ja arvelduste lõplikkust käsitlevad sätted erinevates seadustes põhjustavad erinevaid tõlgendamisvõimalusi. Seega tagatakse mh eelnõuga, et süsteemselt olulistele makse- ja arveldussüsteemidele edastatud maksejuhised on kaitstud tagasipööramise või kehtetuks tunnistamise eest maksejõuetus- või finantskriiside lahendamise menetlustes, kui maksekäsundi edastanud või tagatise andnud isik on muutunud maksejõuetuks. Eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks on koostatud eraldi uus tervikseadus. Tervikseadusega tagatakse vajalik õigusselgus, mis omab ka praktilist mõju – rahvusvaheliselt toimiva arveldussüsteemi loomine ja tegutsemine Eestis ning Eesti maksevahendaja osalemine välisriigi süsteemides suurendab konkurentesivõimekust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna jurist Linda Lelumees (611 3550, [email protected]), samuti osalised selle koostamisel sama osakonnajuhataja asetäitja Thomas Auväärt (611 3633, [email protected]) ning sama osakonna nõunikud Kadri Siibak (611 3166, [email protected]) ja Kadri Martin (611 3156, [email protected]). Lisaks osalesid eelnõu väljatöötamisel Eesti Panga vanemjurist Meelis Mark ning makse- ja arveldussüsteemide arvelduste allosakonna juhataja Kaire Torsus. Eelnõu on keeleliselt toimetanud enne esimest kooskõlastusringi Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (611 3638, [email protected]) ja enne teist kooskõlastusringi Luisa Tõlkebüroo OÜ ning eelnõu juriidilist kvaliteeti ja seletuskirja kontrollis personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (611 3611, [email protected]). 2 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud EL õiguse rakendamisega. Eelnõuga luuakse terviklik ja ühtne õigusraamistik EL direktiivi arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (98/26/EÜ) – SFD põhimõtete rakendamiseks. Eelnõus ei käsitleta otseselt arveldussüsteemide ja arvelduste digitaalse tegevuskerksuse tagamist, kuna finantssektori digitaalset tegevuskerksust tulevikus reguleerib Euroopa Liidu määrus1. Süsteemselt oluliste (ehk süsteemiriski seisukohalt oluliste) makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemide tegevus toetub arvelduse lõplikkuse põhimõttele, mis tähendab lihtsustatult seda, et kui ülekandekorraldus algatatakse, siis arveldatakse ka see nö lõpuni (nt hoolimata sellest, et üks osapool võib muutuda vahepeal maksejõuetuks). Selline õiguslik alus tuleb SFD-st ehk EL direktiivist arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (98/26/EÜ). Eestis reguleerivad maksesüsteemide (sh süsteemselt oluliste maksesüsteemide) tegevust vähesed normid, mis asuvad erinevates seadustes. Enamasti pärinevad need Eesti Euroopa Liiduga ühinemise perioodist, mil prioriteediks oli Eesti ja EL õiguse kiire harmoniseerimine, mis alati ei võimaldanud küllaldast süvenemist eriküsimustes. Normide killustatus kahjustab õiguskindlust ning toob kaasa erinevaid normide tõlgendamise võimalusi. Maksesüsteemide kiire arengu tõttu on muudatuste tegemine õiguskeskkonnas paratamatu. Eestis rahaarvelduste ehk maksete keskkonda reguleerivad õigusaktid:  Krediidiasutuste seadus (edaspidi ka KAS),  Võlaõigusseadus (edaspidi ka VÕS),  Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus (edaspidi ka MERAS),  Eesti Panga presidendi määrus maksejuhiste aktsepteerimise tingimuste kohta (edaspidi ka EP määrus). Eestis väärtpaberiarveldusi reguleerivad õigusaktid:  Väärtpaberituru seadus (edaspidi ka VPTS),  Väärtpaberite registri pidamise seadus (edaspidi ka EVKS). Eestis maksesüsteemide järelevaatamist käsitlevad õigusaktid:  Eesti Panga seadus (edaspidi ka EPS). SFD rahamaksesüsteemide regulatsioon on Eestis üle võetud krediidiasutuste seaduse §-ga 87, mis on süsteemiriski seisukohalt oluliste rahamaksesüsteemide tegevuse peamine õiguslik alus. KAS § 87 lõike 2 alusel on Eesti Panga president 9.05.2008 andnud määruse nr 4 „TARGET2-Eesti reeglite kinnitamine.“ Eelnõuga muudetakse:  asjaõigusseadust (edaspidi AÕS) redaktsioonis (RT I, 08.12.2021, 3);  Eesti Panga seadust (edaspidi EPS) redaktsioonis (RT I, 09.12.2021, 12);  finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadust (edaspidi FELS) redaktsioonis (RT I, 29.03.2022, 9);  kindlustustegevuse seadust (edaspidi KindlTS) redaktsioonis (RT I, 29.03.2022, 4);  krediidiasutuste seadust (edaspidi KAS) redaktsioonis (RT I, 20.06.2022, 11); 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 909/2014. 3  makseasutuste ja e-raha asutuste seadust (edaspidi MERAS) redaktsioonis (RT I, 10.07.2020, 21);  pankrotiseadust (edaspidi PankrS) redaktsioonis (RT I, 20.06.2022, 21);  võlaõigusseadust (edaspidi VÕS) redaktsioonis (RT I, 15.03.2022, 15);  väärtpaberite registri pidamise seadust (edaspidi EVKS) (RT I, 07.12.2021, 15);  väärtpaberituru seadust (edaspidi VPTS) reaktsioonis (RT I, 03.06.2022, 21). Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Eelnõu algatamise vajalikkus Arvestades maksekeskkonna arenguid, ei vasta olemasolev regulatsioon tänapäeva vajadustele. Kehtivas seadusandluses ei ole põhimõtet arvelduste lõplikkuse kohta piisavalt reguleeritud, mistõttu võivad maksejõuetuse korral jääda süsteemis osalejate huvid vajaliku kaitseta. Mõne üksiku sätte parandamine või lisamine olemasolevasse regulatsiooni ei annaks soovitud tulemust ja nö kaasusepõhiselt seaduse täiendamist tuleks pigem vältida. Seaduses puuduvad ka olulised süsteemide ja arveldamisega seotud mõisted ning süsteemis osalejate õigusi ja kohustusi käsitlevad normid. Lisaks on ebapiisavalt reguleeritud Eesti Panga ülesanded maksesüsteemide järelevaatajana. Eesti Panga roll maksesüsteemide järelevaatamisel on koostöös finantsjärelevalvega oluline maksetaristu usaldusväärsuse ja raharingluse tõrgeteta toimimise seisukohast nii kohalikul tasandil kui finantsstabiilsuse seiskohast laiemalt. Arveldussüsteemide usaldusväärne toimimine toetab makseturu efektiivsust. Eesmärk on kaitsta süsteemides osalejaid mh sellistes olukordades, kui võetakse kasutusele lepinguriigi või kolmanda riigi õigusaktides sätestatud mis tahes meetmed süsteemis osaleja lõpetamiseks või ümberkorraldamiseks, kui selliste meetmetega kaasneb väärtpaberiülekannete või maksete peatamine või nende piiramine. Ülekandekorraldused ja nende tasaarvestused peaksid olema kõikides liikmesriikides õiguslikult täitmisele pööratavad ja kolmandatele isikutele siduvad. See on oluline vältimaks süsteemides osalejate maksejõuetuse mõjude ülekandumist kogu süsteemile. Süsteemiriski vähendamine eeldab eelkõige arvelduse lõplikkust ja tagatise täitmisele pööratavust. Tagatistena käsitatakse kõiki vahendeid, k.a tagasiostulepingud, seadusjärgsed pandiõigused ja tagatisõiguste üleminekut usaldusisikule, mida osaleja annab teistele arveldussüsteemides osalejatele, et tagada selle süsteemiga seotud õigusi ja kohustusi. SFD reeglite kasutusele võtmine nõuab süsteemset ja struktureeritud lähenemist, mida saaks rakendada nii raha- kui väärtpaberiarveldussüsteemide kui ka nendes osalejate jaoks. Olemasolev regulatsioon ei ole aga täielik. Näiteks ei ole üheselt selge, kas maksejõuetuse korral kohaldub kehtestatud arvelduste lõplikkuse põhimõte üksnes Eesti süsteemidele või SFD kohastele arveldussüsteemidele laiemalt. Selle põhimõtte aktsepteerimine on aga oluline, et siinsed asutused saaksid ühineda ka arveldussüsteemidega, mis registreeritakse väljaspool Eestit. Käesoleva seadusega nähakse ette muu hulgas selge kohaldamisala, mis taolist teise riigi õiguse tõlgendamisega kaasnevat riski vähendab. Süsteemi korraldajad kannavad seoses süsteemi korraldamisega muu hulgas õigusriski. Arveldussüsteemide korraldaja hindab, kas kõik kohalduvad õigusnormid tagavad tema arveldussüsteemi toimimise kindlal alusel ja toetavad tema tegevuse kõiki olulisi aspekte. See hõlmab ka süsteemis osalejate õiguskeskkonnast tulenevaid riske, mis tekivad võimalikest kollisioonidest. Süsteemi korraldaja peab tagama, et tema kehtestatud eeskirjad, korrad ja erinevate lepinguriikide osalejatega sõlmitud lepingud on kehtivad ja kooskõlas kõigis osalejate tegevust, nende õigusi ja kohustusi reguleerivate riikide õigusega ning et toiminguid, mis selliste korraldaja eeskirjade ja lepingute alusel tehakse, ei tühistata, pöörata tagasi ega peatata. Seega on oluline, et Eesti regulatsioon toetab piisavalt selgelt SFD põhimõtteid ega tekita korraldajale ülemääraseid õigusriske, mis võivad 4 raskendada arveldussüsteemiga liitumist. Praktika on näidanud, et meie regulatsioon ei ole selles küsimuses piisavalt selge, mistõttu on tulnud riigisisest õigust kas täiendavalt selgitada või isegi muuta selleks, et võimaldada Eesti ettevõtjal konkreetse süsteemi liikmeks saada. Taolist olukorrapõhist kiiret lahendust ei saaks pidada heaks tavaks. Ideaalis peaks regulatsioon tagama vajaliku õiguskindluse, et võimaldada liitumist nii kodumaise kui piiriüleste süsteemidega. Ühtse makse- ja väärtpaberituru toimimise tagamiseks (süsteemse riski vältimise seisukohast) on ühtse ja läbimõeldud arveldussüsteemide regulatsiooni olemasolu, mis kohalduks süsteemselt oluliste maksesüsteemide kohta, vältimatu. Kehtiva regulatsiooni puudulikkus raskendab ühtse praktika kujundamist, muudab normide kohaldamise vaieldavaks ja kahjustab seeläbi õigusselgust. Sellest annavad tunnustust ka mitmed pöördumised Rahandusministeeriumi poole nii turuosaliste kui ka õigusbüroode poolt, sealhulgas juhul, kui siinsed asutused soovivad ühineda süsteemidega väljaspool Eestit. Eesti maksejõuetuse õigus viitab arvelduste lõplikkuse kontekstis krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 87 lõikele 2 (nt KAS § 114 lg 10, kindlustustegevuse seaduse § 149 lg 5, pankrotiseaduse § 18 lg 5 ja 109 lg 2). Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus (edaspidi FELS) viitab otse SFD-le (§ 71 lg 1 p 6). Seega, kui krediidiasutuse süsteemil on kohustusi SFD kohase süsteemi ees, siis FELS kohase kohustuste teisendamise eest on see kaitstud. Lisaks võivad finantskriisi tingimustes FELS-i ja SFD tõlgendused koosmõjus ja sellest tulenev õiguslik ebaselgus häirida ka kriisilahendusmenetluse läbiviimist. Peab olema selge, kas tegemist on sellise süsteemiga, mida saab käsitada SFD kohase arveldussüsteemina. Sellest sõltub kohaldatavate meetmete valik finantskriisi tingimustes ja menetluses ning sellise menetluse algatamise ja läbiviimise mõju süsteemi kaudu teostavatele arveldustele. Seega võib asuda seisukohale, et finantstagatise regulatsioon (asjaõigusseadus ja FELS) loob küll tingimused SFD rakendamiseks, kuid muus osas on regulatsioon lünklik ega taga vajalikul määral õiguskindlust. KAS § 87 lõike 5 kohaselt on maksesüsteemi haldajale maksesüsteemi reeglite kohaselt üle antud maksekäsund tagasivõtmatu. Moratooriumi väljakuulutamine või ajutise pankrotihalduri nimetamine või FELS-s sätestatud kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamine ei peata maksesüsteemi reeglite kohaselt antud maksekäsundi täitmist. Konteksti arvestades peetakse ka siin silmas Eesti Panga maksesüsteeme. Uus seadus, milles määratletakse muu hulgas arveldussüsteemi mõiste ja nähakse ette arvelduste lõplikkus selles süsteemis arveldamise suhtes, aitaks vähendada õigusriske, mis kaasnevad nii sellise süsteemi korraldamisega kui nendes osalemisega. Süsteemselt oluliste arveldussüsteemide tervikliku regulatsiooni väljatöötamist on Rahandusministeerium ja Eesti Pank pidanud eelnimetatud põhjustel ja eelkõige õigusselguse tagamiseks vajalikuks. Lünklik regulatsioon on põhjustanud ka praktilisi probleeme süsteemidega liitumisel, sest õiguslikult ei ole süsteemi erinevate osapoolte huvid piisavalt kaitstud. Seega ei ole probleemid üksnes teoreetilist või õigustehnilist laadi, vaid võivad kaasa tuua tegelikke takistusi ühtse turu tõrgeteta toimimisele ning mõjuda negatiivselt süsteemide usaldusväärsusele. Regulatsiooni täiendamine on oluline ka süsteemse riski vältimise seisukohast. Arveldussüsteemide toimimise usaldusväärsus on oluline toetamaks makseturu tõrgeteta toimimist. Finantsturu likviidsus sõltub kliiringu- ja arvelduskokkulepete täitmise usaldusväärsusest. Kui arveldussüsteemidega seotud õiguslikke, finants- ja operatsiooniriske ei suudeta rahuldavalt kontrollida, võib see põhjustada olulisi häireid finantssüsteemis ja ka majanduses laiemalt. 2 2 European Central Bank, The Payment System, lk 16, kättesaadav: https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/other/paymentsystem201009en.pdf. 5 2.2. Makse- ja arveldussüsteemide seaduse väljatöötamiskavatsus Regulatsiooni ulatusliku täiendamise vajadusest tingituna otsustati välja töötada uus terviklik arveldussüsteeme käsitlev seadus, mistõttu koostati seaduse juurde ka seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus (edaspidi ka VTK). VTK-s avati kehtiva regulatsiooni puuduseid, käsitleti nende tekkepõhjuseid ja tagajärgi, samuti peamisi lähtepunkte uue regulatsiooni väljatöötamisel ja hinnati võimalikke mõjusid. Eelnõu ettevalmistus käivitus 2019. aasta suvel ning 2020. aasta alguses esitati Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks ning turuosalistele tutvumiseks uue seaduse väljatöötamiskavatsus. VTK-s sooviti tagasisidet muu hulgas alljärgnevatele küsimustele: 1. Kas maksesüsteemide regulatsiooni muutmine lahendab eelnevalt nimetatud probleeme? 2. Kas arvelduste lõplikkuse teemal esineb probleemkohti, mida eelevalt ei ole VTK-s nimetatud? Millised need on ja kuidas neid saaks lahendada? 3. Kas väikemaksesüsteemide toimimises esineb probleemkohti, mis vajaksid regulatiivseid lahendusi? 4. Kas väikemaksesüsteemide reguleerimine seaduse tasandil toetaks või pigem pärsiks väikemaksesüsteemide arengut, mh innovatsiooni? Märkuseid ja ettepanekuid esitasid Eesti Pank, Finantsinspektsioon ja Eesti Pangaliit. Justiitsministeerium kooskõlastas väljatöötamiskavatsuse märkustega, millega on eelnõu koostamisel arvestatud. Eesti Pank toetas VTK-s esitatud eesmärke ning pooldas uue seaduse väljatöötamist. Olulisi, VTK-s katmata probleemkohti Eesti Panga hinnangul pigem ei esine. Väikemaksesüsteemide regulatsioon vajab jätkuvat arendamist, kuid jääb Eesti Panga hinnangul väljapoole esitatud VTK teemapüstitust ja eesmärke. Väikemaksesüsteemide allutamine arvelduste lõplikkuse direktiivi põhimõtetele ei ole vajalik, kuna põhimõtete eesmärgiks on vältida süsteemseid riske. Väikemaksesüsteemide tegevusest tuleneda võivad toimimishäired aga maksekeskkonna toimimist sel määral ei mõjuta. Väikemaksesüsteemide allutamine ülemäära rangele regulatsioonile võib pärssida innovatsiooni ja nende võimalusi turul konkureerida. Finantsinspektsioon teeb järelevalvet makseteenuse pakkujate tegevuse üle, kes kasutavad arveldussüsteemide pakutavaid arveldusteenuseid ja kes samuti võivad hallata maksesüsteeme. Maksesüsteemi stabiilsuse või usaldusväärsuse oluline ohustamine on aluseks makseteenuse pakkuja tegevusloa kehtetuks tunnistamisele. Finantsinspektsioon tegi ettepaneku anda seletuskirjas täiendavaid selgitusi, milline saab olema plaanitavas seaduses nende järelevalve ulatus maksesüsteemide haldamisega seonduvalt ning palusid seda arvesse võtta mõjude hindamisel. Arvestades maksesüsteemide kiiret arengut ja muutusi, toetab Eesti Pangaliit muudatuste väljatöötamist, kuid ei pea vajalikuks tingimata uue seaduse loomist. 2.3. Ülevaade kehtivast regulatsioonist  Maksekeskkond, rahaarveldused ja väärtpaberiarveldused, maksesüsteem ja väärtpaberiarveldussüsteem Maksekeskkonna (vt joonis 1) moodustavad makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemid ning makseviisid. Maksesüsteemides tehakse rahamakseid ja väärtpaberiarveldussüsteemides väärtpaberitehinguid. Makseviisid hõlmavad maksete algatamise võimalusi, milleks ei kasutata sularaha, vaid pankades hoitavat „kontoraha“. 3 3 Eesti Pank, maksekeskkond, kättesaadav: https://www.eestipank.ee/maksed-arveldused/maksekeskkond. Vt ka Eesti Pank, Maksekeskkonna ülevaade 2018. 6 Joonis 1. Maksekeskkonna joonis (Eesti Panga joonis)4 Maksekeskkonna toimimine on oluline selleks, et:  tagada majanduse ja finantssüsteemi stabiilsus,  teha rahapoliitikat ja  korraldada tõrgeteta raharinglust.5 Maksekeskkonna eest vastutavad Eestis järgmised institutsioonid:  Eesti Panga missiooniks on edendada turvalist ja hästi toimivat maksekeskkonda ehk makse- ja arveldussüsteeme ning makseviise, samuti maksesüsteemide arendamisel osalemine ja nende tõrgeteta toimimisele kaasaaitamine;  Rahandusministeerium teostab riiklikku poliitikat finantsteenuste korraldamisel ja valmistab ette sellega seotud õigusakte;  Finantsinspektsioon teostab järelevalvet teenusepakkujate üle;  Turuosalised (ehk teenusepakkujad; sh Eestis tegutsevad pangad, makseasutused, e-raha asutused, makseteenuste kasutajad) pakuvad asjaomaseid teenuseid. Läbi maksesüsteemi toimuvad rahaarveldused. Maksesüsteemi funktsioonid hõlmavad reeglina nii rahaliste vahendite edastamist kui ka süsteemi osaliste omavaheliste kohustuste arveldamist. Arvelduste sujuva ja vähese riskiga korraldamise olulisus on enim esil kogu makseturu toimimist tagavates suurmaksesüsteemides, mida kasutatakse krediidi-, investeerimis- ja makseasutuste omavaheliste kohustuste täitmisel. Maksesüsteemi definitsiooni annab MERAS § 3 lõige 4, millega on riigisisesesse õigusesse üle võetud makseteenuste teise direktiivi (EL) 2015/2366 (edaspidi ka PSD2) maksesüsteemi mõiste. Siiski, PSD2 ei reguleeri arveldussüsteeme SFD tähenduses. MERASe maksesüsteemi definitsiooni järgi on maksesüsteem rahaliste vahendite edastamise süsteem, mis toimib kokkulepitud ja standarditud reeglite alusel ning mille abil maksetehinguid töödeldakse ja arveldatakse. Maksesüsteemi kirjeldus vastab küll süsteemi kaudu arveldamise (tehnilistele) põhimõtetele, kuid sellel puuduvad tüüpilised SFD arveldussüsteemi tunnused. Üldistatult võib öelda, et maksesüsteemid on need arveldussüsteemid, mille kaudu ei toimu väärtpaberiarveldust (väärtpaberiülekandeid). 4 Ibid. 5 Eesti Pank, makse- ja arveldussüsteemid, kättesaadav: https://www.eestipank.ee/makse-ja-arveldussusteemid. 7 Maksesüsteemid on: - pankadevahelised maksesüsteemid, nt TARGET2-Eesti6 (süsteemi haldur Eesti Pank); - kaardimaksesüsteemid, nt NetsEstonia, haldur Nets Estonia AS; - makseasutuste vahelised maksesüsteemid. Toimivat süsteemi on vaja ka väärtpaberiarvelduste korraldamiseks. Väärtpaberituru seaduse (edaspidi VPTS) § 213 lõike 1 kohaselt on väärtpaberiarveldussüsteem kolme või enama süsteemi liikme ning süsteemi korraldaja vahel sõlmitud lepingu alusel väärtpaberitehingutest tekkinud kohustuste täitmiseks ja süsteemis osalemisest tekkinud kohustuste täitmise tagamiseks moodustatud organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike lahenduste kogum. Väärtpaberiarveldussüsteem (näiteks väärtpaberite arveldussüsteem, mida haldab Nasdaq CSD Eesti filiaal) töötleb väärtpaberitehingutest tekkinud kohustuste täitmiseks antud maksekäsundeid või väärtpaberite üleandmiseks antud korraldusi. Joonis 3. Makse- ja arveldussüsteemid (Eesti Panga joonis) 7 Joonis 2. Väärtpaberiarvelduste osapooled (Eesti Panga joonis) 8 6 TARGET – Trans-European Automated Real-time Gross Settlement Express Transfer. 7 Eesti Pank, kättesaadav: https://www.eestipank.ee/maksed-arveldused/muud-makse-ja-arveldussusteemid. 8 Eesti Pank, Maksekeskkonna ülevaade 2018, lk 50. 8 Eestis emiteeritud väärtpabereid registreeritakse ja hoitakse Eesti väärtpaberite keskregistris.9 Süsteemselt olulised arveldussüsteemid. Arveldussüsteemid liigitatakse kas süsteemselt oluliseks või oluliseks nende finantsmõju, turuosa, piiriülese tegevuse ja teiste finantsturu taristutega seotuse järgi. Eesti Pank maksete ja väärtpaberite arvelduste järelevaatajana hindab arveldussüsteemide mõju finantsstabiilsusele, rahapoliitika tegemisele ja raharingluse tõrgeteta toimimisele ning eristab süsteemselt olulised makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemid olulistest arveldussüsteemidest. Kõik väärtpaberiarveldussüsteemid on süsteemselt olulised nende kriitilise rolli tõttu teenindatavatel turgudel ning vastastikuse seotuse ja mõju tõttu finantssüsteemi stabiilsusele. Näiteks on Nasdaq CSD SE Eesti filiaali hallatav väärtpaberiarveldussüsteem süsteemselt oluline oma rolli tõttu isikute omavaheliste finantsinstrumentidest (väärtpaberitest) tulenevate varaliste kohustuste täitmisel. Kohustuste täitmisega võib kuid ei pruugi kaasneda rahaarveldust. Kui väärtpaberiarveldussüsteem on alati käsitatav arveldussüsteemina SFD mõttes, siis maksesüsteemid võivad toimida ka väljaspool SFD kohaldamisala. SFDst tulenevat arvelduste lõplikkuse põhimõtet ja tagatiskokkulepete kaitset seoses süsteemi halduri või tagatise andja maksejõuetusega kohaldatakse aga üksnes juhul, kui see on süsteemse riski tõttu põhjendatud. Süsteemselt olulisteks maksesüsteemideks võivad olla nii suurmaksesüsteemid kui ka väike- ehk jaemaksesüsteemid. Suurmaksesüsteem (nt TARGET 2) on maksesüsteem, mille kaudu tehakse suure väärtusega ja/või ajakriitilisi makseid, isegi kui makse suuruse alampiiri ei ole määratud. Kõik suurmaksesüsteemid on üldjuhul süsteemselt olulised. Jaemaksesüsteemid võivad olla nii süsteemselt olulised kui ka süsteemselt mitteolulised ehk olulised. Jaemaksesüsteem on süsteem, mille kaudu tehakse tavaliselt suures koguses väikese väärtusega makseid (kreeditkorraldused, otsekorraldused, tšekid). Jaemaksesüsteemid, mis ei liigitu süsteemselt olulisteks, kuid millel on oluline roll nii finantssüsteemi turvalisuse kui ka kodanike usalduse säilimisel euro vastu, on olulised maksesüsteemid. Näiteks on Nets Estonia AS hallatav kaardimaksesüsteem oluline maksesüsteem (ei ole süsteemselt oluline maksesüsteem). Eesti majanduse jaoks olulised süsteemid on kaardimaksete süsteem, maksesüsteemid igapäevaste pankadevaheliste maksete tegemiseks ning väärtpaberiarveldussüsteem. Kaardimaksete süsteemi, väärtpaberite arveldussüsteemi ning maksesüsteeme STEP2 ja RT1 haldavad erasektori ettevõtted. Eesti Pank kui Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liige haldab maksesüsteemi TARGET2-Eesti osasüsteemi, sh TARGETi välkmakseteenust TIPS, ja on koos teiste eurosüsteemi keskpankadega väärtpaberite arveldusplatvormi TARGET2-Securities kaasomanik. Kõik kolm EKPSi arveldusteenust koondusid 2018. aastal ühise nimetaja „TARGETi teenused“ alla.10 Makseid saab jagada riigisisesteks ja piiriülesteks (ka välismaksed). Esimesel juhul asuvad nii maksja kui ka saaja pangakonto samas riigis ning teisel juhul eri riikides (saaja või maksja või mõlemad). Eristatakse ka pangasiseseid ja pankadevahelisi makseid: esimesel juhul asuvad nii maksja kui ka saaja pangakonto ühes ja samas pangas ning teisel juhul eri pankades. Peale selle kasutatakse jaemaksete ja suurmaksete liigitust. Makseid liigitatakse ka selle järgi, kes on makse algataja, kas eraisik või ettevõte, ning ka selle järgi, kuidas makse algatati, kas elektrooniliselt (näiteks internetipangas või pangakaardiga) või sularahas. Eraisikud, ettevõtted ja avaliku sektori asutused teevad igapäevaseid rahamakseid ja väärtpaberite ülekandeid makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemide vahendusel. Tõrked maksete liikumises häirivad 9 Eesti Pank, Maksekeskkonna ülevaade 2018, lk 51. 10 Eesti Pank, kättesaadav: https://www.eestipank.ee/maksed-arveldused/muud-makse-ja-arveldussusteemid. 9 kogu majanduse toimimist. Iga päev puutuvad inimesed kokku paari-kolme makseviisiga. Lisaks pangakaardile kasutatakse ka sularaha ning tehakse makseid internetipangas. Pankade kõrval kasutatakse maksete tegemiseks ka muid makseteenusepakkujaid ja uudseid makselahendusi.11 Kaardimaksete süsteem (NetsEstonia) kogub kaarditehingud kokku, töötleb neid ja edastab kliiringinfo pankadele ja rahvusvahelistesse maksevõrkudesse. Kaardimaksete süsteemis kaarditehingute töötlemise tulemusena arvutatud pankadevahelised kohustused õiendatakse pankadevahelistes maksesüsteemides, näiteks üleeuroopalises maksesüsteem STEP2, mida haldab EBA Clearing12.  Eesti makseteenuse osutajad Finantsinspektsiooni andmetel13 tegutsevad Eestis järgmised makseteenuse pakkujad: Täisloaga makseasutused Välisriikide makseasutuste filiaalid Adson AS Nets Denmark A/S Eesti filiaal AS Pocopay Unifiedpost Payments Eesti filiaal Coop Finants AS Crumblo OÜ Crowdestate AS Maaelu Edendamise Hoiu–Laenuühistu Maksekeskus AS Meieni OÜ Modena Payments OÜ Paywerk AS TavexWise AS Ühisarveldused AS Wallester AS Erandi alusel tegutsevad makseasutused OÜ Krediidiregister Kambja Hoiu–Laenuühistu AS Creditinfo Eesti OÜ MyFinancier Eestis tegevusloa alusel tegutsevad välisriikide krediidiasutuste filiaalid krediidiasutused 1 AS Inbank 1 AS Citadele banka Eesti filiaal 2 AS LHV Pank 2 Nordea Bank Abp Eesti filiaal 3 AS SEB Pank 3 OP Corporate Bank plc Eesti filiaal 11 Eesti Pank, Maksekeskkonna ülevaade 2018, lk 13. 12 Lähemalt kaardimaksete süsteemi toimimisest loe edasi Eesti Panga veebilehelt: https://www.eestipank.ee/maksed-arveldused/kaardimaksesusteem. 13 Finantsinspektsiooni andmed 12.08.2022, www.fi.ee. 10 4 AS TBB pank 4 PayEx Sverige AB Eesti filiaal 5 Bigbank AS 5 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 6 Coop Pank AS 7 Holm Bank AS 8 Luminor Bank AS 9 Swedbank AS Krediidiasutustega võrreldes on makseasutuste turuosa suhteliselt väike nii mahu kui ka tehingute arvult. Võrdlus makseasutustega on asjakohane seetõttu, et mõlemad pakuvad makseteenust. Võib öelda, et maksevahenduse turul omavad makseasutused mahtude osas tagasihoidlikku turuosa ja ka nende geograafiline tegevusulatus on krediidiasutustest piiratum. Makseteenus on elutähtis teenus hädaolukorra seaduse tähenduses, mille toimepidevus tuleb kriisolukorras tagada. Niisiis krediidiasutused toimivad elutähtsa teenuse osutajana vastavalt tema pakutavate makseteenuseid kasutavate klientide arvule võrrelduna kogu ülejäänud turuga. Osad maksesüsteemid, mille teenuseid krediidiasutus kasutab makseteenuste pakkumisel, on krediidiasutusele elutähtsa teenuse tagamiseks vajalikud. Näiteks kuivõrd hädaolukorras tuleb tagada ka kaardimaksete toimimine, on Eesti Pank pidanud Eestis kasutatavat kaardimaksesüsteemi (NetsEstonia) oluliseks maksesüsteemiks ja teostab selle järelevaatamist. Eelnimetatud kaardimaksesüsteemi teenust ei kasuta aga kõik Eestis tegutsevad krediidiasutused. Krediidiasutuse arveldusteenuse sisse ostmisel ei vabane krediidiasutus kohustusest ja vastutusest tagada makseteenuste kättesaadavus hädaolukorras (hädaolukorraks võib olla muu hulgas tehnilised rikked ja tõrked).  Eesti Panga roll arveldussüsteemide järelevaatajana Eurosüsteemi järelevalve maksesüsteemide üle eristab peamiselt süsteemselt olulisi maksesüsteeme (SIPS14) ja mittesüsteemseid olulisi maksesüsteeme (non-SIPS). See eristamine põhineb kriteeriumidel, mis on seotud maksesüsteemi suuruse, turuosa, piiriülese tegevuse ja arveldusteenuste osutamisega teistele finantsturu infrastruktuuridele. Euroala maksesüsteemide klassifikatsioon vaadatakse läbi igal aastal.15 Eesti Panga prioriteet on järele vaadata kodumaiselt hallatavaid süsteemselt olulisi makse- ja väärtpaberiarveldussüsteeme, mille järelevaatamise ainuvastutus lasub Eesti Pangal. Lisaks vaatab Eesti Pank järele olulisi maksesüsteeme ning osaleb eurosüsteemi järelevaatamise ühistegevuses.16 Süsteemselt oluliste arveldussüsteemide ja oluliste maksesüsteemide kohta vaata selgitusi ka eespool, käesoleva alapunkti teemapunkti süsteemiselt olulised arveldussüsteemid all. Järelevaatamise läbi aitab Eesti Pank kaasa sellele, et süsteemid töötavad turvaliselt ja tõrgeteta. Raharingluse sujuv toimimine on rahapoliitika kujundamisel ja finantsstabiilsuse hoidmisel olulisel kohal. Järelevaatamine hõlmab süsteemi pidajatele soovituste andmist, et tagada süsteemide toimekindlus ja usaldusväärsus. Vastutus süsteemi toimekindluse ees lasub aga süsteemihalduril endal. Järelevaatamine hõlmab nii Eesti õiguse alusel toimivaid süsteemselt olulisi arveldussüsteeme kui muid Eesti kontekstis olulisi maksesüsteeme (koos nimetatud ka kui olulised arveldussüsteemid). Viimased võtab Eesti Pank oma järelevaatamise alla sõltuvalt süsteemi olulisest mõjust finantsstabiilsusele ja raharingluse toimimisele, lähtudes riskipõhisuse põhimõttest. 14 SIPS – systemically important payment systems. 15 Euroopa Keskpank, https://www.ecb.europa.eu/paym/pol/activ/systems/html/index.en.html. 16 Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamise raamkava. 11 Eesti Panga järelevaatamise all on järgmised arveldussüsteemid: - Eesti kaardimaksesüsteem NetsEstonia (oluline); - Eesti väärtpaberite arveldussüsteem (süsteemselt oluline); - Maksete arveldussüsteem TARGET2-Eesti (süsteemselt oluline).17  Kehtiva regulatsiooni puudused Arvelduse lõplikkuse põhimõte ei kajastu Eesti õiguses piisavalt selgelt ja arveldussüsteemide või neis süsteemides osalejate maksejõuetuse korral ei ole muude süsteemide, neis osalejate ega kolmandate osapoolte huvid piisavalt tagatud. Välja võib tuua järgmised kehtiva regulatsiooni puudused: - SFD normid ei ole Eesti õiguskorda täielikult harmoneeritud ja olemasolev regulatsioon ei vasta enam tänapäeva vajadustele. Arvelduse lõplikkust sätestavad alusnormid on püsinud väheste muudatustega juba KAS kehtiva redaktsiooni vastu võtmisest alates. - kehtivas õiguskorras ei ole põhimõtet arvelduste lõplikkuse kohta piisavalt reguleeritud, sh puuduvad asjaomaste oluliste mõistete definitsioonid, samuti ei ole korrektselt kehtestatud süsteemis osalejate õigusi ja kohustusi. Eesti Panga hallatavate süsteemide korraldus toetub peamiselt Eesti Panga presidendi määrustele, mitte seaduse regulatsioonile. - arvelduse lõplikkust puudutavate sätete paiknemine erinevates seadustes (KAS, VPTS, MERAS, VÕS) tekitab õiguslikku ebaselgust ja erinevaid tõlgendusvariante. Sätete paiknemine krediidiasutuste seaduses ja krediidiasutuste arveldusi reguleerivas paragrahvis muudab vaieldavaks nende kohaldamise selliste maksesüsteemide liikmete suhtes, kes ei ole krediidiasutused. - süsteemis osalejate huvide kaitse on puudulik, sh tagatise puhul, mis antakse süsteemis osalemiseks. Puudub õiguskindlus, kas arvelduse lõplikkuse direktiivi reeglid kohalduvad Eestis täielikult nende Eesti asutuste suhtes, kes osalevad süsteemiriski seisukohalt olulistes arveldussüsteemides, mis toimivad välisriigi õiguse alusel. Eriti on see aktuaalne maksejõuetu asutuse tehingute tagasivõitmise lubatavuse otsustamisel. Välisriigi õiguse lepinguline kohaldamine sellistes õigussuhetes on rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 32 alusel võimalik, kuid selle vahetu rakendamine Eesti kontekstis on avatud erinevatele tõlgendustele. Samuti määrab lepingupoolte valik eelnimetatud seaduse § 6 lõike 3 kohaselt ainult materiaalõiguse normide kohaldamise. - puudub korrektne kontseptuaalne lähenemine maksesüsteemidega seotud õigusinstituutide kohta, nt tasaarvestus (ingl set off/netting). Mitmepoolse tasaarvestuse (ingl multilateral netting või netting) seaduslik alus on ebakindel. Eesti õiguse (nt VÕS § 197) järgi on tasaarvestus kahepoolne suhe. Mitmepoolse tasaarvestuse tähendus isikute õigustele ja kohustustele pole seaduse tasemel määratud. - olemasolev regulatsioon ei ole täielikult kooskõlas teiste finantssektori õigusaktidega (eelkõige finantskriiside ennetamise ja lahendamise seadusega – FELSiga). Võimaliku finantskriisi tingimustes võivad FELS-i ja SFD tõlgendused koosmõjus tekitada raskuseid, kuna õiguslik ebaselgus võib häirida kriisilahendusmenetluse läbiviimist. Arveldussüsteemide alusnormide ebaühtlus ilmneb ka võrdluses VPTS 23. peatükiga, mis reguleerib väärtpaberitehingutest tulenevate kohustuste arveldamist. Samas puudub seaduse tasandil arveldamist puudutav regulatsioon rahamaksete kohta. Süsteemide töö korraldamiseks ja arvelduste lõplikkuse direktiivi põhimõtete rakendamiseks kasutatud lahenduste erinevus raskendab ühtse praktika kujundamist ja viitab vajadusele regulatsiooni täiustada. Sealjuures on ka olemasolev arveldussüsteemi ja arveldusi puudutav VPTS regulatsioon SFD rakendamise seisukohalt mittetäielik. 17 https://www.eestipank.ee/maksed-arveldused/makse-ja-arveldussusteemide-jarelevaatamine. 12 Vajaliku õiguskindluse puudumine takistab rahvusvaheliselt toimiva arveldussüsteemi loomist või tegutsemist Eestis ja Eesti maksevahendajate osalemist välisriigi maksesüsteemides. Seetõttu on puuduste kõrvaldamine oluline, sest see tagab Eesti ettevõtete konkurentsivõime. Eelnevalt osundatud probleemid näitavad, et praegune regulatsioon arveldussüsteemide tegevuse, arvelduse lõplikkuse ja kohustuste mitmepoolse tasaarvestamise kohta ei ole piisav ning tuleb rakendada õiguslikke abinõusid, mis arvestaksid piisavalt Euroopa Liidu õigusega ja makseturul toimunud muutustega. 2.4. Seaduse eesmärk ja olulisemate lähtekohtade tutvustus Eelnõu eesmärgiks on kõrvaldada puudused kehtivas regulatsioonis ja tagada vajalikul tasemel õiguskindlus SFD põhimõtete rakendamisel ning põhimõtted maksesüsteemide järelevaatamisel. Eelnõu eesmärgid: 1) toetada Eesti maksekeskkonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikku arengut; 2) aidata kaasa finantssüsteemi toimimiseks oluliste makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemide ning süsteemiühenduste usaldusväärsele ja sujuvale toimimisele ning süsteemiriski vältimisele; 2) kaitsta arveldussüsteemides osalejate huve maksejõuetusmenetluses; 3) kaitsta Eesti Panga, liikmesriikide keskpankade ja Euroopa Keskpanga õigusi nendele antud tagatistele; 4) soodustada Eesti ettevõtjatel SFD kohase maksesüsteemi loomist Eestis ja ka sellise välisriigis toimiva süsteemiga liitumist; 5) lahendada arveldussüsteemide ja (oluliste) maksesüsteemide järelevaatamise teostamise küsimus. Eesmärgiks on seadusega hõlmata sellised arveldussüsteemid, mis on süsteemse riski seisukohast olulised, nö süsteemid, mis tegutsevad euroalal või eurodes, maksete käive on väga suur ja süsteem on määratletav seetõttu SFD kohaselt määratud süsteemiks. Süsteemselt olulised on suurmaksesüsteemid ja kõik väärtpaberiarveldussüsteemid. Süsteemselt oluline ja EP järelevaatamise all on kiirmaksete arveldussüsteem Target2 osasüsteem TARGET2-Eesti, samuti Eesti väärtpaberite arveldussüsteem (Eesti, Läti ja Leedu väärtpaberisüsteemide haldur on Nasdaq CSD18). Üldjuhul muude (süsteemselt mitteoluliste) jaemaksesüsteemide (väikemaksesüsteemide) toimimine on kehtiva seadusega rahuldavalt tagatud (vt makseteenuste teist direktiivi (EL) 2015/2366 ja VÕS §§ 710 jj). Makseasutuste hallatavad väikemaksesüsteemid ei mõjuta Eesti finantsstabiilsust ja need ei ole raharingluse toimimise seisukohalt olulised. Rangemate nõuete kehtestamine võib anda pigem negatiivse efekti. Maksesüsteemidele, mis ei ole SFD mõttes süsteemiriski seisukohalt olulised, ei oleks üldist riskitaset arvestades proportsionaalne SFD reeglite kohaldamine, sest see võib seada Eesti süsteemid konkurentsivõimekuselt ebasoodsamasse olukorda ja piirata tehnilise innovatsiooni võimalusi. Seetõttu keskendutakse käesoleva eelnõuga üksnes süsteemselt oluliste makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemide ning muude oluliste maksesüsteemide regulatsiooni täiendamisele. See aga ei tähenda, et maksesüsteem, mis ei vasta hetkel arveldussüsteemi tingimustele, ei võiks tulevikus neid nõudeid täita ja selle suhtes saaks käesolevat seadust kohaldada. 2.4.1. Arvelduse lõplikkuse direktiivi eesmärk ja põhinõuded Arvelduse lõplikkuse kontseptsiooni eesmärk on kaitsta arveldussüsteemidele edastatud ülekandekorralduste tagasipööramise või tühistamise eest maksejõuetus- või finantskriiside lahendamise menetlustes, kui ülekandekorralduse edastanud isik on muutunud maksejõuetuks. SFD reeglid kindlustavad SFD kohaselt määratletud süsteemide aktsepteeritud ülekandekorralduste täitmise, leevendades süsteemide osalejate võimalikust maksejõuetusest tulenevat süsteemset riski. SFD kohaste 18 Nasdaq CSD asukoht on Läti, Eestis pakutakse teenust Nasdaq CSD SE Eesti filiaali kaudu. 13 süsteemide osalejate ring on sealjuures piiratud finantsinstitutsioonide (nt pangad ja investeerimisühingud) ja süsteemi käitajatega (süsteemi korraldajad). SFD peamised põhimõtted: 1) SFD-st tulenevad õigused on ainult SFD reeglitele vastavatel ja SFD kohaselt pädevate asutuste poolt määratletud süsteemidel. Süsteemides osalemise õigusega asutuste ring on samuti SFD reeglitega piiratud; 2) süsteemile süsteemi reeglite kohaselt üle antud ülekandekorraldust ei saa tühistada; 3) ülekandekorraldused on õiguslikult täitmisele pööratavad ka siis, kui süsteemi arveldustes toimub osalejate kohustuste ja nõuete asendamine uutega (novatsioon); 4) SFD eeskirju tunnustatakse maksejõuetusmenetluses tingimusel, et ülekandekorraldused on süsteemi sisestatud enne maksejõuetusmenetluse algatamise hetke. Lõplikuna võib käsitleda ka arveldusi, mis on tehtud maksejõuetusmenetluse algatamisele järgneva 24 tunni (arvelduspäeva) jooksul, hõlmamaks olukordi, kui tehingu tegemise ajal ei ole süsteemi korraldaja sellisest menetlusest teadlik; 5) SFD tagab ühtsete eeskirjade kohaldamise koostalitlevates süsteemides tehingu algatamise hetkest alates, et vältida kokku sobimatute eeskirjade tõttu tekkivaid raskusi; 6) osaleja vastu algatatud maksejõuetusmenetlusel ei ole tagasiulatuvat jõudu teiste osalejate õiguste ja kohustuste suhtes ega tehinguga seotud tagatiste suhtes. Algselt 1998. aastal jõustunud direktiivi on selle vastuvõtmisest saadik korduvalt muudetud19. Euroopa Liidu ühtsete reeglite kehtestamine finantstagatiste kohta (edaspidi muutmisdirektiiv)20 on samuti seotud SFD rakendamisega, olgugi et finantstagatiste kasutusala on oluliselt laiem. Viimasega laiendati direktiivist tuleneva kaitse kohaldamisala, s.t. laiendati väärtpaberiarveldussüsteemi poolt aktsepteeritavate tagatiste loetelu uut tüüpi varadele ja eelkõige keskpanga krediiditehingute tagamiseks kõlbulikele krediidinõuetele, et lihtsustada nende kasutamist EL-is tervikuna. SFD muudatustega suurendati ka süsteemidele juurdepääsu võimalusi (liikmelisus, osalemine), samuti süsteemide koostalitlemise võimalusi (süsteemiühenduste loomine). Et ajakohastada arvelduse lõplikkuse direktiivi seoses koostalitlusühendustega, sätestati ülekandekorralduse süsteemi vastuvõtmise hetke määratlemine ka koostalitlevate süsteemide puhul. Nagu ülekandekorralduse süsteemi vastuvõtmise hetke puhul, sätestati, et koostalitlevate süsteemide puhul ei tohi ühe süsteemi reegleid ülekandekorralduse tagasivõetamatuse hetke kohta mõjutada ühegi teise sellega koostalitleva süsteemi mis tahes reeglid. Lisaks muudatustele seoses finantstagatistega ja süsteemide koostalitlusega, laiendati muutmisdirektiiviga arvelduste lõplikkuse direktiivist tulenevat kaitset öisele ja omavahel ühendatud süsteemide vahelisele arveldamisele. Need muudatused olid väga tihedalt seotud infotehnoloogilise arenguga ja eeltoodu mõjutas ka vastavate õigusnormide arengut. Üha enam pakkusid süsteemid arveldusteenuseid ka öösel, kuid ei olnud üheselt selge, kas SFD kaitses öiseid arveldusi täielikult, sest hõlmatud olid üksnes samal kalendripäeval täidetud ülekandekorraldused (sh väärtpaberitehingutest tulenevad maksekäsundid kui ka väärtpaberite ülekandmiseks antud korraldused). Mitmetes süsteemides oli aga kasutusel äripäevapõhine arvestus. Seega põhimõtteliselt enne muudatuse tegemist sõltus arvelduse kaitstus sellest, kas ülekandekorraldus jõuti ka lõpule viia samal kalendripäeval, so. enne keskööd. Kehtiv SFD kasutab mõistet „pangapäev“, millega on hõlmatud nii päevased kui öised arveldusteenused ning teenus hõlmab omakorda kõiki süsteemi tegevusi ja sündmusi selle tsükli jooksul. 19 SFD-d on muudetud kokku viiel korral. 20 Euroopa parlamendi ja Nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides ja direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta seoses omavahel ühendatud süsteemide ja krediidinõuetega. Kättesaadav: http://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2008:0213:FIN:ET:PDF. 14 Eesti õigusesse on arvelduste lõplikkuse direktiiv üle võetud VPTS-ga, mille viies osa nimetatud valdkonda reguleerib, finantstagatisi puudutav muudatustega AÕS-s, KAS-s ja PankrS-s. 2.4.2. Eelnõuga saavutatav olukord Arveldussüsteemide regulatsiooni ajakohastamise läbi: 1) toetatakse Eesti maksekeskkonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikku arengut; 2) aidatakse kaasa finantssüsteemi toimimiseks oluliste makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemide ning süsteemiühenduste usaldusväärsele ja sujuvale toimimisele ning süsteemiriski vältimisele; 3) kaitstakse arveldussüsteemides osalejate huve maksejõuetusmenetluses; 4) kaitstakse Eesti Panga, liikmesriikide keskpankade ja Euroopa Keskpanga õigusi nendele antud tagatistele; 5) soodustatakse Eesti ettevõtjatel SFD kohase maksesüsteemi loomist Eestis ja ka sellise välisriigis toimiva süsteemiga liitumist. Suureneb õiguskindlus, seda nii töötava reeglistiku kui EL õigusest tulenevate kohustuse täitmisel. Õigusloomega saavutatakse olukord, kus arvelduste lõplikkuse põhimõte kajastub arveldussüsteemide õigusraamistikus kooskõlas järgmistes õigusaktides toodud kohustustega, sh maksejõuetusmenetluses antavate tagatiste suhtes liikmesriikide (edaspidi ka LR) keskpankade toimingutega seoses. Samuti reguleeritakse makse- ja arveldussüsteemide üle järelevaatamise teostamist. 2.5. Regulatsiooni valikukohad Eelnõu kohta esitatud VTK-s pakuti välja kaks regulatiivset võimalust – püüda täiendada olemasolevaid seadusi või määrata arvelduste lõplikkuse tingimused ja arveldusi puudutavad normid eraldi seadusega. Esimese variandi puuduseks on asjaolu, et Eesti õiguskorras puudub seadus, mis sellise ülesande täitmiseks sobiks. SFD sätestab nõuded nii süsteemide tehingutele kui ka osalevatele institutsioonidele, defineerides ühtlasi kasutatavad mõisted. Suhteliselt ulatusliku ja samas väga spetsiifilise mõistestiku lisamine üldisema suunitlusega õigusakti või finantsvaldkonna mõnd konkreetset institutsiooni reguleerivasse seadusesse teeks selle kõigi kasutajatele jaoks raskemini loetavaks ja muudaks keerukaks ka otseselt arveldustele suunatud sätete tõlgendamise. Näiteks tuleb MERAS reguleerimisala vastaval laiendamisel põhjalikult muuta nii MERAS reguleerimiseset kui pealkirja, sest kehtiv MERAS reguleerib makseasutuste ja e-raha asutuste tegevust, mitte arvelduste korraldust. Lisaks peab arvestama, et makseteenuseid pakuvad lisaks makseasutustele ka krediidiasutused. Krediidiasutuste tegevust reguleerib aga KAS. MERASe täiendamisel tuleks arvesse võtta ka asjaolu, et väärtpaberiarveldussüsteeme puudutav regulatsioon on koondatud VPTSi. Nimetatud põhjustel eelistati uue õigusakti loomist. Ka enamikes lepinguriikides on vastav regulatsioon sätestatud eraldi õigusaktiga. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Eelnõu ülesehitus Eelnõu koosneb viiest peatükist.  1. peatükk. Üldsätted Peatükis esitatakse seaduse eesmärk ja selle kohaldamisala, loetletakse seaduses kasutatud mõisted ja sõnastatakse nende tähendus. Mitmed mõisted on küll Eesti õiguses kasutuses, kuid enamik neist on seni defineerimata. 15 Erinevates seadustes on kasutusel erinevad või mitmed mõisted samaaegselt, nt räägitakse nii maksesüsteemidest, väärtpaberiarveldussüsteemidest, makse- ja arveldussüsteemidest kui ka makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemidest. Käesoleva eelnõuga hõlmatakse nii rahaarvelduste süsteemid ehk maksesüsteemid ja väärtpaberite arveldamiseks kasutatavad väärtpaberiarveldussüsteemid. Maksesüsteem, mis vastab seaduses nimetatud tingimustele, ja väärtpaberiarveldussüsteem tuuakse ühise mõiste – arveldussüsteemid – alla. See ei muuda süsteemide olemust, kuid aitab seaduses eristada süsteemselt olulisi rahamaksesüsteeme teistest, väikemaksesüsteemidest, mille suhtes SFD ettenähtud kaitse tasaarvestustele ja tagatistele ei laiene. Süsteemid, mille kaudu toimuvad väärtpaberite arveldused, on olemuselt süsteemselt olulised ja seega arveldussüsteemid käesoleva eelnõu tähenduses. Maksesüsteemi, väärtpaberiarveldussüsteemi ja arveldussüsteemi mõistete kasutamine eriseadustes ei ole kahjuks järjepidev ja seetõttu on raske aru saada, mida üks või teine eelnimetatud termin hõlmab: kõiki maksesüsteeme või üksnes olulisi või SFD kohaldamisalas olevaid süsteemselt olulisi maksesüsteeme ja kas arveldussüsteemi all mõeldakse nii makse- kui väärtpaberiarveldusi? Kohati tuleb tõlgendamisel appi võtta ka kontekst ning sätte sisu, eesmärk ja mõte. Kõik see aga muudab tõlgendamise ja seoste loomise erinevate seaduste vahel keerulisemaks. Käesoleva seaduse eelnõu eesmärgiks on muu hulgas parandada mõistete sisustamisega kaasnenud õiguslik ebakindlus. Käesoleva seaduseelnõu üheks eesmärgiks on ühtlustada mõistete kasutamine ja tuua selgust, mida konkreetsed mõisted hõlmavad. Määratletakse seaduse kohaldamisala, kes võib Eestis toimida arveldussüsteemi korraldajana, kes on süsteemis osalejad ja muud seni seaduses defineerimata mõisted.  2. peatükk. Arveldussüsteemina tunnustamine ja arveldussüsteemi korraldamine. 2. peatükk on liigendatud kolmeks jaoks, et paremini struktureerida peatüki sätete erinevat sisu. Peatüki 1. jaos sätestatakse põhimõtted arveldussüsteemina tunnustamisel (SFD kohane määramine) ja arveldussüsteemi kohta SFD-s nõutud teate tegemist. Nähakse ette põhilised tingimused, mida arveldussüsteemina tunnustamisel arvesse võetakse ja millised andmed ja dokumendid tuleb taotlejal selleks esitada. Peatüki 2. jaos nähakse ette nõuded arveldussüsteemi reeglitele ja süsteemi korraldaja kohustused. Tegemist on minimaalse loeteluga nõuetest, mida süsteemi korraldaja peab oma reeglites ja organisatsioonis ette nägema selleks, et oleks tagatud selle usaldusväärne toimimine. Maksesüsteemi tunnustamise protsessis on süsteemi reeglid ja nende hindamine olulisel kohal, kuid arveldussüsteemina tunnustamisel on olulised ka muud seaduses toodud asjaolud (süsteemirisk, korraldaja organisatsiooniline ülesehitus jm). Peatüki 3. jaos käsitletakse maksesüsteemide ja arveldusteenuste juurdepääsu. Juurdepääsutingimused kehtestatakse tavapäraselt maksesüsteemis osalemise reeglitega. Seadusega nähakse ette põhimõtted juurdepääsuõiguse piiramiseks. Need tulenevad peamiselt makseteenuste teisest direktiivist (edaspidi ka PSD2)21 ja on üle võetud kehtivas õiguses VÕS §-ga 710. Juurdepääsutingimustega arveldussüsteemile võib ette näha rangemaid nõudeid, mistõttu nähakse seaduses ette, et arveldussüsteemi korraldamisel võib ette näha piiranguid ka muudel alustel kui seaduses nimetatud. Vaatamata sellele ei või süsteemi korraldaja ette näha põhjendamatuid, diskrimineerivaid tingimusi. Põhjendatud juurdepääsu piiramisena nähakse eelkõige konkreetse liikme osalemisega seotud riske. Juurdepääsu tingimused näeb ette süsteemi korraldaja süsteemi eeskirjades (vt ka süsteemi reeglid). 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/26/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. 16  3. peatükk. Arvelduste lõplikkus, tagatiste kaitse ja maksejõuetusest teavitamine 3. peatükis sedastatakse ülekandekorralduste vastuvõtmise ja tagasivõetamatuks muutumise hetke määratlemine ja selle tähendus (tehingu tagasipööramatus ja muutmise keeld), mitmepoolse tasaarvestamise ja selle õiguslikud tagajärjed, süsteemi tagatisvahendite moodustamine ja antud tagatise kaitse maksejõuetusmenetluse tagajärgede ees. Reguleeritakse arveldussüsteemi osaleja maksejõuetuse korral edastatud ülekandekorralduste ja süsteemi reeglitega võetud kohustuste täitmist ning ülekandekorralduste täitmist ja täidetavust süsteemi korraldaja või süsteemiühenduse pankroti korral.  4. peatükk. Järelevaatamine Seaduse 4. peatüki kohaldamisalas on arveldussüsteemid ja muud maksesüsteemid. Viimased võtab Eesti Pank järelevaatamise alla proportsionaalsuse põhimõttel. Peatükis sedastatakse järelevaatamise põhimõtted ja Eesti Panga ülesanded järelevaatajana. Järelevaatajana Eesti Pank peab arvestust makseteenuse pakkujate osalemise üle erinevates makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides ja hindab süsteemide tööd korraldavaid süsteemi reegleid, teeb ettepanekuid ja annab soovitusi süsteemide toimepidevuse parendamiseks. Finantsinspektsiooni järelevalve all on makseteenuse pakkujad, sh need, kes osalevad arveldussüsteemides. Järelevaatamisel ja järelevalves teevad Eesti Pank ja Finantsinspektsioon arveldussüsteeme puudutavates olulistes küsimustes koostööd.  5. peatükk. Teiste seaduste muutmine Muudatused seadustes tehakse selleks, et viia need kooskõlla käesoleva seadusega. Muid, eelnõuga otseselt mitte seotud muudatusi ei tehta. MERASe ja KASi vastutuse peatükis tehakse muudatused, mis on samuti seotud arveldamisega ja maksetehingute täitmisega, mille nõudeid reguleerib ELi otsekohalduv määrus. 3.2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs  1. peatükk. Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimisala. Seadus reguleerib makse- ja väärtpaberitehingutest tulenevate kohustuste arveldamist, tunnustamist arveldussüsteemina ning makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamist. Arveldussüsteemide järelevaatajana tegutseb Eesti Pank, juhindudes käesolevast seadusest ja muudest õigusaktidest ning nende alusel kehtestatud õigusaktidest, samuti rahvusvaheliselt tunnustatud tavadest. Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank ja juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Eesti Panga seadusest, muudest seadustest ja oma põhikirjast. Samuti juhindub Eesti Pank Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmena Euroopa Liidu toimimise lepingust, Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjast, Euroopa Keskpanga õigusaktidest. Eesti Panga seadusest tulenevalt on Eesti Panga ülesandeks muu hulgas maksesüsteemide tõhusale toimimisele kaasaaitamine, maksesüsteemide järelevaatamine ja maksekeskkonna arendamisel osalemine. Et maksesüsteemid toimiksid tõrgeteta ja maksekeskkonna regulatsioon käiks kaasas valdkonna arengutega ka üldisemalt, tuleb tunnustada ka Eesti Panga panust käesoleva seaduse loomisel. Eesti Panga arveldussüsteemide järelevaatmise funktsioonist tuleb pikemalt juttu seletuskirjas tagapool, vastava peatüki selgituste juures. 17 § 2. Seaduse kohaldamine Seaduse eesmärgiks on vältida süsteemiriski esinemist, kaitsta süsteemides osalejate huve ning Eesti Panga, lepinguriikide keskpankade ja Euroopa Keskpanga õigusi nendele antud tagatistele. Lõike 1 järgi kohaldatakse seadust: 1) maksesüsteemile, mida korraldav isik asub Eestis; 2) Eesti õiguse alusel korraldatud arveldussüsteemile, mis on vastavalt arveldussüsteemina tunnustatud ja arveldussüsteemist on käesoleva seaduse kohaselt ka teavitatud, samuti Eesti Panga korraldatavale maksesüsteemile; 3) Eesti õiguse alusel korraldatud arveldussüsteemis osalejale; 4) Eestis asutatud osalejale, seoses tema osalemisega arveldussüsteemis; 5) makse- ja väärtpaberitehingutest tekkinud kohustuste täitmisele (arveldustele); 6) tagatistele, mis on arveldussüsteemis ja 7) tagatistele, mis on antud seoses Eesti Panga, lepinguriikide keskpankade või Euroopa Keskpanga pädevuses olevate ülesannete täitmisega. Arveldussüsteemina käsitatakse SFD mõistes üksnes selliseid kokkuleppeid, mis vastavad artikli 2 punktis a toodud tingimustele ja mis on arveldussüsteemina lepinguriigi pool määratud ning millest on artikli 2 punkti a kohaselt ka teavitatud. Eelnõu järgi on seega arveldussüsteemina käsitatav väärtpaberiarveldussüsteem ja selline maksesüsteem, millele süsteemis osalejate kokkuleppel kohaldatakse mõne lepinguriigi õigust ja millest on teatatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele. Seadust kohaldatakse arveldustele, mis tehakse arveldussüsteemis, sealhulgas süsteemiühenduste kaudu arveldusagentide, kesksete osapoolte, arvelduskodade või keskpankade ja muude süsteemis osalejate ning makseteenuse pakkujate vahel ning makse- ja väärtpaberitehingutest tekkinud kohustuste täitmisele. Samuti arveldussüsteemis osalemisega seotud tagatistele ja tagatistele, mis on antud mõnele keskpangale või Euroopa Keskpangale. Seaduse kohaldamisala määratlemisel on kesksel kohal arveldussüsteemis osalejate valitud õigus (arveldussüsteemi suhtes kohaldatakse kokkuleppeliselt mõne lepinguriigi õigust). Arveldussüsteemina tunnustamise, arveldussüsteemist teatamise ja järelevaatamise tegemine ei sõltu süsteemi korraldaja asukohast või tegevuskohast. Muude maksesüsteemide korraldamisele, mis ei ole arveldussüsteemina tunnustatud, kohaldatakse seaduse 4. peatükki (järelevaatamine), kui maksesüsteemi korraldamise eest vastutava isiku asukoht ja tema juhatuse või seda asendava organi asukoht on Eestis. Selliselt välditakse võimalust, et Eesti Pank peab hakkama järele vaatama maksesüsteemi, mida korraldav äriühing on registreeritud küll Eestis, kuid tema juhatus ei asu Eestis ja äriühingu tegevus ei toimu Eestis. Siinkohal tuleb selgitada, et SFD kohaldamisalasse mittekuuluvate maksesüsteemide korraldamist ei ole sarnasel viisil ELi tasemel ühtlustatud. Järelevaatamise peatüki koostamisel on arvestatud ka teiste lepinguriikide praktikat ja vastavat regulatsiooni, mille põhjal võib öelda, et muude maksesüsteemide järelevaatamisel lähtutakse pigem selle riigi seadusest, kus asub korraldaja22, mitte süsteemi reeglitele kohalduva lepinguriigi õigusest. Käesolevas seletuskirjas on selgitatud maksesüsteemide määratlemisest praktikas – süsteemselt oluline, oluline või mitteoluline süsteem – mis on tihedalt seotud ka Eesti Panga poolt süsteemi tunnustamise (sh reeglite heakskiitmise), teavitamise ja süsteemi järelevaatamise funktsiooniga. Eesti Pank teeb järelevaatamist süsteemselt oluliste arveldussüsteemide (no arveldussüsteemid käesoleva seaduse tähenduses) ja muude, oluliste maksesüsteemide üle. Sealhulgas on Eesti Panga järelevaatamise all maksesüsteemid, mis on 22 osad lepinguriigid on reguleerinud järelevaatamist õigusaktiga, sh on riike, kus maksesüsteemide korraldajatele on ette nähtud ka tegevusloarežiim. 18 kinnitatud Euroopa Keskpanga määruse23 (edaspidi ka SIPS määrus) kohaldamisalasse Euroopa Keskpanga nõukogu otsusega. Riski seisukohast oluliste süsteemide puhul on oluline tagada raharingluse ja rahaturu toimimine tõrgeteta, seda nii siseriiklike kui rahvusvaheliste tehingute puhul. Kuigi kasutusel on mitmeid maksesüsteeme, siis SFD-st tulenevat arvelduste lõplikkuse põhimõtet ja kaitset antud tagatistele maksejõuetusmenetluses kohaldatakse üksnes seoses osalemisega arveldussüsteemides käesoleva seaduse tähenduses ja seega need ei laiene kõikidele maksesüsteemidele. Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldamisele kohaldatakse CSDRi ja väärtpaberiarveldussüsteemi käsitatakse süsteemselt olulisena. CSDR-ga on kehtestatud ühtsed nõuded finantsinstrumentidega arveldamisel liidus ja väärtpaberite keskdepositooriumide ülesehitusele ja tegevusele. Keskdepositoorium on väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja ja osutab samuti arveldusteenuseid. Määrust kohaldatakse kõigi finantsinstrumentide arvelduste ja keskdepositooriumide suhtes. Olgugi, et tegevusloa annab ja järelevalvet keskdepositooriumi üle teostab vastav liikmesriigi pädev asutus (Eestis asutatud keskdepositooriumide puhul Finantsinspektsioon), siis juba taotluse läbivaatamise käigus konsulteeritakse keskpangaga depositooriumi korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi puhul. Ka CSDR alusel korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemile kohaldatakse kokku lepitud lepinguriigi õigust (CSDR artikkel 12 lõige 1 punkt a). Arveldussüsteemis osaleja õiguste ja toimingute suhtes kohaldatakse niisiis seaduses sätestatud arvelduste lõplikkuse põhimõtet. Arvestades seda, et süsteemsed riskid esinevad arveldamisel SFD kohases süsteemis, ei oleks arvelduste lõplikkuse ja tagatise kaitse põhimõtete laiendamine muudele, mitteolulistele arveldussüsteemidele süsteemise riski seisukohast põhjendatud. Lõige 2. Käesolevat seadust kohaldatakse Eesti väärtpaberite registri pidaja poolt väärtpaberite registri pidamise seaduse alusel tehtavatele väärtpaberiülekannetele. Alljärgnev tabel käsitleb erinevaid arveldussüsteeme ja seaduse kohaldamist neile: ARVELDUSSÜSTEEMIDE LIIGITUS Süsteemselt Süsteemselt Olulised raha Muud arveldus- Alternatiivsed olulised raha olulised arveldus- süsteemid arveldus- arveldus- väärtpaberite süsteemid süsteemid süsteemid arveldus- (makse- süsteemid süsteemid) Näide Mõne Mõni (de- Target2 makseasutuse tsentrailiseeritud) Nasdaq CSD Nets Estonia EBA Clearing poolt korraldatav krüptoraha maksesüsteem arveldusplatvorm Kas käesolev JAH (piiratud eelnõu JAH JAH JAH EI24 ulatuses) kohaldub? Juurdepääsu JAH JAH tagamise kohustus (süsteemi (süsteemi JAH JAH EI korraldaja saab korraldaja saab piirata) piirata) EP järelevaatamine JAH JAH JAH EI EI 23 Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 795/2014 süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise kohta. 24 Täpne kohaldamisala sõltub konkreetsest arveldusplatvormist. 19 (FI-d tuleb teavitada) Nõuded JAH JAH JAH EI EI tegevusele Arvelduste lõplikkuse JAH JAH EI EI EI rakendumine Seaduses sätestatud arvelduste lõplikkuse põhimõtet kohaldatakse arveldamisel süsteemselt olulises makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemis ehk sellises süsteemis, millel on potentsiaalne süsteemne mõju finantssüsteemi toimimisele. Samuti laieneb eelnimetatud arveldussüsteemides antud tagatiste suhtes seaduses sätestatud kaitse. Tulenevalt SFD-st peab süsteemselt oluline arveldussüsteem vastama teatud vormilistele tingimustele ja selle peab olema määranud arveldussüsteemiks lepinguriigi pädev asutus. Sellisest määramisest (designation) peab teatama Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele selle riigi pädev asutus, kelle õiguse kohaselt vastavat süsteemi korraldatakse. Eestis toimub vastav teavitamine sõltuvalt sellest, kas tegemist on süsteemiselt olulise maksesüsteemiga või väärtpaberiarveldussüsteemiga. Vastavalt teavitab sellisest arveldussüsteemist kas Eesti Pank või Finantsinspektsioon. Arveldussüsteemi määratlus SFD-s näeb ette teatud vormilise struktuuri, mille kohaselt osalejate vahel kokku lepitud reeglid ja kord käsitlevad ülekandekorralduste arveldamist, kuid muus osas jääb võimalikult tehnoloogianeutraalseks. SFD-s on kesksel kohal reeglid, mis peavad määrama arvelduste lõplikkuse aja ja muud tingimused, mis tagavad sujuva arvelduse, tsentraalse korralduse (korraldamise eest vastutava isiku määramise kohustus), kuid direktiivis ei käsitleta konkreetseid infotehnoloogilisi aspekte. Ülekandekorraldus hõlmab nii käsundeid rahamaksete tegemiseks kui käsundeid täita väärtpaberitehingust tekkinud kohustus või anda üle omandiõigus või muu õigus väärtpaberi üle. SFD mõistes väärtpaber on aga üksnes finantsinstrument finantsinstrumentide turgude direktiivi25 tähenduses (direktiivi lisa I jaos C nimetatud finantsinstrumendid) ja seega on SFD-ga hõlmatud väärtpaberiarveldussüsteemid, mille kaudu täidetakse ülekandekorraldusi eelnimetatud väärtpaberite kohta. Väärtpaberi mõiste on leitav väärtpaberituru seaduse §-st 2. Lõige 3. Maksesüsteemile, mis ei ole käesolevas seaduses sätestatud korras arveldussüsteemina tunnustatud, ei kohaldata ka vastavalt arveldussüsteemi kohta sätestatut, välja arvatud juhul kui see on otseselt käesolevas seaduses sätestatud. Maksesüsteemile, mida ei ole vastavalt avaldussüsteemina tunnustatud, ei laiene arvelduste lõplikkust ja arveldussüsteemis osalejate või tagatise andnud isikute maksejõuetusmenetlust käsitlevad erisused, sealhulgas tagatiste kaitse. Lõige 4. Käesoleva seaduse sätteid, mis näevad ette SFD kohase kaitse ülekandekorralduste ja tasaarvestustele ning antud tagatistele, kohaldatakse ka Eesti isikute maksejõuetuse korral, kes osalevad kolmanda riigi maksesüsteemis, kui sellisele süsteemile kohalduvad nõuded on olulises osas võrdväärsed SFD-s sätestatud nõuetega. SFD preambula punkti 7 kohaselt võivad lepinguriigid kohaldada SFD sätteid oma siseriiklike asutuste suhtes, kes osalevad vahetult kolmandate riikide süsteemides, ja seoses osalemisega sellistes süsteemides antud tagatiste suhtes. KAS § 87 lõige 2 kohaselt maksesüsteem on SFD artikli 2 punktis a määratletud süsteem, sealhulgas kolmanda riigi süsteem, kui sellisele süsteemile kohalduvad nõuded on olulises osas võrdväärsed eelnimetatud direktiivis sätestatud nõuetega. Vastav kolmandete riikide maksesüsteemi muudatus tehti mõned aastat tagasi (lõige jõustus muudetud kujul 14.12.2019). Eelnimetatud KASi muutmise sätte juurde koostatud seletuskirja selgituses on märgitud, et Eesti seadusandja ei ole pidanud varem vajalikuks erisätete kaudu rõhutada asjaolu, et arvelduste lõplikkust reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 98/26/EÜ (SFD) sisalduvaid põhimõtteid kohaldatakse krediidiasutuste suhtes, kes osalevad või on liitunud kolmandate riikide maksesüsteemidega, ja seoses osalemisega sellistes süsteemides antud tagatiste suhtes (SFD põhjenduspunkt 7). Käesoleva muudatusega täpsustatakse seepärast lõikes 2, et 25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta. 20 arvelduste lõplikkuse põhimõtet kohaldatakse ka krediidiasutustele ja nende poolt teostatavatele maksetehingutele ja toimingutele, mis osalevad kolmandate riikide maksesüsteemides, kui kolmanda riigi süsteem vastab teatud tingimustele (sisuliselt Euroopa Liidu õiguses sätestatud nõuetele). Ehk täpsemalt – kui kolmanda riigi süsteemi tegevus ja sellele kohaldatav õigus on sarnane Euroopa Liidu õiguses maksesüsteemi suhtes kehtestatud nõuetega (täpsemalt peab kolmanda riigi õigus tagama SFD- ga samaväärse kaitse arvelduste lõplikkuse põhimõtte rakendamiseks). Eeltoodu oli oluline ka Ühendkuningriigi (UK) Euroopa Liidust lahkumise kontekstis, et Eesti krediidiasutustel säiliks õigus UK kolmandaks riigiks muutmisel sealses maksesüsteemis osalemiseks. Käesolev eelnõu on KAS sõnastusest selgem ja vastab paremini ka SFD preambulapunkti 7 sisule, mis samuti viitab SFD sätete kohaldamisele siseriiklike asutuste suhtes, kes osalevad kolmanda riigi süsteemides. Lõikes 4 viidatakse konkreetsetele sätetele, millega on sedastatud SFD kohane kaitse seoses osaleja maksejõuetusega arveldussüsteemis (ülekandekorralduse täitmine ja tasaarvestuse kehtivus ning kaitse tagatistele). § 3. Arveldussüsteem ja süsteemiühendus Lõige 1. Arveldussüsteem on üldjuhul kolme või enama süsteemis osaleja vahel, välja arvatud süsteemi korraldaja, keskne vastaspool, arveldusagent, arvelduskoda ja kaudne osaleja, sõlmitud lepingu alusel makse- või väärtpaberitehingutest tekkinud kohustuste täitmiseks ja süsteemis osalemisest tekkinud kohustuste täitmise tagamiseks moodustatud organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike lahenduste kogum, mis toimib kokkulepitud ja standarditud reeglite alusel ning mille abil ülekandekorraldusi töödeldakse ja arveldatakse. Lisaks peavad olema täidetud lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimused – kokkuleppele kohaldatakse lepinguriigi õigust ning selle lepinguriigi pädev asutus on arveldussüsteemist SFD artikli 2 punktis a kohaselt teavitanud. Lõige 2. Nagu juba eelnevalt selgitatud, on väärtpaberiarveldussüsteem, mida korraldatakse kooskõlas CSDRi määrusega käsitatav arveldussüsteemina. CSDR teeb väärtpaberiarveldussüsteemi juures, seda defineerimata, viite SFD artikli 2 punktile a. Et vältida vaidlusi mõiste „arveldusüsteem“ ulatuse üle, siis täpsustatakse eelkõige õigusselguse eesmärgil, et CSDRi kohaldamisalas olevate väärtpaberiarvelduste jaoks kasutatav väärtpaberiarveldussüsteem on arveldussüsteem käesoleva eelnõu tähenduses. Kehtiva VPTS § 213 lõike 1 kohaselt väärtpaberiarveldussüsteem on kolme või enama süsteemi liikme ning süsteemi korraldaja vahel sõlmitud lepingu alusel väärtpaberitehingutest tekkinud kohustuste täitmiseks ja süsteemis osalemisest tekkinud kohustuste täitmise tagamiseks moodustatud organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike lahenduste kogum. Vastava mõiste säilitamine VPTS-s ei ole pärast eelnõu jõustumist enam asjakohane, kuivõrd loodava seaduse arveldussüsteemi mõiste käsitleb nii rahamakseid kui väärtpaberiülekandeid. CSDR viitab väärtpaberiarveldussüsteemi mõiste juures SFD kohaselt määratud süsteemile. Seadus määratleb kooskõlas SFD-ga arveldussüsteemide kaudu arveldatavate ülekandekorralduse mõiste selliselt, et see hõlmab nii rahaarveldusi kui väärtpaberiarveldusi. Lõige 3. SFD artikli 2 punktis a nähakse ette süsteemselt olulise arveldussüsteemi vormilised nõuded. Üldiselt käsitatakse süsteemina kolme või enama osaleja vahelist standarditud reeglitega ülekandekorralduste arveldamise süsteemi, mille vastav lepinguriigi pädev asutus on määranud süsteemselt oluliseks ja täitnud ka vastava SFD-st tuleneva teavitamiskohustuse. Siiski, SFD võimaldab süsteemselt olulise arveldussüsteemina määratleda ka muu, nt üksnes kahe osaleja vahelist arveldamise süsteemi, kui see on süsteemiriski seisukohast oluline. Seda võib otsustada eraldi iga süsteemi raames nö juhtumi põhiselt. Väärtpaberiarveldussüsteeme käsitatakse süsteemselt olulise arveldussüsteemina tulenevalt CSDR-st. Rahamaksete arveldamiseks kasutatavad süsteemid võivad Eesti Panga hinnangul olla nii süsteemselt olulised, olulised kui ka mitteolulised. Seda, kas arveldussüsteem on süsteemselt oluline või mitte, hindab selle lepinguriigi pädev asutus, millist lepinguriigi õigust süsteemile kohaldatakse. Käesoleva seadusega Eesti Pank võib arveldussüsteemina käsitada ka kokkuleppeid kahe süsteemis osaleja vahel, kes ei ole ühtlasi keskne 21 vastaspool, arveldusagent, arvelduskoda või kaudne osaleja, kui see Eesti Panga hinnangul on süsteemiriski arvestades õigustatud. Lõiked 4 ja 5. Seaduse § 2 lõike 1 punkti 1 kohaselt käsitatakse arveldussüsteemina selliseid kokkuleppeid, millele kohaldatakse mõne lepinguriigi õigust. SFD eesmärgiks on muu hulgas vähendada arveldussüsteemides osalemisega seotud õiguslikke riske. SFD artikli 2 punkt a näeb ette süsteemi vormilise struktuuri. Sätte kohaselt määrab süsteemi pärast selle reeglite asjakohasuses veendumist see lepinguriik, kelle õigust kohaldatakse (selle lepinguriigi pädev asutus). Kohalduv liikmesriigi õigus on kokkuleppeline, kuid SFD seab tingimuseks, et süsteemis osalejad võivad valida selle lepinguriigi õiguse, kus asub vähemalt üks süsteemis osaleja. Käesolevas seaduses sätestatud korras Eesti Pank tunnustab maksesüsteemi arveldussüsteemina ja esitab teate arveldussüsteemi kohta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele, kui see on Eesti Panga pädevuses ehk siis, kui arveldussüsteemile kohaldatakse Eesti õigust. Arveldussüsteemi suhtes kohaldatakse Eesti õigust, kui see on arveldussüsteemis osalejate vahel vastavalt kokku lepitud ja vähemalt üks arveldussüsteemis osaleja asub Eestis. Maksesüsteem, mida on käesolevas seaduses sätestatud korras tunnustatud ja millest on vastavalt teavitatud, on arveldussüsteem. Seega, iga maksesüsteem ei ole arveldussüsteem käesoleva seaduse tähenduses ja selles osalemise suhtes ei laiene arveldussüsteemi ja süsteemi korraldamise või osalemisega seotud sätted, kui seadusest ei tulene teisiti (näiteks 4. ptk regulatsioon hõlmab ka muid maksesüsteeme). Maksesüsteemi mõiste on sisustatud kehtiva MERAS § 3 lõikes 4 kui rahaliste vahendite edastamise süsteem, mis toimib kokkulepitud ja standarditud reeglite alusel ning mille abil maksetehinguid töödeldakse ja arveldatakse. MERAS reguleerib makseasutuse ja e-raha asutuste tegevust, mis põhineb suuresti ELi makseteenuste direktiivil. Kehtiva seaduse kohaselt võib maksesüsteeme hallata ka makseasutus või e-raha asutus. Maksesüsteemi mõiste on riigisisesesse õigusesse üle võetud makseteenuste direktiivist, milles antakse mõiste definitsioon sõltumatult, st et selles ei viidata maksesüsteemile SFD tähenduses näiteks nii nagu seda on tehtud väärtpaberiarveldussüsteemi puhul CSDR-s. Maksesüsteemi definitsioon kehtiva MERAS § 3 lõikes 4 ei viita SFD-s määratletud arveldussüsteemile ja seda ei tuleks tingimata käsitada SFD kohase süsteemina ehk arveldussüsteemina käesoleva seaduse tähenduses. Makseteenuste teise direktiivi26 (edaspidi ka PSD2) artikli 3 lõige 7 defineerib maksesüsteemi mõiste, mille all peetakse silmas süsteeme, mida kasutatakse maksekorralduste (payment order) täitmiseks, kliiringuks või arveldamiseks. SFD järgi toimub arveldussüsteemis ülekandekorralduste (transfer order27) täitmine või tasaarvestamine süsteemis osalejate vahel. Kahe direktiivi eesmärgid ja sellest tulenevalt ka mõistete kasutamine ja nende tähendus on erinev. PSD2-s on kõne all eelkõige muud rahamaksete maksesüsteemid, mis ei pruugi olla süsteemselt olulised (no muud jaemaksesüsteemid). Selleks, et süsteem toimiks, on vajalik vähemalt kahte süsteemis osalejat. Need süsteemid, mida kasutatakse näiteks üksnes makseteenuse pakkuja siseselt, siia alla ei kuulu. Arveldussüsteem käesoleva seaduse tähenduses eeldab, et seda kasutatakse mitme süsteemis osaleja vahel arveldamiseks. Arveldussüsteemis osalevate süsteemide vahel kehtestatud korda ei loeta omakorda arveldussüsteemiks. Maksesüsteemi määratlemise vajadus käesolevas seaduses tuleneb sellest, et arveldussüsteemi mõiste hõlmab nii väärtpaberiarveldussüsteeme, kui teatud tingimustele vastavaid ja tunnustatud (raha)maksesüsteeme. Käesolevas seaduses puudub vajadus arveldussüsteeme eristada sõltuvalt sellest, kas tegemist on rahaarveldusi või väärtpaberiülekandeid võimaldava süsteemiga. Siiski, on käesolevas 26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2366, makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:02015L2366-20151223. 27 Ülekandekorralduse (transfer order) definitsioon eelnõus, mis hõlmab lisaks rahaülekannetele (payment order) ka käsundit väärtpaberiülekannete tegemiseks. 22 seaduses siin-seal nimetatud ka eraldi väärtpaberiarveldussüsteeme, näiteks seetõttu, et teatud seaduse sätteid väärtpaberiarveldustele või nende korraldajatele ei kohaldata tulenevalt asjaolust, et CSDR seab rangemad nõuded süsteemi korraldajale võrreldes SFD-ga (korraldajal on tegevusloakohustus), samuti nähakse ette erinev teavitamise kord sellisest süsteemist. Maksesüsteemi ja arveldussüsteemi mõistete kasutamine ja eristamine on eelnõus sisuliselt oluline, sest seaduse sätted sellisele maksesüsteemile, mida ei ole arveldussüsteemina tunnustatud, ei laiene, v.a juhul, kui seadus kohaldamise ette näeb, nt järelevaatamise peatükis. FELS-s, MERAS-s ja KAS-s kasutatakse mõisteid makse- ja arveldussüsteem kui ka makse- ja väärtpaberiarveldussüsteem. Näiteks viidatakse KAS § 114 lõikes 10 maksesüsteemile KAS § 87 lõike 2 tähenduses ning väärtpaberiarveldussüsteemile ja süsteemiühendusele VPTSi vastavatele sätetele (§ 213 lg 1 ja § 213¹). Kusjuures, KAS § 87 lõikes 2 sätestatakse, et maksesüsteemi tuleb käsitada SFD artikli 2 punktis a määratletud süsteemina (süsteemselt oluline arveldussüsteem). Käesoleva eelnõuga muudetakse ka eelnimetatud seaduseid, et tagada mõistete võimalikult ühetaoline kasutamine. Lõiked 6 ja 7. Süsteemiühenduse mõiste vastab sisult kehtiva VPTS § 213¹ lõikele 1, süsteemiühenduse kirjeldusele. See on kaks või enam süsteemi, mille korraldajad on omavahel kokku leppinud sellisesse ühendusse kuuluvate süsteemide vaheliste ülekandekorralduste täitmises ühtsetel tingimustel ja ühtseid protseduure kasutades. SFD-s nähakse ette mitmeid juurdepääsuteid süsteemidele ja nende omavahel ühendamise viise. Arvelduse lõplikkuse direktiivi jaoks on olulised neist kolm: tavajuurdepääs, kohandatud juurdepääs (kaudse osaleja kaudu) ja koostalitlemine (koostalitlevate süsteemide e. süsteemiühendus). Süsteemid, mis on ühendatud juurdepääsu võimaldamisega, s.t üks süsteem muutub osalejaks/liikmeks teises süsteemis, ei ole olnud alati arvelduse lõplikkuse direktiiviga hõlmatud. Näiteks ei saanud süsteem ise olla osaleja. Selline juurdepääsutee kohta õigusliku regulatsiooni puudumine tekitas praktilisi probleeme, sest vajadus selle järele kasvas nii Euroopa kliiringu ja arvelduse tegevusjuhendist (edaspidi tegevusjuhend)28 kui ka finantsinstrumentide turgude direktiivist 2004/39/EÜ (edaspidi finantsturudirektiiv)29 tulenevalt. SFD artikli 2 punkt o sätestab koostalitlevad süsteemid (käesolevas eelnõus süsteemiühendus), millega reguleeritakse olukorrad, kus sellised süsteemid nagu maksesüsteemid, väärtpaberiarveldussüsteemid, kliiringukojad või kesksed vastaspooled on ühendatud koostalitluse põhimõttel. Süsteemiühenduste mõiste sissetoomise ajendiks oli taoliste koostalitlusühenduste arvu kasv, mis tekkis finantsturudirektiivi ja tegevusjuhendi mõjul. Näiteks, tegutseb koostalituse põhimõttel maksesüsteem TARGET2. Taoline koostalitus lihtsustab süsteemide ülese kliiringu, arvelduste ja maksete vastu tehtavate ülekannete (delivery versus payment) korda. Arveldussüsteemide vahel kehtestatud kord ei ole arveldussüsteem. § 4. Süsteemi korraldaja Süsteemi korraldaja on isik, kes kooskõlas arveldussüsteemi reeglitega ja teiste süsteemis osalejatega sõlmitud lepingutega tagab süsteemi toimepidevuse ning korraldab ülekandekorralduste täitmist ja süsteemi osalejate vaheliste nõuete tasaarvestamist. Süsteemi korraldaja SFD artikli 2 punkt p tähenduses on üksus või üksused, mis vastutavad õiguslikult süsteemi korraldamise eest. Süsteemikorraldaja võib toimida ka arveldusagendi, keskse vastaspoole või arvelduskojana. Muutmisdirektiiviga võeti kasutusele süsteemikorraldaja mõiste, mille abil määratakse kindlaks, kes vastutab süsteemi korraldamise eest ja kannab seega ka juriidilist vastutust süsteemi toimimise eest. Süsteemi korraldaja võib olla ka arveldusagent, keskne vastaspool või arvelduskoda. VPTS §-s 214 on 28 http://www.fese.be/_lib/files/European_Code_of_Conduct_for_Clearing_and_Settlement.pdf 29 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32004L0039:ET:HTML. 23 süsteemi korraldaja isik, kes kooskõlas süsteemi reeglites sätestatuga ja nende alusel tema poolt sõlmitud lepingutega korraldab ülekandekorralduste täitmist ning sõltuvalt süsteemi korraldamisest ka süsteemi liikmete vaheliste nõuete tasaarvestamist. Süsteemi korraldaja võib VPTS kohaselt olla Eesti Pank ja väärtpaberite keskdepositoorium. Käesoleva seadusega sõnastatakse süsteemi korraldaja mõiste ning määratletakse, kes võivad tegutseda väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajana. Igal süsteemil võib olla üksnes üks süsteemi korraldaja. Selliselt hoitakse ära võimalikke vaidlusi korraldajate õiguste ja kohustuste üle. Eelnõu väljatöötamisel kaaluti võimalust30 reguleerida arveldussüsteemide korraldamine üldisemalt, hõlmates sellega ka näiteks PSD2 kohaldamisalas olevad maksesüsteemid, süsteemse riski olemasolust sõltumata. Kuivõrd enamikes riikides ei seata taolistele süsteemidele tegutsemiseks erirežiimi, nt tegevusloatingimusi, süsteemi korraldaja registreerimise nõuet vm, siis kavatsusest loobuti ja piirduti maksesüsteemi hõlmamisega Eesti Panga järelevaatamise kontekstis. Põhimõtteliselt SFD ei keela ette näha riigisisese õigusega süsteemi korraldajale rangemaid nõudeid, nt ette näha süsteemi korraldaja tegevusloakohutus vms. Kuivõrd enamikes riikides ei ole piiranguid, kes võib tegutseda korraldajana või tingimusi korraldajale, siis ei ole käesoleva seadusega ette nähtud tegevusloa või registreerimiseks kohustust maksesüsteemi korraldamiseks. Siiski, väärtpaberiarveldussüsteemi käsitatakse SFD kohaldamisalas olevaks süsteemiks ja väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja tegevusloakohustus tuleneb juba ELi otsekohalduvast määrusest (CSDR). ELi õiguse eesmärk on seeläbi suurendada väärtpaberiarveldustega seotud õiguskindlust ja väärtpaberitehingute läbipaistvust, kuid rahamaksete arveldussüsteemide (maksesüsteemide) suhtes ELi õigus korraldajale sarnaseid tingimusi ei sea. § 5. Arveldusagent, keskne vastaspool ja arvelduskoda Arveldusagent31 on isik, kes pakub süsteemi liikmetele ja kesksele vastaspoolele või süsteemi liikmetele või kesksele vastaspoolele arvelduskontosid, mille kaudu ülekandekorraldusi sellistes arveldussüsteemides arveldatakse, ja annab vajaduse korral arveldamise eesmärgil krediiti. Keskne vastaspool32 on juriidiline isik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012 määruse (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59) artikli 2 punkti 1 tähenduses. Nii SFD kui CSDR viitab keskse vastaspoole mõiste juures eelnimetud määrusele. Keskne vastaspool on sisuliselt üksus maksesüsteemis osalevate asutuste vahel, kes toimib nende asutuste suhtes eraldiseisva osapoolena nende asutuste ülekandekorralduste puhul. 2012. aastal kehtestati Euroopa Liidus nõue, mille järgi eelkõige suuremad tuletistehingud33 tuli kliirida läbi keskse vastaspoole, eesmärgiga tehingud suurema kontrolli alla võtta tuletisinstrumentide tehingute suure mahu tõttu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012 määratleb kesksete vastaspooltena ühel või mitmel finantsturul kaubeldavate lepingute vastaspoolte vahel asuvat juriidilist isikut, kes on iga müüja jaoks ostja ja iga ostja jaoks müüja. Eestis reguleerib tuletisinstrumentide turgu VPTS. Keskne vastaspool on lihtsustatult äriühing/institutsioon, kes viib kaks tehingupoolt kokku ja kontrollib, kas pooltel on piisavalt vahendeid tehingu tegemiseks, näiteks kas ühel poolel on raha ja teisel 30 Ka eelnõu väljatöötamiskavatsuses paluti turuosaliste arvamust selles küsimuses. 31 SFD art 2 d. 32 SFD art 2 c. 33 derivatiivid ehk tuletisinstrumendid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub intressimäära, väärtpaberi hinna, valuutavahetuskursi, hinnaindeksi või muu sarnase alusvara muutusest ja mille arveldamine toimub tulevikus (VPTS § 2 lg (3) p 1–6). Tuletisinstrumente kasutatakse riskide maandamiseks, alusvara hinna muutuselt tulu teenimiseks või finantsturgudel varadega kauplemiseks. Enam levinud on optsioonid, forvardid, swapid ja futuurid ning nende erinevad variatsioonid. 24 väärtpabereid. Kesksel vastaspoolel on finantstehingutes vahendaja roll. Tehingute arveldamine (kliirimine34) keskselt keskse vastaspoole kaudu suurendab tuletisinstrumentide turu läbipaistvust ja maandab vastaspoole riske. Keskse vastaspoole suhtes kehtib samuti euroopaülene järelevalve käsitlus. Pädevad järelevalveasutused jäävad vastutavaks keskse vastaspoole tegevuslubade ja tegevusnõuete järelevalve aspektide eest, sealhulgas, kas tegevusluba taotlev keskne vastaspool järgib määrust (EL) 648/2012 ning SFD põhimõtteid. Oluline roll järelevalve ühtlustamisel on Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusel (ESMA) läbi järelevalveliste otsuste tegemisse kaasamise. Arvelduskoda35 (clearing house) on isik, kes vastutab süsteemi liikmete, asjakohasel juhul ka keskse vastaspoole või arveldusagendi netopositsioonide arvestuse ehk maksete töötlemise eest. Netopositsioon on osapoolte omavaheliste kohustuse tasaarvestamisel tekkiv uus kohustus. Teatud kindlaksmääratud tähtaegade järel toimub süsteemis makseinfo põhjal pankade makstavate maksete tasaarvestus laekunud maksete vastu (netting) ning seeläbi leitakse kahe- või mitmepoolsed netopositsioonid. Arvelduskojad korraldavad tavapäraselt jaemaksesüsteeme (süsteemi korraldaja võib toimida ka arveldusagendi, keskse vastaspoole või arvelduskojana). Arvelduskoda vastutab netopositsioonide arvestamise õigsuse ja edastamise eest süsteemis osalevate liikmete või nende nimel tegutsevate arveldusagentidele arvelduste tegemiseks. Krediidiasutused kasutavad oma klientide maksete arveldamiseks erinevaid jaemaksesüsteeme, sh kohalikeks makseteks ka riigisiseseid maksesüsteeme. Enne ühtsele euromaksete piirkonnale (SEPA) üleminekut 2014. aastal oli ka Eestis kasutusel riigisiseste maksete arveldamiseks oma jaemaksesüsteem, mida ei olnud aga SEPA-le ülemineku tõttu majanduslikult otstarbekas töös hoida. Euromakseid (nii välismakseid kui siseriiklikke makseid eurodes) arveldatakse SEPA nõuetele vastavates jaemaksesüsteemides STEP2 (operaator EBA Clearing) ja SEPA Clearer (operaator Deutsche Bundesbank). SEPA Clearer on ühendatud üleeuroopalise arvelduskojaga STEP2 ja teiste arvelduskodadega, mille kaudu arveldatakse SEPA-makseid36. § 6. Arveldussüsteemis osaleja. Lõige 1. Arveldussüsteemis osaleja37 võib olla süsteemi korraldaja, süsteemi liige, keskne vastaspool, arveldusagent, arvelduskoda ja keskse vastaspoole kliiriv liige nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59) artikli 2 punktis 14. Vastavalt arveldussüsteemi reeglitele võib üks ja seesama osaleja tegutseda keskse osaleja, arveldusagendi või arvelduskojana või täita kõiki nende ülesandeid või osa neist. Lõige 2. Kaudne osaleja38 on lisaks süsteemi korraldajale keskne vastaspool, arveldusagent, arvelduskoda ja süsteemi liige, kellel on süsteemi osalejaga lepinguline suhe, mis võimaldab kaudsel osalejal suunata ülekandekorraldusi läbi arveldussüsteemi, tingimusel, et kaudne osaleja on süsteemi korraldajale teada. Kaudse osaleja käsitlemine osalejana ei piira selle osaleja vastutust, kelle kaudu kaudne osaleja annab süsteemile ülekandekorraldusi. SFD artikli 2 punktis g nimetatud kaudse osaleja määratluse alla saavad kuuluda samad üksused, millele on viidatud mõistes „osaleja“. Kusjuures osaleja ja kaudse osaleja erinevus seisneb selles, et esimene on süsteemiga otseselt seotud, samas kui teine on sellega seotud vaid läbi lepingulise suhte osalejaga. 34 Kliirimine on positsioonide kindlaksmääramise protsess, sealhulgas netokohustuste arvutamine ning selle tagamine, et finantsinstrumendid, sularaha või mõlemad on kättesaadavad nendest positsioonidest tulenevate riskide maandamiseks. 35 SFD art 2 e. 36 Info erinevate jaemaksesüsteemide kohta on pärit Eesti Panga veebilehelt. 37 SFD art 2 f. 38 SFD art 2 g. 25 Kui otsene osaleja osaleb süsteemis otse, sh tal peab olema arvelduskonto selles süsteemis, siis kaudne osaleja osaleb süsteemi töös mõne otseosaleja kaudu, tema vahendusel. Enamik Eesti pankasid osalevad STEP2 jaemaksesüsteemis kaudsete osalejatena oma emapanga või mõne partnerpanga kaudu. Arvelduse lõplikkuse direktiivis lubatakse liikmesriikidel laiendada direktiivist tulenevat kaitset ka kaudsetele liikmetele. Seda võimalust kohaldati enne SFD vastava muudatuse jõustumist üksnes nende krediidiasutuste suhtes, kes olid maksesüsteemide liikmed. Muid, näiteks keskseid vastaspooli, arveldusagente (sealhulgas teise süsteemi agente) ega arvelduskodasid ei saanud kaudseks osalejaks lugeda. Samuti ei saanud arveldussüsteemide puhul kaudset osalejat liikmeks lugeda. Kuna selliseks ebavõrdseks kohtlemiseks ei olnud sisulist põhjust, laiendati seda võimalust muutmisdirektiiviga ka teistele isikutele. Lõige 3. Süsteemi liige käesoleva seaduse tähenduses on süsteemis osaleja, kes vastutab ülekandekorraldustest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest selles süsteemis. Süsteemi liikmeks võib olla Eestis või teises lepinguriigis asutatud krediidiasutus või investeerimisühing, v.a. väärtpaberituru seaduse § 47 lõikes 1 sätestatud isik, kolmandas riigis asutatud isik, keda käsitatakse krediidiasutuse või investeerimisühinguna, samuti valitsusasutus, avalik-õiguslik juriidiline isik või riigi poolt asutatud sihtasutus39. Siiski, ei saa süsteemis osalejaks olla ühingud, kes osutavad investeerimisteenuseid piiratud mahus (nt kontsernisiseselt) või spetsiifilises valdkonnas (nt töötajate osalusega pensioni- või kompensatsioonisüsteemi valitsemine ja investeerimisteenuse osutamine, teenuse osutamine seoses kaubatuletisinstrumentidega) ja mis on loetletud VPTS § 47 lõikes1. Süsteemi liige võib olla ka Eesti Pank, teise lepinguriigi keskpank või Euroopa Keskpank. Punkt 4 ei tulene otse SFD-st ning on lisatud selguse huvides. Sisu poolest peaks selle katma ka ametiasutuse mõiste, aga keskpankade olulisust ning nende sõltumatut staatust arvestades on oluline vältida vaidlusi mõiste mahu üle. Krediidiasutusena ei käsitata Eesti Panka. KAS kohaselt on krediidiasutus äriühing, kes võib tegutseda üksnes aktsiaseltsi või tulundusühinguna (ühistupank). Krediidiasutusena tegutsemise eeltingimuseks on vastav tegevusluba, mis annab tunnistust selle kohta, et äriühingul on pangana (ühistupangana) tegutsemiseks kõik vajalikud eeldused täidetud ning edaspidi allub ta järelevalvele. Üheks oluliseks krediidiasutuse tunnuseks on asjaolu, et üksnes krediidiasutusel on õigus kaasata avalikkuselt raha ehk hoiuseid. KAS-s määratlemata termineid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) (edaspidi ka pangandusmäärus) tähenduses. Eelnimetatud pangandusmääruse artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletakse krediidiasutust kui ettevõtjat, kelle majandustegevuseks on hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite võtmine avalikkuselt ning oma arvel ja nimel laenu andmine. Investeerimisühing väärtpaberituru seaduse § 40 lõike 1 tähenduses on aktsiaselts, kelle püsivaks tegevuseks on ühe või mitme investeerimisteenuse osutamine kolmandatele isikutele või ka ühe või mitme investeerimistegevuse teostamine kutsetegevusena. Investeerimisühing on finantseerimisasutus KAS § 5 tähenduses40. Nii krediidiasutuse kui ka investeerimisühingu tegevuse üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon. 39 SFD-s public authorities and publicly guaranteed undertakings 40 Investeerimisühingut ei käsitata finantseerimisasutusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 punkti 26 tähenduses. Eelnimetatud pangandusmääruse artikli punkti 26 finantseerimisasutuse määratlus erineb KAS §-s 5 finantseerimisasutuse mõistest (viimane hõlmab ka investeerimisühinguid). 26 Käesoleva seaduse kohaldamisalast on välja arvatud VPTS § 47 lõikes 1 sätestatud isikud (vt selgitust nende isikute kohta esimeses tekstilõigus), keda SFD artikli 2 punkti b kohaselt arveldussüsteemis osalejate hulka ei arvata. Lõige 4. Keskse vastaspoole kliiriv liige on defineeritud ELi otsekohalduva õigusaktiga, mistõttu seaduses viidatakse vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktile 14. Eelnimetatud määruse tähenduses käsitatakse keskse vastaspoole kliiriva liikmena ettevõtjat, kes osaleb keskses vastaspooles ja kes vastutab kõnealusest osalemisest tulenevate finantskohustuste täitmise eest. Keskse vastaspoole kliirivaks liikmeks võivad olla näiteks krediidiasutused või investeerimisühingud, kes võtavad endale kohustuse väärtpaberitehingu lõpuleviimiseks. § 7. Maksejõuetusmenetlus Lõige 1. Maksejõuetusmenetlus on eelnõu tähenduses: 1) pankrotimenetlus; 2) saneerimismenetlus; 3) finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmenetlus; 4) krediidiasutuse suhtes kehtestatud moratoorium; 5) välisriigi õigusel alusel algatatud menetlus süsteemis osaleja suhtes või arveldussüsteemile või süsteemi osalejale tagatise andnud isiku suhtes, kui sellega kaasnevad makse- või ülekandekohustuste täitmise peatamine või piiramine. Maksejõuetusmenetlus41 on pankrotimenetlus, FELSis sätestatud kriisilahendusmenetlus, krediidiasutuse suhtes kehtestatud moratoorium42 või välisriigi õigusaktides sätestatud mis tahes sarnased meetmed süsteemis osaleja suhtes või arveldussüsteemile või süsteemi osalejale tagatise andnud isiku suhtes, kui nende meetmetega kaasneb makse- või ülekandekorralduste täitmise peatamine või piiramine. Ilmselt mõeldakse SFD-s maksejõuetusmenetluse all ka saneerimismenetlusi, millega sisuliselt piiratakse täitmist ehk nähakse ette teistsugune nõuete rahuldamise kord. Vastavalt SanS § 3 lõikele 3 finantsjärelevalve subjektide ja süsteemi korraldajate suhtes seadust ei kohaldata, samuti SanS § 22 järgi ei saa ümberkujundada nõuet, kui tehingu osapooleks on finantstagatise andnud isik või keskpangad. SFD artikli 2 punkti j sõnastuse järgi on maksejõuetusmenetlus liikmesriigi või kolmanda riigi õigusaktides sätestatud mis tahes ühismeetmed osaleja lõpetamiseks või ümberkorraldamiseks, kui selliste meetmetega kaasneb ülekannete või maksete peatamine või piiramine. Lõige 2. Selleks, et vältida võimalikke õiguslikke vaidlusi, täpsustatakse eelnõuga, et pankrotimenetluse algatamise all mõistetakse kohtu poolt ajutise halduri nimetamist vastavalt pankrotiseaduse §-le 15. Moratooriumi kehtestamine on krediidiasutuste seaduse § 112 lõikes 3¹ nimetatud moratooriumi kehtestamise otsuse tegemine. Kriisilahendusmenetluse all mõistetakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamist. Arveldussüsteemides osalejate suhtes ei võeta menetluse kohta tehtud otsuse (SFD artikkel 6 lõige 1) tegemise aluseks maksejõuetuse väljakuulutamist (kohtu määrus pankroti väljakuulutamise kohta), vaid hetk, mil menetlus käima läheb (kohus võtab pankrotiavalduse menetlusse). Erinev lähenemine on finantssektori ettevõtjate puhul põhjendatud nende tegevuse spetsiifikaga – eelkõige varade ja kohustuste teistsuguse struktuuriga ja tehingute kiirusega. Pangad ja teised finantssektori ettevõtjad kasutavad oma äritegevuseks avalikkuselt kaasatud rahalisi vahendeid. Finantsettevõtjate spetsiifikast 41 SFD art 2 j 42 Moratoorium on krediidiasutuse nn tervendamismenetlus, näiteks kindlustusandjate puhul täidab sama eesmärki erirežiim. 27 tulenevat, on vajalik avalikkuselt kaasatud rahaliste vahendite säilimine. Kehtivas õiguses on terve hulk erinorme pankade pankrotimenetluse kohta. PankrS § 31 lõike 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Sellele eelneb pankrotiavalduse menetlusse võtmine pankrotiavalduse esitaja avalduse (PankrS § 9) alusel, milles võlausaldaja peab ära põhistama võlgniku maksejõuetuse ja täidetud peavad olema seaduses nõutud täiendavad kriteeriumid (PankrS § 10). Pankrotiseadus ei reguleeri, millal kohus avalduse lahendama peab, kuid pankroti väljakuulutamisele (PankrS § 31) eelneb muu hulgas pankrotiavalduse menetlusse võtmine (PankrS § 14), ajutise halduri nimetamine (PankrS § 15), ajutise halduri kohustuste täitmine (PankrS § 22), eelistung (PankrS § 16) ja võimalik menetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata (PankrS § 29). Seega võib ajaliselt olla tegu pika protsessiga, mille tulemusena ei pruugi kohus pankrotti välja kuulutada. Seetõttu ei ole põhjendatud lahendus, kus üksnes pankroti väljakuulutamise tagajärjeks on ülekandekorralduste vastuvõtmise kohustuslik peatamine. Seepärast nähakse seadusega ette, et kohustuslik ülekandekorralduste vastuvõtmise peatamise regulatsioon kohaldub juba enne pankroti väljakuulutamist. Kuna PankrS-s ei kasutata pankrotimenetluse algatamist (PankrS § 31 lõige 5 seob pankrotimenetluse algamise pankroti väljakuulutamisega), täpsustatakse seaduses, et pankrotimenetluse algatamise all mõistetakse kohtu poolt ajutise halduri nimetamist vastavalt PankrS §-le 15. Ka kehtiva VPTS § 228 lõige 8 viitab pankrotimenetluse algatamise juures PankrS §-le 15. SanS § 10 lõige 1 – kohus algatab saneerimismenetluse määrusega (saneerimismäärus) seitsme päeva jooksul saneerimisavalduse saamisest arvates. Saneerimismenetluse algatamine on seega piisavalt selge. Kriisilahendusmenetlus on reguleeritud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadusega. Finantsinspektsioon, kuulanud ära Eesti Panga seisukoha, teeb kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse, kui tingimused algatamiseks on täidetud ja teavitab sellest. Vastavas otsuses nähakse ette muu hulgas kriitiliste funktsioonide jätkuvuse kord. Kriisilahendusmenetluses läheb vajaduse korral krediidiasutuse vara valitsemise ja käsutamise õigus üle erihaldurile. Üldjuhul otsuse avalikustamisest peatuvad selle krediidiasutuse lepingutest tulenevad, sh lepingu teise poole makse- või ülekandekohustused, kuid see ei puuduta lepinguid, mis on sõlmitud makse- ja arveldussüsteemide ning nende korraldajatega või kesksete vastaspoolte ja keskpankadega. FELSi tähenduses on kriitilised funktsioonid krediidiasutuse osutatavad makseteenused ja arveldusteenused ning muud teenused või tegevused, mille seiskumine või toimepidevuse oluline häire kahjustab või võib kahjustada finantsturu toimimist, finantsstabiilsust või ka reaalmajandust või avaldada negatiivset mõju teistele finantssüsteemi osalistele. SFD eesmärgiks on vähendada võimalikke häireid, mis võivad seoses osalejate maksejõuetusega kaasneda. Niisiis näeb kehtiv seadus ette, et finantskriisi lahendamise meetmed ei mõjuta arveldussüsteemi toimimist ega õigusi tagatistele. See põhimõte jääb kehtima ka käesoleva eelnõu seadusena jõustumisel. Lõige 3. Arveldussüsteemis osaleja maksejõuetuse korral kohaldatakse tema arveldussüsteemis osalemisest tulenevatele õigustele ja kohustustele arveldussüsteemile kohalduvat õigust. Tegemist on SFD artikli 8 põhimõttega, mille kohaselt maksejõuetusmenetluse algatamise korral süsteemis osaleja vastu määratakse kõnealuse osaleja osalemisest tulenevad või sellega seotud õigused ja kohustused seda süsteemi reguleeriva õigusega. Sedavõrd suuremahuliste finantsturu tehingute korral on kohalduva õiguse normi vajalikkus põhjendatav nii osalejate huvide kaitsmiseks kui süsteemide toimimiseks sujuvalt ja tõrgeteta. Arveldussüsteemides arvelduste lõplikkuse ja tasaarvestuse ning antud tagatise suhtes tuleks kohaldada õigust, mis on selle süsteemi puhul asjakohane. SFD artiklit 8 võib käsitada kui imperatiivset erisätet, mis välistab maksejõuetusmenetluse algatamise korral õiguse kohaldamist üldise lex fori concursus (kohaldatakse selle riigi õigust, kus maksejõuetusmenetlus algatati) alusel. Finantsstabiilsuse seisukohast on äärmiselt oluline tagada õiguskindlus, et finantsturgudel toimuvaid ülekandekorralduste arveldamist osaleja või tagatise andnud muu isiku suhtes algatatud 28 maksejõuetusmenetlus ei mõjuta ning arveldussüsteemis osalejate õigusi ja kohustusi reguleerib üksnes selle lepinguriigi seadus, mille seadustele on see süsteem allutatud. Seega, näiteks tehingute piiramisel või kehtetuks tunnistamisel mõne osaleja maksejõuetusmenetluses, tuleb lähtuda arveldussüsteemile kohalduva lepinguriigi seadusest, mille osalejaks ta on. SFD artikli 8 tõlgendamine (selle sõnastus) võib olla mõnevõrra komplitseeritud just selle sätte kohaldamise ulatuse mõttes. Arveldussüsteemides osalevate finantssubjektide maksejõuetusmenetluse regulatsioon on ELi õigusega reguleeritud valdkond, kus teatud kriitiliste funktsioonide (antud juhul ülekandekorralduste) jätkamine on vajalik (kohaldatakse FELSi). SFD taoline erisus ei välista iseenesest pankrotimenetluses osaleja suhtes arveldussüsteemist mittetulenevate, so muude kohustuste täitmisele kohaldada menetlusaluse suhtes pankrotiõigust tulenevalt üldisest kohaldamise põhimõttest. § 8. Tasaarvestamine Käesoleva sätte eesmärgiks on sedastada, et arveldussüsteemis on mitmepoolne tasaarvestamine süsteemis osalejate vahel lubatud. Tasaarvestuskokkuleppe määratlus antakse võlaõigusseaduses, vt allpool. Arveldussüsteemis võidakse osalejate vahelisi ning süsteemi liikmete ja süsteemi korraldaja vahelisi nõudeid ja kohustusi täita nõuete tasaarvestamise43, sh mitmepoolse tasaarvestamise teel. Sellisel juhul toimub arveldus samaliigiliste nõuete ja kohustuste tasaarvestamise tulemusena saadud summaarsete nõuete ehk kogunõuete (netonõue) ja summaarsete kohustuste ehk kogukohustuste (netokohustus) täitmise teel. Nõuete tasaarvestamise korral loetakse süsteemi reeglite kohaselt arvestatud summaarne nõue kehtivaks ühe nõudena nii vastava isiku, tema kreeditoride kui ka kolmandate isikute suhtes. Arveldussüsteemides on mitmepoolne tasaarvestus lubatud, kuid kõikides maksesüsteemi arveldustes seda lubada ei saaks. See on põhjendav sellega, et kõik maksesüsteemid ei kvalifitseeru arveldussüsteemiks ja nende üle järelevaatmist ei tehta. Tasaarvestus on võlaõigusseaduse alusel üks võlasuhte lõppemise alustest (VÕS § 197 jj). VÕSi järgi tasaarvestuse tulemusel loetakse kahe isiku vastastikused nõuded kattuvas ulatuses täidetuks. Ka süsteemis toimub pärast netopositsioonide arvutamist (tasaarvestamist) vastikuste nõuete täitmine. Arveldussüsteemis on lubatud nii kahe kui mitmepoolne tasaarvestamine. Sõltuvalt arveldussüsteemist, võivad selles arveldused toimuda nii reaalajas kui teatud fikseeritud aegadel. Üldjuhul ülekandekorraldused edastatakse jaemaksesüsteemi määratud aegadel arvelduspäeva jooksul summeeritult. Süsteemis arvutatakse välja mitmepoolsed netopositsioonid ja seejärel saadetakse need osalistele, kes teevad kindlaks, kas kohustuse täitmiseks on piisavaid vahendeid. Kui mõni osaleja ei suuda täita kohustusi (kohustuste täitmiseks ei ole piisavalt raha ja likviidsust ei õnnestu ka lühikese aja jooksul juurde hankida), siis süsteemis arvutatakse netopositsioonid ümber. Sellest arveldustsüklist välja jäänud ülekanded liiguvad järgmisesse arveldamistsüklisse. Sellised süsteemid toimivad põhimõttel, et makseinfo ja raha ei liigu koos (ei toimu reaalajas arveldamist). Arveldus toimub sellistes süsteemides kindlaks määratud aegadel. T2S platvormil teostatakse väärtpaberitehingute arveldus brutoarvaluste põhimõttel tehingu kaupa. Kui sellega kaasneb ka rahaarveldus, tehakse see läbi TARGE2 maksesüsteemi. Reaalajas toimivates süsteemides arveldakse ülekandekorraldused koheselt nende saabumisel (ühe kaupa reaalajas või summeeritult) ja selliselt on ka riskid väiksemad, sest arveldus on lõplik koheselt, kui saaja arvelduskontot on krediteeritud (enne debiteeritakse alati maksja kontot). Reaalajas toimivad peaasjalikult suurmaksete arveldussüsteemid, kus arveldatakse neid osalejate nõudeid ja kohustusi, mis on tekkinud teistes arveldussüsteemides, nt osalevad TARGET 2 süsteemis nii pangad kui teised jaemaksesüsteemid ja väärtpaberiarveldussüsteemid. 43 SFD art 2 k. 29 Tasaarvestusi tehakse süsteemis osalejate poolt antud (nt. deponeeritud) tagatiste arvelt, millega tagatakse arvelduste lõplikkus. TARGET2 on reaalajas toimiv brutoarveldussüsteem, mis tähendab seda, et sinna laekunud ülekanded arveldatakse kohe ja ühekaupa. Likviidsusprobleeme aitab leevendada keskpankade antav laen tagatise vastu. Vastasel korral tuleb oodata maksete arveldamiseks saatmisel laekuvaid makseid, mille arvelt saab tekkinud nõudeid täita, et vähendada likviidsusvajadust. TARGET2 hallatakse lepinguriikide pankade kohustuslikke reserve, mida hoitakse keskpankades. Süsteemi reeglitega kooskõlas üle antud ülekandekorraldused kuuluvad täitmisele. Ülekandekorralduste muutmine või tagasipööramine pärast süsteemi reeglites määratletud ajahetke ei ole lubatud (sellised kokkulepped on tühised). Käesoleva seadusega nähakse ette, et ülekandekorralduse täitmisega seotud nõuete ja kohustuste tasaarvestamine on kehtiv enne menetluse algatamist ja teatud tingimuste täitmisel ka pärast menetluse algatamist (korraldaja ei olnud teadlik ega pidanudki olema teadlik sellisest menetlusest). Käesoleva eelnõu koostamisel kaaluti ka võimalust, et mitmepoolset tasaarvestamist käsitlev säte lisada vastavalt ka VÕSi, kuivõrd finantssubjektide poolt on mitmepoolne tasaarvestamine kasutusel ka laiemalt, nt tuletistehingute puhul. VÕSi regulatsioon ei anna piisavalt edasi (mitmepoolse) tasaarvestuse (netting) tähendust, sealhulgas ei käsitle lõpetamisel tasaarvestust (close-out netting). Need põhimõtted on aga keskse tähendusega mitte üksnes SFD ülevõtmise kontekstis vaid laiemalt finantsturu õiguskindluse tagamisel, mistõttu peeti oluliseks tasaarvestuskokkuleppe sisu avada võlaõigusseaduses. Selgitusi nii tasaarvestuskokkuleppe kui selle raames toimuva lõpetamisel tasaarvestuse kohta, vaata võlaõigusseaduse vastava muudatuste juures. § 9. Tagatis Tagatis44 käesoleva seaduse tähenduses on igasugune likviidne vara, mis antakse varaliste õiguste pantimise, tagasiostuõigusega müügi või muu sellise kokkuleppega, sealhulgas asjaõigusseaduse §-s 314¹ sätestatud finantstagatisena, või muul viisil eesmärgiga tagada kohustuste täitmist või nõuete esitamist, mis võivad tuleneda arveldussüsteemis osalemisest või mis antakse tagatiseks Eesti Pangale, teise lepinguriigi keskpangale või Euroopa Keskpangale seoses nende pädevusega. Mitmete arveldussüsteemide töö aluseks on tagatismehhanismid. Need on vahendid, mille kaudu liikmed esitavad tagatised ja sageli toimub see automaatselt või moodustatakse tagatiste kogum (tagatisfond) arvelduse kaitseks rikete puhul. SFD vastava artikli 2 punkti m inglisekeelne vaste tagatisele on collateral security. Tagatise sobivuse kriteeriumiks on, et see peab olema likviidne vara, sh finantstagatis FCD artikli 1 lõike 4 punkti a tähenduses, mis on antud tagatiseks pandiõiguse, tagasiostu kokkuleppega või muul viisil. Eelnimetatud sätte kohaselt võivad SFD finantstagatiseks olla seega ka sularaha, finantsinstrumendid või krediidinõuded. Eesti õigusesse võeti finantstagatiskokkulepete direktiiv (2002/47/EÜ) üle 2004.a. Asjaõigusseaduses toodi direktiivi harmoneerimiseks sisse finantstagatise mõiste, milleks on igasugune tagatis, mille esemeks sai olla rahaline nõue või väärtpaberid, ja mida sai anda kahel viisil: asjaõigusega koormamise või tagatisloovutamise teel. Muutmisdirektiivi tulemusel laiendati mõlemast eelnimetatud direktiivi (SFD ja FCD) muudatustest tuleneva kaitse kohaldamisala, s.t. laiendati väärtpaberiarveldussüsteemi poolt aktsepteeritavate tagatiste loetelu uut tüüpi varadele eelkõige keskpanga krediiditehingute tagamiseks kõlbulikele krediidinõuetele. Muudatuse tulemusel võib terves ühenduses finantstagatisena 44 SFD art 2 punkt m. 30 kasutada ka keskpanga krediiditehingute jaoks kõlblikke krediidinõudeid. Nende peamine atraktiivsus seisneb nende rohkuses ning asjaolus, et neil on vähe (kui üldse) muid kasutusvõimalusi.45 FCD preambula lõike 18 järgi hõlmab sularaha kontole krediteeritud raha ja hoiuseid, seega üksnes kontoraha. Sõnaselgelt on välistatud pangatähed (sh mündid). VPTS §-s 2 on loetelu väärtpaberitest (finantsinstrument). Kuivõrd finantstagatise ese peab olema likviidne, ei saa finantstagatiseks olla igasugune väärtpaber. Seetõttu viidatakse AÕS § 314¹ lõikes nende väärtpaberitele, mis võivad olla finantstagatise esemeks. Niisiis ei või finantstagatisena koormata tuletislepinguid46 (kuivõrd tuletislepingu puhul on valdavalt tegemist mitte-kaubeldava või standardiseerimata tuletisinstrumendiga, vt ka VPTS § 2 lg 10 ja 11) sh heitkoguse ühikuid. Üldiselt võib öelda, et finantstagatiseks võivad olla väärtpaberid või sellega seotud õigused ja nõuded, mis on käibel registrikande kaudu. Krediidinõuded hõlmati finantstagatise hulka muutmisdirektiiviga. AÕS § 314¹ lõikes 4 on täpsustatud krediidinõuet selliselt, et finantstagatise esemena välistatakse selline krediidinõue, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust või krediidilepingust mikro- või väikeettevõtjaga47. Kui SFD reguleerib peaasjalikult rahvusvaheliste maksete ja väärtpaberiarvelduste toimimist EL-s, siis finantstagatiskokkulepete direktiivi reguleerimisala hõlmab peamiselt nõudeid finantstagatistele ning nende seadmisele selliste kutseliste turuosaliste vahel nagu on pangad, investeerimisettevõtjad ja keskpangad, sealhulgas Eesti Pank, samuti ka muud isikud või rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas Euroopa Keskpank, Rahvusvaheliste Arvelduste Pank, Rahvusvaheline Valuutafond ja Euroopa Investeerimispank. 30. juunil 2011.a. osaliselt jõustunud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu SE 8 (edaspidi ka VPTS muutmise seadus)48 juurde koostatud seletuskirjas selgitatakse, et finantstagatiste regulatsiooni ühtlustamise eesmärk on süsteemiriski piiramine makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides – süsteemiusalduse loomine. Finantstagatise regulatsiooni oluline ülesanne on ka kaasa aidata mitme riigi kohtualluvuse erinevast mõjust tingitud süsteemiriski piiramisele makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides. Finantstagatiste mehhanismi eesmärkides võib lugeda krediidiriski vähendamisega seonduvalt finantsturgude likviidsuse suurendamist, süsteemiriski maandamist ning arveldussüsteemide ja finantsturgude usaldusväärsuse tagamist. /…/Finantstagatise seadmisel on lisaks eraõiguslikule tähendusele poolte vahelistes suhetes oluline ka avalik-õiguslik tähendus. Kui riskipositsioonide suhtes on seatud finantstagatised, arvestatakse selliseid finantstagatisi krediidiasutuste ja investeerimisühingute kapitalinõuete (usaldatavusnormatiivide) arvestamisel. Eeltoodu tõttu on oluline finantstagatise esitamise vormi (kirjalik või sellega juriidiliselt võrdne vorm) õiguskindlus ja usaldusväärsus ehk finantstagatise tõendatavus49. Nagu juba eespool selgitatud, finantstagatist saavad kasutada kutselised turuosalised ning lisaks ka muud juriidilised isikud juhul, kui finantstagatise andmise lepingu teine pool on kutseline turuosaline – 45 Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Finantstagatiskokkulepete direktiivi (2002/47/EÜ) käsitlev hindamisaruanne. KOM/2006/0833. 20. detsember 2006. [12 p.], lk 7 - Arvutivõrgus kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2006:0833:FIN:ET:PDF, 23.november 2009. 46 Üldjuhul peetakse tuletislepingu puhul silmas mitte-kaubeldavat või standardiseerimata tuletisinstrumenti. 47 AÕS § 314¹ lõike 4 kohaselt on krediidinõue asjaõigusseaduse tähenduses nõue, mis tuleneb krediidiasutuse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.6.2006, lk 1–200) 2. artiklis nimetatud isiku või organisatsiooni poolt väljaantud laenust või krediidist, välja arvatud nõue, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust või krediidilepingust mikro- või väikeettevõtjaga. Mikro- või väikeettevõtjana käsitatakse ettevõtjat, kellel on majandusaasta jooksul keskmiselt vähem kui 50 töötajat ja tema aasta bilansimaht või aastakäive ei ületa 10 miljonit eurot. 48 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062011001. 49 Vorminõude täitmata jätmine ei mõjuta finantstagatisekokkuleppe kehtivust. 31 finantsasutus. Finantstagatiseks võivad olla seega üksnes teatavate isikute vahel loodud tagatised väärtpaberitele ja rahalistele nõuetele pandiõiguse ja tagatisloovutamise vormis. Asjaõigusseaduse § 314¹ lõikes 5 on finantstagatise seadmise võimalus võlaõigusliku tagatisloovutamise teel ja selle kohaselt loetakse finantstagatiseks ka kontol oleva raha nõudeõiguse, väärtpaberi või krediidinõude tagatise andmise eesmärgil ülekandmist tagatise võtjana sätestatud isikule võlaõigusseaduses sätestatud alustel. Finantstagatiste ja finantstagatiste kokkulepete suhtes kohaldatakse kindlaid nõudeid ja tingimusi. Kehtib põhimõte, et finantstagatisena seadmine peab olema tõendatav50, sh kolmandate isikute suhtes ja kontrollitav. Viimane tähendab seda, et tagatise võtjal peab olema võimalik teostada kontrolli tagatise üle. Finantstagatise seadmine peab olema tõendatav ja tõendamise viis peab võimaldama finantstagatise eseme täpset määratlemist (nagu näiteks väärtpaberite registri pidamise seaduse §-s 16¹). Finantstagatis on seega spetsiifiline tagatise liik, mis on mõeldud professionaalsetele turuosalistele. Finantstagatist on võimalik anda kahel erineval õiguslikul alusel (pantimise või õiguse ülekandmise 51 kaudu) ning mille ese on piiritletud (kontol oleva raha nõue, väärtpaberid või krediidinõue) ning kindlaks on määratud ka finantstagatise kokkulepete pooleks olevad isikud (kutselised turuosalised ja suurettevõtjad). Eriliseks teeb finantstagatise ka see, et tulenevalt finantstagatise eesmärkidest, on tagatise võtjal õigus kasutada ja käsutada finantstagatist kokkuleppel finantstagatise andjaga52. Kehtib põhimõte, et finantstagatise kasutamise ja käsutamise korral tuleb see enne tagatisnõude sissenõutavaks muutumist asendada samaväärsega (nt. sama liiki ja samas vääringus finantstagatisega). Selgitades SFD tagatiste, sh finantstagatiste olemust ei saa üle ega ümber ka nende realiseerimise erisustest. Nimetatud erisused tagavad finantstagatise kokkuleppe ning finantstagatise eseme käsutustehingute kehtivuse sõltumata pankroti- või tervendamismenetluse algatamisest ja toimumisest. FCD ülevõtmisel kehtestati ka pankrotiseaduses, krediidiasutuste seaduses ning kindlustustegevuse seaduses finantstagatistele kohalduvad erisused pankroti- ja tervendamismenetluses (tervendamismenetlus: krediidiasutuse puhul moratoorium ja kindlustusandja puhul erirežiim). SFD näeb ette tagatise võtja õiguste kaitse tagatise andnud isiku maksejõuetuse korral. Ka finantstagatise regulatsioon näeb ette tagatise võtjale eelise tagatise andja maksejõuetusmenetluses. Finantstagatise suhtes on lubatud finantstagatise andja või võtja maksejõuetuse korral vältida maksejõuetusega seotud teatud tagajärgi, et tagada tagatise eseme kiire realiseerimine (nt pandieseme realiseerimisel võib kõrvale kalduda eseme müügist etteteatamise regulatsioonist, realiseerimine annab tagatise saajale eelise maksejõuetu osapoole palganõuete või maksunõuete ees). Finantstagatiste realiseerimine peab olema kiire, et mitte takistada kapitali vaba liikumist ja vältida süsteemset kahju kapitaliturgudel. ELi õigus tagab, et ka kokkulepped lõpetamisel toimuva tasaarvestamise kohta arveldussüsteemis on maksejõuetuse olukorras kaitstud. Taoline võlausaldajate kahjuks ettenähtud erisus võlgniku maksejõuetuse korral on põhjendatav peaasjalikult ülekaaluka avaliku huviga, eelkõige just süsteemseete riskide ärahoidmiseks. SFD tagatise mõiste SFD tähenduses on laiem kui üksnes finantstagatis FCD tähenduses. SFD kohased süsteemid sõltuvad FCD sätetest osas, mis tagavad vajaliku kaitse tasaarvestuskokkulepetele. Finantstagatiste kasutusala ei ole piiratud üksnes SFD süsteemidega. Tagatistele, sh finantstagatistele omistatud erisused maksejõuetusmenetluses on aga süsteemiriski seisukohast esmatähtsad. Maksejõuetusmenetluses sh kriisilahendusmenetluses ei või seada piiranguid või takistusi, mis võiksid 50 Tagatiseks loovutamise/omandamise korral finantstagatiseks oleva raha, krediidinõue või väärtpaberid kantakse üle finantstagatise võtjale. Väärtpaberite pantimisel, keskregistris registreeritud väärtpaberid kantakse pantija pandikontole. Krediidinõuete korral esitatakse finantstagatise võtjale krediidinõuete nimekiri. 51 Võlaõiguslik tagatiseks loovutamine, VÕS § 156 jj. 52 AÕS § 3143 lg 1. Käsutusõigust ei ole juhul, kui tagatisese esemeks on krediidinõue. 32 kahjustada süsteemselt oluliste arveldussüsteemide toimimist. FCD kohaste finantstagatiste suhtes kehtestatud täitmisele pööramise piiranguid ei kohaldata pandiõigusel põhineva finantstagatiskokkuleppe või tasaarvestuse korral, samuti kriisilahendusmeetmete kohaldamisel kooskõlas krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistikku käsitleva direktiiviga53 (edaspidi BRRD). Õiguste pantimist reguleerib AÕS 8. osa 2. peatüki 3. jagu. AÕS §-ga 314¹ jj on üle võetud FCD finantstagatise definitsioon ja selle pantimist puudutav osa Eesti õigusesse. Muudatusi finantstagatiste regulatsioonis ei ole käesoleva eelnõuga kavas, kuid Euroopa Komisjon on FCD sätteid finantstagatiste kohta üle vaatamas ja sellest tulenevalt mõningate muudatuste tegemine tulevikus ei ole välistatud, nt on olnud kõne all finantstagatisena kõlbulike vahendite ja finantstagatise kasutusala laiendamine. Õiguste tagatisomandamist Eesti õiguses kui võimalikku võlaõiguslikku kohustuste täitmise tagamise kokkulepet ei ole finantstagatiste spetsiifikas erialases kirjanduses kuigi palju käsitletud. Õiguste tagatisena kasutamisel kerkivaid õiguslikke küsimusi Eesti õiguses, sh finantstagatiste kui õiguste pantimise ja tagatiseks loovutamise eriliigi õiguslikku tähendust ja olemust on varasemalt õigusalases kirjanduses käsitlenud Sander Kärson54. Siinkohal juhime tähelepanu, et vastav uurimus on valminud enne 30.06.2011.a osaliselt jõustunud VPTS muutmise seaduse finantstagatisi puudutavast regulatsiooni, mis tulenesid muutmisdirektiivist. Eelnimetatud käsitluses tuuakse välja, et enim võib finantstagatise regulatsiooni puhul tekitada segadust asjaolu, et finantstagatiste mõiste on laiem kui üksnes pantimine – see hõlmab ka tagatisloovutamise instituuti, mis allub hoopis võlaõiguslikule nõuete loovutamise regulatsioonile, olgugi, et definitsioon ise paikneb asjaõigusseaduses. Artikli autor leiab, et tagatisloovutamisel põhineva finantstagatise suhtes tuleb kohaldada suures osas siiski VÕS §-s 164 jj sisalduvat regulatsiooni ja seda toetab ka finantstagatise direktiiv, mis eristab selgelt pandiõigusel ja tagatisloovutamisel põhinevat finantstagatise andmist ega alluta neid ühtsetele reeglitele. VPTS muutmise seadusega (muutmisdirektiivi ülevõtmine) täpsustati muu hulgas asjaõigusseaduses sätestatud finantstagatise eseme määratlust, et viia see kooskõlla muutmisdirektiivi sätetega. Kuivõrd finantstagatiseks saab olla rahaline nõue VÕS § 712¹ lõike 1 tähenduses, so kontol olevad rahalised vahendid, sh hoius või muu samalaadne rahaline nõue, täpsustati ka asjaõigusseaduses vastavalt pandi eset (finantstagatisena võib koormata pandiõigusega kontol oleva raha nõudeõigust, mis on sisult oluliselt kitsam kui rahalise nõude koormamine pandiõigusega). Lisaks täpsustati, millised väärtpaberid, väärtpaberitega seotud õigused ja nõuded ning krediidinõuded võivad olla pandiesemeks finantstagatisena (AÕS 314¹ lõiked 3 ja 4). AÕS § 314¹ lõikega 5 täpsustati, et finantstagatiseks loetakse ka kontol oleva raha nõudeõiguse, väärtpaberi või krediidinõude ülekandmist tagatise andmise eesmärgil (võlaõiguslik tagatisloovutamine) võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja kooskõlas asjaõigusseaduse § 3142 1. lõikes sätestatud nõuetega finantstagatise kokkuleppe vormile ja viisile (tagatis peab olema tõendatav). Käesolevas eelnõus tagatise mõiste määratlemisel on järgitud võimalikult täpselt SFD vastava mõiste sisu ja ulatust. Eelnõuga ei piirata tagatise andmist asjaõigusliku kokkuleppe või võlaõigusliku tagatisloovutamise kaudu (mõlemad on võimalikud) ega piirata tagatise andmist üksnes finantstagatisena. SFD määratleb tagatisena nii pandiõigusel kui omandiõiguse üleminekul põhinevaid kokkuleppeid, kuid on seejuures sisult laiem kui finantstagatis. Nagu eespool kirjeldatud, on finantstagatis mõeldud eelkõige professionaalsetele turuosalistele. Üksnes finantstagatise vormis tagatise andmine piiraks põhjendamatult isikute ringi, kes võivad olla tagatise andjaks. 53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL. Arvutivõrgus kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02014L0059-20200107. 54 Vt. Kärson, S. Õigused tagatise esemetena. Juridica, nr 5, 2009, lk 288–300. 33 § 10. Ülekandekorraldus Ülekandekorraldus55 on käsund: 1) anda saaja käsutusse teatav hulk raha, tehes kande krediidiasutuse, keskpanga, keskse vastaspoole või arveldusagendi arvelduskontol, või mis tahes muu käsund, millest tuleneb maksekohustuse võtmine või selle täitmine, vastavalt arveldussüsteemi reeglitele; 2) täita väärtpaberitehingust tekkinud kohustus või kanda väärtpaber üle vastavasse registrisse. SFD kasutab vastavalt maksejuhise mõistet. Käesoleva seaduse tähenduses ei ole maksejuhis käsitatav maksekäsundina, mis antakse makseteenuselepingu raames (VÕS § 709 jj). Maksetehingu täitmise korraldus ehk maksejuhis VÕS mõistes (VÕS § 709 lg 7), antakse makseteenuse lepingu raames kliendi poolt makseteenuse pakkujale (nt pangale või makseasutusele). Makseteenusena (reguleerib VÕS) ei käsitata maksetehinguid, mis tehakse makse- või väärtpaberiarveldussüsteemis arveldusagentide, kesksete osapoolte, arvelduskodade või keskpankade ja muude süsteemis osalejate ning makseteenusepakkujate vahel. Käesolevas seaduses sätestatud ülekandekorraldus peab olema antud süsteemis osaleja poolt. Osalejaks SFD mõistes saavad olla aga üksnes seadusega määratletud süsteemi liikmed, keskne vastaspool, arveldusagent, arvelduskoda või maksesüsteemi korraldaja. Niisiis võetakse käesoleva seadusega kasutusele ülekandekorralduse mõiste, mis hõlmab nii raha- kui väärtpaberiarveldusi ja määratleb vastava käsundi sisu (nii rahamaksed kui väärtpaberiülekanded). § 11. Arvelduskonto Arvelduskonto56 SFD tähenduses on konto keskpangas, arveldusagendi või keskse vastaspoole juures, mida kasutatakse rahaliste vahendite ja väärtpaberite hoidmiseks ning süsteemis osalejate vaheliste tehingute arveldamiseks. Siinkohal tuleb teha vahet arvelduskontol SFD mõistes ja maksekontol makseteenuste direktiivi tähenduses. Maksekonto omanik on isik, kelle nimele on makseteenuste lepingu raames avatud maksekonto, nt pangas. Maksekonto omanik ei ole seeläbi kaudne osaleja arveldussüsteemis. Maksejuhist, mis on antud maksekonto omaniku poolt, ei saa pidada ülekandekorralduseks käesoleva seaduse tähenduses57. Kuigi tavapäraselt kasutatakse seadustes arvelduskontot (ka pangakonto) just maksekonto tähenduses, on arvelduskontole käesoleva seaduse tähenduses antud teistsugune, so SFD-st tulenev arvelduskonto tähendus. See on konto, mida kasutavad makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides osalejad rahaliste vahendite või väärtpaberite hoidmiseks ning omavaheliste tehingute arveldamiseks. Tegemist ei ole maksekontoga VÕS § 709 lõike 4 tähenduses, millega on üle võetud makseteenuste direktiivi vastav maksekonto määratlus. Käesoleva seaduse tähenduses antakse ülekandekorraldused üksnes selliste tehingute täitmiseks, mis sooritatakse makse- või väärtpaberiarveldussüsteemides süsteemi osalejate vahel. Maksekonto avatakse aga makseteenuse pakkuja kliendile makseteenuse pakkuja juures, mida reguleerib vastavalt võlaõigusseadus. § 12. Arvelduspäev Arvelduspäev on ajaperiood, mis hõlmab arveldussüsteemi või süsteemiühenduse päevaseid ja öiseid arveldusi ja sisaldab kõiki süsteemi tegevustsükli jooksul toimuvaid tegevusi ja sündmusi. 55 SFD art 2 i. 56 SFD art 2 l. 57 Euroopa Kohtu otsus eelotsusetaotluse kohtuasjas C-639/17, kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:62017CJ0639&from=DE. 34 Kõik süsteemid ei paku öise arveldamise võimalusi. Kaudse osaluse korral sõltub öiste arvelduste võimaldamine sellest, kas seda pakub see osaleja, kelle vahendusel makseid süsteemis arveldatakse. VÕS § 709 lõikes 9 on arvelduspäeva mõiste avatud läbi makseteenuse pakkuja valmisoleku võtta vastu ja täita maksetehinguga seotud arveldusi. Arvelduspäev58 (SFD-s tõlgitud kui pangapäev) on ajaperiood, mis hõlmab arveldussüsteemi või süsteemiühenduse päevaseid ja öiseid arveldusteenuseid ja sisaldab kõiki selle tegevustsükli jooksul toimuvaid sündmusi. Nagu juba eespool selgitatud, aitas see muutmisdirektiiviga tehtud muudatus hajutada öiste arveldusteenustega seotud ebakindlust – puudus kindel arusaam, kas need olid SFD-ga hõlmatud või mitte. Sisse viidud muudatus SFD-s tagas, et süsteemi sisestatud ülekandekorraldus on kaitstud ka juhul, kui ülekandekorralduste nö partii töötlemine lõpetatakse pärast keskööd. Käesolev sätte sõnastus nimetab sõnaselgelt ka öised arveldusi ja hõlmab kõiki süsteemi tegevustsükli jooksul toimuvaid sündmusi. VÕS 40. peatükk reguleerib makseteenuse pakkuja ja makseteenuse kasutaja ehk kliendi vahelisi õigussuhteid. Makseteenuse lepingu regulatsioon toetub suuresti EL õigusel (makseteenuste direktiivil). Arvestades maksetehingute töötlemise kiirust on põhjendatud, et pärast teatud ajahetke ei ole võimalik ka maksekäsundeid tühistada. Teatud juhtudel on siiski tühistamine võimalik (lepitakse kokku makseteenuse pakkuja ja kliendi vahelises suhtes), kuid oluline on vahet teha, et taoline makse tühistamine ei mõjuta maksesüsteemides aset leidvate maksetehingute tagasivõtmatust ega lõplikkust 59.  2. peatükk. Maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamine ja arveldussüsteemi korraldamine 1. jagu. Maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamine. § 13. Maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamine SFD artikli 2 punkti a kohaselt on tegemist SFD kohase ehk süsteemselt olulise arveldussüsteemiga juhul, kui selle on süsteemiks määranud ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele teatanud pärast süsteemi eeskirjade asjakohasuses veendumist see lepinguriik, mille õigust süsteemile kohaldatakse. See tähendab, et lisaks süsteemi sisulistele tingimustele (ülekandekorralduste arveldamine süsteemi liikmete vahel) ja tehnilistele näitajatele (suurmaksesüsteem, jaemaksesüseem), peab süsteem olema arveldussüsteemina määratud (designated). Pädeva lepinguriigina tuleb käsitada lepinguriiki, mille õiguse alusel süsteemi korraldatakse. Kohalduva lepinguriigi õigus valitakse kokkuleppeliselt süsteemi osalejate vahel. Niisiis näeb SFD ette, et arveldussüsteemina määramine (või määratlemine) eeldab nii süsteemi suhtes seatud vormiliste tingimuste täitmist kui ka teatud tegevusi (süsteemi eeskirjade hindamine) ja samme pädeva isiku poolt (vastava teate esitamine). Käesoleva eelnõu koostamisel kaaluti arveldussüsteemi määramisel ka selle registreerimise protseduuri. Sellest aga loobuti põhjusel, et see oleks liialt sarnane tegevusloakohustusele, mida SFD süsteemi korraldajatele ette ei näe. Iseenesest SFD registreerimise või tegevusloakohustust ka otseselt ei keela, kuid kuna määramise keskmes on süsteemi reeglite asjakohasuse hindamine, keskenduti ka eelnõu koostamisel just sellele. Protseduur, mille käigus Eesti Pank hindab arveldussüsteemi reegleid ja toimimise muid eeskirju, on enam sarnane arveldussüsteemina toimimise heakskiitmisega ja tegevuse põhirõhk on anda hinnang arveldussüsteemi reeglitele ja turvalise toimimise kohta. Siit tulenes ka maksesüsteemi tunnustamise mõte, mis eelneb alati arveldussüsteemist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele teatamisele. Eesti Panga seaduse § 2 lõike 2 punkti 4 kohaselt on 58 SFD art 2 n. 59 PSD2 preambula lõige 78. 35 Eesti Panga ülesandeks maksesüsteemide tõhusale toimimisele kaasaaitamine, maksesüsteemide järelevaatamine ja maksekeskkonna arendamisel osalemine. Eesti Pank kiidab heaks maksesüsteemi toimimise reeglite ja põhimõtted (EPS § 242 lõige 2 p 4), kuid EPS ei näe otseselt ette maksesüsteemide tunnustamist. Et vältida vaidlusi Eesti Panga pädevuse üle, täpsustatakse käesoleva eelnõuga ka EPS-s Eesti Panga õigusi ja funktsioone nii maksesüsteemi reeglite heakskiitmisega seoses kui nende üle järelevaatamisel. Lõiked 1–5. Arveldussüsteemina tunnustamiseks tuleb esitada taotlus seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud teate tegemiseks Eesti Pangalt ja esitada kõik vajalikud andmed ja dokumendid, mis võimaldavad hinnata arveldussüsteemi vastavust käesoleva seaduse nõuetele ja arveldussüsteemi tingimustele. Maksesüsteem peab vastama seaduse § 3 lõikes 1 ettenähtud arveldussüsteemi tunnustele ehk tingimustele. Makse- ja arveldussüsteemile, millest on § 14 kohaselt teatatud, laieneb seaduses sätestatud arvelduste lõplikkuse ja tagatise kaitse põhimõtted. Eesti Pank otsustab arveldussüsteemi kohta teate tegemise või sellest keeldumise kuue kuu jooksul pärast seda, kui on saanud kõik selleks vajalikud andmed. Taotluse läbivaatamisel võib esineda vajadus lisaandmete või dokumentide järele, mistõttu võib taotluse läbivaatamise eeldatav aeg pikeneda mõjuval, kuid Eesti Pangast sõltumatu asjaolu tõttu. Kuivõrd kõikvõimalikke takistusi taotluse läbivaatamise juures ei ole seaduse loomise hetkel võimalik ette näha, on mõistlik, et otsuste tegemisel oleks regulatsioon võimalikult paindlik, kuid samas ei seaks taotlejat sellevõrra ebasoodsamasse olukorda. Seetõttu nähakse ette, et Eesti Pangale peab jääma aega vähemalt kuus kuud otsuse tegemiseks pärast seda, kui talle on esitatud kõik otsustamiseks tähtsust omavad andmed, antud vajalikud selgitused jm. Eesti Pank võib keelduda maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamast ja teate tegemisest, kui teavituse tegemine ei ole tema pädevuses (tegemist on väärtpaberiarveldussüsteemiga või arveldussüsteemile ei kohaldata Eesti õigust) või süsteemist teavitamine ei oleks süsteemiriski tõttu õigustatud, selle usaldusväärne toimumine ei ole küllaldaselt tagatud, samuti muul mõjuval põhjusel. Ammendava loetelu ettenägemine teate tegemise keeldumise alustest oleks antud juhul Eesti Panga otsustusõigust ebaproportsionaalselt piirav ja see pole ka otseselt vajalik. Lõikega 6 nähakse ette, et Eesti Pank võib maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustada ka sõltumata vastava taotluse esitamisest, kui Eesti Panga hinnangul on see süsteemiriski tõttu põhjendatud. Sellisel juhul võtab Eesti Pank ühendust ka sellise süsteemi korraldamise eest vastutava isikuga, kes vajadusel esitab täiendavad andmed jm. Lõikega 7 täpsustatakse, mida peetakse silmas süsteemiriski all ja mida võetakse arvesse selle hindamisel. Maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamine on süsteemiriski tõttu põhjendatud eelkõige juhul, kui selles osaleja või süsteemi korraldaja kohustuste rikkumine võib mõjutada teiste osalejate või süsteemi korraldaja kohustuste täitmist ja seeläbi võib süsteemiriski ülekandumine vahetult avaldada negatiivset mõju finantssüsteemi stabiilsusele ja usaldusväärsusele. Ka praegu Eestis hindab arveldussüsteemide reegleid ja teostab maksesüsteemide järelevaatamise funktsiooni Eesti Pank juhindudes EPS-st ja muudest õigusaktidest, sh Euroopa Keskpanga vastavatest regulatsioonidest, samuti rahvusvahelisest tavast. Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 795/2014 süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise kohta (SIPS määrus) preambula lõikes 11 rõhutatakse, et süsteemselt olulise maksesüsteemi korraldajal lasuva ja tema tegevusest tekkiva riski tuvastamiseks, mõõtmiseks, jälgimiseks ja riskide juhtimiseks, on oluline usaldusväärne ja muutusi arvestava raamistiku olemasolu. See peab võimaldama juhtida nii õigus-, krediidi-, likviidusus- kui tegevusriske, niisamuti üldist äririski. Süsteemi korraldaja usaldusväärsuse kriteerium kohaldub ka süsteemi korraldaja sisemiste eeskirjade ja kordade ning talituspidevuse kavade suhtes, samuti süsteemis osalemisega seotud kohustuste täitmisele ja täitmist 36 tagavatele eeskirjadele. Õigusriskina käsitatakse eelkõige õigusnormide kohaldamisest tulenevaid riske, mille tulemusel võib tekkida kahju. Krediidirisk seisneb suutmatuses finantskohustusi täita, sh tulevikus. Likviidsusriski võib iseloomustada kui suutmatust täita finantskohustust selle sissenõutavaks muutumise hetkel, ehkki tehingu vastaspoolel võib olla piisavalt vahendeid, et teha seda tulevikus. Operatsioonirisk (ELi õigusaktides tõlgitud ka kui tegevusrisk) käsitatakse sisemisi juhtimisvigu, puuduseid siseprotseduurides või infosüsteemides, aga ka väliseid tegureid ja sündmusi, mis võivad kaasa tuua teenuse kvaliteedi languse või tarbitava teenuse olulise vähenemise või selle lõpetamise. Selleks, et Eesti Pank saaks hinnata, kas maksesüsteem on süsteemiriski seisukohalt oluline (ehk süsteemselt oluline), peab süsteemi korraldaja esitama vajalikud andmed ja teabe. Lisaks süsteemi tehnilistele näitajatele ja võimekusele toime tulla suurte mahtudega ja võimalike süsteemiriketega, on hindamisel olulised ka korraldaja organisatsiooniline ülesehitus ja ärimudel, sh finantsnäitajad. Rakendatavad sisemised protseduurid ja vahendid peavad tagama võimalike häiringutega toimetuleku, mis paratamatult võivad mõjutada süsteemi toimimist. Samuti tuleb teavitada taotluse esitamise ajal teada olevad süsteemis osalejad (lisanduvatest osalejatest tuleb samuti vastavalt teavitada). Süsteemi reeglid peavad sisaldama vähemalt seaduses kindlaks määratud kohustuslikke elemente. Süsteemi reeglite puhul on oluline, et ülekandekorralduse vastuvõtmise ja tagasivõetamatuse hetk on piisavalt täpselt määratletud. Eesti Pank teatab arveldussüsteemist pärast seda, kui on veendunud, et süsteemi usaldusväärne toimimine on tagatud ja maksesüsteemi reeglid vastavad arveldussüsteemi reeglitele ettenähtud nõuetele. Siinkohal on oluline vahet teha, et süsteemi tunnustamist ja järelevaatamise alla võtmist ei saaks käsitada kui selle süsteemi korraldajale arveldusteenuse osutamiseks vastava õiguse andmist. Maksesüsteemide korraldajad on üldjuhul vabad tegutsema ja ELi õigus maksesüsteemi korraldamiseks eeltingimusi või muid tegevuspiiranguid ei sea. Rangemate, näiteks tegevusloanõuete kehtestamine maksesüsteemi korraldajale paneks maksesüsteemi korraldaja ebavõrdsesse olukorda ning annaks konkurentsieelise neile, kelle tegevuse suhtes kohaldatakse soodsamat lepinguriigi regulatsiooni, mistõttu on käesoleva seaduse loomisel loakohustuse sisseseadmisest loobutud. Süsteemi reeglite heakskiitmise ja arveldussüsteemina tunnustamise eesmärk on hinnata, kas maksesüsteemi saab käsitada süsteemselt olulise arveldussüsteemina. Sellise süsteemi kaudu toimuvate ülekandekorraldustele ja antud tagatistele laieneb SFD kohane kaitse üksnes juhul, kui see on süsteemiks määratud ehk hinnatud selle süsteemi toimise reegleid ja sellest süsteemist ka seaduses ettenähtud korras teada antud Euroopa Väärtpaberiturijärelevalve Asutusele. Arveldussüsteemist teatamine toimub üldjuhul korraldaja vastava avalduse alusel. Arveldussüsteemina tunnustamine ei ole maksesüsteemi korraldajale kohustuslik ja see ei ole süsteemi korraldamisel eeltingimuseks, v.a. väärtpaberiarveldussüsteemi korraldamine, millest oli juttu ka juba seletuskirjas eespool. Siiski tuleb võimaldada teate tegemist ka olukorras, kus taotlust ei ole küll esitatud, kuid arvestades arveldussüsteemi maksete mahtu, turuosa ja sellega kaasuvat mõju teistele finantsturu taristutele, on Eesti Panga hinnangul sellisest maksesüsteemist teavitamine asjakohane. Sellega tagatakse SFD artikli 2 punkti a teavitamine SFD kohasest arveldussüsteemist. Arveldussüsteemi tunnustamise kohta sätestatut ei kohaldata süsteemile, mille korraldajana tegutseb Eesti Pank ise. Eesti Panga halduses on TARGET2-Eesti maksesüsteem ja TARGET2-Securities väärtpaberiarveldussüsteem. Eesti Panga järelevaatamise funktsioon laieneb tulenevalt SIPS määrusest ka Eesti Panga hallatavatele arveldussüsteemidele. Väärtpaberiarveldussüsteemide korraldamise ja registreerimise suhtes kehtestab CSDR rangemad nõuded (korraldaja tegevusloanõue) ja seda põhjendatakse väärtpaberitehingute suurema läbipaistvuse tagamisega. Kuna vastav regulatsioon on juba ELi otsekohalduvas määruses olemas, siis seaduse sätteid 37 arveldussüsteemi tunnustamisel väärtpaberiarveldussüsteemide suhtes ei kohaldata, samuti ei kohaldata tunnustamist arveldussüsteemidele, mille korraldajaks on Eesti Pank. § 14. Arveldussüsteemist teatamine Lõige 1. Eesti Pank esitab pärast maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamist SFD kohaselt nõutud teate Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele. Eelnimetatud teate esitab Eesti Pank ka arveldussüsteemi kohta, mille korraldajana ta tegutseb, kuid sellise süsteemi suhtes tunnustamise protseduuri ei kohaldata. Lõige 2. Väärtpaberiarveldussüsteemide suhtes samasugust tunnustamise protseduuri ei kohaldata. Väärtpaberiarveldussüsteem on käsitatav arveldussüsteemina ilma, et seda oleks vaja eraldi tunnustada. Väärtpaberisüsteemi korraldaja tegevusloa väljastab Finantsinspektsioon, kes peab nimekirja väärtpaberiarveldussüsteemide kohta, millele kohaldatakse Eesti õigust, ning esitab iga nimekirja kantud arveldussüsteemi kohta ka SFD kohaselt nõutud teate. Lõige 3. Arveldussüsteemi tunnustamine ei ole tähtajaline. Tähtajaks tunnustamine ja teavitamine ei oleks kooskõlas süsteemi toimimise põhimõtetega ega toetaks usaldusväärse ja toimiva maksekeskkonna põhimõtteid. Kui Eesti Pank arveldussüsteemi järelevaatamise käigus tuvastab, et arveldussüsteem ei vasta arveldussüsteemi tunnustele ja tingimustele, teavitab ta sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust. 2. jagu. Nõuded arveldussüsteemi reeglitele ja süsteemi korraldaja kohustused § 15. Süsteemi reeglid Arveldussüsteemi korraldaja tegevus arveldussüsteemi korraldamisel baseerub võlaõiguslikul kokkuleppel – süsteemi reeglitel. Süsteemi korraldaja vastutab selle süsteemi käitamise eest. Süsteemi suhtes ettenähtud ja osalejate vahel kokku lepitud reeglistik on aluseks süsteemi toimimisele. Siiski, ei ole süsteemi reeglid ainsad kriteeriumid otsustamaks, kas maksesüsteem kvalifitseerub arveldussüsteemiks. Hinnangu andmine süsteemi reeglite ja arveldussüsteemina tunnustamine eeldab kompleksset lähenemist: lisaks süsteemi reeglitele, peab süsteemi korraldaja ette nägema ka organisatsioonisisesed meetmed tagamaks valmisoleku ja võimekuse reageerida erinevate häiringute korral, sh tagada tehniline võimekus ja toimetulek seoses mõne osaleja kohustuste mittekohase täitmisega. Süsteemi korraldajad taotlevad maksesüsteemi tunnustamist arveldussüsteemina ja arveldussüsteemist teatamist Eesti Pangalt, tehes viimasega selleks igakülgselt koostööd, seda nii taotlemisel kui ka hiljem, arveldussüsteemi järelevaatamise käigus. See on vajalik selleks, et veenduda arveldussüsteemi vastavuses ettenähtud tingimustele, mille alusel saab maksesüsteemi jätkuvalt käsitada süsteemselt olulisena. Kui arveldussüsteemi ei saaks Eesti Panga hinnangul käsitada arveldussüsteemina, teavitab Eesti Pank sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust. Arveldussüsteemi korraldaja peab kehtestama selged ja terviklikud eeskirjad ja korrad, mis tehakse osalejatele kättesaadavaks ning asjakohased eeskirjad ka avalikustatakse. Süsteemi reeglites kirjeldatakse arveldusteenuseid, mida süsteemi kaudu pakutakse. See on oluline ka selleks, et hinnata süsteemi mõju turu vajadustele vastavalt. Muu hulgas tuleb ette näha osalejaks saamise tingimused. Süsteemi korraldaja võib süsteemi reeglitega ettenähtud korras võimaldada süsteemile juurdepääsu ka läbi kaudse osaluse. Süsteemi reeglid peaksid tagama, et süsteemi korraldajal oleks ka kaudsetest osalejatest ülevaade. See on süsteemi korraldajale vajalik, et tuvastada ja juhtida kõiki osalemisega kaasnevaid riske süsteemile. Ka Euroopa Keskpanga määruse, süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise kohta, (SIPS määrus) preambula lõike 38 11 kohaselt peaksid süsteemis osalemise tingimused võimaldama edendada maksesüsteemide ja makseturgude ohutust ja tõhusust, olemata seejuures ebaproportsionaalselt piirav teenuse osutamise vabaduse suhtes. Osalemise tingimused peaksid teenima avatud juurdepääsu põhimõtet ning eeldused süsteemiga liitumisel peavad olema objektiivsed, riskipõhised ja avalikud. Süsteemi korraldaja peab kehtestama korra, milles käsitatakse osalejate osalemise õigusi süsteemis, sh nende õiguste peatamist, kui süsteemis osaleja ei vasta osalemise tingimustele. Samuti peab süsteemi korraldajal olema kehtestatud reeglid osalejate lepingu rikkumise puhuks, mis hõlmab ka osaleja kohustuste täitmata jätmist, sh tema maksejõuetuse tõttu. Sellisel juhul tuleb süsteemi korraldajal kehtestada ka meetmed, mida rakendatakse kohustuste täitmise rikkumise negatiivsete mõjude leevendamiseks ja süsteemi korraldaja tegevuse jätkamiseks. Süsteemi reeglites tuleb ette näha vastav arvelduste kord, näiteks, mis aja jooksul peavad arveldused toimuma, millal peavad olema rahalised vahendid üle kantud ja millisest hetkest loetakse arveldused lõplikuks ehk tagasivõetamatuks. Arveldustehniline võimekus, sh teabevahetus peab vastama rahvusvaheliselt aktsepteeritud ja tunnustatud standarditele, et arveldamine oleks tõhus ja tõrgeteta. SFD artikli 3 lõike 3 järgi määratletakse maksejuhise süsteemi sisestamise hetk selle süsteemi eeskirjades. Kui süsteemi reguleerivates siseriiklikes õigusaktides on sisestamishetke käsitlevaid tingimusi, peavad kõnealuse süsteemi eeskirjad olema selliste tingimustega kooskõlas. Koostalitletavate süsteemide puhul määrab iga süsteem oma reeglites kindlaks maksejuhise sisestamise aja ja tagasivõetamatuks muutumise aja (SFD artikkel 5), et tagada kõikide koostalitletavate süsteemide reeglites vastava hetke määratlemine ühetaoliselt. Süsteemi reeglitest peab välja tulema, millist vara aktsepteerib süsteemi korraldaja tagatisena, kuidas toimub tagatise väärtuse hindamine ja selle realiseerimine. § 16. Süsteemi korraldaja kohustused Lõige 1. Arveldussüsteemi kaudu arveldusteenuste osutamine ja teenuste toimepidevuse tagamine eeldab tegevusega kaasnevate õiguslike, tehniliste ja sisemiste meetmete rakendamist süsteemi korraldaja poolt. Arveldussüsteemina tunnustamise eelduseks on kõigi eelnimetatud põhimõtete rakendamine kogumis. Nagu iga ettevõtmisega, kaasnevad ka arveldussüsteemi korraldamisega mitmed süsteemi korraldamisele iseloomulikud riskid, sh riskid, mis võivad negatiivselt mõjuda finantsturu stabiilsust ning süsteemi toimimist turvaliselt ja efektiivselt. Arveldussüsteemina tunnustamine (ja hiljem arveldussüsteemi järelevaatamine) hõlmab nii süsteemi reeglite kui korraldaja sisemiste eeskirjade hindamist. Viimased peaksid tagama süsteemi korraldaja toimimise usaldusväärse organisatsioonina. Sisemiste protseduuridele antakse hinnang vastavalt sellele, kuidas need tagavad korraldaja tegevusega kaasuvate riskide tuvastamist ja kas korraldaja on loonud võimalused selleks, et võimalike riskidega oma tegevuses ka arvestada. Käesoleva eelnõuga nähakse ette, et süsteemi korraldaja peab rakendama õiguslikke, tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid kooskõlas käesoleva seadusega ja selle alusel antud õigusaktidega, Euroopa Liidu õigusaktidega ja arveldussüsteemide korraldamise rahvusvaheliste tavadega, ikka selleks, et arveldussüsteemi töökindlus ja usaldusväärne toimimine oleks tagatud piisaval tasemel. Lõiked 2 ja 3. Arveldussüsteemi korraldamisega kaasneva õigus-, tehnilise ja organisatsioonilise riski maandamiseks peab süsteemi korraldajal olema terviklik riskijuhtimise raamistik. See on vajalik ka SFD põhimõtete järgmiseks – arveldussüsteemi korraldamisel kasutatavad vahendid ja protsessid peavad tagama ülekandekorralduste täitmise vastavalt süsteemi reeglitele. Lõikega 2 nähakse ette süsteemi korraldajale kohustus kehtestada arveldussüsteemi toimimist reguleerivad sise-eeskirjad ja muud asjakohased protseduurid osalejast või süsteemi korraldajast tulenevate majanduslike, tehniliste ja õigusriskide maandamiseks. Sellised sise-eeskirjad ja protseduurid peavad olema selged ja läbipaistvad 39 ning hõlmama vähemalt süsteemi korraldaja juhtimist ja kontrollsüsteemi riskide tuvastamiseks ja nendega toimetulemiseks ning arveldussüsteemi töös hoidmise tagamiseks. Süsteemi korraldaja peab ette nägema sisemised korrad erinevate häiringute kaardistamiseks ja tegevused võimalike negatiivsete tagajärgedega toimetulekuks. Süsteemi korraldaja peab suutma ka kontrollida rakendatavate meetmete tõhusust ning neid vajadusel muutma ja uuendama. Lõikega 4 sedastatakse süsteemi korraldaja tegevused, mis peavad tagama arveldusteenuste toimimise kooskõlas käesoleva seadusega sedastatud süsteemselt olulises arveldussüsteemis arveldamise põhimõtetega. Süsteemi korraldaja tagab, et süsteemi tehnilistele näitajatele suudetakse hallata ja toime tulla suurte mahtudega nii tava kui nn stressiolukorras, suudetaks adekvaatselt tuvastada konkreetse süsteemi riske ja kehtestada nendega toimetulekuks piisaval määral meetmeid. Viimane ei tähenda riskide tuvastamise ja maandamise meetmete kajastamist üksnes nö paberil, vaid ka tegelikku võimekust, sh vahendite olemasolu nende rakendamiseks. Riskide võtmise ja maandamise eest vastutab süsteemi korraldaja, järelevaatajana võib Eesti Pank anda soovitusi ja juhtida tähelepanu puudustele süsteemi reeglites või arveldusteenuste toimimises. Süsteemi eeskirjad peaksid toetama süsteemi tehnilist ja funktsionaalset ülesehitust ja üldist arveldamise korda. Arveldustegevusega kaasneva krediidiriski seisukohast on oluline, et süsteemi korraldaja peab arvestust ülekandekorraldustest tekkinud nõuete ja kohustuste üle, teostab ja tagab nende tasaarvestamist ning moodustab süsteemi toimimisega seotud riskide maandamiseks vajalikke tagatisvahendite fonde, samuti rakendab riskide maandamise muid meetmeid. Süsteemi korraldajal peab olema võimalik seega igal ajal riske hinnata. See tähendab seda, et ta peab omama pidevat ülevaadet rahavoogudest, et tagada piisavate likviidsete vahendite olemasolu. Millist vara võib süsteemi korraldaja tagatisena aktsepteerida, sellest oli pikemalt juttu juba eespool, tagatise mõiste juures. Vastav metoodika tagatisena aktsepteeritava vara hindamiseks, näeb ette süsteemi korraldaja. Tagatisvarade puhul on oluline, et need oleksid kergesti kättesaadavad ja rahaks vahetatavad. Raha kättesaadavus tuleb tagada ajaperioodil, mil toimub ülekannete arveldamine so arvelduspäeva jooksul. Tagatisvahendite kiire realiseeritavus tuleb tagada ka olukorras, kus tagatisvahendite kasutamine tõusetub seoses osaleja kohustuse täitmata jätmisega. Korraldaja peab omama likviidset vara, et täita ülekandekorraldusi, sh juhul, kui mõni süsteemis osaleja rikub oma kohustusi. Süsteemi toimepidevus tuleb tagada nii mõne osaleja tegevuse või tegevusetuse korral kui muu süsteemi tõrke korral. Arvestuse pidamine ülekandekorralduste täitmise ja tagamisega seotud tegevuse üle on süsteemi puhul elementaarne, et tagada süsteemi toimimine eesmärgipäraselt ja vältida süsteemseid riske. Lõige 5. Süsteemi korraldaja peab Eesti Pangale teatama süsteemi reeglite muutmisest ja muudatustest osalejatega sõlmitud lepingutingimustes, samuti andma teada enda osalemisest välisriigi õiguse alusel toimivas süsteemis. Süsteemi korraldaja peab Eesti Panka teavitama kavatsusest süsteemi töö peatada või lõpetada. Kuivõrd Eesti Panga järelevaatamise ülesanne on järjepidev, tuleb ka jooksvalt teavitada muudatustest seoses süsteemis osalemisega (teavitada osalejatest), samuti muudatustest süsteemi reeglites. SFD artikli 10 kohaselt süsteemi korraldaja teatab süsteemis osalejad, sealhulgas kaudsed osalejad ning kõik osalemisega seotud muudatused sellele lepinguriigile, kelle õigust süsteemi korraldamise suhtes kohaldatakse. Teave on vajalik nii järelevaatamise ülesande täitmisel, nt arveldussüsteemi riskide juhtimise hindamisel, arveldussüsteemi tunnustamise protseduuris üldisemalt (arveldussüsteemina tunnustamise taotlusele lisatud teave ja dokumendid) ja §-s 13 alusel taotletud teavituste tegemiseks. 40 3. jagu. Juurdepääs makse- ja arveldussüsteemile ning arveldusteenustele § 17. Juurdepääs makse- ja arveldussüsteemile ning arveldusteenustele Lõikes 1 sätestatakse SFD artikli 10 lõike 1 viimases tekstilõigus ette nähtud asutuse kohustus anda iga õigustatud huvi omavale isikule tema nõudmisel teavet nende süsteemide kohta, milles asutus osaleb, ja nende süsteemide toimimise ja põhireeglite kohta. Lõiked 2–6. Juurdepääsu tingimused ja põhimõtted maksesüsteemidele on sätestatud võlaõigusseaduse §-s 710, millega võeti riigisisesesse õigusesse üle makseteenuste teine direktiiv. Makseteenuste teise direktiivi (PSD2) üheks eesmärgiks oli tugevdada tegevusloa saanud makseasutuste ja krediidiasutuste võrdse kohtlemise põhimõtet, et kõik siseturul konkureerivad makseteenuse pakkujad saaksid võrdsetel tingimustel kasutada nende maksesüsteemide tehnilise infrastruktuuri teenuseid. See PSD2 põhimõte ei prevaleeri liikmesriikide õiguse üle piirata juurdepääsu süsteemselt olulistele maksesüsteemidele kooskõlas SFD-ga ega Euroopa Keskpanga ja Euroopa Keskpankade Süsteemi pädevuse üle maksesüsteemidele juurdepääsu valdkonnas.60 Seetõttu nähakse lõikes 6 ette, et lõikes 2–4 nimetatud juurdepääsu põhimõtted ei kohaldu arveldussüsteemile. Siiski, süsteemi liige, võimaldades makseteenuse pakkujale, kes ei ole süsteemi liige, suunata maksejuhiseid läbi arveldussüsteemi, peab kooskõlas proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõttega seda võimaldama ka teistele makseteenuse pakkujatele. Need põhimõtted on sätestatud ka võlaõigusseaduse §-s 710, mis tuuakse käesolevasse seadusesse üle. Erinevalt VÕS § 710 lõike 2 sõnastusest, mis viitab tegevus- või operatsiooniriskile, jäetakse § 17 lõikes 3 välja viide tegevusriskidele, kuivõrd tegevusega kaasnevad riskid on juba hõlmatud operatsiooniriskiga. PSD2 preambulas selgitatakse muu hulgas, et PSD2 tagab makseteenuse pakkujate vahel ausa konkurentsi, ja näeb ette, et kui SFD tingimuste alusel määratud maksesüsteemis osaleja osutab sellise süsteemiga seotud teenuseid tegevusloa saanud või registrisse kantud makseteenuse pakkujale, peaks ta ka andma tegevusloa saanud või registrisse kantud mis tahes makseteenuse pakkujale sellistele teenustele taotluse korral juurdepääsu objektiivsel, proportsionaalsel ja mittediskrimineerival viisil. Makseteenuse pakkujaid, kellele on juurdepääs antud, ei tuleks siiski käsitada osalejatena SFD tähenduses ja seega ei tohiks nad saada kõnealuse direktiiviga antavat kaitset. Seega, on taoline mittediskrimineeriv juurdepääsu piiramise põhimõte kohaldatav ka SFD kohaste ehk süsteemselt oluliste maksesüsteemide puhul. Vaatamata sellele, PSD2-s ei leia sõnaselgelt kinnitust selle kohta, kas juurdepääs arveldussüsteemile läbi mõne süsteemi liikme on käsitatav kaudse osalusena SFD artikli 2 punkti g tähenduses. Ilmselt tuleb see küsimus lahendada iga üksikjuhtumi põhiselt, sest maksejuhiseid saab suunata läbi süsteemi ka muu lepingulise suhte kaudu, sh panga ja makseasutuse vahel sõlmitud makseteenuse lepingu raames, kui makseasutuse või e-raha asutuse juurdepääs arveldussüsteemile (osalus süsteemis) ei ole süsteemiriski tõttu õigustatud või esindussuhte raames. Lisaks tuleb arvestada, et süsteemis osalemise ja arveldusteenuste vahendamise tingimused paneb paika süsteemi korraldaja. Juurdepääsu süsteemidele võib piirata, nt finantsstabiilsuse riskide tõttu, kuid juurdepääsu andmisest keeldumist peab alati taotlejale põhjendama. Käesoleva eelnõu koostamise ajal on Euroopa Komisjon alustanud SFD muutmist vajavate sätete väljaselgitamisega. Muu hulgas kaalutakse muudatuste tegemist, mis võimaldab arveldussüsteemides osaleda lisaks krediidiasutustele ka teistel makseteenuse pakkujatel (makseasutused ja e-raha asutused). Kuivõrd arutelud on algusjärgus ja konkreetse direktiivi muudatusettepanekuga ei ole Euroopa Komisjon välja tulnud, ei peatuta sellel pikemalt käesoleva eelnõu raames, kuid teatud tingimuste täitmisel on sellise otsejuurdepääsu andmine põhjendatud ja tervitatav. 60 PSD2 preambula lõige 50 jj. 41 Võlaõigusseaduse sätted (§ 710), milles käsitletakse juurdepääsu maksesüsteemidele ja selle piiramise võimalusi, tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks, kuivõrd need dubleerivad käesolevas paragrahvis sätestatut.  3. peatükk. Arvelduste lõplikkus, tagatiste kaitse ja maksejõuetusmenetlusest teavitamine § 18. Ülekandekorralduse arveldussüsteemi vastuvõtmine ja tagasivõetamatuks muutumine ning selle õiguslik tagajärg Antud paragrahvis sedastatakse SFD artikli 3 lõikes 3 ja 4 ning artiklis 5 sätestatu. Eelnimetatud sätted näevad ette, et ülekandekorralduse süsteemi sisestamise aeg määratakse selle süsteemi eeskirjades. Kui süsteemi reguleerivates siseriiklikes õigusaktides on sisestamishetke käsitlevaid tingimusi, peavad kõnealuse süsteemi eeskirjas olema selliste tingimustega kooskõlas. Alates kõnealuse süsteemi eeskirjades määratletud hetkest ei või süsteemis osaleja ega kolmas isik maksejuhist tühistada. Arvelduse lõplikkuse hetke määrab iga süsteemi korraldaja süsteemi eeskirjades. Selleks võib olla hetk, mil ülekandekorraldus loetakse nõuetekohaselt süsteemi vastuvõetuks, samuti hetk, kui tasaarvestus on lõpule viidud (vastavad netopositsioonid on leitud ja arveldatud) või mõni muu toimingu tegemise aeg. Nagu juba korduvalt rõhutatud, on lõplikkuse hetke fikseerimine eriti oluline just süstemis osaleja maksejõuetusega seoses. Arvelduste lõplikkus on SFD olulisimaid põhimõtteid, mis välistab teatud ajahetkest tehingute tagasipööramise või muutmise. Kõik toimingud, mis sel eesmärgil tehakse pärast nimetatud ajahetke, loetakse tühiseks (sellised toimingud ei ole õiguslikult siduvad). Käesoleva seadusega ei seata ülekandekorralduste süsteemi sisestamise hetke suhtes täiendavaid tingimusi kui üksnes see, et süsteemi reeglites tuleb vastav süsteemi sisestamise hetk määratleda. Ülekandekorralduse süsteemi vastuvõtmise ja tagasivõetamatuks muutumine peaks olema määratud piisavalt täpselt ja üheselt arusaadavalt. Ka süsteemiühenduses osalevate arveldussüsteemide reeglites peab olema eelnimetatud aeg võimalikult täpselt ja ühetaoliselt määratletav. Süsteemiühenduste puhul (SFD-s vastavalt kui koostalitlevad süsteemid) tuleb korraldajatel omavahel kokku leppida ülekandekorralduste süsteemiülene täitmine, sh vastav hetk määratleda nii, et see oleks koostoimivate süsteemi reeglitega kooskõlas. Ühegi süsteemiühenduse süsteemi reeglid ei tohi mõjutada mõne teise süsteemiühenduse süsteemi reegleid ülekandekorralduse sisestamise aja kohta, välja arvatud juhul, kui kõik süsteemi korraldajad on kokku leppinud teisiti. § 19. Ülekandekorralduste täitmine süsteemis või süsteemiühenduses osaleja maksejõuetusmenetluse algatamise korral ja teavitamiskohustus Lõige 1. Kui süsteemis osaleja või süsteemiühenduses osaleja suhtes algatatakse maksejõuetusmenetlus, peatab süsteemi korraldaja või süsteemiühenduse korraldaja viivitamata eelnimetatud osaleja ülekandekorralduste vastuvõtmise vastavalt arveldussüsteemi või süsteemiühenduse reeglites sätestatud korrale. Süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja määratleb süsteemi reeglites kindlaks meetmed, mis peaksid tagama, et süsteemis osalejad täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt, nt leppetrahvid. Süsteemis osalejate viivitus kohustuste täitmisel võib olla ajutise iseloomuga, kuid kui mõni süsteemis osalejad ei suuda täita korduvalt või pidevalt oma kohustusi, võib süsteemi korraldaja selle liikme osaluse ka peatada. Lõige 2. Ülekandekorraldused ja tasaarvestused on õiguslikult täitmisele pööratavad ja kolmandatele isikutele õiguslikult siduvad ka siis, kui süsteemis osaleja suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlus, 42 tingimusel, et ülekandekorraldused on arveldussüsteemi reeglite kohaselt vastu võetud enne maksejõuetusmenetluse algatamist. Seda põhimõtet kohaldatakse samuti maksejõuetusmenetluse algatamisel süsteemiühenduses osaleja suhtes ja süsteemiühenduse korraldaja suhtes, kes ei ole süsteemis osaleja. Lõigetega 2 ja 4 kehtestatakse põhimõte, et ka maksejõuetusmenetluse (sh finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamine või moratooriumi kehtestamine) ei peata arveldussüsteemi reeglite kohaselt antud ülekandekorralduse täitmist. Kui süsteemis osaleja kohustuste rikkumine ei ole ajutine ja ta on sattunud makseraskustesse, tuleb tagada, et enne maksejõuetusmenetluse algatamist vastuvõetud ülekandekorraldused täidetakse vastavalt süsteemi reeglitele. See põhimõte kehtib ka maksejõuetusmenetlusega samal arvelduspäeval täidetud ülekandekorralduste suhtes, kui süsteemi korraldaja ei teadnud ega pidanudki teadma maksejõuetusmenetluse algatamisest. Arvelduste lõplikkust väärtpaberiarveldussüsteemides reguleerib mõnevõrra ka CSDR artikkel 39, mis kohustab keskdepositooriume tagama, et korraldatav väärtpaberiarveldussüsteem pakuks liikmetele piisavat kaitset. CSDR viitab keskdepositooriumi kohustuse puhul samuti SFD artiklitele 3 ja 5, mis kohustab reeglites kindlaks määrama ülekandekorralduse süsteemi sisestamise ja tagasivõetamatuks muutmise aega. Arvelduste ehk väärtpaberiülekannete ja raha ülekannete lõplikkus peab olema samuti saavutatav arvelduspäeva lõpuks. Keskdepositoorium avalikustab lõplikkust reguleerivad eeskirjad. CSDR näeb ette, et keskdepositooriumil peab olema korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi jaoks eeskirjades selged reeglid juhuks, kui mõni süsteemi liige ei täida oma kohustusi ning korraldajal olema võimekus selliste olukordadega toime tulla (likviidsusriski maandamine), sealhulgas maksejõuetusest tuleneva likviidsusriski korral. Kokkulepped korraldaja ja süsteemi liikmete vahel peavad võimaldama õigeaegselt realiseerida maksejõuetu liikme antud tagatise. Lõiked 3 ja 5. Arvelduse tulemusel üleantud vara, samuti tagatisfondi tasutu ei kuulu pankrotivara hulka ja vara ei ole tagasivõidetav. Vara välistamine pankrotipesast tuleneb arvelduste lõplikkuse ja tagatise valdaja õiguste kaitse põhimõtetest. SFD kaitse maksejõuetuse mõjude eest aitab ära hoida süsteemse riski (doomino efekt) realiseerumist ja põhimõtete mitte kohaldamine arveldussüsteemidele võib viia suurema finantskriisini. Kõik kokkulepped süsteemis osalemiseks antud tagatiste kohta täidetakse tavapäraselt, sh tuleb tagada nende realiseeritavus vastavalt kokkuleppele (vaata selgitusi ka tagatiste kaitse kohta). Siin peaksid kõik lepinguriigid oma õiguses ette nägema seda eesmärki tagavad meetmed ehk SFD põhimõtted peavad olema üle võetud riigisiseses õiguses, et vältida negatiivseid tagajärgi rahaturu toimimisele ja finantssüsteemile laiemalt, mida maksejõuetuse tavapäraselt kaasa toob. Maksejõuetuse korral kohaldatakse arveldussüsteemis osalemisest tulenevatele õigustele ja kohustustele süsteemile kohalduvat maksejõuetust reguleerivat õigust. Lõiked 6 ja 7 vastavad sisult VPTS § 224 lõikele 2 ja § 228 lõikele 4 ning mille eesmärk on sedastada SFD artikli 3 lõikes 2 ja artiklis 7 toodud põhimõtteid. SFD kohaselt ükski õigusnorm, eeskiri ega tava, mis käsitleb enne maksejõuetusmenetluse algatamist sõlmitud lepinguid või tehtud tehinguid, ei põhjusta tasaarvestuse tühistamist. SFD näeb ette, et maksejõuetusmenetluses ei ole tagasiulatuvat jõudu osalejate õigustele ja kohustustele, mis tulenevad arveldussüsteemis või koostalitlevas süsteemis osalemisest ning mis on tekkinud enne sellise menetluse algatamist. Seetõttu nähakse ette ka käesolevas seaduses, et üekandekorralduse tagasivõitmine pankrotimenetluses ei too kaasa arveldussüsteemi reeglite kohaselt tehtud (mitmepoolse) tasaarvestuse kehtetust ning et süsteemis osaleja või süsteemiühenduse osaleja pankroti korral ei kuulu tema poolt arveldussüsteemi või süsteemiühenduse reeglite kohaselt arveldussüsteemi või süsteemiühenduse tagatisfondi tasutu tema pankrotivara hulka summas, mis on vajalik enne pankrotimenetluse algatamist süsteemis osaleja või süsteemiühenduses osaleja vastuvõetud ülekandekorralduste täitmiseks. 43 Lõige 8. Lepinguriik peab tagama, et osaleja maksejõuetusmenetlusest teavitatakse õigeaegselt kõiki teisi lepinguriike ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust. Teavitamiskohustuse täitmine (SFD artikkel 6 lõige 3) on oluline, et õigeaegselt peatada süsteemis osaleja maksejõuetusmenetluse algatamise tõttu tema osalemine süsteemides (lõpetada pärast maksejõuetusmenetluse algatamist uute ülekandekorralduste vastuvõtmine) ja täita selle osaleja suhtes kõik kohustused (lõpetada pooleliolevad arveldused, mis on süsteemi sisestatud samal arvelduspäeval ja teostada kõik tasaarvestused). Seega on õigeaegne teavitamine oluline, et ei tekiks uusi ega jääks üles kohustusi, mille täitmist võidakse hiljem vaidlustada. Käesoleva seaduse tähenduses on maksejõuetusmenetlus pankrotimenetlus, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmenetlus, saneerimismenetlus, krediidiasutuse suhtes kehtestatud moratoorium või välisriigi õigusaktides sätestatud mis tahes meetmed, mis võetakse süsteemis osaleja suhtes või arveldussüsteemile või süsteemi osalejale tagatise andnud isiku suhtes seoses tema tegevuse reorganiseerimisega või lõpetamisega, kui selliste meetmetega kaasneb makse- või ülekandekohustuste täitmise peatamine või piiramine. PankrS § 18 (pankrotiavalduse tagamise abinõud) lõige 5 näeb ette, et pankrotiavalduse tagamise abinõude rakendamine ei mõjuta niisuguse käsutustehingu kehtivust, mis on tehtud asjaõigusseaduse §- s 3141 nimetatud finantstagatise kokkuleppest tuleneva õiguse teostamiseks või kohustuse täitmiseks, samuti krediidiasutuste seaduse § 87 lõikes 2 nimetatud maksesüsteemi vahendusel ning väärtpaberituru seaduse § 213 lõikes 1 ja § 2131 lõikes 1 nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel teostatavaid tasaarvestusi. Tagasivõitmisel tunnistab kohus kehtetuks võlausaldaja tehingu või toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Eeldatakse, et tehing või toiming on võlausaldajaid kahjustav, kui see on tehtud ajavahemikul ajutise halduri nimetamisest pankroti väljakuulutamiseni. PankrS § 109 (tagasivõitmise mõiste) lõikes 2 on sätestatud erisus võlausaldajaid kahjustava tehingu tegemise eeldusest ja sellise tehingu tagasivõitmiseks. Sätte kohaselt tagasivõitmist ei teostata ja võlausaldajate huvide kahjustamise eelduse sätet ei kohaldata asjaõigusseaduse §-s 3141 sätestatud finantstagatise seadmisele ega finantstagatise eseme käsutamisele, samuti krediidiasutuste seaduse § 87 lõikes 2 nimetatud maksesüsteemi vahendusel ning väärtpaberituru seaduse § 213 lõikes 1 ja § 2131 lõikes 1 nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel teostatavatele tasaarvestustele. PankrS § 114 (tagatise andmise tagasivõitmine) lõige 4 näeb ette, et asjaõigusseaduse §-s 3141 sätestatud finantstagatise kokkuleppest tulenevate õiguste teostamiseks või kohustuste täitmiseks tehtud tehingut ja pankrotiseaduse § 48 lõikes 1 nimetatud tuletistehingu tagamiseks seatud tagatist ei saa tagasi võita. Krediidiasutuse moratooriumi kehtestab Finantsinspektsioon. Sellisel juhul määrab inspektsioon ka moratooriumi tähtaja, ulatuse, tingimused ning moratooriumihalduri. Finantsinspektsioon saadab moratooriumi kohta viivitamata teate vastava kande tegemiseks äriregistrile ja sellesarnastele teada olevatele registritele lepinguriikides, kus on asutatud selle krediidiasutuse filiaalid, lisades teabe moratooriumihalduri kohta. Finantsinspektsioon avaldab viivitamata teate moratooriumi kehtestamisest vähemalt kahes üleriigilise levikuga päevalehes. Moratooriumihaldur peab kahe päeva jooksul pärast määramist paigutama krediidiasutuse asukohta, igasse filiaali ja esindusse teate moratooriumihalduri määramise kohta ning avaldama vastava sisuga teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja krediidiasutuse asukoha ning filiaali asukoha kohalikus ajalehes. Teavitamise kohustust peab täitma nelja nädala jooksul kord nädalas. Moratooriumihaldur peab teavitama ka korrespondentpanku ja väärtpaberite 44 keskdepositooriumi, samuti teada olevaid sellesarnaste registrite pidajaid lepinguriikides, kus on asutatud Eesti krediidiasutuse filiaalid. Moratooriumi eesmärgiks on kindlaks teha, kas krediidiasutus suudab oma makseraskused seljatada ja tegevusega jätkata. Moratooriumi ajal, mis võib kesta kuni kuus kuud, tuleb kindlaks teha krediidiasutuse finantsseisund ning üldjuhul enne moratooriumi kehtestamist tekkinud krediidiasutuse varalisi kohustusi ei täideta. Seda põhimõtet ei kohaldata süsteemis vastu võetud ülekandekorralduste täitmise ning süsteemis või süsteemiühenduse vahendusel toimuva tasaarvestuse, samuti finantstagatiste kokkulepete suhtes. Lõikes 9 nähakse ette maksjõuetusmenetlusest teavitamise kord. SFD artikkel 6 näeb teavitamise kohustuse ette sellele lepinguriigile, kelle asjaomane kohtuorgan või haldusasutus on vastava otsuse teinud. Riigisiseselt tuleb tagada, et otsusest teavitatakse ka pädevat asjakohast asutust (Eestis vastavalt Eesti Panka). Eesti Pank teatab viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele, süsteemi korraldajale ja teistele lepinguriigi pädevatele asutustele süsteemis osaleja või süsteemiühenduses osaleja maksejõuetusmenetlusest, kui osaleja peakontor asub Eestis. Kui teave osaleja maksejõuetusmenetluse kohta edastatakse Eesti Pangale selle lepinguriigi pädeva asutuse poolt, kus asub selle osaleja peakontor, teavitab Eesti Pank asjaomast süsteemi korraldajat maksejõuetusmenetlusest selle osaleja suhtes. Lõikes 10 täpsustatakse pädev asutus, kes on volitatud saama või kohustatud edastama käesolevas seaduses või muus õigusaktis sätestatud teavet osaleja või süsteemi korraldaja maksejõuetusmenetluse kohta. Pädeva asutusena käsitatakse eelnõus samuti isikut või asutust, kes on pädev teostama makse- või arveldussüsteemi järelevaatamist. Lõike 11 kohaselt maksejõuetu isik või ajutine haldur, pankrotihaldur või moratooriumihaldur esitab pärast maksejõuetusmenetluse algatamist taotluse oma ülekandekorralduste ja nende täitmiseks antud tagatiste suhtes käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2–7 ja §-s 22 sätestatu kohaldamiseks, kui sellele maksesüsteemile kohalduvad nõuded on olulises osas võrdväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ nõuetega. Niinimetatud võrdväärse kolmanda riigi maksesüsteemis osalemisel, kohaldatakse Eestis asutatud isiku maksejõuetuse korral selles süsteemis osalemisega antud tagatiste, ülekandekorralduste täitmisele ja tasaarvestustele ka käesoleva seaduse vastavaid sätteid. Selline võimalus tuleneb SFD preambulapunktist 7. ELis puudub regulatsioon nn võrdväärsete kolmandate riikide süsteemide hindamise protseduuri kohta või SFD-s ettenähtud sarnane tunnustamise ja teavitamise protseduur (SFD ülevaatamise raames loodetakse see lahendada), niisiis sõltub seaduse sätete kohaldamine eelkõige konkreetsest kolmanda riigi süsteemist. Seaduses sätestatud tagatiste kaitse laieneb, st sätteid kohaldatakse eeldusel ja üksnes juhul, kui süsteem vastab olulises osas SFD nõuetele ja seda saaks käsitada võrdväärse arveldussüsteemina. § 20. Ülekandekorralduste täitmine süsteemi ja süsteemiühenduse korraldaja maksejõuetusmenetluse algatamise korral ja teavitamiskohustus Lõiked 1–3. SFD kohaselt on arveldussüsteemi kaudu tehtud ülekandekorraldused ja tasaarvestused õiguslikult täitmisele pööratavad ja siduvad kolmandate isikutele ka juhul, kui osaleja suhtes algatatakse maksejõuetusmenetlus. Käesoleva seaduse tähenduses võib süsteemis osaleja olla muu hulgas süsteemi korraldaja. SFD artikli 3 lõike 1 kohaselt on ülekandekorraldused ja tasaarvestused täitmisele pööratavad ja kolmandatele isikutele siduvad muu hulgas kui maksejõuetusmenetlus on algatatud süsteemi korraldaja ja süsteemiühenduse korraldaja vastu, kes ei ole osaleja. Nagu rõhutatud, on arvelduste lõplikkuse kindlaks määramine oluline just õiguslike tagajärgede kontekstis. See puudutab eelkõige nende ülekandekorralduste lõplikkust, mis sisestatakse maksejõuetusmenetluse algatamisega samal päeval. Ka süsteemi korraldaja maksejõuetuks muutumise olukorras on oluline, et enne pankrotimenetluse algatamist süsteemi korraldajale täitmiseks üle antud 45 ülekandekorraldused teostatakse vastavalt kehtivatele kokkulepetele ja uute käsundite vastuvõtmine peatatakse. Et vältida vaidlusi küsimuses, mida käsitada pankrotimenetluse algatamise all, on sarnaselt kehtiva regulatsiooniga lisatud käesolevas seaduses maksejõuetust käsitleva paragrahvi juurde säte, mille kohaselt pankrotimenetluse algatamise all mõistetakse kohtu poolt ajutise halduri nimetamist vastavalt pankrotiseaduse §-le 15. Maksejõuetuse korral kohaldatakse arveldussüsteemis osalemisest tulenevatele õigustele ja kohustustele süsteemile kohalduvat maksejõuetust reguleerivat õigust. Ülekandekorralduste täitmine peab olema SFD-st tulenevalt võimalik, seega tuleb seaduses ette näha sätted, mis seda ka tagavad. Enne korraldaja pankrotimenetluse algatamist süsteemi sisestatud korralduste suhtes on arvelduste lõplikkus kehtiv ja antud tagatised realiseeritavad nii nagu ka süsteemis osaleja või tagatise andud muu isiku pankroti korral. Seadusega on tagatud, et see osa varast ei kuulu korraldaja pankrotivara hulka (vt selgitusi arvelduste lõplikkuse paragrahvile). Lõiked 4 ja 5 nähakse ette SFD artikli 6 lõikes 3 nimetatud teavitamiskohustuse täitmiseks. Süsteemi korraldaja ja süsteemiühenduse korraldaja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni ja Eesti Panka tema suhtes pankrotimenetluse algatamisest ja pankroti väljakuulutamisest. Sama kohustus on ka ajutisel pankrotihalduril või pankrotihalduril süsteemi korraldaja või süsteemiühenduse korraldaja suhtes. Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja maksejõuetusmenetluse algatamisel täidab teavitamiskohustust Finantsinspektsioon. Eesti Pank teavitab viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust süsteemi korraldaja või süsteemiühenduse korraldaja pankrotimenetlusest, mille kohta Eesti Pank on esitanud käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud teate. Teave süsteemi korraldaja pankrotist tuleb edastada samuti teiste lepinguriikide finantsjärelevalveasutustele. § 21. Arveldussüsteemi tagatisvahendid Arveldussüsteemis osalemisega seotud kohustuste täitmise tagamiseks, peab süsteemi korraldaja moodustama tagatisvahendite fondi või võtma tarvitusele muud asjakohased meetmed, mis kindlustavad, et süsteemis osalemisega seotud kohustuste täitmine on süsteemi reeglites sätestatud ulatuses piisavalt tagatud. Tagatisvahendite fondi varaks võivad olla mitmed finantsinstrumendid, nt väärtpaberid või krediidinõuded. SFD artikli 2 punkti m kohaselt on tagatiseks igasugune likviidne vara, sh finantstagatis FCD artikli 1 lõike 4 punkti a tähenduses, mis on antud pandi-, tagasiostu- või muu samalaadse lepinguga (sealhulgas panditud raha) või muul viisil seoses süsteemiga tekkida võivate õiguste ja kohustuste tagamiseks või mis on antud lepinguriigi keskpangale või Euroopa Keskpangale. SFD kohase tagatise ja finantstagatise kohta vaata selgitusi eespool, tagatise mõiste juures. Likviidsus tuleb katta terve arvelduspäeva jooksul. Tagatisvara võidakse kuni kohustuse täitmiseni anda võlausaldaja omandisse või panditakse tagatisvara kohta täitmisele pööratav nõudeõigus. Tagatisvarade haldamine eeldab hästitoimivat terviksüsteemi maksesüsteemi TARGET2, väärtpaberiarveldussüsteemi platvormi T2S ja tagatise haldamise süsteemi vahel. TARGET teenustele ECMS61 süsteemi loomist on alustatud projekti Vision 2020 raames, mis suurendab kolme süsteemi lõimumist ja ühtlustab tagatise haldamise protsessi62. Selle eesmärgiks on asendada kohalikud tagatise haldamise süsteemid (tagatiste haldamise ülesanne on tavaliselt kohalikel keskpankadel). 61 Eurosystem Collateral Management System. 62 Kättesaadav Euroopa Keskpanga lehelt: https://www.ecb.europa.eu/paym/target/ecms/shared/pdf/Business_Description_Document_of_ECMS_v1.1.pdf. 46 § 22. Tagatiste kaitse Paragrahvis 22 sedastatakse SFD artikli 9 lõikes 1 maksejõuetusmenetluse algatamise tagajärjed antud tagatiste suhtes. Maksejõuetusmenetluse korral tuleb tagada, et kooskõlas süsteemi reeglitega sisestatud ülekandekorraldused ei ole tagasipööravad ega tagasivõidetavad, kui need on vastu võetud enne maksejõuetusmenetluse algatamist. SFD kohane kaitse laieneb ka tagatise andmise kokkulepetele, mis antakse seoses arveldamisega tekkivate kohustuste täitmise tagamiseks või mis on antud seoses keskpankade ülesannetega. Need tagatiskokkulepped peavad olema täitmisele pööratavad ehk tagatis peab olema realiseeritav tavapäraselt ja õigusi, sh väärtpaberitest tulenevaid õigusi sellele tagatisele ei või algatatud maksejõuetusmenetlus kuidagi mõjutada. Selle tagamine on oluline süsteemse riski ülekandmise seisukohast teistele finantstaristutele ja osalejatele. SFD kohaselt ei või süsteemis osaleja või mistahes tagatise andnud kolmanda isiku maksejõuetus mõjutada tagatisega seotud õiguste ja kohustuste realiseerimist. Niisiis arveldussüsteemis antud tagatise võib tagatavate kohustuste katteks realiseerida ja tagatise andud osaleja või muu isiku maksejõuetusmenetlus ei tohiks seda kahtluse alla seada. Sisuliselt tähendab see seda, et vaatamata maksejõuetuse menetlusest, täidetakse tagatise arvel kohustused tavapäraselt, nii nagu näevad ette süsteemi reeglid ja süsteemis osalejate tagatiskokkulepped ning kokkulepete täitmist ei mõjuta ühegi lepinguriigi maksejõuetusmenetluse reeglid, sh need, mis näevad ette teistsuguse nõuete rahuldamise järjekorra vms. Ka tagatiseks antud õigused väärtpaberile lähevad üle vastavalt selle lepinguriigi õigusele ja vastavate kannete tegemist väärtpaberite registris või väärtpaberikontol algatatud maksejõuetusmenetlus ei mõjuta. Keskpangad kasutavad finantstagatisi laialt Euroopa raha- ja väärtpaberiturgude likviidsuse tagamisel eelkõige repotehingutes ja laenamisel väärtpaberite tagatisel, kuid finantstagatised on laialt kasutatavad ka kommertspankade poolt. Finantstagatised on spetsiifiline ja piiritletud tagatisesemega tagatise liik, mis antakse kas pandi või õiguste ülekandmise kaudu ning on peamised tagatised arveldussüsteemide ja finantsturgude usaldusväärsuse tagamisel. Neid kasutatakse tuletisinstrumentide turgudel, välisreservide varade juhtimisel ning välisvaluuta vahetustehingutes. Finantstagatised aitavad kaasa piiriüleste tehingute tegemisele ja seeläbi soodustavad Euroopa raha- ja väärtpaberiturgude likviidsuse tagamist (mõjutab finantstehingute kasvu). Finantsturgude likviidsuse tagamise eesmärki täitvateks tunnusteks on võimalused tagatise eseme kasutamiseks, asendamiseks ja tasaarvestamiseks ning maksejõuetusmenetlustes rakendatavad finantstagatise erisused. Finantstagatisele omistatud erisusi maksejõuetuse raames vaata käesoleva eelnõu seletuskirjas eespool, tagatise mõiste selgituste juures. Süsteemis osalemisel ei ole tagatised piiratud üksnes finantstagatisega. Arveldussüsteemis võivad osaleda ka isikud, kes tagatisi finantstagatise vormis anda ei saa.  4. peatükk. Järelevaatamine § 23. Eesti Panga ülesanded arveldussüsteemide ja maksesüsteemide järelevaatamisel Lõiked 1–2 ja 4. Eesti Panga järelevaatamise all on:  süsteemselt olulised makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemid (arveldussüsteem): - väärtpaberiarveldussüsteem (käsitatav arveldussüsteemina käesoleva seaduse tähenduses); - arveldussüsteemina tunnustatud maksesüsteem; - SIPS kohaldamisalas olevad maksesüsteemid (kohaldatakse vastavalt SIPS määrust);  olulised maksesüsteemid. Käesoleva eelnõu ettevalmistamisel oli eesmärgiks lahendada muu hulgas makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamisega seonduv. Siinkohal on oluline märkida, et järelevaatamine ei ole Eesti Panga jaoks 47 uus ülesanne. Järelevaatamine süsteemselt oluliste ja Eesti kontekstis oluliste maksesüsteemide üle praktikas küll toimib, kuid selle riigisisene õiguslik raamistik63 on üsna napisõnaline. Arveldussüsteemi korraldajana võib tegutseda isik, kes suudab tagada arveldussüsteemi toimimise ja ülesehituse selliselt, et oleks tagatud süsteemi tegevus tõhusalt, usaldusväärselt ja kindlalt. Käesoleva eelnõuga ei kehtestata arveldussüsteemi korraldajale tegevusloakohustust, tegevuse registreerimist tegevuse alustamise eeltingimusega vms. Selle põhjuseks on asjaolu, et ELi õigus sellist kohustust otseselt ette ei näe. SFD ei keela lepinguriigil tegevusloa või muu registreerimise kohustuse sisseseadmist, kuid eelnõu väljatöötamisel, sh VTK-s juhiti tähelepanu, et riigisiseselt rangema regulatsiooni ettenägemine võiks kahjustada meie õigusruumi atraktiivsust ja pärsiks konkurentsi. Tegevusloakohustus on ette nähtud ELi otsekohalduva keskdepositooriumide määrusega (CSDR) väärtpaberiarveldussüsteemi korraldamiseks, kuid erinevate rahamaksesüsteemide (suurmaksesüsteemide ja jaemaksesüsteemide) korraldamine, eelkõige tegevusloakohustus, ei ole ELi üleselt ühtlustatud. Eesti Pank teeb järelevaatamist makse- ja arveldussüsteemide üle, mille järelevaatamine on süsteemiriski seisukohast vajalik või mis on Eesti kontekstis muul põhjusel oluline. Käesoleva seadusega täpsustatakse Eesti Panga arveldussüsteemide järelevaatamist. Eesti Panga järelevaatamise all on arveldussüsteemid, mille kohta on esitatud §-s 14 nimetatud teade Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele ning maksesüsteemid, mille järelevaatamine on põhjendatud näiteks Eesti finantsturu stabiilsuse ja toimepidevuse tagamisega. Maksesüsteemi järelevaatamisee alla võtmisel on olulised nii selle kvantitatiivsed kui kvalitatiivsed tunnused, mida hindab Eesti Pank. Objektiivsete kriteeriumide all võib mõista maksesüsteemi korraldava isiku asukohta, euromaksete turuosa ja seda, kas maksesüsteemi kasutatakse ka teiste finantsturu taristute arvelduseks. Subjektiivsed kriteeriumid on maksesüsteemi mõju raharinglusele, Eesti finantsturu stabiilsusele ja rahapoliitika teostamisele. Näiteks, Eesti Pank on võtnud järelevaatamise alla Eesti kaardimaksete süsteemi, mis ei liigitu küll süsteemselt olulise maksesüsteemi alla, kuid millel on raharinglusele oluline mõju. Järelevaatamisel lähtutakse süsteemi olulisuse ja riskipõhisuse põhimõttest. Silmas peab pidama ka seda, et maksesüsteemi tegevus on tihti dünaamilises muutumises (arengus) ja maksesüsteemil võib olla potentsiaali nö kasvada süsteemselt oluliseks arveldussüsteemiks. Ülevaate järelevaatamise aluseks olevatest nõuetest ja loetelu järelevaatamise all olevatest süsteemidest avaldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Pank osaleb eurosüsteemiüleses järelevaatamise ühistegevuses tulenevalt ELi õigusaktidest, Euroopa Liidu toimimise Lepingust, Euroopa Kekspankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjast64 ning rahvusvaheliselt tunnustatud standarditest. Järelevaatamisel lähtub Eesti Pank õigusaktidest, Eesti Panga sisemistest dokumentidest ning rahvusvaheliselt tunnustatud tavadest ja põhimõtetest:  Eesti Panga seadus,  Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide raamkava,  CPMI-IOSCO finantsturgude taristutele kehtivad põhimõtted,  Avalikustamise raamistik ja hindamise metoodika,  EKP määrus süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise kohta,  Maksesüsteemide hindamise metoodika,  Jaemaksesüsteemide järelevaatamise raamistik,  CPMI-IOSCO juhised finantsturgude infrastruktuuride kübervastupanuvõime parandamiseks,  Eurosüsteemi küberturvalisuse tagamise strateegia, 63 järelevaatamist reguleerib seaduse tasandil EPS 64 Aluslepingu artikli 127 lõike 2 neljas taane ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 3.1 neljas taane volitavad eurosüsteemi edendama maksesüsteemide tõrgeteta tööd. 48  Järelevaatamise ootused küberturvalisuse tagamisel,  Küberturvalisuse testiraamistik TIBER-EU.65 Eesti Panga organisatsiooni siseselt tagatakse, et ülesannet täidetakse sõltumatult ja tõhusalt kooskõlas eelnimetatud õigusaktide ja üldiselt tunnustatud põhimõtetega. Järelevaatamisel on Eesti Pank sõltumatu ja lähtub muu hulgas järelevaatamise raamkavast 66. See on Eesti Panga sisemine dokument, mis ei asenda õigusakte, vaid üksnes täiendab neid. Tegemist on tööjuhendiga, mis määratleb põhimõtted, millest järelevaatamisel lähtuda. Järelevaatamise raames Eesti Pank kogub teavet selle kohta, milliseid arveldusteenuseid Eestis tegutsevad makseteenuse pakkujad kasutavad ja millistes makse- ja arveldussüsteemides ollakse liikmed (millistes süsteemides osaletakse). Arveldussüsteemide järelevaatamine hõlmab süsteemi ülesehituse ja toimimise analüüsimist eelnimetatud õigusaktide, raamkavade ja tunnustatud põhimõtetele vastavalt. Eesti Pank hindab, kas süsteemi korraldaja on adekvaatselt riske tuvastanud ja võtnud tarvitusele meetmeid nende maandamiseks. Järelevaataja teeb ettepanekuid ja annab soovitusi, kuidas tagada süsteemselt oluliste arveldussüsteemide töökindlus ja turvalisus ning jälgib soovituste täitmist. Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (Bank for International Settelement, BIS) makse- ja arveldussüsteemide komitee (CPSS) ja Rahvusvahelise Väärtpaberituru Järelevalve Organisatsioon (IOSCO) avaldasid 2012. aasta aprillis põhimõtted finantsturu taristutele – „CPSS-IOSCO põhimõtted”67, mis asendasid maksesüsteemidele seni kehtinud põhimõtteid ning ühtlustavad ja tugevdavad olemasolevaid rahvusvahelisi järelevaatamise standardeid muu hulgas süsteemselt oluliste maksesüsteemide kohta. CPSS-IOSCO põhimõtete kohaselt peavad süsteemselt olulised maksesüsteemid alluma tõhusale järelevaatamisele vastavalt selgelt määratletud ja avaldatud kriteeriumidele, kuna nad võivad põhjustada süsteemse riski, kui nad ei ole piisavalt kaitstud selle riski vastu. Lisaks peavad pädevatel asutustel olema oma ülesannete täitmiseks piisavad volitused ja ressursid, sealhulgas maksesüsteemide nn parandusmeetmete jaoks. Tulenevalt eelnimetatust, samuti süsteemselt oluliste maksesüsteemide tõhususe ja usaldusväärsuse tagamiseks, on Euroopa Keskpank (EKP) kehtestanud CPSS-IOSCO põhimõtted määrusega (EL) nr 795/2014 (käesolevas seletuskirjas ka SIPS määrus). Euroopa Keskpanga määrused on lepinguriikides vahetult kohaldatavad ega vaja lepinguriigi õigusega ülevõtmist. SIPS määruse kohaselt Euroopa Keskpanga otsusega määratletakse SIPS määruse kohaldamisalasse kuuluvad süsteemid, nende korraldajad ja järelevaatajana pädevad asutused (eurosüsteemi keskpangad). SIPS määrus kehtestab järelevaatamise nõuded süsteemselt olulistele maksesüsteemidele, mille loetelu kinnitab määruse artikli 1 kohaselt EKP nõukogu. Kriteeriumid mille alusel EKP nõukogule otsuseettepanek tehakse ehk maksesüsteem süsteemselt olulisena määratletakse, sisaldub samuti SIPS määruses. EKP otsused on avalikud ja leitavad EKP veebilehelt68. Ühtegi Eestis asutatud korraldaja maksesüsteemi nimekirjast ei leia. Küll aga on TARGET2 süsteemselt oluline süsteem ja seetõttu on süsteemselt olulised ka kõik selle osasüsteemid sh ka TARGET2-Eesti. Euroopa Keskpanga otsuse kohaselt peavad TARGET2 osasüsteemide käitajad tagama vastavuse SIPS määruse artiklites 3 kuni 21 65 Kättesaadav Eesti Panga veebilehelt: https://www.eestipank.ee/maksed/jarelevaatamise-alusdokumendid. 66 Kättesaadav Eesti Panga veebilehelt: https://www.eestipank.ee/maksed-arveldused/makse-ja- arveldussusteemide-jarelevaatamine. 67 Avaldatud Rahvusvaheliste Arvelduste Panga veebilehel: https://www.bis.org/cpmi/publ/d101a.pdf. 68 Süsteemselt oluliste maksesüsteemide nimekiri on leitav EKP veebilehelt: https://www.ecb.europa.eu/paym/pol/activ/systems/html/index.en.html. 49 sätestatud nõuetele69. Järelevaatamise funktsiooni tuleb niisiis täita ka Eesti Panga hallatava TARGET2 Eesti osasüsteemi suhtes. SIPS määrus näeb ette, et süsteemi korraldaja tegevus peab olema kooskõlas tema eesmärkide, strateegia ja riskitaluvusega. Sisemised protseduurid ja korrad peavad tagama ja toetama korraldaja eesmärke, võimaldama reageerida eriolukordades ja kriitilistes situatsioonides. Süsteemi korraldaja juhtimine peab lähtuma kolmest põhilisest funktsioonist, milleks on korraldaja põhitegevus, riskijuhtimine ja siseaudit. Arusaadavalt, peavad kolm funktsiooni eksisteerima üksteisest sõltumatult. Oluliseks peetakse, et korraldaja on loonud riskide tuvastamiseks ja nende juhtumiseks kohased sisemised protseduurid ja on võimeline neid meetmeid ka rakendama. Osalemine süsteemis, sh vastavad süsteemiga liitumise tingimused peavad olema arusaadavad ja läbipaistvad. Maksesüsteemile juurdepääsu piirangute põhimõtted peavad olema proportsionaalsed ja põhinema konkreetsetel riskianalüüsidel. Süsteemi reeglitest ei tohi puududa selged süsteemi osalejate õigused ja kohustused ning kokku lepitud vastutus, arveldusteenuse tasud jm olulised tingimused arveldusteenuse osutamisel. Korraldaja peab kasutama arveldamisel rahvusvaheliselt aktsepteeritud standardeid ja turvalisi teabevahetamise süsteeme. CSDR kohaselt asutused, kes teostavad väärtpaberiarveldussüsteemide üle järelevaatamist, on kaasatud väärtpaberiarveldussüsteeme korraldava keskdepositooriumi tegevusloa andmise menetlusse nö konsulteerimise menetluse raames (CSDR artikli 17 lõige 4). Teabevahetus ja koostöö kaasatud asutustega tegevusloa andmisel ja väärtpaberiarveldussüsteemi järelevaatamisel on reguleeritud peaasjalikult eelnimetatud otsekohalduvas määruses. Väärtpaberiarveldussüsteemi järelevaatamist on mõnevõrra käsitletud CSDR artiklis 22 korraldaja tegevusloa hindamise ja läbivaatamise sätete raames. Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja organisatsioonilised nõuded ja äritegevuse eeskirjad tulenevad aga otse CSDR-st. Eesti Panga hinnangud ja järelevaatamise nõuetele vastavuse hindamise tulemused avaldatakse Eesti Panga Finantsstabiilsuse Ülevaates70. Järelevaatamisel lähtub Eesti Pank seadustest, ELi õigusaktidest ning rahvusvahelistest tavadest ja põhimõtetest, seega oleks tarbetu käesolevas seaduses üle korrata või dubleerida olemasolevaid sätteid, printsiipe ja eesmärke. Eelnõuga keskendutakse sätetele, mis tagavad Eesti Pangale järelevaatamise sujuvama ja parema rakendamise. CSDR ja SIPS määrus on ELi otsekohalduvad õigusaktid, mida riigisisesesse õigusesse üldjuhul üle ei võeta. Siiski, ei ole välistatud, et ELi määrused vajavad rakendamiseks ka eraldi norme71. Käesoleva seaduse ettevalmistamisel on eelnimetatud ELi regulatsioonide otsekohalduvust arvestatud. Eesti Pank seisab selle eest, et süsteemi reeglid, korraldaja juhtimine oleks korraldatud viisil, mis tagab süsteemi toimimise turvaliselt ja finantsturge toetavalt. Meetmeid tagamaks, et süsteem vastab igal ajal kriteeriumidele, mille alusel saab seda tunnustada kui süsteemselt olulist süsteemi, peab võtma korraldaja ise. Järelevaatajal on siin pigem hindaja ja juhendaja roll. Sel viisil aitab Eesti Pank oma tegevusega kaasa süsteemsel tasandil järelevaatamise laiemale eesmärgile, milleks on edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist. Eesti Panga ülesandeks EPS kohaselt on muu hulgas maksesüsteemide tõhusale toimimisele kaasaaitamine, maksesüsteemide järelevaatamine ja maksekeskkonna arendamisel osalemine (EPS § 2, lõige 2 punkt 4). Hinnangu andmine makseasutuse või e-raha asutuse korraldatava maksesüsteemi 69 Euroopa Keskpanga otsus TARGET2 süsteemselt oluliseks maksesüsteemiks lugemise kohta vastavalt määrusele (EL) nr 795/2014 süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise kohta, kättesaadav arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32014D0035(01). 70 Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.eestipank.ee/publikatsioonid/finantsstabiilsuse-ulevaade. 71 Näiteks, vajab otsekohalduva akti nõuete rikkumise eest karistuse määramine alati vastava karistusnormi olemasolu seaduses. 50 suhtes (MERAS §15 lõige 1 punkt 18) ei ole käsitatav süsteemi heakskiitmisena, sest viimane on relevantne maksesüsteemi järelevaatamisel. Süsteeme, millel puudub märkimisväärne mõju raharinglusele või makseturgudele laiemalt, ei ole otstarbekas ega proportsionaalne allutada järelevaatamisele. Maksesüsteemid, mida haldavad makseasutused, ei ole täna Eesti Panga järelevaatamise all. Makseasutuste tehingute mahud on krediidiasutustega võrreldes tagasihoidlikud, võimalikud tõrked makseasutuste hallatavate süsteemide töös ei mõjuta märkimisväärselt finantsstabiilsust ega maksekeskkonna usaldusväärsust tervikuna. MERAS kohaselt annab Eesti Pank hinnangu makseasutuse või e-raha asutuse hallatava maksesüsteemi toimimise tehniliste, majanduslike ja juriidiliste põhimõtete ja tööd korraldavate reeglite kavandi kohta. Asutamisel oleva makseasutuse või e-raha asutuse hallatava maksesüsteemi põhimõtete ja reeglite heaks kiitmine Eesti Panga poolt jätaks eksitava mulje maksesüsteemi usaldusväärsuse kohta, sest Eesti Pank asutatavat süsteemselt mitte olulist maksesüsteemi püsiva järelevaatamise alla ei võta ning tal puudub võimalus makseasutuse hallatava maksesüsteemi usaldusväärsust jälgida ja vajadusel selle usaldusväärsust tõsta. Makseasutuse või e-raha asutuse tegevusloa taotlemisel tuleb teavitada Finantsinspektsiooni osalemisest mõnes maksesüsteemis. Finantsinspektsioon hindab, kas maksesüsteemi haldamisega või osalemisel mõnes makse- või arveldussüsteemis kaasneb klientide huvide, raharingluse, rahaturu toimimise või maksesüsteemi stabiilsuse või usaldusväärsuse kahjustamise oluline risk. Finantsinspektsioon võib makseasutuse ja e-raha asutuse kehtiva tegevusloa kehtetuks tunnistada eelnimetatud alustel. Osad lepinguriigid võimaldavad makseasutustele ja e-raha asutustele otsejuurdepääsu süsteemselt olulistele maksesüsteemile, kuigi SFD sellist võimalus otseselt ette ei näe. SFD seab tingimuseks, et arveldussüsteemi liikmeks on SFD määratletud asutused (krediidiasutused või investeerimisühingud) ja otsus osalemise suhtes on süsteemiriski tõttu õigustatud (riskid on kohaselt maandatud). Makseteenuste ja e-raha tegevust käsitlevad direktiivid näevad ette, et makseteenuste pakkumiseks tuleb tagada makseasutustele ja e-raha asutustele vajalik juurdepääs taristule, sealhulgas andes neile õiguse suunata maksed läbi arveldussüsteemi mõne osaleja, nt krediidiasutuse kaudu. Taristule juurdepääs on makseteenuse osutamisel eeltingimuseks, niisiis peab Finantsinspektsioonil olema võimalus adekvaatselt reageerida, kui makseasutuse tegevus võib kahjustada mõne arveldussüsteemi toimimist. Vastav tegevusloa kehtetuks tunnistamise alus lisati MERAS-sse PSD2 vastavate sätete ülevõtmisel. Käesoleva eelnõu koostamise ajal on Euroopa Komisjon alustanud SFD ülevaatamist, et leida võimalusi SFD kohases süsteemis osalevate asutuste ringi laiendamiseks. ELi õigusakti sõnastusettepanekuteni veel jõutud ei ole. Eesti Pank monitoorib maksekeskkonda ning teeb maksesüsteemide paremaks korraldamiseks ja riskide vähendamiseks soovitusi. Eesti Pank hindab nii süsteemi eeskirju, süsteemi korraldaja sisemisi protseduure ja kehtestatud kordasid, toimimise protsesse kui ka reeglite ja tegevuse üldist mõju maksekeskkonnale. Eesti Panga pädevuses ei ole kohaldada järelevaatamisel sunnimeetmeid ega sanktsioone. Ka ELi õigusaktid ja rahvusvahelised järelevaatamise põhimõtted ei näe ette keskpankadele sunnimeetmete või karistuste määramise pädevust. Eesti Panga olemus ja funktsioonid on sedastatud EPS-s. Lõige 3. Eesti Pangal võib tekkida vajadus järelevaatamise ülesande paremaks täitmiseks üksikasjalikuma korralduse järele. Seaduse tasandil tuleks detailse regulatsiooni kehtestamist pigem vältida ja piirduda üldiste eesmärkide ja põhimõtetega. Ka käesoleva seaduse eesmärgiks on koondada SFD põhimõtted ja ette näha üldine järelevaatamist reguleeriv normistik ning seaduse rakendamist käsitlevad detailsemad normid on mõistlik kavandada vastava volitusnormi alusel. § 24. Eesti Panga koostöö Finantsinspektsiooniga järelevaatamise korraldamisel Lõige 1 ja 2. Arveldusteenuseid kasutavad Finantsinspektsiooni järelevalve all olevad finantseerimisaustused. Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni koostöö eeldab õigust oma ülesannete 51 täitmisega seoses infot saada kui seda teavet ka vahetada. Finantsinspektsiooni koostöö, sh teabevahetus Eesti Pangaga toimib üldjuhul Finantsinspektsiooni seaduse (FIS) § 50 sätestatud korras koostöö kokkulepete alusel. Koostöö süsteemselt oluliste makse- ja arveldussüsteemide toimekindluse tagamisel on oluline finantsasutuste toimimise seisukohalt üldisemalt, kuna siin on mõlema asutuse prioriteediks hoida ära kollapse, mis mõjutavad kogu finantssektori toimimist. Eesti Panga järelevaatamise ülesande paremaks täitmiseks võivad pooled sõlmida koostöökokkuleppe, millega pooled muu hulgas täpsustavad Eesti Panga järelevaatamise ülesannet seoses makseteenuse pakkujate osalemisega süsteemides, lepivad kokku järelevaatamise ülesande täitmiseks vajaliku teabe edastamise, ülesannete jaotuse ja muud olulised koostöö tingimused. FIS § 50 alusel Finantsinspektsioon võib sõlmida kokkuleppeid koostöö korraldamiseks muu hulgas Eesti Pangaga. See koostöö hõlmab nii aruannete kogumist ja analüüsimist ning teabe vahetamist finantssektori olukorda oluliselt mõjutavate sündmuste korral. Käesoleva seaduse kohaselt täpsustavad pooled järelevaatamise ülesande täitmiseks vajaliku teabe saamise ja edastamise ja muud tingimused, mis on vajalikud ülesande paremaks korraldamiseks. Lõige 3. Käesoleva seadusega nähakse ette, et Eesti Pank teavitab Finantsinspektsiooni kõrvalekaldest süsteemi korra- või õiguspärasest toimimisest või häirest süsteemi töökindluses, kui kõrvalekalle või häire Eesti Panga hinnangul ei ole ajutine ja kui see võib kahjustada süsteemi usaldusväärset ja tõhusat toimimist või kui süsteemiriskid võivad kanduda üle muule finantsturu taristule või suurendada oluliselt arveldussüsteemi tegevusega kaasnevaid riske Eestis asutatud osalejatele. Eesti Panga järelevaatamisel oleva süsteemi mistahes tõrked, mis ei ole ajutise iseloomuga, võivad edasi kanduda ja mõjutada selle osalejate võimekkust oma kohustusi täita. Kuivõrd arveldussüsteemi süsteemiriski negatiivne mõju võib üle kanduda teistele finantsturu taristutele ja mõjutada finantsstabiilsust üldisemalt, on kahtlemata tegemist finantssektori olukorda oluliselt mõjutava sündmusega, mistõttu järelevaatamise raames teavitamine on asjakohane ja vajalik. Lõike 4 alusel võib Eesti Pank teha vajaduse korral Finantsinspektsioonile ettepaneku süsteemis osalemisega seotud riskide maandamiseks, kui süsteem, milles osaleb Eestis asutatud makseteenuse pakkuja või välisriigi makseteenuse pakkuja filiaal Eestis ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktide nõuetele või rahvusvaheliselt tunnustatud tavadele või Eesti Pangale esitatud dokumentide ja andmete põhjal võib asuda seisukohale, et süsteemi usaldusväärne ja tõhus toimimine ei ole küllaldaselt tagatud. Eesti Pank analüüsib järelevaatamisel makse- ja arveldussüsteemide riske ja teeb süsteemi korraldajale või maksesüsteemi korraldajale soovitusi süsteemide efektiivsemaks korraldamiseks, tegevus- või õigusriskide vähendamiseks ja toimepidevuse tagamiseks. Kui süsteemi korraldaja ei suuda vaatamata soovitustele adekvaatselt riske vajalikul määral maandada ja see mõjutab selle süsteemi liikmeks oleva finantsjärelevalve subjekti tegevust operatsiooniriski juhtimisel ja sellega arvestamisel, võib Finantsinspektsioonil olla vajalik süsteemi liikmeks oleva krediidiasutuse tegevusega kaasnevate riskide suurenemise tõttu reageerida. Näiteks juhtida tähelepanu puudustele makse- või arveldussüsteemis ning vajadusel kohustada järelevalve subjektil rakendada meetmeid, et süsteemis osalemisega seotud operatsiooniriski minimeerida, tõhustada krediidiasutuse tegevus- või juhtimisstandardeid vms. Kui Eesti Pank on edastanud Finantsinspektsioonile vastava ettepaneku, on Finantsinspektsioonil seadustest tulenevad õigused järelevalvesubjekti suhtes meetmete võtmiseks. Samuti on Finantsinspektsioonil õigus saada ettekirjutuse tegemiseks andmed, selgitusi ja muud teavet asja otsustamiseks oluliste asjaolude kohta. Näiteks, KAS § 103 lõike 1 punkti 2 alusel on Finantsinspektsioonil õigus teha ettekirjutus muu hulgas72 juhul, kui on tõenäoline, et järgmise 12 kuu jooksul krediidiasutuse võetud riskid oluliselt suurenevad või võib esineda muid krediidiasutuse 72 Finantsinspektsiooni ettekirjutuse tegemise aluste loetelu KAS-s ei ole ammendav. 52 tegevust, tema klientide või finantssektori kui terviku huve või usaldusväärsust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid, samuti juhul, kui see on vajalik krediidiasutuse klientide huvide kaitseks või finantssektori läbipaistvuse tagamiseks. Käesoleva seadusega nähakse ette ettekirjutuse tegemise alusena ka Eesti Panga vastava ettepanek võtta meetmeid, millega juhitakse tähelepanu puudustele süsteemis. § 25. Õigused teabe andmisel ja saamisel Järelevaatamise ülesande täitmisel on Eesti Panga õigus saada teavet nii makse- ja arveldussüsteemi korraldajalt, selles osalejalt, samuti kolmandatelt isikutelt, valitsusasutustest ja järelevalveorganitest ning riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudest. Samuti õigus saadud teavet jagada teiste pädevate asutustega või muu isikuga, kui see tuleneb seadusest. Selleks, et täita tulemuslikult ja sõltumatult Eesti Pangale pandud funktsiooni edendada arveldussüsteemide tõrgeteta toimimist süsteemsel tasandil ja teostada järelevaatamise funktsioone, sh kohaldada ELi õigusaktidest tulenevaid kohustusi, peab Eesti Pangale olema tagatud vajaliku teabe esitamine või sellele juurdepääs. Selline teave peab olema järelevaatamise ülesande täitmiseks vajalik. Eesti Pank peab tagama, et korraldajalt, turuosaliselt või Finantsinspektsioonilt saadud konfidentsiaalset teavet edastatakse või jagatakse ametisaladuse hoidmise kohustusega kooskõlas õigusaktidega ning kokkulepetega. CSDR-st tulenevalt teeb Finantsinspektsioon arveldussüsteemi korraldaja tegevusloa taotlemisel arveldussüsteeme puudutavas osas kaastööd Eesti Pangaga. Kaastöö käigus vahetatakse muu hulgas järelevalvelist teavet ja seetõttu kohaldatakse kahe asutuse vahel jagatud teabe suhtes konfidentsiaalsusprintsiipi. Eesti Panga hinnang arveldussüsteemile põhineb seega valdavalt teabel, mida ta saab turuosaliselt või süsteemi korraldajalt. Käesoleva eelnõuga muudetakse muu hulgas makseasutuste ja e-raha asutuste seadust, krediidiasutuse seadust ja väärtpaberituru seadust, milles täpsustatakse Finantsinspektsiooni õigust nõuda täiendavaid ühekordseid või perioodilisi aruandeid või andmeid muu hulgas makseasutuse, krediidiasutuse ja investeerimisühingu osalemise kohta arveldussüsteemis, sealhulgas välisriigi arveldussüsteemis ning Finantsinspektsiooni õigust saadud teavet Eesti Pangaga jagada seoses tema järelevaatamise ülesande täitmisega. Kuivõrd eelnimetatud andmeid on vaja muu hulgas Eesti Panga käesolevast seadusest tuleneva järelevaatamise ülesande täitmiseks, nähakse valdkonna eriseadustes ette, et Eesti Pank võib kehtestada täiendavate aruannete sisu, esitamise perioodilisuse, korra ja tähtajad. Teabe saamise ja vahetamise võimaldamine kahe asutuse vahel aitab vältida turuosaliste poolt andmete esitamist dubleerivalt.  5. peatükk. Muudatused seadustes § 26. Asjaõigusseaduse muutmine Asjaõigusseaduse § 314¹ lõike 1 punktide 3 ja 4 muudatus on normitehniline ja seotud eelnimetatud sättes viidatava VPTSi sätte käesoleva eelnõuga kehtetuks tunnistamisega. § 27. Eesti Panga seaduse muutmine Punkt 1. Seadust täiendatakse §-ga 19¹. Analoogsed sätted on kehtiva KAS §-s 87, kuid käesoleva eelnõu koostamisel leiti, et Eesti Panga hallatava maksesüsteemi puudutav regulatsioon sobib paremini EPS-i. Dubleerivad sätted kustutatakse KAS-s. Eesti Panga hallatavas süsteemiga saab liituda eeldusel, et täidetakse maksesüsteemi toimimise reeglitega määratud liitumistingimused ja sõlmitakse asjakohane liitumisleping. Eesti Pangas 53 arveldusteenuste kasutamise tingimused ning Eesti Panga halduses olevate maksesüsteemide toimimise reeglid ja liitumise tingimused kehtestab Eesti Pank. Arveldamiseks keskpangarahas peab eeldusena olema arveldussüsteemi liikmetel avatud Eesti Pangas konto. Eesti Pank laiemale avalikkusele teenuseid ei osuta ja nii on konto avamine keskpangas piiratud. Konto avamise võimalus on tagatud kommertspankadele ja seoses arveldamisega ka teistele süsteemis osalejatele nagu näiteks arvelduskojad ja teised keskpangad. Punkt 2. Et vältida vaidlusi Eesti Panga pädevuse üle seoses makse- ja arveldussüsteemide seadusest ning makseasutute ja e-raha asutuse seadusest tulenevate ülesannetega, täpsustatakse seaduse § 242 lõike 2 punkti 4, mille kohaselt Eesti Pank annab õigusaktides sätestatud juhul hinnanguid maksesüsteemide toimimise põhimõtete ja reeglite kohta. Punkt 3. EPS § 242 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5. Koostöökokkulepete sõlmimine ei ole ilmselt Eesti Pangale midagi uut, kuid kuna käesoleva eelnõu eesmärk on muu hulgas reguleerida igakülgselt Eesti Panga järelevaatamisega seonduv, täidab ka käesolev muudatus osa sellest eesmärgist. Tulenevalt makse- ja arveldussüsteemide seadusest võib selline kokkulepe olla sõlmitud näiteks Finantsinspektsiooniga, samuti teise riikide vastavate pädevate asutustega. § 28. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine FELS muudatused (eelnõu § 28 punktid 1–7) ei ole sisulised. Muudatused on seotud käesoleva seaduses arveldussüsteemi mõiste määratlemisega. FELS muudatuste eesmärgiks on õigusselguse huvides kasutada mõisted, mis on käesoleva seadusega defineeritud või viidata eelnimetatud seadusele. Punkti 1 muudatus on seotud muu hulgas võlaõigusseaduse täiendamisega tasaarvestuskokkuleppe kohta. § 29. Kindlustustegevuse seaduse muutmine KindlTS muudatus on seotud käesolevas seaduses mõiste arveldussüsteem määratlemisega. Muudatus tehakse õigusselguse ja mõistete ühetaoliselt kasutamise eesmärgil. § 30. Krediidiasutuste seaduse muutmine Punkti 1 muudatusega täpsustatakse makse- ja arveldussüsteemi mõistet, mida seaduses kasutatakse läbivalt, tehes kohe seaduse alguses viide makse- ja arveldussüsteemide seadusele. Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks KAS § 87 lõiked 2–5 sätted põhjusel, et vajalik regulatsioon on edaspidi kaetud käesoleva seadusega. Punktid 3, 7 ja 8. Punktiga 3 ja 7 asendatakse KAS § 87 lõikes 51 ja § 114 lõike 4 punktis 2 sõna „maksesüsteem“ sõnaga „arveldussüsteem“. Muudatus tehakse käesoleva seaduses mõiste arveldussüsteem määratlemise tõttu ja selle eesmärgiks on õigusselgus valdkonna seaduste tõlgendamisel ja mõistete ühetaoline kasutamine. Punktiga 8 muudetakse KAS § 114 lõikes 10 viidet tasaarvestusele käesoleva seaduse tähenduses. Punktiga 4 täiendatakse KAS §-i 87 uute lõigetega 52–56. Käesoleva seaduse § 24 lõikes 4 on sätestatud Eesti Panga õigus teha Finantsinspektsioonile ettepanek järelevalvesubjektile süsteemis osalemisega seotud riskide maandamiseks, kui süsteem, milles osaleb Eestis asutatud makseteenuse pakkuja või välisriigi makseteenuse pakkuja filiaal Eestis, ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktide nõuetele või rahvusvaheliselt tunnustatud tavadele või Eesti Pangale esitatud dokumentide ja andmete põhjal võib asuda seisukohale, et süsteemi 54 usaldusväärne ja tõhus toimimine ei ole küllaldaselt tagatud. Samuti teavitab Eesti Pank Finantsinspektsioonile asjaolust, kui süsteemi korraldajast, maksesüsteemi korraldavast isikust või süsteemis osaleva makseteenuse pakkujast tulenevalt ei ole süsteemi järelevaatamine piisavalt tagatud. KAS § 87 lõiked 52 kuni 54. Krediidiasutusel on kohustus arveldusteenuste kasutamisega kaasnevaid riske hinnata ka praegu, kuid seaduse tasandil ei ole arveldamisega ja arveldussüsteemis osalemisega seotud kohustusi täpsemalt määratletud. Krediidiasutuste õigused ja kohustused arveldusteenuste kasutamisel lepitakse kokku vastava arveldussüsteemiga liitumisel ja need kajastuvad ka arveldussüsteemi reeglites. Uue lõikega nähakse krediidiasutusele kohustus rakendada meetmeid hindamaks arveldussüsteemi, mille liikmeks ta otseselt või kaudselt on, usaldusväärsust ja liikmeks olemisega kaasnevat mõju makse- ja arveldusteenuste toimimisele. Samuti peab pank rakendama meetmeid, et tagada makse- ja arveldussüsteemi liikmeks olemise tingimuste täitmine ja pideva juurdepääsu makse-ja arveldusteenustele ja et tema osalemine arveldussüsteemis ei kahjusta klientide huve ega arveldussüsteemi järjepidevat toimimist. Need põhimõtted on olulised ka makse- ja arveldusteenuste suhtes, mis on krediidiasutusele vajalikud elutähtsa teenuse osutamiseks. KAS § 87 lõiked 55–56. Lisatava lõigetega täpsustatakse, et Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus nõuda krediidiasutuselt ja välisriigi krediidiasutuse filiaalilt Eestis täiendavaid selgitusi või andmeid krediidiasutuse osalemise kohta arveldussüsteemis, sealhulgas välisriigi arveldussüsteemis ning et Finantsinspektsioon võib need andmed teha kättesaadavaks Eesti Pangale tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Eesti Pank ja Finantsinspektsioon teevad makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamisel tihedat koostööd, mistõttu peab olema tagatud nii info liikumine kui selle saamine, sealhulgas läbi täiendava aruandluse. Punkt 5. KAS § 91 lõike 3 kohaselt Eesti Pangal on õigus Eesti Panga seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks nõuda krediidiasutustelt täiendavat regulaarset aruandlust, mille vormid kehtestab Eesti Pank. Lõikes 3 tehakse muudatus, mis võimaldaks Eesti Pangal kehtestada täiendava aruandluse kohustuse ka tulenevalt makse- ja arveldussüsteemide seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, mis on vajalik eelkõige süsteemide järelevaatamiseks. Punkt 6. Finantsinspektsiooni ettepanekul täiendatakse seaduse § 103 lõiget 1 täiendava alusega ettekirjutuse tegemiseks, so juhul, kui vastava ettepaneku on teinud Eesti Pank makse- ja arveldussüsteemide seadusest tulenevalt. Punkt 9. KAS § 1349 tunnistatakse kehtetuks. Tegemist on nö oma aja ära elanud koosseisuga, mille eesmärgiks oli tagada praeguseks kehtetuks tunnistatud Eesti Panga poolt 1992. aastal kehtestatud arveldamise eeskirja täitmist. KAS-s arveldamise korra regulatsioon kui selline puudub. Maksete arveldamise korra rikkumise süüteo koosseisu asendavad: - MERAS § 1132 (eurodes tehtavate kreedit- ja otsekorralduste tehniliste ning äriliste nõuete rikkumine), millega on tagatud nn SEPA määruse (260/2012) artiklites 3–9 sätestatud nõuete rikkumine; - MERAS § 1133 (maksekaartide vahendustasude ja maksetehingute reeglite nõuete rikkumine) millega on tagatud kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude määruse (2015/751) artiklites 3–5, 8, 10 ja 12 sätestatud nõuete rikkumised. Põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele, maksekontoga seotud tasude läbipaistvusele ja võrreldavusele ning makseteenuse üleviimisele esitatud nõuete rikkumise koosseisud on sätestatud TKS-s. Vastav regulatsioon tuleneb VÕS-st ja seda kohaldatakse kõikide makseteenuse pakkujate suhtes. Kontode avamise (kliendisuhte loomise) ja pidamise (keeld pidada anonüümseid kontosid) regulatsioon tuleneb RahaPTS-st, mida kohaldatakse nii pankade kui makseasutuste ja e-raha asutuste suhtes. 55 § 31. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine Punktid 1 ja 2. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses täiendatakse § 82 lõikeid 9 ja 11, milles täpsustatakse Eesti Panga õigust saada muu ka neid andmeid, mis on vajalikud makse- ja arveldusüsteemide seaduses sätestatud ülesande teostamiseks ning täpsustatakse Finantsinspektsiooni õigust teavet Eesti Pangaga tema järelevaatamise ülesande täitmiseks jagada. Punkt 3. Finantsinspektsiooni ettepanekul täiendatakse seaduse § 100 lõiget 1 täiendava alusega ettekirjutuse tegemiseks, so juhul, kui vastava ettepaneku on teinud Eesti Pank makse- ja arveldussüsteemide seadusest tulenevalt. Punkt 4. MERASE täiendamine §-ga 1134 piiriüleste maksete ja konverteerimise tasude kohta kehtestatud nõuete rikkumise väärteokoosseisuga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1230, piiriüleste maksete kohta liidus (ELT L 274, 30.07.2021, lk 20–31), artiklites 3–6 sätestatud nõuete rikkumise eest nähakse ette sarnaselt sama seaduse §-s 1132 ja §-s 1133 sätestatud rikkumise puhul rahatrahv vastavalt füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut ja juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot. Eelnimetatud otsekohalduv määrus on kodifitseeritud versioon korduvalt muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 924/200973, mis on käesolevaks hetkeks kehtetuks tunnistatud. Sisulisi muudatusi kodifitseerimine ei hõlma. Vaatamata sellele, et ELi määrused on otsekohalduvad ega vaja Eesti õigusesse ülevõtmist, siis selleks, et tagada piiriüleste maksete määruse artiklist 12 tulenev sanktsioonide rakendamine määruse nõuete rikkumiste puhuks, tuleb ette näha ka riigisiseses õiguses vastav karistusnorm. Karistusnorm näeb ette rahatrahvi eelnimetatud määruse artiklites 3 kuni 6 sätestatud nõuete rikkumise eest nii füüsilisele kui juriidilisele isikule. Rahatrahvi on võimalik määrata nõuete rikkumise eest, mis käsitlevad piiriüleste maksete ja vääringu konverteerimise tasu. Ühesuuruste tasude põhimõtte eesmärgiks on lihtsustada liidus piiriülest kaubandust ja tagada siseturu toimine, vältida euroala ja väljaspool euroala lepinguriikide makseteenuste kasutajate ebavõrdsust võrreldes riigisiseste maksetega. Eelkõige kaitstakse teenuse kasutajaid erinevates lepinguriikides kasutuses olevate vääringute tõttu kõrgete konverteerimistasude eest ja suurendatakse teenuse läbipaistvust nii vääringu vahetuskursi kui tasu puhul. § 32. Pankrotiseaduse muutmine Pankrotiseaduses muudetakse § 18 lõiget 5 ja § 109 lõiget 2. Muudatused ei ole sisulised ja nende eesmärgiks on viidata PankrS-s arveldussüsteemile ja tasaarvestustele makse- ja arveldussüsteemide seaduse tähenduses. § 33. Võlaõigusseaduse muutmine Punkt 1. VÕSi 10. peatüki 4. jagu täiendatakse uue §-ga 205¹ tasaarvestuskokkuleppe kohta. Kehtiv võlaõigusseadus tasaarvestuskokkuleppe (või FELS kasutatavas sõnastuses “lõpetamisel toimuva tasaarvestuse” (netting, close out netting) mõistet ei sisusta ja see võib finantsvaldkonna ettevõtjate ja teiste ettevõtjate, s.h. ettevõtjatele, kes oma riskide maandamiseks kasutavad äripraktikas tuletisinstrumente, tekitada segadust. Õiguslik ebakindlus vähendab aga Eesti ettevõtjate ja ka laiemalt ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet. Tasaarvestuskokkuleppe mõiste sätestamine just võlaõigusseaduses on olnud kaalumisel mitme finantsvaldkonna direktiivi ülevõtmisel, kuid erinevatel põhjustel on otsustatud siiski vastavale mõistele direktiivis viidata. Tegemist on lepingulise suhte regulatsiooniga, mille käsitlemine just võlaõigusseaduses, toetab ettevõtjaid nii arveldussüsteemides osalemisel kui tuletisinstrumentide 73 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 924/2009, piiriüleste maksete kohta ühenduses ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2560/2001. 56 kasutamisel kooskõlas Rahvusvahelise Vahetustehingute ja Tuletisinstrumentide Liidu (ISDA) poolt koostatud rahvusvaheliselt laialdaselt tunnustatud standardse raamlepingu tingimustega.74 Pankrotiseaduse § 48 loetleb osapooled, kelle osalusel sõlmitud tuletistehingute suhtes kehtivad pankroti väljakuulutamisel erinormid: need on asjaõigusseaduse § 314¹ lõikes 1 või 2 või väärtpaberituru seaduse § 6 lõike 2 punktis 2 või 3 nimetatud isik või organisatsioon, kelle tavapärase majandustegevuse käigus on sõlminud tuletistehingute raamlepingu. Arveldussüsteemis osalejad (süsteemis osalejad) on määratletud uue makse- ja arveldussüsteemide seadusega. Tasaarvestus on võlaõigusseaduse alusel üks võlasuhte lõppemise alustest (VÕS § 197 jj). VÕSi järgi tasaarvestuse tulemusel loetakse kahe isiku vastastikused nõuded kattuvas ulatuses täidetuks. Ka arveldussüsteemis toimub pärast netopositsioonide arvutamist (tasaarvestamist) vastikuste nõuete täitmine. Kusjuures, nagu ka eespool selgitatud, siis arveldussüsteemis on lubatud nii kahe kui mitmepoolne tasaarvestamine. Tasaarvestuse (set off) mõiste on sätestatud VÕS § 197 lõikes 1 järgmiselt: kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestus on klassikaline lepinguõiguse termin ja seda saab sisustada järgmiselt: 1) tasaarvestus on nn kujundusõigus, mille kasutamise korral lepingupoolte vastastikused samaliigilised nõuded kattuvas ulatuses lõpevad (sisuliselt lepingu nõuetekohane täitmine), kuid ei tähenda selgelt, et võlgnetakse teisele poolele vaid nõuete saldo (nagu on ette nähtud jooksva arve kohta VÕS §-s 203); pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus üksnes tasaarvestavast poolest ning VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele75 Eeltoodust tuleneb, et tasaarvestuse tegemiseks ei ole vaja teise poole nõusolekut ega poolte eraldi kokkulepet, piisab tasaarvestava poole toimingust – tasaarvestusavaldusest; 2) tasaarvestust saab teha, s.t. tasaarvestuse olukord tekib, kui nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lõike 7 tähenduses – nõude täitmise tähtaeg on saabunud. Nõuded lõpevad tasaarvestuse olukorra tekkimise hetkest (näit. ei arvestata sellest ajast enam ka intresse). Tasaarvestavale poolele kuuluv nõue teise poole vastu peab olema sissenõutav ning teisele poolele kuuluv nõue tasaarvestava poole vastu peab olema täidetav. Näiteks, on Riigikohus selgitanud, et kui tellija kahju hüvitamise ja leppetrahvinõue muutusid sissenõutavaks pärast seda, kui tellijal tekkis õigus töövõtja tasunõue täita, saab tellija viivist arvestada algusest peale üksnes tasaarvestuse jäägilt, sest kahju hüvitamise või leppetrahvinõude sissenõutavaks muutumisega saabus tasaarvestusolukord ning poolte nõuded lõppesid VÕS § 197 lõike 2 mõttes kattuvas osas76; 3) Eesti õiguses on lepingulise tasaarvestuse eriliigiks jooksva arve leping (VÕS § 203), mis sätestab, et kui mõlema poole püsivas ärisuhtes sõlmitud lepingutest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused tuleb summeerida (jooksev arve), loetakse tasaarvestus summeerimisega toimunuks. Sel juhul võlgnetakse nõuete ja kohustuste vahe (saldo). VÕS-i lisatava sätte – tasaarvestuskokkuleppe (“netting”) mõistel (ja arvestades arvelduste lõplikkuse direktiivi tasaarvestuse mõistet) on sarnaseid jooni jooksva arve lepinguga (VÕS § 203). Näiteks, on sellel tuntav ärisuhte püsivuse aspekt (kestvusleping). Tulenevalt §-st 204 on jooksva arve lepingus oluline kindel arveldusperiood, kuid tasaarvestuskokkuleppe korral on või võivad olla tasaarvestuse teostamise aluseks muud tingimused (mitte ainult ajaline kriteerium arveldusperiood). 74 Vt. täpsemalt ISDA Master Agreement. Kättesaadav: https://www.isda.org/tag/master-agreement/ 75 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.11.2014. a otsus nr 3-2-1-94-14; 76 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.11.2016. a otsus nr 3-2-1-112-16 57 Close-out netting on kontseptuaalselt teistsugune õigusinstituut kui set off. Close out-nettingu kohta on välja töötatud rahvusvaheliselt laialdaselt aktsepteeritud printsiibid, EL õiguses eristatakse selgelt tasaarvestust (set-off arrangement) ja tasaarvestuskokkulepet (netting arrangement). Tasaarvestuskokkulepe hõlmab ka lõpetamisel toimuvat tasaarvestust käsitlevaid tingimusi, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta artikli 2 lõike 1 punkti n alapunktis i, ja tasaarvestust, mis on määratletud SFD-s. Üks kõige olulisem erinevus set offi ja close out netting vahel on see, et netting on võimalik lepingus sätestatud juhul, s.h. võib olla sätestatud, et tasaarvestus tehakse ka juhul, kui nõue ei ole veel sissenõutavaks muutunud (VÕS § 82 lõike 7 kohaselt täitmise tähtaeg ei ole saabunud). Ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, art 295 punkti a kohaselt peaks netting olema automaatne, mitte toimuma spetsiaalse tahteavalduse alusel nagu seda nõuab VÕS § 198. Tasaarvestuskokkulepetega reguleeritakse aja kriteeriumeid või muid tingimusi, millal vastastikused nõuded tasaarvestuse tõttu lõpevad (nö netitakse), milliseid nõudeid võidakse tasaarvestada, millisel juhul seda võib teha (sisuliselt tunnustatakse tasaarvestusel olevate nõuete jääki e. saldot) ja seda, et netting toimub automaatselt (ilma eraldi tahteavalduseta). Tasaarvestuskokkuleppega võidakse ette näha lepingu lõpetamisel toimuv tasaarvestus, mille puhul õigusaktis või kokkuleppes määratletud täitmist tingiva juhtumi toimumisel osapoolte lepingust tulenevaid kohustusi kiirendatakse, eelkõige seoses finantstagatiste käsutamisega (AÕS § 3143). Siia alla kuuluvad lepingupoolte antud finantstagatised, s.h. asjaõigusseaduse § 314¹ lõikes 1 nimetatud finantstagatised, s.o. kontol oleva raha nõudeõiguse, väärtpaberi või krediidinõude koormamine pandiõigusega. Punktiga 2 muudetakse VÕS § 709 lõiget 19. Muudatusega täpsustatakse, et nii maksesüsteemi kui arveldussüsteemi (defineeritud makse- ja arveldussüsteemide seaduses) vahendusel tehtavatele maksetehingutele ei kohaldata makseteenuse lepingu kohta käivat regulatsiooni. Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks VÕS § 710 seoses sellega, maksesüsteemide juurdepääsu käsitlevad sätted nähakse ette makse- ja arveldussüsteemide seaduses. Punkt 4. VÕS § 713 lõike 5 muudatus ei ole sisuline, vaid seotud arveldussüsteemi mõiste määratlemisega käesolevas seaduses. Punkt 5. VÕS § 726 lõike 6 muudatusega viidatakse makse- ja arveldussüsteemide seaduses nimetatud arveldussüsteemile, kuid sätte sisu sellest ei muutu. Punkti 6 muudatus on normitehniline. VÕS § 73314 lõikes 6 parandatakse viiteid VÕS normidele, mis on seotud VÕS § 710 kehtetuks tunnistamisega. § 34. Väärtpaberite registri pidamise seadus Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 62 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „väärtpaberituru seaduse § 2131 lõikes 1“ tekstiosaga „makse- ja arveldussüsteemide seaduses“. VPTSi säte, millele EVKS § 62 lõikes 1 viidatakse, tunnistatakse kehtetuks käesoleva eelnõuga. Muudatus on normitehniline. § 35. Väärtpaberituru seaduse muutmine Punkt 1. VPTS § 108 täiendatakse lõigetega 8 ja 9, milles eesmärgiks on Finantsinspektsiooni ettepanekul täpsustada inspektsiooni volitusi täiendava teabe saamiseks seoses investeerimisühingute 58 osalemisega makse- ja arveldussüsteemis ning ühtlasi täpsustada Eesti Panga võimalusi täiendava aruandluse kehtestamiseks makse- ja arveldussüsteemide seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Punkt 2. Väärtpaberituru seaduse 5. osa (arveldus) tunnistatakse kehtetuks. SFD sätted (arvelduste lõplikkus, tagatiste kaitse ja erisused maksejõuetusmenetluses) on üle võetud muu hulgas kehtiva VPTSi 23. peatüki sätetega. Käesoleva seaduse jõustumisega ei ole eelnimetatud VPTSi peatüki osa aktuaalne ning selles sisalduvad ja käesoleva seadusega dubleerivad sätted tuleb tunnistada kehtetuks. Punkt 3. Finantsinspektsiooni ettepanekul täiendatakse VPTS § 234 lõiget 1 punktiga 4, mis võimaldab Finantsinspektsioonil (analoogselt tehtud muudatustele KAS-s ja MERAS-s) teha ettekirjutus, kui vastava ettepaneku selleks on teinud Eesti Pank tulenevalt makse- ja arveldussüsteemide seadusest. 4. Terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised uued terminid:  arveldussüsteem – eelnõu § 3 lõige 1;  süsteemi korraldaja – eelnõu § 4;  arveldussüsteemis osaleja – eelnõu § 6 lõige 1;  kaudne osaleja – eelnõu § 6 lõige 2;  arveldussüsteemi liige – eelnõu § 6 lõige 3;  keskne vastaspool – eelnõu § 5 lõige 2;  arveldusagent – eelnõu § 5 lõige 1;  arvelduskoda – eelnõu § 5 lõige 3;  tasaarvestuskokkulepe – VÕS § 205¹;  ülekandekorraldus – eelnõu § 10;  arvelduskonto – eelnõu § 11;  arvelduspäev – eelnõu § 12. Arvelduspäeva mõiste olemas ka VÕS § 709 lõikes 10, kuid selles antakse määratlus seoses makseteenustega. Arvelduspäeva mõiste käesoleva seaduse tähenduses on ajaperiood, mis hõlmab nii arveldussüsteemi kui süsteemiühenduse päevaseid kui öiseid arveldusi. 5. Eelnõu kooskõla Euroopa Liidu õigusega Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on kooskõlas järgmiste direktiividega: - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (98/26/EÜ); - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta; - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012. 6. Seaduse mõjud Uus seadus näeb ette arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides ühtse kvaliteediraamistiku ja koondab SFD põhimõtted ja arveldused süsteemides ühte terviklikku regulatsiooni. 59 6.1. Üldine mõju SFD-s sedastatud põhimõtted on täielikult integreeritud riigisisesesse õigusesse, mis tagab vajaliku õiguskindluse nende põhimõtete rakendamisel. Uues seaduses sätestatud mõisteaparaati ja põhimõtteid kohaldatakse kõikide süsteemselt oluliste makse- ja arveldussüsteemide jaoks ning seega puudub vajadus reguleerida relevantseid mõisteid ja põhimõtteid teistes eriseadustes, sh dubleerivalt. Regulatsioon suurendab õigusselgust nii Eesti kui ka Eesti-väliste turuosaliste jaoks. Tõrked maksete liikumises häirivad kogu majanduse toimimist. SFD reeglid kindlustavad SFD kohaselt määratletud süsteemide aktsepteeritud ülekandekorralduste täitmise, leevendades süsteemide osalejate võimalikust maksejõuetusest tulenevat süsteemset riski. Muudatustel puudub negatiivne sotsiaalne, sh demograafiline mõju. Seadus ei suurenda järelevalveasutuste järelevalvetegevusega seotud halduskoormust. Seadus ei mõjuta riigi ega kohaliku omavalitsuse eeldatavaid kulusid ega tulusid. Seaduse rakendamisega ei kaasne kulusid. 6.1.1. Muudatus I Defineeritakse makseturu jaoks olulised mõisted (arveldussüsteem, arveldusagent, arvelduskoda, süsteemis osaleja, kaudne osaleja, mitmepoolne tasaarvestus (tasaarvestuskokkulepe), süsteemi korralda jt). Nähakse ette arveldussüsteemi reeglid, süsteemi korraldaja ja süsteemis osaleja õigused ja kohustused ning makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamise alused. Mõju avaldub järgmistele sihtrühmadele: Sihtrühm 1 – süsteemi liikmed. 22.12.2020 Finantsinspektsiooni andmetel on Eestis asutatud 9 krediidiasutust ja registreeritud 5 filiaali. Makseasutuste juurdepääs maksesüsteemile toimib valdavalt krediidiasutuse osaluse kaudu ja seetõttu ei arvata makseaustused ja e-raha asutused osalejate sihtrühma. Väärtpaberiarveldussüsteemide toimimine on korraldatud otsekohalduva ELi õiguse alusel, mistõttu enamik käesoleva seaduse sätteid ei kohaldu. Seetõttu on hinnatud mõjusid seoses maksesüsteemi korraldamisega või osalemisega maksesüsteemis, seejuures süsteemselt olulises süsteemis. Sihtrühm 2 – makseteenuseid tarbivad isikud, so. tarbijad ja ettevõtjad. Sihtrühm tarbib igapäevaselt makseteenuseid, siiski ei mõjuta käesolevad muudatused otseselt nende harjumusi makseteenuste kasutamisel, samuti ei ole täheldatud mõju makseteenuste hindadele. Makseteenuste hinda mõjutavad omakorda arveldussüsteemi arveldusteenuste hinnad, kuid käesolevad muudatused ei too kaasa süsteemi korraldajale täiendavaid kohustusi, mis võiksid arveldusteenuse hinnale mõju avaldada. Siiski, käsitletakse seaduse muudatuste juures alati ka mõju tarbijatele ja ettevõtjatele. Sihtrühm 3 – süsteemi korraldaja/Eesti Pank. Arveldussüsteemide järelevaatamise ülesanne on Eesti Pangal. Eesti Pank on hinnanud käesoleva seaduse mõju õigusriske vähendavaks ja muudatused Eesti Panga hinnangul senises praktikas olulisi muutusi kaasa ei too. Eesti Panga jaoks on uueks kohustuseks arveldussüsteemi tunnustamise ülesanne, kuid muus osas jätkub tavapärane töö – ka praegu võtab Eesti Pank järelevaatamise alla need süsteemid, millel on märkimisväärne mõju maksekeskkonna või raharingluse tõrgeteta toimimisele. Tunnustamise eesmärgiks on teavitada üldsust Eesti Panga järelevaatamise all olevatest süsteemidest, sh teavitada süsteemselt olulistest süsteemidest. Regulatsioon toob kaasa muudatusi Eesti Panga sisemistes kordades ja asjaajamises seoses uue protseduuriga. 60 Sihtrühm nr 1: makse – ja arveldussüsteemi liikmed (krediidiasutused, investeerimisühingud). Määratletakse seaduses kasutatavad mõisted ja süsteemide toimimine (osapoolte õigused, kohustused ja vastutus). Samuti reguleeritakse makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamisega seonduv proportsionaalselt süsteemi olulisusega. 1.1 Mõju Makse- ja arveldussüsteemi osalejaks saamise tingimused ja arveldusteenuste ulatus kasutamise tingimused, erisused seoses süsteemis osaleja ja korraldaja maksejõuetusega tervikuna ning tagatise kaitse ja arvelduste tagasivõetamatus on edaspidi reguleeritud seadusega. V–väike 1.2 Mõju Mõju majandusele Avalduv paraneb õiguskindlus. Kavandatavad valdkond I mõju muudatused tagavad vajaliku õigusselguse, milliste süsteemile kohaldatakse arvelduste V–väike lõplikkust ja tagatise kaitset. Süsteemide korraldus toetub edaspidi seadusele, väheneb lepingute osa, mille tõlgendamine on esmatasandi regulatsiooni puudulikkuse korral probleemne. Krediidiandjate tegevus makseteenuste pakkumisel võrreldes tänasega ei muutu. Paraneb õiguskindlus krediidiasutuste liitumisel mõne süsteemiga väljaspool. Krediidiasutus peab olema valmis esitama täiendavaid andmeid seoses tema osalemisega mõnes süsteemis. Olulisus Ulatus keskmine Sihtrühma suurus väike Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude risk väike Sihtrühm nr 2: makseteenuste tarbijaid/ettevõtjaid Määratletakse seaduses kasutatavad mõisted ja arveldusüsteemide toimimine (osapoolte õigused, kohustused ja vastutus). Samuti reguleeritakse makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamisega seonduv proportsionaalselt süsteemi olulisusega. 2.1 Mõju Tervikmõju keskmine. Tarbijad ja ettevõtjad teevad igapäevaseid rahamakseid ja ulatus väärtpaberite ülekandeid makse- ja arveldussüsteemide vahendusel. Seega arvestades tervikuna makseteenuste tavapärast kasutamist, on mõju ulatus tervikuna keskmine. Makseteenuse kasutamisel neile otsene majanduslik mõju puudub, sest muudatused ei mõjuta K– makseteenuste kvaliteeti, kiirust ega hinda. Samas, ei saa täielikult välistada, et keskmine makseteenuse pakkuja liitumine mõne välisriigi maksesüsteemiga võib kaasa tuua näiteks soodsama teenuse. 2.2 Mõju Majanduslik mõju Avalduv SFD reeglid kindlustavad maksejuhiste valdkond I mõju täitmise, leevendades süsteemide osalejate võimalikust maksejõuetusest tulenevaid riske. K– keskmine Olulisus Ulatus keskmine Sihtrühma suurus keskmine Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude risk väike 61 Sihtrühm nr 3: Eesti Pank/süsteemi korraldaja Määratletakse seaduses kasutatavad mõisted ja arveldussüsteemide toimimine (osapoolte õigused, kohustused). Samuti reguleeritakse makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamisega seonduv proportsionaalselt süsteemi olulisusega. 3.1 Mõju Seadus toob kaasa vajaliku õigusselguse süsteemselt oluliste ja oluliste makse- ja ulatus arveldussüsteemide korralduses ja oluliste süsteemide järelevaatamises. Seadus aitab tervikuna paremini piiritleda ka süsteemi tegevuse tagamise ja järelevaatamise vajadusi ja tingimusi. Süsteemide järelevaatamise funktsioon on korrelatsioonis süsteemi V–väike olulisusega. 3.2 Mõju Majanduslik mõju Avalduv Süsteemi korraldaja tegevus selgem, sest valdkond I mõju õigused ja kohustused on seadusega piiritletud. Muudatus ei too kaasa süsteemi korralda senise V–väike töökoormuse suurenemist. Seaduse jõustumisel võivad esineda töökorralduslikud muudatused seoses järelevaatamisega. Olulisus Ulatus väike Sihtrühma suurus väike Sagedus keskmine Ebasoovitavate mõjude risk väike 6.1.2. Muudatus II SDF arvelduste lõplikkuse põhimõtte sedastamine. SFD põhimõtete kohaldamine Eesti asutuste suhtes, kes ei ole krediidiasutused ja kes osalevad välisriigi õiguse alusel toimivates arveldussüsteemides või süsteemiühendustes. Sihtrühm nr 1: makse- ja arveldussüsteemis osalejad (krediidiasutused). Väheneb õiguslik ebaselgus SDFi põhimõtete kohaldamisel muudele liikmetele kui krediidiasutused ja sellega seoses ka süsteemne riski. SDF reeglid võivad kohalduda ka juhul, kui Eesti asutus tegutseb välisriigi õiguse kohaselt toimivas arveldussüsteemis. - paraneb õiguskindlus; 1.1 Mõju - vähenevad arveldussüsteemides osalemisega seotud riskid. Tagatakse ulatus arveldussüsteemides osalejate huvid maksejõuetusmenetluses. tervikuna V–väike 1.2 Mõju Mõju majandusele Avalduv rahvusvaheliselt toimiva makse- ja valdkond I mõju arveldussüsteemi loomine ning tegutsemine Eestis ning Eesti maksevahendaja osalemine V–väike välisriigi makse- ja arveldussüsteemides suurendab konkurentesivõimet. Krediidiasutuste tegevus makseteenuste pakkumisel võrreldes tänasega ei muutu. Olulisus Ulatus keskmine Sihtrühma suurus väike Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude risk väike Sihtrühm nr 2: makseteenuste kasutajad Väheneb õiguslik ebaselgus SDFi põhimõtete kohaldamisel muudele liikmetele kui krediidiasutused ja sellega seoses ka süsteemne riski. SDF reeglid võivad kohalduda ka juhul, kui Eesti asutus tegutseb välisriigi õiguse kohaselt toimivas arveldussüsteemis. 2.1 Mõju väheneb maksesüsteemides osalemisega seotud riskid nii süsteemis osalejatele kui nende ulatus klientidele ehk makseteenuste kasutajatele (tarbijatele ja ettevõtjatele). Muudatused tervikuna kindlustavad SFD kohaselt määratletud süsteemide aktsepteeritud maksejuhiste täitmise. 62 Sellega kaitstakse arveldussüsteemidele edastatud maksejuhiseid tagasipööramise või K– tühistamise eest, kui süsteemis osaleja peaks osutuma maksejõuetuks. keskmine 2.2 Mõju Majanduslik mõju Avalduv SFD reeglid kindlustavad maksejuhiste valdkond I mõju täitmise, leevendades süsteemide osalejate võimalikust maksejõuetusest tulenevaid riske. K– keskmine Olulisus Ulatus keskmine Sihtrühma suurus keskmine Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude risk väike Sihtrühm nr 3: Eesti Pank/süsteemi korraldaja Väheneb õiguslik ebaselgus SDFi põhimõtete kohaldamisel muudele liikmetele kui krediidiasutused ja sellega seoses ka süsteemne riski. SDF reeglid võivad kohalduda ka juhul, kui Eesti asutus tegutseb välisriigi õiguse kohaselt toimivas arveldussüsteemis. 3.1 Mõju paraneb õiguskindlus. Ülesanded ja õigused maksesüsteemi registreerimisel ning ulatus maksesüsteemi korraldamisel on reguleeritud seaduse tasandil. Sellega tagatakse vajalik tervikuna õigusselgus süsteemide korralduses. V–väike 3.2 Mõju Majanduslik mõju Avalduv Süsteemi korraldaja tegevus selgem, sest valdkond I mõju õigused ja kohustused on seadusega piiritletud. Muudatus ei too kaasa süsteemi korraldaja V–väike senise töökoormuse suurenemist. Eesti Panga töökoormus võib suureneda seoses vajadusega muuta sisemisi tööprotsesse arveldussüsteemi tunnustamisega seoses. Olulisus Ulatus väike Sihtrühma suurus väike Sagedus keskmine Ebasoovitavate mõjude risk väike 6.1.3. Muudatus III Luuakse selge õiguslik alus mitmepoolse tasaarvestuse kasutamiseks arveldussüsteemides (seotud ka mõistete puudumise probleemistikuga (kavandatav muudatus I) Sihtrühm nr 1: maksesüsteemis osalejad (krediidiasutused). Osalejate vahelise nõuete mitmepoolse tasaarveslduse (ingl multilateral netting või netting) õiguslikud tagajärjed on reguleeritud seadusega. Nõuete mitmepoolsel tasaarvestamisel lõpevad süsteemis osalejate vastastikused nõuded kattuvas ulatuses ja need asendatakse tasaarvestamise tulemusena saadud nõuete kohustustega. Arveldussüsteemis osaleja maksejõuetumenetluse algatamine ei muuda enne vastava menetluse algatamist toimunud tasaarvestamist kehtivust. Enne menetluse algatamist võetud kohustused täidetakse süsteemi osaleja seatud tagatiste või arveldussüsteemi tagatisvahendite arvel. Süsteemis osaleja vara ülekandekorralduse täitmiseks ei kuulu tema pankroti korral pankrotivara hulka. 1.1 Mõju mitmepoolse tasaarvestamise määratlemine ja selle õiguslike tagajärgede ettenägemine ulatus seaduses tagab vajaliku õigusselguse. tervikuna V–väike 1.2 Mõju Mõju majandusele Avalduv Tagatud on ülekandekorralduste täitmine ja valdkond I mõju süsteemides osalejate huvid. 63 Ülekandekorraldused ja nende tasaarvestused V–väike on täitmisele pööratavad ja kolmandatele isikutele siduvad. Väheneb süsteemne risk, mis võib avalduda maksejõuetuse olukorras. Olulisus Ulatus keskmine Sihtrühma suurus väike Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude risk väike Sihtrühm nr 2: makseteenuste kasutajad (tarbijaid/ettevõtjaid) Osalejate vahelise nõuete mitmepoolse tasaarvestuse (ingl multilateral netting või netting) õiguslikud tagajärjed on reguleeritud seadusega. Nõuete mitmepoolsel tasaarvestamisel lõpevad süsteemi osalejate vastastikused nõuded kattuvas ulatuses ja need asendatakse tasaarvestamise tulemusena saadud nõuete kohustustega. Süsteemis osaleja maksejõuetumenetluse algatamine ei muuda enne vastava menetluse algatamist toimunud tasaarvestamist tühiseks. Enne menetluse algatamist võetud kohustused täidetakse süsteemi osaleja seatud tagatiste või tagatisvahendite arvel. Süsteemi osaleja vara ülekandekorralduse täitmiseks ei kuulu osaleja pankroti korral pankrotivara hulka. 2.1 Mõju Regulatsiooni eesmärk on arveldussüsteemides osalemisega seotud riskide maandamine. ulatus Siseriiklike ja rahvusvaheliste maksete ja väärtpaberiarvelduste tegemine toimib tervikuna tõrgeteta. K– keskmine 2.2 Mõju Majanduslik mõju Avalduv SFD reeglid kindlustavad makseteenuste valdkond I mõju kasutajate maksejuhiste täitmise, leevendades süsteemis osaleja vastu algatatud võimalikust K– maksejõuetusest tulenevaid riske ja süsteemi keskmine toimimise häireid. Olulisus Ulatus keskmine Sihtrühma suurus keskmine Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude risk väike Sihtrühm nr 3: Eesti Pank/süsteemi korraldaja Osalejate vahelise nõuete mitmepoolse tasaarvestuse (ingl multilateral netting või netting) õiguslikud tagajärjed on reguleeritud seadusega. Nõuete mitmepoolsel tasaarvestamisel lõpevad süsteemi osalejate vastastikused nõuded kattuvas ulatuses ja need asendatakse tasaarvestamise tulemusena saadud nõuete kohustustega. Süsteemis osaleja maksejõuetumenetluse algatamine ei muuda enne vastava menetluse algatamist toimunud tasaarvestamist tühiseks. Enne menetluse algatamist võetud kohustused täidetakse süsteemi osaleja seatud tagatiste või tagatisvahendite arvel. Süsteemi osaleja vara ülekandekorralduste täitmiseks ei kuulu osaleja pankroti korral pankrotivara hulka. 3.1 Mõju paraneb õiguskindlus. Arveldussüsteemi korraldaja ja süsteemis osaleja tasaarvestusest ulatus tulenevad kohustused maksejõuetusmenetluse korral on seadusega reguleeritud. tervikuna V–väike 3.2 Mõju Majanduslik mõju Avalduv Tagatud on maksejuhiste täitmine ja valdkond I mõju süsteemides osalejate huvid. V–väike Olulisus Ulatus väike Sihtrühma suurus väike Sagedus keskmine Ebasoovitavate mõjude risk väike 64 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne tulusid ega kulusid riigieelarvele ning eelnõu ei ole seotud kohalike omavalitsuste tegevusega. 8. Rakendusaktid Eelnõuga nähakse ette Eesti Pangale õigus kehtestada rakendusakte makse- ja arveldussüsteemide seaduse § 23 lõike 3 alusel. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Seaduse jõustumine ei sõltu mõne sündmuse toimumisest või muust tähtpäevast, samuti ei ole käesolev eelnõu seotud direktiivi ülevõtmise tähtajaga. Seetõttu on seaduse jõustumine ette nähtud üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitatakse käesolevaga kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile. Eelnõu esitati turuosalistele kooskõlastamiseks ja märkuste tegemiseks läbi eriala liitude (Finance Estonia, Eesti Pangaliit), samuti Eesti Pangale ja Finantsinspektsioonile. Eelnõule esitasid muudatusettepanekuid Eesti Pangaliit, Eesti Pank ja Finantsinspektsioon. Muudatusettepanekud ja nendega arvestamine või mittearvestamine on märgitud käesoleva seletuskirja lisas toodud tabelis. Eelnõu esitatakse Euroopa Keskpangale konsulteerimiseks vastavalt EL toimimise aluslepingu artikli 127 lõikele 2 ja 4. Tulenevalt nõukogu 29. juuni 1998. aasta otsuse 98/415/EÜ (riikide ametiasutuste konsulteerimise kohta Euroopa Keskpanga seoses õigusaktide eelnõudega) artikli 1 lõikele 2 ei pea konsulteerima juhul, kui eelnõu puudutab üksnes EL direktiivi ülevõtmist lepinguriigi õigusesse. Antud juhul ei hõlma muudatused üksnes SFD sätete konsolideerimist ja täpsustamist, vaid ka muid riigisiseseid sätteid, mille eesmärgiks on edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist, nt makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamist, mis ei tulene otseselt direktiivist. Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) 65 Lisa 1. EL õiguse ja käesoleva seaduse eelnõu võrdlustabel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ ning Eesti õigusaktide vastavustabel EL direktiivi 98/26/EÜ norm EL õigusakti normi EL õigusakti normi Kommentaarid ülevõtmise kohustus sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed õigusaktid Artikkel 1 punkt a jah Eelnõu § 2 lõige 1 punkt - 2 ja 5 Artikkel 1 punkt b jah Eelnõu § 2 lõige 1 punktid 3 ja 4 Artikkel 1 punkt c jah Eelnõu § 2 punktid 6 ja 7 Artikkel 2 punkt a jah Eelnõu § 3 lõige 1 Artikkel 2 punkti a teine taane ei Valikut ei kohaldata Artikkel 2 punkti a kolmas taane jah Eelnõu § 3 lõige 3 Artikkel 2 punkti a neljas taane jah Eelnõu § 3 lõige 7 Artikkel 2 punkt b jah Eelnõu § 6 lõige 3 Artikkel 2 punkti b viimane taane ei Valikut ei kohaldata Artikkel 2 punkt c jah Eelnõu § 5 lõige 2 Artikkel 2 punkt d jah Eelnõu § 5 lõige 1 Artikkel 2 punkt e jah Eelnõu § 5 lõige 3 Artikkel 2 punkt f jah Eelnõu § 6 lõige 1 ja lõige 4 Artikkel 2 punkt g jah Eelnõu § 6 lõige 2 Artikkel 2 punkt h jah VPTS77 § 2 Artikkel 2 punkt i jah Eelnõu § 10 Artikkel 2 punkt j jah Eelnõu § 7 lõige 1 Artikkel 2 punkt k jah Eelnõu § 8; VÕS78 § 205¹ Artikkel 2 punkt l jah Eelnõu § 11 Artikkel 2 punkt m jah Eelnõu § 9 Artikkel 2 punkt n jah Eelnõu §12 Artikkel 2 punkt o jah Eelnõu § 3 lõige 6 Artikkel 2 punkt p jah Eelnõu § 6 lõige 1 Artikkel 3 lõige 1 jah Eelnõu § 19 lõige 2 ja lõige 4 Artikkel 3 lõige 2 jah Eelnõu § 19 lõige 7 Artikkel 3 lõige 3 jah Eelnõu § 18 lõige 1 ja lõige 2 Artikkel 3 lõige 4 jah Eelnõu § 18 lõige 4 ja lõige 5 Artikkel 4 ei Valikut ei kohaldata Artikkel 5 jah Eelnõu § 12 lõige 3 Artikkel 5 viimane taane jah Eelnõu § 18 lõige 4 ja lõige 5 Artikkel 6 lõige 1 jah Eelnõu § 7 lõige 2 Artikkel 6 lõige 2 jah Eelnõu § 19 lõige 8, § 20 lõige 4 77 Väärtpaberituru seadus. 78 Võlaõigusseadus 66 Artikkel 6 lõige 3 jah Eelnõu § 120 lõige 5, FELS § 49 lõige 2 ja § 50 lõige 1, FIS79 § 46¹ lõige 4. Artikkel 7 jah Eelnõu § 19 lõige 3, lõige 5, lõige 6 ja lõige 7, § 20 lõige 3 ja lõige 3, PankrS80 § 18 lõige 5 ja § 109 lõige 2 Artikkel 8 jah Eelnõu § 7 lõige 3 Artikkel 9 lõige 1 punkt a jah Eelnõu § 22 lõige 2 punkt 1 Artikkel 9 lõige 1 punkt b jah Eelnõu § 22 lõige 2 punkt 2 Artikkel 9 lõige 1 punkt c jah Eelnõu § 22 lõige 2 punkt 3 Artikkel 9 lõige 1 punkt d jah Eelnõu § 22 lõige 2 punkt 4 Artikkel 9 lõike 1 viimane taane jah Eelnõu § 22 lõige 1 Artikkel 9 lõige 2 jah Eelnõu § 22 lõige 4 Artikkel 10 lõige 1 esimene taane Ei vaja eraldi ülevõtmist Üle võetud direktiivi 2009/44/EÜ ülevõtmise eelnõuga. Artikkel 10 lõige 1 teine taane jah Eelnõu § 16 lõige 5 Artikkel 10 lõige 1 kolmas taane ei Valikut ei kohaldata Artikkel 10 lõige 1 viimane taane jah Eelnõu § 17 lõige 1 Artikkel 10 lõige 2 Ei vaja ülevõtmist Üle võetud direktiivi 2009/44/EÜ ülevõtmise eelnõuga. Artikkel 10a lõige 1 Ei vaja eraldi ülevõtmist - Artiklis viidatud määrus (EL) nr 1095/2010 on otsekohalduv õigusakt Artikkel 10a lõige 2 Ei vaja eraldi ülevõtmist - Artiklis viidatud määrus (EL) nr 1095/2010 on otsekohalduv õigusakt Artikkel 11 ei - Direktiivi sätted jõustati Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga. Artikkel 12 ei - Säte ei näe ette kohustusi lepinguriikidele Artikkel 12a ei - Säte ei näe ette kohustusi lepinguriikidele. Direktiivi ülevaatamise säte. Artikkel 13 ei - Sätestab direktiivi jõustumise. Artikkel 14 ei - Sätestab direktiivi adressaadid 79 Finantsinspektsiooni seadus. 80 Pankrotiseadus. 67 Lisa 2. Märkuste tabel makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu seletuskirja juurde Märkuste tabel Makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu seletuskirja juurde NR Ettepaneku sisu Arvestatud/mitte- Rahandusministeeriumi arvestatud/osaliselt märkused arvestatud selgitatud/ teadmiseks võetud Eesti Pank 1 § 1 lõige 1. Soovitame jätta lõike 1 seaduse Arvestatud Eelnõu on vastavalt ettepanekule reguleerimisala määratlusest („Käesolev seadus muudetud. reguleerib arveldussüsteemis makse- ja väärtpaberitehingute arveldamist, kohustuste täitmiseks antud tagatiste kaitset maksejõuetuse korral, maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamist ning makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamist“) välja sõnad „kohustuste täitmiseks antud“. Kohustuste täitmise tagamise eesmärk kuulub tagatise mõistesse ja ei vaja eraldi rõhutamist sättes, mis piiritleb seaduse reguleerimisala. Selline täpsustus võib isegi ajendada tõlgenduse, et kaitstud on ainult algusest peale kindla kohustusega seotud tagatised, mis on eksitav. Ühtlasi soovitame kaaluda, kas „maksesüsteemi“ tähenduse peaks selguse huvides täpsustama (näiteks tehes viite MERAS § 3 lõikele 4 või isegi tuues maksesüsteemi definitsiooni käesolevasse seadusesse). 2 § 2 lõige 1 punkt 1. Soovitame sõnastada punkt Arvestatud Eelnõu on vastavalt ettepanekule järgmiselt: „1) maksesüsteemile, mille teenuste osaliselt muudetud, mh kasutatakse osutamist korraldava isiku (edaspidi maksesüsteemi eelnõus (alates 2. ptk) sama isiku korraldaja) peakontor või tema juhatuse või seda tähistamiseks „maksesüsteemi asendava organi asukoht ja tegevuskoht on Eestis;“. korraldaja“ mõistet. „Teenuse osutamise eest vastutava isiku“ tähendus pole selge. Vastutus võib ulatuda kaugemale kui maksesüsteemi korraldaja ülesanded, ka võib teenuse eest vastutajaid olla mitu. § 13 lõike 1 põhjal on ilmne, et sisuliselt on mõeldud maksesüsteemi korraldajat. Seega võib vastava määratluse ettepoole tuua ja selgemalt sõnastada. 3 § 3 lõige 1 punkt 1. Soovitame sõnastada punkti Arvestatud Eelnõu on vastavalt ettepanekule järgmiselt: „1) arveldussüsteemi suhtes kohaldatakse muudetud. osalejate kokkuleppel Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) õigust, kus asub vähemalt ühe osaleja peakontor;“. Sõnastus „osalejate valitud“ võib olla eksitav, sest enamasti valimisprotseduur puudub ja osalejad otsustavad korraldaja pakutud lahenduse aktsepteerimise üle. Aktsept tuleb osalejate kokkuleppega kinnitada. Eesti õiguse eraldi esile tõstmine on lauseehituslikult keeruline ja pole ka vajalik. Sellel oleks ainult mittenormatiivse selgituse tähendus, mis pole seaduses tavaks. 68 4 § 3 lõige 2. Lõike alguses („Arveldussüsteemiks Arvestatud Eelnõust on § 3 lõige 2 sellisel loetakse ka kolmanda riigi maksesüsteemi…“) jääb kujul välja jäetud ja selle asemel selgusetuks, kes on „arveldussüsteemiks lugemise“ on eelnõu § 2 (kohaldamisala) kohta siduva arvamuse andmiseks õigustatud. Soovitav täiendatud lõikega 4, milles on ka täpsustada, millised normid (eeldatavalt eelnõu täpsustatakse, et Eesti osaleja 3. peatükk) niisugusele maksesüsteemile kohalduvad, maksejõuetuse korral seoses sest kõiki SFD ja Eesti õiguse raames tegutseva osalemisega kolmanda riigi arveldussüsteemi reegleid ei saa kolmanda riigi maksesüsteemis, kui sellele maksesüsteemile rakendada. Kui selliste süsteemide maksesüsteemile kohalduvad osalejate huve tahetakse kaitsta, peaks asjakohaste nõuded on olulises osas süsteemide loetelu olema avalik. Et tunnustamisel on võrdväärsed Euroopa Parlamendi õiguslikud tagajärjed, tuleks määrata, milline asutus ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ vastava otsuse teeb ja millises vormis. Eelnõus pakutud arvelduse lõplikkuse kohta sõnastuse seadustamisel on võimalik, et otsus sätte makse- ja kohaldamise üle tehakse alles kohtu- või väärtpaberiarveldussüsteemides maksejõuetusmenetluses. Kuigi formaalselt seaduslik, (EÜT L 166, 11.06.1998, lk 45– näib selline lahendus minevat lahku õigusselguse 50) sätestatud nõuetega, nõudest. Osalejatel ega nende tehingupartneritel poleks kohaldatakse käesoleva seaduse § kindlust, milline on nende tegelik olukord 19 lõigetes 2–7 ja §-s 22 maksejõuetusmenetluses. Ka oleks neil keeruline sätestatut. asjakohasele kolmanda riigi maksesüsteemile Samuti täiendatakse § 19 lõikega tõendada, et nende maksed on SFD reeglite kohaselt 11, mis näeb ette, et kolmanda kaitstud, selline tõendamine on aga sageli liitumise riigi maksesüsteemis osalev isik, eeltingimus. kelle suhtes on algatatud Eesti õiguse alusel maksejõuetusmenetlus, või ajutine pankrotihaldur, pankrotihaldur või moratooriumihaldur esitab pärast maksejõuetusmenetluse algatamist taotluse eelnimetatud isiku ülekandekorralduste ja nende täitmiseks antud tagatiste suhtes käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2–7 ja §-s 22 sätestatu kohaldamiseks, kui sellele maksesüsteemile kohalduvad nõuded on olulises osas võrdväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ nõuetega. Selgitame, et eelnõu koostamisel on olnud oluline säilitada KAS § 87 lõikes 2 sedastatud põhimõte, mis võimaldab käsitada maksesüsteemina ka kolmanda riigi maksesüsteeme, kui need on SFD nõuetega võrdväärseid. Turuosalistel on õiguspärane ootus, et seadusega ettenähtu jääb ka uue seadusega kehtima. Ka SFD preambulapunkt 7 viitab võimalusele, et lepinguriik võib ette näha, et SFD kohast kaitset tagatistele ja tasaarvestustele võib lepinguriik kohaldada ka oma 69 osalejate suhtes, kui nad osalevad mõne kolmanda riigi nn võrdväärses maksesüsteemis. Eelnõu ei näe ette eraldi protseduuri kolmanda riigi maksesüsteemi võrdväärsuse hindamiseks ja oleme lähtunud eeldusest, et seda teeb eelkõige huvitatud isik ise ehk süsteemiga liituda sooviv turuosaline. Oleme arvestanud ka sellega, et praktikas võidakse teha otsus sätte kohaldamise üle alles maksejõuetusmenetluses. Euroopa komisjon on alustanud SFD ülevaatmist, kus üheks eraldi teemaks on kolmandate riikide maksesüsteemid ja nende käsitlus, mis tõusetus eelkõige UK väljaastumisega liidust. Siin soovivad enamik lepinguriike ühtlustatud lähenemist ja protseduuri võrdväärsuse hindamiseks (sh tsentraalne hindamine). ELi ülese kokkuleppe saavutamine võib tuua selles teemas suurema selguse. Eelnõu koostamisel on kaalutud ka varianti, kas kolmanda riigi maksesüsteemiga liitumisel peaks Finantsinspektsioonil olema suurem roll. See tõstatas omakorda küsimuse, mil määral saab inspektsioonile panna mõne maksesüsteemi hindaja rolli (maksesüsteemidele ei ole EL-s kehtestatud teenuse osutamiseks maksesüsteemi korraldaja tegevusloa kohustust) ja kaheldi, kas vastava pädevuse loomine Finantsinspektsiooni juures oleks praktiline ja põhjendatud, mistõttu sellest loobuti. 5 § 3 lõige 4. Soovitame täiendada lõiget sõnadega „ja Arvestatud Eelnõud on vastavalt täiendatud. Eesti Pank on kokkulepet arveldussüsteemina tunnustanud“. Muidu võib vaidlus kokkuleppe olemuse üle tekkida alles maksejõuetusmenetluse staadiumis. 6 § 13 lõige 6. Soovitame sõnastada lõike viimase osa Arvestatud Eelnõud on vastavalt täiendatud. „kes on Eesti Panga nõudel kohustatud esitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid“. Sõnastus „kes esitab vajadusel“ jätab lahtiseks, kes sellist vajadust hindab ja kuidas Eesti Pank dokumentidele ligi pääseb, kui maksesüsteemi korraldaja nende esitamist vajalikuks ei pea. 70 7 § 15 lõige 1. Soovitame sõnastada lõike järgmiselt: „(1) Arvestatud Eelnõud on vastavalt muudetud. Arveldussüsteemi toimimist, sealhulgas ülekandekorralduste andmist ja täitmist, reguleeritakse arveldussüsteemi reeglitega“. Reeglite kehtestamise korra selgitamine pole selles kontekstis vajalik. Kehtestamine peaks tähendama, et korraldaja saab reeglid otsusega kehtima panna. Praktikas hakkavad reeglid osaleja suhtes tavaliselt kehtima siis, kui ta on sõlminud vastava lepingu või kokkuleppe. 8 § 15 lõike 2 punkt 4. Soovitame ühtlustamise huvides Arvestatud Eelnõud on vastavalt muudetud. kasutada „arveldamise“ asemel „täitmise“, jätta välja sõnad „ning kord“ ja sõnastada punkt järgmiselt: „4) ülekandekorralduste alusel tekkinud nõuete ja kohustuste täitmise kord, sealhulgas ülekandekorralduste töötlemise ajakava ja ülekandekorralduste täitmise kord tehnilise rikke või süsteemis osaleja kohustuste täitmata jätmisest tuleneva arveldussüsteemi toimimise häiringu juhuks;“. Ülekandekorralduste alusel tekkinud nõuete ja kohustuste arveldamise üldine kord on nimetatud lõike algul. Lõike viimase osa eesmärk on sätestada ülekandekorralduste täitmise reeglid juhuks, kui esineb rike või osaleja tegevusest tingitud toimimishäire. 9 § 15 lõike 2 punkt 5. Soovitame jätta välja punkt 5. Arvestatud Eelnõust välja jäetud. Kohustus sätestada süsteemi reeglites ülekandekorralduste täitmise kord sisaldub juba eelnevas punktis. 10 § 16 lõige 2. Soovitame sõnastada lõike algus Arvestatud Eelnõud on vastavalt muudetud. „Süsteemi korraldaja rakendab arveldussüsteemi reeglid…“. Süsteemi korraldajal on arveldussüsteemi reeglite kehtestamise õigus siis, kui ta on vastava pädevusega asutus (nt Eesti Pank). Muul juhul aktsepteeritakse reeglid enamasti lepinguga. 11 § 17 lõige 6. Õiguskindluse huvides on soovitav Arvestatud Kuivõrd § 17 lõikes 3 on selgemalt määrata, milline on lõikes nimetatud keeldumiste põhjused loetletud, ei „põhjendatud juhtum“, mis samas ei vasta paragrahvi ole lõike 6 säilitamine sellisel lõikes 3 määratletule. Muidu on süsteemi korraldajal kujul iseenesest vajalik. Samuti ei keeruline sel alusel oma huve kaitsta. ole normitehniliselt vajalik ette näha eraldi lõiget keeldumise põhjendamise kohta, mis on otstarbekas ette näha lõikes 5 teise lausena. 12 § 17 lõige 8. Soovitame lisada järgneva punkti 3: „3) Arvestatud Eelnõud on vastavalt täiendatud. maksesüsteemide suhtes, mille korraldajaks on Eesti Pank, lepinguriigi keskpank või Euroopa Keskpank.“ Keskpangad võivad korraldada maksesüsteeme, mis ei ole arveldussüsteemid. Selliste maksesüsteemide eesmärk on keskpanga ülesannete täitmine, mitte turul konkureerimine või tulu teenimine. Seega peab keskpangale jääma õigus reguleerida maksesüsteemidele juurdepääsu nii, et see tema ülesannetega sobituks. (Sarnane välistus kehtib ka praegu, käesoleva sättega uude seadusse ümber paigutatava VÕS § 710 lg 4 p 1 alusel.) 71 13 § 19 lõige 4. Soovitame asendada sõnad „käesoleva Arvestatud Eelnõud on vastavalt muudetud. paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku suhtes“ sõnadega „süsteemis osaleja, süsteemiühenduses osaleja või süsteemiühenduse korraldaja suhtes“. Viidatav lõige 2 nimetab peale eelnimetatute ka „kolmandaid isikuid“, mis muudaks üldise viite tähenduse ebaselgeks. 14 § 19 lõige 5. Soovitame sõnastada järgmiselt: Arvestatud Kirjaviga parandatud „(5) Süsteemis või süsteemiühenduses osaleja pankroti korral ei kuulu käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud ülekandekorralduse täitmise tulemusel süsteemis või süsteemiühenduses osaleja omandist välja läinud vara tema pankrotivara hulka.“ 15 § 19 lõige 8. Pankrotist või moratooriumist teavitatav Arvestatud Eelnõud on vastavalt muudetud. asutus peaks olema Eesti Pank, sest Eesti Pangal on eelnõu § 19 lõike 9 ja § 20 lõike 5 kohaselt vastava teabe viivitamata edastamise kohustus. Finantsinspektsiooni teavitamise kohustuse säilitamine või sellest loobumine tuleb otsustada vastavalt otstarbekusele. Parandada tuleb sõna „pankroti“ vigane kuju (esineb korduvalt). 16 § 19 lõige 9. Parandada keeleliselt: „teiste Arvestatud Eelnõus on viga parandatud. lepinguriikide“ (eelnõus: „teistele lepinguriigi“). 17 Soovitame kasutada eelnõu § 23 asemel sama Arvestatud/ Eelnõud on vastavalt paragrahvi alternatiivset sõnastust järgnevalt: selgitatud alternatiivsele ettepanekule „§ 23. Eesti Panga ülesanded makse- ja (ettepanekule 1) muudetud. arveldussüsteemide järelevaatamisel (1) Eesti Pank vaatab käesolevas peatükis sätestatud Mõistame Eesti Panga muret, mis korras arveldussüsteemide ja maksesüsteemide on seotud nende järelevaatamise (edaspidi koos süsteemid) järele. ülesandega ja võimalusega seda (2) Eesti Pank järelevaatajana: valdkonda ebavajalikult nn üle 1) kogub teavet Eestis makseteenuseid pakkuvate reguleerida. Selgitame, et eelnõu isikute osalemise üle süsteemides, sealhulgas koostamisel oli eesmärgiks tagada süsteemides, mille suhtes kohaldatakse teise Eesti Pangale võimalus saada lepinguriigi või kolmanda riigi õigust; võimalikult lai ülevaade sellest, 2) analüüsib süsteemide ülesehitust, toimimist ja riske; milliseid maksesüsteeme meie 3) võib anda juhiseid või soovitusi süsteemide turuosalised maksete ülesehituse parandamiseks, maksete edastamise ja arveldamiseks kasutavad. vastuvõtmise efektiivsemaks korraldamiseks, riskide Maksesüsteemide üle vähendamiseks ning makseteenuste toimepidevuse järelevaatamine sõltub aga tagamiseks; 4) annab hinnanguid süsteemide reeglite ja konkreetse maksesüsteemi põhimõtete kohta. tegevuse suurusest ja mõjust (3) Eesti Pank võib kehtestada süsteemide maksekeskkonnale, mis ei mõjuta järelevaatamise täpsemad tingimused või korra, iseenesest Eesti Panga õigust sealhulgas süsteemide kohta esitamisele kuuluvate koguda teavet mistahes suurusega andmete loetelu, esitamise perioodilisuse ja edastamise maksesüsteemi tegevuse kohta. vormi. Järelevaatamise ulatus (nt (4) Ülevaate järelevaatamise aluseks olevatest nõuetest võimalus teha süsteemi paremaks avaldab Eesti Pank oma veebilehel.“ korraldamiseks soovitusi või anda juhiseid) sõltub Eesti Panga Eelnõus kavandatud kujul on § 23 range ja seda on diskretsioonist. Eelnõu keeruline kohaldada, sattumata põhimõttelisse eesmärgiks ei ole kitsendada Eesti vaidlusse nõuete proportsionaalsuse üle. Teisalt Panga järelevaatamise võimalusi puuduks neil normidel (vähemalt käesoleval ajal) või vastupidi, kohustada järele regulatiivne mõju, sest Eestis pole § 23 lõike 2 nõuetele vaatama ka neid maksesüsteeme, 72 vastavaid maksesüsteeme. Subjekti üldistest nõuetest mille üle järelevaatamine ei oleks rangemale korrale allutamine on reeglina vaieldav ja Eesti Panga hinnangul suurendab õiguslikku riski. Teatud maksesüsteemide põhjendatud. korraldajate jaoks erinõuete kehtestamine on omane Iseenesest asjaolu, et Eestis pole pigem järelevalvele kui järelevaatamisele ning võib § 23 lõike 2 nõuetele vastavaid olla vastuolus ka Euroopa Liidu maksevahendajate maksesüsteeme, ei saaks jaoks tasase mänguväljaku loomise sihiga. Lepingute siinkohal olla määravaks. Pigem või kokkulepete (vt eelnõu § 23 lõiked 3 ja 9) on siin küsimus selles, kas selleks sõlmimiseks, kui need on kooskõlas Eesti Panga on potentsiaali tulevikus. ülesannetega ja kolmandate isikute õigusi ei piira, pole Siiski, välja pakutud alternatiivne eraldi sätet vaja. § 23 alternatiivne sõnastus ei nõua sõnastus ehk nn lühem versioon §- oluliste maksesüsteemide Eesti Panga määrusega st 23, eelkõige selle välja pakutud tunnustamist ja neile erinõuete kehtestamist. Sätte lõike 2 punktid 1 ja 3 ning lõikes reguleerimisala on eelnõus pakutust laiem, haarates 3 sisalduv volitusnorm alamakti kõik maksesüsteemid. Sellega järgib pakutud sõnastus kehtestamiseks, annab piisavalt Eesti Panga seaduse § 242 lg 2 põhimõtteid, lisades selgelt edasi järelevaatamise üksikasju ja olulise delegatsiooninormi olemuse ja selle eesmärgid, maksesüsteemide järelevaatamist täpsustava määruse säilitades samal ajal diskretsiooni kehtestamiseks. Alternatiivi kasutamisel tuleb kindlasti teostamiseks vajaliku loobuda eelnõu § 23 lg 7 kohasest Eesti Panga õigusest paindlikkuse. kehtestada määrusega nõudeid süsteemi korraldaja ja Saame ettepanekuga arvestada, maksesüsteemi korraldaja tegevuse ning sest järelevaatamise osa organisatsioonilise ülesehituse kohta. Nagu eelnevas kavandamisel oluliseks peetud juba öeldud, oleks nii ulatuslikku sekkumist isegi põhimõtete rakendamist see meie kitsendatud subjektide ringi jaoks raske õigustada. hinnangul ei pärsi. 18 Ettepanekud § 23 eelnõus pakutud sõnastuse kohta. Mittearvestatud Tegemist alternatiivse Järgnevaid ettepanekuid tuleks arvestada juhul, kui § sõnastusettepanekuga. Arvestatud 23 lühemat versiooni ei aktsepteerita. eelmises punktis (tabelis nr 17) a) lõiked 1 ja 2 Soovitame sõnastada lõike 1 ja lõike 2 kajastatud ettepanekuid. sissejuhatava lõigu järgmiselt: „(1) Eesti Pank vaatab käesolevas peatükis sätestatud korras arveldussüsteemide ja käesoleva paragrahvi lõike 5 punkti 4 kohaselt kehtestatud järelevaatamise all olevate süsteemide loetelus nimetatud maksesüsteemide (edaspidi koos süsteemid) järele. Muude maksesüsteemide järelevaatamine toimub Eesti Panga seaduse § 242 alusel. (2) Eesti Pank võtab maksesüsteemi käesoleva peatüki kohasele järelevaatamisele, kui see on Eesti finantsturu stabiilsuse ja toimepidevuse tagamisel proportsionaalne ja põhjendatud, eelkõige kui: [ ]“ Eelnõu § 23 lg 1 kohaselt „Eesti Pank vaatab arveldussüsteemide ja käesolevas peatükis sätestatud juhul maksesüsteemide (edaspidi koos süsteemid) järele“. Eesti Panga EPS § 242 tulenev õigus maksesüsteemide järele vaadata on laiem, hõlmates kõik maksesüsteemid. See on ka põhjendatud, sest eesmärk on toetada kogu maksete turu usaldusväärset toimimist. Eelnõu § 23 kohased vahendid (täpsemate nõuete kehtestamine süsteemidele ja nende korraldajatele, süsteemide analüüsimine ja nende põhimõtete ning reeglite hindamine) on vajalikud eelkõige nende maksesüsteemide järele vaatamiseks, mis on turu toimimise seisukohal eriti olulised (täidavad § 23 lg 2 sätestatud nõuded). Hetkel selliseid maksesüsteeme ei ole. Seega võib § 23 jõustumine kavandatud kujul viia paradoksaalsele olukorrale, kus 73 järelevaatamise nõuete vormilist täiustamist võib tõlgendada kui arveldussüsteemiks mitteolevate maksesüsteemide järelevaatamise kaotamist. Soovitame muuta järelevaatamise sätteid nii, et Eesti Panga õigus teostada maksesüsteemide üle üldist järelevaatamist oleks ka edaspidi vaidlusteta tagatud. (Pakutud muudatus püüab vältida täiendavate mõistete sissetoomist, aga võimalikud on ka teistsugused variandid, alati eeldusel et need selgelt tagavad Eesti Panga üldisema järelevaatamise õiguse säilimise.) b) lõige 3 Soovitame sõnastada lõike järgmiselt: „(3) Eesti Pank võib süsteemi järelevaatamisel osaleda ka kokkuleppel teise riigi pädeva asutuse või Euroopa Keskpangaga, kui järelevaatamine on Eesti Panga hinnangul vajalik või oluline Eestis makseteenuseid pakkuvate isikute arveldusteenuste toimepidevuse tagamiseks.“ Täpsustus taotleb suuremat selgust ja on kooskõlas soovitustega lõigete 1 ja 2 muutmiseks. Õigem on rääkida järelevaatamisel osalemisest, sest järelevaatamist täiesti üle võtta kokkuleppega ei saa. Euroopa Keskpangale on eraldi osutatud, sest see võib olla pädev asutus, olemata ühegi riigi asutus. Eelnõu viidet „lõikes 2 nimetatud juhule“ on raske tõlgendada, pealegi ei kirjelda see järelevaatamisele võtmise vajaduse hindamise aluseid niikuinii ammendavalt, vaid ainult osaliselt („sealhulgas“). C) lõige 4 Soovitame sõnastada lõige järgmiselt: „(4) Eesti Pank võib kehtestada süsteemide järelevaatamise täpsemad tingimused, sealhulgas süsteemide kohta esitamisele kuuluvate andmete loetelu, esitamise perioodilisuse ja edastamise vormi.“ Lõikele lisatud tekst on üle toodud lõike 7 volitusnormist. Muudatuse eesmärk on eraldada volitusnormid a) süsteemide järelevaatamise ja b) süsteemide korraldajate tegevuse reguleerimise kohta. Eelnõus räägitakse “tingimuste ja korra” kehtestamisest. Tingimuste ja korra eraldamiseks ei näi olevat selget mõistelist alust. Täpsustavate sätete puhul on „tingimused“ kohasem termin kui „kord“, mis eeldaks terviklikku regulatsiooni. 6/8 d) lõige 5 punktid 3 ja 4 Soovitame sõnastada punkti järgmiselt: „3) annab hinnanguid süsteemide reeglite ja põhimõtete kohta; 4) kehtestab käesoleva peatüki kohase järelevaatamise all olevate süsteemide loetelu.“ Eelnõu sõnastus („kiidab heaks süsteemide reeglid ja põhimõtted“) eeldaks, et süsteemide reeglite ja põhimõtete heaks kiitmine on eraldi haldustoiming. Järelevaatamise eesmärke arvestades on sobivam, kui vaadatakse süsteemi järele tervikuna, mitte ei atesteerita selle reegleid eraldi. Viimane variant tähendaks nii süsteemide korraldajatele kui Eesti Pangale põhjendamatut halduskoormust. Maksesüsteemi reeglite ja põhimõtete kohta hinnangu andmine on ka protseduur, mida Eesti Pank viib läbi MERAS § 15 lõike 1 punkti 18 alusel. E) lõige 6 Soovitame täiendada lõiget viitega eelnõu § 16 lõike 4 punktile 4 järgmiselt: „(6) Käesoleva peatüki kohasele järelevaatamisele võetud maksesüsteemi reeglite ja korraldaja suhtes kohaldatakse käesoleva 74 seaduse §-des 15 ja 16 arveldussüsteemi reeglite ja süsteemi korraldaja kohustuste kohta sätestatut, välja arvatud § 15 lõike 2 punktis 6 ja § 16 lõike 4 punktides 4 ja 5 sätestatut.“ Maksesüsteemi korraldajalt ei eeldata süsteemi liikmete arvelduskontode pidamist. Lõike alguse muutmine: vt selgitusi lõigete 1 ja 2 juurde. F) lõige 7 Soovitame sõnastada lõike järgmiselt: „(7) Eesti Pank võib kehtestada täpsemad nõuded süsteemi korraldaja ja maksesüsteemi korraldaja tegevuse ning organisatsioonilise ülesehituse kohta.“ Selgitus: vt selgitust lõike 4 muutmise kohta. G) lõige 9 Soovitame lõike välja jätta. See peaks igal juhul olema fakultatiivne („Eesti Pank ja süsteemide korraldajad võivad leppida kokku…“); samuti on tekstis ühildumisviga. Kokkuleppe sõlmimise absoluutne kohustus on jäik ja samas ei tagaks ikkagi järelevaatamise eesmärkide saavutamist, sest süsteemide korraldajad ei tarvitse nõustuda Eesti Panga poolt vajalikuks hinnatud tingimustega. Kuid vabatahtlikke kokkuleppeid Eesti Panga ülesannete täitmise korraldamiseks on võimalik sõlmida ka ilma spetsiaalse sätteta. 19 Eelnõu § 24 lõige 4. Lõige on raskesti loetav ja selle Arvestatud Eelnõud on vastavalt muudetud. lauseteks liigendamine pole õnnestunud. Sõnad „vajaduse korral“ võivad tekitada küsimuse, kuidas vajadust hinnata, pealegi on juhtumid, mille puhul lõiget kohaldada, samas lõikes kirjeldatud. Soovitame jagada lõike punktideks ja sõnastada järgnevalt: „(4) Eesti Pank võib teha Finantsinspektsioonile ettepaneku süsteemis osalemisega seotud riskide maandamiseks järgmistel juhtudel: 1) süsteem, milles osaleb Eestis asutatud makseteenuse pakkuja või välisriigi makseteenuse pakkuja filiaal Eestis ei vasta käesoleva seaduse või muu õigusakti nõuetele või rahvusvaheliselt tunnustatud tavadele; 2) Eesti Pangale esitatud dokumentide ja andmete põhjal võib asuda seisukohale, et süsteemi usaldusväärne ja tõhus toimimine ei ole küllaldaselt tagatud; 3) süsteemi korraldajast või süsteemis osalejast tulenevalt ei ole süsteemi järelevaatamine piisavalt tagatud.“. 20 Eelnõu § 26 lõige 4. Soovitame sõnastada Arvestatud Eelnõud on muudetud ja § 4 asjaõigusseaduse § 314¹ lõike 1 punkti 4 järgmiselt: „4) lõigetele 1 ja 2 viidatud. makse- ja arveldussüsteemide seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud süsteemi korraldaja ja lõikes 2 nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja;“. Süsteemi korraldaja nimetamata jätmine võib tekitada segadust, eriti kui süsteemiühenduse korraldaja ja väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja on nimetatud. 21 Eelnõu § 27 punkt 1. Soovitame täiendada Eesti Panga Arvestatud Eelnõud on vastavalt muudetud. seaduse § 19¹ „Arveldused Eesti Pangas“ esimese lõike esimest lauset järgmiselt: „(1) Eesti Pank võib toimida maksesüsteemide, sealhulgas makse- ja arveldussüsteemide seaduses määratletud arveldussüsteemide korraldajana, kui see on Eesti Panga ülesannete täitmiseks vajalik“. Mõistagi on iga 75 (raha)arveldussüsteem ka maksesüsteem, kuid teisalt on need süsteemid käesoleva seadusega mõisteliselt eraldatud. Muudatuse eesmärgiks on sätestada vaieldamatult Eesti Panga õigus arveldussüsteeme korraldada, pidades silmas et säte saab olema Eesti Panga hallatava arveldussüsteemi (praegu TARGET2- Eesti, alates 2022. aasta novembrist TARGET-Eesti) tingimuste kehtestamise delegatsiooninormiks. 22 Eelnõu § 27 punkt 2. Soovitame sõnastada EPS § 242 Arvestatud Eelnõud on vastavalt muudetud. lõike 2 punkti 4 järgmiselt: „4) õigusaktides sätestatud juhtudel annab hinnanguid maksesüsteemide toimimise põhimõtete ja reeglite kohta;“ a) Pärast EPS § 242 jõustumist (19.05.2014) on 13.01.2018 jõustunud selles silmas peetud MERAS § 15 lõike 1 punkti 18 uus sõnastus. Selles ei räägita enam maksesüsteemide reeglite ja põhimõtete heaks kiitmisest, vaid ainult neile hinnangu andmisest: („kui taotleja soovib tegeleda maksesüsteemi haldamisega, Eesti Panga hinnang selle maksesüsteemi toimimise tehniliste, majanduslike ja juriidiliste põhimõtete ning maksesüsteemi tööd korraldavate reeglite kavandi kohta.“) b) Eelnõus punkti 4 lõppu lisatud norm süsteemiriski seisukohalt oluliste maksesüsteemide tunnustamisest on soovitav esitada eraldi punktina 6. Tegu on põhimõtteliselt erinevate pädevustega; punktide kaupa eraldamine muudaks ka neile punktidele tehtud viited selgemaks. 23 Eelnõu § 27 punkt 3. Soovitame sõnastada EPS Arvestatud Eelnõud on vastavalt muudetud. paragrahvi 242 lõike 2 punkti 5 järgmiselt: „5) sõlmib õigusaktides sätestatud juhtudel kokkuleppeid järelevaatamise korraldamiseks.“. Algne sõnastus („järelevaatamise paremaks korraldamiseks“) tähendaks sisuliselt, et kokkuleppe saab sõlmida juhul kui järelevaatamist on vaja korraldada senisest paremini. Sõlmida on vaja siiski pigem kokkuleppeid koostöö korralduse üle, ilma et leping tingimata tähendaks kvalitatiivset muudatust järelevaatamise tasemes. 24 Eelnõu § 27, lõpp Soovitame lisada EPS paragrahvi Arvestatud Alternatiivse sõnastusettepaneku 242 lõikele 2 punkt 6 järgmiselt: „6) õigusaktides arvestamisega seoses (§ 23) on sätestatud juhtudel tunnustab süsteemiriski seisukohalt EPS § 242 lg 2 punkt 6 eelnõust olulisi maksesüsteeme.“. 8/8 (allkirjastatud välja jäetud. digitaalselt) Selgitused: vt ka selgitus § 27 punkti 3 muutmise kohta, selgituse punkt b. „Õigusaktides sätestatud juhtudel“ ettepoole viimine on põhjendatud sellega, et eelnõus pakutud sõnajärje („tunnustab õigusaktides sätestatud juhtudel süsteemiriski seisukohalt olulisi maksesüsteeme“) korral võib seda mõista nii, et seaduses peavad näidatud olema mitte tunnustamise juhud, vaid juhul mil maksesüsteemid on süsteemiriski tekkimise seisukohalt olulised. (Märkust tuleks arvestada ka siis, kui sõnastus jääb lõike 2 punkti 4 koosseisu.) NB! Punkti 6 lisamine on vajalik ainult siis, kui ei kasutata § 23 alternatiivset varianti. 76 25 Eelnõu § 29 ja järgnevad. Eelnõus on enamasti Arvestatud Muudetavates seadustes kohas, kasutatud sõnastust, et arveldussüsteemidena kus see on asjakohane, on mõeldakse “makse- ja arveldussüsteemide seaduses viidatud makse- ja määratletud arveldussüsteeme”. See on põhjendatud, arveldussüsteemide seadusele. sest „arveldussüsteemi“ keeleline tähendus ulatub seaduses defineeritust kaugemale. Kui „arveldussüsteemi“ kasutatakse eelnõu mõistes ja seda ei ole muudetavates seadustes mõistena defineeritud, on soovitav kasutada ka selle ja järgnevate seaduste (kindlustustegevuse seadus, krediidiasutuste seadus, pankrotiseadus) arveldussüsteemile viitavates sätetes täpsustavat viidet makse- ja arveldussüsteemide seadusele. Finantsinspektsioon 1 Normitehnilised märkused § 5 lg 2, § 13 lg 4, § 16 Arvestatud Eelnõus on vead parandatud. lõiked 1 ja 4, § 19 lg 8. 2 Eelnõu § 24 lõike 1 esimeses lauses on sätestatud Eesti Mittearvestatud Et vältida vaidlusi ja erinevaid Panga õigus edastada Finantsinspektsioonile tõlgendusi Finantsinspektsiooni maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamise ja järelevalvetegevuse ja sellega süsteemide järelevaatamise eesmärgil kogutud teavet, seotud teabe vahetamise ulatuse ja dokumente ja muid andmeid. Finantsinspektsiooni mahu üle, soovime sätte eelnõus hinnangul on vastav õigus kaetud Eesti Panga seaduse säilitada. § 41 lõikega 3, mille kohaselt Finantsinspektsioonil on õigus saada Eesti Pangalt oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid. Samuti toetab seda Finantsinspektsiooni seaduse § 48 lõige 1, mille kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus taotluse alusel saada Eesti Pangalt teavet, mis on vajalik Finantsinspektsiooni ülesannete täitmiseks. 3 Eelnõu § 24 lõike 2 kohaselt sõlmivad Eesti Pank ja Arvestatud § 24 lõike 2 sõnastust on Finantsinspektsioon koostöökokkuleppe, millega muu muudetud (uus lõige 1): hulgas määravad vastutuse ulatuse makse- ja (1) Eesti Pank teeb arveldussüsteemide järelevaatamise ülesande täitmisel. järelevaatamisel koostööd Samas eelnõu § 23 lõike 1 kohaselt vaatab Eesti Pank Finantsinspektsiooniga. Eesti arveldussüsteemide ja maksesüsteemide järele. Panga järelevaatamise ülesande Seetõttu tekib küsimus, et kui seadusest tulenevalt paremaks täitmiseks võib Eesti teostab järelevaatamist Eesti Pank, siis kuidas saab Pank sõlmida koostöökokkuleppes määrata vastutuse ulatust Eesti Finantsinspektsiooniga Panga ja Finantsinspektsiooni vahel. Vastutust peab koostöökokkuleppe, milles kandma ikkagi see asutus, kellele on seadusega vastav lepitakse kokku järelevaatamise ülesanne pandud. ülesande täitmiseks vajaliku teabe vahetamise tingimused, osapoolte Lõikes 2 sätestatud Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni ülesannete jaotamine ning muud kohustus sõlmida koostöökokkulepe võiks olla täitmisega seotud olulised sätestatud pigem võimalusena kui kohustusena. Samuti tingimused. võiks säte olla üldisem ja mitte piiritleda liigselt asjaosaliste võimalusi võimaliku koostöökokkuleppe sõlmimisel. Selgitused, mida koostöökokkuleppe võiks endas sisaldada, võiksid olla esitatud seaduse eelnõu seletuskirjas vastava paragrahvi juures. Lõike 2 viimases lauses on kasutatud sõnastust „makse- ja arveldussüsteemide“, mille saaks asendada eelnõu § 23 lõikes 1 esitatud lühendiga „süsteemide“. 77 4 § 24 lõige 3 räägib läbivalt „süsteemist“, mis tulenevalt Arvestatud Seletuskirja on korrigeeritud, kuid eelnõu § 23 lõikest 1 tähendab makse- ja kohas kus mainitakse süsteemseid arveldussüsteemi. Seletuskirjas viidatakse aga lõike 3 riske on seletuskirjas juures üksnes arveldussüsteemile. Kui lõikes 3 „arveldussüsteemi“ kasutamine peetakse silmas vaid arveldussüsteeme, siis tuleks põhjendatud. vastav muudatus ka eelnõus teha. 5 § 23 lõige 4 sisaldab Eesti Panga ettepanekut Arvestatud KAS § 103 lg 1, MERAS § 100 lg Finantsinspektsioonile riskide maandamiseks, mille 1, VPTS § 234 lg 1 täiendatud tulemusel võib eelnõu seletuskirja kohaselt uute punktidega, millega nähakse Finantsinspektsioonil tekkida vajadus ettekirjutuse ette uus alus ettekirjutuse tegemiseks. Finantsinspektsioon leiab, et kuigi eelnõu tegemiseks, kui Eesti Pank on seletuskirjas on öeldud, et krediidiasutuste seadusega teinud ettepaneku meetmete on juba antud mitte ammendav loetelu ettekirjutuse võtmiseks makse- ja tegemiseks, siis Finantsinspektsioon, kui rakendaja, arveldussüsteemide seaduses soovib, et Finantsinspektsiooni seaduses nimetatud sätestatud juhul. asjakohastes eriseadustes oleks käesoleval juhul konkreetsem alus ja viide makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõule. Eeltoodu loob selge õigusliku aluse ettekirjutuse tegemiseks lõikes 4 sätestatud juhul. Lisaks eeltoodule on küsimus selle kohta, et kuigi eelnõu § 24 lõike 4 juures on seletuskirjas räägitud üksnes krediidiasutuste seadusest, siis kas tuleks arvestada ka makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ning väärtpaberituru seadusega. Kui nii, siis tuleks ka nendes seadustes luua Finantsinspektsioonile vastav õiguslik alus ettekirjutuse tegemiseks lõikes 4 sätestatud juhul. 6 Eelnõu § 31 punkti 2 ja 3 osas võiks mõelda, kuna Arvestatud MERAS § 82 lõike 10 muudatus Eesti Pank on järelevaataja rollis, siis punktis 2 esitatud eelnõust välja jäetud. Sama täiendus lisada makseasutuste ja e-raha asutuste paragrahvi lõike 11 muudatus seaduse § 82 lõike 11 juurde, mis juba sätestab Eesti sõnastatud alljärgnevalt: Panga õiguse nõuda Eesti Panga seadusest tulenevate 2) paragrahvi 82 lõiget 11 ülesannete täitmiseks täiendavaid ühekordseid või täiendatakse pärast sõnu „Eesti regulaarseid aruandeid. Panga seadusest“ tekstiosaga „, või makse- ja arveldussüsteemide seadusest“. 7 Eelnõu § 36 punkti 2 osas võiks sarnaselt eespool Selgitatud (Vastav märkus eelnõus pärast tooduga (kommentaar eelnõu § 31) anda Eesti Pangale, muudatusi vastavalt § 35 p 2 kui järelevaatajale, laiem õigus nõuda täiendavaid kohta) Eelnõuga muudetakse andmeid või selgitusi investeerimisühingu osalemise VPTS § 108 (enne eelnõus kohta arveldussüsteemis, sealhulgas välisriigi vastavalt § 230) uute lõigetega 8 arveldussüsteemis. ja 9 järgmiselt: „(8) Inspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus nõuda investeerimisühingult täiendavaid andmeid või selgitusi investeerimisühingu osalemise kohta arveldussüsteemide seaduses sätestatud arveldussüsteemis, sealhulgas välisriigi arveldussüsteemis ja maksesüsteemis. (9) Eesti Pangal on Eesti Panga seadusest ning makse- ja arveldussüsteemide seadusest 78 tulenevate ülesannete täitmiseks õigus nõuda investeerimisühingult regulaarset lisaaruandlust. Aruandluse sisu, esitamise perioodilisuse, korra ja tähtajad kehtestab Eesti Pank.“. Sellest tulenevalt võib Eesti Pank ette näha täiendava aruandluse. Täiendavate õiguste andmiseks Eesti Pangale puudub praktiline vajadus. Eesti Pangaliit 1 § 7 lg 3. Palume selgitust, mis olukorras see säte Arvestatud ja Eelnõud on vastavalt ettepanekule rakendub (kelle maksejõuetuse korral?) ja kas see säte selgitatud muudetud. Paragrahvi 7 lõige (3) ka tagatistega seonduvat peaks reguleerima. Lisaks uus sõnastus: peaks silmas pidama, et Eestis ei ole saneerimine ega (3) Arveldussüsteemis osaleja moratoorium defineeritud läbi maksejõuetuse, seega maksejõuetuse korral teeme ettepaneku kasutada defineeritud kohaldatakse tema maksejõuetusmenetlust; süsteemile kohalduva arveldussüsteemis osalemisest maksejõuetust reguleeriva õiguse asendada lihtsalt tulenevatele õigustele ja kohalduva õigusega, et mitte olla olukorra tekkimisel kohustustele arveldussüsteemile sarnases kas-on-või-ei-ole-maksejõuetus küsimuse ees. kohalduvat õigust. Teeme ettepaneku sõnastada järgmiselt: „Arveldussüsteemis osaleja maksejõuetusemenetluse Paragrahvi 7 lõikes 3 korral kohaldatakse tema süsteemis osalemisest määratletakse tulenevatele õigustele ja kohustustele süsteemile „maksejõuetusmenetlus“ kohalduvat õigust.“ Seda lähenemist toetab ka käesoleva seaduse tähenduses. seletuskiri: Tegemist on SFD artikli 8 põhimõttega, Sellega võetakse üle SFD artikli 2 mille kohaselt maksejõuetusmenetluse algatamise punkt j. Õiguslikud tagajärjed korral süsteemis osaleja vastu määratakse kõnealuse nähakse ette seaduses tagapool, vt osaleja osalemisest tulenevad või sellega seotud § 22. õigused ja kohustused seda süsteemi reguleeriva õigusega. 2 § 9 tagatis, § 21 tagatisvahendid, § 22 tagatiste Arvestatud Eelnõus § 9 (tagatist) vastavalt kaitse. osaliselt ja ettepanekule Tagasiostu asemel teeme ettepaneku kasutada ka selgitatud („tagasiostueesõiguse müük“) muudes regulatsioonides kasutatud pikemat täiendatud. väljakirjutust: „tagasiostuõigusega müük“. Palume selgitust, kas tagatisena saaks kasutada ka Selgitame, et kirjanduses võlaõiguslikku garantiid või on mõeldud, et see tagatis viidatakse finantstagatistele kui antakse alati nö vara vormis. KAS § 114/PankrS § 18 „cash and financial instruments“, ja § 109 täiendusi arvestades võib eeldada, et tagatiseks kuid võimalus tagada kohustusi sobiks pigem ainult finantstagatis (AÕS § 314¹ süsteemis ei ole piiratud üksnes kohane), sest ainult seda saaks tagatise andmise korral finantstagatisega (nagu ka moratooriumi olukorras realiseerida või seletuskirjas selgitatud, siis SFD- pankrotimenetluses kiiremini realiseerida. s on tagatise määratlus laiem). Palume selgitust, kes otsustab tagatise piisavuse üle Milliseid tagatisi süsteemis (eeskätt kui tagatise saajaks on Eesti Pank vms, kui aktsepteeritakse, sõltub vastavaid süsteemireegleid ei ole kehtestatud). lõppkokkuvõttes süsteemi Teeme ettepaneku lisada § 9 p 2 juurde üldsõnaliselt ka reeglitest. tagatava kohustuse kirjelduse. § 22 Palume selgitust, Tagatise kaitse ulatus ei piirdu kas selles sättes kasutatakse mõistet „süsteem“, mis on üksnes finantstagatisega. defineeritud alles §-s 23 laieneb ka §-le 22. Palume Tagatisvahendite fondi arvel täidetakse kohustused, mis on 79 selgitust, kelle maksejõuetusmenetlust § 22 lg-s 1 tekkinud enne pankroti algatamist silmas peetakse. ning tagatisvahendite fondi tasutu Leiame, et selgemaks võiks kirjutada lg 1 ja lg 2 ei kuulu pankrotivara hulka. omavaheline seos ja üle vaadata lg 4 sõnastus – kas lg 2 nimetatud isikud võivad olla ka tagatise saajad, kes Mõiste „süsteem“ kasutamine on nende nimel tegutsevad isikud, lisada lõppu viide ka eelnõus: keskdepositooriumile. § 23 lõiget 1 on täiendatud selguse (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud huvides järgmiselt: (käesolevas isikutele (kommentaar: seal loetletud tagatiste andjad?) peatükis edaspidi koos on tagatiseks antud väärtpaberid või väärtpaberitest süsteemid). Siiski juhime tulenevad õigused ja nende nimel (kelle täpsemalt?) tähelepanu, et §-s 22 kasutatakse tegutsevate isikute või kolmandate isikute õigus sellele „süsteemi korraldaja“ ja tagatisele on registreeritud lepinguriigis asuvas „süsteemis osaleja“ mõisteid, registris, arvelduskontol (kas siin peetakse silmas selles mitte „süsteemi“ mõistet. seaduses defineeritud arvelduskontot?) või Tagatava kohustuse kirjelduse keskdepositooriumis, määratakse väärtpaberitega lisamise ettepanekut ei pea seotud õigused ja nõuded kindlaks selle lepinguriigi põhjendatuks, sest sõnastus õiguse alusel, kus vastavat arvelduskontot (vt eelmine vastab muus osas SFD art 2 küsimus) või registrit (lisada: või keskdepositooriumit) punktile m. peetakse Paragrahvi 22 lõige 4 muudetud alljärgnevalt: (4) Kui tagatiseks on väärtpaberid või nendest tulenevad õigused, määratakse tagatise saajate ja nende nimel tegutsevate isikute väärtpaberitega seotud õigused ja nõuded kindlaks selle lepinguriigi õiguse alusel, kus vastavat arvelduskontot, registrit või keskdepositooriumit peetakse. 3 § 11 arvelduskonto. Seletuskirjas on küll selgitusena Arvestatud Eelnõu muutmisettepanekut ei ole toodud, ka et „Tegemist ei ole maksekontoga VÕS § osaliselt arvestatud. Seletuskirja on 709 lõike 4 tähenduses. Käesoleva seaduse tähenduses täiendatud. antakse ülekandekorraldused üksnes selliste tehingute Selgitame, et enamikes teistes täitmiseks, mis sooritatakse makse- või seadustes, kus arvelduskontot väärtpaberiarveldussüsteemides süsteemi osalejate kasutatakse pigem maksekonto vahel“ ning mööname, et kuigi tegemist ei ole VÕS tähenduses, ei ole mõistes maksekontoga, siis antud seaduses antaksegi „arvelduskonto“ defineeritud. arvelduskontole tähendus ja see ei ole kuidagi Arvestades, et käesoleva seaduse vastuolus maksekonto mõistega. Siiski, kuna kohaldamisala on spetsiifiline tavakäibes kasutatakse arvelduskonto mõistet pigem (see ei ole suunatud laiemale maksekonto tähenduses ja seetõttu võib mõiste tekitada ringile, sh ei puuduta tarbijaid) ja segadust, siis võiks kaaluda selle asendamist mõne arveldukontole on antud teise mõistega (nt „süsteemikonto“). Sellisel juhul ei käesolevas seaduses ka kindel teki mitmeti mõistetavust tavakäibes kasutatava tähendus, siis usume, et see ei arvelduskonto mõiste/mõttega. Eeltoodu valguses tekita arusaamatusi. palume kaaluda mõiste ringi nimetamist. Seletuskirja Kuna tegemist on SFD mõistega, lk 33 § 11 „Arvelduskonto on käesoleva seaduse siis on eesmärk järgida tähenduses konto, mida kasutatakse makse- ja võimalikult täpselt mõiste sisu, väärtpaberiarveldussüsteemides osalejad rahaliste mis viitab rahaliste vahendite või vahendite või väärtpaberite hoidmiseks ning väärtpaberite hoidmisele ja omavaheliste maksete arveldamiseks.“ Leiame, et täna ülekandekorralduste ei tohiks olla seal viidet väärtpaberitele, sest arveldamisele. väärtpaberikonto ei ole täna arvelduskonto, see on täielikult eksitav. Tulenevalt eeltoodust palume Seletuskirjas viimane tekstilõik eemaldada seletuskirjas viide väärtpaberitele. üle viidud „arvelduspäeva“ 80 mõiste selgituse juurde, kuhu see ka paremini sobib ja „arvelduskonto“ viimast tekstilõiku muudetud järgmiselt: „Kuigi tavapäraselt kasutatakse seadustes arvelduskontot (ka pangakonto) just maksekonto tähenduses, on arvelduskontole käesoleva seaduse tähenduses antud teistsugune, so SFD-st tulenev arvelduskonto tähendus. See on konto, mida kasutavad makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides osalejad rahaliste vahendite või väärtpaberite hoidmiseks ning omavaheliste tehingute arveldamiseks. Tegemist ei ole maksekontoga VÕS § 709 lõike 4 tähenduses, millega on üle võetud makseteenuste direktiivi vastav maksekonto määratlus. Käesoleva seaduse tähenduses antakse ülekandekorraldused üksnes selliste tehingute täitmiseks, mis sooritatakse makse- või väärtpaberiarveldussüsteemides süsteemi osalejate vahel. Maksekonto avatakse aga makseteenuse pakkuja kliendile makseteenuse pakkuja juures, mida reguleerib vastavalt võlaõigusseadus.“. 4 § 12 arvelduspäeva definitsioon. Arvelduspäev on Arvestatud Seletuskirja on korrigeeritud ja defineeritud ka VÕS § 709 lg 10 – „(10) Arvelduspäev osaliselt. viiteviga parandatud. on päev, mil maksja makseteenuse pakkuja või Seletuskirjas on selgitatud, et maksetehingu täitmisega seotud saaja makseteenuse tegemist ei ole samatähenduslike pakkuja, sealhulgas maksevahendaja, on maksetehingu mõistetega ja selgitatud, mille tegemiseks vajalikuks arvelduseks avatud.“ Kuna poolest need erinevad. Ka antud eelnõus on arvelduspäeva kasutatud ainult üks kord § juhul usume, et kuna käesolev 19 lg-s 4, siis võiks loobuda dubleeriva mõiste seadus on piisavalt spetsiifiline loomisest ja sõnastada see periood vastavalt § 19 lg-s oma kohaldamisala poolest, siis 4. Alternatiivina võiks kasutada mõisteks sõna probleeme tekkida ei tohiks. „süsteemipäev“. Vastavalt seletuskirjas toodule, on Seadus on üles ehitatud „VÕS § 710 lõikes 9 arvelduspäeva mõiste avatud läbi põhimõttel, et SFD mõisted on makseteenuse pakkuja valmisoleku võtta vastu ja täita nimetatud seaduse alguses, maksetehinguga seotud arveldusi. Arvelduspäev (SFD- mistõttu ei ole põhjendatud avada s tõlgitud kui pangapäev) on ajaperiood, mis hõlmab osade mõistete sisu seaduses arveldussüsteemi või süsteemiühenduse päevaseid ja tagapool. öiseid arveldusteenuseid ja sisaldab kõiki selle tegevustsükli jooksul toimuvaid sündmusi.“ Täiendavalt on seletuskirjas selgitatud, et „Käesolev sätte sõnastus nimetab sõnaselgelt ka öised arveldusi ja hõlmab kõiki süsteemi tegevustsükli jooksul toimuvaid 81 sündmusi.“ Juhime tähelepanu, et seletuskirja lk 33 vale VÕS § viide. Kui vastavalt seletuskirjale on ka antud mõiste tähendus VÕS ja eelnõu osas erinev, siis kas seda on üldse võimalik selliselt ühildada. Nimelt ka siin võib see tuua kaasa täiendava segaduse nö mõiste kasutamisel, kus praktikas on lähtuvalt VÕS § 709 lg- st 9 makseteenuse pakkuja arvelduspäeva mõistes maksjaga kokku leppinud 5 § 13 lg 1 p 3) süsteemi juhatuse ja nõukogu liikmete Mittearvestatud Eesti Pank kui järelevaataja ei andmed Läbipaistvuse huvides võiks kaaluda lisada teosta täiendavat isikute punkti 3 analoogselt KAS/VPTS sätestatud nõuetega: taustakontrolli (korraldajal ei ole „ning muud juhtide usaldusväärsust ja käesoleva tegevusloakohustust). seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada;“ Lisaks tekkis küsimus, kas süsteemi korraldavas äriühingus olulist osalust omava(te) isiku(te) andmeid ja tausta ei soovita teada? Asjakohane oleks EVKS (Väärtpaberite registri pidamise seadus–Riigi Teataja) §-ga 28 analoogne säte. 6 § 15 lg 2. Teeme ettepaneku lisada isikuandmete Mittearvestatud Ettepanek näeb ette Eesti Pangale töötlemise kord ja süsteemi üle tehtava sisekontrolli täiendavaid kohustusi, mida põhimõtted. käesoleva eelnõuga ei ole kavandatud. 7 § 16 lg 5 p 1. Leiame, et kui sama tähtaja jooksul peaks Arvestatud Eelnõus on § 16 lõike 5 punkti 1 teatama ka iga süsteemi osaleja või kaudse osaleja sõnastust täpsustatud järgmiselt: lisandumisest või lahkumisest, siis selle peaks „1) iga süsteemis osaleja või otsesemalt sätestama kaudse osaleja ärinime, asukoha aadressi ja kontaktandmed osaleja liitumisest arvates, samuti kõik eelnimetatud andmetes tehtud muudatused, sealhulgas süsteemis osalejate kohta vastavast muudatusest teadasaamisest arvates;“ 8 § 17 lg 1. Palume selgitust, kes on see isik, kelle nõudel Selgitatud SFD artikli 10 lõike 1 viimane peab liige teavet andma tekstiosa viitab siin nn igaühe õigusele saada põhjendatud huvi olemasolu korral teavet – an institution shall, on request, inform anyone with legitimate interest – niisiis on ammendavalt isikute või huvi aluste loetelu ettenägemine siinkohal pea võimatu. Üldjuhul teabe küsija peab põhjendama oma huvi ja teabe andja peab seda alust hindama (nt isik soovib saada juurdepääsu arveldusteenustele läbi osaleva liikme vms). 9 § 18 lg 3. Teeme ettepaneku muuta sõnastust Arvestatud Eelnõus muudetud sõnastust „tagasivõetamatuse aeg“ osas, kuna lg 2 kasutab „tagasivõetamatuse aeg“ „tagasivõtmatuks lugemise“ terminit: (3) Süsteemi muudetud „pärast korraldajale edastatud ja vastuvõetud tagasivõetamatuks muutumist“ ülekandekorraldust ei või süsteemis osaleja ega kolmas k.a kasutatakse läbivalt (sõltuvalt isik alates ülekandekorralduse tagasivõetamatuks kontekstist) vastuvõetuks või lugemisestse ajast tagasi võtta ega muuta. Toimingud, tagasivõetamatuks lugemist. 82 mis on tehtud pärast tagasivõetamatuks lugemist se aega eesmärgiga muuta või tühistada antud ülekandekorraldus, on tühised. Muutmist võib vajada ka lg 4 ja 5. 10 § 19. Teeme ettepaneku lisada iga süsteemis või Selgitatud Vastav kohustus on ette nähtud § süsteemiühenduses osaleja kohustus teavitada süsteemi 19 lõikes 8. Osaleja või -ühenduse korraldajat tema suhtes algatatud maksejõuetusest teavitamine on maksejõuetusmenetlusest. reguleeritud ka täiendavalt süsteemi reeglitega. 11 Eelnõu § 30. Krediidiasutuste seaduse muutmine ja Arvestatud ja Eelnõu § 33, millega muudetakse kolme uue lõike lisamine: 3) paragrahvi 87 selgitatud VÕSi on vastavalt muudetud: täiendatakse lõigetega 5.2–.56 järgmises sõnastuses: 1) paragrahvi 709 lõige 19 „(5.2) Krediidiasutus rakendab meetmeid, et hinnata muudetakse ja sõnastatakse makse- ja arveldussüsteemi, mille liikmeks ta otseselt järgmiselt: või kaudselt on, usaldusväärsust ja liikmeks olemisega kaasnevat mõju makse- ja arveldusteenuste „(19) Käesolevat jagu ei toimimisele. (5.3) Krediidiasutus rakendab meetmeid, kohaldata maksetehingutele, mis et tagada makse- ja arveldussüsteemi liikmeks olemise tehakse maksesüsteemide, tingimuste täitmine ning pidev juurdepääs makse- ja sealhulgas makse- ja arveldusteenustele. Krediidiasutus tagab, et tema arveldussüsteemide seaduses osalemine makse- ja arveldussüsteemis ei kahjusta nimetatud arveldussüsteemide klientide huve ega makse- ja arveldussüsteemi, mille vahendusel.“; liikmeks ta otseselt või kaudselt on, järjepidevat KAS § 87 lisatav lõikes 53 on toimimist. (5.4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 52–53 mõeldud arveldusteenuseid sätestatut kohaldatakse ka makse- ja arveldusteenuste makse- ja arveldussüsteemide suhtes, mis on krediidiasutusele vajalikud elutähtsa seaduse eelnõu § 15 lg 2 p 1 teenuse osutamiseks. tähenduses ehk arveldamist Seletuskiri: “Uue lõikega nähakse krediidiasutusele süsteemis. Makseteenuste kohustus rakendada meetmeid hindamaks regulatsiooni ei kohaldata arveldussüsteemi, mille liikmeks ta otseselt või arveldustele makse- ja kaudselt on, usaldusväärsust ja liikmeks olemisega arveldussüsteemi kaudu, kuid kaasnevat mõju makse- ja arveldusteenuste arveldusteenustele juurdepääs ja toimimisele. Samuti peab pank rakendama meetmeid, arveldamine süsteemides on et tagada makse- ja arveldussüsteemi liikmeks olemise eelduseks makseteenuste tingimuste täitmine ja pideva juurdepääsu makseja osutamiseks. Niisiis uus säte arveldusteenustele ja et tema osalemine makseteenustele eraldiseisvalt arveldussüsteemis ei kahjusta klientide huve ega nõudeid ei kehtesta. arveldussüsteemi järjepidevat toimimist. Need Makseteenuste regulatsioon põhimõtted on olulised ka makse- ja arveldusteenuste tuleneb PSD2st. Ka seletuskiri suhtes, mis on krediidiasutusele vajalikud elutähtsa meie hinnangul vastupidist teenuse osutamiseks.” tõlgendust ei toeta. Palume seadusandjal seletuskirjas selgitada, millised need meetmed on ja kui, siis nende kohaldumise nii Selgitame, et uued lõiked KASi olemasolevatele kui uuele liikmelisusele. Lõike 54osas on lisatud eeldusel, et jääb ebaselgeks, kas meetmeid tuleb rakendada ka krediidiasutused arveldamisel teenustele (maksed ja kaardimaksed) eraldiseisvalt, kui makse- ja arveldussüsteemides neid teenuseid ei osutata süsteemi kaudu. Palume seda täidavad juba täna kokkulepitud täiendavalt selgitada seletuskirjas. tingimusi ja arveldavad vastavalt Lisaks palume selgitust, kas ja mis ulatuses kohalduvad süsteemi reeglitele, sh teevad seda süsteemidele AML/CTF nõuded. Süsteemi liikmeks liitumisel mõne süsteemiga ka võib mh olla avalik-õiguslik juriidiline isik või riigi pärast käesoleva seaduse asutatud sihtasutus, kellele RahaPTS ei kohaldu. jõustumist. Mõeldud on meetmeid, mida tulenevalt süsteemi tingimuste/reeglite täitmiseks tuleb kohaldada (nt õiguslikke kui infotehnoloogilisi (IT) meetmeid). 83 Selgitame, et RahaPTS nõuded süsteemide suhtes kohalduvad niivõrd kuivõrd need on kohustatud isikute (süsteemis osalejate) äritegevuse osaks (kokkulepped arveldusteenuste kasutamiseks). Kõik isikud, kes saavad potentsiaalselt süsteemides osaleda, ei ole kohustatud isikud RahaPTSi tähenduses, kuid ilmselt on siin oluline ka see, kuidas süsteemi korraldaja ise rahvusvahelisi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhimõtteid järgib. Korraldajal peavad olema ette nähtud adekvaatsed sise- eeskirjad ja nende rakendamise (kontroll)meetmed erinevate riskide jaoks. 12 Eelnõu § 34. Arvestatud (Vastavalt muudatustele eelnõus Kehtiv VÕS § 710 sätestab maksesüsteemidele nüüd eelnõu § 33) juurdepääsu tagamise kohustuse. Vastavalt eelnõule Eelnõu § 33 muudatused: muudetakse VÕS paragrahvi 713 lõige 5 ja 2) paragrahvi 713 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: muudetakse ja sõnastatakse „(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei järgmiselt: kohaldata makse- ja arveldussüsteemidele.“ Sealjuures makse- ja arveldussüsteemide mõistet VÕS-s „(5) Käesoleva paragrahvi lõikes defineeritud ei ole, samuti ei ole 4 sätestatut ei kohaldata muudatusettepanekutes esitatud, et VÕS viitaks makse- maksesüsteemidele, sealhulgas ja arveldussüsteemide seadusele. Täiendavalt on jäetud makse- ja arveldussüsteemide VÕS-s muutmata § 726 lg 6, milles on tagasiviide: seaduses sätestatud Käesoleva seaduse § 710 lõikes 2 sätestatud arveldussüsteemidele.“; maksesüsteemi osaleja võib maksejuhise tagasi võtta Lisatud VÕS § 726 lõike 6 maksesüsteemile kohaldatavates õigusaktides ja muudatus järgmiselt: tüüptingimustes määratud ajal. „(6) Maksesüsteemis, sealhulgas makse- ja arveldussüsteemide seaduses nimetatud arveldussüsteemis osaleja võib maksejuhise tagasi võtta ajal, mis on määratud makse- või arveldussüsteemile kohaldatavates õigusaktides ja tüüptingimustes.“; 13 Juhime tähelepanu, et tähelepanuta on jäänud viide Arvestatud Eelnõud on vastavalt täiendatud. VÕS § 709 lg 19 - Käesolevat jagu ei kohaldata krediidiasutuste seaduse § 87 lõikes 2 nimetatud maksesüsteemi ning väärtpaberituru seaduse § 213 lõikes 1 ja § 2131 lõikes 1 nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel teostatavatele maksetehingutele. 84
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel