Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 08.09.2022 13:16
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: 7-2/2115 Rail Baltica Tootsi peatuse detailplaneeringu koostamine
Asutus: Põhja-Pärnumaa VallavalitsusRegistreerimise kp:
08.09.2022Registreerimise nr: 7-2/2115Saadetava dokumendi pealkiri: Rail
Baltica Tootsi peatuse detailplaneeringu koostamine.LugupidamisegaMaritta
SillandiregistripidajaPõhja-Pärnumaa Vallavalitsustel. 443
[email protected]
PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS
Transpordiamet kuupäev digitaalallkirjas nr 7-2/2115
[email protected]
Keskkonnaamet
[email protected]
Rahandusministeerium
[email protected]
Rail Baltica Tootsi peatuse detailplaneeringu koostamine
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 küsime
Teie seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle otsustamisel
ning esitame Teile Rail Baltica Tootsi peatuse detailplaneeringu KSH algatamata jätmise
otsuse eelnõu koos eelhinnanguga.
Ootame Teie seisukohti ja ettepanekuid hiljemalt 07. oktoobriks 2022.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Mäe
vallavanem
Lisa. Rail Baltica Tootsi peatuse detailplaneeringu KSH eelhinnang, volikogu otsuse
eelnõu ja asendiskeem
Reet Olev
[email protected]; 56224688
Pärnu-Paide mnt 2 / Vändra alev / Põhja-Pärnumaa vald/ 87701 Pärnu maakond
+372 443 0330 /
[email protected] / http://www.pparnumaa.ee / registrikood 77000234 / SEB pank
EE111010220267487223, Swedbank EE162200221068426764
Lisa 1. Rail Balticu Tootsi kohaliku peatuse detailplaneeringu koostamise algatamine
Põhja-Pärnumaa vallas Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang. Koostaja: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Reet Olev Vallaarhitekt Tel: + 372 5622 4688
[email protected] Juuni 202 2 SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 1. EELHINNANGU KOOSTAMISE VAJALIKKUS PAGEREF _Toc113460860 \h 3 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK PAGEREF _Toc113460861 \h 3 3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS PAGEREF _Toc113460862 \h 4 3.1. ASUKOHT. PAGEREF _Toc113460863 \h 4 3.2. HOONESTUS. PAGEREF _Toc113460864 \h 4 3.3. HEITED (MÜRA, VIBRATSIOON, ÕHUSAASTE, TAHKED JÄÄTMED, NÕRGVESI). PAGEREF _Toc113460865 \h 5 3.4. LOODUSKAITSE JA LOODUSKESKKOND. PAGEREF _Toc113460866 \h 5 3.5. OLULISEMAD PIIRANGUD. PAGEREF _Toc113460867 \h 5 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS PAGEREF _Toc113460868 \h 5 5. SEOTUS TEISTE DOKUMENTIDEGA PAGEREF _Toc113460869 \h 6 6. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU PAGEREF _Toc113460870 \h 9 5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid PAGEREF _Toc113460871 \h 9 5.2.Eeldatatv mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja kaitstavatele loodusobjektidele. PAGEREF _Toc113460872 \h 15 7. KOKKUVÕTE PAGEREF _Toc113460873 \h 15 EELHINNANGU KOOSTAMISE VAJALIKKUS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 6 lõike 2 p 10 kohaselt tuleb anda eelhinnang keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadus e kohta kui kavandatav tegevus ei kuulu §6 lg 1 nimetatud tegevuste hulka, kuid kavandatakse infrastruktuuri ehitamist või kasutamist. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 13 p 3 kohaselt tuleb infrastruktuuri ehitamisel anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda raudteeliini või raudteejaama rajamisel, laiendamisel või pikendamisel, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud juhul. Käesoleval juhul on aluseks KeHJS § 33 lg 2 p-d 1 ja 3 ja planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg 6. KeHJS § 33 lg 2 p-d 1 ja 3 käsitlevad KSH eelhinnangu vajadust strateegilise planeerimisdokumendi (antud juhul puuduva ÜP koostamine antud alale ) muudatuste tegemisel ning DP koostamist PlanS § 142 lg 1 p-s 1 ja 3 sätestatud juhtudel. PlanS § 124 lg 6 sätestab, et PlanS §-s 142 nimetatud juhtudel DP koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d, lähtudes KeHJS § 33 lg-s 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Vastavalt KeHJS §2 2 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK Rail Baltic on 1435 mm rööpmelaiusega kaherööpmeline elektrifitseeritud rahvusvaheline kiirraudtee koos kogu selle juurde kuuluva infrastruktuuriga. Kiirraudtee projektkiirus on rahvusvahelisel reisijateveol 249 km/h, kaubaveol 120 km/h ja kohalikul reisijateveol 200 km/h. Raudtee projekteeritakse ja ehitatakse ühtsetel tehnilistel alustel täielikus vastavuses üleeuroopaliste raudtee koostalitlusvõime tehniliste nõuetega, võimaldades reisi- ja kaubarongi liiklust samal raudteel. Rail Balticu trassi pikkus on ligikaudu 870 kilomeetrit, millest Eesti Vabariigi territooriumil 213 km. Eestis läbib trass Harju-, Rapla- ja Pärnumaad. Raudtee trassikoridori täpsem asukoht on määratletud kehtestatud maakonnaplaneeringutes (Harju-, Rapla-, Pärnumaa). Rail Balticu kohalike peatuste peamine eesmärk on rajada raudtee põhitrassile peatuste võrgustik, mis tagab regionaalse ühendatuse , tugevdab piirkondade konkurentsivõimet ning pakub võimaluse valida keskuste vahel liikumiseks kiire, ohutu ja keskkonnasäästlikuma viisi. Regionaalsete (kohalike) rongide peatused on plaanis rajada 12 erinevasse asukohta. Lisaks on peatused ette nähtud rahvusvahelistesse terminalidesse Tallinnas ja Pärnus. Kavandatavad kohalikud peatused Eesti Vabariigi territooriumil on: • Harjumaa – Assaku , Luige, Saku, Kurtna ; • Raplamaa – Kohila, Rapla, Järvakandi; • Pärnumaa – Kaisma, Tootsi , Urge, Surju, Häädemeeste. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada Rail Baltic põhitrassile kohalik Tootsi peatus koos selleks vajaliku taristuga. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek olemasolevate maaüksuste ümberkruntimiseks ja sihtotstarvete muutmiseks, et oleks võimalik moodustada kohaliku peatuse rajamise jaoks vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneering koostatakse kohaliku peatuse juurdepääsuteedele, välialadele ja hoonetele vastavalt planeerimisseadusele. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ASUKOHT. Rail Balticu kavandatava Tootsi peatuse asukoht on põhiosas Pärnu maakonnaplaneeringu (kehtestatud 29.03.2018) järgi Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Tootsi alevis. Väike osa detailplaneeringu alast jääb Viluvere külla (endine Vändra vald). Tootsi peatus on seotud Rail Balticu trassilõiguga Tootsi-Pärnu. Tootsi peatuse asukoht on riigitee nr 19271 Tootsi- Piistaoja ääres Tootsi alevi ja Viluvere küla piiril (Joonis 1). Joonis 1. detailplaneeringu asukoht. Detailplaneeringu alal asuvad hetkel maatulundusmaa , tootmismaa, transpordimaa ja sihtotstarbeta maa . Tabel 1. Planeeringuala kinnistud. Aadress aadress katastritunnus pindala sihtotstarve Vändra metskond 6 93001:001:0061 480.11 ha Maatulundusmaa 100% Tootsi mnt 3 63801:001:0665 14 868 m² Sihtotstarbeta maa 100% Tootsi mnt 1 80501:001:0076 6826 m² Tootmismaa 100% Tootsi mnt 5 63801:001:0797 4094 m² Sihtotstarbeta maa 100% 19271 Tootsi- Piistaoja tee 80501:001:0071 28744 m² Transpordimaa 100% Osaliselt Anastassia Ivanoffi 80501:001:0093 234670 m² Maatulundusmaa 100% Osaliselt Rein Luubi 80501:001:0092 69106 m² Maatulundusmaa 100% Osaliselt Kergliiklustee 63801:001:0154 71383 m² Maatulundusmaa 70%, transpordimaa 30% 63801:001:0577 10171 m² Sihtotstarbeta maa 100% Planeeringuala suurus on ca 4,9 ha. HOONESTUS. Detailplaneeringu alale jääval tootmismaa kinnistul Tootsi mnt 1 (80501:001:0076) asub ehitisregistrisse kandmata hoone ja Tootsi mnt 3 (63801:001:0665) ehitisregistrisse kandmata hoone vundament. Tõenäoliselt on tegemist vanade raudtee hoonetega. Ülejäänud kinnistud on hoonestamata. Transpordimaale jääb (katastritunnusega 63801:001:0154) Kergliiklustee kinnistu osa (30% transpordimaa ja 70% maatulundusmaa) ning (katastritunnusega 80501:001:0071) 19271 Tootsi- Piistaoja tee. HEITED (MÜRA, VIBRATSIOON, ÕHUSAASTE, TAHKED JÄÄTMED, NÕRGVESI). Lähipiirkonna k innistutel ei paikne objekte, mis tekitavad kahjulikke mõjutusi. Liikluskoormus Tootsi- Piis ta oja teel on hõre ( ca 168 autot ööpäeva keskmine 2021 a. andmetel). LOODUSKAITSE JA LOODUSKESKKOND. Kinnistu vahetus läheduses asu vad metsad. Planeeringuala raudtee poolses küljes asub riigimetsamaa. Planeeringualast kagusse (teisel pool Tootsi- Piis ta oja maanteed) asub erametsamaa. Looduskaitseobjekte vahetus külgnemises ei asu. OLULISEMAD PIIRANGUD. Planeeritavale alale jää vad elektripaigaldiste kaitsevööndid (6624013,5905426,5907322 elektriõhuliinid 1-20kV). Tootsi- Piistaoja riigi tee kaitsevöönd ( 25 m) , millesse jäävad ka siderajatiste ELA091 valguskaabel ja TLKLIIN maa-alune. Lisaks jääb planeeritavale alale laiarööpmelise raudtee kaitsevöönd. Va ata joonis 2. Tootsi MK maaparandussüsteemi maa-ala jääb Viluvere küla territooriumil olevasse Vändra metskond 6 kinnistule. Joonis 2. Kinnistu põhikaardi skeem M1:5000 koos kitsendustega. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS Planeeringulahendus hoone mahu ja asukoha osas täpsustub hoone projekteerimise etapis planeeringuga etteantud piirides. Kavandatavaid raudteerajatisi (ooteplatvormid, raudtee) näidatakse planeeringus informatiivsena. Kavandatav peatus on tüüp 4, shelters peatus, mis hõlmab enda alla 100m² pindala. Kavandatav ehitisealune pind kuni 800 m². Peatuse rajamiseks ehitatakse jaamahoone, väliala parkimisalaga, juurdepääsu- ja kergliiklustee, ooteplatvormid ja ülepääsud . Peatuse väliala (tüüp 3) ruumivajadus on ca 4600m² alal. Peatuse väliala mõõdud 40x115m. Sõiduautode parkimiskohti ca 30 ja hinnanguline juurdepääsutee pikkus on 250m ja sõiduradade laius kuni 7m. Kergliiklustee hinnanguline pikkus on 1650m ja laius 3m. Lisanduvad üle pääsuga ooteplatvormid 210x8m. Planeeringuga nähakse ette, et krundi hoonestusala ulatub raudteepoolses küljes krundi piirini ühendamaks peatusehoone perrooniga. Alale kavandatakse ühekorruseline peatusehoone ja välirajatised. Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse kasvupinnas. Võimalusel kasvupinnas taaskasutatakse kogu mahus nõlvade kindlustamisel, haljastamisel või täitmisel. Ehitatakse täisautomaatne hoone WC, koristusruumi ja ooteruumiga, rajatakse vajalikud tehnovõrgud. Parkimisala kaetakse kõvakattega ja rajatakse haljastus. Tootsi peatuse rajamiseks on vaja lammutada olemasolevad ehitisregistrisse mittekantud hooned. Tehnovõrgud: Detailplaneeringuga selgitatakse välja olemasoleva ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise võimalikkus ja otstarbekus või nähakse ette lokaalne VK süsteem. Elektri puhul nähakse ette liitumine elektrivõrguga koos reservtoitega. Võimaliku küttelahendusena õhk-vesi küte, maaküte vms. Lisaks nähakse alale ette liitumine sidevõrguga. SEOTUS TEISTE DOKUMENTIDEGA Kavandataval tegevusel on seos järgmiste strateegiliste planeerimisdokumentidega: • Üleriigiline planeering Eesti 2030+ • Pärnu maakonna planeering • Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” • Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering Üleriigiline planeering Eesti 2030+ Üleriigilises planeeringus Eesti 2030+3 on välja toodud, et Euroopa transpordipoliitika valguses on jätkuvalt tähtis parandada Eesti seotust Euroopa Liidu tuumikpiirkondadega, sh luua Läänemere idarannikul kiirraudtee (Rail Baltic), mis ühendab Balti riigid ja Soome Kesk-Euroopaga. Selline raudtee konkureerib lühematel vahemaadel edukalt õhutranspordiga . Pärnu maakonna planeering näeb ette maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted. Siinkohal on toodud olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringukontekstiga : Pärnumaa ühendus reisiliikluse ja kaubavedude jaoks saab paraneda pärast raudteetaristu kaasajastamist. Aeg-ruumiliste vahemaade vähendamiseks annab olulist efekti Rail Balticu kiirraudtee valmimine, mis loob täiesti uue kvaliteediga ühenduse nii Tallinna ja Riia vahel kui ka Lääne-Euroopa suunal. Rail Balticu rajamiseks on läbi viidud ettevalmistavad tööd: kehtestatud trassikoridori maakonnaplaneering ja tehtud esialgsed uuringud. Raudtee põhitrassi ristumised kõikide olulisemate avalikult kasutatavate teedega lahendatakse eritasandilisena . Eritasandiliste ristete asukohtade määramisel on lähtutud eelkõige põhimõttest – tagada liikumisvõimalused ja piirkonna teedevõrgu toimimine ja sidusus, samuti on arvestatud liiklussagedust teedel ning asustuse paiknemist. Maanteede ümberehitamine ja uute teelõikude rajamine peab toimuma raudtee väljaehitamise etapis. K ergliiklusteed tuleb siduda raudteepeatustega ja kergliiklusteede kavandamisel arvestada jalgrattaparklate vajadusega rataste turvaliseks hoiuks sihtkohtade juures sh bussi- ja raudteepeatused. Maakasutustingimused RB raudtee trassikoridoris ja tingimused kiirraudtee projekteerimiseks on sätestatud Rail Balticu maakonnaplaneeringus. Vaba läbilaskevõime ulatuses on Rail Balticu raudteed võimalik kasutada reisirongide kohalikuks liikluseks Tallinn–Pärnu−Riia suunal. Sellest tulenevalt on Pärnu maakonna planeeringus näidatud kohaliku rongiliikluse peatuste võimalikud asukohad: Häädemeestel, Surju piirkonnas, Kilksamal , Tootsis ja Kaismal (Joonis 2). Peatuste asukohad vajavad täiendavaid uuringuid ja nende väljaarendamine eraldi riigipoolset otsust. Rail Balticu kiirraudtee rajamine koos kohalike peatustega toob maakonnale aegruumiliselt lähemale nii Tallinna kui ka Riia, rääkimata sellele trassile jäävatest kaugematest keskustest. See annab maakonna sotsiaalmajanduslikule arengule uue impulsi. Joonis 3. Pärnu maakonna planeeringuga kavandatud Rail Balticu trassikoridor ja Tootsi peatuse asukoht. Allikas: Pärnu maakonna planeering Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” Pärnu Maavalitsuse ettepanek võimalike kohalike peatuste põhimõtteliste asukohtade osas (Joonis 4) on esitatud Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Tootsi peatuse kohta on seal välja toodud järgmist: - Rail Balticu trassi koridor (lõik 5D) riivab Tootsi alevi kaguserva maanteede ristumiskohas (Joonis 3). Planeeritud trassi koridori laius on 350 m. - Teemaplaneeringu peatükis 3.4 „Reisirongiliiklus“ on toodud, et reisirongide põhimõttelised peatuskohad kohaliku liikluse tarbeks näidatakse eraldiseisva koostatava Pärnu maakonna planeeringuga ja reisirongide kohaliku liikluse arendamine Rail Baltic raudteel on perspektiivi arvestav, kuid see vajab käimasolevast planeeringust hilisemat eraldi riigipoolset otsust. Lisaks on teemaplaneeringu peatükis 3.4 „Reisirongiliiklus“ toodud, et kohaliku liikluse arendamisel tulevikus tuleb arvestada, et reisirongide peatuskohti Rail Baltic peatee äärde ohutuse vajalikkusest lähtuvalt planeerida ei tohi. Peatuskohtade rajamiseks tuleb rajada möödasõidu jaamad. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering on koostamisel . Koostatavas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on Tootsi peatuse asukohaga arvestatud ja määratud selleks riigitee nr 19271 Tootsi- Piistaoja ja riigitee nr 19270 Suigu-Tootsi ristumise piirkond (Joonis 5), nagu on maakonnaplaneeringutega kavandatud. Joonis 4 . Tootsi peatuse asukoht Põhja-Pärnumaa valla koostatavas üldplaneeringus Kavandatava rahvusvahelise reisirongiliikluse Rail Balticu perspektiivne trassikoridor on kantud joonistele 350 m laiuse trassikoridorina. Rail Baltic on kavandatav rahvusvaheline raudteeinfrastruktuuriobjekt, mis hakkab valda keskelt põhja-lõuna suunaliselt lõikama. Raudteekoridor on määratud Pärnu maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" (kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40). Hetkel kehtiva planeerimisseaduse kohaselt on tegu eriplaneeringuga mida valla üldplaneering ei saa muuta ega kehtestada täiendavaid tingimusi. Eriplaneeringuga kavandatud trassikoridoris toimub tegevus vastavalt eriplaneeringus kehtestatud nõuetele. Raudteel kulgeb paralleelselt kaks rööpapaari laiusega 1435 mm. Raudtee on kogu ulatuses elektrifitseeritud. Kavandatavale raudteeliinile on planeeritud kombineeritud kauba- ja reisijatevedu. Trassi koridor on planeeritud viisil, mis võimaldab üldjuhul projekteeritavat sõidukiirust 240 km/h. Inimeste ja loomade raudteele sattumise vältimiseks on raudtee ja seda teenindav infrastruktuur (orienteerivalt 30–40 m laiune ala, olenevalt maastiku reljeefist) taraga eraldatud. Raudteega paralleelselt (taraga eraldatud ala sees) kulgeb raudtee teenindustee, mis raudteeohutuse seisukohalt pole avalik, vaid on mõeldud üksnes sihtotstarbeliseks kasutuseks. Üldplaneering kehtestab Rail Baltic raudteetrassi vastavalt „Pärnu maakonnaplaneering Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine“ toodud põhimõtetele (vt REF _Ref70062353 \h \* MERGEFORMAT Joonis 5 ). Trassikoridori laiuseks on määratakse 350 m, mille sisse jääb raudteemaa koos raudtee kaitsevööndiga, mille ulatus on üldjuhul 66 m. Kaitsevöönd tekib raudtee ehitamise järgselt kasutusloa andmisel. Tegevusi ja piiranguid raudtee kaitsevööndis reguleerib ehitusseadustik. Rail Baltic projektiga kavandatakse järgnevad eritasandilised ristumised maanteedega: Viluvere külas Tootsi-Piitsaoja kõrvalmaanteel nr 19271; Viluvere külas Aluste- Kergu tugimaanteel nr 58; Sohlu külas Rapla-Järvakandi- Kergu tugimaanteel nr 27. Tori valla Elbi külas on läbipääsu asukoht määratud arvestusega tagada kergliiklejatele ohutu juurdepääs Tootsi raudteejaamale. Kohalik peatus seotakse Tootsi aleviga kavandatava kergliiklustee kaudu. Raudtee ja sellega kaasnevate taristuobjektide täpne asukoht ja tunnelite lahendused täpsustatakse projekteerimise käigus asukohapõhiselt. Strateegiliste planeerimisdokumentide asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste kujundamisel. Koostatava detailplaneeringu eesmärk ei ole vastuolus Pärnu maakonna planeeringuga ega Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering uga “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” . Detailplaneering on üldplaneeringut muutev seetõttu, et Tootsi endise valla alale ei ole üldplaneeringut koostatud ja Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering ei ole veel kehtestatud. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU 5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid Valdkond Mõju Lihkeohtlikkus ja geoloogia Planeeringuala asub lihkeohtlikest piirkondadest eemal, mistõttu lihkeohtu antud kohas ei ole. Pinnas Pinnakatte moodustab vaadeldaval alal 5 m paksuse kihina Võrtsjärve alamkihistu moreen . Väärtuslik põllumaa puudub. Lähim asub planeeringu alast 400m kaugusel lõunas. Vähene negatiivne mõju seoses ehitustegevusega. Ehitustegevusega kaasnevad piirkonnas ühekordsed pinnasetööd. Tegemist on ehitustegevuse juures tavapärase tegevusega. Maardlad Kavandatava peatuse alal ei ole arvele võetud maavarasid ega maardlaid. Lähim maardla on Mõdrama turbamaardla 800 m kaugusel kirdes ja Mannare kruusamaardla 3,4 km kaugusel idas. Lähimad aktiivsed mäeeraldised on Sikana III kruusakarjäär 5 km kaugusel kirdes ja Kavasoo turbatootmisala 6,7 km kaugusel kagus . Põhjavesi Põhjavesi on vaadeldaval alal ja piirkonnas looduslikult keskmiselt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes . Vaadeldaval alal ja lähiümbruses registreeritud kaeve ei asu. Lähim registreeritud puurkaev PRK0051940 on 500 m kaugusel loodes . Antud puurkaev kuulub ka Tootsi peatusele kõige lähemal oleval eluhoone juurde. Puudub teave selle kohta, kas planeeringuga eeldatavalt hõlmataval Tootsi mnt 1 (80501:001:0076) tootmismaa kinnistul on (olnud) kaev. Vaadeldaval alal reoveekogumisalasid ei ole. Lähim reoveekogumisala on 1,6 km kaugusel loodes Tootsi alevis . Detailplaneeringu käigus teostatakse hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus selgitatakse välja planeerimiseks ja projekteerimiseks vajalikud hüdrogeoloogilised tingimused. Uuringuga selguvad täpsemad andmed põhjavee taseme, kvaliteedi ja kaitstuse kohta (sh vajadusel andmed lokaalse VK-süsteemi rajamiseks juhul, kui tulenevalt asukohast ei ole otstarbekas või võimalik olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemiga liituda). Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid Kavandatavast peatusest 600 m kaugusel edelas voolab Künnapa kraav (VEE1148900) . Künnapa kraavi valgala on 1,5 km2 ja pikkus 1,1 km12. Künnapa kraav ei ole avalikult kasutatav, suubub paremalt Sauga jõkke (VEE1148700), suudmest 44,5 km kaugusel. Kavandatavast peatusest 1 km kaugusel voolab Sauga jõgi, mille valgala on 576,5 km2 ja pikkus 78,4 km. Sauga jõgi on avalikult kasutatav, suubub paremalt Pärnu jõkke (VEE1123500), suudmest 1,3 km kaugusel. Sauga jõel kehtib kalda piiranguvöönd ulatusega 100 m, ehituskeeluvöönd ulatusega 50 m, veekaitsevöönd ulatusega 10 m ja veekogu kallasrada ulatusega 4 m. Sauga jõgi kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Seoses Tootsi peatuse rajamisega vajab rekonstrueerimist peatuse alal olev maaparandusehitise reguleeriv võrk Tootsi-MK (Joonis 10). Maaparandussüsteemi rekonstrueerimisega seonduvaid küsimusi (projekteerimistingimused, vajalikud load) menetleb Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA). Lähtudes maaparandusseaduse § 28 lõikest 1 peab rajatist rajada sooviv isik esitama PTA- le maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseks vajalikud projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa taotlused. Väljatöötatud lahendus esitatakse kontrollimiseks PTA- le . Riiklik järelevalve planeeringulahenduse ja sellele järgnevate projekteerimis- ja ehitustööde üle tagab maaparandussüsteemide ja nende eesvoolude jätkuva toimimise. Kui maaparandussüsteem planeeritakse, projekteeritakse, ehitatakse välja ja võetakse kasutusse vastavalt PTA tingimustele ja ameti järelevalve all, siis ei ole olulise keskkonnamõju tekkimine tõenäoline. Välisõhu kvaliteet Välisõhu kvaliteedi pidevseiret kavandatava tegevuse piirkonnas ei teostata. Välisõhu kvaliteeti mõjutavad paiksed heiteallikad ja liiklus. Kavandatavate hoonete lisandumine ei mõjuta märkimisväärselt välisõhu kvaliteeti. Vaadeldaval alal ja lähiümbruses paikseid heiteallikaid teabedokumendi koostamise ajal registreeritud ei ole. Vaadeldavale alale lähemad paiksed heiteallikad asuvad 2 km kaugusel loodes, Tootsi alevis – Nevel Eesti OÜ katlamajad. Liikluse osas on välisõhu saasteainete seisukohast olulisemad tihedama liiklussagedusega teed. Kavandatava tegevuse piirkonnas on selleks kõrvalmaantee nr 19271 Tootsi– Piistaoja , mille aasta keskmine liiklussagedus 202 1 . aasta loendusandmete põhjal oli kavandatava peatuse alaga külgneval teelõigul 168 sõidukit ööpäevas . Jäätmed Mõju puudub või ei ole oluline. Jäätmed kogutakse prügikonteinerisse ja transporditakse jäätmete kogumiskohta. Radoonioht Eesti pinnase radooniriski kaardi järgi jääb kavandatav tegevus alale, kus radoonisisaldus pinnaseõhus on normaalne (vahemikus 30–50 kBq /m³). Kultuuripärand Mõju puudub. Kavandatava tegevuse alal ning selle läheduses ei ole registreeritud kultuurimälestisi. Lähim kultuurimälestis on 1 km kaugusel lõunas asuv kalmistu ( reg nr 11825). Kavandatava tegevuse alal ei asu pärandkultuuriobjekte. Lähimad pärandkultuuriobjektid on 1,1 km kaugusel läänes asuv Timmkanali ots ( reg nr 930:KKR:001), 1,3 km kaugusel edelas asuv Tootsi mõis ( reg nr 808:MOA:001) ning sama kaugel loodes asuv Tootsi metskonna kontor ( reg nr 929:MTS:002) . Looduskaitse Ala asub looduskaitsealadest eemal ning seetõttu ei kaasne arendustegevusega ka olulist mõju looduskaitsealadele. Lähim kaitseala on 4,2 km kaugusel idas asuv Sikana talupark (KLO1200057) . Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses hoiualasid ei asu. Lähim hoiuala on kirdes 2 km kaugusel asuv Mõrdama hoiuala (KLO2000279) . Mõrdama hoiuala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) – kaitse ning linnudirektiivi I lisas nimetatud liigi must-toonekure ( Ciconia nigra ) elupaiga kaitse. Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses ei ole keskkonnaregistri andmetel (seisuga 11.02.2022) kaitsealuste looma- ja taimeliikide elupaiku/kasvukohti registreeritud. Alast 850 m kaugusel idas, 1,3 km kaugusel põhjas ja 2 km kaugusel kirdes asuvad III kategooria kaitsealuse loomaliigi musträhni ( Dryocopus martius ) elupaigad. Lisaks asuvad 1,7 km ja 2 km kaugusel idas III kategooria kaitsealuse laanepüü ( Tetrastes bonasia ) elupaigad. 1,2 km kaugusel põhjas asuvad III kategooria kaitsealuste taimeliikide laialehelise neiuvaiba ( Epipactis helleborine ) ja 1,5 km kaugusel idas sulgjas õhiku ( Neckera pennata ) kasvukohad. II kategooria kaitstava linnuliigi metsise ( Tetrao urogallus ) elupaigana registreeritud ala paikneb peatuse alast 850 m kaugusel. Teisi I ja II kategooria kaitstavaid liike 1 km raadiuses registreeritud. Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid sh Natura alad planeeringualal puuduvad. Lähim kaitstav looduse üksikobjekt ( Kivimurru rändrahn vt. Ka kultuuripärand) asub planeeringualast 6,8 km kaugusel põhjas. Peatuse rajamine seda ei ohusta. L oomastik Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses on nii metsa kui ka lagedaid alasid, kus võib liikuda loomi. Kuna tegemist on olemasoleva 1520 mm raudtee ja maanteede liiklussõlmega, siis loomade jaoks väärtuslikke elupaiku seal eeldatavalt ei esine. Rohevõrgustik Pärnu maakonna planeeringuga on täpsustatud teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ määratud rohelise võrgustiku tuumalade ja koridoride piire ning kasutustingimusi lähtuvalt maakonna senistest arengusuundumustest ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõttest, rohelise võrgustiku ökoloogilise sidususe ja edaspidise toimimise vajadusest, senisest praktikast rohelise võrgustiku hoidmisel. Täpsustamisel on aluseks võetud ka kehtestatud üldplaneeringute lahendusi. Pärnu maakonna planeeringuga on määratud rohelise võrgustiku üldised kasutustingimused. Uute arenduste kavandamisel tuleb arvestada rohelise võrgustiku konfliktikohtadega ja kavandada asjakohaseid abinõusid (loomade tunnelid, suunamine ületuskohta, kiirusepiirang, piisav nähtavus teekaitsevööndis jne). Asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Loomade liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala . Vaadeldav ala asub maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku (rohekoridori) alal (Joonis ) Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on kaalutletud juhtudel lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Rohekoridoride toimivust on hinnatud Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH raames ning leiti, et rohekoridoride sidususe ja toimivusega on Rail Balticu asukoha määramisel arvestatud. RB maakonnaplaneeringute KSH aruandes16 on välja toodud, et Tootsi peatuse alale ulatuv rohekoridor on oluline suurloomade liikumisala (asukoha kood 5D-1.6-3, RB loodusuuringu koht S53*), kus on vajalik tagada sidusus mitme rabamassiivi elupaikade vahel. KSH aruandes nähakse leevendava meetmena suurulukite ülepääsu tüübi 1.1, st ökodukti rajamine sellesse rohekoridori. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu koostamise käigus on rohevõrgustiku paiknemist täpsustatud, mille tulemusena üldplaneeringu eelnõu ei näe rohekoridori ette maakonnaplaneeringuga määratud asukohas, vaid see on nihutatud lõuna poole Sauga jõe äärde (olemasoleva Tootsi raudteejaama ja jõe vahele). Maakonnaplaneeringus näidatud rohekoridori asukohta, sh planeeritava peatuse lähedusse on üldplaneeringuga kavandatud arenguala. Maastikuilme Maastikuilmet raudtee kindlasti mõjutab, aga oluliselt ei mõjuta kohalik peatus. See oli seal piirkonnas ka varem, kuigi veidi väiksemas mahus parkimisega. Insolatsioon Mõju puudub. Vajadusel täpsustada detailplaneeringuga. Müra Planeeringuala lähedal paikneb vähese liikluskoormusega Tootsi- Piisatoja tee, kus liikluskoormuse suurenemist planeeringuga ette näha ei ole. Rongiliiklus kindlasti hakkab tekita ma müra. Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada ehitusmürale kehtestatud müra normtasemetega ja korraldada tööd viisil, et tagatud on normidest kinnipidamine. Kavandatud tegevusega seotud ehitusaegne müra on ajutine ning müra normtasemetest kinnipidamisel olulist keskkonnamõju ei kaasne. Peatuse kasutusajal tekib müra parkimisala kasutava liikluse poolt. Peatuse rajamisega muutub piirkonna müraolukord võrreldes olemasolevaga, kuid kuna andmed lisanduvast liiklusest lähtuva müra ja selle leviku kohta puuduvad, siis ei ole muutuse ulatus teada. Liikluskorralduse põhimõtete määramine on üks detailplaneeringu ülesannetest ( PlanS § 126 lg 1 p 12). Detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse peatuse müraallikatest (sh juurdepääsuteedest) tingitud mürafooni hinnang ning vajadusel (müra normtasemete ületamisel) töötatakse välja leevendusmeetmed. Müratingimusi tagavate nõuete seadmine on üks detailplaneeringu ülesannetest ( PlanS § 126 lg 1 p 12). Vibratsioon Pinnase kaudu leviva vibratsiooni teke on olemasolevas olukorras võimalik Tootsi– Piistaoja kõrvalmaantee vahetus läheduses. Täpsemad andmed pinnases tekkiva vibratsioonitaseme ja leviku ulatuse kohta puuduvad, kuid liiklusest tulenev vibratsioon sõltub suuresti teede olukorrast . Peatuse ehitustööde ajal võivad põhjustada vibratsiooni teatud tööd, kuid samas ei ole tegemist töödega, mis põhjustaksid märkimisväärset maapinna kaudu levivat vibratsiooni. Juhul, kui peatuse rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Igal juhul on ehitusaegne vibratsioon ajutise iseloomuga ning selle mõju on mööduv. Vibratsiooni normtasemetest kinnipidamisel olulist keskkonnamõju ei kaasne. Peatuse ehitamis- ja kasutamisetapis olulist negatiivset keskkonnamõju maapinna kaudu leviva vibratsiooni näol eeldada ei ole. Valgusreostus Peatuse ehitamisetapis on tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei ulatu reeglina ehitusplatsi territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Samuti on mõju ajutine. Mõju on võimalik vähendada korralduslike meetmetega – ehitusplatside valgustamisel tuleb jälgida, et valgusallikad on suunatud kohta, mida tuleb valgustada ning kavandatud nii, et valgustus ei häiri liiklust ega ümberkaudsete objektide kasutamist. Peatuse kasutamisega seotud valgusreostust on võimalik vältida projekteerimise käigus, kui nähakse ette reguleeritava valgustugevusega valgustussüsteemid (mis on ühtlasi energiasäästlikud) ning välditakse häirivat valgustamist (nt sinise valgusega LED valgustid, agressiivse valgusega reklaamtahvlid jms). Peatusele lähimad eluhooned jäävad sellest vähemalt 500 m kaugusele. Teabedokumendi koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise valgusreostuse tekke kohta piirkonnas. Õnnetuste esinemine Vaadeldaval alal ja sellest 14 km raadiuses ei ole ühtegi ohtlikku ega suurõnnetuse ohuga ettevõtet . Olulisem potentsiaalne võimalik õnnetus seosest planeeritava arendustegevusega on tulekahju. Tuleõnnetusohu minimeerimine toimub hoone projekteerimise faasis asjakohaste tuleohutusmeetmete projekteerimise ja rakendamisega. Liiklus Liikluskoormus võib veidi suureneda sõltuvalt rongiliikluse aegadest. Planeeringu kohaselt hakkab peatuma ca 4 rongi päevas. Teenused Mõju puudub, olulist teenus te suurenemist ei kavandata. Üleujutusala Mõju puudub. Detailplaneeringu ala ei asu üleujutusohuga piirkonnas . Sademevesi Sademevete kogumise ja juhtimise lahendus antakse detailplaneeringuga. Mõju suurus ja ruumiline ulatus Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Arvestades seda, et planeeritav ala jääb olemasoleva asulast eemale , siis on detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju suurus suhteliselt lokaalne ning perioodiline (sõltuvalt rongiliikluse sagedusest). Kergliiklustee korrastamisest tulenev mõju on positiivne elanikkonna liikumisharjumuste kujundamisel. Arendusest tulenev ruumiline mõju on kestev ja pöördumatu. Ehitustegevusega seotud mõju planeeringuga hõlmatud kinnistul on lühiajaline. Laiemas plaanis on keskkonda sobituva muutusega. Koosmõju muude tegevustega avaldub peamiselt seoses Rail Balticu raudtee ehitamisega ja tegevusega. Olulisemat keskkonnamõju piirkonnale avaldab kavandatav Rail Balticu raudtee, mille mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames. RB raudteetrassi keskkonnamõju hinnatakse põhiprojekti trassilõikude KMH-de käigus. Oht inimese tervisele või keskkonnale D etailplaneeri mise eesmärgi elluviimine ei kujuta teadaolevalt ohtu inimese tervisele ega looduskeskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus ei suurene. Eeldatav mõju asustusele Kavandatava tegevusega luuakse uus kiire, ohutu ja keskkonnasäästlikum võimalus inimeste liikumiseks keskuste vahel, mis tugevdab piirkondade konkurentsivõimet. Tegevus võimaldab liigelda paindlikumalt töökohtadele ning mitmekesistab ettevõtlust piirkonnas. Peatuse rajamisega kaasneb visuaalne muutus piirkonnas, sest kavandava peatuse asukohas on praegu looduslik maastik. Teabedokumendi koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasnevate visuaalsete muutuste kohta, mis võiksid oluliselt mõjutada piirkonna inimeste heaolu. Kaudselt võib kohaliku peatuse rajamisega kaasneda tulevikus muutusi peatusega külgnevate alade asustusstruktuuris, kuid selle ulatus selgub ja sellega kaasnevat võimalikku mõju hinnatakse Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu koostamise käigus. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus Detailplaneeringu ala väärtus seisneb puhtas looduses ja hajaasustatud naaberikinnistutes, kus puudub loodust rikkuv tegevus . Detailplaneeringu ala on planeeritud haljastada ja vähendada kuumasaarte võimalust. Looduslikke iseärasusi ei esine. 5.2.Eeldatatv mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja kaitstavatele loodusobjektidele. Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähim Natura 2000 ala on 850 m kaugusel kirdes asuv Mõrdama loodusala (RAH0000287) . Mõrdama loodusala kaitse-eesmärgid on loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Arendatav ala ei avalda teadaolevalt mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Kaitstavad loodusobjektid on DP alast eemal . Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt ebasoodsat mõju kaitstavatele loodusobjektidele. KOKKUVÕTE Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. K irjeldatud keskkonnatingimuste ja võimalike mõjude analüüsi põhjal ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevuse elluviimisega võiks kaasneda olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Tegevuse elluviimisega kaasneb positiivne mõju seoses regionaalse ühendatuse ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamisega, kuna tekib võimalus kasutada keskuste vahel liikumiseks kiiret, ohutut ja keskkonnasäästlikumat transpordiviisi. Vaadeldaval alal ega lähipiirkonnas ei asu Natura 2000 alasid , kaitsealasid, hoiualasid, kaitsealuseid III kategooria liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, vääriselupaiku , väärtuslikku põllumajandusmaad ega kultuurimälestisi. Seega puudub neile oluline negatiivne mõju. Kavandatavast peatuse alast 850 m kaugusel on registreeritud II kategooria metsise elupaik. Kavandatava peatuse rajamisega olulist mõju elupaigale ei ole, kuna puudub otsene kokkupuude . Vaadeldav ala asub maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku (rohekoridori) alal. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on kaalutletud juhtudel lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Rohekoridoride toimivust on hinnatud Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH raames ning leiti, et rohekoridoride sidususe ja toimivusega on Rail Balticu asukoha määramisel arvestatud. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu koostamise käigus on rohevõrgustiku paiknemist täpsustatud, mille tulemusena üldplaneeringu eelnõu ei näe rohekoridori ette maakonnaplaneeringuga määratud asukohas, vaid see on nihutatud lõuna poole Sauga jõe äärde (olemasoleva Tootsi raudteejaama ja jõe vahele). Maavarade kasutamisele olulist negatiivset mõju eeldada ei ole. Õigusaktide nõuete, töökorralduslike meetmete ja ohutusnõuete järgimisega on võimalik vältida olulist negatiivset mõju pinnasele, põhjaveele, pinnaveele, maaparandussüsteemidele, joogivee kvaliteedile, samuti valgusreostuse tekkimist. Mõju taimestikule ja loomastikule avaldub läbi elupaikade killustumise ja häiringute. Mõju avaldavad nii peatuse rajamiseks vajalik ehitustegevus, aga ka hilisem kasutusaegne peatuse töötamisest tingitud häiring (müra, valgus, inimeste liikumine). Kuna vaadeldav ala asub alevi läheduses ja maanteede ristumiskohas, siis olulist negatiivset mõju eeldada ei ole. Kuna kavandatava tegevuse ala ja selle lähipiirkond jääb alale, kus radooni sisaldus pinnaseõhus on normaalne, siis ohtu kõrge radoonitaseme tekkeks hoonete siseõhus eeldada ei ole. Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või katastroofe. Eeldada ei ole sellist visuaalset häiringut, mis võiks oluliselt mõjutada inimeste heaolu. Kui tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel juhindutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ning jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju seoses jäätmetekke ja jäätmekäitlusega ei teki. Õhukvaliteedi olulist halvenemist ning olulist negatiivset mõju inimese tervisele eeldada ei ole. Kavandatava tegevusega seotud ehitusaegne müra on ajutine ning olulist keskkonnamõju ei kaasne. Detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse peatuse müraallikatest tingitud mürafooni hinnang ning vajadusel (müra normtasemete ületamisel) töötatakse välja leevendusmeetmed. Sellest lähtuvalt kasutamisajal olulist negatiivset mõju müraga seoses eeldada ei ole. Peatuse ehitamis- ja kasutamisetapis olulist negatiivset keskkonnamõju maapinna kaudu leviva vibratsiooni näol eeldada ei ole. Kuna piirkon nas on ka varem raudteetrass ja laiarööpmelise raudtee peatus, ala on juba valdavalt suures osas välja kujunenud teede ja infra struktuuriga, siis on koostatava detailplaneeringu puhul võimalik arvestada olemasoleva keskkonnaga. Kuna tegevus on kooskõlas Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” , piirkonnas varasemalt töö käigus läbi arutatud (isegi kui puudub kehtiv Tootsi valla üldplaneering, on need dokumendid endises Tootsi vallas läbi töötatud ja teadmiseks võetud ning selle dokumendi raames ka koostatud keskkonnamõjude strateegiline hindamine ), siis tulenevalt eelnevast ei ole vajadust algatada Põhja-Pärnumaa vallas Tootsi kohaliku peatuse kes kkonnamõju strateegilise hindamise menetlust.
EELNÕU PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAV OLIKOGU OTSUS Rail Balticu Tootsi kohaliku peatuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise mitte algatamine 0 8 . märtsil 2022 esita ti taotlus algatada detailplaneering eesmärgiga määratleda Rail B alticu Tootsi kohaliku peatuse rajamiseks vajalikud tingimused. Taotluse kohaselt on Põhja-Pärnumaa vallas detailplaneeringuga hõlmatud Vändra metskond 6 (katastritunnusega 93001:001:0061 ); Too tsi mnt 3 (katastritunnusega 63801:001:0 665 ) , Tootsi mnt 1 (katastritunnusega 80501:001:0076), Tootsi mnt 5 (katastritunnusega 63801:001:0797), 19271 Tootsi- Piistaoja tee (katastritunnusega 80501:001:0071) , Anastassia Ivanoffi (katas tr itunnusega 80501:001:0093 ) , Rein Luubi ( 80501:001:0092), Riigile kuuluva nimetu (63801:001:0577) ja Kergliiklustee (63801:001:0154) kinnistud. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste jagami se ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on vajalikud kohaliku peatuse rajamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneeringu lõpplahenduses peab edasiseks projekteerimiseks olema välja toodud vähemalt järgmised eeldused: Funktsionaalsus lähtuvalt peatuse ja teenindavate rajatiste otstarbest; V astavus kehtivatele õigusaktidele ja alusdokumentidele ning tehnilise kirjelduse nõuetele; Vastavus kõiki kaasava elukeskkonna ja universaalse disaini põhimõtetele; Keskkonnasäästlikkus; Peatusega seotud hoone, teenindavate rajatiste ja tehnosüsteemide kasutusiga; Ehituskulude optimaalsus. Detailplaneeringu ala pindala on ligikaudu 4, 9 ha. Maa-aladele kehtib osaliselt Vändra valla üldplaneering, kehtestatud 21.09.2010 määrusega nr 30 . Koostamisel on uus ühinenud valdade üldplaneering, mille eelnõu on läbinud avaliku väljapaneku eskiisi staadiumis. Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”. Pärnu maakonnaplaneeringuga on kavandatud nii kiirraudteetrassi rajamine kui ka kohalike peatuste põhimõttelised asukohad, mida on töö käigus täpsustatud. Vändra valla üldplaneeringusse on Rail Baltica trassikoridor sisse kantud vastavalt maakonnaplaneeringus määratud koridorile, mille piiridesse jäävad ka kohalikud peatused. Trassikoridori raames peatuste nihutamist ei loeta planeeringu muutmiseks. Kuigi tavapäraselt peaks enne uue üldplaneeringu kehtestamist kehtima piirkonnas endise Tootsi valla üldplaneering, siis Tootsi vallal see puudus. Koostatavas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on Tootsi peatuse asukohaga arvestatud ja määratud selleks riigitee nr 19271 Tootsi- Piistaoja ja Riigitee nr 19270 Suigu-Tootsi ristumise piirkond. Põhja-Pärnumaa jaoks on kavandatav raudteetrass oluliseks ühendus lüliks Tallinna ja Pärnu suunalisel liiklemisel ning ettevõtlust soodustava suure kasuteguriga. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on kirjeldatud valla ruumilise arengu põhimõtted, millest üks olulisemaid on: Tagada riiklikult kavandatavate taristuobjektide toel (Via Baltica, Rail Baltic) kohalik arengupoten t siaal. Samuti kirjeldab üldplaneeringu peatükk 8.7 Raudteetaristu. Üldplaneeringus on kajastatud Kaisma kohaliku peatuse ning Tootsi raudteejaama üldised asukohad, millede täpne lahendus selgitatakse välja detailplaneeringu koostamisel. Lähtuvalt sellest, et kuigi Tootsi kohaliku peatuse rajamist toetavad kõik kehtivad planeeringud ja dokumendid, siis puudub osaliselt alal kehtiv üldplaneering ning detailplaneeringu menetlust tuleb võtta kui üldplaneeringu menetlust. Antud detailplaneeringu algatus hõlmab Tootsi kohalikku peatust koos juurdekuuluva taristuga. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei tingi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamist, kuna puuduvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §33 lõikes 1 loetletud alused. Eelhinnangu andmine on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkon n amõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu 1 ” §13 lõike 3 kohaselt on raudteeliini või raudteejaama rajamine, laiendamine või pikendamine , välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud juhul kohustuslik. Antud juhul ei ole tegemist ka §6 lg 1 p 14 erisusega. Skepast & Puhkim OÜ keskkonnamõju hindamise keskkonnaekspert Marko Lauri (kontrollinud Eike Riis) on kogunud teabe Tootsi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks (töö nr 2022_0008, 07.03.2022). Vastavalt antud tööle on läbi analüüsitud teadaolevad kaasneva mõju võimalikud kriteeriumid. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid. Eelhinnangu koostas vallaarhitekt Reet Olev. Kokkuvõte eelhinnangust: Eelhinnangus kirjeldatud keskkonnatingimuste ja võimalike mõjude analüüsi põhjal ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevuse elluviimisega võiks kaasneda olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Tegevuse elluviimisega kaasneb positiivne mõju seoses regionaalse ühendatuse ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamisega, kuna tekib võimalus kasutada keskuste vahel liikumiseks kiiret, ohutut ja keskkonnasäästlikumat transpordiviisi. Vaadeldaval alal ega lähiümbruses ei asu Natura 2000 alasid, kaitsealasid, hoiualasid, kaitsealuseid III kategooria liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, vääriselupaiku ega kultuurimälestisi. Seega puudub neile oluline negatiivne mõju. Lähimad püsielupaigad ja kaitsealuste liikide elupaigad asuvad 850 m kaugusel. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna taimestikule ja loomastikule ning kaitstavatele loodusobjektidele. Kavandatava tegevusega ei ole arvestades ala ja selle lähiümbruse senist kasutust ette näha piirkonna maastikule ega maakasutusele olulist negatiivset muutust ning olulist ebasoodsat keskkonnamõju , kuna kinnistu te le ulatub ka endine raudtee trassi koridor ning uue trassi väljaehitamisel muutub ala senine maakasutus. Tulevikus võib detailplaneeringu realiseerimisel piirkonna elu- ja äritegevus aktiveeruda, mis loob pigem positiivset arengut antud piirkonda. Mõju pinnasele võib avalduda nii peatuse rajamisel kui ka kasutamisel. Kuna läheduses ei asu arvele võetud maavarasid, siis detailplaneeringus kavandatavad tegevused ei mõjuta maavarade kättesaadavust ja kasutamist. Väärtuslikud põllumaad asuvad 400m kaugusel lõunas ja läänes. D etailplaneeringu alal kavandatav tegevus omab mõju pinna- ja põhjaveele eelkõige planeeritava ala lähiümbruses. Detailplaneeringu käigus on planeeritud koostada hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus selguvad andmed põhjavee taseme, kvaliteedi ja kaitstuse osas. Teadaolevalt on p õhjavesi nõrgalt kaitstud ja sellega tuleb arvestada (keelatud on imbväljakud). Kuna vaadeldaval alal ei asu väärtuslikku põllumaad, siis ei asu seal ka maaparandusrajatisi . Heitvee immutamine maa-alal või juhtimine peakraavidesse tuleb ehitusprojekt i staadiumis kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. Heit- ja reovee käitlemise lahendamisel tuleb järgida veeseaduse ning määruse nr 61 nõudeid. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu koostamise käigus on rohevõrgustiku paiknemist täpsustatud, mille tulemusena üldplaneeringu eelnõu ei näe rohekoridori ette maakonnaplaneeringuga määratud asukohas, vaid see on nihutatud lõuna poole Sauga jõe äärde (olemasoleva Tootsi raudteejaama ja jõe vahele). Maakonnaplaneeringus näidatud rohekoridori asukohta, sh planeeritava peatuse lähedusse on üldplaneeringuga kavandatud arenguala. Kultuuripärandi objektid alal ja lähiümbruses puuduvad. D etailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma arvestatavat mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile ja mürale kuna paiksed saasteallikad lähipiirkonnas puuduvad. Pinnase kaudu leviva vibratsiooni teke on olemasolevas olukorras võimalik. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt piirnorme ületavat vibratsiooni. Antud juhul ei planeerita alale tegevust, mis võiks seada ohtu inimese tervise või kaasa tuua olulist ebasoodsat mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Kuna kavandatava tegevuse ala ja selle lähipiirkond jääb alale, kus radooni sisaldus pinnaseõhus on normaalne, siis ohtu kõrge radoonitaseme tekkeks hoonete siseõhus eeldada ei ole. Käesoleva eelhinnangu käigus jõuti tulemusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava tegevuse ja piirkonna edasise arengusuuna kohta, ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes kavandatavate tegevuste ellu viimisel ning detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole hetkel otstarbekas. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta küsiti seisukohta Keskkonnaametilt, Transpordiametilt ja Rahandusministeeriumilt. Eelnõu täieneb ettepanekutega . Kokkuvõtteks: Kuna Tootsi endise valla territooriumil puudub kehtiv üldplaneering, siis lähtutakse detailplaneeringu koostamisel ja menetlemisel üldplaneeringu menetlemisel ettenähtud nõuetest ja algatamine on vallavolikogu pädevuses. Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu kooskõlastamise alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada. Planeerimisseaduse § 124 lõi gete 1,2 ja 10 , §125 lõike 1 punkt 3 , §128 lõi ke 1, § 142 lõike 5 , keskkonnamõju hindamise ja keskkonna - juhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 ja 4, § 33 lõike 2 punkt 4 , lõike 2 1 , lõike 3, 4 ja 5, vabariigi valitsuse määrus nr 224 § 13 punkt 3, Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Põhja-Pärnumaa vallas §3 alusel : Algatada Rail Balticu kohaliku Tootsi peatuse detailplaneering; Jätta algatamata keskkonnamõjude strateegiline hindamine; Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem (lisa 1), mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa; Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Põhja-Pärnumaa vallavalitsusele kohustust avalikult kasutatava tee, üldkasutat a va haljastuse, välisvalgustuse ja tehnovõrkude väljaehitamiseks; Detailplaneeringu algatamise etapis ei ole tea da olevalt täiendavate uuringute vajadust ette näha ; Vallavalitsusel koostada detailplaneeringu lähteseisukohad ning küsida ettepanekud koostöö tegijatelt ja kaasatavatelt; Detailplaneeringu koostamiseks sõlmitakse kolme poolne leping (sh. koostamise ajakava) asjast huvitatud isiku , vallavalitsuse ja planeerija vahel enne planeeringu alustamist; Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus; Vallavalitsusel avaldada käesolev otsus ajalehtedes, valla kodulehel ja Ametlikes Teadaannetes ; Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 36 lg 5 p 6 kohaselt tuleb teavitada ka KSH algatamisest või algatamata jätmisest - 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht-või tähtkirjaga KeHJS § 33 lõikes 6 nimetatud asutust. Otsust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik korraldusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Põhja-Pärnumaa Vallav alitsusele haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Otsuse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ; Otsus jõustub alates teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Vapper Valla volikogu esimees
EELNÕU PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAV OLIKOGU OTSUS Rail Balticu Tootsi kohaliku peatuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise mitte algatamine 0 8 . märtsil 2022 esita ti taotlus algatada detailplaneering eesmärgiga määratleda Rail B alticu Tootsi kohaliku peatuse rajamiseks vajalikud tingimused. Taotluse kohaselt on Põhja-Pärnumaa vallas detailplaneeringuga hõlmatud Vändra metskond 6 (katastritunnusega 93001:001:0061 ); Too tsi mnt 3 (katastritunnusega 63801:001:0 665 ) , Tootsi mnt 1 (katastritunnusega 80501:001:0076), Tootsi mnt 5 (katastritunnusega 63801:001:0797), 19271 Tootsi- Piistaoja tee (katastritunnusega 80501:001:0071) , Anastassia Ivanoffi (katas tr itunnusega 80501:001:0093 ) , Rein Luubi ( 80501:001:0092), Riigile kuuluva nimetu (63801:001:0577) ja Kergliiklustee (63801:001:0154) kinnistud. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste jagami se ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on vajalikud kohaliku peatuse rajamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneeringu lõpplahenduses peab edasiseks projekteerimiseks olema välja toodud vähemalt järgmised eeldused: Funktsionaalsus lähtuvalt peatuse ja teenindavate rajatiste otstarbest; V astavus kehtivatele õigusaktidele ja alusdokumentidele ning tehnilise kirjelduse nõuetele; Vastavus kõiki kaasava elukeskkonna ja universaalse disaini põhimõtetele; Keskkonnasäästlikkus; Peatusega seotud hoone, teenindavate rajatiste ja tehnosüsteemide kasutusiga; Ehituskulude optimaalsus. Detailplaneeringu ala pindala on ligikaudu 4, 9 ha. Maa-aladele kehtib osaliselt Vändra valla üldplaneering, kehtestatud 21.09.2010 määrusega nr 30 . Koostamisel on uus ühinenud valdade üldplaneering, mille eelnõu on läbinud avaliku väljapaneku eskiisi staadiumis. Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”. Pärnu maakonnaplaneeringuga on kavandatud nii kiirraudteetrassi rajamine kui ka kohalike peatuste põhimõttelised asukohad, mida on töö käigus täpsustatud. Vändra valla üldplaneeringusse on Rail Baltica trassikoridor sisse kantud vastavalt maakonnaplaneeringus määratud koridorile, mille piiridesse jäävad ka kohalikud peatused. Trassikoridori raames peatuste nihutamist ei loeta planeeringu muutmiseks. Kuigi tavapäraselt peaks enne uue üldplaneeringu kehtestamist kehtima piirkonnas endise Tootsi valla üldplaneering, siis Tootsi vallal see puudus. Koostatavas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on Tootsi peatuse asukohaga arvestatud ja määratud selleks riigitee nr 19271 Tootsi- Piistaoja ja Riigitee nr 19270 Suigu-Tootsi ristumise piirkond. Põhja-Pärnumaa jaoks on kavandatav raudteetrass oluliseks ühendus lüliks Tallinna ja Pärnu suunalisel liiklemisel ning ettevõtlust soodustava suure kasuteguriga. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on kirjeldatud valla ruumilise arengu põhimõtted, millest üks olulisemaid on: Tagada riiklikult kavandatavate taristuobjektide toel (Via Baltica, Rail Baltic) kohalik arengupoten t siaal. Samuti kirjeldab üldplaneeringu peatükk 8.7 Raudteetaristu. Üldplaneeringus on kajastatud Kaisma kohaliku peatuse ning Tootsi raudteejaama üldised asukohad, millede täpne lahendus selgitatakse välja detailplaneeringu koostamisel. Lähtuvalt sellest, et kuigi Tootsi kohaliku peatuse rajamist toetavad kõik kehtivad planeeringud ja dokumendid, siis puudub osaliselt alal kehtiv üldplaneering ning detailplaneeringu menetlust tuleb võtta kui üldplaneeringu menetlust. Antud detailplaneeringu algatus hõlmab Tootsi kohalikku peatust koos juurdekuuluva taristuga. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei tingi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamist, kuna puuduvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §33 lõikes 1 loetletud alused. Eelhinnangu andmine on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkon n amõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu 1 ” §13 lõike 3 kohaselt on raudteeliini või raudteejaama rajamine, laiendamine või pikendamine , välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud juhul kohustuslik. Antud juhul ei ole tegemist ka §6 lg 1 p 14 erisusega. Skepast & Puhkim OÜ keskkonnamõju hindamise keskkonnaekspert Marko Lauri (kontrollinud Eike Riis) on kogunud teabe Tootsi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks (töö nr 2022_0008, 07.03.2022). Vastavalt antud tööle on läbi analüüsitud teadaolevad kaasneva mõju võimalikud kriteeriumid. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid. Eelhinnangu koostas vallaarhitekt Reet Olev. Kokkuvõte eelhinnangust: Eelhinnangus kirjeldatud keskkonnatingimuste ja võimalike mõjude analüüsi põhjal ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevuse elluviimisega võiks kaasneda olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Tegevuse elluviimisega kaasneb positiivne mõju seoses regionaalse ühendatuse ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamisega, kuna tekib võimalus kasutada keskuste vahel liikumiseks kiiret, ohutut ja keskkonnasäästlikumat transpordiviisi. Vaadeldaval alal ega lähiümbruses ei asu Natura 2000 alasid, kaitsealasid, hoiualasid, kaitsealuseid III kategooria liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, vääriselupaiku ega kultuurimälestisi. Seega puudub neile oluline negatiivne mõju. Lähimad püsielupaigad ja kaitsealuste liikide elupaigad asuvad 850 m kaugusel. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna taimestikule ja loomastikule ning kaitstavatele loodusobjektidele. Kavandatava tegevusega ei ole arvestades ala ja selle lähiümbruse senist kasutust ette näha piirkonna maastikule ega maakasutusele olulist negatiivset muutust ning olulist ebasoodsat keskkonnamõju , kuna kinnistu te le ulatub ka endine raudtee trassi koridor ning uue trassi väljaehitamisel muutub ala senine maakasutus. Tulevikus võib detailplaneeringu realiseerimisel piirkonna elu- ja äritegevus aktiveeruda, mis loob pigem positiivset arengut antud piirkonda. Mõju pinnasele võib avalduda nii peatuse rajamisel kui ka kasutamisel. Kuna läheduses ei asu arvele võetud maavarasid, siis detailplaneeringus kavandatavad tegevused ei mõjuta maavarade kättesaadavust ja kasutamist. Väärtuslikud põllumaad asuvad 400m kaugusel lõunas ja läänes. D etailplaneeringu alal kavandatav tegevus omab mõju pinna- ja põhjaveele eelkõige planeeritava ala lähiümbruses. Detailplaneeringu käigus on planeeritud koostada hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus selguvad andmed põhjavee taseme, kvaliteedi ja kaitstuse osas. Teadaolevalt on p õhjavesi nõrgalt kaitstud ja sellega tuleb arvestada (keelatud on imbväljakud). Kuna vaadeldaval alal ei asu väärtuslikku põllumaad, siis ei asu seal ka maaparandusrajatisi . Heitvee immutamine maa-alal või juhtimine peakraavidesse tuleb ehitusprojekt i staadiumis kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. Heit- ja reovee käitlemise lahendamisel tuleb järgida veeseaduse ning määruse nr 61 nõudeid. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu koostamise käigus on rohevõrgustiku paiknemist täpsustatud, mille tulemusena üldplaneeringu eelnõu ei näe rohekoridori ette maakonnaplaneeringuga määratud asukohas, vaid see on nihutatud lõuna poole Sauga jõe äärde (olemasoleva Tootsi raudteejaama ja jõe vahele). Maakonnaplaneeringus näidatud rohekoridori asukohta, sh planeeritava peatuse lähedusse on üldplaneeringuga kavandatud arenguala. Kultuuripärandi objektid alal ja lähiümbruses puuduvad. D etailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma arvestatavat mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile ja mürale kuna paiksed saasteallikad lähipiirkonnas puuduvad. Pinnase kaudu leviva vibratsiooni teke on olemasolevas olukorras võimalik. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt piirnorme ületavat vibratsiooni. Antud juhul ei planeerita alale tegevust, mis võiks seada ohtu inimese tervise või kaasa tuua olulist ebasoodsat mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Kuna kavandatava tegevuse ala ja selle lähipiirkond jääb alale, kus radooni sisaldus pinnaseõhus on normaalne, siis ohtu kõrge radoonitaseme tekkeks hoonete siseõhus eeldada ei ole. Käesoleva eelhinnangu käigus jõuti tulemusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava tegevuse ja piirkonna edasise arengusuuna kohta, ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes kavandatavate tegevuste ellu viimisel ning detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole hetkel otstarbekas. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta küsiti seisukohta Keskkonnaametilt, Transpordiametilt ja Rahandusministeeriumilt. Eelnõu täieneb ettepanekutega . Kokkuvõtteks: Kuna Tootsi endise valla territooriumil puudub kehtiv üldplaneering, siis lähtutakse detailplaneeringu koostamisel ja menetlemisel üldplaneeringu menetlemisel ettenähtud nõuetest ja algatamine on vallavolikogu pädevuses. Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu kooskõlastamise alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada. Planeerimisseaduse § 124 lõi gete 1,2 ja 10 , §125 lõike 1 punkt 3 , §128 lõi ke 1, § 142 lõike 5 , keskkonnamõju hindamise ja keskkonna - juhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 ja 4, § 33 lõike 2 punkt 4 , lõike 2 1 , lõike 3, 4 ja 5, vabariigi valitsuse määrus nr 224 § 13 punkt 3, Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Põhja-Pärnumaa vallas §3 alusel : Algatada Rail Balticu kohaliku Tootsi peatuse detailplaneering; Jätta algatamata keskkonnamõjude strateegiline hindamine; Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem (lisa 1), mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa; Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Põhja-Pärnumaa vallavalitsusele kohustust avalikult kasutatava tee, üldkasutat a va haljastuse, välisvalgustuse ja tehnovõrkude väljaehitamiseks; Detailplaneeringu algatamise etapis ei ole tea da olevalt täiendavate uuringute vajadust ette näha ; Vallavalitsusel koostada detailplaneeringu lähteseisukohad ning küsida ettepanekud koostöö tegijatelt ja kaasatavatelt; Detailplaneeringu koostamiseks sõlmitakse kolme poolne leping (sh. koostamise ajakava) asjast huvitatud isiku , vallavalitsuse ja planeerija vahel enne planeeringu alustamist; Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus; Vallavalitsusel avaldada käesolev otsus ajalehtedes, valla kodulehel ja Ametlikes Teadaannetes ; Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 36 lg 5 p 6 kohaselt tuleb teavitada ka KSH algatamisest või algatamata jätmisest - 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht-või tähtkirjaga KeHJS § 33 lõikes 6 nimetatud asutust. Otsust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik korraldusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Põhja-Pärnumaa Vallav alitsusele haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Otsuse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ; Otsus jõustub alates teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Vapper Valla volikogu esimees