334917 615225 0 0 EELNÕU 01 .0 9 .2022 Määrus . 2022 nr Maaelu Teadmuskeskuse põhimäärus Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 5 ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punkti 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Maaelu Teadmuskeskus (1) Maaelu Teadmuskeskus (edaspidi keskus ) on Maaeluministeeriumi (edaspidi ministeerium ) valitsemisalas tegutsev hallatav riigi teadus- ja arendusasutus. (2) Asutuse ingliskeelne nim i on Centre of Estonian Rural Research and Knowledge . § 2. Keskuse pitsat ja sümbolid (1) Keskusel on sõõrikujuline 35-millimeetrise läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõ ri ülemist äärt mööda on sõnad „Maaelu Teadmuskeskus ”. (2) Keskusel on oma logo, mida võib kasutada keskuse dokumendiplangil ning muul keskuse trükisel ja meenel. Keskuse logo ja dokumendiplangi kasutamine sätestatakse keskuse asjaajamiskorras. § 3. Aruandekohustus Keskus on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri (edaspidi minister ) ees, kes suunab ja koordineerib keskuse tegevust ning teostab tema tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet. § 4. Keskuse asukoht Keskuse postiaadress on J. Aamisepa 1, Jõgeva alevik, 48309 Jõgeva maakond . Keskuse mujal asuva struktuuriüksuse asukoht ja postiaadress märgitakse struktuuriüksuse põhimääruses. 2. peatükk TEGEVUSVALDKON D JA ÜLESANDED § 5. Keskuse tegevusvaldkond Keskuse tegevusvaldkond on: 1) põllumajanduse, maaelu ja maamajanduse valdkonna uuringud, seire, hindamine ja analüüsid, sealhulgas laboratoorsed analüüsid; 2) põllumajanduskultuuride sordiaretus ja põldkatsed; 3) põllumajandus- ja maaeluvaldkonna teadmussiirde-, nõuande- ja innovatsiooniteenused; 4) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks vajalikud tegevused. § 6. Keskus e ülesanded Keskus : 1) teeb oma tegevusvaldkonna rakendus- ja alusuuringuid ning korraldab seiret; 2) aretab põllumajanduskultuurid e sorte ja teeb säilitusaretust, muuhulgas säilitab ja väljastab sortide standardproove; 3) teeb r egistreerim is-, majandus-, järelkontrolli või teisi põldkatseid; 4) toodab ja turustab põllumajanduskultuuride seemneid; 5) säilitab ja uurib taimede ning mikroorganismide geneetilisi ressursse; 6) täidab Euroopa Komisjoni põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi kontaktasutuse ülesandeid ja haldab andmebaasi; 7) kogub ja töötleb turuinfot ning esitab selle Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamiseks; 8) peab kattetulu arvestust peamiste põllumajanduskultuuride ja – loomade liikide kaupa eri saagi ja produktiivsuse tasem et el; 9) täidab riikliku referentlaboratooriumi , volitatud laboratooriumi ja karantiinijaama ülesandeid; 10) teeb seemnete, taimekahjustajate, väetise, mulla, taimse materjali, sööda ja muu materjali laboratoorseid analüüse ; 11) teeb maakasutuse keskkonnamõju uuringu t ja seiret; 12) teeb agrotehnoloogilisi ja mullastiku uuringuid ning mullaseiret, sealhulgas põllumajandusmaa lubjatarbe seiret; 13) teeb oma tegevusvaldkonnas ruumiandmete analüüse ja osaleb tegevusvaldkonna kaardirakendusteenuste väljatöötamise s ja arendamise s ; 14) teeb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika hindamis tegevusi, seiret ja uuringuid ning levitab nende tulemusi ja täidab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika võrgustiku ülesandeid; 15) koordineeri b ning arendab põllu- ja maamajanduse valdkonna teadmussiiret, nõuandeteenust ja innovatsiooni toetavat tegevust; 16) korraldab koolitusi oma tegevusvaldkonnas; 17) täidab muid temale keskuse teadusnõukogu või ministeeriumi poolt pandud ülesandeid. 3. peatükk JUHTIMINE § 7. Keskus e juht (1) Keskust juhib ja esindab keskuse direktor põhimääruses sätestatud pädevuse piires . (2) Direktor valitakse avaliku konkursi korras, mille viib läbi keskuse teadusnõukogu. Avaliku konkursi tulemuse alusel sõlmib minister direktoriks valitud isikuga töölepingu kuni viieks aastaks. § 8. Direktor (1) Keskust juhib ja esindab direktor, kes tagab asutuse üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise. (2) Direktor: 1) juhib keskuse tööd ja korraldab ise või asedirektori kaudu keskuse tegevust ja tema pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist; 2) koordineerib, suunab ja kontrollib temale vahetult alluva töötaja ja struktuuriüksuse tööd ; 3) kehtestab keskuse struktuuriüksuse põhimääruse, töötajate koosseisu, dokumendihalduse korra ja muu keskuse töökorraldust reguleeriva dokumendi; 4) esitab keskuse struktuuri keskuse teadusnõukogule heaks kiitmiseks ja heakskiidetud struktuuri ministrile kinnitamiseks ; 5) esitab keskuse teadusnõukogule ettepanekud keskuse tegevuse suundade ning arengukava kohta; 6) esitab keskuse teadusnõukogule aruande keskuse tegevuskava täitmise kohta; 7) vastutab keskuse tegevust korraldava õigusakti täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru ministrile; 8) esitab ministrile ettepaneku keskuse tulude ja kulude eelarve kohta ning valvab selle täpse ja otstarbeka täitmise üle; 9) annab keskuse tegevuse juhtimiseks ja korraldamiseks välja käskkirju ning korraldusi; 10) kuulutab välja konkursi akadeemiliste töötajate ametikohtade täitmiseks; 11) moodustab vajaduse korral nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni, nõukogu ja töörühma ning määrab selle ülesanded ja töökorra; 12) sõlmib töötajaga töölepingu ja lõpetab selle ning kinnitab ametijuhendi; 13) esindab keskust , sõlmib keskuse nimel lepinguid ja teeb tehinguid käesolevas põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks valdkonnas, mis on väljaspool teaduse ning laborite ja katsekeskuste asedirektori valdkonda ; 14) kehtestab tasuliste teenuste eest võetava tasu ning selle määramise alused ja korra; 15) tagab keskuse sisekontrollisüsteemi rakendamise; 16) korraldab keskuse valdusesse antud riigivara heaperemehelikku kasutamise kooskõlas riigivaraseadusega; 17) käsutab ülesannete täitmiseks eraldatud rahalisi vahendeid ning tagab nende sihipärase ja otstarbeka kasutamise; 18) vastutab keskuse tegevust korraldavate õigusaktide täitmise eest. (3) Direktorit asendab innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonda juhtiv asedirektor . § 9. Asedirektor (1) Keskusel on kolm asedirektorit. (2) Teaduse valdkonna asedirektor juhib keskuse tegevust sordiaretuse , taimekaitse, taimebiotehnoloogia, põllumajandusuuringute ning seemne tootmise, pakendamise ja turustamise valdkonnas . (3) Innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonna asedirektor juhib keskuse tegevust põllumajandus e ja maaelu t eadmussiirde, nõuandeteenuste ning innovatsiooni toetavate tegevuste valdkonnas. (4) Laborite ja katsekeskuste valdkonna asedirektor juhib keskuse tegevust r egistreerimis-, maja ndus-, järelkontrolli - ja teis te põldkatse te tegemise ning seemnete , taimekahjustajate, väetise, mulla, taimse materjali, sööda ja muu materjali laboratoorse analüüsimise valdkonnas. (5) Asedirektoriga sõlmib töölepingu direktor . Teaduse ning laborite ja katsekeskuste valdkonna asedirektoriga sõlmib töölepingu direktor , kui see on kooskõlastatud ministriga. ( 6 ) Teaduse ning laborite ja katsekeskuste a sedirektor: 1) tagab oma pädevuse piires keskuse ülesannete täitmise ja juhitava valdkonna tervikliku arendamise; 2) vastutab juhitavas valdkonnas keskuse tegevust korraldava õigusakti täpse ja otstarbeka täitmise ning juhitavale valdkonnale seatud eesmärkide saavutamise ja juhitava valdkonna arendamise eest ; 3) esindab keskust, sõlmib keskuse nimel lepinguid ja teeb tehinguid juhitava valdkonna ülesannete täitmiseks; 4) käsutab juhitava valdkonna ülesannete täitmiseks eraldatud rahalisi vahendeid ning tagab nende sihipärase ja otstarbeka kasutamise . ( 7 ) Asedirektori täpsemad ülesanded, õigused ja vastutus sätestatakse ametijuhendis. 4. peatükk TEADUSNÕUKOGU § 10. Keskuse teadusnõukogu (1) Keskuse tegevusega seotud küsimuste lahendamiseks põhimääruses määratud ulatuses moodustatakse vähemalt viieliikmeline teadusnõukogu, mille koosseisu kinnitab direktori ettepanekul minister. (2 ) Teadusnõukogu liikmed valivad endi hulgast teadusnõukogu juhi ja ase juhi . § 11. Teadusnõukogu ülesanded (1) Teadusnõukogu: 1 ) viib läbi avaliku konkursi keskuse direktori ja asedirektori ametikoha täitmiseks; 2 ) annab suuniseid keskuse tegevuse kohta; 3 ) kiidab heaks keskuse arengukava; 4 ) annab hinnangu keskuse tegevuskava täitmisele; 5 ) kiidab heaks keskuse struktuuri ; 6 ) kehtestab keskuse akadeemilise töötaja ametikohtade nimetused, nende täitmise tingimused ja korra; 7 ) kehtestab keskuse akadeemilistel e töötajatele esitatavad nõuded. (2) Teadusnõukogu liikmel on õigus küsida ja saada direktorilt või asedirektorilt teavet kõigis keskuse tegevust puudutavates küsimustes. § 12. Teadusnõukogu töökord (1) Teadusnõukogu töövorm on koosolek. (2) Teadusnõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis . (3) Koosoleku kutsub kokku teadusnõukogu juht või teda asendav ase juht . (4) Teadusnõukogu koosolek kutsutakse erakorraliselt kokku, kui seda nõuab kolmandik teadusnõukogu liikmetest või direktor. (5) Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb teadusnõukogu liikmetele vähemalt üks nädal ette teatada. (6) Teadusnõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole teadusnõukogu liikmetest , sealhulgas juht või teda asendav ase juht . (7) Teadusnõukogu võtab otsuseid vastu avalikul hääletamisel koosolekul o sa levate liikmete lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav teadusnõukogu juhil või teda asendava ase juhi hääl. (8) Teadusnõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud teadusnõukogu liik metest . Liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. (9) Teadusnõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad all teadusnõukogu juht või teda asendav ase juht ja protokollija . § 13. Teadusnõukogu otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata (1) Teadusnõukogul on õigus vastu võtta otsus koosolekut kokku kutsumata, kui teadusnõukogu juht või teda asendav ase juht saadab otsuse eelnõu koos selle juurde kuuluva teabega kõigile teadusnõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul teadusnõukogu liige peab esitama oma kirjaliku seisukoha. (2) Teadusnõukogu otsus võetakse vastu otsustamisel osalevate teadusnõukogu liikmete lihthäälteenamusega. (3) Teadusnõukogu otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata peab otsustamisel osalema vähemalt 75 protsenti teadusnõukogu liikmetest. (4) Hääletustulemuste kohta koostatakse hääletusprotokoll, mille allkirjastavad teadusnõukogu juht või teda asendav ase juht ja protokollija . (5) Hääletusprotokoll saadetakse viivitamata kõigile teadusnõukogu liikmetele ja direktorile. 5. peatükk VARA JA FINANTSEERIMINE § 14. Keskuse vara ja finantseerimine (1) Keskuse valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub õigusaktides sätestatud korras. (2) Keskuse tegevust rahastatakse riigieelarvest, põhitegevusega seotud tasulistest teenustest saadud tulust, programmide ja projektide täitmiseks eraldatud vahenditest ja muudest laekumistest. (3) Intellektuaalomandist laekuv at tulu kasutatakse §-s 6 nimetatud teadus- ja arendustegevu s teks. 6. peatükk ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE § 15. Aruandlus ja järelevalve (1) Keskus peab finants- ja statistilist arvestust õigusaktides kehtestatud korras. (2) Keskusele riigieelarvest eraldatud vahendite sihtotstarbelist kasutamist ning keskuse tegevuse vastavust põhimäärusest tulenevatele eesmärkidele kontrollitakse õigusaktidega sätestatud korras. 7. peatükk KESKUSE ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE § 1 6 . Keskuse ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine Keskuse tegevuse korraldab ümber või lõpetab Vabariigi Valitsus ministeeriumi ettepanekul, kuulanud ära Teadus- ja Arendusnõukogu seisukoha. 8 . peatükk RAKENDUSSÄTED § 17 . Määruste kehtetuks tunnistamine Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja Põllumajandusuuringute Keskuse ümberkorraldamisega tunnistatakse kehtetuks järgmised põllumajandusministri ja maaeluministri määrused: 1) p õllumajandusministri 4. juuni 2013 . a määrus nr 42 „Eesti Taimekasvatuse Instituudi põhimäärus”; 2) maaeluministri 8. novembri 2017. a määrus nr 72 ,,Põllumajandusuuringute Keskuse põhimäärus”. § 18 . Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. (2) Määruse § 6 punkt 7 jõustub 1. jaanuaril 2024. a. (3) Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja Põllumajandusuuringute Keskuse pooleliolevates haldusmenetluse asjade lahendamine antakse üle Maaelu Teadmuskeskusele. Maaelu Teadmuskeskus võ ib jätkata Põllumajandusuuringute Keskuse, Eesti Taimekasvatuse Instituudi, Eesti Maaviljeluse Instituudi ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudi nime kasutamist, kui see on vältimatult vajalik sordi tuntuse pärast ning toodetud ja pakendatud seemne või taimse paljundusmaterjali turustamiseks või muudes tegevustes. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler
4083685 47625 SELETUSKIRI maaeluministri määruse „ Maaelu Teadmuskeskuse põhimäärus” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS ) § 43 lõike 5 ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (edaspidi TAKS ) § 13 lõike 1 punkti 3 alusel. Eelnõu on välja töötatud, arvestades Maaeluministeeriumi (edaspidi ministeerium ) valitsemisalas kavandatud ümberkorraldusi, mille käigus korraldatakse ümber ministeeriumi hallatav riigiasutus Põllumajandusuuringute Keskus (edaspidi PMK ) ja ministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Eesti Taimekasvatuse Instituut (edaspidi ETKI ). Määruse eelnõu väljatöötamisel on lähtutud TAKS-i § 6 lõikest 1 ja § 10 lõikest 5 ning Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsuseasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise kord ” punkti 28 alapunktist 2, kuna ümberkorraldamise tulemusel liidetakse PMK ETKI-ga . M inisteerium kavandab ETKI ja PMK tegevused ümber korraldada oma valitsemisala struktuurireformi käigus. Esmalt viiakse PMK taimekaitsevahendite kvaliteedi ja jääkide ning mükotoksiinide sisalduse kindlakstegemine Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi ülesannete h ulka. Nimetatud muudatus jõustus 2022. aasta 1. juulil. Järgmise etapina liidetakse PMK ETKI-ga ning nimetatakse ümber Maaelu Teadmuskeskuseks (edaspidi keskus ), mis alustab tööd 2023. aasta 1. jaanuaril. Asutuste ühendamine on kavandatud selliselt, et PMK ja ETKI ümberkorraldamise järel täidab moodustatav keskus seniseid kahe asutuse põhifunktsioone, mis eeldab muu hulgas vajadust säilitada praegune kompetentne töötajaskond. Keskus on Eestis oma valdkonna juhtiv teadus- ja arendusasutus, mille eesmärk on olla põllumajanduse ja maaelu valdkonnas kõrgetasemeline rakenduslik teaduspartner. M inisteeriumi pikaajalises vaates on keskuse eesmärk arendada põllumajanduse valdkonnas teadmistepõhist majandust, lähendada teadlasi ja ettevõtjaid ning tõsta sektori innovatsioonivõimekust . Vabariigi Valitsuse 18. augusti 2022. aasta korraldusega nr 223 „ Põllumajandusuuringute Keskuse ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi ümberkorraldamine” otsustati korraldada 1. jaanuariks 2023. a ümber Maaeluministeeriumi hallatav riigiasutus Põllumajandusuuringute Keskus ja hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Eesti Taimekasvatuse Instituut, liites Põllumajandusuuringute Keskuse Eesti Taimekasvatuse Instituudiga ja lõpetades Põllumajandusuuringute Keskuse tegevuse. Samuti otsustati, et Eesti Taimekasvatuse Instituut nimetatakse ümber Maaelu Teadmuskeskuseks. Määruse eelnõu ja seletuskirja esialgse versiooni on ette valmistanud ministeeriumi personaliosakonna nõunik Leiti Tulf ( teenistussuhe lõppenud ). Määruse seletuskirja koostamises osales ministeeriumi teadus- ja arendusosakonna juhataja Tõnis Tänav (
[email protected] , 625 6186) . Juriidilise ekspertiisi eelnõule on teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Katrin Pööra (
[email protected] , 625 6 147 ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Keskuse põhimääruse eelnõu koosneb kaheksast peatükist: üldsätted , tegevusvaldkon na d ja ülesanded, juhtimine, teadusnõukogu, vara ja finantseerimine, aruandlus ja järelevalve, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning rakendussätted. Eelnõu koostamisel on lähtutud TAKS-i teisest peatükist, milles on sätestatud teadus- ja arendusasutuse tegevuse korraldamine ja sama seaduse § 5 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt teadus- ja arendusasutuse autonoomia seisneb õiguses määrata oma struktuur ja töökorraldus. Eelnõu §-s 1 sätestatakse keskuse nimi , milleks on Maaelu Teadmuskeskus . Keskuse lühend on M E TK . Keskuse ingliskeelne nim i Centre of Estonian Rural Research and Knowledge , lühend iga CERRK . Eelnõu §-s 2 sätestatakse keskuse pitsat i ja sümboli te nõuded . VVS-i § 41 lõike 2 kohaselt on keskusel väikese riigivapiga pitsat. Põhimääruses sätestatakse selle täpsem kirjeldus. Õiguse kasutada keskuse dokumendiplangil väikese riigivapi kujutist annab riigivapi seaduse § 7 lõige 1. Keskuse dokumen d iplangi kasutamise kord sätestatakse keskuse asjaajamiskorras. Eelnõu §- s 3 kehtestatakse , et keskus on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees, kes suunab ja koordineerib keskuse tegevust ning teostab tema tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet. Teenistuslikku järelevalvet teostatakse VVS-i § 95 lõike 1 kohaselt . Eelnõu §- s 4 määratakse keskuse asukoht, milleks on Jõgeva. K esk use asukoht on määratud postiaadressi täpsusega, kuid keskuse osade struktuuriüksuste ruumid võivad paikneda erinevatel postiaadressidel , näiteks Sakus . Väljaspool keskuse asukohta asuva struktuuriüksuse või töökoha asukoht ja postiaadress näidatakse struktuuriüksuse põhimääruses ja töötaja töölepingus . Eelnõu §-s 5 sätestatakse keskuse tegevusvaldkond. Keskuses koondatakse valdkondlik teadusarenduskompetents, mis ühendab põllumajanduse, maaelu ja maamajanduse valdkonna uuringud, seire, hindamise ja analüüsid, sealhulgas laboratoorsed analüüsid , põllumajanduskultuuride sordiaretuse ja põldkatsed , põllumajandus- ja maaeluvaldkonna teadmussiirde-, nõuande- ja innovatsiooniteenused ning muud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks vajalikud tegevused. Eelnõu §-s 6 sätestatakse keskuse ülesanded. Eelnõuga koondatakse ETKI ja PMK ülesanded loodava keskuse ülesanneteks. Eelnõuga on hallatavate asutuste ülesandeid korrastatud ning sõnastatud selgemalt võrreldes ETKI ja PMK kehtivate põhimääruste sõnastusega. Riigi hallatava teadusarendusasutusena täidab keskus jätkuvalt riikliku referentlaboratooriumi, volitatud laboratooriumi ja karantiinijaama ülesandeid ning teostab riikliku järelevalve laboratoorseid analüüse . Lisanduvad teadmussiirde , nõuandeteenuse koordineerimise ja innovatsiooni toetavate tegevuste ülesanded. Nimetatud tegevused koondatakse ühte asutusse selleks, et suurendada sektori innovatsioonivõimekust ja tihendada koostööd teiste valdkonna teadusasutuste ja ettevõt ja tega. Kuusiku katsekeskuse juures asub keskusel ka põllumajanduspark (5-hektariline maa-ala, millel paiknevad põllukultuuride kollektsiooniaed, köögivilja- ja dekoratiivkultuuride aed, viljapuu- ja marjaaed ning näidiskatsed ) , mis omab olulist rolli põllumajandusalase teadlikkuse tõstmisel ja teadmussiirde tegevuste ellu viimisel. Turuinfo kogumise, töötlemise ja esitamise ülesanne ei ole hetkel PMK ega ka ETKI ülesanne, seda täidab lepingu alusel kuni 2024. aasta alguseni Eesti Konjunktuuri i nstituut. Eelnõu kohaselt läheb 2024. aastast see ülesanne koos selleks vajalike vahenditega üle METK - ile . Keskus korraldab muu hulgas oma tegevusvaldkonnas ka koolitusi, mida tuleb mõista laias tähenduses. Koolitused hõlmavad nii teabepäevi, teadusüritusi, uuringute tutvustusi jmt kui ka täiskasvanute koolituse raames toimuvat täienduskoolitust, nagu näiteks taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegijatele selleks vajalikku täienduskoolitust. Alates majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse jõustumisest ei ole vaja ega piisa täiskasvanute täienduskoolituse korraldamise õiguse saamiseks riigiasutusele lihtsalt selle tegevuse märkimisest põhimäärusesse. Täiskasvanute täienduskoolituse läbiviimiseks ehk täienduskoolitusasutuse pidajana tegutsemiseks peab ka riigiasutus esitama tä iskasvanute koolituse seaduse § 3 lõike 1 kohase majandustegevusteate. Eelnõu §- s 7 sätestatakse, et keskust juhib ja esindab keskuse direktor. Direktor valitakse avaliku konkursi korras, mille viib läbi keskuse teadusnõukogu. Avaliku konkursi tulemuse alusel sõlmib valdkonna eest vastutav minister direktoriks valitud isikuga töölepingu kuni viieks aastaks. Eelnõu §- s 8 sätestatakse direktori pädevus ja ülesanded. Põhimäärus koondab direktori pädevusvaldkonna ja ülesanded, et tagada parem arusaadavus keskuse juhtimisfunktsioonidest. Põhimääruses on nimetatud need direktori ülesanded, mis ei tulene otseselt V VS-ist , töölepinguseadusest või muust seadusest ja mis ei kuulu ühegi asedirektori valdkonda . Arvestades, et keskuse tegevusega seotud küsimuste lahendamiseks moodustatakse teadusnõukogu, esitab direktor asutuse struktuuri teadusnõukogule heakskiitmiseks ja heakskiidetud struktuuri ministrile kinnitamiseks , samuti ettepanekud keskuse tegevuse suundade kohta ja arengukava ning aruande keskuse tegevuskava täitmise kohta. Ühtlasi kehtestab direktor keskuse struktuuriüksuse põhimääruse, töötajate koosseisu, dokumendihalduse korra ja muu keskuse töökorrald ust reguleerivad dokumendid. Põhimääruses sätestatakse, et direktorit asendab innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonda juhtiv asedirektor. Põhimääruses sätestatud ülesannete täitmisel tekkida võiva huvide konflikti maandamise meetmed võimaldavad direktori asendamist iga asedirektori poolt (kuivõrd direktoril ei ole pädevust sekkuda asedirektori valdkonna juhtimisse, siis ei ole sellist õigust ka teda asendaval asedirektoril) , kuid eelnõus on tehtud valik innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonda juhtiva asedirektori kasuks. Eelnõu §- s 9 sätestatakse asedirektori ametikohaga seonduv. Selgesõnaliselt on sätestatud, et k eskusel on kolm asedirektorit. ETKI ja PMK ümberkorraldamisega koond atakse ühte asutusse nii sordiaretuse ja seemnekasvatusega seotud tegevused (praegused ETKI tegevused) kui ka sortide registreerimise, majanduskatsete läbiviimise ja sertifitseeritud seemnete laboratoorse analüüsimise ja järelkontrolli tegevused (praegused PMK tegevused). Huvide konflikti vältimiseks on loodava keskuse koosseisu nimetatud valdkondades kavandatud võrdsed juhtimistasandid ja seeläbi kolm asedirektori ametikohta. Ette on nähtud innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonna asedirektori ametikoht, laborite ja katsekeskuste asedirektori ametikoht ning teaduse valdkonna asedirektori ametikoht. Teaduse valdkonna asedirektor juhib keskuse tegevust sordiaretuse, taimekaitse, taimebiotehnoloogia, põllumajandusuuringute ning seemne tootmise, pakendamise ja turustamise valdkonnas. Innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonna asedirektor juhib keskuse tegevust põllumajanduse ja maaelu teadmussiirde, nõuandeteenuste ja innovatsiooni toetavate tegevuste valdkonnas. Laborite ja katsekeskuste valdkonna asedirektor juhib keskuse tegevust registreerimis-, majandus-, järelkontrolli - ja teiste põldkatsete tegemise ning seemnete (sh sertifitseeritud seemnete), taimekahjustajate, väetise, mulla, taimse materjali, sööda ja muu materjali laboratoorse analüüsimise valdkonnas. A sedirektoriga sõlmib töölepingu keskuse direktor. T eaduse ning laborite ja katsekeskuste valdkonna asedirektori k andidaadiga töölepingu sõlmib ja ka lõpetab direktor, kui see on eelnevalt kooskõlastatud ministriga. P õhimäärusesse kavandatud asedirektorite ametisse nimetamise või ametist vabastamise eelnevalt ministriga kooskõlastamise nõue on võimaliku huv ide konflikti vältimise oluline meede , kuna tegemist on asutusest väljaspool ja kõrgemal ametialasel positsioonil oleva sekkumisega, mis aitab tagada tegevuste eraldatust asutuse sees. Kohustus kooskõlastada teaduse ning laborite ja katsekeskuste valdkonna asedirektoriga töölepingu sõlmimine ja lõpetamine ministriga sätestatakse kahe asutuse ühendamisega kaasneva võimaliku huvide konflikti vältimiseks. Ühinemisel koonduvad ühte asutusse nii sordiaretuse ja seemnekasvatuse tegevused (praegune ETKI tegevus) ning sortide registreerimise, majanduskatsete läbiviimise ja sertifitseeritud seemnete laboratoorse analüüsimise ja järelkontrolli tegevused (praegune PMK tegevus). Nimetatud valdkondades h uvide konflikti vältimiseks on loodava keskuse koosseisu nimetatud valdkondades kavandatud võrdsed ja teineteisest eraldatud juhtimistasandid (asedirektor). Keskuse asedirektori ametikoha täitmiseks viib teadusnõukogu läbi avaliku konkursi. Teaduse ning laborite ja katsekeskuste asedirektor : 1) tagab oma pädevuse piires keskuse ülesannete täitmise ja juhitava valdkonna tervikliku arendamise; 2) vastutab juhitavas valdkonnas keskuse tegevust korraldava (näiteks katsete tegemist, seemnete tootmist ja turustamist) õigusakti täpse ja otstarbeka täitmise ja juhitavale valdkonnale seatud eesmärkide saavutamise ning juhitava valdkonna arendamise eest ; 3) esindab keskust, sõlmib keskuse nimel lepinguid ja teeb tehinguid juhitava valdkonna ülesannete täitmiseks; 4) käsutab juhitava valdkonna ülesannete täitmiseks eraldatud rahalisi vahendeid ning tagab nende sihipärase ja otstarbeka kasutamise . Innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonna asedirektori ning nimetatud a sedirektori te täpsemad ülesanded, õigused ja vastutus sätestatakse ametijuhendis. Nimetatud lahendus t on tutvustatud 8. aprilli 2022. a veebikohtumisel ka Ühenduse Sordiameti ( edaspidi CPVO ) esindajatele, kes selle põhimõtteliselt heaks kiitsid. Lahendus on CPVO - le kooskõlastamiseks saadetud Maaeluministeeriumi 27. mai 2022. a kirjaga nr 8.2-4/462 . CPVO leid is (29. juuli 2022. a e-kiri ) , et ülesannete kirjeldatud viisil lahutamine maandab adekvaatselt seemnete tootmise ja aretamise ühte asutusse viimisest tulenevad huvide konflikti riskid. Samuti, et põhimäärusesse kavandatud asedirektorite ametisse nimetamise või ametist vabastamise eelnevalt ministriga kooskõlastamise nõue on võimaliku huv ide konflikti vältimise oluline meede , kuna tegemist on asutusest väljaspool ja kõrgemal ametialasel positsioonil oleva sekkumisega, mis aitab tagada tegevuste eraldatust asutuse sees. Täiendavalt pidas id PMK ja ETKI vajalikuks 9. juunil 2022. a tellida ning PMK tellis õigusanalüüsi asutus t e liitmisel esineda võiv a te huvide konflikti ohuolukordade tuvastamiseks ja v õimalike lahenduste pakkumiseks. Analüüsi kokkuvõttes t uu akse võimalikke huvide konflikti maandavate meetmetena välja struktuuriüksuste eraldatus , eelarvete eraldatus, pädevuse jaotus, tegevuste territoriaalne jaotus jm . Eelnõu § 10 kohaselt moodustatakse keskuse teadus- ja arendustegevusega seotud küsimuste lahendamiseks põhimääruses määratud ulatuses vähemalt viieliikmeline teadusnõukogu. TAKS-i § 7 lõike 3 kohaselt kinnitab teadusnõukogu koosseisu minister keskuse direktori ettepanekul. Teadusnõukogu liikmed valivad enda hulgast nõukogu juhi ja asejuhi. Eelnõu §-s 11 sätestatakse teadusnõukogu ülesanded. TAKS-i § 7 lõike 7 kohaselt määratakse teadus- ja arendusasutuse teadusnõukogu ülesanded kindlaks selle teadus- ja arendusasutuse põhimääruses. Keskuse teadusnõukogu viib läbi avaliku konkursi keskuse direktori ja asedirektorite ametikoha täitmiseks. Teadusnõukogu annab suuniseid keskuse tegevuse kohta , kinnitab keskuse arengukava ja annab hinnangu keskuse tegevuskava täitmise kohta . Nimetatud ülesannete püstitamine aitab tagada keskuse tõhusama toimimise. Keskuse struktuuri kiidab heaks keskuse teadusnõukogu, et selle liikmetel oleks võimalus analüüsida direktori esitatud struktuuri ja seeläbi muuta paremaks juhtimist ning töökorraldust. Teadusnõukogul on pädevus kehtestada keskuse akadeemiliste töötajate ametikohtade nimetused ja akadeemilistele töötajale esitatavad nõuded, samuti kinnitada keskuse akadeemiliste ametikohtade täitmise tingimused ja kord. Teadusnõukogu liikmel on õigus küsida ja saada direktorilt või asedirektorilt teavet kõigis keskuse tegevust puudutavates küsimustes. Eelnõu §- s 12 sätestatakse teadusnõukogu töökord. Nõukogu töövorm on koosolek. Teadusnõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Koosoleku kutsub kokku teadusnõukogu juht või teda asendav asejuht. Teadusnõukogu koosoleku võib ka kokku kutsuda erakorraliselt, kui seda nõuab kolmandik teadusnõukogu liikmetest või direktor. Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb teadusnõukogu liikmetele ette teatada vähemalt üks nädal. Teadusnõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt pool teadusnõukogu liikmetest, sealhulgas teadusnõukogu juht või teda asendav asejuht. Teadusnõukogu võtab otsuseid vastu avalikul hääletamisel koosolekul olevate liikmete lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav teadusnõukogu juhi või teda asendava asejuhi hääl. Teadusnõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud teadusnõukogu liikmetest. Teadusnõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Teadusnõukogu koosolek protokollitakse. Eelnõu §- s 13 sätestatakse võimalus, et teadusnõukogu võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata. Teadusnõukogu juht või teda asendav asejuht saadab otsuse eelnõu koos selle juurde kuuluva teabega kõigile teadusnõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul teadusnõukogu liige peab esitama oma kirjaliku seisukoha. Teadusnõukogu otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata peab otsustamisel osalema vähemalt 75 protsenti teadusnõukogu liikmetest. Eelnõu §-s 14 sätesta takse keskuse vara ja finantseerimise ga seonduv . Keskuse tegevust rahastatakse riigieelarvest, põhitegevusega seotud tasulistest teenustest saadud tulust, programmide ja projektide täitmiseks eraldatud vahenditest ja muudest laekumistest. Keskuse intellektuaalomandist laekuv tulu kasutatakse § 6 nimetatud teadus- ja arendustegevuseks. TAKS-i § 5 lõike 2 punkti 4 kohaselt seisneb teadus- ja arendusasutuse autonoomia õiguses otsustada oma tegevuse tulemuste kasutamise üle, kui seda ei piira seadus, selle alusel väljaantud õigusakt või leping. TAKS-i § 3 lõike 1 punkti 6 kohaselt investeerib teadus- ja arendusasutus oma põhitegevusest ja sellega kaasnevate tegevuste tulemustest, sealhulgas intellektuaalomandiõigustest saadud kasum i , teadus- ja arendustegevusse, selle tulemuste levitamisse või õpetamisse. Eelnõu § 15 kohaselt peab keskus finants- ja statistilist arvestust õigusaktides kehtestatud korras. Keskusele riigieelarvest eraldatud vahendite sihtotstarbelist kasutamist ning keskuse tegevuse vastavust põhimäärusest tulenevatele eesmärkidele kontrollitakse õigusaktidega sätestatud korras. Eelnõu § 16 kohaselt korraldab keskuse tegevuse ümber või lõpetab Vabariigi Valitsus ministeeriumi ettepanekul, kuulanud ära Teadus- ja Arendusnõukogu seisukoha. Eelnõu §- ga 17 tunnistatakse kehtetuks p õllumajandusministri 4. juuni 2013 määrus nr 42 „Eesti Taimekasvatuse Instituudi põhimäärus” ja maaeluministri 8. novembri 2017. a määrus nr 72 ,,Põllumajandusuuringute Keskuse põhimäärus” kehtetuks tunnistamine. Eelnõu §-s 18 sätestatakse määruse jõustumisega seonduv. Lõike 1 kohaselt jõustub määrus 1. jaanuaril 2023. aastal. Lõike 2 kohaselt jõustub määruse § 6 punkt 7 1. jaanuaril 2024. aastal. Määruse § 6 punkti 7 kohaselt kogub, töötleb ja esitab METK turuinfo Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamiseks . Lõikes 3 sätestatakse, et ETKI ja PMK pooleliolevates haldusmenetluse asjades läheb asja lahendamine üle keskusele . Keskus võib jätkata ETKI , Eesti Maaviljeluse Instituudi ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudi nime kasutamist, kui see on vajalik seoses sordi tuntusega ning toodetud ja pakendatud seemne või taimse paljundusmaterjali turustamiseks. 3. Eelnõu terminoloogia Määruse eelnõu ei sisalda uusi ega võõrtermineid , mida õigusaktides ei ole varem kasutatud. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega. 5. Määruse mõjud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri” § 46 lõikes 1 loetletud mõju valdkondadest ei kaasne kavandatud muudatustega otseseid ja olulisi mõjusid loodus- ja elukeskkonnale, riigi julgeolekule, kohaliku omavalitsuse korraldusele ega regionaalarengule. Eelnõu mõjudena käsitletakse üksnes kaasnevaid otseseid mõjusid riigiasutuste korraldusele. Määruse rakendamisega suureneb ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ressursitõhusam toimimine. Riigiasutuste ühendamise laiem mõju riigis tervikuna on poliitika tulemuslik rakendamine vähemate allasutuste kaudu. 5.1. Ümberkorralduste mõju riigiasutuste töökorraldusele ja tegevuste kulutõhususele Sihtrühm: PMK ja ETKI töötajad, muud riigiasutused, välispartneri d Ühendasutusse koondatakse PMK ja ETKI senised põhitegevused. Ministeeriumi hallatavad riigiasutused korraldatakse ümber Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 224 kinnitatud “Valitsuseasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise kord“ punkti 29 alapunktis 1 nimetatud põhjusel, sest muutuvad riigiasutuste täidetavad ülesanded. Ministeeriumi ülesandeks on põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine. Ministeerium vastutab koos valitsemisalas oleva teadus- ja arendusasutusega oma tegevusvaldkonna teadustegevuse ülesannete täitmise eest, seoses sektorile vajalike teadustulemuste saavutamise ja levitamisega. METK -i teadus- ja arendustegevuse eesmärk põllumajanduskultuuride sordiaretuse ja agrotehnoloogia valdkonnas on toetada põllumajandustootmise tõhusust ja konkurentsivõimet, vähendada põllumajanduse võimalikku negatiivset keskkonnamõju ja aidata kaasa elurikkuse säilitamisele, samuti on eesmärgina oluline tagada teadustegevuse jaoks oluliste võrgustike tugevdamine. Vastavalt TAKS-i § 5 lõike 2 punktile 1 määrab teadus- ja arendusasutus oma struktuuri ja töökorralduse. Ümberkorraldamine võimaldab METK- i s luua senisest tõhusam struktuur ja finantseerimisskeem, mis tagaks ministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendusasutuse konkurentsivõime ja teadustöötajate motiveerituse. Sisulisi muudatusi suhtlemisel Euroopa Liidu institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kellega hallatavad riigiasutused teavet vahetavad, ei tule, kuid välispartnereid tuleb teavitada kontaktasutuse nime muutmisest. Ministeeriumi valitsemisalas on aastate jooksul tehtud mitmeid olulisi muudatusi, mille tulemusel on paljud tugiteenused konsolideeritud ja nende pakkumine korraldatakse ühetaoliselt või ühiste standardite alusel. Seega on PMK ja ETKI ümberkorraldamisega mitmed riskid juba maandatud. PMK ja ETKI jagavad ühtseid teenuseid ja standardeid järgmistes teenusvaldkondades: riigitöötaja iseteenindusportaal (RTIP); raamatupidamise ja personaliarvestuse teenused ühtsetel alustel Riigi Tugiteenuste Keskuses; samadel alusel eesmärgistamine ja eelarvestamine koostöös ministeeriumiga (SAP BO, KAIS); kinnisvarahaldus ja -arendus Riigi Kinnisvara AS-i kaudu; dokumendihalduse süsteem nimega Webdesktop . PMK-s on 167,8 ja ETKI-s on 1 50 töö kohta . Asutuste ühendamisel peetakse oluliseks, et oleks tagatud ühendatud asutuste ülesannete jätkuv täitmine ja säilitatakse valdkondlik kompetents keskuses . Asutuste ümberkorraldamisega ei kaasne kokkuhoidu palgakuludes. Asutuste ümberkorraldamise kontekstis tuleb sarnaste tööperede töökohtade töötasemed ühtlustada, et tagada asutuses töökohtade töötasemete proportsionaalsus ja töötajate motivatsioon. Asutuste ümberkorraldamisega kaasneb ka vajadus ühtlustada püsikulusid, nagu kulud palgale, koolitustele, sõidukitele, töötervishoiule, tööohutusele, varustusele ja muule. Vajalik on luua uus koduleht. Neid vajadusi arvestatakse eelarve koostamisel. ETKI ja PMK tegevuse ümberkorraldamisel liidetakse sõidukipargid, suureneb sõidukite ristkasutus ja hõivatus. Pikemas perspektiivis võimalik neid kulusid optimeerida. PMK laborite infosüsteemi lisatakse ETKI laborid, selleks on vajalik süsteemi arendus teadusmooduli loomiseks. Pikas perspektiivis on võimalik saavutada kulude kokkuhoidu. Asutuse loomine võimaldab optimeerida ümberkorraldatavate asutuste struktuuri, jätta ära kattuvad tegevused ning kasutada sellest vabanenud ressursse asutuse töö jätkusuutlikkuse tagamiseks ja tõhustamiseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on eeldatavalt väike. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on pigem keskmine. 5.2. Ümberkorralduste mõju elanikkonnale (sotsiaalsed mõjud, sealhulgas mõju tervisele) Sihtrühm: elanikkond Mõju avalike teenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele Elanikele suunatud avalikud teenused muutuvad kvaliteetsemaks ja ühetaolisemaks, sest edaspidi on üks teadus- ja arendusasutuse ülesandeid täitev asutus, mis muudab isikule riigiga suhtlemise selgemaks ja lihtsamaks. Keskuse ülesanne on olla Eestis oma valdkonna juhtiv teadus- ja arendusasutus. Oluline on hoida oma staatust positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutusena. Teavitusi ümberkorralduste kohta saab ministeeriumi, PMK ja ETKI veebilehtedelt. Teavituskampaaniaga alustatakse 2022. aasta juulis. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on eeldatavalt väike. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on pigem keskmine. 5.3. Ümberkorralduste mõju ettevõtjatele Sih trühm: põllumajandustootjad ja -töötlejad, nõustajad, teised valdkonna asutused, põllu- ja maamajandusliku praktilise ekspertteabe loojad ja kasutajad jt ETKI pakub ettevõtjatele ja teistele partneritele teenuseid, näit eks taimekahjustajate monitooringut , sortide valikut ja soovitusi sobiva teks agrotehnilisteks võt eteks ning PMK laboriteenuseid , väetussoovitusi, põldkatseid, põllumajanduskeskkonna ja maamajanduse uuringuid jne. Maaeluministeerium i haldusalas on kavas ettevõtjatele suunatud teenuseid rohkem konsolideerida, et vähendada ettevõtjate jaoks partnerite ringi ning arendada positiivset pikaajalist kliendisuhet. METK-i st luuakse Maaelu ministeeriumi valitsemis alas ettevõtjatele partner kompetentsi- ja arenduskeskusena, kes on võimeline nõustama ning pakkuma innovatsiooniteenuseid põllumajanduse, maaelu ja maamajanduse valdkonnas. Mõju avalike teenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele Ettevõt ja tele suunatud avalikud teenused muutuvad kvaliteetsemaks ja ühetaolisemaks, sest edaspidi on üks põllumajanduse, maaelu ja maamajanduse teadus- ja arendusvaldkonna ülesandeid täitev asutus, mis isikutele riigiga suhtlemise selgemaks ja lihtsamaks. Ümberkorraldamine aitab suurendada asutuse tegevuse mõjusust, parandada tõhusust, selgust ja kvaliteeti. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on eeldatavalt väike. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on pigem keskmine. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Tegevuse lõpetava PMK õigused ja kohustused lähevad üle METK- i le alates 1. jaanuarist 2023. Ümberkorraldamise eesmärk ei ole otsene kulude kokkuhoid ega tulude suurenemine. Eesmärk on saavutada koostoime suurem tulemuslikkus ja tõhusam tegevus eeskätt inimressursi, katse- ja laboritehnika ning finantsvahendite kasutuse läbi . . Ümberkorraldamisega optimeeritakse asutuste haldus- ja tugiülesannete täitmisest tulenevaid kulusid ning vähendatakse samade tegevuste korduvat tegemist. Vabanevat ressurssi on võimalik kasutada uue asutuse töö tõhusamaks korraldamiseks. PMK struktuuriüksuste asukohad ei muutu ja nende kasutuses olev riigivara, sealhulgas nõuded ja kohustused, antakse üle METK - i le . Sama kehtib PMK eelarveassigneeringute kohta. PMK eelarveassigneeringud suletakse 31. detsembril 2022. a. Turuinfo kogumise, töötlemise ja esitamise ülesanne ei ole hetkel PMK ega ka ETKI ülesanne, seda täidab lepingu alusel kuni 2024. aasta alguseni Eesti Konjunktuuri i nstituut. Eelnõu kohaselt läheb 2024. aastast see ülesanne koos selleks vajalike vahenditega üle METK - ile . Samas tuleb arvestada, et PMK ja ETKI ümberkorraldamine toob kaasa ka kulud, mida on kavandatud katta ministeeriumi valitsemisala eelarvest. Kulud tekivad seoses töötajate palkade ühtlustamise, uute ülesannete täitmiseks, asutuse uue visuaalse identiteedi ja uue veebilehe loomisega, siltide ja viitade vahetamisega hoonetel ja hoonete sees, sõidukite ümberregistreerimisega, erinevate IT-süsteemide täiendustega ja nendes olevate töökohtade nimetuste ja logode ja muu muutmisega erinevatel vormidel ja dokumentidel ning muude vajalike tegevustega. Ministeerium, PMK ja ETKI on koostanud ümberkorraldamisega seotud tegevuste loetelu ja tegevuste täitmise ajakava. Oluliseks peetakse teavitustegevusi , et kommunikatsioon ja teavitustegevused oleksid muudatuste elluviimise orgaanilised ja integreeritud osad. Kõige otsesemalt mõjutab ümberkorraldamine PMK ja ETKI töötajaid ning nendele suunatud sisekommunikatsioon on vaieldamatult käesoleva aasta ja kogu ümberkorraldamisega seotud kommunikatsiooni kõige suurem väljakutse. Töötajate teavitamine ja nende valmisolek muudatusteks on olulise tähtsusega ka partneritele, klientidele ja laiemale avalikkusele. Kommunikatsioon toimub eelkõige otseste juhtide kaudu ning on regulaarne, avatud, konkreetne ja kahesuunaline. Struktuuriüksuste juhid on kaasatud ümberkorraldustega seotud otsuste tegemise protsessi , töötajatele vahendatakse regulaarselt muudatustega seonduvat teavet. Klientide jaoks on oluline, et neid teavitatakse muudatustest 2022. aasta jooksul. Kliente puudutavad teenused jäävad samaks. Teavitamiseks kasutatavad infotelefonid, üldised e posti aadressid ja muud kontaktid jäävad klientidele kättesaadavaks ka ümberkorraldamise ajal. Ka koostöö partneritega muutub suhteliselt vähe, kuid arusaamatuste vältimiseks tuleb 2022. aasta jooksul kõiki partnereid muudatustest teavitada. Laiemat avalikkust teavitatakse PMK ja ETKI ümberkorraldamisest ajakirjanduse ja meedia kaudu. Määruse jõustumise ajaks viiakse lõpule PMK ja ETKI ümberkorraldamisega kaasnevad toimingud, sealhulgas loodava asutuse struktuuri ja töökohtade koosseisu väljatöötamine ning sellega kaasnevad personalitoimingud, samuti asjaajamise, töökorralduse reeglite ning muude töökorraldust reguleerivate juhiste, kordade ja muude asjakohaste dokumentide väljatöötamine. Tegemist on mahuka ülesandega ja selleks kuluva ajaga on arvestatud määruse jõustumisaja määramisel. ETKI ja PMK töökorralduse muutmisega kaasnevad muudatused tehakse õigusaktidega kehtestatud korras. Näiteks k oostatakse t öökoha üleviimise tea d e PMK töötajatele, kes jätkavad alates 2023. aasta 1. jaanuarist keskuse koosseisus ettenähtud töökohal kooskõlas töölepingu seaduse (edaspidi TLS ) § 112 lõikega 1 (TLS -i § 112 l õike 1 kohaselt lähevad töölepingud muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust). Asutuste töö ümberkorraldamisega võib kaasneda töötajate töölepingu muutmine või töölepingu lõpetamine töölepingu seaduses sätestatu kohaselt . Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda TLS-i § 89 lõike 1 kohaselt. Koondamise tõenäosus võib olla valdkondades, kus liidetakse kahe asutuse sarnast tööd tegevate töötajate sarnased teenistuskohad. Asutuse põhimääruse ettevalmistamisega samal ajal valmistatakse ette käskkiri asutuse töökohtade koosseisu kehtestamiseks. Maaeluministri määrus ja direktori käskkiri keskuse koosseisu kehtestamiseks jõustuvad samal ajal. Määruse rakendamisega ei kaasne eeldatavaid tulusid. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. M ääruse § 6 punkt 7 jõustub 1. jaanuaril 2024. a . Määruse § 6 punkti 7 kohaselt kogub, töötleb ja esitab METK turuinfo Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamiseks . 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Põllumajandus - ja Toiduametile, Põllumajandusuuringute Keskusele ja Eesti Taimekasvatuse Instituudile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
Haridus- ja Teadusministeerium
Justiitsministeerium Meie 08.09.2022 nr 1.4-1/751
Keskkonnaministeerium
Rahandusministeerium
Määruseelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Esitame Teile kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Maaelu Teadmuskeskuse
põhimäärus” eelnõu.
Palume eelnõu kooskõlastada võimaluse korral kolme (3) tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisad:
1. METK_EN_EIS.docx
2. METK_SK_EIS.docx
Katrin Pööra
625 6147
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/22-1054 - Maaelu Teadmuskeskuse põhimäärus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 13.09.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1645ac46-84c3-4b57-8d95-6a93aa76728e
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1645ac46-84c3-4b57-8d95-6a93aa76728e?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main