dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Taotlus

Rahandusministeerium · 8. september 2022
Viit
4-1/7215-1
Registreeritud
8. september 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4 RIIGI EELARVEPOLIITIKA KAVANDAMISE KOORDINEERIMINE JA ELLUVIIMINE
Sari
4-1 Kirjavahetus riigi- ja kohalike omavalitsusasutustega eelarvestrateegia ja eelarve osas ning finantsplaanid ministeeriumide valitsemisalade kaupa (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4-1/2022
Vastutaja
Kairit Eha (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Finantstalitus)
Lahendamise tähtaeg
28. september 2022

Failid

  • 📎4-17202-1 07.09.2022 Väljaminev kiri.asice2054 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium [email protected] Meie 07.09.2022 nr 4-1/7202-1 Taotlus sihtotstarbelisest reservist vahendite eraldamiseks kohalike omavalitsuste kaudu Ukraina sõjapõgenike jaoks korterite korrastamiseks Taotleme sihtotstarbelisest reservist Rahandusministeeriumi eelarvesse kohalikele omavalitsustele (edaspidi KOV) tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ regionaalpoliitika programmi 5 000 000 euro eraldamist Ukraina sõjapõgenike jaoks korterite korrastamiseks. Riigi 2022. a lisaeelarvega nähti sihtotstarbelises reservis ette 5 mln eurot KOVidele Ukraina sõjapõgenike vältimatu abi kulude hüvitamiseks ja majutamiskulude katmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Sulev Liivik 6113417 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 KAVAND MÄÄRUS 07.09.2022 nr 4-1/7202-1 Taotlus sihtotstarbelisest reservist vahendite eraldamiseks kohalike omavalitsuste kaudu Ukraina sõjapõgenike jaoks korterite korrastamiseks Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksustele välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 52 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud Ukrainast Eestisse saabunud inimestele ja enne 2022. aasta 24. veebruari Eestisse lühiajaliselt ajutiselt Ukrainast saabunud, aga sõja tõttu mitte lahkuda saavate rahvusvahelise kaitse taotlemise õigusega inimestele (edaspidi Ukraina sõjapõgenik) eluruumide korrastamiseks toetuse andmise tingimused ja kord. (2) Toetuse eesmärk on väikesemahuliste remonttööde toetamine ebarahuldavas seisukorras eluruumi kasutuselevõtmiseks Ukraina sõjapõgenikele püsiva elamispinna pakkumiseks § 2. Toetusega remonditavale eluruumile esitatavad tingimused (1) Ukraina sõjapõgenikule püsiva majutuse pakkumiseks toetusega remonditav või soetatav eluruumina kasutamiseks sobilik ruum (edaspidi eluruum) peab vastama järgmistele tingimustele: 1) see on kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva üksuse omandis, omandamisel või eraomandis oleva kohaliku omavalitsuse üksuse või tema valitseva mõju all oleva üksuse poolt sotsiaalkorterina üürile võetud eluruum; 2) see ei ole olnud kasutuses või välja üüritud enne 30.11.2022.a; 3) see ei vasta toetuse taotlemise hetkel tingimustele, mis on toodud majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“; 4) see ei ole muul moel elamu seisundit arvestades eelnevate väiksemahuliste remonttöödeta elamiseks sobiv, välja arvatud § 4 lõikes 1 punktis 3 nimetatud juhul; 5) see ei asu kortermajas, milles alates 18 korteriga korterelamu puhul on poolte korterite ja muudel juhtudel rohkem kui kolme neljandiku korterite kasutamisest loobutud ning korterelamut ei ole tehniliselt ja/või majanduslikult otstarbekas rekonstrueerida; 6) see peab asuma vähemalt 500 elanikuga asulas; 7) selle läheduses asuvad mõistlikus kauguses lastaia- ja/või koolikohad ning töökohad. (2) Toetusega teostatud remonttööde järgselt või soetatud eluruum peab vastama majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 85 „Eluruumi esitatavad nõuded“ nõuetele. § 3. Toetuse piirsumma arvestamise põhimõtted (1) Kohaliku omavalitsuste üksuste vahel, välja arvatud v.a Kihnu, Ruhnu ja Vormsi vald jaotatakse 5 000 000 eurot toetust järgmiselt: 1) kohaliku omavalitsuse üksusele arvestatakse baastoetuseks 30 000 eurot; 2) punkti 1 kohaselt jaotatavast osast üle jääv toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt töökohtade keskmise arvuga kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil 2022. aasta jaanuarist kuni juunini kaasa arvatud. (2) Lõike 1 alusel arvutatud toetuse piirsummad kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes on esitatud määruse lisas 1. Piirsumma arvestatakse tuhande euro täpsusega. § 4. Abikõlblikud kulud (1) Abikõlblikud kulud on: 1) remonditava ruumi ekspertiisi ja ehitusprojekti tellimine; 2) lammutus(sh ehitusprügi koristus)- ja ehitustööd eluruumi viimiseks vastavusse § 2 lõikele 2; 3) eluruumi soetamise kulu; 4) elamiseks vajaliku sisustuse soetamine; 5) üürikulu vastavalt § 7 lõikele 8; 6) halduskulu 200 eurot toetusega renoveeritud eluruumi kohta. (2) Kui toetuse saaja on esitatud tegevuste osas käibemaksukohustuslane, kes saab ostetult kaupadelt ja teenustelt sisendkäibemaksu Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida, siis käibemaks on mitteabikõlblik kulu. § 5. Toetuse taotlemine (1) Toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus. (2) Taotletava toetuse maksimaalne suurus on 300 eurot ruutmeetri kohta. Toetuse maksimaalset suurust ei rakendata iga taotluses märgitud remonditava eluruumi kohta eraldi, vaid kogu kohaliku omavalitsuse üksuse taotluse suhtes. (3) Toetuse taotlemisel omaosalust ei nõuta. Kohaliku omavalitsuse üksus võib toetust taotleda eluruumi renoveerimise kulude osaliseks katmiseks. (4) Toetuse taotlemiseks esitab kohaliku omavalitsuse üksus lisas 2 toodud vormil vajaliku info Rahandusministeeriumile 30. novembriks 2022.a. (5) Kohaliku omavalitsuse üksus võib taotluses piirsummat ületavalt lisada täiendava toetusega remonditavate eluruumide arvu, ruutmeetrid ja taotletava täiendava toetuse suuruse. (6) Rahandusministeerium kontrollib esitatud taotluse vastavust määrusele. Puuduste avastamisel või täiendava informatsiooni vajaduse korral teavitab Rahandusministeerium taotluse esitajat ja annab tähtaja puuduste likvideerimiseks. § 6. Toetuse andmise otsustamine ja välja maksmine (1) Kohaliku omavalitsuse üksusele on tagatud toetuse andmine vastavalt § 3 piirsummale kui taotluses esitatud remonditavad eluruumid vastavad käesoleva määruse tingimustele. (2) Kui taotluses esitatud taotletav toetuse kogusumma ületab kohaliku omavalitsuse üksusele arvestatud toetuse piirsummat, antakse toetust vastavalt piirsummale, välja arvatud lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhul.. (3) Kui osad kohaliku omavalitsuse üksused ei esita taotlust või taotlevad toetust § 3 lõike 2 piirsummast väiksemas summas, antakse § 5 lõikes 5 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksusele täiendavat toetust vastavalt taotlusele. (4) Kui § 5 lõikes 5 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuste täiendavalt taotlev toetussumma ületab summat, mille kohaliku omavalitsuse üksused jätsid 30. novembriks kasutamata, jaotatakse täiendav toetussumma proportsionaalselt kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt täiendavalt taotletud toetuse suurusele. (5) Kohaliku omavalitsuse üksusele antava toetuse suurus, toetusega renoveeritavate ruutmeetrite ja eluruumide arv kinnitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse taotluse alusel riigihalduse ministri käskkirjaga. (6) Rahandusministeerium kannab lõikes 5 nimetatud käskkirjaga antud toetuse kohaliku omavalitsuse üksustele üle 5 tööpäeva jooksul käskkirja kinnitamisest alates. § 7. Toetuse kasutamine (1) Toetust võib kasutada abikõlblike kulude katmiseks, mis on tehtud perioodil 30.11.2022- 31.12.2023.a. (2) Toetusega remonditava eluruumi remonttööd peavad olema lõpetatud ja tööd vastu võetud või eluruum soetatud hiljemalt 01.03.2023. a, välja arvatud lõikes 3 nimetatud juhul. (3) Toetuse kasutamisel eraomandis eluruumi üüri ettemaksmiseks peab eluruumi omanik andma selle hiljemalt 01.03.2023. a kohaliku omavalitsuse üksusele kasutamiseks Ukraina sõjapõgenikule edasi üürimise eesmärgil. (4) Kui eluruumi remonttööde lõpetamisel või soetamisel selgub, et osa § 6 lõike 5 alusel kinnitatud toetussummast jääb kasutamata pärast lõikes 2 nimetatud tähtaega, võib kohaliku omavalitsuse üksus toetuse jääki kasutada määruse tingimustele vastava täiendava eluruumi renoveerimiseks või selle kulude osaliseks katmiseks Rahandusministeeriumile taotlust esitamata. (5) Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud teavitama Sotsiaalkindlustusametit ja Rahandusministeeriumit lõikes 2 nimetatud tähtajaks toetusega remonditud eluruumi kasutamisvalmidusest või soetamisest koos kavandatava üürimakse suurusega 10 päeva jooksul tööde vastuvõtmisest arvates. (6) Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud teavitama Sotsiaalkindlustusametit Ukraina sõjapõgeniku lahkumisel toetusega remonditud või soetatud eluruumist 10 päeva jooksul põgeniku lahkumise päevast arvates, välja arvatud kui eluruumi lõikes 5 nimetatud kasutamisvalmidusest teada andmisest on möödunud rohkem kui 12 kuud. (7) Kohaliku omavalitsuse üksus võib toetusega remonditud või soetatud eluruumi omal algatusel paigutada Ukraina sõjapõgeniku, küsides eelnevalt Sotsiaalkindlustusameti nõusolekut. (8) Eraomanikult eluruumi üürimisel võib kohaliku omavalitsuse üksus teha kuni 12 kuu üürisumma ettemaksu eluruumi § 2 lõikele 3 nõuetele vastavusse viimiseks vajaliku remondi teostamiseks. (9) Lõikes 8 nimetatud üüri suurus peab vastama piirkondlikule turuhinnale, ega ei tohi olla suurem kui 10 eurot kuus ruutmeetri kohta. (10) Kohaliku omavalitsuse üksus peab tagama toetusega remonditud või soetatud eluruumis valmisoleku Sotsiaalkindlustusameti välja pakutud Ukraina sõjapõgeniku majutamiseks vähemalt 12 kuud lõike 5 alusel kasutusvalmidusest teavitamise päevast arvates. (11) Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud lõikes 10 nimetatud perioodil paigutama Sotsiaalkindlustusameti taotlusel eluruumi Ukraina sõjapõgeniku, välja arvatud lõikes 7 nimetatud juhul. (12) Sõlmitud üürileping peab võimaldama eluruumi kasutaval Ukraina sõjapõgenikul seda kasutada pärast lõikes 10 nimetatud tähtaja lõppemist. (13) Kui toetusega renoveeritud eluruumi kohta lõikes 5 nimetatud kasutamisvalmidusest teada andmisest 12 kuu möödumisel ei ole sinna majutatud Ukraina sõjapõgenikku või ruumi kasutanud Ukraina sõjapõgenik on lahkunud, võib kohaliku omavalitsuse üksus eluruumi kasutada muudele isikutele munitsipaaleluruumi pakkumiseks. § 8. Aruandlus Kohaliku omavalitsuse üksus esitab Rahandusministeeriumile lisas 3 kehtestatud vormil toetuse kasutamise informatsiooni jooksvalt, kuid hiljemalt 2024. aasta 1 veebruariks. § 9. Toetuse saaja kohustused (1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib saadud toetuse edasi anda majandustegevusega tegelevale üksusele järgmistel tingimustel: 1) abi antakse Euroopa Komisjoni määruse nr 1407/2013 alusel, mille piirmäär on 200 000 eurot ettevõtja kohta kolme majandusaasta jooksul; 2) abi saaja tegevusvaldkond vastab Euroopa Komisjoni määruse nr 1407/2013 artiklile 1; 3) abi saaja vastab ühe ettevõtja mõistele vastavalt Euroopa Komisjoni määruses nr 1407/2013 toodud artiklis 2; 4) abi andja peab järgima abi andmisel kumuleerimise kooskõla Euroopa Komisjoni määruse nr 1407/2013 artikliga 5; 5) abi andja peab abi andmisega seotud dokumendid säilitama 10 aastat abi andmisest; 6) antud abi tuleb registreerida Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus või lõikes 1 nimetatud abi saaja on kohustatud: 1) võtma kolm võrreldavad hinnapakkumist, kui projekti maksumus on alla lihthanke piirmäära, välja arvatud juhul kui tööd teostab kohaliku omavalitsuse üksus või konsolideerimisgruppi kuuluv üksus riigihangete seaduse § 12 tingimustel ja kohaliku omavalitsuse hankekorra alusel; 2) vältima olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja, tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus, hõimlus, seotus juriidilise isikute kaudu vms) seotuks toetuse saaja või tema projektiga seotud ametiisikuga; 3) Rahandusministeeriumi nõudmisel tõendama toetust saanud eluruumi remontimise vajadust; 4) võimaldada Rahandusministeeriumi nimetatud isikutel tutvuda kõigi toetuse saaja valduses olevate toetust saanud projektidega seotud dokumentidega, kui see on vajalik toetuse nõuetekohase kasutamise hindamiseks. § 10. Toetuse tagasinõudmine (1) Rahandusministeerium võib esitada kohaliku omavalitsuse üksusele toetuse tagasinõude 10–100 protsendi ulatuses järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetus on kasutatud mitteabikõlblikeks kuludeks; 3) kohaliku omavalitsuse üksus on jätnud määruse § 7 lõigetes 2-12 tingimuse osaliselt või täielikult täitmata; 4) toetus või osa toetusest on jäänud kasutamata § 7 lõikes 1 nimetatud tähtajaks; 5) kohaliku omavalitsuse üksus ei ole kinni pidanud §-s 9 nimetatud kohustustest. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus peab maksma tagasi toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetussumma 30 kalendripäeva jooksul otsuse kättesaamise päevast arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Lisa ministri nimi {regDateTime} määrus nr {regNumber} „Kohaliku omavalitsuse üksustele Ukraina sõjapõgenikele eluruumide korrastamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ Lisa nr 1 Toetuse piirsummad kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes Toetuse Kohaliku omavalitsuse piirsumma üksus suurus EUR Anija vald 36 000 Harku vald 52 000 Jõelähtme vald 49 000 Keila linn 48 000 Kiili vald 37 000 Kose vald 39 000 Kuusalu vald 37 000 Loksa linn 32 000 Lääne-Harju vald 43 000 Maardu linn 57 000 Raasiku vald 37 000 Rae vald 127 000 Saku vald 53 000 Saue vald 69 000 Tallinna linn 1 319 000 Viimsi vald 59 000 Hiiumaa vald 42 000 Alutaguse vald 34 000 Jõhvi vald 55 000 Kohtla-Järve linn 70 000 Lüganuse vald 41 000 Narva linn 80 000 Narva-Jõesuu linn 42 000 Sillamäe linn 47 000 Toila vald 35 000 Jõgeva vald 48 000 Mustvee vald 36 000 Põltsamaa vald 40 000 Järva vald 40 000 Paide linn 53 000 Türi vald 42 000 Haapsalu linn 49 000 Lääne-Nigula vald 39 000 Haljala vald 40 000 Kadrina vald 37 000 Rakvere vald 51 000 Rakvere linn 59 000 Tapa vald 41 000 Vinni vald 36 000 Viru-Nigula vald 36 000 Väike-Maarja vald 38 000 Kanepi vald 35 000 Põlva vald 47 000 Räpina vald 36 000 Häädemeeste vald 35 000 Lääneranna vald 36 000 Põhja-Pärnumaa vald 39 000 Pärnu linn 120 000 Saarde vald 34 000 Tori vald 42 000 Kehtna vald 36 000 Kohila vald 39 000 Märjamaa vald 39 000 Rapla vald 49 000 Muhu vald 32 000 Saaremaa vald 78 000 Elva vald 55 000 Kambja vald 52 000 Kastre vald 36 000 Luunja vald 36 000 Nõo vald 35 000 Peipsiääre vald 34 000 Tartu vald 51 000 Tartu linn 260 000 Otepää vald 41 000 Tõrva vald 37 000 Valga vald 47 000 Mulgi vald 38 000 Põhja-Sakala vald 39 000 Viljandi vald 48 000 Viljandi linn 68 000 Antsla vald 35 000 Rõuge vald 34 000 Setomaa vald 33 000 Võru vald 45 000 Võru linn 54 000 Lisa ministri nimi 07.09.2022 määrus nr 4-1/7202-1 „Kohaliku omavalitsuse üksustele Ukraina sõjapõgenikele eluruumide korrastamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ Lisa nr 2 Lisa nr 2 Taotlusvorm KOV üksuse nimi Jrk Toetuse Omandivorm2 Kinnistu Kinnistu Eluruumi Hinnangulised nr osa nr3 aadress4 m² arv5 kulud6 (PS/PÜ)1 Kohaliku omavalitsuse üksus kinnitab (märgi x): Eluruum(id) ei ole enne 24.02.2022.a kasutuses või välja üüritud Remonditav eluruum(id) ei vasta toetuse taotlemise hetkel majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ tingimustele Eluruum(id) ei ole muul moel elamu seisundit arvestades eelnevate väiksemahuliste remonttöödeta elamiseks sobiv Eluruum(id) ei asu kortermajas, milles alates 18 korteriga korterelamu puhul on poolte korterite ja muudel juhtudel rohkem kui kolme neljandiku korterite kasutamisest loobutud ning korterelamut ei ole tehniliselt ja/või majanduslikult rekonstrueerida Eluruumi(de) läheduses asub(vad) mõistlikus kauguses lastaia- ja/või koolikohad ning töökohad. Eluruum(id) asub(vad) vähemalt 500 elanikuga asulas Üüri suurus vastab piirkondlikule turuhinnale Nimi, amet, allkiri, kuupäev 1 Eluruumide korrastamise toetuse osa on jagatud kaheks: 1) määruses § 3 lg 1 tagatud summa ehk piirsumma piires (PS) toetus ja 2) piirsummat ületav taotluse osa (PÜ). Tabelisse tuleb märkida iga objekt PS ja/või PÜ lõikes. 2 Kohaliku omavalitsuse üksuse eluruum, valitseva mõju all oleva üksuse eluruum, omandatav eluruum või üüritav eluruum 3 Kinnisturaamatus kinnistule määratud number. 4 Kinnisturaamatus katastriüksuse aadress. 5 Korrastatava eluruumi m² arv. 6 Siia kuuluvad lammustus- ja ehistustööd, sisustuse soetus, halduskulu 200 €/korter ning võimalik 3 kuu üürikulu euro täpsusega. 07.09.2022 määrus nr 4-1/7202-1 „Kohaliku omavalitsuse üksustele Ukraina sõjapõgenikele eluruumide korrastamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ Lisa nr 3 Lõpparuande vorm KOV üksuse nimi Jr Kinnis Eluruu Eluruu Projekteeri Sisust Üürikul Haldusk Kokk Tööde k tu nr7 mi m²8 mi mis-, use ud, € ulu, € u, € teostam nr soetam lammutus- soetus, ise ise ja € periood kulud, ehitustööd, € € 1 200 € 2 200 € 3 200 € 4 200 € 5 200 € Kohaliku omavalitsuse üksus kinnitab (märgi x): Kohaliku omavalitsuse üksus on võtnud eluruumi(de) kohta vähemalt kolm hinnapakkumist Töid teostas kohaliku omavalitsuse üksus Töid teostas kohaliku omavalitsuse konsolideerimisgruppi kuuluv üksus Riigihangete seaduse § 12 alusel Tehinguid seotud osapooltega pole toimunud või nende toimumisel on huvide konflikt kõrvaldatud Nimi, amet, allkiri, kuupäev 7 Kinnisturaamatus kinnistule määratud number 8 Korrastatava eluruumi m² arv 30.08.2022 Riigihalduse ministri määruse „Kohaliku omavalitsuse üksustele Ukraina sõjapõgenikele eluruumide korrastamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ seletuskiri I Sissejuhatus Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 50 lõike 3 alusel „Riigi 2022. a lisaeelarve seaduses“ nähti ette kohaliku omavalitsuse üksustele (edaspidi KOV) Ukraina sõjapõgenike vältimatu abi osutamiseks ja majutamiseks 5 mln eurot. Raha kajastub Rahandus- ministeeriumi regionaalarengu programmis. Toetusmeede on suunatud KOVide abil Ukraina sõjapõgenikele püsiva majutuse pakkumisele. Arvestades Euroopa Liidu Nõukogu 4. märtsi 2022. a rakendusotsust (EL) nr 2022/382, millega määratakse kindlaks Ukrainast lähtuva põgenike massilise sissevoolu olemasolu lähtuvalt direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5, otsustas Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2022. a korralduses nr 66 „Ajutise kaitse kohaldamine“: 1. Kohaldada ajutist kaitset järgmistele isikutele, kes lahkusid sõjalise konflikti tõttu Ukrainast alates 24. veebruarist 2022. a ja on saabunud Eestisse: 1) enne 24. veebruari 2022. a Ukrainas elanud Ukraina kodanikud; 2) kodakondsuseta isikud ja muude kolmandate riikide kui Ukraina kodanikud, kellel oli Ukrainas rahvusvaheline kaitse või samaväärne riiklik kaitse enne 24. veebruari 2022. a; 3) alapunktides 1 ja 2 nimetatud isikute pereliikmed. 2. Pereliige punkti 1 alapunkti 3 tähenduses on abikaasa, elukaaslane, alaealine vallaline laps, teised lähisugulased, kes elasid samas leibkonnas ja olid punkti 1 alapunktis 1 või 2 nimetatud isiku ülalpidamisel. 3. Pereliikmeid käsitatakse perekonnana juhul, kui pere viibis ja pere elukoht oli juba enne 24. veebruari 2022. a Ukrainas. Lisaks on määruse mõttes sobilikud isikud, kes viibisid lühiajaliselt ajutiselt (nt turismireis, külaskäik, võistlusreis) Eestis enne 24. veebruari 2022. a ning kes ei saa sõja tõttu Ukrainasse tagasi pöörduda. Nendele isikutele laieneb rahvusvahelise kaitse taotlemise õigus. Siia alla ei käi Eestis pikaajalise viisa, elamisloaga või töötamisloaga isikud, sest need isikud ei ole sõjapõgenikud ega vaja kaitset. Meetme eesmärk on väiksemahuliste remonttööde toetamine ebarahuldavas seisukorras eluruumi või muu elamiseks sobiliku ruumi kasutuselevõtmiseks Ukraina sõjapõgenikele püsiva elamispinna pakkumiseks. 21.08.2022. a seisuga oli Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) ajutisel majutusel 3840 Ukraina sõjapõgenikku. Kui juuni-juuli oli majutusvajadus ligikaudu samal tasemel, siis augustis on ajutisel majutusel olevate isikute hulk kasvanud. Selle alusel on siiski keeruline teha prognoose, kui suur number inimesi võiks sügiskuudel püsivat elamispinda vajada. Arvestada tuleb uute päevas paarisaja sõjapõgeniku saabumisega ning ka sellega, et sugulaste, sõprade ja tuttavate juures majutuse leidnud inimesed vajavad mingil hetkel eraldiseisval pinnal püsivat majutust. Selliste isikute täpne arv ei ole teada. KOVide 15.05.2022. a esitatud vältimatu abi kulude hüvitamise taotlustes selgus, et KOVid korraldasid ajutise majutuse ca 2340 isikule. Ka neile isikutele on vaja leida püsivad elamispinnad. Üüriturul on suur korterite puudus ja väga kõrge hinnatase1. Ukraina sõjapõgenike jaoks on lõppemas seaduses lubatud maksimaalse 4 kuu pikkune ajutise majutuse pakkumise periood ja need inimesed vajavad püsivat majutust üürikorterites2. Paljudel juhtudel on Ukraina sõjapõgenikel keeruline üüripinda leida ning hotellides viibitakse 4 kuud. Suurenevad ka juhud, kus ukrainlastele meie pakutav majutus ei sobi ja nad peavad 2 kuu jooksul ise otsima lahenduse3. Meetme eesmärk on väikesemahuliste remontide abil tuua üüriturule võimalikult kiiresti üürikortereid juurde. Seetõttu ei toetata meetmest korterite suuremahulist renoveerimist või üürimajade ehitamist. Sobivad tavalised korterid, ühiselamu tubade korda tegemine ja muude ruumide korda tegemine, mis oleksid sobilikud elamiseks (edaspidi eluruum). Oluline on, et remonttööde järgselt vastaks ruum eluruumi sanitaarnõuetele. Toetust ei saa taotleda ajutisteks lahendusteks, kus on ette teada, et isik peab ruumist mingil hetkel lahkuma. Kuna toetusraha jaotatakse nö piirsummana KOVide vahel, siis on ühtlaselt üle Eesti võimalik KOVidel raha kasutada kohaliku korterite üürituru elavdamiseks ning toetusraha ei kontsentreeru Harjumaale või muudesse suurematesse keskustesse. See aitab kaasa Ukraina sõjapõgenike hajutamisele üle Eesti. Toetuse taotlemise tingimused KOV võib toetust taotleda nii oma kui tema valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu omandis eluruumi remondiks. KOV võib toetusega soetada juba korda tehtud eluruumi. KOV peab tagama, et toetusega remonditud või soetatud eluruum on broneeritud SKA jaoks Ukraina sõjapõgenike paigutamiseks ja võimalusel tuleb Ukraina sõjapõgenik ka sinna majutada (vt täpsemalt toetuse kasutamise tingimused). KOV võib toetusega teha üüriettemakse, et eraomandis korter korda teha ja see anda SKA kaudu kasutamiseks Ukraina sõjapõgenikule (vt täpsemalt toetuse kasutamise tingimused). Eraomandis eluruum vajab eeldatavasti mõnevõrra remonti selle välja üürimiseks ning üüri ettemaks annab selleks võimaluse. Samas ei ole KOVil võimalik täpselt välja selgitada remondi vajadust ning KOV annab üüri ettemaksena raha eraomaniku kätte. KOVi kohustus on tagada, et toetusega korda tehtud eluruum on alates 01.03.2023. a valmis kasutusele võtmiseks. Kui eraomandis eluruum ei ole eelpool nimetatud tähtajaks KOVile kasutusse antud, peab KOV üüri ettemaksu tagasi nõudma ja eluruumile kasutatud toetuse riigile tagasi maksma. Toetusraha võib kasutada määruse tingimustele vastava eluruumi remondiks või soetamiseks. Kuna meetme eesmärk on Ukraina sõjapõgenike majutamiseks täiendavate uute eluruumide pakkumine, ei tohi eluruum olla kasutuses või välja üüritud enne 30.11.2022. a ja peab vajama remonti. Kui eluruumi kasutati või üüriti välja viimati rohkem kui 3 a tagasi, võib sellisele eluruumile toetust taotleda. Eesmärk on Ukraina sõjapõgenikele eluruumide pakkumiseks tuua üüriturule elamispindasid, mis on praeguse seisuga sealt välja jäänud. Enne 1 Vr nt artikkel https://www.adaur.ee/arco-vara-ulevaade-eesti-kinnisvaraturust-mai-2022/ 2 SKA andmetel näiteks juunis sisenes ajutisele majutusele 1962 ja väljus püsivale majutusele 1259 Ukraina sõjapõgenikku. 3 VRKS § 73 lg 7: „Rahvusvahelise kaitse saaja, kes keeldub elama asumast kohaliku omavalitsuse üksusesse, kus ollakse tema vastuvõtmiseks valmis, peab ise otsima elukoha ja kandma sellega seotud kulud. Rahvusvahelise kaitse saajale võimaldatakse majutus rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses kahe kuu vältel nimetatud keeldumisest arvates“. 30.11.2022. a Ukraina sõjapõgenike majutamiseks remonditud korterite eest tagasiulatuvalt toetust ei maksta. Eluruumi kasutamist seni takistanud kehv seisund peaks olema peamine argument renoveerimistoetuse taotlemiseks. Erandiks on toetuse kasutamine eluruumi soetamiseks (ostmiseks), mis on eeldatavasti kasutamiskõlblik kohe soetamise järgselt. Lisaks peab eluruum asuma hoones, mida ei plaanita lammutada lähitulevikus. KOV peab läbi mõtlema, kas piirkonnas asuvad töökohad, lasteaia- ja koolikohad. Selleks, et remonditav või soetatav eluruum ei asuks väga väikeses külas, kus eeldatavasti on keeruline tööd leida, on kehtestatud nõue, et eluruumi asukoha asustusüksuse elanike arv peab olema üle 500 elaniku. Kui need tingimused ei ole täidetud, on keeruline remonditud või soetatud eluruumi Ukraina sõjapõgenikku leida ja tekib risk, et toetusrahaga korda tehtud või soetatud eluruumid jäävad tühjalt seisma. Toetuse piirsumma arvestamise põhimõtted Kuna Ukraina sõjapõgenike majutamiseks eluruumide leidmine on kiireloomuline ja taotlustes iga eluruumi hindamine oleks ülimalt bürokraatlik ja aeganõudev protsess, otsustati jaotada investeeringusumma 5 mln KOVide vahel piirsumma põhiselt. See tähendab, et iga KOV (va väikesaared) saab piirsumma piires esitada renoveeritavate ruutmeetrite ja korterite arvu. Tingimuste täitmisel saavad toetust kõik KOVid vastavalt taotlusele ning nende projektid omavahel ei konkureeri. Otsustati meetmest toetust mitte anda Kihnu, Vormsi ja Ruhnu valdadele, sest väikesaartel ei ole Ukraina sõjapõgenike paigutamine perspektiivikas saartel sobilike töökohtade puudumise tõttu. Baastoetuse suuruseks on 30 000 eurot. See tähendab, et iga KOV saab keskmiselt toetusega korda teha ca 2-3 korterit arvestusega, et ühe 40 rm2 korteri eest antakse toetust keskmiselt 12 000. Ülejäänud osa toetusest jaotatakse KOVide vahel proportsionaalselt 2022. a kuue kuu keskmise töökohtade arvuga KOVis4. Toetuse piirsummad on toodud määruse lisas 1. KOV võib taotluses märkida ka piirsummat ületavalt renoveeritavate või soetatavate ruutmeetrite ja eluruumide arvu. Kui meetmes tekib kasutamata jäänud vahendite jääk, on võimalik selliste KOVide toetust suurendada (vt toetuse taotlemine). Määruse koostamisel kaaluti lahendust, et aluseks võtta KOVide lõikes remondi abiga üüriturule toomise potentsiaaliga korterite arv. Sellist uuringut ei ole tehtud ning avalikest andmebaasides sellist infot ei leia. Arvestades meetme kiireloomulisust, loobuti sellisest lahendusest ja toetuse piirsummade kujundamisel võeti aluseks töökohtade arv. See võimaldab enamikel KOVidel meetmes osaleda. Abikõlblikud kulud Abikõlblikud on järgmised kulud koos käibemaksuga: 1) remonditava ruumi ekspertiisi ja ehitusprojekti tellimine; 4 EMTA andmed https://www.emta.ee/ariklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo- statistika/statistika-ja-avaandmed#ettevotluse-statistika 2) lammutus- ja ehitustööd eluruumi viimiseks vastavaks § 2 lõikele 2 ning ehitusprügi koristamine; 3) eluruumi soetamise kulu; 4) üürikulu 12 kuu üüri ettemaksu tegemiseks; 5) elamiseks vajaliku sisustuse soetamine; 6) 200 EUR toetusega renoveeritava eluruum kohta KOV halduskuludeks. Eluruumi korda tegemiseks vajalikud kulud on abikõlblikud. Lisaks võib KOV toetusega soetada eraomanikult eluruumi ja selle korda teha. See tähendab, et ost ja remont peaks nt 50 m2 eluruumi puhul mahtuma 15 000 EUR piiridesse. Meetmega kaasneb KOVidele halduskulu remontöödeks võetavate pakkumiste menetlemisega. Halduskulu on arvestatud 200 EUR per korter. See kataks ära ca 10 h puhast tööaega ühe renoveeritava korteriga tegelemiseks. KOV arvestab taotluses halduskulu komponendiga, mille võrra on renoveerimiseks kasutatav summa väiksem. Sama kulu tuleb näidata 2024. a veebruaris esitatavas lõpparuandes. Toetuse taotlemine Toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus. Taotletava toetuse maksimaalne suurus on 300 EUR ruutmeetri kohta. Maksimaalset toetuse suurust ei rakendata iga üksiku remonditava eluruumi suhtes. Toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel korrutatakse piirmäär taotluses märgitud renoveeritavate ruutmeetrite koguarvuga. See tähendab, et remonditavate eluruumide lõikes võib nö indikatiivne toetuse suurus per ruutmeeter olla erinev. Kuna remondivajadus ja tööde maksumus võivad olla väga erineva hinnaga, ei oleks mõistlik iga korteri kohta piirmäära kehtestada. 300 EUR per ruutmeeter võimaldab teha sanitaarremonti5.Nt 50 ruutmeetri suuruse kahe toaga korteri puhul saaks indikatiivselt kasutada 15 000 EUR. Kui KOV taotleb toetust eraomandis eluruumi üürimiseks, arvestatakse selliste eluruumide ruutmeetrid 300 EUR ruutmeeter piirsumma sisse. Üüriettemaksu suurus on maksimaalselt 120 EUR ruutmeetri kohta 12 kuu eest. Seega eraomandis eluruumide väljaüürimisel saab KOV toetust kasutada suuremas mahus elamispindade (m2 arvestusena) kordategemiseks Ukraina sõjapõgenikele kui KOV-de eluruumide puhul. Toetuse taotlemisel KOVilt omaosalust ei nõuta. Samas võib hanke tulemusel ühiku hinnad ületada toetuse maksimaalset suurust ruutmeetri kohta ja KOV peab oma eelarvest raha juurde panna. Lisaks võib KOV toetust taotleda eluruumi renoveerimise kulude osaliseks katmiseks. Toetuse taotlemiseks esitab KOV Rahandusministeeriumile lisas 2 esitatud vormil taotluse koos nõutud informatsiooniga 30. novembriks. KOVilt ei nõuta eluruumide remondi lepinguid taotluse esitamise ajal. Toetuse taotlemisel ei nõuta üürilepingut või muul moel kokkulepet sinna remondijärgselt potentsiaalselt paigutatava Ukraina sõjapõgenikuga. Ukraina sõjapõgenikule üüripinna leidmine on reeglina kiireloomuline ning ei ole võimalik mitu kuud oodata konkreetse eluruumi remondi valmimist. Kui KOV ei suuda 2023. a lõpuks raha ära kasutada, tuleb see tagastada riigile. KOV võib taotleda soovi korral piirsumma ületavas osas täiendavat toetust eluruumide remondiks. See osa tuleb taotluses eraldi välja tuua. Kui osad KOVid ettenähtud tähtajaks 5 Korteri remondi hind jääb tavapäraste kvaliteetsete materjalide korral vahemikku 150-500 EUR/m2 https://www.hange.ee/hanked/otsing/korteri-remont/?filter=completed toetust üldse ei taotle või jätavad osa piirsummast taotlemata, võivad piisummaga võrreldes suuremas summas toetust saada need KOVid, kes on valmis suurema arvu eluruume remontima. Juhul, kui KOVide pakutav täiendavate korterite remonditoetuse kogusumma ületab meetme vaba jäägi kogusummat, jaotatakse vaba raha täiendavate eluruumide renoveerimisest huvitatud KOVide vahel proportsionaalselt vastavalt pakutud summale. Seega kõikide selliste KOVide täiendavat toetussummat vähendatakse võrreldes pakutuga. Kuna puudub eelkaardistus remondi abil väljaüürimise potentsiaaliga eluruumide kohta, aitab nö täiendav pakkumine teha KOVide vahel toetuse jaotuses korrektiive, et toetussumma võimalikult suurel määral ära kasutada. Toetuse taotlemisel ei pea KOV esitama Rahandusministeeriumile informatsiooni eluruumide algse seisundi kohta, kuid peab eluruumiga seonduva info talletama (ekspertiis või fotod), et Rahandusministeeriumi nõudmisel need esitada. Selline protseduur võib käivituda, kui esineb põhjendatud kahtlus valeandmete esitamise kohta. Joonis näitliku protsessi kohta Toetuse andmise otsustamine ja väljamaksmine Rahandusministeerium kontrollib esitatud taotluste vastavust määrusele. Puuduste avastamise või täiendava informatsiooni vajaduse korral teavitab Rahandusministeerium taotluse esitajat ja annab tähtaja puuduste likvideerimiseks. Kui esitatud taotluses taotletav toetuse kogusumma ületab KOVi piirsummat ja KOV ei ole täiendavat toetust taotlenud, maksab RAM toetuse välja vastavalt piirsummale. Toetus makstakse välja riigihalduse ministri käskkirjaga ja raha kantakse KOVidele üle 5 tööpäeva jooksul. Toetuse kasutamine ja aruandlus Toetusega remonditav või soetatav eluruum peab olema kasutamiseks valmis hiljemalt01.03.2023. a. Erandiks on olukord, kus konkreetse eluruumi remondiks antud toetusest jääb osa kasutamata. Kasutamisvalmidus tähendab tööde vastuvõtmise akti allkirjastamist ja võtmete KOVile üleandmist eraomandis elamispinna puhul. See tagab võimalikult suure operatiivsuse, et Ukraina sõjapõgenikele on 2023. a kevadel sobilikke kortereid pakkuda pikaajaliseks majutamiseks. Kui eluruumi remonttööde lõpetamisel või korteri soetamisel selgub, et osa toetussummast jääb kasutamata, võib KOV toetuse jääki kasutada määruse tingimustele vastava täiendava eluruumi renoveerimiseks või mõne eluruumi remondi kulude osaliseks katmiseks Rahandus- ministeeriumile taotlust esitamata. Lõpparuandes tuleb sellisest rahakasutusest aru anda. Selline olukord võib juhtuda tööde odavnemisel, võrreldes taotluses esitatud eeldatavale maksumusele. Meetme eesmärk on nii palju kui võimalik eluruumide korda tegemine nende väljaüürimiseks ning seetõttu lubatakse jääki kasutada täiendavateks remontideks. Uute taotlusvoorude väljakuulutamine oleks KOVide jaoks täiendav töökoormus taotluste esitamise näol. Toetuse jäägiga remonditud eluruumi suhtes ei rakendata SKA teavitamise ja SKA jaoks eluruumi hoidmise nõuet. Jäägi summad võivad olla nt mõnituhat eurot ja kui KOV ise on eluruumi remonti paigutanud kümneid tuhandeid, oleks ebaproportsionaalne nõuda KOVilt eluruumi hoidmist SKA huvides Ukraina sõjapõgeniku sinna paigutamiseks. Toetust võib kasutada kuni 2023. aasta 31. detsembrini. Eelkõige kehtib see jääkide kasutamise suhtes. Pikemat kasutust ei ole võimalik võimaldada riigieelarve seaduse reeglite tõttu. Eraomandis eluruumide üürimisel kasutatakse toetust üüri ettemakseks, mis tehakse 2023. a märtsis ning see on kooskõlas riigieelarve seaduse reeglitega. Meetme peamine eesmärk on suurendada Ukraina sõjapõgenikele püsivaks majutamiseks üürikorterite pakkumist. KOV on kohustatud eluruumi vastuvõtmisest arvates 10 päeva jooksul teavitama Rahandusministeeriumi ja SKA-d toetusega valminud eluruumist ja tagama valmisoleku sinna Ukraina sõjapõgeniku majutamiseks 12 kuu jooksul. Aasta pikkune valmisoleku kohustus tagab, et KOV mõtleb hoolikalt läbi, et eluruumi oleks võimalik perspektiivis Ukraina sõjapõgenik paigutada. Kui remonditud eluruum seisab vakantsena kasutuseta, peab KOV teatud kommunaalkulud katma oma eelarvest. Kui SKA pöördub KOVi poole toetusega remonditud või soetatud eluruumi Ukraina sõjapõgeniku paigutamiseks, on KOV kohustatud sõjapõgeniku vastu võtma. KOV võib eluruumi paigutada omal algatusel Ukraina sõjapõgeniku, teavitades eelnevalt SKA-d. Kui Ukraina sõjapõgenik lahkub enne 12 kuu möödumist, teavitab KOV sellest SKA-d. See võimaldab SKA-l seda eluruumi pakkuda teisele Ukraina sõjapõgenikule. Kuna riik annab toetust Ukraina sõjapõgenikele eluruumide korrastamiseks, peab riigil ehk antud juhul SKA-l olema eelisõigus riigi toel remonditud korterisse Ukraina sõjapõgeniku paigutamiseks. KOV võib Ukraina sõjapõgenikele eluruumide pakkumiseks teha koostööd erasektoriga. KOV võib toetust kasutada kuni 12 kuu üürisumma ettemaksuks. See tagab eraomanikule esiteks käibevahendid väikesemahulise remondi tegemiseks ning lisaks annab kindlustunde, et üür on tasutud. Kui korter ei ole kasutuses enne 30.11.2023. a, võib eeldada, et mingisugust remonti on vaja teha selle Ukraina sõjapõgenikule kasutada andmiseks. Eraomanik võib võtta riski, et üüri ettemakse ei kata eluruumi remondikulusid. Samuti võib üüri ettemakset käsitleda eraomaniku jaoks nn preemiana kui eluruumi väljaüürimiseks midagi olulist selle kohandamise mõttes tegema ei pea. Seega KOV sisuliselt ei saa välja selgitada eraomandis eluruumi remondivajadust ega kontrollida remonttööde tegelikku tegemist ja nende maksumust. Üüri ettemaksu eest peab eraomanik tagama, et 01.03.2023. a on toetuse arvelt tehtud üüri ettemaksu rahaga korda tehtud eluruum üle antud KOVile kasutamiseks ja Ukraina sõjapõgenikule edasiüürimiseks. Kui eraomanik 01.03.2023. a seisuga korterit KOVile kasutamiseks ei anna, kohustud ta üüri ettemakse tagasi maksma. Ette makstud üüri suurus peab vastama piirkondlikule turuhinnale, kuid ei tohi olla suurem kui 10 eurot kuus ruutmeetri kohta ehk 120 EUR ruutmeetri kohta kokku. Sõlmitud üürileping peab võimaldama eluruumi kasutaval Ukraina sõjapõgenikul seda kasutada pärast 12 kuu pikkuse valmisoleku tähtaja lõppemist. Kui eluruumi valmimise kohta teavitamisest arvates 12 kuu jooksul ei ole sinna majutatud Ukraina sõjapõgenikku või sõjapõgenik on lahkunud, võib KOV korterit kasutada munitsipaaleluruumina kas sotsiaalsetele gruppidele või tavalistele töötavatele inimestele. KOV on riigi ees remonditoetusega kaasnenud kohustuse täitnud ning võib edasised tegevused omal äranägemisel otsustada. Ukraina sõjapõgenikud mingi hetk lahkuvad ja korda tehtud eluruume on mõistlik kasutada kohalikul üüriturul. KOV esitab Rahandusministeeriumile lisas 3 kehtestatud vormil informatsiooni iga toetust saanud ja täiendavalt toetuse jäägi arvelt remonditud eluruumi kohta tööde lõpetamise kuupäeva, abikõlblike kulude lõpliku suuruse kohta hiljemalt 2024. aasta 1. veebruariks. Toetuse saaja kohustused ja toetuse tagasinõudmine Määrusega seatakse KOVile tavapärased toetuste taotlemisega seotud kohustused, milleks on hanke reeglite järgimine, huvide konflikti vältimine ja Rahandusministeeriumile nõutud dokumentide esitamine toetuse kasutamise kohta. Määrusega nähakse Rahandusministeeriumile võimalus toetusraha tagasi küsida 10-100% ulatuses, mis on seotud väärinformatsiooni esitamisega, lõppkuupäevaks toetuse mitte kasutamisega, teavituskohustuse eiramise ja määruses kehtestatud muude kohustuste mittetäitmisega. KOV on kohustatud tagasinõude saamisest 30 tööpäeva jooksul toetuse riigile tagasi maksma. Vaidlustamine Riigihalduse ministri käskkirjas toetuse otsuseid saab vaidlustada haldusmenetluse üldises korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Eelnõu mõjud Korterite renoveerimise toetusega on võimalik pakkuda Ukraina sõjapõgenikele püsivaid elamispindasid. Meetme maht on 5 mln ja kui arvestuse aluseks on 10 000 EUR korteri kohta, on võimalik renoveerida kuni 500 korterit. Neisse on võimalik majutada eeldatavasti kuni 1000 Ukraina sõjapõgenikku. 30.06.2022. a seisuga on SKA kulutanud Ukraina sõjapõgenike hotellis majutamisele 16,8 mln EUR. 1 põgeniku 1 öö hotellis maksab keskmiselt 42 EUR. See tähendab, et riigi jaoks on kulu kuus 1260 EUR ja 4 kuu kohta 5 040 EUR. Kahe liikmelise leibkonna 4 kuu hotelli kulu oleks 10 000 EUR. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Meetme elluviimiseks on „Riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduses“ kavandatud 5 mln eurot. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel