Rahandusministeerium
[email protected] Meie 07.09.2022 nr 4-1/7202-1
Taotlus sihtotstarbelisest reservist
vahendite eraldamiseks kohalike
omavalitsuste kaudu Ukraina
sõjapõgenike jaoks korterite
korrastamiseks
Taotleme sihtotstarbelisest reservist Rahandusministeeriumi eelarvesse kohalikele
omavalitsustele (edaspidi KOV) tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ regionaalpoliitika
programmi 5 000 000 euro eraldamist Ukraina sõjapõgenike jaoks korterite korrastamiseks.
Riigi 2022. a lisaeelarvega nähti sihtotstarbelises reservis ette 5 mln eurot KOVidele Ukraina
sõjapõgenike vältimatu abi kulude hüvitamiseks ja majutamiskulude katmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Sulev Liivik 6113417
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
KAVAND
MÄÄRUS
07.09.2022 nr 4-1/7202-1
Taotlus sihtotstarbelisest reservist
vahendite eraldamiseks kohalike
omavalitsuste kaudu Ukraina sõjapõgenike
jaoks korterite korrastamiseks
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk
(1) Määrusega kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksustele välismaalasele rahvusvahelise
kaitse andmise seaduse § 52 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud
Ukrainast Eestisse saabunud inimestele ja enne 2022. aasta 24. veebruari Eestisse lühiajaliselt
ajutiselt Ukrainast saabunud, aga sõja tõttu mitte lahkuda saavate rahvusvahelise kaitse
taotlemise õigusega inimestele (edaspidi Ukraina sõjapõgenik) eluruumide korrastamiseks
toetuse andmise tingimused ja kord.
(2) Toetuse eesmärk on väikesemahuliste remonttööde toetamine ebarahuldavas seisukorras
eluruumi kasutuselevõtmiseks Ukraina sõjapõgenikele püsiva elamispinna pakkumiseks
§ 2. Toetusega remonditavale eluruumile esitatavad tingimused
(1) Ukraina sõjapõgenikule püsiva majutuse pakkumiseks toetusega remonditav või soetatav
eluruumina kasutamiseks sobilik ruum (edaspidi eluruum) peab vastama järgmistele
tingimustele:
1) see on kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva
üksuse omandis, omandamisel või eraomandis oleva kohaliku omavalitsuse üksuse või
tema valitseva mõju all oleva üksuse poolt sotsiaalkorterina üürile võetud eluruum;
2) see ei ole olnud kasutuses või välja üüritud enne 30.11.2022.a;
3) see ei vasta toetuse taotlemise hetkel tingimustele, mis on toodud majandus- ja
taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“;
4) see ei ole muul moel elamu seisundit arvestades eelnevate väiksemahuliste
remonttöödeta elamiseks sobiv, välja arvatud § 4 lõikes 1 punktis 3 nimetatud juhul;
5) see ei asu kortermajas, milles alates 18 korteriga korterelamu puhul on poolte korterite ja
muudel juhtudel rohkem kui kolme neljandiku korterite kasutamisest loobutud ning
korterelamut ei ole tehniliselt ja/või majanduslikult otstarbekas rekonstrueerida;
6) see peab asuma vähemalt 500 elanikuga asulas;
7) selle läheduses asuvad mõistlikus kauguses lastaia- ja/või koolikohad ning töökohad.
(2) Toetusega teostatud remonttööde järgselt või soetatud eluruum peab vastama majandus-
ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 85 „Eluruumi esitatavad nõuded“ nõuetele.
§ 3. Toetuse piirsumma arvestamise põhimõtted
(1) Kohaliku omavalitsuste üksuste vahel, välja arvatud v.a Kihnu, Ruhnu ja Vormsi vald
jaotatakse 5 000 000 eurot toetust järgmiselt:
1) kohaliku omavalitsuse üksusele arvestatakse baastoetuseks 30 000 eurot;
2) punkti 1 kohaselt jaotatavast osast üle jääv toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse
üksuste vahel proportsionaalselt töökohtade keskmise arvuga kohaliku omavalitsuse
üksuse territooriumil 2022. aasta jaanuarist kuni juunini kaasa arvatud.
(2) Lõike 1 alusel arvutatud toetuse piirsummad kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes on
esitatud määruse lisas 1. Piirsumma arvestatakse tuhande euro täpsusega.
§ 4. Abikõlblikud kulud
(1) Abikõlblikud kulud on:
1) remonditava ruumi ekspertiisi ja ehitusprojekti tellimine;
2) lammutus(sh ehitusprügi koristus)- ja ehitustööd eluruumi viimiseks vastavusse § 2 lõikele
2;
3) eluruumi soetamise kulu;
4) elamiseks vajaliku sisustuse soetamine;
5) üürikulu vastavalt § 7 lõikele 8;
6) halduskulu 200 eurot toetusega renoveeritud eluruumi kohta.
(2) Kui toetuse saaja on esitatud tegevuste osas käibemaksukohustuslane, kes saab ostetult
kaupadelt ja teenustelt sisendkäibemaksu Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida, siis käibemaks
on mitteabikõlblik kulu.
§ 5. Toetuse taotlemine
(1) Toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus.
(2) Taotletava toetuse maksimaalne suurus on 300 eurot ruutmeetri kohta. Toetuse
maksimaalset suurust ei rakendata iga taotluses märgitud remonditava eluruumi kohta eraldi,
vaid kogu kohaliku omavalitsuse üksuse taotluse suhtes.
(3) Toetuse taotlemisel omaosalust ei nõuta. Kohaliku omavalitsuse üksus võib toetust
taotleda eluruumi renoveerimise kulude osaliseks katmiseks.
(4) Toetuse taotlemiseks esitab kohaliku omavalitsuse üksus lisas 2 toodud vormil vajaliku
info Rahandusministeeriumile 30. novembriks 2022.a.
(5) Kohaliku omavalitsuse üksus võib taotluses piirsummat ületavalt lisada täiendava
toetusega remonditavate eluruumide arvu, ruutmeetrid ja taotletava täiendava toetuse suuruse.
(6) Rahandusministeerium kontrollib esitatud taotluse vastavust määrusele. Puuduste
avastamisel või täiendava informatsiooni vajaduse korral teavitab Rahandusministeerium
taotluse esitajat ja annab tähtaja puuduste likvideerimiseks.
§ 6. Toetuse andmise otsustamine ja välja maksmine
(1) Kohaliku omavalitsuse üksusele on tagatud toetuse andmine vastavalt § 3 piirsummale kui
taotluses esitatud remonditavad eluruumid vastavad käesoleva määruse tingimustele.
(2) Kui taotluses esitatud taotletav toetuse kogusumma ületab kohaliku omavalitsuse
üksusele arvestatud toetuse piirsummat, antakse toetust vastavalt piirsummale, välja arvatud
lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhul..
(3) Kui osad kohaliku omavalitsuse üksused ei esita taotlust või taotlevad toetust § 3 lõike 2
piirsummast väiksemas summas, antakse § 5 lõikes 5 nimetatud kohaliku omavalitsuse
üksusele täiendavat toetust vastavalt taotlusele.
(4) Kui § 5 lõikes 5 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuste täiendavalt taotlev
toetussumma ületab summat, mille kohaliku omavalitsuse üksused jätsid 30. novembriks
kasutamata, jaotatakse täiendav toetussumma proportsionaalselt kohaliku omavalitsuse
üksuste vahel vastavalt täiendavalt taotletud toetuse suurusele.
(5) Kohaliku omavalitsuse üksusele antava toetuse suurus, toetusega renoveeritavate
ruutmeetrite ja eluruumide arv kinnitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse taotluse alusel
riigihalduse ministri käskkirjaga.
(6) Rahandusministeerium kannab lõikes 5 nimetatud käskkirjaga antud toetuse kohaliku
omavalitsuse üksustele üle 5 tööpäeva jooksul käskkirja kinnitamisest alates.
§ 7. Toetuse kasutamine
(1) Toetust võib kasutada abikõlblike kulude katmiseks, mis on tehtud perioodil 30.11.2022-
31.12.2023.a.
(2) Toetusega remonditava eluruumi remonttööd peavad olema lõpetatud ja tööd vastu
võetud või eluruum soetatud hiljemalt 01.03.2023. a, välja arvatud lõikes 3 nimetatud juhul.
(3) Toetuse kasutamisel eraomandis eluruumi üüri ettemaksmiseks peab eluruumi omanik
andma selle hiljemalt 01.03.2023. a kohaliku omavalitsuse üksusele kasutamiseks Ukraina
sõjapõgenikule edasi üürimise eesmärgil.
(4) Kui eluruumi remonttööde lõpetamisel või soetamisel selgub, et osa § 6 lõike 5 alusel
kinnitatud toetussummast jääb kasutamata pärast lõikes 2 nimetatud tähtaega, võib kohaliku
omavalitsuse üksus toetuse jääki kasutada määruse tingimustele vastava täiendava eluruumi
renoveerimiseks või selle kulude osaliseks katmiseks Rahandusministeeriumile taotlust
esitamata.
(5) Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud teavitama Sotsiaalkindlustusametit ja
Rahandusministeeriumit lõikes 2 nimetatud tähtajaks toetusega remonditud eluruumi
kasutamisvalmidusest või soetamisest koos kavandatava üürimakse suurusega 10 päeva
jooksul tööde vastuvõtmisest arvates.
(6) Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud teavitama Sotsiaalkindlustusametit Ukraina
sõjapõgeniku lahkumisel toetusega remonditud või soetatud eluruumist 10 päeva jooksul
põgeniku lahkumise päevast arvates, välja arvatud kui eluruumi lõikes 5 nimetatud
kasutamisvalmidusest teada andmisest on möödunud rohkem kui 12 kuud.
(7) Kohaliku omavalitsuse üksus võib toetusega remonditud või soetatud eluruumi omal
algatusel paigutada Ukraina sõjapõgeniku, küsides eelnevalt Sotsiaalkindlustusameti
nõusolekut.
(8) Eraomanikult eluruumi üürimisel võib kohaliku omavalitsuse üksus teha kuni 12 kuu
üürisumma ettemaksu eluruumi § 2 lõikele 3 nõuetele vastavusse viimiseks vajaliku remondi
teostamiseks.
(9) Lõikes 8 nimetatud üüri suurus peab vastama piirkondlikule turuhinnale, ega ei tohi olla
suurem kui 10 eurot kuus ruutmeetri kohta.
(10) Kohaliku omavalitsuse üksus peab tagama toetusega remonditud või soetatud eluruumis
valmisoleku Sotsiaalkindlustusameti välja pakutud Ukraina sõjapõgeniku majutamiseks
vähemalt 12 kuud lõike 5 alusel kasutusvalmidusest teavitamise päevast arvates.
(11) Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud lõikes 10 nimetatud perioodil paigutama
Sotsiaalkindlustusameti taotlusel eluruumi Ukraina sõjapõgeniku, välja arvatud lõikes 7
nimetatud juhul.
(12) Sõlmitud üürileping peab võimaldama eluruumi kasutaval Ukraina sõjapõgenikul seda
kasutada pärast lõikes 10 nimetatud tähtaja lõppemist.
(13) Kui toetusega renoveeritud eluruumi kohta lõikes 5 nimetatud kasutamisvalmidusest
teada andmisest 12 kuu möödumisel ei ole sinna majutatud Ukraina sõjapõgenikku või ruumi
kasutanud Ukraina sõjapõgenik on lahkunud, võib kohaliku omavalitsuse üksus eluruumi
kasutada muudele isikutele munitsipaaleluruumi pakkumiseks.
§ 8. Aruandlus
Kohaliku omavalitsuse üksus esitab Rahandusministeeriumile lisas 3 kehtestatud vormil
toetuse kasutamise informatsiooni jooksvalt, kuid hiljemalt 2024. aasta 1 veebruariks.
§ 9. Toetuse saaja kohustused
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib saadud toetuse edasi anda majandustegevusega
tegelevale üksusele järgmistel tingimustel:
1) abi antakse Euroopa Komisjoni määruse nr 1407/2013 alusel, mille piirmäär on 200 000
eurot ettevõtja kohta kolme majandusaasta jooksul;
2) abi saaja tegevusvaldkond vastab Euroopa Komisjoni määruse nr 1407/2013 artiklile 1;
3) abi saaja vastab ühe ettevõtja mõistele vastavalt Euroopa Komisjoni määruses nr
1407/2013 toodud artiklis 2;
4) abi andja peab järgima abi andmisel kumuleerimise kooskõla Euroopa Komisjoni
määruse nr 1407/2013 artikliga 5;
5) abi andja peab abi andmisega seotud dokumendid säilitama 10 aastat abi andmisest;
6) antud abi tuleb registreerida Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus või lõikes 1 nimetatud abi saaja on kohustatud:
1) võtma kolm võrreldavad hinnapakkumist, kui projekti maksumus on alla lihthanke
piirmäära, välja arvatud juhul kui tööd teostab kohaliku omavalitsuse üksus või
konsolideerimisgruppi kuuluv üksus riigihangete seaduse § 12 tingimustel ja kohaliku
omavalitsuse hankekorra alusel;
2) vältima olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja, tarnija vms) võib pidada mingil
põhjusel (sugulus, hõimlus, seotus juriidilise isikute kaudu vms) seotuks toetuse saaja või
tema projektiga seotud ametiisikuga;
3) Rahandusministeeriumi nõudmisel tõendama toetust saanud eluruumi remontimise
vajadust;
4) võimaldada Rahandusministeeriumi nimetatud isikutel tutvuda kõigi toetuse saaja
valduses olevate toetust saanud projektidega seotud dokumentidega, kui see on vajalik
toetuse nõuetekohase kasutamise hindamiseks.
§ 10. Toetuse tagasinõudmine
(1) Rahandusministeerium võib esitada kohaliku omavalitsuse üksusele toetuse tagasinõude
10–100 protsendi ulatuses järgmistel juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetus on kasutatud mitteabikõlblikeks kuludeks;
3) kohaliku omavalitsuse üksus on jätnud määruse § 7 lõigetes 2-12 tingimuse osaliselt või
täielikult täitmata;
4) toetus või osa toetusest on jäänud kasutamata § 7 lõikes 1 nimetatud tähtajaks;
5) kohaliku omavalitsuse üksus ei ole kinni pidanud §-s 9 nimetatud kohustustest.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus peab maksma tagasi toetuse tagasinõudmise otsuses
nimetatud toetussumma 30 kalendripäeva jooksul otsuse kättesaamise päevast arvates.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Lisa ministri nimi
{regDateTime} määrus nr {regNumber}
„Kohaliku omavalitsuse üksustele Ukraina sõjapõgenikele eluruumide korrastamiseks toetuse andmise
tingimused ja kord“
Lisa nr 1
Toetuse piirsummad kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes
Toetuse
Kohaliku omavalitsuse piirsumma
üksus suurus EUR
Anija vald 36 000
Harku vald 52 000
Jõelähtme vald 49 000
Keila linn 48 000
Kiili vald 37 000
Kose vald 39 000
Kuusalu vald 37 000
Loksa linn 32 000
Lääne-Harju vald 43 000
Maardu linn 57 000
Raasiku vald 37 000
Rae vald 127 000
Saku vald 53 000
Saue vald 69 000
Tallinna linn 1 319 000
Viimsi vald 59 000
Hiiumaa vald 42 000
Alutaguse vald 34 000
Jõhvi vald 55 000
Kohtla-Järve linn 70 000
Lüganuse vald 41 000
Narva linn 80 000
Narva-Jõesuu linn 42 000
Sillamäe linn 47 000
Toila vald 35 000
Jõgeva vald 48 000
Mustvee vald 36 000
Põltsamaa vald 40 000
Järva vald 40 000
Paide linn 53 000
Türi vald 42 000
Haapsalu linn 49 000
Lääne-Nigula vald 39 000
Haljala vald 40 000
Kadrina vald 37 000
Rakvere vald 51 000
Rakvere linn 59 000
Tapa vald 41 000
Vinni vald 36 000
Viru-Nigula vald 36 000
Väike-Maarja vald 38 000
Kanepi vald 35 000
Põlva vald 47 000
Räpina vald 36 000
Häädemeeste vald 35 000
Lääneranna vald 36 000
Põhja-Pärnumaa vald 39 000
Pärnu linn 120 000
Saarde vald 34 000
Tori vald 42 000
Kehtna vald 36 000
Kohila vald 39 000
Märjamaa vald 39 000
Rapla vald 49 000
Muhu vald 32 000
Saaremaa vald 78 000
Elva vald 55 000
Kambja vald 52 000
Kastre vald 36 000
Luunja vald 36 000
Nõo vald 35 000
Peipsiääre vald 34 000
Tartu vald 51 000
Tartu linn 260 000
Otepää vald 41 000
Tõrva vald 37 000
Valga vald 47 000
Mulgi vald 38 000
Põhja-Sakala vald 39 000
Viljandi vald 48 000
Viljandi linn 68 000
Antsla vald 35 000
Rõuge vald 34 000
Setomaa vald 33 000
Võru vald 45 000
Võru linn 54 000
Lisa ministri nimi
07.09.2022 määrus nr 4-1/7202-1
„Kohaliku omavalitsuse üksustele Ukraina
sõjapõgenikele eluruumide korrastamiseks
toetuse andmise tingimused ja kord“
Lisa nr 2
Lisa nr 2
Taotlusvorm
KOV üksuse nimi
Jrk Toetuse Omandivorm2 Kinnistu Kinnistu Eluruumi Hinnangulised
nr osa nr3 aadress4 m² arv5 kulud6
(PS/PÜ)1
Kohaliku omavalitsuse üksus kinnitab (märgi x):
Eluruum(id) ei ole enne 24.02.2022.a kasutuses või välja üüritud
Remonditav eluruum(id) ei vasta toetuse taotlemise hetkel majandus- ja taristuministri 02.07.2015
määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ tingimustele
Eluruum(id) ei ole muul moel elamu seisundit arvestades eelnevate väiksemahuliste remonttöödeta
elamiseks sobiv
Eluruum(id) ei asu kortermajas, milles alates 18 korteriga korterelamu puhul on poolte korterite ja
muudel juhtudel rohkem kui kolme neljandiku korterite kasutamisest loobutud ning korterelamut ei
ole tehniliselt ja/või majanduslikult rekonstrueerida
Eluruumi(de) läheduses asub(vad) mõistlikus kauguses lastaia- ja/või koolikohad ning töökohad.
Eluruum(id) asub(vad) vähemalt 500 elanikuga asulas
Üüri suurus vastab piirkondlikule turuhinnale
Nimi, amet, allkiri, kuupäev
1 Eluruumide korrastamise toetuse osa on jagatud kaheks: 1) määruses § 3 lg 1 tagatud summa ehk piirsumma piires (PS) toetus ja 2)
piirsummat ületav taotluse osa (PÜ). Tabelisse tuleb märkida iga objekt PS ja/või PÜ lõikes.
2 Kohaliku omavalitsuse üksuse eluruum, valitseva mõju all oleva üksuse eluruum, omandatav eluruum või üüritav eluruum
3 Kinnisturaamatus kinnistule määratud number.
4 Kinnisturaamatus katastriüksuse aadress.
5
Korrastatava eluruumi m² arv.
6 Siia kuuluvad lammustus- ja ehistustööd, sisustuse soetus, halduskulu 200 €/korter ning võimalik 3 kuu üürikulu euro täpsusega.
07.09.2022 määrus nr 4-1/7202-1
„Kohaliku omavalitsuse üksustele Ukraina
sõjapõgenikele eluruumide korrastamiseks
toetuse andmise tingimused ja kord“
Lisa nr 3
Lõpparuande vorm
KOV üksuse nimi
Jr Kinnis Eluruu Eluruu Projekteeri Sisust Üürikul Haldusk Kokk Tööde
k tu nr7 mi m²8 mi mis-, use ud, € ulu, € u, € teostam
nr soetam lammutus- soetus, ise
ise ja € periood
kulud, ehitustööd,
€ €
1 200 €
2 200 €
3 200 €
4 200 €
5 200 €
Kohaliku omavalitsuse üksus kinnitab (märgi x):
Kohaliku omavalitsuse üksus on võtnud eluruumi(de) kohta vähemalt kolm hinnapakkumist
Töid teostas kohaliku omavalitsuse üksus
Töid teostas kohaliku omavalitsuse konsolideerimisgruppi kuuluv üksus Riigihangete seaduse § 12 alusel
Tehinguid seotud osapooltega pole toimunud või nende toimumisel on huvide konflikt kõrvaldatud
Nimi, amet, allkiri, kuupäev
7
Kinnisturaamatus kinnistule määratud number
8 Korrastatava eluruumi m² arv
30.08.2022
Riigihalduse ministri määruse „Kohaliku omavalitsuse üksustele Ukraina
sõjapõgenikele eluruumide korrastamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“
seletuskiri
I Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 50 lõike 3 alusel „Riigi 2022. a lisaeelarve
seaduses“ nähti ette kohaliku omavalitsuse üksustele (edaspidi KOV) Ukraina sõjapõgenike
vältimatu abi osutamiseks ja majutamiseks 5 mln eurot. Raha kajastub Rahandus-
ministeeriumi regionaalarengu programmis.
Toetusmeede on suunatud KOVide abil Ukraina sõjapõgenikele püsiva majutuse
pakkumisele. Arvestades Euroopa Liidu Nõukogu 4. märtsi 2022. a rakendusotsust (EL) nr
2022/382, millega määratakse kindlaks Ukrainast lähtuva põgenike massilise sissevoolu
olemasolu lähtuvalt direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5, otsustas Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2022.
a korralduses nr 66 „Ajutise kaitse kohaldamine“:
1. Kohaldada ajutist kaitset järgmistele isikutele, kes lahkusid sõjalise konflikti tõttu Ukrainast
alates 24. veebruarist 2022. a ja on saabunud Eestisse:
1) enne 24. veebruari 2022. a Ukrainas elanud Ukraina kodanikud;
2) kodakondsuseta isikud ja muude kolmandate riikide kui Ukraina kodanikud, kellel oli Ukrainas
rahvusvaheline kaitse või samaväärne riiklik kaitse enne 24. veebruari 2022. a;
3) alapunktides 1 ja 2 nimetatud isikute pereliikmed.
2. Pereliige punkti 1 alapunkti 3 tähenduses on abikaasa, elukaaslane, alaealine vallaline laps,
teised lähisugulased, kes elasid samas leibkonnas ja olid punkti 1 alapunktis 1 või 2 nimetatud
isiku ülalpidamisel.
3. Pereliikmeid käsitatakse perekonnana juhul, kui pere viibis ja pere elukoht oli juba enne 24.
veebruari 2022. a Ukrainas.
Lisaks on määruse mõttes sobilikud isikud, kes viibisid lühiajaliselt ajutiselt (nt turismireis,
külaskäik, võistlusreis) Eestis enne 24. veebruari 2022. a ning kes ei saa sõja tõttu Ukrainasse
tagasi pöörduda. Nendele isikutele laieneb rahvusvahelise kaitse taotlemise õigus. Siia alla ei
käi Eestis pikaajalise viisa, elamisloaga või töötamisloaga isikud, sest need isikud ei ole
sõjapõgenikud ega vaja kaitset.
Meetme eesmärk on väiksemahuliste remonttööde toetamine ebarahuldavas seisukorras
eluruumi või muu elamiseks sobiliku ruumi kasutuselevõtmiseks Ukraina sõjapõgenikele
püsiva elamispinna pakkumiseks. 21.08.2022. a seisuga oli Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi
SKA) ajutisel majutusel 3840 Ukraina sõjapõgenikku. Kui juuni-juuli oli majutusvajadus
ligikaudu samal tasemel, siis augustis on ajutisel majutusel olevate isikute hulk kasvanud.
Selle alusel on siiski keeruline teha prognoose, kui suur number inimesi võiks sügiskuudel
püsivat elamispinda vajada. Arvestada tuleb uute päevas paarisaja sõjapõgeniku saabumisega
ning ka sellega, et sugulaste, sõprade ja tuttavate juures majutuse leidnud inimesed vajavad
mingil hetkel eraldiseisval pinnal püsivat majutust. Selliste isikute täpne arv ei ole teada.
KOVide 15.05.2022. a esitatud vältimatu abi kulude hüvitamise taotlustes selgus, et KOVid
korraldasid ajutise majutuse ca 2340 isikule. Ka neile isikutele on vaja leida püsivad
elamispinnad.
Üüriturul on suur korterite puudus ja väga kõrge hinnatase1. Ukraina sõjapõgenike jaoks on
lõppemas seaduses lubatud maksimaalse 4 kuu pikkune ajutise majutuse pakkumise periood ja
need inimesed vajavad püsivat majutust üürikorterites2. Paljudel juhtudel on Ukraina
sõjapõgenikel keeruline üüripinda leida ning hotellides viibitakse 4 kuud. Suurenevad ka
juhud, kus ukrainlastele meie pakutav majutus ei sobi ja nad peavad 2 kuu jooksul ise otsima
lahenduse3.
Meetme eesmärk on väikesemahuliste remontide abil tuua üüriturule võimalikult kiiresti
üürikortereid juurde. Seetõttu ei toetata meetmest korterite suuremahulist renoveerimist või
üürimajade ehitamist. Sobivad tavalised korterid, ühiselamu tubade korda tegemine ja muude
ruumide korda tegemine, mis oleksid sobilikud elamiseks (edaspidi eluruum). Oluline on, et
remonttööde järgselt vastaks ruum eluruumi sanitaarnõuetele. Toetust ei saa taotleda
ajutisteks lahendusteks, kus on ette teada, et isik peab ruumist mingil hetkel lahkuma.
Kuna toetusraha jaotatakse nö piirsummana KOVide vahel, siis on ühtlaselt üle Eesti võimalik
KOVidel raha kasutada kohaliku korterite üürituru elavdamiseks ning toetusraha ei
kontsentreeru Harjumaale või muudesse suurematesse keskustesse. See aitab kaasa Ukraina
sõjapõgenike hajutamisele üle Eesti.
Toetuse taotlemise tingimused
KOV võib toetust taotleda nii oma kui tema valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse või
mittetulundusühingu omandis eluruumi remondiks. KOV võib toetusega soetada juba korda
tehtud eluruumi. KOV peab tagama, et toetusega remonditud või soetatud eluruum on
broneeritud SKA jaoks Ukraina sõjapõgenike paigutamiseks ja võimalusel tuleb Ukraina
sõjapõgenik ka sinna majutada (vt täpsemalt toetuse kasutamise tingimused). KOV võib
toetusega teha üüriettemakse, et eraomandis korter korda teha ja see anda SKA kaudu
kasutamiseks Ukraina sõjapõgenikule (vt täpsemalt toetuse kasutamise tingimused).
Eraomandis eluruum vajab eeldatavasti mõnevõrra remonti selle välja üürimiseks ning üüri
ettemaks annab selleks võimaluse. Samas ei ole KOVil võimalik täpselt välja selgitada
remondi vajadust ning KOV annab üüri ettemaksena raha eraomaniku kätte. KOVi kohustus
on tagada, et toetusega korda tehtud eluruum on alates 01.03.2023. a valmis kasutusele
võtmiseks. Kui eraomandis eluruum ei ole eelpool nimetatud tähtajaks KOVile kasutusse
antud, peab KOV üüri ettemaksu tagasi nõudma ja eluruumile kasutatud toetuse riigile tagasi
maksma.
Toetusraha võib kasutada määruse tingimustele vastava eluruumi remondiks või soetamiseks.
Kuna meetme eesmärk on Ukraina sõjapõgenike majutamiseks täiendavate uute eluruumide
pakkumine, ei tohi eluruum olla kasutuses või välja üüritud enne 30.11.2022. a ja peab
vajama remonti. Kui eluruumi kasutati või üüriti välja viimati rohkem kui 3 a tagasi, võib
sellisele eluruumile toetust taotleda. Eesmärk on Ukraina sõjapõgenikele eluruumide
pakkumiseks tuua üüriturule elamispindasid, mis on praeguse seisuga sealt välja jäänud. Enne
1
Vr nt artikkel https://www.adaur.ee/arco-vara-ulevaade-eesti-kinnisvaraturust-mai-2022/
2
SKA andmetel näiteks juunis sisenes ajutisele majutusele 1962 ja väljus püsivale majutusele 1259 Ukraina
sõjapõgenikku.
3
VRKS § 73 lg 7: „Rahvusvahelise kaitse saaja, kes keeldub elama asumast kohaliku omavalitsuse üksusesse, kus
ollakse tema vastuvõtmiseks valmis, peab ise otsima elukoha ja kandma sellega seotud kulud. Rahvusvahelise
kaitse saajale võimaldatakse majutus rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses kahe kuu vältel
nimetatud keeldumisest arvates“.
30.11.2022. a Ukraina sõjapõgenike majutamiseks remonditud korterite eest tagasiulatuvalt
toetust ei maksta.
Eluruumi kasutamist seni takistanud kehv seisund peaks olema peamine argument
renoveerimistoetuse taotlemiseks. Erandiks on toetuse kasutamine eluruumi soetamiseks
(ostmiseks), mis on eeldatavasti kasutamiskõlblik kohe soetamise järgselt. Lisaks peab
eluruum asuma hoones, mida ei plaanita lammutada lähitulevikus. KOV peab läbi mõtlema,
kas piirkonnas asuvad töökohad, lasteaia- ja koolikohad. Selleks, et remonditav või soetatav
eluruum ei asuks väga väikeses külas, kus eeldatavasti on keeruline tööd leida, on kehtestatud
nõue, et eluruumi asukoha asustusüksuse elanike arv peab olema üle 500 elaniku. Kui need
tingimused ei ole täidetud, on keeruline remonditud või soetatud eluruumi Ukraina
sõjapõgenikku leida ja tekib risk, et toetusrahaga korda tehtud või soetatud eluruumid jäävad
tühjalt seisma.
Toetuse piirsumma arvestamise põhimõtted
Kuna Ukraina sõjapõgenike majutamiseks eluruumide leidmine on kiireloomuline ja
taotlustes iga eluruumi hindamine oleks ülimalt bürokraatlik ja aeganõudev protsess, otsustati
jaotada investeeringusumma 5 mln KOVide vahel piirsumma põhiselt. See tähendab, et iga
KOV (va väikesaared) saab piirsumma piires esitada renoveeritavate ruutmeetrite ja korterite
arvu. Tingimuste täitmisel saavad toetust kõik KOVid vastavalt taotlusele ning nende
projektid omavahel ei konkureeri.
Otsustati meetmest toetust mitte anda Kihnu, Vormsi ja Ruhnu valdadele, sest väikesaartel ei
ole Ukraina sõjapõgenike paigutamine perspektiivikas saartel sobilike töökohtade puudumise
tõttu.
Baastoetuse suuruseks on 30 000 eurot. See tähendab, et iga KOV saab keskmiselt toetusega
korda teha ca 2-3 korterit arvestusega, et ühe 40 rm2 korteri eest antakse toetust keskmiselt
12 000. Ülejäänud osa toetusest jaotatakse KOVide vahel proportsionaalselt 2022. a kuue kuu
keskmise töökohtade arvuga KOVis4. Toetuse piirsummad on toodud määruse lisas 1.
KOV võib taotluses märkida ka piirsummat ületavalt renoveeritavate või soetatavate
ruutmeetrite ja eluruumide arvu. Kui meetmes tekib kasutamata jäänud vahendite jääk, on
võimalik selliste KOVide toetust suurendada (vt toetuse taotlemine).
Määruse koostamisel kaaluti lahendust, et aluseks võtta KOVide lõikes remondi abiga
üüriturule toomise potentsiaaliga korterite arv. Sellist uuringut ei ole tehtud ning avalikest
andmebaasides sellist infot ei leia. Arvestades meetme kiireloomulisust, loobuti sellisest
lahendusest ja toetuse piirsummade kujundamisel võeti aluseks töökohtade arv. See
võimaldab enamikel KOVidel meetmes osaleda.
Abikõlblikud kulud
Abikõlblikud on järgmised kulud koos käibemaksuga:
1) remonditava ruumi ekspertiisi ja ehitusprojekti tellimine;
4
EMTA andmed https://www.emta.ee/ariklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-
statistika/statistika-ja-avaandmed#ettevotluse-statistika
2) lammutus- ja ehitustööd eluruumi viimiseks vastavaks § 2 lõikele 2 ning ehitusprügi
koristamine;
3) eluruumi soetamise kulu;
4) üürikulu 12 kuu üüri ettemaksu tegemiseks;
5) elamiseks vajaliku sisustuse soetamine;
6) 200 EUR toetusega renoveeritava eluruum kohta KOV halduskuludeks.
Eluruumi korda tegemiseks vajalikud kulud on abikõlblikud. Lisaks võib KOV toetusega
soetada eraomanikult eluruumi ja selle korda teha. See tähendab, et ost ja remont peaks nt 50
m2 eluruumi puhul mahtuma 15 000 EUR piiridesse.
Meetmega kaasneb KOVidele halduskulu remontöödeks võetavate pakkumiste
menetlemisega. Halduskulu on arvestatud 200 EUR per korter. See kataks ära ca 10 h puhast
tööaega ühe renoveeritava korteriga tegelemiseks. KOV arvestab taotluses halduskulu
komponendiga, mille võrra on renoveerimiseks kasutatav summa väiksem. Sama kulu tuleb
näidata 2024. a veebruaris esitatavas lõpparuandes.
Toetuse taotlemine
Toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus. Taotletava toetuse maksimaalne suurus on
300 EUR ruutmeetri kohta. Maksimaalset toetuse suurust ei rakendata iga üksiku remonditava
eluruumi suhtes. Toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel korrutatakse piirmäär taotluses
märgitud renoveeritavate ruutmeetrite koguarvuga. See tähendab, et remonditavate
eluruumide lõikes võib nö indikatiivne toetuse suurus per ruutmeeter olla erinev. Kuna
remondivajadus ja tööde maksumus võivad olla väga erineva hinnaga, ei oleks mõistlik iga
korteri kohta piirmäära kehtestada. 300 EUR per ruutmeeter võimaldab teha
sanitaarremonti5.Nt 50 ruutmeetri suuruse kahe toaga korteri puhul saaks indikatiivselt
kasutada 15 000 EUR. Kui KOV taotleb toetust eraomandis eluruumi üürimiseks, arvestatakse
selliste eluruumide ruutmeetrid 300 EUR ruutmeeter piirsumma sisse. Üüriettemaksu suurus
on maksimaalselt 120 EUR ruutmeetri kohta 12 kuu eest. Seega eraomandis eluruumide
väljaüürimisel saab KOV toetust kasutada suuremas mahus elamispindade (m2 arvestusena)
kordategemiseks Ukraina sõjapõgenikele kui KOV-de eluruumide puhul.
Toetuse taotlemisel KOVilt omaosalust ei nõuta. Samas võib hanke tulemusel ühiku hinnad
ületada toetuse maksimaalset suurust ruutmeetri kohta ja KOV peab oma eelarvest raha juurde
panna. Lisaks võib KOV toetust taotleda eluruumi renoveerimise kulude osaliseks katmiseks.
Toetuse taotlemiseks esitab KOV Rahandusministeeriumile lisas 2 esitatud vormil taotluse
koos nõutud informatsiooniga 30. novembriks. KOVilt ei nõuta eluruumide remondi
lepinguid taotluse esitamise ajal. Toetuse taotlemisel ei nõuta üürilepingut või muul moel
kokkulepet sinna remondijärgselt potentsiaalselt paigutatava Ukraina sõjapõgenikuga.
Ukraina sõjapõgenikule üüripinna leidmine on reeglina kiireloomuline ning ei ole võimalik
mitu kuud oodata konkreetse eluruumi remondi valmimist. Kui KOV ei suuda 2023. a lõpuks
raha ära kasutada, tuleb see tagastada riigile.
KOV võib taotleda soovi korral piirsumma ületavas osas täiendavat toetust eluruumide
remondiks. See osa tuleb taotluses eraldi välja tuua. Kui osad KOVid ettenähtud tähtajaks
5
Korteri remondi hind jääb tavapäraste kvaliteetsete materjalide korral vahemikku 150-500 EUR/m2
https://www.hange.ee/hanked/otsing/korteri-remont/?filter=completed
toetust üldse ei taotle või jätavad osa piirsummast taotlemata, võivad piisummaga võrreldes
suuremas summas toetust saada need KOVid, kes on valmis suurema arvu eluruume
remontima. Juhul, kui KOVide pakutav täiendavate korterite remonditoetuse kogusumma
ületab meetme vaba jäägi kogusummat, jaotatakse vaba raha täiendavate eluruumide
renoveerimisest huvitatud KOVide vahel proportsionaalselt vastavalt pakutud summale.
Seega kõikide selliste KOVide täiendavat toetussummat vähendatakse võrreldes pakutuga.
Kuna puudub eelkaardistus remondi abil väljaüürimise potentsiaaliga eluruumide kohta, aitab
nö täiendav pakkumine teha KOVide vahel toetuse jaotuses korrektiive, et toetussumma
võimalikult suurel määral ära kasutada.
Toetuse taotlemisel ei pea KOV esitama Rahandusministeeriumile informatsiooni eluruumide
algse seisundi kohta, kuid peab eluruumiga seonduva info talletama (ekspertiis või fotod), et
Rahandusministeeriumi nõudmisel need esitada. Selline protseduur võib käivituda, kui esineb
põhjendatud kahtlus valeandmete esitamise kohta.
Joonis näitliku protsessi kohta
Toetuse andmise otsustamine ja väljamaksmine
Rahandusministeerium kontrollib esitatud taotluste vastavust määrusele. Puuduste avastamise
või täiendava informatsiooni vajaduse korral teavitab Rahandusministeerium taotluse esitajat
ja annab tähtaja puuduste likvideerimiseks. Kui esitatud taotluses taotletav toetuse
kogusumma ületab KOVi piirsummat ja KOV ei ole täiendavat toetust taotlenud, maksab
RAM toetuse välja vastavalt piirsummale. Toetus makstakse välja riigihalduse ministri
käskkirjaga ja raha kantakse KOVidele üle 5 tööpäeva jooksul.
Toetuse kasutamine ja aruandlus
Toetusega remonditav või soetatav eluruum peab olema kasutamiseks valmis
hiljemalt01.03.2023. a. Erandiks on olukord, kus konkreetse eluruumi remondiks antud
toetusest jääb osa kasutamata. Kasutamisvalmidus tähendab tööde vastuvõtmise akti
allkirjastamist ja võtmete KOVile üleandmist eraomandis elamispinna puhul. See tagab
võimalikult suure operatiivsuse, et Ukraina sõjapõgenikele on 2023. a kevadel sobilikke
kortereid pakkuda pikaajaliseks majutamiseks.
Kui eluruumi remonttööde lõpetamisel või korteri soetamisel selgub, et osa toetussummast
jääb kasutamata, võib KOV toetuse jääki kasutada määruse tingimustele vastava täiendava
eluruumi renoveerimiseks või mõne eluruumi remondi kulude osaliseks katmiseks Rahandus-
ministeeriumile taotlust esitamata. Lõpparuandes tuleb sellisest rahakasutusest aru anda.
Selline olukord võib juhtuda tööde odavnemisel, võrreldes taotluses esitatud eeldatavale
maksumusele. Meetme eesmärk on nii palju kui võimalik eluruumide korda tegemine nende
väljaüürimiseks ning seetõttu lubatakse jääki kasutada täiendavateks remontideks. Uute
taotlusvoorude väljakuulutamine oleks KOVide jaoks täiendav töökoormus taotluste esitamise
näol. Toetuse jäägiga remonditud eluruumi suhtes ei rakendata SKA teavitamise ja SKA jaoks
eluruumi hoidmise nõuet. Jäägi summad võivad olla nt mõnituhat eurot ja kui KOV ise on
eluruumi remonti paigutanud kümneid tuhandeid, oleks ebaproportsionaalne nõuda KOVilt
eluruumi hoidmist SKA huvides Ukraina sõjapõgeniku sinna paigutamiseks.
Toetust võib kasutada kuni 2023. aasta 31. detsembrini. Eelkõige kehtib see jääkide
kasutamise suhtes. Pikemat kasutust ei ole võimalik võimaldada riigieelarve seaduse reeglite
tõttu. Eraomandis eluruumide üürimisel kasutatakse toetust üüri ettemakseks, mis tehakse
2023. a märtsis ning see on kooskõlas riigieelarve seaduse reeglitega.
Meetme peamine eesmärk on suurendada Ukraina sõjapõgenikele püsivaks majutamiseks
üürikorterite pakkumist. KOV on kohustatud eluruumi vastuvõtmisest arvates 10 päeva
jooksul teavitama Rahandusministeeriumi ja SKA-d toetusega valminud eluruumist ja tagama
valmisoleku sinna Ukraina sõjapõgeniku majutamiseks 12 kuu jooksul. Aasta pikkune
valmisoleku kohustus tagab, et KOV mõtleb hoolikalt läbi, et eluruumi oleks võimalik
perspektiivis Ukraina sõjapõgenik paigutada. Kui remonditud eluruum seisab vakantsena
kasutuseta, peab KOV teatud kommunaalkulud katma oma eelarvest.
Kui SKA pöördub KOVi poole toetusega remonditud või soetatud eluruumi Ukraina
sõjapõgeniku paigutamiseks, on KOV kohustatud sõjapõgeniku vastu võtma. KOV võib
eluruumi paigutada omal algatusel Ukraina sõjapõgeniku, teavitades eelnevalt SKA-d. Kui
Ukraina sõjapõgenik lahkub enne 12 kuu möödumist, teavitab KOV sellest SKA-d. See
võimaldab SKA-l seda eluruumi pakkuda teisele Ukraina sõjapõgenikule. Kuna riik annab
toetust Ukraina sõjapõgenikele eluruumide korrastamiseks, peab riigil ehk antud juhul SKA-l
olema eelisõigus riigi toel remonditud korterisse Ukraina sõjapõgeniku paigutamiseks.
KOV võib Ukraina sõjapõgenikele eluruumide pakkumiseks teha koostööd erasektoriga.
KOV võib toetust kasutada kuni 12 kuu üürisumma ettemaksuks. See tagab eraomanikule
esiteks käibevahendid väikesemahulise remondi tegemiseks ning lisaks annab kindlustunde, et
üür on tasutud. Kui korter ei ole kasutuses enne 30.11.2023. a, võib eeldada, et mingisugust
remonti on vaja teha selle Ukraina sõjapõgenikule kasutada andmiseks. Eraomanik võib võtta
riski, et üüri ettemakse ei kata eluruumi remondikulusid. Samuti võib üüri ettemakset
käsitleda eraomaniku jaoks nn preemiana kui eluruumi väljaüürimiseks midagi olulist selle
kohandamise mõttes tegema ei pea. Seega KOV sisuliselt ei saa välja selgitada eraomandis
eluruumi remondivajadust ega kontrollida remonttööde tegelikku tegemist ja nende
maksumust. Üüri ettemaksu eest peab eraomanik tagama, et 01.03.2023. a on toetuse arvelt
tehtud üüri ettemaksu rahaga korda tehtud eluruum üle antud KOVile kasutamiseks ja
Ukraina sõjapõgenikule edasiüürimiseks. Kui eraomanik 01.03.2023. a seisuga korterit
KOVile kasutamiseks ei anna, kohustud ta üüri ettemakse tagasi maksma.
Ette makstud üüri suurus peab vastama piirkondlikule turuhinnale, kuid ei tohi olla suurem
kui 10 eurot kuus ruutmeetri kohta ehk 120 EUR ruutmeetri kohta kokku. Sõlmitud üürileping
peab võimaldama eluruumi kasutaval Ukraina sõjapõgenikul seda kasutada pärast 12 kuu
pikkuse valmisoleku tähtaja lõppemist.
Kui eluruumi valmimise kohta teavitamisest arvates 12 kuu jooksul ei ole sinna majutatud
Ukraina sõjapõgenikku või sõjapõgenik on lahkunud, võib KOV korterit kasutada
munitsipaaleluruumina kas sotsiaalsetele gruppidele või tavalistele töötavatele inimestele.
KOV on riigi ees remonditoetusega kaasnenud kohustuse täitnud ning võib edasised
tegevused omal äranägemisel otsustada. Ukraina sõjapõgenikud mingi hetk lahkuvad ja korda
tehtud eluruume on mõistlik kasutada kohalikul üüriturul.
KOV esitab Rahandusministeeriumile lisas 3 kehtestatud vormil informatsiooni iga toetust
saanud ja täiendavalt toetuse jäägi arvelt remonditud eluruumi kohta tööde lõpetamise
kuupäeva, abikõlblike kulude lõpliku suuruse kohta hiljemalt 2024. aasta 1. veebruariks.
Toetuse saaja kohustused ja toetuse tagasinõudmine
Määrusega seatakse KOVile tavapärased toetuste taotlemisega seotud kohustused, milleks on
hanke reeglite järgimine, huvide konflikti vältimine ja Rahandusministeeriumile nõutud
dokumentide esitamine toetuse kasutamise kohta.
Määrusega nähakse Rahandusministeeriumile võimalus toetusraha tagasi küsida 10-100%
ulatuses, mis on seotud väärinformatsiooni esitamisega, lõppkuupäevaks toetuse mitte
kasutamisega, teavituskohustuse eiramise ja määruses kehtestatud muude kohustuste
mittetäitmisega. KOV on kohustatud tagasinõude saamisest 30 tööpäeva jooksul toetuse
riigile tagasi maksma.
Vaidlustamine
Riigihalduse ministri käskkirjas toetuse otsuseid saab vaidlustada haldusmenetluse üldises
korras.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Eelnõu mõjud
Korterite renoveerimise toetusega on võimalik pakkuda Ukraina sõjapõgenikele püsivaid
elamispindasid. Meetme maht on 5 mln ja kui arvestuse aluseks on 10 000 EUR korteri kohta,
on võimalik renoveerida kuni 500 korterit. Neisse on võimalik majutada eeldatavasti kuni
1000 Ukraina sõjapõgenikku.
30.06.2022. a seisuga on SKA kulutanud Ukraina sõjapõgenike hotellis majutamisele 16,8
mln EUR. 1 põgeniku 1 öö hotellis maksab keskmiselt 42 EUR. See tähendab, et riigi jaoks
on kulu kuus 1260 EUR ja 4 kuu kohta 5 040 EUR. Kahe liikmelise leibkonna 4 kuu hotelli
kulu oleks 10 000 EUR.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad
tulud
Meetme elluviimiseks on „Riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduses“ kavandatud 5 mln eurot.
6. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade
Liidule.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.