Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn
[email protected] Kuupäev digiallkirjas nr 1-20/3689 Taotlus netovõlakoormuse suurenemise lubamiseks aastatel 2022-2026 Austatud rahandusminister Vastavalt rahandusministri 17.03.2022 määruse nr 13 „Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad nõuded, finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, võlakohustuste ja likviidsete varade arvestusmetoodika“ § 6 lõikele 1 esitan taotluse SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi: KIK) netovõlakoormuse suurenemise lubamiseks üle riigieelarve seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud piirmäära aastatel 2022-2026. KIK-i netovõlakoormuse prognoos järgnevateks perioodideks on järgmine: Aasta 2022 2023 2024 2025 2026 Netovõlakoormuse osakaal põhitegevuse tuludest (%) 634,73 289,18 255,75 203,65 148,76 Netovõlakoormuse piirmäära ületamise põhjuseks on Rahandusministeeriumiga 2009. aastal sõlmitud laenuleping mahus 130 miljonit eurot, millest võeti lõplikult kasutusse 101,3 miljonit eurot. Teine laenuleping on sõlmitud Rahandusministeeriumiga 2016. aastal mahus 30 miljonit eurot, mida plaanitakse kasutusele võtta 2022. ja 2023. aastal. Viimati nimetatud laenu tähtaeg on maksimaalselt 31.12.2037.a. Sel ja järgmisel aastal planeeritav laenu kasutuselevõtt on kajastatud esitatud finantsplaanis. Tegemist on edasilaenamiseks saadud laenudega, mille kasutamise sihtotstarve on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatavate veeprojektide omafinantseeringu rahastamine mõlemas perioodis 2007-2013 ja 2014-2020. Laenujääk moodustas 2021. aasta lõpus 38,7 miljonit eurot, laenu intressimäär on 6 kuu Euribor+0,75% aastas ning tähtaeg 01.09.2035. a. Teise laenu kasutusele võtmisega suureneb KIKi laenukoormus 2023. aastal ning seejärel hakkab vähenema. Tulenevalt SA Erametsakeskuse liitmisest KIKiga alates 01.01.2023.a. tõusevad tegevustulud ning graafikujärgsete laenu tagasimaksete mõjul hakkab KIKi netovõlakoormus vähenema. Varasemalt on laenude andmiseks KIK kasutanud lisaks Rahandusministeeriumilt laenatud vahenditele ka omavahendeid. Kõik väljastatud laenud on sihtotstarbelised ning suunatud keskkonnaseisundi hoidmisele, loodusvarade taastootmisele ja keskkonnakahjustuste heastamisele. KIK-i laenudel on krediidituruga võrreldes pikem tagasimakseperiood ja paindlikum maksepuhkuse kasutamise võimalus, võttes arvesse keskkonnaprojektide pikemat elluviimisperioodi ja tasuvusaega. Kõik KIKi laenud on eranditult väljastatud KOVidele või KOVidele kuuluvatele vee-ettevõtetele. 2021. aasta lõpus ulatus väljastatud laenude kogumaht 59,4 miljoni euroni ning antud laenude keskmine lepinguline pikkus on 17 aastat (laenude lõpptähtajad on 2022-2037). Laenude intressimäärad on seotud 6 kuu Euriboriga , millele lisandub 0,2-2,2% (2021. aasta keskmine intressimäär oli 1,19%). KIK-i krediidikomitee hinnangul on kõik KIK-i laenunõuded 2021. aasta lõpu seisuga toimivad. Kõik kliendid tasuvad oma kohustusi tähtaegselt ja laenud on piisavalt tagatud. Ettevõtetele antud laenud on tagatud hüpoteekidega ja kommertspandiga vähemalt tagatisvara bilansilises väärtuses suhtes 100/70. Kohalikele omavalitsustele antud laenude tagatiseks on nende eelarve. KIK-i juhtkonna hinnangul on KIK ja tema laenuportfell jätkusuutlikud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Treier juhataja Maarika Kõrm 627 4178
[email protected]