dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seisukoht Raba tn 18, Lille tn 35 ja 46 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu eelnõule

Rahandusministeerium · 9. september 2022
Viit
15-3/6289-2
Registreeritud
9. september 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Pärnu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Merilin Rosenberg (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-36289-2 09.09.2022 Väljaminev kiri.asice429 KB

Sisu (failidest)

Pärnu Linnavalitsus Teie 03.08.2022 nr 8-4/5631/2022-22 [email protected] Meie 09.09.2022 nr 15-3/6289-2 Seisukoht Raba tn 18, Lille tn 35 ja 46 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu eelnõule Pärnu Linnavalitsus teavitas Rahandusministeeriumi võimalusest esitada Raba tn 18, Lille tn 35 ja 46 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu eelnõu (eskiisi) kohta arvamusi. Detailplaneeringu koostamine algatati Pärnu Linnavalitsuse 20.09.2021 korraldusega nr 599 ja planeering koostatakse vastavuses 2021. aastal kehtestatud Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringuga. Planeeringuala paikneb suure liikluskoormusega Ehitajate tee ja Raba tänava ristmiku ääres ning planeeritava ala suurus on 1,5 ha. Planeeringu koostamise käigus on planeeritavat ala vähendatud. Algatamise korralduse kohaselt hõlmas detailplaneering Raba tn 18, Hariduse tn 8, Lille tn 35 ja 46, osaliselt Lille tänav T8 ja Hariduse tänava kinnistuid. Planeeringu koostamise käigus on planeeringualast välja jäetud Hariduse tn 8 ning Hariduse tänava kinnistud ja planeeringualasse kaasatud Raba tänav T11 maaüksus. Planeeringuga nähakse ette ärihoonestuse kavandamine. Raba ja Lille tänava nurgale soovitakse kavandada kuni 5-korruseline ärihoone ja transpordi kasutust teenindav hoone (tankla). Lille tn 46 kinnistule soovitakse rajada kuni 2-korruseline kaubandus- teenindushoone koos selle juurde kuuluva liiklus-, parkimis- ja teenindusalaga. Planeeringuga tehakse ettepanek piirkonna tänavavõrgu muutmiseks. Senine Lille tupiktänav suunatakse ümber ja nähakse ette Raba tänava ja Lille tänava ühendamine. Ehitajate tee äärselt kergliiklusteelt kavandatakse täiendavad kergliiklejate ühendused, sh eraldi kergliiklustee Hariduse tänavale. Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist. 1. Planeeritav ala paikneb Ehitajate tee ja Raba tänava ristmikul. Ehitajate tee on osa linna läbivast riigiteest nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla, mis on ühtlasi ka olulise liiklussagedusega riigitee (OLT tee). Raba tänava näol on tegemist linna ühe põhimagistraaliga. Arvestades, et Raba tänava sihile on kavandatud uus kesklinna suunduv Raba - Lai sild, kasvab tulevikus tänava olulisus ja kasutuskoormus. Vastavalt Pärnu maakonna planeeringule (kehtestatud 2018) peab teedevõrk vastama ettevõtluse, asustuse ja ühistranspordi vajadustele. Planeeringulahenduse kavandamisel, sh uute kruntide moodustamisel, hoonestusalade ja ehitusõiguse määramisel on vajalik arvestada Raba ja Ehitajate tee ristmiku olulisuse tõusu ja eeldatava liikluskoormuse kasvuga. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Kavandatav lahendus peab võimaldama Raba tänava ja Raba tänava ning Ehitajate tee ristmikul turvalise ja mugavalt kasutatava liikluslahenduse kõigile liiklejagruppidele (sõiduautod, kergliiklejad, ühistransport jt ) arvestades tänava tuleviku perspektiivi. Palume Raba tänava liikluslahendust käsitleda põhjalikumalt, hinnata kavandatud lahenduse sobivust arvestades Raba tänava olulisuse kasvu ning tagada liikluse arenguks piisav ruum. 2. Seletuskirja peatükis 2.5 „Tänava maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldus“ on toodud, et Raba tänavale on ette nähtud täiendav parempöörderada planeeritud Pos 3 tänavale pööramiseks ning täiendav vasakpöörderada Raba tänavalt Ehitajate teele pööramiseks. Planeeringualasse Raba tänavat kaasatud ei ole. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringuga ei saa kehtestada lahendusi väljapoole detailplaneeringu ala. Kui Raba tänavale on detailplaneeringu koostamise käigus vajalik kehtestada lahendus, tuleb tänava osa haarata detailplaneeringu koosseisu. Kui Raba tänavat detailplaneeringu koosseisu ei haarata, on võimalik planeeringus kirjeldada planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalseid seoseid ja selgitada detailplaneeringu elluviimiseks vajalikke tegevusi, sh kaaluda PlanS § 131 lõikest 2 tulenevalt halduslepingu sõlmimise vajadust (väljaspool detailplaneeringu ala paikneva, kuid sellega funktsionaalset seotud ja elluviimiseks vajalike rajatiste ehitamine). 3. Seletuskirja peatükis 2.6 „Haljastus, heakord ja piirded“ on toodud, et vastavalt üldplaneeringule on väikseim lubatud haljastuse osakaal 30% krundi pinnast. Joonisel 3 on Pos 1 näitlik haljasala pind u 8% krundi pinnast ning Pos 2 u 20% krundi pinnast. Haljastusprotsendi vähendamise eelduseks on kokkulepe, mille alusel puudujääv haljastuse osakaal kompenseeritakse mujal linna territooriumil (tänaval, avalikul haljasalal). Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu kohaselt võib kohalik omavalitsus haljastuse osakaalu vähendada põhjendatud juhul. Detailplaneeringu põhijoonise lahenduse kohaselt üldplaneeringus seatud haljastuse tingimus täidetud ei ole. Detailplaneeringu seletuskirjast ei selgu, mis põhjusel ei ole üldplaneeringuga määratud haljastusprotsendi täitmine võimalik. Märgime, et planeerimisseadus (PlanS) sätestab planeerimise põhimõtted, mida planeerimisel silmas tuleb pidada, mh on toodud, et planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda, arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid (PlanS § 12 lg 2). Põhimõtte eesmärgiks on tagada, et asustuse laiendamine peab olema tasakaalustatud rohealade olemasoluga. Samuti juhime tähelepanu, et Pärnu maakonna planeeringu kohaselt on kliimamuutuste tõttu üha olulisem pöörata tähelepanu tehispindade liigendamisele haljastusega, et vältida kuumasaarte teket. Palume detailplaneeringu lahendust täpsustada, kaaluda haljastuse osakaalu suurendamist ja arvestada kuumasaarte vähendamiseks vajalike tingimuste seadmisega. 4. Põhijoonise ehitusõiguse tabelis ja seletuskirja peatükkides 2.4 ja 2.13 on erinevalt käsitletud arhitektuurivõistluse läbiviimise tingimust. Palume detailplaneeringuga anda ühtne lahendus. 5. Põhijoonisel on Pos 1 krundil, planeeritud näitlike tankerite asukoha vahel markeeritud sinise ruudustikuga ala. Planeeringu tingmärkidest ei selgu, millega on tegemist. Palume joonist täpsustada. 6. Planeeringu seletuskirja peatükis 2.13 on toodud, et detailplaneering on kavas ellu viia ühes etapis. Detailplaneering annab ehitusõiguse kahele hoonestatavale krundile, mille elluviimine saab toimuda eraldiseisvalt. Lisaks tehakse planeeringuga ettepanek piirkonna krundi- ja tänavatestruktuuri oluliseks muutmiseks. Selgema ülevaate saamiseks palume 2 detailplaneeringu elluviimist põhjalikumalt selgitada ja käsitleda muu hulgas uute kruntide moodustamist, tänavate välja ehitamist koos selle juurde kuuluvate tehnovõrkude ja haljastusega, tänavate võtmist avalikku kasutusse, servituutide seadmist ning vajadusel uue silla ehitusest tulenevate muutuste elluviimist Raba tänaval ja Raba tänava ja Ehitajate tee ristmikul. 7. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala segahoonestusega maa-ala juhtotstarbega alal, mis on funktsionaalselt mitmekülgne piirkond, kus erinevad otstarbed on omavahel läbi põimunud luues aktiivses kasutuses oleva ja mitmekülgse linnakeskkonna. Segahoonestuse maa-alade arendamise eesmärgid on muu hulgas aktiivses kasutuses oleva, mitmekülgse ning atraktiivse linnakeskkonna arendamine ja erinevate kokkusobivate funktsioonide koosmõju abil linnakeskkonna elavdamine. PlanS § 3 lõike 3 kohaselt esitatakse planeeringu seletuskirjas planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Arvestades ala paiknemist ja kasutuspotentsiaali ning tanklat, kui teatavate häiringutega (tankla kasutusest tulenev ebaregulaarne müra, lõhn, intensiivne autoliiklus, kergesti süttivate ainete käitlemine) objekti kavandamist, palume selgitada planeeringus valitud asukoha ja lahenduse sobivust. Sealhulgas tuua välja, kuidas on planeeringulahenduse kavandamisel arvestatud keskkonnatingimuste tagamisega. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 on planeerimisalase tegevuse korraldaja üheks ülesandeks planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ja vastavalt PlanS §-le 8 tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks. Planeeringuala asukohast tulenevalt tuleb lahenduse väljatöötamisel planeerimisseaduses sätestatud põhimõtte ja nõuetega arvestada. Palume hoida Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonda kursis detailplaneeringu menetlusega ja teavitada avalikest aruteludest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Merilin Rosenberg +372 58041423 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel