Pärnu Linnavalitsus Teie 03.08.2022 nr 8-4/5631/2022-22
[email protected] Meie 09.09.2022 nr 15-3/6289-2
Seisukoht Raba tn 18, Lille tn 35 ja
46 kinnistute ning lähiala
detailplaneeringu eelnõule
Pärnu Linnavalitsus teavitas Rahandusministeeriumi võimalusest esitada Raba tn 18, Lille tn
35 ja 46 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu eelnõu (eskiisi) kohta arvamusi.
Detailplaneeringu koostamine algatati Pärnu Linnavalitsuse 20.09.2021 korraldusega nr 599
ja planeering koostatakse vastavuses 2021. aastal kehtestatud Pärnu linna asustusüksuse
üldplaneeringuga.
Planeeringuala paikneb suure liikluskoormusega Ehitajate tee ja Raba tänava ristmiku ääres
ning planeeritava ala suurus on 1,5 ha. Planeeringu koostamise käigus on planeeritavat ala
vähendatud. Algatamise korralduse kohaselt hõlmas detailplaneering Raba tn 18, Hariduse tn
8, Lille tn 35 ja 46, osaliselt Lille tänav T8 ja Hariduse tänava kinnistuid. Planeeringu
koostamise käigus on planeeringualast välja jäetud Hariduse tn 8 ning Hariduse tänava
kinnistud ja planeeringualasse kaasatud Raba tänav T11 maaüksus.
Planeeringuga nähakse ette ärihoonestuse kavandamine. Raba ja Lille tänava nurgale
soovitakse kavandada kuni 5-korruseline ärihoone ja transpordi kasutust teenindav hoone
(tankla). Lille tn 46 kinnistule soovitakse rajada kuni 2-korruseline kaubandus-
teenindushoone koos selle juurde kuuluva liiklus-, parkimis- ja teenindusalaga. Planeeringuga
tehakse ettepanek piirkonna tänavavõrgu muutmiseks. Senine Lille tupiktänav suunatakse
ümber ja nähakse ette Raba tänava ja Lille tänava ühendamine. Ehitajate tee äärselt
kergliiklusteelt kavandatakse täiendavad kergliiklejate ühendused, sh eraldi kergliiklustee
Hariduse tänavale.
Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist.
1. Planeeritav ala paikneb Ehitajate tee ja Raba tänava ristmikul. Ehitajate tee on osa linna
läbivast riigiteest nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla, mis on ühtlasi ka olulise liiklussagedusega riigitee
(OLT tee). Raba tänava näol on tegemist linna ühe põhimagistraaliga. Arvestades, et Raba
tänava sihile on kavandatud uus kesklinna suunduv Raba - Lai sild, kasvab tulevikus tänava
olulisus ja kasutuskoormus.
Vastavalt Pärnu maakonna planeeringule (kehtestatud 2018) peab teedevõrk vastama
ettevõtluse, asustuse ja ühistranspordi vajadustele. Planeeringulahenduse kavandamisel, sh
uute kruntide moodustamisel, hoonestusalade ja ehitusõiguse määramisel on vajalik arvestada
Raba ja Ehitajate tee ristmiku olulisuse tõusu ja eeldatava liikluskoormuse kasvuga.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Kavandatav lahendus peab võimaldama Raba tänava ja Raba tänava ning Ehitajate tee
ristmikul turvalise ja mugavalt kasutatava liikluslahenduse kõigile liiklejagruppidele
(sõiduautod, kergliiklejad, ühistransport jt ) arvestades tänava tuleviku perspektiivi.
Palume Raba tänava liikluslahendust käsitleda põhjalikumalt, hinnata kavandatud lahenduse
sobivust arvestades Raba tänava olulisuse kasvu ning tagada liikluse arenguks piisav ruum.
2. Seletuskirja peatükis 2.5 „Tänava maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldus“ on toodud,
et Raba tänavale on ette nähtud täiendav parempöörderada planeeritud Pos 3 tänavale
pööramiseks ning täiendav vasakpöörderada Raba tänavalt Ehitajate teele pööramiseks.
Planeeringualasse Raba tänavat kaasatud ei ole. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringuga ei
saa kehtestada lahendusi väljapoole detailplaneeringu ala. Kui Raba tänavale on
detailplaneeringu koostamise käigus vajalik kehtestada lahendus, tuleb tänava osa haarata
detailplaneeringu koosseisu. Kui Raba tänavat detailplaneeringu koosseisu ei haarata, on
võimalik planeeringus kirjeldada planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalseid seoseid ja
selgitada detailplaneeringu elluviimiseks vajalikke tegevusi, sh kaaluda PlanS § 131 lõikest 2
tulenevalt halduslepingu sõlmimise vajadust (väljaspool detailplaneeringu ala paikneva, kuid
sellega funktsionaalset seotud ja elluviimiseks vajalike rajatiste ehitamine).
3. Seletuskirja peatükis 2.6 „Haljastus, heakord ja piirded“ on toodud, et vastavalt
üldplaneeringule on väikseim lubatud haljastuse osakaal 30% krundi pinnast. Joonisel 3 on
Pos 1 näitlik haljasala pind u 8% krundi pinnast ning Pos 2 u 20% krundi pinnast.
Haljastusprotsendi vähendamise eelduseks on kokkulepe, mille alusel puudujääv haljastuse
osakaal kompenseeritakse mujal linna territooriumil (tänaval, avalikul haljasalal). Pärnu
linna asustusüksuse üldplaneeringu kohaselt võib kohalik omavalitsus haljastuse osakaalu
vähendada põhjendatud juhul. Detailplaneeringu põhijoonise lahenduse kohaselt
üldplaneeringus seatud haljastuse tingimus täidetud ei ole. Detailplaneeringu seletuskirjast ei
selgu, mis põhjusel ei ole üldplaneeringuga määratud haljastusprotsendi täitmine võimalik.
Märgime, et planeerimisseadus (PlanS) sätestab planeerimise põhimõtted, mida planeerimisel
silmas tuleb pidada, mh on toodud, et planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud
keskkonda ja looduskeskkonda, arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast
tulenevaid asjaolusid (PlanS § 12 lg 2). Põhimõtte eesmärgiks on tagada, et asustuse
laiendamine peab olema tasakaalustatud rohealade olemasoluga. Samuti juhime tähelepanu,
et Pärnu maakonna planeeringu kohaselt on kliimamuutuste tõttu üha olulisem pöörata
tähelepanu tehispindade liigendamisele haljastusega, et vältida kuumasaarte teket. Palume
detailplaneeringu lahendust täpsustada, kaaluda haljastuse osakaalu suurendamist ja arvestada
kuumasaarte vähendamiseks vajalike tingimuste seadmisega.
4. Põhijoonise ehitusõiguse tabelis ja seletuskirja peatükkides 2.4 ja 2.13 on erinevalt
käsitletud arhitektuurivõistluse läbiviimise tingimust. Palume detailplaneeringuga anda ühtne
lahendus.
5. Põhijoonisel on Pos 1 krundil, planeeritud näitlike tankerite asukoha vahel markeeritud
sinise ruudustikuga ala. Planeeringu tingmärkidest ei selgu, millega on tegemist. Palume
joonist täpsustada.
6. Planeeringu seletuskirja peatükis 2.13 on toodud, et detailplaneering on kavas ellu viia ühes
etapis. Detailplaneering annab ehitusõiguse kahele hoonestatavale krundile, mille elluviimine
saab toimuda eraldiseisvalt. Lisaks tehakse planeeringuga ettepanek piirkonna krundi- ja
tänavatestruktuuri oluliseks muutmiseks. Selgema ülevaate saamiseks palume
2
detailplaneeringu elluviimist põhjalikumalt selgitada ja käsitleda muu hulgas uute kruntide
moodustamist, tänavate välja ehitamist koos selle juurde kuuluvate tehnovõrkude ja
haljastusega, tänavate võtmist avalikku kasutusse, servituutide seadmist ning vajadusel uue
silla ehitusest tulenevate muutuste elluviimist Raba tänaval ja Raba tänava ja Ehitajate tee
ristmikul.
7. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala segahoonestusega
maa-ala juhtotstarbega alal, mis on funktsionaalselt mitmekülgne piirkond, kus erinevad
otstarbed on omavahel läbi põimunud luues aktiivses kasutuses oleva ja mitmekülgse
linnakeskkonna. Segahoonestuse maa-alade arendamise eesmärgid on muu hulgas aktiivses
kasutuses oleva, mitmekülgse ning atraktiivse linnakeskkonna arendamine ja erinevate
kokkusobivate funktsioonide koosmõju abil linnakeskkonna elavdamine.
PlanS § 3 lõike 3 kohaselt esitatakse planeeringu seletuskirjas planeeringuala ja selle mõjuala
analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud
planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Arvestades ala paiknemist ja
kasutuspotentsiaali ning tanklat, kui teatavate häiringutega (tankla kasutusest tulenev
ebaregulaarne müra, lõhn, intensiivne autoliiklus, kergesti süttivate ainete käitlemine) objekti
kavandamist, palume selgitada planeeringus valitud asukoha ja lahenduse sobivust.
Sealhulgas tuua välja, kuidas on planeeringulahenduse kavandamisel arvestatud
keskkonnatingimuste tagamisega.
Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 on planeerimisalase tegevuse korraldaja üheks
ülesandeks planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste,
sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ja vastavalt PlanS §-le
8 tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja
kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning
esteetilise miljöö arenguks. Planeeringuala asukohast tulenevalt tuleb lahenduse
väljatöötamisel planeerimisseaduses sätestatud põhimõtte ja nõuetega arvestada.
Palume hoida Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonda kursis
detailplaneeringu menetlusega ja teavitada avalikest aruteludest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Merilin Rosenberg +372 58041423
[email protected]
3