3690454 1189245 0 0 Määrus … 0 9 . 20 2 2 nr ….. Maaeluministri 11. mai 2015. a määruse nr 59 „Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus “ muutmine 246942 714890 0 0 Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel. Maaeluministri 11. mai 2015. a määrus t nr 59 „Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoe tus“ muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 23 pealkiri „ Rakendussäte “ asendatakse pealkirjaga „ Rakendussätted “ ; 2) paragrahvi 23 lõikes 10 asendatakse tekstiosa „2022. aastal“ tekstiosaga „2022. või 2023. aastal“; 3 ) paragrahvi 23 täiendatakse lõi getega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Taotleja puhul , kes esitab 2022. või 2023. aastal taotluse hooldusraie tegemiseks , on toetuse maksimaal ne suurus hektari kohta : 1) 215 eurot , kui hooldusraiet tehakse füüsilise isiku , füüsilisest isikust ettevõtja või metsaühistu füüsilisest isikust või füüsilisest isikust ettevõtja st liikme metsamaal ; 2) 165 eurot , kui hooldusraiet tehakse eraõigusliku juriidilise isiku , metsaühistu või metsaühistu eraõigusliku st juriidilise st isiku st liikme metsamaal. (12) Lõiget 11 kohaldatakse alates 2022. aasta 15. septembrist.“. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler
SELETUSKIRI m aaelu ministri määruse „Maaeluministri 11. mai 2015. a määruse nr 59 „Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus“ muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määrus „Maaeluministri 11. mai 2015. a määruse nr 59 „Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus“ muutmine“ (edaspidi eelnõu ) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel. M aaeluministri 11. mai 2015. a määrus es nr 59 „Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus“ (edaspidi määrus ) tehtav ad muudatus ed on tingitud vajadusest tõsta 2022. aasta sügiseses taotlusvoorus või juhul kui taotlusvoor otsustatakse avada, siis ka 2023. aastal hooldusraie tegemiseks antava toetuse maksimaalset suurust ( ühiku hind hektari kohta ) metsaomanike kaupa , et l uua neile soodsamad võimalused hooldusraie tegevuste elluviimiseks . Hooldusraie ü hikuhinna tõstmine metsaomanike kaupa on põhjendatud esiteks seetõttu , et mitu uuringut näitavad , et metsaomanikud hooldavad oma metsa erineva s mahus , seejuures just füüsilisest isikust metsaomanikud valdavalt metsa ei hoolda, ning teiseks seetõttu, et hooldusraie teenuse turuhind on tõusnud eelkõige just füüsilisest isikust metsaomanikele . Muudatused aitavad saavutada „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ (edaspidi arengukava ) meetme 8 „Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse“ (edaspidi meede ) eesmärgid , milleks on muu hulgas jätkusuutlik ja tulemuslik metsa majandamine, mis soodustab metsa elujõulisuse parandamist metsa liigilise koosseisu parandamise või muude metsakasvatusvõtete rakendamise kaudu. Määruse muutmine on vajalik ka seetõttu , et tagada toetusraha parem ja täielikum ärakasutami n e , sest käesolev Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmiperiood hakkab lõppema . Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna valdkonnajuht Reena Osolin (625 6287,
[email protected] ) ja peaspetsialist Kristine Hindriks (625 6187,
[email protected] ). Juriidilise ekspertiisi eelnõule ja seletuskirjale on teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Helen Palginõmm (625 6260,
[email protected] ). Keeleliselt on eelnõu toimetanud Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6 523 ,
[email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 tehakse keeleline parandus määruse § 23 pealkirjas, asendades sõna „Rakendussäte“ sõnaga „Rakendussätted“. E elnõu punkti 2 k ohaselt muudetakse paragrahvi 23 lõiget 10 ning asendatakse tekstiosa „2022. aastal“ tekstiosaga „2022. või 2023. aastal“. See tähendab, et määruse § 11 lõike 8 punktis 3 sätestatud nõuet ei kohaldata toetuse saajale, kes esitab 2022. või 2023 . aastal taotluse hooldusraie tegemiseks , juhul kui 2023. aastal otsustatakse taotlusvoor avada . Tegemist on tulevikku suunatud muudatusega, mis kohaldub juhul , kui meetmest jääb üle piisavalt vahendite jääke, et on võimalik avada uus taotlusvoor 2023. aastal. Paragrahvi 11 lõike 8 punkti 3 kohaselt võib programmiperioodil toetust saada hooldusraie, kasvavate puude laasimise ja § 6 lõike 3 punktides 2–4 nimetatud tüvekaitsmete ja ladvakaitsmete soetamise ning paigaldamise korral sama metsamaa osa kohta üks kord. Seega edaspidi võib toetuse saaja, kes esitab kä esoleval programmiperioodil 2022. või 2023. aastal taotluse hooldusraieks, ühe ja sama metsamaa osa kohta toetust saada rohkem kui üks kord , mis tähendab , et hooldusraie tegemiseks võib programmiperioodil toetust taotleda maksimaalselt kaks korda . Näiteks kui 2016. aastal on hooldusraie tegemiseks toetust taotletud , kuid 2022. aastal selleks toetust ei taotleta , siis on võimalus 2023 . aastal – juhul kui taotlusvoor avatakse – hooldusraie tegemiseks toetust taotled a. 30 aasta jooksul tuleb teha vähemalt üks valgustusraie puistus vanusega 12–15 aastat ja üks harvendusraie puistus vanusega 25–30 aastat. Viljakate kasvukohtade noorendikud vajavad valgustusraie tegemist harilikult kaks korda 4–6-aastase vaheaja tagant, sest nendes on kasv nii kiire, et võrad nimetatud aja jooksul liituvad . Lehtpuunoorendikes taastub liitus u 3–4 aastaga. Praktikas on ilmnenud vajadus hooldusraiet teha iga seitsme aasta tagant, mistõttu muudetakse määruses hooldusraie te gemise sageduse nõuet ka 2023. a asta taotlusvooruks, juhul kui siis taotlusvoor avatakse . Valgustusraieid tehakse kvaliteetsema ja elujõulisema tulevikumetsa kasvatamise eesmärgil ning neid tuleb te ha järjepidevalt vajaduse järgi . Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määruse § 23 lõigetega 11 ja 12 . Kahe uue rakendussätte kohaselt tõstetakse 2022. aasta sügiseses taotlusvoorus või juhul , kui taotlusvoor otsustatakse avada, siis ka 2023. aastal hooldusraie tegemise eest ühikuhind a metsaomanike kaupa . Seega sätestatakse, et m ääruse § 23 lõike 11 kohaselt on taotleja puhul, kes esitab 2022. või 2023 . aastal taotluse hooldusraie tegemiseks, toetuse maksimaalne suurus hektari kohta : 1) edaspidi 215 eurot (varem 159 eurot) , kui hooldusraiet tehakse füüsilise isiku , sh füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE ) või metsaühistu füüsilisest isikust või FIE-st liikme metsamaal; 2) edaspidi 165 eurot (varem 159 eurot) , kui hooldusraiet tehakse eraõigusliku juriidilise isiku , sh metsaühistu või metsaühistu eraõiguslikust juriidilisest isikust liikme metsamaal. Arvestades, et määruse § 3 kohaselt eristatakse taotlejatena füüsilist isikut, FIE-t , eraõiguslikku juriidilist isikut, metsaühistut ning metsaühistu liiget, siis sätestatakse selguse huvides ka määruse § 23 lõikes 11 kõik eelnimetatud. H ooldusraie tegemise eest antakse toetust standardkulude alusel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 62 lõikes 2 on kehtestatud nõue, et kui toetust antakse standardkulude alusel, peab liikmesriik tagama, et vastavad arvutused on piisavad ja õiged ning põhinevad eelnevalt kindlaks määratud korralikul, õiglasel ja tõendataval arvutusel. Selleks peab oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning vajalike eksper di teadmistega ametiasutus tegema vastavad arvutused või kinnitama, et arvutused on piisavad ja õiged. Kinnitus arvutuste piisavuse ja õigsuse kohta lisatakse arengukavasse . Arengukava kohaselt võib metsamaal elluviidavate tegevuste (hooldusraied, kasvavate puude laasimine, metsapuutaimi kait svate võtete rakendamine) puhul anda toetust standardkulude a lusel , mille määramisel võetakse aluseks eeldatavad standardsed ühikuhinnad metsamaa hektari kohta, mille on välja töötanud Ees ti Maaülikooli teadlased . Hooldusraie ühikuhinna tõstmine metsaomanike kaupa on põhjendatud esiteks seetõttu , et mitu uuringut näitavad, et metsaomanikud hooldavad oma metsa erinevas mahus, seejuures just füüsilisest isikust , sh FIE-st , metsaomanikud valdavalt metsa ei hoolda, ning teiseks seetõttu, et hooldusraie teenuse turuhind on tõusnud eelkõige just füüsilisest isikust , sh FIE-st , metsaomanikele. Alljärgnevalt on toodud mitu uuringut , mis neid põhjendusi kinnitavad. Arengukava kohaselt ei ole selle meetmega toeta ta vad tegevused, sh hooldusraie , kiiret majanduslikku efekti andva iseloomuga, kuid aitavad tõhusalt kaasa metsade majandusliku väärtuse parandamisele ning metsamajanduse ja metsamajandajate jätkusuutlikkusele, põhinedes „Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020“ püstitatud eesmärkidel ja tegevustel. Selle kohaselt tuleb arvestada , et füüsilisest isikust väikemetsaomanike l , kelle eesmärk ei ole metsa majandamisest pidevat tulu teenid a, on metsa kasutamisel eripära , milleks on pikaajalised metsakasvatus- ja hoolduskulud . „Eesti metsanduse arengukava st aastani 2020“ tuleneb ka, et selle mittearvestamise tulemuseks on paljude metsaomanike soovimatus metsi majandada, mistõttu tuleb erame tsanduse arendamisel suurendada just füüsilisest isikust metsaomanike huvi metsade majandamise vastu. Samuti on järgmises metsanduse arengukava „Eesti metsanduse arengukava aastani 2030“ alusuuringu aruandes tõstetud probleemina esile just füüsiliste isikute omandis olnud metsamaa pindala pidev vähenemine , mille p õhjus võib peituda ka metsa omanike vähenevas soovis metsaga tegeleda, seda üldise linnastumise ning maaeluga side mete nõrgenemise tõttu. Samuti tuuakse aruandes välja, et m etsade seisundi ja kahjustuste esinemise jälgimine on metsaomaniku seaduslik kohustus, mille täitmisega paraku ei tulda toime ei riigi- ega erametsas. Ka Tallinna Ülikooli 2019. a astal valminud uuring „Erametsaomanike küsitlusuuring“ leidis , et passiivs eimad metsatööde teosta jad on metsaomanikud, kes majandavad metsa eraisikuna. Eestis oli 2019. aasta lõpu seisuga 104 311 erametsaomanikku, kellest 98 393 (94,3% erametsaomanike koguarvust) olid füüsilised isikud ja 5918 (5,7%) juriidilised isikud. Erametsaoma nikele kuulus kokku 1 114 695 hektarit metsamaad, sellest füüsilistele isikutele 649 270 hektarit (58,2% erametsamaa kogupindalast) ja juriidilistele isikutele 465 426 hektarit (41,8% erametsamaa kogupindalast ). Keskmine erametsa omandi suurus Eestis oli 10,7 hektarit , füüsiliste isik ute puhul oli see näitaja 6,6 hektarit ja juriidilis t el isikutel 78,6 hektarit . Seega on juriidilisest isikust eram etsaomanike metsamaa enamasti tunduvalt suurem kui füüsiliste isikut e metsamaa , samas moodustasid erametsaomanike koguarvust enamiku füüsilised isikud. Samuti tuleneb 2019. aasta uuringust „ Eesti erametsaomandi struktuur ja kasutamine 2019. aastal “ 4 , et füüsilisest isikust metsaomanikud kavandasid raieid 29,8% kõigist erametsaomanike kavandatud raiete kogupindalast ning juriidilisest isikust metsaomanikud kavandasid raieid rohkem , 53,1% erametsaomanike kavandatud raiete kogupindalast, mis näitab suurmetsaomanike osatähtsuse suurenemist erametsade majandamisel. Hooldusraieid kavandasid füüsilised isikud 13 193 hektari l ehk 40,6% füüsiliste isikute kavandatud raiete pindalast ja 14,7% erametsa raiete kogupindalast ning juriidilised isikud vastavalt 21 500 hektari l ehk 37,7% juriidiliste isikute kavandatud raiete pindalast ja 24,0% erametsa raiete kogupindalast. Samuti tuuakse välja, et hooldusraiete osakaal on viimasel kümnendil oluliselt vähenenud. Samuti tuleneb Keskkonnaagentuuri 2022. aastal tehtud aastaaruandest „Mets. Aastaraamat mets 2020“ , et 2020. aastal oli r aiete intensiivsus ehk puidu raie hektari kohta kogu metsamaa l suurim just juriidilisest isiku st erametsaomanike metsamaadel (7,6 m ³ /ha), samal ajal füüsilisest isikust erametsaomanike metsa maadel oli raiete intensiivsus poole väiksem (3,8 m ³ /ha). Vaadeldes intensiivsuse näitajaid majandatava metsamaa kohta, on ka seal füüsilisest isiku st erametsaomanike raiete intensiivsus väikseim (4,0 m ³ /ha) ja juriidilisest isikutest erametsaomanike raiete intensiivsus endiselt suurem (7,8 m ³ /ha). Eesti Maaülikoo l koostas 2022. aastal uuringu hooldusraiete maksumuse kohta . Eelmine Eesti Maaülikooli uuring tehti 2019. aastal , kuid toona hooldusraie ühiku hind a määruses ei muu detud , sest hooldusraie teenuse hind ei tõusnud võrreldes eelmiste meetme rakendamise aastatega . 2022. aastal on majanduskeskkonnas aga teine olukord . Statistikaameti 2022 . aasta andmetel oli keskmine tööjõukulu töötaja kohta põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalarühmas 2022. a asta I I kvartalis 1830 eurot , mis 2021. a asta II kvartali s oli aga 1705 eurot . M ajanduskeskkonnas, kus s isendhinnad on kallinenud ja esineb suur inflatsioon, telliti 2022. a astal Eesti Maaülikoolilt uus analüüs, et saada teada hooldusraie teenuse praegune keskmine turuhind . Uuringus analüüsiti Eesti metsades tehtavate hooldusraiete maksumuse kujunemist 2021. a asta teisel poolaastal ja 2022. a asta esimesel poolaastal ning võrreldi neid määruse s sätestatud hooldusraie tegemise eest makstava ühiku hinnaga . Uuringust s elgus, et h ooldusraie teenuse hind on tõusnud olulisimate sisendite , s.o tööjõukulude ja kütuse hinna tõusu tõttu . Selle ja eelnimetatud u uringu tulemustest lähtuvalt tõstetakse määruses sätestatud hooldusraie ühiku määra , et see oleks kooskõlas ka määruse § 11 lõike s 3 sätestatud nõudega, mille kohaselt on hooldusraie toetuse määr 50% abikõlbliku kulu maksumusest. Seni oli määruse § 11 lõike 3 punkti 1 kohaselt toetuse maksimaalne suurus hooldusraie korral 159 eurot (ühikuhind) hektari kohta , mis kehtis kõigile – nii füüsilisest isikust taotleja metsamaa le kui ka eraõiguslikust juriidilisest isikust taotleja metsamaa le . Nüüd aga näitasid u uringu tulemused, et valgustusraie tegemise eest , mis on enimkasutatud hooldusraie võte kuni 30 aastases puistus, on teenuse maksumus füüsilisest isikust metsaomanikele oluliselt tõusnud (kasv as võrreldes 2018. aastaga 35% ) võrreldes ä riühingu tega ( kasv as võrreldes 2018. aastaga üksnes 4% ) . Eesti Maaülikooli uuring ust leiab kinnitust , et füüsilisest isikust metsaomaniku jaoks on hooldusraie teenuse hind kallim , sest teenus epakkujate jaoks on väikeste objektide korral transpordi - ja üldkulud suuremad, lisaks võib hooldus raie kulusid suurendada noorendiku iseloom – füüsilise isiku metsas võidakse noorendiku hooldust teha harvem, mistõttu kulub h ooldamiseks rohkem aega ja seepärast kujuneb kokkuvõttes kallim hooldusraie teenus e hin d . Kokkuvõtvalt saab eeldada , et kui teenuse hind on füüsilisest isikust metsaomaniku jaoks kallis ning seda ei toetata määruse alusel õiglaselt ja piisavalt , siis jääb f üüsilisest isikust metsaomanike huvi metsade majandamise vastu endiselt tagasihoidlik uks . E eltoodu tõttu kehtestatakse erinev ühiku hind hooldusraie tegemise eest vastavalt sellele, kas tegemist on füüsilise isiku või juriidilise isiku mets a ma aga . Täpsemalt võetakse ü hiku hinna kehtestamisel a luseks füüsilise isiku ja juriidilise isiku hooldusraie teenuse keskmise maksumuse tõusumäär . Füüsiliste isikute puhul tõusis valgustusraie keskmine hind 35% võrra , seega suureneb sama palju ka toetuse ühiku hind , tõustes 159 eurolt 215 euroni. J uriidiliste isikute puhul võetakse aluseks äriühingu kasvumäär , mille puhul hooldusraie teenuse keskmine hind kasvas 4% võrra , seega tõuseb nende hooldusraie ühiku hind 159 eurolt 165 euro ni . Sama põhimõte laieneb metsaühistu liikmetele – kui metsaühistu liige on füüsiline isik , sh FIE , siis o n hooldusraie ühiku hind 215 eurot , ning kui tema lii ge on juriidiline isik või metsaühistu teeb hooldusraiet metsaühistu omandis oleval metsa maal , siis on hooldusraie ühiku hind 165 eurot . Muudatusega ei suurene taotlejate ega toetuse s aajate halduskoormus . Muudatus mõjutab mõnevõrra metsaühistu taotluse ettevalmistamist, kuna nüüdsest peavad metsaühistud hooldusraiete puhul arvestama füüsilisest isikust ja juriidilisest isikust liikmele kohalduvate erinevate ühikuhindadega. Mõnevõrra suureneb Sihtasutus e Erametsakeskus (edaspidi EMK ) töökoormus seoses Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA ) e-teenuse keskkonnas taotluse IT-arendustegevusega . EMK teeb taotlemise võimalikult mugavaks , märkides e-PRIA taotlusele teabe uue , kõrgema ühikuhinna kohta ja küsi des taotlejalt kinnituse , et ta on suurenenud ühikuhinnast teadlik ja nõustub sellega. Muudatuse eesmärk on viia toetatava hooldusraie ühiku hind vastavusse tõusnud hooldusraie teenuste hindadega , et motiveerida eelkõige just füüsilisest isikust met saomanikke hooldusraie tegevusi suuremal määral ellu viima ja ka lõpetama , mille tulemusel saavad erametsad paremad valgustingimused, paraneb mullas leiduvate toitainete kasutamine ning tulevikus läheb lõppraiesse parema kvaliteediga puit. Arvestades, et selle toetuse taotlusvoor algab juba 2022. aasta 15. septembril, kuid määruse muudatus jõustub alles pärast seda, kohaldatakse taotlejate suhtes toetuse ühikuhindade tõusu muudatust, mis on neile soodustav, tagasiulatuvalt alates 2022 . aasta 1 5 . septembrist (määruse § 23 lõige 12 ) . Säte toob kaasa taotlejate õiguste laienemise ja sellega ei rikuta õiguskindluse põhimõtet. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320−469), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L 437, 28.12.2020, lk 1–29) . Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel https://eur-lex.europa.eu . 4. Määruse mõjud Eelnõuga tehtav muudatus , mille kohaselt suureneb hooldusraie maksimaalne toetussumma selliselt, et ühiku hind on füüsilisest isikust metsaomanikel edaspidi 215 eurot (varem 159 eurot) hektari kohta ja juriidilisest isikust metsaomanikel edaspidi 165 eurot (varem 159 eurot) hektari kohta , puudutab soodustavalt neid taotlejaid , kes esitavad oma taotluse hooldusraie tegemiseks 2022. aasta sügisel toimuvas taotlusvoorus või juhul kui taotlusvoor otsustatakse avada, siis ka 2023. aastal toimuvas taotlusvoorus . Hooldusraie tegemine on üks enamlevinud selle meetme toetatavatest tegevustest, mi lle elluviimiseks toetust taotletakse , moodustades 80 % väljamakstud toetus t est . P erioodil 2015 – 2020 tehti meetme abil hooldusraiet ligikaudu 10 000 hektaril erametsamaal aastas. 2021. aastal taotluse esitanud taotlejatest, kelle suhtes tehti taotluse rahuldamise otsus 2022. aastal, moodustasid füüsilised isikud ja FIE-d 68%, juriidilised isikud 22% ning metsaühistud 10%. Samas nendest taotlejatest , kelle kohta tehti 2022. aastal taotluse rahuldatud otsus, moodustas id füüsilised isiku d 7%, FIE-d 2% , juriidilised isikud 9 % ning metsaühistud 82 % . Muudatuse tulemusena suureneb hooldusraiet e maksimaalne toetussumma ligi 1 874 681 euroni , mis mõjutab positiivselt 300 potentsiaalset taotlejat, kellest ligikaudu 80% on eelnevale statistikale toetudes füüsilisest isikust , sh FIE-st, metsaomanikud . Arvestades, et hooldusraie ühikuhind on edaspidi kõrgem ja õiglasem ning turuhinnaga kooskõlas, motiveerib see eelkõige füüsilisest isikust , sh FIE-st, metsaomanikke hooldustöid metsas ellu viima ja neid ka lõpetama , mille tulemusel saavad erametsad paremad valgustingimused, paraneb mullas leiduvate toitainete kasutamine ning tulevikus läheb lõppraiesse parema kvaliteediga puit. Tehtavate muudatustega ei suurene taotleja ega toetuse saaja halduskoormus, kuid mõnevõrra suureneb EMK töökoormus eelkõige seoses e-PRIA taotlusel tehtava ühikuhinna m uudatusega (täpsemalt põhjendatud eelnõu punkti 3 selgitavas osas) . Muudatus ed on vajalik ud ja aitavad saavutada toetuse andmisega soovitud eesmärki , milleks arengukava kohaselt on muu hulgas jätkusuutlik ja tulemuslik metsa majandamine, mis soodustab metsa elujõulisuse parandamist metsa liigilise koosseisu parandamise või muude metsakasvatusvõtete rakendamise kaudu . Samuti aitavad muudatused tagada toetusraha parem a ja täielikum a ärakasutamise, sest käesolev programmiperiood hakkab lõppema. 5. Määruse rakendamisega seot ud tegevused, vajalikud kulu d ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõuga tehtav muudatus suurendab hooldusraie maksimaalset toetussummat selliselt, et ühiku hind on füüsilis est isiku st , sh FIE-st, metsaomanikel 215 eurot (varem 159 eurot) hektari kohta ja eraõiguslikust juriidilis est isiku st , sh metsaühistust, metsaomanikel 165 eurot (varem 159 eurot) hektari kohta . Samas on meetme 2022. aasta sügisese taotlusvooru eelarve 2 316 000 eurot , mis on võrreldes meetme va ra semate aastate eelarvetega suurem (varem taotlusvooru keskmine eelarve 1 700 000 eurot) ja seega katab suurenenud hooldusraie maksumuse. Meetme kogueelarve on 12 239 541,17 eurot, millest 7 912 941,17 euro osas on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) osalus 85% (6 726 000 eurot) ja Eesti riigieelarve osalus 15% (1 186 941,17 eurot) , 1 000 000 euro osas on EAFRD osalus 100% (viimati nimetatud vahendite näol on tegemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 14 lõike 1 kohaldamisel EAFRD - le üle kantud vahenditega, millele Eesti riigieelarve vahendeid ei lisandu) ning 3 326 600 euro osas on Euroopa Liidu taasterahastu (EUR I ) osalus 100%. M uudatuse ga kaasnevad EMK- le mõningased IT-arendustegevus t puudutavad kulu d (500 eurot) , eelkõige seoses e-PRIA taotlusel ühikuhinna muutmisega (täpsemalt põhjendatud eelnõu punkti 3 selgitavas osas) , mis kaetakse EMK eelarvevahenditest . 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks EMK- le ja MTÜ-le Eesti Erametsaliit.
Rahandusministeerium
Keskkonnaministeerium
Meie: 15.09.2022 nr 1.4-3/784
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Maaeluministri 11.
mai 2015. a määruse nr 59 „Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise
investeeringutoetus“ muutmine“ eelnõu.
Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisad:
1. Eelnõu, EN_metsa_toetus.docx;
2. Seletuskiri, SK_metsa_toetus.docx.
Reena Osolin
625 6287
[email protected]
Helen Palginõmm
625 6260
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101 /
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/22-1087 - Maaeluministri 11. mai 2015. a määruse nr 59 „Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 22.09.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/72c6d120-1287-4772-81c0-eed3c5aa92f7
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/72c6d120-1287-4772-81c0-eed3c5aa92f7?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main