dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178 "Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse "Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine" elluviimiseks" muutmine

Rahandusministeerium · 15. september 2022
Viit
1.1-11/7400-1
Registreeritud
15. september 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Piret Loorand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)
Lahendamise tähtaeg
29. september 2022

Failid

  • 📎HTM-3870.asice1602 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Seletuskiri haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk Käskkirja eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“ elluviimiseks“ lisa 1 ning kehtestatakse see uues sõnastuses. Tegevus „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“ on programmi „Tööturu ja õppe tihedama seostamine“ lisa ja tegevusega panustatakse Eesti elukestva õppe strateegia (edaspidi EÕS) strateegilise eesmärgi 3 – elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus – elluviimisse meetmes 1.5 „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevusega 1.5.4 kutsehariduse kvaliteedihindamine ja kindlustamine. Eelnõuga muudetakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse suuna nr 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” EL vahendite kasutamise eesmärgi nr 5 „Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust” meetme „Õppe seostamine tööturu vajadustega” tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“ abikõlblikkuse perioodi ja eelarvet. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna kutsehariduse valdkonna nõunik Rita Kask (735 0226, [email protected]), välisvahendite planeerimise valdkonna juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]) ja õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 muudetakse haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“ elluviimiseks“ lisa 1 ning kehtestatakse see uues sõnastuses. Käskkirja lisas 1 tehakse alljärgnevad muudatused: 2.1 Punktis 4 muudetakse tegevuste abikõlblikkuse perioodi 01.01.2015–31.08.2022, pikendades seda alates 01.09.2022 kuni 31.12.2022. Kutsehariduse kvaliteedi hindamise ning sellealaseid arendustegevusi on vajalik jätkata. Tegevuste elluviimisel on vahendeid kasutatud säästlikult, mh on seoses koroonapandeemiaga tegevusi ümber korraldatud ning seega on olemas ka vajalik ressurss. 2.2 Punktis 12.2 muudetakse tegevuse eelarvet 2015–2022 tegevuste ja kindlaksmääratud kulukohtade lõikes. 31.08.2022 seisuga prognoositud jääk 140 532, 48 eurot võimaldab läbi viia 2022. aasta sügiseks planeeritud kvaliteedihindamised kokku 19 õppeasutuse õppekavarühmas. Jääk kujunes peamiselt kahe eelarverea arvelt: 1.1.1. ja 1.1.2. – seoses õppekavarühmade kvaliteedi hindamise komisjonide töö optimeerimisega ning pandeemiast tingitud virtuaalse töökorraldusega; ning 1.2.2. – pandeemiast tingitud liikumispiirangute tõttu, mis vähendas rahvusvaheliseks võrgustikutööks ning 1 õppevisiitideks kavandatud kulusid. Sügiseks kavandatud 19 õppeasutuse õppekavarühma kvaliteedi hindamise läbiviimiseks ning arendustegevuste (koolitused, lähetused) elluviimiseks tuleks prognoositav jääk jagada eelarveridade vahel järgmiselt: 1.1. 1.1.1. Otsene personalikulu (komisjonide ja nõukogu töötasu) 72 000 1.1.2. Õppeasutuste õppekavarühmade hindamine ja korduvekspertiis (komisjonide ja nõukogu liikmete transpordi- ja majutuskulud) 6 500 1.2. 1.2.1. Otsene personalikulu (HAKA töötajate tööjõukulu) 40 000 1.2.2. Arendustegevuste korraldamine ja läbiviimine (koolitused, välislähetused) 5 232,48 Horisontaalised kulud 16 800 Sellest tulenevalt muudetakse kogu tegevuse eelarvet järgmiselt: 1) eelarvereal 1.1 suurendatakse 10 618 euro võrra summat 1 358 550 (õppeasutuste õppekavarühmade hindamine ja kordusekspertiis); 2) eelarvereal 1.1.1. suurendatakse 19 952euro võrra summat 1 260 550 (otsesed personalikulud); 3) eelarvereal 1.1.2. vähendatakse 9 334 euro võrra summat 98 000 (muud kulud, kauba, teenuste ost); 4) eelarvereal 1.2 vähendatakse 16 464 euro võrra summat 875 342 (arendustegevuste korraldamine ja läbiviimine) 5) eelarvereal 1.2.1. suurendatakse 19 025 euro võrra summat 676 750 (otsesed personalikulud); 6) eelarvereal 1.2.2. vähendatakse 35 489 euro võrra summat 198 592 (muud kulud, kauba, teenuste ost); 7) eelarverea „horisontaalsed tegevused“ kaudsete kulude summat 290 595 suurendatakse 5 846 euro võrra. Seega kujuneb eelarve jaotus tegevuse 1.1 ,1.2 ja alategevuste ning eelarve kogusumma osas järgmiseks: VÄLJUND Projekti abikõlblike Eelarve TEGEVUSED ja kulude alates muudatus kindlaksmääratud kulukohad eelarve 01.09.2022 kokku Väljund 1.1 Õppeasutuste Kutseõppeasutuste ja õppekavarühmade 1.1. 1 358 550 1369 168 10 618 kutseõpet pakkuvate hindamine ja rakenduskõrgkoolide kordusekspertiis õppekavarühmade 1.1.1. Otsene personalikulu 1 260 550 1 280 502 19 952 hindamiskordade (hindamisühikute) Muud kulud 1.1.2. 98 000 88 666 -9 334 arv (kauba/teenuse ost) 2 Väljund 1.2 Arendustegevuste Koolimeeskondade 1.2. korraldamine ja 875 342 858 878 -16 464 teabepäevade ja läbiviimine seminaride arv 1.2.1. Otsene personalikulu 676 750 695 775 19 025 Muud kulud 1.2.2. 198 592 163 103 -35 489 (kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud (15% Horisontaalne tegevus otsestest 290 595 296 441 5 846 personalikuludest) KOKKU eelarve 2 524 487 2 524 487 - 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva eelnõu aluseks on STS2014_2020 ja selle alusel antud õigusaktid, mis on kooskõlas vastava ELi õigusega. 4. Eelnõu mõjud Eelnõus kirjeldatud tegevuste eelarve muudatused on vajalikud kutsehariduse kvaliteeditagamise tegevuste elluviimiseks perioodil 01.09-31.12.2022 ning olemasolevate vahendite sihipäraseks kasutamiseks, hindamiste kvaliteedi ja võrreldavuse tagamiseks. Koroonapandeemia tingimustes tegevusi ära ei jäetud, kuid võimalusel korraldati virtuaalselt ning kulud ostetavatele teenustele ja kaupadele vähenesid. Tulemusindikaator 270 hindamiskorda on seisuga 31.12.2021 juba saavutatud, 2022. aasta esimeses pooles lisandus veel 20 hindamistulemust. Pikendataval abikõlblikkusperioodil 01.09- 31.12.2022 on kavandatud läbi viia kokku 19 õppeasutuste õppekavarühmade kvaliteedi hindamist ning hinnatavate õppeasutuste ja ekspertide koolitusi ning osaleda rahvusvahelises võrgustikutöös. 5. Käskkirja rakendamiseks vajalikud tegevused ja vajalikud vahendid Muudatusega ei kaasne lisakulusid, sest kulusid tõstetakse ümber kinnitatud eelarve piires. 6. Käskkirja kehtivus Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. Käskkirja rakendatakse 31. augustist 2022. a. Tagasiulatuv rakendamine on vajalik tegevuste sujuvaks jätkamiseks 31. detsembrini 2022. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemis (EIS) kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Haridus- ja Noorteametile. Margus Haidak kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja 3 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“ elluviimiseks“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel ning kooskõlas haridus- ja teadusministri 8. aprilli 2015. a käskkirjaga nr 144 „Eesti elukestva õppe strateegia 2020 „Tööturu ja õppe tihedama seostamise programmi“ kinnitamine“ alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“ elluviimiseks“ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Käesolevat käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 31. augustist 2022. a. 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisa 1 haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“ elluviimiseks“ juurde Toetuse andmise tingimused „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“ elluviimiseks Sisukord 1. Reguleerimisala ............................................................................................................... 2 2. Rakendusasutus ja -üksus ................................................................................................ 2 3. Elluviija ........................................................................................................................... 2 4. Abikõlblikkuse periood ................................................................................................... 2 5. Mõisted ............................................................................................................................ 2 6. Toetuse andmise eesmärk ................................................................................................ 2 7. Tegevuse vajalikkuse põhjendus ja tulemus .................................................................... 3 8. Toetatavad tegevused ...................................................................................................... 3 9. Sihtgrupp ......................................................................................................................... 4 10. Indikaatorid ...................................................................................................................... 4 11. Tegevuste mõju läbivatele teemadele .............................................................................. 4 12. Tegevuse eelarve ............................................................................................................. 5 13. Kulude abikõlblikkus....................................................................................................... 7 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord ............................................................................ 7 15. Elluviija kohustused ........................................................................................................ 8 16. Tegevuste elluviimise aruandlus ..................................................................................... 8 17. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine .................................................... 8 18. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele ............................................................... 9 19. Dokumentide säilitamine ................................................................................................. 9 20. Vaiete menetlemine…………………………………………………….………….........9 1. Reguleerimisala Käskkirja lisaga reguleeritakse prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme “Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“ (edaspidi tegevus) raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda (edaspidi TAT). 2. Rakendusasutus ja -üksus Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusele nr 557 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“ on toetusskeemi rakendusasutus Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3. Elluviija Tegevuse elluviija on Haridus- ja Noorteamet. 4. Abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2015–31.12.2022. Kõiki tegevusi tehakse kogu perioodi jooksul. 5. Mõisted Kutseõppe kvaliteedi hindamine on sisehindamisel põhinev kooliväliste sõltumatute hindajate poolt kooli õppekavarühmades läbiviidav välishindamine, mis toimub üks kord kuue aasta jooksul. Selle käigus hinnatakse õppekasvatustöö toimivust ja jätkusuutlikkust, muu hulgas õppekavaarenduse, õppimise ja õpetamise, eestvedamise ja juhtimise ning ressursside kasutamise toimivust ja jätkusuutlikkust; Hindamiskomisjon on vähemalt kolmeliikmeline ning see moodustatakse hindamist korraldava asutuse poolt õppekavarühmale vastava valdkonna tööandjate esindajatest ning kutseõppe ekspertidest; Sisehindamine on koolis õppekavarühmade lõikes läbiviidav enesehindamine ja sisekontroll, mille eesmärk on tagada õppijate arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng; Õppekavarühm on ISCED-F 2013 alusel õppekavade liigitamise kategooria, mis on esitatud kutseharidusstandardi lisas 2; Sisehindamise aruanne on sisehindamise tulemusena koostatud dokument õppekavarühma kohta, mis on üheks aluseks õppekavarühmas korduva ekspertiisi või kvaliteedi hindamise läbiviimisel; Õppe läbiviimise õigus on haridus- ja teadusministri käskkirjaga koolile antud tähtajaline või tähtajatu õigus viia läbi tasemeõpet asjaomases õppekavarühmas. Õppe läbiviimise õigus antakse uue kooli asutamisel või õppe läbiviimise õigust omavas koolis tasemeõppe avamisel uues õppekavarühmas. Haridus- ja Teadusministeerium on õppe läbiviimise õiguse andmiseks tehtava ekspertiisi läbiviimise volitanud Haridus- ja Noorteameti Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuurile. 6. Toetuse andmise eesmärk Eesmärgiks on saavutada tööturu ja kutseõppe suurem sidusus, toetades kutseõppeasutuste ja kutseõpet pakkuvate rakenduskõrgkoolide (edaspidi koolid) arengut enesehindamise ja 2 sõltumatu välishindamisega. Tegevus on suunatud „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ (edaspidi EÕS) 2020 strateegilise eesmärgi 3 – elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus – saavutamisele. 7. Tegevuse vajalikkuse põhjendus ja tulemus Kutsehariduse üks peamisi väljakutseid on pakkuda kvaliteetset õpet kõige erinevamatele sihtrühmadele, asjakohane õpe aitab inimestel paremini kohaneda muutuvate oludega tööturul ja võimaldab asetleidvatele muudatustele paindlikult reageerida. Olulise arengusuunana on riigipõhises soovituses nr 3 1 , strateegias Euroopa 2020 ja Eesti konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ välja toodud vajadus jätkata jõupingutusi haridussüsteemi paremaks vastavusse viimiseks tööturu nõuetega ning kaasata tööturu osapooli veelgi enam sellesse protsessi. Haridussüsteemi, sh kutseõppe kvaliteedi parandamine on konkurentsivõime kavas toodud valitsuse poliitika üks põhisuundi, kutseharidus on üheks riigi majanduse arendamise vahendiks ning peab panustama ühiskonna ja majanduse innovatsiooni ja teadmistepõhise arendamise protsessi. Eesti kutseharidussüsteemis on Kutseharidussüsteemi arengukava 2007–2013 perioodil toimunud olulised reformid ja tänu Euroopa Liidu ning Eesti riigi vahenditele on tunduvalt kasvanud valdkonda tehtud investeeringute maht. Kutseharidussüsteemi arengu edasiseks kavandamiseks on tarvis saada tööandjatelt tagasisidet selle kohta, kas senised jõupingutused on toonud kaasa loodetud tulemused 2 . Kutseharidussüsteemi tulemuslikuks toimimiseks ja edasiseks arendamiseks on kutsehariduse erinevatel huvipooltel, koolidel, koolipidajatel, tööandjatel, õpilastel jt, vaja saada informatsiooni õppekasvatustöö kvaliteedi kohta, vajalik on hinnata õppe kvaliteeti koolides, koolide võimet õpet pakkuda. Kvaliteedi hindamine võimaldab koguda suure hulga kvalitatiivset infot koolide võime kohta kvaliteetset õpet pakkuda, seda infot analüüsitakse ja kasutatakse kutseõppe kvaliteedi tõstmiseks. Kutseõppeasutuse seaduse 1. jaanuaril 2019. a jõustunud muudatused ning senise akrediteerimise tulemused ja usaldusväärsuse tase võimaldas anda tähtajatu õppe läbiviimise õiguse koolide õppekavarühmadele, milles oli 2019. aasta 31. augustiks akrediteering kuueks aastaks. Õppekavarühmades, milles koolil oli 2019. aasta 31. augustiks kehtiv õppe läbiviimise õigus kolmeks aastaks, tehakse õppe läbiviimise õiguse ekspertiis. Kui kolmanda ekspertiisi tulemusena ei saa kool õppekavarühmas tähtajatut õppe läbiviimise õigust, lõpeb õppe läbiviimise õigus tähtaja möödumisel. Tegevuse tulemusel saavad kutsehariduse osapooled, sh koolid tagasisidet õppekasvatustöö kvaliteedi, tugevuste ja parendusvaldkondade kohta. Koolide hindamisaruanded on avalikult kättesaadavad ning aluseks analüüsile, edasistele juhtimisotsustele ja arendustele lähtuvalt EÕS eesmärkidest, riiklikest regulatsioonidest ning õppeasutuste arenguvajadustest. Luuakse võimalused õppekasvatustöö kvaliteedi tagamiseks, koolide paremaks ressursikasutuseks ja eesmärgistatud arenguks ning suureneb tööturu ja kutseõppe sidusus. 8. Toetatavad tegevused 8.1. Koolide õppekavarühmade ekspertiisi ja kvaliteedi hindamise läbiviimine. 1 http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/csr2014/csr2014_estonia_en.pdf 2 Nestor, M., Nurmela,K. Kutseharidus ja muutuv tööturg. Praxis, 2013 3 Viiakse läbi kvaliteedihindamist kõigi koolide õppekavarühmades. Hindamise tagasiside tehakse osapooltele avalikult kättesaadavaks ning selle analüüsi kasutatakse parenduste elluviimiseks ning otsustusprotsessides. 8.2. Arendustegevuste korraldamine ja läbiviimine, sh teabepäevade, seminaride korraldamine ja nõustamine koolide töötajatele ning hindamispädevuse arengut toetavate õppimisvõimaluste pakkumine hindamiskomisjonide liikmetele ja hindamisprotsessi korraldajatele. Hindamisnõuete, -kriteeriumide ja protsessi täiendamine, hindamise tulemuste andmekogumine ja esmane analüüsimine, siseriiklik ja rahvusvaheline koostöö ning võrgustikes osalemine parima praktika kasutamiseks. 9. Sihtgrupp Sihtgrupiks on koolide töötajad, tööandjad, koolipidajad, ekspertiiside ja hindamiste korraldajad ja eksperdid, koolitajad ning hindamisnõukogu liikmed. 10. Väljundi- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitav teave 2020 a 2022 a 1. Tulemusnäitaja Kutseõppeasutuste ja 0 Kogutakse (Rakenduskava kutseõpet andvate 212 270 kumulatiivselt. väljundnäitaja): rakenduskõrgkoolide (rakenduskava õppekavarühmade väljundindikaator ekspertiiside ja ) hindamiskordade (hindamisühikute) arv 1.1. Väljundnäitaja Kutseõppeasutuste ja 0 Kogutakse Punktis 8.1 tegevusele kutseõpet andvate 212 270 kumulatiivselt rakenduskõrgkoolide õppekavarühmade ekspertiiside ja hindamiskordade (hindamisühikute) arv 0 1.2. Väljundnäitaja Koolimeeskondade 8 12 Kogutakse Punktis 8.2 tegevusele teabepäevade ja kumulatiivselt seminaride arv Ekspertide koolituste 0 8 12 Kogutakse arv kumulatiivselt 11. Tegevuste mõju läbivatele teemadele  Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Tegevusel puudub otsene mõju regionaalarengule. Infoühiskonna edendamine Tegevusel puudub otsene mõju infoühiskonna arengule. Keskkonna- ja kliimapoliitika Tegevusel puudub otsene mõju keskkonna- ja kliimapoliitikale. Võrdsete võimaluste tagamine Tegevusel on mõju võrdsete võimaluste tagamisele kuivõrd kvaliteetse kutseõppe võimalused on suunatud väga erinevatele sihtrühmadele. Ühtne riigivalitsemine Tegevusel on toetav mõju ühtsele riigivalitsemisele. Meede võiks edendada muutusi toetava arendustegevuse kavandamist ja rahastamist, võiks panustada kvaliteetselt ja hästi ette valmistatud eelnõudesse, võiks panustada sellesse, et avalike teenuste 4 kujundamisel loodaks terviklik vaade või lähtutaks terviklikust vaatest. Enamus hinnatavatest on riigi kutseõppeasutused, tegevus on suunatud õppe kvaliteedi tagamisele ja tegevuse tulemused mõjutavad kutseõppeasutuste arengut ja hariduse juhtimist. 12. Tegevuse eelarve 12.1. Tegevuste kogumaksumus perioodil 2015–2022 on 2 524 487 eurot. Toetuse määr on kuni 95%, millest Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendid moodustavad kuni 2 145 814 eurot ja riiklik kaasfinantseering kuni 252 449 eurot. Omafinantseering on vähemalt 5% toetatava tegevuse kogumaksumusest ehk 126 224 eurot. 5 12.2. Tegevuse eelarve 2015–2022(EUR) TULEMUS VÄLJUND TEGEVUSED ja kindlaksmääratud Projekti abikõlblike kulukohad kulude/toetatavate tegevuste eelarve kokku 1. Tegevuse tulemusel on tööturu ja Väljund 1.1 Kutseõppeasutuste ja 1.1. Õppeasutuste õppekavarühmade 1369 168 kutseõppe sidusus suurenenud, kutseõpet pakkuvate hindamine ja kordusekspertiis hindamisprotsess on usaldusväärne. rakenduskõrgkoolide õppekavarühmade hindamiskordade (hindamisühikute) arv 1.1.1. Otsene personalikulu 1 280 502 1.1.2. Muud kulud (kauba/teenuse ost) 88 666 1.2. Arendustegevuste korraldamine 858 878 Väljund 1.2 Koolimeeskondade ja läbiviimine teabepäevade ja seminaride arv 1.2.1. Otsene personalikulu 695 775 1.2.2. Muud kulud (kauba/teenuse ost) 163 103 Horisontaalne tegevus Kaudsed kulud (15% otsestest 296 441 personalikuludest) KOKKU EELARVE 2 524 487 6 13. Kulude abikõlblikkus 13.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 13.2. Abikõlblikud on järgmised toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 13.2.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele; 13.2.2. tegevuse eesmärkidega seotud arendustegevuste kavandamise ja läbiviimisega, sh uuringute, analüüside ja küsitluste kavandamise ja tegemisega seotud kulud, mille puhul peab olema eelnev lähteülesande kooskõlastus HTMi kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonnaga; 13.2.3. teavitamisega seotud kulud;konverentside, koolituste, seminaride, teabepäevade ja koosolekute korraldamis- ja osalemiskulud, sh tõlkimise, ruumide ja tehnika rendi ning osalejate toitlustuskulud; 13.2.4. trükiste tõlkimise, küljendamise, trükkimise ja avalikustamisega seotud kulud; 13.2.5. transpordi, majutuse ja lähetusega seotud kulud sh kaasatud ekspertide lähetuskulu; 13.2.6. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3 –6. 13.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on tegevuse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 13.3.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost. 13.3.2. päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 13.4. Puhastulu maha arvamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut, kui tulu teenitakse abikõlblikkuse perioodil. 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord 14.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15. 14.2 Elluviija esitab rakendusasutusele ja rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi iga aasta 20. detsembriks. Esimene maksete prognoos esitatakse hiljemalt 2 kuu jooksul peale toetuse andmise tingimuste kinnitamist. 14.3 Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 ja ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4. 14.4 Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab rakendusüksusele struktuuritoetuse registri kaudu esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse makstud abikõlblike kulude kohta riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava maksumuse korral kord kuus ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 14.5 Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 14.6 Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud rakendusüksuse nõudmisel esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 14.7 Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on 7 puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 15. Elluviija kohustused 15.1 Elluviijale kohalduvad kõik 2014-2020 struktuuritoetuse seaduses (edaspidi struktuuritoetuse seaduse) § 24 ja § 26 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud: 15.2 ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 15.3 esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes. 16. Tegevuste elluviimise aruandlus 16.1 Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu kehtestatud vormil vahearuande hiljemalt 20. jaanuariks ning rakendusüksuse nõudmisel 15. augustiks. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: punktis 10 loetletud näitajate täitmine; 16.2 Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 16.1 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele (punkt 11). 16.3 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 16.4 Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 16.5 Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 16.6 Lisaks punktis 16.1. nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruandeid, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus. 17. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 17.1 Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimusi enda algatusel, rakendusüksuse või tegevuse elluviija algatusel. 17.2 Juhul, kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. 17.3 Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja teiste ministeeriumitega vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 13 lõikele 3 ning edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele ja kooskõlas struktuuritoetuse seaduse § 33 sätestatuga valdkondlikule komisjonile. 17.4 Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes (punkt 12.1) muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist 8 kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 17.5 Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale, korraldusasutusele ja rakendusüksusele. 18. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele 18.1 Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45– 47 ja ühendmääruses sätestatule. 18.2 Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48 ja 49 ja ühendmääruses sätestatule. 19. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 20. Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 9 Kooskõlastamiseks: 15.09.2022 nr 8-2/22/3870 Rahandusministeerium Arvamuse avaldamiseks: Haridus- ja Noorteamet Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 3. Seletuskiri Rita Kask 735 0226 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/22-1086 - Haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178 "Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse "Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine" elluviimiseks" muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.09.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d3f08c8b-c732-405a-856a-b55e37f2f497 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d3f08c8b-c732-405a-856a-b55e37f2f497?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel