31.08.2022
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Tootmisettevõtja ärimudeli muutmise
toetuse tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29.11.2021
määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise
üldtingimused“ (edaspidi Taastekava määrus) § 8 lõike 1 alusel.
Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse ellu Euroopa Komisjoni poolt 5. oktoobril 2021.
a kinnitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taastekava) komponendi 2 „Ettevõtete
rohepööre“ reformi 1 „Rohepöörde kiirendamine“ investeeringut nr 3 “Tootmisettevõtete
ärimudelite muutused”. Määrus sätestab selleks vajaliku toetuse taotlemise, andmise ja
kasutamise tingimused ja korra. Määruse pealkirja on sisu paremaks edasiandmiseks
sõnastuslikult kohandatud (ettevõtja pro ettevõte). Eelnõu panustab taastekava
väljundnäitajasse, milleks on toetatud projektide arv.
Toetuse andmise eesmärk on Eesti tootmissektori toimepidevuse ja konkurentsivõime tagamine
eksportturgudel ärimudeli ringsuse ja rohevõimekuse kaardistamise ning ärimudelit muutvate
arendusprotsesside kaudu.
Toetuse andmist on kavandatud ellu viia üle-eestilisena. Tegevusi rahastatakse jooksvalt kuni
eelarvevahendite ammendumise või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Meetme
kogueelarve (sh rakenduskulud) on üheksa miljonit eurot. Meedet rahastatakse Euroopa Taaste-
ja Vastupidavusrahastust.
Eelnõuga nähakse ette toetuse andmise tingimused ja määrusespetsiifilised toetuse andmise
menetlusnormid ning toetuse taotleja ja lõppsaaja kohustused ning vahendusasutuse õigused ja
kohustused.
Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
majandusarengu osakonna nõunik Annely Tank (tel 639 7692); e-post
[email protected]).
Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Ettevõtlus- ja Innovatsiooni Sihtasutuse
toetuste keskuse koordinaator Anari Lilleoja ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Andri Haran. Eelnõu ja seletuskirja
juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise
planeerimise osakonna juristid Gerly Lootus ja Anneli Schmiedeberg ning Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutuse vanemjurist Terje Kleemann.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 27 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:
1. Üldsätted
2. Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal
3. Nõuded taotlejale ja taotlusele
4. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine
5. Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja
tagasimaksmine
6. Lõppsaaja kohustused ning vahendusasutuse õigused ja kohustused
1. peatükk. Üldsätted
Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse määruse kohaldamisala, määratletakse toetuse andmise
eesmärk, oodatavad tulemused ja väljundid, määruses kasutatavad terminid, selgitatakse
meetme rakendamist, määratledes asutuste rollid ja ülesanded, ning vaide esitamist.
Eelnõu § 1 toob välja määruse kohaldamisala, mille kohaselt reguleeritakse määrusega Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 – millega luuakse taaste- ja
vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75) – artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja
vastupidavuskava kohase komponendi 2 „Ettevõtete rohepööre“ reformi 2.4 „Rohepöörde
kiirendamine“ investeeringu “Tootmisettevõtjate ärimudelite muutused” toetuse andmise ja
kasutamise tingimusi ja korda.
Meetme peamiseks sihtrühmaks on tootmisettevõtjad. Eesti ettevõtted peavad üha enam
tähelepanu pöörama kõrgema lisandväärtusega toodete tootmisele ja tootmise efektiivsemale
korraldamisele, sealjuures arvestama majanduskeskkonna muutustega nagu rohepööre,
innovatsioonipööre ja digipööre.
Roheüleminek võib anda väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (edaspidi VKE) suurepärase
võimaluse parandada oma tootmisprotsesside tõhusust ning suutlikkust töötada välja
uuenduslikke tooteid ja võtta kasutusele uusi ärimudeleid. Seega ka TAIE strateegiast lähtudes
on oluline soodustada ettevõtjate kompetentsi ja võimekuse tõstmist ettevõtte tegevuse
keskkonnasõbralikumaks ja kestlikumaks muutmisel.
Meede toetab ettevõtte tegevusvaldkonnast lähtuva uue tegevuskava, tööriistade ja juhendite
kasutuselevõttu koos uute kompetentside tekkimisega, tulemuseks uus kestlikkusest lähtuv
ärimudel. Meede toetab samuti mõtteviisi suunamist sotsiaalsete ja ökoloogiliste mõjutegurite
mõõtmise integreerimise suunas ning aitab ringmajanduse ja kliimaneutraalsuse põhimõtete
abil muutuda jätkusuutlikumaks. Seeläbi kasvab ettevõtete oskusteave ja suutlikkus võtta
kasutusele innovatsioonil põhinevad uued tehnoloogiad. Seejuures annab kliima- ja
keskkonnaprobleemidega arvestamine ettevõtja poolt pakutavatele toodetele ja teenustele
konkurentsieelise. Muutuvates tingimustes on konkurentsivõime säilitamine Eesti
tootmisettevõtete jaoks oluline rohepöördega otseselt seotud väljakutse, mille vastu võtmist
tuleks julgustada ja toetada ning muutusi kiirelt võimendada. Eelkõige on sellised tegevused
seotud tootmisettevõtjate teadlikkuse kasvu panustavate tegevustega, aga ka
kasvuhoonegaaside hindamise ja juhtimise, üleminekuga fossiilsetel kütustel põhinevalt
energiamudelilt mitmekesisele ning taastuvatel allikatel põhinevale energiakasutusele ning
tõhusamale energiatarbimise juhtimisele.
Töötleva tööstuse enam kui 7000 ettevõttes töötab täna ligikaudu 120 000 inimest üle Eesti nii
linna- kui maapiirkondades. Tööstusettevõtted on sageli piirkonna suurimateks tööandjateks
ning pole tavatu, et ühes ettevõttes käib tööl suurem osa mitme ümbritseva asula inimestest,
mis muudab ettevõtte võimekuse tõstmise ja jätkusuutlikumate lahenduste kasutuselevõtu
oluliseks ennekõike sotsiaalmajanduslikult. Meetme raames toetatakse ettevõtte meeskonnast
sirguvate arendusekspertide tasustamist, eesmärgiga toetada nutikate töökohtade teket kõikjal
Eestis.
Eelnõu §-s 2 nimetatakse õigusaktid, millest riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisel
lähtutakse ning lõikes 2 sätestatakse juhud, millal määruse alusel riiiabi ei anta.
Määruse alusel antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese
tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes - meetme tegevussunna 1 teekaardi
koostamiseks ja tegevussuuna 2 nõustamisteenuste jaoks väikestele ja keskmise suurusega
ettevõtetele. Suurettevõtted saavad kasutada vähese tähtsusega abi. Toetuse andmisel lähtutakse
järgmistest riigiabi või vähese tähtsusega abi reguleerivatest õigusaktidest:
1. Määruse alusel antakse vähese tähtsusega abi vastavalt Euroopa Komisjoni
määrusele (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,
24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), ning sellele kohaldatakse nimetatud
määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
2. Määruse alusel antakse riigiabi vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr
651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat
liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78)
(edaspidi üldine grupierandi määrus) artiklitele, 14, 18, 29 ja 31 ja sellele
kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
Eelnõu §-s 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus.
Toetuse andmise eesmärk on Eesti tootmissektori toimepidevuse ja konkurentsivõime tagamine
eksportturgudel ärimudeli ringsuse ja rohevõimekuse kaardistamise ning ärimudelit muutvate
arendusprotsesside kaudu. Toetatakse kohaliku tootmise toimepidevust ja ärimudelite muutust,
et Eesti tootmisettevõtete tooted vastaksid keskkonna ja kliimaneutraaluse eesmärkidele ja
oleksid konkurentsivõimelised eksporditurgudel. Fookuses on seejuures nende tegevuste
toetamine, mis suurendavad ettevõtete dekarboniseerituse taset ning seeläbi panustavad
kliimaeesmärkide saavutamisse. Ennekõike on sellised tegevused seotud üleminekuga
fossiilsetel kütustel põhinevalt energiamudelilt mitmekesisele ning taastuvatel allikatel
põhinevale energiakasutusele, nutikatele võrkudele ja salvestusele ning tõhusamale
energiatarbimise juhtimisele.
Eelnõu § 3 lõige 3 sätestab tulemusnäitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse.
Tabel 1. Tulemusnäitaja
Väljund Mõõtühik Andmeallikas Mõõtmise aeg
Toetatud ettevõtjate arv tk SFOS pärast projekti lõppu
Taaste- ja vastupidavusrahastus kokku lepitu alusel on meetme väljundnäitajaks, millesse
toetuse andmisega panustatakse, toetatud projektide arv. 2025. aasta lõpuks on toetatud
vähemalt 70 ettevõtjat, millest 2023. aasta lõpuks vähemalt 20 ettevõtjat.
Ühine näitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse, on RCO01 - rahalist toetust saanud
unikaalsete ettevõtjate arv EL RRF määruse artikli 29 tähenduses.
Eelnõu § 4 toob välja eelnõus kasutatavad terminid.
Eelnõu § 5 kohaselt täidab vahendusasutuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
(edaspidi vahendusasutus). Vahendusasutus ülesanne on korraldada taotlusvooru avamine,
taotluste vastuvõtt, nende menetlemine, väljamaksete tegemine ning järelevalve teostamine
toetuse kasutamise üle.
Eelnõu § 6 sätestab, et vahendusasutuse otsuse või toimingu peale võib esitada
vahendusasutusele ning vaide lahendab vahendusasutus haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras.
2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal
Eelnõu 2. peatükis kirjeldatakse toetatavaid tegevusi, käsitletakse toetatavaid kulusid,
sätestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi puudutavad põhimõtted ning tuuakse välja toetuse
maksimaalne summa, osakaal ja tingimused.
Eelnõu § 7 toob välja toetatavad tegevused, tuues lõikes 1 välja, et toetust antakse projektile,
mille elluviimine panustab määruse § 2 lõikes 1 sätestatud eesmärgi ja lõigetes 2–3 nimetatud
tulemuste ja väljundnäitaja saavutamisse.
Eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt toetatakse kahte tegevussuunda:
1) roheauditi läbiviimine (edaspidi ka I tegevussuund);
2) teekaardist tuleneva prioriteetse arengueesmärgi elluviimine ja ärimudeli muutuse
rakendamine (edaspidi ka II tegevussuund).
Eelnõu § 7 lõike 3 kohaselt toetatakse meetme tegevussuunas 1 ettevõtja rohevõimekuse ja
ärimudeli ringsuse kaardistamist ning teekaardi koostamist rohevaldkonna või ringmajanduse
kogemusega eksperdi (edaspidi roheauditi läbiviija) poolt.
Eelnõu § 7 lõikes 4 sätestatakse nõuded I tegevussuuna (roheauditi) läbiviijale. Roheauditi
läbiviijaks on ekspert või ekspertide grupp, kes omab põhjalikke teadmisi ja kogemusi
ringmajandusest, keskkonnastrateegiate loomisest, toote ja teenuse olelusringi kestlikust
kujundamisest ja/või keskkonnamõju hindamisest. Eksperdil on lisaks eelnevale pädevus
kestlike tehnoloogiate kasutamise, arendamise ja rakendamise osas ettevõtja põhitegevusalal.
Eksperdi teadmiste ja kogemuste laiahaardelisus on oluline tootmisettevõtja kui organisatsiooni
ja tema toodete ning teenuste olelusringi hindamiseks, tervikpildi saamiseks ettevõtja
keskkonnaseisundist ja võimekusest roheteemadega tegelemisel. Eeltoodud põhjustel võib
ekspertide ring olla laiem ning roheauditi elluviimisse kaasata mitme eksperdi teadmisi. Ekspert
kinnitab enne tööde läbiviimist kirjalikult, et on osalenud vähemalt kahes tulemuslikus taotluse
eesmärkidega seotud projektis ning ei ole seotud analüüsitava ettevõtja, selle omaniku ega
juhtkonnaga määral, mis tekitaks kahtlusi läbiviija sõltumatuses ja erapooletuses.
Eelnõu § 7 lõikes 5 sätestatakse nõuded, millele teekaart peab vastama. Teekaart on
strateegiline dokument, millega antakse hinnang organisatsiooni rohevõimekusele ja
äritegevuse ringsusele (sh ärimudel, tootmine, tooted, teenused), mõtestatakse lahti ettevõtja
realistlik kasvupotentsiaal koos ettepanekutega võimalikeks arendustegevusteks ning luuakse
nägemus olulisimatest kestlikku arengut toetavatest arenduseesmärkidest järgnevaks kaheks
aastaks. Eelnevast tulenevalt peab teekaart sisaldama a) organisatsiooni rohevõimekuse
kaardistust (äristrateegia, juhtimissüsteem, tootearenduse ja -disainijuhtimise praktikad, muud
olulised juhtimisaspektid, mis on vajalikud ringmajanduse põhimõtete edukaks
integreerimiseks) ja ettepanekuid võimekuse tõstmiseks; b) äritegevuse (ärimudel, tootmine,
tooted ja teenused) ringsuse ja selle kasvupotentsiaali analüüsi koos ettepanekutega ringsemate
ja väiksema keskkonnamõjuga praktikate kasutuselevõtuks; c) 3) hinnangut eelmistes punktides
välja pakutud kestlikku arengut toetavate arenduseesmärkide prioriteetsusele, mis on piisava
täpsusastmega sisendiks edasise lähteülesande koostamiseks ja tegevuse hinnastamiseks ning
c) arendustegevuste kestust, järjestatust ja kahe aasta tegevuskava.
Eelnõu § 7 lõikes 6 avatakse meetme II tegevussuunda sisenemise tingimusi ja eeldusi. I
tegevussuuna läbimine ei ole eelduseks II tegevussuunda sisenemisele. II tegevussuunda võib
siseneda ka muul viisil tehtud teekaardiga, kuid see peab vastama teekaardile esitatavatele
tingimustele (eelnõu § 6 lõige 5).
Eelnõu § 7 lõikes 7 kirjeldatakse II tegevussuunas rahastatavaid tegevusi. Toetatavad on
ärimudeli muutuse rakendamisega seotud järgnevad tegevused:
1) toote ja teenuse arendamine, organisatsiooni ja protsessi arendamine, mille raames on muu hulgas
toetatav teekaardist tuleneva prioriteetse arendustegevuse lähteülesande kirjelduse koostamine ja
elluviimine, uue töökoha loomine teekaardist tulenevate tegevuste elluviimiseks ning ärimudeli
muutmisega otseselt seotud teenuste ostmine;
2) nõustamisteenuse ostmine;
3) ettevõtja juhtkonna ja töötajate koolitamine kestliku arengu, ringmajanduse, ringdisaini ja kliimamõju
ja selle vähendamise põhimõtete juurutamiseks;
4) ärimudeli muutmisest tulenevate patentide ja muude immateriaalsete varade omandamine,
valideerimine ja kaitsmine.
Eelnõu § 7 lõige 8 sätestab riiklikult tunnustatud metoodikate järgimise kohustuse
kasvuhoonegaaside mõõtmiseks. Juhendi kohta avaldatakse info vahendusasutuse kodulehel.
Eelnõu § 7 lõige 9 sätestab, et toetust ei anta neile tegevustele, mis on juba ellu viidud või mille
elluviimisega on alustatud.
Eelnõu § 8 sätestab projekti toetatavad ja mittetoetatavad kulud. Paragrahvi 8 lõike 1 kohaselt
on üldpõhimõttena toetatavad kulud taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste
elluviimiseks taotleja poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud. Samaaegselt peavad kulud
vastama taaste- ja vastupidavuskava määruse ning käesoleva määruse tingimustele.
Eelnõu § 8 lõige 2 puhul toetatakse § 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks
vajaminevat roheauditi teenuse ostmise kulu.
Eelnõu § 8 lõige 3 käsitleb § 7 lõike 7 punktides 1 ja 2 nimetatud toetatavate tegevuste
elluviimiseks vajalikke kulusid.
Eelnõu § 8 lõige 4 nimetatud nõustamiskulude all on mõeldud ettevõttevälise konsultandi poolt
osutatud nõustamisteenuste kulusid, mida toetatakse üldise grupierandi määruse artikli 18
raames, kui taotleja on VKE või VTA raames.
Eelnõu § 8 lõikes 5 nimetatud koolituskulude puhul toetatakse koolituse läbiviija tasu, koolitaja
ning koolitusel osalevate töötajate lähetusega seotud transpordi- ja majutuskulu grupierandi
artikli 31 raames.
Eelnõu § 8 lõige 6 käsitleb § 7 lõike 7 punktis 5 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks
vajalikke kulusid, mis on vastavuses üldise grupierandi määruse artikliga 28.
Eelnõu § 9 käsitleb projekti abikõlblikkuse perioodiga seotut ning lõike 1 kohaselt on
abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal
projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.
Eelnõu § 9 lõike 2 kohaselt algab projekti abikõlblikkuse periood üldjuhul taotluse esitamise
kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast
kuupäevast.
Eelnõu § 9 lõige 7 sätestab, et projekti rakendamise käigus ettenägematute asjaolude korral võib
toetuse saaja taotleda vahendusasutuselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku
aja võrra tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt toetuse eesmärkidega ja
projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. detsember 2025. aastal, et tagada
kavandatud tegevuste tähtaegse elluviimise.
Eelnõu § 10 sätestab toetuse maksimaalse summa, osakaalu toetatavatest kuludest ning
kaasnevad tingimused.
Eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt on I tegevussuuna toetuse maksimaalne summa 10 000 eurot.
Eelnõu § 10 lõike 2 kohaselt on II tegevussuuna toetuse maksimaalne summa 200 000 eurot.
Eelnõu § 10 lõiked 2–7 sätestavad toetuse osakaalud tulenevalt riigiabi reguleerivatest Euroopa
Komisjoni määrustest.
3. peatükk. Nõuded taotlejale ja taotlusele
Eelnõu 3. peatükis kirjeldatakse nõudeid toetuse taotlejale ning taotlusele.
Eelnõu § 11 lõike 1 järgi võib toetust taotleda Eestis registreeritud äriühing.
Eelnõu § 11 kohaselt peab toetuse taotleja lisaks vastama taaste- ja vastupidavuskava määruse
§ 5 lõike 1 punktides 1-8 sätestatud nõuetele, mille kohaselt: temal või tema seaduslikul
esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091 , 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud
kehtivat karistust; tema toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega
peatunud, kui toetuse saaja tegeleb majandustegevusega; tema maksuvõlg riigile koos intressiga
ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud; ta ei ole pankrotis ega sundlõpetamisel ja tema
suhtes ei ole tehtud lõpetamise otsust; ta ei ole raskustes ettevõtja, kui nii on nõutud riigiabi
reeglite kohaselt; tal on omafinantseering tagatud ettenähtud ulatuses ja nõutud korras; tal on
toetuse andmise tingimustes sätestatud projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik
kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus; tal on
projektile antud tagasimaksmisele kuuluv toetus, sealhulgas muudest Euroopa Liidu
programmidest ja instrumentidest samale projektile antud toetus, tagasi makstud, kui nõude
täitmise tähtpäev on saabunud. Lisaks sätestatakse riigiabireeglitest tulenevad nõuded.
Eelnõu § 12 sätestab nõuded taotlusele ning taotlusega esitatavatele dokumentidele.
Vahendusasutusel on õigus küsida taotlejalt ka täiendavaid asjakohaseid andmeid, kui andmed
on vajalikud otsuse tegemiseks.
Taotluse osas seab määrus järgmised tingimused: taotlus peab sisaldama § 12 lõikes 2 toodud
andmeid, kinnitusi ja dokumente. Juhul kui taotleja on riigihankekohustuslane, siis tuleb
esitada hankeplaan, milleks vahendusasutus on kehtestanud vastava vormi.
Juhul, kui taotleja kuulub kontserni, siis taotleja ja kontserni liikmete skeem rakendusüksuse
vormil, kui andmed ei ole avalikult kättesaadavad. See on oluline teave riigiabi analüüsi
tegemisel.
4. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine
Eelnõu § 13 lõike 1 kohaselt taotletakse toetust jooksvalt, mis tähendab, et alates taotlusvooru
avamisest saab taotleja avalduse esitada jooksvalt, kuni perioodi lõppemiseni (31. detsembril
2025) või eelarvevahendite ammendumiseni.
Eelnõu § 14 sätestab taotluse menetlemist puudutava. Taotluse menetlemine koosneb:
1) taotluse registreerimisest;
2) taotluse menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest;
3) vajadusel selgituse ja lisateabe küsimisest;
4) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, sealhulgas riigiabi reeglitele vastavuse
hindamisest;
5) I tegevussuuna taotluste puhul vastavushindamisest;
6) II tegevussuuna taotluste puhul nõuetele vastava taotluse hindamisest;
7) taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest, sealhulgas taotluse osalisest või
kõrvaltingimusega rahuldamisest.
Eelnõu § 14 lõike 2 kohaselt võib vahendusasutus taotluse menetlemisel nõuda
vahendusasutuse määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitusi või lisateavet taotluses esitatud
andmete kohta, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates, milline asjaolu vajab
selgitamist.
Eelnõu § 14 lõige 4 sätestab vahendusasutuse õiguse teha taotluse rahuldamata jätmise otsus
taotlust sisuliselt hindamata, juhul kui taotleja ei ole tähtaja jooksul vahendusasutuse küsitud
selgitusi või lisateavet andnud või puudusi kõrvaldanud.
Eelnõu § 15 sätestab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused, samuti
asjaolud, mille esinemisel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks.
Eelnõu § 16 sätestab hindamiskomisjoniga seonduva.
Eenõu § 17 sätestab taotluste hindamise kriteeriumid ja korra.
Kuna hinnatavad taotlused sisaldavad valdkonnaspetsiifilist teavet, siis eelnõu § 16 lõike 4
kohaselt võib vahendusasutus kaasata hindamisprotsessi vajadusel täiendavaid eksperte.
Eelnõu § 17 lõige 1 sätestab hindamiskriteeriumid taotluse hindamiseks punktide kaupa.
Kõige suurema kaaluga on hindamiskriteerium 1 (osakaal 40 protsenti), mille raames
hinnatakse projekti tegevuste mõju meetme eesmärgi, väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisele.
Selle raames hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja näitajate saavutamisele.
Mida suurema mõjuga on hinnatava projekti tegevused ettevõtte arengule, seda kõrgemad
punktid on võimalik hindamisel saada. Paremini läbimõeldud tegevusplaan annab kõrgema
punktide arvu.
Hindamiskriteeriumi 2 osakaal on 20 protsenti. Selle kriteeriumi puhul hinnatakse projekti
tegevuste mõju kasvuhoonegaaside heite ja ressursikulu vähenemisele.
Hindamiskriteeriumi 3 osakaal on 20 protsenti. Meetme eesmärgi täitmiseks on oluline valida
välja taotlejad, kellel on võimekus ja suutlikus projekti tegevuste tegemiseks. Vahendite
otstarbekaks kasutamiseks on oluline hinnata taotlejate võimekust selleks enne projekti
elluviimist. Selle rakendamisel kontrollitakse, kuidas on tagatud kuidas on tagatud
kvalifikatsioon, kogemus jätkusuutlikus, tehnilised eeldused ning riskide juhtimise oskus jms
projekti elluviimiseks kavandatud viisil. Hindamiskriteeriumis hinnatakse ka taotleja esitatud
taotluse vastavust „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele.
Hindamiskriteeriumi 4 osakaal on 20 protsenti, selle puhul antakse hinnang projekti tegevuste
põhjendatusele ja kuluefektiivsusele, selle raames hinnatakse projekti realistlikust ning kas
ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed väljundite ja tulemuste
saavutamiseks Näiteks, kuivõrd on läbi mõeldud eelkaardistus, kas ettenähtud tegevused ja
lahendused on piisavalt kuluefektiivsed planeeritud tegevuste tegemiseks ning väljundite ja
tulemuste saavutamiseks. Samamoodi antakse hinnang planeeritud eelarve realistlikkusele ja
otstarbekusele.
Eelnõu § 17 lõike 2 kohaselt hinnatakse hindamiskriteeriume skaalal 0-4, millest kõrgeim hinne
on 4 ja madalaim 0, taotluse koondhinne kujuneb hindamiskomisjoni antud hinnete kaalutud
keskmisest, arvestades lõikes 1 loetletud hindamiskriteeriumite alusel antud hindeid ning lõike
3 kohaselt täpsustatakse hindamiskriteeriumide sisu hindamismetoodikas, mille kinnitab
vahendusasutus. Hindamismetoodika kooskõlastatakse Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga ning avaldatakse vahendusasutuse veebilehel hiljemalt
taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.
Eelnõu § 18 sätestab taotluse rahuldamise regulatsiooni.
Eelnõu § 18 lõike 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise kohta vahendusasutus taotluse
rahuldamise otsuse, lõige 2 toob välja tingimused, millele taotlus peab sel puhul vastama ning
lõige 3 nimetab, mida otsuses täpsemalt sätestatakse.
Eelnõu § 19 sätestab taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja korda.
Eelnõu § 20 sätestab taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise tingimused ja
korra. Paragrahvi lõike 1 kohaselt rahuldatakse taotlus osaliselt, kui:
taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud
toetuse mahu tõttu;
või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti
tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi;
või kui taotleja vähese tähtsusega abi vaba jääk ei võimalda soovitud mahus
toetust anda.
Lõige 4 sätestab, et taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja
tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus
vahendusasutuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis
kavandatud tegevuse muutmiseks. Oluline on, et iga toetatud projekt saavutaks kavandatava
eesmärgi ning tulemus- ja väljundnäitajad.
Kui aga taotleja ei ole vahendusasutuse taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga nõus, teeb
vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
Eelnõu § 21 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise korra.
Otsust muudetakse vahendusasutuse algatusel või lõppsaaja vastavasisulise kirjaliku
esindusõigusliku isiku digiallkirjastatud taotluse alusel. Eelnõu § 21 lõige 2 sätestab juhud, mil
puhul taotluse rahuldamise otsuse muutmine vormistatakse otsusena, kui muudetakse:
toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse
täiendav tegevus;
projekti toetatavate kulude kogumahtu või toetuse osakaalu toetatavatest
kuludest;
projekti abikõlblikkuse perioodi;
toetuse jaotust riigiabi liikide lõikes.
Oluline on silmas pidada, et taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärki ja
projekti väljundnäitajat ei tohi muuta. See on oluline meetme eesmärkide saavutamiseks.
Taotluse rahuldamise otsuse muutmise käigus hinnatakse muuhulgas riigiabi tingimustele
vastavust.
Eelnõu § 22 sätestab otsuse kättetoimetamise korra.
5. peatükk. Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse
tagasinõudmine ja tagasimaksmine
Peatükk 5 käsitleb aruannete esitamist ning toetuse maksmise täpsemaid tingimusi.
Eelnõu § 23 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise.
Eelnõu § 23 lõike 1 kohaselt on lõppsaajal kohustus esitada vahendusasutusele projekti vahe-
ja lõpparuanded ning lõike 2 kohaselt on aruandlusperioodi pikkus neli kuni kuus kuud.
Täpsemad tähtajad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Aruannete esitamine annab
vahendusasutusele selgema teabe projekti tegevuste tegemise seisust, võimalikest tõrgetest ning
lahendustest. See aitab paremini tagada kogu meetme eesmärkide saavutamise.
Eelnõu § 23 lõike 4 kohaselt tuleb projektiaruanded esitada struktuuritoetuse registri e-toetuse
keskkonna kaudu. Vahendusasutus koostab vormid sätestades sealjuures täpsemad teabe, mida
aruannete raames esitada tuleb.
Eelnõu § 23 lõige 7 sätestab teabe, mida tuleb nii vahe- kui lõpparuandes kajastada. Taaste- ja
vastupidavuskava määruse § 14 lõike 3 ning käesoleva määruse kohaselt tuleb sätestada
vähemalt:
aruandlusperiood;
tehtud tööd ja tegevused, andmed projekti arengu kohta, asjakohasel juhul info
riigihangete või tehtud ostude kohta ning asjakohane info tulemuste saavutamise
kohta;
lõppsaaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
lõppsaaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev;
taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetuse
saaja nimi;
projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud
väljund- ja tulemusnäitajad, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning
tulemuse erinevuse kohta. ’
Eelnõu § 24 sätestab toetuse maksmise tingimused.
6. peatükk. Lõppsaaja kohustused ning vahendusasutuse õigused ja kohustused
Eelnõu 6 peatükis kehtestatakse lõppsaaja saaja kohustused ning vahendusasutuse õigused ja
kohustused.
Eelnõu § 26 punkti 12 kohaselt kohustub lõppsaaja teavitama avalikkust ja tegevustes osalejaid
toetuse päritolust alates toetuse saamisest lähtudes taaste- ja vastupidavuskava määruse § 12
sätestatud nõuetest. Näiteks on toetuse saaja kohustatud teavitama avalikkust ja tegevustes
osalejaid toetuse päritolust alates toetuse saamisest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on
rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, ning kasutades objektide
ja avalikkusele mõeldud esemete ja dokumentide märgistamisel logo koos märkega
„Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU” kooskõlas lõigetes taaste- ja
vastupidavuskava määruse § 12 punktides 2–11 kehtestatud tingimustega. Samamoodi ese,
dokument või muu teabekandja, mis on mõeldud avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või
projekti sihtrühmale, ning veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu edastatakse projektiga
seotud teavet, tähistatakse logoga.
Eelnõu § 23 sätestab vahendusasutuse kohustused ja õigused ning vahendusasutus lähtub
seejuures taaste- ja vastupidavuskava määruse § 4 lõikes 7 ja käesolevas määruses sätestatud
nõuetest.
Eelnõu § 26 sätestab, et toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise korral lähtutakse taaste- ja
vastupidavuskava määruse § 11 lõigetes 3-10 sätestatust. Eelnõu § 24 sätestab toetuse
tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seonduva ning lõikes 1 sätestatakse, et vahendusasutus
lähtub siinkohal Taastekava määruse § 11 lõikest 1, mille kohaselt on vahendusasutusel õigus
teha taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus või
projektile eraldatud toetus tagasi nõuda proportsionaalselt rikkumise ulatusega järgmistel
juhtudel: toetuse saamise või kasutamisega seotud kohustust või nõuet ei ole osaliselt või
täielikult täidetud; toetust on kasutatud selliste kulude või tegevuste rahastamiseks, mis ei ole
toetatavad; toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused on täidetud näiliselt, toetuse
saamiseks on esitatud valeandmeid, projekti elluviimisel on esinenud pettus, korruptsioon või
huvide konflikt; toetust saanud isiku suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus ja
seeläbi ei ole võimalik tagada projekti elluviimist ettenähtud tingimustel ega kavandatud
tulemuste saavutamist.
Eelnõu § 26 lõike 2 kohaselt lähtutakse toetuse tagasinõudmisel taaste- ja vastupidavuskava
määruse § 11 lõigetes 3–10 sätestatust. Näiteks sätestab eelpooltoodu muuhulgas tingimuse,
et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise otsuse võib
teha viie aasta jooksul või, kui toetuse suurus on 60 000 eurot või sellest väiksem, kolme aasta
jooksul projektile viimase makse tegemisest, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu õigusest
tuleneb teisiti. Samamoodi sätestatakse, et toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse maksma
tagasi 60 kalendripäeva jooksul, ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi nõude puhul nelja kuu
jooksul, tagasinõude otsuse kehtima hakkamise päevast alates; tagasimaksmisele kuuluva
toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele kuuluva toetusega. Lisaks sätestab
taaste- ja vastupidavuskava määrus muuhulgas selle, et kohustuse või tingimuse täitmata
jätmise laadist tulenevalt vähendatakse toetust 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti projektile
või selle tegevusele eraldatud toetusest. Toetuse tagasinõudjal on õigus rakendada
kaalutlusõigust. Tähele tuleb panna, et tagasinõutud toetuse tähtajaks tagasi maksmata jätmise
korral kohaldatakse viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 49.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013,
lk 1–8).
2. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L
187, 26.06.2014, lk 1–78)
3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja
vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75).
4. Määruse mõjud
Toetusmeetme elluviimise abil viiakse ellu Vabariigi Valitsuse 15.07.2021 kinnitatud „Eesti
teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035“ (edaspidi ka
TAIE) eesmärke.
Määruse rakendamine eeldab selle rakendamiseks vajalike tegevuste elluviimist ning sellega
kaasneb vähene töökoormuse kasv Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.
Meede mõjutab positiivselt ettevõtluse arengut, aidates kaasa tootmisettevõtete toodete,
tegevuste ja protsesside kestlikumaks muutumisele. Meetmel on oluline roll kolmikpöördes
seatud eesmärkide saavutamisel. Kahe-etapiline meede aitab muuhulgas kaasa ettevõtja
äriprotsesside digitaliseerimisele ning tõstab ka ettevõtja juhtimis- ja planeerimistegevuste
kvaliteeti. Meede mõjutab positiivselt ka rohepöördes laiemalt seatud eesmärkide saavutamist,
aidates tõsta teadlikkust kestlikumatest ärimudelitest ning kitsaskohti kiiresti parandama asuda.
Arendusprotsesside käigus väheneb muuhulgas ka kasvuhoonegaaside heide ning suureneb
positiivne mõju keskkonnasäästlikkusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Eelnõu määrusena jõustumine ning selle alusel taotlusvoorude läbiviimine aitab kaasa Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu
(ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava
eesmärkide ja tegevuste elluviimisse ning Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja
ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE) eesmärkide täitmisele.
Meetme eelarve on kavandatud Taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest ning käesoleva
toetusmeetme eelarveks on kavandatud üheksa miljonit eurot. Kohustusliku omafinantseeringu
tagavad toetuse saajad.
Käesoleva määruse rakendamine ei too kaasa eraldiseisvaid riigieelarvelisi kulusid, samuti ei
kaasne määruse rakendamisega tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Enne eelnõu koostamist tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium meetme mõju
hindamise metoodika Civitta ASilt.
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS (http://eelnoud.valitsus.ee) vahendusel
kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja arvamuse
avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.
EELNÕU
31.08.2022
MÄÄRUS
Tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise kord
Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a
määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavusrahastu elluviimise korraldus ja toetuse kasutamise
üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Üldsätted
(1) Määrus on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/241, millega
luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1
nimetatud taaste- ja vastupidavuskava kohase tootmisettevõtjate ärimudeli muutuse investeeringu
elluviimisele.
(2) Määruse alusel taotletakse toetust ning esitatakse toetuse kasutamisega seotud teavet,
kuludokumente ja aruandeid Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121
„Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse
keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). Kui nimetatud e-toetuse keskkonnas ei ole vastava
dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektroonselt taotleja esindusõigusliku
isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.
§ 2. Riigiabi
(1) Määruse alusel antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese
tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses ning toetuse andmisel lähtutakse
järgmistest riigiabi või vähese tähtsusega abi reguleerivatest õigusaktidest:
1) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevussuuna ja lõike 7 punktis 3 nimetatud tegevuse
toetamiseks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele nõustamiseks antav abi
Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise
kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014,
lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 18 tähenduses ning sellele kohaldatakse
nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi Euroopa
Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8,
edaspidi vähese tähtsusega abi määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega
abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
2) paragrahvi 7 lõike 7 punktis 1 nimetatud tegevuseks antav toetus on teadus- ja arendustegevuse
projektidele tootearenduseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 25 tähenduses ning
sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese
tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-
s 33 sätestatut;
3) paragrahvi 7 lõike 7 punktis 2 nimetatud tegevuseks väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale
antav toetus on protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse
artikli 29 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-
s 342 sätestatut ja suurettevõtjale antav toetus on vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse
vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
4) paragrahvi 7 lõike 7 punktis 4 nimetatud tegevuseks antav toetus on koolitusabi üldise
grupierandi määruse artikli 31 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja
konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese
tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
5) paragrahvi 7 lõike 7 punktis 5 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise
suurusega ettevõtjatele antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli 28 tähenduses
ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese
tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-
s 33 sätestatut.
(2) Määruse alusel ei anta abi:
1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud
ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on
täitmata;
2) vähese tähtsusega abi saajale vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud
juhtudel;
3) üldise grupierandi määruse alusel lõppsaajale üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5
kehtestatud juhtudel
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on kohaliku tootmise toimepidevuse tagamine ja ärimudelit
muutvate arendusprotsesside elluviimine, et Eesti tootmisettevõtete tooted vastaksid keskkonna ja
kliimaneutraalsuse eesmärkidele ja oleksid konkurentsivõimelised eksporditurgudel. Fookuses on
seejuures nende tegevuste toetamine, mis suurendavad ettevõtete dekarboniseerituse taset ning
seeläbi panustavad kliimaeesmärkide saavutamisse.
(2) Toetuse andmisega panustatakse järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:
1) ettevõtjate ärimudeli ringsuse ja rohevõimekuse kaardistamine;
2) ärimudelit muutva arendustegevuse elluviimine.
(3) Tulemusnäitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse, on toetatud ettevõtjate arv.
§ 4. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise
raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17
nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;
2) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2
punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;
3) kestlik areng on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine
2
eesmärgiga kaotada vaesus, kaitsta keskkonda ja tõsta inimeste heaolu pikaajaliselt jätkusuutliku
ühiskondliku toimemudeli kaudu;
4) ringmajandus on tootmis- ja tarbimismudel, mille puhul tooteid jagatakse, laenatakse,
kasutatakse korduvalt, parandatakse, uuendatakse ja olemasolevaid materjale võetakse ringlusse
võimalikult kaua, millega pikendatakse toodete olelusringi;
5) roheaudit on protsess, mille raames kaardistatakse ettevõtja rohevõimekus, ärimudeli ringsus ja
koostatakse teekaart;
6) roheauditi läbiviija on ekspert või ekspertide grupp, kes omab põhjalikke teadmisi ja kogemusi
keskkonna- ja kliimavaldkonnas, sealhulgas ringmajandusest, keskkonnajuhtimissüsteemide- ja
strateegiate rakendamisest, toote ja teenuse olelusringi kestlikust kujundamisest või
keskkonnamõju hindamisest ning eksperdil on lisaks eelnevale kogemus rohearenduste
elluviimises tootmisettevõttes;
7) rohetehnoloogia on kestlik ja keskkonnahoidlik tehnoloogia, mis vähendab kogu elutsükli
ulatuses inimtegevuse mõju keskkonnale;
8) rohevõimekus on ettevõtja küpsuse tase ja pädevus keskkonna- ja kliimamõjudega tegelemisel,
mis sõltub omanikutahtest, juhtimissüsteemist, meeskonna teadlikkusest, rohetemaatika sidususe
ulatusest äristrateegiaga ning planeeritud rohearendustegevuste ellukutsumisest;
9) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisas I väikese ja keskmise
suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumitele;
10) teekaart on strateegiline dokument, millega antakse hinnang organisatsiooni rohevõimekusele
ja äritegevuse ringsusele kogu tarneahela lõikes, mõtestatakse lahti ettevõtja realistlik
kasvupotentsiaal ja äritegevuse kestlikumad alternatiivid koos ettepanekutega võimalikeks
arendustegevusteks ning luuakse nägemus olulisimatest kestlikku arengut toetavatest
arenduseesmärkidest järgnevaks kaheks aastaks;
11) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2 ja
3 sätestatud kriteeriumitele;
12) ärimudeli ringsus on toote või teenuse olelusringi etappidele tuginev analüüs, mis selgitab
välja, mil määral on ringmajanduse põhimõtted juurutatud ettevõtja põhitegevusalasse ning kui
perspektiivikas on nende toote- või teenusearendamisse rakendamine tulevikus.
§ 5. Vahendusasutus
Toetuse vahendusasutus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi vahendusasutus).
§ 6. Vaide esitamine
(1) Vahendusasutuse toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada
vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(2) Vaide lahendab vahendusasutus.
(3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte
elektrooniliselt.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal
§ 7. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab § 2 lõikes 1 sätestatud eesmärgi ning
lõigetes 2 ja 3 nimetatud tulemuste saavutamisse.
3
(2) Meetme raames toetatakse kahte tegevussuunda:
1) roheauditi läbiviimine (edaspidi ka I tegevussuund);
2) teekaardist tuleneva prioriteetse arengueesmärgi elluviimine ja ärimudeli muutuse rakendamine
(edaspidi ka II tegevussuund).
(3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevussuuna raames toetatakse ettevõtja rohevõimekuse ja
ärimudeli ringsuse kaardistamist ning roheauditi läbiviija poolt teekaardi koostamist.
(4) Lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevussuunale toetuse taotlemine ei ole sama lõike punktis 2
nimetatud tegevussuunale toetuse taotlemise eelduseks.
(5) Lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevussuuna raames toetatakse teekaardist tulenevate järgmiste
arendustegevuste läbiviimist:
1) toote- ja teenuse arendamine;
2) organisatsiooni ja protsesside arendamine;
3) nõustamisteenuse ostmine punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks;
4) ettevõtja juhtkonna ja töötajate koolitamine kestliku arengu, ringmajanduse, ringdisaini ja
kliimamõju ning selle vähendamise põhimõtete juurutamiseks;
5) ärimudeli muutmisest tuleneva patendi ja muu immateriaalse vara omandamine, valideerimine
ja kaitsmine.
(6) Kui lõikes 2 toodud tegevussuunad hõlmavad ettevõtja tasandil kasvuhoonegaaside jalajälje
hindamist, tuleb järgida rahvusvahelist kasvuhoonegaaside Greenhouse Gas Protocol standardit
ning hinnang peab olema kooskõlas Keskkonnaministeeriumi välja töötatud mudeliga.
(7) Toetust ei anta:
1) projektile, mis on juba ellu viidud, mille elluviimist on alustatud või mille osas on võetud
kohustusi tegevuste elluviimiseks;
1) fossiilkütustega seotud tegevusele, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides,
välja arvatud elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud
projektid, mis vastavad Euroopa Komisjoni teatise 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte
„ei kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul” (ELT C 58,
18.2.2021, lk 1–30) III lisas sätestatud tingimustele;
2) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuvale tegevusele, mille
prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest madalam;
3) prügilatega seotud tegevustele;
4) jäätmepõletustehastega seotud tegevustele, välja arvatud juhul, kui tegevused toimuvad üksnes
ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades või olemasolevates
jaamades ning tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks
või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused
ei suurenda jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga;
5) jäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevustele, välja arvatud juhul,
kui tegevused toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades ning
tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete
ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks või biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks,
tingimusel, et need tegevused ei suurenda jaama jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda kasutusiga;
6) tegevusele, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda.
§ 8. Toetatavad kulud
4
(1) Toetatavaks kuluks on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetatavate tegevuste
elluviimiseks taotleja poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi
Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavusrahastu elluviimise
korraldus ja toetuse kasutamise üldtingimused“ (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus)
ning määruse tingimustele.
(2) Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevussuuna elluviimisel on toetatavaks kuluks
roheauditi teenuse ostmise kulud.
(3) Paragrahvi 7 lõike 7 punktis 1 ja 2 nimetatud tegevuse elluviimisel on toetatavad järgmised
kulud:
1) projektimeeskonna liikmete töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed,
võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult
makstavad riiklikud maksud;
2) uute või kasutatud masinate ja seadmete ostmise kulud ja rendilepingu või liisingulepingu
alusel kasutamise kulud vastavalt masinate ja seadmete tegelikule kasutamise määrale projekti
raames;
3) kulu materjalidele ja tarvikutele, mis on eristatav ja projektile eraldatud;
4) kulu turutingimustel ostetud uuringule, analüüsile, tehnilisele teadmisele,
sertifitseerimisteenusele, andmetele ligipääsule, litsentseeritud patendile, arenduseks otseselt
vajalikule tarkvaralitsentsile ning kulud arendusprojekti elluviimisega otseselt seotud
nõustamisteenusele, ekspertiisi tasu, ja muu samaväärse teenuse kulu.
(4) Paragrahvi 7 lõike 7 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimisel on toetatav nõustamisteenuse
ostmise kulu.
(5) Paragrahvi 7 lõike 7 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimisel on toetatav:
1) koolituse läbiviija tasu;
2) koolitaja ja koolitatava personali otseselt koolitusprojektiga seotud lähetuse transpordikulu ja
majutuskulu.
(6) Paragrahvi 7 lõike 7 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks on toetatav ärimudeli
muutmisest tulenev patendi ja muu immateriaalse vara omandamise, valideerimise ja kaitsmise
kulu.
(7) Toetatavate kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes
1 sätestatud seotud isikud, välja arvatud personalikulud, mis on projekti elluviimise seisukohast
vajalikud.
(8) Ei toetata järgmiseid kulusid:
1) kinnisasja soetamise kulu;
2) pangagarantii;
3) finants- ja pangakulu;
4) riigilõiv;
5) kindlustusmakse;
6) puhkusetasu ja haigushüvitis;
7) isikliku sõiduauto kasutamise ja kütusega seotud kulu;
8) käibemaks;
9) sularahas tasutud kulu;
10) muu kulu, mis ei ole seotud toetatavate tegevustega või on projekti elluviimise seisukohast
põhjendamatu ja ebaoluline.
5
§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik,
millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja
taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast.
(3) Projekti abikõlblikkuse periood on I tegevussuuna projekti elluviimisel kuni kuus kuud ja II
tegevussuuna projekti elluviimisel kuni 18 kuud.
(4) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste
elluviimiseks enne taotluse esitamist vahendusasutusele.
(5) Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid
I tegevussuuna projekti puhul mitte hiljem kui 31. detsembril 2024. a ja II tegevussuuna projekti
puhul mitte hiljem kui 31. detsembril 2025. a.
(6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist vahendusasutuse poolt ja
lõppsaajale lõppmakse tegemist.
(7) Projekti rakendamise käigus tekkinud takistuste või muude ettenägematute asjaolude korral
võib lõppsaaja taotleda vahendusasutuselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku
aja võrra tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt toetuse eesmärkidega ja projekti
tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. detsembril 2025. a.
§ 10. Toetuse maksimaalne summa, osakaal ja tingimused
(1) I tegevussuuna toetuse maksimaalne summa on 10 000 eurot.
(2) II tegevussuuna toetuse maksimaalne summa on 200 000 eurot.
(3) Toetuse maksimaalne osakaal projekti toetatavatest kuludest on 50 protsenti.
(4) Üldise grupierandi määruse artikli 25 alusel tootearenduseks antava abi puhul on toetuse
maksimaalne osakaal suurettevõtjate puhul 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 35
protsenti ja väikeettevõtja puhul 45 protsenti toetatavatest kuludest.
(5) Omafinantseering peab katma toetatavatest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.
(6) Taotleja projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal mitmest meetmest või muust
riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist toetuse taotlemise korral peab taotleja
esitama taotluses sellekohase teabe.
(7) Projektile antav toetuse summa ja toetuse osakaal abikõlblikest kuludest sätestatakse taotluse
rahuldamise otsuses.
3. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele
6
§ 11. Nõuded taotlejale
(1) Toetust võib taotleda Eestis registreeritud äriühing, kelle põhitegevusala vastab justiitsministri
28. detsembri 2005. aasta määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti
majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” sätestatud jaole B – mäetööstus või C – töötlev
tööstus.
(2) Taotleja peab vastama lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 5 lõikes 1 sätestatud
nõuetele järgmistele nõuetele:
1) üldise grupierandi määruse alusel toetuse taotlemisel ei ole taotleja raskustes ettevõtja üldise
grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses;
2) vähese tähtsusega abi määruse kohaselt taotlejale antud vähese tähtsusega abi koos määruse
alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ja käesolevas paragrahvis nimetamata Euroopa
Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi käesoleva ja kahe eelneva
majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot;
3) kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi
pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114,
26.04.2012, lk 8‒13) tähenduses, ei tohi talle käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul
komisjoni määruse nr 360/2012 ja vähese tähtsusega abi määruse alusel antud vähese tähtsusega
abi koos määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot;
4) taotleja on taotluse esitamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt maksukorralduse seaduses
sätestatud maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse.
(3) Vähese tähtsusega abi summa arvutamisel lähtutakse vähese tähtsusega abi määruse artikli 2
lõikes 2 ning artikli 5 lõikes 1 sätestatud regulatsioonist.
§ 12. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab sisaldama järgmist teavet ulatuses, mis võimaldab hinnata taotleja ja taotluse
nõuetele vastavust:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) projekti nimi, planeeritava tegevuse algus- ja lõppkuupäev, eesmärgid, oodatavad tulemused ja
toetuse vajaduse põhjendus;
3) projekti läbiviimise koht;
4) taotletava toetuse ja omafinantseeringu summa;
5) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta ja selgitus selle kujunemisest;
6) projektis kavandatud tulemus- ja väljundnäitajad;
7) projektimeeskonna kompetentside kirjeldus ning vastutusvaldkonnad projektis;
8) projektimeeskonna liikmete ja ettevõtjavälise nõustaja elulookirjeldused;
9) taotleja ja kontserni liikmete skeem vahendusasutuse vormil, kui taotleja kuulub kontserni ja
andmed ei ole avalikult kättesaadavad;
10) teave taotleja vastavuse kohta §-s 11 sätestatud nõuetele;
11) teave taotleja suuruse kohta, millest on näha kas taotleja on väikeettevõtja, keskmise suurusega
ettevõtja või suurettevõtja;
12) projekti eelarve vahendusasutuse kehtestatud vormil ja selle põhjendus;
13) taotluse esitamisele eelneva kvartali kasumiaruanne ja bilanss;
14) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
15) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
16) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult
kehtetuks tunnistada, kui esinevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;
17) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses toodud toetuse summa
7
avalikustatakse.
(2) Taotlus, mis on suunatud § 7 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevussuuna elluviimisele, peab
lisaks lõikes 1 sätestatud teabele sisaldama roheauditi läbiviija kinnitust, et ta ei ole seotud
analüüsitava ettevõtja, selle omaniku ega juhtkonnaga määral, mis tekitaks kahtlusi roheauditi
läbiviija sõltumatuses ja erapooletuses.
(3) Taotlus, mis on suunatud § 7 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevussuuna elluviimisele, peab
lisaks lõikes 1 sätestatud teabele sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) arendustegevuse projektiplaan vahendusasutuse kehtestatud vormil;
2) teekaart, mis vastab lõikes 5 sätestatud nõuetele;
3) ettevõtja majandusnäitajate prognoos vahendusasutuse kehtestatud vormil;
4) riigihankekohustuslasest taotleja puhul hankeplaan vahendusasutuse kehtestatud vormil;
5) hindamise aruanne ja kinnitus projekti vastavuse kohta „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele.
(4) Lõike 3 punktis 5 nimetatud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse hindamisel tuleb
lähtuda Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 58/01 ja vahendusasutuse juhendist hindamise
läbiviimise ja vormi kohta, mis avaldatakse taotlusvooru avamisel vahendusasutuse kodulehel.
(5) Teekaart peab sisaldama:
1) organisatsiooni rohevõimekuse kaardistust, mis koosneb äristrateegia, juhtimissüsteemi,
tootearenduse ja -disainijuhtimise praktikate ja muude ringmajanduse põhimõtete edukaks
integreerimiseks vajaminevate aspektide kirjeldusest ning ettepanekuid rohevõimekuse
tõstmiseks;
2) äritegevuse ringsuse, selle kasvupotentsiaali ning äritegevuse kestlikumate alternatiivide
analüüsi koos ettepanekutega kliimaneutraalsust hoogustavate praktikate kasutuselevõtuks ja
üleminekuks madala süsinikuga majandusele;
3) hinnangut eelmistes punktides välja pakutud kestlikku arengut toetavate arenduseesmärkide
prioriteetsusele, mis on piisava täpsusastmega sisendiks edasiste arendustegevuste planeerimiseks
ja hinnastamiseks;
4) arendustegevuste kestust, järjestatust ja kahe aasta tegevuskava.
(6) Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevussuunale toetuse taotlemisel tuleb roheauditi
teenuse kohta esitada vähemalt kaks sõltumatut ja võrreldavat hinnapakkumist. Kui kahte
sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumist,
esitatakse sellekohane põhjendus.
4. peatükk
Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine
§ 13. Toetuse taotlemine
(1) Toetust taotletakse jooksvalt.
(2) Vahendusasutus kehtestab enne taotluste vastuvõtu alustamist toetuse rahastamise eelarve,
kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
(3) Taotluste vastuvõtu alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuse rahastamise
eelarvest annab vahendusasutus teada oma veebilehel.
8
(4) Hetkest, mil menetluses olevate taotlustega, mille suhtes ei ole veel rahuldamise või
rahuldamata jätmise otsust tehtud, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuste rahastamise
eelarve vaba jäägiga, peatab vahendusasutus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi
menetletakse nende esitamise järjekorras.
§ 14. Taotluse menetlemine
(1) I tegevussuuna taotluse menetlemise tähtaeg on 20 tööpäeva ja II tegevussuuna taotluse
menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates. Kui vahendusasutus avastab
taotluses puudusi, teatatakse ta sellest viivitamata taotlejale ja annab puuduste kõrvaldamiseks
kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(2) Vahendusasutus võib taotluse menetlemisel nõuda määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitust ja
lisateavet taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et
taotlus ei ole piisavalt selge, näidates, milline asjaolu vajab selgitamist, täiendamist või lisateavet.
(3) Ekspertide kasutamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks
kuluva aja võrra. Eksperdi kasutamisest teavitab vahendusasutus taotlejat viivitamata.
§ 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Menetlusse võetud taotluse ja taotleja nõuetele vastavust hindab vahendusasutus.
(2) Vahendusasutus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui taotleja vastab §-s 11 esitatud
nõuetele.
(3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 12 taotlusele esitatud nõuded.
(4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning taotleja ei ole puudust määratud
tähtaja jooksul kõrvaldanud;
2) taotluses on esitatud andmeid, mis on mittetäielikud või pole õiged;
3) taotleja ei ole § 14 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul andnud vahendusasutuse küsitud selgitusi
ja lisateavet.
(5) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamisel teeb vahendusasutus taotluse
rahuldamata jätmise otsuse. II tegevussuuna taotluse kohta tehakse rahuldatama jätmise otsus
taotlust § 17 kohaselt hindamata.
§ 16. II tegevussuuna taotluste hindamiskomisjoni moodustamine
(1) II tegevussuuna taotluste hindamiseks moodustab vahendusasutus hindamiskomisjoni, mille
koosseis kooskõlastatakse ministeeriumiga ja avalikustatakse vahendusasutuse veebilehel
hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.
(2) Hindamiskomisjoni liikmed peavad olema sõltumatud ja erapooletud hinnatavatest
projektidest ja taotlejatest.
(3) II tegevussuuna taotluste hindamisel kaasab vahendusasutus hindamisprotsessi vajadusel
täiendavaid eksperte.
§ 17. II tegevussuuna taotluste hindamine, hindamiskriteeriumid ja kord
9
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud II tegevussuuna taotlusi hinnatakse järgmiste
hindamiskriteeriumide alusel:
1) hindamiskriteerium 1 – projekti mõju meetme eesmärgile ja teekaardis toodud tegevusplaani
saavutamisele, mille raames hinnatakse teekaardi alusel ettevõtja tegevustes ja ärimudelis
tehtavate muudatuste ulatust ja keerukust, tegevuste eeldatavat mõju ettevõtja ärimudeli
muutumisele ning rohevõimekuse suurendamisele – 40 protsenti koondhindest;
2) hindamiskriteerium 2 – projekti tegevuste mõju kasvuhoonegaaside heite ja ressursikulu
vähenemisele - 20 protsenti koondhindest;
3) hindamiskriteerium 3 – projekti kvaliteet, mille raames hinnatakse projekti realistlikkust,
selgust ja tulemuste mõõdetavust – 20 protsenti koondhindest;
4) hindamiskriteerium 4 – taotleja võimekus projekti ellu viia, mille raames hinnatakse taotleja
rohe- ja finantsvõimekust ning riskide juhtimise oskust – 20 protsenti koondhindest.
(2) Hindamiskriteeriume hinnatakse skaalal null kuni neli, millest kõrgeim hinne on neli ja
madalaim null. Taotluse koondhinne kujuneb hindamiskomisjoni antud hinnete kaalutud
keskmisest.
(3) Hindamise läbiviimise protsess ja hindamiskriteeriumide sisu täpsustatakse
hindamismetoodikas, mille kinnitab vahendusasutus kooskõlastatult kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis ministeeriumiga ja mis avalikustatakse hiljemalt taotluste vastuvõtmise
alustamise päeval vahendusasutuse veebilehel.
§ 18. Taotluse rahuldamine
(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb vahendusasutus taotluse rahuldamise otsuse. Taotlus võidakse
rahuldada täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega.
(2) Rahuldatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) I tegevussuuna puhul on taotleja ja taotlus tunnistatud nõuetele vastavaks vastavalt § 15 lõikele
1 ja taotlusega hõlmatud projekti elluviimine panustab § 2 nimetatud eesmärgi ning tulemus- ja
väljundnäitajate saavutamisse;
2) II tegevussuuna puhul on taotlus § 17 lõikes 1 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel saanud
koondhindeks vähemalt 2,5, ei ole üheski hindamiskriteeriumis saanud hindeks vähem kui 2,0 ning
ei ületa toetuse rahastamise eelarvet.
(3) Lõikes 1 nimetatud otsuses sätestatakse:
1) otsuse tegemise kuupäev;
2) lõppsaaja nimi, aadress ja registrikood;
3) projekti nimetus ja number;
4) projekti kogumaksumus ja toetatavate kulude kogumaksumus;
5) toetuse summa või selle osakaal toetatavatest kuludest;
6) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi kohta;
7) projekti tulemus- ja väljundnäitajad;
8) projekti eesmärk;
9) projekti abikõlblikkuse periood;
10) lõppsaaja kohustused;
11) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord;
12) toetuse maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse
kehtetuks tunnistamise alused;
13) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta;
14) otsuse tegija andmed;
10
15) toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused, kui tegemist on taotluse kõrvaltingimusega
rahuldamise otsusega;
16) toetuse maksmise tingimused.
§ 19. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotlus jäetakse rahuldamata juhul, kui:
1) taotleja või taotlus ei vasta kas või ühele §-des 11 ja 12 nimetatud nõudele;
2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3) hindamistulemuse põhjal ei ületata lävendit või ei vastata sellele;
4) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
5) taotleja ei ole nõus § 20 lõike 2 kohaselt tehtud taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga
toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta;
6) taotleja ei ole § 20 lõike 4 alusel kõrvaltingimuse seadmisega nõus.
7) taotluses on esitatud valeandmeid või esineb asjaolu, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks
saanud nõuetele vastavaks tunnistada või ei saa taotlust rahuldada;
8) taotlus ei vasta „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsusesse märgitakse:
1) otsuse tegemise kuupäev;
2) taotleja nimi, aadress ja isiku- või registrikood;
3) projekti nimetus;
4) otsuse põhjendus;
5) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta;
6) muu vajalik teave.
§ 20. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine
(1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste
rahastamise eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse
summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui taotleja vähese tähtsusega abi
vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda.
(2) Vahendusasutus teeb enne taotluse osalist rahuldamist taotlejale taotluse osalise rahuldamise
ettepaneku, mis sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud
toetatavate tegevuste muutmiseks.
(3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti
eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus vahendusasutuse ettepanekuga
taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses
kõrvaltingimusega, kui kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik ja põhjendatud ning taotleja on
kõrvaltingimuse seadmisega nõus. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel täitmisel lisatakse sellekohane
teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.
(5) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki lõppsaajal õigust toetuse
maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib lõppsaajal siis, kui vahendusasutus on
tuvastanud lõppsaaja esitatud teabe põhjal või avalikust infosüsteemist, registrist või andmeallikast
saadud teabe põhjal kõrvaltingimuse saabumise või täitmise.
§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
11
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse vahendusasutuse algatusel või lõppsaaja
esindusõigusliku isiku digiallkirjastatud taotluse alusel, kui taotluse rahuldamise otsuses
nimetatud projekti eesmärk ja väljund- ja tulemusnäitajad ei muutu.
(2) Muudatuse tegemine on lubatud vaid vahendusasutuse vormistatud taotluse rahuldamise otsuse
muudatuse alusel, kui muudetakse:
1) toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus;
2) toetuse summat või toetuse osakaalu toetatavatest kuludest;
3) projekti abikõlblikkuse perioodi;
4) toetuse jaotust riigiabi liikide lõikes.
(3) Kui see on kooskõlas üldise grupierandi määruse tingimustega ning projekti tulemus- ja
väljundnäitajad ei muutu, võib lõppsaaja teha projektis lõikes 2 nimetamata muudatusi,
kooskõlastades muudatuse eelnevalt vahendusasutusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis.
(4) Vahendusasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus
seab kahtluse alla §-s 3 sätestatud oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste
lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab projekti tulemust
saavutada ja muudatus on põhjendatud.
(6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab vahendusasutus 20 tööpäeva jooksul
vastavasisulise taotluse saamisest alates.
(7) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või
teave on jäetud teadlikult esitamata;
3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või
kõrvaltingimust ei täideta;
4) lõppsaaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja lõppsaajal ei ole
toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
5) lõppsaaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
(8) Taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuses märgitakse
tagastamisele kuuluv toetuse summa.
§ 22. Otsuse kättetoimetamine
Paragrahvides 18–21 nimetatud otsus saadetakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse
allkirjastamisest arvates haldusmenetluse seaduse §-des 25—28 sätestatud viisil.
5. peatükk
Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja
tagasimaksmine
§ 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
12
(1) Lõppsaaja esitab vahendusasutusele projekti vahe- ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses
märgitud tähtaegadel.
(2) I tegevussuuna projektide puhul esitatakse vaid lõpparuanne.
(3) II tegevussuuna projektide aruandlusperioodi pikkus on neli kuni kuus kuud.
(4) Lõppsaaja esitab projekti lõpparuande koos viimase maksetaotlusega 45 päeva jooksul pärast
projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.
(5) Vahendusasutus kinnitab vahe- ja lõpparuande või lükkab selle tagasi 30 tööpäeva jooksul selle
vahendusasutuses registreerimisest.
(6) Vahe- või lõpparuande tulemuste saavutamise hindamiseks on vahendusasutusel õigus kaasata
eksperte. Ekspertide kasutamise korral pikeneb aruande menetlemise tähtaeg ekspertiisi
teostamiseks kuluva aja võrra.
(7) Aruandes kajastatakse lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 14 lõikes 3 sätestatule
vähemalt järgmine teave:
1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja lõppsaaja nimi;
2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja
tulemusnäitajad, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta.
§ 24. Toetuse maksmise tingimused
(1) Lõppsaaja esitab maksetaotluse koos vahe- või lõpparuandega e-toetuse keskkonna kaudu
taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel.
(2) Toetust makstakse tekkinud ja tasutud kulude alusel vastavalt taaste- ja vastupidavuskava
määruse § 9 lõike 3 punktis 1 sätestatud tingimustele.
(3) Kuludokumendi toetatava kulu summa peab olema vähemalt 50 eurot.
(4) Tekkinud ja tasutud kulude alusel toetuse makse tegemise eelduseks on:
1) kulude aluseks oleva töö teostamine, kauba kättesaamine või teenuse osutamine ja kulude
tasumine;
2) projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust ning kulude tasumist tõendava
dokumendi või selle koopia esitamine vahendusasutusele vahendusasutuse nõutavas ulatuses.
(5) Vahendusasutus menetleb maksetaotlust kuni 30 tööpäeva selle esitamisest alates.
(6) Toetust makstakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule
toetatavatest kuludest ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse piirsumma.
(7) Vahendusasutus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult taaste- ja
vastupidavuskava määruse § 9 lõikes 7 sätestatud alustel.
(8) Vahendusasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
1) esitatud maksetaotlus, kulu- või maksedokument ei vasta nõuetele;
2) esitatud kuludokument ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja
eesmärgile.
13
(9) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, toetatavate kulude kontrollimist ja
tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.
§ 25. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine
(1) Vahendusasutus nõuab projektile eraldatud toetuse tagasi proportsionaalselt rikkumise
ulatusega taaste- ja vastupidavuskava määruse § 11 lõikes 1 toodud alustel ja kui projekti tegevusi
ei ole võimalik lõpetada 31. detsembriks 2025. a.
(2) Toetuse tagasinõudmisel ja tagasimaksmisel lähtutakse taaste- ja vastupidavuskava määruse §
11 lõigetes 3–10 sätestatust.
6. peatükk
Lõppsaaja kohustused ning vahendusasutuse õigused ja kohustused
§ 26. Lõppsaaja kohustused
Lõppsaaja kohustub:
1) tagama toetuse rahuldamise otsuses ette nähtud omafinantseeringu;
2) kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise otsusega;
3) saavutama projekti tulemus- ja väljundnäitajad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
tähtpäevaks;
4) tagastama toetuse vahendusasutuse toetuse tagasinõudmise otsuse alusel;
5) esitama vahendusasutuse poolt ette nähtud vormis, viisil ja tähtaja jooksul nõutud
informatsiooni;
6) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning omafinantseeringu kasutamise kohta ning
tagama, et tema raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja
maksedokumendid muudest kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
7) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise otsuses
kajastatud summaga;
8) võimaldama vahendusasutusel ja taaste- ja vastupidavuskava määruses sätestatud auditeerival
asutusel teha kohapealset kontrolli toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja
maksedokumentide, soetatud seadmete ja materjalide ning tehtud tööde osas, sealhulgas
võimaldama kontrollijal juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida ta omab,
rendib või mistahes muul moel kasutab;
9) maksma kõik projekti raames tehtud kulud välja talle kuuluvalt pangakontolt;
10) andma punktis 8 nimetatud kontrollija käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie
tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates;
11) osutama kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
12) teavitama avalikkust toetuse päritolust alates toetuse saamisest, viidates kõnes või tekstis, et
projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest ning kasutades
objektide ja avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel Euroopa Liidu
embleemi koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“ järgides taaste- ja
vastupidavuskava määruse § 12 teavitusele sätestatud nõudeid;
13) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale
pärast lõppmakse tegemist viis aastat või kolm aastat, kui toetuse suurus on 60 000 eurot või
väiksem;
14) informeerima viivitamata kirjalikult vahendusasutust kõigist toetuse taotlemisel esitatud
andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lõppsaaja
14
kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja
ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse
lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või
avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
15) viivitamata kirjalikult teavitama vahendusasutust asjaoludest, mis vältimatult või suure
tõenäosusega takistavad projekti ette nähtud tulemuste saavutamist ning seavad kahtluse alla;
16) riigihangete seaduse subjektina järgima hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud
nõudeid;
17) kui lõppsaaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse või asja maksumus on
ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, esitama vähemalt kaks võrreldavat
hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt ja pakkumise lähteülesande. Juhul kui
sõltumatuid hinnapakkumisi ei esitata või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb lisada
sellekohane põhjendus.
§ 27. Vahendusasutuse õigused ja kohustused
(1) Vahendusasutus on kohustatud täitma lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 4 lõikes 7
sätestatule järgmist:
1) kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse;
2) kontrollima projekti elluviimist;
3) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
4) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaateid ja aruandeid;
5) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase taotluse rahuldamise
otsusest arvates.
(2) Vahendusasutusel on õigus:
1) vähendada proportsionaalselt väljamakstava toetuse suurust lõppsaaja omafinantseeringu
vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
2) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui lõppsaaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud,
et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud või kui lõppsaaja rikub määruse või
taaste- ja vastupidavuskava määruse ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Järvan
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
15
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/22-1083 - Tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise kord
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 29.09.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fd9d1cf7-a441-4050-aa48-e906e6211a37
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fd9d1cf7-a441-4050-aa48-e906e6211a37?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main