Saatja: Kristina Ikohhainen <
[email protected]>
Saadetud: 14.09.2022 17:35
Adressaat: info keskkonnaamet ee <
[email protected]>; maaamet maaamet
ee <
[email protected]>; <
[email protected]>; RAM Info
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: Projekteerimistingimuste andmise ja keskkonnamõju hindamise
algatamise korralduse eelnõu edastamine arvamuse saamiseks
Tere
Edastan JVV 14.09.2022 kirja nr 7-2.4/5611.
Lugupidamisega
Kristina Ikohhainen
Ehitusspetsialist
Jõhvi Vallavalitsus
+372 336 3770 +372 5381 4520
Kooli 2 Jõhvi 41595
JÕHVI VALLAVALITSUS
Keskkonnaamet
[email protected]
Transpordiamet
[email protected]
Rahandusministeerium
[email protected]
Terviseamet
[email protected]
Päästeamet
[email protected]
Maa-amet
[email protected] Meie: 14.09.2022 kiri nr 7-2.4/5611
Projekteerimistingimuste andmise ja keskkonnamõju hindamise
algatamise korralduse eelnõu edastamine arvamuse saamiseks
AS RTG PROJEKTBÜROO, registrikood 10385231, esitas 16. juunil 2022 projekteerimistingimuste
taotluse nr 2211002/07590 büroo-tootmishoone ehitamiseks Jõhvi vallas, Kotinuka külas, Jordi tee
13, Jordi tee 11, Risti tee 6, Risti tee 4, Jordi tee 9 kinnistutel.
Kavandatavaks tegevuseks on hernest tärklise tootmine. Lisaks tärklisele on plaanis kõrvalsaadusena
toota (kahte) proteiini ja hernekiudu. Tootmisest tekivad herneste koorimisjäägid, reovesi ning
reovee töötlemisel tekkiv materjal, mis on soov suunata kasutamisele põllumajandusse.
Koorimisjääkidest valmistatakse pelletid, mida on soov kasutada käitises kohapeal energia saamise
eesmärgil. Tehas koosneb büroo- ja tootmishoone(te)st ning selle juurde kuuluvatest välialadest (lift,
laoplatsid, parklad vms). Lisaks on tehase territooriumile plaanis rajada suletud bassein(id)
reoveesettest toodetud materjali hoiustamiseks.
Käesolevaga edastame Teile projekteerimistingimuste andmise ja keskkonnamõju hindamise
(edaspidi KMH) algatamise korralduse eelnõu koos eelhinnanguga arvamuse saamiseks.
Eelhindamise kohustus tuleneb vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikest 2, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud
määruses nimetatud tegevust (ebameeldiva või ärritava lõhna eraldumine välisõhku).
Kooli 2 tel 336 3741, 336 3750 Swedbank EE722200221010951025
41595 Jõhvi e-post:
[email protected] SEB Pank EE251010552019821006
Registrikood 75033483 www.johvi.ee
Tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta
kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju
hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu (KeHJS § 11 lg 22 ).
Palume Teie arvamuse antud eelnõu ja eelhinnangu suhtes 30 päeva jooksul.
Lugupidamisega
/Allkirjastatud digitaalselt/
Arvo Aller
abivallavanem majanduse ja arengu valdkonnas
Lisad:
1. Projekteerimistingimuste andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamise korralduse eelnõu.
2. Projekteerimistingimused.
3. Asukohaskeem.
4. Jõhvi Äriparki kavandatava büroo- tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang (Skepast&Puhkim
OÜ, Töö number: 2021_0089);
Kristina Ikohhainen
ehitusspetsialist
mob 5381 4520
[email protected]
Lisa 1
Jõhvi Vallavalitsuse 9.08.2022 korraldusele nr 0000
„Projekteerimistingimuste andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamine“
Projekteerimistingimused
1. Üldandmed
1.1 Kavandatav ehitustegevus:
1.1.1 büroo- ja tootmishoonete püstitamine ning selle juurde kuuluvatest välialadest (laoplatsid,
parklad vms). Lisaks on tehase territooriumile plaanis rajada suletud bassein(id) reoveesettest
toodetud materjali hoiustamiseks vastavalt lisatud asukohaskeemile.
1.2 Objekti aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Kotinuka küla, Jordi tee 13; maaüksuse
katastritunnus 25201:005:0395, sihtotstarve – tootmismaa 100% ning ärimaa 20%; pindala 16527
m² , Jordi tee 11; maaüksuse katastritunnus 25201:005:0393, sihtotstarve – tootmismaa 100% ning
ärimaa 20%; pindala 2.06 ha, Jordi tee 9; maaüksuse katastritunnus 25201:005:0389, sihtotstarve –
tootmismaa 100% ning ärimaa 20% pindala 16730 m², Risti tee 4; maaüksuse katastritunnus
25201:005:0405, sihtotstarve – tootmismaa 100% ning ärimaa 20% pindala 16803 m², Risti tee 6;
maaüksuse katastritunnus 25201:005:0407, sihtotstarve – tootmismaa 100% ning ärimaa 20% pindala
19437 m².
2. Projekteerimise lähtematerjal
2.1 Ehitusseadustik.
2.2 Jõhvi valla üldplaneering (Jõhvi Vallavolikogu 18. juuli 2013 määrus nr 127
https://www.riigiteataja.ee/akt/423072013015).
2.3 Jõhvi Vallavolikogu 30. juuni 2020 määruse nr 79 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku
rakendamine Jõhvi vallas“
2.4 Projekti sisu ja koosseis peab vastama majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määrusele nr
97 „Nõuded ehitusprojektile“.
2.5 Ehitiste tehnilised andmed peavad vastama majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. aasta
määrusega nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ kehtestatud nõuetele.
2.6 Jõhvi valla, Kotinuka küla, Jõhvi äri- ja logistikapargi maa-ala detailplaneering. (Jõhvi
Vallavolikogu 17.11.2011 otsusega nr 154).
3. Projekti tingimused
3.1 Hoonete asukoht: kavandada vastavalt kehtiva detailplaneeringule. DP-128
3.2 Ehitiste kasutamise otstarve: 12519 Muu tööstushoone, 12514 Toiduainetetööstuse hoone.
3.3 Hoonete suurim lubatud arv maa-alal: vastavalt kehtiva detailplaneeringule. DP-128
3.4 Kõrvalhoone suurim lubatud hoonetealune pind: vastavalt kehtiva detailplaneeringule. DP-128
3.5 Hoone kõrgus ümbritsevast maapinnast ja korruselisus: vastavalt kehtiva detailplaneeringule.
DP-128.
3.6 Parkimine: lahendada oma kinnistul.
3.7 Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused:
3.7.1 hooned kavandada viil- või ühepoolse kaldkatusega;
3.8 Projektiga lahendada elektri- ja veevarustus ning heitvee kanalisatsioon. Kuna Skepast&Puhkim
OÜ poolt koostatud keskkonnamõju eelhinnangus (töö number: 2021_0089) kajastatud andmetest
lähtudes ei ole tagatud tootmisvee vajadused, tuleb projekteerimise käigus lahendada piisava
tootmisvee varustuse tagamine.
3.9 Sademeveed: immutada omal kinnistul ning vältida nende valgumine naaberkinnistutele.
3.10 Piirdeaia kavandamisel esitada piirde tüüpsektsiooni joonised ning väravate joonised.
3.11 Enne käitise rajamist, st ehitusloa saamist, peab taotlema keskkonnaluba.
4. Kooskõlastused
4.1 Projekt kooskõlastada:
4.1.1 tehnovõrkude valdajatega liitumispunktide ümberehitamise või uute rajamise korral ning juhul
kui projektiga kavandatakse ehitustöid tehnovõrkude kaitsevööndites; uute liitumiste kavandamisel
taotleda eelnevalt liitumistingimused võrguvaldajatelt;
4.1.2 projekt kooskõlastada projekti alasse jäävate võrguvaldajatega;
4.1.3 ehitusprojekti digitaalsel kooskõlastamisel esitada digitaalselt kooskõlastatud (digiallkirjastatud)
dokumendid läbi Ehitisregistri veebikeskkonna;
4.1.4 projekti kooskõlastamise riigiasutustega korraldab Jõhvi Vallavalitsus.
5. Märkused, täiendavad tingimused
5.1 Projekti alusplaanina kasutada topo-geodeetilist mõõdistust, mis on koostatud vastavalt majandus
ja taristuminstri 14.06.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele
esitatavad nõuded” ning esitatud Jõhvi Vallavalitsusele.
5.2 Ehitusloa taotlus ehitise püstitamiseks esitada elektrooniliselt ehitisregistri veebikeskkonna kaudu
(www.ehr.ee).
5.3 Projektile lisada:
5.3.1 käesolevad projekteerimistingimused;
5.3.2 tehnovõrkude valdajate poolt väljastatud tehnilised tingimused;
5.3.3 käesolevate projekteerimistingimuste punktis 4.1 loetletud kooskõlastused.
5.4 Projekti koosseisus esitada energiamärgis vastavalt kehtivatele hoone energiatõhususe
miinimumnõuetele.
6. Projekteerimistingimuste kehtivus
Projekteerimistingimuste kehtivusaeg on viis aastat alates määramisest.
7. Projekteerimistingimuste koosseis
Käesolevate projekteerimistingimuste koosseis on tekstiline osa kolmel lehel.
Töö number: 2021_0089
Tellija ProgNet Engineering OÜ
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Telefon: +372 664 5808; e-post:
[email protected]
Registrikood: 11255795
Kuupäev 6.06.2022
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-
tootmishoone keskkonnamõju
eelhinnang
Aruanne
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
Versioon 3
Kuupäev 6.06.2022
Koostanud: Moonika Lipping, Vivika Väizene
Projekti nr 2021_0089
Esikaane foto SiccaDania Group
SKEPAST&PUHKIM OÜ
Laki põik 2
12915 Tallinn
Registrikood 11255795
tel +372 664 5808
e-mail
[email protected]
www.skpk.ee
1 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
Sisukord
1. Sissejuhatus ................................................................................................................. 4
2. Seadusandlikud aspektid .............................................................................................. 5
3. Kavandatava tegevuse kirjeldus ................................................................................... 6
3.1. Kavandatava tegevuse asukoht ...................................................................................... 6
3.2. Kavandatava tegevuse iseloom ja mahud ........................................................................ 6
3.3. Ressursside kasutamine................................................................................................. 8
3.4. Energiakasutus ............................................................................................................. 9
3.5. Tegevusega kaasnevad heited ja muud tegurid................................................................ 10
3.6. Jäätmeteke ja jäätmekäitlus.......................................................................................... 11
3.7. Võimalikud avariiolukorrad ............................................................................................ 11
3.8. Suurõnnetuse ja katastroofi oht ..................................................................................... 12
4. Seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ...................................... 13
5. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ............................................. 19
5.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus, toimuvad tegevused ............................................. 19
5.2. Alal esinevad loodusvarad ............................................................................................. 20
5.2.1. Pinnakate ................................................................................................................. 20
5.2.2. Maavarad ja maardlad ............................................................................................... 21
5.2.3. Põhjavesi ................................................................................................................. 22
5.2.4. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid ................................................................... 25
5.3. Radoonioht ................................................................................................................. 25
5.4. Natura 2000 võrgustiku alad ......................................................................................... 26
5.5. Kaitstavad loodusobjektid ............................................................................................. 26
5.6. Taimestik ja loomastik .................................................................................................. 27
5.7. Rohevõrgustik ............................................................................................................. 28
5.8. Vääriselupaigad ........................................................................................................... 28
5.9. Väärtuslik põllumajandusmaa ........................................................................................ 29
5.10. Kultuuripärand........................................................................................................... 30
5.11. Asustus .................................................................................................................... 31
5.12. Piirkonna kliima ja välisõhu kvaliteet ............................................................................ 31
5.13. Vibratsioon ................................................................................................................ 33
5.14. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted ................................................................... 33
6. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .......................................................................... 35
6.1. Mõju maakasutusele .................................................................................................... 35
6.2. Mõju loodusvaradele .................................................................................................... 35
6.2.1. Pinnas ..................................................................................................................... 35
6.2.2. Maavarad ................................................................................................................. 36
6.2.3. Põhjavesi ................................................................................................................. 36
6.2.4. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid ................................................................... 37
6.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ............................................................................. 37
6.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele .............................................................................. 37
6.5. Mõju rohevõrgustikule .................................................................................................. 37
6.6. Mõju taimestikule ja loomastikule .................................................................................. 38
6.7. Mõju vääriselupaikadele................................................................................................ 38
6.8. Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale .......................................................................... 38
6.9. Mõju kultuuripärandile .................................................................................................. 38
6.10. Jäätmetekke ja jäätmekäitluse mõju ............................................................................ 38
6.11. Mõju inimese tervisele ja heaolule ................................................................................ 39
6.11.1. Välisõhu kvaliteet .................................................................................................... 39
2 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
6.11.2. Joogivee kvaliteet.................................................................................................... 42
6.11.3. Radoon .................................................................................................................. 42
6.11.4. Valgusreostus ......................................................................................................... 42
6.12. Mõju ohutusele .......................................................................................................... 42
6.13. Mõju asustusele ......................................................................................................... 43
6.14. Koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualasse planeeritavate tegevustega ......... 43
6.15. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ............................................................ 43
7. Kokkuvõte .................................................................................................................. 44
8. Kasutatud materjalid .................................................................................................. 45
3 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
1. Sissejuhatus
Käesoleva töö sisuks on keskkonnamõju eelhinnang (KMHE) Ida-Virumaale, Jõhvi valda, Kotinuka
külas asuvasse Jõhvi Äriparki kavandatavale büroo-tootmishoonele. Kavandatavaks tegevuseks on
tärklise tootmine. Tegevust kavandatakse äripargi kinnistutele Jordi tee 9, 11, 13 ja Risti tee 4, 6.
Töö tellijaks on ProgNet Engineering OÜ.
KMHE koostamise eesmärgiks on välja selgitada, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt
kaasneda oluline keskkonnamõju ning kas sellest lähtuvalt on vajalik algatada keskkonnamõju
hindamine (KMH).
KMHE koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS) 1,
Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrususest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“2 ja juhendist
„Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend“3.
KMHE viiakse läbi olemasolevate materjalide ja teabe baasil ning see ei eelda täiendavate uuringute
läbiviimist. Seega on käesolev töö aluseks Tellija poolt edastatud materjalid, milleks on kavandatava
tegevuse tehnoloogiline kirjeldus ja muu eelhinnangu läbiviijale teatavaks tehtud informatsioon.
Lisaks on tuginetud Horvaatias asuva samaväärse tehase külastusele4. Tehase projekteerimist ei ole
alustatud.
Olemasolevatele materjalidele ja teabele tuginedes kirjeldatakse töös kavandatavat tegevust,
mõjutatavat keskkonda, antakse hinnang eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju olulisusele ning KMH
algatamise vajaduse kohta. KeHJS § 11 kohaselt teeb otsuse KMH vajalikkuse kohta otsustaja
(tegevusloa andja).
Kuna kavandatav tegevus sisaldab konfidentsiaalset informatsiooni, siis on käesolevas töös esitatud
informatsioon mahus, mis on vajalik töö eesmärgi täitmiseks.
1
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013?leiaKehtiv
2
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103062015002?leiaKehtiv
3
Keskkonnaministeerium, 2017. Kättesaadav Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel
4
KMHE läbiviija külastuskäik Horvaatiasse aprillis 2022
4 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
2. Seadusandlikud aspektid
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõikele 1
hinnatakse keskkonnamõju kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa
taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud,
et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju
Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega
või ei ole selleks otseselt vajalik. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja
heaolu, kultuuripärandi või vara (KeHJS § 2).
Olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu on toodud KeHJS § 6 lõikes 1. Kui kavandatav tegevus
ei kuulu automaatselt olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, siis peab otsustaja andma
eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel võib olla oluline keskkonnamõju. Valdkonnad, mille puhul
tuleb eelhinnang anda, on loetletud KeHJS § 6 lõikes 2 ning valdkondade täpsustatud loetelu on
esitatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb
anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“.
Käesoleva KMHE koostamisel on tärklise tootmise kavandamine Jõhvi Äriparki alles kaalumisel.
Tehase projekteerimist ega taotlust ühegi tegevusloa saamiseks esitatud ei ole. Töö on koostatud
ProgNet Engineering OÜ tellimusel Tellija tarvis.
Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 loetletud tegevuste hulka. Ka ei ole kavandatava
tegevuse puhul vajalik keskkonnamõju eelhindamine tulenevalt planeeritavast valmistoodangu
mahust. Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 § 7 lõike 5 kohaselt tuleb tärklise tootmise võimalikku
olulist keskkonnamõju hinnata juhul, kui tärklise tootmise valmistoodangu maht on üle 100 tonni
ööpäevas. Kavandatava tootmise tärklise valmistoodangu mahuks on olemasolevatel andmetel
planeeritud ca 85 tonni ööpäevas. KMHE andmine ei ole vajalik ka tulenevalt kavandatava
tegevusega kaasnevast ressursikasutusest. Kuna kavandatava tegevusega võib kaasneda
ebameeldiva või ärritava lõhna eraldumine välisõhku, siis on KMHE andmine vajalik sellest lähtuvalt
(VV määrus nr 224 § 15 lg 9).
KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud
keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ 5. KMHE on
üles ehitatud eeltoodud määruse nõuetest lähtuvalt.
5
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
5 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
3. Kavandatava tegevuse kirjeldus
3.1. Kavandatava tegevuse asukoht
Kavandatava tegevuse asukohaks on Ida-Virumaal, Jõhvi vallas, Kotinuka külas asuv Jõhvi Äripark
ning sealsed Jordi tee 9, 11, 13 ja Risti tee 4, 6 kinnistud (kokku viis kinnistut, vt Joonis 1).
Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht Jõhvi Äripargis. Äripargi territoorium on
tähistatud rohelisega ning kinnistud, kuhu tegevust kavandatakse, oranžiga. Aluskaart:
Maa-amet 2021
3.2. Kavandatava tegevuse iseloom ja mahud
Tegevuse iseloom
Kavandatavaks tegevuseks on hernest tärklise tootmine. Lisaks tärklisele on plaanis kõrvalsaadusena
toota (kahte) proteiini ja hernekiudu. Tootmisest tekivad herneste koorimisjäägid, reovesi ning
reovee töötlemisel tekkiv materjal, mis on soov suunata kasutamisele põllumajandusse.
Koorimisjääkidest valmistatakse pelletid, mida on soov kasutada käitises kohapeal energia saamise
eesmärgil.
Tehas koosneb büroo- ja tootmishoone(te)st ning selle juurde kuuluvatest välialadest (lift, laoplatsid,
parklad vms). Lisaks on tehase territooriumile plaanis rajada suletud bassein(id) reoveesettest
toodetud materjali hoiustamiseks. Konkreetset projektlahendust käesoleva KMHE koostamise ajaks
ei ole välja töötatud. Seega milline on ehitiste ja rajatiste täpne arv ja paiknemine kaalutavatel
kruntidel, ei ole käesoleva KMHE koostamisel teada.
Tärklise tootmine koosneb järgmistest etappidest:
• tooraine (põllukultuuride) vastuvõtmine;
• tooraine (põllukultuuride) ettevalmistamine tootmisprotsessiks;
6 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
• tärklise, proteiini ja hernekiu tootmine;
• valmistoodangu pakkimine ja ladustamine;
• reovee käitlemine ja reoveesettest põllumajanduses kasutatava materjali valmistamine.
Tooraine (põllukultuuride) vastuvõtmisel teostatakse kvaliteedikontroll, tooraine kaalutakse,
sorteeritakse ja kuivatatakse ning suunatakse ajutisele ladustamisele spetsiaalsetesse punkritesse.
Punkritest liigub tooraine edasi tootmisprotsessiks ettevalmistamisele.
Tootmisprotsessis kasutatavate kemikaalide vastuvõtmiseks on kavas rajada eraldi üksus.
Kemikaalide hoiustamine toimub selleks spetsiaalselt rajatavates mahutites või konteinerites (nt IBC
konteinerid). Kemikaalide doseerimine protsessi toimub pumpamise teel.
Tootmiseks ettevalmistamisel tooraine (põllukultuur) kõigepealt kooritakse, eesmärgiga
eemaldada herne tuumadelt kestad. Koorimine toimub kahes etapis: esmalt herned purustatakse
ning seejärel sõelutakse õhuvoolu abil kestade eemaldamiseks. Tuumad suunatakse täiendavale
purustamisele, millele järgneb leotamine. Toimingu eesmärk on lihtsustada nende edasist töötlemist.
Leotusprotsess toimub mahutites, protsessiks kasutatakse vett ja kemikaale.
Koorimise käigus tekkivad kestad kogutakse eraldi kokku ja suunatakse pelletite pressimiseks.
Pelletite pressimiseks kestad esmalt purustatakse, niisutatakse (veega), pressitakse pelletiteks ning
pakendatakse kottidesse. Pelleteid on soov kasutada käitises kohapeal kütusena (põletamine
põletusseadmetes) energia saamise (auru tootmise) eesmärgil.
Tootmisprotsessis toimub esmalt leotatud tuumade eraldamine erinevateks komponentideks.
Komponentide eraldamine toimub ekstraheerimise teel. Toimingu käigus eraldatakse esmalt vedel ja
püdel osa, millest esimene suunatakse edasi proteiini tootmisesse. Seejärel segatakse püdel materjal
edasise töötlemise eesmärgil vee ja kemikaalidega ning sõelutakse. Eraldatakse kiud ja materjal,
mis liigub edasi tärklise tootmisesse. Veeressursina kasutatakse järgmiste protsesside vett.
Tärklise tootmiseks vajalik materjal liigub edasi rafineerimisüksusesse, kus toimub sellest
mittesobivate komponentide eraldamine. Taaskord eraldatakse kiudaine ja proteiin. Protsessiks
kasutatakse (puhast) vett. Protsessi tulemusena tekib piimataoline vedelik, mis suunatakse edasi
veetustamisele. Veetustamine toimub spetsiaalses vaakumfiltris. Tulemuseks on kontsentreeritud
tärklise mass, mis kuivatatakse, pakitakse ja suunatakse tootena ladustamisele. Kuivatamiseks
kasutatakse spetsiaalseid kuivateid ja soojendatud õhku. Protsessis tekkivat vett taaskasutatakse
eelmistes etappides vajaliku veevaruna.
Protsessis tekkiv kiudaine kogutakse spetsiaalsetesse mahutitesse, kus toimub materjali pH
reguleerimine sobivaks. Seejärel eemaldatakse materjalist vesi, saadud mass kuivatatakse,
pakendatakse ja suunatakse ladustamisele. Protsessis tekkivat vett taaskasutatakse eelmistes
etappides.
Proteiini tootmiseks mõeldud materjal suunatakse esmalt spetsiaalsesse mahutisse (flotaatorisse),
kus eemaldatakse vedeliku pinnale kogunev vaht. Protsessis kasutatakse kemikaale. Seejärel
suundub materjal spetsiaalsesse dekanterisse, kus vedelikust eraldatakse proteiin. Saadud mass
pestakse läbi, pastöriseeritakse, segatakse veega, viiakse nõutava pH-ni ning seejärel kuivatatakse.
Pastöriseerimiseks kasutatakse auru, mis saadakse gaasi või tahke kütuse (koorimisjääkidest
valmistatud pelletite) põletamisel. Saadud proteiin suunatakse eelpunkritesse, seejärel
pakendamisse või ladustamisele spetsiaalsetesse silodesse. Protsessis tekib reovesi, mis suunatakse
veetustamisele ja käärimisele.
Reovee veetustamine toimub kuuma õhuga. Protsessis tekkivat veeauru kasutatakse proteiini
valmistamisel (valgu pastöriseerimiseks), tekkiv kondensaat suunatakse auru tootmise katlasse.
Veetustamise tulemusena tekkiv materjal kääritatakse. Tekkiv saadus on plaanis suunata
kasutamiseks põllumajandusse. Põllumajandusse suunatava materjali ajutiseks hoiustamiseks on
kavas tehase territooriumile rajada spetsiaalsed suletud basseinid. Basseine on kavas kasutada
avariiolukordade vms rikete korral.
7 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
Tootmisprotsessis kasutatakse erinevaid seadmeid ja masinaid: lintdosaatoreid, purusteid,
jahvateid, sõelu, dekantereid, kuivateid, flotaatoreid vms. Lisanduvad omakorda nende tööks
vajalikud masinad ja seadmed. Tööks vajaliku auru tootmiseks on kavas tehasese paigaldada põletid.
Milline on vajalike seadmete ja masinate täpne loetelu, kogused ning paiknemine hoonetes ja
territooriumil, ei ole käesoleva töö koostamisel teada (selgub projekteerimisel).
Seadmete ja masinate sisepindade puhastamiseks ja desinfitseerimiseks on tehasesse kavas rajada
spetsiaalne automaatne isepuhastussüsteemi (CIP).
Mahud
Tehas on kavandatud töötama ööpäevaringselt seitsmel päeval nädalas. Ilma hooldus- ja
remonttöödeta töötab tehas ca 7300 tundi aastas.
Tärklise tootmiseks kasutatakse toorainena hernest ca 9,25 t/h (222 t/ööp ja 67 525 t/a), millest
toodetakse valmistoodanguna:
• tärklist ca 3,6 t/h (86 t/ööp ja 26 000 t/a);
• proteiini A ca 1,5 t/h (36 t/ööp ja 10 960 t/a);
• proteiini B ca 0,5 t/h (12 t/ööp ja 3650 t/a);
• hernekiudu ca 0,7 t/h (16,8 t/ööp ja 5110 t/a).
Lisaks eeltoodule toodetakse:
• pelleteid koorimisjääkidest ca 0,75 t/h (18 t/ööp ja 5 475 t/a);
• põllumajandusse suunatav materjal reoveesettest ca 1,85 t/h (44,4 t/ööp ja 13 505 t/a).
Alternatiivse toorainena hernele on Tellijalt saadud info kohaselt võimalik kasutada ka teisi
põllukultuure – uba, raps, läätsed, kikerherned, sorgo, kinoa.
Tehase ehitamisele kulub hinnanguliselt kaks aastat.
Ehitustegevusega on hõlmatud kuni 50 inimest. Kasutusajal töötab tehases kokku hinnanguliselt u
100 inimest.
3.3. Ressursside kasutamine
Vajadus ressursside järele kaasneb nii tehase ehitamise kui ka kasutamisega. Vajalikeks
ressurssideks ehitusetapis on maa, pinnas (sh väärtuslik kasvupinnas), ehitusmaavarad ja põhjavesi.
Tehase kasutamisega kaasneb peamiselt vajadus põhjavee ning maagaasi järele. Energiavajaduse
kohta vt ptk 3.4.
Kavandatava tegevuse ala kinnistute peale kokku on maad 9 ha. Jõhvi Äripargi DP kohaselt võib
sellest ehitisi rajada kuni 4,7 ha suurusele alale (Tabel 1).
Tabel 1. Kavandatava tegevuse ala kruntide ehitusõigused. Allikas: Jõhvi äri- ja
logistikapargi detailplaneering
Pos. Krundi Katastri nr Maa Krundi Max Max
nr. aadress sihtotstarve ja suurus, hoonete suletud
osakaal m2 alune brutopind,
pind, m2
m2
19 Jordi tee 9 25201:005:0389 Th 80%/Ä 20% 16735,6 8000 30000
20 Jordi tee 11 25201:005:0393 Th 80%/Ä 20% 20571,4 12000 40000
21 Jordi tee 13 25201:005:0395 Th 80%/Ä 20% 16575,6 8000 30000
18 Risti tee 4 25201:005:0405 Th 80%/Ä 20% 16805,3 9000 24000
8 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
17 Risti tee 6 25201:005:0407 Th 80%/Ä 20% 19432,5 10000 34000
Kokku 90120,4 47000 158000
Kuna ehitiste ja rajatiste täpne arv ja paiknemine kaalutavatel kruntidel ei ole teada, siis ei ole teada
ka kavandatava tegevusega kaasnev maakasutusvajadus, kuid eelnevast tulenevalt saab see
maksimaalselt olla 4,7 ha. Samuti ei ole teada ehitiste mahud, nende ehitamiseks vajalikud
materjalid ega pinnasetööde mahud. Need selguvad projekteerimise käigus. Seetõttu ei ole
käesoleva töö teostamisel teada ka ressursside nagu pinnase (sh väärtusliku kasvupinnase) ja
ehitusmaavarade mahud.
Põhjaveetarve tehase rajamisel on Tellijalt saadud info kohaselt ca 8000 m3 esimesel ehitamise
aastal ning ca 15 000 m3 teisel aastal (teise aasta esimeses kolmes kvartalis kokku).
Tootmisprotsessis kasutatakse põhjavett hinnanguliselt ca 14 m3/h (336 m3/ööp ja 100 000 m3/a).
Sellele lisandub igapäevane tööstus- ja haldushoonetes kasutatav olmevesi ning tuletõrjevesi, kuid
nende mahud ei ole käesoleva töö koostamisel teada. Jõhvi Äripargi arendajalt saadud info tuleb
veevõtt lahendada ühisveevärgiga liitumise teel.
Maagaasi hinnanguline vajadus on hinnanguliselt ca 3000 m3/h, mis tehase töötunde arvestades teeb
72 000 m3/ööp ja 21,9 milj m3/a. Maagaasi saamiseks on tarvis rajada ühendus. Jõhvi Äripargi
arendajalt saadud info kohaselt asub võimalik liitumispunkt vahetult kavandatava tegevuse ala (Jordi
tee 11 kinnistu) piiril.
Tärklise tootmisega kaasneb ka vajadus kemikaalide järele (sidrunhappe monohüdraadi,
väävelhappe ja naatriumhüdroksiidi). Kemikaalide kulu on hinnanguliselt alljärgnev:
• sidrunhappe monohüdraat 0,22 t/h (5,28 t/ööp ja 1606 t/a);
• väävelhape 96% 0,4 t/h (9,7 t/ööp ja 2920 t/a);
• naatriumhüdroksiid 0,375 t/h (9 t/ööp ja 2738 t/a).
Lisaks kasutatakse kemikaale CIP-puhastussüsteemis, kuid vastav kulu ei ole käesoleva töö
koostamisel teada. See selgub tehase projekteerimise etapis.
3.4. Energiakasutus
Vajadus energia järele kaasneb nii tehase ehitamise kui ka kasutamisega. Vajatakse nii elektri- kui
soojusenergiat.
Tellijalt saadud info kohaselt kasutatakse tehase rajamiseks esimesel ehitusaastal ca 500 MWh
elektrienergiat ning teisel aastal ca 1200 MWh elektrienergiat. Tehase käivitamisprotsessi jooksul
kuus kasutatava energia kogus moodustab umbes poole kogu täisvõimsusel töötava tehase
igakuisest tarbimisest.
Kavandatava tehase võimsus on 8,8 MW ja aastas tarbitav elektrienergia kogus ca 47 GWh.
Tellijalt saadud info kohaselt on nii tootmisprotsessiks vajaliku auru tootmiseks kui tootmis- ja
haldushoonete kütmiseks ja majandamiseks vajaliku energia saamiseks kavas kasutada maagaasi
ning koormisjääkidest valmistatud pelleteid. Tootmise hinnanguline energiavajadus siinkohal on 28,5
MW/h (sh 22 MW/h otseseks kütmiseks ja 6,5 MW/h auru tootmiseks). Sellele lisandub igapäevane
tööstus- ja haldushoonete kütmiseks ja majandamiseks kuluv energia, mis Tellijalt saadud info
kohaselt on ca 1,5 MW/h (tootmine ja olme kokku 30 MW/h).
9 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
3.5. Tegevusega kaasnevad heited ja muud tegurid
Kavandatava tegevusega kaasnevad heited välisõhku, müra ning kaasneb vajadus ära juhtida
sademevett ja reovett. Võimalik on ka lõhnahäiringu esinemine.
Heited pinnasesse
Tärklise tootmisega ei kavandata tegevusi, millega kaasnevad heited pinnasesse. Jõhvi Äripargi DP
kohaselt tuleb sademevesi kokku koguda ja kanalisatsiooni kaudu juhtida suublasse. Reovee
käitlemine tuleb lahendada tsentraalselt.
Heited pinnasesse on võimalikud lekete või avariide korral. Lekked ja avariid on võimalikud eeskätt
tehase ehitusetapis, kuid ei ole välistatud ka tehase kasutamisel.
Heited veekeskkonda
Heide veekeskkonda on seotud tehase territooriumilt kokku kogutava sademevee suublasse
juhtimisega. Jõhvi Äripargi DP kohaselt on sademevee suublaks Tallinn-Narva mnt ääres olev kraav,
mis omakorda suubub Pühajõkke.
Heited välisõhku
Ehitustegevusele on tavapäraselt iseloomulik tolmu (tahkete osakeste PMsum, PM10 ja PM2,5) teke
ja levik välisõhus. Teatud töödega (nt asfalteerimistöödega) on võimalik ka ebameeldiva lõhna teke
ja levik.
Tehase kasutusetapis tekib tärklise tootmisel tolmu (tahkeid osakesi). Millise fraktsiooniga tahkeid
osakesi tekib, ei ole käesoleva KMHE koostamisel teada, kuid eelduslikult on selleks osakesed
summaarselt PMsum, peenosakesed PM10 ja eriti peened osakesed PM2,5. Tolmu teke on seotud
eeskätt kuivatitega. Tolmu püüdmiseks on tehasesse kavandatud tsüklonid. Summaarne tolmu
emissioon välisõhku on Tellija andmete kohaselt hinnanguliselt 5,8 kg/h.
Kuna tehases on maagaasi ja pelletite põletamiseks kavas kasutada põleteid, siis kaasneb heide
välisõhku ka põletusseadmetest. Nii maagaasi kui pelletite põletamisel tekib tavapäraselt
lämmastikdioksiidi, süsinikoksiidi, süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi, tahkeid osakesi (PMsum, PM10,
PM2,5), maagaasi põletamisel ka lenduvaid orgaanilisi ühendeid, ja raskemetalle. Tellijalt saadud
info kohasel on kavas tehasesse kokku paigaldada neli põletusseadet, mille summaarne
nimisoojusvõimsus on 10 MW. Saasteainete heitkoguste ning hajumise kohta info puudub.
Tärklise tootmisel on võimalik ka ebameeldiva lõhna teke ja levik (lõhnahäiring). Ebameeldivat lõhna
võib tekkida eeskätt kääritusjäägist, mida on plaanis hoiustada suletud basseinides. Tellija andmetel
on materjalil kerge melassile iseloomulik lõhn.
Müra
Müra kaasneb nii tehakse ehitamise kui kasutamisega. Tehase ehitamisel kaasneb müra
ehitusmasinate, -seadmete töötamise ning veokite liikumisega ehitusobjektile ja objektil. Tehase
kasutusaegne müra on samuti seotud nii seadmete ja masinate töötamise kui ka liiklusega (vastavalt
tööstusmüra ja liiklusmüra). Tööstusmüra allikateks on erinevad tootmises kasutatavad seadmed ja
masinad - nt purustid, jahvatid, sõelad, kuivatid, punkrid vms. Milline on konkreetsete seadmete ja
masinate müratase ning töötava tehase summaarne müratase ja müra levik ümberkaudsetele
aladele, ei ole teada.
Vibratsioon
Tehase ehitamisel võib pinnase kaudu levivat vibratsiooni tekkida teatud tööde läbiviimisel (nt
rammimine). Tehase kasutusaegse vibratsiooni kohta andmed puuduvad.
Reovesi
Tellija andmete kohaselt tekib tehase ehitamisel reovett koguses ca 8000 m3 esimesel aastal ja ca
15 000 m3 teisel ehitusaastal.
10 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
Tehase töötamisel tekib tootmisprotsessis reovett ca 8 m3/h (192 m3/ööp ja 58 400 m3/a). Lisaks
tekib reovett toomis- ja olmehoonete tavapärasel kasutamisel (olmereovesi). Olmereovee kogused
ei ole teada.
Nii ehitus- kui kasutusetapis tekkiv reovesi on kavas juhtida kanalisatsiooni.
Valgusreostus
Tehase ehitamisel võivad valgusreostust tekitada ehitusobjekti valgustamiseks kasutatavad
valgustid, tehase kasutusetapis käitise valgustus. Käitise valguslahenduse kohta andmed puuduvad.
Soojus ja kiirgus
Tehase ehitamisel ei ole eeldada soojuse ja kiirguse teket. Tehase kasutamisel tekkiva soojuse ja
kiirguse kohta andmed puuduvad.
3.6. Jäätmeteke ja jäätmekäitlus
Tehase rajamisel tekib tavapäraseid ehituse käigus tekkivaid jäätmeid - ehitusprahti,
pakkematerjale, ehitusobjektilt eemaldatavat pinnast, vähemal määral olmejäätmeid. Võsa
eemaldamisel tekivad raiejäätmed. Jäätmeteks loetakse ka objektilt eemaldatud pinnast.
Ehitusaegsete jäätmete tekkekogused ei ole teada.
Tehase tehnoloogilise kirjelduse kohaselt on kasutusaegne jäätmeteke seotud peamiselt
tootmisprotsessis tekkiva reovee käitlemisel tekkivate jäätmetega (reovee töötlemisel tekkiv
materjal, mis on soov suunata kasutamisse põllumajandusse kanaliseeritav vesi) ning CIP
isepuhastussüsteemis tekkiva vedelikuga. CIP jäätmete kogused ei ole teada.
Reovett ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavaid jäätmeid ei loeta
jäätmeseaduse kohaselt jäätmeteks, välja arvatud reovee käitlemise tulemusel tekkivad jäätmed
(JäätS § 1 lg 26). Tööstusreovee töötlemisel tekib koguses ca 1,8 m3/h (43,2 m3/ööp ja 13 140 m3/a)
materjali, mis soovitakse suunata kasutamisele põllumajandusse ning koguses ca 5 m3/h (120
m3/ööp ja 36 000 m3/a) reovett, mis juhitakse kanalisatsiooni.
Tärklise tootmisel tekivad ka tooraine koorimisjäägid (herne koored) koguses u 5,5 t/a.
Tehnoloogilise protsessi kohaselt pressitakse need pelletiteks ning realiseeritakse kütusena energia
tootmise eesmärgil.
Kuivatusprotsessides tekib tsüklonis eraldatud tolmu (tuhka) koguses u 35-45 t/a.
Arvestades, et tootmises kasutatakse kemikaale, siis võib tekkida ka kemikaalide jääke. Võimalik on
ka praaktoodangu teke, kuid tegemist on pigem erandlike juhtude, mitte püsivalt tekkivate
jäätmetega. Kogused ei ole teada.
3.7. Võimalikud avariiolukorrad
Avariiolukorrad võivad aset leida nii tehase ehitus- kui ka kasutusperioodil. Ehitusperioodil tekkida
võivad avariiolukorrad on tulekahju ning pinnasele ja veekeskkonnale ohtlike ainete leke (õli ja
kütuse lekked sõidukitest ja ehitusmasinatest). Tulekahju korral on peamiseks ohuks põlengust
tekkiv must suits, mis võib olla kahjulik inimese tervisele.
Võimalikud avariiolukorrad tehase kasutamisel võivad tekkida töötavate seadmete rikete tõttu,
kemikaalide vale käsitluse või kemikaalidega aset leidvate õnnetuste korral. Kemikaalidena
kasutatav sidrunhappe monohüdraat ei ole tolmuplahvatuse võimeline, peene tolmu rikastus viib aga
6
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/114062013006?leiaKehtiv
11 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
tolmuplahvatuse ohuni. Väävelhape (96%-line) ja naatriumhüdroksiid põhjustavad nahasöövitust või
-ärritust.
Avariiolukord võib tekkida ka seoses elektrikatkestusega, kui mõne protsessi osa on häiritud.
Kuna tehase gaasiga varustamiseks on tarvis rajada vastav ühendus, siis avariiolukorraks tehase
kasutamisel võib olla ka gaasileke maagaasi torustikust.
3.8. Suurõnnetuse ja katastroofi oht
Tehase tootmisprotsessis on plaanis kasutada kolme kemikaali, millest kaks (väävelhape ja
naatriumhüdroksiid) on CLP määruse (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355) kohaselt ohtlikud
kemikaalid. CLP-määruse kohaselt põhjustavad mõlemad ained nahasöövitust või -ärritust (ohulause
H314). Mõlemad ained kuuluvad majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruse nr 10 „Kemikaali
ohtlikkuse alammäära ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria
määramise kord“7 lisasse, millega määratakse ohtlike kemikaalide ohukategooriad ning alammäär ja
künniskogus ohtliku ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramiseks. Alammäär ohtliku ettevõtte
määramiseks nii väävelhappe kui ka naatriumhüdroksiidi puhul on 100 tonni. Künniskogus
suurõnnetuse ohuga ettevõtte määramiseks nendel ainetel puudub.
Ettevõtte ohtlikkuse määramisel tuleb arvesse võtta ohtliku kemikaali maksimaalset võimalikku
kogust, mis käitises on või võib olla olemas. Kavandatava tegevuse tehnoloogilise kirjelduse kohaselt
kasutatakse tootmisprotsessis väävelhapet (96%-list) 405 kg/h (9,7 t/ööp) ja naatriumhüdroksiidi
375 kg/h (9 t/ööp). Tellijalt saadud info kohaselt on maksimaalsed käitises olevad kogused 30 t
väävelhapet ja 30 t naatriumhüdroksiidi. Kui väävelhappe (96%-lise) ja naatriumhüdroksiidi kogused
jäävad allapoole majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruses nr 10 sätestatud alammäära, ei
ole tegemist ohtliku ettevõttega.
Suurõnnetuse ja katastroofi ohtu KMHE koostamise aluseks olevate materjalide põhjal eeldada ei
ole.
7
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/111022016022?leiaKehtiv
12 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
4. Seos asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega
Kavandataval tegevusel on seos järgmiste strateegiliste planeerimisdokumentidega:
• Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+;
• Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustatav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu
trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine";
• Jõhvi valla üldplaneering;
• Jõhvi äri- ja logistikapargi maa-ala detailplaneering.
Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+
Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ kehtestati Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr
1-1/2016/278. Maakonnaplaneeringu (MP) eesmärgiks on kujundada strateegiliselt läbimõeldud,
maakonna ja riigi huve tasakaalustatult ja ettevaatavalt arvestavad ruumilise arengu põhisuunad
ning anda suunised üldplaneeringute koostamiseks, koordineerida vastavalt valla ja linna
üldplaneeringuid ning anda signaal investoritele ja arendajatele maakonna soovitud arengusuundade
kohta. Maakonnaplaneeringu koostamisel on arvesse võetud riigi ja kohaliku omavalitsuse ruumilise
arengu vajadused.
MP näeb ettevõtluspiirkondadena eelkõige planeeringulahenduse järgseid linnalise asustuse alasid,
kus on olemas nii tehniline taristu, logistilised ühendused kui ka piirkonna parim tööjõupotentsiaal.
Ala, kuhu tärklise tootmist kavandatakse, näeb MP ette tööstus- ja logistikaalana. Tegemist on
linnalise asustusega alaga (vt Joonis 2).
Joonis 2. Ida-Viru maakonnaplaneeringuga kavandatav tegevuse alal ja piirkonnas.
Kavandatava tegevusega hõlmatav ala on tähistatud punasega. Allikas: Ida-Viru
maakonnaplaneering 2030+
13 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
Maakonnaplaneering annab üldised ruumilised suunised ettevõtluskeskkonna arendamiseks, mida
tuleb järgida edasistes etappides (üldplaneeringute, detailplaneeringute ja ehitusprojektide
koostamisel):
• tööstusalade (funktsioonide) planeerimisel tuleb lähtuda häiringute vähendamise vajadusest
ning kaaluda funktsiooni sobivust olemasolevasse maakasutusstruktuuri. Olemasolevate
elamute vahetus läheduses tuleb eelistada kaubandusliku ja teenindusliku iseloomuga
ettevõtlust ning suuremate ettevõtlusalade või üksikute tootmishoonete arendamisel elamu-
ja puhkealade ning ühiskondlike hoonete lähedusse tuleb need omavahel eraldada
haljastatud puhveraladega ja rakendada vajadusel võimalikke negatiivseid mõjusid
leevendavaid meetmeid;
• uue ohtliku ettevõtte kavandamisel tuleb läbi viia asukohavalik ja riskianalüüs;
• uute tööstusettevõtete planeerimisel tuleb arvestada piirkonnas joogiveeks kasutatavate
põhjaveekihtide reostuskaitstusega ja rakendada meetmeid, millega tagatakse eelkõige
joogiveehaardeks olevate põhjaveekomplekside maksimaalne reostuskaitstus. Ettevõtete
riskianalüüside koostamisel arvestada põhjavee reostuse riskiga;
• välisõhu saastetasemeid negatiivselt mõjutavat (sh lõhnahäiringut põhjustavat)
uusettevõtlust tuleks üldjuhul vältida. Juhul, kui uusettevõtlusega kaasnevad ka olulised
positiivsed mõjud (nt arvukalt töökohti), tuleb igakordselt hinnata kaasnevaid mõjusid
keskkonnatervisele ja pöörata eritähelepanu kumulatiivsetele mõjudele;
• ettevõtluse arendamisel tuleb tähelepanu pöörata kaitsealade kaitseväärtuste säilimisele.
Kavandatava tegevuse asukoht ei ole vastuolus Jõhvi valla MP-ga ette nähtud maakasutuse
suunistega piirkonnas (tööstus- ja logistikaala), kuid tegevuse sobivuse üle otsustamisel
kaalutavasse asukohta tuleb arvesse võtta ka eeltoodud suuniseid. Arvestades, et kavandatava
tegevusega kaasnevad heited keskkonda, sh on võimalik lõhnahäiring ning käitis võib kvalifitseeruda
ohtlikuks ettevõtteks, siis otsuse tegevuse sobivuse üle kaalutavasse asukohta teeb kohalik
omavalitsus. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, tegevusega kaasnevaid heiteid ja muid
tegureid.
Ala, kuhu tootmist kaalutakse, jääb osaliselt ka perspektiivse E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori
alale. MP-sse on trassikoridor üle võetud Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustatavast
teemaplaneeringust „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu
trassikoridori määramine“.
Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustatav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu
trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine"
Teemaplaneering on kehtestatud Ida-Viru maavanema 17.04.2013 korraldusega nr 1-1/2013/124.
Planeeringu eesmärk on määrata riigi põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva maantee Jõhvi-Narva teelõigu
trassi koridori asukoht.
Ala, kuhu tärklise tootmist kavandatakse, jääb osaliselt E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori
puhveralasse (vt Joonis 3).
14 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
Joonis 3. Kavandava tegevusega hõlmatava ala asukoht põhimaantee nr 1 maantee trassi
koridori suhtes. Kavandatava tegevuse ala piirid on tähistatud punasega. Allikas: Ida-Viru
maakonnaplaneeringut täpsustatav teemaplaneering E20 „E20 Jõhvi-Narva teelõigu
trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“
Teemaplaneeringu seletuskirja kohaselt arvestab planeering selle kehtestamise ajaks kehtestatud
detailplaneeringuga. Tegevust kavandatakse Jõhvi Äripargi territooriumile, mille osas on DP
kehtestatud 2011. aastal ehk enne vastava teemaplaneeringu kehtestamist. Kavandatav tegevus on
seega teemaplaneeringuga kooskõlas.
Käesoleva KMHE koostamise seisuga on koostamisel Tallinn–Narva (E20) km 162,5–172,5 Jõhvi–
Toila eelprojekt.
Jõhvi valla üldplaneering
Jõhvi valla üldplaneering on kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 otsusega nr 127.
Üldplaneeringu eesmärk on määrata valla üldised arengusuunad ning maakasutus- ja
ehitustingimused.
ÜP lahenduse kohaselt asub ala, kuhu tärklise tootmist kavandatakse, Kotinuka küla kompaktse
asustusega alal. Kavandatava tegevuse ala maakasutuse juhtotstarbeks on ÜP-ga määratud
segahoonestusala. Piirkonnas on samuti valdavalt tegemist segahoonestusaladega, välja arvatud
kavandatava tegevuse loode-, lääne- ja edelaosas, kuhu on ÜP-ga määratud puhke-, virgestus- ja
haljasala maa-ala juhtotstarve. Kavandatava tegevuse alast kirdes ja idas on tegemist juhtotstarbeta
maa-aladega. Piirkonna maakasutusest annab ülevaate Joonis 4.
15 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
Joonis 4. Jõhvi valla üldplaneeringu kohased maakasutuse juhtotstarbed kavandatava
tegevuse alal ja piirkonnas. Kavandatava tegevuse asukoha välispiir on tähistatud punase
joonega. Allikas: Jõhvi valla üldplaneering
Üldplaneeringus ei ole segahoonestusalale määratud sihtotstarvete ranget suhet. ÜP kohaselt on
tegemist alaga, mis on kasutusel võrdselt mitmel otstarbel, mis on üksteisega tihedalt seotud või on
ala sobilik analoogseteks kasutusteks.
ÜP seletuskirja kohaselt toimub nii kompaktse asutusega aladel kui ka segahoonestusaladel
arendamine läbi detailplaneeringute. Täiendavalt on Jõhvi valla üldplaneeringuga seatud
detailplaneeringu koostamise kohustus tootmishoonetele ja nende teenindamiseks vajalikele
ehitistele. ÜP seletuskirja kohaselt tuleb vastavas detailplaneeringus lahendada juurdepääsuteed nii
planeeringu ala sees, kui ka ühendused planeeritava alani ning anda hinnang keskkonna olukorra
muutumisele seoses kavandatava tootmise eripäraga. Jõhvi Vallavalitsusel on õigus
detailplaneeringule nõuda keskkonnamõjude strateegilise hindamise koostamist ning vajadusel
keskkonnamõjude hindamist ehitusprojekti koosseisus.
Alale, kuhu tärklise tootmist kavandatakse, on koostatud ja kehtestatud Jõhvi äri- ja logistikapargi
maa-ala detailplaneering. Planeeringu koostamisel on läbi viidud ka keskkonnamõju strateegiline
hindamine8. Planeering on koostatud ja kehtestatud enne Jõhvi valla ÜP kehtestamist ning ÜP-s on
sellega arvestatud. ÜP seletuskiri toob ruumilise arengu eesmärkide ja põhjenduste osas välja, et
maa-ala kasutuselevõtt logistika- ja äripargina võimaldab meelitada piirkonda uusi investeeringuid,
aidata kaasa uute töökohtade loomisele, korrastada maa-ala, luua Tallinn-Narva mnt äärde nn
Eurostop-tüüpi parkla veoautodele ja bussidele ning seega aidata kaasa ka turismi ja
teenindussektori arengule Jõhvis ja maakonnas.
8
Jõhvi vallas, Kotinuka külas, „Jõhvi äri- ja logistikapargi maa-ala“ detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline
hindamine. OÜ BF Projektibüroo, 2011
16 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
Kavandatav tegevus ei ole Jõhvi valla ÜP-ga vastuolus. Uue tootmisettevõtte rajamine Jõhvi äri- ja
logistikapargi alale toob Jõhvi valda uue investeeringu ja loob uusi töökohti, mis on kooskõlas ÜP
ruumilise arengu eesmärkidega.
Jõhvi äri- ja logistikapargi maa-ala detailplaneering
Jõhvi äri- ja logistikapargi maa-ala detailplaneering on kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 17. novembril
2011 otsusega nr 154.9 Planeeringu eesmärgiks on sellega hõlmatud alale tervikliku äri- ja
logistikapargi rajamine.
DP-ga on alale kavandatud erinevate suuruste ja ehitusaluste pindadega tootmis- ja ärimaa
sihtotstarvetega krundid. Kehtestatud DP hõlmas esialgu kokku 39 krunti ning ala suuruseks oli ca
50,4 ha. Hiljem tunnistati planeering kehtetuks Jordi 6 ja 2 kinnistute osas10. DP ala loodeossa on
planeeritud ka üks elamumaa sihtotstarbega krunt, mida eraldab tootmis- ja ärimaadest suurem
haljasala. Tegemist on olemasoleva elamuga. Äri- ja logistikapargi ala nähakse tulevikus eelkõige
tootmise ja teenindusalana, kus on arvestatud vastava elamu olemasoluga.
Tärklise tootmist kaalutakse kokku viiele DP ala krundile. Kõikide kruntide sihtotstarbeks on DP
kohaselt 80% tootmismaa ja 20% ärimaa. Kavandatavale tegevusele lähemad teised hoonestatavad
krundid jäävad neist lõunasse. Need on suuremas osas ette nähtud realiseerida äritegevuseks,
vähemalt määral on lubatud ka tootmine. Loodes, läänes ja edelas piirnevad kavandatava
tegevusega hõlmatavad krundid haljasalaga.
Äripargi DP lahendus ja kavandatava tegevusega hõlmatavate kruntide asukoht DP alal on toodud
Joonis 5.
Joonis 5. Jõhvi äri- ja logistikapargi maa-ala detailplaneeringu lahendus. Kavandatav
tegevusega hõlmatud kruntide välispiir on tähistatud punase joonega11
9
Jõhvi valla, Kotinuka küla, Jõhvi äri- ja logistikapargi maa-ala detailplaneering. BF Projektibüroo OÜ. 2011
10
Alale on Jõhvi Vallavalitsuse 19.09.2016 otsusega nr 1893 kehtestatud eraldi detailplaneering Jordi tee 6 ja
Jordi tee 2 detailplaneering eesmärgiga jagada kinnistud ärimaa ja transpordimaa sihtotstarbega krundiks.
11
Jõhvi äri- ja logistikapargi detailplaneering. Põhijoonis. BF Projekt.2011
17 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
Äripargi DP-s on arvestatud ka erinevate kruntide hoonestusalade liitmise võimalusega, kusjuures
krundi täisehitusprotsent ei tohi ületada 60%. Edasisel projekteerimisel tuleb lähtuda krundile
planeeritud tegevuse funktsioonidest ja vastavalt sellele ette näha hoonete arv ja paigutus krundil.
Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda ehitusõigusega antud maksimaalsetest näitajatest. Hoonet
võib paigutada kõikjale hoonestusala piires. Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus on kuni 20 m ja
40 m.
Jõhvi äri- ja logistikapargi DP seletuskirja kohaselt ei tohi äriettevõtted alal arendada tegevusi,
millega kaasneb oluline keskkonnareostus (lubatud on keskkonnasõbralik tootmine). Reostusohtlikku
ja jäätmemahukat tegevust ei tohiks reserveeritud ärialadel lubada (nt ettevõtte tegevus eeldaks
kas välisõhu saasteluba või sellega võiks kaasneda ebameeldiva lõhna levimine väljapoole
olemasoleva tootmis- või olemasoleva/kavandatava ärimaa piire vms keskkonnaalaseid probleeme).
Jõhvi vallal tuleb enne sellistele hoonete ehituslubade väljastamist kaaluda KMH läbiviimist, et olla
kindel keskkonnaohutuses. Sellega saab tagada alal olevate ärihoonete kasutamise tootmise
(keskkonnasõbralik), teeninduse või kontori ja/või laopindadena.
Tehnovõrkude osas toob DP välja:
• DP-ga on alale ette nähtud puurkaev, mis varustab veega tervet planeeringuala.
Perspektiivselt on võimalus liituda rajatava ühisveevärgi torustikuga, mis hakkab kulgema
planeeritaval alal pikki Tallinn-Narva mnt-d;
• kõvakatetega platsidelt tuleb sadeveed kokku koguda ning läbi õli-liivapüüdurite juhtida
sadeveekanalisatsiooni. Sadevee kanalisatsiooni ning kraavide eelvooluks on Tallinn-Narva
mnt ääres olev kraav. Sadevee täpsem lahendus tuleb anda järgmises
projekteerimisstaadiumis;
• planeeringuala kanalisatsioonivarustus lahendatakse tsentraalselt. Võimalikuks lahenduseks
on ka liitumine Järve Biopuhastile kuuluvasse survekanalisatsiooni trassi, mis asub
planeeritava ala Tallinn-Narva mnt-ga piirneval alal. Täpsem lahendus tuleb anda järgnevas
projekteerimisstaadiumis;
• planeeringualale paigaldatakse tuletõrjehüdrandid, mille kaugus üksteisest on umbes 100 m.
Järgnevas projekteerimisstaadiumis tuleb määrata vajalikud tuletõrjeveevooluhulgad ning
vajadusel ette näha survetõstepumbad, kui surve torustikes osutub liiga madalaks, tagamaks
vajaliku tulekustutusvee hulga;
• planeeringuala sooja- ja gaasivarustus lahendatakse vastavalt AS EG Võrguteenus poolt
väljastatud tehnilistele tingimustele nr PJ-14/10, 14.01.2010.a. Olemasolevad ala läbivad C-
ja D-kategooria gaasitorustikud säilitatakse. Gaasivõrguga liitumine planeeritava hoonestuse
tarbeks on kavandatud olemasolevalt ala läbivalt C-kategooria torustikult.
Äripargi arendajalt saadud info kohaselt on tehnoloogiline taristu DP alal tänaseks välja ehitatud. DP
kruntide veevarustus tuleb lahendada ühisveevärgi baasil. Puurkaevu alale rajatud ei ole, samuti ei
ole seda plaanis rajada perspektiivis. Kui osutub vajalikuks, on Jõhvi Äripargi arendaja sõnul
puurkaevu võimalik juhtumipõhiselt kaaluda.
DP kruntide sihtotstarvetega (tootmismaa, ärimaa), kuhu tärklise tootmist kaalutakse, on tegevus
kooskõlas. Ehitised ja rajatised tuleb projekteerida selliselt, et need vastavad DP tingimustele.
Tehnovõrgud tuleb lahendada vastavalt DP lahenduse ja võrguvaldajate tingimustele. Arvestades, et
tärklise tootmisega kaasnevad heited välisõhku ning erinevad häiringud nagu müra ning võimalik on
lõhnahäiringu esinemine, siis kas tegevus on äriparki siiski sobiv, on kohaliku omavalitsuse otsus.
2021. aastal on vastu võetud ka Jõhvi logistika- ja äripargi teise etapi detailplaneering. Planeering
hõlmab käesolevast DP alast idasse jäävat Tööstuspargi kinnistut.
18 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
5. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
5.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus, toimuvad tegevused
Kavandatava tegevuse aadress on Jordi tee 9, 11, 13 ja Risti tee 4, 6, Kotinuka küla, Jõhvi vald, Ida-
Viru maakond. Krundid moodustavad ühe osa Jõhvi Äripargist. Kavandatava tegevuse ala asub Jõhvi
linna piiri vahetus läheduses Tallinn-Narva maanteest põhja pool. Juurdepääsu Jõhvi Äripargi alale
tagavad sellega piirnevad Tallinn-Narva maantee ja Jõhvi-Uikala tee ning äripargis kulgev Jordi tee.
Jõhvi Äripargis on valdavalt tegemist tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kinnistutega. Jordi tee 9, 11
ja 13 ning Risti tee 4 ja 6 kinnistute sihtotstarve on 80% ulatuses tootmismaa ning 20% ulatuses
ärimaa. Põhja-, loode-, lääne- ja edelaosas piirneb kavandatava tegevuse ala üldkasutatava maaga
(100%) ning lõunast transpordimaaga (100%). Teisele poole üldkasutatavat maad jäävad kinnistud,
mille sihtotstarve on samuti 80% ulatuses tootmismaa ja 20% ulatuses ärimaa. Transpordimaast
teisele poole jäävate kinnistute sihtotstarbeks on suuremas osas planeeritud ärimaa, vähemal määral
on lubatud tootmine. Kavandatava tegevuse alast kirdes ja idas on tegemist 100%
maatulundusmaaga. Tegemist on Jõhvi Äripargist väljapoole jääva alaga.
Kavandatavale tegevusele lähemad elamud asuvad sellest linnulennult ca 300 m kaugusel lõunas
Jõhvi linnas, teisel pool Tallinn-Narva maanteed. Tegemist ulatuslike elamupiirkondadega, kus asub
nii eramuid kui kortermaju. Lisaks asub üks elamu Jõhvi Äripargi alal - kavandatavast tegevusest ca
350 m kaugusel idas Kadaka kinnistul (katastriüksus 25101:001:0696).
Käesoleva KMHE koostamise seisuga on Jõhvi Äripark realiseeritud osaliselt. KMHE koostajale
teadaolevatel andmetel tegutsevad äripargis mõned äri- ja logistikaettevõtted (DPD logistikahoone
asukohaga Jordi tee 3, Jõhvi Puukeskus asukohaga Jordi tee 7) ning üks tootmisettevõte
(tööstuslikke metallidetaile tootev Elvarem OÜ, asukohaga Jordi tee 5). Väljaspool Äriparki, kuid selle
vahetus läheduses tegutsevad Tehnokonsult OÜ Jõhvi tehnoülevaatuspunkt (Jordi tee 4) ning
tõstukite müügiga tegelev OÜ Forklift (Jordi tee 6). Kõik eeltoodud ettevõtted jäävad kavandatava
tegevuse alast edelasse. Kauguselt järgmised ettevõtted asuvad üle Tallinn-Narva maantee Jõhvi
linnas. Neist suurim on kavandatavast tegevusest ca 420 m kaugusele jääv Farmi Piimatööstus AS
(Linda tn 15).
Ülevaate piirkonna maakasutusest ja tegutsevate ettevõtete paiknemisest annab Joonis 6.
19 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
Joonis 6. Maakasutus kavandatava tegevuse piirkonnas. Aluskaart: Maa-amet 2021
5.2. Alal esinevad loodusvarad
5.2.1. Pinnakate
Pinnakatte geoloogia moodustavad sorteerimata glatsiogeensed setted ehk moreen (alltoodud Joonis
7 pruunil alal), põhiosa pinnakatte geoloogia moodustavad jääjärvelised setted (joonisel roosal alal),
savi (triibuline ala joonisel) ja madalsoo turvas (roheline ala joonisel).
20 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
Joonis 7. Pinnakatte geoloogia. Moreen (pruunil alal), jääjärvelised setted (roosal alal),
savi (triibuline ala) ja madalsoo turvas (roheline ala). Allikas: Maa-ameti geoloogiline
baaskaart 1:50 000, seisuga 16.11.2021
5.2.2. Maavarad ja maardlad
Kavandatava tegevuse alal ei ole arvele võetud maavarasid ega maardlaid. Lähim maardla on
Tammiku kaeveväli põlevkivi maardla, mis asub kavandatava tegevuse alast ca 800 m kaugusel
lõunas üle Tallinn-Narva maantee ning lähim mäeeraldis sellel asuv Tammiku kaevandus.
Kavandatavast tegevusest jääb see lähimas punktis ca 1 km kaugusele. Kauguselt järgmised
maardlad on kagu suunas asuvad Toila savi maardla ca 2,5 km ja Puhatu turbamaardla ca 4 km
kaugusel.12 Vt Joonis 8.
12
Maa-ameti maardlate kaardirakendus, seisuga 29.10.2021
21 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
Joonis 8. Maardlate ja mäeeraldiste paiknemine kavandatava tegevuse suhtes. Allikas:
Maa-ameti maardlate kaardirakendus, seisuga 16.11.2021
5.2.3. Põhjavesi
Põhjavesi on kavandatava tegevuse piirkonnas maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi
põhjavee loodusliku kaitstuse (reostusohtlikkuse) hinnangu ja Maa-ameti andmete põhjal
looduslikult nõrgalt ja keskmiselt kaitstud (Joonis 9). Moreeni kiht on 2-10 m ja savi ja liivsavi kiht
on alla 2 m paksune.13
13
Maa-ameti 1:50 000 geoloogiline baaskaart, seisuga 29.10.2021
22 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
Joonis 9. Põhjavee kaitstus kavandatava tegevuse alal ja piirkonnas. Allikas: Maa-ameti
geoloogiline baaskaart 1:50 000, seisuga 16.11.2021
Keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 40914 on kinnitatud Jõhvi valla Ordoviitsiumi-
Kambriumi (O-C) põhjaveevaru 250 m3/p aastani 2020, Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum
(V2gd) 170 m3/p aastani 2035, Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum ( V2vr) 80 m3/p aastani
2035 (vt
Tabel 2).
Tabel 2. Jõhvi vallale ja Jõhvi linnale kinnitatud põhjaveevaru, tegelik veevõtt 2020 ning
kasutamises olev vaba põhjaveekogus. Allikas: Põhjaveebilanss 202015
Põhjavee Varu Kasutus- Veevõtt, Kasutusel
Põhjavee- Veekihi kategooria aeg m3/ööp olev vaba
Põhjaveevaru kinnitatud
maardla geol. ja otstarve põhjavee
piirkond varu,
(piirkond) indeks kogus,
m3/ööp m3/ööp
Jõhvi Jõhvi O-C 600 P Kuni 0,56 599
2020
Jõhvi V2gd 1000 T1 2013- 705 295
tootmisvesi 2035
Jõhvi V2vr 250 T1 joogivesi 2013- 107 143
2035
Jõhvi vald Jõhvi vald O-C 250 P Kuni 110 140
2020
Jõhvi vald V2vr 80 P Kuni 0 80
2035
14
Ida-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine. Kättesaadav: https://envir.ee/kinnitatud-pohjaveevarud
15
Põhjaveevaru bilansi aastaaruanne 2020. Keskkonnaagentuur 2021
23 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
Põhjavee Varu Kasutus- Veevõtt, Kasutusel
Põhjavee- Veekihi kategooria aeg m3/ööp olev vaba
Põhjaveevaru kinnitatud
maardla geol. ja otstarve põhjavee
piirkond varu,
(piirkond) indeks kogus,
m3/ööp m3/ööp
Jõhvi vald V2gd 170 P Kuni 0 170
2035
Kokku oli 2020. a Jõhvi vallas vaba põhjavee kogus 390 m3/ööp ja Jõhvi linnas 1037 m3/ööp.
Koguseline koondhinnang 2020. a kohta on kõigis kolmes põhjaveekogumis hinnatud heaks 16.
Kavandatava tegevuse alal ei ole registreeritud puur- ja salvkaeve17. Samuti ei ulatu kavandatava
tegevuse alale ühegi alast väljaspool asuva kaevu sanitaarkaitsevöönd ega hooldusala. Kavandatava
tegevuse alale lähemad puurkaevud asuvad üle Tallinn-Narva mnt Jõhvi linnas, ca 350 m ja enamal
kaugusel. Vt Joonis 10.
Joonis 10. Puurkaevude asukohad kavandatava tegevuse suhtes. Allikas: EELIS
andmebaas. Aluskaart: Maa-amet, seisuga 16.11.2021
16
KAUR interaktiivne kaart. Keskkonnaagentuur, 16.11.2021,
https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873c41
17
Keskkonnaregister, seisuga 16.11.2021; Ehitisregister, seisuga 16.11.2021
24 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
5.2.4. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid
Kavandatava tegevuse alast ca 50 m kaugusel loodes kulgeb Jöördi oja (VEE1067100). Jöördi oja
(valgala 7,4 km2) on Kohtla-Järve maaparandussüsteemi eesvooluks. Jöördi oja suubub kavandatava
tegevuse alast 400-600 m kaugusel põhjas, kirdes ja idas kulgevasse Pühajõkke. Vt Joonis 11.
Pühajõel kehtib kalda piiranguvöönd ulatusega 100 m, ehituskeeluvöönd ulatusega 50 m ning
veekaitsevöönd ulatusega 10 m. Vööndid ei ulatu kavandatava tegevuse ega Jõhvi Äripargi alale.
Joonis 11. Vooluveekogud ja kitsendused. Puurkaevud ja vooluveekogud
Keskkonnaregistrist. Allikas: Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus, seisuga 17.11.2021
Maaparandussüsteeme kavandatava tegevuse alal ning selle piirkonnas ei asu.18
5.3. Radoonioht
Eesti pinnase radooniriski kaardi19 järgi jääb kavandatav tegevus alale, kus radoonisisaldus
pinnaseõhus on normaalne (vahemikus 30–50 kBq/m³). Vt. Joonis 12.
18
Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendus, seisuga 29.10.2021
19
Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiateenistus.
https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f6dcd. Andmed
2020. aasta seisuga. Vaadatud29.10.2021
25 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
Joonis 12 Eesti pinnase radooniriski kaart. Kavandatava tegevuse ala asukoht tähistatud
punasega. Allikas: Eesti Geoloogiateenistus. Andmed 2020. aasta seisuga. Vaadatud
29.10.2021
5.4. Natura 2000 võrgustiku alad
Alal ei paikne Natura 2000 alasid. Lähim Natura 2000 ala, Edise loodusala, asub u 2,7 km kaugusel
Kukruse külas.20
5.5. Kaitstavad loodusobjektid
Alal, kuhu tegevust kavandatakse, ei ole registreeritud kaitstavaid loodusobjekte.
Jõhvi Äripargist läänes, teisel pool Jõhvi-Uikala teed, on I kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi
hariliku kobarpea (Ligularia sibirica) püsielupaik.21,22 Liigi asukohta käesolevas töös ei näidata, kuna
looduskaitseseaduse kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha
avalikustamine massiteabevahendites keelatud (looduskaitseseaduse § 53 lg 123). Jõhvi Äripargi DP
KSH aruandes tuuakse välja, et on võimalus, et ka Jõhvi Äripargi alale võib aeg-ajalt sattuda
püsielupaigast mõni isend. Valdavalt metsaga kaetud detailplaneeringu alal on kobarpea püsiva
asurkonna olemasolu peetud ebasoodsate keskkonnatingimuste tõttu siiski vähetõenäoliseks.
Kavandatava tegevuse alast ca 700 m kaugusele ida ja põhja poole jäävad mitmed III
kaitsekategooriasse kuuluvad taimeliigid: Dactylorhiza maculata (kuradi-sõrmkäpp), Platanthera
bifolia (kahelehine käokeel), Dactylorhiza fuchsii (vööthuul-sõrmkäpp), Epipactis helleborine
(laialehine neiuvaip), Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) Kauguselt järgmised kaitsealused liigid
20
Keskkonnaregister, seisuga 29.10.2021
21
Keskkonnaregister, seisuga 16.11.2021
22
EELIS andmebaas, seisuga 16.11.2021
23
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/116062021003?leiaKehtiv
26 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
on kavandatava tegevuse alast ca 850 m kaugusele lääne poole jäävad III kategooria kaitsealused
taimed Allium ursinum (karulauk), Dactylorhiza fuchsii (vööthuul-sõrmkäpp). Vt Joonis 13.
Joonis 13. Kaitsealused taimed kavandatava tegevuse piirkonnas. Allikas:
Keskkonnaregister, seisuga 16.11.2021. Aluskaart: Maa-amet 2021
Alale lähim kaitseala on sellest 1,5 km kaugusel lõunas asuv kaitsealune park Jõhvi linna park ja
allee.24
5.6. Taimestik ja loomastik
Kavandatava tegevuse ala on ajavahemikus 2014-2018 teostatud metsa raadamine25. Tänaseks on
tegemist uuenema hakanud raiesmikuga, millele on iseloomulik madal, ca 1-2 m kõrgune
puittaimestik (võsa). Võsa vaheldub kõrghaljastuseta lagedate aladega.
Kuna kavandatavast tegevusest kirde- ja idasuunas asuvad metsad, mis pakuvad pelgupaika ja
liikumisvõimalusi loomadele, siis võib alal liikuda loomi. Tõenäoliselt on aga nii asustuse (Jõhvi linn)
ja teede (Uikala tee, Tallinn-Narva maantee) lähedus kui ka äripargi alal juba toimuv tegevus loomad
rohkem sügavamale metsa ajanud.
24
Keskkonnaregister, seisuga 17.11.2021
25
Metsamuutused. Maa-amet, seisuga 17.11.2021
27 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
5.7. Rohevõrgustik
Piirkonna rohevõrgustik on määratud Jõhvi valla üldplaneeringuga. ÜP kohaselt jääb kavandatava
tegevuse ala ÜP-ga rohevõrgustikuks välja jäetavale alale (Joonis 14).
Joonis 14. Kavandatava tegevuse paiknemine rohevõrgustiku suhtes. Allikas: Jõhvi valla
üldplaneering
5.8. Vääriselupaigad
Kavandatava tegevuse alal ei ole registreeritud vääriselupaiku (VEP). Lähemad VEP-id asuvad sellest
ca 700 m kaugusel kirde suunas - kuusikud ja kuusesegametsad (VEP103123) ning männikud ja
männisegametsad (VEP204897). Vt Joonis 15.
28 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
Joonis 15. Kavandatava tegevuse ala paiknemine piirkonna vääriselupaikade suhtes.
Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 16.11.2021. Aluskaart: Maa-amet 2021
5.9. Väärtuslik põllumajandusmaa
Jõhvi valla üldplaneeringuga on väärtuslikuks põllumajandusmaaks määratud põllumaad, mille
boniteet on 40 hindepunkti ja enam. ÜP lahenduse kohaselt kavandatava tegevuse alale väärtuslikku
põllumajandusmaad ei jää. Lähim väärtusliku põllumajandusmaa massiiv asub ca 500 m kaugusel
loodes (vt Joonis 16).
29 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
Joonis 16. Kavandatava tegevuse ala paiknemine väärtusliku põllumajandusmaa suhtes.
Kavandatava tegevuse asukoha välispiir on tähistatud punase joonega. Allikas: Jõhvi valla
üldplaneering
5.10. Kultuuripärand
Kavandatava tegevuse alal ning selle läheduses ei ole registreeritud kultuurimälestisi26. Lähim
kultuurimälestis on ca 1,4 km kaugusel Jõhvi linnas asuv Jõhvi kirik (reg nr 13866).
Kavandatava tegevuse alal ei asu ka pärandkultuuriobjekte, kuid mitmed objektid jäävad ala
suhtelisse lähedusse (vt Joonis 17). Kavandatavale tegevusele lähim pärandkultuuriobjekt on sellest
ca 6 m kaugusel põhjas kulgev Kotinuka tee (reg nr 251:MET:005, objekti tüüp: põlised metsateed,
jalgrajad, hobuseteed). Kauguselt järgmised objektid on ca 40 m kaugusel edelas asuv Jordi
metsavahikond (reg nr 251:VKK:008, objekti tüüp: vahtkondade kordonid) ning ca 100 m kaugusel
samuti edelas kulgev Jordi tee (reg nr 251:MET:006, objekti tüüp: põlised metsateed, jalgrajad,
hobuseteed). 27 Kõik eeltoodud objektid jäävad (osaliselt) Jõhvi Äripargi territooriumile.
26
Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus, seisuga 29.10.2021
27
Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus, seisuga 29.10.2021
30 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
Joonis 17. Pärandkultuuri objektid kavandatava tegevuse piirkonnas. Allikas: Maa-ameti
pärandkultuuri kaardirakendus, seisuga 16.11.2021
5.11. Asustus
Tegevust kavandatakse alale, mis Jõhvi üldplaneeringuga on määratud kompaktse asutusega alaks
ning Ida-Viru maakonnaplaneeringuga linnalise asutusega alaks. Olemasolevas olukorras
iseloomustab seda pigem hõre asustus, kus tegutseb kümmekond ettevõtet ning asuvad üksikud
elamud (vt täpsemalt ptk 5.1. ). Kavandatava tegevuse ala lähiümbruses on arendamist ootavad äri-
ja tootmismaad ning metsaalad.
Kavandatava tegevuse läheduses, üle Tallinn-Narva maantee, asub Jõhvi linn, mis on piirkonna
aktiivseima arenguga asutusüksuseks. Kavandatava tegevuse piirkonda Jõhvi linnas on koondunud
nii elamine, äritegevus kui ka tööstus. Jõhvi elanike arv 2020. aasta seisuga oli ca 10 000. Jõhvi
linna ümbrust kavandatava tegevuse piirkonnas nähakse perspektiivis erineva ettevõtluse (logistika,
äri, tootmine) arendamise piirkonnana.
5.12. Piirkonna kliima ja välisõhu kvaliteet
Kliimatingimused
Kavandatavale tegevusele lähim kliimaandmeid omav meteoroloogiajaam on Jõhvi meteoroloogia
vaatlusjaam. Olulisemad kliimanormid (pikaajalised keskmised) on Riigi Ilmateenistuse andmetel 28
järgmised:
28
Aastatel 1991-2020
31 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
Temperatuurid:
• aasta keskmine õhutemperatuur: 5,5 °C
• keskmine minimaalne õhutemperatuur: 1,4 °C
• keskmine maksimaalne õhutemperatuur: 9,3 °C.
Kõige soojemad kuud on juuni, juuli ja august ning kõige külmemad jaanuar ja veebruar.
Tuule kiirused:
• aasta keskmine: 3,7 m/s
• maksimaalne: 28 m/s.
Kõige tuulisem periood on novembrist märtsini.
Sademed:
• aastane sademete hulk: 717 mm
• ööpäeva maksimum: 115,7 mm.
Kõige sademete rohkemad kuud on maist augustini.
Joonis 18. Tuulte jaotus suuna järgi (%) Jõhvi meteojaamas 1991-2020
Saasteained, lõhnahäiring
Välisõhu kvaliteedi pidevseiret kavandatava tegevuse piirkonnas ei teostata. Mis välisõhu kvaliteeti
mõjutavad, on paiksed heiteallikad ja liiklus.
Jõhvi Äripargi alal käesoleva KMHE koostamise seisuga paikseid heiteallikaid registreeritud ei ole.
Kavandatava tegevuse alale lähemad paiksed heiteallikad asuvad sellest ca 420 m kaugusel Jõhvi
linnas, teisel pool Tallinn-Narva maanteed. Tegemist on Farmi Piimatööstus AS-i katlamaja korstna
ja külmutusseadme ventilatsiooniavaga. Käitisele on väljastatud keskkonnaluba L.ÕV/321900
saasteainete välisõhku heitmiseks. 29 Kauguselt järgmised heiteallikad jäävad ca 1 km ja enamale
29
KOTKAS heiteallikate register, seisuga 29.10.2021
32 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
kaugusele. Kõige enam paikseid heiteallikaid asub ca 1 km kaugusel Jõhvi linnas tegutseva Enefit
Solutions AS territooriumil.
Nii Farmi Piimatööstuse kui Enefit Solutions keskkonnalubadele ja nende lisaks olevatele LHK
projektidele tuginedes saasteainete õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist väljaspool ettevõtete
tootmisterritooriume ei esine. Samuti ei ole tegevustest eeldada olulisi lõhnahäiringuid30.
Joonis 19. Kavandatava tegevuse asukoht piirkonna paiksete heiteallikate suhtes.
Heiteallikate asukoht ja arv on tähistatud sinisega, kavandatava tegevuse ala piir punase
joonega. Allikas: KOTKAS heiteallikate register, seisuga 07.11.2021
Liikluse osas on välisõhu saasteainete seisukohast olulisemad tihedama liiklussagedusega teed.
Kavandatava tegevuse piirkonnas on selleks põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva, mille aasta keskmine
liiklussagedus 2020. aasta loendusandmete põhjal oli ca 6900 sõidukit ööpäevas.
Müra
Andmed piirkonna müratasemete (tööstusmüra, liiklusmüra) kohta puuduvad, kuid peamisteks
müraallikateks on maanteeliiklus ning piirkonnas tegutsevad äri- ja tootmisettevõtted. Äri- ja
tootmisettevõtetest lähtuv müra on seotud kasutatavate seadmete ja masinatega ning ettevõtteid
teenindava ja territooriumil toimuva transpordiga.
5.13. Vibratsioon
Pinnase kaudu leviva vibratsiooni teke on olemasolevas olukorras võimalik Tallinn-Narva mnt vahetus
läheduses. Täpsemad andmed pinnases tekkiva vibratsioonitaseme ja leviku ulatuse kohta
puuduvad, kuid liiklusest tulenev vibratsioon sõltub suuresti teede olukorrast. Tallinn-Narva mnt
seisukord on hea.
5.14. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted
Jõhvi Äripargis ei ole ühtegi ohtlikku ega suurõnnetuse ohuga ettevõtet. Ka ei kattu kavandatava
tegevuse ala ühegi ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualaga.
30
Lõhnahäiring loetakse oluliseks, kui seda esineb üle aastas üle lubatud lõhnatundide
33 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
Kavandatava tegevusele lähim ohtlike ettevõte on sellest ca 420 m kaugusel Jõhvi linnas, teisel pool
Tallinn-Narva maanteed tegutsev AS Farmi Piimatööstus. Käitise ohuala raadius on 338 m, mille
välispiir jääb kavandatava tegevuse alast ca 80 m kaugusele (vt Joonis 20). Tegemist on
mürgistusohuga külmhoonega, kus kasutatakse kemikaale SU 231 Kaustic(14.0), veevaba
ammoniaak(4.5) ja lämmastikhape 20-60%(14.0).31
Kavandatava tegevuse ala läheduses kulgeb mitu maagaasi torustikku:
• C kategooria gaasitorustik (objekti nimi: maagaasi jaotustorustik Jõhvi-Ahtme C16
(202008091311)). Torustikule on kehtestatud kaitsevöönd ulatusega 2 m;
• D kategooria gaasitorustik 200-500 mm (objekti nimi: Kohtla-Järve-Narva jaotustorustik (II
niit)). Torustikule on kehtestatud gaasipaigaldise kaitsevöönd ulatusega 5 m;
• A ja B kategooria gaasitorustik (objekti nimi: maagaasi jaotustorustik Jaama-Sompa B5).
Gaasipaigaldise kaitsevööndi ulatus on 1 m.
Kaitsevööndid jäävad väljapoole kavandatava tegevuse ala.
Joonis 20. Kavandatava tegevuse paiknemine ohtliku ettevõtte ja maagaasi torustike
suhtes. Allikas: Maa-ameti ohtlike käitiste kaardirakendus, seisuga 29.10.2021
31
Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakendus, seisuga 29.10.2021
34 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
6. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
6.1. Mõju maakasutusele
Kavandatavat tehast kaalutakse Jõhvi Äripargi territooriumile, millel on kehtiv detailplaneering. Ala
maakasutus on sätestatud detailplaneeringuga ning Jõhvi äripargi rajamise mõju maakasutusele on
hinnatud selle koostamise käigus.
Detailplaneeringuga on loodud eeldused äriparki nii äri- kui ka tootmistegevuseks. Äripargi ala
ehitusõigused on määratud nii, et selle kruntidele on võimalik rajada erineva suuruse ja kasutusega
hooneid. Arvestatud on ka erinevate kruntide hoonestusalade liitmise võimalusega. DP-ga on seatud
kruntide kasutamise tingimused.
Maakasutuse seisukohast on tegemist sobiva asukohaga.
6.2. Mõju loodusvaradele
6.2.1. Pinnas
Mõju pinnasele võib avalduda nii tehase rajamisel (ehitusetapis) kui ka kasutamisel. Aladel, mis
ehitusetapis kaetakse kõvakattega, kaovad pinnases selle looduslikud funktsioonid. Mõju on
pöördumatu, lokaalselt oluline, kuid laiemalt jääb väheolulisele tasemele. Lisaks toimub ehitustööde
ettevalmistavas etapis väärtusliku kasvupinnase eemaldamine, kuid seda saab taaskasutada objekti
haljastamisel või tagasitäiteks või suunata samal otstarbel kasutamiseks muudele objektidele. Kui
eemaldatud väärtuslikku kasvupinnast kasutatakse sihipäraselt, siis selle kui loodusvara kogus ei
vähene.
Nii ehitusetapis kui tehakse kasutamisel võivad negatiivset mõju pinnasele avaldada pinnasesse
sattuvad saasteaineid, mis võib kaasa tuua pinnase reostumise. Saasteainete pinnasesse sattumine
nii ehitus- kui ka kasutusetapis on võimalik eeskätt avariiliste juhtumite tulemusena. Mõju on
võimalik vältida/vähendada töökorralduslike meetmetega ja ohutusnõuete järgimisega. Nii
ehitustööde käigus kui tehase kasutamisel tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis
välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse, tehnika ja seadmed tuleb hoida korras,
teostada pidevat järelevalvet ning lekked ja avariid likvideerida operatiivselt ja professionaalselt.
Kemikaalide ladustamine peab toimuma turvaliselt ja lekkekindlalt hoidlas või laos. Tehasesse
kavandatakse kemikaalide hoiustamiseks spetsiaalne hoida.
Jõhvi Äripargi DP kohaselt tuleb tehase kasutamisel tekkiva reovee käitlemine lahendada
ühiskanalisatsiooni suunamise teel ning sademevesi kanaliseerida. Kui tekkiv reovesi käideldakse
kanaliseerimise teel ning sademevesi kogutakse kokku, suunatakse läbi õli- ja liivapüüduri ning
suublasse juhitavast veest teostatakse seiret lähtuvalt õigusaktidest tulenevale korrale, siis olulist
negatiivset mõju pinnasele seoses tehase kasutamisel tekkiva reo- ja sademeveega eeldada ei ole.
Tehases tekkiva ja kanaliseeritava reovee koostis ei ole teada. Kanaliseerida on võimalik reovett,
mille koostis vastab reoveepuhasti valdaja tingimustele ning suublasse juhitav sademevesi peab
vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,
sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse
hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ nõuetele. Tegevuse kavandamisel tuleb
seda silmas pidada.
Mõju pinnasele on hinnatud ka Jõhvi Äripargi DP KSH aruandes, kus on hinnatud mõju pinnasele
äriparki tervikuna silmas pidades. DP KSH aruandes on toodud, et äripargi rajamisega mõjutatakse
ala looduslikku pinnast oluliselt, kuid kokkuvõttes võib nii lühiajalist kui ka pikaajalist mõju äripargi
35 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
alal lugeda pigem positiivseks, sest DP koostamisele eelneva olukorra säilimisel oleks olnud suur oht
ala muutumiseks ebaseaduslikuks prügimäeks.
6.2.2. Maavarad
Kuna kavandatava tegevuse alal ei asu maardlaid ega arvele võetud maavarasid, siis mõju
maavarade kättesaadavusele, juurdepääsu olemasolevale olukorrale ja kvaliteedile puudub.
Tehase rajamisega kaasneb vajadus ehitusmaavarade järele, mistõttu avaldub mõju maavaradele
läbi nende kasutamise. Kasutatavate ehitusmaavarade kogused ei ole teada, kuid eeldatavasti
kasutatakse neid eesmärgipäraselt, vastavalt vajadusele. Ehitusmaavarad hangitakse üldjuhul
karjääri(de)st, mille avamise ja kasutamisega seotud keskkonnamõju on hinnatud kaevandamisloa
menetluse käigus. Olulist negatiivset mõju maavaradele kavandatava tegevusega eeldada ei ole.
6.2.3. Põhjavesi
Negatiivne mõju põhjaveele on võimalik läbi saasteainete põhjavette sattumise, mis võib ohustada
põhjavee kvaliteeti ning läbi põhjaveevaru mõjutamise. Saasteainete põhjavette sattumine võib aset
leida nii ehitus- kui kasutusetapis, mõju põhjaveevarule on seotud tehase kasutamisaegse
veetarbega.
Kuna kavandatava tegevuse alal ja piirkonnas ei ole registreeritud puur- ja salvkaeve, siis olulist
negatiivset mõju nende vee kvaliteedile ei ole. Sarnaselt pinnasega, on saasteainete sattumine
põhjavette nii ehitus- kui ka kasutusetapis võimalik eeskätt avariiliste juhtumite tulemusena.
Negatiivset mõju on võimalik vältida töökorralduslike meetmete ja ohutusmeetmete järgimisega (vt
täpsemalt ptk 6.2.3. ). Kuna kavandatava tegevuse ala asub kaitsmata ja nõrgalt kaitstud
põhjaveega alal, tuleb tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete masinate ja seadmete, ehitusmaterjalide
ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke ained.
Reovee käitlemine tuleb DP alal DP tingimuste kohaselt lahendada selle kanaliseerimise teel.
Kanaliseerimine on parim võimalik lahendus põhjavee (sh joogivee) kaitseks selle võimaliku
reostumise eest.
Tulenevalt Jõhvi Äripargi DP-st ning äripargi Arendajalt saadud infost, tuleb äriparki kavandatava
ettevõtte veevarustus lahendada ühisveevärgiga liitumise teel (vt täpsemalt ptk 4. ). Kuigi DP alal
on välja arendatud vastav taristu (Jõhvi Äripargi veetrassid on ühendatud Jõhvi linna
ühisveevärgiga), siis ületab kavandatava tegevusega kaasnev veevõtt (ca 336 m3/ööp) äripargi
liitumistingimustes32 lubatud veevõttu (48 m3/ööp). Suurema veevajaduse korral tuleb äripargi
arendaja sõnul kaaluda täiendavat ühendust. Millisest veehaardest veevõtt on kavas lahendada, ei
ole KMHE koostamisel teada. Veevõtu kavandamisel tuleb silmas pidada Jõhvi vallas ja Jõhvi linnas
kinnitatud põhjaveevarusid ning kasutamiseks vaba põhjavee kogust. Kui veevõtt on kavas Jõhvi
valla põhjaveevaru piirkonnast, siis tähendab see, et kasutusele võetaks pea kogu vallale kinnitatud
põhjaveevaru ning põhjaveevaru on ohus (2020. aastal oli vaba põhjaveevaru Jõhvi vallas kokku 390
m3/ööp, vt täpsemalt ptk 3.3. ). Põhjaveevaru säilitamiseks tuleb tegevuse kavandamise järgmises
etapis teemale tähelepanu pöörata ja tagada, et ei ületataks põhjaveevaru kogust.
Kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas,
on tegevuseks vajalik veeluba (veeseaduse § 187).
32
OÜ Järve Biopuhastuse väljastatud liitumistingimused 14.06.2021 nr 9-3.1/28 ja 01.04.2014 nr 9-3.1/139
36 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
6.2.4. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid
Kuna planeeringualal ei asu pinnaveekogusid ning kavandatav tegevus ei ulatu lähimate
pinnaveekogude piiranguvöönditesse (vt ptk 5.2.4. ), siis pinnaveekogude otsest mõjutamist
kavandatava tegevusega näha ei ole. Samuti ei ole nt ehitusetapis eeldada pinnaveekogudesse
jäätmete, ehitusmaterjali jääkide vms jäätmete sattumist. Negatiivne mõju pinnaveele on võimalik
juhul, kui sademeveega juhitakse suublasse saasteaineid, mille sisaldus sademevees ületab lubatud
piirväärtusi. Mõju on seotud tehase kasutusetapiga.
Jõhvi Äripargi DP kohaselt lahendatakse sademevee ärajuhtimine äripargi alal kraavidega, mis on
ühendatud Jöördi oja ja maantee ääres olevate kraavidega. Juhitakse ära vaid kõvakatetega
pindadelt (teed ja parklad) tulev sadevesi, muul juhul immutatakse sademevesi pinnasesse. Juhul,
kui suublasse juhtiv sademevesi vastab keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Heitvee
veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ nõuetele, siis olulist negatiivset mõju pinnaveekogude
seisundile eeldada ei ole.
Sademevee suublasse juhtimiseks tööstuse territooriumilt, kus see võib ohustada veekogu seisundit,
on vajalik veeluba (veeseaduse § 187).
Kuna kavandatava tegevuse alal ja selle vahetus läheduses ei ole maaparandussüsteeme, siis mõju
neile puudub.
6.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele
Lähim Natura 2000 asub 2,7 km kaugusel. Kavandatava tegevusega ei ole eeldada ebasoodsat mõju
Natura 2000 võrgustiku alale.
6.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele võib avalduda läbi objekti hävimise või füüsilise
kahjustamise, liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise, alade kaitse-eesmärgiks
olevate elupaigatüüpide/liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise. Kaudne mõju võib
avalduda läbi tingimuste (nt vee- või valgusrežiim, häiringud) ebasoodsamaks muutumise.
Kuna alal ei ole registreeritud kaitstavaid loodusobjekte, siis otsene mõju kaitstavatele
loodusobjektidele puudub. Arvestades lähemate kaitstavate loodusobjektide asukohti, siis ei ole
eeldada ka kaudset olulist negatiivset mõju (nt veerežiimi muutuste kaudu).
Jõhvi Äripargi DP seletuskirja kohaselt tuleb äripargi piirkonnas asuvat I kaitsekategooriasse kuuluvat
harilikku kobarpead silmas pidades korraldada planeeritaval alal tulevikus hariliku kobarpea (ja teiste
kaitsealuste taimeliikide) leidumise kontrollimiseks inventuur. Inventuur tuleb läbi viia
vegetatsiooniperioodil. Harilik kobarpea on kõige kergemini leitav õitsemisajal juulis ja augustis.
Inventuuri tegija peaks kobarpea leidmisel andma soovituse, kuidas oleks kõige õigem kobarpea
säilitamist uues leiukohas esmaselt korraldada.
6.5. Mõju rohevõrgustikule
Kuna kavandatava tegevuse alal puudub rohevõrgustik, siis mõju rohevõrgustikule puudub.
37 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
6.6. Mõju taimestikule ja loomastikule
Kavandatava tegevuse alal ei asu väärtuslikku taimkatet ega loomadele olulisi elupaiku. Arvestades
kinnistute suurust, mida kavandatav tegevus hõlmad (kokku 9 ha), siis ei kaasne tegevusega ka
olulises mahus raadamist. Olulist negatiivset mõju taimestikule ja loomastikule eeldada ei ole.
6.7. Mõju vääriselupaikadele
Kuna kavandatava tegevuse alal ei ole registreeritud vääriselupaiku, siis mõju neile puudub.
6.8. Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale
Kuna kavandatava tegevuse alal puudub väärtuslik põllumajandusmaa, siis mõju väärtuslikule
põllumajandusmaale puudub.
6.9. Mõju kultuuripärandile
Kuna kavandatava tegevuse alal ja piirkonnas kultuurimälestised puuduvad, siis olulist negatiivset
mõju kultuurimälestistele ei kaasne. Ka ei ole seoses kavandatava tegevusega eeldada olulist
negatiivset mõju Jõhvi Äripargi alal asuvatele pärandkultuuriobjektidele - kavandataval tegevusel
puudub nendega otsene puutumus ning ohtu objektide säilimisele ei ole.
Mõju Jõhvi Äripargi alal asuvatele pärandkultuuriobjektidele on hinnatud äripargi DP koostamisel
selle KSH läbiviimise raames.
6.10. Jäätmetekke ja jäätmekäitluse mõju
Jäätmetekke ja jäätmekäitluse mõju on seotud nii ehitus- kui ka kasutusetapiga.
Ehitusaegse jäätmete mõju on seotud nende kogumise, ajutise ladustamise ja edasisele käitlemisele
suunamisega. Kui see ei toimu nõuetekohaselt, on oht jäätmete keskkonda sattumiseks, pinnase
ning pinna- ja põhjavee saastumiseks. Seda saab vältida töökorralduslike meetmetega (jäätmed
tuleb koguda liigiti, sobivatesse kogumisvahenditesse, rakendada meetmeid jäätmete
laialikandumiseks tuulega, sademetega, teostada pidevat ala kontrolli vms). Nõuded järgides olulist
negatiivset mõju ei kaasne. Ka on ehitusetapiga seotud jäätmeteke ajutine ja lõpeb ehitustööde
lõppemisel.
Kuigi ehitusaegsete jäätmete kogused ei ole teada, siis suur osa tekkivatest jäätmetest on
taaskasutatavad, mistõttu ei ole näha, et ehitusjäätmetest võiks tekkida ka oluline koormus
keskkonnale.
Kasutusaegse jäätmetekke ja -käitluse mõju on seotud eeskätt tärklise tootmise jääkidega.
Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb silmas pidada jäätmehierarhiat - jäätmeliigid, millele on Eestis
olemas taaskasutusvõimalused, suunata taaskasutusse, eelistatult ringlussevõttu. Veelgi olulisem on
jäätmetekke vältimine. Kavandatava tegevuse tehnoloogiast nähtub, et seda on ka silmas peetud –
tootmisprotsessis tekkivad hernekoored pressitakse pelletiteks ning reovee töötlemisel tekkiv
materjal on kavas suunata kasutamisele põllumajandusse.
Reovee töötlemisel tekkivat materjali on võimalik realiseerida tootena juhul, kui on tõendatud, et
see on lakanud olemast jääde ning vastab konkreetsele tootele kehtestatud kriteeriumitele. Jäätmete
lakkamist tõendab toote vastamine õigusaktidele, kus on sätestatud vastavad tingimused.
38 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
Reoveesettest toote valmistamist reguleerib keskkonnaministri 19.07.2017 määruse nr 24
„Reoveesettest toote valmistamise nõuded“33. Seega on reoveesettest valmistatud materjali võimalik
põllumajandusse kasutamisele suunata kooskõlas eeltoodud määruse nõuetega. Sel juhul on
protsessi tulemuseks sete, mida on võimalik ette antud tingimustel kasutada põllumajanduses,
haljastuses ja rekultiveerimises. Kui materjal ei vasta eeltoodud määruse nõuetele, on tegemist
jäätmetega, mis tuleb käidelda jäätmeseaduses sätestatud korras. Kui tekkivat materjali on soov
realiseerida tootena muul viisil (nt Tellija info kohaselt orgaanilise väetisena), tuleb jäätmete
lakkamist ja vastavaks tooteks olemist tõendada kas asjakohase tootestandardi, teatud õigusakti
tingimustele vastavust tõendavate analüüside, tootesertifikaadi, toimivusdeklaratsiooni või
tootmisohjesertifikaadiga. Jäätmete lakkamise täpsed tingimused on toodud jäätmeseaduses (JäätS
§ 21)34.
Arvestades reovee töötlemisel tekkiva materjali hulka (ca 43 m3/ööp) ning senist praktikat töödeldud
reoveesettele kasutuse leidmisel, siis võib sellele kasutuse leidmine osutuda reaalsuses
problemaatiliseks ning tekkida materjali kuhjumine. Tegevuse kavandamisel tuleb selle ohuga
arvestada. Üheks alternatiiviks on suunata materjal biogaasi tootmisesse.
Reovee veetustamisel tekkiv materjal on kavas tavaolukorras suunata otse edasisele kasutamisele,
väliterritooriumile rajatavates suletavates basseinides toimub selle hoiustamine erandkorras.
Basseinidega võib kaasneda lõhnahäiring (vt täpsemalt ptk 6.11. ), kuid kui see ei ületa aasta
lõhnatunde, siis olulist negatiivset mõju eeldada ei ole. Teiste tekkivate jäätmete kogumise
lahendused ei ole teada, kuid kui see toimub jäätmeliigile sobivates konteineris ning viisil, millega
on välistatud jäätmete keskkonda sattumine (kogumine hoonetes sees, kinnistes lekkekindlates
mahutites vms), siis olulist negatiivset mõju keskkonnale jäätmetekke ja jäätmekäitluse
korraldamisega eeldada ei ole. Nõuded jäätmete kogumisele, ajutisel ladustamisel ning edasise
käitlemise korraldamisele on sätestatud jäätmeseaduses ning Jõhvi valla jäätmehoolduseeskirjas.
Kui tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel juhindutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ning jäätmete
käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku omavalitsuse
jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju seoses jäätmetekke ja
jäätmekäitlusega ei teki.
6.11. Mõju inimese tervisele ja heaolule
6.11.1. Välisõhu kvaliteet
Saasteained ja lõhnahäiring
Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile on seotud tehase ehitus- ja kasutusetapiga. Ehitusaegne mõju
on seotud eeskätt tolmu (tahkete osakeste) tekke ja levikuga ning on ajutine – esineb ehitustööde
ajal ning kaob pärast tööde lõppu. Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub üldjuhul ehitusobjekti
lähialadele ning seda on võimalik vähendada töökorralduslike meetmetega (ilmastikuolude jälgimine
tööde teostamisel, materjali niisutamine vms). Õhukvaliteedi olulist halvenemist ning olulist
negatiivset mõju inimese tervisele ehitussetapis eeldada ei ole.
Kuna tehase töötamisega kaasneb saasteainete välisõhku paiskamine (vt täpsemalt ptk 3.5. ), siis
toimub välisõhu kvaliteedi halvenemine võrreldes olemasoleva olukorraga. Milline on kavandatava
tegevuse täpne mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile, ei ole teada, kuna andmed saasteainete
tekkekoguste ja leviku kohta puuduvad.
Samuti puuduvad andmed lõhnahäiringu esinemise (st lõhnatundide) kohta. Horvaatias asuva
samaväärse tehase külastusel oli välisõhus tunda kerget reoveele iseloomulikku lõhna
33
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128072017004
34
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021016?leiaKehtiv
39 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
väliterritooriumil asuva basseini vahetus läheduses, kus hoiustatakse kartuli käitlemisest tekkivat
kääritusjääki. Basseinist kaugemal lõhna tunda ei olnud või oli see minimaalne (allatuult seistes).
Basseini juures, kus hoiustatav jääk pärineb ubade töötlemisest ning mujal tehase territooriumil
ebameeldivat lõhna ei esinenud. Kavandatavas tehases kartulit töödelda ei ole kavas ning muust
toormest tekkiv jääk on Tellija sõnul olemuselt samaväärne ubadega, lisaks sisaldub Horvaatia
tehases kääritusjäägis proteiin (üks lõhnahäiringu tekitajatest), mis kavandatavas tehases jääb
kõrvalsaadusesse (proteiini tootmine). Seega kavandatavas tehases samaväärset lõhna eeldada ei
ole. Samas on oluline silmas pidada, et külastuskäigu ajal Horvaatias asuv tehas ei töötanud ning
tegemist oli alles käivitamisel tehasega, kus mõlemad välibasseinid olid täitunud osaliselt (ca 1/3
ulatuses). Samuti sõltub lõhnaainete teke ja levik ilmastikutingimustest.
Välisõhu kvaliteeti reguleerib peaasjalikult atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mis seab välisõhu
mõjutamise kohta esitatavad nõuded ning meetmed välisõhu kvaliteedi säilitamiseks ja
parandamiseks. AÕKS alusel on kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtused, mille eesmärk
on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele ja keskkonnale.
Piirväärtuse ületamisel eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist. Piirväärtused on sätestatud
keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi
muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“35. Lõhnaaine esinemine loetakse oluliseks
keskkonnahäiringuks, kui lõhnaaine esinemine ületab aasta lõhnatundide osakaalu kogu aasta
tundidest (lõhnaaine häiringutase vastuvõtja juures on 15% ja enam aasta lõhnatundidest)36.
Paikse heiteallika käitaja peab tagama, et heiteallikast saasteainete väljutamisel ei ületata
saasteainete õhukvaliteedi piirväärtusi väljaspool käitise territooriumi ega tekitata lõhnaaine
esinemise häiringutaseme ületamist vastuvõtja juures.
AÕKS alusel (AÕKS § 79 lg 3) on kehtestatud künnisvõimsused ja saasteainete heitkogused, millest
alates on tegevuseks vajalik õhusaasteluba. Need on sätestatud keskkonnaministri 14.12.2016
määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates
on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“37. Kui tehase kasutatavate põletusseadmete
soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 1 MWh või suurem ja tööaeg vähemalt 500 tundi
kalendriaastas, on vajalik tegevuseks taotleda õhusaasteluba. Kui põletusseade ületab eeltoodud
võimsust, ei ole õhusaasteluba nõutav tingimusel, et ükski põletusseadmest eralduv saasteaine ei
ületa sellele kehtestatud künniskoguseid ning tegemist on põletusseadmega, mille gaasilisi
põlemissaadusi kasutatakse otseseks kuumutamiseks, kuivatamiseks või esemete või materjalide
muul viisil töötlemiseks.
Kuna Tellija andmete kohaselt on põletusseadmete summaarne nimisoojusvõimsus 10 MW, siis on
tegevuseks vajalik taotleda keskkonnaluba saasteainete välisõhku heitmiseks (õhusaasteluba).
Keskkonnakompleksluba ei ole tõenäoliselt vajalik38.
Õhusaasteloa taotluse lahutamatu osana tuleb esitada lubatud heitkoguste (LHK) projekt, milles
hinnatakse tekkivate saasteainete koguseid ja heidete vastavust õhukvaliteedi piirväärtustele ning
35
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044?leiaKehtiv
36
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad
nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016051
37
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/114122017010?leiaKehtiv
38
Keskkonnakompleksluba on vajalik kütuse põletamiseks käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on
vähemalt 50 MW. Allikas: Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määrus nr 89 „ Alltegevusvaldkondade loetelu ning
künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“. eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004?dbNotReadOnly=true&RIIGITEATAJA_AADRESS=https%3A%2F
%2Fwww.riigiteataja.ee&RIIGITEATAJA_AADRESS_HALDUS=https%3A%2F%2Fwww.riigiteataja.ee
40 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
antakse hinnang lõhnahäiringu ja müra esinemise kohta (AÕKS § 91). Mõju hindamisel tuleb
arvestada ka võimaliku koosmõjuga teiste mõjupiirkonda jäävate ettevõtetega. Kui tegevuseks ei ole
vajalik õhusaasteluba, siis saab kohalik omavalitus ehitusprojekti koosseisus nõuda lõhnahäiringu
hindamist. LHK projektist/hinnangust lähtuvalt on vajadusel võimalik projektiga lahendada
leevendavate meetmete kasutamine (sobivad tehnoloogilised lahendused, püüdeseadmed vms)
vajalikes asukohtades. Seega, kui edasistes etappides hinnatakse kavandatava tegevuse mõju
välisõhu kvaliteedile ja tegevuse kavandamisel arvestatakse kehtivate piirnormidega, siis olulist
negatiivset mõju välisõhu kvaliteedile eeldada ei ole.
Tegevuse kavandamisel tuleb silmas pidada ka seda, et Jõhvi Äripargi alal ei tohi arendada tegevusi,
millega võiks kaasneda ebameeldiva lõhna levimine väljapoole olemasoleva tootmis- või
olemasoleva/kavandatava ärimaa piire.
Müra
Müra kaasneb nii tehase rajamise kui kasutamisega.
Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt eristatakse
välisõhus leviva müra osas tööstusmüra ja liiklusmüra. Tööstusmüra on müra, mida põhjustavad
paiksed müraallikad ning liiklusmüra on regulaarne auto-, raudtee-, lennu- ja veesõidukite liiklus.
Välisõhus leviva müra hulka ei kuulu olmemüra, meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra
ning riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.
Ehitamise perioodil esineb ajutine ehitusaegne müra (transpordist ja ehitamistegevusest tekitatud
müra). Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada ehitusmürale kehtestatud müra normtasemetega
ja korraldada tööd viisil, et tagatud on normidest kinnipidamine.
Tehase kasutamisel tekib müra nii tööstuses kasutavatest seadmetest ja masinatest kui ka tehasega
seotud liiklusest. Tehase rajamisega muutub piirkonna müraolukord võrreldes olemasolevaga, kuid
kuna andmed tehasest lähtuva müra ja selle leviku kohta puuduvad, siis ei ole muutuse ulatus teada.
Seda ei ole võimalik hinnata ka Horvaatias asuv tehas külastusest, kuna sel ajal tehas ei töötanud.
Müraallika valdaja peab tagama, et müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Müra
normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva
müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“39. Müra on
normeeritud vastavalt mürakategooriatele, mis määratakse üldplaneeringu maakasutuse
juhtotstarbe alusel. Soovitav on tehase kavandamisel teostada müra hindamine, et selgitada välja
tehase kasutamisaegsed müratasemed ja levik. Sellest lähtuvalt on võimalik projektiga lahendada
leevendavate meetmete kasutamine vajalikes kohtades. Kohalik omavalitsus võib mürahinnangut
nõuda ka ehitusprojekti koosseisus.
Kui edasistes etappides hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid müratasemeid ning nii
ehitustööde läbiviimisel, tehase kavandamisel ja kasutamisel arvestatakse müra normtasemetega,
siis olulist negatiivset mõju müraga seoses eeldada ei ole.
Vibratsioon
Vibratsiooni ehitustööde ajal võivad põhjustada teatud tööd (nt ehitusvaiade rammimine), kuid
samas ei ole tegemist töödega, mis põhjustaksid märkimisväärset maapinna kaudu levivat
vibratsiooni. Igal juhul on ehitusaegne vibratsioon ajutise iseloomuga ning selle mõju on pöörduv.
Olulist negatiivset keskkonnamõju maapinna kaudu leviva vibratsiooni näol eeldada ei ole.
Tehase kasutusaegse vibratsiooni kohta puudub teave, kuid võib arvata, et olulist negatiivset mõju
vibratsiooniga seoses ei esine. Vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002
määrusele nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni
mõõtmise meetodid”40 .
39
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv
40
https://www.riigiteataja.ee/akt/110061?leiaKehtiv
41 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
6.11.2. Joogivee kvaliteet
Kuna kavandatava tegevuse alal ja piirkonnas ei ole registreeritud puur- ja salvkaeve, siis olulist
negatiivset mõju puur- ja salvkaevude vee kvaliteedile eeldada ei ole. Kui reovee käitlemine
lahendatakse kanaliseerimise teel, siis ei ole olulist negatiivset mõju joogivee kvaliteedile eeldada ka
seoses reovee käitlemisega.
6.11.3. Radoon
Radoon on ohtlik õhuga sisse hingates, põhjustades kopsuvähi tekke riski. Riskiteguriks kõrge
radoonitaseme tekkele hoonete siseõhus on kõrge radoonisisaldus pinnases. Lisaks kõrge
radoonisisaldusega aladele tuleb tähelepanu pöörata ka sellega vahetult piirnevatele normaalse
radoonisisaldusega aladele, sest sellistes kohtades võib esineda olukord, kus radoonitase on
tegelikult lokaalselt kõrge. Kuna kavandatava tegevuse ala ja selle lähipiirkond jääb alale, kus
radooni sisaldus pinnaseõhus on normaalne, siis ohtu kõrge radoonitaseme tekkeks hoonete siseõhus
eeldada ei ole.
6.11.4. Valgusreostus
Ühtedeks suuremateks valgusreostuse põhjustajaks on tööstuse ja parklate valgustid. Valgusreostust
tekitavad valgustid, mis on halvasti projekteeritud, varjestamata ja/või suunatud üles taevasse.
Valgusreostuse võimalik kahjulik mõju inimese tervisele on seotud eeskätt öise une häirimise ning
võimalike avariide põhjustamisega pimestamise tulemusena.
Tehase ehitusetapis on tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei ulatu reeglina ehitusplatsi
territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Samuti on mõju ajutine. Mõju on võimalik vähendada
korralduslike meetmetega - ehitusplatside valgustamisel tuleb jälgida, et valgusallikad on suunatud
just kohta, mida tuleb valgustada ning kavandatud nii, et valgustus ei häiri liiklust ega
ümberkaudsete objektide kasutamist.
Tehase kasutamisega seotud valgusreostust on võimalik vältida projekteerimise käigus. Mõnevõrra
aitab valgusreostuse mõju leevendada ka kõrghaljastusega haljasriba.
Arvestades, et tehasele lähemad elamud jäävad sellest vähemalt 300 m kaugusele ning suuresti
teisele poole Tallinn-Narva maanteed (vt täpsemalt 5.1. ), siis olulist negatiivset mõju valgusreostuse
näol neile eeldada ei ole. Samuti ei ole näha, et kavandatav tegevus võiks oluliselt häirida teisi Jõhvi
äripargis tegutsevaid ettevõtteid.
6.12. Mõju ohutusele
Arvestades Tellijalt saadud infot käitises olevate või olla võivate kemikaalide koguste kohta (vt
täpsemalt ptk 3.8. ), siis selle järgi ei liigitu käitis ohtlikuks ettevõtteks.
Juhul, kui maksimaalselt olevaid koguseid on soov suurendada, tuleb hinnata, kas ületatakse
ohtlikule ettevõttele kehtestatud kemikaali alammäära. Ületamise korral liigitud tehas ohtlikuks
ettevõtteks. Ohtliku ettevõttena võib tegevus põhjustada kahju inimese elule, tervisele või
keskkonnale (kemikaaliseaduse § 21 lg 6).
Kemikaali käitlemist ja kemikaali käitlemisega seotud majandustegevuse piiramist eesmärgiga
kaitsta inimese elu ja tervist, asja ja keskkonda reguleerib kemikaaliseadus (KemS). Kui tehas liigitub
ohtlikuks ettevõtteks, tuleb sellega kaasnevaid ohte hinnata, juhindudes kemikaaliseaduses
sätestatud korrast. Arvesse tuleb võtta teisi lähipiirkonnas olemasolevaid ning piirkonda
kavandatavaid tegevusi ja võimalikku koosmõju nendega (nt võimalik koosmõju piirkonnas asuva
Farmi Piimatööstusega, mille ohualaga võib tehase ohuala kattuda).
42 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
Tehase tehnoloogilise kirjelduse kohaselt on see varustatud automaatse juhtimissüsteemiga ning
eeldatavalt ka erinevate anduritega, mis võimalike rikete korral annavad sellest automaatselt teada.
Tellija andmete kohaselt on tehases pidevalt kohal personal, kes jälgib tootmisprotsesside tööd ning
rikete korral lahendatakse need võimalikult kiiresti. Käitis saab olema varustatud ka esmaste
vahenditega tulekahju korral tegutsemiseks.
Olemasolevale teabele tuginedes olulist negatiivset keskkonnamõju eeldada ei ole.
6.13. Mõju asustusele
Kavandatav tegevus on kooskõlas nii Jõhvi valla ÜP-st kui ka Ida-Viru MP-st tuleneva maakasutuse
suunistega.
Kavandataval tegevusega luuakse uusi töökohti ning tegevus mitmekesistab ettevõtlust piirkonnas.
Tegemist on positiivse mõjuga piirkonna tööhõivele ja arengule.
Võimalik on visuaalne häiring piirkonnas, kuid kuna kavandavate ehitiste ja rajatiste mahtude kohta
andmed puuduvad, siis ei ole võimalik seda täpsemalt hinnata. Eeldatavasti ei ole siiski visuaalne
häiring selline, mis võiks oluliselt mõjutada inimeste heaolu.
6.14. Koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualasse planeeritavate
tegevustega
Koosmõju muude tegevustega võib avalduda koos teiste nii Jõhvi Äripargis kui ka sellest väljaspool
tegutsevate ning perspektiivis lisanduvate ettevõtetega. Perspektiivsete ettevõtete kohta praeguses
etapis info puudub.
Pidades silmas äripargis käesoleva KMHE seisuga tegutsevaid ettevõtteid (vt täpsemalt ptk 5.1. ),
siis nendega koosmõjus on võimalik müratasemete suurenemine piirkonnas. Piirkonna teiste
ettevõtetega koosmõjus on eeskätt võimalik mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile. Kuna kavandatava
tegevusega kaasnevad müratasemed ning saasteainete heited välisõhku ei ole teada, siis ei ole
võimalik koosmõju käesoleva töö raames hinnata. Koosmõjuga tuleb arvestada edasistes etappides,
kui hinnatakse kavandatava tegevuse mõju välisõhu kvaliteedile (LHK projekti või vastava
eksperthinnangu raames, vt täpsemalt ptk 6.11.1. ).
6.15. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus
Arvestades kavandatava tegevuse asukohta, iseloomu ja mahtu, ei põhjusta tärklise tootmine
piiriülest keskkonnamõju.
43 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
7. Kokkuvõte
Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena selgus, et kavandatava tegevuse asukoht ei ole vastuolus
Ida-Viru maakonnaplaneeringust tulenevate maakasutuse suunistega piirkonnas ning Jõhvi valla
üldplaneeringuga alale määratud maakasutuse juhtotstarbega. Tegevuse otstarve on kooskõlas Jõhvi
Äripargi detailplaneeringuga kaalutavate kinnistute määratud sihtotstarbega (80% tootmismaa, 20%
ärimaa).
Jõhvi äri- ja logistikapargi DP kohaselt on alal lubatud keskkonnasõbralik tootmine ning
reostusohtlikku ja jäätmemahukat tegevust ei tohiks lubada (nt ettevõtte tegevus eeldaks kas
välisõhu saasteluba või sellega võiks kaasneda ebameeldiva lõhna levimine väljapoole olemasoleva
tootmis- või olemasoleva/kavandatava ärimaa piire vms keskkonnaalaseid probleeme). Kuna
kavandatava tegevusega kaasneb müra, saasteainete välisõhku paiskamine ja võimalik on ka
lõhnahäiring, mis mõjutab piirkonna välisõhu kvaliteeti, siis tuleb arvestada, et lõpliku otsuse
tegevuse sobivuse üle kaalutavasse asukohta teeb kohalik omavalitsus. Lähtudes kavandatava
tegevuse iseloomust, kaasnevatest heidetest, muudest asjakohastest teguritest ning Jõhvi Äripargi
DP-s sätestatud tingimustest.
Kavandatava tegevuse kohta olemasolevatele andmetele tuginedes selgus KMHE tulemusena, et kui
tehase töötamiseks vajalik veevõtt on kavas lahendada Jõhvi valla põhjaveevaru piirkonnast, siis
kasutataks ära kogu vallale kehtestatud varu ja põhjaveevaru on ohus. Põhjaveevaru säilitamiseks
tuleb tegevuse kavandamise järgmises etapis teemale tähelepanu pöörata ja tagada, et ei ületataks
põhjaveevaru. Muid mõjusid, mis oleksid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse mõistes olulised, KMHE tulemusena ei tuvastatud.
Kavandatava tegevusega kaasneb piirkonna välisõhu kvaliteedi halvenemine võrreldes olemasoleva
olukorraga. Milline on muutuse ulatus, ei ole teada, kuna andmed nii saasteainete tekkekoguste ja
leviku, võimaliku lõhnahäiringu esinemise kui tehase müratasemete kohta puuduvad. Edasistes
etappides (tegevusloa taotlemisel/ehitusprojekti koostamisel) tuleb anda hinnang tehase töötamise
mõjule piirkonna välisõhu kvaliteedile, mille tulemustest lähtuvalt on vajadusel võimalik projektiga
lahendada leevendavate meetmete kasutamine, et tagada piirnormidest kinnipidamine.
Käesolevas töös on hinnatud, kas kavandataval tegevusel võiks olla eeldatavalt oluline
keskkonnamõju, kuid otsuse KMH algatamise või algatamise jätmise kohta teeb otsustaja
(tegevusloa andja). Enne keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja
küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt ning keskkonnamõju hindamise vajalikkus
otsustatakse, lähtudes muuhulgas asjaomase asutuse seisukohast (KeHJS § 11).
Juhul, kui kavandatavas tegevuses toimub muudatusi ning nähakse ette olulise keskkonnamõjuga
tegevusi (KeHJS § 6 lg 1) või ilmnevad asjaolud, mille tõttu võib otsustaja hinnangul tekkida
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, siis tuleb algatada KMH viivitamata ilma selle
vajadust põhjendamata.
Jõhvi Äripargi DP kohaselt tuleb Jõhvi vallal enne sellistele ettevõttele, mille tegevus eeldaks kas
välisõhu saasteluba või sellega võiks kaasneda ebameeldiva lõhna levimine väljapoole olemasoleva
tootmis- või olemasoleva/kavandatava ärimaa piire, enne ehitusloa väljastamist kaaluda KMH
läbiviimist igal juhul, et olla kindel keskkonnaohutuses. Seega tuleb arvestada, et KMH algatamine
on võimalik ka eelnevast lähtuvalt.
Kavandatava tegevuse kohta olemasolevatele andmetele tuginedes ei ole käitis eeldatavasti
keskkonnakompleksloa kohuslane. Olemasolevatele andmetele tuginedes on tegevuseks vajalik
taotleda keskkonnakaitseluba vee erikasutuseks ning saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast
välisõhku.
44 / 45
Jõhvi Äriparki kavandatava büroo-tootmishoone keskkonnamõju eelhinnang
Aruanne
8. Kasutatud materjalid
• Tellija poolt edastatud tehnilised materjalid kavandatava tegevuse kohta
• Asjakohased õigusaktid elektroonilises riigiteatajas, https://www.riigiteataja.ee/
• Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+
• Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustatav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu
trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine"
• Jõhvi valla üldplaneering. Kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 otsusega nr 127
• Jõhvi valla, Kotinuka küla, Jõhvi äri- ja logistikapargi maa-ala detailplaneering. BF Projektibüroo
OÜ, 2011
• Jõhvi vallas, Kotinuka külas, „Jõhvi äri- ja logistikapargi maa-ala“ detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline hindamine. BF Projektibüroo, 2011
• Keskkonnamõju eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium, 2017
• Põhjaveevaru bilansi aastaaruanne 2020. Keskkonnaagentuur, 2021
• OÜ Järve Biopuhastuse väljastatud liitumistingimused 14.06.2021 nr 9-3.1/28 ja 01.04.2014 nr
9-3.1/139
• Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiateenistus.
https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f
6dcd (Andmed 2020. aasta seisuga)
• Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, 2017
• Keskkonnaregister
• Ehitisregister
• Maa-ameti kaardirakendused
• KOTKAS heiteallikate register
• KAUR interaktiivne kaart. Keskkonnaagentuur
• EELIS andmebaas
45 / 45
JÕHVI VALLAVALITSUS
EELNÕU
Jõhvis 00.00.2022 nr 0000
Projekteerimistingimuste andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamine
7-2.5/4750
AS RTG PROJEKTBÜROO, registrikood 10385231, esitas 16. juunil 2022 projekteerimistingimuste
taotluse nr 2211002/07590 büroo-tootmishoone ehitamiseks Jõhvi vallas, Kotinuka külas, Jordi tee 13,
Jordi tee 11, Risti tee 6, Risti tee 4, Jordi tee 9 kinnistutel.
Kavandatavaks tegevuseks on hernest tärklise tootmine. Lisaks tärklisele on plaanis kõrvalsaadusena
toota proteiine ja hernekiudu. Tootmisest tekivad herneste koorimisjäägid, reovesi ning reovee
töötlemisel tekkiv materjal planeeritakse suunata kasutamiseks põllumajandusse. Koorimisjääkidest
planeeritakse valmistada ka pelleteid, mida kasutatakse käitises kohapeal energia saamiseks. Tehas
koosneb büroo- ja tootmishoone(te)st ning selle juurde kuuluvatest välialadest (laoplatsid, parklad
vms). Territooriumile plaanis rajada suletud bassein(id) reoveesettest toodetud materjali hoiustamiseks.
Jordi tee 13, Jordi tee 11, Risti tee 6, Risti tee 4, Jordi tee 9 kinnistutel kehtib Jõhvi Vallavolikogu 17.
novembril 2011 otsusega nr 154 kehtestatud Jõhvi valla, Kotinuka küla, Jõhvi äri- ja logistikapargi
maa-ala detailplaneering nr DP-128. Detailplaneeringu järgi antud kinnistute sihtotstarve on 80%
tootmismaa ning 20% ärimaa. Planeeritavad hooned ja rajatised jäävad detailplaneeringus ettenähtud
ehitusalale. Hoonete ja rajatiste kõrgused ei ületa detailplaneeringus sätestatut.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõikele 1
hinnatakse keskkonnamõju kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise
või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
Kui kavandatav tegevus ei kuulu automaatselt olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, siis peab
otsustaja andma eelhinnangu (edaspidi eelhinnang) selle kohta, kas tegevusel võib olla oluline
keskkonnamõju. Valdkonnad, mille puhul tuleb eelhinnang anda, on loetletud KeHJS § 6 lõikes 2 ning
valdkondade täpsustatud loetelu on esitatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu“. Kuna kavandatava tegevusega võib kaasneda ebameeldiva või ärritava lõhna
eraldumine välisõhku (29.08.2005 määrus nr 224 § 15 lg 9), koostas Skepast&Puhkim OÜ
keskkonnamõju eelhinnangu (töö number: 2021_0089).
Keskkonnamõju eelhinnangus on kajastatud, et eelhinnangu koostamise käigus puudusid eelhinnangu
koostajal järgmised lähteandmed: tehases tekkiva ja kanaliseeritava reovee koostis; veevõtu lahendus;
reovee töötlemisel tekkiva materjali kasutuse võimalused; tekkivate jäätmete kogumise lahendused;
kavandatava tegevuse mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile; lõhnahäiringu esinemise ulatus; andmed
tehasest lähtuva müra ja selle leviku kohta; andmed tehase vibratsiooni kohta.
Jõhvi vallas, Kotinuka külas, „Jõhvi äri- ja logistikapargi maa-ala“ detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegiline hindamise aruande (OÜ BF Projektibüroo, 2011 Tallinn) punkti 7 kohaselt ei tohi alal
arendada tegevusi, millega kaasneb oluline keskkonnareostus. Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine.
Eelnimetatud KSH aruande kohaselt tuleb enne sellistele ettevõtete korral, mille tegevus eeldab kas
keskkonnaluba või millega võib kaasneda ebameeldiva lõhna levimine väljaspoole tootmis- või ärimaa
piire, enne ehitusloa väljastamist kaaluda KMH koostamist.
Lähtudes Jõhvi vallas, Kotinuka külas, „Jõhvi äri- ja logistikapargi maa-ala“ detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline hindamise aruandest ning arvestades, et eelhinnangu koostamise käigus
puudusid andmed kavandatava tegevuse ja selle eeldatava keskkonnamõju osas, peab Jõhvi
Vallavalitsus kavandatava büroo-tootmishoone ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (edaspidi
KMH) läbiviimist vajalikuks. KMH tuleb läbi viia paralleelselt tehase projekteerimisega, et tagada
projekti efektiivne elluviimine. Keskkonnamõju hindamine enne ehitusloa taotluse esitamist
võimaldab projekteerimise käigus arvestada tehniliste lahendustega kaasnevate mõjudega piisavas
täpsuses ning valida välja asjakohased keskkonnameetmed.
Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 punkti 2, haldusmenetluse seaduse
§ 46, § 47, ehitusseadustiku § 31 lõike 1, § 27 lõike 1, ning Jõhvi Vallavolikogu 30. juuni 2020 määruse
nr 79 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Jõhvi vallas“ § 5 punkti 1 ning lähtudes
16. juunil 2022 taotlusest, Jõhvi Vallavalitsus annab
korralduse:
1. Anda projekteerimistingimused (lisatud kolmel lehel) ehitusprojekti koostamiseks asukohaga Jõhvi
vald, Kotinula küla, vastavalt lisatud asendiplaanile büroo-tootmishoone ehitamiseks.
2. Algatada Jõhvi äriparki hernest tärklise tootmise büroo-tootmishoone ehitusprojekti keskkonnamõju
hindamine.
2.1 Keskkonnamõju hindamise käigus tuleb teostada mürauuringud.
2.2 Keskkonnamõju hindamise käigus tuleb teostada lõhnahäiringu hindamine.
2.3 Muude uuringute vajadus selgitatakse välja keskkonnamõju hindamise programmi koostamise
käigus.
2.4 Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada
piiriülese keskkonnamõju ilmnemist.
2.5 Keskkonnamõju hindamisega seotud kulud kannab arendaja.
3. Korraldus jõustub asjaosalistele teatavakstegemisest.
4. Käesoleva korralduse peale võib esitada vaide Jõhvi Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses
sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale halduskohtume-
netluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul alates käesoleva korralduse teada
saamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast korraldusest teada saama.
Maris Toomel
Vallavanem Aksana Pungas
Vallasekretär