Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, Tallinn
[email protected]
05.09.2022
Kommentaarid ja ettepanekud seoses krüptovara ja ühisrahastuse seaduse eelnõule
Käesolevaga esitab MTÜ Eesti Digivara Liit (edaspidi: Liit) kommentaarid ja ettepanekud
Rahandusministeeriumi poolt esitatud krüptovara ja ühisrahastuse seaduse eelnõule („KrÜS“).
Eelnõus kasutatud mõisted
KrÜS-i eelnõu seletuskirjas on korduvalt viidatud kasutustokenitele ning käsitletud nende
funktsiooni, mis võimaldab ligipääsu teatud toodetele või teenustele. Sellele vaatamata ei
täpsusta ei eelnõu ega seletuskiri, kas kasutustokenid liigituvad KrÜS-i tähenduses krüptovara
mõiste alla või on hoopis eelnõu kohaldamisalast välistatud (§ 3 lg-e 13 järgi).
Ettepanek – Selgitada seletuskirjas või eelnõu tekstis, kas tootele või teenusele juurdepääsu
võimaldavad tokenid (kasutustokenid) on välistatud KrÜS-i kohaldamisalast § 3 lg-e 13
tähenduses. Kui kasutustokenid on kohaldamisalast välistatud, siis tuleks selgitada, kas
kasutustokenit on võimalik klassifitseerida virtuaalvääringuna.
Kuigi kasutustokenil on olemuselt võrdlemisi ainulaadsed omadused, võivad nii füüsilised kui
ka juriidilised isikud seda maksevahendina kasutada ka olukorras, kus see ei olnud emitendi
algseks eesmärgiks. Vastavad eeldused loob näiteks kasutustokenite kauplemisele võtmine.
Sealjuures võivad kasutustokenid olla maksevahenditena kasutatud juhuti või ühekordselt.
Ettepanek – Täiendada virtuaalvääringu definitsiooni või antud eelnõu seletuskirja, et
kasutustokeni õiguslik paigutus paremini esile tuleks. Kui kasutustokenid klassifitseerida
virtuaalvääringuks, tuleb selgitada, kas see loob tokeni emitendile täiendavaid kohustusi,
näiteks põhiteabedokumendi tagasiulatuva avalikustamise kohustuse.
Selguse huvides olgu öeldud, et Liidu hinnangul võivad kasutustokenid (sõltuvalt
funktsionaalsusest) liigituda virtuaalvääringuteks, aga ei pruugi. Kõikide kasutustokenite
müüjate, väljaandjate ja kasutajate suhtes virtuaalvääringu regulatsiooni tervikuna
kohaldamine oleks ebaproportsionaalne.
KrÜS eelnõu § 54 lg-s 8 on kasutatud eelnõust kustutatud terminit „DLT“. Seda terminit ei leidu
ka seletuskirjas.
Eelnõus kirjeldatud teenused
Krüptovaraturul tegutsevad mitmed teenusepakkujad, kelle teenus seisneb vahetusplatvormi
liidestuse kasutamises. Sellised teenuspakkujad täidavad üldjuhul kasutaja poolt eelnevalt
määratud juhiseid, edastades nt teatud perioodilisusega ostu- või müügiordereid. Selliseid
teenusepakkujaid on erinevaid – osad pakuvad ainult kasutajaliidest ehk tarkvaralahendust,
samas kui teised määravad ise täiendavad investeerimisstrateegiaid.
Ettepanek – Selgitada, kas KrÜS § 3 lg 3 p 5 hõlmab ka ülalkirjeldatud kauplemisroboteid.
Sealjuures on tarvis täpsustada ka seda, kas eelnõu hõlmab ainult investeerimissisuga
kauplemisroboti teenust.
KrÜS-i seletuskirjas on krüptovara hoidmise teenust kirjeldatud kui tasu eest privaatvõtmete
hoidmise teenust. Jääb ebaselgeks, kas tasuta privaatvõtmete hoidmise teenus jääb eelnõu
kohaldamisalasse.
Ettepanek – Täpsustada, kas tasuta privaatvõtmete hoidmise teenuse jääb KrÜS-i
kohaldamisalasse.
Eelnõu seletuskirja kohaselt hõlmab krüptovara pakkumise teenus „nii krüptovara väljastaja
enda pakutavaid teenuseid kui ka teise osapoole pakutavaid teenuseid, mis on seotud
krüptovara (suunatud) pakkumisega, st turustamisega kindlaksmääratud ostjatele, kui tegemist
ei ole krüptovara avaliku pakkumisega“. Arvestades, et suunatud pakkumiste korraldamine
iseendale ei ole isegi väärtpaberite puhul reguleeritud, jääb sellisel kujul eelnõu ebaselgeks
krüptoraha pakkumise teenuse piiritlemise koha pealt.
Ettepanek – Piiritleda konkreetsemalt ja selgemalt krüptoraha pakkumise teenuseid.
Eelnõus käsitletud nõuded nõukogule ja juhatusele
Leiame, et nõukogu nõude kehtestamine teenusepakkujatele ei ole asjakohane ega
proportsionaalne. RahaPTS §-is 725 kehtestatud nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkuja
juhatuse liikmetele sundisid Eestis tegutsevaid krüptoettevõtteid otsima selliseid juhatuse
liikmeid, kes vastaksid seaduses esitatud nõuetele. 2022. aasta lõpuks jääb seega Eestis
tegutsema ca 150 teenusepakkujat, kes suutsid endale nõuetelevastavad juhatuse liikmed
leida. Kui kohustada nüüd KrÜS-i kaudu teenusepakkujaid leidma endale nõuetekohaseid
nõukogu liikmeid, tähendaks see, et leida tuleks kokku üle 400 spetsialisti, kes oleksid
suutelised neile ettenähtud funktsiooni pädevalt täitma. Sealjuures tuleb arvestada, et üks
spetsialist ei saaks mitme teenusepakkuja nõukogus samaaegselt olla, kuna see läheks
vastuollu huvide konflikti vältimise nõudega. See viiks omakorda olukorrani, kus Eestis
tegutsevad teenusepakkujad on sunnitud valima vähese kogemusega nõukogu liikmeid (ka
välismaalt), mis tähendab, et potentsiaalselt oleksid nõukogus isikud, kes ei ole ettevõtte ja
selle teenusega otseselt seotud ega oma täielikku pilti ettevõttest ning Eesti krüptomaastikust
üleüldse.
Aruannete esitamise kohustus
Leiame, et praegusel kujul sätestatud aruannete esitamise kohustus ei ole otsetarbekas ning
tekitab ebavajalikku lisakulu teenuspakkujale. Nimelt nõuab eelnõu, et kolmandate isikute
nimel krüptovara hoidev või haldav teenuspakkuja peab klientidele vähemalt kord kolme kuu
jooksul esitama klientidele nende nimel registreeritud krüptovara positsioonide aruande.
Samuti peab kirjeldatud teenuspakkuja esitama aruande asjaomase kliendi iga taotluse korral.
Iga kolme kuu tagant aruannete esitamise kohustus on ebamõistlik, eriti kui teenusepakkuja
klientidel on võimalik seaduse järgi seda teavet igal hetkel nõuda.
Ettepanek – Suurendada ajavahemikku teenusepakkujatelt nõutavate aruannete vahel.
Piiriülese teenuse osutamine
Vastavalt eelnõu § 17 lg 9 ei kohaldata välisriigis asutatud isikule paragrahvis 17 sätestatut, kui
klient pöördub omal initsiatiivil teenuse saamiseks selles riigis asutatud isiku poole. Samuti § 17
esimeses lauses sätestatut ei kohaldata juhul, kui isik ise otse turustab oma teenuseid või
tooteid, mille vastu ei ole klient huvi väljendanud, sealhulgas ka juhul, kui selle välisriigi isiku
nimel osutab eelnimetatud teenuseid või turustab tooteid kolmas isik või temaga seotud isik,
välja arvatud juhul, kui tegemist on grupisiseste tehingutega.
Arvestades, et suur osa Eestis tegutsevatest virtuaalvääringuteenuse osutajatest teostavad
passiivset müüki välisriikidesse, siis oleks kohane kaaluda vastava sätte analoogi kehtestamist
§ 16 lõpus – selliselt oleks selge, kas ja millistel juhtudel passiivne müük välisriikidesse eeldab
igakordselt Finantsinspektsiooni teavitust.
Lugupidamisega
Hermes Brambat
juhatuse liige
Eesti Digivara Liit
Saatja: Eesti Digivara Liit <
[email protected]>
Saadetud: 14.09.2022 17:12
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: Eesti Digivara Liidu kommentaarid KRÜS eelnõule
Tere,
Edastan Eesti Digivara Liidu ettepanekud ja kommentaarid KRÜS eelnõule.
parimat soovides
Hermes Brambat
juhatuse liige
Eesti Digivara Liit MTÜ