dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekud

Rahandusministeerium · 15. september 2022
Viit
13-5.1/7385-1
Registreeritud
15. september 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Digivara Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
13 FINANTSPOLIITIKA KUJUNDAMINE
Sari
13-5.1 Kirjavahetus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise küsimuses (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
13-5.1/2022
Vastutaja
Kristen Leppik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎Digiva Liidu ettepanekud KRU?S.asice54 KB
  • 📎E-kiri.pdf65 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn [email protected] 05.09.2022 Kommentaarid ja ettepanekud seoses krüptovara ja ühisrahastuse seaduse eelnõule Käesolevaga esitab MTÜ Eesti Digivara Liit (edaspidi: Liit) kommentaarid ja ettepanekud Rahandusministeeriumi poolt esitatud krüptovara ja ühisrahastuse seaduse eelnõule („KrÜS“). Eelnõus kasutatud mõisted KrÜS-i eelnõu seletuskirjas on korduvalt viidatud kasutustokenitele ning käsitletud nende funktsiooni, mis võimaldab ligipääsu teatud toodetele või teenustele. Sellele vaatamata ei täpsusta ei eelnõu ega seletuskiri, kas kasutustokenid liigituvad KrÜS-i tähenduses krüptovara mõiste alla või on hoopis eelnõu kohaldamisalast välistatud (§ 3 lg-e 13 järgi). Ettepanek – Selgitada seletuskirjas või eelnõu tekstis, kas tootele või teenusele juurdepääsu võimaldavad tokenid (kasutustokenid) on välistatud KrÜS-i kohaldamisalast § 3 lg-e 13 tähenduses. Kui kasutustokenid on kohaldamisalast välistatud, siis tuleks selgitada, kas kasutustokenit on võimalik klassifitseerida virtuaalvääringuna. Kuigi kasutustokenil on olemuselt võrdlemisi ainulaadsed omadused, võivad nii füüsilised kui ka juriidilised isikud seda maksevahendina kasutada ka olukorras, kus see ei olnud emitendi algseks eesmärgiks. Vastavad eeldused loob näiteks kasutustokenite kauplemisele võtmine. Sealjuures võivad kasutustokenid olla maksevahenditena kasutatud juhuti või ühekordselt. Ettepanek – Täiendada virtuaalvääringu definitsiooni või antud eelnõu seletuskirja, et kasutustokeni õiguslik paigutus paremini esile tuleks. Kui kasutustokenid klassifitseerida virtuaalvääringuks, tuleb selgitada, kas see loob tokeni emitendile täiendavaid kohustusi, näiteks põhiteabedokumendi tagasiulatuva avalikustamise kohustuse. Selguse huvides olgu öeldud, et Liidu hinnangul võivad kasutustokenid (sõltuvalt funktsionaalsusest) liigituda virtuaalvääringuteks, aga ei pruugi. Kõikide kasutustokenite müüjate, väljaandjate ja kasutajate suhtes virtuaalvääringu regulatsiooni tervikuna kohaldamine oleks ebaproportsionaalne. KrÜS eelnõu § 54 lg-s 8 on kasutatud eelnõust kustutatud terminit „DLT“. Seda terminit ei leidu ka seletuskirjas. Eelnõus kirjeldatud teenused Krüptovaraturul tegutsevad mitmed teenusepakkujad, kelle teenus seisneb vahetusplatvormi liidestuse kasutamises. Sellised teenuspakkujad täidavad üldjuhul kasutaja poolt eelnevalt määratud juhiseid, edastades nt teatud perioodilisusega ostu- või müügiordereid. Selliseid teenusepakkujaid on erinevaid – osad pakuvad ainult kasutajaliidest ehk tarkvaralahendust, samas kui teised määravad ise täiendavad investeerimisstrateegiaid. Ettepanek – Selgitada, kas KrÜS § 3 lg 3 p 5 hõlmab ka ülalkirjeldatud kauplemisroboteid. Sealjuures on tarvis täpsustada ka seda, kas eelnõu hõlmab ainult investeerimissisuga kauplemisroboti teenust. KrÜS-i seletuskirjas on krüptovara hoidmise teenust kirjeldatud kui tasu eest privaatvõtmete hoidmise teenust. Jääb ebaselgeks, kas tasuta privaatvõtmete hoidmise teenus jääb eelnõu kohaldamisalasse. Ettepanek – Täpsustada, kas tasuta privaatvõtmete hoidmise teenuse jääb KrÜS-i kohaldamisalasse. Eelnõu seletuskirja kohaselt hõlmab krüptovara pakkumise teenus „nii krüptovara väljastaja enda pakutavaid teenuseid kui ka teise osapoole pakutavaid teenuseid, mis on seotud krüptovara (suunatud) pakkumisega, st turustamisega kindlaksmääratud ostjatele, kui tegemist ei ole krüptovara avaliku pakkumisega“. Arvestades, et suunatud pakkumiste korraldamine iseendale ei ole isegi väärtpaberite puhul reguleeritud, jääb sellisel kujul eelnõu ebaselgeks krüptoraha pakkumise teenuse piiritlemise koha pealt. Ettepanek – Piiritleda konkreetsemalt ja selgemalt krüptoraha pakkumise teenuseid. Eelnõus käsitletud nõuded nõukogule ja juhatusele Leiame, et nõukogu nõude kehtestamine teenusepakkujatele ei ole asjakohane ega proportsionaalne. RahaPTS §-is 725 kehtestatud nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikmetele sundisid Eestis tegutsevaid krüptoettevõtteid otsima selliseid juhatuse liikmeid, kes vastaksid seaduses esitatud nõuetele. 2022. aasta lõpuks jääb seega Eestis tegutsema ca 150 teenusepakkujat, kes suutsid endale nõuetelevastavad juhatuse liikmed leida. Kui kohustada nüüd KrÜS-i kaudu teenusepakkujaid leidma endale nõuetekohaseid nõukogu liikmeid, tähendaks see, et leida tuleks kokku üle 400 spetsialisti, kes oleksid suutelised neile ettenähtud funktsiooni pädevalt täitma. Sealjuures tuleb arvestada, et üks spetsialist ei saaks mitme teenusepakkuja nõukogus samaaegselt olla, kuna see läheks vastuollu huvide konflikti vältimise nõudega. See viiks omakorda olukorrani, kus Eestis tegutsevad teenusepakkujad on sunnitud valima vähese kogemusega nõukogu liikmeid (ka välismaalt), mis tähendab, et potentsiaalselt oleksid nõukogus isikud, kes ei ole ettevõtte ja selle teenusega otseselt seotud ega oma täielikku pilti ettevõttest ning Eesti krüptomaastikust üleüldse. Aruannete esitamise kohustus Leiame, et praegusel kujul sätestatud aruannete esitamise kohustus ei ole otsetarbekas ning tekitab ebavajalikku lisakulu teenuspakkujale. Nimelt nõuab eelnõu, et kolmandate isikute nimel krüptovara hoidev või haldav teenuspakkuja peab klientidele vähemalt kord kolme kuu jooksul esitama klientidele nende nimel registreeritud krüptovara positsioonide aruande. Samuti peab kirjeldatud teenuspakkuja esitama aruande asjaomase kliendi iga taotluse korral. Iga kolme kuu tagant aruannete esitamise kohustus on ebamõistlik, eriti kui teenusepakkuja klientidel on võimalik seaduse järgi seda teavet igal hetkel nõuda. Ettepanek – Suurendada ajavahemikku teenusepakkujatelt nõutavate aruannete vahel. Piiriülese teenuse osutamine Vastavalt eelnõu § 17 lg 9 ei kohaldata välisriigis asutatud isikule paragrahvis 17 sätestatut, kui klient pöördub omal initsiatiivil teenuse saamiseks selles riigis asutatud isiku poole. Samuti § 17 esimeses lauses sätestatut ei kohaldata juhul, kui isik ise otse turustab oma teenuseid või tooteid, mille vastu ei ole klient huvi väljendanud, sealhulgas ka juhul, kui selle välisriigi isiku nimel osutab eelnimetatud teenuseid või turustab tooteid kolmas isik või temaga seotud isik, välja arvatud juhul, kui tegemist on grupisiseste tehingutega. Arvestades, et suur osa Eestis tegutsevatest virtuaalvääringuteenuse osutajatest teostavad passiivset müüki välisriikidesse, siis oleks kohane kaaluda vastava sätte analoogi kehtestamist § 16 lõpus – selliselt oleks selge, kas ja millistel juhtudel passiivne müük välisriikidesse eeldab igakordselt Finantsinspektsiooni teavitust. Lugupidamisega Hermes Brambat juhatuse liige Eesti Digivara Liit Saatja: Eesti Digivara Liit <[email protected]> Saadetud: 14.09.2022 17:12 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: Eesti Digivara Liidu kommentaarid KRÜS eelnõule Tere, Edastan Eesti Digivara Liidu ettepanekud ja kommentaarid KRÜS eelnõule. parimat soovides Hermes Brambat juhatuse liige Eesti Digivara Liit MTÜ
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel